28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL,

13. detsember 2011,

teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 kohaselt põhineb liidu keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete põhimõttel ja põhimõtetel, et keskkonnakahjustused tuleks esmalt kõrvaldada nende tekkekohas ja et saastaja maksab. Keskkonnale avaldatavat mõju tuleks arvesse võtta kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis.

(3)	Tuleks ühtlustada need keskkonnamõju hindamise põhimõtted, mis on eeskätt seotud hindamisega hõlmatavate projektide, arendajate põhikohustuste ja hindamise sisuga. Liikmesriigid võivad kehtestada keskkonna kaitsmiseks rangemaid eeskirju.

(4)	Samuti on vaja saavutada üks liidu eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi alal.

(5)	Liidu keskkonnakaitsealased õigusaktid sisaldavad sätteid riigiasutuste ja muude asutuste poolt selliste otsuste tegemise kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

(6)	Tuleks kehtestada keskkonnamõju hindamise üldpõhimõtted, et täiendada ja koordineerida suure keskkonnamõjuga riiklikke ja eraprojekte reguleerivaid teostusloa andmise menetlusi.

(7)

Tõenäolise olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide teostusluba tuleks anda ainult pärast nende projektide tõenäolise olulise keskkonnamõju eelnevat hindamist. Sellisel hindamisel tuleks lähtuda arendaja esitatud asjakohasest teabest, mida võivad täiendada kõnealuse projektiga võimalikult seotud asutused ja asjaomane üldsus.

(8)	Teatavat liiki projektidel on oluline keskkonnamõju ja need projektid peaksid üldjuhul olema hõlmatud süstemaatilise hindamisega.

(9)	Muud liiki projektidel ei tarvitse alati olla olulist keskkonnamõju ja neid projekte tuleks hinnata siis, kui liikmesriigid leiavad, et need avaldavad keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju.

(10)	Liikmesriigid võivad kehtestada künniseid või tingimusi piiritlemaks, milliseid sellistest projektidest tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu. Liikmesriike ei tohiks kohustada uurima eraldi kõiki töid, mis ei ületa kõnealuseid künniseid või ei täida kõnealuseid valikutingimusi.

(11)

Selliste künniste või tingimuste kehtestamisel või projektide ühekaupa uurimisel, piiritlemaks, milliseid töid tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu, peaksid liikmesriigid arvesse võtma käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid valikutingimusi. Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt suudavad just liikmesriigid neid tingimusi üksikjuhtumitel kõige paremini kohaldada.

(12)	Hinnatavate projektide korral tuleks seoses projekti ja selle mõjuga anda teatavat miinimumteavet.

(13)

On asjakohane kehtestada kord, mille alusel arendajal oleks võimalik saada pädevate asutuste arvamus hindamiseks koostatava ja esitatava teabe sisu ja ulatuse kohta. Selle korra raames võivad liikmesriigid nõuda, et arendaja pakuks muu hulgas välja muud lahendusvõimalused selliste projektide osas, mille kohta ta kavatseb esitada taotluse.

(14)	Projekti keskkonnamõju tuleks hinnata selleks, et võtta arvesse soovi kaitsta inimeste tervist, mõjutada parema keskkonna abil elukvaliteeti, tagada liikide mitmekesisus ning säilitada ökosüsteemi kui peamise eluressursi paljunemisvõime.

(15)	Võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, on soovitav kehtestada karmimaid sätteid, mis käsitlevad keskkonnamõju piiriülest hindamist. Euroopa Ühendus allkirjastas 25. veebruaril 1991 piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ja ratifitseeris selle 24. juunil 1997.

(16)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele.

(17)	Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleb seega toetada, edendades muu hulgas üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(18)	Euroopa Ühendus kirjutas alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”) 25. juunil 1998 ja ratifitseeris selle 17. veebruaril 2005.

(19)	Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(20)	Århusi konventsiooni artiklis 6 sätestatakse üldsuse kaasamine otsuste tegemisse, mis on seotud konventsiooni I lisas loetletud tegevustega ning muude tegevustega, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud, kuid millel võib olla oluline mõju keskkonnale.

(21)	Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või tegevusetuse sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega.

(22)	Käesolevat direktiivi ei tule kohaldada selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu.

(23)	Lisaks võib erandjuhtudel olla asjakohane vabastada konkreetne projekt käesoleva direktiiviga sätestatud hindamismenetlusest, kui komisjonile ja asjaomasele üldsusele antakse asjakohane teave.

(24)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)	Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisa B osas esitatud vastavustabeliga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.

2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„projekt”:

—	ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine,

—	muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine;

b)	„arendaja” – eraprojekti loa taotleja või projekti algatav riigiasutus;

c)	„teostusluba” – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse projekti teostamiseks;

d)	„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

„asjaomane üldsus” – üldsus, keda artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise kord mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;

f)	„pädev asutus” või „pädevad asutused” – asutus või asutused, mille liikmesriigid on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

3. Liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud, mitte kohaldada käesolevat direktiivi riigi julgeoleku huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju. Sellised projektid on piiritletud artiklis 4.

2. Keskkonnamõju hindamise võib lisada liikmesriikide projektide loamenetlusse või kui see ei ole võimalik, muudesse menetlustesse või käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks kehtestatud menetlustesse.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (5) nõuete täitmiseks ette näha üheainsa menetluse.

4. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul teha teatava projekti puhul täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest.

Sel juhul toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)	kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis;

b)	teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused;

c)	teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.

Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.

Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.

Artikkel 3

Keskkonnamõju hindamisel piiritletakse projekti otsene ja kaudne mõju järgmiste teguritega ja kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4–12 kohaselt:

a)	inimesed, loomad ja taimed,

b)	pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,

c)	aineline vara ja kultuuripärand,

d)	punktides a, b, ja c osundatud tegurite vastastikune mõju.

Artikkel 4

1. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud töid artikli 5–10 kohaselt.

2. Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle kindlaks järgneva abil:

a)	üksikjuhtumite uurimine või

b)	endi kehtestatud künnised või tingimused.

Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.

3. Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste lõike 2 kohane otsus avalikustatakse.

Artikkel 5

1. Projektide puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata käesoleva artikli ja artiklite 6–10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et arendaja esitab sobivas vormis IV lisas piiritletud teabe, kui:

a)	liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas järgus ning teatava projekti või teatavat liiki projekti ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite erijooni silmas pidades asjakohane;

b)	liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda arendajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamisviise.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kui arendaja seda enne teostusloa taotluse esitamist nõuab, esitab pädev asutus arvamuse selle kohta, millist teavet peab kavandaja lõike 1 kohaselt esitama. Pädev asutus peab enne oma arvamuse esitamist nõu arendaja ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega. Asjaolu, et pädev asutus on käesoleva lõike alusel esitanud arvamuse, ei takista teda arendajalt hiljem täiendavat teavet nõudmast.

Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused esitaksid selle arvamuse, olenemata sellest, kas arendaja seda nõuab.

3. Lõike 1 kohaselt arendaja esitatav teave sisaldab vähemalt:

a)	projekti kirjeldust, mis sisaldab teavet projekti koha, laadi ja mahu kohta;

b)	olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust;

c)	andmeid, mida on vaja nende põhimõjude piiritlemiseks ja hindamiseks, mida projekt keskkonnale tõenäoliselt avaldab;

d)	lühikirjeldust muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamisi põhjusi, võttes arvesse keskkonnamõju;

e)	punktides a-d osundatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.

4. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohast teavet omavad asutused esitavad selle teabe arendajale, pidades eelkõige silmas artiklit 3.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.

2. Üldsust teavitatakse kas avalike teadaannete abil või muul kohasel viisil, näiteks olemasolu korral elektroonilise ajakirjanduse abil, järgmistest küsimustest artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korra varases etapis ja hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a)	teostusloa taotlus;

b)	tõsiasi, et projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, ja vajadusel tõsiasi, et selle suhtes kohaldatakse artiklit 7;

c)	üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab asjakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

d)	võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

e)	teadaanne artikli 5 kohaselt kogutud teabe kättesaadavuse kohta;

f)	teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

g)	üksikasjad käesoleva artikli lõike 5 kohase üldsuse kaasamise korra kohta.

3. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks järgmine:

a)	mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave;

b)	kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (6) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.

4. Asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korrast ning selleks antakse üldsusele õigus esitada pädevale asutusele või pädevatele asutustele märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne teostusloa taotluse kohta otsuse tegemist veel võimalus.

5. Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning asjaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid.

6. Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase üldsuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 7

1. Kui liikmesriik teab, et mõni projekt tõenäoliselt avaldab olulist keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, mõjutatavale liikmesriigile võimalikult kiiresti ja hiljemalt oma üldsuse teavitamise ajal muu hulgas:

a)	projekti kirjelduse ja kogu olemasoleva teabe selle võimaliku piiriülese mõju kohta;

b)	teabe võimaliku otsuse laadi kohta.

Liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, jätab teisele liikmesriigile piisavalt aega teatada oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, kusjuures ta võib esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe.

2. Kui lõike 1 kohaselt teavet saav liikmesriik teatab oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, kui ta seda juba teinud ei ole, mõjutatavale liikmesriigile artikli 6 lõike 2 kohaselt nõutava ja artikli 6 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe.

3. Kuivõrd see on asjakohane, teevad asjaomased liikmesriigid ka järgmist:

a)	hoolitsevad selle eest, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehtaks mõistliku aja jooksul kättesaadavaks artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele ja tõenäoliselt oluliselt mõjutatava liikmesriigi territooriumil olevale asjaomasele üldsusele, ja

b)	tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele ja asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne projekti teostusloa andmist esitada mõõduka aja jooksul oma arvamus esitatud teabe kohta selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil kavatsetakse projekt teostada.

4. Asjaomased liikmesriigid peavad nõu muu hulgas projekti võimaliku piiriülese mõju ja sellise mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete üle ja lepivad kokku mõistliku pikkusega nõupidamistähtajas.

5. Käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra võivad kindlaks määrata liikmesriigid ning see peab võimaldama asjaomasel üldsusel mõjutatava liikmesriigi territooriumil võtta tõhusalt osa projektiga seotud artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalaste otsuste tegemise menetlusest.

Artikkel 8

Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta nõupidamise tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet.

Artikkel 9

1. Kui teostusloa andmise või andmatajätmise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustavad järgmise teabe:

a)	otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused;

b)	otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta;

c)	vajaduse korral kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmetest.

2. Pädevad asutused teavitavad kõiki liikmesriike, kellega on artikli 7 kohaselt nõu peetud, ning edastavad neile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et see teave tehtaks nende territooriumi asjaomasele üldsusele nõutaval viisil kättesaadavaks.

Artikkel 10

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset.

Artikli 7 kohaldamisel rakendatakse teabe edastamise suhtes teisele liikmesriigile ja teabe vastuvõtmise suhtes sellises teises liikmesriigis piiranguid, mis kehtivad liikmesriigis, kus projekti kavandatakse.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel üldsusel:

a)	kellel on küllaldane huvi või teisel juhul;

b)	kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,

juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või tegevusetust vaidlustada.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 1 lõikes 2 loetletud nõuetele. Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli lõike 1 punkti b tähenduses.

4. Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5. Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad teavet käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste kohta.

2. Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest tingimustest ja/või künnistest, mis on kõnealuste projektide valiku suhtes artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud.

3. Selle teabevahetuse alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral lisaettepanekuid, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamise tagamist piisavalt koordineeritud viisil.

Artikkel 13

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Direktiiv 85/337/EMÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR

(1) ELT C 248, 25.8.2011, lk 154.

(2) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2011. aasta otsus.

(3) EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(4) Vt VI lisa A osa.

(5) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(6) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 1 OSUTATUD PROJEKTID

1.	Naftatöötlusettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituumenkilti gaasistavad või vedeldavad rajatised.

a)	Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojatootlikkus on vähemalt 300 megavatti;

b)	tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, sealhulgas nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine (1) (välja arvatud lõhustuvate ja lähteainete tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim pidev soojusvõimsus ei ületa 1 kilovatti).

a)	Rajatised kasutatud tuumkütuse töötlemiseks;

rajatised:

i)	tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks,

ii)	kasutatud tuumkütuse või väga radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks,

iii)	kasutatud tuumkütuse lõpphoiustamiseks,

iv)	üksnes radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks,

v)	üksnes kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks (kavandatud rohkem kui kümneks aastaks) mujal kui tekkekohas.

a)	Tehased malmi ja terase esmaseks sulatuseks;

b)	rajatised muude toormetallide kui raud tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega.

5.	Rajatised asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas ja muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.

Keemiatehased ehk rajatised, nimelt need, mis on mõeldud ainete tööstuslikuks tootmiseks keemiliste muundamismenetluste abil, kus on mitu üksust, mille toimimine on üksteisega seotud, ja kus toodetakse:

a)	orgaanilisi põhikemikaale;

b)	anorgaanilisi põhikemikaale;

c)	fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi (liht- või ühendväetised);

d)	põhilisi taimekaitsevahendeid ja -mürke;

e)	ravimitoormeid keemilise või bioloogilise menetlusega;

f)	lõhkeaineid.

a)	Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2 100 m peamaandumisrajaga lennuväljade (2) ehitamine;

b)	kiirteede ehitamine (3);

c)	vähemalt neljarajaliste uute teede ehitamine või kõige rohkem kaherajaliste olemasolevate teede ümberkavandamine ja/või laiendamine vähemalt neljarajaliseks, kui uus tee või ümberkavandatud ja/või laiendatud teelõik on vähemalt 10 km pikk.

a)	Siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1 350 tonnistele laevadele;

b)	kaubasadamad, maaga ühendatud laadimis- ja mahalaadimiskaid ja välisadamad (välja arvatud parvlaevakaid) enam kui 1 350 tonnistele laevadele.

9.	Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) (4) I lisa rubriigis D9, või osutatud direktiivi artikli 3 punktis 2 defineeritud lõppladustamiseks.

10.	Üle 100-tonnise päevavõimsusega rajatised tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ I lisa rubriigis D9.

11.	Põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid, kui võetud või moodustatud vee kogus on vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas.

12.

a)	Rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui ülekandmise eesmärk on vältida võimalikku veepuudust ja ülekantava vee kogus on üle 100 miljoni kuupmeetri aastas;

b)	kõikidel muudel juhtudel rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui vesikonna vooluhulk, kust vett võetakse, on mitme aasta keskmisena üle 2 miljardi kuupmeetri aastas ja ülekantava vee kogus on vooluhulgast üle 5 %.

Kummalgi juhul ei loeta siia joogivee edastamist toru kaudu.

13.	Heitveetöötlusrajatised, mille võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi, nagu on määratletud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) (5) artikli 2 punktis 6.

14.	Nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel, kui nafta tootmismaht on üle 500 tonni päevas ja maagaasi tootmismaht üle 500 000 m3 päevas.

15.	Tammid ja muud rajatised vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.

16.

Torujuhtmed läbimõõduga üle 800 mm ja pikkusega üle 40 km:

a)	gaasi, nafta või kemikaalide edastamiseks;

b)	geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks, kaasa arvatud nendega seotud pumbajaamad.

17.

Kanalad ja sigalad, kus on üle:

a)	85 000 nuumkanakoha või 60 000 munakanakoha;

b)	3 000 nuumseakoha (üle 30 kg) või

c)	900 emisekoha.

18.

Tööstusrajatised:

a)	paberimassi tootmiseks puidust või samalaadsetest kiudainetest;

b)	paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 200 tonni päevas.

19.	Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.

20.	Elektri-õhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km.

21.	Vähemalt 200 000 tonnise mahuga rajatised nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.

22.	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist (6) kohased säilitamiskohad.

23.	Rajatised käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ või kui süsinikdioksiidi kogumise aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni.

24.	Käesolevas lisas loetletud projektide mis tahes muudatus või laiendamine, kui niisugune muudatus või laiendamine ise ei ületa käesolevas lisas sätestatud võimalikke künniseid.

(1) Tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid ei ole enam kõnealused rajatised, kui kogu tuumakütus ja muud radioaktiivselt saastunud ained on rajatise asukohast alaliselt kõrvaldatud.

(2) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „lennujaam” lennujaama, mis vastab määratlusele, mis sisaldub 1944. aasta Chicago konventsioonis, millega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon (lisa 14).

(3) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „kiirtee” teed, mis vastab peamisi rahvusvahelisi liiklussooni käsitlevas 15. novembri 1975. aasta Euroopa kokkuleppes sisalduvale määratlusele.

(4) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(5) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(6) ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID

1. PÕLLUMAJANDUS, METSAKASVATUS JA AKVAKULTUUR

a)	Maakorraldusprojektid;

b)	projektid harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks;

c)	põllumajanduslikud veeprojektid, sealhulgas niisutus- ja kuivendusprojektid;

d)	esmakordne metsastamine ja raadamine maakasutusviisi muutmiseks;

e)	rajatised intensiivkarjakasvatuseks (I lisaga hõlmamata projektid);

f)	intensiivkalakasvatus;

g)	merepõhja muutmine maaks.

2. KAEVANDAMINE

a)	Pealmaakaevandamine ja turbatootmine (I lisaga hõlmamata projektid);

b)	allmaakaevandamine;

c)	maavarade kaevandamine mere- või jõepõhjast;

süvapuurimine, eelkõige:

i)	puurimine maasoojuse kasutamiseks,

ii)	puurimine tuumajäätmete ladustamiseks,

iii)	puurimine veevarude kasutamiseks,

välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks;

e)	maapealsed tööstusrajatised söe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituumenkildi tootmiseks.

3. ENERGIATÖÖSTUS

a)	Tööstusrajatised elektri auru ja sooja vee tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

b)	tööstusrajatised gaasi auru ja sooja vee edastamiseks; elektri edastamine õhuliinide kaudu (I lisaga hõlmamata projektid);

c)	maagaasi maapealne ladustamine;

d)	põlevate gaaside maa-alune ladustamine;

e)	fossiilkütuste maapealne ladustamine;

f)	söe ja pruunsöe tööstuslik kangideks pressimine;

g)	rajatised radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks (kui need on I lisaga hõlmamata);

h)	hüdroelektrijaamad;

i)	tuuleelektrijaamad;

j)	rajatised käesoleva direktiivi I lisa kohaldamisalasse mittekuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ.

4. METALLIDE TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE

a)	Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks;

rajatised raudmetallide töötlemiseks:

i)	kuumvaltsimiseks,

ii)	vasaratega sepistamiseks,

iii)	sulametallist kaitsekatete paigaldamiseks;

c)	raudmetallide valukojad;

d)	rajatised, kus sulatatakse, sealhulgas sulandatakse mitteraudmetalle, välja arvatud väärismetallid, kuid kaasa arvatud teisesed tooted (puhastamine, valamine jne);

e)	rajatised metallide ja plastide pindtöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega;

f)	mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine;

g)	laevatehased;

h)	rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks;

i)	raudteetarvikute tootmine;

j)	kokkusurumine lõhkeainete abil;

k)	rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.

5. MINERAALITÖÖSTUS

a)	Koksiahjud (söe utmine);

b)	tsemenditehased;

c)	rajatised asbesti tootmiseks ja asbesttoodete valmistamiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

d)	rajatised klaasi, sealhulgas klaaskiudude valmistamiseks;

e)	rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiudude valmistamiseks;

f)	keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, kiviesemete või portselani valmistamine põletamise teel.

6. KEEMIATÖÖSTUS (I LISAGA HÕLMAMATA PROJEKTID)

a)	Vahesaaduste töötlemine ja kemikaalide tootmine;

b)	taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine;

c)	rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.

7. TOIDUAINETÖÖSTUS

a)	Taime- ja loomaõlide ja -rasvade tootmine;

b)	loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja hoidistamine;

c)	piimatoodete tootmine;

d)	õlle- ja linnasetootmine;

e)	maiustuste ja siirupi tootmine;

f)	tapamajad;

g)	rajatised tärklise tööstuslikuks valmistamiseks;

h)	kalajahu- ja kalaõlivabrikud;

i)	suhkruvabrikud.

8. TEKSTIILI-, NAHA-, PUIDU- JA PABERITÖÖSTUS

a)	Tööstusrajatised paberi ja papi tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

b)	tehased kiudude või tekstiili eeltöötluseks (nagu pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks;

c)	tehased nahkade parkimiseks;

d)	rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.

9. KUMMITÖÖSTUS

Elastomeertoodete valmistamine ja töötlemine.

10. INFRASTRUKTUURIPROJEKTID

a)	Tööstuspiirkondade arendusprojektid;

b)	linnaarendusprojektid, sealhulgas kaubanduskeskuste ja parklate ehitamine;

c)	raudteede ning ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisrajatiste ja -jaamade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

d)	lennuväljade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

e)	teede, sadamate ja sadamarajatiste, sealhulgas kalasadamate ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

f)	I lisaga hõlmamata siseveeteede ehitamine, kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine;

g)	tammid ja muud vee kinnihoidmiseks või pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud rajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

h)	trammiteed, kõrgendatud ja maa-alused raudteed, rippteed ja samalaadsed eriteed, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks;

i)	nafta- ja gaasitorujuhtmetega seotud rajatised ning geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks mõeldud torujuhtmed (I lisaga hõlmamata projektid);

j)	pikkade akveduktide ehitamine;

k)	rannikurajatised ärauhtumise vältimiseks ja rannikut muutvad projektid nagu kaldavallide, muulide ja sadamatammide ja muude merekaitserajatiste ehitamine, välja arvatud selliste rajatiste hooldamine ja ümberehitamine;

l)	I lisaga hõlmamata põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid;

m)	I lisaga hõlmamata rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel.

11. MUUD PROJEKTID

a)	Alalised mootorsõidukite võidusõidu- ja katserajad;

b)	jäätmekõrvaldusrajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

c)	heitveetöötlusrajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

d)	setteladestuskohad;

e)	metallijäätmete, sealhulgas kasutamiskõlbmatute sõidukite ladustamine;

f)	mootorite, turbiinide ja reaktorite katsetuspingid;

g)	rajatised tehismineraalkiudude tootmiseks;

h)	rajatised lõhkeainete taastamiseks või hävitamiseks;

i)	rajatised loomakorjuste käitlemiseks.

12. TURISM JA VABA AEG

a)	Suusarajad, -tõstukid, köisteed ja nendega seotud rajatised;

b)	jahisadamad;

c)	linnast väljas asuvad puhkekülad ja vabaajavõimalustega hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised;

d)	alalised telkimisplatsid ja sõidukelamulaagrid;

e)	lõbustuspargid.

a)	Juba loa saanud või valminud või käimasolevate I või käesolevas lisas loetletud projektide muutmine või laiendamine, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada (I lisaga hõlmamata muudatus või laiendus);

b)	I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta.

III LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED

1. PROJEKTIDE LAAD

Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada:

a)	projekti mahtu;

b)	koosmõju muude projektidega;

c)	loodusvarade kasutamist;

d)	jäätmeteket;

e)	saastavust ja häiringuid;

f)	õnnetusohtu, pidades eelkõige silmas kasutatavaid aineid või menetlusi.

2. PROJEKTIDE ASUKOHT

Nende geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projektid tõenäoliselt mõjutavad, tuleb eelkõige silmas pidada:

a)	praegust maakasutust;

b)	ala loodusvarade suhtelist küllust, omadusi ja taastumisvõimet;

looduskeskkonna vastuvõtuvõimet, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:

märgalad,

ii)	rannikuvööndid,

iii)	mägi- ja metsapiirkonnad,

iv)	looduskaitsealad ja -pargid,

liikmesriikide õigusnormide alusel liigitatud või kaitstavad alad; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (1) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (2) kohaselt liikmesriikide määratud erikaitsealad,

vi)	alad, kus liidu õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid on juba ületatud,

vii)	tiheda asustusega alad,

viii)

ajaloo-, kultuuri- või muinasväärtusega maastikud.

3. VÕIMALIKU MÕJU LAAD

Projektide võimalikku olulist mõju tuleb hinnata punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas:

a)	mõju ulatust (geograafiline ala ja mõjutatavate elanike arv);

b)	piiriülest mõju;

c)	mõju tugevust ja mitmekülgsust;

d)	mõju tõenäosust;

e)	mõju kestust, sagedust ja pöörduvust.

(1) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(2) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

IV LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE

Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige:

a)	kogu projekti füüsiliste omaduste ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajaduste kirjeldust;

b)	tootmismenetluste põhiomaduste, näiteks kasutatavate ainete laadi ja koguse kirjeldust;

c)	väljapakutud projekti tulemuste kasutamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heitmeid (vee-, õhu- ja pinnasereostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlevat hinnangut liikide ja koguste kaupa.

2.	Selliste muude peamiste lahendusvõimaluste lühikirjeldus, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju.

Kirjeldus, mis käsitleb keskkonna neid tegureid, mida väljapakutud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, sealhulgas eelkõige elanikkonda, loomastikku, taimestikku, pinnast, vett, õhku, ilmastikku, ainelist vara, sealhulgas ehituskunsti- ja muinaspärandit, maastikku, ja eespool nimetatud tegurite omavahelist mõju.

Kirjeldus (1) väljapakutud projekti tõenäolisest olulisest keskkonnamõjust, mis tuleneb:

a)	projektist endast;

b)	loodusvarade kasutamisest;

c)	saasteainete heitmetest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest.

5.	Arendaja koostatud kirjeldus punktis 4 osutatud keskkonnamõju eelhindamiseks kasutatud võtetest.

6.	Oluliste keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldus.

7.	Üldarusaadav kokkuvõte punktides 1–6 sätestatud teabest.

8.	Selliste võimalike raskuste (tehnilised puudused või oskusteabe puudumine) kirjeldus, mis arendajal tekkisid nõutava teabe koostamisel.

(1) See kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest, kuhjuvat, väikese, keskmise ja suure kestusega, alalist ja ajutist, head ja halba mõju.

V LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(Artikkel 14)

Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ (EÜT L 175, 5.7.1985, k 40)
Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17)	Ainult artikkel 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).	Ainult artikkel 31

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevade loetelu

(Artikkel 14)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
85/337/EMÜ	3. juuli 1988
97/11/EÜ	14. märts 1999
2003/35/EÜ	25. juuni 2005
2009/31/EÜ	25. juuni 2011

VI LISA

Vastavustabel

Direktiiv 85/337/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik	Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa	Artikli 1 lõike 2 punkti a sissejuhatav osa
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane	Artikli 1 lõike 2 punkti a esimene taane
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teine taane	Artikli 1 lõike 2 punkti a teine taane
Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik	Artikli 1 lõike 2 punkt b
Artikli 1 lõike 2 neljas lõik	Artikli 1 lõike 2 punkt c
Artikli 1 lõike 2 viies lõik	Artikli 1 lõike 2 punkt d
Artikli 1 lõike 2 kuues lõik	Artikli 1 lõike 2 punkt e
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõike 2 punkt f
Artikli 1 lõige 4	Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 lõige 5	Artikli 1 lõige 4
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2	Artikli 2 lõige 2
Artikli 2 lõige 2a	Artikli 2 lõige 3
Artikli 2 lõige 3	Artikli 2 lõige 4
Artikli 3 sissejuhatav osa	Artikli 3 sissejuhatav osa
Artikli 3 esimene taane	Artikli 3 punkt a
Artikli 3 teine taane	Artikli 3 punkt b
Artikli 3 kolmas taane	Artikli 3 punkt c
Artikli 3 neljas taane	Artikli 3 punkt d
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 5 lõige 1	Artikli 5 lõige 1
Artikkel 5 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa	Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa
Artikli 5 lõike 3 esimene taane	Artikli 5 lõike 3 punkt a
Artikli 5 lõike 3 teine taane	Artikli 5 lõike 3 punkt b
Artikli 5 lõike 3 kolmas taane	Artikli 5 lõike 3 punkt c
Artikli 5 lõike 3 neljas taane	Artikli 5 lõike 3 punkt d
Artikli 5 lõike 3 viies taane	Artikli 5 lõike 3 punkt e
Artikli 5 lõige 4	Artikli 5 lõige 4
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa
Artikli 7 lõike 1 punkt a	Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt a
Arti 7 lõike 1 punkt b	Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt b
Artikli lõike 1 lõpuosa	Artikli 7 lõike 1 teine lõik
Artikli 7 lõiked 2–5	Artikli 7 lõiked 2–5
Artikkel 8	Artikkel 8
Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa	Artikli 9 sissejuhatav osa
Artikli 9 lõike 1 esimene taane	Artikli 9 lõike 1 punkt a
Artikli 9 lõike 1 teine taane	Artikli 9 lõike 1 punkt b
Artikli 9 lõike 1 kolmas taane	Artikli 9 lõike 1 punkt c
Artikli 9 lõige 2	Artikli 9 lõige 2
Artikkel 10	Artikkel 10
Artikli 10a esimene lõik	Artikli 11 lõige 1
Artikli 10a teine lõik	Artikli 11 lõige 2
Artikli 10a kolmas lõik	Artikli 11 lõige 3
Artikli 10a neljas ja viies lõik	Artikli 11 lõike 4 esimene ja teine lõik
Artikli 10a kuues lõik	Artikli 11 lõige 5
Artikli 11 lõige 1	Artikli 12 lõige 1
Artikli 11 lõige 2	Artikli 12 lõige 2
Artikli 11 lõige 3	—
Artikli 11 lõige 4	Artikli 12 lõige 3
Artikli 12 lõige 1	—
Artikli 12 lõige 2	Artikkel 13
—	Artikkel 14
—	Artikkel 15
Artikkel 14	Artikkel 16
I lisa punkt 1	I lisa punkt 1
I lisa punkti 2 esimene taane	I lisa punkti 2 alapunkt a
I lisa punkti 2 teine taane	I lisa punkti 2 alapunkt b
I lisa punkti 3 alapunkt a	I lisa punkti 3 alapunkt a
I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa	I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa
I lisa punkti 3 alapunkti b esimene taane	I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt i
I lisa punkti 3 alapunkti b teine taane	I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt ii
I lisa punkti 3 alapunkti b kolmas taane	I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iii
I lisa punkti 3 alapunkti b neljas taane	I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iv
I lisa punkti 3 alapunkti b viies taane	I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt v
I lisa punkti 4 esimene taane	I lisa punkti 4 alapunkt a
I lisa punkti 4 teine taane	I lisa punkti 4 alapunkt b
I lisa punkt 5	I lisa punkt 5
I lisa punkti 6 sissejuhatav osa	I lisa punkti 6 sissejuhatav osa
I lisa punkti 6 alapunkt i	I lisa punkti 6 alapunkt a
I lisa punkti 6 alapunkt ii	I lisa punkti 6 alapunkt b
I lisa punkti 6 alapunkt iii	I lisa punkti 6 alapunkt c
I lisa punkti 6 alapunkt iv	I lisa punkti 6 alapunkt d
I lisa punkti 6 alapunkt v	I lisa punkti 6 alapunkt e
I lisa punkti 6 alapunkt vi	I lisa punkti 6 alapunkt f
I lisa punktid 7–15	I lisa punktid 7–15
I lisa punkti 16 sissejuhatav osa	I lisa punkti 16 sissejuhatav osa
I lisa punkti 16 esimene taane	I lisa punkti 16 alapunkt a
I lisa punkti 16 teine taane	I lisa punkti 16 alapunkt b
I lisa punktid 17–21	I lisa punktid 17–21
I lisa punkt 22	I lisa punkt 24
I lisa punkt 23	I lisa punkt 22
I lisa punkt 24	I lisa punkt 23
II lisa punkt 1	II lisa punkt 1
II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c	II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c
II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa	II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa
II lisa punkti 2 alapunkti d esimene taane	II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt i
II lisa punkti 2 alapunkti d teine taane	II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt ii
II lisa punkti 2 alapunkti d kolmas taane	II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt iii
II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa	II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa
II lisa punkti 2 alapunkt e	II lisa punkti 2 alapunkt e
II lisa punktid 3–12	II lisa punktid 3–12
II lisa punkti 13 esimene taane	II lisa punkti 13 alapunkt a
II lisa punkti 13 teine taane	II lisa punkti 13 alapunkt b
III lisa punkti 1 sissejuhatav osa	III lisa punkti 1 sissejuhatav osa
III lisa punkti 1 esimene taane	III lisa punkti 1 alapunkt a
III lisa punkti 1 teine taane	III lisa punkti 1 alapunkt b
III lisa punkti 1 kolmas taane	III lisa punkti 1 alapunkt c
III lisa punkti 1 neljas taane	III lisa punkti 1 alapunkt d
III lisa punkti 1 viies taane	III lisa punkti 1 alapunkt e
III lisa punkti 1 kuues taane	III lisa punkti 1 alapunkt f
III lisa punkti 2 sissejuhatav osa	III lisa punkti 2 sissejuhatav osa
III lisa punkti 2 esimene taane	III lisa punkti 2 alapunkt a
III lisa punkti 2 teine taane	III lisa punkti 2 alapunkt b
III lisa punkti 2 kolmanda taande sissejuhatav osa	III lisa punkti 2 alapunkti c sissejuhatav osa
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt a	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt i
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt b	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt ii
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt c	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iii
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt d	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iv
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt e	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt v
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt f	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vi
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt g	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vii
III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt h	III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt viii
III lisa punkti 3 sissejuhatav osa	III lisa punkti 3 sissejuhatav osa
III lisa punkti 3 esimene taane	III lisa punkti 3 alapunkt a
III lisa punkti 3 teine taane	III lisa punkti 3 alapunkt b
III lisa punkti 3 kolmas taane	III lisa punkti 3 alapunkt c
III lisa punkti 3 neljas taane	III lisa punkti 3 alapunkt d
III lisa punkti 3 viies taane	III lisa punkti 3 alapunkt e
IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa	IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa
IV lisa punkti 1 esimene taane	IV lisa punkti 1 alapunkt a
IV lisa punkti 1 teine taane	IV lisa punkti 1 alapunkt b
IV lisa punkti 1 kolmas taane	IV lisa punkti 1 alapunkt c
IV lisa punktid 2 ja 3	IV lisa punktid 2 ja 3
IV lisa punkti 4 sissejuhatav osa	IV lisa punkti 4 esimese lõigu sissejuhatav osa
IV lisa punkti 4 esimene taane	IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt a
IV lisa punkti 4 teine taane	IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt b
IV lisa punkti 4 kolmas taane	IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt c
IV lisa punkti 4 lõpuosa	IV lisa punkt 5
IV lisa punkt 5	IV lisa punkt 6
IV lisa punkt 6	IV lisa punkt 7
IV lisa punkt 7	IV lisa punkt 8
—	V lisa
—	VI lisa

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/22

Teave jõustumise kuupäeva kohta: Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Euroopa Liit tegi 10. oktoobril 2011 Cabo Verde Vabariigile teatavaks, et nõukogu on Euroopa Liidu nimel lõpule viinud eespool nimetatud ja Brüsselis 27. juulil 2011 allkirjastatud protokolli jõustumiseks vajalikud menetlused.

Cabo Verde Vabariik tegi 17. jaanuaril 2012 Euroopa Liidule teatavaks vajalike menetluste lõpuleviimise.

Vastavalt protokolli artiklile 16 jõustus protokoll seega 17. jaanuaril 2012.

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 71/2012,

27. jaanuar 2012,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta), (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 689/2008 on rakendatud teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitlev Rotterdami konventsioon, millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ning mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa tuleks muuta, et võtta arvesse regulatiivmeetmeid, mis on võetud teatavate kemikaalide suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (5).

(3)

Diklobeniil, dikloraan, etoksükin ja propisokloor ei ole kantud toimeainetena nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) (6) I lisasse, mistõttu keelatakse nende ainete kasutamine pestitsiidina ja need tuleks lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Diklobeniili, dikloraani, etoksükini ja propisokloori kandmine I lisasse peatati seoses uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mis esitati vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (7) artiklile 13. Uue taotluse alusel otsustati taas mitte kanda diklobeniili, dikloraani, etoksükini ja propisokloori toimeainetena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse diklobeniili, dikloraani, etoksükini ja propisokloori kasutamine pestitsiidina ja ei ole põhjust peatada aine kandmist I lisasse. Seega tuleks diklobeniil, dikloraan, etoksükin ja propisokloor lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(4)

Metüülbromiid ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse, mistõttu keelatakse metüülbromiidi kasutamine pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetelusse määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Metüülbromiidi kandmine I lisasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse alusel otsustati taas mitte kanda metüülbromiidi toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse metüülbromiidi kasutamine pestitsiidina ja ei ole põhjust peatada aine kandmist I lisasse. Seega tuleks metüülbromiid lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(5)

Tsüaanamiid ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; seega piiratakse rangelt tsüaanamiidi kasutamist pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas, kuna peaaegu kõik selle kasutamisotstarbed on keelatud olenemata asjaolust, et tsüaanamiid on teatatud ja esitatud hindamiseks direktiivi 98/8/EÜ kohaselt, ja seepärast võivad liikmesriigid jätkata selle kasutuslubade väljaandmist, kuni otsus on kõnealuse direktiivi kohaselt vastu võetud. Tsüaanamiidi kandmine I lisasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Taotleja on nimetatud uue taotluse tagasi võtnud ning seepärast ei ole põhjust aine I lisasse kandmist peatada. Seega tuleks tsüaanamiid lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(6)

Flurprimidool ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse flurprimidooli kasutamine pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetellu määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Flurprimidooli kandmine I lisa 2. osasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse alusel otsustati taas mitte kanda flurprimidooli toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse flurprimidooli kasutamine pestitsiidina ja ei ole põhjust peatada aine kandmist I lisa 2. osasse. Seega tuleks flurprimidool lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(7)	Triflumuroon on kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; seega ei ole triflumurooni kasutamine pestitsiidina enam keelatud. Seepärast tuleks toimeaine triflumuroon määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osast välja jätta.

(8)	Triasoksiid on määruse (EÜ) nr 1107/2009/EMÜ kohaselt tunnistatud toimeaineks; seega ei ole triasoksiidi kasutamine pestitsiidina enam keelatud. Seepärast tuleks toimeaine triasoksiid määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osast välja jätta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 63, 6.3.2003, lk 27.

(3) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(4) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(6) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(7) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

LISA

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Tsüaanamiid +	420-04-2	206-992-3	2853 00 90	p(1)	b
Diklobeniil +	1194-65-6	214-787-5	2926 90 95	p(1)	b
Dikloraan +	99-30-9	202-746-4	2921 42 00	p(1)	b
Etoksükin +	91-53-2	202-075-7	2933 49 90	p(1)	b
Metüülbromiid +	74-83-9	200-813-2	2903 39 11	p(1)-p(2)	b-b
Propisokloor +	86763-47-5	Ei kohaldata	2924 29 98	p(1)	b”

flurprimidooli käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„Flurprimidool +

56425-91-3

Ei kohaldata

2933 59 95

p(1)

b”

jäetakse välja järgmine kanne:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„Triflumuroon

64628-44-0

264-980-3

2924 29 98

p(1)

b”

jäetakse välja järgmine kanne:

Kemikaal

CASi nr

EINECSi nr

CN-kood

Alakategooria

(*)

Kasutuspiirang

(**)

Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta

„Triasoksiid

72459-58-6

276-668-4

2933 29 90

p(1)

b”

2. osa lõppu lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Tsüaanamiid	420-04-2	206-992-3	2853 00 90	p	sr
Diklobeniil	1194-65-6	214-787-5	2926 90 95	p	b
Dikloraan	99-30-9	202-746-4	2921 42 00	p	b
Etoksükin	91-53-2	202-075-7	2933 49 90	p	b
Flurprimidool	56425-91-3	Ei kohaldata	2933 59 95	p	b
Metüülbromiid	74-83-9	200-813-2	2903 39 11	p	b
Propisokloor	86763-47-5	Ei kohaldata	2924 29 98	p	b”

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/26

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 72/2012,

27. jaanuar 2012,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) ja kehtestatakse sellest erand

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 103h punkti b koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 on kehtestatud põllumajandusturgude ühine korraldus, mis hõlmab ka puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriikide nendes piirkondades, kus puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on eriti madal, võib komisjon lubada liikmesriikidel nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel maksta tootjaorganisatsioonidele riiklikku finantsabi, mis moodustab maksimaalselt 80 % kõnealuse määruse artikli 103b lõike 1 punktis a osutatud rahalisest toetusest.

(2)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (2) artikli 91 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaldamisel tuleb liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse tase arvutada sellise puu- ja köögiviljatoodangu väärtusena, mis on saadud kõnealusest piirkonnast ning tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade turustatud ning jagatud kõnealusest piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega. Riigiabi nõuetekohase kasutamise tagamiseks on asjakohane täpsustada organiseerituse taseme arvutamist käsitlevaid eeskirju.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 91 lõike 2 teise lõigu kohaselt käsitatakse piirkonda selle haldus-, geograafilistest ja majandusoludest tulenevalt liikmesriigi territooriumi eristatava osana. Järjepidevuse ja kontrollitavuse tagamiseks on asjakohane täpsustada piirkonna määratlust ning määrata kindlaks minimaalne ajavahemik, mille jooksul ei ole piirkonna määratlust lubatud muuta, v.a objektiivselt põhjendatud juhul.

(4)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta.

(5)

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 92 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et igal asjaomasel kalendriaastal rakendatavatele rakenduskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotlused tuleb komisjonile esitada hiljemalt sama aasta 31. jaanuariks. Selleks et rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 muudetud artiklit 91 saaks kohaldada 2012. aastal, on asjakohane sätestada erand tähtajast, mis on ette nähtud kõnealuse rakendusmääruse artikli 92 lõike 1 esimese lõiguga. Lisaks sellele tuleks ette näha, et enne käesoleva määruse jõustumist saadetud taotlused parandatakse.

(6)

Selle tagamiseks, et 2012. aastal rakendatavatele tegevuskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotlusi saaks esitada vastavalt uutele eeskirjadele, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval. Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 95 lõikes 1 on aga ka nõutud, et liidu poolt rahalise toetuse tagasimaksmise taotlusele lisatakse tõendid asjaomase piirkonna tootjaorganisatsioonide organiseerituse taseme kohta. Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 95 lõikele 1 esitatud ja enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni poolt heakskiidetud taotlusi seoses Euroopa Liidu poolt riikliku finantsabi tagasimaksmisega.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Tootjate organiseerituse tase ja piirkonna määratlus

1. Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaldamisel arvutatakse liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse tase sellise puu- ja köögiviljatoodangu väärtusena, mis on saadud asjaomasest piirkonnast ning tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade turustatud ning jagatud kõnealusest piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtusega.

Asjaomasest piirkonnast saadud ja esimeses lõigus osutatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootjarühmade turustatud puu- ja köögiviljatoodangu väärtus hõlmab üksnes selliseid tooteid, mille suhtes kõnealuseid tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide liite ja tootjarühmi on tunnustatud. Artikleid 42 ja 50 kohaldatakse mutatis mutandis. Kõnealuse väärtuse arvutamisel võetakse arvesse üksnes toodang, mis on saadud asjaomase piirkonna tootjaorganisatsioonidelt, tootjaorganisatsioonide liitudelt ja tootjarühmadelt ning nende liikmetelt ja mida kõnealused tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud ja tootjarühmad on turustanud.

Kõnealusest piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu koguväärtuse arvutamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 (3) I lisas sätestatud metoodikat mutatis mutandis.

2. Liikmesriigi piirkonna tootjate organiseerituse taset käsitatakse eriti madalana juhul, kui lõikega 1 ettenähtud arvutuse kohaselt saadud viimase kolme aasta keskmine tase, mille kohta andmed on kättesaadavad, on madalam kui 20 %.

3. Riiklikku finantsabi võidakse maksta üksnes käesolevas artiklis osutatud piirkonnast saadud puu- ja köögiviljatoodangu eest.

4. Käesoleva peatüki kohaldamisel määratlevad liikmesriigid nende territooriumi eristatava osana piirkonnad, mille kohta on andmed kättesaadavad, et arvutada organiseerituse tase vastavalt lõikele 1. Piirkonnad määratletakse selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu nende agronoomilised ja majanduslikud tunnusjooned ning piirkondlik põllumajanduse / puu- ja köögivilja potentsiaal või nende institutsiooniline või haldusstruktuur.

Käesoleva peatüki kohaldamisel ei muudeta liikmesriikide määratletud piirkondi vähemalt viie aasta jooksul, v.a juhul, kui muutmine on objektiivselt põhjendatud olulistel põhjustel, mis ei ole seotud asjaomase piirkonna või piirkondade tootjate organiseerituse taseme arvutamisega.

Artikkel 2

Erandi kehtestamine rakendusmääruse (EÜ) nr 543/2011 artikli 92 lõikest 1

Erandina rakendusmääruse (EL) nr 543/2001 artikli 92 lõike 1 esimesest lõigust esitavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaselt 2012. aastal rakendatavatele rakenduskavadele riikliku rahalise toetuse andmise loa taotluse komisjonile 29. veebruariks 2012.

Esimeses loataotluses, mis on esitatud pärast käesoleva määruse jõustumist, määratlevad liikmesriigid piirkonnad, sh nende geograafilise piiritlemise, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega muudetud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 91 lõikega 4. Vajaduse korral parandavad liikmesriigid komisjonile enne käesoleva määruse jõustumist saadetud 2012. aasta loataotlused 29. veebruariks 2012.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seepärast ei tohiks käesolev määrus piirata vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 95 lõikele 1 esitatud ja enne käesoleva määruse jõustumist komisjoni poolt heakskiidetud taotlusi seoses Euroopa Liidu poolt riikliku finantsabi tagasimaksmisega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

(3) ELT L 33, 5.2.2004, lk 1.”

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 73/2012,

27. jaanuar 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	160,4
	MA	53,0
	TN	74,2
	TR	101,9
	ZZ	97,4
0707 00 05	EG	217,9
	JO	241,9
	MA	148,6
	TR	182,3
	ZZ	197,7
0709 91 00	EG	143,2
0709 91 00	ZZ	143,2
0709 93 10	MA	130,8
	TR	161,9
	ZZ	146,4
0805 10 20	EG	52,2
	MA	54,0
	TN	62,6
	TR	61,4
	ZZ	57,6
0805 20 10	MA	98,4
0805 20 10	ZZ	98,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	61,5
	EG	81,0
	IL	96,6
	JM	118,0
	KR	92,2
	MA	52,0
	PK	50,1
	TR	89,4
	ZZ	80,1
0805 50 10	TR	55,8
0805 50 10	ZZ	55,8
0808 10 80	CA	123,7
	CL	78,5
	CN	107,9
	US	157,9
	ZZ	117,0
0808 30 90	CN	98,4
	TR	95,1
	US	120,5
	ZA	99,3
	ZZ	103,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/30

EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

23. jaanuar 2012,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee liikmed

(2012/45/EL, Euratom)

EUROOPA PARLAMENT, NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsust 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asutamise kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 (2) ning nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (Euratom) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, (3) eriti mõlema eespool nimetatud määruse artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruste (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõike 2 kohaselt koosneb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee viiest väljastpoolt valitud sõltumatust isikust, kellel on vajalik kvalifikatsioon, selleks et nimetada neid ameti tegevusvaldkondadega seotud kõrgematele ametikohtadele oma riigis, ning need isikud nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel kokkuleppel.

(2)	Artikli 11 lõike 3 kohaselt on järelevalvekomitee liikmete ametiaeg kolm aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada.

(3)

Järelevalvekomitee liikmed, kelle ametiaeg algas 30. novembril 2005, on ametis olnud pikima võimaliku aja. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja (Euratom) nr 1074/1999 artikli 11 lõikega 4 jäid need liikmed ametisse pärast oma ametiaja lõppu kuni järelevalvekomitee uute liikmete ametissenimetamise protsessi lõpuleviimiseni. Seepärast tuleks uued liikmed ametisse nimetada niipea kui võimalik,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga nimetatakse alates 23. jaanuarist 2012 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee liikmeteks järgmised isikud:

—	Herbert BÖSCH,

—	Johan DENOLF,

—	Catherine PIGNON,

—	Rita SCHEMBRI,

—	Christiaan TIMMERMANS.

2. Järelevalvekomitee liikme tagasiastumise, surma või töövõimetuks muutumise korral asendatakse ta viivitamata allpool esitatud nimekirja esimese isikuga, kes veel ei ole järelevalvekomitee liige:

—	Jens MADSEN,

—	Cristina NICOARĂ,

—	Tuomas Henrik PÖYSTI,

—	Dimitrios ZIMIANITIS.

Artikkel 2

Ülesannete täitmisel ei taotle ega võta järelevalvekomitee liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt ega asutuselt.

Järelevalvekomitee liikmed ei käsitle küsimusi, milles esineb nende sõltumatust otseselt või kaudselt kahjustada võiv isiklik huvi, eelkõige perekondlik või finantshuvi.

Järelevalvekomitee liikmed hoiavad neile esitatud toimikute ja toimikutega seotud arutelude sisu rangelt salajas.

Artikkel 3

Järelevalvekomitee liikmetele hüvitatakse ametiülesannete täitmisega seotud kulud ja makstakse päevaraha iga ametiülesande täitmiseks kulunud päeva kohta. Päevaraha suuruse ja selle maksmise korra määrab kindlaks komisjon.

Artikkel 4

Komisjon teavitab käesolevast otsusest eespool nimetatud isikuid ja annab vastavalt artikli 1 lõikele 2 igale isikule tema valimisest järelevalvekomiteesse viivitamata teada.

Käesolev ametissenimetamine on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1073/1999 artikli 11 lõigetega 2 ja 3. See ei piira muudatusi, mida Euroopa Parlament ja nõukogu võivad tulevikus nende sätete suhtes teha, eelkõige seoses liikmete volituste pikkuse potentsiaalse muutmisega, et tagada komitee liikmete järkjärgulise vahetumise võimalik kehtestamine.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub 23. jaanuaril 2012.

Brüssel, 23. jaanuar 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

Martin SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

(2) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(3) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/32

NÕUKOGU OTSUS,

23. jaanuar 2012,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Madalmaadega

(2012/46/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), (1) eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK), (2) eriti selle artiklit 20 ja lisa 4. peatükki,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühiseks tunnistamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel.

(2)	Seega kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on rakendanud nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid.

(3)

Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 nimetatud otsused tuleb teha küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel.

(4)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma.

(5)	Madalmaad on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku.

(6)	Madalmaad on koos Saksamaaga sooritanud eduka katselise kasutamise.

(7)	Madalmaades on toimunud hindamiskülastus ning Saksamaa hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(8)	Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madalmaad on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsinguks täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 23. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV

(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2) ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/33

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

24. jaanuar 2012,

millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud maksumäära Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute poolt tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19

(2012/47/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 2005/231/EÜ (2) on Rootsil lubatud kohaldada kuni 31. detsembrini 2011 teatavate Põhja-Rootsi piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes vähendatud aktsiisimaksu määra vastavalt direktiivi 2003/96/EÜ artiklile 19.

(2)	8. juuni 2011. aasta kirjas palus Rootsi luba jätkata vähendatud aktsiisimaksu määra kohaldamist samade tarbijarühmade tarbitava elektrienergia suhtes veel kuue aasta vältel, seega kuni 31. detsembrini 2017. Maksuvähendus ei ületaks sel juhul 96 Rootsi krooni MWh kohta.

(3)

Kõnealustes piirkondades on küttekulud pikema kütteperioodi tõttu keskmiselt 25 % suuremad kui ülejäänud osas riigist. Seega vähendab nende piirkondade kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute elektrienergia kulude vähendamine erinevust kütte üldkulude vahel, mis tuleb kanda Põhja-Rootsi tarbijatel ja muude riigi piirkondade tarbijatel. Seetõttu aitab meede kaasa regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisele. Lisaks võimaldab see meede Rootsil kohaldada elektrienergia suhtes üldiselt kõrgemat maksumäära, kui vastasel juhul oleks võimalik, ning seega aitab see kaudselt kaasa keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(4)	Maksuvähendus ei tohiks olla suurem, kui on vajalik Põhja-Rootsi kodumajapidamistel ja teenustesektori äriühingutel tekkivate täiendavate küttekulude kompenseerimiseks.

(5)	Vähendatud maksumäärad jäävad endiselt kõrgemaks direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 10 kehtestatud alammäärast.

(6)

Arvestades meetme kohaldamisalasse kuuluvate piirkondade kauget asukohta, tõsiasja, et maksuvähendus ei peaks ületama Põhja-Rootsis tekkivaid täiendavaid küttekulusid, ning seda, et meedet kohaldatakse üksnes kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute suhtes, ei eeldata, et see meede põhjustaks märkimisväärseid konkurentsimoonutusi või muutusi liikmesriikidevahelises kaubanduses.

(7)	Seetõttu on meede siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi tagamise vajaduse vaatevinklist vastuvõetav ning samuti on see kooskõlas Euroopa Liidu tervise-, keskkonna-, energia- ja transpordipoliitikaga.

(8)	Selleks et tagada kõnealustele ettevõtetele ja tarbijatele vajalikul tasemel kindlustunne, on asjakohane lubada Rootsil kohaldada Põhja-Rootsis tarbitava elektrienergia suhtes vähendatud maksumäära kuni 31. detsembrini 2017.

(9)	Tuleks tagada, et otsuse 2005/231/EÜ kohane luba, mis anti käesolevas määruses osutatutega sarnastel põhjustel, kehtiks jätkuvalt edasi, ilma et nimetatud otsuse kehtivuse lõppemise ja käesoleva otsuse jõustumise vahele jääks ajalist vahet,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Rootsi võib kohaldada vähendatud maksumäära lisas loetletud omavalitsusüksustes asuvate kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute tarbitava elektrienergia suhtes.

Maksuvähendus ei tohi olla tavalise riikliku elektrienergia maksustamise määraga võrreldes suurem, kui on tarvis selleks, et kompenseerida põhjapiirkonna asukohast tingitud täiendavad küttekulud võrreldes küttekuludega ülejäänud Rootsis, ning ei või ületada 96 Rootsi krooni MWh kohta.

2. Vähendatud maksumäärad peavad vastama direktiivi 2003/96/EÜ nõuetele, eelkõige nimetatud direktiivi artiklis 10 sätestatud alammäärade osas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 ning see kehtib kuni 31. detsembrini 2017.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 24. jaanuar 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VESTAGER

(1) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

(2) ELT L 72, 18.3.2005, lk 27.

LISA

Piirkonnad	Kohalikud omavalitsused
Norrbotteni lään	Kõik omavalitsused
Västerbotteni lään	Kõik omavalitsused
Jämtlandi lään	Kõik omavalitsused
Västernorrlandi lään	Sollefteå, Ånge, Örnsköldsvik
Gävleborgi lään	Ljusdal
Dalarna lään	Malung, Mora, Orsa, Älvdalen
Värmlandi lään	Torsby

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/35

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

26. jaanuar 2012,

millega pikendatakse otsuse 2009/251/EÜ (millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraati sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks) kehtivust

(teatavaks tehtud numbri K(2012) 321 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/48/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsuse 2009/251/EÜ (2) alusel peavad liikmesriigid tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraati sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks.

(2)	Otsus 2009/251/EÜ võeti vastu kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikliga 13, milles sätestatakse, et otsuse kehtivusaeg tohib olla kõige rohkem üks aasta, kuid seda võib samas korras kehtestada täiendavateks ajavahemikeks, millest ükski ei ole pikem kui aasta.

(3)

Otsuse 2009/251/EÜ kehtivust pikendati komisjoni otsustega 2010/153/EL (3) ja 2011/135/EL (4), kummagagi täiendavalt ühe aasta võrra. Praegu kaalutakse toodete dimetüülfumaraadisisalduse alalise piirangu lisamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1907/2006 (5). Kuna see meede on ette nähtud samade probleemide lahendamiseks, mida käsitletakse komisjoni otsuses 2009/251/EÜ, peaks otsus 2009/251/EÜ õiguskindluse huvides kehtima kuni määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohase alalise piirangu jõustumiseni.

(4)	Pidades silmas seni saadud kogemusi ja dimetüülfumaraati sisaldavaid tarbekaupu käsitleva alalise meetme puudumist, on vaja otsuse 2009/251/EÜ kehtivust pikendada veel 12 kuu võrra.

(5)	Otsust 2009/251/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2001/95/EÜ artikli 15 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2009/251/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Kohaldamisaeg

Käesolev otsus kehtib kuni komisjoni määruse (millega muudetakse dimetüülfumaraati käsitleva määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa) jõustumiseni või 15. märtsini 2013, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.”

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed hiljemalt 15. märtsiks 2012 ja avaldavad need. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(2) ELT L 74, 20.3.2009, lk 32.

(3) ELT L 63, 12.3.2010, lk 21.

(4) ELT L 57, 2.3.2011, lk 43.

(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/36

KOMISJONI OTSUS,

26. jaanuar 2012,

millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL ja 2011/264/EL selleks, et võtta arvesse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa kohaseid muudatusi ensüümide klassifitseerimisel

(teatavaks tehtud numbri K(2012) 323 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2012/49/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 kohaselt ei või ELi ökomärgist anda kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006) (2) tähenduses mürgiseks, keskkonnale ohtlikuks, kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud aineid, valmistisi või segusid. Samuti ei või ELi ökomärgist anda kaupadele, mis sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (3) artiklis 57 osutatud aineid. Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 7 kohaselt võib komisjon juhul, kui nende ainete asendamine või alternatiivse materjali või alternatiivse disaini kasutamine ei ole tehniliselt teostatav, või toodete puhul, mille üldine keskkonnatoime on teiste sama kategooria toodetega võrreldes märgatavalt suurem, võtta meetmeid kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 6 sätestatud korrast erandite tegemiseks.

(2)

Komisjon on vastu võtnud 28. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/263/EL, millega kehtestatakse nõudepesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (4) ja 28. aprilli 2011. aasta otsuse 2011/264/EL, millega kehtestatakse pesumasinas kasutatavatele detergentidele Euroopa Liidu ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (5). Pärast kõnealuste otsuste vastuvõtmist klassifitseeriti oluline ensüüm subtilisiin, mida sisaldavad pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavad detergendid, vastavalt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (6) I lisale ja määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisale märkega R50 (väga mürgine veeorganismidele), mistõttu sellistele pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavatele detergentidele ei ole võimalik ELi ökomärgist anda.

(3)

See on uus teave, millega ei arvestatud pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavatele detergentidele ELi ökomärgise andmise kriteeriumide läbivaatamisel ega ensüüme käsitlevate erandite tegemisel. Seetõttu tuleks otsuseid 2011/263/EL ja 2011/264/EL muuta, et võtta arvesse direktiivi 67/548/EMÜ I lisa ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa kohaseid muudatusi ensüümide klassifitseerimisel.

(4)

Tuleks ette näha üleminekuaeg, et komisjoni otsustes 2003/31/EÜ (7) ja 2003/200/EÜ (8) sätestatud kriteeriumide alusel ökomärgise saanud pesumasinates ja nõudepesumasinates kasutatavate detergentide tootjatel oleks piisavalt aega oma tooteid kohandada, et need vastaksid läbivaadatud kriteeriumidele ja nõuetele ning et hüvitada käesolevast muudatusest tingitud peatamine.

(5)	Seepärast tuleks otsuseid 2011/263/EL ja 2011/264/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Komisjoni otsuse 2011/263/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Komisjoni otsuse 2011/264/EL lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 3

Ökomärgist, mis on antud otsustes 2003/31/EÜ ja 2003/200/EÜ sätestatud kriteeriumide järgi hinnatud avalduse alusel, võib kasutada kuni 28. septembrini 2012.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 26. jaanuar 2012

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(4) ELT L 111, 30.4.2011, lk 22.

(5) ELT L 111, 30.4.2011, lk 34.

(6) EÜT 196, 16.8.1967. lk 1.

(7) ELT L 9, 15.1.2003, lk 11.

(8) ELT L 76, 22.3.2003, lk 25.

LISA

Otsuse 2011/263/EL lisa 2. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus lisatakse erandite tabelisse järgmine aine:

„Subtilisiin

H400 Väga mürgine veeorganismidele

R 50”

Otsuse 2011/264/EL lisa 4. kriteeriumi punkti b viiendas lõigus lisatakse erandite tabelisse järgmine aine:

„Subtilisiin

H400 Väga mürgine veeorganismidele

R 50”

28.1.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 26/38

Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 153, 11. juuni 2011 )

Lisa A osasse lisatakse järgmine kirje:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„354

Flurokloridoon

CASi nr 61213-25-0

CIPAC nr 430

(3RS,4RS;3RS,4SR)-3-kloro-4-klorometüül-1-(α,α,α-trifluoro-m-tolüül)-2-pürrolidoon

≥ 940 g/kg

Olulised lisandid:

Tolueen: maksimumsisaldus 8 g/kg

1. juuni 2011

31. mai 2021

A OSA

Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina

B OSA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse 4. veebruaril 2011 alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees flurokloridooni kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu

1.	sihtrühma mittekuuluvatele taimedele ja veeorganismidele avalduvatele ohtudele;

2.	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastiku- ja/või kliimatingimustega piirkondades.

Loa tingimused hõlmavad vajaduse korral riski vähendamise meetmeid.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotleja esitab komisjonile teabe, mis kinnitab järgmist:

1.	lisandite (v.a tolueen) olulisus;

2.	ökotoksilisuse katse materjalide vastavus tehnilisele kirjeldusele;

3.	põhjavette sattuva metaboliidi R42819 (1) olulisus;

4.	flurokloridooni võimalik kahjulik mõju sisesekretsioonisüsteemile.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et taotlejad esitavad komisjonile punktides 1 ja 2 ette nähtud teabe 1. detsembriks 2011 ja punktis 3 ette nähtud teabe 31. maiks 2013 ning punktis 4 ette nähtud teabe kahe aasta jooksul alates sellest, kui on vastu võetud OECD juhised sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi uurivate katsete kohta.

(1) R42819: (4RS)-4-(klorometüül)-1-[3-(trifluorometüül)fenüül]pürrolidiin-2-oon.”

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2012.026.est
Euroopa Liidu Teataja		L 26

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	55. köide 28. jaanuar 2012

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta ( 1 )	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Teave jõustumise kuupäeva kohta: Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	22
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni määrus (EL) nr 71/2012, 27. jaanuar 2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa	23
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 72/2012, 27. jaanuar 2012, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) ja kehtestatakse sellest erand	26
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 73/2012, 27. jaanuar 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	28
	OTSUSED
	2012/45/EL, Euratom
*	Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus, 23. jaanuar 2012, millega nimetatakse ametisse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee liikmed	30
	2012/46/EL
*	Nõukogu otsus, 23. jaanuar 2012, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Madalmaadega	32
	2012/47/EL
*	Nõukogu rakendusotsus, 24. jaanuar 2012, millega lubatakse Rootsil kohaldada vähendatud maksumäära Põhja-Rootsi teatavates piirkondades kodumajapidamiste ja teenustesektori äriühingute poolt tarbitava elektrienergia suhtes kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19	33
	2012/48/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 26. jaanuar 2012, millega pikendatakse otsuse 2009/251/EÜ (millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraati sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks) kehtivust (teatavaks tehtud numbri K(2012) 321 all) ( 1 )	35
	2012/49/EL
*	Komisjoni otsus, 26. jaanuar 2012, millega muudetakse otsuseid 2011/263/EL ja 2011/264/EL selleks, et võtta arvesse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa kohaseid muudatusi ensüümide klassifitseerimisel (teatavaks tehtud numbri K(2012) 323 all) ( 1 )	36

		Parandused
	*	Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga) parandus (ELT L 153, 11.6.2011)	38


	(1) EMPs kohaldatav tekst