ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2011.343.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 343

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
23. detsember 2011


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/98/EL, 13. detsember 2011, kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1375/2011, 22. detsember 2011, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 687/2011

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1376/2011, 20. detsember 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Mongeta del Ganxet (KPN)]

14

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1377/2011, 20. detsember 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Salva Cremasco (KPN)]

16

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1378/2011, 20. detsember 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Rheinisches Apfelkraut (KGT)]

18

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1379/2011, 20. detsember 2011, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 382/2008, (EL) nr 1178/2010 ja (EL) nr 90/2011 CN-koodide ja eksporditoetuste jaoks ettenähtud põllumajandustoodete nomenklatuuri tootekoodide osas veise- ja vasikalihasektoris ning muna- ja kodulinnulihasektoris

20

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1380/2011, 21. detsember 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 798/2008 silerinnaliste sugu- ja produktiivlindude kohta kehtivate eritingimuste osas ( 1 )

25

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1381/2011, 22. detsember 2011, milles käsitletakse toimeaine kloropikriini heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ ( 1 )

26

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1382/2011, 22. detsember 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

28

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1383/2011, 22. detsember 2011, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. jaanuarist 2012

30

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1384/2011, 22. detsember 2011, rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2011 avatud pakkumismenetluse raames toimuvas kolmandas osalises pakkumiskutses kinnitatava minimaalse tollimaksumäära kohta

33

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2011/871/ÜVJP, 19. detsember 2011, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA)

35

 

*

Nõukogu otsus 2011/872/ÜVJP, 22. detsember 2011, millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/430/ÜVJP

54

 

 

2011/873/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 14. detsember 2011, millega määratakse kindlaks kogused ja eraldatakse kvoodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) alusel kontrollitavatele ainetele ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 31. detsember 2012 (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9196 all)

57

 

 

2011/874/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 15. detsember 2011, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide ja territooriumite loetelu, millest on lubatud koerte, kasside ja valgetuhkrute import ning rohkem kui viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine Euroopa Liitu, ning näidissertifikaadid kõnealuste loomade impordiks ja mittekaubanduslikuks liikumiseks Euroopa Liitu (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9232 all)  ( 1 )

65

 

 

2011/875/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 16. detsember 2011, teatavate Ungari postisektori finantsteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9197 all)  ( 1 )

77

 

 

2011/876/EL

 

*

Komisjoni otsus, 19. detsember 2011, millega vabastatakse teatavad isikud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu laiendamisest teatavatele jalgratta varuosadele ning millega tühistatakse määrusega (EÜ) nr 88/97 teatavate isikute suhtes kehtestatud, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavatele jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine ja sellisest tollimaksust vabastamine (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9473 all)

86

 

 

2011/877/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9523 all)

91

 

 

2011/878/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 20. detsember 2011, millega kinnitatakse süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused sõiduautode tootjate kohta 2010. kalendriaastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ( 1 )

97

 

 

2011/879/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 21. detsember 2011, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) II ja IV lisa (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9518 all)  ( 1 )

105

 

 

2011/880/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 21. detsember 2011, millega muudetakse rakendusotsuse 2011/402/EL (Egiptusest imporditud põld-lambaläätse seemnete ning teatavate seemnete ja ubade suhtes kohaldatavate kiireloomuliste meetmete kohta) I lisa (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9524 all)  ( 1 )

117

 

 

2011/881/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 21. detsember 2011, mis käsitleb rahastamisotsuse vastuvõtmist, et toetada meemesilaste kolooniate vähenemise vabatahtlikke järelevalveuuringuid (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9597 all)

119

 

 

2011/882/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 21. detsember 2011, millega lubatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 258/97 viia toidu uuendkoostisosana turule uus närimiskummialus (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9680 all)

121

 

 

2011/883/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 21. detsember 2011, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 79 lõike 1 kohane ELi inspektorite nimekiri (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9701 all)

123

 

 

2011/884/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 22. detsember 2011, erakorraliste meetmete kohta seoses lubamatu geneetiliselt muundatud riisiga Hiinast pärit riisitoodetes ning otsuse 2008/289/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( 1 )

140

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 5. märtsi 2008. aasta otsuse 2008/312/Euratom (millega kehtestatakse nõukogu direktiivis 2006/117/Euratom nimetatud radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli tüüpvorm) parandus (ELT L 107, 17.4.2008)

149

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/98/EL,

13. detsember 2011,

kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks näeb Euroopa Liidu toimimise leping (ELi toimimise leping) ette meetmed, mis võetakse varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(2)

Euroopa Ülemkogu tõdes oma 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta erakorralisel kohtumisel Tamperes vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike riiki lubamise ja seal elamise tingimusi käsitlevat siseriiklikku õigust. Sellega seoses tõdeti ülemkogul eelkõige, et Euroopa Liit peaks tagama seaduslikult liikmesriikide territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike õiglase kohtlemise ning et tuleks taotleda nendele kodanikele liidu kodanikega võrreldavate õiguste ja kohustuste andmist tõhusama integreerumispoliitika abil. Sellest tulenevalt palus Euroopa Ülemkogu võtta nõukogul komisjoni ettepanekute põhjal vastu asjakohased õigusaktid. Tamperes sõnastatud eesmärkide täitmise vajadust kinnitati ka Euroopa Ülemkogu poolt 10. ja 11. detsembri 2009. aasta kohtumisel vastu võetud Stockholmi programmis.

(3)

Liikmesriikides seni kehtivate eeskirjade lihtsustamisele ja ühtlustamisele aitaks kaasa, kui sätestataks ühtne taotlemise menetlus, mille tulemusel üheainsa haldustoiminguga antakse välja üksainus luba, milles on ühendatud elamis- ja tööluba. Mitu liikmesriiki on lihtsustamist juba alustanud ja see on toonud kaasa tõhusama menetluse nii võõrtöötajatele kui ka tööandjatele ning lihtsustanud elamise ja töötamise seaduslikkuse kontrollimist.

(4)

Selleks et võimaldada esmakordset sisenemist riigi territooriumile, peaks liikmesriik olema võimeline välja andma ühtse loa või, kui neid lube antakse välja ainult pärast riiki sisenemist, viisa. Liikmesriik peaks sellise ühtse loa või viisa välja andma õigeaegselt.

(5)

Tuleks kehtestada eeskirjad ühtse loa taotluse läbivaatamise menetluse kohta. See menetlus peaks olema tõhus ja juhitav, võttes arvesse liikmesriikide haldusasutuste tavalist töökoormust, ning samuti läbipaistev ja õiglane, et asjaomastel isikutel oleks vajalik õiguskindlus.

(6)

Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust reguleerida riiki lubamist, sealhulgas selliste kolmandate riikide kodanike arvu, kellel lubatakse siseneda riiki töötamise eesmärgil.

(7)

Käesolevat direktiivi ei peaks kohaldama kolmandate riikide lähetuses viibivate kodanike suhtes. See ei tohiks takistada kohtlemast kolmandate riikide kodanikke, kes liikmesriigis seaduslikult elavad ja töötavad ja keda lähetatakse teise liikmesriiki, võrdsena algse liikmesriigi kodanikega kogu lähetuse kestel nende töötingimuste osas, mida ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (4) kohaldamine.

(8)

Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata kolmandate riikide kodanikke, kes on saanud pikaajalise elaniku staatuse nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/109/EÜ (pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta) (5) kohaselt, kuna neil on rohkem õigusi ja erinev elamisluba (pikaajalise elaniku EL elamisluba).

(9)

Käesoleva direktiiviga ei tuleks hõlmata kolmandate riikide kodanikke, kes on lubatud liikmesriiki hooajatöödele, kuna nad viibivad riigis ajutiselt.

(10)

Liikmesriikide kohustus määrata kindlaks, kas taotluse peaks esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja, ei tohiks piirata mis tahes sellise korra kohaldamist, mille puhul nõutakse mõlema poole kaasamist menetlusse. Liikmesriigid peaksid otsustama, kas ühtse loa taotlus tuleb esitada sihtliikmesriigis või kolmandas riigis. Juhul, kui kolmanda riigi kodanikul ei lubata avaldust kolmandas riigis esitada, peaksid liikmesriigid tagama, et tööandja võib taotluse esitada sihtliikmesriigis.

(11)

Ühtset taotlemise menetlust ja ühtset luba käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid ei tohiks kohaldada ühtsete või pikaajaliste viisade suhtes.

(12)

Käesoleva direktiivi kohaselt pädeva asutuse määramine ei peaks piirama teiste ametiasutuste ning, kui see on asjakohane, tööturu osapoolte rolli ja ülesandeid seoses taotluse läbivaatamise ja selle kohta otsuse tegemisega.

(13)

Taotlust käsitleva otsuse vastuvõtmise tähtaeg ei tohiks hõlmata kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks nõutavat aega ega viisa väljastamiseks nõutavat aega. Käesolev direktiiv ei peaks piirama siseriiklike menetluste kohaldamist diplomite tunnustamiseks.

(14)

Ühtse loa vorm tuleks koostada vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) (6) ja liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada sellel lisateavet eelkõige selle kohta, kas isikul on lubatud töötada. Muu hulgas selleks, et rännet paremini ohjata, peaks liikmesriik esitama teabe töötamise õiguse kohta kõigil väljaantavatel elamislubadel (mitte ainult ühtsel loal), sõltumata loa või liikmesriigis elamise õigust tõendava dokumendi liigist, mille alusel kolmanda riigi kodanik on lubatud liikmesriiki ja mille alusel saab ta juurdepääsu selle liikmesriigi tööturule.

(15)

Käesoleva direktiivi sätteid, mis puudutavad muul kui töötamise eesmärgil väljastatavaid elamislube, tuleks kohaldada üksnes selliste lubade vormi suhtes ning see ei peaks piirama liidu ega siseriiklikke eeskirju riiki lubamise menetluste ja selliste lubade väljastamise menetluste kohta.

(16)

Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad ühtset luba ja elamisluba, mis on välja antud muul kui töötamise eesmärgil, ei tohiks takistada liikmesriikidel täiendava dokumendi väljastamist, et anda töösuhte kohta täpsemat teavet kui see, mis mahub elamisloale. Sellise dokumendi abil saab ära hoida kolmandate riikide kodanike ekspluateerimist ning võidelda ebaseadusliku töötamisega, kuid nende kasutamine peaks olema liikmesriikide jaoks vabatahtlik ja sellised dokumendid ei tohiks asendada tööluba, kuna see kahjustaks ühtse loa kontseptsiooni. Samuti on sellise teabe elektroonilisel kujul säilitamiseks võimalik kasutada määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikliga 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktiga a pakutavaid tehnilisi lahendusi.

(17)

Tingimused ja kriteeriumid, mille alusel saab ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse rahuldamata jätta, või mille alusel saab ühtse loa tühistada, peaksid olema objektiivsed ja peaksid olema kehtestatud siseriiklike õigusaktidega, hõlmates kohustust järgida liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet, mis on sõnastatud eeskätt 2003. aasta ja 2005. aasta ühinemisaktides. Rahuldamata jätmise ja tühistamise otsused peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud.

(18)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (7) ning 14. juuni 1985. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (Schengeni konventsioon)) (8) artikliga 21 tuleks kolmandate riikide kodanikud, kellel on kehtiv reisidokument ja Schengeni acquis’d täielikult kohaldava liikmesriigi välja antud ühtne luba, lubada vabalt siseneda Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate liikmesriikide territooriumile ja liikuda nende piires kuni kolme kuu jooksul iga kuue kuu pikkuse ajavahemiku kohta.

(19)

Kuna liidul ei ole asjakohaseid horisontaalseid õigusakte, võib kolmandate riikide kodakondsusega töötajate õiguste vahel olla erinevusi sõltuvalt liikmesriigist, kus nad töötavad, ja kodakondsusest. Selleks et arendada sidusat sisserändepoliitikat ning vähendada liidu kodanike ja liikmesriigis seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike õiguste erinevust ning täiendada olemasolevat sisserände alast acquis’d, tuleks kehtestada ühised õigused ja eeskätt täpsustada valdkonnad, kus kolmandate riikide kodanikke, kellel veel ei ole pikaajalise elaniku staatust, käsitletakse võrdselt liikmesriigi kodanikega. Nende sätete eesmärk on kehtestada liidus ühtsed miinimumtingimused, tunnustada panust, mille kolmandate riikide kodanikud annavad liidu majandusse oma töö ja maksude maksmisega, ning vähendada kolmandate riikide kodanike võimalikust ekspluateerimisest tulenevat ebaõiglast konkurentsi liikmesriigi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel. Ilma et see piiraks töösuhte tõlgendamist muudes liidu õigusnormides, peaks „kolmandast riigist pärit töötaja” käesoleva direktiivi kohaselt tähendama kolmanda riigi kodanikku, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile, elab seal seaduslikult ja kellele on antud luba töötada tasulise suhte raames siseriikliku õiguse või tava kohaselt.

(20)

Kõigil liikmesriikides seaduslikult elavatel ja töötavatel kolmandate riikide kodanikel peaks olema sihtliikmesriigi kodanikega vähemalt võrdsed õigused, st neid tuleks kohelda samamoodi kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikke, sõltumata nende riiki lubamise esialgsest eesmärgist või alusest. Direktiivis loetletud valdkondades tuleks õigus võrdsele kohtlemisele anda mitte üksnes neile kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriiki lubatud töötamise eesmärgil, vaid ka neile, kes on liikmesriiki lubatud muudel põhjustel ja kellele on antud juurdepääs liikmesriigi tööturule muude liidu või siseriiklike õigusnormide alusel, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit töötajate pereliikmetele, kes on liikmesriiki lubatud nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) (9) kohaselt, kolmandate riikide kodanikele, kes on liikmesriiki lubatud nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil) (10) kohaselt ning teadlastele, kes on liikmesriiki lubatud nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) (11) kohaselt.

(21)

Õigus võrdsele kohtlemisele teatavates valdkondades tuleks tagada vaid neile kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult ning kellele on võimaldatud juurdepääs liikmesriigi tööturule, mis on märgitud elamis- ja töötamisõigust andvas ühtses loas või muul eesmärgil antud elamisloas, milles on märge töötamise lubamise kohta.

(22)

Käesolevas direktiivis osutatud töötingimused peaksid hõlmama vähemalt palka ja töölt vabastamist, töötervishoidu ja tööohutust, tööaega ja puhkust, võttes arvesse kehtivaid kollektiivlepinguid.

(23)

Liikmesriik peaks tunnustama kolmanda riigi kodaniku kutsekvalifikatsiooni, mis on saadud teises liikmesriigis, samal viisil kui liidu kodanike omi ning kolmandas riigis saadud kvalifikatsiooni tuleks võtta arvesse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) (12). Kolmandatest riikidest pärit töötajate õigus võrdsele kohtlemisele seoses diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamisega riigi asjaomase menetluse kohaselt ei peaks piirama liikmesriigi pädevust lubada kõnealused kolmandatest riikidest pärit töötajad oma tööturule.

(24)

Kolmandatest riikidest pärit töötajaid tuleks kohelda võrdsena ka sotsiaalkindlustuse vallas. Sotsiaalkindlustuse liigid on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) (13). Sotsiaalkindlustuse valdkonnas võrdset kohtlemist käsitlevaid käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada ka töötajate suhtes, kes on lubatud liikmesriiki otse kolmandast riigist. Siiski ei tohiks käesoleva direktiiviga anda kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kellel on piiriüleseid seoseid, ulatuslikumaid õigusi sotsiaalkindlustuse valdkonnas kui need, mis on ette nähtud kehtiva liidu õigusega. Lisaks sellele ei tohiks käesoleva direktiiviga anda õigusi olukordades, mis jäävad liidu õiguse reguleerimisalast välja, näiteks seoses kolmandas riigis elavate pereliikmetega. Käesolev direktiiv peaks andma õigused ainult nende pereliikmete suhtes, kes kolivad elama liikmesriigis asuva kolmanda riigi töötaja juurde seoses perekonna taasühinemisega, või nende pereliikmete suhtes, kes juba elavad koos kolmanda riigi töötajaga seaduslikult kõnealuses liikmesriigis.

(25)

Liikmesriigid peaksid tagama võrdse kohtlemise vähemalt kolmandate riikide kodanike suhtes, kes töötavad või kes on pärast mõnda aega kestnud töötamist registreeritud töötuna. Sotsiaalkindlustuse valdkonna võrdse kohtlemise piirangud käesoleva direktiivi alusel ei tohiks piirata õigusi, mis on antud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusele (EL) nr 1231/2010 (millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu) (14).

(26)

Liidu õigusaktid ei piira liikmesriikide õigust korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuna kõnealune valdkond on liidu tasandil ühtlustamata, kehtestavad liikmesriigid ise sotsiaalkindlustushüvitiste saamise tingimused ning selliste hüvitiste suuruse ja saamise ajavahemiku. Seda õigust teostades peaksid liikmesriigid siiski järgima liidu õigust.

(27)

Kolmandatest riikidest pärit töötajate võrdne kohtlemine ei peaks hõlmama kutseõppe valdkonnas sotsiaalabiskeemide abil rahastatavaid meetmeid.

(28)

Käeolevat direktiivi tuleks kohaldada liidu õiguse ja kohaldatavate rahvusvaheliste aktide soodsamate sätete kohaldamist piiramata.

(29)

Liikmesriigid peaksid jõustama käesoleva direktiivi, diskrimineerimata sealjuures soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste eripärade, keele, usu või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, vähemusrahvuse hulka kuulumise, varandusliku seisundi, sünni, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, eriti vastavalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) (15) ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivile 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (16).

(30)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kehtestada kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis töötamiseks ühtse loa väljaandmise ühtne menetlus ja liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguste ühtne kogum, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid kooskõlas ELi lepingu artikli 6 lõikega 1.

(32)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(33)

Vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli (nr 21) artiklitele 1 ja 2 ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale need liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(34)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse

a)

kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis töötamise eesmärgil viibimise ühtse loa väljastamise ühtne menetlus, et lihtsustada nende riiki lubamise menetlust ja nende staatuse kontrollimist, ning

b)

liikmesriigi kodanikega võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad ühised õigused liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, sõltumata sellest, millised olid nende töötajate asjaomasesse liikmesriiki lubamise esmased põhjused.

2.   Käesoleva direktiivi sätted ei piira liikmesriikide pädevust lubada kolmandate riikide kodanikke oma tööturule.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kolmanda riigi kodanik”– isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;

b)   „kolmandast riigist pärit töötaja”– kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile, elab seal seaduslikult ja kellele on antud luba selles liikmesriigis töötada tasulise suhte raames siseriikliku õiguse või tava kohaselt;

c)   „ühtne luba”– liikmesriigi ametiasutuste väljastatud elamisluba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul asjaomase liikmesriigi territooriumil töötamise eesmärgil seaduslikult elada;

d)   „ühtne taotlemise menetlus”– menetlus, mille käigus kolmanda riigi kodaniku või tema tööandja üheainsa liikmesriigis elamise ja töötamise loa taotluse alusel tehakse otsus selle ühtse loa andmise taotluse kohta.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse

a)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad töötamise eesmärgil liikmesriigis elamist;

b)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud liidu või siseriikliku õiguse alusel muul eesmärgil kui töö, kellel lubatakse töötada ja kellel on elamisluba määruse (EÜ) nr 1030/2002 kohaselt, ning

c)

kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on liikmesriiki lubatud töö eesmärgil liidu või siseriikliku õiguse alusel.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste kolmandate riikide kodanike suhtes:

a)

kes on liidu kodaniku pereliikmed, kellel on olnud või on liidus vaba liikumise õigus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (17);

b)

kellel ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel;

c)

keda loetakse lähetatuks nii kaua, kui nad viibivad lähetuses;

d)

kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on lubatud liikmesriiki ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajatena;

e)

kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on lubatud liikmesriiki hooajatöölistena või au pair’i lepingu alusel;

f)

kellele on antud luba elada liikmesriigis ajutise kaitsekava alusel või kes on taotlenud sel põhjusel elamisluba ja kelle taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud;

g)

kes kasutavad nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) (18) kohast rahvusvahelist kaitset või kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset vastavalt nimetatud direktiivile ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

h)

kes kasutavad kaitset vastavalt siseriiklikule õigusele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale või kes on taotlenud kaitset vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, rahvusvahelistele kohustustele või liikmesriigi tavale ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

i)

kes on pikaajaline elanik vastavalt direktiivile 2003/109/EÜ;

j)

kelle väljasaatmine riigist on peatatud faktidele või õigusaktidele tuginedes;

k)

kes on taotlenud riiki lubamist või kes on lubatud liikmesriigi territooriumile füüsilisest isikust ettevõtjana;

l)

kes on taotlenud liikmesriiki lubamist või kes on liikmesriiki lubatud liikmesriigis registreeritud või liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava meremehe või muu töötajana.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada, et II peatükki ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba töötamiseks liikmesriigis mitte kauemaks kui kuueks kuuks või kes on liikmesriiki lubatud õppimise eesmärgil.

4.   II peatükki ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud luba töötamiseks viisa alusel.

II   PEATÜKK

ÜHTNE TAOTLEMISE MENETLUS JA ÜHTNE LUBA

Artikkel 4

Ühtne taotlemise menetlus

1.   Ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise taotlus esitatakse ühtse taotlemise menetluse korras. Liikmesriik määrab kindlaks, kas ühtse loa taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik või tema tööandja. Liikmesriik võib samuti otsustada, et taotluse võib esitada ükskõik kumb neist. Kui taotluse peab esitama kolmanda riigi kodanik, lubab liikmesriik taotluse esitamist kolmandast riigist, või kui see on riiklike õigusaktidega ette nähtud, selles liikmesriigis, kus kolmanda riigi kodanik seaduslikult viibib.

2.   Kui taotluse esitaja vastab liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustele, vaatavad liikmesriigid lõike 1 kohaselt esitatud taotluse läbi ja võtavad vastu otsuse ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise kohta. Ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise otsus esitatakse ühtses haldusdokumendis, mis ühendab nii elamis- kui ka tööluba.

3.   Ühtne taotlemise menetlus ei mõjuta viisamenetlust, mida võidakse esmakordsel sisenemisel nõuda.

4.   Kui nõutavad tingimused on täidetud, väljastab liikmesriik ühtse loa nendele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad riiki sisenemist, ning nendele liikmesriigis juba seaduslikult viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad elamisloa uuendamist või muutmist pärast siseriiklike rakendussätete jõustumist.

Artikkel 5

Pädev asutus

1.   Liikmesriik määrab pädeva asutuse, kelle pädevuses on vastu võtta taotlus ja väljastada ühtne luba.

2.   Pädev asutus võtab otsuse täieliku taotluse kohta vastu võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt nelja kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

Kui taotluse läbivaatamine on erandlike asjaolude tõttu keeruline, võib esimeses lõigus osutatud tähtaega pikendada.

Kui käesolevas lõikes ette nähtud ajavahemiku lõpuks otsust ei tehta, määratakse õiguslikud tagajärjed kindlaks siseriikliku õigusega.

3.   Pädev asutus teatab taotluse esitajale otsusest kirjalikult asjaomastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud teatamismenetluse kohaselt.

4.   Kui taotluse tõendamiseks esitatud teave või dokumendid on siseriikliku õiguse kohaselt kehtestatud kriteeriumide järgi puudulikud, teatab pädev asutus taotlejale kirjalikult, milline teave või dokumendid tuleb täiendavalt esitada, ja võib määrata mõistliku tähtaja nende esitamiseks. Lõikes 2 nimetatud tähtaja arvestamine peatatakse niikauaks, kui pädev asutus või muud asjaomased ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe. Kui täiendavat teavet või dokumente ei ole tähtaja jooksul esitatud, võib pädev asutus taotluse tagasi lükata.

Artikkel 6

Ühtne luba

1.   Liikmesriigid väljastavad ühtse loa, kasutades ühtset vormi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 1030/2002, ning esitavad sellel teabe töötamisloa kohta vastavalt selle lisa punkti a alapunktile 7.5-9.

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks tööandja nimi ja aadress, töötamise koht, töö liik, tööaeg, tasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktile a.

2.   Ühtse loa väljastamisel ei väljasta liikmesriik tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube.

Artikkel 7

Elamisload, mis on välja antud muul kui töötamise eesmärgil

1.   Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1030/2002 väljastatud elamislubadel esitab liikmesriik teabe töötamise õiguse kohta sõltumata loa liigist.

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku töösuhte kohta lisateavet (näiteks tööandja nimi ja aadress, töötamise koht, töö liik, tööaeg, tasu) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet elektroonilisel kujul vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklile 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktile a.

2.   Elamisloa väljastamisel vastavalt määrusele (EÜ) nr 1030/2002 ei väljasta liikmesriik tööturule juurdepääsu andmise tõendamiseks täiendavaid lube.

Artikkel 8

Menetlustagatised

1.   Kirjalikus teates ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse tagasilükkamise otsuse kohta või ühtse loa tühistamise kohta liidu või siseriiklikus õiguses sätestatud kriteeriumide alusel esitatakse põhjendused.

2.   Ühtse loa väljastamise, muutmise või uuendamise taotluse rahuldamata jätmise või ühtse loa tühistamise otsuse võib vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus siseriikliku õiguse kohaselt. Lõikes 1 osutatud kirjalikus teates osutatakse kohtule või haldusasutusele, kuhu otsuse saab edasi kaevata, ja selle esitamisega seotud tähtaegadele.

3.   Taotluse võib tunnistada vastuvõetamatuks ning seega ei ole seda vaja läbi vaadata, kui põhjuseks on tööhõive eesmärgil riiki sisenemist taotlevate kolmandate riikide kodanike arv.

Artikkel 9

Teabe kättesaadavus

Liikmesriigid esitavad avalduse alusel kolmanda riigi kodanikule ja tema tulevasele tööandjale asjakohase teabe taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kohta.

Artikkel 10

Tasud

Vajaduse korral võib liikmesriik nõuda taotlejalt tasu maksmist taotluste läbivaatamiseks käesoleva direktiivi kohaselt. Sellise tasu suurus on proportsionaalne ja selle suuruse kindlaksmääramisel võib lähtuda teenuste maksumusest, mida on tegelikult osutatud taotluste läbivaatamisel ja loa väljaandmisel.

Artikkel 11

Ühtse loa alusel saadavad õigused

Kui ühtne luba on siseriikliku õiguse kohaselt väljastatud, annab see oma kehtivusaja jooksul omanikule vähemalt õiguse

a)

siseneda ühtse loa väljastanud liikmesriigi territooriumile ja seal elada, eeldusel, et loa omanik vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõigile sisenemise tingimustele;

b)

liikuda vabalt loa väljastanud liikmesriigi kogu territooriumil siseriiklikus õiguses sätestatud piirides;

c)

teha ühtse loaga lubatud spetsiifilist tööd siseriikliku õiguse kohaselt;

d)

saada teavet loa omaniku õiguste kohta, mis on loaga seotud ja mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga ja/või siseriiklikus õiguses.

III   PEATÜKK

ÕIGUS VÕRDSELE KOHTLEMISELE

Artikkel 12

Õigus võrdsele kohtlemisele

1.   Artikli 3 lõike 1 punktides b ja c osutatud kolmandatest riikidest pärit töötajaid koheldakse võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kus nad elavad, järgmistes valdkondades:

a)

töötingimused, sealhulgas palk ja töölt vabastamine ning töötervishoid ja tööohutus;

b)

ühinemisvabadus ning õigus liituda töötajate või tööandjate organisatsiooni või kutseühinguga või mis tahes organisatsiooniga, mis ühendab teataval tegevusalal tegutsevaid isikuid, sealhulgas õigus selliste organisatsioonide pakutavatele eelistele, ilma et see piiraks avalikku korda ja julgeolekut käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist;

c)

haridus ja kutseõpe;

d)

diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamine asjaomaste siseriiklike menetluste kohaselt;

e)

sotsiaalkindlustusliigid, mis on kindlaks määratud määrusega (EÜ) nr 883/2004;

f)

maksusoodustused, eeldusel et töötajat peetakse asjaomases liikmesriigis maksuresidendiks;

g)

juurdepääs kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, sealhulgas elamispinna saamisega seotud menetlused siseriikliku õiguse kohaselt, piiramata lepinguvabadust liidu ja siseriikliku õiguse kohaselt;

h)

tööhõiveametite pakutavad nõustamisteenused.

2.   Liikmesriigid võivad võrdset kohtlemist piirata järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti c alusel:

i)

piirates selle kohaldamist nendele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kellel on või on olnud töökoht ja kes on registreeritud töötuna;

ii)

jättes välja need kolmandatest riikidest pärit töötajad, kes on lubatud liikmesriiki vastavalt direktiivile 2004/114/EÜ;

iii)

jättes välja õppe- ja toimetulekutoetused ning -laenud või muud toetused ja laenud;

iv)

kehtestades vastavalt siseriiklikule õigusele teatavad eeltingimused (sealhulgas keeleoskus ja õppemaksu tasumine) juurdepääsuks ülikooliharidusele ja keskkoolijärgsele haridusele ning kutseharidusele, mis ei ole otseselt seotud spetsiifilise tööga;

b)

piirates lõike 1 punkti e alusel kolmandatest riikidest pärit töötajatele antud õigusi, kuid mitte piirates neid õigusi nendele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena.

Lisaks võivad liikmesriigid otsustada, et lõike 1 punkti e ei kohaldata perehüvitiste osas nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel ei ole luba töötada liikmesriigis rohkem kui kuus kuud, nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on luba õpinguteks, või nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on lubatud töötada viisa alusel;

c)

lõike 1 punkti f alusel piirates selle kohaldamist maksusoodustuste osas nende juhtudega, kus kolmandast riigist pärit töötaja perekonnaliikmetel, kellele see töötaja soodustusi taotleb, on registreeritud või alaline elukoht asjaomases liikmesriigis;

d)

lõike 1 punkti g alusel:

i)

piirates selle kohaldamist nendele kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kellel on töökoht;

ii)

piirates juurdepääsu eluasemele.

3.   Lõikes 1 sätestatud õigus võrdsele kohtlemisele ei piira liikmesriigi õigust tühistada käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud elamisluba, muul kui töötamise eesmärgil väljastatud elamisluba või mis tahes muu liikmesriigis töötamise luba või keelduda nende pikendamisest.

4.   Vanaduse, töövõimetuse või surma korral makstakse kolmandasse riiki ümber asuvatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele või selliste töötajate ülalpidamisel olnud isikutele, kelle õigused tulenevad kõnealusest töötajast, kohustuslikke hüvitisi, mis põhinevad töötaja varasemal tööga hõivatusel ja mis teeniti välja määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklis 3 osutatud õigusaktide kohaselt, samadel tingimustel ja samal määral kui asjaomase liikmesriigi kodanikele kolmandasse riiki ümberasumise korral.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Soodsamad sätted

1.   Käesolev direktiiv ei piira järgmiste soodsamate sätete kohaldamist:

a)

liidu õigus, sealhulgas liidu või liidu ja tema liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed lepingud, ja

b)

kahe- või mitmepoolsed lepingud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2.   Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust võtta vastu või jätta kehtima sätteid, mis on direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes soodsamad.

Artikkel 14

Üldsuse teavitamine

Iga liikmesriik teeb üldsusele kättesaadavaks korrapäraselt ajakohastatava teabe kolmandate riikide kodanike töötamise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta.

Artikkel 15

Aruandlus

1.   Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt 25. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning vajaduse korral teeb muudatusettepanekud.

2.   Igal aastal ja esimest korda hiljemalt 25. detsembriks 2014 esitavad liikmesriigid komisjonile statistilised andmed selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ühtne luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) (19).

Artikkel 16

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 25. detsembriks 2013. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR


(1)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 114.

(2)  ELT C 257, 9.10.2008, lk 20.

(3)  Euroopa Parlamendi 24. märtsi 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. novembri 2011. aasta seisukoht esimesel lugemisel (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(5)  ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.

(6)  EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

(7)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(8)  EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(9)  ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.

(10)  ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

(11)  ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.

(12)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.

(13)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(14)  ELT L 344, 29.12.2010, lk 1.

(15)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(16)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(17)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(18)  ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.

(19)  ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/10


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1375/2011,

22. detsember 2011,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 687/2011

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks), (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu rakendusmääruse (EL) nr 687/2010, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001artikli 2 lõiget 3 (2) ning millega kehtestatakse ajakohastatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001.

(2)

Nõukogu esitas kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele, kelle puhul see oli praktiliselt võimalik, põhjendused selle kohta, miks nad on kantud rakendusmääruses (EL) nr 687/2011 esitatud loetelusse.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas  (3) avaldatud teatisega rakendusmääruses (EL) nr 687/2011 esitatud loetelusse kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud nad loetellu alles jätta. Nõukogu teatas samuti asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele, et on võimalik taotleda nõukogu põhjendusi nende loetellu lisamise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud. Teatud isikute ja rühmituste puhul tehti kättesaadavaks muudetud põhjendused.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikele 3 vaatas nõukogu täies ulatuses läbi loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes nimetatud määrust kohaldatakse. Seda tehes võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste poolt nõukogule esitatud märkusi.

(5)

Nõukogu on jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse lisas loetletud isikud, rühmitused ja üksused on osalenud terroriaktides nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) (4) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(6)

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001, tuleks vastavalt ajakohastada ning rakendusotsus (EL) nr 687/2011 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõikes 3 esitatud loetelu asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud loeteluga.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 687/2011 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2)  ELT L 188, 19.7.2011, lk 2.

(3)  ELT C 212, 19.7.2011, lk 20.

(4)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.


LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1.   ISIKUD

1.

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11. augustil 1960 Iraanis. Passi nr: D9004878

2.

ABOU, Rabah Naami (teise nimega Naami Hamza, teise nimega Mihoubi Faycal, teise nimega Fellah Ahmed, teise nimega Dafri Rèmi Lahdi), sündinud 1.2.1966 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

3.

ABOUD, Maisi (teise nimega The Swiss Abderrahmane), sündinud 17.10.1964 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

4.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

5.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

6.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15 märtsil 1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); Passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15 märts 2016 (USA juhiluba)

7.

ARIOUA, Kamel (teise nimega Lamine Kamel), sündinud 18.8.1969 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

8.

ASLI, Mohamed (teise nimega Dahmane Mohamed), sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

9.

ASLI, Rabah, sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

10.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep’i liige

11.

DARIB, Noureddine (teise nimega Carreto, teise nimega Zitoun Mourad), sündinud 1.2.1972 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

12.

DJABALI, Abderrahmane (teise nimega Touil), sündinud 1.6.1970 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

13.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

14.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik

15.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, pass nr 488555

16.

MOKTARI, Fateh (teise nimega Ferdi Omar), sündinud 26.12.1974 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

17.

NOUARA, Farid, sündinud 25.11.1973 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

18.

RESSOUS, Hoari (teise nimega Hallasa Farid), sündinud 11.9.1968 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

19.

SEDKAOUI, Noureddine (teise nimega Nounou), sündinud 23.6.1963 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

20.

SELMANI, Abdelghani (teise nimega Gano), sündinud 14.6.1974 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

21.

SENOUCI, Sofiane, sündinud 15.4.1971 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

22.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u. 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan

23.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u. 1965 Teheranis, Iraanis

24.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11 märtsil 1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. Ametinimetus: kindralmajor

25.

TINGUALI, Mohammed (teise nimega Mouh di Kouba), sündinud 21.4.1964 Blidas (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

26.

WALTERS, Jason Theodore James (teise nimega Abdullah, teise nimega David), sündinud 6.3.1985 Amersfoortis (Madalmaad), Madalmaade pass nr NE8146378 – Hofstadgroep'i liige

2.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must september, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon)

2.

Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad

3.

Al-Aqsa e.V.

4.

Al-Takfir ja Al-Hijra

5.

Babbar Khalsa

6.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid

7.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG)

8.

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne)

9.

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem)

10.

Hizbul Mujahideen – HM

11.

Hofstadgroep

12.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus

13.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit

14.

Khalistan Zindabad Force – KZF

15.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL)

16.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid

17.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee)

18.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad

19.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne

20.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command)

21.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud)

22.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army / Front / Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei)

23.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee)

24.

Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland)

25.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1376/2011,

20. detsember 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Mongeta del Ganxet” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Mongeta del Ganxet” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 124, 27.4.2011, lk 16.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HISPAANIA

Mongeta del Ganxet (KPN)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1377/2011,

20. detsember 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Salva Cremasco” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Salva Cremasco” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 124, 27.4.2011, lk 20.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.3.   Juust

ITAALIA

Salva Cremasco (KPN)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/18


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1378/2011,

20. detsember 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Rheinisches Apfelkraut” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Rheinisches Apfelkraut” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 129, 30.4.2011, lk 23.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

SAKSAMAA

Rheinisches Apfelkraut (KGT)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/20


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1379/2011,

20. detsember 2011,

millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 382/2008, (EL) nr 1178/2010 ja (EL) nr 90/2011 CN-koodide ja eksporditoetuste jaoks ettenähtud põllumajandustoodete nomenklatuuri tootekoodide osas veise- ja vasikalihasektoris ning muna- ja kodulinnulihasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 134, artikli 161 lõiget 3, artiklit 170 ja artikli 192 lõiget 2 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 382/2008, (2) (EL) nr 1178/2010 (3) ja (EL) nr 90/2011 (4) on sätestatud ekspordilitsentside süsteemi eeskirjad seoses veise- ja vasikalihasektori ning muna- ja kodulinnulihasektori eksporditoetustega. Nendes määrustes viidatakse CN-koodidele ja eksporditoetusi käsitleva põllumajandustoodete nomenklatuuri tootekoodidele, et osutada toodetele, mille puhul eksporditoetuse taotlemisel tuleb või ei tule esitada ekspordilitsents.

(2)

Tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (5) I lisa muudeti komisjoni määrusega (EL) nr 1006/2011 (6).

(3)

Komisjoni 17. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3846/87, millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks, (7) mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1334/2011 (8).

(4)

Seepärast on määrustes (EÜ) nr 382/2008, (EL) nr 1178/2010 ja (EL) nr 90/2011 kasutatud CN-koode ja tootekoode vaja kohandada määruse (EMÜ) nr 2658/87 (muudetud määrusega (EL) nr 1006/2011) I lisas ning määruses (EMÜ) nr 3846/87 (muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 1334/2011) kasutatud koodidega.

(5)

Määruses (EÜ) nr 382/2008 kasutatakse CN-koode ka impordilitsentside raames. Järjepidevuse huvides on asjakohane muuta ka need koodid.

(6)

Määruseid (EÜ) nr 382/2008, (EL) nr 1178/2010 ja (EL) nr 90/2011 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 382/2008 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 2 lõikes 2 asendatakse tekst „CN-koodid 0102 90 05 kuni 0102 90 49” tekstiga „CN-koodid 0102 29 10 kuni 0102 29 49, ex 0102 39 10 massiga kuni 300 kg ja ex 0102 90 91 massiga kuni 300 kg”;

2)

artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktis a asendatakse tekst „CN-kood 0102 10” tekstiga „CN-koodid 0102 21, 0102 31 00 ja 0102 90 20” ning tekst „CN-koodid 0102 90 ja ex 1602” tekstiga „CN-koodid 0102 29, 0102 39 10, 0102 90 91 ja ex 1602”;

b)

lõike 2 punktis a asendatakse tekst „CN-kood 0102 10” tekstiga „CN-koodid 0102 21, 0102 31 00 ja 0102 90 20”;

c)

lõikes 3 asendatakse tekst „CN-kood 0102 10” tekstiga „CN-koodid 0102 21, 0102 31 00 ja 0102 90 20”;

3)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga;

4)

V lisas asendatakse tooteliikide esimene rühm järgmisega:

„Tooteliik

CN-kood

110.

0102 29 10, ex 0102 39 10 massiga kuni 80 kg ja ex 0102 90 91 massiga kuni 80 kg

120.

0102 29 21 ja 0102 29 29, ex 0102 39 10 massiga 80–160 kg ja ex 0102 90 91 massiga 80–160 kg

130.

0102 29 41 ja 0102 29 49, ex 0102 39 10 massiga 160–300 kg ja ex 0102 90 91 massiga 160–300 kg

140.

0102 29 51 kuni 0102 29 99, ex 0102 39 10 massiga üle 300 kg ja ex 0102 90 91 massiga üle 300 kg”

5)

VI lisas asendatakse tooteliikide esimene rühm järgmisega:

„Liik

Tootekood

011.

0102 21 10 9140, 0102 21 30 9140, 0102 31 00 9100, 0102 90 20 9100, 0102 31 00 9200 ja 0102 90 20 9200

021.

0102 21 10 9150, 0102 21 30 9150, 0102 21 90 9120, 0102 31 00 9150, 0102 31 00 9250, 0102 31 00 9300, 0102 90 20 9150, 0102 90 20 9250 ja 0102 90 20 9300

031.

0102 29 91 9000, 0102 39 10 9350 ja 0102 90 91 9350

041.

0102 29 41 9100, 0102 29 51 9000, 0102 29 59 9000, 0102 29 61 9000, 0102 29 69 9000, 0102 29 99 9000, 0102 39 10 9100, 0102 39 10 9150, 0102 39 10 9200, 0102 39 10 9250, 0102 39 10 9400, 0102 90 91 9100, 0102 90 91 9150, 0102 90 91 9200, 0102 90 91 9250, 0102 90 91 9300 ja 0102 90 91 9400”

Article 2

Määrust (EL) nr 1178/2010 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklis 1 asendatakse tekst „CN-koodid 0407 00 11 ja 0407 00 19” tekstiga „CN-koodid 0407 11 00, 0407 19 11 ja 0407 19 19”;

2)

artikli 8 lõikes 1 asendatakse tekst „CN-koodid 0407 00 11 ja 0407 00 19” tekstiga „CN-koodid 0407 11 00, 0407 19 11 ja 0407 19 19”;

3)

I lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 3

Määrust (EL) nr 90/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklis 1 asendatakse tekst „CN-koodid 0105 11, 0105 12 ja 0105 19” tekstiga „CN-koodid 0105 11, 0105 12 00, 0105 13 00, 0105 14 00 ja 0105 15 00”;

2)

artikli 8 lõikes 1 asendatakse tekst „CN-koodid 0105 11, 0105 12 ja 0105 19” tekstiga „CN-koodid 0105 11, 0105 12 00, 0105 13 00, 0105 14 00 ja 0105 15 00”;

3)

I lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga.

Artikkel 4

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(3)  ELT L 328, 14.12.2010, lk 1.

(4)  ELT L 30, 4.2.2011, lk 1.

(5)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(6)  ELT L 282, 28.10.2011, lk 1.

(7)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1.

(8)  ELT L 336, 20.12.2011, lk 35.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 382/2008 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Artikli 5 lõikes 1 osutatud loetelu

0102 29 10, ex 0102 39 10 massiga kuni 80 kg ja ex 0102 90 91 massiga kuni 80 kg

0102 29 21, 0102 29 29, ex 0102 39 10 massiga 80–160 kg ja 0102 90 91 massiga 80–160 kg

0102 29 41 kuni 0102 29 49, ex 0102 39 10 massiga 160–300 kg ja ex 0102 90 91 massiga 160–300 kg

0102 29 51 kuni 0102 29 99, ex 0102 39 10 massiga üle 300 kg ja ex 0102 90 91 massiga üle 300 kg

0201 10 00, 0201 20 20,

0201 20 30,

0201 20 50,

0201 20 90,

0201 30 00, 0206 10 95,

0202 10 00, 0202 20 10,

0202 20 30,

0202 20 50,

0202 20 90,

0202 30 10,

0202 30 50,

0202 30 90,

0206 29 91,

0210 20 10,

0210 20 90, 0210 99 51, 0210 99 90,

1602 50 10, 1602 90 61,

1602 50 31,

1602 50 95,

1602 90 69”


II LISA

Määruse (EL) nr 1178/2010 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Põllumajandustoodete nomenklatuuri tootekood eksporditoetuste jaoks (1)

Liik

Tagatise määr

(eurot 100 kg netomassi kohta)

040719119000

1

040711009000

040719199000

2

040721009000

040729109000

040790109000

3

3 (2)

2 (3)

040811809100

4

10

040819819100

040819899100

5

5

040891809100

6

15

040899809100

7

4


(1)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1), 8. osa.

(2)  V lisas toodud sihtkohad.

(3)  Muud sihtkohad.”


III LISA

Määruse (EL) nr 90/2011 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Põllumajandustoodete nomenklatuuri tootekood eksporditoetuste jaoks (1)

Liik

Tagatise määr

(eurot 100 kg netomassi kohta)

010511119000

010511199000

010511919000

010511999000

1

010512009000

010514009000

1

020712109900

3

6 (2)

020712909990

6 (3)

020712909190

6 (4)

020725109000

020725909000

5

3

020714209900

020714609900

020714709190

020714709290

6(a) (4)

2

020714209900

020714609900

020714709190

020714709290

6(b) (5)

2

020727109990

7

3

020727609000

020727709000

8

3


(1)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1), 7. osa.

(2)  VII lisas esitatud sihtkohad.

(3)  Muud kui VII ja VIII lisas esitatud sihtkohad.

(4)  VIII lisas esitatud sihtkohad.

(5)  Muud kui VIII lisas esitatud sihtkohad.”


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/25


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1380/2011,

21. detsember 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 798/2008 silerinnaliste sugu- ja produktiivlindude kohta kehtivate eritingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõike 1 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 798/2008 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded) (2) VIII lisas on sätestatud muude kodulindude kui silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude impordi eritingimused.

(2)

Kõnealuse lisa II osa punktis 2 on sätestatud, et kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast. See nõue kajastub direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas sätestatud ühepäevaste tibude asjaomase veterinaartõendi näidise I osas.

(3)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 IX lisas on sätestatud silerinnaliste lindude sugu- ja produktiivlindude, haudemunade ja ühepäevaste tibude impordi eritingimused. Nende eritingimustega ei ole praegu silerinnaliste lindude kohta ette nähtud sarnast sätet nagu on kõnealuse määruse VIII lisa II osa 2. punktis sätestatud muude kodulindude kohta.

(4)

Kogemus kõnealuse sätte kohaldamisel kodulindude suhtes näitab, et oleks asjakohane laiendada sätet ka silerinnaliste lindude ühepäevastele tibudele.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 798/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 IX lisa II osa punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Silerinnalisi linde, kes on koorunud imporditud haudemunadest, hoitakse vähemalt kolm nädalat alates koorumise kuupäevast haudejaamas või vähemalt kolm nädalat sihtettevõttes/-ettevõtetes, kuhu nad pärast koorumist saadeti.

Kui silerinnaliste lindude ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ (3) IV lisa näidise 2 veterinaarsertifikaadi punktides I.10 ja I.11 nimetatud lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(2)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(3)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.”


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1381/2011,

22. detsember 2011,

milles käsitletakse toimeaine kloropikriini heaks kiitmata jätmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja millega muudetakse komisjoni otsust 2008/934/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktiga c kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) selliste toimeainetega seotud menetlusküsimuste ja heakskiidu andmise tingimuste suhtes, mille taotluse täielikkus on kindlaks tehtud vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (3) artiklile 16. Toimeaine kloropikriini taotluse täielikkus on kindlaks tehtud kõnealuse määruse kohaselt.

(2)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (4) ja (EÜ) nr 1490/2002 (5) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelud nende toimeainete võimalikuks kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Kloropikriin oli esitatud ühes neist loeteludest.

(3)

Kooskõlas komisjoni 20. septembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1095/2007 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning määrust (EÜ) nr 2229/2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 3 lõikega 2 võttis teavitaja kahe kuu jooksul pärast määruse (EÜ) nr 1095/2007 jõustumist tagasi oma toetuse toimeaine kandmisele direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Sellest tulenevalt jäeti kloropikriin komisjoni 5. detsembri 2008. aasta otsusega 2008/934/EÜ (nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse teatavate toimeainete kandmata jätmise kohta ja neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta) (7) nimetatud lisasse kandmata.

(4)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta taotles määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklites 14–19 sätestatud kiirendatud menetluse kohaldamist.

(5)

Taotlus esitati Itaaliale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse tähtajast on kinni peetud. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/934/EÜ. Kõnealune taotlus vastab ka muudele määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele.

(6)

Itaalia hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja koostas lisaaruande. Ta edastas selle aruande 11. märtsil 2010. aastal Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile. Toiduohutusamet edastas lisaaruande teistele liikmesriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõike 1 kohaselt ja komisjoni palvel esitas toiduohutusamet komisjonile 23. veebruaril 2011 oma riskihindamise järeldused kloropikriini kohta (8). Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 11. oktoobril 2011 vormistati see komisjoni läbivaatamisaruandena kloropikriini kohta.

(7)

Kõnealuse toimeaine hindamisel kerkis esile probleeme. Probleemid olid eelkõige järgmist laadi: toimeaine on käitlejatele liiga ohtlik; usaldusväärsel tasemel ei saanud hinnata kokkupuudet põhjaveega, sest metaboliit dikloronitrometaani ja toimeaine töötlemisel tekkivate lisandite kohta puudusid andmed; setetes elunevate organismide, mesilaste, vihmausside ja sihtrühma mittekuuluvate taimede kohta esitatud andmed olid puudulikud; tehti kindlaks, et veeorganismid, linnud ja imetajad on ohustatud; usaldusväärsel tasemel ei saanud hinnata kokkupuudet pinnaveega ja setetega, sest kloropikriini ja metaboliit dikloronitrometaani kohta puudusid andmed; usaldusväärsel tasemel ei saanud hinnata õhus leiduva fosgeeni kontsentratsioonist tulenevat kokkupuudet; tehti kindlaks, et atmosfääris võib toimeaine levida kaugele.

(8)

Komisjon palus, et taotluse esitaja esitaks oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta. Lisaks palus komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 21 lõikega 1, et taotluse esitaja esitaks märkusi läbivaatamisaruande eelnõu kohta. Taotleja esitas oma märkused, mida on põhjalikult uuritud.

(9)

Vaatamata taotluse esitaja esitatud väidetele jäid põhjenduses 7 nimetatud probleemid siiski lahendamata. Seega ei ole tõendatud, et kõigi eelduste kohaselt vastavad kloropikriini sisaldavad taimekaitsevahendid kavandatud kasutustingimustes üldiselt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele.

(10)

Seepärast ei tohiks kloropikriini vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 heaks kiita.

(11)

Selleks et anda liikmesriikidele aega kloropikriini sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamiseks, tuleks kehtestada erand määrusest (EÜ) nr 1490/2002.

(12)

Kui liikmesriigid annavad kloropikriini sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab kõnealune ajapikendus lõppema hiljemalt ühe aasta möödumisel asjaomase loa tühistamisest.

(13)

Käesolev määrus ei piira õigust esitada kloropikriini kohta uut taotlust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 7 kohaselt.

(14)

Selguse huvides tuleks kloropikriini käsitlev kanne otsuse 2008/934/EÜ lisast välja jätta.

(15)

Seega on asjakohane otsust 2008/934/EÜ vastavalt muuta.

(16)

Alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee ei ole oma arvamust esitanud. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning eesistuja esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas apellatsioonikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiitmata jätmine

Toimeainet kloropikriini ei kiideta heaks.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Erandina määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 12 lõikest 3 tagavad liikmesriigid, et kloropikriini sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse 23. juuniks 2012.

Artikkel 3

Ajapikendus

Ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 12 kuu möödumisel asjaomase loa tühistamisest.

Artikkel 4

Otsuse 2008/934/EÜ muutmine

Otsuse 2008/934/EÜ lisast jäetakse välja kanne „kloropikriin”.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(3)  ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

(4)  EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25.

(5)  EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23.

(6)  ELT L 246, 21.9.2007, lk 19.

(7)  ELT L 333, 11.12.2008, lk 11.

(8)  Euroopa Toiduohutusamet: Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance chloropicrin. EFSA Journal 2011;9(3):2084. [lk 58]. doi:10.2903/j.efsa.2011.2084. Kättesaadav aadressil www.efsa.europa.eu/efsajournal.htm.


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/28


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1382/2011,

22. detsember 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. detsembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

64,0

MA

68,8

TN

96,0

TR

107,7

ZZ

84,1

0707 00 05

EG

170,1

JO

182,1

TR

120,6

ZZ

157,6

0709 90 70

MA

37,6

TR

133,4

ZZ

85,5

0805 10 20

AR

37,9

BR

41,5

CL

30,5

MA

49,0

TR

76,8

ZA

41,5

ZZ

46,2

0805 20 10

MA

80,1

TR

79,7

ZZ

79,9

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

IL

76,8

MA

72,3

TR

99,1

ZZ

82,7

0805 50 10

AR

46,9

MA

50,0

TR

52,1

ZZ

49,7

0808 10 80

CA

112,8

CN

99,1

US

113,0

ZA

122,9

ZZ

112,0

0808 20 50

CN

102,1

ZZ

102,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/30


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1383/2011,

22. detsember 2011,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. jaanuarist 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. jaanuarist 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. jaanuarist 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012

CN-kood

Toote kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 19 00

1001 11 00

Kõva NISU, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

ex 1001 91 20

Pehme NISU, seemneks

0,00

ex 1001 99 00

Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks

0,00

1002 10 00

1002 90 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAISITERAD, v.a seemneks (2)

0,00

1007 10 90

1007 90 00

TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid

0,00


(1)  Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

15.12.2011-21.12.2011

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)

 

Pehme nisu (1)

Maisiterad

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

246,86

180,19

FOB-hind USAs

309,62

299,62

279,62

Mehhiko lahe lisatasu

13,88

Suure järvistu lisatasu

35,46

2.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht – Rotterdam:

19,73 eurot/t

Lasti veokulud: Suur järvistu – Rotterdam:

50,92 eurot/t


(1)  Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/33


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1384/2011,

22. detsember 2011,

rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2011 avatud pakkumismenetluse raames toimuvas kolmandas osalises pakkumiskutses kinnitatava minimaalse tollimaksumäära kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artiklit 187 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1239/2011 (2) on 2011/2012. turustusaastaks välja kuulutatud alaline pakkumismenetlus CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks.

(2)

Arvestades osalise pakkumiskutse alusel esitatud pakkumusi, peab komisjon otsustama, kas vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1239/2011 artiklile 6 kehtestada või jätta kehtestamata minimaalne tollimaksumäär kaheksakohalise CN-koodi kohta.

(3)

Kolmanda osalise pakkumiskutse alusel esitatud pakkumuste põhjal tuleks minimaalne tollimaksumäär kehtestada teatavate CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kaheksakohaliste koodide kohta ning minimaalset tollimaksumäära muude CN-koodi alla kuuluva suhkru kaheksakohaliste koodide kohta ei kehtestata.

(4)

Turu kiireks teavitamiseks ja meetme tõhusa haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(5)

Põllumajandusturgude ühise korralduse komitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruses (EL) nr 1239/2011 sätestatud pakkumismenetluse raames kolmanda osalise pakkumiskutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumuste esitamise tähtaeg lõpeb 21. detsembril 2011, on minimaalne tollimaksumäär kehtestatud või ei ole kehtestatud, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas CN-koodi 1701 alla kuuluva suhkru kaheksakohalise koodi kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 318, 1.12.2011, lk 4.


LISA

Minimaalne tollimaksumäär

(eurot/t)

Kaheksakohaline CN-kood

Minimaalne tollimaksumäär

1

2

1701 11 10

269,16

1701 11 90

1701 12 10

X

1701 12 90

X

1701 91 00

X

1701 99 10

1701 99 90

X

(—)

Minimaalne tollimaksumäär kehtestamata (kõik pakkumused tagasi lükatud).

(X)

Pakkumused puuduvad.


OTSUSED

23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/35


NÕUKOGU OTSUS 2011/871/ÜVJP,

19. detsember 2011,

millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 41 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel lepiti kokku, et liikmesriigid peavad ELi juhitavates operatsioonides vabatahtlikult koostööd tehes olema 2003. aastaks võimelised siirma 60 päeva jooksul 50 000 – 60 000 isikust koosneva kõikide Petersbergi ülesannete täitmiseks suutliku väeüksuse ning tagama selle ülalpidamise vähemalt ühe aasta jooksul.

(2)

Nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks ELi juhitavate sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega kriisiohjeoperatsioonide rahastamise korra.

(3)

Nõukogu kinnitas oma 14. mai 2003. aasta järeldustes vajadust kiirreageerimisvõime järele, eelkõige humanitaarabi- ja päästeülesannete osas.

(4)

Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel avaldati heameelt nõukogu 19. mai 2003. aasta järelduste üle, milles kinnitati eelkõige vajadust Euroopa Liidu sõjalise kiirreageerimisvõime järele.

(5)

Nõukogu otsustas 22. septembril 2003, et Euroopa Liit peaks omandama võime hallata paindlikult mis tahes ulatuse, keerukuse ja kiireloomulisusega sõjaliste operatsioonide ühiste kulutuste rahastamist, eelkõige luues hiljemalt 1. märtsiks 2004 alalise rahastamismehhanismi ELi tulevaste sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise tagamiseks.

(6)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004 vastu otsuse 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (1). Kõnealust otsust on hiljem korduvalt muudetud ja asendatud, viimati otsusega 2008/975/ÜVJP (2).

(7)

Euroopa Liit on suuteline läbi viima sõjalisi kiirreageerimisoperatsioone vastavalt ELi sõjalise komitee määratletud kontseptsioonile. Euroopa Liit on suuteline siirma lahingugruppe vastavalt ELi sõjalise komitee määratletud kontseptsioonile.

(8)

Eelrahastamise süsteem on mõeldud eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide jaoks.

(9)

Poliitika- ja julgeolekukomitee heaks kiidetud õppused, mis käsitlevad juhtimisstruktuuride toimimist strateegilisel poliitilisel ja sõjalisel tasandil ning ELi peakorteri kaudu läbiviidavate ELi sõjaliste operatsioonide läbiviimise korda, aitavad parandada liidu üldist operatiivvalmisolekut.

(10)

Nõukogu otsustab igal üksikjuhtumil eraldi, kas tegu on sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsiooniga Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 41 lõike 2 tähenduses.

(11)

ELi lepingu artikli 41 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et liikmesriigid, mille esindajad nõukogus on teinud ametliku avalduse ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu alusel, ei ole kohustatud aitama kaasa sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalike tegevuskulude katmisele.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja ei võta seega osa mehhanismi rahastamisest.

(13)

Nõukogu on otsuse 2008/975/ÜVJP artikli 44 kohaselt kõnealuse otsuse läbi vaadanud ja leppinud kokku selle muutmises.

(14)

Selguse huvides tuleks otsus 2008/975/ÜVJP kehtetuks tunnistada ja asendada uue otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „osalevad liikmesriigid”– Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani;

b)   „toetavad riigid”– liikmesriigid, kes toetavad kõnealuse sõjalise operatsiooni rahastamist kooskõlas ELi lepingu artikli 41 lõikega 2, ning kolmandad riigid, kes toetavad kõnealuse operatsiooni ühiste kulude rahastamist vastavalt nende ja Euroopa Liidu vahelistele kokkulepetele;

c)   „operatsioonid”– sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega ELi operatsioonid;

d)   „sõjaline toetustegevus”– ELi operatsioonid või nende osad, mis on otsustatud nõukogus kolmanda riigi või kolmanda organisatsiooni toetuseks ja millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus, kuid mis ei ole Euroopa Liidu peakorteri alluvuses.

1.   PEATÜKK

MEHHANISM

Artikkel 2

Mehhanismi loomine

1.   Luuakse operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamise mehhanism.

2.   Kõnealuse mehhanismi nimi on ATHENA.

3.   ATHENA tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, toetavate riikide nimel.

Artikkel 3

Õigusvõime

Pidades silmas ELi sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide rahastamise halduskorraldust, on ATHENAl vajalik õigusvõime eelkõige arvelduskontode omamiseks, vara soetamiseks, omamiseks ja võõrandamiseks, kokkulepete ja halduslepingute sõlmimiseks ning kohtumenetluses osalemiseks. ATHENA on mittetulunduslik.

Artikkel 4

Kooskõlastamine kolmandate osapooltega

ATHENA kooskõlastab oma tegevused liikmesriikide, liidu institutsioonide ja organitega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja poliitikaga.

2.   PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 5

Juhtorganid ja isikkoosseis

1.   ATHENAt juhivad erikomitee alluvuses:

a)

haldur;

b)

iga operatsiooni ülem vastavalt operatsioonile, mida ta juhatab („operatsiooni ülem”);

c)

peaarvepidaja.

2.   ATHENA kasutab võimalikult suures ulatuses liidu olemasolevaid haldusstruktuure. ATHENA kasutab isikkoosseisu, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud liidu institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3.   Nõukogu peasekretär võib varustada halduri ja peaarvepidaja isikkoosseisuga, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, kusjuures varustamise aluseks võib olla ettepanek osalevalt liikmesriigilt.

4.   ATHENA organid ja isikkoosseis alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

Artikkel 6

Erikomitee

1.   Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist.

Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajaid kutsutakse osa võtma erikomitee koosolekutest, kuid nad ei võta osa selle hääletustest.

2.   ATHENA haldamine allub erikomiteele.

3.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel:

a)

kuulub erikomitee koosseisu üks esindaja igast toetavast liikmesriigist;

b)

osalevad erikomitee töös toetavate kolmandate riikide esindajad. Nad ei võta osa erikomitee hääletustest ega viibi hääletuste juures;

c)

osaleb operatsiooni ülem või tema esindaja erikomitee töös, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

4.   Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu eesistujariik. Haldur tagab erikomitee sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei võta osa erikomitee hääletustest.

5.   Peaarvepidaja osaleb erikomitee töös vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

6.   Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni ülema taotluse korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku hiljemalt 15 päeva jooksul.

7.   Haldur annab erikomiteele piisavalt teavet mis tahes ATHENAga seotud kahjunõude või vaidluse kohta.

8.   Erikomitee võtab otsused vastu oma liikmete ühehäälsusega, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9.   Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjaomaseid lähtesummasid, ning rakendab üldiselt käesoleva otsuse kohaseid volitusi.

10.   Haldur, operatsiooni ülem ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesolevale otsusele.

11.   Käesoleva otsuse alusel erikomitee poolt heaks kiidetud aktidele kirjutavad nende heakskiitmise hetkel alla erikomitee esimees ja haldur.

Artikkel 7

Haldur

1.   Nõukogu peasekretär määrab pärast erikomitee teavitamist kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2.   Haldur täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3.   Haldur:

a)

koostab ja esitab erikomiteele eelarveprojekti. Eelarveprojekti operatsioonikulude osa koostatakse operatsiooni ülema ettepaneku alusel;

b)

võtab pärast erikomitee heakskiitu eelarve vastu;

c)

tegutseb eelarvevahendite käsutajana sissetulekute, operatsioonide ettevalmistamise käigus või selle järel tekkinud ühiste kulude ning väljaspool operatsiooni aktiivset tegevust tekkinud ühiste tegevuskulude osas;

d)

täidab sissetulekute osas rahalisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kolmandate osapooltega seoses ELi sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisega;

e)

avab ATHENA nimel ühe või mitu arvelduskontot.

4.   Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste rakendamise.

5.   Haldur on volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA kaudu rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6.   Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse ELi sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7.   Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

Artikkel 8

Operatsiooni ülem

1.   Operatsiooni ülem täidab oma ülesandeid ATHENA nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2.   Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni ülem järgmist:

a)

saadab haldurile eelarveprojekti osa „väljaminekud – ühised tegevuskulud” kohta oma ettepanekud;

b)

kasutab eelarvevahendite käsutajana ühiste tegevuskuludega ja artikli 28 kohaste kuludega seotud assigneeringuid; teostab oma võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste assigneeringute kasutamisel, sealhulgas eelrahastamisel; võib ATHENA nimel pakkuda ja sõlmida lepinguid; avab ATHENA nimel arvelduskonto enda juhatatava operatsiooni jaoks.

3.   Operatsiooni ülem on enda juhatatavate operatsioonide korral volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada ATHENA kaudu rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni ülem teavitab sellest haldurit ja erikomiteed.

4.   Operatsiooni ülem kasutab ATHENA pakutavat raamatupidamis- ja varahaldussüsteemi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mille erikomitee on halduri ettepanekul heaks kiitnud. Kui haldur leiab, et sellised asjaolud eksisteerivad, teavitab ta sellest erikomiteed ette.

Artikkel 9

Peaarvepidaja

1.   Nõukogu peasekretär määrab kolmeks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2.   Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid ATHENA nimel.

3.   Peaarvepidaja vastutab:

a)

maksete nõuetekohase teostamise, tulude kogumise ja saadaolevatena tuvastatud summade sissenõudmise eest;

b)

ATHENA raamatupidamisaruande koostamise eest igal aastal ning operatsiooni raamatupidamisaruande koostamise eest pärast iga sellise operatsiooni lõppemist;

c)

halduri abistamise eest, kui viimane esitab erikomiteele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande või operatsiooni raamatupidamisaruande;

d)

ATHENA raamatupidamise eest;

e)

raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

f)

tuluarvestussüsteemi kehtestamise ja tõendamise ning vajaduse korral tõendussüsteemide eest, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud raamatupidamisalase teabe andmiseks ja põhjendamiseks;

g)

tõendavate dokumentide säilitamise eest;

h)

üheskoos halduriga sularahahalduse eest.

4.   Haldur ja operatsiooni ülem edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik ATHENA hallatavaid rahalisi varasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5.   Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

Artikkel 10

Haldurile, peaarvepidajale ja ATHENA isikkoosseisule kohaldatavad üldsätted

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Asehaldur allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3.   Asehaldur asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal.

4.   Euroopa Liidu ametnikud ja muud teenistujad alluvad ATHENA nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5.   Isikkoosseis, kelle liikmesriigid on andnud ATHENA käsutusse, allub samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende riiklikud ametiasutused ja liidu institutsioon või ATHENA on kokku leppinud.

6.   Enne ametisse nimetamist peab ATHENA isikkoosseis olema saanud loa juurdepääsuks nõukogu valduses olevale kuni „SECRET UE” tasemel salastatud teabele, või samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt.

7.   Haldur võib pidada liikmesriikide või liidu institutsioonidega läbirääkimisi ja sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks isikkoosseis, keda oleks võimalik vajaduse korral kohe ATHENA käsutusse anda.

3.   PEATÜKK

HALDUSKOKKULEPPED JA RAAMLEPINGUD

Artikkel 11

Halduskokkulepped ja raamlepingud

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi liikmesriikide, liidu institutsioonide ja organite, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eesmärgiga hõlbustada operatsioonide raames hankelepingute ja vastastikuse toetuse finantsaspekte käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige parematel kulutasuvuse tingimustel.

2.   Kõnealuste kokkulepete puhul:

a)

tuleb konsulteerida erikomiteega, kui need sõlmitakse liikmesriikide, liidu institutsioonide või organitega;

b)

on vajalik erikomitee heakskiit, kui need sõlmitakse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3.   Sellistele kokkulepetele kirjutavad alla haldur või vajaduse korral vastav operatsiooni ülem, kes tegutseb ATHENA nimel, ja lõikes 1 osutatud muude osapoolte pädevad haldusasutused.

4.   Hangete kõige parematel kulutasuvuse tingimustel läbiviimise soodustamiseks võib sõlmida raamlepinguid. Sellised lepingud esitatakse enne nende halduri poolt allkirjastamist erikomiteele heakskiitmiseks ning need tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele ja operatsiooni ülematele, kui nad soovivad neid lepinguid kasutada. Käesolev säte ei kehtesta ühelegi liikmesriigile kohustust kasutada raamlepinguid või hankida kaupu või teenuseid raamlepingu alusel.

Artikkel 12

Alalised ja ajutised halduskokkulepped seoses kolmandate riikide toetuse maksmise eeskirjadega

1.   Kokkulepete raames Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui ELi operatsioonide võimalikele toetajaile või konkreetse ELi operatsiooni toetajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped toetuste kiire maksmise lihtsustamiseks vajalike eeskirjade kehtestamiseks sõlmitakse ATHENA ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2.   Kuni lõikes 1 viidatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid toetavate kolmandate riikide maksete teostamise lihtsustamiseks.

3.   Haldur teatab lõikes 1 osutatud kavandatavatest kokkulepetest enne nende ATHENA nimel allkirjastamist erikomiteele.

4.   Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus otsustatud toetussummade ulatuses kokkuleppeid operatsiooni toetavate kolmandate riikidega.

4.   PEATÜKK

ARVELDUSKONTOD

Artikkel 13

Avamine ja eesmärk

1.   Arvelduskonto avatakse esmaklassilises rahaasutuses, mille peakontor asub liikmesriigis, ja see peab olema lühiajalise tähtajaga arvelduskonto, mille valuutaks on euro. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja pärast halduri heakskiidu saamist võib arvelduskonto avada rahaasutuses, mille peakontor ei asu liikmesriigis.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib avada arvelduskonto, mille valuutaks ei ole euro.

3.   Toetavate riikide toetused makstakse kõnealustele arvelduskontodele. Kontosid kasutatakse ATHENA hallatavate kulude eest tasumiseks ja vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni ülemale seoses sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskulude katmisega.

Artikkel 14

Vahendite haldamine

1.   Iga väljamakse ATHENA kontolt nõuab ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2.   Ühegi arvelduskonto saldo ei tohi muutuda negatiivseks.

5.   PEATÜKK

ÜHISED KULUD

Artikkel 15

Ühiste kulude mõiste ja aktsepteerimisaeg

1.   I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel ATHENA arvelt. Kui need kantakse eelarve artiklisse, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, käsitatakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludena. Muudel juhtudel käsitatakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühisteks kuludena.

2.   Lisaks kannab ATHENA II lisas loetletud ühised tegevuskulud ajavahemikus alates operatsiooni kriisiohjekontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni ülema nimetamiseni. Eriolukordades, pärast konsulteerimist poliitika- ja julgeolekukomiteega, võib erikomitee muuta ajavahemikku, mille jooksul ATHENA neid kulusid kannab.

3.   Operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul, mis kestab operatsiooni ülema määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, kannab ATHENA ühiste tegevuskuludena:

a)

III lisa A osas loetletud ühised kulud;

b)

III lisa B osas loetletud ühised kulud, kui seda otsustab nõukogu;

c)

III lisa C osas loetletud ühised kulud, kui operatsiooni ülem seda taotleb ning erikomitee selle heaks kiidab.

4.   Sõjalise toetustegevuse aktiivsel, nõukogu poolt kindlaks määratud etapil kannab ATHENA operatsiooni ühiste kuludena need ühised kulud, mille nõukogu on määratlenud üksikjuhtumipõhiselt III lisa alusel.

5.   Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud.

6.   Ühiste kuludena ei aktsepteerita kulusid, mille üks või enam toetavat riiki, mõni liidu institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

7.   Erikomitee võib üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et eriolukordi silmas pidades käsitatakse teatavaid täiendavaid kulusid, välja arvatud III lisa B osas loetletud kulud, ühe kindla operatsiooni ühiste kuludena selle operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul.

8.   Kui erikomitees ühehäälsust ei saavutata, võib erikomitee esitada eesistujariigi algatusel asjaomase küsimuse nõukogule.

Artikkel 16

Õppused

1.   Euroopa Liidu õppuste ühiseid kulusid rahastatakse ATHENA kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, mida toetavad kõik osalevad liikmesriigid.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui EL kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ühiseid vahendeid.

3.   Ühiste õppusekulude hulka ei kuulu kulud, mis on seotud järgmisega:

a)

kapitali soetamine, sealhulgas hoonete, infrastruktuuri ja varustuse soetamine;

b)

õppuste kavandamise ja ettevalmistamise etapp, välja arvatud erikomitee heakskiidu korral;

c)

vägede transport, kasarmud ja majutus.

Artikkel 17

Lähtesumma

Kõigis nõukogu otsustes, millega nõukogu otsustab luua ELi sõjalise operatsiooni või selle tegevusaega pikendada, esitatakse kõnealuse operatsiooni ühiste kulude lähtesumma. Saades abi eelkõige liidu sõjaliselt isikkoosseisult ning operatsiooni ülemalt, juhul kui viimane on ametisse asunud, määrab haldur summa, mida ta peab vajalikuks operatsiooni ühiste kulude katmiseks kavandataval ajavahemikul. Haldur teatab kõnealuse summa eesistujariigi kaudu nõukogu organile, kes vastutab otsuse eelnõu läbivaatamise eest. Erikomitee liikmeid kutsutakse osalema kõnealuse organi aruteludel lähtesumma üle.

6.   PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 18

Eelarvepõhimõtted

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega nähakse igaks eelarveaastaks ette ja kiidetakse heaks ATHENA hallatavate ühiste kuludega seotud tulud ja kulud.

2.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kasutada võib ainult teatavasse eelarve rubriiki kuuluvaid ühiste kuludega seotud tulusid ja kulusid, mis ei ületa sinna kirjendatud assigneeringute ülemmäära, välja arvatud artikli 32 lõike 5 kohaldamisel.

Artikkel 19

Aastaeelarve

1.   Haldur koostab igal aastal järgneva eelarveaasta jaoks eelarveprojekti, kusjuures teda abistab iga operatsiooni ülem seoses tema juhitava operatsiooniga.

2.   Projekt sisaldab:

a)

assigneeringuid, mida peetakse vajalikuks operatsioonide ettevalmistamisel ja nende järel tekkinud ühiste kulude katmiseks;

b)

assigneeringuid, mida peetakse vajalikuks käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiste tegevuskulude katmiseks, sisaldades vajaduse korral nende ühiste kulude tagastamist, mida on eelrahastanud mõni riik või kolmas osapool;

c)

artiklis 26 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuid;

d)

kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3.   Kulukohustuste ja maksete assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajaduse korral omakorda artikliteks. Eelarve projekt sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jagu. Üks jagu moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4.   Iga jagu võib sisaldada peatükki pealkirjaga „määratlemata otstarbega assigneeringud”. Kõnealused assigneeringud kirjendatakse eelarvesse põhjendatud juhtudel, kui esineb määramatus vajatavate assigneeringute summa või eelarvesse kirjendatud assigneeringute kasutamise valdkonna osas.

5.   Tulud koosnevad:

a)

toetustest, mida maksavad osalevad ja toetavad liikmesriigid ning kui on asjakohane, siis toetavad kolmandad riigid;

b)

mitmesugustest jagudesse jaotatud tuludest, mis hõlmavad laekunud intresse, müügitulu ja eelmise eelarveaasta eelarve täitumist pärast seda, kui erikomitee on selle kindlaks määranud.

6.   Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks. Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heakskiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid liikmesriike ja toetavaid kolmandaid riike.

Artikkel 20

Paranduseelarved

1.   Vältimatutes, erandlikes ja ettenägematutes olukordades, sealhulgas kui operatsioon käivitatakse eelarveaasta sees, esitab haldur paranduseelarve projekti. Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Erikomitee võtab paranduseelarve projekti arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

2.   Kui kõnealune paranduseelarve projekt esitatakse tulenevalt uue operatsiooni käivitamisest või käimasoleva operatsiooni eelarve muutumisest, teavitab haldur erikomiteed kõnealuse operatsiooni kavandatavatest kogukuludest. Kui need kulud ületavad oluliselt asjaomast lähtesummat, võib erikomitee taotleda nõukogult nende heakskiitmist.

3.   Uue operatsiooni käivitamisest tulenev paranduseelarve projekt esitatakse erikomiteele nelja kuu jooksul pärast lähtesumma heakskiitmist, välja arvatud juhul, kui erikomitee otsustab kehtestada pikema tähtaja.

Artikkel 21

Ümberpaigutused

1.   Haldur võib assigneeringuid ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni ülema ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda võimaldab. Erikomitee eelnev nõusolek on siiski nõutav, kui:

a)

kavandatav ümberpaigutus muudab operatsiooni jaoks ette nähtud assigneeringute kogusummat

või

b)

kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad eelarveaasta jooksul 10 % assigneeringutest, mis on kirjendatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust assigneeringud võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks.

2.   Kui operatsiooni ülem peab seda operatsiooni nõutekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas „ühised tegevuskulud” operatsioonile eraldatud assigneeringuid artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni ülem teavitab sellistest ümberpaigutustest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 22

Assigneeringute ülekanded

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud assigneeringud tühistatakse eelarveaasta lõpus, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

2.   ATHENA poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud assigneeringuid võib kanda üle järgmisse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud assigneeringuid võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3.   Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta sidumata assigneeringute jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks. Kõnealust ettepanekut käsitatakse heakskiidetuna, kui erikomitee ei ole 15. märtsiks otsustanud teisiti.

4.   Eelneva eelarveaasta seotud assigneeringud kantakse üle ja haldur teavitab 15. veebruariks sellest erikomiteed.

Artikkel 23

Ennetähtaegne rakendamine

Pärast aastaeelarve heakskiitmist võib assigneeringuid kasutada kohustuste eest tasumiseks ja maksete tegemiseks, kui see on operatsiooni tegutsemiseks vajalik.

7.   PEATÜKK

TOETUSED JA NENDE TAGASTAMINE

Artikkel 24

Toetuste määramine

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata makseassigneeringuid rahastatakse osalevate liikmesriikide toetustest.

2.   Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseassigneeringud kaetakse toetavate riikide toetustest.

3.   Toetused, mida toetavad liikmesriigid peavad operatsiooni heaks maksma, võrduvad eelarvesse kirjendatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseassigneeringute summaga, millest on maha arvatud toetuste summad, mida kolmandad toetavad riigid peavad artikli 12 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4.   Toetuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt toetust nõutakse, määratakse vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 rahvamajanduse kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsusega 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) (3) või mis tahes muu nõukogu otsusega, mis seda asendab.

5.   Toetuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud liidu viimasele vastuvõetud üldeelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa” veerus „Siseriikliku kogutulu omavahendid”. Iga toetust maksva liikmesriigi toetus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi siseriikliku kogutulu osaga kõigi toetust maksvate liikmesriikide siseriikliku kogutulu summast.

Artikkel 25

Toetuste maksmise ajakava

1.   Kui nõukogu on võtnud vastu ELi sõjalise operatsiooni lähtesumma, maksavad toetavad liikmesriigid toetusena 30 % lähtesummast juhul, kui nõukogu ei otsusta kehtestada teistsugust määra. Haldur taotleb toetusi vastavalt operatsiooni operatiivvajadustele kuni kokkulepitud tasemeni.

2.   Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni paranduseelarve vastuvõtmist täiendavaid toetusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele.

3.   Kui konkreetse operatsiooni jaoks on vastu võetud paranduseelarve, maksavad liikmesriigid toetuse osa, mille nad võlgnevad seoses selle operatsiooniga tulenevalt artikli 24 kohaldamisest. Kui operatsiooni kestuseks on aga kavandatud rohkem kui kuus kuud ühe eelarveaasta jooksul, makstakse toetus kahes osas. Sellisel juhul tehakse esimene osamakse 60 päeva jooksul operatsiooni alustamisest; teine osamakse tehakse tähtpäevaks, mille kehtestab erikomitee halduri ettepanekul operatiivvajadusi arvesse võttes. Erikomitee võib käesoleva lõike sätetest kõrvale kalduda.

4.   Haldur saadab vastavad toetustaotlused kirja teel riiklikele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud, kui:

a)

erikomitee on eelarveaasta kohta heaks kiitnud eelarve projekti vastavalt artiklile 19. Esimene toetustaotlus tehakse kaheksa kuu operatiivvajaduste rahuldamiseks. Teine toetustaotlus tehakse toetuste ülejäänud osa tasumiseks, võttes arvesse eelmise aasta eelarve ülejääki, kui erikomitee on otsustanud kanda selle ülejäägi jooksva aasta eelarvesse pärast auditi arvamuse saamist;

b)

vastavalt artikli 25 lõikele 1 on vastu võetud lähtesumma või

c)

vastavalt artiklile 20 on heaks kiidetud paranduseelarve.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse muude sätete kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest, välja arvatud uue eelarveaasta eelarve jaoks esitatava esimese toetustaotluse puhul, kus makse tegemise tähtaeg on 40 päeva alates vastava toetustaotluse saatmisest.

6.   Iga toetav riik tasub oma toetuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

7.   Haldur esitab toetuse kättesaamise kohta kinnituse.

Artikkel 26

Eelrahastamine

1.   ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad toetavad liikmesriigid toetust lähtesumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 3 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   ELi sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks toetavad liikmesriigid kas:

a)

maksavad toetuse ATHENAle ette või

b)

kui nõukogu otsustab läbi viia ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni, mille rahastamist liikmesriigid toetavad, maksavad oma toetuse lähtesumma ulatuses kõnealuse operatsiooni ühistesse kuludesse viie päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Eespool nimetatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub üks esindaja igast toetust ette maksvast liikmesriigist, eelarve spetsiaalsesse jakku määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse toetustest, mida maksavad toetust ette maksvad liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

4.   Lõikes 3 osutatud, operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid täiendatakse 90 päeva jooksul alates asjaomase toetustaotluse saatmisest.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga toetust ette maksev liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud toetust, et katta tema toetust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemakstavat toetust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetustaotluse saatmist.

6.   Kui muu operatsiooni kui kiirreageerimisoperatsiooni läbiviimiseks on vaja rahalisi vahendeid ning kui kõnealuse operatsiooni jaoks ei ole veel saadud piisavaid toetusi:

a)

võib operatsiooni kulude katteks kasutada operatsiooni rahastamises osalevate liikmesriikide poolt ettemakstud toetusi, saades sellele enne toetust ette maksvate liikmesriikide heakskiidu; selliselt võib kasutada kuni 75 % ettemakstud toetustest. Ettemakstud toetusi täiendatakse asjaomase toetust ette maksva liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetustaotluse saatmist;

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud juhul maksavad liikmesriigid, kes ei ole toetust ette maksnud, artikli 25 lõike 1 kohaselt operatsiooni jaoks makstavad toetused pärast asjaomaste liikmesriikide heakskiidu saamist viie päeva jooksul pärast halduri poolt toetustaotluse saatmist.

7.   Olenemata artikli 32 lõikest 3 võib operatsiooni ülem võtta kohustusi ja teha kulutusi tema käsutuses olevate summade piires.

8.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.

9.   Eelrahastamise tulemusel teenitud intress jaotatakse igal aastal toetust ette maksnud liikmesriikidele ning lisatakse nende määratlemata otstarbega assigneeringute hulka. Summad teatatakse kõnealustele liikmesriikidele iga-aastase eelarve heakskiitmise protsessi käigus.

Artikkel 27

Eelrahastamise summade tagastamine

1.   Liikmesriik, kolmas riik või vajaduse korral rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib ATHENAlt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni ülem, kui ta on veel ametis, ja haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud toetav riik, võib selle arvata maha järgmisest toetustaotlusest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4.   Kui taotluse heakskiitmise ajal ei ole ette näha ühtki toetustaotlust või kui heakskiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat toetust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse ATHENA rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

6.   Summade tagastamisel makstakse tagasi ka eelrahastamisel kättesaadavaks tehtud summalt teenitud intress.

Artikkel 28

Ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine ATHENA poolt

1.   Erikomitee võib halduri, keda abistab operatsiooni ülem, või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude („riigi poolt kantavad kulud”) halduskorraldus usaldatakse ATHENAle, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni ülemale loa sõlmida operatsioonis osalevate liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate osapoolte nimel lepinguid, et osta teenuseid ja varustust, mida käsitatakse riigi poolt kantavate kuludena.

3.   Erikomitee võib oma otsusega kehtestada korra riigi poolt kantavate kulude eelrahastamiseks.

4.   ATHENA peab arvestust talle usaldatud riigi poolt kantavate kulude üle, mis tekivad igal liikmesriigil ja vajaduse korral kolmandal osapoolel. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile ja vajaduse korral kõnealusele kolmandale osapoolele väljavõtte kulutustest, mis nad on teinud ja nad või nende isikkoosseis on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid ja vajaduse korral kõnealused kolmandad osapooled maksavad taotletud vahendid ATHENAle välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse saatmist.

Artikkel 29

Viivis

1.   Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse analoogia põhjal liidu eeskirju viivise suhtes, mis on kehtestatud nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artikliga 71 seoses toetuste maksmisega ELi eelarvesse.

2.   Kui makse hilineb mitte rohkem kui kümme päeva, viivist ei nõuta. Kui makse hilineb rohkem kui kümme päeva, nõutakse viivist kogu viivitatud aja eest.

8.   PEATÜKK

KULUDE TEOSTAMINE

Artikkel 30

Põhimõtted

1.   ATHENA assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2.   Eelarvevahendite käsutajad vastutavad selle eest, et ATHENA tulusid ja kulusid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, ning seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmise tagamise eest. Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist. Eelarvevahendite käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsusega, milles on määratletud:

a)

isikkoosseisu liige, kes on selliseks delegeerimiseks asjakohasel tasemel;

b)

üleantud volituste ulatus;

c)

mil määral võivad volituste saajad volitusi edasi delegeerida.

3.   Assigneeringute kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga ATHENA poolt hallatavatest vahenditest tehtud makse nõuab eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4.   Kui ühiste kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, liidu institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude teostamisele, ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teostab kulusid otse, täidab ta eeskirju, mida kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve osa „nõukogu” täitmisele.

5.   Haldur võib siiski edastada eesistujariigile materjalid nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude teostamise eeskirjade kohta.

6.   Erikomitee võib heaks kiita lõikest 4 kõrvale kalduvad ühiste kulude teostamise eeskirjad.

Artikkel 31

Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud või otseselt ühegi konkreetse operatsiooniga mitte seotud ühised kulud

Haldur täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid kulude puhul, mis hõlmavad operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulusid,samuti otseselt ühegi konkreetse operatsiooniga mitte seotud ühiseid kulusid.

Artikkel 32

Ühised tegevuskulud

1.   Operatsiooni ülem täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Siiski täidab haldur eelarvevahendite käsutaja ülesandeid kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse ATHENA kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse tegevuse lõppu.

2.   Haldur kannab operatsiooni kulude teostamiseks nõutavad summad ATHENA pangakontolt operatsiooni ülema taotlusel viimasele üle ATHENA nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni ülem on esitanud.

3.   Erandina artikli 18 lõikest 5 annab lähtesumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni ülemale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi artikli 25 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud protsendi ulatuses lähtesummast, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kehtestada kõrgema kohustuste määra.

Erikomitee võib halduri või operatsiooni ülema ettepaneku alusel ning operatiivvajadusi ja olukorra kiireloomulisust arvesse võttes otsustada, et tohib võtta ja vajaduse korral täita täiendavaid kulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele, välja arvatud juhul, kui operatiivsed asjaolud nõuavad teisiti. Kõnealune erand kaotab kehtivuse kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni ülem või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kuu aru seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni ülema või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja juhtnööre kulude teostamise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud ELi sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni ülem erandina artikli 18 lõikest 5 teostada kõnealuse isikkoosseisu elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kirjendatud assigneeringuid. Operatsiooni ülem teavitab sellest võimalikult kiiresti haldurit ja erikomiteed. Sellisel juhul teeb haldur operatsiooni ülemaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mis on vajalikud kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavat rahastamist ümberpaigutuse teel, esitab haldur paranduseelarve ettepaneku.

9.   PEATÜKK

ÜHISELT RAHASTATUD VARUSTUSE JA INFRASTRUKTUURI LÕPPOTSTARVE

Artikkel 33

Varustus ja infrastruktuur

1.   Pidades silmas operatsiooni lõpetamist, mida ta on juhatanud, teeb operatsiooni ülem ettepaneku kõnealuse operatsiooni jaoks ühise rahastamisega soetatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe kohta. Vajaduse korral esitab ta erikomiteele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

2.   Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse tegevuse lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajaduse korral silmas sellele lõppotstarve leidmist. Vajaduse korral esitab ta erikomiteele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

3.   Erikomitee kiidab varustuse, infrastruktuuri ja muu vara kulumi heaks nii kiiresti kui võimalik.

4.   Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a)

infrastruktuuri puhul müümine või üleandmine ATHENA kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale osapoolele;

b)

varustuse puhul müümine ATHENA kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale osapoolele või ladustamine ja säilitamine ATHENA, liikmesriigi või kolmanda osapoole poolt kasutamiseks edaspidi läbiviidavas operatsioonis.

5.   Müümise korral müüakse varustus ja infrastruktuur nende turuhinnaga või, kui turuhinda ei ole võimalik kindlaks määrata, siis õiglase ja mõistliku hinnaga, võttes arvesse kohalikke eritingimusi.

6.   Müümine või üleandmine vastuvõtjariigile või kolmandale osapoolele peab olema kooskõlas asjaomaste kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks ühise rahastamisega soetatud varustus jääb ATHENAle, võivad toetavad liikmesriigid taotleda teistelt osalevatelt liikmesriikidelt rahalist hüvitust. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

10.   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA INVENTAR

Artikkel 34

Ühiste tegevuskuludega seotud raamatupidamine

Operatsiooni ülem peab raamatupidamisarvestust ATHENAlt saadud ülekannete, enda poolt võetud kulukohustuste, tehtud väljamaksete ning saadud tulu üle, samuti ATHENA eelarvest rahastatud ja tema juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

Artikkel 35

Konsolideeritud aruanded

1.   Peaarvepidaja peab arvet taotletud toetuste ja tehtud ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude, tegevuskulude ning saadud tulu kohta, mida on hallatud halduri otsesel vastutusel.

2.   Peaarvepidaja koostab ATHENA tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni ülem saadab talle raamatupidamisaruanded tema poolt võetud kulukohustuste, tema tehtud maksete ning saadud tulu kohta.

11.   PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 36

Erikomiteele tehtavad korrapärased ettekanded

Haldur esitab erikomiteele iga kolme kuu järel aruande tulude ja kulude haldamise kohta alates eelarveaasta algusest. Selleks esitab iga operatsiooni ülem haldurile aruande kulude kohta, mis on seotud tema juhitava operatsiooni ühiste tegevuskuludega.

Artikkel 37

Kontrollide läbiviimise tingimused

1.   Enne oma ülesannete täitmist peavad ATHENA tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud loa juurdepääsuks nõukogu valduses olevale vähemalt „SECRET UE” tasemel salastatud teabele või vajaduse korral samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt või NATOlt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabe ja andmete suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

2.   Halduril ja ATHENA tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. ATHENA tulude ja kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ning kõnealuste tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 38

Raamatupidamisaruannete välisaudit

1.   Kui ATHENA kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, liidu institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mida kohaldatakse tema enda kulude auditeerimisele.

2.   Siiski võib haldur või tema poolt määratud isik viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ATHENA ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, määrates kindlaks nende ülesanded ja töölevõtmise tingimused.

3.   Välisauditite jaoks luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee määrab liikmesriikide esitatud kandidaatide hulgast liikmed kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada. Erikomitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra.

Kandidaadid peavad olema liikmesriigi kõrgeima riikliku auditeerimisasutuse liikmed või selle asutuse poolt soovitatud isikud ning pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks ATHENA nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

a)

maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus; ATHENA kannab ainult nende lähetuskulud vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse sama astme Euroopa Liidu ametnikele;

b)

küsivad ja saavad kolleegiumi liikmed juhiseid ainult erikomiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)

annavad kolleegiumi liikmed oma ülesannetest aru ainult erikomiteele;

d)

kolleegiumi liikmed kontrollivad eelarveaasta jooksul ning tagantjärele kohapealsete kontrollimiste ja tõendavate dokumentide kontrollimise kaudu, kas ATHENA rahastatud või eelrahastatud kulusid on teostatud kooskõlas kehtivate õigusaktide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega ning kas sisekontroll on olnud piisav.

Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema ametiaega. Kolleegium võtab vastu oma liikmete läbi viidavatele audititele kohaldatavad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui need edastatakse haldurile ja erikomiteele.

4.   Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisasutusi.

5.   Auditite kulusid, mille viivad läbi ATHENA nimel tegutsevad audiitorid, käsitatakse ATHENA poolt kantavate ühiste kuludena.

Artikkel 39

Raamatupidamisaruannete siseaudit

1.   Nõukogu peasekretär määrab halduri ettepaneku põhjal ja pärast erikomitee teavitamist kolmeaastaseks ametiajaks, mida saab ühe korra uuendada, ATHENA mehhanismi siseaudiitori ja vähemalt ühe asesiseaudiitori; siseaudiitoritel peavad olema vajalik kutsekvalifikatsioon ja nad peavad pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Siseaudiitor ei või olla ei eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja; ta ei või osaleda raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.

2.   Siseaudiitor annab haldurile riskidega tegelemise kohta aru, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning soovitusi operatsioonidega seotud sisekontrolli parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks. Tema vastutuses on eelkõige selle hindamine, kui sobivad ja tulemuslikud on sisemised juhtimissüsteemid ning kuidas teenistused rakendavad poliitikaid ja saavutavad eesmärke, pidades silmas nendega seotud riske.

3.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid seoses kõikide teenistustega, mis on kaasatud ATHENA tulude kogumisse ning ATHENA kaudu rahastatavate kulude teostamisse.

4.   Siseaudiitor viib eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele läbi ühe või mitu auditit. Ta annab haldurile aru ja teavitab operatsiooni ülemat oma auditite tulemustest ja soovitustest. Operatsiooni ülem ja haldur tagavad, et auditite põhjal tehtud soovituste põhjal võetakse meetmeid.

5.   Haldur esitab igal aastal erikomiteele siseauditiga seotud töö kohta aruande, milles on märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, tehtud märkused, esitatud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

6.   Lisaks sellele tagab iga operatsiooni ülem siseaudiitorile täieliku juurdepääsu tema juhatatavale operatsioonile. Siseaudiitor kontrollib finants- ja eelarvesüsteemide ja -menetluste nõuetekohast toimimist ning tagab tugevate ja tõhusate sisekontrolli süsteemide toimimise.

7.   Siseaudiitori töö ja aruanded tehakse koos kõigi asjakohaste lisadokumentidega kättesaadavaks audiitorite kolleegiumile.

Artikkel 40

Raamatupidamise aastaaruannete esitamine ja raamatupidamiskontode sulgemine

1.   Iga operatsiooni ülem esitab ATHENA peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mis on vajalik ühiste tegevuskulude ning eelrahastatud ja artikli 28 kohaselt hüvitatud kulude raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning samuti iga-aastase tegevusaruande koostamiseks.

2.   Haldur koostab peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema abiga raamatupidamisaruanded ja iga-aastase tegevusaruande ning esitab need erikomiteele ja audiitorite kolleegiumile eelarveaasta lõpule järgneva aasta 15. maiks.

3.   Kaheksa nädala jooksul pärast raamatupidamisaruannete edastamist esitab audiitorite kolleegium erikomiteele auditi arvamuse ning haldur, keda abistavad peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülem, esitab erikomiteele ATHENA auditeeritud raamatupidamisaruanded.

4.   Eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. septembriks esitab audiitorite kolleegium erikomiteele auditiaruande ning erikomitee vaatab auditiaruande, auditi arvamuse ning raamatupidamisaruande läbi, eesmärgiga anda halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema tegevusele heakskiit.

5.   Peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülem säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded ja inventarinimestikud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomase eelarve täitmine kinnitati. Kui operatsioon lõpetatakse, tagab operatsiooni ülem kõigi raamatupidamisaruannete ja inventarinimestike edastamise peaarvepidajale.

6.   Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast kas tulude või kuludena, paranduseelarvega. Erikomitee võib siiski teha otsuse eespool nimetatud eelarve ülejäägi kandmise kohta pärast auditi arvamuse saamist audiitorite kolleegiumilt.

7.   Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud assigneeringute kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest toetustest maha arvamiseks.

8.   Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud assigneeringute kasutamisest, kavandatakse nende liikmesriikide järgmistest toetustest maha arvamiseks, kes on kõnealust operatsiooni toetanud.

9.   Kui tagastamine ei ole võimalik ATHENAle makstavatest toetustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi vastavalt tagasimakse tegemise aastal kehtivale kogurahvatulu baasmäärale.

10.   Iga operatsioonis osalev liikmesriik võib iga aasta 31. märtsiks esitada haldurile, vajaduse korral operatsiooni ülema kaudu, andmed tema poolt eelneval eelarveaastal operatsiooniga seoses tekkinud täiendavate kulude kohta. Need andmed liigitatakse põhiliste kuluartiklite kaupa. Haldur koondab nimetatud andmed ja annab erikomiteele ülevaate operatsiooni täiendavate kulude kohta.

Artikkel 41

Operatsiooni raamatupidamiskontode sulgemine

1.   Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal teha otsuse, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni ülema abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisaruanded kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla lühem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2.   Kui raamatupidamisaruandesse ei saa kehtestatud tähtajaks kanda andmeid tulude ja kulude kohta, mis on seotud vastava operatsiooni lõpuleviimisega, siis kajastatakse need tulud ja kulud ATHENA raamatupidamisaruandes ning need vaatab läbi erikomitee artiklis 40 ette nähtud menetluse käigus.

3.   Erikomitee kiidab audiitorite kolleegiumi arvamuse põhjal talle esitatud operatsiooni raamatupidamisaruande heaks. Ta kinnitab kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema poolt.

4.   Kui tagastamine ei ole võimalik ATHENAle makstavatest toetustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi vastavalt tagasimakse tegemise aastal kehtivale kogurahvatulu baasmäärale.

12.   PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 42

Vastutus

1.   Tingimusi, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni ülema, halduri ja eelkõige liidu institutsioonide või liikmesriikide poolt kasutusse antud muu isikkoosseisu liikme distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, reguleerib isikkoosseisule kohaldatav määrustik või kord. Lisaks võib ATHENA omal algatusel või toetava riigi palvel algatada ülalmainitud isikkoosseisu liikme suhtes tsiviilhagi.

2.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada liitu või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud isikkoosseis on täitnud oma ülesandeid.

3.   Toetavad riigid täidavad ATHENA kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Seda reguleeritakse asjaomasele lepingule kohaldatava õigusega.

4.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitavad toetavad riigid kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende isikkoosseis on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, ATHENA kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide õigusele ja vägede isikkoosseisu määrustikule, mida kohaldatakse operatsiooni toimumiskohas.

5.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada liitu või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja teenistused, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende isikkoosseis on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 43

Läbivaatamine ja muutmine

Käesolev otsus, sealhulgas selle lisad, vaadatakse vajaduse korral tervikuna või osaliselt läbi liikmesriigi taotlusel või pärast iga operatsiooni. Käesolevat otsust muudetakse vähemalt iga kolme aasta tagant. Läbivaatamise või muutmise käigus võib kasutada töö seisukohast kasulikke eksperte, sealhulgas ATHENA juhtorganeid.

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/975/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 45

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 19. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. KOROLEC


(1)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

(2)  ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.

(3)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.


I LISA

ÜHISED KULUD, MIS NENDE TEKKIMISEL KATAB ATHENA

Juhul kui järgmisi ühiseid kulusid ei saa otseselt seostada ühegi operatsiooniga, võib erikomitee otsustada paigutada vastavad assigneeringud aastaeelarve üldossa. Kõnealused assigneeringud tuleks võimalusel kirjendada artiklitesse, mis osutavad operatsioonile, millega nad on kõige enam seotud.

1.

Operatsiooni ülema ja tema isikkoosseisu lähetuskulud, mis tekivad operatsiooni raamatupidamisaruande esitamise tulemusena erikomiteele.

2.

Kahjunõuetest ja õiguslikest meetmetest tulenevad kahjuhüvitised ja kulud, mis kuuluvad maksmisele ATHENA kaudu.

3.

Kulud, mis tulenevad otsusest ladustada operatsiooni jaoks ühiselt soetatud materjali (kui kõnealused kulud omistatakse aastaeelarve üldosale, osutatakse seosele konkreetse operatsiooniga).

Lisaks sisaldab aastaeelarve üldosa vajaduse korral assigneeringuid, mis on vajalikud järgmiste ühiste tegevuskulude katmiseks, mida operatsioonis osalevad liikmesriigid rahastavad:

1.

panga teenustasud;

2.

auditikulud;

3.

operatsiooni ettevalmistava etapiga seonduvad ühised kulud, nagu need on määratletud II lisas;

4.

ATHENA raamatupidamis- ja varahaldussüsteemi väljatöötamise ja haldamisega seotud kulud.


II LISA

OPERATSIOONI ETTEVALMISTAVA ETAPIGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA

Täiendavad kulud, mis on vajalikud sõjaväelaste ja tsiviilpersonali tutvumismissioonideks ja ettevalmistusteks (eelkõige teabekogumis- ja tutvumismissioonid) konkreetset ELi sõjalist operatsiooni silmas pidades: transport, majutus, operatsiooni sidevahendite kasutamine ja missiooni läbiviimiseks vajaliku kohaliku tsiviilpersonali, nagu tõlkide ja autojuhtide töölevõtmine.

Meditsiiniteenused: nende isikute hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac), kes võtavad osa sõjaväelaste ja tsiviilpersonali tutvumismissioonidest ja ettevalmistustest konkreetset ELi sõjalist operatsiooni silmas pidades, kui ravi ei ole operatsiooni toimumiskohas võimalik.


III LISA

A   OSA

OPERATSIOONI AKTIIVSE TEGEVUSEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ALATI ATHENA

ATHENA kannab ELi sõjalise operatsiooni puhul ühiste tegevuskulude all järgnevalt määratletud täiendavad kulud, mis on operatsiooni jaoks vajalikud.

1.   Täiendavad kulud seoses ELi juhitavate operatsioonide (mobiilsete või paiksete) peakorteritega.

1.1.

Peakorterid, mille täiendavaid kulusid rahastatakse ühiselt:

a)   peakorter (HQ): peakorter (HQ); operatsiooni plaanis (OPLAN) heakskiidetud juhtimis- ja toetuselemendid;

b)   operatsiooni peakorter (OHQ): operatsiooni juhataja paikne, väljaspool operatsiooni toimumiskohta asuv peakorter, mis vastutab ELi vägede koostamise, väljasaatmise, ülalpidamise ja tagasitoomise eest.

Operatsiooni puhul operatsiooni peakorterile kohaldatavat ühiste kulude mõistet kohaldatakse ka nõukogu peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele ja ATHENAle niivõrd, kuivõrd viimased tegutsevad otseselt kõnealuse operatsiooni heaks;

c)   vägede peakorter (FHQ): operatsiooni toimumiskohta siirdud ELi vägede peakorter;

d)   väeliigi peakorter (CCHQ): operatsiooni jaoks siirdud ELi väeliigi juhataja (st õhujõudude, maavägede, laevastiku või eriüksuste juhatajad, kelle määramist võidakse operatsiooni iseloomust sõltuvalt vajalikuks pidada) peakorter.

1.2.

Ühiselt rahastatavad täiendavad kulud:

a)   transpordikulud: transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi vägede peakorteri ja väeliikide peakorterite siirmiseks, ülalpidamiseks ja tagasitoomiseks;

b)   reisimine ja majutus: operatsiooni peakorteri reisi- ja majutuskulud seoses operatsiooni jaoks vajalike ametireisidega; Brüsselisse ja/või operatsiooniga seotud koosolekutele ametireisil reisiva siirdud peakorteri isikkoosseisu reisi- ja majutuskulud;

c)   peakorterite vedu/reisimine (välja arvatud päevarahade kulud) operatsioonide toimumiskohas: maanteetranspordi ja muul teel reisimise ja veokuludega seotud kulud, sealhulgas riiklike toetusvägede ja külaliste reisimine; kütusega seotud täiendavad kulud, mis ületavad tavaoperatsioonide taseme; täiendavate sõidukite rent; kulud seoses kolmanda osapoole riskikindlustusega, mida mõned riigid nõuavad nende territooriumil operatsioone läbi viivatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;

d)   haldus: täiendav kontori- ja majutusvarustus, lepingulised ja kommunaalteenused, peakorterite hoonete hoolduskulud;

e)   ühiselt rahastatavatesse peakorteritesse operatsiooni jaoks eraldi töölevõetud tsiviilpersonal: liidus töötav tsiviilpersonal, rahvusvaheline personal ja operatsiooni toimumiskohas palgatud kohalik personal, keda vajatakse operatsiooni läbiviimiseks lisaks operatsiooni tavanõuetele (sealhulgas hüvitised ületundide eest);

f)   side ühiselt rahastatavate peakorterite vahel ning ühiselt rahastatavate peakorterite ja nende otsealluvuses olevate vägede vahel: kapitalikulud seoses täiendavate sidevahendite ja infotehnoloogiaseadmete ostmise ja kasutamisega ning kulud seoses osutatud teenustega (modemite, telefoniliinide, satelliittelefonide, krüptofaksi, turvaliinide, internetiteenuste, andmeliinide ja kohtvõrkude rent ning hooldus);

g)   kasarmud ja majutus/infrastruktuur: vajaduse korral peakorteri rajatiste soetamise, üürimise või renoveerimise kulud operatsiooni toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine);

h)   avalik teave: kulud, mis on seotud teabekampaaniatega ja mõeldud meedia teavitamiseks operatsiooni peakorteris ja vägede peakorteris vastavalt operatsiooni peakorteris välja töötatud teabestrateegiale;

i)   esindamine ja vastuvõtukulud: esinduskulud; operatsiooni läbiviimiseks vajalikud kulud peakorteri tasemel.

2.   Täiendavad kulud, mis tekivad vägede toetamisel tervikuna.

Alljärgnevalt on kindlaks määratud kulud, mis tekivad seoses vägede siirmisega:

a)   siirmise/infrastruktuuriga seotud tööd: kulud, mis on tingimata vajalikud selleks, et väed tervikuna saaksid täita oma missiooni (ühiselt kasutatav(ad) lennujaam, raudtee, sadamad, peamised logistilistilised maanteed, sh mahalaadimiskohad ning alad vägede koondamiseks edasiliikumise eesmärgil); veeuuringud, pumpamine, vee puhastamine ja jaotamine ning heitvee äravool, energia- ja veevarustus, mullatööd ja statsionaarsete vägede kaitse, ladustamisrajatised (eelkõige kütuse ja lahingumoona jaoks), logistilised kogunemiskohad; ühiselt rahastavale infrastruktuurile pakutav insener-tehniline tugi);

b)   identifitseerimistunnused: spetsiifilised identifitseerimistunnused, isikutunnistused kirjaga „European Union”, märgid, medalid, Euroopa Liidu värvides lipud või muud vägede või peakorteri tunnusmärgid (välja arvatud riided, mütsid ja vorm);

c)   meditsiiniteenused ja -rajatised: hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac). Ülesannete 2 ja 3 teenused ja rajatised operatsiooni toimumiskoha operatiivelementide tasandil, nagu operatsiooni plaanis heakskiidetud lennujaamad ja mahalaadimissadamad;

d)   teabe hankimine: operatsiooni plaanis heakskiidetud luureotstarbelised satelliidikujutised, kui nende rahastamist ei ole võimalik tagada Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (EUSC) eelarves olemasolevate vahenditega.

3.   Täiendavad kulud, mis tekivad ELi juhitava operatsiooni jaoks ELi käsutusse antud NATO ühiste vahendite ja võimete kasutamisel.

Kulu, mis tekib ELile, kui ta kasutab ühe oma sõjalise operatsiooni jaoks ELi ja NATO vahelist kokkulepet, mis käsitleb ELi juhitavaks operatsiooniks kasutada antud NATO ühiste vahendite ja võimete väljastamist, jälgimist, tagastamist või tagasinõudmist. NATO poolt ELile tehtavad tagasimaksed.

4.   Täiendavad kulud, mis tekivad liidule seoses ühiste kulude loeteluga hõlmatud kaupade, teenuste ja töödega, mille teevad ELi juhitava operatsiooni jaoks kättesaadavaks liikmesriigid, liidu institutsioonid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt artiklis 11 osutatud kokkulepetele. Sellise kokkuleppe alusel riigi, liidu institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni poolt tehtavad tagasimaksed.

B   OSA

KONKREETSE OPERATSIOONI AKTIIVSE TEGEVUSEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA, KUI NÕUKOGU TEEB SELLISE OTSUSE

Transpordikulud: transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi operatsiooni jaoks vajatavate vägede siirmiseks, toetamiseks ja tagasitoomiseks.

Rahvusvahelised sihtjõudude peakorterid: operatsiooni toimumiskohta siirdud ELi sihtjõudude rahvusvahelised peakorterid.

C   OSA

ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA, KUI OPERATSIOONI ÜLEM SEDA TAOTLEB NING ERIKOMITEE NEED HEAKS KIIDAB

a)   Kasarmud ja majutus/infrastruktuur: hoonete soetamise, üürimise ja renoveerimise kulud operatsiooni toimumiskohas (hooned, varjualused ja telgid) vastavalt operatsiooni jaoks siirdud vägede vajadustele.

b)   Olulise tähtsusega täiendav varustus: operatsiooni läbiviimiseks olulise tähtsusega erivarustuse ettekavandamata üürimine või ostmine operatsiooni käigus, tingimusel et ostetud varustust ei tooda missiooni lõpus endaga tagasi.

c)   Meditsiiniteenused ja -rajatised: muud kui A osas nimetatud ülesande 2 teenused ja rajatised operatsiooni toimumiskohas.

d)   Teabe hankimine: teabe hankimine (satelliidikujutised; luureandmete hankimine operatsiooni toimumiskohal, kohaluure ja seire (ISR), sealhulgas maa-õhk tüüpi seiretegevus (AGSR); luureandmete hankimine inimallikatelt).

e)   Muud kriitilise tähtsusega võimed operatsiooni toimumiskohal: demineerimine, kui see on operatsiooni jaoks vajalik; kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (CBRN) korral; operatsiooni toimumiskohal kokkukogutud relvade ja lahingumoona ladustamine ja hävitamine.


IV LISA

OPERATSIOONI LÕPETAMISEGA SEOTUD ÜHISED TEGEVUSKULUD, MILLE KANNAB ATHENA

Kulud lõppotstarbe leidmiseks varustusele ja infrastruktuurile, mida rahastatakse operatsiooni puhul ühiselt.

Täiendavad kulud operatsiooni raamatupidamisaruannete koostamiseks. Kulud, mida võib tasuda ühistest kuludest, määratakse kindlaks vastavalt III lisale, pidades silmas seda, et raamatupidamisaruannete koostamiseks vajalik isikkoosseis kuulub kõnealuse operatsiooni peakorteri juurde isegi pärast seda, kui viimane on lõpetanud oma tegevuse.


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/54


NÕUKOGU OTSUS 2011/872/ÜVJP,

22. detsember 2011,

millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/430/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (1).

(2)

Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu otsuse 2011/430/ÜVJP, ajakohastades loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4 (2).

(3)

Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vajalik täies ulatuses läbi vaadata loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse otsust 2010/430/ÜVJP.

(4)

Käesolevas otsuses on kajastatud nende isikute, rühmituste ja üksuste, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, loetelu suhtes nõukogu poolt teostatud läbivaatamise tulemusi.

(5)

Nõukogu on jõudnud järeldusele, et isikud, rühmitused ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, on osalenud terroriaktides ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse selle ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata nimetatud ühises seisukohas sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(6)

Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks vastavalt ajakohastada ning otsus 2011/430/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Otsus 2011/430/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 22. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

(2)  ELT L 188, 19.7.2011, lk 47.


LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1.   ISIKUD

1.

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11. augustil 1960 Iraanis. Passi nr: D9004878

2.

ABOU, Rabah Naami (teise nimega Naami Hamza, teise nimega Mihoubi Faycal, teise nimega Fellah Ahmed, teise nimega Dafri Rèmi Lahdi), sündinud 1.2.1966 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

3.

ABOUD, Maisi (teise nimega The Swiss Abderrahmane), sündinud 17.10.1964 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

4.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

5.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik

6.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15 märtsil 1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); Passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15 märts 2016 (USA juhiluba)

7.

ARIOUA, Kamel (teise nimega Lamine Kamel), sündinud 18.8.1969 Constantine’is (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

8.

ASLI, Mohamed (teise nimega Dahmane Mohamed), sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

9.

ASLI, Rabah, sündinud 13.5.1975 Ain Taya’s (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

10.

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep’i liige

11.

DARIB, Noureddine (teise nimega Carreto, teise nimega Zitoun Mourad), sündinud 1.2.1972 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

12.

DJABALI, Abderrahmane (teise nimega Touil), sündinud 1.6.1970 Alžeerias – al-Takfiri ja al-Hijra liige

13.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

14.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik

15.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, pass nr 488555

16.

MOKTARI, Fateh (teise nimega Ferdi Omar), sündinud 26.12.1974 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

17.

NOUARA, Farid, sündinud 25.11.1973 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

18.

RESSOUS, Hoari (teise nimega Hallasa Farid), sündinud 11.9.1968 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

19.

SEDKAOUI, Noureddine (teise nimega Nounou), sündinud 23.6.1963 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

20.

SELMANI, Abdelghani (teise nimega Gano), sündinud 14.6.1974 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

21.

SENOUCI, Sofiane, sündinud 15.4.1971 Hussein Deys (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

22.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala'i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla'i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u. 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan

23.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u. 1965 Teheranis, Iraanis

24.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11 märtsil 1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. Ametinimetus: kindralmajor

25.

TINGUALI, Mohammed (teise nimega Mouh di Kouba), sündinud 21.4.1964 Blidas (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige

26.

WALTERS, Jason Theodore James (teise nimega Abdullah, teise nimega David), sündinud 6.3.1985 Amersfoortis (Madalmaad), Madalmaade pass nr NE8146378 – Hofstadgroep'i liige

2.   RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

1.

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah' Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must september, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon)

2.

Al-Aqsa Martyr's Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad

3.

Al-Aqsa e.V.

4.

Al-Takfir ja Al-Hijra

5.

Babbar Khalsa

6.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People's Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid

7.

Gama'a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama'a al-Islamiyya) (Islamic Group / islami rühmitus – IG)

8.

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne)

9.

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem)

10.

Hizbul Mujahideen – HM

11.

Hofstadgroep

12.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus

13.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline sikhi noorteliit

14.

Khalistan Zindabad Force – KZF

15.

Kurdistan Workers' Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL)

16.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid

17.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee)

18.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad

19.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne

20.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command)

21.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud)

22.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People's Liberation Army / Front / Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei)

23.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee)

24.

Stichting Al Aqsa (teise nimega Stichting Al Aqsa Nederland, teise nimega Al Aqsa Nederland)

25.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/57


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. detsember 2011,

millega määratakse kindlaks kogused ja eraldatakse kvoodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 (osoonikihti kahandavate ainete kohta) alusel kontrollitavatele ainetele ajavahemikuks 1. jaanuar kuni 31. detsember 2012

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9196 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, poola-, portugali-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(2011/873/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2 ja artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 16 kohaselt kehtivad imporditud kontrollitavate ainete ELis vabasse ringlusse lubamisel kogusepiirangud.

(2)

Lisaks peab komisjon igal aastal kindlaks määrama muude kontrollitavate ainete kui osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinikud kogused oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks ning äriühingud, kellel on õigus neid kasutada.

(3)

Oluliseks laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks eraldatud kvootide kindlaksmääramisel tuleb järgida artikli 10 lõikes 6 sätestatud kogusepiiranguid ning kohaldada komisjoni 1. juuni 2011. aasta määrust (EL) nr 537/2011 meetodi kohta, mille alusel määratakse laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks importida või toota lubatud kontrollitavate ainete kogused ELis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (2). Kuna kogusepiirangud hõlmavad osaliselt asendatud klorofluorosüsivesinike koguseid, mille laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks antakse luba, peaks kõnealune eraldamine hõlmama ka selliste süsivesinike tootmist ja importimist osutatud kasutuseks.

(4)

Komisjon on avaldanud teate ettevõtjatele, kes kavatsevad 2012. aastal Euroopa Liitu importida või sealt eksportida osoonikihti kahandavaid kontrollitavaid aineid, ning ettevõtjatele, kes kavatsevad taotleda 2012. aasta kvoote kõnealuste ainete kasutamiseks laboris ja analüüside tegemisel (2011/C 75/05), (3) ning on saanud vastuseks deklaratsioonid 2012. aastaks kavandatud impordi kohta.

(5)

Kogusepiirangud ja kvoodid tuleks kindlaks määrata ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 kooskõlas osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Montreali protokolli kohase iga-aastase aruandlustsükliga.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vabasse ringlusse lubatavad kogused

1.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate I rühma (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud 11, 12, 113, 114 ja 115) ning II rühma (muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 11 185 000 ODP-kilogrammi (ODP – ozone depleting potential, osoonikahandamisvõime).

2.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate III rühma (haloonid) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 15 761 510 ODP-kilogrammi.

3.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate IV rühma (tetraklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 8 800 220 ODP-kilogrammi.

4.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate V rühma (1,1,1-trikloroetaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 1 000 015 ODP-kilogrammi.

5.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate VI rühma (metüülbromiid) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 889 320 ODP-kilogrammi.

6.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate VII rühma (osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 1 065,8 ODP-kilogrammi.

7.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate VIII rühma (osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 4 581 681,8 ODP-kilogrammi.

8.   Määruse (EÜ) nr 1005/2009 reguleerimisalasse kuuluvate IX rühma (bromoklorometaan) kontrollitavate ainete kogus, mida on lubatud liiduvälistest allikatest lasta liidus vabasse ringlusse 2012. aastal, on 294 012 ODP-kilogrammi.

Artikkel 2

Vabasse ringlusse lubatavate kvootide eraldamine

1.   Täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse I lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

2.   Haloonide impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse II lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

3.   Tetraklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse III lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

4.   1,1,1-trikloroetaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse IV lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

5.   Metüülbromiidi impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse V lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

6.   Osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse VI lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

7.   Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse VII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

8.   Bromoklorometaani impordikvoodid ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 eraldatakse VIII lisas osutatud eesmärkidel kasutamiseks samas lisas loetletud ettevõtjatele.

9.   Ettevõtjate individuaalsed kvoodid sätestatakse IX lisas.

Artikkel 3

Laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks eraldatavad kvoodid

Aastal 2012 laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks lubatud kontrollitavate ainete impordi- või tootmiskvoodid määratakse ettevõtjatele, kes on loetletud X lisas.

Kõnealustele ettevõtjatele laboratoorseks ja analüütiliseks kasutuseks ettenähtud maksimumkogused, mida 2012. aastal võib toota või importida, on esitatud XI lisas.

Artikkel 4

Kehtivusaeg

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 ja selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele ettevõtjatele.

 

ABCR Dr. Braunagel GmbH & Co. (DE)

Im Schlehert 10

76187 Karlsruhe

Germany

 

Aesica Queenborough Ltd.

North Street

Queenborough

Kent, ME11 5EL

United Kingdom

 

Airbus Operations S.A.S.

Route de Bayonne 316

31300 Toulouse

France

 

Albany Molecular Research (UK) Ltd

Mostyn Road

Holywell

Flintshire, CH8 9DN

United Kingdom

 

Albemarle Europe SPRL

Parc Scientifique Einstein

Rue du Bosquet 9

1348 Louvain-la-Neuve

Belgium

 

ALFA Agricultural Supplies SA

73, Ethnikis Antistasseos Str,

152 31 Chalandri,

Athens

Greece

 

Arkema France S.A.

420, rue d’Estienne D’Orves

92705 Colombes Cedex

France

 

Arkema Quimica S.A.

Avenida de Burgos 12

28036 Madrid

Spain

 

Ateliers Bigata SAS

10, rue Jean Baptiste Perrin,

33320 Eysines Cedex

France

 

BASF Agri Production SAS

32 rue de Verdun

76410 Saint-Aubin lès Elbeuf

France

 

Bayer Crop Science AG

Gebäude A729

41538 Dormagen

Germany

 

Dow Deutschland Anlagengesellschaft mbH

Bützflether Sand

21683 Stade

Germany

 

DuPont de Nemours (Nederland) BV

Baanhoekweg 22

3313 LA Dordrecht

Netherlands

 

Dyneon GmbH

Werk Gendorf

Industrieperkstrasse 1

84508 Burgkirchen

Germany

 

Eras Labo

222 D1090

38330 Saint Nazaire les Eymes

France

 

Eusebi Impianti Srl

Via Mario Natalucci 6

60131 Ancona

Italy

 

Eusebi Service Srl

Via Vincenzo Pirani 4

60131 Ancona

Italy

 

Fire Fighting Enterprises Ltd.

9 Hunting Gate,

Hitchin SG4 0TJ

United Kingdom

 

Fujifilm Electronic Materials (Europe) NV

Keetberglaan 1 A

Haven 1061

2070 Zwijndrecht

Belgium

 

Halon & Refrigerants Services Ltd.

J.Reid Trading Estate

Factory Road, Sandycroft

Deeside, Flintshire CH5 2QJ

United Kingdom

 

Harp International Ltd

Gellihirion Industrial Estate

Rhondda, Cynon Taff

Pontypridd CF37 5SX

United Kingdom

 

Honeywell Fluorine Products Europe B.V.

Laarderhoogtweg 18

1101 EA Amsterdam

Netherlands

 

Honeywell Specialty Chemicals GmbH

Wunstorfer Strasse 40

Postfach 100262

30918 Seelze

Germany

 

Hovione Farmaciencia SA

Sete Casas

2674-506 Loures

Portugal

 

ICL-IP Europe B.V.

Fosfaatweeg 48

1013 BM Amsterdam

Netherlands

 

Laboratorios Miret SA

Geminis 4,

08228 Terrassa, Barcelona

Spain

 

LGC Standards GmbH

Mercatorstr. 51

46485 Wesel

Germany

 

LPG Tecnicas en Extinción de Incendios SL

C/Mestre Joan Corrales 107–109

08950 Esplugas de Llobregat, Barcelona

Spain

 

Mebrom NV

Assenedestraat 4

9940 Rieme Ertvelde

Belgium

 

Merck KgaA

Frankfurter Strasse 250

64271 Darmstadt

Germany

 

Mexichem UK Ltd.

PO Box 13

The Heath

Runcorn Cheshire WA7 4QX

United Kingdom

 

Ministry of Defence

Defence Fuel Lubricants and Chemicals

P.O. Box 10.000

1780 CA Den Helder

Netherlands

 

Panreac Quimica S.L.U.

Pol. Ind. Pla de la Bruguera, C/Garraf 2

08211 Castellar del Vallès-Barcelona

Spain

 

Poż-Pliszka Sp. z o.o.

ul.Szczecińska 45

80–392 Gdańsk

Poland

 

R.P. Chem s.r.l.

Via San Michele 47

31062 Casale sul Sile (TV)

Italy

 

Safety Hi-Tech S.r.l.

Via Cavour 96

67051 Avezzano (AQ)

Italy

 

Savi Technologie Sp. z o.o.

Ul. Wolnosci 20

Psary

51–180 Wroclaw

Poland

 

Sicor Srl

Via Terazzano 77

20017 Rho

Italy

 

Sigma Aldrich Chemie GmbH

Riedstrasse 2

89555 Steinheim

Germany

 

Sigma Aldrich Chimie SARL

80, rue de Luzais

L’isle d’abeau Chesnes

38297 St Quentin Fallavier

France

 

Sigma Aldrich Company Ltd

The Old Brickyard, New Road

Gillingham SP8 4XT

United Kingdom

 

Solvay Fluor GmbH

Hans-Böckler-Allee 20

30173 Hannover

Germany

 

Solvay Fluores France

25 rue de Clichy

75442 Paris

France

 

Solvay Specialty Polymers France SAS

Avenue de la Republique

39501 Tavaux Cedex

France

 

Solvay Solexis S.p.A.

Viale Lombardia 20

20021 Bollate (MI)

Italy

 

Sterling S.r.l.

Via della Carboneria 30

06073 Solomeo di Corciano (PG)

Italy

 

Syngenta Crop Protection

Surrey Research Park

30 Priestly Road

Guildford Surrey GU2 7YH

United Kingdom

 

Tazzetti S.p.A.

Corso Europa n. 600/a

10070 Volpiano (TO)

Italy

 

TEGA Technische Gase und Gastechnik GmbH

Werner-von-Siemens-Strasse 18

97076 Würzburg

Germany

 

Thomas Swan & Co Ltd.

Rotary Way

Consett

County Durham DH8 7ND

United Kingdom

 

Total Feuerschutz GmbH

Industriestr 13

68526 Ladenburg

Germany

Brüssel, 14. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Connie HEDEGAARD


(1)  ELT L 286, 31.10.2009, lk 1.

(2)  ELT L 147, 2.6.2011, lk 4.

(3)  ELT C 75, 9.3.2011, lk 4.


I LISA

I JA II   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike 11, 12, 113, 114 ja 115 ning muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike lähteainena ja töötlemise abiainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Honeywell Fluorine Products Europe (NL)

Mexichem UK (UK)

Solvay Solexis (IT)

Syngenta Crop Protection (UK)

Tazzetti (IT)

TEGA Technische Gase und Gastechnik (DE)


II LISA

III   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid haloonide lähteainena kasutamiseks ja kriitiliseks kasutuseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Ateliers Bigata (FR)

BASF Agri Product (FR)

ERAS Labo (FR)

Eusebi Impianti (IT)

Eusebi Service (IT)

Fire Fighting Enterprises Ltd (UK)

Halon & Refrigerant Services (UK)

LPG Tecnicas en Extincion de Incendios (ES)

Poz-Pliszka (PL)

Safety Hi-Tech (IT)

Savi Technologie (PL)

Total Feuerschutz (DE)


III LISA

IV   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid tetraklorometaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Dow Deutschland (DE)

Mexichem UK (UK)

Solvay Fluores France (FR)


IV LISA

V   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid 1,1,1-trikloroetaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Arkema (FR)

Fujifilm Electronic Materials Europe (BE)


V LISA

VI   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid metüülbromiidi lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Albemarle Europe (BE)

ALFA Agricultural Supplies (EL)

ICL-IP Europe (NL)

Mebrom (BE)

Sigma Aldrich Chemie (DE)


VI LISA

VII   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

ABCR Dr. Braunagel (DE)

Albany Molecular Research (UK)

Hovione Farmaciencia (PT)

R.P. Chem (IT)

Sicor Srl (IT)

Sterling (IT)


VII LISA

VIII   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamiseks lähteainena ja töötlemise abiainena ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Aesica Queenborough (UK)

Arkema France (FR)

Arkema Quimica (ES)

Bayer CropScience (DE)

DuPont de Nemours (NL)

Dyneon (DE)

Honeywell Fluorine Products Europe (NL)

Mexichem UK (UK)

Solvay Fluor (DE)

Solvay Specialty Polymers France SAS (FR)

Solvay Solexis (IT)

Tazzetti (IT)


VIII LISA

IX   RÜHM

Importijatele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2009 eraldatud impordikvoodid osaliselt halogeenitud bromoklorometaani lähteainena kasutamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012.

Äriühing

Albemarle Europe (BE)

ICL-IP Europe (NL)

Laboratorios Miret (ES)

Sigma Aldrich Chemie (DE)

Thomas Swan & Co (UK)


IX LISA

(Tundlik ja konfidentsiaalne äriteave – ei avaldata)


X LISA

Ettevõtjad, kel on õigus toota või importida kontrollitavaid aineid laboratoorseks või analüütiliseks kasutuseks

Laboratoorsel või analüütilisel otstarbel kasutatavate kontrollitavate ainete kvoodid määratakse järgmistele äriühingutele.

Äriühing

Airbus Operations (FR)

Arkema France S.A. (FR)

Harp International Ltd (UK)

Honeywell Fluorine Products Europe BV (NL)

Honeywell Specialty Chemicals GmbH (DE)

LGC Standards GmbH (DE)

Mebrom NV (BE)

Merck KGaA (DE)

Mexichem UK Ltd (UK)

Ministry of Defence (NL)

Panreac Quimica SLU (ES)

Sigma Aldrich Chemie (DE)

Sigma Aldrich Chimie SARL (FR)

Sigma Aldrich Company Ltd (UK)

Tazzetti SpA. (IT)


XI LISA

(Tundlik ja konfidentsiaalne äriteave – ei avaldata)


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/65


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2011,

millega kehtestatakse nende kolmandate riikide ja territooriumite loetelu, millest on lubatud koerte, kasside ja valgetuhkrute import ning rohkem kui viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine Euroopa Liitu, ning näidissertifikaadid kõnealuste loomade impordiks ja mittekaubanduslikuks liikumiseks Euroopa Liitu

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9232 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/874/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 17 lõike 2 sissejuhatavat lauset ja punkti b ning lõike 3 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrust (EÜ) nr 998/2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 998/2003 on sätestatud loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes Euroopa Liitu. Kõnealune määrus hõlmab muu hulgas selliseid lemmikloomi nagu koerad, kassid ja valgetuhkrud.

(2)

Direktiivis 92/65/EMÜ on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemise ning nende Euroopa Liitu importimise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded. Direktiiviga nähakse ette, et kõnealuste loomade impordi suhtes kohaldatavad tingimused peavad olema vähemalt samaväärsed määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud tingimustega.

(3)

Sellise impordi ja mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded on erinevad olenevalt marutaudiga seotud olukorrast kolmandas päritoluriigis ja olenevalt sihtliikmesriigist.

(4)

Määruses (EÜ) nr 998/2003 on sätestatud, et koerad, kassid ja valgetuhkrud, kes sisenevad liikmesriikidesse (välja arvatud Iirimaale, Maltale, Rootsi ja Ühendkuningriiki) määruse II lisa B osa 2. jaos või C osas loetletud kolmandatest riikidest, peavad olema marutaudi vastu vaktsineeritud, samas kui muudest kolmandatest riikidest toodavatelt loomadelt tuleb enne sisenemist võtta ka vereproov marutaudi antikehade tiitrimiseks.

(5)

Määruses (EÜ) nr 998/2003 on sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2011 peavad koerad, kassid ja valgetuhkrud, kes sisenevad Iirimaale, Maltale, Rootsi ja Ühendkuningriiki määruse II lisa B osa 2. jaos või C osas loetletud kolmandatest riikidest, olema vaktsineeritud ja neilt tuleb võtta enne sisenemist vereproov marutaudi antikehade tiitrimiseks vastavalt siseriiklikele eeskirjadele, samas kui muudest kolmandatest riikidest toodavad loomad tuleb panna vastavalt siseriiklikele eeskirjadele pärast saabumist karantiini.

(6)

Samuti on määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud, et kuni 31. detsembrini 2011 võivad Soome, Iirimaa, Malta, Rootsi ja Ühendkuningriik seoses ehhinokokoosiga ning Iirimaa, Malta ja Ühendkuningriik seoses puukidega seada koerte, kasside ja valgetuhkrute oma territooriumile sisenemise tingimuseks vastavuse teatavatele täiendavatele siseriiklikele nõuetele.

(7)

Komisjoni 14. juuli 2011. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 tervishoiualaste ennetusmeetmete osas koertel esineva Echinococcus multilocularis’e nakkuse tõrjeks, (3) võeti vastu, et jätkuvalt tagada Iirimaal, Maltal, Soomes ja Ühendkuningriigis tervisekaitse Echinococcus multilocularis’e vastu. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

(8)

Komisjoni 29. juuli 2004. aasta otsuses 2004/595/EÜ, millega luuakse terviseohutuse näidissertifikaat koerte, kasside ja valgetuhkrute ühendusse importimiseks nendega kauplemise tarvis, (4) on sätestatud, et kõnealuseid loomi on lubatud importida määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas või komisjoni 12. märtsi 2010. aasta määruse (EÜ) nr 206/2010 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded) (5) II lisas loetletud kolmandatest riikidest. Samuti nähakse otsusega 2004/595/EÜ ette, et selliste loomadega peab kaasas olema sertifikaat, mis vastab otsuse lisas sätestatud näidisele.

(9)

Otsuse 2004/595/EÜ lisas sätestatud näidis on individuaalne sertifikaat, mis väljastatakse liikmesriiki sisenemiseks igale määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas nimetatud kolmandast riigist pärit koerale, kassile ja valgetuhkrule.

(10)

Kuigi kõnealusest sertifikaadist piisab määruse (EÜ) nr 206/2010 II lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit loomade sisenemiseks liikmesriikidesse (välja arvatud Iirimaale, Rootsi ja Ühendkuningriiki), ei ole seda lubatud kasutada selliste Iirimaale, Rootsi või Ühendkuningriiki toodavate loomade puhul, kes pannakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele pärast saabumist karantiini.

(11)

Võttes arvesse probleeme, mis teatavatel importijatel on tekkinud otsuses 2004/595/EÜ sätestatud individuaalse näidissertifikaadi kasutamisel, tuleb näidissertifikaat asendada sellisega, mis võib hõlmata mitmest loomast koosnevaid saadetisi.

(12)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artiklile 12 ja komisjoni 6. mai 2010. aasta määrusele (EÜ) nr 388/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 seoses mittekaubanduslikult liikuvate teatavat liiki lemmikloomade maksimaalse arvuga, (6) tuleb juhul, kui kolmandast riigist Euroopa Liitu toimub rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine, kohaldada direktiivis 92/65/EMÜ sätestatud loomatervishoiunõudeid ja kontrolle.

(13)

Võttes arvesse asjaolu, et ohud, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute impordiga ning rohkem kui viie kõnealuse looma mittekaubandusliku liikumisega Euroopa Liitu, on sarnased, on asjakohane sätestada ühine veterinaarsertifikaat selliste määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas või määruse (EÜ) nr 206/2010 II lisas loetletud kolmandatest riikidest pärit loomade impordiks Euroopa Liitu ja rohkem kui viie sellise looma mittekaubanduslikuks liikumiseks.

(14)

Euroopa Liidu õigusaktide järjepidevuse ja lihtsustamise huvides tuleks koerte, kasside ja valgetuhkrute Euroopa Liitu importimiseks vajalike veterinaarsertifikaadi näidiste puhul arvesse võtta komisjoni otsuse 2007/240/EÜ (7) nõuded, mille kohaselt põhinevad elusloomade Euroopa Liitu importimisel nõutavad erinevad veterinaarsertifikaadid, tervisesertifikaadid ja loomatervisesertifikaadid kõnealuse otsuse I lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi tüüpnäidistel.

(15)

Komisjoni 1. detsembri 2004. aasta otsuses 2004/824/EÜ, millega kehtestatakse veterinaarsertifikaadi näidis koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks kolmandatest riikidest ühendusse, (8) on sätestatud näidissertifikaat, mis on vajalik selliste loomade mittekaubanduslikuks liikumiseks kolmandatest riikidest liikmesriikidesse (välja arvatud Iirimaale, Rootsi ja Ühendkuningriiki). Kõnealust sertifikaati võib samuti kasutada sisenemiseks neisse kolme liikmesriiki ainult juhul, kui loomad on pärit määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa II jaos või C osas loetletud riikidest. Lisaks tuleb liikmesriiki sisenemiseks väljastada näidissertifikaat eraldi igale koerale, kassile või valgetuhkrule.

(16)

Lemmiklooma sisenemisel liikmesriiki pärast seda, kui ta on ajutiselt liikunud liikmesriigist kolmandasse riiki või territooriumile, peab temaga vastavalt määruse (EÜ) nr 998/2003 artikli 8 lõikele 2 olema kaasas komisjoni 26. novembri 2003. aasta otsuses 2003/803/EÜ (millega kehtestatakse näidispass koerte, kasside ja valgetuhkrute ühendusesiseseks liikumiseks) (9) sätestatud näidisele vastav pass.

(17)

Lemmikloomade suhtes, kes on pärit määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos loetletud riikidest ja territooriumidelt – mille puhul on kehtestatud, et sellistes riikides ja territooriumidel kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit loomade liikumise suhtes Euroopa Liidu eeskirjadega vähemalt samaväärseid eeskirju –, kohaldatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõike 3 punktile a eeskirju, mis on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks liikmesriikide vahel.

(18)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei tohiks piirata komisjoni 3. detsembri 2004. aasta otsuse 2004/839/EÜ (millega kehtestatakse tingimused kutsikate ja kassipoegade mittekaubanduslikule liikumisele kolmandatest riikidest ühendusse) (10) kohaldamist, mis annab liikmesriikidele võimaluse lubada alla kolme kuu vanuste marutaudi vastu vaktsineerimata koerte ja kasside liikumise määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas loetletud kolmandatest riikidest oma territooriumile tingimustel, mis on samaväärsed kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustega.

(19)

Et mitmekeelsed sertifikaadid oleksid hõlpsamalt kättesaadavad, peaks kuni viie koera, kassi või valgetuhkrut mittekaubanduslikuks Euroopa Liitu liikumiseks nõutav veterinaarsertifikaat põhinema otsuses 2007/240/EÜ sätestatud tüüpnäidisel.

(20)

Nõukogu 17. detsembri 1996. aasta direktiivis 96/93/EÜ loomade ja loomsete saaduste sertifitseerimise kohta (11) on sätestatud eeskirjad, mida tuleb järgida veterinaariaalastes õigusaktides nõutud sertifikaatide väljastamisel, et vältida eksitavate või võltssertifikaatide väljastamist. Tuleks tagada, et kolmandate riikide veterinaarametnikud kohaldavad eeskirju ja põhimõtteid, mis on vähemalt samaväärsed kõnealuses direktiivis sätestatutega.

(21)

Tuleks kehtestada üleminekuperiood, et liikmesriigid saaksid võtta vajalikke meetmeid käesolevas otsuses sätestatud nõuete täitmiseks.

(22)

Otsused 2004/595/EÜ ja 2004/824/EÜ tuleks kuulutada kehtetuks.

(23)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse:

a)

nende kolmandate riikide ja territooriumite loetelu, millest on lubatud koerte, kasside või valgetuhkrute import ning rohkem kui viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine Euroopa Liitu kooskõlas direktiiviga 92/65/EMÜ, ning veterinaarsertifikaat selliseks impordiks ja mittekaubanduslikuks liikumiseks;

b)

veterinaarsertifikaat, mis on vajalik kuni viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikuks liikumiseks Euroopa Liitu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 998/2003.

2.   Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira otsuse 2004/839/EÜ kohaldamist.

Artikkel 2

Kolmandad riigid ja territooriumid, millest on lubatud koerte, kasside või valgetuhkrute import ning rohkem kui viie koera, kassi ja valgetuhkru mittekaubanduslik liikumine Euroopa Liitu, ning veterinaarsertifikaat selliseks impordiks ja mittekaubanduslikuks liikumiseks

1.   Liikmesriigid lubavad koerte, kasside ja valgetuhkrute saadetiste impordi ning rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubandusliku liikumise Euroopa Liitu tingimusel, et kolmandad riigid või territooriumid, kust kõnealused loomad tuuakse, ning kolmandad riigid ja territooriumid, mida nad läbivad, on loetletud:

a)

määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas või

b)

määruse (EÜ) nr 206/2010 II lisa 1. osas.

2.   Lõikes 1 nimetatud koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kooskõlas I lisas sätestatud näidisega ja mille on täitnud ametlik veterinaararst, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuse sertifikaadi II osas esitatud juhiseid;

b)

nad vastavad I lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi nõuetele, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud kolmandate riikide ja territooriumite suhtes, kust nad tuuakse.

Artikkel 3

Veterinaarsertifikaat kuni viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikuks liikumiseks Euroopa Liitu

1.   Liikmesriigid lubavad kuni viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubandusliku liikumise oma territooriumile tingimusel, et kõnealused loomad pärinevad kolmandatest riikidest või territooriumitelt või tuuakse läbi kolmandate riikide või territooriumite, mis:

a)

on loetletud määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos või C osas või

b)

ei ole loetletud määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisas.

2.   Lõikes 1 nimetatud koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)

nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on kooskõlas II lisas sätestatud näidisega ja mille on väljastanud ametlik veterinaararst, võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealuse sertifikaadi II osas esitatud juhiseid;

b)

nad vastavad II lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi nõuetele, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b nimetatud kolmandate riikide ja territooriumite suhtes, kust nad tuuakse.

Artikkel 4

Üleminekusätted

Üleminekuperioodil kuni 30. juunini 2012 lubavad liikmesriigid selliste koerte, kasside ja valgetuhkrute impordi ning mittekaubandusliku liikumise Euroopa Liitu, kellega on kaasas hiljemalt 29. veebruaril 2012 väljastatud veterinaarsertifikaat, mis on kooskõlas vastavalt otsuste 2004/595/EÜ ja 2004/824/EÜ lisas sätestatud näidistele.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Otsused 2004/595/EÜ ja 2004/824/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.

(2)  ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.

(3)  ELT L 296, 15.11.2011, lk 6.

(4)  ELT L 266, 13.8.2004, lk 11.

(5)  ELT L 73, 20.3.2010, lk 1.

(6)  ELT L 114, 7.5.2010, lk 3.

(7)  ELT L 104, 21.4.2007, lk 37.

(8)  ELT L 358, 3.12.2004, lk 12.

(9)  ELT L 312, 27.11.2003, lk 1.

(10)  ELT L 361, 8.12.2004, lk 40.

(11)  EÜT L 13, 16.1.1997, lk 28.


I LISA

Image

Image

Image

Image


II LISA

Image

Image

Image

Image


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/77


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2011,

teatavate Ungari postisektori finantsteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9197 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/875/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, (1) eriti selle artikli 30 lõikeid 5 ja 6,

võttes arvesse 24. juunil 2011 Magyar Postalt posti teel laekunud taotlust

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

(1)

Komisjon sai 24. juunil 2011 direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 5 kohase taotluse, mis oli saadetud komisjonile posti teel. Komisjon palus 8. augustil 2011 taotlejalt ja Ungari Konkurentsiametilt e-kirja teel lisateavet. Vastused saadi vastavalt 2. septembril ja 15. septembril 2011. Magyar Posta (edaspidi „Posta”) esitatud taotlus käsitleb mitmesuguseid Posta osutatavaid finantsteenuseid ning koosneb kahest osast, nimelt: makseteenused ja teiste finantseerimisasutuste nimel osutatavad teenused. Kumbki osa on omakorda seotud mitmesuguste finantsteenustega, mis on rühmitatud alljärgnevate pealkirjade alla, nagu Posta on need määratlenud.

Makseteenused

1.

Olemasolevad omateenused:

1.1.

teenused, mis võimaldavad raha paigutamist maksekontole (arvete tasumised ja arvete kiirtasumised);

1.2.

teenused, mis võimaldavad raha maksekontolt väljavõtmist (sularaha kättetoimetamise teenus ja pensionimaksete teenus);

1.3.

rahaülekande teenused (siseriiklik maksekorraldus, rahvusvaheline maksekorraldus ja Western Unioni maksekorraldus, mis teostatakse teiste nimel).

2.

Kontoga seotud teenused ja seotud makseteenused, mida soovitakse osutada tulevikus:

2.1.

teenused, mis võimaldavad raha paigutamist maksekontole, ning kõik maksekonto haldamiseks vajalikud toimingud;

2.2.

teenused, mis võimaldavad raha maksekontolt väljavõtmist, ning kõik maksekonto haldamiseks vajalikud toimingud;

2.3.

maksekontodevaheliste maksetehingute teostamine;

2.4.

kaardi kujul asendusmaksevahendite väljastamine.

Teiste nimel osutatavad teenused

3.1.

Arveldusarvete vahendamine ning seonduvad tooted ja teenused (krediidiasutuste nimel pakutavad jaepanganduse ja ärikliendi pangaarve teenused, sealhulgas maksekorralduste täitmiseks vastuvõtmine ja edastamine ning pangaarvega seotud nõudmiseni hoiuste ja tähtajaliste hoiuste vahendamine).

3.2.

Krediidiasutuste nimel osutatavad krediiditoodete vahenduse teenused.

3.3.

Maksekaartide vahendamine ja vastuvõtmine, mida teostatakse krediidiasutuste nimel (krediitkaardid, deebetkaardid, pangakaartide aktsepteerimine ja müügikoha terminalid).

3.4.

Investeeringute ja eriotstarbeliste säästude vahendamine teiste isikute nimel:

a)

finantsinstrumentide müük (valitsuse väärtpaberid, investeerimisfondid ja muud väärtpaberid);

b)

koduste säästutoodete vahendamine.

3.5.

Kindlustustoodete vahendamine (elukindlustus ja kahjukindlustus).

(2)

Avalduse (2) kohaselt koosneb Posta võrgustik rohkem kui 2 600 alalisest postkontorist. Samas ei paku mitte kõik postkontorid kõiki avalduses loetletud teenuseid (3). Praegu tegutseb Ungari territooriumil kokku 4 605 krediidiasutuse filiaali. Giro Zrt andmetel on suurim pank OTP pank 809 filiaaliga, millele järgnevad K&H Bank Zrt (377 filiaali), CIB Bank Zrt. (218 filiaali), Reiffeisen Bank Zrt. (180 filiaali) ning Erste Bank Hungary Nyrt. (145 filiaali). Kaheksal suurimal krediidiasutuste sektori pangal on igaühel üle 100 filiaali ning lisaks on veel 22 väikest ja keskmise suurusega panka, 10 krediidiasutuse filiaali ning 138 krediidiasutust, mis on moodustatud kooperatiivina suurema, 20–40 filiaalist koosnevat võrgustikku haldava krediidiasutusega. Rahvusvahelises võrdluses asetub Ungari sellega EKP 2007. aasta sinise raamatu (4) andmetel filiaalide arvu osas inimese kohta keskmiste riikide hulka.

II.   ÕIGUSRAAMISTIK

(3)

Tuleks meenutada, et vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 6 lõike 2 punktile c on punkti c neljandas taandes määratletud finantsteenuste osutamine hõlmatud kõnealuse direktiiviga ainult sel määral, kuivõrd selliseid teenuseid osutavad üksused, mis osutavad ka postiteenuseid kõnealuse lõike punkti b tähenduses. Posta on Ungaris ainus ostja, kes osutab käesolevas otsuses käsitletud teenuseid.

(4)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 sätestatakse, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud.. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori konkreetseid eripärasid. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud vastavad ühenduse õigusaktid ning kohaldanud neid, avades selle sektori või osa sellest konkurentsile. Kui direktiivi XI lisas ei ole loetletud ühtegi asjakohast ühenduse õigusakti nagu käesolevas otsuses käsitletavate teenuste puhul, on artikli 30 lõike 3 teise lõiguga ette nähtud, et „on vaja tõendada, et juurdepääs kõnealusele turule on vaba nii de facto kui ka de jure”.

(5)

Finantsteenuste puhul tuleks meenutada, et liidu tasandil on vastu võetud mahukas õigusaktide kogum et liberaliseerida asutamist ja teenuste osutamist kõnealuses sektoris (5). Makseteenuste puhul väärib märkimist, et Ungari võttis direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta) terviklikult ja õigeaegselt üle õigusaktiga LXXXV/2009 makseteenuste pakkumise kohta.

(6)

Ungari on rakendanud liidu õigusaktid kapitali liikumise liberaliseerimise kohta ja teenuste osutamise vabaduse kohta ning asjakohased õigusaktid finantsturgude liberaliseerimise kohta. Samuti on Ungari täitnud finantsteenuste tegevuskavas sätestatud nõuded. Ungari krediidiasutuste ja makseteenuste turg on hästi reguleeritud. Vastavalt 1996. aasta õigusaktile CXII krediidiasutuste ja finantseerimisettevõtete kohta (pangandusseadus) tuleb finantsteenuste osutamiseks ning vastavate abitegevustega tegelemiseks taotleda tegevusluba. Kooskõlas õigusaktiga CXXXVII/2007 (investeerimisühingute ja kaubadiilerite ning nende tegevust reguleerivate nõuete kohta) võivad investeerimisteenuseid osutada üksnes investeerimisühingud ja krediidiasutused. Õigusaktis LX/2003 (kindlustusettevõtjate ja kindlustustegevuse kohta) sätestatakse, et kindlustustegevusega võivad tegelda ainult kindlustusettevõtjad. Posta on saanud tegevusloa finantsteenuste osutamiseks Ungari Finantsinspektsioonilt. Tegevusloa nende teenuste osutamiseks võib saada iga asutus, mis on suuteline täitma usaldusväärse toimimise ja tõhusa järelevalve sätteid. Finantsteenuseid ja finantsteenuste abiteenuseid, nagu ka investeerimisteenuseid ja kindlustusteenuseid, võivad osutada ka mitteresidentidest ettevõtjad oma filiaalide kaudu, tingimusel et nad on saanud tegevusloa tegevuskoha riigi pädevalt järelevalveasutuselt. Ungari filiaali olemasolu nõuet ei kohaldata finantseerimisasutuste suhtes, mis on asutatud EMP liikmesriigis, sest need asutused võivad osutada oma teenuseid piiriüleselt.

(7)

Võttes nõuetekohaselt arvesse eespool põhjendustes 5 ja 6 esitatud fakte, võib eeldada, et artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõude vaba juurdepääsu kohta turule võib lugeda täidetuks.

(8)

Otsest avatust konkurentsile konkreetsel turul tuleks hinnata mitmesuguste kriteeriumide alusel, millest üksi ei ole iseenesest otsustav. Käesolevas otsuses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa kõnealusel turul. Teisteks kriteeriumideks, millega arvestada, võivad olla nende turgude kontsentreerituse määr ja/või klientide vaheldumine. Kuna käesolevas otsuses käsitletud erinevate tegevuste tingimused on erinevad, tuleks konkurentsiolukorra uurimisel arvesse võtta erinevat olukorda erinevatel turgudel.

(9)

Kuigi teatavatel juhtudel võidakse kasutada kitsamat või laiemat turu määratlust, võib asjaomase turu täpse määratluse jätta käesoleva otsuse kohaldamisel mitmete Posta taotluses loetletud teenuste puhul lahtiseks sel määral, kui analüüsi tulemus sellest ei muutu, kas see põhineb kitsamal või laiemal määratlusel.

(10)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

III.   HINDAMINE

(11)

Avalduses nimetatakse kaht erinevat makseteenuste kategooriat: a) olemasolevad teenused ning b) teenused, mida kavatsetakse hakata osutama aastal 2012. Käesoleva otsusega seoses vajalikul hindamisel võetakse arvesse ainult olemasolevaid teenuseid, sest ei ole olulisi tõendeid selle kohta, millised on kavandatavate teenuste mõjud, kui neid osutama hakatakse.

(12)

Olemasolevad Posta poolt osutatavad makseteenused on teenused, mis võimaldavad paigutada raha maksekontole, ja teenused, mis võimaldavad raha pangakontolt välja võtta, kus Posta tegutseb vahendajana, ning rahaülekande teenused (Posta enda siseriiklikud ja rahvusvahelised raha saatmise teenused ning Western Unioni raha saatmise teenused, mille puhul Posta on vahendajaks).

(13)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas Posta osutatavad teenused on avatud konkurentsile sellisel määral (turgudel, millele on vaba juurdepääs), et see tagab, et Posta hankemenetlus käesolevas otsuses käsitletud teenuste ostmiseks viiakse isegi ilma direktiivis 2004/17/EÜ sätestatud üksikasjalike hankemenetlustega kaasneva korrata läbi läbipaistvalt ja diskrimineerimiseta, toetudes kriteeriumidele, mis võimaldavad tal määrata kindlaks lahendus, mis on kokkuvõttes majanduslikult kõige soodsam. Selleks on vaja uurida, kas pankadel ja teistel finantseerimisasutustel on võimalik avaldada Postale konkurentsisurvet.

(14)

Posta peamisteks konkurentideks makseteenuste turul on pangad ja muud finantseerimisasutused, mida direktiivi 2004/17/EÜ sätted ei hõlma, sest nad ei ole ostjad selle direktiivi tähenduses ja/või nad ei osuta finantsteenuseid koos postiteenustega.

(15)

Pankade pakutavad maksemeetodid on tavaliselt atraktiivsemad kui paberipõhised ja/või sularahapõhised teenused ning need on üldiselt kättesaadavad. GfK Hungaria andmetel (6) kasvas internetipanganduse teenuste kasutajate arv 2010. aasta lõpuks aasta varasema ajaga võrreldes 200 000 võrra, saavutades ühe miljoni kasutaja taseme, ning kasv üha kiireneb. Samas sama allika andmeil aina väheneb nende arv, kes eelistavad teostada oma pangatoiminguid isiklikult kohale minnes: üks neljandik kõigist klientidest ei lähe enam pangafiliaali, et pangatehinguid sooritada.

(16)

Tooteturg on taotleja määratluse kohaselt krediidiasutuste ja teiste makseteenuste osutajate pakutavate makseteenuste turg ning vastavaks geograafiliseks turuks loetakse üleriigilist turgu. Ungari Konkurentsiamet (GVH) märkis, et kuigi tema käsutuses ei ole kogu teavet ja andmeid, et olla suuteline tooteturgu korrektselt ja täpselt määratlema, tundub kõnealune taotleja esitatud asjaomase tooteturu määratlus „olevat tõenäoliselt vastuvõetav”. Geograafilise turu puhul nentis GVH sama eespool mainitud mööndusega, et „ta ei ole teadlik mingitest tõenditest, mille alusel geograafiline turg ei peaks olema kogu Ungari territoorium”.

(17)

Käesoleva otsuse raames ei eristata täiendavalt eraldi jaetasandi ja äriühingute tasandi makseteenuste tooteturgu, sest analüüsi tulemus jääb suures osas samaks, olenemata sellest, kas see põhineb kitsamal või laiemal määratlusel.

(18)

Seoses makseteenuste turu kontsentreerituse määraga märkis Ungari Konkurentsiamet, et arvatavasti „on 5–6 suuremal pangal koos Magyar Postaga kokku väga suur jaetasandi makseteenuste turuosa ning võimalik, et see hõlmab enamikku turust. Äriühingute tasandi turg peaks olema mitme teise finantseerimisasutuse kohalolu tõttu arvatavasti vähem kontsentreeritud.”

(19)

Kõnealused teenused võimaldavad klientidel sooritada makseid ostetud teenuste või kaupade eest. Neid kasutavad eraisikud maksekohustuste täitmiseks ning eriti kasutatakse neid maksete sooritamiseks kommunaalteenuste, telekommunikatsiooni teenuste, finantsteenuste, kindlustusteenuste, kaupade koju toimetamise teenuste eest tasumiseks, maksude tasumiseks jms.

(20)

Asjaomase tooteturu piiritlemiseks on peamine määrata kindlaks asendustoodete maht ehk teisisõnu alternatiivid, mis klientidel on oma maksekohustuste täitmiseks kasutada. Sellest lähtuvalt hõlmab asjaomane tooteturg taotleja arvates pankades pangaarvetele või sularahaautomaatide kaudu paigutatavaid hoiuseid, kaardimakseid ja pangakontodevahelisi ülekandeid (tavakorraldused ja otsekorraldused).

(21)

Erinevate maksemeetodite kasutamise muutuste puhul kinnitas Ungari Konkurentsiamet (GVH), et „suuremad kommunaal- ja muude teenuste osutajad pakuvad oma klientidele üldiselt erinevaid maksemeetodeid, võimaldades siirduda lihtsalt ühelt meetodilt teisele. Samuti on ilmselt täheldatav suundumus, et teenuseosutajad püüavad veenda oma kliente kasutama pigem elektroonilisi maksemeetodeid kui paberil vormistamise või sularahas maksmise meetodit.” Selle taustal tuleks mainida internetipanganduse järjest laienevat kasutamist. Teisalt, nagu märgitud eespool põhjenduses 9, võib täpse määratluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks.

(22)

Posta turuosa nende teenuste valdkonnas, mis võimaldavad paigutada raha maksekontole, arvutatuna vastavalt määratlusele protsendina turu kogumahust, (7) moodustas 2007. aastal 3,91 %, 2008. aastal 3,88 % ja 2009. aastal 4,14 %. Nii mahu kui väärtuse aspektist tuleb märkida, et nii Posta tehingute arv kui ka nende väärtus vähenes aastal 2009 kahe eelmise aastaga võrreldes (8).

(23)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(24)

Raha väljavõtmist võimaldavad teenused seisnevad selles, et konto omanik volitab teostada oma maksekontolt makse vastavalt kolmanda osapoole korraldusele. Selliste teenuste valik hõlmab praegu raha kättetoimetamise ning pensionimaksete teenuseid. Peamisteks raha väljavõtjateks on riigikassa ja kohalikud omavalitsused, kes kasutavad seda skeemi peretoetuste, sotsiaaltoetuste, töötushüvitiste jms väljamaksmiseks. Valitsussektori tehtavate maksete puhul on makse saajal valida, kas lasta kanda vastav summa oma pangakontole või saada see kätte posti teel. Pensionimaksete puhul on saajal samuti võimalus lasta osa summast kanda oma pangakontole ja toimetada teine osa kätte sularahas. Samuti on igal ajal võimalik minna üle raha kättetoimetamiselt posti teel pangaülekandele ja vastupidi, milleks on vaja esitada lihtne taotlus riikliku pensionikindlustuse fondi keskasutusele.

(25)

Ungari riik rakendab riigi keskpanga kaudu poliitikat, mis on suunatud sularahatehingute vähendamisele ning elektrooniliste maksemeetodite ja sellega seotud taristu arendamisele. Juriidilistelt isikutelt nõutakse maksete sooritamist maksekontode kaudu ning avaliku sektori töötajate palgad makstakse pangakontodele. Ungari Panga poolt hiljuti läbi viidud uuringu (9) tulemuste kohaselt teostatakse praegu pooled riigi poolt väljamakstavatest pensionimaksetest muude kanalite kaudu kui posti teel (10) ning vastavalt avalduses esitatud andmetele on Posta kaudu väljamakstavad pensionid viimastel aastatel nii arvuliselt kui koguväärtuses pidevalt kahanenud.

(26)

Eespool esitatud põhjustel loetakse maksekontolt raha väljavõtmist võimaldavate teenuste asjaomaseks tooteturuks maksekontodevaheliste makseülekannete (lihtülekanded ja koondülekanded), sularahaautomaatidest ja müügipunktide terminalidest pangakaardiga sularaha väljavõtmise ning pangatelleri vahendusel sularaha väljavõtmise teenuste turg.

(27)

Eespool osutatud teenuste puhul võib pangaarvet omavatele isikutele tehtavate maksete osas käsitada asendustoodetena maksekontodevahelisi makseid (lihttehingud ja koondülekanded, mille puhul makse sooritatakse ühelt kontolt mitmele isikule). Ka siin võib täpse piiritluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks.

(28)

Posta turuosa teenuste valdkonnas, mis võimaldavad raha maksekontolt välja võtta, arvutatuna protsendina asendusteenuste kogumahust, (11) moodustas 2007. aastal 2,44 %, 2008. aastal 2,49 % ja 2009. aastal 2,61 %. Nii mahu kui väärtuse aspektist tuleb märkida, et nii Posta tehingute arvu kui ka nende koguväärtuse puhul võis täheldada kahanevat suundumust kõigi kolme aasta vältel, mille kohta on olemas andmed, s.o aastatel 2007, 2008 ja 2009 (12).

(29)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(30)

Posta osutatavad rahaülekande teenuseid kasutatakse peamiselt eraisikutevaheliste maksete sooritamiseks. Vastavateks teenusteks on siseriiklikud maksekorraldused ja rahvusvahelised maksekorraldused, mida Posta teostab enda nimel, ning Western Unioni rahaülekanded, mis on kättesaadavad nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt, võimaldades raha saatmist reaalajas.

(31)

Nii Posta poolt enda nimel kui Western Unioni nimel teostatavate siseriiklike ülekannete puhul on taotleja seisukohal, et maksekontodevahelised tehingud on asendustooteks rahaülekannetele sel juhul, kui saajal on olemas maksekonto. Järelikult võib lugeda siseriiklike rahaülekannete asjaomaseks tooteturuks Ungaris kontode vahel sooritatavate maksete turu, ehkki täpse piiritluse võib jätta lahtiseks.

(32)

Vastavalt sellele arvutatuna olid Posta turuosad aastatel 2007, 2008 ja 2009 alla 1 %.

(33)

Rahvusvaheliste rahaülekannete puhul käsitati Posta ja Western Unioni pakutavaid teenuseid lähedaste asendustoodetena. Lisaks loetakse maksekontode kaudu teostatavad maksed asendatavateks toodeteks, mistõttu on asjaomaseks tooteturuks taotleja arvates maksekontodevaheliste piiriüleste maksete turg. Samas võib asjaomase turu täpse määratluse jätta lahtiseks.

(34)

Vastavalt sellele arvutatuna oli Posta turuosa aastatel 2007, 2008 ja 2009 0,5 %.

(35)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(36)

Vabastuse taotlus käsitleb ka teatavaid Posta teenuseid, mida ta osutab teiste nimel: teatavaid finantsteenuseid, mille juures Posta tegutseb vahendajana.

(37)

Vabastuse taotlus hõlmab arvelduskontode ning seonduvate toodete ja teenuste vahendamist, nimelt: krediidiasutuste nimel pakutavad jaepanganduse ja ärikliendi pangaarve teenused, sealhulgas maksekorralduste täitmiseks vastuvõtmine ja edastamine ning pangaarvega seotud nõudmiseni hoiuste ja tähtajaliste hoiuste vahendamine.

(38)

Finantstooteid ja -teenuseid, mida Posta pakub vahendajana, müüvad Erste pank ja OTP pank. Samuti pakub Posta enda nimel hoiustamistooteid.

(39)

Varsemas komisjoni praktikas (13) eristati jaepangandust ärikliendi pangandusest. Jaepangandust määratletakse kui kõik pangandusteenused eraisikutele ja väga väikestele ettevõtjatele, samas kui ärikliendi pangandus hõlmab üldiselt pangandusteenuseid suurtele äriettevõtetest klientidele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Samas jättis komisjon varasemates jaepanganduse sektoriga seotud otsustes (14) lahtiseks, kas üksikud jaepangandustooted esindavad eraldi tooteturge või võivad mitu jaepangandustoodet moodustada osa ühtsest asjaomasest tooteturust.

(40)

Asjaomane tooteturg on vaja eristada vastavalt selle positsioonile jaotusahelas (eelnev turg – arveldusarvete ning seonduvate toodete ja teenuste pakkumine või järgnev turg – arveldusarvete ning seonduvate toodete ja teenuste vahendamine). Jaetasandi maksekontode vahendamise tegevuse puhul võib asjaomaseks tooteturuks lugeda jaetasandi arvelduskontode ja hoiustamistoodete vahendamise turgu. Ärikliendi maksekontode vahendamise tegevuse puhul võib asjaomaseks tooteturuks lugeda ärikliendi arvelduskontode ja hoiustamistoodete vahendamise turgu. Samas ei ole kooskõlas käesoleva otsuse põhjendusega 9 asjaomast turgu vaja määratleda.

(41)

Geograafilise turu määratleb taotleja kogu Ungari territooriumina. Ungari Konkurentsiamet (GVH) kinnitas, et „käesoleva juhtumi puhul on asjakohane märkida, et kõik Ungaris tegutsevad finantseerimisasutused tegutsevad üleriigiliselt ning üheski finantsteenuste osutamise valdkonna aspektis ei ole täheldatud mingeid märke regionaalsest eristumisest”. Samuti on ka komisjoni varasemas praktikas (15) käsitatud finantsturgude valdkonnas asjaomase geograafilise turuna siseriiklikku turgu, arvestades et konkurentsitingimused on üksikute liikmesriikide lõikes erinevad, ning võttes arvesse filiaalide võrgustiku tähtsust.

(42)

Posta turuosad, arvutatuna lähtuvalt eespool esitatud kaalutlustest, on järgmised: jaetasandi arveldusarvete ja hoiuste puhul – 2007. aastal 1,45 %, 2008. aastal 1,38 % ning 2009. aastal 1,51 %, samas kui ärikliendi arveldusarvete ja hoiuste turul oli Posta turuosa aastatel 2007, 2008 ja 2009 tühine (0 %). Need arvud viitavad sellele, et ka nende finantsteenuste vahendamise puhul on Posta turuosa väga väike.

(43)

Ülejäänud osa turust jagavad omavahel teised pangad ja finantseerimisasutused, mille suhtes direktiivi 2004/17/EÜ sätteid ei kohaldata.

(44)

Ungari Konkurentsiameti (GVH) poolt 2009. aastal läbi viidud jaepanganduse uuring (16) näitas, et konto vahetamisel Ungaris suuremaid takistusi ei ole, ning täheldati koguni, et arvelduskonto muutmiste hulk on Ungaris üks suurimaid võrreldes ülejäänud ELi liikmesriikidega.

(45)

Posta suure võrgustiku eeliseid tasakaalustab negatiivselt internetipanganduse osatähtsuse kasv.

(46)

Vastavalt küsitlusele, (17) milles uuriti tegureid, mis mõjutavad panga valikut klientide poolt, on olulisimateks kriteeriumideks usaldusväärsus ja kindlustunne, lähedus ja juurdepääsetavus (sealhulgas võimalused sularaha välja võtta) ning teeninduse kvaliteet. Neid tulemusi kinnitasid ka finantsteenuste ja arvelduskonto teenuste kohta läbi viidud uuringu (18) tulemused. Selle allika kohaselt on kõige tähtsamad aspektid panga valikul hinnad ja maine, samas kui juurdepääsetavus (st suur võrgustik) tundub olevat vähem tähtis. Samuti peeti oluliseks pangateenuste valikut, nimelt suure pangandusteenuste valiku kättesaadavust, ning kõrgetasemelist teenindust. Eelöeldut arvesse võttes, kuigi Postal on suur võrgustik, on siiski muid kriteeriume, mida kliendid pidasid tähtsaks (panga maine, panga teenused, teeninduse kvaliteet) ning mis etendavad panga valikul teistpidi tasakaalustavat rolli. Kliendid, kes peavad vajalikuks suurt teenuste valikut, ei kipu seetõttu kuigi innukalt kaaluma postiteenuste konto valimist või sellele üle minemist, sest sellega koos ei pakuta harjumuspärast teenuste valikut.

(47)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(48)

See tegevus kätkeb kolmandate osapoolte pakutavate krediiditoodete vahendamist, mille puhul Posta tegutseb mitmete eriteenuste vahendajana. Posta pakub krediiditooteid (ilma tagatise nõudeta: ei ole tarvis ei vallasvara ega kinnisvara tagatist), mida Erste pank pakub jaeklientidele, ning äriklientide sektoris pakub Posta üht Magyar Fejlesztesi panga toodet, tegutsedes mitme eriteenuse vahendajana.

(49)

Neid teenuseid võib omakorda jaotada mitmel erineval viisil, olenevalt sellistest kriteeriumidest nagu eesmärgid, milleks krediiti võetakse, või tüüpiline klient (tarbijad, VKEd, suuremad ettevõtjad või avalik-õiguslikud asutused). Seepärast võib krediidi vahendamist jaetasandil ja äriühingute tasandil käsitada eraldi tooteturgudena.

(50)

Taotleja määratleb jaetasandi krediidi vahendamise tooteturu kitsendusteta hüpoteeklaenude ja tarbelaenude turuna, nii Ungari forintides kui välisvaluutades. See ei ole vastuolus komisjoni varasema praktikaga, (19) kus komisjon jättis lahtiseks, kas üksikud jaepangandustooted esindavad eraldi asjaomaseid tooteturge või võivad mitu jaepangandustoodet moodustada osa ühtsest asjaomasest tooteturust.

(51)

Ärikliendi sektoris pakub Posta ainult üht liiki ärikliendi krediiditoodet. Seda toodet pakuvad tavaliselt teised finantseerimisasutused (s.o hoiuühistud). Posta pakub seda toodet 45 kindlaksmääratud kontoris ja mitte kogu oma võrgustiku ulatuses. Taotleja arvates hõlmab ärikliendi sektori asjaomane tooteturg krediidiasutuste pakutavaid laene VKEdele. Teisalt, nagu märgitud eespool põhjenduses 9, võib täpse turu määratluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks.

(52)

Geograafiliseks turuks on kogu Ungari territoorium, üldiselt samadel põhjustel, nagu märgitud põhjenduses 41.

(53)

Määratletud jaetasandi krediiditurul oli Posta turuosa 2007., 2008. ja 2009. aastal väiksem kui 0,5 %, samas kui turuosa ärikliendi krediidi turul oli samadel aastatel tühine (0 %). Kättesaadavad andmed näitavad, et Posta turuosad neil turgudel kitsalt määratletuna on nii väikesed, et laiemalt määratletud turul, oleksid Posta turuosad veelgi väiksemad.

(54)

Ülejäänud osa turust jagavad omavahel teised pangad ja finantseerimisasutused, mille suhtes võrgustikega seotud valdkondade direktiivi sätteid ei kohaldata. Kolme suurima konkurendi kumuleeritud turuosad (20) olid aastatel 2007, 2008 ja 2009 vastavalt järgmised: 52,54 %, 51,39 % ja 54,27 % jaelaenude turul ning 42,69 %, 47,36 % ja 48,07 % ärikliendi laenude turul.

(55)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb ülalmainitud näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(56)

Posta pakub Erste Bank Zrt. poolt väljastatud krediitkaarte. Pakutavate tingimuste ja teenuste seisukohast on selle toote puhul tegu standardse krediitkaardiga.

(57)

Deebetkaartide puhul tegutseb Posta nii ärikliendile kui jaekliendile mõeldud, arvelduskontoga seotud pangakaartide vahendajana. Posta tegutseb mitme eriteenuse vahendajana, samas kui teenuse tegelik pakkuja on Erste Bank Hungary Nyrt. Pakutavad kaardid on standardsed deebetkaardid.

(58)

Maksekaartide aktsepteerimiseks on postkontorid varustatud müügikoha terminalidega, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist pangakaardiga. Taotleja väidab, et kliendi seisukohast on sama teenust (sularaha saamine) võimalik kasutada nii pangatelleri kaudu raha välja võttes kui ka teiste kolmandate osapoolte, mis ei ole postkontorid, müügikohtade terminalide kaudu raha välja võttes, mistõttu need tooted on asendatavad.

(59)

Komisjon on varem eristanud (21) kaht peamist maksekaardiga seotud tegevust: esiteks kaartide väljastamine eraisikutele ja ettevõtetele ning teiseks kaupmeeste „hankimine”, kes kaardimakseid aktsepteeriksid. Lisaks on komisjon oma eelnevates maksekaartide väljastamise tegevust käsitlevates otsustes (22) arutanud erinevate kaartide eristamise võimalust, kuid lõpuks jäeti täpne määratlus lahtiseks.

(60)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, võetakse käesolevas otsuses arvesse kolme tooteturgu: nimelt krediitkaartide turgu, deebetkaartide turgu ning kaartide aktsepteerimise turgu.

(61)

Kaartide aktsepteerimise turu puhul ei ole taotleja poolt määratletud turg samasugune turg, nagu seda on üldiselt määratletud põhjenduses 59 mainitud varasemates komisjoni otsustes. „Algne” kaartide aktsepteerimise turg on turg, mis koosneb kaupmeestest, kes aktsepteerivad kaardimakseid. Teine võimalik kaartide aktsepteerimise turg on turg, mis koosneb pankadest, mis osutavad sellistele kaupmeestele kaartide aktsepteerimise teenuseid. Nagu kinnitab aga Posta juhtumi kohta Ungari Konkurentsiamet (GVH), (23) arvestades et müügikohtade seadmed toimivad nagu sularahaautomaadid, mis kuuluvad neile kahele pangale, kelle vahendajana Posta tegutseb: „Magyar Posta toimis tõenäoliselt õigesti, kui ta esitas andmed kontsentratsiooni kohta, tuginedes kasutuses olevate sularahaautomaatide arvule”.

(62)

Geograafilise turu puhul näitasid komisjoni varasemad juhtumid, (24) et maksekaartide turg on ulatuselt ikkagi siseriiklik, ehkki komisjon tunnistas, et edaspidi võib olla ruumi selle turu laiendamiseks. Käesoleval juhul määratletakse geograafiline turg kogu Ungari territooriumina.

(63)

Aastatel 2007–2009 oli Posta turuosa krediitkaartide turul väiksem kui 1 %, deebetkaartide turul väiksem kui 3 % ning kaartide aktsepteerimise turul väiksem kui 6 %, kui määratleda need turud nii, nagu taotleja on seda teinud.

(64)

Ungari Konkurentsiameti andmetel, (25) tuginedes tema ja Ungari Panga poolt läbi viidud hiljutisele uuringule, moodustab kokku 24st deebetkaarte väljastavast pangast viie suurima panga turuosa kokku deebetkaartide väljastamise turul ligikaudu 82 %. Krediitkaartide väljastamise turg on sama allika andmetel vähem kontsentreerunud: kokku 18st krediitkaarte väljastavast pangast moodustab seitsme suurima panga turuosa kokku 68 % turust. Lisaks on avalduse andmetel kontsentreerituse tase sama kõrge ka kaardimaksete aktsepteerimise sektoris: kolme neljandikku kõigist sularahaautomaatidest käitab kokku neli panka.

(65)

Arvestades Posta väikseid turuosasid ning teiste pankade ja finantseerimisasutuste kohalolu, mis avaldavad Posta tegevusele konkurentsisurvet, võime teha kokkuvõtte, et – ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist –, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile.

(66)

See teenuste kategooria hõlmab finantsinstrumentide müüki ning spetsiaalsete investeerimistoodete turustamist. Pakutavateks finantsinstrumentideks on valitsuse väärtpaberid, Erste Befektetesi Zrt investeerimisfondid ning Fundamenta Lakaskassza Zrt. ja OTP Lakastakarekpenztar Zrt. nimel pakutavad muud väärtpaberid ja erilised siseriiklikud hoiuskeemid, mille puhul Posta tegutseb vahendajana.

(67)

Varasematel kordadel on komisjon jätnud lahtiseks küsimuse, kas igaüks neist teenustest võib moodustada omaette tooteturu (26). See määratlus jäetakse lahtiseks ka käesoleval juhul, kuna Posta poolt vahendajana osutatavad teenused ei tekita konkurentsiga seotud probleeme, olenemata sellest, millist alternatiivset turu määratlust kasutada.

(68)

Geograafilise ulatuse puhul on komisjon seisukohal, (27) et enamik turusegmente on oma haardelt rahvusvahelised, ehkki mõnesid neist on analüüsitud siseriiklikust vaatevinklist (28). Geograafilise turu täpne määratlus jäetakse lahtiseks ning käesoleval juhul käsitatakse geograafilise turuna Ungari territooriumi.

(69)

Aastatel 2007–2009 oli Posta turuosa valitsuse väärtpaberite turul väiksem kui 4 %, investeerimisfondide osakute turul 3–9 %, võlakirjade turul alla 2 % ning siseriiklike hoiuskeemide turul alla 4 %.

(70)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile investeerimise turul.

(71)

Posta pakub Magyar Posta Eletbiztosito Zrt. nimel elukindlustust ning Magyar Posta Biztosito Zrt. nimel kahjukindlustust.

(72)

Oma varasemates otsustes (29) on komisjon eristanud kolme suuremat kindlustustoodete liikide kategooriat, nimelt: elukindlustus, kahjukindlustus ja edasikindlustus. Lisaks täheldati, et nõudluse poolel võib elukindlustuse ja kahjukindlustuse jagada omakorda nii mitmeks eraldi tooteturuks, kui on erinevaid kaetavaid riske. Elukindlustuse puhul on komisjon oma varasemates otsustes kaalunud järgmisi alamsegmente: üksikisiku elukindlustus, kollektiivne elukindlustus ja ühikuga seotud elukindlustus ehk alternatiivina üksikisiku kaitse, kollektiivne kaitse, personaalne pension, kollektiivpensionid, säästud ja investeeringud (30). Kahjukindlustuse valdkonnas on komisjon varem kaalunud muu hulgas mootorsõidukite, tulekahju vastast, liiklus-, tervise-, vara-, üldise tsiviilvastutuse, õnnetusjuhtumi, vastutus-, tööõnnetuste ja krediidikindlustust (31). Teisalt pakkumise poole kaalutlustest lähtuvalt võiks piiritleda laiemaid tooteturge. Käesolevas otsuses võib jätta tooteturu täpse määratluse lahtiseks.

(73)

Varem on komisjon analüüsinud ka kindlustustoodete müüki ning kinnitanud, et nii elukindlustuse kui kahjukindlustuse toodete müügi asjaomane turg kätkeb kõiki väliseid (s.o kolmandate osapoolte ehk mitte omanduses olevaid) müügikanaleid, nagu maaklerid, agendid ja muud vahendajad (32). Käesolevas otsuses võib aga jätta tooteturu täpse määratluse siiski lahtiseks.

(74)

Geograafilise turu puhul on komisjon oma varasemates otsustes (33) määratlenud elukindlustuse turu ulatuselt siseriiklikuna, tulenevalt siseriiklikest müügikanalitest, väljakujunenud turu struktuurist, eelarvelistest kitsendustest ja erinevatest regulatsiooni süsteemidest.. Sama lähenemisviisi kasutatakse ka käesoleval juhul ning geograafilise turuna käsitatakse kogu Ungari territooriumi.

(75)

Aastatel 2007–2009 oli Posta turuosa elukindlustustoodete turul alla 5 % (34) ning kahjukindlustustoodete turul alla 1 % (35). Need arvud näitavad, et ka kindlustustoodete vahendamise puhul on turuosad väikesed.

(76)

Samadel aastatel oli kolme suurima konkurendi turuosa elukindlustustoodete turul kokku vastavalt 52,29 %, 51,08 % ja 50,1 % ning kahjukindlustustoodete turul vastavalt 54,84 %, 52,56 % ja 51,66 %.

(77)

Ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleb neid näitajaid käesolevas otsuses käsitada teguritena, mis osutavad Posta tegevuse otsesele avatusele konkurentsile kindlustustoodete turul.

IV.   JÄRELDUSED

(78)

Tuginedes põhjendustes 11–77 vaadeldud kriteeriumidele, tuleks lugeda direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud otsesele konkurentsile avatuse tingimus Ungaris täidetuks järgmiste tegevusvaldkondade puhul:

a)

teenused, mis võimaldavad raha paigutamist maksekontole;

b)

teenused, mis võimaldavad raha maksekontolt väljavõtmist;

c)

rahaülekande teenused;

d)

arvelduskontode ning seonduvate toodete ja teenuste vahendamine;

e)

krediiditoodete vahendamine;

f)

krediidiasutuste poolt väljastatud maksekaartide vahendamine ja aktsepteerimine;

g)

investeeringute ja eriotstarbeliste säästude vahendamine teiste isikute nimel;

h)

kindlustustoodete vahendamine.

(79)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimus on samuti täidetud, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada ostjate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Ungaris põhjenduses 78 loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks Ungaris.

(80)

Posta osutatavad finantsteenused on postiteenuste abiteenused direktiivi 2004/17/EÜ artikli 6 lõike 2 punkti b tähenduses. Posta osutatavad postiteenused ei ole käesoleva vabastuse taotluse objektiks, mistõttu nende tegevuste suhtes direktiivi 2004/17/EÜ sätteid jätkuvalt kohaldatakse. Selles kontekstis tuletatakse meelde, et hankelepinguid, mis hõlmavad mitut tegevust, käsitletakse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 9. See tähendab, et kui ostja osaleb „segahankes”, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2004/17/EÜ kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, võetakse arvesse seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Segahanke korral, kus peaeesmärk on toetada postiteenuseid, kohaldatakse direktiivi 2004/17/EÜ sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2004/17/EÜ artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eeskirjadega.

(81)

Käesolev otsus põhineb õiguslikul ja tegelikul olukorral seisuga juulist oktoobrini 2011, nagu selgub Magyar Posta ja Ungari Konkurentsiameti esitatud teabest. See võidakse üle vaadata, kui märkimisväärsed muutused õiguslikus või tegelikus olukorras osutavad sellele, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldatavuse tingimused ei ole enam täidetud.

(82)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2004/17/EÜ ei kohaldata ostjate sõlmitavate lepingute suhtes, mis on mõeldud võimaldamaks järgmiste teenuste osutamist Ungaris:

a)

teenused, mis võimaldavad raha paigutamist maksekontole;

b)

teenused, mis võimaldavad raha maksekontolt väljavõtmist;

c)

rahaülekande teenused;

d)

arvelduskontode ning seonduvate toodete ja teenuste vahendamine;

e)

krediiditoodete vahendamine;

f)

krediidiasutuste poolt väljastatud maksekaartide vahendamine ja aktsepteerimine;

g)

investeeringute ja eriotstarbeliste säästude vahendamine teiste isikute nimel;

h)

kindlustustoodete vahendamine.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 16. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER


(1)  ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Vt avaldus, lk 11.

(3)  Nt makseteenustest osutatakse rahvusvahelist posti teel rahakaardi saatmise teenust ainult 328 postkontoris ning vahendajana Western Unioni rahaülekande teenust 1 024 postkontoris. Teiste nimel osutatavatest teenustest pakutakse Posta krediitkaardi vahendamist ning investeerimisvõlakirjade ja teatavate kindlustustoodete vahendamist ainult 343 kohas, OTP panga arveldusarve tooteid eraklientidele pakutakse 244 postkontoris ning ärikliendi laene pakutakse ainult 45 kohas.

(4)  Euroopa Keskpank, „Payment and Securities settlement systems in the European Union: non-euro area countries – Hungary” („Makse- ja väärtpaberite eest arveldamise süsteemid Euroopa Liidus: mitteeuroala riigid – Ungari”), august 2007.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(6)  GfK Hungaria, „Internet banking continues to gain ground” („Internetipanganduse populaarsus jätkuvalt tõusuteel”), 3. november 2010, http://www.gfk.com/imperia/md/content/gfk_hungaria/pdf/press_h/2010/press_2010_11_03_h.pdf.

(7)  Asjaomased turuosad arvutati tehingute koguväärtuse järgi. Vt avalduse lk 34.

(8)  Vt avalduse lk 32.

(9)  Ungari Pank, „Nothing is Free: a survey of the social costs of the main payment instruments in Hungary” („Miski pole tasuta: uuring peamiste maksemeetodite kulude kohta ühiskonnale Ungaris”), dr Aniko Turjan, EVA Diveki, EVA Keszy-Harmath, Gergely Koczan, Kristof Takacs, Occasional Paper 93, 2011.

(10)  Vt avalduse lk 35 ja 36.

(11)  Asjaomased turuosad arvutati tehingute koguväärtuse järgi. Vt avalduse lk 36.

(12)  Vt avalduse lk 35 ja 36.

(13)  Juhtum COMP/M.5384 – BNP PARIBAS/FORTIS, lk 3.

(14)  Juhtum COMP/M.4844, Fortis:ABN AMRO Assets.

(15)  Juhtum COMP/M. 2225 FORTIS/ASR, lk 3, juhtum COMP/M.5075 Vienna Insurance Group/Erste Bank Versicherungssparte ning juhtum COMP/M.5384 – BNP PARIBAS/FORTIS, lk 15.

(16)  „Switching in case of certain financial products for retail and small entrepreneurial clients – Sector Inquiry – Final Report” („Konto vahetamine jaepanganduse ja väikeettevõtjatest klientide poolt teatavate finantsteenuste puhul. Sektori uuring. Lõpparuanne”), 5. veebruar 2009, GVH – Ungari Konkurentsiamet. Nimetatud GVH uuring panga vahetamiste kohta hõlmas aastaid 2002–2006.

(17)  „Switching in case of certain financial products for retail and small entrepreneurial clients – Sector Inquiry – Final Report”, 5. veebruar 2009, GVH – Ungari Konkurentsiamet, ning seotud taustauuring „Information and experience related to switching between banks” („Panga vahetamist käsitlev teave ja vastavad kogemused”), kliendituru lühianalüüs, Millward Brown, september 2006.

(18)  Ipsos, „Finanacial services, current account services. Summary of the survey of retail customers” („Finantsteenused, arvelduskonto teenused. Kokkuvõte jaeklientide küsitlusest”), jaanuar 2009.

(19)  Juhtum COMP/M.4844, Fortis/ABN AMRO Assets.

(20)  Vastavalt taotleja poolt tema 2. septembri 2011. aasta kirjas esitatud täiendavatele andmetele.

(21)  Juhtum COMP/M.5241, American Express/Fortis/Alpha Card.

(22)  Juhtum COMP/M.3894 Unicredito/HVB; juhtum COMP/M.2567 Nordbanken/Postgirot; juhtum COMP/M.3740 Barclays Bank/Foerenngssparbanken/JV; juhtum COMP/M.4844 Fortis/ABN AMRO Assets; juhtum COMP/M.5241 American Express/Fortis/Alpha Card.

(23)  GVH 15.9.2011. a vastus komisjoni 8.8.2011. a kirjalikule teabepalvele.

(24)  Juhtum COMP/M.3740, Barklays Bank/Foereningssparbanken/JV ning juhtum COMP/M.2567 Nordbanken/Postgirot.

(25)  GVH 15.9.2011. a vastus komisjoni 8.8.2011. a kirjalikule teabepalvele.

(26)  Juhtum COMP/M.3894, Unicredito/HVB; juhtum COMP/M.5384 BNP Paribas/FORTIS.

(27)  Juhtum COMP/M.2225, Fortis/ASR; juhtum COMP/M.1172, Fortis AG/Generale Bank.

(28)  Juhtum COMP/M.4155, BNP Paribas/BNL.

(29)  Juhtum COMP:M. 4284, AXA/Winterhur; juhtum COMP/M.5384 BNP Paribas/FORTIS.

(30)  Juhtum COMP/4047 Aviva/Ark life; juhtum COMP/M.4284 Axa/Winterthur; juhtum COMP/M.4701 Generali/PPF Insurance Business.

(31)  Juhtum COMP/M.4284, Axa/Winterthur; juhtum COMP/M.4701 Generali/PPF Insurance Business; juhtum COMP/M.2676 Sampo/Vama/IF Holding/JV.

(32)  Juhtum COMP/M.4284 AXA/Winterthur; juhtum COMP/M.4844 Fortis/ABN AMRO Assets.

(33)  Juhtum COMP/M.5075 Vienna Insurance Group/Erste Bank Versicherungssparte; juhtum COMP/M.4844 Fortis/ABN AMRO Assets.

(34)  Turuosa on arvutatud kindlustuspreemiatest saadavate tulude alusel.

(35)  Idem 34.


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/86


KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2011,

millega vabastatakse teatavad isikud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu laiendamisest teatavatele jalgratta varuosadele ning millega tühistatakse määrusega (EÜ) nr 88/97 teatavate isikute suhtes kehtestatud, Hiina Rahvavabariigist pärit teatavatele jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine ja sellisest tollimaksust vabastamine

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9473 all)

(2011/876/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 71/97, (2) millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2474/93 (3) kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosade impordile ning kehtestatakse laiendatud tollimaks vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 703/96 (4) registreeritud impordi suhtes (edaspidi „laiendav määrus”),

võttes arvesse komisjoni määrust (EÜ) nr 88/97 (5) Hiina Rahvavabariigist pärit teatud jalgrattavaruosade impordi vabastamise kohta määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määrusega (EÜ) nr 71/97 kehtestatud laiendamisest (edaspidi „tollimaksust vabastamise määrus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast tollimaksust vabastamise määruse jõustumist esitasid mitmed jalgrataste kokkupanemisega tegelevad ettevõtjad vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artiklile 3 taotlused määrusega (EÜ) nr 71/97 teatavatele Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust („laiendatud dumpinguvastane tollimaks”) vabastamise kohta. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas järjestikused nimekirjad jalgrataste kokkupanemisega tegelevate ettevõtjate kohta, (6) kelle puhul peatati laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumine vabaks ringluseks deklareeritud oluliste jalgratta varuosade impordilt vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artikli 5 lõikele 1.

(2)

Pärast uuritavate isikute nimekirja viimast avaldamist (7) on valitud peamine uurimisperiood. Nimetatud ajavahemik kestis 1. jaanuarist 2011 kuni 31. juulini 2011. Nõuti ka lisateavet 2009. ja 2010. aasta kohta. Kõigile uurimisalustele isikutele saadeti küsimustik, kus paluti teavet asjakohase perioodi jooksul läbi viidud koostetoimingute kohta.

(3)

Komisjonile teatati ka ühe sellise äriühingu likvideerimisest, kes oli vabastatud jalgratta varuosadele laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust. Lisaks teatas üks äriühing komisjonile, et ta on koostetoimingute tegemise lõpetanud.

A.   TOLLIMAKSUST VABASTAMISE TAOTLUSED EELNEVALT PEATATUD TOLLIMAKSU SUHTES

A.1.   Vastuvõetavad tollimaksust vabastamise taotlused

(4)

Komisjon sai tabelis 1 loetletud isikutelt kogu vajaliku teabe, et teha kindlaks nende taotluste vastuvõetavus. Nende isikute puhul oli tollimaks juba peatatud alates esimese täieliku taotluse laekumisest komisjonile. Selle teabe põhjal leidis komisjon, et tabelis 1 loetletud isikute taotlused on vastuvõetavad vastavalt tollimaksust vabastamise määruse artikli 4 lõikele 1.

Tabel 1

Nimi

Aadress

Riik

TARICi lisakood

Blue Factory Team S.L.

CL Torres y Villaroel 6, Elche Parque Industrial, 03320 Alicante

Hispaania

A984

CODE X Sp. z o.o.

Olszanka 109, 33-386 Podegrodzie

Poola

A966

JETLANE SAS (varem JET’LEAN SAS)

4, boulevard de Mons, 59650 Villeneuve-d’Ascq

Prantsusmaa

A968

Kwasny & Diekhöner GmbH

Herforder Strasse 331, 33609 Bielefeld

Saksamaa

A993

Maxtec Ltd.

1 Golyamokonarsko shose Str., 4204 Tsaratsovo, Plovdiv

Bulgaaria

A991

Metelli di Staffoni Mario & C.S.A.S.

Via Trento 68, 25030 Trenzano (BS)

Itaalia

A979

Müller GmbH

Riedlerweg 7, 8054 Graz

Austria

A978 (varem A977)

Unicykel AB

Aröds Industriväg 14, 422 43 Hisings Backa

Rootsi

A967

(5)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kõigi taotlejate puhul oli koostetoimingutes kasutatud Hiinast pärit osade väärtus vähem kui 60 % nendes toimingutes kasutatud osade koguväärtusest. Järelikult langevad need algmääruse artikli 13 lõike 2 reguleerimisalast välja.

(6)

Sel põhjusel ja kooskõlas tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõikega 1 tuleks eespool tabelis 1 loetletud isikud laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastada.

(7)

Kooskõlas tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõikega 2 peaks eespool tabelis 1 loetletud isikute vabastamine laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust jõustuma nende taotluste laekumise kuupäeval. Lisaks sellele tuleb lugeda kehtetuks nende isikute tollivõlg seoses laiendatud dumpinguvastase tollimaksuga alates nende esitatud tollimaksust vabastamise taotluste vastuvõtmise kuupäevast.

(8)

Äriühing Code X Sp. z o.o. muutis uurimismenetluse ajal oma aadressi. Äriühingu puhul peatati tollimaksu tasumine aadressil ul. Królewska 16, 00-103 Warszawa, Poola. Tollimaksust vabastamise perioodil muutus aadress järgmiseks: Olszanka 109, 33-386 Podegrodzie, Poola. See aadressimuutus ei mõjuta esialgset tollimaksu tasumise peatamise taotlust ega otsust tollimaksust vabastamise kohta.

(9)

Äriühing JETLANE SAS muutis uurimismenetluse ajal oma nime. Algselt peatati äriühingu puhul tollimaksu tasumine nime JET’LEAN SAS all. Tollimaksu tasumise peatamise perioodil muutis äriühing oma nime järgmiseks: JETLANE SAS. See nimemuutus ei mõjuta esialgset tollimaksu tasumise peatamise taotlust ega otsust tollimaksust vabastamise kohta.

(10)

Algselt äriühingule Müller GmbH eraldatud TARICi lisakood A977 eraldati eksikombel kahekordselt ning see tuli tühistada. 3. juunil 2010 sai äriühing TARICi lisakoodi A978. See koodimuutus ei mõjuta esialgset tollimaksu tasumise peatamise taotlust ega otsust tollimaksust vabastamise kohta.

A.2.   Tagasilükatavad tollimaksust vabastamise taotlused

(11)

Tabelis 2 nimetatud isik esitas samuti taotluse laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks.

Tabel 2

Nimi

Aadress

Riik

TARICi lisakood

Bikeworks AC GmbH

Ernst-Abbe-Strasse 28, 52249 Eschweiler

Saksamaa

A980

(12)

Kõnealune isik pani jalgrattaid kokku alltöövõtjana ega teinud seda oma nime all. Äriühing ei ostnud osi ning tema puhul ei olnud võimalik hinnata, kas koostetoimingud vastavad tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõikele 1.

(13)

Seepärast peab komisjon tema taotluse tollimaksust vabastamise määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagasi lükkama. Järelikult tuleb tollimaksust vabastamise määruse artiklis 5 osutatud laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine tühistada ning kõnealuselt isikult laiendatud dumpinguvastane tollimaks vabastamise taotluse laekumise kuupäevast alates sisse nõuda, st tollimaksu tasumise peatamise jõustumise kuupäevast.

A.3.   Tühistamine

(14)

Tabelis 3 nimetatud isikute suhtes kehtinud tollimaksuvabastus tühistatakse.

Tabel 3

Nimi

Aadress

Riik

TARICi lisakood

Bicicletas de Alava SL

C/Arcacha 1, 01006 Vitoria

Hispaania

8963

Fundador-Sociedade Importadora de Sangalhos, Lda.

Apartado, 26, P-3781-908 Sangalhos

Portugal

8244

(15)

Nimetatud isikud olid vabastatud jalgrattaosadele laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust. Üks äriühing on teatanud nüüd komisjoni talitustele, et ta on koostetoimingute tegemise lõpetanud. Portugali kohus teatas komisjoni päringu alusel, et teine isik on likvideeritud. Mõlema isiku puhul tuleks tollimaksust vabastamine tühistada.

B.   TOLLIMAKSUST VABASTAMISE TAOTLUSED EELNEVALT PEATAMATA TOLLIMAKSU SUHTES

B.1.   Vastuvõetamatud tollimaksust vabastamise taotlused

(16)

Tabelis 4 loetletud isikud esitasid samuti taotlused laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks.

Tabel 4

Nimi

Aadress

Riik

Apollo Electric Bikes B.V.

Leemstraat 6, 4705 RH Roosendaal

Madalmaad

IN CYCLES, Montagem e Comércio de Bicicletas Lda.

Zona Industrial de Oiă, Lote A e B, Apartado 175, 3770-059 Oiã

Portugal

Kleinebenne GmbH

Hansastrasse 22, 33818 Leopoldshöhe

Saksamaa

MOBIKY-TECH

675, Promenade des Ports, 50000 Saint-Lô

Prantsusmaa

MOVITEC SRL

Jud. Brasov, Aeroportului Street 2, 507075 Ghimbav

Rumeenia

Sun Baby Jacek Gabruś

ul. Jana Styki 12, 64-920 Piła

Poola

TORPADO S.R.L.

Viale Enzo Ferrari 11, 30014 Cavarzere (VE)

Itaalia

(17)

Üks neist isikutest on elektrijalgrataste kokkupanija, kelle impordi suhtes ei kohaldata määruse (EÜ) nr 71/97 kohast jalgratta varuosade suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu. Selle isiku puhul ei saa tollimaksuvabastust rakendada. Teatavate isikute puhul on määruse (EÜ) nr 71/97 kohaste meetmetega hõlmatud jalgrataste tootmiseks vajalike osade tarnimine vähese tähtsusega künnise piires alla 300 ühiku kuus, nagu sätestatud tollimaksust vabastamise määruse artikli 14 punktis c. Seega ei täitnud need isikud tollimaksust vabastamise määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimusi ja tollimaksuvabastust ei saadud neile võimaldada. Teatavad isikud ei olnud veel alustanud jalgrataste tootmist ja seega ei olnud võimalik neile tollimaksu peatamist võimaldada.

(18)

Kõiki tabelites 1–4 loetletud äriühinguid teavitati ja neile anti võimalus esitada märkusi. Selliseid märkusi, mis oleksid võinud muuta käesoleva otsuse seisukohti, ei ole saadud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga vabastatakse allpool esitatud tabelis 1 loetletud isikud määrusega (EMÜ) nr 2474/93 Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratastele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu (mida on viimati säilitatud ja muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005) laiendamisest teatavatele Hiina Rahvavabariigist pärit jalgratta varuosadele vastavalt määrusele (EÜ) nr 71/97.

Vabastus jõustub iga isiku suhtes veerus pealkirjaga „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäeval.

Tabel 1

Tollimaksust vabastatavate isikute nimekiri

Nimi

Aadress

Riik

Vabastamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Blue Factory Team S.L.

CL Torres y Villaroel 6, Elche Parque Industrial, 03320 Alicante

Hispaania

Artikkel 7

16.7.2010

A984

CODE X Sp. z o.o.

Olszanka 109, 33-386 Podegrodzie (varem ul. Królewska 16, 00-103 Warszawa)

Poola

Artikkel 7

22.1.2010

A966

JETLANE SAS (varem JET’LEAN SAS)

4, boulevard de Mons, 59650 Villeneuve-d’Ascq

Prantsusmaa

Artikkel 7

18.2.2010

A968

Kwasny & Diekhöner GmbH

Herforder Strasse 331, 33609 Bielefeld

Saksamaa

Artikkel 7

5.7.2011

A993

Maxtec Ltd.

1 Golyamokonarsko shose Str., 4204 Tsaratsovo, Plovdiv

Bulgaaria

Artikkel 7

15.10.2010

A991

Metelli di Staffoni Mario & C.S.A.S.

Via Trento 68, 25030 Trenzano (BS)

Itaalia

Artikkel 7

13.4.2010

A979

Müller GmbH

Riedlerweg 7, 8054 Graz

Austria

Artikkel 7

30.3.2010

A978 (varem A977)

Unicykel AB

Aröds Industriväg 14, 422 43 Hisings Backa

Rootsi

Artikkel 7

11.1.2010

A967

Artikkel 2

Käesolevaga lükatakse tagasi tabelis 2 nimetatud isiku vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 3 esitatud taotlus laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise kohta.

Asjaomase isiku laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 5 tühistatakse alates veerus pealkirjaga „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäevast.

Tabel 2

Isikud, kelle puhul dumpinguvastase tollimaksu tasumise peatamine tühistatakse

Nimi

Aadress

Riik

Peatamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Bikeworks AC GmbH

Ernst-Abbe-Strasse 28, 52249 Eschweiler

Saksamaa

Artikkel 5

11.6.2010

A980

Artikkel 3

Allpool esitatud tabelis 3 esitatud isikute puhul tühistatakse laiendatud tollimaksust vabastamise määruse artikli 10 kohaselt laiendatud tollimaksu tasumisest vabastamine, mis oli antud vastavalt määruse (EÜ) nr 88/97 artiklile 7.

Asjaomaste isikute vabastamine laiendatud dumpinguvastase tollimaksu tasumisest tühistatakse alates veerus pealkirjaga „Jõustumise kuupäev” osutatud kuupäevast.

Tabel 3

Isikud, kelle puhul dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine tühistatakse

Nimi

Aadress

Riik

Vabastamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 88/97

Jõustumise kuupäev

TARICi lisakood

Bicicletas de Alava SL

C/Arcacha 1, 01006 Vitoria

Hispaania

Artikkel 7

Käesoleva otsuse avaldamisele järgneval päeval

8963

Fundador-Sociedade Importadora de Sangalhos, Lda.

Apartado, 26, P-3781-908 Sangalhos

Portugal

Artikkel 7

Käesoleva otsuse avaldamisele järgneval päeval

8244

Artikkel 4

Käesolevaga lükatakse tagasi tabelis 4 loetletud isikute esitatud laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotlused.

Tabel 4

Isikud, kelle dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise taotlused lükatakse tagasi

Nimi

Aadress

Riik

Apollo Electric Bikes B.V.

Leemstraat 6, 4705 RH Roosendaal

Madalmaad

IN CYCLES, Montagem e Comércio de Bicicletas Lda.

Zona Industrial de Oiă, Lote A e B, Apartado 175, 3770-059 Oiã

Portugal

Kleinebenne GmbH

Hansastrasse 22, 33818 Leopoldshöhe

Saksamaa

MOBIKY-TECH

675, Promenade des Ports, 50000 Saint-Lô

Prantsusmaa

MOVITEC SRL

Jud. Brasov, Aeroportului Street 2, 507075 Ghimbav

Rumeenia

Sun Baby Jacek Gabruś

ul. Jana Styki 12, 64-920 Piła

Poola

TORPADO S.R.L.

Viale Enzo Ferrari 11, 30014 Cavarzere (VE)

Itaalia

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele ning artiklites 1, 2, 3 ja 4 loetletud isikutele. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Karel DE GUCHT


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

(3)  EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1. Määrus on säilitatud määrusega (EÜ) nr 1524/2000 (EÜT L 175, 14.7.2000, lk 39) ja seda on muudetud määrusega (EÜ) nr 1095/2005 (ELT L 183, 14.7.2005, lk 1).

(4)  EÜT L 98, 19.4.1996, lk 3.

(5)  EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.

(6)  EÜT C 45, 13.2.1997, lk 3, EÜT C 112, 10.4.1997, lk 9, EÜT C 220, 19.7.1997, lk 6, EÜT C 378, 13.12.1997, lk 2, EÜT C 217, 11.7.1998, lk 9, EÜT C 37, 11.2.1999, lk 3, EÜT C 186, 2.7.1999, lk 6, EÜT C 216, 28.7.2000, lk 8, EÜT C 170, 14.6.2001, lk 5, EÜT C 103, 30.4.2002, lk 2, ELT C 35, 14.2.2003, lk 3, ELT C 43, 22.2.2003, lk 5, ELT C 54, 2.3.2004, lk 2, ELT C 299, 4.12.2004, lk 4, ELT L 17, 21.1.2006, lk 16, ELT L 313, 14.11.2006, lk 5, ELT L 81, 20.3.2008, lk 73, ELT C 310, 5.12.2008, lk 19, ELT L 19, 23.1.2009, lk 62, ELT L 314, 1.12.2009, lk 106, ELT L 136, 24.5.2011, lk 99.

(7)  ELT L 136, 24.5.2011, lk 99.


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/91


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2011,

millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2007/74/EÜ

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9523 all)

(2011/877/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2004/8/EÜ kohaselt kehtestas komisjon otsuses 2007/74/EÜ (2) elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, mis koosnevad asjakohaste teguritega, sealhulgas ehitusaasta ja kütuse liik, diferentseeritud väärtuste maatriksist.

(2)

Komisjon peab elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused esimest korda läbi vaatama 21. veebruaril 2011 ning hiljem iga nelja aasta järel, et arvestada tehnoloogia arengut ja muutusi energiaallikate jaotuses.

(3)

Komisjon on läbi vaadanud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused, võttes arvesse liikmesriikide esitatud andmeid reaalsetes tingimustes käitamise kohta. Läbivaatuses käsitletud ajavahemikul 2006–2011 toimunud parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia areng osutab sellele, et elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste puhul ei tuleks otsuses 2007/74/EÜ sätestatud eristust, mis seondub elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga, kohaldada pärast 1. jaanuari 2006 ehitatud elektrijaamade suhtes. Aastal 2005 või enne seda ehitatud koostootmisüksuste puhul tuleks kontrollväärtuste kohaldamisel endiselt arvesse võtta ehitusaastat, et peegeldada parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud tehnoloogia täheldatud arengut. Hiljutiste kogemuste ja analüüsi taustal kinnitas läbivaatus, et jätkuvalt tuleks kohaldada kliimatingimustega seotud parandustegureid. Lisaks tuleks jätkuvalt kohaldada ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurit, kuna jaotusvõrgukaod ei ole viimastel aastatel muutunud. Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegureid tuleks kohaldada ka puitkütuseid ja biogaasi kasutavate elektrijaamade suhtes.

(4)

Läbivaatusest ei nähtu, et kuumaveekatelde energiatõhusus oleks asjaomasel ajavahemikul muutunud, ja seega ei tuleks soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi seostada ehitusaastaga. Kliimatingimustega seotud parandustegurid ei ole vajalikud, sest kütusest soojusenergia tootmise termodünaamika ei sõltu märkimisväärselt ümbritseva õhu temperatuurist. Samuti ei ole vajalikud jaotusvõrgukadude parandustegurid, sest soojusenergiat kasutatakse alati tootmiskoha lähedal.

(5)

Vajalik on elektri- ja soojusenergia koostootmisse investeerimise tingimuste stabiilsus ja investorite usalduse säilimine. Seepärast on samuti asjakohane pikendada elektri- ja soojusenergia kehtivaid ühtlustatud kontrollväärtusi ajavahemikuks 2012–2015.

(6)

Andmed reaalsetes tingimustes käitamise kohta ei osuta vaatluse all oleval ajavahemikul tänapäevaste elektrijaamade tegeliku tootlikkuse statistiliselt märkimisväärsele paranemisele. Seepärast tuleks otsuses 2007/74/EÜ ajavahemikuks 2006–2011 kehtestatud kontrollväärtusi kohaldada ka ajavahemikul 2012–2015.

(7)

Läbivaatuse tulemusel kinnitati kliimatingimuste ja ärahoitud jaotusvõrgukadudega seotud olemasolevate parandustegurite kehtivust.

(8)

Ühtlasi kinnitati ka soojusenergia puhul ühtsete kontrollväärtuste kasutamine kogu nimetatud ajavahemikul ning kliimatingimuste ja ärahoitud jaotusvõrgukadudega seotud parandustegurite kasutamisest loobumine.

(9)

Võttes arvesse direktiivi 2004/8/EÜ peamist eesmärki stimuleerida elektri- ja soojusenergia koostootmist energia säästmiseks, tuleks motiveerida vanemate koostootmisüksuste ajakohastamist, et parandada nende energiatõhusust. Seetõttu tuleks koostootmisüksuse tõhususe kontrollväärtusi tõsta alates 11. aastast pärast selle ehitusaastat.

(10)

Kõnealune lähenemisviis on kooskõlas nõudega, mille kohaselt tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused peavad põhinema direktiivi 2004/8/EÜ III lisa punktis f sätestatud põhimõtetel.

(11)

Tuleks kehtestada elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe läbivaadatud ühtlustatud kontrollväärtused. Seetõttu tuleks otsus 2007/74/EÜ kehtetuks tunnistada.

(12)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas elektri- ja soojusenergia koostootmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kehtestamine

Elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused on sätestatud vastavalt I ja II lisas.

Artikkel 2

Tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamine

1.   Liikmesriigid kohaldavad I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis on seotud elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastaga. Kõnealused tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused kehtivad kümne aasta jooksul alates elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastast.

2.   Alates 11. aastast pärast elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaastat kohaldavad liikmesriigid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi, mis kehtivad vastavalt lõikele 1 kümne aasta vanuste koostootmisüksuste suhtes. Kõnealuseid tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi kohaldatakse ühe aasta jooksul.

3.   Käesoleva artikli tähenduses on elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ehitusaasta see kalendriaasta, millal koostootmisüksus esimest korda elektrienergiat tootis.

Artikkel 3

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste parandustegurid

1.   Liikmesriigid kohaldavad III lisa punktis a sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused iga liikmesriigi keskmiste kliimatingimustega.

Kui ametlikud ilmastikuandmed näitavad, et aasta keskmine õhutemperatuur erineb liikmesriigi territooriumil 5 °C või rohkem, võib kõnealune liikmesriik pärast komisjonile teatamist III lisa punktis b sätestatud meetodit kasutades kehtestada esimese lõigu kohaldamiseks mitu kliimavööndit.

2.   Liikmesriigid kasutavad IV lisas sätestatud parandustegureid, et kohandada I lisas sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi vastavalt ärahoitud jaotusvõrgukadudele.

3.   Kui liikmesriigid kasutavad nii III lisa punktis a kui ka IV lisas sätestatud parandustegureid, rakendatakse III lisa punktis a sätestatud tegureid enne IV lisas sätestatud tegureid.

Artikkel 4

Elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse ajakohastamine

Kui olemasolev elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus ajakohastatakse ning ajakohastamise investeerimiskulud on üle 50 % suuremad investeerimiskuludest, mis on vajalikud uue samaväärse elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse rajamiseks, peetakse sellise üksuse ehitusaastaks artikli 2 tähenduses seda kalendriaastat, millal ajakohastatud koostootmisüksus esimest korda elektrit tootis.

Artikkel 5

Segakütus

Kui elektri- ja soojusenergia koostootmisüksus töötab rohkem kui ühel kütusel, kohaldatakse eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtusi proportsionaalselt eri kütuseliikide kaalutud keskmise energiatootlikkusega.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/74/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER


(1)  ELT L 52, 21.2.2004, lk 50.

(2)  ELT L 32, 6.2.2007, lk 183.


I LISA

Elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused (nimetatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud tingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

 

Ehitusaasta:

Kütuse liik:

2001 ja varem

2002

2003

2004

2005

2006–2011

2012–2015

Tahkekütus

Kivisüsi/koks

42,7

43,1

43,5

43,8

44,0

44,2

44,2

Pruunsüsi/pruunsöebrikett

40,3

40,7

41,1

41,4

41,6

41,8

41,8

Turvas/turbabrikett

38,1

38,4

38,6

38,8

38,9

39,0

39,0

Puitkütused

30,4

31,1

31,7

32,2

32,6

33,0

33,0

Põllumajanduslik biomass

23,1

23,5

24,0

24,4

24,7

25,0

25,0

Biolagunevad (olme)jäätmed

23,1

23,5

24,0

24,4

24,7

25,0

25,0

Taastumatust toorainest (olme- ja tööstus)jäätmed

23,1

23,5

24,0

24,4

24,7

25,0

25,0

Põlevkivi

38,9

38,9

38,9

38,9

38,9

39,0

39,0

Vedelikud

Nafta (gaasiõli + raske kütteõli), veeldatud naftagaas

42,7

43,1

43,5

43,8

44,0

44,2

44,2

Biokütused

42,7

43,1

43,5

43,8

44,0

44,2

44,2

Biolagunevad jäätmed

23,1

23,5

24,0

24,4

24,7

25,0

25,0

Taastumatust toorainest jäätmed

23,1

23,5

24,0

24,4

24,7

25,0

25,0

Gaasiline

Maagaas

51,7

51,9

52,1

52,3

52,4

52,5

52,5

Naftatöötlemise heitgaas/vesinik

42,7

43,1

43,5

43,8

44,0

44,2

44,2

Biogaas

40,1

40,6

41,0

41,4

41,7

42,0

42,0

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud heitgaasid, tagastatud heitsoojus

35

35

35

35

35

35

35


II LISA

Soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused (nimetatud artiklis 1)

Järgmises tabelis esitatud soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused põhinevad alumisel kütteväärtusel ja ISO standardis sätestatud tingimustel (ümbritseva õhu temperatuur 15 °C, rõhk 1,013 baari, suhteline niiskus 60 %).

 

Kütuse liik

Aur/soe vesi

Heitgaaside otsekasutus (1)

Tahkekütus

Kivisüsi/koks

88

80

Pruunsüsi/pruunsöebrikett

86

78

Turvas/turbabrikett

86

78

Puitkütused

86

78

Põllumajanduslik biomass

80

72

Biolagunevad (olme)jäätmed

80

72

Taastumatust toorainest (olme- ja tööstus)jäätmed

80

72

Põlevkivi

86

78

Vedelikud

Nafta (gaasiõli + raske kütteõli), veeldatud naftagaas

89

81

Biokütused

89

81

Biolagunevad jäätmed

80

72

Taastumatust toorainest jäätmed

80

72

Gaasiline

Maagaas

90

82

Naftatöötlemise heitgaas/vesinik

89

81

Biogaas

70

62

Koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud heitgaasid, tagastatud heitsoojus

80

72


(1)  Kui temperatuur on 250 °C või kõrgem, tuleb kasutada otsese soojuse väärtusi.


III LISA

Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid ja kliimavööndite määramise meetod elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks (nimetatud artikli 3 lõikes 1)

a)   Keskmiste kliimatingimuste parandustegurid

Ümbritseva õhu parandustegur põhineb liikmesriigi aasta keskmise temperatuuri ja ISO standardis sätestatud tingimuste (15 °C) erinevusel.

Korrigeerimine toimub järgmiselt:

i)

tõhusust vähendatakse 0,1 % võrra iga 15 °C kõrgema kraadi kohta;

ii)

tõhusust suurendatakse 0,1 % võrra iga 15 °C madalama kraadi kohta.

Näide

Kui liikmesriigis on aasta keskmine temperatuur 10 °C, suurendatakse liikmesriigis asuva elektri- ja soojusenergia koostootmisüksuse kontrollväärtust 0,5 % võrra.

b)   Kliimavööndite määramise meetod

Kõikide kliimavööndite piirid kulgevad mööda ümbritseva õhu aasta keskmise temperatuuri isoterme (täiskraadides Celsiuse järgi), mille erinevus on vähemalt 4 °C. Külgnevate kliimavööndite aasta keskmiste õhutemperatuuride erinevus peab olema vähemalt 4 °C.

Näide

Liikmesriigi aasta keskmine õhutemperatuur on kohas A 12 °C ja kohas B 6 °C. Erinevus on suurem kui 5 °C. Liikmesriik võib kasutada kahte kliimavööndit, mida eraldab 9 °C isoterm, seega asub esimene kliimavöönd 9 °C isotermi ja 13 °C isotermi vahel, kus aasta keskmine õhutemperatuur on 11 °C, ja teine kliimavöönd asub 5 °C isotermi ja 9 °C isotermi vahel, kus aasta keskmine õhutemperatuur on 7 °C.


IV LISA

Ärahoitud jaotusvõrgukadude parandustegurid elektrienergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste kohaldamiseks (nimetatud artikli 3 lõikes 2)

Pinge

Jaotusvõrku suunatud elekter

Kohapeal tarbitud elekter

> 200 kV

1

0,985

100–200 kV

0,985

0,965

50–100 kV

0,965

0,945

0,4–50 kV

0,945

0,925

< 0,4 kV

0,925

0,860

Näide

Maagaasil töötava kolbmootoriga 100 kWel koostootmisüksus toodab 380 V elektrit. Sellest 85 % kasutatakse oma tarbeks ja 15 % suunatakse jaotusvõrku. Elektrijaam ehitati 1999. aastal. Aasta keskmine õhutemperatuur on 15 °C (kliimaga seotud parandus ei ole vajalik).

Käesoleva otsuse artikli 2 kohaselt tuleks üle kümne aasta vanuste koostootmisüksuste suhtes kohaldada kümne aasta vanuste koostootmisüksuste kontrollväärtusi. Vastavalt käesoleva otsuse I lisale kohaldatakse 2011. aastal sellise maagaasil töötava koostootmisüksuse suhtes, mis on ehitatud 1999. aastal ja mida ei ole ajakohastatud, 2001. aasta tõhususe ühtlustatud kontrollväärtust 51,7 %. Pärast jaotusvõrgukao arvesse võtmist on kõnealuses koostootmisüksuses elektrienergia eraldi tootmise tõhususe kontrollväärtus järgmine (põhineb käesolevas lisas nimetatud tegurite kaalutud keskmisel):

Ref Εη = 51,7 % * (0,860 * 85 % + 0,925 * 15 %) = 45,0 %


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/97


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

20. detsember 2011,

millega kinnitatakse süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused sõiduautode tootjate kohta 2010. kalendriaastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/878/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 5 teist lõiku ja artikli 10 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 5 peab komisjon igal aastal kinnitama süsinikdioksiidi eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme iga liidu sõiduautode tootja kohta ning iga tootjate ühendautopargi kohta, mis on moodustatud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõikele 7. Selle kinnituse põhjal teeb komisjon kindlaks, kas tootjad ja ühendautopargid on kõnealuse määruse artikli 4 nõuded täitnud. Juhul kui tootja või ühendautopark ei ole eriheite sihttaseme nõuet täitnud, peab komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 1 kehtestama asjaomastele tootjatele või ühendautoparkide haldajatele eraldi otsustega ülemääraste heitkoguste maksu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 kohaselt on sihttasemed tootjatele ja ühendautoparkidele kohustuslikud alates 2012. aastast. Komisjon peab sellegipoolest ka 2010. ja 2011. kalendriaastaks arvutama soovituslikud eesmärgid ja vastavalt määruse artikli 8 lõikele 6 teavitama neid tootjaid ja ühendautoparke, kelle eriheite keskmine tase ületab soovituslikku eesmärki. Kuna need 2010. ja 2011. aasta eesmärgid võivad tootjatele näidata, mida on vaja teha 2012. aasta kohustuslike eesmärkide saavutamiseks, siis on asjakohane määrata kindlaks tootjate eriheite keskmised tasemed aastatel 2010 ja 2011 määruse artikli 4 teises lõigus sätestatud nõuete kohaselt ja võtta iga tootja puhul arvesse üksnes 65 % kõige vähem saastavaid sõidukeid.

(3)

Eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks kasutatavad andmed on sätestatud määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa C osas ja need põhinevad liikmesriigis eelneva kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode registreerimisandmetel. Andmed saadakse tootja poolt välja antud vastavustunnistusest või samaväärset informatsiooni sisaldavatest dokumentidest vastavalt komisjoni 10. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1014/2010 (uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009) (2) artikli 3 lõikele 1.

(4)

Enamik liikmesriike edastas 2010. aasta andmed määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikes 2 määratud tähtajaks, s.o 28. veebruariks 2011. Täielikud andmed kõigi liikmesriikide kohta tehti aga komisjonile kättesaadavaks alles aprilli keskel ja seejärel neid ka esialgselt kontrolliti.

(5)

Kui esmase kontrollimise tulemusel ilmnes, et osa andmeid oli puudu või olid andmed ilmselgelt ebatäpsed, võttis komisjon asjaomaste liikmesriikidega ühendust ja kokkuleppel nende liikmesriikidega vastavalt korrigeeris või täiendas andmeid. Kui kokkulepet liikmesriigiga ei saavutatud, siis selle liikmesriigi esialgseid andmeid ei muudetud.

(6)

Komisjon avaldas vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikele 4 esialgsed andmed 29. juunil 2011 ja teatas 89 tootjale nende 2010. aasta süsinikdioksiidi eriheite keskmised tasemed ja eriheite sihttasemed. Vastavalt määruse artikli 8 lõike 5 esimesele lõigule paluti tootjatel andmed kontrollida ja teavitada komisjoni vigadest kolme kuu jooksul alates teate saamisest.

(7)

Suunised autode CO2 andmetes esinevatest vigadest teavitamise kohta avaldati komisjoni veebilehel 12. augustil. Suunistes on ette nähtud teate vorm ja osutatud, millist teavet tootjatelt nõutakse, et komisjon saaks neid vigu arvesse võtta.

(8)

Viisteist tootjat esitasid teate kolmekuulise tähtaja jooksul. Üks tootja esitas täieliku teate pärast tähtaja möödumist. Seitse tootjat nendest viieteistkümnest esitasid teated, mis sisaldasid üksikasjalikku teavet vigade kohta ja parandusettepanekute põhjendusi. Ülejäänud kaheksa tootjat esitasid teadete koondvormid, mis oma sisu ja vormi poolest ainult osaliselt vastasid komisjoni soovitustele. Lisaks nendele tootjatele, kes teated edastasid, teatasid kaheksa tootjat komisjonile, et andmetes oli vigu, ilma et nad oleksid avaldanud mingit täiendavat informatsiooni või tõendeid nende vigade laadi või põhjuste kohta.

(9)

73 tootja puhul, kes ei teavitanud andmetes esinenud vigadest või teatasid komisjonile ainult vigade esinemisest, esitamata vajalikke tõendeid, tuleks esialgsed andmed – eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgsed arvutused – kinnitada ilma kohandusteta.

(10)

Nende tootjate puhul, kes on andmetes esinenud vigade kohta esitanud vajaliku informatsiooni ja tõendid, peaks komisjon neid teateid arvestama ja vajaduse korral muutma eriheite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme esialgseid arvutusi.

(11)

Komisjonile esitatud registreerimiste arvu eest kannavad ainuvastutust liikmesriikide registreerimisasutused. Kuna tootjate müügiandmed ei pruugi täpselt kajastada registreerimiste arvu teatavas liikmesriigis teataval ajavahemikul, siis ei ole registreerimiste arvus esinevaid vigu eriheite keskmise taseme arvutamisel võimalik arvesse võtta. Seepärast tuleks arvestada vaid registreeritud sõidukite andmete sisuga seotud vigu. Mõningatel juhtudel on aga tootjad teatanud, et registreerimised tuleks seostada teise tootjaga. Sellised seoste muutused peaksid kajastuma lõplikes kinnitatud andmetes.

(12)

Täielikest teadetest selgub, et tootjatel oli võimalik tunnistada osa andmetest õigeks ja et parandusettepanekud esitati selliste andmete kohta, mida saab kontrollida. 4–15 % registreerimisandmetest käib aga identifitseerimata sõidukite kohta, mille näitajaid, nagu CO2 heited ja mass, ei saa tootja kontrollida. See on tavaliselt tingitud asjaolust, et puudub informatsioon, mis on vajalik selleks, et tootja saaks sõiduki identifitseerida, täpsemalt puudub tunnuskood, mis väljendab asjaomase sõiduki tüüpi, varianti ja versiooni. Üksikutel juhtudel oli võimalik registreerimisi tootjaga seostada, ent põhiandmed, nagu CO2 heide ja mass, siiski puudusid.

(13)

Komisjon vaatas läbi tootjate poolt esitatud parandused ja tõendusmaterjali. Kui tootjate poolt kontrollitavate registreerimisandmete kanded on parandatud kas puuduvate väärtuste sisestamise või vale väärtuse asendamise teel ning kui parandatud väärtused vastavad väärtustele, mis tulenevad võrdlusallikatest nagu näiteks tüübikinnitusdokumentidest, siis on sellised parandused õigustatud. Sellegipoolest, kui tootja on teatanud vigadest, kuid pole esitanud parandusi hoolimata sellest, et neid vigu oleks saanud kontrollida ja parandada, ja pole piisavalt tõendanud, et neid parandusi ei olnud võimalik kolmekuulise kontrolliperioodi jooksul teha, tuleks neid vigu lõplike arvutuste puhul mitte arvestada.

(14)

Tootjaga seostatavate, kuid tootja pool kontrollimata registreerimiste puhul tuleks CO2 heite keskmise taseme ja eriheite sihttaseme arvutamiseks ikka kasutada registreerimisandmetes esitatud CO2 heite ja massi väärtusi. Sellegipoolest on vaja võtta arvesse, et tootjad ei saa neid väärtusi kontrollida ja tuleb tagada, et nende kasutamine ei avaldaks negatiivset mõju asjaomasele tootjale lõplike väärtuste määramisel. Seetõttu tuleks arvutuse suhtes kohaldada veamäära, mis kajastaks tootja individuaalset olukorda, mida kirjeldati ja põhjendati vigade kohta esitatud teates. Täpsemalt tuleks veamäär arvutada eriheite keskmise taseme ja keskmise massi kohta, kuna need kaks parameetrit määravad iga tootja vahe eriheite sihttasemeni, st näitavad, kui lähedal on see tootja eriheite sihttaseme saavutamisele.

(15)

Veamääraks tuleks kehtestada erinevus, mis on vahedes sihttasemeni (saadakse keskmise heite lahutamisel eriheite sihttasemest), kui ühel juhul on arvutamisel kaasa arvatud registreerimised, mida tootja kontrollida ei saa, ning teise juhul on need arvestamata jäetud. Veamäär peaks alati vähendama vahet tootja sihttasemeni, sõltumata sellest, kas see erinevus on positiivne või negatiivne.

(16)

Registreerimised, millel puudub CO2 heite väärtus või mass ning ka tunnuskood, tuleks jätta eriheite keskmise taseme lõplikul arvutamisel arvesse võtmata.

(17)

Kuna 2010. aasta andmete kontrollimine on esimene, mida tehakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 443/2009, on asjakohane vigade täielikuks arvesse võtmiseks vaadata erandkorras läbi ka need teated, mis ei sisaldanud kogu komisjoni poolt nõutavat informatsiooni. Kõnealustes teadetes osutatud lõplike arvutuste suhtes kohaldatavate veamäärade puhul tuleks sellegipoolest aluseks võtta komisjoni enda hinnang selliste registreerimiste arvu suhtes, mida asjaomastel tootjatel ei ole võimalik kontrollida. Samuti on 2010. aasta andmete kinnitamisel asjakohane võtta erandkorras arvesse vigu käsitlevaid teateid, mis edastati vahetult pärast tähtaja möödumist.

(18)

2010. aastal registreeritud uute sõiduautode CO2 eriheite keskmised tasemed, eriheite sihttasemed ja nende kahe väärtuse erinevused tuleks kinnitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2010. kalendriaasta kohta on iga sõiduautode tootja või tootjate ühendautopargi suhtes kinnitatud järgmised lisas esitatud väärtused:

a)

eriheite sihttase;

b)

süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase, vajaduse korral korrigeeritud asjakohase veamääraga;

c)

punktides a ja b osutatud väärtuste vahe;

d)

kõigi uute sõiduautode süsinikdioksiidi eriheite keskmine tase;

e)

kõigi liidu uute sõiduautode keskmine mass.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.

(2)  ELT L 293, 11.11.2010, lk 15.


LISA

Tabel 1

Tootjate andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõikele 1

A

B

C

D

E

F

G

H

I

Tootja nimi

Ühendautopargid ja erandid

Registreeritud autode arv

Korrigeeritud keskmine CO2 (65 %)

Eriheite sihttase

Vahe sihttasemeni

Korrigeeritud vahe sihttasemeni

Keskmine mass

Keskmine CO2 (100 %)

ALPINA Burkard Bovensiepen GmbH + Co. KG

 

173

187,795

147,429

40,366

40,366

1 753,38

210,341

Artega Automobil GmbH & Co. KG

 

2

220,000

132,194

87,806

87,806

1 420,00

220,000

Aston Martin Lagonda Ltd

D

1 415

333,482

320,000

13,482

12,657

1 860,72

348,372

Audi AG

 

589 855

133,883

140,365

–6,482

–6,557

1 598,80

151,832

Automobiles Citroën

 

815 936

118,764

127,361

–8,597

–8,597

1 314,26

131,418

Automobiles Peugeot

 

974 248

119,208

127,704

–8,496

–8,496

1 321,76

131,021

Autovaz

 

3 911

212,171

126,410

85,761

85,761

1 293,44

219,516

Bayerische Motoren Werke AG

 

640 021

129,253

137,409

–8,156

–8,210

1 534,13

146,355

Bentley Motors Ltd

 

1 187

391,423

181,363

210,060

210,060

2 495,92

395,925

BMW M GmbH

 

77 120

133,513

142,836

–9,323

–13,535

1 652,88

156,242

Bugatti Automobiles S.A.S

 

8

584,600

159,225

425,375

425,375

2 011,50

589,250

Caterham Cars Limited

D

135

166,920

210,000

–43,080

–43,080

712,15

179,826

Chevrolet Italia

 

25 442

113,042

116,356

–3,314

–3,359

1 073,45

117,607

Chrysler Group LLC

 

31 121

192,081

157,480

34,601

34,601

1 973,32

215,200

CNG Technik

P1

583

225,000

134,782

90,218

89,953

1 476,64

226,252

Automobile Dacia SA

 

251 938

133,865

123,831

10,034

9,631

1 237,01

144,989

Daihatsu Motor Co. Ltd.

 

18 972

128,351

117,975

10,376

10,376

1 108,86

145,374

Daimler AG, Stuttgart

P2

646 067

137,762

137,323

0,439

0,349

1 532,24

160,166

Dr Motor Company S. r. l.

 

4 943

122,413

120,642

1,771

1,771

1 167,22

138,566

Ferrari

D

2 361

300,718

303,000

–2,282

–2,282

1 751,12

322,468

FIAT Group Automobiles S.p.A.

 

975 822

115,285

119,240

–3,955

–3,955

1 136,56

125,013

Ford-Werke GmbH

P1

1 076 887

121,128

126,226

–5,098

–5,605

1 289,42

136,552

Fuji Heavy Industries Ltd.

ND

30 655

165,182

164,616

0,566

0,520

1 608,03

179,332

Geely Europe Ltd

 

918

115,916

140,077

–24,161

–24,161

1 592,50

131,466

General Motors Company

 

1 490

270,134

151,750

118,384

113,988

1 847,93

296,400

GM Daewoo Auto u. Tech. Comp.

 

146 117

125,759

124,606

1,153

1,138

1 253,96

143,544

GM Italia S.r.l.

 

37 670

119,750

125,467

–5,717

–5,717

1 272,82

124,405

Great Wall Motor Company Limited

D

344

222,000

195,000

27,000

27,000

1 919,52

224,314

Gumpert Sportwagenmanufaktur GmbH

 

2

310,000

132,879

177,121

177,121

1 435,00

310,000

Honda Automobile China CO

P3

20 876

125,023

119,099

5,924

5,911

1 133,46

126,094

Honda Automobile Thailand CO

P3

1 444

142,000

120,816

21,184

21,184

1 171,03

142,615

Honda Motor CO

P3

102 890

124,841

128,710

–3,869

–4,083

1 343,77

143,823

Honda of the UK Manufacturing

P3

47 840

145,932

133,391

12,541

12,234

1 446,21

162,280

Honda Turkiye AS

P3

1 587

155,953

125,560

30,393

30,393

1 274,84

156,624

Hyundai Motor Europe GmBH

 

325 603

120,858

126,725

–5,867

–5,867

1 300,33

134,244

Iveco S.p.A

 

49

213,548

180,265

33,283

33,283

2 471,90

216,694

Jaguar Cars Ltd

D

23 740

178,656

178,025

0,631

0,631

1 900,33

199,016

Kia Motors Europe GmbH

 

253 706

126,251

131,248

–4,997

–4,997

1 399,30

143,272

KTM-Sportmotorcycle AG

D

57

173,432

200,000

–26,568

–26,568

882,89

179,000

Automobili Lamborghini S.p.A

 

265

323,977

141,293

182,684

182,506

1 619,11

357,362

Land Rover

D

65 534

209,295

178,025

31,270

31,270

2 351,43

231,494

Lotus Cars Limited

D

825

189,108

280,000

–90,892

–90,892

1 159,21

196,596

The London Taxi Company

 

1 662

225,087

154,227

70,860

70,860

1 902,13

227,739

Magyar Suzuki Corporation Ltd.

 

87 204

130,004

121,130

8,874

8,843

1 177,91

136,665

Mahindra Europe S.r.l.

 

48

246,839

160,042

86,797

86,797

2 029,38

251,500

Maruti Suzuki India Ltd.

 

19 577

103,000

109,908

–6,908

–6,908

932,36

104,287

Maserati S.p.A.

 

1 626

353,473

159,119

194,354

194,354

2 009,18

362,557

Mazda Motor Corporation

 

170 007

133,729

128,523

5,206

4,831

1 339,67

149,458

Mercedes-AMG GmbH, Affalterbach

P2

1 503

308,000

144,857

163,143

163,138

1 697,10

308,000

MG Motor UK Limited

D

264

184,871

184,000

0,871

0,871

1 180,16

184,717

Micro-Vett SpA

 

4

0,000

133,507

– 133,507

– 133,507

1 448,75

0,000

Mitsubishi Motors Corporation (MMC)

P4

72 594

145,036

138,601

6,435

6,377

1 560,20

165,144

Mitsubishi Motor R&D Europe GmbH

P4

16 530

119,878

114,793

5,085

5,084

1 039,25

127,284

Morgan Motor Co. Ltd.

D

415

164,342

180,000

–15,658

–15,658

1 113,67

189,278

Nissan International SA

 

389 818

132,131

128,875

3,256

3,256

1 347,39

147,197

O.M.C.I. S.r.l.

 

46

156,862

120,759

36,103

36,103

1 169,78

167,848

Adam Opel AG

 

935 499

126,920

130,483

–3,563

–3,767

1 382,56

139,529

OSV - Opel Special Vehicles GmbH

 

67

135,512

140,208

–4,696

–4,696

1 595,36

136,836

Perodua Manufacturing Sdn Bhd

 

690

136,480

113,634

22,846

22,846

1 013,88

140,230

Pgo Ingenierie

 

29

185,000

115,657

69,343

69,343

1 058,14

189,828

Dr.Ing.h.c.F. Porsche AG

 

34 512

220,872

152,089

68,783

68,783

1 855,34

238,859

Potenza Sports Cars

 

31

178,000

99,975

78,025

78,025

715,00

178,000

Proton Cars United Kingdom Ltd.

D

792

143,315

185,000

–41,685

–41,685

1 394,89

153,557

Quattro GmbH

 

2 596

279,097

154,102

124,995

124,766

1 899,39

299,034

Renault

 

1 125 141

120,700

127,045

–6,345

–6,378

1 307,33

133,824

Rolls-Royce Motors Cars LTD

 

413

315,616

181,297

134,319

133,038

2 494,48

332,063

Saab Automobile AB

 

19 979

156,561

143,922

12,639

12,639

1 676,64

175,341

Santana Motor S.A.

 

382

168,351

135,765

32,586

32,586

1 498,15

204,921

SEAT

 

288 629

120,162

125,722

–5,560

–5,647

1 278,38

131,162

Secma

 

26

155,000

97,370

57,630

57,630

658,00

155,000

Shijiazhuang Shuanghuan Automobile Company

 

44

266,357

152,951

113,406

113,406

1 874,20

267,682

SKODA auto a.s.

 

420 718

127,869

127,225

0,644

0,571

1 311,28

139,193

Sovab

 

94

227,066

166,119

60,947

60,947

2 162,34

230,138

Ssangyong Motor Company

D

4 785

203,851

180,000

23,851

23,851

2 023,10

215,728

Suzuki Motor Corporation

 

85 177

124,055

121,050

3,005

2,981

1 176,15

144,109

Tata Motors Limited

D

3 582

137,754

178,025

–40,271

–40,271

1 293,00

151,987

Tesla Motors Ltd

 

40

0,000

128,309

– 128,309

– 128,309

1 335,00

0,000

Think

 

144

0,000

120,248

– 120,248

– 120,248

1 158,61

0,000

Toyota Motor Europe NV/SA

 

564 633

112,241

128,349

–16,108

–16,273

1 335,87

129,056

Volkswagen AG

 

1 469 419

125,987

130,715

–4,728

–4,763

1 387,65

140,352

Volvo Car Corporation

 

204 926

134,492

143,273

–8,781

–8,781

1 662,43

156,948

Westfield Sports Cars

 

3

178,000

99,975

78,025

78,025

715,00

178,000

Wiesmann GmbH

D

8

253,000

274,000

–21,000

–21,000

1 409,88

257,250

Selgitavad märkused tabeli 1 kohta

B   veerg

„D” tähendab vastavalt komisjoni rakendusotsusega K(2011) 8334 (lõplik) väiketootjale tehtud erandit;

„ND” tähendab vastavalt komisjoni rakendusotsusega K(2011) 8336 (lõplik) nišitootjale tehtud erandit;

„P” tähendab, et tootja on vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklile 7 moodustatud tootjate ühendautopargi (loetletud tabelis 2) liige.

D   veerg

„Eriheite korrigeeritud keskmine sihttase (65 %)” tähendab CO2 eriheite keskmist taset, mis on arvutatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 4 teise lõigu esimesele taandele ja komisjoni teatise KOM(2010) 657 4. jaotisele, võttes aluseks asjaomase tootja poolt komisjonile edastatud parandused. See väärtus hõlmab kõiki sõidukeid – nii neid, mille kohta on olemas massi ja CO2 eriheite kehtivad väärtused, kui ka neid, mida ei ole tootjal võimalik kontrollida.

E   veerg

„Eriheite sihttase” on heite sihttase, mis põhineb kõigi tootjaga seostatud sõidukite (100 % kõigist sõidukitest võetakse arvesse alates 2015. aastast) keskmisel massil, mille arvutamisel on kasutatud määruse (EÜ) nr 443/2009 I lisas sätestatud valemit.

F   veerg

„Vahe sihttasemeni” on veergude D ja E väärtuste erinevus.

G   veerg

„Korrigeeritud vahe sihttasemeni” on veerus F esitatud vahe sihttasemega, mida on korrigeeritud võttes arvesse viga. Viga tuleneb identifitseerimata sõidukitest (sõidukid, millel puudub tüübi, variandi või versiooni kood) ja see arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

viga = [(AC1 – TG1) – (AC2 – TG2)] absoluutväärtus;

AC1

=

keskmine CO2 eriheide, arvestades identifitseerimata sõidukeid (sätestatud veerus D);

TG1

=

eriheite sihttase, arvestades identifitseerimata sõidukeid (sätestatud veerus E);

AC2

=

keskmine CO2 heide, mitte arvestades identifitseerimata sõidukeid;

TG2

=

eriheite sihttase, mitte arvestades identifitseerimata sõidukeid.

Tabel 2

Ühendautoparkide loend ja andmed, mis on kinnitatud vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 10 lõikele 1

A

B

C

D

E

F

G

H

I

Ühendautopargi nimetus

Ühendautopark

Registreeritud autode arv

Korrigeeritud keskmine CO2 (65 %)

Eriheite sihttase

Vahe sihttasemeni

Korrigeeritud vahe sihttasemeni

Keskmine mass

Keskmine CO2 (100 %)

FORD-WERKE GmbH

P1

1 077 470

121,143

126,231

–5,088

–5,182

1 162,42

127,80

DAIMLER AG

P2

647 570

137,834

137,340

0,494

–0,016

1 167,88

140,91

HONDA MOTOR EUROPE LTD

P3

174 637

128,612

128,750

–0,138

–0,365

1 344,64

146,87

MITSUBISHI MOTORS

P4

89 124

137,055

134,185

2,870

2,840

1 463,58

158,12


23.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/105


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

21. detsember 2011,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) II ja IV lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9518 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/879/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artiklit 34,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/158/EÜ on sätestatud loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse kodulindude ja haudemunade liidusiseses kaubanduses ning nende importimisel kolmandatest riikidest. II lisas on sätestatud ettevõtete heakskiitmise eeskirjad liidusiseseks kauplemiseks nende kaupadega ja haigusseireprogrammid, mis tuleb läbi viia teatavate haiguste osas erinevate kodulinnuliikide puhul. Direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas on esitatud veterinaartõendite näidis liidusiseseks kauplemiseks kodulinnutoodetega, mille suhtes kõnealust direktiivi kohaldatakse.

(2)

Direktiivi 2009/158/EÜ II lisas, mida on muudetud komisjoni otsusega 2011/214/EL, (2) on sätestatud Salmonella ja Mycoplasma diagnostikameetodid.

(3)

Direktiivi 2009/158/EÜ II lisa III peatükis on sätestatud haigusseireprogrammide miinimumnõuded. Kõnealuses peatükis on esitatud Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i testimismeetodite kirjeldus. Siiski on vaja lisada teatavad spetsiifilised üksikasjad Salmonella arizonae testimiseks.

(4)

Lisaks sisaldab direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas sätestatud ühepäevaste tibude veterinaarsertifikaadi näidise I osa lahter I.31 nõuet kanda sinna üksikasjalik teave selle tõendiga hõlmatud kaupade identifitseerimiseks.

(5)

Kõnealuse nõudega tagatakse väärtusliku teave ööpäevaste tibude päritolukarja(de) tervishoiustaatuse kohta, eelkõige teatavate Salmonella serotüüpide testimise osas. Kuid teatavad neist andmenõuetest on saanud toidukäitlejate jaoks tarbetuks halduskoormaks, pidades eelkõige silmas väljahaudumise ettearvamatust. Pealegi kantakse osa sellesse lahtrisse kantavaid teatavaid andmeid sertifikaadi teistesse osadesse.

(6)

Seepärast tuleks need kanded haudemunade, ööpäevaste tibude ning sugu- ja tootmislindude veterinaartõendite näidise lahtrist 1.31 välja jätta ning asendada kandega „heakskiidunumber”, mis annab selgemat teavet asjaomaste kaupade päritolu kohta. Seepärast tuleks nende näidissertifikaatide II osas märkuste I osa vastavalt muuta.

(7)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruse (EÜ) nr 798/2008 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded) (3) IX lisas on sätestatud eritingimused aretuseks või tootmiseks ette nähtud silerinnaliste lindude, nende haudemunade ja ühepäevaste tibude impordi suhtes.

(8)

Kõnealuse lisa (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1380/2011) (4) II osa punktis 3 on sätestatud, et kui ühepäevaseid tibusid ei kasvatata liikmesriigis, kes importis haudemunad, veetakse nad otse lõppsihtkohta ja hoitakse seal vähemalt kolm nädalat alates koorumiskuupäevast. Seda nõuet tuleks kajastada asjaomases ööpäevaste tibude veterinaartõendi näidises, mis on sätestatud direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas. Seepärast tuleks kõnealust näidissertifikaati vastavalt muuta.

(9)