31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/1

(1)

Määrustega (EL) nr 43/2012 (1) ja (EL) nr 44/2012 (2) määratakse 2012. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes.

(2)

Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooniosaliste 10. kohtumisel, mis toimus 20.–25. novembril 2011 Bergenis, lisati hiid-sarvikrai (Manta birostris) konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha hiid-sarvikrai kaitse seoses kõigis vetes kalastavate ELi kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega.

(3)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF) anti võimalus katsetada täielikult dokumenteeritud püügikvoote erinevate varude kohta Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) VII vööndis, et määrata kindlaks püügikvootide mõju suremusele, tagasiheitele ja valikulisele püügile mitme liigiga püügipiirkondades. Katsed toimuksid atlandi merilesta, euroopa merikuradi, megrimi ja merluusi varude suhtes, kellele eraldataks täiendavalt 1 % kvooti, ning kilttursavaru suhtes, kellele eraldataks täiendavalt 5 % kvooti. Oma vastuses komisjoni taotlusele toetab STECF nimetatud katseid ja näeb selles olulist sammu püügikvootide majandamise lähenemisviisi arendamisel. Samuti märgib STECF, et asjaomaste varude üldise kalastussuremuse suurenemise oht on nimetatud katsete käigus väga väike. Seetõttu on asjakohane muuta asjaomaseid lubatud kogupüügiga seotud kandeid, et teha nimetatud täiendavad kvoodid kättesaadavaks hinnatavates katsetes osalevatele liikmesriikidele.

(4)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) tunnistas oma 8. iga-aastasel kohtumisel 26.–30. märtsini Guamis (Ameerika Ühendriigid) viivitamata kehtetuks sätted, mis käsitlevad suletud piirkondi suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni seinnoodaga püügiks teatud avamerepiirkondades. Nimetatud suletud piirkonnad rakendati liidu õiguses määruse (EL) nr 44/2012 artikliga 32, mis tuleks seepärast kehtetuks tunnistada.

(5)

Ühendkuningriik esitas teabe Iiri meres põhjatraaliga ebakammkarpi püüdva laevarühma tursapüügi kohta. Kõnealuse teabe põhjal saab STECFi hinnangul kindlaks teha, et kõnealuse laevarühma tursapüügi, sh tagasiheitekogused ei ületa 1,5 % selle laevarühma kogupüügist. Võttes lisaks arvesse selle laevarühma püügitegevuse seire ja kontrolli tagamiseks rakendatavaid meetmeid ning arvestades, et selle laevarühma hõlmamisega kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne võrreldes selle üldise mõjuga tursavarudele, on asjakohane jätta kõnealune Iiri meres põhjatraaliga ebakammkarpi püüdev laevarühm välja nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (3) III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast.

(6)

Tursa lubatud kogupüük Kattegatis peaks olema võrdne liidu kvoodiga. Sellepärast tuleks vastavalt muuta asjaomast arvu määruses (EL) nr 43/2012.

(7)

Kvootide ülekandmise tõttu liidu ja teiste Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) lepinguosaliste vahel said liidule 2012. aastal kättesaadavaks täiendavad kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleks 2012. aasta osas muuta määruse (EL) nr 44/2012 IC lisa, et kajastada neid uusi kalapüügivõimalusi. Kõnealused muudatused puudutavad 2012. aastat ning ei peaks mingil moel mõjutama suhtelist stabiilsust.

(8)

Määruse (EL) nr 43/2012 IIC lisas määratakse kindlaks püügikoormuse piirangud seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis. Ühendkuningriigi taotlusel küsis komisjon STECFi arvamust selle kohta, kas IIC lisa võiks muuta nii, et kehtestada nimetatud lisa punktis 1.2 osutatud praeguse kindlaksmääratud võrdlusaasta asemel liikuv võrdlusperiood passiivpüüniste vabastamiseks. Oma vastuses on STECF seisukohal, et hilisem aasta või mitmel viimasel aastal põhinev liikuv võrdlusperiood oleksid eelistatud ning leiab, et selle muutuse mõju püügipiirkonnas rakendatud püügikoormusele peaks olema tühine.

(9)

Valge ameerikalutsu lubatud kogupüügi raames NAFO piirkonnas 3NO liikmesriikidele eraldatud kvootide summa annab tulemuseks liidu kvoodi, mis on ühe tonni võrra suurem, kui on ette nähtud kõnealuses piirkondlikus kalandusorganisatsioonis sätestatud kalapüügivõimalustega. Sellepärast tuleks vastavalt muuta asjaomase kvoodi eraldamist määruses (EL) nr 44/2012.

(10)

Püügivõimalustealastel läbirääkimistel liidu, Islandi ja Fääri saarte vahel ei jõutud 2012. aasta suhtes kokkuleppele. Seepärast võib kõnealuste läbirääkimiste jaoks reserveeritud kvoodid nüüd eraldada liikmesriikidele. Rannikuäärsete riikide läbirääkimised Kirde-Atlandi makrellivarude majandamise üle lõppesid Reykjavikis 17. veebruaril 2012 tulemuseta. Seejärel jõudsid liit ja Norra kooskõlas omavaheliste kahepoolsete lepingutega kokkuleppele oma 2012. aasta vastavate makrelli püügivõimaluste kindlaksmääramises. Seetõttu tuleks muuta määruse (EL) nr 44/2012 artiklit 1 ja asjaomast lubatud kogupüüki (TAC) selle IA ja IB lisas, et jagada eraldamata kvoodid ja kajastada Kirde-Atlandi makrelli kvootide tavapärast jagamist.

(11)

ICESi ning STECFi soovituse kohaselt tuleb märkimisväärselt vähendada tobia TACi ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna ELi vetes. Kõnealust soovitust arvesse võttes leppisid Norra ja liit 9. märtsil 2012 lõppenud läbirääkimiste käigus kokku tobia püügivõimaluste Norrale ülekandmise vähendamises. Määrust (EL) nr 44/2012 tuleks vastavalt muuta.

(12)

Vaikse ookeani lõunaosa avamerepiirkonnas Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) loomise kolmandal rahvusvahelisel kohtumisel 2007. aasta mais võtsid osalejad vastu ajutised meetmed, sealhulgas kalapüügivõimalused, nii pelaagilise kalapüügi kui ka põhjapüügi reguleerimiseks kõnealuses piirkonnas kuni sellise piirkondliku kalandusorganisatsiooni loomiseni. Kõnealused ajutised meetmed vaadati üle 2011. aasta jaanuaris SPRFMO komisjoni teisel ettevalmistaval konverentsil ning need vaadati uuesti üle 2012. aasta 30. jaanuarist3. veebruarini toimunud SPRFMO komisjoni kolmandal ettevalmistaval konverentsil. Need ajutised meetmed on vabatahtlikud ega ole rahvusvahelise õiguse alusel õiguslikult siduvad. Kooskõlas rahvusvahelises mereõiguses sätestatud koostöökohustuste ja kalavarude kaitse kohustustega on siiski asjakohane rakendada neid meetmeid liidu õiguses, kehtestades liidu üldkvoodi ja jaotades selle asjaomaste liikmesriikide vahel.

(13)

Määrusi (EL) nr 43/2012 ja (EL) nr 44/2012 kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2012. Seepärast tuleks käesolevat määrust samuti kohaldada samast kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Sellele vaatamata peaksid hiid-sarvikrai liiki käsitlevad uued sätted jõustuma alles alates kuupäevast, mil jõustuvad metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni asjaomaste lisade muudatused kooskõlas kõnealuse konventsiooni artikli XI lõikega 5. Samamoodi peaks määruse (EL) nr 44/2012 artikli 32 kehtetuks tunnistama alates 31. märtsist 2012, kooskõlas kuupäevaga, mille WCPFCi on määranud selle jõustumise tähtajaks. Kuna teatavate püügi piirnormide muutmine avaldab mõju majandustegevusele ja liidu kalalaevade kalapüügihooaja kavandamisele, peaks käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist.

(14)

Määruse (EL) nr 44/2012 vastuvõtmisel ei hõlmanud India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) konventsiooni alas mõõkkala ja pikkuim-tuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv 15 kalalaeva, mis sõidavad Prantsuse lipu all ja on registreeritud Réunionil. Lisas esitatud liidu laevade koguarvu tuleks vastavalt muuta,

1)

artikli 12 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

2)

artikli 13 järele lisatakse uus artikkel:

„Artikkel 13a

Määruse (EL) nr 754/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklile 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

1)

artikli 1 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja;

2)

artikli 13 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

3)

artikkel 32 jäetakse välja;

4)

artikli 37 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

5)

I, IA, IB, IC, IJ ja VI lisasid muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/23

(1)

Määrusega (EÜ) nr 91/2009 (2) kehtestas nõukogu dumpinguvastased meetmed teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes. Rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 (3) laiendas nõukogu neid meetmeid Malaisiast lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordile (edaspidi „laiendatud meetmed”), v.a kõnealuses määruses konkreetselt nimetatud äriühingute toodetud import.

(2)

Komisjon sai algmääruse artikli 11 lõike 4 ja artikli 13 lõike 4 kohase taotluse laiendatud meetmetest vabastamiseks. Taotluse esitas Andfast Malaysia Sdn. Bhd. (edaspidi „Andfast”), Malaisia tootja.

(3)

Komisjon uuris Andfasti esitatud tõendeid ja leidis, et nimetatud tõendid annavad piisavalt alust uurimise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, et teha kindlaks, kas on võimalik taotleja laiendatud meetmetest vabastada. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja asjaomasele liidu tootmisharule märkuste esitamiseks võimaluse andmist algatas komisjon määrusega (EL) nr 1164/2011 (4) (edaspidi „algatamismäärus”) Andfasti suhtes rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 läbivaatamise.

(4)

Läbivaatamist algatava määrusega tunnistas komisjon kehtetuks rakendusmäärusega (EL) nr 723/2011 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu Malaisiast lähetatud ja Andfasti valmistatud uurimisaluse toote impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda samme asjaomase impordi registreerimiseks.

(5)

Vaatlusalune toode on teatavad Malaisiast lähetatud rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, st puidukruvid (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, muud peaga kruvid ja poldid (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a varrastest, lattidest, profiilidest või traadist treitud, täisristlõikega kruvid ava läbimõõduga kuni 6 mm ning kruvid ja poldid raudtee ehitusmaterjalide parandamiseks) ning seibid, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7318 12 90, ex 7318 14 91, ex 7318 14 99, ex 7318 15 59, ex 7318 15 69, ex 7318 15 81, ex 7318 15 89, ex 7318 15 90, ex 7318 21 00 ja ex 7318 22 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(6)

Komisjon andis Andfastile ja Malaisia esindajatele läbivaatamise algatamisest ametlikult teada. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud ühtegi ärakuulamise taotlust.

(7)

Komisjon saatis Andfastile küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon hankis kõik andmed, mida ta läbivaatamiseks vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid. Andfasti valdustesse tehti kontrollkäik.

(8)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, et välja selgitada kaubandusstruktuuri muutused.

(9)

Uurimise tulemused kinnitasid, et Andfast ei olnud seotud ühegi Hiina või Malaisia eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldati dumpinguvastaseid meetmeid, ega eksportinud vaatlusalust toodet Euroopa Liitu laiendatud meetmeteni viinud uurimise uurimisperioodil, seega 1. jaanuarist 2008 kuni 30. septembrini 2010. Andfast hakkas vaatlusalust toodet eksportima pärast meetmete laiendamist Malaisiale.

(10)

Andfasti tegevust saab käsitada kokkupanemise ja valmistamisena algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Andfast impordib Hiinast toorikuid, mis seejärel keermestatakse, pinnatakse ning pannakse kokku mutrite ja seibidega äriühingu valdustes Malaisias. Valmistoode müüakse ja eksporditakse kõnealuse äriühingu sidusettevõtjale liidus.

(11)

Leiti, et nimetatud tegevus ei ole meetmetest kõrvalehoidmine, kuna on võimalik tõendada, et kokkupanemise ja valmistamise käigus antakse Hiinast pärit osadele lisandväärtus, mis on üle 25 % tootmiskuludest.

(12)

Ei leitud tõendeid, et Andfast ostaks Hiinast valmiskujul vaatlusalust toodet, selleks et seda Euroopa Liitu edasi müüa või Euroopa Liitu lähetamiseks ümber laadida.

(13)

Eespool esitatud järelduste põhjal, milles leitakse, et Andfast ei hoia meetmetest kõrvale, tuleks nimetatud äriühing kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest vabastada.

(14)

Algatamismäärusega kehtestatud, Malaisiast Andfasti lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordi registreerimisnõue tuleks tühistada. Vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikele 5, milles sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, ning pidades silmas äriühingu vabastamist kõnealustest meetmetest, ei tohi sisse nõuda dumpinguvastast tollimaksu Malaisiast Andfasti lähetatud teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide impordilt, mis saabus liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimisnõude alusel.

(15)

Andfasti toodetud teatavate rauast ja terasest kinnitusdetailide impordi vabastamine laiendatud meetmetest jääb dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtima juhul, kui lõplikult kinnitatud faktid õigustavad kõnealust vabastamist ega selgu näiteks asjaolu, et erand tehti asjaomase äriühingu esitatud vale või eksitava teabe alusel. Peaksid esmapilgul usutavad tõendid kinnitama viimast või peaks Andfasti eksport liitu oluliselt suurenema, võib komisjon algatada uurimise, et teha kindlaks, kas vabastus tuleks tühistada.

(16)

Teatavate Andfasti toodetud rauast või terasest kinnitusdetailide import vabastati laiendatud meetmetest käesoleva läbivaatamise käigus saadud andmete alusel. Kõnealune vabastus kehtib seega ainult Malaisiast lähetatud ja taotluse esitanud juriidilise isiku toodetud rauast ja terasest kinnitusdetailide suhtes. Kõnealune vabastus ei kehti imporditavate rauast ja terasest kinnitusdetailide suhtes, mille tootjaks on äriühing, mida ei ole rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 artikli 1 lõikes 1 eraldi nimetatud, sealhulgas ka nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning selle impordi pealt tuleb maksta kõnealuse määrusega kehtestatud jääktollimaksu.

(17)

Et tagada nimetatud vabastuste nõuetele vastav kohaldamine, on vaja erimeetmeid. Kõnealusteks erimeetmeteks on nõue esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja rakendusmääruse (EL) nr 723/2011 lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

(18)

Andfasti ja kõiki teisi huvitatud isikuid teavitati faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti Andfast laiendatud meetmetest vabastada. Ei laekunud ühtegi arvamust,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/26

(1)

Nõukogu on kohustatud kehtestama iga kalavaru või kalavarurühma puhul lubatud kogupüügi (TAC). Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude või kalavarurühmadega seonduva püügitegevuse suhteline stabiilsus, võttes asjakohaselt arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(2)

Kalavaru asjakohase majandamise eesmärgil ja lihtsustamiseks on kohane kehtestada Biskaia lahe (ICES VIII alapiirkond) anšoovisevaru lubatud kogupüük ja liikmesriikide kvoodid püügihooajaks, mis kestab 1. juulist kuni järgneva aasta 30. juunini, mitte kalendriaastal põhinevaks püügiperioodiks. Kõnealuse püügi suhtes tuleks siiski kohaldada määruse (EL) nr 43/2012 (2) üldsätteid, mis käsitlevad kvoodi kasutamise tingimusi.

(3)

Biskaia lahe anšoovisevaru lubatud kogupüük püügihooajaks 2012–2013 tuleks kehtestada kättesaadavate teadusnõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise.

(4)

Selleks et kehtestada Biskaia lahe anšoovisevaru majandamise mitmeaastane kava, mis hõlmaks asjakohast püügihooaega ja kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks kohaldatavat püügikontrolli eeskirja, esitas komisjon 29. juulil 2009 ettepaneku määruse kohta, millega kehtestatakse Biskaia lahe anšoovisevaru ja selle püügi pikaajaline kava. Võttes arvesse kõnealust ettepanekut ning arvestades, et ettepaneku aluseks olevas mõjuhinnangus on esitatud kõige värskem hinnang nende otsuste mõju kohta, milles käsitletakse Biskaia lahe anšoovisevaru püügivõimalusi, on asjakohane kehtestada osutatud ettepanekule vastav kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) 2012. aasta juulikuu nõuande kohaselt on kõnealuse kalavaru kudemarja biomass hinnanguliselt 68 180 tonni. Järelikult peaks 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2013 kestvaks püügihooajaks kehtestatav lubatud kogupüük olema 20 700 tonni.

(5)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (3) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata, millisel määral kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud meetmeid Biskaia lahe anšoovisevaru suhtes.

(6)

Pidades silmas püügihooaja 2012–2013 algust ja iga-aastase püügiaruande esitamise vajadust, peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata ning seda tuleks kohaldada alates 1. juulist 2012,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/28

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 43/2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2012. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/30

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/32

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/34

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määruse lisa punktides 1 ja 3 sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega; punkti 2 kohta ei ole tolliseadustiku komitee oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

31.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/37

(1)

1. novembril 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Venemaalt ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit raud- või terastoruliitmike impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 20. septembril 2011 Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 40 % liidu teatavate raud- või terastoruliitmike kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhindadega müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, asjaomaste riikide esindajatele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes taotlesid ärakuulamist ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(5)

Pidades silmas liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates kahju kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring.

(6)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kõnealusesse valimisse kuulusid 22 liidu tootja hulgast valitud kolm äriühingut, kelle puhul oli enne uurimise algatamist teada, et nad toodavad samasugust toodet.

(7)

Valimisse kuulumise aluseks võeti müügi-ja toodangumaht, mida oli võimalik komisjoni käsutuses oleva aja jooksul piisaval määral uurida. Valimisse võetud liidu tootjad paiknevad neljas liikmesriigis ja nende müük liidus moodustab 48 % kogu ELi tootjate müügist ning nad moodustavad 64 % endast teada andnud tootjatest. Ükski huvitatud isik ei olnud kavandatud valimi vastu.

(8)

Pidades silmas sõltumatute importijate võimalikku arvukust, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning koostada vajadusel valimi, paluti kõikidel ELi tootjatel ja importijatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates osutatud põhiandmed uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisperioodil (1. oktoobrist 2010 – 30. septembrini 2011).

(9)

38 sõltumatust importijast, kellega komisjon ühendust võttis, vastas valimi moodustamiseks esitatud küsimustele õigeaegselt ainult viis äriühingut. Ühe äriühingu puhul selgus, et ta on pigem kasutaja kui importija. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks ning küsimustikud saadeti kõigile neljale endast teada andnud importijale. Ainult kaks importijat vastasid lõpuks küsimustikule ja tegid uurimise käigus täielikku koostööd.

(10)

Pidades silmas eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates dumpingu kindlakstegemiseks ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning sel juhul koostada valimi, paluti kõigil eksportivatel tootjatel endast Euroopa Komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates osutatud põhiandmed uurimisaluse tootega seotud tegevuse kohta uurimisalusel ajavahemikul (1. oktoobrist 2010 – 30. septembrini 2011). Samuti konsulteeriti asjaomaste riikide ametiasutustega.

(11)

Venemaa puhul ei teinud uurimise käigus koostööd ükski eksportiv tootja. Türgi puhul andsid endast teada kolm äriühingut, seetõttu otsustas komisjon, et Türgi puhul ei ole valimi moodustamine vajalik. Kolme koostööd teinud Türgi äriühingu eksport moodustas uurimisperioodil Türgist liitu toimunud ekspordist enamiku.

(12)

Uurimise läbiviimiseks saatis komisjon küsimustikud kõigile koostööd tegevatele Türgi eksportivatele tootjatele, valimisse kuuluvatele liidu tootjatele ja koostööd tegevatele sõltumatutele importijatele ja kasutajatele.

(13)

Vastused küsimustikele saadi kõigilt kolmelt koostööd tegevalt Türgi eksportivalt tootjalt, valimisse kuuluvatelt liidu tootjatele, kahelt sõltumatult liidu importijalt ja neljalt kasutajalt.

(14)

Komisjon kogus kokku kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

(15)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus ajavahemikul 1. oktoobrist 2010 kuni 30. septembrini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Dumpinguvastased tollimaksud on kehtestatud teatavate Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist pärit raud- või terastoruliitmike suhtes, ning kõrvalehoidmise praktika tuvastamise tõttu ka Hiina Rahvavabariigist pärit, kuid Indoneesia, Sri Lanka, Filipiinide ja Taiwani kaudu lähetatud raud- või terastoruliitmike suhtes (teatavate eranditega) (3). Kui osutatakse eelmises lauses nimetatud riikidele, kasutatakse edaspidi väljendit „riigid, mille puhul kehtivad dumpinguvastased meetmed”.

(17)

Vaatlusaluseks tooteks on praegu CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 alla kuuluvad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(18)

Torupõlvede, siirdmike ja torukolmikute tootmisprotsessis kasutatakse õmblusteta või keevitatud terastorusid ning toruotsakuid toodetakse tavaliselt teraslehtedest. Torupõlvede ja siirdmike valmistamisel kasutakse lõikamist ja stantsimist, metallipainutust või reduktsiooni. Torukolmikute valmistamisel kasutatakse hüdropresse ja toruotsakuid stantsitakse lehtedest või plaatidest. Nimetatud protsessidele järgneb tavaliselt faasimine ja haavelpuhastus, seejärel toode pakendatakse. Mõnikord toode ka galvaanitakse. Kõikidel tooteliikidel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad.

(19)

Toruliitmikke kasutatakse peamiselt naftakeemiatööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusseadmetes. Kõigi nimetatud otstarvete puhul kasutatakse neid torude üksteisega ühendamiseks.

(20)

Leiti, et vaatlusalusel tootel ning asjaomaste riikide omamaisel turul müüdavatel teatavatel raud- või terastoruliitmikel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel teatavatel raud- või terastoruliitmikel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja samasugune põhiline kasutusala. Seepärast käsitatakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Nagu eelnevalt põhjenduses 11 on nimetatud, ei teinud uurimise käigus koostööd ükski Venemaa eksportiv tootja. Seega ja nagu on selgitatud allpool, arvutati kooskõlas algmääruse artikliga 18 Venemaaga seonduv dumping kättesaadavate faktide alusel.

(22)

Kuna ükski Venemaa eksportiv tootja koostööd ei teinud, siis arvutati Venemaalt pärit toodete normaalväärtus kättesaadavate faktide alusel.

(23)

Tuleks meelde tuletada, et kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid Venemaalt pärit vaatlusaluse toote impordi dumpingu kohta. Nende tõendite saamiseks tehtud arvutuste aluseks oli võetud Venemaalt pärit toodete arvestuslik normaalväärtus, sest täpsemaid andmeid ei olnud. Komisjon otsustas siiski, et täpsema normaalväärtuse määramiseks tuleb ajutiselt Venemaalt pärit impordi normaalväärtuse arvutamiseks kasutada uurimise käigus neilt Türgi eksportivatelt tootjatelt saadud teavet, kes kasutasid vaatlusaluse toote tootmiseks Venemaalt pärit õmblusteta terastorusid. Vaatlusaluse toote tootmise kogukuludest moodustasid tõepoolest suurima osa tooraine kulud, seega peeti kõnealust meetodit Venemaalt pärit impordi suhtes kehtiva normaalväärtuse kindlaksmääramisel kättesaadavate faktide alusel kõige sobivamaks.

(24)

Venemaalt pärit impordi suhtes kehtiv normaalväärtus arvutati seega nende Türgist pärit koostööd tegevate eksportivate tootjate, kes ostsid osa tootmiseks vajalikust toorainest Venemaalt, kaalutud keskmise normaalväärtuse põhjal.

(25)

Tuleb märkida, et saadud normaalväärtus määrati kindlaks sellise tooteliigi (torupõlv) puhul, mida imporditakse kõige rohkem (st seda ei tehtud vaatlusaluse toote kõikide tooteliikide puhul), sest see võimaldab ekspordihinda representatiivselt võrrelda (vt järgmisi põhjendusi).

(26)

Kuna puudusid üksikasjalikud andmed hindade kohta, määrati Venemaalt pärit vaatlusaluse toote impordi puhul kehtiv ekspordihind kindlaks Eurostati kogutud impordiandmete põhjal. Arvestades, et teatavate CN-koodide all deklareeritud toodete valik on suur, määrati ekspordihind kindlaks, kasutades üksnes ühte, suurima impordimahuga tooteliiki (torupõlv) käsitlevaid Eurostati andmeid, sest leiti, et need andmed on vaatlusalusele tootele tüüpilised. Seega arvutati ekspordihind CN-koodi 7307 93 11 alla kuuluva toote põhjal.

(27)

Eespool kirjeldatud Eurostati impordinäitajaid oli vaja kohandada, arvestades asjaolu, et teatavate imporditehingute puhul Venemaalt Bulgaariasse, Eestisse ja Leetu oli esitatud ebaõigeid deklaratsioone, enamikul juhtudel seisnesid vead toodete valesti klassifitseerimises. Sellised tehingud tehti kindlaks nii, et kasutati vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6 kättesaadavaks tehtud andmeid impordi kohta ning need andmed jäeti ekspordihinna arvutamisel välja, et mitte kasutada dumpingu arvutustes moonutatud ekspordihindu.

(28)

Dumpingumarginaal määrati Eurostati andmetel põhinevate tehasest hankimise tasandil kohaldatavate ekspordihindade ja Venemaa suhtes eelkirjeldatu kohaselt kindlaksmääratud normaalväärtuse võrdlemise teel.

(29)

Selleks, et määrata tehasest hankimise tasandil kohaldatavaid ekspordihindu, kohandati Eurostati andmetel põhinevaid CIF-ekspordihindu (mida oli korrigeeritud moonutuste vältimiseks vastavalt eespool kirjeldatule) selliselt, et neist lahutati transpordikulud. Kohandamisel olid aluseks kaebuses esitatud transpordikulude arvutused, sest leiti, et neid oli mõistlikult hinnatud.

(30)

Üleriigiline dumpingumarginaal väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata.

(31)

Sellest lähtuvalt on esialgne üleriigiline dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata järgmine:

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt määras komisjon kõigi kolme koostööd tegeva eksportiva tootja suhtes kõigepealt kindlaks, kas tema kogu omamaine vaatlusaluse toote müük oli tüüpiline, s.t kas see moodustas vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Uurimise käigus tehti kindlaks, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul.

(33)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need tooteliigid, mida omamaisel turul müüsid tüüpilise omamaise kogumüügiga äriühingud ja mis olid liitu eksportimiseks müüdud liikidega identsed või väga sarnased.

(34)

Iga tooteliigi puhul, mida eksportivad tootjad müüsid omamaisel turul ning mis leiti olevat otseselt võrreldav liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluste toodete liigiga, tehti kindlaks, kas omamaine müük oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks. Konkreetset liiki toote omamaist müüki käsitati piisavalt tüüpilisena, kui vaatlusaluse tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele uurimisperioodi jooksul moodustas ligikaudu 5 % liitu eksporditud võrreldavat liiki toote müügi kogumahust. Uurimise käigus tehti kindlaks, et kõigi kolme äriühingu enamiku tooteliikide omamaine müük oli tüüpiline.

(35)

Komisjon kontrollis seejärel, kas vaatlusaluse toote iga liigi puhul, mida müüdi omamaisel turul tüüpilises koguses, võis järeldada, et see müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses. Selleks tehti iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa selle müügist uurimisperioodil moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(36)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, arvutati tooteliigi normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena.

(37)

Kui tooteliigi kasumliku müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 % või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskulust väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi üksnes kasumliku omamaise müügi kaalutud keskmise hinnaga.

(38)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et teatavate võrreldavate tooteliikide kasumlik müük moodustas üle 80 % omamaise müügi kogumahust ning seega arvutati kõnealuse müügi puhul normaalväärtuse keskmine hind omamaise kogumüügi põhjal. Muude tooteliikide puhul, mille müüki peeti samuti tavapärase kaubandustegevuse raames toimunuks, arvutati normaalväärtus üksnes kasumliku müügi põhjal.

(39)

Kui kõikide tooteliikide müük oli kahjumlik, tähendas see, et neid ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames. Nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse raames või mida ei müüdud omamaisel turul tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus määrata arvestuslikult. Kõik kolm uuritavat äriühingut müüsid selliseid tooteliike liitu eksportimiseks, kuigi piiratud koguses.

(40)

Normaalväärtuse arvutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt liideti uurimisperioodil kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad said samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimuvalt omamaiselt müügilt, nende uurimisperioodiaegsele keskmisele tootmiskulule. Tooteliikide puhul, mida omamaisel turul ei müüdud tüüpilises koguses, kasutati normaalväärtuse arvutamiseks tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud ebatüüpilise müügi kaalutud keskmist kasumit ning kantud müügi-, üld- ja halduskulusid.

(41)

Kõigil juhtudel eksporditi vaatlusalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(42)

Üks kolmest koostööd tegevast Türgi äriühingust müüs uurimisperioodil ekspordiks liitu väga vähe. Kõnealune äriühing väitis, et nad oleksid tahtnud liitu rohkem eksportida, kuid ei suutnud importijatele pakkuda piisavalt madalaid hindu, ja palusid, et seda asjaolu võetaks dumpingu analüüsimisel arvesse.

(43)

Selle äriühingu dumpingu arvutamisel tuligi aluseks võtta vastav piiratud müük. Ja kuigi selle äriühingu müük liitu toimus piiratud kogustes, ei saa kõnealust müüki uurimisest välja jätta ning see tuleb võtta aluseks äriühingu jaoks kehtestatava individuaalse dumpingumarginaali arvutustes. Igal juhul ei saanud seda, et äriühing ei suuda väidetavate kõrgete hindade tõttu rohkem müüa, pidada teguriks, mis mõjutaks selle äriühinguga seonduva dumpingu arvutamist.

(44)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks. Eelkõige kohandati veo- ja kindlustuskulusid, sealhulgas veokulusid ekspordiriiki, allahindlusi, vahendustasusid, krediidikulusid ning pangale makstavaid tasusid.

(45)

Ajutised dumpingumarginaalid väljendati protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

(46)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 kehtestati ühele kolmest koostööd tegevast eksportivast tootjast individuaalne dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel selle äriühingu toodetud vaatlusaluse toote kaalutud keskmise hinnaga, mis kehtis eksportimisel liitu.

(47)

Kahe teise koostööd tegeva Türgi eksportiva tootja puhul läbiviidud dumpinguarvutused näitasid, et need äriühingud tegelesid dumpinguga sihipäraselt, seda nii ajavahemikku kui ka kliente ja piirkondi silmas pidades. Tõepoolest võis nende ekspordihindade puhul selgelt täheldada, et need olid erinevad erinevate ostjate jaoks, samuti eri piirkondade ja ka ajavahemike puhul. Lisaks ei kajasta kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlusel põhinevad dumpinguarvutused kahe kõnealuse äriühingu praktiseeritavat dumpingut täies ulatuses.

(48)

Selleks et kahe kõnealuse äriühingu praktiseeritavat dumpingut täies ulatuses kajastada, võrreldi kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 kaalutud keskmise põhjal määratud normaalväärtust nende äriühingute liitu suunatud ekspordi üksiktehingute hindadega.

(49)

Koostööst hoidunud Türgi eksportivate tootjate jaoks määrati kindlaks dumpingu jääkmarginaal. Arvestades seda, et koostöö tegemise taset peeti suhteliselt madalaks (kolme koostööd tegeva Türgi äriühingu ekspordimaht moodustas uurimisperioodil alla 80 % kogu Türgi ekspordist liitu), võeti dumpingu jääkmarginaali arvutamisel aluseks sobiv meetod, mis andis tulemuseks marginaali, mis oli kõrgem kolme koostööd tegeva äriühingu kõrgeimast individuaalsest dumpingumarginaalist. Marginaal kehtestati tüüpiliste tooteliikide sellise müügi alusel, mida tegi kolmest koostööd tegevast äriühingust kõige kõrgema dumpingumarginaaliga Türgi koostööd tegev tootja.

(50)

Eespool kirjeldatule tuginedes on ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

(51)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet 22 liidu tootjat. Algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses moodustavad kõnealused 22 tootjat liidu tootmisharu ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(52)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 7, moodustab kolme valimisse kuuluva liidu tootja samasuguse toote müük 50 % liidu kogumüügist.

(53)

Liidu tarbimise arvutamiseks võeti arvesse liidu tootmisharu müüki liidu turul, mis põhineb teabel, mis saadi valimisse kuuluvate äriühingute küsimustike vastustest, kaebuses teiste liidu tootjate kohta esitatud hinnangutest ja Eurostatist saadud andmetest impordimahu kohta.

(54)

2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vähenes liidu tarbimine märgatavalt (40 %). 2009. aastal vähenes see 44 % ja püsis samal tasemel 2010. aastal, seejärel suurenes veidi (4 protsendipunkti võrra) uurimisperioodil.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(55)

Komisjon uuris, kas Venemaalt ja Türgist pärit vaatlusaluse toote importi tuleks kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 4 hinnata kumulatiivselt.

(56)

Mõlema asjaomase riigi puhul näitas uurimine, et dumpingumarginaalid olid algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest suuremad ning nendest kahest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu ei saa pidada tühiseks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

(57)

Venemaalt ja Türgist pärit impordi ja samasuguse toote konkurentsi tingimuste kohta tõdeti uurimise käigus, et nende riikide tootjad kasutavad samu müügikanaleid ja müüvad sarnastele tarbijarühmadele. Peale selle selgus uurimise käigus, et mõlemast riigist pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil kasvanud.

(58)

Kaks koostööd tegevat Türgi eksportijat väitsid, et Venemaalt ja Türgist pärit impordi kumulatiivne hindamine ei ole käesoleva juhtumi puhul asjakohane, sest nendest riikidest pärit import on olnud erinev nii mahu kui ka hinna poolest.

(59)

Märgitakse, et sellega seoses tehti uurimise käigus kindlaks, et kui Türgist pärit import püsis suhteliselt ühtlasel tasemel, siis Venemaalt pärit import suurenes. Arvestades aga vaatlusalusel perioodil vähenenud nõudlust, on mõlemast riigist pärit impordi turuosad kasvanud. Samas tundub, et impordi hinnatase ei erine oluliselt, seda vähemalt ajavahemikus 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (Venemaalt pärit impordi kõrge keskmine hind 2008. aastal on pigem ebakorrektse aruandluse tagajärg), Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad on olnud veidi madalamad, kuid siiski väga sarnased Türgist pärit impordi keskmiste hindadega.

(60)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ollakse esialgu seisukohal, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning Venemaalt ja Türgist pärit importi tuleks uurida kumulatiivselt.

(61)

Asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote impordi maht liidu turule suurenes vaatlusalusel perioodil 46 %. Täpsemalt öeldes vähenes import 2009. aastal 31 %, seda vahetult enne järsku tõusu 2010. aastal (89 protsendipunkti), millele järgnes uurimisperioodil väikene langus (12 protsendipunkti). Dumpinguhinnaga impordi maht uurimisperioodil oli 2 935 tonni.

Tabel 2

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import

(62)

Vastav asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui kaks korda, st 2 %-lt 5 %-le.

(63)

Järgnevas tabelis on esitatud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi keskmine hind liidu piiril ilma tollimakse tasumata (vastavalt Eurostati andmetele). Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil püsis üldiselt stabiilsena (1 961 eurot tonni eest), 2010. aasta oli erandiks, siis langes hind umbes 150 euro võrra.

Tabel 3

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind

(64)

Koostööd tegevate Türgi eksportivate tootjate kehtestatud müügihindu ja valimisse kuuluvate liidu tootjate kehtestatud müügihindu liidus võrreldi liikide kaupa. Kuna Venemaa eksportijad uurimise käigus koostööd ei teinud, kasutati hindade allalöömise arvutamisel Eurostati andmete põhist keskmist CIF-hinda ja keskmist liidu tootjate kehtestatud müügihinda liidu turul. Vajaduse korral kohandati mõlema asjaomase riigi näitajaid, et võtta arvesse kauplemise taset ja impordijärgseid kulusid, Venemaa puhul sealhulgas tollimakse.

(65)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul lõi asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga müük liidus liidu tootmisharus kehtivad hinnad umbes 30 % võrra alla.

(66)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasneva mõju uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(67)

Nagu eespool selgitatud, pidi komisjon moodustama liidu tootjatest valimi. Kahju analüüsimiseks määrati kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(68)

2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vähenes liidu tootmine 44 %. Täpsemalt, 2009. aastal vähenes see 47 % ja 2010. aastal veel 2 protsendipunkti, seejärel suurenes veidi uurimisperioodil (5 protsendipunkti) ning ulatus 53 653 tonnini.

Tabel 4

Tootmine

(69)

Liidu tootjate tootmisvõimsus oli kogu vaatlusaluse perioodi vältel stabiilne (179 912 tonni).

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(70)

2008. aastal rakendati tootmisvõimsust 53 % ulatuses, 2009. aastal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 28 %-le, 2010. aastal 27 %-le ning suurenes veidi uurimisperioodil (30 %-le). Tootmisvõimsuse rakendusaste muutumine peegeldab selgelt tootmise suundumusi, sest tootmisvõimsus püsis stabiilsena.

(71)

Liidu tootjate müügi maht sõltumatutele klientidele liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 38 %. 2009. aastal vähenes müük 45 %, müük püsis sel tasemel 2010. aastal ja suurenes siis uurimisperioodil tagasihoidliku 7 protsendipunkti võrra. Uurimisperioodil müüdi liidus vaatlusalust toodet 42 379 tonni.

Tabel 6

Müük liidus

(72)

Liidu tootjate turuosa püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena ja isegi suurenes uurimisperioodil 72 %-le. Suurenenud turuosa näitas seda, et liidu tootjate müügi maht vähenes sel ajal veidi vähem kui tarbimine.

Tabel 7

Liidu tootjate turuosa

(73)

Arvestades asjaolu, et 2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vähenes tarbimine 40 %, jõuti järeldusele, et liidu tootjad ei saanud turu kasvust mingit kasu.

(74)

2008. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni langes liidu tootjate tööhõive tase 18 %. Täpsemalt öeldes oli 2008. aastal töötajaid 982, 2009. aastaks langes see arv 824-le (langus seega 16 %) ning jäi ligilähedasele tasemele ka 2010. aastal, kuid langes seejärel uurimisperioodil 801-le.

Tabel 8

Tööhõive

(75)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, vähenes vaatlusalusel perioodil 31 %. See näitab, et tootmine kahanes kiiremini kui tööhõive tase.

Tabel 9

Tootlikkus