16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 129/2012,

13. veebruar 2012,

millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Queso Manchego” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 2 teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu ja artikli 17 lõike 2 kohaselt vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määruse (EÜ) nr 1107/96 (2) (muudetud määrusega (EÜ) nr 561/2009 (3)) kohaselt registreeritud päritolunimetuse „Queso Manchego” spetsifikaadi üksikasjade muudatusele.

(2)	Taotluses käsitletakse kaitstud päritolunimetuste „Queso Manchego” tootmismeetodi muudatusi ning sellega on hõlmatud koonddokumendi muudatused.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on õigustatud. Kuna muudatus on väike määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 kohaselt, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 5, 6 ja 7 kirjeldatud menetluskorda järgimata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Queso Manchego” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Konsolideeritud koonddokument, milles on sätestatud spetsifikaadi üksikasjad, on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. veebruar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 166, 27.6.2009, lk 36.

I LISA

Kaitstud päritolunimetuse „Queso Manchego” spetsifikaadi järgmised muudatused on heaks kiidetud.

Toorained

Piima analüütiliste omaduste viitenäitajaid on ajakohastatud ametlikus laboratooriumis tehtud testide tulemusena. Nimetatud laboratoorium on keskus, kuhu viiakse põllumajandusettevõtetest võetud proovid. Laktoosisisaldust ja tihedust enam ei määrata, kuna need ei mõjuta valmistoote kvaliteeti ning kuna nende analüüs põhines tootmistingimustel, mis ei vasta enam praegustes põllumajandusettevõtetes toimunud arengule.

Piima happesus määratakse Dornici kraadide asemel pH-väärtusena, mida võetakse arvesse ka spetsifikaadis.

Kuna tootmisettevõtete tehnoloogiline tase on edasi arenenud, kontrollitakse protsessi puhul vastavust rangematele näitajatele, mis on lõpptoote kvaliteedi seisukohast kõige olulisemad, ning seepärast ei ole teatavate valmistusprotsessi etappide eelnev kontrollimine enam vajalik.

Muudetakse järgmist osa.

Osa E – Toote valmistamine

Kalgendi lõikamise etapist on eemaldatud juustutera suuruse kriteerium, kuna iga töötlemisettevõte määrab selle ise vastavalt oma tootmisprotsessile. Kalgendil peab olema sobiv konsistents, et vadak eralduks nõuetekohaselt vastavalt valmistatava juustu tüübile, ning seda ei määrata kindlaks mitte juustutera suuruse täpsustamisega, vaid tootmissüsteemi osana tehtavate kontrollide ja tootja kogemuste abil.

Pressimisetapp hõlmab pressimiseks ette nähtud aega, mis on praeguses spetsifikaadis märgitud vormist eemaldamise etapi all, mis ei ole asjakohane. Pressimisajaks määratakse 1–6 tundi. Pressimistehnoloogia arengu jooksul on pressimisaeg esialgse ajaga võrreldes muutunud ning enam ei vajata nii pikka pressimisaega, mis mõjutaks negatiivselt väiksema suurusega toodete kvaliteeti. Nimetatud aeg määratakse kindlaks, võttes arvesse eri suurusega tooteid ja eri tüüpi presse, et valmistaja saaks ise otsustada, millal eemaldada toode vormist ja alustada soolamisetappi; aega ei määrata kindlaks tundidena, vaid mõõtes pH-väärtust, mis on toote kvaliteedi seisukohalt määrava tähtsusega.

Laagerdumine ja säilitamine on ühendatud üheks laagerdumise etapiks. Säilitusetapp on välja jäetud, kuna toote laagerdumine jätkub ka säilitusruumides, st laagerdumine kestab kogu toote eluea jooksul, kui toodet säilitatakse tingimustes, mille temperatuuri ja suhtelist niiskust kontrollitakse asjakohaselt. Seepärast on etapid ühendatud, kindlaksmääratud temperatuur on 3–16 °C ja niiskus 75–90 %.

Miinimumtemperatuur on tõstetud 1 °C-lt 3 °C-le, mis sobib paremini toote säilitamiseks ja tagab hügieeninõuete täitmise, samal ajal kui 1 °C juures võib toote kvaliteet halveneda. Maksimumtemperatuuri viitemääraks kehtestatakse 16 °C, et tagada toote optimaalne laagerdumine ja selle organoleptiliste omaduste areng.

Niiskuse vahemik vastab mõlema etapi jaoks sobivatele üldväärtustele.

II LISA

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

QUESO MANCHEGO

EÜ nr: ES-PDO-0217-0087-06.12.2010

KGT ( ) KPN ( X )

1. Nimetus

Queso Manchego

2. Liikmesriik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3.

Juust

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Manchega tõugu lammaste piimast valmistatud pressitud juust, mida laagerdatakse vähemalt 30 päeva kuni 1,5 kg kaaluvate juustude puhul ning 60 päeva kuni kaks aastat suuremate juustude puhul.

„Queso Manchego” juustu võib teha pastöriseeritud piimast või toorpiimast. Toorpiima kasutamise puhul võib märgisel olla nimi „Artesano” (kodus valmistatud).

„Queso Manchego” on rasvane juust, mille füüsikalised omadused pärast laagerdumist on järgmised.

—	Kuju: silindrikujuline, siledate külgedega.

—	Maksimumkõrgus: 12 cm.

—	Maksimumläbimõõt: 22 cm.

—	Läbimõõdu ja kõrguse suhte vahemik: vahemikus 1,5–2,2.

—	Miinimummass: 0,4 kg.

—	Maksimummass: 4,0 kg.

Juustu füüsikalis-keemilised omadused

—	pH 4,8–5,8.

—	Kuivainesisaldus: vähemalt 55 %.

—	Rasvasisaldus: vähemalt 50 % kuivainest.

—	Valgu kogusisaldus kuivaines: vähemalt 30 %.

—	Keedusoola sisaldus: maksimaalselt 2,3 %.

Juustumassi omadused

—	Tekstuur: kõva ja tihke.

—	Värvus: varieerub valgest kollaka elevandiluuvalgeni.

—	Lõhn: piimane, intensiivselt happeline ja püsiv, kauem laagerdunud juustude lõhnas esineb pikantseid nüansse ja lõhn püsib pikka aega.

—	Maitse: kergelt happeline, tugev ja maitsekas, kaua laagerdunud juustude puhul pikantne. Manchega tõugu lammaste piimast tulenev meeldiv ja eripärane järelmaitse.

—	Välimus: juustumassis on väikesed, ebaühtlaselt asetsevad augud, mis võivad vahel ka puududa.

—	Tekstuur: väheelastne, võine, kergelt jahune; pikka aega laagerdunud juustudes võib muutuda sõmerjaks.

Mikrobioloogilised piirmäärad

—	Escherichia coli: maksimaalselt 1 000 kolooniat grammi kohta.

—	Staphylococcus aureus: maksimaalselt 100 kolooniat grammi kohta.

—	Salmonella: ei esine 25 grammis.

—	Listeeria: ei esine 25 grammis.

Juustu maitse on kergelt happeline, tugev ja vürtsikas, kaua laagerdunud juustude puhul pikantne. Manchega tõugu lammaste piimast tulenev meeldiv ja eripärane järelmaitse.

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

„Queso Manchego” juustu valmistatakse Manchega tõugu lammaste piimast, naturaalsest laabist või muudest lubatud kalgendumisensüümidest ja keedusoolast.

Piim ei tohi sisaldada ravimeid, mis võivad mõjutada negatiivselt juustu valmistamist, laagerdumist ja säilitamist.

„Queso Manchego” juustu võib teha pastöriseeritud piimast või toorpiimast. Toorpiima kasutamise puhul võib märgisel olla nimi „Artesano”.

Piima analüütilised omadused

—	Rasvasisaldus: vähemalt 6,5 %.

—	Proteiine: vähemalt 4,5 %.

—	Kasutatava kuivaine sisaldus: vähemalt 11 %.

—	pH 6,5–7,0.

—	Külmumispunkt: ≤ – 0,550 °C.

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Manchega tõugu lambad toituvad aasta läbi piirkonna looduslikest ressurssidest. Lambatarandikus saavad nad lisaks kontsentreeritud sööta, heina ja kõrvalsaadusi.

Lambakasvatusega seoses tuleks käsitleda karjamaid, mis laiuvad võsastike lagendikel. Karjamaadel kasvavad sellised taimed nagu Medicago minima, Scorpiurus subvillosa, Astragalus stella, Astragalus sesamus jne.

Madalaje-piirkonnad on lammaste jaoks kõige väärtuslikumad karjamaad. Seal kasvavad sibuljad nurmikad ning märkimisväärsel hulgal selliseid kaunvilju nagu Mendicago rigidula, Medicago lupulina, Mendicago trunculata, Trigonella polyderata, Coronilla scorpoides jne.

Sügav ja jahedam pinnas võib tekitada fenelar-alasid – need on tihedad karjamaad, kus kasvavad põhiliselt kahe- ja mitmeaastased taimed ning mille ilmele annab tooni kõrreline Brachypodium phoenicoides.

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Juustukojad ja registreeritud ettevõtjad võivad kaitstud päritolunimetusega „Queso Manchego” hõlmatud juustusid väljastada ja ringlusse lasta üksnes sellist tüüpi pakendis, mis ei kahjusta toote kvaliteeti.

Turustamisel on „Queso Manchego” juustul alati peal koorik, mis võib olla eelnevalt pestud.

Samuti võib „Queso Manchego” juust olla kaetud parafiinikihiga või seaduslikult lubatud mitteaktiivsete läbipaistvate ainetega või kastetakse see oliiviõlisse, tingimusel et koorik säilitab oma loomuliku värvuse ja välimuse ning kaseiinplaat on loetav.

Ühelgi tingimusel ei tohi kasutada aineid, mis muudaksid kooriku värvuse mustaks.

„Queso Manchego” juustu võib turustada portsjonitena, viilutatult või riivitult, tingimusel et see on pakendatud ning selle päritolu on võimalik kindlaks määrata. Selleks et tagada „Queso Manchego” juustu jälgitavus ja selle käitlemine, võivad neid toiminguid väljaspool päritolupiirkonda sooritada ettevõtjad, kes on nõustunud sätestatud tegevuseeskirjadega ja täidavad neid.

Kasutatavad pakendid peavad vastama kehtivatele õigusnormidele.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Märgistusele on kohustuslik kanda tekst „Denominación de Origen „Queso Manchego” ” (päritolunimetus „Queso Manchego”). Juhul kui juust on valmistatud toorpiimast, võib seda märgisel osutada sõnaga „Artesano”.

Turustataval tootel on nummerdatud lisamärgis, mida väljastab reguleeriv asutus ja mis on kinnitatud nii, et seda ei saa uuesti kasutada. Lisaks on iga „Queso Manchego” tüki ühel küljel seerianumbriga kaseiinplaat, mis kinnitatakse juustule vormimise ja pressimise käigus.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Queso Manchego” päritolunimetusega on hõlmatud järgmised kohalikud omavalitsusüksused: 45 omavalitsusüksust Albacete provintsis, 84 Ciudad Reali provintsis, 156 Cuenca provintsis ja 122 Toledo provintsis.

Lisaks on hõlmatud järgmised kohalikud omavalitsusüksused: Alcoba de los Montes ja El Robledo Ciudad Reali provintsis, Albadalejo del Cuende, Villarejo de la Peñuela, Villarejo-Sobrehuerta ja Villar del Horno Cuenca provintsis.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

La Mancha geograafiline piirkond on lubjakivise ja savise pinnasega kõrge tasandik ning sealsed karjamaad asuvad lubjakivi- ja merglirikkal substraadil.

La Mancha on lubjakivise ja savise pinnasega kõrge tasandik ning sealsed karjamaad asuvad lubjakivi- ja merglirikkal substraadil.

Piirkonna kliima on äärmuslik, mille puhul kontinentaalsele kliimale omaselt vahelduvad väga külmad talved ja soojad suved. Temperatuur tõuseb aeg-ajalt 40 °C-ni, kõikudes vahel päeva jooksul 20 °C võrra ja aasta jooksul 50 °C võrra. Sademeid on napilt, mistõttu on see üks Hispaania kuivemaid piirkondi, kus suhteline õhuniiskus on ligikaudu 65 %.

Manchega tõugu lambad on piirkonna pinnase- ja ilmastikutingimustega kõige paremini kohanenud.

5.2. Toote eripära

Kõva kooriku ning tugeva ja tiheda massiga pressitud juust, mille värvus varieerub valgest kollaka elevandiluuvalgeni. Juustu lõhn on intensiivne ja püsiv, maitse kergelt happeline, tugev ja vürtsikas, tekstuur väheelastne, võine ja kergelt jahune.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Piirkonna pinnase- ja ilmastikutingimused on tugevalt mõjutanud looduslikku valikut, mille kohaselt on piirkonna jaoks kõige sobivamad Manchega tõugu lambad, kes toodavad piima, mis annab „Queso Manchego” juustule selle iseloomuliku värvuse, lõhna, maitse ja tekstuuri.

Manchega tõugu lammaste piimast on juba ammustest aegadest juustu toodetud ning sajandite jooksul on tootmistehnikate abil püütud selle traditsioonilise La Mancha juustu omadusi täiustada.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://docm.jccm.es/portaldocm/descargarArchivo.do?ruta=2009/10/20/pdf/2010_17415.pdf&tipo=rutaDocm

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 130/2012,

15. veebruar 2012,

mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõudeid seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid) rakendamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetluse otstarbeks.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 tunnistatakse kehtetuks nõukogu 27. juuli 1970. aasta direktiiv 70/387/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste uksi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) ning nõukogu 26. juuni 1975. aasta direktiiv 75/443/EMÜ mootorsõidukite tagasikäigu ja kiiruse mõõtmise seadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4). Nimetatud direktiivides sätestatud nõuded sisenemisastmete, käepidemete, astmelaudade ja ka tagurdusseadmete kohta tuleks käesolevasse määrusesse üle võtta ning vajaduse korral kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga. Mõningaid teisi kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid, mida ei ole käesolevas direktiivis käsitletud, on arvesse võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade nr 11 (5) ja 39 (6) kohustusliku kohaldamisega; kõnealused eeskirjad on loetletud määruse (EÜ) nr 661/2009 IV lisas.

(3)	Käesoleva määruse reguleerimisala peab olema kooskõlas direktiivi 70/387/EMÜ ja direktiivi 75/443/EMÜ reguleerimisalaga. Seetõttu peaks määrus hõlmama M- ja N-kategooria sõidukeid.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kindlaks määratud miinimumnõuded mootorsõidukitele tüübikinnituse andmiseks seoses sõidukisse pääsu, nimelt sisenemisastmete, käepidemete ja astmelaudadega, ja manööverdamisvõimega, nimelt tagurdusseadmetega. Sellise tüübikinnituse jaoks on vaja kehtestada spetsiaalsed menetlused, katsed ja nõuded.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud M- ja N-kategooriate mootorsõidukite suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „sõiduki tüüp sõidukisse pääsu ning manööverdamisvõime järgi”– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest:

(2) „maastikusõiduk”– sõiduk, mis vastab direktiiv 2007/46/EÜ II lisa A osas esitatud nõuetele;

(3) „sissepääsupõrand”– madalaim punkt ukseava või muu struktuuri juures, olenevalt sellest kumb neist kahest on kõrgem, mis inimesel tuleb läbida sõitjateruumi sisenemiseks.

Artikkel 3

Sõiduki EÜ tüübikinnitus seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega

1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega esitab tootja või tootja esindaja taotluse tüübikinnitusasutusele.

2. Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

3. Kui käesoleva määruse II ja III lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

4. Lõike 3 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 4

Direktiivide 70/387/EMÜ ja 75/443/EMÜ alusel antud tüübikinnituste kehtivus ja laiendamine

Riiklikud ametiasutused lubavad enne määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 13 lõikes 2 osutatud kuupäeva tüübikinnituse saanud sõidukite müümist ja kasutuselevõtmist ning jätkavad kõnealuste sõidukite tüübikinnituste laiendamist direktiivide 70/387/EMÜ ja 75/443/EMÜ alusel.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3) EÜT L 176, 10.8.1970, lk 5.

(4) EÜT L 196, 26.7.1975, lk 1.

(5) ELT L 120, 13.5.2010, lk 1.

(6) ELT L 120, 13.5.2010, lk 40.

I LISA

Sõiduki tüübikinnituse rakendussätted seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega

1. OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega.

Vajaduse korral tuleb järgmine teave esitada kolmes eksemplaris koos sisukorraga. Joonised tuleb esitada vastavas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis paberil või A4-formaadis kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teatises osutatud süsteemid, osad või eraldi sõlmed on elektroonilise juhtimisseadisega, esitatakse andmed selle töötamise kohta.

0. ÜLDNÕUDED

0.1. Mark (tootja ärinimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimistunnus, kui see on märgitud sõidukile (1): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (2): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id) …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress …

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1. Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised …

2. MASSID JA MÕÕTMED (3) (4)

2.6. Töökorras sõiduki mass

Sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui valmistaja on selle paigaldanud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui valmistaja ei ole kere ja/või haakeseadist paigaldanud (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (5) (iga variandi suurim ja vähim väärtus):…

4. JÕUÜLEKANNE (6)

4.6. Ülekandearvud

Tagasikäik: …

9. KERE

9.3. Reisijateuksed, sulgurid ja hinged

9.3.1. Uste konfiguratsioon ja arv: …

9.3.4. Üksikasjad (k.a mõõtmed) sissepääsude, astmete ja vajalike käepidemete kohta, kui need on olemas: …

Selgitavad märkused

2. OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis:

—	EÜ tüübikinnituse andmine (7)

—	EÜ tüübikinnituse laiendamine (7)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (7)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamine (7)

sõiduki tüübile seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega

vastavalt määrusele (EL) nr 130/2012 [käesolev määrus], mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr …/… (7)

EÜ tüübikinnitusnumber: …

Laiendamise põhjus: …

I OSA

0.1. Mark (tootja ärinimi): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas). …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (8): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (9): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id). …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II OSA

1. Lisateave: vt liidet.

2. Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus: …

3. Katseprotokolli kuupäev: …

4. Katseprotokolli number: …

5. Märkused (kui on): vt liidet.

6. Koht: …

7. Kuupäev: …

8. Allkiri: …

Lisatud dokumendid

teabematerjalid

katsearuanne

(1) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad tärke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need tärgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(2) Klassifikatsioon direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas esitatud määratluste alusel.

(3) Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(4) Standard ISO 612: 1978 – Maanteesõidukid – Mootorsõidukid ja pukseeritavad sõidukid – Mõisted ja määratlused.

(5) Juhi massiks ja meeskonnaliikme (kui on) massiks loetakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi mass 7 kg vastavalt ISO standardile 2416 - 1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100% ulatuses tootja poolt määratud mahust.

(6) Nimetatud andmed tuleb esitada kõigi kavandatud variantide kohta.

(7) Mittevajalik maha tõmmata.

(8) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(9) Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr …

Lisateave:

1.1.	Sõidukitüübi ehituse, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalide lühikirjeldus: … …

2.	M1- / N1- / N2-kategooria sõiduki tüüp, mille täismass ei ületa 7,5 tonni (1), on varustatud / ei ole (1) varustatud astmelaudade või sisenemisastmetega.

3.	Maastikusõiduk jah / ei (1)

Tagurdamisseade: käigukast / muu vahend (1)

4.1.	Tagurdamisseadme lühikirjeldus, kui tagurdamine ei ole üks käigukasti funktsioonidest: …

5.	Märkused: …

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

Sõidukitele esitatavad nõuded seoses sõidukisse pääsuga

1. ÜLDNÕUDED

1.1.	Sõidukitüüp peab olema kujundatud nii, et sõitjateruumi sisenemine ja sealt väljumine oleks täiesti ohutu ning sõitjateruumi sissepääsud peavad olema kujundatud nii, et neid saaks kasutada hõlpsalt ja ohutult.

2. ASTMELAUAD JA SISENEMISASTMED

2.1.	Käesoleva määruse tähenduses ei loeta astmelaudadeks ega sisenemisastmeteks rattarummu, velgi ega muid ratta osi, v.a siis, kui konstruktsiooni või kasutamisega seotud põhjused välistavad astmelaudade või sisenemisastmete paigaldamise sõiduki muudesse kohtadesse.

2.2.	Sissepääsupõranda kõrgust arvestatakse kas otse maapinnast või vahetult allpool astme keskjoont pikisuunas läbivast horisontaaltasandist.

1. OSA

Nõuded seoses sõitjateruumi ustest sisse- ja väljapääsuga N2-kategooria (mille täismass ei ületa 7,5 tonni) ja N3-kategooria sõidukite puhul

1. SÕITJATERUUMI SISENEMISE ASTMED (Joonis 1)

1.1.	Horisontaalsel ja siledal pinnal oleva töökorras sõiduki puhul ei tohi maapinna ja alumise astme ülemise pinna vaheline kaugus A ületada 600 mm.

1.1.1.

Maastikusõidukite puhul võib see kaugus A siiski olla kuni 700 mm.

1.2.	Astmete ülemiste pindade vaheline vahemaa B ei tohi ületada 400 mm. Kahe järjestikuse astme vaheline vertikaalne vahemaa ei tohi varieeruda enam kui 50 mm. Viimane nõue ei laiene kõige ülemise astme ja sõitjateruumi põranda vahelisele kaugusele.

1.2.1.

Maastikusõidukite puhul võib eespool nimetatud varieerumine siiski olla kuni 100 mm.

1.3.

Lisaks tuleb täita järgmisi minimaalseid geomeetrilisi spetsifikatsioone:

a)	astme sügavus (D): 80 mm;

b)	astme kliirens (E) (k.a astme sügavus): 150 mm;

c)	astme laius (F): 300 mm;

d)	madalaima astme laius (G): 200 mm;

e)	astme kõrgus (S): 120 mm;

f)	astme ülekate (H): 0 mm;

g)	pikisuunaline kattuvus (J) sama trepimarsi kahe järjestikuse astme või kõige ülemise astme ja kabiini sissepääsupõranda vahel: 200 mm.

1.3.1.

Maastikusõidukite puhul võib väärtust F vähendada siiski kuni 200 millimeetrini.

1.4.	Konstruktsiooni või kasutamisega seotud põhjustel võib maastikusõidukite puhul alumine aste olla varb. Sellisel juhul peab varva sügavus R olema vähemalt 20 mm.

1.4.1.

Ümara ristlõikega varvad ei ole lubatud.

1.5.	Sõitjateruumist allalaskumisel peab ülemise astme asukoht olema kergesti leitav.

1.6.	Kõik sisenemisastmed peavad olema konstrueeritud nii, et välistada libisemisohtu. Lisaks sellele peab sõidu ajal ilmastikule ja mustusele avatud sisenemisastmetel olema piisav äravool (kuivamispind).

2. KÄEPIDEMED SÕITJATERUUMI SISENEMISEKS (Joonis 1)

2.1.	Sõitjateruumi pääsemiseks peab olema üks või mitu sobivat käsipuud või käepidet või muud samaväärset kinnihoidmisvahendit.

2.1.1.

Käsipuu(d) või käepidemed või samaväärsed kinnihoidmisvahendid peavad asuma nii, et neist saab kergesti kinni haarata ja et need ei takista sõitjateruumi pääsemist.

2.1.2.

Käsipuude, käepidemete või samaväärsete kinnihoidmisvahendite kinnihoidmiskohas tohib olla kuni 100 mm katkestus.

2.1.3.

Kui sõitjateruumi pääsemiseks on rohkem kui kaks astet, peavad käsipuud, käepidemed või samaväärsed kinnihoidmisvahendid asuma nii, et isik saaks üheaegselt toetada ennast kahe käe ja ühe jalaga või kahe jala ja ühe käega.

2.1.4.

Käsipuude, käepidemete ja samaväärsete kinnihoidmisvahendite, v.a trepid, konstruktsioon ja asetus peab olema niisugune, et kasutajad laskuksid näoga sõitjateruumi suunas.

2.1.5.

Rooliratast võib lugeda käepidemeks.

2.2.	Horisontaalsel ja siledal pinnal oleva töökorras sõiduki puhul ei tohi maapinna ja vähemalt ühe käsipuu või käepideme või samaväärse kinnihoidmisvahendi alumise ääre vaheline kõrgus N ületada 1 850 mm.

2.2.1.

Maastikusõidukite puhul võib see kaugus N siiski olla kuni 1 950 mm.

2.2.2.

Kui sõitjateruumi sissepääsupõranda kaugus maapinnast on suurem kui N, loetakse seda kaugust N-iks.

2.2.3.

Lisaks sellele on käsipuu(de), käepidemete või samaväärsete kinnihoidmisvahendite ülemise ääre ja sõitjateruumi sissepääsupõranda vaheline minimaalne vahekaugus P järgmine:

a)	käsipuude, käepidemete või samaväärsete kinnihoidmisvahendite puhul (U): 650 mm;

b)	käsipuude, käepidemete või samaväärsete kinnihoidmisvahendite puhul (V): 550 mm

2.3.

Tuleb täita järgmisi geomeetrilisi spetsifikatsioone:

a)	kinnihoidmiskoha mõõtmed (K): 16 – 38 mm;

b)	pikkus (M): vähemalt 150 mm;

c)	kaugus sõiduki osadest (L): avatud uksega vähemalt 40 mm.

Joonis 1

Sõitjateruumi sisenemise astmed ja käepidemed

2. OSA

Nõuded seoses sõitjateruumi ustest sisse- ja väljapääsuga muude kui N2-kategooria (mille täismass ei ületa 7,5 tonni) ja N3-kategooria sõidukite puhul

1. ASTMELAUAD JA SISENEMISASTMED

1.1.	M1- ja N1- ning ka N2-kategooria sõidukitel, mille täismass ei ületa 7,5 tonni, peab olema üks või mitu astmelauda või sisenemisastet, kui sõitjateruumi sissepääsupõrand on maapinnast rohkem kui 600 mm kõrgemal, mõõdetuna horisontaalsel ja siledal pinnal oleval töökorras sõidukil.

1.1.1.

Maastikusõidukite puhul võib see kaugus siiski olla kuni 700 mm.

1.2.	Kõik astmelauad ja sisenemisastmed peavad olema konstrueeritud nii, et välistada libisemisohtu. Lisaks sellele peab sõidu ajal ilmastikule ja mustusele avatud astmelaudadel ja sisenemisastmetel olema piisav äravool (kuivamispind).

III LISA

Sõidukitele esitatavad nõuded seoses sõiduki manööverdamisvõimega

1. ÜLDNÕUDED

1.1.	Kõik sõidukid peavad olema varustatud juhiistmelt töölerakendatava tagasikäiguseadmega.

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 131/2012,

15. veebruar 2012,

köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistise lubamise kohta võõrutatud põrsaste söödalisandina (loaomanik Delacon Biotechnik GmbH)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus loa saamiseks köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistise jaoks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb lisas sätestatud köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistise lubamist söödalisandina võõrutatud põrsaste puhul ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 7. aprilli 2011. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda lisas kirjeldatud köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle valmistise kasutamine võib kiirendada võõrutatud põrsaste kasvu. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(5)

Et tagada tõhusus ja ohutus ning vastavus taotleja esitatud toimeaine kirjeldusele, tuleks lisas kirjeldatud valmistises kasutatud kuivatatud maitsetaimede ja vürtside puhul pidada kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1334/2008 (mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ) (3) III lisa B osas sätestatud looduslike ainete maksimaalsetest piirmääradest ning köömneõli ja sidruniõli puhul Euroopa farmakopöas kindlaks määratud tootekirjeldustest.

(6)

Lisas kirjeldatud köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „muud zootehnilised lisandid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2011; 9(4):2139.

(3) ELT L 354, 31.12.2008, lk 34.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: muud zootehnilised lisandid (tulemuslikkuse näitajate paranemine)

4d6

Delacon Biotechnik GmbH

Köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistis

Söödalisandi koostis

Eeterlikke õlisid sisaldav valmistis > 1,5 % (köömneõli ≥ 0,75 % ja sidruniõli ≥ 0,75 %)

—	Kuivatatud maitsetaimed ja vürtsid: 50 %

—	Kandeained: q.s. 100 %

Toimeainete ja teiste koostisainete kirjeldus:

—	köömneõli: d-karvoon 3,5–6,0 mg/g, vastavalt Euroopa farmakopöale (1);

—	sidruniõli: limoneen 2,3–9,0 mg/g, vastavalt Euroopa farmakopöale.

Kuivatatud maitsetaimed ja vürtsid

Jahvatatud nelk 1,5 %, jahvatatud kaneel 10 %, jahvatatud muskaatpähkel 1,5 %, jahvatatud kuivatatud sibul 5 %, jahvatatud tšilli 2 %, jahvatatud apelsinikoor 5 %, jahvatatud kuivatatud piparmünt 12,5 % ja jahvatatud kummel 12,5 %.

Valmistises kasutatud kuivatatud maitsetaimede ja vürtside puhul peetakse kinni määruse (EÜ) nr 1334/2008 III lisa B osas sätestatud maksimaalsetest piirmääradest.

Valmistises kasutatud köömneõli ja sidruniõli puhul peetakse kinni Euroopa farmakopöas kindlaks määratud tootekirjeldustest.

Analüüsimeetod (2)

Karvooni määramine: gaasikromatograafia/mass-spektromeetria (GC/MS) SIM meetodil (single ion monitoring)

Põrsad (võõrutatud)

—

250

400

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

3.	Kasutajate ohutus: käsitlemisel tuleks kasutada respiraatorit ja kaitsekindaid.

4.	Lisand tuleb lisada segasöötadesse eelsegus.

7. märts 2022

(1) Euroopa Nõukogu Euroopa farmakopöa.

(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 132/2012,

15. veebruar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	JO	78,3
	MA	56,2
	TN	76,7
	TR	98,4
	ZZ	77,4
0707 00 05	JO	134,1
	TR	143,1
	ZZ	138,6
0709 93 10	MA	85,0
	TR	140,5
	ZZ	112,8
0805 10 20	EG	47,4
	IL	74,0
	MA	48,6
	TN	49,9
	TR	68,5
	ZZ	57,7
0805 20 10	IL	163,3
	MA	115,0
	ZZ	139,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	60,1
	EG	95,0
	IL	114,9
	MA	107,6
	TR	74,7
	ZZ	90,5
0805 50 10	EG	41,4
	TR	53,6
	ZZ	47,5
0808 10 80	CA	124,7
	CL	98,4
	CN	77,6
	MK	26,7
	US	139,8
	ZZ	93,4
0808 30 90	CL	141,4
	CN	54,9
	US	121,7
	ZA	129,0
	ZZ	111,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/20

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 133/2012,

15. veebruar 2012,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. veebruarist 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 16. veebruarist 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. veebruarist 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. veebruarist 2012

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

—	2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

1.2.2012-14.2.2012

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)
	Pehme nisu (1)	Maisiterad	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—
Noteering	245,63	191,24	—	—	—
FOB-hind USAs	—	—	302,27	292,27	272,27
Mehhiko lahe lisatasu	84,95	19,55	—	—	—
Suure järvistu lisatasu	—	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:	15,67 eurot/t
Lasti veokulud: Suur järvistu – Rotterdam:	— eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/23

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. veebruar 2012,

mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri K(2012) 726 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2012/89/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teostab komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulutusi, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kulutustest ei vasta kõnealusele tingimusele ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst.

(5)	Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst. Kõnealused summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud 24 kuud enne seda, kui komisjon esitas liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta kirjaliku teatise.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande nende summade hinnangu kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha asjaomast teemat käsitlevatele 31. oktoobri 2011. aasta seisuga pooleli olevatele Euroopa Kohtu otsustele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulutusi, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi või EAFRD raames, kuna kulutused ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 14. veebruar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

EELARVEPUNKT: 6701

Liikmesriik	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
BE	Sertifitseerimine	2009	abikõlbmatud kulud	ühekordne makse		EUR	–4 742,94	–4 742,94	0,00
BE	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2009	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	– 364 960,70	– 364 960,70	0,00
BE kokku						EUR	– 369 703,64	– 369 703,64	0,00
CY	Finantskontroll – ületamine	2010	ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–24 368,21	–24 368,21	0,00
CY	Nõuetele vastavus	2006	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2005)	kindel määr	5,00 %	CYP	–11 620,70	–1 561,80	–10 058,90
CY	Nõuetele vastavus	2007	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2005)	kindel määr	5,00 %	EUR	– 180,84	0,00	– 180,84
CY	Nõuetele vastavus	2007	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	–50 451,34	–7 171,08	–43 280,26
CY	Nõuetele vastavus	2008	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2005)	kindel määr	5,00 %	EUR	–0,23	0,00	–0,23
CY	Nõuetele vastavus	2008	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	–13,68	0,00	–13,68
CY	Nõuetele vastavus	2008	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata (nõudeaasta 2007)	kindel määr	2,00 %	EUR	–38 733,21	–4 646,06	–34 087,15
CY	Nõuetele vastavus	2009	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata, kohapealse kontrolli puudused (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	–0,13	0,00	–0,13
CY	Nõuetele vastavus	2009	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata (nõudeaasta 2007)	kindel määr	2,00 %	EUR	–18,90	0,00	–18,90
CY kokku						CYP	–11 620,70	–1 561,80	–10 058,90
CY kokku						EUR	– 113 766,55	–36 185,35	–77 581,19
CZ	Finantskontroll – ületamine	2010	ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–11 170,27	–11 170,27	0,00
CZ kokku						EUR	–11 170,27	–11 170,27	0,00
DE	Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – vastavuse kontroll	2010	vähendamine kooskõlas raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist käsitleva otsusega	ühekordne makse		EUR	–7 108 483,29	–7 108 483,29	0,00
DE	Sertifitseerimine	2008	vead kokku ületasid olulisusnivoo (EAGF III lisa üldkogum)	ühekordne makse		EUR	–36 170,39	0,00	–36 170,39
DE kokku						EUR	–7 144 653,68	–7 108 483,29	–36 170,39
DK	Finantskontroll – ületamine	2010	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	– 898,56	– 898,56	0,00
DK kokku						EUR	– 898,56	– 898,56	0,00
EE	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–10 003,08	–10 003,08	0,00
EE kokku						EUR	–10 003,08	–10 003,08	0,00
ES	Finantskontroll – ületamine	2010	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–2 626 687,43	–2 626 687,43	0,00
ES	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–4 646 885,25	–4 646 885,25	0,00
ES	Piimakvoot	2010	piimamaksu sissenõudmine	ühekordne makse		EUR	697 302,87	697 302,87	0,00
ES	Sertifitseerimine	2007	süstemaatilised vead (IACSiga hõlmamata EAGFi üldkogum)	ühekordne makse		EUR	– 125 570,62	0,00	– 125 570,62
ES	Sertifitseerimine	2008	puudused, mis on seotud peamiselt oluliste ja teadaolevate vigadega raamatupidamisarvestuses ja/või võlgnike nimekirjas (EAGF)	ühekordne makse		EUR	–27 516,38	0,00	–27 516,38
ES	Sertifitseerimine	2008	abikõlbmatud kulud	ühekordne makse		EUR	– 242 423,55	0,00	– 242 423,55
ES	Finantskontroll – ületamine	2008	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	– 691 056,57	0,00	– 691 056,57
ES	Puu- ja köögiviljad – tomatite töötlemine	2006	abikõlbmatud kulud – intressid maksti pärast maksetähtaegade eiramist	ühekordne makse		EUR	–2 336,20	0,00	–2 336,20
ES	Eksporditoetus – muud	2006	abikõlbmatud kulud – intressid maksti pärast maksetähtaegade eiramist	ühekordne makse		EUR	– 148,25	0,00	– 148,25
ES	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2007	abikõlbmatud kulud – intressid maksti pärast maksetähtaegade eiramist	ühekordne makse		EUR	–20 720,15	0,00	–20 720,15
ES	Sissenõuded	2006	abikõlbmatud kulud – intressid maksti pärast maksetähtaegade eiramist	ühekordne makse		EUR	– 221 965,92	0,00	– 221 965,92
ES	Sissenõuded	2007	abikõlbmatud kulud – intressid maksti pärast maksetähtaegade eiramist	ühekordne makse		EUR	– 133 057,74	0,00	– 133 057,74
ES kokku						EUR	–8 041 065,19	–6 576 269,81	–1 464 795,38
FI	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–11 361,66	–11 361,66	0,00
FI kokku						EUR	–11 361,66	–11 361,66	0,00
GB	Finantskontroll – ületamine	2010	ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–9 281,94	–9 281,94	0,00
GB	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–1 456 625,58	–1 456 625,58	0,00
GB	Nõuetele vastavus	2007	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	–7 271 825,45	– 195 560,21	–7 076 265,24
GB	Nõuetele vastavus	2008	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	14 207,12	0,00	14 207,12
GB	Nõuetele vastavus	2008	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2007)	kindel määr	5,00 %	EUR	–10 469 049,05	–90 522,67	–10 378 526,39
GB	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2006)	kindel määr	5,00 %	EUR	7 219,27	– 496,31	7 715,58
GB	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2007)	kindel määr	5,00 %	EUR	–12 452,64	–12 759,95	307,30
GB	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt nõudeaasta 2008	kindel määr	5,00 %	EUR	–10 396 466,70	0,00	–10 396 466,70
GB	Nõuetele vastavus	2010	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt nõudeaasta 2008	kindel määr	5,00 %	EUR	–18 620,64	0,00	–18 620,64
GB kokku						EUR	–29 612 895,62	–1 765 246,65	–27 847 648,97
HU	Toodanguga sidumata otsetoetused (ühtse pindalatoetuse kava – SAPS)	2007	LPIS-GISiga, haldus- ja ristkontrolliga ning kohapealse kontrolliga seotud puudused	ühekordne makse		EUR	–2 405 065,12	0,00	–2 405 065,12
HU	Toodanguga sidumata otsetoetused (ühtse pindalatoetuse kava – SAPS)	2008	LPIS-GISiga, haldus- ja ristkontrolliga ning kohapealse kontrolliga seotud puudused	ühekordne makse		EUR	–2 838 373,29	0,00	–2 838 373,29
HU	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–21 609,30	–21 609,30	0,00
HU kokku						EUR	–5 265 047,71	–21 609,30	–5 243 438,41
IE	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–95 332,91	–95 332,91	0,00
IE	Riiklik ladustamine – suhkur	2005	ei vasta minimaalsele regulatiivsele kontrollitasemele	kindel määr	5,00 %	EUR	– 983,00	0,00	– 983,00
IE	Riiklik ladustamine – suhkur	2006	ei vasta minimaalsele regulatiivsele kontrollitasemele	kindel määr	5,00 %	EUR	–3 392,00	0,00	–3 392,00
IE	Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (pindalapõhised meetmed)	2002	põllumajandusfondide väidetav väär kohaldamine (OLAFi juhtum /2007/0586)	ühekordne makse		EUR	– 101 731,00	0,00	– 101 731,00
IE	Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (pindalapõhised meetmed)	2003	põllumajandusfondide väidetav väär kohaldamine (OLAFi juhtum /2007/0586)	ühekordne makse		EUR	–8 697,00	0,00	–8 697,00
IE	Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (pindalapõhised meetmed)	2004	põllumajandusfondide väidetav väär kohaldamine (OLAFi juhtum /2007/0586)	ühekordne makse		EUR	–8 697,00	0,00	–8 697,00
IE	Maaelu arengu tagamisega kaasnevad meetmed (pindalapõhised meetmed)	2005	põllumajandusfondide väidetav väär kohaldamine (OLAFi juhtum /2007/0586)	ühekordne makse		EUR	–8 697,00	0,00	–8 697,00
IE	Maaelu areng EAGGF (2000–2006) – pindalapõhised meetmed	2006	põllumajandusfondide väidetav väär kohaldamine (OLAFi juhtum /2007/0586)	ühekordne makse		EUR	–8 697,00	0,00	–8 697,00
IE kokku						EUR	– 236 226,91	–95 332,91	– 140 894,00
IT	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2007	maksetähtaegadest mittekinnipidamine	ühekordne makse		EUR	–27 293 119,72	–27 293 119,72	0,00
IT	Finantskontroll – ületamine	2009	ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	– 207 254,09	– 207 254,09	0,00
IT	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2009	maksetähtaegadest mittekinnipidamine	ühekordne makse		EUR	–2 543 462,81	–2 543 462,81	0,00
IT	Oliiviõli – tootmistoetus	2005	puudused veskite kontrollimises ja saagi vastavuses	ühekordne makse		EUR	–10 702 915,00	0,00	–10 702 915,00
IT	Oliiviõli – tootmistoetus	2006	puudused veskite kontrollimises ja saagi vastavuses	ühekordne makse		EUR	–10 752 842,00	0,00	–10 752 842,00
IT kokku						EUR	–51 499 593,62	–30 043 836,62	–21 455 757,00
LT	Otsetoetused	2006	LPIS-GIS puudused ja riskianalüüsi ebatõhusus	kindel määr	2,00 %	LTL	–7 134 543,98	0,00	–7 134 543,98
LT	Toodanguga sidumata otsetoetused	2007	LPIS-GIS puudused ja riskianalüüsi ebatõhusus	kindel määr	2,00 %	EUR	–2 564 280,33	0,00	–2 564 280,33
LT	Toodanguga sidumata otsetoetused	2008	LPIS-GIS puudused ja riskianalüüsi ebatõhusus	kindel määr	2,00 %	EUR	–1 133,57	0,00	–1 133,57
LT kokku						LTL	–7 134 543,98	0,00	–7 134 543,98
LT kokku						EUR	–2 565 413,90	0,00	–2 565 413,90
MT	Nõuetele vastavus	2006	kohustuslikud majandamisnõuded 7-8, minimaalne kontrollitase saavutamata, häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ei ole tõhusalt kontrollitud (nõudeaasta 2005)	kindel määr	5,00 %	MTL	– 498,47	0,00	– 498,47
MT	Nõuetele vastavus	2007	kohustuslikud majandamisnõuded 7-8, minimaalne kontrollitase saavutamata, häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ei ole tõhusalt kontrollitud (nõudeaasta 2005)	kindel määr	5,00 %	EUR	–1,52	0,00	–1,52
MT kokku						MTL	– 498,47	0,00	– 498,47
MT kokku						EUR	–1,52	0,00	–1,52
NL	Muud otsetoetused – veised	2007	sanktsioonide kohaldamata jätmine potentsiaalselt toetuskõlblike loomade puhul	ühekordne makse		EUR	– 918 301,00	0,00	– 918 301,00
NL	Muud otsetoetused – veised	2008	sanktsioonide kohaldamata jätmine potentsiaalselt toetuskõlblike loomade puhul	ühekordne makse		EUR	– 629 514,00	0,00	– 629 514,00
NL	Nõuetele vastavus	2006	puudulik sanktsioonide süsteem / kontrolli puudumine seoses teatavate kohustuslike majandamisnõuete ja heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (nõudeaasta 2005)	kindel määr	10,00 %	EUR	–1 943 408,16	–15 542,27	–1 927 865,89
NL	Nõuetele vastavus	2007	puudulik sanktsioonide süsteem / kontrolli puudumine seoses teatavate kohustuslike majandamisnõuete ja heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (nõudeaasta 2005)	kindel määr	10,00 %	EUR	–3 585,00	0,00	–3 585,00
NL	Nõuetele vastavus	2007	puudulik sanktsioonide süsteem / kontrolli puudumine seoses teatavate kohustuslike majandamisnõuete ja heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (nõudeaasta 2006)	kindel määr	10,00 %	EUR	–4 741 138,56	–42 883,69	–4 698 254,87
NL	Nõuetele vastavus	2008	puudulik sanktsioonide süsteem / nõudeaasta 2007, esimene sammas	kindel määr	10,00 %	EUR	–7 793 074,54	–50 000,63	–7 743 073,90
NL	Nõuetele vastavus	2008	puudulik sanktsioonide süsteem / kontrolli puudumine seoses teatavate kohustuslike majandamisnõuete ja heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega (nõudeaasta 2006)	kindel määr	10,00 %	EUR	–9 280,51	0,00	–9 280,51
NL	Nõuetele vastavus	2009	puudulik sanktsioonide süsteem / nõudeaasta 2007, esimene sammas	kindel määr	10,00 %	EUR	–68 832,59	0,00	–68 832,59
NL kokku						EUR	–16 107 134,37	– 108 426,60	–15 998 707,77
PL	Sertifitseerimine	2008	tagastamata sissenõuded (EAGFi üldkogum)	ühekordne makse		PLN	–1 245 393,63	0,00	–1 245 393,63
PL kokku						PLN	–1 245 393,63	0,00	–1 245 393,63
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2006	keskkonnasäästliku pakendikäitlusega seotud puudused	ühekordne makse		EUR	–1 208,26	0,00	–1 208,26
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2006	turutoodangu väärtuse ebaõige arvutamine	ühekordne makse		EUR	–5 197,21	0,00	–5 197,21
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2007	turutoodangu väärtuse ebaõige arvutamine	ühekordne makse		EUR	–5 197,21	0,00	–5 197,21
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2007	turutoodangu väärtuse ebaõige arvutamine	ühekordne makse		EUR	–14 841,09	0,00	–14 841,09
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	turutoodangu väärtuse ebaõige arvutamine	ühekordne makse		EUR	–3 380,72	0,00	–3 380,72
PT	Puu- ja köögivili – rakenduskavad	2008	turutoodangu väärtuse ebaõige arvutamine	ühekordne makse		EUR	–9 920,19	0,00	–9 920,19
PT kokku						EUR	–38 110,51	0,00	–38 110,51
SE	Finantskontroll – ületamine	2010	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–15 111,28	–15 111,28	0,00
SE	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2010	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–29 000,06	–29 000,06	0,00
SE	Muud otsetoetused – veised	2007	sanktsioonide kohaldamata jätmine potentsiaalselt toetuskõlblike loomade puhul	ühekordne makse		EUR	–34 718,00	0,00	–34 718,00
SE	Muud otsetoetused – veised	2008	sanktsioonide kohaldamata jätmine potentsiaalselt toetuskõlblike loomade puhul	ühekordne makse		EUR	–72 854,00	0,00	–72 854,00
SE kokku						EUR	– 151 683,34	–44 111,34	– 107 572,00
6 7 0 1 kokku						CYP	–11 620,70	–1 561,80	–10 058,90
6 7 0 1 kokku						LTL	–7 134 543,98	0,00	–7 134 543,98
6 7 0 1 kokku						MTL	– 498,47	0,00	– 498,47
6 7 0 1 kokku						PLN	–1 245 393,63	0,00	–1 245 393,63
6 7 0 1 kokku						EUR	– 121 178 730,12	–46 202 639,08	–74 976 091,04

EELARVEPUNKT: 6803

Liikmesriik	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
IT	Suhkur – sihtotstarbeline tulu	2009	Suhkur, ajutine ümberkorraldamine	ühekordne makse		EUR	–5 732 481,49	–5 732 481,49	0,00
IT kokku						EUR	–5 732 481,49	–5 732 481,49	0,00
6 8 0 3 kokku						EUR	–5 732 481,49	–5 732 481,49	0,00

EELARVEPUNKT: 6711

Liikmesriik	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
BE	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	puudused põllumajanduse keskkonnameetmete (214) ja ebasoodsate looduslike tingimuste (212) meetmete kontrollis	kindel määr	5,00 %	EUR	– 841 698,00	0,00	– 841 698,00
BE	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	puudused põllumajanduse keskkonnameetmete (214) ja ebasoodsate looduslike tingimuste (212) meetmete kontrollis	kindel määr	5,00 %	EUR	– 990 437,00	0,00	– 990 437,00
BE	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	puudused põllumajanduse keskkonnameetmete (214) ja ebasoodsate looduslike tingimuste (212) meetmete kontrollis	kindel määr	5,00 %	EUR	– 929 676,00	0,00	– 929 676,00
BE kokku						EUR	–2 761 811,00	0,00	–2 761 811,00
CY	Nõuetele vastavus	2008	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata (nõudeaasta 2007)	kindel määr	2,00 %	EUR	–7 242,86	– 533,72	–6 709,14
CY	Nõuetele vastavus	2009	head põllumajandus- ja keskkonnatingimused määratlemata (nõudeaasta 2007)	kindel määr	2,00 %	EUR	–1 170,90	0,00	–1 170,90
CY kokku						EUR	–8 413,76	– 533,72	–7 880,04
FI	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	abikõlbmatud kulud	ühekordne makse		EUR	–22 419,00	0,00	–22 419,00
FI	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	abikõlbmatud kulud	ühekordne makse		EUR	–22 445,00	0,00	–22 445,00
FI kokku						EUR	–44 864,00	0,00	–44 864,00
FR	Sertifitseerimine	2008	teadaolev viga	ühekordne makse		EUR	–12 464,23	0,00	–12 464,23
FR	Sertifitseerimine	2008	tõenäoline viga	ühekordne makse		EUR	–33 128,12	0,00	–33 128,12
FR	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013)	2007	puudused meetmete kontrollis: 121 – põllumajandusettevõtete ajakohastamine, 323 – maapiirkondade kultuuripärandi kaitse ja selle kvaliteedi parandamine	kindel määr	5,00 %	EUR	–26 631,89	0,00	–26 631,89
FR	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013)	2007	puudused meetmete kontrollis: 121 – põllumajandusettevõtete ajakohastamine, 323 – maapiirkondade kultuuripärandi kaitse ja selle kvaliteedi parandamine	kindel määr	5,00 %	EUR	– 139 159,62	0,00	– 139 159,62
FR	EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2008	puudused meetmete kontrollis: 121 – põllumajandusettevõtete ajakohastamine, 323 – maapiirkondade kultuuripärandi kaitse ja selle kvaliteedi parandamine	kindel määr	5,00 %	EUR	– 425 812,37	0,00	– 425 812,37
FR	EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	puudused meetmete kontrollis: 121 – põllumajandusettevõtete ajakohastamine, 323 – maapiirkondade kultuuripärandi kaitse ja selle kvaliteedi parandamine	kindel määr	5,00 %	EUR	– 172 239,16	0,00	– 172 239,16
FR kokku						EUR	– 809 435,38	0,00	– 809 435,38
GB	EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2008	põhikontrollide puudused	kindel määr	5,00 %	EUR	–17 599,91	0,00	–17 599,91
GB	EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	põhikontrollide puudused	kindel määr	5,00 %	EUR	–17 278,26	0,00	–17 278,26
GB	EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg – investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	põhikontrollide puudused	kindel määr	5,00 %	EUR	– 215 112,69	–92 864,27	– 122 248,42
GB	Nõuetele vastavus	2007	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2007)	kindel määr	5,00 %	EUR	– 368 239,54	0,00	– 368 239,54
GB	Nõuetele vastavus	2008	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2007)	kindel määr	5,00 %	EUR	– 286 742,05	0,00	– 286 742,05
GB	Nõuetele vastavus	2008	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2008)	kindel määr	5,00 %	EUR	– 646 960,52	0,00	– 646 960,52
GB	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2007)	kindel määr	5,00 %	EUR	–1 382,74	0,00	–1 382,74
GB	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2008)	kindel määr	5,00 %	EUR	– 394 353,28	0,00	– 394 353,28
GB	Nõuetele vastavus	2010	puudused sanktsioonide süsteemis, mõned kohustuslikud majandamisnõuded ning head põllumajandus- ja keskkonnatingimused rakendatud ebapiisavalt (nõudeaasta 2008)	kindel määr	5,00 %	EUR	–1 635,68	0,00	–1 635,68
GB kokku						EUR	–1 949 304,67	–92 864,27	–1 856 440,40
NL	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2007	puudused kariloomade tihedusega seotud halduskontrollis põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste puhul, põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste kontroll ja väetisekogused, kohapealsest kontrollist eelnev teatamine, kohapealse kontrolli mõõtmiste ja kariloomade tiheduse kontrolli jälgitavus, sanktsioonide süsteem	kindel määr	5,00 %	EUR	– 494 059,00	0,00	– 494 059,00
NL	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	puudused kariloomade tihedusega seotud halduskontrollis põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste puhul, põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste kontroll ja väetisekogused, kohapealsest kontrollist eelnev teatamine, kohapealse kontrolli mõõtmiste ja kariloomade tiheduse kontrolli jälgitavus, sanktsioonide süsteem	kindel määr	5,00 %	EUR	– 874 038,00	–21 831,00	– 852 207,00
NL	Maaelu arengu EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	puudused kariloomade tihedusega seotud halduskontrollis põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste puhul, põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud kohustuste kontroll ja väetisekogused, kohapealsest kontrollist eelnev teatamine, kohapealse kontrolli mõõtmiste ja kariloomade tiheduse kontrolli jälgitavus, sanktsioonide süsteem	kindel määr	5,00 %	EUR	– 672 205,00	0,00	– 672 205,00
NL	Nõuetele vastavus	2008	puudused sanktsionide süsteemis, nõudeaasta 2007	kindel määr	10,00 %	EUR	–16 005,09	0,00	–16 005,09
NL	Nõuetele vastavus	2009	puudused sanktsionide süsteemis, nõudeaasta 2007	kindel määr	10,00 %	EUR	–22 593,38	–4 366,14	–18 227,24
NL kokku						EUR	–2 078 900,47	–26 197,14	–2 052 703,33
6 7 1 1 kokku						EUR	–7 652 729,28	– 119 595,13	–7 533 134,15

EELARVEPUNKT: 6500

Liikmesriik	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2006	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede E	kindel määr	2,00 %	EUR	– 945 870,52	0,00	– 945 870,52
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2006	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede H	kindel määr	2,00 %	EUR	–24 632,19	0,00	–24 632,19
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2006	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede F	kindel määr	2,00 %	EUR	– 309 889,54	0,00	– 309 889,54
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2006	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused ning riskianalüüsi ebatõhusus ja kohapealse kontrolli ajastamine	kindel määr	2,00 %	EUR	– 651 604,16	0,00	– 651 604,16
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede E	kindel määr	2,00 %	EUR	– 985 316,48	0,00	– 985 316,48
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede F	kindel määr	2,00 %	EUR	– 445 708,09	0,00	– 445 708,09
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused, maaelu arendamise meede H	kindel määr	2,00 %	EUR	–45 653,14	0,00	–45 653,14
LT	Maaelu areng – üleminekuperioodi rahastamisvahend	2007	LPIS-GIS süsteemiga seotud puudused ning riskianalüüsi ebatõhusus ja kohapealse kontrolli ajastamine	kindel määr	2,00 %	EUR	– 523 102,07	0,00	– 523 102,07
LT kokku						EUR	–3 931 776,19	0,00	–3 931 776,19
6 5 0 0 kokku						EUR	–3 931 776,19	0,00	–3 931 776,19

EELARVEPUNKT: 05 07 01 07

Liikmesriik	Meede	EA	Korrektsiooni põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Juba maha arvatud	Finantsmõju
GR	Finantskontroll – ületamine	2009	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	– 190 168,38	0,00	– 190 168,38
GR	Finantskontroll – hilinenud maksed ja maksetähtpäevad	2009	hilinenud maksed	ühekordne makse		EUR	–5 005 611,96	–5 147 574,91	141 962,95
GR	Finantskontroll – ületamine	2009	rahaliste ülemmäärade ületamine	ühekordne makse		EUR	–3 666 203,72	–3 666 203,72	0,00
GR	Lihatootmise toetus – veised	2001	tagasimaksed Üldkohtu otsuse põhjal kohtuasjas T-344/05	kindel määr	100,00 %	EUR	16 220 422,60	0,00	16 220 422,60
GR	Lihatootmise toetus – veised	2002	tagasimaksed Üldkohtu otsuse põhjal kohtuasjas T-344/05	kindel määr	100,00 %	EUR	17 243 903,60	0,00	17 243 903,60
GR	Lihatootmise toetus – veised	2003	tagasimaksed Üldkohtu otsuse põhjal kohtuasjas T-344/05	kindel määr	100,00 %	EUR	1 066 391,49	0,00	1 066 391,49
GR kokku						EUR	25 668 733,63	–8 813 778,63	34 482 512,26
05 07 01 07 kokku						EUR	25 668 733,63	–8 813 778,63	34 482 512,26

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/38

KOMISJONI SOOVITUS,

14. veebruar 2012,

suuniste kohta, mis käsitlevad metsapaljundusmaterjali partiide identifitseerimiseks vajaliku teabe ja tarnija etiketile või muusse dokumenti kantava teabe esitamist

(2012/90/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/105/EÜ (metsapaljundusmaterjali turustamise kohta) (1) artiklis 13 on sätestatud, millised andmed tuleb iga metsapaljundusmaterjali partii identifitseerimiseks esitada. Lisaks on selle direktiivi artiklis 14 sätestatud, millised andmed tuleb esitada tarnija lisatud etiketil või muus dokumendis. Samas ei ole kehtestatud eeskirju selliste andmete esitamise viisi kohta.

(2)

Seepärast on andmete esitamise viis tarnija lisatud etiketil või muus dokumendis kogu liidu ulatuses väga ebaühtlane. Mitmed liikmesriigid ja huvirühmad on teatanud, et kuna tarnija lisatud etiketid või muud dokumendid on koostatud erinevates keeltes ja vormides, ei saada neist liikmesriikidevahelises kaubanduses sageli ühtemoodi aru.

(3)

Direktiiv 1999/105/EÜ ei sisalda siiski õiguslikku alust, mis võimaldaks komisjonil selleks, et kõnealuseid probleeme leevendada, kehtestada õiguslikult siduvaid sätteid tarnija lisatud etikettide või muude dokumentide ühtlustamiseks. Seepärast on asjakohane võtta vastu suunised tarnija lisatud etiketile või muusse dokumenti kantavate andmete sellise esitamisviisi kohta, mis teeb selle teabe mõistmise kõigis liikmesriikides lihtsamaks.

(4)

Komisjoni 6. septembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1598/2002 (millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad ametiasutuste vastastikuse haldusabi andmise osas) (2) artiklis 1 on sätestatud, et kui metsapaljundusmaterjal liigub ühest liikmesriigist teise, esitab tarnija asukohaliikmesriigi ametiasutus teabe vastuvõtja asukohariigi ametiasutusele. Kõnealune teave esitatakse teatisena, mis järgib standardset vormi ning sisaldab vastavalt nimetatud määruse lisale ka ühtlustatud koode eri kaupade identifitseerimiseks.

(5)

Kuna kõnealuse teatisega seoses ei ole teadaolevalt probleeme esinenud ning kuna mõned direktiivi 1999/105/EÜ artikliga 14 ettenähtud andmed tarnija etiketil või dokumendis on nõutavad ka määruse (EÜ) nr 1598/2002 artikli 1 kohase teatisega, peetakse asjakohaseks soovitada, et teabeühikute identifitseerimiseks võetakse tarnija etiketil või dokumendis kasutusele arvkoodid, sarnaselt määruse (EÜ) nr 1598/2002 lisas sätestatuga.

(6)	Suunistega kehtestatav koodide sisu ja järjestus peab siiski põhinema direktiivi 1999/105/EÜ artiklites 13 ja 14 sätestatud nõuetele metsapaljundusmaterjali partiide turustamise ning tarnija etiketi või muu dokumendi sisu kohta.

(7)	Suunistes tuleks samuti arvesse võtta põhjenduses 2 osutatud erinevusi, et lihtsustada kauplemist ja teabevahetust.

(8)	Käesoleva soovituse kohaselt liikmesriikides võetavad riiklikud meetmed peaksid olema läbipaistvad ning proportsionaalsed taotletava eesmärgiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.	Töötades välja riiklikke meetmeid, mis käsitlevad teabe esitamist tarnija lisatud etiketil või muus dokumendis, nagu on sätestatud direktiivi 1999/105/EÜ artiklis 14, peaksid liikmesriigid võtma arvesse käesoleva soovituse lisas esitatud suuniseid.

2.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. veebruar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17.

(2) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 39.

LISA

A. Riiklike meetmete kehtestamise üldpõhimõtted

1. Läbipaistvus

Riiklikud meetmed, mis käsitlevad metsapaljundusmaterjali turustamiseks vajaliku teabe esitamist tarnija lisatud etiketil või muus dokumendis, tuleks välja töötada läbipaistval viisil koostöös kõigi asjaomaste huvirühmadega. Liikmesriigid peaksid samuti tagama omavahelise koostöö, et leevendada probleeme, millega huvirühmad kõnealuse teabe erisuguste esitamisviiside tõttu kokku puutuvad.

2. Proportsionaalsuse põhimõte

Käesoleva soovituse kohaselt võetavad riiklikud meetmed peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgiga, st eesmärgiga teha eri vormis ja keeltes esitatud teave arusaadavamaks. Meetmetega ei tohiks kaasneda metsaomanike ja puukoolide asjatut koormamist.

Meetmete valikul tuleks arvesse võtta piirkondlikke ja kohalikke piiranguid ja tingimusi, näiteks tarnija ja kasutaja ettevõtete kuju ja suurust, turulepääsu ning juhtimistavasid nii tarnija ettevõttes kui ka kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil. Meetmed peaksid vastama kaubandustasandile ning võtma arvesse piirkondlikku ja riiklikku eripära ning konkreetset kohapealset vajadust metsapaljundusmaterjali järele. Need meetmed võib kehtestada riiklike eeskirjade ja soovituste vormis või metsapaljundusmaterjali tarnijatele suunatud suunistena.

B. Tarnija etiketil või muus dokumendis esitatud teabeühikutele vastavad identifitseerimiskoodid

Tarnija etiketile või muusse dokumenti kantavad teabeühikud tuleks esitada vastavalt alltoodud tabeli vasakule veerule ning järgides direktiivi 1999/105/EÜ artiklites 13 ja 14 kasutatud järjestust. Vajaduse korral võib jälgitavuse ja teavitamise eesmärgil lisada punkti C all täiendavaid teabeühikuid.

Tuleks kasutada ühtlustatud identifitseerimist ning esitada teave numbrite ja koodidena, mis on loetletud alltoodud tabeli paremas veerus ja tähistavad vastavat teksti vasakus veerus. Kuna arvkoodid on mõeldud eeskätt teabe otsimise ja äratundmise lihtsustamiseks, tuleks neid kasutada koos tarnija etiketil või muus dokumendis tavapäraselt kasutatava, alltoodud tabeli vasakus veerus esitatud tekstiga (kas terviktekst või lühendid).

Ühtlustatud identifitseerimiskood tuleks lisada rasvases kirjas asjaomase teabeühiku ette.

Arvkood tarnija etiketil või muus dokumendis

A. Direktiivi 1999/105/EÜ artiklis 13 loetletud nõuded

Põhisertifikaadi kood ja number

Botaaniline nimi

Kategooria

8a	„identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal”

8b	„valitud paljundusmaterjal”

8c	„tingimustele vastav paljundusmaterjal”

8d	„katsetatud paljundusmaterjal”

Eesmärk

10a	„multifunktsionaalne metsandus”

10b

„muud”

Algmaterjali tüüp

9a	„seemneallikas”

„puistu”

9c	„seemneistandik”

9d	„pere vanemad”

„kloon”

9f	„kloonisegud”

Registriviide või lähtepiirkonna tunnuskood

Lähtepiirkond – kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluva või vajaduse korral muu paljundusmaterjali puhul

Vajaduse korral materjali autohtoonne või muu kui autohtoonne, indigeenne või muu kui indigeenne või teadmata päritolu

12a	„autohtoonne/indigeenne”

12b	muu kui autohtoonne/muu kui indigeenne

12c	„ei ole teada”

Seemneliste üksuste puhul küpsemise aasta

Seemikute või pistikutest paljundatud taimede vanus nii juurevõsundiliste, paljasjuursete kui ka potitaimede osas;

Seemikute või pistikutest paljundatud taimede tüüp nii juurevõsundiliste, paljasjuursete kui ka potitaimede osas

„seemned”

7b	„taimeosa”

7c	„paljasjuursed taimed”

7d	„potitaimed”

Geneetiliselt muundatud

18a

„jah”

18b

„ei”

B. Direktiivi 1999/105/EÜ artiklis 14 loetletud nõuded

Direktiivi 1999/105/EÜ artikli 12 alusel väljaantud põhisertifikaadi number (numbrid) või viide muudele dokumentidele vastavalt selle direktiivi artikli 12 lõikele 3

Tarnija nimi

Tarnitud kogus

Kategooria „katsetatud paljundusmaterjal” puhul, mille algmaterjal on pärit direktiivi 1999/105/EÜ artikli 4 lõike 5 alusel heakskiidetud algmaterjalist, sõnad „ajutiselt heaks kiidetud”;

Kas materjal on paljundatud vegetatiivselt

19a

„jah”

19b

„ei”

Seemnete puhul, kui ületatakse direktiivi 1999/105/EÜ artikli 14 lõikes 4 osutatud koguseid

Puhtus: seemnepartiina turustatava toote puhaste seemnete, muude seemnete ja prügi massiprotsent

Puhaste seemnete idanevusprotsent või, kui seda ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, kindlaksmääratud meetodiga hinnatav elujõulisusprotsent

1 000 puhta seemne mass

Seemnena turustatava toote idanemisvõimeliste seemnete arv kilogrammi kohta või, kui idanemisvõimeliste seemnete arvu ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, elujõuliste seemnete arv kilogrammi kohta

Populus spp. (taimeosa) puhul

Pistoksa klass (EÜ 1 / EÜ 2)

Pistvaia klass (N1/N2 – S1/S2)

C. Täiendavad teabeühikuid jälgitavuse ja teavitamise eesmärgil

Tarnija lisatud dokumendi number

Partii tarnija- ehk sisenumber

Metsapaljundusmaterjali lähetuskuupäev

Tarnija täielik aadress

Tarne saaja nimi ja aadress

Lähtepiirkonna või -koha riik

Muu kui autohtoonse / muu kui indigeense algmaterjali päritolu

16.2.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 43/43

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 367/11/COL,

30. november 2011,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 111/11/COL

EFTA JÄRELEVALVEAMET,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki sissejuhatava osa punkti 4 alapunkti B alajaotisi 1 ja 3 ja alajaotise 5 alapunkti b,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 1.1.4 nimetatud õigusakti (nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (1)), mida on muudetud ja kohandatud EMP lepinguga (nimetatud) lepingu I lisas ja eelkõige selle artikli 6 lõikes 2 nimetatud valdkondlike kohandustega,

VÕTTES ARVESSE EMP lepingu I lisa I peatüki punktis 1.2.111 nimetatud õigusakti (komisjoni 21. novembri 2001. aasta otsus 2001/812/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli eest vastutavate piiripunktide heakskiitmise nõuded (2)), mida on muudetud, eriti selle artikli 3 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) tunnistas 11. aprilli 2011. aasta otsusega nr 111/11/COL (3) kehtetuks oma 26. jaanuari 2011. aasta otsuse nr 8/11/COL (4) ja kehtestas uue loetelu kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivatest Islandi ja Norra piiripunktidest.

30. mail 2011 sai amet Islandilt ettepaneku muuta Islandi kahe piiripunkti loomset päritolu toodete kategooriaid. Piiripunkti Keflavíki lennujaam (IS KEF 4) puhul taotleti inimtoiduks mõeldud loomset päritolu toodete kategooriate ulatuse laiendamist kategooriani „Kõik tooted” ning kategooria „Muud tooted” lisamist. Piiripunkti Reykjavík Eimskip (IS REY 1a) puhul taotleti inimtoiduks mõeldud loomset päritolu toodete kategooriate ulatuse laiendamist kategooriani „Kõik tooted” ning kategooria „Muud tooted” muutmist kategooriaks „Kõik pakendatud tooted”.

Järelevalveamet ning Euroopa Komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet viisid 8.–11. novembrini 2011 läbi ühiskontrolli. Selle kontrolli käigus külastati piiripunkte Keflavíki lennujaam (IS KEF 4) ja Reykjavík Eimskip (IS REY 1a).

Ühiskontrolli käigus tehtud tähelepanekute põhjal kirjutasid järelevalveameti ja Euroopa Komisjoni inspektorid 10. novembril 2011 alla ühissoovitusele.

Allakirjutatud ühissoovitustes tehakse järgmised ettepanekud:

—	piiripunkti Keflavíki lennujaam (IS KEF 4) puhul laiendada inimtoiduks mõeldud loomset päritolu toodete kategooriate ulatust kategooriani „Kõik tooted” ning lisada kategooria „Muud tooted”. Piiripunkti tähis loetelus on nüüd HC(2), NHC(2);

—	piiripunkti Reykjavík Eimskip (IS REY 1a) puhul laiendada inimtoiduks mõeldud loomset päritolu toodete kategooriate ulatust kategooriani „Kõik tooted” ning muuta kategooria „Muud tooted” kategooriaks „Kõik pakendatud tooted”. Piiripunkti tähis loetelus on nüüd HC(2), NHC(2).

Järelevalveamet suunas oma otsusega 365/11/COL küsimuse järelevalvekomiteed abistavale EFTA veterinaarkomiteele. Käesolevas otsuses esitatud meetmed on kooskõlas EFTA järelevalveametit abistava EFTA veterinaarkomitee üksmeelse arvamusega ja meetmete sõnastust ei muudeta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Islandile ja Norrasse kolmandatest riikidest toodavate elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolli korraldavad pädevad riigiasutused üksnes käesoleva otsuse lisas loetletud heakskiidetud piiripunktides.

Artikkel 2

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti 11. aprilli 2011. aasta otsus nr 111/11/COL.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 30. novembril 2011.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Islandile ja Norrale.

Artikkel 5

Otsus on autentne inglise keeles.

Brüssel, 30. november 2011

EFTA järelevalveameti nimel

kolleegiumi liige

Sverrir Haukur GUNNLAUGSSON

õigus- ja täitevasjade osakonna direktor

Xavier LEWIS

(1) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(2) EÜT L 306, 23.11.2001, lk 28.

(3) ELT L 170, 30.6.2011, lk 39, ja EMP kaasanne nr 36, 30.6.2011, lk 39.

(4) ELT L 85, 31.3.2011, lk 27, ja EMP lisa nr 16, 31.3.2011, lk 1.

LISA

HEAKSKIIDETUD PIIRIPUNKTIDE LOETELU

nimetus

TRACESi kood

liik

A	=	lennujaam
F	=	raudtee
P	=	sadam
R	=	maantee

kontrollikeskus

tooted

HC	=	kõik inimtoiduks mõeldud tooted
NHC	=	muud tooted
NT	=	temperatuurinõuded puuduvad
T	=	külmutatud/jahutatud tooted
T(FR)	=	külmutatud tooted
T(CH)	=	jahutatud tooted

elusloomad

U	=	kabjalised ja sõralised: veised, sead, lambad, kitsed, mets- ja koduhobused
E	=	nõukogu direktiivis 90/426/EMÜ määratletud registreeritud hobuslased
O	=	muud loomad

5-6

Erimärkused

(*)	=	luba direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 alusel ajutiselt peatatud, nagu märgitud veergudes 1, 4, 5 ja 6.
(1)	=	kontroll vastavalt komisjoni otsuse 93/352/EMÜ nõuetele, mis teostataks nõukogu direktiivi 97/78/EÜ artikli 19 lõike 3 rakendamisel
(2)	=	ainult pakendatud tooted
(3)	=	ainult kalatooted
(4)	=	ainult loomsed valgud
(5)	=	ainult villaga kaetud nahad
(6)	=	ainult vedelad rasvad, õlid ja kalaõlid
(7)	=	islandi ponid (ainult aprillist oktoobrini)
(8)	=	ainult hobuslased
(9)	=	ainult troopilised kalad
(10)	=	ainult kassid, koerad, närilised, jäneselised, elus kalad, roomajad ja linnud, välja arvatud silerinnalised linnud
(11)	=	ainult pakendamata loomasööt
(12)	=	kabiloomade puhul ainult loomaaeda saadetavad hobused; ning muude loomade (O) puhul ainult ühepäevased tibud, kalad, koerad, kassid, putukad või muud loomaaeda saadetavad loomad
(13)	=	Nagylak HU: tegemist on piirikontrollipunkti (toodete jaoks) ja piiriületuspunktiga (elusloomade jaoks) Ungari-Rumeenia piiril, mille suhtes rakendatakse läbiräägitud ja ühinemislepingus sätestatud üleminekumeetmeid nii toodete kui ka elusloomade suhtes. Vaata komisjoni otsust 2003/630/EÜ
(14)	=	mõeldud teatud inimtarbimiseks mõeldud loomsete päritolu toodete partiide transiidiks läbi Euroopa Ühenduse Venemaalt ja Venemaale, mille suhtes rakendatakse asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud erimenetlusi
(15)	=	ainult vesiviljelusloomad
(16)	=	ainult kalajahu

Riik: Island

1	2	3	4	5	6
Akureyri	IS AKU1	P		HC-T(1)(2)(3), NHC(16)
Hafnarfjörður	IS HAF 1	P		HC(1)(2)(3), NHC-NT(2)(6)(16)
Húsavík	IS HUS 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3)
Ísafjörður	IS ISA1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3)
Keflavíki lennujaam	IS KEF 4	A		HC(2), NHC(2)	O(15)
Reykjavík Eimskip	IS REY 1a	P		HC(2), NHC(2)
Reykjavík Samskip	IS REY 1b	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3), NHC-NT(2)(6)(16)
Þorlákshöfn	IS THH1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-NT(6)

Riik: Norra

1	2	3	4	5	6
Borg	NO BRG 1	P		HC, NHC	E(7)
Båtsfjord(*)	NO BJF 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3) (*)
Egersund	NO EGE 1	P		HC-NT(6), NHC-NT(6)(16)
Florø EWOS	NO FRO 1	P		NHC-NT(6)(16)
Hammerfest	NO HFT 1	P	Rypefjord	HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3)
Honningsvåg	NO HVG 1	P	Honningsvåg	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Honningsvåg	NO HVG 1	P	Gjesvær	HC-T(1)(2)(3)
Kirkenes	NO KKN 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3), HC-NT(1)(2)(3)
Kristiansund	NO KSU 1	P	Kristiansund	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3) HC-NT(6), NHC-NT(6)
Larvik	NO LAR 1	P		HC(2)
Måløy	NO MAY 1	P	Gotteberg	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3)
Måløy	NO MAY 1	P	Trollebø	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3)
Oslo	NO OSL 1	P		HC, NHC
Oslo	NO OSL 4	A		HC, NHC	U,E,O
Sortland	NO SLX 1	P	Melbu	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Sortland	NO SLX 1	P	Sortland	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Storskog	NO STS 3	R		HC, NHC	U,E,O
Tromsø	NO TOS 1	P	Bukta	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Tromsø	NO TOS 1	P	Solstrand	HC-T(FR)(1)(2)(3)
Vadsø	NO VOS 1	P		HC-T(FR)(1)(2)(3)
Ålesund	NO AES 1	P	Breivika	HC-T(FR)(1)(2)(3), NHC-T(FR)(2)(3)
			Ellingsøy	HC-T(FR)(1)(2)(3)
			Skutvik	HC-T(1)(2)(3), HC-NT(6), NHC-T(FR) (2)(3), NHC-NT(6)

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.043.est
Euroopa Liidu Teataja		L 43

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 16. veebruar 2012

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 129/2012, 13. veebruar 2012, millega kiidetakse heaks väikesed muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Queso Manchego (KPN)]	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 130/2012, 15. veebruar 2012, mis käsitleb teatavate mootorsõidukite tüübikinnituse nõudeid seoses sõidukisse pääsu ja sõiduki manööverdamisvõimega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 661/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid) rakendamist ( 1 )	6
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 131/2012, 15. veebruar 2012, köömneõlist, sidruniõlist ja teatavatest kuivatatud maitsetaimedest ja vürtsidest valmistise lubamise kohta võõrutatud põrsaste söödalisandina (loaomanik Delacon Biotechnik GmbH) ( 1 )	15
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 132/2012, 15. veebruar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 133/2012, 15. veebruar 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. veebruarist 2012	20
		OTSUSED
		2012/89/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. veebruar 2012, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri K(2012) 726 all)	23
		SOOVITUSED
		2012/90/EL
	*	Komisjoni soovitus, 14. veebruar 2012, suuniste kohta, mis käsitlevad metsapaljundusmaterjali partiide identifitseerimiseks vajaliku teabe ja tarnija etiketile või muusse dokumenti kantava teabe esitamist	38

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 367/11/COL, 30. november 2011, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punktis 39 esitatud kolmandatest riikidest pärit elusloomade ja loomsete saaduste veterinaarkontrolliks sobivate Islandi ja Norra piiripunktide loetelu ning tunnistatakse kehtetuks EFTA järelevalveameti otsus nr 111/11/COL	43