20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/1

NÕUKOGU OTSUS,

29. november 2011,

tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni liidu nimel allkirjastamise kohta

(2011/853/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu andis 16. juulil 1999 komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Nõukogus läbirääkimisi tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse konventsiooni üle.

(2)	Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon (edaspidi „konventsioon”) võeti Euroopa Nõukogus vastu 24. jaanuaril 2001.

(3)	Konventsiooniga kehtestatakse õigusraamistik, mis vastab peaaegu täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 1998. aasta direktiivis 98/84/EÜ (tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta) (1) sätestatule.

(4)	Konventsioon jõustus 1. juulil 2003 ja on avatud allkirjastamiseks liidule ja selle liikmesriikidele.

(5)	Konventsiooni allkirjastamine aitaks laiendada direktiivi 98/84/EÜ sätetega sarnaste sätete kohaldamist liidu piirest kaugemale ja kehtestada kogu Euroopas kohaldatava õiguse tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste kohta.

(6)

Direktiivi 98/84/EÜ vastuvõtmisega teostas liit oma sisepädevust konventsiooniga reguleeritud valdkondades, välja arvatud konventsiooni artiklite 6 ja 8 osas ulatuses, mil artikkel 8 seondub artikli 6 kohaste meetmetega. Seetõttu peaksid konventsiooni allkirjastama nii liit kui ka selle liikmesriigid.

(7)	Konventsioon tuleks liidu nimel allkirjastada, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada liidu nimel tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel konventsiooni allkirjastama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. november 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

K. SZUMILAS

(1) EÜT L 320, 28.11.1998, lk 54.

TÕLGE

TINGIMUSJUURDEPÄÄSUL PÕHINEVATE VÕI SEDA SISALDAVATE TEENUSTE ÕIGUSKAITSE EUROOPA KONVENTSIOON

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid, muud riigid ja Euroopa Ühendus kui käesoleva konventsiooni allkirjastajad,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete suurem ühtsus,

lähtudes ministrite komitee soovitusest nr R (91) 14 kodeeritud televisiooniteenuste õiguskaitse kohta,

arvestades, et kodeeritud teenuste dekoodrite piraatlus on jätkuvalt üleeuroopaline probleem,

võttes arvesse, et pärast eespool osutatud soovituse vastuvõtmist on tekkinud uued tingimusjuurdepääsuteenused ja -seadmed, ning samuti uued ebaseadusliku juurdepääsu viisid nendele,

võttes arvesse, et tingimusjuurdepääsul põhinevaid või seda sisaldavaid teenuseid käsitlevate õigusaktide osas on Euroopa riikide olukord väga erinev,

võttes arvesse, et ebaseaduslik juurdepääs ohustab ringhäälingu- ja infoühiskonna teenuseid pakkuvate organisatsioonide elujõulisust ning võib seetõttu mõjutada üldsusele pakutavate programmide ja teenuste mitmekesisust,

olles veendunud vajaduses järgida ühist poliitikat, mille eesmärk on kaitsta tingimusjuurdepääsul põhinevaid või seda sisaldavaid teenuseid,

olles veendunud, et kriminaal-, haldus- või muude sanktsioonide rakendamine võib aidata tõhusalt tõkestada tingimusjuurdepääsul põhinevate teenuste vastu suunatud ebaseaduslikke tegevusi,

leides, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ärilistel eesmärkidel läbiviidud ebaseaduslikele tegevustele,

võttes arvesse olemasolevaid rahvusvahelisi õigusakte ning neis sisalduvaid sätteid tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja eesmärk

Käesolev konventsioon reguleerib selliseid ringhäälingu- ja infoühiskonna teenuseid, mida osutatakse tasu eest ja mis põhinevad tingimusjuurdepääsul või sisaldavad seda. Käesoleva konventsiooni eesmärk on käsitada konventsiooniosaliste territooriumil ebaseaduslikena teatavaid tegevusi, mis võimaldavad ilma loata juurdepääsu kaitstud teenustele, samuti soovitakse ühtlustada konventsiooniosaliste vastava valdkonna õigusakte.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaitstud teenus”– tasu eest ja tingimusjuurdepääsu alusel osutatav mis tahes järgmine teenus:

telekanalite programmiteenus vastavalt piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni (muudetud kujul) artiklile 2;

raadioringhäälinguteenused, st raadioprogrammid, mis on mõeldud üldsusele vastuvõtuks ning mida edastatakse juhtme või eetri kaudu, sh satelliidi vahendusel;

infoühiskonna teenused, mida osutatakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel,

või eespool esitatud teenuste osutamine tingimusjuurdepääsu alusel, mida loetakse eraldiseisvaks teenuseks;

b) „tingimusjuurdepääs”– mis tahes tehniline vahend ja/või seade, millega ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääs tehakse sõltuvaks eelnevast isiklikust loast;

c) „tingimusjuurdepääsuseade”– mis tahes seadmed või tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu võimaldamiseks;

d) „ebaseaduslik seade”– mis tahes seadmed või tarkvara, mis on kavandatud või kohandatud, et võimaldada ühele käesoleva artikli punktis a osutatud teenusele arusaadaval kujul juurdepääsu ilma teenusepakkuja loata.

Artikkel 3

Asjaomased isikud

Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kõikidele artikli 2 punktis a määratletud kaitstud teenust pakkuvatele juriidilistele või füüsilistele isikutele olenemata nende riikkondsusest või rahvusest ja arvestamata seda, kas nad kuuluvad konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla või mitte.

II JAGU

EBASEADUSLIKUD TEGEVUSED

Artikkel 4

Rikkumised

Konventsiooniosalise territooriumil on ebaseaduslikud järgmised tegevused:

a)	ebaseaduslike seadmete valmistamine või tootmine ärilistel eesmärkidel;

b)	ebaseaduslike seadmete import ärilistel eesmärkidel;

c)	ebaseaduslike seadmete levitamine ärilistel eesmärkidel;

d)	ebaseaduslike seadmete müük või rentimine ärilistel eesmärkidel;

e)	ebaseaduslike seadmete omamine ärilistel eesmärkidel;

f)	ebaseaduslike seadmete paigaldus, hooldus või vahetus ärilistel eesmärkidel;

g)	ebaseaduslike seadmete müügiedendus, nende turustamine või reklaamimine.

Iga konventsiooniosaline võib mis tahes hetkel Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava deklaratsiooniga teatada, et ta käsitab ebaseaduslike tegevustena lisaks käesoleva artikli esimeses lõigus osutatutele ka muid tegevusi.

III JAGU

SANKTSIOONID JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID

Artikkel 5

Ebaseaduslike tegevuste eest kohaldatavad sanktsioonid

Konventsiooniosalised võtavad meetmed, et rakendada artiklis 4 osutatud ebaseaduslike tegevuste eest kriminaal-, haldus- või muid sanktsioone. Sellised sanktsioonid peavad olema tõhusad, hoiatavad ja ebaseadusliku tegevuse võimaliku mõjuga proportsionaalsed.

Artikkel 6

Konfiskeerimismeetmed

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud asjakohased meetmed, et saada kätte ja konfiskeerida ebaseaduslikud seadmed või rikkumise toimepanemiseks kasutatavad müügiedendus-, turundus- või reklaammaterjalid, samuti et konfiskeerida ebaseadusliku tegevuse tulemusel saadud mis tahes tulu ja rahaline kasum.

Artikkel 7

Tsiviilmenetlused

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kaitstud teenuste osutajatel, kelle huve artiklis 4 sätestatud ebaseaduslikud tegevused mõjutavad, on juurdepääs asjakohastele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas õigus esitada hagi kahjude hüvitamiseks ning saada kohtu määrus või muu tõkend ning vajaduse korral taotleda ebaseaduslike seadmete kõrvaldamist turustuskanaleist.

IV JAGU

RAKENDAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 8

Rahvusvaheline koostöö

Konventsiooniosalised kohustuvad osutama üksteisele käesoleva konventsiooni rakendamiseks vastastikust abi. Vastavalt asjakohastele rahvusvaheliste õigusaktide sätetele, mida kohaldatakse rahvusvahelise koostöö puhul kriminaal- ja haldusasjades, ning kooskõlas oma siseriikliku õigusega osutavad konventsiooniosalised üksteisele vastastikku võimalikult laiaulatuslikku abi käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kriminaal- või haldusrikkumiste uurimise või õigusliku menetlemise alases koostöös.

Artikkel 9

Mitmepoolsed konsultatsioonid

1. Kahe aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist ning seejärel iga kahe aasta järel ja iga kord, kui konventsiooniosaline selleks soovi avaldab, peavad konventsiooniosalised mitmepoolseid konsultatsioone Euroopa Nõukogus, et hinnata käesoleva konventsiooni kohaldamist, samuti vajadust selle teatavaid sätteid laiendada või läbi vaadata, eelkõige kui tegemist on artiklis 2 osutatud mõistetega. Konsultatsioonid toimuvad Euroopa Nõukogu peasekretäri kokkukutsutud kohtumistel.

2. Iga konventsiooniosalist võib mitmepoolsetel konsultatsioonidel esindada üks või mitu delegaati. Igal konventsiooniosalisel on hääleõigus. Igal käesolevas konventsioonis osaleval riigil on üks hääl. Euroopa Ühendus hääletab tema pädevusse kuuluvates küsimustes ja tal on nii palju hääli, kui palju tema liikmesriike on konventsiooniosalised. Euroopa Ühendus ei hääleta, kui hääletatav küsimus ei kuulu tema pädevusse.

3. Iga artikli 12 lõikes 1 osutatud riiki või Euroopa Ühendust, kes ei ole käesoleva konventsiooni osaline, võib konsultatiivkohtumistel esindada vaatleja.

4. Pärast iga konsultatsiooni esitavad konventsiooniosalised Euroopa Nõukogu ministrite komiteele aruande konsultatsioonidest ja konventsiooni toimimisest, lisades vajaduse korral ettepanekud konventsiooni muutmiseks.

5. Konventsiooniosalised koostavad käesoleva konventsiooni sätete alusel konsultatiivkohtumiste töökorra.

Artikkel 10

Muudatused

1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muutmiseks.

2. Iga muudatusettepanek esitatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes edastab selle Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja igale neis mitteosalevale riigile, kes artikli 13 sätete kohaselt on käesoleva konventsiooniga ühinenud või keda on kutsutud sellega ühinema.

3. Kõik eelmise lõike sätete kohaselt esitatud muudatusettepanekud vaadatakse läbi kuue kuu jooksul arvestatuna kuupäevast, mil peasekretär selle mitmepoolse konsultatiivkohtumise käigus edastab, ning selle võib vastu võtta konventsiooni ratifitseerinud riikidest kahe kolmandiku häälteenamusega.

4. Mitmepoolsel konsultatiivkohtumisel vastu võetud tekst esitatakse ministrite komiteele heakskiitmiseks. Pärast selle heakskiitmist esitatakse muudatusettepaneku tekst konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

5. Muudatused jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretäri nende heakskiitmisest teavitanud.

6. Mitmepoolsel konsultatiivkohtumisel väljatöötatud soovituse alusel võib ministrite komitee Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktiga d ettenähtud häälteenamusega ja komitees osalemiseks volitatud konventsiooniosaliste esindajate ühel häälel otsustada, et esitatud muudatusettepanek jõustub pärast kaheaastast ajavahemikku, mida arvestatakse alates muudatusettepaneku heakskiitmiseks esitamise kuupäevast; muudatus ei jõustu, kui konventsiooniosaline on esitanud Euroopa Nõukogu peasekretärile vastuväite jõustumise kohta. Sellise vastuväite esitamise korral jõustub muudatus esimesel selle kuu päeval, mis järgneb kuupäevale, millal vastuväite esitanud konventsiooniosaline on edastanud Euroopa Nõukogu peasekretärile oma heakskiitmiskirja.

7. Kui ministrite komitee on muudatusettepaneku heaks kiitnud, aga see ei ole eespool osutatud lõigete 5 ja 6 kohaselt veel jõustunud, saab riik või Euroopa Ühendus väljendada oma nõusolekut ennast konventsiooniga siduda üksnes juhul, kui ta samal ajal ka muudatuse heaks kiidab.

Artikkel 11

Seosed muude konventsioonide ja lepingutega

1. Käesolev konventsioon ei piira õigusi ja kohustusi, mis tulenevad konkreetseid küsimusi käsitlevatest mitmepoolsetest rahvusvahelistest konventsioonidest.

2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida käesoleva konventsiooniga reguleeritud küsimustes kahe- või mitmepoolseid lepinguid, et täiendada või rõhutada käesoleva konventsiooni sätteid või hõlbustada konventsiooni põhimõtete kohaldamist.

3. Kui kaks või rohkem konventsiooniosalist on konventsiooniga reguleeritud küsimuses lepingu või kokkuleppe juba sõlminud või kui nad on sätestanud omavahelised suhted kõnealuses küsimuses muul viisil, võivad nad kohaldada käesoleva konventsiooni asemel kõnealust lepingut või kokkulepet või vastavalt reguleerida kõnealuseid suhteid, kui see hõlbustab rahvusvahelist koostööd.

4. Euroopa Ühenduse liikmeks olevad konventsiooniosalised kohaldavad omavahelistes suhetes eelkõige ühenduse eeskirju, mitte käesolevast konventsioonist tulenevaid eeskirju, välja arvatud juhul, kui asjaomast konkreetset küsimust reguleerivad ühenduse eeskirjad puuduvad.

V JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Allkirjastamine ja jõustumine

1. Käesolev konventsioon on avatud allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele ning Euroopa Ühendusele. Sellised riigid ja Euroopa Ühendus võivad väljendada oma nõusolekut ennast konventsiooniga siduda

a)	allkirjaga, millega ei kaasne ratifitseerimis- või heakskiitmistingimust, või

b)	allkirjaga, mis eeldab ratifitseerimist või heakskiitmist, ja sellele järgneva ratifitseerimise või heakskiitmisega.

2. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm riiki on väljendanud nõusolekut ennast vastavalt eelmise lõike sätetele konventsiooniga siduda.

4. Kui alla kirjutanud riik või Euroopa Ühendus väljendab oma nõusolekut olla käesoleva konventsiooniga seotud hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil väljendati nõusolekut ennast vastavalt lõike 1 sätetele konventsiooniga siduda.

Artikkel 13

Mitteosalevate riikide ühinemine konventsiooniga

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee teha pärast konsulteerimist konventsiooniosalistega ja Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punktiga d ettenähtud häälteenamusega ning komitees osalemiseks volitatud konventsiooniosaliste esindajate ühel häälel vastu võetud otsusel ettepaneku mis tahes riigile, kellele ei ole osutatud artikli 12 lõikes 1, käesoleva konventsiooniga ühineda.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldatavus

1. Iga riik või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Iga riik või Euroopa Ühendus võib mis tahes hilisemal ajal deklareerida Euroopa Nõukogu peasekretärile, et ta laiendab käesoleva konventsiooni kohaldamisala deklaratsioonis nimetatud muule territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil peasekretär on deklaratsiooni kätte saanud.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib neis nimetatud mis tahes territooriumi suhtes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 15

Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone.

Artikkel 16

Vaidluste lahendamine

Kui konventsiooniosalistel tekib käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise suhtes vaidlusi, püüavad asjaomased konventsiooniosalised jõuda vaidluse sõbraliku lahendamiseni kas läbirääkimiste abil või mõnel muul nende valitud rahumeelsel viisil, sh vaidluse suunamisega vahekohtusse, mille otsus on konventsiooniosaliste jaoks siduv.

Artikkel 17

Denonsseerimine

1. Igal konventsiooniosalisel on õigus käesolev konventsioon Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatava teatega igal ajal denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 18

Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja muudele käesoleva konventsiooniga ühinenud riikidele teatavaks

a)	iga artikli 12 kohase allakirjastamise;

b)	artikli 12 või 13 kohase ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

c)	konventsiooni artiklite 12 ja 13 kohase mis tahes jõustumiskuupäeva;

d)	iga artikli 4 kohaselt esitatud deklaratsiooni;

e)	iga artikli 10 kohaselt esitatud muudatusettepaneku;

f)	käesoleva konventsiooniga seotud mis tahes muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud kahe tuhande esimese aasta jaanuarikuu kahekümne neljandal päeval Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, muudele Euroopa kultuurikonventsiooni liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja muudele käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/6

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1331/2011,

14. detsember 2011,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. AJUTISED MEETMED

(1)	Määrusega (EL) nr 627/2011 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse alusel (edaspidi „kaebus”), mille esitas 16. augustil 2010 Euroopa Liidu roostevabast terasest õmblusteta torude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „kaitsekomitee”) kahe liidu tootjate kontserni (edaspidi „kaebuse esitajad”) nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu teatavate roostevabast terasest õmblusteta torude kogutoodangust.

(3)

Tuletatakse meelde, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 14, toimus dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikul 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

B. JÄRGNENUD MENETLUS

(4)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist.

(5)

Kolme individuaalse uurimise taotluse kohta tehti lõplik otsus, et neid ei ole võimalik rahuldada, sest see oleks muutnud uurimise põhjendamatult koormavaks ja takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 6, valis komisjon tüüpilise valimi, mis hõlmas uurimisperioodil 25 % Eurostati registreeritud koguimpordist ning üle 38 % koostööd teinud eksportijate ekspordi kogumahust. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 13, on kaks kolmest valimisse kuulunud eksportivast tootjast suured kontsernid. Kontsernide suurus osutus käesoleva uurimise jaoks eriti koormavaks nii uurimistöö kui ka analüüsi poolest. Kõnealustes tingimustes ei olnud võimalik teiste eksportivate tootjate individuaalset uurimist käsitlevaid taotlusi rahuldada.

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(6)

Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduse 15 kohaselt on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torud (välja arvatud külgeühendatud liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites), mis praegu kuuluvad CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(7)	Kuna peale esialgsete järelduste teatavakstegemist vaatlusaluse toote kohta märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 15–19.

2. Samasugune toode

(8)	Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 20.

D. DUMPING

1. Turumajanduslik kohtlemine

(9)	Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist vaidlustasid mõned isikud mõned ajutise määruse põhjendustes 21–43 sätestatud turumajandusliku kohtlemise võimaldamist käsitlevad järeldused.

(10)

Üks isik väitis, et komisjon ei teinud teatavaks ELi ja Hiina Rahvavabariigi turu toorainete hindade vahet. Sellega seoses tuleb märkida, et nii turumajandusliku kohtlemise teatavakstegemise dokumentides kui ka ajutises määruses tuuakse välja ELi, USA ja Hiina Rahvavabariigi turu toorainete nominaalhindade vahe. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 27, on see vahe keskmiselt ja sõltuvalt terase klassist ligikaudu 30 %. Kui käsitleda asjaomase võrdluse aluseks oleva teabe allikaid, siis komisjon kasutas koostööd tegevatelt liidu tootjatelt ja Hiina Rahvavabariigi eksportivatelt tootjatelt saadud andmeid. Andmete kontrollimiseks võrreldi neid mõningate avalike andmetega (3).

(11)

Peale selle väideti veel, et komisjon ei võrrelnud Hiina Rahvavabariiki imporditava rauamaagi hindu rahvusvahelise turu hindadega. Sellega seondub ka väide, et ei esitatud andmeid selle kohta, millist mõju avaldab rauamaak vaatlusaluse toote tootjate ostetud tooraine (valtstoorikud, valuplokid ja ümarlatid) kuludele. Rauamaagile viidati ajutise määruse põhjenduses 28 seoses konkurentsieelisega, analüüsides Hiina Rahvavabariigis valtstoorikute, valuplokkide ja ümarlattide madalate hindade võimalikku seletust. Rauamaak ning ka nikkel ja kroom on roostevabast terasest valtstoorikute, valuplokkide ja ümarlattide tootmise peamised kulutegurid. Kuna aga rauamaagi, nikli ja kroomi hinnad põhinevad üldiselt maailmaturu hindadel, võib nende mõju olla ELi ja Hiina Rahvavabariigi valtstoorikute, valuplokkide ja ümarlattide ning lõpuks ka roostevabast terasest torude hinnavahele vaid väga väike. Seepärast ei põhinenud järeldused, mille tõttu ei kohaldatud turumajandusliku kohtlemise taotluste 1. kriteeriumi, mitte rauamaagi hindadel, vaid vaatlusaluse toote tootmises otseselt kasutatud tooraine, st valtstoorikute, valuplokkide ja ümarlattide hinnavahel. Arvestades nimetatud hinnavahet ning riigi tuvastatud sekkumist (ekspordimaks ja käibemaksu tagastamata jätmine), tehti järeldus, et ei ole näidatud, et turumajanduslikku kohtlemist võimaldava 1. kriteeriumi tingimused oleksid täidetud.

(12)

Üks isik esitas mitmel korral ühe ja sama väite, mis käsitles turumajandusliku kohtlemise võimaldamise menetluse asjaolusid. Väide oli seotud liikmesriikide nõuandekomiteega konsulteerimisega, st nimetatud komiteele praeguse uurimise käigus edastatud teabega. Küsimust selgitati kahes isikule saadetud kirjas ning seda arutati mitmel korral ärakuulamise eest vastutava ametnikuga. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse artikli 19 lõike 5 kohaselt ei avalikustata vahetatavat teavet, mis on seotud konsulteerimisega liikmesriikide nõuandekomiteega, kui see ei ole algmääruses sätestatud erijuhtudel ette nähtud. Sellest tulenevalt ei luba kehtivad sätted võimaldada isikutele juurdepääsu komisjoni ja liikmesriikide vahel vahetatud teabele.

(13)

Seesama isik esitas teatavaid väiteid, mis käsitlesid peamiselt tooraineturu moonutuste küsimust. Ta väitis, et Hiina Rahvavabariigi siseturult ostetud roostevabast terasest valtstoorikud moodustasid vaid osa toorainest, mis uurimisperioodi ajal osteti. Sellega seoses märgitakse eeskätt, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ei kehtestata piirmäära selle kohta, kui suurt osa ostetud toorainest peavad moonutused mõjutama. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c on sätestatud, et kulutused tähtsamatele sisenditele peavad kajastama oluliselt turuväärtusi. Veelgi tähtsam on aga asjaolu, et komisjon selgitas, et Hiina Rahvavabariigi tooraineturu moonutused puudutasid peamisi tooraineid, mida kasutatakse roostevabast terasest õmblusteta torude, mitte ainult valtstoorikute tootmiseks. Roostevabast terasest õmblusteta torude tootmises kasutatavad peamised toorained on roostevabast terasest valtstoorikud, valuplokid ja ümarlatid, mis moodustavad vaatlusaluse toote tootmise kuludest üle 50 %. Need toorained kuuluvad ühe ja sama HS-koodi alla: 7218 10 (valuplokid ja muud roostevaba terase esmasvormid). Neile kõigile kehtib 15 % suurune ekspordimaks ning eksportimise korral ei tagastata nende eest 17 % suurusest käibemaksust mitte ühtegi osa. Seda arvestades tuvastati moonutused, mille tõttu otsustati, et turumajandusliku kohtlemise hindamise 1. kriteeriumi ei täitnud mitte ükski valimisse kuuluv Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja. Asjaomase äriühingu puhul moodustavad vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud toorained, mis on ostetud Hiina Rahvavabariigi siseturult, olulise osa – ligikaudu 30 % ostetud toorainest. Tuleb märkida, et suur osa toorainest imporditakse ka seotud äriühingutelt.

Kui vaadata konkreetselt oste sõltumatutelt tarnijatelt, ilmneb, et siseturult on ostetud 56 %. Seega ei tõlgendatud vastupidi väidetule fakte valesti ei asjaomase turumajandusliku kohtlemise võimaldamise korral, suhtlemisel kõnealuse isikuga ega ka konsulteerimisel nõuandekomiteega, mida teavitati kõikidest esitatud vastuväidetest. Seega tuleb väide tagasi lükata.

(14)

Üks äriühing väitis, et otsus, mille alusel keeldutakse turumajandusliku kohtlemise võimaldamisest, peaks olema individuaalne ja lähtuma äriühingust ning et käesoleval juhul kohaldasid institutsioonid erinevatele tootjatele üldisi, kogu riiki hõlmavaid järeldusi. Selle väitega ei saa nõustuda; institutsioonid on tõepoolest analüüsinud iga valimisse kuuluvat tootjat eraldi. On tõsi, et institutsioonid on kõigi kolme kohta jõudnud samale järeldusele, kuid see on tingitud asjaolust, et neist igaühe otsustusprotsessis on tegemist riigi sekkumisega, nagu on selgitatud ajutises määruses.

(15)	Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse järeldus, et kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused tuleks tagasi lükata, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 21–43.

2. Normaalväärtus

a) Võrdlusriik

(16)

Üks isik väitis, et võrdlusriigina oleks tulnud kasutada Ameerika Ühendriike. Sellega seoses tuleb märkida, et põhjusi, miks otsustati mitte kasutada USAd võrdlusriigina, on selgitatud üksikasjalikult ajutise määruse põhjendustes 46–48. Kuna isik ei põhjendanud oma väidet ega esitanud täiendavaid põhjusi, mis oleks võinud muuta järeldusi USA kui võimaliku võrdlusriigi kohta, tuleb see väide tagasi lükata.

(17)

Samal ajal tuleb rõhutada, et komisjon tegi jätkuvalt jõupingutusi koostöö saavutamiseks asjakohase võrdlusriigiga. Peale jõupingutuste, millele on viidatud ajutise määruse põhjenduses 47, võttis komisjon ühendust Brasiilia, Kanada, Malaisia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Korea, Taiwani ja Ukraina tootjatega. Kokku võeti ühendust 46 äriühinguga, kuid koostööd ei saavutatud.

(18)

Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse esialgne järeldus, et normaalväärtuse aluseks peaksid olema hinnad, mida liidus tegelikult maksti või makstakse samasuguse toote eest ja mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 51.

b) Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(19)

Ajutise määruse põhjendustes 49–51 esitatud selgituste kohaselt on normaalväärtuse aluseks hind, mida on liidus tegelikult makstud või makstakse samasuguse toote kõige sarnasema tootetüübi eest, millel oli sama läbimõõt, sama teraseklass ja tootetüüp (nt külm- või kuumviimistletud) ning mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(20)	Isikute märkusi, mis on seotud liidus tegelikult makstud või makstavate hindadega, ning ka neid, mis puudutavad kohandusi (nagu kaubandustase ja kvaliteedi tajumine), on käsitletud allpool põhjendustes 45 ja 46.

(21)

Üks äriühing väitis, et normaalväärtust tuleks arvestada hinna järgi, millega imporditakse roostevabast terasest õõnestorusid EList USAsse või mille alusel impordivad neid liidu tootjad ELi. Väite kohta ei esitatud lisaselgitusi. Äriühing ei esitanud ühtegi põhjendust, miks niisugune arvestamine oleks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks parem kui meetod, mida kasutatakse ajutises määruses. Põhjendatud ei olnud eeskätt seda, miks oleks normaalväärtust sobivam arvestada õõnestorude hinna alusel ning mitte võtta aluseks liidu tootmisharu samasuguse toote hindu.

(22)

Peale selle ei põhjendatud, miks tuleks arvestada ELi eksporti USAsse. See võimalus näib olevat sobimatu eeskätt sellepärast, et kõik koostööd teinud USA tootjad sõltuvad impordi korral oma ELi emaettevõtetest, mida on juba märgitud ajutise määruse põhjenduses 48. Peale selle muudaks USA suured töötlemiskulud, mida on esile toodud ka ajutise määruse põhjenduses 48 ja eeskätt mille tõttu loetakse USAd sobimatuks võrdlusriigiks, väljapakutud meetodi sobimatuks.

(23)	Mis puudutab eksporti USAst ELi, siis seda küsimust on käsitletud konkreetselt ajutise määruse põhjenduses 49. Leiti, et USA ekspordihindu mõjutaksid suured tootmiskulud ning niisuguse ekspordi maht on väga väike.

(24)

Sama äriühing tegi ettepaneku võtta normaalväärtuse arvestamise aluseks tegelikud hinnad, millega liidu toojad impordivad roostevabast terasest õõnestorusid. Kuid liidu tootja, kes impordib õõnestorusid Indiast ELi, millele on viidatud ka kaebuses, ei tee praeguse uurimise raames koostööd. Samuti ei impordi ükski valimisse kuuluv liidu tootja õõnestorusid mitte ühestki ELi mittekuuluvast riigist. Seepärast ei saa väljapakutud meetodit kasutada.

(25)	Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 49–51 sätestatud normaalväärtuse kindlaksmääramine.

3. Ekspordihind

(26)

Üks isik kordas oma väidet, et õiglase võrdluse tagamiseks tuleks müügikuupäevaks lugeda tellimuse kuupäeva, mitte arve kuupäeva. Väites viidati algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile j. Isikule selgitati 11. märtsi 2011. aasta kuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, et asjaomane säte käsitleb konkreetselt valuuta konverteerimist, st vahetuskurssi, mida kohaldatakse siis, kui hinnavõrdluseks on vaja valuutat konverteerida. Sellest tulenevalt käsitleb viide ostutellimuste kuupäevale valuuta konverteerimist ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglase võrdluse raames ega seostu käibe ja liitu suunatud eksportmüügi mahuga uurimisperioodi ajal.

(27)	Kõigil juhtudel eksporditi vaatlusalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 52.

4. Võrdlus

(28)	Nagu märgitud eespool esitatud põhjenduses 20, on isikute märkusi, mis on seotud liidus tegelikult makstud või makstavate hindadega, ning ka neid, mis puudutavad kohandusi (nagu kaubandustase ja kvaliteedi tajumine), käsitletud allpool põhjendustes 45 ja 46.

(29)

Üks isik vaidlustas ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemise meetodi, mille aluseks on kolm konkreetset parameetrit (läbimõõt, teraseklass ja tootetüüp (nt külm- või kuumviimistletud)). Isik väitis, et võrdlused oleksid pidanud olema üksikasjalikumad, st võtma arvesse ka muid parameetreid, eriti seina paksust, pikkust ja katseid.

(30)	Komisjoni talitused kogusid tõepoolest andmeid paljude parameetrite, sealhulgas pikkuse, seina paksuse ja katsete kohta.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määratakse dumpingumarginaal harilikult kindlaks kõikide eksporditehingute kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel nende tehingute kaalutud keskmiste hindadega. Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt peavad dumpingu arvutamise aluseks olema „kõik ühendusse suunatud ekspordi tehingud”, kuid need peavad olema kooskõlas „asjakohaste õiglast võrdlust reguleerivate sätetega”. Äriühing viitas nn toote kontrollnumbrile ja selles sisalduvatele parameetritele. Sellega seoses tuleb märkida, et toote kontrollnumber on vahend, mida kasutatakse uurimises äriühingute esitatud suure hulga väga üksikasjalike andmete struktureerimiseks ja liigitamiseks. Selle abil saab põhjalikumalt analüüsida vaatlusaluse ja samasuguse toote erinevaid omadusi. Võrdluse aluseks olid õiglase võrdluse tagamiseks kõige asjakohasemad omadused.

(32)	Äriühingu väite järel selgitas komisjon kirjas, et toru seina paksus seostati proportsionaalselt toru kaaluga ning seega hõlmas võrdlus seda kaudselt. Muudel omadustel, nagu katsetamine, on võrdlusele väike mõju. Näiteks peaaegu kõigi vaatlusaluste toodetega tuleb teha standardseid katseid.

(33)

Tuleb rõhutada, et vastupidi isiku väidetele ei jätnud komisjon mitte mingisuguseid andmeid arvestamata. See on aga tavapärane, et toote kontrollnumbri teatavad parameetrid avaldavad vähem mõju ning et konkreetsed parameetrid on sobivamad kui teised õiglase võrdluse aluse seisukohalt. Ühtegi toru ei jäetud võrdlusest välja füüsilise erinevuse või mõne muu põhjuse tõttu ega loodud ühtegi uut tootetüüpi. Vastupidi – võrdluses arvestati kõiki müüdud torusid, vaatamata nende läbimõõdule või pikkusele.

(34)

Äriühing väitis veel, et komisjoni kasutatud käsitlusviis takistas tal esitamast taotlust füüsiliste omaduste kohandamise kohta. Väide põhineb taas asjaolul, et komisjon tegi võrdluse kolme ja mitte enama parameetri alusel, ning seda on käsitletud juba ülal põhjenduses 31 ja sellele järgnevates põhjendustes.

(35)

Seoses võrdluse teema menetlusliku küljega, mille seesama isik tõstatas, tuleb märkida, et äriühingul oli täielikult võimalik esitada märkusi tema juhtumi arvutuste kohta. Nende arvutuste kõik üksikasjad avalikustati ajutise määruse avaldamise päeval. Äriühing esitas võrdluses kasutatud parameetrite teema kohta märkused11. juuli 2011. aasta kirjas, milles palus lisaselgitusi. Komisjoni talitused vastasid 19. juulil 2011. Äriühing kordas seejärel oma väiteid 29. juulil 2011. aastal saadetud kirjas. Äriühing ei nõustunud võrdlusalusega ja seega väitis korduvalt, et niisugused parameetrid nagu seina paksus, pikkus ja katsed mõjutavad hinda. Nagu eespool märgitud, tunnistab komisjon, et need parameetrid avaldavad hinnale teatavat mõju. Kuid tema seisukoha järgi oleks asjakohasem, kui arvutuste aluseks oleks kolm kõige olulisemat parameetrit, sest see tagab suurima võimaliku kattumise ning annab samal ajal võimaluse leida kõikide eksporditehingute seast kattuvad müügitehingud.

(36)	Äriühing väitis, et tal ei võimaldatud esitada taotlust kohandamise kohta. See väide tuleb tagasi lükata. Taotlusi oli võimalik esitada kogu menetluse ajal, eriti peale esialgsete järelduste teatavakstegemist, kui äriühing sai teada kõik arvutuste üksikasjad.

(37)

Üks isik väitis, et väiksema läbimõõduga torude tootmise kulude kohaldamine suurema läbimõõduga torude tootmise kuludele ei kajastanud tegelikke kulusid, sest suurema läbimõõduga torude tootmise kulud on oluliselt suuremad. Isik ei pakkunud aga välja muud võimalust ega põhjendanud oma väidet. Arvestades asjaolu, et muud meetodit välja ei pakutud, loetakse kasutatud meetodit kõige mõistlikumaks.

(38)

Üks äriühing väitis, et kohanduste arv (asjaolu, et komisjon kasutas kolme ja mitte enamat parameetrit, ning kvaliteedi tajumise ja kaubandustaseme kohandused) näitab, et liidu tootjate tooted ei ole imporditud Hiina Rahvavabariigi toodetega võrreldavad. Sellega seoses märgitakse, et ainuüksi asjaolu, et institutsioonid teevad kohandusi, on mis tahes dumpinguhinna arvutamise lahutamatu osa. Need kohandused on ette nähtud algmääruses ning seega ei ole põhjust seada kahtluse alla vaatlusaluse ja samasuguse toote võrreldavust. Tegelikult näitab suur kattuvuse määr, et vaatlusalune ja samasugune toode on täielikult võrreldavad.

(39)	Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 53 ja 54 esitatud järeldused.

5. Dumpingumarginaal

(40)

Üks isik väitis, et niklihinna suure kõikumise tõttu tuleks dumpingumarginaali arvutada kvartalipõhiselt. Sellega seoses tuleb märkida, et praegusel juhul ei võrrelda ekspordihinna ja normaalväärtuse puhul mitte hindu ja kulusid, vaid üksnes kaalutud keskmisi müügihindu (normaalväärtus kehtestati liidu tootmisharu müügihindade alusel). Niklihinna tõus tulenes pealegi hinnatõusust maailmaturul ega olnud seega üksnes Hiina Rahvavabariigiga piirduv nähtus. Niklihinna tõus mõjutas uurimisperioodist kõige rohkem kolme kuu pikkust ajavahemikku, samal ajal kui vaatlusaluse toote müük toimus kogu uurimisperioodi vältel. Sellist tooraine hinna muutumist tuleb pidada äritegevuse loomulikuks osaks. Niklihinna tõus peaks mõjutama liidu ja Hiina Rahvavabariigi tootjaid võrdselt, sest nikli hind noteeritakse Londoni metallibörsil. Mis tahes erinevused tuleneksid tooraine hinna moonutustest Hiina Rahvavabariigis ning neid ei tuleks seetõttu arvutamises arvesse võtta. Seega tuleb väide tagasi lükata ning kohandada nõuetekohaselt Hiina Rahvavabariigi aasta keskmiste ekspordihindade ja ELi aasta keskmiste hindade alusel tehtavat võrdlust, et lisada sellesse asjakohane kasumimarginaal. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(41)

Üks Hiina Rahvavabariigi tootja esitas põhjendatud väite, et kohanduste arvutus oli tema individuaalse dumpingu arvutamises ebatäpne. Komisjon nõustus selle väitega ja tegi uue arvutuse, mis andis tulemuseks dumpingumarginaali 83,7 %. Ülejäänud osas kinnitatakse ajutise määruse põhjenduste 55–61 järeldused. Läbivaadatud dumpingumarginaalid on järgmised:

	Lõplikud dumpingumarginaalid
Changshu Walsin Specialty Steel, Co. Ltd., Haiyu	83,7 %
Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Situan	62,6 %
Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacturing, Co. Ltd., Yongzhong	67,1 %
I lisas esitatud valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine	71,5 %
Kõik teised äriühingud	83,7 %

E. KAHJU

1. Liidu tootmisharu

(42)	Liidu tootmisharu määratluse ja liidu tootjate valimi tüüpilisuse kohta ei ole peale esialgsete järelduste teatavakstegemist saadud uusi märkusi või väiteid. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 62 ja 63.

2. Liidu tarbimine

(43)	Liidu tarbimise kohta ei ole väiteid saadud. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 64–66.

3. Import asjaomasest riigist

(44)	Dumpinguhinnaga impordi mahu, turuosa ja hinna kujunemise kohta ei ole huvitatud isikud väiteid esitanud. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 67–69.

(45)

Seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinna allalöömise arvutamisega soovisid nii Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu lisateavet arvutustes kohaldatud teatavate kohanduste (nagu impordijärgsed kulud, kaubandustase ja tootekvaliteedi tajumine) kindlaksmääramise meetodi kohta. Vastuseks nende taotlusele avalikustas komisjon kohanduste kindlaksmääramise viisi, kuid tagas samal ajal ka konfidentsiaalsuseeskirjadest kinnipidamise.

(46)

Pärast ühe Hiina Rahvavabariigi tootja märkuste esitamist tehti hinna allalöömise arvutuses väike parandus, sest esialgses arvutuses hõlmas kaubataseme kohandus ka osa impordijärgsetest kuludest, mida oli samal ajal arvestatud ka eraldi, kõiki impordijärgseid kulusid käsitlevas kohanduses. Paranduse tagajärjel muutusid allalöömismarginaal ja kahju kõrvaldamist võimaldav tase (kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta vt allpool esitatud põhjendusi 82 ja 83) võrreldes esialgse etapiga vähem kui ühe protsendipunkti võrra.

(47)	Ülejäänud osas ja muude märkuste puudumise tõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 70 ja 71.

4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(48)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitsid mõned Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad, et kahjuanalüüsist tuleks teatavad näitajad välja arvata. Nad tõid esile eeskätt seda, et tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid samal määral kui liidu tarbimine, ning väitsid, et seetõttu tuleks nimetatud tegurid jätta olulise kahju analüüsist välja. Samalaadne väide esitati ka liidu müügi suhtes, mis vähenes väidetavalt samuti võrdsel määral tarbimise vähenemisega.

(49)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt tuleks kahjuanalüüsis hinnata „kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid”. Mis puudutab lisaks dumpinguhinnaga impordile mis tahes muude niisuguste tegurite mõju, mis võivad samuti tekitada kahju, siis neid on käsitletud peatükis „F. Põhjuslik seos”, eriti mis tahes muude tegurite mõju käsitleva punkti raames (vt allpool põhjendusi 59–69).

(50)	Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72–89.

5. Järeldus kahju kohta

(51)	Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 90–92.

F. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi ja majanduslanguse mõju

(52)	Mõned isikud kordasid oma esialgses etapis esitatud väiteid, et suurt osa liidu tootmisharu olulisest kahjust tuleks seostada muude teguritega kui dumpinguhinnaga import.

(53)

Sellega seoses väitsid mõned Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad peale esialgsete järelduste teatavakstegemist eeskätt seda, et müügimaht ja turuosa ei vähenenud oluliselt mitte Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi, vaid nõudluse languse tõttu majanduskriisi tagajärjel. Nad väitsid veel, et Hiina Rahvavabariigi impordi ja liidu tootmisharu hindade võrreldav langus (vastavalt 9 % ja 8 %) vaatlusaluse perioodi ajal näitas samuti, et liidu tootmisharu hinnad kahanesid pelgalt turunõudluse vähenemise, mitte dumpinguhinnaga impordi mõju tõttu.

(54)

Esiteks tuleb märkida, et ajutise määruse põhjendustes 103–106 on nenditud, et majanduskriis ja sellest tulenenud nõudluse langus halvendasid liidu tootmisharu olukorda ja võisid seega süvendada liidu tootmisharule tekitatud kahju. See aga ei vähenda Hiina Rahvavabariigi madala, dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju, sest nimetatud impordi osa liidu turul kasvas vaatlusaluse perioodi ajal märkimisväärselt.

(55)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 104 ja 105 selgitatud, on dumpinguhinnaga impordi mõju väheneva nõudluse ajal palju kahjulikum kui kiire majanduskasvuga aastatel. Näib, et Hiina Rahvavabariigi import on löönud liidu hindu alla pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi ajal. Peale selle oli uurimisperioodi ajal hinna allalöömise määr vahemikus 21–32 % ning Hiina Rahvavabariigi import moodustas liidu turuosast 18 %, millest tulenevalt kasvas see vaatlusalusel perioodil oluliselt, st 7,9 protsendipunkti võrra. Seega avaldas Hiina Rahvavabariigi import ilmselgelt hinnasurvet, mis takistas liidu tootmisharul kehtestada kulusid katvaid hindu (rääkimata tulutoovatest hindadest), ning samal ajal ei olnud nimetatud impordi mahu ja turuosa suurenemise tõttu võimalik liidu tootmisharul püüda suurendada tootmismahtu ning parandada tootmisvõimsuse rakendamist ja müüki, eriti tarbekaupade suhtes, mida müüakse peamiselt turustajate kaudu.

(56)

Teiseks moonutaks käesoleval juhul üksnes valitud kahjunäitajate, nagu müügimaht ja turuosa, või ainult müügihinna põhjal järelduste tegemine analüüsi. Näiteks vähenesid müügimaht ja turuosa ning koos nendega muu hulgas oluliselt ka tulusus suurel määral just dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu. Kui käsitleda konkreetselt turuosa küsimust, siis liidu tootmisharu osa vähenes vaatlusaluse perioodi ajal Hiina Rahvavabariigi impordi suurenemise arvelt 3,6 protsendipunkti. Viimaseks, arvestades taas hinna allalöömise määra ja Hiina Rahvavabariigi impordi nii suhtelist kui ka absoluutset kasvu, ei saa järeldada, et liidu tootjate hindade alanemine ei ole seotud dumpinguhinnaga impordi hinnatasemega.

(57)	Võttes arvesse eespool esitatut, kinnitatakse tuvastatud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel, arvestades, et Hiina Rahvavabariigi import avaldas olulist survet nii liidu tootmisharu mahule kui ka hinnale.

(58)	Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–96.

2. Muude tegurite mõju

(59)

Liitu suunatud muude kolmandate riikide impordi mõju kohta väitsid mõned Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad, et liidu tootmisharu turuosa kahanemisest 1,0–3,6 protsendipunkti suurust osa tuleks seostada Jaapanist ja Indiast pärit impordiga. Tegelikult kasvas Hiina Rahvavabariigist pärit impordi turuosa nii muudest riikidest pärit impordi kui ka liidu tootmisharu arvelt. Hiina Rahvavabariigi turuosa kasvu 7,9 protsendipunkti võrra võib jagada järgmiselt: 3,6 protsendipunkti võrra suurenes see liidu tootmisharu ja 4,3 protsendipunkti võrra muudest riikidest pärit impordi turuosa arvelt.

(60)

Needsamad Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad märkisid, et mõningatest valitud kolmandatest riikidest – eriti Ukrainast, Indiast ja USAst – pärit impordi keskmised hinnad vähenesid samuti oluliselt ning see võis kahjustada liidu tootmisharu. Sellega seoses tuleb siiski märkida, et üldiselt tõusis vaatlusalusel perioodil tegelikult kõikidest kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiina Rahvavabariigist, pärit impordi keskmine hind 34 % võrra. Nagu ajutise määruse põhjenduses 100 on märgitud, oli USAst pärit impordi hind vaatlusalusel perioodil tunduvalt kõrgem kui hinnad liidu turul. Samas põhjenduses on veel rõhutatud, et Ukrainast pärit impordi turuosa vähenes, samal ajal kui USA ja India turuosa jäi üldiselt samaks. Sellele vaatamata ei saa nimetatud importi käsitlevate Eurostati andmete põhjal järeldada, et muudest kolmandatest riikidest pärit import oleks täitnud olulist osa liidu tootmisharu olukorra halvenemises, ning seega ei muuda see dumpinguhinnaga Hiina Rahvavabariigi impordi ja kahju vahelist kindlakstehtud põhjuslikku seost.

(61)	Kuna muud märkused ajutise määruse põhjendustes 97–102 esitatud järelduste kohta puuduvad, siis need järeldused kinnitatakse.

(62)	Kui käsitleda majanduslanguse mõju, siis põhjusi, miks majanduslangust ei saa pidada põhjusliku seose kõrvaldajaks, on analüüsitud eespool põhjendustes 52–58. Kuna ükski esitatud märkus ei osutanud vastupidisele, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103–106 esitatud järeldused.

(63)	Kuna liidu tootmisharu eksporditegevuse suhtes muud märkused ajutise määruse põhjendustes 107 ja 108 esitatud järelduste kohta puuduvad, siis need järeldused kinnitatakse.

(64)

Mitu Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat väitis, et liidu tootmisharu tulususe vähenemises täitis olulist osa ühiku tootmiskulu suurenemine 18 %, millele on osutatud ajutise määruse põhjenduses 109, mitte dumpinguhinnaga import, ning nõudis ühiku kulu suurenemise mõju üksikasjalikumat analüüsi.

(65)

Komisjon uuris seda küsimust ning jõudis järeldusele, et ühiku tootmiskulu suurenemist võib seostada nii tooraine kõrgemast hinnast tulenevate suuremate tootmiskuludega kui ka püsikuludega, nagu otsesed töötajate ja kulumiga seotud kulud, tootmise üldkulud ning müügi-, üld- ja halduskulud, aga ka tootmise järsu langusega.

(66)

Arvestades, et tooraine hinna kõikumisi arvestatakse suurel määral liidu tootmisharu hinnakujundusmehhanismis – nn sulami lisamaksu mehhanismi järgi on hinnad otseselt seotud kõige tähtsamate toorainete, nagu nikli, molübdeeni ja kroomi noteeritud hindadega –, on selle mõju tulususele tõenäoliselt väike. Muud elemendid, mis käsitlevad ebapiisavat tootmist ja müügimahtu, avaldasid tulususele siiski otsest mõju. Kuna liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht oleksid dumpinguhinnaga impordi puudumisel olnud tunduvalt suuremad, ei saa järeldada, justkui ei põhjustaks mitte dumpinghinnaga import märkimisväärset kahju, vaid ühiku tootmiskulu suurenemine iseenesest, sest see on lahutamatult seotud dumpinguhinnaga impordi suurenenud mahuga.

(67)	Mõned Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad väitsid ka, et kuna liidu tootmisharu ei suutnud vaatamata vähenevale tarbimisele tootmist ümber korraldada, võis see aidata oluliselt kaasa tekkinud kahjule.

(68)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et liidu tootmisharu ei pidanud tulema toime mitte ainult väheneva tarbimise mõju kui sellisega, vaid ka dumpinguhinnaga impordi mõjuga väheneva tarbimise perioodil. Sellele vaatamata näitas uurimine, et liidu tootmisharu i) säilitas oma tootmisvõimsuse ootuses, et kriis on ajutine ja majandus elavneb peagi, ning temalt ei saa oodata, et ta kohandaks tootmisvõimsust Hiina Rahvavabariigist pärit erakordselt madala, dumpinguhinnaga impordi mahu kasvu tõttu, ii) arendas pidevalt oma tootevalikut, keskendudes väärtuslikumatele eriotstarbelistele toodetele, mille puhul ei ole Hiina Rahvavabariigist tuleneva konkurentsi roll nii suur, ning iii) vähendas vaatlusalusel perioodil tööjõudu 8 % ja keskmist tööjõukulu töötaja kohta 2 % (kui neid vähendusi vaadata üksnes kriisi ajal, st alates 2008. aastast kuni uurimisperioodini, oleksid need vastavalt 19 ja 11 protsendipunkti). Kõik need asjaolud näitavad, et liidu tootmisharu võttis aktiivselt meetmeid, kui püüdis reageerida tekkinud kahjust tulenevale halvale mõjule. Eespool nimetatud toimingutest aga ei piisanud selleks, et tasakaalustada väikese nõudluse perioodil dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju.

(69)	Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 109 ja 110.

3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(70)

Mitte ühegi huvitatud isikute esitatud väite põhjal ei ilmne, et peale Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi oleks muude tegurite mõju selline, mis kaotaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja kindlakstehtud kahju vahel. Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et liidu tootmisharu on kandnud Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(71)	Seetõttu kinnitatakse ajutises määruses põhjusliku seose kohta esitatud järeldused, mis on kokku võetud selle põhjendustes 111–113.

G. LIIDU HUVID

(72)	Pidades silmas isikute märkusi, jätkas komisjon liidu huve käsitlevat analüüsi.

1. Liidu tootmisharu huvid

(73)	Liidu tootmisharu huvide kohta rohkem märkusi ega teavet ei saadud. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 116–120 esitatud järeldused.

2. Liidus asuvate sõltumatute importijate huvid

(74)	Kuna muud märkused selle punkti kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 121–123.

3. Kasutajate huvid

(75)

Peale esialgsete meetmete rakendamist esitas üks kasutajast äriühing märkuse liidu huvide kohta. Kasutaja väitis, et dumpinguvastased meetmed avaldavad äriühingule suurt mõju. Ta märkis, et roostevabast terasest torud on otsustava tähtsusega elemendiks mitme tootmisahela järgmise etapi toote, sealhulgas kasutaja toodetud toote (st soojusvahetite) jaoks, ning et teiseks probleemiks on tarnekindlus, kui arvestada viivitusi, mida äriühing on kogenud seoses liidu tootjate teatavate tarnetega.

(76)	Arvestades aga asjaolu, et nimetatud kasutaja ostab Hiina Rahvavabariigist roostevabast terasest torudest üksnes 5 %, näib võimalik mõju sellele äriühingule olevat nii kulude kui ka tarnekindluse poolest väike.

(77)

Kui käsitleda väidetavat mõju kuludele, siis äriühing ei esitanud väite tõestuseks tegelikke andmeid. Peale selle tuletatakse meelde, et nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 124 ja 125, leiti, et mõju ainsa koostööd tegeva kasutaja nii kogu äriühingu kui ka roostevabast terasest torusid kasutava üksuse kuludele on väike.

(78)

Seoses kasutaja viidatud tarnekindlusega tuleb meelde tuletada, et peale Hiina Rahvavabariigi jätkab palju kolmandaid riike roostevabast terasest torude importimist liitu. Kuna liidu tootmisharu on ka edaspidi nimetatud toote tähtsaim tarnija, on nende püsimajäämine sisulise tähtsusega ka kasutaja sektori jaoks.

(79)

Ehkki esialgses etapis kaaluti ka seda, kas dumpinguvastased meetmed võivad avaldada suuremat mõju nendele kasutajatele, kes kasutavad oma tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks suures koguses Hiina Rahvavabariigist imporditud roostevabast terasest torusid (vt ajutise määruse põhjendus 126), siis kuna peale esialgsete järelduste teatavakstegemist põhjendatud väiteid ega uut teavet ei esitatud, võib järeldada, et oluline kasu, mida liidu tootmisharu saab dumpinguvastaste meetmete rakendamisest, näib kaaluvat üles niisugustele kasutajatele tõenäoliselt avalduva halva mõju. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 124–130 esitatud kasutajate huve käsitlevad järeldused.

4. Järeldus liidu huvide kohta

(80)

Eespool esitatut arvesse võttes tehakse lõplik järeldus, et puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamata jätmist. Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 131 ja 132 esitatud järeldused.

H. LÕPLIKUD MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(81)

Kaebuse esitajad väitsid, et esialgses etapis kindlaksmääratud 5 % suurune sihtkasum on ülemäära väike, ning kordasid seisukohta, et kuna asjaomane tootmisharu on kapitalimahukas ning vajab pidevalt tehnilisi täiendusi ja uuendamist ning sellest tulenevalt ka investeeringuid, siis oleks 12-protsendilise taseme kehtestamine põhjendatud. Kaebuse esitajad väitsid, et niisugune tulususe tase on vajalik selleks, et saada kapitalilt piisavat kasumit ja et oleks võimalik teha nimetatud investeeringuid. Seda väidet ei põhjendatud aga veenvalt tegelike arvudega. Seetõttu järeldati, et esialgses etapis kindlaksmääratud 5 % kasumimarginaal jääb kehtima.

(82)	Seoses kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisega nenditi juba eespool põhjenduses 45, et väike parandus, mis käsitles hinna allalöömise arvutamist mõjutanud kaubandustaseme kohandamist, tehti ka kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamises.

(83)

Eespool nimetatud muudatuse tõttu muudeti veidi kahju kõrvaldamist võimaldavat taset. Seega on kahju kõrvaldamist võimaldav tase vahemikus 48,3–71,9 %, nagu näidatud allpool esitatud tabelis.

Äriühing/äriühingud	Kahju kõrvaldamist võimaldav tase
Changshu Walsin Specialty Steel, Co. Ltd., Haiyu	71,9 %
Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Situan	48,3 %
Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacturing, Co. Ltd., Yongzhong	48,6 %
I lisas esitatud valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine	56,9 %
Kõik teised äriühingud	71,9 %

(84)

Üks Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja väitis, et majanduskriisi tekitatud kahju tõttu peaks kahjumarginaal põhinema hinna allalöömisel, mitte alla turuhinna müügil, sest seda meetodit on järgitud paljudes dumpinguvastastes menetlustes (4). Kõikide juhtumite puhul, millele eksportiv tootja viitas, olid selleks tootmisharust või majandussektorist lähtuvad konkreetsed põhjused (nagu monopoli loomise oht, liidu tootmisharu võimsuse oluline suurenemine väljakujunenud turul, tootmisharu kasumi pikaajaline puudumine üleilmsel tasandil), mille tõttu oli selle konkreetse meetodi kohaldamine põhjendatud. Käesoleva uurimise puhul see nii ei ole, sest majanduskriis mõjutas üleilmset majandust kui niisugust ning seetõttu ei saa seda pidada roostevabast terasest õmblusteta torude tootmise haru jaoks eriomaseks.

2. Lõplikud meetmed

(85)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 vaatlusaluse toote kohta kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Kuna käesoleva juhtumi puhul on kahju kõrvaldamise tase madalam kui kehtestatud dumpingumarginaal, peaksid lõplikud meetmed põhinema kahju kõrvaldamise tasemel.

(86)

Eespool kirjeldatule tuginedes on dumpingumarginaal, mis on väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, järgmine:

Äriühing/äriühingud	Dumpinguvastase tollimaksu lõplik määr
Changshu Walsin Specialty Steel, Co. Ltd., Haiyu	71,9 %
Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Situan	48,3 %
Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacturing, Co. Ltd., Yongzhong	48,6 %
I lisas esitatud valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate valimi kaalutud keskmine	56,9 %
Kõik teised äriühingud	71,9 %

(87)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(88)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(89)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(90)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (5) koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse siis määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(91)

Kõiki isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit roostevabast terasest õmblusteta torude suhtes. Nende järelduste lõpliku teatavakstegemise järel anti isikutele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(92)	Huvitatud isikute esitatud märkused vaadati nõuetekohaselt läbi. Ükski märkustest ei muutnud uurimise järeldusi.

(93)	Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks üleriigilist tollimaksu määra kohaldada nii koostööst hoiduvate eksportijate suhtes kui ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(94)

Selleks et tagada uute eksportijate ja käesoleva määruse I lisas nimetatud valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute võrdne kohtlemine, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu; seda artiklit ei kohaldata, kui on kasutatud väljavõttelist uuringut.

3. Ajutiste tollimaksude lõplik sissenõudmine

(95)

Arvestades kindlakstehtud dumpingumarginaalide suurusjärku ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset (käesoleva määrusega kehtestati lõplik tollimaks, mis on suurem kui ajutise määrusega kehtestatud esialgne tollimaks), leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb lõplikult sisse nõuda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 (TARICi koodid 7304410090, 7304499390, 7304499590, 7304499990 ja 7304900091) alla kuuluvate roostevabast terasest õmblusteta torude (välja arvatud külgeühendatud liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites) impordi suhtes.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing/äriühingud	Dumpinguvastase tollimaksu lõplik määr	TARICi lisakood
Changshu Walsin Specialty Steel, Co. Ltd., Haiyu	71,9 %	B120
Shanghai Jinchang Stainless Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Situan	48,3 %	B118
Wenzhou Jiangnan Steel Pipe Manufacturing, Co. Ltd., Yongzhong	48,6 %	B119
I lisas loetletud äriühingud	56,9 %
Kõik teised äriühingud	71,9 %	B999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute puhul osutatud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, mis vastab II lisas sätestatud nõuetele. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodide 7304 11 00, 7304 22 00, 7304 24 00, ex 7304 41 00, 7304 49 10, ex 7304 49 93, ex 7304 49 95, ex 7304 49 99 ja ex 7304 90 00 alla kuuluvate roostevabast terasest õmblusteta torude (välja arvatud külgeühendatud liitmikega gaaside või vedelike juhtimiseks, kasutamiseks tsiviilõhusõidukites) impordi eest määruse (EL) nr 627/2011 kohaselt ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse.

Artikkel 3

Kui uus Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

—	ta ei ole uurimisperioodi jooksul (1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—	ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid;

—	ta on vaatlusalust toodet tegelikult liitu eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks liitu,

siis võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, lihthäälteenamusega muuta artikli 1 lõiget 2, lisades uue eksportiva tootja koostööd tegevate, kuid valimisse mittekuuluvate äriühingute hulka, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 56,9 %.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Genf, 14. detsember 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOGAJ

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 169, 29.6.2011, lk 1.

(3) Muu hulgas www.meps.co.uk.

(4) Komisjoni 27. septembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2376/94, millega kehtestatakse Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist, Singapurist ja Taist pärinevate värvitelerite impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 255, 1.10.1994, lk 50). Komisjoni 11. jaanuari 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 129/91, millega kehtestatakse Hongkongist ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate väikeekraaniga värvitelerite impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 14, 19.1.1991, lk 31). Komisjoni 21. juuni 1991. aasta otsus 91/392/EMÜ, millega kiidetakse heaks Türgist pärinevate asbesttsementtorude importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega seoses pakutud kohustus ja lõpetatakse uurimine (EÜT L 209, 31.7.1991, lk 37). Komisjoni 16. septembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2686/92, millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärinevate dünaamiliste muutmäludena (DRAM) tuntud teatavate elektrooniliste mikrolülituste impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (EÜT L 272, 17.9.1992, lk 13) ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1331/2007, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärineva ditsüaandiamiidi impordi suhtes (ELT L 296, 15.11.2007, lk 1).

(5) Euroopa Komisjon, kaubanduse peadirektoraat, direktoraat H, büroo N105 04/092, 1049 Bruxelles/Brussels, BELGIQUE/BELGIË.

I LISA

VALIMIVÄLISED KOOSTÖÖD TEGEVAD HIINA RAHVAVABARIIGI EKSPORTIVAD TOOTJAD

Nimi	TARICi lisakood
Baofeng Steel Group, Co. Ltd., Lishui,	B236
Changzhou City Lianyi Special Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Changzhou,	B237
Huadi Steel Group, Co. Ltd., Wenzhou,	B238
Huzhou Fengtai Stainless Steel Pipes, Co. Ltd., Huzhou,	B239
Huzhou Gaolin Stainless Steel Tube Manufacture, Co. Ltd., Huzhou,	B240
Huzhou Zhongli Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Huzhou,	B241
Jiangsu Wujin Stainless Steel Pipe Group, Co. Ltd., Beijing,	B242
Jiangyin Huachang Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Jiangyin	B243
Lixue Group, Co. Ltd., Ruian,	B244
Shanghai Crystal Palace Pipe, Co. Ltd., Shanghai,	B245
Shanghai Baoluo Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Shanghai,	B246
Shanghai Shangshang Stainless Steel Pipe, Co. Ltd., Shanghai,	B247
Shanghai Tianbao Stainless Steel, Co. Ltd., Shanghai,	B248
Shanghai Tianyang Steel Tube, Co. Ltd., Shanghai,	B249
Wenzhou Xindeda Stainless Steel Material, Co. Ltd., Wenzhou,	B250
Wenzhou Baorui Steel, Co. Ltd., Wenzhou,	B251
Zhejiang Conform Stainless Steel Tube, Co. Ltd., Jixing,	B252
Zhejiang Easter Steel Pipe, Co. Ltd., Jiaxing,	B253
Zhejiang Five - Star Steel Tube Manufacturing, Co. Ltd., Wenzhou,	B254
Zhejiang Guobang Steel, Co. Ltd., Lishui,	B255
Zhejiang Hengyuan Steel, Co. Ltd., Lishui,	B256
Zhejiang Jiashang Stainless Steel, Co. Ltd., Jiaxing City,	B257
Zhejiang Jinxin Stainless Steel Manufacture, Co. Ltd., Xiping Town,	B258
Zhejiang Jiuli Hi-Tech Metals, Co. Ltd., Huzhou,	B259
Zhejiang Kanglong Steel, Co. Ltd., Lishui,	B260
Zhejiang Qiangli Stainless Steel Manufacture, Co. Ltd., Xiping Town,	B261
Zhejiang Tianbao Industrial, Co. Ltd., Wenzhou,	B262
Zhejiang Tsingshan Steel Pipe, Co. Ltd., Lishui,	B263
Zhejiang Yida Special Steel, Co. Ltd., Xiping Town.	B264

II LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1.	faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

järgmine avaldus:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et (kogus) roostevabast terasest õmblusteta torusid, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, on toodetud (äriühingu nimi ja registreeritud asukoht) (TARICi lisakood) poolt Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.

Kuupäev ja allkiri.”

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1332/2011,

16. detsember 2011,

millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõikeid 1 ja 5 ning artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks kehtestada ohutusnõuded liikmesriigis registreeritud või kolmandas riigis registreeritud ja liidu käitaja poolt käitatavate õhusõidukite ning kolmanda riigi käitajate poolt liidus kasutatavate õhusõidukite suhtes.

(2)

Võttes arvesse mitmeid õhus toimunud õnnetusi ja intsidente, mille puhul ohutusvaru kadus, sealhulgas Yaizus (Jaapanis) 2001. aastal ja Überlingenis (Saksamaal) 2002. aastal toimunud õnnetused, tuleks õhukokkupõrke vältimise praeguse süsteemi tarkvara ajakohastada. Läbiviidud uuringutes järeldati, et õhukokkupõrke vältimise praeguse süsteemi tarkvara puhul on õhukokkupõrke tõenäosus 2,7 × 10-8 lennutunni kohta. Seepärast leitakse, et õhukokkupõrke vältimise praeguse süsteemi (ACAS II) versiooni 7.0 puhul on ohutusrisk lubamatult suur.

(3)	On vaja kehtestada õhukokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS II) tarkvara uus versioon, et vältida määrusega (EÜ) nr 216/2008 hõlmatud õhuruumis lendavate õhusõidukite õhukokkupõrkeid.

(4)	Selleks et tagada võimalikult kõrged ohutusstandardid, peaksid õhusõidukid, millel süsteem ACAS II ei ole nõuete kohaselt kohustuslik, kuid millele paigaldati ACAS II enne käesoleva määruse jõustumist, paigaldama süsteemi ACAS II koos kokkupõrgete vältimise uusima tarkvaraga.

(5)	Selleks et tarkvara uuest versioonist kindlasti ohutusalast kasu saadaks, peaksid kõik õhusõidukid selle paigaldama võimalikult kiiresti. Siiski tuleks ette näha realistlik ajavahemik, et lennundussektor saaks uue määrusega kohaneda, võttes arvesse uute seadmete kättesaadavust.

(6)	Euroopa Lennundusohutusamet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 kohaselt asutatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse õhukokkupõrke vältimiseks ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid, mida peavad järgima

a)	määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktide b ja c kohaste õhusõidukite käitajad, kes teevad lende liitu, liidu piires või liidust väljapoole, ning

b)	määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punkti d kohaste õhusõidukite käitajad, kes teevad lende asutamislepinguga hõlmatud territooriumi kohal asuvas õhuruumis ning mis tahes õhuruumis, kus liikmesriigid kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 551/2004 (2).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)”– õhusõiduki sekundaarseireradari (SSR) transpondri signaalidel rajanev süsteem, mis töötab sõltumatult maapealsetest seadmetest ja mis teatab piloodile võimalikust kokkupõrke ohust teise õhusõidukiga, millel on SSR-transponder;

2) „õhukokkupõrke vältimise II süsteem (ACAS II)”– õhukokkupõrke vältimise süsteem, mis annab peale lennuliikluse teadete ka vertikaalse ohtliku vahekauguse teateid;

3) „ohtliku vahekauguse teade (RA)”– lennumeeskonnale antav teave, milles soovitatakse teha kõikide ohtude vältimiseks manööver või manöövrit mitte teha, et säilitada olemasolev kaugus;

4) „lennuliikluse teade (TA)”– teade lennumeeskonnale teise õhusõiduki potentsiaalselt ohtliku läheduse kohta.

Artikkel 3

Õhukokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)

1. Käesoleva määruse lisa I jaos osutatud lennukid varustatakse ja neid käitatakse kooskõlas lisas märgitud eeskirjade ja protseduuridega.

2. Liikmesriigid tagavad, et määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud lennukite käitamine vastab lisas esitatud eeskirjadele ja protseduuridele kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud tingimustega.

Artikkel 4

Erisätted käitajatele, kelle suhtes kohaldatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3922/91 (3)

1. Erandina määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa sätetest OPS 1.668 ja OPS 1.398 kohaldatakse artiklit 3 ja käesoleva määruse lisa selliste lennukite käitajate suhtes, millele on osutatud artikli 1 punktis a.

2. Määrusega (EMÜ) nr 3922/91 lennuettevõtjate suhtes kehtestatud mis tahes muud kohustused seoses seadmete heakskiitmise, paigaldamise või käitamisega kehtivad jätkuvalt süsteemi ACAS II suhtes.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikleid 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. märtsist 2012.

3. Erandina lõikest 2 kohaldatakse õhusõidukitele, mille lennukõlblikkussertifikaat on välja antud enne 1. märtsi 2012, artiklite 3 ja 4 sätteid alates 1. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

LISA

Õhukokkupõrke vältimise süsteemid (ACAS) II

[ACAS-osa]

I jagu. ACAS II seadmed

AUR.ACAS.1005 Toimivusnõuded

Järgmised turbiinmootoriga lennukid varustatakse õhukokkupõrke vältimise süsteemi ACAS II loogikaskeemi versiooniga 7.1:

a)	lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle 5 700 kg; või

b)	lennukid, millel on luba vedada üle 19 reisija.

2)	Punktis 1 nimetamata õhusõiduk, mis varustatakse vabatahtlikult süsteemiga ACAS II, kasutab õhukokkupõrke vältimise süsteemi loogikasüsteemi versiooni 7.1.

3)	Punkti 1 ei kohaldata mehitamata õhusõidukitele.

II jagu. Käitamine

AUR.ACAS.2005. Süsteemi ACAS II kasutamine

Süsteemi ACAS II kasutatakse lennu kestel, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas esitatud minimaalvarustuse loeteluga ettenähtu, režiimil, mis võimaldab lennumeeskonnal ohtliku vahekauguse teadete saamist, kui avastatakse lubamatu lähedus teise õhusõidukiga, v.a juhul, kui ohtliku vahekauguse teaterežiimi piiramist (kasutades üksnes lennuliikluse teadet või sellega samaväärset süsteemi) on vaja ebatavalise protseduuri või toimivust piiravate tingimuste tõttu.

Kui süsteem ACAS II annab ohtliku vahekauguse teadete:

a)	peab õhusõidukit juhtiv piloot järgima viivitamata ohtliku vahekauguse teateid, isegi kui need on vastuolus lennujuhtimisüksuse korraldusega, v.a kui teadete järgimine seaks ohtu õhusõiduki ohutuse;

b)	niipea kui seda võimaldab töökoormus, peab lennumeeskond asjakohasele lennuliikluse juhtimise üksusele teatama mis tahes ohtliku vahekauguse teatest, mis nõuab kõrvalekaldumist samal ajal kehtivast lennujuhtimisüksuse korraldusest või loast;

kui konfliktolukord on lahendatud, siis:

i)	viiakse õhusõiduk viivitamatult tagasi lennutingimustele, mis vastavad lennujuhtimisüksuse kinnitatud korraldusele või loale, ja lennujuhtimisüksusele teatatakse manöövrist või

ii)	järgitakse lennujuhtimisüksuse muudetud luba või korraldust.

AUR.ACAS.2010. Süsteemi ACAS II koolitus

Käitajad kehtestavad ACAS II käitamisprotseduurid ning koostavad koolituskavad, et lennumeeskond saaks kokkupõrgete vältimiseks asjakohase väljaõppe ja oleks ACAS II seadmete kasutamisel pädev.

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1333/2011,

19. detsember 2011,

millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris

(kodifitseeritud tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007 millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 punkti a ja artiklit 194 koosmõjus artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. septembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2257/94 millega sätestatakse banaanide kvaliteedistandardid (2), komisjoni 15. detsembri 1995. aasta määrus nr 2898/95 banaanide kvaliteedistandardite järgimise kontrolli kohta (3) ja komisjoni 6. märtsi 2007. aasta määrus nr 239/2007 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teabeedastuse nõuetega banaanisektoris (4) on oluliselt muudetud (5). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrused kodifitseerida ja ühtsesse teksti koondada.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 nähakse ette banaanide turustamisstandardid. Standardite eesmärk on tagada, et turg on varustatud ühtlike ja rahuldava kvaliteediga toodetega, eriti liidus koristatud banaanide suhtes, mille kvaliteeti tuleb parandada.

(3)

Liidus turustatavate sortide paljususe ja erinevate turustamisviiside tõttu tuleks valmimata roheliste banaanide suhtes kehtestada miinimumnõuded, ilma et see piiraks hilisemat standardite väljatöötamist muudel turustamisetappidel kohaldamiseks. Viigibanaanide omaduste ja turustamisviiside tõttu ei kohaldata nende suhtes liidu standardeid.

(4)

Eesmärkide saavutamist silmas pidades tundub asjakohane lubada banaane tootvatel liikmesriikidel kohaldada oma toodangu suhtes oma territooriumil siseriiklikke standardeid, kuid üksnes valmimata roheliste banaanide etapist hilisematel etappidel, kui need eeskirjad ei ole vastuolus liidu standarditega ega takista banaanidega vaba kauplemist liidus.

(5)	Tuleks arvesse võtta asjaolu, et kliimast tulenevate ebasoodsate tootmistingimuste tõttu Madeiral, Assooridel, Algarves, Kreetal, Lakoonias, Küprosel ei kasva banaanid ettenähtud miinimumpikkuseni. Nendel juhtudel tuleks lubada banaane turustada ainult II klassi banaanidena.

(6)	Tuleks vastu võtta meetmed banaanide turustamisstandardite eeskirjade ühtse kohaldamise tagamiseks eelkõige vastavuskontrolli osas.

(7)	Toote kiiret riknemist ning kaubanduses kasutatavaid turustamistavasid ja kontrollimenetlusi asjakohaselt arvesse võttes tuleks sätestada, et vastavuskontroll tuleb põhimõtteliselt läbi viia etapil, mille suhtes standardit kohaldatakse.

(8)	Toodet, mis kõnealusel etapil vastab kontrolli nõuetele, käsitatakse standarditele vastavana. Kõnealune hinnang ei tohiks piirata hilisemates turustusetappides kuni järelvalmimishoidlani tehtavaid etteteatamata kontrolle.

(9)

Vastavuskontrollid ei tohiks olla süstemaatilised, vaid juhuslikud, ning hinnata tuleb koondproovi, mis võetakse pädeva organi või isiku poolt kontrolliks juhuslikult valitud partiist ja mida käsitatakse kõnealuse partii jaoks tüüpilisena. Sel eesmärgil tuleks kohaldada komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja (6), asjakohaseid sätteid.

(10)

Banaanikaubanduses esineb tugev konkurents. Asjaomased ettevõtjad on ise kehtestanud ranged kontrollireeglid. Seetõttu ei tuleks sätestatud etapil kontrollida neid ettevõtjaid, kes pakuvad nõuetekohaseid tagatisi personali ja käitlemisrajatiste osas ning suudavad tagada, et nende poolt liidus turustatavad banaanid vastavad liidu standarditele. Kõnealuse vabastuse peaks andma liikmesriik, kelle territooriumil kontroll põhimõtteliselt tehakse. Kõnealune vabastus tuleks tühistada, kui ei järgita sellega seotud standardeid ja tingimusi.

(11)	Asjaomased ettevõtjad peaksid kontrollide korraldamiseks esitama teavet pädevatele organitele või isikutele.

(12)

Pärast kontrollide lõpetamist väljaantud vastavussertifikaat ei pea olema viimase turustusetapini banaanidega kaasas olev saatedokument, vaid dokument, mis tõendab banaanide vastavust liidu standarditele kuni järelvalmimishoidlasse saabumiseni vastavalt standardi reguleerimisalale ja mis tuleb esitada pädevate asutuste nõudel. Tuleks rõhutada, et käesolevas määruses sätestatud standarditele mittevastavaid banaane ei või turustada liidus värskelt tarbimiseks.

(13)	Selleks, et jälgida banaanituru toimimist, on komisjonil vaja saada teavet liidus toodetud banaanide tootmise ja turustamise kohta. On vaja kehtestada eeskirjad, milles sätestatakse, kuidas liikmesriigid peaksid komisjonile sellist teavet edastama.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TURUSTAMISSTANDARDID

Artikkel 1

CN-koodi 0803 00 alla kuuluvate banaanide suhtes kohaldatavad turustamisstandardid on sätestatud I lisas, välja arvatud jahubanaanid, viigibanaanid ja tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud banaanid.

Neid turustamisstandardeid kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit banaanide suhtes vabasse ringlusse lubamise etapil, liidust pärit banaanide suhtes liidu esimeses sadamas lossimisetapil ja tarbijale värskelt tarnimiseks ettenähtud banaanide suhtes tootmispiirkonnas pakkimishoonest väljaviimise etapil.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud turustamisstandardid ei mõjuta turustamise hilisematel etappidel siseriiklike eeskirjade kohaldamist, mis:

a)	ei takista kolmandatest riikidest või muudest liidu piirkondadest pärit banaanide vaba ringlust ja vastavad artiklis 1 osutatud turustamisstandarditele, ja

b)	ei ole vastuolus artiklis 1 osutatud turustamisstandarditega.

II PEATÜKK

TURUSTAMISSTANDARDITE JÄRGIMISE KONTROLL

Artikkel 3

Liikmesriigid teevad vastavalt käesolevale peatükile kontrollimisi, selleks et veenduda, et CN-koodi 0803 00 alla kuuluvad banaanid, välja arvatud jahubanaanid, viigibanaanid ja tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud banaanid, vastavad artiklis 1 osutatud turustamisstandarditele.

Artikkel 4

Liidus toodetud ja värskelt turustamiseks ettenähtud banaanide vastavust artiklis 1 osutatud liidu turustamisstandarditele kontrollitakse enne nende transpordivahendile laadimist. Kõnealuseid kontrolle võib teha pakendamisettevõttes.

Banaane, mida turustatakse väljaspool nende tootmise piirkonda, kontrollitakse ette teatamata esimesel mahalaadimisel mujal liidus.

Esimeses ja teises lõigus osutatud kontrollide läbiviimisel kohaldatakse artiklit 9.

Artikkel 5

Enne liidus vabasse ringlusse lubamist kontrollitakse kolmandatest riikidest imporditud banaanide vastavust artiklis 1 osutatud turustamisstandarditele liikmesriigis, kus toimus esimene mahalaadimine liidus, kui artiklist 9 ei tulene teisiti.

Artikkel 6

1. Nõuetele vastavust kontrollitakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklile 17.

2. Tooteid, mille nõuetele vastavust ei saa tehnilistel põhjustel kontrollida nende esimesel mahalaadimisel liidus, kontrollitakse hiljemalt järelvalmimishoidlasse saabumisel ning kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul igal juhul enne vabasse ringlusse lubamist.

3. Pärast nõuetele vastavuse kontrolli lõpetamist antakse välja II lisa kohaselt koostatud sertifikaat toodetele, mille vastavus standardile on kindlaks tehtud.

Kolmandast riikidest pärit banaanide liidus vabasse ringlusse lubamiseks esitatakse tolliasutusele kõnealuste toodete kohta väljaantud kontrollisertifikaat.

4. Mittevastavuse korral kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 V lisa punkti 2.7.

5. Kui pädev organ või isik ei ole teatavat kaupa kontrollinud, paneb ta oma ametliku templi artiklis 5 sätestatud teatisele, või teavitab importtoodete puhul tolliasutust muul asjakohasel viisil.

6. Ettevõtjad tagavad pädevatele asutustele juurdepääsu kõikidele käesoleva peatüki kohaste kontrollide tegemiseks nõutavatele vahenditele.

Artikkel 7

Asjaomane ettevõtja või tema esindaja, kelle suhtes ei kohaldata artiklis 9 sätestatud erandit, esitab pädevale organile või isikule aegsasti kogu vajaliku teabe partiide identifitseerimiseks ning üksikasjaliku teabe liidus koristatud banaanide pakkimise ja lähetamise koha ja kuupäeva kohta, kolmandate riikide või liidu tootmispiirkondade banaanide kavandatud mahalaadimiskoha ja -kuupäeva kohta liidus ning selliste banaanide tarnete kohta järelvalmimishoidlatesse, mida ei ole võimalik kontrollida esimesel mahalaadimisel liidus.

Artikkel 8

1. Nõuetele vastavuse kontrolle teevad riigi pädevate asutuste määratud talitused, organid või isikud. Kõnealused talitused, organid ja isikud peavad esitama nõuetekohased tagatised niisuguste kontrollide tegemiseks, eelkõige seadmete, väljaõppe ja kogemuste osas.

2. Riigi pädevad asutused võivad delegeerida vastavus kontrollide tegemise vastutuse selleks volitatud eraõiguslikele isikutele, millel on olemas:

a)	kontrollijad, kes on saanud pädeva siseriikliku asutuse tunnustatud väljaõppe;

b)	seadmed ja vahendid, mis on vajalikud kontrolli käigus nõutavate katsete ja analüüside tegemiseks; ja

c)	asjakohased vahendid teabe edastamiseks.

3. Pädevad siseriiklikud asutused kontrollivad korrapäraselt vastavus kontrollide läbiviimist ja tõhusust. Pädevad asutused tühistavad kontrolliloa, kui nad avastavad kõrvalekaldeid või eeskirjade eiramisi, mis võivad mõjutada vastavus kontrollide korrektset läbiviimist, või kui nõudeid enam ei täideta.

Artikkel 9

1. Ettevõtjaid, kes turustavad banaane, mis on koristatud liidus või imporditud kolmandatest riikidest, ei kontrollita turustamisstandarditele vastavuse osas artiklites 4 ja 5 osutatud etappidel, kui:

a)	nende töötajad on kogenud turustamisstandardite ning käitlemis- ja töötlemisrajatiste osas;

b)	nad peavad arvestust tehtud toimingute üle; ja

c)	nad tagavad, et nende turustavate banaanide kvaliteet vastab artiklis 1 osutatud turustamisstandarditele.

Kontrollidest vabastatud ettevõtjatele antakse III lisa näidisele vastav vabastussertifikaat.

2. Vabastuse kontrollidest annavad asjaomase ettevõtja taotluse korral liidu tootmispiirkonnas turustatavate banaanide puhul tootjaliikmesriigi pädevate asutuste määratud kontrollitalitused või asutused ning mujal liidus turustatavate liidu banaanide või kolmandatest riikidest imporditud banaanide puhul mahalaadimise liikmesriigi pädevate asutuste määratud kontrollitalitused või asutused. Vabastus kontrollidest antakse maksimaalselt kolmeks aastaks ja seda saab pikendada. Kõnealust vabastust kohaldatakse kogu liidu turul toodete suhtes, mis on maha laaditud vabastuse andnud liikmesriigis.

Kõnealused talitused või asutused tühistavad vabastuse, kui nad avastavad kõrvalekaldeid või eeskirjade eiramisi, mis võivad mõjutada banaanide vastavust artiklis 1 osutatud turustamis standarditele, või kui lõikes 1 sätestatud tingimusi enam ei täideta. Tühistamine on ajutine või alatine, sõltuvalt avastatud puudujääkide tõsidusest.

Liikmesriigid asutavad kontrollidest vabastatud ettevõtjate kohta registri, määravad neile registrinumbrid ja võtavad asjakohaseid meetmeid kõnealuse teabe levitamiseks.

3. Liikmesriikide pädevad talitused või asutused kontrollivad korrapäraselt lõikes 1 osutatud ettevõtjate turustatavate banaanide kvaliteeti ning samas lõikes sätestatud tingimuste täitmist. Vabastuse saanud ettevõtjad tagavad juurdepääsu kõikidele kõnealuste kontrollide tegemiseks vajalikele vahenditele.

Liikmesriikide pädevad talitused, organid ja isikud edastavad komisjonile loetelu käesolevas artiklis sätestatud vabastuse saanud ettevõtjatest ning kõikidest vabastuse tühistamiste juhtudest.

Artikkel 10

Käesolevat määrust kohaldatakse ilma, et see piiraks ühtegi kohapealset kontrolli, mida tehakse hiljem kuni järelvalmimisstaadiumini.

III PEATÜKK

TEABEEDASTUS

Artikkel 11

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aruandeperioodi kohta järgmised andmed:

liidus toodetud banaanide kogus, mis turustatakse:

i)	nende tootmise piirkonnas;

ii)	väljaspool nende tootmise piirkonda;

b)	liidus toodetud roheliste banaanide keskmised müügihinnad kohalikel turgudel banaanide puhul, mis turustatakse nende tootmise piirkonnas;

c)	roheliste banaanide keskmised müügihinnad tarnimisel esimesse lossimissadamasse (mahalaadimata kaup) liidus toodetud banaanide puhul, mis turustatakse liidus, väljaspool nende tootmise piirkonda;

d)	punktides a, b ja c osutatud andmete prognoos järgmiseks kaheks aruandeperioodiks.

2. Tootmispiirkonnad on järgmised:

a)	Kanaari saared

b)	Guadeloupe

c)	Martinique

d)	Madeira, Assoorid ja Algarve

e)	Kreeta ja Lakoonia

Küpros.

3. Kalendriaasta aruandeperioodid on järgmised:

a)	jaanuarist aprillini (kaasa arvatud)

b)	maist augustini (kaasa arvatud)

c)	septembrist detsembrini (kaasa arvatud).

Iga aruandeperioodi andmed tuleb edastada hiljemalt aruandeperioodile järgneva teise kuu viieteistkümnedaks. päevaks.

4. Käesolevas peatükis osutatud teabeedastus toimub vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (7).

Artikkel 12

Määrused (EÜ) nr 2257/94, nr 2898/95 ja nr 239/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 245, 20.9.1994, lk 6.

(3) EÜT L 304, 16.12.1995, lk 17.

(4) ELT L 67, 7.3.2007, lk 3.

(5) Vt lisa V.

(6) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

(7) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.

I LISA

Banaanide turustamisstandardid

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse IV lisas nimetatud banaani Musa (AAA) spp. sortide (kultivaride) Cavendish ja Gros Michel vormide ja hübriidide suhtes, mis on mõeldud pärast ettevalmistamist ja pakendamist tarbijale värskelt tarnimiseks. Standard ei hõlma jahubanaane, tööstuslikuks töötlemiseks ette nähtud banaane ega viigibanaane.

II. KVALITEET

Käesolevas standardis määratletakse kvaliteedinõuded, millele valmimata rohelised banaanid peavad vastama pärast müügiks ettevalmistamist ja pakendamist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside banaanid olema:

—	rohelised ja valmimata,

—

terved,

—

kõvad,

—	veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtava võõrolluseta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—	vigastamata varrega, kõverdumata, seenhaigustest põhjustatud kahjustusteta ja mitte kuivanud,

—	emakasuudmeteta,

—	väärmoodustisteta või ebatavaliste kõverusteta,

—	muljutisteta,

—	madalast temperatuurist põhjustatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja/või maitseta.

Sellele lisaks peab kämmaldel ja kämbla osadel olema:

—	piisavalt suur tavalise värvusega krooniosa, mis on veatu ja seenhaigustest põhjustatud saasteta,

—	puhtalt lõigatud kroon, mitte längus ega rebitud, varreosadeta.

Banaanid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et need:

—	kannatavad vedu ja käitlemist ja

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras ning on valmimise järel sobivas küpsusastmes.

B. Liigitamine

Banaanid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi banaanid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja kaubanduslikule tüübile tüüpiliste tunnustega.

Banaanid peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised plekid, mis katavad ühe banaani kogupinnast kuni 1 cm2 ja mis ei tohi kämbla või kämbla osa üldilmet, säilivust ega esitusviisi pakendis kahjustada.

ii) I klass

Selle klassi banaanid peavad olema hea kvaliteediga. Neil peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile tüüpilised tunnused.

Banaanidel võivad olla järgmised ebaolulised vead, kui need ei kahjusta kämbla või kämbla osa üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	hõõrdumisest tingitud tühised pindmised vead või muud tühised pindmised plekid, mis katavad ühe banaani kogupinnast kuni 2 cm2.

Ühelgi tingimusel ei tohi need vead kahjustada viljaliha.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad banaanid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Banaanidel võib olla järgmisi vigu, kui on säilinud põhilised kvaliteedi-, säilivus- ja esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	kraapimisest, hõõrdumisest või muudest põhjustest tingitud pindmised vead, kui kahjustatud üldpindala ei ületa 4 cm2 banaani pindalast.

Ühelgi tingimusel ei tohi need vead kahjustada viljaliha.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse:

—	vilja pikkuse alusel, mida väljendatakse sentimeetrites ja mõõdetakse kumerat serva mööda õiepoolsest otsast õierao alumise otsani,

—	paksusastme alusel, mis on puuvilja ristlõige millimeetrites, külgäärte (kumera ja nõgusa külje) ja keskkoha vahel pikiteljega risti.

Pikkuse ja paksuse mõõtmisel kasutatav võrdlusbanaan on:

—	kämbla välimise rea keskmine banaan,

—	kämbla jagamisel tekkiva lõikepinna kõrval olev banaan kämbla osa välimises reas.

Lubatud miinimumpikkus on 14 cm ja miinimumpaksus 27 mm.

Erandina kolmandast lõigust võib liidus turustada Madeiral, Assooridel, Algarvel, Kreetal, Lakoonias ja Küprosel toodetud alla 14 cm pikkusi banaane, kui need on liigitatud II klassi.

IV. LUBATUD HÄLBED

Igas pakendis lubatakse toodete suhtes kvaliteedi- ja suurushälbeid, mis ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

5 % banaanide arvust või kaalust, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud hälvete piires.

ii) I klass

10 % banaanide arvust või kaalust, mis ei vasta I klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud hälvete piires.

iii) II klass

10 % banaanide arvust või kaalust, mis ei vasta II klassi ega miinimumnõuetele, välja arvatud mädaplekkide ja tugevate muljutistega või muul viisil tarbimiseks kõlbmatuks muutunud tooted.

B. Suurushälbed

Kõikides klassides 10 % banaanide arvust, mis ei vasta suurusnõuetele, 14 cm miinimumpikkuse puhul kuni 1 cm.

V. ESITUSVIIS

A. Ühtlikkus

Iga pakendi sisu peab olema ühtlik ja sisaldama sama päritoluga, samast sordist ja/või kaubanduslikust tüübist ning sama kvaliteediga banaane.

Iga pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Banaanid peavad olema nii pakitud, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakendi sisematerjal peab olema uus, puhas ja niisugune, et see ei põhjusta toodete välist ega sisemist riknemist. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Pakend peab olema ilma igasuguse võõrolluseta.

C. Esitusviis

Banaane müüakse kämmalde või kämbla osadena, kus on vähemalt neli banaani. Banaane võib müüa ka ühekaupa.

Kämbla osast võib puududa kuni kaks banaani, kui vars ei ole ära rebitud, vaid puhtalt kõrvalolevaid banaane kahjustamata lõigatud.

Ühes reas võib olla ainult üks kolmest banaanist koosnev kämbla osa, millel on samad omadused pakendis olevate teiste banaanidega.

Tootmispiirkondades võib banaane turustada ka kobaratena.

VI. MÄRGISTAMINE

Iga pakendi ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed:

A. Identifitseerimine

Pakendaja ja/või lähetaja

Nimi ja aadress või ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärk

B. Toote liik

—	„Banaanid”, kui pakendi sisu ei ole nähtav,

—	sordi või kaubandusliku tüübi nimi.

C. Toote päritolu

Päritoluriik ja liidu toodete puhul:

—	tootmispiirkond ja

—	üleriigiline, piirkondlik või kohalik kohanimi (ei ole kohustuslik).

D. Kaubanduslikud andmed

—

klass,

—

netokaal,

—	suurus väljendatuna miinimumpikkusena ja soovi korral maksimumpikkusena.

E. Ametlik kontrollmärk (ei ole kohustuslik)

II LISA

III LISA

Sertifikaat banaanide turustamisstandarditele vastavuse kontrollist vabastamise kohta

IV LISA

Liidus turustatavate dessertbanaanide põhigruppide, alagruppide ja sortide nimekiri

Rühm	Alarühm	Põhisordid (mittetäielik nimekiri)
AA	Sweet fig (magus viigibanaan)	Sweet fig (magus viigibanaan), Pisang Mas, Amas Datil, Bocadillo
AB	Ney-Poovan	Ney Poovan, Safet Velchi
AAA	Cavendish	Dwarf Cavendish (kääbus-Cavendish)
		Giant Cavendish (hiid-Cavendish)
		Lacatan
		Poyo (Robusta)
		Williams
		Americani
		Valery
		Arvis
	Gros Michel	Gros Michel
	Gros Michel	Highgate
	Hübriidid	Flhorban 920
	Pink fig (roosa viigibanaan)	Figue Rose
	Pink fig (roosa viigibanaan)	Figue Rose Verte
	Ibota
AAB	Fig apple	Fig apple, Silk
	Pome (Prata)	Pacovan
	Pome (Prata)	Prata Ana
	Mysore	Mysore, Pisang Ceylan, Gorolo

V LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2257/94 (EÜT L 245, 20.9.1994, lk 6)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1135/96 (EÜT L 150, 25.6.1996, lk 38)	Ainult artikkel 1 (ainult saksakeelses versioonis)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 386/97 (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 53)	Ainult artikkel 1 (ainult inglise- ja rootsikeelses versioonis)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 228/2006 (ELT L 39, 10.2.2006, lk 7)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2898/95 (EÜT L 304, 16.12.1995, lk 17)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 465/96 (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 5)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1135/96 (EÜT L 150, 25.6.1996, lk 38)	Ainult artikkel 2 (ainult inglisekeelses versioonis)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 386/97 (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 53)	Ainult artikkel 2 (ainult hispaaniakeelses versioonis)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 239/2007 (ELT L 67, 7.3.2007, lk 3)
Komisjoni määrus (EL) nr 557/2010 (ELT L 159, 25.6.2010, lk 13)	Ainult artikkel 6

VI LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2257/94	Määrus (EÜ) nr 2898/95	Määrus (EÜ) nr 239/2007	Käesoleva määrus
Artikkel 1	—	—	Artikkel 1
Artikli 2 sissejuhatav osa	—	—	Artikli 2 sissejuhatav osa
Artikli 2 esimene taane	—	—	Artikli 2 punkt a
Artikli 2 teine taane	—	—	Artikli 2 punkt b
Artikkel 3	—	—	Artikkel 13
Lisa I	—	—	Lisa I
Lisa II	—	—	Lisa IV
—	Artikkel 1	—	Artikkel 3
—	Artikkel 2	—	Artikkel 4
—	Artikkel 3	—	Artikkel 5
—	Artikkel 4	—	Artikkel 6
—	Artikkel 5	—	Artikkel 7
—	Artikkel 6	—	Artikkel 8
—	Artikkel 7	—	Artikkel 9
—	Artikkel 8	—	Artikkel 10
—	Artikkel 9	—	—
—	Lisa I	—	Lisa II
—	Lisa II	—	Lisa III
—	—	Artikkel 1	Artikkel 11
—	—	Artikkel 2	—
—	—	Artikkel 3	—
—	—	—	Artikkel 12
—	—	—	Lisa V
—	—	—	Lisa VI

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1334/2011,

19. detsember 2011,

määrusega (EMÜ) nr 3846/87 eksporditoetuste jaoks kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri avaldamise kohta aastal 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3846/87, millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks, (2) eriti selle artikli 3 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

Eksporditoetuste nomenklatuur tuleks 1. jaanuari 2012. aasta seisuga avaldada täies mahus sellisena, nagu see tuleneb põllumajandustoodete ekspordikavasid käsitlevatest sätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 3846/87 muudetakse järgmiselt.

(1)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisaga.

(2)	II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2012.

Selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1.

I LISA

„I LISA

PÕLLUMAJANDUSTOODETE NOMENKLATUUR EKSPORDITOETUSTE JAOKS

SISUKORD

Sektor

1.	Teravili ning nisu- ja rukkipüül, -tangud või lihtjahu

2.	Riis ja purustatud riis

3.	Teraviljatooted

4.	Teravilja baasil valmistatud segasööt

5.	Veise- ja vasikaliha

Sealiha

7.	Kodulinnuliha

Munad

9.	Piim ja piimatooted

10.	Valge suhkur ja toorsuhkur ilma edasise töötlemiseta

11.	Siirupid ja muud suhkrutooted

1. Teravili ning nisu- ja rukkipüül, -tangud või lihtjahu

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

1001

Nisu ja meslin:

–	kõva nisu:

1001 11 00

– –

seemneks

1001 11 00 9000

1001 19 00

– –

muud

1001 19 00 9000

–

muud:

ex 1001 91

– –

seemneks:

1001 91 20

– – –

harilik nisu ja meslin seemneks

1001 91 20 9000

1001 91 90

– – –

muud

1001 91 90 9000

1001 99 00

– –

muud

1001 99 00 9000

1002

Rukis:

1002 10 00

–

seemneks

1002 10 00 9000

1002 90 00

–

muud

1002 90 00 9000

1003

Oder:

1003 10 00

–

seemneks

1003 10 00 9000

1003 90 00

–

muud

1003 90 00 9000

1004

Kaer:

1004 10 00

–

seemneks

1004 10 00 9000

1004 90 00

–

muud

1004 90 00 9000

1005

Maisiterad:

ex 1005 10

–

seemneks:

1005 10 90

– –

muud

1005 10 90 9000

1005 90 00

–

muud

1005 90 00 9000

1007

Terasorgo:

–

seemneks:

1007 10 10

– –

hübriidid

1007 10 10 9000

1007 10 90

– –

muud

1007 10 90 9000

1007 90 00

–

muud

1007 90 00 9000

ex 1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili:

–

hirss:

1008 21 00

– –

seemneks

1008 21 00 9000

1008 29 00

– –

muud

1008 29 00 9000

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist:

–

nisujahu:

1101 00 11

– –	kõvast nisust

1101 00 11 9000

1101 00 15

– –	harilikust nisust ja speltanisust:

– – –

tuhasusega 0–600 mg/100 g

1101 00 15 9100

– – –

tuhasusega 601–900 mg/100 g

1101 00 15 9130

– – –

tuhasusega 901 – 1 100 mg/100 g

1101 00 15 9150

– – –

tuhasusega 1 101 – 1 650 mg/100 g

1101 00 15 9170

– – –

tuhasusega 1 651 – 1 900 mg/100 g

1101 00 15 9180

– – –

tuhasusega üle 1 900 mg/100 g

1101 00 15 9190

1101 00 90

–	meslinijahu

1101 00 90 9000

ex 1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

1102 90 70

–

muud:

– –	rukkijahu:

– – –

tuhasusega 0 – 1 400 mg/100 g

1102 90 70 9500

– – –

tuhasusega 1 401 – 2 000 mg/100 g

1102 90 70 9700

– – –

tuhasusega üle 2 000 mg/100 g

1102 90 70 9900

ex 1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

–	tangud ja lihtjahu:

1103 11

– –

nisust:

1103 11 10

– – –

kõvast nisust:

– – – –

tuhasusega 0 – 1 300 mg/100 g:

– – – – –

lihtjahu, mille massist alla 10 % läbib sõela, mille avade suurus on 0,160 mm

1103 11 10 9200

– – – – –

muud

1103 11 10 9400

– – – –

tuhasusega üle 1 300 mg/100 g

1103 11 10 9900

1103 11 90

– – –

harilikust nisust ja speltanisust:

– – – –

tuhasusega 0–600 mg/100 g

1103 11 90 9200

– – – –

tuhasusega üle 600 mg/100 g

1103 11 90 9800

2. Riis ja purustatud riis

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 1006

Riis:

1006 20

–	kooritud (pruun) riis:

– –	aurutatud:

1006 20 11

– – –

ümarateraline

1006 20 11 9000

1006 20 13

– – –

keskmiseteraline

1006 20 13 9000

– – –

pikateraline:

1006 20 15

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 15 9000

1006 20 17

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 20 17 9000

– –

muud:

1006 20 92

– – –

ümarateraline

1006 20 92 9000

1006 20 94

– – –

keskmiseteraline

1006 20 94 9000

– – –

pikateraline:

1006 20 96

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 20 96 9000

1006 20 98

– – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 20 98 9000

1006 30

–	poolkroovitud või kroovitud riis, poleeritud või poleerimata, glaseeritud või glaseerimata:

– –	poolkroovitud:

– – –

aurutatud:

1006 30 21

– – – –

ümarateraline

1006 30 21 9000

1006 30 23

– – – –

keskmiseteraline

1006 30 23 9000

– – – –

pikateraline:

1006 30 25

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 25 9000

1006 30 27

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 30 27 9000

– – –

muud:

1006 30 42

– – – –

ümarateraline

1006 30 42 9000

1006 30 44

– – – –

keskmiseteraline

1006 30 44 9000

– – – –

pikateraline:

1006 30 46

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3

1006 30 46 9000

1006 30 48

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3

1006 30 48 9000

– –	kroovitud riis:

– – –

aurutatud:

1006 30 61

– – – –

ümarateraline:

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 61 9100

– – – – –

muud

1006 30 61 9900

1006 30 63

– – – –

keskmiseteraline:

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 63 9100

– – – – –

muud

1006 30 63 9900

– – – –

pikateraline:

1006 30 65

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3:

– – – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 65 9100

– – – – – –

muud

1006 30 65 9900

1006 30 67

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3:

– – – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 67 9100

– – – – – –

muud

1006 30 67 9900

– – –

muud:

1006 30 92

– – – –

ümarateraline:

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 92 9100

– – – – –

muud

1006 30 92 9900

1006 30 94

– – – –

keskmiseteraline:

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 94 9100

– – – – –

muud

1006 30 94 9900

– – – –

pikateraline:

1006 30 96

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3:

– – – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 96 9100

– – – – – –

muud

1006 30 96 9900

1006 30 98

– – – – –

tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3:

– – – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 5 kg

1006 30 98 9100

– – – – – –

muud

1006 30 98 9900

1006 40 00

–	purustatud riis

1006 40 00 9000

3. Teraviljatooted

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist:

ex 1102 20

–	maisijahu:

ex 1102 20 10

– –	rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist:

– – –

rasvasisaldusega kuni 1,3 % massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,8 % kuivaine massist (2)

1102 20 10 9200

– – –

rasvasisaldusega üle 1,3 %, kuid mitte üle 1,5 % massist ja toorkiusisaldusega kuni 1 % kuivaine massist (2)

1102 20 10 9400

ex 1102 20 90

– –

muud:

– – –

rasvasisaldusega üle 1,5 %, kuid mitte üle 1,7 % massist ja toorkiusisaldusega kuni 1 % kuivaine massist (2)

1102 20 90 9200

ex 1102 90

–

muud:

1102 90 10

– –

odrajahu:

– – –

tuhasusega kuni 0,9 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist

1102 90 10 9100

– – –

muud

1102 90 10 9900

ex 1102 90 30

– –	kaerajahu:

– – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, toorkiusisaldusega kuni 1,8 % kuivaine massist ja niiskusesisaldusega kuni 11 % massist ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud

1102 90 30 9100

ex 1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid:

–	tangud ja lihtjahu:

ex 1103 13

– –

maisist:

ex 1103 13 10

– – –

rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist:

– – – –

rasvasisaldusega kuni 0,9 % massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,6 % kuivaine massist ning millest kuni 30 % läbib sõela, mille avade suurus on 315 mikromeetrit, ja kuni 5 % läbib sõela, mille avade suurus on 150 mikromeetrit (3)

1103 13 10 9100

– – – –

rasvasisaldusega üle 0,9 %, kuid mitte üle 1,3 % massist, ja toorkiusisaldusega kuni 0,8 % kuivaine massist, ning millest kuni 30 % läbib sõela, mille avade suurus on 315 mikromeetrit, ja kuni 5 % läbib sõela, mille avade suurus on 150 mikromeetrit (3)

1103 13 10 9300

– – – –

rasvasisaldusega üle 1,3 %, kuid mitte üle 1,5 % massist, ja toorkiusisaldusega kuni 1,0 % kuivaine massist, ning millest kuni 30 % läbib sõela, mille avade suurus on 315 mikromeetrit, ja kuni 5 % läbib sõela, mille avade suurus on 150 mikromeetrit (3)

1103 13 10 9500

ex 1103 13 90

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldusega üle 1,5 %, kuid mitte üle 1,7 % massist, ja toorkiusisaldusega kuni 1 % kuivaine massist, ning millest kuni 30 % läbib sõela, mille avade suurus on 315 mikromeetrit, ja kuni 5 % läbib sõela, mille avade suurus on 150 mikromeetrit (3)

1103 13 90 9100

ex 1103 19

– –	muust teraviljast:

1103 19 20

– – –

rukkist või odrast:

– – – –

rukkist

1103 19 20 9100

– – – –

odrast:

– – – – –

tuhasusega kuni 1 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist

1103 19 20 9200

ex 1103 19 40

– – –

kaerast:

– – – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, integumendisisaldusega kuni 0,1 %, niiskusesisaldusega kuni 11 % ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud

1103 19 40 9100

ex 1103 20

–	graanulid:

ex 1103 20 25

–	rukkist või odrast:

– – –

odrast

1103 20 25 9100

1103 20 60

– –

nisust

1103 20 60 9000

ex 1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud:

–	valtsitud või helvestatud terad:

ex 1104 12

– –

kaerast:

ex 1104 12 90

– – –

helvestatud:

– – – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, integumendisisaldusega kuni 0,1 %, niiskusesisaldusega kuni 12 % ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud

1104 12 90 9100

– – – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, integumendisisaldusega üle 0,1 %, kuid mitte üle 1,5 %, niiskusesisaldusega kuni 12 % ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud

1104 12 90 9300

ex 1104 19

– –	muust teraviljast:

1104 19 10

– – –

nisust

1104 19 10 9000

ex 1104 19 50

– – –

maisist:

– – – –

helvestatud:

– – – – –

rasvasisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,7 % kuivaine massist (3)

1104 19 50 9110

– – – – –

rasvasisaldusega üle 0,9 %, kuid mitte üle 1,3 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,8 % kuivaine massist (3)

1104 19 50 9130

– – –

odrast:

ex 1104 19 69

– – – –

helvestatud

– – – – –

tuhasusega kuni 1 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist

1104 19 69 9100

–	muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega):

ex 1104 22

– –

kaerast:

ex 1104 22 40

– – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud):

– – – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, integumendisisaldusega kuni 0,5 %, niiskusesisaldusega kuni 11 % ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 508/2008(1) lisas esitatud määratlusele (1)

1104 22 40 9100

– – – –

kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud („Grütze” või „grutten”):

– – – –

tuhasusega kuni 2,3 % kuivaine massist, integumendisisaldusega kuni 0,1 %, niiskusesisaldusega kuni 11 % ning peroksidaas peaaegu täielikult inaktiveeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 508/2008(1) lisas esitatud määratlusele (1)

1104 22 40 9200

ex 1104 23

– –

maisist:

ex 1104 23 40

– – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega; kruubid:

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

– – – – –

rasvasisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,6 % kuivaine massist („Grütze” või „grutten”) vastavalt määruse (EÜ) nr 508/2008 lisas esitatud määratlusele (1) (3)

1104 23 40 9100

– – – – –

rasvasisaldusega üle 0,9 %, kuid mitte üle 1,3 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,8 % kuivaine massist („Grütze” või „grutten”) vastavalt määruse (EÜ) nr 508/2008 lisas esitatud määratlusele (1) (3)

1104 23 40 9300

1104 29

– –	muust teraviljast:

– – –

odrast:

ex 1104 29 04

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

– – – – –

tuhasusega kuni 1 % kuivaine massist ja toorkiusisaldusega kuni 0,9 % kuivaine massist vastavalt määruse (EÜ) nr 508/2008 (1) lisas esitatud määratlusele

1104 29 04 9100

ex 1104 29 05

– – – –

kruubid:

– – – – –

tuhasusega kuni 1 % kuivaine massist (ilma talgita):

– – – – – –

mis kuuluvad esimesse kategooriasse ja vastavad määruse (EÜ) nr 508/2008 (1) lisas esitatud määratlusele

1104 29 05 9100

– – – – – –

– mis kuuluvad teise kategooriasse ja vastavad määruse (EÜ) nr 508/2008 (1) lisas esitatud määratlusele

1104 29 05 9300

– – –

muud:

ex 1104 29 17

– – – –

kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega:

– – – – –

nisust, mis ei ole lõigatud või jämejahvatusega ja mis vastavad määruse (EÜ) nr 508/2008 (1) lisas esitatud määratlusele

1104 29 17 9100

– – – –

jämejahvatusega, muul viisil töötlemata:

1104 29 51

– – – – –

nisust

1104 29 51 9000

1104 29 55

– – – – –

rukkist

1104 29 55 9000

1104 30

–	teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud:

1104 30 10

– –

nisuidud

1104 30 10 9000

1104 30 90

– –	muude teraviljade idud

1104 30 90 9000

1107

Linnased, röstitud või röstimata:

1107 10

–	röstimata:

– –

nisust:

1107 10 11

– – –

jahuna

1107 10 11 9000

1107 10 19

– – –

muud:

1107 10 19 9000

– –

muud:

1107 10 91

– – –

jahuna

1107 10 91 9000

1107 10 99

– – –

muud

1107 10 99 9000

1107 20 00

–

röstitud

1107 20 00 9000

ex 1108

Tärklis; inuliin:

–	tärklis (4):

ex 1108 11 00

– –	nisutärklis:

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 87 % ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 %

1108 11 00 9200

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 84 %, kuid alla 87 %, ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 % (5)

1108 11 00 9300

ex 1108 12 00

– –	maisitärklis:

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 87 % ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 %

1108 12 00 9200

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 84 %, kuid alla 87 %, ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 % (5)

1108 12 00 9300

ex 1108 13 00

– –	kartulitärklis:

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 80 % ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 %

1108 13 00 9200

– – –

kuivainesisaldusega vähemalt 77 %, kuid alla 80 %, ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 % (5)

1108 13 00 9300

ex 1108 19

– –	muu tärklis:

ex 1108 19 10

– – –

riisitärklis:

– – – –

kuivainesisaldusega vähemalt 87 % ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 %

1108 19 10 9200

– – – –

kuivainesisaldusega vähemalt 84 %, kuid alla 87 %, ja kuivaine puhtusega vähemalt 97 % (5)

1108 19 10 9300

ex 1109 00 00

Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata:

–	kuivatatud nisugluteen proteiinisisaldusega vähemalt 82 % kuivaine massist (N × 6,25)

1109 00 00 9100

ex 1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

ex 1702 30

–	glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist:

– –

muud:

1702 30 50

– – –

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber

1702 30 50 9000

1702 30 90

– – –

muud (6)

1702 30 90 9000

ex 1702 40

–	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 40 90

– –

muud (6)

1702 40 90 9000

ex 1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 50

– –	maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup:

– – –

valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata maltodekstriin

1702 90 50 9100

– – –

muud (6)

1702 90 50 9900

– –

karamell:

– – –

muud:

1702 90 75

– – – –

pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata

1702 90 75 9000

1702 90 79

– – – –

muud

1702 90 79 9000

ex 2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

ex 2106 90

–

muud:

– –	lõhna-ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid:

– – –

muud:

2106 90 55

– – – –

glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist (6)

2106 90 55 9000

4. Teravilja baasil valmistatud segasööt

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 2309

Loomasöödana kasutatavad tooted (7):

ex 2309 10

–	kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud:

– –	mis sisaldavad tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid:

– – –

mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – –

mis ei sisalda tärklist või sisaldab seda kuni 10 % massist (8) (9):

2309 10 11

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla 10 % massist

2309 10 11 9000

2309 10 13

– – – – –

mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 13 9000

– – – –

mis sisaldab tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist (8):

2309 10 31

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 10 31 9000

2309 10 33

– – – – –

mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 33 9000

– – – –

mis sisaldab tärklist üle 30 % massist (8):

2309 10 51

– – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldab neid alla 10 % massist

2309 10 51 9000

2309 10 53

– – – – –

mis sisaldab piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 10 53 9000

ex 2309 90

–

muud:

– –	muud, sh eelsegud:

– – –

mis sisaldavad tärklist või alamrubriikidesse 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 90, 1702 90 50 ja 2106 90 55 kuuluvat glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit või piimatooteid:

– – – –

mis sisaldab tärklist, glükoosi, glükoosisiirupit, maltodekstriini või maltodekstriinisiirupit:

– – – – –

mis ei sisalda tärklist või sisaldab seda kuni 10 % massist (8) (9):

2309 90 31

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 31 9000

2309 90 33

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 90 33 9000

– – – – –

mis sisaldavad tärklist üle 10 %, kuid mitte üle 30 % massist (8):

2309 90 41

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 41 9000

2309 90 43

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 90 43 9000

– – – – –

mis sisaldavad tärklist üle 30 % massist (8):

2309 90 51

– – – – – –

mis ei sisalda piimatooteid või sisaldavad neid alla 10 % massist

2309 90 51 9000

2309 90 53

– – – – – –

mis sisaldavad piimatooteid vähemalt 10 %, kuid alla 50 % massist

2309 90 53 9000

5. Veise- ja vasikaliha

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 0102

Elusveised:

–

veised:

ex 0102 21

– –	tõupuhtad aretusloomad:

ex 0102 21 10

– – –

mullikad (poegimata emasveised):

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 21 10 9140

– – – – –

muud

0102 21 10 9150

ex 0102 21 30

– – –

lehmad:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 21 30 9140

– – – – –

muud

0102 21 30 9150

ex 0102 21 90

– – –

muud:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 300 kg

0102 21 90 9120

ex 0102 29

– –

muud:

– – –

massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

ex 0102 29 41

– – – –

tapaloomad:

– – – – –

massiga üle 220 kg

0102 29 41 9100

– – –

massiga üle 300 kg:

– – – –

mullikad (poegimata emasveised):

0102 29 51

– – – – –

tapaloomad

0102 29 51 9000

0102 29 59

– – – – –

muud

0102 29 59 9000

– – – –

lehmad:

0102 29 61

– – – – –

tapaloomad

0102 29 61 9000

0102 29 69

– – – – –

muud

0102 29 69 9000

– – – –

muud:

0102 29 91

– – – – –

tapaloomad

0102 29 91 9000

0102 29 99

– – – –

muud

0102 29 99 9000

–

pühvlid:

ex 0102 31 00

– –	tõupuhtad aretusloomad:

– – –

mullikad (poegimata emasveised):

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 31 00 9100

– – – – –

muud

0102 31 00 9150

– – –

lehmad:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 31 00 9200

– – – – –

muud

0102 31 00 9250

– – –

muud:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 300 kg

0102 31 00 9300

0102 39

– –

muud:

ex 0102 39 10

– – –

koduveised:

– – – –

massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

– – – – –

tapaloomad:

– – – – – –

massiga üle 220 kg

0102 39 10 9100

– – – –

massiga üle 300 kg:

– – – – –

mullikad (poegimata emasveised):

– – – – – –

tapaloomad

0102 39 10 9150

– – – – – –

muud

0102 39 10 9200

– – – – –

lehmad:

– – – – – –

tapaloomad

0102 39 10 9250

– – – – – –

muud

0102 39 10 9300

– – – – –

muud:

– – – – – –

tapaloomad

0102 39 10 9350

– – – – – –

muud

0102 39 10 9400

ex 0102 90

–

muud:

ex 0102 90 20

– –	tõupuhtad aretusloomad:

– – –

mullikad (poegimata emasveised):

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 90 20 9100

– – – – –

muud

0102 90 20 9150

– – –

lehmad:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 250 kg:

– – – – –

kuni 30 kuu vanused

0102 90 20 9200

– – – – –

muud

0102 90 20 9250

– – –

muud:

– – – –

eluskaaluga vähemalt 300 kg

0102 90 20 9300

– –

muud:

ex 0102 90 91

– – –

koduveised:

– – – –

massiga üle 160 kg, kuid mitte üle 300 kg:

– – – – –

tapaloomad:

– – – – – –

massiga üle 220 kg

0102 90 91 9100

– – – –

massiga üle 300 kg:

– – – – –

mullikad (poegimata emasveised):

– – – – – –

tapaloomad

0102 90 91 9150

– – – – – –

muud

0102 90 91 9200

– – – – –

lehmad:

– – – – – –

tapaloomad

0102 90 91 9250

– – – – – –

muud

0102 90 91 9300

– – – – –

muud:

– – – – – –

tapaloomad

0102 90 91 9350

– – – – – –

muud

0102 90 91 9400

0201

Värske või jahutatud veiseliha:

0201 10 00

–	rümbad ja poolrümbad:

– –	rümba või poolrümba esiosa, mis hõlmab kõik kondid ja kaelaotsad, kaela ja abaosa ning millel on üle 10 ribi:

– – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 10 00 9110

– – –

muud

0201 10 00 9120

– –

muud:

– – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 10 00 9130

– – –

muud

0201 10 00 9140

0201 20

–	muud jaotustükid, kondiga:

0201 20 20

– –	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid:

– – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 20 20 9110

– – –

muud

0201 20 20 9120

0201 20 30

– –	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid:

– – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 20 30 9110

– – –

muud

0201 20 30 9120

0201 20 50

– –	poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

– – –

kuni kaheksa ribi või kaheksa ribipaariga:

– – – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 20 50 9110

– – – –

muud

0201 20 50 9120

– – –

üle kaheksa ribi või ribipaariga:

– – – –

täiskasvanud isasveistelt (10)

0201 20 50 9130

– – – –

muud

0201 20 50 9140

ex 0201 20 90

– –

muud:

– – –

mille kondi mass ei ületa ühte kolmandikku jaotustüki massist

0201 20 90 9700

0201 30 00

–

kondita:

– –	kondita jaotustükid, mida eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse komisjoni määruses (EÜ) nr 1643/2006 (12) sätestatud tingimustel või Kanadasse määruses (EÜ) nr 1041/2008 (13) sätestatud tingimustel

0201 30 00 9050

– –	kondita jaotustükid, sealhulgas hakkliha, mille rasvata tailiha keskmine sisaldus on vähemalt 78 % (15)

0201 30 00 9060

– –	muud, iga jaotustükk eraldi pakendatud ja rasvata tailiha keskmine sisaldus on vähemalt 55 % (15):

– – –

täiskasvanud isasveiste tagaveeranditest, millel on kuni kaheksa ribi või ribipaari, otselõike või pistoolalõikega (11)

0201 30 00 9100

– – –

täiskasvanud isasveiste rümpade või poolrümpade eesveeranditest, otselõike või pistoolalõikega (11)

0201 30 00 9120

– –

muud

0201 30 00 9140

ex 0202

Külmutatud veiseliha:

0202 10 00

–	rümbad ja poolrümbad:

– –	rümba või poolrümba esiosa, mis hõlmab kõik kondid ja kaelaotsad, kaela ja abaosa ning millel on üle 10 ribi

0202 10 00 9100

– –

muud

0202 10 00 9900

ex 0202 20

–	muud jaotustükid, kondiga:

0202 20 10

– –	komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

0202 20 10 9000

0202 20 30

– –	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid:

0202 20 30 9000

0202 20 50

– –	rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid:

– – –

kuni kaheksa ribi või kaheksa ribipaariga

0202 20 50 9100

– – –

üle kaheksa ribi või ribipaariga

0202 20 50 9900

ex 0202 20 90

– –

muud:

– – –

mille kondi mass ei ületa ühte kolmandikku jaotustüki massist

0202 20 90 9100

0202 30

–

kondita:

0202 30 90

– –

muud:

– – –

kondita jaotustükid, mida eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse määruses (EÜ) nr 1643/2006 (12) sätestatud tingimustel või Kanadasse määruses (EÜ) nr 1041/2008 (13) sätestatud tingimustel

0202 30 90 9100

– – –

muu, sealhulgas hakkliha, mille rasvata tailiha keskmine sisaldus on vähemalt 78 % (15)

0202 30 90 9200

– – –

muud

0202 30 90 9900

ex 0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud:

0206 10

–	veise rups, värske ja jahutatud:

– –

muud:

0206 10 95

– – –

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 10 95 9000

–	veise rups, külmutatud:

0206 29

– –

muud:

– – –

muud:

0206 29 91

– – – –

paks vaheliha ja õhuke vaheliha

0206 29 91 9000

ex 0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

ex 0210 20

–	veiseliha:

ex 0210 20 90

– –

kondita:

– – –

soolatud ja kuivatatud

0210 20 90 9100

ex 1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

ex 1602 50

–

veise:

– –

muud:

ex 1602 50 31

– – –

soolaliha õhukindlas pakendis; mis ei sisalda muud liha kui veiseliha:

– – – –

mille kollageeni ja valkude suhe ei ole suurem kui 0,35 (16) ja mille massist veiseliha (v.a rups ja rasv) on:

– – – – –

90 % või rohkem:

– – – – – –

tooted, mis on kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (14) sätestatud tingimustega

1602 50 31 9125

– – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 90 % massist

– – – – – –

tooted, mis on kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (14) sätestatud tingimustega

1602 50 31 9325

ex 1602 50 95

– – –

muud; õhukindlas pakendis:

– – – –

mis ei sisalda muud liha kui veiseliha:

– – – – –

mille kollageeni ja valkude suhe ei ole suurem kui 0,35 (16) ja mille massist veiseliha (v.a rups ja rasv) on:

– – – – – –

90 % või rohkem:

– – – – – – –

tooted, mis on kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (14) sätestatud tingimustega

1602 50 95 9125

– – – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 90 % massist

– – – – – – –

tooted, mis on kooskõlas komisjoni määruses (EÜ) nr 1731/2006 (14) sätestatud tingimustega

1602 50 95 9325

6. Sealiha

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 0103

Elussead:

–

muud:

ex 0103 91

– –	massiga alla 50 kg:

0103 91 10

– – –

kodusead

0103 91 10 9000

ex 0103 92

– –	massiga 50 kg ja rohkem:

– – –

kodusead:

0103 92 19

– – – –

muud

0103 92 19 9000

ex 0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha:

–	värske või jahutatud:

ex 0203 11

– –	rümbad ja poolrümbad:

0203 11 10

– – –

kodusea (27)

0203 11 10 9000

ex 0203 12

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

ex 0203 12 11

– – – –

tagaosad ja nende jaotustükid:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 12 11 9100

ex 0203 12 19

– – – –

abatükid ja nende jaotustükid (28):

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 12 19 9100

ex 0203 19

– –

muud:

– – –

kodusea:

ex 0203 19 11

– – – –

eesosad ja nende jaotustükid (29):

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 19 11 9100

ex 0203 19 13

– – – –

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 19 13 9100

ex 0203 19 15

– – – –

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist

0203 19 15 9100

– – – –

muud:

ex 0203 19 55

– – – – –

kondita:

– – – – – –

tagaosad, eesosad, abatükid või seljatükid ja nende jaotustükid (17) (26) (28) (29) (30)

0203 19 55 9110

– – – – – –

kõhutükid ja nende jaotustükid kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist (17) (26)

0203 19 55 9310

–	külmutatud:

ex 0203 21

– –	rümbad ja poolrümbad:

0203 21 10

– – –

kodusea (27)

0203 21 10 9000

ex 0203 22

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

ex 0203 22 11

– – – –

tagaosad ja nende jaotustükid:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 22 11 9100

ex 0203 22 19

– – – –

abatükid ja nende jaotustükid (28):

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 22 19 9100

ex 0203 29

– –

muud:

– – –

kodusea:

ex 0203 29 11

– – – –

eesosad ja nende jaotustükid (29):

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 29 11 9100

ex 0203 29 13

– – – –

seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0203 29 13 9100

ex 0203 29 15

– – – –

kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist

0203 29 15 9100

– – – –

muud:

ex 0203 29 55

– – – – –

kondita:

– – – – – –

tagaosad, eesosad, abatükid ja nende jaotustükid (17) (28) (29) (30) (31)

0203 29 55 9110

ex 0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber:

–

sealiha:

ex 0210 11

– –	tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga:

– – –

kodusea:

– – – –

soolatud või soolvees:

ex 0210 11 11

– – – – –

tagaosad ja nende jaotustükid:

– – – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0210 11 11 9100

– – – –

kuivatatud või suitsutatud:

ex 0210 11 31

– – – – –

tagaosad ja nende jaotustükid:

– – – – – –

„Prosciutto di Parma”, „Prosciutto di San Daniele” (18):

– – – – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0210 11 31 9110

– – – – – –

muud:

– – – – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0210 11 31 9910

ex 0210 12

– –	kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid:

– – –

kodusea:

ex 0210 12 11

– – – –

soolatud või soolvees:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist

0210 12 11 9100

ex 0210 12 19

– – – –

kuivatatud või suitsutatud:

– – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist

0210 12 19 9100

ex 0210 19

– –

muud:

– – –

kodusea:

– – – –

soolatud või soolvees:

ex 0210 19 40

– – – – –

seljatükid ja nende jaotustükid:

– – – – – –

kondi ja kõhre kogusisaldusega alla 25 % massist

0210 19 40 9100

ex 0210 19 50

– – – – –

muud:

– – – – – –

kondita:

– – – – – – –

tagaosad, eesosad, abaosad või seljatükid ja nende jaotustükid (17)

0210 19 50 9100

– – – – – – –

kõhutükid ja nende jaotustükid, kamarata (17):

– – – – – – – –

kõhre kogusisaldusega alla 15 % massist

0210 19 50 9310

– – – –

kuivatatud või suitsutatud:

– – – – –

muud:

ex 0210 19 81

– – – – – –

kondita:

– – – – – – –

„Prosciutto di Parma”, „Prosciutto di San Daniele” ja nende jaotustükid (18)

0210 19 81 9100

– – – – – – –

tagaosad, eesosad, abaosad või seljatükid ja nende jaotustükid (17)

0210 19 81 9300

ex 1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained:

–	muud (23):

1601 00 91

– –	vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata (20) (21):

– – –

mis ei sisalda kodulinnuliha ega -rupsi

1601 00 91 9120

– – –

muud

1601 00 91 9190

1601 00 99

– –	muud (19) (21):

– – –

mis ei sisalda kodulinnuliha ega -rupsi

1601 00 99 9110

– – –

muud

1601 00 99 9190

ex 1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

–

sea:

ex 1602 41

– –	tagaosad ja nende jaotustükid:

ex 1602 41 10

– – –

kodusea (22):

– – – –

kuumtöödeldud, mis sisaldavad liha ja rasva vähemalt 80 % massist (23) (24):

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg (32)

1602 41 10 9110

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga alla 1 kg

1602 41 10 9130

ex 1602 42

– –	abatükid ja nende jaotustükid:

ex 1602 42 10

– – –

kodusea (22):

– – – –

kuumtöödeldud, mis sisaldavad liha ja rasva vähemalt 80 % massist (23) (24):

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg (33)

1602 42 10 9110

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga alla 1 kg

1602 42 10 9130

ex 1602 49

– –	muud, sh segud:

– – –

kodusea:

– – – –

mis sisaldavad vähemalt 80 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasva:

ex 1602 49 19

– – – – –

muud (22) (25):

– – – – – –

kuumtöödeldud, mis sisaldavad liha ja rasva vähemalt 80 % massist (23) (24):

– – – – – – –

mis ei sisalda kodulinnuliha ega -rupsi

– – – – – – – –

sisaldavad toodet, mis koosneb selgelt eristatavatest tailihatükkidest, mille puhul ei saa suuruse tõttu kindlaks teha, kas need on pärit tagaosadest, abatükkidest, selja- või kaelatükkidest, ning kus on nähtavad rasvaosakesed ja väikesed tarrendikogused

1602 49 19 9130

7. Kodulinnuliha

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad:

–	massiga kuni 185 g:

0105 11

– –	kanad liigist Gallus domesticus:

– – –

munakana vanavanemkari ja vanemkari:

0105 11 11

– – – –

munaliinid

0105 11 11 9000

0105 11 19

– – – –

muud

0105 11 19 9000

– – –

muud:

0105 11 91

– – – –

munaliinid

0105 11 91 9000

0105 11 99

– – – –

muud

0105 11 99 9000

0105 12 00

– –

kalkunid

0105 12 00 9000

0105 14 00

– –

haned

0105 14 00 9000

ex 0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

–	kana ja kuke, liigist Gallus domesticus:

ex 0207 12

– –	külmutatud rümbad:

ex 0207 12 10

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

– – – –

täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – –

muud

0207 12 10 9900

ex 0207 12 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul:

– – – –

nn 65 % kanad:

– – – – –

täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – – –

muud

0207 12 90 9190

– – – –

liigi Gallus domesticus kanad, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, ebaühtlase koostisega:

– – – – –

liigi Gallus domesticus kanad, täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – – –

muud

0207 12 90 9990

ex 0207 14

– –	külmutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

– – – –

kontidega:

ex 0207 14 20

– – – – –

pool- või veerandrümbad:

– – – – – –

liigi Gallus domesticus kanadelt, täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – – – –

muud

0207 14 20 9900

ex 0207 14 60

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

– – – – – –

liigi Gallus domesticus kanadelt, täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – – – –

muud

0207 14 60 9900

ex 0207 14 70

– – – – –

muud:

– – – – – –

pool- või veerandrümbad ilma päraniputa:

– – – – – – –

liigi Gallus domesticus kanadelt, täielikult luustunud rinnakukiilu, reieluu ja sääreluuga

– – – – – – –

muud

0207 14 70 9190

– – – – – –

jaotustükid, mis koosnevad tervest koivast või koiva osast ja seljatüki osast, kusjuures seljatüki osa mass ei ületa 25 % kogumassist:

– – – – – – –

liigi Gallus domesticus kanadelt, täielikult luustunud reieluuga

– – – – – – –

muud

0207 14 70 9290

–

kalkuni:

0207 25

– –	külmutatud rümbad:

0207 25 10

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

0207 25 10 9000

0207 25 90

– – –

kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul:

0207 25 90 9000

ex 0207 27

– –	külmutatud tükid ja rups:

– – –

tükid:

ex 0207 27 10

– – – –

kondita:

– – – – –

homogeenitud liha, sealhulgas lihamass

– – – – –

muud:

– – – – – –

välja arvatud päranipud

0207 27 10 9990

– – – –

kontidega:

– – – – –

koivad ja nende jaotustükid:

0207 27 60

– – – – – –

sääred ja nende jaotustükid

0207 27 60 9000

0207 27 70

– – – – – –

muud

0207 27 70 9000

8. Munad

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 0407

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud:

–	viljastatud munad inkubeerimiseks (34):

0407 11 00

– –	kana liigist Gallus domesticus

0407 11 00 9000

ex 0407 19

– –

muud:

– – –

muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad:

0407 19 11

– – – –

kalkuni- ja hanemunad

0407 19 11 9000

0407 19 19

– – – –

muud

0407 19 19 9000

–	muud värsked munad:

0407 21 00

– –	kana liigist Gallus domesticus

0407 21 00 9000

ex 0407 29

– –

muud:

0407 29 10

– – –

muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad:

0407 29 10 9000

ex 0407 90

–

muud:

0407 90 10

– –	kodulindude

0407 90 10 9000

ex 0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma):

–	munakollane:

ex 0408 11

– –	kuivatatud:

ex 0408 11 80

– – –

muud:

– – – –

inimtoiduks kõlblikud

0408 11 80 9100

ex 0408 19

– –

muud:

– – –

muud:

ex 0408 19 81

– – – –

vedelal kujul:

– – – – –

inimtoiduks kõlblikud

0408 19 81 9100

ex 0408 19 89

– – – –

muud, kaasa arvatud külmutatud:

– – – – –

inimtoiduks kõlblikud

0408 19 89 9100

–

muud:

ex 0408 91

– –	kuivatatud:

ex 0408 91 80

– – –

muud:

– – – –

inimtoiduks kõlblikud

0408 91 80 9100

ex 0408 99

– –

muud:

ex 0408 99 80

– – –

muud:

– – – –

inimtoiduks kõlblikud

0408 99 80 9100

9. Piim ja piimatooted

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita (45):

0401 10

–	rasvasisaldus kuni 1 % massist:

0401 10 10

– –	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 10 10 9000

0401 10 90

– –

muud

0401 10 90 9000

0401 20

–	rasvasisaldus üle 1 %, kuid mitte üle 6 % massist:

– –	kuni 3 % massist:

0401 20 11

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

– – – –

rasvasisaldus kuni 1,5 % massist

0401 20 11 9100

– – – –

rasvasisaldus üle 1,5 % massist

0401 20 11 9500

0401 20 19

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldus kuni 1,5 % massist

0401 20 19 9100

– – – –

rasvasisaldus üle 1,5 % massist

0401 20 19 9500

– –	üle 3 % massist:

0401 20 91

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 20 91 9000

0401 20 99

– – –

muud

0401 20 99 9000

0401 40

–	rasvasisaldus üle 6 %, kuid mitte üle 10 % massist:

0401 40 10

– –	kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

0401 40 10 9000

0401 40 90

– –

muud

0401 40 90 9000

0401 50

–	rasvasisaldus üle 10 % massist:

– –	kuni 21 % massist:

0401 50 11

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

– – – –

rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 17 % massist

0401 50 11 9400

– – – – –

üle 17 % massist

0401 50 11 9700

0401 50 19

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldus üle 17 % massist:

0401 50 19 9700

– –	üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0401 50 31

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

– – – –

rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 35 % massist

0401 50 31 9100

– – – – –

üle 35 %, kuid mitte üle 39 % massist:

0401 50 31 9400

– – – – –

üle 39 % massist

0401 50 31 9700

0401 50 39

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 35 % massist

0401 50 39 9100

– – – – –

üle 35 %, kuid mitte üle 39 % massist:

0401 50 39 9400

– – – – –

üle 39 % massist

0401 50 39 9700

– –	üle 45 % massist:

0401 50 91

– – –

kontaktpakendis netomahuga kuni 2 liitrit

– – – –

rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 68 % massist

0401 50 91 9100

– – – – –

üle 68 % massist

0401 50 91 9500

0401 50 99

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 68 % massist

0401 50 99 9100

– – – – –

üle 68 % massist

0401 50 99 9500

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga (39):

ex 0402 10

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus kuni 1,5 % massist (41):

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita (43):

0402 10 11

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 11 9000

0402 10 19

– – –

muud

0402 10 19 9000

– –	muud (44):

0402 10 91

– – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 10 91 9000

0402 10 99

– – –

muud

0402 10 99 9000

–	pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, rasvasisaldus üle 1,5 % massist (41):

ex 0402 21

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita (43):

– – –

rasvasisaldus kuni 27 % massist:

0402 21 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 11 % massist

0402 21 11 9200

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0402 21 11 9300

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0402 21 11 9500

– – – – – –

üle 25 % massist

0402 21 11 9900

0402 21 18

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 11 % massist

0402 21 18 9100

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0402 21 18 9300

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0402 21 18 9500

– – – – – –

üle 25 % massist

0402 21 18 9900

– – –

rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 21 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 28 % massist

0402 21 91 9100

– – – – – –

üle 28 %, kuid mitte üle 29 % massist

0402 21 91 9200

– – – – – –

üle 29 %, kuid mitte üle 45 % massist

0402 21 91 9350

– – – – – –

üle 45 % massist

0402 21 91 9500

0402 21 99

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 28 % massist

0402 21 99 9100

– – – – – –

üle 28 %, kuid mitte üle 29 % massist

0402 21 99 9200

– – – – – –

üle 29 %, kuid mitte üle 41 % massist

0402 21 99 9300

– – – – – –

üle 41 %, kuid mitte üle 45 % massist

0402 21 99 9400

– – – – – –

üle 45 %, kuid mitte üle 59 % massist

0402 21 99 9500

– – – – – –

üle 59 %, kuid mitte üle 69 % massist

0402 21 99 9600

– – – – – –

üle 69 %, kuid mitte üle 79 % massist

0402 21 99 9700

– – – – – –

üle 79 % massist

0402 21 99 9900

ex 0402 29

– –	muud (44):

– – –

rasvasisaldus kuni 27 % massist:

– – – –

muud:

0402 29 15

– – – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg:

– – – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – – –

kuni 11 % massist

0402 29 15 9200

– – – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0402 29 15 9300

– – – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0402 29 15 9500

– – – – – – –

üle 25 % massist

0402 29 15 9900

0402 29 19

– – – – –

muud:

– – – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0402 29 19 9300

– – – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0402 29 19 9500

– – – – – – –

üle 25 % massist

0402 29 19 9900

– – –

rasvasisaldus üle 27 % massist:

0402 29 91

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg

0402 29 91 9000

0402 29 99

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 41 % massist

0402 29 99 9100

– – – – – –

üle 41 % massist

0402 29 99 9500

–

muud:

0402 91

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita (43):

0402 91 10

– – –

rasvasisaldus kuni 8 % massist:

– – – –

rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % massist või rohkem ja rasvasisaldus üle 7,4 % massist

0402 91 10 9370

0402 91 30

– – –

rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist:

– – – –

rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % massist või rohkem

0402 91 30 9300

– – –

rasvasisaldus üle 45 % massist

0402 91 99

– – – –

muud

0402 91 99 9000

0402 99

– –	muud (44):

0402 99 10

– – –

rasvasisaldus kuni 9,5 % massist:

– – – –

sahharoosisisaldus 40 % massist või rohkem, rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % massist või rohkem ja rasvasisaldus üle 6,9 % massist

0402 99 10 9350

– – –

rasvasisaldus üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0402 99 31

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg:

– – – – –

rasvasisaldus kuni 21 % massist:

– – – – – –

sahharoosisisaldus 40 % massist või rohkem, rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % massist või rohkem

0402 99 3 19150

– – – – –

rasvasisaldus üle 21 %, kuid mitte üle 39 % massist

0402 99 31 9300

– – – – –

rasvasisaldus üle 39 % massist

0402 99 31 9500

0402 99 39

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus kuni 21 % massist, sahharoosisisaldus 40 % massist või rohkem ja rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % või rohkem

0402 99 39 9150

ex 0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):

ex 0403 90

–

muud:

– –	lõhna- ja maitseaineteta, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandita:

– – –

pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul (39) (42):

– – – –

ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus (35):

0403 90 11

– – – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 11 9000

0403 90 13

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist:

– – – – – –

kuni 11 % massist

0403 90 13 9200

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0403 90 13 9300

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0403 90 13 9500

– – – – – –

üle 25 % massist

0403 90 13 9900

0403 90 19

– – – – –

üle 27 % massist

0403 90 19 9000

– – – –

muud, rasvasisaldus (37):

0403 90 33

– – – – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist:

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 25 % massist

0403 90 33 9400

– – – – – –

üle 25 % massist

0403 90 33 9900

– – –

muud:

– – – –

ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus (35):

0403 90 51

– – – – –

kuni 3 % massist:

– – – – – –

kuni 1,5 % massist

0403 90 51 9100

0403 90 59

– – – – –

üle 6 % massist:

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 21 % massist

0403 90 59 9170

– – – – – –

üle 21 %, kuid mitte üle 35 % massist

0403 90 59 9310

– – – – – –

üle 35 %, kuid mitte üle 39 % massist

0403 90 59 9340

– – – – – –

üle 39 %, kuid mitte üle 45 % massist

0403 90 59 9370

– – – – – –

üle 45 % massist

0403 90 59 9510

ex 0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

0404 90

–

muud:

– –	ilma suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldus (35):

ex 0404 90 21

– – –

kuni 1,5 % massist:

– – – –

pulbrina või graanulitena, veesisaldus kuni 5 % ja rasvata piimakuivaine piimavalgusisaldus:

– – – – –

vähemalt 29 %, kuid alla 34 %

0404 90 21 9120

– – – – –

vähemalt 34 %

0404 90 21 9160

0404 90 23

– – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist (39):

– – – –

pulbrina või graanulitena:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 11 % massist

0404 90 23 9120

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0404 90 23 9130

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0404 90 23 9140

– – – – – –

üle 25 % massist

0404 90 23 9150

ex 0404 90 29

– – –

üle 27 % massist (39):

– – – –

pulbri või graanulitena, rasvasisaldus:

– – – – –

kuni 28 % massist

0404 90 29 9110

– – – – –

üle 28 %, kuid mitte üle 29 % massist:

0404 90 29 9115

– – – – –

üle 29 %, kuid mitte üle 45 % massist:

0404 90 29 9125

– – – – –

üle 45 % massist

0404 90 29 9140

– –	muud, rasvasisaldus (37) (39):

0404 90 81

– – –

kuni 1,5 % massist:

– – – –

pulbrina või graanulitena

0404 90 81 9100

ex 0404 90 83

– – –

üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist:

– – – –

pulbrina või graanulitena:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

kuni 11 % massist

0404 90 83 9110

– – – – – –

üle 11 %, kuid mitte üle 17 % massist

0404 90 83 9130

– – – – – –

üle 17 %, kuid mitte üle 25 % massist

0404 90 83 9150

– – – – – –

üle 25 % massist

0404 90 83 9170

– – – –

muu kui pulbri või graanulitena:

– – – – –

sahharoosisisaldus 40 % massist või rohkem, rasvata piimakuivaine sisaldus 15 % massist ja rasvasisaldus üle 6,9 % massist

0404 90 83 9936

ex 0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:

0405 10

–

või:

– –	rasvasisaldus kuni 85 % massist:

– – –

naturaalne või:

0405 10 11

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 82 % massist

0405 10 11 9500

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 11 9700

0405 10 19

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 82 % massist

0405 10 19 9500

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 19 9700

0405 10 30

– – –

taastatud või:

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 82 % massist

0405 10 30 9100

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 30 9300

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 30 9700

0405 10 50

– – –

vadakuvõi:

– – – –

kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 50 9300

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus:

– – – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 82 % massist

0405 10 50 9500

– – – – – –

82 % massist või rohkem

0405 10 50 9700

0405 10 90

– –

muud

0405 10 90 9000

ex 0405 20

–	piimarasvavõided:

0405 20 90

– –	rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist

– – –

rasvasisaldus:

– – – –

üle 75 %, kuid alla 78 % massist

0405 20 90 9500

– – – –

vähemalt 78 % massist

0405 20 90 9700

0405 90

–

muud:

0405 90 10

– –	rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni 0,5 % massist

0405 90 10 9000

0405 90 90

– –

muud

0405 90 90 9000

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekoodi kasutamise täiendavad tingimused

Tootekood

Maksimaalne veesisaldus toote massis

(%)

Maksimaalne kuivaine rasvasisaldus

(%)

ex 0406

Juust ja kohupiim (38) (40):

ex 0406 10

–	toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim:

ex 0406 10 20

– –	rasvasisaldus kuni 40 % massist:

– – –

vadakujuust, välja arvatud soolatud Ricotta

0406 10 20 9100

– – –

muud:

– – – –

veesisaldus mitterasvaines üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

– – – – –

Ricotta, soolatud:

– – – – – –

valmistatud üksnes lambapiimast

0406 10 20 9230

– – – – – –

muud

0406 10 20 9290

– – – – –

kodujuust

0406 10 20 9300

– – – – –

muud:

– – – – – –

kuivaine rasvasisaldus:

– – – – – – –

vähem kui 5 % massist

0406 10 20 9610

– – – – – – –

5 % massist või rohkem, kuid alla 19 % massist

0406 10 20 9620

– – – – – – –

19 % või rohkem, kuid alla 39 % massist

0406 10 20 9630

– – – – – – –

muud, mitterasvaine veesisaldus:

– – – – – – – –

üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist:

0406 10 20 9640

– – – – – – – –

üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist:

0406 10 20 9650

– – – – – – – –

üle 62 % massist

0406 10 20 9660

– – – –

veesisaldus mitterasvaines üle 72 % massist:

– – – – –

koorejuust, veesisaldus mitterasvaines üle 77 %, kuid alla 83 % massist ning kuivaine rasvasisaldus:

– – – – – –

vähemalt 60 %, kuid alla 69 % massist

0406 10 20 9830

– – – – – –

vähemalt 69 % massist

0406 10 20 9850

– – – – –

muud

0406 10 20 9870

– – – –

muud

0406 10 20 9900

ex 0406 20

–	riivitud juust või juustupulber:

ex 0406 20 90

– –

muud:

– – –

vadakust valmistatud juustud

0406 20 90 9100

– – –

muud:

– – – –

rasvasisaldus üle 20 % massist, laktoosisisaldus alla 5 % massist ja kuivainesisaldus:

– – – – –

vähemalt 60 %, kuid alla 80 % massist

0406 20 90 9913

– – – – –

vähemalt 80 %, kuid alla 85 % massist

0406 20 90 9915

– – – – –

vähemalt 85 %, kuid alla 95 % massist

0406 20 90 9917

– – – – –

vähemalt 95 % massist

0406 20 90 9919

– – – –

muud

0406 20 90 9990

ex 0406 30

–	sulatatud juust, riivimata, pulbristamata:

– –

muud:

– – –

rasvasisaldus kuni 36 % massist ja kuivaine rasvasisaldus:

ex 0406 30 31

– – – –

kuni 48 % massist:

– – – – –

kuivainesisaldus:

– – – – – –

vähemalt 40 % massist, kuid mitte üle 43 % massist, ja rasvasisaldus kuivaine massist:

– – – – – – –

kuni 20 %

0406 30 31 9710

– – – – – – –

vähemalt 20 %

0406 30 31 9730

– – – – – –

vähemalt 43 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist:

– – – – – – –

kuni 20 %

0406 30 31 9910

– – – – – – –

vähemalt 20 %, kuid alla 40 %

0406 30 31 9930

– – – – – – –

vähemalt 40 %

0406 30 31 9950

ex 0406 30 39

– – – –

üle 48 % massist:

– – – – –

kuivainesisaldus:

– – – – – –

vähemalt 40 %, kuid alla 43 % massist

0406 30 39 9500

– – – – – –

vähemalt 43 %, kuid alla 46 % massist

0406 30 39 9700

– – – – – –

vähemalt 46 % massist ja rasvasisaldus kuivaine massist:

– – – – – – –

kuni 55 %

0406 30 39 9930

– – – – – – –

vähemalt 55 %

0406 30 39 9950

ex 0406 30 90

– – –

rasvasisaldus üle 36 % massist

0406 30 90 9000

ex 0406 40

–	sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roquefort'i tekitatud hallitust:

ex 0406 40 50

– –	Gorgonzola

0406 40 50 9000

ex 0406 40 90

– –

muud

0406 40 90 9000

ex 0406 90

–	muud juustud:

– –

muud:

ex 0406 90 13

– – –

Emmental

0406 90 13 9000

ex 0406 90 15

– – –

Gruyère, Sbrinz:

– – – –

Gruyère

0406 90 15 9100

ex 0406 90 17

– – –

Bergkäse, Appenzell:

– – – –

Bergkäse

0406 90 17 9100

ex 0406 90 21

– – –

Cheddar

0406 90 21 9900

ex 0406 90 23

– – –

Edam

0406 90 23 9900

ex 0406 90 25

– – –

Tilsit

0406 90 25 9900

ex 0406 90 27

– – –

Butterkäse

0406 90 27 9900

ex 0406 90 29

– – –

Kashkaval:

– – – –

valmistatud lamba- ja/või kitsepiimast

0406 90 29 9100

– – – –

valmistatud üksnes lehmapiimast

0406 90 29 9300

ex 0406 90 32

– – –

Feta (36):

– – – –

valmistatud üksnes lambapiimast või lamba- ja kitsepiimast:

– – – – –

veesisaldus mitterasvaines kuni 72 % massist:

0406 90 32 9119

ex 0406 90 35

– – –

Kefalo-Tyri:

– – – –

valmistatud üksnes lambapiimast või lamba- ja/või kitsepiimast

0406 90 35 9190

– – – –

muud:

0406 90 35 9990

ex 0406 90 37

– – –

Finlandia

0406 90 37 9000

– – –

muud:

– – – –

muud:

– – – – –

rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldus:

– – – – – –

kuni 47 % massist:

ex 0406 90 61

– – – – – – –

Grana Padano, Parmigiano Reggiano

0406 90 61 9000

ex 0406 90 63

– – – – – – –

Fiore Sardo, Pecorino:

– – – – – – – –

valmistatud üksnes lambapiimast

0406 90 63 9100

– – – – – – – –

muud

0406 90 63 9900

ex 0406 90 69

– – – – – – –

muud:

– – – – – – – –

vadakust valmistatud juustud

0406 90 69 9100

– – – – – – – –

muud

0406 90 69 9910

– – – – – –

üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist:

ex 0406 90 73

– – – – – – –

Provolone

0406 90 73 9900

ex 0406 90 75

– – – – – – –

Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano

0406 90 75 9900

ex 0406 90 76

– – – – – – –

Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø:

– – – – – – – –

kuivaine rasvasisaldus vähemalt 45 %, kuid alla 55 % massist:

– – – – – – – – –

kuivainesisaldus vähemalt 50 %, kuid alla 56 % massist

0406 90 76 9300

– – – – – – – – –

kuivainesisaldus vähemalt 56 %

0406 90 76 9400

– – – – – – – –

kuivaine rasvasisaldus vähemalt 55 % massist

0406 90 76 9500

ex 0406 90 78

– – – – – – –

Gouda

– – – – – – – –

kuivaine rasvasisaldus kuni 48 % massist

0406 90 78 9100

– – – – – – – –

kuivaine rasvasisaldus vähemalt 48 %, kuid alla 55 % massist

0406 90 78 9300

– – – – – – – –

muud:

0406 90 78 9500

ex 0406 90 79

– – – – – – –

Esrom, Italico, Kernhem, Saint Nectaire, Saint Paulin, Taleggio

0406 90 79 9900

ex 0406 90 81

– – – – – – –

Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double Gloucester, Blarney, Colby, Monterey

0406 90 81 9900

ex 0406 90 85

– – – – – – –

Kefalograviera, Kasseri:

– – – – – – – –

veesisaldus kuni 40 % massist

0406 90 85 9930

– – – – – – – –

veesisaldus üle 40 %, kuid mitte üle 45 % massist

0406 90 85 9970

– – – – – – – –

muud

0406 90 85 9999

– – – – – – –

muud juustud, mitterasvaine veesisaldus:

ex 0406 90 86

– – – – – – – –

üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist:

– – – – – – – – –

vadakust valmistatud juustud

0406 90 86 9100

– – – – – – – – –

muud, kuivaine rasvasisaldus:

– – – – – – – – – –

alla 5 % massist

0406 90 86 9200

– – – – – – – – – –

5 % massist või rohkem, kuid alla 19 % massist

0406 90 86 9300

– – – – – – – – – –

19 % massist või rohkem, kuid alla 39 % massist

0406 90 86 9400

– – – – – – – – – –

39 % massist või rohkem

0406 90 86 9900

ex 0406 90 87

– – – – – – – –

üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist:

– – – – – – – – –

vadakust valmistatud juust, v.a Manouri

0406 90 87 9100

– – – – – – – – –

muud, kuivaine rasvasisaldus:

– – – – – – – – – –

alla 5 % massist

0406 90 87 9200

– – – – – – – – – –

5 % massist või rohkem, kuid alla 19 % massist

0406 90 87 9300

– – – – – – – – – –

19 % massist või rohkem, kuid alla 40 % massist

0406 90 87 9400

– – – – – – – – – –

40 % massist või rohkem:

– – – – – – – – – – –

Idiazabal, Manchego ja Roncal, valmistatud üksnes lambapiimast

0406 90 87 9951

– – – – – – – – – – –

Maasdam

0406 90 87 9971

– – – – – – – – – – –

Manouri

0406 90 87 9972

– – – – – – – – – – –

Hushallsost

0406 90 87 9973

– – – – – – – – – – –

Murukoloinen

0406 90 87 9974

– – – – – – – – – – –

Gräddost

0406 90 87 9975

– – – – – – – – – – –

muud

0406 90 87 9979

ex 0406 90 88

– – – – – – – –

üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist:

– – – – – – – – –

vadakust valmistatud juustud

0406 90 88 9100

– – – – – – – – –

muud:

– – – – – – – – – –

kuivaine rasvasisaldus:

– – – – – – – – – – –

10 % massist või rohkem, kuid alla 19 % massist

0406 90 88 9300

– – – – – – – – – – –

40 % massist või rohkem:

– – – – – – – – – – – –

Akawi

0406 90 88 9500

10. Valge suhkur ja toorsuhkur ilma edasise töötlemiseta

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul:

–	toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta:

ex 1701 12

– –	peedisuhkur:

ex 1701 12 90

– – –

muud:

– – – –

kristalliseerunud suhkur

1701 12 90 9100

– – – –

muu toorsuhkur:

– – – – –

kontaktpakendis toote netomassiga kuni 5 kg

1701 12 90 9910

ex 1701 13

– –	selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur:

1701 13 90

– – –

muud:

– – – –

kristalliseerunud suhkur

1701 13 90 9100

– – – –

muu toorsuhkur:

– – – – –

kontaktpakendis toote netomassiga kuni 5 kg

1701 13 90 9910

ex 1701 14

– –	muu roosuhkur.

1701 14 90

– – –

muud:

– – – –

kristalliseerunud suhkur

1701 14 90 9100

– – – –

muu toorsuhkur:

– – – – –

kontaktpakendis toote netomassiga kuni 5 kg

1701 14 90 9910

–

muud:

1701 91 00

– –	maitse- või värvainelisanditega

1701 91 00 9000

ex 1701 99

– –

muud:

1701 99 10

– – –

valge suhkur:

– – – –

kristalliseerunud suhkur

1701 99 10 9100

– – – –

muud:

– – – – –

üldkogusega kuni 10 tonni

1701 99 10 9910

– – – – –

muud

1701 99 10 9950

ex 1701 99 90

– – –

muud:

– – – –

muude lisaainetega kui maitse- või värvainelisanditega

1701 99 90 9100

11. Siirupid ja muud suhkrutooted

CN-kood

Kauba kirjeldus

Tootekood

ex 1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

ex 1702 40

–	glükoos ja glükoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 20 % massist, kuid alla 50 % massist, v.a invertsuhkur:

ex 1702 40 10

– –	isoglükoos:

– – –

kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 41 % massist

1702 40 10 9100

1702 60

–	muu fruktoos ja fruktoosisiirup kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50 % massist, v.a invertsuhkur:

1702 60 10

– –	isoglükoos

1702 60 10 9000

1702 60 95

– –

muud

1702 60 95 9000

ex 1702 90

–	muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist:

1702 90 30

– –	isoglükoos

1702 90 30 9000

– –

karamell:

1702 90 71

– – –

kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist

1702 90 71 9000

ex 1702 90 95

– –

muud:

– – –

tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata

1702 90 95 9100

– – –

muud, välja arvatud sorboos

1702 90 95 9900

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised:

ex 2106 90

–

muud:

– –	lõhna-ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid:

2106 90 30

– – –

isoglükoosisiirup

2106 90 30 9000

– – –

muud:

2106 90 59

– – – –

muud

2106 90 59 9000”

(1) ELT L 149, 7.6.2008, lk 55.

(2) Rasvainesisalduse kindlaksmääramise analüüsimeetodina kasutatakse komisjoni direktiivi 84/4/EMÜ (EÜT L 15, 18.1.1984, lk 28) I lisas trükitud meetodit (meetod A).

(3) Rasvainesisaldus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

—	proov tuleb purustada nii, et vähemalt 90 % sellest läbib sõela, mille avade läbimõõt on 500 mikromeetrit, ja 100 % läbib sõela, mille avade läbimõõt on 1 000 mikromeetrit,

—	seejärel kasutatav analüüsimeetod on esitatud direktiivi 84/4/EMÜ I lisas (meetod A).

(4) Tärklise kuivainesisaldus määratakse kindlaks komisjoni määruse (EÜ) nr 687/2008 (ELT L 192, 19.7.2008, lk 20) IV lisas sätestatud meetodi abil. Tärklise puhtuse kindlaksmääramisel kasutatakse komisjoni määruse (EÜ) 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) III lisa osas L avaldatud tärklise polarimeetrilise määramise meetodit.

(5) Tärklise puhul makstavat eksporditoetust kohandatakse vastavalt järgmisele valemile:

1.	kartulitärklis: ((tegelik kuivainesisalduse protsendimäär)/80) × eksporditoetus.

2.	Kõik muud tüüpi tärklised: ((tegelik kuivainesisalduse protsendimäär)/87) × eksporditoetus.

Tolliformaalsuste täitmisel märgib taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni toote kuivainesisalduse.

(6) Eksporditoetust makstakse toodete puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 78 %. Nende toodete puhul, mille kuivainesisaldus on väiksem kui 78 %, kohandatakse eksporditoetust vastavalt järgmisele valemile:

((tegelik kuivainesisaldus)/78) × eksporditoetus.

Kuivainesisaldus määratakse kindlaks komisjoni direktiivi 79/796/EMÜ (EÜT L 239, 22.9.1979, lk 24) II lisas sätestatud 2. meetodi abil või mis tahes muu sobiva analüüsimeetodi abil, mis pakub vähemalt samu tagatisi

(7) Hõlmatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1517/95 (EÜT L 147, 30.6.1995, lk 51).

(8) Eksporditoetuse kohaldamisel võetakse arvesse üksnes teraviljasaadustest saadud tärklist. Teraviljasaadused on saadused, mis kuuluvad alamrubriikidesse 0709 99 60 ja 0712 90 19, gruppi 10 ja rubriikidesse 1101, 1102, 1103 ja 1104 (töötlemata ja taastamata), välja arvatud alamrubriik 1104 30 ja kaupade koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1904 10 10 ja 1904 10 90 kuuluvate toodete teraviljasisaldus. Kaupade koondnomenklatuuri alamrubriikidesse 1904 10 10 ja 1904 10 90 kuuluvate toodete teraviljasisaldust käsitatakse võrdsena lõpptoote massiga. Toetust ei maksta teravilja eest, mille puhul ei ole tärklise päritolu analüüsidega võimalik täpselt kindlaks teha.

(9) Eksporditoetust makstakse üksnes toodete puhul, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist.

(10) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb esitada komisjoni määruse (EÜ) nr 433/2007 (ELT L 104, 21.4.2007, lk 3) lisas esitatud sertifikaat.

(11) Eksporditoetuse andmise tingimuseks on komisjoni määruses (EÜ) nr 1359/2007 (ELT L 304, 22.11.2007, lk 21) ja vajaduse korral komisjoni määruses (EÜ) nr 1741/2006 (ELT L 329, 25.11.2006, lk 7) sätestatud tingimuste järgimine.

(12) ELT L 308, 8.11.2006, lk 7.

(13) ELT L 281, 24.10.2008, lk 3.

(14) ELT L 325, 24.11.2006, lk 12.

(15) Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39) lisas kirjeldatud korras. Termin „keskmine sisaldus” viitab määruse (EÜ) nr 765/2002 (EÜT L 117, 4.5.2002, lk 6) artikli 2 lõikes 1 määratletud proovi kogusele. Proov võetakse partii sellest osast, mille puhul oht on suurim.

(16) Kollageenisisalduse määramine:

Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8. Hüdroksüproliini sisaldus määratakse vastavalt ISO meetodile 3496-1978.

(17) Tooteid ja nende jaotustükke võib klassifitseerida kõnealusesse alamrubriiki üksnes juhul, kui mõõtmete ja lihaskoe omaduste alusel on võimalik kindlaks teha, et need on saadud nimetatud põhijaotustükkidest. Väljendit „nende jaotustükid” kasutatakse toodete puhul, mille ühiku netomass on vähemalt 100 grammi, või toodete puhul, mis on lõigatud ühtlasteks tükkideks, mida saab selgelt identifitseerida kui nimetatud põhijaotustükist saadud jaotustükke ja mis on pakendatud vähemalt 100 grammise netomassiga pakenditesse.

(18) Eksporditoetust antakse üksnes toodete puhul, mille nime on tootjaliikmesriigi pädev asutus sertifitseerinud.

(19) Vorsttoodete puhul, mis on säilitusvedelikku sisaldavas pakendis, antakse eksporditoetust toote netomassi põhjal pärast säilitusvedeliku massi lahutamist.

(20) Parafiinkatte massi, mis vastab tavapärasele kasutusele kaubanduses, käsitatakse vorsttoote netomassi osana.

(21) Kui vorsttooteid sisaldavad toidusegud (sh valmisroad) klassifitseeritakse oma koostise tõttu rubriiki nr 1601, antakse eksporditoetust üksnes kõnealuste segude koostisse kuuluvate vorsttoodete, liha ja rupsi, sealhulgas mis tahes liiki või päritoluga rasva netomassi põhjal.

(22) Konte sisaldavate toodete puhul antakse eksporditoetust toote netomassi põhjal pärast kontide massi lahutamist.

(23) Eksporditoetuse andmise tingimuseks on määruses (EÜ) nr 903/2008 (ELT L 249, 18.9.2008, lk 3) sätestatud tingimuste täitmine. Ekspordiga seotud tolliformaalsuste täitmisel deklareerib eksportija kirjalikult, et asjaomased tooted vastavad kõnealustele tingimustele.

(24) Liha- ja rasvasisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2004/2002 (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 22) lisas esitatud analüüsimeetodile.

(25) Mis tahes liiki liha või rupsi sisaldus, sealhulgas mis tahes liiki ja päritoluga rasva sisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 226/89 (EÜT L 29, 31.1.1989, lk 11) lisas esitatud analüüsimeetodile.

(26) Toodete külmutamine vastavalt määruse (EÜ) nr 612/2009 (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1) artikli 7 lõike 3 esimesele lõigule ei ole lubatud.

(27) Rümbad või poolrümbad võivad olla põselihaga või ilma.

(28) Abaosad võivad olla põselihaga või ilma.

(29) Eesosad võivad olla põselihaga või ilma.

(30) Kõnealust eksporditoetust ei anta üksikute kaelatükkide, põseliha või koos esitatud põseliha ja kaelatükkide puhul.

(31) Kõnealust eksporditoetust ei anta üksikute kondita kaelatükkide puhul.

(32) Juhul kui kaupade klassifitseerimine alamrubriiki 1602 41 10 9110 kuuluvate tagaosadena või tagaosade jaotustükkidena ei ole CN-koodi grupi 16 lisamärkuse 2 sätete põhjal õigustatud, võib tootekoodi 1602 42 10 9110 või vajaduse korral 1602 49 19 9130 puhul anda eksporditoetust, ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 48 kohaldamist.

(33) Juhul kui kaupade klassifitseerimine alamrubriiki 1602 42 10 9110 kuuluvate abaosadena või abaosade tükkidena ei ole CN-koodi grupi 16 lisamärkuse 2 sätete põhjal õigustatud, võib tootekoodi 1602 49 19 9130 puhul anda eksporditoetust, ilma et see piiraks komisjoni määruse (EÜ) nr 612/2009 artikli 48 kohaldamist.

(34) Kehtib üksnes kodulinnumunade puhul, mis vastavad Euroopa ühenduste pädeva asutuse poolt ettenähtud tingimustele ja mis kannavad templit tootmisettevõtte identifitseerimisnumbri ja/või muude komisjoni määruses (EÜ) nr 617/2008 (ELT L 168, 28.6.2008, lk 5) artikli 3 lõikes 5 sätestatud üksikasjade kohta.

(35) Kui sellesse alamrubriiki kuuluv toode sisaldab vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaate ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ei tohi lisatud vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaate ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid eksporditoetuse arvutamisel arvesse võtta.

Osutatud tooted võivad sisaldada väikestes kogustes lisatud piimavaba ainet, mis on vajalik kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks. Kui kõnealuste lisaainete määr ei ületa kogu toote massist 0,5 %, võetakse neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Kui kõnealuste lisaainete määr ületab kogu toote massist 0,5 %, ei võeta neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse.

Kui kõnealusesse alamrubriiki kuuluv toode koosneb permeaadist, siis eksporditoetust ei maksta.

Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima, kas toode koosneb permeaadist või kas tootele on lisatud piimavabasid aineid ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaate ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ning juhul, kui neid on lisatud:

—	lisatud piimavaba aine ja/või vadaku ja/või vadakust saadud toodete ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaatide ja/või permeaadi ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud toodete maksimumsisalduse 100 kilogrammi valmistoote massi kohta, ja eelkõige

—	lisatud vadaku laktoosisisalduse.

(36) Kui toode sisaldab enne töötlemist või töötlemise ajal lisatud kaseiini ja/või kaseinaate, siis eksporditoetust ei maksta. Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima, kas tootele on lisatud kaseiini ja/või kaseinaate.

(37) Sellesse alamrubriiki kuuluvate toodete 100 kg netomassi kohta antav eksporditoetus võrdub järgmiste osade summaga:

(a)

nimetatud summa 100 kilogrammi kohta, mis korrutatakse 100 kg tootes sisalduva piimaosa massiga. Osutatud tooted võivad sisaldada väikestes kogustes lisatud piimavaba ainet, mis on vajalik kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks. Kui kõnealuste lisaainete määr ei ületa kogu toote massist 0,5 %, võetakse neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Kui kõnealuste lisaainete määr ületab kogu toote massist 0,5 %, ei võeta neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse.

Kui tootele on lisatud vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või kaseiini ja/või kaseinaate ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid, tuleb nimetatud summa kilogrammi kohta korrutada 100 kg toote kohta lisatud muu piimaaine kui vadaku ja/või vadakust saadud toodete ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaatide ja/või permeaadi ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud toodete massiga;

(b)

komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1) artikli 14 lõike 3 kohaselt arvutatud osa.

—	lisatud sahharoosi ja/või muu piimavaba aine ja/või vadaku ja/või vadakust saadud toodete ja/või laktoosi ja/või kaseiini ja/või kaseinaatide ja/või permeaadi ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud toodete maksimumsisalduse 100 kilogrammi valmistoote massi kohta, ja eelkõige

—	lisatud vadaku laktoosisisalduse.

Kui toote piimaaine koosneb permeaadist, siis eksporditoetust ei maksta.

(38)

(a)	Säilitusvedelikku, eelkõige soolvett sisaldavas kontaktpakendis juustude puhul antakse eksporditoetust netomassi põhjal pärast vedeliku massi lahutamist.

(b)	Toetuse arvestamisel ei käsitata toote netomassi hulka kuuluvana pakendamisel kasutatavat kilet, parafiini, tuhka ega vaha.

(c)	Kui juust on pakitud kilesse ja kui deklareeritud netomass sisaldab kile massi, vähendatakse toetuse määra 0,5 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja, et juust on pakitud kilesse ja kas deklareeritud netomass sisaldab kile massi või mitte.

(d)	Kui juust on pakitud parafiini või tuhka ja kui deklareeritud netomass sisaldab parafiini või tuha massi, vähendatakse toetuse määra 2 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja, et juust on pakitud parafiini või tuhka ja kas deklareeritud netomass sisaldab tuha või parafiini massi.

(e)	Kui juust on pakitud vahasse, siis tolliformaalsusi täites teatab taotleja deklaratsioonis esitama juustu netomassi, mis ei sisalda vaha massi.

(39) Kui kõnealuse koodi alla kuuluvate toodete piimavalgu sisaldus (lämmastikusisaldus × 6,38) rasvata piimakuivaines on alla 34 %, siis eksporditoetust ei maksta. Kui kõnealuse koodi alla kuuluvate pulbriliste toodete veesisaldus on toote massist üle 5 %, siis eksporditoetust ei maksta.

Tolliformaalsuste täitmisel peab huvitatud pool selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima minimaalse piimavalgu sisalduse rasvata piimakuivaines ja maksimaalse veesisalduse pulbrilistes toodetes.

(40)

(a)	Kui toode sisaldab muid piimavabu aineid kui vürtse ja maitsetaimi, nagu sinki, pähkleid, krevette, lõhet, oliive, rosinaid, vähendatakse toetuse määra 10 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja selleks ettenähtud deklaratsioonis, et selliseid piimavabu koostisosi on lisatud.

(b)	Kui toode sisaldab maitsetaimi või vürtse, eelkõige näiteks sinepit, basiilikut, küüslauku, punet, vähendatakse toetust 1 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja selleks ettenähtud deklaratsioonis, et maitsetaimi ja vürtse on lisatud.

(c)

Kui toode sisaldab kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ei võeta lisatud kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid (v.a CN-koodiga 0405 10 50 hõlmatud vadakuvõi) ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid eksporditoetuse arvutamisel arvesse.

Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ettenähtud deklaratsiooni märkima, kas tootele on lisatud kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ja kui on, siis tuleb märkida lisatud kaseiini ja/või kaseinaatide ja/või vadaku ja/või vadakust saadud toodete (täpsustades vajadusel vadakuvõi sisalduse) ja/või laktoosi ja/või permeaadi ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud toodete maksimumsisaldus 100 kg valmistoote massi kohta.

(d)	Osutatud tooted võivad sisaldada lisatud piimavaba ainet, mis on vajalik kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks, nagu näiteks soola, laapi või hallitust.

(41) Külmutatud kondenspiima suhtes kohaldatakse sama eksporditoetust, mida kohaldatakse alamrubriikidesse 0402 91 ja 0402 99 kuuluvate toodete puhul.

(42) CN-koodidega 0403 90 11–0403 90 39 hõlmatud külmutatud toodete suhtes kohaldatakse samasid eksporditoetusi, mida kohaldatakse vastavalt CN-koodidega 0403 90 51–0403 90 69 hõlmatud toodete puhul.

(43) Osutatud tooted võivad sisaldada väikestes kogustes lisatud piimavaba ainet, mis on vajalik kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks. Kui kõnealuste lisaainete määr ei ületa kogu toote massist 0,5 %, võetakse neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Kui kõnealuste lisaainete määr ületab kogu toote massist 0,5 %, ei võeta neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima, kas tootele on lisatud piimavabasid ained, ja kui on, siis lisatud piimavaba aine maksimumsisalduse 100 kg valmistoote massi kohta.

(44) Selle alamrubriigiga hõlmatud toodete 100 kg netomassi kohta antav eksporditoetus võrdub järgmiste osade summaga:

(a)

(b)

komisjoni määruse (EÜ) nr 1187/2009 (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1) artikli 14 lõike 3 kohaselt arvutatud osa.

Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima sahharoosi maksimumsisalduse toote massist ja selle, kas tootele on lisatud piimavaba ainet, ja kui on, siis lisatud piimavaba aine maksimumsisalduse 100 kg valmistoote massi kohta.

(45) Osutatud tooted võivad sisaldada väikestes kogustes lisaaineid, mis on vajalikud kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks. Kui kõnealuste lisaainete määr ei ületa kogu toote massist 0,5 %, võetakse neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Kui kõnealuste lisaainete määr ületab kogu toote massist 0,5 %, ei võeta neid eksporditoetuse arvutamisel arvesse. Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ette nähtud deklaratsiooni märkima, kas tootele on lisatud lisaaineid, ja kui on, siis lisaainete maksimumsisalduse.

II LISA

„II LISA

Eksporditoetuste sihtkohtade koodid

A00	Kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine).
A01	Muud sihtkohad.
A02	Kõik sihtkohad, välja arvatud Ameerika Ühendriigid.
A03	Kõik sihtkohad, välja arvatud Šveits.
A04	Kõik kolmandad riigid.
A05	Muud kolmandad riigid.
A10	EFTA riigid (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) Island, Norra, Liechtenstein, Šveits.
A11	AKV riigid (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (Lomé konventsioon)) Angola, Antigua ja Barbuda, Bahama saared, Barbados, Belize, Benin, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid (v.a Mayotte), Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Etioopia, Fidži saared, Gabon, Gambia, Ghana, Grenada, Guinea, Guinea-Bissau, Ekvatoriaal-Guinea, Guyana, Haiti, Jamaica, Kenya, Kiribati, Lesotho, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauritius, Mauritaania, Mosambiik, Namiibia, Niger, Nigeeria, Uganda, Paapua Uus-Guinea, Dominikaani Vabariik, Rwanda, Saint Kitts ja Nevis, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saint Lucia, Saalomoni Saared, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Senegal, Seišellid, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Suriname, Svaasimaa, Tansaania, Tšaad, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuvalu, Vanuatu, Sambia, Zimbabwe.
A12	Vahemere piirkonna riigid ja territooriumid Ceuta ja Melilla, Gibraltar, Türgi, Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1244/99, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Liibanon, Süüria, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania.
A13	OPECi riigid (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) Alžeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Venezuela, Iraak, Saudi Araabia, Kuveit, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia.
A14	ASEANi riigid (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni riigid) Myanmar, Tai, Laos, Vietnam, Indoneesia, Malaisia, Brunei, Singapur, Filipiinid.
A15	Ladina-Ameerika riigid Mehhiko, Guatemala, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Haiti, Dominikaani Vabariik, Kolumbia, Venezuela, Ecuador, Peruu, Brasiilia, Tšiili, Boliivia, Paraguay, Uruguay, Argentina.
A16	SAARCi riigid (Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon) Pakistan, India, Bangladesh, Maldiivid, Sri Lanka, Nepal, Bhutan.
A17	Euroopa Liitu mittekuuluvad EMP (Euroopa Majanduspiirkond) riigid Island, Norra, Liechtenstein.
A18	Kesk- ja Ida-Euroopa riigid või territooriumid Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1244/99, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
A19	NAFTA riigid (Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon) Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko.
A20	Mercosur’i riigid (Lõuna-Ameerika lõunaosa ühisturg) Brasiilia, Paraguay, Uruguay, Argentina.
A21	Aasia uusindustriaalmaad Singapur, Korea Vabariik, Taiwan, Hongkong.
A22	Kiiresti areneva majandusega Aasia riigid Tai, Malaisia, Singapur, Korea Vabariik, Taiwan, Hongkong.
A23	APECi (Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö) riigid Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Tšiili, Tai, Indoneesia, Malaisia, Brunei, Singapur, Filipiinid, Hiina, Korea Vabariik, Jaapan, Taiwan, Hongkong, Austraalia, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa.
A24	Sõltumatute Riikide Ühendus Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan.
A25	ELi mittekuuluvad OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) riigid Island, Norra, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko, Korea Vabariik, Jaapan, Austraalia, Austraalia Vaikse ookeani territooriumid, Uus-Meremaa, Uus-Meremaa Vaikse ookeani territooriumid.
A26	Euroopa riigid või territooriumid, mis ei kuulu Euroopa Liitu Island, Norra, Liechtenstein, Šveits, Fääri saared, Andorra, Gibraltar, Vatikan, Türgi, Albaania, Ukraina, Valgevene, Moldova, Venemaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ning Kosovo, nagu see on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1244/99, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
A27	Aafrika (A28) (A29) Põhja-Aafrika riigid ja territooriumid, muud Aafrika riigid.
A28	Põhja-Aafrika riigid või territooriumid Ceuta ja Melilla, Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus.
A29	Muud Aafrika riigid Sudaan, Lõuna-Sudaan, Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad, Cabo Verde, Senegal, Gambia, Guinea-Bissau, Guinea, Sierra Leone, Libeeria, Cote d'Ivoire, Ghana, Togo, Benin, Nigeeria, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, São Tomé and Principe, Gabon, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Rwanda, Burundi, Saint-Helena ja sõltkonnad, Angola, Etioopia, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Keenia, Uganda, Tansaania, Seišellid ja sõltkonnad, Briti India ookeani ala, Mosambiik, Madagaskar, Mauritius, Komoorid, Mayotte, Sambia, Zimbabwe, Malawi, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Botswana, Svaasimaa, Lesotho.
A30	Ameerika (A31) (A32) (A33) Põhja-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Antillid, Lõuna-Ameerika.
A31	Põhja-Ameerika Ameerika Ühendriigid, Kanada, Gröönimaa, Saint-Pierre ja Miquelon.
A32	Kesk-Ameerika ja Antillid Mehhiko, Bermuda, Guatemala, Belize, Honduras, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Anguilla, Kuuba, Saint Kitts ja Nevis, Haiti, Bahama, Turks ja Caicos, Dominikaani Vabariik, USA Neitsisaared, Antigua ja Barbuda, Dominica, Kaimanisaared, Jamaica, Saint Lucia, Saint Vincent, Briti Neitsisaared, Barbados, Montserrat, Trinidad ja Tobago, Grenada, Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Kariibi Madalmaad (Bonaire, St Eustatius, Saba).
A33	Lõuna-Ameerika Kolumbia, Venezuela, Guyana, Suriname, Ecuador, Peruu, Brasiilia, Tšiili, Boliivia, Paraguay, Uruguay, Argentina, Falklandi saared.
A34	Aasia (A35) (A36) Lähis- ja Kesk-Ida riigid, muud Aasia riigid.
A35	Lähis- ja Kesk-Ida riigid Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Liibanon, Süüria, Iraak, Iraan, Iisrael, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Jordaania, Saudi Araabia, Kuveit, Bahrein, Katar, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen.
A36	Muud Aasia riigid Kasahstan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Kõrgõzstan, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Maldiivid, Sri Lanka, Nepal, Bhutan, Myanmar, Tai, Laos, Vietnam, Kambodža, Indoneesia, Malaisia, Brunei, Singapur, Filipiinid, Mongoolia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Taiwan, Hongkong, Aomen.
A37	Okeaania ja polaaralad (A38) (A39) Austraalia ja Uus-Meremaa, muud Okeaania ja polaaralade riigid.
A38	Austraalia ja Uus-Meremaa Austraalia, Austraalia Vaikse ookeani territooriumid, Uus-Meremaa, Uus-Meremaa Vaikse ookeani territooriumid.
A39	Muud Okeaania ja polaaralade riigid Paapua Uus-Guinea, Nauru, Saalomoni Saared, Tuvalu, Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad, Ameerika Vaikse ookeani territooriumid, Wallis ja Futuna, Kiribati, Pitcairn, Fidži, Vanuatu, Tonga, Samoa, Põhja-Mariaanid, Prantsuse Polüneesia, Mikroneesia Liiduriigid (Yap, Kosrae, Chunk, Pohnpei), Marshalli Saared, Palau, polaaralad.
A40	Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia ja sõltkonnad, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõuna- ja Antarktika-territooriumid, Saint Pierre ja Miquelon, Mayotte, Aruba, Curaçao, Sint Maarten, Kariibi Madalmaad (Bonaire, St Eustatius, Saba), Gröönimaa, Anguilla, Kaimanisaared, Falklandi saared, Lõuna-Sandwichi saared ja sõltkonnad, Turks ja Caicos, Briti Neitsisaared, Montserrat, Pitcairn, Saint Helena ja sõltkonnad, Briti Antarktise alad, Briti India ookeani ala.
A96	Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused, Helgoland.
A97	Ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine Määruse (EÜ) nr 612/2009 (ELT L 186, 17.7.2009, lk 1) artiklites 33, 41 ja 42 osutatud sihtkohad.”

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/72

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1335/2011,

19. detsember 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. detsembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	60,1
	MA	72,9
	TN	88,5
	TR	106,7
	ZZ	82,1
0707 00 05	TR	119,2
0707 00 05	ZZ	119,2
0709 90 70	MA	42,8
	TR	147,9
	ZZ	95,4
0805 10 20	AR	41,5
	BR	39,7
	CL	30,5
	MA	56,0
	TR	58,3
	ZA	54,3
	ZZ	46,7
0805 20 10	MA	70,9
	TR	79,7
	ZZ	75,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	84,4
	TR	84,8
	ZZ	84,6
0805 50 10	AR	52,9
	TR	49,1
	ZZ	51,0
0808 10 80	CA	112,8
	US	108,1
	ZZ	110,5
0808 20 50	CN	69,3
0808 20 50	ZZ	69,3

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/74

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2011,

millega pikendatakse erandi kehtivusaega, mille jooksul Rumeenia võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) raames vastuväiteid teatavate Rumeeniasse taaskasutamiseks lähetatavate jäätmesaadetiste suhtes

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9191 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/854/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 63 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1013/2006 artikli 63 lõike 5 kohaselt võib Rumeenia esitada vastuväiteid teatavate taaskasutamiseks lähetatavate jäätmesaadetiste suhtes 31. detsembrini 2011.

(2)	1. juuni 2011. aasta kirjaga taotles Rumeenia kõnealuse ajavahemiku pikendamist 31. detsembrini 2015.

(3)

On vaja tagada keskkonnakaitse kõrge taseme säilimine kõikjal Euroopa Liidus, eriti kui sihtriigil ei ole teatavate jäätmeliikide jaoks taaskasutusvõimsust või ei ole seda piisavalt. Rumeeniale peaks jääma võimalus esitada vastuväiteid teatavate soovimatute jäätmesaadetiste suhtes, mis on kavandatud saata taaskasutamistoiminguteks tema territooriumile. Rumeenia suhtes kohaldatavat erandkorda tuleks seetõttu pikendada kuni 31. detsembrini 2015.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikli 39 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklist 12 pikendatakse kuni 31. detsembrini 2015 ajavahemikku, mille jooksul Rumeenia pädevad asutused võivad kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 11 esitatud põhjustega esitada vastuväiteid kõnealuse määruse artikli 63 lõike 5 teises ja neljandas lõigus loetletud jäätmete saadetiste taaskasutamiseks Rumeeniasse lähetamise kohta.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(2) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/75

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

15. detsember 2011,

liidu rahalise toetuse kohta seoses teatavate meetmetega metsloomade suu- ja sõrataudi likvideerimiseks Kagu-Bulgaarias 2011.–2012. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 9225 all)

(Ainult bulgaariakeelne tekst on autentne)

(2011/855/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2, artikli 14 lõike 4 teist lõiku, artiklit 20, artiklit 23, artikli 31 lõiget 2, artikli 35 lõiget 2 ja artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Suu- ja sõrataud on sõraliste mets- ja koduloomade väga nakkav viirushaigus, mis kahjustab tõsiselt loomakasvatuse tulusust, tekitades häireid liidusiseses kaubanduses ja ekspordis kolmandatesse riikidesse.

(2)

Suu- ja sõrataudi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja levib haigusele vastuvõtlike elusloomade või nendest valmistatud toodete liikumise kaudu asjaomase liikmesriigi teistesse haigusele vastuvõtlikke loomi pidavatesse põllumajandusettevõtetesse, ning samuti teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

(3)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiivis 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ, (2) on sätestatud meetmed, mida liikmesriigid peavad puhangu korral viivitamata rakendama, et hoida ära viiruse edasine levik.

(4)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 14 lõikele 2 saavad liikmesriigid rahalist toetust teatavate suu- ja sõrataudi tõrjemeetmetega seonduvate kulude katmiseks.

(5)

Bulgaarias esines 2011. aastal suu- ja sõrataudi puhanguid ning haigust tuvastati ka haigusele vastuvõtlikel metsloomadel. Bulgaaria ametiasutused on toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees esitatud haigusolukorra arengut käsitlevate korrapäraste aruannete ning komisjonile ja liikmesriikidele järjepidevalt esitatavate aruannete abil tõendanud, et nad on direktiivis 2003/85/EÜ sätestatud tõrjemeetmeid tõhusalt rakendanud.

(6)	Seega on Bulgaaria ametiasutused täielikult täitnud kõik tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 14 lõikes 2 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 6 (3).

(7)	Niipea kui Bulgaaria pädev asutus sai kinnituse suu- ja sõrataudi esmase esinemisjuhu kohta metsloomadel, kohaldas ta kooskõlas direktiivi 2003/85/EÜ artikli 85 lõikega 3 direktiivi XVIII lisa A osas sätestatud meetmeid, et piirata haiguse levikut.

(8)

Kuna suu- ja sõrataud esines piirkonnas, kus on nii metsloomi kui ka haigusele vastuvõtlikke sõralisi koduloomi, koostas liikmesriik esmakordselt kava metsloomade suu- ja sõrataudi likvideerimiseks nakatunud piirkonnas ning määras kindlaks kõnealuse piirkonna majandites kohaldatavad meetmed vastavalt direktiivi 2003/85/EÜ XVIII lisa B osale.

(9)	4. aprillil 2011 (90 päeva jooksul pärast kinnituse saamist suu- ja sõrataudi esinemise kohta metsloomadel) esitas Bulgaaria kava metsloomade suu- ja sõrataudi likvideerimiseks Burgase, Yamboli ja Haskovo piirkondade teatavates osades.

(10)	Komisjon hindas Bulgaaria esitatud kava ja võttis 5. augustil 2011 vastu komisjoni rakendusotsuse 2011/493/EL, millega kiidetakse heaks Bulgaarias rakendatav suu- ja sõrataudi likvideerimiskava metsloomade puhul (4).

(11)

Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) artikli 75 kohaselt ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) artikli 90 lõike 1 kohaselt peab liidu eelarvest tuleneva kulukohustuse võtmisele eelnema rahastamisotsus, mille võtab vastu selleks volitatud institutsioon või ametiasutus ja milles sätestatakse kuludega seonduva meetme olulised osad.

(12)	On vaja kindlaks määrata liidu rahalise toetuse määr nende kulude suhtes, mida Bulgaaria kandis metsloomade suu- ja sõrataudi heakskiidetud likvideerimiskava teatavate meetmete rakendamiseks ning seejuures tuleks arvesse võtta suu- ja sõrataudiga seotud epidemioloogilist eriolukorda Kagu-Balkanil.

(13)

Käesoleva otsuse kohaselt tuleks kindlaksmääratud määra alusel rahastada järgmisi meetmeid: viivitamatud seiremeetmed, sh riikliku referentlabori töö parandamine (see on üks vähestest laboritest kogu piirkonnas, millel on piisav kogemus suu- ja sõrataudi diagnoosimisel) ning veterinaariaalase teabesüsteemi tõhustamine, et liita seireandmed loomade liikumist kajastava teabega, puhastus- ja desinfitseerimismeetmed ning avalikkusele suunatud teabekampaaniad. Nende meetmete abil saab liit lisateavet sarnaste juhtumite haldamiseks tulevikus.

(14)	Finantskontrolli eesmärgil kohaldatakse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (7) artikleid 9, 36 ja 37.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Bulgaariale võib anda liidu rahalist toetust kulude katmiseks, mis kõnealusel liikmesriigil tuli 2011. aastal kanda seoses meetmetega, mis võeti vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artiklile 8, artikli 14 lõike 4 punktile c, artiklile 19, artiklile 22, artikli 31 lõikele 1, artikli 35 lõikele 1 ja artikli 36 lõikele 1 metsloomade suu- ja sõrataudi tõrjeks ja likvideerimiseks Kagu-Bulgaarias kooskõlas otsusega 2011/493/EL heakskiidetud likvideerimiskavaga.

Lõige 1 kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 tähenduses.

2. Liidu toetuse kogusumma ei ületa 890 000 eurot.

3. Üksnes kulud, mis on kaasnenud lisas loetletud meetmete võtmisega ajavahemikus 4. aprillist 2011 kuni 3. aprillini 2012 ja mille Bulgaaria on maksnud enne 5. augustit 2012, on kõlblikud kaasrahastamiseks liidu rahalisest toetusest vastavate lisas loetletud meetmete puhul kindlaksmääratud maksimaalmäära alusel.

Artikkel 2

1. Liidu rahalise toetuse saamiseks peavad Bulgaaria esitatavad kulud olema väljendatud eurodes ega tohi sisaldada käibemaksu ega muid makse.

2. Kui Bulgaaria kulud on väljendatud muus vääringus kui eurodes, arvestab Bulgaaria summa ümber eurodesse, kasutades ümberarvestuskursina kõige uuemat kurssi, mille Euroopa Keskpank on avaldanud enne selle kuu esimest päeva, mil Bulgaaria oma taotluse esitab.

Artikkel 3

1. Euroopa Liit annab artiklis 1 osutatud kava rakendamiseks rahalist toetust tingimusel, et Bulgaaria:

a)	rakendab artiklis 1 osutatud likvideerimiskava tõhusalt ning kooskõlas liidu õigusaktide asjakohaste sätetega, sealhulgas direktiiviga 2003/85/EÜ ning konkurentsieeskirjade ja riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega;

b)	edastab komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks 2012 likvideerimiskava tehnilise rakendamise vahearuande kooskõlas direktiivi 2003/85/EÜ XVIII lisa B osa punktiga 5 ning lisab sellele finantsvahearuande, mis hõlmab ajavahemikku 4. aprillist 2011 kuni 31. detsembrini 2011;

c)	edastab komisjonile hiljemalt 15. septembriks 2012 likvideerimiskava tehnilise rakendamise lõpparuande koos põhjenduste ja tõendusmaterjaliga Bulgaaria poolt ajavahemikus 4. aprillist 2011 kuni 3. aprillini 2012 kantud kulude ja saadud tulemuste kohta;

d)	ei taotle lisas täpsustatud meetmeteks edaspidi muud liidu toetust ega ole varem selliseid taotlusi esitanud.

2. Kui Bulgaaria ei järgi lõike 1 sätteid, võib komisjon vähendada liidu rahalist toetust, võttes arvesse eeskirjade rikkumise laadi ja raskust ning liidule põhjustatud finantskahju.

Artikkel 4

1. Bulgaaria tagab, et pädev asutus säilitab seitsme aasta jooksul kinnitatud koopiaid tõendavatest dokumentidest, mis on seotud artikli 1 kohaselt liidu rahalist toetust saavate meetmetega, eelkõige arveid, palgalehti, osavõtjate nimekirju ning proovide saatedokumentide ja lähetusdokumentide koopiaid.

2. Bulgaaria registreerib komisjonile esitatavad kulud oma kuluarvestussüsteemis ja säilitab kontrollimiseks kõiki tõendavaid originaaldokumente seitse aastat.

3. Lõikes 1 osutatud dokumendid tuleb nõudmise korral komisjonile saata.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Bulgaaria Vabariigile.

Brüssel, 15. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(3) ELT L 55, 1.3.2005, lk 12.

(4) ELT L 203, 6.8.2011, lk 32.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(7) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

Kagu-Bulgaarias haigusele vastuvõtlikel metsloomadel esineva suu- ja sõrataudi likvideerimiskava kohaselt ajavahemikus 4. aprillist 2011 kuni 3. aprillini 2012 rakendatud artiklis 1 nimetatud meetmete kulud

Tegevus

Heakskiidetud kava kohased meetmed

Kirjeldus

Ühikute arv

Kulu ühiku kohta (eurodes)

Kogusumma (eurodes)

Liidu rahalise toetuse protsent (%)

Seire

1.1.	Laboratoorne analüüs Koduloomad

Test: ELISA NSP

2 000

3,00

6 000

100

Test: ELISA antikehad – tüüp „О”

21 024

3,50

73 584

100

RT-PCR

2 000

15,00

30 000

100

ELISA Ag

2 000

10,00

20 000

100

Vahesumma

129 584

1.2.	Proovid Koduloomad

Vaakumkatsutid vereproovide võtmiseks

21 024

0,50

10 512

100

Katsutid elunditest proovide võtmiseks

2 000

0,50

1 000

100

Vahesumma

11 512

1.3.	Laboratoorne analüüs Metsloomad

Test: ELISA NSP

480 (282)

3,00

1 440

100

Test: ELISA antikehad – tüüp „О”

480 (282)

3,50

1 680

100

RT-PCR

400 (282)

15,00

6 000

100

ELISA Ag

400

10,00

4 000

100

Vahesumma

13 120

1.4.	Proovid Metsloomad

Vaakumkatsutid vereproovide võtmiseks

282

0,50

141

100

Katsutid elunditest proovide võtmiseks

200

0,50

100

Vahesumma

241

1.5.	Metsloomade püünisjaht

Metssigade püünised

500,00

3 500

100

1.6.	Metsloomade ja omanikuta koduloomade sihipärane küttimine ja püünisjaht

Töötajad (päevapalk)

4 650

22,00

102 300

100

Kuulid

400

2,00

800

100

Muud kulud

153

50,00

7 650

100

1.7.	Muud kulud: Proovide kogumine ja toimetamine laborisse Kodu- ja metsloomad

Iganädalane vedu

100,00

5 200

100

Vahesumma

119 450

1.8.

Koduloomade kliiniline uuring:

—	töörühm, sh proovivõtu jälgitavuse kontroll ja keskandmebaasi elektrooniline ajakohastamine Kolm neljast eksperdist koosnevat rühma

Kulud töötaja (eksperdi) kohta kuus (palk + päevarahad ja ööbimiskulud)

12 (365 + 700)

1 065,00

153 360

100

Kaitseriietus

6 240

5,00

31 200

100

Muud kulud: transport rendiautoga

9 000,00

27 000

100

Juurdepääs elektroonilisele keskandmebaasile reaalajas:

kiire sülearvuti abil, millel on piisav mälumaht ja GPS-seade

1 000,00

3 000

100

mobiiltelefoni kaudu

500,00

1 500

100

Vahesumma

216 060

2.	Puhastamine ja desinfitseerimine

2.1.	Puhastamine ja desinfitseerimine

Desinfitseerimispunktid (ehitis)

200,00

3 200

100

Desinfitseerimispunktid (hooldus)

200,00

3 400

100

Töörühma autode desinfitseerimine

200,00

600

100

Vahesumma

7 200

3.	Riikliku referentlabori ajakohastamine

3.1.	Riikliku referentlabori töövõime suurendamine suu- ja sõrataudi osas

Seadmed, varustus ja tarvikud

128 000

100

Vahesumma

128 000

4.	Veterinaariaalane teabesüsteem

4.1.	Andmebaasi (VetIS) ajakohastamine ja laboratoorse teabe süsteemi integreerimine

Riistvara, tarkvara ja programmeerimine

957 000

Vahesumma

239 250

5.	Teavituskampaania

5.1.	Teavituskampaania

12 kohtumist aasta ja piirkonna kohta, brošüürid ja muu teabematerjal

500,00

18 000

100

Vahesumma

18 000

Kokku

882 417

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/81

KOMISJONI SOOVITUS,

15. detsember 2011,

pärandi topeltmaksustamise vähendamise kohta

(2011/856/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)	Enamik liikmesriike kohaldab pärast isiku surma makse, eriti pärandi- ja varamakse, samas kui mõned liikmesriigid võivad pärandit ja vara maksustada muude maksuliikide, näiteks tulumaksu all. Kõiki isiku surma järgselt kohaldatavaid makse nimetatakse järgnevalt pärandimaksudeks.

(2)	Enamik pärandimakse kohaldavatest liikmesriikidest kohaldavad ka elusate isikute kingituste makse.

(3)

Liikmesriigid võivad maksustada pärandit erinevate nn ühendavate tegurite alusel. Nad võivad seda teha isikliku sideme, nt surnud isiku või pärija või nende mõlema asukoha, elukoha või kodakondsuse alusel. Mõned liikmesriigid võivad kohaldada rohkem kui üht sellist tegurit või nad võivad kohaldada kuritarvituste vastaseid meetmeid, mis kätkevad elu- või asukohajärgse maksukohustuse laiendatud mõistet.

(4)	Lisaks isikliku sideme alusel maksustamisele võivad liikmesriigid kohaldada pärandimaksu enda jurisdiktsiooni all asuvate varade suhtes. Maksu võib sellel alusel kohaldada isegi siis, kui ei surnud isikul ega pärijal ei ole isiklikku sidet vara asukohariigiga.

(5)	Järjest rohkem ELi kodanikke liigub elamise, õppimise, töötamise ja pensionipõlve veetmise eesmärgil oma eluajal ühest ELi riigist teise ning ostab kinnisvara ja investeerib varadesse mujal kui oma päritoluriigis.

(6)	Kui selle tulemusel saadakse isiku surma järgselt pärandust teisest riigist, võib rohkem kui ühel liikmesriigil olla õigus kohaldada nende annakute suhtes pärandimaksu.

(7)	Liikmesriikide vahel on sõlmitud vähe kahepoolseid konventsioone pärandi topelt- või mitmekordse maksustamise vähendamiseks.

(8)	Enamik liikmesriike on õigusaktidega või ühepoolselt siseriiklikul tasandil vastuvõetud haldustavadega ette näinud topeltmaksustamise vähendamise välimaise pärandimaksu korral.

(9)

Siiski seatakse sellistes välismaise pärandimaksu vähendamise siseriiklikes süsteemides üldjuhul piiranguid. Eelkõige võib nende reguleerimisala olla piiratud seoses maksude ja hõlmatud isikutega. Nendes võidakse mitte lubada sama pärandi pealt eelnevalt tasutud kinkemaksude või pigem kohalikul või piirkondlikul kui riigi tasandil kohaldatud maksude või teiste riikide poolt isiku surma järgselt sissenõutud kõigi maksude krediiti kandmist. Nad võivad vaid anda maksusoodustust teatavalt välismaiselt omandilt tasutud välismaiste maksude suhtes. Nad ei või anda maksusoodustust muus kui pärija või surnud isiku riigis asuvalt omandilt tasutud välismaise maksu suhtes. Nad võivad välja arvata maksusoodustust andva liikmesriigi territooriumil asuvatelt varadelt tasutud välismaise maksu. Siseriiklikud maksusoodustuste süsteemid võivad ka mitte toimida, kuna need ei võta arvesse lahknevusi teiste liikmesriikide pärandimaksueeskirjadega, eelkõige selle osas, mida tuleb lugeda kohalikuks ja mida välismaiseks varaks, ning varade ülemineku ajastuse ning maksu tasumise tähtaja osas. Lisaks võib maksusoodustus olla pädeva asutuse otsustada ning seepärast ei pruugi see olla tagatud.

(10)	Sobivate võimaluste puudumine pärandi kumulatiivse maksustamise vähendamiseks võib viia selliste üldiste maksustamismääradeni, mis on märkimisväärselt kõrgemad kui need, mida kohaldatakse ühes või teises asjaomases liikmesriigis üksnes siseriiklikus olukorras.

(11)	See võib takistada ELi kodanikel täielikult kasutada oma õigust liidus vabalt piiriüleselt liikuda ja tegutseda. See võib ka tekitada raskusi väikeettevõtete ülemineku korral pärast omaniku surma.

(12)	Kuigi pärandimaksust saadavad tulud moodustavad üsnagi väikese osa liikmesriikide üldisest maksutulust ja piiriülesed juhtumid eraldi võetuna omavad veel palju vähem kaalu, võib pärandite topeltmaksustamine avaldada suurt mõju asjaomastele üksikisikutele.

(13)	Pärandite topeltmaksustamise probleemi ei ole praegu siseriiklikul või kahepoolsel tasandil ega ka liidu õiguse alusel täielikult lahendatud. Siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleks toetada põhjalikumat piiriülestel juhtudel pärandi topeltmaksustamise vähendamise süsteemi.

(14)	Kui kaks või enam liikmesriiki kohaldavad ühe ja sama pärandi suhtes pärandimaksu, tuleks ette näha maksustamisõiguse või, vastupidi, maksusoodustuste andmise tähtsusjärjekord.

(15)

Üldiselt ja kooskõlas rahvusvahelisel tasandil valdavalt järgitud praktikaga peaks liikmesriikidel, kus asuvad püsiva tegevuskoha kinnisvara ja äriomandiks olev vara, olema esmane õigus kohaldada pärandimaksu sellise omandi suhtes, kuna see on riik, millega surnud isikul või pärijal on kõige tihedam side.

(16)

Kuna püsiva tegevuskoha äriomandisse mittekuuluva vallasvara asukohta on võimalik kergesti muuta, on selle side liikmesriigiga, kus see surma ajal sattub olema, üldjuhul oluliselt nõrgem kui isiklikud sidemed, mis surnud isikul või pärijal võivad olla mõne muu liikmesriigiga. Liikmesriik, kus selline vallasvara asub, peaks seepärast vabastama pärandi oma pärandimaksust, kui sellist maksu kohaldab liikmesriik, millega surnud isikul ja/või pärijal on isiklikud sidemed.

(17)

Pärandid on tihti kogunenud surnud isiku eluaja jooksul. Lisaks asub pärandvara tõenäolisemalt liikmesriigis, millega surnud isikul oli isiklik side, kui liikmesriigis, millega pärijal on selline side, juhul kui need riigid on erinevad. Maksustades pärandeid isiklike sidemete alusel nende territooriumiga, osutab enamik riike pigem surnud isiku kui pärija sidemetele, kuigi mitmed neist maksustavad ka või ainult juhul, kui pärijal on isiklik side nende territooriumiga. Surnud isiku isiklike sidemete kõnealuse laadi ja tähtsuse tõttu ning samuti praktilistel kaalutlustel peaks topeltmaksustamise korral, mis on toimunud asjaolu tõttu, et surnud isikul ja pärijal on isiklikud sidemed eri liikmesriikidega, maksusoodustust andma see liikmesriik, millega pärijal on isiklikud sidemed.

(18)	Vastuolusid, mis on tingitud isiklikust sidemest mitme liikmesriigiga, saaks lahendada vastastikuse kokkuleppemenetluse alusel, mis hõlmaks kõige tihedama isikliku sideme määramise reeglit.

(19)

Kuna pärandimaksu kohaldamise ajastus võib olla asjaomastes liikmesriikides erinev ja piiriüleste elementidega juhtumid võivad võrreldes siseriiklike pärandimaksu juhtumitega vajada lahendamiseks oluliselt rohkem aega, kuna on vaja tegelda rohkem kui ühe õigus- ja/või maksusüsteemiga, peaksid liikmesriigid võimaldama teha maksusoodustuse taotlusi mõistliku ajavahemiku jooksul.

(20)

Käesoleva soovitusega edendatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi, nagu õigus omandile (artikkel 17), millega tagatakse konkreetselt õigus pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit, ettevõtlusvabadus (artikkel 16) ja ELi kodanike vabadus liikuda vabalt ELi piires (artikkel 45),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. Sisu

1.1. Käesoleva soovitusega nähakse ette, kuidas liikmesriigid võivad kohaldada meetmeid või parandada olemasolevaid meetmeid, mis aitavad vähendada topelt- või mitmekordset maksustamist, mille on põhjustanud pärandimaksude kohaldamine kahe või enama liikmesriigi poolt (edaspidi „topeltmaksustamine”).

1.2. Käesolev soovitus kehtib analoogia alusel ka kinkemaksude kohta, kui kingitusi maksustatakse samade või sarnaste eeskirjade alusel kui pärandit.

2. Mõisted

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pärandimaks”– siseriiklikul, föderaalsel, piirkondlikul või kohalikul tasandil pärast isiku surma kogutud mis tahes maks, olenemata sellest, kuidas seda maksu nimetatakse või arvestatakse või olenemata isikust, kelle suhtes seda maksu kohaldatakse, sh eelkõige varamaks, pärandimaks, vara ülemineku maks, vara ülemineku lõiv, tempelmaks, tulumaks ja kapitalikasumi maks;

b) „maksusoodustus”– õigusaktides ja/või üldistes haldusjuhendites või suunistes sisalduv säte, mille kohaselt liikmesriik teeb soodustusi teises liikmesriigis tasutud pärandimaksu suhtes, arvestades välismaise maksu maha kõnealuses liikmesriigis tasuda tulevast maksust, vabastades pärandi või osa sellest kõnealuses liikmesriigis maksustamisest, tunnustades välismaal makstud maksu, või muul viisil pärandimaksu kehtestamisest loobudes;

c) „varad”– mis tahes vallas- ja/või kinnisvara ja/või pärandimaksuga seotud õigused;

d) „isiklik side”– surnud isiku või pärija side liikmesriigiga, mis võib põhineda elukohal, asukohal, püsival elukohal, eluliste huvide keskusel, peamisel elukohal, kodakondsusel või juhtimise tegelikul keskusel.

Punkti a kohaldamisel loetakse samalt varalt eelnevalt tasutud kinkemaksu maksusoodustuse eesmärgil pärandimaksuks.

Mõistete „püsiv tegevuskoht”, „kinnisvara”, „vallasvara”, „resident”, „elukoht/elukohta omav”, „riiklik/kodakondsus”, „peamine elukoht” ja „püsiv elukoht” tähendus on mõisteid kohaldava liikmesriigi siseriiklikus õiguses kohaldatav tähendus.

3. Üldine eesmärk

Soovitatud meetmete eesmärk on lahendada topeltmaksustamise juhtumid, nii et konkreetse pärandi üldine maksustamismäär ei oleks kõrgem kui määr, mida kohaldataks siis, kui kõik pärandi osad kuuluksid selle liikmesriigi maksustamispädevuse alla, kelle maksumäär on asjaomaste liikmesriikide seas kõige kõrgem.

4. Maksusoodustuse tegemine

Pärandimaksu kohaldamisele peaksid liikmesriigid tegema maksusoodustusi vastavalt punktidele 4.1–4.4.

4.1. Püsiva tegevuskoha kinnis- ja vallasvara suhtes kohaldatav maksusoodustus

Pärandimaksude kohaldamisel peaks liikmesriik võimaldama maksusoodustust teise liikmesriigi poolt järgmiste varade suhtes kohaldatud pärandimaksule:

a)	kõnealuses teises liikmesriigis asuv kinnisvara;

b)	kõnealuses teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha äriomandiks olev vallasvara.

4.2. Muud liiki vallasvara suhtes kohaldatav maksusoodustus

Liikmesriik, millega nii surnud isikul kui ka pärijal isiklikud sidemed puuduvad, peaks hoiduma kohaldamast muu kui punkti 4.1 alapunktis b osutatud äriomandis oleva vallasvara suhtes pärandimaksu, eeldusel et mõni teine liikmesriik on sellist maksu juba kohaldanud põhjusel, et surnud isikul oli ja/või pärijal on isiklik side kõnealuse teise liikmesriigiga.

4.3. Maksusoodustus juhul, kui surnud isikul oli isiklik side muu liikmesriigiga kui liikmesriik, millega pärijal on isiklik side

Punkti 4.1 kohaselt peaks teine liikmesriik juhul, kui rohkem kui üks liikmesriik võib taotleda pärandi maksustamist selle alusel, et surnud isikul olid isiklikud sidemed ühe liikmesriigiga ja pärijal on isiklikud sidemed teise liikmesriigiga, andma maksusoodustust maksu eest, mis on pärandilt makstud liikmesriigis, millega surnud isikul olid isiklikud sidemed.

4.4. Maksusoodustus üksikisiku mitme isikliku sideme korral

Kui isikut peetakse eri liikmesriikide õigusaktide alusel isiklikult seotuks rohkem kui ühe maksustava liikmesriigiga, peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastastikuse kokkuleppe teel punktis 6 sätestatud korra kohaselt või muul viisil määrama liikmesriigi, kes peab maksusoodustust andma, kui pärandimaksu kohaldatakse riigis, millega isik on isiklikult tihedamalt seotud.

4.4.1.

Füüsilise isiku tihedamaid isiklikke sidemeid võib määratleda järgnevalt:

a)	teda võib lugeda isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, kus on tema käsutuses olev püsiv elukoht;

b)	kui punktis a osutatud liikmesriik teda ei maksusta või kui isikul on mitu tema käsutuses olevat püsivat elukohta, võib teda lugeda isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, millega tema isiklikud ja majanduslikud sidemed on tihedamad (eluliste huvide keskus);

kui punktis b osutatud liikmesriik teda ei maksusta või kui ei ole võimalik määrata liikmesriiki, kus asub füüsilise isiku eluliste huvide keskus, või kui tal ei ole tema käsutuses olevat püsivat elukohta üheski liikmesriigis, võib teda lugeda isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, kus on tema peamine elukoht;

d)	kui punktis c osutatud liikmesriik teda ei maksusta või kui füüsilisel isikul on peamine elukoht rohkem kui ühes liikmesriigis või ei ole seda üheski liikmesriigis, võib teda lugeda isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, mille kodanik ta on.

4.4.2.

Kui tegemist on muu kui füüsilise isikuga, nt heategevusorganisatsiooniga, võib teda pidada isiklikult tihedamalt seotuks liikmesriigiga, kus on tema organisatsiooni tegeliku juhtimise koht.

5. Maksusoodustuse kohaldamise ajastus

Liikmesriigid peaksid võimaldama maksusoodustust mõistliku ajavahemiku jooksul, nt kümme aastat alates tähtajast, mille jooksul nende kohaldatavad pärandimaksud peavad olema makstud.

6. Vastastikuse kokkuleppe menetlus

Kui see on punktis 3 sätestatud üldeesmärgi saavutamiseks vajalik, peaksid liikmesriigid võimalike topeltmaksustamisega seotud vaidluste (sh vastukäivad vallas- ja kinnisvara või varade asukoha määratlused või selle liikmesriigi määramine, kes peaks konkreetsel juhul maksusoodustust andma) lahendamiseks kasutama vastastikuse kokkuleppe menetlust.

7. Järelmeetmed

7.1. Liikmesriigid peaksid jätkama tööd, leidmaks võimalusi maksuasutuste koostöö parandamiseks nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil, et abistada maksumaksjaid, kelle suhtes kohaldatakse topeltmaksustamist.

7.2. Samuti peaksid liikmesriigid vastu võtma kooskõlastatud seisukoha Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) pärandimaksude üle peetavate arutelude korral.

7.3. Komisjon kontrollib koos liikmesriikidega soovituse järgimist ja avaldab kolm aastat pärast soovituse vastuvõtmist aruande piiriüleste pärandimaksusoodustuste olukorra kohta.

8. Adressaadid

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. detsember 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

20.12.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 336/85

Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse (liidu täiendava rahalise toetuse kohta Portugalil 2006. ja 2007. aastal seoses haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) vastu võitlemisega tekkinud kulutuste katmiseks) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 335, 17. detsember 2011 )

Pealkirjas kaanel ja leheküljel 107 ning allkirjastamise koha ja aja fraasis leheküljel 108

asendatakse

„12. detsember 2011”,

järgmisega:

„15. detsember 2011”.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.336.est
Euroopa Liidu Teataja		L 336

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 20. detsember 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/853/EL
	*	Nõukogu otsus, 29. november 2011, tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsiooni liidu nimel allkirjastamise kohta	1
		Tingimusjuurdepääsul põhinevate või seda sisaldavate teenuste õiguskaitse Euroopa konventsioon	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1331/2011, 14. detsember 2011, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate roostevabast terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	6
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1332/2011, 16. detsember 2011, millega kehtestatakse ühised õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks ( 1 )	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1333/2011, 19. detsember 2011, millega sätestatakse banaanide turustamisstandardid, nende turustamisstandardite järgimise kontrolli eeskirjad ja teabeedastusnõuded banaanisektoris	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1334/2011, 19. detsember 2011, määrusega (EMÜ) nr 3846/87 eksporditoetuste jaoks kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri avaldamise kohta aastal 2012	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1335/2011, 19. detsember 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	72
		OTSUSED
		2011/854/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 15. detsember 2011, millega pikendatakse erandi kehtivusaega, mille jooksul Rumeenia võib esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) raames vastuväiteid teatavate Rumeeniasse taaskasutamiseks lähetatavate jäätmesaadetiste suhtes (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9191 all) ( 1 )	74
		2011/855/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 15. detsember 2011, liidu rahalise toetuse kohta seoses teatavate meetmetega metsloomade suu- ja sõrataudi likvideerimiseks Kagu-Bulgaarias 2011.–2012. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2011) 9225 all)	75
		SOOVITUSED
		2011/856/EL
	*	Komisjoni soovitus, 15. detsember 2011, pärandi topeltmaksustamise vähendamise kohta	81

		Parandused
	*	Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta rakendusotsuse (liidu täiendava rahalise toetuse kohta Portugalil 2006. ja 2007. aastal seoses haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) vastu võitlemisega tekkinud kulutuste katmiseks) parandus (ELT L 335, 17.12.2011)	85