3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/2

(1)

Euroopa Komisjon võttis 2003. aasta mais vastu Euroopa Parlamendile ning nõukogule edastatava teatise „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek”, milles kutsuti üles kehtestama meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. Nõukogu võttis 2003. aasta oktoobris vastu kõnealust tegevuskava käsitlevad järeldused (1) ja Euroopa Parlament võttis 11. juulil 2005 vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni (2).

(2)

Nõukogu volitas 5. detsembril 2005 komisjoni alustama läbirääkimisi partnerluslepingute üle, et rakendada FLEGTi käsitlevat liidu tegevuskava.

(3)

Nõukogu võttis 20. detsembril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 (3) FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes liitu riikidest, kellega liit on sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu.

(4)

Läbirääkimised Kesk-Aafrika Vabariigiga on lõpule viidud ning 21. detsembril 2010 parafeeriti Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemist (FLEGT) (edaspidi „leping”).

(5)

Lepingule tuleks alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/3

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõikega 3 sätestatakse, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb kehtestada meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele, ning säästva kalandustegevuse, võttes arvesse kättesaadavat teaduslikku, tehnilist ja majanduslikku nõuannet ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruannet ning samuti piirkondlikelt nõuandekomisjonidelt saadud mis tahes nõuandeid.

(3)

Nõukogu on kohustatud vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ja vajadust mööda ka teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise, pidades samuti silmas arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteega ja asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(5)

Kalavarudele, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kalapüügivõimalused kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada Läänemere tursavarude püügipiirangud ja püügikoormuse piirangud kooskõlas nõukogu 18. septembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1098/2007 (millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava) (2) sätestatud eeskirjadega (edaspidi „Läänemere tursavarude majandamise kava”).

(6)

Arvestades hiljutisi teadusnõuandeid, saab Läänemere tursavarude kohase püügikoormuse reguleerimise muuta paindlikuks, ohustamata Läänemere tursavarude majandamise kava ja suurendamata kalastussuremust. Selline paindlikkus võimaldaks püügikoormuse tõhusamat korraldust, kui kvoote ei jaotata liikmesriigi laevastiku vahel võrdselt, ning see hõlbustaks kvoodivahetamise korral kiirelt reageerida. Seetõttu peaks liikmesriigil olema lubatud eraldada tema lipu all sõitvale laevale sadamast äraoleku lisapäevi, kui võrdne arv sadamast äraoleku päevi võetakse ära teistelt asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvatelt laevadelt.

(7)

Kõige uuemaid teadusnõuandeid arvesse võttes tuleks Läänemere tursavarude püügikoormuse reguleerimine juba 2011. aastal paindlikuks muuta. Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu 29. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1124/2010 (millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2011. aastaks) (3) II lisa.

(8)

Käesolevas määruses kehtestatud püügivõimalusi peaks kasutama vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks), (4) eelkõige selle artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad vastavalt püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(9)

Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (5) artikli 2 kohaselt on vaja kindlaks määrata varud, mille suhtes kohaldatakse erinevaid määruses osutatud meetmeid.

(10)

Et vältida kalandustegevuse katkemist ning tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2012. Kuna määrust (EL) nr 1124/2010 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011, tuleks käesoleva määruse sätteid, mis võimaldavad Läänemere tursavarude püügikoormuse paindlikku reguleerimist, kohaldada siiski alates 1. jaanuarist 2011. Kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

a)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad on geograafilised piirkonnad vastavalt nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2187/2005 (mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil) (6) I lisale;

b)

„Läänemeri” – ICESi alarajoonid 22–32;

c)

„ELi laev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja Euroopa Liidus registreeritud kalalaev;

d)

„lubatud kogupüük (TAC)” – igast kalavarust aastas lubatava püügi kogus;

e)

„kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

f)

„sadamast äraoleku päev” – mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik või osa sellest, mille kestel laev ei ole sadamas.

a)

määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

e)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37, 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi.

a)

saagi on püüdnud sellise liikmesriigi laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud või

b)

saak moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud, ning kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/12

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 810/2008 (2) artikliga 1 avati iga-aastased tariifikvoodid CN-koodide 0201 ja 0202 alla kuuluva värske, jahutatud või külmutatud kõrgekvaliteedilise veiseliha, CN-koodide 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvate toodete ning CN-koodi 0202 30 90 alla kuuluva külmutatud kondita pühvliliha puhul.

(2)

Määruse (EÜ) nr 810/2008 artikli 2 punktiga a jaotatakse 28 000 tonni CN-koodide 0201 30 00 ja 0206 10 95 alla kuuluvat kondita veiseliha valitud jaotustükkidele, mis vastavad täpsele määratlusele.

(3)

Euroopa Liidu ja Argentina vahelise kirjavahetuse vormis lepinguga, mis on sõlmitud vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (3) heaks kiidetud nõukogu otsusega 2011/769/EL, (4) on ette nähtud 1 500 tonni lisamine Argentinale eraldatud värske või jahutatud kondita veiseliha ELi tariifikvoodile. Rakendamise esimesel neljal aastal suurendatakse kvooti igal aastal 2 000 tonni võrra. Kõnealuse lepinguga on ka ette nähtud, et külmutatud kondita pühvliliha ELi tariifikvoodi raames luuakse Argentinale eraldatav tariifikvoot 200 tonni, mis sisaldab ka värsket ja jahutatud liha.

(4)

Selguse huvides on asjakohane täpsustada riik, kust pühvliliha on pärit.

(5)

Määruse (EÜ) nr 810/2008 artikli 2 punktiga e jaotatakse 1 300 tonni CN-koodide 0201 20 90, 0201 30, 0202 20 90, 0202 30, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvat liha kõrgekvaliteedilistele veiseliha jaotustükkidele, mis vastavad täpsele määratlusele.

(6)

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise kirjavahetuse vormis lepinguga, mis on sõlmitud vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (5) heaks kiidetud nõukogu otsusega 2011/767/EL, (6) on ette nähtud 1 300 tonni suuruse kõrgekvaliteedilise veiseliha ELi tariifikvoodi määratluse muutmine.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 810/2008 vastavalt muuta.

(8)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

1)

Artikli 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

3)

Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel artikli 4 punktide a ja b ning käesoleva artikli lõike 2 kohaselt välja antud impordilitsentside esitamist.”

4)

Artikli 10 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 2 punktides a–e ja g osutatud koguste suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 376/2008, komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 III peatüki ja määruse (EÜ) nr 382/2008 sätteid.”

5)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

6)

I lisa määratlus asendatakse järgmisega:

„Kõrgekvaliteediline veiseliha, mis on pärit ….

(asjakohane määratlus)

või Austraaliast pärit pühvliliha

või Argentinast pärit pühvliliha.”

7)

II lisa esimene taane asendatakse järgmisega:

8)

Lisadesse IV, V ja VI lisatakse järgmine järjekorranumber ja päritoluriik:

„09.4004”

„Argentina”.

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/15

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) on sätestatud nitraatide piirnormid teatavates lehtköögiviljades.

(2)

Mõningatel juhtudel ületatakse piirnorme vaatamata hea põllumajandustava arengule ning seepärast võimaldati teatavatele liikmesriikidele ajutine erand teatavate lehtköögiviljade turuleviimiseks, kui sellised kehtestatud piirnorme ületava nitraadisisaldusega lehtköögiviljad on kasvatatud ja ette nähtud tarbimiseks nende territooriumil.

(3)

Pärast salatis ja spinatis sisalduvate nitraatide piirnormide kehtestamist on mitmel korral uuritud salati ja spinati nitraadisisaldusega seotud tegureid ja meetmeid, mille toel saaks salati ja spinati nitraadisisaldust võimalikult palju vähendada. Vaatamata hea põllumajandustava edusammudele salati ja spinati nitraadisisalduse vähendamisel ja selle hea põllumajandustava rangele rakendamisele ei ole teatavates ELi piirkondades võimalik hoida salati ja värske spinati nitraadisisaldust järjepidevalt allpool kehtestatud piirnorme. Selle põhjuseks on asjaolu, et salati ja spinati nitraadisisaldus sõltub peamiselt kliima- ja valgustingimustest. Selliste kliimatingimuste ohjamine või muutmine ei ole tootja võimuses.

(4)

Et köögiviljades sisalduvate nitraatide põhjustatava ohuga toimetuleku pikemaajaline strateegia saaks toetuda värskele teaduslikule alusele, oli vaja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikku riskihindamist, mis võtaks arvesse ka uuemat teavet. Hindamise puhul tuli arvesse võtta kõiki ohtude ja eelistega seotud asjasse puutuvaid argumente; näiteks kaaluti nitraatide võimalikku negatiivset mõju ja köögiviljade söömisega kaasnevat võimalikku positiivset mõju (nt antioksüdantide või muude tegurite mõju), mis võib mingil moel avaldada vastutoimet või tasakaalustada nitraatide ja neist moodustuvate nitrosoühenditega kaasnevaid ohte.

(5)

Komisjoni taotluse peale võttis toiduahelas olevate saasteainete teaduskomisjon (edaspidi „teaduskomisjon”) 10. aprillil 2008 vastu teadusliku arvamuse köögiviljades sisalduva nitraadi kohta (3). Teaduskomisjon võrdles köögiviljades sisalduva nitraadiga kokkupuutumise ohte ja eeliseid. Üldiselt ei põhjusta hinnanguline kokkupuude köögiviljades sisalduvate nitraatidega tõenäoliselt tervisele märgatavat ohtu ja köögiviljade tarbimise tunnustatud kasulik mõju on ülekaalukalt suurem. Teaduskomisjon tunnistas, et kui köögiviljad moodustavad suure osa toiduvalikust või inimeste puhul, kes söövad palju selliseid köögivilju nagu rukola, võib aeg-ajalt esineda köögiviljade kasvatamisega seotud asjaolusid (nt ebasoodsad kohalikud või kodused kasvutingimused), mida tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.

(6)

Pärast arutelusid asjakohaste meetmete ja probleemide üle, mis on seotud toidu kaudu omastamise korral tekkiva akuutse kokkupuute võimalike ohtudega imikutele ja väikelastele, palus komisjon EFSA-lt köögiviljades sisalduvate nitraatide kohta täiendavat teaduslikku seisukohta, milles antaks üksikasjalikum hinnang värskes köögiviljas esinevate nitraatide võimaliku ohtlikkuse kohta imikutele ja väikelastele ning kaalutaks toidu kaudu omastamisel toimuvat akuutset kokkupuudet, võttes arvesse hiljutisi andmeid nitraatide esinemise kohta köögiviljades, üksikasjalikumaid andmeid selle kohta, kui palju tarbivad imikud ja väikelapsed lehtköögivilju, ja võimalust kehtestada normid, mis oleksid pisut kõrgemad kui lehtköögiviljades sisalduvate nitraatide praegused piirnormid. Teaduskomisjon võttis 1. detsembril 2010 vastu seisukoha võimalike ohtude kohta, mida lehtköögiviljades sisalduvad nitraadid võivad põhjustada imikute ja väikelaste tervisele (4).

(7)

Nimetatud dokumendis jõudis teaduskomisjon järeldusele, et praeguse või kavandatava piirnormi puhul ei ole värskest spinatist valmistatud kuumutatud toidus sisalduva nitraadiga kokkupuutumine tervisele tõenäoliselt ohtlik, kuigi ei saa välistada ohtu sellistele lastele, kes söövad päevas rohkem kui ühe spinatieine. EFSA märkis, et representatiivsete andmete puudumise tõttu ei võetud arvesse nitraadisisalduse võimalikku muutumist toiduainete töötlemise, näiteks pesemise, koorimise ja/või kuumutamise käigus. Kuna toidu töötlemise mõju nitraadisisalduse tasemele ei võetud arvesse, võivad hinnangud kokkupuute ulatusele olla tegelikust suuremad. Ühtlasi jõuti järeldusele, et salatis sisalduvate nitraatide tase ei ole laste tervise seisukohast ohtlik. Salatis ja spinatis sisalduvate nitraatide praeguste piirnormide jõustamisel või kavandatud piirnormide tõstmisel 500 mg/kg võrra võrreldes praeguste piirnormidega ei oleks suurt mõju.

(8)

Selleks, et tagada õiguskindlus kõigi Euroopa Liidu piirkondade tootjatele, kes järgivad rangelt head põllumajandustava, et minimeerida spinati ja salati nitraadisisaldust, on asjakohane suurendada mõnevõrra värskes spinatis ja salatis sisalduvate nitraatide piirnorme ilma, et see ohustaks inimeste tervist.

(9)

Arvestades, et vahel on rukola nitraadisisaldus väga suur, on otstarbekas kehtestada rukola puhul piirnorm. Kahe aasta pärast tuleks rukolas sisalduvate nitraatide piirnorm läbi vaadata ja seda vähendada, kui on kindlaks tehtud tegurid, mis mõjutavad nitraatide esinemist rukolas, ja täies ulatuses rakendatud head põllumajandustava, et viia rukolas sisalduvate nitraatide tase miinimumi.

(10)

Arvestades, et komisjon on volitanud EFSA koondama ühte andmebaasi andmed saasteainete, sh nitraatide esinemise kohta toiduainetes, on otstarbekas edastada tulemused otse EFSA-le.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

1)

Artikli 7 lõiked 1, 2 ja 3 jäetakse välja.

2)

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid kontrollivad nitraatide sisaldust köögiviljades, mis võivad neid märkimisväärsel määral sisaldada, eelkõige lehtköögiviljades, ning edastavad tulemused regulaarselt EFSA-le.”

3)

Lisas asendatakse 1. jagu („Nitraadid”) käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/18

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) on sätestatud dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Dioksiinid kuuluvad rühma, mis hõlmab 75 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDD) analoogi ja 135 polüklooritud dibensofuraani (PCDF) analoogi, millest 17 on toksikoloogiliselt ohtlikud. Polüklooritud bifenüülid (PCBd) on 209 erinevast analoogist koosnev rühm, mille võib nende toksikoloogiliste omaduste põhjal jagada kahte rühma: 12 analoogil on dioksiinide toksikoloogilised omadused ja neid nimetatakse seetõttu sageli dioksiinitaolisteks PCBdeks. Muudel PCBdel ei ole dioksiinide toksikoloogilisi omadusi, vaid nende toksilisuse profiil on erinev ning neid nimetatakse muudeks kui dioksiinitaolisteks PCBdeks.

(3)

Igal dioksiini või dioksiinilaadse PCB analoogil on erinev toksilisuse tase. Nende eri analoogide summaarse toksilisuse leidmiseks ning riskianalüüsi ja kontrollimise võimaldamiseks on välja töötatud toksilisuse ekvivalentfaktori (TEF) mõiste. See tähendab, et analüüsi tulemused kõigi toksikoloogiliselt ohtlike dioksiini analoogide ja dioksiinitaoliste PCB analoogide jaoks väljendatakse ühe määratava ühiku, TCDD toksilisuse ekvivalentkontsentratsiooni (TEQ) alusel.

(4)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldas 28.–30. juunil 2005 eksperdiseminari, kus käsitleti WHO poolt 1998. aastal kokku lepitud TEF-väärtusi. Mitmeid TEF-väärtusi on muudetud, nimelt PCBde, oktaklooritud analoogide ja pentaklooritud furaanide puhul. Andmed uute TEF-väärtuste mõju ja esinemise kohta on kokku võetud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikus aruandes „Dioksiinisisalduse seire kohta toidus ja söödas” (Results of the monitoring of dioxin levels in food and feed) (3). Seega on asjakohane läbi vaadata PCB piirnormid, et võtta arvesse neid uusi andmeid.

(5)

EFSA toiduahelas olevate saasteainete teaduskomisjon võttis komisjoni palvel vastu arvamuse muude kui dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta söödas ja toidus (4).

(6)

Kuue PCB markeri või indikaatori (PCB 28, 52, 101, 138, 153 ja 180) summa on ligi pool muude kui dioksiinitaoliste PCBde summaarsest kogusest söödas ja toidus. Seda summat peetakse muude kui dioksiinitaoliste PCBde esinemise ja inimeste kokkupuute asjakohaseks markeriks ja seega tuleks see määrata piirnormiks.

(7)

Piirnormide kehtestamisel võeti arvesse uusi andmeid esinemise kohta ja EFSA teaduslikku arvamust „Muude kui dioksiinitaoliste PCBde seire kohta toidus ja söödas” (Results of the monitoring of non dioxin-like PCBs in food and feed) (5) arvesse võttes. Kuigi on võimalik saavutada madalamat määramispiiri, kasutatakse valdavas enamuses laborites määramispiirina 1 μg/rasva kg või isegi 2 μg/rasva kg. Kui analüüsitulemus võtta võrdseks ülempiiriga, võib see mõnel juhul, kui kehtestataks väga ranged piirnormid, osutuda piirnormi lähedaseks väärtuseks, kuigi PCB kogust ei ole määratud. Samuti tunnistati, et teatavate toidukategooriate kohta ei ole andmeid kuigi palju. Seepärast oleks asjakohane piirnormid kolme aasta pärast läbi vaadata, toetudes ulatuslikematele andmetele, mis on saadud selliseid analüüsimeetodeid kasutades, mis võimaldavad väikest kontsentratsiooni piisava täpsusega hinnata.

(8)

Erandina lubatakse Soomel ja Rootsil tuua turule nende territooriumil tarbimiseks ettenähtud kala, mis on pärit Läänemere piirkonnast ja mille dioksiinisisaldus on kõrgem kui kala puhul ette nähtud dioksiinide ning dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnorm. Kõnealused liikmesriigid on nõuetekohaselt edastanud tarbijaile toitumisalased soovitused. Soome ja Rootsi teatavad igal aastal komisjonile Läänemere piirkonna kalade dioksiinisisalduse seire tulemused ja meetmed, millega vähendada dioksiinikogust, mille saavad inimesed, kes tarvitavad toiduks Läänemerest püütud kala.

(9)

Soome ja Rootsi tehtud dioksiini ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise seire tulemuste alusel võib erandi tegemisel piirduda teatavate kalaliikidega. Võttes arvesse, et dioksiine ja PCBd esineb keskkonnas ja seega ka kalades alati, on asjakohane kehtestada erand ajapiiranguta.

(10)

Läti on loodusliku lõhe suhtes taotlenud samasugust erandit, nagu on antud Soomele ja Rootsile. Selleks on Läti näidanud, et nende territooriumil ei ole inimeste kokkupuude dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBdega suurem kui mis tahes liikmesriigi kõrgem keskmine tase, ning et tal on olemas süsteem, millega tagatakse tarbijate täielik teavitamine sellest, et teataval ohustatud elanikkonnarühmal on soovitav piirata Läänemere piirkonna kala kasutamist toiduks, et vältida võimalikku ohtu tervisele. Lisaks sellele tuleks jälgida dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taset Läänemere piirkonna kalades ning seire tulemused ja vastavad meetmed, mis on võetud vähendamaks dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde kogust, mille inimesed saavad Läänemere kala kasutamisel toiduks, tuleks esitada komisjonile. Rakendatud on vajalikke meetmeid tagamaks, et ELis kehtestatud PCB piirnormidele mittevastavat kala ja kalandustooteid ei turustataks teistes liikmesriikides.

(11)

Arvestades et Läänemere piirkonna kalade saastumismuster muude kui dioksiinitaoliste PCBdega on sarnane dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBdega saastumisele ning võttes arvesse, et muud kui dioksiinitaolised PCBd on keskkonnas samuti väga püsivad, on asjakohane anda muude kui dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta Läänemere piirkonna kalades samasugune erand kui dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise puhul.

(12)

EFSA-l paluti esitada teaduslik arvamus dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta lammaste ja hirvede maksas ja selle kohta, kas maksas ja sellest saadud toodetes leiduva dioksiini ja PCB piirnormid tuleks pigem kehtestada toote enda kui selles sisalduva rasva põhjal, nagu see praegu on. Kui EFSA arvamus on olemas, tuleks läbi vaadata maksa ja sellest saadud toodete suhtes kehtivad sätted, eriti lamba- ja hirvemaksa puhul. Seni on asjakohane kehtestada dioksiinide ja PCBde piirnormid rasva põhjal.

(13)

Toidu suhtes, mis sisaldab vähem kui 1 % rasva, ei kohaldatud siiani dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde piirnormi, kuna leiti, et inimeste kokkupuude kõnealuste ainetega selliste toitude kaudu on minimaalne. Samas on aga esinenud juhtumeid, kus vähem kui 1 % rasva sisaldavas toidus on dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde sisaldus rasvas väga kõrge. Seega on asjakohane kohaldata piirnorme ka selliste toitude suhtes, kuid võtta seejuures arvesse sisaldust tootes tervikuna. Võttes arvesse, et teatavate väherasvaste toodete puhul on piirnorm kehtestatud tootepõhiselt, on asjakohane kohaldada toitude puhul, mis sisaldavad vähem kui 2 % rasva, tootepõhist piirnormi.

(14)

Võttes arvesse seireandmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde esinemise kohta imiku- ja väikelastetoitudes, on asjakohane kehtestada imiku- ja väikelastetoitude puhul madalamad dioksiini ja dioksiinitaoliste PCBde piirnormid. Saksamaa riskihindamise riiklik instituut on esitanud EFSA-le taotluse hinnata, millist ohtu kujutavad endast imikutele ja väikelastele imiku- ja väikelastetoitudes esinevad dioksiinid ja dioksiinitaolised PCBd. Seega tuleks imiku- ja väikelastetoitu käsitlevad sätted pärast EFSA arvamuse esitamist läbi vaadata.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu pole vastuväiteid esitanud,

1)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/24

(1)

Võttes arvesse asjaolu, et sekkumisvarusid enim puudust kannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise 2012. aasta kava jaoks, mis on vastu võetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 562/2011, (3) on eelmiste aastatega võrreldes oluliselt vähem, on asjakohane pikendada komisjoni määrusega (EL) nr 945/2010 (4) vastu võetud 2011. aasta kava rakendamisperioodi, et liikmesriigid saaksid täiendada 2012. aasta kava alusel lõplikele abisaajatele jaotatavaid toiduainekoguseid kogustega, mis võivad olla üle jäänud 2011. aasta kava kohastest varudest.

(2)

Hankemenetluste kohta esitatud kaebuste ja vastavate kohtumenetluste viivituste tõttu ei ole Kreekal olnud võimalik lõpetada turult toiduainete teatavate ostude jaoks tehtavaid makseid ega võtta välja osa talle liidu sekkumisvarudest eraldatud võikogusest. Kreeka ametiasutused esitasid komisjonile taotluse pikendada tähtaegu, mis on sätestatud komisjoni 14. septembri 2010. aasta määruse (EL) nr 807/2010 (millega kehtestatakse Euroopa Liidus enim puudustkannatavatele isikutele sekkumisvarudest pärit toiduainete tarnimise üksikasjalikud eeskirjad) (5) artikli 3 lõikes 3 ja määruse (EL) nr 945/2010 artiklis 4. Portugal esitas samalaadse taotluse seoses määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõikes 3 sätestatud maksetoimingute tähtajaga. Võttes arvesse kõnealuste liikmesriikide keerulist finantsolukorda, on asjakohane lubada neil lõpetada maksetoimingud turult varutud toodete eest ning lubada sekkumisvarudest välja võtta kasutamata kogused nii, et kõnealuseid eraldatud koguseid oleks võimalik kasutada enim puudust kannatavatele isikutele jaotatavate toiduainekoguste suurendamiseks. Seepärast oleks vaja lubada pikendada kõnealust kahte tähtaega. Liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid erandid hõlmama kõiki turult varutud toiduainete eest tehtavaid maksetoiminguid ning kõigi piimatoodete väljavõtmist sekkumisvarudest 2011. aasta kava raames. Kuna turult varutud toiduainete eest tehtavate maksetoimingute tähtaeg oli määratud 1. septembriks ning piimatoodete väljavõtmine liidu sekkumisvarudest 30. septembriks, tuleks kõnealust kahte erandit kohaldada tagasiulatuvalt.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

1)

Lisatakse järgmine artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõikest 1 lõpeb 2011. aasta jaotuskava rakendamisperiood 29. veebruaril 2012.”

2)

Artikli 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõike 2 esimesest ja kolmandast lõigust võetakse 2011. aasta jaotuskava puhul või ja lõssipulber sekkumisvarudest välja ajavahemikul 1. juunist kuni 31. detsembrini 2011. Kulud, mis on seotud eraldatud või ja lõssipulbri koguste sekkumisvarudes hoidmisega 30. septembri ja sekkumislaost tegeliku väljavõtmise kuupäeva vahel, tasub liikmesriik, kellele tooted on eraldatud 2011. aasta jaotuskava alusel.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Erandina määruse (EL) nr 807/2010 artikli 3 lõikest 3 peavad 2011. aasta jaotuskava puhul maksetoimingud selliste ettevõtjal tarnida tulevate toodete eest, mis tuleb varuda turult määruse (EL) nr 807/2010 artikli 2 lõike 3 punkti a alapunktide iii ja iv alusel, lõppema enne 31. detsembrit 2011.”

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/26

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/28

(1)

ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 punktiga a nähakse ette võimalus võtta vastu meetmeid nende liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, et tugevdada asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet.

(2)

ELi toimimise lepingu artiklis 126 on sätestatud, et liikmesriigid hoiduvad ülemäärasest riigieelarvepuudujäägist, ning sellega on ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Stabiilsuse ja kasvu pakt, mille ennetavate sätetega rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on raamistik, millega toetatakse usaldusväärse eelarvepositsiooni kiiret taastamist soodustavat valitsuse poliitikat, võttes arvesse majanduse olukorda.

(3)

Nõukogu otsustas 27. aprillil 2009 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamisleping) artikli 104 lõikega 6, et Kreekal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(4)

Nõukogu võttis 10. mail 2010 artikli 126 lõike 9 ja artikli 136 alusel vastu otsuse 2010/320/EL, (1) mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2014. aastaks. Nõukogu kehtestas eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks järgmise kohandamiskava: valitsemissektori eelarve puudujääk ei ületa 2010. aastal 18 508 miljonit eurot, 2011. aastal 17 065 miljonit eurot, 2012. aastal 14 916 miljonit eurot, 2013. aastal 11 399 miljonit eurot ja 2014. aastal 6 385 miljonit eurot.

(5)

Otsust 2010/320/EL, mis oli adresseeritud Kreekale, on korduvalt oluliselt muudetud (2). Kuna otsusesse tuli teha uusi muudatusi, sõnastati see selguse huvides 12. juulil 2011. aastal otsuse 2011/734/EL (3) kaudu uuesti.

(6)

2011. aasta septembris sai selgeks, et kui poliitikat ei muudeta, siis – võttes arvesse eelarve täitmist kuni kõnealuse septembrini – ületab Kreeka eelarvepuudujääk oluliselt 2011. aastaks ettenähtud ülempiiri, ohustades programmi üldist usaldusväärsust. Kreeka valitsus teatas 2011. aasta oktoobris meetmetest, millega püütakse vähendada 2011. aasta eelarve-eesmärgist kõrvalekaldumist, ja esitas 2012. aasta eelarve projekti, mille eesmärk on järgida otsuses 2010/320/EL 2012. aastaks seatud ülempiiri. Kõnealused meetmed vormistatakse õigusaktina 2011. aasta oktoobri lõpuks. Kõnealuste meetmete üle on Kreeka ametiasutused ja komisjoni talitused pidanud ulatuslikke arutelusid.

(7)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades näib asjakohane otsust 2011/734/EL mitmes aspektis muuta, jättes samas muutmata ülemäärase puudujäägi kõrvaldamiseks kehtestatud tähtpäeva,

1)

Lisatakse järgmine lõige:

„6a.   Kreeka võtab vastu ja rakendab viivitamata järgmised meetmed:

2)

Lõiget 7 muudetakse järgmiselt:

3)

Lõikesse 8 lisatakse järgmised punktid:

4)

Lisatakse järgmine lõige:

„9.   Kreeka võtab järgmised meetmed 2012. aasta juuni lõpuks:

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/32

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid ELi vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 5. juulil 2011 vastu otsuse Atalanta/3/2011, (2) millega kontradmiral Thomas JUGEL nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi vägede juhatajaks.

(3)

ELi operatsiooni ülem soovitas nimetada Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni uueks ELi vägede juhatajaks kapten Jorge MANSO.

(4)

Euroopa Liidu sõjaline komitee toetab kõnealust soovitust.

(5)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/33

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe (2) (edaspidi „kokkulepe”) jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Kokkuleppe artikliga 6 moodustatakse põllumajanduse ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis vastutab kokkuleppe haldamise eest ning tagab selle laitmatu toimimise.

(3)

Kooskõlas kokkuleppe artikli 6 lõigetega 4 ja 7 võttis komitee 21. oktoobril 2003 vastu oma töökorra (3) ja moodustas kokkuleppe lisade haldamiseks vajalikud töörühmad (4).

(4)

Selleks et uurida eelkõige 9. lisa reguleerimisala, kahe kokkuleppeosalise kohaldatavaid impordieeskirju ja nendevahelist teabevahetust, eesmärgiga esitada komiteele kokkuleppe 9. lisa kohandamiseks antavad asjakohased soovitused, on toimunud mahepõllundustoodete kahepoolse töörühma kohtumine.

(5)

Vastavalt kokkuleppe artiklile 11 võib komitee otsustada muuta kokkuleppe lisasid.

(6)

Põllumajanduse ühiskomitees Euroopa Liitu esindava delegatsiooni juht väljendab ELi toetust ühiskomitee otsuse eelnõu viimasele versioonile.

(7)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (5) artikliga 37 ette nähtud komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/37

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse liidu rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele. Selleks et aidata kaasa lindude gripi võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit oma rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses ja teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 31. märtsi 2011. aasta rakendusotsusega 2011/204/EL liidu rahalise toetuse kohta seoses Taanis ja Hollandis 2010. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit muuhulgas rahalist toetust Hollandis 2010. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele. Holland esitas 20. mail 2011 ametliku hüvitise taotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(5)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(6)

Holland on vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikele 4 teavitanud viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate liidu õigusaktidega, ning nende tulemustest. Vastavalt määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklile 7 esitatud hüvitise taotlusele olid lisatud finantsaruanne, täiendavad dokumendid, epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomad tapeti ja likvideeriti, ja vastavate auditite tulemused.

(7)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused edastati Hollandile 8. augustil 2011. aastal. Holland väljendas nõusolekut 16. augustil 2011 saadetud e-kirjas.

(8)

Seetõttu tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lindude gripi likvideerimisega Hollandis 2010. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/39

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse liidu rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele. Et aidata kaasa sigade vesikulaarhaiguse võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 esimeses taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni 5. märtsi 2010. aasta otsusega 2010/143/EL (liidu rahalise toetuse kohta seoses Itaalias 2009. aastal sigade vesikulaarhaiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega) (3) andis liit Itaaliale rahalist toetust kulutuste jaoks, mis tehti sigade vesikulaarhaiguse likvideerimiseks.

(5)

Itaalia esitas 3. ja 4. mail 2010 ametliku hüvitise taotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Itaaliat teavitati komisjoni lõppjäreldustest 29. juunil 2011 saadetud e-kirjas. Itaalia väljendas nõusolekut 23. augustil 2011 saadetud e-kirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Itaalia ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses sigade vesikulaarhaiguse likvideerimisega Itaalias 2009. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/41

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et likvideerida linnugripp võimalikult kiiresti, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses ja teises taandes on kindlaks määratud liidu rahalise toetuse protsendimäär, mida võib maksta liikmesriigi kantud kulude hüvitamiseks.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 29. juuli 2009. aasta otsusega 2009/581/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta seoses Saksamaal Cloppenburgis 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta jaanuaris lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) nähti ette liidu rahalise toetuse andmine Saksamaal 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta jaanuaris lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Saksamaa esitas 3. septembril 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(6)

Määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7 on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegade jooksul.

(7)

Otsuses 2009/581/EÜ on sätestatud, et liidu rahalise toetuse raames makstakse 2 miljoni euro suurune esimene osamakse.

(8)

Komisjoni talituste poolt määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 10 kohaselt läbiviidud auditi käigus avastati vaid väikseid rahandusalaseid probleeme.

(9)

Saksamaa on seega siiani täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(10)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse teise osamakse summa abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses linnugripi likvideerimisega Saksamaal Cloppenburgis 2008. aasta detsembris ja 2009. aasta jaanuaris.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/43

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa Newcastle’i haiguse võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 esimeses taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 1. aprilli 2011. aasta rakendusotsusega 2011/208/EL liidu rahalise toetuse kohta seoses Hispaanias 2009. aastal Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit muu hulgas rahalist toetust Hispaanias 2009. aastal Newcastle’i haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele. Hispaania esitas 31. mail 2011 ametliku hüvitise taotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(5)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus viidi tegelikult ellu ja ametiasutused esitasid kogu vajaliku teabe ettenähtud tähtaegadeks.

(6)

Hispaania on vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikele 4 teavitanud viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike meetmetest, mida on rakendatud kooskõlas teatavakstegemist ja likvideerimist käsitlevate liidu õigusaktidega, ning nende tulemustest. Vastavalt määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklile 7 esitatud hüvitise taotlusele olid lisatud finantsaruanne, täiendavad dokumendid, epidemioloogiline aruanne iga ettevõtte kohta, kus loomad tapeti ja likvideeriti, ja vastavate auditite tulemused.

(7)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõppjäreldused edastati Hispaaniale 20. oktoobril 2011. aastal. Hispaania väljendas nõusolekut 20. oktoobril 2011 saadetud e-kirjas.

(8)

Seetõttu tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses Newcastle’i haiguse likvideerimisega Hispaanias 2009. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/45

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse liidu rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele. Et likvideerida võimalikult kiiresti lammaste katarraalne palavik, peaks liit oma rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses ja teises taandes on kindlaks määratud liidu rahalise toetuse protsendimäär, mida võib maksta liikmesriigi kantud kulude hüvitamiseks.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 5. märtsi 2010. aasta otsusega 2010/148/EL liidu rahalise toetuse kohta seoses Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias 2009. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit rahalist toetust muu hulgas Hispaanias 2009. aastal linnugripi vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Hispaania esitas 3. mail 2010 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(6)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7 on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Komisjoni talituste poolt määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 10 kohaselt läbiviidud auditi käigus avastati vaid väikseid rahandusalaseid probleeme.

(8)

Hispaania on seega siiani täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(9)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse esimese osamakse summa abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lindude gripi likvideerimisega Hispaanias 2009. aastal.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/47

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse liidu rahalist toetust veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele. Selleks, et lindude grippi võimalikult kiiresti likvideerida, peaks liit oma rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 4 lõike 3 esimeses ja teises taandes on kindlaks määratud liidu rahalise toetuse protsendimäär, mida võib maksta liikmesriigi kantud kulude hüvitamiseks.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 27. juuni 2008. aasta otsusega 2008/557/EÜ liidu rahalise toetuse kohta seoses Poolas 2007. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit rahalist toetust Poolas 2007. aastal lindude gripi vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Poola esitas 13. märtsil 2008 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(6)

Määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7 on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Otsuses 2008/557/EÜ on sätestatud, et liidu rahalise toetuse raames makstakse 845 000 euro suurune esimene osamakse.

(8)

Komisjoni talituste poolt määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 10 kohaselt läbiviidud auditi käigus avastati vaid väikseid rahandusalaseid probleeme.

(9)

Poola on seega siiani täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(10)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse teise osamakse summa abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lindude gripi likvideerimisega Poolas 2007. aastal.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/49

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et likvideerida võimalikult kiiresti lammaste katarraalne palavik, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 esimeses taandes on kindlaks määratud liidu rahalise toetuse protsendimäär, mida võib maksta liikmesriigi kantud kulude hüvitamiseks.

(3)

Komisjoni 28. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 349/2005 (millega kehtestatakse eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ) (2) artiklis 3 on kehtestatud tingimused, mille alusel võib saada liidu rahalist toetust nende kulutuste katteks.

(4)

Komisjoni 5. juuni 2008. aasta otsusega 2008/444/EÜ ühenduse rahalise toetuse kohta seoses Saksamaal 2007. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (3) andis liit rahalist toetust Saksamaal 2007. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Saksamaa esitas 6. juunil 2008 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(6)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7 on sätestatud, et liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Otsuses 2008/444/EÜ on sätestatud, et liidu rahalise toetuse raames makstakse 950 000,00 euro suurune esimene osamakse.

(8)

Komisjoni talituste poolt määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 10 kohaselt läbiviidud auditi käigus avastati vaid väikseid rahandusalaseid probleeme.

(9)

Saksamaa on seega siiani täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(10)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd kinnitada liidu rahalise toetuse teise osamakse summa abikõlblike kulutuste katteks, mida tehti seoses linnugripi likvideerimisega Saksamaal 2007. aastal.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/50

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ (3), mida on muudetud otsusega 2009/19/EÜ (4), andis liit rahalist toetust Prantsusmaal 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Prantsusmaa esitas 31. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2.

(6)

Toidu- ja Veterinaarameti kontrollkäigul Prantsusmaale 24.–28. novembril 2008 täheldati mõningaid tehnilisi puudusi. Need puudused ei ohustanud siiski programmi üldist rakendamist ega tekitanud liidu eelarvele lisakulutusi.

(7)

Pärast Prantsusmaal 1.–4. detsembril 2009 tehtud finantskontrolli jõuti järeldusele, et Prantsusmaa esitatud kulud on abikõlblikud.

(8)

Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Prantsusmaale 14. juulil 2011. aastal saadetud kirjaga.

(9)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Prantsusmaal 2007. ja 2008. aastal.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/52

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ, (3) mida on muudetud otsusega 2009/19/EÜ, (4) andis liit rahalist toetust Itaalias 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele

(5)

Itaalia esitas 12. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Itaaliale 28. märtsil 2011. aastal saadetud kirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Itaalia ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Itaalias 2007. ja 2008. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/54

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ, (3) mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/19/EÜ, (4) andis liit rahalist toetust Austrias 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Austria esitas 31. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Austriale 28. märtsil 2011. aastal saadetud kirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Austria ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Austrias 2007. ja 2008. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/56

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ, (3) mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/19/EÜ, (4) andis liit rahalist toetust Madalmaades 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Madalmaad esitasid 26. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Madalmaadele 27. septembril 2010. aastal saadetud kirjaga.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Madalmaade ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Madalmaades 2007. ja 2008. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/58

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele, antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ, (3) mida on muudetud otsusega 2009/19/EÜ, (4) andis liit rahalist toetust Rootsis 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Rootsi esitas 30. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Rootsile 28. märtsil 2011. aastal saadetud kirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Rootsi ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Rootsis 2007. ja 2008. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

3.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/60

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)

Otsuses 2009/470/EÜ on sätestatud kord, millega reguleeritakse veterinaariaalastele erimeetmetele, sealhulgas erakorralistele meetmetele antavat liidu rahalist toetust. Et aidata kaasa lammaste katarraalse palaviku võimalikult kiirele likvideerimisele, peaks liit rahalise toetusega osalema liikmesriigi tehtud abikõlblike kulutuste kandmises. Kõnealuse otsuse artikli 3 lõike 6 teises taandes on sätestatud eeskirjad protsendimäära kohta, mida tuleb kohaldada liikmesriigi kantud kulutuste suhtes.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 349/2005 (2) on kehtestatud eeskirjad ühenduse toetuse osas erakorraliste ning teatavate loomahaiguste vastaste meetmete jaoks, mis on ette nähtud nõukogu otsuses 90/424/EMÜ. Kõnealuse määruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad liidu rahalise toetuse tingimustele vastavate kulutuste kohta.

(4)

Komisjoni otsusega 2008/655/EÜ, (3) mida on muudetud komisjoni otsusega 2009/19/EÜ, (4) andis liit rahalist toetust Luksemburgis 2007. ja 2008. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorralistele meetmetele.

(5)

Luksemburg esitas 27. märtsil 2009 ametliku hüvitisetaotluse, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 349/2005 artikli 7 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni tähelepanekud, abikõlblike kulutuste arvutamise meetod ja lõplikud järeldused edastati Luksemburgile 30. märtsil 2011. aastal saadetud kirjas.

(6)

Liidu rahalist toetust antakse üksnes tingimusel, et kavandatud tegevus on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on kogu vajaliku teabe esitanud ettenähtud tähtaegadeks.

(7)

Luksemburgi ametiasutused on täielikult täitnud oma tehnilised ja halduskohustused, mis on sätestatud otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõikes 4 ja määruse (EÜ) nr 349/2005 artiklis 7.

(8)

Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleks nüüd vastavalt otsuse 2008/655/EÜ artikli 3 lõikele 2 kinnitada liidu rahalise toetuse kogusumma abikõlblike kulutuste katteks, mis tehti seoses lammaste katarraalse palaviku likvideerimisega Luksemburgis 2007. ja 2008. aastal.

(9)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,