ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.153.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 153

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
14. juuni 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/305/EL

 

*

Nõukogu otsus, 7. juuni 2012, millega sõlmitakse Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel kokkulepe, mis käsitleb 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli teatavate sätete kohaldamist

1

 

 

2012/306/EL

 

*

Nõukogu otsus, 12. juuni 2012, protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

3

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 501/2012, 13. juuni 2012, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [镇江香醋 (Zhenjiang Xiang Cu) (KGT)]

4

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 502/2012, 13. juuni 2012, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt saadetud roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

8

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2012, 13. juuni 2012, millega keelatakse Kreeka või Itaalia lipu all sõitvatel või neis riikides registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

12

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 504/2012, 13. juuni 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

 

OTSUSED

 

 

2012/307/EL

 

*

Komisjoni otsus, 19. oktoober 2011, seoses riigiabi kavadega, mida Kreeka on rakendanud Kastoria, Evia, Florina, Kilkise, Rodopi, Evrose, Xanthi ja Dodekaneeside noomides ning Lesbose, Samose ja Chiose saartel (võlgade restruktureerimine) (nr C 23/04 (ex NN 153/03), C 20/05 (ex NN 70/04) ja C 50/05 (ex NN 20/05)) (teatavaks tehtud numbri C(2011) 7252 all)  ( 1 )

16

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) parandus (ELT L 153, 11.6.2011)

38

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/1


NÕUKOGU OTSUS,

7. juuni 2012,

millega sõlmitakse Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel kokkulepe, mis käsitleb 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli teatavate sätete kohaldamist

(2012/305/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõike 1 punkti d koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 19. detsembril 2002 eesistujariiki alustama komisjoni abiga läbirääkimisi Islandi ja Norraga 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli (edaspidi „konventsioon”) teatavate sätete kohaldamiseks.

(2)

Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi kokkuleppele, mis käsitleb konventsiooni teatavate sätete kohaldamist, (edaspidi „kokkulepe”) kirjutati kooskõlas otsusega 2004/79/EÜ (1) alla 19. detsembril 2003, eeldusel et kokkulepe sõlmitakse.

(3)

Kokkulepe on seni sõlmimata. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 reguleeritakse kokkuleppe sõlmimiseks vajalikke liidu menetlusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218.

(4)

Kokkulepe tuleks heaks kiita.

(5)

[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta (vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on need liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.]

(6)

Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb 29. mai 2000. aasta konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades ja selle 2001. aasta protokolli teatavate sätete kohaldamist (2) (edaspidi „kokkulepe”), kiidetakse käesolevaga liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel tegema kokkuleppe artikli 6 lõikes 1 osutatud teatise, et kokkulepe muutuks liidule siduvaks (3).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 7. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BØDSKOV


(1)  ELT L 26, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT L 26, 29.1.2004, lk 3.

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/3


NÕUKOGU OTSUS,

12. juuni 2012,

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta

(2012/306/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. novembril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 1446/2007 (Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta) (1) (edaspidi „leping”). Lepingule oli lisatud protokoll, (2) millega määratakse kindlaks lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Protokoll kaotas kehtivuse 31. detsembril 2011.

(2)

Liit on pidanud Mosambiigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”) ning nähakse ette ELi laevade kalapüügivõimalused vetes, mille üle Mosambiigil on seoses kalandusega suveräänsed õigused või jurisdiktsioon.

(3)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 2. juunil 2011.

(4)

Vastavalt nõukogu otsusele 2012/91/EL (3) on protokoll allkirjastatud ja seda kohaldatakse ajutiselt.

(5)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mosambiigi Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, (4) kiidetakse liidu nimel heaks.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel esitama protokolli artiklis 16 sätestatud teatise, et väljendada liidu nõusolekut end protokolliga siduda (5).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 12. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV


(1)  ELT L 331, 17.12.2007, lk 1.

(2)  ELT L 331, 17.12.2007, lk 39.

(3)  ELT L 46, 17.2.2012, lk 3.

(4)  Protokoll on avaldatud ELTs L 46, 17.2.2012, lk 4, koos allkirjastamise otsusega.

(5)  Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.


MÄÄRUSED

14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 501/2012,

13. juuni 2012,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Image („Zhenjiang Xiang Cu”) (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti artikli 7 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) Hiinalt 16. juulil 2007 laekunud avaldus registreerida nimetus

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) kaitstud geograafilise tähisena (KGT).

(2)

Saksamaa esitas registreerimisele vastuväite vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikele 2. Vastuväide loeti nimetatud määruse artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punkti c kohaselt vastuvõetavaks.

(3)

Komisjon palus 2. augusti 2011. aasta kirjaga asjaosalistel kokkuleppele jõuda.

(4)

Kuna Saksamaa ja Hiina ei suutnud ettenähtud tähtaja jooksul ametlikule kokkuleppele jõuda, peaks komisjon võtma vastu otsuse vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

(5)

Vastuväite avalduses kinnitati, et nimetuse

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) registreerimine ohustaks määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõike 3 esimese lõigu punktis c täpsustatud nimetuste, kaubamärkide või toodete olemasolu, kuna äädika minimaalne happesisaldus kokku (4,5 g) on väiksem kui lubatud (5,0 g) Saksa õigusaktide ja Euroopa standardi EN 13188 kohaselt. Kuna äädikhappe sisaldus on äädika kvaliteedi oluline kriteerium, arvab vastuväite esitaja, et sellise äädika turustamine Euroopa Liidus eksitab tarbijaid ning moonutab konkurentsi.

(6)

Kuna Euroopa Liidul puuduvad eriõigusaktid, on võimalik väiksema äädikhappesisaldusega äädikat seaduslikult valmistada, ELis turustada ning ka Euroopa Liitu importida. Lisaks sellele on

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) tüüpiliste omadustega riisiäädikas ning seotud Hiina toiduga. Seepärast ei oleks asjaolu puhul, et ELis turustatakse minimaalse äädikhappesisaldusega (4,5 g/100 ml) äädikat

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”), võimalik tuvastada tarbijate segadusse ajamist ega õiglaste ja tavapäraste tavade ohustamist.

(7)

Komisjoni arusaamise kohaselt aktsepteerib Hiina äädika

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) minimaalset äädikhappesisaldust (5,0 g/100 ml), mis omakorda vastab nii Saksa õigusaktidele kui ka eespool nimetatud Euroopa standardile EN 13188. Saksamaa on kinnitanud, et sellega on tema muredele lahendus leitud.

(8)

Võimalikult suure konsensuse saavutamiseks tuleks sätestada äädika

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) minimaalne äädikhappesisaldus (5,00 g/100 ml).

(9)

Eespool öeldut arvesse võttes tuleks nimetus

Image

(„Zhenjiang Xiang Cu”) kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Ajakohastatud koonddokumendi versioon on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 254, 22.9.2010, lk 10.


I LISA

Asutamislepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.8.   Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

HIINA

Image (Zhenjiang Xiang Cu) (KGT)


II LISA

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Image” („ZHENJIANG XIANG CU”)

EÜ nr: CN-PGI-0005-0630-16.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

Image” („Zhenjiang Xiang Cu”)

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hiina Rahvavabariik

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8.

Asutamislepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

Toode „Zhenjiang Xiang Cu” on kääritatud riisiäädikas; toote põhitooraine on kleepjas riis. Toote lõhn on meeldiv ja hõrk. Äädikas on intensiivset säravat punakat kastanpruuni värvi. Äädikal on tugev praetud riisi ja kääritatud toodete lõhn. Maitse on tugev ja mahe, peen ja värske, hapu, kuid mitte kootav, hõrk ja veidi magus. Vastavalt spetsifikaadile on üldhappesus (äädikhappe baasil) vahemikus 5,00–6,00 g 100 ml kohta (kuni 15,50 g), kindlaksmääratud hape (piimhappe baasil) 1,20–1,60 g 100 ml kohta, aminohappe lämmastik (lämmastiku baasil) 0,12–0,18 g 100 ml kohta ning redutseerivad suhkrud (dekstroosi baasil) rohkem kui 2,20 g 100 ml kohta.

Säilitamisaja pikkusest olenevalt jagatakse toode „Zhenjiang Xiang Cu” kahte kategooriasse – tavaliselt rohkem kui 180 päeva säilitatud „Aromaatne äädikas” ning tootele „Zhenjiang aromaatne äädikas” viitav, rohkem kui 365 päeva säilitatud „Laagerdunud äädikas”.

3.3.   Toorained

1.   Kleepjas riis: Zhenjiangi kasvatuspiirkonnast. See tugeva kleepuvusega riis on järjepidevalt hea kvaliteedi ning sobiva toorproteiinisisaldusega. Amülopektiinisisaldus võib olla 100.

2.   Nisukliid: töödeldud kohalikust kõrgkvaliteetsest nisust, mis on rikas äädikhappebakteritele kääritamiseks vajalike toitainete poolest.

3.   Riisikestad: töödeldud kohalikust riisist; kääritamisel spetsiaalse gaasilise keskkonna tekitamise jaoks vajalike äädikhappebakterite kasvuks kasutatav tugiaine.

4.   Daqu: selliste kohalike kõrgkvaliteetsete toorainete nagu nisu, odra ja roheliste herneste traditsioonilise meetodiga kääritamisel saadud linnasesuhkru moodustamistüvede tugiaine.

5.   Praeriis: kohalikust kõrgkvaliteetsest riisist tehtud kleepjas pehme kõrvetatud riisihüüve; see on toote „Zhenjiang Fragrant Vinegar” iseloomuliku lõhna ja värvi põhikoostisosa.

6.   Vesi: Zhenjiangi piirkonna pinnavormidesse kogunenud rikkalikult eri mineraalaineid sisaldav puhas vesi. Vesi on veidi magusa maitse, äädika kääritamiseks vastava kõvaduse ja pH-tasemega.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Zhenjiang Xiang Cu” tootmine, sh daqu ja riisiveinileeme valmistamine, laagerduva massi kääritamine, äädika ekstraheerimine, kääritamata äädika aurutamine ja säilitamine/laagerdamine peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Toiduhügieeninõuetele vastavad klaaspudelid; välispakend võib olla pappkarp.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Toote „Zhenjiang Xiang Cu” trükitud etikett on püsivalt kinnitatud pudeli külge. Etiketi põhidetailid on toote nimetus („Zhenjiang Xiang Cu”), tootmistehnoloogia kirjeldus (lauskääritus), äädika kategooria (kääritatud äädikas), põhikoostisosad, netomass, tootja nimi ja aadress, tootmiskuupäev ning toote standardkood.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Zhenjiangi piirkond asub Hiina kaguosas Jangtse jõe lõunakaldal. Piirkond asub paralleeli 31°37′–32°19′ põhjalaiust ja 118°58′–119°58′ idapikkust vahel. Piirkond hõlmab Jurongi, Danyangi, Yangzhongi linnu, Dantu, Jingkou, Runzhou piirkondi ning Zhenjiangi arengutsooni.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Zhenjiangi piirkond asub Hiina kaguosas Jangtse jõe ja Suure Hiina kanali liitumiskohal. Piirkond on mõõdukalt soojalt tsoonilt subtroopilisele tsoonile üleminekuala, millele on iseloomulik niiske mussoonkliima. Päikesepaistet on aastas keskmiselt 2 050,7 tundi, päikesepaiste määr on 46,8 %, aastane keskmine temperatuur on 15,4 °C, keskmine niiskuse määr 77 % ning aastane keskmine sademete hulk on rohkem kui 1 000 mm. Zhenjiangi piirkonnas on laiuvad madalad künkad, viljakas haritav maa, keerukas jõestik, suur hulk väikeseid saari jões ning hulgaliselt sadamaid piki jõge; piirkond on meeldiva niiske kliimaga valgusküllane ja roheline maa-ala.

5.2.   Toote eripära

Toode „Zhenjiang Xiang Cu” on intensiivset säravat punakat kastanpruuni värvi. Äädikal on tugev praetud riisi ja kääritatud toodete lõhn. Maitse on tugev ja mahe, kuid äädik-, piim-, õun-, merevaik-, sidrun- ja glükoonhappesisaldusest tingitult kergelt hapukas, mis ei ole aga kuigi kootav. Maitse on peen ja värske, hõrk ning kergelt magus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Hiina kaguosas asuv Zhenjiangi piirkond on mõõdukalt soojalt tsoonilt subtroopilisele tsoonile ülemineku ala, millele on iseloomulik niiske mussoonkliima. Kõnealune ala asub maapiirkonnas Jangtse jõe ja Suure Hiina kanali liitumiskohal, kus on madalad rohelised künkad, viljakas haritav maa, keerukas jõestik, suur hulk väikeseid saari jões ning hulgaliselt sadamaid piki jõge. Piirkonnas kasvatatakse palju selliseid põllukultuure nagu riis, nisu, oder ja roheline hernes ning rikkalikult on kõrvalsaadusi, nagu nisukliid ja riisikestad. Zhenjiangi piirkonnale iseloomulik niiskus ja rohelus soodustavad äädikhappebakterite paljunemist. Küngastelt ja allikatest voolav vesi koguneb jõgedesse, järvedesse ja märgaladesse, ületades teel kivisid ja kaljusid; selline vesi on äädika kääritamiseks väga sobiva rikkaliku minaraalainete sisalduse ning veidi magusa maitsega.

Juba kaua aega tuntakse Zhenjiangi linna „mägimetsalinna ja äädika kodupaigana”. Zhenjiangi elanikud alustasid äädikavalmistamist 1 400 aastat tagasi. „Zhenjiang Xiang Cu’d” hakati kasutama Liangi dünastia ajal; seda peeti iidse Hiina klassikalises meditsiinis parimaks riisiäädikaks, mis võitis Qingi dünastia ajal rahvusvahelise kuldmedali. Toode „Zhenjiang Xiang Cu” sai linna visiitkaardiks. Zhenjiangi linnas on peaaegu 100 äädikatootmise ettevõtet, õhus on tunda äädika lõhna ning äädikaga seotud toitumisharjumusi ja söögikultuuri võib kõikjal kogeda.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)


14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 502/2012,

13. juuni 2012,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt saadetud roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ning artikli 14 lõiget 5,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 otsustanud omal algatusel uurida, kas Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, ning kehtestada Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt saadetud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes registreerimisnõude olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte.

A.   TOODE

(2)

Väidetava meetmetest kõrvalehoidmisega seotud vaatlusaluseks tooteks on Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

(3)

Uurimisalune toode, mis praegu kuulub samade CN-koodide alla nagu vaatlusalune toodegi, on määratletud eelmises põhjenduses, kuid see on saadetud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt ning ei ole oluline, kas see on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte (edaspidi „uurimisalune toode”).

B.   KEHTIVAD MEETMED

(4)

Praegu jõus olevad meetmed, millest arvatavasti kõrvale hoitakse, on dumpinguvastased meetmed, mis kehtestati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 (2) pärast nõukogu määrusega (EÜ) nr 1890/2005 (3) kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamist.

C.   UURIMISE ALGATAMISE PÕHJUSED

(5)

Komisjoni käsutuses on piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale Malaisias, Tais ja Filipiinidel ümberlaadimise kaudu.

(6)

Komisjoni käsutuses on järgmised esmapilgul usutavad tõendid.

(7)

Hiina Rahvavabariigist, Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt liitu suunatud ekspordi struktuur on märkimisväärselt muutunud pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati meetmed, ning kõnealusele muutusele ei ole mingit muud põhjendust kui tollimaksu rakendamine.

(8)

Selline kaubandusstruktuuri muutus on ilmselt tingitud sellest, et Hiina Rahvavabariigist pärit teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad laaditakse ümber Malaisias, Tais ja Filipiinidel.

(9)

Lisaks sellele näitavad tõendid, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguse kui ka hinna osas. Uurimisalust toodet imporditakse märgatavates kogustes, mis on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. Lisaks on piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote import toimub meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast palju madalama hinnaga, mida on kohandatud vastavalt toorainehinna tõusule.

(10)

Kokkuvõttes on komisjoni käsutuses piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et võrreldes vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega müüakse uurimisalust toodet dumpinguhinnaga, mida on kohandatud vastavalt toorainehinna tõusule.

(11)

Kui uurimise käigus tuvastatakse ka muid Malaisias, Tais ja Filipiinidel kasutatavaid algmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid peale ümberlaadimise, võib uurimine hõlmata ka neid.

D.   MENETLUS

(12)

Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, et algatada uurimine vastavalt algmääruse artiklile 13 ja kehtestada uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte.

a)   Küsimustikud

(13)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud Malaisias, Tais ja Filipiinidel asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele teadaolevatele eksportijatele/tootjatele ja teadaolevatele eksportijate/tootjate ühendustele, liidus asuvatele teadaolevatele importijatele ja teadaolevatele importijate ühendustele ning Hiina Rahvavabariigi, Malaisia, Tai ja Filipiinide ametiasutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(14)

Igal juhul peavad kõik huvitatud isikud komisjoniga viivitamata ühendust võtma, kuid hiljemalt tähtajaks, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 3, ja taotlema küsimustikku käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul, arvestades, et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud isikute suhtes.

(15)

Hiina Rahvavabariigi, Malaisia, Tai ja Filipiinide ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

b)   Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(16)

Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse ja näitavad, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c)   Impordi vabastamine registreerimisnõudest või meetmetest

(17)

Algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(18)

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool liitu, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 vabastada registreerimisnõudest või meetmetest need teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade tootjad Malaisias, Tais ja Filipiinidel, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud (4) ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed kehtivad, (5) ning kelle puhul on leitud, et nad ei tegele meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 määratletud tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

E.   REGISTREERIMINE

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue, tagamaks, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda selle Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt saadetud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

F.   TÄHTAJAD

(20)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjalikud seisukohad, tagastada täidetud küsimustikud ning esitada muud teavet, mida tuleks uurimisel arvestada;

Malaisias, Tais ja Filipiinidel asuvad tootjad saavad taotleda vabastamist impordi registreerimisest või meetmetest;

huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(21)

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul teatanud.

G.   KOOSTÖÖSOOVIMATUS

(22)

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist olulisel määral, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused olemasolevate andmete põhjal.

(23)

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele.

(24)

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

H.   UURIMISE AJAKAVA

(25)

Uurimine viiakse lõpule algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I.   ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(26)

Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6).

J.   ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(27)

Tähelepanu juhitakse ka asjaolule, et kui huvitatud isikutel tekib raskusi oma kaitseõiguste kasutamisega, võivad nad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni talituste vahel ning aitab vajaduse korral leida ühise keele menetlusküsimustes, mis mõjutavad nende isikute huvide kaitset kõnealuses menetluses, eelkõige sellistes küsimustes nagu juurdepääs toimikule, konfidentsiaalsus, tähtaegade pikendamine ning suuliste ja/või kirjalike esildiste menetlemine. Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ärakuulamise eest vastutava ametniku veebilehel http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/hearing-officer/index_en.htm,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 algatatakse uurimine, et teha kindlaks, kas hoitakse kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 rakendatud meetmetest, kui Euroopa Liitu imporditakse teatavaid roostevabast terasest kinnitusdetaile ja nende osasid, mis on saadetud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Malaisiast, Taist ja Filipiinidelt pärinevana või mitte, ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7318 12 10, ex 7318 14 10, ex 7318 15 30, ex 7318 15 51, ex 7318 15 61 ja ex 7318 15 70 (TARICi koodid 7318121011, 7318121091, 7318141011, 7318141091, 7318153011, 7318153061, 7318153081, 7318155111, 7318155161, 7318155181, 7318156111, 7318156161, 7318156181, 7318157011, 7318157061 ja 7318157081) alla.

Artikkel 2

Tolliasutusi kohustatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi registreerimiseks.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada liitu imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad täidavad vabastamise eelduseks olevaid nõudeid.

Artikkel 3

1.   Küsimustikke tuleks komisjoni käest taotleda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama kirjalikult oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.   Malaisias, Tais ja Filipiinidel asuvad tootjad, kes taotlevad vabastust registreerimisnõudest või meetmetest, peaksid esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 37-päevase tähtaja jooksul.

4.   Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5.   Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-R-il või DVD-l), märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumbrid. Küsimustike vastuste ja nende täienduste juurde kuuluvad volikirjad ja allkirjastatud tõendid tuleb siiski esitada paberil, seega kas posti teel või käsipostiga allpool esitatud aadressil. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 tuleb huvitatud isikul teatada kohe komisjonile, kui ta ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul. Täiendavat teavet sidepidamise kohta komisjoniga võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/trade-defence. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” (7) („piiratud kasutusega”) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 4/92

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Kontaktisikud

Elektronposti aadress: TRADE-STEEL-FAST-13-A@ec.europa.eu

Faks: +32 22984139

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 13. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 5, 7.1.2012, lk 1.

(3)  ELT L 302, 19.11.2005, lk 1.

(4)  Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui a) nad on üksteise äriühingutes juhatuse või nõukogu liikmed, b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid, c) nende vahel on töösuhe, d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest, e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist, f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid, g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid loetakse ühe ja sama perekonna liikmeteks ainult siis, kui nad on sugulussuhetelt i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1). Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(5)  Isegi kui tootjad on eespool kirjeldatud viisil seotud ettevõtjatega, kelle suhtes kehtivad Hiina Rahvavabariigist lähtuva ekspordi suhtes kehtestatud meetmed (esialgsed dumpinguvastased meetmed), võidakse siiski anda vabastus juhul, kui puuduvad tõendid, et seotus ettevõtjatega, kelle suhtes esialgsed meetmed kehtivad, on loodud või seda on kasutatud esialgsetest meetmetest kõrvalehoidmiseks.

(6)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7)  Dokument märkega „Limited” on konfidentsiaalne dokument vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.


14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 503/2012,

13. juuni 2012,

millega keelatakse Kreeka või Itaalia lipu all sõitvatel või neis riikides registreeritud seineritel hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 44/2012 (millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse) (2) on kindlaks määratud hariliku tuuni kogus, mida Euroopa Liidu kalalaevad tohivad 2012. aastal püüda Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres.

(2)

Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007, (3) on ette nähtud, et liikmesriigid teatavad komisjonile üle 24 meetri pikkustele laevadele eraldatud individuaalsed kvoodid.

(3)

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada kalandussektori pikaajaline elujõulisus vee-elusressursside säästva kasutamise kaudu, tuginedes ettevaatusprintsiibile.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 36 lõike 2 kohaselt teavitab komisjon asjaomaseid liikmesriike, kui ta leiab liikmesriikide esitatud teabe või tema enda käsutuses oleva muu teabe põhjal, et ELile, liikmesriigile või liikmesriikide rühmale kättesaadavad kalapüügivõimalused loetakse olevat ammendatud ühe või enama püügivahendi või laeva jaoks, ning keelustab püügitegevuse antud püügitegevusega seotud vastava piirkonna, püügivahendite, kalavaru, kalavarude rühma või laevastiku jaoks.

(5)

Komisjoni käsutuses oleva teabe põhjal loetakse Kreeka või Itaalia lipu all sõitvatele või neis riikides registreeritud seineritele eraldatud hariliku tuuni püügivõimalused Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres ammendatuks alates 7. juunist 2012.

(6)

Kreeka teatas komisjonile 8. juunil, et ta peatas oma 2012. aastal tuunipüügiga tegelenud seineri püügitegevuse alates 8. juunist 2012 kell 8.00.

(7)

Itaalia teatas komisjonile 3., 5. ja 8. juunil 2012, et ta peatas oma 2012. aastal tuunipüügiga tegelenud 12 seineri püügitegevuse järgmiselt: neljal laeval alates 3. juunist, neljal laeval alates 5. juunist ja ülejäänud neljal laeval alates 8. juunist; selle tulemusena on igasugune püügitegevus keelatud alates 8. juunist 2012 kell 11.30.

(8)

Ilma et see piiraks Kreeka ja Itaalia poolt eespool osutatud meetmete võtmist, on vaja, et komisjon kinnitaks Kreeka või Itaalia lipu all sõitvatele või nendes riikides registreeritud seineritele hariliku tuuni püügi keelamist Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres alates 8. juunist 2012.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kreeka lipu all sõitvatel või selles riigis registreeritud seineritel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres alates 8. juunist 2012 kell 8.00.

Alates nimetatud kuupäevast keelatakse ka kõnealuste laevade püütud kalavarude pardal hoidmine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, ümberlaadimine, üleviimine ja lossimine.

Artikkel 2

Itaalia lipu all sõitvatel või selles riigis registreeritud seineritel keelatakse hariliku tuuni püük Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres hiljemalt alates 8. juunist 2012 kell 11.30.

Alates nimetatud kuupäevast keelatakse ka kõnealuste laevade püütud kalavarude pardal hoidmine, nuumamiseks või kasvatamiseks sumpadesse paigutamine, ümberlaadimine, üleviimine ja lossimine.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Maria DAMANAKI


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 25, 27.1.2012, lk 55.

(3)  ELT L 96, 15.4.2009, lk 1.


14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 504/2012,

13. juuni 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

55,3

MK

45,6

TR

57,2

ZZ

52,7

0707 00 05

MK

26,2

TR

119,6

ZZ

72,9

0709 93 10

TR

97,9

ZZ

97,9

0805 50 10

AR

72,8

BO

105,1

TR

107,0

ZA

101,4

ZZ

96,6

0808 10 80

AR

111,6

BR

83,7

CH

68,9

CL

100,9

CN

136,2

NZ

141,5

US

156,6

UY

61,9

ZA

111,6

ZZ

108,1

0809 10 00

TR

186,0

ZZ

186,0

0809 29 00

TR

444,0

ZZ

444,0

0809 40 05

ZA

300,5

ZZ

300,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/16


KOMISJONI OTSUS,

19. oktoober 2011,

seoses riigiabi kavadega, mida Kreeka on rakendanud Kastoria, Evia, Florina, Kilkise, Rodopi, Evrose, Xanthi ja Dodekaneeside noomides ning Lesbose, Samose ja Chiose saartel (võlgade restruktureerimine)

(nr C 23/04 (ex NN 153/03), C 20/05 (ex NN 70/04) ja C 50/05 (ex NN 20/05))

(teatavaks tehtud numbri C(2011) 7252 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/307/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (1) artikli 108 lõikele 2 ja võttes arvesse nende märkusi

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Võttes arvesse teavet, mille kohaselt on Kastoria ja Evia noomide ettevõtjatele 1993. aastal ja järgnevatel aastatel antud abi laenutingimuste ümbervaatamise raames, palus komisjon oma 27. mai 2003. aasta kirjas Kreeka ametiasutustel esitada nelja nädala jooksul kõnealuse toimingu õiguslikuks aluseks olev tekst koos muu vajaliku teabega EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaseks (3) uurimiseks.

(2)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas 10. juuli 2003. aasta kirjaga (registreeritud 17. juulil 2003) komisjonile Kreeka ametiasutuste kirja, milles paluti põhjenduses 1 osutatud tähtaja pikendamist ühe kuu võrra.

(3)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile viimase 27. mai 2003. aasta kirjas nõutud teabe 4. augusti 2003. aasta kirjaga (registreeritud 6. augustil 2003).

(4)

Pärast teabega tutvumist leiti, et abi oli antud ilma komisjoni heakskiiduta. Seega otsustas komisjon avada teatamata abi kohta toimiku numbriga NN 153/03.

(5)

Komisjon teatas 21. juuni 2004. aasta kirjaga (4) Kreekale otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 2 tulenev menetlus (C 23/04) (edaspidi „esimese menetluse algatamine”).

(6)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (5). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

(7)

Komisjonile ei laekunud huvitatud kolmandatelt isikutelt ühtegi märkust.

(8)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 13. juuli 2004. aasta kirjaga (registreeritud 19. juulil 2004) esimese menetluse algatamisele vastamiseks Kreeka ametiasutustele antud tähtaja pikendamist ühe kuu võrra.

(9)

Komisjon lubas tähtaega pikendada 6. augusti 2004. aasta faksiga.

(10)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile Kreeka ametiasutuste vastuse esimese menetluse algatamisele 9. augusti 2004. aasta kirjaga (registreeritud 10. augustil 2004).

(11)

Kreeka ametiasutuste 4. augusti 2003. aasta kirjas esitatud teabe uurimise käigus leiti, et lisaks Kastoria ja Evia noomidele oli kõnealune abi seotud ka Florina ja Kilkise noomidega. Seega küsis komisjon 22. aprilli 2004. aasta faksiga Kreeka ametiasutuselt viimati nimetatud abikavade kohta täiendavat teavet.

(12)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 26. mai 2004. aasta kirjaga ülal nimetatud täiendava teabe esitamiseks Kreeka ametiasutustele antud tähtaja pikendamist ühe kuu võrra.

(13)

Komisjon lubas tähtaega pikendada 7. juuni 2004. aasta faksiga.

(14)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile viimase 22. aprilli 2004. aasta faksis küsitud teabe 1. juuli 2004. aasta kirjaga (registreeritud samal päeval).

(15)

Pärast teabega tutvumist leiti, et abi oli antud ilma komisjoni heakskiiduta. Seega otsustas komisjon avada teatamata abi kohta toimiku numbriga NN 70/04.

(16)

Komisjon teatas 9. juuni 2005. aasta kirjaga (7) Kreekale otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 2 tulenev menetlus seoses Florina ja Kilkise noomides võetud abimeetmetega (C 20/05) (edaspidi „teise menetluse algatamine”).

(17)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (8). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

(18)

Komisjonile ei laekunud huvitatud kolmandatelt isikutelt ühtegi märkust.

(19)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 24. juuni 2005. aasta kirjaga (registreeritud 28. juunil 2005) teise menetluse algatamisele vastamiseks Kreeka ametiasutustele antud tähtaja pikendamist kahe kuu võrra.

(20)

Komisjon lubas tähtaega pikendada 13. juuli 2005. aasta faksiga.

(21)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile Kreeka ametiasutuste vastuse teise menetluse algatamisele 18. augusti 2005. aasta kirjaga (registreeritud 24. augustil 2005).

(22)

Kreeka ametiasutuste 1. juuli 2004. aasta kirjas esitatud teabe uurimise käigus leiti, et lisaks kahe esimese menetlusega hõlmatud noomidele on abi antud ka teistes noomides. Seega küsis komisjon 12. novembri 2004. aasta faksiga Kreeka ametiasutuselt nende abimeetmete kohta täiendavat teavet.

(23)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 13. detsembri 2004. aasta kirjaga (registreeritud 15. detsembril 2004) Euroopa Komisjonilt ülal viidatud täiendava teabe esitamiseks Kreeka ametiasutustele antud tähtaja pikendamist ühe kuu võrra.

(24)

Komisjon lubas tähtaega pikendada 6. jaanuari 2005. aasta faksiga.

(25)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile viimase 12. novembri 2004. aasta kirjas nõutud teabe 27. jaanuari 2005. aasta kirjaga (registreeritud 1. veebruaril 2005).

(26)

Pärast teabega tutvumist leiti, et abi oli antud ilma komisjoni heakskiiduta. Seega otsustas komisjon avada teatamata abi kohta toimiku numbriga NN 20/05.

(27)

Komisjon teatas 22. detsembri 2005. aasta kirjaga (10) Kreekale otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikest 2 tulenev menetlus seoses Rodopi, Evia, Xanthi ja Dodekaneeside noomides ning Lesbose, Samose ja Chiose saartel antud abiga (C 50/05) (edaspidi „kolmanda menetluse algatamine”).

(28)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (11). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi kõnealuse abi kohta.

(29)

Komisjonile ei laekunud huvitatud kolmandatelt isikutelt ühtegi märkust.

(30)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 23. jaanuari 2006. aasta kirjaga (registreeritud 25. jaanuaril 2006) kolmanda menetluse algatamisele vastamiseks Kreeka ametiasutustele antud tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.

(31)

Komisjon lubas tähtaega pikendada 3. veebruari 2006. aasta faksiga.

(32)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile Kreeka ametiasutuste vastuse kolmanda menetluse algatamisele 10. mai 2006. aasta kirjaga (registreeritud 11. mail 2006).

(33)

Pärast kõigi esitatud õiguslike aluste uut läbivaatamist palus komisjon 12. jaanuari 2011. aasta faksiga Kreeka ametiasutustel esitada ühe kuu jooksul kõnealuse abi kohta täiendavaid selgitusi.

(34)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures taotles 7. veebruari 2011. aasta e-kirjaga komisjonilt ülal nimetatud tähtaja pikendamist 40 tööpäeva võrra.

(35)

Komisjon lubas 17. veebruari 2011. aasta faksiga tähtaega pikendada 20 tööpäeva võrra.

(36)

Kreeka alaline esindus Euroopa Liidu juures edastas komisjonile ülal nimetatud selgitused 15. märtsi 2011. aasta ja 29. märtsi 2011. aasta e-kirjadega.

II.   KIRJELDUS

(37)

Ministri 30. septembri 1993. aasta otsuses nr 69836/B1461 on sätestatud, et kõik 30. juuniks 1993 saabunud või saabumata maksetähtpäevaga võlgnevused, mis tulenevad registreeritud asukohast olenemata Kastoria ja Evia noomides tegutsevatele tööstus- ja käsitööettevõtjatele drahmides või välisvaluutas (käibekapitali ja põhivara soetamiseks) antud mis tahes laenudest ning nimetatud ettevõtjate nimel drahmides või välisvaluutas antud pangatagatistest, muudetakse uueks laenuks, mis kuulub tasumisele kümne aasta jooksul iga kuue kuu järel tasutavate võrdsete osamaksetega (põhisumma koos intressiga) või iga kuue kuu järel tasutavate võrdsete põhisumma maksetega (lihtamortisatsioon), mille intress arvutatakse iga kuue kuu järel igakordselt restruktureerimise suhtes kohaldatava määra alusel (uue laenu suhtes kohaldatav intressimäär on enne laenu igakordse intressiarvutusperioodi algust välja antud riigi võlakirjade viimase 12 kuu intressimäär, millele liidetakse kaks protsendipunkti, ning mida esimese viie aasta jooksul vähendatakse kümne protsendi võrra, kasutades selleks seaduse nr 128/75 (12) kohaselt avatava konto vahendeid).

(38)

Teise võimalusena võidakse ülal nimetatud ettevõtjate drahmides või välisvaluutas arvestatud ning põhivarasse või käibekapitali tehtud investeeringutega seotud võla jäägilt 30. juuni 1993. aasta seisuga tasumisele kuuluvat intressi viie aasta jooksul vähendada kümne protsendi võrra.

(39)

Ettevõtjad peavad olema pärast restruktureerimist elujõulised (mis eeldab, et nende olukord oli teataval määral raskendatud); selle tingimuse täitmist kontrollisid pangad.

(40)

Ministri 1. juuni 1994. aasta otsusega nr 2035824/5887, 26. augusti 1994. aasta otsusega nr 2045909/7431/0025, 9. novembri 1994. aasta otsusega nr 2071670/11297 ja 8. detsembri 1994. aasta otsusega nr 72742/B1723 muudeti uute laenudega seotud ajapikendusi ja intressivähendusi ning nähti viimaste jaoks ette riigigarantii.

(41)

Ministri 14. septembri 1993. aasta otsusega nr 66336/B1398 on sätestatud samasugused abimeetmed ja tingimused, mida on kirjeldatud põhjenduses 37. Samuti on sellega sätestatud riigigarantii Florina ja Kilkise noomides tegutsevate tööstus- ja käsitööettevõtjate restruktureeritud võla põhisummale ja intressidele ning nähakse ette võimalus, et osutatud ettevõtjate käibe- või põhikapitali jaoks antud laenudelt 31. detsembri 1992. aasta seisuga arvestatud viiviseid võib tasuda riik seadusega nr 128/75 kehtestatud eelarve piirmäärade ulatuses.

(42)

14. septembri 1993. aasta otsust nr 66336/B1398 muudeti 21. juuli 1994. aasta otsusega nr 30755/B1199, 23. septembri 1994. aasta otsusega nr 60029/B1541, 8. detsembri 1994. aasta otsusega nr 72742/B1723, 4. jaanuari 1995. aasta otsusega nr 236/B22, 28. veebruari 1995. aasta otsusega nr 8014/B285, 3. juuli 1995. aasta otsusega nr 44678/B1145, 24. detsembri 1996. aasta otsusega nr 44446/B1613, 9. detsembri 1997. aasta otsusega nr 40410/B1678, 24. märtsi 1999. aasta otsusega nr 10995/B546, 22. märtsi 2000. aasta otsusega nr 12169/B736 ja 24. oktoobri 2000. aasta otsusega nr 35913/B2043. Loetletud otsustega muudetakse laenude tähtaegu, uute laenudega seotud ajapikenduste ja intressivähenduste kestust ning perioodi, mille järel tasumata osamaksed muutuvad sissenõutavaks.

(43)

Ettevõtjad peavad olema pärast restruktureerimist elujõulised (mis eeldab, et nende olukord oli teataval määral raskendatud); selle tingimuse täitmist kontrollisid pangad.

(44)

Ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsuses nr 1648/B.22 on sätestatud järgmine:

a)

registreeritud asukohast olenemata Xanthi, Rodopi ja Evrose noomides tegutsevatele tööstus-, käsitöö- ja kaevandusettevõtjatele, suurtele loomakasvatusettevõtjatele, majutus- ja laevandusettevõtjatele käibekapitali soetamiseks alates 1. aprillist 1993 antud laenude intresse, mida arvestatakse ajavahemikul 1. aprillist 1993 kuni 31. märtsini 1996, vähendatakse 10 (kümne) protsendi võrra, kasutades selleks seaduse nr 128/75 kohaselt avatava konto vahendeid, ning intressivähenduse ülempiiriks on 20 % ettevõtja eelmise aasta käibest või 50 % käimasoleva aasta tellimuste maksumusest; riigigarantii ülempiir on 100 000 000 Kreeka drahmi (293 470 eurot);

b)

kõik 31. detsembriks 1993 saabunud või saabumata maksetähtpäevaga võlgnevused, mis tulenevad Traakia piirkonna tööstus-, käsitöö- ja kaevandusettevõtjatele, suurtele loomakasvatusettevõtjatele, majutus- ja laevandusettevõtjatele käibekapitali ja põhivara soetamiseks antud laenudest, muudetakse uueks riiklikult tagatud laenuks, mis kuulub tasumisele kümne aasta jooksul iga kuue kuu järel tasutavate võrdsete osamaksetega (põhisumma koos intressiga), kasutades selleks seaduse nr 128/75 kohaselt avatava konto vahendeid;

c)

restruktureeritud võla sisse arvestatakse 31. detsembri 1992. aasta seisuga tasumisele kuulunud viivised põhivara või käibekapitali soetamiseks antud laenudelt.

(45)

Ettevõtjad peavad olema pärast restruktureerimist elujõulised (mis eeldab, et nende olukord oli teataval määral raskendatud); selle tingimuse täitmist kontrollisid pangad.

(46)

Ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsust nr 1648/B.22 muudeti mitmel korral järgmiste ministri otsustega: 6. aprilli 1994. aasta otsus nr 14237/B.664, 4. jaanuari 1995. aasta otsus nr 235/B.21, 3. juuli 1995. aasta otsus nr 44678/B.1145, 30. aprilli 1996. aasta otsus nr 14946/B.566, 24. detsembri 1996. aasta otsus nr 44446/B.1613, 9. oktoobri 1997. aasta otsus nr 32576/B.1282, (13)7. aprilli 1997. aasta otsus nr 11362/B.472, 9. detsembri 1997. aasta otsus nr 40412/B.1677, (14)15. detsembri 1998. aasta nr 42998/B.2026, 7. juuni 1999. aasta otsus nr 19954/B.957, 17. märtsi 1999. aasta otsus nr 10123/B.507, 18. veebruari 2000. aasta otsus nr 6244/B.270 ja 24. oktoobri 2000. aasta otsus nr 35913/B.2043 (15). Kõigi loetletud tekstidega muudetakse tehnilisi parameetreid, näiteks intressivähenduste määra, ajapikendusi, laenude kestust ning perioode, mille järel tasumata osamaksed muutuvad sissenõutavaks.

(47)

17. veebruari 1994. aasta otsusega nr 2003341/683/0025 nähakse ette registreeritud asukohast olenemata Xanthi, Rodopi ja Evrose noomides tegutsevatele tööstus-, käsitöö- ja kaevandusettevõtjatele, suurtele loomakasvatusettevõtjatele, majutus- ja laevandusettevõtjatele käibekapitali soetamiseks alates 1. aprillist 1993 antud laenude riigigarantii kuni 100 000 000 Kreeka drahmi (293 470 eurot) ettevõtja kohta, samuti antakse 13. jaanuari 1994. aasta ühisotsuse nr 1648/G.G.54/B.22 kohaselt garantii võlgnevustele (põhisumma ja intress), mis tulenevad 31. detsembri 1993. aasta seisuga tasumata vanade laenude restruktureerimisest.

(48)

17. veebruari 1994. aasta otsust nr 2003341/683/0025 muudeti mitmel korral järgmiste otsustega: 18. mai 1994. aasta otsus nr 2022973/3968/0025, 11. juuli 1995. aasta otsus nr 2043231/6673/0025, 10. juuni 1996. aasta otsus nr 2030175/4446/0025, 11. juuli 1997. aasta otsus nr 2087184/49/0025, 6. märtsi 1998. aasta otsus nr 2016123/2133/0025, 1. juuni 1998. aasta otsus nr 2090373/11216/0025, (16)7. oktoobri 1999. aasta otsus nr 2/21857/0025, 31. mai 2000. aasta otsus nr 2/14774/0025, 18. detsembri 2000. aasta otsus nr 2/82257/0025, 25. mai 2001. aasta otsus nr 2/7555/0025, 31. jaanuari 2002. aasta otsus nr 2/61352/0025 ja 28. jaanuari 2004. aasta otsus nr 2/64046/0025/2003. Kõigi loetletud tekstidega nähakse ette riigigarantii juhuks, kui kohaldatakse ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsust muutvates otsustes (vt põhjendus 46) sätestatud meetmeid.

(49)

Eelnevas loetelus sisalduva ministri 18. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2/82257/0025 on sätestatud, et otsuse sätete kohaldamiseks peab ettevõtja olema tingimusteta elujõuline (mitte üksnes pärast restruktureerimist, nagu on ette nähtud ülejäänud ministri otsustes, millele kõnealuses otsuses viidatakse). See eeldab, et ettevõtja ei ole raskes olukorras.

(50)

Ministri 16. mai 1989. aasta otsusega nr 2041901 nähakse ette Evrose, Lesbose, Samose, Chiose ja Dodekaneeside noomides registreeritud kaubandus- ja käsitööettevõtjatele käibekapitali soetamiseks alates 1. aprillist 1989 antud laenude intressi vähendamine kolme protsendi võrra, kasutades selleks seaduse nr 128/75 kohaselt avatava ühiskonto vahendeid.

(51)

10. oktoobri 1989. aasta otsusega nr 2078809 nähakse ette Rodopi, Xanthi ja Samose noomides registreeritud kaubandus- ja käsitööettevõtjatele käibekapitali soetamiseks alates 1. aprillist 1989 antud laenude intressi vähendamine kolme protsendi võrra, kasutades selleks seaduse nr 128/75 kohaselt avatava ühiskonto vahendeid.

(52)

Ministri 10. veebruari 2003. aasta otsusega nr 9034/B.289 ja 2. juuni 2003. aasta otsusega nr 37497/B.1232 laiendatakse põhjendustes 50 ja 51 viidatud otsuste sätteid, täpsustades kõnealuste intressivähenduste ulatust ja teatud tehnilisi parameetreid.

III.   UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(53)

Seoses kõnealuste abikavadega oli komisjonil kahtlusi väidete suhtes, nagu poleks riigiabi antud, ning lisaks ka selle suhtes, kas selline abi, mida komisjoni arvates tegelikult on antud, sobib siseturuga.

a)    Esimese menetluse algatamise põhjendus

(54)

Esimene menetlus algatati järgmistel põhjustel:

a)

kui Kreeka ametiasutustel paluti esitada kõnealuse abi kohta selgitusi, väitsid nad, et abimeetmete õiguslikuks aluseks olevatest ministri otsustest jäeti teatamata, kuna nende hinnangul ei olnud otsustes ette nähtud abi riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses; lisaks väitsid nad, et ei teadnud küll abisaajate täpset arvu, kuid kõnealuste abimeetmete summad jäid arvatavasti vähese tähtsusega abi piiridesse;

b)

kuna vähese tähtsusega abi reegel ei olnud abimeetmete kehtestamise ajal kohaldatav põllumajandussektoris ning kõnealuste abimeetmete õiguslikuks aluseks olevate otsustega taheti aidata likviidsusprobleemidega ettevõtjaid, leidis komisjon, et abi analüüsimise aluseks peaksid olema teised reeglid, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

c)

jällegi seoses põllumajandussektoriga ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas antud riigigarantii oli kooskõlas esimese ülal nimetatud otsuse jõustumisest alates garantii vormis antava riigiabi suhtes kehtinud erinevate reeglitega;

d)

tööstus- ja käsitöösektoris oli vähese tähtsusega abi reegel mõistagi kohaldatav, kuid kuna Kreeka ametiasutused ei teadnud kõnealuste ministri otsustega kehtestatud meetmete alusel abi saanud isikute arvu ning vähese tähtsusega abi ülemmäärad arvutatakse kolmeaastase perioodi, mitte ühekordse meetme jaoks, oli võimatu aru saada, kas kõnealustes otsustes sätestatud abi võis tegelikult jääda vähese tähtsusega abi piiridesse; selles seoses oli vaja abimeetmeid analüüsida ka nende reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

e)

seoses nimetatud sektoritega ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas antud riigigarantii oli kooskõlas esimese ülal nimetatud otsuse jõustumisest alates garantii vormis antava riigiabi suhtes kehtinud erinevate reeglitega.

b)    Teise menetluse algatamise põhjendus

(55)

Teine menetlus algatati järgmistel põhjustel:

a)

kui Kreeka ametiasutustel paluti esitada kõnealuse abi kohta selgitusi, väitsid nad, et ei teadnud küll abisaajate täpset arvu, kuid kõnealuste abimeetmete summad jäid arvatavasti vähese tähtsusega abi piiridesse; ent isegi arvestamata asjaolu, et vähese tähtsusega abi reeglit ei kohaldatud põllumajandussektori suhtes enne 1. jaanuari 2005, puudusid komisjonil andmed, mille põhjal oleks saanud kindlaks teha, kas ministri otsuse nr 66336/B.1398 alusel põllumajandusettevõtjatele laekunud summad võisid mingis ulatuses jääda komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (17) kohaldamisalasse; nimetatud määrusega kehtestati vähese tähtsusega abi reegel põllumajandussektoris;

b)

kuna vaatlusaluste otsustega taheti abistada raskustes olevaid ettevõtjaid, oleks tulnud abi analüüsida erinevate reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest ehk 21. septembrist 1993; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

c)

jällegi seoses põllumajandussektoriga ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas antud riigigarantii oli kooskõlas 21. septembrist 1993 alates garantii vormis antava riigiabi suhtes kehtinud erinevate reeglitega;

d)

tööstus- ja käsitöösektoris oli vähese tähtsusega abi reegel mõistagi kohaldatav, kuid kuna Kreeka ametiasutused ei teadnud kõnealuste ministri otsustega kehtestatud meetmete alusel abi saanud isikute arvu ning vähese tähtsusega abi ülemmäärad arvutatakse kolmeaastase perioodi, mitte ühekordse meetme jaoks, oli võimatu aru saada, kas kõnealustes otsustes sätestatud abi võis tegelikult jääda vähese tähtsusega abi piiridesse; selles seoses oli vaja abimeetmeid analüüsida ka nende reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates 21. septembrist 1993; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

e)

nimetatud sektorite kohta ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas antud riigigarantii oli kooskõlas 21. septembrist 1993 alates garantii vormis antava riigiabi suhtes kehtinud erinevate reeglitega.

c)    Kolmanda menetluse algatamise põhjendus

(56)

Kolmas menetlus algatati järgmistel põhjustel:

a)

nii nagu vastustes esimese ja teise menetluse algatamisele, märkisid Kreeka ametiasutused esitatud teabes, et kõnealused summad jäid arvatavasti vähese tähtsusega abi piiridesse; ent isegi arvestamata asjaolu, et vähese tähtsusega abi reeglit ei kohaldatud põllumajandussektori suhtes enne 1. jaanuari 2005, puudusid komisjonil andmed, mille põhjal oleks saanud kindlaks teha, kas vaatlusaluse abikava õiguslikuks aluseks olevate otsuste alusel põllumajandusettevõtjatele laekunud summad võisid mingis ulatuses jääda määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamisalasse;

b)

kuna käsitletavate ministri otsustega taheti abistada raskustes olevaid ettevõtjaid, oleks tulnud abi analüüsida erinevate reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

c)

tööstus-, majutus- ja käsitöösektoris oli vähese tähtsusega abi reegel mõistagi kohaldatav, kuid kuna Kreeka ametiasutused ei teatanud kõnealuste ministri otsustega kehtestatud meetmete alusel abi saanud isikute arvu ning vähese tähtsusega abi ülemmäärad arvutatakse kolmeaastase perioodi, mitte ühekordse meetme jaoks, oli võimatu aru saada, kas kõnealustes otsustes sätestatud abi võis tegelikult jääda vähese tähtsusega abi piiridesse; selles seoses oli vaja abimeetmeid analüüsida ka nende reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates viidatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

d)

söe- ja laevandussektoris muutus vähese tähtsusega abi reegel kohaldatavaks alles alates komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (18) jõustumisest; punktis c nimetatud põhjustel aga oli vaja abimeetmeid analüüsida ka nende reeglite alusel, mis olid kohaldatavad raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

e)

meretranspordisektoris vähese tähtsusega abi reeglit ei kohaldatud; seega oli vaja abimeetmeid analüüsida nende reeglite alusel, mida kohaldati raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes alates ülal nimetatud esimese otsuse jõustumise hetkest; olemasoleva teabe põhjal aga ei olnud võimalik kindlaks teha, millisel määral selliseid reegleid järgiti;

f)

mitte ühegi ülal nimetatud sektori kohta ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas antud riigigarantii oli kooskõlas esimese ülal nimetatud otsuse jõustumisest alates garantii vormis antava riigiabi suhtes kehtinud erinevate reeglitega;

g)

16. mai 1989. aasta otsusega nr 2041901 ning ülal põhjendustes 51 ja 52 loetletud otsustega sätestati riigiabi andmine teistes noomides peale Rodopi, Evrose ja Xanthi ning ei olnud võimalik kindlaks teha, kas rakendatud abisüsteem oli kolmes nimetatud noomis kasutatud süsteemi laiendus või eraldiseisev süsteem; sellest olenemata ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, kas riigiabi suhtes kohaldatavaid reegleid (regionaalabi ja vähese tähtsusega abi reeglid) järgiti;

h)

kui punktis g nimetatud ministri otsustega laiendati Rodopi, Xanthi ja Evrose noomides rakendatud abisüsteemi, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas kavandatud abimeetmed võisid jääda vähese tähtsusega abi piiresse või kas nad olid kooskõlas raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi reguleerivate sätetega;

i)

kui punktis g nimetatud ministri otsustega loodi eraldiseisev abisüsteem, oli nende sätete vähese üksikasjalikkuse tõttu vaja uurida nende kohaldamist heas majanduslikus olukorras ja raskustes olevate ettevõtjate suhtes; vastava analüüsiga jõuti järgmiste järeldusteni:

i)

raskustes olevate ettevõtjate kohta ei olnud võimalik kindlaks teha, kas kavandatud abimeetmed võisid jääda vähese tähtsusega abi piiresse või kas nad olid kooskõlas raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat abi reguleerivate sätetega;

ii)

heas majanduslikus olukorras olevate ettevõtjate kohta ei olnud võimalik kindlaks teha, kas laenu ja saadud intressivähenduse arvel soetatud käibekapitali kasutati ELi regionaalabi mõistes abikõlblike investeeringute tegemiseks.

IV.   KREEKA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED AMETLIKU MENETLUSE ALGATAMISE KOHTA

a)    Kreeka ametiasutuste märkused esimese menetluse algatamise kohta

(57)

9. augusti 2004. aasta kirjas esitasid Kreeka ametiasutused järgmised väited:

a)

laenude konsolideerimine on haldusakt, mis ei too avaliku sektori asutuste jaoks kaasa suuri kulusid;

b)

intressi arvutamine kuue kuu kohta on riigi ülemkohtu kohtupraktikas juba õigeks tunnistatud, kuna kohtu hinnangul on liitintressi kvartalipõhine arvutamine ebaseaduslik, kuritarvituslik ning koormab liigselt võlgnikke;

c)

riigigarantii andmist ei saa käsitada abina, sest selle kasutamise korral rakendatakse põhivõlgniku suhtes väga rangeid meetmeid;

d)

vaadeldud perioodil olid intressimäärad Kreekas oluliselt kõrgemad kui keskmised intressimäärad ülejäänud ELis ning need jäid kõrgemaks ka pärast intressivähendusi; seega konkurentsi ei moonutatud, muu hulgas ka seetõttu, et abi saavad ettevõtjad pidid olema elujõulised; lisaks rahastati intressivähendusi riigieelarveväliselt erikontolt;

e)

ajapikenduste lubamist ei saa käsitada abimeetmena, kuna võlga ja intressi ei kustutata: tegemist on üksnes tagasimaksete ajalise restruktureerimisega majandusliku olukorra tõttu;

f)

ministri otsus nr 72742/B1723 (vt ülal põhjendust 42) ei toonud kaasa täiendavaid kulusid võrreldes kõnealuse kava aluseks olevas algses otsuses sätestatud kuludega;

g)

tagatiste vabastamist ministri otsusega nr 2071670/11297 ei saa käsitada abimeetmena ettevõtjate suhtes, kuna nad on kohandatud restruktureeritud laenude tasemele; lisaks ei kata Kreeka riigigarantii laenuvõtjate kõiki kohustusi pankade ees;

h)

ministri otsuses nr 69836/B1451 ja selle parandustes käsitleti töötlejaid üldiselt ning ei nimetatud konkreetselt põllumajandussektoris tegutsevaid töötlejaid, keda on käsitletud nõukogu 29. märtsi 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 866/90 (põllumajandustoodete töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta), (19) nõukogu 20. mai 1997. aasta määruses (EÜ) nr 951/97 (põllumajandussaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamise kohta) (20) ja nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks); (21) nimetatud määrused rakendati ühenduse teise ja kolmanda toetusraamistiku rakenduskavadega; võlgade restruktureerimise õigust ei olnud ette nähtud ettevõtjatele, kes olid teinud investeeringuid ja saanud selleks abi maaelu arendamise ja toiduainete ministeeriumilt; ka vähese tähtsusega abi reeglit ei kohaldatud, sest toetuse saamiseks pidid ettevõtjad olema töö teinud ja kulud kandnud;

i)

vähese tähtsusega abi reeglitele viitamisega taheti üksnes selgitada, et suurem osa abimeetmetest jäi allapoole vähese tähtsusega abi ülemmäära, ning juttu ei olnud konkreetselt põllumajandussektorist;

j)

restruktureerimisjärgse elujõulisuse tingimus ei mõjuta kuidagi krediidiasutuse koostatud üldist hinnangut ettevõtja elujõulisusele, sest õigus restruktureerimisele määratakse kindlaks vahetult pärast elujõulisuse hindamist;

k)

restruktureerimine oli seotud vanade laenudega ning sellega ei rahastatud uusi investeeringuid;

l)

restruktureerimise üldise toetusekvivalendi kohta võib öelda, et valdav enamus abimeetmetest sisaldas väikesi summasid, meetmete kõik sihtalad (Kastoria ja Evia) olid nõukogu 28. aprilli 1975. aasta direktiivi 75/268/EMÜ (mägipiirkondade ja teatavate ebasoodsamata alade põllumajanduse kohta) (22) mõistes vähem soodsad piirkonnad ning riigile tervikuna laieneb 1. eesmärk;

m)

uutele laenudele kohaldatav intressimäär võrdus Kreeka riigi võlakirjade viimase emissiooni intressimääraga; intressivähendus ei hõlma restruktureeritud laenu kogu perioodi, vaid ainult esimesi otsustavaid aastaid; intressimäärade vahe ei olnud väga suur (1–2 protsenti);

n)

kava eksisteeris 30. juunist 1993 kuni 30. juunini 2003.

b)    Kreeka ametiasutuste märkused teise menetluse algatamise kohta

(58)

18. augusti 2005. aasta kirjaga esitasid Kreeka ametiasutused järgmised argumendid, millest enamik sisaldus juba nende vastuses esimese menetluse algatamisele (vt eelmine põhjendus):

a)

laenude konsolideerimine on haldusakt, mis ei too avaliku sektori asutuste jaoks kaasa suuri kulusid (ametiasutused lisavad, et akti eesmärk ei ole anda abi selektiivselt);

b)

intressi arvutamine kuue kuu kohta on riigi ülemkohtu kohtupraktikas juba õigeks tunnistatud, kuna kohtu hinnangul on liitintressi kvartalipõhine arvutamine ebaseaduslik, kuritarvituslik ning koormab liigselt võlgnikke;

c)

vaadeldud perioodil olid intressimäärad Kreekas oluliselt kõrgemad kui keskmised intressimäärad ülejäänud ELis ning need jäid kõrgemaks ka pärast intressivähendusi;

d)

riigigarantii andmist ei saa käsitada abina, sest isegi selle kasutamise korral rakendatakse põhivõlgniku suhtes väga rangeid meetmeid;

e)

viiviste tasumist ja intressimäära vähendamist rahastati riigieelarveväliselt erikontolt (seaduse nr 128/75 kohaselt avatud konto);

f)

ajapikenduste lubamist ei saa käsitada abimeetmena, kuna võlga ja intressi ei kustutata: tegemist on üksnes tagasimaksete ajalise restruktureerimisega majandusliku olukorra tõttu;

g)

ministri 1993. aasta otsusega 66336/B.1398 ja selle muudatustega anti võimalus abistada Florina ja Kilkise noomide ettevõtjaid, ilma et see tekitaks avaliku sektori asutustele suuri kulusid, ning tingimusel, et kõnealuseid ettevõtjaid peetakse elujõuliseks; seega ei moonutatud nendega konkurentsi EÜ asutamislepingu artikli 87 tähenduses; lisaks tuleb meenutada, et Florina ja Kilkise noomidel on ühine piir endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ning vaadeldud perioodil (1990. aastad) kandsid nad suuri kahjusid seoses sõja ja piirkonna ebastabiilsusega;

h)

lisaks käsitletakse nimetatud otsuses tööstus- ja käsitööettevõtjaid; Kreeka ametiasutuste väitel ei puuduta need sätted põllumajandusettevõtjaid.

c)    Kreeka ametiasutuste märkused kolmanda menetluse algatamise kohta

(59)

10. mai 2006. aasta kirjas esitasid Kreeka ametiasutused järgmised väited:

a)

kõnealuses otsuses käsitletud noomides valitses raske majanduslik olukord, mida iseloomustas vähene majandustegevus ning ülejäänud riigist kõrgem töötuse tase; olukorda halvendas naaberriikides (näiteks Kosovos) valitsenud sõjaseisukord; seega ei olnud võimalik konkurentsi moonutada ning võlgade restruktureerimise ja intressivähenduste kujul antud abi kuulus EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c sätestatud erandite alla;

b)

abimeetmed olid suunatud kohalike turgude vähese dünaamilisuse, tööturu kokkutõmbumise ja väheneva nõudluse probleemide lahendamisele ning pikaajalise majandusarengu saavutamisele;

c)

komisjoni väite kohta ühendusesisese kaubavahetuse tingimuste võimalikust moonutusest põllumajandussektoris valitsevat suurt konkurentsi arvestades võib öelda, et suuri loomakasvatusettevõtjaid käsitletakse kõigist uuritud otsustest ainult 13. jaanuari 1994. aasta otsuses 1648/B22; lisaks moodustas Evrose, Rodopi ja Xanthi noomide lihatoodang aastatel 1995–2004 ainult väikese osa nende noomide põllumajandustoodangust ning kuigi vaadeldud noomide sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel perioodil küll kasvas (nii absoluutvääruses kui ka elaniku kohta), jäi see riigi keskmisest veel oluliselt madalamaks;

d)

ministri 16. mai 1989. aasta otsuses nr 2041901 ja 1989. aasta otsuses nr 2078809, millega nähakse ette Lesbose, Samose, Chiose ja Dodekaneeside noomides asuvate ettevõtjate käibekapitali hankimiseks antud laenude intressi vähendamise võimalus, sisaldub ka nõue, et ettevõtjad peavad olema enne ja pärast võlgade restruktureerimist elujõulised;

e)

Kreeka pädevatel asutustel paluti koguda andmeid abisaajate ja tegelikult antud abi kohta, kuid nende väitel ei suutnud nad seda teha;

f)

intressimäära vähendamist rahastatakse seaduse nr 128/75 kohaselt avatud kontolt, mis ei kuulu riigi ressursside hulka, kuna selle konto põhieesmärk on vahendite ümberjagamine.

d)    Kreeka ametiasutuste 15. ja 29. märtsi 2011. aasta kirjad

(60)

15. ja 29. märtsi 2011. aasta kirjades esitasid Kreeka ametiasutused kõigepealt kõnealuseid kavasid reguleerivate ministri algsete otsuste kehtivuse lõppemise kuupäevad. Need kuupäevad on järgmised:

a)

otsusel nr 69836/B1461 (Kastoria ja Evia noomid) 30. juuni 2003;

b)

14. septembri 1993. aasta otsusel nr 66336/B/398 (Florina ja Kilkise noomid) 30. juuni 2000;

c)

13. jaanuari 1994. aasta otsusel nr 1648/B.22 (Xanthi, Rodopi ja Evrose noomid) 31. detsember 2005;

d)

16. mai 1989. aasta otsusel nr 2041901 (Rodopi, Evrose, Xanthi ja Dodekaneeside noomid, Lesbose, Samose ja Chiose saared) 31. detsember 2004.

(61)

Seejärel märkisid Kreeka ametiasutused, et ettevõtjate restruktureerimisjärgse elujõulisuse tingimus ei olnud ainus kaalutud asjaolu; ettevõtjate elujõulisust hinnati pigem üldiselt nii enne kui ka pärast restruktureerimist.

(62)

Kirjades sisalduvad ka tabelid, milles tuuakse välja iga abi saanud ettevõtja abimeetme toetusekvivalent, et näidata selliste ettevõtjate osakaalu, kelle abimeetmed jääksid vähese tähtsusega abi piiridesse. Kreeka ametiasutused märgivad siiski, et ministri 16. mai 1989. aasta otsuses 2041901 (Xanthi, Rodopi ja Evros, Samos, Lesbos, Chios ja Dodekaneesid) ja 13. jaanuari 1994. aasta otsuses 1648/B.22 (Xanthi, Rodopi ja Evros) sätestatud abimeetmeid käsitlevad andmed käivad ainult ajavahemiku 2004–2007 kohta. Ministri otsuses nr 69836/B1416 (Kastoria ja Evia noomid) sätestatud abimeetmeid käsitlevad andmed käivad ajavahemiku 1993–1998 kohta ning ministri 14. septembri 1993. aasta otsuses nr 66336/B/398 (Florina ja Kilkise noomid) sätestatud abimeetmeid käsitlevad andmed käivad ajavahemiku 1993–2001 kohta. Neid andmeid küsiti krediidiasutustelt, kellest mõned ei vastanud. Kreeka ametiasutused leiavad siiski, et saadud andmed kajastavad ligilähedaselt antud abi kogusummat, sest vastanud pangad on kõnealustes prefektuurides põhilised laenuandjad. Kreeka ametiasutuste väitel näitab andmete analüüs, et kõnealune abi jääb sõltuvalt konkreetsest kolmeaastasest perioodist ja otsusest 73,55–99,46 % juhtudest alla vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(63)

Lõpuks väidavad Kreeka ametiasutused, et põllumajandustooteid tootvatel, töötlevatel ja turustavatel ettevõtjatel ei olnud õigust abi saada ning väljendiga „kaevandusettevõtjad” peeti tegelikult silmas marmorit ja kive kaevandavaid ettevõtjaid.

V.   HINDAMINE

V.I.   ABI OLEMASOLU

(64)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Iseenesest vastavad kõnealused abimeetmed sellele määratlusele, sest neid antakse riigi poolt või riigi ressurssidest, need on mõeldud teatud ettevõtjatele (nimetatud noomides tegutsevatele põllumajandus-, käsitöö-, tööstus-, majutus-, kaevandussektori – vt põhjendust 63 – ja laevandussektori ettevõtjatele), sellistele ettevõtjatele tehakse soodustusi, näiteks laenude restruktureerimine, osamaksete vähendamine tagasimakseperioodi pikendamise abil, intressimäära vähendamine ja garantii andmine, ning see võib mõjutada kaubandust (23) ja moonutada konkurentsi (24).

(65)

Kreeka ametiasutused püüdsid näidata, et kõnealused abimeetmed võisid jääda vähese tähtsusega abi piiridesse ning ei olnud seega riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Ent isegi arvestamata seda, et vähese tähtsusega abi reegel ei olnud kõnealuste kavade õiguslikuks aluseks olevate ministri otsuste kehtivusaja jooksul kohaldatav kõigi asjaomaste sektorite suhtes (see oli käsitletavate menetluste algatamise üks põhjus), on andmed ka Kreeka ametiasutuste endi kinnituse kohaselt (vt põhjendust 62) puudulikud. Lisaks on vähese tähtsusega abi summad erinevates sektorites erinevad (need ei ole tööstus- ja põllumajandussektoris ühesugused) ning esitatud tabelite põhjal võib järeldada, et Kreeka ametiasutused ei olnud sellest erinevusest piisavalt teadlikud. Lõpuks märgib komisjon, et kuigi Kreeka ametiasutuste väitel ei olnud põllumajandustooteid tootvatel, töötlevatel ja turustavatel ettevõtjatel õigust kõnealuseid abikavasid kasutada, ilmneb ülal nimetatud tabelitest selgelt, et mõned selle sektori ettevõtjad said abi, mida on loetud vähese tähtsusega abi piiridesse jäävaks, ehkki sellise abi ülemmäär on selgelt ületatud.

(66)

Komisjon meenutab, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabina ei käsitata selliseid abikava alusel antud üksiktoetusi, mis vastasid nende andmise ajal kehtinud vähese tähtsusega abi tingimustele.

(67)

Sel ajal, kui Kreeka ametiasutused rakendasid põllumajandussektoris esimesi kõnealuseid abimeetmeid, ei olnud ELi õiguses veel vähese tähtsusega abi käsitlevaid sätteid.

(68)

Esimesed sellekohased sätted võeti vastu määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (25).

(69)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1860/2004, milles käsitletakse nii põllumajanduslikku esmatootmist kui ka põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist, ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 sellise abi suhtes, mis ei ületa abisaaja kohta kolmeaastase ajavahemiku jooksul 3 000-eurost ülemmäära, ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubavahetust ning ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi.

(70)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 artikli 5 kohaselt kohaldatakse samu tingimusi ka enne määruse jõustumist antud abi suhtes, kui see vastab määruse artiklites 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

(71)

1. jaanuaril 2008 asendati määrus (EÜ) nr 1860/2004 komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1535/2007 (milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris), (26) millega tõsteti vähese tähtsusega abi ülemmäära 7 500 euroni abisaaja kohta kolme eelarveaasta jooksul abi vormist või eesmärgist olenemata ning sätestati, et abi kogusumma liikmesriigi kohta ei tohi ületada 0,75 % põllumajandussektori aastasest kogutoodangust.

(72)

Määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et „Käesolevat määrust kohaldatakse abile, mida enne 1. jaanuari 2008 anti põllumajandustoodete tootmise sektori ettevõtjatele, tingimusel et see vastas kõikidele artiklites 1–4 sätestatud tingimustele, välja arvatud nõue viidata selgelt käesolevale direktiivile, mis on esitatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus”. Seda määrust kohaldatakse siiski ainult põllumajandusliku esmatootmise suhtes.

(73)

Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes jõustus vähese tähtsusega abi reegel alates 1. jaanuarist 2007 ning see on sätestatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1998/2006 (milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (27).

(74)

Määruse (EÜ) nr 1998/2006 artikli 2 lõike 2 alusel ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 abi suhtes, mille kogusumma ei ületa kolme eelarveaasta jooksul 200 000 eurot, mis ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ning ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi.

(75)

Määruse (EÜ) nr 1998/2006 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui antud abi vastab kõigile käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele, kohaldatakse käesolevat määrust ka abi suhtes, mis on enne selle jõustumist antud transpordivaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise alal tegutsevatele ettevõtjatele”.

(76)

Seega ei käsita komisjon analüüsitud ministri otsuste alusel antud abi riigiabina juhul, kui see ei ületa abisaaja kohta järgimisi tasemeid:

a)

põllumajandusliku esmatootmise korral: 3 000 eurot kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal määrusele (EÜ) nr 1860/2004, või 7 500 eurot kolme eelarveaasta jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal määrusele (EÜ) nr 1535/2007;

b)

põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise korral: 3 000 eurot kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal määrusele (EÜ) nr 1860/2004, või 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal määrusele (EÜ) nr 1998/2006.

(77)

Komisjon meenutab siiski, et määruste (EÜ) nr 1998/2006 ja (EÜ) nr 1535/2007 sätteid ei või kohaldada raskustes olevate ettevõtjate suhtes.

(78)

Põllumajandussektorist erinevate sektorite (antud juhul käesolevas otsuses nimetatud mitmesugused sektorid, välja arvatud laevandussektor, mida käsitletakse allpool põhjendustes 80 ja 81) (28) suhtes oli vähese tähtsusega abi reegel sätestatud komisjoni 20. mai 1992. aasta teatises (väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat riigiabi käsitlevad ühenduse suunised) (29) (edaspidi „1992. aasta suunised”) ning see oli vaatlusaluse abi andmise ajal kohaldatav. Teatises sätestati, et „edaspidi kindlaks otstarbeks makstavast abist, mille suurus ei ületa 50 000 eküüd ühte liiki kulutusteks, ning korrast, mille raames ühe ettevõtja ühte liiki kulutusteks kolme aasta jooksul saadud abi ei tohi ületada eespool mainitud summat, ei pea enam teavitama [EÜ asutamislepingu] artikli 93 lõike 3 (30) alusel, tingimusel et abi andmise või korra üksikasjalikud sätted sisaldavad sõnaselget tingimust, mis näeb ette, et täiendav abi samale ettevõtjale ja samade kulutuste jaoks teistest rahastamisallikatest või muude kordade raames ei tohi kokku ületada 50 000 eküüd”. Viidatud reeglit muudeti hiljem komisjoni 1996. aasta teatisega vähese tähtsusega riigiabi kohta (31) (edaspidi „1996. aasta teatis”), milles määrati vähese tähtsusega abi ülemmääraks 100 000 eküüd sama ajavahemiku jooksul, ning seejärel määrusega (EÜ) nr 69/2001, milles määrati summaks 100 000 eurot sama ajavahemiku jooksul.

(79)

Võttes arvesse analüüsitud kavade kehtivuse lõppemise kuupäevi (millest viimane oli 31. detsember 2005) ning määruste mittetagasiulatuvat kohaldatavust põhjenduses 78 nimetatud sektorite suhtes, ei käsita komisjon analüüsitud otsuste alusel antud abi riigiabina juhul, kui selle summa abisaaja kohta ei ületa järgmisi piirväärtusi:

a)

50 000 eküüd 19. augusti 1992 ja 5. märtsi 1996 vahele langeva kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal 1992. aasta suuniste nõuetele;

b)

100 000 eküüd/eurot 6. märtsi 1996 ja 1. veebruari 2001 vahele langeva kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal 1996. aasta teatise nõuetele;

c)

100 000 eurot 2. veebruari 2001 ja 31. detsembri 2005 vahele langeva kolmeaastase ajavahemiku jooksul, kui abi vastas selle andmise ajal määruse (EÜ) nr 69/2001 asjaomastele nõuetele.

(80)

Laevaehitussektoris on vähese tähtsusega abi reeglit kohaldatud alles pärast määruse (EÜ) nr 69/2001 jõustumist.

(81)

Seega ei käsita komisjon analüüsitud ministri otsuste alusel antud abi riigiabina juhul, kui selle summa ei ületanud 2. veebruari 2001 ja 30. juuni 2007 vahele langeva kolmeaastase ajavahemiku jooksul 100 000 eurot ning abi vastas selle andmise ajal määruse (EÜ) nr 69/2001 asjaomastele nõuetele.

(82)

Kreeka ametiasutuste esitatud ülejäänud argumente riigiabi puudumise põhjendamiseks ei saa komisjon vastuvõetavaks lugeda järgmistel põhjustel, mis kehtivad kõigil juhtudel, kui vastavale argumendile viidatakse:

a)

väites, et laenude konsolideerimine ei too avaliku sektori asutuste jaoks kaasa suuri kulusid (vt eriti põhjenduse 57 punkti a ja põhjenduse 58 punkti a), tunnistavad Kreeka ametiasutused, et see tegevus tekitab riigile kulusid ehk teiste sõnadega selleks kasutatakse riigi ressursse;

b)

enne seda, kui jõustus teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (32) (edaspidi „2000. aasta teatis”), eeldati riigiabi elemendi sisaldumist kõigis garantiides (vt põhjenduse 105 punkti a); 2000. aasta teatises on sätestatud, et garantii ei pruugi olla riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses juhul, kui abi saaval laenuvõtjal ei ole majanduslikke raskusi ning ta saaks põhimõtteliselt laenu turutingimustel kapitaliturgudelt ilma riigi sekkumiseta, garantii on seotud konkreetse finantstehinguga, piiratud kindlaksmääratud maksimumsummaga, ei kata rohkem kui 80 % tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest (välja arvatud võlakirjad ja muud samalaadsed dokumendid) ega ole tähtajatu; abikava tingimused rajanevad realistlikul riskihinnangul, nii et tõenäoliselt muudavad soodustatud ettevõtjate makstud garantiitasud kava isefinantseerivaks; kava näeb ette, et tulevaste garantiide andmise tingimused ning kava üldine rahastamine vaadatakse läbi vähemalt kord aastas; garantiitasud katavad nii garantii andmisega seotud tavalised riskid kui ka süsteemi halduskulud ning juhul, kui riik annab algkapitali kava käivitamiseks, siis ka normaaltulu kõnealuselt kapitalilt; Kreeka ametiasutused ei ole esitanud mingeid dokumente, mis tõendaksid kirjeldatud stsenaariumi kohaldatavust antud juhul;

c)

seoses konkurentsiga ei ole ajapikenduste andmine (vt põhjenduse 57 punkti e ja põhjenduse 58 punkti f) lihtsalt tagasimaksete ajaline restruktureerimine, sest see vähendab tagasimaksmisega seotud koormust teatud kindlal ajal ning võimaldab abisaajale ajutist rahalist kergendust;

d)

isegi kui seaduse nr 128/75 kohaselt avatud konto, mida kasutatakse intressimäära vähendamise rahastamiseks (vt põhjenduse 57 punkti d, põhjenduse 58 punkti e ja põhjenduse 59 punkti f), ei ole Kreeka ametiasutuste väitel osa Kreeka riigieelarvest, kuulub see siiski riigi ressursside (33) hulka;

e)

laenude intressimäära vähendamine soodustab abi saanud ettevõtjaid ka juhul, kui vaatlusaluses riigis on intressimäärad kõrged;

f)

garantii saamiseks antud tagatiste vabastamine (vt põhjenduse 57 punkti g) vastavalt ministri otsusele nr 2071670/11297 ei pruugi tekitada Kreeka riigile küll otseseid kulutusi, kuid see sisaldab abi elementi, sest seda võimaldades annab riik abi saavatele ettevõtjatele võimaluse kapitali hankimiseks ning lisaks tühistab ühe garantii saamiseks vajaliku eeltingimuse;

g)

Kreeka kõrged intressimäärad (vt põhjenduse 57 punkti d) ei tähenda automaatselt abi puudumist, sest laenude restruktureerimise ja intressimäärade vähendamise majanduslikust kontekstist olenemata aitas juba abi andmine ise vähendada abisaajate rahalisi kohustusi, mida nad tavaliselt peaksid oma tegevuse käigus ise täitma.

(83)

Kõigi loetletud elementide valguses saab komisjon üksnes järeldada, et põhjendustes 68–81 määratletud vähese tähtsusega abi mõistele ja tingimustele mittevastavad abimeetmed kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse.

V.II.   ABI KOKKUSOBIVUS SISETURUGA

(84)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud olukordades võidakse teatud liiki abi erandkorras siiski pidada siseturuga kokkusobivaks.

(85)

Käesoleval juhul tuleb iga algatatud menetluse kontekstis uurida, milline erand võib olla kohaldatav igale asjaomasele sektorile (tehes sealjuures vahet põllumajandusel ja teistel sektoritel).

V.II.1.   KASTORIA JA EVIA NOOMIDELE ANTUD ABI, KÄSITLETUD ESIMESE MENETLUSE ALGATAMISE AJAL

a)    Põllumajandussektor

(86)

Arvestades antud abi iseloomu, võib selle erandkorras siseturuga kokkusobivaks pidamise alus leiduda ainult ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c, mille kohaselt võib siseturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(87)

Kuna kõnealune abi on teatamata abi, saab nimetatud erandit kohaldada üksnes juhul, kui abi vastas selle andmise ajal kehtinud riigiabi eeskirjadele. Kreeka ametiasutuste esitatud teabe kohaselt kasutati vaatlusalust abikava 30. juunist 1993 kuni 30. juunini 2003. Seega uuritakse kava kokkusobivust siseturuga sellel ajavahemikul riigiabi suhtes kehtinud eeskirjade valguses.

(88)

Üks põhjus, miks komisjon otsustas algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse, oli asjaolu, et abi näis olevat mõeldud raskustes olevatele ettevõtjatele. Selle kohta märkisid Kreeka ametiasutused oma 9. augusti 2004. aasta kirjas, et restruktureerimisjärgse elujõulisuse tingimus ei mõjutanud kuidagi krediidiasutuse koostatud üldist hinnangut ettevõtja elujõulisusele, sest restruktureerimise tingimustele vastavuse otsus tehti vahetult pärast elujõulisuse hindamist. Seda argumenti korrati 15. ja 29. märtsi 2011. aasta kirjades (vt põhjendust 61).

(89)

Komisjoni arvates ei võimalda see selgitus välistada võimalust, et abi anti raskustes olevatele ettevõtjatele, sest isegi kui otsus restruktureerimise tingimustele vastavuse kohta tehti vahetult pärast elujõulisuse hindamist, nagu Kreeka ametiasutused väidavad, keskenduti hindamisel eelkõige abisaajate võimalikule elujõulisusele pärast restruktureerimist. See jätab võimaluse, et abi taotleja võis olla hindamise ajal raskustes, kuid liideti sellegipoolest kavaga, sest hindamise teinud asutuse prognoosi kohaselt oleks taotleja elujõulisus pidanud pärast võla restruktureerimist taastuma (komisjon osutas sellele asjaolule ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamise otsuse punktis 23, sest ministri otsuse nr 2045909/7931/0025 preambulis viidati vajadusele toetada Kastoria ja Evia noomide ettevõtjaid, kellel esineb probleeme rahavoogudega).

i)   Raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi suhtes kõnealusel perioodil kehtinud nõuded

I.   1. oktoober 1993 kuni 31. detsember 1997

(90)

Raskustes olevatele ettevõtjatele antavat abi reguleeritakse mitmete eeskirjadega. Ministri otsuse nr 69836/B1461 jõustumise ajal juhindus komisjon põhimõttest, et põllumajandussektoris käsitatakse seda liiki abi tegevusabina, mis võib siseturuga kokku sobida ainult juhul, kui on täidetud järgmised kolm tingimust:

a)

abi peab olema seotud juba tehtud investeeringute rahastamiseks võetud laenudest tulenevate rahaliste kohustustega;

b)

laenu võtmise ajal antud abi üldine toetusekvivalent ja vaadeldav abi ei tohi ületada komisjoni poolt üldiselt kehtestatud protsendimäära, st:

i)

investeeringud põllumajanduslikku esmatootmisse: üldjuhul 35 % ja direktiivi 75/268/EMÜ kohastes vähem soodsates piirkondades 75 % ;

ii)

investeeringud põllumajandustoodete töötlemisse ja turustamisse: üldjuhul 55 % ja 1. eesmärgi piirkondades 75 % projektide korral, mis vastavad valdkondlikule programmile või määruse (EMÜ) nr 866/90 (34) artikli 1 mõnele eesmärgile, või üldjuhul 35 % (ja 1. eesmärgi piirkondades 50 %) muude projektide korral, mida ei ole tagasi lükatud komisjoni 7. juuni 1990. aasta otsuse 90/342/EMÜ (millega kehtestatakse põllu- ja metsasaaduste töötlemis- ja turustamistingimuste parandamiseks tehtavate investeeringute valiku kriteeriumid) (35) (või seda asendanud komisjoni otsuse 94/173/EMÜ (36)) lisa punkti 2 valikukriteeriumide alusel;

c)

abi võib välja maksta ainult pärast võetud uute laenude intressimäära muutumist, et võtta arvesse intressimäärade erinevusi (sellisel juhul ei tohi abi summa ületada uute laenude intressimäärade vahet) või see peab olema seotud põllumajandusettevõttega ning tagama selle elujõulisuse, eriti kui olemasolevatest laenudest tulenevad rahalised kohustused ohustavad ettevõtte elujõulisust või tekitavad sellele pankrotiohu.

(91)

9. augusti 2004. aasta kirjas väitsid Kreeka ametiasutused, et otsuses nr 69836/B1451 ja selle hilisemates muudatustes käsitleti töötlejaid üldiselt ning ei viidatud konkreetselt määrustes (EMÜ) nr 866/90, (EÜ) nr 951/97 ja (EÜ) nr 1257/1999 käsitletavatele põllumajandustoodete töötlejatele, Kreeka on 1. eesmärgi piirkond ning võlgade restruktureerimise võimalust ei olnud ette nähtud ettevõtjatele, kes olid teinud investeeringuid ja saanud selleks abi maaelu arendamise ja toiduainete ministeeriumilt. Nad lisasid seoses restruktureerimise üldise toetusekvivalendiga, et antud abisummad olid enamasti väikesed ning restruktureerimine oli seotud varasemate laenude ja seega ka juba tehtud investeeringutega.

(92)

Ennekõike ei ole Kreeka ametiasutuste esitatud selgitused piisavad, et komisjon saaks välistada võimaluse, et ministri otsuse nr 69836/B1451 ja selle hilisemate muudatuste alusel anti abi ka mõnedele põllumajandustoodete töötlejatele, sest kuigi selliseid ettevõtjaid ei ole otsesõnu nimetatud, võisid nad siiski kuuluda otsuse kohaldamisalasse kuuluvate töötlemisettevõtjate (tööstusettevõtjate) üldkategooriasse.

(93)

Põhjenduses 90 viidatud tingimustele vastavuse kohta leiab komisjon, et otsuses nr 69836/B1451 ja selle hilisemates muudatustes käsitleti investeerimis- või käibekapitali hankimiseks võetud laenude restruktureerimist.

(94)

Investeerimislaenude restruktureerimise kohta leiab komisjon Kreeka ametiasutuste esitatud teabe põhjal, et põhjenduse 90 punktis a nimetatud tingimus on täidetud, sest laenud olid seotud juba tehtud investeeringutega.

(95)

Lisaks leiab komisjon, et täidetud on ka põhjenduse 90 punktis c nimetatud teine võimalik tingimus, sest abi saanud ettevõtjad tuleb tunnistada pärast restruktureerimist elujõuliseks finantsasutuste hinnangu põhjal.

(96)

Samas ei ole komisjoni käsutuses piisavalt teavet, mis võimaldaks kahtlusteta kindlaks teha, kas põhjenduse 90 punktis b nimetatud tingimus on täidetud, sest Kreeka ametiasutused selgitasid 9. augusti 2004. aasta kirjas, et põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevaid ettevõtteid käsitletakse muu hulgas määrustes (EMÜ) nr 866/90 ja (EÜ) nr 951/97 ning nimetatud määruste kohaldamisel lähtuti nende sätetest, mis jätab võimaluse, et abi võidi anda juba nimetatud määrustega lubatud ülemmäära ulatuses (75 % 1. eesmärgi piirkondades, milleks on kogu Kreeka) ning siin vaadeldava kava kasutamise tagajärjel võis abi kogusumma seda määra ületada.

(97)

Kava kasutamine käibekapitali hankimiseks võetud laenude restruktureerimiseks ei saanud vastata kõigile põhjenduses 90 nimetatud tingimustele, sest esimeses tingimuses (punkt a) on selgelt öeldud, et laenud peavad olema seotud investeeringutega.

II.   1. jaanuar 1998 kuni 30. juuni 2000

(98)

1997. aastal asendati põhjenduses 90 nimetatud tingimused komisjoni teatise (ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) (37) sätetega (edaspidi „1997. aasta suunised”). Nimetatud suuniste punktis 4.4 on sätestatud: „Põllumajandussektori uue riigiabi suhtes jõustuvad käesolevad suunised 1. jaanuaril 1998. Varasema riigiabi suhtes jõustuvad suunised samal kuupäeval või, juhul kui komisjon on algatanud sellega seoses ühe või mitme liikmesriigi vastu [EÜ] asutamislepingu artikli 93 lõike 2 kohase menetluse, pärast [EÜ] asutamislepingu artikli 93 lõike 2 kohase lõpliku otsuse vastuvõtmist komisjoni poolt liikmesriigi või -riikide suhtes.”

(99)

Põllumajandussektori jaoks täiesti uutes 1997. aasta suunistes nähti muu hulgas ette

a)

päästmisabi – likviidsustoetus, mis on põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ning mida antakse laenugarantiide või turuintressimääraga laenudena; see on piiratud summaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks (näiteks palga ja tavapäraste varude kulude katmiseks); seda makstakse ainult vajalike ja realistlike taastumismeetmete väljatöötamise ajaks ning see ei tohi avaldada kahjulikku kõrvalmõju teiste liikmesriikide tööstuse ja põllumajanduse olukorrale;

b)

ümberkorraldamisabi – abi andmine ümberkorraldamiskava alusel, milles nähakse ette tootmisvõimsuse vähendamine või pöördumatu sulgemine juhul, kui sektoris esineb struktuurset ülevõimsust (tootmisvõimsuse selline vähendamine peab täiendama mis tahes vähendamist, mis leiab aset ilma ümberkorraldamisabita); kõrvalekalded sellest nõudest on lubatud üksnes juhul, kui järjestikuse 12 kuu jooksul kõigi abisaajate kasuks tehtud otsuste koondtulemusena hõlmatava toodangu kogus ei ületa teatud protsenti vastava toote aastasest kogutoodangust selles riigis (3 % konkreetsetele toodetele või ettevõtjatele suunatud meetmete korral ja 1,5 % kindla suunitluseta meetmete korral).

(100)

Liikmesriikidel oli lubatud taotleda põllumajandussektorile mõeldud sätete kohaldamist ka teistes sektorites, milles muidu oleks kohaldatud 1997. aasta suuniste üldisi sätteid (nende sektorite suhtes kohaldati rangeid tingimusi, eriti seoses ümberkorraldamiskava ja abisaaja enda panusega – vt allpool alajaotise b „Mittepõllumajandussektor” all põhjendused 109–121).

(101)

9. augusti 2004. aasta kirjas ei esitanud Kreeka ametiasutused mingit teavet, mis võimaldaks komisjonil kindlaks teha, et abikava on kohandatud uutele sätetele vastavaks ning vaadeldaval ajavahemikul antud abi vastas seega 1997. aasta suuniste asjaomastele tingimustele, milleks on eespool põhjenduse 99 punktis b kirjeldatud tingimused või mittepõllumajandussektorite suhtes kehtestatud tingimused (elujõulisuse taastamiseks realistlikel eeldustel põhineva ja mõistliku aja jooksul ellu viidava ümberkorraldamiskava esitamine, konkurentidele avaldatava mõju leevendamine, ühekordse abi tingimusega arvestamine, vastava sektori struktuurse ülevõimsuse korral tootmisvõimsuse vähendamine, abi suuruse proportsionaalsus ümberkorraldamise kuludega ning sellest tekkiva kasuga, arvestades ka ümberkorraldamise sotsiaalkulusid).

III.   1. juuli 2000 kuni 30. juuni 2003

(102)

1997. aasta suunised asendati 9. oktoobril 1999 ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (38) (edaspidi „1999. aasta suunised”). 1999. aasta suuniste punktis 6.3 öeldakse, et „Liikmesriigid peavad oma olemasolevaid pärast 30. juunit 2000 kehtivaid päästmis- ja ümberkorraldamisabikavasid kohandama, et need pärast nimetatud kuupäeva vastaksid käesolevatele suunistele”. Lisaks: „Et võimaldada komisjonil kohandamisprotsessi jälgida, peavad liikmesriigid talle esitama kõikide selliste kavade loetelu enne 31. detsembrit 1999. Seejärel ja igal juhul enne 30. juunit 2000 peavad liikmesriigid esitama komisjonile piisavad andmed, võimaldamaks tal kontrollida, kas kavasid on tõepoolest muudetud vastavalt suunistele.”

(103)

1999. aasta suunised sisaldasid ka eraldi osa raskustes olevate äriühingute ümberkorraldamise kohta põllumajandussektoris. Võrreldes 1997. aasta suunistega lisati sellele osale struktuurse ülevõimsuse mõiste selgitus, piirati põhjenduse 99 punktis b nimetatud erandi võimalikkus primaarsektori äriühingutega (selle tagajärjel tekkis põllumajandustooteid töötlevale ja turustavale alamsektorile automaatselt võimsuse vähendamise nõue) ning toodi sisse ühekordse abi tingimus, mis tähendas, et restruktureerimisabi antakse ainult ühel korral.

(104)

9. augusti 2004. aasta kirjas ei esitanud Kreeka ametiasutused mingit teavet, mis võimaldaks komisjonil kindlaks teha, et abikava on kohandatud uutele sätetele vastavaks ning vaadeldaval ajavahemikul antud abi vastas seega 1999. aasta suuniste asjaomastele tingimustele, milleks teiste sõnadega oli struktuurse ülevõimsuse korral tootmisvõimsuse sulgemist sisaldava ümberkorraldamiskava esitamine, vajaduse korral põhjenduses 103 viidatud piiratud erandi kasutamine ning ühekordse abi tingimusega arvestamine.

ii)   Garantiid

(105)

Teine asjaolu komisjoni otsuses ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamise kohta oli küsimus garantii kujul antud abi kokkusobivusest siseturuga. 9. augusti 2004. aasta kirjas esitasid Kreeka ametiasutused mitmeid märkusi (vt põhjenduse 57 punkte c ja g). Komisjon peab vajalikuks teha nende märkuste kohta järgmised kommentaarid:

a)

seoses punktiga c ei välista garantiide andmine rangetel tingimustel veel riigiabi olemasolu võimalust – vastupidi, kõnealuse kava kasutamise ajal kehtinud reeglites, mida on kirjeldatud liikmesriikidele saadetud 5. aprilli 1989. aasta kirjas SG(89) D/4328 ja 12. oktoobri 1989. aasta kirjas SG(89) D/12772 ning komisjoni teatise (EMÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning komisjoni direktiivi 80/723/EMÜ artikli 5 kohaldamise kohta riigi osalusega äriühingute suhtes tootmissektoris) (39) punktis 38, öeldakse selgelt, et „[…] EMÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvad kõik riigi poolt otseselt või finantsasutuste vahendusel antavad garantiid”, ning nähakse ette kohaldatavad tingimused, milleks võib olla ka ettevõtja pankroti väljakuulutamine. Kuigi on tõsi, et ülal nimetatud kirju asendas 2000. aastal komisjoni teatis (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes), milles sätestati riigiabi olemasolu välistamise tingimused, ei ilmne Kreeka ametiasutuste 9. augusti 2004. aasta kirjas esitatud teabest, et antud garantiid vastasid mõnele neist tingimustest;

b)

isegi kui Kreeka ametiasutused oleksid esitanud teabe selle kohta, et antud garantiid vastasid riigiabi olemasolu välistamise tingimustele, ei oleks komisjon saanud selle põhjendusega nõustuda näiteks kas või seetõttu, et kõnealune erand on kohaldatav üksnes juhul, kui abi saavad ettevõtjad ei ole majanduslikes raskustes;

c)

punktis g osutatud asjaolu, et teatud kohustused ei ole garantiiga kaetud, ei tõenda kuidagi seda, et täidetud on kõik tingimused, mis võimaldaksid pidada garantii andmisest tulenevat abi siseturuga kokkusobivaks; lisaks tuleb tunnistada, et Kreeka ametiasutuste 9. aprilli 2004. aasta kirjas esitatud muu teave ei kinnita kõnealuste tingimuste täitmist.

(106)

Eelnevate selgituste põhjal leiab komisjon seega, et garantiid olid kõnealuse kava kehtivusajal raskustes olevate ettevõtjate abistamise paketi osaks ning sellest tulenevalt on nende kokkusobivus siseturuga seotud kogu ümberkorraldamisprotsessiga, mille kohta Kreeka ametiasutuste esitatud teave ei ole põhjendustes 94 ja 104 sisalduva analüüsi kohaselt piisav komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtluste kõrvaldamiseks (käesolevad järeldused garantiide kohta kehtivad võrdselt käesolevas otsuses nimetatud kõigi kolme menetluse ning kõigi nimetatud sektorite suhtes, välja arvatud ministri 18. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2/82257/0025 antud garantiid, mida uuritakse eraldi, lähtudes kasutatud elujõulisuse kriteeriumist – elujõulisus enne võlgade restruktureerimist).

(107)

Kreeka ametiasutuste 9. augusti 2004. aasta kirjas esitatud ülejäänud argumendid (kohaldatud intressimäär, kava õiguslikuks aluseks olevatest ministri otsustest tulenevate täiendavate kulude küsimus, intressi arvutamise sagedus) ei sisalda komisjoni ülal kirjeldatud seisukohta muutvaid sisulisi väiteid.

(108)

Kuna Kreeka ametiasutuste esitatud teave ei kõrvalda komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi, saab komisjon üksnes järeldada, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

b)    Mittepõllumajandussektor

(109)

Nii nagu põllumajandussektori puhul, peab komisjon uurima kõnealust abi raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi suhtes kehtivate nõuete valguses.

(110)

Ministri 1. oktoobri 1993. aasta otsuse nr 69836/B1461 jõustumise ajal olid kõnealused nõuded sätestatud konkurentsipoliitika kaheksandas aruandes, eriti selle punktides 177, 227 ja 228.

(111)

Aruande punktis 177 öeldakse, et päästmismeetmetega võidakse küll tagada äriühingu raskuste ületamise pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks vajalik leevendusaeg, kuid need ei tohiks takistada tootmisvõimsuse vähendamist, kui see on vajalik, ning neid tuleks seetõttu kasutada üksnes juhul, kui nad võimaldavad leevendada teravaid sotsiaalprobleeme.

(112)

Aruande punktis 227 öeldakse, et päästmisabi võib olla asutamislepingu kohaselt põhjendatud juhul, kui see on seotud ümberkorraldustega äriühingu ja/või asjaomaste piirkondade pikaajalise elujõulisuse taastamiseks ning kui selle andmine teatud piirkonnale või tegevusalale on selle mõju hindamiseks piisavalt täpselt suunitletud.

(113)

Punktis 228 selgitatakse täiendavalt komisjoni seisukohta päästmisabi küsimuses ning määratletakse ümberkorraldamisabi mõiste.

(114)

Päästmisabi peab

a)

seisnema likviidsustoetuses laenugarantiide või turuintressimääraga laenudena;

b)

olema piiratud summaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks, palga ja tavapäraste varude kulude katmiseks;

c)

olema välja makstav ainult vajalike ja realistlike taastumismeetmete väljatöötamise ajal (üldjuhul kuus kuud);

d)

olema põhjendatud tõsiste sotsiaalsete raskustega ning äriühingu tegevuse jätkumine ei tohi avaldada kahjulikku kõrvalmõju teiste liikmesriikide tööstuse olukorrale.

(115)

Ümberkorraldamisabi andmise rangeks tingimuseks on ka usaldusväärse ümberkorraldamis- ja/või üleminekukava rakendamine ning selle abil peab olema võimalik asjaomase tootmise elujõulisus nõuetekohaselt ja tõhusalt taastada; abi intensiivsus ja suurus peavad rangelt piirduma miinimumiga, mis on vajalik äriühingu säilitamiseks enne viidatud kava rakendumist paratamatult tekkival üleminekuperioodil; seega peab abi andmise aeg olema piiratud ning toetust tuleb järk-järgult vähendada.

(116)

Nimetatud tingimused asendati 23. detsembril 1994. aastal jõustunud ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (40) (edaspidi „1994. aasta suunised”), seejärel 1. jaanuaril 1998 jõustunud 1997. aasta suunistega ning siis 1999. aasta suunistega, mis hakkasid liikmesriikide abikavadega seotud kohanemisaja tõttu kehtima alates 1. juulist 2000 (vt põhjendusi 98 ja 102).

(117)

1994. aasta suunistega kinnitati ühenduse poliitikat päästmisabi suhtes (vt põhjendust 114) ning täpsustati esitatavate ümberkorraldamiskavade sisu ja mõju kirjeldust (realistlikel eeldustel põhinev võimalus elujõulisuse taastamiseks mõistliku aja jooksul, konkurentidele avaldatava mõju leevendamine, ühekordse abi tingimusega arvestamine, vastava sektori struktuurse ülevõimsuse korral tootmisvõimsuse vähendamine ning abi suuruse proportsionaalsus ümberkorraldamise kuludega ja sellest tekkiva kasuga, arvestades ka ümberkorraldamise sotsiaalkulusid).

(118)

Raskustes olevate äriühingute päästmist ja ümberkorraldamist käsitleva komisjoni poliitika regulaarse läbivaatamise tulemusena valminud 1997. aasta suuniste mittepõllumajandussektorite osas korratakse 1994. aasta suuniste sisu.

(119)

1999. suunistega muudeti päästmisabi andmise tingimusi rangemaks, kehtestades ümberkorraldamiskava esitamiseks kindla tähtaja. Ümberkorraldamist käsitlevas osas on suunised oluliselt rangemad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes ning neis nähakse ette tootmisvõimsuse kohustusliku vähendamise võimalus ka juhul, kui sektoris ei ole struktuurset ülevõimsust.

(120)

Kuna Kreeka ametiasutuste 9. augusti 2004. aasta kirjas esitatud selgitused kehtivad võrdselt nii põllumajandussektori kui ka mittepõllumajandussektorite kohta, peab komisjon tegema siinkohal samasuguse järelduse, nagu ta tegi põllumajandussektori kohta: Kreeka ametiasutuste esitatud teave ei võimalda komisjonil kindlaks teha, et 1994., 1997. ja 1999. aasta suunistes sätestatud erinevad tingimused olid täidetud (vaid ühe näitena võib mainida, et puuduvad igasugused andmed selle kohta, nagu oleks abi saanud ettevõtjad esitanud vajalikke kompensatsioonimeetmeid sisaldava ümberkorraldamiskava). See järeldus kehtib samavõrd ka konkurentsipoliitika kaheksandas aruandes sisalduvate nõuete täitmise suhtes.

(121)

Kuna puuduvad tõendid ülal nimetatud nõuete täitmise kohta, ei saa komisjon järeldada, et abi anti pärast kõiki viidatud eeskirjade kohaselt nõutavaid elemente (eelkõige realistlikel eeldustel põhinev võimalus elujõulisuse taastamiseks mõistliku aja jooksul, konkurentidele avaldatava mõju leevendamine, ühekordse abi tingimusega arvestamine, tootmisvõimsuse vähendamine ning abi suuruse proportsionaalsus ümberkorraldamise kuludega ja sellest tekkiva kasuga, arvestades ka ümberkorraldamise sotsiaalkulusid) sisaldanud ümberkorraldamiskavade esitamist. Seega jäävad komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlused püsima ning komisjon saab üksnes järeldada, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

V.II.2.   FLORINA JA KILKISE NOOMIDES ETTEVÕTJATELE ANTUD ABI, KÄSITLETUD TEISE MENETLUSE ALGATAMISE AJAL

a)    Põllumajandussektor

(122)

18. augusti 2005. aasta kirjas väitsid Kreeka ametiasutused, et abi andmise aluseks olevas otsuses (ministri 1993. aasta otsus nr 66336/B.1398) käsitleti tööstus- ja käsitööettevõtjaid ning selle ükski säte ei käinud põllumajandusettevõtjate kohta.

(123)

Komisjon võtab selle teadmiseks ning ei pea seega vajalikuks uurida kõnealust kava abi andmise ajal põllumajandussektorile antava riigiabi suhtes kohaldatud nõuete valguses.

b)    Mittepõllumajandussektor

(124)

Menetluse algatamise ajal arvas komisjon, et abikava oli mõeldud raskustes olevatele ettevõtjatele, kuna ministri 1993. aasta otsuse nr 66336/B.1398 kohaselt peavad ettevõtjad olema pärast restruktureerimist elujõulised (millega iseenesest ei välistatud võimalust, et ettevõtjad võisid olla abikavaga liitmise ajal raskustes), ning komisjon peab kõnealuse abi kokkusobivust siseturuga analüüsima nõuete valguses, mis kehtisid raskustes olevatele ettevõtjatele antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi suhtes vaadeldava abi andmise ajal.

(125)

Kõnealuse abi andmise ajal kehtisid raskustes olevatele ettevõtjatele antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi suhtes kronoloogilises järjekorras järgmised nõuded: konkurentsipoliitika kaheksanda aruande punktid 177, 227 ja 228, 1994. aasta suunised ja 1997. aasta suunised.

(126)

Konkurentsipoliitika kaheksanda aruande punktide 177, 227 ja 228 ning 1994., 1997., ja 1999. aasta suuniste nõuetele vastavuse kohta esitasid Kreeka ametiasutused oma 18. augusti 2005. aasta kirjas samasuguseid abi andmist põhjendavaid selgitusi nagu Kastoria ja Evia noomides antud abi kohta (põhjenduse 57 punktides a–f kirjeldatud Kreeka ametiasutuste argumendid kattuvad põhjenduse 56 punktides a–e esitatud argumentidega). Põhjendustes 110–121 esitatud komisjoni analüüs kehtib seega ka kõnealuse asja suhtes, mis tähendab, et komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlused ei ole kõrvaldatud, ning komisjon saab üksnes järeldada, et kõnealune kava ei sobi ühisturuga kokku.

(127)

18. augusti 2005. aasta kirjas püüdsid Kreeka ametiasutused kõnealust abi põhjendada ka sellega, et Florina ja Kilkise noomid asuvad endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi piiril ning kohalikud ettevõtjad kandsid suuri kahjusid seoses piirkonna ebastabiilsuse ja sõjaseisukorraga.

(128)

Selline viide erakorralistele sündmustele oleks võinud anda võimaluse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamiseks, mille kohaselt siseturuga sobib kokku loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi. Kreeka ametiasutused ei ole paraku esitanud mingeid tõendeid eelnimetatud kahe noomi ettevõtjate poolt väidetavalt kogetud raskuste kohta ning ei ole näidanud põhjuslikku seost selliste raskuste ning Jugoslaavia sündmustest tingitud piirkonna ebastabiilsuse vahel. Lisaks ei ole komisjoni käsutuses teavet, mille põhjal võiks järeldada, et Kreeka ametiasutuste nimetatud sündmused võisid kava kehtivusajal avaldada kirjeldatud mõju. Lisaks tekib komisjonil küsimus, miks kava kohaldati neis kahes noomis ainult teatavate majandussektorite suhtes, kui nimetatud sündmused oleksid eeldatavasti pidanud mõjutama kõiki kohalikke ettevõtjaid sektorist olenemata.

(129)

Loetletud asjaolude valguses ei näe komisjon võimalust ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamiseks kõnealuse abikava suhtes. Seega saab komisjon taas üksnes järeldada, et kõnealune kava ei sobi ühisturuga kokku.

V.II.3.   RODOPI, EVROSE, XANTHI, LESBOSE, SAMOSE, CHIOSE JA DODEKANEESIDE NOOMIDES ANTUD ABI, KÄSITLETUD KOLMANDA MENETLUSE ALGATAMISE AJAL

(130)

Kuna komisjon märkis otsuses menetluse algatamise kohta, et saadaoleva teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas ministri 1989. aasta kahe otsusega ning neile järgnenud otsustega (loetletud eespool põhjendustes 50–52) loodi eraldiseisev abikava või kas nad olid erinevates algatatud menetlustes analüüsitud üldise abisüsteemi osaks, ning Kreeka ametiasutuste 10. mai 2006. aasta kirjas ei anta selle kohta mingit selgitust, tuleb uuritavate ministri otsustega sätestatud abi kokkusobivust siseturuga hinnata eraldi. Samuti uuritakse eraldi ministri 18. detsembri 2000. aasta otsusega nr 2/82257/0025 sätestatud garantiisid (vt põhjendust 49), sest otsuse sõnastuse kohaselt peavad abi saavad firmad olema elujõulised, mitte elujõulised pärast restruktureerimist nagu siin viidatud ülejäänud juhtudel.

(131)

Põhjendustes 44–52 viidatud ministri otsuste analüüs koosneb kahest põhiosast, milles käsitletakse põllumajanduslikku ja mittepõllumajanduslikku abi, nagu ka kahe esimese menetluse raames uuritud kavade korral, kuid mittepõllumajanduslik osa jagatakse mitmeks alaosaks – ühelt poolt tööstus-, majutus- ja käsitöösektorid ning teiselt poolt laevandussektor. ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamise käigus käsitletud söesektorit siinkohal ei uurita, sest Kreeka ametiasutuste 15. ja 29. märtsi 2011. aasta kirjades esitatud selgituste kohaselt peeti silmas marmori ja kivide kaevandamist, mis tähendab, et vastavatele ettevõtjatele laieneb tööstussektori kohta tehtav analüüs.

a)    Põllumajandussektor

(132)

Komisjon peab abikava uurima raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava abi suhtes abi andmise ajal kehtinud nõuete valguses.

(133)

Põllumajandussektori suhtes kehtinud nõudeid on kirjeldatud põhjendustes 90 ja 98–103. Kuna kõnealuse kava kehtivus lõppes 31. detsembril 2005. aastal, tuleks kohaldatavate eeskirjade nimekirja lisada 2004. aasta ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (41) (edaspidi „2004. aasta suunised”); 2004. aasta suunised jõustusid 10. oktoobril 2004 ning nendega muudeti rangemaks 1999. aasta suuniste tingimusi (eriti rõhutades, et abisaaja panus ümberkorraldamisse peab olema reaalne ega tohi hõlmata abi). Arvestades abi saanud ettevõtjate tegevusala (suured loomakasvatusettevõtjad ja piimakarjakasvatajad), on põhjust arvata, et kava võis hõlmata nii esmatootmist (loomakasvatus) kui ka töötlemist/turustamist (nt kohapealse töötlemisliiniga põllumajandusettevõtted).

(134)

Tingimustele vastavuse küsimuses leiab komisjon, et ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsusega nr 1648/B22 ja selle hilisemate muudatustega lubati restruktureerida investeerimis- või käibekapitali hankimiseks võetud laene.

(135)

10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka ametiasutused investeeringutega seotud laenude restruktureerimise kohta mingit teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil veenduda, et restruktureeritud laenud olid ka tegelikult seotud juba tehtud investeeringutega. Seega ei saa komisjon järeldada, et põhjenduse 90 punktis a nimetatud tingimus on täidetud.

(136)

Samuti ei saa komisjon kättesaadava teabe põhjal kahtlusi välistavalt järeldada, et põhjenduse 90 punktis b nimetatud tingimus on täies ulatuses täidetud, sest 10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka selle kohta mingeid täpsustusi.

(137)

Põhjenduse 90 punktis c nimetatud tingimuse teine variant on komisjoni arvates täidetud, sest abi saanud ettevõtjad pidid olema pärast restruktureerimist elujõulised pankade antud hinnangu alusel.

(138)

Ka käibekapitali hankimiseks võetud laenude restruktureerimine kõnealuse kava abil ei saanud vastata kõigile põhjenduses 90 nimetatud tingimustele, sest esimeses tingimuses (põhjenduse 90 punkt a) on otseselt öeldud, et laenud peavad olema seotud investeeringutega.

(139)

Põhjendustes 98–104 esitatud analüüs kehtib ka käesolevas menetluses käsitletava ning 1. jaanuari 1998 ja 2004. aasta suuniste jõustumise vahelisel ajal antud abi suhtes, sest 10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka mingit teavet, mis võimaldaks komisjonil veenduda, et kõnealuse abi saamiseks esitasid taotlejad ümberkorraldamiskava koos enda kohustusliku panusega.

(140)

Pärast 2004. aasta suuniste jõustumist antud abi kohta võib komisjon lõpuks üksnes märkida, et 10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka mingeid asjaolusid, mille alusel komisjon saaks veenduda, et kõnealuse abi saamiseks esitasid taotlejad ümberkorraldamiskava koos enda kohustusliku panusega. Seega ei ole komisjonil võimalik kõrvaldada kõiki ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning ta on sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi ühisturuga kokku.

(141)

10. mai 2006. aasta kirjas püüdsid Kreeka ametiasutused põhjendada kõnealuse abi andmist naaberpiirkondades toimuva sõjaga. Kreeka asus seisukohale, et konteksti tõttu võib abi suhtes kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohast erandit (vt põhjenduse 59 punkti a).

(142)

Komisjon ei saa selle argumendiga nõustuda mitmel põhjusel:

a)

õiguslikust aspektist loetakse konflikti olemasolu erakorraliseks sündmuseks ja selle suhtes saab kehtida ainult ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkt b, mille kohaselt siseturuga sobib kokku loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi;

b)

põllumajandussektoris on abimeetmete sobivuse hindamise aluseks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erand, mille kohaselt siseturuga kokkusobivaks võib pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, mitte artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erand, mille kohaselt siseturuga kokkusobivaks võib pidada abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, ja artiklis 349 (42) osutatud piirkondades, arvestades nende struktuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset olukorda;

c)

nimetatud erandi kohaldamiseks oleks abi andmine pidanud vastama raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise abi suhtes kehtivatele nõuetele, kuid eespool on näidatud, et see ei olnud nii.

(143)

Komisjonil ei ole võimalik kindlaks teha ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldatavust järgmistel põhjustel:

a)

10. mai 2006. aasta kirjas tõi Kreeka õigustatult välja, et kava kehtivusajal oli vaatlusaluste noomide üldine ja elaniku kohta arvestatud SKP riigi teiste piirkondadega võrreldes väga madal, kuid ta märkis ka seda, et samal perioodil toimus teatav SKP kasv, millest nähtub, et naaberpiirkondades peetav sõda ei avaldanud mõjutatud vööndite majandusele katastroofilist mõju;

b)

kava õigusliku aluse kirjeldusest ilmneb, et kavas tehti mõningaid muudatusi peaaegu kümme aastat pärast vaenutegevuse lõppemist naaberpiirkondades; järelikult ei saa arvata, nagu oleks Kreeka olnud sunnitud sekkuma piiriäärsetel aladel valitseva sõjaseisukorra tõttu ning et valitses põhjuslik seos selle ning ettevõtjate raskuste vahel (selle märkuse kinnituseks piisab ühest näitest: põhjenduses 48 osutatud ministri 28. jaanuari 2004. aasta otsuses nr 2/64046/0025/2003 käsitletakse laene, mida tööstusettevõtjad – seega võimalik, et ka suured loomakasvatusettevõtjad – võisid võtta kuni 31. detsembrini 2004).

(144)

Vastuseks Kreeka ametiasutuste 10. mai 2006. aasta kirjas esitatud ülejäänud märkustele rõhutab komisjon järgmist (peale selgituse b kehtivad kõik siin esitatud selgitused ka teiste algatatud menetluses käsitletavate sektorite suhtes):

a)

selliseid probleeme, nagu kohalike turgude vähene dünaamilisus või nõudluse vähenemine, ei saa lahendada raskustes olevatele ettevõtjatele abi andmisega ilma neid ümber korraldamata. Abi andmise vahendiks sobivad paremini struktuurimeetmed;

b)

asjaomaste noomide lihatoodangu osakaal Kreeka üldises toodangus ei oma mingit tähtsust konkurentsi moonutamise ohu jaoks, mis tuleneb kehtiva õigusraamistiku nõuetele mittevastava abi andmisest (antud juhul raskustes olevatele ettevõtjatele abi andmine ilma ümberkorraldamiskavata); Euroopa Kohtu kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et kui liikmesriigi poolt antud rahaline abi tugevdab ettevõtja seisundit tema konkurentidega võrreldes (mis on käesoleva asja sisuks), võib selline abi tekitada konkurentsieelise abi mitte saanud ettevõtjate ees (43);

c)

ettevõtjate elujõulisuse küsimust ministri 1989. aasta kahe otsuse tähenduses käsitletakse käesolevas otsuses tagapool;

d)

argumendile, mille kohaselt seaduse nr 128/75 alusel avatud konto ei olnud riigi ressurss, on vastatud põhjenduse 82 punktis d.

(145)

Eelnevaid kaalutlusi arvestades on komisjon sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

b)    Tööstus-, käsitöö- ja majutussektorid

(146)

Komisjon peab uurima kõnealust kava raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise abi suhtes kehtivate nõuete valguses.

(147)

Nii nagu kahes esimeses menetluses käsitletud abi puhul, kehtisid raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kõnealuse abi andmise ajal kronoloogilises järjekorras järgmised nõuded: konkurentsipoliitika kaheksanda aruande punktid 177, 227 ja 228 ning 1994., 1997. ja 1999. aasta suunised. Kuna vaadeldaval juhul kehtis abi andmise kord teatud noomides kuni 31. detsembrini 2005, tuleks sellesse nimekirja lisada 2004. aasta suunised.

(148)

Kreeka ametiasutuste 10. mai 2006. aasta kirjas saadetud ja põhjenduses 59 kirjeldatud teave ei sisalda mingeid täpsustusi raskustes olevate äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kehtinud nõuete täitmise kohta. Järelikult ei saa komisjon kontrollida, kas konkurentsipoliitika kaheksanda aruande punktide 177, 227 ja 228 ning 1994., 1997. ja 1999. ja 2004. aasta suuniste nõudeid täideti.

(149)

Seega ei ole komisjonil võimalik kõrvaldada kõiki ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning ta on sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi ühisturuga kokku.

c)    Laevandussektor

(150)

Kõnealuse kava kokkusobivust siseturuga hinnatakse kahest aspektist, arvestades asjaolu, et laevandussektori mõiste hõlmab nii laevaehitust kui ka meretransporti.

(151)

Komisjon peab uurima kõnealust kava raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise abi suhtes kehtivate nõuete valguses.

(152)

Laevaehituse valdkonnas on pärast ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsuse nr 1648/B.22 jõustumist raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kohaldatud järgmisi nõudeid:

a)

kuni 31. detsembrini 1998: nõukogu 21. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/684/EMÜ (laevaehitusele antava abi kohta) (44);

b)

1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2003: nõukogu 29. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1540/98 (millega kehtestatakse laevaehitusele antavale abile uued eeskirjad) (45);

c)

alates 1. jaanuarist 2004: laevaehituse riigiabi raamistik (46).

(153)

10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka ametiasutused mingit teavet, mis võimaldaks komisjonil kindlaks teha, kas kõnealust abikava kohaldati kooskõlas selle sektori äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kehtivate nõuetega. Seega ei ole komisjonil võimalik hajutada kõiki ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning ta on sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

(154)

Samuti uurib komisjon kõnealuse kava merevedude aspekti raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise abi suhtes kehtivate nõuete valguses.

(155)

Merevedude valdkonnas on pärast ministri 13. jaanuari 1994. aasta otsuse nr 1648/B.22 jõustumist raskustes olevate ettevõtjate päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kohaldatud järgmisi nõudeid:

a)

„Ühenduses registreeritud laevade laevandustegevust käsitlevad finants- ja fiskaalmeetmed” (47);

b)

1997. aasta ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (48);

c)

2004. aasta ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta (49).

(156)

10. mai 2006. aasta kirjas ei esitanud Kreeka ametiasutused jällegi mingit teavet, mis võimaldaks komisjonil kindlaks teha, kas kõnealust abikava kohaldati kooskõlas selle sektori äriühingute päästmise ja ümberkorraldamise suhtes kehtivate nõuetega. Seega ei ole komisjonil võimalik kõrvaldada kõiki ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning ta on sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

d)    Lesbose, Samose, Chiose ja Dodekaneeside noomides antud abi, käsitletud samuti kolmandas menetluses

(157)

Kuna komisjonil ei olnud piisavalt teavet, kaalus ta ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse raames kahte hüpoteesi:

a)

ministri 16. mai 1989. aasta otsusega nr 2041901 ja 10. oktoobri 1989. aasta otsusega nr 2078809 ning nende muudatustega ette nähtud abi kuulus põhjendustes 44–48 nimetatud otsuste alusel antud abiga samasse raamistikku;

b)

abi oli osa rahastamissüsteemist, mis ei tuginenud samadele alustele.

(158)

10. mai 2006. aasta kirjas väitis Kreeka, et ministri 1989. aasta kahe otsuse kohaselt pidid ettevõtjad olema elujõulised nii enne kui ka pärast oma võlgade restruktureerimist. Komisjon ei saa selle väitega nõustuda, sest pärast teistkordset uurimist näib, et kummagi kõnealuse otsusega ei kehtestata nõuet, et ettevõtjad peavad olema elujõulised nii enne kui ka pärast võlgade restruktureerimist. Seetõttu hindab komisjon kahe kõnealuse otsuse ja nende muudatuste alusel antud abi kokkusobivust põhjenduses 157 esitatud kahe hüpoteesi alusel, kuid ei välista lisaks teises hüpoteesis võimalust, et abi anti raskustes olevatele ettevõtjatele.

(159)

Seoses põhjenduse 157 esimese hüpoteesiga leiab komisjon, et juhul, kui 1989. aastal välja antud kaks ministri otsust ja nende muudatused kuuluvad põhjendustes 44–48 osutatud ministri otsustega samasse raamistikku, jäävad põhjendustes 146–149 esitatud analüüsi järeldused kehtima, Kreeka 10. mai 2006. aasta kirjas esitatud selgitused ei hajuta ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning komisjon on sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

(160)

Seoses teise hüpoteesiga tuleb kujutleda kahte stsenaariumi: abi anti raskustes olevatele ettevõtjatele või abi anti elujõulistele ettevõtjatele.

(161)

Esimese stsenaariumi korral jäävad põhjendustes 146–149 esitatud analüüsi järeldused kehtima, Kreeka 10. mai 2006. aasta kirjas esitatud selgitused ei hajuta ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse algatamisel väljendatud kahtlusi ning seega on komisjon sunnitud järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

(162)

Teise stsenaariumi korral märgib komisjon samuti, et Kreeka 10. mai 2006. aasta, 15. märtsi 2011. aasta ja 29. märtsi 2011. aasta kirjades esitatud selgitused ei võimalda kindlaks teha, kas toetatud laenude abil hangitud käibekapitali kasutati liidu regionaalabi eeskirjade mõistes abikõlblike investeeringute rahastamiseks (pärast ministri 16. mai 1989. aasta otsuse nr 2041901 jõustumist on kohaldatavaks eeskirjaks olnud komisjoni teatis artikli 92 lõike 3 punktide a ja c regionaalabi suhtes kohaldamise kohta (50) ning sellele järgnenud 1998. aasta regionaalabi suunised (51)). Seega peab komisjon järeldama, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

(163)

Kui vaatlusaluse käibekapitaliga ei rahastatud liidu regionaalabi eeskirjade mõistes abikõlblikke investeeringuid, peab komisjon kontrollima, kas sellise kapitali hankimiseks antud abi, mis sel juhul oleks tegevusabi, oleks võimalik lugeda kokkusobivaks liidu regionaalabi eeskirjade asjaomaste sätete alusel. Seda arvestades tahab komisjon rõhutada, et liikmesriigi ülesanne on täita oma koostöökohustust komisjoni ees ning esitada komisjonile kõik kõnealuse abi kokkusobivuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud (52). Kuna Kreeka saadetud erinevates kirjades sisalduv teave ei võimalda komisjonil kontrollida abi vastavust liidu regionaalabi eeskirjade sätetele, jääb komisjonil üle vaid järeldada, et kõnealune kava ei sobi siseturuga kokku.

(164)

18. detsembri 2000. aasta otsuse nr 2/82257/0025 alusel antavat garantiid ei saa pidada käesolevas otsuses nimetatud ülejäänud otsustega sarnaseks raskustes olevate ettevõtjate ümberkorraldamise vahendiks, sest ministri otsuse nr 2/82257/0025 kohaselt saab garantiid anda ainult elujõulistele ettevõtjatele, mitte pärast võlgade restruktureerimist elujõuliseks muutuvatele ettevõtjatele. Seetõttu tuleb seda uurida kohaldatavate riigiabi eeskirjade valguses.

(165)

Alates ministri 18. detsembri 2000. aasta otsuse nr 2/82257/0025 jõustumisest kuni 31. detsembrini 2005 (kava kehtivuse lõppkuupäev) kehtis garantiide suhtes 2000. aasta teatis.

(166)

2000. aasta teatises on sätestatud, et komisjon peab võtma garantii andmisega seotud abi kokkusobivuse hindamise aluseks muude abivormide suhtes kohaldatud ning asjaomaseid sektoreid reguleerivates raamistikes ja suunistes sätestatud nõuded. Lisaks võib garantiid lubada üksnes juhul, kui selle kasutamine seotakse lepinguliselt kindlate tingimustega, mis võivad ulatuda abi saanud ettevõtja pankroti kohustusliku väljakuulutamise või muude samalaadsete menetlusteni.

(167)

Käesoleval juhul ei esitanud Kreeka ametiasutused antud garantiide kohta mingit teavet. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata garantiisid asjaomastes sektorites kohaldatavate erinevate nõuete valguses ega teha kindlaks, kas see abimeede võis ületada raskustes mitteolevatele ettevõtjatele ette nähtud abi intensiivsuse ülemmäära (lisaks ei esitanud Kreeka oma vastuses kolmandale menetlusele mingit teavet erinevate nõuete täitmise kohta).

(168)

Sellistel asjaoludel ei ole komisjonil võimalik järeldada, et ministri 18. detsembri 2000. aasta otsuse nr 2/82257/0025 alusel garantiide vormis antud abi sobib siseturuga kokku.

VI.   JÄRELDUS

(169)

Komisjon märgib, et Kreeka rakendas kõnealuseid abimeetmeid ebaseaduslikult, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Eelnevast analüüsist ilmneb, et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, sest Kreeka ei ole esitanud mingit teavet, mis kinnitaks abi vastavust mainitud erinevatele nõuetele, ning seega ei ole komisjonil võimalik hajutada menetluste algatamise ajal väljendatud kahtlusi. Seoses sellega meenutab komisjon, et liikmesriigi ülesanne on täita oma koostöökohustust komisjoni ees ning esitada komisjonile kõik kõnealuse abi kokkusobivuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud.

(170)

Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (53) artikli 14 lõike 1 kohaselt nõuab komisjon juhul, kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt (käesoleval juhul on selleks kõik ettevõtjad, kes said ministri uurimisalustest otsustest kasu) abi tagasi saada. Kreeka peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kokkusobimatu abi abisaajatelt tagasi nõuda. Vastavalt komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides” (54) punktile 42 antakse Kreekale otsuse täitmiseks nelja kuu pikkune tähtaeg alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. Tagasi nõutav abi arvestatakse koos intressidega, mis arvutatakse vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (55).

(171)

Käesolev otsus kuulub kohesele täitmisele, seda eriti abikava alusel antud üksikabi tagasinõudmise osas, välja arvatud konkreetsetele projektidele antud üksikabi, mis selle andmise ajal vastas nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) (56) artiklite 1 ja 2 alusel kehtestatud vähese tähtsusega abi või erandite tingimustele, või mida anti komisjoni poolt heaks kiidetud abikava alusel.

(172)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 15 on sätestatud, et komisjoni õigus abi tagasi nõuda kehtib teatud tähtaja jooksul. Tähtaja kulg algab päevast, mil abisaajale antakse ebaseaduslikku abi kas üksikabina või abikava raames. Igasugune komisjonipoolne või komisjoni nõudmise peale liikmesriigipoolne ebaseadusliku abiga seotud tegevus katkestab nimetatud tähtaja kulgemise ning katkenud tähtaja kulg algab iga kord algusest.

(173)

Käesoleval juhul võib komisjon tagasinõudmisel aluseks võtta järgmised kuupäevad:

a)

esimeses menetluses käsitletud abi: 1. oktoober 1993, võttes arvesse, et komisjoni esimene tegevus toimus 27. mail 2003, samal ajal kui 14. septembril 1993. aastal vastu võetud ministri otsus nr 69836/B1461 avaldati Kreeka valitsuse teatajas 1. oktoobril 1993 ning jõustus samal kuupäeval;

b)

teises menetluses käsitletud abi: 22. aprill 1994, võttes arvesse, et komisjoni esimene tegevus toimus 22. aprillil 2004;

c)

kolmandas menetluses käsitletud abi: 12. november 1994, võttes arvesse, et komisjoni esimene tegevus toimus 12. novembril 2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes Kreeka poolt Kastoria, Evia, Florina, Kilkise, Rodopi, Evrose, Xanthi ja Dodekaneeside noomides ning Lesbose, Samose ja Chiose saartel võlgade restruktureerimise vormis ebaseaduslikult rakendatud abikavad ei sobi siseturuga kokku.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud abikavade alusel antud üksikabi ei loeta abiks juhul, kui see vastas andmise ajal määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 2 kohaselt vastu võetud ning abi andmise ajal kehtinud eeskirjaga kehtestatud tingimustele.

Artikkel 3

1.   Kreeka nõuab abisaajatelt tagasi artiklis 1 osutatud abikavade alusel antud kokkusobimatu abi.

2.   Tagastatavalt abilt arvutatakse intressi alates kuupäevast, mil abisummad kasutajatele anti, kuni nende tegeliku tagasimaksmiseni.

3.   Intressi arvutatakse liitintressi põhimõttel määruse (EÜ) nr 794/2004 V peatüki kohaselt.

4.   Alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast tühistab Kreeka kõik artiklis 1 osutatud kava alusel tasumata maksed.

Artikkel 4

Artiklis 1 osutatud kavade alusel antud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

Kreeka tagab käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul pärast selle teatavakstegemist.

Artikkel 5

1.   Kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist esitab Kreeka komisjonile järgmise teabe:

a)

nimekiri artiklis 1 osutatud kavade alusel abi saanud abisaajatest koos igaühe poolt vastava kava alusel saadud abi kogusummaga;

b)

kogusumma (põhisumma ja intressid), mis nõutakse igalt abisaajalt tagasi juhul, kui abi suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi reeglit;

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.

2.   Kreeka teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete rakendamisest, kuni artiklis 1 osutatud kava alusel antud abi on lõplikult tagastatud. Kreeka esitab komisjoni palvel viivitamata andmed käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Ta esitab ka üksikasjalikud andmed abisaajatelt juba tagasi saadud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 19. oktoober 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT C 52, 2.3.2005, lk 9, asjas C 23/04; ELT C 176, 16.7.2005, lk 13, asjas C 20/05; ELT C 63, 16.3.2006, lk 2, asjas C 50/05.

(2)  Ministri otsus nr 69836/B1461, muudetud otsustega nr 2035824/5887, 2045909/7431/0025, 2071670/11297 ja 72742/B1723.

(3)  Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklitest 87 ja 88 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108; viited Euroopa Ühendusele on asendatud viidetega Euroopa Liidule.

(4)  Kiri SG-Greffe (2004) D/202445.

(5)  ELT C 52, 2.3.2005, lk 9.

(6)  Ministri 14. septembri 1993. aasta otsus nr 66336/B1398 koos muudatustega.

(7)  Kiri SG-Greffe (2005) D/202557.

(8)  ELT C 176, 16.7.2005, lk 13.

(9)  13. jaanuari 1994. a ühisotsus nr 1648/B.22; 17. veebruari 1994. a otsus nr 2003341/683/0025; 6. aprilli 1994. a ühisotsus nr 14237/B.664; 18. mai 1994. a ühisotsus nr 2022973/3968/0025; 4. jaanuari 1995. a ühisotsus nr 235/B.21; 3. juuli 1995. a ühisotsus nr 44678/B.1145; 11. juuli 1995. a otsus nr 2043231/6673/0025; 30. aprilli 1996. a ühisotsus nr 14946/B.566; 10. juuni 1996. a otsus nr 2030175/4446/0025; 24. detsembri 1996. a ühisotsus nr 44446/B.1613; 11. juuli 1997. a otsus nr 2087184/49/0025; 7. aprilli 1997. a otsus nr 11362/B.472; 9. oktoobri 1997. a otsus nr 32576/B.1282; 6. märtsi 1998. a otsus nr 2016123/2133/0025; 9. detsembri 1997. a otsus nr 40412/B.1677; 1. juuni 1998. a otsus nr 2090373/11216/0025; 15. detsembri 1998. a otsus nr 42998/B.2026; 23. detsembri 1998. a otsus nr 44247/B.2108; 7. juuni 1999. a otsus nr 19954/B.957; 7. oktoobri 1999. a otsus nr 2/42929/0025; 17. märtsi 1999. a otsus nr 10123/B.507; 7. oktoobri 1999. a otsus nr 2/21857/0025; 18. veebruari 2000. a otsus nr 6244/B.270; 31. mai 2000. a otsus nr 2/14774/0025; 24. oktoobri 2000. a otsus nr 35913/B.2043; 18. detsembri 2000. a otsus nr 2/82257/0025; 19. detsembri 2000. a otsus nr 43407/B.2428; 25. mai 2001. a otsus nr 2/7555/0025; 10. oktoobri 2001. a otsus nr 33951/B.1498; 31. jaanuari 2002. a otsus nr 2/61352/0025/2001; 4. detsembri 2001. a otsus nr 42567/B.1770; 11. novembri 2003. a otsus nr 75113/B.2455; 28. jaanuari 2004. a otsus nr 2/64046/0025/2003; 16. mai 1989. a otsus nr 2041901; 10. oktoobri 1989. a otsus nr 2078809; 10. veebruari 2003. a otsus nr 9034/B.289; 28. novembri 2003. a otsus nr 80295/B.2631; 2. juuni 2003. a otsus nr 37497/B.1232.

(10)  Kiri SG-Greffe (2005) D/207656.

(11)  ELT C 63, 16.3.2006, lk 2.

(12)  Seda Kreeka Pangas avatud kontot rahastatakse kommertspankade laenudelt tasutavatest lõivudest. Konto arvelduskrediidiga seotud kohustused kannab riik (komisjonile teadaolevatel andmetel on konto arvelduskrediit juba pikka aega kasutusel ning seega rahastab seda riik). Kohtuasjas C 57/86, Kreeka vs. komisjon, EKL 1988, lk 2855, leidis Euroopa Ühenduste Kohus (nüüd Euroopa Liidu Kohus), et Kreeka Panga juhtimine ja tehingud allusid riigi otsesele kontrollile.

(13)  Muudetud 19. detsembri 2000. a otsusega nr 43407/B.2428, mida on muudetud 10. oktoobri 2001. a otsusega nr 33951/B.1498, mida on muudetud 11. novembri 2003. aasta otsusega nr 75113/B.2455.

(14)  Muudetud 23. detsembri 1998. a otsusega nr 44247/B.2108.

(15)  Muudetud 4. detsembri 2001. a otsusega nr 42567/B.1770.

(16)  Muudetud 7. oktoobri 1999. a otsusega nr 2/42929/0025.

(17)  ELT L 325, 28.10.2004, lk 4. Määrus (EÜ) nr 1860/2004 tunnistati 1. jaanuaril 2008 kehtetuks ja asendati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1535/2007.

(18)  EÜT C 10, 13.1.2001, lk 30.

(19)  EÜT L 91, 6.4.1990, lk 1.

(20)  EÜT L 142, 2.6.1997, lk 22.

(21)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(22)  EÜT L 128, 19.5.1975, lk 1.

(23)  Kaubavoogusid mõjutab igasugune abimeede, mis annab kauplemiseks avatud sektoris (näiteks põllumajanduses või tööstuses) või teiste liikmesriikide tarbijatele huvi pakkuda võivas sektoris (näiteks majutus) eeliseid mõnele ettevõtjale. Põllumajandussektoris oli Kreeka impordi osa ühendusesiseses kaubanduses 13,684 miljardit eurot ja ekspordi osa 19,31 miljardit eurot.

(24)  Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt piisab konkurentsimoonutuse tõendamiseks ainult asjaolust, et ettevõtja konkurentsiolukord paranes tänu saadud eelisele, mida tal ei oleks olnud võimalik saada tavapärastes turutingimustes ning mida ei saa kasutada konkureerivad ettevõtjad (kohtuasi 730/79, Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, Kreeka eriväljaanne 1980/III, lk 13).

(25)  Vt joonealust märkust 17.

(26)  ELT L 337, 21.12.2007, lk 35.

(27)  ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(28)  Mereveod ei saa antud juhul kuuluda vähese tähtsusega abi reegli kohaldamisalasse, sest need on välja jäetud kõigist vähese tähtsusega abi reguleerivatest tekstidest, välja arvatud määrus (EÜ) nr 1998/2006, kuid viimast ei kohaldata otseselt ettevõtjate suhtes.

(29)  EÜT C 213, 19.8.1992, lk 2.

(30)  Nüüd ELi toimimise lepingu artikli 108 lõige 3.

(31)  EÜT C 68, 6.3.1996, lk 9.

(32)  EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(33)  Vt joonealust märkust nr 11.

(34)  EÜT L 91, 6.4.1990, lk 1. Määrus (EMÜ) nr 866/90 tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 951/97 (EÜT L 142, 2.6.1997, lk 22).

(35)  EÜT L 163, 29.6.1990, lk 71.

(36)  EÜT L 79, 23.3.1994, lk 29.

(37)  EÜT C 283, 19.9.1997, lk 2.

(38)  EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(39)  EÜT C 307, 13.11.1993, lk 3.

(40)  EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12.

(41)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(42)  Saartepiirkonnad.

(43)  Vt joonealust märkust 24, kohtuasi C-730/79, põhjendused 11 ja 12.

(44)  EÜT L 380, 31.12.1990, lk 27.

(45)  EÜT L 202, 18.7.1998, lk 1.

(46)  ELT C 317, 30.12.2003, lk 11. Raamistikku laiendati esimest korda 2006. aastal (ELT C 260, 28.10.2006, lk 7) ja teist korda 2008. aastal (ELT C 173, 8.7.2008, lk 3).

(47)  SEK(89) 921 (lõplik), 3. august 1989.

(48)  EÜT C 205, 5.7.1997, lk 5.

(49)  ELT C 13, 17.1.2004, lk 3.

(50)  EÜT C 212, 12.8.1988, lk 2.

(51)  EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(52)  Esimese Astme Kohtu (nüüd Üldkohus) otsus asjas T-171, Sardiinia maakond vs. komisjon, EKL 2005, lk 2123, punkt 129.

(53)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(54)  ELT C 272, 15.11.2007, lk 4.

(55)  ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

(56)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.


Parandused

14.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/38


Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 153, 11. juuni 2011 )

Leheküljel 142 kirje 289 A osas:

asendatakse

„Lubatud kasutada ainult herbitsiidina suhkru- ja söödapeedi puhul, maksimaalselt 60 kg/ha, samal põllul ainult igal kolmandal aastal.”

järgmisega:

„Lubatud kasutada ainult herbitsiidina suhkru- ja söödapeedi puhul, maksimaalselt 60 g/ha, samal põllul ainult igal kolmandal aastal.”