18.4.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 106/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 325/2012,

12. aprill 2012,

millega kehtestatakse Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni („komisjon”) ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. AJUTISED MEETMED

(1)	Määrusega (EL) nr 1043/2011 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit oksaalhappe impordi suhtes. Ajutine dumpinguvastane tollimaks oli vahemikus 14,6 % kuni 52,2 %.

(2)

Dumpinguvastase menetluse algatamise tingis kaebus, mille Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC) esitas 13. detsembril 2010 äriühingu Oxaquim S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja”) nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, kõnealusel juhul üle 25 % liidu oksaalhappe kogutoodangust.

(3)

Nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 9, hõlmas dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

1.2. JÄRGNENUD MENETLUS

(4)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad esitasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus esitada oma seisukohad suuliselt. Üks India eksportiv tootja soovis ärakuulamist ning talle võimaldati seda kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul.

(5)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist.

(6)	Ajutise määruse põhjenduses 150 paluti Hiina äriühingutel, kes ei olnud veel endast teatanud, kuid soovisid taotleda individuaalset dumpingumäära, endast teada anda kümne päeva jooksul pärast määruse avaldamist. Ükski Hiina äriühing ei teatanud endast.

(7)

Seejärel teavitati kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Indiast ja Hiinast pärit oksaalhappe impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist („lõplike järelduste teatavakstegemine”). Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et nad saaksid esitada lõplike järelduste teatavakstegemise kohta märkuseid.

(8)	Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

1.3. MENETLUSEGA SEOTUD ISIKUD

(9)	Kuna menetlusega seotud isikute kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 3–8.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. VAATLUSALUNE TOODE

(10)

Vaatlusalust toodet on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 10 ja 11, s.o oksaalhape, mis võib esineda kas dihüdraadi (mille CUSi number on 0028635-1 ja CASi number on 6153-56-6) või veevabas vormis (mille CUSi number on 0021238-4 ja CASi number 144-62-7) ning vesilahusena või mitte; aine klassifitseeritakse CN-koodi ex 2917 11 00 alla ning see pärineb Indiast ja Hiinast.

(11)	Esineb kaht liiki oksaalhapet: rafineerimata ja rafineeritud oksaalhape. Rafineeritud oksaalhapet, mida toodetakse Hiinas, kuid mitte Indias, valmistatakse rafineerimata oksaalhappe puhastamise abil; puhastusprotsessi eesmärk on eemaldada raud, kloriidid, metallijäljed ja muud lisandid.

(12)	Oksaalhapet kasutatakse mitmel erineval otstarbel, näiteks taandava reagendi või pleegitusainena, ravimisünteesis ja kemikaalide valmistamisel.

2.2. SAMASUGUNE TOODE

(13)	Uurimise käigus on selgunud, et liidu tootmisharus toodetaval ja liidus müüdaval oksaalhappel, India ja Hiina siseturu jaoks toodetaval ja seal müüdaval oksaalhappel ning Indiast ja Hiinast liitu imporditaval oksaalhappel on sarnased keemilised ja füüsikalised põhiomadused ning lõppkasutus.

(14)	Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 10–13.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. INDIA

3.1.1. SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

(15)	Ajutise määruse põhjenduses 14 märkis komisjon, et ühte India eksportivat tootjat ei saanud pidada koostööd tegevaks ning seepärast tehti järeldused selle äriühingu kohta kättesaadavate faktide põhjal, nagu on sätestatud algmääruse artiklis 18.

(16)

Pärast kõnealuse äriühingu (Star Oxochem Pvt. Ltd) kohta tehtud esialgsete järelduste teatavakstegemist esitas äriühing täiendavaid selgitusi lisaks varem uurimise käigus saadetud teabele. Ta taotles ka ärakuulamist komisjoni ja kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku poolt. Äriühing väitis, et arvestades asjaolu, et ta oli vastanud küsimustikule ja et komisjoni talitused olid külastanud äriühingu valdusi, ning äsja esitatud täiendavaid selgitusi silmas pidades, ei ole enam asjakohane teda jätkuvalt kohelda uurimises koostööst hoiduva eksportiva tootjana.

(17)

Eelnevast lähtudes ja eelkõige täiendavaid selgitusi silmas pidades leiavad komisjoni talitused, et osa esialgsetest andmetest on võimalik arvesse võtta, sest need osutusid usaldusväärseks. Esitatud kaalutlustest lähtuvalt kasutatakse kõnealuse äriühingu kohta järelduste tegemiseks osaliselt algmääruse põhjenduses 14 esitatud esialgseid järeldusi ning osaliselt ka kättesaadavaid fakte ja äriühingu enda ekspordihindasid, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 18 lõigetega 1 ja 3.

3.1.2. NORMAALVÄÄRTUS

(18)	Normaalväärtuse arvutamise metoodika kohta India puhul ei esitatud ühtegi märkust. Seega kinnitatakse koostööd tegeva äriühingu kohta ajutise määruse põhjendustes 15–18 esitatud järeldused.

(19)

Äriühingu Star Oxochem puhul arvutati normaalväärtus eespool esitatud järeldusi (põhjendused 16 ja 17) arvesse võttes kättesaadavate faktide põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 18 lõikega 1. Seega arvutati normaalväärtus selle äriühingu puhul teise koostööd tegeva äriühingu, Punjab Chemicalsi tüüpiliste omamaiste müügitehingute kaalutud keskmise koguse põhjal.

3.1.3. EKSPORDIHIND

(20)	Kuna märkusi ei ole esitatud, võetakse äriühingu Punjab Chemicals puhul ekspordihinna kehtestamise aluseks ajutise määruse põhjendus 19.

(21)	Eespool põhjendustes 16 ja 17 esitatud järeldustest lähtudes kehtestatakse ekspordihinnad äriühingu Star Oxochem puhul vaatlusaluse toote liitu eksportimisel sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 8.

3.1.4. VÕRDLUS

(22)	Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta märkusi ei ole, kinnitatakse koostööd tegeva äriühingu Punjab Chemicals puhul ajutise määruse põhjendused 20 ja 21.

(23)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 tehti äriühingu Star Oxochem puhul kohandusi, lähtudes äriühingu Punjab Chemicals toetuste kohta esitatud kontrollitud andmetest.

3.1.5. DUMPINGUMARGINAAL

(24)	Koostööd tegevat tootjat käsitlevate komisjoni esialgsete järelduste kohta märkusi ei esitatud. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22 ja 23 esitatud dumpingumarginaal.

(25)	Eelnevast lähtudes on äriühingu STAR Oxochem puhul lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata 31,5 %.

(26)

India äriühingute madala koostöötaseme (alla 80 %) tõttu leiti esialgu, et üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamisel on kõige asjakohasem võtta aluseks koostööd tegeva äriühingu poolt suurima dumpinguga sooritatud tehing. Selline tehing ei ole erandlik ei koguste ega ka hinna poolest, mistõttu võib seda pidada tüüpiliseks; selle põhjal saadakse mõistlik ja koostööd tegeva eksportija suhtes kehtestatud dumpingumarginaaliga proportsionaalne tulemus.

(27)	Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 24 ja 25 esitatud järeldused.

(28)

Seega on India puhul kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata):

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Punjab Chemicals and Crop Protection Limited	22,8 %
Star Oxochem Pvt. Ltd	31,5 %
Kõik teised äriühingud	43,6 %

3.2. HIINA RAHVAVABARIIK

3.2.1. TURUMAJANDUSLIK KOHTLEMINE JA INDIVIDUAALNE KOHTLEMINE

(29)

Nagu on märgitud ajutises määruses, taotles osa Hiina äriühinguid turumajanduslikku kohtlemist ja selle ebaõnnestumise korral individuaalset kohtlemist; teine osa Hiina äriühinguid taotles üksnes individuaalset kohtlemist. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 26–32, lükati turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi ning kõigile äriühingutele võimaldati ajutiselt individuaalset kohtlemist.

(30)	Kõnealuste esialgsete järelduste kohta ei ole märkusi esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26–32.

3.2.2. VÕRDLUSRIIK

(31)	Võrdlusriigi esialgse valiku kohta märkusi ei esitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 33 ja 34.

3.2.3. NORMAALVÄÄRTUS

(32)

Ajutises määruses on selgitatud, et komisjon on kehtestanud nii rafineerimata kui ka rafineeritud oksaalhappe puhul eraldi normaalväärtuse. Rafineerimata oksaalhappe puhul arvutati normaalväärtus India jaoks kehtestatud normaalväärtuse põhjal; väljaspool Indiat toodetud rafineeritud oksaalhappe puhul võeti normaalväärtuse aluseks India rafineerimata oksaalhappe tootmiskulud, mida suurendati 12 %, et võtta arvesse tootmise lisakulusid, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit.

(33)

Mõlemad Hiina koostööd tegevad tootjad vaidlustasid tootmise lisakulude 12 % kohanduse, väites, et komisjon ei ole neid lisakulusid kunagi kontrollinud ja et nimetatud protsent on vaid ligikaudne hinnang, mis põhineb meetodil, mida neile esialgsete järelduste teatavakstegemise ajal ei avaldatud. Üks eksportiv tootja väitis, et tema arvestuste kohaselt ulatusid tootmise lisakulud vaid 5 %ni, kuid ei esitanud tõendusmaterjali selle väite toetuseks.

(34)

Tuleb märkida, et kohandamisprotsent määrati kindlaks Hiina koostööd tegevate tootjate endi esitatud andmete põhjal. Seesama eksportiv tootja, kes nüüd väitis, et tootmise lisakulud ulatuvad vaid umbes 5 %ni, oli esialgu, oma turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluses sõnaselgelt osutanud 10–15 % suurustele tootmise lisakuludele. Äriühingu valdustesse tehtud kontrollkäikude ajal kinnitasid mõlemad koostööd tegevad tootjad, et rafineeritud oksaalhappe tootmise lisakulud olid võrreldes rafineerimata oksaalhappe vastavate kuludega 10–12 % suuremad. Tootmise lisakulude 10–12 % suuremat määra kinnitasid ka liidu tootmisharu arvutused. Koostööd tegevate tootjate esitatud andmetele tuginedes leiti, et kulude kohandamise asjakohane määr on 12 %.

(35)	Kuna puudub oluline teave või tõendusmaterjal, mis põhjendaks väiksemat kohandusmäära, kinnitatakse seega ajutise määruse põhjendustes 35–37 esitatud järeldused.

3.2.4. EKSPORDIHIND

(36)	Kuna mõlemale Hiina eksportivale tootjale võimaldati individuaalne kohtlemine, määrati nende ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või esimese sõltumatu kliendi poolt liidus makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(37)	Kuna ekspordihinna kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 38.

3.2.5. VÕRDLUS

(38)

Üks koostööd tegev tootja väitis, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohanduse tegemisel ei tohiks ekspordihinnast maha arvata temaga seotud kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskulusid ja komisjonitasusid. Tootja väitis, et seotud kaubandusettevõtja otsemüügi kulud olid ekspordihinnast juba maha arvatud, kui määrati kindlaks tehasest hankimise tasandi hind, et seda võrrelda normaalväärtusega samal tasandil.

(39)

Tootja väitis, et seotud kaubandusettevõtja oli täielikult äriühingule kuuluv tütarettevõte, mis kontsernisisese kasumijaotusstrateegia kohaselt ei võta komisjonitasu. Äriühing väitis ka seda, et ülejäänud müügi-, üld- ja halduskulud kujutavad endast äriühingu mitmesuguseid tegevuskulusid ega ole seega otseselt müügiga seotud, mistõttu neid ei tuleks ekspordihinnast maha arvata.

(40)

Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i on sätestatud, et komisjonitasud hõlmavad müüja saadud hinnalisandit, kui sellise müüja funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Seepärast ei oma tähtsust, kas komisjonitasu tegelikult maksti või mitte. Oluline on, kas müüja müüs kaupu edasi hinnalisandiga ja kas tema funktsioonid olid sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega.

(41)

Enne kaubandusettevõttes tehtud kontrollkäiku ja ka selle ajal saadud dokumenteeritud tõendusmaterjal näitab, et uurimisperioodil müüs kaubandusettevõtja temaga seotud tootja toodetud oksaalhapet kliendile ELis. Samal ajal eksportis ka tootja ise otse samale kliendile ELis. Seega dubleeris kaubandusettevõtja temaga seotud tootja tegevust, kasutades selleks muud personali muus büroos muus linnas, kandes seeläbi eraldi kulusid, mis kajastuvad tema ekspordihinnas.

(42)	Dokumenteeritud tõendusmaterjalist selgub samuti, et kaubandusettevõtja ostis eksporditud kaupu temaga seotud eksportivalt tootjalt ning müüs neid edasi hinnalisandiga ja iseenda nimel ning pidas ka ise eelnevalt hinnaläbirääkimisi sõltumatu lõpptarbijaga.

(43)

Koguti ka tõendusmaterjali kaubandusettevõtja tegutsemise kohta komisjonitasu alusel töötava esindaja funktsioonis. Esiteks selgus, et tootja oli ELi samaaegselt nii otse müünud kui ka seotud kaubandusettevõtte kaudu eksportinud märkimisväärses koguses tooteid. Vaid kolmandik müügist ELi toimus kõnealuse seotud äriühingu kaudu. See kaubandusettevõtja müüs edasi ka sõltumatutelt tootjatelt hangitud oksaalhapet. Dokumenteeritud tõendusmaterjalist selgub, et kaubandusettevõtja oli ostnud üle poole oksaalhappe kogusest sõltumatutelt tarnijatelt ja alla poole temaga seotud tootjalt.

(44)	Seega ei saanud kõnealust kaubandusettevõtjat, vaatamata seosele eksportiva tootjaga, pidada tootjasiseseks eksportmüügiosakonnaks.

(45)	Tõendusmaterjali kontrollimisel selgus samuti, et kaubandusettevõtja maksab seotud eksportiva tootja tarnitud toodete eest alles pärast ELis asuva kliendi käest tasu saamist. Seega kannab finantsriski tootja, mitte müüja.

(46)	Seepärast jõuti seisukohale, et kõnealuse ettevõtja funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega. Järelikult lükatakse tagasi väide, et artikli 2 lõike 10 punkti i kohase kohanduse tegemisel ei tohiks maha arvata komisjonitasusid.

(47)

Samuti ei saa nõustuda väitega, et ei tohiks arvesse võtta müügi-, üld- ja halduskulusid, kuna need ei sisalda otsemüügi kulusid. Sedalaadi üldkulud mõjutavad äriühingu kulustruktuuri ja seega ka ekspordihinda. Seepärast arvati osa neist kuludest ekspordihinnast maha, et võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna (tehasest hankimise tasandil) vahel oleks õiglane. Kõnealune väide lükatakse tagasi.

(48)

Komisjonitasu kehtestati sõltumatu ELi importija kasumimarginaali, mitte kaubandusettevõtja tegeliku hinnalisandi põhjal, mis oli tunduvalt suurem. Sellist meetodit peeti asjakohasemaks, kuna tegelik hinnalisand oleks põhinenud ettevõttesisestel ülekandehindadel ega oleks kajastanud tegelikku turuolukorda.

(49)	Kuna normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 39–44.

3.2.6. DUMPINGUMARGINAAL

(50)

Üks grupp eksportivaid tootjaid väitis, et rafineerimata ja rafineeritud oksaalhappe puhul tuleb kehtestada eraldi individuaalsed dumpingumarginaalid. Nad väitsid, et kuigi dumpingumarginaali kehtestamiseks võrreldi ühendusse eksporditava vaatlusaluse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga eri liikide kaupa, kehtestati mõlema oksaalhappe liigi puhul ühtne dumpingumarginaal. Nad väitsid, et asjakohasem oleks kehtestada eri liiki oksaalhapete puhul eraldi dumpingumarginaal, sest selle grupi moodustanud kahest tootvast äriühingust üks toodab rafineeritud ja teine rafineerimata oksaalhapet.

(51)

Rafineerimata oksaalhapet saab asendada rafineeritud oksaalhappega. Mõlemad oksaalhappe liigid kuuluvad sama CN-koodi alla ja nad ei ole kergesti eristatavad. Mõlemad oksaalhappe liigid on sama puhtusastmega, vahe on vaid selles, mil määral esineb jäätmeks muutunud tootes muude toodete jälgi. Kuna vaatlusaluse toote määratlus hõlmab neid mõlemaid, kehtestati tavakohaselt üks dumpingumarginaal. Arvestades nende kahe tooteliigi üsna suurt hinnaerinevust ning nende eristamisega seotud raskusi, tooks rafineeritud ja rafineerimata oksaalhappele erinevate dumpingumarginaalide kehtestamine kaasa olulise meetmetest kõrvalehoidumise riski. Rafineeritud ja rafineerimata oksaalhappele erinevate dumpingumarginaalide kehtestamise taotlus lükatakse tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 45 ja 46 kehtestatud dumpingumarginaalid.

(52)

Sama eksportivate tootjate grupp küsis kahe Hiina eksportivate tootjate grupi puhul kehtestatud erinevate dumpingumarginaalide kohta ning soovis selgitust, kuidas tehti arvutused ja kuidas liigitati rafineerimata ja rafineeritud oksaalhape, nii et need kaks eksportijate gruppi said tulemuseks erinevad dumpingumarginaalid.

(53)

Mõlema Hiinast pärit eksportivate tootjate grupi puhul kasutati sama metoodikat ning vaatlusaluse toote kaalutud keskmine ekspordihind kehtib nii rafineeritud kui ka rafineerimata oksaalhappe suhtes. Seepärast selgitab dumpingumarginaalide erinevust asjaomaste tooteliikide ekspordi suhteline osakaal, sest rafineeritud oksaalhappe müügihind on tavaliselt kõrgem kui rafineerimata oksaalhappel.

(54)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

Äriühing	Lõplik dumpingumarginaal
Shandong Fengyuan Chemicals Stock Co., Ltd and Shandong Fengyuan Uranus Advanced material Co., Ltd	37,7 %
Yuanping Changyuan Chemicals Co., Ltd	14,6 %

(55)	Kuna dumpingumarginaalide kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(56)	Seega määratakse lõplikuks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 52,2 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 49.

4. KAHJU

4.1. LIIDU TOODANG JA LIIDU TOOTMISHARU

(57)

Üks eksportiv tootja väitis, et ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51 osutatud asjaolu, et kaks liidu tootjat (kaebuse esitaja ja üks koostööst hoiduv tootja) moodustavad liidu tootmisharu, ei kajasta olukorda õigesti makromajanduslike näitajate seisukohast. Ta väitis samuti, et nii koostööst hoidunud oksaalhappe tootja kui ka kolmanda, tootmise lõpetanud liidu tootja andmeid ei tuleks arvesse võtta ega kasutada teatavate makromajanduslike näitajate arvutamisel (vaata ajutise määruse põhjendusi 72, 74 ja 78). Vastupidiselt ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51 märgitule kinnitatakse siinkohal esiteks, et tegelikult oli vaatlusalusel perioodil liidus kolm vaatlusaluse toote tootjat, kes moodustasid liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, st andes 100 % liidu toodangust. Teiseks lükatakse tagasi väide, et tuleks kõrvale jätta andmed, mis käsitlevad koostööst hoidunud tootjat ja kolmandat, tootmise 2008. aastal lõpetanud liidu tootjat; kahjuanalüüsi eesmärgil on asjakohane võtta arvesse kõik vaatlusaluse perioodi kohta teadaolevad andmed, et kajastada liidu tootmisharule tüüpilist olukorda võimalikult täpselt, nagu on sätestatud algmääruse artikli 4 lõikes 1.

(58)

Lisaks väitis eespool osutatud eksportiv tootja, et uurimise käigus jäi korralikult välja selgitamata, miks mainitud kolmas tootja lõpetas samasuguse toote tootmise. Selle küsimusega siiski tegeleti uurimise käigus; äriühing lihtsalt kinnitas fakti, et lõpetas samasuguse toote tootmise sisemistel põhjustel, ega andnud täiendavaid selgitusi. Üks eksportiv tootja toetas seda selgitust ja väitis, et otsus tootmine lõpetada ei tulenenud Hiina eksportivate tootjate väidetavast dumpingust, minnes seega vastuollu kaebuse esitaja poolt kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis teatavaks tehtud teabega, mille kohaselt „[äriühing] lõpetas tootmise lõplikult, sulgedes tehase Hiina ja India tootjate agressiivse dumpingu tõttu”. Pealegi ei olnud kõnealusel eksportival tootjal esitada mingeid muid, liidu kolmanda tootja väidetud tootmisandmetest erinevaid andmeid. Seepärast ei muuda see argument asjaolu, et liidu kolmanda tootja andmeid saab kasutada käimasolevas uurimises.

(59)

Üks teine eksportiv tootja väitis, et teavet menetluse algatamiseks vajaliku miinimummäära täitmise kohta ei avaldatud nõuetekohaselt ning et seda miinimummäära nõuet tegelikult ei täidetud. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 2, moodustas kaebuse esitaja toodang üle 25 % liidu tootmisharu oksaalhappe kogutoodangust ja ükski tootja ei vaidlustanud seda enne uurimise algatamist. Menetluse algatamise etapis avaldatud mittekonfidentsiaalne toimik sisaldas ka teadet, kus anti ülevaade asjaomase nõude täitmise kontrollimisest. Pealegi hõlmas algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt tehtud kahjuanalüüs olulist osa liidu tootmisharust.

(60)	Kuna liidu tootmisharu ja toodangu määratluse kohta rohkem märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50 ja 51, võttes arvesse eespool põhjenduses 57 esitatud selgitusi.

4.2. ASJAOMASE LIIDU TURU KINDLAKSMÄÄRAMINE

(61)

Üks eksportiv tootja väitis, et oksaalhappe müüki suletud turul ei peaks mõne kahjunäitaja kindlaksmääramisel arvesse võtma ja sellist lähenemisviisi peaks kasutama järjekindlalt kõigi kahjunäitajate puhul. Ajutise määruse põhjendustes 52, 53 ja 55 on selgitatud, miks eristati suletud ja vabaturgu, ning kooskõlas algmäärusega keskendus analüüs peamiselt vabaturule, ehkki mõne kahjunäitaja kindlaksmääramisel uuriti tegevust nii vabaturul kui ka suletud turgudel, nagu on märgitud põhjenduses 55. Teatavaid kahjunäitajaid saab tõepoolest analüüsida vaid uurides samasuguse toote kasutust vabaturul, kuna suletud turu olemusest tingituna võivad müüja ja ostja omavahelised suhted neid näitajaid moonutada. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(62)	Kuna asjaomase liidu turu kindlaksmääramise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 52–55.

4.3. LIIDU TARBIMINE

(63)	Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 56–58.

5. IMPORT ASJAOMASTEST RIIKIDEST

5.1. VAATLUSALUSE IMPORDI MÕJU KUMULATIIVNE HINDAMINE

(64)	Kuna vaatlusaluse impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59–62.

5.2. ASJAOMASTEST RIIKIDEST PÄRIT DUMPINGUHINNAGA IMPORDI MAHT JA TURUOSA

(65)	Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu, hinna ja turuosa kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 63 ja 64.

5.3. DUMPINGUHINDADEGA IMPORDI HINNAD JA HINDADE ALLALÖÖMINE

(66)

Kahjumarginaali arvutamiseks kohandati vajalikul määral Hiina ja India koostööd tegevate eksportivate tootjate kehtestatud keskmist impordihinda, et võtta arvesse impordikulusid ja tollimakse, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 144. Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon oli kahjumarginaali arvutamisel täielikult jätnud tegemata 6,5 % korrigeerimise, mis vastab tavapärasele tollimaksule. Leiti, et väide oli õigustatud, ja kahjumarginaale korrigeeriti vastavalt nii eelmainitud eksportiva tootja kui ka teiste koostööd teinud eksportivate tootjate puhul. Samas ei mõjutanud korrigeerimine kavandatud lõplikke meetmeid, nagu on märgitud allpool põhjenduses 87.

(67)	Kuna dumpinguhindadega impordi hindade ja hindade allalöömise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 65–68.

6. LIIDU TOOTMISHARU MAJANDUSLIK OLUKORD

(68)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 57, väitis üks eksportiv tootja, et kolmanda, 2008. aastal oksaalhappe tootmise lõpetanud liidu tootja andmed oleks tulnud teatavate makromajanduslike näitajate arvutamisel kõrvale jätta (vaata ajutise määruse põhjendusi 72, 74 ja 78). Tegelikult on liidus kolm vaatlusaluse toote tootjat, kes moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses, esindades 100 % liidu toodangust kogu vaatlusaluse perioodi vältel, olenemata sellest, et üks tootja lõpetas oksaalhappe tootmise enne uurimisperioodi algust. Väide, et kolmanda, 2008. aastal tegevuse lõpetanud liidu tootja andmed oleks tulnud kõrvale jätta, lükatakse tagasi, sest liidu tootmisharu majandusliku olukorra kindlaksmääramise eesmärgil on asjakohane võtta arvesse kõik tootmist puudutavad andmed vaatlusalusel perioodil.

(69)

Sama eksportiv tootja väitis, et eespool põhjenduses 66 osutatud veast olenemata ei ole ajutises määruses tabelis 6 esitatud arvud töötajate arvu, aasta töötasu ja keskmise tööjõukulu kohta omavahel kooskõlas. Samas ei olnud eksportiva tootja väidetav keskmise palga tõus 21 % õige; õige on tegelikult 19 %.

(70)	Majanduskriisi seisukohast näitavad ajutise määruse põhjendused 95–97 selgesti, et ehkki tarbimine vähenes, jätkus asjaomastest riikidest pärineva impordi turuosa kasv, mis mõjutas negatiivselt kahjunäitajaid, nagu müügimaht, tööhõive, tootmisvõimsus ja turuosa.

(71)	Kuna ajutise määruse põhjenduste 69–94 kohta märkused puuduvad, kinnitatakse need põhjendused.

7. JÄRELDUS KAHJU KOHTA

(72)

Eksportiv tootja väitis, et vastupidiselt esialgsetele järeldustele liidu tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Liidu tootmisharu langustrendi põhjustas väidetavalt 2008. aasta majanduskriis ning kolmanda, 2008. aastal tegevuse lõpetanud liidu tootja andmete eksikombel arvesse võtmine, mis põhjustas ebausaldusväärsed andmed tekitatud kahju kohta. Nagu eespool märgitud, leiti siiski, et kolmanda tootja andmete kaasamine oli põhjendatud ning asjaomaste riikide turuosa suurenes majanduskriisist hoolimata.

(73)	Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–98, milles järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

8. PÕHJUSLIK SEOS

(74)

Üks eksportiv tootja väitis, et kolmanda, 2008. aastal oksaalhappe tootmise lõpetanud liidu tootja andmete arvesse võtmine moonutas esialgseid järeldusi, nimelt põhjusliku seose analüüsi, mis pidanuks põhinema üksnes hetkel tegutsevate tootjate andmetel. Sarnaselt kahjuanalüüsiga leiti, et kolmanda tootja kõrvale jätmine moonutaks samasuguse toote kohta tehtavaid järeldusi. Nagu juba eespool põhjenduses 57 on märgitud, tuleb kõnealuse äriühingu andmed liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel samuti arvesse võtta ning see väide lükatakse seega tagasi.

(75)

Üks eksportiv tootja väitis, et kuna dumpinguhinnaga impordi maht suurenes samaaegselt liidu tootmisharu kasumlikkuse suurenemisega, ei saanud dumpinguhinnaga import olla tekkinud kahju peamine põhjus. Vähene kasumlikkuse paranemine siiski ei mõjuta järeldust, et üldine kasumlikkus oli väga madalal tasemel, jäädes alla tavapärase 8 %. Vaatamata tarbimise olulisele kasvule 2008. aastal ja seejärel uuesti uurimisperioodil, kaotas liidu tootmisharu vaatlusperioodil 9 % oma turuosast Hiinast pärit impordile.

(76)

Üks teine eksportiv tootja väitis, et kättesaadavate andmete põhjal sai liidu tootmisharu uurimisperioodil tulu, mis ulatus 8 % eesmärgile väga lähedale. Kuna tegu on ainult ühe liidu tootja tulu puudutavate andmetega, ei ole võimalik täpseid tulumäärasid avaldada. Pealegi sai kaebuse esitanud äriühing vähest tulu uurimisperioodil pärast 2009. aasta kahjumit, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 88. Eeldused, mida kasutades jõudis eksportiv tootja järelduseni, et uurimisperioodil saadud tulu ulatus eesmärgiks seatud määrale väga lähedale, olid tegelikult valed, sest ei olnud arvesse võetud kaebuse esitanud äriühingu asjakohaseid finants- ja tootmisandmeid, mida konfidentsiaalsuse säilitamise eesmärgil ei olnud võimalik avaldada. Kaebuse esitaja kasumlikkuse määr on igati tõestatud, sealhulgas ka kohapealsel kontrollkäigul, ning seepärast leiti, et väited uurimisperioodil saadud tulumäära pea eesmärgini ulatumise kohta ei ole õiged.

(77)	Kuna põhjusliku seose kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 99–122.

9. LIIDU HUVID

(78)	Kaks importijat väitsid, et meetmete rakendamine võib kaasa tuua oksaalhappe puuduse ELis. Väidetavalt ei suuda liidu tootmisharu rahuldada oksaalhappe nõudlust ELis.

(79)

Uurimisel selgus, et uurimisperioodil oli kaebuse esitajal rakendamata tootmisvõimsusi. Kaebuse esitaja väitis, et ta parajasti suurendab toodangumahtu, kuigi vaatlusaluse toote tootmisprotsessi määravate keemiliste reaktsioonide tõttu võtab tootmisvõimsuse rakendusastme suurendamine küllaltki palju aega. Arvestades ELi tarbimist kajastavaid andmeid ning ELi kogu tootmisvõimsust, võib eeldada, et kaebuse esitaja, kui ta toodab juba peaaegu täisvõimsusel, suudab rahuldada ELi kogu rafineerimata oksaalhappe nõudlust. Rafineeritud oksaalhappega seoses tuleb meenutada, et suurem osa sellest läheb eksporttoodete tootmiseks, nii et kasutajad võivad tegutseda seestöötlemiskorra kohaselt. Pealegi on rafineeritud oksaalhappe peamise Hiina eksportija puhul kehtestatud üks väiksemaid tollimaksumäärasid (14,6 %).

(80)

Lisaks väitis kaebuse esitaja, et (rafineerimata) oksaalhappe maailmaturul on juhtiv roll Hiina tootjatel, kes määravad ka selle toote hinnataseme. Hetkel pööravad Hiina tootjad rohkem tähelepanu omamaisele turule ja ei saa välistada, et kui puuduvad meetmed ja kui turult kaoks ka viimane ELi rafineerimata oksaalhappe tootja, seisavad ELil tõenäoliselt ees tõsised varustuskindluse probleemid koos pideva puuduse ja oligopoolsete hindadega.

(81)

Üks teine importija/kasutaja, kes tegutseb eelnevast erinevas järelturu segmendis, väitis, et ajutistel meetmetel oli negatiivne mõju nende toodete kasumlikkusele, mille peamine tooraine oli oksaalhappe, kuid ei esitanud konkreetseid andmeid. See äriühing kutsuti ärakuulamisele, et seda probleemi arutada ning saada tõendusmaterjali, kuid äriühing ei vastanud kutsele. Seega ei saanud neid väiteid kontrollida.

(82)	Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 123–139.

10. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

10.1. KAHJU KÕRVALDAMIST VÕIMALDAV TASE

(83)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 66, väitis üks eksportiv tootja, et komisjon oli kahjumarginaali arvutamisel täielikult jätnud tegemata 6,5 % korrigeerimise, mis vastab tavapärasele tollimaksule. Leiti, et väide on osaliselt põhjendatud, sest osa ELi kliendile tollimakse sisaldavate hindadega tarnitud importtoodete puhul oli tollimaksu liiga madalaks hinnatud. Seepärast kohandati vastavalt kahjumarginaale, ilma et see oleks märkimisväärselt mõjutanud kavandatud lõplikke meetmeid (vt põhjendus 87).

(84)	Lähtudes äriühingu Star Oxochem kohta tehtud järeldustest, kehtestati kahjumarginaal ka kõnealuse eksportiva tootja puhul ajutise määruse põhjendustes 142–144 sätestatud arvutusmeetodi kohaselt.

(85)	Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 145–148.

10.2. TOLLIMAKSUDE VORM JA TASE

(86)	Eespool nimetatut arvestades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuna kõigi asjaomaste eksportivate tootjate puhul oli kahjumarginaal suurem kui dumpingumarginaal.

(87)

Eespool esitatu põhjal kehtestatakse järgmised dumpingu- ja kahjumarginaalid:

Äriühingu/rühma nimi	Kahjumarginaal (%)	Dumpingumarginaal (%)	Ajutine tollimaks (%)	Kavandatav tollimaks (%)
India
Punjab Chemicals and Crop Protection Limited (PCCPL)	38,9	22,8	22,8	22,8
Star Oxochem Pvt. Ltd	32,3	31,5	43,6	31,5
Kõik teised äriühingud	47,9	43,6	43,6	43,6
Hiina
Shandong Fengyuan Chemicals Stock Co., Ltd and Shandong Fengyuan Uranus Advanced Material Co., Ltd	53,3	37,7	37,7	37,7
Yuanping Changyuan Chemicals Co., Ltd	18,7	14,6	14,6	14,6
Kõik teised äriühingud	63,5	52,2	52,2	52,2

(88)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit Indiast ja Hiinast ning toodetud nimetatud äriühingute, seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(89)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(90)

Kõiki isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast ja Indiast pärit oksaalhappe impordi suhtes. Nende järelduste lõpliku teatavakstegemise järel anti isikutele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(91)	Huvitatud isikute esitatud märkused vaadati nõuetekohaselt läbi. Ükski märkustest ei muutnud uurimise järeldusi.

(92)

Dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohase jõustamise tagamiseks tuleb jääktollimaksu kohaldada nii koostööst keeldunud eksportijate kui ka nende äriühingute suhtes, kes uurimisperioodi jooksul ei eksportinud. Kui viimati nimetatud äriühingud täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud nõuded, palutakse neil esitada nimetatud artikli kohane läbivaatamistaotlus, mille alusel nende olukorda võiks individuaalselt hinnata.

10.3. AJUTISTE TOLLIMAKSUDE LÕPLIK SISSENÕUDMINE

(93)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset arvestades leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, tuleks vabastada ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõplike dumpinguvastaste tollimaksude määra.

11. KOHUSTUSED

(94)	Üks India eksportiv tootja ja kaks Hiina eksportivat tootjat pakkusid hinnakohustuse kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1.

(95)

Vaatlusaluse toote hinnad on näidanud viimaste aastate jooksul märkimisväärset kõikumist ja seepärast ei ole toode kindlaksmääratud hinnakohustuse jaoks sobiv. Probleemi lahenduseks pakkus India eksportiv tootja indekseerimisklauslit, kuid ei nimetanud miinimumhinda. Tuleb märkida, et hinnakõikumiste ja peamise tooraine hinna vahel ei leitud otsest seost, mistõttu indekseerimine ei ole asjakohane. Lisaks jättis kõnealuse äriühingu esitatud andmete korrektsus ja koostöövalmidus kogu uurimise vältel soovida. Seepärast ei olnud komisjon veendunud, et kõnealuse äriühingu võetud kohustust oleks võimalik tõhusalt kontrollida.

(96)

Pealegi tuvastati uurimisel, et Hiina eksportivate tootjate puhul on tegu vaatlusaluse toote mitme eri liigiga, mis on raskesti eristatavad ja mille hinnaerinevused on suured. Seega ei kõrvaldaks ühe Hiina eksportiva tootja ettepanek kehtestada kõigi tooteliikide jaoks ühtne miinimumhind dumpingu kahjustavat toimet. Mõlemad asjaomased Hiina eksportivad tootjad toodavad ka muid eri liiki keemiatooteid ja neil on võimalus müüa neid tooteid samadele tarbijatele Euroopa Liidus oma seotud kaubandusettevõtete kaudu. Tekiks ristkompenseerimise oht ja hinnakohustuse täitmist oleks äärmiselt raske kontrollida. Teiste Hiina eksportivate tootjate pakutud erinevad hinnad teeksid samuti kontrollimise raskesti teostatavaks, kuna tooteliike on keerukas eristada. Selle põhjal järeldati, et eksportijate pakutud kohustusi ei saa vastu võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks sellise oksaalhappe impordi suhtes, mis võib esineda kas dihüdraadi (mille CUSi number on 0028635-1 ja CASi number on 6153-56-6) või veevabas vormis (mille CUSi number on 0021238-4 ja CASi number 144-62-7) ning vesilahusena või mitte; aine klassifitseeritakse CN-koodi ex 2917 11 00 (TARICi kood 2917110091) alla ning pärineb Indiast ja Hiina Rahvavabariigist.

2. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja järgmises tabelis loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Riik	Äriühing	Dumpinguvastase tollimaksu määr %	TARICi lisakood
India	Punjab Chemicals and Crop Protection Limited	22,8	B230
	Star Oxochem Pvt. Ltd	31,5	B270
	Kõik teised äriühingud	43,6	B999
Hiina	Shandong Fengyuan Chemicals Stock Co., Ltd; Shandong Fengyuan Uranus Advanced Material Co., Ltd.	37,7	B231
	Yuanping Changyuan Chemicals Co., Ltd	14,6	B232
	Kõik teised äriühingud	52,2	B999

3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud äriühingute puhul osutatud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, mis vastab lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EL) nr 1043/2011 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, tagastatakse.

Artikkel 3

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 275, 20.10.2011, lk 1.

(3)

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H, Office: N105 04/092

1049 Bruxelles/Brussels,

BELGIQUE/BELGIË

LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud faktuurarve peab sisaldama üksuse töötaja allkirjastatud deklaratsiooni järgmises formaadis.

1)	Faktuurarve välja andnud üksuse töötaja nimi ja ametinimetus.

2)	Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et (kogus) oksaalhapet, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, on valmistanud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomane riik). Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”

Kuupäev ja allkiri

18.4.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 106/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 328/2012,

17. aprill 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 62/2006, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kaubaveo telemaatiliste seadmete alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on saanud Euroopa Raudteeagentuuri 12. mai 2011. aasta soovituse ERA/REC/XA/06-2011/INT.

(2)

Igas koostalitlusvõime tehnilises kirjelduses (KTK) tuleb ära näidata KTK rakendamise strateegia ja etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek praegusest olukorrast lõpliku olukorrani, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks. Kaubaveol kasutatavate telemaatikaseadmete (rakendamise strateegias ei tuleks tugineda mitte ainult allsüsteemide vastavusele, vaid ka nende koordineeritud rakendamisele.

(3)

Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 62/2006 (mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kaubaveo telemaatiliste seadmete alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid) (2) tuleks vajaduse korral ühtlustada komisjoni 5. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 454/2011 (üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta) (3) 7. peatükiga.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 62/2006 artiklile 3 peavad Euroopa raudteesektori esindusorganid saatma Euroopa Komisjonile kaubavedude telemaatikaseadmete (TAF) Euroopa strateegilise rakenduskava. Seda tööd tuleks arvesse võtta lisa A lisa muutmisel. A lisas osutatakse üksikasjalikele erisustele, mis moodustavad TAF-süsteemi väljatöötamise aluse. Kõnealused dokumendid on vaja suunata muudatuste juhtimise protsessi. Selle protsessiga peaks Euroopa Raudteeagentuur ajakohastama kõnealuseid dokumente, et täpsustada rakendamise lähtekohti.

(5)

2007. aastal esitatud Euroopa strateegilise rakenduskavakava individuaalsed ajakavad on aegunud. Seepärast peaksid raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjad [varem: raudtee-ettevõtjad] ning vagunite valdajad esitama juhtkomitee kaudu komisjonile oma üksikasjaliku ajakava, milles esitatakse TAF KTK iga funktsiooni rakendamise vaheetapid, lõpptulemused ja kuupäevad. Iga kõrvalekallet Euroopa strateegilise rakenduskava ajakavast tuleks nõuetekohaselt põhjendada leevendusmeetmetega, mida võetakse edasise hilinemise vältimiseks. Kõnealune töö peaks põhinema eeldusel, et lisa jao 7.2.2 kohaselt töödeldud muudatustaotlused kiidetakse heaks.

(6)	Kõiki asjaosalisi, eelkõige väikesi kaubaveoettevõtjaid, kes ei ole Euroopa raudteesektori esindusorganite liikmed, on vaja teavitada käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest.

(7)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 62/2006 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusesse (EÜ) nr 62/2006 lisatakse artiklid 4a, 4b ja 4c:

„Artikkel 4a

1. Vastavalt käesoleva määruse lisa 7. peatüki sätetele ning eelkõige kooskõlas funktsionaalsete nõuete tehnilise kirjeldusega ja jaos 7.1.2 osutatud üldkavaga töötavad raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjad ning vagunite valdajad välja ja võtavad kasutusele arvutisüsteemi.

2. Raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjad ning vagunite valdajad esitavad lisa jaos 7.1.4 osutatud juhtkomitee kaudu komisjonile hiljemalt 13. maiks 2012 jaos 7.1.2 osutatud üldkava, mis põhineb nende üksikasjalikel ajakavadel, milles esitatakse TAF KTK [varem: kaubaveo telemaatiliste seadmete tehnilised koostalitlusnõuded] iga funktsiooni rakendamise vaheetapid, lõpptulemused ja kuupäevad.

3. Vastavalt käesoleva määruse lisa 7. peatüki sätetele esitavad nad lisa jaos 7.1.4 osutatud juhtkomitee kaudu komisjonile eduaruande.

Artikkel 4b

1. Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi „agentuur”) avaldab jaos 7.1.2 osutatud üldkava ja ajakohastab seda.

2. Agentuur ajakohastab A lisas osutatud dokumente selliste muudatustaotluste alusel, mis on heaks kiidetud enne 13. maid 2012 vastavalt jao 7.2.2 kohasele muudatuste juhtimise protsessile. Agentuur edastab komisjonile 13. oktoobriks 2012 A lisa ajakohastamist käsitleva soovituse, milles kehtestatakse rakendamise lähtekohad.

3. Agentuur hindab kaubaveo telemaatikaseadmete kasutamist, et teha kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud ja kas tähtaegadest on kinni peetud.

Artikkel 4c

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevad raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjaid ning vagunite valdajaid teavitatakse käesolevast määrusest, ning määravad riikliku kontaktasutuse määruse rakendamise järelevalveks.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 62/2006 lisa muudetakse järgmiselt.

1)	Jaod 7.1, 7.2 ja 7.3 asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2)	A lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

3)	Jao 2.3.1 lõigus, mis algab sõnadega „Mõned konkreetsed teenuseosutajad…” jäetakse välja tekst „(vt ka A lisa jaotis 6)”.

4)	Jagudes 4.2, 4.2.3.1, 4.2.4.1, 4.2.8.1 asendatakse viide jaotisele 1 viitega F liitele.

Jao 4.2.1.1 lause

„Need andmed, sealhulgas täiendavad andmed, on (andmete kirjelduse kohta vt A lisa jaotis 3) loetletud A lisa jaotises 3 ning real „Saatekirja andmed” on märgitud, kas need on kohustuslikud või valikulised ning kas need peab esitama kaubasaatja või peab need lisama JRE.”

asendatakse järgmisega:

„Need andmed, sealhulgas täiendavad andmed (andmete kirjelduse kohta vt A lisa A, B, F liide ning I lisa kuni B liiteni), on loetletud A lisa B liite 1. lisa tabelis real „Saatekirja andmed”, kus on märgitud, kas need on kohustuslikud või valikulised ning kas need peab esitama kaubasaatja või peab need lisama JRE.”

Jao 4.2.1.2 laused

„Eri rollides REdele saadetavad veojuhistes sisalduvad andmed on üksikasjalikult loetletud A lisa jaotises 3, kuhu on märgitud, kas need on kohustuslikud või valikulised. Nende teadete üksikasjalik vorming on sätestatud A lisa jaotises 1.”

asendatakse järgmisega:

„Eri rollides REdele saadetavad veojuhistes sisalduvad andmed on üksikasjalikult loetletud A lisa A ja B liites ning B liite 1. lisas, kus on märgitud, kas need on kohustuslikud või valikulised. Nende teadete üksikasjalik vorming on sätestatud A lisa F liites.”

7)	Jaos 4.2.2.1 asendatakse viide „jaotises 4” viitega „F liites” ning viide „jaotises 1” viitega „F liites”.

8)	Jaos 4.2.11.2 asendatakse viide „jaotises 2” viitega „D ja F liites”.

9)	Jaos 4.2.11.3 asendatakse viide „jaotises 2” viitega „A, B ja F liites ning B liite 1. lisas”.

10)	Jaos 6.2 asendatakse viide „jaotisele 1” viitega „E ja F liitele”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. aprill 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 13, 18.1.2006, lk 1.

(3) ELT L 123, 12.5.2011, lk 11.

I LISA

7.1. Käesoleva KTK rakendusviisid

7.1.1. Sissejuhatus

Käesolev KTK käsitleb kaubaveoteenuste telemaatikaseadmete [varem: telemaatilised seadmed] allsüsteemi. Vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ II lisale on tegemist funktsionaalse allsüsteemiga. Seepärast, kui KTKs ei ole ette nähtud teisiti, ei tugine käesoleva KTK rakendamine uue, uuendatud või ajakohastatud allsüsteemi mõistele, nagu on tavaline struktuursete allsüsteemidega seotud KTKde puhul.

Käesolevat KTKd rakendatakse mitmes etapis:

— esimene etapp: üksikasjalikud IT-kirjeldused ja üldkava;

— teine etapp: väljatöötamine;

— kolmas etapp: kasutuselevõtmine.

7.1.2. Esimene etapp – üksikasjalikud IT-kirjeldused ja üldkava

Funktsionaalsete nõuete tehnilised kirjeldused, mida kasutatakse arvutisüsteemi väljatöötamise ja kasutuselevõtmise ajal eespool osutatud tehnilise arhitektuuri alusena, on esitatud A lisa A kuni F liidetes.

Arvutisüsteemi (kontseptsioonist kättetoimetamiseni) kohustuslik üldkava, mis põhineb Euroopa strateegilisel rakenduskaval (SEDP) ja mille on ette valmistanud raudteesektor, hõlmab süsteemi arhitektuuri põhiosi ning teostatava põhitegevuse kindlaksmääramist.

7.1.3. Teine ja kolmas etapp – väljatöötamine ja kasutuselevõtmine

Raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjad ning vagunite valdajad peaksid 7. peatüki sätete kohaselt välja töötama ja kasutusele võtma arvutipõhise TAF-süsteemi.

7.1.4. Juhtimine, ülesanded ja vastutusalad

Väljatöötamine ja kasutuselevõtmine toimub vastavalt juhtimisstruktuurile, milles on järgmised osalised.

Juhtkomitee

Juhtkomiteel on järgmised ülesanded ja vastutusalad:

Juhtkomitee näeb ette strateegilise juhtimisstruktuuri, et tõhusalt hallata ja koordineerida TAF KTK rakendamist. Kõnealune töö hõlmab poliitika kehtestamist ning strateegilise suuna ja esmatähtsate ülesannete kindlaksmääramist. Sel viisil tegutsedes arvestab juhtkomitee ka väikeettevõtjate, uustulnukate ning eriteenuseid pakkuvate raudteeveo-ettevõtjate huvidega.

2.	Juhtkomitee jälgib rakendamisel tehtavaid edusamme. Komitee annab Euroopa Komisjonile vähemalt neli korda aastas korrapäraselt aru edusammudest, mida võrreldakse üldkavaga. Juhtkomitee võtab vajalikud meetmed, et üldkavast kõrvelekaldumise puhul muuta eespool nimetatud arengusuundi.

Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

—	määruse (EÜ) nr 881/2004 (raudteesektori esindusasutused) artikli 3 lõike 2 määratlusele vastavad Euroopa tasandil tegutsevad raudteesektori esindusasutused

—	Euroopa Raudteeagentuur ja

—	Euroopa Komisjon.

4.	Juhtkomiteed juhatavad ühiselt a) Euroopa Komisjon ja b) raudteesektori esindusasutuste poolt ametisse nimetatud isik. Euroopa Komisjon koostab juhtkomitee liikmete abiga juhtkomitee kodukorra, mille juhtkomitee peab heaks kiitma.

5.	Juhtkomitee liikmed võivad teha juhtkomiteele ettepanekuid teiste organisatsioonide kaasamiseks vaatlejana, kui selleks on kaalukaid tehnilisi ja organisatsioonilisi põhjusi.

Sidusrühmad

Raudteeveo- ja infrastruktuuriettevõtjad ning vagunite valdajad loovad tõhusa projektijuhtimisstruktuuri, mille alusel on võimalik TAF-süsteem tõhusalt välja töötada ja kasutusele võtta.

Eespool nimetatud sidusrühmad:

—	võtavad vajalikud meetmed ja annavad vajalikud vahendid käesoleva määruse rakendamiseks;

—	järgivad põhimõtteid TAF KTK ühistele osadele juurdepääsuks, mis peaks kõigile turuosalistele olema tagatud ühtlustatult ja läbipaistvalt ning võimalikult madalate teenusekuludega;

—	tagavad, et kõigil turuosalistel on juurdepääs vahetatud andmetele, mis on vajalikud nende juriidiliste kohustuste ning ülesannete täitmiseks vastavalt TAF KTK funktsionaalsetele nõuetele;

—	kaitsevad kliendisuhete konfidentsiaalsust;

—	töötavad välja mehhanismi, mis võimaldab hilistel liitujatel ühineda TAFi arendamisega ning saada kasu ühiste komponentide arenguga seoses selles valdkonnas saavutatud edust viisil, mis rahuldab nii eespool nimetatud sidusrühmi kui ka uustulnukaid eelkõige õiglase kulude jagamise osas;

—	annavad TAFi juhtkomiteele aru rakendamiskavadega seotud edusammudest. Kõnealused aruanded hõlmavad vajaduse korral ka kõrvalekaldeid üldkavast.

Esindusorganid

Määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 3 lõike 2 määratlusele vastavad Euroopa tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste ülesanded ja vastutusalad on järgmised:

—	esindada nende üksikuid sidusrühmaliikmeid TAF KTK juhtkomitees;

—	tõsta oma liikmete teadlikkust käesoleva määruse rakendamisega seotud kohustustest;

—	tagada, et kõigil eespool nimetatud sidusrühmadel on võimalik saada jooksvalt ja igakülgselt teavet selle kohta, mis etapis on juhtkomitee ja mis tahes muu rühma töö, et kaitsta iga esindaja huve TAF KTK õigeaegsel rakendamisel;

—	tagada tõhus teabevahetus üksikute sidusrühmaliikmete ja TAFi juhtkomitee vahel nii, et sidusrühmade huvisid võetaks nõuetekohaselt arvesse selliste otsuste puhul, mis mõjutavad TAFi väljatöötamist ja kasutuselevõttu;

—	tagada tõhus teabevahetus TAFi juhtkomitee ja üksikute sidusrühmaliikmete vahel nii, et sidusrühmi teavitataks nõuetekohaselt otsustest, mis mõjutavad TAFi väljatöötamist ja kasutuselevõttu.

7.2. Muudatuste juhtimine

7.2.1. Muudatuste juhtimise protsess

Tuleb välja töötada muudatuste juhtimise kord, et tagada muudatusega seotud kulude ja tulude nõuetekohane analüüs ning muudatuste kontrollitud rakendamine. Selle korra määrab kindlaks ja kehtestab ning seda toetab ja juhib Euroopa Raudteeagentuur ning see peab sisaldama järgmist teavet:

—	muudatuste põhjuseks olevad tehniliste piirangute andmed;

—	avaldus selle kohta, kes vastutab muudatuste rakendamise eest;

—	rakendatavate muudatuste heakskiitmise kord;

—	muudatuste juhtimise, avaldamise, ülemineku ja laiendamise poliitika;

—	üksikasjalike kirjelduste haldamise ning nende kvaliteedi tagamise ja konfiguratsiooni haldamise vastutusalade kindlaksmääramine.

Muudatuste kontrollinõukogusse (CCB) kuuluvad Euroopa Raudteeagentuur, raudteesektori esindusorganid ja riiklikud ohutusasutused. Osaliste sellise valikuga tagatakse tehtavate muudatuste käsitlemine perspektiivis ning nende mõju üldine hindamine. Komisjon võib lisada CCBsse täiendavaid osalisi, kui nende osalust peetakse vajalikuks. Tulevikus läheb muudatuste kontrollinõukogu Euroopa Raudteeagentuuri egiidi alla.

7.2.2. Muudatuste juhtimise eriprotsess käesoleva määruse A lisas loetletud dokumentide puhul

Käesoleva määruse A lisas loetletud dokumentide muutmise korra kehtestab Euroopa Raudteeagentuur vastavalt järgmistele tingimustele.

Dokumente mõjutav muutmistaotlus esitatakse riiklike ohutusasutuste, määruse (EÜ) nr 881/2004 artikli 3 lõike 2 määratlusele vastavate Euroopa tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste või TAF KTK juhtkomitee kaudu. Komisjon võib lisada täiendavaid taotlusi esitavaid osalisi, kui nende osalust peetakse vajalikuks.

2.	Euroopa Raudteeagentuur kogub muutmistaotlused kokku ja säilitab need.

3.	Euroopa Raudteeagentuur esitab muutmistaotlused vastavale ERA töörühmale, kes hindab neid ning koostab ettepaneku, lisades sellele vajaduse korral ka majandusliku hinnangu.

4.	Seejärel esitab Euroopa Raudteeagentuur muutmistaotluse ja sellekohase ettepaneku muudatuste kontrollinõukogule, kes muutmistaotluse heaks kiidab, heakskiitmata jätab või otsusetegemise edasi lükkab.

5.	Kui muutmistaotlust ei kiideta heaks, saadab Euroopa Raudteeagentuur taotlejale tagasi teabe tagasilükkamise põhjuse kohta või küsib taotlejalt muutmistaotluse kavandi kohta lisateavet.

6.	Dokumenti muudetakse heakskiidetud muutmistaotluste alusel.

7.	Euroopa Raudteeagentuur esitab komisjonile A lisa ajakohastamist käsitleva soovituse, dokumendi uue versiooni kavandi, muutmistaotlused ning nende majandusliku hinnangu.

8.	Euroopa Raudteeagentuur teeb dokumendi uue versiooni kavandi ja muutmistaotlused kättesaadavaks oma veebisaidil.

9.	Kui ajakohastatud A lisa on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, teeb Euroopa Raudteeagentuur dokumendi uue versiooni kättesaadavaks oma veebisaidil.

Kui muutmiskord mõjutab aspekte, mida kasutatakse ühiselt TAP KTKs, tuleb muudatused optimaalse koostoime tagamiseks teha nii, et säiliks võimalikult suur sarnasus TAP KTKga.

II LISA

„A LISA

LISATUD DOKUMENTIDE LOEND

Kohustuslike spetsifikaatide loend

Jrk-nr	Viide	Dokumendi nimi	Versioon
5	ERA_FRS_TAF_A_Index_5.doc	TAF TSI - ANNEX A.5: Figures and Sequence Diagrams of the TAF TSI Messages	1.0

Liide	Viide	Dokumendi nimi	Versioon
A	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_A.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX A (WAGON/ILU TRIP PLANNING)	1.0
B	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_B.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX B - WAGON AND INTERMODAL UNIT OPERATING DATABASE (WIMO)	1.0
B - 1. lisa	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_B_Annex_1.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX B - WAGON AND INTERMODAL UNIT OPERATING DATABASE (WIMO) - ANNEX 1: WIMO DATA	1.0
C	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_C.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX C - REFERENCE FILES	1.0
D	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_D.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX D - INFRASTRUCTURE RESTRICTION NOTICE DATA	1.0
E	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_E.doc	TAF TSI - Annex D.2: Appendix E - Common Interface	1.0
F	ERA_FRS_TAF_D_2_Appendix_F.doc	TAF TSI - ANNEX D.2: APPENDIX F - TAF TSI DATA AND MESSAGE MODEL	1.0”

18.4.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 106/22

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. aprill 2012,

millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide loetelu ja süsteemi Traces kuuluvate veterinaarasutuste loetelu osas

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 2377 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/197/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1 ja 3,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ, millega nähakse ette ühendusse kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli korraldamise põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ, (2) eriti selle artikli 6 lõike 4 teise lõigu teist lauset,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (3) eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821/EÜ, millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES, (4) on sätestatud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ heakskiidetud piirikontrollipunktide loetelu. See loetelu on esitatud kõnealuse otsuse I lisas.

(2)

Otsuse 2009/821/EÜ I lisa erimärkuses nr 15 osutatakse Marseille sadama piirikontrollipunkti ajutisele heakskiitmisele, kuni viiakse lõpule sadama rajatiste ajakohastamine, mida on vaja liidu õigusaktides sätestatud nõuete täielikuks järgimiseks. Kõnealune ajutine heakskiit kehtis kuni 31. juulini 2011. Prantsusmaa teatas komisjonile, et mitme viivituse tõttu ei ole võimalik rajatiste ajakohastamist lõpule viia enne 1. juulit 2012. Seega on asjakohane pikendada Marseille sadama piirikontrollipunkti ajutist heakskiitmist kuni nimetatud kuupäevani. Seepärast tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisa erimärkust nr 15 vastavalt muuta. Õiguskindluse huvides tuleks kõnealust muudatust kohaldada tagasiulatuvalt.

(3)	Belgialt saadud teate kohaselt tuleks Antverpeni sadama piirikontrollipunktis asuv kontrollikeskus „Kaai 650” seda liikmesriiki käsitlevates kannetes otsuse 2009/821/EÜ I lisast välja jätta.

(4)

Komisjoni järelevalvetalitus Toidu- ja Veterinaaramet (FVO) korraldas Bulgaarias auditi ja esitas seejärel Bulgaariale mitu soovitust. Bulgaaria teatas, et kõnealuste soovituste arvesse võtmiseks tuleks Kapitan Andreevo maanteel asuva piirikontrollipunkti heakskiitu muuta. Seepärast tuleks Bulgaariaga seotud kõnealust piirikontrollipunkti käsitlevat kannet otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas vastavalt muuta.

(5)

Komisjoni FVO korraldas Kreekas auditi ja esitas seejärel Kreekale mitu soovitust. Kreeka teatas, et kõnealuste soovituste arvesse võtmiseks tuleks Peplose maanteel asuva piirikontrollipunkti puhul kategooriale „hobuslased” antud heakskiit ajutiselt peatada. Seepärast tuleks Kreekaga seotud kõnealust piirikontrollipunkti käsitlevat kannet otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas vastavalt muuta.

(6)

Hispaanialt saadud teate kohaselt tuleks Madridi lennujaamas asuva piirikontrollipunkti kontrollikeskuse „Flightcare” puhul kategooriatele „hobuslased” ja „kabjalised ja sõralised” antud heakskiit välja jätta. Seepärast tuleks Hispaaniaga seotud kõnealust piirikontrollipunkti käsitlevat kannet otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas vastavalt muuta.

(7)

Itaalia teatas, et Brescia Montichiari lennujaamas asuv piirikontrollipunkt tuleks selle liikmesriigi piirikontrollipunktide nimekirjast välja jätta ja et tuleks muuta Roma-Fiumicino lennujaamas asuva piirikontrollipunkti ühe kontrollikeskuse nime. Lisaks sellele taotles Itaalia, et ajutiselt peatatakse kuuele piirikontrollipunktile antud heakskiit ja La Spezia sadamas asuva piirikontrollipunkti puhul kategooriatele „hobuslased” ja „kabjalised ja sõralised” antud heakskiit. Itaalia taotles veel, et ajutiselt peatatakse heakskiit, mis on antud kõikidele pakendatud loomset päritolu toodetele, mis on ette nähtud inimtarbimiseks, ja pakendatud, külmutatud ja jahutatud loomset päritolu toodetele, mis ei ole ette nähtud inimtarbimiseks, ning et jäetakse välja Milano-Linate lennujaamas asuva piirikontrollipunkti puhul kategooriale „teised loomad (kaasa arvatud loomaaia loomad)” antud heakskiit. Seega tuleks Itaaliat käsitlevate kannete loetelu otsuse 2009/821/EÜ I lisas vastavalt muuta.

(8)	Madalmaad teatasid, et Rotterdami sadamas asuva piirikontrollipunkti ühe kontrollikeskuse nimi on muutunud. Seepärast tuleks Madalmaadega seotud kõnealust piirikontrollipunkti käsitlevat kannet otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas vastavalt muuta.

(9)

Rumeenialt saadud teate kohaselt tuleks Bukaresti Henri Coandă lennujaamas asuva piirikontrollipunkti ühe kontrollikeskuse puhul kategooriale „elusloomad” antud heakskiit ajutiselt peatada. Seepärast tuleks Rumeeniaga seotud kõnealust piirikontrollipunkti käsitlevat kannet otsuse 2009/821/EÜ I lisa nimekirjas vastavalt muuta.

(10)	Otsuse 2009/821/EÜ II lisas on sätestatud keskasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste loetelu ühtses veterinaariaalases elektroonilises süsteemis (Traces).

(11)	Saksamaalt, Eestilt, Iirimaalt, Ungarilt ja Austrialt saadud teadete kohaselt tuleks nende liikmesriikide puhul teha teatavad muudatused Tracesi keskasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste loetellu, mis on esitatud otsuse 2009/821/EÜ II lisas.

(12)	Seega tuleks otsust 2009/821/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/821/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Lisa punkti 1 alapunktis a esitatud muudatust kohaldatakse alates 1. augustist 2011.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. aprill 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(2) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56.

(3) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(4) ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

LISA

Otsuse 2009/821/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

erimärkus nr 15 asendatakse järgmisega:

„(15)

Това одобрение важи единствено до 1 юли 2012 г. – Toto schválení platí pouze do 1.7.2012. – Denne godkendelse gælder kun indtil den 1. juli 2012. – Diese Genehmigung gilt nur bis zum 1. Juli 2012. – See heakskiit kehtib ainult 1. juulini 2012. – Η έγκριση αυτή ισχύει μόνο μέχρι την 1η Ιουλίου 2012. – This approval is valid only until 1.7.2012. – Esta autorización únicamente es válida hasta el 1/7/2012. – Cette autorisation n’est valable que jusqu’au 1er juillet 2012. – La presente autorizzazione è valida soltanto fino al 1.7.2012. – Šis apstiprinājums ir spēkā tikai līdz 2012. gada 1. jūlijam. – Šis patvirtinimas galioja tik iki 2012 m. liepos 1 d. – A jóváhagyás 2012. július 1-ig érvényes. – Din l-approvazzjoni hija valida biss sal-1/7/2012. – Deze goedkeuring is slechts geldig tot en met 1 juli 2012. – Niniejsze zatwierdzenie jest ważne do 1/7/2012. – Esta aprovação só é válida até 1 de julho de 2012. – Această aprobare este valabilă numai până la 1 iulie 2012. – Ta odobritev velja samo do 1. julija 2012. – Toto schválenie je platné len do 1. júla 2012. – Tämä hyväksyntä on voimassa ainoastaan 1.7.2012 saakka. – Detta godkännande är bara giltigt till den 1 juli 2012.”

Belgiat käsitlevas osas asendatakse kanne Antverpeni sadama kohta järgmisega:

„Antwerpen

Anvers

BE ANR 1

GIP LO

HC(2), NHC

Afrulog

HC(2), NHC”

Bulgaariat käsitlevas osas asendatakse kanne Kapitan Andreevo maantee kohta järgmisega:

„Kapitan Andreevo

BG KAN 3

HC(2), NHC-NT

U, E, O”

Kreekat käsitlevas osas asendatakse kanne Peplose maantee kohta järgmisega:

„Peplos

GR PEP 3

HC(2), NHC-NT

E(*)”

Hispaaniat käsitlevas osas asendatakse kanne Madridi lennujaama kohta järgmisega:

„Madrid	ES MAD 4	A	Iberia	HC(2), NHC(2)	U, E, O
			Flightcare	HC(2), NHC-T(CH)(2), NHC-NT(2)	O
			PER4	HC-T(CH)(2)
			WFS: World Wide Flight Services	HC(2), NHC-T(CH)(2), NHC-NT	O”

Itaaliat käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne Ancona lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Ancona(*)

IT AOI 4

HC(*), NHC(*)”

ii)	kanne Brescia Montichiari lennujaama kohta jäetakse välja;

iii)

kanne Brindisi sadama kohta asendatakse järgmisega:

„Brindisi(*)

IT BDS 1

HC(*)”

iv)

kanne Genova lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Genova(*)

IT GOA 4

HC(2)(*), NHC(2)(*)

O(*)”

kanne La Spezia sadama kohta asendatakse järgmisega:

„La Spezia

IT SPE 1

HC, NHC

U(*), E(*)”

vi)

kanne Milano-Linate lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Milano–Linate

IT LIN 4

HC(2)(*), NHC-T(2)(*), NHC-NT”

vii)

kanne Napoli lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Napoli(*)

IT NAP 4

HC(*), NHC-NT(*)”

viii)

kanne Roma–Fiumicino lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Roma-Fiumicino	IT FCO 4	A	Nuova Alitalia	HC(2), NHC-NT(2)	O(14)
			FLE	HC, NHC
			Isola Veterinaria ADR		U, E, O”

ix)

kanne Torino-Caselle lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Torino-Caselle(*)

IT CTI 4

HC(2)(*), NHC-NT(2)(*)”

kanne Verona lennujaama kohta asendatakse järgmisega:

„Verona(*)

IT VRN 4

HC(2)(*), NHC(2)(*)”

Madalmaid käsitlevas osas asendatakse kanne Rotterdami sadama kohta järgmisega:

„Rotterdam	NL RTM 1	P	Eurofrigo Karimatastraat	HC, NHC-T(FR), NHC-NT
			Eurofrigo, Abel Tasmanstraat	HC
			Frigocare Rotterdam B.V.	HC-T(2)
			Coldstore Wibaco B.V.	HC-T(FR)(2), HC-NT(2)”

Rumeeniat käsitlevas osas asendatakse kanne Bukaresti Henri Coandă lennujaama kohta järgmisega:

„Bucharest Henri Coandă	RO OTP 4	A	IC 1	HC-NT(2), HC-T(CH)(2), NHC-NT(2)
			IC 2(*)		E(), O()”

II lisa muudetakse järgmiselt.

Saksamaad käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanded kohalike asutuste „DE03013 BAD DOBERAN” ja „DE09413 DEMMIN” kohta asendatakse järgmisega:

„DE17413	ROSTOCK
DE29213	MECKLENBURGISCHE SEENPLATTE”

ii)

kanne kohaliku asutuse „DE25713 LUDWIGSLUST” kohta asendatakse järgmisega:

„DE33113

LUDWIGSLUST-PARCHIM”

iii)

kanne kohaliku asutuse „DE16913 NORDVORPOMMERN” kohta asendatakse järgmisega:

„DE42513

VORPOMMERN-RÜGEN”

iv)

kanne kohaliku asutuse „DE01513 OSTVORPOMMERN UND HANSESTADT GREIFSWALD” kohta asendatakse järgmisega:

„DE01513

VORPOMMERN-GREIFSWALD”

järgmised kanded piirkondliku asutuse „DE00013 MECKLENBURG-VORPOMMERN” kohta jäetakse välja:

„DE17413	GÜSTROW”
„DE30213	MECKLENBURG STRELITZ”
„DE44913	MÜRITZ”
„DE29213	NEUBRANDENBURG STADT”
„DE33113	PARCHIM”
„DE04913	RÜGEN”
„DE42513	STRALSUND HANSESTADT”
„DE33213	UECKER-RANDOW”

vi)

kanne kohaliku asutuse „DE40903 SOLTAU FALLINGBOSTEL, LANDKREIS” kohta asendatakse järgmisega:

„DE40903

HEIDEKREIS, LANDKREIS”

vii)

kanded kohaliku asutuse „DE00014 SACHSEN” kohta asendatakse järgmisega:

„DE02514	ERZGEBIRGSKREIS
DE04414	BAUTZEN, LANDKREIS
DE07814	CHEMNITZ STADT
DE15814	ZWICKAU, LANDKREIS
DE09214	NORDSACHSEN, LANDKREIS
DE10514	DRESDEN LANDESHAUPTSTADT
DE24314	LEIPZIG STADT
DE24414	LEIPZIG LANDKREIS
DE48414	GÖRLITZ, LANDKREIS
DE27414	MEISSEN, LANDKREIS
DE17714	MITTELSACHSEN, LANDKREIS
DE02614	VOGTLANDKREIS
DE10014	Sächsische Schweiz-Osterzgebirge, Landkreis”

Eestit käsitlevas osas asendatakse kanne kohaliku asutuse „EE00300 EDISE” kohta järgmisega:

„EE00300

IDA-VIRUMAA”

Iirimaad käsitlevas osas asendatakse kanded kohalike asutuste kohta järgmisega:

„IE00200	CAVAN TOWN
IE00400	CORK CITY
IE10400	CLONAKILTY
IE00500	RAPHOE
IE00700	GALWAY CITY
IE00800	TRALEE
IE00900	NAAS
IE11200	DRUMSHANBO
IE01300	LIMERICK CITY
IE01600	CASTLEBAR
IE01700	NAVAN
IE01900	TULLAMORE
IE02000	ROSCOMMON TOWN
IE12100	TIPPERARY TOWN
IE02300	WATERFORD CITY
IE02500	ENNISCORTHY
IE10900	ROSSLARE”

Ungarit käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne keskasutuse „HU00000 MINISTRY OF AGRICULTURE AND RURAL DEVELOPMENT ANIMAL HEALTH AND FOOD CONTROL DEPARTMENT” kohta asendatakse järgmisega:

„HU00000

MINISTRY OF RURAL DEVELOPMENT”

ii)

kanne kohaliku asutuse „HU00100 BUDAPEST” kohta asendatakse järgmisega:

„HU00100

PEST”

iii)

kanne järgmise kohaliku asutuse kohta jäetakse välja:

„HU01400

GÖDÖLLŐ”

Austriat käsitlevat osa muudetakse järgmiselt:

kanne kohaliku asutuse „AT00609 JUDENBURG” kohta asendatakse järgmisega:

„AT00609

MURTAL”

ii)

kanne järgmise kohaliku asutuse kohta jäetakse välja:

„AT00610

KNITTELFELD”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.106.est
Euroopa Liidu Teataja		L 106

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 18. aprill 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 325/2012, 12. aprill 2012, millega kehtestatakse Indiast ja Hiina Rahvavabariigist pärit oksaalhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 326/2012, 17. aprill 2012, millega kehtestatakse 2011/2012. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 IX lisas kindlaks määratud piimatootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 327/2012, 17. aprill 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1291/2009 seoses majandusliku suuruse künnise ja aruandvate ettevõtete arvuga Slovakkias	13
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 328/2012, 17. aprill 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 62/2006, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kaubaveo telemaatiliste seadmete alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid ( 1 )	14
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 329/2012, 17. aprill 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	20
		OTSUSED
		2012/197/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 16. aprill 2012, millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide loetelu ja süsteemi Traces kuuluvate veterinaarasutuste loetelu osas (teatavaks tehtud numbri C(2012) 2377 all) ( 1 )	22
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2012/198/EL
	*	EL-Tuneesia assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2012, 20. veebruar 2012, millega muudetakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel) protokolli nr 4 (mõiste päritolustaatusega tooted määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta) artikli 15 lõiget 7	28

Liikmesriigid	Tarned (tonnides)	Otseturustamine (tonnides)
Belgia	3 490 842,018	40 296,998
Bulgaaria	957 790,177	71 047,796
Tšehhi Vabariik	2 861 138,931	16 171,977
Taani	4 752 211,900	174,604
Saksamaa	29 630 671,304	90 854,772
Eesti	672 069,563	7 203,106
Iirimaa	5 668 140,684	2 305,582
Kreeka	861 075,872	1 207,000
Hispaania	6 362 294,270	66 051,426
Prantsusmaa	25 496 618,465	354 995,374
Itaalia	10 967 026,636	321 516,230
Küpros	151 790,553	801,146
Läti	747 127,365	18 613,933
Leedu	1 716 083,974	75 543,299
Luksemburg	286 485,893	500,000
Ungari	1 947 083,970	144 284,054
Malta	51 177,070	0,000
Madalmaad	11 737 724,915	75 325,428
Austria	2 846 561,156	87 198,758
Poola	9 702 182,671	155 475,456
Portugal (1)	2 039 660,805	8 084,069
Rumeenia	1 515 028,445	1 697 594,315
Sloveenia	585 410,695	20 582,227
Slovakkia	1 055 742,726	38 028,690
Soome (2)	2 563 117,735	5 105,650
Rootsi	3 518 813,075	4 400,000
Ühendkuningriik	15 436 313,929	147 162,755

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	45,5
	TN	105,7
	TR	108,2
	ZZ	86,5
0707 00 05	TR	130,0
0707 00 05	ZZ	130,0
0709 93 10	MA	91,2
	TR	149,7
	ZZ	120,5
0805 10 20	EG	54,3
	IL	71,0
	MA	49,9
	TN	54,8
	TR	61,6
	ZA	34,5
	ZZ	54,4
0805 50 10	EG	34,3
	TR	45,5
	ZZ	39,9
0808 10 80	AR	76,6
	BR	84,7
	CA	128,3
	CL	97,3
	CN	107,9
	MK	31,8
	NZ	137,2
	US	167,2
	UY	72,9
	ZA	101,2
	ZZ	100,5
0808 30 90	AR	104,0
	CL	118,2
	CN	88,4
	US	107,0
	ZA	115,5
	ZZ	106,6