21.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 81/3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/6/EL,

14. märts 2012,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) seoses mikro-majandusüksustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas oma järeldustes, et halduskoormuse vähendamine on oluline Euroopa majanduse hoogustamiseks ja et halduskoormuse vähendamiseks Euroopa Liidus on vaja teha ühiselt suuri jõupingutusi.

(2)	Raamatupidamine on määratletud ühe peamise valdkonnana, milles võib vähendada liidu äriühingute halduskoormust.

(3)

Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (3) on määratletud mikroettevõtted ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Samas on nõupidamistel liikmesriikidega ilmnenud, et kõnealuses soovituses mikroettevõtete jaoks esitatud suuruskriteeriumid võivad olla raamatupidamise seisukohast liiga ranged. Seepärast tuleks luua mikroettevõtete alamkategooria, nn mikro-majandusüksus, et hõlmata äriühingud, kelle bilansimahu ja netokäibe suuruskriteeriumid on vähem ranged mikroettevõtetele kehtestatust.

(4)	Mikro-majandusüksused tegelevad üldjuhul ettevõtlusega kohalikul või piirkondlikul tasandil ega tegutse piiriüleselt või tegutsevad piiriüleselt vähesel määral. Lisaks mängivad nad olulist rolli uute töökohtade loomisel, teadus- ja arendustegevuse edendamisel ning uute majandustegevuste loomisel.

(5)

Mikro-majandusüksustel on piiratud vahendid, millega rangeid regulatiivseid nõudeid täita. Samas kehtivad nende suhtes sageli samad finantsaruandlusreeglid nagu suuremate äriühingute suhtes. Need reeglid koormavad mikro-majandusüksusi nende suurusega võrreldes ebakohaselt ja seepärast ei ole reeglid kõige väiksemate ettevõtete suhtes suurematega võrreldes proportsionaalsed. Seepärast peaks olema võimalik vabastada mikro-majandusüksused teatavatest kohustustest, mis võivad panna neile tarbetult suure halduskoormuse. Mikro-majandusüksuste suhtes tuleks aga siiski kohaldada kõiki siseriiklikke kohustusi pidada arvet nende äritehingute ja finantsolukorra üle.

(6)

Arvestades sellega, et äriühingute arv, mille suhtes kehtivad käesolevas direktiivis sätestatud suuruskriteeriumid, on erinevates liikmesriikides väga erinev, ning sellega, et mikro-majandusüksuste tegevus ei mõjuta või mõjutab vähe piiriülest kaubandust ja siseturu toimimist, peaksid liikmesriigid käesolevat direktiivi siseriiklikul tasandil rakendades arvestama nende kriteeriumide erinevat mõju.

(7)	Liikmesriigid peaksid nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (4) kontekstis mikro-majandusüksustele kehtiva korra rakendamise viisi või vajadust kaaludes arvestama oma riigi turu eriomaseid tingimusi ja vajadusi.

(8)

Mikro-majandusüksused peavad arvestust pidama aruandeaastaga seotud tulu ja kulu üle, sõltumata sellise tulu või kulu saamise või maksmise kuupäevast. Kirjete „ettemaksed ja viitlaekumised” ja „viitvõlad ja ettemakstud tulu” kajastamine võib aga mikro-majandusüksustele koormav olla. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel vabastada mikro-majandusüksused kõnealuste kirjete kajastamisest ainult niivõrd, kuivõrd selline vabastus on seotud muu kuluga kui tooraine ja tarvikute hind, väärtuse täpsustused, tööjõukulud ja maksud. Sel viisil on võimalik vähendada halduskoormust, kuna koostatakse suhteliselt lühike bilanss.

(9)

Raamatupidamise aastaaruannete avaldamine võib olla mikro-majandusüksuste jaoks koormav. Samal ajal peavad liikmesriigid tagama käesoleva direktiivi täitmise. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud vabastada mikro-majandusüksused üldisest avaldamise nõudest, tingimusel et bilansis sisalduv teave esitatakse nõuetekohaselt vastavalt siseriiklikule õigusele vähemalt ühele määratud pädevale asutusele ja et see teave edastatakse ettevõtlusregistrile, et taotluse korral oleks sellest võimalik saada ärakiri. Sel juhul ei kohaldataks direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 47 sätestatud kohustust avaldada raamatupidamisdokumendid vastavalt direktiivi 2009/101/EÜ (5) artikli 3 lõikele 5.

(10)

Käesoleva direktiivi eesmärk on võimaldada liikmesriikidel luua mikro-majandusüksustele lihtne finantsaruandluse keskkond. Õiglase väärtuse kasutamine võib tingida vajaduse avaldada üksikasjalikku teavet, et selgitada, millisel alusel määrati teatud kirjete õiglane väärtus. Arvestades, et mikro-majandusüksustele kohaldatav kord sätestab andmete väga piiratud avaldamise raamatupidamisaruannete lisades, ei teaks mikro-majandusüksuste raamatupidamisaruannete kasutajad, kas kasumiaruandes ja bilansis esitatavad summad põhinevad õiglasel väärtusel või mitte. Kasutajatele kindluse tagamiseks ei tohiks liikmesriigid seetõttu lubada ega nõuda, et käesoleva direktiivi raames võimaldatavaid vabastusi kasutavad mikro-majandusüksused kasutaksid oma raamatupidamisaruannete koostamise alusena õiglast väärtust. Mikro-majandusüksused, kes soovivad või vajavad õiglase väärtuse kasutamist, saavad seda endiselt teha, kasutades mõnda teist käesolevas direktiivis sätestatud korda, kui liikmesriik lubab või nõuab sellise korra kasutamist.

(11)

Otsustades selle üle, kas ja kuidas tuleks direktiivi 78/660/EMÜ kohaldamisalas rakendada mikro-majandusüksustele kehtivat korda, peaksid liikmesriigid tagama, et nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (6) (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) alusel konsolideeritavatel mikro-majandusüksustel oleksid selleks piisavalt üksikasjalikud raamatupidamisandmed ning et selles direktiivis sätestatud erandid ei mõjuta konsolideeritud aastaaruannete koostamise kohustust vastavalt direktiivile 83/349/EMÜ.

(12)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt vähendada mikro-majandusüksuste halduskoormust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)	Seetõttu tuleks direktiivi 78/660/EMÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 78/660/EMÜ muutmine

Direktiivi 78/660/EMÜ muudetakse käesolevaga järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 1a

1. Liikmesriigid võivad kooskõlas lõigetega 2 ja 3 sätestada erandeid teatavatest käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest äriühingute suhtes, mis oma bilansipäeval ei ületa kahte kolmest järgnevast kriteeriumist (mikro-majandusüksused):

a)	bilansimaht: 350 000 eurot;

b)	netokäive: 700 000 eurot;

c)	keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul: 10.

2. Liikmesriigid võivad vabastada lõikes 1 osutatud äriühingud mõnest alljärgnevast kohustusest või kõigist nimetatud kohustustest:

a)	kohustus kajastada kirjeid „ettemaksed ja viitlaekumised” ning „viitvõlad ja ettemakstud tulu” vastavalt artiklitele 18 ja 21;

kui liikmesriik kasutab käesoleva lõike punktis a nimetatud võimalust, võib ta lubada nendel äriühingutel ainult lõike 3 punkti b alapunktis vi osutatud muude kulude puhul kalduda kõrvale artikli 31 lõike 1 punktist d kirjete „ettemaksed ja viitlaekumised” ja „viitvõlad ja ettemakstud tulu” kajastamisel, tingimusel et see asjaolu avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades või käesoleva lõike punkti c kohaselt bilansi lõpus;

c)	kohustus koostada raamatupidamisaruannete lisasid vastavalt artiklitele 43–45, tingimusel et bilansi lõpus avaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 14 ja artikli 43 lõike 1 punktis 13 ja direktiivi 77/91/EMÜ (7) artikli 22 lõikes 2 nõutav teave;

d)	kohustus koostada tegevusaastaaruanne vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 46, tingimusel et direktiivi 77/91/EMÜ artikli 22 lõikes 2 nõutav teave avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades või vastavalt käesoleva lõike punktile c bilansi lõpus;

kohustus avaldada vastavalt artiklitele 47–50a aastaaruandeid, tingimusel et nendes sisalduv teave bilansi kohta esitatakse nõuetekohaselt vastavalt siseriiklikule õigusele vähemalt ühele asjaomase liikmesriigi poolt määratud pädevale asutusele. Kui pädev asutus ei ole keskregister, äriregister või äriühingute register, nagu osutatud direktiivi 2009/101/EÜ (8) artikli 3 lõikes 1, peab pädev asutus edastama esitatud teabe registrile.

3. Liikmesriigid võivad lubada lõikes 1 osutatud äriühingutel

koostada lühendatud bilansi, milles on asjakohastel juhtudel eraldi välja toodud vähemalt artiklites 9 ja 10 esitatud tähtedega tähistatud kirjed. Kui kohaldatakse lõike 2 punkti a, siis jäetakse bilansist välja artikli 9 skeemi aktiva rubriik E ja passiva rubriik D või artikli 10 skeemi rubriigid E ja K;

koostada lühendatud kasumiaruande, milles on asjakohastel juhtudel eraldi välja toodud vähemalt järgmised kirjed:

i)	netokäive;

ii)

muu tulu;

iii)	tooraine ja tarvikute maksumus;

iv)	tööjõukulud;

v)	väärtuse täpsustused;

vi)	muud kulud;

vii)

maksud;

viii)

kasum või kahjum.

4. Liikmesriigid ei luba ega nõua jao 7a kohaldamist mikro-majandusüksustele, mis kasutavad vähemalt üht lõigetes 2 ja 3 sätestatud vabastust.

5. Lõikes 1 osutatud äriühingute suhtes loetakse, et lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruanded annavad artikli 2 lõikes 3 nõutava õige ja õiglase ülevaate ning sellest tulenevalt ei kohaldata sellistele raamatupidamisaruannetele artikli 2 lõikeid 4 ja 5.

6. Kui äriühing oma bilansipäeval ületab või lakkab ületamast lõikes 1 sätestatud kolmest kriteeriumist kahe piirmäära, mõjutab see asjaolu lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud erandi kohaldamist üksnes siis, kui asjaolu esineb nii jooksval kui ka eelnenud aruandeaastal.

7. Nendes liikmesriikides, kus ei ole eurot kasutusele võetud, arvutatakse lõikes 1 esitatud summad omavääringusse ümber vahetuskursside alusel, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas kõnealuseid summasid sätestava direktiivi jõustumise päeval.

8. Lõike 1 punktis a osutatud bilansimaht hõlmab kas artikli 9 skeemi aktiva rubriikides A–E osutatud vara või artikli 10 skeemi rubriikides A–E osutatud vara. Kui kohaldatakse lõike 2 punkti a, siis hõlmab lõike 1 punktis a viidatud bilansimaht kas artikli 9 skeemi aktiva rubriikides A–D osutatud vara või artikli 10 skeemi rubriikides A–D osutatud vara.

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid investeerimisühingute ja finantsvaldusettevõtjate raamatupidamise aastaaruannete tarvis ette näha spetsiaalsed skeemid, tingimusel et need skeemid annavad neist ühingutest ülevaate, mis on võrdväärne artikli 2 lõikes 3 sätestatuga. Liikmesriigid ei anna artiklis 1a sätestatud vabastusi investeerimisühingutele ega finantsvaldusettevõtjatele.”

Artikkel 53a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53a

Liikmesriigid ei anna artiklites 1a, 11, 27, artikli 43 lõike 1 punktides 7a ja 7b ning artiklites 46, 47 ja 51 sätestatud vabastusi äriühingutele, kellel on lubatud kaubelda oma väärtpaberitega reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid, kui nad otsustavad kasutada direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 1a sätestatud võimalusi, võttes eelkõige arvesse liikmesriigi nende äriühingute arvu, millele kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud suuruskriteeriumid laienevad. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Aruandlus

Hiljemalt 10. aprillil 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande mikro-majandusüksuste olukorra kohta, võttes eelkõige arvesse olukorda liikmesriikide tasandil nende ühingute arvu osas, mis vastavad suuruskriteeriumile, ja halduskoormuse vähenemist tulenevalt avaldamiskohustusest vabastamisest.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. märts 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) ELT C 317, 23.12.2009, lk 67.

(2) Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta seisukoht (ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 111) ja nõukogu 12. septembri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 337 E, 18.11.2011, lk 1). Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2012. aasta otsus.

(3) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(4) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.

(6) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

(7) Nõukogu 13. detsembri 1976. aasta teine direktiiv 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1).

Märkus: direktiivi 77/91/EMÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Amsterdami lepingu artiklile 12 ja Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 58 teine lõik.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks ( ELT L 258, 1.10.2009, lk 11).

21.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 81/7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 243/2012/EL,

14. märts 2012,

millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiviga 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (3) võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku mitmeaastaste raadiospektripoliitika programmide loomiseks. Nimetatud programmides tuleks sätestada poliitikasuunad ja eesmärgid raadiospektri kasutuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühtlustamiseks vastavalt elektroonilistele sidevõrkude ja -teenuste suhtes kohaldatavatele direktiividele. Need poliitikasuunad ja eesmärgid peaksid lähtuma spektri kättesaadavusest ja tõhusast kasutamisest, mis on vajalik siseturu loomiseks ja toimimiseks. Raadiospektripoliitika programm (edaspidi „programm”) toetab strateegiat „Euroopa 2020” käsitlevas komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises ja digitaalarengu tegevuskava käsitlevas komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatises esitatud eesmärke ja põhimeetmeid ning kuulub ühtse turu akti käsitleva komisjoni 11. novembri 2010. aasta teatise 50 prioriteetse meetme hulka.

(2)

Käesoleva otsusega ei tohiks piirata olemasoleva liidu õiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivi 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta), (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)), (6) direktiivi 2002/21/EÜ ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsuse nr 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) (7) kohaldamist. Käesolev otsus ei tohiks piirata ka riikliku tasandi meetmeid, mis on kehtestatud vastavalt liidu õigusele, mille eesmärgiks on saavutada üldisest huvist lähtuvaid eesmärke, eelkõige seoses infosisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga, ega liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada oma spektrit avaliku korra ja avaliku julgeoleku tagamiseks ning riigikaitse eesmärkidel.

(3)

Spekter on tähtsaim avalik ressurss oluliste sektorite ja teenuste jaoks, nagu mobiil-, traadita lairiba- ja satelliitside, raadio- ja teleringhäälinguvõrgud, transport, raadiolokatsioon ja sellised rakendused nagu häiresüsteemid, kaugjuhtimisseadmed, kuuldeaparaadid, mikrofonid ja meditsiiniseadmed. See toetab avalikke teenuseid nagu julgeoleku- ja turvateenused, kaasa arvatud kodanikukaitse, ja teaduslikku tegevust nagu meteoroloogia, maapinna kaugseire, raadioastronoomia ja kosmoseuuringud. Lihtne juurdepääs spektrile aitab pakkuda elektroonilise side võimalusi, eriti hõredamalt asustatud piirkondades äärealadel, näiteks maapiirkondades või saartel asuvate elanike ja ettevõtjate jaoks. Seepärast on spektrit reguleerivatel meetmetel mõju majandusele, ohutusele, tervishoiule, avalikule huvile, kultuurile, teadusele, sotsiaalsfäärile, keskkonnale ja tehnikale.

(4)	Spektri haldamisel, eraldamisel ja kasutamisel tuleb majanduslikku ja sotsiaalset lähenemisviisi muuta. Lähenemisviis peaks eelkõige keskenduma spektripoliitikale, et tagada spektri suurem tõhusus, parem sageduste planeerimine ning kaitse spektrikasutusega seotud konkurentsivastase tegevuse eest.

(5)

Spektrikasutuse strateegiline planeerimine ja ühtlustamine liidu tasandil peaks tõhustama traadita elektrooniliste sideteenuste ja seadmete siseturgu ning muid spektri kasutamist nõudvaid liidu poliitikameetmeid ja looma sellega uued võimalused innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks ning samal ajal toetama majanduse taastumist ja sotsiaalset integratsiooni kogu liidus; samas tähendab see spektri tähtsate sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike väärtuste hindamist.

(6)

Sobiva spektri kasutamise ühtlustamine võib samuti parandada elektrooniliste sidekanalite kaudu osutatavate teenuste kvaliteeti ja nimetatud ühtlustamine on väga tähtis mastaabisäästu saavutamiseks, mis vähendaks nii traadita võrkude rajamise kulu kui ka traadita seadmete hinda tarbijate jaoks. Sel eesmärgil vajab liit poliitikaprogrammi, mis hõlmab kõikide spektri kasutusega seotud poliitikavaldkondade, nagu elektroonilise side, teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja kosmose, transpordi, energeetika ja audiovisuaalvaldkonna siseturgu.

(7)	Programm peaks edendama konkurentsi ja aitama luua alust tõelisele digitaalsele ühtsele turule.

(8)

Programm peaks eriti toetama strateegiat „Euroopa 2020”, võttes arvesse traadita teenuste tohutuid võimalusi teadmistepõhise majanduse edendamiseks, info- ja sidetehnikal põhinevate sektorite arendamiseks ja toetamiseks ning digitaalse lõhe ületamiseks. Tarbimise kasv, eeskätt audiovisuaalmeedia teenuste ja on-line-infosisu valdkonnas, suurendab nõudlust kiiruse ja katvuse järele. See on ka üks põhimeetmeid Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, mis on suunatud kiire lairibaühendusega Interneti kasutuselevõtule tuleviku võrgu- ja teadmistepõhises majanduses, koos ambitsioonika eesmärgiga võimaldada kõigile juurdepääs lairibaühendusele. Majanduskasvu ja ülemaailmse konkurentsivõime edendamiseks on tähtis suurima võimaliku kiiruse ja läbilaskevõimega traadiga ja traadita lairibaühenduste tagamine, mis aitab saavutada eesmärki kindlustada 2020. aastaks kõigile lairibaühenduse kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja vähemalt pooltele liidu majapidamistele lairibaühenduse kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, ning see on ka vajalik digitaalse ühtse turu püsivate majanduslike ja sotsiaalsete eeliste saavutamiseks. See peaks toetama ja edendama ka liidu muid valdkondlikke tegevuspõhimõtteid nagu jätkusuutliku keskkonna ning majandusliku ja sotsiaalse kaasamise tagamine kõigile liidu kodanikele. Arvestades traadita rakenduste tähtsust innovatsiooni jaoks, on käesolev programm ka üheks põhialgatuseks liidu innovatsioonipoliitika toetamisel.

(9)	Programm peaks looma alused arengule, mille abil liit suudab traadita lairibaühenduste kiiruses, liikuvuses, katvuses ja läbilaskevõimes asuda juhtivale positsioonile. Selline juhtroll on hädavajalik konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu loomiseks, et avada siseturg kõikidele liidu kodanikele.

(10)

Programm peaks kindlaks määrama liikmesriikide ja liidu institutsioonide peamised põhimõtted ja eesmärgid kuni aastani 2015 ja sätestama konkreetsed rakendamisalgatused. Kuna spektri haldamine kuulub suuremas osas veel liikmesriikide pädevusse, tuleks seda teha vastavalt olemasolevale liidu õigusele ja võtta arvesse liidu poliitikasuundade teostamiseks vajalikke meetmeid.

(11)

Programmis tuleks arvesse võtta ka otsust nr 676/2002/EÜ ja Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (edaspidi „CEPT”) tehnilisi teadmisi, et liidu spektrikasutusega seotud poliitikameetmeid, mis parlament ja nõukogu on heaks kiitnud, saaks rakendada tehniliste rakendusmeetmetega, pidades silmas, et selliseid meetmeid võib kasutada alati, kui see on vajalik juba olemasoleva liidu poliitika rakendamiseks.

(12)

Hõlpsaks juurdepääsuks spektrile võib vaja minna uuenduslikke loaliike, näiteks spektri või infrastruktuuri ühiskasutust, mille rakendamist liidus võib hõlbustada hea tava määratlemise ja teabevahetuse soodustamise, samuti teatavate ühiste või lähedaste spektrikasutuse tingimuste kindlaksmääramisega. Erilist huvi pakub üldlubade andmine, mis on kõige väiksemat koormust põhjustav lubade andmise tüüp, kus häired ei takista muude teenuste arengut.

(13)	Nn kognitiivseid tehnoloogiaid, mis on küll alles väljatöötamisel, võiks juba täiendavalt uurida, sealhulgas geolokaliseerimisel põhineva ühiskasutuse hõlbustamisega.

(14)

Spektrikasutusõigustega kauplemine koos paindlike kasutustingimustega peaks oluliselt soodustama majanduskasvu. Seepärast tuleks sagedusribad, kus paindlik kasutamine on liidu õigusesse juba sisse viidud, vastavalt direktiivile 2002/21/EÜ kohe kaubeldavaks muuta. Selliste meetmete koordineeritud kasutuselevõttu kõikides liikmesriikides ja kõnealuste õiguste omandamist kõikjal liidu piires kergendaks parimate tavade vahetamine nimetatud sagedusribade jaoks lubade andmise tingimuste ja korra alal ning ühismeetmed, mis takistaksid spektri kasutusõiguste koondumist, mis võiks tekitada turgu valitseva seisundi või põhjustada nimetatud õiguste lubamatut kasutamata jätmist. Võimaluse korral tuleks toetada spektri kollektiivset (jagatud) kasutamist – määramata arv sõltumatuid kasutajaid/seadmeid omab juurdepääsu spektrile samas sageduspiirkonnas samal ajal ja konkreetses geograafilises piirkonnas täpselt määratletud tingimustel – ilma et see piiraks elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid käsitleva direktiivi 2002/20/EÜ kohaldamist.

(15)

Nagu on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, on traadita lairibaside oluline vahend, mis aitab edendada konkurentsi, parandada tarbija jaoks kättesaadavat valikut ja juurdepääsu maapiirkondades ja muudel aladel, kus traadiga lairibaühendust on raske korraldada või ei ole see majanduslikult teostatav. Spektrihaldus võib samas mõjutada konkurentsi, muutes turul tegutsejate rolle ja mõjuvõimu, nt juhul, kui praegused kasutajad saavad põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Piiratud juurdepääs spektrile, eriti sobiva spektri vähesuse korral, võib takistada uute teenuste või rakenduste ilmumist, innovatsiooni ja konkurentsi. Praegust konkurentsiolukorda võib mõjutada uute spektri kasutusõiguste omandamine, kaasa arvatud spektri üleandmise või rentimise või muude kasutajatevaheliste tehingute kaudu, ja uute paindlike spektrikasutuskriteeriumide kasutuselevõtt. Vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ ja nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/372/EMÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses) (8) (GSMi direktiiv) aluseks olevatele põhimõtetele peaksid liikmesriigid seepärast kasutama sobivaid eel- ja järelmeetmeid (nagu olemasolevate õiguste muutmine, teatavatel juhtudel spektrikasutusõiguste omandamise keelamine, tingimuste kehtestamine liigsete spektrivarude soetamise vastu ja spektri tõhusa kasutamise kohta, nagu on osutatud direktiivis 2002/21/EÜ, et piirata igal ettevõtjal kasutada olevat spektri hulka või vältida ülemäärast spektri kasutusõiguste koondumist), et vältida konkurentsi moonutamist.

(16)

Praeguse spektrikasutuse andmiku koostamine koos tehnoloogiasuundumuste, tulevase spektrivajaduse ja -nõudluse analüüsiga, eelkõige vahemikus 400 MHz kuni 6 GHz, peaks lubama teha kindlaks sagedusribad, mille tõhusust saaks parandada, ja spektri ühise kasutamise võimalusi nii äri- kui ka avaliku sektori hüvanguks. Praeguse spektrikasutuse andmiku loomise ja pidamise metoodikas peaks asjakohaselt arvesse võtma haldusasutustele tekitatavat halduskoormust, ning eesmärgiks tuleks seada selle minimeerimine. Seega tuleb praeguse spektrikasutuse andmiku koostamise metoodika väljatöötamisel täielikult arvesse võtta komisjoni 16. mai 2007. aasta otsuse 2007/344/EÜ (teabe kättesaadavuse ühtlustamise kohta seoses raadiospektri kasutamisega ühenduses) (9) kohaselt liikmesriikidelt saadud teavet.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 1999/5/EÜ käsitletud standardid on olulised spektri tõhusaks kasutamiseks ning neis tuleks arvesse võtta jagatud kasutuse õiguslikult kindlaksmääratud tingimusi. Euroopa standardid raadioseadmetest erinevate elektriliste ja elektrooniliste seadmete ja võrkude kohta peaksid samuti ära hoidma spektrikasutuse häireid. Traadita seadmete ja rakenduste suurenev hulk ja tihedus koos nende mitmekesise spektrikasutusega paneb proovile praegused häirevältimismeetodid. Need tuleks seetõttu üle vaadata ja ümber hinnata, arvestades vastuvõtjate omadusi ja leidlikumaid häirevältimismehhanisme.

(18)	Liikmesriikidele tuleks lubada vajaduse korral võtta üleminekukuludega seotud kompensatsioonimeetmeid.

(19)

Vastavalt Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärkidele peaks traadita lairibaside oluliselt kaasa aitama majanduse taastumisele ja kasvule, kui tehtaks kättesaadavaks piisavalt spektrit, antaks kiiresti kasutusõigusi ja lubataks kauplemist, et kohaneda turu arenguga. Euroopa digitaalarengu tegevuskavas nõutakse kõigile ELi kodanikele 2020. aastaks juurdepääsu lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s. Seetõttu tuleks olemasolevate komisjoni otsustega juba hõlmatud spekter nimetatud otsuste tingimuste kohaselt kättesaadavaks teha. Sõltuvalt turunõudlusest tuleks vastavalt direktiivile 2002/20/EÜ loaandmise menetlus maapealse side suhtes läbi viia 31. detsembriks 2012, et kindlustada kõigile hõlbus juurdepääs traadita lairibasidele, eelkõige komisjoni otsustega 2008/411/EÜ, (10) 2008/477/EÜ (11) ja 2009/766/EÜ (12) määratud spektri sagedusribades. Täienduseks maapealsetele lairibateenustele ja katvuse tagamiseks liidu äärepoolseimates piirkondades võib kiireks ja teostatavaks lahenduseks olla juurdepääs satelliit-lairibasidele.

(20)

Vajadusel tuleks kasutusele võtta paindlikum spektri kasutuse kord, et edendada innovatsiooni ja kiireid lairibaühendusi, mis võimaldavad ettevõtetel vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet, samuti töötada välja uusi interaktiivseid on-line-teenuseid, näiteks hariduse, tervishoiu ning üldhuviteenuste valdkonnas.

(21)

Kui peaaegu 500 miljonil Euroopas elaval inimesel oleks kiire lairibaühendus, arendaks see siseturgu, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele, pakkudes igale kasutajale rohkem väärtust ning andes liidule võimaluse kujuneda maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks. Lairibaühenduste kiire kasutuselevõtmine on seega eluliselt tähtis Euroopa tootlikkuse arendamiseks ning uute ja väikeste ettevõtete tekkeks, millest võiksid saada liidrid erinevates sektorites, näiteks tervishoius, tootmises ja teenuste pakkumisel.

(22)

2006. aastal hindas Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU), et äriline mobiilside sektor vajaks kolmanda põlvkonna (IMT-2000) mobiilside ja mobiilside kõrgeltarenenud süsteemide (st 3G ja 4G mobiilside) arendamiseks 2020. aastaks ribalaiusi 1 280 ja 1 720 MHz vahel kõigis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu piirkondades, sh Euroopas. Tuleks märkida, et väiksem nimetatud arv (1 280 MHz) on suurem, kui on nõutud mõnedes riikides. Lisaks on mõnedes riikides nõuded laiemad kui suurem nimetatud näitaja (1 720 MHz). Mõlemad need väärtused sisaldavad spektrit, mida juba kasutatakse või mida kavatsetakse kasutada eel-IMT süsteemides, nagu IMT-2000 ja selle edasiarendused. Ilma nõutava, soovitavalt ülemaailmselt ühtlustatud spektri vabastamiseta hakkab mobiilsidevõrkude läbilaskevõime piirama majanduskasvu ja uute teenuste arengut.

(23)

800 MHz sagedusriba (790-862 MHz) on optimaalne suurte alade katmiseks traadita lairibateenustega. Toetudes tehniliste tingimuste ühtlustamisele otsusega 2010/267/EÜ ja komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta soovitusele (millega lihtsustatakse digitaalse dividendi vabakslaskmist Euroopa Liidus), (13) millega kutsuti üles analoogringhäälingut välja lülitama 1. jaanuariks 2012, ning võttes arvesse riiklike õigusnormide kiiret arengut, tuleks see sagedusriba teha liidus aastaks 2013 elektroonilise sideteenuse jaoks põhimõtteliselt kättesaadavaks. Pikemas perspektiivis tuleks kavandada ka täiendavat spektrit, pidades silmas analüüsi tulemusi, tehnoloogiasuundumusi, tulevast spektrivajadust ja -nõudlust. Arvestades 800 MHz sagedusriba sobivust suurte alade katmiseks ülekandevõrguga, tuleks vajaduse korral õigustele lisada katvuse kohustused.

(24)	Traadita lairibasidega seotud suuremad võimalused on eriti tähtsad kultuurivaldkonnale uute jaotuskanalite loomiseks, sillutades seeläbi teed sektori edukaks arenguks tulevikus.

(25)

Traadita juurdepääsusüsteemid, sh raadio-kohtvõrgud, võivad litsentsideta neile praegu eraldatud mahtudest välja kasvada. Seoses spektri praeguse kasutamise ja uute vajaduste andmiku koostamisega ning sõltuvalt spektri kasutamisest muudel eesmärkidel tuleks hinnata seda, kas on vajadust ja võimalik laiendada litsentsidega hõlmamata spektri eraldamist traadita juurdepääsusüsteemidele, sealhulgas raadio-kohtvõrkudele sagedustel 2,4 GHz ja 5GHz.

(26)

Kuigi ringhääling jääb jätkuvalt oluliseks infosisu levikanaliks, kuna see on endiselt kõige ökonoomsem massilise teabeedastuse kanal, pakuvad traadiga ja traadita lairibaside ning muud uued teenused kultuurivaldkonnale uusi võimalusi mitmekesistada oma levikanaleid, pakkuda tellitavaid teenuseid ja kasutada ära andmeside olulise suurenemise majanduslikke võimalusi.

(27)

Kõnealuse mitmeaastase programmi prioriteetidele keskendumiseks peaks liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd, et toetada ja saavutada eesmärki võimaldada liidul jõuda juhtpositsioonile traadita elektroonilise side lairibateenuste alal, avades kulutõhusates sagedusribades piisavalt spektrit, et muuta need teenused laialdaselt kättesaadavaks.

(28)

Kuna ühine lähenemisviis ja mastaabisääst on liidus lairibaside arendamise ning konkurentsimoonutuste ja turu liikmesriigiti killustumise vältimise võti, tuleks liikmesriikide ühistegevuses ja koos komisjoniga teha kindlaks teatavad lubade andmise tingimuste ja menetluste parimad tavad. Tingimused ja menetlused võiksid sisaldada katvuse kohustusi, spektriploki suurust, õiguste andmise ajastust, juurdepääsu virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatoritele ja spektrikasutusõiguste kestust. Kuna spektriga kauplemine on spektri tõhusa kasutamise kasvu ning traadita seadmete ja teenuste siseturu arengu jaoks tähtis, tuleks neid tingimusi ja menetlusi kohaldada sagedusribadele, mis on eraldatud traadita sideks ning mille kasutusõigusi võib üle anda või rentida.

(29)

Muudele sektoritele nagu transport (ohutus, teabe- ja juhtimissüsteemid), uurimis- ja arendustegevus, e-tervishoid, e-kaasamine ning vajadusel avalik julgeolek ja katastroofiabi, kus kasutatakse üha rohkem videoülekandeid ja andmeedastust kiire ja tõhusama teenuse eesmärgil, võib vaja minna rohkem spektrit. Innovatsioonile peaks kaasa aitama spektripoliitika ning teadus- ja arendustegevuse vahelise sünergia optimeerimine ning eri spektrikasutajate raadiotehnilise ühilduvuse uuringud. Pealegi tuleb teadusuuringute, tehnoloogiaarengu ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) uurimistulemuste alusel uurida võimaliku suure majandusliku või investeerimispotentsiaaliga ja eriti VKEsid huvitavate projektide nagu kognitiivse raadio või e-tervise spektrivajadusi. Vajalik kaitse kahjulike häirete eest tuleks tagada ka teadus- ja arendustegevuse ning teadusliku tegevuse toetamiseks.

(30)

Strateegiaga „Euroopa 2020” on määratud keskkonnaeesmärgid jätkusuutliku, energiatõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse saavutamiseks, näiteks energiatõhususe 20 % parandamisega aastaks 2020. Nagu on rõhutatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, on tähtis osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoril. Kavandatud meetmed hõlmavad arukate energiahaldussüsteemide (arukad võrgud ja arukas mõõtmine) üleeuroopalist kasutuselevõttu, sidevõimekuse kasutamist energiatarbimise vähendamiseks ning arukate transpordisüsteemide ja aruka liiklusjuhtimise arendamist transpordisektori süsinikdioksiidiheite vähendamiseks. Spektritehnoloogia tõhus kasutamine võiks aidata ka vähendada energia tarbimist raadioseadmetes ja piirata keskkonnamõju maa- ja äärepoolseimates piirkondades.

(31)

Spektrilubade andmise ühise lähenemisviisi väljatöötamisel tuleks täielikult arvesse võtta rahva tervise kaitsmist elektromagnetväljade eest, mis on oluline kodanike heaolu tagamiseks. Seda on käsitletud nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovituses 1999/519/EÜ (milles käsitletakse üldsuse elektromagnetväljadega (sagedusega 0 Hz kuni 300 GHz) kokkupuute piiramist) (14) ning ülioluline on tagada pidev järelevalve selle üle, kuidas spektri kasutamise ioniseeriv ja mitteioniseeriv toime mõjutab inimeste tervist, sealhulgas tuleb vaadelda ka kumulatiivset toimet, mida tegelikus elus põhjustab mitmesuguste spektrisageduste üha laienev kasutamine üha suurema hulga eri seadmete poolt.

(32)

Olulised üldise huvi eesmärgid nagu inimelude ohutus nõuavad kooskõlastatud tehnilisi lahendusi liikmesriikide ohutus- ja avariialaseks koostööks. Ühisel alusel tuleks kättesaadavaks teha piisavalt spektrit turvateenuste ja -seadmete arenguks ja vabaks liikumiseks ning uudsete üleeuroopaliste või koostalitlusvõimeliste turva- ja avariilahenduste arenguks. Uuringud on näidanud, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul hakkab üleeuroopalise avaliku julgeoleku ja katastroofiabi lairiba-mobiilteenusteks jaoks vaja minema rohkem ühtlustatud spektrit sagedustel alla 1 GHz.

(33)	Spektri reguleerimisel on leviomaduste, raadiopõhistest teenustest sõltuvate turgude rahvusvahelise olemuse ja kahjulike riikidevaheliste häirete vältimise vajaduse tõttu tugev piiriülene või rahvusvaheline mõõde.

(34)

Euroopa Liidu Kohtu asjakohastest lahenditest tuleneb, et rahvusvahelise lepingu reguleerimisala kuulumise korral osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse on oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahel. See koostöökohustus, mida täpsustatakse väljakujunenud kohtupraktikas, tuleneb liidu ja liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse põhimõttest.

(35)

Liikmesriigid võivad vajada ka tuge sageduste kooskõlastamise kahepoolsetel läbirääkimistel liidu naaberriikidega, kaasa arvatud kandidaatriikidega ja ühinevate riikidega, et täita oma liidu õiguse kohaseid sageduste kooskõlastamisega seotud kohustusi. See peaks aitama ka vältida kahjulikke häireid ja tõhustada spektrikasutust ning ühtlustada spektrikasutust isegi väljaspool liidu piire.

(36)

Otsuse eesmärkide saavutamiseks on oluline tõhustada olemasolevat institutsioonilist raamistikku spektripoliitika ja -halduse kooskõlastamiseks liidu tasemel, sealhulgas kahte või enamat liikmesriiki otseselt mõjutavates küsimustes, võttes täies ulatuses arvesse siseriiklike asutuste pädevust ja eriteadmisi. Oluline on ka koostöö ja kooskõlastamine standardiasutuste, teadusasutuste ning CEPTi vahel.

(37)

Et tagada ühtsed tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (15).

(38)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt mitmeaastase raadiospektripoliitika programmi väljatöötamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning käesoleva otsuse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(39)	Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse täitmise tulemustest ning tulevikus kavandatavatest tegevustest.

(40)	Käesoleva ettepaneku koostamisel võttis komisjon võimalikult suures ulatuses arvesse komisjoni otsusega 2002/622/EÜ loodud raadiospektripoliitika töörühma arvamust (16),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva otsusega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm spektrikasutuse strateegiliseks planeerimiseks ja ühtlustamiseks, et tagada siseturu toimimine sellistes liidu spektrikasutusega seotud poliitikavaldkondades nagu elektrooniline side, teadusuuringud, tehnoloogia areng ja kosmos, transport, energeetika ja audiovisuaalvaldkond.

Käesolev otsus ei mõjuta spektri piisavat kättesaadavust teistes liidu poliitikavaldkondades, nagu kodanikukaitse, katastroofiabi ning ühine välis- ja julgeolekupoliitika.

2. Käesolev otsus ei piira olemasolevate liidu õigusaktide kohaldamist, eelkõige direktiivide 1999/5/EÜ, 2002/20/EÜ ja 2002/21/EÜ ja kui käesoleva otsuse artiklist 6 ei tulene teisiti, otsuse nr 676/2002/EÜ ning siseriiklikul tasandil liidu õigusega kooskõlas võetud meetmete kohaldamist.

3. Käesolev otsus ei piira riiklikul tasandil liidu õigusega täielikus kooskõlas üldist huvi pakkuvate eesmärkide täitmiseks võetud meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga.

Käesoleva otsusega ei piirata liikmesriikide õigust korraldada ja kasutada oma spektrit avaliku korra ja avaliku julgeoleku tagamiseks ning riigikaitse eesmärkidel. Kui käesolev otsus või selle alusel võetud meetmed artiklis 6 nimetatud sagedusribade suhtes mõjutab liikmesriikides üksnes ning otseselt avaliku julgeoleku tagamiseks ning riigikaitse eesmärkidel vajalikus ulatuses kasutatavat spektrit, võivad liikmesriigid jätkata selle sagedusriba kasutamist avaliku julgeoleku tagamiseks ning riigikaitse eesmärkidel, kuni käesoleva otsuse või selle alusel võetud meetme jõustumise kuupäeval vastavas sagedusribas olevate süsteemide kasutamine lõpetatakse. Liikmesriik teatab nõuetekohaselt oma otsusest komisjonile.

Artikkel 2

Üldised regulatiivsed põhimõtted

1. Liikmesriigid teevad üksteise ja komisjoniga koostööd läbipaistval viisil, et tagada kogu liidus järgmiste üldiste regulatiivsete põhimõtete järjekindel rakendamine:

a)	kohaldada kõige asjakohasemat ja võimalikult vähe koormavat lubade andmise süsteemi sellisel viisil, et saavutada võimalikult suur spektrikasutuse paindlikkus ja tõhusus. Sellise lubade andmise süsteemi aluseks on objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid;

b)	aidata kaasa siseturu arengule, tulevikus kogu liitu hõlmavate digitaalteenuste tekkimist ning tõhusat konkurentsi soodustades;

c)	toetada konkurentsi ja innovatsiooni, võttes arvesse vajadust vältida kahjulikke häireid ja tagada teenuse tehniline kvaliteet, et hõlbustada lairibateenuste kättesaadavust ja reageerida tõhusalt suuremale traadita andmeedastusele;

d)	määratleda spektri kasutamise tehnilised tingimused, võttes täielikult arvesse asjaomast liidu õigust, muu hulgas piiranguid üldsuse kokkupuutele elektromagnetväljadega;

e)	edendada spektrikasutusõiguste puhul võimaluse korral tehnoloogia- ja teenuseneutraalsust.

2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 määratud üldistele regulatiivsetele põhimõtetele kohaldatakse elektroonilise side suhtes vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklitele 8a, 9, 9a ja 9b ning otsusele nr 676/2002/EÜ järgmisi konkreetseid põhimõtteid:

a)	kohaldada elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste jaoks spektrikasutusõiguse suhtes tehnoloogia- ja teenuseneutraalsust ning raadiosageduste individuaalsete kasutusõiguste üleandmist või rentimist;

b)	edendada raadiosageduste kasutamise ühtlustamist kogu liidus, vastavalt vajadusele tagada nende tulemuslik ja tõhus kasutamine;

c)	soodustada traadita andmeside ja lairibateenuste ulatuslikumat kasutamist, eelkõige paindlikkuse edendamisega, ja toetada innovatsiooni, võttes arvesse vajadust vältida kahjulikke häireid ja tagada teenuse tehniline kvaliteet.

Artikkel 3

Poliitika eesmärgid

Käesoleva otsuse prioriteetidele keskendumiseks teevad liikmesriigid ja komisjon koostööd, et toetada ja saavutada järgmisi poliitika eesmärke:

a)	soodustada spektri tõhusat haldamist ja kasutamist, et see kõige paremini rahuldaks kasvavat nõudlust sageduste kasutamise järele, kajastades spektri olulist ühiskondlikku, kultuurilist ja majanduslikku väärtust;

püüda eraldada õigeaegselt piisavalt ja asjakohaselt spektrit eesmärgiga toetada liidu poliitika eesmärke ja et kõige paremini rahuldada kasvavat nõudlust traadita andmeside järele, võimaldades niimoodi äri- ja avalike teenuste arendamist, võttes samal ajal arvesse olulisi üldisest huvist lähtuvaid eesmärke, nagu kultuuriline mitmekesisus ja meediapluralism; selleks tuleb teha kõik võimalik, et artiklis 9 osutatud spektri andmiku alusel määrata kindlaks hiljemalt 2015. aastal sobilik vähemalt 1 200 MHz spekter. See arv hõlmab juba kasutusel olevat spektrit;

c)	ületada digitaalne lõhe ja aidata saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärgid, soodustades 2020. aastaks kõigile liidu kodanikele juurdepääsu lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s ja võimaldades liidus saada suurima võimaliku kiiruse ja läbilaskevõimega lairibaühendused;

d)	võimaldada liidul jõuda juhtpositsioonile traadita elektroonilise side lairibateenuste alal, vabastades kulutõhusates sagedusribades piisavalt spektrit, et muuta need teenused laialdaselt kättesaadavaks;

e)	tagada lairiba mobiilside suurema läbilaskevõime kaudu nii äri- kui ka avaliku sektori arenguvõimalused;

edendada innovatsiooni ja investeeringuid spektri kasutamise suurema paindlikkusega, rakendades kogu liidus järjekindlalt tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtteid tehnoloogilistele lahendustele, mida võidakse kasutusele võtta, ning tagades õigusliku reguleerimise piisava prognoositavuse, mis on muu hulgas sätestatud elektroonilise side reguleerivas raamistikus, avades ühtlustatud spektri uute kõrgeltarenenud tehnoloogiate jaoks ja võimaldades spektrikasutusõigustega kauplemist, luues sellega võimalused tulevaste liiduüleste teenuste arendamiseks;

g)	hõlbustada spektrile kerget juurdepääsu, kasutades elektrooniliste sideteenuste üldlubade soodsaid omadusi kooskõlas direktiivi 2002/20/EÜ artikliga 5;

h)	ergutada passiivse infrastruktuuri ühiskasutust, kui see vastab proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele kooskõlas direktiivi 2002/21/EÜ artikliga 12;

i)	säilitada ja arendada tõhusat konkurentsi, eelkõige elektrooniliste sideteenuste alal, püüdes eel- või järelmeetmete abil vältida raadiosageduste kasutusõiguste ülemäärast koondumist teatavate ettevõtjate kätte, mis võib oluliselt kahjustada konkurentsi;

j)	vähendada siseturu killustumist ja kasutada täiel määral ära siseturu potentsiaali, et soodustada majanduskasvu ja mastaabisäästu liidu tasandil, tõhustades sobival viisil spektri kasutamiseks ja kättesaadavuseks vajalike tehniliste tingimuste kooskõlastamist ja ühtlustamist;

vältida kahjulikke häireid või segamist raadiotehniliste ja muude seadmete poolt, muu hulgas soodustades tõhusat spektrikasutust toetavate standardite väljatöötamist ja suurendades vastuvõtjate häirekindlust, pöörates erilist tähelepanu raadioseadmete ja rakenduste suureneva hulga ja tiheduse koondmõjule;

l)	toetada juurdepääsu uutele tarbekaupadele ja tehnoloogiatele, et kindlustada tarbija osalemine üleminekul digitaaltehnoloogiale ja digitaalse dividendi tõhusal kasutamisel;

m)	vähendada liidu süsinikujalajälge, edendades traadita sidevõrkude ja seadmete tehnilist ja energiatõhusust.

Artikkel 4

Suurendatud tõhusus ja paindlikkus

1. Liikmesriigid edendavad koostöös komisjoniga vajadusel spektri kollektiivset kasutamist ja spektri jagatud kasutamist.

Liikmesriigid edendavad samuti praeguste ja uute tehnoloogiate arengut, näiteks kognitiivse raadio, sealhulgas nn valgeid alasid kasutava raadio valdkonnas.

2. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et muuta spektri kasutamine paindlikumaks ning edendada innovatsiooni ja investeerimist, rakendades uusi tehnoloogiaid ja võimaldades spektrikasutusõiguste üleandmist või rentimist.

3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et edendada standardite arendamist ja ühtlustamist raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning elektriliste ja elektrooniliste seadmete ja võrkude jaoks, tuginedes vajaduse korral komisjonilt asjakohastele standardiasutustele antud standardimisvolitustele. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata puudega inimestele mõeldud seadmete standarditele.

4. Liikmesriigid toetavad uurimis- ja arendustegevust selliste uute tehnoloogiate valdkonnas nagu kognitiivtehnoloogiad ja geolokaliseerimise andmebaasid.

5. Liikmesriigid näevad vajadusel ette spektrikasutusõiguste andmise valikukriteeriumid ja -menetlused, mis edendavad konkurentsi, investeerimist ja spektri kui avaliku hüve tõhusat kasutamist ning uute ja olemasolevate teenuste ja seadmete kooseksisteerimist. Liikmesriigid edendavad edaspidigi spektri tõhusat kasutamist võrkude, seadmete ja rakenduste jaoks.

6. Spektrikasutusõiguste tõhusa teostamise tagamiseks ja spektrikasutuse liigsete varude soetamise vältimiseks võivad liikmesriigid vajaduse korral kaaluda selliste asjakohaste meetmete võtmist, nagu rahatrahvid, motiveerivad tasud ja õiguste äravõtmine. Nimetatud meetmeid kehtestatakse ja kohaldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel viisil.

7. Liikmesriigid võtavad 1. jaanuariks 2013 elektrooniliste sideteenuste suhtes vastavalt direktiivile 2002/20/EÜ vastu lairibateenuste arendamiseks sobivad lubade andmise ja jagamise meetmed, mille eesmärk on saavutada suurim võimalik läbilaskevõime ja lairibaühenduse kiirus.

8. Siseturu võimaliku killustumise vältimiseks erinevate valikukriteeriumide ja -menetluste tõttu ühtlustatud spektri korral, mis on eraldatud elektrooniliste sideteenuste jaoks ning tehtud kaubeldavaks kõikides liikmesriikides vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 9b, aitab komisjon koostöös liikmesriikidega ja vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele selgitada välja ja vahetada parimaid tavasid kasutamislubade andmise tingimuste ja menetluste alal ja soodustab teabe jagamist kõnealuse spektri kohta, et suurendada järjepidevust kogu liidus, mis saavutatakse kooskõlas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõttega.

Artikkel 5

Konkurents

1. Liikmesriigid soodustavad tõhusat konkurentsi ja väldivad konkurentsimoonutusi elektrooniliste sideteenuste siseturul kooskõlas direktiividega 2002/20/EÜ ja 2002/21/EÜ.

Spektrikasutusõiguse andmisel eraomandis elektrooniliste sidevõrkude kasutajatele võtavad liikmesriigid arvesse ka konkurentsiküsimusi.

2. Lõike 1 esimese lõigu täitmiseks ja ilma et see piiraks konkurentsieeskirjade kohaldamist ja direktiivi 2002/21/EÜ artikli 9 lõike 4 alusel liikmesriikide poolt võetud meetmeid üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks, võivad liikmesriigid muu hulgas kasutusele võtta järgmisi meetmeid:

piirata spektrihulka, mille kohta ettevõtjale kasutusõiguste andmine on tagatud, või lisada kasutusõigustele tingimusi, nagu juurdepääsu hulgimüügi tingimus, riigisisene või piirkondlik rändlus teatavates sagedusribades või teatavates sarnaste omadustega sagedusribade rühmades, näiteks alla 1 GHz sagedusribade puhul, mis on eraldatud elektrooniliste sideteenuste jaoks. Täiendavaid tingimusi võivad kehtestada ainult pädevad riiklikud asutused;

b)	reserveerida teatava osa sagedusribast või sagedusriba kogumi uutele turuletulijatele, kui see on vajalik olukorra tõttu siseriiklikul turul;

keelduda uute kasutusõiguste andmisest või mitte lubada uut spektrikasutust teatavates sagedusribades või siduda uute spektrikasutusõiguste andmise või uute spektri kasutuslubade andmise teatavate tingimustega, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamisel, üleandmisel või kogumisel;

d)	keelata teatavad spektrikasutusõiguste üleandmisega seotud tehingud või kehtestada teatavad tingimused tehingute jaoks, mis ei kuulu riiklikul või liidu tasandil ühinemiskontrolli alla, kui nimetatud üleandmised võivad oluliselt takistada konkurentsi;

e)	muuta olemasolevaid õigusi vastavalt direktiivile 2002/20/EÜ, kui osutub vajalikuks võtta kasutusele järelmeetmeid, et vältida konkurentsi moonutamist raadiosageduste kasutamise õiguste üleandmisel või kogumisel.

3. Kui liikmesriigid soovivad võtta käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmeid, tegutsevad nad vastavalt direktiivis 2002/20/EÜ sätestatud spektrikasutusõiguste tingimuste kehtestamise või muutmise korrale.

4. Liikmesriigid tagavad, et elektrooniliste sideteenuste lubade andmise ja valiku menetlused edendavad tõhusat konkurentsi liidu kodanike, tarbijate ja ettevõtjate huvides.

Artikkel 6

Spektri vajadus traadita lairibaside jaoks

1. Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kasutusele kõik meetmed, et kogu liidus oleks katvuse ja läbilaskevõime tagamiseks kättesaadav piisav spekter, et liit saavutaks maailma kiireimad lairibaühendused, võimaldades seeläbi traadita rakenduste levikut ja liidu jõudmist majanduskasvu tõhustavate uute teenuste vallas juhtpositsioonile, ning saavutada eesmärk tagada 2020. aastaks kõigile liidu kodanikele juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 Mbit/s.

2. Selleks, et edendada traadita lairibateenuste ulatuslikumat kättesaadavust liidu kodanike ja tarbijate huvides, teevad liikmesriigid kättesaadavaks otsustega 2008/411/EÜ (3,4–3,8 GHz), 2008/477/EÜ (2,5–2,69 GHz) ja 2009/766/EÜ (900 – 1 800 MHz) määratud sagedusribad kõnealustes otsustes sätestatud tingimustel. Sõltuvalt turunõudlusest annavad liikmesriigid load 31. detsembriks 2012, ilma et see piiraks olemasolevate teenuste kasutuselevõttu, ja tingimustel, mis võimaldavad tarbijatele lihtsat juurdepääsu traadita lairibateenustele.

3. Liikmesriigid toetavad elektrooniliste sideteenuste osutajate sidevõrkude käimasolevat kaasajastamist, et see vastaks kõige uuemale ja tõhusamale tehnoloogiale ning teenuseosutajad saaksid sellest ka ise spektri kaudu kasu kooskõlas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetega.

4. 1. jaanuariks 2013 annavad liikmesriigid load, millega võimaldatakse kasutada 800 MHz sagedusriba elektrooniliste sideteenuste jaoks. Komisjon lubab teha asjaomase liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel konkreetse erandi kuni 2015. aasta lõpuni nendes liikmesriikides, kus erakorralised riiklikud või kohalikud asjaolud või sageduse koordineerimise piiriülesed probleemid ei võimalda sagedusriba kättesaadavaks tegemist.

Kui liikmesriigi sageduse koordineerimise põhjendatud piiriülesed probleemid ühe või mitme riigiga, sealhulgas kandidaatriigiga või ühineva riigiga, püsivad pärast 2015. aasta 31. detsembrit ja takistavad 800 MHz sagedusriba kättesaadavaks tegemist, annab komisjon loa teha erakorralisi iga-aastaseid erandeid, kuni nimetatud probleemid on kõrvaldatud.

Liikmesriigid, kellele on tehtud esimeses või teises lõigus osutatud erand, tagavad, et 800 MHz sagedusriba kasutamine ei takista naaberliikmesriikides selle sagedusriba kättesaadavust muude elektrooniliste sideteenuste jaoks kui ringhäälinguteenused.

Seda lõiget kohaldatakse ka spektri koordineerimise probleemide suhtes Küprose Vabariigis tulenevalt asjaolust, et Küprose valitsusel puudub võimalus teostada tõhusat kontrolli osal oma territooriumist.

5. Liikmesriigid jälgivad koostöös komisjoniga pidevalt traadita lairibateenuste läbilaskevõime vajadusi. Artikli 9 lõikes 4 osutatud analüüsi tulemuste alusel hindab komisjon vajadust ühtlustada täiendavaid sagedusribasid ja koostab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 1. jaanuariks 2015.

Liikmesriigid võivad tagada, et vajaduse korral ja kooskõlas liidu õigusega hüvitatakse spektrikasutuse vahetuse või ümberjagamise otsesed kulud asjakohaselt vastavalt siseriiklikule õigusele.

6. Vajaduse korral soodustavad liikmesriigid koostöös komisjoniga äärealadel ja hõredalt asustatud piirkondades juurdepääsu 800 MHz sagedusriba kasutava lairibaühenduse kaudu kättesaadavatele teenustele. Liikmesriigid uurivad selleks võimalusi ja võtavad vajaduse korral tehnilisi ja reguleerivaid meetmeid, et 800 MHz sagedusriba vabastamine ei kahjustaks programmitootmise ja erisündmuste edastamise süsteemi kasutajaid.

7. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega, kas on põhjendatud ja võimalik laiendada litsentsidega hõlmamata spektri eraldamist traadita juurdepääsusüsteemidele, sealhulgas raadio-kohtvõrkudele.

8. Liikmesriigid lubavad spektrikasutusõiguste üleandmist või rentimist ühtlustatud sagedusribades 790–862 MHz, 880–915 MHz, 925–960 MHz, 1 710 – 1 785 MHz, 1 805 – 1 880 MHz, 1 900 – 1 980 MHz, 2 010 – 2 025 MHz, 2 110 – 2 170 MHz, 2,5–2,69 GHz ja 3,4–3,8 GHz.

9. Selleks et kõigil kodanikel oleks juurdepääs kõrgeltarenenud digitaalsetele teenustele, sh lairibaühendustele, eriti äärepiirkondades ja hõredalt asustatud aladel, võivad liikmesriigid ja komisjon uurida, kas internetile juurdepääsu võimaldavate lairiba satelliiditeenuste osutamiseks on olemas piisavalt spektrit.

10. Liikmesriigid uurivad koostöös komisjoniga võimalust laiendada pikorakkude ja femtorakkude kättesaadavust ja kasutamist. Nad võtavad täielikult arvesse selliste kärgside tugijaamade võimalusi, ning spektri jagatud ja litsentseerimata kasutust, et panna alus traadita võrkudele, millel võib olla oluline osa digitaalse lõhe ületamises.

Artikkel 7

Muude traadita side poliitikasuundadega seotud spektrivajadus

Innovaatilise audiovisuaalse meedia ja muude liidu kodanikele pakutavate teenuste edasise arengu toetamiseks, võttes arvesse ühtse digitaalse turu majanduslikku ja sotsiaalset kasu, tagavad liikmesriigid koostöös komisjoniga nende teenuste maapealse ja satelliitide kaudu osutamise jaoks piisava spektri kättesaadavuse, kui see vajadus on selgelt põhjendatud.

Artikkel 8

Liidu muude konkreetsete poliitikasuundadega seotud spektrivajadus

1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad spektri kättesaadavuse ja kaitsevad raadiosagedusi, mis on vajalikud Maa atmosfääri ja pinna seireks, võimaldavad kosmoserakenduste arengut ja kasutamist ning transpordisüsteemi täiustamist, eelkõige raadiosagedusi, mis on vajalikud Galileo programmi (17) alusel loodud ülemaailmse tsiviilkasutuseks ettenähtud navigatsioonisatelliitide süsteemi ja Maa seire Euroopa programmi (GMES) (18) ning arukate liiklusohutus- ja -juhtimissüsteemide jaoks.

2. Komisjon viib koostöös liikmesriikidega läbi uuringuid spektri kasutamisel energia säästmise kohta, et toetada vähese CO2-heite poliitika teostamist ning kaalub, kas teha spekter kättesaadavaks traadita tehnoloogiate jaoks, millega saab suurendada energiasäästu ja tõhusust muude jaotusvõrkude osas, nt veevõrgud, kaasa arvatud arukad energiavõrgud ja arukad mõõtmissüsteemid.

3. Komisjon püüab koostöös liikmesriikidega tagada piisava spektri ühtlustatud tingimustel kättesaadavaks tegemist, et toetada turvateenuseid ja vastavate seadmete vaba levikut ning innovaatiliste koostalitlusvõimeliste lahenduste arengut elanikkonna ohutuse ja avaliku julgeoleku, kodanikukaitse ja katastroofiabi valdkonnas.

4. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostöös teadlaste ja akadeemiliste ringkondadega kindlaks olulisemad teadus- ja arendustegevuse algatused ja uudsed rakendused, millel võib olla olulist sotsiaalmajanduslikku mõju ja/või investeerimispotentsiaali ja kaaluvad selliste rakenduste spektrivajadust ning vajadusel kaaluvad piisava hulga spektri eraldamist selliste rakenduste jaoks ühtlustatud tehnilistel tingimustel ja võimalikult väikese halduskoormusega.

5. Liikmesriigid püüavad koostöös komisjoniga tagada programmitootmise ja erisündmuste edastamise süsteemi jaoks vajalikud sagedusribad kooskõlas liidu eesmärkidega parandada siseturu integratsiooni ja kultuuri kättesaadavust.

6. Liikmesriigid ja komisjon püüavad tagada spektri kättesaadavuse raadiosagedustuvastuse (RFID) ja muu asjade interneti (IoT) traadita kommunikatsioonitehnoloogia jaoks ning teevad koostööd standardite väljatöötamise ja kõigi liikmesriikide asjade interneti spektri jaotuse ühtlustamise edendamiseks.

Artikkel 9

Andmik

1. Koostatakse spektri praeguse kasutuse (nii äri- kui ka avaliku sektori) andmik.

Andmiku eesmärgid on järgmised:

a)	võimaldada teha kindlaks sagedusribad, mille spektri praeguse kasutuse tõhusust saaks parandada;

aidata teha kindlaks ümberjaotamiseks sobivad sagedusribad ja spektri jagatud kasutamise võimalused, et toetada käesolevas otsuses sätestatud liidu poliitikaid, võttes arvesse tulevasi spektrivajadusi, lähtudes muu hulgas tarbijate ja käitajate nõudmistest ning võimalusest selliseid vajadusi rahuldada;

c)	aidata analüüsida nii era- kui ka avaliku sektori spektrikasutajate spektrikasutuse viise;

aidata tuvastada spektri sagedusribasid, mida saab anda kasutamiseks või anda uuele kasutajale, et parandada nende kasutuse tõhusust, edendada innovatsiooni ja parandada konkurentsi siseturul, uurida spektri jagatud kasutamise uusi viise, nii era- kui ka avaliku sektori kasutajate eeliste suurendamiseks, võttes samal ajal arvesse selliste sagedusribade ja naabersagedusribade jaotamise ja ümberjaotamise potentsiaalset positiivset ja negatiivset mõju praegustele kasutajatele.

2. Käesoleva artikli lõike 1 ühtse rakendamise tagamiseks võtab komisjon, arvestades täiel määral raadiospektripoliitika töörühma seisukohtadega, hiljemalt 1. juuliks 2013 vastu rakendusaktid, et:

töötada välja praktiline kord ja ühtsed vormid liikmesriikides spektri praeguse kasutuse kohta andmete kogumiseks ja komisjonile esitamiseks, tingimusel et järgitakse otsuse nr 676/2002/EÜ artikli 8 kohaseid ärisaladust käsitlevaid norme ja tunnustatakse liikmesriigi õigust jätta konfidentsiaalne teave edastamata, võttes arvesse eesmärki vähendada liikmesriikide halduskoormust ja liidu õigusest tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust anda spetsiifilist teavet;

töötada välja metoodika tehnoloogiasuundumuste ning käesoleva otsusega hõlmatud liidu poliitikavaldkondades tulevaste spektrivajaduste ja -nõuete analüüsimiseks, eelkõige selliste teenuste jaoks, mis toimiksid sagedusvahemikus 400 MHz kuni 6 GHz, eesmärgiga teha kindlaks arenevad ja võimalikud olulised spektrikasutused.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3. Komisjon haldab lõikes 1 nimetatud andmikku kooskõlas lõikes 2 osutatud rakendusaktidega.

4. Komisjon analüüsib tehnoloogiasuundumusi ning tulevasi spektrivajadusi ja -nõudeid lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktide kohaselt. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud analüüsi tulemuste kohta.

Artikkel 10

Rahvusvahelised läbirääkimised

1. Spektrialastel rahvusvahelistel läbirääkimistel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub liidu pädevusse, võtab liit seisukoha kooskõlas liidu õigusega;

b)	kui rahvusvahelistel läbirääkimistel käsitletav teema kuulub osaliselt liidu pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, püüavad liit ja liikmesriigid võtta ühise seisukoha kooskõlas lojaalse koostöö põhimõtte nõuetega.

Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks teevad liit ja liikmesriigid koostööd kooskõlas liidu ja tema liikmesriikide rahvusvahelise esindatuse ühtsuse põhimõttega.

2. Liit aitab liikmesriikidel taotluse alusel õigusalase, poliitilise ja tehnilise toega lahendada spektriga seotud kooskõlastusküsimusi liidu naaberriikidega, sealhulgas kandidaatriikide ja ühinevate riikidega, et asjaomased liikmesriigid saaksid täita oma kohustusi, mis tulenevad liidu õigusest. Nimetatud abi osutamisel kasutab liit oma kõiki õiguslikke ja poliitilisi volitusi liidu poliitikate rakendamise edendamiseks.

Liit toetab ka kolmandate riikide jõupingutusi liidu omaga ühilduva spektrihalduse rakendamiseks, et sellega kaitsta liidu spektripoliitika eesmärke.

3. Kolmandate riikidega kahe- või mitmepoolsete läbirääkimiste pidamisel on liidu õigusest tulenevad kohustused liikmesriikidele siduvad. Spektriga seotud rahvusvahelisele kohustusele allakirjutamisel või selle muul viisil heakskiitmisel lisab liikmesriik oma allkirjale või muule heakskiidule ühisdeklaratsiooni, milles kinnitab, et täidab kõnealust rahvusvahelist lepingut või kohustust kooskõlas Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust tema jaoks tulenevate kohustustega.

Artikkel 11

Koostöö eri asutuste vahel

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd praeguse institutsioonilise korralduse parandamiseks, et edendada koostööd spektrihalduses liidu tasandil, kaasa arvatud küsimustes, mis mõjutavad otseselt kahte või enamat liikmesriiki, eesmärgiga arendada siseturgu ja tagada liidu spektripoliitika eesmärkide täielik saavutamine.

2. Komisjon ja liikmesriigid ergutavad standardiasutusi, CEPTi ja komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskust ja kõiki asjaomaseid osapooli tegema tihedat koostööd tehnilistes küsimustes, et edendada spektri tõhusat kasutamist. Sel eesmärgil tagavad nad järjepideva seose spektrihalduse ja standardimise vahel viisil, mis edendaks siseturgu.

Artikkel 12

Üldsusega konsulteerimine

Vajaduse korral konsulteerib komisjon üldsusega, et saada teada kõigi huvitatud isikute ja üldsuse arvamused spektri kasutamise kohta liidus.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab otsusega nr 676/2002/EÜ loodud raadiospektrikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 14

Poliitikasuuniste ja eesmärkide järgimine

Liikmesriigid rakendavad käesolevas otsuses sätestatud poliitikasuuniste ja eesmärgid 1. juuliks 2015, kui selles ei ole määratud teisiti.

Artikkel 15

Aruannete esitamine ja läbivaatamine

Hiljemalt 10. aprilliks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva otsuse alusel toimunud tegevusest ja võetud meetmetest.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik käesoleva otsuse rakendamise läbivaatamiseks.

Komisjon vaatab käesoleva otsuse rakendamise läbi 31. detsembriks 2015.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. märts 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN

(1) ELT C 107, 6.4.2011, lk 53.

(2) Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 46 E, 17.2.2012, lk 1). Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(4) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10.

(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(6) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

(7) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(8) EÜT L 196, 17.7.1987, lk 85.

(9) ELT L 129, 17.5.2007, lk 67.

(10) Komisjoni 21. mai 2008. aasta otsus 2008/411/EÜ sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 144, 4.6.2008, lk 77).

(11) Komisjoni 13. juuni 2008. aasta otsus 2008/477/EÜ sagedusala 2 500 – 2 690 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 163, 24.6.2008, lk 37).

(12) Komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/766/EÜ sagedusalade 900 MHz ja 1 800 MHz ühtlustamise kohta ühenduses üleeuroopalisi elektroonilisi sideteenuseid pakkuda võimaldavate maapealsete süsteemide jaoks (ELT L 274, 20.10.2009, lk 32).

(13) ELT L 308, 24.11.2009, lk 24.

(14) EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59.

(15) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(16) EÜT L 198, 27.7.2002, lk 49.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

21.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 81/18

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 244/2012,

16. jaanuar 2012,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2010/31/EL nõutakse, et komisjon kehtestaks delegeeritud õigusakti abil võrdlusmeetodite raamistiku hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme [cost-optimal level, direktiivi 2010/31/EL mõiste 14, varem ekslikult tõlgitud „kulutõhus tase”] arvutamiseks.

(2)

Liikmesriikide kohustus on määrata hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuded. Nõuded tuleb kehtestada eesmärgiga saavutada kuluoptimaalne tase. Liikmesriik ise otsustab, kas kuluoptimaalsuse arvutuste lõpliku tulemusena kasutatavaks riiklikuks võrdlustasemeks valitakse makromajanduslikust perspektiivist arvutatud tase (võttes arvesse energiatõhususe investeeringute kulusid ja tulusid ühiskonna kui terviku seisukohast) või rangelt rahanduslikust vaatepunktist (võttes arvesse ainult investeeringut ennast). Riiklikud minimaalsed energiatõhususe tulemuslikkuse nõuded ei tohiks olla üle 15 % madalamad kui riiklikuks võrdlustasemeks valitud kuluoptimaalsusarvutuse tulemus. Kuluoptimaalne tase jääb tõhusustasemete vahemikku, milles olelusringi kulutasuvuse analüüsi tulemus on positiivne.

(3)	Direktiivis 2010/31/EL edendatakse energiakasutuse vähendamist ehitatud keskkonnas, kuid rõhutatakse ka, et hoonesektor on peamine CO2-heite allikas.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (2) kehtestatakse sellistele toodetele energiatõhususe miinimumnõuded. Liikmesriik peab tehniliste hoonesüsteemide riiklike nõuete kehtestamisel võtma arvesse käesoleva direktiivi alusel võetavaid rakendusmeetmeid. Käesoleva määruse alusel tehtavates arvutustes kasutatav ehitustoodete tõhusus tuleb kindlaks määrata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrusega (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (3).

(5)

Kulutõhusate või kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramise eesmärk õigustab teatud tingimustes liikmesriikides ehitusdetailide selliste kulutõhususe või kuluoptimaalsuse nõuete määramist, mis tegelikkuses suurendavad takistusi teatud hooneprojekteerimisviiside ja tehniliste valikute kasutamisele ning soodustavad energiasäästlikumate energiaga seotud toodete kasutamist.

(6)

Võrdlusmeetodite raamistiku aluseks olevad toimingud on sätestatud direktiivi 2010/31/EL III lisas ning hõlmavad võrdluse aluseks olevate hoonete määramist, kõnealustele hoonetele kohaldatavate energiatõhususe meetmete kirjeldamist, osutatud meetmete primaarenergia nõudluse hindamist ning kulude arvutamist (s.o hetke netoväärtust).

(7)	Energiatõhususe arvutamise ühine raamistik, nagu see on direktiivi 2010/31/EL I lisas kehtestatud, kohaldub ka kuluoptimaalsuse raammetoodika kõikidele etappidele, eelkõige hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe arvutamise etapile.

(8)

Võrdlusmeetodite raamistiku oma riigi oludele kohandamiseks peaks liikmesriik määrama kindlaks hoone ja/või ehitusdetaili hinnangulise majandusliku olelusringi, energiakandjate asjakohased kulud, toodete, süsteemide, hoolduse, kasutus- ja tööjõukulud, primaarenergia muundustegurid ning energiahinna muutused, mida praegu hoonetes energia saamiseks kasutatavate kütustega seoses riigi kontekstis eeldatakse, võttes arvesse komisjoni edastatud teavet. Liikmesriik peaks kehtestama ka nii makroökonoomilistes kui ka finantsarvutustes kasutatava diskonteerimismäära pärast seda, kui on teinud tundlikkusanalüüsi vähemalt kahe intressimääraga kummagi arvutuse puhul.

(9)	Liikmesriikides võrdlusmeetodite raamistiku kohaldamise ühise lähenemisviisi tagamiseks on komisjonil tarvis kehtestada peamised raamtingimused, mida praeguse netoväärtuse arvutamiseks vajatakse, näiteks arvutuste algusaasta, käsitletavad kulukategooriad ja kasutatav arvutusajavahemik.

(10)

Ühise arvutusajavahemiku määramine ei piira liikmesriigi õigust määrata kindlaks hoonete ja/või ehitusdetailide hinnanguline majanduslik olelusring, kuna viimane võib olla pikem või lühem kui kindlaks määratud arvutusajavahemik. Hoone või ehitusdetaili hinnangulisel majanduslikul olelusringil on arvutusajavahemikule ainult piiratud mõju, kuna viimane määratakse kindlaks pigem hoone renoveerimise tsükli alusel, mis on ajavahemik, pärast mida tehakse hoones ulatuslik renoveerimine.

(11)

Kuluarvutustele ja prognoosidele, mille koostamine on seotud paljude eeldustega ja ebamäärasusega, nagu energiahinna muutumine aja jooksul, lisatakse üldjuhul tundlikkusanalüüs, et hinnata peamiste sisendparameetrite töökindlust. Kuluoptimaalsusarvutuste jaoks tuleks tundlikkusanalüüsis käsitleda vähemalt energiahinna ja diskonteerimismäära muutumist; ideaaljuhul peaks tundlikkusanalüüs hõlmama ka tulevikutehnoloogia hindade muutumist kui sisendit arvutuste läbivaatamiseks.

(12)

Võrdlusmeetodite raamistik peaks võimaldama liikmesriigil võrrelda kuluoptimaalsuse arvutuste tulemusi kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega ning kasutada võrdluse tulemust selle tagamiseks, et energiatõhususe miinimumnõuded määratakse nii, et saavutatakse kuluoptimaalne tase. Liikmesriik peaks samuti kaaluma energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsel tasemel määramist selliste hoonekategooriate puhul, kus energiatõhususe miinimumnõuded seni puuduvad.

(13)	Kuluoptimaalsuse metoodika on tehnoloogianeutraalne ning sellega ei eelistata ühte tehnoloogialahendust teisele. Sellega tagatakse meetmete/pakettide/variantide konkurents hoone või ehitusdetaili hinnangulise kasutusaja vältel.

(14)

Sisendandmed ja kasutatud eeldused ning arvutuste tulemused tuleb teatada komisjonile, nagu on sätestatud direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõikes 2. Need aruanded peaksid võimaldama komisjonil hinnata liikmesriikide edenemist energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsete tasemeteni jõudmisel ning koostada selle kohta aruandeid.

(15)

Liikmesriigi halduskoormuse vähendamiseks peaks tal olema võimalik vähendada arvutuste hulka, määrates võrdluse aluseks olevad hooned, mis esindavad rohkem kui ühte hoonekategooriat, ilma et see mõjutaks liikmesriigi kohustust määrata direktiivi 2010/31/EL alusel teatud hoonekategooriate jaoks energiatõhususe miinimumnõuded,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikliga 5, I ja III lisaga kehtestatakse käesolevas määruses liikmesriikide poolt uute ja olemasolevate hoonete ning ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsete tasemete arvutamiseks kasutatavate võrdlusmeetodite raamistik.

Meetodite raamistikus täpsustatakse eeskirjad energiatõhususe meetmete, taastuvaid energiaallikaid ja taastuvenergia pakette hõlmavate meetmete ning meetmevariantide võrdlemiseks primaarenergiatõhususe ning rakendamise kulude alusel. Samuti on selles sätestatud, kuidas kohaldada kõnealuseid eeskirju, et määrata kindlaks võrdluse aluseks olevate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsed tasemed.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivi 2010/31/EL artiklis 2 esitatud mõistetele kohaldatakse järgmisi määratlusi, pidades silmas, et makroökonoomilise tasandi arvutustes jäetakse kõrvale kohaldatavad tasud ja maksud:

1) „kogukulu”– esialgsete investeerimiskulude praeguse maksumuse, jooksvate kulude ja asendamiskulude (algusaasta kohta) ning samuti kõrvaldamiskulude (kui see on kohaldatav) summa. Makroökonoomilise tasandi arvutuste jaoks lisatakse täiendav kulukategooria kasvuhoonegaaside heitega seotud kulud;

2) „esialgsed investeerimiskulud”– kõik kulud, mis kantakse kuni hoone või ehitusdetaili kliendile kasutusvalmina üleandmiseni. Kõnealused kulud hõlmavad projekteerimist ja ehitusdetailide ostu, tarnijatega ühenduse võtmise, paigaldamise ja töökorda seadmise protsesse;

3) „energiakulud”– energia aastakulud ja püsikulud ning tippkoormustasud, sh riiklikud maksud;

4) „kasutuskulud”– kõik hoone kasutamisega seotud kulud, sh aastased kindlustuskulud, kommunaalmaksud ning muud püsikulud ja maksud;

5) „hoolduskulud”– hoone või ehitusdetaili soovitud kvaliteedi säilitamise ja taastamisega seotud aastakulud. See hõlmab kontrolli, puhastamise, kohandamise, parandamise ja tarvikute aastakulusid;

6) „jooksvad kulud”– aastased hoolduskulud, kasutuskulud ja energiakulud;

7) „kõrvaldamiskulud”– hoone või ehitusdetaili kasutusaja lõpus lammutamise kulud, mis hõlmavad lammutamist, veel kasutuskõlblike ehitusdetailide kõrvaldamist, transporti ja ringlussevõttu;

8) „aastakulud”– teatud aastal makstud jooksvate kulude ja perioodiliste kulude või asendamiskulude summa;

9) „asendamiskulud”– investeering ehitusdetaili asendamiseks prognoositava majandusliku olelusringi kohaselt arvutusajavahemikul;

10) „kasvuhoonegaaside heitega seotud kulud”– hoone energiatarbimisega seotud CO2-heitest tingitud keskkonnakahju rahaline maksumus;

11) „võrdluse aluseks olev hoone”– hüpoteetiline või tegelik võrdluse aluseks olev hoone, mis esindab tüüpilist hoone geomeetriat ja tüüpilisi hoone süsteeme, hoone välispiirde ja süsteemide tüüpilist energiatõhusust, tüüpilisi funktsioone ja tüüpilist kulustruktuuri liikmesriigis ning on esindav kliimatingimuste ja geograafilise asupaiga suhtes;

12) „diskonteerimismäär”– kindel väärtus, mida kasutatakse raha eri aegade tegeliku väärtuse võrdlemiseks;

13) „diskonteerimistegur”– kordaja, mida kasutatakse kindla ajahetke rahavoo konvertimiseks algushetkele vastavaks väärtuseks. See tuletatakse diskonteerimismäärast;

14) „algusaasta”– aasta, millel kõik arvutused põhinevad ning millest alates arvutusajavahemik kindlaks määratakse;

15) „arvutusajavahemik”– arvutuste aluseks võetud ajavahemik, mida väljendatakse üldjuhul aastates;

16) „jääkväärtus”– hoone korral hoone ja ehitusdetailide jääkväärtuste summa arvutusajavahemiku lõpus;

17) „hindade muutumine”– energia, toodete, ehitussüsteemide, teenuste, tööjõu ja hoolduse hinna ning muude kulude muutumine ajas, võib erineda inflatsioonimäärast;

18) „energiatõhususe meede”– hoone muutmine, mille tulemusel hoone primaarenergia vajadus väheneb;

19) „pakett”– võrdluse aluseks olevale hoonele kohaldatavate energiatõhususe meetmete või taastuvatel energiaallikatel põhinevate meetmete kogum;

20) „variant”– hoonele kohaldatavate meetmete/pakettide sellise täieliku kogumi üldtulemus ja kirjeldus, mis võib hõlmata hoone välispiirde meetmeid, passiivseid meetodeid, hoone süsteemide meetmeid ja/või taastuvate energiaallikatega seotud meetmeid;

21) „hoonete allkategooriad”– hoonetüüpide kategooriad, mis erinevad üksteisest suuruse, vanuse, ehitusmaterjali, kasutamisviisi, kliimavööndi või muude kriteeriumide poolest rohkem kui need, mis on direktiivi 2010/31/EL I lisa punktis 5 nimetatud. Kõnealuste allkategooriate jaoks määratakse üldjuhul võrdluse aluseks olevad hooned;

22) „tarnitav energia”– üle hoone tehnosüsteemi piiri tarnitav energia, mis on väljendatud energiakandja kohta ja on ette nähtud arvesse võetud kasutusvajaduste (küte, jahutus, ventilatsioon, olmes kasutatav soe vesi, valgustus, seadmed jne) rahuldamiseks või elektri tootmiseks;

23) „kütteks ja jahutamiseks vajalik energia”– konditsioneeritud ruumi edastatav või sealt eemaldatav soojus soovitud temperatuuritingimuste säilitamiseks kindla ajavahemiku jooksul;

24) „väljaviidud energia”– üle hoone tehnosüsteemi piiri toimetatud energia, mis on väljendatud energiakandja kohta ja mida kasutatakse väljaspool süsteemi piire;

25) „konditsioneeritud ruum”– ruum, milles teatud keskkonnaparameetreid, näiteks temperatuuri, niiskust jne, reguleeritakse tehniliste vahenditega, näiteks kütte, jahutamise vm sellisega;

26) „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia”– taastuvatest, muudest kui fossiilsetest allikatest toodetud energia, nimelt tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline, hüdrotermiline, ookeani- ja hüdroenergia, biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasidest saadud energia.

Artikkel 3

Võrdlusmeetodite raamistik

1. Hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsete tasemete arvutamisel kohaldab liikmesriik käesoleva määruse I lisas sätestatud võrdlusmeetodite raamistikku. Raamistiku kohaselt tuleb arvutada kuluoptimaalne tase nii makroökonoomilisest kui ka finantsvaatenurgast, kuid liikmesriigile on jäetud võimalus määrata kindlaks, kumb neist arvutustest saab riiklikuks võrdlustasemeks, millega võrreldes hinnatakse riiklikke energiatõhususe tulemuslikkuse nõudeid.

2. Arvutuste tegemisel liikmesriik

a)	võtab arvutuste algusaastaks aasta, mil arvutused tehakse;

b)	kasutab käesoleva määruse I lisas nimetatud arvutusajavahemikku;

c)	kasutab käesoleva määruse I lisas nimetatud kulukategooriaid;

d)	kasutab CO2-kulu kui II lisas esitatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatud CO2-hinna alumist piirväärtust.

3. Liikmesriik täiendab võrdlusmeetodite raamistikku, määrates arvutuste jaoks kindlaks

a)	hoone ja/või ehitusdetaili hinnangulise majandusliku olelusringi;

b)	diskonteerimismäära;

c)	energiakandjate, toodete, süsteemide kulud, hooldus-, kasutus- ja tööjõukulud;

d)	primaarenergiategurid;

e)	kõigi energiakandjate eeldatavad energiahinna muutused, võttes arvesse käesoleva määruse II lisas esitatud teavet.

4. Liikmesriik püüab arvutada ja vastu võtta energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsed tasemed hoonekategooriate jaoks, kus seni konkreetsed energiatõhususe miinimumnõuded puuduvad.

5. Liikmesriik teeb analüüsi, et määrata kindlaks arvutustulemuste tundlikkus kasutatud parameetrite muutumise suhtes, sealhulgas vähemalt eri energiakandjate hinnamuutuste ning diskonteerimismäära mõju suhtes makroökonoomilisest ja finantsperspektiivist vaadeldes, ideaaljuhul ka muude, arvutuste tulemusi eeldatavalt tugevamini mõjutavate parameetrite mõju suhtes, nagu muude kui energiahindade muutumine.

Artikkel 4

Arvutatud kuluoptimaalsete tasemete võrdlus energiatõhususe praeguste miinimumnõuetega

1. Pärast seda, kui liikmesriik on arvutanud kuluoptimaalse taseme nii makroökonoomilisest kui ka finantsvaatenurgast, otsustab ta, kumb neist saab riiklikuks võrdlustasemeks, ja teatab oma otsuse komisjonile osana artiklis 6 osutatud aruandest.

Liikmesriik võrdleb artiklis 3 viidatud riiklikuks võrdlustasemeks valitud arvutuste tulemust asjakohase hoonekategooria praeguste energiatõhususe nõuetega.

Liikmesriik kasutab kõnealuse võrdluse tulemusi, et tagada energiatõhususe miinimumnõuete määramine ja saavutada kuluoptimaalsed tasemed kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikli 4 lõikega 1. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt siduda maksu- ja rahalised soodustused vastavusega sama võrdlusaluseks oleva hoone kuluoptimaalsusarvutuse tulemustele.

2. Kui liikmesriik on võrdluse aluseks olevad hooned määranud kindlaks sellisel viisil, et kuluoptimaalsuse arvutuse tulemus on kohaldatav mitmele hoonekategooriale, võib ta kõnealust tulemust kasutada energiatõhususe miinimumnõuete määramiseks, et saavutada kuluoptimaalsed tasemed kõigi asjakohaste hoonekategooriate jaoks.

Artikkel 5

Kuluoptimaalsuse arvutuste läbivaatamine

1. Liikmesriik vaatab kuluoptimaalsuse arvutused läbi minimaalse energiatõhususe nõuete läbivaatamise ajaks, mis on nõutud direktiivi 2010/31/EL artikli 4 lõikes 1. Läbivaatamisel tuleb eelkõige vaadata, kuidas on muutunud sisendina kasutatud andmed hindade kohta, ja vajaduse korral need ajakohastada.

2. Läbivaatamise tulemused edastatakse komisjonile käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud aruandes.

Artikkel 6

Aruandlus

1. Liikmesriik esitab komisjonile aruande arvutustel kasutatud kõigi sisendandmete ja eelduste ning kõnealuste arvutuste tulemuste kohta. Aruanne sisaldab primaarenergia puhul kasutatud ümberarvutustegureid, makroökonoomilise ja finantstasandi arvutuste tulemusi, käesoleva määruse artikli 3 lõikes 5 viidatud tundlikkusanalüüsi ning prognoositavaid energia- ja CO2-hinna muutusi.

2. Kui käesoleva määruse artiklis 4 viidatud võrdluse tulemusena selgub, et kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsest tasemest oluliselt vähem energiatõhusad, esitatakse aruandes kõnealuse erinevuse põhjendus. Erinevuse selle osa kohta, mida ei ole võimalik põhjendada, lisatakse aruandele kava, milliste meetmetega muudetakse järgmise läbivaatamise ajaks see erinevus mitteoluliseks. Selleks arvutatakse kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest märkimisväärselt madalam energiatõhususe tase: leitakse kõigi kehtivate energiatõhususe miinimumnõuete keskmine ja lahutatakse sellest kõigi võrdluse aluseks olevate hoonete ja hoonetüüpide riikliku võrdlustasemena kasutatud arvutuste kuluoptimaalsete tasemete keskmine.

3. Liikmesriik võib kasutada käesoleva määruse III lisas esitatud aruande vormi.

Artikkel 7

Jõustumine ja rakendamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 9. jaanuarist 2013 riigiasutuste kasutuses olevatele hoonetele ja alates 9. juulist 2013 muudele hoonetele, välja arvatud käesoleva määruse artikli 6 lõige 1, mis jõustub 30. juunil 2012 kooskõlas direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta) artikli 5 lõike 2 teise lõiguga.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 16. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

(2) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(3) ELT L 88, 4.4.2011, lk 5.

I LISA

Kuluoptimaalsusmeetodite raamistik

1. VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVATE HOONETE MÄÄRAMINE

Liikmesriik määrab võrdluse aluseks olevad hooned järgmiste hoonekategooriate jaoks:

1.	ühepereelamud;

2.	korterelamud ja mitmepereelamud;

3.	büroohooned.

2)	Lisaks büroohoonetele määrab liikmesriik võrdluse aluseks olevad hooned muude mitteeluruumikategooriate jaoks, mis on loetletud direktiivi 2010/31/EL I lisa punkti 5 alapunktides d–i ja mille korral kehtivad energiatõhususe erinõuded.

Kui liikmesriik suudab käesoleva määruse artiklis 6 viidatud aruandes tõendada, et määratud võrdluse aluseks olevat hoonet võidakse kohaldada rohkem kui ühele hoonekategooriale, võib ta vähendada kasutatavate võrdluse aluseks olevate hoonete arvu ning sellest tulenevalt ka arvutusi. Liikmesriik põhjendab seda lähenemisviisi analüüsiga, millest nähtub, et mitme hoonekategooria jaoks kasutatav võrdluse aluseks olev hoone on kõigi hõlmatud kategooriate hoonete suhtes esindav.

Iga hoonekategooria korral tuleb uute hoonete jaoks määrata vähemalt üks võrdluse aluseks olev hoone ja märkimisväärsele renoveerimisele kuuluvate olemasolevate hoonete jaoks vähemalt kaks võrdluse aluseks olevat hoonet. Võrdluse aluseks olevaid hooneid on võimalik määrata hoonete allkategooriate (näiteks suuruse, vanuse, kulude struktuuri, ehitusmaterjali, kasutusviisi või kliimavööndi alusel eristamine) alusel, mis võtavad arvesse riigi hoonete omadusi. Võrdluse aluseks olevad hooned ja nende omadused vastavad praeguste või kavas olevate energiatõhususe nõuete struktuurile.

Liikmesriik võib kasutada III lisas esitatud aruandevormi, et teatada komisjonile võrdluse aluseks olevate hoonete määramisel käsitletud parameetrid. Võrdluse aluseks olevate hoonete määramiseks kasutatud riigi hoonete andmekogum tuleks komisjonile saata artiklis 6 viidatud aruande osana. Eelkõige põhjendatakse nende omaduste valikut, mis on võrdluse aluseks oleva hoone määramise alus.

6)	Olemasolevate hoonete (nii elamute kui ka mitteeluruumide) korral kohaldab liikmesriik vähemalt ühte meedet/paketti/varianti, millega tagatakse hoone / hoone osa säilitamiseks vajalik standardne renoveerimine (ilma õiguslikke nõudeid ületavate täiendavate energiatõhususe meetmeteta).

7)	Uute hoonete (nii elamute kui ka mitteeluruumide) korral on peamine täidetav nõue praegu kohaldatavad energiatõhususe miinimumnõuded.

Liikmesriik arvutab kuluoptimaalsed tasemed ka olemasolevasse hoonesse paigaldatud ehitusdetailide tõhususe miinimumnõuete kohta või tuletab need hoone tasandil tehtud arvutustest. Olemasolevasse hoonesse paigaldatud ehitusdetailide nõuete määramisel tuleks kuluoptimaalsuse nõuetes võtta võimaluste piires arvesse kõnealuse ehitusdetaili koosmõju kogu võrdluse aluseks oleva hoonega ja muude ehitusdetailidega.

Liikmesriik püüab olemasolevate hoonete korral arvutada ja määrata konkreetse hoone tehnosüsteemi kuluoptimaalsuse nõuded või tuletada need hoone tasandil tehtud arvutustest mitte ainult kütte, jahutuse, sooja vee, kliimasüsteemide ja ventilatsiooni (või kõnealuste süsteemide kogumi) jaoks, vaid ka mitteeluruumide valgustussüsteemide jaoks.

2. ENERGIATÕHUSUSE MEETMETE, TAASTUVATE ENERGIAALLIKATEGA SEOTUD MEETMETE JA/VÕI SELLISTE MEETMEPAKETTIDE JA -VARIANTIDE KINDLAKSMÄÄRAMINE IGA VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVA HOONE KORRAL

Nii uute kui ka olemasolevate hoonete energiatõhususe meetmed määratakse kindlaks kõigi arvutuse sisendparameetrite jaoks, millel on hoone energiatõhususele otsene või kaudne mõju, sh selliste alternatiivsete suure energiatõhususega süsteemide jaoks nagu energiaga kaugvarustamise süsteemid ja direktiivi 2010/31/EL artiklis 6 loetletud muud alternatiivid.

2)	Meetmed võidakse koondada meetmete või variantide pakettidesse. Kui mõni meede ei ole kohalikus, majanduslikus või kliima kontekstis sobilik, peaks liikmesriik seda komisjonile esitatavas käesoleva määruse artikli 6 kohases aruandes märkima.

Liikmesriik määrab kindlaks ka taastuvenergia kasutamisega seotud meetmed/paketid/variandid uute ja olemasolevate hoonete jaoks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ (1) artikli 13 siseriiklikuks kohaldamiseks kehtestatud siduvaid kohustusi käsitletakse kui kõnealuses liikmesriigis kohaldatavat ühte meedet/paketti/varianti.

Kuluoptimaalsuse nõuete arvutamiseks kindlaks määratud energiatõhususe meetmed/paketid/variandid hõlmavad meetmeid, mis on vajalikud praegu kohaldatavate energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks. Kui see on kohaldatav, hõlmavad need ka meetmeid/pakette/variante, mis on vajalikud riiklike toetuskavade nõuete täitmiseks. Liikmesriik lisab ka meetmed/paketid/variandid, mis on vajalikud uute või olemasolevate hoonete liginullenergiahoone energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks, nagu on kirjeldatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 9.

5)	Kui liikmesriik suudab artiklis 6 viidatud aruandes varasemate kuluanalüüside esitamisega tõendada, et mõni meede/pakett/variant ei ole kaugeltki kuluoptimaalne, võib ta selle arvutusest välja jätta. Kõnealust meedet/paketti/varianti tuleks siiski käsitleda arvutuste järgmisel läbivaatamisel.

Valitud energiatõhususe meetmed ja taastuvatel energiaallikatel ning pakettidel/variantidel põhinevad meetmed ühilduvad määruse (EL) nr 305/2011 I lisas loetletud ehitustööde põhinõuetega, mis on liikmesriikide määratud. Samuti on need kooskõlas Euroopa Standardikomitee (CEN) standardis 15251 siseõhu kvaliteedi kohta või võrdväärsetes riiklikes standardites sätestatud õhukvaliteedi ja ruumide mugavuse tasemega. Kui meetmete tulemuseks on erinev mugavustase, tuleb see arvutustes selgelt esile tuua.

3. KÕNEALUSTE MEETMETE JA MEETMEPAKETTIDE VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVATELE HOONETELE KOHALDAMISEST TULENEVA PRIMAARENERGIA NÕUDLUSE ARVUTAMINE

1)	Energiatõhusus arvutatakse vastavalt ühisele üldraamistikule, mis on ette nähtud direktiivi 2010/31/EL I lisas.

2)	Liikmesriik arvutab meetmete/pakettide/variantide energiatõhususe, arvutades riiklikult määratud põrandapinna kohta esiteks kütte ja jahutamisega seotud energiavajaduse. Seejärel arvutatakse ruumi kütteks, jahutamiseks, ventileerimiseks, sooja olmevee ja valgustussüsteemide jaoks tarnitav energia.

3)	Kohapeal toodetav energia lahutatakse primaarenergia ja tarnitava energia vajadusest.

4)	Liikmesriik arvutab tulemuseks oleva primaarenergia kasutuse, kasutades riigi tasandil kindlaks määratud primaarenergia muundustegureid. Liikmesriik teatab komisjonile primaarenergia muundustegurid käesoleva määruse artiklis 6 viidatud aruandes.

Liikmesriik kasutab

a)	kas olemasolevaid asjakohaseid Euroopa Standardikomitee (CEN) standardeid energiatõhususe arvutamiseks

b)	või võrdväärset riiklikku arvutusmeetodit, kui viimane on kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikli 2 lõikega 4 ja I lisaga.

6)	Energiatõhususe tulemused väljendatakse kuluoptimaalsuse arvutamisel võrdluse aluseks oleva hoone kasuliku põrandapinna ruutmeetrites ning need viitavad primaarenergia nõudlusele.

4. KOGUKULU ARVUTAMINE IGA VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVA HOONE PRAEGUSE NETOVÄÄRTUSENA

4.1. Kulukategooriad

Liikmesriik kehtestab kasutamiseks järgmised eraldi kulukategooriad ja kirjeldab neid:

a)	esialgsed investeerimiskulud;

b)	jooksvad kulud. Need hõlmavad ehitusdetailide perioodilise asendamise kulusid ja võivad vajaduse korral hõlmata energiatootmisest saadud tulu, mida liikmesriik võib finantsarvutuses arvesse võtta;

c)	energiakulud peegeldavad üldisi energiakulusid, mis hõlmavad energia hinda, võimsus- ja võrgutariife;

d)	kõrvaldamiskulud, kui need on kohaldatavad.

Makroökonoomilise tasandi arvutuste jaoks lisab liikmesriik täiendava kulukategooria:

e)	kasvuhoonegaaside heitega seotud kulud. Need kajastavad mõõdetud, rahaliseks muudetud ja diskonteeritud kasutuse CO2-kulusid, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heitest (CO2-ekvivalenttonnides) arvutusajavahemiku jooksul.

4.2. Kuluarvutuse üldpõhimõtted

Energiakulude muutuste prognoosimisel võib liikmesriik kasutada käesoleva määruse II lisas esitatud energiahinna muutumise prognoose nafta, gaasi, söe ja elektri kohta, alustades keskmistest energia absoluuthindadest (väljendatud eurodes) kõnealuste energiaallikate kohta arvutuste tegemise aastal.

Liikmesriik kehtestab samuti riikliku energiahinna muutuste prognoosid muudele energiakandjatele, mida tema piirkondlikus/kohalikus kontekstis kasutatakse märkimisväärses ulatuses, ja kui see on kohane, siis ka tippkoormuse tariifide kohta. Ta teavitab komisjoni prognoositavatest hinnamuutustest ja eri energiakandjate praegustest osakaaludest hoone energiakasutuses.

Kulude arvutusse võib lisada samuti tulevased (eeldatavad) hinnamuutused, mis ei ole seotud energiakuludega, ning arvutusajavahemiku jooksul ehitusdetailide asendamise ja kõrvaldamise kulud (kui see on kohaldatav). Arvutuste läbivaatamisel ja uuendamisel tuleb arvesse võtta hinnamuutusi, mis tulenevad muu hulgas uuendustegevusest ja tehnoloogia kohandamisest.

3)	Kulukategooriate a–d kuluandmed on turupõhised ning peavad vastama asukohale ja ajale. Kulud tuleks väljendada tegelike kuludena inflatsiooni arvestamata. Kulusid hinnatakse riigi tasandil.

Meetme/paketi/variandi kogukulu määramisel ei ole vaja arvesse võtta järgmist:

a)	kulud, mis on samad kõigi hinnatud meetmete/pakettide/variantide korral;

b)	selliste ehitusdetailidega seotud kulud, mis ei mõjuta hoone energiatõhusust.

Kõik muud kulud tuleb kogukulu arvutamisel täielikult arvesse võtta.

Jääkväärtus määratakse kindlaks esialgse investeeringu lineaarse amortisatsiooni alusel või kindla ehitusdetaili asendamise kulude alusel kuni arvutusajavahemiku lõpuni, mis diskonteeritakse arvutusajavahemiku alguseni. Amortisatsiooniaeg määratakse kindlaks hoone või ehitusdetaili majandusliku kasutusaja alusel. Ehitusdetailide jääkväärtust võib olla vajalik parandada, et võtta arvesse nende hoonest eemaldamise kulu hoone hinnangulise majandusliku olelusringi lõpus.

Kui kohaldatakse kõrvaldamiskulusid, tuleb need diskonteerida ja need võib lõppväärtusest lahutada. Kõrvaldamiskulud võib olla vaja esmalt diskonteerida tagasi hinnangulise majandusliku kasutusaja järgi kuni arvutusajavahemiku lõpuni ning teise sammuna diskonteerida tagasi arvutusajavahemiku alguseni.

7)	Arvutusajavahemiku lõpus võetakse arvesse kõrvaldamiskulud (kui see on kohaldatav) või komponentide ja hoone osade jääkväärtus, et määrata kindlaks lõplikud kulud hoone prognoositava majandusliku olelusringi vältel.

8)	Liikmesriik kasutab eluhoonete ja avalike hoonete puhul 30aastast ning kaubanduslike ja mitteeluruumide puhul 20aastast arvutusajavahemikku.

Liikmesriike innustatakse kasutama Euroopa standardi EN 15459 A lisa andmeid ehitusdetailide hinnanguliste majanduslike kasutusaegade kindlaksmääramiseks. Kui ehitusdetailide muud hinnangulised kasutusajad on kindlaks määratud, tuleks need artiklis 6 viidatud aruandes teatada komisjonile. Liikmesriik määrab riigi tasandil kindlaks hoone hinnangulise majandusliku olelusringi.

4.3. Finantsarvutuse jaoks kogukulu arvutamine

Meetme/paketi/variandi kogukulu kindlaksmääramisel finantsarvutuse jaoks on arvesse võetavad asjakohased hinnad kliendi tasutavad hinnad koos kõigi kohaldatavate maksudega, käibemaksu ja toetusega. Ideaaljuhul võetakse arvutuses arvesse ka kõiki toetusi, mida pakutakse eri variantidele, pakettidele või meetmetele, kuid liikmesriik võib otsustada, et jätab toetused arvestamata, kuid tagab siiski, et sel juhul võetakse välja nii toetused kui ka tehnoloogia toetuskavad, samuti võimalikud olemasolevad energia hinnatoetused.

Hoonete ja ehitusdetailide kogukulu arvutatakse erinevate kululiikide summeerimise teel ning neile diskonteerimisteguri abil diskonteerimismäära kohaldades, et esitada need algusaasta väärtuses, ning lisades maha arvatud jääkväärtuse järgmiselt:

Formula

kus:

τ	on arvutusajavahemik;
Cg(τ)	on kogukulu (algusaasta τ0 kohta viidatud) kogu arvutusajavahemiku jooksul;
CI	on esialgsed investeerimiskulud meetme või meetmekogumi j puhul;
Ca,I (j)	on aastakulud aasta i jooksul meetme või meetmekogumi j puhul;
Vf,τ (j)	on meetme või meetmekogumi j jääkväärtus arvutusajavahemiku lõpus (diskonteeritud algusaastale τ0);
Rd (i)	on diskonteerimistegur aasta i kohta, mis põhineb diskonteerimismääral r, mis arvutatakse

järgmiselt:

Formula

kus p on aastate arv alustamise ajavahemikust ja r on tegelik diskonteerimismäär.

3)	Liikmesriik määrab kindlaks finantsarvutustes kasutatava diskonteerimismäära pärast seda, kui on teinud tundlikkusanalüüsi vähemalt kahe oma valitud diskonteerimismääraga.

4.4. Makroökonoomilise arvutuse jaoks kogukulu arvutamine

1)	Makroökonoomilise arvutuse jaoks meetme/paketi/variandi kogukulu kindlaksmääramisel on arvesse võetavad asjakohased hinnad ilma ühegi kohaldatava maksu, käibemaksu ja toetuseta.

Makromajanduslikul tasandil meetme/paketi/variandi kogukulu kindlaksmääramisel võetakse lisaks punktis 4.1 loetletud kulukategooriatele arvesse uut kulukategooriat „kasvuhoonegaaside heitega seotud kulud”, nii et kogukulu arvestuse parandatud valem on järgmine:

Formula

kus:

Cc,i (j) on meetme või meetmekogumi j CO2-heite kulud aastal i.

Liikmesriik arvutab meetmete/pakettide/variantide CO2-heitega seotud summaarse kulu arvutusajavahemiku jooksul, liites iga-aastased kasvuhoonegaasiheited, mis on korrutatud CO2-ekvivalenttonni eeldatava iga-aastase saastekvoodihinnaga, kasutades madalaima alampiirina esialgu aastani 2025 CO2-ekvivalenttonni hinda 20 eurot, aastani 2030 hinda 35 eurot ja pärast 2030. aastat hinda 50 eurot, vastavalt komisjoni praegusele saastekvootidega kauplemise süsteemi hinna kujunemise stsenaariumile (mis on mõõdetud 2008. aasta euro reaalsetes püsihindades ja mida kohandatakse vastavalt arvutuste kuupäevale ja valitud meetodile). Kuluoptimaalsusarvutuste igal läbivaatamisel võetakse arvesse ajakohastatud stsenaariume.

4)	Liikmesriik määrab kindlaks makroökonoomilistes arvutustes kasutatava diskonteerimismäära pärast seda, kui on teinud tundlikkusanalüüsi vähemalt kahe diskonteerimismääraga, millest üks on 3 % tegelikus väärtuses.

5. KULUDE SISENDANDMETE (SH ENERGIAHINDADE) SUHTES TUNDLIKKUSE ANALÜÜSIMINE

Tundlikkusanalüüsi eesmärk on määrata kindlaks kuluoptimaalsusarvutuse kõige tähtsamad parameetrid. Liikmesriik teeb diskonteerimismäära suhtes tundlikkuse analüüsi vähemalt kahe diskonteerimismääraga makroökonoomilise arvutuse jaoks ja kahe määraga finantsarvutuse jaoks; mõlemad diskonteerimismäärad väljendatakse tegelikus väärtuses. Üks makroökonoomilise arvutuse tundlikkusanalüüsis kasutatavatest diskonteerimismääradest on 3 % tegelikus väärtuses. Liikmesriik teeb tundlikkusanalüüsi, milles uurib tulemuste tundlikkust energiahinna hindade muutumise suhtes hindade muutumise eri stsenaariumide puhul, ning vaatleb kõiki energiakandjaid, mille kasutus asjaomase riigi hoonetes on oluline. Soovitatakse uurida tundlikkust ka muude oluliste sisendandmete suhtes.

6. ENERGIATÕHUSUSE KULUOPTIMAALSE TASEME TULETAMINE IGA VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVA HOONE KOHTA

1)	Iga võrdluse aluseks oleva hoone korral võrdleb liikmesriik kogukulu tulemusi, mis on arvutatud eri energiatõhususmeetmete ja taastuvatel energiaallikatel, samuti kõnealuste meetmete pakettidel/variantidel, põhinevate meetmete kohta.

2)	Kui kuluoptimaalsusarvutuse tulemusel saadakse sama kogukulu energiatõhususe eri tasemete kohta, siis innustatakse liikmesriike kasutama rangemaid nõudeid olemasolevate energiatõhususe miinimumnõuetega võrdluse alusena, et vähendada primaarenergia kasutamist.

Kui on tehtud otsus, kas riiklikuks võrdlustasemeks saab makroökonoomiline või finantsarvestus, arvutatakse kõikide võrdluse aluseks olevate hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete keskmine, et võrrelda neid samade võrdluse aluseks olevate hoonete olemasolevate energiatõhususe nõuete keskmisega. Seda tehakse selleks, et arvutada olemasolevate energiatõhususe nõuete ja arvutatud kuluoptimaalsete tasemete erinevus.

(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

II LISA

Teave prognoositavate pikaajaliste energiahinna muutuste kohta

Liikmesriik võib oma arvutustes arvesse võtta prognoositavaid kütuse- ja elektrihinna muutumise suundumusi, mida Euroopa Komisjon ajakohastab iga kahe aasta järel. Osutatud ajakohastatud tulemused on esitatud järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/energy/observatory/trends_2030/index_en.htm

Kõnealuseid suundumusi võib ekstrapoleerida 2030. aasta järgsele perioodile, kuni avaldatakse prognoosid pikema ajavahemiku kohta.

Teave prognoositavate pikaajaliste CO2-hinna muutuste kohta

Makroökonoomilistes arvutustes kasutab liikmesriik madalaima alampiirina eeldatavat iga-aastast saastekvoodihinda vastavalt komisjoni saastekvootidega kauplemise süsteemi hinna kujunemise võrdlusstsenaariumile kuni aastani 2050, eeldades olemasolevate õigusaktide rakendamist, kuid arvestamata CO2-heite vähendamist (järgmise tabeli esimene rida): praegustes prognoosides eeldatakse, et aastani 2025 on CO2-ekvivalenttonni eeldatav hind 20 eurot, 2030. aastani 35 eurot ja pärast 2030. aastat 50 eurot, mis on mõõdetud 2008. aasta euro reaalsetes püsihindades ja mida kohandatakse vastavalt arvutuste kuupäevale ja valitud meetodile (vt järgmine tabel). Iga kord, kui kuluoptimaalsuse arvutusi läbi vaadatakse, võetakse arvesse komisjoni esitatavaid CO2-hinna muutumise ajakohastatud stsenaariume.

CO2 hinna muutumine	2020	2025	2030	2035	2040	2045	2050
Võrdlustase (ühepoolsed meetmed, fossiilkütusehinna võrdlustasemed)	16,5	20	36	50	52	51	50
Tõhus tehnoloogia (ülemaailmsed meetmed, madalad fossiilkütusehinnad)	25	38	60	64	78	115	190
Tõhus tehnoloogia (ühepoolsed meetmed, fossiilkütusehinna võrdlustasemed)	25	34	51	53	64	92	147
Allikas: lisa 7.10 dokumendis http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=SEC:2011:0288:FIN:EN:PDF

III LISA

Aruandevorm, mida liikmesriik võib kasutada komisjonile direktiivi 2010/31/EL artikli 5 lõike 2 ja käesoleva määruse artikli 6 kohaste aruannete esitamiseks

1. VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVAD HOONED

1.1. Teatage, kuidas on valitud võrdluse aluseks olevad hooned kõigis hoonekategooriates ning kuidas need esindavad hoonefondi, kasutades tabelit 1 (olemasolevad hooned) ja tabelit 2 (uued hooned). Lisas võite esitada täiendavat teavet.

1.2. Esitage oma riigis kasutatav hoone põrandapindala määratlus ja kirjeldage, kuidas see arvutatakse.

1.3. Palun loetlege valikukriteeriumid, mida kasutati iga (nii uue kui ka olemasoleva) võrdluse aluseks oleva hoone kindlaksmääramiseks: näiteks kasutusel põhinev statistiline analüüs, vanus, geomeetria, kliimavööndid, kulustruktuurid, ehitusmaterjal jne, käsitledes samuti siseruumide ja väliseid kliimatingimusi ja geograafilist asukohta.

1.4. Palun märkige, kas võrdluse aluseks olev hoone on näidishoone, virtuaalne hoone vms.

1.5. Palun esitage oma riigi hoonefondi kohta aluseks olev andmestik.

Tabel 1

Olemasolevate hoonete võrdluse aluseks olev hoone (märkimisväärne renoveerimine)

Olemasoleva hoone korral	Hoone geomeetria (1)	Aknapinna osakaal hoone välispiirdes ja aknad, millele päike ei paista	Põrandapind, m2, nagu on kasutusel ehitusseadustikus	Hoone kirjeldus (2)	Keskmise ehitustehnoloogia kirjeldus (3)	Keskmine energiatõhusus kWh/m2, a (enne investeeringu tegemist)	Nõuded hoone osade tasemel (tüüpväärtus)
1. Ühepereelamud ja allkategooriad
Allkategooria 1
Allkategooria 2 jne
2. Korterelamud ja mitmepereelamud ning allkategooriad

3. Büroohooned ja allkategooriad

4. Muud mitteeluruumidena kasutatavad hoonekategooriad

Tabel 2

Uute hoonete võrdluse aluseks olevad hooned

Uute hoonete korral	Hoone geomeetria (4)	Aknapinna osakaal hoone välispiirdes ja aknad, millele päike ei paista	Põrandapind, m2, nagu on kasutusel ehitusseadustikus	Tüüpiline energiatõhusus kWh/m2, a	Nõuded hoone osade tasemel
1. Ühepereelamud ja allkategooriad
Allkategooria 1
Allkategooria 2 jne
2. Korterelamud ja mitmepereelamud ning allkategooriad

3. Büroohooned ja allkategooriad

4. Muud mitteeluruumidena kasutatavad hoonekategooriad

Tabel 3

Energiatõhusust käsitlevate andmete põhilise aruandetabeli näidis

Kogus

Ühik

Kirjeldus

Arvutus

Meetod ja vahend(id)

Kasutatud arvutusmeetodi lühikirjeldus (näiteks viide Euroopa standardile EN ISO 13790) ja kommentaar kasutatud arvutusvahendi(te) kohta

Primaarenergia muundamistegurid

Primaarenergia muundusteguritele antud väärtused (energiakandja kohta), mida arvutamisel kasutati

Kliimatingimused

Asukoht

Linna nimi, laius- ja pikkuskraad

Kütmise kraadpäevad

HDD (heating degree-day)

Tuleb hinnata kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO 15927-6, täpsustades arvutusajavahemiku

Jahutamise kraadpäevad

CDD (cooling degree-day)

Kliimaandmete kogumi allikas

Esitada viited arvutamisel kasutatud kliimaandmete kogumi kohta

Maa-ala kirjeldus

Näiteks maapiirkond, äärelinn, linn; selgitada, kas läheduses hoonete asumine on arvesse võetud või mitte

Hoone geomeetria

Pikkus × laius × kõrgus

m × m × m

See on seotud köetud/konditsioneeritud õhu mahuga (EN 13790) ning pikkuseks loetakse lõunasuunalise fassaadi horisontaalpikkus.

Korruste arv

—

S/V (pindala ja ruumala suhe)

m2/m3

Aknapinna ja hoone kogu välispiirde suhe

lõuna

ida

põhi

lääs

Orientatsioon

Lõunapoolse fassaadi asimuut (lõunapoolse fassaadi kõrvalekalle lõunasuunast)

Positiivsed sisepanused

Hoone kasutamine

Direktiivi 2010/31/EL I lisas esitatud hoonekategooriate kohaselt.

Elanike keskmine soojuslik panus

W/m2

Valgustussüsteemi elektriline erivõimsus

W/m2

Konditsioneeritud ruumide kõigi valgustussüsteemide elektriline koguvõimsus (kõik lambid + valgustussüsteemi juhtseadmed).

Elektriseadmete elektriline erivõimsus

W/m2

Hoone osad

Seinte keskmine U-arv

W/m2K

Kõigi seinte kaalutud soojusjuhtivus (U-väärtus): U_sein = (U_sein_1 · A_sein_1 + U_sein_2 · A_sein_2 + … + U_sein_n · A_sein_n) / (A_sein_1 + A_sein_2 + … + A_sein_n), kus U_sein_i = i. tüüpi seina soojusjuhtivus; A_sein_i = i. tüüpi seina kogupindala

Katuse keskmine U-arv

W/m2K

Samalaadne nagu seintel.

Vundamendi keskmine U-arv

W/m2K

Samalaadne nagu seintel.

Akende keskmine U-arv

W/m2K

Samalaadne nagu seintel; selle puhul tuleks (Euroopa standardi EN ISO 10077-1 kohaselt) võtta arvesse raamide ning aknapüstpuude ja horisontaaljaotajatega seotud külmasildu.

Külmasillad

Kogupikkus

Keskmine lineaarne soojusläbitavus

W/mK

Soojusmahtuvus ühiku pindala kohta

Välisseinad

J/m2K

Hinnatakse Euroopa standardi EN ISO 13786 kohaselt.

Siseseinad

J/m2K

Plaadid

J/m2K

Varjesüsteemide liik

Näiteks ribakardin, ruloo, kardin jne

Keskmine g-arv

Klaaspinnad

—

Klaaspindade päikseenergia koguläbilaskvus (klaaspinnaga risti oleva päiksekiirguse korral), siin: eri akende pindala suhtes kaalutud väärtus (hinnatakse Euroopa standardi EN 410 kohaselt)

Klaaspinnad koos päiksekaitsega

—

Klaaspindade ja välise päiksekaitseseadme päikseenergia koguläbilaskvust hinnatakse Euroopa standardi EN 13363-1/-2 kohaselt

Infiltratsioonimäär (õhuvahetuste arv tunnis)

1/h

Näiteks arvutatuna sise- ja välisrõhu 50 Pa erinevuse jaoks

Hoone süsteemid

Ventilatsioonisüsteem

Õhuvahetuste arv tunnis

1/h

Soojuse regenereerimise tõhusus

Küttesüsteemi tõhusus

Tootmine

Hinnatakse Euroopa standardite EN 15316-1, EN 15316-2,1, EN 15316-4-1, EN 15316-4-2, EN 15232, EN 14825 ja EN 14511 kohaselt.

Jaotamine

Heide

Juhtimine

Jahutussüsteemi tõhusus

Tootmine

Hinnatakse Euroopa standardite EN 14825, EN 15243, EN 14511 ja EN 15232 kohaselt

Jaotamine

Heide

Juhtimine

Sooja olmevee valmistamise süsteemi tõhusus

Tootmine

Hinnatakse Euroopa standardite EN 15316-3-2 ja EN 15316-3-3 kohaselt

Jaotamine

Hoones nõutavad väärtused ja kasutuskavad

Temperatuuri nõutav väärtus

Talv

°C

Ruumide kasutustemperatuur

Suvi

°C

Niiskuse nõutav väärtus

Talv

Ruumide suhteline õhuniiskus, kui see on kohaldatav: niiskusel on istuva tegevuse jaoks ette nähtud ruumides soojustunnetusele ja tajutavale õhukvaliteedile ainult väike mõju (Euroopa standard EN 15251).

Suvi

Kasutuskavad ja juhtimine

Hõivatus

Esitada märkused või viited (Euroopa või riiklikud standardid jne) arvutustes kasutatud kavade kohta

Valgustus

Seadmed

Ventilatsioon

Küttesüsteem

Jahutussüsteem

Hoone energiavajadus, -kasutus

Peamiste rakendatavate passiivstrateegialahenduste (soojus)energeetiline panus

…

kWh/a

Näiteks päikseenergiapõhine kasvuhoone, loomulik ventilatsioon, loomulik valgustus jne

…

kWh/a

…

kWh/a

Kütte energiavajadus

kWh/a

Konditsioneeritud ruumi toimetatav või sealt eemaldatav soojushulk, mida kasutatakse kindla ajavahemiku jooksul soovitud temperatuuri hoidmiseks

Jahutuse energiavajadus

kWh/a

Sooja olmevee energiavajadus

kWh/a

Vajalikule kogusele olmeveele antav soojushulk, et tõsta külma veevärgivee temperatuur sooja olmevee kasutuskoha jaoks eelnevalt kindlaks määratud temperatuurile

Muu energiavajadus (niiskuse lisamine või kõrvaldamine)

kWh/a

Veeauru varjatud soojushulk, mis lisatakse konditsioneeritud ruumi või eemaldatakse sealt hoone tehnosüsteemi abil ruumi jaoks kindlaks määratud miinimum- või maksimumniiskuse säilitamiseks (kui see on kohaldatav)

Ventilatsiooni energiakasutus

kWh/a

Ventilatsioonisüsteemis õhu transportimiseks ja soojuse regenereerimiseks kasutatav elektrienergia (mis ei hõlma õhu eelsoojendamiseks kuluvat energiat) ning niisutussüsteemidesse niisutusvajaduse rahuldamiseks lisatav energia

Sisevalgustuse energiakasutus

kWh/a

Valgustussüsteemis ja muudes seadmetes/süsteemides kasutatav elektrienergia

Muu energiakasutus (seadmed, välisvalgustus, lisasüsteemid jne)

kWh/a

Hoone juures kohapeal energia tootmine

Taastuvatest energiaallikatest saadud soojusenergia (näiteks päikse soojusenergia kollektorid)

kWh/a

Taastuvatest energiaallikatest (mida energia hankimine ei vähenda, näiteks päikseenergia, tuuleenergia, vee-energia, taastuv biomass) või koostootmisest saadud energia

Hoones toodetud ja kohapeal kasutatud elektrienergia

kWh/a

Hoones toodetud ja turule viidud soojusenergia

kWh/a

Energiatarbimine

Tarnitud energia

Elekter

kWh/a

Üle hoone tehnosüsteemide piiride tarnitav energia, mis on ette nähtud arvesse võetud kasutusvajaduste (küte, jahutus, ventilatsioon, soe olmevesi, valgustus, seadmed jne) rahuldamiseks ja väljendatud energiakandja kohta

Fossiilkütus

kWh/a

Muu (biomass, kaugküte/-jahutus jne)

kWh/a

Primaarenergia

kWh/a

Energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud

2. VARIANTIDE/MEETMETE/PAKETTIDE VALIMINE

2.1. Esitage tabelina kuluoptimaalsuse arvutamisel kasutamiseks valitud variantide/meetmete/pakettide omadused. Palun alustage kõige tavapärasemast tehnoloogiast ja lahendusest ning alles seejärel käsitlege uuenduslikumaid. Kui varasematest arvutustest on teada, et meetmed ei ole kaugeltki kuluoptimaalsed, ei ole vaja tabelit täita, kuid komisjonile tuleb sellest teatada eraldi. Võite kasutada järgmist vormi, kuid pange tähele, et loetletud näited on ainult illustratsiooniks.

Tabel 4

Näitlik tabel valitud variantide/meetmete loetlemiseks

Kõik arvutused peaksid vastama samale mugavustasemele. Formaalselt peaks iga variant/pakett/meede tagama vastuvõetava mugavuse. Kui arvutused on erineva mugavustaseme jaoks, ei ole võimalik neid võrrelda.

Meede	Võrdlusjuhtum	Variant 1	Variant 2	Jne
Katuseisolatsioon
Seinaisolatsioon
Aknad	5,7 W/m2K (kirjeldus)	2,7 W/m2K (kirjeldus)	1,9 W/m2K (kirjeldus)
Aknapinna osakaal hoone kogu välispiirdes
Hoonega seotud mõõtmed (termiline mass jne)
Küttesüsteem
Soe olmevesi
Ventilatsioonisüsteem (sh ööventilatsioon)
Ruumi jahutamise süsteem
Taastuvatel energiaallikatel põhinevad meetmed
Energiakandja muutmine
Jne

Meetmete loetelu on ainult illustratsiooniks.

Hoone välispiirde korral: ühik W/m2K

Süsteemide korral: tõhusus

On võimalik valida mitu täiustuste taset (näiteks akende erinevad soojusläbilaskvuse väärtused).

3. MEETMETE PRIMAARENERGIA NÕUDLUSE ARVUTAMINE

3.1. Energiatõhususe hindamine

3.1.1.

Selgitage, millise arvutusmeetodiga leitakse võrdluse aluseks oleva hoone ja kasutatavate meetmete/variantide energiatõhususe hinnang.

3.1.2.

Esitage viited asjakohastele õigusaktidele, eeskirjadele, standarditele ja normidele.

3.1.3.

Lisage võrdluse aluseks oleva hoone puhul kasutatud arvutusajavahemik (20 või 30 aastat), arvutusintervall (aasta, kuu või päev) ja kliimaandmed.

3.2. Energianõudluse arvutamine

3.2.1.

Esitage palun energiatõhususe arvutuste tulemused iga võrdluse aluseks oleva hoone iga variandi/paketi/meetme kohta, näidates eraldi ära vähemalt kütteks ja jahutamiseks vajaliku energia, energiakasutuse, tarnitava energia ja primaarenergia nõudluse.

Lisage samuti energiasäästud.

Tabel 5

Energianõudluse arvutamise tulemuste tabel

Palun täitke üks tabel iga võrdluse aluseks oleva hoone ja iga hoonekategooria kohta, milles näidake ära kõik kasutatud meetmed.

Võrdluse aluseks olev hoone
Meede/meetmepakett/-variant (nagu on kirjeldatud tabelis 4)	Energiavajadus		Energiakasutus					Tarnitud energiakogus energiaallikate kaupa	Primaarenergia nõudlus kWh/m2, a	Primaarenergia nõudluse vähenemine võrreldes võrdluse aluseks oleva hoonega
	kütmise korral	jahutamise korral	küte	jahutus	ventilatsioon	soe olmevesi	valgustus

Palun täitke üks tabel iga võrdluse aluseks oleva hoone kohta.

Aruandes võidakse piirduda kõige tähtsamate meetmete/pakettidega, kuid peab olema näidatud, kui palju arvutusi tehti kokku. Kui varasematest arvutustest on teada, et meetmed ei ole kaugeltki kuluoptimaalsed, ei ole vaja tabelit täita, kuid komisjonile tuleb sellest teatada eraldi.

3.2.2.

Esitage eraldi tabelina oma riigis kasutatavate primaarenergia muundustegurite kokkuvõte.

3.2.3.

Esitage eraldi tabelina energiakandja kohta tarnitud energia.

4. KOGUKULU ARVUTAMINE

4.1. Arvutage kogukulu iga variandi/paketi/meetme kohta, kasutades järgmisi tabeleid, mis viitavad madala, keskmise või kõrge energiahinna stsenaariumile. Võrdluse aluseks oleva hoone jaoks arvutatud kulude osakaaluks määratakse 100 %.

4.2. Teatage kasutatud energiahinna muutuse allikas.

4.3. Teatage finants- ja makroökonoomilises arvutuses kasutatud diskonteerimismäär ja selle aluseks olnud tundlikkusanalüüsi tulemus, milles kummalgi juhul kasutati vähemalt kahte intressimäära.

Tabel 6

Tulemused ja kogukulu arvutused

Palun täitke tabel iga võrdluse aluseks oleva hoone kohta, kasutades seda üks kord makroökonoomilise ja teine kord finantsarvutuse jaoks. Palun lisage kuluandmed oma riigi vääringus.

Variant/pakett/meede vastavalt tabelile 5	Esialgsed investeerimiskulud (algusaastale viiduna)	Aastased jooksvad kulud		Arvutusajavahemik (5) 20, 30 aastat	Kasvuhoonegaaside heitega seotud kulu (ainult makroökonoomilise arvutuse jaoks)	Jääkväärtus	Diskonteerimismäär (erinevad määrad makroökonoomse ja finantsarvutuse puhul)	Prognoositav majanduslik kasutusaeg	Kõrvaldamiskulu (kui on kohaldatav)	Arvutatud kogukulu
Variant/pakett/meede vastavalt tabelile 5	Esialgsed investeerimiskulud (algusaastale viiduna)	Aastased hoolduskulud	Kasutuskulud	Energiakulu (6) kütuste kaupa Keskmise energiahinna stsenaariumiga		Jääkväärtus		Prognoositav majanduslik kasutusaeg	Kõrvaldamiskulu (kui on kohaldatav)	Arvutatud kogukulu

4.4. Palun teatage oma kogukulu arvutustes kasutatud sisendparameetrid (näiteks tööjõukulud, tehnoloogiakulud jne).

4.5. Tehke arvutused nii makroökonoomilise kui ka finantsarvutuse jaoks, kui tundlik on tulemus põhikulude ja energiakulude ning kohaldatava diskonteerimismäära suhtes. Iga kuluvariandi kohta tuleb kasutada eelneva tabeli sarnast eraldi tabelit.

4.6. Palun näidake kasvuhoonegaaside heitega seotud hinnanguline kulu makroökonoomilise arvutuse jaoks.

5. VÕRDLUSE ALUSEKS OLEVATE HOONETE KULUOPTIMAALNE TASE

5.1. Teatage võrdluse aluseks oleva hoonega seotud iga võrdlusjuhtumi kohta majanduslikult optimaalne energiatõhususe tase, väljendatuna primaarenergiana (kWh/m2 aastas; kui kasutate süsteemitasandi lähenemisviisi, siis asjakohane ühik, näiteks U-arv), ja näidake, kas kõnealune kuluoptimaalne tase on arvutatud makroökonoomilisel või finantstasandil.

6. VÕRDLUS

6.1. Kui erinevus on märkimisväärne, siis märkige palun, mis õigustab sellist erinevust, ja esitage asjakohaste meetmete kava erinevuse vähendamiseks, kui erinevust ei ole võimalik (täielikult) põhjendada.

Tabel 7

Uute ja olemasolevate hoonete võrdlemise tabel

Võrdluse aluseks olev hoone

Kuluoptimaalne vahemik/tase (alates-kuni)

kWh/m2, a

(hoone osa lähenemisviisi puhul asjakohastes ühikutes)

Võrdluse aluseks olevate hoonete praegused nõuded

kWh/m2, a

Erinevus

Erinevuse põhjendus:

Põhjendamatu erinevuse vähendamise kava:

(1) Pindala ja ruumala suhe, orientatsioon, põhja-/lääne-/lõuna-/idafassaadi pindala.

(2) Ehitusmaterjal, tüüpiline õhukindlus (kvalitatiivne), kasutamisviis (kui see on kohane), vanus (kui see on kohane).

(3) Hoone tehnosüsteemid, hoone osade soojusjuhtivus, aknad – pindala, soojusjuhtivustegur (U-arv), soojuskao ruumalakoefitsient (g-arv), vari, passiivsüsteemid jne.

(4) Pindala ja ruumala suhe, põhja-/lääne-/lõuna-/idafassaadi pindala. Tähelepanu: hoone orientatsioon võib uue hoone korral juba iseenesest olla energiatõhususe meede.

(5) Elumajade ja avalike hoonete korral kasutatakse 30aastast arvutusajavahemikku, äri- ja mitteeluruumide korral vähemalt 20aastast ajavahemikku.

(6) Kui arvutusajavahemiku jooksul asendatakse hoone osi, tuleb arvesse võtta tulevaste (eeldatavate) hinnamuutuste mõju.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.081.est
Euroopa Liidu Teataja		L 81

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 21. märts 2012

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/5/EL, 14. märts 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/6/EL, 14. märts 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) seoses mikro-majandusüksustega ( 1 )	3
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 243/2012/EL, 14. märts 2012, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm ( 1 )	7

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 244/2012, 16. jaanuar 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks ( 1 )	18
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 245/2012, 20. märts 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1187/2009 seoses piima ja piimatoodete ekspordiga Dominikaani Vabariiki	37
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 246/2012, 20. märts 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	39
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 247/2012, 20. märts 2012, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2012. aasta märtsi esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 620/2009 alusel hallatavate kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide raames	41
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 248/2012, 20. märts 2012, millega tühistatakse suhkrutoodetele teatavate tariifikvootide alusel väljaantavate impordilitsentside taotluste esitamise peatamine	42

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	139,1
	JO	64,0
	MA	49,0
	TN	98,4
	TR	98,3
	ZZ	89,8
0707 00 05	JO	183,3
	TR	157,2
	ZZ	170,3
0709 91 00	EG	76,0
0709 91 00	ZZ	76,0
0709 93 10	JO	225,1
	MA	60,5
	TR	129,2
	ZZ	138,3
0805 10 20	EG	51,8
	IL	76,4
	MA	51,2
	TN	57,9
	TR	68,9
	ZZ	61,2
0805 50 10	EG	43,8
	TR	53,3
	ZZ	48,6
0808 10 80	AR	89,5
	BR	82,5
	CA	125,0
	CL	101,6
	CN	103,4
	MK	31,8
	US	164,1
	UY	74,9
	ZA	119,9
	ZZ	99,2
0808 30 90	AR	94,3
	CL	124,6
	CN	63,0
	ZA	91,6
	ZZ	93,4


	(1) EMPs kohaldatav tekst