ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.084.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 84
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
23. märts 2012

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 252/2012, 21. märts 2012, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1883/2006 ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 253/2012, 22. märts 2012, millega 167. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

23

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 254/2012, 22. märts 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

26

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 255/2012, 22. märts 2012, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

28

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 256/2012, 22. märts 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes

30

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 257/2012, 22. märts 2012, millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused

32

 

 

OTSUSED

 

 

2012/163/EL

 

*

Komisjoni otsus, 22. märts 2012, millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes

36

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 252/2012,

21. märts 2012,

millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1883/2006

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) on sätestatud mittedioksiinitaoliste PCBde, dioksiinide ja furaanide ning dioksiinide, furaanide ja dioksiinilaadsete PCBde summa piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Komisjoni 23. augusti 2011. aasta soovituses 2011/516/EL dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes (3) on sätestatud häiretasemed, et hoogustada polüklorodibensoparadioksiinide (PCDD), polüklorodibensofuraanide (PCDF) ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse vähendamist toidus. Selliste häiretasemete abil saavad pädevad asutused ja ettevõtjad tuua välja juhtumid, mille puhul on asjakohane teha kindlaks saasteallikas ja rakendada meetmeid saastumise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(3)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1883/2006, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes, (4) on kehtestatud erisätted proovivõtu- ja analüüsimeetodite rakendamise kohta ametlikul kontrollimisel.

(4)

Pärast Euroopa Toiduohutusameti (toiduohutusameti) mittedioksiinitaolisi PCBsid käsitleva teadusliku arvamuse kättesaadavaks tegemist kehtestatud mittedioksiinitaoliste PCBde uute piirnormide kohaldamine, ühtlustamise tagamine Euroopa Liidu tasandil ning sõelumismeetodite kriteeriumide ajakohastamine nõuavad suuri muudatusi. Seetõttu on selguse huvides asjakohane asendada määrus (EÜ) nr 1883/2006 käesoleva määrusega.

(5)

Käesoleva määruse sätetes on käsitletud üksnes dioksiinide, dioksiinitaoliste ja mittedioksiinitaoliste PCBde proovide võtmist ja analüüse määruse (EÜ) nr 1881/2006 rakendamise eesmärgil. Nendega ei mõjutata nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) (5) III ja IV lisas täpsustatud proovivõtustrateegiat, proovivõtu mahtu ega sagedust. Nende sätetega ei mõjutata ka komisjoni 23. veebruari 1998. aasta otsuses 98/179/EÜ (millega kehtestatakse teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seire üksikasjalikud ametliku proovide võtmise eeskirjad) (6) sätestatud proovide võtmise kriteeriume.

(6)

Et leida märkimisväärse polüklorodibensoparadioksiinide ja polüklorodibensofuraanide (PCDD/F) ning dioksiinitaoliste PCBde sisaldusega proove, võiks proove uurida üldtunnustatult valideeritud ning suure jõudlusega sõelumismeetodiga (eelkõige valides häiretaset ületavaid proove ja tagades piirnorme ületava sisaldusega proovide valimise). Selliste proovide PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus määratakse kinnitava analüüsimeetodiga. Seepärast tuleb kehtestada asjakohased sõelumismeetodit käsitlevad nõuded, millega tagatakse, et piirnormile vastavust kinnitavate valenegatiivsete tulemuste määr jääks alla 5 %, ja ranged kinnitavat analüüsimeetodit käsitlevad nõuded. Lisaks võimaldavad kinnitavad meetodid määrata sisaldust ka nõrga fooni korral. See on tähtis, et jälgida ajalisi suundumusi, hinnata kokkupuudet ning ümber hinnata piirnorme ja häiretasemeid.

(7)

Väga suurte kalade puhul on proovide võtmist vaja täpsustada, et tagada ühetaoline toimimine kogu liidu ulatuses.

(8)

Sama liiki ja samast piirkonnast pärinevates kalades võib dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisaldus olla sõltuvalt kalade suurusest ja/või vanusest erinev. Pealegi ei ole dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisaldus kala kõikides osades tingimata ühesugune. Seepärast tuleb proovide võtmine ja ettevalmistamine täpselt kindlaks määrata, et tagada ühetaoline toimimine kogu Euroopa Liidus.

(9)

On tähtis, et analüüsitulemustest teatataks ja neid tõlgendataks ühtmoodi, et tagada ühtne rakendamine kogu Euroopa Liidus.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse I lisas sätestatud mõisteid ja lühendeid.

Artikkel 2

Proovid määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainete dioksiinide, furaanide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks võetakse vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 3

Proovid määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainete dioksiinide, furaanide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks valmistatakse ette ja neid analüüsitakse vastavalt käesoleva määruse III lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 4

Analüüsid määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 5. jaos loetletud toiduainete mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks tehakse vastavalt käesoleva määruse IV lisas sätestatud analüüsinõuetele.

Artikkel 5

Määrus (EÜ) nr 1883/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.

(3)  ELT L 218, 24.8.2011, lk 23.

(4)  ELT L 364, 20.12.2006, lk 32.

(5)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(6)  EÜT L 65, 5.3.1998, lk 31.

I LISA

Mõisted ja lühendid

I.   MÕISTED

Käesolevas määruses kasutatakse komisjoni 14. augusti 2002. aasta otsuse 2002/657/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas) (1) I lisas sätestatud mõisteid.

Lisaks osutatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid.

1.1.   „Häiretase”– soovituse 2011/516/EL lisas sätestatud asjaomase aine sisaldus, mille puhul algatatakse uurimine, et teha kindlaks aine allikas juhtudel, kui leitakse, et aine sisaldus on suurenenud.

1.2.   „Bioanalüütilised meetodid”– bioloogilistele põhimõtetele tuginevad meetodid, mille puhul kasutatakse nt rakupõhiseid, retseptor- ja immuunanalüüse. Need meetodid ei anna tulemusi analoogi tasandil, vaid lihtsalt toksilisusekvivalendi (TEQ) väärtuse, (2) mis väljendatakse bioanalüütilistes ekvivalentides (BEQdes), võtmaks arvesse asjaolu, et kõik prooviekstraktis leiduvad ühendid, mille reaktsioon ilmneb analüüsis, ei allu TEQ-põhimõtte nõuetele.

1.3.   „Bioanalüüsi näiline saagis”– BEQ väärtus, mis arvutatakse 2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiini (TCDD) või PCB 126 kaliibrimiskõvera alusel, mida korrigeeritakse tühikatse põhjal ja mis jagatakse seejärel GC/HRMS-meetodi abil määratud TEQ väärtusega. Sellega püütakse korrigeerida selliseid tegureid nagu PCDD/Fide ning dioksiinitaoliste ühendite kadu ekstraheerimisel ja puhastamisel, kaasa ekstraheeruvad ühendid, mis suurendavad või vähendavad tulemust (agonistlik ja antagonistlik toime), kaliibrimiskõvera võimalik vigasus või toksilisusfaktori (TEF) ja suhtelise potentsuse (REP) väärtuse erinevus. Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, milles representatiivsete analoogide sisaldus ligikaudu vastab ainete sisalduse vahekorrale proovis ja on huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus.

1.4.   „Poolkvantitatiivsed meetodid”– meetodid, mis näitavad oletatava määratava aine ligikaudset sisaldust, kuigi numbrilised tulemused ei vasta kvantitatiivse meetodi nõuetele.

1.5.   „Individuaalse analoogi aktsepteeritav kvantitatiivse määramise piir”– määratava aine kontsentratsioon sellises prooviekstraktis, mis tekitab seadmes signaali kahe erineva iooniga, kusjuures nõrgema signaali puhul on signaali/müra suhtarv 3: 1, ning mis vastab näiteks standardis prEN 16215 („Loomasööt – dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse määramine gaasikromatograafia/kõrglahutus-massispektromeetria (GC/HRMS) abil ning indikaator-PCBde sisalduse määramine GC/HRMSi abil”) ja/või EPA-meetodi 1613 versioonis B kirjeldatud määramiskriteeriumidele.

1.6.   „Ülemine tõke”– põhimõte, mille kohaselt iga kvantitatiivselt määramata analoogi väärtus võetakse võrdseks määramispiiri väärtusega.

1.7.   „Alumine tõke”– põhimõte, mille kohaselt iga kvantitatiivselt määramata analoogi väärtus võetakse võrdseks nulliga.

1.8.   „Vaheväärtus”– põhimõte, mille kohaselt iga kvantitatiivselt määramata analoogi väärtus võetakse võrdseks poolega määramispiiri väärtusest.

1.9.   „Partii”– eristatav toidukogus, mis on tarnitud ühe saadetisena ning mille puhul ametnik on kindlaks teinud järgmised ühised omadused: päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused. Kala ja kalandustoodete puhul peab olema võrreldav ka kalade suurus. Kui kalade suurus ja/või kaal ei ole saadetise ulatuses võrreldav, võib saadetist siiski käsitada partiina, kuid kohaldada tuleb spetsiaalset proovivõtumenetlust.

1.10.   „Osapartii”– suure partii kindlaksmääratud osa, millest proovivõtumeetodi kohaselt võetakse proov. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav.

1.11.   „Üksikproov”– partii või osapartii ühest kohast võetud proov.

1.12.   „Kogumproov”– kõikide partiist või osapartiist võetud üksikproovide kogum.

1.13.   „Laboriproov”– labori jaoks ette nähtud kogumproovist eraldatud representatiivne kogus/osa.

II.   KASUTATUD LÜHENDID

BEQ

bioanalüütilised ekvivalendid

GC

gaasikromatograafia

HRMS

kõrglahutus-massispektromeetria

LRMS

madala lahutusvõimega massispektromeetria

PCBd

polüklooritud bifenüülid

PCDDd

polüklorodibenso-p-dioksiinid

PCDFid

polüklorodibensofuraanid

REP

suhteline potentsus

TEF

toksilisuse ekvivalentfaktor

TEQ

toksilisusekvivalent

TCDD

2,3,7,8-tetraklorodibenso-p-dioksiin

U

laiendatud mõõtemääramatus

(1)  EÜT L 221, 17.8.2002, lk 8.

(2)  Bioanalüütiliste meetoditega ei määrata üksnes toksilisusfaktori (TEF) süsteemi kuuluvaid analooge. Prooviekstrakt võib sisaldada muid struktuurilt taoliseid AhR-aktiivseid ühendeid, mis mõjutavad üldist tulemust. Seega ei saa bioanalüütilist tulemust pidada TEQ taseme hinnanguks, pigem on see viide TEQ võimalikule tasemele proovis.

II LISA

Proovivõtumeetodid dioksiinide (PCDD/PCDF), dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes

I.   REGULEERIMISALA

Proovid dioksiinide (PCDD/PCDF), dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde (edaspidi koos „dioksiinid ja PCBd”) sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt saadud kogumproove käsitatakse representatiivsena partii või osapartii suhtes, millest need on võetud. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes) sätestatud piirnormidele vastavust kontrollitakse laboriproovides määratud sisalduste alusel.

II.   ÜLDSÄTTED

1.   Töötajad

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

2.   Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist või osapartiist võetakse proovid eraldi.

3.   Ettevaatusabinõud

Proovide võtmise ja ettevalmistamise käigus võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud, et vältida muutusi, mis võivad mõjutada dioksiinide ja PCBde sisaldust, kahjustada analüüsi tulemusi või muuta kogumproovid mitterepresentatiivseks.

4.   Üksikproovid

Võimaluse korral võetakse üksikproovid ühtlaselt kogu partii või osapartii eri kohtadest. Kõrvalekaldumine sellest reeglist tuleb märkida käesoleva lisa II punkti alapunktis 8 ette nähtud protokolli.

5.   Kogumproovi ettevalmistamine

Kogumproov saadakse üksikproovide ühendamise teel. Selle mass peab olema vähemalt 1 kg, välja arvatud juhul, kui see ei ole otstarbekas, näiteks kui proov on võetud üksikpakendist või kui tootel on väga suur kaubanduslik väärtus.

6.   Paralleelproovid

Eeskirjade täitmise tagamiseks, kaitse- ja vahekohtumenetluse eesmärgil võetakse paralleelproovid homogeniseeritud kogumproovist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus liikmesriigi eeskirjades kajastatud toiduettevõtjate õigustega. Eeskirjade täitmise tagamiseks võetavad laboriproovid peavad olema piisavalt suured, et võimaldada vähemalt kordusanalüüsi.

7.   Proovide pakkimine ja transport

Iga proov asetatakse puhtasse, inertsest materjalist nõusse, milles proov on kaitstud saastumise eest, määratava aine kao eest (määratav aine ei tohi adsorbeeruda nõu siseseintele) ja transpordi ajal tekkida võivate kahjustuste eest. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida proovi koostise muutumist transpordi või säilitamise ajal.

8.   Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ja tähistatakse vastavalt liikmesriikide eeskirjadele.

Iga proovivõtt protokollitakse ja protokoll säilitatakse, et oleks võimalik iga partiid üheselt kindlaks teha; protokolli märgitakse proovivõtu aeg ja koht ning muu lisateave, mis võib analüüsijale abiks olla.

III.   PROOVIVÕTUKAVA

Kohaldatav proovivõtumeetod peab tagama, et kogumproov on kontrollitava (osa)partii suhtes representatiivne.

1.   Partiide jagamine osapartiideks

Suured partiid jagatakse osapartiideks tingimusel, et osapartiid on võimalik füüsiliselt eraldada. Suurte mahtkaubasaadetistena turustatavate toodete suhtes (nt taimeõlid) kohaldatakse tabelit 1. Muude toodete suhtes kohaldatakse tabelit 2. Võttes arvesse seda, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %.

Tabel 1

Mahtkaubasaadetistena turustatavate toodete partiide jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 1 500

500 tonni

> 300 ja < 1 500

3 osapartiid

≥ 50 ja ≤ 300

100 tonni

< 50

—


Tabel 2

Muude toodete partiide jagamine osapartiideks

Partii mass (tonnides)

Osapartiide mass või arv

≥ 15

15–30 tonni

< 15

—

2.   Üksikproovide arv

Kõikide üksikproovide liitmisel saadud kogumproovi mass peab olema vähemalt 1 kg (vt käesoleva lisa II punkti alapunkti 5).

Partiist või osapartiist võetavate üksikproovide miinimumarv on esitatud tabelites 3 ja 4.

Vedela mahtkauba puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist kas käsitsi või mehaaniliselt võimalikult põhjalikult läbi, kui see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sellisel juhul eeldatakse, et saasteainete jaotus asjaomases partiis või osapartiis on ühtlane. Seepärast piisab, kui kogumproovi jaoks võetakse partiist või osapartiist kolm üksikproovi.

Üksikproovid peavad olema ühesuguse massiga. Üksikproovi mass peab olema vähemalt 100 grammi.

Kõrvalekaldumine sellest menetlusest tuleb märkida käesoleva lisa II punkti alapunktis 8 ette nähtud protokolli. Kooskõlas komisjoni 27. oktoobri 1997. aasta otsusega 97/747/EÜ (millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks) (1) on kanamunade puhul kogumproovi suurus vähemalt 12 muna (pakendamata ja üksikutest pakenditest koosnevate partiide suhtes kohaldatakse tabeleid 3 ja 4).

Tabel 3

Partiist või osapartiist võetavate üksikproovide miinimumarv

Partii/osapartii mass või maht (kilogrammides või liitrites)

Võetavate üksikproovide miinimumarv

< 50

3

50–500

5

> 500

10

Kui partii või osapartii koosneb üksikutest pakenditest või ühikutest, on kogumproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute arv tabelis 4 esitatud pakendite või ühikute arv.

Tabel 4

Kogumproovi jaoks võetavate pakendite või ühikute (üksikproovide) arv, kui partii või osapartii koosneb üksikpakenditest või ühikutest

Pakendite või ühikute arv partiis/osapartiis

Võetavate pakendite või ühikute arv

1–25

vähemalt 1 pakend või ühik

26–100

ligikaudu 5 %, kuid vähemalt 2 pakendit või ühikut

> 100

ligikaudu 5 %, kuid mitte rohkem kui 10 pakendit või ühikut

3.   Võrreldava suuruse ja massiga terveid kalu sisaldavatest partiidest proovide võtmise erinõuded

Kalad on võrreldava suuruse ja massiga, kui suuruse ja massi vahe ei ületa ligikaudu 50 %.

Partiist võetavate üksikproovide arv on esitatud tabelis 3. Kõikidest üksikproovidest moodustatud kogumproovi mass peab olema vähemalt 1 kg (vt II punkti alapunkt 5).

—

Kui uuritav partii koosneb väikestest kaladest (ühe kala mass on alla 1 kg), võetakse kogumproovi saamiseks üksikproovidena terveid kalu. Kui selliselt saadud kogumproovi mass ületab 3 kg, võib üksikproove võtta kogumproovi moodustavate kalade keskmisest osast, kusjuures iga üksikproov peab kaaluma vähemalt 100 g. Üldkogust, mille suhtes kohaldatakse piirnormi, kasutatakse proovi homogeniseerimiseks.

Kala keskmine osa on osa, milles asub kala raskuskese. See asub enamasti seljauime kohal (kui kalal on seljauim) või lõpuseava ja päraku vahelise tüki keskel.

—

Kui uuritav partii koosneb suurematest kaladest (ühe kala mass on üle 1 kg), võetakse üksikproov kala keskmisest osast. Iga üksikproov peab kaaluma vähemalt 100 grammi.

Keskmise suurusega kalade puhul (massiga umbes 1–6 kg) võetakse üksikprooviks selgroost kõhuni ulatuv lõik kala keskmises osas.

Väga suurte kalade puhul (massiga üle 6 kg) võetakse üksikproov (eestvaates) parempoolsest külgmisest seljalihasest kala keskmises osas. Kui kala keskmisest osast sellise tüki eraldamine tekitaks olulist majanduslikku kahju, peetakse partii suurusest olenemata piisavaks kolme vähemalt 350 g üksikproovi võtmist; teise võimalusena võib võtta ühe kala sabaosa ja peaosa lähedalt võrdsed kogused lihasmassi, et saada üksikproov, mida peetakse terve kala dioksiinisisalduse suhtes representatiivseks.

4.   Proovide võtmine eri suuruse ja/või massiga terveid kalu sisaldavatest partiidest

—

Proovide võtmise suhtes kohaldatakse III punkti alapunkti 3.

—

Kui teatud suurus- või massiklass/-kategooria on ülekaalus (ligikaudu 80 % või rohkem partiist), võetakse proov ülekaalus olevasse suurus- või massiklassi/-kategooriasse kuuluvatest kaladest. Sellist proovi peetakse representatiivseks kogu partii suhtes.

—

Kui ükski suurus- või massiklass/-kategooria ei ole ülekaalus, tuleb tagada, et proovi jaoks valitud kalad on partii suhtes representatiivsed. Erijuhised sellisteks juhtumiteks on esitatud dokumendis „Guidance on sampling of whole fishes of different size and/or weight” (2) („Juhised proovide võtmiseks eri suuruse ja/või massiga tervetest kaladest”).

5.   Proovide võtmine jaemüügietapis

Jaemüügietapis tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta kooskõlas käesoleva lisa III punkti alapunkti 2 sätetega.

Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügietapis kasutada alternatiivseid proovivõtumeetodeid tingimusel, et need tagavad uuritava partii või osapartii suhtes piisava representatiivsuse.

IV.   PARTII VÕI OSAPARTII NÕUETEKOHASUS

1.   Mittedioksiinitaoliste PSBde puhul

Partiid peetakse nõuetele vastavaks, kui analüüsi tulemus ei ületa määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse piirnormi, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Partii ei vasta määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormile, kui kordusanalüüsiga (3) kinnitatud analüüsitulemuse ülemine tõke on mõõtemääramatust arvesse võttes ilma kahtluseta kõrgem kui piirnorm.

Mõõtemääramatust võib arvestada ühel järgmistest viisidest:

—

arvutatakse laiendatud mõõtemääramatus, kasutades kattefaktorit 2, mis tagab ligikaudu 95 % usaldusväärsuse. Partii või osapartii ei ole nõuetekohane, kui mõõdetud väärtus, millest lahutatakse U, ületab lubatud normi;

—

vastavalt otsusele 2002/657/EÜ (otsuse I lisa punkt 3.1.2.5 – ained, mille kohta on kehtestatud lubatud piirnormid) määratakse kindlaks otsustuspiir (CCα, decision limit [osutatud otsuse tõlkes „määramispiir”]); partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus võrdub CCα-ga või on sellest suurem.

Eespool esitatud eeskirju kohaldatakse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsitulemuste suhtes. Kaitse- või vahekohtumenetluse eesmärgil tehtavate analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

2.   Dioksiinide (PCDD/PCDF) ja dioksiinitaoliste PCBde puhul

Partiid peetakse nõuetele vastavaks, kui ühe analüüsi tulemus,

—

mis on saadud sõelumismeetodiga, mille valenegatiivsete tulemuste määr on alla 5 %, näitab, et sisaldus ei ületa asjaomast määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud dioksiinide (PCDD/PCDF) piirnormi ega dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormi;

—

mis on saadud kinnitava meetodiga, näitab, et sisaldus ei ületa asjaomast määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud dioksiinide (PCDD/PCDF) piirnormi ega dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormi, kui võetakse arvesse mõõtemääramatust.

Sõeluuringu puhul määratakse kindlaks künnis, mille järgi otsustatakse, kas proov vastab kas dioksiinide (PCDD/PCDF) jaoks kindlaks määratud huvipakkuvale kontsentratsioonile või dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa jaoks kindlaks määratud huvipakkuvale kontsentratsioonile.

Partii ei vasta määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormile, kui kinnitava meetodi abil saadud analüüsitulemuse ülemine tõke, mida kinnitab kordusanalüüs, (3) on mõõtemääramatust arvesse võttes ilma kahtluseta kõrgem kui piirnorm.

Mõõtemääramatust võib arvestada ühel järgmistest viisidest:

—

arvutatakse laiendatud mõõtemääramatus, kasutades kattefaktorit 2, mis tagab ligikaudu 95 % suuruse usaldusväärsuse. Partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus, millest lahutatakse U, ületab lubatud normi. Kui PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus määratakse eraldi, tuleb PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa hinnangulise laiendatud mõõtemääramatusena kasutada PCDD/Fide tulemuse ja dioksiinitaoliste PCBde tulemuse hinnanguliste laiendatud mõõtemääramatuste summat;

—

vastavalt otsusele 2002/657/EÜ (otsuse I lisa punkt 3.1.2.5 – ained, mille kohta on kehtestatud lubatud piirnormid) määratakse kindlaks otsustuspiir (CCα); partii või osapartii ei vasta nõuetele, kui mõõdetud väärtus võrdub CCα-ga või on sellest suurem.

Eespool esitatud eeskirju kohaldatakse ametlikuks kontrolliks ette nähtud proovide analüüsitulemuste suhtes. Kaitse- või vahekohtumenetluse eesmärgil tehtavate analüüside suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

V.   HÄIRETASEMETE ÜLETAMINE

Häiretasemeid kasutatakse proovide valimiseks juhul, kui on vaja kindlaks teha saasteallikas ja võtta meetmeid saastumise vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Sõelumismeetodiga määratakse kindlaks nende proovide valimiseks sobivad künnised. Saasteallika kindlakstegemiseks ja saastumise vähendamiseks või kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid võetakse ainult juhul, kui kaks kinnitava meetodiga tehtud analüüsi koos mõõtemääramatuse arvessevõtmisega kinnitavad häiretaseme ületamist (4).

(1)  EÜT L 303, 6.11.1997, lk 12.

(2)  http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/dioxins_en.htm.

(3)  Kordusanalüüs on vajalik, et välistada sisemise ristsaastumise või proovide juhusliku segiajamise võimalus. Nõuetele vastavust hinnatakse esimese analüüsi abil, võttes arvesse mõõtemääramatust. Juhul kui analüüse tehakse seoses teadaoleva saastumisjuhtumiga, võidakse kinnitav kordusanalüüs tegemata jätta, kui analüüsiks võetud proovide puhul suudetakse dokumentaalselt tõendada, et need on seotud kõnealuse saastumisjuhtumiga.

(4)  Häiretasemete kontrollimiseks tehtava kordusanalüüsi suhtes kehtivad samad selgitused ja nõuded, mis on esitatud joonealuses märkuses 3 piirnormide kohta.

III LISA

Proovi ettevalmistamine ja nõuded analüüsimeetoditele, mida kasutatakse dioksiinide (PCDDD/PCDFid) ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse ametlikuks kontrollimiseks teatavates toiduainetes

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevas lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse toiduainete analüüsimisel 2,3,7,8-asendatud polüklorodibenso-p-dioksiinide ja polüklorodibensofuraanide (PCDD/Fid) ning dioksiinitaoliste polüklooritud bifenüülide (dioksiinitaolised PCBd) sisalduse ametlikuks kontrolliks ja muudel regulatiivsetel eesmärkidel.

PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemist toiduainetes võib kontrollida kahel eri eesmärgil:

a)

selliste proovide väljaselgitamine, mille PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus ületab piirnormi või häiretaseme. Selleks võidakse kasutada kulutõhusaid suure jõudlusega sõelumismeetodeid, mis suurendab tarbijate jaoks suurt kokkupuute- ja terviseriski kujutavate uute juhtumite avastamise võimalusi. Sõelumismeetodid võivad hõlmata bioanalüütilisi ja GC/MS-meetodeid. Nende kasutamisel tuleks sihiks seada valenegatiivsete tulemuste vältimine. Väljaselgitatud proovides tuleb PCDD/Fide sisaldus ning PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa määrata/kinnitada kinnitava meetodi abil;

b)

toiduainete proovide PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kindlaksmääramine madala foonisisalduse vahemikus. See on tähtis, et jälgida ajalisi suundumusi, hinnata elanikkonna kokkupuudet ning koostada andmebaas häiretasemete ning piirnormide võimalikuks ümberhindamiseks. See eesmärk saavutatakse kinnitavate meetoditega, mis võimaldavad huvipakkuvas kontsentratsioonis PCDDsid/PCDFe ja dioksiinitaoliseid PCBsid üheselt kindlaks teha ja koguseliselt määrata. Selliseid meetodeid saab kasutada sõelumismeetodiga saadud tulemuste kinnitamiseks ja madala foonisisalduse kindlaksmääramiseks toiduainete seires. Need meetodid on olulised ka analoogide kombinatsioonide kindlakstegemiseks, et tuvastada võimalik saasteallikas. Praegu kasutatakse selleks kõrglahutus-gaasikromatograafiat/massispektromeetriat (HRGC/HRMS).

2.   MEETODITE KLASSIFITSEERIMINE MÄÄRAMISTÄPSUSE JÄRGI (1)

Kvalitatiivsed meetodid annavad vastuse vaatlusaluste analüütide olemasolu või puudumise kohta, näitamata eeldatava analüüdi kontsentratsiooni. Need meetodid võivad anda poolkvantitatiivseid tulemusi, kuid neid kasutatakse ainult selleks, et teha kindlaks, kas sisaldus on teatud vahemikust, näiteks avastamispiirist, määramispiirist või künnisest, suurem või väiksem.

PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste ühendite piirnormide ja häiretasemete kontrollimiseks toiduainetes võib kasutada sõelumismeetodeid, mis põhinevad analüüsitulemuse võrdlemisel künnisega ja näitavad, kas huvipakkuv kontsentratsioon on ületatud või mitte. Selleks on võetud kasutusele bioanalüütilised meetodid. Üldiselt võidakse töötada välja ka füüsikalis-keemilisi meetodeid; TEQ-põhiste piirnormide ja häiretasemete ning asjaomaste individuaalsete analoogide kindlaksmääramiseks vajaliku keeruka analüüsi kohta praktilised näited siiski puuduvad.

Poolkvantitatiivsed meetodid näitavad ligikaudset kontsentratsiooni, mis võib anda kasulikku teavet määratava aine kontsentratsioonivahemike kohta ja aitab analüüsijal leida kaliibrimisvahemikku järgneva kinnitava analüüsi jaoks ning kvaliteedi kontrolliks. Kõnealused meetodid on näiteks järgmised:

—

bioanalüütilised meetodid, mille abil on võimalik avastada huvipakkuvaid määratavaid aineid, hõlmavad kaliibrimiskõverat, näitavad, kas huvipakkuv kontsentratsioon on ületatud või mitte, ja võimaldavad esitada tulemuse bioanalüütilistes ekvivalentides (BEQdes), mis näitavad proovi TEQ väärtust;

—

füüsikalis-keemiline analüüs (nt gaasikromatograafia-massispektromeetria/massispektromeetria (GC-MS/MS) või gaasikromatograafia / madala lahutusvõimega massispektomeetria (GC/LRMS)), mille puhul mõõdetavad meetodi täpsusnäitajad ei vasta kvantitatiivse analüüsi nõuetele.

Kvantitatiivsed meetodid vastavad kinnitavate meetoditega samadele mõõtetäpsuse, mõõtmisvahemiku ja kordustäpsuse nõuetele. Kvantitatiivseks määramiseks tuleb meetod kinnitava meetodina valideerida, nagu on käesolevas dokumendis üksikasjalikult kirjeldatud PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde puhul.

3.   TAUST

Toksilisusekvivalentides (TEQdes) väljendatud kontsentratsioonide arvutamiseks korrutatakse individuaalsete ainete kontsentratsioonid asjaomases proovis vastava toksilisuse ekvivalentfaktoriga (TEF), mille on kindlaks määranud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja mis on loetletud käesoleva lisa liites, ja liidetakse seejärel kokku, et saada TEQdes väljendatud dioksiinitaoliste ühendite üldkontsentratsioon.

Sõelumis- ja kinnitavaid meetodeid saab teatud uuritavas materjalis sisalduse kontrollimiseks kasutada ainult juhul, kui kõnealused meetodid on piisavalt tundlikud, et ainete sisaldust huvipakkuval kontsentratsioonil (häiretase või piirnorm) usaldusväärselt kindlaks teha.

4.   KVALITEEDI TAGAMISE NÕUDED

—

Igas proovivõtu- ja analüüsietapis tuleb võtta meetmed ristsaastumise vältimiseks.

—

Proove tuleb säilitada ja transportida säilitamiseks sobivates klaas-, alumiinium-, polüpropüleen- või polüetüleennõudes, mis ei mõjuta proovide PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldust. Paberitolmu jäägid tuleb proovinõust eemaldada.

—

Proove tuleb säilitada ja transportida nii, et toiduproovi koostises ei toimuks muutusi.

—

Vajaduse korral laboriproov jahvatatakse ja segatakse põhjalikult meetodil, mis tagab täielikult homogeense proovi (näiteks jahvatatakse proov nii peeneks, et see läheks läbi 1 mm suuruste avadega sõela); kui proovi niiskusesisaldus on liiga suur, tuleb seda enne jahvatamist kuivatada.

—

Tähtis on kontrollida, et reaktiivid, klaasnõud ja seadmed ei mõjutaks TEQdes või BEQdes väljendatud tulemusi.

—

Tehakse tühikatse, mille puhul läbitakse kõik analüüsietapid ilma proovita.

—

Bioanalüütiliste meetodite puhul on väga tähtis kontrollida, et ükski analüüsil kasutatav klaasnõu ega lahusti ei sisaldaks ühendeid, mis segavad sihtühendi avastamist töövahemikus. Klaasnõu tuleb loputada lahustitega ja/või kuumutada temperatuuril, mis sobib PCDD/Fide, dioksiinitaoliste ühendite ja segavate ühendite jääkide eemaldamiseks selle pinnalt.

—

Ekstraheeritava proovi suurus peab olema piisav, et see vastaks nõuetele, mida kohaldatakse piisavalt väikeses kontsentratsioonivahemikus, sh huvipakkuval kontsentratsioonil töötamise korral.

—

Uuritavatest toodetest võetud proovide ettevalmistamiseks kasutatavate konkreetsete meetodite puhul tuleb järgida rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid.

—

Kaladelt tuleb eemaldada nahk, sest piirnormi kohaldatakse nahata lihasmassi suhtes. Kõik lihas- ja rasvkoe jäägid tuleb naha sisepinnalt siiski hoolikalt ja täielikult maha kaapida ning lisada analüüsitava proovi hulka.

5.   LABORITE NÕUDED

—

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peavad laborid olema ISO juhendi 58 kohaselt tegutseva tunnustatud asutuse poolt akrediteeritud, millega tagatakse, et nad kohaldavad analüüsimisel kvaliteeditagamissüsteemi. Laborid akrediteeritakse standardi EN ISO/IEC 17025 kohaselt.

—

Labori pädevust tuleb tõendada pideva eduka osalemisega laboritevahelistes uuringutes, mida korraldatakse PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse määramiseks asjakohastes toiduainetes ja kontsentratsioonivahemikes.

—

Laborid, kes kasutavad proovide tavakontrolliks sõelumismeetodeid, teevad nii kvaliteedi kontrollimisel kui ka saastekahtlusega proovide analüüside kinnitamisel tihedat koostööd kinnitavat meetodit kasutavate laboritega.

6.   DIOKSIINIDE (PCDD/FIDE) JA DIOKSIINITAOLISTE PCBDE ANALÜÜSI PUHUL ESITATAVAD PÕHINÕUDED

6.1.   Väikese kontsentratsiooniga töövahemik ja määramispiirid

—

PCDD/Fide avastatavad kogused peavad mõne nimetatud ühendi äärmiselt suure toksilisuse tõttu jääma femtogrammi (10–15 g) ülemisse vahemikku. Enamiku PCBde analoogide puhul piisab nanogrammi täpsusega (10–9 g) määramispiirist. Toksilisemate dioksiinitaoliste PCBde analoogide (eriti orto-asendamata analoogide) mõõtmiseks peab töövahemiku alumine osa ulatuma pikogrammi (10–12 g) madalamate väärtusteni.

6.2.   Suur selektiivsus (spetsiifilisus)

—

PCDD/Fisid ja dioksiinitaoliseid PCBsid peab olema võimalik eristada paljudest muudest kaasa ekstraheeruvatest ja segada võivatest ühenditest, mille kontsentratsioon võib vaatlusaluste analüütide kontsentratsiooniga võrreldes olla mitu suurusjärku suurem. Gaasikromatograafia/massispektromeetria (GC/MS) meetodite puhul peab olema võimalik eristada eri analooge, näiteks toksilisi analooge (nt seitseteist 2,3,7,8-asendatud PCDD/Fi ning kaksteist dioksiinitaolist PCBd) muudest analoogidest.

—

Bioanalüütiliste meetoditega peab olema võimalik tuvastada sihtühendeid PCDD/Fide ja/või dioksiinitaoliste PCBde summana. Proove tuleb puhastada, et kõrvaldada ühendid, mis põhjustavad valepositiivseid tulemusi, või ühendid, mis võivad tulemust vähendada, põhjustades valenegatiivseid tulemusi.

6.3.   Suur mõõtetäpsus (tõesus ja kordustäpsus, bioanalüüsi näiline saagis)

—

GC/MS-meetodite puhul peab määramine andma pädeva hinnangu aine tegeliku kontsentratsiooni kohta proovis. Suur mõõtetäpsus (mõõtetäpsus iseloomustab mõõtmise tulemuse ja tegeliku või etteantud mõõdetava väärtuse kooskõla) on vajalik selleks, et vältida analüüsitulemuse tagasilükkamist kindlaksmääratud TEQ väärtuse vähese usaldusväärsuse tõttu. Mõõtetäpsust väljendatakse „tõesuse” (sertifitseeritud aine analüüsimisel mõõdetud analüüdi keskmise väärtuse ja selle sertifitseeritud väärtuse vahe, väljendatuna protsentides) ja „kordustäpsusena” (RSDR – suhteline standardhälve, mis arvutatakse korratavuse tingimustes saadud tulemuste põhjal).

—

Bioanalüütiliste meetodite puhul määratakse kindlaks bioanalüüsi näiline saagis.

6.4.   Valideerimine huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus ja üldised kvaliteedikontrolli meetmed

—

Labor tõendab valideerimismenetluse ja/või tavaanalüüsi käigus meetodi tulemuslikkust huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus, nt 0,5-, 1- ja 2-kordsel huvipakkuval kontsentratsioonil, kusjuures variatsioonikordaja peab kordusanalüüsi puhul olema vastuvõetav.

—

Sisemiste kvaliteedikontrolli meetmetena tuleb teha regulaarseid tühi- ja rikastamiskatseid või analüüsida kontrollproove (võimaluse korral tuleb eelistada sertifitseeritud etalonaineid). Tühi- ja rikastamiskatsete ning kontrollproovide analüüsi kohta tuleb koostada kvaliteedikontrolli kaardid, mille alusel kontrollitakse, kas analüüside tulemuslikkus vastab nõuetele.

6.5.   Määramispiir

—

Bioanalüütilise sõelumismeetodi puhul ei ole määramispiiri tingimata vaja määrata, kuid tuleb tõendada, et meetodiga on võimalik eristada tühikatsel saavutatud väärtust ja künnist. BEQ väärtuse esitamise korral määratakse kindlaks teatamiskünnis, et tegeleda proovidega, mis annavad kõnealusest künnisest madalamal tasemel tulemuse. Tuleb tõendada, et teatamiskünnis erineb menetluse tühiproovide väärtusest vähemalt kolm korda ja vastus jääb allapoole töövahemikku. Seepärast arvutatakse see proovide alusel, mis sisaldavad sihtühendeid ligikaudu nõutud miinimumtasandil, mitte signaali-müra suhte või tühikatse alusel.

—

Kinnitava meetodi puhul peab määramispiir (LOQ) olema ligikaudu üks viiendik huvipakkuvast kontsentratsioonist.

6.6.   Analüüsikriteeriumid

—

Kinnitava või sõelumismeetodi abil usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad TEQ väärtus ja vastav BEQ väärtus vastama järgmistele kriteeriumidele, olenemata sellest, kas see määratakse kindlaks TEQ koguväärtusena (PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summana) või PCDD/PCDFi ja dioksiinitaoliste PCBde kohta eraldi.

 

Sõeluuring bioanalüütiliste või füüsikalis-keemiliste meetoditega

Kinnitavad meetodid

Valenegatiivsete tulemuste määr (2)

< 5 %

 

Tõesus

 

– 20 % kuni + 20 %

Korduvus (RSDr)

< 20 %

 

Laborisisene korratavus (RSDR)

< 25 %

< 15 %

6.7.   Sõelumismeetodile esitatavad erinõuded

—

Sõeluuringuks võib kasutada nii GC/MS-meetodit kui ka bioanalüütilisi meetodeid. GC/MS-meetodi suhtes kohaldatakse käesoleva lisa punktis 7 sätestatud nõudeid. Rakupõhisele bioanalüütilisele meetodile esitatavad erinõuded on sätestatud käesoleva lisa punktis 8.

—

Laborid, kes kasutavad proovide tavakontrolliks sõelumismeetodeid, peavad tegema tihedat koostööd kinnitavat meetodit kasutavate laboritega.

—

Tavaanalüüside käigus tuleb kontrollida sõelumismeetodi tulemuslikkust analüüsi kvaliteedi kontrolli ja meetodi pideva valideerimise teel. Nõuetele vastavate tulemuste kontrolliks peab olema kehtestatud pidev kava.

—

Kontrollida tuleb raku reaktsiooni võimalikku pärssumist ja tsütotoksilisust

20 % prooviekstraktidest kontrollitakse tavapärasel sõeluuringul, lisades neile või jättes lisamata huvipakkuvale kontsentratsioonile vastavas koguses 2,3,7,8-TCDDd, et kontrollida, kas prooviekstraktis esinevad segavad ained võivad reaktsiooni pärssida. Rikastatud proovis mõõdetud kontsentratsiooni võrreldakse rikastamata ekstrakti kontsentratsiooni ja rikastava aine kontsentratsiooni summaga. Kui see mõõdetud sisaldus jääb rohkem kui 25 % arvutatud (summaarsest) kontsentratsioonist väiksemaks, viitab see signaali võimalikule pärssumisele ja asjaomast proovi tuleb analüüsida GC/HRMS-meetodi abil tehtava kinnitava analüüsiga. Tulemusi kontrollitakse kvaliteedikontrolli kaartide põhjal.

—

Nõuetele vastavate proovide kvaliteedikontroll

Ligikaudu 2–10 % nõuetele vastavate proovide tulemustest tuleb olenevalt uuritava proovi materjalist ja labori kogemustest kinnitada GC/HRMS-meetodiga.

—

Valenegatiivsete tulemuste määra arvutamine kvaliteedikontrolli andmete põhjal

Määratakse, kui suur on valenegatiivsete tulemuste määr, mis on saadud alla- ja ülespoole piirnorme või häiretasemeid jäävate proovide sõeluuringul. Valenegatiivsete vastuste tegelik määr peab jääma alla 5 %.

Kui proovimaterjali / -materjalide rühma kohta on olemas vähemalt 20 nõuetele vastava proovi kvaliteedikontrolliga kinnitatud tulemused, arvutatakse nende andmete põhjal valenegatiivsete tulemuste määr. Valenegatiivsete tulemuste määra arvutamiseks vajaliku minimaalse 20 tulemuse hulka võib arvata ka laboritevahelistes võrdluskatsetes või seoses saastumisjuhtumiga analüüsitud proovide tulemused, milles määratava aine kontsentratsioon ületab piirnormi näiteks kaks korda. Proovid peavad hõlmama levinumaid analoogide kombinatsioone, mis pärinevad eri allikatest.

Kuigi sõeluuringu eelistatav eesmärk on teha kindlaks häiretaset ületavad proovid, lähtutakse valenegatiivsete tulemuste määra kindlaksmääramisel piirnormist, võttes arvesse kinnitava meetodi mõõtemääramatust.

—

Sõelumismeetodil leitud võimalikke nõuetele mittevastavaid proove kontrollitakse alati kinnitava analüüsimeetodiga (GC/HRMS). Neid proove võib kasutada ka valepositiivsete tulemuste osa hindamiseks. Sõelumismeetodi puhul on „valepositiivsete tulemuste” määr selliste tulemuste osa, mis tunnistatakse GC/HRMS-meetodil tehtud kinnitava analüüsiga nõuetele vastavaks, kuigi varasemal sõeluuringul osutus proov nõuetele mittevastavuse kahtlusega prooviks. Sõelumismeetodi eeliste hindamisel tuleb valepositiivse tulemuse andnud proovide arvu siiski võrrelda kontrollitud proovide koguarvuga. See määr peab olema piisavalt väike, et sõelumismeetodit oleks mõtet kasutada.

—

Bioanalüütilised meetodid peavad vähemalt valideerimistingimustes näitama usaldusväärselt, milline on BEQdes arvutatud ja väljendatud TEQ väärtus.

—

Ka korduvuse tingimustes peaks rakendatud bioanalüütiliste meetodite laborisisene RSDr olema tavaliselt väiksem kui korratavuse RSDR.

7.   GC/HRMS-MEETODITELE ESITATAVAD ERINÕUDED, MIDA TULEB TÄITA SÕELUURINGU VÕI KINNITAVA ANALÜÜSI PUHUL

7.1.   Üldnõuded

—

Toiduainete puhul, mille saasteainete sisaldus on ligikaudu 1 pg WHO-TEQ 1 g rasva kohta (PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa alusel), ei tohi ülemise ja alumise tõkke vahe ületada 20 %. Sama nõuet kohaldatakse ka vähese rasvasisaldusega toiduainete suhtes, mille dioksiinisisaldus on ligikaudu 1 pg WHO-TEQ 1 g toote kohta. Väiksema dioksiinisisalduse puhul, näiteks 0,5 pg WHO-TEQ 1 g toote kohta, võib ülemise ja alumise tõkke vahe olla 25–40 %.

7.2.   Saagiste kontroll

—

Analüüsimeetodi valideerimiseks tuleb analüüsimise alguses, näiteks enne ekstraheerimist, lisada 13C-märgistatud 2,3,7,8-kloorasendatud PCDD/Fide sisestandardeid ja 13C-märgistatud dioksiinitaoliste PCBde sisestandardeid. Iga tetra- kuni oktaklooritud PCDD/Fide homoloogilise rühma kohta ning iga dioksiinitaoliste PCBde homoloogilise rühma kohta tuleb lisada vähemalt üks analoog (alternatiivina võib lisada vähemalt ühe analoogi iga massispektromeetriliselt selekteeritud iooni registreerimisfunktsiooni kohta, mida kasutatakse PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrolliks). Kinnitavate meetodite puhul tuleb kasutada kõiki seitsetteist 13C-märgistatud 2,3,7,8-asendatud PCDD/Fide sisestandardit ja kõiki kahtteist 13C-märgistatud dioksiinitaoliste PCBde sisestandardit.

—

Suhtelised kaliibrimistegurid tuleb asjakohaseid kaliibrimislahuseid kasutades määrata ka sellistele analoogidele, mille puhul 13C-märgistatud analoogi ei lisata.

—

Taimsete ja loomsete toiduainete puhul, mille rasvasisaldus on väiksem kui 10 %, tuleb sisestandardid lisada enne ekstraheerimist. Loomsete toiduainete puhul, mille rasvasisaldus on suurem kui 10 %, võib sisestandardid lisada kas enne või pärast rasva ekstraheerimist. Ekstraheerimise tõhusus tuleb valideerida sobival viisil olenevalt sellest, millisel analüüsietapil sisestandardid lisatakse ja kas analüüsitulemused esitatakse toote või rasva kohta.

—

Enne GC/MS-analüüsi tuleb lisada üks või kaks saagisestandardit (surrogaatstandardit).

—

Saagist tuleb kontrollida. Kinnitava meetodi puhul peab individuaalse sisestandardi saagis olema vahemikus 60–120 %. Individuaalsete analoogide, eriti mõnede hepta- ja oktaklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide puhul on väiksemad või suuremad saagised vastuvõetavad üksnes tingimusel, et nende osa TEQ väärtuses ei ületa 10 % TEQ koguväärtusest (PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa alusel). GC/MS-sõelumismeetodite puhul peab saagis olema vahemikus 30–140 %.

7.3.   Segavate ainete eraldamine

—

PCDD/Fid eraldatakse segavatest klooritud ühenditest, näiteks muudest kui dioksiinitaolistest PCBdest ja klooritud difenüüleetritest, sobiva kromatograafilise meetodiga (eelistada tuleks florisil-, alumiiniumoksiid- ja/või süsinikkolonne).

—

Isomeeride gaasikromatograafiline lahutamine peab olema piisav (1,2,3,4,7,8-HxCDFi ja 1,2,3,6,7,8-HxCDFi piikide kattuvus on < 25 %).

7.4.   Kaliibrimine standardkõveraga

—

Kaliibrimiskõvera vahemik peab hõlmama asjakohast huvipakkuvate kontsentratsioonide vahemikku.

8.   BIOANALÜÜTILISTELE MEETODITELE ESITATAVAD ERINÕUDED

Bioanalüütilised meetodid on bioloogilistele põhimõtetele tuginevad meetodid, nagu rakupõhine, retseptor- ja immuunanalüüs. Käesolevas punktis 8 sätestatakse bioanalüütilistele meetoditele esitatavad üldnõuded.

Sõelumismeetodiga liigitatakse proov põhimõtteliselt nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavuse kahtlusega prooviks. Selleks võrreldakse arvutatud BEQ väärtust künnisega (vt punkt 8.3). Allapoole künnist jäävad proovid tunnistatakse nõuetele vastavaks; künnisega võrdsete või seda ületavate proovide puhul kahtlustatakse nõuetele mittevastavust ja neid tuleb analüüsida kinnitava meetodiga. Praktikas võib kõige sobivamaks künniseks olla BEQ väärtus, mis vastab 2/3 piirnormist ja tagab, et valenegatiivsete tulemuste määr jääb alla 5 % ja valepositiivsete tulemuste määr on vastuvõetav. Kui PCDD/Fide piirnorm ning PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnorm on erinevad, on proovide nõuetele vastavuse kontrollimiseks ilma fraktsioneerimiseta vaja PCDD/Fide jaoks asjakohaseid bioanalüüsi künniseid. Häiretaset ületavate proovide kontrollimisel sobib künniseks asjakohane protsent vastavast huvipakkuvast kontsentratsioonist.

Lisaks võidakse teatud bioanalüütiliste meetodite puhul määrata töövahemikku jäävatele ja teatamiskünnise ületavatele proovidele BEQdes väljendatud soovituslik sisaldus (vt punktid 8.1.1 ja 8.1.6).

8.1.   Analüüsitulemuse hindamine

8.1.1.   Üldnõuded

—

Kui kontsentratsioone arvutatakse TCDD kaliibrimiskõvera alusel, iseloomustab kõvera alumise ja ülemise osa väärtusi suur varieeruvus (variatsioonikoefitsiendi CV suur väärtus). Töövahemik on ala, kus CV on väiksem kui 15 %. Töövahemiku alumine piir (teatamiskünnis) peab olema oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem tühikatse tulemusest. Töövahemiku ülemine piir esitatakse tavaliselt EC70 väärtusena (70 % suurimast toimet avaldavast kontsentratsioonist), kuid see on väiksem, kui CV on selles vahemikus suurem kui 15 %. Töövahemik määratakse valideerimise käigus. Ka künnised (punkt 8.3) peavad kindlalt jääma töövahemikku.

—

Standardlahuseid ja prooviekstrakte analüüsitakse vähemalt kaks korda. Kahekordse analüüsimise korral annab analüüsitav standardlahus või kontrollekstrakt, mida analüüsitakse neljas kuni kuues üle plaadi jaotatud süvendis, vastuse või sisalduse (võimalik ainult töövahemikus), mis põhineb CV-l, mis on väiksem kui 15 %.

8.1.2.   Kaliibrimine

8.1.2.1.   Kaliibrimine standardkõveraga

—

Proovide dioksiinisisaldust võib hinnata, võrreldes analüüsitulemust TCDD (või PCB 126 või PCDD/Fi / dioksiinitaolise PCB standardsegu) kaliibrimiskõveraga, et arvutada ekstrakti ja seejärel proovi BEQ väärtus.

—

Kaliibrimiskõver peab hõlmama 8–12 kontsentratsiooni (vähemalt kahe paralleelmõõtmisega), nii et kõvera alumises osas (töövahemikus) on piisavalt kontsentratsioone. Erilist tähelepanu tuleb pöörata regressioonikõvera kvaliteedile töövahemikus. Mittelineaarse regressiooni korral ei ole R2 väärtusest kui sellisest regressiooni kvaliteedi hindamisel eriti või üldse abi. Parem regressioonikõver kõvera töövahemikus saavutatakse arvutatud ja mõõdetud sisalduste vahede minimeerimisega (nt ruuthälvete summa minimeerimisega).

—

Seejärel korrigeeritakse proovi ekstrakti hinnangulist dioksiinisisaldust uuritava materjali / lahusti tühikatse alusel arvutatud BEQ väärtuse põhjal (et võtta arvesse kasutatud lahustites ja kemikaalides esinevaid lisandeid) ning näilise saagise põhjal (arvutatakse sellise sobiva etalonproovi BEQ väärtuse alusel, mille representatiivne analoogikombinatsioon vastab umbkaudu huvipakkuvale kontsentratsioonile). Saagise korrigeerimiseks peab näiline saagis alati olema nõutavas vahemikus (vt punkt 8.1.4). Saagise korrigeerimiseks kasutatavad etalonproovid peavad vastama punktis 8.2 sätestatud nõuetele.

8.1.2.2.   Kaliibrimine etalonproovide abil

Teise võimalusena võib kasutada vähemalt nelja huvipakkuvale kontsentratsioonile ligikaudu vastava etalonproovi alusel (vt punkt 8.2: üks uuritava materjali tühikatse ning kolm etalonproovi 0,5-, 1,0- ja 2,0-kordsel huvipakkuval kontsentratsioonil) koostatud kaliibrimiskõverat, mis kõrvaldab vajaduse teha parandid tühikatse ja saagise arvestamiseks. Sellisel juhul võib otse nende proovide alusel arvutada analüüsitulemuse, mis vastab 2/3 piirnormist (vt punkt 8.3), ja kasutada seda künnisena. Häiretaset ületavate proovide kontrollimisel on sobivaks künniseks asjakohane protsent neist häiretasemetest.

8.1.3.   PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde eraldi määramine

Ekstraktid võib jagada PCDD/Fisid ja dioksiinitaoliseid PCBsid sisaldavateks osadeks, mis võimaldab eraldi kindlaks määrata PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde TEQ väärtused (BEQdes). Dioksiinitaoliseid PCBsid sisaldava osa analüüsimise tulemuste hindamiseks tuleks eelistatavalt kasutada standardi PCB 126 kaliibrimiskõverat.

8.1.4.   Bioanalüüsi näilised saagised

Bioanalüüsi näiline saagis arvutatakse sobivate etalonproovide alusel, mille representatiivne analoogide kombinatsioon vastab ligikaudu huvipakkuvale kontsentratsioonile, ja see väljendatakse BEQ väärtuse protsendina TEQ väärtusest. Olenevalt analüüsi liigist ja kasutatud TEFist (3) võib dioksiinitaoliste PCBde TEF- ja REP-kordajate erinevuse tulemusel dioksiinitaoliste PCBde näiline saagis olla võrreldes PCDD/Fi saagisega väike. Seepärast peab PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde sisalduse eraldi määramisel bioanalüüsi näiline saagis olema järgmine: dioksiinitaolised PCBd: 25–60 %, PCDD/Fid: 50–130 % (vahemik kehtib TCDD kaliibrimiskõvera kasutamisel). Dioksiinitaoliste PCBde osa PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summas võib eri proovimaterjalide ja proovide puhul olla erinev; need vahemikud kajastuvad summa bioanalüüsi näilises saagises, mis peab olema 30–130 %.

8.1.5.   Saagiste kontroll puhastamisel

—

Valideerimisel kontrollitakse ühendite kadu puhastamisel. Eri analoogide seguga rikastatud tühiproov (paralleelkatsete arv n on vähemalt 3) puhastatakse ning saagist ja varieeruvust kontrollitakse GC/HRMS-analüüsiga. Saagis peab olema vahemikus 60–120 %, eelkõige selliste analoogide puhul, mis moodustavad eri segude TEQ väärtusest rohkem kui 10 %.

8.1.6.   Teatamiskünnis

—

BEQ väärtustest teatamisel tuleb teatamiskünnis kindlaks määrata tüüpiliste analoogide kombinatsioonidega asjakohasest materjalist proovide alusel, mitte standardite kaliibrimiskõvera alusel, kuna kõvera alumises osas on täpsus väike. Ekstraheerimise ja puhastamise mõju tuleb arvesse võtta. Teatamiskünnis peab olema tühikatse väärtusest oluliselt (vähemalt kolm korda) suurem.

8.2.   Etalonproovide kasutamine

—

Etalonproovid peavad esindama uuritava proovi materjali, analoogide kombinatsioone ja PCDD/Fide ning dioksiinitaoliste PCBde kontsentratsioonivahemikke, mis umbes vastavad huvipakkuvale kontsentratsioonile (piirnorm või häiretase).

—

Igas katseseerias tuleb kasutada tühikatset, eelistatavalt uuritava proovi materjaliga tühikatset ja huvipakkuva kontsentratsiooniga etalonproovi. Neid proove tuleb ekstraheerida ja analüüsida samal ajal ja samades tingimustes. Etalonproovi dioksiinisisaldus peab olema selgelt suurem tühiproovi dioksiinisisaldusest, mis tõendab, et analüüs on tehtud õigesti. Neid proove võib kasutada tühikatset ja saagist arvestava parandi tegemisel.

—

Saagiseparandi tegemiseks valitud etalonproovid peavad olema analüüsitava proovi suhtes representatiivsed, st analoogide kombinatsioonid ei tohi põhjustada sisalduse alahindamist.

—

Selleks et tõendada analüüsi nõuetekohast tulemuslikkust huvipakkuva kontsentratsiooni kontrollimisel huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus, võib lisaks kasutada näiteks 0,5- ja 2-kordsele huvipakkuvale kontsentratsioonile vastavaid etalonproove. Üheskoos võib neid proove kasutada analüüsitavate proovide BEQ väärtuse arvutamiseks (punkt 8.1.2.2).

8.3.   Künniste määramine

BEQ väärtustes väljendatud bioanalüütiliste tulemuste ja TEQ väärtustes väljendatud GC/HRMS-analüüsi tulemuste suhe määratakse nt asjakohase proovimaterjaliga tehtud kaliibrimiskatsetega, milles kasutatakse etalonproove, mille rikastustasemed võrduvad 0, 0,5-, 1- ja 2-kordse piirnormiga ja mida korratakse igal tasemel kuus korda (n = 24). Selle sõltuvuse alusel saab hinnata (tühiproovi ja saagise) parandid, kuid neid tuleb igas katseseerias kontrollida, lisades proovimaterjalita tühikatse / proovimaterjaliga tühikatse ja saagiseproovi (punkt 8.2).

Künnised määratakse selleks, et otsustada, kas proov vastab piirnormile, või vajaduse korral häiretaseme kontrollimiseks, kusjuures asjaomased huvipakkuvad kontsentratsioonid on kehtestatud kas PCDD/Fide või dioksiinitaoliste PCBde jaoks või PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa jaoks. Künnis on bioanalüüsi tulemuste (mida on parandatud tühikatse ja saagise arvestamiseks) jaotuse alumine piir, mis vastab 95 % usaldusväärsusega GC/HRMS-analüüsi otsustuspiirile (eeldades, et valenegatiivsete tulemuste määr on < 5 % ja RSDR < 25 %). GC/HRMS otsustuspiir on piirnorm, võttes arvesse mõõtemääramatust.

Praktikas võib künnise (BEQdes) arvutada, kasutades üht järgmistest meetoditest (vt joonis 1).

8.3.1.   Künnise määramine 95 % usaldusvahemiku alumise piiri kasutamisega GC/HRMS-analüüsi jaoks kindlaksmääratud otsustuspiiril

Formula

kus:

BEQDL

on BEQ, mis vastab GC/HRMS-analüüsi jaoks kindlaks määratud otsustuspiirile ja on piirnorm, mille puhul on arvesse võetud mõõtemääramatust

sy,x

on jääkstandardhälve

t α,f=m–2

on Studenti tegur (α = 5 %, f = vabadusastmete arv, ühepoolse piiranguga)

m

on kaliibrimispunktide koguarv (indeks j)

n

korduste arv igal tasemel

xi

kaliibrimispunkti i GC/HRMS proovi kontsentratsioon (TEQdes)

Formula

kõikide kaliibrimisproovide keskmine kontsentratsioon (TEQdes)

Formula ruutude summa parameeter, i = kaliibrimispunkti i indeks

8.3.2.   Künnise arvutamine GC/HRMS-analüüsi jaoks kindlaks määratud otsustuspiiril saastatud proovide korduval analüüsimisel (n ≥ 6) saadud (tühikatse ja saagise arvestamiseks parandatud) bioanalüütilistest tulemustest; künnis on andmete jaotuse alumine piir asjaomase keskmise BEQ väärtuse juures:

künnis = BEQDL – 1,64 × SDR

kus

SDR

on bioanalüüsi tulemuste standardhälve BEQDL tasemel, mõõdetuna laborisisese korratavuse tingimustes

8.3.3.   Künnise arvutamine bioanalüütiliste tulemuste keskväärtusena (BEQdes, parandatud tühikatse ja saagise arvestamiseks) 2/3 huvipakkuva kontsentratsiooni ulatuses saastatud proovide mitmekordse (n ≥ 6) analüüsimise alusel. See põhineb tähelepanekul, et kõnealune tase vastab umbkaudu punkti 8.3.1 või 8.3.2 alusel kindlaks määratud künnisele.

Joonis 1

Image

Künniste arvutamine 95 % usaldusnivoo juures eeldusel, et valenegatiivsete tulemuste määr < 5 % ja RSDR < 25 %: 1) 95 % usaldusvahemiku alumise piiri alusel HRGC/HRMS-analüüsi jaoks kindlaks määratud otsustuspiiri juures; 2) HRGC/HRMS-analüüsi jaoks kindlaks määratud otsustuspiiril saastatud proovide mitmekordse analüüsimise (n ≥ 6) alusel saadud tulemuste jaotuse (joonisel kellukesekujuline kõver) alumise piiri järgi sellekohase keskmise BEQ väärtuse juures.

8.3.4.   Künnistele kehtestatud piirangud

BEQ-põhised künnised, mis on arvutatud valideerimise käigus saadud RSDR alusel, kasutades piiratud arvu eri proovimaterjalide/analoogide kombinatsioonidega proove, võivad olla kõrgemad kui TEQ-põhised huvipakkuvad kontsentratsioonid, kuna valideerimisel saavutatakse suurem kordustäpsus kui tavaolukorras (kus tuleb kontrollida võimalike analoogide kombinatsioonide tundmatut spektrit). Sellisel juhul võetakse künnise arvutamisel aluseks RSDR = 25 % või eelistatakse 2/3 huvipakkuvast kontsentratsioonist.

8.4.   Tulemuslikkuse näitajad

—

Bioanalüütiliste meetodite puhul ei ole võimalik kasutada sisestandardeid, seepärast on väga tähtis teha katseseeriasisese ja katseseeriatevahelise standardhälbe kohta andmete saamiseks korduvuskatsed. Korduvus peab olema alla 20 %, laborisisene korratavus alla 25 %. See peab põhinema arvutatud BEQ väärtustel pärast tühikatse- ja saagiseparandi arvessevõtmist.

—

Valideerimise käigus tõendatakse, et analüüs võimaldab eristada tühiproovi ja künnisele vastavat kontsentratsiooni, mis võimaldab kindlaks teha proovid, milles asjaomane künnis on ületatud (vt punkt 8.1.2).

—

Määratakse kindlaks sihtühendid, võimalikud segavad tegurid ja tühikatse suurimad lubatud väärtused.

—

Ühe prooviekstrakti kolmekordsel määramisel saadud tulemuse (võimalik üksnes töövahemikus) alusel arvutatud standardhälve ei tohi analüüsitulemuses või kontsentratsioonis ületada 15 %.

—

Bioanalüütilise meetodi tulemuslikkuse hindamiseks kindlal ajavahemikul kasutatakse etalonproovi(de) (tühikatse ja huvipakkuv kontsentratsioon) korrigeerimata tulemusi, mis on väljendatud BEQdes.

—

Määramismeetodi tühikatsete ja iga tüüpi etalonproovide kohta tuleb koostada kvaliteedikontrolli kaardid ja kontrollida, kas analüüsi tulemuslikkus vastab nõuetele; eelkõige on nõutav teatava miinimumerinevuse olemasolu määramismeetodi tühikatsete ja töövahemiku alumise piiri vahel ning etalonproovide puhul on nõutav laborisisene korratavus. Määramismeetodi tühikatseid tuleb põhjalikult kontrollida, et vältida valenegatiivsete tulemuste saamist pärast lahutamist.

—

Nõuetele mittevastavuse kahtlusega proovide ja 2–10 % nõuetekohaste proovide (vähemalt 20 proovi iga uuritava materjali kohta) GC/HRMS-analüüsi tulemused tuleb koondada ja kasutada sõelumismeetodi tulemuslikkuse ja BEQ ning TEQ suhte hindamiseks. Neid andmeid võib kasutada tavaproovide suhtes kohaldatavate künniste ümberhindamiseks valideeritud proovimaterjalide jaoks.

—

Meetodi tulemuslikkust võib tõendada ka laboritevahelistes võrdluskatsetes osalemisega. Võrdluskatsete käigus analüüsitud proovid hõlmavad nt kuni kahekordse piirnormini ulatuvat kontsentratsioonivahemikku ja nende tulemusi võib kasutada ka valenegatiivsete tulemuste määra hindamisel, kui labor suudab tõendada oma suutlikkust. Proovid peavad hõlmama levinumaid analoogide kombinatsioone, mis pärinevad eri allikatest.

—

Saastumisjuhtumite korral võidakse künnised ümber hinnata, võttes arvesse asjaomase juhtumi proovimaterjali ja analoogide kombinatsioone.

9.   TULEMUSTE ESITAMINE

Kinnitavad meetodid

—

Selleks et tulemuste aruanne sisaldaks võimalikult palju andmeid ja võimaldaks tulemuste tõlgendamist erinõuete kohaselt, peavad analüüsitulemused, kui kasutatud analüüsimeetod seda võimaldab, hõlmama individuaalsete PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCB analoogide sisaldust ning olema esitatud alumise ja ülemise tõkke ning vaheväärtusena.

—

Aruandesse tuleb märkida ka PCDD/Fide, dioksiinitaoliste PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod. Proovi lipiidisisaldus määratakse ja esitatakse rasvapõhise piirnormi või rasvapõhise häiretasemega toiduproovide puhul, mille eeldatav rasvasisaldus on vahemikus 0–2 % (kooskõlas kehtivate õigusaktidega); muude proovide puhul esitatakse lipiidisisaldus vajaduse korral.

—

Individuaalsete sisestandardite saagised tuleb esitada juhul, kui need jäävad väljapoole punktis 7.2 nimetatud vahemikku, kui on ületatud piirnormi ja kui nende teatamist nõutakse.

—

Kuna proovi nõuetelevastavuse hindamisel tuleb arvestada mõõtemääramatust, tuleb esitada ka see näitaja. Seega esitatakse analüüsitulemus järgmisel kujul: x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 %. Kui PCDD/Fid ja dioksiinitaolised PCBd määratakse eraldi, tuleb PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde summa kohta kasutada PCDD/Fide ja dioksiinitaoliste PCBde eraldi analüüsitulemuste hinnanguliste laiendatud mõõtemääramatuste summat.

—

Kui mõõtemääramatust võetakse arvesse CCα kohaldamisega (nagu on kirjeldatud II lisa IV punkti alapunktis 2), tuleb see näitaja esitada.

—

Tulemused esitatakse samades ühikutes ja (vähemalt) sama täpsusega, nagu on esitatud määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

Bioanalüütilised sõelumismeetodid

—

Sõeluuringu tulemus esitatakse järgmisel kujul: nõuetele vastav või nõuetele mittevastavuse kahtlusega („kahtlane”).

—

Lisaks sellele võib PCDD/Fide ja/või dioksiinitaoliste PCBde sisalduse esitada bioanalüütilistes ekvivalentides (BEQdes) (mitte TEQdes) (vt III lisa punkt 2).

—

Kui arvutatud BEQ taseme mõõtemääramatus esitatakse nt standardhälbena, peab see põhinema vähemalt proovi kolmekordsel analüüsil (mis iga kord hõlmab ekstraheerimist, puhastamist ja katsetulemuse kindlaksmääramist).

—

Allapoole teatamispiiri jääva tulemusega proovi tulemus esitatakse kui teatamispiirist allapoole jääv proov.

—

Aruandes tuleb iga proovimaterjali tüübi kohta esitada huvipakkuv sisaldus (piirnorm, häiretase), millel hindamine põhineb.

—

Aruandes esitatakse kasutatud analüüsi liik, peamised analüüsi põhimõtted ja kaliibrimise viis.

—

Aruandes esitatakse ka PCDD/Fide, dioksiinitaoliste PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod. Rasvapõhise piirnormi või rasvapõhise häiretasemega toiduproovide puhul ja kui eeldatav rasvasisaldus on vahemikus 0–2 %, määratakse ja esitatakse proovi lipiidisisaldus (kooskõlas kehtivate õigusaktidega); muude proovide puhul esitatakse lipiidisisaldus vajaduse korral.

(1)  Kohandatud PCDD/Fidele ja dioksiinitaolistele ühenditele, mis on nimetatud dokumendis „Guidelines for the validation of screening methods for residues of veterinary medicines” („Veterinaarravimite jääkide sõelumismeetodite valideerimise juhised”), mille on koostanud Fougeres’s, Berliinis ja Bilthovenis asuvad ELi referentlaborid loomset päritolu toidus esinevate veterinaarravimite jääkide ja saasteainete kontrollimiseks, 20/1/2010, http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/lab_analysis_en.htm.

(2)  piirnormide puhul

(3)  Kehtivad nõuded põhinevad TEFil, mis on avaldatud järgmises artiklis: M. Van den Berg et al., Toxicol. Sci. 93 (2), 223–241 (2006).

III LISA liide

Inimeste tervist ähvardavate ohtude hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEFi väärtused, mis põhinevad 2005. aasta juunis Genfis peetud rahvusvahelise kemikaaliohutusprogrammi (IPCS) ekspertide kohtumise järeldustel (Martin van den Berg et al., The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds. Toxicological Sciences 93(2), 223–241 (2006)).

Analoog

TEFi väärtus

Polüklorodibenso-p-dioksiinid (PCDDd)

2,3,7,8-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

Polüklorodibensofuraanid (PCDFid)

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

Dioksiinitaolised PCBd, orto-asendamata PCBd + mono-orto-asendatud PCBd

Orto-asendamata PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0003

PCB 126

0,1

PCB 169

0,03

Mono-orto-asendatud PCBd

PCB 105

0,00003

PCB 114

0,00003

PCB 118

0,00003

PCB 123

0,00003

PCB 156

0,00003

PCB 157

0,00003

PCB 167

0,00003

PCB 189

0,00003

Kasutatud lühendid: T = tetra, Pe = penta, Hx = heksa, Hp = hepta, O = okta, CDD = klorodibensodioksiin, CDF = klorodibensofuraan, CB = klorobifenüül.

IV LISA

Proovide ettevalmistamine ja nõuded analüüsimeetoditele, mida kasutatakse mittedioksiinitaoliste PCBde (PCB nr 28, 52, 101, 138, 153, 180) sisalduse ametlikuks kontrolliks teatavates toiduainetes

1.   Kohaldatavad määramismeetodid

Gaasikromatograafia ja elektronhaarde detekteerimine (GC/ECD), gaasikromatograafia ja madala lahutusvõimega massispektromeetria (GC/LRMS), kromatomassispektromeetria (GC/MS-MS), gaasikromatograafia ja kõrglahutus-massispektromeetria (GC/HRMS) või samaväärne meetod.

2.   Vaatlusaluste analüütide tuvastamine ja kinnitamine

—

Suhteline retentsiooniaeg, mis vastab sisestandarditele või etalonstandarditele (lubatud hälve +/– 0,25 %).

—

Kinnitada tuleb kõigi kuue indikaator-PCB (PCB 28, PCB 52, PCB 101, PCB 138, PCB 153 ja PCB 180) gaasikromatograafiline eraldamine segavatest ainetest, eelkõige koos elueeruvatest PCBdest, ennekõike kui proovides leiduvad sisaldused on kehtiva piirnormi piires ning kui tuleb kinnitada nõuetele mittevastavust.

Märkus. Sageli koos elueeruvad analoogid on nt PCB 28/31, PCB 52/69 ja PCB 138/163/164. GC/MS-meetodi puhul tuleb arvesse võtta ka tugevamalt klooritud analoogide fragmentide võimalikku segavat mõju.

—

GC/MS-meetodi puhul:

—

tuleb kontrollida vähemalt järgmist:

—

HRMSi puhul kaht konkreetset iooni;

—

LRMSi puhul kaht konkreetset iooni, mille puhul m/z > 200, või kolme konkreetset iooni, mille puhul m/z > 100;

—

MS-MS puhul üht eellasiooni ja kaht järglasiooni.

—

Valitud massiosade isotoopkoguste suhte suurimad lubatud hälbed

Valitud massifragmentide isotoopkoguste suhte suhteline hälve teoreetilisest isotoopide kogusest või sihtiooni (kõige levinum kontrollitav ioon) ja iseloomuliku iooni (iseloomulike ioonide) kaliibrimisstandardist:

Iseloomuliku iooni (iseloomulike ioonide) suhteline intensiivsus, võrreldes sihtiooniga

GC-EI-MS

(suhteline hälve)

GC-CI-MS, GC-MSn

(suhteline hälve)

> 50 %

± 10 %

± 20 %

> 20 % – 50 %

± 15 %

± 25 %

> 10 % – 20 %

± 20 %

± 30 %

≤ 10 %

± 50 % (1)

± 50 % (1)

—

GC/ECD-meetodi puhul:

tolerantsi ületavate tulemuste kinnitamine kahe GC-kolonniga, millel on eri polaarsusega statsionaarne faas.

3.   Meetodi tulemuslikkuse tõendamine

Meetodi tulemuslikkuse valideerimine huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus (0,5- kuni 2-kordsel huvipakkuval kontsentratsioonil); tõendatakse, et korduvanalüüsi variatsioonikordaja on vastuvõetav (vt vahetäpsuse nõuded, punkt 8).

4.   Määramispiir

Tühikatse väärtused ei tohi ületada 30 % piirnormile vastavast saastetasemest (2).

5.   Kvaliteedikontroll

Korrapärased tühikatsed, rikastatud proovide analüüs, kvaliteedikontrolli proovid, osalemine asjaomaste proovimaterjalidega tehtud laboritevahelistes uuringutes.

6.   Saagiste kontroll

—

Sobivate sisestandardite kasutamine, millel on vaatlusaluste analüütidega võrreldavad füüsikalis-keemilised omadused.

—

Sisestandardite lisamine:

—

lisamine toodetele (enne ekstraheerimist ja puhastamist);

—

neid võib lisada ka ekstraheeritud rasvadele (enne puhastamist), kui piirnorm on avaldatud rasva kaudu.

—

Selliste meetodite nõuded, mille puhul kasutatakse kõiki kuut isotoopmärgistatud indikaator-PCB analoogi:

—

tulemuste korrigeerimine, et võtta arvesse sisestandardite saagiseid;

—

isotoopmärgistatud sisestandardite üldiselt aktsepteeritavad saagised on 50–120 %;

—

individuaalsetel analoogidel, mille osatähtsus kuue indikaator-PCB summas on alla 10 %, võivad olla suuremad või väiksemad saagised.

—

Selliste meetodite nõuded, mille puhul ei kasutata kõiki kuut isotoopmärgistatud sisestandardit või kasutatakse muid sisestandardeid:

—

iga proovi sisestandardi(te) saagise kontroll;

—

sisestandardi(te) aktsepteeritav saagis on 60–120 %;

—

tulemuste korrigeerimine, et võtta arvesse sisestandardite saagiseid.

—

Märgistamata analoogide saagiseid kontrollitakse rikastatud proovide või kvaliteedikontrolli proovidega, mille kontsentratsioonid on huvipakkuva kontsentratsiooni vahemikus. Nende analoogide aktsepteeritavad saagised on 70–120 %.

7.   Nõuded laboritele

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004 peavad laborid olema ISO juhendi 58 kohaselt tegutseva tunnustatud asutuse poolt akrediteeritud, millega tagatakse, et laborid kohaldavad analüüsimisel kvaliteeditagamissüsteemi. Laborid akrediteeritakse standardi EN ISO/IEC 17025 kohaselt.

8.   Tulemuslikkuse näitajad: kuue huvipakkuvale kontsentratsioonile vastava indikaator-PCB summa suhtes kohaldatavad kriteeriumid

Tõesus

– 30 kuni + 30 %

Vahetäpsus (RSD %)

≤ 20 %

Ülemise ja alumise tõkke erinevus

≤ 20 %

9.   Tulemuste esitamine

—

Selleks et tulemuste aruanne sisaldaks võimalikult palju andmeid ja võimaldaks tulemuste tõlgendamist erinõuete kohaselt, peavad analüüsitulemused, kui kasutatud analüüsimeetod seda võimaldab, hõlmama individuaalsete PCB analoogide sisaldust ning olema esitatud alumise ja ülemise tõkke ning vaheväärtusena.

—

Aruandesse tuleb märkida ka PCBde ja lipiidide ekstraheerimiseks kasutatud meetod. Proovi lipiidisisaldus määratakse ja esitatakse rasvapõhise piirnormiga toiduproovide puhul, mille eeldatav rasvasisaldus on vahemikus 0–2 % (kooskõlas kehtivate õigusaktidega); muude proovide puhul määratakse lipiidisisaldus vajaduse korral.

—

Individuaalsete sisestandardite saagised tuleb esitada juhul, kui need jäävad väljapoole punktis 6 nimetatud vahemikku või kui on ületatud piirnormi ja kui neist teatamist nõutakse.

—

Kuna proovi nõuetelevastavuse hindamisel tuleb arvestada mõõtemääramatust, tuleb esitada ka see näitaja. Seega esitatakse analüüsitulemus järgmisel kujul: x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures arvutamisel kasutatakse kattetegurit 2, mis annab usaldusväärsuse tasemeks ligikaudu 95 %.

—

Kui mõõtemääramatust võetakse arvesse CCα kohaldamisega (nagu on kirjeldatud II lisa IV punkti alapunktis 1), tuleb see näitaja esitada.

—

Tulemused tuleb esitada samades ühikutes ja (vähemalt) sama täpsusega, nagu on esitatud määruses (EÜ) nr 1881/2006 sätestatud piirnormid.

(1)  Ei soovitata kasutada iseloomulikke ioone, mille suhteline intensiivsus on vähem kui 10 % võrreldes sihtiooniga, kuna on olemas piisav arv massifragmente, mille suhteline intensiivsus on üle 10 %.

(2)  On väga soovitatav, et reaktiivi tühikatse väärtus oleks madal võrreldes proovis leiduva saasteaine tasemega. Labor on kohustatud kontrollima tühikatse väärtuse muutumist, eriti siis, kui tühikatse väärtus tuleb lahutada.

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 253/2012,

22. märts 2012,

millega 167. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a, artikli 7a lõiget 1 ja artikli 7a lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

12. märtsil 2012 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada kaks füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. 14. märtsil 2012 otsustas komitee lisada kõnealusesse loetellu veel neli füüsilist isikut ja muuta loetelu ühte kannet.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse direktor

(1)  EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” alla lisatakse järgmine kanne:

„Jemmah Anshorut Tauhid (JAT) (teiste nimedega a) Jemaah Anshorut Tauhid, b) Jemmah Ansharut Tauhid, c) Jem’mah Ansharut Tauhid, d) Jamaah Ansharut Tauhid, e) Jama’ah Ansharut Tauhid, f) Laskar 99). Aadress: Jl. Semenromo number 58, 04/XV Ngruki, Cemani, Grogol, Sukoharjo, Jawa Tengah, Indoneesia, telefon: 0271-2167285, e-post: info@ansharuttauhid.com. Muu teave: a) rühmituse asutaja ja juht on Abu Bakar Ba'asyir; b) rühmitus loodi 27. juulil 2008 Indoneesias Solos; c) seotud rühmitusega Jemmah Islamiya (JI); d) veebisait: http:/ansharuttauhid.com/. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.3.2012.”

(2)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

(a)

„Mochammad Achwan (teiste nimedega a) Muhammad Achwan, b) Muhammad Akhwan, c) Mochtar Achwan, d) Mochtar Akhwan, e) Mochtar Akwan). Aadress: Jalan Ir. H. Juanda 8/10, RT/RW 002/001, Jodipan, Blimbing, Malang, Indoneesia. Sünniaeg: a) 4.5.1948; b) 4.5.1946. Sünnikoht: Tulungagung, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Riiklik isikukood: 3573010405480001 (Indoneesia isikutunnistus nimega Mochammad Achwan). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.3.2012.”

(b)

„Abdul Rosyid Ridho Ba’asyir (teiste nimedega a) Abdul Rosyid Ridho Bashir, b) Rashid Rida Ba’aysir, c) Rashid Rida Bashir). Aadress: Podok Pesantren AL Wayain Ngrandu, Sumber Agung Magetan, East Java, Indoneesia. Sünniaeg: 31.1.1974. Sünnikoht: Sukoharjo, Indoneesia. Kodakondsus: Indoneesia. Riiklik isikukood: 1127083101740003 (Indoneesia isikutunnistus nimega Abdul Rosyid Ridho Ba’asyir). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.3.2012.”

(c)

„Mustafa Hajji Muhammad Khan (teiste nimedega a) Hassan Ghul, b) Hassan Gul, c) Hasan Gul, d) Khalid Mahmud, e) Ahmad Shahji, f) Mustafa Muhammad, g) Abu Gharib al-Madani, h) Abu-Shaima, i) Abu- Shayma). Sünniaeg: a) ajavahemikus august – september 1977; b) 1976. Sünnikoht: a) Al-Madinah, Saudi Araabia, b) Sangrar, Sindhi piirkond, Pakistan. Kodakondsus: a) Pakistani; b) Saudi Araabia. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 14.3.2012.”

(d)

„Hafiz Abdul Salam Bhuttavi (teiste nimedega a) Hafiz Abdul Salam Bhattvi, b) Hafiz Abdusalam Budvi, c) Hafiz Abdussalaam Bhutvi, d) Abdul Salam Budvi, e) Abdul Salam Bhattwi, f) Abdul Salam Bhutvi, g) Mullah Abdul Salaam Bhattvi, h) Molvi Abdursalam Bhattvi). Tiitel: a) maulavi; b) mulla. Sünniaeg: 1940. Sünnikoht: Gujranwala, Punjabi piirkond, Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 14.3.2012.”

(e)

„Zafar Iqbal (teiste nimedega a) Zaffer Iqbal, b) Malik Zafar Iqbal Shehbaz, c) Malik Zafar Iqbal Shahbaz, d) Malik Zafar Iqbal, e) Zafar Iqbal Chaudhry, f) Muhammad Zafar Iqbal). Sünniaeg: 4.10.1953. Sünnikoht: Masjid al-Qadesia, 4 Lake Road, Lahore, Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Passi nr: DG5149481 (pass anti välja 22.8.2006, kaotas kehtivuse 21.8.2011, passiraamatu number A2815665). Siseriiklik isikukood: a) 35202-4135948-7; b) 29553654234. Muu teave: muu tiitel – professor. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 14.3.2012.”

(f)

„Abdur Rehman (teiste nimedega a) Abdul Rehman, b) Abd Ur-Rehman, c) Abdur Rahman, d) Abdul Rehman Sindhi, e) Abdul Rehman al-Sindhi, f) Abdur Rahman al-Sindhi, g) Abdur Rehman Sindhi, h) Abdurahman Sindhi, i) Abdullah Sindhi, j) Abdur Rehman Muhammad Yamin. Aadress: Karachi, Pakistan. Sünniaeg: 3.10.1965. Sünnikoht: Mirpur Khas, Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Passi nr: CV9157521 (8.9.2008 välja antud Pakistani pass, mis kaotab kehtivuse 7.9.2013). Siseriiklik isikukood: 44103-5251752-5. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 14.3.2012.”

(3)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all asendatakse kanne „Lashkar e-Tayyiba (teiste nimedega a) Lashkar-e-Toiba, b) Lashkar-i-Taiba, c) al Mansoorian, d) al Mansooreen, e) Army of the Pure, f) Army of the Righteous, g) Army of the Pure and Righteous, h) Paasban-e-Kashmir, i) Paasban-i-Ahle-Hadith, j) Pasban-e-Kashmir, k) Pasban-e-Ahle-Hadith, l) Paasban-e-Ahle-Hadis, m) Pashan-e-ahle Hadis, n) Lashkar e Tayyaba, o) LET, p) Jamaat-ud-Dawa, q) JUD r) Jama’at al-Dawa, s) Jamaat ud-Daawa, t) Jamaat ul-Dawah, u) Jamaat-ul-Dawa, v) Jama’at-i-Dawat, w) Jamaiat-ud-Dawa, x) Jama’at-ud-Da’awah, y) Jama’at-ud-Da’awa, z) Jamaati-ud-Dawa. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 2.5.2005.” järgmisega:

„Lashkar e-Tayyiba (teiste nimedega a) Lashkar-e-Toiba, b) Lashkar-i-Taiba, c) al Mansoorian, d) al Mansooreen, e) Army of the Pure, f) Army of the Righteous, g) Army of the Pure and Righteous, h) Paasban-e-Kashmir, i) Paasban-i-Ahle-Hadith, j) Pasban-e-Kashmir, k) Pasban-e-Ahle-Hadith, l) Paasban-e-Ahle-Hadis, m) Pashan-e-ahle Hadis, n) Lashkar e Tayyaba, o) LET, p) Jamaat-ud-Dawa, q) JUD r) Jama’at al-Dawa, s) Jamaat ud-Daawa, t) Jamaat ul-Dawah, u) Jamaat-ul-Dawa, v) Jama’at-i-Dawat, w) Jamaiat-ud-Dawa, x) Jama’at-ud-Da’awah, y) Jama’at-ud-Da’awa, z) Jamaati-ud-Dawa, aa) Falah-i-Insaniat Foundation (FIF). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 2.5.2005.”

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 254/2012,

22. märts 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

CR

52,7

IL

188,6

JO

64,0

MA

45,8

TN

68,9

TR

90,6

ZZ

85,1

0707 00 05

JO

107,2

TR

206,0

ZZ

156,6

0709 91 00

EG

79,1

ZZ

79,1

0709 93 10

JO

225,1

MA

59,1

TR

128,8

ZZ

137,7

0805 10 20

BR

35,0

EG

47,2

IL

80,8

MA

51,2

TN

58,4

TR

67,2

ZZ

56,6

0805 50 10

EG

43,8

TR

46,7

ZZ

45,3

0808 10 80

AR

89,5

BR

86,3

CA

125,0

CL

90,8

CN

112,4

MK

31,8

US

159,9

UY

74,9

ZA

119,9

ZZ

98,9

0808 30 90

AR

92,2

CL

112,3

CN

63,0

ZA

92,7

ZZ

90,1

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 255/2012,

22. märts 2012,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes turustusaastaks 2011/2012 rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud turustusaastaks 2011/2012 on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Kõnealuseid hindu ja makse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 235/2012 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja tollimakse muuta määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 36 kohaselt.

(3)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse turustusaastaks 2011/2012 muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.

(4)  ELT L 78, 17.3.2012, lk 16.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 23. märtsist 2012

(eurodes)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 12 10 (1)

44,97

0,00

1701 12 90 (1)

44,97

1,12

1701 13 10 (1)

44,97

0,00

1701 13 90 (1)

44,97

1,41

1701 14 10 (1)

44,97

0,00

1701 14 90 (1)

44,97

1,41

1701 91 00 (2)

49,59

2,59

1701 99 10 (2)

49,59

0,00

1701 99 90 (2)

49,59

0,00

1702 90 95 (3)

0,50

0,22

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/30

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 256/2012,

22. märts 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 143 koosmõjus artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 614/2009 ovoalbumiini ja laktalbumiini ühise kaubandussüsteemi kohta, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1484/95 vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas oleva tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 181, 14.7.2009, lk 8.

(3)  EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47.

LISA

„I LISA

CN-kood

Toote kirjeldus

Tüüpiline hind

(eurot / 100 kg)

Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis

(eurot / 100 kg)

Päritolu (1)

0207 12 10

Nn 70 % kanarümbad, külmutatud

131,3

0

AR

0207 12 90

Nn 65 % kanarümbad, külmutatud

137,8

0

AR

129,0

0

BR

0207 14 10

Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud

288,1

4

AR

228,1

22

BR

325,0

0

CL

0207 27 10

Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud

325,1

0

BR

415,6

0

CL

0408 11 80

Kuivatatud munakollased

335,6

0

AR

0408 91 80

Kooreta linnumunad, kuivatatud

345,0

0

AR

1602 32 11

Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)

291,6

0

BR

353,2

0

CL

3502 11 90

Kuivatatud munaalbumiin

522,3

0

AR

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 257/2012,

22. märts 2012,

millega määratakse kindlaks veise- ja vasikaliha eksporditoetused

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 164 lõiget 2 ja artiklit 170 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 162 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse I lisa XV osas loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ELi turul kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Arvestades praegust veise- ja vasikalihaturu olukorda, tuleks kindlaks määrata eksporditoetused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 162, 163, 164, 167, 168 ja 169 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumidega.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 164 lõike 1 kohaselt võivad eksporditoetused erineda vastavalt sihtkohale, eriti kui olukord maailmaturul, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused seda tingivad.

(4)

Toetust tuleks anda ainult nendele toodetele, mille puhul on lubatud vaba liikumine ELis ja mis kannavad tervisemärki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (2) artikli 5 lõike 1 punktile a. Kõnealused tooted peavad ühtlasi vastama nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (4).

(5)

Komisjoni 21. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1359/2007 (milles sätestatakse teatavate kondita veiseliha jaotustükkide ekspordi eritoetuste andmise tingimused) (5) artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu tingimuste kohaselt vähendatakse makstavat eritoetust, kui eksporditav kogus moodustab konditustamise teel toodetud jaotustükkide kogumassist vähem kui 95 %, kuid üle 85 %.

(6)

Praegu kohaldatavad toetused on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1318/2011 (6). Kuna kehtestada tuleks uued toetused, tuleks kõnealune määrus seepärast kehtetuks tunnistada.

(7)

Selleks et vältida kõrvalekaldeid valitsevast turuolukorrast, hoida ära turuspekulatsioone ja tagada tõhus haldamine, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 164 ette nähtud eksporditoetusi antakse käesoleva määruse lisas sätestatud toodetele ja kogustele vastavalt käesoleva artikli lõikega 2 ette nähtud tingimustele.

2.   Lõike 1 kohaselt toetuse saamise tingimustele vastavad tooted peavad vastama määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 asjakohastele nõuetele, eelkõige olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa I jao III peatükiga ette nähtud tervisemärgi nõuetele.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1359/2007 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud juhul vähendatakse tootekoodi 0201 30 00 9100 alla kuuluvate toodete toetusemäära 3,5 euro võrra 100 kg kohta.

Artikkel 3

Rakendusmäärus (EL) nr 1318/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(5)  ELT L 304, 22.11.2007, lk 21.

(6)  ELT L 334, 16.12.2011, lk 21.

LISA

Veise- ja vasikaliha suhtes kohaldatavad eksporditoetused alates 23. märtsist 2012

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetussumma

0102 21 10 9140

B00

EUR / 100 kg eluskaalu kohta

12,9

0102 21 30 9140

B00

EUR / 100 kg eluskaalu kohta

12,9

0102 31 00 9100

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

12,9

0102 31 00 9200

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

12,9

0102 90 20 9100

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

12,9

0102 90 20 9200

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

12,9

0201 10 00 9110 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 10 00 9130 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

24,4

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

14,4

0201 20 20 9110 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

24,4

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

14,4

0201 20 30 9110 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 20 50 9110 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

30,5

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

17,9

0201 20 50 9130 (2)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

18,3

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

10,8

0201 30 00 9050

US (4)

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,3

CA (5)

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,3

0201 30 00 9060 (7)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

11,3

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,8

0201 30 00 9100 (3)  (7)

B04

EUR / 100 kg netokaalu kohta

42,4

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

24,9

EG

EUR / 100 kg netokaalu kohta

51,7

0201 30 00 9120 (3)  (7)

B04

EUR / 100 kg netokaalu kohta

25,4

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

15,0

EG

EUR / 100 kg netokaalu kohta

31,0

0202 10 00 9100

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 30 9000

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 50 9900

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 20 90 9100

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

8,1

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

2,7

0202 30 90 9100

US (4)

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,3

CA (5)

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,3

0202 30 90 9200 (7)

B02

EUR / 100 kg netokaalu kohta

11,3

B03

EUR / 100 kg netokaalu kohta

3,8

1602 50 31 9125 (6)

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

11,6

1602 50 31 9325 (6)

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

10,3

1602 50 95 9125 (6)

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

11,6

1602 50 95 9325 (6)

B00

EUR / 100 kg netokaalu kohta

10,3

NB!

Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Sihtkohakoodid on määratletud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt.

B00

:

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga liidust võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine).

B02

:

B04 ja sihtkoht EG.

B03

:

Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo, () Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, laevade ja lennukite kütuse- ja toiduvarud (sihtkohad, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1) artiklites 33 ja 42 ning vajaduse korral artiklis 41).

B04

:

Türgi, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Pakistan, Sri Lanka, Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Indoneesia, Filipiinid, Hiina, Põhja-Korea, Hongkong, Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Côte d’Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Sao Tomé ja Principe, Gabon, Kongo, Kongo (Demokraatlik Vabariik), Rwanda, Burundi, Saint Helena asumaa ja tema sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja tema sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Malawi, Lõuna-Aafrika Vabariik, Lesotho.

(1)  ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooni 1244 alusel.

(2)  Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas kirjeldatud sertifikaat.

(3)  Toetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.

(4)  Teostatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (ELT L 308, 8.11.2006, lk 7) sätestatud tingimustel.

(5)  Teostatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1041/2008 (ELT L 281, 24.10.2008, lk 3) sätestatud tingimustel.

(6)  Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (ELT L 325, 24.11.2006, lk 12) sätestatud tingimuste järgimine.

(7)  Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras.

Mõiste „keskmine sisaldus” viitab komisjoni määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.

OTSUSED

23.3.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/36

KOMISJONI OTSUS,

22. märts 2012,

millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes

(2012/163/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), ja eriti selle artiklit 9,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Algatamine

(1)

13. mail 2011 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas  (2) teate (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Samal päeval avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (3) teate subsiidiumidevastase menetluse algatamise kohta teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes Euroopa Liitu ning alustas eraldi uurimist.

(3)

Dumpinguvastane menetlus algatati pärast seda, kui organisatsioon European Industrial Fasteners Institute (EiFi; edaspidi „kaebuse esitaja”) esitas 31. märtsil 2011 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida loeti piisavaks, et algatada uurimine.

1.2.   Menetlusega seotud isikud

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, teadaolevatele importijatele, teadaolevatele asjassepuutuvatele kasutajatele ja India ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

1.2.1.   India eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(6)

Pidades silmas India eksportivate tootjate ilmselgelt suurt arvu, nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 alusel ette dumpingu kindlakstegemiseks väljavõtteline uuring.

(7)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti India eksportivatel tootjatel endast teada anda 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ja esitada põhiandmed ekspordi ja omamaise müügi kohta, täpne tegevusala seoses vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga ning kõigi ajavahemikul 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011 (edaspidi „uurimisperiood”) vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga tegelenud seotud äriühingute nimed ja tegevusalad.

(8)

Viis eksportivat tootjat, sh nendega seotud äriühingute rühm Indias, esitasid nõutava teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul. Need koostööd tegevad äriühingud teatasid vaatlusaluse toote ekspordist liitu uurimisperioodil. Võrdlus Eurostati impordiandmete ja nende viie koostööd tegeva äriühingu poolt uurimisperioodi kohta esitatud andmete vahel vaatlusaluse toote Euroopa Liitu eksporditud mahtude kohta näitas, et India eksportivate tootjate koostöö tase oli ligi 100 %. Seepärast moodustati valim nende viie eksportiva tootja esitatud teabe põhjal.

(9)

Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt Euroopa Liitu suunatud vaatlusaluse toote suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon välja kolm eksportivat tootjat, kelle ekspordimaht liitu oli suurim. Väljavõttelise uuringu andmete kohaselt esindasid valitud äriühingud või rühmad uurimisperioodil 99 % koostööd tegevate eksportivate tootjate vaatlusaluse toote koguekspordist liitu. Seepärast leiti, et moodustatud valim võimaldab uurimisel piirduda mõistliku arvu eksportivate tootjatega, keda on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, tagades samal ajal representatiivsuse kõrge taseme.

1.2.2.   Valimi moodustamine India koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest

(10)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 konsulteeriti valimi moodustamise asjus huvitatud isikute ja India ametiasutustega. Kaks valimist välja jäänud eksportivat tootjat soovisid samuti valimisse võetud saada. Võttes arvesse kavatsetava valimi esindavust, nagu nimetatud põhjenduses 8, ei peetud siiski vajalikuks valimit muuta ega suurendada.

1.2.3.   Valimisse kaasamata äriühingute individuaalne uurimine

(11)

Kaks koostööd teinud eksportivat tootjat, keda valimisse ei võetud, taotlesid individuaalset uurimist ja vastasid dumpinguvastasele küsitlusele määratud tähtaja jooksul.

(12)

Võttes arvesse järeldust, et dumpinguvastane menetlus tuleks lõpetada allpool nimetatud põhjustel, individuaalse uurimise taotlusi edasi ei käsitletud.

1.2.4.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(13)

Pidades silmas liidu tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring kahju kindlakstegemiseks kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on esialgu teinud valimi viie liidu tootjaga. See valim koosnes viiest äriühingust, kes valiti 15 liidu tootja hulgast, kes olid enne uurimise algatamist teada, nende müügimahu, suuruse ja geograafilise asukoha tõttu liidus. Nende toodang moodustas 37 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil. Huvitatud isikuid kutsuti üles tutvuma toimikuga ja tegema märkusi valiku sobivuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid viiest äriühingust koosneva kavatsetava valimi kohta.

(15)

Seejärel loobus üks viiest valimisse kaasatud liidu tootjast koostööst. Ülejäänud nelja äriühingu toodang moodustas 31 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil. Seega leiti, et valim esindab liidu tootmisharu.

1.2.5.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(16)

Arvestades menetluses osalevate importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane importijate väljavõtteline uuring. Kaks importijat esitasid ettenähtud teabe ja andsid enda valimisse kaasamiseks nõusoleku algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Pidades silmas endast teatanud importijate väikest arvu, otsustati väljavõttelist uuringut mitte kohaldada.

1.3.   Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(17)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele isikutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid. Seega saadeti küsimustikud valimisse kaasatud India eksportivale tootjatele, valimisse kaasatud liidu tootjatele, koostööd tegevatele liidu importijatele ja kõigile teadaolevatele kasutajatele, keda uurimine puudutas.

(18)

Vastused saadi valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt ja neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Mitte ükski importija ega kasutaja küsimustikule ei vastanud.

(19)

Komisjon püüdis koguda ja kontrollida kõiki huvitatud isikute esitatud andmeid, mida ta dumpingu, tekitatud kahju ja liidu huvide kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas.

(20)

Üks isik väitis, et üks eksportiv tootja on esitanud liiga palju konfidentsiaalsustaotlusi ja tema küsimustikule antud vastuste avalik versioon ei ole piisavalt mõtestatud. Seetõttu tuleks jätta selle äriühingu esitatud teave arvesse võtmata ja seda äriühingut tuleks uurimises käsitleda kui koostööst keelduvat isikut.

(21)

Kõnealuse eksportiva tootja vastuste mittekonfidentsiaalset versiooni, mis sisaldab esialgseid vastuseid ja täiendatud versiooni, mille ta esitas pärast puudujääke käsitleva kirja saamist, on veel kord hinnatud ning on leitud, et see on piisavalt täielik, et vastata tähendusliku avaliku vastuse nõuetele. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(22)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

 

Euroopa Liidu tootjad:

—

Inox Viti di Cattinori Bruno & C.s.n.c, Grumello del Monte, Itaalia;

—

Bontempi Vibo S.p.A., Rodengo Saiano, Itaalia;

—

Ugivis S.A, Belley, Prantsusmaa.

 

India eksportivad tootjad:

—

Viraj Profiles Limited, Boisar, Dist. Thane, Maharashtra

—

Agarwal Fastners Pvt. Ltd., Vasai (East), Dist. Thane, Maharashtra

—

Raajratna Ventures Ltd., Ahmedabad, Gujarat

1.4.   Uurimisperiood

(23)

Dumpingu ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 2008 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(24)

Vaatlusaluseks tooteks on Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad, mida klassifitseeritakse praegu CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

2.2.   Samasugune toode

(25)

Leiti, et India siseturul toodetaval ja müüdaval vaatlusalusel tootel ning ELi turul liidu tootmisharu poolt toodetaval ja müüdaval tootel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve. Seepärast peetakse neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Normaalväärtus

(26)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel normaalväärtuse kindlakstegemiseks uuris komisjon kõigepealt, kas valimisse kaasatud India eksportivate tootjate samasuguse toote müügimaht sõltumatutele tarbijatele siseturul oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % samasuguse toote Euroopa Liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(27)

Ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul leiti, et tal kas puudus tüüpiline samasuguse toote müügimaht siseturul. Kõnealuse eksportiva tootja puhul tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel.

3.1.1.   Koostööd tegevad eksportijad, kelle müügimahud siseturul olid tüüpilised

(28)

Seejärel tegi komisjon nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kelle müügimahud siseturul olid tüüpilised, kindlaks need eksportivate tootjate siseturul müüdud tooteliigid, mis olid liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(29)

Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi müügi maht siseturul sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil vähemalt 5% või rohkem ELi ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(30)

Seejärel uuris komisjon, kas asjaomaste ettevõtjate müüki siseturul võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(31)

Kui tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõikide uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(32)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust 80 % või alla selle, või kui kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult asjaomase tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(33)

Tooteliikide puhul, mida siseturul ei müüdud tüüpilistes kogustes, tuli normaalväärtus arvutada algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. Selleks liideti uurimisperioodil kõnealuse tooteliigiga seotud eksportija keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaal. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali puhul aluseks iga tootetüübi müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmine ning vastava eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud müügi kasumimarginaal.

3.1.2.   Koostööd tegev eksportija, kellel ei olnud siseturul tüüpilist müügimahtu

(34)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellel ei olnud siseturul tüüpilist müügimahtu, arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel, liites samasuguse tootega seotud tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning põhjendatud kasumimarginaal tootetüübi kohta uurimisperioodil. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali puhul aluseks iga tootetüübi müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmine ning selle eksportiva tootja tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud müügi kasumimarginaal.

3.2.   Ekspordihind

(35)

Ekspordihinnad määrati kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

3.3.   Võrdlus

(36)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehindade tasemel.

(37)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohanduste vormis nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(38)

Sellest lähtuvalt võeti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel arvesse transpordi-, mereveo-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakkimis- ja krediidikulusid, arvel märkimata allahindlusi ning komisjonitasusid.

3.4.   Dumpingumarginaal

3.4.1.   Valimisse kaasatud koostööd tegevad eksportivad tootjad

(39)

Valimisse kaasatud ettevõtjate puhul võrreldi iga liitu eksporditud vaatlusaluse tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(40)

Eespool kirjeldatud metoodikale tuginedes on dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast liidu tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmised:

Äriühing

Dumpingumarginaal

Viraj Profiles Ltd.

0 %

Agarwal Fasteners Pvt. Ltd.

37,6 %

Raajratna Ventures Ltd.

12,0 %

(41)

Tuleb siiski märkida, et see India eksportiv tootja, kelle puhul dumpingut ei leitud, esindab 87 % India ekspordist Euroopa Liitu.

(42)

Analüüsides komisjoni avalikustamisdokumenti, tegi kaebuse esitaja arvutused ja leidis, et valimisse võetud dumpinguhinnaga müüvate eksportivate tootjate ja ilma dumpinguta müüva äriühingu puhul tuvastatud normaalväärtused erinevad 25 %. Kaebuse esitaja väitis, et konkurentsiga turul ei ole selline erinevus võimalik ja see ei ole roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmisharus reaalne. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et eksportiv tootja, kelle puhul dumpingut ei leitud, hankis roostevaba terase jäätmeid seotud äriühingutelt liidus ning seetõttu ei ole selle tooraine ostuhinnad tootmiskulude kindlaksmääramisel usaldusväärsed.

(43)

Normaalhind eksportiva tootja puhul, kelle puhul dumpingut ei leitud, põhines tootmiskuludel tooteliikide kaupa, mis on madalam kui teistel valimisse võetud eksportivatel tootjatel. See tuleneb peamiselt asjaolust, et esimene äriühing toodab ise roostevaba terase jäätmetest roostevaba terast ning on seetõttu täielikult integreeritud ja saab kasu mastaabisäästust, samas kui teised äriühingud ostavad roostevabast terasest valtstraati, mis on roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmise peamine tooraine, avatud turult, sealhulgas sellelt esimeselt koostööd teinud eksportijalt, kelle puhul dumpingut ei leitud.

(44)

Normaalhind dumpinguhinnaga müüvate eksportivate tootjate puhul määrati peamiselt kodumaise müügihinna põhjal tooteliikide kaupa. India turul on piiratud konkurents ning koostööd teinud eksportija, kelle puhul dumpingut ei leitud, müüs uurimisperioodil kodumaisel turul vaid väga väikeseid koguseid.

(45)

Mis puutub roostevaba terase jäätmete hankimisse eksportiva tootja poolt, kelle puhul dumpingut ei leitud, leiti uurimises, et see äriühing hankis metallijäätmeid nii seotud kui ka sõltumatutelt tarnijatelt, kellest viimased esindasid üle 70 % saadud kogustest. Ostuhinnad mõlemat tüüpi hanke puhul olid võrreldavad ja seda ka siis, kui võeti arvesse metallijäätmete sorti.

(46)

Seetõttu kinnitatakse valimisse võetud eksportivate tootjate normaalväärtuse kindlaksmääramist ja lükatakse tagasi kaebuse esitaja väited.

3.4.2.   Teised koostööd tegevad eksportivad tootjad

(47)

Valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetega valimis olevatele dumpinguhinnaga müüvatele eksportivatele tootjatele kehtestatud marginaalide alusel. Selle põhjal määrati valimist väljajäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal tasemel 24,6 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimaksu tasumata.

(48)

Pärast seda, kui komisjoni oli teinud teatavaks oma kavatsuse menetlus lõpetada, nõudis üks koostööd teinud India eksportiv tootja, et tuleks vastu võtta tema taotlus individuaalse uurimise kohta, kuna avaldatud dumpingumarginaal valimist välja jäänud koostööd teinud eksportivate tootjate kohta ei kajastanud tema olukorda.

(49)

Komisjon ei ole individuaalse uurimise taotlust hinnanud, kuna menetluse lõpetamise korral ei oma dumpingumarginaali kindlakstegemine enam tähtsust.

3.4.3.   Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(50)

Kõigi teiste India eksportijate puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu küsimustiku vastustes märgitud ekspordi kogumahtu võrreldi Indiast pärit impordi kogumahuga, mis tuletati Eurostati andmetest. Koostöö moodustas 97 %. Selle alusel leiti, et koostöö tase on kõrge. Peeti sobivaks kehtestada koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal valimisse kaasatud koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele kehtestatud keskmise dumpingumarginaali tasemel. Kättesaadava teabe alusel võib öelda, et koostööst keeldunud India eksportijate keskmised hinnad uurimiseperioodil vastasid koostööd teinud eksportivate tootjate hindadele. Lisaks ei ole mingeid kättesaadavaid vihjeid, mis näitaksid, et koostööst keeldunud eksportivate tootjate normaalväärtused oleksid olnud erinevad.

(51)

Selle alusel määrati üleriigiliseks dumpingutasemeks 24,6 % CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata.

4.   LIIDU TOOTMISHARU

4.1.   Liidu toodang

(52)

ELi kogutoodangu kindlaksmääramiseks kasutati ELi tootjate kohta kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, ELi tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustiku vastuseid.

(53)

Selle alusel oli ELi kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 52 000 tonni. See kogus hõlmas kõikide endast teatanud ELi tootjate toodangut ning ka nende tootjate hinnangulist toodangut, kes endast menetluse vältel teada ei andnud.

(54)

Nagu märgitud põhjenduses 13, kasutati liidu tootjate tegevuse uurimiseks valimit. Viieteistkümnest liidu tootjast, kes esitasid andmed enne menetluse algatamist, võeti valimisse viis äriühingut. Seejärel, nagu märgitud põhjenduses 15, otsustas üks tootja mitte teha uurimises koostööd. Ülejäänud koostööd tegevate valimisse kaasatud äriühingute toodang moodustas umbes 32 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil ning seda peeti liidu tootmisharu esindavaks.

4.2.   Liidu tootmisharu

(55)

Kõik teadaolevad põhjenduses 52 osutatud liidu tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

5.   KAHJU

5.1.   Sissejuhatavad märkused

(56)

Asjakohaste kahjutegurite hindamisel kasutati asjaomast Eurostati impordistatistikat koos kaebuses esitatud teabega, ELi tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud küsimustiku vastuseid.

(57)

Kahjuanalüüsil aluseks olnud makromajanduslikud andmed, nagu tootmisvõimsus ja selle rakendusase, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive ja tootlikkus, on andmed liidu tootmisharu kui terviku kohta.

(58)

Kahjuanalüüsil aluseks olnud mikromajanduslikud andmed, nagu tehinguhinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, varud ja töötasud, on valimisse kaasatud liidu tootjate andmed.

(59)

Neli valimisse kaasatud liidu tootjat olid kaasatud valimisse ka teatavate Hiinast ja Taiwanist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamisel, mis viidi lõpule 7. jaanuaril 2012 (4). Nimetatud läbivaatamises oli valimisse kaasatud veel üks äriühing, keda praeguses uurimises valimisse ei kaasatud. Võttes arvesse, et kahju analüüsimise aeg langeb kokku aegumise läbivaatamisega, on 2008. ja 2009. aasta andmed ühesugused, välja arvatud selle ühe äriühingu omad. Avalikustades 2008. ja 2009. aasta andmed, oleks võimalik tuletada selle ühe praeguses uurimises valimisse kaasamata äriühingu andmed. Seetõttu on mikronäitajad, nagu varud, töötasud, investeeringud, rahavoog, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, indekseeritud.

5.2.   Liidu tarbimine

(60)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidus, nagu see oli esitatud kaebuses, ning neid andmeid kontrolliti valimisse kaasamise küsimustike vastuste ja valimisse kaasatud tootjatelt saadud kontrollitud vastuste abil. Lisaks võeti arvesse ka Eurostati andmetel põhinev impordimaht vaatlusalusel perioodil.

(61)

Nende põhjal oli tarbimine liidus järgmine:

Tabel 1

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Liidu tarbimine(tonnides)

120 598

101 143

122 345

131 457

Indeks (2008 = 100)

100

84

101

109

Allikas: Eurostat, kaebuses esitatud andmed ja küsimustike vastused

(62)

Kogu tarbimine ELi turul kasvas vaatlusaluse perioodi ajal 9 %. 2008.–2009. aastal vahel langes tarbimine drastiliselt 16 %, arvatavasti globaalse majanduskriisi mõju tõttu turule, kuid seejärel 2009.–2010. aastal tarbimine taastus, kasvades 21 % ning 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel veel 7 %.

5.3.   Import Indiast

(63)

Indiast pärit import Euroopa Liitu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Tabel 2

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Indiast pärit impordi maht (tonnides)

14 546

18 883

21 914

24 072

Indeks (2008 = 100)

100

130

151

165

Turuosa

12,1 %

18,7 %

17,9 %

18,3 %

Indeks (2008 = 100)

100

155

149

152

Allikas: Eurostat ja eksportivate tootjate küsimustike vastused.

(64)

Import Indiast kasvas vaatlusalusel perioodil 65 %. Kasv oli suurim aastatel 2008 ja 2009, kui import kasvas 30 % ja tarbimine 16 %. India import kasvas aasta-aastalt: 2010. aastal 16 % ja uurimisperioodil 10 %.

5.4.   Impordihinnad ja hindade allalöömine

Tabel 3

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Keskmine impordihind eurodes tonni kohta

3 531

2 774

2 994

3 216

Indeks (2008 = 100)

100

79

85

91

Allikas: Eurostat ja valimisse kaasatud ELi tootjate küsimustike vastused.

(65)

Keskmised Indiast pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 9 %. See selgitab India turuosa tõusu samal ajavahemikul 12,1 %-lt 18,3 %-le. Suurim tõus oli aastatel 2008–2009, kui India eksportijate turuosa tõusis üle kuue protsendipunkti.

(66)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa (korrigeerituna tehasehindade tasemele) vastavate Indiast pärit imporditud toodete kaalutud keskmiste hindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus ja mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal, mida oli nõuetekohaselt kohandatud, võtmaks arvesse kehtivaid tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(67)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Võrdlus näitas, et hinna allalöömine oli 3–13 %, väljendatuna protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Sellega seoses tuleb märkida, et hindade allalöömise määr oli kõige suurem selle India eksportiva tootja puhul, kelle puhul dumpingut ei leitud.

5.5.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(68)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas dumpinguhindadega impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitud ajavahemikul.

5.5.1.   Tootmisvõimsus, toodang ja tootmisvõimsuse rakendusaste

Tabel 4

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Tootmismaht (tonnides)

69 514

56 396

62 213

51 800

Indeks (2008 = 100)

100

81

89

75

Tootmisvõimsus (tonnides)

140 743

127 200

128 796

111 455

Indeks (2008 = 100)

100

90

92

79

Tootmisvõimsuse rakendusaste

49 %

44 %

48 %

46 %

Indeks (2008 = 100)

100

90

98

94

Allikas: kogu liidu tootmisharu.

(69)

Tabelist ilmneb, et tootmine vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt: 25 %. Kooskõlas nõudluse langusega vähenes tootmine 2009. aastal järsult 19 %, kuid taastus 2010. aastal, kasvades umbes 10 %. Kuigi liidu tarbimine tõusis uurimisperioodil 7 %, vähenes samal ajal liidu tootmine eelmise aastaga võrreldes jälle 17 %.

(70)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 21%. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusalusel perioodil, jäädes pidevalt alla 50 %.

5.5.2.   Müügimaht ja turuosa

Tabel 5

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Müügimaht (tonnides)

56 042

44 627

45 976

48 129

Indeks (2008 = 100)

100

80

82

86

Turuosa

46,5 %

44,1 %

37,6 %

36,6 %

Indeks (2008 = 100)

100

95

81

79

Allikas: kogu liidu tootmisharu.

(71)

Tarbimise suurenedes (+ 9 %) vähenes vaatlusalusel perioodil samasuguse toote müügimaht esimesele sõltumatule kliendile liidus 14 %. Sellest tulenevalt langes turuosa 46,5 %-lt 2008. aastal 36,6 %-le uurimisperioodil. Pärast müügimahu järsku langust 2009. aastal (– 20 %), tõusis see veidi 2010. aastal ja uurimisperioodil.

5.5.3.   Kasv

(72)

Liidu tarbimine suurenes 2008. aasta ja uurimisperioodi vahel 9 %. Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa siiski vähenesid samal perioodil vastavalt 14 % ja 21 %. Samal ajal kasvas import Indiast 65 %.

5.5.4.   Tööhõive

Tabel 6

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Töötajate arv

1 007

863

821

761

Indeks (2008 = 100)

100

86

82

76

Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)

Indeks (2008 = 100)

100

95

110

99

Allikas: kogu liidu tootmisharu.

(73)

Seoses liidu tootmisharu kärpimisega vähendati töötajate arvu vaatlusalusel perioodil 24 %. 2008. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid tööjõukulud 6 %.

(74)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, langes vaatlusalusel perioodil 1 %. See jõudis kõige madalamale tasemele 2009. aastal ning hakkas uurimisperioodi lähenedes taastuma.

5.5.5.   Keskmine ühikuhind liidus

Tabel 7

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Ühikuhind ELis sõltumatutele klientidele (eurot tonni kohta)

4 336

2 792

3 914

4 244

Indeks (2008 = 100)

100

64

90

98

Allikas: valimisse kaasatud tootjate küsimustiku vastused.

(75)

Keskmised müügihinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 2 %. 2009. aastal oli liidu tootmisharu majanduslanguse ja Indiast pärit impordi hinna järsu vähenemise (– 21 %) tõttu sunnitud vähendama müügihinda 36 %. 2010. aastal ja uurimisperioodil taastusid liidu tootmisharu müügihinnad jälle.

(76)

Uurimine näitas, et müügihindade langus 2009. aastal tulenes kulude vähenemisest, mis langesid võrreldes 2008. aasta tasemega 18 %. Kulud vähenesid peamiselt toorainete hindade languse tõttu, eelkõige ebastabiilse hinnadünaamikaga nikli hinna languse tõttu. Võttes arvesse madalahinnalise India impordi pealetungi 2009. aastal, oli liidu tootmisharu sunnitud vähendama müügihindu siiski rohkem, kui kulud vähenesid.

5.5.6.   Tulusus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 8

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

ELi müügi tulusus (% netomüügist)

Indeks (2008 = 100)

– 100

– 442

–74

–24

Rahavoog

Indeks (2008 = 100)

– 100

–1 827

–40

171

Investeeringud (eurodes)

Indeks (2008 = 100)

100

29

59

6

Investeeringutasuvus

Indeks (2008 = 100)

100

284

59

28

Allikas: valimisse kaasatud tootjate küsimustiku vastused.

(77)

Uurimine näitas, et isegi kui müügihindade langus tulenes osaliselt kulude langusest, avaldas Indiast tulev roostevabast terasest kinnitusdetailide import liidu tootmisharu hinnale survet. Liidu tootmisharu tulusus oli vaatlusaluse perioodi algusest saadik negatiivne. Võttes arvesse madalahinnalise India impordi pealetungi, oli liidu tootmisharu eriti 2009. aastal sunnitud vähendama müügihindu rohkem, kui vähenesid kulud. See viis märkimisväärse tulususe halvenemiseni tollel aastal. 2010. aastal ja uurimisperioodil tulusus tõusis, kuid jäi siiski negatiivseks.

(78)

Rahavoog, mis väljendab tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, järgis samasugust trendi kui tulusus. See jõudis 2009. aastal madalaimale tasemele, kuid hakkas pärast seda tõusma ja muutus uurimisperioodil positiivseks.

(79)

Pärast 2008. aasta investeeringuid roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmisse vähenesid investeeringud vaatlusalusel perioodil 94 %. Investeeringutasuvus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne kooskõlas liidu tootmisharu negatiivsete tulemustega ning jäi negatiivseks.

(80)

Tulususe ja rahavoo areng ning investeeringute madal tase osutavad asjaolule, et valimisse kaasatud ELi tootjatel võis olla raskusi kapitali kaasamisega.

5.5.7.   Varud

Tabel 9

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Liidu tootmisharu lõppvarud

Indeks (2008 = 100)

100

92

100

103

Allikas: valimisse kaasatud tootjate küsimustiku vastused.

(81)

Valimisse kaasatud liidu tootmisharu lõppvarud suurenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. 2009. aastal vähenesid lõppvarud 8% võrra. 2010. aastal ja uurimisperioodil kasvasid varud vastavalt 8 % ja 3 %.

5.5.8.   Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(82)

Tuletame meelde, et selle suurima India eksportiva tootja puhul, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % India ekspordist Euroopa Liitu, ei leitud dumpingut. Seetõttu moodustas dumpinguhinnaga import 13 % Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide koguimpordist Euroopa Liitu. Võttes arvesse Indiast pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, võib tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

5.6.   Järeldus kahju kohta

(83)

Uurimise tulemusena selgus, et enamik kahjunäitajaid, nagu tootmismaht (– 25%), tootmisvõimsuse rakendusaste (– 6%), müügimaht (– 14%), turuosa (– 21%) ja tööhõive (– 24%), halvenesid vaatlusalusel perioodil. Suureneva tarbimise kontekstis vähenesid nii müügimaht kui ka turuosa. Võrreldes 2009. aastaga taastus müügimaht veidi 2010. aastal ja uurimisperioodil. Siiski ei suutnud liidu tootmisharu tagasi võita kaotatud turuosa, kuna Indiast pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil pidevalt sellise hinnaga, mis lõi alla liidu tootmisharu hinnad.

(84)

Lisaks halvenesid oluliselt ka liidu tootmisharu finantstulemustega seotud kahjunäitajad, nagu rahavoog ja kasumlikkus. See tähendab, et vähenes ka liidu tootmisharu suutlikkus kaasata kapitali.

(85)

Eelöeldut arvestades järeldati, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

6.1.   Sissejuhatus

(86)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas Indiast pärit dumpinguhindadega import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(87)

Tuletame meelde, et selle suurima India eksportiva tootja puhul, kellele viidatakse põhjendustes 40 ja 41 ning kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % India ekspordist Euroopa Liitu, ei leitud dumpingut. Seetõttu toimus uurimisperioodil vaid 13 % Indiast pärit vaatlusaluse toote ekspordist Euroopa Liitu dumpinguhindadega. Selle dumpinguhinnaga impordi turuosa oli uurimisperioodil 2 %.

6.2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(88)

Uurimise tulemusena selgus, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 9 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht vähenes samal ajal 14 % ja turuosa 21 %.

(89)

Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind lõi alla liidu tootmisharu keskmise hinna liidu turul. Kuid siiski oli liidu tootmisharu hind umbes 12 % kõrgem kui sellel India äriühingul, kelle puhul dumpingut ei leitud.

(90)

Eelöeldut arvesse võttes tehakse järeldus, et Indiast pärit piiratud impordikogus, mille hind oli kõrgem kui dumpinguhinnata impordil, võis liidu tootmisharu olukorda halvendada ainult väga vähesel määral, kui üldse.

6.3.   Muude tegurite mõju

6.3.1.   Dumpinguhinnata import Indiast

(91)

Indiast pärit impordi üldkogus suurenes vaatlusalusel perioodil 65 % ning kasvatas selle turuosa 12,1 %-lt 18,3 %-le. Siiski, nagu eespool märgiti, moodustas dumpinguhinnata import uurimisperioodil 87 % kogu Indiast pärit ekspordikogusest, mis vastas uurimisperioodil 15 % suurusele turuosale, ning sellele vastandus Indiast pärit dumpinguhinnaga impordi 2 %-line turuosa samal perioodil.

(92)

Indiast pärit impordi hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 9 % ning jäid alati madalamaks kui impordihinnad mujalt maailmast ja liidu tootmisharu müügihinnad. On siiski märkimisväärne, et (nagu selgitatud põhjenduses 89) dumpinguhinnata impordi keskmised hinnad lõid liidu tootmisharu hindu rohkem alla kui dumpinguhinnaga import.

6.3.2.   Import muudest kolmandatest riikidest

Tabel 10

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

50 010

37 633

54 454

59 255

Indeks (2008 = 100)

100

75

109

118

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

41,5 %

37,2 %

44,5 %

45,1 %

Indeks (2008 = 100)

100

90

107

109

Keskmine impordihind teistest kolmandatest riikidest (eurot tonni kohta)

5 380

5 236

5 094

5 234

Indeks (2008 = 100)

100

97

95

97

Malaisiast pärit impordi maht (tonnides)

13 712

9 810

9 611

9 966

Malaisiast pärit impordi turuosa

11,4 %

9,7 %

7,9 %

7,6 %

Malaisiast pärit impordi keskmine hind (eurot/tonn)

4 203

2 963

3 324

3 633

Filipiinidelt pärit impordi maht (tonnides)

7 046

5 406

15 576

18 149

Filipiinidelt pärit impordi turuosa

5,8 %

5,3 %

12,7 %

13,8 %

Filipiinidelt pärit impordi keskmine hind (eurot/tonn)

4 645

3 474

3 714

3 912

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht (tonnides)

2 332

2 452

3 217

3 288

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa

1,9 %

2,4 %

2,6 %

2,5 %

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi keskmine hind (eurot/tonn)

4 004

4 561

5 272

5 648

Taiwanist pärit impordi maht (tonnides)

4 304

3 703

6 451

6 640

Taiwanist pärit impordi turuosa

3,6 %

3,7 %

5,3 %

5,1 %

Taiwanist pärit impordi keskmine hind (eurot/tonn)

5 092

4 719

4 755

4 943

Allikas: Eurostat

(93)

Vastavalt Eurostati andmetele suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordi maht vaatlusperioodil 18 % võrra. Samal ajal vähenes keskmine impordihind umbes 3 % ning selle turuosa suurenes umbes 9 %.

(94)

Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed alates 19. novembrist 2005. Hoolimata meetmetest on import neist kahest riigist vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud, kuigi turuosa on uurimisperioodil jäänud üsna tagasihoidlikuks, vastavalt 2,5 % ja 5,1 %. Muud peamised impordiallikad on Filipiinid ja Malaisia. Eelkõige Filipiinidelt pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kasvatades turuosa 5,8 %-lt 2008. aastal 13,8 %-ni uurimisperioodil.

(95)

Malaisia import vähenes vaatlusalusel perioodil, kuid selle turuosa oli uurimisperioodil siiski 7,6 %. Filipiinidelt pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Kuid, nagu uurimise käigus selgus, oli Filipiinidelt pärit impordi keskmine hind palju kõrgem, nimelt umbes 20 % kõrgem kui India roostevabast terasest kinnitusdetailide keskmine hind.

(96)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi üldised keskmised hinnad jäid vaatlusalusel perioodil suhteliselt püsivaks ja olid alati kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad ja Indiast pärit impordi keskmised hinnad.

(97)

Eelöeldu põhjal jõuti järeldusele, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei põhjustanud ELi tootmisharule olulist kahju.

6.3.3.   Majanduskriis

(98)

Liidu tarbimise langust 2009. aastal saab osaliselt seletada majanduskriisiga. Tuleb siiski märkida, et hoolimata tarbimise 16 %-lisest langusest 2009. aastal kasvas Indiast pärit impordi maht 30 %.

(99)

2010. aastal ja uurimisperioodil liidu tarbimine kasvas seoses üldise majandusliku taastumisega. Liidu tootmisharu müügimaht kasvas siiski vähe, 3 % 2010. aastal ja 4,7 % uurimisperioodil. See on võrreldav India impordi kasvuga igal aastal, vastavalt 16 % ja 10 %.

(100)

Tavapärastes majandustingimustes ja tugeva hinnasurve ning Indiast pärit impordi taseme tõusu puudumisel oleks liidu tootmisharul võinud tekkida mõned tarbimise langusest ja ühiku püsikulude suurenemisest tulenevad raskused seoses tootmisvõimsuse rakendamise langusega. Indiast pärit madalahinnaline import, millest suurem osa ei ole dumpinguhinnaga, tugevdas majanduslanguse mõju ning liidu tootmisharu ei olnud võimeline taastuma ega India impordile kaotatud turuosa tagasi võitma isegi üldise majandusliku taastumise ajal.

(101)

Seetõttu, kuigi 2008.–2009. aasta majanduskriis aitas kaasa liidu tootmisharu halbadele tulemustele, ei saa seda pidada liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjuseks.

6.3.4.   Valimisse kuuluvate liidu tootjate eksporditegevus

Tabel 12

 

2008

2009

2010

Uurimisperiood

Eksportmüük (tonni)

967

689

933

884

Indeks (2008 = 100)

100

71

97

91

Ühiku müügihind (eurodes)

4 770

3 060

4 020

4 313

Indeks (2008 = 100)

100

64

84

90

Allikas: valimisse kaasatud tootjate küsimustiku vastused.

(102)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate eksportmüügi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja keskmine ekspordihind langes 10%. Kuigi ei saa välistada, et negatiivne suund eksporditulemustes võis liidu tootmisharule täiendavat negatiivset mõju avaldada, arvatakse, et kuna ekspordi maht oli väike, võrreldes müügiga liidu turul, ei saa selle mõju kahju põhjustajana pidada oluliseks.

6.4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(103)

Eespool esitatud analüüsist selgus, et vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Indiast pärit madala hinnaga impordi maht ja turuosa. Samuti leiti, et kõnealune import lõi pidevalt alla liidu tootmisharu hinnad liidu turul.

(104)

Kuid võttes arvesse, et suurim India eksportiv tootja, kelle toodang moodustas uurimisperioodil 87 % Indiast pärit ekspordist Euroopa Liitu, ei eksportinud roostevabast terasest kinnitusdetaile dumpinguhinnaga, järeldati siiski, et põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi (mis moodustas vaid 13 % kogu Indiast pärit impordist) ja liidu tootmisharu poolt kantud kahju vahel ei saa piisaval määral tõendada. Ei saa väita, et Indiast pärit dumpinguhinnaga eksport, võttes arvesse selle piiratud kogust ja väga piiratud turuosa (2 %) ning asjaolu, et selle hinnad olid keskmiselt 12 % kõrgemad kui dumpinguhinnata impordil, oleks põhjustanud liidu tootmisharule osaks saanud kahju.

(105)

Analüüsides muid teadaolevaid asjaolusid, mis võisid tekitada kahju liidu tootmisharule, sealhulgas dumpinguhinnata importi, importi muudest kolmandatest riikidest, majanduskriisi ja valimisse kaasatud liidu tootmisharu ekspordi tulemusi, selgus, et liidu tootmisharule osaks saanud kahju põhjuseks on ilmselt Indiast pärit dumpinguhinnata impordi mõju, mis moodustas 87 % kogu India ekspordist liitu uurimisperioodil ning mille hind oli märkimisväärselt madalam kui dumpinguhinnaga impordil.

7.   DUMPINGUVASTASE MENETLUSE LÕPETAMINE

(106)

Olulise põhjusliku seose puudumisel dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel järeldatakse, et dumpinguvastased meetmed ei ole vajalikud ja seetõttu tuleks käesolev dumpinguvastane menetlus vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 2 lõpetada.

(107)

Kaebuse esitajat ja kõiki teisi huvitatud isikuid teavitati nõuetekohaselt ja neile anti võimalus esitada märkusi. Saadud märkused ei muutnud järeldust, et käesolev dumpinguvastane menetlus tuleb lõpetada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lõpetatakse dumpinguvastane menetlus teatavate Indiast pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. märts 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT C 142, 13.5.2011, lk. 30.

(3)  ELT C 142, 13.5.2011, lk. 36.

(4)  ELT L 5, 7.1.2012, lk 1.