EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr …/…,

…,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu II lisa („Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine”)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga („EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP lepingu II lisa on muudetud EMP ühiskomitee … otsusega nr …/… (1).

(2)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 7. detsembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1274/2011 ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2012, 2013 ja 2014, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (2).

(3)

Euroopa Liidus on tunnistatud kehtetuks komisjoni 5. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1213/2008 kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi kohta aastateks 2009, 2010 ja 2011, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimsetes ja loomsetes toiduainetes või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkidega, (3) mis on EMP lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleb sellest tulenevalt EMP lepingust välja jätta,

(4)

Käesolevas otsuses käsitletakse toiduainetega seotud õigusakte. Toiduaineid käsitlevaid õigusakte ei kohaldata Liechtensteini suhtes seni, kuni Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet kohaldatakse Liechtensteini suhtes, nagu see on sätestatud EMP lepingu II lisa XII peatüki sissejuhatuses. Seetõttu ei kohaldata käesolevat otsust Liechtensteini suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EMP lepingu II lisa XII peatükki muudetakse järgmiselt:

1)	punkt 54zzzzb (komisjoni määrus (EÜ) nr 1213/2008) jäetakse välja;

2)

punkti 65 (komisjoni määrus (EL) nr 1171/2011) järele lisatakse järgmine punkt: „66. 32011 R 1274: komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1274/2011, 7. detsember 2011, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrolliprogrammi kohta aastateks 2012, 2013 ja 2014, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega (ELT L 325, 8.12.2011, lk 24). Käesolevas lepingus loetakse kõnealuse määruse sätteid järgmiste kohandustega: 1. Artiklisse 1 lisatakse järgmine tekst: „Island võib 2012., 2013. ja 2014. aastal jätkata proovide võtmist ja analüüsimist neilt 61 pestitsiidilt, mida vaadeldi 2011. aastal Islandi turul müüdavates toiduainetes.” 2. II lisa punkti 5 lisatakse järgmine tekst: „IS 12 (*) 15 (**) NO 12 (*) 15 (**)” ”

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 1274/2011 islandi- ja norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub …, eeldusel et EMP ühiskomiteele on esitatud kõik EMP lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated (4).

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja selle EMP kaasandes.

---

(1)  ELT L …

(2)  ELT L 325, 8.12.2011, lk 24.

(3)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 9.

(4)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

LISA

Määruse (EÜ) nr 415/2007 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Sisukorda lisatakse järgmine peatükk: „2.3.9. Tüübikinnitus”.

2)

VIIDETE tabelit muudetakse järgmiselt. a) Read 10 ja 11 asendatakse järgmisega: Dokumendi pealkiri Institutsioon Avaldamise kuupäev „Soovitus ITU-R M.1371 „Laevale paigaldatud sellise universaalse automaatse identifitseerimissüsteemi tehnilised omadused, mis kasutab ülikõrgsagedusega mere-mobiilside ajajaotuslikku ühispöördust” ITU 2001 Rahvusvaheline standard IEC 61993 „Merelaevanduse navigatsiooni- ja raadiokommunikatsiooniseadmed ning -süsteemid – automaatne identifitseerimissüsteem, 2. osa: A-klassi laevale paigaldatud universaalse automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadmed” IEC 2002” b) Lisatakse järgmine rida: Dokumendi pealkiri Institutsioon Avaldamise kuupäev „Sisevee-AISi tehnilised suunised Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise eksperdirühm”

3)

Peatüki 2.2 eelviimane lõik asendatakse järgmisega: „Liikuvatel laevadel võib muutuvteabe ajakohastussagedust taktikalisel tasandil vahetada SOLASe ja siseveetee režiimi vahel. Siseveetee režiimis võib seda suurendada kuni 2 sekundini. Ankrus olevate laevade puhul on soovituslik ajakohastamissagedus mitu minutit või toimub ajakohastamine, kui teave muutub.”

4)	Peatükile 2.3.1 lisatakse järgmine lause: „Sisevee-AISi väljatöötamisel võetakse arvesse sisevee-AISi tehnilisi suuniseid, mille koostab ja mida uuendab laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise eksperdirühm (1).

5)	Peatüki 2.3.2.1 tabeli viimane rida jäetakse välja.

6)	Peatükki 2.3.2.3 muudetakse järgmiselt. a) Tabeli kolmas rida jäetakse välja. b) Lisatakse järgmine rida: „Lastitud/lossitud laev (Sisevee-AISi laiendus)”

7)	Peatüki 2.3.2.4 esimese tabeli („Eeldatav lüüsi/silla juurde/terminali saabumise aeg”) neljandat rida muudetakse järgmiselt: „Maksimaalne staatiline kõrgus veepinnast hetkel (Sisevee-AISi laiendus)”

8)

Peatükki 2.3.3 muudetakse järgmiselt. a) Teine lõik asendatakse järgmisega: „Siseveeteedel liikuvatel laevadel võib muutuvteabe ajakohastamise kiirust taktikalisel tasandil ümber lülitada SOLASe ja siseveetee režiimi vahel. Siseveetee režiimis võib seda suurendada kuni 2 sekundini. Segaliiklusvööndites, näiteks meresadamates, peab pädeval asutusel olema võimalik muutuvteabe edastamise sagedust vähendada, et tagada siseveelaevade ja SOLASe laevade teabeedastuskäitumise tasakaal. Teabe edastamist peab olema võimalik ümber lülitada TDMA käskude abil baasjaamast (automaatne ümberlülitamine TDMAst teatega nr 23) ning käskude abil laevadele paigaldatud süsteemidest, näiteks MKD, ECDIS või pardaarvuti, läbi liidese, näiteks IEC 61162 (automaatne ümberlülitus laevale paigaldatud süsteemi käsuga). Püsiteabe ja reisiga seonduva teabe puhul on soovituslik teabe edastamise intervall mitu minutit või edastatakse teave teabenõude esitamise korral või kui teave muutub.” b) Tabeli 2.1 üheksas rida asendatakse järgmisega: Laeva muutuvad tingimused Nominaalne teabeedastusintervall „Liikuv laev, mis toimib siseveetee režiimis (2) määratud 2 ja 10 sekundi vahel” c) Lisatakse järgmine lause: „Märkus: sisevee-AISi liikuvjaam toimib siseveetee režiimil (grupiülesanne jagatakse teatega 23) või SOLASe režiimil (sõltumatu režiim, grupiülesandeid jagatud ei ole).”

9)	Peatüki 2.3.4 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Sisevee-AISi tehniline lahendus põhineb samadel tehnilistel standarditel mis IMO SOLASe AIS (soovitus ITU-R M.1371, IEC 61993).”

10)

Peatükk 2.3.5 asendatakse järgmisega: „2.3.5.   Ühilduvus IMO A-klassi transponderitega Sisevee-AISi transponderid peavad vastama IMO A-klassi transponderitele ning peavad seega olema võimelised vastu võtma ja töötlema kõiki IMO AISi teateid (vastavalt soovitusele ITU-R M.1371 ja IALA tehnilistele selgitustele ITU-R M.1371 kohta) ning lisaks käesolevate tehniliste kirjelduste peatükis 2.4 määratletud teateid. Sisevee-AISi transponderite puhul digitaalselektiivse väljakutse (DSC) edastuse (tx) võimalust ning MKD olemasolu ei nõuta, kuid nõutakse MKD toimivust ja DSC kanali juhtimise toimivust. Tootjad võivad vastava riist- ja tarkvara A-klassi transponderitelt eemaldada.”

11)	Lisatakse järgmine peatükk: „2.3.9.   Tüübikinnitus Sisevee-AISi seadmetele antakse tüübikinnitus käesolevatele tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta.”

12)	Peatükki 2.4.1 muudetakse järgmiselt. a) Peatüki 2.4.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „2.4.1.   Teade 1, 2, 3: asukohateated (ITU-R 1371)” b) Tabeli 2.2 eelviimane rida asendatakse järgmisega: Parameeter Bittide arv Kirjeldus „Kommunikatsiooni seisukord 19 Vt ITU-R M.1371”

13)	Peatüki 2.4.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „2.4.2.   Teade 5: laeva püsiteave ja reisiga seonduv teave (ITU-R 1371)”

14)

Peatükki 2.4.3 muudetakse järgmiselt. a) Peatüki 2.4.3 pealkiri asendatakse järgmisega: „2.4.3.   Teade 23: grupiülesannete jagamine (ITU-R M.1371)” b) Tabeli 2.4 ette lisatakse järgmine lõik: „Grupiülesannete jagamise käsk edastatakse baasjaamast, kui kõnealune jaam täidab kontrolliüksuse ülesannet. Teadet kohaldatakse määratletud piirkonnas asuva liikuvjaama suhtes, mis on välja valitud vastavalt laeva ja lasti tüübile või jaama tüübile. Teate saanud jaam võtab ühel ajal arvesse kõiki sektori välju. Ta kontrollib liikuvjaama järgmisi tööparameetreid: edastus-/vastuvõtumoodus, teatamissagedus ja vaikse aja kestus.” c) Tabeli 2.4 read 9 ja 10 asendatakse järgmisega: Parameeter Bittide arv Kirjeldus „Jaama tüüp 4 0 = kõik liikuvjaamade tüübid (vaikimisi); 1 = üksnes A-klassi liikuvjaam; 2 = kõik B-klassi liikuvjaamade tüübid; 3 = SAR lendav liikuvjaama tüüp; 4 = üksnes B-klassi SO liikuvjaam; 5 = laevale paigaldatud B-klassi liikuv CS-jaam (üksnes IEC62287); 6 = siseveeteed; 7–9 = piirkondlik kasutus; 10–15 = kasutamiseks tulevikus Laeva ja lasti tüüp 8 0 = kõik tüübid (vaikimisi) 1...99 vt ITU-R M.1371-3, 8. lisa tabel 50 100...199 jäetud piirkondlikuks kasutamiseks 200...255 jäetud kasutamiseks tulevikus” d) Tabeli 2.5 read 10, 11 ja 12 asendatakse järgmisega: Teatamisintervalli välja seadistus Teatamisintervall teatel 18 „9 Järgmine lühem teatamisintervall 10 Järgmine pikem teatamisintervall 11 2 sekundit (ei kohaldata B-klassi CS-i suhtes)” e) Viimane lause asendatakse järgmisega: „Märkus: kui kaksikkanali edastamise peatab Tx/Rx režiimi käsk 1 või 2, kasutatakse nõutud teatamisintervalli säilitamiseks ülejäänud edastuskanalit.”

15)	Peatüki 2.4.4 pealkiri asendatakse järgmisega: „2.4.4.   Spetsiifiliste teadete kohaldamine (ITU-R 1371)”.

16)	Peatüki 2.4.4.1 esimene lause asendatakse järgmisega: „Funktsiooniindikaatorid tuleb sisevee-AISi piirkonnas jaotada ning neid kasutada selliselt, nagu kirjeldatakse soovituses ITU-R M.1371.”

17)

Peatükki 2.4.4.2 muudetakse järgmiselt. a) Tabeli 2.7 read 7, 8, 9 ja 11 asendatakse järgmisega:   Parameeter Bittide arv Kirjeldus Kahendvormingus andmed „Laeva/konvoi pikkus 13 1 – 8 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva või konvoi pikkus täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi Laeva/konvoi laius 10 1 – 1 000 (ülejäänut ei kasutata), laeva või konvoi laius täpsusega 1/10 m; 0 = vaikimisi Laeva ja konvoi tüüp 14 Arvuline ERI klassifikatsioon (KOODID): laeva ja konvoi tüüp, nagu kirjeldatud E lisas Maksimaalne staatiline süvis hetkel 11 1 – 2 000 (ülejäänut ei kasutata), süvise täpsus 1/100 m, 0 = vaikimisi = pole teada” b) Tabeli 2.8 rida 16 asendatakse järgmisega:   Parameeter Bitte Kirjeldus Kahendvormingus andmed „Maksimaalne staatiline kõrgus veepinnast hetkel 12 0 – 4 000 (ülejäänut ei kasutata), täpsusega 1/100 m, 0 = vaikimisi = ei kasutata” c) Tabeli 2.15 read 8, 10, 12 ja 14 asendatakse järgmisega:   Parameeter Bitte Kirjeldus Kahendvormingus andmed „Veetase 14 Bitt 0: 0 = negatiivne väärtus, 1 = positiivne väärtus Bitid 1–13: 0–8191, täpsusega 1/100 m, bitid 0–13: 0 = pole teada = vaikimisi (2) Veetase 14 Bitt 0: 0 = negatiivne väärtus, 1 = positiivne väärtus Bitid 1–13: 0–8191, täpsusega 1/100 m, bitid 0–13: 0 = pole teada = vaikimisi (2) Veetase 14 Bitt 0: 0 = negatiivne väärtus, 1 = positiivne väärtus Bitid 1–13: 0–8191, täpsusega 1/100 m, bitid 0–13: 0 = pole teada = vaikimisi (2) Veetase 14 Bitt 0: 0 = negatiivne väärtus, 1 = positiivne väärtus Bitid 1–13: 0–8191, täpsusega 1/100 m, bitid 0–13: 0 = pole teada = vaikimisi (2)”

18)

A lisas on määratlusi muudetud järgmiselt. a) Jõeteabeteenuste määratlus asendatakse järgmisega: „Jõeteabeteenused Ühtlustatud teabeteenuste Euroopa süsteem, mis toetab liiklus- ja veokorraldust siseveeteedel, sealhulgas liidesed muude transpordiliikidega.” b) Laevaliikluse juhtimise keskuse tööpiirkonna määratlus asendatakse järgmisega: „Laevaliikluse juhtimise keskuse tööpiirkond Laevaliikluse juhtimise keskuse tööpiirkond on laevaliikluse juhtimise keskuse selgepiiriline, ametlikult vormistatud teenistuspiirkond. Laevaliikluse juhtimise keskuse tööpiirkond võib olla jagatud väiksemateks aladeks või sektoriteks. (Allikas: IALA laevaliikluse juhtimise keskuste suunised).” c) Navigeerimisalase teabe määratlus asendatakse järgmisega: „Navigeerimisalane teave Navigeerimisalane teave on teave, mida edastatakse pardal olevale kiprile, et toetada otsuste tegemist pardal. (Allikas: IALA laevaliikluse juhtimise keskuste suunised).” d) Taktikalise liiklusteabe määratlus asendatakse järgmisega: „Taktikaline liiklusteave Taktikaline liiklusteave on teave, mis mõjutab kipri või laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori vahetuid otsuseid, mis on seotud laevajuhtimisega tegelikus liiklusolukorras ning geograafilises lähiümbruses. Taktikaline liikluspilt sisaldab asukohateavet ja spetsiifilist laevateavet kõikide radari abil avastatud objektide kohta, mida on kujutatud elektroonilisel navigatsioonikaardil, ning võimaluse korral on kõnealust teavet täiendatud niisuguse välise liiklusteabega, nagu edastab AIS. Taktikalist liiklusteavet võidakse edastada laeval või kaldal, näiteks laevaliikluse juhtimise keskuses. (Allikas: jõeteabeteenuste suunised).” e) Strateegilise liiklusteabe määratlus asendatakse järgmisega: „Strateegiline liiklusteave Strateegiline liiklusteave on teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskpika ja pika tähtajaga otsuseid. Strateegiline liikluspilt aitab kaasa otsuste tegemisele ohutu ja tõhusa teekonna kavandamiseks. Strateegiline liikluspilt koostatakse jõeteabeteenuste keskuses ja edastatakse nõudmisel kasutajatele. Strateegiline liikluspilt hõlmab kõiki asjakohaseid laevu jõeteabeteenuste keskuse piirkonnas koos nende omaduste, lasti ja asukohtadega, mis edastatakse ülikõrgel sagedusel häälteadete või elektrooniliste teadete teel, mis salvestatakse andmebaasi ning mida esitletakse tabelis või elektroonilisel kaardil. Strateegilist liiklusteavet võib anda kas jõeteabeteenuste või laevaliikluse juhtimise keskus või vastav ametkond. (Allikas: jõeteabeteenuste suunised).” f) Laevaliikluse jälgimise määratlus asendatakse järgmisega: „Laevaliikluse jälgimine Laevaliikluse jälgimine annab olulist teavet asjaomaste laevade liikumise kohta jõeteabeteenuse keskuse piirkonnas. Selles sisaldub teave laevade identifitseerimistähiste, asukoha (lasti tüübi) ja sihtkohasadama kohta.” g) Jõeteabeteenuste operaatori määratlus asendatakse järgmisega: „Jõeteabeteenuste operaator Isik, kes täidab üht või enamat jõeteabeteenuste hulka kuuluvat ülesannet.” h) Laevastikujuhi määratlus asendatakse järgmisega: „Laevastikujuht Isik, kes kavandab ja jälgib mitme ühes ja samas omanduses või käsutuses liikuva ja töötava laeva tegelikku navigatsiooniseisundit.” i) Hädaabiteenuste keskuse operaatori määratlus asendatakse järgmisega: „Hädaabiteenuste keskuse operaator Isik, kes jälgib, juhib ja korraldab õnnetuste ja vahejuhtumite tagajärgede ohutut ja sujuvat likvideerimist.”

19)

D lisa muudetakse järgmiselt. a) Punkt D.1 asendatakse järgmisega: „D.1.   Sisendlausungid AISi digitaalset seerialiidest toetavad olemasolevad IEC 61162 lausungid ja uued IEC 61162 sarnased lausungid. Kõnealuseid digitaalliidese lausungeid on üksikasjalikult kirjeldatud standardis IEC 61162. Käesolevas lisas sisaldub teave, mida kasutati sisevee-AISi väljatöötamisel, et sisestada sisevee-AISi pardaseadmesse spetsiifilisi andmeid (vt sisevee-AISi protokollimuudatusi).” b) Punkti D.2 teises lauses asendatakse sõnad „on välja pakutud lause” sõnadega „kasutatakse lauset”. c) Punkti D.3 teises lauses asendatakse sõnad „on välja pakutud lause” sõnadega „kasutatakse lauset”.

20)

E lisa asendatakse järgmisega: „E Lisa ERI LAEVATÜÜBID Allolevat tabelit kasutatakse siseveelaevanduse teates nr 10 kasutatavate ÜRO laevatüüpide teisendamiseks IMO teates nr 5 kasutatavateks IMO tüüpideks. Kasutus V/C M Kood Alamjaotis Nimetus No 8 00 0 Vessel, type unknown V 8 01 0 Motor freighter V 8 02 0 Motor tanker V 8 02 1 Motor tanker, liquid cargo, type N V 8 02 2 Motor tanker, liquid cargo, type C V 8 02 3 Motor tanker, dry cargo V 8 03 0 Container vessel V 8 04 0 Gas tanker C 8 05 0 Motor freighter, tug C 8 06 0 Motor tanker, tug C 8 07 0 Motor freighter with one or more ships alongside C 8 08 0 Motor freighter with tanker C 8 09 0 Motor freighter pushing one or more freighters C 8 10 0 Motor freighter pushing at least one tank-ship No 8 11 0 Tug, freighter No 8 12 0 Tug, tanker C 8 13 0 Tug, freighter, coupled C 8 14 0 Tug, freighter/tanker, coupled V 8 15 0 Freightbarge V 8 16 0 Tankbarge V 8 16 1 Tankbarge, liquid cargo, type N V 8 16 2 Tankbarge, liquid cargo, type C V 8 16 3 Tankbarge, dry cargo V 8 17 0 Freightbarge with containers V 8 18 0 Tankbarge, gas C 8 21 0 Pushtow, one cargo barge C 8 22 0 Pushtow, two cargo barges C 8 23 0 Pushtow, three cargo barges C 8 24 0 Pushtow, four cargo barges C 8 25 0 Pushtow, five cargo barges C 8 26 0 Pushtow, six cargo barges C 8 27 0 Pushtow, seven cargo barges C 8 28 0 Pushtow, eight cargo barges C 8 29 0 Pushtow, nine cargo barges C 8 31 0 Pushtow, one gas/tank barge C 8 32 0 Pushtow, two barges at least one tanker or gas barge C 8 33 0 Pushtow, three barges at least one tanker or gasbarge C 8 34 0 Pushtow, four barges at least one tanker or gasbarge C 8 35 0 Pushtow, five barges at least one tanker or gasbarge C 8 36 0 Pushtow, six barges at least one tanker or gasbarge C 8 37 0 Pushtow, seven barges at least one tanker or gasbarge C 8 38 0 Pushtow, eight barges at least one tanker or gasbarge C 8 39 0 Pushtow, nine or more barges at least one tanker or gasbarge V 8 40 0 Tug, single No 8 41 0 Tug, one or more tows C 8 42 0 Tug, assisting a vessel or linked combination V 8 43 0 Pushboat, single V 8 44 0 Passenger ship, ferry, red cross ship, cruise ship V 8 44 1 Ferry V 8 44 2 Red Cross ship V 8 44 3 Cruise ship V 8 44 4 Passenger ship without accommodation V 8 45 0 Service vessel, police patrol, port services V 8 46 0 Vessel, work maintenance craft, floating derrick, cable-ship, buoy-ship, dredge. C 8 47 0 Object, towed, not otherwise specified. V 8 48 0 Fishing boat V 8 49 0 Bunkership V 8 50 0 Barge, tanker, chemical C 8 51 0 Object, not otherwise specified. Mereveovahendite lisakoodid V 1 50 0 General Cargo Vessel Maritime V 1 51 0 Unit Carrier Maritime V 1 52 0 Bulk Carrier Maritime V 1 53 0 Tanker V 1 54 0 Liquefied gas tanker V 1 85 0 Craft, pleasure longer than 20 meters V 1 90 0 Fast ship V 1 91 0 Hydrofoil V 1 92 0 Catamaran Fast”

---

(1)  VTT-secretariat@risexpertgroups.org.”

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	58,9
	XS	38,5
	ZZ	48,7
0707 00 05	MK	53,8
	TR	95,4
	ZZ	74,6
0709 93 10	TR	102,0
	ZZ	102,0
0805 50 10	AR	91,6
	TR	89,0
	UY	96,7
	ZA	100,7
	ZZ	94,5
0806 10 10	EG	187,3
	IL	187,9
	MA	254,8
	TR	162,6
	ZZ	198,2
0808 10 80	AR	197,0
	BR	95,0
	CL	104,3
	NZ	121,9
	US	123,1
	UY	52,1
	ZA	111,1
	ZZ	114,9
0808 30 90	AR	138,5
	CL	122,1
	NZ	175,8
	ZA	110,9
	ZZ	136,8
0809 10 00	AR	124,4
	TR	168,7
	ZZ	146,6
0809 29 00	TR	333,9
	ZZ	333,9
0809 30	TR	172,6
	ZZ	172,6
0809 40 05	BA	70,9
	IL	84,6
	ZZ	77,8

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 28. juulist 2012

(eurodes)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 12 10 (1)	42,50	0,00
1701 12 90 (1)	42,50	1,86
1701 13 10 (1)	42,50	0,00
1701 13 90 (1)	42,50	2,15
1701 14 10 (1)	42,50	0,00
1701 14 90 (1)	42,50	2,15
1701 91 00 (2)	50,30	2,38
1701 99 10 (2)	50,30	0,00
1701 99 90 (2)	50,30	0,00
1702 90 95 (3)	0,50	0,22

---

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.

„13.   Deloitte revizija d.o.o. kinnitatakse käesolevaga Banka Slovenije välisaudiitoriks majandusaastateks 2012–2014.”

LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Kriteeriumide eesmärk on eelkõige suurendada ressursitõhusust, edendades paberi ringlussevõttu, vähendades toksiliste või eutrofeerivate ainete heidet vette ning energiakasutusega seotud keskkonnakahjusid ja riske (üleilmne soojenemine, hapestumine, osoonikihi kahanemine, taastumatute ressursside ammendumine) tänu energiatarbimise ja sellega seotud õhkuheite vähendamisele ning vähendada ohtlike kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnakahju ja riske ning rakendada metsade kaitseks säästva majandamise põhimõtteid.

KRITEERIUMID

Kriteeriumid on kehtestatud iga järgmise aspekti kohta:

1)	vette- ja õhkuheide;

2)	energiatarbimine;

3)	kiud: säästev metsamajandamine;

4)	ohtlikud keemilised ained;

5)	jäätmekäitlus;

6)	kasutuskõlblikkus;

7)	ökomärgisel esitatav teave.

Ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad paberimassi tootmist, sh kõiki toiminguid alates esmase puidukiu või taaskasutatava tooraine jõudmisest tootmiskohta kuni paberimassi väljaviimiseni tootmiskohast. Paberitootmise ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad kõiki toiminguid alates kiumassi lagundamisest (taaskasutatava paberi lagundamine) kuni paberi rullidesse kerimiseni.

Need kriteeriumid ei hõlma järgmist tegevust:

1)	paberimassi, paberi või tooraine transport ja pakkimine;

2)	paberi ümbertöötlemine.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüside, katseprotokollide või muude tõendite esitamist, võivad tõendusmaterjalid pärineda vastavalt vajadusele taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt.

Lisaks iga kriteeriumi puhul esitatud katsemeetodile võib vajaduse korral kasutada ka muid katsemeetodeid, kui nende samaväärsust kinnitab taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tehakse katsed standardi EN ISO 17025 nõuetele vastavates või samaväärsetes laborites.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda täiendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

ELI ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

1. kriteerium –   vette- ja õhkuheide

a)   Keemiline hapnikutarve (KHT), väävel (S), NOx, fosfor (P)

Kõigi nende parameetrite puhul väljendatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud õhku- ja/või vetteheide punktides (PKHT, PS, PNOx, PP) järgmiselt.

Ükski näitaja (PKHT, PS, PNOx või PP) eraldi ei tohi olla suurem kui 1,5.

Punktisumma (Pkokku = PKHT + PS + PNOx + PP) ei tohi ületada 4,0.

PKHT arvutatakse järgmiselt (PS, PNOx ja PP arvutatakse täpselt samamoodi).

Iga kasutatud paberimassi i-ga seotud mõõdetud KHT-heitkogused (KHTpaberimass, i) väljendatud kilogrammides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) kaalutakse vastavalt kasutatud paberimassi osale (tonni õhkkuiva paberimassi kasutatud paberimassi, i kohta). Seejärel liidetakse paberimassiga seotud kaalutud KHT-heide paberitootmisega seotud mõõdetud KHT-heitega ning saadakse KHT koguheide (KHTkokku).

Paberimassitootmise puhul arvutatakse KHT kaalutud võrdlusväärtus samamoodi iga kasutatud paberimassi kaalutud võrdlusväärtuste summana, millele lisatakse paberitootmisega seotud võrdlusväärtus, et saada KHT üldine võrdlusväärtus (KHTvõrdlus,kokku). Tabelis 1 on esitatud iga kasutatud paberimassiliigiga ja paberi tootmisega seotud heite võrdlusväärtused.

Lõpuks jagatakse KHT koguheide KHT üldise võrdlusväärtusega järgmise valemi kohaselt:

Tabel 1

Paberimassiliikidega ja paberi tootmisega seotud heite võrdlusväärtused

Paberimassi liik / paber	Heide (kg ühe tonni õhkkuiva materjali kohta)
	KHT võrdlus	S võrdlus	NOx, võrdlus	Pvõrdlus
Pleegitatud keemiline paberimass (muu kui sulfit)	18,0	0,6	1,6	0,045
Pleegitatud keemiline paberimass (sulfit)	25,0	0,6	1,6	0,045
Pleegitamata keemiline paberimass	10,0	0,6	1,6	0,04
Keemiliselt töödeldud termomehhaaniline paberimass (CTMP)	15,0	0,2	0,3	0,01
THK/puidumass	3,0	0,2	0,3	0,01
Taaskasutatavast kiust saadud paberimass	2,0	0,2	0,3	0,01
Paber (vabrikute puhul, kus paberimassi ei valmistata ja kus kogu kasutatav paberimass ostetakse sisse)	1	0,3	0,8	0,01
Paber (muud vabrikud)	1	0,3	0,7	0,01

Tabelis 1 esitatud pleegitatud keemilise paberimassi (muu kui sulfit) Pvõrdlus-väärtus võib erandjuhul olla kuni 0,1, kui tõendatakse, et kõrgem P tase on tingitud loodusliku P sisaldusest puidumassis.

Kui tehases koostoodetakse soojust ja elektrienergiat, tuleb elektrienergia tootmisel tekkinud S- ja NOx-heide lahutada heite kogusummast. Elektrienergia tootmisel tekkinud heite osatähtsuse võib arvutada järgmise valemi abil:

2 × (MWh(elekter)) / [2 × MWh(elekter) + MWh(soojus)]

Elekter selles võrrandis tähendab koostootmisjaamas toodetud elektrienergiat.

Soojus selles võrrandis tähendab soojust, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, kaasa arvatud katseprotokollid järgmistel meetoditel tehtud katsete kohta: KHT: ISO 6060; NOx: ISO 11564; S (oksüdeeritud vormis): EPA nr 8; S (redutseeritud vormis): EPA nr 16A; S sisaldus naftasaadustes: ISO 8754; S sisaldus kivisöes: ISO 351; P: EN ISO 6878, APAT IRSA CNR 4110 või Dr Lange LCK 349.

Tõendavates dokumentides esitatakse mõõtmiste sagedus ning KHT, S ja NOx punktide arvutus. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki paberimassi ja paberi tootmisega, sealhulgas auru genereerimisega väljaspool tootmiskohta seotud S- ja NOx-heiteid, välja arvatud elektrienergia tootmisega seotud heited. Muu hulgas mõõdetakse utilisaatorkateldest, lubjapõletusahjudest, aurukateldest ja tugevalõhnaliste gaaside põletusahjudest lähtuv heide. Arvesse võetakse ka difusioonheidet. Väävliühendite õhkuheite väärtuste deklareerimisel esitatakse andmed nii väävli oksüdeeritud kui ka redutseeritud vormide kohta (dimetüülsulfiid, metüülmerkaptaan, vesiniksulfiid jms). Arvesse võetakse ka naftasaadustest, kivisöest ja muudest teadaoleva väävlisisaldusega väliskütustest soojuse tootmisega seotud väävliühendiheidet, kusjuures kõnealuse heite väärtuse võib mõõtmise asemel arvutada.

Vetteheidet mõõdetakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast puhastamist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmisperiood hõlmab 12kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad mõõtmised hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Mõõtmised peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

Kui integreeritud vabrikute puhul on paberimassi ja paberiga seotud heidet keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas üldine heiteväärtus, märgitakse paberimassi tootmisega seotud heiteks null ning paberi tootmisega seotud heide peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmisel tekkivaid heitkoguseid.

b)   Adsorbeeruvad orgaanilised halogeniidid (AOX)

—	Kuni 31. märtsini 2013 ei tohi ükski kasutatud paberimassi tootmisega seotud AOX-heide ühe tonni õhkkuiva paberimassi kohta ületada 0,20 kg.

—	Alates 1. aprillist 2013 kuni käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide kehtivuse lõpuni ei tohi ükski kasutatud paberimassi tootmisega seotud AOX-heide ühe tonni õhkkuiva paberimassi kohta ületada 0,17 kg.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab katsearuanded järgmisel meetodil tehtud katsete kohta: AOX ISO 9562, samuti üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Tõendavatesse dokumentidesse märgitakse mõõtmiste sagedus. AOXi mõõdetakse üksnes sellise tootmise puhul, kui paberimassi pleegitamiseks kasutatakse klooriühendeid. AOXi ei mõõdeta paberimassi mittevalmistavate paberitootmiskäitiste reovees, pleegitamata paberimassi tootvate käitiste reovees ega kloorivabu pleegitusaineid kasutavate käitiste reovees.

Mõõtmisi tehakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmisperiood hõlmab 12kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad mõõtmised hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Mõõtmised peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

c)   Süsinikdioksiid (CO2)

Taastumatutest allikatest lähtuv süsinikdioksiidiheide ühe tonni toodetud paberi kohta, kaasa arvatud elektrienergia (käitisesisese või -välise) tootmisega seotud heide, ei tohi ületada 1 000 kg. Vabrikute puhul, kus paberimassi ei valmistata ja kogu kasutatav paberimass ostetakse sisse, ei tohi kõnealune heide ühe tonni toodetud paberi kohta ületada 1 100 kg. Heide arvutatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud heite kogusummana.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja esitab õhku paisatud CO2-heite andmed. Lisatud on andmed paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud taastumatute kütuste kõikide allikate kohta, sealhulgas käitisesisese või -välise elektrienergiatootmisega seotud heide.

Kütustest lähtuva CO2-heite arvutamisel kasutatakse järgmisi heitekoefitsiente.

Tabel 2

Kütus	CO2 fossiil heide	Ühik
Kivisüsi	96	g CO2 fossiil/MJ
Toornafta	73	g CO2 fossiil/MJ
Kütteõli 1	74	g CO2 fossiil/MJ
Kütteõli 2–5	81	g CO2 fossiil/MJ
Vedelgaas	66	g CO2 fossiil/MJ
Maagaas	56	g CO2 fossiil/MJ
Võrguelekter	400	g CO2 fossiil/kWh

Massibilansi arvutamise periood hõlmab 12kuulist tootmist. Uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul peavad arvutused hõlmama vähemalt 45 järjestikust käitise püsiva töö päeva. Arvutused peavad olema asjakohase katseseeria suhtes esinduslikud.

Selles tabelis võrguelektri kohta esitatud heitekoefitsienti (Euroopa keskmine) kasutatakse kõikidel juhtudel, välja arvatud siis, kui taotleja esitab dokumendid, milles määratakse kindlaks heitekoefitsiendi keskmine väärtus asjaomaste elektritarnijate puhul (lepinguliste tarnijate või riigi keskmine); sel juhul võib taotleja kasutada tabelis esitatud heitekoefitsiendi asemel viimati nimetatud keskmist väärtust.

CO2-heite arvutamisel ei võeta arvesse taastuvatest energiaallikatest (1) toodetud energia kogust, mis on ostetud ja tootmisprotsessis ära kasutatud. Taotleja esitab asjakohased dokumendid selle kohta, et vabrik on kõnealust energiat tõepoolest kasutanud või selle sisse ostnud.

2. kriteerium –   energiatarbimine

a)   Elektrienergia

Paberimassi ja paberi tootmisega seotud elektrienergia tarvet väljendatakse punktides (PE) järgmiselt kindlaks määratud viisil.

Punktide arv PE e tohi olla üle 1,5.

PE arvutatakse järgmiselt.

Arvutamine paberimassi tootmise puhul: iga kasutatud paberimassi i korral arvutatakse sellega seotud energiatarve (Epaberimass, i väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) järgmiselt:

Epaberimass, i = käitises toodetud elekter + ostetud elekter – müüdud elekter

Arvutus paberi tootmise puhul: samamoodi arvutatakse paberi tootmisega seotud elektrienergiatarve (Epaber):

Epaber = käitises toodetud elekter + ostetud elekter – müüdud elekter

Lõpliku punktide üldarvu (PE) saamiseks liidetakse paberimassi ja paberi tootmisele vastavad punktid:

Kui integreeritud vabrikute puhul on paberimassi ja paberiga seotud energiatarvet keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas koguenergiatarve, märgitakse paberimassi tootmise energiatarbeks null ning paberi tootmise energiatarve peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmiseks vajalikku energiatarvet.

b)   Kütus (soojus)

Paberimassi ja paberi tootmisega seotud kütusetarve väljendatakse punktides (PF) järgmiselt kindlaks määratud viisil.

Punktide arv PF e tohi olla üle 1,5.

PF arvutatakse järgmiselt.

Arvutamine paberimassi tootmise puhul: iga kasutatud paberimassi i korral arvutatakse sellega seotud kütusetarve (Fpaberimass, i väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) järgmiselt:

Fpaberimass, i = käitises toodetud kütus + ostetud kütus – müüdud kütus – 1,25 × käitises toodetud elekter.

Märkus

1.	Mehaanilise puidumassi puhul ei ole vaja arvutada Fpabermass, i väärtust (ega selle osa PF, paberimass väärtuses), välja arvatud juhul, kui see on kaubanduslik kuivatatud puidumass, mille kuivainesisaldus on vähemalt 90 %.

2.	Müüdud soojuse tootmiseks kasutatud kütusekogus lisatakse eespool esitatud võrrandis märgitud müüdud kütusekogusele.

Arvutus paberi tootmise puhul: samamoodi arvutatakse paberi tootmisega seotud kütusetarve (Fpaber, väljendatud kilovatt-tundides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta):

Fpaber = käitises toodetud kütus + ostetud kütus – müüdud kütus – 1,25 × käitises toodetud elekter

Lõpliku punktide üldarvu (PF) saamiseks liidetakse paberimassi ja paberi tootmisele vastavad punktid:

Tabel 3

Elektrienergia ja kütuste puhul kasutatavad võrdlusväärtused

Paberimassi liik	Kütusetarve (kWh) ühe tonni õhkkuiva materjali kohta Fvõrdlus		Elektrienergiatarve (kWh) ühe tonni õhkkuiva materjali kohta Evõrdlus
	mitte-õk kpm	õk kpm	mitte-õk kpm	õk kpm
Keemiline paberimass	4 000	5 000	800	800
Termomehhaaniline paberimass	0	900	2 200	2 200
Puidumass (sh kiudpuidumass)	0	900	2 000	2 000
Keemiliselt töödeldud termomehhaaniline paberimass (CMTP)	0	1 000	2 000	2 000
Taaskasutatavast kiust saadud paberimass	300	1 300	450	550
Paberi liik	Kütus	kWh/tonn		Elektrienergia kWh/tonn
Ajalehepaberi liik		1 800		700
õk kpm = õhkkuiv kaubanduslik paberimass

Hindamine ja kontroll (nii elektrienergia kui ka kütuse puhul): taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja kõik asjakohased tõendavad dokumendid. Seega märgitakse esitatavate üksikasjade hulgas ka kogu elektrienergia- ja kütusetarve.

Taotleja arvutab kogu paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud sisendenergia (jaguneb soojuseks/kütusteks ning elektrienergiaks), kaasa arvatud taaskasutatavate paberijäätmete värviärastusel kasutatud energia. Energiatarbe arvutamisel ei võeta arvesse tooraine veoks, paberi katmiseks väljaspool paberimasinat ja pakendamiseks kulutatud energiat.

Kogu soojusenergia arvutamisel arvestatakse ka kõiki ostetud kütuseid. Võetakse arvesse ka käitises vedelike ning jääkide ja jäätmete (nt puidujäätmed, saepuru, vedelikud, paberijäägid, praakpaber) põletamisel regenereeritud soojusenergiat, samuti käitises elektrienergia tootmisel saadud soojust, kusjuures taotleja peab kogu soojusenergia arvutamisel arvesse võtma siiski ainult 80 % nendest allikatest pärinevast soojusenergiast.

Elektrienergia tähendab kogu ülekandevõrgust tootmiskäitisesse sisenevat ja seal toodetud elektrienergiat. Reovee puhastamiseks kasutatud elektrienergiat ei arvestata.

Kui elektrienergia kasutamisel soojusallikana tekib ka auru, arvutatakse auru moodustumissoojus, jagatakse see 0,8ga ja liidetakse kogu kütusetarbele.

Kui integreeritud tehaste puhul on paberimassi ja paberiga seotud kütuse (soojuse) kogust keeruline eraldi mõõta ning kui paberimassi ja paberi tootmise kohta on olemas kütuse (soojuse) kogused kokku, märgitakse paberimassi tootmisel kasutatavaks kütuse (soojuse) koguseks null ning paberi tootmisel kasutatav kütuse (soojuse) kogus peab sisaldama nii paberimassi kui ka paberi tootmiseks vajalikku kütuse (soojuse) kogust.

3. kriteerium –   kiud: säästev metsamajandamine

Vähemalt 70 % (massiprotsentides) ajalehepaberi tootmiseks kasutatud kiust peab olema taaskasutatav kiud.

Esmasest kiust valmistatud tootel peab olema kehtiv säästva metsamajandamise ja järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Kui sertifitseerimissüsteemi kohaselt on lubatud kasutada toote või tootevaliku valmistamisel nii sertifitseeritud kui ka sertifitseerimata toorainet, ei tohi sertifitseerimata tooraine osakaal olla suurem kui 50 % kasutatava esmase kiu kogusest. Sertifitseerimata tooraine suhtes kohaldatakse kontrollisüsteemi, mis tagab, et tooraine on seadusliku päritoluga ning vastab kõikidele muudele sertifitseerimissüsteemiga sertifitseerimata tooraine suhtes kehtestatud nõuetele.

Säästva metsamajandamise ja/või järelevalveahela sertifikaate välja andvad sertifitseerimisasutused peavad olema akrediteeritud/tunnustatud kõnealuse sertifitseerimissüsteemi raames.

Taaskasutatava kiu sisalduse arvestus ei hõlma tootmisprotsessis tekkiva sellise materjali taaskasutamist, mida on võimalik samas tootmisprotsessis uuesti kasutada (ise toodetud või ostetud praakmaterjal).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased dokumendid paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud kiu liigi, koguse ja päritolu kohta.

Esmase kiu kasutamisel peab toote kohta olema kehtiv säästva metsamajandamise ja järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu. Kui toode või tootevalik sisaldab sertifitseerimata toorainet, tuleb tõendada, et sertifitseerimata tooraine osakaal on alla 50 % ning et selle suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi, mis tagab, et tooraine on seadusliku päritoluga ning vastab kõikidele muudele sertifitseerimiskavaga sertifitseerimata tooraine suhtes kehtestatud nõuetele.

Taaskasutatava kiu protsentuaalne osakaal arvutatakse taaskasutatava kiu sisendi ja kogu lõpliku paberitoodangu suhtena. Taaskasutatava kiu kasutamisel esitab taotleja deklaratsiooni selle kohta, et taaskasutatud kiu keskmine osakaal tootes on kooskõlas standardiga EN 643 (2) või võrdväärse standardiga. Taotleja esitab samuti deklaratsiooni, et taaskasutatud kiu osakaalu arvutamisel ei võetud arvesse paberitehase (enda või ostetud) praagist saadud kiudu.

4. kriteerium -   ained ja segud, mille kasutamine on keelatud või lubatud piirangutega

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud keemiatoodete nimekirja ja asjakohased dokumendid (nt ohutuskaardid). Nendes nimekirjades märgitakse kõigi kasutatud tehnoloogiliste kemikaalide kogus, otstarve ja tarnijad.

a)   Ohtlikud ained ja segud

Vastavalt määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõikele 6 ei sisalda toode aineid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artiklis 57 ega aineid või segusid, mis vastavad järgmises tabelis esitatud ohu- või riskilausetega klassifitseerimise tingimustele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (4) või nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (5).

Ohu- ja riskilausete loetelu:

Ohulause (6)	Riskilause (7)
H300 Allaneelamisel surmav	R28
H301 Allaneelamisel mürgine	R25
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav	R65
H310 Nahale sattumisel surmav	R27
H311 Nahale sattumisel mürgine	R24
H330 Sissehingamisel surmav	R23/26
H331 Sissehingamisel mürgine	R23
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte	R46
H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte	R68
H350 Võib põhjustada vähktõbe	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40
H360F Võib kahjustada viljakust	R60
H360D Võib kahjustada loodet	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet	R60/61/60–61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust	R61/62
H361f Arvatavasti kahjustab viljakust	R62
H361d Arvatavasti kahjustab loodet	R63
H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet.	R62-63
H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last	R64
H370 Kahjustab elundeid	R39/23/24/25/26/27/28
H371 Võib kahjustada elundeid	R68/20/21/22
H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel	R48/25/24/23
H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel	R48/20/21/22
H400 Väga mürgine veeorganismidele	R50
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega	R50-53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajalise toimega	R51-53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajalise toimega	R52-53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet	R53
EUH059 Ohtlik osoonikihile	R59
EUH029 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas	R29
EUH031 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas	R31
EUH032 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas	R32
EUH070 Silma sattumisel mürgine	R39-41
Paberimassi ja paberi tootmisel ei tohi kasutada kaubanduslikke värvivalmistisi, värvaineid, pinnaviimistlusaineid, lisandeid ega pinnakattevahendeid, millele on kasutamise ajal omistatud või võidakse omistada ohulause H317 – võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni.	R43

Eespool esitatud nõuet ei kohaldata selliste ainete ja segude suhtes, mille omadused tootmisprotsessis muutuvad (nt kaotavad oma bioloogilise kättesaadavuse, muutuvad keemiliselt), nii et kirjeldatud ohtu enam ei ole.

Selliste ainete ja segude puhul, millele võidakse omistada või on omistatud eespool esitatud ohu- ja riskilaused või mis vastavad eespool toodud tabelis esitatud ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseerimise kriteeriumidele, või ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktis a, b või c nimetatud kriteeriumidele, ei tohi kontsentratsiooni piirmäär ületada üldist või konkreetset kontsentratsiooni piirmäära, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10. Kui on kindlaks määratud konkreetne kontsentratsiooni piirmäär, kohaldatakse seda kontsentratsiooni üldise piirmäära suhtes.

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktis d, e või f sätestatud kriteeriumidele vastavate ainete kontsentratsiooni piirmäär ei tohi olla suurem kui 0,1 % massiprotsenti.

Hindamine ja kontroll: taotleja peab tõendama vastavust kõnealustele kriteeriumidele ning esitama andmed tootmises kasutatud aine koguse kohta (kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta) ja tõendama, et selle kriteeriumi raames nimetatud aineid ei ole jäänud lõpptootesse üle kehtestatud kontsentratsiooni piirmäära. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31 peab ainete ja segude kontsentratsioon olema märgitud ohutuskaardil.

b)   Ained, mis on loetletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 1

Väga kõrge riskiteguriga ainena määratletud ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohaselt esitatud loetelus nimetatud ainete kontsentratsioon ei tohi segus, tootes ega komplekstoote homogeenses osas olla suurem kui 0,1 % ning määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 kohase keelu suhtes ei tohi teha erandit. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10 kindlaks määratud konkreetset kontsentratsiooni piirmäära kohaldatakse juhul, kui kontsentratsioon on väiksem kui 0,1 %.

Hindamine ja kontroll: määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohasesse kandidaatainete loetellu kantud väga ohtlikuks peetavate ainete loetelu on järgmisel aadressil:

http://echa.europa.eu/chem_data/authorisation_process/candidate_list_table_en.asp

Viide loetelule esitatakse taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

Taotleja peab tõendama vastavust kõnealustele kriteeriumidele ning esitama andmed tootmises kasutatud aine koguse kohta (kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta) ja tõendama, et selle kriteeriumi raames nimetatud aineid ei ole jäänud lõpptootesse üle kehtestatud kontsentratsiooni piirmäära. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31 peab kontsentratsioon olema märgitud ohutuskaardil.

c)   Kloor

Pleegitusainena ei kasutata gaasilist kloori ega muid klooritud ühendeid. Seda nõuet ei kohaldata kloordioksiidi valmistamise ja kasutamisega seotud gaasilise kloori suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi tootja(te) deklaratsiooni selle kohta, et pleegitusainena ei ole kasutatud kloori ega muid klooritud ühendeid. Märkus: kuivõrd seda nõuet kohaldatakse ka taaskasutatava kiu suhtes, võib siiski kasutada eelmistes olelustsüklites gaasilise klooriga või muude klooritud ühenditega pleegitatud kiudu.

d)   Alküülfenooletoksülaadid

Puhastus- ja värviärastusainetele, vahutamisvastastele valmististele ning dispergaatoritele ei lisata alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate. Alküülfenoolide derivaadid on ained, mille lagunemisel tekivad alküülfenoolid.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab kemikaalide tarnija(te) deklaratsiooni(d) selle kohta, et kõnealustele toodetele ei ole lisatud alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate.

e)   Jääkmonomeerid

Katted, retensioonilisandid, tugevdid, hüdrofoobsed lisandid ning käitisesiseses ja -välises veepuhastuses kasutatavad kemikaalid ei tohi sisaldada jääkmonomeere (v.a akrüülamiid), millele võidakse omistada või on omistatud järgmised riskilaused (või mitmest sellisest hoiatusest koostatud liitmärge), kokku üle 100 ppm kuivainest.

Ohulause (8)	Riskilause (9)
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte	R46
H350 Võib põhjustada vähktõbe	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40
H360F Võib kahjustada viljakust	R60
H360D Võib kahjustada loodet	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet	R60/61/60-61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust	R61/62
H400 Väga mürgine veeorganismidele	R50/50-53
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50-53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R51-53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52-53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet	R53

Katted, retensioonilisandid, tugevdid, hüdrofoobsed lisandid ning käitisesiseses ja -välises veepuhastuses kasutatavad kemikaalid ei tohi sisaldada akrüülamiidi üle 700 ppm kuivainest.

Pädev asutus võib vabastada taotleja käitisevälises veepuhastuses kasutatavate kemikaalidega seotud nõuete täitmisest.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ja asjakohased dokumendid (nt ohutuskaardid).

f)   Värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained

Värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained peavad olema täielikult biolagundatavad (katsemeetodeid ja vastuvõetavuse tasemeid vt allpool). Hindamine ja kontroll.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning iga pindaktiivse aine kohta asjakohase ohutuskaardi või katseprotokolli, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid ja vastuvõetavuse tasemeid: OECD standardid 302 A-C (või samaväärsed ISO standardid), kusjuures 302 A ja B puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 302 C puhul vähemalt 60 % ainest.

g)   Biotsiidid

Kiudu sisaldavates veeringesüsteemides lima moodustavate organismide tõrjeks kasutatavad biotsiidid ja biostaatikumid ei ole bioakumuleerumisvõimelised. Biostaatikumide bioakumuleerumisvõime log Pow (oktanooli/vee jaotuskonstandi) väärtus peab olema < 3,0 või katseliselt määratud biokontsentratsioonitegur ≤ 100.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohase ohutuskaardi või katsearuande, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel kasutatakse katsemeetodeid OECD 107, 117 või 305 A–E.

h)   Asovärvid

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisaga ei tohi kasutada asovärve, mis võivad lagunemisel moodustuda aromaatseid amiine:

1. 4-aminobifenüül	(92-67-1),
2. bensidiin	(92-87-5),
3. 4-kloro-o-toluidiin	(95-69-2),
4. 2-naftüülamiin	(91-59-8),
5. o-aminoasotolueen	(97-56-3),
6. 2-amino-4-nitrotolueen	(99-55-8),
7. p-kloroaniliin	(106-47-8),
8. 2,4-diaminoanisool	(615-05-4),
9. 4,4’-diaminodifenüülmetaan	(101-77-9),
10. 3,3’-diklorobensidiin	(91-94-1),
11. 3,3’-dimetoksübensidiin	(119-90-4),
12. 3,3’-dimetüülbensidiin	(119-93-7),
13. 3,3’-dimetüül-4,4’-diaminodifenüülmetaan	(838-88-0),
14. p-kresidiin	(120-71-8),
15. 4,4’-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)	(101-14-4),
16. 4,4’-oksüdianiliin	(101-80-4),
17. 4,4’-tiodianiliin	(139-65-1),
18. o-toluidiin	(95-53-4),
19. 2,4-diaminotolueen	(95-80-7),
20. 2,4,5-trimetüülaniliin	(137-17-7),
21. 4-aminoasobenseen	(60-09-3),
22. o-anisidiin	(90-04-0).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

i)   Metallikomplekside alusel valmistatud värvained ja pigmendid

Plii-, vase-, kroomi-, nikli- või alumiiniumikomplekside alusel valmistatud värve ja pigmente ei tohi kasutada. Vaskftalotsüaniinvärve ja -pigmente võib siiski kasutada.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

j)   Värvainete saastumine ioonidega

Kasutatud värvainetes saasteainetena esinevate ioonide sisaldus ei tohi ületada järgmisi väärtusi: Ag 100 ppm; As 50 ppm; Ba 100 ppm; Cd 20 ppm; Co 500 ppm; Cr 100 ppm; Cu 250 ppm; Fe 2 500 ppm; Hg 4 ppm; Mn 1 000 ppm; Ni 200 ppm; Pb 100 ppm; Se 20 ppm; Sb 50 ppm; Sn 250 ppm; Zn 1 500 ppm.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

5. kriteerium –   jäätmekäitlus

Kõigis paberimassi ja paberi tootmise käitistes peab olema jäätmete ja ökomärgisega toodete tootmisjääkide käitlemise süsteem, mille on kindlaks määranud asjaomased paberimassi ja paberi tootmise käitisi reguleerivad asutused. Süsteem peab olema dokumenteeritud või selgitatud taotluses, kusjuures käsitletud peavad olema vähemalt järgmised punktid:

—	ringlusse suunatava materjali jäätmevoost eraldamise ja kasutamise menetlused;

—	regenereerimismenetlused materjalide muuks kasutuseks, nagu põletamine tehnoloogilise auru saamiseks või kütteks või kasutamine põllumajanduses;

—	ohtlike jäätmete käitlemise viisid (nagu on kindlaks määranud asjakohaseid paberimassi ja paberi tootmise käitisi reguleerivad asutused).

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab iga asjaomase tootmiskäitise jäätmekäitluse üksikasjalise kirjelduse ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

6. kriteerium -   kasutuskõlblikkus

Toode peab vastama oma kasutusotstarbele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjakohased dokumendid sellele kriteeriumile vastavuse kohta. Toode peab vastama kohaldatava standardi kohastele vastupidavusnõuetele. Kasutusjuhendis esitatakse vastupidavuse hindamisel kasutatavate normide ja standardite loetelu.

Eespool kirjeldatud meetodite asemel võib tootja esitada oma toodete kasutuskõlblikkuse tõendamiseks asjakohased dokumendid, mis kinnitavad, et paberi kvaliteet vastab standardile EN ISO/IEC 17050-1:2004, millega on kehtestatud üldised nõuded tarnijate normdokumentidele vastavuse deklaratsioonide suhtes.

7. kriteerium -   ELi ökomärgisel esitatav teave

Vabatahtlik tekstiväljaga märgis peab sisaldama järgmist:

„—	vähene õhu- ja veereostus,

—	sisaldab sertifitseeritud ja/või taaskasutatud kiudu (iga juhu puhul eraldi),

—	ohtlike ainete sisaldus piiratud.”

Juhised tekstiväljaga vabatahtliku märgise kasutamise kohta on esitatud „Ökomärgise kasutamisjuhendis” järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/promo/pdf/logo%20guidelines.pdf

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab toote pakendi näidise, millel on ökomärgis, ja deklaratsiooni sellele kriteeriumile vastavuse kohta.

---

(1)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16) määratlusele.

(2)  Taaskasutatud paberi ja papi standardliikide Euroopa nimekiri, juuni 2002.

(3)  ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(5)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(6)  Nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1272/2008.

(7)  Nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.

(8)  Nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1272/2008.

(9)  Nagu on sätestatud direktiivis 67/548/EMÜ.