10.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 72/2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 205/2012,

6. jaanuar 2012,

millega muudetakse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa liikmesriikide aruandluse andmeallikate ja andmeparameetrite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (1) eriti selle artikli 8 lõike 9 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (2) artiklitele 18 ja 26 peab tootja tagama, et igal ELis turule lastud uuel väikesel tarbesõidukil on kaasas vastavustunnistus ning liikmesriik tohib registreerida sõiduki üksnes siis, kui sellel on vastavustunnistus. Vastavalt määruse (EL) nr 510/2011 II lisale peavad andmed, mida liikmesriik kogub selleks, et kontrollida tootja vastavust kõnealuse määruse artikli 4 ja 11 nõuetele, olema kooskõlas vastavustunnistusega ning põhinema üksnes sellel dokumendil.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (3) nõutakse liikmesriikidelt vastavustunnistuse kasutamist andmeallikana, kuid lubatakse kasutada ka muid dokumente, millega on tagatud sõiduautode CO2-heite seire ja aruandluse samaväärne täpsus. Selleks et tagada kulutõhus ja täpne väikeste tarbesõidukite CO2-heite seire ja aruandlus, on asjakohane lubada liikmesriikidel lühiajaliselt kasutada määruse (EL) nr 510/2011 kohaseks seireks ja aruandluseks samu menetlusi ja andmeallikaid, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 443/2009 kohaseks aruandluseks. Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 510/2011 II lisaga lubada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kasutada muid andmeallikaid, millega on tagatud CO2-heite seire ja aruandluse samaväärne täpsus. Liikmesriigid peaksid kehtestama vajalikud meetmed, et tagada seiremenetluse piisav täpsus.

(3)

Sõiduautode CO2-heite seire seniste kogemuste põhjal on selleks, et parandada andmete täpsuse tõendamise vahendeid, asjakohane lisada liikmesriikide aruandluse üksikasjalike andmeparameetrite hulka tüübikinnitusnumber. Samuti on ilmnenud, et parameetri „kaubanimi” järele ei ole enam vajadust ning see tuleks üksikasjalike seireandmete juurest ära kustutada.

(4)

Selleks et tagada liikmesriikide seire ja aruandluse selgus ja täpsus, on samuti vajalik tagada ühtsus määruse (EL) nr 510/2011 II lisas täpsustatud eri nõuete vahel. Üksikasjalike andmete nõuded on täpsustatud aruannete vormides, mis on sätestatud II lisa C osas. Selleks et nimetatud üksikasjalike andmete nõudeid täpselt kajastada, tuleks kõnealuse lisa A ja B osa kohandada.

(5)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 510/2011 II lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 510/2011 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 510/2011 II lisa muudetakse järgmiselt.

A osa muudetakse järgmiselt:

punkti 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Punktis 1 osutatud andmed võetakse asjaomase väikese tarbesõiduki vastavustunnistuselt või on ühtsed tootja poolt väljastatud vastavustunnistusega. Juhul kui vastavustunnistust ei kasutata, kehtestavad liikmesriigid vajalikud meetmed selleks, et tagada seiremenetluse piisav täpsus.”

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Selliste uute väikeste tarbesõidukite arv, mille puhul on esitatud väärtused iga järgmise parameetri kohta:

i)	CO2-heide;

ii)

mass;

iii)	teljevahe;

iv)	juhttelje rööbe;

v)	teise telje rööbe;”

ii)	punkt c jäetakse välja;

iii)

punkti d iv ja v alapunkt asendatakse järgmisega:

„iv)	suurim tehniliselt lubatud täismass;

v)	teljevahe;

vi)	juhttelje rööbe;

vii)	teise telje rööbe.”

2)	B osa punktid 2, 3, 5 ja 6 jäetakse välja.

C osa 2. jagu üksikasjalike seireandmete kohta asendatakse järgmisega:

„2. jagu – üksikasjalikud seireandmed

Tootja nimi ELi standardi järgi

Tootja nimi tootja nimetuse järgi

Tootja nimi riikliku registri järgi

Tüübikinnitusnumber koos laiendiga (laienditega)

Tüüp

Variant

Versioon

Mark

Tüübikinnituse saanud sõiduki kategooria

Registreeritud sõiduki kategooria

Uute registreerimiste koguarv

CO2 eriheide (g/km)

Mass (kg)

Suurim tehniliselt lubatud täismass (kg)

Teljevahe (mm)

Juhttelje rööbe (mm)

Teise telje rööbe (mm)

Kütuse tüüp

Kütuse liik

Mootori töömaht (cm3)

Elektrienergia kulu (Wh/km)

Innovatiivse tehnoloogia või tehnoloogiate rühma kood

Heite vähendamine innovatiivsete tehnoloogiate abil

Tootja 1

Number 1

Tüüp 1

Variant 1

Versioon 1

…

Tootja 1

Number 1

Tüüp 1

Variant 1

Versioon 2

…

Tootja 1

Number 1

Tüüp 1

Variant 2

Versioon 1

…

Tootja 1

Number 1

Tüüp 1

Variant 2

Versioon 2

…

Tootja 1

Number 2

Tüüp 2

Variant 1

Versioon 1

…

Tootja 1

Number 2

Tüüp 2

Variant 1

Versioon 2

…

Tootja 1

Number 2

Tüüp 2

Variant 2

Versioon 1

…

Tootja 1

Number 2

Tüüp 2

Variant 2

Versioon 2

…

Tootja 2

Number 1

Tüüp 1

Variant 1

Versioon 1

…

Tootja 2

Number 1

Tüüp 1

Variant 1

Versioon 2

…

Tootja 2

Number 1

Tüüp 1

Variant 2

Versioon 1

…

Tootja 2

Number 1

Tüüp 1

Variant 2

Versioon 2

…

…”

10.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 72/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 206/2012,

6. märts 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kujunduse muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 punktis a on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, kütte-, ventilatsiooni- ja kliimasüsteemitoodete kohta vajaduse korral vastu rakendusmeetmed, mis võimaldavad oluliselt ja kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

(3)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles analüüsiti kodumajapidamistes ja väikestes kaubandusettevõtetes kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring kavandati koos sidusrühmadega ning ELi ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused on avalikustatud.

(4)

Uuringuga tehti kindlaks, et käesoleva määruse kohaldamise seisukohast on määrusega hõlmatud toodete peamisteks keskkonnaaspektideks energiatarbimine ja müratase kasutusetapil. Ettevalmistava uuringuga leiti ka, et oluline keskkonnaaspekt on külmutusvedeliku võimalik leke, kuna tegemist on kasvuhoonegaaside otsese heitega, mis moodustab keskmiselt 10–20 % kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite summast.

(5)

Ettevalmistavas uuringus näidati, et olmeventilaatorite tõhususe kohta ei ole teavet, ja mõjuhinnangus leidis see kinnitust. Olmeventilaatorite tooteteabe nõuded peaksid tagama, et tootel oleks selgelt näidatud selle tõhusus ja tõhususe mõõtmise meetod; see annaks turujärelevalveasutustele tähtsat teavet ja võimaldaks tõhusat turuseiret, mis on vajalik minimaalsete energiatõhususnõuete kehtestamiseks tulevikus. Lisaks on olmeventilaatorite jaoks sätestatud ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi nõuded.

(6)	Käesoleva määrusega hõlmatud toodete aastast elektritarbimist ELis hinnati 2005. aastal 30 TWH-le. Konkreetseid meetmeid võtmata peaks elektritarbimine 2020. aastaks suurenema 74 TWh-ni. Ettevalmistav uuring näitas, et käesoleva määrusega hõlmatud toodete elektritarbimist saab oluliselt vähendada.

(7)	Ettevalmistavast uuringust selgub, et direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas osutatud muude ökodisainiparameetritega seotud nõuded ei ole vajalikud, kuna kliimaseadmete elektritarbimine nende kasutusetapil ja müratase on kõige olulisemad keskkonnaaspektid.

(8)

Kuna külmutusaineid on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, (2) ei ole käesolevas määruses esitatud konkreetseid nõudeid külmutusainete kohta. Siiski on soovitatud kasutada ökodisaininõuetekohast lisatasu, et suunata turgu kasutama külmutusvedelikke, mis kahjustavad keskkonda vähem. Lisatasuga vähendatakse minimaalse energiatõhususe nõudeid selliste seadmete korral, milles on nõrgema ülemaailmset soojenemist põhjustava mõjuga külmutusaine.

(9)

Kliimaseade võib olla hoonesse sisseehitatud süsteemide osa. Liikmesriikide õigusaktides, mis muu hulgas põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivil 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta, (3) võidakse sellistele kliimasüsteemidele sätestada uusi rangemaid nõudeid, mille puhul kasutatakse käesoleva määruse kohaseid kliimaseadmete energiatõhususe arvutamise ja mõõtmise meetodeid.

(10)

Ooteseisund ja väljalülitatud seisund võivad anda olulise panuse kõnealuste seadmete üldisesse elektritarbimisse. Kliimaseadmete, välja arvatud kahe kanaliga ja ühe kanaliga seadmete elektritarbimine sellistes seisundites on hõlmatud minimaalsete energiatõhususe nõuetega ja hooajalise tõhususe mõõtmise meetodiga. Kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmete ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi nõuded on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1275/2008 (4) kohaste ökodisaininõuete alusel.

(11)

Käesoleva määruse ja komisjoni 4. mai 2011. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 626/2011 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kliimaseadmete energiamärgistuse nõuetega) (5) sätete koosmõju tulemusel võib aastane elektrisääst aastaks 2020 olla 11 TWh võrreldes olukorraga, mis tekiks meetmete võtmata jätmise korral.

(12)	Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad tooted tuleks muuta energiatõhusamaks, kasutades olemasolevaid litsentsivabu kulutõhusaid tehnilisi lahendusi, millega on võimalik vähendada seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu.

(13)	Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektritarbimise vähendamisest saadav tulu ületama tootmisetapi võimaliku täiendava keskkonnamõju.

(14)

Ökodisaininõuded tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete ümberkavandamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutusomadustele ning võetaks arvesse mõju lõpptarbijate ja tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(15)

Asjakohaste tooteparameetrite kindlaksmääramisel tuleks kasutada usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismeetodit, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas olemasolevaid Euroopa standardiorganite vastuvõetud harmoneeritud standardeid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/48/EÜ I lisas, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) (6).

(16)	Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 on käesolevas määruses täpsustatud kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

(17)	Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis teabe niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et tagada sellise teabe laialdane kättesaadavus, mis käsitleb käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul.

(19)	Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded, mille alusel lastakse turule sellised elektrilise võrgutoitega kliimaseadmed, mille nimivõimsus jahutamise või kütmise korral (kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) on kuni 12 kW, ning olmeventilaatorid, mille elektriventilaatori sisendvõimsus on kuni 125 W.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)	selliste seadmete suhtes, milles kasutatakse elektri asemel muid energiaallikaid;

b)	selliste kliimaseadmete suhtes, mille kondensaatoris või aurustis või kummaski ei kasutata soojuse ülekandevahendina õhku.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 esitatud mõisteid.

Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „kliimaseade”– seade, millega saab jahutada, kütta või nii jahutada kui ka kütta ruumis olevat õhku, kasutades selleks auru kokkusurumise tsüklit, milles liikumapanevaks jõuks on elektriline kompressor, kaasa arvatud kliimaseade, millel on lisafunktsioone, nagu õhu kuivatamine, puhastamine, ruumi ventileerimine või õhu täiendav elektritakistipõhine kütmine, samuti seadmeid, milles saab kasutada vett (kas aurustis tekkinud kondensaatvett või väljastpoolt lisatud vett) aurustamiseks kondensaatoris, tingimusel et seade saab töötada ka ilma lisatud veeta, kasutades üksnes õhku;

2) „kahe kanaliga kliimaseade”– kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse väliskeskkonnast seadmesse ühe kanali kaudu ja suunatakse väliskeskkonda tagasi teise kanali kaudu ning mis asub täielikult konditsioneeritava õhuga ruumis seina lähedal;

3) „ühe kanaliga kliimaseade”– kliimaseade, milles jahutamise või kütmise ajal kondensaatorisse (või aurustisse) sisenev õhk juhitakse seadmesse seadet ümbritsevast ruumist ja lastakse tagasi samasse ruumi;

4) „nimivõimsus” (Prated)– seadmes auru kokkusurumise tsükli jahutamis- või kütmisvõimsuse väärtus jahutamise või kütmise nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

5) „olmeventilaator”– seade, mis on projekteeritud tekitama õhu liikumist inimese keha või kehaosa ümber, et saavutada jahutamisega seotud mugavustunnet, sealhulgas lisafunktsioonidega, näiteks valgusti funktsiooniga seadmed;

6) „ventilaatori sisendvõimsus” (PF)– olmeventilaatori elektriline sisendvõimsus vattides, kui ventilaator töötab deklareeritud suurimal voolukiirusel, mida mõõdetakse sisselülitatud pöörlemismehhanismiga (kui see on kohaldatav).

Lisades kasutatavad mõisted on täiendavalt määratletud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded ja ajakava

1. Kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuded on esitatud I lisas.

2. Üksikuid ökodisaininõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale.

Alates 1. jaanuarist 2013:

ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis a esitatud nõuetele.

Alates 1. jaanuarist 2013:

a)	kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastavad I lisa punkti 2 alapunktis b ning punkti 3 alapunktides a, b ja c esitatud nõuetele;

b)	ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 3 alapunktides a, b ja d esitatud nõuetele;

c)	olmeventilaatorid vastavad I lisa punkti 3 alapunktides a, b ja e esitatud nõuetele.

Alates 1. jaanuarist 2014:

a)	kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis c esitatud ökodisaininõuetele;

b)	ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad I lisa punkti 2 alapunktis d esitatud nõuetele.

3. Ökodisaininõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse II lisas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisas esitatud arvutuse tulemused.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kohaldavad liikmesriigid direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvet, kasutades käesoleva määruse III lisas kirjeldatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olnud parimate kliimaseadmete soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi ja esitab läbivaatamistulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile hiljemalt viie aasta pärast, arvates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige tõhususe ja mürataseme nõudeid, nõrgema ülemaailmset soojenemist põhjustava mõjuga külmutusvedelike kasutamise edendamist ja määruse reguleerimisala kliimaseadmete valdkonnas ning eri seadmetüüpide, sealhulgas suurema kui 12 kW väljundvõimsusega kliimaseadmete turuosa võimalikku muutumist. Läbivaatamisel hinnatakse ka ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi nõuete ning aastaaegade arvestuse ja mõõtmismeetodi asjakohasust, samuti võimalust töötada välja aastaaegade arvestus ja mõõtmismeetod, mida oleks võimalik kohaldada kõikide kliimaseadmete ja nii jahutamis- kui ka kütmishooaegade puhul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 6. märts 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

(4) ELT L 339, 18.12.2008, lk 45.

(5) ELT L 178, 6.7.2011, lk 1.

(6) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18.

I LISA

Ökodisaininõuded

1. LISADES KASUTATUD MÕISTED

1) „Pööratav kliimaseade”– kliimaseade, millega ruumi on võimalik nii jahutada kui ka kütta;

2) „nimiväärtuste määramise standardtingimused”– ruumitemperatuur (Tin) ja välistemperatuur (Tj), mida kasutatakse mürataseme, nimivõimsuse, õhuvoolu nimikiiruse ja/või energiatõhususe suhtarvu nimiväärtuse (rated energy efficiency ratio, EERrated) ning jõudluskoefitsiendi nimiväärtuse (rated coefficient of performance, COPrated) määramisel vastavalt II lisa tabelile 2;

3) „ruumitemperatuur” (Tin)– kuiva termomeetriga määratud õhutemperatuur ruumis [°C] (suhtelist õhuniiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur);

4) „välistemperatuur” (Tj)– kuiva termomeetriga määratud välisõhu temperatuur [°C] (välisõhu suhtelist niiskust näitab sellele vastav märja termomeetri temperatuur);

5) „energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus” (rated energy efficiency ratio, EERrated)– seadme deklareeritud jahutamisvõimsus [kW], mis on jagatud jahutamiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui jahutamine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

6) „jõudluskoefitsiendi nimiväärtus” (rated coefficient of performance, COPrated)– seadme deklareeritud küttevõimsus [kW], mis on jagatud kütmiseks kasutatava sisendvõimsuse nimiväärtusega [kW], kui kütmine toimub nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

7) „ülemaailmset soojenemist põhjustav mõju” (global warming potential, GWP)– määr, mille võrra 1 kg külmutusainet, mida kasutatakse auru kokkusurumise tsüklis, aitab saja aasta jooksul hinnanguliselt kaasa ülemaailmsele soojenemisele, väljendatuna CO2-ekvivalentides;

vaadeldavad GWP-väärtused on esitatud määruse (EÜ) nr 842/2006 1. lisas;

fluoritud külmutusainete GWP-väärtused on avaldatud kolmandas hindamisaruandes, mille võttis vastu valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (1) (kliimamuutuste rühma 2001. aasta GWP-väärtused 100 aasta jaoks);

fluorimata gaaside GWP-väärtused on avaldatud IPCC esimeses 100 aastat käsitlevas hindamisaruandes (2);

külmutusainete segude GWP-väärtused põhinevad määruse (EÜ) nr 842/2006 I lisas esitatud valemil;

eespool viidatud dokumentides käsitlemata külmutusainete puhul toetutakse IPCC ÜRO Keskkonnaprogrammi külmutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade 2010. aasta aruandele (IPCC UNEP 2010 Report on Refrigeration, Air Conditioning and Heat Pumps), mis on avaldatud 2011. aasta veebruaris, või selle uuematele versioonidele;

8) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles kliimaseade või olmeventilaator on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni. Väljalülitatud seisundiks loetakse ka seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on välja lülitatud, samuti seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (3) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

9) „ooteseisund”– seisund, milles seade (kliimaseade või olmeventilaator) on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või taasaktiveerimisfunktsioon koos ainult taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

10) „taasaktiveerimisfunktsioon”– funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eraldiseisvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist sensorit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

11) „teabe või seisundi kuvamine”– pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kella;

12) „müratase”– A-korrigeeritud helivõimsustase [dB(A)] siseruumis ja/või väljas, mis on mõõdetud jahutamise (või kütmise, kui seadmel ei ole jahutamisfunktsiooni) nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

13) „projekteerimise võrdlustingimused”– projekteerimise võrdlustemperatuuri, kõrgeimat bivalentset temperatuuri ja kõrgeimat töö piirtemperatuuri hõlmav nõuetekogum, mis on esitatud II lisas tabelis 3;

14) „projekteerimise võrdlustemperatuur (reference design temperature)”– välistemperatuur [°C] kas jahutamiseks (Tdesignc) või kütmiseks (Tdesignh) vastavalt II lisa tabelile 3, mille puhul osalise koormuse suhtarv (part load ratio) on võrdne 1ga ja mis muutub vastavalt määratud jahutamis- või kütmishooajale;

15) „osalise koormuse suhtarv” (part load ratio, pl(Tj))– välistemperatuur miinus 16 °C, mis on jagatud projekteerimise võrdlustemperatuuriga miinus 16 °C, kas jahutamise või kütmise korral;

16) „hooaeg”– üks neljast töötamistingimuste kogumist (mis on kättesaadavad nelja hooaja jaoks: üks jahutamishooaeg ja kolm kütmishooaega: keskmine / jahedam / soojem) mis iseloomustavad iga temperatuuriintervalli jaoks välistemperatuuride kombinatsiooni ja tundide arvu, mille jooksul need temperatuurid esinevad iga hooaja jooksul, mille jaoks seade on tunnistatud sobivaks;

17) „temperatuuriintervall” (indeksiga j)– välistemperatuuride (Tj) ja intervallitundide (hj) kombinatsioon vastavalt II lisa tabelile 1;

18) „intervallitunnid”– tundide arv hooaja kohta (hj), mille kestel välistemperatuurid vastavad igale temperatuuriintervallile vastavalt II lisa tabelile 1;

19) „hooajaline energiatõhususe suhtarv” (seasonal energy efficiency ratio (SEER))– seadme üldine energiatõhususe suhtarv, mis esindab kogu jahutamishooaega ja mille arvutamisel aastane jahutamisvajaduse võrdlusarv jagatakse aastas jahutamiseks kuluva elektrikogusega;

20) „aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual cooling demand’ (QC ))– jahutamisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SEERi arvutamisel ja mille leidmiseks projekteeritud jahutamiskoormus (Pdesignc) korrutatakse ekvivalentse aktiivse jahutamise seisundi tundide arvuga (HCE );

21) „ekvivalentne aktiivse jahutamise seisundi tundide arv” (HCE )– hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama projekteeritud jahutamiskoormuse (Pdesignc), et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt II lisa tabelile 4;

22) „aastas jahutamiseks kuluv elektrikogus” (QCE )– elektrikogus [kWh/a], mida on vaja, et oleks tagatud aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus ja mille leidmiseks aastase jahutamisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarvuga (SEERon) ja energiatarbimisega jahutamishooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;

23) „aktiivse seisundi hooajalise energiatõhususe suhtarv” (SEERon)– seadme keskmine energiatõhusus aktiivse jahutamise seisundis, mille saamiseks arvestatakse osalist koormust ja iga temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarvu (EERbin(Tj)) ning mis on kaalutud iga asjaomase intervallirežiimi tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;

24) „osaline koormus”– jahutamiskoormus (Pc(Tj)) või kütmiskoormus (Ph(Tj)) [kW] konkreetse välistemperatuuri Tj korral, mille leidmiseks projekteeritud koormus korrutatakse osalise koormuse suhtarvuga;

25) „temperatuuriintervalli energiatõhususe suhtarv” (EERbin(Tj))– konkreetse temperatuuriintervalli j energiatõhususe suhtarv hooajal välistemperatuuriga Tj, mis on tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtusest (EERd(Tj)), mida on täpsustatud temperatuuriintervallide (j) jaoks ja mis on muude temperatuuriintervallide jaoks leitud interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ning mida vajaduse korral on parandatud kaokoefitsiendiga;

26) „hooajaline jõudluskoefitsient” (seasonal coefficient of performance (SCOP))– seadme üldine jõudluskoefitsient, mis esindab kogu kütmishooaega (SCOPi väärtus kehtib konkreetse kütmishooaja jaoks) ja mille arvutamisel aastane kütmisvajaduse võrdlusarv jagatakse aastas kütmiseks kuluva elektrikogusega;

27) „aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus” (reference annual heating demand’ (QH ))– konkreetse kütmishooaja kütmisvajaduse võrdlusväärtus [kWh/a], mis tuleb võtta aluseks SCOPi arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse projekteeritud kütmiskoormus (Pdesignh) ja hooaja ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv (HHE );

28) „ekvivalentne aktiivse kütmise seisundi tundide arv” (HHE )– hinnanguline tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade peab tagama projekteeritud kütmiskoormuse (Pdesignh), et oleks tagatud aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus vastavalt II lisa tabelile 4;

29) „aastas kütmiseks kuluv elektrikogus” (QHE )– elektrikogus [kWh/a], mida on vaja selleks, et tagada aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus ja mis on seotud konkreetse kütmishooajaga ning mille leidmiseks aastase kütmisvajaduse võrdlusväärtus jagatakse aktiivse seisundi hooajalise jõudluskoefitsiendiga (SCOPon) ja elektritarbimisega küttehooaja jooksul termostaadi poolt välja lülitatud seisundis, ooteseisundis, väljalülitatud seisundis ja karterikütte seisundis;

30) „aktiivse seisundi hooajaline jõudluskoefitsient” (SCOPon)– seadme keskmine jõudluskoefitsient konkreetse kütmishooaja aktiivses seisundis, mille saamiseks võetakse arvesse osalist koormust, varuelektrikütte võimsust (vajaduse korral) ja iga temperatuuriintervalli konkreetset kasutegurit (COPbin(Tj)) ning mis on kaalutud iga asjaomase temperatuuriintervalli tingimustes töötatud intervallitundide arvuga;

31) „varuelektrikütte võimsus” (elbu(Tj))– sellise reaalse või oletatava varukütteseadme küttevõimsus [kW], mille COP on 1 ja mis täiendab deklareeritud küttevõimsust (Pdh(Tj)), et oleks tagatud kütmise osaline koormus (Ph(Tj)) juhul, kui välistemperatuuril (Tj) on Pdh(Tj) väiksem kui Ph(Tj);

32) „temperatuuriintervalli jõudluskoefitsient” (COPbin(Tj))– konkreetse temperatuuriintervalli j jõudluskoefitsient hooajal välistemperatuuriga Tj, mis on tuletatud osalisest koormusest, deklareeritud võimsusest ja jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtusest (COPd(Tj)), mida on täpsustatud temperatuuriintervallide (j) jaoks ja mis on muude temperatuuriintervallide jaoks leitud interpoleerimise või ekstrapoleerimisega ning mida vajaduse korral on parandatud kaokoefitsiendiga;

33) „deklareeritud võimsus” [kW]– seadmes auru kokkusurumise tsükli kohta tootja esitatud võimsus jahutamise korral (Pdc(Tj)) või kütmise korral (Pdh(Tj)), sõltuvalt välistemperatuurist Tj ja ruumitemperatuurist Tin;

34) „tõhususväärtus” (service value, SV) [(m3/min)/W]– olmeventilaatorite korral suurima lubatud voolukiiruse [m3/min] ja ventilaatori sisendvõimsuse [W] suhe;

35) „võimsuse juhtimine”– seadme võime muuta oma võimsust volumeetrilise voolukiiruse muutmisega. Seadmed tuleb tähistada järgmiselt: „fikseeritud”, kui seade ei saa muuta oma volumeetrilist voolukiirust, „astmeline”, kui volumeetrilist voolukiirust saab muuta kuni kahe astme piires ja „muudetav”, kui volumeetrilist voolukiirust saab muuta vähemalt kolme astme piires;

36) „funktsioon”– tähis selle kohta, kas seadet saab kasutada ruumi õhu jahutamiseks, kütmiseks või mõlemaks;

37) „projekteeritud koormus”– tootja esitatud jahutamiskoormus (Pdesignc) ja/või kütmiskoormus (Pdesignh) [kW] projekteerimise võrdlustemperatuuril, kusjuures:

jahutamisseisundi korral Pdesignc on võrdne deklareeritud jahutamisvõimsusega, kui jahutamine toimub Tj juures, mis võrdub Tdesignc-ga;

kütmisseisundi korral on Pdesignh võrdne osalise koormusega Tj juures, mis võrdub Tdesignh-ga;

38) „energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtus” (EERd(Tj))– tootja esitatud energiatõhususe suhtarv piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide (j) juures välistemperatuuril Tj;

39) „jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus” (COPd(Tj))– tootja esitatud jõudluskoefitsient piiratud arvu konkreetsete temperatuuriintervallide (j) juures välistemperatuuril Tj;

40) „bivalentne temperatuur” (Tbiv)– välistemperatuur (Tj) [°C], mille korral kütteseadme tootja teate kohaselt saab (kütmise) deklareeritud võimsus võrdseks osalise koormusega ja millest madalamal temperatuuril tuleb deklareeritud võimsust täiendada elektrilise varuküttevõimsusega, et kütmise osaline koormus oleks tagatud;

41) „töö piirtemperatuur” (Tol)– välistemperatuur [°C], millest allpool kütteseadme tootja teate kohaselt kliimaseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust. Sellest temperatuurist madalamal temperatuuril võrdub deklareeritud võimsus nulliga;

42) „võimsus tsüklivahemikus” [kW]– deklareeritud võimsuse (ajaga kaalutud) keskmine üle kogu katsetustsükli vahemiku jahutamise korral (Pcycc) ja kütmise korral (Pcych);

43) „jahutamise tõhusus tsüklivahemikus” (EERcyc)– keskmine energiatõhususe suhtarv katsetustsükli (kompressori sisse- ja väljalülitumise) vahemikus; kõnealune suhtarv leitakse üle kogu vahemiku võetud jahutamisvõimsuse integraali [kWh] jagamisel üle sama vahemiku võetud elektrilise sisendvõimsuse integraaliga [kWh];

44) „kütmise tõhusus tsüklivahemikus” (COPcyc)– keskmine jõudluskoefitsient katsetustsükli (kompressori sisse- ja väljalülitumise) vahemikus; kõnealune suhtarv leitakse üle kogu vahemiku võetud kütmisvõimsuse integraali [kWh] jagamisel üle sama vahemiku võetud elektrilise sisendvõimsuse integraaliga [kWh];

45) „kaokoefitsient”– tsüklilisest tööst (kompressori sisse- ja väljalülitumisest aktiivses seisundis) tingitud tõhususe vähenemise näitaja, mis määratakse jahutamise jaoks (Cdc), kütmise jaoks (Cdh) või võetakse vaikimisi võrdseks 0,25-ga;

46) „aktiivne seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mil hoones toimub jahutamine või kütmine ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on aktiveeritud. See seisund võib olla seotud seadme tsüklilise sisse- ja väljalülitamisega, et saavutada või hoida ruumis vajalikku temperatuuri;

47) „termostaadi poolt välja lülitatud seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mil hoones ei toimu jahutamist ega kütmist ja mille korral seadme jahutamis- või kütmisfunktsioon on küll sisse lülitatud, kuid ei tööta, kuna jahutamis- või kütmiskoormust ei ole. Sellepärast on kõnealune seisund seotud välistemperatuuriga, mitte koormustega hoones. Sisse- ja väljalülitumisi aktiivses seisundis ei loeta termostaadi poolt välja lülitatud seisundiks;

48) „karterikütte seisund”– seisund, milles seade on aktiveerinud kütteseadise, et vältida külmutusaine liikumist kompressori poole, et piirata külmutusaine kontsentratsiooni tõusu õlis kompressori käivitumisel;

49) „elektritarbimine termostaadi poolt välja lülitatud seisundis” (PTO )– seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on termostaadi poolt välja lülitatud seisundis;

50) „elektritarbimine ooteseisundis” (PSB )– seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on ooteseisundis;

51) „elektritarbimine väljalülitatud seisundis” (POFF )– seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on väljalülitatud seisundis;

52) „elektritarbimine karterikütte seisundis” (PCK )– seadme elektritarbimine [kW] sel ajal, kui seade on karterikütte seisundis;

53) „termostaadi poolt välja lülitatud seisundi tundide arv” (H TO )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat termostaadi poolt välja lülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

54) „ooteseisundi tundide arv” (HSB )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat ooteseisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

55) „väljalülitatud seisundi tundide arv” (HOFF )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat väljalülitatud seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

56) „karterikütte seisundi tundide arv” (HCK )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul seade loetakse olevat karterikütte seisundis ja mille väärtus sõltub määratud hooajast ja funktsioonist;

57) „õhuvoolu nimikiirus”– õhuvoolu kiirus [m3/h], mis on mõõdetud ruumis asuva ja/või (vajaduse korral) väljas asuva kliimaseadme õhuväljalaskeava juures jahutamise (või jahutamisfunktsioonita seadme korral kütmise) nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

58) „jahutamise nimisisendvõimsus” (PEER )– seadme elektriline sisendvõimsus [kW] jahutamisel nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

59) „kütmise nimisisendvõimsus” (PCOP )– seadme elektriline sisendvõimsus [kW] kütmisel nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

60) „ühe kanaliga seadme ja kahe kanaliga seadme elektritarbimine” (vastavalt QSD või QDD )– ühe kanaliga või kahe kanaliga kliimaseadme elektritarbimine jahutamisel ja/või kütmisel (vastavalt vajadusele) [ühe kanaliga: kWh/h; kahe kanaliga: kWh/a];

61) „võimsuse suhtarv”– kõikide töötavate siseruumikliimaseadmete deklareeritud jahutamisvõimsuse (või -kütmisvõimsuse) ja väljas asuva kliimaseadme jahutamise (või kütmise) deklareeritud võimsuse suhtarv nimiväärtuste määramise standardtingimustes;

62) „ventilaatori suurim õhuvoolukiirus” (F)– olmeventilaatori maksimumile seatud õhuvoolu kiirus [m3/min], mis on mõõdetud ventilaatori väljalaskeava juures, kui pööramismehhanism (kui see on olemas) on lülitatud välja;

63) „pööramismehhanism”– olmeventilaatori omadus muuta ventilaatori töötamise ajal automaatselt õhuvoolu suunda;

64) „ventilaatori helivõimsustase”– olmeventilaatori väljalaskepoolel suurimal voolukiirusel mõõdetud A-korrigeeritud helivõimsustase;

65) „ventilaatori aktiivse seisundi tunnid” (HCE )– tundide arv aastas [h/a], mille jooksul olmeventilaator eeldatavalt töötab ventilaatori suurima voolukiiruse juures, vt II lisa tabel 4.

2. MINIMAALSE ENERGIATÕHUSUSE, VÄLJALÜLITATUD SEISUNDI JA OOTESEISUNDI SUURIMA ELEKTRITARBIMISE NING MAKSIMAALSE HELIVÕIMSUSTASEME NÕUDED

Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed vastavad alates 1. jaanuarist 2013 tabelites 1, 2 ja 3 esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed ning olmeventilaatorid vastavad tabelis 2 ooteseisundi ja väljalülitatud seisundi kohta esitatud nõuetele. Minimaalse energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.

Tabel 1

Minimaalse energiatõhususe nõuded

	Kahe kanaliga kliimaseadmed		Ühe kanaliga kliimaseadmed
	EERrated	COPrated	EERrated	COPrated
Kui külmutusvahendi GWP > 150	2,40	2,36	2,40	1,80
Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150	2,16	2,12	2,16	1,62

Tabel 2

Nõuded ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete elektritarbimise kohta väljalülitatud seisundis ja ooteseisundis

Väljalülitatud seisund	Seadme elektritarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 1,00 W.
Ooteseisund	Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi taasaktiveerimist või taasaktiveerimist koos seda võimaldavat seisundit käsitleva teabe kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.
Ooteseisund	Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimist koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 2,00 W.
Oote- ja/või väljalülitatud seisundi kättesaadavus	Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Tabel 3

Maksimaalse helivõimsustaseme nõuded

Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)

Kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastavad alates 1. jaanuarist 2013 tabelites 4 ja 5 esitatud minimaalse energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse taseme nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Energiatõhususe nõuete puhul arvestatakse II lisas tabelis 3 täpsustatud projekteerimise võrdlustingimusi, kusjuures vajaduse korral kasutatakse nn keskmist küttehooaega käsitlevaid andmeid. Helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.

Tabel 4

Minimaalse energiatõhususe nõuded

SEER

SCOP

(keskmine kütmishooaeg)

Kui külmutusvahendi GWP > 150

3,60

3,40

Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150

3,24

3,06

Tabel 5

Maksimaalse helivõimsustaseme nõuded

Nimivõimsus ≤ 6 kW		6 < nimivõimsus ≤ 12 kW
Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)	Helivõimsuse tase väljas, dB(A)	Helivõimsuse tase ruumis, dB(A)	Helivõimsuse tase väljas, dB(A)
60	65	65	70

Kliimaseadmed vastavad alates 1. jaanuarist 2014 järgmises tabelis esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale. Muude kliimaseadmete kui ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed energiatõhususe nõuded on kehtestatud II lisas tabelis 3 täpsustatud projekteerimise võrdlustingimuste jaoks, kusjuures vajaduse korral kasutatakse nn keskmist küttehooaega käsitlevaid andmeid. Energiatõhususe ja maksimaalse helivõimsuse nõuded on kehtestatud nimiväärtuste määramise standardtingimuste jaoks, mis on esitatud II lisas tabelis 2.

Tabel 6

Minimaalse energiatõhususe nõuded

	Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed		Kahe kanaliga kliimaseadmed		Ühe kanaliga kliimaseadmed
	SEER	SCOP (keskmine kütmishooaeg)	EERrated	COPrated	EERrated	COPrated
Kui külmutusvahendi GWP > 150 ja võimsus < 6 kW	4,60	3,80	2,60	2,60	2,60	2,04
Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150 ja võimsus < 6 kW	4,14	3,42	2,34	2,34	2,34	1,84
Kui külmutusvahendi GWP > 150 ja võimsus on 6–12 kW	4,30	3,80	2,60	2,60	2,60	2,04
Kui külmutusvahendi GWP ≤ 150 ja võimsus on 6–12 kW	3,87	3,42	2,34	2,34	2,34	1,84

Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed ning olmeventilaatorid vastavad alates 1. jaanuarist 2014 tabelis 7 esitatud nõuetele, kusjuures arvutused on tehtud vastavalt II lisale.

Tabel 7

Väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi suurima elektritarbimise nõuded

Väljalülitatud seisund

Seadme elektritarbimine väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 0,50 W.

Ooteseisund

Seadme elektritarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi taasaktiveerimist või taasaktiveerimist koos seda võimaldavat seisundit käsitleva teabe kuvamisega, ei tohi ületada 0,50 W.

Seadme energiatarbimine mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.

Oote- ja/või väljalülitatud seisundi kättesaadavus

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Toitehaldus

Kui seade ei täida põhifunktsiooni või kui selle funktsioonidest ei sõltu muud energiat tarbivad tooted, peab seade, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega, võimaldama toitehaldusfunktsiooni või sellega samaväärset funktsiooni, mis lülitab seadme selle kavandatud kasutust silmas pidades võimalikult lühikese aja jooksul automaatselt:

—	ooteseisundisse või

—	väljalülitatud seisundisse või

—	muusse seisundisse, mille elektritarbimine ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme elektritarbimise suhtes kohaldatavaid nõudeid. Toitehaldusfunktsioon tuleb aktiveerida enne tarnimist.

3. TOOTEKIRJELDUSE NÕUDED

Alates 1. jaanuarist 2013 esitatakse kliimaseadmeid ja olmeventilaatoreid käsitlev teave, millele on osutatud järgmistes punktides ja mis on arvutatud vastavalt II lisale:

i)	toote tehnilises dokumentatsioonis,

ii)	kliimaseadmete ja olmeventilaatorite tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel.

b)	Kliimaseadmete või olmeventilaatorite tootja esitab turujärelevalve laborile nõudmise korral vajaliku teabe seadme seadete kohta, mida on kasutatud deklareeritud võimsuste, SEER/EERi ja SCOP/COPi väärtuste ning tõhususväärtuste määramisel, ja kontaktandmed sellise teabe saamiseks.

Teabenõuded muude kliimaseadmete kohta kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed.

Tabel 1

Teabenõuded (4)

(kümnendkohtade arv lahtris osutab esitatavate andmete nõutavale täpsusele)

Mudel(id), mille kohta on esitatud alljärgnev teave:

Funktsioon (märkida, kui on olemas)				Kui funktsioon hõlmab kütmist: märkida kütmishooaeg, mille kohta on esitatud teave. Näidatud väärtused peavad kehtima korraga ainult ühe kütmishooaja kohta. Esitage andmed vähemalt keskmise kütmishooaja kohta.
jahutamine	Jah/Ei			Keskmine (kohustuslik)	Jah/Ei
kütmine	Jah/Ei			Soojem (kui on määratud)	Jah/Ei
				Külmem (kui on määratud)	Jah/Ei
Näitaja	tähis	väärtus	ühik	Näitaja	tähis	väärtus	ühik
Projekteeritud koormus				Hooajaline tõhusus
jahutamine	Pdesignc	x,x	kW	jahutamine	SEER	x,x	—
kütmine/keskmine	Pdesignh	x,x	kW	kütmine/keskmine	SCOP/A	x,x	—
kütmine/soojem	Pdesignh	x,x	kW	kütmine/soojem	SCOP/W	x,x	—
kütmine/jahedam	Pdesignh	x,x	kW	kütmine/jahedam	SCOP/C	x,x	—
Jahutamise nimivõimsus (5) ruumitemperatuuril 27(19) °C ja välistemperatuuril Tj				Energiatõhususe suhtarvu deklareeritud väärtus (5) ruumitemperatuuril 27(19) °C ja välistemperatuuril Tj
Tj = 35 °C	Pdc	x,x	kW	Tj = 35 °C	EERd	x,x	—
Tj = 30 °C	Pdc	x,x	kW	Tj = 30 °C	EERd	x,x	—
Tj = 25 °C	Pdc	x,x	kW	Tj = 25 °C	EERd	x,x	—
Tj = 20 °C	Pdc	x,x	kW	Tj = 20 °C	EERd	x,x	—
Kütmise deklareeritud võimsus (5) / keskmine hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj				Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (5) / keskmine hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj
Tj = – 7 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = – 7 °C	COPd	x,x	—
Tj = 2 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 2 °C	COPd	x,x	—
Tj = 7 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 7 °C	COPd	x,x	—
Tj = 12 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 12 °C	COPd	x,x	—
Tj = bivalentne temperatuur	Pdh	x,x	kW	Tj = bivalentne temperatuur	COPd	x,x	—
Tj = töötemperatuuri piirväärtus	Pdh	x,x	kW	Tj = töötemperatuuri piirväärtus	COPd	x,x	—
Kütmise deklareeritud võimsus (5) / soojem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj				Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (5) / soojem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj
Tj = 2 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 2 °C	COPd	x,x	—
Tj = 7 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 7 °C	COPd	x,x	—
Tj = 12 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 12 °C	COPd	x,x	—
Tj = bivalentne temperatuur	Pdh	x,x	kW	Tj = bivalentne temperatuur	COPd	x,x	—
Tj = töötemperatuuri piirväärtus	Pdh	x,x	kW	Tj = töötemperatuuri piirväärtus	COPd	x,x	—
Kütmise deklareeritud võimsus (5) / külmem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj				Jõudluskoefitsiendi deklareeritud väärtus (5) / külmem hooaeg, ruumitemperatuuril 20 °C ja välistemperatuuril Tj
Tj = – 7 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = – 7 °C	COPd	x,x	—
Tj = 2 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 2 °C	COPd	x,x	—
Tj = 7 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 7 °C	COPd	x,x	—
Tj = 12 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = 12 °C	COPd	x,x	—
Tj = bivalentne temperatuur	Pdh	x,x	kW	Tj = bivalentne temperatuur	COPd	x,x	—
Tj = töötemperatuuri piirväärtus	Pdh	x,x	kW	Tj = töötemperatuuri piirväärtus	COPd	x,x	—
Tj = – 15 °C	Pdh	x,x	kW	Tj = – 15 °C	COPd	x,x	—
Bivalentne temperatuur				Töötemperatuuri piirväärtus
kütmine/keskmine	Tbiv	x	°C	kütmine/keskmine	Tol	x	°C
kütmine/soojem	Tbiv	x	°C	kütmine/soojem	Tol	x	°C
kütmine/jahedam	Tbiv	x	°C	kütmine/jahedam	Tol	x	°C
Võimsus tsüklivahemikus				Tõhusus tsüklivahemikus
jahutamise korral	Pcycc	x,x	kW	jahutamise korral	EERcyc	x,x	—
kütmise korral	Pcych	x,x	kW	kütmise korral	COPcyc	x,x	—
Jahutamise kaokoefitsient (6)	Cdc	x,x	—	Kütmise kaokoefitsient (6)	Cdh	x,x	—
Elektriline sisendvõimsus muudes seisundites kui aktiivne seisund				Aastane elektritarbimine
väljalülitatud seisund	POFF	x,x	kW	jahutamine	QCE	x	kWh/a
ooteseisund	PSB	x,x	kW	kütmine/keskmine	QHE	x	kWh/a
termostaadi poolt välja lülitatud seisund	PTO	x,x	kW	kütmine/soojem	QHE	x	kWh/a
karterikütte seisund	PCK	x,x	kW	kütmine/jahedam	QHE	x	kWh/a
Võimsuse juhtimine (näidake üks kolmest võimalusest)				Muud näitajad
fikseeritud	Jah/Ei			Helivõimsustase (ruumis/väljas)	LWA	x,x / x,x	dB(A)
astmeline	Jah/Ei			Omadused, mis võivad tekitada globaalset soojenemist	GWP	x	CO2-ekv-kg
muudetav	Jah/Ei			Õhuvoolu nimiväärtus (ruumis/väljas)	—	x / x	m3/h
Täiendava teabe saamiseks pöörduda:	tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

Tootja esitab tabelis 1 nõutava teabe toote tehnilises dokumentatsioonis niivõrd, kuivõrd see on oluline funktsionaalsuse seisukohast. Seadmete korral, mille võimsuse juhtimine on märgitud astmelisena, esitatakse osa „Deklareeritud võimsus” igas lahtris kaldjoonega (/) eraldatult kaks väärtust, kõrgeim ja madalaim, mis tähistatakse „hi/lo”.

Ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete kohta nõutav teave.

Ühe kanaliga kliimaseadmed tähistatakse pakendil ja nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt esitatavates toote dokumentides ja reklaammaterjalides nimetusega „kohalikud kliimaseadmed”.

Tootja esitab järgmises tabelis kirjeldatud teabe.

Tabel 2

Nõutav teave

Mudel(id), mille kohta on esitatud järgnev teave [täita vastavalt vajadusele]
Kirjeldus	Tähis	Väärtus	Ühik
Jahutamise nimivõimsus	Prated jahutamise korral	[x,x]	kW
Kütmise nimivõimsus	Prated kütmise korral	[x,x]	kW
Jahutamise nimisisendvõimsus	PEER	[x,x]	kW
Kütmise nimisisendvõimsus	PCOP	[x,x]	kW
Energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus	EERd	[x,x]	—
Jõudluskoefitsiendi nimiväärtus	COPd	[x,x]	—
Elektritarbimine termostaadi poolt välja lülitatud seisundis	PTO	[x,x]	W
Elektritarbimine ooteseisundis	PSB	[x,x]	W
Ühe kanaliga (SD) / kahe kanaliga (DD) seadmete elektritarbimine (näidata eraldi jahutamise ja kütmise jaoks)	DD: QDD	DD: [x]	DD: kWh/a
	SD: QSD	SD: [x,x]	SD: kWh/h
Helivõimsustase	LWA	[x]	dB(A)
Omadused, mis võivad tekitada globaalset soojenemist	GWP	[x]	CO2-ekv-kg
Täiendava teabe saamiseks pöörduda:	tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

Olmeventilaatorite kohta nõutav teave.

Tootja esitab järgmises tabelis kirjeldatud teabe.

Tabel 3

Nõutav teave

Mudel(id), mille kohta on esitatud alljärgnev teave [täita vastavalt vajadusele]
Kirjeldus	Tähis	Väärtus	Ühik
Suurim ventilaatori voolukiirus	F	[x,x]	m3/min
Ventilaatori sisendvõimsus	P	[x,x]	W
Tõhususväärtus	SV	[x,x]	(m3/min)/W
Elektritarbimine ooteseisundis	PSB	[x,x]	W
Ventilaatori helivõimsustase	LWA	[x]	dB(A)
Suurim õhuvoolu kiirus	c	[x,x]	m/s
Tõhususväärtuse mõõtmisstandard	[siin tuleb esitada viide kasutatud mõõtmisstandardile]
Täiendava teabe saamiseks pöörduda:	tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

(1) IPCC Third Assessment Climate Change 2001. A Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC: kliimamuutuse kolmas hindamisaruanne. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruanne): http://www.ipcc.ch/publications_and_data/publications_and_data_reports.shtml

(2) Climate Change, The IPCC Scientific Assessment (Kliimamuutus: IPCC teaduslik hinnang), J.T Houghton, G.J. Jenkins, J.J. Ephraums (ed.) Cambridge University Press, Cambridge (UK) 1990.

(3) ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

(4) Multisplit-seadmete korral esitatakse andmed võimsuse suhtarvu 1 juures.

(5) Astmelise võimsusejuhtimisega seadmete korral esitatakse kaks kaldjoonega (/) eraldatud väärtust osade „Seadme deklareeritud võimsus” ja „Seadme deklareeritud EER/COP” igas lahtris.

(6) Kui valitakse vaikeväärtus Cd = 0,25, ei nõuta tsüklikatset (selle tulemusi). Muudel juhtudel on vaja esitada kas kütmis- või jahutamistsükli katsetamise tulemused.

II LISA

Mõõtmised ja arvutused

Käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimiseks ja selle tõendamiseks vajalikud mõõtmised ja arvutused tehakse vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muu usaldusväärse, täpse ja korratava, tänapäeva tasemele vastava meetodiga, mille mõõtmisviga peetakse väikseks. Need vastavad kõikidele järgmistele tehnilistele parameetritele.

Hooajalise energiatarbimise ning hooajalise energiatõhususe suhtarvu (SEER) ja hooajalise jõudluskoefitsiendi (SCOP) mõõtmisel võetakse arvesse järgmist:

a)	Euroopa jahutamis- ja kütmishooajad, mis on kindlaks määratud tabelis 1;

b)	projekteerimise võrdlustingimused, mis on kindlaks määratud tabelis 3;

c)	elektrienergia tarbimine kõikide asjakohaste käitamisseisundite korral, kasutades tabelis 4 esitatud ajavahemikke;

d)	energiatõhususe kadu, mida tekitab tsüklisse minek ja tsüklist väljumine (kui see on asjakohane), olenevalt jahutamis- ja/või kütmisvõimsuse juhtimise tüübist;

e)	hooajaliste jõudluskoefitsientide parandused tingimustes, kus kütmisvõimsus ei vasta vajalikule kütmiskoormusele;

f)	varukütteseadme (kui see on asjakohane) panus seadme kütmisrežiimi hooajalise tõhususe arvutamisel.

Kui teatavat mudelit, mis kujutab endast ruumis ja väljas asuvate seadmete kombinatsiooni, käsitlev teave on saadud muude kombinatsioonide alusel tehtud arvutuste ja/või muude kombinatsioonide ekstrapoleerimise teel, peaksid dokumentides olema esitatud nende arvutuste ja/või ekstrapoleerimise üksikasjad ning tehtud arvutuste täpsuse tõendamiseks sooritatud katsed (üksikasjad mitmest seadmest koosneva süsteemi toime arvutamise matemaatilise mudeli ja selle mudeli täpsuse tõendamiseks tehtud mõõtmiste kohta).

4.	Energiatõhususe suhtarvu nimiväärtus (EERrated) ja vajaduse korral jõudluskoefitsiendi nimiväärtus (COPrated) ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmete jaoks määratakse nimiväärtuste määramise standardtingimustes, mis on esitatud alljärgnevas tabelis 2.

5.	Jahutamiseks (ja/või kütmiseks) kuluva elektrienergia hooajalise tarbimise arvutamisel võetakse arvesse kõikide asjakohaste käitamisseisundite elektrienergiatarbimist, nagu on määratletud järgnevas tabelis 3, kasutades alljärgnevas tabelis 4 määratletud käitamistunde.

6.	Olmeventilaatorite tõhusus määratakse suhtarvuna, mille leidmiseks seadme õhuvoolu nimikiirus jagatakse seadme elektrilise nimisisendvõimsusega.

Tabel 1

Jahutamis- ja kütmishooaegade temperatuuriintervallid (j = intervalli indeks, Tj = välistemperatuur, hj = asjaomase intervalli tundide arv aastas), kus db on kuiva termomeetri temperatuur

JAHUTAMISHOOAEG
j #	Tj °C db	hj h/aasta
1	17	205
2	18	227
3	19	225
4	20	225
5	21	216
6	22	215
7	23	218
8	24	197
9	25	178
10	26	158
11	27	137
12	28	109
13	29	88
14	30	63
15	31	39
16	32	31
17	33	24
18	34	17
19	35	13
20	36	9
21	37	4
22	38	3
23	39	1
24	40	0















Kokku tunde		2 602

KÜTMISHOOAEG
j #	Tj °C db	hj h/aasta
j #	Tj °C db	keskmine	soojem	külmem
1…8	– 30…– 23	0	0	0
9	–22	0	0	1
10	–21	0	0	6
11	–20	0	0	13
12	–19	0	0	17
13	–18	0	0	19
14	–17	0	0	26
15	–16	0	0	39
16	–15	0	0	41
17	–14	0	0	35
18	–13	0	0	52
19	–12	0	0	37
20	–11	0	0	41
21	–10	1	0	43
22	–9	25	0	54
23	–8	23	0	90
24	–7	24	0	125
25	–6	27	0	169
26	–5	68	0	195
27	–4	91	0	278
28	–3	89	0	306
29	–2	165	0	454
30	–1	173	0	385
31	0	240	0	490
32	1	280	0	533
33	2	320	3	380
34	3	357	22	228
35	4	356	63	261
36	5	303	63	279
37	6	330	175	229
38	7	326	162	269
39	8	348	259	233
40	9	335	360	230
41	10	315	428	243
42	11	215	430	191
43	12	169	503	146
44	13	151	444	150
45	14	105	384	97
46	15	74	294	61
Kokku tunde		4 910	3 590	6 446

Tabel 2

Nimiväärtuste määramise standardtingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga

(märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)

Seade	Funktsioon	Ruumitemperatuur (°C)	Välistemperatuur (°C)
kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga kliimaseadmed	jahutamine	27 (19)	35 (24)
kliimaseadmed, välja arvatud ühe kanaliga kliimaseadmed	kütmine	20 (kuni 15)	7(6)
ühe kanaliga kliimaseadmed	jahutamine	35 (24)	35 (24) (1)
ühe kanaliga kliimaseadmed	kütmine	20 (12)	20 (12) (1)

Tabel 3

Projekteerimise võrdlustingimused, õhutemperatuur on määratud kuiva termomeetriga

(märja termomeetri temperatuurid on sulgudes)

Funktsioon/hooaeg	Ruumitemperatuur (°C)	Välistemperatuur (°C)	Bivalentne temperatuur (°C)	Töötemperatuuri piirväärtus (°C)
	Tin	Tdesignc/Tdesignh	Tbiv	Tol
jahutamine	27 (19)	Tdesignc = 35 (24)	Ei kohaldata	Ei kohaldata
kütmine/keskmine	20 (15)	Tdesignh = – 10 (– 11)	kuni 2	kuni – 7
kütmine/soojem		Tdesignh = 2 (1)	kuni 7	kuni 2
kütmine/jahedam		Tdesignh = – 22 (– 23)	kuni – 7	kuni – 15

Tabel 4

Elektritarbimise arvutamisel kasutatavad käitamistunnid seadmetüüpide ja käitamisrežiimide järgi

Seadmetüüp/funktsioon (kui kohaldatakse)		Ühik	Kütmishooaeg	Sisselülitatud seisund	Termostaadi poolt välja lülitatud seisund	Ooteseisund	Väljalülitatud seisund	Karterikütte seisund
				jahutamine: HCE kütmine: HHE	HTO	HSB	HOFF	HCK
Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed
Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon		h/aasta		350	221	2 142	5 088	7 760
Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid	jahutamine	h/aasta		350	221	2 142	0	2 672
	kütmine	h/aasta	keskmine	1 400	179	0	0	179
			soojem	1 400	755	0	0	755
			külmem	2 100	131	0	0	131
Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon		h/aasta	keskmine	1 400	179	0	3 672	3 851
			soojem	1 400	755	0	4 345	4 476
			külmem	2 100	131	0	2 189	2 944
Kahe kanaliga kliimaseade
Jahutamine, kui seadmel on ainult jahutamisfunktsioon		h/60 min		1	puudub	puudub	puudub	puudub
Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid	jahutamine	h/60 min		1	puudub	puudub	puudub	puudub
Jahutamine ja kütmine, kui seadmel on mõlemad funktsioonid	kütmine	h/60min		1	puudub	puudub	puudub	puudub
Kütmine, kui seadmel on ainult kütmisfunktsioon		h/60min		1	puudub	puudub	puudub	puudub
Ühe kanaliga kliimaseade
jahutamine		h/60 min		1	puudub	puudub	puudub	puudub
kütmine		h/60 min		1	puudub	puudub	puudub	puudub

(1) Ühe kanaliga kliimaseadme korral ei suunata kondensaatorisse (aurustisse) jahutamise (kütmise) ajal mitte välisõhku, vaid siseruumis olevat õhku.

III LISA

Turujärelevalve eesmärgil teostatav kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.

1.	Liikmesriigi asutus katsetab ühte tooteeksemplari.

Loetakse, et kliimaseadme mudel, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele nõuetele, kui selle hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEER) või hooajaline jõudluskoefitsient (SCOP) (kui kohaldatakse) ei ole rohkem kui 8 % allpool deklareeritud sihtväärtust seadme deklareeritud võimsuse juures. SEERi ja SCOPi väärtused määratakse vastavalt II lisale.

Loetakse, et ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadme mudel vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele nõuetele, kui selle väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi tulemused ei ületa piirväärtust rohkem kui 10 % ning kui energiatõhususe suhtarv (EERrated) või jõudluskoefitsient (COPrated) (kui kohaldatakse) ei ole allpool deklareeritud väärtust rohkem kui 10 %. EERi ja COPi väärtused määratakse vastavalt II lisale.

Kliimaseadme mudel loetakse käesolevas määruses esitatud kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui suurim helivõimsuse tase ei ületa deklareeritud väärtust rohkem kui 2 dB(A) võrra.

3.	Kui punktis 2 esitatud tulemusi ei saavutata, valib turujärelevalveasutus katsetamiseks juhusliku valikuga sama mudeli veel kolm seadet.

Loetakse, et kliimaseadme mudel, v.a ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadmed, vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele nõuetele, kui osutatud kolme eksemplari keskmine hooajaline energiatõhususe suhtarv (SEER) või hooajaline jõudluskoefitsient (SCOP) (kui kohaldatakse) ei ole rohkem kui 8 % allpool deklareeritud sihtväärtust seadme deklareeritud võimsuse juures. SEERi ja SCOPi väärtused määratakse vastavalt II lisale.

Loetakse, et ühe kanaliga ja kahe kanaliga kliimaseadme mudel vastab käesoleva määruse I lisas esitatud kohaldatavatele nõuetele, kui selle väljalülitatud seisundi ja ooteseisundi keskmine tulemus kolme eksemplari kohta ei ületa piirväärtust rohkem kui 10 % ning kui energiatõhususe suhtarvu (EERrated) või jõudluskoefitsiendi (COPrated) (kui kohaldatakse) keskväärtus ei ole allpool deklareeritud väärtust rohkem kui 10%. EERi ja COPi väärtused määratakse vastavalt II lisale.

Kliimaseade loetakse käesoleva määruse alusel kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui suurima helivõimsuse tasemete keskmine ei ületa deklareeritud väärtust rohkem kui 2 dB(A) võrra.

5.	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse näidist käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutavad liikmesriigid II lisas sätestatud menetlust ning ühtlustatud standardeid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muid usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid, üldtunnustatult tänapäeva tasemele vastavaid arvutus- ja mõõtmismeetodeid.

IV LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on kliimaseadmete energiatõhususe indeksi seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused kliimaseadmete turul järgmised:

Kliimaseadmete võrdlusandmed

Muud kui kahe kanaliga ja ühe kanaliga kliimaseadmed		Kahe kanaliga kliimaseade		Ühe kanaliga kliimaseade
SEER	SCOP	EER	COP	EER	COP
8,50	5,10	3,00 (1)	3,15	3,15 (1)	2,60
Võrdlusväärtus külmutusaine ülemaailmset kliimasoojenemist soodustava mõju kohta on GWP ≤ 20.

(1) Aurustamisega jahutavate ühe kanaliga kliimaseadmete tõhususe alusel.

10.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 72/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 208/2012,

9. märts 2012,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 562/2011, millega võetakse vastu 2012. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ELis enim puudust kannatavatele isikutele ning tehakse erand määruse (EL) nr 807/2010 teatavatest sätetest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkte f ja g koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 27, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 121/2012, (3) on kehtestatud programm, mille kohaselt võib jaotada toiduaineid liidus enim puudust kannatavatele isikutele. Sel eesmärgil võidakse teha kättesaadavaks sekkumisvarude tooted või kui toiduabi jaotamise programmi jaoks sobivaid sekkumisvarusid ei ole, võidakse osta toiduained turult. 2012. ja 2013. aastaks on kõnealune programm kantud nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) sätestatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatavate abikõlblike meetmete loetelusse piirmääraga 500 miljonit eurot aastas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 lõike 3 kohaselt peab komisjon vastu võtma iga-aastased kavad. 2012. aasta jaotuskava võeti 10. juunil 2011. aastal komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 562/2011 (5) vastu üksnes sekkumisvarudes olevate toodete alusel. Määrusega (EL) nr 121/2012 muudetud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 alusel 2012. eelarveaastaks kättesaadavaks tehtud täiendavad vahendid toiduainete jaotamiseks liidus enim puudust kannatavatele isikutele tuleks jaotada liikmesriikidele.

(3)

Eelarve aastase ülemmäära jõustamiseks peaks igale liikmesriigile 2012. aasta jaotuskava rakendamiseks tehtav rahaeraldis sisaldama vajaduse korral liidusisese üleandmise kulusid. Lisaks tuleks kohandada komisjoni 14. septembri 2010 aasta määruse (EL) nr 807/2010 (millega kehtestatakse Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) (6) artiklis 9 sätestatud tähtaegu maksetaotluste esitamiseks ja maksete tegemiseks pädevate asutuste poolt, eesmärgiga tagada, et 2012. aasta jaotuskava kohaselt jaotatavad vahendid on liidu toetuse saamiseks abikõlblikud ainult juhul, kui maksed tehakse 2012. eelarveaastal.

(4)

Arvestades, et määruse (EL) nr 121/2012 jõustumise kuupäevast tulenevalt on liikmesriikidele 2012. aasta jaotuskava rakendamiseks jäänud vähem aega, on asjakohane määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõigetega 1 ja 3 ette nähtud aastakava rakendamise ja turult varutavate toodetega seotud maksete tegemise tähtaegu pikendada.

(5)

Kuna 2012. aasta jaotuskava muudetakse ajal, mil riikide haldusmeetmed kava rakendamiseks peaksid olema varsti lõpule viidud, ei tuleks sekkumisvarudest saadavate toodete koguseid, mis kuuluvad ümberjaotamisele pärast Soome otsust loobuda osast oma lõssipulbri eraldisest, ega sekkumisvarude täpsete koguste ümberhindamist arvesse võtta arvutamisel, kas liikmesriigid on pidanud kinni määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus sätestatud kohustusest võtta välja 70 % teraviljast ja lõssipulbrist kõnealuse artikliga ette nähtud tähtaegadeks.

(6)	Arvestades asjaolu, et 2012. aasta jaotuskava rakendamisperiood on juba kaua kestnud, ning et anda liikmesriikidele võimalikult palju aega muudetud kava rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks, peaks käesolev määrus jõustuma avaldamise päeval.

(7)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 562/2011 vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 562/2011 muudetakse järgmiselt.

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„Artikkel 1

1. 2012. aastal toimub liidus enim puudust kannatavatele isikutele ettenähtud toiduainete jaotamine määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 27 alusel kooskõlas käesoleva määruse I lisas sätestatud aastase jaotuskavaga.

Liikmesriigid võivad 2012. aasta kava rakendamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid kasutada I lisa punktis a sätestatud piirides.

I lisa punktis b on esitatud sekkumisvarudest võetavate toodete kogused tooteliikide kaupa.

I lisa punktis c on esitatud soovituslikud eraldised liikmesriikidele toiduainete ostmiseks liidu turult.

2. Vastavalt määruse (EL) nr 807/2010 artikli 4 lõikele 2 võib turult varutud riisitoodete eest tasuda teraviljaga.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas loetletud tooteid võib liidusiseselt üle anda määruse (EL) nr 807/2010 artiklis 8 sätestatud tingimustel. I lisa punktis d on esitatud soovituslikud eraldised liikmesriikidele liidusisese üleandmise kulude hüvitamiseks kooskõlas artiklis 1 osutatud iga-aastase jaotuskavaga.”

Lisatakse artiklid 2a–2d:

"Artikkel 2a

Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõikest 1 lõpeb 2012. aasta jaotuskava rakendamisperiood 28. veebruaril 2013.

Artikkel 2b

Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõikest 3 peavad 2012. aasta jaotuskava puhul maksed selliste ettevõtjal tarnida tulevate toodete eest, mis tuleb varuda turult määruse (EL) nr 807/2010 artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktide iii ja iv alusel, lõppema enne 15. oktoobrit 2012.

Artikkel 2c

2012. aasta jaotuskava puhul ei kohaldata määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõike 2 teise lõigu esimest lauset ja kolmandat lõiku järgmiste sekkumisvarudest pärit koguste suhtes:

a)	5,46 tonni Ühendkuningriigis ladustatud ja Bulgaariale eraldatud teravilja;

b)	0,651 tonni Soomes ladustatud ja Bulgaariale eraldatud teravilja;

c)	249,04 tonni Prantsusmaal ladustatud ja Prantsusmaale eraldatud teravilja;

d)	635,325 tonni Eestis ladustatud ja Eestile eraldatud lõssipulbrit.

Artikkel 2d

Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artiklist 9 esitatakse 2012. aasta jaotuskava puhul maksetaotlused liikmesriikide pädevatele asutustele 30. septembriks 2012. Pärast nimetatud kuupäeva esitatud taotlusi ei võeta vastu, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kulutused on I lisa punktiga a ette nähtud piirides liidu toetuse saamiseks abikõlblikud ainult juhul, kui liikmesriik on need abisaajatele välja maksnud hiljemalt 15. oktoobriks 2012.”

3)	I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas sätestatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 9. märts 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

(3) ELT L 44, 16.2.2012, lk 1.

(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(5) ELT L 152, 11.6.2011, lk 24.

(6) ELT L 242, 15.9.2010, lk 9.

LISA

„

I LISA

2012. AASTA JAOTUSKAVA

Rahaliste vahendite kogusumma liikmesriikide lõikes:

(eurodes)
Liikmesriik	Summa
Belgia	11 710 463
Bulgaaria	21 439 346
Tšehhi Vabariik	135 972
Eesti	2 359 486
Iirimaa	2 594 467
Kreeka	21 651 199
Hispaania	80 401 345
Prantsusmaa	70 563 823
Itaalia	95 641 425
Läti	5 558 220
Leedu	7 491 644
Luksemburg	171 704
Ungari	13 715 022
Malta	721 992
Poola	75 296 812
Portugal	19 332 607
Rumeenia	60 689 367
Sloveenia	2 533 778
Slovakkia	5 098 384
Soome	2 892 944
Kokku	500 000 000

ELi sekkumisvarudest jaotamiseks võetavad tootekogused liikmesriikide lõikes, käesoleva lisa punktis a sätestatud piirides:

(tonnides)
Liikmesriik	Teravili	Lõssipulber
Belgia		1 560,275
Bulgaaria	39 150,874
Tšehhi Vabariik	450,000
Eesti		635,325
Iirimaa		727,900
Kreeka		2 682,575
Hispaania		10 093,975
Prantsusmaa	249,040	8 858,925
Itaalia		12 337,975
Läti		870,050
Leedu		1 032,575
Ungari		1 807,425
Malta	1 230,373
Poola		9 662,825
Portugal		2 524,725
Rumeenia	112 527,069
Sloveenia		287,750
Slovakkia	8 976,092
Soome		489,300
Kokku	162 583,448	53 571,600

Soovituslikud eraldised liikmesriikidele toiduainete ostmiseks liidu turult käesoleva lisa punktiga a ette nähtud piirides:

(eurodes)
Liikmesriik	Summa
Belgia	8 346 393
Bulgaaria	14 004 438
Tšehhi Vabariik	70 619
Eesti	1 136 698
Iirimaa	1 200 145
Kreeka	15 656 380
Hispaania	57 977 800
Prantsusmaa	51 172 604
Itaalia	68 479 620
Läti	3 736 468
Leedu	5 281 095
Luksemburg	161 225
Ungari	9 751 550
Malta	493 784
Poola	54 100 415
Portugal	13 763 634
Rumeenia	39 979 504
Sloveenia	1 883 893
Slovakkia	3 590 632
Soome	1 871 094
Kokku	352 657 991

Soovituslikud eraldised liikmesriikidele liidusisese üleandmise kulude hüvitamiseks käesoleva lisa punktiga a ette nähtud piirides:

(eurodes)
Liikmesriik	Summa
Bulgaaria	2 300 431
Tšehhi Vabariik	12 211
Kreeka	126 066
Hispaania	401 345
Prantsusmaa	17 915
Itaalia	399 005
Läti	5 509
Ungari	61 128
Malta	63 361
Poola	205 907
Portugal	108 700
Rumeenia	5 970 071
Sloveenia	7 073
Slovakkia	305 884
Soome	15 394
Kokku	10 000 000

II LISA

2012. eelarveaasta jaotuskava alusel lubatud liidusisesed teravilja üleandmised:

	Kogus (tonnides)	Valdaja	Saaja
1	33 989,414	Agency for Rural Affairs, Soome	Държавен фонд „Земеделие” — Разплащателна агенция, Bulgaaria
2	5 161,460	RPA, Ühendkuningriik	Държавен фонд „Земеделие” — Разплащателна агенция, Bulgaaria
3	450,000	SJV, Rootsi	SZIF, Tšehhi Vabariik
4	1 230,373	SJV, Rootsi	Ministry for Resources and Rural Affairs Paying Agency, Malta
5	16 856,043	BLE, Saksamaa	Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, Rumeenia
6	41 360,295	Agency for Rural Affairs, Soome	Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, Rumeenia
7	54 310,731	SJV, Rootsi	Agenția de Plăți și Intervenție pentru Agricultură, Rumeenia
8	147,000	FranceAgriMer, Prantsusmaa	Pôdohospodárska platobná agentúra, Slovakkia
9	8 829,092	SJV, Rootsi	Pôdohospodárska platobná agentúra, Slovakkia

2012. eelarveaasta jaotuskava alusel lubatud liidusisesed lõssipulbri üleandmised:

	Kogus (tonnides)	Valdaja	Saaja
1	2 682,575	BLE, Saksamaa	OPEKEPE, Kreeka
2	330,350	SZIF, Tšehhi Vabariik	FEGA, Hispaania
3	6 308,425	OFI, Iirimaa	FEGA, Hispaania
4	3 455,200	RPA, Ühendkuningriik	FEGA, Hispaania
5	2 118,875	RPA, Ühendkuningriik	FranceAgriMer, Prantsusmaa
6	7 904,825	BIRB, Belgia	AGEA, Itaalia
7	1 476,375	OFI, Iirimaa	AGEA, Itaalia
8	2 749,625	Dienst Regelingen Roermond, Madalmaad	AGEA, Itaalia
9	207,150	SJV, Rootsi	AGEA, Itaalia
10	870,050	Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra Leedu	Rural Support Service, Läti
11	1 807,425	RPA, Ühendkuningriik	Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal, Ungari
12	3 294,150	BLE, Saksamaa	ARR, Poola
13	1 675,025	Lietuvos žemės ūkio ir maisto produktų rinkos reguliavimo agentūra, Leedu	ARR, Poola
14	4 692,825	RPA, Ühendkuningriik	ARR, Poola
15	2 524,275	RPA, Ühendkuningriik	IFAP I.P., Portugal
16	287,750	Dienst Regelingen Roermond, Madalmaad	Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja, Sloveenia
17	489,300	Dienst Regelingen Roermond, Madalmaad	Agency for Rural Affairs, Soome

”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.072.est
Euroopa Liidu Teataja		L 72

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 10. märts 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2012/145/EL
	*	Nõukogu otsus, 28. veebruar 2012, Euroopa Liidu ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 205/2012, 6. jaanuar 2012, millega muudetakse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa liikmesriikide aruandluse andmeallikate ja andmeparameetrite osas ( 1 )	2
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 206/2012, 6. märts 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 207/2012, 9. märts 2012, meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhendite kohta ( 1 )	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2012, 9. märts 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 562/2011, millega võetakse vastu 2012. eelarveaastaks ettenähtud vahendite liikmesriikidele eraldamise kava sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimiseks ELis enim puudust kannatavatele isikutele ning tehakse erand määruse (EL) nr 807/2010 teatavatest sätetest	32
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 209/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	39
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 210/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse ajavahemikul 5.-6. märts 2012 Tuneesia tariifikvoodi raames oliiviõli kohta esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient ja peatatakse 2012. aasta märtsi impordilitsentside väljaandmine	41

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	103,0
	JO	78,3
	MA	68,2
	SN	207,5
	TN	80,7
	TR	95,1
	ZZ	105,5
0707 00 05	JO	183,3
	TR	172,1
	ZZ	177,7
0709 91 00	EG	85,9
0709 91 00	ZZ	85,9
0709 93 10	MA	55,8
	TR	134,6
	ZZ	95,2
0805 10 20	EG	48,8
	IL	68,4
	MA	56,6
	TN	58,6
	TR	72,2
	ZZ	60,9
0805 50 10	BR	43,7
	EG	41,7
	MA	69,1
	TR	50,4
	ZZ	51,2
0808 10 80	BR	83,3
	CA	117,2
	CL	103,0
	CN	110,7
	MK	31,8
	US	159,7
	ZZ	101,0
0808 30 90	AR	92,3
	CL	106,5
	CN	44,8
	ZA	94,2
	ZZ	84,5


	(1) EMPs kohaldatav tekst