ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.204.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 204

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. aastakäik
31. juuli 2012


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 670/2012, 11. juuli 2012, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 671/2012, 11. juuli 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

11

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/418/EL

 

*

Nõukogu otsus, 21. detsember 2011, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

18

 

*

Partnerlus- ja koostööleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel

20

 

 

OTSUSED

 

 

2012/419/EL

 

*

Euroopa Ülemkogu otsus, 11. juuli 2012, millega muudetakse Mayotte’i staatust Euroopa Liidu suhtes

131

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 670/2012,

11. juuli 2012,

millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172 ja artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (3) kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (edaspidi „raamprogramm”) ning eri liiki rakendusmeetmed eriprogrammidele, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poliitika toetusprogrammile, millega tugevdatakse IKT toodete ja teenuste ning IKT-põhiste toodete ja teenuste siseturgu ning mille eesmärk on uuendustegevuse toetamine IKT laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 680/2007 (4) sätestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude (TEN-T ja TEN-E) valdkonnas ning luuakse TEN-T projektide laenutagamisvahendi nime kandev riskijagamise instrument.

(3)

Järgmisel kümnendil tuleb komisjoni hinnangu kohaselt Euroopa transpordi-, energia-, info- ja kommunikatsioonivõrkudesse investeerida varasemast märksa suuremaid summasid, et aidata saavutada „Euroopa 2020” poliitikaeesmärgid, eelkõige kliimaeesmärgid ja üleminek ressursitõhusale, vähese CO2-heitega majandusele, arendades arukaid, ajakohastatud ja omavahel täielikult ühendatud infrastruktuure, ning et soodustada siseturu väljakujundamist.

(4)

Infrastruktuuriprojektide rahastamine laenukapitaliturgudel ei ole liidu piires kerge. Raskused infrastruktuuriprojektidele pikaajalise era- või avalikust sektorist rahastamise leidmisel ei tohiks tuua kaasa transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasüsteemide jõudluse halvenemist ega lairibaühenduse leviku aeglustumist. Arvestades liidu võlakirjaturgude killustatust ja prognoosimatut nõudlust ning pikaajalist ettevalmistusaega nõudvate infrastruktuuriprojektide mahtu ja keerukust, on asjakohane käsitleda kõnealust probleemi liidu tasandil.

(5)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) reguleeritavad finantsinstrumendid võivad mõnel juhul suurendada eelarvevahendite kasutamise tõhusust ning neil võib olla märkimisväärne mitmekordistav mõju erasektorist vahendite kaasamisel. See on eriti asjakohane seoses laenude raske kättesaadavusega, piirangutega avaliku sektori kulutustele ning vajadusega toetada Euroopa majanduse elavdamist.

(6)

Oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel väljendas Euroopa Parlament heameelt „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse üle, mis kujutab endast Euroopa Investeerimispanga (EIP) osalusel loodud riskijagamise instrumenti, millega antakse liidu eelarvest piiratud toetust eesmärgiga võimendada liidu rahaliste vahendite mõju ning suurendada erainvestorite huvi osaleda esmatähtsates projektides, mis on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Oma 12. juuli 2011. aasta järeldustes ühtse turu akti kohta tuletas nõukogu meelde, et finantsinstrumente tuleb hinnata, võttes arvesse nende finantsvõimendust olemasolevate instrumentidega võrreldes, lisanduvaid riske valitsemissektori bilansile ning eraõiguslike institutsioonide võimalikku väljatõrjumist. Komisjoni teatist, mis käsitleb „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetappi ja selle mõjuhinnangut, mis põhines avalikul konsulteerimisel, tuleks vaadelda selles kontekstis.

(7)

Tuleks käivitada „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp, mille eesmärk on toetada selge ELi lisaväärtusega esmatähtsate projektide rahastamist ning hõlbustada erasektori aktiivsemat osalemist transpordi, energeetika ja IKT infrastruktuuride valdkonnas majanduslikult elujõuliste projektide pikaajalisel rahastamisel kapitaliturgudel. Selle instrumendiga toetatakse samalaadsete rahastamisvajadustega projekte ning tänu sektoritevahelisele sünergiale peaks see andma suuremaid eeliseid turumõju, haldustõhususe ja ressursikasutuse valdkonnas. Algatus peaks andma infrastruktuuri valdkonna sidusrühmadele, nagu rahastajad, riigiasutused, infrastruktuuriettevõtjad, ehitusfirmad ja käitajad, sobiva instrumendi, mida juhib turunõudlus.

(8)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapi jooksul kasutatakse liidu eelarvet kõrvuti EIP poolse rahastamisega projektiettevõtjate emiteeritavate projektivõlakirjade ühise riskijagamise instrumendi tarvis. Nimetatud instrumendiga püütakse leevendada projektide võlateenindusriski ja võlakirjade omanike krediidiriski sellisel määral, et kapitalituruosalised, nagu pensionifondid, kindlustusettevõtjad ja muud huvitatud isikud, oleksid valmis investeerima infrastruktuuri projektide võlakirjadesse rohkem, kui see oleks võimalik ilma liidu toetuseta.

(9)

Arvestades EIP pikaajalist kogemust ning seda, et ta on infrastruktuuriprojektide põhirahastaja ja aluslepinguga asutatud ELi finantseerimisasutus, peaks komisjon kaasama EIP katseetapi rakendamisse. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja kord tuleks sätestada käesolevas määruses. Üksikasjalikumad tingimused, kaasa arvatud riski jagamine, tasu, järelevalve ja kontrollimine, tuleks sätestada komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu peaksid heaks kiitma komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

(10)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleks käivitada võimalikult kiiresti praeguse finantsraamistiku kehtivusajal ja seda tuleks rakendada liigselt viivitamata, et teha kindlaks, kas ja mil määral annavad niisugused riskijagamise instrumendid lisaväärtust infrastruktuuride rahastamise valdkonnas ja infrastruktuuriprojektide laenukapitaliturult rahastamise väljakujundamisele.

(11)

Katseetappi tuleks rahastada 2012. ja 2013. aasta transpordi-, energeetika- ja telekommunikatsiooniprogrammide praeguste eelarvevahendite ümberpaigutamise teel. Selleks peaks algatuse jaoks olema võimalik TEN-T eelarvest ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist kuni 20 miljonit eurot ja TEN-E eelarvest kuni 10 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid piiravad nii algatuse reguleerimisala kui ka toetatavate projektide arvu.

(12)

EIP peaks eelarves ette nähtud summasid taotlema, et rahastada selliseid projekte, mis EIP ja komisjoni hinnangul on sobivad, kooskõlas liidu pikaajaliste poliitikaeesmärkidega ja tõenäoliselt rakendatavad. Kõnealused taotlused tuleks esitada ja vastavad eelarvelised kulukohustused võtta hiljemalt 31. detsembril 2013. Kuna suured infrastruktuuriprojektid on keerukad, peaks olema võimalik, et EIP direktorite nõukogu kiidab need tegelikult heaks hilisemal kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2014.

(13)

Kõikide projektide toetustaotluste ning valikute tegemise ja rakendamise puhul tuleks järgida liidu õigust, eelkõige riigiabi valdkonnas, ning püüda vältida turumoonutuste loomist või nende suurendamist.

(14)

Lisaks 17. mail 2006 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (6) punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele peaks komisjon EIP toetusel katseetapi käigus esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel aruande ning esitama vahearuande 2013. aasta teisel poolel. Sõltumatu täiemahuline hindamine tuleks korraldada 2015. aastal.

(15)

Nimetatud sõltumatule täiemahulisele hindamisele tuginedes peaks komisjon hindama „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel.

(16)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapp tuleks käivitada komisjoni kavandatava Euroopa Ühendamise Rahastu ettevalmistamise raames. See ei piira mis tahes otsuste tegemist 2013. aasta järgse liidu mitmeaastase finantsraamistiku kohta ega finantsinstrumentidest tagasisaadavate vahendite võimaliku taaskasutamise kohta seoses läbirääkimistega ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu iga-aastase eelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta.

(17)

„Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse katseetapi rakendamiseks tuleks vastavalt muuta otsust nr 1639/2006/EÜ ja määrust (EÜ) nr 680/2007.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tulemuslikkuse tagamiseks peaks käesolev määrus, võttes arvesse katseetapi piiratud kestust, jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Otsuse nr 1639/2006/EÜ muudatused

Otsust nr 1639/2006/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, esitavad komisjon ja Euroopa Investeerimispank (EIP) 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande artikli 31 lõikes 2 osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi abil ellu viidud projektide kohta. Sõltumatu täiemahuline hindamine korraldatakse 2015. aastal.

Komisjon hindab sellele hinnangule tuginedes „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel. Selle hinnangu valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui alternatiivsed pikaajaliste laenude rahastamise viisid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.

Esimeses lõigus osutatud vahearuandes tuuakse muu hulgas ära ka nende projektide nimekiri, mille puhul on kasutatud artikli 31 lõigetes 2a–2e osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumenti, ja teave emiteeritud võlakirjade tingimuste kohta ning praeguste ja võimalike tulevaste investorite liigid.”

2)

Artikli 26 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

uuendustegevuse edendamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lairibavõrgu laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu;”.

3)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõike 1 punktis a osutatud projektide eesmärk on edendada uuendustegevust, tehnosiiret ja selliste uute tehnoloogiate levikut, mis on valmis turuleviimiseks.

Liit võib määrata nende projektide eelarve suurendamiseks toetuse.

Alternatiivina võib liit anda EIP-le katseetapi ajal 2012. ja 2013. aastal rahalist toetust reservi loomiseks ja kapitali eraldamiseks EIP poolt omavahenditest emiteeritavate võlainstrumentide või antavate tagatiste tarvis projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Lõike 2 kolmandas lõigus osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrument on komisjoni ja EIP ühine instrument, millel on lisaväärtus liidu sekkumise tõttu, mida kasutatakse mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, kui projektid ei saa turgudelt piisavat rahastamist, ning mis pakub täiendavust. Sellega välditakse konkurentsi moonutamist, selle eesmärk on tagada mitmekordistav mõju ja sellega ühitatakse huvid krediidikvaliteedi parandamise kaudu. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument

a)

on vormilt EIP võlainstrument või tagatis koos liidu eelarvest saadava toetusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või lairibaprojektide rahastamiseks, täiendades või kaasates liikmesriikide või erasektori rahalisi vahendeid;

b)

leevendab projekti võlateenindusriski ning võlakirjade omanike krediidiriski;

c)

leiab kasutust ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel.

2b.   Liidu riskipositsioon projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskulud ja muud abikõlblikud kulud, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat toetust ega ületa aluseks oleva krediidikvaliteedi parandamise vahendite portfelli lunastamise tähtaega. Liidu üldeelarvele täiendavaid kohustusi ei teki. EIP katab alati projektivõlakirjade tehingutega seotud jääkriskid.

2c.   Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ning vajalikud menetlused on sätestatud IIIa lisas. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud riskide jagamine, tasud, järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu kiidavad heaks komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

2d.   2013. aastal on lubatud ära kasutada kuni 20 miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning lairibavõrguga seotud poliitikasuundade arendamiseks eraldatud eelarvest kooskõlas I lisa punkti b eeskirjaga. Katseetapi piiratud kestust arvestades võib projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi puhul taaskasutada enne 31. detsembrit 2013 saadud tulusid uute võlainstrumentide emiteerimiseks ja tagatiste andmiseks sama riskijagamise instrumendi raames ja projektidele, mis vastavad samadele abikõlblikkuse kriteeriumitele, et maksimeerida toetatavate investeeringute mahtu. Juhul kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kehtivust ei pikendata, nii et see jätkuks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, kantakse kõik allesjäänud rahalised vahendid liidu üldeelarve tulude poolele.

2e.   Lisaks 17. mail 2006 eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse, kaasa arvatud finantstingimuste ja mis tahes emiteeritud projektivõlakirjade märkimise kohta.”

4)

Lisatakse järgmine lisa:

„IIIa LISA

Artikli 31 lõikes 2c osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja vajalikud menetlused

EIP osaleb riskide jagamises partnerina ning haldab liidu nimel liidu osalust projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis. Selle instrumendi rakendamise üksikasjalikumad tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahelises koostöölepingus, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

a)   EIP rahastamisvahend

1.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrument struktureeritakse iga abikõlbliku projekti jaoks allutatud instrumendina võlainstrumendi või tingimusliku (tagatis)instrumendi või mõlema vormis, et lihtsustada projektivõlakirja emiteerimist.

2.

Kui EIP peaks olema või saama projekti kreeditoriks, rahuldatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendist tulenevad EIP nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade teenindamist ja enne omakapitalist ja samalaadsetest rahastamise viisidest tulenevate nõuete täitmist.

3.

Rahastamisvahendi maht ei ületa 20 % emiteeritud kõrgema nõudeõigusega võlgade kogusummast.

b)   Eelarve

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

2013: kuni 20 miljonit eurot.

Eespool nimetatud summa ülekandmise taotlus esitatakse 31. detsembriks 2012 ning sellega koos esitatakse kavandatud liidu toetuse vajaduse prognoos.

Vajaduse korral võib nimetatud prognoosi võtta aluseks 2013. aasta summa vähendamiseks puuduva nõudluse tõttu, mille üle otsustatakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

c)   Usalduskonto

1.

EIP avab usalduskonto, millel hoitakse liidu osalust ja sellelt teenitud tulu.

2.

Katseetapi piiratud kestust arvestades lisatakse usalduskontolt teenitud intress ja muud liidu osalusest saadud tulud, nagu EIP poolt välja makstud summadelt arvutatud garantiipreemiad, intress ja riskimarginaal, usalduskonto vahenditele. Sellegipoolest võib komisjon otsustada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, et need tuleb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvereale tagasi kanda.

d)   Liidu toetuse kasutamine

EIP kasutab liidu toetust selleks, et

1.

moodustada abikõlbliku projektiportfelli allutatud instrumentide jaoks esimese järjekoha kahju põhised riskieraldised vastavalt EIP asjakohastele eeskirjadele ja EIP tehtud riskihindamisele, mis järgib EIPs kehtestatud põhimõtteid;

2.

katta kõik projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi juurutamise ja haldamisega, kaasa arvatud hindamisega, seonduvad projektivälised abikõlblikud kulud.

e)   Riskide ja tulude jagamine

Punktis d kirjeldatud riskijagamismudelit kajastatakse sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja EIP vahel, mida EIP võtab vastaspoolelt projektiportfelli kuuluvate instrumentide puhul.

f)   Hinnakujundus

Projektivõlakirja hinnakujundus põhineb riskitasul vastavalt EIP asjakohastele standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele.

g)   Taotlemise kord

Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.

h)   Heakskiitmise kord

EIP teeb riski- ja finantskontrolli ning hindab tehnilist ja õiguslikku nõuetele vastavust, otsustab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamise ning valib sobivat liiki allutatud instrumendi vastavalt oma standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele, eriti vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele ja EIP valikukriteeriumitele sotsiaal-, keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

i)   Kestus

1.

Liit võtab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis osalemisega seonduva kulukohustuse hiljemalt 31. detsembril 2013. EIP direktorite nõukogu kiidab projektivõlakirjade instrumendid lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamine lõpetatakse käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal, kantakse kogu usalduskonto jääk peale kohustustega seotud vahendite ning muude abikõlblike kulude katmiseks vaja minevate rahaliste vahendite tagasi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvereale.

3.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile eraldatud rahalised vahendid makstakse tagasi asjaomasele usalduskontole, kui instrumentide tähtaeg lõpeb või need makstakse tagasi, eeldusel et riskid on endiselt piisavalt kaetud.

j)   Aruandlus

Komisjon ja EIP lepivad kokku projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamist käsitleva iga-aastase aruandluse korras.

Ühtlasi esitab komisjon EIP toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast artikli 31 lõikes 2c osutatud koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel instrumendi rakendamise aruande.

k)   Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab instrumendi kasutamise üle järelevalvet, tehes sh kohapealseid kontrolle, kui see on asjakohane, ning teeb kontrolli vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (*1).

EIP haldab allutatud instrumente enda eeskirjade ja korra kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Peale selle kinnitab EIP direktorite nõukogu, milles komisjon ja liikmesriigid on esindatud, iga allutatud instrumendi ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja EIP juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistele.

Komisjon ja EIP esitavad 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi toimimise kohta katseetapis, et instrumendi struktuuri optimeerida.

Täiemahuline sõltumatu hinnang koostatakse 2015. aastal pärast viimaste projektivõlakirjatehingute heakskiitmist. Hinnangus käsitletakse muu hulgas lisaväärtust, täiendavust võrreldes muude liidu või liikmesriikide instrumentidega ning muude olemasolevate pikaajaliste laenude rahastamise viisidega, saavutatud mitmekordistavat mõju, kaasnevate riskide hindamist, samuti võimaliku moonutava mõju olemasolu või korrigeerimist. Hindamine sisaldab ka mõju projektide rahalisele teostatavusele, mahule, tingimustele ja võlakirjade emiteerimise kuludele, samuti laiemale võlakirjaturule, ning käsitleb kontrollivate kreeditoride ja avaliku pakkumise aspekte. Selles tuuakse võimaluse korral ka ära projektide rahastamise alternatiivsete viiside, seahulgas pangalaenude kulude võrdlus. Katseetapis hinnatakse iga valitud projekti.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 680/2007 muudatused

Määrust (EÜ) nr 680/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„14)

„projektivõlakirjade riskijagamise instrument” – komisjoni ja EIP ühine instrument, millel on lisaväärtus liidu sekkumise tõttu ja mida kasutatakse mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks, kui projektid ei saa turgudelt piisavat rahastamist, ning mis pakub täiendavust, täiendades või kaasates liikmesriikide või erasektori rahalisi vahendeid. Sellega välditakse konkurentsi moonutamist, selle eesmärk on tagada mitmekordistav mõju ning sellega ühitatakse huvid. Projektivõlakirjade riskijagamise instrument parandab ühist huvi pakkuvate projektide rahastamise krediidikvaliteeti, leevendab projekti võlateenindusriski ning võlakirjade omanike krediidiriski ning seda kasutatakse ainult selliste projektide puhul, mille rahaline elujõulisus rajaneb projekti tuludel;

15)

„krediidikvaliteedi parandamine” – projektivõla krediidikvaliteedi parandamine allutatud instrumendi kaudu EIP võlainstrumendi või EIP tagatise või mõlema vormis, mida toetatakse liidu eelarvest.”

2)

Artikli 4 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga g EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.”

3)

Artikli 6 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktile d lisatakse järgmine lause:

„2012. ja 2013. aastal võib ümber paigutada kuni 200 miljonit eurot projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi katseetapi rakendamiseks transpordisektoris.”;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„g)

katseetapi käigus 2012. ja 2013. aastal rahaline toetus EIP-le reservi loomiseks ja kapitali allokeerimiseks sellistele võlainstrumentidele või tagatistele, mida EIP emiteerib või annab omavahenditest projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames TEN-T ja TEN-E projektidele. Liidu riskipositsioon riskijagamise instrumendis, sealhulgas halduskulud ja muud abikõlblikud kulud, ei ületa mingil juhul liidu poolt projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile antavat toetust ega ületa aluseks oleva krediidikvaliteedi parandamise instrumentide portfelli lunastamise tähtaega. Liidu üldeelarvele täiendavaid kohustusi ei teki. EIP katab alati nende projektivõlakirjatehingute jääkriskid.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ning vajalikud menetlused on sätestatud Ia lisas. Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud riskide jagamine, tasud, järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahel sõlmitavas koostöölepingus. Nimetatud koostöölepingu kiidavad heaks komisjon ja EIP oma vastava korra kohaselt.

2012. ja 2013. aastal võib kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusega projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamiseks ümber paigutada kuni 210 miljonit eurot, sealhulgas transpordiprojektide puhul kuni 200 miljonit eurot ja energiaprojektide puhul kuni 10 miljonit eurot, vastavalt TEN-T projektide laenutagamisvahendi eelarverealt ja TEN-E eelarverealt.

Lisaks 17. mail 2006 eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 49 sätestatud aruandlusnõuetele ning ilma et see piiraks muude regulatiivsete aruandlusnõuete kohaldamist, esitab komisjon katseetapi ajal Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kuue kuu järel aruande riskijagamise instrumendi tulemuslikkuse, kaasa arvatud finantstingimuste ja mis tahes emiteeritud projektivõlakirjade märkimise kohta.

Katseetapi piiratud kestust arvestades võib enne 31. detsembrit 2013 laekunud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi intressi- ja muid tulusid taaskasutada uute võlainstrumentide ja tagatiste tarvis sama riskijagamisvahendi raames ja projektidele, mis vastavad samadele abikõlblikkuse kriteeriumitele, et maksimeerida toetatavate investeeringute mahtu. Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kehtivust ei pikendata, nii et see jätkuks järgmises finantsraamistikus, kantakse kõik allesjäänud rahalised vahendid liidu üldeelarve tulude poolele.”

4)

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, esitavad komisjon ja EIP 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi abil ellu viidavate projektide kohta. Sõltumatu täiemahuline hindamine korraldatakse 2015. aastal.

Komisjon hindab sellele hinnangule tuginedes „Euroopa 2020” projektivõlakirjade algatuse asjakohasust ning selle tulemuslikkust esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute mahu ja liidu kulutuste tõhususe suurendamisel. Selle hinnangu valguses ja kõiki võimalusi arvestades kaalub komisjon ettepaneku tegemist asjakohaste õigusaktide muutmiseks, muu hulgas seadusandlike muudatuste tegemiseks, eeskätt juhul, kui kasutuselevõtt turul ei ole prognoosidega võrreldes rahuldav või kui alternatiivsed pikaajaliste laenude rahastamise viisid muutuvad piisavalt kättesaadavaks.”

5)

Artikli 17 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 16 lõikes 2a osutatud vahearuandes tuuakse ära ka nende projektide nimekiri, mille puhul on kasutatud artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumenti, ja teave emiteeritud võlakirjade tingimuste kohta ning praeguste ja võimalike tulevaste investorite liigid.”

6)

Lisa nummerdatakse ümber I lisaks ning sõna „lisas” artikli 6 lõike 1 punktis d asendatakse vastavalt numbri ja sõnaga „I lisas”.

7)

Lisatakse järgmine lisa:

„Ia LISA

Artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi üldtingimused ja vajalikud menetlused

EIP osaleb riskide jagamises partnerina ning haldab liidu nimel liidu osalust projektivõlakirjade riskijagamise instrumendis. Selle instrumendi rakendamise üksikasjalikumad tingimused, sealhulgas selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja EIP vahelises koostöölepingus, võttes arvesse käesoleva lisa sätteid.

a)   EIP rahastamisvahend

1.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrument struktureeritakse iga abikõlbliku projekti jaoks allutatud instrumendina võlainstrumendi või tingimusliku (tagatis)instrumendi või mõlema vormis, et lihtsustada projektivõlakirjade emiteerimist.

2.

Kui EIP peaks olema või saama projekti kreeditoriks, rahuldatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendist tulenevad EIP nõuded pärast kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade teenindamist ja enne omakapitalist ning omakapitaliga seonduvast rahastamisest tulenevate nõuete täitmist.

3.

Rahastamisvahendi maht ei ületa 20 % emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga võlgade kogusummast.

b)   Eelarve

 

TEN-T:

2012: kuni 100 miljonit eurot,

2013: kuni kumuleerunud summa 200 miljonit eurot

jagatakse ümber I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendile mõeldud TEN-T eelarvest, mis on jäänud kasutamata.

 

TEN-E:

2013: kuni 10 miljonit eurot.

2012. aasta summade ülekandmise taotlus esitatakse asjatult viivitamata pärast koostöölepingule alla kirjutamist.

Järgmistel aastatel esitatakse summade ülekandmise taotlus eelneva aasta 31. detsembriks.

Kõigil juhtudel esitatakse koos summade ülekandmise taotlusega kavandatud liidu toetuse vajaduse prognoos.

Vajaduse korral võib nimetatud prognoosi võtta aluseks 2013. aasta summa vähendamiseks puuduva nõudluse tõttu, mille üle otsustatakse artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

c)   Usalduskonto

1.

EIP avab kaks usalduskontot (ühe TEN-T projektide ja teise TEN-E projektide jaoks), millel hoitakse liidu osalust ja sellelt teenitud tulu. TEN-T usalduskonto võib liita I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendi jaoks avatud usalduskontoga, eeldusel et see meede ei halvenda punktides j ja k sätestatud aruandluse ja järelevalve kvaliteeti.

2.

Katseetapi piiratud kestust arvestades lisatakse usalduskontolt teenitud intress ja muud liidu osalusest saadud tulud, nagu EIP poolt välja makstud summadelt arvutatud garantiipreemiad, intress ja riskimarginaalid, usalduskonto vahenditele. Sellegipoolest võib komisjon otsustada artikli 15 lõikes 2 osutatud korras, et need tuleb TEN-T või TEN-E eelarveridadele tagasi kanda.

d)   Liidu toetuse kasutamine

EIP kasutab liidu toetust selleks, et

1.

moodustada abikõlbliku projektiportfelli allutatud instrumentide jaoks esimese järjekoha kahju põhised riskieraldised vastavalt EIP asjakohastele eeskirjadele ja EIP tehtud riskihindamisele, mis järgib EIPs kehtestatud põhimõtteid;

2.

katta kõik projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi juurutamise ja haldamisega, kaasa arvatud hindamisega, seonduvad projektivälised abikõlblikud kulud.

e)   Riskide ja tulude jagamine

Punktis d kirjeldatud riskijagamismudelit kajastatakse sellise riskitasu asjakohases jagamises liidu ja EIP vahel, mida EIP võtab vastaspoolelt projektiportfelli kuuluvate instrumentide puhul.

Olenemata I lisas osutatud TEN-T projektide laenutagamisvahendi riskide jagamise suhtes kohaldatavatest sätetest, kohaldatakse projektivõlakirjade riskijagamismudelit ka sellele vahendile, sealhulgas olemasoleva portfelli tehingute suhtes.

f)   Hinnakujundus

Projektivõlakirjade instrumentide hinnakujundus põhineb riskitasul vastavalt EIP asjakohastele standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele.

g)   Taotlemise kord

Riskide katmise taotlused esitatakse projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi raames EIP-le vastavalt EIP tavapärasele taotluste esitamise korrale.

h)   Heakskiitmise kord

EIP teeb riski- ja finantskontrolli ning hindab tehnilist ja õiguslikku nõuetele vastavust, otsustab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamise ning valib sobiva allutatud instrumendi vastavalt oma standardeeskirjadele ja -kriteeriumitele, eriti vastavalt EIP krediidiriski hindamise põhimõtetele ja EIP valikukriteeriumitele sotsiaal-, keskkonna- ja kliimavaldkonnas.

i)   Kestus

1.

Liit võtab projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile makstava toetuse viimase osa kulukohustuse hiljemalt 31. detsembril 2013. EIP direktorite nõukogu kiidab projektivõlakirjade instrumendid lõplikult heaks hiljemalt 31. detsembriks 2014.

2.

Kui projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi kasutamine lõpetatakse käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal, kantakse kogu usalduskontode jääk peale kohustustega seotud vahendite ning muude abikõlblike kulude katmiseks vaja minevate rahaliste vahendite tagasi TEN-T ja TEN-E eelarveridadele.

3.

Projektivõlakirjade riskijagamise instrumendile eraldatud rahalised vahendid makstakse tagasi asjaomasele usalduskontole, kui instrumentide tähtaeg lõpeb või need makstakse tagasi, eeldusel et riskid on endiselt piisavalt kaetud.

j)   Aruandlus

Komisjon ja EIP lepivad kokku projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi rakendamist käsitleva iga-aastase aruandluse korras.

Ühtlasi esitab komisjon EIP toetusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule pärast artikli 6 lõike 1 punktis g osutatud koostöölepingule alla kirjutamist iga kuue kuu järel instrumendi rakendamise aruande.

k)   Järelevalve, kontroll ja hindamine

Komisjon teostab instrumendi kasutamise üle järelevalvet, tehes sh kohapealseid kontrolle, kui see on asjakohane, ning teeb kontrolli vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002.

EIP haldab allutatud instrumente enda eeskirjade ja korra kohaselt, rakendades ka asjakohaseid auditeerimis-, kontrolli- ja järelevalvemeetmeid. Peale selle kinnitab EIP direktorite nõukogu, milles komisjon ja liikmesriigid on esindatud, iga allutatud instrumendi ning jälgib, et EIP juhtimine toimuks vastavalt põhikirjale ja EIP juhatajate nõukogu kehtestatud üldjuhistele.

Komisjon ja EIP esitavad 2013. aasta teisel poolel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande projektivõlakirjade riskijagamise instrumendi toimimise kohta katseetapis, et instrumendi struktuuri optimeerida.

Täiemahuline sõltumatu hinnang koostatakse 2015. aastal pärast viimaste projektivõlakirjatehingute heakskiitmist. Hinnangus käsitletakse muu hulgas lisaväärtust, täiendavust võrreldes muude liidu või liikmesriikide instrumentidega ning muude olemasolevate pikaajaliste laenude rahastamise viisidega, saavutatud mitmekordistavat mõju, kaasnevate riskide hindamist, samuti võimaliku moonutava mõju olemasolu või korrigeerimist. Hindamine sisaldab ka mõju projektide rahalisele teostatavusele, mahule, tingimustele ja võlakirjade emiteerimise kuludele, samuti laiemale võlakirjaturule, ning käsitleb kontrollivate kreeditoride ja avaliku pakkumise aspekte. Selles tuuakse võimaluse korral ka ära projektide rahastamise alternatiivsete viiside, seahulgas pangalaenude kulude võrdlus. Katseetapis hinnatakse iga valitud projekti.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 134.

(2)  Euroopa Parlamendi 5. juuli 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. juuli 2012. aasta otsus.

(3)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(4)  ELT L 162, 22.6.2007, lk 1.

(5)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(*1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.”


Komisjoni avaldus

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 49 kohaselt esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile korra aastas aruande rahastamisvahendite kohta. 2012. aasta aruanne hõlmab ka ELi – Euroopa Investeerimispanga (EIP) projektivõlakirjade algatust.

Võttes arvesse projektivõlakirjade katseetapi lühiajalist laadi, soovib komisjon täpsustada, et põhjenduses 14, artikli 1 lõike 3 punktis b, artikli 1 lõikes 4, artikli 2 lõike 3 punktis b ja artikli 2 lõikes 7 kasutatud väljend „esitab katseetapis aruande iga kuue kuu järel” tähendab seda, et komisjon teavitab nõukogu ja parlamenti, esinedes kummagi institutsiooni ees pigem asjakohase toetava materjaliga, kui et koostab aruande, mis katseetapi piiratud reguleerimisala arvestades nõuaks ülemääraseid jõupingutusi.


31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/11


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 671/2012,

11. juuli 2012,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses põllumajandustootjatele 2013. aastal makstavate otsetoetuste kohaldamisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Uusi toetuskavasid põllumajandustootjate jaoks kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika raames alates 1. jaanuarist 2014 ja need asendavad praegusi kavu. Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (4) peaks ka edaspidi olema aluseks põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse andmiseks 2013. kalendriaastal.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestati otsetoetuste järkjärgulise kohustusliku vähendamise süsteem („toetuste ümbersuunamine”), mis hõlmas ka kuni 2012. kalendriaastani kohaldatavat vabastust kuni 5 000 euro suuruste otsemaksete suhtes. Selle tulemusena on otsetoetuste netosummad („netoülemmäärad”), mida võib liikmesriigis pärast toetuste ümbersuunamise kohaldamist maksta, kindlaks määratud kuni 2012. kalendriaastani. Selleks et säilitada otsetoetuste summa 2013. kalendriaastal 2012. aastaga sarnasel tasemel, võttes asjakohaselt arvesse järkjärgulist kohaldamist uutes liikmesriikides määruse (EÜ) nr 73/2009 tähenduses, on otstarbekas kehtestada 2013. kalendriaastaks kohandusmehhanism, millel on samaväärne toime kui toetuste ümbersuunamisel ja netoülemmääradel. Äärepoolseimates piirkondades kohaldatavate ühise põllumajanduspoliitika toetuste eripärast tingituna ei tohiks seda kohandusmehhanismi kohaldada kõnealuste piirkondade põllumajandustootjate suhtes.

(3)

Selleks et tagada 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavate otsetoetuste sujuv toimimine, on vaja laiendada 2012. kalendriaastaks määratud netoülemmäärasid 2013. kalendriaastale ning neid vajaduse korral kohandada, eelkõige seoses suurenemistega, mis tulenevad otsetoetuste järkjärgulisest kohaldamisest uutes liikmesriikides.

(4)

Paralleelselt kohustusliku ümbersuunamisega tehti nõukogu 27. märtsi 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 378/2007 (milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad) (5) liikmesriikidele võimalikuks vähendamise („vabatahtlik ümbersuunamine”) kohaldamine kõigi otsetoetuste summade suhtes, mida antakse nende territooriumil asjaomasel kalendriaastal kuni 2012. kalendriaastani. Selleks et säilitada 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel makstavate otsetoetuste summa 2012. aasta tasemega sarnasel tasemel, peaks liikmesriikidel, kes on kasutanud vabatahtlikku ümbersuunamist 2012. kalendriaasta puhul, olema jätkuvalt võimalus vähendada otsetoetusi 2013. kalendriaasta puhul ja kasutada niiviisi tekkinud vahendeid maaelu arengu programmide rahastamiseks. Seetõttu on asjakohane anda võimalus otsetoetuste summa täiendavaks vähendamiseks, kohaldades otsetoetuste vabatahtliku kohandamise süsteemi 2013. kalendriaasta puhul. Vähendamine tuleks teha lisaks otsetoetuste kohustuslikule kohandamisele, mis on ette nähtud 2013. kalendriaasta puhul.

(5)

Kui liikmesriik on kohaldanud piirkondade kaupa eristatud vabatahtliku ümbersuunamise määrasid 2012. kalendriaasta puhul, peaks tal olema see võimalus ka 2013. kalendriaasta puhul. Selleks et säilitada põllumajandustootjatele antavate otsetoetuste tase, ei tohiks 2013. kalendriaastal otsetoetuste kohustusliku ja vabatahtliku kohandamise kombineeritud kohaldamine viia otsetoetuste vähendamiseni, mis ületab 2012. aastal nii kohustusliku kui ka vabatahtliku ümbersuunamise kaudu kohaldatud vähendamisi. Seetõttu ei tohiks otsetoetuste kohandamise ülemmäär, mida tuleb kohaldada 2013. kalendriaasta suhtes igas piirkonnas, ületada 2012. kalendriaastal kohaldatud kohustuslikust ja vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevaid vähendamisi.

(6)

Kui liikmesriik kasutab määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõikes 2 sätestatud võimalust, otsustades mitte kohaldada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse ülemmäära netosummade puhul, mis tulenevad vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest 2007.–2013. aasta programmiperioodil, siis tuleks samasugune võimalus muuta kõnealusele liikmesriigile kättesaadavaks otsetoetuste vabatahtliku kohandamise kaudu kogutud vahendite puhul, et tagada maaelu arengu meetmetega seotud avaliku sektori kulutuste rahastamise jätkumine 2014. aastal. Järjepidevuse huvides ei tohiks maaelu arengu programmide eelrahastamise korda selliste vahendite suhtes kohaldada.

(7)

Vastavalt järkjärgulise kohaldamise mehhanismile, mis on ette nähtud 2005. aasta ühinemisaktiga, on Bulgaaria ja Rumeenia otsetoetuste tase jätkuvalt allpool muudes liikmesriikides 2013. aastal kohaldatavast otsetoetuste tasemest pärast seda, kui üleminekuperioodil on kohandatud põllumajandustootjatele makstavaid toetusi. Seega ei tohiks kohandusmehhanismi kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia põllumajandustootjate suhtes.

(8)

Uutel liikmesriikidel võimaldati maksta täiendavaid riiklikke otsetoetusi tulenevalt otsetoetuste järkjärgulisest kohaldamisest nendes liikmesriikides. Seda võimalust ei ole enam 2013. aastal, mil uutes liikmesriikides lõpeb otsetoetuste järkjärgulise kasutuselevõtmise ajakava. Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavates uutes liikmesriikides on täiendavatel riiklikel otsetoetustel olnud oluline osa konkreetsetes sektorites põllumajandustootjate sissetuleku toetamisel. Küprose puhul võib sama öelda riigiabi kohta. Eeltoodust lähtuvalt ning selleks, et vältida toetuse järsku ja märkimisväärset kahanemist 2013. aastal sektorites, kus maksti 2012. aastani täiendavaid riiklikke otsetoetusi ning Küprose puhul anti ka riigiabi, on asjakohane näha nende liikmesriikide puhul ette võimalus maksta põllumajandustootjatele 2013. aastal riiklikku üleminekutoetust, kui komisjon selleks loa annab. Selleks et tagada 2013. aastal põllumajandustootjatele jätkuvalt sama toetuste tase, peaks riiklikku üleminekutoetust olema õigus saada üksnes neis sektorites, kus maksti 2012. aastal täiendavaid riiklikke otsetoetusi ning Küprose puhul anti riigiabi, ning kui antakse üleminekutoetust, tuleks seda anda samadel tingimustel, mida kohaldati nimetatud toetuste suhtes 2012. aastal.

(9)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 134 ja 135 sätestatud finantsülekanded, mis tehakse EAFRDsse, seonduvad 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga. 2013. kalendriaastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavad otsetoetused avaldavad mõju 2014. eelarveaastal, kuuludes seega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alla. Selle raamistiku kohaselt sisaldavad maaelu arengu programmitöö jaoks kasutada olevad summad juba summasid, mis vastavad määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklites 134 ja 135 sätestatud finantsülekannetele. Seetõttu tuleks sellised finantsülekanded kaotada.

(10)

Vahendite tõhusama kasutamise soodustamiseks anti määrusega (EÜ) nr 73/2009 liikmesriikidele võimalus maksta toetusi, mis ületavad riiklikke ülemmäärasid sellise summa võrra, mille suurus tagab toetuste jäämise riiklike ülemmäärade kasutamata osa piiridesse. Selle määruse sätete kohaselt saaks kõnealuseid summasid kasutada kas eritoetuste rahastamiseks või need saaks määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 alusel kanda üle EAFRDsse. Kuna võimalus maksta riiklikke ülemmäärasid ületavaid toetusi kaotatakse, kui hakatakse kohaldama uut otsetoetuste süsteemi, tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 136 sätestatud finantsülekanded EAFRDsse säilitada ainult 31. detsembrini 2013.

(11)

Võimalus muuta vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad kättesaadavaks liidu lisatoetusena maaelu arengu programmitöö raames ja EAFRD rahastamise raames 2014. eelarveaastal ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 136 sätestatud finantsülekannete pikendamine ei tohiks mõjutada otsetoetuste taseme kohandamist tulevikus, pidades silmas otsetoetuste võrdsemat jaotamist liikmesriikide vahel, mis on uue otsetoetuste süsteemi üks ettenähtud osa.

(12)

Seoses eelarvedistsipliini järgimisega on vaja eelarveaastaks 2014 kindlaks määrata Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate kulude ülemmäär, võttes arvesse maksimaalseid summasid, mis on sätestatud määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, mille nõukogu võtab vastu vastavalt aluslepingu artikli 312 lõikele 2, ja vabatahtlikust kohandamisest tulenevaid summasid koos summadega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136 kohaldamisest selle eelarveaasta suhtes.

(13)

Selleks et tagada 2013. aastal esitatud taotluste alusel liikmesriikide poolt makstavate otsetoetuste kohanduste nõuetekohane kohaldamine ja finantsdistsipliin 2013. kalendriaastal, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte asjakohaste eeskirjade kohta, milles käsitletakse selliste vähendamiste arvutamise alust, mida liikmesriigid kohaldavad põllumajandustootjate suhtes. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt oli liikmesriikidel õigus otsustada kasutada alates järgnevast aastast teatavat protsenti riiklikust ülemmäärast eritoetuse maksmiseks oma põllumajandustootjatele ning samuti on neil õigus varasem eritoetuse andmist käsitlev otsus läbi vaadata, otsustades sellise toetuse kohaldamist muuta või toetuse maksmine lõpetada. Asjakohane on ette näha nimetatud otsuste täiendav läbivaatamine 2013. kalendriaastal.

(15)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses vabatahtlikust kohandamisest tulenevate summade esitamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (6).

(16)

Seoses vabatahtlikust kohandamisest tulenevate summade kindlaksmääramisega, EAGFi kuludeks eraldatava netobilansi kehtestamisega 2014. eelarveaasta suhtes ning loa andmisega riikliku üleminekutoetuse maksmiseks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu rakendusakte ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata.

(17)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 73/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 73/2009 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 11 kohaldamist, ei tohi otsetoetuste netosummad, mida võib liikmesriigis 2013. aastale eelneva mis tahes kalendriaasta kohta pärast käesoleva määruse artiklite 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 kohaldamist või 2013. kalendriaastal pärast käesoleva määruse artiklite 10a ja 10b kohaldamist maksta (v.a määruste (EÜ) nr 247/2006 ja (EÜ) nr 1405/2006 kohaselt makstavad otsetoetused), ületada käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmäärasid. Vajaduse korral kohaldavad liikmesriigid lineaarset vähendamist nendele otsetoetuste summadele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artiklis 1 seoses 2013. aastale eelneva mis tahes kalendriaastaga ning käesoleva määruse artiklites 10a ja 10b seoses 2013. kalendriaastaga ette nähtud vähendamisi, et pidada kinni käesoleva määruse IV lisas sätestatud ülemmääradest.”;

b)

lõike 2 punkt d jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 10a

Otsetoetuste kohandamine 2013. aastal

1.   Kõiki 2013. kalendriaastal põllumajandustootjale makstavaid otsetoetuste summasid, mis ületavad 5 000 eurot, vähendatakse 10 % võrra.

2.   Lõikes 1 sätestatud vähendust suurendatakse nelja protsendipunkti võrra summade puhul, mis ületavad 300 000 eurot.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata otsetoetuste suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele Bulgaarias ja Rumeenias ning Prantsusmaa ülemeredepartemangudes, Assooridel ja Madeiral, Kanaari saartel ning Egeuse mere saartel.

4.   Erandina lõikest 1 kehtestatakse uute liikmesriikide puhul, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, kõnealuses lõikes osutatud vähenduseks 0 %.

Artikkel 10b

Otsetoetuste vabatahtlik kohandamine 2013. aastal

1.   Liikmesriik, kes kohaldas määruse (EÜ) nr 378/2007 artiklit 1 seoses 2012. kalendriaastaga, võib kohaldada vähendamist (edaspidi „vabatahtlik kohandamine”) kõigi otsetoetuste summade suhtes, mida antakse tema territooriumil seoses 2013. kalendriaastaga. Vabatahtlikku kohandamist kohaldatakse lisaks otsetoetuste kohandamisele, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 10a.

Vabatahtlik kohandamine võib piirkonniti erineda, tingimusel et liikmesriik on kasutanud määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud võimalust.

2.   Artikli 10a ja käesoleva artikli lõike 1 kombineeritud kohaldamisest tulenev vähendamise ülemmäär ei või ületada vähendamise protsendimäära, mis tuleneb käesoleva määruse artikli 7 ja määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 lõike 1 kombineeritud kohaldamisest, nagu seda kohaldatakse summade suhtes, mida makstakse põllumajandustootjatele seoses 2012. kalendriaastaga asjaomastes piirkondades.

3.   Vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad ei või ületada netosummasid, mille komisjon on 2012. kalendriaastaks kindlaks määranud vastavalt määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 4 lõikele 1.

4.   Vabatahtliku kohandamise kohaldamisest tulenevad summad on kättesaadavad liikmesriikides, kus need tekkisid, liidu toetusena maaelu arengu programmitöö raames ja neid rahastatakse EAFRDst.

5.   Liikmesriigid teevad hiljemalt 8. oktoobriks 2012 otsuse järgmise kohta ja teavitavad sellest komisjoni:

a)

vabatahtliku kohandamise määr kogu territooriumi ja, kui see on asjakohane, iga piirkonna kohta;

b)

kogusumma, mida vähendatakse vabatahtliku kohandamise kohaldamisel kogu territooriumi ja, kui see on asjakohane, iga piirkonna kohta.

Artikkel 10c

Vabatahtlikust kohandamisest ja artikli 136 kohaldamisest tulenevad summad

1.   Liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10b lõikele 5 teatatud summadele tuginedes võtab komisjon artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks vabatahtlikust kohandamisest tulenevad summad.

2.   Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud summad ja artikli 136 kohaldamisest tulenevad summad seoses eelarveaastaga 2014 lisatakse iga-aastasele liikmesriikide kaupa tehtavale jaotusele, milles käsitletakse EAFRD panust maaelu arengu programmidesse.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada ületada EAFRD maksimaalse panuse määra summade suhtes, mis lisatakse lõikes 2 osutatud iga-aastasele liikmesriigi kaupa tehtavale jaotusele.

Lõikes 2 osutatud iga-aastasele liikmesriigi kaupa tehtavale jaotusele lisatud summade suhtes ei kohaldata ühekordse ettemakse tegemist maaelu arengu programmide puhul.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad lõikes 2 osutatud summade esitamise kohta maaelu arengu programmide rahastamiskavades. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10d

EAGFi netoülemmäär

1.   EAGFi kulude ülemmäär 2014. eelarveaasta kohta arvutatakse maksimumsummadena, mis on selle kohta kehtestatud nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikele 2 vastu võetud määrusega ja millest on lahutatud käesoleva määruse artikli 10c lõikes 2 osutatud summad.

2.   Komisjon võtab artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 nimetatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks EAGFi kuludeks eraldatav netobilanss 2014. eelarveaasta kohta, võttes aluseks lõikes 1 osutatud andmed.”

3)

Artikli 11 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„2014. eelarveaastal määratakse esimeses lõigus osutatud kohandamine kindlaks, võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja turuga seotud kulude rahastamise prognoose, mis on sätestatud nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt vastu võetud määruses ja mida on suurendatud summade võrra, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 10b, ja summade võrra, mis tulenevad sama määruse artikli 136 kohaldamisest 2014. eelarveaasta puhul enne käesoleva määruse artiklis 10a sätestatud otsetoetuste kohandamist, kuid võtmata arvesse 300 000 000 euro suurust varu.”

4)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt, määravad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul, mis esitatakse hiljemalt selle kalendriaasta 31. märtsiks, mille suhtes lõikes 1 osutatud kohandusi kohaldatakse, nimetatud kohandused kindlaks hiljemalt sama kalendriaasta 30. juuniks.”

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Volituste delegeerimine

Selleks et tagada 2013. aastal otsetoetuste kohanduste optimaalne kohaldamine ning finantsdistsipliin 2013. kalendriaastal, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 141a vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad, milles käsitletakse selliste vähendamiste arvutamise alust, mida kohaldatakse liikmesriikides põllumajandustootjate suhtes tulenevalt toetuste kohandustest 2013. aastal, mis on ette nähtud artiklis 10a, ning finantsdistsipliinist, mis on ette nähtud artiklis 11.”

6)

Artikli 68 lõikes 8 asendatakse sissejuhatav fraas järgmisega:

„8.   Artikli 69 lõikes 1 osutatud otsuse teinud liikmesriigid võivad 1. septembriks 2012 oma otsuse läbi vaadata ja otsustada alates 2013. aastast:”.

7)

Artikli 69 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009, 1. augustiks 2010, 1. augustiks 2011 või 1. septembriks 2012 otsustada kasutada alates otsuse tegemisele järgnevast aastast kuni 10 % artiklis 40 osutatud riiklikest ülemmääradest, või Malta puhul 2 000 000 eurot, artikli 68 lõikes 1 ette nähtud eritoetusteks.”

8)

Artikli 131 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad uued liikmesriigid võivad 1. augustiks 2009, 1. augustiks 2010, 1. augustiks 2011 või 1. septembriks 2012 otsustada kasutada nimetatud otsuse tegemise aastale järgnevast aastast alates kuni 10 % artiklis 40 osutatud riiklikest ülemmääradest, et maksta põllumajandustootjatele toetust, nagu on sätestatud artikli 68 lõikes 1 ja kooskõlas III jaotise 5. peatükiga, nagu seda nende suhtes kohaldatakse.”

9)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 133a

Riiklik üleminekutoetus

1.   Ühtse pindalatoetuse kava kohaldavad uued liikmesriigid, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia, võivad maksta 2013. aastal riiklikku üleminekutoetust.

Sellist toetust võib maksta lõike 5 kohaselt antava komisjoni loa alusel, välja arvatud Küprose puhul.

2.   Riiklikku üleminekutoetust võib maksta nende sektorite põllumajandustootjatele, mille puhul on artiklite 132 ja 133 kohaselt antud luba maksta 2012. aastal täiendavaid riiklikke otsetoetusi ja Küprose puhul riigiabi.

3.   Toetuse maksmise tingimused on samad, mis kehtivad artiklite 132 ja 133 kohaselt toetuste maksmisele 2012. aastal.

4.   Toetuse kogusumma, mida võib maksta iga lõikes 2 osutatud sektori põllumajandustootjatele, on piiratud sektori jaoks ette nähtud eriomase toetussummaga, mis on võrdne järgmiste näitajate vahega:

a)

otsetoetuste kogusumma, mida võib maksta asjakohase sektori põllumajandustootjatele 2012. aastal, kaasa arvatud kõik toetused, mis on saadud vastavalt artiklile 132, ja

b)

otsetoetuste kogusumma, mis oleks 2013. aastal samale sektorile kättesaadav ühtse pindalatoetuse kava alusel.

Küprose puhul on sektorite jaoks ette nähtud eriomased toetussummad sätestatud XVIIa lisas.

5.   Esitatud teatisele tuginedes võtab komisjon artikli 141 lõikes 2 või artikli 141b lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata vastu rakendusaktid, millega antakse luba riikliku üleminekutoetuse maksmiseks ja

a)

kehtestatakse sektorite toetussummad;

b)

kehtestatakse riikliku üleminekutoetuse ülemmäär, kui see on asjakohane;

c)

kehtestatakse riikliku üleminekutoetuse maksmise tingimused ja

d)

määratakse kindlaks toetuse maksmisel kohaldatav vahetuskurss.

6.   Uued liikmesriigid võivad objektiivsete kriteeriumide alusel ja lõike 5 kohaselt antud komisjoni loa piires kindlaks määrata makstavad riikliku üleminekutoetuse summad.”

10)

Artiklid 134 ja 135 jäetakse välja.

11)

Artikkel 136 jäetakse välja.

12)

Artikkel 139 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 139

Riigiabi

Erandina määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 180 ja nõukogu 24. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1184/2006 (millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes) (*1) artiklist 3 ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 toetuste suhtes, mida liikmesriigid maksavad käesoleva määruse artiklite 41, 57, 64, 68, 69, 70, 71, artikli 82 lõike 2, artikli 86, artikli 98 lõike 4, artikli 111 lõike 5, artikli 120, artikli 129 lõike 3 ning artiklite 131, 132, 133 ja 133a alusel kooskõlas käesoleva määrusega.

(*1)  ELT L 214, 4.8.2006, lk 7.”"

13)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 141a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 11a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks alates 1. septembrist 2012 kuni 31. detsembrini 2013.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 11a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 11a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 141b

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab maaelu arengu komitee, mis on loodud määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (*2) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(*2)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”"

14)

IV lisasse lisatakse järgmine veerg:

 

”2013

 

569

 

903

 

964,3

 

5 329,6

 

101,2

 

1 255,5

 

2 344,5

 

5 055,2

 

7 853,1

 

4 128,3

 

53,5

 

146,4

 

379,8

 

34,7

 

1 313,1

 

5,5

 

830,6

 

715,7

 

3 043,4

 

566,6

 

144,3

 

385,6

 

539,2

 

708,5

 

3 650”.

15)

Lisatakse järgmine lisa:

„XVIIa LISA

KÜPROSE RIIKLIK ÜLEMINEKUTOETUS

(eurodes)

Sektor

2013

Teraviljad (v.a kõva nisu)

141 439

Kõva nisu

905 191

Piim ja piimatooted

3 419 585

Veiseliha

4 608 945

Lambad ja kitsed

10 572 527

Sealihasektor

170 788

Linnuliha ja munad

71 399

Vein

269 250

Oliiviõli

3 949 554

Lauaviinamarjad

66 181

Kuivatatud viinamarjad

129 404

Töödeldud tomatid

7 341

Banaanid

4 285 696

Tubakas

1 027 775

Lehtpuuviljad, sh luuviljad

173 390

Kokku

29 798 462 ”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Erandina teisest lõigust kohaldatakse

a)

järgmisi sätteid alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast:

i)

määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 10b lõige 5, artikli 10c lõiked 1 ja 4 ning artikli 10d lõige 2, mis on lisatud käesoleva määruse artikli 1 punktiga 2;

ii)

määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 133a lõiked 5 ja 6, mis on lisatud käesoleva määruse artikli 1 punktiga 9;

iii)

käesoleva määruse artikli 1 punktid 5, 6, 7, 8 ja 13;

b)

käesoleva määruse artikli 1 punkti 1 alapunkti b ja punkti 11 alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 116.

(2)  4. mai 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 4. juuli 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. juuli 2012. aasta otsus.

(4)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(5)  ELT L 95, 5.4.2007, lk 1.

(6)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/18


NÕUKOGU OTSUS,

21. detsember 2011,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2012/418/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõiget 3, artikleid 91 ja 100, artikli 192 lõiget 1 ning artikleid 194, 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 23. märtsil 2006 komisjoni pidama läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagi Vabariigiga.

(2)

Nõukogu andis 27. oktoobril 2009 komisjoni ettepaneku põhjal nõusoleku muuta läbirääkimissuuniseid lepingu staatuse tõstmiseks, asendades lepingu senises pealkirjas sõna „kaubandus” sõnaga „partnerlus” ning nähes ette ministrite tasandil kohtuva koostöönõukogu moodustamise.

(3)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (edaspidi „leping”) tuleks allkirjastada. Lepingu teatavaid osi tuleks kohaldada ajutiselt kuni lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(4)

Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste, mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes, kui Euroopa Liit ei ole koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga teatanud Iraagile, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikme suhtes siduvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) kohaselt. Kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa ei ole enam seotud Euroopa Liidu liikmena vastavalt protokolli nr 21 artiklile 4a, siis teavitab Euroopa Liit viivitamata koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Iraaki nende seisukoha muutumisest, mille korral jäävad lepingu sätted nende osas siduvaks eraldiseisvalt. Sama kehtib Taani kohta kooskõlas nimetatud lepingutele lisatud protokolliga nr 22 (Taani seisukoha kohta),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse liidu nimel luba allkirjastada ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Vastavalt lepingu artiklile 117 kohaldatakse kuni lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni selle artiklit 2 ning II, III ja V jaotist osas, mil need puudutavad liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, ajutiselt alates esimesest päevast, mis järgneb kolmandale kuule pärast kuupäeva, mil liit ja Iraak on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 21. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/20


PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt ning

IRAAGI VABARIIK, edaspidi „Iraak”,

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

ARVESTADES liidu ja selle liikmesriikide ning Iraagi vahelisi sidemeid ja nende ühiseid väärtusi,

TUNNISTADES, et liit ja selle liikmesriigid ning Iraak soovivad kõnealuseid sidemeid tugevdada ning panna aluse kaubandusele ja koostööle, millega kaasneb poliitiline dialoog,

ARVESTADES seda, kui oluliseks lepinguosalised peavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, inimõiguste järgimist, demokraatlikke põhimõtteid ning poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis on partnerluse tähtsaim alus,

KINNITADES tahet järgida demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides,

TUNNISTADES majandusliku arenguga kaasneva jätkusuutliku sotsiaalarengu suurt tähtsust,

TUNNISTADES lepinguosaliste vahelise koostöö süvendamise tähtsust, ja ühist tahet kindlustada, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades suveräänsuse, võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, õigusriigi ja hea valitsemistava, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel,

TUNNISTADES vajadust jätkata Iraagi poliitilisi ja majanduslikke reforme ning majanduse taastamist ning vaesemate ja ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide elutingimuste parandamist,

TUNNISTADES vajadust suurendada naiste rolli poliitika, kodanikuõiguste, sotsiaal-, majanduse ja kultuuri valdkonnas ning tugevdada võitlust diskrimineerimise vastu,

SOOVIDES luua soodsaid tingimusi liidu ja Iraagi vahelise kaubanduse oluliseks arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning majandus-, kaubandus-, investeerimis-, teadus- ja tehnoloogia- ning kultuurikoostöö tihendamiseks,

SEADES EESMÄRGIKS edendada kaubandust ja investeeringuid ning üksmeelseid majandussuhteid turumajanduse põhimõtete alusel,

VÕTTES ARVESSE vajadust luua soodsad tingimused äri- ja investeeringutingimuste parandamiseks,

OLLES TEADLIK vajadusest parandada äritegevust ja investeeringuid mõjutavaid tingimusi ning äriühingute asutamise, tööjõu, teenuste osutamise ja kapitali liikumise tingimusi,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste õigust reguleerida teenuste osutamist oma territooriumidel ja tagada õiguspäraste avaliku korra eesmärkide täitmine,

VÕTTES ARVESSE lepinguosaliste kohustust teostada kaubavahetust vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamist käsitlevale 15. aprilli 1994. aasta Marrakechi lepingule (edaspidi „WTO asutamisleping”) ja sellega seoses kummagi huvi saavutada Iraagi ühinemine nimetatud lepinguga,

TUNNISTADES, et arengmaadel on WTO raames erilised vajadused,

TUNNISTADES, et terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu ja uimastikaubandus on tõsine oht rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule ning lepinguosaliste koostöö eesmärkide täitmisele,

MÄRKIDES piirkondliku koostöö süvendamise ja tihendamise tähtsust,

KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit teatab Iraagile, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikme suhtes muutunud siduvaks vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Sama kehtib Taani kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile nr 22 (Taani seisukoha kohta),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Partnerluse loomine

1.   Käesolevaga luuakse partnerlus ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi vahel.

2.   Partnerluse eesmärgid on:

a)

luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada poliitilisi suhteid;

b)

edendada lepinguosaliste vahel kaubandust, investeerimist ja üksmeelseid majandussuhteid, et soodustada nende majanduse püsivat arengut, ning

c)

panna alus õigus-, majandus-, sotsiaal-, rahandus- ja kultuurikoostööle.

Artikkel 2

Alus

Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides määratletud demokraatia põhimõtete ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte austamine on mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

I   JAOTIS

VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA ALANE POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

Artikkel 3

Poliitiline dialoog

1.   Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See tugevdab nendevahelisi suhteid, aitab kaasa koostöö arengule ning suurendab üksteisemõistmist ja ühtekuuluvust.

2.   Poliitiline dialoog hõlmab kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi, eeskätt rahu, välis- ja julgeolekupoliitikat, riigisisest dialoogi ja lepitust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, head valitsemistava ning piirkondlikku stabiilsust ja integratsiooni.

3.   Poliitilist dialoogi peetakse igal aastal ministrite ja kõrgete ametnike tasandil.

Artikkel 4

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku teha koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, rahvusvaheliste inimõiguste, humanitaar- ja pagulasõiguse ning oma riigi õigusaktide ja eeskirjade kohaselt. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:

a)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, ÜRO terrorismivastase strateegia, rahvusvaheliste konventsioonide ja rahvusvaheliste aktide täieliku rakendamise raames;

b)

vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning

c)

vahetades arvamusi terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite üle (näiteks tehnilised vahendid ja koolitus), samuti vahetades terrorismivastases võitluses saadud kogemusi.

Lepinguosaliste eesmärk on saavutada võimalikult kiiresti kokkulepe ÜRO rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni suhtes.

Lepinguosalised on sügavalt mures terrorismi õhutamise üle ja rõhutavad oma kindlat tahet võtta kõiki vajalikke rahvusvahelistele ja siseriiklikele õigusaktidele vastavaid meetmeid sellisest tegevusest tuleneva ohu vähendamiseks.

Artikkel 5

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seda arvestades lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:

a)

võttes meetmeid kõikide muude asjaomaste rahvusvaheliste dokumentide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks;

b)

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrolli süsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

Lepinguosalised lepivad kokku, et algatavad korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud toimingute toetamiseks ja kooskõlastamiseks.

Artikkel 6

Väike- ja kergrelvad

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.   Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.

3.   Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia jõupingutustes, mis on suunatud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning tugevdab seda.

Artikkel 7

Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1.   Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele murettekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb võtta siseriiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid niisuguste tegude eest vastutusele võtmiseks.

2.   Lepinguosalised tunnistavad, et Iraak ei ole veel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriik, kuid Iraak kaalub võimalust statuudiga tulevikus ühineda. Selle käigus võtab Iraak meetmeid Rooma statuudi ja sellega seotud dokumentidega ühinemiseks ning nende ratifitseerimiseks ja rakendamiseks.

3.   Lepinguosalised kinnitavad taas oma kindlat kavatsust teha selles valdkonnas koostööd, vahetades kogemusi siseriiklikes õigusaktides rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemise kohta.

II   JAOTIS

KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD

I   JAGU

Kaubandus

I   peatükk

Üldsätted

Artikkel 8

Kehtivus- ja kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes.

Artikkel 9

Tollimaksud

Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. Tollimaks ei hõlma:

a)

maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11;

b)

maksu, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu II jaotise 1. jao II peatükiga;

c)

maksu, mis on kehtestatud kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „1994. aasta GATTi kokkulepe”) VI, XVI ja XIX artikli, WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja WTO kaitsemeetmete lepinguga, WTO põllumajanduslepingu artikliga 5 ning WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppega;

d)

tasu või muud lõivu, mis kehtestatakse kooskõlas lepinguosalise õigusaktide, 1994. aasta GATTi kokkuleppe VIII artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega.

Artikkel 10

Enamsoodustusrežiim

1.   Lepinguosalised kohaldavad kaubavahetuse osas vastastikku enamsoodustusrežiimi kooskõlas 1994. aasta GATTi kokkuleppe I artikli lõikega 1 ning selle märkuste ja lisasätetega.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata:

a)

soodustustele, mis on antud selleks, et luua 1994. aasta GATTi kokkuleppe kohane tolliliit või vabakaubanduspiirkond, või sellise tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomise tõttu;

b)

soodustuste suhtes, mis on antud teatavatele riikidele 1994. aasta GATTi kokkuleppe ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.

Artikkel 11

Võrdne kohtlemine

Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse 1994. aasta GATTi kokkuleppe III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 12

Tariifipoliitika

1.   Liitu imporditud Iraagist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse liidu enamsoodustusrežiimi kohaseid tollimaksumäärasid. Liitu imporditud Iraagist pärinevatele toodetele ei kohaldata tollimaksu määra, mis on kõrgem teistele WTO liikmetele 1994. aasta GATTi kokkuleppe I artikli alusel impordi puhul kohaldatavast määrast.

2.   Liidust pärinevate toodete importimisel Iraaki kohaldatakse tollimaksu, mis ei ole suurem kui imporditud kaupade suhtes praegu kehtiv 8 % suurune rekonstruktsioonilõiv.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et kuni Iraagi ühinemiseni WTOga võivad nad muuta importkaupadele kehtestatud tollimaksu suurust omavahelise konsulteerimise tulemusel.

4.   Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldab Iraak imporditud kaupade tollimaksude vähendamisi, eelkõige WTO läbirääkimistest tulenevaid vähendamisi, erga omnes põhimõttel, kohaldatakse liidust pärinevatele importkaupadele selliseid vähendatud tollimaksusid, mis asendavad tollimaksu baasmäära või rekonstruktsioonilõivu alates kuupäevast, mil selliseid vähendamisi kohaldama hakatakse.

Artikkel 13

1994. aasta GATTi kokkuleppe asjakohaste sätete kohaldamine

Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes järgmisi 1994. aasta GATTi kokkuleppe artikleid, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks:

a)

V artikkel koos märkuste ja lisasätetega;

b)

VII artikli lõiked 1, 2, 3, lõike 4 punktid a, b ja d ning lõige 5 koos märkuste ja lisasätetega ning WTO 1994. aasta GATTi kokkuleppe VII artikli rakendamise leping;

c)

VIII artikkel koos märkuste ja lisasätetega;

d)

IX artikkel;

e)

X artikkel.

Artikkel 14

Kaupade kirjeldamise harmoneeritud süsteem

Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud toodete klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides, mida tõlgendatakse kooskõlas Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga.

Artikkel 15

Kaupade ajutine import

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosalisi siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab lepinguosaline teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaubad impordi- ja tollimaksudest. Kohaldatakse ajutise impordi korda, arvestades tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellistest konventsioonidest tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 16

Koguseliste piirangute keeld

Liit ja Iraak kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel omavahelises kaubavahetuses kõik impordi- ja ekspordipiirangud, ei kehtesta ega säilita neid ega mingeid muid samasuguse mõjuga meetmeid vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe XI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse 1994. aasta GATTi kokkuleppe XI artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 17

Ekspordimaksud

Lepinguosaline ei või kohaldada ega kehtestada tollimakse, makse ega muid tasusid ja lõive, mida kohaldatakse seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele. Lepinguosaline ei või kohaldada ega kehtestada riigisiseseid makse, tasusid ja lõive seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ettenähtud samasugustele kaupadele.

II   peatükk

Kaubanduse parandusmeetmed

Artikkel 18

Dumpinguvastased meetmed

1.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe VI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele, 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingule ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule.

2.   Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu II jaotise VI jagu.

Artikkel 19

Kaitsemeetmed

1.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast 1994. aasta GATTi kokkuleppe XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu kohaseid meetmeid.

2.   Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu II jaotise VI jagu.

III   peatükk

Erandid

Artikkel 20

Üldised erandid

Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes 1994. aasta GATTi kokkuleppe XX artiklit koos märkuste ja lisasätetega ning 1994. aasta GATTi kokkuleppe XXI artiklit, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

IV   peatükk

Mittetariifsed meetmed

Artikkel 21

Tööstusstandardid, vastavushindamine ja tehnilised normid

1   Suhe WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga

Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes WTO tehniliste kaubandustõkete lepingut, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Kehtivus- ja rakendusala

Käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele.

3.   Eesmärgid

Lepinguosalised teevad tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluse alal koostööd selleks, et:

a)

lepinguosaliste vahelise kaubanduse soodustamiseks vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid ja vältida uute loomist;

b)

parandada kaupade toomist teineteise turule, parandades nende ohutust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet;

c)

laiendada rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist, sealhulgas sektorikohaste meetmete võtmist, ning lähtuda nende normide, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel rahvusvahelisest heast tavast;

d)

standardite ja tehniliste normide vastavushindamismenetluste väljatöötamine, vastuvõtmine ja kohaldamine oleks tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt läbipaistev ega takistaks lepinguosaliste vahelist kaubandust;

e)

töötada välja Iraagi tehniliste normide kehtestamise, standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire infrastruktuur;

f)

kujundada Iraagi ja liidu standardimise ja vastavushindamise alaseid ning reguleerivate asutuste vahelisi töösidemeid;

g)

aidata kaasa Iraagi institutsioonide osalemisele rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ja tehniliste kaubandustõkete komitee tegevuses.

4.   Tehnilised normid, standardimine ja vastavushindamismenetlused

a)

Lepinguosalised tagavad, et tehnilisi norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata selleks, et tekitada või võimaldada tekitada tarbetuid takistusi lepinguosaliste vahelisele kaubandusele vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingule.

b)

Lepinguosalised ühtlustavad võimaluste piires omavahel standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi.

5.   Läbipaistvus ja teatamine

a)

Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes tehniliste kaubandustõkete lepingus tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste suhtes sätestatud teabevahetuskohustust.

b)

Lepinguosalised lepivad kokku vahetada kontaktpunktide kaudu kiirhoiatusi, teaduslikke arvamusi, teateid sündmuste kohta ja muud teavet, mis võib olla oluline nende kaubandussuhete seisukohalt.

c)

Lepinguosalised võivad teha koostööd kontaktpunktide ning ühiste andmebaaside loomisel ja käitamisel.

V   peatükk

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Artikkel 22

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

1.   Lepinguosalised teevad koostööd sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas eesmärgiga hõlbustada kaubandust, kaitstes inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist. Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingut, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Lepinguosalised võivad nõudmisel teha kindlaks ja lahendada konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel tekkivad probleemid eesmärgiga saavutada vastastikku rahuldav lahendus.

II   JAGU

Teenusekaubandus ja ettevõtlus

Artikkel 23

Kohaldamisala

1.   Käesolevas jaos nähakse ette lepinguosaliste vahelise teenuskaubanduse ja ettevõtluse järkjärgulise liberaliseerimise meetmed.

2.   Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad teenusekaubandust ja ettevõtlust mis tahes majandustegevuses, välja arvatud:

a)

tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine;

b)

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;

c)

audiovisuaalsed ja kultuuriteenused;

d)

koolitusteenused;

e)

tervishoiu- ja sotsiaalteenused;

f)

riigisisene merekabotaaž;

g)

õhutransporditeenused ja neid toetavad teenused, välja arvatud:

i)

õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;

ii)

õhutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii)

arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused;

iv)

maapealse käitlemise teenused;

v)

õhusõidukite rent koos meeskonnaga;

vi)

lennujaamateenused ning

h)

kosmosetransporditeenused.

3.   Käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et sellest tuleneks kohustusi seoses riigihangetega.

4.   Käesolevat jagu ei kohaldata lepinguosaliste antavatele toetustele.

5.   Kooskõlas käesoleva jaoga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.

Artikkel 24

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„liidu füüsiline isik” – liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, ja „Iraagi füüsiline isik” – Iraagi kodanik vastavalt Iraagi õigusaktidele;

b)

„juriidiline isik” – asjakohaste õigusaktide järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud aktsiaselts, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

c)

„liidu juriidiline isik” ja „Iraagi juriidiline isik” – juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt kas liidu liikmesriigi või Iraagi õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Iraagi territooriumil. Kui juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Iraagi territooriumil vaid registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Iraagi juriidilise isikuna üksnes juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja püsivalt seotud vastavalt kas liidu või Iraagi majandusega;

d)

punktist c olenemata kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool liitu või Iraaki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne liidu liikmesriigi või Iraagi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt liidu liikmesriigis või Iraagis ning sõidavad mõne liidu liikmesriigi või Iraagi lipu all;

e)

„majandustegevus” – ei hõlma valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevusi, st tegevusi, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ja ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides;

f)

„tütarettevõtja” – juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all;

g)

„juriidilise isiku filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

h)

„teenuseosutaja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab teenust;

i)

„teenusekaubandus” – teenuse osutamine järgmistel viisidel:

i)

ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile;

ii)

ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

iii)

ühe lepinguosalise teenuseosutaja ettevõtlusega teise lepinguosalise territooriumil;

iv)

ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt füüsiliste isikute kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil;

j)

„meede” – lepinguosalise mis tahes meede seaduse, määruse, eeskirja, korra, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

k)

„lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mida võtavad:

i)

keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning

ii)

valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või riikliku, piirkondliku kohaliku ametiasutuse delegeeritud volitusi kasutades;

l)

„teenused” – kõikide valdkondade teenused, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel;

m)

„ettevõtlus” – mis tahes äriline või kutsealane tegevus, mis toimub:

i)

juriidilise isiku asutamise, omandamise või ülalpidamise kaudu või

ii)

filiaali või esinduse loomise või ülalpidamise kaudu

lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil;

n)

„investor” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu;

o)

„teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel” – teenus, mida ei osutata kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga.

Artikkel 25

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb liit Iraagi teenuseid ja teenuseosutajaid kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingust (edaspidi „GATS”) tulenevate liidu ja tema liikmesriikide turulepääsu ja võrdset kohtlemist käsitlevate erikohustuste loendiga.

2.   Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 3 võimaldab Iraak liidu teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele tingimusi, mis ei ole halvemad neist soodsamatest tingimustest, mida võimaldatakse kas Iraagi või kolmanda riigi teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on paremad.

3.   Iraak võib muuta liidu teenuste, teenuseosutajate, ettevõtete ja investorite kohtlemist, võimaldades neile tingimusi ja esitades nõudeid, mille tulemusel nende kohtlemine muutub ebasoodsamaks võrreldes sarnaste oma riigi teenuste, teenuseosutajate, ettevõtete ja investorite kohtlemisega. Selliste muudatuste tegemisel arvestatakse järgmiste tingimustega:

a)

Iraak ei kohtle liidu teenuseid, teenuseosutajaid, ettevõtteid ega investoreid halvemini kui mis tahes kolmanda riigi teenuseid, teenuseosutajaid, ettevõtteid ja investoreid;

b)

Iraak teavitab muudatuse tegemise kavatsusest Euroopa Liidu Komisjoni (edaspidi „komisjon”) neli kuud enne uute tingimuste kavandatava rakendamise alguskuupäeva. Iraak esitab komisjoni taotlusel üksikasjaliku teabe tingimuste ja nõuete muutmise põhjuste kohta. Kui liit kaheksa nädala jooksul Iraagile esitatud teabele ei vasta, loetakse kõnealused tingimused ja nõuded tema poolt vastu võetuks;

c)

lepinguosalise taotlusel võidakse kavandatavad tingimused ja nõuded esitada koostöökomiteele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks.

4.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikega 2 liidu teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele ettenähtud soodustuste kohaldamist, kohtleb Iraak pärast ühinemist WTOga liidu teenuseid ja teenuseosutajaid GATSi erikohustuste loendi alusel.

Artikkel 26

1.   Käesoleva jao kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.   Käesolevas jaos sätestatut ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepete või siseriikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidmist.

3.   Käesolevas jaos sätestatut ei tõlgendata nii, et see takistaks liikmesriikidel või Iraagil oma asjakohaste maksualaste õigusaktide kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 27

Muud kokkulepped

Käesolevas jaos sätestatu ei piira lepinguosaliste investorite õigust saada soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Iraak.

Artikkel 28

Läbipaistvus

Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise asjaomase teabe taotlusele tema üldmeetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise teenuseosutajatele. Kõnealused teabekeskused on loetletud 3. lisas. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.

Artikkel 29

Erandid

1.   Käesoleva jao suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud erandeid. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendataks viisil, mis võib tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist nende maade vahel, kus valitsevad sarnased tingimused, või teenustekaubanduse varjatud piirangut, ei tõlgendata käesolevat jagu nii, et see takistaks lepinguosalisel vastu võtta või rakendada meetmeid, mis on:

a)

vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;

b)

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)

vajalikud kindlustamaks vastavust seaduste ja määrustega, mis ei ole vastuolus käesoleva jaoga, sealhulgas need, mis käsitlevad:

i)

pettusel põhinevate ja kuritahtlike tavade takistamist või teenuslepingute rikkumise tagajärgede lahendamist;

ii)

isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii)

ohutust;

d)

vastuolus artikli 25 eesmärkidega, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane kehtestamine ja kogumine;

e)

vastuolus artikli 25 eesmärkidega, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või riigisisese maksuseaduse kohaste maksude vältimist või neist maksudest kõrvalehoidumist.

2.   Käesolevat jagu ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või selliste tegevuste suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega.

3.   Käesolevat jagu ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmetele.

4.   Käesolevas jaos sätestatu ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et ta ei kohalda neid meetmeid viisil, mis kaotaks soodustused, mis teisele lepinguosalisele on ette nähtud vastavalt artiklile 25, või vähendaks neid.

5.   Käesolevat jagu ei kohaldata keskpanga, rahandusorgani või mõne muu avaliku asutuse tegevuste suhtes raha- või vahetuskursipoliitika raames.

6.   Käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke asutusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike asutuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

7.   Käesolevas jaos sätestatu ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada käesolevale lepingule toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

Artikkel 30

Julgeolekuerandid

Käesolevat jagu tõlgendata selliselt, et see:

a)

kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või

b)

takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:

i)

seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

ii)

seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse;

iii)

seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise ja müügiga ning muude kaupade ja materjalidega kauplemisega;

iv)

seoses riigi julgeolekuks vältimatute või riigi kaitse-eesmärkideks vajalike riigihangetega;

v)

sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades või

c)

takistab lepinguosalisel astumast samme vastavalt oma kohustustele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel, säilitamaks rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Artikkel 31

Teenusekaubanduse ja ettevõtluse järkjärguline liberaliseerimine

Vastavalt olukorrale, sealhulgas Iraagi WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale, võib koostöönõukogu esitada lepinguosalistele soovitusi laiendada vastastikust teenusekaubandust ja ettevõtlust, tagades GATSi, eeskätt V artikli täieliku täitmise. Ettepanekud, mille lepinguosalised on heaks kiitnud, võidakse ellu viia lepinguosaliste kokkulepete alusel.

III   JAGU

Äritegevus ja investeeringud

Artikkel 32

Investeeringute soodustamine

Lepinguosalised soodustavad vastastikku kasulike investeeringute suurendamist, luues erainvesteeringutele soodsa keskkonna.

Artikkel 33

Kontaktpunktid ja teabevahetus

Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks erainvesteeringutega seotud mis tahes kaubandusküsimustes määrab iga lepinguosaline kontaktpunkti. Kummagi lepinguosalise taotluse korral nimetab teise lepinguosalise kontaktpunkt küsimuse eest vastutava ametkonna või ametniku ja pakub nõuetekohast tuge taotleva lepinguosalisega teabevahetuse soodustamiseks.

IV   JAGU

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 34

Eesmärk ja reguleerimisala

1.   Lepinguosalised seavad eesmärgiks nendevaheliste jooksvate maksete ja kapitali liikumise liberaliseerimise kooskõlas rahvusvaheliste rahandusinstitutsioonide raames võetud kohustustega.

2.   Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste vaheliste kõikide jooksvate maksete ja kapitali liikumiste suhtes.

Artikkel 35

Arveldusarve

Lepinguosalised võimaldavad vabalt vahetatavas vääringus ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga teha jooksevkonto makseid ja ülekandeid lepinguosaliste vahel.

Artikkel 36

Kapitalikonto

Lepingu jõustumisest alates võimaldavad lepinguosalised vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt tehtud otseinvesteeringutega ja käesoleva lepingu kohaste investeeringutega seotud kapitalil vabalt liikuda ning kõnealuse kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muuta ja päritoluriiki tagasi viia.

Artikkel 37

Olemasoleva olukorra säilitamine

Lepinguosalised ei kehtesta uusi piiranguid kapitali liikumisele ega jooksvatele maksetele lepinguosaliste riikide elanike vahel ega karmista praegu kehtivat korda.

Artikkel 38

Kaitsemeetmed

1.   Kui erandlike asjaolude korral liidu ja Iraagi vaheline kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi liidu või Iraagi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas liit või Iraak võtta liidu ja Iraagi vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.

2.   Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele esimesel võimalusel nende kaotamise ajakava.

Artikkel 39

Lõppsätted

1.   Käesolevas jaos sätestatu ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud nende osalusel sõlmitud kehtivate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks hõlbustada omavahelist kapitali liikumist.

V   JAGU

Kaubandusküsimused

I   peatükk

Riiklikud kaubandusettevõtted

Artikkel 40

1.   Lepinguosalised lähtuvad 1994. aasta GATTi kokkuleppe XVII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest ning WTO käsitusleppest 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XVII artikli tõlgendamise kohta, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2.   Kui üks lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse teabe saamiseks riiklike kaubandusettevõtetega seotud üksikjuhtumite kohta, nende tegutsemisviisi ja nende tegevuse mõju kohta kahepoolsele kaubandusele, tagab taotluse saanud lepinguosaline võimalikult suure läbipaistvuse, ilma et see piiraks konfidentsiaalset teavet käsitleva 1994. aasta GATTi kokkuleppe XVII artikli lõike 4 punkti d kohaldamist.

3.   Lepinguosalised tagavad, et riiklikele kaubandusettevõtetele kaupade tarnijad ja teenuste osutajad täidavad käesolevast lepingust tulenevaid lepinguosaliste kohustusi.

II   peatükk

Riigihanked

Artikkel 41

Sissejuhatus

1.   Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib säästva arengu eesmärki, ja seavad eesmärgiks oma riigihangete turgude tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.

2.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kommertskaubad ja -teenused”– sellised kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;

b)   „ehitusteenus”– teenus, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (edaspidi „CPC”) 51. alajao tähenduses;

c)   „päev”– kalendripäev;

d)   „elektrooniline oksjon”– elektrooniliste vahendite abil toimuv järkjärguline tegevus, mille käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumise, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad, mille tulemusel muutub pakkumuste pingerida;

e)   „kirjalikult” ja „kirjalik”– sõnade ja numbritega esitatud mis tahes väljendus, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada. Mõiste hõlmab elektrooniliselt edastatavat ja salvestatavat teavet;

f)   „piiratud hange”– hange, mille puhul hankija võtab ühendust tema enda väljavalitud tarnija või tarnijatega;

g)   „meede”– õigusakt, eeskiri, kord, haldussuunis ja tava ning hankija toiming seoses asjaomase hankega;

h)   „korduskasutatav nimekiri”– nimekiri, mida hankija kavatseb korduvalt kasutada ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankija on tunnistanud nimekirja kandmise tingimustele vastavaks;

i)   „kavandatava hanke teadaanne”– hankija avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud tarnijaid esitama osalustaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;

j)   „korvamismeetmed”– tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, vastuostu- jms toimingute ja nõuete abil;

k)   „avatud hange”– hange, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad;

l)   „isik”– füüsiline või juriidiline isik;

m)   „hankija”– käesoleva lepingu 1. lisa I liitega hõlmatud lepinguosalise üksus;

n)   „kvalifitseeritud tarnija”– tarnija, kelle hankija on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks;

o)   „valikhange”– hange, mille puhul hankija kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijad;

p)   „teenused”– hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti;

q)   „standard”– dokument, mille järgimine ei ole kohustuslik ning mille on heaks kiitnud tunnustatud asutus ja millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid ja teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused. Standard võib sisaldada või käsitleda üksnes toote, teenuse, tootmistehnoloogia või -meetodi terminoloogiat, sümboleid, pakendamist, tähiseid ja märgistusi;

r)   „tarnija”– isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning

s)   „tehniline kirjeldus”– hanketingimus, milles:

i)

kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja viisid, või

ii)

sätestatakse toote või teenuse puhul kasutatav terminoloogia, sümbolid, pakend, tähised ja märgistused.

Artikkel 42

Kehtivus- ja rakendusala

1.   Käesolevat peatükki kohaldatakse asjaomaste hangetega seotud meetmete suhtes. Käesolevas peatükis tähendab „asjaomane hange” valitsuse ülesannete täitmiseks teostatavat hanget, mille puhul:

a)

hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:

i)

vastavalt käesoleva lepingu lepinguosalist käsitlevale 1. lisa 1. liite all-lisadele,

ii)

välja arvatud äriline müük või edasimüük või kasutamine kaupade tootmisel või teenuste pakkumisel kommertsmüügiks või edasimüügiks;

b)

hangitakse tooteid vastavalt lepingule ostmise, üürimise, rentimise või liisimise teel koos väljaostuvõimalusega või ilma;

c)

osade kogumaksumus on artiklis 45 sätestatud teate avaldamise ajal võrdne käesoleva lepingu lepinguosalist käsitleva 1. lisa I liite all-lisades sätestatud piirmääraga või sellest suurem;

d)

hanke teostab hankija ning

e)

hange ei ole välja arvatud käesoleva lepingu kohaldamisalast.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki:

a)

maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamise või rentimise suhtes;

b)

lepinguosalise lepinguvälistele kokkulepetele ning mis tahes vormis antava abi suhtes, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;

c)

rahandusasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsinstitutsioonide likvideerimis- ja juhtimisteenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, võlatõendite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamise teenuste hanke või soetamise suhtes;

d)

riiklike töölepingute suhtes;

e)

hangete suhtes, mis viiakse läbi:

i)

rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;

ii)

sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli alusel või mis on seotud allakirjutanud riikide ühisprojekti rakendamisega;

iii)

rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel, või mida rahastatakse rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, mille suhtes kohaldatav menetlus või klausel ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas.

3.   Lepinguosalised määravad kindlaks järgmised andmed ja esitavad need käesoleva lepingu lepinguosalist käsitleva 1. lisa I liite all-lisades järgmiselt:

a)

keskvalitsusasutused, kelle hankeid käsitletakse käesolevas peatükis – 1. all-lisa;

b)

kõik muud üksused, kelle hankeid käsitletakse käesolevas peatükis – 2. all-lisa;

c)

käesoleva peatükiga hõlmatud teenused peale ehitusteenuste – 3. all-lisa;

d)

käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused – 4. all-lisa;

e)

üldmärkused – 5. all-lisa.

4.   Kui hankija nõuab käesoleva lepingu lepinguosalist käsitleva 1. lisa I liite all-lisades nimetamata isikult hanke tegemist eritingimuste kohaselt, kohaldatakse niisuguste tingimuste suhtes artiklit 43 mutatis mutandis.

5.   Kui hankija hindab hanke väärtust eesmärgiga teha kindlaks, kas tegemist on asjaomase hankega, ei jaga ta hanget mitmeks hankeks ega kasuta selle väärtuse arvutamiseks erilisi hindamismeetodeid, et niisuguse hanke või selle osa suhtes ei tuleks kohaldada käesolevat peatükki.

6.   Käesolevat peatükki ei tõlgendata selliselt, et see takistab lepinguosalisel võtmast meetmeid või jätmast avalikustamata teavet, kui ta peab meetmete võtmist või teabe mitteavalikustamist vajalikuks selleks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimise või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.

7.   Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid, ei tõlgendata käesolevat peatükki selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast ja jõustamast meetmeid, mis on:

a)

vajalikud kõlbluse, korra ja turvalisuse kaitseks;

b)

vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;

c)

vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või

d)

seotud puuetega isikute, heategevusinstitutsioonide või vangide tööga seotud kaupade ja teenustega.

Artikkel 43

Üldpõhimõtted

1.   Mis tahes meetme ja asjaomase hanke suhtes kohtlevad lepinguosalised ja nende hankijad asjaomaste hangetega seotud meetmete raames teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid otseselt ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui see lepinguosaline ja tema hankijad kohtlevad kodumaiseid kaupu, teenuseid ja tarnijaid.

2.   Asjaomaste hangetega seotud meetmete puhul lepinguosalised ja nende hankijad:

a)

ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid selle välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra põhjal ning

b)

ei diskrimineeri kohapealset tarnijat või teenuste osutajat selle alusel, et tarnitav toode või pakutav teenus pärineb teiselt lepinguosaliselt.

3.   Kolmandate riikide kaupadele, teenustele ja tarnijatele avatud riigihankeid ja mis tahes tasandi avalike asutuste erihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas võimaldab Iraak liidu kaupadele, teenustele ja tarnijatele vähemalt sama soodsat režiimi, kui ta võimaldab mis tahes kolmanda riigi kaupadele, teenustele ja tarnijatele.

4.   Kui asjaomane hange viiakse läbi elektrooniliste vahenditega, peab hankija:

a)

tagama, et hanke läbiviimisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete krüptimiseks muude vabalt kättesaadavate tehnoloogiasüsteemide ja tarkvaraga koostalitlust võimaldavaid vabalt kättesaadavaid infotehnoloogiasüsteeme ja tarkvara ning

b)

rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg ja väljastatakse selle kohta tõend, ning välistatakse neile loata juurdepääs.

5.   Hankija viib asjaomase hanke läbi läbipaistvalt ja erapooletult, vältides huvide konflikte ja korruptsiooni, ning kooskõlas käesoleva peatükiga.

6.   Asjaomase hanke puhul ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega tarnitavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui need, mida samal ajal kohaldatakse tavapärase kaubanduse raames sama lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste tarnete suhtes.

Artikkel 44

Hankeid käsitleva teabe avalikustamine

1.   Lepinguosaline:

a)

avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldised haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes ja -dokumentides, samuti asjaomase hanke korra ja selles tehtavad muudatused laia levikuga pidevalt kättesaadavas ametlikult määratud elektroonilises või paberipõhises meedias;

b)

selgitab neid taotlusel teistele lepinguosalistele;

c)

esitab käesoleva lepingu 1. lisa II liites loetelu elektroonilisest ja paberipõhisest meediast, kus ta avaldab punktis a nimetatud teabe;

d)

esitab käesoleva lepingu 1. lisa III liites loetelu elektroonilisest meediast, kus ta avaldab artikli 45, artikli 47 lõikes 4 ja artikli 55 lõikes 2 nimetatud teabe.

2.   Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata, kui muutub teda käsitlev teave käesoleva lepingu 1. lisa II ja III liites.

Artikkel 45

Teadete avaldamine

1.   Asjaomaste hangete puhul avaldab hankija käesoleva lepingu 1. lisa III liites kavandatavat hanget käsitleva teate, välja arvatud artiklis 52 nimetatud asjaoludel. Selline teade sisaldab käesoleva lepingu 1. lisa IV liites nimetatud teavet. Kõnealused teated tehakse elektrooniliselt ja tasuta kättesaadavaks ühe juurdepääsupunkti kaudu.

2.   Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos kavandatavat riigihanget käsitleva teatega ühes WTO keeles vabalt juurdepääsetava kokkuvõtliku teate. Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)

hanke nimetus;

b)

pakkumuse või hankes osalemise või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitamise viimane kuupäev ning

c)

aadress, kust saab taotleda hankedokumente.

3.   Hankijail soovitatakse avaldada tulevaste hangete plaan (edaspidi „plaanitavat hanget käsitlev teade”) võimalikult varakult iga eelarveaasta alguses. Kõnealune teade peaks sisaldama riigihanke sisu ja kavandatava hanke teate planeeritud avaldamiskuupäeva.

4.   Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas nimetatud hankijad võivad plaanitavat hanget käsitlevat teadet käsitada kavandatavat riigihanget käsitleva teatena, tingimusel et selles esitatakse võimalikult täielikult käesoleva lepingu 1. lisa IV liites sätestatud teave koos märkusega selle kohta, et tarnijail on võimalik teatada oma huvist hanke vastu hankijale.

Artikkel 46

Osalemistingimused

1.   Hankija ei esita muid hankes osalemise tingimusi kui need, millega tagatakse, et tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning et ta on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hanget täitma.

2.   Selgitades välja tarnija vastavust osalemise tingimustele, hankija:

a)

hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele lepinguosalise hankija territooriumil ja väljaspool seda;

b)

ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud selle lepinguosalise hankijaga ühe või mitu lepingut või et tarnijal peab olema selle lepinguosalise territooriumil eelnevaid töökogemusi, ning

c)

võib nõuda varasemat töökogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt esmatähtis.

3.   Tarnijate hindamisel lähtub hankija hanget käsitlevas teates või hankedokumentides eelnevalt sätestatud tingimustest.

4.   Põhjuste hulka, mille alusel hankija kõrvaldab tarnija menetlusest, kuuluvad pankrot, valeandmete esitamine, mittevastavus olulistele nõuetele, eelmisest lepingust või eelmistest lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmine, süüdimõistmine tõsistes kuri- või väärtegudes, eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu ja maksude mittemaksmine.

Artikkel 47

Tarnijate kvalifitseerimine

1.   Kui hankija kavatseb kasutada valikulist hankemenetlust, tuleb tal:

a)

kavandatava hanke teates esitada vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa IV liite punktides 1, 2, 6, 7, 10 ja 11 nimetatud teave ja kutsuda huvitatud tarnijaid esitama osalustaotlust ning

b)

hiljemalt pakkumuste esitamise tähtaja alguseks esitama kvalifitseeritud tarnijaile vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa IV liite punktides 3, 4, 5, 8 ja 9 nimetatud teabe vastavalt käesoleva lepingu 1. lisa VI liite punkti 2 alapunktile b.

2.   Hankija käsitab kvalifitseeritud tarnijana neid kodumaiseid tarnijaid ja teise lepinguosalise tarnijaid, kes vastavad hankes osalemise tingimustele, välja arvatud juhul, kui hankija teatab kavandatava hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid.

3.   Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 1 nimetatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 2 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks üheaegselt.

4.   Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija võib pidada korduskasutatavat tarnijate nimekirja, kui teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema nimekirja kandmist avaldatakse igal aastal, ning kui teade avaldatakse elektrooniliselt, tehakse see püsivalt kättesaadavaks käesoleva lepingu 1. lisa III liites nimetatud meedias. Sellises teates esitatakse käesoleva lepingu 1. lisa V liites sätestatud teave.

5.   Kui korduskasutatava nimekirja kehtivusaeg on kuni kolm aastat, võib käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija lõikest 4 olenemata avaldada nimetatud lõikes osutatud teate ainult üks kord, nimelt nimekirja kehtivusaja algul, kui teates esitatakse kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata.

6.   Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija võimaldab tarnijail esitada korduskasutatavasse nimekirja esitamise taotluse mis tahes ajal ja kannab kvalifitseeritud tarnijad nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul.

Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija võib teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduskasutatavasse nimekirja kandmist, kasutada kavandatava hanke teatena, kui:

a)

teade on avaldatud kooskõlas lõikega 4 ja selles on esitatud käesoleva lepingu 1. lisa V liite kohane teave ja võimalikult täielikult käesoleva lepingu 1. lisa IV liites nimetatud teave koos märkusega selle kohta, et teadet tuleb käsitada kavandatava hanke teatena;

b)

hankija esitab temale konkreetse hanke suhtes oma huvist teatanud tarnijaile viivitamata kogu olemasoleva teabe, sealhulgas lepingu 1. lisa IV liites nimetatud muu teabe, et tarnijad saaksid kindlaks teha, kas nad on hankest huvitatud.

7.   Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 6 taotlenud korduskasutatavasse nimekirja kandmist, esitada hanke raames pakkumuse, kui hankijal jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.

8.   Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija teatab osalemistaotluse või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsusest taotluse kohta.

9.   Kui käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija lükkab tagasi tarnija kvalifitseerimis- või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse, tühistab tema kvalifitseerimise või eemaldab ta korduskasutatavast nimekirjast, teavitab hankija sellest tarnijat viivitamatult ja esitab tarnija taotlusel talle oma otsuse kirjaliku põhjenduse.

Artikkel 48

Tehniline kirjeldus

1.   Hankija ei koosta, võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua mõne vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele.

2.   Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija võimaluse korral:

a)

esitama tehnilises kirjelduses pigem otstarbe ja funktsionaalsed nõuded kui konstruktsiooni või välistunnused ning

b)

võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised või Euroopa standardid, kui need on olemas, või siseriiklikud tehnilised normid, ametlikud siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad.

3.   Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse konstruktsiooni ja välistunnustega seotud näitajaid, lisab hankija võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”, et näidata, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need selgelt vastavad hanke tingimustele.

4.   Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeobjekte ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”.

5.   Hankija ei või konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada teatava hanke tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel või vastuvõtmisel selliselt isikult, kelle ärihuvid võivad olla kõnealuse hankega seotud.

6.   Lepinguosalised ja nende hankijad võivad kooskõlas käesoleva artikliga koostada, võtta vastu ja kohalda tehnilisi kirjeldusi, millega kaitstakse loodusvarasid ja keskkonda.

Artikkel 49

Hankedokumendid

1.   Hankija valmistab tarnijaile ette hankedokumendid, mis sisaldavad kogu asjakohaste pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks vajalikku teavet. Dokumentides esitatakse käesoleva lepingu 1. lisa VIII liites nimetatud punktide täielik kirjeldus, kui seda ei esitatud kavandatavat hanget käsitlevas teates.

2.   Hankija esitab hankes osalevale tarnijale hankedokumendid viivitamata ja vastab kiiresti hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele hanget käsitlevatele teabepäringutele, tingimusel et selline teave ei anna tarnijale eeliseid teiste hankes osalejate suhtes.

3.   Kui enne lepingu sõlmimist hankija muudab kavandatavat hanget käsitlevas teates või osalevaile tarnijaile hankedokumentides esitatud kriteeriume või nõudeid, või muudab teadet või hankedokumente, teatab ta kirjalikult kõikidest muudatustest või saadab muudetud või uuendatud teate või hankedokumendid:

a)

kõikidele teabe muutmise ajal hankes osalevaile tarnijaile, kui need on teada, või esitab muudatused samal viisil kui algse teabe esitamisel, ning

b)

piisavalt varakult, et tarnijad saaksid vastavalt vajadusele pakkumusi muuta või need uuesti esitada.

Artikkel 50

Tähtajad

Hankija jätab oma põhjendatud vajadustele vastavalt tarnijaile piisavalt aega osalemistaotluste ja asjakohaste pakkumuste ettevalmistamiseks ja esitamiseks, arvestades seejuures muu hulgas hanke laadi ja keerulisust, allhangete eeldatavat mahtu ning juhul, kui pakkumusi ei saa esitada elektrooniliste vahenditega, siis ka pakkumuse kodu- ja välismaalt edastamiseks kuluvat aega. Sellised tähtajad ja nende võimalikud pikendused peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused. Tähtajad on sätestatud käesoleva lepingu 1. lisa VI liites.

Artikkel 51

Läbirääkimised

1.   Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad läbirääkimisi:

a)

seoses hangetega, mille puhul nad on näidanud sellist kavatsust kavandatud riigihanget käsitlevas teates, või

b)

kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole teadetes või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

2.   Hankija:

a)

tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub teates või hankedokumentides sätestatud kriteeriumide kohaselt, ning

b)

määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud tarnijatele ühise tähtpäeva uute või muudetud pakkumuste esitamiseks.

Artikkel 52

Piiratud hange

Hankija võib korraldada piiratud hanke ja mitte kohaldada artikleid 45–47, 49–51, 53 ja 54 vaid järgmistel tingimustel:

a)

kui:

i)

ükski tarnija ei esitanud pakkumust ega osavõtutaotlust;

ii)

ei esitatud hankedokumentide olulistele nõuetele vastavaid pakkumusi;

iii)

ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või

iv)

esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet,

ning eeldusel, et hankedokumente ei oldud oluliselt muudetud;

b)

kui kaupu või teenuseid saab tarnida ainult konkreetne tarnija ja muud samasugused arvestatavad kaubad või teenused puuduvad, sest hangitakse kunstiteost, patentide, autoriõiguste ja muude ainuõiguste tõttu või seetõttu, et tehnilistel põhjustel puudub konkurents;

c)

niisuguste kaupade või teenuste lisatarne korral algse tarnija poolt, mis ei olnud esialgse hanke objekt, kui tarnija vahetus:

i)

ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste ja paigaldiste vahetatavus- ja koostalitlusnõudest, ning

ii)

põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid;

d)

see on hankijale ettenägematute ja kiireloomulisuste sündmuste tõttu hädavajalik juhul, kui tooteid või teenuseid ei olnud avatud või valikulise hankemenetluse abil võimalik saada õigeks ajaks;

e)

tooraineturult ostetavate kaupade korral;

f)

kui hankija hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis on välja töötatud tema tellimusel teatava teadusuuringut, katsetus-, uurimis- või esialgset arendustööd käsitleva lepingu alusel ja selle raames;

g)

ostude korral, mis tehakse erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest või pankrotist tulenevatel üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt, ning

h)

ideekonkursi võitjaga sõlmitavate lepingute korral, kui konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele ja konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega sõlmitakse leping.

Artikkel 53

Elektroonilised oksjonid

Kui hankija kavatseb asjaomase hanke läbi viia elektroonilise oksjonina, esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:

a)

teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks oksjoni käigus, sealhulgas hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidele vastava matemaatilise valemi;

b)

pakkumuse elementide esialgse hinnangu, kui leping sõlmitakse kõige soodsama pakkumuse tegijaga, ning

c)

muu teabe oksjoni läbiviimise kohta.

Artikkel 54

Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimise otsustamine

1.   Hankija võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab läbi menetluste kohaselt, mis tagavad hankemenetluse läbipaistvuse ja erapooletuse ning säilitavad pakkumuste konfidentsiaalsuse.

2.   Hankija ei karista ühtegi tarnijat selle eest, et tema pakkumus saadi kätte pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankija tehtud veast.

3.   Kui hankija pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingute sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele tarnijatele.

4.   Pakkumuse arvesse võtmiseks peab pakkumus olema tehtud kirjalikult ja vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ning pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele.

5.   Välja arvatud juhul, kui hankija jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankija hinnangul on suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste kohaselt on esitanud soodsaima pakkumuse või parima hinna, kui hind on ainus kriteerium.

6.   Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes oluliselt madalam, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma.

7.   Hankija ei tee valikuid, tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast lepingust tulenevate kohustustega.

Artikkel 55

Hanketeabe läbipaistvus

1.   Hankija teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja taotluse korral kirjalikult sellest, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 56 lõigetega 2 ja 3 esitab hankija hanke kaotanud osaleja taotlusel talle selgituse, miks ei valitud tema pakkumust ja millised olid võitnud pakkumuse eelised.

2.   Hankija avaldab hiljemalt 72 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist teate III liites loetletud asjakohase paber- või elektroonilise meedia kaudu. Kui kasutatakse üksnes elektroonilist meediat, peab teave jääma mõistlikuks ajaks vabalt kättesaadavaks. Teates esitatakse vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa VII liites nimetatud teave.

Artikkel 56

Teabe avaldamine

1.   Teise lepinguosalise taotlusel annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas hange viidi läbi õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teabe võitnud pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta. Juhul kui kõnealuse teabe avalikustamine võib mõjutada tulevasi hankeid, ei avalda selle saanud lepinguosaline seda teistele tarnijatele muidu, kui ainult pärast nõupidamist teabe esitanud lepinguosalisega ja tema nõusolekul.

2.   Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankijad tarnijatele teavet, mis võiks mõjutada tarnijatevahelist konkurentsi.

3.   Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankija, ametiasutus ja järelevalveasutus peaksid avaldama konfidentsiaalset teavet ka juhul, kui see võib kahjustada õiguskorda, õiglast konkurentsi tarnijate vahel, kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalset omandit või olla muul viisil vastuolus üldiste huvidega.

Artikkel 57

Siseriiklik läbivaatamise kord

1.   Lepinguosalised kehtestavad kiire, tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldus- või kohtuliku läbivaatamismenetluse, mille abil tarnija võib vaidlustada:

a)

käesoleva peatüki sätete rikkumise või

b)

meetmed, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks, juhul kui tarnijal ei ole lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt õigust käesoleva peatüki sätete rikkumist otseselt vaidlustada,

seoses asjaomase hankega, mille suhtes tarnijal on või oli huvi. Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks.

2.   Kui tarnija, kellel on või oli huvi asjaomase hanke suhtes, esitab kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või tegematajätmise kohta, soovitab lepinguosaline oma tarnijal ja hankijal leida lahendus omavahelise konsultatsiooni teel. Hankija vaatab niisugused kaebused läbi erapooletult ja kiiresti ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevikus toimuvates hangetes ega tema õigust taotleda parandusmeetmete võtmist haldus- või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu.

3.   Igale tarnijale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg kestusega vähemalt kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaide aluseks olevast asjaolust.

4.   Selleks asutavad või määravad lepinguosalised vähemalt ühe tema hankijast sõltumatu ja erapooletu haldus- või õigusasutuse, mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate vaided seoses asjaomase hankega.

5.   Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab lepinguosaline, et tarnijal on võimalik tema otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või kohtuasutusele, kes ei sõltu hankijast, kelle hanget ta vaidlustab. Läbivaatav organ, kes ei ole kohus, kuulub kohtu kontrolli alla või tal on menetlused, millega tagatakse, et:

a)

hankija vastab vaidele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele vajalikud dokumendid;

b)

menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav organ langetab vaidluses otsuse;

c)

menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja;

d)

menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustes;

e)

menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning

f)

tarnija esitatud vaidlusküsimuses tehtavad otsused ja soovitused on kirjalikud ning iga otsuse ja soovituse kohta esitatakse põhjendus.

6.   Lepinguosalised kehtestavad või täiendavad menetlusi, mille kohaselt:

a)

võetakse kiiresti ajutisi meetmeid, et tarnijal oleks võimalik hankes osaleda. Sellised ajutised meetmed võivad põhjustada hankeprotsessi peatamise. Menetlusega võib ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikud huvid. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult ning

b)

juhul, kui läbivaatav organ tuvastab lõikes 1 nimetatud rikkumise või tegematajätmise, võetakse parandusmeetmed või korvatakse tekkinud kahju, mida võib piirata pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga.

Artikkel 58

Täiendavad läbirääkimised

1.   Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatüki toimimise ja hangete turgude kahepoolse avamise läbi igal aastal. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi käesoleva lepingu 1. lisa I liite 1. ja 2. all-lisas sätestatud asjaomaste hankijate nimekirja täiendamiseks.

2.   WTO kaubanduskokkuleppega ühinemiseks peetavate läbirääkimiste raames kinnitab Iraak oma soovi ühineda mitmepoolse riigihankeid käsitleva lepinguga.

Artikkel 59

Ebasümmeetriline režiim ja üleminekumeetmed

Iraagi arengu-, finants- ja kaubandusvajadustest lähtudes võimaldatakse talle järgmisi üleminekumeetmeid: Iraak võib kehtestada eelishinnaprogrammi, kehtestades täielikult Iraagi päritolu tarnijaile 5 % hinnasoodustuse kaupade ja teenuste ning 10 % hinnasoodustuse ehitustööde puhul.

Eelishinnaprogramm lõpetatakse järk-järgult kümne aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

III   peatükk

Intellektuaalomandi kaitse

Artikkel 60

Kohustuste laad ja kohaldamisala

1.   Kooskõlas käesoleva artikli ja käesoleva lepingu 2. lisaga võtab Iraak viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist vastu õigusaktid, millega tagatakse rahvusvaheliste normide kohane piisav ja tõhus intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normide, sealhulgas WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (edaspidi „TRIPS-leping”), ning kehtestab tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks.

2.   Viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ühineb Iraak käesoleva lepingu 2. lisa punktis 2 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt tegelikult kohaldavad.

3.   Viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist viib Iraak oma õigusaktid vastavusse käesoleva lepingu 3. lisa punktis 2 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osaliseks on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki või mida üks liikmesriik või mitu liikmesriiki nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt tegelikult kohaldab.

4.   Lepinguosalised jälgivad korrapäraselt käesoleva artikli ja 2. lisa rakendamist. Kui õigusaktide väljatöötamise või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate sätete täpsustamiseks.

5.   Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise kodanikke intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste küsimustes vähemalt sama soodsalt kui oma kodanikke, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud käesoleva lepingu 2. lisasse kantud või sellesse tulevikus kantavates rahvusvahelistes õigusaktides alates hetkest, mil lepinguosaline niisuguse õigusakti ratifitseerib.

6.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb Iraak liidu ettevõtteid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

VI   JAGU

Vaidluste lahendamine

I   peatükk

Eesmärk ja reguleerimisala

Artikkel 61

Eesmärk

Käesoleva jao eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi.

Artikkel 62

Reguleerimisala

Käesolevat jagu kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu II jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti.

II   peatükk

Konsultatsioonid

Artikkel 63

Konsultatsioonid

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 62 osutatud sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

2.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koostöökomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid artiklis 62 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada.

3.   Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.   Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate ja hooajaliste kaupadega seoses, toimuvad 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 15 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast.

5.   Kui konsultatsioone ei peeta lõikes 3 või lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 64.

III   peatükk

Vaidluste lahendamise kord

Artikkel 64

Vahekohtumenetluse algatamine

1.   Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 63 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.

2.   Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ning koostöökomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses viisil, mis annab kaebusele õigusliku aluse, milline konkreetne meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede rikub artiklis 62 osutatud sätteid.

Artikkel 65

Vahekohtu moodustamine

1.   Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust.

2.   Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist koostöökomiteele.

3.   Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et koostöökomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel artikli 78 kohaselt koostatud nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise soovitatud isikute seast, kelle vastu kaebus esitati, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse teel.

4.   Koostöökomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul viie päeva jooksul pärast kummaltki lepinguosaliselt lõikes 3 osutatud taotluse saamist.

5.   Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil kolm vahekohtunikku on valitud.

6.   Kui lõikes 3 sätestatud taotluse esitamise ajaks ei ole ühtegi artiklis 78 ettenähtud nimekirja koostatud, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.

Artikkel 66

Vahekohtu vahearuanne

Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised võivad 15 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vahekohtu lõppotsuses põhjendatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

Artikkel 67

Vahekohtu otsus

1.   Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning koostöökomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja koostöökomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, mil vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

2.   Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamisest. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist eelotsuse.

Artikkel 68

Vahekohtu otsuse täitmine

Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine, ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda.

Artikkel 69

Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg

1.   Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatavakstegemist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele, kui kiiresti ta otsust täita suudab (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe.

2.   Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõike 1 kohast teatavakstegemist selle lepinguosalise poolt, kelle vastu kaebus esitati, esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning koostöökomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning koostöökomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 35 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

4.   Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.

Artikkel 70

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest.

2.   Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses artiklis 62 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses tuleb ära märkida vaidlusalune meede ja selgitada, mil viisil on see meede vastuolus artiklis 62 osutatud sätetega. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.

3.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Artikkel 71

Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral

1.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 70 lõike 1 kohaselt teatatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas lepinguosalise artiklis 62 osutatud sätetest tulenevate kohustustega, pakub ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ajutist hüvitist.

2.   Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 70 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole kooskõlas artiklis 62 osutatud sätetega), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklis 62 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ning koostöökomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.

3.   Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele enne lõikes 2 osutatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja koostöökomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.

4.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist.

5.   Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklis 62 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt artiklile 72 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud.

Artikkel 72

Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist

1.   Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja koostöökomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist.

2.   Kui lepinguosalised ei saavuta kokkulepet teatavakstehtud meetme kokkusobivuses artiklis 62 osutatud sätetega 30 päeva jooksul pärast teavitamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algselt vahekohtult otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt seda lepinguosalist, kes kaebuse esitas, ning koostöökomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ning koostöökomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas artiklis 62 osutatud sätetega, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada.

3.   Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse esitamist.

Artikkel 73

Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus

Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesolevas jaos käsitletud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teatavad sellisest lahendusest koostöökomiteele ja vahekohtule. Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse.

Artikkel 74

Kodukord

1.   Käesoleva jao kohast vaidluste lahendamise korda reguleerib koostöökomitee vastuvõetav kodukord ja toimimisjuhend.

2.   Lepinguosalised võivad kodukorda ja toimimisjuhendit oma otsusega muuta.

3.   Vahekohtu istungid on kooskõlas kodukorraga avalikud.

Artikkel 75

Teave ja tehniline nõustamine

Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidlusse kaasatud lepinguosaliselt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid.

Artikkel 76

Tõlgendamisreeglid

Vahekohus tõlgendab artiklis 62 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada artiklis 62 osutatud sätetes ette nähtud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 77

Vahekohtu otsused

1.   Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata.

2.   Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendused. Koostöökomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.

IV   peatükk

Üldsätted

Artikkel 78

Vahekohtunike nimekiri

1.   Koostöökomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline valib vahekohtuniku kohale viis isikut. Lisaks valib kumbki lepinguosaline viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Koostöökomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.

2.   Vahekohtunikel on õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud ja täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima toimimisjuhendit.

Artikkel 79

Seosed WTO kohustustega

1.   Kuni Iraagi ühinemiseni WTOga lähtub vahekohus oma otsustes artiklis 62 osutatud sätte kohta, mida väidetavalt rikutakse ning mis sisaldab või osutab WTO asutamislepingu sättele, tõlgendusest, mis on täielikult kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi asjaomaste otsustega.

2.   Alates Iraagi ühinemisest WTOga kohaldatakse lõikeid 3–6.

3.   Käesoleva jao vaidluste lahendamise sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist.

4.   Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva lepingu artikli 64 lõike 1 või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.

5.   Lõike 4 kohaldamisel lähtutakse järgmisest:

a)

WTO asutamislepingu kohase vaidluse lahendamise menetlus peetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aurande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14;

b)

käesoleva jao kohase vaidluse lahendamise menetlus peetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 64 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vahekohus teeb oma otsuse teatavaks lepinguosalistele ning koostöökomiteele vastavalt artiklile 67.

6.   Käesolevas jaos sätestatu ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva lepingu II jaotise kohaste kohustuste täitmist.

Artikkel 80

Tähtajad

1.   Kõiki käesolevas jaos sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast.

2.   Käesolevas jaos sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.

III   JAOTIS

KOOSTÖÖVALDKONNAD

Artikkel 81

Finants- ja tehniline abi

1.   Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Iraak liidult finants- ja tehnilist abi rahalise toetusena, mida antakse Iraagi majanduse ja poliitilise ümberkorraldamise kiirendamiseks.

2.   Nimetatud abi antakse liidu majanduskoostöö raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohastele määrustele.

Liidu rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette sihtprogrammis, mis kajastab lepinguosaliste vahel kokkulepitavaid prioriteete, võttes arvesse Iraagi arenguvajadusi ja -strateegiaid, iga valdkonna suutlikkust abi vastu võtta ja reformide edukust.

3.   Lepinguosalised tagavad, et liidu tehnilise abi andmisel võetakse arvesse muudest allikatest antavat abi. Liidu arengukoostöö poliitika ja tema rahvusvaheline tegevus lähtub ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest ning ÜRO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide peamistest arengueesmärkidest ja põhimõtetest. Liidu arengupoliitika elluviimisel võetakse igakülgselt arvesse abi tulemuslikkuse põhimõtteid, sealhulgas 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava.

4.   Tehnilist ja finantsabi saav lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste esitatavatele halduskoostöö taotlustele liidu abiga seotud pettuse ja eeskirjade eiramisega võitlemiseks, ilma et see piiraks vastastikust õigusabi käsitlevate sätete kohaldamist.

5.   Iraagi valitsus nimetab pettusevastase võitluse kontaktpunkti. Kontaktpunkt tagab tulemuslikku koostöö tegemise liidu institutsioonide ja organitega, sealhulgas Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettusevastase Ametiga, eriti auditi- ja kontrollimeetmete rakendamise liidu finantshuvide kaitsmiseks.

Artikkel 82

Koostöö sotsiaalvaldkonna ja inimarengu nimel

Selle koostöö eesmärk on tugevdada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet, arvestades, et sotsiaalne ja majandusareng ning keskkonda säästev areng on omavahel seotud. Koostöö raames rõhutatakse vaesuse vähendamise, kõikide inimeste, sealhulgas kaitsetute rühmade ja kodust lahkuma sunnitud inimeste inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning peamiste tervise, haridus- ja tööhõivevajaduste rahuldamise tähtsust. Neis valdkondades tehakse koostööd eeskätt suutlikkuse suurendamiseks ja institutsioonide arendamiseks vastavalt kaasatuse, hea valitsemistava järgimise ning usaldusväärse ja läbipaistva haldamise põhimõtetele.

Artikkel 83

Haridus, koolitus ja noored

1.   Lepinguosalised edendavad olemasolevate vahendite piires vastastikku kasulikku koostööd hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas ja edendavad soolist võrdõiguslikkust.

2.   Eriti aitavad lepinguosalised kaasa teabe, oskusteabe, üliõpilaste, teadlaste, tehniliste ressursside, noorte, sealhulgas noortöötajate vahetusele ning suutlikkuse suurendamisele, kasutades ära kummagi lepinguosalise olemasolevaid koostööprogramme ning tuginedes nende kogemusele selles valdkonnas.

3.   Haridussüsteemi kvaliteedi tõstmiseks ja selle rahvusvaheliste sidemete tugevdamiseks tihendavad lepinguosalised kõrgkoolide koostööd näiteks Erasmus Munduse programmi raames.

Artikkel 84

Tööhõive ja sotsiaalareng

1.   Lepinguosalised lepivad kokku süvendada koostööd tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd sotsiaalse ühtekuuluvuse, inimväärse töö, töötervishoiu ja tööohutuse, tööõiguse, sotsiaalse dialoogi, inimressursside arendamise ja soolise võrdõiguslikkuse vallas, et edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, mis on säästva arengu ja vaesuse vähendamise põhitingimuseks.

2.   Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalnorme. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse ka asjakohaste mitmepoolsete sotsiaal- ja tööküsimusi käsitlevate lepingute rakendamist.

3.   Koostöövormide hulka võib kuuluda vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi, suutlikkuse suurendamist ning kahe- ja mitmepoolset koostööd ja algatusi ühist huvi pakkuvates küsimustes.

4.   Lepinguosalised kaasavad dialoogi ja koostöösse sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi.

Artikkel 85

Kodanikuühiskond

Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna, eelkõige kõrgkoolide ja mõttekodade rolli ja võimalikku panust käesoleva lepingu kohasesse dialoogi ja koostööprotsessi ning lepivad kokku, et edendavad tulemuslikku dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende tõhusat osalust.

Artikkel 86

Inimõigused

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd inimõiguste edendamise ja tõhusa kaitse alal, sealhulgas ratifitseerides ja rakendades rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, osutades tehnilist abi, pakkudes koolitust ja suurendades suutlikkust. Lepinguosalised on teadlikud sellest, et koostöö ja arenguprogrammide mõju jääb väikeseks, kui nende puhul ei kaitsta, edendata ega järgita inimõigusi.

2.   Inimõiguste alane koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist:

a)

inimõigustega tegelevate valitsusasutuste ja valdkonnas töötavate valitsusväliste organisatsioonide tugevdamine;

b)

inimõiguste ja sellealase hariduse edendamine üleriigilisel ja kohalikul tasandil, eriti avaliku halduse, kohtu- ja õiguskaitseasutustes, et suurendada naiste ja laste õigusi;

c)

rahvusvahelistele humanitaar- ja inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele vastavate Iraagi õigusaktide väljatöötamine;

d)

koostöö ja teabevahetus inimõigustega seotud ÜRO institutsioonidega;

e)

abi osutamine Iraagi valitsusele Iraagi kodanikele kohaste elutingimuste loomisel, nende poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamisel ja diskrimineerimise vältimisel;

f)

rahvusliku leppimise ja karistamatuse vastase võitluse toetamine;

g)

igakülgse inimõiguste alase dialoogi loomine.

Artikkel 87

Tööstus- ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poliitika alane koostöö

1.   Selles valdkonnas tehakse koostööd eesmärgiga edendada Iraagi tööstuse ümberkorraldamist ja ajakohastamist, edendada selle konkurentsivõimet ja kasvu ning luua tingimused Iraagi ja liidu tööstusettevõtete vahelise vastastikku kasuliku koostöö sisseseadmiseks.

A.   Üldsätted

2.   Koostöö:

a)

toetab Iraagi igakülgset tööstusstrateegiat, milles võetakse arvesse avaliku ja erasektori tööstusettevõtete praegust olukorda;

b)

aitab Iraagi tööstust ajakohastada ja ümber korraldada viisil, millega tagatakse eelduste loomine keskkonna kaitsmiseks, säästvaks arenguks ja majanduskasvuks;

c)

aitab edendada eraettevõtluse arengut soosiva tööstuskeskkonna loomist, et suurendada ja mitmekesistada koduturule ja ekspordiks ettenähtud toodangut;

d)

aitab edendada majanduskasvu ja tööstustoodangu mitmekesisust soosiva keskkonna loomist, pidades silmas säästvat arengut;

e)

aitab edendada teabevahetust, millega aidatakse kaasa tööstusvaldkondades tehtavale koostööle;

f)

aitab edendada liidu ja rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist eesmärgiga aidata kaasa Iraagi integreerumisele maailmamajandusse, ning seada sisse korrapärane teabevahetus lepinguosaliste standardi- ja normiasutuste vahel;

g)

soodustab vajaliku tööstus- ja ärikeskkonna loomise alast koostööd;

h)

aitab edendada ja soodustada teabe abiteenuste arendamist, mis on äritegevuse kasvupotentsiaali suurendamise ja majanduse arengu peamine tegur;

i)

aitab tihendada lepinguosaliste tööstuse valdkonnas tegutsejate (ettevõtjad, teatavad kutsealad, sektoripõhised ja muud äriorganisatsioonid, kutseühingud jms) vahelisi sidemeid;

j)

aitab kaasa ühiste tööstusprojektide algatamisele ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike loomisele.

B.   Väikesed ja keskmise suurusega ettevõttjad

3.   Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes kokku tööstuspoliitikaalase koostöö edendamises kõigis sobivates valdkondades, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) konkurentsivõimet.

4.   Lepinguosalised:

a)

arendavad ja tugevdavad VKEsid ning edendavad nendevahelist koostööd;

b)

arendavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavat finants-, kutsekoolitus-, tehnoloogia ja turustuse ning innovatsiooniabi, samuti muud VKEdele vajalikku abi, nagu inkubatsioonipargid jms;

c)

toetavad VKEsid võrkude moodustamise teel ning

d)

soodustavad ettevõtjate koostööd, toetades kummagi lepinguosalise erasektori koostööd Iraagi ja liidu eraettevõtjate vaheliste sidemete loomisega, et parandada teabevahetust.

Artikkel 88

Investeerimiskoostöö

1.   Lepinguosalised teevad koostööd kodu- ja välismaistele investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks, sätestades investeeringute ja kapitali ülekannete piisava kaitse ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamise tingimused.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustavad ja kaitsevad investeeringuid diskrimineerimise vältimise ja vastastikkuse põhimõttel.

3.   Lepinguosalised edendavad teabevahetust investeerimisvaldkonda käsitlevate seaduste, määruste ja haldustava kohta.

4.   Lepinguosalised edendavad investeerimisasutuste koostööd paremate investeerimisvõimaluste loomisel.

5.   Et edendada investeerimist ja kaubandust, on liit valmis osutama Iraagile tema palvel abi lepinguga hõlmatud valdkondade õigus- ja reguleeriva raamistiku lähendamisel liidu omale.

Artikkel 89

Tööstusstandardid ja vastavushindamine

Lepinguosalised võivad teha koostööd järgmistes standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise valdkondades:

1.

lepinguosaliste territooriumil rahvusvaheliste tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamise edendamine, sealhulgas sektorikohaste meetmete võtmine, ning lepinguosaliste koostöö süvendamine rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide raames;

2.

Iraagi standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire valdkonna suutlikkuse suurendamise algatuste toetamine;

3.

Iraagi ja liidu standardimis-, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire organisatsioonide kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine;

4.

hea reguleerimispraktika ühisseisukohtade väljatöötamine, sealhulgas, kuid mitte ainult:

a)

tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise läbipaistvuse kohta;

b)

reguleeritavate meetmete ja nendega seotud vastavushindamismenetluste, sealhulgas tarnijate vastavusdeklaratsiooni kasutamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta;

c)

rahvusvaheliste standardite kasutamise kohta tehniliste normide koostamise alusena, kui rahvusvahelised standardid on taotletavate õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad ja sobivad;

d)

tehniliste normide jõustamise ja turujärelevalve teostamise kohta;

5.

regulatiivse, tehnilise ja teaduskoostöö tugevdamine muu hulgas teabe, kogemuste ja andmete vahetuse kaudu, et parandada tehniliste normide kvaliteeti ja põhjalikkust ning kasutada tõhusalt reguleerimisressursse;

6.

tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ühilduvuse parandamine ja nende omavaheline lähendamine.

Artikkel 90

Koostöö põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengu valdkonnas

Koostööd põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengu valdkonnas tehakse selleks, et edendada mitmekesistamist, keskkonnahoidlikke tavasid, säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja toiduga kindlustatust. Selleks uurivad lepinguosalised võimalusi võtta järgmisi meetmeid:

a)

avalike asutuste suutlikkuse suurendamine ja neis koolituse pakkumine;

b)

põllumajandustoodete kvaliteedi tõstmise, tootjate ühenduste suutlikkuse suurendamise ja kaubanduse edendamise meetmed;

c)

keskkonna-, looma- ja taimetervise ning muud sarnased meetmed, võttes arvesse lepinguosaliste õigusakte ning vastavalt WTO ja mitmepoolsetes keskkonnalepingutes sätestatud eeskirjadega;

d)

maapiirkondade säästva majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud meetmed sellistes valdkondades nagu keskkonnahoidlikud tavad, metsandus, teadusuuringud, oskusteabesiire, maa kättesaadavus, veemajandus ja niisutussüsteemid, maaelu säästev areng ja toiduga kindlustatus;

e)

meetmed, et säilitada traditsioonilisi põllumajanduslikke teadmisi, mis kujutavad endast osa teatavate piirkondade elanike identiteedist, näiteks koostöö geograafiliste tähiste, kohalike kogemuste vahetamise ja koostöövõrgustike arendamise valdkonnas;

f)

põllumajanduse, sealhulgas põllundustavade ajakohastamine ja põllumajandustoodangu mitmekesistamine.

Artikkel 91

Energeetika

1.   Lähtudes põhimõttest, et energiaturud peaksid olema vabad ja avatud ning põhinema konkurentsil, süvendavad lepinguosalised koostööd energeetika valdkonnas, et:

a)

suurendada energiajulgeolekut, tagades keskkonnasäästlikkuse ja toetades majanduskasvu;

b)

arendada energeetika valdkonna õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et tagada energiaturu tõhus toimimine ja soodustada energeetikasse investeerimist;

c)

arendada ja edendada liidu ja Iraagi ettevõtjate partnerlust energeetikavaldkonna uuringute, tootmise, töötlemise, transpordi, jaotamise ja teenuste valdkonnas;

d)

luua korrapärane ja tulemuslik energiadialoog lepinguosaliste vahel ja kohalikul tasandil, kasutades selleks Euroopa ja Araabia Mašriki gaasiturgu ning muid piirkondlikke algatusi.

2.   Selleks lepivad lepinguosalised kokku edendada vastastikku kasulikke sidemeid, et:

a)

toetada Iraagis sobiva energiapoliitika ning selle reguleeriva raamistiku väljatöötamist ja infrastruktuuri arendamist vastavalt keskkonnasäästlikkuse ja energiaressursside usaldusväärse juhtimise ning vaba, avatud ja konkurentsil põhineva energiaturu põhimõtetele;

b)

teha koostööd haldus- ja õigussuutlikkuse parandamiseks ning stabiilsete ja läbipaistvate raamtingimuste loomiseks, et soodustada majandustegevust ja välisinvesteeringute tegemist Iraagi energiasektorisse;

c)

edendada tehnilist koostööd Iraagi nafta- ja maagaasivarude uurimisel ja kasutuselevõtmisel ning arendada ja ajakohastada nafta- ja gaasiinfrastruktuuri, sealhulgas Mašriki piirkonda transportimise ja transiidivõrgustikke, ning muid asjakohaseid piirkondikke ja liidu turule suunatud algatusi;

d)

parandada Iraagi elektrivarustussüsteemi töökindlust;

e)

süvendada koostööd energiajulgeoleku parandamiseks ja kliimamuutusega võitlemiseks, edendades taastuvate energiaallikate kasutamist, suurendades energiatõhusust ja vähendades gaasi põletamist;

f)

edendada oskusteabe ja hea tava vahetamist, tehnoloogiasiiret ning kutsekoolitust;

g)

toetada Iraagi osalemist piirkondlikus energiaturgude integratsiooniprotsessis.

Artikkel 92

Transport

1.   Säästva ja tõhusa transpordisüsteemi loomisel süvendavad lepinguosalised koostööd transpordivaldkonnas, et:

a)

kiirendada transpordi ja ühendusteede arengut, tagades keskkonnasäästlikkuse ja toetades majanduskasvu;

b)

arendada kõikide transpordisektorite õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et tagada transpordituru tõhus toimimine ja soodustada transporti investeerimist;

c)

arendada ja edendada liidu ja Iraagi ettevõtjate partnerlust transpordivaldkonna uuringute, suutlikkuse suurendamise, infrastruktuuri arendamise ning transpordi turvalisuse ja julgeoleku ning transporditeenuste valdkonnas;

d)

luua korrapärane ja tulemuslik transpordidialoog lepinguosaliste vahel ja kohalikul tasandil, kasutades selleks Euroopa ja Vahemere piirkonna transpordikoostööd ning muid piirkondlikke algatusi.

2.   Selleks lepivad lepinguosalised kokku edendada vastastikuselt kasulikke sidemeid, et:

a)

toetada kõikide transpordiliikide arenguks ning reguleeriva raamistiku ja Iraagi transpordiinfrastruktuuri taastamiseks ja arenguks vajaliku transpordipoliitika väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu säästvusele; tagada transpordiliikide ühilduvus ja integreerumine; uurida võimalusi jätkata õigus- ja reguleeriva raamistiku vastavusse viimist liidu ja rahvusvaheliste standarditega, et suurendada eeskätt turvalisust ja julgeolekut;

b)

kooskõlas liidu poliitika ja tavaga teha koostööd haldus- ja õigussuutlikkuse taastamiseks/parandamiseks, et töötada välja konkreetsed plaanid esmatähtsatele valdkondadele ning luua püsivad ja läbipaistvad raamtingimused, mis aitavad edendada transpordimajandust ning rahvusvahelisi investeeringuid Iraagi transporti, samuti arendada sõltumatuid reguleerivaid asutusi;

c)

edendada tehnilist koostööd kõikide Iraagi transpordisektorite uurimisel ja kasutuselevõtmisel ning arendada ja ajakohastada transpordiinfrastruktuuri, sealhulgas ühendusi Mašriki piirkonna transpordivõrkudega, ning muid asjakohaseid piirkondikke ja liidu turule suunatud algatusi;

d)

parandada Iraaki suunduvate ja teda läbivate transpordivoogude töökindlust;

e)

edendada oskusteabe ja hea tava vahetamist, tehnoloogiasiiret ning kutsekoolitust, mis on koostöö põhisisu ja mida seetõttu tuleks edendada esmajoones;

f)

toetada Iraagi osalemist piirkondlikus transpordisüsteemide ühendamise protsessis;

g)

hakata rakendama riiklikku lennunduspoliitikat, sealhulgas arendada lennujaamu, edendada lennuliikluse juhtimist ja suurendada haldussuutlikkust, muu hulgas luues reguleerija ülesandeid täitva sõltumatu tsiviillennundusameti, pidada läbirääkimisi „horisontaalse” transpordilepingu sõlmimiseks, et taastada õiguskindlus kahepoolsete lennuteenuste lepingute suhtes, ning uurida liidu ja Iraagi vahelise tervikliku lennunduslepingu sõlmimise võimalusi.

Artikkel 93

Keskkond

1.   Selleks et praegusel ja tulevastel põlvkondadel oleks võimalik areneda, lepivad lepinguosalised kokku tugevdada ja tõhustada keskkonnakaitset, näiteks tegevust kliimamuutuse, säästva loodusvarade haldamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada keskkonnakaitset säästva arengu soodustamiseks. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse säästva arengu alase ülemaailmse tippkohtumise tulemusi.

3.   Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele eesmärkidele:

a)

keskkonnateabe ja -oskuste vahetus (näiteks linnaprobleemid, looduskaitse, veemajandus ja jäätmekäitlus, suurõnnetuse likvideerimise juhtimine jms);

b)

tihendada ja edendada piirkondlikku keskkonnakaitsekoostööd, sealhulgas investeerimist keskkonnaprojektidesse ja -programmidesse;

c)

edendada keskkonnateadlikkust ja suurendada kohalike kogukondade osalemist keskkonnakaitse- ja säästva arengu alases tegevuses;

d)

suurendada keskkonnasuutlikkust, näiteks kliimamuutuse tagajärgede leevendamise ja sellega kohanduse valdkonnas;

e)

teha koostööd mitmepoolsete keskkonnalepingute sõlmimisel ja rakendamisel;

f)

edendada tehnilise abi andmist keskkonnategevuse kavandamisel ja muudes poliitikavaldkondades keskkonnanõuete arvestamisel;

g)

toetada keskkonnauuringuid ja -analüüsi.

Artikkel 94

Telekommunikatsioon

Lepinguosalised teevad koostööd, et:

a)

süvendada teabevahetust asjakohaste õigusaktide ja telekommunikatsioonisektori õigusliku regulatsiooni tulevase reformi kohta, et paremini mõista teineteise telekommunikatsiooni reguleerivat raamistikku;

b)

vahetada teavet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ja standardite kohta.

Artikkel 95

Teadus ja tehnoloogia

1.   Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele teadusprogrammidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2.   Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab eelkõige:

a)

teadus- ja tehnikakoostöö programme;

b)

ühiste teaduskohtumiste korraldamist;

c)

ühiseid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust;

d)

lepinguosaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega tegelevate teadlaste, uurijate ning tehnikute koolitust ja lähetusprogramme.

3.   Sellist koostööd tehakse vastavalt erikokkulepetele, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kummagi lepinguosalise kehtestatud korras ning mis sisaldavad muu hulgas asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid sätteid.

Artikkel 96

Tolli- ja maksukoostöö

1.   Lepinguosalised alustavad tollikoostööd, mis hõlmab koolitust, tolliformaalsuste, dokumentatsiooni ja menetluste lihtsustamist, tollieeskirjade rikkumiste tõkestamist, uurimist ja rikkumise korral kohaldatavaid karistusi eesmärgiga tagada, et kõik kaubandusega seotud ja vastuvõtmist ootavad sätted ühilduksid ning et Iraagi tollisüsteem oleks sarnane liidu tollisüsteemiga.

2.   Selleks et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust arendada välja asjakohane õigusraamistik, ning ilma et see piiraks lepinguosaliste pädevust, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil parandavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas oma pädevuse piires rahvusvahelist koostööd ning töötavad välja meetmed eespool nimetatud põhimõtete tulemuslikuks rakendamiseks.

Artikkel 97

Statistikakoostöö

Lepinguosalised lepivad kokku, et tihendavad statistikakoostööd. Koostöö eesmärk on luua institutsioonid ja asjakohane suutlikkus ning tugevdada riigi statistikasüsteemi, arendades statistilisi meetodeid, sealhulgas statistiliste andmete kogumist ja levitamist kaubavahetuse ja teenuskaubanduse ning üldisemalt ka siseriiklike, käesolevas lepingus sätestatud ja statistilist analüüsi võimaldavate prioriteetsete sotsiaal- ja majandusarengu valdkondade kohta.

Artikkel 98

Makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahandus

1.   Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et eriti tähtis on tagada Iraagi makromajanduslik stabiilsus, teostades hinnastabiilsuse saavutamisele suunatud usaldusväärset rahanduspoliitikat ning jätkusuutliku võlataseme tagamisele suunatud eelarvepoliitikat.

2.   Lepinguosalised seavad eesmärgiks saavutada, et Iraagi riigi ja kohaliku tasandi kulutused oleksid tulemuslikud ja läbipaistvad ning allutatud aruandekohustusele.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd Iraagi rahanduse juhtimissüsteemide parandamiseks, muu hulgas igakülgse eelarveplaneerimise kehtestamiseks ja ühtse riigikassa konto sisseseadmiseks.

Artikkel 99

Erasektori arendamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd Iraagi turumajanduse arendamiseks, parandades investeerimiskliimat, mitmekesistades majandustegevust, viies ellu erastamisprogrammi ja parandades muid erasektoris töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi.

Artikkel 100

Turism

1.   Lepinguosalised kutsuvad üles parandama koostööd, et tagada turismi ja sellega seotud valdkondade tasakaalustatud ja säästev areng.

2.   Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd turismi valdkonnas, eeskätt vahetades turismisektori institutsioonilist raamistikku ja turismiettevõtete tegutsemise keskkonda käsitlevat teavet ning nendega seotud kogemusi ja head tava.

Artikkel 101

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd oma standardite ja eeskirjade lähendamiseks, eelkõige:

a)

tugevdades Iraagi finantssektorit;

b)

arendades panganduse, kindlustuse ja Iraagi muude finantsvaldkondade arvestus-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme;

c)

vahetades teavet kehtivate ja ettevalmistatavate õigusaktide kohta;

d)

töötades välja ühilduvaid auditisüsteeme.

IV   JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 102

Õigusriik

1.   Lepinguosalised peavad õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehtava koostöö raames püsivalt eriti tähtsaks õigusriigi põhimõtteid, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatust, õiguskaitse kättesaadavust ja õiglase kohtumõistmise põhimõtet.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusemõistmise valdkonna institutsioonide arendamiseks, muu hulgas nende suutlikkuse suurendamiseks.

Artikkel 103

Õiguskoostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö arendamises eesmärgiga ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et võimaluse korral nad kutsuvad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktidega kasutama tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamiseks alternatiivseid vahendeid ning hõlbustavad nende kasutamist.

3.   Lepinguosalised püüavad tõhustada kriminaalasjades vastastikuse õigusabi ja väljaandmise alal tehtavat koostööd. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO õigusaktidega, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, ning nende rakendamist.

Artikkel 104

Isikuandmete kaitse

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd isikuandmete kaitse parandamiseks ja selle viimiseks vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95).

2.   Isikuandmete kaitse valdkonnas tehtava koostöö raames võib muu hulgas anda tehnilist abi teabe- ja kogemuste vahetuse teel.

Artikkel 105

Rände- ja varjupaigakoostöö

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust ühisele territooriumitevaheliste rändevoogude haldamisele. Eesmärgiga tugevdada nendevahelist koostööd alustavad lepinguosalised laiaulatuslikku dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas ebaseaduslik ränne, rändajate salaja üle piiri toimetamine ja inimkaubandus, rändeküsimuste kajastamine sisserändajate päritoluriigi majandus- ja sotsiaalarengu strateegiates.

2.   Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas kehtivate liidu ja siseriiklike õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)

rände algpõhjused;

b)

rahvusvahelise kaitsega seotud riigi õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga täita 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli ning teisi asjaomaseid rahvusvahelisi akte, ning mittetagasisaatmise põhimõtte järgimise tagamine, tunnistades samas, et Iraak ei ole veel 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli osalisriik, kuid et ta kaalub võimalust nendega tulevikus ühineda;

c)

riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;

d)

tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;

e)

riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasisaatmine inimväärsetel tingimustel, sealhulgas nende vabatahtliku tagasimineku toetamine, ning nende tagasivõtmine vastavalt lõikele 3;

f)

vastastikku huvi pakkuvad küsimused viisavaldkonnas kehtiva Schengeni õigustiku raames;

g)

piirihalduse ja -kontrolli valdkonna organisatsioon, koolitus, parim tava ja muud tegevuslikud meetmed ning vajaduse korral varustus, olles teadlik selle võimalikust kahesest kasutamisest.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames tagasi oma riigist pärit ebaseaduslikud migrandid. Sel eesmärgil:

a)

kohustub Iraak asjaomase liikmesriigi nõudmise korral täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele;

b)

kohustuvad kõik liidu liikmesriigid Iraagi nõudmise korral täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta Iraagi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele.

4.   Liidu liikmesriigid ja Iraak annavad oma kodanikele välja sel eesmärgil reisimist võimaldavad asjakohased isikut tõendavad dokumendid. Kui tagasivõetaval isikul ei ole ühtegi kodakondsust tõendavat dokumenti ega muud tõendit, korraldavad asjaomase liikmesriigi või Iraagi pädevad diplomaatilised või konsulaaresindused taotluse saamisel Iraagilt või asjaomaselt liikmesriigilt kõnealuse isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus.

5.   Nimetatud kontekstis nõustuvad lepinguosalised emma-kumma artiklis 122 määratletud lepinguosalise taotluse korral võimalikult kiiresti sõlmima lepingu, milles käsitletakse ebaseadusliku sisserände ärahoidmist ja kontrollimist ning millega ühtlasi kehtestatakse tagasivõtmise kord ja sellega seotud kohustused, mis hõlmavad ka – juhul kui mõlemad lepinguosalised seda asjakohaseks peavad – teiste riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasivõtmist.

6.   Kõnealuses valdkonnas koostöö tegemisel austatakse täielikult lepinguosaliste asjaomasest rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

Artikkel 106

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise ja ebaseaduslike tehingute vastases võitluses ning annavad sellesse oma panuse, täites täielikult selles valdkonnas kehtivaid vastastikuseid rahvusvahelisi kohustustusi, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud varade ja vahendite tagasinõudmiseks. Lepinguosalised edendavad rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle lisaprotokollide ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist.

Artikkel 107

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega

1.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha jõupingutusi ja koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks.

2.   Lepinguosalised nõustuvad tegema õigus-, tehnilise ja haldusabi alast koostööd, et töötada välja ja rakendada eeskirju ning suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse mehhanismide tulemuslikkust. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

3.   Koostöö võimaldab asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis on võrdväärsed rahapesuvastase töökonna, liidu ja selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite kehtestatud standarditega.

Artikkel 108

Võitlus ebaseaduslike uimastitega

1.   Vastavalt oma õigusnormidele on lepinguosaliste eesmärk vähendada nii ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubandust ja nõudlust selliste uimastite järele kui ka nende mõju uimastitarvitajatele ja ühiskonnale laiemalt ning tõkestada senisest tulemuslikumalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete levikut. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tagavad lepinguosalised oma koostöö raames turueeskirjade, tõhusate meetmete ning pädevate ametiasutuste, sealhulgas tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, õiguskaitse- ja justiitsasutuste tegevuse koordineerimise kaudu tervikliku ja tasakaalustatud lähenemisviisi.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, poliitilisest deklaratsioonist ja 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud erideklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 109

Kultuurikoostöö

1.   Teineteisemõistmise parandamiseks ja kultuurisidemete tihendamiseks edendavad lepinguosalised kultuurikoostööd.

2.   Lepinguosalised toetavad teabe ja kogemuste vahetamist ning algatusi, millega suurendatakse suutlikkust, eriti võimet säilitada kultuuripärandit.

3.   Lepinguosalised tihendavad kulutuurivaradega ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse alast koostööd kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste Iraaki käsitlevate resolutsioonidega. Nad aitavad ratifitseerida ja tõhusalt rakendada asjakohaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas UNESCO 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni.

4.   Lepinguosalised kutsuvad üles liidu ja Iraagi isikute, kultuuriinstitutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kulutuuridevahelisele dialoogile.

5.   Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas UNESCO raames, ja/või teistes rahvusvahelistes organites, et toetada kultuurilist mitmekesisust, eeskätt eesmärgiga ratifitseerida ja viia ellu UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon.

Artikkel 110

Piirkondlik koostöö

1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööd tuleks teha Iraagi stabiilsuse ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks ja edendamiseks. Selleks toetavad nad meetmeid, millega tugevdatakse suhteid Iraagi, tema naaberriikide ja teiste piirkondlike partneritega.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võivad teha omavahel koostööd ka nende meetmete raames, mida võetakse piirkonna teiste riikidega sõlmitud lepingute alusel, kui nimetatud meetmed on kooskõlas käesoleva lepinguga ja vastavad lepinguosaliste huvidele.

3.   Lepinguosalised nõustuvad ühtki valdkonda kõrvale jätmata pöörama erilist tähelepanu järgmistele meetmetele:

a)

piirkonnasisese kaubanduse edendamine;

b)

piirkondlike institutsioonide ja asjaomaste piirkondlike organisatsioonide raames käivitatud ühisprojektide ja -algatuste toetamine.

V   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 111

Koostöönõukogu

1.   Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb kokku ministrite tasandil kord aastas. Koostöönõukogu vaatab läbi käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ning muud mõlemapoolset huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid. Kummagi lepinguosalise kokkuleppel võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi.

2.   Koostöönõukogusse kuuluvad lepinguosaliste esindajad.

3.   Koostöönõukogu kehtestab oma kodukorra.

4.   Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamisega seotud vaidlused.

5.   Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

6.   Käesolev artikkel ei mõjuta ega piira mingil viisil vaidluste lahendamist käsitlevate II jaotise erisätete kohaldamist.

Artikkel 112

Koostöökomitee ja allkomiteed

1.   Selleks et aidata koostöönõukogul täita oma ülesandeid, moodustatakse lepinguosaliste esindajaist koostöökomitee.

2.   Koostöönõukogu võib luua muid allkomiteid või organeid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel, määrates kindlaks nende komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 113

Parlamentaarne koostöökomitee

1.   Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Iraagi parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed.

2.   Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Iraagi parlamendi liikmed.

3.   Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

4.   Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 114

Vahendid

Et hõlbustada käesoleva lepingu raames tehtavat koostööd, lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas mõlema lepinguosalise sise-eeskirjade ja -korraga koostööd ellu viivate nõuetekohaselt volitatud asjatundjate ja ametnike käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 115

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Iraagi territooriumi suhtes.

Artikkel 116

Jõustumine ja kehtivuse pikendamine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingu hoiulevõtja on kätte saanud viimase lepinguosalise teavituse lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Leping pikeneb automaatselt igal aastal, kui üks lepinguosalistest ei denonsseeri seda kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu. Leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. Lepingu lõpetamine ei mõjuta pooleliolevaid projekte, mida vastavalt käesolevale lepingule alustati enne teate kättesaamist.

Artikkel 117

Ajutine kohaldamine

1.   Olenemata artiklist 116 lepivad liit ja Iraak kokku, et nad kohaldavad käesoleva lepingu artiklit 2 ning II, III ja V jaotist alates esimesest päevast, mis järgneb kolmandale kuule pärast kuupäeva, millal liit ja Iraak on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Teated saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile, kes on käesoleva lepingu hoiulevõtja.

2.   Kui lepinguosalised rakendavad vastavalt lõikele 1 käesoleva lepingu mis tahes sätet enne selle jõustumist, mõistetakse sellises sättes sisalduvat viidet käesoleva lepingu jõustumiskuupäevale viitena kuupäevale, millest alates lepinguosalised nõustuvad rakendama seda sätet kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 118

Diskrimineerimise vältimine

Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

a)

ei tohi meetmed, mida Iraak rakendab liidu suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b)

ei tohi meetmed, mida liit rakendab Iraagi suhtes, põhjustada diskrimineerimist Iraagi kodanike ega tema äriühingute vahel.

Artikkel 119

Laiendamisklausel

1.   Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut muuta, läbi vaadata ja laiendada, et süvendada koostööd, sealhulgas täiendades lepingut konkreetset sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega.

2.   Käesoleva lepingu rakendamiseks võivad lepinguosalised esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi. Käesoleva lepingu kohase koostöö laiendamise otsustab koostöönõukogu.

Artikkel 120

Muud lepingud

1.   Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha kahepoolset koostööd Iraagiga või sõlmida vajaduse korral Iraagiga uusi koostöölepinguid.

2.   Käesolev leping ei mõjuta asjaomase lepinguosalise poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist ega täitmist.

Artikkel 121

Lepingu täitmata jätmine

1.   Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- ja konkreetsed meetmed ning tagavad nende kooskõla käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidega.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne seda peab ta 30 päeva jooksul esitama koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valikul tuleb eelistada neid, mis häirivad vähimal määral käesoleva lepingu toimimist. Kõnealustest meetmetest teavitatakse viivitamata koostöönõukogu, mis arutab neid teise lepinguosalise taotlusel.

3.   Erandina lõikest 2 võib lepinguosaline viivitamata võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega järgmistel juhtudel:

a)

käesoleva lepingu sellise denonsseerimise korral, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud;

b)

kui teine lepinguosaline rikub käesoleva lepingu olulisi osasid, millele on viidatud artiklites 2 ja 5.

Teine lepinguosaline võib taotleda lepinguosaliste kiireloomulist kokkusaamist 15 päeva jooksul olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

4.   Kui lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud talle käesoleva lepingu II jaotisest tulenevaid kohustusi, saab ta erandina lõikest 2 kasutada ja järgida käesoleva lepingu II jaotise VI jaos sätestatud vaidluste lahendamise korda.

Artikkel 122

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Iraaki.

Artikkel 123

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Vastuolu korral osutatakse keelele, milles käesoleva lepingu üle läbirääkimisi peeti, nimelt inglise keelele.

Artikkel 124

Lisad, liited, protokollid ja märkused

Käesoleva lepingu lisad, liited, protokollid ja märkused moodustavad selle lahutamatu osa.

Съставено в Брюксел на единадесети май две хиляди и дванадесета година.

Hecho en Bruselas, el once de mayo de dos mil doce.

V Bruselu dne jedenáctého května dva tisíce dvanáct.

Udfærdiget i Bruxelles den ellevte maj to tusind og tolv.

Geschehen zu Brüssel am elften Mai zweitausendzwölf.

Kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta maikuu üheteistkümnendal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις ένδεκα Μαΐου δύο χιλιάδες δώδεκα.

Done at Brussels on the eleventh day of May in the year two thousand and twelve.

Fait à Bruxelles, le onze mai deux mille douze.

Fatto a Bruxelles, addì undici maggio duemiladodici.

Briselē, divi tūkstoši divpadsmitā gada vienpadsmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai dvyliktų metų gegužės vienuoliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenkettedik év május havának tizenegyedik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħdax-il jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u tnax.

Gedaan te Brussel, de elfde mei tweeduizend twaalf.

Sporządzono w Brukseli dnia jedenastego maja roku dwa tysiące dwunastego.

Feito em Bruxelas, em onze de maio de dois mil e doze.

Întocmit la Bruxelles la unsprezece mai două mii doisprezece.

V Bruseli dňa jedenásteho mája dvetisícdvanásť.

V Bruslju, dne enajstega maja leta dva tisoč dvanajst.

Tehty Brysselissä yhdentenätoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakaksitoista.

Som skedde i Bryssel den elfte maj tjugohundratolv.

Image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel- Hauptstadt.

За Република България

Image

Za Českou republiku

Image

For Kongeriget Danmark

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Гια την Eλληvιкή Δημoкρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Гια την Kυπριαкή Δημoкρατία,

Image

Latvijas Republikas vārdā –

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

A Magyar Köztársaság részéről

Image

Għal Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image

Image


1. LISA

RIIGIHANKED

I liide

Asjaomased hanked

1. all-lisa

Keskvalitsusasutused, kelle hankeid käsitletakse käesoleva lepingu II jaotise V jao II peatükis

Kaubad

Künnised

130 000 SDR

Teenused (loetletud 3. all-lisas)

Künnised

130 000 SDR

Tööd (loetletud 4. all-lisas)

Künnised

5 000 000 SDR

Iraagi kohustused

1.   Valitsusasutused, sealhulgas keskvalitsusasutusele alluvad ja muud asutused, kelle hankepoliitika sõltub või on mõjutatud keskvalitsusasutustest, ning muud asutused, kelle tegevust rahastab keskvalitsus või kelle tegevust keskvalitsus kontrollib.

2.   Nimetatud asutuste soovituslik nimekiri (täpsed nimetused võivad muutuda):

 

Põllumajandusministeerium

 

Kommunikatsiooniministeerium

 

Riigi kommunikatsiooni- ja meediakomisjon

 

Riiklik lojaalsuskomisjon

 

Kultuuriministeerium

 

Kaitseministeerium

 

Rändeministeerium

 

Haridusministeerium

 

Elektrivarustuse ministeerium

 

Keskkonnaministeerium

 

Rahandusministeerium

 

Välisministeerium

 

Tervishoiuministeerium

 

Kõrgharidus- ja Teadusministeerium

 

Ehitus- ja Elamuministeerium ja talle kuuluvad äriühingud

 

Inimõiguste Ministeerium

 

Tööstus- ja Mineraaliministeerium ja talle kuuluvad äriühingud

 

Siseministeerium

 

Justiitsministeerium

 

Töö- ja Sotsiaalministeerium

 

Kohalike Omavalitsuste ja Avalike Tööde Ministeerium

 

Naftaministeerium

 

Plaani- ja Arengukoostöö Ministeerium

 

Teadus- ja tehnoloogiaministeerium

 

Kaubandusministeerium

 

Transpordiministeerium

 

Veevarude Ministeerium

 

Noorte- ja Spordiministeerium

 

Riigi Turismi- ja Muinsusministeerium

 

Riigi Piirkondade Ministeerium

 

Riigi Naisteministeerium

 

Iraagi Keskpank

 

Riigi ülikoolid

Liidu kohustused

Liidu asutused:

1.   Euroopa Liidu Nõukogu

2.   Euroopa KomisjonLiikmesriikide hankijad:

1.   Keskvalitsuse ministeeriumid ja muud avalik-õiguslikud asutused

Liidu mõistes on avalik-õiguslik asutus asutus:

mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

mis on juriidiline isik ning

mida põhiliselt rahastavad riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest.

2.   Järgmised keskvalitsusasutused korraldavad hankeid käesoleva lepingu II jaotise V jao II peatüki kohaselt (näidisnimekiri):

HANKIJATE NÄIDISNIMEKIRI (EÜ AVALIKE HANGETE DIREKTIIVIS MÄÄRATLETUD KESKVALITSUSASUTUSED)

Belgia

1.

Services publics fédéraux (Ministères):

1.

Federale Overheidsdiensten (ministeries):

SPF Chancellerie du Premier ministre;

FOD Kanselarij van de Eerste Minister;

SPF Personnel et organisation;

FOD Personeel en Organisatie;

SPF Budget et Contrôle de la Gestion;

FOD Budget en Beheerscontrole;

SPF Technologie de l’information et de la communication (Fedict);

FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict);

SPF Affaires étrangères, commerce extérieur et coopération au développement;

FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking;

SPF Intérieur;

FOD Binnenlandse Zaken;

SPF Finances;

FOD Financiën;

SPF Mobilité et transports;

FOD Mobiliteit en Vervoer;

SPF Emploi, travail et concertation sociale;

FOD Werkgelegenheid, Arbeid en Sociaal overleg;

SPF Sécurité Sociale et institutions publiques de sécurité sociale;

FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van Sociale Zekerheid;

SPF Santé publique, sécurité de la chaîne alimentaire et environnement;

FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu;

SPF Justice;

FOD Justitie;

SPF Economie, PME, classes moyennes et energie;

FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie;

Ministère de la Défense;

Ministerie van Defensie;

Service public de programmation Intégration sociale, lutte contre la pauvreté et économie sociale;

Programmatorische Federale Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en Sociale Economie;

Service public fédéral de programmation Développement durable;

Programmatorische Federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling;

Service public fédéral de programmation Politique scientifique.

Programmatorische Federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid.


2.

Régie des Bâtiments:

2.

Regie der Gebouwen:

Office national de Sécurité sociale;

Rijksdienst voor Sociale Zekerheid;

Institut national d’Assurance sociales pour travailleurs indépendants;

Rijksinstituut voor de Sociale Verzekeringen der Zelfstandigen;

Institut national d’Assurance Maladie-Invalidité;

Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering;

Office national des Pensions;

Rijksdienst voor Pensioenen;

Caisse auxiliaire d’Assurance Maladie-Invalidité;

Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering;

Fond des Maladies professionnelles;

Fonds voor Beroepsziekten;

Office national de l’Emploi.

Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening.

Bulgaaria

Администрация на Народното събрание

Aдминистрация на Президента

Администрация на Министерския съвет

Конституционен съд

Българска народна банка

Министерство на външните работи

Министерство на вътрешните работи

Министерство на държавната администрация и административната реформа

Министерство на извънредните ситуации

Министерство на земеделието и храните

Министерство на здравеопазването

Министерство на икономиката и енергетиката

Министерство на културата

Министерство на образованието и науката

Министерство на околната среда и водите

Министерство на отбраната

Министерство на правосъдието

Министерство на регионалното развитие и благоустройството

Министерство на транспорта

Министерство на труда и социалната политика

Министерство на финансите

Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega:

Агенция за ядрено регулиране

Висша атестационна комисия

Държавна комисия за енергийно и водно регулиране

Държавна комисия по сигурността на информацията

Комисия за защита на конкуренцията

Комисия за защита на личните данни

Комисия за защита от дискриминация

Комисия за регулиране на съобщенията

Комисия за финансов надзор

Патентно ведомство на Република България

Сметна палата на Република България

Агенция за приватизация

Агенция за следприватизационен контрол

Български институт по метрология

Държавна агенция „Архиви“

Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“

Държавна агенция „Национална сигурност“

Държавна агенция за бежанците

Държавна агенция за българите в чужбина

Държавна агенция за закрила на детето

Държавна агенция за информационни технологии и съобщения

Държавна агенция за метрологичен и технически надзор

Държавна агенция за младежта и спорта

Държавна агенция по горите

Държавна агенция по туризма

Държавна комисия по стоковите борси и тържища

Институт по публична администрация и европейска интеграция

Национален статистически институт

Национална агенция за оценяване и акредитация

Националната агенция за професионално образование и обучение

Национална комисия за борба с трафика на хора

Агенция „Митници“

Агенция за държавна и финансова инспекция

Агенция за държавни вземания

Агенция за социално подпомагане

Агенция за хората с увреждания

Агенция по вписванията

Агенция по геодезия, картография и кадастър

Агенция по енергийна ефективност

Агенция по заетостта

Агенция по обществени поръчки

Българска агенция за инвестиции

Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“

Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на Министерство на вътрешните работи

Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи

Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване“ на Министерство на вътрешните работи

Дирекция за национален строителен контрол

Държавна комисия по хазарта

Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“

Изпълнителна агенция „Борба с градушките“

Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“

Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“

Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“

Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“

Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“

Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества“

Изпълнителна агенция „Морска администрация“

Изпълнителна агенция „Национален филмов център“

Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“

Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“

Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната“

Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози

Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия

Изпълнителна агенция по лекарствата

Изпълнителна агенция по лозата и виното

Изпълнителна агенция по околна среда

Изпълнителна агенция по почвените ресурси

Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури

Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството

Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол

Изпълнителна агенция по трансплантация

Изпълнителна агенция по хидромелиорации

Комисията за защита на потребителите

Контролно-техническата инспекция

Национален център за информация и документация

Национален център по радиобиология и радиационна защита

Национална агенция за приходите

Национална ветеринарномедицинска служба

Национална служба „Полиция“

Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“

Национална служба за растителна защита

Национална служба за съвети в земеделието

Национална служба по зърното и фуражите

Служба „Военна информация“

Служба „Военна полиция“

Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“

Авиоотряд 28

Tšehhi Vabariik

Ministerstvo dopravy

Ministerstvo financí

Ministerstvo kultury

Ministerstvo obrany

Ministerstvo pro místní rozvoj

Ministerstvo práce a sociálních věcí

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Ministerstvo spravedlnosti

Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy

Ministerstvo vnitra

Ministerstvo zahraničních věcí

Ministerstvo zdravotnictví

Ministerstvo zemědělství

Ministerstvo životního prostředí

Poslanecká sněmovna PČR

Senát PČR

Kancelář prezidenta

Český statistický úřad

Český úřad zeměměřičský a katastrální

Úřad průmyslového vlastnictví

Úřad pro ochranu osobních údajů

Bezpečnostní informační služba

Národní bezpečnostní úřad

Česká akademie věd

Vězeňská služba

Český báňský úřad

Úřad pro ochranu hospodářské soutěže

Správa státních hmotných rezerv

Státní úřad pro jadernou bezpečnost

Česká národní banka

Energetický regulační úřad

Úřad vlády České republiky

Ústavní soud

Nejvyšší soud

Nejvyšší správní soud

Nejvyšší státní zastupitelství

Nejvyšší kontrolní úřad

Kancelář Veřejného ochránce práv

Grantová agentura České republiky

Státní úřad inspekce práce

Český telekomunikační úřad

Taani

Folketinget

Rigsrevisionen

Statsministeriet

Udenrigsministeriet

Beskæftigelsesministeriet

5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

Domstolsstyrelsen

Finansministeriet

5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

Forsvarsministeriet

5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni)

Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse

Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas „Statens Serum Institut”)

Justitsministeriet

Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, 1 direktoraat ja mitu ametit)

Kirkeministeriet

10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkonda)

Kulturministeriet — Kultuuriministeerium

4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitu institutsiooni)

Miljøministeriet

5 styrelser (5 ametit)

Ministeriet for Flygtninge, Indvandrere og Integration

1 styrelse (1 amet)

Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri

4 direktorater og institutioner (4 direktoraati ja institutsiooni)

Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling

Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Teadus- ja Hariduskeskus)

Skatteministeriet

1 styrelse og institutioner (1 amet ja mitu institutsiooni)

Velfærdsministeriet

3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitu institutsiooni)

Transportministeriet

7 styrelser og institutioner, hereunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)

Undervisningsministeriet

3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Adskillige styrelser og institutioner (mitu ametit ja institutsiooni)

Klima- og Energiministeriet

3 styrelser og institutioner (3 ametit ja allasutust)

Saksamaa

Auswärtiges Amt

Bundeskanzleramt

Bundesministerium für Arbeit und Soziales

Bundesministerium für Bildung und Forschung

Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz

Bundesministerium der Finanzen

Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilkaubad)

Bundesministerium für Gesundheit

Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend

Bundesministerium der Justiz

Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung

Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie

Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung

Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega kaubad)

Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit

Eesti

Vabariigi Presidendi Kantselei;

Eesti Vabariigi Riigikogu;

Eesti Vabariigi Riigikohus;

Riigikontroll;

Õiguskantsler;

Riigikantselei;

Rahvusarhiiv;

Haridus- ja Teadusministeerium;

Justiitsministeerium;

Kaitseministeerium;

Keskkonnaministeerium;

Kultuuriministeerium;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Põllumajandusministeerium;

Rahandusministeerium;

Siseministeerium;

Sotsiaalministeerium;

Välisministeerium;

Keeleinspektsioon;

Riigiprokuratuur;

Teabeamet;

Maa-amet;

Keskkonnainspektsioon;

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus;

Muinsuskaitseamet;

Patendiamet;

Tarbijakaitseamet;

Riigihangete Amet;

Taimetoodangu Inspektsioon;

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;

Veterinaar- ja Toiduamet;

Konkurentsiamet;

Maksu- ja Tolliamet;

Statistikaamet;

Kaitsepolitseiamet;

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet;

Piirivalveamet;

Politseiamet;

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut;

Keskkriminaalpolitsei;

Päästeamet;

Andmekaitse Inspektsioon;

Ravimiamet;

Sotsiaalkindlustusamet;

Tööturuamet;

Tervishoiuamet;

Tervisekaitseinspektsioon;

Tööinspektsioon;

Lennuamet;

Maanteeamet;

Veeteede Amet;

Julgestuspolitsei;

Kaitseressursside Amet;

Kaitseväe Logistikakeskus;

Tehnilise Järelevalve Amet.

Iirimaa

President’s Establishment

Houses of the Oireachtas — [parlament]

Department of the Taoiseach — [peaminister]

Central Statistics Office

Department of Finance

Office of the Comptroller and Auditor General

Office of the Revenue Commissioners

Office of Public Works

State Laboratory

Office of the Attorney General

Office of the Director of Public Prosecutions

Valuation Office

Office of the Commission for Public Service Appointments

Public Appointments Service

Office of the Ombudsman

Chief State Solicitor’s Office

Department of Justice, Equality and Law Reform

Courts Service

Prisons Service

Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests

Department of the Environment, Heritage and Local Government

Department of Education and Science

Department of Communications, Energy and Natural Resources

Department of Agriculture, Fisheries and Food

Department of Transport

Department of Health and Children

Department of Enterprise, Trade and Employment

Department of Arts, Sports and Tourism

Department of Defence

Department of Foreign Affairs

Department of Social and Family Affairs

Department of Community, Rural and Gaeltacht — [gaelikeelsed piirkonnad] Affairs

Arts Council

National Gallery.

Kreeka

Υπουργείο Εσωτερικών·

Υπουργείο Εξωτερικών·

Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών·

Υπουργείο Ανάπτυξης·

Υπουργείο Δικαιοσύνης·

Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων·

Υπουργείο Πολιτισμού·

Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης·

Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων·

Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας·

Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών·

Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων·

Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής·

Υπουργείο Μακεδονίας-Θράκης·

Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας·

Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης·

Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς·

Γενική Γραμματεία Ισότητας·

Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων·

Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού·

Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας·

Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας·

Γενική Γραμματεία Αθλητισμού·

Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων·

Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος·

Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας·

Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας·

Εθνικό Τυπογραφείο·

Γενικό Χημείο του Κράτους·

Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας·

Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών·

Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης·

Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης·

Πανεπιστήμιο Αιγαίου·

Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων·

Πανεπιστήμιο Πατρών·

Πανεπιστήμιο Μακεδονίας·

Πολυτεχνείο Κρήτης·

Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων·

Αιγινήτειο Νοσοκομείο·

Αρεταίειο Νοσοκομείο·

Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης·

Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού·

Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων·

Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων·

Γενικό Επιτελείο Στρατού·

Γενικό Επιτελείο Ναυτικού·

Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας·

Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας·

Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων·

Υπουργείο Εθνικής Άμυνας·

Γενική Γραμματεία Εμπορίου.

Hispaania

Presidencia del Gobierno

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Ministerio de Justicia

Ministerio de Defensa

Ministerio de Economía y Hacienda

Ministerio del Interior

Ministerio de Fomento

Ministerio de Educación, Política Social y Deportes

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Ministerio de Trabajo e Inmigración

Ministerio de la Presidencia

Ministerio de Administraciones Públicas

Ministerio de Cultura

Ministerio de Sanidad y Consumo

Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino

Ministerio de Vivienda

Ministerio de Ciencia e Innovación

Ministerio de Igualdad

Prantsusmaa

1)   Ministeeriumid

Services du Premier ministre

Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports

Ministère chargé de l’intérieur, de l’outre-mer et des collectivités territoriales

Ministère chargé de la justice

Ministère chargé de la défense

Ministère chargé des affaires étrangères et européennes

Ministère chargé de l’éducation nationale

Ministère chargé de l’économie, des finances et de l’emploi

Secrétariat d'État aux transports

Secrétariat d'État aux entreprises et au commerce extérieur

Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité

Ministère chargé de la culture et de la communication

Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique

Ministère chargé de l’agriculture et de la pêche

Ministère chargé de l’enseignement supérieur et de la recherche

Ministère chargé de l’écologie, du développement et de l’aménagement durables

Secrétariat d'État à la fonction publique

Ministère chargé du logement et de la ville

Secrétariat d'État à la coopération et à la francophonie

Secrétariat d'État à l’outre-mer

Secrétariat d'État à la jeunesse, des sports et de la vie associative

Secrétariat d'État aux anciens combattants

Ministère chargé de l’immigration, de l’intégration, de l’identité nationale et du co-développement

Secrétariat d'État en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques

Secrétariat d'État aux affaires européennes

Secrétariat d'État aux affaires étrangères et aux droits de l’homme

Secrétariat d'État à la consommation et au tourisme

Secrétariat d’Etat à la politique de la ville

Secrétariat d'État à la solidarité

Secrétariat d'État en charge de l’industrie et de la consommation

Secrétariat d'État en charge de l’emploi

Secrétariat d'État en charge du commerce, de l’artisanat, des PME, du tourisme et des services

Secrétariat d'État en charge de l’écologie

Secrétariat d'État en charge du développement de la région-capitale

Secrétariat d'État en charge de l’aménagement du territoire

2)   Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtualluvus

Présidence de la République

Assemblée nationale

Sénat

Conseil constitutionnel

Conseil économique et social

Conseil supérieur de la magistrature

Agence française contre le dopage

Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles

Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires

Autorité de régulation des communications électroniques et des postes

Autorité de sûreté nucléaire

Autorité indépendante des marchés financiers

Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel

Commission d’accès aux documents administratifs

Commission consultative du secret de la défense nationale

Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques

Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité

Commission nationale de déontologie de la sécurité

Commission nationale du débat public

Commission nationale de l’informatique et des libertés

Commission des participations et des transferts

Commission de régulation de l’énergie

Commission de la sécurité des consommateurs

Commission des sondages

Commission de la transparence financière de la vie politique

Conseil de la concurrence

Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques

Conseil supérieur de l’audiovisuel

Défenseur des enfants

Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité

Haute autorité de santé

Médiateur de la République

Cour de justice de la République

Tribunal des Conflits

Conseil d'État

Cours administratives d’appel

Tribunaux administratifs

Cour des Comptes

Chambres régionales des Comptes

Cours et tribunaux de l’ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d’Appel, Tribunaux d’instance et Tribunaux de grande instance)

3)   Riigiasutused

Académie de France à Rome

Académie de marine

Académie des sciences d’outre-mer

Académie des technologies

Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS)

Agence de biomédicine

Agence pour l’enseignement du français à l’étranger

Agence française de sécurité sanitaire des aliments

Agence française de sécurité sanitaire de l’environnement et du travail

Agence nationale pour la cohésion sociale et l’égalité des chances

Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs

Agences de l’eau

Agence nationale de l’Accueil des Etrangers et des migrations

Agence nationale pour l’amélioration des conditions de travail (ANACT)

Agence nationale pour l’amélioration de l’habitat (ANAH)

Agence nationale pour la Cohésion Sociale et l’Egalité des Chances

Agence nationale pour l’indemnisation des français d’outre-mer (ANIFOM)

Assemblée permanente des chambres d’agriculture (APCA)

Bibliothèque publique d’information

Bibliothèque nationale de France

Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg

Caisse des dépôts et consignations

Caisse nationale des autoroutes (CNA)

Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)

Caisse de garantie du logement locatif social

Casa de Velasquez

Centre d’enseignement zootechnique

Centre d’études de l’emploi

Centre d’études supérieures de la sécurité sociale

Centres de formation professionnelle et de promotion agricole

Centre hospitalier des Quinze-Vingts

Centre international d’études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)

Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale

Centre des monuments nationaux

Centre national d’art et de culture Georges Pompidou

Centre national des arts plastiques

Centre national de la cinématographie

Centre national d'études et d’expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF)

Centre national du livre

Centre national de documentation pédagogique

Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)

Centre national professionnel de la propriété forestière

Centre national de la recherche scientifique (C.N.R.S)

Centres d’éducation populaire et de sport (CREPS)

Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)

Collège de France

Conservatoire de l’espace littoral et des rivages lacustres

Conservatoire National des Arts et Métiers

Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris

Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon

Conservatoire national supérieur d’art dramatique

École centrale de Lille

École centrale de Lyon

École centrale des arts et manufactures

École française d’archéologie d’Athènes

École française d’Extrême-Orient

École française de Rome

École des hautes études en sciences sociales

École du Louvre

École nationale d’administration

École nationale de l’aviation civile (ENAC)

École nationale des Chartes

École nationale d’équitation

École nationale du génie de l’eau et de l’environnement de Strasbourg

Écoles nationales d’ingénieurs

École nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes

Écoles nationales d’ingénieurs des travaux agricoles

École nationale de la magistrature

Écoles nationales de la marine marchande

École nationale de la santé publique (ENSP)

École nationale de ski et d’alpinisme

École nationale supérieure des arts décoratifs

École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre

École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix

Écoles nationales supérieures d’arts et métiers

École nationale supérieure des beaux-arts

École nationale supérieure de céramique industrielle

École nationale supérieure de l’électronique et de ses applications (ENSEA)

École nationale supérieure du paysage de Versailles

École nationale supérieure des Sciences de l’information et des bibliothécaires

École nationale supérieure de la sécurité sociale

Écoles nationales vétérinaires

École nationale de voile

Écoles normales supérieures

École polytechnique

École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze)

École de sylviculture Crogny (Aube)

École de viticulture et d’œnologie de la Tour-Blanche (Gironde)

École de viticulture — Avize (Marne)

Établissement national d’enseignement agronomique de Dijon

Établissement national des invalides de la marine (ENIM)

Établissement national de bienfaisance Koenigswarter

Établissement public du musée et du domaine national de Versailles

Fondation Carnegie

Fondation Singer-Polignac

Haras nationaux

Hôpital national de Saint-Maurice

Institut des hautes études pour la science et la technologie

Institut français d’archéologie orientale du Caire

Institut géographique national

Institut National de l’origine et de la qualité

Institut national des hautes études de sécurité

Institut de veille sanitaire

Institut National d’enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes

Institut national d'études Démographiques (I.N.E.D)

Institut National d’Horticulture

Institut National de la jeunesse et de l’éducation populaire

Institut national des jeunes aveugles — Paris

Institut national des jeunes sourds — Bordeaux

Institut national des jeunes sourds — Chambéry

Institut national des jeunes sourds — Metz

Institut national des jeunes sourds — Paris

Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)

Institut national de la propriété industrielle

Institut national de la recherche agronomique (I.N.R.A)

Institut national de la recherche pédagogique (I.N.R.P)

Institut national de la santé et de la recherche médicale (I.N.S.E.R.M)

Institut national d’histoire de l’art (I.N.H.A.)

Institut national de recherches archéologiques préventives

Institut national des sciences de l’univers

Institut national des sports et de l’education physique

Institut national supérieur de formation et de recherche pour l’éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés

Instituts nationaux polytechniques

Instituts nationaux des sciences appliquées

Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)

Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)

Institut de recherche pour le développement

Instituts régionaux d’administration

Institut des sciences et des Industries du vivant et de l’environnement (Agro Paris Tech)

Institut supérieur de mécanique de Paris

Instituts Universitaires de Formation des Maîtres

Musée de l’armée

Musée Gustave-Moreau

Musée national de la marine

Musée national J.-J.-Henner

Musée du Louvre

Musée du Quai Branly

Muséum national d’histoire naturelle

Musée Auguste-Rodin

Observatoire de Paris

Office français de protection des réfugiés et apatrides

Office national des anciens combattants et des victimes de guerre (ONAC)

Office national de la chasse et de la faune sauvage

Office National de l’eau et des milieux aquatiques

Office national d’information sur les enseignements et les professions (ONISEP)

Office universitaire et culturel français pour l’Algérie

Ordre national de la Légion d’honneur

Palais de la découverte

Parcs nationaux

Universités

4)   Muud riigiasutused

Union des groupements d’achats publics (UGAP)

Agence nationale pour l’emploi (A.N.P.E)

Caisse nationale des allocations familiales (CNAF)

Caisse nationale d’assurance maladie des travailleurs salariés (CNAMS)

Caisse nationale d’assurance-vieillesse des travailleurs salariés (CNAVTS)

Itaalia

1)   Hankijad

Presidenza del Consiglio dei Ministri

Ministero degli Affari Esteri

Ministero dell’Interno

Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace)

Ministero della Difesa

Ministero dell’Economia e delle Finanze

Ministero dello Sviluppo Economico

Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali

Ministero dell’Ambiente - Tutela del Territorio e del Mare

Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti

Ministero del Lavoro, della Salute e delle Politiche Sociali

Ministero dell’Istruzione, Università e Ricerca

Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche

2)   Muud riigiasutused:

CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)

Küpros

Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο

Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης

Υπουργικό Συμβούλιο

Βουλή των Αντιπροσώπων

Δικαστική Υπηρεσία

Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας

Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας

Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας

Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως

Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού

Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου

Γραφείο Προγραμματισμού

Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας

Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα

Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων

Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών

Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών

Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων

Υπουργείο Άμυνας

Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος

Τμήμα Γεωργίας

Κτηνιατρικές Υπηρεσίες

Τμήμα Δασών

Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων

Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης

Μετεωρολογική Υπηρεσία

Τμήμα Αναδασμού

Υπηρεσία Μεταλλείων

Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών

Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών

Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως

Αστυνομία

Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου

Τμήμα Φυλακών

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη

Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων

Τμήμα Εργασίας

Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων

Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας

Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου

Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου

Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο

Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας

Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων

Υπουργείο Εσωτερικών

Επαρχιακές Διοικήσεις

Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως

Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως

Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας

Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών

Πολιτική Άμυνα

Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων

Υπηρεσία Ασύλου

Υπουργείο Εξωτερικών

Υπουργείο Οικονομικών

Τελωνεία

Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων

Στατιστική Υπηρεσία

Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών

Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού

Κυβερνητικό Τυπογραφείο

Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής

Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού

Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων

Τμήμα Δημοσίων Έργων

Τμήμα Αρχαιοτήτων

Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας

Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας

Τμήμα Οδικών Μεταφορών

Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών

Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών

Υπουργείο Υγείας

Φαρμακευτικές Υπηρεσίες

Γενικό Χημείο

Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας

Οδοντιατρικές Υπηρεσίες

Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας

Läti

a)   Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused

Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Ārlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Kultūras ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes

Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes

Satversmes aizsardzības birojs

b)   Muud riigiasutused

Augstākā tiesa

Centrālā vēlēšanu komisija

Finanšu un kapitāla tirgus komisija

Latvijas Banka

Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes

Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

Satversmes tiesa

Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes

Valsts kontrole

Valsts prezidenta kanceleja

Tiesībsarga birojs

Nacionālā radio un televīzijas padome

Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad muud riigiasutused)

Leedu

Prezidentūros kanceliarija

Seimo kanceliarija

Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees:

Lietuvos mokslo taryba;

Seimo kontrolierių įstaiga;

Valstybės kontrolė;

Specialiųjų tyrimų tarnyba;

Valstybės saugumo departamentas;

Konkurencijos taryba;

Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras;

Vertybinių popierių komisija;

Ryšių reguliavimo tarnyba;

Nacionalinė sveikatos taryba;

Etninės kultūros globos taryba;

Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba;

Valstybinė kultūros paveldo komisija;

Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga;

Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija;

Valstybinė lietuvių kalbos komisija;

Vyriausioji rinkimų komisija;

Vyriausioji tarnybinės etikos komisija;

Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba

Vyriausybės kanceliarija

Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybė) ees:

Ginklų fondas;

Informacinės visuomenės plėtros komitetas;

Kūno kultūros ir sporto departamentas;

Lietuvos archyvų departamentas;

Mokestinių ginčų komisija;

Statistikos departamentas;

Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas;

Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba;

Viešųjų pirkimų tarnyba;

Narkotikų kontrolės departamentas;

Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija;

Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija;

Valstybinė lošimų priežiūros komisija;

Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba;

Vyriausioji administracinių ginčų komisija;

Draudimo priežiūros komisija;

Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas;

Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras

Konstitucinis Teismas

Lietuvos bankas

Aplinkos ministerija

Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused:

Generalinė miškų urėdija;

Lietuvos geologijos tarnyba;

Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba;

Lietuvos standartizacijos departamentas;

Nacionalinis akreditacijos biuras;

Valstybinė metrologijos tarnyba;

Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba;

Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija

Finansų ministerija

Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused:

Muitinės departamentas;

Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba;

Valstybinė mokesčių inspekcija;

Finansų ministerijos mokymo centras

Krašto apsaugos ministerija

Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerija) allasutused:

Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas;

Centralizuota finansų ir turto tarnyba;

Karo prievolės administravimo tarnyba;

Krašto apsaugos archyvas;

Krizių valdymo centras;

Mobilizacijos departamentas;

Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba;

Infrastruktūros plėtros departamentas;

Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras

Lietuvos kariuomenė

Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos

Kultūros ministerija

Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerija) allasutused:

Kultūros paveldo departamentas;

Valstybinė kalbos inspekcija

Socialinės apsaugos ir darbo ministerija

Sotsiaalkindlustus- ja tööhõiveministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerija) allasutused:

Garantinio fondo administracija;

Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba;

Lietuvos darbo birža;

Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba;

Trišalės tarybos sekretoriatas;

Socialinių paslaugų priežiūros departamentas;

Darbo inspekcija;

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba;

Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba;

Ginčų komisija;

Techninės pagalbos neįgaliesiems centras;

Neįgaliųjų reikalų departamentas

Susisiekimo ministerija

Transpordi- ja sideministeeriumi (Susisiekimo ministerija) allasutused:

Lietuvos automobilių kelių direkcija;

Valstybinė geležinkelio inspekcija;