ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2012.148.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 148
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
55. aastakäik
8. juuni 2012
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.148.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 148 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
55. aastakäik |
|
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 480/2012,
7. juuni 2012,
millega avatakse CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine
(kodifitseeritud tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 GATTi XXIV artikli lõike 6 alusel toimunud läbirääkimiste tulemusena koostatud CXL loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2058/96, millega avatakse CN-koodi 1901 10 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
|
(2) |
Eespool nimetatud kontsessioonide hulgas on CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi iga-aastane tollimaksu nullmääraga tariifikvoot 1 000 tonnile. |
|
(3) |
Tuleks märkida, et komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad, (4) kohaldatakse impordi suhtes käesoleva määruse raames. |
|
(4) |
Komisjoni 31. augusti 2006 aasta määrusega (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (5) nähakse ette eelkõige üksikasjalikud sätted impordilitsentside taotluste, taotlejate staatuse ja litsentside väljaandmise kohta. Kõnealuse määruse kohaselt lõpeb impordilitsentside kehtivusperiood tariifikvoodi kehtivusperioodi viimasel päeval ja seda kohaldatakse, ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes sätestatud lisatingimuste või erandite kohaldamist. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega avatud tariifikvootide parema haldamise huvides on vaja jätkuvalt lubada ettevõtjatel esitada rohkem kui üks litsentsitaotlus kvoodi kehtivusperioodi kohta ja seega teha erand määruse nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1. Nimetatud kvoodi kontrollimise parandamiseks ja haldamise ühtlustamiseks ning lihtsustamiseks tuleks sätestada, et impordilitsentsi taotlusi saab esitada igal nädalal. |
|
(6) |
Nimetatud kvoodi nõuetekohase haldamise tagamiseks on vaja sätestada taotluste esitamise ja litsentside andmise erieeskirjad. Need eeskirjad täiendavad komisjoni 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 376/2008 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (6) sätteid või kehtestavad neist erandeid. |
|
(7) |
On vaja ette näha erisätted, et tagada imporditud purustatud riisi kasutamine ainult ettenähtud otstarbeks. Tollimaksust vabastamise tingimuseks tuleks seada, et importija esitab riisi ettenähtud kasutusega seotud kohustuse ja sissenõudmata tollimaksuga võrdse tagatise. Kvoodi nõuetekohane haldamine eeldab, et töötlemiseks antakse piisavalt aega. Kauba lähetamisel koostab kaubad vabasse ringlusse lubanud liikmesriik vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (7) kontrolleksemplari T5, mis on nõuetekohane töötlemistõend. Kui töötlemine leiab aset kaubad vabasse ringlusse lubanud liikmesriigis, võib töötlemist tõendada samaväärse siseriikliku dokumendiga. |
|
(8) |
Kuigi tagatise eesmärk on impordil tekkinud tollivõla maksmise tagamine, peaks tagatise vabastamine olema paindlik. |
|
(9) |
Kvoodi nõuetekohaseks haldamiseks peaks piisama impordilitsentsi tagatisest, mis on 25 eurot tonni kohta. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vastavalt käesoleva määruse sätetele avatakse CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks kasutatava CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi iga-aastane tollimaksu nullmääraga tariifikvoot 1 000 tonnile.
Kvoodi järjekorranumber on 09.4079.
Kvoodile kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 1342/2003, (EÜ) nr 1301/2006 ja (EÜ) nr 376/2008, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 2
1. Impordilitsentsi taotluses käsitletav kogus on vähemalt 5 tonni ja mitte rohkem kui 500 tonni.
Igas impordilitsentsi taotluses tuleb kogus märkida kilogrammides täisarvudena.
Impordilitsentsi taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele hiljemalt iga nädala reedel kell 13.00 Brüsseli aja järgi.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1 võib taotleja esitada rohkem kui ühe litsentsitaotluse kvoodi kehtivusperioodi kohta. Taotleja tohib siiski esitada ainult ühe litsentsitaotluse nädalas.
3. Impordilitsentsi taotluse ja litsentsi lahtrisse 7 märgitakse ekspordiriik ja sõna „jah” tähistatakse ristiga.
4. Litsentsitaotlusel ja litsentsil peab olema:
|
a) |
lahtris 20 üks I lisas loetletud kannetest, |
|
b) |
lahtris 24 üks II lisas loetletud kannetest. |
5. Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on impordilitsentsi tagatis vastavalt käesolevale määrusele 25 eurot tonni kohta.
Artikkel 3
1. Kui ühe nädala jooksul taotletavad summad ületavad kvoodi alusel saada oleva koguse, kinnitab komisjon määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 alusel hiljemalt neljandal tööpäeval pärast käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud taotluste esitamise viimast tähtpäeva jaotuskoefitsiendi möödunud nädala jooksul esitatud taotluste jaoks ning peatab impordilitsentside uute taotluste esitamise kuni kvoodiperioodi lõpuni.
Jooksval nädalal esitatud taotlusi vastu ei võeta.
Liikmesriigid lubavad ettevõtjatel kahe tööpäeva jooksul pärast jaotuskoefitsiendi kinnitamist käsitleva rakendusmääruse avaldamise kuupäeva võtta tagasi taotlused, mille puhul kogus, millele litsentsi taotletakse, on väiksem kui 20 tonni.
2. Impordilitsents antakse välja kaheksandal tööpäeval pärast taotluste esitamise viimast tähtpäeva.
Artikkel 4
Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt:
|
a) |
hiljemalt litsentsitaotluste esitamise nädalale järgneval esmaspäeval kell 18.00 Brüsseli aja järgi määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punkti a kohase teabe impordilitsentsi taotlustega hõlmatud üldkoguste kohta; |
|
b) |
hiljemalt teisel tööpäeval pärast impordilitsentside väljaandmist määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punkti b kohase teabe väljaantud litsentside kohta ja üldkogused, mille kohta impordilitsentsid välja anti, samuti kogused, mida käsitlenud litsentsitaotlused võeti tagasi vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 kolmandale lõigule; |
|
c) |
hiljemalt iga kuu viimasel päeval üldkogused, mis tegelikult lubati vabasse ringlusse nimetatud kvoodi alusel üle-eelmise kuu jooksul. Kui ühegi kõnealuse kuu jooksul ei ole koguseid vabasse ringlusse lubatud, siis saadetakse „tühiteatis”. Kolmandal kuul pärast litsentside kehtivusaja lõppu ei ole tühiteatist siiski enam vaja esitada. |
Artikkel 5
1. Tollimaksust vabastamise tingimus on:
|
a) |
kaupade vabasse ringlusse lubamisel esitab importija kirjaliku kohustuse selle kohta, et kõik deklareeritud kaubad töödeldakse kuue kuu jooksul pärast vabasse ringlusse lubamist nii nagu litsentsi lahtris 20 on märgitud; |
|
b) |
kaupade vabasse ringlusse lubamisel esitab importija tagatise, mis on võrdne nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 (8) artiklis 140 purustatud riisile kehtestatud tollimaksuga. |
2. Kaupade vabasse ringlusse lubamisel näitab importija töötlemiskohana kas töötlemisettevõtte ja liikmesriigi nime või kuni viis erinevat tehast. Riisi lähetamisel tuleb lähteliikmesriigis koostada kontrolleksemplar T5, mis vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2454/93 on ka nõuetekohane töötlemistõend.
Kui töötlemine leiab aset kaubad vabasse ringlusse lubanud liikmesriigis, võib töötlemist tõendada samaväärse siseriikliku dokumendiga.
3. Kontrolleksemplaris T5 peab olema:
|
a) |
lahtris 104 üks III lisas loetletud kannetest; |
|
b) |
lahtris 107 üks IV lisas loetletud kannetest. |
4. Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse lõike 1 punktis b nimetatud tagatis siis, kui importija tõendab kaubad vabasse ringlusse lubanud liikmesriigi pädevale asutusele, et kogu vabasse ringlusse lubatud riis on töödeldud impordilitsentsil nimetatud tooteks. Töötlemine loetakse toimunuks, kui lõike 1 punktis a näidatud tähtaja jooksul on toodet töödeldud kas ühes või enamas lõikes 2 nimetatud ettevõttele kuuluvas ning sealsamas nimetatud liikmesriigis asuvas tehases või samas lõikes nimetatud tehases.
Kui vabasse ringlusse lubatud riisi ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul töödeldud, vähendatakse vabastatud tagatist 2 % võrra iga tähtaega ületava päeva kohta.
5. Töötlemistõend esitatakse pädevale asutusele kuue kuu jooksul pärast töötlemistähtaja lõppemist.
Kui tõendit ei esitata käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul, vähendatakse lõike 1 punktis b nimetatud tagatist, millest vajaduse korral lahutatakse lõike 4 teises lõigus sätestatud protsent, 2 % võrra iga tähtaega ületava päeva kohta.
Vabastamata jäetav tagatise osa arvestatakse tollimaksuna.
Artikkel 6
Erandina määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 7 lõikest 4 ei või vabasse ringlusse lubatud kogus ületada kogust, mis on märgitud impordilitsentsi lahtritesse 17 ja 18. Litsentsi lahtrisse 19 märgitakse arv „0”.
Artikkel 7
Määrus (EÜ) nr 2058/96 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 8
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.
(2) EÜT L 276, 29.10.1996, lk 7.
(3) Vt V lisa.
(4) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.
(5) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(6) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3.
I LISA
Artikli 2 lõike 4 punktis a osutatud kanded
|
— |
bulgaaria keeles |
: |
Натрошен ориз с код по КН 1006 40 00 , предназначен за производство на хранителни заготовки с код по КН 1901 10 00 |
|
— |
hispaania keeles |
: |
Partidos de arroz, del código NC 1006 40 00 , destinados a la producción de preparaciones alimenticias del código NC 1901 10 00 |
|
— |
tšehhi keeles |
: |
Zlomková rýže kódu KN 1006 40 00 pro výrobu potravinových přípravků kódu KN 1901 10 00 |
|
— |
taani keeles |
: |
Brudris, henhørende under KN-kode 1006 40 00 , bestemt til fremstilling af tilberedte næringsmidler, henhørende under KN-kode 1901 10 00 |
|
— |
saksa keeles |
: |
Bruchreis des KN-Codes 1006 40 00 , bestimmt zur Herstellung von Lebensmittelzubereitungen des KN-Codes 1901 10 00 |
|
— |
eesti keeles |
: |
CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluv purustatud riis CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks |
|
— |
kreeka keeles |
: |
Θραύσματα ρυζιού υπαγόμενα στον κωδικό ΣΟ 1006 40 00 , που προορίζονται για την παραγωγή παρασκευασμάτων διατροφής του κωδικού ΣΟ 1901 10 00 |
|
— |
inglise keeles |
: |
Broken rice of CN code 1006 40 00 for production of food preparations of CN code 1901 10 00 |
|
— |
prantsuse keeles |
: |
Brisures de riz, relevant du code NC 1006 40 00 , destinées à la production de préparations alimentaires du code NC 1901 10 00 |
|
— |
itaalia keeles |
: |
Rotture di riso, di cui al codice NC 1006 40 00 , destinate alla produzione di preparazioni alimentari del codice NC 1901 10 00 |
|
— |
läti keeles |
: |
Šķeltie rīsi, uz kuriem attiecas KN kods 1006 40 00 , kas paredzēti to pārtikas produktu ražošanai, uz kuriem attiecas KN kods 1901 10 00 |
|
— |
leedu keeles |
: |
KN kodu 1006 40 00 klasifikuojami skaldyti ryžiai, skirti KN kodu 1901 10 00 klasifikuojamų maisto produktų gamybai |
|
— |
ungari keeles |
: |
A 1901 10 00 KN-kód alá tartozó élelmiszer-készítmények előállítására szánt, a 1006 40 00 KN-kód alá tartozó törmelékrizs |
|
— |
malta keeles |
: |
Ross miksur tal-kodiċi NK 1006 40 00 għall-produzzjoni ta’ preparazzjonijiet alimentari tal-kodiċi NK 1901 10 00 |
|
— |
hollandi keeles |
: |
Breukrijst van GN-code 1006 40 00 , voor de productie van voor voeding bestemde bereidingen van GN-code 1901 10 00 |
|
— |
poola keeles |
: |
Ryż łamany objęty kodem CN 1006 40 00 do produkcji przetworów spożywczych objętych kodem CN 1901 10 00 |
|
— |
portugali keeles |
: |
Trincas de arroz do código NC 1006 40 00 , destinadas à produção de preparações alimentares do código NC 1901 10 00 |
|
— |
rumeenia keeles |
: |
brizuri de orez având codul NC 1006 40 00 destinate producției de preparate alimentare având codul NC 1901 10 00 |
|
— |
slovaki keeles |
: |
Zlomková ryža spadajúca pod číselný znak KN 1006 40 00 na výrobu potravinových prípravkov spadajúcich pod číselný znak KN 1901 10 00 |
|
— |
sloveeni keeles |
: |
Lomljen riž z oznako KN 1006 40 00 za proizvodnjo živilskih izdelkov z oznako KN 1901 10 00 |
|
— |
soome keeles |
: |
CN-koodiin 1006 40 00 kuuluvat rikkoutuneet riisinjyvät CN-koodiin 1901 10 00 kuuluvien elintarvikevalmisteiden valmistamiseksi |
|
— |
rootsi keeles |
: |
Brutet ris som omfattas av KN-nummer 1006 40 00 , avsett för produktion av livsmedelsberedningar som omfattas av KN-nummer 1901 10 00 . |
II LISA
Artikli 2 lõike 4 punktis b osutatud kanded
|
— |
bulgaaria keeles |
: |
Освободено от мито (Регламент за изпълнение (ЕC) № 480/2012) |
|
— |
hispaania keeles |
: |
Exención del derecho de aduana [Reglamento de Ejecución (UE) no 480/2012] |
|
— |
tšehhi keeles |
: |
Osvobozeno od cla (prováděcí nařízení (EU) č. 480/2012) |
|
— |
taani keeles |
: |
Toldfri (gennemførelsesforordning (EU) nr. 480/2012) |
|
— |
saksa keeles |
: |
Zollfrei (Durchführungsverordnung (EU) Nr. 480/2012) |
|
— |
eesti keeles |
: |
Tollimaksuvaba (rakendusmäärus (EL) nr 480/2012) |
|
— |
kreeka keeles |
: |
Απαλλαγή του δασμού [εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 480/2012] |
|
— |
inglise keeles |
: |
Free of customs duty (Implementing Regulation (EU) No 480/2012) |
|
— |
prantsuse keeles |
: |
Exemption du droit de douane [règlement d’exécution (UE) no 480/2012] |
|
— |
itaalia keeles |
: |
Esenzione dal dazio doganale [regolamento di esecuzione (UE) n. 480/2012] |
|
— |
läti keeles |
: |
Atbrīvots no muitas nodokļa (Īstenošanas regula (ES) Nr. 480/2012) |
|
— |
leedu keeles |
: |
Muitas netaikomas (įgyvendinimo reglamentas (ES) Nr. 480/2012) |
|
— |
ungari keeles |
: |
Vámmentes (480/2012/EU végrehajtási rendelet) |
|
— |
malta keeles |
: |
Eżenti mid-dazju doganali (Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 480/2012) |
|
— |
hollandi keeles |
: |
Vrijgesteld van douanerecht (Uitvoeringsverordening (EU) nr. 480/2012) |
|
— |
poola keeles |
: |
Wolne od opłat celnych (rozporządzenie wykonawcze (UE) nr 480/2012) |
|
— |
portugali keeles |
: |
Isenção de direito aduaneiro (Regulamento de Execução (UE) n.o 480/2012) |
|
— |
rumeenia keeles |
: |
Scutit de drepturi vamale [Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 480/2012] |
|
— |
slovaki keeles |
: |
Oslobodené od cla (vykonávacie nariadenie (EÚ) č. 480/2012) |
|
— |
sloveeni keeles |
: |
Carine prosto (Izvedbena uredba (EU) št. 480/2012) |
|
— |
soome keeles |
: |
Tullivapaa (täytäntöönpanoasetus (EU) N:o 480/2012) |
|
— |
rootsi keeles |
: |
Tullfri (genomförandeförordning (EU) nr 480/2012). |
III LISA
Artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud kanded
|
— |
bulgaaria keeles |
: |
Предназначени за производство на хранителни заготовки с код по КН 1901 10 00 |
|
— |
hispaania keeles |
: |
Destinadas a la producción de preparaciones alimenticias del código NC 1901 10 00 |
|
— |
tšehhi keeles |
: |
Pro výrobu potravinových přípravků kódu KN 1901 10 00 |
|
— |
taani keeles |
: |
Bestemt til fremstilling af tilberedte næringsmidler, henhørende under KN-kode 1901 10 00 |
|
— |
saksa keeles |
: |
Bestimmt zur Herstellung von Lebensmittelzubereitungen des KN-Codes 1901 10 00 |
|
— |
eesti keeles |
: |
CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks |
|
— |
kreeka keeles |
: |
Προορίζονται για την παραγωγή παρασκευασμάτων διατροφής του κωδικού ΣΟ 1901 10 00 |
|
— |
inglise keeles |
: |
For production of food preparations of CN code 1901 10 00 |
|
— |
prantsuse keeles |
: |
Destinées à la production de préparations alimentaires du code NC 1901 10 00 |
|
— |
itaalia keeles |
: |
Destinate alla produzione di preparazioni alimentari del codice NC 1901 10 00 |
|
— |
läti keeles |
: |
Paredzēti to pārtikas produktu ražošanai, uz kuriem attiecas KN kods 1901 10 00 |
|
— |
leedu keeles |
: |
Skirti KN kodu 1901 10 00 klasifikuojamų maisto produktų gamybai |
|
— |
ungari keeles |
: |
A 1901 10 00 KN-kód alá tartozó élelmiszer-készítmények előállítására szánt |
|
— |
malta keeles |
: |
Għall-produzzjoni ta’ preparazzjonijiet alimentari tal-kodiċi KN 1901 10 00 |
|
— |
hollandi keeles |
: |
Bestemd voor de productie van voor voeding bestemde bereidingen van GN-code 1901 10 00 |
|
— |
poola keeles |
: |
Do produkcji przetworów spożywczych objętych kodem CN 1901 10 00 |
|
— |
portugali keeles |
: |
Destinadas à produção de preparações alimentares do código NC 1901 10 00 |
|
— |
rumeenia keeles |
: |
Destinate producției de preparate alimentare având codul NC 1901 10 00 |
|
— |
slovaki keeles |
: |
Na výrobu potravinových prípravkov spadajúcich pod číselný znak KN 1901 10 00 |
|
— |
sloveeni keeles |
: |
Za proizvodnjo živilskih izdelkov z oznako KN 1901 10 00 |
|
— |
soome keeles |
: |
Tarkoitettu CN-koodiin 1901 10 00 kuuluvien elintarvikevalmisteiden valmistukseen |
|
— |
rootsi keeles |
: |
Avsett för produktion av livsmedelsberedningar som omfattas av KN-nummer 1901 10 00 . |
IV LISA
Artikli 5 lõike 3 punktis b osutatud kanded
|
— |
bulgaaria keeles |
: |
Член 4 от Регламент за изпълнение (ЕC) № 480/2012 |
|
— |
hispaania keeles |
: |
Reglamento de Ejecución (UE) no 480/2012 — artículo 4 |
|
— |
tšehhi keeles |
: |
Článek 4 prováděcího nařízení (EU) č. 480/2012 |
|
— |
taani keeles |
: |
Gennemførelsesforordning (EU) nr. 480/2012 — artikel 4 |
|
— |
saksa keeles |
: |
Durchführungsverordnung (EU) Nr. 480/2012 — Artikel 4 |
|
— |
eesti keeles |
: |
Rakendusmääruse (EL) nr 480/2012 artikkel 4 |
|
— |
kreeka keeles |
: |
Εκτελεστικός κανονισμός (ΕΕ) αριθ. 480/2012 — άρθρο 4 |
|
— |
inglise keeles |
: |
Article 4 of Implementing Regulation (EU) No 480/2012 |
|
— |
prantsuse keeles |
: |
Règlement d’exécution (UE) no 480/2012 — article 4 |
|
— |
itaalia keeles |
: |
Regolamento di esecuzione (UE) n. 480/2012 — articolo 4 |
|
— |
läti keeles |
: |
Īstenošanas regulas (ES) Nr. 480/2012 4. pants |
|
— |
leedu keeles |
: |
Įgyvendinimo reglamento (ES) Nr. 480/2012 4 straipsnis |
|
— |
ungari keeles |
: |
A 480/2012/EU végrehajtási rendelet – 4. cikk |
|
— |
malta keeles |
: |
Artikolu 4 tar-Regolament ta’ Implimentazzjoni (UE) Nru 480/2012 |
|
— |
hollandi keeles |
: |
Uitvoeringsverordening (EU) nr. 480/2012, artikel 4 |
|
— |
poola keeles |
: |
Art. 4 rozporządzenia wykonawczego (UE) nr 480/2012 |
|
— |
portugali keeles |
: |
Regulamento de Execução (UE) n.o 480/2012 — artigo 4.o |
|
— |
rumeenia keeles |
: |
Regulamentul de punere în aplicare (UE) nr. 480/2012, articolul 4 |
|
— |
slovaki keeles |
: |
Článok 4 vykonávacieho nariadenia (EÚ) č. 480/2012 |
|
— |
sloveeni keeles |
: |
Člen 4 Izvedbene uredbe (EU) št. 480/2012 |
|
— |
soome keeles |
: |
Täytäntöönpanoasetuksen (EU) N:o 480/2012 4 artikla |
|
— |
rootsi keeles |
: |
Genomförandeförordning (EU) nr 480/2012 – artikel 4. |
V LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2058/96 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1950/2005 |
artikkel 5 ja IV lisa |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1996/2006 |
artikkel 7 ja VI lisa |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2019/2006 |
Artikkel 1 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1456/2007 |
Artikkel 1 |
VI LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EÜ) nr 2058/96 |
Käesolev määrus |
|
Artiklid 1–5 |
Artiklid 1–5 |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikkel 6 |
|
— |
Artikkel 7 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 8 |
|
I–IV lisa |
I–IV lisa |
|
— |
V lisa |
|
— |
VI lisa |
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/9 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 481/2012,
7. juuni 2012,
millega kehtestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha tariifikvoodi haldamise kord
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 ja artiklit 148 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 617/2009 (2) on avatud mitmeks aastaks autonoomne imporditariifikvoot 20 000 tonni kõrgekvaliteedilise veiseliha impordiks. Kõnealust määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 464/2012, (3) millega suurendatakse imporditariifikvooti 21 500 tonnini alates määruse avaldamisele järgneva kuu esimesest päevast ning 48 200 tonnini alates 1. augustist 2012. Põllumajandussaaduste tariifikvoote tuleb hallata vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõikele 2. Määrusega (EL) nr 464/2012 muudetud määruse (EÜ) nr 617/2009 artiklis 2 on sätestatud, et tariifikvooti haldab komisjon rakendusaktidega, mis tuleb vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (4) artiklis 5 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt. |
|
(2) |
Komisjoni 13. juuli 2009. aasta määruses (EÜ) nr 620/2009 (milles sätestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide haldamine) (5) on sätestatud asjaomaste tariifikvootide haldamise kord, kohaldades impordilitsentsi taotluste üheaegse läbivaatamise meetodit, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktis b. Kõrgekvaliteedilise veiseliha liidu tariifikvoodi haldamise hiljutistest kogemustest nähtub kõnealuse kvoodi haldamise parandamise vajadus. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktis a osutatud põhimõttel „kes ees, see mees” rajaneva haldussüsteemi kasutamisel saadud kogemused on olnud positiivsed muudes põllumajandussektorites. Haldamise lihtsustamise huvides ja mis tahes spekulatiivse käitumise vältimise eesmärgil tuleks seepärast kolmandatest riikidest pärit kõrgekvaliteedilise veiseliha tariifikvooti hallata vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artiklitele 308a, 308b ja artikli 308c lõikele 1, milles on sätestatud tariifikvootide haldamise kord, mille kohaselt kasutatakse tariifikvoote tollideklaratsioonide vastuvõtmise kuupäevade järjekorras. Kui importi hallatakse vastavalt kõnealusele korrale, ei ole enam vaja impordilitsentse nõuda. |
|
(3) |
Korrapärase impordi tagamiseks oleks asjakohane jagada aastane tariifikvoot kvartaalseteks alaperioodideks. Vastavad järjekorranumbrid tuleks kindlaks määrata vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308a lõikele 6. |
|
(4) |
Määruses (EÜ) nr 617/2009 on sätestatud, et kvoodiaasta kestab 1. juulist 30. juunini. Selleks et tagada sujuv üleminek praegu kehtivalt üheaegse läbivaatamise meetodilt sellisele haldussüsteemile, mis rajaneb põhimõttel „kes ees, see mees”, tuleks uut haldusmeetodit kohaldada alates 1. juulist 2012. |
|
(5) |
Esimesel kvartaalsel alaperioodil (1. juulist kuni 30. septembrini 2012) saadaolev kogus tuleks arvutada proportsionaalselt, võttes arvesse kuni 31. juulini 2012 kohaldatavat aastast tariifikvooti ning alates 1. augustist 2012 kohaldatavat uue aastase tariifikvoodi suurendatud mahtu. |
|
(6) |
Määrusega (EÜ) nr 617/2009 avatud tariifikvoodi alusel imporditud kaupade vabasse ringlusse lubamise tingimuseks peaks olema eksportiva kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud autentsussertifikaadi esitamine. Kõnealuste autentsussertifikaatide väljaandmisega peaks tagatama, et imporditud kaubad kvalifitseeruvad käesolevas määruses määratletud kõrgekvaliteedilise veiselihana. |
|
(7) |
Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 620/2009 tunnistada kehtetuks ja asendada see uue rakendusmäärusega. |
|
(8) |
Kuna uut haldussüsteemi kohaldatakse alates 1. juulist 2012, ei tohiks juunis 2012 välja anda litsentse, mida on taotletud vastavalt määrusele (EÜ) nr 620/2009. |
|
(9) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesolevas määruses sätestatakse määrusega (EÜ) nr 617/2009 ette nähtud kõrgekvaliteedilise veiseliha liidu aastase imporditariifikvoodi (edaspidi „tariifikvoot”) haldamise kord. Tariifikvoodi periood, maht ja maksumäär sätestatakse käesoleva määruse I lisas.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha suhtes, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele.
Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab külmutatud liha liha, mille sisetemperatuur on Euroopa Liidu tolliterritooriumile sisenemisel vähemalt –12 °C.
Artikkel 2
Tariifikvoodi haldamine
1. Tariifikvooti hallatakse põhimõttel „kes ees, see mees” vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja artikli 308c lõikele 1. Impordilitsentse ei nõuta.
2. Järjekorranumbrit 09.2201 kandvat tariifikvooti hallatakse üldkvoodina, mis hõlmab nelja kvartaalset alamkvooti, mis kannavad järjekorranumbrit 09.2202.
Tariifikvooti saab kasutada ainult siis, kui kohaldatakse tariifi alamkvoodi järjekorranumbrit 09.2202.
3. Kuni 30. septembrini, 31. detsembrini ja 31. märtsini tariifi alamkvoodil põhinevate eraldiste kasutamine peatatakse vastavalt komisjoni viiendal tööpäeval novembris, veebruaris ja mais. Kasutamata jäänud kvoodid lisatakse vastavalt 1 oktoobril, 1. jaanuaril ja 1. aprillil kehtima hakkavate kvartaalsete tariifi alamkvootide mahtudele. Kvoodiaasta lõpus kasutamata kvoote järgmisse kvoodiaastasse üle ei kanta.
Artikkel 3
Autentsussertifikaadid
1. Selleks et kasutada tariifikvooti, tuleks liidu tolliasutustele esitada asjaomase kolmanda riigi pädeva asutuse välja antud autentsussertifikaat ja asjaomaste kaupade vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon.
2. Lõikes 1 osutatud autentsussertifikaat koostatakse III lisas esitatud näidise kohaselt.
3. Autentsussertifikaadi pöördel peab olema märgitud, et ekspordiriigist pärit liha vastab II lisas sätestatud nõuetele.
4. Autentsussertifikaat kehtib üksnes siis, kui see on nõuetekohaselt täidetud ja väljaandev asutus on selle kinnitanud.
5. Autentsussertifikaat loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui sellel on märgitud väljaandmiskuupäev ja -koht ning kui sellel on väljaandva asutuse tempel ja sertifikaadi allkirjastamiseks volitatud isiku või isikute allkiri.
6. Autentsussertifikaadi originaalil ja selle koopiatel võib templit asendada trükitud pitser.
7. Autentsussertifikaadi kehtivusaeg lõpeb hiljemalt selle väljaandmise kuupäevale järgneval 30. juunil.
Artikkel 4
Kolmandate riikide väljaandvad asutused
1. Artiklis 3 osutatud väljaandev asutus
|
a) |
on väljaandva asutusena tunnustatud ekspordiriigi pädeva asutuse poolt; |
|
b) |
kohustub kontrollima autentsussertifikaatide kandeid. |
2. Komisjonile teatatakse järgmised andmed:
|
a) |
artiklis 3 osutatud autentsussertifikaati välja andva asutusena või asutustena tunnustatud asutus(t)e nimi ja aadress, võimaluse korral ka e-posti ja internetiaadress; |
|
b) |
väljaandva asutuse või väljaandvate asutuste poolt kasutatavad templijäljendite näidised; |
|
c) |
menetlused ja kriteeriumid, mille alusel saab väljaandev asutus või saavad väljaandvad asutused kindlaks teha, kas II lisas sätestatud tingimused on täidetud. |
Artikkel 5
Kolmanda riigi teatised
Kui II lisas sätestatud tingimused on täidetud, avaldab komisjon asjaomase väljaandva asutuse või asjaomaste väljaandvate asutuste nime(d) Euroopa Liidu Teataja C-seerias või muul asjakohasel viisil.
Artikkel 6
Kohapealsed kontrollid kolmandates riikides
Komisjon võib vajaduse korral taotleda, et kolmas riik lubaks komisjoni esindajatel teha kohapealseid kontrolle kõnealuses kolmandas riigis. Kõnealused kontrollid tehakse koostöös asjaomase kolmanda riigi pädevate asutustega.
Artikkel 7
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 620/2009 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 8
Üleminekumeetmed
2012. aasta juunikuu esimesel seitsmel päeval määruse (EÜ) nr 620/2009 artikli 3 kohaselt esitatud litsentsitaotlused lükatakse tagasi käesoleva määruse jõustumise kuupäeval. Kõnealuste taotlustega seoses esitatud tagatised vabastatakse.
Artikkel 9
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.
Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2012
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 182, 15.7.2009, lk 1.
(3) ELT L 149, 8.6.2012, lk 1.
(4) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
I LISA
Kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud veiseliha tariifikvoodid
|
Jrk-nr |
CN-kood |
Toote kirjeldus |
Tariifikvoodi periood |
Tariifikvoodi suurus (netokaal tonnides) |
Tariifikvoodi maksumäär |
|
Ajavahemik: 1. juuli 2012 – 30. juuni 2013 |
|||||
|
09.2201 (1) |
ex 0201 |
Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele |
1. juuli – 30. juuni |
45 975 |
Null |
|
ex 0202 |
|||||
|
ex 0206 10 95 |
|||||
|
ex 0206 29 91 |
|||||
|
|
|
|
millest: |
||
|
09.2202 |
|
1. juuli – 30. september |
9 825 |
||
|
09.2202 |
|
1. oktoober – 31. detsember |
12 050 |
||
|
09.2202 |
|
1. jaanuar – 31. märts |
12 050 |
||
|
09.2202 |
|
1. aprill – 30. juuni |
12 050 |
||
|
Ajavahemikud alates 1. juulist 2013 |
|||||
|
09.2201 (1) |
ex 0201 |
Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele |
1. juuli – 30. juuni |
48 200 |
Null |
|
ex 0202 |
|||||
|
ex 0206 10 95 |
|||||
|
ex 0206 29 91 |
|||||
|
|
|
|
millest |
||
|
09.2202 |
|
1. juuli – 30. september |
12 050 |
||
|
09.2202 |
|
1. oktoober – 31. detsember |
12 050 |
||
|
09.2202 |
|
1. jaanuar – 31. märts |
12 050 |
||
|
09.2202 |
|
1. aprill – 30. juuni |
12 050 |
||
(1) Artikli 2 lõike 2 kohaselt saab tariifikvooti kasutada ainult siis, kui kohaldatakse tariifi alamkvoodi järjekorranumbrit 09.2202.
II LISA
Artiklis 1 osutatud tariifikvoodi alla kuuluvatele kaupadele esitatavad nõuded
|
1. |
Veiseliha jaotustükid on saadud selliste alla 30 kuu vanuste mullikate ja härgade (1) rümpadelt, keda on vähemalt viimase 100 tapaeelse päeva jooksul söödetud üksnes sellise söödaga, mis vähemalt 62 % ulatuses koosneb kontsentraatidest ja/või söödateravilja kaassaadustest (sööda kuivaine põhjal) ning mis on võrdne ainevahetuses tekkiva energiasisaldusega rohkem kui 12,26 megadžauli sööda kuivaine kilogrammi kohta või ületab kõnealust energiasisaldust. |
|
2. |
Mullikad ja härjad, keda on söödetud punktis 1 kirjeldatud söödaga, on saanud keskmiselt söödakoguse (kuivaine põhjal), mis vastab nende vähemalt 1,4-protsendilisele eluskaalu juurdekasvule päevas. |
|
3. |
Rümpa, millelt veiseliha jaotustükid on saadud, hindab riigi valitsuses töötav hindaja; hindamine ja sellest tulenev rümba klassifitseerimine toimub riigi valitsuse heaks kiidetud meetodil. Riigi valitsuse heaks kiidetud hindamismeetod ja sellekohane klassifitseerimine peavad rümba laagerdumise astme ja veiseliha jaotustükkide maitsvuse tunnuste kombinatsiooni hindamisega kajastama rümba eeldatavat kvaliteeti. Kõnealune rümba hindamise meetod peab sisaldama vähemalt seljalihase (musculus longissimus dorsi) ja kondi ning kõhrede luustumise värvi ja tekstuuriga seotud laagerdumistunnuste hindamist ning ka eeldatavate maitsvuse tunnuste hindamist, sealhulgas seljalihase lihasisese rasva ja tihedusega seotud andmete kombinatsiooni. |
|
4. |
Jaotustükid märgistatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 (2) artiklile 13. |
|
5. |
Märgisel esitatud teabele võib lisada sõnad „kõrgekvaliteediline veiseliha”. |
(1) Kõnealuste nõuete kohaldamisel tähendavad mullikad ja härjad määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa A osas vastavalt E- ja C-kategoorias määratletud loomi.
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/15 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 482/2012,
7. juuni 2012,
millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Tettnanger Hopfen” (KGT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 415/2010 (2) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Tettnanger Hopfen” spetsifikaadi üksikasjade muudatustele. |
|
(2) |
Taotluse eesmärk on spetsifikaati muuta. Majanduslikel põhjustel on antud luba kasutada uusi toestussüsteeme. Taimede tagasilõikamiseks sobivat ajavahemikku on kohandatud nii, et see vastaks paremini üha ebasoodsamateks muutuvatele ilmastikutingimustele. Selleks et suurendada humalataimede jaoks vajaliku vee kogust, on koos uue toestussüsteemi kasutuselevõtuga lubatud ka herbitsiidide kasutamine. Uuest teaduslikust teabest lähtuvalt on kuivatamistemperatuuri ülemmäära suurendatud 65 kraadini. |
|
(3) |
Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetlust kohaldamata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kaitstud geograafilise tähise „Tettnanger Hopfen” spetsifikaati muudetakse käesoleva määruse I lisa kohaselt.
Artikkel 2
Spetsifikaadi põhielemente sisaldav koonddokument on esitatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
komisjoni liige
Dacian CIOLOȘ
I LISA
Kaitstud geograafilise tähise „Tettnanger Hopfen” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused.
Tootmismeetod
|
1) |
Täielikult on välja jäetud allpool esitatud neljas, viies ja kuues lause. Erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest, kus toed paigaldatakse juba talvel, ei saa Tettnangi humalakasvatajad oma tööd alustada enne kevadet. Selle põhjus on piirkonnale iseloomuliku toestussüsteemi kasutamine: teistes piirkondades kasutatakse peamiselt üherealist toestust, kuid Tettnangis istutatakse masinate liikumiseks ette nähtud radade vahele kuus rida humalaid. Selgitus: uued, vanadest erinevad toestussüsteemid on võetud kasutusele majanduslikest põhjustest lähtuvalt, kuna nende puhul on lihtsam masinaid kasutada. |
|
2) |
Seitsmendas lauses on sõnad „aprilli algusest kuni selle keskpaigani” asendatud sõnadega „märtsi algusest aprilli keskpaigani”. Selgitus: taimede tagasilõikamiseks sobiva ajavahemiku pikendamine aitab kliimamuutuste tõttu üha ebasoodsamateks muutuvate ilmastikutingimustega paremini toime tulla ja võimaldab ühtlasi tööjõudu paremini ära kasutada. |
|
3) |
Täielikult on välja jäetud allpool esitatud kuueteistkümnes ja seitsmeteistkümnes lause: Tettnangi üheks iseärasuseks on see, et humalataimi väetatakse õitsemise ajal haljasväetistaimedega (erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest on Tettnangi humalakasvatajad kokku leppinud herbitsiidide keelustamises), seega puudub vajadus täiendava harimise järele. See ei lase maapinnal liiga tihkeks muutuda ega seda ära kurnata ning soodustab huumuse teket. Selgitus: võib juhtuda, et uute toestussüsteemide puhul osutub herbitsiidide kasutamine vajalikuks. Seda üksnes juhul, kui umbrohi kasvab väga jõudsalt (mida esineb võrdlemisi harva) ja humalataimedele vajaliku veehulga tagamiseks on hädavajalik kasutada herbitsiide. Humala kvaliteet ei tohi selle tõttu kannatada. |
|
4) |
Kahekümnendas lauses on näitaja „62 °C” asendatud näitajaga „65 °C”. Selgitus: uute teaduslike andmete kohaselt võib osutuda vajalikuks kuivatamistemperatuur ülempiiriga 65 °C. Kuivatamistemperatuuri ülempiiri tõstmine on vastavuses humala tarnelepingu üldtingimustega; Saksa humala kvaliteeti käsitlevas tabelis on sätestatud, et värske humala kuivatamistemperatuur peab jääma vahemikku 60–65 °C. Peale selle suurendab kõrgemal temperatuuril kuivatamine energiatõhusust. Osutatud temperatuurivahemikul kuivatamine ei avalda humala peenele aroomile mingit negatiivset mõju. |
II LISA
KOONDDOKUMENT
Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta
„TETTNANGER HOPFEN”
EÜ nr: DE-PGI-0105-0528-03.11.2011
KGT ( X ) KPN ( )
1. Nimetus
„Tettnanger Hopfen”
2. Liikmesriik või kolmas riik
Saksamaa
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
|
Klass 1.8. |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jms) |
3.2. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
Botaanika: botaaniliselt kuulub humal (Humulus lupulus) nõgeseliste (Urticales) seltsi ja kanepiliste (Cannabaceae) sugukonda. Humal on kahekojaline, st taimel moodustuvad kas emas- või isasõisikud. Kasvatatakse vaid emastaimi, mille õitest arenevad humalakäbid. Määruse (EÜ) nr 510/2006 kohane kaitse hõlmab üksnes humalakäbisid (värsked humalakäbid) ja nende töötlemise saadusi (humalakäbigraanuleid ja humalaekstrakti). Humalakäbi koosneb kandelehtedest, kattelehtedest, varrest ja õisikuteljest ning sisaldab humala „Tettnanger Hopfen” väärtuslikke koostisaineid, mida kasutatakse pruulimisel. Humal on lühipäevataim, st taim kasvab kevadel, kui päevad pikenevad, ja puhkeb õide 21. juuni paiku, mil päevad hakkavad lühemaks muutuma. Tänu soodsatele tingimustele (pinnas, sademete hulk, keskmine temperatuur) kasvab humal „Tettnanger Hopfen” erinevalt teiste kasvatuspiirkondade humalatest 8,3 m kõrguseks (teistes kasvatuspiirkondades on toed tavaliselt 7–7,5 m kõrgused). Humal „Tettnanger Hopfen” kasvab kiiresti (kuni 30 cm päevas) ja pöördub ümber toe päripäeva. Nimetust „Tettnanger Hopfen” kannavad kõik Tettnangi piirkonnas kasvatatavad aromaatsed humalasordid. Lisaks põhilistele humalasortidele ’Tettnanger’ kasvatatakse ka humalasorte ’Hallertauer Tradition’ ja ’Perle’ (alates 1973. aastast kannavad need ühist nimetust ’Tettnanger Frühhopfen’ (P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 342)). Humalasorti ’Tettnanger’ kasvatatakse ainult Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas.
Kasutamine: peaaegu kogu humala „Tettnanger Hopfen” saak (umbes 99 %) läheb õlle tootmiseks, ülejäänut kasutatakse farmaatsiatoodete valmistamiseks. Humal „Tettnanger Hopfen” saadetakse klientidele graanulitena, vähemal määral ka humalaekstraktina (väärtuslikud aroomid võivad ekstraheerimise käigus kaduma minna).
Koostisained: humala olulisemad koostisained on mõruained (humalavaik), aroomid (eeterlikud õlid) ja tanniinid (polüfenoolid). Tettnang on piirkond, kus kasvatatakse aromaatseid humalasorte.
Humal „Tettnanger Hopfen” võlgneb oma ülemaailmse tuntuse eelkõige rohkem kui 300 eeterlikust õlist koosnevale harukordselt peenele aroomile (humala nn lõhnabukett). Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi iseloomustatakse kui lillelist, sidrunitaolist, puuviljalõhnalist, punast sõstart meenutavat, magusat ja vürtsikat. Üldiselt kirjeldatakse Tettnangi piirkonnas kasvatatava humala lõhna kui harmoonilist, ent püsivat, täidlast ja pehmet aroomi.
Lisaks eelnevale klassifikatsioonile kasutatakse Tettnangi humalasortide puhul humalakaupmeeste ametlikes kirjeldustes järgmisi kategooriaid: „peen aroom”, „aroom”, „mõru humal”, „suure alfahappesisaldusega humal” („feinstes Aroma”, „Aroma”, „Bitterstoffhopfen”, „Hochalphahopfen”). 96 % humalast „Tettnanger Hopfen” (humalasordid ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer’) kuuluvad kategooriasse „peen aroom”; ülejäänud 4 % (’Perle’ ja ’Hallertauer Tradition’) kuuluvad kategooriasse „aroom”. Kuna enamiku 300 aromaatse koostisosa lõhna ei ole võimalik eristada, rajaneb õlletehaste esindajate ja ostjate valik siiski isiklikul lõhnatajul (valiku tegemiseks surub ostja oma nina humalatesse). Asjatundjad väidavad, et humal „Tettnanger Hopfen” on parim humal maailmas.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
—
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Värske humala kõik tootmisetapid kuni humalakäbide pakendamise, märgistamise ja sertifitseerimiseni kohalikus märgistamiskeskuses peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta
—
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta
—
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Geograafiline piirkond on Tettnangi humalakasvatuspiirkond. See hõlmab järgmisi haldusüksusi:
|
1. |
Eriskirch, Friedrichshafen, Hagnau am Bodensee, Immenstaad am Bodensee, Kressbronn am Bodensee, Langenargen, Markdorf, Meckenbeuren, Neukirch, Oberteuringen ja Tettnang Bodeni järve ümbruse piirkonnas (Bodenseekreis); |
|
2. |
Achberg, Amtzell, Berg, Bodnegg, Grünkraut, Ravensburg, Wangen im Allgäu (endisi Neuravensburgi ja Schomburgi haldusüksusi hõlmav piirkond) Ravensburgi piirkonnas; |
|
3. |
Bodolz, Lindau (Bodeni järve ümbrus), Nonnenhorn ja Wasserburg (Bodeni järve ümbrus) Lindau (Bodeni järve ümbrus) piirkonnas. |
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
Esimesed ametlikud teated humala kasvatamisest Tettnangi piirkonnas pärinevad 1150. aastast (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 12). Tettnangi kunagise peavalitsuse (Oberamt Tettnang) 1838. aasta dokumentides on loetletud 14 õlletehast (vt Memminger, „Beschreibung des Oberamts Tettnang”, 1838, lk 62), millest kolm asus Tettnangi linnas. Kolm aastat hiljem, 1841. aastal, oli õlletehaseid juba kuus (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 13). Tehaseomanikud kasvatasid humalat ise. 1844. aastal alustasid viinamarjakasvatuseks vähem sobiva kliimaga piirkonnas humala plaanipärast viljelemist kohalik arst Johann Nepomuk von Lentz ja kaheksa Tettnangi linna kodanikku (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 15). Alates 1860. aastast on humalakasvatuspiirkond laienenud põhja suunas kuni Altshauseni piirkonnani (kus humalaid on kasvatatud alates 1821. aastast; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 14). 1864. aastal kasvatati humalat 91 hektaril; 1866. aastaks oli humalakasvatus levinud 160 hektarile, 1875. aastaks 400 hektarile ja 1914. aastaks 630 hektarile (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 22 jne). Tettnangi ümbruses asuv humalakasvatuspiirkond laienes kõige märkimisväärsemalt 1990. aastatel, kui humalaid hakati kasvatama 1 650 hektaril (ELi humalaturgu käsitlev 1997. aasta aruanne (komisjoni aruanne humala tootmise ja turustamise olukorra kohta, 1997), humalatootjate ühenduse HVG 1997. aasta aruanne). Tettnangi piirkonnas valiti välja ja kasvatati ainult aromaatseid humalasorte.
Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse ainult Schusseni vesikonnas asuva Argeni jõe kallastel, Würmi jääaja moreenist moodustunud madalamatel terrassidel. See geoloogiline kihistu, mille all asuvad põhjaveeallikad, võimaldab humalajuurtel tungida kuni 2 m sügavusele. Samal ajal tagab see humalatele niiskuse ka põuaperioodide ajal. Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi üheks oluliseks allikaks on merepinna keskmisest tasemest 400–600 m kõrgusel valitsev parasvöötme kliima, mida teataval määral mõjutab ka Bodeni järv.
Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse kordumatutes kliimatingimustes (aasta keskmine õhutemperatuur, päikesepaiste hulk, sademete kogus). Viimase 30 aasta jooksul mõõdetud keskmised ilmanäitajad – keskmine õhutemperatuur 9,4 °C, peaaegu 1 800 tundi päikesepaistet ja 1 136 mm sademeid (vastavalt 2009. aasta andmetele) – on teiste Saksamaa humalakasvatuspiirkondade omadest palju kõrgemad.
5.2. Toote eripära
Nimetust „Tettnanger Hopfen” kannavad kõik Tettnangi piirkonnas kasvatatavad aromaatsed humalasordid. Lisaks peamistele humalasortidele, mis on tuntud nimede ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer Mittelfrüher’ all, kasvatatakse ka sorte ’Hallertauer Tradition’ ja ’Perle’. Humalasorti ’Tettnanger’ kasvatatakse ainult Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas.
Humal „Tettnanger Hopfen” sisaldab 300 eeterlikust õlist koosnevaid harukordselt peeni aroomivarjundeid (humala nn lõhnabukett). Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi iseloomustatakse kui lillelist, sidrunitaolist, puuviljalõhnalist, punast sõstart meenutavat, magusat ja vürtsikat. Üldiselt kirjeldatakse Tettnangi piirkonnas kasvatatava humala lõhna kui harmoonilist, täidlast ja pehmet aroomi.
Humalakaupmeeste välja töötatud kategooriatest lähtudes kuulub 96 % humalast „Tettnanger Hopfen” (humalasordid ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer’) kategooriasse „peen aroom”; ülejäänud 4 % (’Perle’ ja ’Hallertauer Tradition’) kuulub kategooriasse „aroom”.
Humal „Tettnanger Hopfen” on oma omaduste poolest ka väga homogeenne.
Seda kinnitavad igal aastal Tettnangi humalalaboris tehtud humalapartiide väliste kvaliteedinäitajate analüüsid.
Humalasordi ’Tettnanger’ homogeensust on kinnitanud ka Hohenheimi ülikool ja humalasordi ’Hallertauer Mittelfrüher’ homogeensust on kinnitanud õlletehas Anheuser/Busch.
Humala „Tettnanger Hopfen” kuulsus ulatub kaugele üle kasvatuspiirkonna piiride. Humala „Tettnanger Hopfen” õrn aroom on võlunud nii Jaapani kui ka USA asjatundjaid. Üks näide humala „Tettnanger Hopfen” suhtes üles näidatava lugupidamise ja selle hea kvaliteedi kohta on see, et paljud USA õlletehased lisavad oma õlleankrutele sildi tekstiga „Pruulitud Tettnangi humalast”. Humala „Tettnanger Hopfen” kvaliteediga on alati kaasnenud kõrge müügihind (ELi 1990. aastate aastaaruanded, Baieri liidumaa (bayerische Landesanstalt) aastaaruanded 1990–2000; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 368 ja 369). Tettnangi kodanike elu keerleb humala ümber, mida kinnitavad ka humalale „Tettnanger Hopfen” keskendunud piirkondlikud struktuurid ja üritused. 1995. aastal avatud Tettnangi humalamuuseum räägib linnaelanike suurest huvist humalakasvatuse vastu. 4 km pikkune õpperada jutustab külastajatele kõigest, mida humala „Tettnanger Hopfen” kohta tuleks teada. Tettnangi humalakasvatuspiirkonda läbib 42 km pikkune ringikujuline rattarada. Iga aasta augustis pisut enne saagikoristuse algust tulevad Tettnangi elanikud kokku, et tähistada Tettnang-Kau linnas peetaval humalafestivalil „rohelise kulla” kasvatamise aastatepikkuseid traditsioone. Iga kahe aasta tagant valitakse Tettnangi humala kuninglikud valitsejannad (Tettnanger Hopfenhoheiten), kuninganna ja kaks printsessi, kes esindavad Tettnangi humalat nii kodu- kui ka välismaal.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Eespool kirjeldatud geoloogiliste ja ilmastikuliste iseärasuste kogum loob humalale „Tettnanger Hopfen” soodsad tingimused kasvamiseks ja käbide moodustamiseks ning tagab nende homogeensuse, mis tuleneb eelkõige geograafilistest iseärasustest. Humala „Tettnanger Hopfen” eriti peene aroomi üheks oluliseks allikaks on määratletud geograafilise piirkonna pinnase iseloom ja mahe kliima, mida mõjutab Bodeni järv. Humala „Tettnanger Hopfen” rahvusvaheline tuntus võlgneb palju sellele aroomile. Tettnangi piirkonna pika humalakasvatustraditsiooni tulemusena seostatakse sealse piirkonna elanikke humalaga „Tettnanger Hopfen” ja humal on ajanud sügavad juured kohalikku kultuuriellu.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
20. augusti 2010. aasta väljaanne Markenblatt, 33. köide, 7a–bb osa, lk 14729.
http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/19450
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/20 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 483/2012,
7. juuni 2012,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
52,8 |
|
MA |
66,7 |
|
|
MK |
52,8 |
|
|
TR |
64,5 |
|
|
ZZ |
59,2 |
|
|
0707 00 05 |
MK |
24,1 |
|
TR |
112,0 |
|
|
ZZ |
68,1 |
|
|
0709 93 10 |
TR |
98,7 |
|
ZZ |
98,7 |
|
|
0805 50 10 |
BO |
105,2 |
|
TR |
110,6 |
|
|
ZA |
150,0 |
|
|
ZZ |
121,9 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
99,9 |
|
BR |
79,5 |
|
|
CL |
101,6 |
|
|
CN |
136,2 |
|
|
NZ |
136,2 |
|
|
US |
139,9 |
|
|
ZA |
108,6 |
|
|
ZZ |
114,6 |
|
|
0809 10 00 |
TR |
240,2 |
|
ZZ |
240,2 |
|
|
0809 29 00 |
TR |
454,3 |
|
ZZ |
454,3 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/22 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 484/2012,
7. juuni 2012,
millega määratakse kindlaks rakendusmäärusega (EL) nr 430/2012 avatud pakkumismenetluse raames antava oliiviõli eraladustusabi ülemmäär
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti d koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 22. mai 2012. aasta rakendusmääruses (EL) nr 430/2012 (millega avatakse oliiviõli eraladustusabi pakkumismenetlus) (2) on sätestatud kaks pakkumuste esitamise alaperioodi. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 20. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 826/2008 (millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks) (3) artikli 13 lõikele 1 määrab komisjon liikmesriikide teatatud pakkumuste põhjal kindlaks abi ülemmäära või ei määra seda kindlaks. |
|
(3) |
Esimesel pakkumismenetluse alaperioodil esitatud pakkumuste põhjal on asjakohane määrata kindlaks oliiviõli puhul antava eraladustusabi ülemmäär 5. juunil 2012 lõppeval pakkumuste esitamise alaperioodil. |
|
(4) |
Turu kiireks teavitamiseks ja meetme efektiivse haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
|
(5) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärusega (EL) nr 430/2011 avatud, 5. juunil 2012 lõppenud pakkumuste esitamise alaperioodil on oliiviõli puhul antava abi ülemmäär määratud kindlaks käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juuni 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
LISA
|
Toode |
Abi ülemmäär (eurot tonni kohta päevas) |
|
Ekstra-neitsioliiviõli |
0,65 |
|
Neitsioliiviõli |
0,65 |
|
8.6.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 148/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 485/2012,
7. juuni 2012,
rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2011 avatud pakkumismenetluse raames toimuvas seitsmendas osalises pakkumiskutses kinnitatava suhkru minimaalse tollimaksumäära kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 187 koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2011 (2) on 2011/2012. turustusaastaks välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks. |
|
(2) |
Arvestades osalise pakkumiskutse alusel esitatud pakkumusi, peab komisjon otsustama, kas vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1239/2011 artiklile 6 kehtestada või jätta kehtestamata minimaalne tollimaksumäär kaheksakohalise CN-koodi kohta. |
|
(3) |
Seitsmenda osalise pakkumiskutse alusel esitatud pakkumuste põhjal tuleks minimaalne tollimaksumäär kehtestada teatavate CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kaheksakohaliste koodide kohta ning minimaalset tollimaksumäära muude CN-koodi alla kuuluva suhkru kaheksakohaliste koodide kohta ei kehtestata. |
|
(4) |
Turu kiireks teavitamiseks ja meetme tõhusa haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. |
|
(5) |
Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruses (EL) nr 1239/2011 sätestatud pakkumismenetluse raames seitsmenda osalise pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumuste esitamise tähtaeg lõpeb 6. juunil 2012, on minimaalne tollimaksumäär kehtestatud või ei ole kehtestatud, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kaheksakohalise koodi kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. juunil 2012
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
LISA
Minimaalne tollimaksumäär
|
(EUR/t) |
|||||
|
Kaheksakohaline CN-kood |
Minimaalne tollimaksumäär |
||||
|
1 |
2 |
||||
|
1701 12 10 |
X |
||||
|
1701 12 90 |
X |
||||
|
1701 13 10 |
X |
||||
|
1701 13 90 |
— |
||||
|
1701 14 10 |
312,60 |
||||
|
1701 14 90 |
— |
||||
|
1701 91 00 |
X |
||||
|
1701 99 10 |
345,00 |
||||
|
1701 99 90 |
— |
||||
|
|||||
