ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.117.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 117

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
1. mai 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2012/231/EL

 

*

Nõukogu otsus, 23. aprill 2012, Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelise vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile sõlmitava ja seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu ning Euroopa Liidu ja Tai vahelise vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile sõlmitava ja seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 372/2012, 30. aprill 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

2

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 373/2012, 30. aprill 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. mai 2012

4

 

 

OTSUSED

 

 

2012/232/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 26. aprill 2012, millega lubatakse Rumeenial kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168

7

 

 

2012/233/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 27. aprill 2012, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse teises piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

9

 

 

2012/234/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 27. aprill 2012, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2011 rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2883 all)

11

 

 

2012/235/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 29. märts 2012, TARGET2-Securities juhatuse asutamise ja otsuse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2012/6)

13

 

 

Parandused

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee 6. detsembri 2011. aasta otsuse EUTM Somalia/1/2011 (millega kiidetakse heaks kolmandate riikide panus Euroopa Liidu sõjalisse missiooni, et toetada Somaalia julgeolekujõudude väljaõpet (EUTM Somalia)) parandus (2011/815/ÜVJP) (ELT L 324, 7.12.2011)

30

 

*

Parandusprotokoll ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule, mis on alla kirjutatud Luxembourgis 29. aprillil 2008. aastal (ELT L 28, 30.1.2010, lk 2. Parandus avaldatud ELTs L 58, 9.3.2010, lk 22)

31

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/1


NÕUKOGU OTSUS,

23. aprill 2012,

Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelise vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile sõlmitava ja seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu ning Euroopa Liidu ja Tai vahelise vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile sõlmitava ja seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

(2012/231/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 25. mail 2009 komisjoni alustama läbirääkimisi 1994. aasta GATTi XXVIII artikli alusel eesmärgiga pidada uusi läbirääkimisi kombineeritud nomenklatuuri (mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (1) artiklis 1) 16. grupi alla kuuluvate kodulinnuliha käsitlevate tariifiridade suhtes kohaldatavate kontsessioonide üle.

(2)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemuseks on kirjavahetuse vormis lepingud, mis parafeeriti Taiga 22. novembril 2011 ja Brasiiliaga 7. detsembril 2011.

(3)

Kõnealused lepingud tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel alla kirjutama Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmisega ning Euroopa Liidu ja Tai vahelisele kirjavahetuse vormis lepingule vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXVIII artiklile seoses 1994. aasta GATT-ile lisatud ELi loendis sätestatud töödeldud kodulinnuliha suhtes kohaldatavate kontsessioonide muutmisega (2).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päevale järgneval päeval.

Luxembourg, 23. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Lepingute tekstid avaldatakse koos nende sõlmimise otsustega.


MÄÄRUSED

1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/2


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 372/2012,

30. aprill 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

98,8

MA

61,9

TN

124,7

TR

115,6

ZZ

100,3

0707 00 05

JO

225,1

TR

129,4

ZZ

177,3

0709 93 10

JO

225,1

MA

29,9

TR

144,1

ZZ

133,0

0805 10 20

CL

48,2

EG

61,3

IL

70,4

MA

59,1

TN

116,7

ZA

40,1

ZZ

66,0

0805 50 10

TR

58,4

ZA

91,9

ZZ

75,2

0808 10 80

AR

87,0

BR

80,8

CL

93,9

CN

82,3

MK

31,8

NZ

128,7

US

158,7

ZA

89,7

ZZ

94,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 373/2012,

30. aprill 2012,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. mai 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. mai 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. mai 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. maist 2012

CN-kood

Toote kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(eurot/t)

1001 19 00

1001 11 00

Kõva NISU, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

ex 1001 91 20

Pehme NISU, seemneks

0,00

ex 1001 99 00

Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks

0,00

1002 10 00

1002 90 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAISITERAD, v.a seemneks (2)

0,00

1007 10 90

1007 90 00

TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid

0,00


(1)  Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

16.4.2012-27.4.2012

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)

 

Pehme nisu (1)

Maisiterad

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

235,50

185,78

FOB-hind Ameerika Ühendriikides

256,98

246,98

226,98

Lahe lisatasu

19,34

Suure Järvistu lisatasu

43,27

2.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

17,74 eurot/t

Lasti veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

51,53 eurot/t


(1)  Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).


OTSUSED

1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/7


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

26. aprill 2012,

millega lubatakse Rumeenial kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artikli 26 lõike 1 punktist a ja artiklist 168

(2012/232/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonis 27. septembril 2011 registreeritud kirjaga taotles Rumeenia luba kehtestada seoses teatavate maantee-mootorsõidukitega erimeetmed, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ sätetest, milles käsitletakse maksukohustuslase õigust arvata ostetud kaupadelt ja teenustelt maha makstud käibemaks, ning sätetest, millega nõutakse ettevõtte vara isikliku kasutamisega seotud käibemaksu arvestamist.

(2)

Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon 1. detsembri 2011. aasta kirjaga teisi liikmesriike Rumeenia taotlusest. Komisjon teatas 5. detsembri 2011. aasta kirjaga Rumeeniale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 168 on ette nähtud, et maksukohustuslasel on õigus arvata maha selliste kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida ta kasutab maksustatavate tehingute tarbeks. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a nõutakse käibemaksu arvestamist, kui ettevõtte vara kasutatakse maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

(4)

Sõidukite muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamist on raske täpselt kindlaks teha ja isegi kui see on võimalik, on selline mehhanism tihti koormav. Taotletud meetmete kohaselt tuleks mitte ainult ettevõtluse tarbeks kasutatavate maantee-mootorsõidukite kuludest maha arvatav käibemaks kehtestada ühtse protsendimäärana koos mõne erandiga. Praegu olemas oleva teabe alusel on Rumeenia ametiasutused seisukohal, et 50-protsendiline määr on põhjendatud. Selleks et vältida topeltmaksustamist, tuleb piirangu rakendusalas peatada selle nõude täitmine, mille kohaselt tuleb arvestada käibemaksu maantee-mootorsõidukite muul kui ettevõtluse eesmärgil kasutamise korral. Kõnealused meetmed on põhjendatud vajadusega lihtsustada käibemaksu kogumise menetlust ning vältida ebaõigest arvepidamisest ja vale maksudeklaratsiooni esitamisest tulenevat maksudest kõrvalehoidumist.

(5)

Erimeetme kohast mahaarvamisõiguse piirangut tuleks kohaldada käibemaksu suhtes, mis on makstud ostetud, ühendusesiseselt soetatud, imporditud, renditud või liisitud konkreetsetelt maantee-mootorsõidukitelt ja nendega seotud kuludelt, sealhulgas ostetud kütuselt.

(6)

Teatavat liiki maantee-mootorsõidukid tuleks erimeetme kohaldamisalast välja jätta, kuna nende muuks kui ettevõtluse eesmärgil kasutamist käsitatakse ebaolulisena nende olemuse või äritegevuses kasutatava otstarbe tõttu. Seepärast ei tuleks erimeedet kohaldada enam kui üheksa istekohaga (sealhulgas juhi istekoht) või suurimat lubatud täismassi 3 500 kg ületavate sõidukite suhtes. Lisaks tuleks ette näha üksikasjalik loetelu teatavat liiki sõidukitest, mille suhtes nende konkreetsest kasutamisest tulenevalt kõnealune piirang ei kehti.

(7)

Kõnealused erandit tegevad meetmed peaksid olema ajaliselt piiratud, mis võimaldab hinnata nende tõhusust ja protsendimäära sobivust, kuna kavandatud protsendimäär tugineb esialgsetel andmetel ettevõtluse eesmärgil kasutatavate sõidukite kohta.

(8)

Kui Rumeenia peab vajalikuks kõnealuste erandit tegevate meetmete tähtaega pikendada, tuleks komisjonile esitada õigel ajal asjaomaste meetmete kohaldamist käsitlev aruanne, milles vaadatakse läbi kohaldatava piirangu määr, ning tähtaja pikendamise taotlus.

(9)

Komisjon võttis 29. oktoobril 2004 vastu ettepaneku (2) nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ (praegu direktiiv 2006/112/EÜ), mis hõlmab selliste kululiikide ühtlustamist, mille suhtes võib kohaldada mahaarvamise piiranguid. Kõnealuse ettepaneku alusel võib mahaarvamise piiranguid kohaldada maantee-mootorsõidukite suhtes. Käesolevas otsuses sätestatud erand peaks sellise muutmisdirektiivi jõustumisel kehtivuse kaotama, kui kõnealune direktiiv jõustub enne käesolevas otsuses sätestatud tähtaega.

(10)

Erandi kohaldamine ei mõjuta oluliselt lõpptarbimise etapis kogutava maksutulu summat ning see ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 168 lubatakse Rumeenial piirata 50-protsendilise määraga õigust arvata maha käibemaks sellistelt ostetud, ühendusesiseselt soetatud, imporditud, renditud või liisitud maantee-mootorsõidukitelt ja nendega seotud kuludelt, mida ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil.

Esimeses lõigus sätestatud piirangut ei kohaldata selliste maantee-mootorsõidukite suhtes, mille suurim lubatud kaal ei ületa 3 500 kilogrammi või millel on koos juhiistmega rohkem kui üheksa istekohta.

Artikkel 2

Artikli 1 esimest lõiku ei kohaldata järgmiste maantee-mootorsõidukite kategooriate suhtes:

a)

üksnes päästeabis, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ning kullerteenusteks kasutatavad sõidukid;

b)

sõidukid, mida kasutavad müügiesindajad ja ostuagendid;

c)

reisijate tasuliseks veoks kasutatavad sõidukid, sealhulgas taksoteenused;

d)

tasuliste teenuste osutamiseks kasutatavad sõidukid, sealhulgas rentimiseks kasutatavad sõidukid või autokoolides õppesõiduks kasutatavad sõidukid;

e)

rentimiseks või liisimiseks kasutatavad sõidukid;

f)

kauplemise eesmärgil kaubana kasutatavad sõidukid.

Artikkel 3

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artikli 26 lõike 1 punktist a lubatakse Rumeenial mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud piiranguga hõlmatud sõiduki kasutamist maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil.

Artikkel 4

1.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse selliste liidu eeskirjade jõustumisel, millega määratakse kindlaks, millistest maantee-mootorsõidukitega seotud kuludest ei või käibemaksu täies ulatuses maha arvata, või 31. detsembril 2014, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2.   Käesolevas otsuses sätestatud meetmete pikendamise taotlus tuleb komisjonile esitada 31. märtsiks 2014.

Taotlusele tuleb lisada aruanne, mis sisaldab käesoleva otsuse alusel kohaldatava käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu protsendimäära läbivaatamist.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Luxembourg, 26. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  KOM(2004) 728 (lõplik).


1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/9


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

27. aprill 2012,

millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse teises piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS)

(2012/233/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VISi määrus), (1) eriti selle artikli 48 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas komisjoni 30. novembri 2009. aasta otsusega 2010/49/EÜ, millega määratakse kindlaks esimesed piirkonnad, kus viisainfosüsteem (VIS) tööle rakendatakse, (2) koosneb teine piirkond, kus kõigi viisataotluste puhul tuleks alustada andmete kogumist ja VISi edastamist, Iisraelist, Jordaaniast, Liibanonist ja Süüriast.

(2)

Liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja õiguslikud meetmed VISi määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud andmete kogumiseks ja nende VISi edastamiseks kõigi kõnealuses piirkonnas esitatud taotluste puhul, sealhulgas meetmed andmete kogumiseks ja/või edastamiseks teise liikmesriigi eest.

(3)

Kuna VISi määruse artikli 48 lõike 3 esimeses lauses sätestatud tingimus on täidetud, tuleb määrata kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse VIS tööle teises piirkonnas.

(4)

Võttes arvesse vajadust määrata VISi töölerakendamise kuupäev kindlaks lähimas tulevikus, peaks käesolev otsus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(5)

Kuna VISi määrus põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani VISi määruse rakendamisest siseriiklikus õiguses kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 5. Seega on käesolev otsus rahvusvahelise õiguse kohaselt Taani suhtes siduv.

(6)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3). Seetõttu ei ole käesolev otsus Ühendkuningriigi suhtes siduv ega kohaldatav.

(7)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (4). Seetõttu ei ole käesolev otsus Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(9)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(10)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (9) artikliga 3.

(11)

Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(12)

Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viisainfosüsteem rakendatakse otsusega 2010/49/EÜ kindlaksmääratud teises piirkonnas tööle 10. mail 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 27. aprill 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

(2)  ELT L 23, 27.1.2010, lk 62.

(3)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(4)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.


1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/11


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

27. aprill 2012,

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) eelarveaastal 2011 rahastatud liikmesriikide makseasutuste kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2883 all)

(2012/234/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikleid 30 ja 33,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 30 kontrollib komisjon kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ning kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi põhjal.

(2)

Vastavalt komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 883/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 rakenduseeskirjad seoses makseasutuste raamatupidamisarvestuse, kulu- ja tuludeklaratsioonide ning kulude hüvitamise tingimustega Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) (2) artiklile 5 algab EAGFi raamatupidamisarvestuse puhul eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks EAFRD ja EAGFi kulude võrdlusperioodi ühtlustamiseks võtta eelarveaasta 2011 puhul arvesse liikmesriikide kulusid ajavahemikus 16. oktoobrist 2010 kuni 15. oktoobrini 2011.

(3)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 885/2006 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 10 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse vastaval eelarveaastal tehtud kuumaksed lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon lahutab selle summa järgmisest vahe- või lõppmaksest või liidab selle järgmisele vahe- või lõppmaksele.

(4)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2012 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas on sätestatud summad, mida liikmesriigid on kontrollinud ja mille nad on heaks kiitnud, ning summad, mis nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile.

(6)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega heaks kiita. Asjaomased makseasutused on loetletud II lisas.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 8 katab eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist, või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, või programmi lõpetamise korral, kui tagasinõudmise tähtaeg lõpeb enne programmi lõpetamist. Kõnealuse määruse artikli 33 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid koos raamatupidamise aastaaruannetega esitama kokkuvõtva aruande eeskirjade eiramiste tõttu algatatud tagasinõudmismenetluste seisu kohta. Üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruandluskohustuse kohaldamise kohta seoses tagasi nõutavate summadega on sätestatud määruses (EÜ) nr 885/2006. Kõnealuse määruse III lisas on sätestatud tabel, mille liikmesriigid pidid 2012. aastal esitama. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 5.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikele 7 võivad liikmesriigid pärast maaelu arengu programmi lõpetamist otsustada tagasinõudmismenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba tehtud ja tõenäolised kulud on suuremad kui tagasi nõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast esmakordset halduslikku või kohtulikku tuvastamist või kaheksa aasta jooksul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse 100 % eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest ELi eelarvest. Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõikes 4 osutatud kokkuvõtvas aruandes esitatakse summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ning tema otsuse põhjendus. Neid summasid ei pea katma asjaomased liikmesriigid ja seega kaetakse need ELi eelarvest. See otsus ei mõjuta tulevasi nõuetele vastavust käsitlevaid otsuseid vastavalt kõnealuse määruse artikli 33 lõikele 5.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 2 ei piira käesolev otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastu võetavate otsuste kohaldamist, millega Euroopa Liit ei rahasta kulusid, mis ei ole tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste eelarveaasta 2011 raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastatud kulusid, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestused.

I lisas on sätestatud summad, mis käesoleva otsuse kohaselt nõutakse liikmesriigilt tagasi või mis makstakse liikmesriigile maaelu arengu iga programmi raames, kaasa arvatud summad, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 33 lõike 8 kohaldamisest.

Artikkel 2

Liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis on esitatud II lisas ja mis käsitlevad eelarveaastal 2011 EAFRD rahastatud kulusid, jäetakse käesolevast otsusest välja ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse hiljem.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. aprill 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 1.

(3)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 90.


1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/13


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

29. märts 2012,

TARGET2-Securities juhatuse asutamise ja otsuse EKP/2009/6 kehtetuks tunnistamise kohta

(EKP/2012/6)

(2012/235/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 12.1, 12.3, 17, 18 ja 22,

võttes arvesse 21. aprilli 2012. aasta suunist TARGET2-Securities kohta (1),

võttes arvesse 19. märtsi 2009. aasta otsust EKP/2009/6 TARGET2-Securities programmi juhatuse (TARGET2-Securities Programme Board) asutamise kohta (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas oma 6. juuli 2006 koosolekul koostöös väärtpaberite keskdepositooriumide (CSD) ja teiste turuosalistega uurida võimalust luua eurosüsteemi uus väärtpaberite arveldussüsteemi teenus nimega TARGET2-Securities (T2S). Täites Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklitest 17, 18 ja 22 tulenevaid eurosüsteemi ülesandeid, asutab eurosüsteem ühisplatvormil põhineva T2Si, mis võimaldab põhiliste, neutraalsete ja piiriüleste üleeuroopaliste raha ja väärtpaberite arveldamise teenuseid, mida pakutakse CSDdele, et nad saaksid osutada oma klientidele harmoneeritud ja standarditud makse vastu tehtava väärtpaberikande (delivery-versus-payment) arveldusteenuseid keskpangarahas integreeritud tehnilises keskkonnas.

(2)

17. juulil 2008 otsustas EKP nõukogu käivitada T2Si loomise ja eraldada vahendid, mis on vajalikud selle lõpuleviimiseks. Samuti otsustas nõukogu pakkumuse alusel, mille tegid Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d’Italia (edaspidi „4KP”), et T2Si töötavad välja ja käitavad need riigi keskpangad (RKPd).

(3)

T2Si projekti juhatus asutati kui tasakaalustatud juhtimise organ, kes töötaks välja ettepanekuid EKP nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ja täidaks üksnes tehnilise olemusega ülesandeid, samuti T2Si tulemuslikuks ja tõhusaks korraldamiseks, kaasates nii sisemisi kui ka väliseid huvitatud osapooli.

(4)

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklis 12.1 sätestatud detsentraliseerimise põhimõttele teevad RKPd võimalikuks ja kohaseks peetavas ulatuses tehinguid, mis moodustavad osa eurosüsteemi ülesannetest. Eurosüsteemi keskpangad delegeerivad seega T2Si juhatusele teatavad ülesanded, et T2Si juhatus saaks olla täielikult toimiv ja tegutseda kogu eurosüsteemi nimel.

(5)

Kooskõlas T2Si juhtimise raamistikuga asendab T2Si juhatus T2Si programmi juhatuse.

(6)

Seega tuleb otsus EKP/2009/6 tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid suunise EKP/2010/2 ja EKP nõukogu poolt 17. novembril 2011 heaks kiidetud T2Si raamlepingu tähenduses.

Artikkel 2

T2Si juhatus

1.   T2Si juhatus asutatakse kui eurosüsteemi tasakaalustatud juhtimise organ, mille ülesandeks on töötada välja ettepanekuid nõukogule tähtsaimates strateegilistes küsimustes ja täita üksnes tehnilise iseloomuga ülesandeid seoses T2Siga.

2.   T2Si juhatuse pädevus, sh tema eesmärgid, kohustused, ülesanded, koosseis, töökord ja eelarve sätestatakse käesoleva otsuse I lisas.

3.   T2Si juhatuse töökord on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.

4.   T2Si juhatuse liikmete tegevusjuhend on sätestatud käesoleva otsuse III lisas.

5.   T2Si juhatuse keskpangaväliste liikmete valimise, ametisse nimetamise ja asendamise menetlused ja nõuded on sätestatud käesoleva otsuse IV lisas.

6.   T2Si juhatus alustab tööd juulis 2012.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2009/6 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Üleminekusätted

T2Si programmi juhatuse liikmed jätkavad oma ülesannete täitmist kuni kõikide T2Si juhatuse hääleõiguslike liikmete ametisse nimetamiseni.

Artikkel 5

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub 29. märtsil 2012.

Frankfurt Maini ääres, 29. märts 2012

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 118, 12.5.2010, lk 65.

(2)  ELT L 102, 22.4.2009, lk 12.


I LISA

T2Si JUHATUSE

VOLITUSED

SISSEJUHATUS

Eurosüsteem osutab Euroopas asuvatele väärtpaberite keskdepositooriumidele (CSDd) T2Si teenuseid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga. T2Si üldiseks eesmärgiks on lihtsustada kauplemisjärgse korralduse lõimumist põhiliste, piiriüleste ja neutraalsete üleeuroopalise sularaha ja arveldusteenuste toetamise kaudu keskpangarahas, et CSDd saaksid osutada oma klientidele integreeritud tehnilises piiriülese tehingu võimalusega keskkonnas harmoneeritud ja standarditud arveldusteenuseid.

T2Si JUHATUSE VASTUTUSALA

Ilma et see mõjutaks Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu lõplikku otsustuspädevust, annab EKP nõukogu T2Si juhatusele selgelt määratletud ülesannete täitmise, mis on seotud T2Si projektiga ja T2Si teenuste osutamisega. Juhul kui tekib uusi T2Siga seotud küsimusi, võib EKP nõukogu panna T2Si juhatusele täiendavaid selgelt määratletud ülesandeid, mis muul juhul oleksid EKP nõukogu pädevuses. Võttes arvesse EKP nõukogu lõplikku vastutust T2S küsimustes, võib EKP nõukogu täita iga ülesannet, mille ta on pannud T2Si juhatusele ja mida täidab T2S juhatus. T2Si juhatus juhindub ka eurosüsteemi keskpankade poolt allkirjastatud T2Si protokollist.

T2Si juhatus tegutseb T2Si õigusraamistikus (eelkõige raamlepingute, vääringute lisamise lepingute, 20. aprillil 2011. aastal sõlmitud teise ja kolmanda taseme lepingu ja suunise EKP/2010/2 alusel).

T2Si juhatus tagab, et T2Si projekt teostatakse:

a)

kooskõlas turuootustega vastavalt kasutajavajaduste kirjeldusele;

b)

vastavuses T2Si rahastamise korraga;

c)

kooskõlas EKP nõukogu poolt otsustatud ajakavaga.

T2Si juhatus peab T2Si programmi juhatuse ülesanded üle võtma juulis 2012. See volitus kehtib kuni T2Si üleminekuperioodi lõpuni; seejärel käsitletakse seda uuesti.

Pärast T2Si projekti rakendamist tagab T2Si juhatus T2Si süsteemi sujuva toimimise kooskõlas asjakohase tehnilise ja õigusdokumentatsiooniga. Samuti aitab ta kohandada T2Si teenuseid turuvajadustega tulevikus.

ÜLESANDED

EKP nõukogu paneb T2Si juhatusele järgmised ülesanded.

1.

EKP nõukogu otsuse kohta järgmiste ettepanekute väljatöötamine:

a)

T2Si üldine strateegia;

b)

T2Si juhtimine;

c)

T2Si finantskorraldus, sealhulgas:

i)

T2Si rahastamise korra peamised tunnused (eelkõige eelarve, summa, hõlmatav ajavahemik, rahastamine),

ii)

eurosüsteemi mõjutava finantsriski regulaarne analüüs,

iii)

EKP raamatupidamises hõlmatud ja T2Si juhatuse poolt eurosüsteemi nimel hallatud T2Si projektikonto haldamise kord,

iv)

T2Si kulumetoodika,

v)

T2Si hinnapoliitika;

d)

T2Si projekti üldplaneerimine;

e)

kasutajavajaduste kirjeldusega seotud muutmistaotluste heakskiitmine ja tähtsusjärjestamine;

f)

eurosüsteemi ja väliste huvitatud osapoolte vahel sõlmitavad lepingud;

g)

T2Si riskijuhtimise raamistik;

h)

CSDde, riikide keskpankade (RKPd) ja 4KP vahel sõlmitavad teenuse taseme lepingud;

i)

T2Si testimise ja ülemineku strateegiad;

j)

ühenduvusteenuse strateegia;

k)

kriisijuhtimisstrateegia;

l)

T2Si teenuse kirjeldus;

m)

vastutus ja muud nõuded;

n)

CSD vastavus CSDde kõlblikkuse kriteeriumidele.

2.

T2Si juhtimine/suunamine ja suhe 4KPga

T2Si juhatus:

a)

teostab T2Si projekti ja T2Si teenuste üldist juhtimist;

b)

juhib T2Si projekti üldkaval põhinevat detailset tegevuskava, mille on heaks kiitnud EKP nõukogu;

c)

tegeleb tasand2-tasand3 lepingu muutmise läbirääkimistega ja esitab selle EKP nõukogule heakskiitmiseks;

d)

peab regulaarselt sidet 4KPga, et saada kogu teavet, mis on vajalik tasand2-tasand3 lepinguga kooskõlas olevate ülesannete täitmiseks;

e)

arutab ja kiidab heaks 4KP väljundid (s.t funktsionaalsusele esitatavad üldised nõuded (General Functional Specifications), kasutajate süsteemide funktsionaalsusele esitatavad üksikasjalikud tingimused (User Detailed Functional Specifications) ja kasutaja käsiraamatud) kooskõlas eelnevalt kokku lepitud kvaliteedistandarditega ja tagab nende vastavuse kasutajavajaduste kirjeldusele;

f)

valideerib 4KP ettepanekud, eelkõige T2Siga otseselt seonduva IT strateegia, võrgustiku loomise ja teenuste mahu planeerimise osas,

g)

koordineerib T2Si ulatust määratleva dokumentatsiooni kohast muutmismenetlust ja tähtsusjärjestab uute T2S uuendustega seotud kooskõlastatud muudatused;

h)

koostab testimise stsenaariumi eurosüsteemi vastuvõtmistestide jaoks ja koordineerib teste, milles on kaasatud erinevat liiki huvitatud osapooled;

i)

asutab kasutajatestidega tegeleva allüksuse kooskõlas raamlepingus ja vääringu lisamise lepingus sätestatud kasutajatestide ajakavaga;

j)

rakendab T2Si riskijuhtimise raamistikku EKP nõukogu poolt kehtestatud parameetrite piires,

k)

rakendab T2Sile ülemineku strateegiat EKP nõukogu poolt kehtestatud parameetrite piires;

l)

rakendab T2Si tegevusraamistiku, sealhulgas T2Si vahejuhtumite haldamise ja kriisijuhtimise strateegia, nõukogu poolt kehtestatud parameetrite piires;

m)

tagab T2Si teenuste kohase toimimise ja kvaliteedi;

n)

tagab T2Si teenuste vastavuse õigusaktide ja järelevaatamise nõuetele.

3.

Suhted väliste huvitatud osapooltega

T2Si juhatus:

a)

tagab T2Si teenuste vastavuse turu vajadustele;

b)

suhtleb CSDdega ja keskpankadega, et lihtsustada nende üleminekut T2Sile;

c)

peab läbirääkimisi CSDdega ja euroalaväliste keskpankadega, kes on allkirjastanud raamlepingu ja vääringu lisamise lepingu, nende lepingute muutmise osas; see toimub koos eurosüsteemi keskpankadega;

d)

tegutseb koordineeritult teiste T2Si juhtimisstruktuuridega, eelkõige CSD juhtrühma, euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma ja T2Si nõuanderühmaga;

e)

suhtleb ühenduvusteenuste osutajatega;

f)

nimetab ametisse CSD juhtrühma ja euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma tehniliste töörühmade eesistujad ning võtab vastu nende tehniliste töörühmade aruanded;

g)

arutab, koordineerib ja püüab leida võimalikke lahendusi T2Si kontekstis esinevate vaidluste osas osalevate CSDdega ja keskpankadega, järgides raamlepingus, vääringu lisamise lepingus ja oma volitustes ette nähtud vaidluste lahendamise ja kiirendamise korda;

h)

annab pädevatele reguleerivatele asutustele ja järelevaatamisasutustele asjakohast teavet;

i)

täidab EKP T2Si projekti büroo (Programme Office) ja keskpanga ekspertide võrgustiku kaasabil keskset rolli turuosaliste ja avalik-õiguslike asutustega suhtlemises T2Siga seonduvates küsimustes;

j)

edendab ja aitab kaasa T2Siga seotud harmoneerimistöös;

k)

teeb tihedat koostööd asjaomaste avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutustega (näiteks Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, väärtpaberituru reguleerijad) väärtpaberite arveldamisega seonduvate algatuste osas;

l)

tagab läbipaistvuse, avaldades asjakohast dokumentatsiooni õigeaegselt ja järjepidevalt.

4.

T2S rahastamise kord

T2Si juhatus juhib T2S rahastamise korda kooskõlas suunisega EKP/2010/2.

Alates kasutusetapi algusest esitab T2Si juhatus lepingupoolteks olevatele CSDdele ja euroalaväliste RKPdele regulaarselt finantsaruandeid, mis kajastavad õiglaselt tegevus- ja finantstingimusi, tehingute tulemusi ja T2Siga seotud kulude hüvitamist.

CSD juhtrühma, euroalaväliste riikide vääringute juhtrühma, T2Si nõuanderühma ja Euroopa Keskpankade Süsteemi komiteedega tuleb konsulteerida enne T2Si rahastamise korra kohta ettepanekute tegemist EKP nõukogule, mis tulenevad T2Si hinnakujunduse muutustest.

EKP toetab T2Si juhatust vajalikus ulatuses. Kõik selle toetusega seotud kulud tuleb EKP-le hüvitada.

Muud T2Si juhatuse ülesanded hõlmavad järgmist:

a)

T2Si eelarve juhtimine T2Si projektikonto kaudu;

b)

4KP osamaksete tasumise kinnitamine pärast 4KP väljundite vastuvõtmist T2Si juhatuse poolt vastavalt EKP nõukogu poolt heakskiidetud maksegraafikule;

c)

4KP poolt eurosüsteemi keskpankadele antud täiendava toetuse kulude heakskiitmine kooskõlas tasand2-tasand3 lepinguga;

d)

EKP-le osamaksete tegemise heakskiitmine seoses tema poolt kantud T2Siga seotud kuludega;

e)

T2Si klientidelt tasude kogumise ja eurosüsteemi keskpankadele hüvitamise heakskiitmine ja algatamine.

KOOSSEIS

Kõik T2Si juhatuse liikmed nimetab ametisse EKP nõukogu. T2Si juhatuse liikmetena tegutsevad liikmed peavad ühiselt aru andma ainult EKP otsuseid tegevatele organitele ja nad peavad järgima III lisas toodud T2Si juhatuse tegevusjuhendis sätestatud põhimõtteid. Oma tegevuses võivad eurosüsteemi keskpankade ja euroalaväliste keskpankade liikmed tugineda oma päritoluasutuse töötajatelt saadud nõuannetele. Mitte mingil juhul ei tohi nad võtta juhiseid ega kohustuda konkreetseks seisukohaks oma päritoluasutusest lähtuvalt T2Si juhatuse aruteludel ja hääletustel.

T2Si juhatuse koosseis on järgmine:

a)

eesistuja, kes on EKP kõrgema astme juht;

b)

üheksa liiget eurosüsteemi RKPdest, sh üks igast järgmisest: Deutsche Bundesbank, Banco de España, Banque de France ja Banca d'Italia;

c)

üks liige euroalavälisest keskpangast, kes on sõlminud vääringu lisamise lepingu (või kaks liiget, kui euroalaväliste riikide vääringute arveldusmaht on vähemalt 20 % euroala arvelduste mahust);

d)

kaks liiget, kes ei ole keskpangast (hääleõiguseta) ja kellel on ulatuslik kogemus kõrgema astme teenistujatena väärtpaberiarvelduste valdkonnas ja võimalusel projektijuhtumises, kui puudub huvide konflikt.

Eesistujat abistab eesistuja asetäitja, kelle nimetab ametisse EKP nõukogu. Eesistuja asetäitja on liige, kes on valmis asendama eesistujat tema äraolekul. Kui euroalaväliste riikide vääringutes arveldatud makse vastu tehtava väärtpaberikande maht T2Sis on vähemalt 40 % eurodes arveldatud makse vastu tehtava väärtpaberikande mahust, võivad osalevad euroalavälised keskpangad teha ettepaneku eesistuja asetäitja nimetamiseks.

T2Si juhatuse liikmete volitus kehtib 24 kuud ning seda võib uuendada.

EKP nõukogu otsustab T2Si juhatuse koosseisu EKP juhatuse ettepaneku põhjal. Kategooriate a–c osas esitavad avaldused vastavate keskpankade presidendid. EKP juhatus eelistab kandidaate, kes annavad aru vahetult nende keskpanga kõrgeimale juhtorganile. EKP juhatus tagab oma ettepanekus, et kohast tasakaalu hoitakse IT kogemusega, projektijuhtimise kogemusega ja väärtpaberiarvelduskogemusega liikmete vahel (kas nende teenuste pakkuja või kasutajana).

TÖÖKORRALDUS

1.   Otsuste tegemine

Võimaluse korral teeb T2Si juhatus otsuseid konsensuse alusel. Juhul kui konsensust ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saavutada, võib eesistuja otsustada läbi viia lihthäälteenamusel põhineva hääletamise menetluse.

Kohaldatakse järgmisi reegleid:

a)

üldjuhul peaks T2S olema otsustusvõimeline, kui kohal on seitsmest liikmest koosnev kvoorum;

b)

ainult T2Si juhatuse liikmed kategooriatest a–c on hääleõiguslikud;

c)

puudumise korral võivad hääleõiguslikud liikmed delegeerida oma hääle teisele liikmele; ühelgi liikmel ei saa mis tahes küsimuses olla rohkem kui kaks häält;

d)

juhul kui hääled jagunevad võrdselt, on eesistuja hääl määrav;

e)

T2Si juhatuse liikmed ei osale otsuste tegemisel ega hääleta, kui neil esineb huvide konflikt;

f)

liikmed järgivad T2Si juhatuse tegevusjuhendit.

2.   Töökoormus ja tugi

Ilma et see mõjutaks suunise EKP/2010/2 artiklis 8 sätestatud hea juhtimistava põhimõtet:

a)

eesistuja töötab T2Si küsimustes täistööajaga; teised liikmed peaksid töötama 30 % töökoormusega;

b)

T2Si juhatust toetab EKPs asuv T2Si projekti büroo;

c)

T2Si juhatus saab teavet projekti kontrollerilt (programme controller);

d)

T2Si juhatust toetab tehniline komitee, kes peab jõudma konsensusele tehnilistes küsimustes; kui konsensust ei ole võimalik saavutada, edastatakse küsimus T2Si juhatusele;

e)

T2Si juhatus võib asutada muid komiteesid.

3.   Aruandlus ja esindus

T2Si juhatus esitab regulaarse ja struktureeritud aruande vahetult EKP otsuseid tegevatele organitele. Vajalikud aruanded koostab ta EKP otsuseid tegevatele organitele vastavalt vajadusele. Need aruanded edastatakse ka eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomiteele (EISC), kes võib EKP otsuseid tegevaid organeid nõustada. Makse- ja arveldussüsteemide komitee (PSSC) saab aruanded ainult teavitamise eesmärgil.

Eesistuja on T2Si nõuanderühma eesistuja ja T2Si juhatuse esindaja välissuhetes, kui T2Si juhatus ei ole otsustanud teisiti.

4.   Töökord

Töökorraldust täpsustatakse T2Si juhatuse töökorras, mis on toodud II lisas.


II LISA

T2S JUHATUSE

TÖÖKORD

I   PEATÜKK

T2SI JUHATUS

Artikkel 1

Liikmed

1.   T2Si juhatuse liikmed (edaspidi „liikmed”) tegutsevad enda nimel ja T2Si projekti huvides kooskõlas T2Si üldpõhimõtetega. Liikmed esitavad T2Si juhatuse koosolekutel oma täielikult erapooletuid seisukohti.

2.   Keskpankades töötavad liikmed peavad saama oma keskpangalt piisavalt aega ja juhatuse keskpangavälised liikmed peavad tagama, et neil on piisavalt aega, et T2Si juhatuse töös aktiivselt osaleda (üldjuhul kõigi liikmete tööajast 30 %, v.a eesistuja).

3.   Liikmed ei tohi olla otseselt seotud T2Si või nende väärtpaberite keskdepositooriumide (kes allhangivad oma arveldusoperatsioonid T2Silt) järelevaatamisega. Liikmed ei tohi kuuluda eurosüsteemi/EKPSi komiteesse, kellel on eespool osutatud järelevaatamispädevus. Liikmed ei tohi kuuluda eurosüsteemi infotehnoloogia juhtkomiteesse (EISC) või siseaudiitorite komiteesse (IAC). Nad ei tohi osaleda igapäevases kolmanda tasandi tegevuses.

4.   Liikmed peavad järgima T2Si juhatuse tegevusjuhendit (edaspidi „tegevusjuhend”), mis on sätestatud III lisas.

Artikkel 2

Eesistuja ja eesistuja asetäitja

1.   Eesistuja on T2Si juhatuse täistööajaga liige.

2.   Eesistuja tagab koostöös teiste liikmetega T2Si juhatuse toimimise, T2Si juhatuse volituste täitmise, töökorra järgimise ja tõhusa otsuste tegemise. Eelkõige eesistuja:

a)

teeb T2Si juhatuse koosolekute päevakorra ettepaneku ja on koosoleku eesistuja;

b)

teeb koosolekute aastakava ettepaneku;

c)

tegeleb kõikide T2Si projekti bürood puudutavate haldusotsustega.

3.   Eesistujat toetab eesistuja asetäitja, kes on eesistuja asendajaks tema äraolekul. Eesistuja teatab oma asetäitjale oma äraolekust esimesel võimalusel.

Artikkel 3

Sekretariaat

1.   Eesistuja nimetab T2Si juhatuse sekretärina ametisse Euroopa Keskpanga (EKP) personali suurte kogemustega töötaja. Eesistuja võib ametisse nimetada ka sekretäri asendaja.

2.   Sekretär abistab eesistujat ja töötab tema juhtimisel. Sekretär haldab õigeaegset teabevahetust: a) liikmete vahel ning b) T2Si juhatuse ja teiste huvitatud osapoolte vahel, sh eelkõige eurosüsteemi või Euroopa Keskpankade Süsteemi komiteed.

II   PEATÜKK

T2SI JUHATUSE KOOSOLEKUD

Artikkel 4

T2Si juhatuse koosolekute aeg ja koht

1.   T2Si juhatus otsustab oma koosolekute toimumise kuupäevade üle eesistuja ettepanekul. T2Si juhatus peaks kohtuma regulaarselt ajakava alusel, mille ta koostab õigeaegselt enne iga aasta algust. Koosolekute sageduse määravad T2Si projekti kava vajadused.

2.   Eesistuja võib vajadusel kokku kutsuda T2Si juhatuse erakorralise koosoleku. Eesistuja kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui vastava taotluse on esitanud vähemalt kolm liiget.

3.   T2Si juhatus peab üldjuhul koosolekuid EKP ruumides.

4.   Koosolekuid võib pidada ka telekonverentsi vahendusel, v.a juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm liiget.

Artikkel 5

T2Si juhatuse koosolekutel osalemine

1.   Liikmed osalevad T2Si juhatuse koosolekutel regulaarselt kooskõlas hea juhtimistava põhimõtetega. Osaleja peab olema kohal isiklikult; liikmeid asendada ei ole lubatud.

2.   T2Si juhatuse koosolekutel võivad osaleda liikmed ja eesistuja poolt kutsutud isikud.

Artikkel 6

T2Si juhatuse koosolekute läbiviimine

1.   T2Si juhatuse töökeel on inglise keel.

2.   T2Si juhatus võtab igaks koosolekuks vastu päevakorra. Üldjuhul koostab sekretär esialgse päevakorra, mis on eesistuja pädevuses, ja saadab selle liikmetele vähemalt viis päeva enne koosolekut. T2Si juhatus võib eesistuja või mis tahes muu liikme ettepanekul otsustada esialgses päevakorras punkte välja jätta või lisada. Punkt jäetakse päevakorrast välja, kui seda taotlevad vähemalt kolm liiget, kui asjakohased dokumendid olid liikmetele õigeaegselt esitamata.

3.   Üldjuhul saadab sekretär liikmetele aruteludokumendid viis päeva enne koosolekut. Samas võib lühikesed dokumendid saata üks tööpäev enne koosolekut. Dokumendid, mis on saadetud vähem kui kaks tööpäeva ette, loetakse koosolekul jagatud aruteludokumentideks (table documents), mille osas ei võeta T2Si juhatuse otsust, v.a juhul, kui kõik liikmed otsustavad teisiti.

4.   Pärast T2Si juhatuse iga koosolekut koostab sekretär koosoleku protokolli kavandi, milles kajastab arutatud teemasid ja arutelude tulemusi. Protokolli kavand hõlmab konkreetsete liikmete poolt koosolekul väljendatud seisukohti, kui liikmed on seda soovinud. Protokolli kavand saadetakse liikmetele viie päeva jooksul koosoleku toimumisest.

5.   Pärast T2Si juhatuse iga koosolekut koostab sekretär ka tegevuste nimekirja, mis hõlmab koosolekul kokku lepitud ja omavahel jagatud ülesandeid ja tähtaegu, ning edastab selle liikmetele viie tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest.

6.   Liikmed saadavad sekretärile oma märkused protokolli kavandi ja tegevuste nimekirja kohta viie päeva jooksul nende saamisest. Protokolli kavand ja tegevuste nimekiri esitatakse T2Si juhatusele heaks kiitmiseks järgmisel koosolekul (vajaduse korral varem kirjalikus menetluses) ja neile kirjutab alla eesistuja.

Artikkel 7

T2Si juhatuse otsuste tegemine

1.   Võimaluste piires võetakse T2Si juhatuse otsused vastu konsensusega.

2.   T2Si juhatus on otsusevõimeline, kui kohal on vähemalt seitsmest liikmest koosnev kvoorum. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta olenemata kvoorumist.

3.   Vajadusel hääletab T2Si juhatus eesistuja taotlusel. Eesistuja algatab hääletusmenetluse ka hääleõigusliku liikme taotlusel. Tegevusjuhendist tulenevalt ei tohi liikmed hääletada tegevusjuhendis kirjeldatud huvide konflikti korral. Puudumise korral võivad hääleõiguslikud liikmed delegeerida oma hääle teisele liikmele; ühelgi liikmel ei saa mis tahes küsimuses olla rohkem kui kaks häält.

4.   Eesistuja võib algatada salajase hääletuse, kui seda nõuab vähemalt kolm liiget.

5.   Otsuseid võib vastu võtta kirjalikus menetluses, v.a juhul kui vastu on kolm või enam liiget. Kirjalikus menetluses on nõutav järgmine: i) igale liikmele peab üldjuhul kaalumiseks olema vähemalt kaks tööpäeva ja ii) iga sellist otsust tuleb kajastada T2Si juhatuse järgmise koosoleku järeldustes.

6.   Ettepanek, mille poolt hääletab lihthäälteenamus, on vastu võetud. Juhul kui hääled jagunevad võrdselt, on eesistuja hääl määrav. Eesistuja äraolekul ei ole eesistuja asetäitja hääl määrav.

III   PEATÜKK

TEABEVAHETUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 8

Väline teabevahetus

1.   Eesistuja teavitab asjaomaseid huvitatud osapooli regulaarselt T2Si projekti rakendamise käigust. Sekretäri kaasabil tagab eesistuja läbipaistvuse, avaldades asjakohast dokumentatsiooni õigeaegselt ja järjepidevalt T2Si veebilehel, võttes arvesse tegevusjuhendis sätestatud konfidentsiaalsuskohustusi.

2.   Liikmed peavad eesistujale ette teatama igast asjaomasest olulisest väljaspool toimuvast esinemisest, mis on seotud T2Si juhatuse vastutusala ja ülesannetega, näiteks T2Si konverentsidel esinemine või kohtumised T2Si huvitatud osapooltega, ning peavad T2Si juhatusele esitama kirjaliku kokkuvõtte viie päeva jooksul sündmuse toimumisest. Iga oluline väline teabevahetus peab olema eurosüsteemi jaT2Si juhatuse huvides ja järgima kõiki EKP nõukogu ja T2Si juhatuse otsuseid.

3.   T2Si juhatus võib määrata liikmeid ja/või EKP/keskpanga (RKP) töötajaid toetama T2Si osalemist avalikes ja eraalgatustes, mis on seotud väärtpaberite arveldamisega, ja T2Si esindamiseks asjaomastes komiteedes või töörühmades. Määrata võib ainult EKP või RKP töötaja, kui on kindlaks tehtud vähemalt tegevusjuhendiga samaväärne konfidentsiaalsuse ja huvide konfliktiga seotud kohustuse täitmine nende poolt.

Artikkel 9

Sisene teabevahetus

1.   T2Si juhatuse liikmed, kes ei kuulu eurosüsteemi, saavad pärast EKP nõukogu koosolekut konfidentsiaalsustingimustel kogu dokumentatsiooni, mis on esitatud EKP nõukogule T2Si kohta, samuti EKP nõukogu protokolli T2Si otsuseid sisaldavad punktid.

2.   Eurosüsteemi RKPd, kellel ei ole esindajat T2Si juhatuses, saavad automaatse juurdepääsu T2Si juhatuse kogu dokumentatsioonile. Samuti võivad nad eesistujalt taotleda T2Si juhatuse komitee koosolekul osalemist, kui neil on valdkonna osas eriline huvi. Ühe liikme vastutusalas on eurosüsteemi nende RKPde teavitamine, kellel võib olla eriline huvi. See liige võib T2Si juhatuses ette kanda eurosüsteemi nende RKPde tõstatatud küsimused.

IV   PEATÜKK

RAHASTAMISE KORD

Artikkel 10

T2Si projektikonto toimimine

1.   T2Si juhatus haldab T2Si projektikontot eurosüsteemi nimel; seda peetakse EKP raamatupidamises ja sellel on transiitkonto staatus. T2Si projektikontot kasutatakse järgmisel otstarbel: a) T2Si eelarvest tulenevate finantsvoogude juhtimine (eelkõige vahendite ja osamaksete laekumised) eurosüsteemi keskpankade vahel ja b) T2Si teenustasudest tulenevate finantsvoogude juhtimine. T2Si juhatus tagab, et projektikonto jääk on mis tahes ajahetkel null või positiivne.

2.   Eesistuja teatab eurosüsteemi RKPdele õigeaegselt, kui tuleb koostada nende kuluosade eelarve (kooskõlas T2Si kulujaotuse alusega) ja nende kuluosa T2Si projektikontole sisse maksta kooskõlas EKP nõukogu poolt heaks kiidetud maksegraafikuga.

3.   Eesistuja annab juhise osamaksete väljamaksmiseks T2Si projektikontolt pärast selle heakskiitmist T2Si juhatuse poolt. Osamakse 4KP-le loetakse T2Si juhatuse poolt heakskiidetuks, kui ta on valideerinud ja vastu võtnud 4KP väljundi ning see valideerimine ja vastuvõtmine on T2Si juhatuse koosoleku protokollis heaks kiidetud. Osamakse EKP-le toimub iga aasta alguses kooskõlas rahastamispaketi kokkulepetega.

V   PEATÜKK

AUDIITORKONTROLL

Artikkel 11

Audiitorkontroll

T2Si juhatuse tegevust kontrollib IAC.


III LISA

T2Si JUHATUSE

TEGEVUSJUHEND

Sissejuhatus

T2Si juhatuse liikmed nimetab ametisse EKP nõukogu. Liikmed peavad tegutsema T2Si projekti huvides kooskõlas T2Si üldpõhimõtetega ning neil peab olema piisavalt aega T2Si projektiga seotud töö jaoks.

T2Si juhatus aitab Euroopa Keskpanga (EKP) otsuseid tegevatel organitel tagada T2Si projekti edukas ja õigeaegne lõpuleviimine ja ta annab aru EKP nõukogule. Teabel põhinevate EKP nõukogu otsuste erapooletuks tegemiseks on oluline, et T2Si juhatuse tööd ei mõjuta mis tahes asjaolud, millest võiks tuleneda mis tahes liikme huvide konflikt.

Samuti on eurosüsteemi/Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) hea maine ja usaldusväärsuse ning T2Si projekti õiguskindluse jaoks oluline, et liikmed nähtavalt juhinduksid eurosüsteemi üldistest huvidest, eelkõige T2Si projekti huvidest. Seetõttu on liikmetel vajalik: a) vältida olukordi, kus esineb või tundub esinevat huvide konflikt; b) tegutseda suhetes ametiasutuste, keskpankade, väärtpaberituru valdkonna esindajate ja muude väliste huvitatud osapooltega, kes on seotud T2Si kujunduse, arenduse ja toimimisega, ainult eurosüsteemi ja T2S esindajatena; ja c) tagada võimalike tarnijate vahel erapooletus, neutraalsus ja aus konkurents T2Si projekti huvides.

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklis 37.1 sätestatud ametisaladus kehtib nii EKP töötajate kui ka riikide keskpankade (RKPd) töötajate osas, kes täidavad EKPSi ülesandeid, ja hõlmab konfidentsiaalse teabe, mis on seotud ärisaladuste või majanduslikku väärtust omava teabega Samasugune kohustus kehtib T2Si juhatuse keskpangaväliste liikmete osas. Keskpangavälised liikmed peavad järgima ka täiendavat tegevusjuhendit, mis võidakse sätestada nende ametisse nimetamise dokumendis või lepingus EKPga.

Hea haldustavaga kooskõlas ja kohane on sätestada ametialase usaldusväärsuse eetikastandardid, huvide konflikti vältimine ja eurosüsteemi või kolmandate isikute koostatud konfidentsiaalse teabe kaitse, säilitades T2Si juhatuses T2Si projekti asjakohaste valdkondade teadmised ja kogemused eurosüsteemi/EKPSi üldiseks kasuks. Samuti on hea haldustavaga kooskõlas ja kohane, et EKP töötajate kohta kehtivates töölepingutingimustes, samuti RKPde töötajate kohta kehtivates samaväärsetes sätetes, sätestatakse õiguslikud tagajärjed tegevusjuhendi mittejärgimise puhuks. Samasugune säte kehtib T2Si juhatuse keskpangaväliste liikmete kohta.

Käesolev tegevusjuhend ei piira mis tahes eetikasätete nõudeid, mida võidakse kohaldada T2Si juhatuse liikmete suhtes seoses EKPs või RKPs töötamisega.

1.   Mõisted

Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „eesistuja”– T2Si juhatuse eesistujaks EKP nõukogu poolt ametisse nimetatud isik;

b)   „eesistuja asetäitja”– eesistuja äraolekul tema asendamiseks EKP nõukogu poolt ametisse nimetatud isik;

c)   „konfidentsiaalne teave”– järgmine T2Si juhatuse liikmetele esitatud teave, ilma et see mõjutaks EKPSi põhikirja artiklis 37.1 sätestatud ametisaladuse kohustust või EKP konfidentsiaalsuskorra alusel salastatud dokumente: i) eurosüsteemi või kolmandate isikute ärisaladused ja iga majanduslikku väärtust omav teave, mille eesmärk ei ole T2Si juhatuse töö; ii) mis tahes teave, mille lubamatu avaldamine võiks kahjustada eurosüsteemi olulisi huve; ja iii) mis tahes teave, mida mõistlik isik peaks konfidentsiaalseks; konfidentsiaalne teave ei hõlma järgmist teavet: i) teave, mis on üldiselt kättesaadav või muutub selleks viisil, mis ei ole käesoleva tegevusjuhendi rikkumine; või ii) teave, mille on koostanud kolmas isik iseseisvalt ja ilma juurdepääsuta konfidentsiaalsele teabele; või iii) teave, mille avaldamine on seadusega nõutav punkti 3 kohaselt;

d)   „keskpangaväline juhatuse liige”– T2Si juhatuse liige, kes ei ole EKP või RKP töötaja;

e)   „volitused”– I lisas sätestatud volitused;

f)   „liige”– T2Si juhatuse liige, sh eesistuja;

g)   „võimalik tarnija”– äriühingud, kellel on huvi toota T2Siga seotud kaupu ja/või teenuseid euroala või euroalavälisele keskpangale, kes on võtnud kohustuse arveldada oma riigi vääringus tehingud T2Si kaudu.

2.   Huvide konflikti vältimine

2.1.

Huvide konflikt seoses asjaomaste kaupade ja/või teenuste tootmisega esineb T2Si juhatuse volituste osas juhul, kui liikmel on võimaliku tarnija osas äriline või ametialane huvi või osalus, mis võib esineda omandi, valitseva mõju, investeeringu või muu kaudu, mis mõjutab või võib mõjutada liikme kohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist.

2.2.

Liikmed tegutsevad eurosüsteemi ja T2Si projekti üldistes huvides. Nad hoiduvad olukordadest, milles võib esineda huvide konflikt.

2.3.

Juhul kui huvide konflikt esineb või selle esinemine seoses T2Si juhatuse liikme ülesannetega on tõenäoline, teavitab asjaomane liige sellest esinevast või võimalikust huvide konfliktist oma keskpanga õigusjärelevalve teostajat (EKP eetikanõunikku, kui tegemist on juhatuse keskpangavälise liikmega), kasutades vormi liites 2 ja samaaegselt teavitades eesistujat. Kui õigusjärelevalve teostaja (või EKP eetikanõunik, kui tegemist on keskpangavälise juhatuse liikmega) järeldab, et huvide konflikt esineb, annab ta asjaomase keskpanga presidendile soovituse (EKP presidendile, kui tegemist on juhatuse keskpangavälise liikmega) huvide konflikti käsitlemise kohta, millest president teavitab eesistujat viivitamata. President edastab vajalikud üksikasjad, et eesistujal oleks teabel põhinev arusaam huvide konflikti lahendamisest.

2.4.

Kui liikmel on T2Si juhatuse koosoleku ajal põhjust arvata, et muu liikme osalemisega T2Si juhatuse arutelus, hääletamises või kirjalikus menetluses võib kaasneda huvide konflikt, teavitab ta viivitamata eesistujat.

2.5.

Eesistuja palub liiget, kelle osas tuvastati esinev või võimalik huvide konflikt punkti 2.3 alusel või kelle osas esitati huvide konflikti kahtlused punkti 2.4 alusel, kinnitada, kas huvide konflikt või selle võimalus esineb. Kui liikme kinnitus eesistujat ei rahulda, võib ta päevakorrast iga asjaomase punkti välja jätta. Eesistuja teavitab mis tahes sellisest juhust viivitamata asjaomase keskpanga õigusjärelevalve teostajat (keskpangavälise juhatuse liikme puhul EKP eetikanõunikku), vajadusel ka EKP nõukogu.

2.6.

Kui asjaolu punktide 2.3, 2.4 või 2.5 alusel puudutab eesistujat, teavitab eesistuja eesistuja asetäitjat.

2.7.

Liige ei või hääletada küsimustes, mille osas tal esineb huvide konflikt. Seda kohaldatakse ka liikme osas, kes on 4KP töötaja, kui T2Si juhatus otsustab 4KP väljundite valideerimise üle.

3.   Konfidentsiaalse teabe kasutamine

3.1.

Liikmed kasutavad konfidentsiaalset teavet ainuüksi eurosüsteemi ja T2Si projekti eesmärkidel ja huvides ning kooskõlas T2Si juhatuse volitustega.

3.2.

Liikmed ei tohi konfidentsiaalset teavet avaldada kolmandatele isikutele; liikmed, kes on EKP või RKP töötajad, võivad konfidentsiaalset teavet avaldada ainult oma või muu keskpanga töötajatele ainult siis, kui see on rangelt vajalik konkreetses küsimuses kujundatava arvamuse nõustamiseks. Konfidentsiaalset teavet, mis on märgistatud „ainult liikmetele”, ei tohi liikmed üldjuhul avaldada oma või muu keskpanga töötajatele, v.a juhul, kui T2Si juhatus lepib kokku teisiti.

3.3.

Liikmed võtavad kõik vajalikud meetmed, et ära hoida konfidentsiaalse teabe juhuslik avaldamine või loata juurdepääs.

3.4.

Liikmed ei tohi kasutada oma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele eurosüsteemivälise üksuse huvides või ilma kohase põhjenduseta keskpanga huvides.

3.5.

Kui kohus, seadusandlik, järelevalve või muu liikme üle jurisdiktsiooni omav pädev ametiasutus kohustab liiget avaldama või andma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, peab liige:

a)

sellest nõudest viivitamata võimalikult täpselt kirjalikult teavitama eesistujat ja oma keskpanga õigusjärelevalve teostajat (EKP eetikanõunikku keskpangavälise juhatuse liikme puhul), kui see on seaduslik;

b)

saama õigusliku ekspertarvamuse sellise nõude seaduslikkuse ja täitmisele pööratavuse suhtes, kui eesistuja peab seda vajalikuks;

c)

tegema koostööd kõikide asjaomaste keskpankadega ja osutama abi vastavalt eesistuja mõistlikele taotlustele, et võimaldada T2Si juhatusel või asjaomase liikme keskpangal leida õiguslikke meetmeid konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks;

d)

teatama kohtule või asjaomasele pädevale asutusele, et teave on konfidentsiaalse olemusega, ja taotlema kohtult või pädevalt asutuselt teabe konfidentsiaalsuse kaitset seadusega lubatud ulatuses.

Juhul kui käesolev punkt puudutab eesistujat, teavitatakse eesistuja asetäitjat.

4.   Läbipaistvus ja avatus

4.1.

Võttes arvesse konfidentsiaalse teabega seotud nõudeid, püüavad liikmed oma kontaktides võimalike tarnijatega või potentsiaalseid tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonidega järgida ausa konkurentsi reegleid ning anda kõikidele võimalikele tarnijatele või nende esindajatele objektiivset ja asjakohast teavet koordineeritult ja diskrimineerimata. Olenevalt antavast teabest, võib selle eesmärgi saavutada, kutsudes nad osalema konstruktiivses dialoogis ja esitades dokumentatsiooni nõuanderühmades.

4.2.

Liige peab kohaselt kaaluma võimalike tarnijate või võimalikke tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonide iga kirjalikku pöördumist tema poole. Liige käsitleb neid pöördumisi konfidentsiaalsetena, v.a juhul, kui võimalik tarnija või esindaja on selgelt väljendanud vastupidist.

4.3.

Punkte 4.1 ja 4.2 ei tohi tõlgendada T2Si juhatuse ja võimalike tarnijate või võimalikke tarnijaid esindavate kaubandusorganisatsioonide vahelisi lepinguid takistavalt. Samas jätkavad liikmed regulaarset eurosüsteemisisest teabevahetust nende kontaktide kohta võimalike tarnijate või esindajatega.

5.   Eetikaküsimustes nõustamine

Kui liikmel on mis tahes küsimus tegevusjuhendi kohaldamise kohta, tuleb konsulteerida EKP eetikanõunikuga.

6.   Sanktsioonid ja lõppsätted

6.1.

Ilma et see mõjutaks töölepingutingimustest tulenevaid distsiplinaarmeetmeid või kohalduvaid kriminaal-, distsiplinaar-, haldus- või lepingulisi trahve, vabastatakse liige, kes rikub käesolevat tegevusjuhendit, viivitamata ja asendatakse I lisas sätestatud korras.

6.2.

Kui liikme kohustused on lõppenud, peavad nad endiselt järgima punkti 3.

6.3.

Endine liige ei või kasutada konfidentsiaalset teavet võimaliku tarnija juures töölepingu saamiseks ega avaldada või kasutada mis tahes konfidentsiaalset teavet, mille ta on saanud seoses oma osalemisega T2Si juhatuses või võimaliku tarnija töötajana.

6.4.

Esimese aasta jooksul pärast kohustuste lõppemist, peavad liikmed endiselt hoiduma huvide konfliktist, mis võib tuleneda seoses uue ametialase tegevuse või ametisse nimetamisega. Eelkõige peavad nad T2Si juhatusele kirjalikult teatama oma ametialase tegevuse või ametisse nimetamise kavatsusest ning peavad konsulteerima T2Si juhatusega enne kohustuste võtmist.

6.5.

Juhul kui endine liige ei järgi punktides 6.3 ja 6.4 sätestatud nõudeid, võib T2Si juhatus teatada tema tööandjale huvide konfliktist uue ja endise ametikoha vahel.

7.   Adressaadid ja koopiate edastamine

Käesolev tegevusjuhend on adresseeritud T2Si juhatuse liikmetele. Koopia edastatakse igale tegevliikmele ja uutele liikmetele nende ametisse nimetamisel. Liikmed peavad allkirjastama liited 1 ja 2 enne T2Si juhatuse koosolekutel osalemist.

Liide 1

TEGEVUSJUHENDILE VASTAVUSE KINNITUS

Deklareerin, et järgin lisatud tegevusjuhendit ja olen teadlik oma kohustustest, eelkõige kohustusest a) säilitada minu poolt saadud konfidentsiaalse teabe konfidentsiaalsus ning b) vältida ja deklareerida olukordi, milles esineb T2Si juhatuse liikme kohustuste täitmisega seotud ja T2Si projektiga seotud huvide konflikt.

(Allkiri ja kuupäev)

(Täisnimi)

(Aadress)

Liide 2

MAJANDUSLIKE HUVIDE DEKLARATSIOON  (1)

(Täisnimi)

(Aadress)

(Ametikoht)

T2Si projektile avaldavad otsest või kaudset (näiteks seoses pereliikmega) mõju järgmised majanduslikud ja/või mittemajanduslikud huvid, millest võib tuleneda huvide konflikt käesoleva tegevusjuhendi mõistes (2):

Investeering (näiteks otseselt või kaudselt äriühingusse, sh tütarettevõtjatesse või muudesse samasse kontserni kuuluvatesse üksustesse, kellel esineb võimaliku tarnijana huvi T2Si projekti vastu, v.a investeerimisfondi, pensionifondi vm kaudu):

Ametikoht (näiteks praegune või endine, tasuline või tasuta ametikoht äriühingus, kellel esineb T2Si projekti vastu huvi võimaliku tarnijana):

Sissetulek või kingitused (näiteks praegune, endine või oodatav tasu, sh edasilükatud maksed, hiljem teostatavad optsioonid ja pensioniõiguste ülekanded, kingitused, mis on saadud äriühingult, kellel esineb T2Si projekti vastu võimaliku tarnijana huvi):

Muu:

Kinnitan minu poolt esitatud teabe õigust ja täielikkust kooskõlas mulle teadaolevaga.

(Allkiri ja kuupäev)

(Täisnimi)


(1)  Juhul kui liikmel puuduvad asjaomased majandusliku huvid, märgitakse asjaomastele väljadele „puudub”.

(2)  Asjaomaste huvidega liige peaks kirjeldama kõiki asjaomaseid fakte ja olukordi, kasutades vajadusel täiendavat ruumi.


IV LISA

T2Si JUHATUSE KESKPANGAVÄLISTE JUHATUSE LIIKMETE VALIMISE, AMETISSE NIMETAMISE JA ASENDAMISE MENETLUS JA NÕUDED

1.   Konkurss ametikohale

1.1.

Euroopa Keskpank (EKP) avaldab ekspertide konkursi teate T2Si keskpangaväliste juhatuse liikmete ametikohale nimetamiseks ja reservnimekirja moodustamiseks. Konkurss viiakse läbi kooskõlas 3. juuli 2007. aasta otsusega EKP/2007/5 hangete teostamise korra kehtestamise kohta, (1) mille rakendussätted on EKP kutsetegevuse käsiraamatu peatükis 8. Samas kaldub see teataval määral otsuse EKP/2007/5 artiklist 16a kõrvale, kuid järgib vähemalt avaliku hanke peamisi põhimõtteid ja tagab kohase ja läbipaistva konkursi.

1.2.

Konkursi teates sätestatakse muu hulgas järgmine: a) T2Si juhatuse roll; b) T2Si keskpangaväliste juhatuse liikmete roll; c) valikukriteeriumid; d) volituste majanduslikud aspektid ja e) avalduste esitamise kord, sh tähtaeg.

1.3.

Konkursi teade avaldatakse samaaegselt Euroopa Liidu Teatajas ja EKP kodulehel. Teatud juhtudel võib EKP kasutada täiendavaid vahendeid konkursi teate avaldamiseks. Erinevuste korral on teiste versioonide suhtes ülimuslik Euroopa Liidu Teatajas avaldatud versioon.

1.4.

Kandidaatide avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 21 kalendripäeva pärast konkursi teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Valiku tegemise menetlus

2.1.

EKP nõukogu teeb otsuse T2Si juhatuse koosseisu kohta EKP juhatuse ettepaneku põhjal ja nimetab T2Si juhatuse liikmed ametisse.

2.2.

T2Si keskpangaväliste juhatuse liikmete osas hindab EKP nõukogu kandidaate kooskõlas punktis 3 esitatud valikukriteeriumidega.

2.3.

T2Si juhatuse eesistuja, eurosüsteemi keskpankade esindajad ja EKP töötajad võivad abistada EKP juhatust kandidaatide hindamise vormide täitmisel, mis hõlmab ka eeliste ja puuduste kokkuvõtet valikukriteeriumide suhtes ja soovitust kandidaadi sobivuse kohta ametisse nimetamiseks.

2.4.

Erinevalt otsuse EKP/2007/5 artikli 16a lõikest 6 nimetatakse kaks kandidaati ametisse viivitamata ja kandidaatide reservnimekiri koostatakse tulevaste ametikohtade täitmiseks.

3.   Valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid on järgmised:

a)

ekspertteadmised väärtpaberite arveldamise kohta, kas teenuse pakkujana või teenuse kasutajana selles valdkonnas, samuti ekspertteadmised seoses liidu finantssektoriga laiemalt;

b)

vähemalt kümneaastane kogemus suhetes liidu finantsturgude suuremate turuosalistega;

c)

eelistatavalt kogemused projektijuhtimises;

d)

kuna T2Si juhatuse töökeel on inglise keel, peab T2Si keskpangaväline juhatuse liige suutma tulemuslikult inglise keeles suhelda.

4.   Reservnimekiri

4.1.

EKP peab võimalike kandidaatide reservnimekirja.

4.2.

Täitmata ametikoha korral võib EKP juhatus valida kandidaadi reservnimekirjast vastavalt reservnimekirja järjestusele ja teha ettepaneku EKP nõukogule anda neile T2Si juhatuse liikme volitused kaheks aastaks, mida võib pikendada üks kord.

4.3.

Reservnimekiri kehtib kaks aastat pärast heaks kiitmist EKP nõukogu poolt. Reservnimekirja kehtivust võib vajadusel pikendada veel kaheks aastaks.

4.4.

Erinevalt otsuse EKP/2007/5 artikli 16a lõikest 7 ei ole reservnimekiri avatud uutele taotlustele.

4.5.

Erinevalt otsuse EKP/2007/5 artikli 16a lõikest 8 võivad kandidaadid oma andmeid avada, ajakohastada või parandada, kuid nad ei või ajakohastada ega parandada oma nõuetele vastavuse kriteeriume ja valikukriteeriume pärast konkureerimise tähtaja lõppu.

5.   Ametisse nimetamine

5.1.

T2Si keskpangavälised juhatuse liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt. Nad ei või oma vastutusala delegeerida teisele liikmele ega kolmandale isikule.

5.2.

Iga ametisse nimetamise aluseks on ametisse nimetatava poolt ametisse nimetamise lepingu sõlmimine T2Si juhatuse eesistujaga, lepingu sõlmimine tasude ja kuluhüvitiste kohta EKPga ja punktis 6.1 osutatud deklaratsioonide allkirjastamine.

5.3.

EKP nõukogu nimetab T2Si juhatuse keskpangavälise liikme ametisse T2Si juhatuse hääleõiguseta liikme volitustes kaheks aastaks, mida võib üks kord pikendada.

6.   Deklaratsioonid

6.1.

T2Si keskpangavälised juhatuse liikmed kohustuvad järgima T2Si juhatuse tegevusjuhendit. Seega on nõutav, et nad allkirjastavad tegevusjuhendile vastavuse kinnituse III lisa liites 1 ja täidavad majanduslike huvide deklaratsiooni III lisa liites 2.

6.2.

T2Si keskpangavälised juhatuse liikmed peavad allkirjastama ka deklaratsioonid, mis on osutatud konkursiteates.

7.   Lõpetamine ja asendamine

7.1.

EKP nõukogu võib lõpetada T2Si juhatuse keskpangavälise liikme volitused huvide konflikti, kohustuste rikkumise, kohustuste täitmise võimetuse, tegevusjuhendi rikkumise või tõsise üleastumise korral.

7.2.

Volitused loetakse lõppenuks, kui T2Si keskpangaväline juhatuse liige astub tagasi või tema volitused lõppevad ilma uuendamata.

7.3.

Juhul kui volitused lõpetatakse enne kahe aasta möödumist, kohaldatakse punkte 4.2 ja 4.3.


(1)  ELT L 184, 14.7.2007, lk 34.


Parandused

1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/30


Poliitika- ja julgeolekukomitee 6. detsembri 2011. aasta otsuse EUTM Somalia/1/2011 (millega kiidetakse heaks kolmandate riikide panus Euroopa Liidu sõjalisse missiooni, et toetada Somaalia julgeolekujõudude väljaõpet (EUTM Somalia)) parandus

(2011/815/ÜVJP)

( Euroopa Liidu Teataja L 324, 7. detsember 2011 )

1.

Leheküljel 36 põhjenduses 1

asendatakse

„(1)

Missiooni EUTM Somalia ülem viis 17. novembril 2008, 16. detsembril 2008 ja 19. märtsil 2009 läbi vägede moodustamist ja mehitamist käsitlevad nõupidamised.”

järgmisega:

„(1)

Missiooni EUTM Somalia ülem viis 23. augustil 2011 läbi vägede moodustamist ja mehitamist käsitleva nõupidamise.”

2.

Leheküljel 36 artiklis 1

asendatakse

„Võttes arvesse 17. novembril 2008, 16. detsembril 2008 ja 19. märtsil 2009 toimunud ning vägede moodustamist ja mehitamist käsitlenud nõupidamiste järeldusi […].”

järgmisega:

„Võttes arvesse 23. augustil 2011 toimunud vägede moodustamist ja mehitamist käsitlenud nõupidamise järeldusi […].”


1.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 117/31


Parandusprotokoll ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule, mis on alla kirjutatud Luxembourgis 29. aprillil 2008. aastal

( Euroopa Liidu Teataja L 28, 30. jaanuar 2010, lk 2 . Parandus avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L 58, 9. märts 2010, lk 22 )

Käesolev parandus on tehtud parandusprotokolliga, millele kirjutati alla 2. märtsil 2012. aastal Brüsselis ja mille hoiulevõtja on nõukogu.

1.

Lehekülg 139, IIIa lisa, „Serbia tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajandustoodetele”, „vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile a”

CN-koodi 5003 00 00 järele lisatakse järgmised CN-koodid:

„51

LAMBAVILL JA MUUDE LOOMADE VILL NING LOOMAKARVAD; HOBUSEJÕHVIST LÕNG JA RIIE

52

PUUVILL

5301

Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)

5302

Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)”

2.

Lehekülg 174, IIId lisa, „Serbia tariifsed soodustused ühendusest pärit põllumajandustoodetele”, „vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile c”

Asendada

„1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

 

 

 

 

1507 10

toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata:

 

 

 

 

 

 

1507 10 90

– – muud

80 %

70 %

60 %

50 %

40 %

20 %”

järgmisega:

„1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest:

 

 

 

 

 

 

1517 10

margariin, v.a vedel margariin:

 

 

 

 

 

 

1517 10 90

– – muud

80 %

70 %

60 %

50 %

40 %

20 %”