ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.114.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 114

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
26. aprill 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 359/2012, 25. aprill 2012, millega kiidetakse heaks toimeaine metaam kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes ( 1 )

8

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 361/2012, 25. aprill 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 362/2012, 25. aprill 2012, millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

16

 

 

OTSUSED

 

 

2012/214/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. aprill 2012, Regioonide Komitee Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

17

 

 

2012/215/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. aprill 2012, Regioonide Komitee Luksemburgi liikme ametisse nimetamise kohta

18

 

 

2012/216/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. aprill 2012, Regioonide Komitee ühe Soome liikme ja ühe Soome asendusliikme ametisse nimetamise kohta

19

 

 

2012/217/EL

 

*

Nõukogu otsus, 24. aprill 2012, Regioonide Komitee seitsme Prantsusmaa liikme ja üheteistkümne Prantsusmaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

20

 

 

2012/218/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 24. aprill 2012, millega vabastatakse elektri tavapärastest energiaallikatest tootmine ja hulgimüük Saksamaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2426 all)  ( 1 )

21

 

 

2012/219/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 24. aprill 2012, millega Serbia on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al. (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2524 all)

28

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2012/220/EL

 

*

ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee otsus nr 1/2012, 19. jaanuar 2012, Horvaatiale 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

29

 

 

2012/221/EL

 

*

ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee otsus nr 1/2012, 19. jaanuar 2012, Horvaatiale 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

31

 

 

2012/222/EL

 

*

ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee otsus nr 2/2012, 19. jaanuar 2012, Türgile 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

33

 

 

2012/223/EL

 

*

ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee otsus nr 2/2012, 19. jaanuar 2012, Türgile 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

35

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 359/2012,

25. aprill 2012,

millega kiidetakse heaks toimeaine metaam kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktiga c kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) selliste toimeainetega seotud menetlusküsimuste ja heakskiidu andmise tingimuste suhtes, mille taotluse täielikkus on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (3) artiklile 16. Toimeaine metaami taotluse täielikkus on kindlaks tehtud kõnealuse määruse kohaselt.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (4) ja (EÜ) nr 1490/2002 (5) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelud nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Kõnealused loetelud hõlmavad metaami. Nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsusega 2009/562/EÜ (toimeaine metaami direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta) (6) otsustati metaam direktiivi 91/414/EMÜ I lisast välja jätta.

(3)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles komisjoni määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklites 14–19 sätestatud kiirendatud menetluse kohaldamist.

(4)

Taotlus esitati Belgiale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast on kinni peetud. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2009/562/EÜ. Kõnealune taotlus vastab ka muudele määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele.

(5)

Belgia hindas taotleja esitatud uusi andmeid ning koostas lisaaruande. 31. augustil 2010 esitas ta selle aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile.

(6)

Toiduohutusamet edastas lisaaruande teistele liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile oma järeldused metaami kohta 8. augustil 2011 (7). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees läbi ning 9. märtsil 2012 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena metaami kohta.

(7)

Referentliikmesriigi lisaaruandes ja toiduohutusameti uutes järeldustes keskenduti peamiselt probleemidele, mis tingisid otsuse toimeainet lisasse mitte kanda. Need probleemid olid eelkõige seotud sellega, et ei olnud võimalik tõestada, et tarbija kokkupuude toimeainega on lubatav, ning et puudusid andmed lisandi N,N’-dimetüültiouurea (DMTU) mõju kohta looduskeskkonnale.

(8)

Taotleja esitatud uued andmed näitasid, et tarbija kokkupuudet toimeainega võib pidada lubatavaks ja et DMTU ei avalda keskkonnale ebasoodsat mõju.

(9)

Seega on tänu taotleja esitatud uutele andmetele leitud lahendus probleemile, mille tõttu ei saanud toimeainet lisasse kanda.

(10)

Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et metaami sisaldavaid taimekaitsevahendeid võib üldiselt käsitada direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavana, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seepärast on asjakohane kiita metaam heaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 ja artikli 6 kohaselt ning arvestades teaduse ja tehnika arengut, oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud.

(12)

Ilma et sellega piirataks otsust metaam heaks kiita, on siiski asjakohane nõuda täiendavat kinnitavat teavet.

(13)

Enne toimeaine heakskiitmist peaks mööduma piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(14)

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ning võttes arvesse eriolukorda, mis on seotud üleminekuga direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks kohaldada järgmist. Liikmesriikidele peaks pärast toimeaine heakskiitmist kehtestatama ajavahemik, et vaadata läbi nende metaami sisaldavatele taimekaitsevahenditele antud load, mis on jäetud jõusse teatavate kasutuste jaoks vastavalt otsuse 2009/562/EÜ artiklile 3. Selle ajavahemiku arvutamisel võetakse arvesse kõnealust sätet. Liikmesriigid peaksid vastavalt vajadusele olemasolevaid lubasid muutma, load asendama või need tühistama.

(15)

Nende metaami sisaldavate taimekaitsevahendite puhul, millele liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46 ajapikendust, tuleks kõnealuse ajavahemiku arvutamisel arvesse võtta otsuse 2009/562/EÜ artiklit 4. Seega peaks nimetatud ajapikendus lõppema hiljemalt 31. detsembriks 2014.

(16)

Komisjoni 11. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (8) artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) raames hinnatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmisel saadud kogemus on näidanud, et raskusi võib tekkida kehtivate lubade valdajate kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on vaja täpsustada liikmesriikide kohustused, eelkõige kohustus kontrollida, kas loa omanik on tõendanud, et kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik on kättesaadav. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loa omanikele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või määrustega, millega kiidetakse heaks toimeaineid.

(17)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) (9) lisa vastavalt muuta.

(18)

Selguse huvides tuleks otsus 2009/562/EÜ kehtetuks tunnistada.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmine

Toimeaine metaam kiidetakse heaks vastavalt I lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Taimekaitsevahendite uuestihindamine

1.   Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) 1107/2009 kohaselt toimeainena metaami sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 31. detsembriks 2014.

Eelkõige peavad liikmesriigid nimetatud tähtpäevaks kontrollima, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veeru B osas nimetatud tingimused, ning et loa omanikul on vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 sätestatud tingimustele olemas direktiivi 91/414/EMÜ II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.

2.   Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab metaami kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on 30. juuniks 2012 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes direktiivi (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse kõnesoleva direktiivi I lisa erisätete tulba B osa. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Pärast otsustamist toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)

vajaduse korral muudetakse metaami ainsa toimeainena sisaldava toote luba või see tühistatakse hiljemalt 30. juuniks 2016;

b)

kui toode sisaldab metaami ühena mitmest toimeainest, muudavad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. juuniks 2016 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 3

Ajapikendus

Kui liikmesriigid kooskõlas artikli 2 lõikega 1 tühistavad olemasoleva loa või muudavad seda, siis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 46 kohaselt antud ajapikendus nii lühike kui võimalik ja lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2014.

Artikkel 4

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2009/562/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. aprill 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(4)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(5)  EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(6)  ELT L 196, 28.7.2009, lk 22.

(7)  Euroopa Toiduohutusamet: „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance metam”. EFSA Journal 2011; 9(9):2334 [97 lk] doi:10.2903/j.efsa.2011.2334. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm.

(8)  EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10.

(9)  ELT L 153, 11.6.2011, lk 1.


I LISA

Üldnimetus, Identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Metaam

CASi nr 144–54-7

CIPACi nr 20

Metüülditiokarbaamhape

≥ 965 g/kg

metaam-naatriumi kuivaines

≥ 990 g/kg

metaam-kaaliumi kuivaines

Olulised lisandid:

 

metüülisotiotsüanaat (MITC)

maksimaalselt 12 g/kg kuivaines (naatrium-metaam)

maksimaalselt 0,42 g/kg kuivaines (kaalium-metaam)

 

N,N’-dimetüültiouurea (DMTU)

maksimaalselt 23 g/kg kuivaines (naatrium-metaam)

maksimaalselt 6 g/kg kuivaines (kaalium-metaam)

1. juuli 2012

30. juuni 2022

A   OSA

Lubatud kasutada samal põllul kord iga kolme aasta järel nematotsiidi, fungitsiidi, herbitsiidi või insektitsiidina pinnase fumigandi kujul.

Lubatud kasutada avamaal üksnes muldaviimise või tilkkastmise meetodil ja kasvuhoonetes vaid tilkkastmise meetodil. Tilkkastmise puhul tuleb kasutada hermeetilist kilet.

Avamaal kasutamise puhul on maksimaalne manustamiskogus 153 kg/ha (mis vastab 86,3 kg/ha MITCi puhul).

Lubasid tohib anda ainult professionaalsetele kasutajatele.

B   OSA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. märtsil 2012 metaami kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle aruande I ja II liidet.

Selle üldhinnangu järgi peavad liikmesriigid:

a)

pöörama erilist tähelepanu töötlejate kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisavad isikukaitsevahendid ja päevas tehtava töö piiramine;

b)

pöörama erilist tähelepanu tööliste kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisavad isikukaitsevahendid, töödeldud piirkonda sisenemise keelu tähtaeg ja päevas tehtava töö piiramine;

c)

pöörama erilist tähelepanu kõrvalseisjate ja kohalike elanike kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisav puhvervöönd töödeldava piirkonna perimeetri ja elamute ning üldkäidavate kohtade vahel toimeaine kasutamise ajal ja 24 tundi pärast toimeaine kasutamist ning kohustus kasutada hoiatussilte ja tähiseid maapinnal;

d)

pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike muldade ja/või kliimatingimustega piirkondades ning kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisav puhvervöönd;

e)

pöörama erilist tähelepanu muudele kui sihtorganismidele põhjustatavale ohule ja tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette ohu vähendamise meetmed.

Taotleja peab esitama metüülisotiotsüanaadi kohta järgmise kinnitava teabe:

1)

võimalikku kauglevikut atmosfääris ja sellega seotud keskkonnaohtusid käsitlev hinnang;

2)

võimalikku põhjaveereostust käsitlev teave.

Taotleja esitab nimetatud teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 31. maiks 2014.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine kirjelduse ja spetsifikatsiooni kohta on esitatud läbivaatusaruandes.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:

Nr

Üldnimetus, Identifitseerimisnumbrid

IUPACi nimetus

Puhtus (1)

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„22

Metaam

CASi nr 144–54-7

CIPACi nr 20

Metüülditiokarbaamhape

≥ 965 g/kg

metaam-naatriumi kuivaines

≥ 990 g/kg

metaam-kaaliumi kuivaines

Olulised lisandid:

 

metüülisotiotsüanaat (MITC)

maksimaalselt 12 g/kg kuivaines (naatrium-metaam)

maksimaalselt 0,42 g/kg kuivaines (kaalium-metaam)

 

N,N’-dimetüültiouurea (DMTU)

maksimaalselt 23 g/kg kuivaines (naatrium-metaam)

maksimaalselt 6 g/kg kuivaines (kaalium-metaam)

1. juuli 2012

30. juuni 2022

A   OSA

Lubatud kasutada samal põllul kord iga kolme aasta järel nematotsiidi, fungitsiidi, herbitsiidi või insektitsiidina pinnase fumigandi kujul.

Lubatud kasutada avamaal üksnes muldaviimise või tilkkastmise meetodil ja kasvuhoonetes vaid tilkkastmise meetodil. Tilkkastmise puhul tuleb kasutada hermeetilist kilet.

Avamaal kasutamise puhul on maksimaalne manustamiskogus 153 kg/ha (mis vastab 86,3 kg/ha MITCi puhul).

Lubasid tohib anda ainult professionaalsetele kasutajatele.

B   OSA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 9. märtsil 2012 metaami kohta lõplikult vormistatud läbivaatamisaruande järeldusi, eriti selle aruande I ja II liidet.

Selle üldhinnangu järgi peavad liikmesriigid:

a)

pöörama erilist tähelepanu toimeaine töötlejate kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisavad isikukaitsevahendid ja päevas tehtava töö piiramine;

b)

pöörama erilist tähelepanu tööliste kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisavad isikukaitsevahendid, töödeldud piirkonda sisenemise keelu tähtaeg ja päevas tehtava töö piiramine;

c)

pöörama erilist tähelepanu kõrvalseisjate ja kohalike elanike kaitsele ja kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisav puhvervöönd töödeldava piirkonna perimeetri ja elamute ning üldkäidavate kohtade vahel toimeaine kasutamise ajal ja 24 tundi pärast toimeaine kasutamist ning kohustus kasutada hoiatussilte ja tähiseid maapinnal;

d)

pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike muldade ja/või kliimatingimustega piirkondades ning kindlustama, et kasutustingimused hõlmavad riskide vähendamise meetmeid, nagu piisav puhvervöönd;

e)

pöörama erilist tähelepanu muudele kui sihtorganismidele põhjustatavale ohule ja tagama, et kasutustingimustega nähtaks ette ohu vähendamise meetmed.

Taotleja peab esitama metüülisotiotsüanaadi kohta järgmise kinnitava teabe:

1)

võimalikku kauglevikut atmosfääris ja sellega seotud keskkonnaohtusid käsitlev hinnang;

2)

võimalikku põhjaveereostust käsitlev teave.

Taotleja esitab sellise teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 31. maiks 2014.”


(1)  Täiendavad andmed toimeaine kirjelduse ja spetsifikatsiooni kohta on esitatud läbivaatusaruandes.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/8


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 360/2012,

25. aprill 2012,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama piirmäära, millest väiksemaid abimeetmeid ei peeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust.

(2)

Nimetatud määruse alusel on komisjon võtnud vastu 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (3) ja millega kehtestati ühele abisaajale kolme majandusaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi üldiseks ülemmääraks 200 000 eurot.

(3)

Komisjoni kogemused riigiabi eeskirjade kohaldamisel ettevõtjate suhtes, kes pakuvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, on näidanud, et ülemmäär, millest väiksemad sellistele ettevõtjatele antavad eelised ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, võib mõnel juhul erineda määrusega (EÜ) nr 1998/2006 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Vähemalt mõned neist eelistest kujutavad endast tõenäoliselt hüvitist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seotud lisakulude eest. Pealegi on paljud tegevused, mida võib käsitada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisena, piiratud territoriaalse kohaldamisalaga. Seepärast on asjakohane võtta määruse (EÜ) nr 1998/2006 kõrval vastu määrus, mis sisaldab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antavat vähese tähtsusega abi reguleerivaid erieeskirju. Tuleks kehtestada ülemmäär vähese tähtsusega abile, mida üks ettevõtja võib konkreetse ajavahemiku jooksul saada.

(4)

Komisjoni kogemuste kohaselt ei mõjuta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav abi liikmesriikidevahelist kaubandust ja/või ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, tingimusel et ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi ei ületa 500 000 eurot kolme majandusaasta jooksul. Pidades silmas reisijate maanteeveo valdkonna arengut ja selles valdkonnas osutatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdavalt kohalikku laadi, ei ole asjakohane selles valdkonnas ülemmäära vähendada ja tuleks kohaldada 500 000 euro suurust ülemmäära.

(5)

Ülemmäära järgimise üle otsustamisel käsitatakse aastana majandusaastat, mida asjaomase liikmesriigi ettevõtja kasutab eelarve koostamiseks. Kõnealune kolmeaastane ajavahemik on liikuv, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha jooksva majandusaasta ja eelneva kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma. Seejuures tuleks arvestada liikmesriigi antud abi ka juhul, kui seda on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat abimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult abi suhtes, mis on antud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Abi saavale ettevõtjale tuleks seetõttu teha kirjalikult ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse. Ülesande andmise dokumendis tuleks ettevõtjat teavitada üldist majandushuvi pakkuvast teenusest, mille jaoks abi antakse, kuid dokument ei pea tingimata sisaldama kogu üksikasjalikku teavet, mis on sätestatud komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (4).

(7)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo alal kehtivaid erieeskirju, asjaolu, et nende valdkondade ettevõtjatele tehakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ning ohtu, et kõnealustes valdkondades võivad isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad abisummad vastata aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nende valdkondade suhtes. Kui aga ettevõtja tegutseb nii põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise ning kaupade maanteeveo valdkonnas kui ka muudes valdkondades või on seotud ka muu tegevusega, tuleks käesolevat määrust kohaldada nende muude valdkondade või tegevuste (nagu jäätmete kogumine merest) suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkonda kuuluva tegevuse eest ei anta vähese tähtsusega abi. Liikmesriigid võivad selle kohustuse täitmiseks eelkõige piirduda vähese tähtsusega abi andmisega teenuse osutamise kulude hüvitamiseks, võimaldades sealhulgas mõistlikku kasumit. Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada söetööstuse valdkonna suhtes, pidades silmas selle valdkonna eripära ja asjaolu, et selle valdkonna ettevõtjatele antakse harva ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

(8)

Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes eeldusel, et teatavad tingimused on täidetud. Sellest tulenevalt ei tohiks töötlemise ega turustamisena käsitada toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale.

(9)

Euroopa Kohus on otsustanud, (5) et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma võtmast mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete koguse või hinna alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(10)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada niisuguse vähese tähtsusega ekspordiabi või vähese tähtsusega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel.

(11)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada nende ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt Euroopa Liidu suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (6) sest ei ole asjakohane anda tegevusabi raskustes olevatele ettevõtjatele muul kui ümberkorraldamise eesmärgil ning seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramine on probleemne.

(12)

Vastavalt aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada hetke, millal ettevõtjale antakse riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada.

(13)

Liidu erinevate õigusaktidega ettenähtud abi osatähtsuse ülemmäärast möödahiilimise vältimiseks ei või vähese tähtsusega abi kumuleerida riigiabiga samade abikõlblike kulude puhul, kui kumuleerimise tulemusel ületab abi osatähtsus grupierandit käsitlevas määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust.

(14)

Käesolev määrus ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 1998/2006 kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes. Liikmesriikidele peaks jääma üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava abi puhul vabadus valida käesoleva määruse või määruse (EÜ) nr 1998/2006 vahel.

(15)

Euroopa Kohus on Altmarki kohtuotsuses (7) kindlaks määranud tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis ei sisaldaks riigiabi. Nende tingimustega tagatakse, et tõhusalt toimivate ettevõtjate kantud, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest tulenevate netokuludega piirduv hüvitis ei kujuta endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Neid netokulusid ületav hüvitis kujutab endast riigiabi, mille võib kuulutada siseturuga kokkusobivaks kohaldatavate liidu eeskirjade alusel. Selleks et vältida olukordi, kus käesolevat määrust hakatakse kohaldama Altmarki kohtuotsuses kindlaksmääratud tingimustest möödahiilimiseks või kus käesoleva määruse alusel antud vähese tähtsusega abi mõjutab kaubandust, sest see kumuleerub muude sama ühist majandushuvi pakkuva teenuse eest antud hüvitisega, ei tohiks käesoleva määruse alusel antavat vähese tähtsusega abi kumuleerida muu sama teenuse eest antava hüvitisega, sõltumata sellest, kas see kujutab endast riigiabi vastavalt Altmarki kohtuotsusele või siseturuga kokkusobivat riigiabi käsitlevale otsusele 2012/21/EL või komisjoni teatisele „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)” (8). Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada hüvitise suhtes, mis on saadud sellise üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest, mille eest antakse ka muud liiki hüvitist, välja arvatud juhul, kui selline muu hüvitis kujutab endast vähese tähtsusega abi vastavalt muudele vähese tähtsusega abi määrustele ja järgitakse käesolevas määruses sätestatud kumuleerimiseeskirju.

(16)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Arvutamise hõlbustamiseks ja kooskõlas vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamise praeguse tavaga tuleks abisummad, mida ei anta rahas, ümber arvestada nende brutotoetusekvivalentideks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses kasutada turumäärasid viitemääradena, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (9).

(17)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressitoetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste puhul. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (10) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele.

(18)

Oleks vaja tagada õiguskindlus laenutagatiskavade puhul, mis ei mõjuta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, mis lubavad võimalikke mõjusid usaldusväärselt hinnata. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestada, et vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurune ülemmäär võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summat. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada raskustes olevate ettevõtjate puhul, keda käsitatakse ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingule, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on liidu laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 3 750 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult vähese tähtsusega abi 500 000 euro suurusele ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul. Metoodikat, mille komisjon on oma riigiabi käsitleva määruse alusel heaks kiitnud pärast selle teatavakstegemist, võivad kasutada ka liikmesriigid, et määrata kindlaks tagatise hulka arvatud brutotoetusekvivalent, kui heakskiidetud metoodika hõlmab sõnaselgelt asjaomaste tagatiste ja nendega seotud tehingute liike, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(19)

Liikmesriigilt saadud teate alusel võib komisjon uurida, kas brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, kui abimeede ei ole toetus, laen, tagatis, kapitalisüst, riskikapitalimeede ega ülemmääraga maksusoodustus. Kui ülemmäära ei ületata, võib abimeetme suhtes kohaldada käesolevat määrust.

(20)

Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade järgimine ja eelkõige vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel abi andmine vastavalt nende eeskirjade tingimustele. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist vastuvõetavat ülemmäära. Sel eesmärgil ning selleks et tagada kokkusobivus muude vähese tähtsusega abi määruste sätetega, mis käsitlevad vähese tähtsusega abiga kumuleerimist, peaksid liikmesriigid käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale abisumma ning tõiga, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates käesolevale määrusele. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal. Alternatiivina peaks liikmesriikidel olema võimalik ülemmäärast kinnipidamist jälgida keskregistri abil.

(21)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liidu riigihangete valdkonna õiguse nõuete ning aluslepingust või liidu valdkondlikest õigusaktidest tulenevate lisanõuete kohaldamist.

(22)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada enne selle jõustumist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antud abi suhtes.

(23)

Komisjon kavatseb käesoleva määruse läbi vaadata viis aastat pärast selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes sellise abi suhtes, mida antakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mis on reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (11);

b)

abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

c)

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega:

i)

kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel,

ii)

kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

d)

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

f)

abi, mida antakse söevaldkonnas tegutsevatele ettevõtjatele vastavalt nõukogu otsusele 2010/787/EL (12);

g)

abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele;

h)

abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele.

Kui ettevõtjad tegutsevad nii esimese lõigu punktis a, b, c või g nimetatud valdkonnas kui ka valdkondades, mis ei ole käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muude valdkondade või tegevuste eest antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriigid tagavad asjakohaseid meetmeid (nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine) võttes, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkondades toimuva tegevuse eest ei anta käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi.

3.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „põllumajandusooted”– aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandustooted;

b)   „põllumajandustoodete töötlemine”– põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

c)   „põllumajandustoodete turustamine”– toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides.

Artikkel 2

Vähese tähtsusega abi

1.   Kui ettevõtjatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi täidab käesoleva artikli lõigetes 2–8 sätestatud tingimused, siis käsitatakse seda aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele mittevastavana ja vabastatakse seega aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2.   Ühele üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 500 000 eurot.

See ülemmäär kehtib sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Ajavahemik määratakse kindlaks ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutatavates majandusaastates.

3.   Lõikes 2 sätestatud ülemmäära väljendatakse rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvnäitajad on brutomäärad, st neist ei ole maha arvatud otseseid makse või tehtud muid mahaarvamisi. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse vastavalt selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat viitemäära.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskianalüüsi („läbipaistev abi”). Eelkõige:

a)

laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud intressimäärale;

b)

kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast;

c)

riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära;

d)

tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 3 750 000 eurot ettevõtja kohta. Kui tagatud laenu tagatise osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suurena kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada tagatud laenust üle 80 %. Tagatiskavasid käsitatakse läbipaistvana ka juhul kui:

i)

enne abikava rakendamist on heaks kiidetud tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamise meetod, millest on komisjonile teatatud vastavalt riigiabi valdkonnas vastuvõetud komisjoni määrusele ning

ii)

heakskiidetud meetodi raames käsitletakse käesoleva määruse kohaldamise kontekstis selgelt asjaomast liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid.

5.   Kui ettevõtjale üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antava käesoleva määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusumma ületab lõikes 2 sätestatud ülemmäära, siis käesolevat määrust selle summa suhtes ei kohaldata; käesolevat määrust ei kohaldata ka niisuguse abi ülemmäärast allapoole jääva osa suhtes. Sellisel juhul ei saa kõnealusele abimeetmele taotleda käesolevast määrusest tulenevaid soodustusi.

6.   Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi ei või samade abikõlblike kulude korral kumuleerida riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületaks abi osatähtsus grupierandit käsitlevas määruses või komisjoni otsuses iga juhtumi konkreetseid iseärasusi arvestades kindlaksmääratud osatähtsust.

7.   Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi võib kumuleerida muu vähese tähtsuse määruse kohase abiga kuni lõikes 2 sätestatud ülemmäärani.

8.   Käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida mis tahes hüvitisega, mida antakse samade üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest, sõltumata sellest, kas hüvitis sisaldab riigiabi või mitte.

Artikkel 3

Järelevalve

1.   Kui liikmesriik kavatseb ettevõtjale anda käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta asjaomasele ettevõtjale kirjalikult kavandatava abisumma, mis on väljendatud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antava abi brutotoetusekvivalendina, ja teavitab teda asjaolust, et abi on vähese tähtsusega, viidates sõnaselgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite selle avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi erinevatele ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele erineva suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamiskohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise tagamiseks kindlaksmääratud summat. Liikmesriik nõuab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist ka kirjalikku või elektroonilist kinnitust muu vähese tähtsusega abi kohta, mida üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutav ettevõtja on saanud käesoleva määruse või muu vähese tähtsusega abi määruse alusel kahel eelmisel majandusaastal ja jooksval majandusaastal.

Liikmesriik annab uut, käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale käesoleva määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 2 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning et täidetakse artikli 2 lõigetes 6, 7 ja 8 sätestatud kumuleerimiseeskirju.

2.   Kui liikmesriik on loonud vähese tähtsusega abi keskregistri, mis sisaldab täielikku teavet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele selle liikmesriigi mis tahes ametiasutuse poolt antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõike 1 esimest lõiku alates ajast, kui register hõlmab kolme aasta pikkust ajavahemikku.

3.   Liikmesriigid registreerivad ja võtavad kokku kõik andmed, mis käsitlevad käesoleva määruse kohaldamist. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne majandusaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige seda, kas on kinni peetud ettevõtjale antud käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusummast.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks antud vähese tähtsusega abi suhtes, tingimusel, et selline abi vastab käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest antav abi ei vasta nendele tingimustele, hinnatakse seda asjakohaste otsuste, raamistike, suuniste, teatiste ja teadete alusel.

Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes võib käesoleva määruse tingimustele vastavat mis tahes vähese tähtsusega abi rakendada veel kuue kuu jooksul.

Artikkel 5

Jõustumine ja kehtivus

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. aprill 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2)  ELT C 8, 11.1.2012, lk 23.

(3)  ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.

(4)  ELT L 7, 11.1.2012, lk 3.

(5)  Otsus kohtuasjas C-456/00: Prantsuse Vabariik vs Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2002, lk I-11949.

(6)  ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(7)  Otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg vs. Nahverkehrsgesellschaft Altmark GmbH ja Oberbundesanwalt beim Bundesverwaltungsgericht, EKL 2003, lk I-7747.

(8)  ELT C 8, 11.1.2012, lk 15.

(9)  ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

(10)  ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.

(11)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(12)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 361/2012,

25. aprill 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. aprill 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

98,8

MA

58,7

TN

124,7

TR

110,1

ZZ

98,1

0707 00 05

JO

216,8

TR

148,3

ZZ

182,6

0709 93 10

TR

140,2

ZZ

140,2

0805 10 20

EG

58,5

IL

77,3

MA

52,8

TR

50,5

ZZ

59,8

0805 50 10

TR

58,4

ZZ

58,4

0808 10 80

AR

94,2

BR

81,0

CA

117,0

CL

95,1

CN

119,8

MK

31,8

NZ

125,7

US

153,6

ZA

85,5

ZZ

100,4

0808 30 90

AR

96,4

CL

114,1

CN

81,7

US

107,0

ZA

109,2

ZZ

101,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 362/2012,

25. aprill 2012,

millega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 1187/2009 osutatud kvoodi alusel Dominikaani Vabariiki eksporditavate teatavate piimatoodete ekspordilitsentside jaotuskoefitsient

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 27. augusti 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1187/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta, (2) eriti selle artikli 31 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1187/2009 III peatüki 3. jaoga on kindlaks määratud teatavatele Dominikaani Vabariiki eksporditavatele piimatoodetele ekspordilitsentside andmise kord kõnealuse riigi jaoks avatud kvoodi alusel.

(2)

Kvoodiaastaks 2012/2013 esitatud taotlused hõlmavad saada olevatest kogustest väiksemaid koguseid. Sellest tulenevalt on vastavalt määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 31 lõike 2 neljandale lõigule asjakohane ette näha allesjäänud koguste jaotamine. Selliste täiendavate koguste jaoks ekspordilitsentside väljaandmise tingimuseks peaks olema asjaomase ettevõtja poolt pädevale asutusele esitatud teave vastuvõetud koguste kohta ja asjaomase ettevõtja antud tagatis,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks ekspordilitsentsitaotlused, mis on esitatud alates 1. aprillist kuni 10. aprillini 2012 kvoodi kehtivusajaks 1. juulist 2012 kuni 30. juunini 2013.

Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud ekspordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 27 lõikes 2 osutatud toodetele korrutatakse järgmiste jaotuskoefitsientidega:

1,294210 määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 28 lõike 1 punktis a osutatud kvoodiosa kohta esitatud taotluste puhul,

2,928104 määruse (EÜ) nr 1187/2009 artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud kvoodiosa kohta esitatud taotluste puhul.

Kogustele, mis ületavad taotletud koguseid ning mis jaotatakse vastavalt teises lõigus osutatud koefitsientidele, antakse ekspordilitsentse pärast ettevõtja poolt ühe nädala jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest antud heakskiitu ja tingimusel, et ettevõtja on esitanud nõutava tagatise.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. aprill 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 318, 4.12.2009, lk 1.


OTSUSED

26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/17


NÕUKOGU OTSUS,

24. aprill 2012,

Regioonide Komitee Saksamaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2012/214/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht Heino VAHLDIECKI ametiaja lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

Heiko HECHT, Mitglied des Europa-ausschusses der Hamburgischen Bürgerschaft.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 24. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/18


NÕUKOGU OTSUS,

24. aprill 2012,

Regioonide Komitee Luksemburgi liikme ametisse nimetamise kohta

(2012/215/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Luksemburgi valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht Albert LENTZI ametiaja lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

Ali KAES, Bourgmestre de la commune de Tandel.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/19


NÕUKOGU OTSUS,

24. aprill 2012,

Regioonide Komitee ühe Soome liikme ja ühe Soome asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2012/216/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Soome valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud üks liikmekoht seoses Folke SJÖLUNDI volituste lõppemisega.

(3)

Üks asendusliikme koht on vabanenud Britt LUNDBERGI volituste lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)

liikmena:

Gun-Mari LINDHOLM, Kansliminister, Åland,

ning

b)

asendusliikmena:

Wille VALVE, Ledamot av Ålands lagting.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/20


NÕUKOGU OTSUS,

24. aprill 2012,

Regioonide Komitee seitsme Prantsusmaa liikme ja üheteistkümne Prantsusmaa asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2012/217/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Prantsusmaa valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud seitse liikmekohta seoses Claude du GRANRUT’, Alain LE VERNI, Daniel PERCHERONI, Jean PRORIOLI, Camille de ROCCA SERRA, Alain ROUSSET’ ja Ange SANTINI volituste lõppemisega.

(3)

Regioonide Komitees on vabanenud 11 asendusliikme kohta Jacques AUXIETTE’I, Jean-Paul BACHY, Martine CALDEROLI-LOTZI, Anne-Marie COMPARINI, Jean-Jacques FRITZI, Claude GEWERCI, Arlette GROSSKOSTI, Antoine KARAMI, Martin MALVY, Michel NEUGNOT’ ja Élisabeth THÉVENON-DURANTINI volituste lõppemise tõttu,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)

liikmetena:

François DECOSTER, Conseiller régional du Nord Pas-de-Calais

Jean-Paul DENANOT, Conseiller régional du Limousin

Claude GEWERC, Conseiller régional de Picardie

Annabelle JAEGER, Conseillère régionale de Provence-Alpes-Côte d’Azur

Pascal MANGIN, Conseiller régional d’Alsace

Didier ROBERT, Conseiller régional de la Réunion

Stéphan ROSSIGNOL, Conseiller régional du Languedoc Roussillon

ning

b)

asendusliikmetena:

Laurent BEAUVAIS, Conseiller régional de Basse-Normandie

Caroline CAYEUX, Conseillère régionale de Picardie

Nathalie COLIN-OESTERLE, Conseillère régionale de Lorraine

Mathieu DARNAUD, Conseiller régional de Rhône-Alpes

Marie-Marguerite DUFAY, Conseillère régionale de Franche-Comté

Nicolas FLORIAN, Conseiller régional d’Aquitaine

Peggy KANÇAL, Conseillère régionale d’Aquitaine

Alain LE VERN, Conseiller régional de Haute-Normandie

Victorin LUREL, Conseiller régional de Guadeloupe

Daniel PERCHERON, Conseiller régional du Nord Pas-de-Calais

Christophe ROSSIGNOL, Conseiller régional du Centre.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/21


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. aprill 2012,

millega vabastatakse elektri tavapärastest energiaallikatest tootmine ja hulgimüük Saksamaal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisest

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2426 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/218/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) (1), eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse Saksamaa Liitvabariigi energia- ja veetööstuse liidu Bundesverband der Energie- und Wasserwirtschaft e.V. (edaspidi „BDEW”) 26. oktoobril 2011 e-postiga esitatud taotlust

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

BDEW esitas komisjonile 26. oktoobril 2011 e-kirjas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Komisjon teavitas Saksamaa ametiasutusi kõnealusest taotlusest 11. novembril 2011 ning palus 10. jaanuari 2012. aasta e-kirjas Saksa ametiasutustel ning 21. detsembri 2011 e-kirjas BDEW-l esitada lisateavet. Täiendava teabe esitasid Saksa ametiasutused 14. detsembri 2011 e-kirjas ning BDEW 17. jaanuari 2012, 26. jaanuari 2012 ja 28. veebruari 2012 e-kirjades.

(2)

Asjaomase sektori ostjate nimel BDEW poolt esitatud taotluses käsitletakse „igat liiki elektrijaamade ehitust, ostu ja käitamist (sealhulgas hooldamine) ning vastavaid toetustegevusi” (2).

(3)

Taotlusele on lisatud Saksamaa Liitvabariigi konkurentsiameti (Bundeskartellamt) 25. juuli 2011. aasta arvamus. Asjakohaste Saksamaa õigusaktide alusel välja antud arvamuses (edaspidi „arvamus”) käsitletakse küsimust, kas ettenähtud korras tehtav tegevus on otseselt avatud konkurentsile. Arvamus põhineb asjaomaste turgude ulatuslikul sektoriuuringul.

II.   ÕIGUSRAAMISTIK

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid ellu viiakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripärasid. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud vastavad ühenduse õigusaktid ning kohaldanud neid, avades selle sektori või osa sellest konkurentsile. Kõnealused õigusaktid on loetletud direktiivi 2004/17/EÜ XI lisas, milles elektrisektoriga seoses viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivile 96/92/EÜ elektri siseturu ühiseeskirjade kohta (3). Direktiiv 96/92/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ (4), mis asendati samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (5).

(5)

Saksamaa on rakendanud ja kohaldanud nii direktiivi 96/92/EÜ kui ka direktiive 2003/54/EÜ ja 2009/72/EÜ. Sellest tulenevalt ja vastavalt artikli 30 lõike 3 esimesele lõigule ei saa juurdepääsu turule lugeda piiratuks kogu Saksamaa territooriumil.

(6)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei pruugi olla iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turul tegutsejate turuosa kõnealusel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Asjaomaste turgude omadusi arvestades tuleb arvesse võtta täiendavaid kriteeriume, nagu tasakaalustava turu toimimine, hinnakonkurents ja tarbijate poolt tarnija vahetuse määr.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III.   HINDAMINE

(8)

Saksamaa elektrituru tunnuseks on suure hulga turul tegutsejate poolt käitatavad arvukad elektrijaamad (6). Suurema osa tootmisvõimsusest annavad neli suurt energiaettevõtjat: RWE AG, E.ON AG, EnBW AG ja Vattenfall Europe AG. Kuna kaks nendest ettevõtjatest, RWE ja E.ON, on eraettevõtjad (direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis b sätestatud tellivate asutuste otseselt või kaudselt valitseva mõjuta ettevõtjad), mis ei tegutse elektritootmissektoris eriõiguste või ainuõiguste alusel direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 lõike 3 tähenduses, ei ole tegemist ostjatega direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud tähenduses. Seepärast ei kohaldata kõnealuse direktiivi sätteid nende elektrienergia tootmise või müümisega seotud hangete suhtes; järelikult tuleks neid seoses nende tegevustega käsitada ostjate konkurentidena, kelle hangete suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid. Seepärast keskendutakse alljärgnevas analüüsis ostjatele, et teha kindlaks, kas tegevus on otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.

(9)

Hulgimüügi tasandil turustatakse elektrienergiat börsi vahendusel, st Euroopa energiabörsi European Energy Exchange AG (EEX) ja Euroopa elektribörsi European Power Exchange S.E. (EPEX) hetketurul või tulevikutehingute turul või börsiväliselt vabavahetustehingutes. Tavaliselt on elektribörsi hind võrdlushinnaks vabavahetustehingute puhul. Tootmisettevõtjad optimeerivad oma elektrijaamade tegevust vastavalt kauplemistulemustele börsi tulevikuturgudel. Põhimõtteliselt käitatakse üksnes selliseid elektrijaamu, mille piirkulud on alla turuhinna.

(10)

Taastuvenergia eelisõigust käsitlevas seaduses „Gesetz für den Vorrang Erneuerbarer Energien” (7) (edaspidi „EEG”) on sätestatud eeskirjad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kohta (8), mis mängib lisaks tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrile (9) Saksamaa elektriturul üha olulisemat rolli. 2012. aasta alguses jõustunud muudetud EEG kohaselt suureneb taastuvate energiaallikate osakaal elektrienergiaga varustamisel 2020. aastaks 35 %, 2030. aastaks 50 % ja 2050. aastaks 80 %.

(11)

2010. aasta lõpuks oli elektrienergia tootmisvõimsus 160,5 GW, millest põhivõrguettevõtjate osakaal oli 77,6 GW ja jaotusvõrguettevõtjate osakaal 82,9 GW. Võrreldes 2009. aasta tootmisvõimsusega (152,7 GW) kasvas võimsus ligikaudu 7,8 GW. Kogu tootmisvõimsusest moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter 54,2 GW, millest ligikaudu 50,7 GW eest on makstud hüvitist vastavalt EEG tariifidele. See tähendab, et taastuvenergia tootmisvõimsus moodustab kogu tootmisvõimsusest ligikaudu 34 % (10).

(12)

2010. aastal tarniti elektrivõrkude kaudu 531,2 TWh elektrit, sellest põhivõrguettevõtjate süsteemidesse 367,5 TWh ja jaotusvõrguettevõtjate süsteemidesse 163,7 TWh. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia maht oli 93,7 TWh, millest 80,7 TWh eest on makstud hüvitist vastavalt EEG-le. See tähendab, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter moodustab ligikaudu 18 % kogu tarnitud elektri mahust ning nimetatud osakaal jääb alla 34 % kogu tootmisvõimsusest, mida nendest allikatest saadakse (11). Erinevus on tingitud asjaolust, et aasta jooksul on taastuvaid energiaallikaid võimalik kasutada lühemat aega kui tavapäraseid allikaid.

(13)

Saksamaa elektrituru teine tunnus on seotud Saksa valitsuse tehtud otsusega, mis võeti vastu pärast 2011. aasta alguse tuumakatastroofi Jaapanis ja milles käsitletakse kaheksa tuumaelektrijaama sulgemist (kogu tootmisvõimus 8 400 MW) (12). Lisaks sellele otsustati ülejäänud tuumaelektrijaamad Saksamaal sulgeda 2022. aastaks. Lühiajaliselt muutus selle tõttu impordi ja ekspordi tasakaal nii, et Saksamaast, kes kuni 2010. aastani oli elektri netoeksportija, sai 2011. aastal elektri netoimportija.

(14)

Komisjoni varasemate pretsedentide (13) kohaselt on elektrisektoris võimalik eristada järgmisi asjaomaseid tooteturge: i) tootmine ja hulgimüük; ii) ülekanne; iii) jaotamine ja iv) jaemüük. Kuigi mõnda neist turgudest võib veel omakorda jaotada, ei ole komisjoni senises otsustamispraktikas (14) tehtud vahet elektritootmis- ja hulgimüügituru vahel, kuna tootmine on väärtusahelas üksnes esimene etapp, toodetud elektrimahtusid turustatakse aga hulgimüügituru vahendusel.

(15)

BDEW taotlus on seotud elektri tootmise ja hulgimüügiga. Saksamaa konkurentsiamet määratleb oma arvamuses tooteturu „elektrimüügi esmasturuna” (15), mis hõlmab kõigi elektritarnijate oma toodangu algset müüki ja elektri netoimporti, kuid ei hõlma järgnevat turul osalejate vahelist kauplemist. Lisaks sellele leiab Saksamaa konkurentsiamet, et EEG kohaselt reguleeritud elektri tootmine ja turustamine (edaspidi „taastuvelekter”) ei ole selle turu osa.

(16)

Saksamaa konkurentsiamet leiab, et kui tegemist on esmamüügiga, siis moodustab taastuvelekter omaette turu. Tavaliselt ei müüda taastuvelektrit hulgimüügiturul otse, vaid kõigepealt ostavad põhivõrguettevõtjad taastuvelektrit seadusega ettenähtud hüvitusmäära eest. Järgmises etapis müüvad nad seda hulgimüügiturul.

(17)

Saksamaa konkurentsiamet järeldab, et taastuvelektri tootmine ja turustamine ei ole korraldatud konkurentsipõhiselt ning taastuvelekter ei sõltu nõudlusest ega hinnanäitajatest (16). See järeldus põhineb konkreetselt järgmisel.

(18)

Taastuvelektril on eelisõigus elektri tarnimisel elektrivõrku; seepärast ei sõltu taastuvelektri tootmine üldse nõudlusest. Tootmine ja tarnimine ei sõltu samuti hindadest, kuna ettevõtjatel on õigus seadusega ettenähtud hüvitisele. Põhivõrguettevõtjad turustavad taastuvelektrit hetketurul vastavalt seadusega ettenähtud sätetele, kuid ilma igasuguse manööverdamisvõimaluseta.

(19)

Saksamaa konkurentsiamet märkis ka, et seaduse kohaselt võib taastuvelektrit turustada otse ning teatav hulk ettevõtjatest kasutabki seda võimalust. EEGs on sätestatud, et taastuvelektrijaamade käitajad võivad kuu esimesel päeval minna otsemüügilt üle EEG kohasele hüvitisele ja vastupidi. Taastuvelektrijaamade käitajad võivad turuhinna prognoosist ja nõudlusest olenevalt igal kuul otsustada parima müügivormi kasuks. Tulevikus on otseturustus vaid teisejärgulise tähtsusega.

(20)

2012. aasta alguses jõustunud muudetud EEG kohaselt on taastuvelektrijaamade käitajatel võimalus turustada enda toodetud elektrit ning saada lisatasu turustamise eest. Turustamise lisatasu peab asendama kindlaksmääratud EEG hüvitise ja tagantjärele määratud igakuise keskmise börsihinna vahe. Turustamise lisatasu kasutamine on siiski vabatahtlik, st taastuvelektrijaamade käitajatel on võimalus jääda kindlaksmääratud hüvitussüsteemi juurde või pöörduda mis tahes kuul selle juurde tagasi. Suurima osa taastuvelektrist turustavad eeldatavasti põhivõrguettevõtjad. Turustamise lisatasu mudel ei muuda midagi asjaolus, et taastuvelektri tootjate hüvitise üldtaset ei määrata eeskätt turuhindade alusel (17).

(21)

Seetõttu möönab Saksamaa konkurentsiamet, et taastuvelekter avaldab küll konkurentsisurvet tavapärastest energiaallikatest toodetud elektrile, aga mitte vastupidi. Seepärast ei saa taastuvelektrit paigutada samale turule tavapärastest energiaallikatest toodetud elektriga, kuna kõnealuse kahe tootmisliigi puhul on esmamüügi turutingimused märkimisväärselt erinevad. Lisaks sellele toimub taastuvelektri esmamüük peamiselt põhivõrguettevõtjate kaudu. Turg erineb seepärast tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri hulgimüügiturust ka nõudluse seisukohast.

(22)

Võttes arvesse Saksamaa elektrituru eripära direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, määratletakse asjaomane tooteturg tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja esmamüügi turuna. Eespool esitatud põhjustel ei ole taastuvelektri tootmine ja esmamüük selle turu osa, mistõttu edaspidi hinnatakse seda eraldi.

(23)

Taotluses käsitletakse tegevusi Saksamaa Liitvabariigi territooriumil. Taotlejat huvitab sellise ulatuslikuma turu võimalus, mis hõlmab Saksamaad ja Austriat ning põhineb mitmel õigusliku raamistiku väljatöötamise suundumusel, elektri impordi ja ekspordi tasemel ning turgude ühendamisel ja ülekoormuse haldamise menetlustel; lõpuks jõutakse aga järeldusele, et „taotleja ei saa eespool esitatu põhjal teha lõppjäreldust selle kohta, kas Saksamaa elektri hulgimüügiturg ja naaberriikide vastavad turud on praegu piisavalt integreeritud selleks, et neid lugeda piirkondlikuks turuks”.

(24)

Pärast tehtud sektoriuuringut eeldab Saksamaa konkurentsiamet, et Saksamaal ja Austrial on olemas ühine elektri esmasturg. See järeldus põhineb Saksamaa ja Austria vahel piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste kitsaskohtade puudumisel ning asjaolul, et on olemas Euroopa elektribörsi EPEX standardne turustus- ja hinnapiirkond.

(25)

Komisjoni senises praktikas on elektriturud olnud määratletud riiklike (18) või veelgi väiksemamahuliste turgudena (19). Mõnikord on komisjon jätnud lahtiseks võimaluse riiklikest turgudest suuremateks turgudeks (20).

(26)

Komisjon leiab, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ning ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, ei ole vaja lõplikult otsustada tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri vastava tootmis- ja esmamüügi geograafilise turu täpse ulatuse üle, kuna mis tahes alternatiivse turumääratluse puhul oleksid hindamistulemused samad.

(27)

Taastuvelektri tootmise ja esmamüügi puhul ei saaks turu geograafiline ulatus hõlmata territooriumit väljaspool Saksamaa piire, kuna see põhineb Saksamaa EEGs sätestatud konkreetsetel õigusnõuetel.

a)   Turuosad ja turu kontsentratsioon

(28)

Nagu nähtub komisjoni otsustes väljakujunenud tavast (21) vastavalt artiklile 30, leidis komisjon, et elektritootmise puhul „on üks riiklike turgude konkurentsitaseme näitaja kolme suurima tootja turuosa kokku”.

(29)

Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele (22) oli kolme suurima tootja elektritarnimise ühine turuosa 2007. aastal 74 %, 2008. aastal 73 % ja 2010. aastal 70 %. Võrreldes eelnevate direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 kohaste vabastamisi käsitlevate otsustega (23) on Saksamaa elektriturg seepärast keskmise suurusega.

(30)

Siiski tuletatakse meelde, et ühise, 58 % turuosaga (24) kahe suurema tootja RWE ja E.ON suhtes ei kohaldata riigihangete seaduse sätteid.

(31)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas elektri tootmise ja hulgimüügiga seotud tegevused on avatud konkurentsile (vaba juurdepääsuga turgudel) sel määral, et ka direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et hange asjaomaste tegevuste otsimiseks teostatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidel, mis võimaldavad teha kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise. Sellega seoses on oluline meeles pidada, et sellistel ettevõtjatel (eelkõige RWE ja E.ON), kelle suhtes ei kohaldata riigihankemenetlust, on kõnealustel turgudel tegutsemise korral võimalik avaldada konkurentsisurvet teistele turul tegutsejatele. See ei muutu isegi juhul, kui Austria lisatakse asjaomasesse geograafilisse turgu, kuna suuremate tootjate turuosad on eeldatavasti ainult veidi väiksemad nii Austriat kui ka Saksamaad hõlmava turu vastavatest näitajatest (25).

(32)

Tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügitarnega seotud eespool esitatud asjaolud viitavad sellele, et riigihanke seaduse sätetega hõlmatud turul tegutsejad on otseselt konkurentsile avatud.

(33)

Väärib märkimist, et 2011. aasta juuni komisjoni talituste töödokumendist „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomise edenemise kohta 2009–2010” (26) ilmneb eelmiste aastatega võrreldes turukontsentratsiooni vähenemine Saksamaal (27), mille kohaselt asetub Saksamaa elektriturg „mõõdukalt kontsentreerunud turgude” (28) kategooriasse, kus Herfindahli-Hirschmani indeksi (HHI) (29) väärtused on tootmisvõimsuse järgi 750 – 1 800.

(34)

Võttes arvesse eespool esitatud arve, käesoleva otsuse eesmärke ja ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, võib ostjatega seoses eeldada, et turukontsentratsiooni taset võib lugeda Saksamaal tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi konkurentsile avatuse teatava taseme näitajaks.

b)   Muud tegurid

(35)

Viimastel aastatel kuni 2011. aasta märtsini oli Saksamaa elektri netoeksportija. Ent kui võeti vastu otsus lõpetada mitmes tuumaelektrijaamas järk-järgult elektritootmine, sai Saksamaast elektri netoimportija. Praegu valitseb turul konkurentsisurve, mis on tingitud võimalusest importida elektrit väljastpoolt Saksamaad. Sellega tagatakse, et investeeringuid Saksamaa elektrisektorisse ei või teha ilma ümbritsevate riikide tootjaid arvesse võtmata. Seepärast tuleks kõnealuseid aspekte vaadelda kooskõlas järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud. Lisaks nähtub analüüsidest, milles käsitletakse tarbijate poolt tarnija vahetusega seotud olukorda (30) ja hulgimüügituru likvideerimise taset (31), et kõnealused aspektid ei ole vastuolus järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud. Lõpuks tuleks ka märkida, et Saksamaa tasakaalustav turg (32) ja selle peamised tunnused (turupõhine hinnakujundus ning positiivse ja negatiivse tasakaalustava energia hinnavahe) ei ole samuti vastuolus järeldusega, mille kohaselt ostjad, kes tegutsevad Saksamaa tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise turul, on konkurentsile avatud.

(36)

Taastuvelekter saab kasu eelisjärjekorras võrku ühendamisest ning võrku tarnimise puhul on sellel eelis tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri ees, mis tähendab, et taastuvelekter on nõudlusest sõltumatu. Kuna üldiselt toodetakse taastuvelektrit turuhinnast kõrgema hinnaga, kehtestati süsteem, mille alusel kohaldatakse taastuvelektri suhtes eritoetust. Taastuvelektrijaamade käitajatel (33) on õigus saada põhivõrguettevõtjatelt seadusega ettenähtud hüvitusmäära 20 aasta ning ka kasutuselevõtu aasta jooksul. Kõnealuse hüvitisega hõlmatakse nende kulud ja see on seetõttu turuhinnast kõrgem. Seepärast saavad nad oma toodetud elektri ühendada võrku olenemata börsihindadest (34).

(37)

Üldiselt ei müüda taastuvelektrit hulgimüügiturul otse, vaid kõigepealt ostavad põhivõrguettevõtjad seda seadusega ettenähtud hüvitusmäära eest. Põhivõrguettevõtjad vastutavad taastuvelektri turustamise eest elektribörside hetketurul, mis seega tekitab neile kahju. Need kulud maksab lõpuks kinni elektri lõpptarbija, kes maksab oma energiatarnijale eraldi EEG-tasu, mis seejärel edastatakse põhivõrguettevõtjatele. Rohkem kui 50 % taastuvelektrit (sh vähemalt 20 % päikese- või tuuleenergiast toodetud elektrit) ostvad energiatarnijad maksavad vähendatud EEG-tasu.

(38)

Taastuvelektrijaamade käitajatel on võimalik toodetud elektrit ka „otse turustada”. See tähendab, et taastuvelektrijaama käitaja võib loobuda seadusega ettenähtud hüvitisest ning valida võimaluse müüa elektrit otse hetketurul. Taastuvelektri suurte tootmiskulude tõttu ei ole otseturustus väljaspool seadusega ettenähtud tingimusi tavaliselt teostatav. Varem kasutati seda meetodit üksnes piiratud ulatuses sel juhul, kui ostjatel oli võimalik saada vabastus EEG-eritasust, kombineerides selleks teatava hulga otse tootjalt saadud taastuvelektrit tavapärastest energiaallikatest toodetud elektriga (35). 2012. aasta alguses jõustunud uue EEG-seadusega piirati selle erilise vabastuse võimalust, mis eeldatavasti vähendab sellist otseturustuse liiki (36).

(39)

Uues seaduses on „otseturustuse” uus võimalus, mis hõlmab taastuvelektri tootjatele sellise nn turupreemia maksmist, mis hõlmab nende kõrgemate kulude ja keskmise turuhinna vahet (edaspidi „turupreemia mudel”). Põhivõrguettevõtjate hinnangul on turupreemia mudeli kohase müümise osa 2012. aastal kõigist taastuvenergialiikidest kokku 15 % (37). Võib järeldada, et praegu ja lähitulevikus turustatakse kaugelt suurim osa taastuvelektrit seadusega ettenähtud maksekorra alusel ning põhivõrguettevõtjate kaudu. Subsideerimata otseturustus on vaid teisejärgulise tähtsusega.

(40)

Eespool nimetatud põhjustel on taastuvelektri tootmine ja esmamüük osa reguleeritud süsteemist, milles tootjad saavad hüvitist seadusega ettenähtud maksete alusel. Need tootjad ei ole konkurentsile avatud, kuna neil on võimalik tarnida oma toodetud taastuvelektrit, olenemata valitsevast turuhinnast. Elektritarne eelisõiguse tõttu saavad nad ka kõiki toodetud koguseid müüa. Seepärast ei saa järeldada, et taastuvelektri tootjate tegevus on konkurentsile avatud. Eespool öeldut arvesse võttes ei ole muid, nagu põhjenduses 6 loetletud, näitajaid vaja hinnata.

IV.   JÄRELDUSED

(41)

Võttes arvesse eespool käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast ostjate täidetavat konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Saksamaa tavapärastest energiaallikatest elektri tootmise ja hulgimüügi puhul täidetuks.

(42)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ, kui ostjad sõlmivad lepingud tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügi võimaldamiseks Saksamaal, ega ka juhul, kui korraldatakse ideekonkurss sellise tegevuse sooritamiseks nimetatud geograafilises piirkonnas.

(43)

Sellele vaatamata ei saa pidada täidetuks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohast ostjate täidetavat konkurentsile otsese avatuse tingimust seoses Saksamaal taastuvelektri tootmise ja esmamüügiga.

(44)

Kuna taastuvelektri tootmise ja esmamüügi suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2004/17/EÜ sätteid, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavate hankelepingute puhul kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 9. See tähendab, et kui ostja osaleb „segahankes”, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, võetakse arvesse seda, milline on lepinguga kavandatud peamine tegevus. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on taastuvelektri tootmise ja hulgimüügi toetamine, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui objektiivselt on võimatu kindlaks teha, milline on lepinguga kavandatud peamine tegevus, sõlmitakse leping vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud eeskirjadele. Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral 2011. aasta oktoobrist 2012. aasta veebruarini, nagu see ilmneb BDEW ja Saksa ametiasutuste esitatud teabest. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole enam täidetud direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused seoses tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja hulgimüügiga.

(45)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata ostjate sõlmitavate selliste lepingute suhtes, mis on ette nähtud tavapärastest energiaallikatest toodetud elektri tootmise ja esmamüügi võimaldamiseks Saksamaal.

Käesoleva otsuse tähenduses on tavapärastest energiaallikatest toodetud elekter selline elekter, mis ei kuulu EEG reguleerimisalasse. Lisaks sellele on EEG tähenduses ja selles sätestatud tingimustel „taastuvad energiaallikad” hüdroenergia (sh laineenergia, loodete energia, soolaenergia ja hoovuste energia), tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, biomassi energia (sh biogaas, biometaan, prügilagaas, reoveegaas) ning biolagunevatest olme- ja tööstusjäätmetest saadud energia.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 24. aprill 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Vabastustaotlusega on ette nähtud hõlmata ka elektri tootmisega seotud tegevused, nt sellised, mida tehakse soojus- ja elektrienergia koostootmise jaamades.

(3)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.

(4)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(5)  ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

(6)  Eurostati keskkonda ja energeetikat käsitlevate 2010. aasta novembri andmete kohaselt oli Saksamaal rohkem kui 450 elektritootmisettevõtet, mis tootsid vähemalt 95 % elektri netotoodangust.

(7)  EEG alusel reguleeritakse: taastuvatest energiaallikatest ja kaevandusgaasist elektrienergiat tootvate põhitarnesüsteemide eelisühendamist jaotusvõrku; jaotussüsteemi käitajate poolt sellise elektrienergia eelisostmist, ülekannet, jaotamist ja selle eest maksmist, ka seoses energia koostootmisega soojus- ja elektrijaamas (koostootmisjaam) ning lisatasusid sellise elektrienergia elektritarnevõrku ühendamise eest; ning riiki hõlmavat tasakaalustussüsteemi sellise ostetud elektri hulga eest, mille puhul on makstud tariifi või lisatasu.

(8)  EEG tähenduses ja selles sätestatud tingimustel on „taastuvad energiaallikad” hüdroenergia (sh laineenergia, loodete energia, soolaenergia ja hoovuste energia), tuuleenergia, päikeseenergia, maasoojus, biomassi energia (sh biogaas, biometaan, prügilagaas, reoveegaas) ning biolagunevatest olme- ja tööstusjäätmetest saadud energia.

(9)  Käesoleva otsuse tähenduses on tavapärastest energiaallikatest toodetud elekter ja tavaelekter selline elektrienergia, mis ei kuulu EEG reguleerimisalasse.

(10)  Vastavalt Saksamaa Liitvabariigi elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni-, posti ja raudteevõrguagentuuri Bundesnetzagentur für Elektrizität, Gas, Telekommunikation, Post und Eisenbahnen 2011. aasta järelevalve võrdlusaruandele, lk 9.

(11)  Vastavalt Saksmaa Liitvabariigi elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni-, posti- ja raudteevõrguagentuuri Bundesnetzagentur für Elektrizität, Gas, Telekommunikation, Post und Eisenbahnen 2011. aasta järelevalve võrdlusaruandele, lk 10.

(12)  Vastavalt Saksmaa Liitvabariigi elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni-, posti ja raudteevõrguagentuuri Bundesnetzagentur für Elektrizität, Gas, Telekommunikation, Post und Eisenbahnen 2011. aasta järelevalve võrdlusaruandele.

(13)  Kohtuasi COMP/M.4110 – E.ON/ENDESA, 25.4.2006, § 10, lk 3.

(14)  Kohtuasi COMP/M.3696 – E.ON/MOL, 21.1.2005, § 223, kohtuasi COMP/M.5467, RWE-ESSENT, 23.6.2009, § 23.

(15)  Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele, lk 5.

(16)  Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele, lk 5.

(17)  Kui üksikettevõtjal õnnestub turustada enda toodetud elektrit igakuisest keskmisest hinnast kõrgema hinnaga, siis võib ka hüvitis olla erinev.

(18)  Komisjoni otsused 2008/585/EÜ (ELT L 188, 16.7.2008, lk 28, põhjendus 9) ja 2008/741/EÜ (ELT L 251, 19.9.2008, lk 35, põhjendus 9), kohtuasi COMP/M.3440 – ENI/EDP/GDP, 9.12.2004, § 23.

(19)  Komisjoni otsus 2010/403/EÜ (ELT L 186, 20.7.2010, lk 44, põhjendus 9).

(20)  Kohtuasjad COMP/M.3268 – SYDKRAFT/GRANINGE, 30.10.2003, § 27, ja COMP/M.3665 – ENEL/SLOVENSKE ELEKTRARNE, 26.4.2005, § 14.

(21)  Komisjoni otsused 2009/47/EÜ (ELT L 19, 23.1.2009, lk 57), 2008/585/EÜ, 2008/741/EÜ, 2007/141/EÜ (ELT L 62, 1.3.2007, lk 23), 2007/706/EÜ (ELT L 287, 1.11.2007, lk 18), 2006/211/EÜ (ELT L 76, 15.3.2006, lk 6) ja 2006/422/EÜ (ELT L 168, 21.6.2006, lk 33).

(22)  Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele, § 2, lk 7.

(23)  Kolme suurima tootja ühise turuosa vastavad näitajad on väiksemad Ühendkuningriigis (39 %), Austrias (52 %) ja Poolas (55 %), suuremad aga Soomes (73,6 %) ja Rootsis (87 %).

(24)  Toodangu arvutamisel on võetud arvesse oma elektrijaamu, ühisosalusega elektrijaamade turuosasid ning lepingute alusel tagatud pikaajalist toodangut (rahakasutusõigused).

(25)  Vastavalt Saksamaa konkurentsiameti arvamusele, § 3, lk 7.

(26)  http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/legislation/doc/20100609_internal_market_report_2009_2010.pdf

(27)  Vt komisjoni talituste töödokument, lk 7, punkt 4.

(28)  2011. aasta juuni komisjoni talituste töödokumendi „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomise edenemise kohta 2009–2010” lk 12, tehnilise lisa tabel 3.1.

(29)  Herfindahli-Hirschmani indeks: HHI on määratletud kui sektori iga üksiku ettevõtja turuosa ruutude summa. Sellisena võib indeks olla vahemikus 0 – 1 000 ning ulatuda väga väikeste ettevõtjate väga suurest hulgast kuni ühe monopolistliku tootjani. HHI vähenemine osutab üldiselt konkurentsi suurenemisele ja HHI suurenemine tähendab vastupidist.

(30)  2011. aasta juuni komisjoni talituste töödokumendi „Aruanne gaasi ja elektri siseturu loomise edenemise kohta 2009–2010” lk 6 tabeli 2.1 ja lk 7 tabeli 2.2 kohaselt oli Saksamaal 2009. aastal tarbijate poolt tarnijate vahetamist suurtööstuse vastu 10,7 % ja vastavate mõõtepunktide kaupa 15,6 %.

(31)  Vastavalt Saksmaa Liitvabariigi elektri-, gaasi-, telekommunikatsiooni-, posti ja raudteevõrguagentuuri Bundesnetzagentur für Elektrizität, Gas, Telekommunikation, Post und Eisenbahnen 2011. aasta järelevalve võrdlusaruandele on Saksamaa hulgimüügiturg äärmiselt likviidne. 2010. aastal oli hulgimüügi kauplemise maht ligikaudu 10 600 TWh, mis on 17 korda rohkem kui praegu elektrivajadus Saksamaal.

(32)  Tasakaalustusmehhanismide toimimist tuleks pidada täiendavaks näitajaks, vaatamata sellele, et need hõlmavad üksnes väikest osa liikmesriigis toodetud ja/või tarbitud elektri üldkogusest. See on nii sellepärast, et kui põhivõrguettevõtjate pakutava tasakaalustava energia ja nende poolt tagasi ostetava ületoodangu hinna vahe on väga suur, siis võib see osutuda probleemiks väiksematele turuosalistele ning kahjustada konkurentsi arengut.

(33)  Käesoleva otsuse tähenduses ning vastavalt EEG-le on „EEG käitis” iga rajatis, milles toodetakse elektrit taastuvatest energiaallikatest või kaevandusgaasist. Käitised, milles toodetakse elektrit taastuvatest energiaallikatest või kaevandusgaasist, tähendavad ka selliseid rajatisi, mis võtavad vastu eranditult taastuvatest energiaallikatest või kaevandusgaasist toodetud, ajutiselt ladustatud energiat ja muudavad seda elektriks; ning „taastuvelektrijaama käitaja” tähendab omanikustaatusest olenemata igaühte, kes kasutab käitist taastuvatest energiaallikatest või kaevandusgaasist elektri tootmiseks.

(34)  Kuna taastuvelektri hüvitusmäärad on regulaarselt kõrgemad kui börsihinnad, on taastuvelekter seetõttu kallim kui tavapärastest energiaallikatest toodetud elekter. Need lisakulud tuleb elektrienergia tarbijal kanda EEG-maksu kaudu (3,5 senti/kWh 2011. aastal).

(35)  Seda ilmingut on mõnikord nimetatud „Grünstromprivileg” (rohelise elektri privileeg).

(36)  Põhivõrguettevõtjate hinnangul on sellise otseturustuse (§ 33b EEG (2012)) osa 2012. aastal 3,7 %.

Vt http://www.eeg-kwk.net/de/file/111115_Eckwerte_Einspeisung_final.pdf.

(37)  Vt http://www.eeg-kwk.net/de/file/111115_Eckwerte_Einspeisung_final.pdf.


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/28


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. aprill 2012,

millega Serbia on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al.

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2524 all)

(2012/219/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle III lisa A osa punkti 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ III lisa A osa punktis 12 on sätestatud üldine keeld liigi Solanum L. ja selle hübriidide varremugulate, v.a nimetatud A osa punktides 10 ja 11 määratletud võsundite või mugulate, sealhulgas kolmandatest riikidest pärineva liigi Solanum tuberosum L. varremugulate liitu sissetoomise kohta. Seda keeldu ei rakendata Euroopa kolmandate riikide suhtes, mis on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al. (edaspidi „kõnealune organism”).

(2)

Serbia poolt esitatud 2009., 2010. ja 2011. aastal tehtud uuringuid käsitlevatest ametlikest aruannetest ja selles riigis 2009. aasta novembris ja detsembris Veterinaar- ja Toiduameti tehtud kontrollkäigul kogutud teabest ilmneb, et kõnealust organismi Serbias ei esine ning et Serbia on kõnealuse organismi impordi ja omamaise liigi Solanum tuberosum L. varremugulate tootmise suhtes kohaldanud kontrolli, järelevalve ja laboratoorse analüüsimise korda.

(3)

Seetõttu on asjakohane tunnistada Serbia vabaks kõnealusest organismist.

(4)

Ilma et see piiraks käesoleva otsuse kohaldamist, võidakse edaspidi leida, et Serbias esineb kõnealust organismi.

(5)

Komisjon nõuab, et Serbia esitaks igal aastal vajaliku teabe, mis tõendaks, et Serbia on jätkuvalt vaba kõnealusest organismist.

(6)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tunnustamine

Serbia on tunnistatud vabaks organismist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckerman ja Kotthoff) Davis et al.

Artikkel 2

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. aprill 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/29


ELi-EFTA ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUURI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,

19. jaanuar 2012,

Horvaatiale 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

(2012/220/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubanduse edendamine Horvaatiaga oleks hõlpsam, kui Horvaatia ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel veetavate kaupade suhtes kasutataks ühistransiidiprotseduuri.

(2)

Sellise protseduuri kasutamiseks on asjakohane kutsuda Horvaatiat konventsiooniga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kooskõlas konventsiooni artikliga 15a kutsutakse Horvaatiat käesoleva otsuse lisas esitatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Horvaatia vahelise kirjavahetuse teel ühinema konventsiooniga alates 1. juulist 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. jaanuar 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mirosław ZIELIŃSKI


(1)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.


LISA

Lugupeetud…

Mul on au Teile teatada ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsusest (otsus nr 1/2012), millega Horvaatiat kutsutakse saama 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliseks. Euroopa Liit kutsub Horvaatiat üles kinnitama, et ta kohaldab eespool nimetatud konventsiooni mittediskrimineerivalt kõigi liikmesriikide suhtes.

Horvaatia ühinemine konventsiooniga võib konventsiooni artikli 15a kohaselt toimuda siis, kui ta on esitanud Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ühinemiskirja koos konventsiooni tõlkega Horvaatia ametlikku keelde.

Sügava lugupidamisega

peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat

Horvaatia,

võttes teadmiseks ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsuse (otsus nr 1/2012) kutsuda Horvaatiat ühinema 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga (edaspidi „konventsioon”),

võttes arvesse konventsiooniga ühinemise kutset ning

taotledes konventsiooni osaliseks saamist,

OTSUSTAB

ühineda konventsiooniga;

lisada ühinemiskirjale konventsiooni tõlke Horvaatia ametlikku keelde;

kinnitada, et ta aktsepteerib kõiki ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee soovitusi ja otsuseid, mis on vastu võetud 19. jaanuari 2012. aasta otsuse ja selle kuupäeva vahel, mil Horvaatia ühinemine konventsiooni artikli 15a kohaselt jõustub.

 


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/31


ELi-EFTA KAUBAVAHETUSFORMAALSUSTE LIHTSUSTAMISE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012,

19. jaanuar 2012,

Horvaatiale 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

(2012/221/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta konventsiooni kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise kohta (1) (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubavahetus Horvaatiaga oleks hõlpsam, kui lihtsustataks Horvaatia ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaubavahetust mõjutavaid formaalsusi.

(2)

Sellise lihtsustamise saavutamiseks on asjakohane kutsuda Horvaatiat konventsiooniga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kooskõlas konventsiooni artikliga 11a kutsutakse Horvaatiat käesoleva otsuse lisas esitatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Horvaatia vahelise kirjavahetuse teel ühinema konventsiooniga alates 1. juulist 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. jaanuar 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mirosław ZIELIŃSKI


(1)  EÜT L 134, 22.5.1987, lk 2.


LISA

Lugupeetud …

Mul on au Teile teatada ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsusest (otsus nr 1/2012), millega Horvaatiat kutsutakse saama 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooni osaliseks.

Horvaatia ühinemine konventsiooniga võib konventsiooni artikli 11a kohaselt toimuda siis, kui ta on esitanud Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ühinemiskirja koos konventsiooni tõlkega Horvaatia ametlikku keelde.

Sügava lugupidamisega

peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat

Horvaatia,

võttes teadmiseks ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsuse (otsus nr 1/2012) kutsuda Horvaatiat ühinema 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon”),

taotledes kõnealuse konventsiooni osaliseks saamist,

OTSUSTAB

ühineda konventsiooniga;

lisada ühinemiskirjale konventsiooni tõlke Horvaatia ametlikku keelde;

kinnitada, et ta aktsepteerib kõiki ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee soovitusi ja otsuseid, mis on vastu võetud 19. jaanuari 2012. aasta otsuse ja selle kuupäeva vahel, mil Horvaatia ühinemine konventsiooni artikli 11a kohaselt jõustub.

 


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/33


ELi-EFTA ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUURI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2012,

19. jaanuar 2012,

Türgile 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

(2012/222/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (1) (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaubanduse edendamine Türgiga oleks hõlpsam, kui Türgi ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel veetavate kaupade suhtes kasutataks ühistransiidiprotseduuri.

(2)

Sellise protseduuri kasutamiseks on asjakohane kutsuda Türgit konventsiooniga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kooskõlas konventsiooni artikliga 15a kutsutakse Türgit käesoleva otsuse lisas esitatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Türgi vahelise kirjavahetuse teel ühinema konventsiooniga alates 1. juulist 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. jaanuar 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mirosław ZIELIŃSKI


(1)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.


LISA

Lugupeetud …

Mul on au Teile teatada ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsusest (otsus nr 2/2012), millega Türgit kutsutakse saama 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliseks. Euroopa Liit kutsub Türgit üles kinnitama, et ta kohaldab eespool nimetatud konventsiooni mittediskrimineerivalt kõigi liikmesriikide suhtes.

Türgi ühinemine konventsiooniga võib konventsiooni artikli 15a kohaselt toimuda siis, kui ta on esitanud Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ühinemiskirja koos konventsiooni tõlkega Türgi ametlikku keelde.

Sügava lugupidamisega

peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat

Türgi,

võttes teadmiseks ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee19. jaanuari 2012. aasta otsuse (otsus nr 2/2012) kutsuda Türgit ühinema 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga (edaspidi „konventsioon”),

võttes arvesse konventsiooniga ühinemise kutset ning

taotledes kõnealuse konventsiooni osaliseks saamist,

OTSUSTAB

ühineda konventsiooniga;

lisada ühinemiskirjale konventsiooni tõlke Türgi ametlikku keelde;

kinnitada, et ta aktsepteerib kõiki ELi-EFTA ühistransiidiprotseduuri ühiskomitee soovitusi ja otsuseid, mis on vastu võetud 19. jaanuari 2012. aasta otsuse ja selle kuupäeva vahel, mil Türgi ühinemine konventsiooni artikli 15a kohaselt jõustub.

 


26.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/35


ELi-EFTA KAUBAVAHETUSFORMAALSUSTE LIHTSUSTAMISE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2012,

19. jaanuar 2012,

Türgile 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga ühinemise kutse esitamise kohta

(2012/223/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta konventsiooni kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise kohta (1) (edaspidi „konventsioon”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valmistades ette Euroopa Liidu laienemist Türgisse, oleks kaubavahetus Türgiga hõlpsam, kui lihtsustataks Türgi ning Euroopa Liidu, Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaubavahetust mõjutavaid formaalsusi.

(2)

Sellise lihtsustamise saavutamiseks on asjakohane kutsuda Türgit konventsiooniga ühinema,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kooskõlas konventsiooni artikliga 11a kutsutakse Türgit käesoleva otsuse lisas esitatud Euroopa Liidu Nõukogu ja Türgi vahelise kirjavahetuse teel ühinema konventsiooniga alates 1. juulist 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brussels, 19. jaanuar 2012

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mirosław ZIELIŃSKI


(1)  EÜT L 134, 22.5.1987, lk 2.


LISA

Lugupeetud …

Mul on au Teile teatada ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsusest (otsus nr 2/2012), millega Türgit kutsutakse saama 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooni osaliseks.

Türgi ühinemine konventsiooniga võib konventsiooni artikli 11a kohaselt toimuda siis, kui ta on esitanud Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ühinemiskirja koos konventsiooni tõlkega Türgi ametlikku keelde.

Sügava lugupidamisega

peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat

Türgi,

võttes teadmiseks ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee 19. jaanuari 2012. aasta otsuse (otsus nr 2/2012) kutsuda Türgit ühinema 20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsiooniga (edaspidi „konventsioon”),

taotledes kõnealuse konventsiooni osaliseks saamist,

OTSUSTAB

ühineda konventsiooniga;

lisada ühinemiskirjale konventsiooni tõlke Türgi ametlikku keelde;

kinnitada, et ta aktsepteerib kõiki ELi-EFTA kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise ühiskomitee soovitusi ja otsuseid, mis on vastu võetud 19. jaanuari 2012. aasta otsuse ja selle kuupäeva vahel, mil Türgi ühinemine konventsiooni artikli 11a kohaselt jõustub.