ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.028.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 28

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
31. jaanuar 2012


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 64/2012, 23. jaanuar 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ( 1 )

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 65/2012, 24. jaanuar 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust EÜ nr 661/2009 käiguvahetuse näidikute osas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ( 1 )

24

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

31.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 64/2012,

23. jaanuar 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 595/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ), (1) ning eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõiget 4, artikli 6 lõiget 2 ja artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) ning eriti selle artikli 39 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 595/2009 kehtestati ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti sätestati määruses eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide, kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

(2)

Vastavalt komisjoni 25. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 582/2011 (millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa) (3) artikli 3 lõikele 15 peavad sõidukid ja mootorid saama tüübikinnituse vastavalt määrusele (EÜ) nr 595/2009 ja selle rakendamismeetmetele alles siis, kui tahkete osakeste arvu mõõtmise kord vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 I lisale, mitme seadistusega mootoreid käsitlevad erisätted ning kõnealuse määruse artikli 6 rakendussätted on vastu võetud. Seepärast on vajalik muuta määrust (EL) nr 582/2011, et lisada ka need nõuded.

(3)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 6 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (4) artikleid 6 ja 7 mutatis mutandis. Seepärast on vajalik lisada käesolevale määrusele määruse (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusmeetmete sätted remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tagamise kohta. Neid sätteid on siiski vajalik kohandada, et võtta arvesse raskeveokite eripära.

(4)

Eelkõige on vaja kehtestada sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlev erimenetlus vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 6 lõikele 1 mitmeastmelise tüübikinnituse korral. Samuti on vajalik vastu võtta sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevad erinõuded ja -menetlused kliendispetsiifiliste kohanduste ja väiksemahulise toodangu puhul. Neid on asjakohane võrrelda raskeveokite ümberprogrammeerimiseks kehtestatud eristandarditega.

(5)

Sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevate sätete rakendamine võib sõidukite tootjatele osutuda lühikeses perspektiivis koormavaks seoses teatavate vanadelt sõidukitüüpidelt uutele ülekantavate süsteemidega Seepärast on vajalik lubada teatavaid erandeid üldistest remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevatest sätetest.

(6)

Samuti tuleb kehtestada remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust käsitlevad sätted alternatiivkütuseid kasutava autovarustuse projekteerimise ja tootmise tarbeks, niipea kui sellisele varustusele tüübikinnituse andmine võimalikuks saab.

(7)

Vastavalt nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (5) tuleb kiiruspiirikud paigaldada liikmesriikides heakskiidetud töökodades või asutustes. Vastavalt nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (6) võib mootorsõidukite sõidumeerikuid kalibreerida ainult heakskiidetud töökodades. Seepärast on remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse tagamist käsitlevatest sätetest vajalik välja jätta teave, mis käsitleb kiiruspiirikute ja sõidumeerikute kontrollploki ümberprogrammeerimist.

(8)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 582/2011 vastavalt muuta.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 582/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid 42, 43 ja 44:

„(42)   „kliendispetsiifiline kohandus”– muudatus sõidukis, süsteemis, osas või eraldiseisvas seadmes, mis on tehtud kliendi erisoovi järgi ja mille puhul on nõutav tüübikinnitus;

(43)   „sõiduki OBD-andmed”– sõiduki kõikide elektrooniliste süsteemide pardadiagnostikaseadmete andmed;

(44)   „ülekantud süsteem”– direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõike 23 määratluse kohane süsteem, mis on vanalt sõidukitüübilt uuele üle kantud.”

2)

Lisatakse artiklid 2a–2h:

„Artikkel 2a

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusteabe kättesaadavus

1.   Tootjad kehtestavad kooskõlas määruse (EÜ) nr 595/2009 artikliga 6 ja käesoleva määruse XVII lisaga vajaliku korra ja menetlused, et tagada sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusandmete kättesaadavus veebilehtedelt standardses vormingus lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud juurdepääsu võimaluste ja tagatistega. Tootjad teevad iseseisvatele ettevõtjatele ning volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks ka koolitusmaterjalid.

2.   Tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse alles pärast tootjalt sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi saamist.

3.   Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend loetakse tõendiks määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 6 nõuete täitmise kohta.

4.   Sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend koostatakse vastavalt XVII lisa 1. liites esitatud näidisele.

5.   Sõiduki OBD-seadmete andmed ning remondi- ja hooldusandmed sisaldavad järgmist:

a)

sõiduki, süsteemi, osa või eraldiseisva seadme, mille eest tootja vastutab, ühemõtteline identifikatsioon;

b)

hoolduskäsiraamatud koos remondi- ja hooldusteabega;

c)

tehnilised käsiraamatud;

d)

osade ja diagnostika andmed (näiteks mõõtmiste minimaalsed ja maksimaalsed teoreetilised väärtused);

e)

elektriskeemid;

f)

diagnostilised veakoodid, sealhulgas tootjate erikoodid;

g)

sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber;

h)

teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave;

i)

varasemad andmed ja kahepoolsed järelevalve ja katsetuste andmed;

j)

remondi- ja hooldustööde standardsed tööühikud või ajavahemikud, kui tootja need kas otse või kolmanda isiku kaudu volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks teeb;

k)

mitmeastmelise tüübikinnituse puhul artikli 2b kohane teave.

6.   Teatava sõidukitootja turustussüsteemi kuuluvaid volitatud edasimüüjaid või remonditöökodasid loetakse käesoleva määruse tähenduses sõltumatuteks ettevõtjateks, kui nad osutavad remondi- või hooldusteenuseid sõidukitele, mille tootjate turustussüsteemi nad ei kuulu.

7.   Sõidukite remondi- ja hooldusteave peab olema alati kättesaadav, välja arvatud teabesüsteemi vajaliku korrastamise ajal.

8.   OBDga ühilduvate varu- või talitlusosade ning diagnostikavahendite ja katseseadmete tootmiseks ja hooldamiseks esitavad tootjad sõidukite asjakohase OBD- ning remondi- ja hooldusteabe mittediskrimineerival viisil igale koostisosade, diagnostikavahendite või katseseadmete tootjale või remontijale, kes sellest on huvitatud.

9.   Tootja muudab ja täiendab oma veebilehtedel avaldatud sõidukite remondi- ja hooldusteavet samal ajal, kui see tehakse kättesaadavaks volitatud remonditöökodadele.

10.   Kui sõiduki remondi- ja hooldusdokumente hoitakse sõiduki tootja või tema esindaja keskandmebaasis, peab vastavalt XVII lisa punktile 2.2 heaks kiidetud ja volitatud sõltumatutel remonditöökodadel olema nendele dokumentidele tasuta juurdepääs ja võimalus sisestada teavet tehtud remondi- ja hooldustööde kohta samadel tingimustel, nagu volitatud remonditöökodadel.

11.   Tootja tagab huvitatud isikutele juurdepääsu järgmisele teabele:

a)

OBD-süsteemi nõuetekohaseks tööks vajalike oluliste varuosade väljatöötamist võimaldavad andmed;

b)

üldiste diagnostikavahendite väljatöötamiseks vajalikud andmed.

Esimese lõigu punkti a kohaldamise korral ei tohi varuosade väljatöötamist piirata järgmised tegurid:

a)

asjakohase teabe puudumine;

b)

tõrgete avastamisega seotud tehnilised nõuded OBD-läviväärtuste ületamise korral või kui OBD-seadme abil ei saa täita põhilisi käesoleva määrusega kehtestatud OBD-seire nõudeid;

c)

teatavad muudatused OBD-seadmega seotud teabe kasutuses, et käsitleda bensiini- ja gaasiküttega sõidukeid eraldi;

d)

mõne väiksema puudusega, gaaskütusel töötavate sõidukite tüübikinnitus.

Esimese lõigu punkti b kohaldamise korral, juhul kui tootjad kasutavad oma frantsiisivõrgustikes standarditele ISO 22900 Modular Vehicle Communication Interface (MVCI) ja ISO 22901 Open Diagnostic Data Exchange (ODX) vastavaid diagnostika- ja katsetamisvahendeid, peavad ODX-failid olema sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavad tootja veebilehe kaudu.

Artikkel 2b

Mitmeastmeline tüübikinnitus

1.   Mitmeastmelise tüübikinnituse (nagu see on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 7) korral on lõpptootja vastutav sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tagamise eest oma tootmisetapi/tootmisetappide ulatuses ja eelneva etapiga/eelnevate etappidega haakumise osas.

Lisaks avaldab lõpptootja oma veebilehel sõltumatute ettevõtjate jaoks järgmise teabe:

a)

eelneva etapi / eelnevate etappide eest vastutava tootja/tootjate veebilehe aadress;

b)

kõigi eelneva etapi / eelnevate etappide eest vastutavate tootjate nimed ja aadressid;

c)

eelneva etapi / eelnevate etappide tüübikinnituse number / tüübikinnituste numbrid;

d)

mootori number.

2.   Tüübikinnituse teatava etapi/teatavate etappide eest vastutav tootja tagab, et tema vastutusel oleva(te) tüübikinnituse etapi/etappide kohta on tema veebisaidil juurdepääs OBD-seadme andmetele ning remondi- ja hooldusteabele ning samuti link eelmisele etapile / eelmistele etappidele.

3.   Tüübikinnituse teatava etapi / teatavate etappide eest vastutav tootja annab järgneva etapi eest vastutavale tootjale järgmise teabe:

a)

vastavustunnistus selle etapi / nende etappide kohta, mille eest ta vastutab;

b)

tõend (ja selle lisad) sõiduki OBD-seadmete andmetele ning remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta;

c)

tüübikinnitusnumber, mis on antud etapis/etappides, mille eest ta vastutab;

d)

punktides a, b ja c osutatud dokumendid, mis on saadud eelneva etapi / eelnevate etappide eest vastutava(te)lt tootja(te)lt.

Iga tootja annab järgneva etapi eest vastutavale tootjale loa anda tema esitatud dokumendid edasi iga järgneva etapi ja lõppetapi eest vastutavale tootjale.

Lisaks teeb tüübikinnituse teatava etapi / teatavate etappide eest vastutav tootja lepingu alusel järgmist:

a)

tagab, et järgneva etapi eest vastutavale tootjale oleksid kättesaadavad tema etappi/etappe puudutavad andmed sõiduki OBD-seadmete, remondi- ja hoolduse ning liideste kohta;

b)

tagab, et tüübikinnituse järgneva etapi eest vastutavale tootjale oleksid nõudmise korral kättesaadavad tema etappi/etappe puudutavad andmed sõiduki OBD-seadmete, remondi- ja hoolduse ning liideste kohta.

4.   Tootja, sealhulgas ka lõpptootja, võib võtta tasu üksnes kooskõlas artikliga 2f ning selle etapi / nende etappide puhul, mille eest ta vastutab.

Tootja, sealhulgas lõpptootja, ei või võtta tasu teiste tootjate veebisaidi aadressi või kontaktandmete kohta teabe avaldamise eest.

Artikkel 2c

Kliendispetsiifilised kohandused

1.   Erandina artiklist 2a ning juhul, kui kliendispetsiifilised kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete maailmaturule toodetud ühikute arv jääb alla 250, tagatakse kliendispetsiifiliste kohandustega seotud remondi- ja hooldusandmete kättesaadavus lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

Kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud elektrooniliste kontrollplokkide hoolduseks ja ümberprogrammeerimiseks tagab tootja sõltumatutele ettevõtjatele samamoodi kui volitatud töökodadele omandiõigusega kaitstud vajalike spetsiaalsete diagnostikavahendite ja katseseadmete kättesaadavuse.

Kliendispetsiifiliste kohanduste loend avaldatakse tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehel ning kantakse tüübikinnituse menetluses tõendile sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta.

2.   Kuni 31. detsembrini 2015 võib tootja juhul, kui kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete toodang maailmaturule ületab 250 ühikut, teha erandi artiklis 2a sätestatud kohustusest avaldada sõiduki remondi- ja hooldusteave standardses vormingus. Kui tootja nimetatud erandit kasutab, tagab ta OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusandmete kättesaadavuse lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

3.   Tootja tagab, et sõltumatud ettevõtjad saavad omandiõigusega kaitstud diagnostikavahendeid ja katseseadmeid kliendispetsiifiliste kohandustega hõlmatud süsteemide, osade või eraldi seadmete hoolduseks kas osta või rentida.

4.   Tootja märgib tüübikinnituse menetluses tõendile sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta kliendispetsiifilised kohandused, mille puhul ta on teinud erandi artiklis 2a sätestatud kohustusest avaldada sõiduki remondi- ja hooldusteave standardses vormingus, ning nendega seotud elektroonilised kontrollplokid.

Kõnealused kliendispetsiifilised kohandused ning nendega seotud elektroonilised kontrollplokid avaldatakse ka tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehel.

Artikkel 2d

Väiketootjad

1.   Erandina artiklist 2a annavad tootjad, kes toodavad käesoleva määrusega hõlmatud sõidukeid, süsteeme, osi või eraldi seadmeid kogu maailmaturul alla 250 ühiku aastas, sõiduki remondi- ja hooldusteavet lihtsal ja kiirel viisil, mis on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele antud võimalustega.

2.   Esimeses lõikes määratletud sõidukid, süsteemid, osad või eraldi seadmed kantakse tootja remondi- ja hooldusteabe veebilehele.

3.   Tüübikinnitusasutus teatab komisjonile igast väiketootjale antud tüübikinnitusest.

Artikkel 2e

Ülekantavad süsteemid

1.   Kuni 30. juunini 2016 võib tootja XVII lisa 3. liites loetletud ülekantavate süsteemide puhul teha erandi kohustusest programmeerida elektroonilised kontrollplokid ümber vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele.

Tüübikinnituse menetluses märgitakse selline erand tõendisse sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta.

Loetelu süsteemidest, mille puhul tootja on teinud erandi kohustusest elektroonilised kontrollplokid vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele ümberprogrammeerida, avaldatakse tema remondi- ja hooldusteabe veebilehel.

2.   Tootja tagab, et sõltumatud ettevõtjad saavad selliste ülekantud süsteemide elektrooniliste kontrollplokkide hoolduseks ja ümberprogrammeerimiseks, mille puhul tootja on teinud erandi kohustusest elektroonilised kontrollplokid vastavalt XVII lisas nimetatud standarditele ümberprogrammeerida, vajalikku omandiõigusega kaitstud töövahendit või seadet kas osta või rentida.

Artikkel 2f

Sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tasud

1.   Tootjad võivad võtta käesoleva määrusega reguleeritavate sõidukite remondi- ja hooldusteabe eest mõistlikku ja proportsionaalset tasu.

Esimeses lõikes nimetatud tasu loetakse mittemõistlikuks ja ebaproportsionaalseks, kui see pärsib kättesaadavust, sest ei ole võetud arvesse, mil määral sõltumatud ettevõtjad seda teavet kasutavad.

2.   Tootjad avaldavad sõidukite remondi- ja hooldusteavet, kaasa arvatud teavet tehinguteenuste kohta, näiteks ümberprogrammeerimine, tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses, kusjuures nendele andmetele juurdepääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille kestel juurdepääsu võimaldatakse.

Lisaks ajapiiranguga juurdepääsule võivad tootjad pakkuda tehingupõhist juurdepääsu, mille korral võetakse tasu tehingu kaupa, mitte kasutuskestuse põhjal. Kui tootja võimaldab mõlemat liiki juurdepääsu, valivad sõltumatud ettevõtjad kas ajapõhise või tehingupõhise süsteemi.

Artikkel 2g

Sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustuste täitmine

1.   Tüübikinnitusasutus võib igal ajal omal algatusel, kaebuse alusel või tehnilise teenistuse hinnangust lähtudes kontrollida, kas tootja järgib määruse (EÜ) nr 595/2009 ja käesoleva määruse sätteid ning sõiduki OBD-seadme andmete ja sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi tingimusi.

2.   Kui tüübikinnitusasutus leiab, et tootja on rikkunud sõidukite OBD-seadmete andmete ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavusega seotud kohustusi, võib vastava tüübikinnituse andnud asutus astuda olukorra parandamiseks vajalikke samme.

Nendeks sammudeks võivad olla tüübikinnituse tühistamine või peatamine, rahatrahv ja muud määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 11 kohaselt vastuvõetavad meetmed.

3.   Tüübikinnitusasutus kontrollib, kas tootja täidab sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tingimusi, juhul kui sõltumatu ettevõtja või sõltumatuid ettevõtjaid esindav ühendus esitab tüübikinnitusasutusele kaebuse.

4.   Auditi käigus võib tüübikinnitusasutus paluda tehnilisel teenistusel või muul sõltumatul eksperdil hinnata kõnealuste kohustuste täitmist.

Artikkel 2h

Sõidukite andmetele juurdepääsu käsitlev foorum

Komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (7) artikli 13 lõike 9 kohaselt asutatud sõidukite andmetele juurdepääsu käsitleva foorumi tegevuse rakendusala laiendatakse määrusega (EÜ) nr 595/2009 reguleeritud sõidukitele.

Sõiduki OBD-seadme andmete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe tahtliku või tahtmatu väärkasutuse ilmsikstulemisel taotleb foorum, et komisjon võtaks meetmeid teabe väärkasutuse vältimiseks.

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale eraldi seadmena EÜ tüübikinnituse saamiseks, EÜ tüübikinnituse saamiseks heakskiidetud mootorisüsteemiga sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega või EÜ tüübikinnituse saamiseks sõidukile seoses heidete ning sõiduki remondi- ja hooldusteabega tõendab tootja vastavalt I lisa sätetele, et neid sõidukeid või mootorisüsteeme katsetatakse ja need vastavad artiklites 4 ja 14 ning III–VIII, X, XIII, XIV ja XVII lisas sätestatud nõuetele. Tootja tagab ka vastavuse IX lisas sätestatud etalonkütuste spetsifikatsioonidele.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked 1a, 1b ja 1c:

„1a.   Kui tüübikinnitustaotluse esitamisel ei ole sõiduki OBD-süsteemi andmed ning sõiduki remondi- ja hooldusandmed kättesaadavad või ei vasta määruse (EÜ) nr 595/2009 artiklile 6, käesoleva määruse artiklile 2a ja vajaduse korral artiklitele 2b, 2c ja 2d ning käesoleva määruse XVII lisale, siis peab tootja esitama need andmed kuue kuu jooksul alates määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 8 lõikes 1 sätestatud kuupäevast või tüübikinnituse kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

1b.   Kohustus esitada andmeid lõikes 1a sätestatud kuupäevadeks kehtib üksnes juhul kui pärast tüübikinnituse saamist viiakse sõiduk turule.

Kui sõiduk viiakse turule rohkem kui kuus kuud pärast tüübikinnituse saamist, tuleb teave esitada päeval, mil sõiduk turule viiakse.

1c.   Kui kaebusi ei ole laekunud ning tootja on esitanud need andmed lõikes 1a sätestatud tähtaja jooksul, võib tüübikinnitusasutus eeldada, et tootja on rakendanud nõuetekohaseid meetmeid ja menetlusi sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusteabele juurdepääsu tagamiseks vastavalt sõiduki OBD-seadme andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendile.

Kui selle aja jooksul nõuete täitmise kohta tõendeid ei esitata, võtab tüübikinnitusasutus täitmise tagamiseks viivitamata meetmed.”;

c)

lõige 15 jäetakse välja.

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Mootorisüsteemile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmele EÜ tüübikinnituse taotlemine seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga.”;

b)

lõike 4 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

tõend sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta;”.

5)

Artikli 6 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Mootorisüsteemi või mootoritüüpkonna kui eraldi seadmele EÜ tüübikinnituse rakendussätted seoses heitmete ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuga.”

6)

Artikli 7 lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõend;”.

7)

Artikli 14 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

nõudeid seoses PEMSi näidiskatsega tüübikinnitusel ja kõiki muid kasutuses oleva sõiduki tsükli mittetöötava osa katsetamist käsitlevaid täiendavaid nõudeid, nagu sätestatud käesolevas määruses;”.

8)

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tootja tagab, et määrusega (EÜ) nr 595/2009 hõlmatud EÜ tüübikinnitusega mootorisüsteemidel või sõidukitele monteeritavatel varu-saastekontrolliseadmetel on EÜ tüübikinnitus eraldi seadmena vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 1a, 16 ja 17 nõuetele.”

9)

Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Tootja esitab sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu tõendi.”

10)

I, II, III, VI, X, XI ja XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

11)

Lisatakse XVII lisa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  ELT L 167, 25.6.2011, lk 1.

(4)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(5)  EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27.

(6)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

(7)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.”


I LISA

Määruse (EÜ) nr 582/2011 I, II, III, VI, XI ja XIII lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.   Nõuded kütuserühmade piiranguga tüübikinnituse kohta maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavate ottomootorite puhul.

Kütuserühmade piiranguga tüübikinnitus antakse vastavalt punktides 1.2.1–1.2.2.2 osutatud nõuetele.”;

b)

punkt 5.3.3 sõnastatakse järgmiselt:

„5.3.3.

Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali vastavust punktide 5.2.2 ja 5.2.3 nõuetele tõendatakse asjaomase tüüpkonna algmootori võimsuse määramisel vastavalt XIV lisale ja ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli katse tegemisel vastavalt III lisale ja tsüklivälise osaga tüübikinnituse andmisel tehtavatel laborikatsetel vastavalt VI lisa punktile 6.”;

c)

punkti 5.3.3 järele lisatakse punkt 5.3.3.1:

„5.3.3.1.

Elektroonilise kontrollploki pöördemomendi signaali vastavust punktide 5.2.2 ja 5.2.3 nõuetele tõendatakse mootori võimsuse määramisel vastavalt XIV lisale iga mootoritüüpkonna liikme puhul. Selleks tehakse lisamõõtmisi osalise koormuse ja mootori kiiruse tööpunktides (näit. ülemaailmse ühtlustatud püsiva sõidutsükli moodulites või pisteliselt valitud lisapunktides).”;

d)

4. liites esitatud näidisteatistes lisatakse 3. osa:

„3.   OSA

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

16.1.

Peamise veebilehe aadress, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave

16.1.1.

Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui kuus kuud pärast tüübikinnitust)

16.2.

Veebilehe kasutamise tingimused

16.3.

Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming”;

e)

5. liites esitatud EÜ tüübikinnitustunnistuse addendumis lisatakse punkti 1.4.3. järele punkt 1.4.4.:

„1.4.4.   PEMSi näidiskatse

Tabel 6a

PEMSi näidiskatse

Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)

 

Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)

 

Läbimine ja mitteläbimine (7)

CO

THC

NMHC

CH4

NOx

Tahkete osakeste mass

Töö aken: vastavustegur

 

 

 

 

 

 

Massi aken: CO2 vastavustegur

 

 

 

 

 

 

Sõiduandmed

Linn

Maapiirkond

Kiirtee

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna kestusest

 

 

 

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

 

Miinimum

Maksimum

Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)

 

 

Massi aken: CO2 kestus (s)

 

 

Töö aken: kehtivate akende protsent

 

CO2 massi aken: kehtivate akende protsent

 

Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv”;

 

f)

7. liites esitatud EÜ tüübikinnitustunnistuse addendumis lisatakse punkti 1.4.3 järele punkt 1.4.4:

„1.4.4.   PEMSi näidiskatse

Tabel 6a

PEMSi näidiskatse

Sõiduki kategooria (nt M3, N3) ja rakendus (nt jäiga kerega veoauto või liigendkallur, linnabuss)

 

Sõiduki kirjeldus (nt sõidukitüüp, prototüüp)

 

Läbimise ja mitteläbimise tulemused (7)

CO

THC

NMHC

CH4

NOx

Tahkete osakeste mass

Töö aken: vastavustegur

 

 

 

 

 

 

Massi aken: CO2 vastavustegur

 

 

 

 

 

 

Reisi andmed

Linn

Maapiirkond

Kiirtee

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5 kirjeldatud linna-, maapiirkonna tee ja kiirtee kasutamise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

Määruse (EL) nr 582/2011 II lisa punktis 4.5.5 kirjeldatud kiirendamise, aeglustamise ja püsikiiruse hoidmise ja peatumise kestus kogu teekonna lõikes

 

 

 

 

Miinimum

Maksimum

Töö aken: mootori keskmine võimsus (%)

 

 

CO2 massi akna kestus (s)

 

 

Töö aken: kehtivate akende protsent

 

CO2 massi aken: kehtivate akende protsent

 

Kütusekulu määramise kokkulangevuse suhtarv”.

 

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 10.1.12 lisatakse punktid 10.1.12.5.1–10.1.12.5.5:

„10.1.12.5.1.

Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.1. tehtud lineaarse regressioonianalüüsi tulemused, sealhulgas regressioonisirge kalle m, määramiskoefitsient (r2) ja regressioonisirge y-telg, vahemik b.

10.1.12.5.2.

Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.2 tehtud elektroonilise kontrollploki andmete järjepidevuse kontrolli tulemus.

10.1.12.5.3.

Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.3 tehtud pidurdamisest tingitud kütusekulu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus, sealhulgas pidurdamisest tingitud kütusekulu arvutamine ning PEMSi mõõtmistes arvutatud ja WHTC katses deklareeritud kütusekulu suhtarv.

10.1.12.5.4.

Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.4 tehtud sõiduki läbisõidumõõdiku andmete järjepidevuse kontrolli tulemus.

10.1.12.5.5.

Vastavalt käesoleva lisa 1. liite punktile 3.2.5 tehtud ümbritseva õhu rõhu andmete järjepidevuse kontrolli tulemus.”;

b)

1. liites lisatakse punkti 4.3.1 järel järgmised punktid 4.3.1.1, 4.3.1.2 ja 4.3.1.3:

„4.3.1.1.

Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist pikemaid akna kestuseid kasutades. See saadakse punktis 4.3.1 toodud valemis väärtust 0,2, vähendades 0,01 väärtuseliste sammude kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või üle selle.

4.3.1.2.

Mingil juhul ei või kõnealuses valemis väärtust vähendada alla 0,15.

4.3.1.3.

Katse loetakse kehtetuks, kui kehtivate akende osakaal on alla 50 % akna maksimaalse kestuse korral, arvutatuna vastavalt punktidele 4.3.1, 4.3.1.1 ja 4.3.1.2”;

c)

4. liite punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2.

Kui suurima pöördemomendi baaskõvera punkti kui mootori kiiruse funktsiooni ei ole ISC PEMSi katsetamisel saavutatud, on tootjal õigus vastavalt vajadusele muuta sõiduki koormust ja/või katseteekonda, et see asjaolu saaks pärast ISC PEMSi katsete lõpetamist saavutatud.”

3)

III lisas lisatakse punkti 2.1 järele järgmine punkt 2.1.1:

„2.1.1.

Tahkete osakeste mõõtmise nõuded on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 4C lisas esitatud nõuded.”

4)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 6 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri asendatakse järgmisega:

ii)

punkt 6.1.3 sõnastatakse järgmiselt:

„6.1.3.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 10. lisa punktist 7.3 tuleb aru saada järgmiselt:

Tüübikinnituse saamisel tehakse algmootoriga PEMSi näidiskatse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud menetlust kasutades.

Lisanõuded kasutusel olevate sõidukite katsetamise suhtes määratakse kindlaks hiljem kooskõlas määruse (EL) nr 582/2011 artikli 14 lõikega 3.”;

iii)

punkti 6.3.1 järele lisatakse järgmised punktid 6.1.3.1 ja 6.1.3.2:

„6.1.3.1.

Tootja võib valida, millise sõidukiga katseid tehakse, kuid see valik peab tüübikinnitusasutuse poolt heaks kiidetama. PEMSi katseks kasutatav sõiduk peab esindama sõidukitüüpi, mille jaoks mootorisüsteem mõeldud on. Kasutada võib ka sõiduki prototüüpi.

6.1.3.2.

Sõidukil võib tüübikinnitusasutuse nõudmisel katsetada sama mootoritüüpkonda kuuluvat lisamootorit või muu sõidukikategooria puhul kasutatavat samaväärset mootorit.”;

b)

lisatakse 1. liide:

„1. liide

PEMSi näidiskatse tüübikinnitusel

1.   SISSEJUHATUS

Käesolevas liites kirjeldatakse PEMSi näidiskatse läbiviimist tüübikinnitusel.

2.   KATSESÕIDUK

2.1.   PEMSi katseks kasutatav sõiduk peab esindama sõidukitüüpi, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada. Kasutada võib sõiduki prototüüpi või tootmises olevat kohandatud sõidukit.

2.2.   Kontrollitakse elektroonilise kontrollploki andmevoo teabe toimimist ja vastavust (näiteks käesoleva määruse II lisa 5. punkti kohaselt).

3.   KATSETINGIMUSED

3.1.   Sõiduki nimikoormus

Sõiduki nimikoormus on 50-60 % sõiduki maksimaalsest nimikoormusest vastavalt II lisale.

3.2.   Keskkonnatingimused

Katse tehakse II lisa punktis 4.2 kirjeldatud keskkonnatingimustel.

3.3.   Mootori jahutusvedeliku temperatuur peab olema vastavuses II lisa punktiga 4.3.

3.4.   Kütus, määrdeained ja reaktiiv

Kütus, määrdeõli ja reaktiiv heitgaaside järeltöötlussüsteemi jaoks peavad vastama II lisa punktide 4.4–4.4.3 nõuetele.

3.5.   Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded

Teekonnale ja käitamisele esitatavad nõuded on kirjeldatud II lisa punktides 4.5– 4.6.8.

4.   HEITKOGUSTE HINDAMINE

4.1.   Katsete tegemisel ja katsetulemuste arvutamisel järgitakse II lisa punkti 6 nõudeid.

5.   ARUANNE

5.1.   Tehnilises aruandes kirjeldatakse PEMSi näidiskatset, täpsustades toimingud ja tulemused, ning esitatakse vähemalt järgmine teave:

a)

üldandmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.1–10.1.1.14;

b)

selgitus selle kohta, miks katseks kasutatud sõidukit/sõidukeid (1) saab lugeda seda sõidukitüüpi esindava(te)ks, kuhu asjaomane mootorisüsteem tahetakse paigaldada;

c)

andmed katse ja katseseadmete kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.3–10.1.4.8;

d)

andmed katsetatud mootori kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.5–10.1.5.20;

e)

andmed katsetamisel kasutatud sõiduki kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.6–10.1.6.18;

f)

andmed katseraja omaduste kohta, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.7–10.1.7.7;

g)

arvutatud hetkeandmed ja mõõtmised, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.8–10.1.9.24;

h)

keskmistamis- ja integreeritud andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.10–10.1.10.12;

i)

läbimise või mitteläbimise andmed, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.11–10.1.11.13;

j)

andmed katsete kontrolli, nagu on kirjeldatud II lisa punktides 10.1.12. kuni 10.1.12.5.

5)

X lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 2.4.1 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Tootja võib valida, kas ta kohaldab täielikult käesoleva lisa ja käesoleva määruse XIII lisa sätteid või määruse (EÜ) nr 692/2008 XI ja XVI lisa sätteid.”;

b)

punkti 2.4.2 muudetakse järgmiselt:

i)

pealkiri jäetakse välja;

ii)

lisatakse järgmine uus lõige:

„Tootjal ei ole lubatud kasutada käesolevas punktis sätestatud alternatiivseid sätteid enama kui 500 mootori osas aastas.”;

c)

punkt 2.4.3 jäetakse välja;

d)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 2.2.1 asendatakse järgmisega:

„2.2.1.

Tootja valitud talitluse seiremeetodi heakskiitmise kohta otsuse tegemisel kaalub tüübikinnitusasutus tootja esitatud tehnilist teavet.”;

ii)

punktid 2.2.2.1 ja 2.2.2.2 asendatakse järgmistega:

„2.2.2.1.

Kvalifitseerimiskatse tehakse samamoodi, nagu kirjeldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 6.3.2.

2.2.2.2.

Vaatluse all oleva osa talitluse halvenemist mõõdetakse ja hiljem kasutatakse seda OBD mootoritüüpkonna algmootori talitluse läviväärtusena.”;

iii)

punkt 2.2.3 asendatakse järgmisega:

„2.2.3.

Algmootori suhtes heaks kiidetud talitluskriteeriumid ja talitluse läviväärtused on kohaldatavad kõikide teiste OBD mootoritüüpkonda kuuluvate mootorite suhtes ilma täiendava tõendamise vajaduseta.”;

iv)

punkti 2.2.3 järele lisatakse järgmised punktid 2.2.4 ja 2.2.4.1:

„2.2.4.

Tootja ja tüübikinnitusasutuse kokkuleppel võib talitluse läviväärtust kohandada teiste OBD mootoritüüpkonda kuuluvate mootorite puhul, et võtta arvesse muid konstruktsiooniparameetreid (nt heitgaasitagastuse jahuti suurus). Kokkuleppe asjakohasust tuleb põhjendada tehniliste elementidega.

2.2.4.1.

Tüübikinnitusasutuse nõudmisel võib punktis 2.2.2 kirjeldatud heakskiitmise menetluses kasutada veel teist OBD mootoritüüpkonda kuuluvat mootorit.”;

v)

punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega:

„2.3.1.

Rikutud osa kinnitamiseks teatava OBD mootoritüüpkonda kuuluva mootori jaoks valitud seireseadme OBD-süsteemi talitluse tõendamisel, kasutatakse OBD mootoritüüpkonna algmootorit vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktile 6.3.2”;

vi)

punkti 2.3.1 järele lisatakse järgmine punkt 2.3.2:

„2.3.2.

Kui katses kasutatakse vastavalt punktile 2.2.4.1 veel teist mootorit, kinnitatakse rikutud osa teise mootori põhjal vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktile 6.3.2.”

6)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

1. liites esitatud näidisteatisse lisatakse uus punkt:

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

2.

SÕIDUKITE REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

2.1.

Peamise veebilehe aadress, kus on esitatud sõidukite remondi- ja hooldusteave

2.1.1.

Kuupäev, millest alates see on kättesaadav (mitte hiljem kui kuus kuud pärast tüübikinnitust)

2.2.

Veebilehe kasutamise tingimused

2.3.

Veebilehelt kättesaadava sõidukite remondi- ja hooldusteabe vorming”.

7)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 2.1 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Tootja võib valida, kas ta kohaldab täielikult käesoleva lisa ja käesoleva määruse X lisa sätteid või määruse (EÜ) nr 692/2008 XI ja XVI lisa sätteid.”;

b)

punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.

Sõiduki pardadiagnostikasüsteemi (OBD), mida kirjeldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisas ja millele viidatakse käesoleva määruse X lisas, ei tohi kasutada punktis 4.1 kirjeldatud visuaalsete märguannete andmiseks. Hoiatus ei tohi olla sama, mida kasutatakse OBD-süsteemis (st rikkeindikaatorina) või muude mootori hooldustööde puhul. Kui hoiatuse aktiveerumise põhjust ei ole kõrvaldatud, ei tohi hoiatussüsteemi või visuaalse märguande väljalülitamine olla võimalik skanneri abil. Hoiatussüsteemi ja visuaalse märguande aktiveerimise ja inaktiveerimise tingimusi kirjeldatakse käesoleva lisa 2. liites.”;

c)

punkti 5.3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese taseme meeldetuletussüsteem peab vähendama mootori maksimaalset pöördemomenti 25 % võrra kiirusvahemikus pöördemomendi haripunktist kuni kiirusregulaatori katkestuspunktini vastavalt 3. liites kirjeldatule. Mootori suurim kasutada olev vähendatud pöördemoment, mis ei vasta pöördemomendi haripunktile, ei tohi ületada vähendatud pöördemomenti, mis vastab pöördemomendi haripunkti pöörlemiskiirusele.”;

d)

punkt 5.5 asendatakse järgmisega:

„5.5.

Juhi meeldetuletussüsteem peab aktiveeruma vastavalt punktides 6.3, 7.3, 8.5 ja 9.4 sätestatule.”;

e)

punktid 6.3.1 ja 6.3.2 asendatakse järgmiselt:

„6.3.1.

Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivipaagi tase langeb alla 2,5 % paagi nimimahust või kõrgemast protsendimäärast tootja valikul.

6.3.2.

Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivipaak on tühi (st doseerimissüsteem ei saa paagist reaktiivi juurde võtta) või mis tahes protsendimäära juures alla 2,5 % tootja äranägemisel.”;

f)

punktid 7.3.1 ja 7.3.2 asendatakse järgmiselt:

„7.3.1.

Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivi kvaliteet ei ole paranenud mootori kümne töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 7.2 kirjeldatule.

7.3.2.

Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivi kvaliteet ei ole paranenud mootori 20 töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktis 7.2 kirjeldatule.”;

g)

punktid 8.5.1 ja 8.5.2 asendatakse järgmiselt:

„8.5.1.

Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivikulu erinevust või reaktiivi doseerimise katkestust ei ole parandatud mootori kümne töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktides 8.4.1 ja 8.4.2 sätestatule.

8.5.2.

Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui reaktiivikulu erinevust või reaktiivi doseerimise katkestust ei ole parandatud mootori 20 töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktides 8.4.1 ja 8.4.2 sätestatule.”;

h)

punkt 9.2.2.1 asendatakse järgmisega:

„9.2.2.1.

Takistatud heitgaasitagastusklapile tuleb kinnistada spetsiaalne arvesti. Heitgaasitagastusklapi arvesti peab loendama mootori töötunde, mil takistatud heitgaasitagastusklapiga seotud diagnostikakood (DTC) on kinnitatud aktiivseks.”;

i)

punktid 9.4.1 ja 9.4.2 asendatakse järgmiselt:

„9.4.1.

Punktis 5.3 kirjeldatud esimese taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui punktis 9.1 kirjeldatud tõrge ei ole kõrvaldatud mootori 36 töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktile 9.3.

9.4.2.

Punktis 5.4 kirjeldatud teise taseme meeldetuletussüsteem peab toimima ja aktiveeruma vastavalt nimetatud punkti nõuetele juhul, kui punktis 9.1 kirjeldatud tõrge ei ole kõrvaldatud mootori saja töötunni jooksul pärast juhi hoiatussüsteemi aktiveerumist vastavalt punktile 9.3.”;

j)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 3.2.3 asendatakse järgmisega:

3.2.3.

„Hoiatussüsteemi käivitumise tõendamiseks rikete korral, mille põhjuseks on omavolilised muudatused, nagu on määratletud käesoleva lisa punktis 9, tehakse valik vastavalt järgmistele nõuetele.”;

ii)

punkti 3.3.6.2 alapunktid a ja b asendatakse järgmistega:

„a)

hoiatussüsteem käivitus reaktiivi kogusega, mis moodustab vähemalt 10 % reaktiivipaagi mahust;

b)

pidev hoiatussüsteem käivitus reaktiivi kogusega, mis on tootja poolt kinnitatud väärtusest suurem või sellega võrdne vastavalt käesoleva lisa punkti 6 sätetele.”;

iii)

punkt 3.4 asendatakse järgmisega:

„3.4.

Hoiatussüsteemi käivitumise tõendamine reaktiivi eri koguste puhul loetakse läbiviiduks, kui iga punktis 3.2.1 kohase näidiskatse järel käivitus hoiatussüsteem nõuetekohaselt.”;

iv)

punkti 3.4 järele lisatakse järgmine punkt 3.5:

„3.5.

Hoiatussüsteemi käivitumise tõendamine diagnostika veakoodi (DTC) käivitatud juhtumi korral loetakse läbiviiduks, kui iga punkti 3.2.1 kohase näidiskatse järel käivitus hoiatussüsteem nõuetekohaselt ja rikke diagnostika veakood on saanud käesoleva lisa 2. liite tabelis 1 näidatud oleku.”;

v)

punkt 4.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.

Katses tõendatakse meeldetuletussüsteemi käivitumist reaktiivi puudumise ning ühe käesoleva lisa punktis 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke korral.”;

vi)

punkti 4.3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

valib tüübikinnitusasutus lisaks reaktiivi puudumisele veel ühe käesoleva lisa punktides 7, 8 või 9 kirjeldatud rikke, mida kasutati eelnevalt hoiatussüsteemi toimimise tõendamiseks;”

vii)

punkti 4.4 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks peab tootja tõendama meeldetuletussüsteemi käivitumist nende käesoleva lisa punktides 7, 8 ja 9 kirjeldatud rikketingimuste korral, mida ei valitud punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 kirjeldatud näidiskatsete tegemiseks.”;

viii)

punkt 4.5.2 asendatakse järgmisega:

„4.5.2.

Kui katsetatakse süsteemi reaktsiooni reaktiivi puudumisele reaktiivipaagis, tuleb mootorisüsteemi käitada, kuni reaktiivi tase on langenud 2,5 % reaktiivipaagi nimimahust või tootja poolt vastavalt käesoleva lisa punkti 6.3.1 nõuetele kinnitatud tasemeni, millel esimese taseme meeldetuletussüsteem töötama peab.”;

ix)

punkt 4.6.4 asendatakse järgmisega:

„4.6.4.

Teise taseme meeldetuletussüsteemi talitluse tõendamist loetakse läbiviiduks, kui iga vastavalt punktidele 4.6.2 ja 4.6.3 läbi viidud näidiskatse lõppedes on tootja tüübikinnitusasutusele tõendanud, et nõutav sõiduki kiiruse piiramise mehhanism käivitus.”;

x)

punkt 5.2 asendatakse järgmisega:

„5.2.

Kui tootja taotleb mootori või mootoritüüpkonna heakskiitmist eraldi seadmestikuna, peab tootja tõendama tüübikinnitusasutusele, et paigaldamisdokumentatsioon vastab käesoleva lisa punkti 2.2.4 sätetele, milles käsitletakse meetmeid, mis peavad tagama, et sõiduk, mida kasutatakse maanteel või vastavalt vajadusele mujal, vastab käesolevas lisas määratletud nõuetele seoses teise taseme meeldetuletussüsteemiga.”;

xi)

punkt 5.4.2 asendatakse järgmisega:

„5.4.2.

Tootja valib ühe käesoleva lisa punktides 6–9 määratletud rikke ning kutsub selle esile või simuleerib seda mootorisüsteemis vastavalt tootja ja tüübikinnitusasutuse ühisele nõusolekule.”;

k)

2. liites asendatakse punkti 4.1.1 sissejuhatav lause järgmisega:

„Et süsteem oleks vastavuses käesolevas lisas sätestatud nõuetega, peab süsteemis olema vähemalt viis loendurit, mis registreerivad mootori töötunde, mille jooksul süsteem on tuvastanud järgmisi rikkeid:”;

l)

5. liite punkti 3.1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

hoolduse või remondi tõttu NOx kontrolliteabe kustutamisest möödunud soojendustsüklite ja mootori töötundide arv;”.


(1)  Sõiduk või sõidukid, kui kasutatakse varumootorit”


II LISA

XVII LISA

SÕIDUKITE OBD-SEADMETE ANDMETE NING REMONDI- JA HOOLDUSTEABE KÄTTESAADAVUS

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas lisas on sätestatud sõidukite OBD-seadmete andmete ning remondi- ja hooldusandmete kättesaadavusega seotud tehnilised nõuded.

2.   NÕUDED

2.1.

Sõidukite OBD-seadmete andmed ning veebilehtedelt kättesaadavad remondi- ja hooldusandmed peavad vastama määruse (EÜ) nr 595/2009 artikli 6 lõikes 1 osutatud ühtsele standardile. Kõnealuse standardi vastuvõtmiseni teevad tootjad sõidukite OBD-seadmete andmed ning remondi- ja hooldusandmed kättesaadavaks standardses vormingus, nii et see on võrdväärne volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele tagatud juurdepääsu võimalustega.

Isikud, kellel on vaja teha andmetest koopiaid või need uuesti välja anda, räägivad läbi otse asjaomase tootjaga. Õppematerjalide jaoks vajalikud andmed peavad olema samuti kättesaadavad, kuid neid võib esitada muude kanalite kaudu kui veebilehed.

Teave kõikide sõidukiosade kohta, millega sõiduki tootja on varustanud sõiduki, mis kannab tehasetähist (VIN) ja on identifitseeritav muude tunnuste alusel, nagu telgede pikivahe, mootori võimsus, viimistlus või lisavarustus, ning mida võib asendada varuosadega, mida sõiduki tootja pakub oma volitatud remonditöökodadele või edasimüüjatele või kolmandatele isikutele viitega originaalvarustuse osanumbrile, tehakse kättesaadavaks andmebaasis, millele on ka sõltumatutel ettevõtjatel kerge ligi pääseda.

Selline andmebaas sisaldab VIN-tähist, originaalvarustuse osanumbreid, originaalvarustuse osade nimetusi, kehtivusnäitajaid (kehtivuse algus- ja lõppkuupäev), paigaldusnäitajaid ja vajaduse korral konstruktsiooniomadusi.

Andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse korrapäraselt. Ajakohastatakse eelkõige teave kõigi muudatuste kohta, mis on üksikule sõidukile tehtud pärast tootmist, kui see teave on volitatud edasimüüjatele kättesaadav.

2.2.

Juurdepääs sõiduki turvaandmetele, mida kasutavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, tehakse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks järgmiste nõuete kohaselt turvatehnoloogiaga kaitstuna:

a)

andmete vahetamisel tagatakse konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kaitse kopeerimise eest;

b)

kasutatakse standardit https//SSL-TLS (RFC4346);

c)

sõltumatute ettevõtjate ja tootjate vastastikuseks autentimiseks kasutatakse standardi ISO 20828 kohaseid turvasertifikaate;

d)

sõltumatu ettevõtja privaatvõtit kaitstakse turvariistvara abil.

Sõidukite andmetele juurdepääsu foorum, mida mainiti artiklis 2h, määrab kindlaks tehnika arengule vastavad parameetrid, mille kohaselt neid nõudeid täidetakse. Selleks peab sõltumatu ettevõtja saama heakskiidu või volituse dokumentide alusel, mis tõendavad, et ta tegeleb õiguspärase majandustegevusega ega ole vastavasisulistes kuritegudes süüdi mõistetud.

2.3.

Juhtseadise ümberprogrammeerimine toimub ISO 22900-2, SAE J2534 või TMC RP1210B kohaselt, kasutades omandiõigusega hõlmamata riistvara. Kasutada võib ka Ethernetti, järjestikliidest või kohtvõrku (LAN) ning muid kandjaid, nagu laserplaat (CD), digitaaluniversaalplaat (DVD) ja pooljuhtmälu seade ehk mälupulk, auto teabe- ja meelelahutuskeskuste jaoks (nt navigatsioonisüsteemid, telefon), kuid tingimusel, et selleks ei oleks nõutav omandiõigusega kaitstud sidetarkvara (nt draiverid või pluginid). Et tagada standardile ISO 22900-2 või SAE J2534 või TMC RP1210B vastava tootjaspetsiifilise rakenduse ja andmesideliidese ühilduvus, võimaldab tootja sõltumatult välja töötatud andmesideliideste valideerimist või andmeid, ning andmesideliidese tootjale sellise valideerimise läbiviimiseks nõutud spetsiaalse riistvara rentimist. Sellise valideerimise või andmete ja riistvara tasude suhtes kohaldatakse artikli 2f lõikes 1 sätestatud tingimusi.

2.4.

Punkti 2.3 nõuded ei kehti kiiruspiirikute ja sõidumeerikute ümberprogrammeerimise kohta.

2.5.

Kõik heitkoguste diagnostika veakoodid peavad olema kooskõlas X lisa nõuetega.

2.6.

Sõiduki turvasüsteemidega mitteseotud OBD-seadmete andmetele ning remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsuks võib sõltumatult ettevõtjalt nõuda tootja veebilehe kasutajaks registreerimisel üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud andmete eest tasumise viisi kinnitamiseks. Et saada andmeid sõiduki turvasüsteemidele juurdepääsu kohta, esitab sõltumatu ettevõtja ISO 20828 kohase sertifikaadi, mille alusel saab tuvastada tema enda ja organisatsiooni, millesse ta kuulub, ning tootja vastab omapoolse ISO 20828 kohase sertifikaadiga, mis kinnitab sõltumatule ettevõtjale, et ta loob ühenduse soovitud tootja õiguspärase veebilehega. Mõlemad pooled peavad nende toimingute kohta päevikut, milles on märgitud sõidukid ning neis käesoleva sätte kohaselt tehtud muudatused.

2.7.

Tootja peab remondiandmete veebilehel ära märkima iga mudeli tüübikinnitusnumbri.

2.8.

Tootja taotlusel võib kuni 7,5tonnise suurima lubatud tühimassiga M1, M2, N1 ja N2 kategooria sõidukite puhul ning direktiivi 2001/85/EÜ I lisa määratluse kohaste kuni 7,5tonnise lubatud tühimassiga M3 kategooria I, II, A ja B klassi sõidukite puhul lugeda määruse (EÜ) nr 692/2008 1. lisa 5. liite ja XIV lisa nõuetele vastavuse samaväärseks käesoleva lisa nõuete täitmisega.

2.9.

Tüübikinnitusasutus peab teavitama komisjoni kõikidest punkti 2.8 alusel antud tüübikinnitusega seotud asjaoludest.

1. liide

Tootja tõend sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

(Tootja): …

(Tootja aadress): …

tõendab, et:

ta võimaldab juurdepääsu sõidukite OBD-seadmete andmetele ning sõidukite remondi- ja hooldusteabele kooskõlas järgmiste sätetega:

määruse (EÜ) nr 595/2009 artikkel 6 ja määruse (EL) nr 582/2011 artikkel 2a;

määruse (EL) nr 582/2011 artikli 4 lõige 6;

määruse (EL) nr 582/2011 I lisa 4. liite punkt 16;

määruse (EL) nr 582/2011 X lisa punkt 2.1;

määruse (EL) nr 582/2011 XVII lisa,

käesoleva tõendi liites loetletud sõidukitüüpide, mootori ja saastekontrolliseadme puhul.

Kohaldatakse järgmisi erandeid: kliendispetsiifilised kohandused, (1) väikeseeriatoodang, (1) ülekantud süsteemid (1).

Peamise veebilehe aadress, mille kaudu on võimalik asjassepuutuvatele andmetele ligi pääseda ning mille vastavust eespool esitatud sätetele käesolevaga tõendatakse, on märgitud käesoleva tõendi lisas koos käesolevale tõendile alla kirjutanud vastutava tootja esindaja kontaktandmetega.

Kui see on asjakohane: tootja tõendab käesolevaga ka, et ta on täitnud käesoleva määruse (EL) nr 582/2011 artikli 3 lõikes 1a sätestatud kohustuse esitada asjaomased andmed eelmiste tüübikinnituste kohta hiljemalt kuue kuu jooksul alates tüübikinnituse saamise kuupäevast.

… [Koht]

… [Kuupäev]

[Allkiri] [Amet]

Lisad:

veebilehe aadress

kontaktandmed

I LISA

Tootja tõendile sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

Tõendis viidatud veebilehtede aadressid:

II LISA

Tootja tõendile sõiduki OBD-seadmete andmetele ning sõiduki remondi- ja hooldusandmetele juurdepääsu kohta

Tõendis viidatud tootja esindaja kontaktandmed:

2. liide

Sõiduki OBD-seadme andmed

1.   Käesoleva liitega ette nähtud teabe esitab sõiduki tootja selleks, et võimaldada toota OBD-seadmega ühildatavaid varu- ja talitlusosi, diagnostikavahendeid ning katseseadmeid.

2.   Taotluse korral tehakse kõikidele osade, diagnostikavahendite ja katseseadmete tootjatele, kes on sellest huvitatud, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kättesaadavaks järgmised andmed:

sõidukile algse tüübikinnituse andmisel kasutatud eelkonditsioneerimistsüklite liik ja arv;

OBD-seadmega jälgitava osaga seotud ja sõidukilealgse tüübikinnituse andmisel kasutatud OBD-näidistsüklite liigi kirjeldus;

üksikasjalik dokument, milles kirjeldatakse kõiki andurite abil jälgitavaid osi ning vigade avastamise strateegiat ja rikkeindikaatori aktiveerimist (kindlaksmääratud sõidutsüklite arv või statistiline meetod) ning milles on iga OBD-seadme abil kontrollitava osa kohta esitatud ka jälgitavate teiseste parameetrite nimekiri ja kõigi selliste kasutatud OBD-väljundkoodide ja -vormingute nimekiri (koos selgitustega), mis on seotud heidet mõjutavate ja mittemõjutavate jõuülekande osadega, juhul kui nende osade seiret kasutatakse rikkeindikaatori aktiveerimise kindlakstegemisel. Kui teatava sõidukitüübi puhul kasutatakse sideseadet, mis vastab standardi ISO 15765-4 „Road vehicles – Diagnostics on Controller Area Network (CAN)” (Maanteesõidukid – Kontrolleri-ala võrgu (CAN) diagnostika) 4. osale: „Requirements for emissions-related systems” (Nõuded heitkogustega seotud seadmetele), tuleb esitada iga ID-tugiteenusega OBD-monitori kohta üksikasjalik selgitus teenusega $ 05 (katsed ID $ 21–FF) ja teenusega $06 seotud andmete kohta ning teenusega $06 (katsed ID $00–FF) seotud andmete kohta.

Üksikasjalik selgitus tuleb esitada ka muude kommunikatsiooniprotokollide standardite kasutamise korral.

Nimetatud andmed võib esitada järgmise tabeli kujul:

 

Osa | Veakood | Seirestrateegia | Vea avastamise kriteeriumid | Rikkeindikaatori aktiveerimise kriteeriumid | Teisesed parameetrid | Eelkonditsioneerimine | Näidiskatse|

 

Katalüsaator | P0420 | 1. ja 2. hapnikuanduri signaalid | 1. ja 2. anduri signaalide erinevus | 3. tsükkel | Mootori pöörlemissagedus, mootori koormus, A/F-režiim, katalüsaatori temperatuur | Kaks 1. tüübi tsüklit | 1. tüüp |

3.   Diagnostikaseadmete tootmiseks vajalikud andmed

Et soodustada üldiste diagnostikavahendite pakkumist mitme automargi remontijatele, teevad sõidukitootjad remondiandmete veebilehtede kaudu kättesaadavaks punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 nimetatud andmed. Need andmed peavad sisaldama kõiki diagnostikavahendite funktsioone ning viiteid remonditeabele ja rikete kõrvaldamise juhistele. Kõnealusele teabele juurdepääsu eest võib võtta mõistlikku tasu.

3.1.   Sideprotokollide andmed

Esitada tuleb järgmised andmed, mida peab saama otsida sõidukimarkide, mudelite ja variantide järgi või muude asjakohaste tunnuste järgi, nagu näiteks VIN-kood või sõiduki ja süsteemide identifitseerimistunnused:

a)

infosüsteemi lisaprotokollid, mida lisaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4.7.3 sätestatud standarditele on vaja täielikuks diagnostikaks, sealhulgas teave tark- ja riistvaraliste lisaprotokollide, parameetrite identifitseerimise, ülekandefunktsioonide, funktsioonide säilimise nõuete ja veatingimuste kohta;

b)

üksikasjalikud andmed kõikide ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 49 9B lisa punktis 4.7.3 sätestatud standarditele mitte vastavate veakoodide saamise ja tõlgendamise kohta;

c)

kõikide kättesaadavate muutuvate andmete parameetrite loetelu, sealhulgas skaleerimis- ja juurdepääsuandmed;

d)

kõikide võimalike toimivuse katsete loetelu, sealhulgas seadme aktiveerimine ja juhtimine, ning katsete tegemise juhised;

e)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas leida kõikide osade ja seisundite andmed, ajatemplid, ooteseisundis veakoodid ja stoppkaadrid;

f)

adaptiivsete õppimisparameetrite, variandikoodide, varuosade seadistuse ja kliendi sisestatud andmete lähtestamine;

g)

elektroonilise kontrollploki identifitseerimis- ja variandikoodid;

h)

hoolduse märguannete lähtestamise juhised;

i)

diagnostikaliitmiku ja selle osade asukoht;

j)

mootori identifitseerimiskood.

3.2.   OBD-seirega osade kontroll ja diagnostika

Tuleb esitada järgmine teave:

a)

OBD-seadme toimivuse kontrollkatsete kirjeldus osa või juhtmestiku tasandil;

b)

katse käik, sealhulgas katse parameetrid ja andmed osade kohta;

c)

ühenduse täpsed andmed, sealhulgas minimaalse ja maksimaalse sisend- ja väljundvõimsuse ning sõidu- ja koormusandmed;

d)

eeldatavad väärtused konkreetsetes sõiduoludes, sealhulgas tühikäigul;

e)

osa elektrilised näitajad staatilises ja dünaamilises olekus;

f)

kõikide eespool nimetatud olukordade kohta rikkeväärtused;

g)

diagnostikatoimingute järjestus rikke korral, seahulgas diagnostikapuud ja suunav diagnostiline elimineerimine.

3.3.   Remonditööde tegemiseks vajalikud andmed

Tuleb esitada järgmine teave:

a)

elektroonilise kontrollploki ja osade lähtestamine (varuosade paigaldamise korral);

b)

vajaduse korral uute elektrooniliste kontrollplokkide või asendusseadiste lähtestamine (ümber)programmeerimise sammjuhendite abil.

3. liide

Artikliga 2e reguleeritud ülekantavate süsteemide loetelu

1.

Kliimasüsteemid

a)

Temperatuuri reguleerimissüsteemid

b)

Autonoomne soojendussüsteem

c)

Autonoomne jahutussüsteem

2.

Busside süsteemid

a)

Uste reguleerimissüsteemid

b)

Pöördplatvormide reguleerimissüsteemid

c)

Sisevalgustuse reguleerimine


(1)  Mittevajalik läbi kriipsutada.


31.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 28/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 65/2012,

24. jaanuar 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust EÜ nr 661/2009 käiguvahetuse näidikute osas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 661/2009 on nõutav, et käiguvahetuse näidikud paigaldataks kõikidele M1-kategooriasse kuuluvatele manuaalkäigukastiga sõidukitele, mille tuletatud mass on kuni 2 610 kg, ning sõidukitele, mille tüübikinnitust on laiendatud määruse (EÜ) No 715/2007 (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (2) artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on ette nähtud, et selle käiguvahetuse näidikuid käsitlevate sätete tehnilisi üksikasju tuleb täpsustada rakendusaktidega. Seega on vaja sätestada ka käiguvahetuse näidikuid käsitleva tüübikinnituse konkreetsed menetlused, katsed ja nõuded.

(3)

Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (3) vastavalt muuta.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse M1-kategooria sõidukite suhtes, mis vastavad järgmistele nõuetele:

millel on manuaalkäigukast ja

mille tuletatud mass ei ületa 2 610 kg või millele laiendatakse tüübikinnitust vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 2 lõikele 2.

Käesolevat määrust ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on ette nähtud kindlateks sotsiaalseteks vajadusteks, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõike 2 punktis c.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud mõistetele järgmiseid mõisteid:

1)   „sõiduki tüüp seoses käiguvahetuse näidikutega”– sõidukiterühm, mis ei erine käiguvahetuse näidikute toimivusnäitajate osas ja põhimõtete osas, mille järgi käiguvahetuse näidikutega määratakse, millal anda käiguvahetuse hetke märguanne. Sellisteks põhimõteteks on näiteks:

2)   „käiguvahetuse näidikute toimivusnäitajad”– rühm lähtesuurusi, mis määravad käiguvahetuse viitamist, nagu mootori pöörete arv, tarbitav võimsus, pöördemoment ja nende muutumine ajas koos käiguvahetuse näidikute toimimise sõltuvusega nendest suurustest;

3)   „sõiduki töörežiim”– sõiduki olek, mille korral saab teha vähemalt kaks edasikäigu vahetust;

4)   „käsirežiim”– sõiduki töörežiim, mille korral mõne või kõigi käikude vahetus toimub alati juhi vahetu tegevuse tulemusena;

5)   „summutitoru heitgaasid”– summutitoru heitgaasid vastavalt määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 3 lõikes 6 sätestatud määratlusele.

Artikkel 3

Manuaalkäigukasti hindamine

Hindamisel, kas käigukast vastab määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 3 lõikes 16 esitatud määratlusele, loetakse manuaalkäigukastiks sellist käigukasti, millel on vähemalt üks käsirežiim vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 4 esitatud määratlusele. Sellisel hindamisel ei võeta arvesse automaatset käikude vahetumist, mis toimub mitte sõiduki töörežiimi optimeerimise, vaid äärmuslikes olukordades mootori seiskumise vältimise või ennetamise eesmärgil.

Artikkel 4

EÜ tüübikinnitus

1.   Tootjad tagavad, et turule viidavad sõidukid, mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 661/2009 artikli 11 kohaldamisalasse, varustatakse käiguvahetuse näidikutega vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud nõuetele.

2.   Määruse (EÜ) nr 661/2009 artikliga 11 hõlmatud sõidukitele EÜ tüübikinnituse saamiseks peab tootja täitma järgmised kohustused:

a)

koostama ja esitama tüübikinnitusasutusele käesoleva määruse II lisa 1. osas esitatud näidise kohase teatise;

b)

esitama tüübikinnitusasutusele avalduse, millega kinnitatakse, et tootja hinnangu kohaselt vastab sõiduk käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele;

c)

esitama tüübikinnitusasutusele käesoleva määruse II lisa 2. osas esitatud näidise kohase tõendi;

d)

kas

i)

esitama tüübikinnitusasutusele I lisa punkti 4.1 viimase lõigu kohaselt analüütiliselt määratud näidiku käiguvahetushetked või

ii)

esitama tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele talitusele kinnitatavat sõidukitüüpi esindava sõiduki I lisa punktis 4 kirjeldatud katse tegemiseks.

3.   Tüübikinnitusasutus annab hinnangu sõiduki vastavuse kohta I lisas esitatud tingimustele, tuginedes lõike 2 punktides a, b ja c osutatud tootja esitatud teabele ning punktis d osutatud tüübikinnituskatse tulemustele.

Tüübikinnitusasutus väljastab määruse (EÜ) nr 661/2009 artikliga 11 hõlmatud sõidukitele käesoleva määruse II lisa 3. osas esitatud näidise kohaselt koostatud EÜ tüübikinnitustunnistuse vaid juhul, kui selline vastavus on kindlaks tehtud.

Artikkel 5

Õigusaktide mõju järelevalve

Käesoleva määruse mõju jälgimiseks ja edasiste sammude vajalikkuse hindamiseks teevad tootjad ja tüübikinnitusasutused komisjonile nõudmise korral kättesaadavaks II lisas osutatud teabe. Komisjon ja tema esindajad käsitlevad seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 6

Direktiivi 2007/46/EÜ muudatused

Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IV, VI ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 24. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(3)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.


I LISA

KÄIGUVAHETUSE NÄIDIKUTEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE ERINÕUDED

1.   Käiguvahetuse näidikute väline vorm

1.1.   Käiguvahetuse märguanne antakse selgel visuaalsel kujul, näiteks käiku selgelt kõrgemale/madalamale vahetama suunav viide või sümbol, mis tähistab käiku, mille juht peaks sisse lülitama. Visuaalsele märguandele võib lisada muid märguandeid, sealhulgas helilisi, kuid need ei tohi vähendada turvalisust.

1.2.   Käiguvahetuse näidikud ei tohi segada ega varjata sõiduki turvalisuse tagamiseks lisatud mis tahes märgutule, juhtseadise ega näidiku tähistust. Ilma et see piiraks punkti 1.3 kohaldamist, kujundatakse näidik sellisena, et see ei häiriks juhi tähelepanu ega takistaks sõiduki õiget ja ohutut kasutamist.

1.3.   Käiguvahetuse näidikud paigaldatakse kooskõlas UNECE eeskirja nr 121 punktiga 5.1.2. Need kujundatakse nii, et neid ei saa segi ajada sõiduki varustusse kuuluvate märgutulede, juhtseadiste ega näidikutega.

1.4.   Käiguvahetuse näidiku märguanded võib lisada infonäidikule, juhul kui need eristuvad teistest näidikutest piisavalt, nii et juht neid selgesti näeb ja eristab.

1.5.   Käiguvahetuse näidiku märguanded saab eriolukordades ajutiselt automaatselt välja lülitada või deaktiveerida. Sellised olukorrad on sõiduki terviklikkust või turvalist kasutamist ohustavad olukorrad, sh tõmbeseade ja stabiilsuskontrollisüsteemi aktiveerumine, juhiabisüsteemi ajutine aktiveerumine, muud sõiduki rikked. Käiguvahetuse näidiku tavarežiim peab taastuma eriolukorra lõppedes 10 sekundi jooksul või hiljem, kui seda tingivad tehnilised või juhi tegutsemisest tingitud põhjused.

2.   Nõuded käiguvahetuse näidikute toimimisele (kohaldatakse kõikide käsirežiimide suhtes)

2.1.   Punktides 2.2 ja 2.3 esitatud nõuete kohaselt peab käiguvahetuse näidik andma märku käiguvahetuseks, kui ta prognoosib uue käigu puhul väiksemat kütusekulu kui endise puhul.

2.2.   Käiguvahetuse näidiku konstruktsioon peab soodustama optimaalse kütusekuluga sõidustiili põhjendatult eeldatavate sõiduolude korral. Näidiku eesmärk on minimeerida sõiduki kütusekulu, kui juht selle märguandeid järgib. Käiguvahetuse näidikute järgimise korral ei tohi aga tekkida esialgse olekuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuremat summutitorust väljuvat reguleeritud heitgaaside kogust. Lisaks ei tohiks käiguvahetuse näidikute kasutamine negatiivselt mõjutada saastekontrolliseadmete, nagu katalüsaatorseade, õigeaegset toimimist pärast külmkäivitust. Seepärast peavad sõidukitootjad esitama tüübikinnitusasutusele tehnilise dokumentatsiooni, milles on kirjeldatud käiguvahetuse näidikute kasutamise mõju sõiduki summutitorust väljuvale reguleeritud heitgaaside kogusele vähemalt sõiduki püsiva kiiruse korral.

2.3.   Käiguvahetuse näidikute järgimine ei tohi häirida sõiduki ohutut kasutamist nt mootori seiskumise, ebapiisava mootorpiduri või ebapiisava pöördemomendi tõttu suurema võimsuse vajaduse korral.

3.   Nõutav teave

3.1.   Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele järgmise teabe. Teave tehakse kättesaadavaks kahes osas:

a)

ametlik dokumentatsioon, mis võidakse nõudmisel teha kättesaadavaks huvitatud isikutele;

b)

laiendatud dokumentatsioon, mis jääb rangelt salastatuks.

3.1.1.   Ametlik dokumentatsioon sisaldab järgmist:

a)

käiguvahetuse näidikutega sõidukitüübi alla kuuluvatele sõidukitele paigaldatud käiguvahetuse näidikute kõiki väliseid vorme hõlmav kirjeldus ning tõendusmaterjal, mis kinnitab nende näidikute vastavust punktis 1 esitatud nõuetele;

b)

tõendusmaterjal andmete või tehniliste hindamiste kujul, nt katseandmed, heitgaaside või kütusekulu skeemid, heitgaaside kontrollkatsed, mis näitavad piisava kindlusega, et käiguvahetuse näidikud annavad juhile käiguvahetuseks õigeaegselt ja põhjendatult märku kooskõlas punktis 2 esitatud nõuetega;

c)

käiguvahetuse näidikute eesmärgi, kasutamise ja toimimise selgitus sõidukiga kaasas olevas kasutusjuhendis, käiguvahetuse näidikuid käsitlevas osas.

3.1.2.   Laiendatud dokumentatsioon sisaldab käiguvahetuse näidikute tööpõhimõtteid, eelkõige nende toimivusnäitajaid.

3.1.3.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, käsitavad tüübikinnitusasutus ja tootja laiendatud dokumentatsiooni rangelt salajasena. Seda võib säilitada tüübikinnitusasutus või tüübikinnitusasutuse äranägemisel tootja. Kui dokumente säilitab tootja, identifitseerib ja dateerib dokumendipaketi pärast selle läbivaatamist ja kinnitamist tüübikinnitusasutus. See tehakse tüübikinnitusasutusele kontrollimiseks kättesaadavaks kinnituse andmise ajal või igal ajal kinnituse kehtivuse perioodil.

3.2.   Tootja annab selgitusi käiguvahetuse näidikute eesmärgi, kasutamise ja toimimise kohta sõidukiga kaasas olevas kasutusjuhendis, käiguvahetuse näidikuid käsitlevas osas.

4.   Käiguvahetuse näidikute viidatud käiguvahetushetkede seos kütusesäästuga tehakse kindlaks järgmisel viisil.

4.1.   Katse kiirustega, mille korral sõiduki käiguvahetuse näidik annab märku kõrgemale käigule vahetuseks

Katse tehakse soojendatud mootoriga autoga, šassiidünamomeetril ning vastavalt käesoleva lisa 1. liites näidatud kiirusprofiilile. Käike vahetatakse kõrgemale vastavalt käiguvahetuse näidiku märguannetele ning kiirused, mille juures näidik käiguvahetuseks märku annab, dokumenteeritakse. Katset korratakse kolm korda.

Vn GSI tähistab nende kolme katsega saadud keskmist kiirust, mille juures käiguvahetuse näidik annab märku vahetada käigult n (n = 1., 2., …#g) käigule n + 1; #g tähistab sõiduki edasikäikude arvu. Seejuures võetakse arvesse ainult neid näidiku märguandeid, mida antakse enne piirkiiruse saavutamist ning ei võeta arvesse aeglustamise ajal antud käiguvahetuse märguandeid.

Järgmisteks arvutusteks võetakse V0 GSI väärtuseks 0 km/h ja V#g GSI väärtuseks 140 km/h või sõiduki piirkiirus, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Kui sõiduki piirkiirus on väiksem kui 140 km/h, tuleb sõidukit kiirendada kuni piirkiiruseni, et saavutada kiirusprofiil, mis on kujutatud joonisel I1.

Teise võimalusena võib tootja määrata käiguvahetusnäidiku viidatud märguanded analüütiliselt, kasutades käiguvahetusnäidiku algoritmi, mis on esitatud punktis 3.1 osutatud laiendatud dokumentatsioonis.

4.2.   Tavapärased käiguvahetushetked

Vn std tähistab kiirust, mille juures juht tavapäraselt tõenäoliselt vahetaks käigult n käigule n + 1 ilma käiguvahetuse näidikute märguandeta. Heitkoguste I tüübi katse (1) tulemusena määratud käiguvahetushetkede põhjal eristatakse järgmisi tavapäraseid käiguvahetushetke kiirusi:

V0 std

=

0 km/h;

V1 std

=

15 km/h;

V2 std

=

35 km/h;

V3 std

=

50 km/h;

V4 std

=

70 km/h;

V5 std

=

90 km/h;

V6 std

=

110 km/h;

V7 std

=

130 km/h;

V8 std

=

V#g GSI;

Vn min tähistab sõiduki vähimat käigul n saavutatud kiirust, mille puhul mootor veel ei seisku ning Vn max tähistab sõiduki suurimat käigul n saavutatud kiirust, mille puhul mootorit veel ei kahjustata.

Kui siinsest kiiruste loetelust saadud Vn std on väiksem kui Vn + 1 min, võetakse Vn std väärtuseks Vn + 1 min. Kui siinsest kiiruste loetelust saadud Vn std on suurem kui Vn max, võetakse Vn std väärtuseks Vn max (n = 1, 2, …, g – 1).

Kui sel viisil saadud V#g std on väiksem kui V#g GSI, võetakse selle väärtuseks V#g GSI

4.3.   Kütusekulu sõltuvus kiirusest

Tootja esitab tüübikinnitusasutusele andmed sõiduki kütusetarbimise kohta sõiduki püsiva kiiruse juures käigul n ja järgmisi reegleid järgides.

FCn i tähistab kütusekulu kilogrammides tunnis (kg/h), kui sõiduk liigub püsiva kiirusega vi = i × 5 km/h – 2,5 km/h (i on positiivne täisarv) käigul n. Tootja esitab need andmed iga käigu n (n = 1, 2, …, #g) ja kiiruse vn min ≤ vi ≤ vn max kohta. Kütusetarbimise väärtused tuleb määrata tegelikule liiklusolukorrale vastavates ühetaolistes keskkonnatingimustes, mille võib kindlaks määrata sõiduki tootja, kas tegeliku katsega või tootja ja tüübikinnitusasutuse vahelise kokkuleppe kohase arvutusmeetodiga.

4.4.   Sõiduki kiiruste jaotus

Järgnevat jaotust tuleks kasutada, et leida tõenäosus Pi, et sõiduk liigub kiirusega v, kui vi – 2,5 km/h < v ≤ vi + 2,5 km/h (i = 1, …, 28).

i

Pi

1

4,610535879

2

5,083909299

3

4,86818148

4

5,128313511

5

5,233189418

6

5,548597362

7

5,768706442

8

5,881761847

9

6,105763476

10

6,098904359

11

5,533164348

12

4,761325003

13

4,077325232

14

3,533825909

15

2,968643201

16

2,61326375

17

2,275220718

18

2,014651418

19

1,873070659

20

1,838715054

21

1,982122053

22

2,124757402

23

2,226658166

24

2,137249569

25

1,76902642

26

1,665033625

27

1,671035353

28

0,607049046

Kui sõiduki suurim kiirus vastab sammule i ja i < 28, tuleb Pi -le lisada väärtused Pi + 1 kuni P28.

4.5.   Sõiduki kütusekulu arvutamine

FCGSI tähistab kütusekulu, kui juht järgib käiguvahetuse näidiku märguandeid:

FCGSI i = FCn i, kus Vn – 1 GSI ≤ vi < Vn GSI (kui n = 1, …, #g) ja FCGSI i = 0, kui vi ≥ V#g GSI

Formula

FCstd tähistab kütusekulu, kui kasutatakse tavapäraseid käiguvahetushetki:

FCstd i = FCn i, kus Vn – 1 std ≤ vi < Vn std (kui n = 1, …, #g) ja FCstd i = 0, kui vi ≥ V#g GSI

Formula

Käiguvahetuse näidikute märguannete järgimisest saadav suhteline kütusekulu sääst arvutatakse järgmiselt:

FCsuhtelinesääst = (1 – FCGSI/FCstd) × 100 %

4.6.   Andmete dokumenteerimine

Dokumenteeritakse järgmine teave:

Vn GSI väärtused, mis on leitud vastavalt punktile 4.1

kiirusest sõltuvat kütusekulu väljendava FCn i väärtused; need esitab tootja vastavalt punktile 4.3

Suuruste FCGSI, FCstd ja FCsuhteline sääst väärtused, mis on arvutatud vastavalt punktile 4.5.


(1)  Määratletud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisas (05-seeria muudatused).

1. liide

Punktis 4.1 osutatud sõiduki kiirusprofiili kirjeldus

Tegevuse nr

Tegevus

Kiirendus

(m/s2)

Kiirus

(km/h)

Kumulatiivne aeg

(s)

1

Tühikäik

0

0

20

2

Kiirendus

1,1

0-31,68

28

3

0,7

31,68-49,32

35

4

0,64

49,32-79,27

48

5

0,49

79,27-109,26

65

6

0,3

109,26-128,70

83

7

0,19

128,70-140,33

100

8

Püsiseisund

0

140,33

105

9

Aeglustus

–0,69

140,33-80,71

129

10

–1,04

80,71-50,76

137

11

–1,39

50,76-0

147

12

Tühikäik

0

0

150

Kõrvalekalded sellest kiirusprofiilist on täpsustatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4a lisa punktis 6.1.3.4. (05-seeria muudatused)

Joonis I.1

Punktis 4.1 osutatud sõiduki kiirusprofiili graafik; pidevjoon – kiirusprofiil; kriipsjoon – kõrvalekalded kiirusprofiilist.

Image

Järgnevas tabelis on kiirusprofiil esitatud sekundite kaupa. Kui sõiduki piirkiirus on väiksem kui 140 km/h, tuleb sõidukit kiirendada kuni suurima kiiruseni, et saavutada eelpool kujutatud kiirusprofiil.

Aeg (ajad)

Kiirus (km/h)

0

0,00

1

0,00

2

0,00

3

0,00

4

0,00

5

0,00

6

0,00

7

0,00

8

0,00

9

0,00

10

0,00

11

0,00

12

0,00

13

0,00

14

0,00

15

0,00

16

0,00

17

0,00

18

0,00

19

0,00

20

0,00

21

3,96

22

7,92

23

11,88

24

15,84

25

19,80

26

23,76

27

27,72

28

31,68

29

34,20

30

36,72

31

39,24

32

41,76

33

44,28

34

46,80

35

49,32

36

51,62

37

53,93

38

56,23

39

58,54

40

60,84

41

63,14

42

65,45

43

67,75

44

70,06

45

72,36

46

74,66

47

76,97

48

79,27

49

81,04

50

82,80

51

84,56

52

86,33

53

88,09

54

89,86

55

91,62

56

93,38

57

95,15

58

96,91

59

98,68

60

100,44

61

102,20

62

103,97

63

105,73

64

107,50

65

109,26

66

110,34

67

111,42

68

112,50

69

113,58

70

114,66

71

115,74

72

116,82

73

117,90

74

118,98

75

120,06

76

121,14

77

122,22

78

123,30

79

124,38

80

125,46

81

126,54

82

127,62

83

128,70

84

129,38

85

130,07

86

130,75

87

131,44

88

132,12

89

132,80

90

133,49

91

134,17

92

134,86

93

135,54

94

136,22

95

136,91

96

137,59

97

138,28

98

138,96

99

139,64

100

140,33

101

140,33

102

140,33

103

140,33

104

140,33

105

140,33

106

137,84

107

135,36

108

132,88

109

130,39

110

127,91

111

125,42

112

122,94

113

120,46

114

117,97

115

115,49

116

113,00

117

110,52

118

108,04

119

105,55

120

103,07

121

100,58

122

98,10

123

95,62

124

93,13

125

90,65

126

88,16

127

85,68

128

83,20

129

80,71

130

76,97

131

73,22

132

69,48

133

65,74

134

61,99

135

58,25

136

54,50

137

50,76

138

45,76

139

40,75

140

35,75

141

30,74

142

25,74

143

20,74

144

15,73

145

10,73

146

5,72

147

0,72

148

0,00

149

0,00

150

0,00


II LISA

1.   OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses käiguvahetuse näidikutega.

Järgnev teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Lisatavad fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemidel, osadel või eraldi seadmestikul on elektroonilisi kontrollplokke, tuleb esitada teave ka nende tööomaduste kohta.

Teave, nagu määratletud määruse (EÜ) nr 692/2008 (1) I lisa 3. liite punktides 0, 3 ja 4

4.11.

Käiguvahetuse näidikud

4.11.1.

Helimärguanne (ei/jah) (2). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav): …

4.11.2.

I lisa punktis 4.6 nõutud teave (tootja avaldatud andmed): …

4.11.3.

I lisa punktis 3.1.1 nõutud teave: …

4.11.4.

I lisa punktis 3.1.2 nõutud teave: …

4.11.5.

Käiguvahetuse näidiku fotod ja/või joonised ning süsteemi osade ja toimimise lühikirjeldus: …

4.11.6.

Teave käiguvahetuse näidikute kohta sõiduki kasutusjuhendis: …

2.   OSA

NÄIDIS

Image

3.   OSA

EÜ tüübikinnitustunnistus

NÄIDIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis:

EÜ tüübikinnitus (3)

EÜ tüübikinnituse laiendamine (3)

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumine (3)

EÜ tüübikinnituse tühistamine (3)

seoses sõiduki käiguvahetuse näidikuga

võttes arvesse määrust (EL) nr 65/2012, mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr …/2012 (3)

EÜ tüübikinnitusnumber: …

Laiendamise põhjus: …

I   JAGU

0.1.

Mark (tootja ärinimi): …

0.2.

Tüüp: …

0.2.1.

Kaubanimi/kaubanimed (võimaluse korral): …

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: …

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4.

Sõiduki kategooria: …

0.5.

Tootja nimi ja aadress: …

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

II   JAGU

1.

Lisateave (vajaduse korral): vt addendumit

2.

Katsete ja hindamiste eest vastutav tehniline talitus:

3.

Katsearuande kuupäev:

4.

Katsearuande number:

5.

Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (määratud tüübikinnitusel):

6.

Märkused (kui on): vt addendumit

7.

Koht:

8.

Kuupäev:

9.

Allkiri:

Lisatud dokumendid

:

teabematerjalid

katsearuanne

lisateave: …

EÜ tüübikinnitustunnistuse addendum nr … seoses ….


(1)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.


III LISA

RAAMDIREKTIIVI 2007/46/EÜ MUUDATUSED

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt.

1.

I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„4.11.

Käiguvahetuse näidikud

4.11.1.

Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)

4.11.2.

Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (tootja avaldatud andmed)

4.11.3.

Käiguvahetuse näidiku fotod ja/või joonised ning süsteemi osade ja toimimise lühikirjeldus:”

2.

III lisasse lisatakse järgmised punktid:

„4.11.

Käiguvahetuse näidikud

4.11.1.

Helimärguanne (ei/jah) (1). Kui jah, kirjeldage heli ja selle tugevust juhi kõrva juures detsibellides(A). (Helimärguanne on alati sisse ja välja lülitatav)

4.11.2.

Määruse (EL) nr 65/2012 I lisa punktis 4.6 nõutud teave (määratud tüübikinnitusel)”

3.

IV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a)

tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Euroopa Liidu Teataja viide

Kohaldamine

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

L 28, 31.1.2012, lk 24.

X”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

b)

liite tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

 

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Euroopa Liidu Teataja viide

M1

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

L 28, 31.1.2012, lk 24.

N/A”

4.

VI lisa liite tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

Objekt

Viide õigustloovale aktile

Muutmisdokument

Kohaldatav versioonidele

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012”

 

 

5.

XI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

1. liite tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

Jrk nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1 ≤ 2 500 (1) kg

M1 > 2 500 (1) kg

M2

M3

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

G

G”

 

 

b)

2. liite tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

Jrk nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

G”

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

3. liite tabelisse lisatakse järgmine punkt 63.1:

Jrk nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

G”

d)

4. liite tabelisse lisatakse veergude „Viide õigustloovale aktile” ja „M2” vahele veerg „M1” ning lisatakse järgmine punkt 63.1:

Jrk nr

Objekt

Viide õigustloovale aktile

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

„63.1

Käiguvahetuse näidikud

(EL) nr 65/2012

G”