8.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

28. veebruar 2012,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused klaasitootmise jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 865 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/134/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõike 1 kohaselt korraldab komisjon sama direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud parimat võimalikku tehnikat (PVT) käsitlevate viitedokumentide koostamise soodustamiseks komisjoni ning liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse.

(2)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 2 käsitletakse teabevahetuses käitiste ja tehnoloogia heitealast tõhusust, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete laadi ja kasutamist, veekasutust, energiakulu ja jäätmeteket, ning kasutatavat tehnoloogiat, nendega seotud seiret, terviklikku keskkonnamõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ja selle arengut, parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiat, mis määratakse kindlaks pärast sama direktiivi artikli 13 lõike 2 punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist.

(3)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 12 määratletud PVT-järeldused on PVT-viitedokumentide põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, tarbimistasemete ja vajaduse korral asjaomases tegevuskohas võetavate parandamismeetmete kohta.

(4)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 14 lõikele 3 viidatakse sama direktiivi II peatükis käsitletud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel PVT-järeldustele.

(5)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt sätestab pädev asutus heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa heide parima võimaliku tehnika puhul saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikes 5 osutatud PVT-järeldusi käsitlevas otsuses.

(6)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõikes 4 lubatakse artikli 15 lõikes 3 esitatud nõude suhtes erandeid teha üksnes juhul, kui heitetasemete saavutamisega seonduvad kulud ületavad keskkonnaalast kasu asjaomase käitise geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajate tõttu.

(7)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 16 lõikele 1 põhinevad direktiivi artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud seirenõuded PVT-järelduste kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

(8)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 21 lõikele 3 vaatab pädev asutus nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamisest läbi ja vajaduse korral ajakohastab kõik loa tingimused ning tagab, et käitis vastab kõnealuse loa tingimustele.

(9)	Komisjoni 16. mai 2011 otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13, (2) loodi foorum, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

(10)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 13. septembril 2011 nimetatud foorumi arvamuse (3) klaasitootmist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks.

(11)	Käesolevas otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

PVT-järeldused klaasitootmise jaoks on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. veebruar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.

(3) http://circa.europa.eu/Public/irc/env/ied/library?l=/ied_art_13_forum/opinions_article

LISA

PVT-JÄRELDUSED KLAASITOOTMISE JAOKS

KÄSITLUSALA

MÕISTED

ÜLDISED KAALUTLUSED

Õhkuheite keskmistamisajad ja normtingimused

Teisendus hapniku võrdluskontsentratsioonile

Teisendus kontsentratsioonidelt eriheitkogustele

Teatud õhusaasteainete määratlused

Heitvee ärajuhtimise keskmistamisajad

1.1.	Üldised PVT-järeldused klaasitootmise jaoks

1.1.1.

Keskkonnajuhtimissüsteemid

1.1.2.

Energiatõhusus

1.1.3.

Materjalide ladustamine ja käitlemine

1.1.4.

Üldised primaarmeetodid

1.1.5.

Klaasitootmisprotsessides tekkiv heide vette

1.1.6.

Klaasitootmisprotsessides tekkivad jäätmed

1.1.7.

Klaasitootmisprotsessides tekkiv müra

1.2.	PVT-järeldused taaraklaasi tootmise jaoks

1.2.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.2.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.2.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.2.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.2.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.2.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.3.	PVT-järeldused lehtklaasi tootmise jaoks

1.3.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.3.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.3.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.3.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.3.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.3.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.4.	PVT-järeldused klaasfilamentkiu tootmise jaoks

1.4.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.4.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.4.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.4.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.4.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.4.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.5.	PVT-järeldused tarbeklaasi tootmise jaoks

1.5.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.5.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.5.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.5.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.5.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.5.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.6.	PVT-järeldused eriklaasi tootmise jaoks

1.6.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.6.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.6.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.6.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.6.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.6.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.7.	PVT-järeldused mineraalvilla tootmise jaoks

1.7.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.7.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.7.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.7.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.7.5.

Kivivilla sulatusahjudest pärinev vesiniksulfiid (H2S)

1.7.6.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.7.7.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

1.8.	PVT-järeldused kuumusekindla isolatsioonivilla tootmise jaoks

1.8.1.

Sulatamisel ja järeltöötlusprotsessides tekkiv tolmuheide

1.8.2.

Sulatamisest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.8.3.

Sulatamisest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.8.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.8.5.

Sulatusahjudest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad metallid

1.8.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid

1.9.	PVT-järeldused frititootmise jaoks

1.9.1.

Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

1.9.2.

Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

1.9.3.

Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

1.9.4.

Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

1.9.5.

Sulatusahjudest pärinevad metallid

1.9.6.

Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

Sõnastik:

1.10.

Meetodite kirjeldus

1.10.1.

Tolmuheide

1.10.2.

NOX heide

1.10.3.

SOX heide

1.10.4.

HCl, HF heide

1.10.5.

Metallide heide

1.10.6.

Kombineeritud gaasiline heide (nt SOX, HCl, HF, booriühendid)

1.10.7.

Kombineeritud heide (tahke + gaasiline)

1.10.8.

Lõikamis-, lihvimis- ja poleerimistöödel tekkiv heide

1.10.9.

H2S, lenduvate orgaaniliste ühendite heide

KÄSITLUSALA

Käesolevates PVT-järeldustes käsitletakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud tööstusvaldkondi, täpsemalt:

—

3.3.	klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas;

—

3.4.	mineraalainete sulatamine, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas.

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmisi tegevusvaldkondi:

—	vesiklaasi tootmine, mida käsitletakse viitedokumendis „Tahkete ja muude anorgaanilise suurkeemia saaduste tootmine” (LVIC-S);

—	polükristalse mineraalvilla tootmine;

—	peeglite tootmine, mida käsitletakse viitedokumendis „Orgaaniliste lahustitega pinnatöötlus” (STS)

Lisaks on käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised järgmised viitedokumendid:

Viitedokumendid	Tegevusvaldkond
Ladustamisel tekkiv heide (EFS)	Tooraine ladustamine ja käitlemine
Energiatõhusus (ENE)	Üldine energiatõhusus
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)	Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju
Monitooringu üldised põhimõtted (MON)	Heite ja tarbimise seire

Käesolevates PVT-järeldustes esitatud meetodite loetelud ja kirjeldused ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid meetodeid, mis tagavad vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

Mõiste	Määratlus
Uus seade	Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises kasutusele võetud seade või vanade seadmete asemel käitise olemasolevale alusele paigaldatud seadmed
Olemasolev seade	Seade, mis ei ole uus seade
Uus ahi	Pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises kasutusele võetud või täielikult ümber ehitatud ahi
Ahju korraline uuendamine	Ahju uuendamine tööperioodide vahel ilma oluliste muudatusteta ahjule esitatavates nõuetes või tehnoloogias, nii et ahju karkassi oluliselt ei muudeta ning ahju mõõtmed jäävad põhiosas samaks. Ahju tulekindel materjal ja vajaduse korral regeneraatorid läbivad kapitaalremondi või teostatakse materjali osaline vahetamine.
Ahju täielik uuendamine	Ahju uuendamine, mille käigus tehakse olulisi muudatusi ahjule esitatavates nõuetes või tehnoloogias ning toimub ahju ja sellega seotud seadmete kapitaalne muutmine või väljavahetamine.

ÜLDISED KAALUTLUSED

Õhkuheite keskmistamisajad ja normtingimused

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnika rakendamisega seonduvad õhkuheite tasemed arvestatud tabelis 1 näidatud võrdlustingimuste juures. Kõik heitgaasi kontsentratsiooniväärtused on arvestatud standardtingimustel: kuiv gaas, temperatuur 273,15 K, rõhk 101,3 kPa.

Katkelise mõõtmise korral	PVTga seonduv heitetase arvestatakse kolme vähemalt 30 minuti jooksul võetud juhusliku proovi keskmise väärtusena; regeneratiivahjude korral peab mõõtmisperiood hõlmama vähemalt kahte regeneratiivkambrite poolevahetust
Pideva mõõtmise korral	PVTga seonduv heitetase arvestatakse päeva keskmiste väärtustena

Tabel 1

PVTga seonduva õhkuheitetaseme võrdlustingimused

Tegevus		Ühik	Võrdlustingimused
Sulatamine	Pideva töörežiimiga tavaline sulatusahi	mg/Nm3	8 mahuprotsenti hapnikku
	Perioodilise töörežiimiga tavaline sulatusahi	mg/Nm3	13 mahuprotsenti hapnikku
	Hapnikul töötavad ahjud	kg tonni sulaklaasi kohta	Võrdlusaluseks oleva hapnikusisalduse suhtes ei saa heitetaset mõõta kujul mg/Nm3
	Elektriahjud	mg/Nm3 või kg tonni sulaklaasi kohta	Võrdlusaluseks oleva hapnikusisalduse suhtes ei saa heitetaset mõõta kujul mg/Nm3
	Fritiahjud	mg/Nm3 või kg tonni sulafriti kohta	Kontsentratsioonid on arvestatud 15 mahuprotsendi hapniku juures Kui kasutatakse õhu ja gaasi segu põletamist, avaldatakse PVTga seonduv heitetase heite kontsentratsioonina (mg/Nm3). Kui kasutatakse hapniku ja kütuse põletamist, avaldatakse PVTga seonduv heitetase eriheitkogusena (kg tonni sulafriti kohta). Kui kasutatakse hapnikuga rikastatud õhu ja kütuse põletamist, avaldatakse PVTga seonduv heitetase heite kontsentratsioonina (mg/Nm3) või eriheitkogusena (kg tonni sulafriti kohta).
	Kõik ahjutüübid	kg tonni sulaklaasi kohta	Eriheitkogus arvestatakse ühe tonni sulaklaasi suhtes
Muud tegevused, kaasa arvatud järeltöötlusprotsessid	Kõik protsessid	mg/Nm3	Ilma hapniku korrektsioonita
Muud tegevused, kaasa arvatud järeltöötlusprotsessid	Kõik protsessid	kg tonni klaasi kohta	Eriheitkogus arvestatakse ühe tonni valmisklaasi suhtes

Teisendus hapniku võrdluskontsentratsioonile

Järgnevalt on esitatud valem heite kontsentratsiooni arvutamiseks hapnikusisalduse võrdlustasemel (vt tabel 1).

Formula

kus

ER (mg/Nm3)	:	heite kontsentratsioon, mis on korrigeeritud vastavaks hapnikusisalduse võrdlustasemele OR
OR (vol %)	:	hapnikusisalduse võrdlustase
EM (mg/Nm3)	:	heite kontsentratsioon vastavalt mõõdetud hapnikusisaldusele OM
OM (vol %)	:	mõõdetud hapnikusisaldus.

Teisendus kontsentratsioonidelt eriheitkogustele

Punktides 1.2 kuni 1.9 eriheitkogustena (kg tonni sulaklaasi kohta) esitatud PVTga seonduvad heitetasemed põhinevad järgnevalt kirjeldatud arvutusel, välja arvatud hapniku ja kütuse segul töötavate ahjude korral ning teatud üksikutel juhtudel ka elektrisulatusahjude korral, kus PVTga seonduvad heitetasemed kilogrammides tonni sulaklaasi kohta on võetud konkreetsetest aruannetest.

Järgnevalt on kirjeldatud kontsentratsioonidelt eriheitkogustele teisendamiseks kasutatavat arvutuskäiku.

Eriheitkogus (kg tonni sulaklaasi kohta) = teisendustegur × heite kontsentratsioon (mg/Nm3),

kus: teisendustegur = (Q/P) × 10–6

Q	=	heitgaasi maht kujul Nm3/h
P	=	erisulatusvõimsus, tonni sulaklaasi/h.

Heitgaasi maht (Q) määratakse energia erikulu, kütuse tüübi ja oksüdandi (õhk, hapnikuga rikastatud õhk või tootmisprotsessist sõltuva puhtuseastmega hapnik) põhjal. Energiakulu on keeruline funktsioon, mis sõltub (valdavalt) ahju tüübist, klaasi tüübist ja klaasimurru osakaalust.

Ent kontsentratsiooni ja gaasivoolu eriheitkoguse vahelist seost võivad mõjutada paljud erinevad tegurid, sealhulgas:

—	ahju tüüp (õhu eelkuumutamise temperatuur, sulatamismeetod);

—	toodetava klaasi tüüp (sulatamiseks vajalik energia);

—	energiaallikate jaotus (fossiilkütus/lisasoojus elektriga);

—	fossiilkütuse tüüp (õli, gaas);

—	oksüdandi tüüp (hapnik, õhk, hapnikuga rikastatud õhk);

—	klaasimurru protsent;

—	partii koostis;

—	ahju vanus;

—	ahju suurus.

Tabelis 2 esitatud teisendustegureid on kasutatud selleks, et teisendada PVTga seonduva heite kontsentratsiooni väärtust eriheitkoguse väärtuseks.

Teisendustegurid on määratud energiatõhusate ahjude põhjal ning kehtivad ainult täielikult õhu ja kütuse segul töötavate ahjude kohta.

Tabel 2

Soovituslikud tegurid, mille abil toimub kütuse ja õhu segul töötavate energiatõhusate ahjude heite kontsentratsiooni mg/Nm3 teisendamine kilogrammideks tonni sulaklaasi kohta

Sektor		Tegurid mg/Nm3 teisendamiseks kilogrammideks tonni sulaklaasi kohta
Lehtklaas		2,5 × 10–3
Taaraklaas	Üldjuhul	1,5 × 10–3
Taaraklaas	Erijuhtudel (1)	Juhtumipõhiselt (sageli 3,0 × 10–3)
Klaasfilamentkiud		4,5 × 10–3
Tarbeklaas	Sooda-lubi-liivklaas	2,5 × 10–3
Tarbeklaas	Erijuhtudel (2)	Juhtumipõhiselt (vahemik 2,5 ja > 10 × 10–3; sageli 3,0 × 10–3)
Mineraalvill	Klaasvill	2 × 10–3
Mineraalvill	Kivivilla šahtahi	2,5 × 10–3
Eriklaas	TV-klaas (ekraan)	3 × 10–3
	TV-klaas (lehter)	2,5 × 10–3
	Borosilikaat (toru)	4 × 10–3
	Klaaskeraamika	6,5 × 10–3
	Valgustiklaas (sooda-lubi)	2,5 × 10–3
Fritt		Juhtumipõhiselt (vahemik 5–7,5 × 10–3)

TEATUD ÕHUSAASTEAINETE MÄÄRATLUSED

Käesolevates PVT-järeldustes ja punktides 1.2 kuni 1.9 esitatud PVTga seonduvates heitetasemetes kasutatakse järgmisi määratlusi:

NOX, väljendatud NO2-na	Lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, mida väljendatakse kujul NO2
SOX, väljendatud SO2-na	Vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summa, mida väljendatakse kujul SO2
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	Kõik gaasilised kloriidid, mida väljendatakse kujul HCl
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	Kõik gaasilised fluoriidid, mida väljendatakse kujul HF

HEITVEE ÄRAJUHTIMISE KESKMISTAMISAJAD

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevates PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnika rakendamisega seonduvad heitvee heitetasemed arvestatud kahe tunni või 24 tunni jooksul võetud liitproovi keskmise väärtuse suhtes.

1.1. Üldised PVT-järeldused klaasitootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile käitistele.

Lisaks käesolevas osas nimetatud üldisele PVT-le kohaldatakse ka punktides 1.2–1.9 osutatud protsessipõhiseid PVT-sid.

1.1.1. Keskkonnajuhtimissüsteemid

1. PVT on kõigile järgnevalt loetletud tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine:

i)	juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

ii)	keskkonnapoliitika määratlus, mis muu hulgas näeb ette käitise pidevat täiustamist juhtkonna poolt;

iii)	vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

iv)

protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)	struktuur ja vastutus,

b)	väljaõpe, teadlikkus ja pädevus,

c)	kommunikatsioon,

d)	töötajate kaasamine,

e)	dokumentatsioon,

f)	tõhus protsessijuhtimine,

g)	hoolduskavad,

h)	valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine,

i)	vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

a)	seire ja mõõtmised (vt ka viitedokument „Monitooringu üldpõhimõtted”),

b)	parandus- ja ennetusmeetmed,

c)	dokumenteerimine,

d)	sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt;

vi)	keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

vii)	puhastustehnoloogia arengu jälgimine;

viii)

käitise tulevase töö lõpetamise keskkonnamõjuga arvestamine uue käitise projekteerimise ajal ning kogu selle tööaja jooksul;

ix)	regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardne või mittestandardne) sõltub enamasti käitise iseloomust, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikest keskkonnamõjudest.

1.1.2. Energiatõhusus

2. PVT on energia erikulu vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Sulatusahju regulaarne hooldamine

iii)	Ahju tehnilise lahenduse optimeerimine ja sulatusmeetodi valik

Kohaldatav uutele seadmetele.

Olemasolevatele seadmetele kohaldamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iv)	Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine

Kohaldatav kütuse ja õhu ning hapniku ja kütuse segul töötavatele ahjudele

v)	Kasutatava klaasimurru osakaalu suurendamine, kui see on kättesaadav ning majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas

Ei ole kohaldatav klaasfilamentkiu, kuumusekindla isolatsioonivilla ja friti tootmisele

vi)	Utilisaatorkatla kasutamine energia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas

Kohaldatav kütuse ja õhu ning hapniku ja kütuse segul töötavatele ahjudele.

Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest efektiivsusvõidust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest

vii)	Partii ja klaasimurru eelkuumutamine, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas

Kohaldatav kütuse ja õhu ning hapniku ja kütuse segul töötavatele ahjudele.

Meetod on enamasti kohaldatav ainult juhul, kui partii koostises on rohkem kui 50 % klaasimurdu

1.1.3. Materjalide ladustamine ja käitlemine

3. PVT on tahkete materjalide ladustamisel ja käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Tooraine ladustamine

i)	Ladustada lahtist pulbermaterjali suletud silodes, mis on varustatud tolmueemaldussüsteemiga (nt kottfiltriga)

ii)	Ladustada peenmaterjale suletud mahutites või kottides

iii)	Ladustada jämedate tolmuste materjalide varusid katte all

iv)	Kasutada teepuhastussõidukeid ja veega niisutamise meetodeid

II.

Tooraine käitlemine

Meetod

Kohaldatavus

i)	Kasutada maapinna kohal transporditavate materjalide jaoks suletud konveiereid, et vältida materjalikadu

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Pneumokonveierite kasutamise korral kasutada filtriga varustatud suletud süsteemi, et puhastada kandeõhk enne selle väljalaskmist

iii)	Partii niisutamine

Selle meetodi kasutamine on võimalik sedavõrd, kuivõrd see ei vähenda ahju energiatõhusust. Mõne partiikoostise suhtes, eriti borosilikaatklaasi tootmise korral, võivad kehtida piirangud

iv)	Nõrga negatiivse rõhu kasutamine ahjus

Kohaldatav ainult tööprotsessi loomuliku osana (st frititootmise sulatusahjudes), kuna vähendab ahju energiatõhusust

v)	Selliste toorainete kasutamine, mis ei põhjusta materjali murenemist (peamiselt dolomiit ja lubjakivi) Murenemine tähendab mineraalide pragunemist kuumuse mõjul ning selle tagajärjel võib tolmuheide suureneda

Kohaldatav tooraine kättesaadavusega seotud piirangute raames

vi)	Tolmutekke võimalusega protsessides filtrisüsteemi suunduva väljatõmbe kasutamine (nt kottide avamine, fritipartii segamine, tekstiilfiltri tolmu kõrvaldamine, pealtjahutusega sulatid)

Meetodid on üldkohaldatavad

vii)	Suletud tigusööturite kasutamine

viii)

Etteandeniššide sulgemine

Üldkohaldatav. Seadme kahjustuste vältimiseks võib olla vajalik jahutus

4. PVT on lenduvate materjalide ladustamisel ja käitlemisel tekkiva gaasilise hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

i)	Väikese neeldumisteguriga paagivärvi kasutamine, kui ladustamispaagi temperatuur võib päikesekiirguse mõjul muutuda.

ii)	Lenduva tooraine hoidla temperatuuri reguleerimine.

iii)	Lenduva tooraine hoidla paakide isoleerimine.

iv)	Varude juhtimine

v)	Ujuvkaanega paagi kasutamine lenduvate naftasaaduste suure koguse ladustamise korral.

vi)	Aurutagastussüsteemi kasutamine lenduva vedeliku teisaldamisel (nt autopaagist ladustamispaaki).

vii)	Põiskaanega paagi kasutamine vedela tooraine ladustamise korral.

viii)

Õhuklappide kasutamine paagi survekõikumiste neutraliseerimiseks.

ix)	Väljapääsenud aine koristusmeetodite (adsorptsioon, absorptsioon, kondensatsioon) kasutamine ohtlike materjalide laos.

x)	Pinnaaluse täitmise meetodi kasutamine vahutavate vedelike mahutite täitmiseks.

1.1.4. Üldised primaarmeetodid

5. PVT on energiakulu ja õhkuheite vähendamine tööparameetrite pideva jälgimise ja sulatusahju korralise hooldamise abil.

Meetod

Kohaldatavus

Meetodi sisuks on hulk jälgimis- ja hooldustoiminguid, mida on võimalik kasutada üksikult või kombinatsioonis vastavalt ahju tüübile, et aeglustada ahju vananemist. Sellised toimingud on näiteks ahju ja põletiplokkide tihendamine, maksimaalse isolatsiooni hoidmine, stabiliseeritud leegitingimuste reguleerimine, kütuse ja õhu vahekorra reguleerimine jne.

Kohaldatav regeneratiiv- ja rekuperatiivahjudele ning hapniku ja kütuse segul töötavatele ahjudele.

Kohaldatavust muudele ahjutüüpidele tuleb igas käitises eraldi hinnata

6. PVT on kõigi sulatusahju sisenevate ainete ja tooraine hoolikas valimine ja reguleerimine õhkuheite vähendamise või ennetamise eesmärgil ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Vähe lisandeid (nt metallid, kloriidid, fluoriidid) sisaldava tooraine ja käitisevälise klaasimurru kasutamine

Kohaldamine on piiratud käitises toodetava klaasi tüübi ning tooraine ja kütuste kättesaadavusega

ii)	Alternatiivse (nt vähem lenduva) tooraine kasutamine

iii)	Väheste metallilisanditega kütuste kasutamine

7. PVT on heitkoguste ja/või protsessi muude oluliste parameetrite regulaarne jälgimine, kaasa arvatud järgmised tegevused.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Oluliste protsessi parameetrite, nt temperatuur, kütuse etteanne ja õhuvool, pidev jälgimine protsessi stabiilsuse tagamiseks

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Protsessi parameetrite, nt põlemisgaaside O2 sisalduse regulaarne jälgimine ning kütuse ja õhu vahekorra reguleerimine, et vältida või vähendada saastumist.

iii)	Tolmu-, NOX- ja SO2-heite pidev mõõtmine või perioodiline mõõtmine vähemalt kaks korda aastas koos asendusparameetrite kontrollimisega, et oleks tagatud puhastussüsteemi töökorras olek mõõtmistevahelisel ajal

iv)	NH3-heite pidev või perioodiline mõõtmine selektiivse katalüütilise taandamise (SCR) või selektiivse mitte-katalüütilise taandamise (SNCR) meetodite kasutamise korral

Meetodid on üldkohaldatavad

v)	CO-heite pidev või perioodiline mõõtmine, kui NOX-heite vähendamiseks kasutatakse primaarmeetodeid või keemilist taandamist kütusega või võib esineda osaline põlemine.

vi)	HCl-i, HF-i, CO ja metallide heite perioodiline mõõtmine, eriti vastavaid aineid sisaldava tooraine kasutamise korral või juhul, kui võib esineda osaline põlemine

Meetodid on üldkohaldatavad

vii)

Asendusparameetrite pidev jälgimine, et oleks tagatud heitgaasi puhastussüsteemi töökorras olek ning heite püsimine ühtlasel tasemel perioodiliste mõõtmiste vahelisel ajal. Jälgitavad asendusparameetrid on järgmised: reaktiivide etteanne, temperatuur, vee etteanne, pinge, tolmuärastus, ventilaatori kiirus jne.

8. PVT on heitgaasi puhastussüsteemide käitamine tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsuse ja valmisolekuga, et heiteid ennetada või vähendada

Kohaldatavus

Teatud töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige:

i)	käivitamise ja seiskamise ajaks;

ii)	muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt ahju ja/või heitgaasi puhastussüsteemi korralised ja erakorralised hooldus- ja puhastustööd või tootmise suured ümberkorraldused);

iii)	heitgaasi ebapiisava voolu või temperatuuri korral, mis takistab süsteemi kasutamist täisvõimsusel.

9. PVT on sulatusahjus tekkiva süsinikmonooksiidi (CO) heite vähendamine, kui NOX-heite vähendamiseks kohaldatakse primaarmeetodeid või keemilist taandamist kütusega

Meetod

Kohaldatavus

NOX-heite vähendamise primaarmeetodid põhinevad põlemisprotsessi modifikatsioonidel (nt õhu ja kütuse vahekorra vähendamine, astmeviisiline põletamine, madala NOX-heitega põletid jne). Keemiline taandamine kütusega seisneb selles, et heitgaasi voolu lisatakse süsivesinikkütust, et vähendada ahjus tekkinud NOX hulka.

Nimetatud meetodite kasutamisest tingitud CO-heite suurenemist on võimalik piirata tööparameetrite täpse reguleerimise abil

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Tabel 3

PVTga seonduv sulatusahjude süsinikmonooksiidi heitetase

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Süsinikmonooksiid, väljendatud CO-na	< 100 mg/Nm3

10. PVT on ammoniaagi (NH3) heite piiramine selektiivse katalüütilise taandamise (SCR) või selektiivse mitte-katalüütilise taandamise (SNCR) meetodite kasutamise korral efektiivseks NOX heite vähendamiseks

Meetod	Kohaldatavus
Meetodi sisuks on SCR- või SNCR-meetodil põhinevate heitgaasi puhastussüsteemide jaoks sobivate töötingimuste määramine ja hoidmine, et piirata reageerimata ammoniaagi heidet	Kohaldatav SCR- või SNCR-süsteemiga varustatud sulatusahjudele

Tabel 4

PVTga seonduv ammoniaagiheite tase SCR- või SNCR-meetodi kasutamise korral

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (3)
Ammoniaak, väljendatud NH3-na	< 5–30 mg/Nm3

11. PVT on sulatusahju booriheite vähendamine juhul, kui partii koostamisel kasutatakse booriühendeid, ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (4)

Kohaldatavus

i)	Filtrisüsteemi kasutamine sobival temperatuuril, et tõhustada tahkete booriühendite eraldamist, arvestades, et temperatuuridel alla 200 °C ja isegi nii madalal temperatuuril kui 60 °C võivad mõned boorhappe vormid esineda suitsugaasis gaasiliste ühenditena

Kohaldatavust olemasolevatele seadmetele võivad piirata olemasoleva filtrisüsteemi paigutusest ja omadustest tingitud piirangud

ii)	Kuiv- või poolkuivskraberi kasutamine koos filtrisüsteemiga

Kohaldatavus võib olla piiratud seoses asjaoluga, et kuiva aluselise reaktiivi pinnale ladestuvad booriühendid vähendavad muude gaasiliste saasteainete (SOX, HCl, HF) eemaldamise tõhusust

iii)	Märgskraberi kasutamine

Kohaldatavust olemasolevatele seadmetele võib piirata vajadus eraldi heitveepuhastussüsteemi järele

Seire

Booriheite seire peab toimuma vastavalt spetsiaalsele metodoloogiale, mis võimaldab mõõta nii tahkeid kui ka gaasilisi vorme ning teha kindlaks nende vormide suitsugaasist eemaldamise tegeliku määra.

1.1.5. Klaasitootmisprotsessides tekkiv heide vette

12. PVT on veekulu vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Mahasattumiste ja lekete vähendamine

Meetod on üldkohaldatav

ii)	Jahutus- ja puhastusvee korduskasutamine pärast tühjendamist

Meetod on üldkohaldatav.

Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus skraberisüsteemidest, kuid teatud ajavahemike järel võib olla vajalik skraberiaine väljalaskmine ja asendamine

iii)	Peaaegu suletud veeringlussüsteemi kasutamine, kui see on tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas

Selle meetodi kohaldatavus võib olla piiratud tootmisprotsessi ohutuse kaalutlustega. Eelkõige:

—	avatud ahelaga jahutust võib kasutada juhul, kui seda nõutakse ohutuse tagamiseks (nt kui on tarvis jahutada suuri klaasikoguseid);

—	esineb võimalus, et mõnes konkreetses protsessis (nt sulatusjärgsed tööetapid klaasfilamentkiu tootmises, happega lihvimine tarbe- ja eriklaasi tootmises) kasutatud vesi tuleb täielikult või osaliselt suunata heitveepuhastussüsteemi

13. PVT on väljuvas heitvees saasteainete heitekoormuse vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud heitveepuhastussüsteemi abil.

Meetod

Kohaldatavus

Standardsed puhastusmeetodid, näiteks setitamine, sõelumine, riisumine, neutraliseerimine, filtrimine, õhustamine, sadestamine, koaguleerimine, helvestamine jne.

Standardsed hea tava meetodid, mille abil tõkestatakse vedelate toorainete ja vahesaaduste heidet ladudest, näiteks mahutisse sulgemine, paakide kontroll/testimine, kaitse ületäitmise eest jne.

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Bioloogilised puhastussüsteemid, näiteks orgaaniliste ühendite eemaldamiseks/lagundamiseks kasutatav aktiivmuda, biofiltrid

Kohaldatavus piirdub valdkondadega, kus tootmisprotsessis kasutatakse orgaanilisi aineid (nt klaasfilamentkiu ja mineraalvilla tootmine)

iii)	Ühiskanalisatsiooni puhastusseadmetesse suunamine

Kohaldatav käitistes, kus on vajalik saasteainete koguse täiendav vähendamine

iv)	Heitvee väline korduskasutamine

Kohaldatav üldjuhul ainult frititootmises (võimalik korduskasutamine keraamikatööstuses)

Tabel 5

Klaasitootmises pinnavette lastava heitvee PVTga seonduvad heitetasemed

Parameeter (5)	Ühik	PVTga seonduv heitetase (6) (liitproov)
pH	—	6,5–9
Hõljuvaine kokku	mg/l	< 30
Keemiline hapnikutarve (KHT)	mg/l	< 5–130 (7)
Sulfaadid, väljendatud SO4 2–-na	mg/l	< 1 000
Fluoriidid, väljendatud F–-na	mg/l	< 6 (8)
Süsivesinikud kokku	mg/l	< 15 (9)
Plii, väljendatud Pb-na	mg/l	< 0,05–0,3 (10)
Antimon, väljendatud Sb-na	mg/l	< 0,5
Arseen, väljendatud As-na	mg/l	< 0,3
Baarium, väljendatud Ba-na	mg/l	< 3,0
Tsink, väljendatud Zn-na	mg/l	< 0,5
Vask, väljendatud Cu-na	mg/l	< 0,3
Kroom, väljendatud Cr-na	mg/l	< 0,3
Kaadmium, väljendatud Cd-na	mg/l	< 0,05
Tina, väljendatud Sn-na	mg/l	< 0,5
Nikkel, väljendatud Ni-na	mg/l	< 0,5
Ammoniaak, väljendatud NH4-na	mg/l	< 10
Boor, väljendatud B-na	mg/l	< 1–3
Fenool	mg/l	< 1

1.1.6. Klaasitootmisprotsessides tekkivad jäätmed

14. PVT on kõrvaldamisele kuuluvate tahkete jäätmete tekke vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Partiimaterjali jääkide ringlussevõtt, kui kvaliteedinormid seda lubavad

Selle meetodi kohaldatavus võib olla piiratud valmis klaastoote suhtes kehtivate kvaliteedinõuetega

ii)	Materjalikadude vähendamine tooraine ladustamise ja käitlemise käigus

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Praaktoodangust saadud käitisesisese klaasimurru ringlussevõtt

Ei ole üldjuhul kohaldatav klaasfilamentkiu, kuumusekindla isolatsioonivilla ja friti tootmisele

iv)	Tolmu ringlussevõtt partii kokkusegamisel, kui kvaliteedinormid seda lubavad

Kohaldatavus võib olla piiratud erinevate teguritega:

—	valmis klaastoote suhtes kehtivad kvaliteedinõuded;

—	klaasimurru osakaal partii koostises;

—	võimalikud ülekandenähtused ja tulekindlate materjalide söövitamine;

—	väävlibilansist tulenevad piirangud.

v)	Tahkete jäätmete ja/või muda (nt veepuhastusmuda) väärtustamine sobiva kasutuse abil kohapeal või muudes tootmisvaldkondades

Üldiselt kohaldatav tarbeklaasi tootmisele (pliisisaldusega kristalli tootmismuda) ja taaraklaasi tootmisele (väikeste klaasiosakeste ja õli segu).

Kohaldatavus muudes klaasitootmise valdkondades on piiratud, kuna jäätmete koostis on kõikuv, sisaldab saasteaineid, nende kogus on väike ja see pole majanduslikult otstarbekas

vi)	Vanade tulekindlate materjalide väärtustamine võimalikuks kasutamiseks muudes tootmisvaldkondades

Kohaldatavus on piiratud tulekindlate materjalide tootjate ja võimalike lõppkasutajate poolt kehtestatud piirangutega

vii)	Jäätmete brikettimine tsemendi abil, et võtta need ringlusse õhu eelkuumutusega šahtahjudes, kui kvaliteedinormid seda lubavad

Jäätmete tsemendi abil brikettimine on kasutatav ainult kivivilla tootmises.

Tuleb leida sobiv kompromiss õhkuheite ja tahkete jäätmete voo tekitamise vahel

1.1.7. Klaasitootmisprotsessides tekkiv müra

15. PVT on müraemissiooni vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

i)	Hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks sobiv müra kontrollimise kava

ii)	Sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse

iii)	Ümbritseda müraallikas müratõketega

iv)	Teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal

v)	Kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (puud, põõsad)

1.2. PVT-järeldused taaraklaasi tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile taaraklaasi tootvatele käitistele.

1.2.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

16. PVT on sulatusahju heitgaaside tolmuheite vähendamine suitsugaasi puhastussüsteemi, näiteks elektrifiltri või kottfiltri abil

Meetod (11)	Kohaldatavus
Suitsugaasi puhastussüsteemides kasutatakse toruotsa puhastusmeetodeid, mille kohaselt filtritakse mõõtmispunktis kõik tahked materjalid	Meetod on üldkohaldatav

Tabel 6

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase taaraklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (12)
Tolm	< 10–20	< 0,015–0,06

1.2.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

17. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Primaarmeetodid, näiteks:

Meetod (13)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Kohaldatav ainult juhul, kui konkreetse käitise tingimused seda võimaldavad (nt rekuperatiivahjude kasutamine regeneratiivahjude asemel), sest sellega väheneb ahju efektiivsus ja kasvab kütusekulu

Astmeviisiline põletamine:

—	astmeline õhukasutus

—	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutus on kohaldatav enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Tehniliste kitsenduste ja ahju väiksema paindlikkuse tõttu on selle meetodiga saavutatavad keskkonnaeelised väiksemad vastaspaigutusega gaasiahjudes.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab eri tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)	Erilahendusega ahjud

Meetodit kohaldatakse selliselt koostatud partiide korral, milles on palju (> 70 %) käitisevälist klaasimurdu.

Kohaldamine eeldab sulatusahju täielikku uuendamist.

Ahju kuju (pikk ja kitsas) võib tekitada ruumiga seotud kitsendusi

iii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi.

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iv)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

II.

Sekundaarmeetodid, näiteks:

Meetod (14)

Kohaldatavus

i)	Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Kohaldamine võib eeldada tolmuärastussüsteemi uuendamist, et tagada tolmu kontsentratsioon alla 10–15 mg/Nm3, ning väävliärastussüsteemi uuendamist SOX-heite kõrvaldamiseks.

Optimaalse töötemperatuuri vahemiku tõttu piirdub kohaldatavus elektrifiltritega. Üldiselt ei kasutata seda meetodit kottfiltrisüsteemiga, sest vahemikku 180–200 C jääv madal töötemperatuur eeldaks heitgaaside uut soojendamist.

Meetodi rakendamine võib nõuda küllalt suure vaba ruumi olemasolu

ii)	Selektiivne mitte-katalüütiline taandamine (SNCR)

Meetod on kohaldatav rekuperatiivahjudele.

Tavapärastel regeneratiivahjudel, kus õiget temperatuurivahemikku on raske kasutada või see ei võimalda suitsugaasi ja reaktiivi korralikku segamist, on kohaldatavus väga piiratud.

See võib olla kohaldatav uutele regeneratiivahjudele, mis on varustatud lahusregeneraatoritega, kuid temperatuurivahemiku hoidmine on raskendatud, kuna põlemine toimub kambrites vaheldumisi ning see põhjustab tsüklilisi temperatuurimuutusi

Tabel 7

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase taaraklaasi tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (15)
NOX, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi modifikatsioonid, erilahendusega ahjud (16) (17)	500–800	0,75–1,2
	Elektrisulatus	< 100	< 0,3
	Hapniku ja kütuse segul töötavad sulatusahjud (18)	Ei kohaldata	< 0,5–0,8
	Sekundaarmeetodid	< 500	< 0,75

18. Kui partii koostamisel kasutatakse nitraate ja/või sulatusahjus peavad valmistoote kvaliteedi tagamiseks olema erilised oksüdeerivad põlemistingimused, on PVT vähendada NOX-heidet selliste toorainete kasutuse piiramise abil koos primaarsete või sekundaarsete meetodite kasutamisega

PVTga seonduvad heitetasemed on esitatud tabelis 7.

PVTga seonduvad heitetasemed juhul, kui partii koostamisel kasutatakse nitraate lühikese tööperioodi jooksul või kui ahju sulatusvõimsus on < 100 t päevas, on esitatud tabelis 8.

Meetod (19)

Kohaldatavus

Primaarmeetodid:

—

Partii koostamisel nitraadikoguse vähendamine

Nitraate kasutatakse väga kvaliteetsete toodete valmistamiseks (eripudeliklaas, parfüümipudelid ja kosmeetikaanumad).

Tõhusad alternatiivsed materjalid on sulfaadid, arseenoksiidid, tseeriumoksiid.

Nitraatide kasutamise asemel võib kohaldada protsessi modifitseerimist (nt erilisi oksüdeerivaid põlemistingimusi)

Nitraatide asendamise võimalused partii koostamisel võivad olla piiratud suurte kulude ja/või alternatiivsete materjalide suurema keskkonnamõju tõttu

Tabel 8

PVTga seonduvad sulatusahjude NOX-heite tasemed juhul, kui partii koostamisel kasutatakse lühikese tööperioodi jooksul nitraate ja/või erilisi oksüdeerivaid põlemistingimusi või kui ahju sulatusvõimsus on < 100 t päevas

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (20)
NOX, väljendatud NO2-na	Primaarmeetodid	< 1 000	< 3

1.2.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

19. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (21)

Kohaldatavus

i)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

ii)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Partii koostises väävlisisalduse vähendamine on üldjuhul kohaldatav valmis klaastootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

Väävlibilansi optimeerimise kasutamine eeldab kompromisslahendust SOX-heite kõrvaldamise ja tahkete jäätmete (filtritolmu) käitlemise vahel.

SOX-heite tegelik vähenemine sõltub sellest, kui suur osa väävliühenditest jääb klaasi sisse, mis võib olenevalt klaasitüübist olla väga erinev

iii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

Tabel 9

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase taaraklaasi tootmises

Parameeter	Kütus	PVTga seonduv heitetase (22) (23)
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (24)
SOX väljendatud SO2-na	Maagaas	< 200–500	< 0,3–0,75
	Kütteõli (25)	< 500– 1 200	< 0,75–1,8

1.2.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

20. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite (mis võib esineda koos kuumkatmisel tekkiva suitsugaasiga) vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (26)

Kohaldatavus

i)	Partii koostamiseks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübi ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 10

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase taaraklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (27)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na (28)	< 10–20	< 0,02–0,03
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 1–5	< 0,001–0,008

1.2.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

21. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (29)

Kohaldatavus

i)	Partii koostamiseks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Metalliühendite kasutamise piiramine partii koostises klaasi värvimise ja värvitustamise korral vastavalt tarbeklaasi kvaliteedinõuetele

iii)	Filtrisüsteemi kasutamine (kottfilter või elektrifilter)

Meetodid on üldkohaldatavad

iv)	Kuiv- või poolkuivskraberi kasutamine koos filtrisüsteemiga

Tabel 11

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase taaraklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (30) (31) (32)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (33)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,2–1 (34)	< 0,3–1,5 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–5	< 1,5–7,5 × 10–3

1.2.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

22. Kuumkatmisel tina-, tinaorgaaniliste või titaaniühendite kasutamise korral on PVT heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod

Kohaldatavus

i)	Katteaine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil ning tõhusa tõmbevarje kasutamine. Hea ehitusega ja hästi tihendatud pealekandmissüsteem on äärmiselt oluline, et vähendada reageerimata vahendi lendumist õhku

Meetod on üldkohaldatav

ii)

Katmistöödel tekkiva suitsugaasi ja sulatusahju heitgaasi kokkusuunamine sekundaarse puhastussüsteemi (filter ning kuiv- või poolkuivskraber) kasutamise korral.

Keemilise sobivuse korral võib katmistöödel tekkiva suitsugaasi enne puhastamist teiste suitsugaasidega ühisesse kanalisse suunata. Võimalikud on kaks valikut:

—	sulatusahju gaasidega segamine eespool sekundaarset eemaldamissüsteemi (kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga)

—	põletusõhuga segamine enne regeneraatorisse sisenemist, millele järgneb sulatusprotsessis tekkinud heitgaasi sekundaarne puhastamine (kuiv- või poolkuivskraber + filtrisüsteem)

Sulatusahjust pärineva suitsugaasiga segamine on üldkohaldatav.

Põletusõhuga segamist võivad mõjutada tehnilised piirangud, mis sõltuvad segamise võimalikust mõjust klaasi keemilisele koostisele ja regeneraatori materjalidele

iii)	Sekundaarse meetodi kasutamine, nt märgskraber, kuivskraber koos filtrimisega (35)

Meetodid on üldkohaldatavad

Tabel 12

PVTga seonduv kuumkatmisprotsesside heitetase taaraklaasi tootmises juhul, kui järeltöötlusprotsesside suitsugaasi puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm	< 10
Titaaniühendid, väljendatud Ti-na	< 5
Tinaühendid, kaasa arvatud tinaorgaanilised ühendid, väljendatud Sn-na	< 5
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	< 30

23. SO3 kasutamise korral pinnatöötluses on PVT SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (36)

Kohaldatavus

i)	Aine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil Hea ehitusega ja hästi hooldatud pealekandmissüsteem on äärmiselt oluline, et vähendada reageerimata vahendi lendumist õhku

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Sekundaarse meetodi, nt märgskraberi kasutamine

Tabel 13

PVTga seonduv järeltöötlusprotsesside SOX-heite tase taaraklaasi tootmises, kui pinnatöötluses kasutatakse SO3 ning puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
SOX, väljendatud SO2-na	< 100–200

1.3. PVT-järeldused lehtklaasi tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile lehtklaasi tootvatele käitistele.

1.3.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

24. PVT on sulatusahju heitgaasidest pärineva tolmuheite vähendamine elektrifiltri või kottfiltrisüsteemi abil

Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

Tabel 14

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase lehtklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (37)
Tolm	< 10–20	< 0,025–0,05

1.3.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

25. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Primaarmeetodid, näiteks:

Meetod (38)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Kohaldatav ainult väikese võimsusega ahjudele, mida kasutatakse spetsiaalse lehtklaasi tootmiseks, ning üksnes juhul, kui konkreetse käitise tingimused seda võimaldavad (nt rekuperatiivahjude kasutamine regeneratiivahjude asemel), sest sellega väheneb ahju efektiivsus ja kasvab kütusekulu

Astmeviisiline põletamine:

—	astmeline õhukasutus

—	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutus on kohaldatav enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Tehniliste kitsenduste ja ahju väiksema paindlikkuse tõttu on selle meetodiga saavutatavad keskkonnaeelised väiksemad vastaspaigutusega gaasiahjudes.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab eri tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)

Fenix-protsess

Põhineb mitme primaarmeetodi kombineeritud kasutamisel, millega optimeeritakse vastaspaigutusega regeneratiivahjude põlemisprotsessi. Põhitunnused:

—	õhu liia vähendamine;

—	kuumemate punktide kõrvaldamine ja leegitemperatuuride ühtlustamine;

—	kütuse ja põletusõhu kontrollitud segamine

Kohaldatavus piirdub vastaspaigutusega regeneratiivahjudega.

Kohaldatav uutele ahjudele.

Olemasolevate ahjude korral saab meetodit kasutada juhul, kui vajalikud vahendid ahju täieliku uuendamise käigus ahju tehnilises lahenduses ette nähakse ja ahi vastavalt ehitatakse

iii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

II.

Sekundaarmeetodid, näiteks:

Meetod (39)

Kohaldatavus

i)	Keemiline taandamine kütusega

Kohaldatav regeneratiivahjudele.

Kohaldatavust piirab suurenev kütusekulu ning sellega kaasnev keskkonnamõju ja majanduslik mõju

ii)	Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Kohaldamine võib eeldada tolmuärastussüsteemi uuendamist, et tagada tolmu kontsentratsioon alla 10–15 mg/Nm3, ning väävliärastussüsteemi uuendamist SOX-heite kõrvaldamiseks

Optimaalse töötemperatuuri vahemiku tõttu piirdub kohaldatavus elektrifiltritega. Üldiselt ei kasutata seda meetodit kottfiltrisüsteemiga, sest vahemikku 180–200 °C jääv madal töötemperatuur eeldaks heitgaaside uut soojendamist.

Meetodi rakendamine võib eeldada küllaltki suure vaba ruumi olemasolu

Tabel 15

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase lehtklaasi tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase (40)
Parameeter	PVT	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (41)
NOX, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi modifikatsioonid, Fenix-protsess (42)	700–800	1,75–2,0
	Hapnikul töötavad sulatusahjud (43)	Ei kohaldata	< 1,25–2,0
	Sekundaarmeetodid (44)	400–700	1,0–1,75

26. Kui partii koostises kasutatakse nitraate, on PVT vähendada NOX-heidet selliste toorainete kasutuse piiramise abil koos primaarsete või sekundaarsete meetodite kasutamisega. Sekundaarmeetodite kasutamise korral kehtivad tabelis 15 esitatud PVTga seonduvad heitetasemed.

PVTga seonduvad heitetasemed juhul, kui partii koostises kasutatakse nitraate lühikese tööperioodi jooksul eriklaaside tootmiseks, on esitatud tabelis 16.

Meetod (45)

Kohaldatavus

Primaarmeetodid:

partii koostises nitraadikoguse vähendamine

Nitraate kasutatakse eritoodete valmistamiseks (värviline klaas).

Tõhusad alternatiivsed materjalid on sulfaadid, arseenoksiidid, tseeriumoksiid

Nitraatide asendamise võimalused partii koostises võivad olla piiratud suurte kulude ja/või alternatiivsete materjalide suurema keskkonnamõju tõttu

Tabel 16

PVTga seonduvad sulatusahjude NOX-heite tasemed lehtklaasi tootmises juhul, kui partii koostises kasutatakse nitraate lühikese tööperioodi jooksul eriklaaside tootmiseks

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (46)
NOX, väljendatud NO2-na	Primaarmeetodid	< 1 200	< 3

1.3.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

27. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (47)

Kohaldatavus

i)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

ii)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Partii koostises väävlisisalduse vähendamine on üldjuhul kohaldatav valmis klaastootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

Väävlibilansi optimeerimise kasutamine eeldab kompromisslahendust SOX-heite kõrvaldamise ja tahkete jäätmete (filtritolmu) käitlemise vahel

iii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

Tabel 17

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase lehtklaasi tootmises

Parameeter	Kütus	PVTga seonduv heitetase (48)
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (49)
SOx, väljendatud SO2-na	Maagaas	< 300–500	< 0,75–1,25
	Kütteõli (50) (51)	500– 1 300	1,25–3,25

1.3.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

28. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (52)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübi ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 18

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase lehtklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (53)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na (54)	< 10–25	< 0,025–0,0625
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 1–4	< 0,0025–0,010

1.3.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

29. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (55)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega.

ii)	Filtrisüsteemi kasutamine

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Kuiv- või poolkuivskraberi kasutamine koos filtrisüsteemiga

Tabel 19

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase lehtklaasi tootmises, välja arvatud seleeniga värvitud klaasid

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (56)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (57)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,2–1	< 0,5–2,5 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–5	< 2,5–12,5 × 10–3

30. Klaasi värvimiseks seleeniühendite kasutamise korral on PVT sulatusahju seleeniheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (58)

Kohaldatavus

i)	Partiist seleeni aurustumise vähendamiseks sellise tooraine valimine, mis püsib paremini klaasis ja on vähem lenduv

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Filtrisüsteemi kasutamine

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Kuiv- või poolkuivskraberi kasutamine koos filtrisüsteemiga

Tabel 20

PVTga seonduv sulatusahjude seleeniheite tase värvilise lehtklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (59) (60)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (61)
Seleeniühendid, väljendatud Se-na	1–3	2,5–7,5 × 10–3

1.3.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

31. PVT on järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (62)

Kohaldatavus

i)	Lehtklaasi katteaine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Lõõmutusahjus SO2 kadude vähendamine juhtimissüsteemi optimaalse kasutamise abil

iii)	Lõõmutusahjus tekkiva SO2-heite ja sulatusahju heitgaasi kokku suunamine, kui see on tehniliselt teostatav ning kasutatakse sekundaarset puhastussüsteemi (filter ning kuiv- või poolkuivskraber)

iv)	Sekundaarse meetodi kasutamine, nt märgskraber või kuivskraber koos filtrimisega

Meetodid on üldkohaldatavad.

Meetodi valik ja selle tulemuslikkus sõltub siseneva heitgaasi koostisest

Tabel 21

PVTga seonduv järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite tase lehtklaasi tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm	< 15–20
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	< 10
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 1–5
SOX, väljendatud SO2-na	< 200
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 1
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 5

1.4. PVT-järeldused klaasfilamentkiu tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile klaasfilamentkiude tootvatele käitistele.

1.4.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

Käesolevas osas tolmu kohta esitatud PVTga seonduvad heitetasemed kehtivad kõigi materjalide suhtes, mis jõuavad mõõtmispunkti tahkel kujul, kaasa arvatud tahked booriühendid. Gaasilisel kujul mõõtmispunkti jõudvaid booriühendeid ei arvestata.

32. PVT on sulatusahju heitgaasidest tekkiva tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (63)

Kohaldatavus

i)	Lenduvate komponentide hulga vähendamine tooraine muutmise abil Partii koostisest booriühendite väljajätmine või ainult vähesel määral boori kasutamine on esmane meetod peamiselt lendumisest tingitud tolmuheite vähendamiseks. Boor on sulatusahjust väljuva tahke peentolmu peamine koostisosa

Meetodi kohaldamine on piiratud varaliste õigustega, sest boorivabad või vähese boorisisaldusega partii koostised on patendiga kaitstud

ii)	Filtrisüsteem: elektrifilter või kottfilter

Meetod on üldkohaldatav.

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse uute seadmete korral, kus filtri paigutust ja omadusi on võimalik vabalt valida

iii)	Märgskraberi süsteem

Kohaldatavus olemasolevatele seadmetele võib olla piiratud tehniliste kitsendustega, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele

Tabel 22

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase klaasfilamentkiudude tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (64)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (65)
Tolm	< 10–20	< 0,045–0,09

1.4.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

33. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (66)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele, kui ahju energiatõhusus ja suurem kütusekulu seda võimaldavad. Enamasti kasutatakse nüüd juba rekuperatiivahjusid.

Astmeviisiline põletamine:

d)	astmeline õhukasutus

e)	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutus on kohaldatav enamikule õhu ja kütuse või hapniku ja kütuse segul töötavatest ahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab erinevat tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

Tabel 23

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase klaasfilamentkiudude tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta
NOX, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi modifikatsioonid	< 600– 1 000	< 2,7–4,5 (67)
NOX, väljendatud NO2-na	Hapnikul töötavad sulatusahjud (68)	Ei kohaldata	< 0,5–1,5

1.4.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

34. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (69)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Meetod on üldjuhul kohaldatav valmis klaastootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

Väävlibilansi optimeerimise kasutamine eeldab kompromisslahendust SOX-heite kõrvaldamise ja kõrvaldamist vajavate tahkete jäätmete (filtritolmu) käitlemise vahel

ii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav.

Booriühendite suur kontsentratsioon suitsugaasis võib piirata kuiv- või poolkuivskraberisüsteemides kasutatava reaktiivi tõhusust

iv)	Märgskraberi kasutamine

Meetod on üldkohaldatav, kuid võib esineda tehnilisi kitsendusi, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele

Tabel 24

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase klaasfilamentkiudude tootmises

Parameeter	Kütus	PVTga seonduv heitetase (70)
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (71)
SOx, väljendatud SO2-na	Maagaas (72)	< 200–800	< 0,9–3,6
	Kütteõli (73) (74)	< 500– 1 000	< 2,25–4,5

1.4.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

35. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (75)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav partii koostise ja tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)

Partii koostises fluorisisalduse vähendamine

Sulatusprotsessis tekkivat fluoriheidet on võimalik vähendada järgmiselt:

—	piirata/vähendada fluoriühendite (nt fluoriit) kogust partii koostises väikseima võimaliku tasemeni, mis veel tagab valmistoote vastavuse kvaliteedinõuetele. Fluoriühendeid kasutatakse sulatusprotsessi optimeerimiseks, kiudude tekke soodustamiseks ning kiudude murdumise tõkestamiseks;

—	asendada fluoriühendid alternatiivsete materjalidega (nt sulfaadid)

Fluoriühendite asendamine alternatiivsete materjalidega on piiratud toote suhtes kehtivate kvaliteedinõuetega

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

iv)	Märgskraber

Meetod on üldkohaldatav, kuid võib esineda tehnilisi kitsendusi, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele.

Tabel 25

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase klaasfilamentkiudude tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (76)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	< 10	< 0,05
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na (77)	< 5–15	< 0,02–0,07

1.4.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

36. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (78)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Kuiv- või poolkuivskraberi kasutamine koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Märgskraberi kasutamine

Meetod on üldkohaldatav, kuid võib esineda tehnilisi kitsendusi, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele.

Tabel 26

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase klaasfilamentkiudude tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (79)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (80)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,2–1	< 0,9–4,5 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–3	< 4,5–13,5 × 10–3

1.4.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

37. PVT on järeltöötlusprotsesside heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (81)

Kohaldatavus

i)	Märgskraberi süsteemid

Meetodid on üldkohaldatavad vormimisprotsessides (kiudude katmine) või sekundaarprotsessides, milles kasutatakse kõvastumist või kuivamist vajavat sideainet, tekkivate heitgaaside puhastamiseks

ii)	Märgelektrifilter

iii)	Filtrisüsteem (kottfilter)

Meetod on üldkohaldatav toodete lõikamisel ja freesimisel tekkivate heitgaaside puhastamiseks

Tabel 27

PVTga seonduv järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite tase klaasfilamentkiudude tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Vormimisel ja katmisel tekkiv heide
Tolm	< 5–20
Formaldehüüd	< 10
Ammoniaak	< 30
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku, väljendatud C-na	< 20
Lõikamisel ja freesimisel tekkiv heide
Tolm	< 5–20

1.5. PVT-järeldused tarbeklaasi tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile tarbeklaasi tootvatele käitistele.

1.5.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

38. PVT on sulatusahju heitgaasidest tekkiva tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (82)

Kohaldatavus

i)	Lenduvate komponentide hulga vähendamine tooraine muutmise abil. Partii koostises võib olla väga lenduvaid komponente (nt boor, fluoriidid), mis suurendavad oluliselt sulatusahju tolmuheidet

Meetod on üldkohaldatav toodetava klaasi tüübi ja asendustooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

iv)	Filtrisüsteem: elektrifilter või kottfilter

Meetodid on üldkohaldatavad

v)	Märgskraberi süsteem

Kohaldatavus piirdub erijuhtudega, täpsemalt selliste elektrisulatusahjudega, kus suitsugaasi kogus ja tolmuheide on üldiselt väikesed, ning on seotud partii koostisainete ülekandumisega

Tabel 28

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase tarbeklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (83)
Tolm	< 10–20 (84)	< 0,03–0,06
	< 1–10 (85)	< 0,003–0,03

1.5.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

39. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (86)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Astmeviisiline põletamine:

f)	astmeline õhukasutus

g)	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutus on kohaldatav enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Tehniliste kitsenduste ja ahju väiksema paindlikkuse tõttu on selle meetodiga saavutatavad keskkonnaeelised väiksemad vastaspaigutusega gaasiahjudes.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab erinevat tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)	Erilahendusega ahjud

Meetodit kohaldatakse selliste partii koostiste korral, mis sisaldavad suurel määral (> 70 %) käitisevälist klaasimurdu.

Kohaldamine eeldab sulatusahju täielikku uuendamist.

Ahju kuju (pikk ja kitsas) võib tekitada ruumiga seotud kitsendusi

iii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi.

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iv)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

Tabel 29

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase tarbeklaasi tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (87)
NOx, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi modifikatsioonid, erilahendusega ahjud	< 500–1 000	< 1,25–2,5
	Elektrisulatus	< 100	< 0,3
	Hapnikul töötavad sulatusahjud (88)	Ei kohaldata	< 0,5–1,5

40. Kui partii koostises kasutatakse nitraate, on PVT vähendada NOX-heidet selliste toorainete kasutuse piiramise abil koos primaarsete või sekundaarsete meetodite kasutamisega.

PVTga seonduvad heitetasemed on esitatud tabelis 29.

PVTga seonduvad heitetasemed juhul, kui partii koostises kasutatakse nitraate lühikese tööperioodi jooksul või kui sooda-lubi-liivklaasi eritüüpide (läbipaistev/eriti läbipaistev klaas või seleeni abil värvitud klaas) ja muude eriklaaside (borosilikaat, klaaskeraamika, opaalklaas, kristall ja pliikristall) valmistamiseks kasutatava ahju sulatusvõimsus on < 100 t päevas, on esitatud tabelis 30.

Meetod (89)

Kohaldatavus

Primaarmeetodid:

—	partii koostises nitraadikoguse vähendamine Nitraate kasutatakse väga kvaliteetsete toodete, mille jaoks on vaja täiesti värvitut (läbipaistvat) klaasi, või eriklaaside valmistamiseks. Tõhusad alternatiivsed materjalid on sulfaadid, arseenoksiidid, tseeriumoksiid

Nitraatide asendamise võimalused partii koostises võivad olla piiratud suurte kulude ja/või alternatiivsete materjalide suurema keskkonnamõju tõttu

Tabel 30

PVTga seonduvad sulatusahjude NOX-heite tasemed tarbeklaasi tootmises juhul, kui partii koostises kasutatakse nitraate lühikese tööperioodi jooksul või kui sooda-lubi-liivklaasi eritüüpide (läbipaistev/eriti läbipaistev klaas või seleeni abil värvitud klaas) ja muude eriklaaside (borosilikaat, klaaskeraamika, opaalklaas, kristall ja pliikristall) valmistamiseks kasutatava ahju sulatusvõimsus on < 100 t päevas

Parameeter	Ahju tüüp	PVTga seonduv heitetase
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta
NOX, väljendatud NO2-na	Kütuse ja õhu segul töötavad tavaahjud	< 500–1 500	< 1,25–3,75 (90)
	Elektrisulatus	< 300–500	< 8–10

1.5.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

41. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (91)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Partii koostises väävlisisalduse vähendamine on üldjuhul kohaldatav valmis klaastootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

Väävlibilansi optimeerimise kasutamine eeldab kompromisslahendust SOX-heite kõrvaldamise ja tahkete jäätmete (filtritolmu) käitlemise vahel

ii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 31

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase tarbeklaasi tootmises

Parameeter	Kütus/sulatusmeetod	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	Kütus/sulatusmeetod	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (92)
SOx, väljendatud SO2-na	Maagaas	< 200–300	< 0,5–0,75
	Kütteõli (93)	< 1 000	< 2,5
	Elektrisulatus	< 100	< 0,25

1.5.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

42. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (94)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübi partii koostisest tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)

Partii koostises fluorisisalduse vähendamine ning fluori massibilansi optimeerimine

Sulatusprotsessis tekkiva fluoriheite vähendamiseks on võimalik piirata/vähendada fluoriühendite (nt fluoriidi) kogust partii koostises väikseima võimaliku tasemeni, mis veel tagab valmistoote vastavuse kvaliteedinõuetele. Fluoriühendeid lisatakse partiisse selleks, et anda klaasile läbipaistmatu või hägune toon

Meetod on üldkohaldatav valmistootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

iv)	Märgskraber

Meetod on üldkohaldatav, kuid võib esineda tehnilisi kitsendusi, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele.

Selle meetodi kohaldatavust võivad piirata kõrge hind ning heitveepuhastusega seotud aspektid, sealhulgas heitveepuhastuse käigus tekkiva muda või tahkete jääkide ringlussevõtu piirangud

Tabel 32

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase tarbeklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (95)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na (96) (97)	< 10–20	< 0,03–0,06
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na (98)	< 1–5	< 0,003–0,015

1.5.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

43. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (99)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Sobiva toorainevaliku abil partii koostises klaasi värvimiseks või värvitustamiseks või klaasile eriomaduste andmiseks kasutatavate metalliühendite koguse vähendamine

Kristalli ja pliikristalli tootmise korral on partii koostises metalliühendite koguse vähendamine piiratud direktiivis 69/493/EMÜ sätestatud piirmääradega; osutatud direktiivis on klassifitseeritud valmisklaastoodete keemilist koostist.

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 33

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase tarbeklaasi tootmises, välja arvatud seleeniga värvitustatud klaasid

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (100)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (101)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,2–1	< 0,6–3 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–5	< 3–15 × 10–3

44. Klaasi värvitustamiseks seleeniühendite kasutamise korral on PVT sulatusahju seleeniheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (102)

Kohaldatavus

i)	Sobiva toorainevaliku abil partii koostises seleeniühendite koguse vähendamine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 34

PVTga seonduv sulatusahjude seleeniheite tase tarbeklaasi tootmises, kui seleeniühendeid kasutatakse klaasi värvitustamiseks

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (103)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (104)
Seleeniühendid, väljendatud Se-na	< 1	< 3 × 10–3

45. Pliikristallklaasi tootmiseks pliiühendite kasutamise korral on PVT sulatusahju pliiheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (105)

Kohaldatavus

i)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi.

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

ii)	Kottfilter

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Elektrifilter

iv)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Tabel 35

PVTga seonduv sulatusahjude pliiheite tase tarbeklaasi tootmises, kui pliiühendeid kasutatakse pliikristallklaasi tootmiseks

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (106)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (107)
Pliiühendid, väljendatud Pb-na	< 0,5–1	< 1–3 × 10–3

1.5.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

46. Tolmuste järeltöötlusprotsesside korral on PVT tolmu- ja metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (108)

Kohaldatavus

i)	Tolmuste tööde (nt lõikamine, lihvimine, poleerimine) teostamine vedeliku all

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Kottfiltrisüsteemi kasutamine

Tabel 36

PVTga seonduv tolmustest järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite tase tarbeklaasi tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm	< 1–10
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI) (109)	< 1
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn) (109)	< 1–5
Pliiühendid, väljendatud Pb-na (110)	< 1–1,5

47. Happega poleerimise protsesside korral on PVT HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (111)

Kohaldatavus

i)	Poleerimisaine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Sekundaarse meetodi, nt märgskraberi kasutamine.

Tabel 37

PVTga seonduv happega poleerimisel tekkiva HF-heite tase tarbeklaasi tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 5

1.6. PVT-järeldused eriklaasi tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile eriklaasi tootvatele käitistele.

1.6.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

48. PVT on sulatusahju heitgaasidest tekkiva tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (112)

Kohaldatavus

i)	Lenduvate komponentide hulga vähendamine tooraine muutmise abil Partii koostises võib olla väga lenduvaid komponente (nt boor, fluoriidid), mis on sulatusahjust väljuva tolmu põhilised koostisosad

Meetod on üldkohaldatav toodetavale klaasile esitatavate kvaliteedinõuete piires

ii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas)

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iii)	Filtrisüsteem: elektrifilter või kottfilter

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 38

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase eriklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (113)
Tolm	< 10–20	< 0,03–0,13
	< 1–10 (114)	< 0,003–0,065

1.6.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

49. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Primaarmeetodid, näiteks:

Meetod (115)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Astmeviisiline põletamine:

—	astmeline õhukasutus

—	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutust kohaldatakse enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Tehniliste kitsenduste ja ahju väiksema paindlikkuse tõttu on selle meetodiga saavutatavad keskkonnaeelised väiksemad vastaspaigutusega gaasiahjudes.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab erinevat tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi.

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

II.

Sekundaarmeetodid, näiteks:

Meetod (116)

Kohaldatavus

i)	Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Kohaldamine võib eeldada tolmuärastussüsteemi uuendamist, et tagada tolmu kontsentratsioon alla 10–15 mg/Nm3, ning väävliärastussüsteemi uuendamist SOX-heite kõrvaldamiseks.

Meetodi rakendamine võib eeldada küllaltki suure vaba ruumi olemasolu

ii)	Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR)

Tavapärastel regeneratiivahjudel, kus õiget temperatuurivahemikku on raske kasutada või see ei võimalda suitsugaasi ja reaktiivi korralikku segamist, on kohaldatavus väga piiratud

Tabel 39

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase eriklaasi tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (117)
NOX, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi modifikatsioonid	600–800	1,5–3,2
	Elektrisulatus	< 100	< 0,25–0,4
	Hapnikul töötavad sulatusahjud (118) (119)	Ei kohaldata	< 1–3
	Sekundaarmeetodid	< 500	< 1–3

50. Kui partii koostises kasutatakse nitraate, on PVT vähendada NOX-heidet selliste toorainete kasutuse piiramise abil koos primaarsete või sekundaarsete meetodite kasutamisega

Meetod (120)

Kohaldatavus

Primaarmeetodid

—	partii koostises nitraadikoguse vähendamine Nitraate kasutatakse väga kvaliteetsete toodete valmistamiseks, kui klaasile on vaja anda erilisi omadusi. Tõhusad alternatiivsed materjalid on sulfaadid, arseenoksiidid, tseeriumoksiid

Nitraatide asendamise võimalused partii koostises võivad olla piiratud suurte kulude ja/või alternatiivsete materjalide suurema keskkonnamõju tõttu

Tabel 40

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase eriklaasi tootmises, kui partii koostises kasutatakse nitraate

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase (121)
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (122)
NOX, väljendatud NO2-na	Partii koostises nitraadikoguse vähendamine koos primaarsete või sekundaarsete meetodite kasutamisega	< 500–1 000	< 1–6

1.6.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

51. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (123)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Meetod on üldkohaldatav valmis klaastootele esitatavate kvaliteedinõuete piires

ii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 41

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase eriklaasi tootmises

Parameeter	Kütus/sulatus- meetod	PVTga seonduv heitetase (124)
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (125)
SOX, väljendatud SO2-na	Maagaas, elektrisulatus (126)	< 30 – 200	< 0,08 – 0,5
	Kütteõli (127)	500 – 800	1,25 – 2

1.6.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

52. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (128)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübi partii koostisest tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)

Partii koostises fluori- ja/või klooriühendite sisalduse vähendamine ning fluori- ja/või kloori massibilansi optimeerimine

Fluoriühendeid kasutatakse eriklaasidele (nt toonitud valgustiklaas, optiline klaas) kindlate omaduste andmiseks.

Klooriühendeid võidakse kasutada borosilikaatklaasi tootmises selitusainena

Meetod on üldkohaldatav valmistootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 42

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase eriklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (129)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na (130)	< 10–20	< 0,03–0,05
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 1–5	< 0,003–0,04 (131)

1.6.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

53. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (132)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Kohaldatavus võib olla piiratud käitises toodetava klaasi tüübist tulenevate piirangute ning tooraine kättesaadavusega

ii)	Sobiva toorainevaliku abil partii koostises klaasi värvimiseks või värvitustamiseks või klaasile eriomaduste andmiseks kasutatavate metalliühendite koguse vähendamine

Meetodid on üldkohaldatavad

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Tabel 43

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase eriklaasi tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (133) (134)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (135)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,1–1	< 0,3–3 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–5	< 3–15 × 10–3

1.6.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

54. Tolmuste järeltöötlusprotsesside korral on PVT tolmu- ja metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (136)

Kohaldatavus

i)	Tolmuste tööde (nt lõikamine, lihvimine, poleerimine) teostamine vedeliku all

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Kottfiltrisüsteemi kasutamine

Tabel 44

PVTga seonduv järeltöötlusprotsesside tolmu- ja metalliheite tase eriklaasi tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm	1–10
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI) (137)	< 1
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn) (137)	< 1–5

55. Happega poleerimise protsesside korral on PVT HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (138)

Kirjeldus

i)	Poleerimisaine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Sekundaarse meetodi, nt märgskraberi kasutamine

Tabel 45

PVTga seonduv happega poleerimisel tekkiva HF-heite tase eriklaasi tootmises juhul kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 5

1.7. PVT-järeldused mineraalvilla tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile mineraalvilla tootvatele käitistele.

1.7.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

56. PVT on sulatusahju heitgaasidest pärineva tolmuheite vähendamine elektrifiltri või kottfiltrisüsteemi abil.

Meetod (139)

Kohaldatavus

Filtrisüsteem: elektrifilter või kottfilter

Meetod on üldkohaldatav.

Elektrifiltreid ei saa kasutada kivivilla tootmiseks kasutatavates šahtahjudes, kuna sellega kaasneks ahjus tekkiva süsinikmonooksiidi süttimise ja plahvatamise oht

Tabel 46

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase mineraalvilla tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (140)
Tolm	< 10–20	< 0,02–0,050

1.7.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

57. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (141)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Astmeviisiline põletamine:

—	astmeline õhukasutus

—	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutust kohaldatakse enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Tehniliste kitsenduste ja ahju väiksema paindlikkuse tõttu on selle meetodiga saavutatavad keskkonnaeelised väiksemad vastaspaigutusega gaasiahjudes.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab erinevat tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

ii)	Elektrisulatus

Ei ole kohaldatav suuremahulisele klaasitootmisele (> 300 tonni päevas).

Ei ole kohaldatav tootmisele, kus on vaja kasutada väga erinevaid sulatusvõimsusi.

Rakendamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

Tabel 47

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase mineraalvilla tootmises

Parameeter	Toode	Sulatusmeetod	PVTga seonduv heitetase
			mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (142)
NOX väljendatud NO2-na	Klaasvill	Kütuse ja õhu segul töötavad ahjud ning elektriahjud	< 200–500	< 0,4–1,0
		Hapnikul töötavad sulatusahjud (143)	Ei kohaldata	< 0,5
	Kivivill	Kõik ahjutüübid	< 400–500	< 1,0–1,25

58. Klaasvilla tootmises partii koostises nitraatide kasutamise korral on PVT sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (144)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises nitraadikoguse vähendamine Nitraate kasutatakse suurel hulgal käitisevälist klaasimurdu sisaldavate partiide koostises oksüdeeriva ainena, et kompenseerida klaasimurru orgaanilise aine sisaldust

Meetod on üldkohaldatav valmistootele esitatavate kvaliteedinõuete piires.

ii)	Elektrisulatus

Meetod on üldkohaldatav.

Elektrisulatuse kasutamine eeldab ahju täielikku uuendamist

iii)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Meetod on üldkohaldatav.

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

Tabel 48

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase klaasvilla tootmises, kui partii koostises kasutatakse nitraate

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (145)
NOX, väljendatud NO2-na	Partii koostises nitraadikoguse vähendamine koos primaarsete meetodite kasutamisega	< 500–700	< 1,0–1,4 (146)

1.7.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

59. PVT on sulatusahju SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (147)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine

Klaasvilla tootmises on meetod üldkohaldatav madala väävlisisaldusega tooraine, eriti käitisevälise klaasimurru kättesaadavusega määratud piirides. Partii koostises suures koguses käitisevälise klaasimurru kasutamine piirab väävlibilansi optimeerimise võimalust, kuna väävlisisaldus on kõikuv.

Kivivilla tootmises väävlibilansi optimeerimise kasutamine eeldab kompromisslahendust suitsugaasist SOX-heite kõrvaldamise ning suitsugaasi puhastamisel ja/või kiustamisprotsessis tekkivate tahkete jäätmete (filtritolmu) käitlemise vahel, kusjuures tahkeid jäätmeid on võimalik partii koostises uuesti ringlusse võtta (tsementbrikettidena) või siis tuleb need kõrvaldada

ii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Elektrifiltreid ei saa kasutada kivivilla tootmiseks kasutatavates šahtahjudes (vt PVT 56)

iv)	Märgskraberi kasutamine

Meetod on üldkohaldatav, kuid võib esineda tehnilisi kitsendusi, nt vajadus teatud kindla heitveepuhasti järele

Tabel 49

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase mineraalvilla tootmises

Parameeter	Toode/tingimused	PVTga seonduv heitetase
		mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (148)
SOX väljendatud SO2-na	Klaasvill
	Gaasi- ja elektriahjud (149)	< 50–150	< 0,1–0,3
	Kivivill
	Gaasi- ja elektriahjud	< 350	< 0,9
	Šahtahjud, ilma brikettide või räbu ringlussevõtuta (150)	< 400	< 1,0
	Šahtahjud, koos brikettide või räbu ringlussevõtuga (151)	< 1 400	< 3,5

1.7.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

60. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (152)

Kirjeldus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav partii koostise ja tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Elektrifiltreid ei saa kasutada kivivilla tootmiseks kasutatavates šahtahjudes (vt PVT 56)

Tabel 50

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase mineraalvilla tootmises

Parameeter	Toode	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	Toode	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (153)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	Klaasvill	< 5–10	< 0,01–0,02
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	Kivivill	< 10–30	< 0,025–0,075
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	Kõik tooted	< 1–5	< 0,002–0,013 (154)

1.7.5. Kivivilla sulatusahjudest pärinev vesiniksulfiid (H2S)

61. PVT on sulatusahju H2S-heite vähendamine heitgaasi põletamissüsteemi abil, et oksüdeerida vesiniksulfiid SO2-ks

Meetod (155)	Kohaldatavus
Heitgaasi põletamissüsteem	Meetod on üldkohaldatav kivivilla šahtahjudele

Tabel 51

PVTga seonduv sulatusahjude H2S-heite tase kivivilla tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (156)
Vesiniksulfiid, väljendatud H2S-na	< 2	< 0,005

1.7.6. Sulatusahjudest pärinevad metallid

62. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (157)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav tooraine kättesaadavusega määratud piirides.

Klaasvilla tootmises sõltub mangaani kui oksüdeeriva aine kasutamine partii koostises kasutatava käitisevälise klaasimurru kogusest ja kvaliteedist ning selle hulka võib võimaluse korral vastavalt vähendada

ii)	Filtrisüsteemi kasutamine

Elektrifiltreid ei saa kasutada kivivilla tootmiseks kasutatavates šahtahjudes (vt PVT 56)

Tabel 52

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase mineraalvilla tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (158)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (159)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 0,2–1 (160)	< 0,4–2,5 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 1–2 (160)	< 2–5 × 10–3

1.7.7. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

63. PVT on järeltöötlusprotsessidest eralduva heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (161)

Kohaldatavus

Pihustusdüüsid ja tsüklonid

Meetodi aluseks on heitgaasist osakeste ja piiskade eemaldamine löögi/põrkejõu mõjul ning gaasiliste ainete eemaldamine nende osalise absorptsiooniga vees. Pihustusdüüsides kasutatakse tavaliselt protsessivett. Ringlusse võetav protsessivesi filtritakse enne uuesti kasutamist.

Meetod on üldkohaldatav mineraalvilla sektoris, eelkõige klaasvillaprotsessides vormimisalal (kiududele katteaine pealekandmisel) tekkiva heite puhastamiseks.

Kohaldatavus kivivillaprotsessidele on piiratud, sest see võib avaldada negatiivset mõju muudele kasutatavatele saasteärastusmeetoditele.

ii)	Märgskraber

Meetod on üldkohaldatav vormimisprotsessist (kiudude katmine) või mitmest erinevast protsessist (vormimine ja kõvenemine) pärinevate heitgaaside puhastamiseks

iii)	Märgelektrifiltrid

Meetod on üldkohaldatav vormimisprotsessist (kiudude katmine), kuivatusahjudest või mitmest erinevast protsessist (vormimine ja kõvenemine) pärinevate heitgaaside puhastamiseks

iv)	Kivivillafiltrid Need koosnevad teras- või betoonstruktuurist, millesse on filtrielemendina paigutatud kivivillast tahvlid. Filtrielemente tuleb regulaarselt puhastada või vahetada. See filter sobib suure niiskusesisaldusega ning kleepuvaid tahkeid osakesi sisaldavate heitgaaside puhastamiseks

Kohaldatavus piirdub valdavalt kivivilla tootmises vormimisalal ja/või kuivatusahjudes tekkivate heitgaasidega

v)	Heitgaasi põletamine

Meetod on üldkohaldatav kuivatusahjudest, eelkõige kivivillaprotsessidest pärinevate heitgaaside puhastamiseks.

Kohaldamine mitmest erinevast protsessist (vormimine ja kõvenemine) pärinevatele heitgaasidele ei ole majanduslikult otstarbekas heitgaaside suure mahu, madala kontsentratsiooni ja madala temperatuuri tõttu

Tabel 53

PVTga seonduv järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite tase mineraalvilla tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni valmistoodangu kohta
Vormimisala - vormimis- ja kõvenemisprotsesside koguheide - vormimis-, kõvenemis- ja jahutusprotsesside koguheide
Tahkeid osakesi kokku	< 20–50	—
Fenool	< 5–10	—
Formaldehüüd	< 2–5	—
Ammoniaak	30–60	—
Amiinid	< 3	—
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku, väljendatud C-na	10–30	—
Kõvendusahju heide (162) (163)
Tahkeid osakesi kokku	< 5–30	< 0,2
Fenool	< 2–5	< 0,03
Formaldehüüd	< 2–5	< 0,03
Ammoniaak	< 20–60	< 0,4
Amiinid	< 2	< 0,01
Lenduvad orgaanilised ühendid kokku, väljendatud C-na	< 10	< 0,065
NOX, väljendatud NO2-na	< 100–200	< 1

1.8. PVT-järeldused kuumusekindla isolatsioonivilla tootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile kuumusekindlat isolatsioonivilla tootvatele käitistele.

1.8.1. Sulatamisel ja järeltöötlusprotsessides tekkiv tolmuheide

64. PVT on sulatusahju heitgaasidest pärineva tolmuheite vähendamine filtrisüsteemi abil

Meetod (164)	Kohaldatavus
Filtrisüsteem koosneb tavaliselt kottfiltrist	Meetod on üldkohaldatav

Tabel 54

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3
Tolm	Suitsugaasi puhastamine filtrisüsteemide abil	< 5–20 (165)

65. Tolmuste järeltöötlusprotsesside korral on PVT heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (166)

Kohaldatavus

Toote kadude vähendamine tootmisliini tiheda sulgemise abil, kui see on tehniliselt võimalik.

Tolmu- ja kiuheite võimalikud allikad on:

—	kiustamine ja kogumine;

—	matiks töötlemine (nõelumine);

—	määrdeaine väljapõletus;

—	valmistoodangu lõikamine, tasandamine ja pakendamine.

Hea ehitusega, tihedalt suletud ja hästi hooldatud järeltöötlussüsteemid on äärmiselt olulised, et vähendada tootekadusid õhku

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Lõikamine, tasandamine ja pakendamine vaakumis, kasutades tõhusat väljatõmbesüsteemi koos riiefiltriga. Töökohas (nt lõikemasin, pakendamiseks kasutatav pappkarp) tekitatakse negatiivne rõhk, et eemaldada lahtised tahked ja kiulised osakesed ning juhtida need riiefiltrile

iii)	Riiefiltrisüsteemi kasutamine (166) Järeltöötlusel (nt kiustamine, matiks töötlemine, määrdeaine väljapõletus) tekkivad heitgaasid suunatakse kottfiltrist koosnevasse puhastussüsteemi

Tabel 55

PVTga seonduv tolmuste järeltöötlusprotsesside heite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm (167)	1–5

1.8.2. Sulatamisest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

66. PVT on määrdeaine väljapõletusahju NOX-heite vähendamine põlemisprotsessi reguleerimise ja/või modifikatsioonide abil

Meetod

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi reguleerimine ja/või modifikatsioonid

Termilise NOX-heite vähendamise meetodid hõlmavad põhiliste põlemisparameetrite reguleerimist:

—	õhu ja kütuse vahekord (hapnikusisaldus reaktsioonitsoonis);

—	leegi temperatuur;

—	kõrge temperatuuri tsoonis viibimise aeg.

Põlemine on hästi reguleeritud juhul, kui luuakse kõige vähem NOX teket soodustavad tingimused

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 56

PVTga seonduv määrdeaine väljapõletusahjude NOX-heite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3
NOX, väljendatud NO2-na	Põlemisprotsessi reguleerimine ja/või modifikatsioonid	100–200

1.8.3. Sulatamisest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

67. PVT on sulatusahju ja järeltöötlusprotsesside SOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (168)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese väävlisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

Tabel 57

PVTga seonduv sulatusahjude ja järeltöötlusprotsesside SOX-heite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3
SOX, väljendatud SO2-na	Primaarmeetodid	< 50

1.8.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

68. PVT on sulatusahjust pärineva HCl- ja HF-heite vähendamine partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimise abil.

Meetod (169)	Kohaldatavus
Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine	Meetod on üldkohaldatav

Tabel 58

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	< 10
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 5

1.8.5. Sulatusahjudest ja järeltöötlusprotsessidest pärinevad metallid

69. PVT on sulatusahju ja/või järeltöötlusprotsesside metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (170)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Filtrisüsteemi kasutamine

Tabel 59

PVTga seonduv sulatusahjude ja järeltöötlusprotsesside metalliheite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (171)
Parameeter	mg/Nm3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 1
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 5

1.8.6. Järeltöötlusprotsessides tekkivad lenduvad orgaanilised ühendid

70. PVT on määrdeaine väljapõletusahju lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (172)

Kohaldatavus

Põlemisprotsessi reguleerimine, kaasa arvatud seonduva CO-heite jälgimine.

Meetod seisneb põlemisprotsessi parameetrite (nt hapnikusisaldus reaktsioonitsoonis, leegi temperatuur) reguleerimises, et tagada heitgaasi orgaaniliste ühendite (s.o polüetüleenglükooli) täielik põlemine. Süsinikmonooksiidi-heite jälgimine võimaldab kontrollida põlemata orgaanilise aine esinemist

Meetod on üldkohaldatav

ii)	Heitgaasi põletamine

Heitgaasi vähese mahu ja lenduvate orgaaniliste ainete madala kontsentratsiooni korral ei pruugi nende meetodite kohaldamine olla majanduslikult otstarbekas

iii)	Märgskraber

Tabel 60

PVTga seonduv määrdeaine väljapõletusahjude lenduvate orgaaniliste ühendite heite tase kuumusekindla isolatsioonivilla tootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVT	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	PVT	mg/Nm3
Lenduvad orgaanilised ühendid, väljendatud C-na	Primaarsed ja/või sekundaarsed meetodid	10–20

1.9. PVT-järeldused frititootmise jaoks

Kui ei ole märgitud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile frittklaasi tootvatele käitistele.

1.9.1. Sulatusahjudest pärinev tolmuheide

71. PVT on sulatusahju heitgaasidest pärineva tolmuheite vähendamine elektrifiltri või kottfiltrisüsteemi abil.

Meetod (173)	Kohaldatavus
Filtrisüsteem: elektrifilter või kottfilter	Meetod on üldkohaldatav

Tabel 61

PVTga seonduv sulatusahjude tolmuheite tase frititootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (174)
Tolm	< 10–20	< 0,05–0,15

1.9.2. Sulatusahjudest pärinevad lämmastikoksiidid (NOX)

72. PVT on sulatusahju NOX-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (175)

Kohaldatavus

i)	Partii koostises nitraadikoguse vähendamine Frititootmises kasutatakse nitraate paljude toodete partii koostises, et anda neile vajalikke omadusi

Nitraatide asendamise võimalused partii koostises võivad olla piiratud suurte kulude ja/või alternatiivsete materjalide suurema keskkonnamõju ja/või valmistoodangu suhtes kehtivate kvaliteedinõuete tõttu

ii)	Parasiitõhu ahju sisenemise tõkestamine Meetodi korral tõkestatakse õhu sissepääs ahju põletiplokkide, partii materjali sööturi ning sulatusahju muude avade tihendamise abil

Meetod on üldkohaldatav

iii)

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

a)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

Kohaldatav õhu ja kütuse segul töötavatele tavaahjudele.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

b)	Madalam põletusõhu temperatuur

Kohaldatav ainult juhul, kui konkreetse käitise tingimused seda võimaldavad, sest sellega väheneb ahju efektiivsus ja kasvab kütusekulu

Astmeviisiline põletamine:

—	astmeline õhukasutus

—	astmeline kütusekasutus

Astmeline kütusekasutus on kohaldatav enamikule õhu ja kütuse segul töötavatest tavaahjudest.

Astmeline õhukasutus on tehnilise keerukuse tõttu ainult väga piiratud määral kohaldatav

d)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Seda meetodit kohaldatakse üksnes juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid põleteid, mis võimaldavad heitgaasi automaatset retsirkulatsiooni

e)	Madala NOX-heitega põletid

Meetod on üldkohaldatav.

Suuremad eelised saavutatakse ahju korralise või täieliku uuendamise korral, kui seda täiendab ahju optimaalne tehniline lahendus ja geomeetria

f)	Kütuse valik

Kohaldatavust piirab erinevat tüüpi kütuste kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

iv)	Hapnikul töötavad sulatusahjud

Suurimad keskkonnaeelised saavutatakse juhul, kui meetod võetakse kasutusele ahju täieliku uuendamise käigus

Tabel 62

PVTga seonduv sulatusahjude NOX-heite tase frittklaasi tootmises

Parameeter	PVT	Töötingimused	PVTga seonduv heitetase (176)
			mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (177)
NOX, väljendatud NO2-na	Primaarmeetodid	Hapnikul töötavad ahjud, ilma nitraatideta (178)	Ei kohaldata	< 2,5–5
		Hapnikul töötavad ahjud, nitraatide kasutamisega	Ei kohaldata	5–10
		Kütuse ja õhu või hapnikuga rikastatud õhu segul töötavad ahjud, ilma nitraatideta	500–1 000	2,5–7,5
		Kütuse ja õhu või hapnikuga rikastatud õhu segul töötavad ahjud, nitraatide kasutamisega	< 1 600	< 12

1.9.3. Sulatusahjudest pärinevad vääveloksiidid (SOX)

73. PVT on sulatusahju SOX-heite piiramine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (179)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese väävlisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

iii)	Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine

Kohaldatavust võib piirata madala väävlisisaldusega kütuste vähene kättesaadavus, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika

Tabel 63

PVTga seonduv sulatusahjude SOX-heite tase frititootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (180)
SOX, väljendatud SO2-na	< 50–200	< 0,25–1,5

1.9.4. Sulatusahjudest pärinev vesinikkloriid (HCl) ja vesinikfluoriid (HF)

74. PVT on sulatusahju HCl- ja HF-heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (181)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav partii koostise ja tooraine kättesaadavusega määratud piirides

ii)	Partii koostises valmistoote kvaliteedi tagamiseks kasutatavate fluoriühendite koguse vähendamine Fluoriühendeid kasutatakse fritile eriomaduste (s.o vastupidavus kuumuse ja kemikaalide toimele) andmiseks

Fluoriühendite koguse vähendamine või nende asendamine alternatiivsete materjalidega on piiratud toote suhtes kehtivate kvaliteedinõuetega

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Meetod on üldkohaldatav

Tabel 64

PVTga seonduv sulatusahjude HCl- ja HF-heite tase frititootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (182)
Vesinikkloriid, väljendatud HCl-na	< 10	< 0,05
Vesinikfluoriid, väljendatud HF-na	< 5	< 0,03

1.9.5. Sulatusahjudest pärinevad metallid

75. PVT on sulatusahju metalliheite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (183)

Kohaldatavus

i)	Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Meetod on üldkohaldatav niivõrd, kuivõrd käitises toodetava friti tüüp ning tooraine kättesaadavus seda võimaldavad

ii)	Partii koostises friti värvimiseks või sellele eriomaduste andmiseks kasutatavate metalliühendite koguse vähendamine

Meetodid on üldkohaldatavad

iii)	Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Tabel 65

PVTga seonduv sulatusahjude metalliheite tase frititootmises

Parameeter	PVTga seonduv heitetase (184)
Parameeter	mg/Nm3	kg tonni sulaklaasi kohta (185)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 1	< 7,5 × 10–3
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 5	< 37 × 10–3

1.9.6. Järeltöötlusprotsessides tekkiv heide

76. Tolmuste järeltöötlusprotsesside korral on PVT heite vähendamine ühe või mitme järgnevalt loetletud meetodi abil.

Meetod (186)

Kohaldatavus

i)	Märgjahvatamise meetodite rakendamine Meetod seisneb friti jahvatamises soovitud peenestusastmeni koos piisava koguse vedelikuga, et tekiks lobri. Protsess toimub tavaliselt alumiinium-kuulveskis koos veega

Meetodid on üldkohaldatavad

ii)	Kuivjahvatamine ja kuiva toote pakendamine tõhusa riiefiltriga väljatõmbesüsteemi all Jahvatusseadme või pakendamistöökoha juures tekitatakse negatiivne rõhk, et kanda tolmuheide riiefiltrile

iii)	Filtrisüsteemi kasutamine

Tabel 66

PVTga seonduv järeltöötlusprotsessidest õhku eralduva heite tase frititootmises juhul, kui puhastamine toimub eraldi

Parameeter	PVTga seonduv heitetase
Parameeter	mg/Nm3
Tolm	5–10
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI)	< 1 (187)
Σ (As, Co, Ni, Cd, Se, CrVI, Sb, Pb, CrIII, Cu, Mn, V, Sn)	< 5 (187)

Sõnastik

1.10. Meetodite kirjeldus

1.10.1. Tolmuheide

Meetod	Kirjeldus
Elektrifilter	Elektrifiltri tööpõhimõte on osakeste laadimine ja eraldamine elektrivälja toimel. Elektrifiltreid saab kasutada väga erinevates tingimustes.
Kottfilter	Kottfiltrid valmistatakse kootud või vildistatud poorsest kangast, mis laseb läbi gaasi, aga peab kinni tahked osakesed. Kottfiltri kasutamise korral tuleb valida jäätmegaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.
Lenduvate komponentide hulga vähendamine tooraine muutmise abil	Partii koostises võib olla väga lenduvaid komponente (nt booriühendeid), mille hulka on võimalik vähendada või mida saab asendada, et vähendada peamiselt lendumisest tingitud tolmuheidet
Elektrisulatus	Selle meetodi korral kasutatakse sulatusahju, kus energiaga varustamine toimub takistuskuumutuse teel. Pealtjahutusega ahjudes (kus elektroodid sisestatakse üldjuhul ahju alumisse ossa) katab sulandi pinda partiitekk, mis vähendab oluliselt partii komponentide (s.o pliiühendite) lendumist

1.10.2. NOX heide

Meetod

Kirjeldus

Põlemisprotsessi modifikatsioonid

i)	Õhu/kütuse suhte vähendamine

See meetod põhineb põhiliselt järgmistel tegevustel:

—	ahju sattuva lekkeõhu vähendamine;

—	põlemiseks kasutatava õhu täpne reguleerimine;

—	ahju põlemiskambri konstruktsiooni muutmine

ii)	Madalam põletusõhu temperatuur

Rekuperatiivahjude kasutamine regeneratiivahjude asemel vähendab õhu eelkuumutustemperatuuri ja langetab seega ka leegi temperatuuri. Ent sellega kaasneb ahju efektiivsuse vähenemine (väiksem erisulatusvõimsus), kütuse väiksem kasutegur ja suurem kütusekulu, mistõttu heitkogused (kg ühe tonni klaasi kohta) võivad olla suuremad

iii)	Astmeviisiline põletamine

— Astmeline õhukasutus– süütamiseks kasutatakse substöhhiomeetrilist segu ning ülejäänud õhk või hapnik lisatakse ahju hiljem, et põlemine lõpule viia.

— Astmeline kütusekasutus– pordikõris tekitatakse madala impulsiga primaarleek (10 % koguenergiast); seejärel kaetakse primaarleegi jalam sekundaarleegiga, vähendades nii leegituuma temperatuuri

iv)	Suitsugaasi retsirkulatsioon

Ahju heitgaas juhitakse tagasi leegi juurde, et vähendada hapnikusisaldust ning sellega ka leegi temperatuuri.

Spetsiaalpõletite kasutamise korral toimub põlemisgaaside sisemine retsirkulatsioon, mis jahutab leegijalamit ning vähendab hapnikusisaldust leegi kõige kuumemas osas

v)	Madala NOX-heitega põletid

Meetodi aluspõhimõtteks on leegi tipptemperatuuri vähendamine, põlemise aeglustatud lõpetamine ning soojusülekande suurendamine (leegi suurem kiirgustegur). Seda võidakse kasutada kombinatsioonis põlemiskambri konstruktsiooni muutmisega

vi)	Kütuse valik

Tänu paremale soojuskiirgustegurile ja madalamatele leegitemperatuuridele on vedelkütusel töötavate ahjude NOX-heide üldiselt väiksem kui gaasiahjude oma

Erilahendusega ahjud

Rekuperatiivahjud, milles kasutatakse erinevaid võtteid leegi temperatuuri langetamiseks. Põhilised tunnused:

—	erilist tüüpi põletid (arv ja paigutus)

—	ahju geomeetria (kõrguse ja mahu) muutmine

—	tooraine kaheastmeline eelkuumutamine, kus heitgaas liigub üle ahju siseneva tooraine ning rekuperaatori taga asuvat käitisevälise klaasimurru eelkuumutit kasutatakse põletusõhu eelkuumutamiseks

Elektrisulatus

Selle meetodi korral kasutatakse sulatusahju, kus energiaga varustamine toimub takistuskuumutuse teel. Põhilised tunnused:

—	elektroodid sisestatakse enamasti ahju alumisse ossa (pealtjahutus)

—	sageli tuleb pealtjahutusega elektriahjude partii koostises kasutada nitraate, et tekitada stabiilse, ohutu ja tõhusa tootmisprotsessi jaoks vajalikke oksüdeerimistingimusi

Hapnikul töötavad sulatusahjud

Selle meetodi korral asendatakse põletusõhk hapnikuga (puhtus > 90 %), mille tagajärjel langeb ära/väheneb NOX teke ahjus oleva lämmastiku põlemise tagajärjel. Ahju jääklämmastiku kogus sõltub kasutatava hapniku puhtusest, kütuse kvaliteedist (N2 % maagaasis) ja õhu sissepääsuvõimalustest

Keemiline taandamine kütusega

Selle meetodi korral lisatakse heitgaasile fossiilkütust, et keemiliselt taandada NOX järjestikuste reaktsioonide tulemusena N2-ks. 3R-protsessis lisatakse kütus (maagaas või vedelkütus) regeneraatori sisselaskeava juures. See tehnoloogia on ette nähtud kasutamiseks regeneratiivahjudes

Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR)

Meetodi aluseks on NOX taandamine lämmastikuks katalüsaatorkihis ammoniaagiga (enamasti vesilahuse kujul) reageerimise teel optimaalses temperatuurivahemikus 300–450 °C.

Kasutada võidakse ühte või kahte katalüsaatorkihti. NOX ulatuslikum taandamine saavutatakse suurema katalüsaatorikoguse (kahe kihi) kasutamise korral

Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR)

Meetodi aluseks on NOX taandamine lämmastikuks kõrgel temperatuuril ammoniaagiga reageerimise teel.

Reaktsiooni temperatuur peab olema 900 ja 1 050 °C vahel

Partii koostises nitraadikoguse vähendamine

Nitraadikoguse vähendamise abil vähendatakse NOX-heidet, mis tekib selle tooraine lagunemise käigus, kui seda kasutatakse oksüdeerijana väga kvaliteetsete toodete valmistamisel, et toota täiesti värvitut (läbipaistvat) klaasi või anda muudele klaasidele vajalikke omadusi. Võimalikud on järgmised valikud:

—	Vähendada nitraatide kogust partii koostises väikseima võimaliku tasemeni, mis veel vastab toote- ja sulatamisnõuetele.

—	Asendada nitraadid alternatiivsete materjalidega. Tõhusad alternatiivid on sulfaadid, arseenoksiidid, tseeriumoksiid.

—	Kasutada modifitseeritud protsesse (nt erilisi oksüdeerivaid põlemistingimusi)

1.10.3. SOX heide

Meetod	Kirjeldus
Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga	Aluselise reaktiivi kuiv pulber või suspensioon/lahus viiakse heitgaasivoogu ja hajutatakse seal. Materjal reageerib gaasiliste väävliühenditega ja moodustub tahke aine, mis kõrvaldatakse filtritega (kott- või elektrifilter). Skraberisüsteemi tõhusust suurendab üldjuhul reaktsioonikolonni kasutamine
Partii koostises väävlisisalduse vähendamine ja väävlibilansi optimeerimine	Partii koostises väävlisisalduse vähendamisega vähendatakse SOX-heidet, mis tekib selitusainena kasutatava väävlit sisaldava tooraine (enamasti sulfaatide) lagunemise käigus. SOX-heite tegelik vähenemine sõltub sellest, kui suur osa väävliühenditest jääb klaasi sisse, mis võib olenevalt klaasitüübist olla väga erinev, ning väävlibilansi optimeerimisest
Madalama väävlisisaldusega kütuste kasutamine	Maagaasi või vähese väävlisisaldusega kütteõli kasutatakse selleks, et vähendada SOX-heidet, mis on tingitud kütuses sisalduva väävli oksüdeerumisest põlemise käigus

1.10.4. HCl, HF heide

Meetod	Kirjeldus
Partii jaoks vähese kloori- ja fluorisisaldusega tooraine valimine	Meetod seisneb lisandina kloriide ja fluoriide sisaldada võiva tooraine (nt sünteetiline sooda, dolomiit, käitiseväline klaasimurd, ringlussevõetud filtritolm) hoolikas valimises, et vähendada juba algallika juures HCl- ja HF-heidet, mis on tingitud nende materjalide lagunemisest sulamisprotsessi käigus
Partii koostises fluori- ja/või klooriühendite sisalduse vähendamine ning fluori- ja/või kloori massibilansi optimeerimine	Sulatusprotsessis tekkiva fluori- ja/või klooriheite vähendamiseks on võimalik piirata/vähendada selliste ainete kogust partii koostises väikseima võimaliku tasemeni, mis veel tagab valmistoote vastavuse kvaliteedinõuetele. Fluoriühendeid (nt fluoriit, krüoliit, fluorsilikaat) kasutatakse eriklaasidele (nt toonitud klaas, optiline klaas) eriomaduste andmiseks. Klooriühendeid võidakse kasutada selitusainena
Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga	Aluselise reaktiivi kuiv pulber või suspensioon/lahus viiakse heitgaasivoogu ja hajutatakse seal. Materjal reageerib gaasiliste kloriidide ja fluoriididega ning moodustub tahke aine, mis kõrvaldatakse filtritega (kott- või elektrifilter)

1.10.5. Metallide heide

Meetod

Kirjeldus

Partii jaoks vähese metallisisaldusega tooraine valimine

Meetod seisneb lisandina metalle sisaldada võiva tooraine (nt käitiseväline klaasimurd) hoolikas valimises, et vähendada juba algallika juures metalliheidet, mis on tingitud nende materjalide lagunemisest sulamisprotsessi käigus

Metalliühendite kasutamise piiramine partii koostises klaasi värvimise ja värvitustamise korral vastavalt tarbeklaasi kvaliteedinõuetele

Sulatusprotsessis tekkivat metalliheidet on võimalik vähendada järgmiselt:

—	värvilise klaasi tootmisel partii koostises kasutatavate metalliühendite (nt raua-, kroomi-, koobalti-, vase-, mangaaniühendid) koguse vähendamine

—	läbipaistva klaasi tootmisel värvitustamisainena kasutatavate seleeniühendite ja tseeriumoksiidi koguse vähendamine

Sobiva toorainevaliku abil partii koostises seleeniühendite koguse vähendamine

Sulatusprotsessis tekkivat seleeniheidet on võimalik vähendada järgmiselt:

—	piirata/vähendada seleeni kogust partii koostises väikseima võimaliku tasemeni, mis veel vastab tootenõuetele

—	valida väiksema lenduvusega seleeni tooraine, et vähendada sulatusprotsessi ajal lendumisnähtusid

Filtrisüsteemi kasutamine

Tolmuärastussüsteemid (kottfilter ja elektrifilter) võivad vähendada nii tolmu- kui ka metalliheidet, kuna klaasisulatusprotsessides paiskuvad metallid enamasti õhku tahkete osakeste kujul. Äärmiselt lenduvate ühenditena esinevate metallide (nt seleen) eemaldamise tõhusus võib aga oluliselt sõltuda filtrimise temperatuurist

Kuiv- või poolkuivskraber koos filtrisüsteemiga

Metallide heidet gaasina on võimalik olulisel määral vähendada, kui kasutada kuiv- või poolkuivskraberi meetodit koos aluselise reaktiiviga. Aluseline reaktiiv reageerib gaasiliste ühenditega ja moodustub tahke aine, mis kõrvaldatakse filtritega (kott- või elektrifilter)

1.10.6. Kombineeritud gaasiline heide (nt SOX, HCl, HF, booriühendid)

Märgskraber

Märgskraberprotsessis lahustatakse gaasilised ühendid sobivas vedelikus (vesi või aluseline lahus). Pärast märgskraberi läbimist küllastatakse suitsugaas veega ning enne suitsugaasi väljalaskmist tuleb piisad eraldada. Saadud vedelikku tuleb puhastada nagu heitvett ning selles sisalduv tahke aine eraldatakse setitamise või filtrimise abil

1.10.7. Kombineeritud heide (tahke + gaasiline)

Meetod

Kirjeldus

Märgskraber

Märgskraberprotsess (sobiva vedeliku - vee või aluselise lahuse - abil) võimaldab tahkete ja gaasiliste ühendite samaaegset eemaldamist. Tahke ja gaasilise aine eemaldamise tehniliste lahenduste tingimused on erinevad, mistõttu lahenduseks on sageli nendevaheline kompromiss.

Saadud vedelikku tuleb puhastada nagu heitvett ning selles sisalduv tahke aine (tahke heide ja keemiliste reaktsioonide saadused) eraldatakse setitamise või filtrimise abil.

Mineraalvilla ja klaasfilamentkiu tootmises kasutatakse kõige sagedamini järgmisi süsteeme:

—	kolonnitäidisega skraber, millest eespool on veejugapuhasti

—	Venturi skraber

Märgelektrifilter

Selle meetodi korral kasutatakse elektrifiltrit, mille kollektoriplaatidele kogunenud materjal loputatakse maha sobiva vedelikuga, tavaliselt veega. Enamasti on paigaldatud ka mehhanism (udupüüdur (demister) või viimane kuiv väli) veepiiskade eemaldamiseks enne heitgaasi väljalaskmist

1.10.8. Lõikamis-, lihvimis- ja poleerimistöödel tekkiv heide

Meetod	Kirjeldus
Tolmuste tööde (nt lõikamine, lihvimine, poleerimine) teostamine vedeliku all	Lõikamis-, lihvimis- ja poleerimistöödel kasutatakse jahutava ning tolmuheidet tõkestava vedelikuna enamasti vett. Vajalik võib olla ka udupüüduriga varustatud väljatõmbesüsteem
Kottfiltrisüsteemi kasutamine	Kottfiltrid sobivad nii tolmu- kui ka metalliheite vähendamiseks, kuna järeltöötlusprotsessides eralduvad metallid esinevad enamasti tahkete osakeste kujul
Poleerimisaine kadude vähendamine pealekandmissüsteemi tiheda sulgemise abil	Happega poleerimise korral kastetakse klaasesemed vesinikfluoriidhapet ja väävelhapet sisaldavasse poleerimisvanni. Aurude väljapääsemist on võimalik piirata hea tehnilise lahendusega ning kadude vähendamiseks tuleb pealekandmissüsteemi hästi hooldada
Sekundaarse meetodi, nt märgskraberi kasutamine	Veega märgskraberit kasutatakse heitgaaside puhastamiseks heite happelisuse ning eemaldavate gaasiliste saasteainete hea lahustuvuse tõttu

1.10.9. H2S, lenduvate orgaaniliste ühendite heide

Heitgaasi põletamine

Selle meetodi korral kasutatakse järelpõletussüsteemi, mis oksüdeerib vesiniksulfiidi (tekib sulatusahjus valitsevate tugevate redutseerivate tingimuste tõttu) vääveldioksiidiks ja süsinikmonooksiidi süsinikdioksiidiks.

Lenduvad orgaanilised ühendid põletatakse ning selle tagajärjel oksüdeeruvad need süsinikdioksiidiks, veeks ja muudeks põlemissaadusteks (nt NOX, SOX)

(1) Erijuhud ebasoodsamate tingimuste korral (st väikesed eriahjud, mille tootmismaht on üldjuhul alla 100 tonni päevas ja klaasimurru osakaal on alla 30 %). Ainult 1–2 % toodetavast taaraklaasist kuulub sellesse kategooriasse.

(2) Erijuhud ebasoodsamate tingimuste ja/või sooda-lubi-liivklaasist erinevate klaaside korral: borosilikaat, klaaskeraamika, kristallklaas ja harvemini ka suure pliisisaldusega kristallklaas.

(3) Kõrgemad tasemed on seotud NOX suurema sisendkontsentratsiooniga, suurema taandamismäära ja katalüsaatori vananemisega.

(4) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.1, 1.10.4 ja 1.10.6.

(5) Tabelis loetletud saasteainete olulisus sõltub klaasitööstuse valdkonnast ning käitise tegevusest.

(6) Tasemete aluseks on kahe tunni või 24 tunni jooksul võetud liitproov.

(7) Klaasfilamentkiu tootmises on PVTga seonduv heitetase < 200 mg/l.

(8) Tase on arvestatud muu hulgas happega poleerimise käigus kasutatud ja seejärel puhastatud vee suhtes.

(9) Üldiselt leitakse süsivesinike koguväärtus mineraalõlide põhjal.

(10) Vahemiku kõrgem ots seondub suure tinasisaldusega kristallklaasi tootmise sulatusjärgsete protsessidega.

(11) Filtrisüsteemide (st elektrifilter, kottfilter) kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(12) Vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 1,5 × 10–3 ja 3 × 10–3.

(13) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(14) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(15) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (1,5 × 10–3), välja arvatud elektrisulatuse korral (erijuhtumid: 3 × 10–3).

(16) Madalam väärtus on saavutatav erilahendusega ahjude abil.

(17) Need väärtused tuleks ümber vaadata sulatusahju tavapärase või täieliku uuendamise korral.

(18) Saavutatav tase sõltub saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(19) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(20) Kasutatud on tabelis 2 erijuhtumite jaoks esitatud teisendustegurit (3 × 10–3).

(21) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(22) Saavutatava heitetaseme leidmine erilist tüüpi värviliste klaaside korral (nt taandatud roheline klaas) võib eeldada väävlibilansi uurimist. Tabelis esitatud väärtuste saavutamine võib olla raskendatud, kui kasutatakse filtritolmu ringlussevõttu ja ringlusse võetud käitisevälist klaasimurdu.

(23) Madalamad tasemed on saavutatavad tingimustel, kus SOX-sisalduse vähendamine on tähtsam kui sulfaadirikkast filtritolmust tekkivate tahkete jäätmete koguse vähendamine.

(24) Kasutatud on tabelis 2 üldiste juhtude jaoks esitatud teisendustegurit (1,5 × 10–3).

(25) Seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui kasutatakse 1 % väävlisisaldusega kütteõli koos sekundaarsete vähendamismeetoditega.

(26) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(27) Kasutatud on tabelis 2 üldiste juhtude jaoks esitatud teisendustegurit (1,5 × 10–3).

(28) Kõrgemad tasemed esinevad juhul, kui samaaegselt toimub kuumkatmisel tekkinud suitsugaasi puhastamine.

(29) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(30) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(31) Madalamad PVTga seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui partii koostises eeskirjakohaselt metalliühendeid ei kasutata.

(32) Kõrgemad tasemed esinevad olukorras, kui metalle kasutatakse klaasi värvimiseks või värvitustamiseks või kui koos sulatusahju heitega puhastatakse kuumkatmisel tekkinud suitsugaasi.

(33) Kasutatud on tabelis 2 üldiste juhtude jaoks esitatud teisendustegurit (1,5 × 10–3).

(34) Erijuhtudel, kui toodetakse kvaliteetset flintklaasi, mille värvitustamiseks on vaja suuremas koguses seleeni (olenevalt toorainetest), on esinenud kõrgemaid väärtusi, kuni tasemeni 3 mg/Nm3.

(35) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.4 ja 1.10.7.

(36) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.6.

(37) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3).

(38) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(39) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(40) Kõrgemaid heitetasemeid võib oodata juhul, kui eriklaaside tootmiseks kasutatakse aeg-ajalt nitraate.

(41) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3).

(42) Vahemiku madalamad väärtused on saavutatavad Fenix-protsessi kasutamise korral.

(43) Saavutatav tase sõltub saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(44) Vahemiku kõrgemad väärtused esinevad olemasolevatel seadmetel enne sulatusahju tavapärast või täielikku uuendamist. Madalamad tasemed esinevad uuematel/moderniseeritud seadmetel.

(45) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(46) Kasutatud on tabelis 2 erijuhtumite jaoks esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3)

(47) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(48) Madalamad tasemed on saavutatavad tingimustel, kus SOX sisalduse vähendamine on tähtsam kui sulfaatiderikkast filtritolmust tekkivate tahkete jäätmete koguse vähendamine.

(49) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3).

(50) Seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui kasutatakse 1 % väävlisisaldusega kütteõli koos sekundaarsete vähendamismeetoditega.

(51) Saavutatavate heitetasemete leidmine erilist tüüpi värviliste klaaside korral (nt taandatud roheline klaas) võib eeldada väävlibilansi uurimist. Tabelis esitatud väärtuste saavutamine võib olla raskendatud, kui kasutatakse filtritolmu ringlussevõttu.

(52) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(53) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3).

(54) Vahemiku kõrgemad väärtused esinevad juhul, kui partii koostises kasutatakse ringlusse võetud filtritolmu.

(55) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(56) Vahemikud näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(57) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3)

(58) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(59) Väärtused näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esineva seleeni koguhulka.

(60) Madalamad tasemed on saavutatavad tingimustel, kus seleeniheite vähendamine on tähtsam kui filtritolmust tekkivate tahkete jäätmete koguse vähendamine. Sellisel juhul kasutatakse suurt stöhhiomeetrilist suhtarvu (reaktiiv/saasteaine) ning tekib küllaltki suur tahkete jäätmete voog.

(61) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3).

(62) Sekundaarsete puhastussüsteemide kirjeldus on esitatud punktides 1.10.3 ja 1.10.6.

(63) Sekundaarsete puhastussüsteemide kirjeldus on esitatud punktides 1.10.1 ja 1.10.7.

(64) Boorivabade koostiste ja primaarmeetodite kasutamise korral on saavutatud väärtusi < 30 mg/Nm3 (< 0,14 kg tonni sulaklaasi kohta).

(65) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (4,5 × 10–3).

(66) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(67) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (4,5 × 10–3).

(68) Saavutatavad tasemed sõltuvad saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(69) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.3 ja 1.10.6.

(70) Vahemiku kõrgemad väärtused esinevad juhul, kui partii koostises kasutatakse klaasi vääristamiseks sulfaate.

(71) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (4,5 × 10–3).

(72) Hapnikul töötavate ahjude ja märgskraberi kasutamise korral on saavutatud PVTga seonduvaid SOX (väljendatud SO2-na) heitetasemeid < 0,1 kg tonni sulaklaasi kohta.

(73) Seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui kasutatakse 1 % väävlisisaldusega kütteõli koos sekundaarsete vähendamismeetoditega.

(74) Madalamad tasemed on saavutatavad tingimustel, kus SOX sisalduse vähendamine on tähtsam kui sulfaatiderikkast filtritolmust tekkivate tahkete jäätmete koguse vähendamine. Sellisel juhul esinevad madalamad tasemed kottfiltri kasutamise korral.

(75) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.4 ja 1.10.6.

(76) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (4,5 × 10–3).

(77) Vahemiku kõrgemad tasemed esinevad juhul, kui partii koostises kasutatakse fluoriühendeid.

(78) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.5 ja 1.10.6.

(79) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(80) Kasutatud on tabelis 2 esitatud teisendustegurit (4,5 × 10–3).

(81) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.7 ja 1.10.8.

(82) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.5 ja 1.10.7.

(83) Kasutatud on teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(84) Praktikas on tekitanud küsimusi PVTga seonduvate heitetasemete saavutamise majanduslik otstarbekus juhul, kui kasutatakse sooda-lubi-liivklaasi ahjusid sulatusvõimsusega < 80 t päevas.

(85) See PVTga seonduv heitetase kehtib selliste partii koostiste korral, mis sisaldavad olulisel hulgal määruse (EÜ) 1272/2008 kohastele ohtlike ainete tunnustele vastavaid koostisosi.

(86) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(87) Põlemisprotsessi modifikatsioonide ja erilahendusega ahjude korral on kasutatud teisendustegurit 2,5 × 10–3 ning elektrisulatuse korral on kasutatud teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(88) Saavutatavad tasemed sõltuvad saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(89) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(90) Kasutatud on tabelis 2 sooda-lubi-liivklaasi jaoks esitatud teisendustegurit (2,5 × 10–3)

(91) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(92) Kasutatud on teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(93) Heitetasemed on saavutatavad juhul, kui kasutatakse 1 % väävlisisaldusega kütteõli koos sekundaarsete vähendamismeetoditega.

(94) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.4 ja 1.10.6.

(95) Kasutatud on teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(96) Madalamad tasemed on saavutatavad elektrisulatuse kasutamise korral.

(97) Kui vääristusainena kasutatakse KCl või NaCl, on PVTga seonduvad heitetasemed < 30 mg/Nm3 või < 0,09 kg tonni sulaklaasi kohta.

(98) Madalamad tasemed on saavutatavad elektrisulatuse kasutamise korral. Kõrgemad tasemed esinevad opaalklaasi tootmises, filtritolmu ringlussevõtu korral ning juhul, kui partii koostises kasutatakse suures koguses käitisevälist klaasimurdu.

(99) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(100) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(101) Kasutatud on teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(102) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(103) Väärtused näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esineva seleeni koguhulka.

(104) Kasutatud on teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(105) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.1. ja 1.10.5.

(106) Väärtused näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esineva plii koguhulka.

(107) Kasutatud on teisendustegurit 3 × 10–3 (vt tabel 2). Erilistes tootmisolukordades võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(108) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.8.

(109) Tasemed näitavad heitgaasis esinevate metallide koguhulka.

(110) Tasemed kehtivad pliikristallklaasi järeltöötlusprotsesside suhtes.

(111) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.6.

(112) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(113) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 2,5 × 10–3 ja 6,5 × 10–3 (vt tabel 2) ning mõned väärtused on ümardatud. Sõltuvalt toodetava klaasi tüübist on siiski vaja kasutada juhtumipõhist teisendustegurit (vt tabel 2).

(114) PVTga seonduvad heitetasemed kehtivad selliste partii koostiste korral, mis sisaldavad olulisel hulgal määruse (EÜ) 1272/2008 kohastele ohtlike ainete tunnustele vastavaid koostisosi.

(115) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(116) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(117) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 2,5 × 10–3 ja 4 × 10–3 (vt tabel 2) ning mõned väärtused on ümardatud. Sõltuvalt tootmise tüübist on siiski vaja kasutada juhtumipõhist teisendustegurit (vt tabel 2).

(118) Kõrgemad väärtused esinevad farmaatsiatööstuse jaoks spetsiaalsete borosilikaatklaasist torude tootmise korral.

(119) Saavutatavad tasemed sõltuvad saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(120) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(121) Madalamad tasemed on saavutatavad elektrisulatuse kasutamise korral.

(122) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 2,5 × 10–3 ja 6,5 × 10–3 ning väärtused on ümardatud. Sõltuvalt tootmise tüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine (vt tabel 2).

(123) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(124) Vahemike leidmisel on arvestatud muutuva väävlibilansiga, mis sõltub toodetava klaasi tüübist.

(125) Kasutatud on teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2). Sõltuvalt tootmise tüübist võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(126) Madalamad tasemed on saavutatavad elektrisulatuse ning ilma sulfaatideta partiikoostise kasutamise korral.

(127) Seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui kasutatakse 1 % väävlisisaldusega kütteõli koos sekundaarsete vähendamismeetoditega.

(128) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(129) Kasutatud on teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2) ning mõned väärtused on ümardatud. Sõltuvalt tootmise tüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(130) Kõrgemad tasemed esinevad juhul, kui partii koostises kasutatakse kloori sisaldavaid aineid.

(131) Vahemiku suurem väärtus on leitud konkreetsete esitatud andmete põhjal.

(132) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(133) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(134) Madalamad PVTga seonduvad heitetasemed on saavutatavad juhul, kui partii koostises eeskirjakohaselt metalliühendeid ei kasutata.

(135) Kasutatud on teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2), kusjuures mõned tabelis näidatud väärtused on ümardatud. Sõltuvalt tootmise tüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(136) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.8.

(137) Tasemed näitavad heitgaasis esinevate metallide koguhulka.

(138) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.6.

(139) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(140) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud teisendustegureid 2 × 10–3 ja 2,5 × 10–3 (vt tabel 2), et hõlmata nii klaasvilla kui ka kivivilla tootmist.

(141) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(142) Klaasvilla jaoks on kasutatud teisendustegurit 2 × 10–3 ja kivivilla jaoks teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(143) Saavutatavad tasemed sõltuvad saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(144) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(145) Kasutatud on teisendustegurit 2 × 10–3 (vt tabel 2).

(146) Vahemiku madalamad väärtused on saavutatavad hapnikul töötava sulatusahju kasutamise korral.

(147) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.3 ja 1.10.6.

(148) Klaasvilla jaoks on kasutatud teisendustegurit 2 × 10–3 ja kivivilla jaoks teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(149) Vahemike madalamad tasemed on saavutatavad elektrisulatuse kasutamise korral. Kõrgemad tasemed esinevad juhul, kui kasutatakse suurel hulgal ringlusse võetud klaasimurdu.

(150) PVTga seonduvad heitetasemed on saavutatavad tingimustel, kus SOX sisalduse vähendamine on tähtsam kui tahkete jäätmete koguse vähendamine.

(151) Kui jäätmete koguse vähendamine on SOX-heite vähendamisest tähtsam, on heiteväärtused eeldatavasti kõrgemad. Saavutatavad tasemed peaksid põhinema väävlibilansil.

(152) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(153) Klaasvilla jaoks on kasutatud teisendustegurit 2 × 10–3 ja kivivilla jaoks teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(154) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 2 × 10–3 ja 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(155) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.9.

(156) Kasutatud on kivivilla teisendustegurit 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(157) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(158) Vahemikud näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(159) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 2 × 10–3 ja 2,5 × 10–3 (vt tabel 2).

(160) Kõrgemad väärtused esinevad kivivilla tootmiseks kasutatavate šahtahjude kasutamise korral.

(161) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.7 ja 1.10.9.

(162) Kilogrammides ühe tonni valmistoodangu kohta väljendatud heitetaset ei mõjuta toodetava mineraalvillamati paksus ega suitsugaaside äärmuslik kontsentratsioon või lahjendus. Kasutatud on teisendustegurit 6,5 × 10–3.

(163) Suure tiheduse või suure sideainesisaldusega mineraalvilla tootmise korral võivad tootmisvaldkonna PVT-na loetletud meetoditega seonduvad heitetasemed olla oluliselt kõrgemad kui siin märgitud PVTga seonduvad heitetasemed. Kui sellised tooted moodustavad valdava osa käitise toodangust, tuleks kaaluda muude meetodite kasutamist.

(164) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(165) Näidatud väärtused esinevad kottfiltrisüsteemi kasutamise korral.

(166) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(167) Vahemiku madalam tase on saavutatav alumiiniumsilikaat-klaasvilla/tulekindlate keraamiliste kiudude (ASW/RCF) tootmisel tekkiva heite korral.

(168) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(169) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(170) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(171) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(172) Meetodite kirjeldus on esitatud punktides 1.10.6 ja 1.10.9.

(173) Meetodi kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(174) PVTga seonduvate heitetasemete vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud vastavalt teisendustegureid 5 × 10–3 ja 7,5 × 10–3 (vt tabel 2). Sõltuvalt ahjutüübist võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine.

(175) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.2.

(176) Vahemike leidmisel on arvestatud erinevatel sulatusmeetoditel põhinevate ja erinevate frititüüpide valmistamiseks kasutatavate ahjude suitsugaaside kombinatsioone nii nitraate sisaldava kui ka mittesisaldava partii koostise korral olukorras, kus erinevate allikate suitsugaasid suunatakse ühte korstnasse, mistõttu ei ole võimalik iga sulatusmeetodit ja erinevaid tooteid täpsemalt kirjeldada.

(177) Vahemiku väikseima/suurima väärtuse leidmiseks on kasutatud teisendustegureid 5 × 10–3 ja 7,5 × 10–3. Sõltuvalt ahjutüübist võib siiski osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine (vt tabel 2).

(178) Saavutatavad tasemed sõltuvad saadaoleva maagaasi ja hapniku kvaliteedist (lämmastikusisaldusest).

(179) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.3.

(180) Kasutatud on teisendustegureid 5 × 10–3 ja 7,5 × 10–3, kuid tabelis näidatud väärtused võivad olla ümardatud. Sõltuvalt ahjutüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine (vt tabel 2).

(181) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.4.

(182) Kasutatud on teisendustegurit 5 × 10–3 ning mõned väärtused on ümardatud. Sõltuvalt ahjutüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine (vt tabel 2).

(183) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.5.

(184) Tasemed näitavad suitsugaasis tahkel ja gaasilisel kujul esinevate metallide koguhulka.

(185) Kasutatud on teisendustegurit 7,5 × 10–3. Sõltuvalt ahjutüübist võib osutuda vajalikuks juhtumipõhise teisendusteguri kasutamine (vt tabel 2).

(186) Meetodite kirjeldus on esitatud punktis 1.10.1.

(187) Tasemed näitavad heitgaasis esinevate metallide koguhulka.

8.3.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 70/63

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

28. veebruar 2012,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused raua- ja terasetootmise jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 903 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/135/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 2 käsitleb teabevahetus eelkõige käitiste ja tehnoloogia tõhusust heite osas, mida väljendatakse vastavalt vajadusele lühiajaliste ja pikaajaliste keskmistega ning nendega seotud võrdlustingimustega, toorainete kasutamise ja laadiga, veekasutusega, energiakuluga ja jäätmetekkega, ning kasutatavaid tehnoloogiaid, nendega seotud seiret, keskkonnalist ristmõju, majanduslikku ja tehnilist teostatavust ja nende arenguid, parimat võimalikku tehnikat ja kujunemisjärgus tehnoloogiaid, mis määratakse kindlaks pärast sama direktiivi artikli 13 lõike 2 punktides a ja b esitatud asjaolude kaalumist.

(3)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 12 määratletud PVT-järeldused on PVT-viitedokumentide põhielement, milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle kirjeldus ning teave selle rakendatavuse hindamiseks ning parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemete, sellega seotud seire, sellega seotud tarbimistasemete ja vajadusel asjaomase tegevuskoha suhtes võetavate parandamismeetmete kohta.

(4)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 14 lõikele 3 viidatakse sama direktiivi II peatükis käsitletud käitiste jaoks loa tingimuste kehtestamisel PVT-järeldustele.

(5)

Direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 3 kohaselt sätestab pädev asutus heite piirväärtused, mis tagavad, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa heide parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid, mis on sätestatud sama direktiivi artikli 13 lõikes 5 osutatud PVT-järeldusi käsitlevas otsuses.

(6)	Direktiivi 2010/75 artikli 15 lõikes 4 lubatakse artikli 15 lõikes 3 esitatud nõude suhtes erandeid teha üksnes juhul, kui heitetasemete saavutamisega seonduvad kulud ületavad keskkonnaalast kasu asjaomase käitise geograafilise asukoha, kohalike keskkonnatingimuste või tehniliste näitajate tõttu.

(7)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 16 lõikele 1 põhinevad artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud seirenõuded PVT-järelduste kohastel seiret käsitlevatel järeldustel.

(8)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 21 lõikele 3 vaatab pädev asutus nelja aasta jooksul alates PVT-järeldusi käsitlevate otsuste avaldamisest läbi ja vajaduse korral ajakohastab kõik loa tingimused ning tagab, et käitis vastab kõnealuse loa tingimustele.

(9)	Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13, (2) loodi foorum, mis koosneb liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajatest.

(10)	Vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 13 lõikele 4 sai komisjon 13. septembril 2011. aastal kätte nimetatud foorumi arvamuse (3) raua- ja terasetootmist käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta ning tegi selle avalikult kättesaadavaks.

(11)	Nimetatud otsuses ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

PVT-järeldused raua- ja terasetootmise jaoks on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 28. veebruar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) ELT C 146, 17.5.2011, lk 3.

(3) http://circa.europa.eu/Public/irc/env/ied/library?l=/ied_art_13_forum/opinions_article

LISA

PVT-JÄRELDUSED RAUA- JA TERASETOOTMISE JAOKS

KÄSITLUSALA

ÜLDISED KAALUTLUSED

MÕISTED

1.1	Üldised PVT-järeldused

1.1.1

Keskkonnajuhtimissüsteemid

1.1.2

Energiamajandus

1.1.3

Materjalijuhtimine

1.1.4

Protsessijääkide, nt kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine

1.1.5

Tooraine ja vaheainete ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiv tolmu hajusheide

1.1.6

Vee- ja heitveekäitlus

1.1.7

Seire

1.1.8

Tegevuse lõpetamine

1.1.9

Müra

1.2	PVT-järeldused paagutusseadmete jaoks

1.3	PVT-järeldused brikettimisseadmete jaoks

1.4	PVT-järeldused koksiahjude jaoks

1.5	PVT-järeldused kõrgahjude jaoks

1.6	PVT-järeldused hapnikkonvertermenetlusega terase tootmise ja valamise jaoks

1.7	PVT-järeldused elektrikaarahjuga terase tootmise ja valamise jaoks

KÄSITLUSALA

Käesolevates parima võimaliku tehnika (PVT-) järeldustes käsitletakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmisi tööstusvaldkondi:

— tegevusvaldkond 1.3: koksi tootmine;

— tegevusvaldkond 2.1: metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine ja paagutamine;

— tegevusvaldkond 2.2: malmi või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis.

Täpsemalt käsitletakse PVT-järeldustes järgmisi protsesse:

—	mahttooraine peale- ja mahalaadimine ning käitlemine;

—	tooraine segamine;

—	rauamaagi paagutamine ja brikettimine;

—	koksisöest koksi tootmine;

—	kuuma metalli tootmine kõrgahjuprotsessiga, sealhulgas räbu töötlemine;

—	terase tootmine hapnikkonvertermenetlusega, sealhulgas eeltöötlusel valukopas väävlitustamine ning järeltöötlusel valukopa metallurgia ja räbu töötlemine;

—	terase tootmine elektrikaarahjuga, sealhulgas järeltöötlusel valukopa metallurgia ja räbu töötlemine;

—	pidevvalu (õhuke slääb / õhuke riba ja otsene lehtede valamine (ligilähedase kujuga)).

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmisi tegevusvaldkondi:

—	lubja tootmine põletusahjudes, mida käsitletakse viitedokumendis tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise parima võimalik tehnika kohta (CLM);

—	tolmude (nt elektrikaarahjude tolmu) töötlemine värviliste metallide püüdmiseks ja ferrosulamite tootmiseks, mida käsitletakse viitedokumendis mitteraudmetallide tööstuse parima võimaliku tehnika kohta (NFM);

—	koksiahjude väävelhappeseadmed, mida käsitletakse viitedokumendis anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise parima võimaliku tehnika kohta (LVIC-AAF).

Lisaks on käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olulised järgmised viitedokumendid.

Viitedokumendid	Tegevusvaldkond
Suured põletusseadmed (LCP)	Suured põletusseadmed nimisoojusvõimsusega 50 MW või enam
Raudmetalle töötlev tööstus (FMP)	Järeltöötlusprotsessid, näiteks valtsimine, söövitamine, katmine jne
Raudmetalle töötlev tööstus (FMP)	Õhukese slääbi / õhukeste ribade ja lehtede (ligilähedase kujuga) valamine
Ladustamisel tekkiv heide (EFS)	Ladustamine ja käitlemine
Tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS)	Jahutussüsteemid
Monitooringu üldpõhimõtted (MON)	Heitkoguste ja tarbimise järelevalve
Energiatõhusus (ENE)	Üldine energiatõhusus
Majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju (ECM)	Meetodite majanduslik mõju ja terviklik keskkonnamõju

ÜLDISED KAALUTLUSED

PVTga seonduvad keskkonnategevuse tulemuslikkuse tasemed on esitatud vahemike, mitte üksikväärtustena. Vahemikuga võetakse arvesse teatud tüüpi käitistes esineda võivaid erinevusi (nt lõpptoodangu klassi/puhtuse ja kvaliteedi erinevused, käitise tehnilise lahenduse, ehituse, suuruse ja tootmisvõimsuse erinevused), mille tagajärjel tekib PVT kohaldamisega seonduva keskkonnategevuse tulemuslikkuses kõikumisi.

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKAGA (PVT) SEONDUVATE HEITETASEMETE VÄLJENDAMINE

Käesolevates PVT-järeldustes väljendatakse õhku eralduva heite PVTga seonduvaid tasemeid ühel järgmistest kujudest:

—	heiteaine mass jääkgaasi ruumalaühiku kohta standardtingimustel (273,15 K; 101,3 kPa) pärast veeauru sisalduse lahutamist, ühik g/Nm3, mg/Nm3, μg/Nm3 või ng/Nm3; või

—	heiteaine mass toodetud või töödeldud toodangu massiühiku kohta (kulu- või heitekoefitsient), ühik kg/t, g/t, mg/t või μg/t.

Vette eralduva heite PVTga seonduvat taset väljendatakse kujul:

—	heiteaine mass heitvee mahuühiku kohta, ühik g/l, mg/l või μg/l.

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid:

— uus seade– pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist käitises kasutusele võetud seade või vanade seadmete asemel käitise olemasolevale alusele paigaldatud seadmestik;

— olemasolev seade– seade, mis ei ole uus seade;

— NOX– lämmastikoksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, mida väljendatakse kujul NO2;

— SOX– vääveldioksiidi (SO2) ja vääveltrioksiidi (SO3) summa, mida väljendatakse kujul SO2;

— HCl– kõik gaasilised kloriidid, mida väljendatakse kujul HCl;

— HF– kõik gaasilised fluoriidid, mida väljendatakse kujul HF.

1.1 Üldised PVT-järeldused

Kui ei ole öeldud teisiti, on käesolevas osas esitatud PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Lisaks käesolevas osas nimetatud üldisele PVT-le kohaldatakse ka punktides 1.2–1.7 osutatud protsessipõhiseid PVTsid.

1.1.1 Keskkonnajuhtimissüsteemid

1. PVT on kõigile järgmistele tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine:

I.	juhtkonna, s.h tippjuhtkonna pühendumus;

II.	keskkonnapoliitika selline määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise pidevat täiustamist juhtkonna poolt;

III.	vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega;

IV.

protseduuride rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

i.	struktuur ja vastutus,

ii.	väljaõpe, teadlikkus ja pädevus,

iii.	kommunikatsioon,

iv.	töötajate kaasamine,

v.	dokumentatsioon,

vi.	tõhus protsessijuhtimine,

vii.	hoolduskavad,

viii.

valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine,

ix.	vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele;

täitmise kontrollimine ja parandusmeetmed, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

i)	seire ja mõõtmised (vt ka viitedokument „Järelevalve üldpõhimõtted”),

ii)	parandus- ja ennetusmeetmed,

iii)	dokumenteerimine,

iv)	sõltumatu (võimaluse korral) sise- ja väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse vastavalt nõuetele;

VI.	keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt;

VII.	puhastustehnoloogia arengu jälgimine;

VIII.

seadmete tulevase demonteerimise keskkonnamõjuga arvestamine uute seadmete projekteerimise ajal ning kogu nende tööaja jooksul;

IX.	regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Kohaldatavus

1.1.2 Energiamajandus

2. PVT on soojusenergia kulu vähendamine mitme järgmise meetodi abil.

Ladusa ja stabiilse töötlemise tagamiseks täiustatud ja optimeeritud süsteemid, mida käitatakse protsessi parameetrite sättepunktide lähedaste väärtuste juures, kasutades

i)	optimeeritud protsessijuhtimist, sealhulgas arvutipõhiseid automaatjuhtimissüsteeme,

ii)	kaasaegseid gravimeetrilisi tahke kütuse etteandesüsteeme,

iii)	protsessi konfiguratsiooni raames võimalikku maksimaalset eelkuumutust.

II.	Protsessides vabaneva soojuse taaskasutamine, eriti jahutustsoonides

III.	Auru ja soojuse optimaalne käitlemine

IV.	Füüsikalise soojuse maksimaalne võimalik protsessisisene korduskasutamine.

Energiamajandusega seoses vt viitedokument energiatõhususe parima võimaliku tehnika kohta (ENE).

I PVT punkti i kirjeldus

Terasetehase üldise energiatõhususe parandamiseks on olulised järgmised küsimused:

—	energiatarbimise optimeerimine;

—	energiakadude vältimine kõige olulisemate kohapealsete energiavoogude ja põletusprotsesside, sealhulgas kõigi tõrvikpõletusprotsesside, pidevseire abil, mis võimaldab kohe teha hooldustöid ning saavutada katkestusteta tootmisprotsess;

—	aruandlus- ja analüüsivahendid iga protsessi keskmise energiakulu kontrollimiseks;

—	oluliste protsesside energia erikulu taseme määratlemine ning pikaajaline võrdlemine;

—	energiatõhususe parima võimaliku tehnika viitedokumendis määratletud energiaauditite läbiviimine, nt kulutõhusate energiasäästuvõimaluste leidmiseks.

II–IV PVT kirjeldus

Terasetootmise protsessidesse integreeritud meetodid soojuse parema taaskasutuse abil energiatõhususe suurendamiseks on muu hulgas järgmised:

—	soojuse ja elektri koostootmine, kus jääksoojus võetakse soojusvahetite abil taas kasutusele ning suunatakse terasetehase teistesse osadesse või kaugküttevõrku;

—	suurtesse kuumutusahjudesse aurukatelde või muude sobivate süsteemide paigaldamine (kattes ahju abil osa auruvajadusest);

—	kütuse säästmiseks ahjude ja muude põletussüsteemide põlemisõhu eelkuumutamine, võttes arvesse selle negatiivset mõju, s.t lämmastikoksiidide sisalduse kasvu heitgaasis;

—	aurutorude ja kuumaveetorude isoleerimine;

—	soojuse taaskasutuseks kogumine protsessisaadustelt, nt aglomeraadilt;

—	nii soojuspumpade kui ka päikesepaneelide kasutamine terase jahutamise vajaduse korral;

—	suitsugaasikatelde kasutamine kõrge temperatuuriga ahjudes;

—	hapniku aurustumisel ja kompressoril põhinev jahutussüsteem energia vahetamiseks standardsete soojusvahetitega;

—	regeneratsiooniturbiinide kasutamine, et muundada kõrgahjus tekkiva gaasi kineetiline energia elektrienergiaks.

II–IV PVT kohaldatavus

Soojuse ja elektrienergia koostootmine on kohaldatav kõigis raua- ja terasetehastes, mis asuvad sobiva soojusvajadusega linnapiirkondade läheduses. Energia erikulu sõltub protsessi ulatusest, toote kvaliteedist ja käitise tüübist (nt vaakumtöötluse maht hapnikkonverteris, lõõmutustemperatuur, toodete paksus jne).

3. PVT on primaarse energiakulu vähendamine energiavoogude optimeerimise ning eemaldatud protsessigaaside, näiteks koksiahjugaasi, kõrgahjugaasi ja hapnikkonverterigaasi parema kasutamise abil.

Kirjeldus

Terasetehase protsessidesse integreeritud meetodid protsessigaaside parema kasutamise abil energiatõhususe suurendamiseks on muu hulgas järgmised:

—	kõigi kõrvalsaadusena tekkivate gaaside lühiajaliseks hoidmiseks gaasimahutite ja surugaasihoidlate kasutamine;

—	tõrvikpõletamise energiakadude korral gaasivõrgus surve suurendamine, et kasutada ära rohkem protsessigaase ning suurendada sellega gaaside kasutamise määra;

—	gaasi rikastamine protsessigaasidega ning eri tarbijate jaoks eri kütteväärtuste kasutamine;

—	põletusahjude kütmine protsessigaasiga;

—	arvutipõhise juhtimissüsteemi kasutamine kütteväärtuse reguleerimiseks;

—	koksi ja suitsugaasi temperatuuriandmete fikseerimine ja kasutamine;

—	protsessigaaside energia taaskasutusseadme võimsuse korrektne mõõtmestamine, eriti arvestades protsessigaaside muutumise võimalusi.

Kohaldatavus

Energia erikulu sõltub protsessi ulatusest, toote kvaliteedist ja käitise tüübist (nt vaakumtöötluse maht hapnikkonverteris, lõõmutustemperatuur, toodete paksus jne).

4. PVT on väävlitustatud ja tolmust puhastatud liigse koksiahjugaasi ning tolmust puhastatud kõrgahjugaasi ja hapnikkonverterigaasi kasutamine (segatud kujul või eraldi) soojuse ja elektrienergia koostootmisjaamade kateldes auru, elektrienergia ja/või soojuse tootmiseks, kasutades jääksoojust sisemistes või välistes küttevõrkudes, kui esineb kolmandate isikute nõudlus selle järele.

Kohaldatavus

Kolmanda isiku koostöö ja nõusolek ei olene käitajast ning võib seetõttu loa kohaldamisalast välja jääda.

5. PVT on elektrienergia tarbimise vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Energiahaldussüsteemid

II.	Suure energiatõhususega jahvatus-, pumba-, ventilatsiooni-, teisaldus- ja muude elektriseadmete kasutamine

Kohaldatavus

Sagedusregulaatoriga pumpasid ei saa kasutada juhul, kui pumpade töökindlus omab protsessi ohutuse jaoks otsustavat tähtsust.

1.1.3 Materjalijuhtimine

6. PVT on sisemiste materjalivoogude juhtimise ja kontrolli optimeerimine, et vältida saaste teket, ennetada seisundi halvenemist, tagada sisendite nõutav kvaliteet, võimaldada taaskasutust ja ringlussevõttu, suurendada protsessi tõhusust ning optimeerida metallisaagist.

Kirjeldus

Sisendmaterjalide ja tootmisjääkide sobival viisil ladustamine ja käitlemine võib kaasa aidata laoplatsidel, konveierilintidel ja laadimispunktides tekkiva lenduva tolmuheite vähendamisele ning pinnase, põhjavee ja äravooluvee saastumise vältimisele (vt ka PVT 11).

Terasetehase ning muudest käitistest ja sektoritest pärinevate jääkide, kaasa arvatud jäätmete jaoks sobiva juhtimissüsteemi kasutamine võimaldab neid maksimaalselt tehases endas ja/või väljaspool seda toorainena ära kasutada (vt ka PVT 8, 9 ja 10).

Materjalijuhtimine hõlmab ka terasetehase üldiste jääkide majanduslikult mittekasutatava väikese osa kontrollitud kõrvaldamist.

7. Asjakohaste saasteainete heite vähendamiseks on PVT sobiva kvaliteediga metallijäätmete ja muu tooraine valimine. Metallijäätmete puhul on PVT nende kontrollimine, et tuvastada nähtavaid saasteaineid, mis võivad sisaldada raskmetalle, eriti elavhõbedat, või võivad põhjustada polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) teket.

Metallijäätmete kasutamise tõhustamiseks võib kasutada ühte või mitut järgmist meetodit:

—	metallijäätmete ostutellimuses tootmisprofiili jaoks sobivate vastuvõtutingimuste kirjeldamine;

—	metallijäätmete koostise tundmaõppimine metallijäätmete päritolu hoolika jälgimise abil; erandjuhul võib metallijäätmete koostise kindlaks teha sulatuskatse abil;

—	sobivate vastuvõtutingimuste olemasolu ning tarnete kontrollimine;

—	käitises kasutamiseks kõlbmatute metallijäätmete väljapraakimise korra kehtestamine;

—

metallijäätmete ladustamine vastavalt nende erinevatele tunnustele (nt suurus, sulamid, puhtuseaste); pinnasesse imbuvaid saasteaineid sisaldavate metallijäätmete ladustamine läbilaskmatul aluspinnal koos äravoolu- ja kogumissüsteemiga; ladustamine katuse all, mis võib vähendada vajadust sellise süsteemi järele;

—

erinevate sulandite jaoks sobivate metallijäätmete koormate koostamine nende koostise põhjal, et kasutada toodetava teraseklassi jaoks kõige sobivamaid metallijäätmeid (mõnel juhul on see äärmiselt oluline, et vältida soovimatute elementide sattumist terasesse, ning teistel juhtudel võimaldab see ära kasutada metallijäätmetes sisalduvaid ja toodetava teraseklassi jaoks vajalikke sulamielemente);

—	kõigi käitisesiseselt tekkinud metallijäätmete kiire tagastamine metallijäätmete laoplatsile uuesti ringlussevõtuks;

—	käitamis- ja juhtimiskava olemasolu;

—

metallijäätmete sortimine, et vähendada ohtlike või muude kui mustmetalliliste saasteainete, eriti polüklooritud bifenüülide (PCB), õli või määrde, kaasamise ohtu. Tavaliselt teeb seda metallijäätmete tarnija, kuid ohutuse tagamiseks kontrollib käitaja üle kõik suletud mahutites tarnitavad metallijäätmete koormad. See võimaldab samal ajal kontrollida ka saasteainete esinemist niivõrd, kuivõrd see on otstarbekas. Nõutav võib olla väikeste plastikoguste hindamine (nt plastkattega osade korral);

—	radioaktiivsuse kontrollimine vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eksperdirühma soovituste raamistikule;

—

romusõidukitest ja elektroonikaromudest elavhõbedat sisaldavate osade kohustuslikku eemaldamist metallijäätmete töötlejate poolt on võimalik tõhustada järgmiselt:

—	elavhõbedat sisaldavate metallijäätmete tarnimise keelu sätestamine ostulepingutes,

—	nähtavaid elektroonilisi komponente ja sõlmi sisaldavate metallijäätmete vastuvõtmisest keeldumine.

Kohaldatavus

Metallijäätmete valimine ja sortimine ei pruugi olla täielikult käitaja kontrolli all.

1.1.4 Protsessijääkide, nt kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine

8. Tahkete jääkide korral on PVT selliste integreeritud meetodite ja käitamismeetodite kasutamine, millega vähendatakse jäätmete teket tänu jääkide käitisesisesele kasutamisele või spetsiaalsetele (sisemistele või välistele) ringlussevõtu protsessidele.

Kirjeldus

Rauarikaste jääkide ringlussevõtu meetodite hulka kuuluvad spetsiaalsed ringlussevõtumeetodid nagu näiteks OxyCup®-tüüpi šahtahi, DK-protsess, sulatamisel kasutatavad taandamisprotsessid ja külmbrikettimine, samuti punktides 9.2–9.7 nimetatud meetodid tootmisjääkide käitlemiseks.

Kohaldatavus

Kuna nimetatud protsesse võib teostada kolmas isik, ei sõltu ringlussevõtt ise raua- ja terasetehase käitajast ning võib seetõttu loa kohaldamisalast välja jääda.

9. PVT on PVT 8 kohaselt kasutamiseks või ringlussevõtuks sobimatute tahkete jääkide käitiseväline kasutamine või ringlussevõtt võimalikult suures ulatuses alati, kui see on võimalik ja kooskõlas jäätme-eeskirjadega. PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute jäätmete kontrollitud käitlemine.

10. PVT on parimate käitamis- ja hooldustavade kasutamine kõigi tahkete jääkide kogumiseks, käitlemiseks, ladustamiseks ja transpordiks ning kõigi laadimispunktide katmiseks, et vältida heiteid õhku ja vette.

1.1.5 Tooraine ja vaheainete ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiv tolmu hajusheide

11. PVT on materjalide ladustamisel, käitlemisel ja transportimisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

Vähendamismeetodite korral on PVT tolmu kogumise ja järgneva puhastamise tõhususe optimeerimine sobivate meetodite abil, millest mõned on loetletud allpool. Eelistatakse tolmu kogumist heite tekkekohale võimalikult lähedal.

Üldised meetodid:

—	hajusa tolmu tõrje kava koostamine terasetehase keskkonnajuhtimissüsteemi raames;

—	ümbritsevas õhus tolmufraktsiooni PM10 suurt sisaldust põhjustava tegevuse ajutise katkestamise kaalumine; selleks on vaja piisaval hulgal tolmufraktsiooni PM10 seire vahendeid koos tuule suuna ja tugevuse jälgimisega, et teha kindlaks peentolmu peamised allikad ja nende asukohad.

II.

Mahttooraine käitlemise ja transpordi ajal tolmu keskkonda sattumise vältimiseks kasutatakse muu hulgas järgmisi meetodeid:

—	pikkade materjalivirnade paigutamine valdava tuulesuuna järgi;

—	tuuletõkete paigaldamine või pinnamoe kasutamine tuuletõkkena;

—	tarnitud materjali niiskusesisalduse kontrolli alla võtmine;

—	tegevuse hoolikas kavandamine, et vältida materjali tarbetut käitlemist ning pikki langemisvahemikke vabas õhus;

—	konveierite, punkrite jne piisav sulgemine;

—	vee ja vajaduse korral lisaainetega, näiteks lateksiga vee pihustamine tolmutõrjeks;

—	seadmetele rangete hooldusnõuete kehtestamine;

—	rangete korrashoiunõuete rakendamine, eriti teede puhastamise ja kastmise suhtes;

—	liikuvate ja statsionaarsete tolmuimemisseadmete kasutamine;

—	tolmuheite vähendamiseks suurema tolmutekkega kohtades tolmutõrje või tolmu väljatõmme ning kottfilterpuhastuse kasutamine;

—	vähendatud heitetasemega puhastusautode kasutamine kõvakattega teede korraliseks puhastamiseks.

III.

Materjalide tarnimise, ladustamise ja tagasivõtmisega seotud meetodid:

—	mahalaadimispunkrite täielik sulgemine filtritud väljatõmbega varustatud hoones tolmuste materjalide ladustamiseks või punkrite varustamine tolmutõkestitega ning mahalaadimisvõrkude ühendamine tolmu väljatõmbe- ja puhastussüsteemiga;

—	langemiskõrguse piiramine kuni 0,5 m-ga;

—	(eelistatavalt ringlussevõetud veega töötavate) veepihustite kasutamine tolmu tõrjumiseks;

—	vajaduse korral silode varustamine filtrisõlmedega tolmu ohjamiseks;

—	täielikult suletud seadmete kasutamine silodest materjali väljavõtmiseks;

—	vajaduse korral metallijäätmete hoiustamine kaetud ja kõva pinnakattega alal, et vähendada maapinna saastumise ohtu (kasutades täppisajastatud tarneid, et vähendada laoplatsi suurust ja sellega ka võimalikku heidet);

—	materjalivirnade liigutamise piiramine;

—	materjalivirnade kõrguse piiramine ja nende üldise kuju jaoks nõuete kehtestamine;

—	hoone- või mahutisisese ladustamise kasutamine materjalivirnade asemel, kui ladustatava materjali kogus seda võimaldab;

—	pinnamoe, mullavallide või lagendikele pikakasvulise rohu ja igihaljaste puude istutamise abil tuulekaitseribade tekitamine tolmu kogumiseks ja absorbeerimiseks ilma pikaajaliste kahjudeta;

—	puistejäätmete ja räbukuhjade hüdrokülv;

—	tegevuskoha haljastamine, kattes kasutamata alad pealismullaga ning istutades sinna rohtu, põõsaid ja muud taimkatet;

—	pinna niisutamine kauapüsivate tolmu siduvate ainetega;

—	pinna katmine presendiga või materjalivirnade katmine (nt lateksiga);

—	tugiseintega ladustamisala kasutamine, et vähendada avatud pinna suurust;

—	vajaduse korral võib kasutada äravooluga läbitungimatuid betoonist pinnakatteid.

IV.

Kütuse ja tooraine meritsi tarnimise korral, kui võib esineda oluline tolmuheide, võidakse kasutada muu hulgas järgmisi meetodeid:

—

automaatlossimissüsteemiga varustatud laevade või suletud pidevrežiimsete lossimisseadmete kasutamine. Muudel juhtudel tuleks haaratsitüüpi lossimisseadmete poolt tekitatavat tolmu vähendada materjali piisava niiskusesisalduse tagamise, langemiskõrguse vähendamise ning laeva lossimispunkri ava juures veepihustite või veeuduseadmete kasutamise abil;

—

merevee kasutamisest hoidumine maakide või räbustite pihustamisel, kuna selle tagajärjel saastuvad paagutusseadmete elektrifiltrid naatriumkloriidiga. Täiendava kloori lisamine toorainele võib lisaks suurendada heidet (nt polüklooritud dibensodioksiinid/-furaanid (PCDD/F)) ning takistada filtritolmu retsirkulatsiooni;

—	pulbrilise süsiniku, lubja ja kaltsiumkarbiidi ladustamine suletud silodes ning nende pneumaatiline transportimine või nende ladustamine ja teisaldamine suletud kotis.

Rongidelt või veoautodelt materjali mahalaadimise meetodid:

—	tolmuheite tekkimise korral kasutada spetsiaalseid suletud konstruktsiooniga mahalaadimisseadmeid.

VI.

Väga kergesti laialikanduva materjali korral, mis võib põhjustada märkimisväärset tolmuheidet, kasutatakse muu hulgas järgmisi meetodeid:

—	täielikult suletavate ning kottfiltrisüsteemi suunduva väljatõmbega varustatud laadimispunktide, vibrosõelte, purustite, punkrite jms kasutamine;

—	tsentraalse või kohaliku tolmuimemissüsteemi kasutamine mahasattunud materjali äraloputamise asemel, kuna sellisel juhul piirdub mõju ühe keskkonnaga ning mahasattunud materjali ringlussevõtt on lihtsam.

VII.

Räbu käitlemise ja töötlemise meetodid:

—	käitlemisele ja töötlemisele minevate teraräbu virnade niiskena hoidmine, sest kuivanud kõrgahju- ja teraseräbust võib eralduda tolmu;

—	tolmuheite vähendamiseks tõhusa väljatõmbe ja kottfiltritega varustatud suletud räbupurustamisseadmete kasutamine.

VIII.

Räbu käitlemise meetodid:

—	räbu ladustamine katte all ja/või betoonpõrandal, et vähendada tolmu lendumist sõidukite liikumise tõttu.

IX.

Materjali transportimisel tuleks kaaluda muu hulgas järgmiste meetodite kasutamist:

—	avalikelt teedelt ligipääsetavate punktide arvu vähendamine;

—	rattapuhastusseadmete kasutamine, et vältida muda ja tolmu edasikandumist avalikele teedele;

—	transporditeede katmine kõvakattega (betoon või asfalt), et vähendada tolmupilvede teket materjalide transpordi ja tee puhastamise käigus;

—	sõidukite liikumisteede piiramine tarade, kraavide või ringlussevõetud räbu vallidega;

—	tolmuste teede niisutamine veepihustitega, nt räbu käitlemise ajaks;

—	transpordiveokite ületäitmise vältimine, et hoida ära materjali mahasattumist;

—	transpordiveokitel veetava materjali kinnikatmise tagamine;

—	laadimiste arvu vähendamine;

—	suletud või kinniste konveierite kasutamine;

—	võimaluse korral torukonveierite kasutamine, et vähendada suunamuutuse korral tavaliselt tekkivaid materjalikadusid, kui materjal laaditakse ühelt lindilt teisele;

—	hea tava meetodite kasutamine sulametalli teisaldamisel ja valukopaga töötamisel;

—	tolmuärastusmeetmete kasutamine konveierite üleminekupunktides.

1.1.6 Vee- ja heitveekäitlus

12. Heitveekäitluses on PVT reovee tekke vältimine, selle kogumine, eri tüüpi reovee eraldamine, võimalikult suurel määral sisemise ringlussevõtu kasutamine ning iga lõpliku reoveevoo puhul sobiva puhastusmeetodi valimine. See hõlmab meetodeid, milles kasutatakse nt õlipüüdureid, filtrimist või sadestamist. Selles kontekstis on nimetatud eelduste olemasolu korral võimalik kasutada järgmisi meetodeid:

—	joogivee mittekasutamine tootmisliinidel;

—	uute seadmete ehitamise või olemasolevate seadmete moderniseerimise/remondi käigus veeringlussüsteemide arvu ja/või läbilaskevõime suurendamine;

—	sissetuleva magevee jaotuse tsentraliseerimine;

—	vee kasutamine astmeliselt, kuni teatud parameetrid saavutavad oma õigusliku või tehnilise piirväärtuse;

—	vee kasutamine teistes seadmetes, kui muutunud on ainult teatavad vee parameetrid, nii et seda on veel võimalik kasutada mõnel muul otstarbel;

—	puhastatud ja puhastamata heitvee hoidmine eraldi; selle meetme abil on võimalik kasutada heitvee kõrvaldamiseks erinevaid mooduseid mõistlike kuludega;

—	võimaluse korral vihmavee kasutamine.

Kohaldatavus

Terasetehaste veemajandusele seavad piiranguid eelkõige magevee kättesaadavus ja kvaliteet ning kohalikud õiguslikud nõuded. Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata veetorustike praegune konfiguratsioon.

1.1.7 Seire

13. PVT on protsesside juhtimiseks vajalike kõigi oluliste parameetrite mõõtmine või hindamine juhtimisruumidest kaasaegsete arvutipõhiste süsteemide abil, et protsesse pidevalt reguleerida ja jooksvalt optimeerida stabiilse ja ladusa töötlemise tagamiseks, suurendades sellega energiatõhusust ja saagist ning täiustades hooldustavasid.

14. PVT on punktides 1.2–1.7 nimetatud kõigi protsesside peamistest heiteallikatest korstnasse juhitava saasteainete heite mõõtmine juhul, kui on määratletud PVTga seonduvad heitetasemed, ning raua- ja terasetehaste protsessigaasidega köetavates jõujaamades.

PVT on vähemalt järgmiste näitajate pidev mõõtmine:

—	tolmu, lämmastikoksiidide (NOX) ja vääveldioksiidi (SO2) primaarne heide aglomeratsioonilindilt;

—	lämmastikoksiidide (NOX) ja vääveldioksiidi (SO2) heide brikettimisseadmete kõvastuslindilt;

—	kõrgahju valutsehhide tolmuheide;

—	hapnikkonverterite sekundaarne tolmuheide;

—	lämmastikoksiidide (NOX) heide jõujaamadest;

—	suurte elektrikaarahjude tolmuheide.

Muude heidete korral on PVT heite pideva seire kasutamise kaalumine sõltuvalt massivoost ja heite omadustest.

15. PVT 14 all nimetamata oluliste heiteallikate korral on PVT punktides 1.2–1.7 nimetatud kõigi protsesside, raua- ja terasetehaste protsessigaasiga köetavate jõujaamade ning kõigi oluliste protsessigaasi koostisosade/saasteainete regulaarne ja katkeline mõõtmine. See hõlmab protsessigaaside, korstnaheite, polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) katkelist seiret ning heitvee seiret, kuid ei hõlma hajusheite jälgimist (vt PVT 16).

Kirjeldus (PVT 14 ja 15 juurde)

Protsessigaaside seire annab teavet protsessigaaside koostise ning protsessigaaside põlemisel tekkiva kaudse heite kohta, näiteks tolm, raskmetallid ja SOx.

Korstnaheidet on võimalik mõõta kindlate ajavahemike järel teostatavate regulaarsete katkeliste mõõtmiste abil vastavate heiteallikate juures piisavalt pika aja jooksul, et teha kindlaks iseloomulikud heite väärtused.

Heitvee seires on olemas palju erinevaid standardmenetlusi proovide võtmiseks ning vee ja heitvee analüüsimiseks, sealhulgas:

—	juhuslik proov ehk heitveevoolust võetud üksikproov;

—	liitproov ehk teatud perioodi jooksul pidevalt kogutud proov või mitmest teatud perioodi jooksul pidevalt või katkeliselt kogutud ja segatud proovist koosnev proov;

—	täpsustatud juhuslik proov ehk kuni kahe tunni jooksul mitte rohkem kui kahe minuti pikkuste vahedega võetud vähemalt viiest segatud juhuslikust proovist koosnev liitproov.

Seire peab vastama sellekohastele EN ja ISO standarditele. Kui EN või ISO standardid puuduvad, tuleks kasutada riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

16. PVT on olulistest allikatest pärineva hajusheite suurusjärgu kindlaks tegemine allpool nimetatud meetodite abil. Võimaluse korral tuleb vahetu mõõtmise meetodeid eelistada kaudsetele meetoditele või heitekoefitsientide abil leitud arvutuslikele hinnangutele.

—	Vahetu mõõtmise korral mõõdetakse heidet kohe selle allika juures. Sellisel juhul on võimalik mõõta või määrata kontsentratsioone ja massivoogusid.

—	Kaudse mõõtmise korral tehakse heitetase kindlaks allikast teataval kaugusel; kontsentratsiooni ja massivoo vahetu mõõtmine ei ole võimalik.

—	Arvutused heitekoefitsientidega.

Kirjeldus

Vahetu või peaaegu vahetu mõõtmine

Vahetu mõõtmine on näiteks tuuletunnelis või tõmbevarje all toimuv mõõtmine, samuti muud meetodid, näiteks peaaegu vahetu heite mõõtmine tööstuskäitise katusel. Viimasel juhul mõõdetakse tuule kiirus ja katuse ventilatsiooniava pindala ning arvutatakse voolukiirus. Katuse ventilatsiooniava mõõtetasapinna ristlõige jagatakse võrdse pindalaga sektoriteks (võremõõtmine).

Kaudne mõõtmine

Kaudne mõõtmine on näiteks märgistusgaaside kasutamine, hajumise pöördmodelleerimine (RDM) ja laserlokaatoriga (LIDAR) massibilansi meetod.

Heitearvutused heitekoefitsientidega

Suuniseid puistematerjalide ladustamisel ja käitlemisel tekkiva hajusa tolmuheite ning liikluse tõttu teedelt lenduva tolmuheite hindamiseks heitekoefitsientide abil on antud järgmistes dokumentides:

—	VDI 3790, 3. osa

—	US EPA AP 42

1.1.8 Tegevuse lõpetamine

17. PVT on tegevuse lõpetamise käigus saastumise vältimine allpool loetletud sobivate meetodite abil.

Kasutusaja lõpul tegevuse lõpetamisega seotud kaalutlused seadmete projekteerimise ajal:

I.	käitise tulevase tegevuse lõpetamise keskkonnamõjuga arvestamine uue käitise projekteerimise ajal, sest ennetav planeerimine muudab tegevuse lõpetamise lihtsamaks, puhtamaks ja odavamaks;

II.

tegevuse lõpetamine põhjustab pinnase (ja põhjavee) saastumise ohtu ning selle käigus tekib suures koguses tahkeid jäätmeid; võimalikud ennetusmeetodid sõltuvad konkreetsest protsessist, kuid üldiselt võib kaaluda järgmisi tegevusi:

i)	allmaarajatiste vältimine;

ii)	demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis;

iii)	lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine;

iv)	sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne;

v)	etapiviisiliselt suletavate paindlike terviksõlmede projekteerimine;

vi)	võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine.

1.1.9 Müra

18. PVT on raua ja terase tootmisel tekkiva müra vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil sõltuvalt kohalikest tingimustest või nendele vastavalt.

—	Müravähendamisstrateegia rakendamine

—	Mürarohke tegevuse/üksuse sulgemine kinnisesse ruumi

—	Tegevuse/üksuse isoleerimine vibratsiooni leviku piiramiseks

—	Löökesummutavast materjalist sise- ja välisvooder

—	Hoonete helikindluse suurendamine, et takistada materjalide töötlemisseadmete tekitatava müra väljapääsu

—	Müratõkete püstitamine, nt ehitiste või looduslike tõkete rajamine, näiteks kasvavad puud ja põõsad kaitstava ala ja mürarohke tegevuse vahel

—	Korstnatele summutite paigaldamine

—	Isoleeritud kanalite ja lõpp-puhurite paigutamine helikindlatesse hoonetesse

—	Hoonete uste ja akende sulgemine

1.2 PVT-järeldused paagutusseadmete jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile paagutusseadmetele.

Heide õhku

19. Segamise puhul on PVT peenmaterjalide aglomeratsioonil tekkiva hajusa tolmuheite vältimine või vähendamine materjalide niiskusesisalduse reguleerimise abil (vt ka PVT 11).

20. Paagutusseadmete primaarse heite puhul on PVT aglomeratsioonilindi jääkgaasi tolmuheite vähendamine kottfiltri abil.

Olemasolevate seadmete primaarse heite puhul on PVT aglomeratsioonilindi jääkgaasi tolmuheite vähendamine täiustatud elektrifiltrite abil, kui kottfiltreid ei ole võimalik kasutada.

PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus on < 1–15 mg/Nm3 kottfiltriga ning < 20–40 mg/Nm3 täiustatud elektrifiltriga (mis peab olema ette nähtud selliste väärtuste saavutamiseks ning mida tuleb vastavalt sellele käitada).

Kottfilter

Kirjeldus

Paagutusseadmetes kasutatakse kottfiltreid tavaliselt olemasoleva elektrifiltri või tsükloni järel, kuid neid võidakse käitada ka iseseisva seadmena.

Kohaldatavus

Olemasolevate seadmete korral võivad oluliseks osutuda näiteks sellised asjaolud nagu näiteks elektrifiltri järele paigaldamiseks vajaliku vaba ruumi olemasolu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata olemasoleva elektrifiltri vanusele ja töönäitajatele.

Täiustatud elektrifilter

Kirjeldus

Täiustatud elektrifiltreid iseloomustab üks või mitu järgnevat omadust:

—	hea protsessijuhtimine,

—	täiendavad elektriväljad,

—	elektrivälja tugevuse kohandamine,

—	niiskusesisalduse kohandamine,

—	lisanditega konditsioneerimine,

—	kõrgem pinge või kavandatud pingehüpped,

—	kiire reaktsioonipinge,

—	kõrgenergeetiliste impulsside ülestamine,

—	liikuvad elektroodid,

—	elektroodiplaatide vahekauguse suurendamine või muud ärastamise tõhusust parandavad omadused.

21. Aglomeratsioonilindi primaarse heite puhul on PVT elavhõbedaheite vältimine või vähendamine vähese elavhõbedasisaldusega tooraine valimise abil (vt PVT 7) või heitgaaside puhastamine aktiivsöe või aktiivligniitkoksiga.

PVTga seonduva elavhõbedaheite taseme proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 0,03–0,05 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

22. Aglomeratsioonilindi primaarse heite puhul on PVT vääveloksiidi (SOX) heite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Väävlisisestuse vähendamine madala väävlisisaldusega peenkoksi kasutamise abil

II.	Väävlisisestuse vähendamine peenkoksi kasutamise minimeerimise abil

III.	Väävlisisestuse vähendamine madala väävlisisaldusega rauamaagi kasutamise abil

IV.	Sobivate absorbeerivate ainete lisamine aglomeratsioonilindi heitgaasikanalisse enne tolmuärastust kottfiltriga (vt PVT 20)

V.	Märgväävlitustamine või regenereeritava aktiivsöega protsess (arvestades kohaldamiseks vajalikke eeltingimusi)

I–IV PVT kasutamise korral on PVTga seonduva vääveloksiidide (SOX) heite taseme päevane keskmine väärtus < 350–500 mg/Nm3, väljendatud SO2-na; madalam väärtus on saavutatav IV PVT abil.

V PVT kasutamise korral PVTga seonduva vääveloksiidide (SOX) heite taseme päevane keskmine väärtus on < 100 mg/Nm3, väljendatud SO2-na.

V PVT juures osutatud regenereeritava aktiivsöega protsessi kirjeldus

Kuivad väävlitustamismeetodid põhinevad SO2 adsorptsioonil aktiivsöes. SO2-ga täidetud aktiivsöe regenereerimise protsessi nimetatakse regenereeritava aktiivsöega protsessiks. Sellisel juhul võidakse kasutada kvaliteetset ja kallist aktiivsütt ning kõrvalsaadusena tekib väävelhape (H2SO4). Aktiivkiht regenereeritakse vee abil või termiliselt. Mõnel juhul, kui soovitakse liinil järgnevat olemasolevat väävlitustamisseadet „täppishäälestada”, kasutatakse ligniidipõhist aktiivsütt. Sellisel juhul SO2-ga täidetud aktiivsüsi tavaliselt põletatakse kontrollitud tingimustel.

Regenereeritava aktiivsöega protsess võib olla ühe- või kaheastmeline.

Üheastmelises protsessis juhitakse heitgaasid läbi aktiivsöekihi ning aktiivsüsi adsorbeerib saasteained. Lisaks toimub ka NOX kõrvaldamine, kui enne katalüsaatorikihti lisatakse voolule ammoniaaki (NH3).

Kaheastmelises protsessis juhitakse heitgaasid läbi kahe aktiivsöekihi. NOX-heite vähendamiseks võib enne aktiivkihti voolule lisada ammoniaaki.

V PVT juures osutatud meetodite kohaldatavus

Märgväävlitustamine. Ruumivajaduse nõuded võivad olla olulised ning kohaldatavust piirata. Arvesse tuleb võtta suuri investeeringu- ja kasutuskulusid ning märkimisväärset terviklikku keskkonnamõju, näiteks lobri tekkimist ning selle kõrvaldamist, samuti täiendavaid heitveepuhastusmeetmeid. Seda meetodit käesoleva teksti kirjutamise ajal Euroopas ei kasutata, kuid seda võiks kaaluda tingimustes, kus muude meetoditega tõenäoliselt ei õnnestu keskkonnakvaliteedi nõudeid täita.

Regenereeritava aktiivsöega protsess. Aktiivsöeprotsessi seadmete ette tuleb paigaldada tolmuärastusseadmed, et vähendada siseneva tolmu kontsentratsiooni. Üldiselt on selle meetodi kaalumisel olulised tegurid tehase ruumipaigutus ja kasutatav vaba ruum, eriti rohkem kui ühe aglomeratsioonilindiga tegevuskohas.

Arvesse tuleb võtta suuri investeeringu- ja kasutuskulusid, eriti kvaliteetse ja kalli aktiivsöe kasutamise ning väävelhappe käitlemisseadmete vajaduse korral. Seda meetodit käesoleva teksti kirjutamise ajal Euroopas ei kasutata, kuid seda võiks kaaluda uutel seadmetel, millel tahetakse korraga vähendada nii SOX, NOX, tolmu kui ka PCDD/F heidet, ning tingimustes, kus teiste meetoditega tõenäoliselt ei õnnestu keskkonnakvaliteedi nõudeid täita.

23. Aglomeratsioonilindi primaarse heite puhul on PVT lämmastikoksiidide (NOX) koguheite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

Protsessi integreeritud meetmed, milleks võivad olla:

i)	heitgaasi retsirkulatsioon,

ii)	muud primaarsed meetmed, näiteks antratsiidi kasutamine või madala NOX-heitega põletite kasutamine süütamisel.

II.

Torusuudmemeetodid, milleks võivad olla:

i)	regenereeritava aktiivsöega protsess,

ii)	selektiivne katalüütiline taandamine.

Protsessi integreeritud meetmete kasutamise korral on PVTga seonduva lämmastikoksiidide (NOX) heite taseme päevane keskmine väärtus < 500 mg/Nm3, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2).

PVTga seonduva lämmastikoksiidide (NOX) heite taseme päevane keskmine väärtus on < 250 mg/Nm3 regenereeritava aktiivsöega protsessi korral ning < 120 mg/Nm3 selektiivse katalüütilise taandamise korral; väärtused on väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2) ning on arvestatud 15 % hapnikusisalduse suhtes.

I PVT punkti i kohase heitgaasi retsirkulatsiooni kirjeldus

Heitgaasi osalise retsirkuleerimise korral suunatakse osa aglomeraadi heitgaasist tagasi aglomeratsiooniprotsessi. Kogu lindi heitgaasi osaline retsirkuleerimine töötati välja eeskätt heitgaasivoolu ning sellega ühtlasi olulisemate saasteainete heite vähendamiseks. Lisaks võib see vähendada energiakulu. Heitgaasi retsirkuleerimine eeldab erimeetmeid, millega hoitakse ära negatiivne mõju aglomeraadi kvaliteedile ja tootlikkusele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata retsirkuleeritud heitgaasis sisalduvale süsinikmonooksiidile (CO), et vältida töötajatel vingugaasimürgitust. Välja on töötatud mitu protsessi, näiteks:

—	kogu lindi heitgaasi osaline ringlussevõtt;

—

aglomeratsioonilindi lõpuosa heitgaasi ringlussevõtt koos soojusvahetusega;

—	aglomeratsioonilindi lõpuosa heitgaasi osaline ringlussevõtt ja aglomeraadi jahutusseadme heitgaasi kasutamine;

—	heitgaasi osaline ringlussevõtt ja kasutamine aglomeratsioonilindi muudes osades.

I PVT punkti i kohaldatavus

Selle meetodi kohaldatavus sõltub konkreetsest tegevuskohast. Kaaluda tuleb kõrvalmeetmeid, mis aitaksid vältida negatiivset mõju aglomeraadi kvaliteedile (mehaaniline tugevus külmalt) ja lindi tootlikkusele. Sõltuvalt kohalikest tingimustest võivad need olla suhteliselt väikesed ja lihtsalt rakendatavad või hoopis põhimõttelisemat laadi, kulukad ja raskesti teostatavad. Igal juhul tuleb selle meetodi rakendamise korral üle vaadata aglomeratsioonilindi töötingimused.

Olemasolevate seadmete korral ei pruugi piiratud ruumi tõttu olla võimalik heitgaasi osalise ringlussevõtu süsteemi paigaldamine.

Olulised kaalutlused selle meetodi kohaldatavuse hindamisel on järgmised:

—	lindi algne konfiguratsioon (nt kahe- või ühekordsed tuulekambri kanalid, vaba ruum uute seadmete paigaldamiseks ja vajaduse korral lindi pikendamiseks);

—	olemasolevate seadmete algne tehniline lahendus (nt ventilaatorid, gaasi puhastamise ning aglomeraadi sõelumise ja jahutamise seadmed);

—	algsed töötingimused (nt tooraine, kihi paksus, imemisrõhk, põletatud lubja protsent segus, erivoolukiirus, käitisesiseselt protsessi tagasi suunatava materjali protsent);

—	senised tootlikkuse ja tahke kütuse kulu näitajad;

—	aglomeraadi leelisindeks ja kõrgahjutäite koostis (nt täites sisalduva aglomeraadi ja brikettide protsent, nende koostisosade rauasisaldus).

I PVT punkti ii kohaste muude primaarsete meetmete kohaldatavus

Antratsiidi kasutamine sõltub sellest, kas peenkoksist madalama lämmastikusisaldusega antratsiit on kättesaadav.

II PVT punkti i kohase regenereeritava aktiivsöega protsessi kirjeldust ja kohaldatavust vt PVT 22.

II PVT punkti ii kohase selektiivse katalüütilise taandamise kohaldatavus

Selektiivset katalüütilist taandamist on võimalik kasutada rohke või vähese tolmusisaldusega ja puhta gaasi süsteemides. Seni on paagutusseadmetes kasutatud ainult puhta gaasi süsteeme (tolm ja väävel eelnevalt ärastatakse). On väga oluline, et gaasis oleks vähe tolmu (< 40 mg tolmu/Nm3) ja raskmetalle, sest need võivad katalüsaatori pinda inaktiveerida. Lisaks võib olla vajalik gaasi väävlitustamine enne katalüsaatorit. Samuti on vaja, et heitgaasi temperatuur oleks umbes 30 °C. Selleks tuleb kulutada energiat.

Kohaldatavust võivad piirata suured investeeringu- ja kasutuskulud, vajadus katalüsaatori taastamise järele, NH3 kulu ja väljalipsamine, plahvatusohtliku ammooniumnitraadi (NH4NO3) kogunemine, söövitava SO3 teke ning taaskuumutamiseks vajalik lisaenergia, mis võib vähendada paagutusprotsessist saadava füüsikalise soojuse taaskasutamise võimalusi. Seda meetodit võiks kaaluda tingimustes, kus teiste meetoditega tõenäoliselt ei õnnestu keskkonnakvaliteedi nõudeid täita.

24. Aglomeratsioonilindi primaarse heite puhul on PVT polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) heite vältimine ja/või vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Polüklooritud dibensodioksiine/-furaane (PCDD/F) ja polüklooritud bifenüüle (PCB) või nende lähteaineid sisaldava tooraine vältimine alati, kui see on võimalik (vt PVT 7)

II.	Polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) tekke pärssimine lämmastikuühendite lisamise abil

III.	Heitgaasi retsirkulatsioon (kirjeldus ja kohaldatavus, vt PVT 23).

25. Aglomeratsioonilindi primaarse heite puhul on PVT polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) heite vähendamine selliselt, et enne kottfiltri või selle puudumise korral täiustatud elektrifiltri abil toimuvat tolmuärastust lisatakse aglomeratsioonilindi heitgaasikanalisse sobivaid adsorbeerivaid aineid (vt PVT 20).

PVTga seonduv polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) heite tase on < 0,05–0,2 ng-I-TEQ/Nm3 kottfiltri korral ja < 0,2–0,4 ng-I-TEQ/Nm3 täiustatud elektrifiltri korral, kusjuures väärtused tehakse kindlaks 6–8 tunni jooksul stabiilsetel tingimustel võetud juhuslike proovidega.

26. Aglomeratsioonilindi tühjendamise, aglomeraadi purustamise, jahutamise, sõelumise ja konveierite üleminekupunktide sekundaarse heite puhul on PVT tolmuheite vältimine ja/või tolmuheite tõhus väljatõmbamine ning sellele järgnev tolmuheite vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Tõmbevarje ja/või suletud ala kasutamine

II.	Elektrifiltri või kottfiltri kasutamine

PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus on < 10 mg/Nm3 kottfiltriga ning < 30 mg/Nm3 elektrifiltriga.

Vesi ja heitvesi

27. PVT on paagutusseadmete veekulu vähendamine jahutusvee maksimaalse ringlussevõtu abil, välja arvatud otsevooluga jahutussüsteemide kasutamise korral.

28. PVT on loputusvett või gaasi märgpuhastussüsteemi kasutavate paagutusseadmete heitvee, välja arvatud jahutusvee puhastamine enne keskkonda laskmist järgmiste meetodite abil.

I.	Raskmetallide väljasadestamine

II.	Neutraliseerimine

III.	Liivfiltrimine

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad PVTga seonduvad heitetasemed on järgmised:

—	hõljuvaine	< 30 mg/l
—	keemiline hapnikutarve (KHT (1))	< 100 mg/l
—	raskmetallid	< 0,1 mg/l
—	(arseeni (As), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb) ja tsingi (Zn) kogus kokku).

Tootmisjäägid

29. PVT on paagutusseadmetes jäätmete tekke vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil (vt PVT 8).

I.	Jääkide kohapealne selektiivne ringlussevõtt paagutusprotsessis, kõrvaldades nendest raskmetallid, leelised või klooriga rikastunud peene tolmu fraktsioonid (nt elektrifiltri viimase välja tolm)

II.	Väline ringlussevõtt, kui kohapealne ringlussevõtt on takistatud

PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute paagutusseadme protsessijäätmete kontrollitud käitlemine.

30. PVT on terasetehase aglomeratsioonilindil ja muudes protsessides tekkivate õli sisaldavate jääkide, näiteks tolmu ja sette, ning rauda ja süsinikku sisaldava valtsimistagi maksimaalne võimalik ringlussevõtt aglomeratsioonilindil, arvestades nende vastavat õlisisaldust.

31. PVT on paagutusprotsessi etteandes süsivesinike sisalduse vähendamine ringlussevõetavate protsessijääkide nõuetekohase valimise ja eeltöötlemise abil.

Kõigil juhtudel peab õlisisaldus ringlussevõetud protsessijääkides olema < 0,5 % ning paagutusprotsessi lähteainete sisaldus < 0,1 %.

Kirjeldus

Süsivesinike sisaldust on võimalik vähendada eelkõige protsessi siseneva õlikoguse vähendamise abil. Õli satub paagutusprotsessi etteandesse peamiselt valtsimistagi lisamisega. Valtsimistagi võib sõltuvalt päritolust olla väga erineva õlisisaldusega.

Tolmu ja valtsimistagi kaudu etteandesse sattuva õli koguse vähendamiseks kasutatakse muu hulgas järgmisi meetodeid:

—	õlikoguse vähendamine vähese õlisisaldusega tolmu ja valtsimistagi eraldamise ning seejärel ainult sellise tolmu ja tagi kasutamise abil;

—	valtspinkide juures heade majapidamismeetodite kasutamine võib tunduvalt vähendada valtsimistagis sisalduvat õlisaastet;

—

õli kõrvaldamine valtsimistagist järgmiste meetoditega:

—	valtsimistagi kuumutamine temperatuurini umbes 800 °C, õli süsivesinikud lenduvad ja tekib puhas valtsimistagi; lendunud süsivesinikud võib põletada;

—	õli eraldamine valtsimistagist lahusti abil.

Energia

32. PVT on paagutusseadmetes soojusenergia kulu vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Füüsikalise soojuse tagasivõtmine aglomeraadi jahutusseadme heitgaasist

II.	Füüsikalise soojuse tagasivõtmine paagutusresti heitgaasist, kui see on otstarbekas

III.	Heitgaaside maksimaalne retsirkuleerimine füüsikalise soojuse ärakasutamiseks (kirjeldus ja kohaldatavus, vt PVT 23).

Kirjeldus

Paagutusseadmetest eraldub kahte liiki jääkenergiat, mida on võimalik taaskasutada:

—	paagutusmasinate heitgaasides sisalduv füüsikaline soojus,

—	aglomeraadi jahutusseadme jahutusõhus sisalduv füüsikaline soojus.

Heitgaasi osaline retsirkulatsioon on paagutusmasinate heitgaaside soojuse taaskasutuse erijuht, mida on käsitletud PVT 23 juures. Kuumad retsirkuleeritavad gaasid kannavad füüsikalise soojuse tagasi otse paagutuskihti. Käesoleva teksti koostamise ajal (2010. a) on see ainus praktiliselt kasutatav meetod heitgaaside soojuse taaskasutamiseks.

Aglomeraadi jahutusseadme jahutusõhus sisalduvat füüsikalist soojust on võimalik taaskasutada ühe või mitme järgmise meetodi abil.

—	Heitsoojuskatlaga auru tootmine raua- ja terasetehases kasutamiseks

—	Kuuma vee tootmine kaugkütte jaoks

—	Põlemisõhu eelkuumutamine paagutusseadme süütekapis

—	Aglomeraadi toorsegu eelkuumutamine

—	Aglomeraadi jahutusseadme gaaside kasutamine heitgaasi retsirkulatsioonisüsteemis

Kohaldatavus

Mõnes käitises võib seadmete praegune konfiguratsioon muuta paagutuse või aglomeraadi heitgaaside soojuse tagasivõtmise väga kulukaks.

Heitgaasist soojuse tagasivõtmine soojusvaheti abil tekitaks vastuvõetamatuid kondensatsiooni- ja korrosiooniprobleeme.

1.3 PVT-järeldused brikettimisseadmete jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile brikettimisseadmetele.

Heide õhku

33. PVT on tolmuheite vähendamine heitgaasides, mis tekivad

—	tooraine eeltöötluse, kuivatamise, jahvatamise, niisutamise, segamise ja pallideks vormimise käigus,

—	kõvastuslindil ning

—	brikettide käitlemisel ja sõelumisel,

ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Elektrifilter

II.	Kottfilter

III.	Märgskraber

PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus on < 20 mg/Nm3 purustamise, jahvatamise ja kuivatamise korral ning < 10–15 mg/Nm3 kõigi muude protsessietappide või kõigi heitgaaside koos puhastamise korral.

34. PVT on kõvastuslindi heitgaasi vääveloksiidide (SOX), vesinikkloriidi (HCl) ja vesinikfluoriidi (HF) heite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Märgskraber

II.	Poolkuiv absorptsioon koos järgneva tolmuärastussüsteemiga

Nimetatud ühendite PVTga seonduvate heitetasemete keskmised päevased väärtused on:

—	vääveloksiidid (SOX), väljendatud vääveldioksiidina (SO2)	< 30–50 mg/Nm3
—	vesinikfluoriid (HF)	< 1–3 mg/Nm3
—	vesinikkloriid (HCl)	< 1–3 mg/Nm3

35. PVT on kuivatus- ja jahvatussektsiooni ning kõvastuslindi heitgaasi NOX-heite vähendamine protsessi integreeritud meetodite abil.

Kirjeldus

Käitisele kohandatav tehniline lahendus tuleb optimeerida selliselt, et saavutada kõigis põlemiskohtades madal lämmastikoksiidide (NOX) heite tase. Termilise NOX teket on võimalik vähendada põletite (tipp)temperatuuri langetamise ning põlemisõhu liigse hapnikusisalduse vähendamisega. Lisaks on madal NOX-heide saavutatav vähese energiakasutuse ning madala lämmastikusisaldusega kütuse (süsi, õli) kombinatsiooniga.

36. Olemasolevate seadmete puhul on PVT kuivatus- ja jahvatussektsiooni ning kõvastuslindi heitgaasi lämmastikoksiidi (NOX) heite vähendamine mõne järgmise meetodi abil.

I.	Selektiivne katalüütiline taandamine torusuudmemeetodina

II.	Muu meetod, mille NOX vähendamise efektiivsus on vähemalt 80 %

Kohaldatavus

Olemasolevate seadmete, nii liikuvresti- kui ka resti-ahju süsteemidega on raske saavutada selektiivse katalüütilise taandamise reaktori jaoks sobivaid töötingimusi. Suurte kulude tõttu tuleks selliseid torusuudmemeetodeid kaaluda ainult tingimustes, kus teisiti tõenäoliselt ei õnnestu keskkonnakvaliteedi nõudeid täita.

37. Uute seadmete puhul on PVT kuivatus- ja jahvatussektsiooni ning kõvastuslindi heitgaasi lämmastikoksiidi (NOX) heite vähendamine selektiivse katalüütilise taandamise kui torusuudmemeetodi abil.

Vesi ja heitvesi

38. Brikettimisseadmete puhul on PVT veekulu vähendamine ning skraberi-, märgloputus- ja jahutusvee keskkonda laskmise vältimine ning selle võimalikult ulatuslik taaskasutamine.

39. Brikettimisseadmete puhul on PVT heitvee puhastamine enne keskkonda laskmist järgmiste meetodite abil.

I.	Neutraliseerimine

II.	Helvestamine

III.	Sadestamine

IV.	Liivfiltrimine

V.	Raskmetallide väljasadestamine

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad PVTga seonduvad heitetasemed on järgmised:

—	hõljuvaine	< 50 mg/l
—	keemiline hapnikutarve (KHT (2))	< 160 mg/l
—	Kjeldahli lämmastik	< 45 mg/l
—	raskmetallid	< 0,55 mg/l
—	(arseeni (As), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), elavhõbeda (Hg), nikli (Ni), plii (Pb) ja tsingi (Zn) kogus kokku).

Tootmisjäägid

40. PVT on brikettimisseadmetes jäätmete tekke vältimine jääkide (alamõõduliste roheliste ja kuumtöödeldud brikettide) tõhusa kohapealse ringlussevõtu või korduskasutamise abil.

PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute brikettimisseadme protsessijääkide (heitveepuhastusseadmete setted) kontrollitud käitlemine.

Energia

41. PVT on brikettimisseadmetes soojusenergia kulu vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Kõvastuslindi erinevates sektsioonides tekkiva füüsikalise soojuse maksimaalne võimalik protsessisisene korduskasutamine

II.	Jääksoojuse kasutamine sisemistes või välistes küttevõrkudes, kui esineb kolmandate isikute nõudlus selle järele

Kirjeldus

Primaarse jahutussektsiooni kuuma õhku on võimalik kasutada põlemissektsiooni sekundaarse põletusõhuna. Põlemissektsioonis tekkivat soojust on omakorda võimalik kasutada kõvastuslindi kuivatussektsioonis. Ka sekundaarses jahutussektsioonis eralduvat soojust on võimalik kasutada kuivatussektsioonis.

Jahutussektsioonis vabanevat soojust on võimalik kasutada kuivatus- ja jahvatussõlme kuivatuskambrites. Kuuma õhku transporditakse isoleeritud torustikus, mida nimetatakse kuuma õhu retsirkulatsioonikanaliks.

Kohaldatavus

Füüsikalise soojuse tagasivõtmine on brikettimisseadmete protsessi integreeritud lahendus. Kuuma õhu retsirkulatsioonikanali võib kasutusele võtta ka olemasolevates seadmetes, millel on võrreldav tehniline lahendus ja milles tekib piisavalt palju füüsikalist soojust.

Kolmanda isiku koostöö ja nõusolek ei olene käitajast ning võib seetõttu loa kohaldamisalast välja jääda.

1.4 PVT-järeldused koksiahjude jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile koksiahjuseadmetele.

Heide õhku

42. Kivisöe jahvatamisseadmete puhul (kivisöe ettevalmistamine, sealhulgas purustamine, jahvatamine, pulbristamine ja sõelumine) on PVT tolmuheite vältimine või vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Teha töid suletud ruumis ja/või sulgeda seadmed (purusti, peenveski, sõelad) kinnisesse korpusesse.

II.	Tõhus väljatõmme koos järgnevate tolmu kuivärastussüsteemidega.

PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 10–20 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

43. Pulbrilise kivisöe ladustamise ja käitlemise puhul on PVT tolmu hajusheite vältimine või vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Pulbermaterjali ladustamine punkrites ja laohoonetes

II.	Suletud või kinniste konveierite kasutamine;

III.	Langemiskõrguste vähendamine sõltuvalt seadmete suurusest ja ehitusest

IV.	Kivisöetorni täitmisel ning laadimisvagunitest eralduva heite vähendamine

V.	Tõhusa väljatõmbe ning järgneva tolmuärastuse kasutamine

V PVT kasutamise korral on PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus < 10–20 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

44. PVT on kivisöeahju kambrite täitmine vähendatud heitega laadimissüsteemide abil.

Kirjeldus

Integreerituse seisukohast on eelistatud „suitsuvaba” täitmine või järjestikune täitmine kahekordsete tõusevtorudega või jaotustorudega, sest kõiki gaase ja tolmu puhastatakse koksiahjugaasi puhastamise osana.

Ent kui gaasid tõmmatakse välja ja puhastatakse väljaspool koksiahju, on eelistatud meetodiks ahju täitmine koos väljatõmmatud gaaside puhastamisega maapinnal. Puhastamine peab hõlmama heite tõhusat väljatõmbamist ning sellele järgnevat põletamist orgaaniliste ühendite sisalduse vähendamiseks ja peentolmuosakeste kõrvaldamist kottfiltri abil.

Väljatõmmatud gaaside maapinnal puhastamist kasutavate kivisöe laadimissüsteemide PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 5 g kivisöe tonni kohta, mis vastab väärtusele 50 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

Nähtava heite PVTga seonduv kestus pärast laadimist on < 30 sekundit laadimise kohta; seda mõõdetakse kuu keskmise väärtusena, kasutades PVT-s 46 kirjeldatud seiremeetodit.

45. Koksistamise puhul on PVT koksiahjugaasi maksimaalne võimalik väljatõmbamine koksistamise ajal.

46. Koksistamisseadmete puhul on PVT heite vähendamine pideva ja tõrgeteta koksitootmise abil, kasutades selleks järgmisi meetodeid.

I.	Ahjukambrite, ahjuuste, raamitihendite, tõusevtorude, täiteavade ja muude seadmete põhjalik hooldamine (süstemaatiline hoolduskava, mida täidab eriväljaõppega kontrolli- ja hoolduspersonal)

II.	Suurte temperatuurikõikumiste vältimine

III.	Koksiahju põhjalik ülevaatus ja jälgimine

IV.	Uste, korpuse tihendite, täiteavade, luukide ja tõusevtorude puhastamine pärast kasutamist (kohaldatav uutele ja mõnel juhul ka olemasolevatele seadmetele)

V.	Vaba gaasivoolu tagamine koksiahjudes

VI.	Rõhu nõuetekohane reguleerimine koksistamise ajal ning painduvate vedrutihendiga uste või nugatihendiga uste kasutamine (kui ahi on ≤ 5 m kõrge ja heas töökorras)

VII.	Vesitihendiga tõusevtorude kasutamine, et vähendada nähtavat heidet seadmetest, mis ühendavad koksiahju kogumismagistraali, ühenduskaela ja statsionaarsete jaotustorudega

VIII.

Täiteava luukide tihendamine savisuspensiooniga (või muu sobiva tihendmaterjaliga), et vähendada nähtavat heidet kõigist avadest

IX.	Täieliku koksistumise tagamine (rohelise koksi saamise vältimine) sobivate meetodite abil

X.	Koksiahju suuremate kambrite paigaldamine (kohaldatav uutele seadmetele või mõnel juhul, kui vana käitise seadmed täielikult välja vahetatakse)

XI.

Võimaluse korral ahjukambrites rõhu reguleerimine koksistamise ajal (kohaldatav uutele seadmetele ning võib olla võimalik ka olemasolevatel seadmetel; selle meetodi jaoks vajalike vahendite paigaldamist olemasolevatele seadmetele tuleb hoolikalt kaaluda ning see sõltub konkreetsete seadmete olukorrast)

PVT kasutamise korral on kõigist ustest eralduva nähtava heite protsent < 5–10 %.

VII ja VIII PVTga seonduva kõigist allikatest eralduva nähtava heite protsent on < 1 %.

Protsent näitab lekete keskmist igakuist sagedust uste, tõusevtorude või laadimisava luukide koguarvu suhtes ning see leitakse allpool kirjeldatud seiremeetodi abil.

Koksiahjude hajusheite hindamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid:

—	meetod EPA 303,

—	DMT (Deutsche Montan Technologie GmbH) meetod,

—	BCRA (British Carbonisation Research Association) välja töötatud meetod,

—	Madalmaades kasutatav meetod, mille aluseks on tõusevtorude ja laadimisavade nähtavate lekete loendamine, jättes kõrvale tavapärase töö puhul (söega täitmine, koksi tõukamine) tekkivad heited.

47. Gaasipuhastusseadmete puhul on PVT gaaside hajusheite vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Võimaluse korral vähendada äärikute arvu toruühenduste keevitamise abil

II.	Äärikutel ja ventiilidel sobivate tihendite kasutamine

III.	Gaasikindlate pumpade (nt magnetpumbad) kasutamine

IV.

Hoiupaakide surveklappidest eralduva heite vältimine järgmiste meetoditega:

—	klapi väljalaskeava ühendamine koksiahjugaasi kogumismagistraaliga või

—	gaaside kogumine ja sellele järgnev põletamine.

Kohaldatavus

Meetodid on kohaldatavad nii uutele kui ka olemasolevatele seadmetele. Uutel seadmetel võib gaasikindlat lahendust olla lihtsam saavutada kui olemasolevatel seadmetel.

48. PVT on koksiahjugaasi väävlisisalduse vähendamine mõne järgmise meetodi abil.

I.	Väävlitustamine absorptsioonisüsteemidega

II.	Märgoksüdatiivne väävlitustamine

PVTga seonduva vesiniksulfiidi (H2S) jääkkontsentratsiooni keskmine päevane väärtus on < 300–1 000 mg/Nm3 I PVT kasutamise korral (kõrgemad väärtused esinevad keskkonna kõrgema temperatuuri ja madalamad väärtused madalama temperatuuri tingimustes) ja < 10 mg/Nm3 II PVT kasutamise korral.

49. Koksiahju alapõletuse puhul on PVT heite vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Ahjukambri ja küttekambri vahelt lekke vältimine koksiahju nõuetekohase käitamise abil

II.	Ahjukambri ja küttekambri vahelt lekke kõrvaldamine (kohaldatav ainult olemasolevatele seadmetele)

III.	Uute ahjude ehitamisel vähem lämmastikoksiide (NOX) tekitavate meetodite kasutamine, näiteks astmeviisiline põletamine ning õhemate telliste ja parema soojusjuhtivusega tulekindlate materjalide kasutamine (kohaldatav ainult uutele seadmetele)

IV.	Väävlitustatud koksiahjugaasi kasutamine protsessigaasina

5 % hapnikusisalduse korral PVTga seonduvate heitetasemete keskmised päevased väärtused on:

—	vääveloksiidid (SOX), väljendatud vääveldioksiidina (SO2) < 200–500 mg/Nm3

—	tolm < 1–20 mg/Nm3 (3)

—	lämmastikoksiidid (NOX), väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2) < 350–500 mg/Nm3 uute või kapitaalselt renoveeritud seadmete korral (vanus alla 10 aasta) ja 500–650 mg/Nm3 vanemate seadmete korral, kui ahjud on hästi hooldatud ning kasutatakse lämmastikoksiidi (NOX) teket vähendavaid meetodeid

50. Koksi tõukamise puhul on PVT tolmuheite vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Väljatõmbamine koksiteisaldusmasinasse integreeritud tõmbevarje abil

II.	Väljatõmmatud gaasi puhastamine maapinnal kottfiltri või muu tolmuärastussüsteemiga

III.	Ühte punkti teenindava või teisaldatava kustutusvaguni kasutamine

Koksi tõukamisel PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 10 mg/Nm3 kottfiltritega ja < 20 mg/Nm3 muudel juhtudel (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

Kohaldatavus

Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata ruumipuudus.

51. Koksi kustutamise puhul on PVT tolmuheite vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Koksi kuivkustutamine koos füüsikalise soojuse tagasivõtmisega ning täitmise, käitlemise ja sõelumise käigus tekkinud tolmu kõrvaldamisega kottfiltri abil

II.	Vähendatud heitega tavapärane märgkustutamine

III.	Koksi stabiliseeriv kustutamine

PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmised väärtused on:

—	< 20 mg/Nm3 koksi kuivkustutamise korral

—	< 25 g/t vähendatud heitega tavapärase märgkustutamise korral (4)

—	< 10 g/t koksi stabiliseeriva kustutamise korral (5)

I PVT kirjeldus

Koksi kuivkustutusseadmete pidev töötamine on võimalik kahel juhul. Ühel juhul koosneb koksi kuivkustutussõlm kahest kuni neljast kambrist. Üks sõlm on alati ooterežiimis. Seetõttu ei ole märgkuivatus vajalik, kuid koksi kuivkustutussõlme töötlemisvõimsus peab ületama koksiahju võimsust, mis tähendab suuri kulutusi. Teisel juhul on vajalik täiendav märgkustutussüsteem.

Märgkustutusseadme ümberehitamise korral kuivkustutusseadmeks on võimalik olemasolev märgkustutussüsteem selleks otstarbeks säilitada. Sellisel koksi kustutamisel ei ületa kuivkustutussõlme töötlemisvõimsus koksiahju võimsust.

II PVT kohaldatavus

Olemasolevaid kustutustorne on võimalik varustada heitetõkestitega. Piisava tõmbe tekitamiseks peab torn olema vähemalt 30 m kõrge.

III PVT kohaldatavus

Kuna süsteem on tavapäraseks kustutamiseks vajalikust süsteemist suurem, võib kasutamist piirata ruumipuudus käitises.

52. Koksi liigitamise ja käitlemise puhul on PVT tolmuheite vältimine või vähendamine järgmiste meetodite kooskasutamise abil.

I.	Ehitiste või korpusesse suletud seadmete kasutamine

II.	Tõhus väljatõmme koos tolmu järgneva kuivärastusega

PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 10 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

Vesi ja heitvesi

53. PVT on kustutusvee kasutuse vähendamine ja selle maksimaalne korduskasutamine.

54. PVT on vältida märkimisväärse orgaanilise aine sisaldusega protsessivee (näiteks koksiahju puhastamata heitvee, suure süsivesinikesisaldusega heitvee jne) kasutamist kustutusveena.

55. PVT on koksistamisel ja koksiahjugaasi puhastamisel tekkiva heitvee eelpuhastamine enne heitveepuhastisse juhtimist ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Tõrva ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike tõhus kõrvaldamine helvestamise ning sellele järgneva flotatsiooni ja/või sadestamise ja/või filtrimise abil

II.	Ammoniaagi tõhus väljapuhumine leeliste ja auru abil

56. Koksistamisel ja koksiahjugaasi puhastamisel tekkinud eelpuhastatud heitvee puhul on PVT bioloogilise heitveepuhastuse kasutamine koos integreeritud denitrifikatsiooni/nitrifikatsiooni etappidega.

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad PVTga seonduvad heitetasemed, mis kehtivad ainult ühe koksiahju veepuhasti kohta, on järgmised:

—	keemiline hapnikutarve (KHT (6))

< 220 mg/l

—	bioloogiline hapnikutarve 5 päeva jooksul (BHT5)

< 20 mg/l

—	kergesti vabanevad sulfiidid (7)

< 0,1 mg/l

—	tiotsüanaat (SCN-)

< 4 mg/l

—	kergesti vabanev tsüaniid (CN-) (8)

< 0,1 mg/l

—	polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) (fluoranteeni, benso[b]fluoranteeni, benso[k]fluoranteeni, benso[a]püreeni, indeno[1,2,3-cd]püreeni ja benso[g,h,i]perüleeni koguhulk)

< 0,05 mg/l

—

fenoolid

< 0,5 mg/l

—	ammoniaaklämmastiku (NH4 +-N), nitraatlämmastiku (NO3 –-N) ja nitritlämmastiku (NO2 –-N) koguhulk

< 15–50 mg/l.

Ammoniaaklämmastiku (NH4 +-N), nitraatlämmastiku (NO3 –-N) ja nitritlämmastiku (NO2 –-N) koguhulga väärtused < 35 mg/l saavutatakse tavaliselt juhul, kui kasutatakse täiustatud bioloogilisi heitveepuhasteid koos eelneva denitrifikatsiooni/nitrifikatsiooni ja järgneva denitrifikatsiooniga.

Tootmisjäägid

57. PVT on tootmisjääkide, näiteks kivisöevees ja destilleeritud heitvees sisalduva tõrva ning heitveepuhastis tekkiva aktiivmuda jäägi ringlussevõtt uuesti koksiahju kivisöeetteandes kasutamiseks.

Energia

58. PVT on väljatõmmatud koksiahjugaasi kasutamine kütuse või taandajana või kemikaalide tootmiseks.

1.5 PVT-järeldused kõrgahjude jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada kõigile kõrgahjudele.

Heide õhku

59. Kivisöe sissepihustussõlme hoiupunkritest laadimise käigus väljasurutava õhu puhul on PVT tolmuheite kogumine ja järgnev tolmu kuivärastus.

PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 20 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

60. Täidise ettevalmistamise (segamise) ja etteveo puhul on PVT tolmuheite vähendamine ning vajaduse korral väljatõmbamine koos järgneva tolmuärastusega elektrifiltri või kottfiltri abil.

61. Valutsehhi (väljalaskeavad, valukanalid, torpeedokujuliste valukoppade täitmispunktid, räbueraldid) puhul on PVT hajusa tolmuheite vältimine või vähendamine järgmiste meetodite abil.

I.	Valukanalite katmine

II.	Hajusa tolmuheite ja suitsu kogumise tõhustamine koos heitgaasi järgneva puhastamisega elektrifiltri või kottfiltri abil

III.	Vajaduse korral väljalaskmise ajal suitsu tekke pärssimine lämmastikuga, kui ei ole paigaldatud väljalaskmise heite kogumise ja tolmuärastuse süsteemi

II PVT kasutamise korral on PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus < 1–15 mg/Nm3.

62. PVT on valukanali tõrvavaba vooderduse kasutamine.

63. PVT on täitmise ajal kõrgahjugaasi väljapääsemise piiramine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Ilma kuplita ülaosa koos primaarse ja sekundaarse rõhuühtlustusega

II.	Gaasi või ventilatsiooniõhu taaskasutussüsteem

III.	Kõrgahjugaasi kasutamine ülemiste punkrite survestamiseks

II PVT kohaldatavus

Kohaldatav uutele seadmetele. Olemasolevatele seadmetele on kohaldatav üksnes juhul, kui ahjul on ilma kuplita täitesüsteem. Ei ole kohaldatav seadmetele, kus ahju ülemiste punkrite survestamiseks kasutatakse kõrgahjugaasist erinevaid gaase (nt lämmastikku).

64. PVT on kõrgahjugaasi tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

Eelnevad tolmuärastusseadmed, näiteks:

i)	deflektorid,

ii)	tolmupüünised,

iii)	tsüklonid,

iv)	elektrifiltrid.

II.

Järgnevad tolmuärastusvahendid, näiteks:

i)	restskraberid,

ii)	Venturi skraberid,

iii)	rõngasskraberid,

iv)	märgelektrifiltrid,

v)	desintegraatorid.

Puhastatud kõrgahjugaasi PVTga seonduva jääktolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 10 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

65. Kauperite puhul on PVT heite vähendamine väävlitustatud ja tolmust puhastatud koksiahjugaasi jäägi, tolmust puhastatud kõrgahjugaasi, hapnikkonverteri tolmust puhastatud gaasi ja/või maagaasi kasutamise abil.

3 % hapnikusisalduse korral PVTga seonduvate heitetasemete keskmised päevased väärtused on:

—	vääveloksiidid (SOX), väljendatud vääveldioksiidina (SO2) < 200 mg/Nm3

—	tolm < 10 mg/Nm3

—	lämmastikoksiidid (NOx), väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2) < 100 mg/Nm3.

Vesi ja heitvesi

66. Kõrgahjugaasi puhastusvee kasutamise ja keskkonda laskmise puhul on PVT veekasutuse vähendamine ja skraberivee maksimaalne korduskasutamine, nt räbu granuleerimiseks, vajaduse korral pärast kruusafiltriga puhastamist.

67. Kõrgahjugaasi puhastusvee puhastamise puhul on PVT helvestamine (koagulatsioon) ja sadestamine ning vajaduse korral kergesti vabaneva tsüaniidi taandamine.

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad PVTga seonduvad heitetasemed on järgmised:

—	hõljuvaine	< 30 mg/l
—	raud	< 5 mg/l
—	plii	< 0,5 mg/l
—	tsink	< 2 mg/l
—	kergesti vabanev tsüaniid (CN-) (9)	< 0,4 mg/l

Tootmisjäägid

68. PVT on kõrgahjudes jäätmete tekke vältimine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Eraldi puhastamist võimaldav kogumine ja ladustamine

II.	Kõrgahjugaasi puhastamisel tekkiva jämeda tolmu ja valutsehhi tolmuärastuse käigus kogutava tolmu kohapealne ringlussevõtt, arvestades heite mõju käitisele, kus see ringlusse võetakse

III.	Sette juhtimine läbi hüdrotsükloni ja seejärel jämeda fraktsiooni kohapealne ringlussevõtt (kohaldatav tolmu märgärastuse korral ning juhul, kui tsingisisalduse jaotumine eri fraktsioonide vahel võimaldab neid mõistlikul määral eraldada)

IV.	Räbu töötlemine, eelistatavalt granuleerimine (kui turutingimused seda võimaldavad), käitiseväliseks kasutamiseks (nt tsemenditootmises või tee-ehituses).

PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute kõrgahjuprotsessi jääkide kontrollitud käitlemine.

69. Räbu töötlemisel tekkiva heite vähendamise puhul on PVT suitsu kondenseerimine juhul, kui on nõutav haisu vähendamine.

Ressursside juhtimine

70. Kõrgahju ressursside juhtimise puhul on PVT koksikulu vähendamine otse sissepihustatavate taandajatega, nagu pulbristatud süsi, õli, raske õli, tõrv, õlijäägid, koksiahjugaas, maagaas ja mitmesugused jäätmed, nagu metallijäägid, kasutatud õlid ja emulsioonid, õlised jäägid, rasvad ja plastjäätmed eraldi või kombinatsioonis.

Kohaldatavus

Kivisöe sissepihustamine. Meetod on kohaldatav kõigile kõrgahjudele, mis on varustatud pulbristatud kivisöe sissepihustamise ja hapnikuga rikastamise süsteemiga.

Gaasi sissepuhumine. Tuyère meetodil koksiahjugaasi sissepuhumine sõltub palju sellest, kas gaasi on, sest seda gaasi on võimalik tõhusalt kasutada terasetehases ka mujal.

Plastiku sissepihustamine. Tuleb märkida, et see meetod sõltub väga palju kohalikest asjaoludest ja turutingimustest. Plastikud võivad sisaldada kloori ning raskmetalle, nagu Hg, Cd, Pb ja Zn. Sõltuvalt kasutatavate jäätmete koostisest (nt purustamisel saadav kergfraktsioon), võib Hg, Cr, Cu, Ni ja Mo kogus kõrgahjugaasis suureneda.

Kasutatud õlide, rasvade ja emulsioonide kui taandajate ning tahkete rauajääkide otsene sissepihustamine. Selle süsteemi pidev käitamine sõltub jääkide tarne ja ladustamise logistilisest lahendusest. Samuti on eduka käitamise jaoks väga oluline kasutatav etteveo tehnoloogia.

Energia

71. PVT on kõrgahju ladus ja pidev käitamine stabiilses olekus, et vähendada heite väljapääsu ja täite allalibisemise tõenäosust.

72. PVT on väljatõmmatud kõrgahjugaasi kasutamine kütusena.

73. PVT on kõrgahju ülaosa gaasisurveenergia ärakasutamine, kui gaasisurve on piisav ja leelisekontsentratsioon on madal.

Kohaldatavus

Ülaosa gaasisurvet on võimalik kasutada uutel seadmetel ning teatud tingimustel ka olemasolevatel seadmetel, kuigi see on raskem ja nõuab lisakulutusi. Selle meetodi kasutamise jaoks on kõige tähtsam, et ülaosa gaasisurve oleks suurem kui 1,5 baari.

Uutel seadmetel on võimalik ülaosa gaasiturbiin ja kõrgahjugaasi puhastusseadmed omavahel sobitada, et nii skraberpuhastus kui ka energia ärakasutamine toimuksid tõhusalt.

74. PVT on kauperi põlevgaaside või põletusõhu eelkuumutamine kauperi heitgaasi abil ning kauperi põlemisprotsessi optimeerimine.

Kirjeldus

Kauperi energiatõhususe optimeerimiseks võib kasutada ühte või mitut järgmist meetodit.

—	Kauperi töö juhtimine arvuti abil

—	Kütuse või põlemisõhu eelkuumutamine koos külmaõhuliini ja heitgaasilõõri isoleerimisega

—	Põlemise tõhustamiseks sobivamate põletite kasutamine

—	Hapnikusisalduse kiirmõõtmine ning sellele vastav põlemistingimuste kohandamine

Kohaldatavus

Kütuse eelkuumutamise kohaldatavus sõltub kauperite kasutegurist, sest see määrab heitgaasi temperatuuri (nt kui heitgaasi temperatuur on alla 250 °C, ei pruugi sellest soojuse tagasivõtmine olla tehniliselt või majanduslikult otstarbekas).

Arvutipõhise juhtimissüsteemi rakendamise korral võib olla vaja ehitada kolme kauperiga kõrgahjule juurde neljas kauper (kui see on võimalik), et saavutatavaid eeliseid maksimaalselt ära kasutada.

1.6 PVT-järeldused hapnikkonvertermenetlusega terase tootmise ja valamise jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada igasugusele hapnikkonvertermenetlusega terase tootmisele ja valamisele.

Heide õhku

75. Summutatud põletamise abil hapnikkonverteri gaasi kättesaamise puhul on PVT hapnikkonverteri gaasi maksimaalne kogumine puhumise ajal ning selle puhastamine järgmiste meetodite abil.

I.	Summutatud põlemisprotsessi kasutamine

II.	Eelnev tolmuärastus jämeda tolmu kõrvaldamiseks kuiveralduse (nt deflektor, tsüklon) või märgseparaatoritega

III.

Tolmu kõrvaldamine järgmiste vahenditega:

i.	tolmu kuivärastus (nt elektrifilter) uute ja olemasolevate seadmete korral,

ii.	tolmu märgärastus (nt märgelektrifilter või skraber) olemasolevate seadmete korral

Pärast hapnikkonverteri gaasi puhverdamist on PVTga seonduvad tolmu jääkkontsentratsioonid:

—	10–30 mg/Nm3 III PVT punkti i rakendamise korral,

—	< 50 mg/Nm3 III PVT punkti ii rakendamise korral.

76. Täispõletamise korral hapniku puhumise ajal hapnikkonverteri gaasi kättesaamise puhul on PVT tolmuheite vähendamine mõne järgmise meetodi abil.

I.	Tolmu kuivärastus (nt elektrifilter või kottfilter) uute ja olemasolevate seadmete korral

II.	Tolmu märgärastus (nt märgelektrifilter või skraber) olemasolevate seadmete korral

PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmised väärtused on (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid):

—	10–30 mg/Nm3 I PVT korral,

—	< 50 mg/Nm3 II PVT korral.

77. PVT on hapniku furmiava tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Furmiava katmine hapniku puhumise ajaks

II.	Tolmu hajutamiseks inertgaasi või auru juhtimine furmiavasse

III.	Muude tihenduslahenduste kasutamine koos furmi puhastusseadmetega

78. Sekundaarse tolmuärastuse, kaasa arvatud järgmiste protsesside heite kõrvaldamise puhul:

—	sulametalli ümbervalamine torpeedokujulisest valukopast (või sulametalli mikserist) täitmiskoppa,

—	sulametalli eeltöötlemine (s.t anumate eelkuumutamine, väävlitustamine, fosforiärastus, räbust puhastamine, sulametalli teisaldamine ja kaalumine),

—	hapnikkonverteriga seotud protsessid, näiteks anumate eelkuumutamine, räbu ülevool hapniku puhumise ajal, sulametalli ja metallijäätmetega täitmine, vedela terase ja räbu väljalaskmine hapnikkonverterist ning

—	sekundaarne metallurgia ja pidevvalu,

on PVT tolmuheite vähendamine protsessi integreeritud meetoditega, näiteks üldised meetodid hajusa või kontrollimatu heite vältimiseks või ohjamiseks, samuti sobivate katete ja tõhusa väljatõmbega tõmbevarjete kasutamine koos heitgaasi järgneva puhastamisega kottfiltri või elektrifiltri abil.

PVTga seonduv tolmukogumise üldine keskmine tõhusus on > 90 %.

Kõigi tolmust puhastatud heitgaaside PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus on < 1–15 mg/Nm3 kottfiltriga ning < 20 mg/Nm3 elektrifiltriga.

Kui sulametalli eeltöötlemisel ja sekundaarses metallurgias tekkivaid heiteid puhastatakse eraldi, on PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus < 1–10 mg/Nm3 kottfiltriga ning < 20 mg/Nm3 elektrifiltriga.

Kirjeldus

Üldised meetodid hapnikkonverterprotsesside sekundaarsetest allikatest pärineva hajusa ja kontrollimatu heite vältimiseks on muu hulgas järgmised:

—	eraldi tolmukogumine ja tolmuärastusseadmete kasutamine hapnikkonverteri tsehhi igas alamprotsessis;

—	väävlitustamisseadme nõuetekohane juhtimine, et vältida heidet õhku;

—	väävlitustamisseadme täielik sulgemine korpusesse;

—	kaane pealhoidmine, kui sulametalli kopp ei ole kasutuses, ning sulametalli koppade regulaarne puhastamine ja ripptäidise eemaldamine või teise võimalusena katusel väljatõmbesüsteemi kasutamine;

—	katusel väljatõmbesüsteemi mittekasutamise korral sulametalli kopa hoidmine konverteri ees umbes kahe minuti jooksul pärast sulametalli konverterisse paigutamist;

—	terase valmistamise protsessi juhtimine ja optimeerimine arvuti abil, nt räbu ülevoolu (s.t kui räbu vahutab nii tugevasti, et voolab anumast välja) vältimiseks või vähendamiseks;

—	väljalaskmise ajal räbu ülevoolu vähendamine seda põhjustavate elementide piiramise ja ülevoolu tõkestavate ainete kasutamise abil;

—	konverterit ümbritseva ruumi uste sulgemine hapniku puhumise ajal;

—	katuse pidev seire kaameraga, et tuvastada nähtavat heidet;

—	katusel väljatõmbesüsteemi kasutamine.

Kohaldatavus

Olemasolevatel seadmetel võib seadmete tehniline lahendus piirata nõuetekohase tolmuärastuse võimalusi.

79. Kohapealse räbutöötlemise puhul on PVT tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Tõhus väljatõmme räbupurustist ning sõelumisseadmetest koos heitgaasi järgneva puhastamisega, kui see on vajalik

II.	Töötlemata räbu transportimine kopplaaduritega

III.	Konveierite üleminekupunktides purunenud materjali väljatõmbamine või niisutamine

IV.	Ladustatud räbukuhjade niisutamine

V.	Veeudu kasutamine purunenud räbu laadimise ajal

I PVT kasutamise korral on PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus < 10–20 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

Vesi ja heitvesi

80. PVT on hapnikkonverteri gaasi primaarse tolmuärastuse käigus veekasutuse ja heitveetekke vältimine või vähendamine, kasutades ühte PVTdes 75 ja 76 nimetatud meetodit:

—	hapnikkonverteri gaasi tolmu kuivärastus;

—	skraberivee koguse vähendamine ja vee maksimaalne korduskasutamine (nt räbu granuleerimiseks) tolmu märgärastuse kasutamise korral.

81. PVT on pidevvalu käigus tekkiva heitvee keskkonda laskmise piiramine järgmiste meetodite abil.

I.	Tahkete osakeste kõrvaldamine helvestamise, sadestamise ja/või filtrimisega

II.	Õli kõrvaldamine eralduspaagis või muu tõhusa vahendi abil

III.	Jahutusvee ja vaakumseadmete vee võimalikult ulatuslik retsirkuleerimine

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad pidevvalu masinate heitvee PVTga seonduvad heitetasemed on järgmised:

—	hõljuvaine	< 20 mg/l
—	raud	< 5 mg/l
—	tsink	< 2 mg/l
—	nikkel	< 0,5 mg/l
—	kroomi kogusisaldus	< 0,5 mg/l
—	süsivesinike kogusisaldus	< 5 mg/l.

Tootmisjäägid

82. PVT on jäätmetekke vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil (vt PVT 8).

I.	Eraldi puhastamist võimaldav kogumine ja ladustamine

II.	Hapnikkonverteri gaasi puhastamisel, sekundaarsel tolmuärastusel ja pidevvalu valtsimistagist eralduva tolmu kohapealne ringlussevõtt terasetootmises, arvestades heite mõju käitisele, kus see ringlusse võetakse

III.	Hapnikkonverteri räbu ja selle peenfraktsiooni kohapealne ringlussevõtt mitmesugusel otstarbel

IV.	Räbu töötlemine, kui turutingimused võimaldavad räbu käitisevälist kasutamist (nt materjalide täiteainena või ehituses)

V.	Filtritolmust ja settest raua ja värviliste raudmetallide, näiteks tsingi, eraldamine käitiseväliseks kasutamiseks värviliste metallide tööstuses

VI.	Muda settepaagi kasutamine koos jämeda settefraktsiooni hilisema ringlussevõtuga paagutuses/kõrgahjus või tsemenditootmises, kui terasuuruste jaotus võimaldab fraktsioonide mõistlikku eraldamist

V PVT kohaldatavus

Tolmu kuumbrikettimine ja ringlussevõtt koos suure tsingisisaldusega brikettide käitisevälise taaskasutamisega on kohaldatav juhul, kui hapnikkonverteri gaasi puhastamiseks kasutatakse kuivelektrifiltrit. Tsingi kasutuselevõtt brikettimise abil ei ole kohaldatav tolmu märgärastussüsteemide korral, sest (metallilise tsingi ja vee reaktsiooni tagajärjel) tekkiv vesinik takistab materjali stabiilset settimist settepaagis. Sellega seotud ohutuskaalutluste tõttu ei tohiks sette tsingisisaldus ületada 8–10 %.

PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute hapnikkonverteri protsessi jääkide kontrollitud käitlemine.

Energia

83. PVT on hapnikkonverteri gaasi kogumine, puhastamine ja puhverdamine edaspidi kütusena kasutamiseks.

Kohaldatavus

Mõnel juhul ei pruugi hapnikkonverteri gaasi kogumine summutatud põletamise abil olla majanduslikult või nõuetekohase energiamajanduse aspektist otstarbekas. Sellistel juhtudel võib hapnikkonverteri gaasi põletada ning kasutada seda auru tootmiseks. Põletamise tüübi valik (täispõletamine või summutatud põletamine) sõltub kohalikust energiamajandusest.

84. PVT on energiakulu vähendamine valukopa kaanesüsteemide abil.

Kohaldatavus

Kaasi valmistatakse tulekindlatest tellistest ja nad võivad seega olla väga rasked, mistõttu nende kasutamist olemasolevatel seadmetel võib takistada kraanade kandevõime ja kogu ehitise tehniline lahendus. Süsteemi rakendamiseks terasetehase konkreetsetes tingimustes on erinevaid tehnilisi lahendusi.

85. PVT on protsessi optimeerimine ja energiakulu vähendamine otsese väljalaskmise abil pärast puhumist.

Kirjeldus

Tavaliselt eeldab otsene väljalaskmine kalleid vahendeid nagu furmialused või uputatavad andurisüsteemid, et väljalaskmine saaks toimuda ilma võetud proovide keemilise analüüsi tulemusi ära ootamata (otsene väljalaskmine). Teise võimalusena on välja töötatud uus meetod, millega otsene väljalaskmine on võimalik ka ilma selliste vahenditeta. See meetod eeldab suuri kogemusi ja palju arendustööd. Praktikas puhutakse süsinikusisaldus otse 0,04 % tasemeni ning samal ajal väheneb vanni temperatuur piisavalt madala sihtväärtuseni. Enne väljalaskmist ja edasisi toiminguid mõõdetakse nii temperatuuri kui ka hapniku aktiivsust.

Kohaldatavus

Meetodi rakendamiseks on vaja sobivat sulametalli analüsaatorit ja räbu tõkestamise vahendeid ning rakendamist soodustab ka koppahju olemasolu.

86. PVT on energiakulu vähendamine valmiskujule lähedase kujuga ribavalu abil, kui toodetavate teraseklasside kvaliteet ja sortiment seda õigustavad.

Kirjeldus

Valmiskujule lähedase kujuga ribavalu on vähem kui 15 mm paksuste terasribade pidevvalu. Koos valamisprotsessiga toimub ribade vahetu kuumvaltsimine, jahutamine ja kerimine, mistõttu langeb ära vajadus tavapäraste valumeetodite, nt slääbide või õhukeste slääbide pidevvalu korral kasutatava vahepealse kuumutusahju järele. Seega on ribavalu meetod, mille abil on võimalik valmistada erineva laiusega lamedaid terasribasid paksusega alla 2 mm.

Kohaldatavus

Kohaldatavus sõltub toodetavatest teraseklassidest (selle protsessiga ei ole võimalik toota raskeid plaate) ja konkreetse terasetehase tooteportfellist (sortimendist). Olemasolevate seadmete korral võib kohaldatavust piirata asendiplaan ja vaba ruumi olemasolu, sest moderniseerimise käigus nt ribavaluseadme lisamiseks on vaja umbes 100 m pikkust ruumi.

1.7 PVT-järeldused elektrikaarahjuga terase tootmise ja valamise jaoks

Kui ei ole öeldud teisiti, võib käesolevas osas esitatud PVT-järeldusi kohaldada igasugusele elektrikaarahjuga terase tootmisele ja valamisele.

Heide õhku

87. Elektrikaarahju protsesside puhul on PVT elavhõbedaheite vältimine elavhõbedat sisaldava tooraine ja abiainete kasutamisest hoidumisega alati, kui see on võimalik (vt PVT 6 ja 7).

88. Elektrikaarahjude protsesside (sealhulgas metallijäätmete eelkuumutamine, täitmine, sulatamine, väljalaskmine, koppahi ja sekundaarne metallurgia) primaarse ja sekundaarse tolmuärastuse puhul on PVT kõigi heiteallikate tõhusa väljatõmbamise saavutamine mõne järgmise meetodi abil ning sellele järgnev tolmuärastus kottfiltriga.

I.	Heitgaasi otsese väljatõmbe (4. või 2. ava) ja tõmbevarje süsteemide kombinatsioon

II.	Gaaside otsene väljatõmme ja „koerakuudi” süsteemid

III.	Gaasi otsene väljatõmme ja eemaldamine kogu ehitisest (väikese võimsusega elektrikaarahjudel ei pruugi gaaside otsene väljatõmme sama väljatõmbetõhususe saavutamiseks vajalik olla)

PVTga seonduv tolmukogumise üldine keskmine tõhusus on > 98 %.

PVTga seonduva tolmuheite keskmine päevane väärtus < 5 mg/Nm3.

PVTga seonduva elavhõbedaheite taseme proovivõtuperioodi keskmine väärtus on < 0,05 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt nelja tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

89. Elektrikaarahjude protsesside (sealhulgas metallijäätmete eelkuumutamine, täitmine, sulatamine, väljalaskmine, koppahi ja sekundaarne metallurgia) primaarse ja sekundaarse tolmuärastuse puhul on PVT polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) heite vältimine ja vähendamine PCDD/F-d ja PCB-d ning nende lähteaineid sisaldava tooraine kasutamisest hoidumisega alati, kui see on võimalik (vt PVT 6 ja 7), ning ühe või mitme järgmise meetodi abil koos sobiva tolmuärastussüsteemiga.

I.	Sobival viisil järelpõletamine

II.	Sobival viisil kiirkustutamine

III.	Sobivate adsorbeerivate ainete lisamine kanalisse enne tolmuärastust

PVTga seonduv polüklooritud dibensodioksiinide/-furaanide (PCDD/F) heite tase on < 0,1 ng I-TEQ/Nm3, kusjuures väärtused tehakse kindlaks 6–8 tunni jooksul stabiilsetel tingimustel võetud juhuslike proovidega. Mõnel juhul on PVTga seonduv heitetase saavutatav ainult primaarsete meetmetega.

I PVT kohaldatavus

Olemasolevatele seadmetele kohaldatavuse hindamisel tuleb arvestada selliseid asjaolusid nagu kasutatav ruum, olemasolev heitgaasikanalite süsteem jne.

90. Kohapealse räbutöötlemise puhul on PVT tolmuheite vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Tõhus väljatõmme räbupurustist ning sõelumisseadmetest koos heitgaasi järgneva puhastamisega, kui see on vajalik

II.	Töötlemata räbu transportimine kopplaaduritega

III.	Konveierite üleminekupunktides purunenud materjali väljatõmbamine või niisutamine

IV.	Ladustatud räbukuhjade niisutamine

V.	Veeudu kasutamine purunenud räbu laadimise ajal

I PVT kasutamise korral on PVTga seonduva tolmuheite proovivõtuperioodi keskmine väärtus < 10–20 mg/Nm3 (katkeline mõõtmine, vähemalt poole tunni jooksul võetavad pistelised proovid).

Vesi ja heitvesi

91. PVT on elektrikaarahju protsesside veekulu vähendamine suletud ringlusega vesijahutussüsteemide võimalikult ulatusliku kasutamisega ahjuseadmete jahutamiseks, välja arvatud otsevooluga jahutussüsteemide kasutamise korral.

92. PVT on pidevvalu käigus tekkiva heitvee keskkonda laskmise piiramine järgmiste meetodite abil.

I.	Tahkete osakeste kõrvaldamine helvestamise, sadestamise ja/või filtrimisega

II.	Õli kõrvaldamine eralduspaagis või muu tõhusa vahendi abil

III.	Jahutusvee ja vaakumseadmete vee võimalikult ulatuslik retsirkuleerimine

Täpsustatud juhusliku proovi või 24-tunnise liitproovi põhjal leitavad pidevvalu masinate heitvee PVTga seonduvad heitetasemed on järgmised:

—	hõljuvaine	< 20 mg/l
—	raud	< 5 mg/l
—	tsink	< 2 mg/l
—	nikkel	< 0,5 mg/l
—	kroomi kogusisaldus	< 0,5 mg/l
—	süsivesinike kogusisaldus	< 5 mg/l

Tootmisjäägid

93. PVT on jäätmete tekke vähendamine ühe või mitme järgmise meetodi abil.

I.	Eraldi puhastamist võimaldav kogumine ja ladustamine

II.	Erinevatest protsessidest pärinevate tulekindlate materjalide korduskasutus ja kohapealne ringlussevõtt ning käitisesisene kasutamine, nt dolomiidi, magnesiidi ja lubja asendamiseks

III.	Filtritolmust värviliste metallide, näiteks tsingi, eraldamine käitiseväliseks kasutamiseks värviliste metallide tööstuses; vajaduse korral pärast filtritolmu rikastamist tagasi elektrikaarahju suunamisega

IV.	Pidevvalul tekkinud metallitagi eraldamine veepuhastusprotsessi käigus ning järgnev ringlussevõtt, nt paagutamisel/kõrgahjus või tsemenditootmises

V.	Elektrikaarahju protsesside tulekindlate materjalide ja räbu käitiseväline kasutamine sekundaarse toorainena, kui turutingimused seda võimaldavad

PVT on vältimatult tekkivate ja ringlussevõtuks sobimatute elektrikaarahju protsessijääkide kontrollitud käitlemine.

Kohaldatavus

Tootmisjääkide käitiseväline kasutamine või ringlussevõtt vastavalt III–V PVT-le sõltub kolmanda isiku koostööst ja nõusolekust, mis ei olene käitajast ning võib seetõttu loa kohaldamisalast välja jääda.

Energia

94. PVT on energiakulu vähendamine valmiskujule lähedase kujuga ribavalu abil, kui toodetavate teraseklasside kvaliteet ja sortiment seda õigustavad.

Kirjeldus

Kohaldatavus

Müra

95. PVT on mürarikastes elektrikaarahjuseadmetes ja -protsessides tekkiva müraemissiooni vähendamine järgmiste ehituslike ja talitluslike meetodite abil sõltuvalt kohalikest tingimustest või nendele vastavalt (lisaks PVT 18 juures loetletud meetoditele).

I.	Elektrikaarahju hoone ehitamine selliselt, et see neelaks ahju töö käigus tekkivate mehaaniliste löökide tagajärjel tekkivat müra

II.	Täitmiskorvide vedamiseks mõeldud kraanade ehitamine ja paigaldamine, et vältida mehaanilisi lööke

III.	Siseseintel ja lagedel spetsiaalse heliisolatsiooni kasutamine, et vältida elektrikaarahju hoone müra edasikandumist õhu kaudu

IV.	Ahju ja välisseina vahele vahe jätmine, et vähendada elektrikaarahju müra edasikandumist konstruktsioonide kaudu

V.	Mürarikaste protsesside (nt elektrikaarahi ja dekarboniseerimissõlmed) paigutamine peahoonesse

(1) Mõnel juhul mõõdetakse KHT asemel ka summaarset orgaanilise süsiniku sisaldust (et vältida KHT analüüsiks vajaliku HgCl2 kasutamist). KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse omavaheline korrelatsioon tuleb täpsustada konkreetselt iga paagutusseadme jaoks eraldi. KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse suhe võib jääda umbes kahe ja nelja vahele.

(2) Mõnel juhul mõõdetakse KHT asemel ka summaarset orgaanilise süsiniku sisaldust (et vältida KHT analüüsiks vajaliku HgCl2 kasutamist). KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse omavaheline korrelatsioon tuleb täpsustada iga konkreetse brikettimisseadme jaoks eraldi. KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse suhe võib jääda umbes kahe ja nelja vahele.

(3) Vahemiku väiksem väärtus on leitud ühe konkreetse seadme poolt reaalsetes töötingimustes parima keskkonnaalase tulemuslikkusega PVTd kasutades saavutatud tulemusnäitajate põhjal.

(4) Tase on saavutatav mitteisokineetilise Mohrhaueri meetodi (varasem nimetus VDI 2303) kasutamise korral.

(5) Tase leitakse juhendile VDI 2066 vastava isokineetilise proovivõtumeetodi kasutamisega.

(6) Mõnel juhul mõõdetakse KHT asemel ka summaarset orgaanilise süsiniku sisaldust (et vältida KHT analüüsiks vajaliku HgCl2 kasutamist). KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse omavaheline korrelatsioon tuleb täpsustada iga koksiahjuseadme jaoks eraldi. KHT ja summaarse orgaanilise süsiniku sisalduse suhe võib jääda umbes kahe ja nelja vahele.

(7) See tase leitakse vastavalt standardile DIN 38405 D 27 või muule riiklikule või rahvusvahelisele standardile, mis tagab samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

(8) See tase leitakse vastavalt standardile DIN 38405 D 13-2 või muule riiklikule või rahvusvahelisele standardile, mis tagab samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

(9) See tase leitakse vastavalt standardile DIN 38405 D 13-2 või muule riiklikule või rahvusvahelisele standardile, mis tagab samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.070.est
Euroopa Liidu Teataja		L 70

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 8. märts 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
		2012/134/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 28. veebruar 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused klaasitootmise jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2012) 865 all) ( 1 )	1
		2012/135/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 28. veebruar 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused raua- ja terasetootmise jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2012) 903 all) ( 1 )	63


	(1) EMPs kohaldatav tekst