ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.187.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 187

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
17. juuli 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/387/EL

 

*

Nõukogu otsus, 16. juuli 2012, millega pikendatakse otsuses 2011/492/EL, millega lõpetatakse Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Guinea-Bissau Vabariigiga, sätestatud sobivate meetmete kohaldamisaega ja muudetakse kõnealust otsust

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 641/2012, 16. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 356/2010, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias

3

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 642/2012, 16. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 147/2003, mis käsitleb teatavaid piiranguid Somaalia suhtes

8

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 643/2012, 16. juuli 2012, millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, artikli 11 lõikeid 1 ja 4

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 644/2012, 16. juuli 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 206/2010 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded) seoses Venemaaga ( 1 )

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 645/2012, 16. juuli 2012, millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1122/2009 ja määrusest (EL) nr 65/2011 seoses 2012. aastaks Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevate ühtsete taotluste hilisest esitamisest tingitud toetussummade vähendamisega

26

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 646/2012, 16. juuli 2012, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ( 1 )

29

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 647/2012, 16. juuli 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

36

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2012/388/ÜVJP, 16. juuli 2012, millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid

38

 

*

Nõukogu otsus nr 2012/389/ÜVJP, 16. juuli 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)

40

 

*

Nõukogu otsus 2012/390/ÜVJP, 16. juuli 2012, millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

44

 

*

Nõukogu otsus 2012/391/ÜVJP, 16. juuli 2012, millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN)

47

 

*

Nõukogu otsus 2012/392/ÜVJP, 16. juuli 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger)

48

 

*

Nõukogu rakendusotsus 2012/393/ÜVJP, 16. juuli 2012, millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis

52

 

 

2012/394/EL

 

*

Komisjoni otsus, 21. detsember 2011, milles käsitletakse Itaalia poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 kohaselt võetavate meetmete kooskõla ELi õigusega

57

 

 

2012/395/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 16. juuli 2012, sertifitseerimiskava Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks

62

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2012/396/EL

 

*

ELi-PVO ühiskomitee otsus nr 1/2012, 17. veebruar 2012, millega moodustatakse kuus allkomiteed ja tühistatakse EÜ-PVO ühiskomitee otsus nr 1/2008

64

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/1


NÕUKOGU OTSUS,

16. juuli 2012,

millega pikendatakse otsuses 2011/492/EL, millega lõpetatakse Cotonou lepingu artikli 96 kohane nõupidamine Guinea-Bissau Vabariigiga, sätestatud sobivate meetmete kohaldamisaega ja muudetakse kõnealust otsust

(2012/387/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Cotonous 23. juunil 2000 (1) alla kirjutatud ja 22. juunil 2010 Ouagadougous viimati muudetud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (2) (edaspidi „AKV-EÜ partnerlusleping”), eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahelist sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (3) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2011/492/EL (4) viidi lõpule Guinea-Bissau Vabariigiga AKV-EÜ partnerluslepinguartikli 96 alusel peetud nõupidamine ning võeti nimetatud otsuse lisas sätestatud sobivad meetmed.

(2)

12. aprillil 2012 enne presidendivalimiste teise vooru algust ja pärast president Bacai Sanhá surma jaanuaris korraldasid osa relvajõudude liikmetest riigipöörde.

(3)

Guinea-Bissau rikub jätkuvalt AKV-EÜ partnerluslepingu artiklis 9 osutatud olulisi lepinguosasid ning praegune olukord riigis ei taga inimõiguste, demokraatlike põhimõtete ega õigusriigi austamist.

(4)

Seepärast tuleb otsust 2011/492/EL muuta, et pikendada sobivate meetmete kohaldamisaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2011/492/EL kehtivusaega pikendati 12 kuu võrra. Sel eesmärgil asendatakse otsuse 2011/492/EL artikli 3 teises lõigus kuupäev „19. juuli 2012” kuupäevaga „19. juuli 2013”.

Artikkel 2

Käesolevale otsusele lisatud kiri edastatakse Guinea-Bissau Vabariigi ametiasutustele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  Leping, millega muudetakse teist korda partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous ja mida on muudetud esimest korda 25. juunil 2005 Luxembourgis (ELT L 287, 4.11.2010, lk 3).

(3)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

(4)  ELT L 203, 6.8.2011, lk 2.


LISA

Lugupeetud härra president

Lugupeetud härra peaminister

Pärast 29. märtsil 2011 Brüsselis toimunud AKV-ELi partnerluslepingu artikli 96 kohast nõupidamist otsustas Euroopa Liit 18. juulil 2011 võtta nõukogu otsusega 2011/492/EL vastu sobivad meetmed, sealhulgas vastastikuste kohustuste kava ELi koostöö järgjärguliseks taastamiseks.

Kaksteist kuud pärast nimetatud otsuse vastuvõtmist leiab Euroopa Liit, et olulisi edusamme ei ole tehtud ning et 12. aprilli 2012. aasta riigipööre on selle tugeva tagasilöögi andnud. Seepärast otsustab ta pikendada otsuse 2011/492/EL kohaldamisaega kuni 19. juulini 2013.

Euroopa Liit meenutab nõukogu 23. aprillil 2012. aastal vastu võetud järeldusi Guinea-Bissau Vabariigi kohta, rõhutab veel kord Guinea-Bissauga tehtava tulevase koostöö olulisust ning kinnitab oma valmidust saata Guinea-Bissau Vabariiki vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 18. mai 2012. aasta resolutsioonile 2048 (2012) teel põhiseadusliku korra taastamise poole ning sellise olukorra saavutamiseni, mis võimaldaks koostöö täies ulatuses taastada.

Euroopa Liit toetab rahvusvaheliste partnerite ühendatud jõupingutusi taastada stabiilsus, demokraatia ja inimõiguse austamine Guinea-Bissau Vabariigis.

Lugupidamisega

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

Komisjoni nimel

volinik

A. PIEBALGS


MÄÄRUSED

17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/3


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 641/2012,

16. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 356/2010, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 356/2010 (2) on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1844 (2008) kohaselt kehtestatud piiravad meetmed kõnealuse määruse I lisas nimetatud üksuste ja isikute suhtes.

(2)

22. veebruaril 2012 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2036 (2012), mille punktis 23 ta kinnitab, et tema hinnangul võib puusöe eksport Somaaliast ohustada Somaalias rahu, julgeolekut ja stabiilsust.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu Somaaliat käsitleva resolutsiooni 751 (1992) alusel moodustatud julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee ajakohastas 17. veebruaril 2012 loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

16. juulil 2012 võttis nõukogu vastu otsuse 2012/388/ÜVJP, (3) et täita ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 751 (1992), lisades ühe täiendava isiku otsuses 2010/231/ÜVJP esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Kõnealune meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(6)

Lisaks selgitati ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2002 (2011) erandit, mis on juba ette nähtud määrusega (EL) nr 356/2010 ning millega lubatakse teha kättesaadavaks rahalised vahendid, muud finantsvarad või majandusressursid, mis on vajalikud selleks, et ÜRO, tema eriasutused või programmid, humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus ja kes annavad humanitaarabi, ja nende koostööpartnerid saaksid õigeaegselt tarnida Somaaliasse hädavajalikku humanitaarabi. Kõnealune selgitus tuleks lisada määrusesse (EL) nr 365/2010.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 356/2010 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 356/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmise lõikega:

„3.   I lisa koosneb julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1844 (2008) kohaselt kindlaks määratud füüsilistest või juriidilistest isikutest, üksustest või asutustest, kes:

a)

osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Somaalias rahu, julgeolekut või stabiilsust, sealhulgas tegevus, mis ohustab 18. augusti 2008. aasta Djibouti kokkulepet või poliitilist protsessi või kes ähvardavad jõuga üleminekuaja föderaalinstitutsioone või AMISOMi;

b)

rikuvad relvaembargot ja seotud meetmeid, mida kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1844 (2008) punktis 6;

c)

takistavad humanitaarabi toimetamist Somaaliasse või juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Somaalias;

d)

on poliitilised või sõjaväelised liidrid, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides Somaalias, või

e)

vastutavad kohaldatava rahvusvahelise õiguse rikkumise eest Somaalias, sest nad on võtnud relvastatud konfliktides sihtmärgiks tsiviilisikuid, kaasa arvatud lapsi ja naisi, sealhulgas neid tappes ja sandistades, nende suhtes seksuaalset ja sool põhinevat vägivalda kasutades, neid röövides ja sunniviisiliselt ümber asustades ning koole ja haiglaid rünnates.”

2)

Artiklis 4 asendatakse lõige 1 järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata selliste rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise suhtes, mis on vajalikud selleks, et ÜRO, tema eriasutused või programmid, humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus ja kes annavad humanitaarabi, ja nende koostööpartnerid, sealhulgas kahe- või mitmepoolselt rahastatavad valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad ÜRO ühispöördumises Somaalia poole, saaksid õigeaegselt tarnida Somaaliasse hädavajalikku humanitaarabi.”

3)

Käesoleva määruse I lisas nimetatud isik kantakse I lisa I jaos esitatud isikute loetellu.

4)

II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 17.

(2)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 1.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 38.


I LISA

„II LISA

Pädevaid asutusi käsitlevat teavet sisaldavad veebisaidid ja aadress, millel Euroopa Komisjoni teavitada

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/view/5519

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www1.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.maec.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones%20Internacionales/Paginas/Sanciones_%20Internacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

http://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

Office EEAS 02/309

B-1049 Bruxelles/Brussel (Belgium)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”.


II LISA

Artikli 1 punktis 3 osutatud isik

Jim’ale, Ali Ahmed Nur (teiste nimedega: a) Jim’ale, Ahmed Ali; b) Jim’ale, Ahmad Nur Ali; c) Jim’ale, Sheikh Ahmed; d) Jim’ale, Ahmad Ali; e) Jim’ale, Shaykh Ahmed Nur).

Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Eilbur, Somaalia. Kodakondsus: Somaalia või Djibouti. Passi nr: A0181988 (Somaalia), kehtivus lõppes 23. jaanuaril 2011. Asukoht: Djibouti, Djibouti Vabariik. ÜRO loetellu kandmise kuupäev: 17. veebruar 2012.

Ali Ahmed Nur Jim’ale (Jim’ale) on olnud juhtivatel ametikohtadel endises Somaalia Islami Kohtute Nõukogus, mida tuntakse ka Somaalia Islami Kohtute Liidu nime all ja mille näol oli tegemist radikaalse islamistliku üksusega. Somaalia Islami Kohtute Liidu kõige radikaalsemad liikmed moodustasid rühmituse, mida teatakse Al-Shabaabi nime all. ÜRO Julgeolekunõukogu Somaaliat ja Eritread käsitlevate resolutsioonide 751 (1992) ja 1907 (2009) kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (ehk „Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee”) lisas 2010. aasta aprillis Al-Shabaabi loetellu üksustest, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid sanktsioone. Loetellu kandmise põhjuseks oli Al-Shabaabi osalemine otseselt või kaudselt Somaalia rahu, julgeolekut või stabiilsust ohtu seadvates ning muu hulgas ka Somaalia föderaalset üleminekuvalitsust ohustavates tegudes.

Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee järelevalverühma 18. juuli 2011. aasta aruande (S/2011/433) kohaselt on Jim’ale näol tegemist mõjuvõimsa ärimehega, kes on tegev Al-Shabaabi puusöe- ja suhkrukaubanduses ning on Al-Shabaabiga privilegeeritud suhetes.

Jim’ale on üks Al-Shabaabi peamisi rahastajaid ning järgib rühmituse ideoloogilist joont. Jim’ale on andnud olulist rahalist ja poliitilist toetust Hassan Dahir Aweysile („Aweys”), kes on Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee poolt samuti eespool nimetatud loetellu kantud. Al-Shabaabi endine aseemiir Muktar Robow jätkas teadaolevalt 2011. aasta keskel poliitilist tegevust Al-Shabaabi organisatsioonis. Robow kaasas Aweysi ja Jim’ale oma püüdlustesse edendada nende ühiseid eesmärke ja tugevdada nende üldist positsiooni Al-Shabaabi juhtkonna lõhestumise kontekstis.

2007. aasta sügisel lõi Jim’ale Djiboutis ekstremistliku tegevuse jaoks variettevõtte nimega Investors Group. Grupi lühiajaline eesmärk oli Somaalimaad ekstremistliku tegevuse ja relvaostude rahastamise kaudu destabiliseerida. Rühmitus aitas kaasa väikerelvade salaveole Eritreast läbi Djibouti Etioopia viiendasse piirkonda, kus ekstremistid saadetise vastu võtsid. 2008. aasta keskpaiga seisuga jätkas Jim’ale Investors Groupi juhtimist.

2010. aasta septembri lõpus lõi Jim’ale mobiiltelefonide vaheliste rahaülekannete korraldamisega tegeleva ettevõtte ZAAD ning leppis Al-Shabaabiga kokku, et rahaülekanded muudetakse anonüümsemaks, kaotades isiku tõendamise nõude.

2009. aasta lõpus kuulus Jim’alele ka hawala konto, kuhu ta kogus islami maksu zakatit, mis anti Al-Shabaabile.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/8


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 642/2012,

16. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 147/2003, mis käsitleb teatavaid piiranguid Somaalia suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 215 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 147/2003 (2) on keelatud anda Somaalias asuvatele isikutele, üksustele või asutustele sõjalise tegevusega seotud tehnilist nõustamist, abi, väljaõpet, rahastamist ja rahalist toetust.

(2)

22. veebruaril 2012 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 2036 (2012), mille punktis 22 ta kutsub kõiki ÜRO liikmesriike üles võtma vajalikud meetmed, et takistada puusöe otsest või kaudset importi Somaaliast.

(3)

16. juulil 2012 võttis nõukogu vastu otsuse 2012/388/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP, et keelata puusöe otsene või kaudne import Somaaliast liitu.

(4)

Kõnealune meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(5)

Määrust (EÜ) nr 147/2003 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 147/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3b

1.   Keelatud on:

a)

importida liitu puusütt, mis:

i)

on pärit Somaaliast või

ii)

on eksporditud Somaaliast;

b)

osta puusütt, mis asub Somaalias või on sealt pärit;

c)

vedada puusütt, mis on pärit Somaaliast või mida eksporditakse sealt mis tahes muusse riiki,

d)

pakkuda punktides a, b ja c osutatud Somaaliast pärit puusöe impordi, veo või ostuga seoses otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi, samuti kindlustust ja edasikindlustust ning

e)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a, b, c ja d sätestatud keeldudest.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse puusöena II lisas loetletud tooteid.

3.   Lõikes 1 sätestatud puusöe ostu ja veo keelde ei kohaldata juhul, kui puusüsi on eksporditud Somaaliast enne 22. veebruari 2012.”

2)

Artiklite 2a ja 6a ning artikli 7a lõike 1 viited lisale asendatakse viidetega I lisale.

3)

Lisa nimetatakse ümber I lisaks ja asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

4)

Käesoleva määruse II lisa tekst lisatakse II lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 17.

(2)  EÜT L 24, 29.1.2003, lk 2.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 38.


I LISA

„I LISA

Pädevaid asutusi käsitlevat teavet sisaldavad veebisaidid ja aadress, millel Euroopa Komisjoni teavitada

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/view/5519

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www1.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.maec.es/es/MenuPpal/Asuntos/Sanciones%20Internacionales/Paginas/Sanciones_%20Internacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

http://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

Office EEAS 02/309

B-1049 Bruxelles/Brussel (Belgium)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu”.


II LISA

„II LISA

Mõistega „puusüsi” hõlmatud tooted

HS-kood

Kirjeldus

4402

Puusüsi (k.a süsi puukoorest või pähklikoortest), aglomeeritud või aglomeerimata”.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/13


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 643/2012,

16. juuli 2012,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 753/2011, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, artikli 11 lõikeid 1 ja 4

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 753/2011, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, (1) eriti selle artikli 11 lõikeid 1 ja 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu määruse (EL) nr 753/2011.

(2)

Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1988 (2011) punktile 30 loodud komitee otsustas 11. juunil 2012 jätta kaks isikut välja isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetelust, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(3)

Kõnealune komitee otsustas 27. juunil 2012 lisada ühe isiku rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetellu, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(4)

Samuti lisas kõnealune komitee 22. juunil 2012 veel kaks isikut ja kaks üksust rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetellu, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(5)

Määruse (EL) nr 753/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud isikuid ja üksusi käsitlev kanne lisatakse määruse (EL) nr 753/2011 I lisas esitatud loetelusse.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas esitatud isikuid käsitlevad kanded jäetakse määruse (EL) nr 753/2011 I lisas esitatud loetelust välja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 199, 2.8.2011, lk 1.


I LISA

Artiklis 1 osutatud kanded

A.   Talibaniga seotud isikud.

1)

Bakht Gul (teise nimega a) Bakhta Gul b) Bakht Gul Bahar c) Shuqib)

Sünniaeg: 1980. Sünnikoht: Aki küla, Zadrani ringkond, Paktia provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistani. Aadress: Miram Shah, Põhja-Waziristan, Föderaalselt Hallatavad Hõimualad, Pakistan. Muu teave: a) Badruddin Haqqani assistent kommunikatsiooni alal; b) koordineerib Haqqani mässuliste, välismaa võitlejate ja relvade liikumist Afganistani ja Pakistani piirialal; c) kuulub Zadrani hõimu. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 27.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Bakht Gul on olnud Haqqani võrgustiku peamine kommunikatsiooniametnik vähemalt aastast 2009, kui tema eelkäija vahistati Afganistanis. Alates 2011. aastast allub Gul otse Haqqani võrgustiku kõrgemale juhile Badruddin Haqqanile ja on vahendanud kontakte viimasega. Guli ülesanded hõlmavad Afganistanis asuvate väejuhtide aruannete edastamist Haqqani võrgustiku kõrgematele juhtidele, Talibani meediaametnikele ja Afganistanis tegutsevatele õiguspärastele meediaväljaannetele.

Samuti teeb Gul Haqqani võrgustiku ametnikega koostööd, et koordineerida Haqqani mässuliste, välismaa võitlejate ja relvade liikumist Afganistani ja Pakistani piirialal ning Ida-Afganistanis. Alates 2010. aastast edastab Gul Badruddin Haqqani tegevuskäske Afganistanis asuvatele võitlejatele. 2009. aasta lõpus edastas Gul raha Miriam Shah’ ja Afganistani vahel reisivatele Haqqani võrgustiku alama astme väejuhtidele.

2)

Abdul Satar Abdul Manan (teise nimega a) Haji Abdul Sattar Barakzai b) Haji Abdul Satar c) Haji Satar Barakzai d) Abdulasatta)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: a) Mirmandaw küla, Nahr-e Saraji ringkond, Helmandi provints, Afganistan; b) Mirmandaw küla, Gereshki ringkond, Helmandi provints, Afganistan; c) Qilla Abdullah, Belutšistani provints, Pakistan. Passi number: AM5421691 (Pakistani pass, kaotab kehtivuse 11. augustil 2013). Riiklik isikukood: a) Pakistani riiklik isikukood 5420250161699; b) Afganistani riiklik isikukood 585629. Aadress: a) Kachray Road, Pashtunabad, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) Nasrullah Khan Chowk, Pashtunabad Area, Baluchistan Province, Pakistan; c) Chaman, Baluchistani Province, Pakistan; d) Abdul Satar Food Shop, Ayno Mina 0093, Kandahar Province, Afganistan. Muu teave: a) ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik; b) seotud ka Khairullah Barakzaiga; c) kuulub Barakzai hõimu; d) Isa nimi on hadži „Abd-al-Manaf. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Abdul Satar Abdul Manan on ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik ja -käitaja. Satar ja Khairullah Barakzai Khudai Nazar on ühiselt omanud ja käitanud HKHS nime all tuntud mitteametlikku rahaülekannete süsteemi (hawala) Afganistanis, Pakistanis ja Dubais, ning juhtinud HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani piirialal. 2009. aasta lõpus olid Satar ja Khairullah HKHSi osanikud võrdsetes osades. HKHSi asutas Satar ja kliendid kasutasid HKHSi osaliselt Satari ja Khairullah’ tuntud nimede tõttu. Satar on Talibanile annetanud tuhandeid dollareid, et toetada Talibani tegevust Afganistanis, ning jaganud vahendeid tema hawalat kasutavatele Talibani liikmetele. 2010. aastal andis Satar Talibanile finantsabi ning on võimalik, et üks Talibani väejuht ja temaga seotud isikud kandsid mässuliste toetuseks Satari kaudu üle tuhandeid dollareid. 2009. aasta lõpus võttis Satar vastu Talibani kõrgemaid liikmeid, eraldas tuhandeid dollareid Talibani võitluse toetamiseks koalitsioonijõududega Afganistani Helmandi provintsi Nad’Ali piirkonnas asuvas Marjah’s, ning aitas Marjah’sse transportida ühte Talibani liiget. 2008. aastal kogusid Satar ja Khairullah annetajatelt raha ning edastasid selle oma hawala kaudu Talibanile.

3)

Khairullah Barakzai Khudai Nazar (teise nimega a) hadži Khairullah b) hadži Khair Ullah c) hadži Kheirullah d) hadži Karimullah e) hadži Khair Mohammad)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1965. Sünnikoht: a) Zumbaleh küla, Nahr-e Saraj piirkond, Helmandi provints, Afganistan; b) Mirmandaw küla, Girishki piirkond, Helmandi provints, Afganistan; c) Qilla Abdullah, Belutšistani provints, Pakistan. Passi number: BP4199631 (Pakistani pass, kaotab kehtivuse 25. juunil 2014). Riiklik isikukood: Pakistani riiklik isikukood 5440005229635. Aadress: Abdul Manan Chowk, Pashtunabad, Quetta, Baluchistan Province. Muu teave: a) ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik; b) seotud Abdul Satar Abdul Mananiga; c) kuulub Barakzai hõimu; d) isa nimi on hadži „Khudai Nazar; e) isa teine nimi on Nazar Mohammad. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Khairullah Barakzai Khudai Nazar on ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange (HKHS) kaasomanik ja -käitaja. 2009. aasta lõpus olid Khairullah ja Abdul Satar Abdul Manan HKHSi osanikud võrdsetes osades. Nad käitasid koos HKHS nime all tuntud hawalaid Afganistanis, Pakistanis ja Dubais, ning juhtisid HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani piirialal. 2010. aasta algul oli Khairullah HKHSi Kabuli filiaali juhataja. 2010. aastal oli Khairullah Talibani kõrgemat juhtkonda esindav hawalapidaja ning andis Talibanile finantsabi. Khairullah andis koos oma äripartneri Satariga Talibanile tuhandeid dollareid, et toetada Talibani tegevust Afganistanis. 2008. aastal kogusid Khairullah ja Satar annetajatelt raha ning edastasid selle oma hawala kaudu Talibanile.

B.   Talibaniga seostatud üksused ning muud rühmitused ja ettevõtjad

1)

Haji Khairullah Haji Sattar Money Exhange (teise nimega a) Haji Khairullah-Haji Sattar Sarafi; b) Haji Khairullah and Abdul Sattar and Company; c) Haji Khairullah Money Exchange; d) Haji Khair Ullah Money Service; e) Haji Salam Hawala; f) Haji Hakim Hawala; g) Haji Alim Hawala)

Aadress: a) filiaal nr 1: i) Chohar Mir Road, Kandahari Bazaar, Quetta City, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Room no 1, Abdul Sattar Plaza, Hafiz Saleem Street, Munsafi Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iii) Shop no 3, Dr. Bano Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iv) Office no 3, Near Fatima Jinnah Road, Dr. Bano Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; v) Kachara Road, Nasrullah Khan Chowk, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; vi) Wazir Mohammad Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) filiaal nr 2: Peshawar, Khyber Paktunkhwa Province, Pakistan; c) filiaal nr 3: Moishah Chowk Road, Lahore, Punjab Province, Pakistan; d) filiaal nr 4: Karachi, Sindh Province, Pakistan; e) filiaal nr 5: i) Larran Road no 2, Chaman, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Chaman Central Bazaar, Chaman, Baluchistan Province, Pakistan; f) filiaal nr 6: i) Shop no 237, Shah Zada Market (teise nimega Sarai Shahzada), Kabul, Afganistan; ii) Shop no 257, 3rd Floor, Shah Zada Market (teise nimega Sarai Shahzada), Kabul, Afganistan; g) filiaal nr 7: i) Shops no 21, 22, 2nd Floor, Kandahar City Sarafi Market, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; ii) New Sarafi Market, 2nd Floor, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; iii) Safi Market, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; h) filiaal nr 8: Gereshk City, Nahr-e Saraj District, Helmand Province, Afganistan; i) filiaal nr 9: i) Lashkar Gah Bazaar, Lashkar Gah, Lashkar Gah District, Helmand Province, Afganistan; ii) Haji Ghulam Nabi Market, 2nd Floor, Lashkar Gah District, Helmand Province, Afganistan; j) filiaal nr 10: i) Suite no 196–197, 3rd Floor, Khorasan Market, Herat City, Herat Province, Afganistan; ii) Khorasan Market, Shahre Naw, District 5, Herat City, Herat Province, Afganistan; k) filiaal nr 11: i) Sarafi Market, Zaranj District, Nimroz Province, Afganistan; ii) Ansari Market, 2nd Floor, Nimroz Province, Afganistan; l) filiaal nr 12: Sarafi Market, Wesh, Spin Boldak District, Afganistan; m) filiaal nr 13: Sarafi Market, Farah, Afganistan; n) filiaal nr 14: Dubai, Araabia Ühendemiraadid; o) filiaal nr 15: Zahedan, Iraan; p) filiaal nr 16: Zabul, Iraan. Maksuregistri ja litsentsi nr: a) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 1774308; b) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 0980338; c) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 3187777; d) Afganistani rahateenuste osutaja litsentsi nr: 044. Muu teave: a) Talibani juhtkond kasutas Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange’i alates 2011. aastast rahaülekanneteks Talibani väejuhtidele, et rahastada võitlejaid ja operatsioone Afganistanis. b) Seotud Abdul Sattar Abdul Manani ja Khairullah Barakzai Khudai Nazariga. ÜRO loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange (HKHS) kaasomanikud on Abdul Satar Abdul Manan ja Khairullah Barakzai Khudai Nazar. Satar ja Khairullah on ühiselt tegelenud rahavahetusega Afganistanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides Dubais. Talibani juhid on kasutanud HKHSi raha toimetamiseks Talibani varikuberneridele ja väejuhtidele ning mitteametlike rahaülekannete (hawala) saamiseks Talibanile. Alates 2011. aastast tegi Talibani juhtkond HKHSi kaudu rahaülekandeid Talibani väejuhtidele Afganistanis. 2011. aasta lõpus kasutati HKHSi filiaali Lashkar Gahis (Helmandi provints, Afganistan) raha saatmiseks Helmandi provintsi Talibani varikubernerile. 2011. aasta keskel kasutas üks Talibani väejuht HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal võitlejate ja operatsioonide rahastamiseks Afganistanis. Pärast seda, kui Taliban hoiustas suure summa raha kõnealuses HKHSi filiaalis, oli Talibani väejuhtidel juurdepääs rahale iga HKHSi filiaali kaudu. Talibani liikmed kasutasid HKHSi 2010. aastal ülekanneteks Afganistani mitteametlikule rahaülekannete süsteemile (hawala), mille kaudu operatsioonide juhid rahale juurde pääsesid. 2009. aasta lõpus korraldas Lashkar Gahis paikneva HKHSi filiaali juhataja Talibani rahade liikumist HKHSi kaudu.

2)

Roshan Money Exchange (teise nimega a) Roshan Sarafi; b) Roshan Trading Company; c) Rushaan Trading Company; d) Roshan Shirkat; e) Maulawi Ahmed Shah Hawala; f) Mullah Ahmed Shah Hawala; g) Haji Ahmad Shah Hawala; h) Ahmad Shah Hawala)

Aadress: a) filiaal nr 1: i) Shop no 1584, Furqan (teise nimega Fahr Khan) Center, Chalhor Mal Road,Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Flat no 4, Furqan Center, Jamaluddin Afghani Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iii) Office no 4, 2nd Floor, Muslim Plaza Building, Doctor Banu Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iv) Cholmon Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; v) Munsafi Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; vi) Shop no 1, 1st Floor, Kadari Place, Abdul Samad Khan Street (next to Fatima Jena Road), Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) filiaal nr 2: i) Safar Bazaar, Garmser District, Helmand Province, Afganistan; ii) Main Bazaar, Safar, Helmand Province, Afganistan; c) filiaal nr 3: i) Haji Ghulam Nabi Market, Lashkar Gah, Helmand Province, Afganistan; ii) Money Exchange Market, Lashkar Gah, Helmand Province, Afganistan; iii) Lashkar Gah Bazaar, Helmand Province, Afganistan; d) filiaal nr 4: Hazar Joft, Garmser District, Helmand Province, Afganistan; e) filiaal nr 5: Ismat Bazaar, Marjah District, Helmand Province, Afganistan; e) filiaal nr 6: Zaranj, Nimruz Province, Afganistan; f) filiaal nr 7: i) Suite no 8, 4th Floor, Sarafi Market, District no 1, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; ii) Shop no 25, 5th Floor, Sarafi Market, Kandahar City, Kandahar District, Kandahar Province, Afganistan; g) filiaal nr 8: Lakri City, Helmand Province, Afganistan; h) filiaal nr 9: Gerd-e-Jangal, Chaghi District, Baluchistan Province, Pakistan; i) filiaal nr 10: Chaghi, Chaghi District, Baluchistan Province, Pakistan; j) filiaal nr 11: Aziz Market, in front of Azizi Bank, Waish Border, Spin Boldak District, Kandahar Province, Afganistan. Muu teave: Roshan Money Exchange hoiustab ja edastab rahalisi vahendeid Talibani sõjaliste operatsioonide ja uimastikaubanduse toetamiseks Afganistanis. ÜRO loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Roshan Money Exchange (RMX) hoiustab ja edastab rahalisi vahendeid Talibani sõjaliste operatsioonide ja Talibani rolli toetamiseks Afganistani uimastikaubanduses. RMX on üks peamisi mitteametlike rahaülekannete tegemise süsteeme (hawala), mida Talibani liikmed kasutavad Helmandi provintsis alates 2011. aastast. 2011. aastal võttis üks Talibani juhtkonna liikmetest Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist välja mitusada tuhat dollarit, mis jagati Talibani varikuberneridele provintsides. Talibani 2011. aasta kevadpealetungi rahastamiseks saatis Helmandi provintsi varikuberner RMXile mitusada tuhat dollarit. 2011. aastal sai üks Talibani liige RMXist kümneid tuhandeid dollareid sõjaliste operatsioonide toetamiseks. Samuti oli Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevas RMXi filiaalis ühe Talibani väejuhi jaoks hoiul mitukümmend tuhat dollarit. 2010. aastal kasutas üks Helmandi provintsi Talibani varikuberneri nimel tegutsenud Talibani liige RMXi tuhandete dollarite saatmiseks Afganistani ja Pakistani vahelisse piirialasse. Helmandi provintsis Lashkar Gahis asuvat RMXi filiaali on Taliban kasutanud kohalike operatsioonide jaoks mõeldud rahaülekanneteks. 2011. aastal kasutas üks Talibani aseväejuht Lashkar Gahis paiknevat RMXi filiaali kümnete tuhandete dollarite ülekandmiseks Talibani väejuhile. Taliban saatis Lashkar Gahis paiknevale RMXi filiaalile Talibani väejuhtidele jagamiseks mõeldud summasid ka 2010. aastal. Samal aastal kasutas üks Helmandi provintsi Talibani varikuberneri nimel tegutsenud Talibani liige RMXi kümnete tuhandete dollarite saatmiseks Afganistani Helmandi ja Herati provintsi.

2009. aastal võttis üks kõrge Talibani esindaja Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist välja mitusada tuhat dollarit, et rahastada Talibani sõjalisi operatsioone Afganistanis. RMXi saadetud raha pärines Iraanist. 2008. aastal kasutas üks Talibani juhte RMXi kümnete tuhandete dollarite ülekandmiseks Pakistanist Afganistani. Taliban kasutab RMXi ka toetamaks oma rolli Afganistani uimastikaubanduses. 2011. aastal saatsid Talibani ametnikud, sealhulgas Helmandi provintsi varikuberner, Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist sadu tuhandeid dollareid Afganistani mitteametlike rahaülekannete tegemise süsteemi (hawala), et osta Talibani ametnike nimel uimasteid. Samal aastal andis üks Talibani ametnik Helmandi provintsi Talibani väejuhtidele käsu oopiumimüügist teenitud tulu ülekandmiseks RMXi kaudu. Üks Talibani piirkondlikest juhtidest saatis Marjahist (Helmandi provints, Aganistan) mitu tuhat dollarit Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevasse RMXi filiaali.


II LISA

Artiklis 2 osutatud isikud

1)

Mohammad Homayoon Mohammad Yonus Kohistani (teise nimega Mohammad Homayoon Kohistani).

2)

Mohammad Sharif Masood Mohammad Akbar.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 644/2012,

16. juuli 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 206/2010 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded) seoses Venemaaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/68/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ), (1) eriti selle artikli 3 lõike 1 esimest ja teist lõiku, artikli 6 lõike 1 esimest lõiku, artikli 7 punkti e, artikli 8 punkti d ja artikli 13 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2004/68/EÜ on sätestatud loomatervisenõuded liidu kaudu toimuva elusate kabiloomade transiidi suhtes. Selles on sätestatud, et volitatud kolmandatest riikidest pärit kabiloomade transiidile läbi liidu võidakse kehtestada sätted, sealhulgas kasutatavate veterinaarsertifikaatide näidised, tingimusel, et selliste loomade transiit läbi liidu territooriumi toimub tolli- ja veterinaarasutuste ametlikul heakskiidul ja järelevalve all, mida teostatakse heakskiidetud piiripunktides, ning ilma peatusteta liidu territooriumil, välja arvatud juhul, kui seda on vaja loomade heaolu huvides.

(2)

Komisjoni määruses (EL) nr 206/2010 (2) on sätestatud veterinaarsertifitseerimise nõuded teatavate elusloomade saadetiste, sealhulgas kabiloomade liitu toomiseks. Kõnealuse määruse I lisas on esitatud kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud liitu selliseid saadetisi tuua, ning veterinaarsertifikaatide näidised, mis nende saadetisega kaasas peavad olema.

(3)

Komisjon viis Kaliningradis läbi kontrolli Venemaa taotlusel loa saamiseks aretuseks ja tootmiseks ettenähtud loomade transiidi jaoks Kaliningradi piirkonnast (Kaliningradskaya oblast) läbi Leedu territooriumi. Komisjon järeldas, et loomatervise olukord kõnealuses piirkonnas näib olevat soodne. Sellest lähtudes tuleks lubada nimetatud loomade saadetiste toomist liitu, kui selle ainus eesmärk on transiit Kaliningradi piirkonnast läbi Leedu territooriumi muudesse Venemaa osadesse maanteesõidukite abil.

(4)

Lisaks saab Leedu tagada nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (3) artikli 8 lõikega 1 ettenähtud meetmete rakendamise nende Kaliningradist pärit loomade suhtes, kes väliste tingimuste tõttu ei saa transiiti läbi teha ilma vahepealse mahalaadimiseta.

(5)

Peale selle on Venemaa kinnitanud tolliliidu raames Valgevenega sõlmitud kokkulepet, mis hõlmab mõlemaid riike ning millest järeldub, et mõlemas riigis kohaldatakse impordil samu standardseid veterinaar-ja sanitaarnõudeid.

(6)

Seega tuleks määrust (EL) nr 206/2010 muuta, et sätestada aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste transiit Kaliningradi piirkonnast. Määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 1. osas esitatud kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelu, kust on lubatud liitu tuua teatavaid loomi, tuleks vastavalt muuta.

(7)

Lisaks on vaja nende loomade transiidi jaoks kehtestada veterinaarsertifikaadi näidis. Seega tuleks määruse (EL) nr 206/2010 I lisa 2. osasse lisada veterinaarsertifikaadi näidis „BOV-X-TRANSIT-RU”.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 206/2010 vastavalt muuta.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrust (EL) nr 206/2010 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel.

„Artikkel 12a

Erand teatavate aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste saadetiste transiidi suhtes läbi Leedu

1.   Venemaa Kaliningradi piirkonnast pärit ja väljaspool liitu asuvasse sihtkohta teel olevate aretuseks ja tootmiseks ettenähtud veiste saadetiste maanteetransiidiks antakse luba, kui see vastab järgmistele tingimustele.

a)

Loomad sisenevad Leetu Kybartai maantee piiripunktis ja väljuvad Leedust Medininkai piiripunktis.

b)

Loomi veetakse maanteesõidukitega ja konteinerites, millele Leedu pädeva asutuse veterinaarteenistus on ühendusse sisenemisel Kybartai maantee piiripunktis kinnitanud seerianumbriga plommi.

c)

Nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ artikli 7 lõike 1 kolmandas taandes viidatud dokumentidele, sealhulgas nõuetekohaselt täidetud, käesoleva määruse I lisa 2. osas esitatud veterinaarsertifikaadi näidise „BOV-X-TRANSIT-RU” kohasele veterinaarsertifikaadile, mis on saadetisega kaasas Kybartai maantee piiripunktist Medininkai piiripunktini liikudes, lööb Kybartai maantee piiripunktis piirikontrolli eest vastutav pädeva asutuse ametlik veterinaararst igale leheküljele templi „ONLY FOR TRANSIT FROM THE RUSSIAN REGION OF KALININGRAD VIA LITHUANIA” („AINULT TRANSIIDIKS VENEMAA KALININGRADI PIIRKONNAST LÄBI LEEDU”).

d)

Järgitud on nõukogu direktiivi 91/496/EMÜ artiklis 9 sätestatud nõudeid.

e)

Saadetis on tunnistatud vastuvõetavaks transiidi jaoks läbi Leedu komisjoni määruse (EÜ) nr 282/2004 (4) artikli 1 lõikes 1 osutatud ühises veterinaariaalases sisenemisdokumendis, millele on alla kirjutanud Kybartai maantee piiripunkti ametlik veterinaararst.

f)

Loomadega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis lubab takistusteta sisenemist Valgevenesse ning veterinaarsertifikaat loomade sihtkoha jaoks Venemaal.

2.   Saadetist ei laadita maha liidus ja see toimetatakse otse liidust väljumise kohta Medininkai piiripunktis.

Pärast seda, kui saadetise väljumiskontrolli käigus Medininkai piiripunktis on kindlaks tehtud, et tegemist on sama saadetisega, mis sisenes Leetu Kybartai maantee piiripunktis, täidab Medininkai piiripunkti ametlik veterinaararst ühise veterinaarialase sisenemisdokumendi 3. osa.

3.   Ootamatuste või hädaolukordade ilmnemise korral transiidi ajal rakendab transiitliikmesriik vastavalt vajadusele direktiivi 90/425/EMÜ (5) artikli 8 lõike 1 punkti b teises taandes sätestatud meetmeid.

4.   Leedu pädev asutus kontrollib pidevalt, et liidu territooriumile saabuvate ja sealt lahkuvate saadetiste arv oleks võrdsed.

(2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 321.

(2)  ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.

(3)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(4)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 11.

(5)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.”


LISA

Määruse (EÜ) nr 206/2010 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

1. ja 2. osa asendatakse järgmisega:

„1.   OSA

Kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelu  (1)

Kolmanda riigi ISO kood ja nimi

Territooriumi kood

Kolmanda riigi, territooriumi või nende osa kirjeldus

Veterinaarsertifikaat

Eritingimused

Näidis(ed)

Lisatagatised (SG)

1

2

3

4

5

6

CA – Kanada

CA-0

Kogu riik

POR-X

 

IVb

IX

V

CA-1

Kogu riik, välja arvatud järgmiselt piiritletud Okanagani oru piirkond Briti Columbias:

Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril asuvast punktist 120°15′ läänepikkust ja 49°põhjalaiust

põhja suunas punktini 119°35′ läänepikkust ja 50°30′ põhjalaiust

kirde suunas punktini 119° läänepikkust ja 50°45′põhjalaiust

lõuna suunas Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiril asuva punktini 118°15′ läänepikkust ja 49° põhjalaiust

BOV-X, OVI-X, OVI-Y RUM (2)

A

CH – Šveits

CH-0

Kogu riik

 (3)

 

 

CL – Tšiili

CL-0

Kogu riik

BOV-X,OVI-X, RUM

 

 

POR-X, SUI

B

GL – Gröönimaa

GL-0

Kogu riik

OVI-X, RUM

 

V

HR – Horvaatia

HR-0

Kogu riik

BOV-X, BOV-Y, RUM, OVI-X, OVI-Y

 

 

IS – Island

IS-0

Kogu riik

BOV-X, BOV-Y RUM, OVI-X, OVI-Y

 

 

POR-X, POR-Y

B

ME – Montenegro

ME-0

Kogu riik

 

 

I

MK – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)

MK-0

Kogu riik

 

 

I

NZ – Uus-Meremaa

NZ-0

Kogu riik

BOV-X, BOV-Y, RUM, POR-X, POR-Y OVI-X, OVI-Y

 

III

V

PM – Saint-Pierre ja Miquelon

PM-0

Kogu riik

BOV-X, BOV-Y, RUM, OVI-X, OVI-Y CAM

 

 

RS – Serbia (5)

RS-0

Kogu riik

 

 

I

RU – Venemaa

RU-0

Kogu riik

 

 

 

RU-1

Kogu riik, välja arvatud Kaliningradi piirkond

 

 

 

RU-2

Kaliningradi piirkond

BOV-X-TRANSIT-RU

 

X

Eritingimused (vt iga sertifikaadi joonealuseid märkusi)

„I”

:

kohe tapmisele kuuluvate elusloomade või nuumveiste transiidiks läbi kolmanda riigi territooriumi, kui loomi veetakse ühest liikmesriigist teise nummerdatud plommiga plommitud veokites.

Plommi number peab olema märgitud veterinaarsertifikaadile, mis tapmiseks ja nuumamiseks ettenähtud elusveiste puhul vastab direktiivi 64/432/EMÜ (6) lisas F sätestatud näidisele ning tapmiseks ettenähtud lammaste ja kitsede puhul direktiivi 91/68/EMÜ (7) E lisa I näidisele.

Lisaks peab plomm olema Euroopa Liitu sisenemiseks määratud piiripunkti saabumisel vigastamata ning plommi number peab olema sisestatud Euroopa Liidu ühtsesse veterinaariaalasesse elektroonilisse süsteemi (TRACES).

Enne transiiti läbi ühe või mitme kolmanda riigi peab pädev veterinaarasutus panema sertifikaadile liidust väljumise kohas templi järgmise sõnastusega: „ONLY FOR TRANSIT BETWEEN DIFFERENT PARTS OF THE EUROPEAN UNION VIA THE FORMER YUGOSLAV REPUBLIC OF MACEDONIA/MONTENEGRO/SERBIA („AINULT TRANSIIDIKS EUROOPA LIIDU ERINEVATE OSADE VAHEL LÄBI ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIGI/MONTENEGRO/SERBIA”) (8)  (9)

Nuumveised tuleb transportida otse sihtliikmesriigi pädeva veterinaarameti määratud sihtettevõttesse. Neid loomi tohib kõnealusest sihtettevõttest välja viia üksnes kohe tapmiseks.

„II”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„III”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVa”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IVb”

:

ametlikult veiste ensootilisest leukoosist vabad karjad, mis on tunnistatud samaväärseks direktiivi 64/432/EMÜ D lisas sätestatud nõuetega seoses näidissertifikaadi BOV-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga liitu.

„V”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi OVI-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VI”

:

geograafilised piirangud:

„VII”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud tuberkuloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„VIII”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud brutselloosivaba staatus seoses näidissertifikaadi RUM kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„IX”

:

territoorium, millel on ametlikult tunnustatud Aujeszky haigusest vaba staatus seoses näidissertifikaadi POR-X kohaselt sertifitseeritud elusloomade ekspordiga Euroopa Liitu.

„X”

:

ainult aretuseks ja/või tootmiseks ettenähtud veiste transiidiks Kaliningradi piirkonnast läbi Leedu muudesse Venemaa piirkondadesse.

2.   OSA

Veterinaarsertifikaatide näidised

Näidised

„BOV-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta.

„BOV-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta.

„BOV-X-TRANSIT-RU”

:

veterinaarsertifikaadi näidis koduveiste (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid) kohta, kes on ette nähtud transiidiks Kaliningradi piirkonnast läbi Leedu territooriumi muudesse Venemaa piirkondadesse.

„OVI-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta.

„OVI-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodulammaste (Ovis aries) ja -kitsede (Capra hircus) kohta.

„POR-X”

:

veterinaarsertifikaadi näidis impordijärgselt aretamiseks ja/või tootmiseks ettenähtud kodusigade (Sus scrofa) kohta.

„POR-Y”

:

veterinaarsertifikaadi näidis pärast importi kohe tapmiseks ettenähtud kodusigade (Sus scrofa) kohta.

„RUM”

:

veterinaarsertifikaadi näidis sõraliste seltsi (Artiodactyla) (välja arvatud veised (sealhulgas liigid Bubalus ja Bison ning nende ristandid), Ovis aries, Capra hircus, Suidae ja Tayassuidae) ning sugukondadesse Rhinocerotidae ja Elephantidae kuuluvate loomade kohta.

„SUI”

:

veterinaarsertifikaadi näidis muude kui koduloomadena peetavate Suidae, Tayassuidae ja Tapiridae kohta.

„CAM”

:

I lisa 7. osas sätestatud tingimuste kohaselt Saint-Pierre’ist ja Miquelonist imporditud loomade erikinnituse näidis.

SG (lisatagatised)

„A”

:

lammaste katarraalse palaviku ja episootilise hemorraagia testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele BOV-X (punkt II.2.8 B), OVI-X (punkt II.2.6 D) ja RUM (punkt II.2.6).

„B”

:

sigade vesikulaarhaiguse ja sigade klassikalise katku testidega seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 B) ja SUI (punkt II.2.4 B).

„C”

:

brutselloositestiga seotud tagatised loomade puhul, kes on sertifitseeritud vastavalt veterinaarsertifikaadi näidisele POR-X (punkt II.2.4 C) ja SUI (punkt II.2.4 C).”

2)

Veterinaarsertifikaatide näidiste „BOV-Y” ja „OVI-X” vahele lisatakse järgmine veterinaarsertifikaadi näidis.

Image

Image

Image


(1)  Ilma et see piiraks sertifitseerimise eritingimusi, mis on kehtestatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud mis tahes asjakohase kokkuleppega.

(2)  Ainult nende elusloomade puhul, kes ei kuulu hirvlaste hulka.

(3)  Sertifikaadid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppele (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132).

(4)  Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: selle riigi lõplik nomenklatuur lepitakse kokku pärast ÜRO tasemel toimuvate läbirääkimiste lõppemist.

(5)  v.a Kosovo, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/99.

(6)  EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

(7)  EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.

(8)  Mittevajalik riik maha tõmmata.

(9)  Serbia (v.a Kosovo, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile nr 1244/99).


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 645/2012,

16. juuli 2012,

millega kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1122/2009 ja määrusest (EL) nr 65/2011 seoses 2012. aastaks Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevate ühtsete taotluste hilisest esitamisest tingitud toetussummade vähendamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003), (2) eriti selle artikli 142 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) (3) artikli 23 lõikes 1 on sätestatud vähendamised, mida kohaldatakse toetusetaotluste ja toetuskõlblikkuse jaoks oluliste dokumentide, lepingute või deklaratsioonide hilinenud esitamise puhul.

(2)

Vastavalt komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 65/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas) (4) artikli 8 lõikele 3 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikleid 22 ja 23 määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotises käsitletud maksenõuete suhtes mutatis mutandis.

(3)

Portugal on rakendanud ühtse toetusetaotluse süsteemi, mis määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 lõike 3 kohaselt hõlmab mitut toetuskava. Eelkõige käsitatakse ühtse taotlussüsteemi osana määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise kohaseid ühtse otsemaksete kava taotlusi, komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1121/2009 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega) (5) artikli 35 kohaseid ute- ja kitsetoetuste taotlusi ning teatavaid määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt antava abi taotlusi.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõike 2 ja määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõike 1 kohaselt on Portugal määranud 2012. aastaks ühtsete taotluste esitamise kõige hilisemaks tähtpäevaks 15. mai 2012. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 35 lõikele 2 on Portugal seoses ühtsete taotlustega (sh ute- ja kitsetoetuste taotlused) määranud 2012. aastaks ute- ja kitsetoetuse taotluste esitamise kõige hilisemaks tähtajaks taotlusaasta 30. aprilli.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama põldude usaldusväärse identifitseerimise ning nõudma ühtsele taotlusele põldude identifitseerimist käsitlevate dokumentide lisamist, et oleks võimalik rakendada kontrollisüsteemi.

(6)

Komisjoniga koostöös on Portugal rakendanud tegevuskava, et kõrvaldada põldude identifitseerimisega seotud puudused, mida on varem korduvalt tuvastatud. Kõnealune kohustus hõlmab eelkõige põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamist Portugalis.

(7)

Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevate 2012. aastaks esitatud ühtsete taotluste haldamine Portugalis on toimunud erakorralistes tingimustes. Tegevuskava teises etapis oleks Portugal pidanud vaatama üle ligikaudu 1 600 000 põllu. Kõnealuse töö keerukus ning kvaliteedikontrolli tulemusel mõne põllu uute analüüside tegemine põhjustab viivitusi. Kuna ka osa välislepingupartnerite tööst hilines, ei olnud põldude identifitseerimise süsteemi võimalik ajakohastada vastavalt ettenähtud ajakavale. Seega edastati põlde käsitlev ajakohastatud teave põllumajandustootjatele ettenähtust hiljem.

(8)

Võttes arvesse olemaolevat tehnilist suutlikkust Portugalis (mida juba oli tõhustatud tegevuskava ootuses), ei ole taotlejatel eespool kirjeldatud olukorra tõttu võimalik Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevaid ühtseid toetusetaotlusi esitada määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Portugalis on kõnealused takistused taotluse aeganõudva menetluse tõttu veelgi suuremad, kuna pärast põldude identifitseerimise süsteemi ajakohastamist peavad põllumajandustootjad eriti hoolikalt kontrollima võrdluspõllu piiride parandusi. Võttes arvesse tegevuskava üldist konteksti ning Portugali kohustusi oma integreeritud haldus- ja kontrollisüsteemi tõhustamiseks, on vastavalt 15. mai 2012 ja 30. aprilli 2012 tähtaegade järgimine võimatu.

(10)

Erakordsest põuast tingitud lisameetmete võtmine põhjustas arvutisüsteemi veelgi intensiivsema kasutuse. Kuna kõnealuseid meetmeid hallati tegevuskavaga samas arvutisüsteemis, vähenes tegevuskava haldussuutlikkus veelgi.

(11)

Eespool nimetatud probleemide tõttu saadi 2012. aastal taotluste esitamise menetlusega alustada hilisemal kuupäeval kui seda tehti 2011. ja eelnevatel aastatel. Samal põhjusel esitati taotlused aeglasemas tempos kui 2011. aastal. Portugali ametiasutuste poolt komisjonile esitatud IT-süsteemi suutlikkust käsitlevast teabest nähtub, et tähtaega on vaja 25 päeva võrra edasi lükata, et kõik asjaomased põllumajandustootjad ja toetusesaajad saaksid oma taotlused esitada.

(12)

Seepärast ei ole asjakohane kohaldada määruses (EÜ) nr 1122/2009 sätestatud ühtsete taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevad ühtsed taotlused esitanud hiljemalt 25 kalendripäeva pärast 15. maid 2012, või ute- ja kitsetoetuse taotlused hiljemalt 25 kalendripäeva pärast 30. aprilli 2012.

(13)

Samalaadselt ei ole erandina määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõike 3 ja määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise kohaste Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevate maksenõuete suhtes asjakohane kohaldada hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste ühtsete taotluste puhul, mis on esitatud hiljemalt 25 kalendripäeva pärast 15. maid 2012.

(14)

Vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad) (6) artikli 3 lõikele 4 kui muul viisil kui tundides väljendatud ajavahemiku viimane päev on riigipüha, pühapäev või laupäev, lõpeb kõnealune ajavahemik järgmise tööpäeva viimase tunni lõpus. Võttes arvesse, et 11. juuni 2012 on esimene tööpäev pärast 9. juunit 2012, ei ole asjakohane kohaldada ühtsete taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevad ühtsed taotlused esitanud hiljemalt 11. juuniks 2012, või ute- ja kitsetoetuse taotluste puhul hiljemalt 25. maiks 2012.

(15)

Kuna kavandatud erandid peaksid hõlmama ühtseid taotlusi, mis on esitatud 2012. taotlusaasta kohta, on asjakohane kohaldada käesolevat määrust tagasiulatuvalt.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee ja otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikest 1 ei kohaldata 2012. taotlusaasta kohta ühtsete taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevad ühtsed taotlused esitanud hiljemalt 11. juuniks 2012.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikest 1, kui ühtsed taotlused 2012. aasta kohta hõlmavad ka või ute- ja kitsetoetuse taotlusi, ei kohaldata kõnealuse toetuse taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevad ühtsed taotlused esitanud hiljemalt 25. maiks 2012.

Artikkel 2

Erandina määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõikest 3 ei kohaldata 2012. taotlusaasta kohta määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise kohaste Portugali mandriosa ja Madeirat käsitlevate maksenõuete suhtes hilinenud esitamisest tingitud määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikes 1 sätestatud vähendamisi ühtsete taotluste puhul, kui need taotlused on esitatud hiljemalt 11. juuniks 2012.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 16. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(2)  ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(3)  ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.

(4)  ELT L 25, 28.1.2011, lk 8.

(5)  ELT L 316, 2.12.2009, lk 27.

(6)  EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1–2.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/29


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 646/2012,

16. juuli 2012,

millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (1), eriti selle artikli 25 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 eesmärk on tagada ja säilitada Euroopa tsiviillennunduse ohutuse ühtne kõrge tase. Kõnealuses määruses on sätestatud vahendid nii eespool nimetatud eesmärgi kui ka muude eesmärkide saavutamiseks tsiviillennunduse ohutuse valdkonnas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt vastutab Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) teatavate toodete, isikute ja ettevõtjate sertifitseerimise eest. Amet peab nendes vastutusvaldkondades jälgima, et kõnealuste toodete, isikute ja ettevõtjate puhul täidetaks kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 216/2008 sätteid ja selle rakenduseeskirju.

(3)

Kui kindlaksmääratud võimalikke puudusi ei kõrvaldata kehtiva järelevalvemenetluse käigus asjakohaselt, antakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga 25 komisjonile volitused määrata ameti taotlusel trahve või perioodilisi karistusmakseid ameti väljaantud sertifikaadi omanikele, kes on tahtlikult või hooletusest tingituna rikkunud määrusega (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirjadega ettenähtud kohustusi.

(4)

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kehtestamine peaks andma komisjonile täiendava vahendi, et reageerida eeskirjade rikkumisele üksikasjalikumalt, paindlikumalt ja liigendatumalt, kui seda võimaldaks ameti väljaantud sertifikaadi tühistamine.

(5)

On oluline sätestada nii ameti teostatavate menetluste, uurimiste, võetavate seotud meetmete ja teavitamise eeskirjad kui ka otsuste tegemise eeskirjad, sealhulgas trahvide ja perioodiliste karistusmaksete suuruse määramist ja kogumist käsitlevad sätted. Samuti on tähtis kehtestada trahvide või perioodiliste karistusmaksete summade määramise üksikasjalikud kriteeriumid.

(6)

Kõnealused eeskirjad ja menetlused peaksid tulenema vajadusest tagada võimalikult kõrge ohutus- ja keskkonnakaitsetase, soodustada uurimis- ja otsustamisetappide tõhusat korraldamist ning tagada võrdsus ja läbipaistvus nii menetlustes kui ka trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramisel.

(7)

Käesoleva määruse sätete jõustamine on tõhus üksnes siis, kui liikmesriigid, komisjon ja amet teevad omavahel tihedat koostööd. Seepärast on oluline kehtestada nimetatud osaliste vahelise konsulteerimise ja koostöö kord, et tagada väidetavaid rikkumisi käsitlev tõhus uurimis- ja otsustamisprotsess.

(8)

On asjakohane, et rikkumismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks ning trahvide ja perioodiliste karistusmaksete suuruse määramiseks võtavad komisjon ja amet arvesse ka muid menetlusi, mille liikmesriik või kolmas riik on sama sertifikaadiomaniku suhtes algatanud või lõpule viinud.

(9)

Komisjon ja amet peaksid ühtlasi arvesse võtma ameti algatatud pooleliolevaid menetlusi või tehtud otsuseid, mis hõlmavad asjaomase sertifikaadi muutmist, piiramist, peatamist või tühistamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 261/2008.

(10)

Ilma et see piiraks selliste liidu õigusaktide kohaldamist, milles käsitletakse ohutusteabe kasutamist süü või vastutuse kindlaksmääramiseks, eelkõige määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 16 lõike 2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 996/2010 (tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ) (2) artikli 19 lõike 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses) (3) artikli 7 kohaldamist, võib kõiki komisjonile või ametile liidu õigusaktidega antud järelevalvevolitusi seoses määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt väljaantud sertifikaatidega kasutada rikkumismenetluse uurimis- või otsustamisetapis. Komisjoni otsus trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise kohta peaks tuginema ameti uurimistegevusele, rikkumismenetluses osaleva sertifikaadi omaniku märkustele ning vajaduse korral ametile ja komisjonile esitatud muule teabele.

(11)

On asjakohane anda sertifikaadi omanikule võimalus täita etteantud tähtajaks vabatahtlikult määruse (EÜ) nr 216/2008 nõuded ja selle rakenduseeskirju ning sellisel juhul ei tohiks komisjon kohaldada trahve ega perioodilisi karistusmakseid. Võimalus täita nõudeid vabatahtlikult peaks olema siiski ajaliselt piiratud.

(12)

Trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsused peaksid tuginema üksnes põhjustele, mida asjaomasel sertifikaadi omanikul on olnud võimalus kommenteerida.

(13)

Trahvid või perioodilised karistusmaksed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

(14)

Tundub asjakohane näha ette erimenetlus juhuks, kui komisjon kavatseb määrata perioodilisi karistusmakseid kuna rikkumismenetluses osalev sertifikaadi omanik ei ole teinud komisjoni või ametiga koostööd uurimismeetmete või muude teabenõuete osas.

(15)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige kaitseõigust ja konfidentsiaalsuse põhimõtet vastavalt õiguse üldpõhimõtetele ning Euroopa Liidu Kohtu praktikale.

(16)

Õiguskindluse tagamiseks rikkumismenetluse käigus on vaja sätestada trahvide määramise ja nende täitmisele pööramise tähtaegade ja aegumistähtaegade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(17)

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise otsused peaksid kuuluma täitmisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 299 ja need peaks läbi vaatama Euroopa Liidu Kohus.

(18)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesolevas määruses kehtestatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 rakendamiseks üksikasjalikud rakenduseeskirjad kriteeriumide kohta, millega kehtestatakse trahvide või perioodiliste karistusmaksete suurused, uurimismenetlused, seotud meetmed ja teavitamine aga ka otsuste tegemise kord, sealhulgas sätted kaitseõiguse, andmetele juurdepääsu, seadusjärgse esindamise ja konfidentsiaalsuse kohta ning tähtaja sätted ning trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summa määramine ja kogumine.

2.   Käesoleva määrusega määratakse:

a)

trahvid isikutele ja ettevõtjatele, kellele Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) on välja andnud sertifikaadi (edaspidi „sertifikaadi omanik”), määruse (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirjade tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise korral, kui sellega on seotud liidu huvid;

b)

perioodilised karistusmaksed punktis a viidatud sertifikaadi omanikele, et neid sundida täitma määrust (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirju.

II   PEATÜKK

RIKKUMISMENETLUS

1.   JAGU

Uurimine

Artikkel 2

Rikkumismenetlus

1.   Käesolevas peatükis sätestatud rikkumismenetlus hõlmab kõiki määruse (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirjade võimalike rikkumistega seotud uurimise haldusetappe.

2.   Amet võib algatada rikkumismenetluse omal algatusel või komisjoni või liikmesriigi taotlusel.

3.   Kui rikkumismenetlus algatatakse komisjoni või liikmesriigi taotlusel, teavitab amet komisjoni või liikmesriiki asjaomase taotlusega seoses võetud meetmetest.

Artikkel 3

Teabenõue

1.   Amet võib rikkumismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks kasutada mis tahes teavet, mis on saadud ametile liidu õigusaktidega antud volituste rakendamisel ja mis hõlmab määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt välja antud sertifikaate. Kõnealused volitused ei piira selliste liidu õigusaktide kohaldamist, millega takistatakse teabe kasutamist süü või vastutuse kindlaksmääramiseks.

2.   Enne rikkumismenetluse algatamist võib amet nõuda asjaomaselt sertifikaadi omanikult väidetava rikkumise kohta teavet.

Amet märgib teabenõude põhjuse, täpsustab, et see on esitatud käesoleva määruse alusel, ja määrab teabe esitamise tähtaja.

Artikkel 4

Teavitamine

1.   Amet saadab kirjaliku teate rikkumismenetluse algatamise kohta sertifikaadi omanikule, komisjonile ja selle liikmesriigi / nende liikmesriikide või selle kolmanda riigi või nende kolmandate riikide lennuametile, kus asub sertifikaadi omaniku peamine tegevuskoht ja kus toimus rikkumine, ning vajaduse korral kolmandate riikide lennundusametitele ja käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

2.   Teates:

a)

esitatakse väited sertifikaadi omaniku vastu, viidates määruse (EÜ) nr 261/2008 sätetele või selle rakenduseeskirjadele, mida on väidetavalt rikutud, ning tõenditele, millele need väited tuginevad, ning

b)

teavitatakse sertifikaadi omanikku, et võidakse kohaldada trahvi või perioodilist karistusmakset.

Artikkel 5

Uurimine

1.   Kui uurimine on algatatud, selgitab amet asjaolusid ja väiteid.

2.   Amet võib nõuda, et sertifikaadi omanik esitaks kirjalikke või suulisi selgitusi või üksikasju või dokumente.

Nõudmine esitatakse kirjalikult sertifikaadi omanikule. Amet toob välja nõudmise õigusliku aluse ja eesmärgi, määrab teabe esitamise tähtaja ning teavitab sertifikaadi omanikku artikli 16 lõike 1 punktides a ja b nõudmise täitmisest keeldumise või ebaõige või eksitava teabe esitamise eest ette nähtud perioodilistest karistusmaksetest.

3.   Amet võib nõuda, et liikmesriigi lennuamet teeks uurimisel koostööd ja annaks eelkõige teavet väidetava rikkumise kohta.

Nõudmises märgitakse selle õiguslik alus ja eesmärk ning määratakse vastuse esitamise või uurimismeetme võtmise tähtaeg.

4.   Amet võib paluda igal füüsilisel või juriidilisel isikul või kolmandate riikide lennundusametitel esitada teavet väidetava rikkumise kohta.

Nõudmises märgitakse selle õiguslik alus ja eesmärk ning määratakse teabe esitamise tähtaeg.

Artikkel 6

Nõuete vabatahtlik täitmine

1.   Rikkumismenetluse algatamisest teavitamise korral või pärast seda määrab amet tähtaja, mille jooksul sertifikaadi omanik võib kirjalikult teatada, et ta on nõuded vabatahtlikult täitnud või kui on asjakohane et ta kavatseb järgida rikutud sätteid. Kui sertifikaadi omanik on nõuded ameti kindlaksmääratud tähtajaks vabatahtlikult täitnud, otsustab amet algatatud rikkumismenetluse lõpetada.

Pärast kõnealust tähtaega saabunud vastuseid ei ole amet kohustatud arvesse võtma.

2.   Lõikes 1 osutatud tähtaeg on igal juhul enne kuupäeva, mil amet teavitab artiklis 7 sätestatud vastuväiteteatisest.

Artikkel 7

Vastuväiteteatis

1.   Kui amet on kindlaks teinud asjaolud ja leidnud, et on alust rikkumismenetluse jätkamiseks, esitab ta vastuväiteteatise kirjalikult asjaomasele sertifikaadi omanikule. Vastuväiteteatis sisaldab järgmist:

a)

väited sertifikaadi omaniku vastu, täpsustades määruse (EÜ) nr 261/2008 väidetavalt rikutud sätted või selle rakenduseeskirjad ning tõendid, millele need väited tuginevad;

b)

teave selle kohta, et võidakse kohaldada trahvi või perioodilist karistusmakset.

2.   Vastuväiteteatise edastamisel kutsub amet sertifikaadi omanikku üles esitama vastuseks kirjalikke märkusi. Amet peab seda tegema kirjalikult märkides ära ühtlasi kõnealuste märkuste esitamise tähtaja.

Artikkel 8

Suuline ärakuulamine

1.   Kui sertifikaadi omanik seda nõuab, annab amet neile võimaluse esitada oma argumendid suulisel ärakuulamisel.

2.   Asjakohastel juhtudel võib amet kutsuda suulisele ärakuulamisele osalema liikmesriigi lennuameti või mis tahes muid isikuid.

3.   Suuline ärakuulamine ei ole avalik. Kõiki isikuid võidakse ära kuulata eraldi või teiste osalema kutsutud isikute juuresolekul, võttes arvesse sertifikaadi omanike ja teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet.

Artikkel 9

Tähtajad

Õiguskindluse tagamiseks uurimismenetluse läbiviimisel, kehtestab amet tähtaegade kindlaksmääramise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 10

Aruandlus

1.   Amet esitab komisjonile, liikmesriikidele ja sertifikaadi omanikule aruande, mis sisaldab kokkuvõtet käesoleva jao kohaselt läbiviidud uurimise tulemuste kohta. Ühtlasi esitab amet komisjonile uurimistoimiku.

2.   Kui ameti koostatud aruandes jõutakse seisukohale, et sertifikaadi omanik on rikkunud määruse (EÜ) nr 216/2008 sätteid või selle rakenduseeskirju, sisaldab aruanne ka järgmist:

a)

juhtumi asjaolude hindamist vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 osutatud kriteeriumidele;

b)

taotlust komisjonile trahvi või perioodilise karistusmakse kohaldamise kohta;

c)

põhjendatud ettepanekut trahvi või perioodilise karistusmakse suuruse kohta.

3.   Amet võtab oma aruande vastu hiljemalt [12 kuud] pärast rikkumismenetluse alustamisest teavitamist vastavalt artiklile 4 või [6 kuud] pärast seda, kui komisjon on teavitanud toimiku tagastamisest vastavalt artiklile 12.

2.   JAGU

Otsuste tegemine

Artikkel 11

Teabenõue

1.   Kui komisjon otsustab ameti poolt artikli 10 lõike 2 punkti b kohaselt esitatud taotluse korral rikkumismenetlust jätkata, võib ta kirjalikult nõuda, et sertifikaadi omanik esitaks kirjalikke või suulisi selgitusi või üksikasju või dokumente. Sellisel juhul teavitab komisjon sertifikaadi omanikku artikli 16 lõike 1 punktides c ja d sätestatud perioodilistest karistusmaksetest, mida määratakse nõudmise täitmisest keeldumise või ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

Komisjon võib ühtlasi nõuda ametilt, liikmesriikide lennuametilt või mis tahes muudelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt väidetava rikkumisega seotud teabe esitamist.

2.   Komisjon tagab sertifikaadi omanikule võimaluse esitada oma argumentide toetuseks kirjalikke selgitusi või üksikasju või dokumente. Sertifikaadi omanikud võivad nõuda suulist ärakuulamist kuid komisjonil on õigus sellest keelduda, kui ta ei pea seda vajalikuks.

Artikkel 12

Uus uurimisperiood

Komisjon võib ameti aruannet, sellel põhinevaid sertifikaadi omaniku märkusi ning muud asjaomast teavet arvesse võttes otsustada, et on vaja täiendavat teavet. Sellisel juhul võib komisjon tagastada juhtumi toimiku ametile. Komisjon toob ameti jaoks selgesti välja asjaolud, mida amet peaks edasi uurima, ning soovitab vajaduse korral selleks võimalikke uurimismeetmeid, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 216/2008. Uue uurimisperioodi läbiviimise suhtes kohaldatakse käesoleva määruse II peatüki 1. jagu.

3.   JAGU

Otsused trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta

Artikkel 13

Trahvid ja perioodilised karistusmaksed ning maksimumsummad

1.   Kui komisjon leiab 2. jaos esitatud otsuste tegemise tulemusena, et sertifikaadi omanik on tahtlikult või hooletusest tingituna rikkunud määrust (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirju, võib ta teha otsuse määrata trahv, mis ei ületa 4 % sertifikaadi omaniku eelmise majandusaasta sissetulekust või käibest.

2.   Kui sertifikaadi omanik ei ole lõikes 1 osutatud otsuse vastuvõtmise ajaks rikkumist lõpetanud, võib komisjon sama otsusega määrata päevapõhiseid perioodilisi karistusmakseid, mis ei ületa 2,5 % sertifikaadi omaniku eelmise majandusaasta keskmisest päevasest sissetulekust või käibest.

Kõnealused perioodilised karistusmaksed võib määrata perioodiks, mis kestab otsuse teavitamise kuupäevast kuni rikkumise lõpetamise kuupäevani.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel tähendab määratlus „eelmine majandusaasta” lõikes 1 osutatud otsuse kuupäevale eelnevat majandusaastat.

4.   Trahvid ja perioodilised karistusmaksed on halduslikku laadi.

5.   Otsus trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta on täitmisele pööratavad.

Artikkel 14

Otsuste sisu

1.   Artikliga 13 ettenähtud otsus põhineb ainuüksi sellistel asjaoludel, mille kohta sertifikaadi omanikul on olnud võimalus esitada komisjonile märkusi.

2.   Komisjon teavitab sertifikaadi omanikku olemasolevatest õiguskaitsevahenditest.

3.   Komisjon teatab otsuse vastuvõtmisest liikmesriikidele ja ametile.

4.   Oma otsuse üksikasjade avaldamise ja liikmesriikide teavitamise korral võtab komisjon arvesse sertifikaadi omanike ja teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

Artikkel 15

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamise ja nende suuruse määramise kriteeriumid

1.   Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise üle otsustamisel ja nende asjakohase suuruse kindlaksmääramisel juhindub komisjon tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõttest.

2.   Iga juhtumi korral võtab komisjon vajaduse korral arvesse järgmisi asjaolusid:

a)

rikkumise tõsidus ja tagajärjed, eelkõige rikkumise mõju ja tagajärjed ohutusele ja keskkonnale;

b)

sertifikaadi omaniku hoolsus ja koostöövalmidus rikkumise tuvastamisel ning parandusmeetmete võtmisel või rikkumismenetluse jooksul või igasugune rikkumise tuvastamise ja rikkumismenetluse korraldamise takistamine või ameti, komisjoni või liikmesriigi lennuameti poolt käesoleva määruse kohaldamise korral esitatud nõudmiste mis tahes rikkumine sertifikaadi omaniku poolt;

c)

sertifikaadi omaniku heausksus seoses sellega, kuidas ta tõlgendab ja täidab määrusest (EÜ) nr 216/2008 või selle rakenduseeskirjadest tulenevaid sertifikaadi omanikega seotud kohustusi, või mis tahes tõendid sertifikaadi omaniku teadliku pettuse kohta;

d)

juhtumiga hõlmatud käive ja asjaomase sertifikaadiomaniku majandussuutlikkus;

e)

vajadus võtta ajutisi või kiireloomulisi meetmeid;

f)

sertifikaadi omaniku poolne rikkumise kordamine, sagedus või kestus;

g)

asjaomasele sertifikaadi omanikule määratud varasemad sanktsioonid, sealhulgas rahalised karistused.

3.   Trahvi ja perioodilise karistusmakse suuruse määramisel võtab komisjon arvesse kõiki sertifikaadi omanikule juba siseriiklikul tasandil või ameti poolt samal õiguslikul alusel ja samadel asjaoludel määratud täitemeetmeid.

4.   JAGU

Koostööst keeldumine

Artikkel 16

Perioodilised karistusmaksed koostööst keeldumise korral

1.   Komisjon võib ameti taotlusel või omal algatusel teha otsuse määrata sertifikaadi omanikele päevapõhiseid perioodilisi karistusmakseid, mis ei ületa [0,5] % sertifikaadi omaniku eelmise majandusaasta keskmisest päevasest sissetulekust või käibest, kui nad tahtlikult või hooletusest tingituna:

a)

ei täida artikli 5 kohaselt võetud uurimismeedet;

b)

esitavad vastuseks artikli 5 kohaselt võetud uurimismeetmele ebaõiget või eksitavat teavet;

c)

ei täida artikli 11 kohast teabenõuet;

d)

esitavad artikli 11 kohase teabenõude vastuseks ebaõiget või eksitavat teavet.

Perioodilised karistusmaksed võib määrata ajavahemikuks, mis kestab otsusest teavitamise kuupäevast kuni koostööst keeldumise lõppemiseni.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab määratlus „eelmine majandusaasta” lõikes 1 osutatud otsuse kuupäevale eelnevat majandusaastat.

Artikkel 17

Menetlus

Kui komisjon kavatseb artikli 16 lõikes 1 osutatud otsuse vastu võtta, teavitab ta kõigepealt kirjalikult sertifikaadi omanikku ja määrab tähtaja, mille jooksul sertifikaadi omanik võib esitada komisjonile oma kirjalikud märkused.

Komisjon ei ole kohustatud arvesse võtma nimetatud tähtaja möödumisel saabunud kirjalikke märkusi.

Artikkel 18

Menetluste vastastikune täiendavus

Rikkumismenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks võtavad komisjon ja amet arvesse järgmisi asjaolusid:

a)

muud rikkumismenetlused, mille liikmesriik või kolmas riik on asjaomase sertifikaadi omaniku suhtes samal õiguslikul alusel ja samadel asjaoludel algatanud või lõpule viinud, ning

b)

ameti poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt asjaomase sertifikaadi omaniku suhtes samal õiguslikul alusel ja samadel asjaoludel algatatud mis tahes menetlused, mis hõlmavad asjaomase sertifikaadi muutmist, piiramist, peatamist või tühistamist.

5.   JAGU

Artikkel 19

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sissenõudmine

Komisjon nõuab trahvid ja perioodilised karistusmaksed sisse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) ja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (5) kohaselt, koostades sissenõudekorralduse ning andes välja võlateate, mis on adresseeritud asjaomasele sertifikaadi omanikule.

III   PEATÜKK

JUURDEPÄÄS TOIMIKULE, SEADUSJÄRGNE ESINDAMINE, KONFIDENTSIAALSUS JA TÄHTAJA SÄTTED

1.   JAGU

Kaitseõigus

Artikkel 20

Juurdepääs toimikule

1.   Pärast artikli 4 kohase teatise saamist on sertifikaadi omanikul õigus nõudmise korral saada juurdepääs dokumentidele ning muudele komisjoni ja ameti koostatud materjalidele, mis on väidetava rikkumise tõenditeks.

2.   Toimikule juurdepääsu kaudu saadud dokumente kasutatakse üksnes kohtu- või haldusmenetluse eesmärgil käesoleva määruse kohaldamiseks.

Artikkel 21

Seadusjärgne esindamine

Sertifikaadi omanikul on rikkumismenetluse jooksul õigus seadusjärgsele esindamisele.

Artikkel 22

Konfidentsiaalsus, ametisaladus ning vaikimisõigus

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõikes 3 ja artikli 11 lõikes 1 osutatud teabe vahetamist ja kasutamist, korraldatakse rikkumismenetlus konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse põhimõtete kohaselt.

Kui komisjon, amet ja liikmesriikide lennuametid sekkuvad artikli 5 lõike 3 ja artikli 11 lõike 1 kohaselt, ei avaldada nemad, nende ametnikud ega teised nende juhtimise all töötavad isikud nende poolt vastavalt käesolevale määrusele saadud või vahetatud teavet, mille suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus ning mis oma laadilt on ametisaladus.

2.   Ilma et see piiraks õigust pääseda juurde juhtumi toimikule, ei ole sertifikaadi omanikul juurdepääsu ärisaladustele, konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või ameti sisedokumentidele.

3.   Kõik käesoleva määruse kohaselt märkusi või teavet esitavad isikud peavad selgesti tähistama materjali, mida nad peavad konfidentsiaalseks, põhjendama oma seisukohta ning esitama eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni komisjoni või ameti määratud kuupäevaks. Kui seda ei tehta, võib komisjon eeldada, et esitatud märkused või teave ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

4.   Sertifikaadi omanikul on õigus vaikida olukorras, kus ta oleks sunnitud andma vastuseid, mis võivad hõlmata temapoolset rikkumise tunnistamist.

2.   JAGU

Tähtaja sätted

Artikkel 23

Tähtaegade kohaldamine

1.   Käesolevas määruses sätestatud tähtaeg algab teate saamisele või selle käsipostiga kättetoimetamisele järgnevast päevast.

Kui sertifikaadi omanik peab etteantud tähtajal esitama märkusi või teavet, loetakse see tähtajaliselt esitatuks, kui teade on postitatud tähitud kirjaga enne tähtaja möödumist.

2.   Kui tähtaeg langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, pikendatakse seda kuni järgmise tööpäeva lõpuni.

3.   Käesoleva määrusega ettenähtud tähtaja määramisel võtavad komisjon ja amet olenevalt olukorrast arvesse nii andmete esitamiseks nõutavat aega kui ka juhtumi kiireloomulisust.

4.   Asjakohastel juhtudel ning enne esialgse tähtaja möödumist esitatud põhjendatud taotluse alusel võib tähtaega pikendada.

Artikkel 24

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtajad

1.   Komisjoni õigus võtta artikli 13 kohaselt vastu trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise otsus aegub viie aasta möödumisel.

Artikliga 16 ettenähtud perioodiliste karistusmaksete puhul aegub komisjoni õigus võtta vastu kõnealust karistusmakset määrav otsus kolme aasta möödumisel.

Tähtaeg algab rikkumispäevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste korral algab tähtaeg rikkumise lõpetamise päevast.

2.   Komisjoni või ameti mis tahes uurimise või rikkumismenetluse eesmärgil võetud meede katkestab lõikes 1 osutatud aegumistähtajad. Aegumistähtaeg katkeb alates kuupäevast, mil meetmest teavitatakse sertifikaadi omanikku.

3.   Aegumistähtaeg algab iga katkemise korral uuesti. Aegumistähtaeg ei tohi siiski ületada ajavahemikku, mis on võrdne kahekordse esialgse aegumistähtajaga, välja arvatud juhul, kui tähtaeg on peatatud vastavalt lõikele 4. Sellisel juhul pikendatakse aegumistähtaega selle aja võrra, mille jooksul tähtaeg oli peatatud.

4.   Perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaeg peatatakse seniks, kuni komisjoni otsust menetletakse Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 25

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogumise aegumistähtajad

1.   Sissenõudemenetluse algatamise õigus lõpeb üks aasta pärast artikli 13 või artikli 16 kohase lõpliku otsuse vastuvõtmist.

2.   Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sissenõudmise aegumistähtaja katkestab komisjoni või komisjoni taotlusel tegutseva liikmesriigi mis tahes meede, mille eesmärk on tagada trahvide või perioodiliste karistusmaksete sissenõudmine.

3.   Aegumistähtaeg algab iga katkemise korral uuesti.

4.   Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sissenõudmise õiguse aegumistähtaeg peatub seniks, kuni:

a)

kestab maksmiseks lubatud aeg;

b)

peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Kohaldamine

Enne käesoleva määruse jõustumist alguse saanud rikkumiste korral kohaldatakse määrust rikkumise selle osa suhtes, mis pannakse toime pärast seda kuupäeva.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 79, 13.3.2008, lk 1.

(2)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.

(3)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/36


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 647/2012,

16. juuli 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

41,0

ZZ

41,0

0707 00 05

TR

95,4

ZZ

95,4

0709 93 10

TR

107,9

ZZ

107,9

0805 50 10

AR

85,3

BO

90,5

UY

94,5

ZA

94,1

ZZ

91,1

0808 10 80

AR

137,4

BR

91,3

CL

115,6

CN

125,2

NZ

127,8

US

161,0

ZA

109,1

ZZ

123,9

0808 30 90

AR

122,4

CL

125,5

ZA

121,2

ZZ

123,0

0809 10 00

TR

182,5

ZZ

182,5

0809 29 00

TR

345,5

ZZ

345,5

0809 30

TR

177,9

ZZ

177,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/38


NÕUKOGU OTSUS 2012/388/ÜVJP,

16. juuli 2012,

millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 26. aprillil 2010 vastu otsuse 2010/231/ÜVJP (1).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu Somaaliat käsitleva resolutsiooni 751 (1992) alusel moodustatud julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee (edaspidi „sanktsioonide komitee”) ajakohastas 17. veebruaril 2012 loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 22. veebruaril 2012 vastu resolutsiooni 2036 (2012), milles otsustati, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära puusöe otsest või kaudset importi Somaaliast, sõltumata sellest, kas selline puusüsi on pärit Somaaliast või mitte.

(4)

Otsust 2010/231/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 2010/231/ÜVJP lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

1.   Keelatakse puusöe otsene või kaudne import, ost või vedu Somaaliast, sõltumata sellest, kas selline puusüsi on pärit Somaaliast või mitte.

Liit võtab vajalikud meetmed, et määrata kindlaks käesoleva sättega reguleeritavad asjakohased tooted.

2.   Keelatud on pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi ning kindlustust ja edasikindlustust seoses Somaaliast puusöe importimise, ostmise või veoga.”

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisas esitatud isik kantakse otsuse 2010/231/ÜVJP lisa I jaos esitatud isikute loetellu.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 105, 27.4.2010, lk 17.


LISA

Artiklis 2 osutatud isik

Jim’ale, Ali Ahmed Nur (teiste nimedega: a) Jim’ale, Ahmed Ali; b) Jim’ale, Ahmad Nur Ali; c) Jim’ale, Sheikh Ahmed; d) Jim’ale, Ahmad Ali; e) Jim’ale, Shaykh Ahmed Nur).

Sünniaeg: 1954. Sünnikoht: Eilbur, Somaalia. Kodakondsus: Somaalia või Djibouti. Passi nr: A0181988 (Somaalia), kehtivus lõppes 23. jaanuaril 2011. Asukoht: Djibouti, Djibouti Vabariik. ÜRO loetellu kandmise kuupäev: 17. veebruar 2012.

Ali Ahmed Nur Jim’ale (Jim’ale) on olnud juhtivatel ametikohtadel endises Somaalia Islami Kohtute Nõukogus, mida tuntakse ka Somaalia Islami Kohtute Liidu nime all ja mille näol oli tegemist radikaalse islamistliku üksusega. Somaalia Islami Kohtute Liidu kõige radikaalsemad liikmed moodustasid rühmituse, mida teatakse Al-Shabaabi nime all. ÜRO Julgeolekunõukogu Somaaliat ja Eritread käsitlevate resolutsioonide 751 (1992) ja 1907 (2009) kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee (ehk „Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee”) lisas 2010. aasta aprillis Al-Shabaabi loetellu üksustest, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid sanktsioone. Loetellu kandmise põhjuseks oli Al-Shabaabi osalemine otseselt või kaudselt Somaalia rahu, julgeolekut või stabiilsust ohtu seadvates ning muu hulgas ka Somaalia föderaalset üleminekuvalitsust ohustavates tegudes.

Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee järelevalverühma 18. juuli 2011. aasta aruande (S/2011/433) kohaselt on Jim’ale näol tegemist mõjuvõimsa ärimehega, kes on tegev Al-Shabaabi puusöe- ja suhkrukaubanduses ning on Al-Shabaabiga privilegeeritud suhetes.

Jim’ale on üks Al-Shabaabi peamisi rahastajaid ning järgib rühmituse ideoloogilist joont. Jim’ale on andnud olulist rahalist ja poliitilist toetust Hassan Dahir Aweysile („Aweys”), kes on Somaalia/Eritrea sanktsioonide komitee poolt samuti eespool nimetatud loetellu kantud. Al-Shabaabi endine aseemiir Muktar Robow jätkas teadaolevalt 2011. aasta keskel poliitilist tegevust Al-Shabaabi organisatsioonis. Robow kaasas Aweysi ja Jim’ale oma püüdlustesse edendada nende ühiseid eesmärke ja tugevdada nende üldist positsiooni Al-Shabaabi juhtkonna lõhestumise kontekstis.

2007. aasta sügisel lõi Jim’ale Djiboutis ekstremistliku tegevuse jaoks variettevõtte nimega Investors Group. Grupi lühiajaline eesmärk oli Somaalimaad ekstremistliku tegevuse ja relvaostude rahastamise kaudu destabiliseerida. Rühmitus aitas kaasa väikerelvade salaveole Eritreast läbi Djibouti Etioopia viiendasse piirkonda, kus ekstremistid saadetise vastu võtsid. 2008. aasta keskpaiga seisuga jätkas Jim’ale Investors Groupi juhtimist.

2010. aasta septembri lõpus lõi Jim’ale mobiiltelefonide vaheliste rahaülekannete korraldamisega tegeleva ettevõtte ZAAD ning leppis Al-Shabaabiga kokku, et rahaülekanded muudetakse anonüümsemaks, kaotades isiku tõendamise nõude.

2009. aasta lõpus kuulus Jim’alele ka hawala konto, kuhu ta kogus islami maksu zakatit, mis anti Al-Shabaabile.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/40


NÕUKOGU OTSUS nr 2012/389/ÜVJP,

16. juuli 2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu missiooni piirkondlike merendusalaste võimete tugevdamiseks Aafrika Sarve piirkonnas (EUCAP NESTOR)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 14. novembril 2011 vastu Aafrika Sarve jaoks kavandatud strateegilise raamistiku, mille eesmärk on suunata ELi tegevust kõnealuses piirkonnas.

(2)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (1).

(3)

Nõukogu leppis 16. detsembril 2011. aastal kokku kriisiohjamise kontseptsioonis piirkondliku merendusalase suutlikkuse suurendamise missiooni kohta.

(4)

Nõukogu võttis 23. märtsil 2012. aasta vastu otsuse 2012/173/ÜVJP (2) ELi operatsioonide keskuse kasutuselevõtmise kohta Aafrika Sarvel läbi viidavate ühise välis- ja julgeolekupoliitika missioonide ja operatsioonide jaoks.

(5)

Djibouti, Kenya ja Seišellide valitsused ning Somaalia föderaalne üleminekuvalitsus on tervitanud missiooni lähetamist nende riikidesse.

(6)

Nõukogu kiitis 18. juunil 2007 heaks ELi kriisiohje tsiviiloperatsioonide juhtimis- ja kontrollistruktuuri suunised.

(7)

Käesoleva otsusega moodustatud missiooni jaoks tuleks aktiveerida valveteenistus.

(8)

Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu (ELI leping) artiklis 21 sätestatud ELi välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

Liit moodustab käesolevaga piirkondliku merendusalase suutlikkuse suurendamise missiooni Aafrika Sarve piirkonnas („EUCAP NESTOR” või „missioon”).

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

EUCAP NESTORi eesmärk on aidata arendada Aafrika Sarve piirkonna ja India ookeani lääneosa riikide jätkusuutlikkust nende meresõiduohutuse jätkuval parandamisel, sealhulgas piraatlusevastases võitluses ning merendusalases juhtimises. Esialgu keskendub EUCAP NESTOR geograafiliselt Djiboutile, Kenyale, Seišellidele ja Somaaliale. Pärast seda kui liit saab Tansaania võimudelt kutse, lähetatakse EUCAP NESTOR ka Tansaaniasse.

Artikkel 3

Ülesanded

1.   Artiklis 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks on EUCAP NESTORil järgmised ülesanded:

a)

aidata piirkonna asutustel saavutada rannavalve ülesandeid täitvate meresõiduohutuse asutuste tõhus korraldus;

b)

pakkuda koolituskursuseid ja koolitusalast abi, et tugevdada kõnealuse piirkonna riikide merendusalaseid võimeid, esialgu Djiboutis, Kenyas ja Seišellidel, eesmärgiga saavutada koolituse valdkonnas jätkusuutlikkus;

c)

aidata Somaalial kujundada välja oma maismaal asuv rannapolitsei, mida toetaks laiaulatuslik õiguslik ja regulatiivne raamistik;

d)

määrata kindlaks esmatähtsad puudujäägid varustuse osas ning pakkuda abi nende kõrvaldamiseks, kui see on EUCAP NESTORi eesmärgi saavutamiseks vajalik;

e)

aidata piirkondliku õigusabiprogrammi kaudu tugevdada siseriiklikke õigusakte ja õigusriigi põhimõtteid ning pakkuda õigusalast ekspertabi, et toetada meresõiduohutusalaste ja sellega seotud õigusaktide koostamist;

f)

arendada meresõiduohutuse eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelist piirkondlikku koostööd;

g)

parandada piirkondlikku koordineerimist merendusalaste võimete tugevdamise valdkonnas;

h)

pakkuda strateegilist nõu, lähetades eksperte võtmetähtsusega ametkondade juurde;

i)

rakendada missiooni projekte ja koordineerida annetusi;

j)

töötada välja ja viia ellu piirkondlik teabe- ja teavitusstrateegia.

2.   EUCAP NESTOR ei vii ellu täitevfunktsioone.

Artikkel 4

Struktuur

1.   EUCAP NESTORil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjeoperatsioonidel.

2.   EUCAP NESTORi struktuur on järgmine:

a)

peakorter Djiboutis;

b)

asjaomased riikide bürood.

3.   EUCAP NESTORil on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. EUCAP NESTORiga seotud valdkondades ja oma eesmärgi täitmiseks võib EUCAP NESTOR vajaduse korral kooskõlastada ja toetada liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel läbiviidavaid projekte ja anda nendega seoses nõu.

Artikkel 5

Tsiviiloperatsiooni ülem

1.   Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse (CPCC) direktor on EUCAP NESTORi tsiviiloperatsiooni ülem.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib ja kontrollib EUCAP NESTORit strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) üldises alluvuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab operatsioonide läbiviimise osas nõukogu ning samuti poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, andes sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil nõuetekohaseid juhiseid ning pakkudes nõu ja tehnilist tuge.

4.   Otsusega 2012/173/ÜVJP aktiveeritud ELi operatsioonide keskus osutab otsest tuge tsiviiloperatsiooni ülemale EUCAP NESTORi tegevuse planeerimisel ja juhtimisel.

5.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

6.   Kogu lähetatud isikkoosseis jääb kooskõlas siseriiklike eeskirjadega asjaomase lähetajariigi riigiasutuste täieliku kontrolli alla, asjaomase liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse täieliku kontrolli alla. Lähetajariigi asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

7.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

8.   Vajaduse korral konsulteerivad tsiviiloperatsiooni ülem, Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELi eriesindaja) ning liidu delegatsioonide juhid kõnealuses piirkonnas üksteisega.

Artikkel 6

Missiooni juht

1.   Missiooni juht vastutab EUCAP NESTORi eest ning juhib seda kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

2.   Missiooni juht juhib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas EUCAP NESTORi käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3.   Missiooni juht annab juhiseid EUCAP NESTORi kogu isikkoosseisule EUCAP NESTORi tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades EUCAP NESTORi koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid järgides.

4.   Missiooni juht vastutab EUCAP NESTORi eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane lähetajariigi asutus kooskõlas siseriiklike eeskirjadega, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus.

6.   Missiooni juht esindab EUCAP NESTORit operatsioonide piirkonnas ning tagab EUCAP NESTORi asjakohase nähtavuse.

7.   Missiooni juht koordineerib vajaduse korral oma tegevuse teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, ELi eriesindajalt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid, tehes tihedat koostööd asjaomaste ELi delegatsioonide juhtidega kõnealuses piirkonnas.

8.   Missiooni juht on projektiüksuse raames volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et teostada projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel EUCAP NESTORi teisi tegevusi, ning ta võib seda teha juhul, kui projekt on:

a)

ette nähtud käesoleva otsuse eelarvelise mõju arvestuses või

b)

on lisatud EUCAP NESTORi eelarvelise mõju arvestusesse missiooni juhi taotlusel.

Sellisel juhul sõlmib missiooni juht asjaomaste riikidega kokkuleppe, millega kaetakse eelkõige erikord seoses kolmandate osapoolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida missiooni juht on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega toetavate riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks missiooni juhi tegevuse või tegevusetuse eest toetavate riikide pakutud vahendite kasutamisel.

Artikkel 7

Isikkoosseis

1.   EUCAP NESTOR koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või Euroopa välisteenistuse lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik või liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas lähetuse asukohta ja tagasi sõitmise kulud, töötasud, tervisekindlustuse ja toetused, välja arvatud kohaldatava päevaraha.

2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud riik või liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud isikkoosseisu liige või käib see tema kohta.

3.   EUCAP NESTOR võib samuti võtta lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud töötajad ei taga nõutavate ülesannete täitmist. Erandkorras võib põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikidest ei ole kvalifitseeritud kandidaate, vajaduse korral võtta lepingulisel alusel tööle osalevate kolmandate riikide kodanikke.

4.   Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töölevõtmise tingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse missiooni juhi ja asjaomaste isikkoosseisu liikmete vaheliste lepingutega.

Artikkel 8

EUCAP NESTORi ja selle isikkoosseisu staatus

EUCAP NESTORi ja selle isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUCAP NESTORi täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku ELi lepingu artikli 37 alusel ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korrale.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUCAP NESTORi poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selle kohta asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning teha muudatusi operatsiooni kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. EUCAP NESTORi eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraste ajavahemike järel aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles panustama EUCAP NESTORisse tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ning sõidukulud lähetuse asukohta ning sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse EUCAP NESTORi jooksvate kulude katmiseks.

2.   EUCAP NESTORit toetavatel kolmandatel riikidel on EUCAP NESTORi igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama panustajate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse vastavalt ELi lepingu artiklis 37 sätestatud menetlusele, ning vajaduse korral täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse EUCAP NESTORi raames kõnealuse lepingu sätteid.

Artikkel 11

Julgeolek

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUCAP NESTORi jaoks kooskõlas artikliga 5.

2.   Missiooni juht vastutab EUCAP NESTORi julgeoleku ning nende minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest, mida kohaldatakse EUCAP NESTORi suhtes kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele siirdud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3.   Missiooni juhti abistab missiooni julgeoleku vanemametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti Euroopa välisteenistusega.

4.   EUCAP NESTORi isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Isikkoosseis saab EUCAP NESTORi toimumiskohas regulaarselt julgeoleku vanemametniku korraldatud täiendkoolitust.

5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusele 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (3).

Artikkel 12

Valveteenistus

EUCAP NESTORi jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 13

Rahastamiskord

1.   EUCAP NESTORi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma esimeseks 12 kuuks pärast käesoleva otsuse jõustumist on 22 880 000 eurot. Järgnevateks ajavahemikeks määratava lähtesumma otsustab nõukogu.

2.   Kõiki kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele.

3.   Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikide, osalevate kolmandate riikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses EUCAP NESTORi varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

4.   Rahastamisel võetakse arvesse EUCAP NESTORi operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

5.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

6.   Kulud on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 14

Liidu reageerimise ja koordineerimise järjepidevus

1.   Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise järjepidevuse kogu liidu välistegevusega, sealhulgas ka liidu arenguprogrammidega.

2.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös samas piirkonnas asuvate liidu delegatsioonidega, et tagada Aafrika Sarve piirkonnas teostatava liidu tegevuse järjepidevus.

3.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd liidu ja liikmesriikide missioonide juhtidega kõnealuses piirkonnas.

4.   Missiooni juht teeb koostööd teiste piirkonnas viibivate rahvusvaheliste osalejatega, eelkõige ÜRO Somaalia asjade poliitilise bürooga, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga, ÜRO arenguprogrammiga ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga.

5.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd operatsiooniga EUNAVFOR Atalanta, Somaalia julgeolekujõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise missiooniga (EUTM Somalia), merendusalase julgeolekuprojektiga ning kriitilise tähtsusega mereteede programmiga.

Artikkel 15

Teabe ja dokumentide avaldamine

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt EUCAP NESTORi vajadustele EUCAP NESTORi läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

2.   Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL ÜROle ning Aafrika Liidule vastavalt EUCAP NESTORi vajadustele EUCAP NESTORi läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning ÜRO ja Aafrika Liidu pädevate asutuste vahel.

3.   Konkreetse ja kiireloomulise operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL vastuvõtjariigile EUCAP NESTORi läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.

4.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud EUCAP NESTORi käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus (4).

5.   Kõrge esindaja võib lõigetes 1 kuni 4 nimetatud volitused ning samuti volituse sõlmida lõigetes 2 ja 3 nimetatud kokkuleppeid delegeerida oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja/või missiooni juhile.

Artikkel 16

Jõustumine ja kestvus

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 24 kuu jooksul.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 327, 9.12.2011, lk 62.

(2)  ELT L 89, 27.3.2012, lk 66.

(3)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(4)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/44


NÕUKOGU OTSUS 2012/390/ÜVJP,

16. juuli 2012,

millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 20. oktoobril 2011 vastu otsuse 2011/697/ÜVJP (1), millega nimetati Gary QUINCE Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Aafrika Liitu (AL). ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2012.

(2)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra.

(3)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Gary QUINCE’i volitusi ELi eriesindajana ALis kuni 30. juunini 2013. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal nii otsustab.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu kindlaks määratud üldistel strateegilistel eesmärkidel, et toetada Aafrika jõupingutusi rahumeelse, demokraatliku ja jõuka tuleviku loomisel, vastavalt ELi–Aafrika ühisstrateegias sätestatule. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)

liidu poliitilise dialoogi ja ALiga loodud laiemate suhete tõhustamine;

b)

liidu ja ALi partnerluse tugevdamine kõigis ELi–Aafrika ühisstrateegias esitatud valdkondades, aidates kaasa ELi–Aafrika ühisstrateegia arendamisele ja rakendamisele koostöös ALiga, austades Aafrika isevastutuse põhimõtet ja tehes kooskõlastatult mitmepoolsete partneritega tihedamat koostööd Aafrika esindajatega mitmepoolsetel foorumitel;

c)

koostöö ALiga ja ALile abi osutamine, toetades institutsioonilist arengut ja tugevdades liidu ja ALi institutsioonide suhteid, sealhulgas arenguabi kaudu, et edendada järgmisi valdkondi:

rahu ja julgeolek: näha ette, hoida ära, ohjata, vahendada ja lahendada konflikte, toetada jõupingutusi rahu ja stabiilsuse edendamisel ning toetada konfliktijärgset ülesehitustööd;

inimõigused ja valitsemistava: edendada ja kaitsta inimõigusi; edendada põhivabadusi ja õigusriigi austamist; toetada poliitilise dialoogi ning finants- ja tehnilise abi kaudu Aafrika jõupingutusi valitsemistava seirel ja parandamisel; toetada osalusdemokraatia ja vastutuse suurendamist; toetada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning täiendavalt edendada jõupingutusi käsitlemaks laste ja relvastatud konfliktide teema kõiki aspekte;

jätkusuutlik majanduskasv, piirkondlik integratsioon ja kaubandus: toetada jõupingutusi seoses vastastikuse ühendusega ning hõlbustada inimeste juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile, energiale ning infotehnoloogiale; edendada stabiilse, tõhusa ja õiguslikult ühtlustatud ettevõtluskeskkonna tekkimist; aidata Aafrikal integreeruda maailma kaubandussüsteemi, aidata Aafrika riikidel täita liidu eeskirju ja norme; toetada Aafrikat kliimamuutuse mõju tõrjumisel;

investeerimine inimestesse: toetada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse, tervise, toiduga kindlustatuse ja hariduse valdkonnas; edendada vahetusprogramme, ülikoolide ja tippkeskuste võrgustikke, tegeleda rände algpõhjustega.

Lisaks sellele on ELi eriesindajal juhtroll Aafrika ja liidu vahelise strateegilise partnerluse arendamisele ja tugevdamisele suunatud Aafrika–ELi ühisstrateegia rakendamisel.

Artikkel 3

Volitused

Artiklis 2 osutatud eesmärkide ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) / ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP) seotud aspektide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

tugevdada liidu üldist mõju Addis Abebas ALi ja selle komisjoniga peetavas dialoogis mitmetes liidu ja ALi suhetega hõlmatud ÜVJP/EJKPga seotud küsimustes, eelkõige rahu- ja julgeolekupartnerlus ning toetus Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri kasutuselevõtmisele, ning seda dialoogi koordineerida;

b)

tagada piisaval tasemel poliitiline esindatus, mis kajastaks liidu tähtsust Aafrika Liidu poliitilise, finants- ja institutsioonilise koostöö partnerina ning selle partnerluse märkimisväärsed arengud, mille tingis ALi olulisemaks muutuv poliitiline roll maailmas;

c)

juhul kui nõukogu teeb sellise otsuse, esindada liidu seisukohti ja poliitikaid, kui ALil on oluline roll kriisiolukordades, mille jaoks ELi eriesindajat ei ole nimetatud;

d)

aidata saavutada liidu poliitikate ja tegevuse paremat sidusust, järjepidevust ja koordineeritust ALi suunal ning anda panus laiema partnerite rühma koordineerimise tõhustamisse ning selle ja Aafrika Liidu vahelistesse suhetesse;

e)

aidata kaasa ALi seisukohast olulise liidu inimõigusi käsitleva poliitika (sh ELi suunised inimõiguste kohta, eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut) rakendamisele.

f)

jälgida tähelepanelikult ja anda aru kõikidest asjakohastest arengutest Aafrika Liidu tasemel;

g)

säilitada tihedad kontaktid ALi komisjoni, teiste ALi asutuste, ALi juures asuvate Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide ja ALi liikmesriikide esindustega;

h)

hõlbustada suhteid ja koostööd ALi ja Aafrika allpiirkondlike organisatsioonide vahel, eelkõige neis valdkondades, mida liit toetab;

i)

nõustada ja toetada ALi tema taotluse korral valdkondades, mis on sätestatud ELi–Aafrika ühisstrateegias;

j)

nõustada ja toetada ALi tema taotluse korral kriisiohjevõime ülesehitamisel;

k)

ülesannete selge jaotuse alusel koordineerida ja toetada ELi eriesindajate tegevust, kel on volitused ALi liikmesriikides või piirkondades tegutsemiseks; ja

l)

säilitada tihedad kontaktid ja edendada koordineeritust Addis Abebas asuvate peamiste ALi rahvusvaheliste partneritega, eelkõige ÜROga, kuid ka valitsusväliste osalejatega, liidu ja ALi partnerlusega hõlmatud ÜVJP/ÜJKP küsimustes.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2012 kuni 30. juuni 2013 ette nähtud lähtesumma on XXX eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Selliselt lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas ELi liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete ülesannete läbiviimiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva osapoolega või vastuvõtvate osapooltega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusega 2011/292/EÜ (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest. (2)

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad kõnealuses piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette missioonile eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette situatsiooniplaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)

tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb Euroopa välisteenistuse poolt missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitab nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, komisjonile ja kõrgele esindajale kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruannete esitamine

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka töörühmadele. Korrapärased kirjalikud aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib kõrge esindaja või poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel esitada aruandeid välisasjade nõukogule.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja edendab üldist liidu poliitilist koordineerimist ning aitab tagada, et kõiki kohapeal asuvaid liidu vahendeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevusi kooskõlastatakse komisjoni ning vajaduse korral piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2.   Kohapeal toimub tihe koostöö ELi delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile 2012. aasta detsembri lõpus eduaruande ning volituste lõppemisel täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 276, 21.10.2011, lk 46.

(2)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/47


NÕUKOGU OTSUS 2012/391/ÜVJP,

16. juuli 2012,

millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2010 vastu otsuse 2010/279/ÜVJP, (1) millega pikendatakse EUPOL AFGHANISTANi kuni 31. maini 2013.

(2)

Praegune lähtesumma katab ajavahemiku kuni 31. juulini 2012.

(3)

Otsust 2010/279/ÜVJP tuleks seetõttu muuta, et lisada lähtesumma ajavahemikuks 1. august 2012 kuni 31. mai 2013,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/279/ÜVJP artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Finantskord

1.   EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks kuni 31. juulini 2011 ettenähtud lähtesumma on 54 600 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks 1. augustist 2011 kuni 31. juulini 2012 ette nähtud lähtesumma on 60 500 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks 1. augustist 2012 kuni 31. maini 2013 ette nähtud lähtesumma on 56 870 000 eurot.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele.

3.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

4.   Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni heakskiidu korral sõlmida tehnilisi kokkuleppeid piirkondliku staabi/ülesehitusrühma juhtriikidega ja Afganistani saadetud rahvusvaheliste osalejatega missioonile varustuse ja ruumide andmise ning teenuste osutamise kohta, eelkõige kui seda nõuab julgeolekuolukord.

5.   Rahastamiskorras võetakse arvesse EUPOL AFGHANISTANi operatiivvajadusi, sealhulgas varustuse ühilduvust ja rühmade koostalitusvõimet, ning arvestatakse personali saatmist piirkondlikesse staapidesse ja piirkondlikesse ülesehitusrühmadesse.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 123, 19.5.2010, lk 4.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/48


NÕUKOGU OTSUS 2012/392/ÜVJP,

16. juuli 2012,

mis käsitleb Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu tervitas 21. märtsil 2012. aastal Saheli julgeolekut ja arengut käsitlevat Euroopa Liidu strateegiat, rõhutades, et Saheli piirkonna turvalisuse suurendamine ja arengu parandamine on liidu pikaaegne huvi. Viimasel ajal on terroriaktide hoogustumine ja Liibüa konflikti tagajärjed teravdanud vajadust kaitsta liidu kodanikke ja huve selles piirkonnas ning takistada nimetatud ohtude levimist liitu, aidates samal ajal vähendada julgeolekuohte piirkonnas.

(2)

Nõukogu kiitis 23. märtsil 2012 heaks kriisiohjamise kontseptsiooni võimaliku ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviilmissiooni jaoks Sahelis.

(3)

Nigeri peaminister edastas 1. juunil 2012 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale („kõrge esindaja”) seoses kavandatava ÜJKP missiooniga kutse, milles tervitatakse liidu ÜJKP missiooni lähetamist Nigerisse eesmärgiga tugevdada riigi julgeolekujõudude võimekust eelkõige selleks, et tõhusalt, sidusalt ja koordineeritult võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

(4)

EUCAP SAHEL Nigeri jaoks tuleks aktiveerida valveteenistus.

(5)

EUCAP SAHEL Niger viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

EL käivitab käesolevaga Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP SAHEL Niger), et toetada Nigeri julgeolekuvaldkonna osalejate võimekuse suurendamist võitlemisel terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

Artikkel 2

Eesmärgid

1.   Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva Euroopa Liidu strateegia rakendamise kontekstis on missiooni EUCAP Sahel Niger eesmärgiks võimaldada Nigeri ametivõimudel rakendada oma julgeoleku- ja arengustrateegia julgeolekumõõdet ning samuti parandada piirkondlikku koordineerimist ühiste julgeolekuprobleemide lahendamise valdkonnas. Eelkõige on missiooni EUCAP Sahel Niger eesmärgiks aidata kaasa erinevaid terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega võitlevaid Nigeri julgeolekuvaldkonna osalejaid ühendava tervikliku, valdkonnaülese, sidusa, jätkusuutliku ja inimõigustel põhineva lähenemisviisi väljatöötamisele.

Artikkel 3

Ülesanded

1.   Artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks teeb EUCAP SAHEL Niger järgmist:

a)

nõustab ja abistab Nigerit riigi julgeoleku- ja arengustrateegia julgeolekumõõtme rakendamisel riigi tasandil, täiendades teiste osalejate panust,

b)

toetab terviklikku piirkondlikku ja rahvusvahelist kooskõlastamist võitlemisel terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega,

c)

tugevdab õigusriiki, arendades kriminaaluurimise alast suutlikkust, ning töötab välja ja rakendab sobivaid koolituskavasid selles kontekstis:

d)

toetab Nigeri julgeolekujõudude jätkusuutlikkuse arendamist,

e)

aitab kaasa julgeoleku valdkonna projektide määratlemisele, kavandamisele ja rakendamisele.

2.   Missioon EUCAP SAHEL Niger keskendub esialgu lõikes 1 osutatud tegevustele, mis aitavad kaasa kontrolli parandamisele Nigeri territooriumi üle, sealhulgas kontrolli parandamisele koordineerimisel Nigeri relvajõududega.

3.   Missioon EUCAP SAHEL Niger ei vii ellu täidesaatvaid ülesandeid.

Artikkel 4

Käsuliin ja struktuur

1.   EUCAP SAHEL Nigeril on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2.   EUCAP SAHEL Nigeri peakorter asub Niameys.

3.   EUCAP SAHEL Nigeri struktuur on järgmine:

a)

missiooni juht;

b)

planeerimis- ja operatsioonide üksus, sealhulgas piirkondlikud kontaktametnikud;

c)

missiooni tugiüksus;

d)

aruandluse, julgeoleku, analüüsi ja nõustamise ning avalikkuse teavitamise rühm;

e)

toetusüksus Brüsselis.

4.   Missioonil EUCAP SAHEL Niger on projektiüksus projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks. Missiooniga EUCAP SAHEL Niger seotud valdkondades ja selle eesmärkide toetamiseks võib EUCAP SAHEL Niger vajaduse korral kooskõlastada ja toetada liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel läbiviidavaid projekte ja anda nendega seoses nõu.

Artikkel 5

Tsiviiloperatsiooni ülem

1.   Tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse direktor on EUCAP SAHEL Nigeri tsiviiloperatsiooni ülem.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib EUCAP SAHEL Nigeri strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab operatsioonide läbiviimisel nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil antud asjakohaste juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab kõrge esindaja kaudu aru nõukogule.

5.   Kogu lähetatud isikkoosseis jääb kooskõlas liikmesriigi eeskirjadega asjaomase lähetajariigi asutuste või liidu institutsiooni või Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) täieliku käsuõiguse alla. Nimetatud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

6.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

7.   Vajaduse korral konsulteerivad tsiviiloperatsiooni ülem ja liidu delegatsiooni juht Niameys üksteisega.

Artikkel 6

Missiooni juht

1.   Missiooni juht vastutab EUCAP SAHEL Nigeri eest ja juhib seda kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

2.   Missiooni juht juhib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas EUCAP SAHEL Nigeri käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3.   Missiooni juht annab EUCAP SAHEL Nigeri kogu isikkoosseisule ning käesoleval juhul ka toetusüksusele Brüsselis ja piirkondlikele kontaktametnikele juhiseid EUCAP SAHEL Nigeri tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades selle koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisel tasandil antud juhiseid järgides.

4.   Missiooni juht vastutab EUCAP SAHEL Nigeri eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5.   Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased riigiasutused kooskõlas liikmesriigi eeskirjadega, liidu institutsioonid või EEAS.

6.   Missiooni juht esindab EUCAP SAHEL Nigeri operatsioonide piirkonnas ning tagab EUCAP SAHEL Nigeri asjakohase nähtavuse.

7.   Missiooni juht koordineerib vajaduse korral oma tegevust teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, ELi delegatsiooni juhilt Nigeris kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid.

8.   Missiooni juht on projektiüksuse raames volitatud kasutama liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist toetust, et teostada projekte, mille puhul on leitud, et need täiendavad järjekindlal moel EUCAP SAHEL Nigeri teisi tegevusi, ning ta võib seda teha kahel konkreetsel juhul:

a)

kui asjaomane projekt on ette nähtud käesoleva otsuse eelarvemõju käsitlevas selgituses või

b)

asjaomane projekt lisatakse eelarvemõju käsitlevasse selgitusse missiooni juhi taotlusel EUCAP SAHEL Nigeri käigus.

Sel juhul sõlmib missiooni juht asjaomaste riikidega kokkuleppe, millega reguleeritakse eelkõige erikorda seoses kolmandate osapoolte esitatud kaebuste lahendamisega, mis puudutavad kahju, mida missiooni juht on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega toetavate riikide poolt talle kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamisel.

Ühelgi juhul ei või toetavad riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks missiooni juhi tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

Artikkel 7

Isikkoosseis

1.   EUCAP SAHEL Niger koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või EEASi lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik või liidu institutsioon või EEAS katab oma isikkoosseisu lähetamisega seotud kulud, sealhulgas sõidukulud lähetuse asukohta ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja toetused, välja arvatud päevaraha.

2.   Isikkoosseisu liikme lähetanud liikmesriik, liidu institutsioon või EEAS vastutab vastavalt kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatud isikkoosseisu liige või käib see tema kohta.

3.   EUCAP SAHEL Niger võtab lepingulisel alusel tööle rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid, kui liikmesriikide lähetatud personal ei taga nõutavate ülesannete täitmist. Erandkorras võib põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikides ei ole kvalifitseeritud kandidaate, võtta vajaduse korral lepingulisel alusel tööle osalevate kolmandate riikide kodanikke.

4.   Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töölevõtmise tingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse missiooni juhi ja isikkoosseisu liikmete vahelistes lepingutes.

Artikkel 8

EUCAP SAHEL Nigeri ja selle isikkoosseisu staatus

EUCAP SAHEL Nigeri ja selle isikkoosseisu staatus, sealhulgas asjakohasel juhul privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUCAP SAHEL Nigeri läbiviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku ELi lepingu artikli 37 alusel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras.

Artikkel 9

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUCAP SAHEL Nigeri poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema sel eesmärgil asjakohaseid otsuseid kooskõlas ELi lepingu artikli 38 kolmanda lõiguga. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning teha muudatusi operatsiooni laiendatud kontseptsioonis ja operatsiooni plaanis. EUCAP SAHEL Nigeri eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vastavalt vajadusele aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja tema ühtset institutsioonilist raamistikku, võib kolmandaid riike kutsuda üles panustama EUCAP SAHEL Nigeri tingimusel, et nad katavad oma isikkoosseisu lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, täieulatusliku üldkindlustuse, päevarahad ja sõidukulud Nigerisse ning sealt tagasi, ning annavad vastavalt vajadusele oma panuse EUCAP SAHEL Nigeri jooksvate kulude katmiseks.

2.   EUCAP SAHEL Nigeri panustavatel kolmandatel riikidel on EUCAP SAHEL Nigeri igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama panustajate komitee.

4.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 alusel, ning vajaduse korral täiendavate tehniliste kokkulepetega. Kui EL ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse EUCAP SAHEL Nigeri raames kõnealuse lepingu sätteid.

Artikkel 11

Julgeolek

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUCAP SAHEL Nigeri poolt kooskõlas artikliga 5.

2.   Missiooni juht vastutab EUCAP SAHEL Nigeri julgeoleku ning nende minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest, mida kohaldatakse EUCAP SAHEL Nigeri suhtes kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut, ja seda täiendavate dokumentidega.

3.   Missiooni juhti abistab missiooni julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab tihedat ametialast kontakti ka Euroopa välisteenistusega.

4.   EUCAP SAHEL Nigeri isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Samuti saab isikkoosseis EUCAP SAHEL Nigeri toimumiskohas regulaarselt julgeolekuametniku korraldatud täiendkoolitust.

5.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusele 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (1).

Artikkel 12

Valveteenistus

EUCAP SAHEL Nigeri jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 13

Rahastamiskord

1.   EUCAP SAHEL Nigeri tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma esimeseks 12 kuuks on 8 700 000 eurot. Järgnevateks ajavahemikeks määratava lähtesumma otsustab nõukogu.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele.

3.   Osalevate kolmandate riikide ning vastuvõtja- ja naaberriikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikide, osalevate kolmandate riikide ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses EUCAP SAHEL Nigerile varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

4.   Rahastamisel võetakse arvesse EUCAP SAHEL Nigeri operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja meeskondade koostalitlusvõimet.

5.   Missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

6.   EUCAP SAHEL Nigeriga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 14

Liidu reageerimise ja koordineerimise järjepidevus

1.   Kõrge esindaja tagab, et käesolevat otsust rakendatakse kooskõlas liidu kogu välistegevusega, sealhulgas liidu arenguprogrammidega.

2.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, tegutseb missiooni juht tihedas koostöös liidu delegatsiooniga Niameys, et tagada Nigeris läbiviidava liidu tegevuse järjepidevus.

3.   Missiooni juht teeb tihedat koostööd Nigeris esindatud liikmesriikidega.

Artikkel 15

Teabe avaldamine

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUCAP SAHEL Nigeri vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL”.

2.   Spetsiifilise ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL vastuvõtjariigile EUCAP SAHEL Nigeri läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.

3.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud EUCAP SAHEL Nigeri käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (2) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

4.   Kõrge esindaja võib delegeerida lõigetes 1–3 osutatud volitused ning samuti volituse sõlmida lõikes 2 osutatud kokkuleppeid oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja/või missiooni juhile.

Artikkel 16

Jõustumine ja kestus

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse 24 kuu jooksul.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(2)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/52


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2012/393/ÜVJP,

16. juuli 2012,

millega rakendatakse otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 1. augusti 2011. aasta otsust 2011/486/ÜVJP, milles käsitletakse teatavate isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis (1), eriti selle artiklit 5 ja artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 1. augustil 2011 vastu otsuse 2011/486/ÜVJP.

(2)

Vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1988 (2011) punktile 30 loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee otsustas 11. juunil 2012 jätta kaks isikut välja isikute, rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetelust, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(3)

Kõnealune komitee otsustas 27. juunil 2012 lisada ühe isiku rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetellu, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(4)

Samuti lisas kõnealune komitee 28. juunil 2012 veel kaks isikut ja kaks üksust rühmituste, ettevõtjate ja üksuste loetellu, kelle suhtes kehtivad piiravad meetmed.

(5)

Otsuse 2011/486/ÜVJP lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse I lisas esitatud isikute ja üksuste kanded lisatakse otsuse 2011/486/ÜVJP lisasse.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse II lisas loetletud isikute kanded jäetakse otsuse 2011/486/ÜVJP lisast välja.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 16. juuli 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

S. ALETRARIS


(1)  ELT L 199, 2.8.2011, lk 57.


I LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD KANDED

A.   Talibaniga seotud isikud

1)

Bakht Gul (teise nimega a) Bakhta Gul b) Bakht Gul Bahar c) Shuqib) Sünniaeg: 1980. Sünnikoht: Aki küla, Zadrani ringkond, Paktia provints, Afganistan. Kodakondsus: Afganistan. Aadress: Miram Shah, Põhja-Waziristani piirkond, Föderaalselt Hallatavad Hõimualad, Pakistan. Muu teave: a) Badruddin Haqqani assistent kommunikatsiooni alal; b) koordineerib Haqqani mässuliste, välismaa võitlejate ja relvade liikumist Afganistani ja Pakistani piirialal. c) kuulub Zadrani hõimu. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 27.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Bakht Gul on olnud Haqqani võrgustiku peamine kommunikatsiooniametnik vähemalt aastast 2009, kui tema eelkäija vahistati Afganistanis. Alates 2011. aastast allub Gul otse Haqqani võrgustiku kõrgemale juhile Badruddin Haqqanile ja on vahendanud kontakte viimasega. Guli ülesanded hõlmavad Afganistanis asuvate väejuhtide aruannete edastamist Haqqani võrgustiku kõrgematele juhtidele, Talibani meediaametnikele ja Afganistanis tegutsevatele õiguspärastele meediaväljaannetele. Samuti teeb Gul Haqqani võrgustiku ametnikega koostööd, et koordineerida Haqqani mässuliste, välismaa võitlejate ja relvade liikumist Afganistani ja Pakistani piirialal ning Ida-Afganistanis. Alates 2010. aastast edastab Gul Badruddin Haqqani tegevuskäske Afganistanis asuvatele võitlejatele. 2009. aasta lõpus edastas Gul raha Miriam Shah’ ja Afganistani vahel reisivatele Haqqani võrgustiku alama astme väejuhtidele.

2)

Abdul Satar Abdul Manan (teise nimega a) Haji Abdul Sattar Barakzai b) Haji Abdul Satar c) Haji Satar Barakzai d) Abdulasatta)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: a) Mirmandaw küla, Nahr-e Saraji ringkond, Helmandi provints, Afganistan; b) Mirmandaw küla, Gereshki ringkond, Helmandi provints, Afganistan; c) Qilla Abdullah, Belutšistani provints, Pakistan. Passi number: AM5421691 (Pakistani pass, kaotab kehtivuse 11. augustil 2013). Riiklik isikukood: a) Pakistani riiklik isikukood 5420250161699; b) Afganistani riiklik isikukood 585629. Aadress: a) Kachray Road, Pashtunabad, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) Nasrullah Khan Chowk, Pashtunabad Area, Baluchistan Province, Pakistan; c) Chaman, Baluchistani Province, Pakistan; d) Abdul Satar Food Shop, Ayno Mina 0093, Kandahar Province, Afganistan. Muu teave: a) ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik; b) seotud ka Khairullah Barakzaiga; c) kuulub Barakzai hõimu; d) isa nimi on hadži ‘Abd-al-Manaf. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Abdul Satar Abdul Manan on ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik ja -käitaja. Satar ja Khairullah Barakzai Khudai Nazar on ühiselt omanud ja käitanud HKHS nime all tuntud mitteametlikku rahaülekannete süsteemi (hawala) Afganistanis, Pakistanis ja Dubais, ning juhtinud HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani piirialal. 2009. aasta lõpus olid Satar ja Khairullah HKHSi osanikud võrdsetes osades. HKHSi asutas Satar ja kliendid kasutasid HKHSi osaliselt Satari ja Khairullah’ tuntud nimede tõttu. Satar on Talibanile annetanud tuhandeid dollareid, et toetada Talibani tegevust Afganistanis, ning jaganud vahendeid tema hawalat kasutavatele Talibani liikmetele. 2010. aastal andis Satar Talibanile finantsabi ning on võimalik, et üks Talibani väejuht ja temaga seotud isikud kandsid mässuliste toetuseks Satari kaudu üle tuhandeid dollareid. 2009. aasta lõpus võttis Satar vastu Talibani kõrgemaid liikmeid, eraldas tuhandeid dollareid Talibani võitluse toetamiseks koalitsioonijõududega Afganistani Helmandi provintsi Nad’Ali piirkonnas asuvas Marjah’s, ning aitas Marjah’sse transportida ühte Talibani liiget. 2008. aastal kogusid Satar ja Khairullah annetajatelt raha ning edastasid selle oma hawala kaudu Talibanile.

3)

Khairullah Barakzai Khudai Nazar (teise nimega a) hadži Khairullah b) hadži Khair Ullah c) hadži Kheirullah d) hadži Karimullah e) hadži Khair Mohammad)

Tiitel: hadži. Sünniaeg: 1965. Sünnikoht: a) Zumbaleh küla, Nahr-e Saraj piirkond, Helmandi provints, Afganistan; b) Mirmandaw küla, Girishki piirkond, Helmandi provints, Afganistan; c) Qilla Abdullah, Belutšistani provints, Pakistan. Passi number: BP4199631 (Pakistani pass, kaotab kehtivuse 25. juunil 2014). Riiklik isikukood: Pakistani riiklik isikukood 5440005229635. Aadress: Abdul Manan Chowk, Pashtunabad, Quetta, Baluchistan Province. Muu teave: a) ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange kaasomanik; b) seotud Abdul Satar Abdul Mananiga; c) kuulub Barakzai hõimu; d) isa nimi on hadži ‘Khudai Nazar; e) isa teine nimi on Nazar Mohammad. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Khairullah Barakzai Khudai Nazar on ettevõtte Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange (HKHS) kaasomanik ja -käitaja. 2009. aasta lõpus olid Khairullah ja Abdul Satar Abdul Manan HKHSi osanikud võrdsetes osades. Nad käitasid koos HKHS nime all tuntud hawalaid Afganistanis, Pakistanis ja Dubais, ning juhtisid HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani piirialal. 2010. aasta algul oli Khairullah HKHSi Kabuli filiaali juhataja. 2010. aastal oli Khairullah Talibani kõrgemat juhtkonda esindav hawalapidaja ning andis Talibanile finantsabi. Khairullah andis koos oma äripartneri Satariga Talibanile tuhandeid dollareid, et toetada Talibani tegevust Afganistanis. 2008. aastal kogusid Khairullah ja Satar annetajatelt raha ning edastasid selle oma hawala kaudu Talibanile.

B.   Talibaniga seostatud üksused ning muud rühmitused ja ettevõtjad

1)

Haji Khairullah Haji Sattar Money Exhange (teise nimega a) Haji Khairullah-Haji Sattar Sarafi; b) Haji Khairullah and Abdul Sattar and Company; c) Haji Khairullah Money Exchange; d) Haji Khair Ullah Money Service; e) Haji Salam Hawala; f) Haji Hakim Hawala; g) Haji Alim Hawala)

Aadress: a) filiaal nr 1: i) Chohar Mir Road, Kandahari Bazaar, Quetta City, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Room no 1, Abdul Sattar Plaza, Hafiz Saleem Street, Munsafi Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iii) Shop no 3, Dr. Bano Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iv) Office no 3, Near Fatima Jinnah Road, Dr. Bano Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; v) Kachara Road, Nasrullah Khan Chowk, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; vi) Wazir Mohammad Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) filiaal nr 2: Peshawar, Khyber Paktunkhwa Province, Pakistan; c) filiaal nr 3: Moishah Chowk Road, Lahore, Punjab Province, Pakistan; d) filiaal nr 4: Karachi, Sindh Province, Pakistan; e) filiaal nr 5: i) Larran Road no 2, Chaman, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Chaman Central Bazaar, Chaman, Baluchistan Province, Pakistan; f) filiaal nr 6: i) Shop no 237, Shah Zada Market (teise nimega Sarai Shahzada), Kabul, Afganistan; ii) Shop no 257, 3rd Floor, Shah Zada Market (teise nimega Sarai Shahzada), Kabul, Afganistan; g) filiaal nr 7: i) Shops no 21, 22, 2nd Floor, Kandahar City Sarafi Market, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; ii) New Sarafi Market, 2nd Floor, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; iii) Safi Market, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; h) filiaal nr 8: Gereshk City, Nahr-e Saraj District, Helmand Province, Afganistan; i) filiaal nr 9: i) Lashkar Gah Bazaar, Lashkar Gah, Lashkar Gah District, Helmand Province, Afganistan; ii) Haji Ghulam Nabi Market, 2nd Floor, Lashkar Gah District, Helmand Province, Afganistan; j) filiaal nr 10: i) Suite no 196–197, 3rd Floor, Khorasan Market, Herat City, Herat Province, Afganistan; ii) Khorasan Market, Shahre Naw, District 5, Herat City, Herat Province, Afganistan; k) filiaal nr 11: i) Sarafi Market, Zaranj District, Nimroz Province, Afganistan; ii) Ansari Market, 2nd Floor, Nimroz Province, Afganistan; l) filiaal nr 12: Sarafi Market, Wesh, Spin Boldak District, Afganistan; m) filiaal nr 13: Sarafi Market, Farah, Afganistan; n) filiaal nr 14: Dubai, Araabia Ühendemiraadid; o) filiaal nr 15: Zahedan, Iraan; p) filiaal nr 16: Zabul, Iraan. Maksuregistri ja litsentsi nr: a) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 1774308; b) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 0980338; c) Pakistani riiklik maksuregistri nr: 3187777; d) Afganistani rahateenuste osutaja litsentsi nr: 044. Muu teave: a) Talibani juhtkond kasutas Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange'i alates 2011. aastast rahaülekanneteks Talibani väejuhtidele, et rahastada võitlejaid ja operatsioone Afganistanis. b) Seotud Abdul Sattar Abdul Manani ja Khairullah Barakzai Khudai Nazariga. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Haji Khairullah Haji Sattar Money Exchange (HKHS) kaasomanikud on Abdul Satar Abdul Manan ja Khairullah Barakzai Khudai Nazar. Satar ja Khairullah on ühiselt tegelenud rahavahetusega Afganistanis, Pakistanis ja Araabia Ühendemiraatides Dubais. Talibani juhid on kasutanud HKHSi raha toimetamiseks Talibani varikuberneridele ja väejuhtidele ning mitteametlike rahaülekannete (hawala) saamiseks Talibanile. Alates 2011. aastast tegi Talibani juhtkond HKHSi kaudu rahaülekandeid Talibani väejuhtidele Afganistanis. 2011. aasta lõpus kasutati HKHSi filiaali Lashkar Gahis (Helmandi provints, Afganistan) raha saatmiseks Helmandi provintsi Talibani varikubernerile. 2011. aasta keskel kasutas üks Talibani väejuht HKHSi filiaali Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal võitlejate ja operatsioonide rahastamiseks Afganistanis. Pärast seda, kui Taliban hoiustas suure summa raha kõnealuses HKHSi filiaalis, oli Talibani väejuhtidel juurdepääs rahale iga HKHSi filiaali kaudu. Talibani liikmed kasutasid HKHSi 2010. aastal ülekanneteks Afganistani mitteametlikule rahaülekannete süsteemile (hawala), mille kaudu operatsioonide juhid rahale juurde pääsesid. 2009. aasta lõpus korraldas Lashkar Gahis paikneva HKHSi filiaali juhataja Talibani rahade liikumist HKHSi kaudu.

2)

Roshan Money Exchange (teise nimega a) Roshan Sarafi; b) Roshan Trading Company; c) Rushaan Trading Company; d) Roshan Shirkat; e) Maulawi Ahmed Shah Hawala; f) Mullah Ahmed Shah Hawala; g) Haji Ahmad Shah Hawala; h) Ahmad Shah Hawala)

Aadress: a) filiaal nr 1: i) Shop no 1584, Furqan (teise nimega Fahr Khan) Center, Chalhor Mal Road,Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; ii) Flat no 4, Furqan Center, Jamaluddin Afghani Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iii) Office no 4, 2nd Floor, Muslim Plaza Building, Doctor Banu Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; iv) Cholmon Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; v) Munsafi Road, Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; vi) Shop no 1, 1st Floor, Kadari Place, Abdul Samad Khan Street (next to Fatima Jena Road), Quetta, Baluchistan Province, Pakistan; b) filiaal nr 2: i) Safar Bazaar, Garmser District, Helmand Province, Afganistan; ii) Main Bazaar, Safar, Helmand Province, Afganistan; c) filiaal nr 3: i) Haji Ghulam Nabi Market, Lashkar Gah, Helmand Province, Afganistan; ii) Money Exchange Market, Lashkar Gah, Helmand Province, Afganistan; iii) Lashkar Gah Bazaar, Helmand Province, Afganistan; d) filiaal nr 4: Hazar Joft, Garmser District, Helmand Province, Afganistan; e) filiaal nr 5: Ismat Bazaar, Marjah District, Helmand Province, Afganistan; e) filiaal nr 6: Zaranj, Nimruz Province, Afganistan; f) filiaal nr 7: i) Suite no 8, 4th Floor, Sarafi Market, District no 1, Kandahar City, Kandahar Province, Afganistan; ii) Shop no 25, 5th Floor, Sarafi Market, Kandahar City, Kandahar District, Kandahar Province, Afganistan; g) filiaal nr 8: Lakri City, Helmand Province, Afganistan; h) filiaal nr 9: Gerd-e-Jangal, Chaghi District, Baluchistan Province, Pakistan; i) filiaal nr 10: Chaghi, Chaghi District, Baluchistan Province, Pakistan; j) filiaal nr 11: Aziz Market, in front of Azizi Bank, Waish Border, Spin Boldak District, Kandahar Province, Afganistan. Muu teave: Roshan Money Exchange hoiustab ja edastab rahalisi vahendeid Talibani sõjaliste operatsioonide ja uimastikaubanduse toetamiseks Afganistanis. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29.6.2012.

Täiendav teave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Roshan Money Exchange (RMX) hoiustab ja edastab rahalisi vahendeid Talibani sõjaliste operatsioonide ja Talibani rolli toetamiseks Afganistani uimastikaubanduses. RMX on üks peamisi mitteametlike rahaülekannete tegemise süsteeme (hawala), mida Talibani liikmed kasutavad Helmandi provintsis alates 2011. aastast. 2011. aastal võttis üks Talibani juhtkonna liikmetest Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist välja mitusada tuhat dollarit, mis jagati Talibani varikuberneridele provintsides. Talibani 2011. aasta kevadpealetungi rahastamiseks saatis Helmandi provintsi varikuberner RMXile mitusada tuhat dollarit. 2011. aastal sai üks Talibani liige RMXist kümneid tuhandeid dollareid sõjaliste operatsioonide toetamiseks. Samuti oli Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevas RMXi filiaalis ühe Talibani väejuhi jaoks hoiul mitukümmend tuhat dollarit. 2010. aastal kasutas üks Helmandi provintsi Talibani varikuberneri nimel tegutsenud Talibani liige RMXi tuhandete dollarite saatmiseks Afganistani ja Pakistani vahelisse piirialasse. Helmandi provintsis Lashkar Gahis asuvat RMXi filiaali on Taliban kasutanud kohalike operatsioonide jaoks mõeldud rahaülekanneteks. 2011. aastal kasutas üks Talibani aseväejuht Lashkar Gahis paiknevat RMXi filiaali kümnete tuhandete dollarite ülekandmiseks Talibani väejuhile. Taliban saatis Lashkar Gahis paiknevale RMXi filiaalile Talibani väejuhtidele jagamiseks mõeldud summasid ka 2010. aastal. Samal aastal kasutas üks Helmandi provintsi Talibani varikuberneri nimel tegutsenud Talibani liige RMXi kümnete tuhandete dollarite saatmiseks Afganistani Helmandi ja Herati provintsi. 2009. aastal võttis üks kõrge Talibani esindaja Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist välja mitusada tuhat dollarit, et rahastada Talibani sõjalisi operatsioone Afganistanis.

RMXi saadetud raha pärines Iraanist. 2008. aastal kasutas üks Talibani juhte RMXi kümnete tuhandete dollarite ülekandmiseks Pakistanist Afganistani. Taliban kasutab RMXi ka toetamaks oma rolli Afganistani uimastikaubanduses. 2011. aastal saatsid Talibani ametnikud, sealhulgas Helmandi provintsi varikuberner, Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevast RMXi filiaalist sadu tuhandeid dollareid Afganistani mitteametlike rahaülekannete tegemise süsteemi (hawala), et osta Talibani ametnike nimel uimasteid. Samal aastal andis üks Talibani ametnik Helmandi provintsi Talibani väejuhtidele käsu oopiumimüügist teenitud tulu ülekandmiseks RMXi kaudu. Üks Talibani piirkondlikest juhtidest saatis Marjahist (Helmandi provints, Aganistan) mitu tuhat dollarit Afganistani ja Pakistani vahelisel piirialal paiknevasse RMXi filiaali.


II LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD ISIKUD

1)

Mohammad Homayoon Mohammad Yonus Kohistani (teise nimega Mohammad Homayoon Kohistani).

2)

Mohammad Sharif Masood Mohammad Akbar.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/57


KOMISJONI OTSUS,

21. detsember 2011,

milles käsitletakse Itaalia poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artikli 14 kohaselt võetavate meetmete kooskõla ELi õigusega

(2012/394/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Itaalia teatas komisjonile 20. septembri 2011. aasta kirjaga, mille komisjon sai kätte 21. septembril 2011, direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt võetavatest meetmetest, mille eesmärk on integreerida, ajakohastada ja muuta kehtivaid meetmeid, mille komisjon kiitis heaks 25. juuni 2007. aasta otsusega (2).

(2)

Komisjon kontrollis kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teatise saamist, kas need meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega, hinnates eelkõige meetmete proportsionaalsust ja riikliku konsulteerimiskorra läbipaistvust.

(3)

Komisjon võttis kontrollimisel arvesse Itaalia meediamaastiku kohta kättesaadavaid andmeid.

(4)

Itaalia teatatud meetmete hulgas sisalduv suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste muudetud loetelu oli koostatud selgelt ja läbipaistvalt ning Itaalias oli algatatud laiaulatuslik konsulteerimine eelneva loetelu muutmise kohta.

(5)

Komisjon veendus, et Itaalia meetmetes loetletud uued sündmused vastasid vähemalt kahele järgmisele tingimusele, mida peetakse sündmuste ühiskondliku olulisuse usaldusväärseteks näitajateks: i) suur vastukaja liikmesriigi üldsuse seas, mitte lihtsalt tähtsus asjaomase spordiala või tegevuse tavapärase vaatajaskonna jaoks; ii) üldtunnustatud ja selgesti tajutav kultuuriline tähtsus liikmesriigi elanikkonna jaoks, eelkõige kultuuriidentiteedi kandjana; iii) rahvusvõistkonna osalemine asjaomasel sündmusel rahvusvaheliselt olulise võistluse või turniiri raames ning iv) sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid.

(6)

Mootorrataste Grand Prix-sõidud on kogu Itaalias väga populaarsed ja pakuvad huvi ka vaatajatele, kes neid tavaliselt ei jälgiks. Põhjuseks on asjaolu, et sellel olulisel rahvusvahelisel võistlusel osalevad Itaalia võidusõitjad ja tootjad. Traditsiooniliselt on seda ka kantud üle tasuta telekanalites ja sellel on olnud palju vaatajaid.

(7)

Korvpalli, veepalli ja võrkpalli maailmameistrivõistluste finaal- ja poolfinaalmängud, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond, pakuvad lisaks sellele, et rahvusvõistkond osaleb olulisel rahvusvahelisel turniiril, Itaalias erilist ja suurt huvi isegi neile vaatajatele, kes tavaliselt neid spordialasid ei jälgi. Traditsiooniliselt on neid ka kantud üle tasuta telekanalites ja neil on olnud palju vaatajaid.

(8)

Ragbi maailmakarikavõistlused, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond, vastavad tingimusele, et rahvusvõistkond osaleb olulisel rahvusvahelisel turniiril. Lisaks äratavad need Itaalias erilist ja laialdast vastukaja ning haaravad ka vaatajaid, kes tavaliselt seda spordiala ei jälgi.

(9)

Ragbiturniiri Six Nations mängud, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond, vastavad tingimusele, et rahvusvõistkond osaleb olulisel rahvusvahelisel turniiril. Lisaks leiavad need Itaalias erilist ja laialdast vastukaja ning haaravad ka vaatajaid, kes tavaliselt seda spordiala ei jälgi. Traditsiooniliselt on neid ka kantud üle tasuta telekanalites ja neil on olnud aina rohkem vaatajaid.

(10)

Davise karikasarja ja Fed Cupi poolfinaalid ja finaal, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond, vastavad tingimusele, et rahvusvõistkond osaleb olulisel rahvusvahelisel turniiril. Lisaks leiavad need Itaalias erakordset ja laialdast vastukaja ning haaravad ka vaatajaid, kes tavaliselt seda spordiala ei jälgiks.

(11)

Internazionali d’Italia tenniseturniiri finaal ja poolfinaalid, kus osalevad Itaalia tennisemängijad, vastavad tingimusele, et itaallased osalevad olulisel rahvusvahelisel turniiril. Lisaks leiavad need Itaalias erakordset ja laialdast vastukaja ning haaravad vaatajaid, kes tavaliselt seda spordiala ei jälgiks, osaliselt tänu toimumiskohale. Selle sündmuse erilist vastukaja kinnitavad ka vaatajanumbrid, mis näitavad, et viimastel aastatel on üldsuse huvi ja kirg selle spordiala vastu ilmselgelt suurenenud.

(12)

Elukutseliste meesjalgratturite maailmameistrivõistlused maanteesõidus leiavad Itaalias erakordset ja laialdast vastukaja ning pakuvad huvi ka neile, kes tavaliselt sellist sündmust ei jälgi, tingituna ka Itaalia sportlaste osalusest. Traditsiooniliselt on neid ka kantud üle tasuta telekanalites ja neil on olnud suured vaatajanumbrid.

(13)

Milano La Scala ooperiteatri hooaja avaetendus äratab Itaalias erilist ja laialdast huvi ning köidab ka inimesi, kes tavaliselt selliseid üritusi ei jälgi. Sündmuse eriline kultuuriline tähtsus on Itaalias üldtunnustatud ning see tugevdab Itaalia kultuurilist identiteeti.

(14)

Veneetsia La Fenice teatri uusaastakontserdi ülekanne tekitab Itaalias elavat ja laialdast huvi ning köidab ka inimesi, kes tavaliselt selliseid üritusi ei jälgi. Sündmuse eriline kultuuriline tähtsus on Itaalias üldtunnustatud, see tugevdab Itaalia kultuurilist identiteeti ning traditsiooniliselt on seda kantud üle tasuta telekanalites ja sellel on olnud suured vaatajanumbrid.

(15)

Itaalia meetmed näivad olevat proportsionaalsed, et õigustada erandi tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 56 sätestatud teenuste osutamise põhivabadusest, kuna tegemist on avaliku huviga seotud esmatähtsa põhjusega, et tagada suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste ülekannete üldine kättesaadavus.

(16)

Itaalia meetmed on ka kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega, kuna loetletud sündmuste edastamiseks kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonide määratlus põhineb objektiivsetel kriteeriumidel (nõutud katvus), mis võimaldavad tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi nende sündmuste ülekandeõiguste saamisel. Lisaks sellele ei ole loetletud sündmuste arv ebaproportsionaalselt suur, mis moonutaks konkurentsi tasuta ja tasulise televisiooni turul.

(17)

Itaalia meetmete üldist proportsionaalsust toetavad mitmed tegurid. Esiteks suurendab meetmete proportsionaalsust kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonidele rahvastiku katvuse piirmäära kohta esitatava nõude alandamine 90 protsendilt 80 protsendile, kuna niimoodi suurendatakse võimalike kvalifitseeruvate ringhäälinguorganisatsioonide arvu. Teiseks on võetud kasutusele vabatahtlik mehhanism, et lahendada ringhäälinguorganisatsioonide vaidlusi seoses ringhäälingu tehniliste üksikasjade määratlusega ja õiglase tasu maksmisega saadete edastamise ainuõiguste all-litsentsimise eest. Kolmandaks lükatakse Itaalia lõplike meetmete jõustumine edasi 1. septembrini 2012, et võimalikke käimasolevaid läbirääkimisi mitte kahjustada. Lõpetuseks võetakse Itaalia meetmete puhul arvesse olukordi, kus loetletud sündmuste ülekandeõigused ostab mittekvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioon, et tagada kvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioonidele õiguste all-litsentsimise vajalik korraldus, ning olukordi, kus loetletud sündmustele ei pruugi olla kvalifitseeritud ostjaid; sellega püütakse tagada, et mittekvalifitseeritud ringhäälinguorganisatsioon saab kasutada oma õigusi, ja vältida olukorda, et loetelusse kuuluvat sündmust ei kanta üldse üle.

(18)

Komisjon edastas Itaalia teatatud võetavad meetmed teistele liikmesriikidele ja esitas kontrolli tulemused direktiivi 2010/13/EL artikli 29 kohaselt asutatud komitee kohtumisel. Komitee andis kõnealusel kohtumisel soodsa hinnangu,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

1.   Direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 1 kohaselt Itaalias võetavad meetmed, millest teatati komisjonile direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõike 2 kohaselt 21. septembril 2011, on kooskõlas ELi õigusega.

2.   Itaalias lõpuks võetavad meetmed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kohe, kui need on riigi tasandil vastu võetud ja komisjonile teatatud. See kujutab endast direktiivi 2010/13/EL artikli 14 lõikega 2 ettenähtud avaldamist.

Brüssel, 21. detsember 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  ELT L 95, 15.4.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni otsus, 25. juuni 2007, milles käsitletakse Itaalia poolt nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) artikli 3a lõike 1 kohaselt võetud meetmete kooskõla ühenduse õigusega (ELT L 180, 10.7.2007, lk 5).


LISA

Avaldamine vastavalt direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)) artiklile 14

Itaalia võetud meetmed, mis avaldatakse direktiivi 2010/13/EL artikli 14 kohaselt, on sätestatud sideameti 15. märtsi 2012. aasta otsuse nr 131/12/CONS järgmistes osades:


„OTSUS

Ainus artikkel

1.   Sideamet kiidab lõplikult heaks loendi suure ühiskondliku tähtsusega sündmustest, mida tuleb edastada tasuta vastuvõetavate kanalite kaudu raadio- ja audiovisuaalmeedia teenuste ühtse teksti artikli 32b kohaselt, loend on esitatud A ja B lisas, mis on käesoleva otsuse lahutamatud osad.

2.   Käesolev otsus, mis jõustub 1. septembril 2012, avaldati Itaalia Vabariigi Teatajas ning sideameti koduleheküljel ning vaid A lisa avaldati Euroopa Liidu Teatajas.

Rooma, 15. märts 2011 (1)

esimees

Corrado CALABRÒ

komisjoni raportöör

Nicola D’ANGELO

komisjoni raportöör

Antonio MARTUSCIELLO

Otsuse nõuetekohasust kinnitades

peasekretär

Roberto VIOLA”

SIDEAMET

[Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni]

„15. MÄRTSI 2012. AASTA OTSUSE 131/12/CONS A LISA

LOETELU SUURE ÜHISKONDLIKU TÄHTSUSEGA SÜNDMUSTEST, MIDA TULEB EDASTADA TASUTA VASTUVÕETAVATE KANALITE KAUDU

(ühenduse huvides kohaldatav tekst)

Artikkel 1

Suure ühiskondliku tähtsusega sündmused

1.   Käesolevas otsuses käsitletakse suure ühiskondliku tähtsusega sündmuste edastamist televisioonis.

2.   Käesolevas loetelus kasutatakse järgmisi mõisteid.

A.   „Suure ühiskondliku tähtsusega sündmus”– spordi- või muu sündmus, mis vastab vähemalt kahele järgmisele tingimusele:

a)sündmus ja selle tulemus pakuvad Itaalias suurt ja üldist huvi, huvitades ka neid inimesi, kes ei kuulu seesuguste sündmuste tavapäraste vaatajate hulka;b)sündmus on üldtunnustatud, sellel on eriline kultuuriline tähtsus ja see tugevdab Itaalia kultuuriidentiteeti;c)sündmus on oluline rahvusvaheline võistlus, kus osaleb vastava spordiala rahvusvõistkond;d)sündmust on tavapäraselt üle kantud tasuta televisioonis ja sellel on olnud palju vaatajaid.

B.   „Kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon”– Itaalia jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon, kes suudab tagada vähemalt 80protsendile Itaalia elanikest võimaluse vaadata kõnealuseid sündmusi tasuta vastuvõetava kanali kaudu ilma lisakuludeta.

Artikkel 2

Sündmuste nimekiri ja edastamise õiguste teostamise tingimused

1.   Selleks et tagada vähemalt 80protsendile Itaalia elanikest võimalus vaadata kõnealuseid sündmusi tasuta vastuvõetava kanali kaudu ilma lisakuludeta, on amet kehtestanud alljärgneva loetelu suure ühiskondliku tähtsusega sündmustest, mida Itaalia jurisdiktsiooni alla kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonid ei tohi edastada eksklusiivsetel alustel ja kodeeritult:

a)

suve- ja taliolümpiamängud;

b)

jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalmäng ja kõik kohtumised, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond;

c)

Euroopa jalgpallimeistrivõistluste finaalmäng ja kõik kohtumised, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond;

d)

kõik Itaalia jalgpallivõistkonna kodus ja võõrsil toimuvad ametlikud kohtumised;

e)

Meistrite Liiga ja Euroopa Liiga finaal- ja poolfinaalmängud, kus osaleb Itaalia võistkond;

f)

jalgrattavõistlus Giro d'Italia;

g)

Vormel 1 Itaalia Grand Prix;

h)

Moto GP Itaalia Grand Prix;

i)

korvpalli, veepalli, võrkpalli ja ragbi maailmameistrivõistluste finaal- ja poolfinaalmängud, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond;

j)

Six Nationsi ragbi turniiri mängud, kus osaleb Itaalia rahvusvõistkond;

k)

Davise karikasarja, Fed Cupi ja Itaalia lahtiste tenniseturniiride poolfinaalid ja finaalid, kus osalevad Itaalia mängijad;

l)

jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlused;

m)

San Remo itaalia muusika festival;

n)

Milano La Scala teatri ooperihooaja avaõhtu;

o)

Veneetsia La Fenice teatri uusaastakontsert;

2.   Eespool lõike 1 punktides b ja c osutatud sündmused edastatakse täieliku otseülekandena. Teiste sündmuste puhul määrab ringhäälinguorganisatsioon tasuta vastuvõetavate ülekannete viisi, mis võib olla täieliku või osalise otseülekandena või siis täieliku või osalise hilisema edastusena.

3.   Kui lõikes 1 osutatud ühe või mitme sündmuse ülekandeõigused omandab mittekvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon, siis peab ta aegsasti avaldama oma veebisaidil nende õiguste edasiandmise ettepaneku õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel turutingimustel, mis lubavad kõnealuse sündmuse edasiandmist lõikes 1 ettenähtud tingimustel, ning teavitama sellest asutust.

4.   Kui ükski kvalifitseeruv ringhäälinguorganisatsioon ei tee pakkumist või tehtud pakkumine ei vasta õiglastele, mõistlikele ja mittediskrimineerivatele turutingimustele, siis ülekandmiseõigusega ringhäälinguorganisatsioonil on õigus nimetatud õigusi kasutada olenemata lõikes 1 sätestatud tingimustest.

5.   Amet jätab endale õiguse piisavalt aegsasti muuta lõikes 1 esitatud loetelu ja lõikes 2 esitatud tingimusi.

Artikkel 3

Vaidluste lahendamise menetlus

1.   Kui artikli 2 lõikes 1 osutatud loetelus oleva sündmuse ülekandmise teemal tekib ringhäälinguorganisatsioonide vahel vaidlusi, kohaldatakse selleks, et määrata kindlaks ülekandmise tehnilised üksikasjad ja õiglase tasu maksmine ülekandmise ainuõiguse edasilitsentsimise eest otsusele nr 352/08/CONS lisatud eeskirjadega ette nähtud menetlust, kusjuures kõnealuste eeskirjade kohaselt algselt infrastruktuuri ja võrkude komisjonile antud volitused antakse üle nõukogule ning direktoraadiks loetakse meediateenuste direktoraati ja direktoriks meediateenuste direktoraadi direktorit.”


(1)  Tegemist on trükiveaga, õige kuupäev on 15. märts 2012 nagu 19. aprilli 2012. aasta Itaalia Vabariigi Teataja üldseerias nr 92 avaldatud versioonis.


17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/62


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. juuli 2012,

sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” tunnustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks

(2012/395/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, (2) mida on muudetud nõukogu direktiiviga 2009/30/EÜ, (3) eriti selle artikli 7c lõiget 6,

olles konsulteerinud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 25 lõike 2 kohaselt asutatud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ on sätestatud biokütuste säästlikkuse kriteeriumid. Direktiivi 98/70/EÜ artiklite 7b, 7c ja IV lisa sätted on sarnased direktiivi 2009/28/EÜ artiklite 17, 18 ja V lisa sätetega.

(2)

Kui biokütuseid ja muid vedelaid biokütuseid tuleb arvesse võtta direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud põhjustel, peaksid liikmesriigid nõudma ettevõtjatelt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamist.

(3)

Direktiivi 2009/28/EÜ põhjenduses 76 sedastatakse, et tuleks vältida tarbetut koormust tööstusele ning et vabatahtlikud kavad võivad aidata luua tõhusaid lahendusi kõnealustele säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tagamisel.

(4)

Komisjon võib otsustada, et vabatahtlik riiklik või rahvusvaheline kava tõendab biokütuse saadetiste vastavust direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3–5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele või et kõnealune vabatahtlik riiklik või rahvusvaheline kava, millega mõõdetakse kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemist, sisaldab täpseid andmeid kõnealuse direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaldamiseks.

(5)

Komisjon võib sellist vabatahtlikku kava tunnustada viie aasta jooksul.

(6)

Kui ettevõtja esitab komisjoni poolt tunnustatud vabatahtliku kava kohased tõendid või andmed tunnustamisotsuse ulatuses, ei peaks liikmesriik tarnijalt nõudma säästlikkuse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks täiendavaid tõendeid.

(7)

Sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” puhul esitati komisjonile 4. aprillil 2012 taotlus tunnustuse saamiseks. Kõnealuse kavaga on hõlmatud Ühendkuningriigis toodetud teravili, õliseemned ja suhkrupeet kuni kõnealuste kultuuride esimese üleandmiskohani. Tunnustatud kava tuleks avalikustada direktiiviga 2009/28/EÜ kehtestatud läbipaistvusplatvormil. Komisjon peaks võtma arvesse tundliku äriteabega seotud kaalutlusi ning võib otsustada avaldada kava üksnes osaliselt.

(8)

Sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” hindamise käigus leiti, et sellega on nõuetekohaselt hõlmatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõigetes 3, 4 ja 5 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumid ning vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikele 1 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 1 nõuetele kohaldatakse massibilansisüsteemi kuni esimese üleandmiskohani. Kõnealuse kavaga ei ole hõlmatud direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõige 2 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõige 2, kuid antakse täpsed andmed kahe aspekti jaoks, mida on vaja direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 ning direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 kohaldamisel, eelkõige geograafilise piirkonna kohta, kust teraviljad on saadud, ning maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tuleneva aastapõhise heitkoguse kohta. Väike osa kavas osalejatest ei kohalda säästlikkuse kriteeriume ühe osa enda kasutuses oleva maa suhtes. Kava liikmete kontrollimise sidusandmebaasis on näidatud, kas kavas osalejate kasutatav maa vastab nõuetele osaliselt või täielikult ning kas saadetiste puhul järgitakse kombainiga koristatavate põllukultuuride passi (mida tuntakse ka koristusjärgse deklaratsioonina) säästlikkuse kriteeriume.

(9)

Sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” hindamise käigus leiti, et kõnealune kava vastab asjakohastele usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja sõltumatu auditi standarditele.

(10)

Käesolevas otsuses ei käsitleta „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” kavaga hõlmatud mis tahes täiendavaid säästlikkuse kriteeriume. Kõnealused täiendavad säästlikkuse kriteeriumid ei tõenda tingimata direktiivides 98/70/EÜ ja 2009/28/EÜ sätestatud säästlikkuse nõuetele vastamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vabatahtliku sertifitseerimiskavaga „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme”, mille tunnustamiseks esitati komisjonile taotlus 4. aprillil 2012, tõendatakse kombainiga koristatavate põllukultuuride passi alusel, et teravilja, õliseemnete ja suhkrupeedi saadetised vastavad direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikes 3, artikli 17 lõikes 4 ja artikli 17 lõikes 5 ning direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõikes 3, artikli 7b lõikes 4 ja artikli 7b lõikes 5 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. Kava sisaldab ka täpseid andmeid direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõike 2 ning direktiivi 98/70/EÜ artikli 7b lõike 2 kohaldamiseks, kuivõrd see hõlmab direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisa C osa punktis 1 osutatud maakasutuse muutusest tingitud süsinikuvaru muutustest tulenevaid aastapõhiseid heitkoguseid (e l ), mis on võrdne nulliga, ning direktiivi 98/70/EÜ IV lisa C osa punktis 6 ja direktiivi 2009/28/EÜ V lisa C osa punktis 6 osutatud geograafilist piirkonda.

Vabatahtlikku sertifitseerimiskava „Red Tractor Farm Assurance Combinable Crops & Sugar Beet Scheme” võib kasutada kuni esimese üleandmiskohani selliste saadetiste puhul, mis on vastavuses direktiivi 98/70/EÜ artikli 7c lõikega 1 ja direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõikega 1.

Artikkel 2

Otsus kehtib viie aasta jooksul pärast selle jõustumist. Kui pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist tehakse kavasse muudatusi, mis võivad mõjutada käesoleva otsuse alust, tuleb sellistest muudatustest komisjonile viivitamata teatada. Komisjon hindab teatatud muudatusi lähtuvalt asjaolust, kas kava hõlmab endiselt nõuetekohaselt säästlikkuse kriteeriume, mille suhtes seda on tunnustatud.

Kui on selgelt tõendatud, et kavas ei ole rakendatud käesoleva otsuse suhtes otsustavatena käsitatavaid aspekte ning kui kõnealuste aspektide suhtes on toimunud raskeid ja struktuurialaseid rikkumisi, võib komisjon käesoleva otsuse kehtetuks tunnistada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 16. juuli 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(2)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(3)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 88.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

17.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/64


ELi-PVO ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,

17. veebruar 2012,

millega moodustatakse kuus allkomiteed ja tühistatakse EÜ-PVO ühiskomitee otsus nr 1/2008

(2012/396/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Jordani läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahelist kaubandust ja koostööd käsitlevat Euroopa-Vahemere piirkonna ajutist assotsiatsioonilepingut (1) („ajutine assotsiatsioonileping”)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ajutise assotsiatsioonilepingu artikliga 66 nähakse ette mis tahes komitee („allkomitee”) loomine, mis abistaks ELi-PVO ühiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

(2)

Uute allkomiteede loomine on vajalik Euroopa naabruspoliitika ja selle tegevuskavade toimimise tagamiseks paljudes eri valdkondades.

(3)

Ajutine assotsiatsioonileping on Euroopa naabruspoliitika ja piirkonna arengu kontekstis jõudnud uude rakendusetappi.

(4)

Palestiina omavalitsus on taotlenud allkomiteede numbri suurendamist.

(5)

EÜ-PVO ühiskomitee otsus nr 1/2008 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga luuakse ELi-PVO ühiskomitee kuus allkomiteed, mis on loetletud I lisas.

Käesolevaga võetakse vastu nende töökorrad, mis on esitatud II lisas.

ELi-PVO ühiskomitee võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada allkomiteede nõuetele vastav toimimine. Ta võib teha täiendava otsuse rühmade loomise või olemasolevate rühmade laialisaatmise kohta.

Artikkel 2

ELi-PVO ühiskomitee otsus nr 1/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. veebruar 2012

ELi-PVO ühiskomitee nimel

eesistuja

H. MINGARELLI


(1)  EÜT L 187, 16.7.1997, lk 3.


I LISA

ELI-PVO ÜHISKOMITEE ALLKOMITEED

1)

Inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete allkomitee

2)

Sotsiaalküsimuste ja tervishoiu allkomitee

3)

Teadusuuringute, innovatsiooni, infoühiskonna, audiovisuaal- ja meediapoliitika, hariduse ja kultuuri allkomitee

4)

Majandus- ja finantsküsimuste allkomitee

5)

Kaubanduse ja siseturu, tööstuse, põllumajanduse ja kalanduse ning tollipoliitika allkomitee

6)

Energeetika, transpordi, kliimamuutuse, keskkonna ja veemajanduse allkomitee


II LISA

1.   Inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

inimõigused;

b)

hea valitsemistava;

c)

õigusriigi põhimõtted.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti

2.   Sotsiaalküsimuste ja tervishoiu allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

tööhõive ja sotsiaalareng;

b)

rahvatervis.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti.

3.   Teadusuuringute, innovatsiooni, infoühiskonna, audiovisuaal- ja meediapoliitika, hariduse ja kultuuri allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

haridus ja kutseõpe;

b)

kultuur;

c)

noorsooküsimused;

d)

infoühiskond ning audiovisuaal- ja meediapoliitika;

e)

teadus ja tehnika;

f)

uurimis- ja arendustegevus.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti.

4.   Majandus- ja finantsküsimuste allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

finantsaruandlus ja riigi rahanduse usaldusväärne juhtimine;

b)

majandusreform ja majanduslik areng;

c)

statistika.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti.

5.   Kaubanduse ja siseturu, tööstuse, põllumajanduse ja kalanduse ning tollipoliitika allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

kaubandusküsimused;

b)

põllumajandus ja kalandus;

c)

sanitaar- ja fütosanitaarküsimused;

d)

investeeringud;

e)

turg ja õigusloome reform;

f)

tööstus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd);

g)

tolliküsimused;

h)

maksundus.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti.

6.   Energeetika, transpordi, kliimamuutuse, keskkonna ja veemajanduse allkomitee töökord

1.   Koosseis ja eesistujad

Allkomiteesse kuuluvad Euroopa Liidu ja Palestiina omavalitsuse esindajad. Esimeheks on vaheldumisi mõlemad pooled.

2.   Ülesanne

Allkomitee töötab ühiskomitee alluvuses ning annab ühiskomiteele aru pärast iga oma koosolekut. Allkomiteel ei ole otsustusõigust, kuid ta võib esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

3.   Arutlusvaldkonnad

Allkomitee arutab ajutise assotsiatsioonilepingu ja sellega seotud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava rakendamist allpool nimetatud valdkondades ning hindab tegevuskavas paikapandud ja kokkulepitud eesmärkide täitmist ja meetmete rakendamist.

Vajaduse korral arutab allkomitee koostööd avaliku halduse küsimustes. Seoses sellega vaatab allkomitee läbi kõik tekkida võivad küsimused ning teeb ettepanekuid meetmete võtmiseks järgmistes valdkondades:

a)

energeetika;

b)

transport;

c)

kliimamuutus;

d)

keskkond;

e)

veemajandus.

Loetelu ei ole ammendav ja ühiskomitee otsusega võidakse sellesse lisada muid teemasid, kaasa arvatud horisontaalsed küsimused.

Allkomitee võib arutada ühte, mitmesse või kõikidesse eespool nimetatud valdkondadesse kuuluvaid küsimusi.

4.   Sekretariaat

Euroopa Liidu ametnik ja Palestiina omavalitsuse ametnik tegutsevad ühiselt allkomitee alaliste sekretäridena.

Kõik allkomiteed puudutavad teated edastatakse sekretäridele.

5.   Koosolekud

Allkomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele. Koosoleku võib kokku kutsuda ükskõik kumma lepinguosalise eesistuja, andes palve nimetatud lepinguosalise alalise sekretäri kaudu edasi teisele lepinguosalisele. Allkomitee koosoleku kokkukutsumise palve saamisel vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomuliste küsimuste puhul võib allkomitee koosoleku kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga, juhul kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Koosoleku kokkukutsumise taotlused esitatakse kirjalikult.

Allkomitee koosolekud toimuvad lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koosoleku kutsub kokku vastutav alaline sekretär kokkuleppel eesistujaga. Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale poolte delegatsioonide kavandatud koosseis.

Lepinguosaliste kokkuleppel võib allkomitee kutsuda konkreetse nõutava teabe saamiseks oma koosolekutele eksperte.

6.   Koosolekute päevakord

Taotlused küsimuste võtmiseks allkomitee koosoleku päevakorda edastatakse alalistele sekretäridele.

Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Selle saadab eesistuja lepinguosalise alaline sekretär teise lepinguosalise sekretärile hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab küsimusi, mille kohta alalised sekretärid on saanud päevakorda lisamise taotlused hiljemalt viisteist päeva enne koosoleku algust. Lepinguosalised saavad täiendavad dokumendid hiljemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kiireloomuliste küsimuste puhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul võidakse neid tähtaegu lühendada.

Allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses.

7.   Koosoleku protokoll

Koosoleku protokolli koostavad ja kinnitavad alalised sekretärid pärast iga koosolekut. Allkomitee alalised sekretärid saadavad koosoleku protokolli koopia, sealhulgas allkomitee ettepanekud, ühiskomitee sekretäridele ja eesistujale.

8.   Avalikustamine

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui on otsustatud teisiti.