26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1219/2011/EL,

16. november 2011,

mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu (2) artikli 4 lõikele 3 otsustasid EBRD panga nõukogu liikmed Zagrebis 14. ja 15. mail 2010 peetud aastakoosolekul resolutsioonidega nr 126 (3) ja 128 (4) suurendada EBRD lubatud aktsiakapitali 10 miljardi euro võrra, kindlustamaks piisavalt kapitali, et tagada keskpikas perspektiivis EBRD mõistlikul tasemel tegevus sihtriikides vastavalt ettenähtud piirangutele.

(2)	Enne kõnealuseid resolutsioone oli EBRD kapital 20 miljardit eurot, millest liit oli märkinud 60 000 aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot.

(3)

Vastavalt resolutsioonile nr 126 suurendatakse EBRD lubatud aktsiakapitali 100 000 sissemakstava aktsia võrra ja panga igale liikmele antakse välja täisarv aktsiaid (ümardatult allapoole) vastavalt nende olemasolevale osalusele. Kapitali suurendamise sissemakstava osa puhul kaasatakse osa EBRD kapitali piiramatutest üldreservidest. Käesoleval otsusel ei ole seega liidu eelarvele otsest mõju. Kõik EBRD aktsionärid said automaatselt sissemakstavaid aktsiaid vastavalt oma olemasolevale osalusele, ilma et aktsionärid peaksid ise täiendavaid menetlustoiminguid tegema. Seega on liidule välja antud 3 031 uut aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot, suurendades liidu sissemakstavate aktsiate arvu 63 031 aktsiani.

(4)

Resolutsiooni nr 128 kohaselt tuleks EBRD lubatud aktsiakapitali suurendada 900 000 sissenõutava aktsia (igaühe nimiväärtus 10 000 eurot) võrra, mis võidakse tagasi võtta. Igal liikmel peaks olema võimalik nimiväärtuses märkida täisarv sissenõutavaid aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne kapitali suurendamise jõustumise kuupäeva. Seega on liidul õigus märkida kuni 27 013 sissenõutavat aktsiat hiljemalt 31. detsembriks 2011.

(5)

Resolutsiooni nr 128 kohaselt tuleks EBRD kapitali kasutamist kontrollida kapitalivarude neljanda läbivaatamise raames ajavahemikus 2011-2015 („kapitalivarude neljanda läbivaatamise periood”). EBRD panga nõukogu võib otsustada 2015. aastal kapitalivarude neljanda läbivaatamise raames, et osa kasutamata jäänud sissenõutavast kapitalist võidakse teatavatel tingimustel, mis lepitakse kokku 2015. aastal, tagasi võtta. Vastavalt resolutsioonile nr 128 otsustas EBRD panga nõukogu, et selline sissenõutavate aktsiate tagasivõtmine toimub automaatselt ja seda kohaldatakse kõigi EBRD liikmete suhtes, kes on märkinud sissenõutavaid aktsiaid kõnealuse resolutsiooni alusel. Sel juhul võtaks komisjon EBRD panga nõukogu resolutsiooni arvesse ja täidaks seda.

(6)

Käesolev otsus peaks edendama EBRD suutlikkust laiendada tegevust sihtriikides, andes seeläbi kõnealuste riikide majandustele majanduslikult keerulisel ajal väärtuslikku abi. On asjakohane, et liit märgiks kõnealuseid täiendavaid aktsiaid, et saavutada liidu eesmärgid välismajandussuhetes ja säilitada oma hääleõiguse osatähtsus EBRDs.

(7)	Käesolevas otsuses sätestatud sissenõutava kapitali suurendamine aitab säilitada EBRD juurdepääsu finantsturgudele.

(8)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpuks aruande, milles hinnatakse olemasoleva Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste süsteemi tulemuslikkust investeeringute edendamisel liidus ja selle naaberriikides. Kõnealune aruanne peaks sisaldama soovitusi vastavate pankade vahelise koostöö ja nende tegevuse optimeerimise ning kooskõlastamise kohta, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 25. märtsi 2009. aasta resolutsioonis Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta (5).

(9)

Liidust väljaspool asuvates ühiseid meetmeid järgivates riikides tuleks EBRD-d toetada koostöö edasiarendamisel muude Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutustega selliste lepingute abil nagu Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga (koos Euroopa Investeerimisfondiga) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahel sõlmitud kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb koostööd väljaspool Euroopa Liitu ning mis võimaldab pankadel tegutseda teineteist täiendavalt, tuginedes oma konkurentsieelistele.

(10)	Märgitud kapitali sissenõutava osaga seotud tingimuslik kohustus kajastub liidu eelarve „p.m” eelarvereal 01 03 01 02 „Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa”.

(11)

Liidu esindajad EBRD juhtorganites peaksid julgustama EBRD-d jätkama pangandusega seotud parimate usaldatavustavade rakendamist, et jätkuvalt hoida oma väga tugevat kapitalipositsiooni; sekkuma valdkondades, mis on kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärkidega, et suurendada liidu välistegevuse üldist poliitilist sidusust; arendama edasi selliseid finantsinstrumente, mida kaasrahastatakse liidu ja EBRD eelarvetest ning millega toetatakse liidu eesmärkide saavutamist, võttes samas arvesse, et sellise koostööga peaks kaasnema liidu avaliku sektori rahaliste vahendite tulemuslik kontroll ja nähtavus; avaldama oma veebisaidil asjakohast teavet toetuse saajate, panga finantsvahendustegevuse ja projektide hindamise mõju kohta.

(12)

EBRD panga nõukogus liitu esindav liige peaks esitama igal aastal Euroopa Parlamendile aruande liidu eesmärkide, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse, Euroopa 2020. aasta strateegia ning taastuvenergia ja energiatõhusate tehnoloogiate siirde märkimisväärse suurendamise kohta.

(13)

Liidu esindajad EBRD juhtorganites peaksid püüdma igati hoida ära sellist EBRD tegevust sihtriikides, mida teostatakse koostööd mittetegeva kolmanda riigi kaudu, mida eelkõige iseloomustavad maksude puudumine või nominaalmaksumäärad, tulemusliku teabevahetuse puudumine välismaiste maksuametitega ja läbipaistvuse puudumine õigus- või haldusnormides, või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna arvates koostööd mittetegeva kolmanda riigi kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liit märgib 27 013 täiendavat sissenõutavat EBRD aktsiat, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot, vastavalt EBRD panga nõukogu resolutsioonile nr 128, mille tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

EBRD panga nõukogus liitu esindav liige deponeerib liidu nimel vastava märkimiskirja.

Artikkel 3

EBRD panga nõukogus liitu esindav liige esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande kapitali kasutamise ning meetmete kohta, et tagada finantsvahendajate kaudu teostatava EBRD tegevuse läbipaistvus, ning selle kohta, kuidas EBRD on aidanud kaasa liidu eesmärkide saavutamisele, riskivõtmise ja erasektorilt saadava täiendava rahastamise kaasamise tulemuslikkuse ning Euroopa Investeerimispanga ja EBRD koostöö kohta väljaspool liitu.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 16. november 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SZCZUKA

(1) Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. novembri 2011. aasta otsus.

(2) EÜT L 372, 31.12.1990, lk 4.

(3) Resolutsioon nr 126 „Lubatud aktsiakapitali suurendamine ja sissemakstavate aktsiate emiteerimine ning maksed puhastulu ümberjaotamisega”.

(4) Resolutsioon nr 128 „Lubatud aktsiakapitali suurendamine, sissenõutava kapitali emiteerimine ja märkimine ning tagasivõtmine”.

(5) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 147.

LISA

RESOLUTSIOON nr 128

Lubatud aktsiakapitali suurendamine, sissenõutava kapitali emiteerimine ja märkimine ning tagasivõtmine

PANGA NÕUKOGU,

olles saanud direktorite nõukogult aruande kapitalivarude neljanda läbivaatamise kohta aastateks 2011–2015 (edaspidi „kapitalivarude neljanda läbivaatamise periood”), mis viidi läbi vastavalt panga asutamislepingu (edaspidi „asutamisleping”) artikli 5 lõikele 3,

olles kõnealust aruannet kaalunud ning täielikult toetades selles esitatud järeldusi ja soovitusi, sealhulgas strateegilisi eesmärke, kavandatud 9 miljardi euro suurust tegevusmahtu 2011. ja 2012. aastaks ja selle vähenemist 8,5 miljardi euroni kapitalivarude neljanda läbivaatamise ülejäänud perioodil, ning kapitali vajaduse analüüsi,

olles järeldanud, et on soovitav ja asjakohane suurendada lubatud aktsiakapitali, emiteerides sissenõutavaid aktsiaid 9 miljardi euro vääruses, tingimusel et kõnealused aktsiad võidakse tagasi võtta ja tühistada, kusjuures kõnealuseid sissenõutavaid aktsiaid saavad märkida kõik EBRD liikmed vastavalt nende olemasolevale osalusele aktsiakapitalis,

olles nõustunud aruandes esitatud märkusega, mille kohaselt tuleb selleks, et pangal oleks piisavalt kapitali kavandatud tehingute tegemiseks järgmisel viiel aastal, iga aasta tulud eraldada ülejäägiks, välja arvatud võimalikud eraldised EBRD aktsionäride erifondi rahastamiseks, ning

rakendades asutamislepingu artikli 24 lõike 1 kohaseid volitusi, tehes seda sealhulgas sel määral, mis on vajalik mis tahes küsimuse otsustamiseks, mis on delegeeritud või määratud direktorite nõukogule asutamislepingu artikli 24 lõike 2 alusel,

ON JÄRGMISEL SEISUKOHAL:

Panga lubatud aktsiakapitali tuleb suurendada ja selleks võimaldatakse aktsiaid märkida järgmistel tingimustel.

1. Lubatud aktsiakapitali suurendamine

a)	Panga lubatud aktsiakapitali suurendatakse jõustumiskuupäeval, mis on määratud käesoleva resolutsiooni punkti 4 alapunktis a, 900 000 sissenõutava aktsia võrra, mille igaühe nimiväärtus on 10 000 eurot ja mida on võimalik tagasi võtta vastavalt punktile 3.

b)	Käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavatest aktsiatest lubatakse liikmetel vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2 märkida terviklik arv sissenõutavaid aktsiaid (ümardatult allapoole) kuni 42,857 % (1) aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne jõustumiskuupäeva.

Käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavad sissenõutavad aktsiad, mida ei märgita vastavalt käesoleva resolutsiooni punktile 2, reserveeritakse uutele liikmetele esmaseks märkimiseks ja teatavate liikmete märgitud mahu erakorraliseks suurendamiseks, nagu võib panga nõukogu määrata vastavalt asutamislepingu artikli 5 lõigetele 2 ja 4.

2. Märkimine

a)	Iga liige võib nimiväärtuses märkida tervikliku arvu sissenõutavaid aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis liikmel on vahetult enne jõustumiskuupäeva. Märkimine peab vastama käesolevas resolutsioonis sätestatud tingimustele.

Iga liige, kes soovib vastavalt käesolevale resolutsioonile aktsiaid märkida, deponeerib pangas 30. aprillil 2011 või enne seda või kui direktorite nõukogu 30. aprillil 2011 või enne seda nii kindlaks määrab, mõnel hilisemal kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2011, järgmised dokumendid pangale vastuvõetavas vormis:

i)	märkimiskiri, milles liige märgib kirjas täpsustatud sissenõutavate aktsiate arvu;

ii)	avalduse, milles kinnitatakse, et liige on nõuetekohaselt võtnud kõik õiguslikud ja muud sisemeetmed aktsiate märkimiseks, ning

iii)	kinnitus, et liige on valmis sellise teabe esitama, kui pank peaks seda seoses aktsiate märkimisega taotlema.

Iga märkimiskiri jõustub ja selle kohane märkimine loetakse toimunuks jõustumiskuupäeval või kuupäeval, mil pank teatab aktsiad märkinud liikmele, et liikme poolt vastavalt käesoleva resolutsiooni punkti 2 alapunkti b kohaselt deponeeritud dokumendid rahuldavad panka, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Kui jõustumispäevaks ei ole deponeeritud panka rahuldavaid dokumente, millega nähakse ette käesoleva resolutsiooni punkti 4 alapunkti a kohase aktsiate koguarvu märkimine, võib direktorite nõukogu omal valikul otsustada, et liikmete deponeeritud märkimiskirjad ja nende kohased märkimised jõustuvad viivitamata, olenemata mis tahes muudest käesoleva resolutsiooni sätetest, tingimusel et direktorite nõukogu peab sellist otsust panga tegevuse seisukohast parimaks ja et juba deponeeritud ja lähemas tulevikus tõenäoliselt deponeeritavate märkimiskirjade koguarv on direktorite nõukogu arvates piisavalt lähedal punkti 4 alapunktis a kindalaks määratud aktsiate koguarvule.

3. Tagasivõtmine

a)	Käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antavad sissenõutavad aktsiad võtab pank tasuta tagasi kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpus vastavalt käesoleva punkti 3 järgnevatele sätetele.

Võttes arvesse käesoleva punkti 3 ülejäänud sätteid, võetakse kõik või mõned sissenõutavad aktsiad tagasi vahetult 2016. aasta aastakoosolekule järgneval päeval, kusjuures tagasivõetavate aktsiate arv arvutatakse kokkulepitud valemi põhjal, võttes aluseks kasutamata jäänud sissenõutava kapitali (olemasolul) kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpu seisuga, võrrelduna lubatud kapitali kasutamise piirmääraga 87 % kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpus. Sellise kasutamata jäänud sissenõutava kapitali arvutamisel on kõnealune kapital alla 9 miljardi euro ja ((87 % Ast) – B), kus:

i)	A on panga vähendamata märgitud kapitali, reservide ja ülejäägi kogusumma kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpu seisuga ning

ii)	B on panga põhitegevusega seotud varad kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpu seisuga.

Kokkulepitud valemi kohaselt tagasi võetavate aktsiate arvu (kui aktsiaid üldse tagasi võetakse) saamiseks jagatakse kõnealune summa aktsiate nimiväärtusega (10 000 eurot) (2).

Käesoleva resolutsiooni kohaselt võetakse aktsiad tagasi tingimusel, et aktsiate mis tahes tagasivõtmise järel on kõik asutamislepingu asjakohased sätted jätkuvalt täidetud (nt kõik artikliga 12 ette nähtud suhtarvud on täidetud, sissenõutavaid aktsiaid ei ole panga kohustuste täitmiseks sisse nõutud (asutamislepingu artikli 6 lõige 4 ja artikkel 17), panga tegevuse lõpetamist käsitlevat otsust ei ole tehtud (asutamislepingu artikkel 41 ja artikli 42 lõige 2)).

Kohe pärast 2015. aasta aastakoosolekut tehakse järgmist:

panga juhtkond koostab aastate 2011–2014 andmete ja 2015. aasta asjakohaste prognooside alusel hinnangu panga finantsseisundi ja kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpuni prognoositavate majandustingimuste, sealhulgas eelkõige majandustoodangu, investeeringute, riikide pangasüsteemide ja rahvusvaheliste kapitaliturgude kohta, ning konsulteerib seejärel direktorite nõukoguga;

ii)	panga president esitab direktorite nõukogule panga nõukogule esitatava aruande projekti koos kahe allpool kirjeldatud resolutsiooni projektiga;

iii)

esimeses resolutsioonis määratakse kindlaks tagasivõetavate sissenõutavate aktsiate arv järgmiselt: x) kui kokkulepitud valemi kohaselt ei ole kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali, märgitakse resolutsioonis, et kokkulepitud valemi kohaldamise tulemusel ei võeta aktsiaid tagasi; y) kui kokkulepitud valemi kohaselt on kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali ning panga finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused võimaldavad kokkulepitud valemit kohaldada ilma seda kohandamata, märgitakse resolutsioonis, et võetakse tagasi teatav selline arv aktsiaid, mis on maksimaalne selliste aktsiate arv, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel; või z) kui kokkulepitud valemi kohaselt on kasutamata jäänud sissenõutavat kapitali ning panga finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused ei võimalda kokkulepitud valemit kohaldada, märgitakse resolutsioonis, et võetakse tagasi teatav selline arv aktsiaid, mis on alla maksimaalse selliste aktsiate arvu, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel, ning kõnealune arv võib olla null;

iv)	teise resolutsiooniga nähakse ette selliste sissenõutavate aktsiate tagasivõtmise menetlus, mida ei ole pärast kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõppu tagasi võetud vastavalt punkti 3 alapunktidele e või f;

olenemata panga nõukogu kodukorra mis tahes sätetest ja ilma, et see piiraks asutamislepingu artikli 24 kohaseid panga nõukogu volitusi, lisatakse sissenõutavate aktsiate tagasivõtmist käsitlev punkt panga nõukogu 2015. aasta aastakoosoleku päevakorda, samuti esitatakse panga nõukogule läbivaatamiseks aruanne ja heakskiitmiseks resolutsioonid.

Panga nõukogu teeb 2015. aasta aastakoosolekul otsuse esimese resolutsiooni kohta hääletavate liikmete häälteenamuse alusel; kui esimest resolutsiooni häälteenamusega heaks ei kiideta, on tagasivõetavate sissenõutavate aktsiate arv (olemasolul) maksimaalne selliste aktsiate arv, mida võib võtta tagasi kokkulepitud valemi kohaldamisel, kohaldades alati allpool esitatud punkti 3 alapunkti f sätteid.

Kui panga tegelik finantsseisund ja olemasolevad majandustingimused kapitalivarude neljanda läbivaatamise perioodi lõpus erinevad oluliselt vastavatest prognoosidest, mille panga juhtkond esitas direktorite nõukogule 2015. aastal, esitatakse panga nõukogule sama menetluse kohaselt viivitamata uus resolutsioon, mis kiidetakse heaks sama häälteenamusega 2016. aasta aastakoosolekul või enne seda.

Kui otsus teatava arvu sissenõutavate aktsiate tagasivõtmise kohta jõustub vastavalt eespool esitatud punkti 3 alapunktidele e või f, loovutavad kõik liikmed, kes on märkinud käesoleva resolutsiooni kohaselt välja antud sissenõutavad aktsiad, pangale kõik oma aktsiad või osa nendest vastavalt omatavate aktsiate arvule; sellised tagasivõetud aktsiad tühistatakse automaatselt tagasivõtmise kuupäeva seisuga ja panga lubatud kapitali vähendatakse vastavalt, ilma et selleks oleks vaja uut panga nõukogu resolutsiooni.

h)	Panga nõukogu teeb 2015. aasta aastakoosolekul otsuse teise resolutsiooni kohta hääletavate liikmete häälteenamuse alusel.

4. Jõustumine ja muud sätted

Käesoleva resolutsiooni kohaldamisel on jõustumiskuupäev 30. aprill 2011 või enne seda või kui direktorite nõukogu nii kindlaks määrab, mõni hilisem kuupäev, kuid hiljemalt 31. detsember 2011; selleks kuupäevaks on vastavalt käesoleva resolutsiooni punkti 2 alapunktile b deponeeritud panka rahuldavad dokumendid, millega nähakse ette kokku vähemalt 450 000 sissenõutava aktsia (3) märkimine.

Vastavalt käesoleva resolutsiooni sätetele kohaldatakse asutamislepingu sätteid mutatis mutandis käesoleva resolutsiooni alusel lubatud sissenõutavate aktsiate ja tehtud märkimiste suhtes, nagu oleksid sellised aktsiad osa panga algkapitalist ning nagu sellised märkimised ja maksed oleksid sellise algkapitali esmased märkimised ja maksed.

(Vastu võetud 14. mail 2010)

(1) Pärast sissemakstava kapitali suurendamist on panga lubatud aktsiakapital 21 miljardit eurot. Kuna 9 miljardit eurot on lubatud aktsiakapitalist 42,857 %, on igal aktsionäril õigus märkida aktsiaid kuni 42,857 % aktsiatest, mis tal oli aktsiakapitali suurendamise ajal, et säilitada praegune aktsionäride struktuur.

(2) Vastavalt kokkulepitud valemile on kasutamata jäänud sissenõutava kapitali maht null, kui panga põhitegevusega seotud varad on 87 % (või rohkem) vähendamata märgitud kapitali, reservide ja ülejäägi kogusummast.

(3) 50 % hiljuti välja antud sissenõutavatest aktsiatest.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1220/2011,

25. november 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 867/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse määrus), (1) eriti selle artikli 103 lõike 2 kolmandat lõiku koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammide rakendamisel saadud kogemuse põhjal tuleks teha teatavaid muudatusi komisjoni määrusesse (EÜ) nr 867/2008 (2).

(2)

Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 parem kohaldamine ja kaitsta liidu finantshuve juhul, kui tootjaorganisatsioonid saavad toetust nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (3) kohaste maaelu arengu meetmete raames, on asjakohane ette näha, et oliivisektori ettevõtjate organisatsioonile ei anta tunnustust, see peatatakse või võetakse ära kohe, kui kõnealuseid organisatsioone on karistatud eespool osutatud määruste raames.

(3)

Turu järelevalve ja haldamise valdkonnas tuleks keskenduda teemadele, mis on seotud oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammides sätestatud meetmetega, samas kui oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamise valdkonnas on tõhususe huvides asjakohane ette näha uued tehnilise abi liigid.

(4)	Selleks et tagada liidu rahastamise tingimustele vastavate meetmete suurem ühtsus, tuleks oliivikärbse tõrjeks eraldatavat rahalist toetust anda üksnes määruse (EÜ) nr 867/2008 artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud meetmetele.

(5)

Oliivikasvatuse keskkonnamõjude parandamiseks ettenähtud liidupoolse rahastamise miinimummäära tuleks saadud kogemusi arvesse võttes suurendada, et see vastaks kõnealuses valdkonnas saavutatud märkimisväärsele arengule. Samuti tuleks tööprogrammide jaoks ettenähtud vahendite kasutamise optimeerimiseks vähendada kõnealuste programmide rakendamise üldkulude osakaalu.

(6)	Haldusmenetlusi tuleks lihtsustada, kui tööprogrammi muudatus hõlmab ühe meetme asendamist teisega ja kui kummagi meetme jaoks ettenähtud eelarve jääb alla 10 000 euro, tingimusel et programmi esialgne eesmärk ei muutu.

(7)	Selleks et lihtsustada programmide rakendamist, tuleks ettemaksetega seotud tagatiste vabastamise tingimusi leevendada, eeldusel et abikõlblikud kulutused on ka tegelikult tehtud ja kontrollitud.

(8)	Tuleks kindlaks määrata uus tähtaeg liikmesriikide teatistele, milles käsitletakse käesoleva määruse rakendamiseks võetud siseriiklikke meetmeid.

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 867/2008 vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 867/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõikele 5 lisatakse punkt c:

„c)	on karistatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 103 sätestatud ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammide rahastamissüsteemi rikkumise eest või nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 ettenähtud maaelu arengu meetme kohaldamisega seotud rikkumise eest (4).

Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	uuringute väljatöötamine teemadel, mis on seotud asjaomase oliivisektori ettevõtjate organisatsiooni muude tööprogrammis ettenähtud meetmetega;”;

punkti c muudetakse järgmiselt:

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)	oliivide kasvatamise, koristamise, tarnimise ja ümbertöötlemisele eelneva ladustamise tingimuste parandamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud tehniliste nõuetega;”;

ii)

alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii)

oliiviõli ja lauaoliivide tootmisjääkide ladustamis- ja kasutamistingimuste parandamine ning oliiviõli pudelisse villimise tingimuste parandamine;”;

iii)

punkt iv asendatakse järgmisega:

„iv)	tehnilise abi andmine tootmisele, oliiviõli töötlevale tööstusele, lauaoliive tootvatele ettevõtjatele, veskitele ja pakendamisele tootekvaliteedi parandamiseks;”;

iv)

punkt vi asendatakse järgmisega:

„vi)	degustaatorite koolitus neitsioliiviõli ja lauaoliivide organoleptiliseks kontrolliks.”

Artikli 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriigi puhul suunatakse vähemalt 30 % määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103 kohaselt saadaolevast liidu toetuse summast käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud tegevusvaldkonda ning vähemalt 12 % liidu toetuse summast suunatakse artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punktis d osutatud tegevusvaldkonda.”

Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse punkt g:

„g)	meetmed ja tegevused, mis on seotud oliivikärbse tõrjega, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud meetmed.”

Artikli 8 lõike 2 teise lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	kavandatavad kulutused artikli 5 lõikes 1 osutatud meetmete ja tegevusvaldkondade kaupa koos üksikasjadega 12-kuuliste ajavahemike kohta alates tööprogrammi heakskiitmise kuupäevast, kusjuures eristatakse üldkulusid, mis ei tohi ületada 5 % kõigist kulutustest, ning muid põhilisi kulutüüpe.”

Artiklile 10 lisatakse lõige 6:

„6. Erandina lõigetest 2 ja 4, kui tööprogrammi muudatus hõlmab ühe meetme asendamist teise samasse valdkonda kuuluva meetmega ja kui kummagi meetme jaoks ettenähtud eelarve jääb alla 10 000 euro, peab ettevõtjate organisatsioon teavitama pädevat asutust kaks kuud enne asjaomase meetme rakendamise algust. Kui pädev asutus ei esita vastuväiteid ühe kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse muudatus vastuvõetuks. Teatisele peavad olema lisatud täiendavad dokumendid, milles täpsustatakse soovitud muudatuste põhjust, laadi ja mõju ning näidatakse, et kõnealuse muudatusega ei muudeta asjaomase programmi esialgset eesmärki.”

Artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigi poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, kuid hiljemalt iga tööprogrammide rakendamise aasta lõpuks võivad asjaomased ettevõtjate organisatsioonid esitada taotluse lõikes 4 osutatud tagatise vabastamiseks summas, mis võrdub esimese osamakse tegelike kogukulutustega, mida liikmesriik on kontrollinud. Nimetatud liikmesriik sätestab kõnealusele taotlusele lisatavad täiendavad dokumendid, kontrollib neid ning vabastab seejärel asjaomastele kulutustele vastavad tagatised hiljemalt taotluse esitamise kuule järgneva teise kuu jooksul.”

Artikli 18 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Hiljemalt igale artikli 8 kohasele 1. aprillil algavale kolmeaastasele perioodile järgnevaks 31. jaanuariks teavitavad oliiviõli tootvad liikmesriigid komisjoni käesoleva määruse rakendamist käsitlevatest riiklikest meetmetest, sealhulgas meetmetest, mis käsitlevad:”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 237, 4.9.2008, lk 5.

(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(4) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.”

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/9

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1221/2011,

25. november 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. novembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	62,0
	MA	42,5
	MK	57,4
	TN	143,2
	TR	85,0
	ZZ	78,0
0707 00 05	EG	188,1
	TR	98,5
	ZZ	143,3
0709 90 70	MA	40,1
	TR	151,0
	ZZ	95,6
0805 20 10	MA	74,2
0805 20 10	ZZ	74,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	38,9
	IL	76,6
	JM	134,1
	TR	83,9
	ZZ	83,4
0805 50 10	TR	58,4
	ZA	49,5
	ZZ	54,0
0808 10 80	CA	135,1
	CL	90,0
	CN	86,4
	MK	36,4
	NZ	41,5
	US	119,5
	ZA	107,9
	ZZ	88,1
0808 20 50	CN	69,0
	TR	137,2
	ZZ	103,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/11

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

25. oktoober 2011,

Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Nõukogu

(2011/755/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet (1);

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta lõplikku majandusaasta aruannet (SEK(2010) 963 – C7-0213/2010) (2);

võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2009. aastal tehtud siseauditite kohta;

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2009. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3);

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning sellele lisatud resolutsiooni;

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

võttes arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseva nõukogu peasekretäri otsust nr 190/2003 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta (7);

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8);

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0328/2011),

1.	ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Jerzy BUZEK

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT L 69, 13.3.2009.

(2) ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.

(3) ELT C 303, 9.11.2010, lk 1.

(4) ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.

(5) ELT L 250, 27.9.2011, lk 23.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Otsus tuleneb nõukogu 22. juulil 2002. aastal vastu võetud kodukorrast (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).

(8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

25. oktoober 2011,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet (1);

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta lõplikku majandusaasta aruannet (SEK(2010) 963 – C7-0213/2010) (2);

võttes arvesse nõukogu aastaaruannet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile 2009. aastal tehtud siseauditite kohta;

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2009. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning sellele lisatud resolutsiooni;

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 272 lõiget 10 ja artikleid 274, 275 ja 276 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319;

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (finantsmäärus), (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147;

võttes arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseva nõukogu peasekretäri otsust nr 190/2003 nõukogu liikmete esindajate sõidukulude hüvitamise kohta (7);

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8);

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa;

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0328/2011),

A.	arvestades, et „kodanikel on õigus teada, kuidas nende tasutavaid makse kulutatakse ning kuidas poliitilistele organitele usaldatud võimu kasutatakse” (9);

B.	arvestades, et nõukogu administratsioonil peaks olema liidu kodanike suhtes liidu rahaliste vahendite kasutamise osas demokraatlik vastutus;

C.	arvestades, et tähtis on tagada ka suurem läbipaistvus ELi õigusaktide kohaldamisel ning Euroopa kodanikel on õigus olla ka selles osas paremini teavitatud, mistõttu parlament tervitab nõukoguga sõlmitud kokkulepet vastavustabelite osas;

D.	arvestades, et Euroopa Parlament on liidu institutsioonide hulgas ainus otse valitud organ ja ta vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest,

Lahendamata küsimused

1.	taunib 2007.–2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tekkinud raskusi ja kinnitab ühtlasi veel kord nende eelarveaastate eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates eelmistes resolutsioonides väljendatud parlamendi seisukohta;

kinnitab, et sai 28. veebruaril 2011. aastal nõukogu peasekretärilt kirja, mis sisaldab mitut nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega seotud dokumenti (2009. aasta finantsaruanded, sealhulgas raamatupidamise aastaaruanne, finantstegevuse aruanne ja kokkuvõte 2009. aasta siseauditite kohta), ning väljendab heameelt selle kui konstruktiivse sammu üle demokraatliku vastutuse tagamise suunas nõukogu halduseelarve osas;

avaldab heameelt asjaolu üle, et nõukogu esitas parlamendile nimetatud dokumendid ja nõukogu eesistuja osales täiskogul 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelus; tuletab samas meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine lükati edasi, kuna parlament ei olnud saanud ühtegi vastust nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud lahendamata ja varasemas etapis tõstatatud küsimustele, mis puudutasid järgmist:

nõukogu administratsioon ei ole võtnud vastu kutset kohtuda eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoniga, et arutada nõukogu 2009. aasta eelarve täitmisega seonduvaid küsimusi, seetõttu vajab parlament endiselt kinnitust selle kohta, et nõukogu peasekretär on valmis isiklikult tulema eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava komisjoni koosolekule ja vastama selle liikmete küsimustele;

b)	Euroopa Parlament ei ole saanud nõukogu administratsioonilt teavet ja dokumente, mida parlament 10. mai 2011. aasta resolutsioonis nõudis;

Parlamendi õigus anda eelarve täitmisele heakskiit

võtab teadmiseks nõukogu eesistuja 2. juuni 2011. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile, milles nõukogu leiab, et kõik liidu 2009. aasta raamatupidamise aruanded, kaasa arvatud nõukogu aruanne, on ELi õiguse kohaselt heaks kiidetud parlamendis 10. mail 2011. aastal toimunud hääletusel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319;

toonitab parlamendi õigust anda eelarve täitmisele heakskiit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 nende koostoimes, mida tuleks tõlgendada vastavalt nende kontekstile ja eesmärgile, mis näeb ette allutada Euroopa Liidu kogu eelarve täitmine eranditeta parlamendi kontrollile ja järelevalvele ning anda eelarve täitmisele heakskiit iseseisvalt mitte ainult komisjoni täidetava eelarvejao osas, vaid ka muude finantsmääruse artiklis 1 märgitud institutsioonide täidetavate jagude osas;

arvab, et ELi toimimise lepingu artikliga 319 ja finantsmääruse artikliga 50 nõutakse muudelt institutsioonidelt oma eelarve täitmisel komisjoniga samade eeskirjade järgimist ja tingimuste täitmist; arvab seepärast, et oma eelarve täitmise eest vastutab iga asjaomane institutsioon, mitte üksnes komisjon;

rõhutab, et kuigi raamatupidamiskontode eraldi sulgemist võib õiguslikult mitmeti tõlgendada, on Euroopa Parlament arvamusel, et igal juhul tuleb anda poliitiline hinnang institutsiooni finantshaldusele vaatlusalusel aastal, hoides sellega praegust institutsioonilist tasakaalu, mis paneb parlamendile vastutuse tagada demokraatliku aruandluskohustuse täitmine liidu kodanike ees;

on seisukohal, et eespool nimetatud õiguslik põhjendus ja kujunenud tava võtta iga liidu institutsiooni ja asutuse kohta vastu eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevaid otsuseid toetavad seda tõlgendust, ka on eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsused vaja teha funktsionaalsetel põhjustel eraldi, et hoida ära liidu tegevuse katkemine ja häirimine;

9.	on arvamusel, et finantsmääruse artikli 147 ja ELi toimimise lepingu artikli 265 korrektse tõlgenduse kohaselt annab Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuses tehtud tähelepanekutele asjakohaste meetmete võtmata jätmine parlamendile õiguse esitada tegevusetushagi;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu erinevad ülesanded eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses

10.

märgib, et vastavalt nõukogu eesistuja avaldusele eelarvekontrollikomisjoni 21. juuni 2011. aasta koosolekul on 2. märtsil 2011. aastal vastu võetud COREPERi „vastastikuse mõistmise memorandum” mõeldud olema aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu suhetele nende eelarvetele heakskiidu andmisel; märgib ühtlasi, et see memorandum eeldab täielikku vastastikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel seoses dokumentide esitamise, küsimustele vastamise ja kahepoolsete kohtumistega, mis korraldatakse igal aastal nõukogu ja Euroopa Parlamendis eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava komisjoni esindajate, samuti mõlema institutsiooni peasekretäride vahel;

11.

tunnustab täielikult nõukogu kui soovitusi andva institutsiooni rolli iga-aastases eelarvemenetluses, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 319; jääks aga nõukoguga eri arvamusele, kui nõukogu peaks arvama, et tal on Euroopa Parlamendiga samaväärne seisund eelarve täitmisele heakskiidu andmisel;

12.

kordab vajadust hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu eri ülesanded lahus ja seda, et nõukogu administratsioon (selle peasekretariaat), samuti muude liidu institutsioonide administratsioonid, sealhulgas Euroopa Parlamendi enda administratsioon, peaksid olema allutatud kontrollikoja kontrollile ja peaksid liidu kodanikele ELi toimimise lepingus sätestatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu oma eelarvete täitmise eest täies mahus aru andma;

13.	märgib, et kontrollikoda teostab kontrolli nende institutsioonide üle eraldi komisjoni kontrollist, ja toonitab, et vastutusahela lõplik element peaks olema demokraatlik kontroll läbi Euroopa Parlamendi antava heakskiidu eelarve täitmisele;

14.

tuletab kontrollikojale meelde Euroopa Parlamendi ettepanekut, et kontrollikoda viiks läbi nõukogu järelevalve- ja kontrollisüsteemide põhjaliku hindamise, samamoodi nagu ta viis hindamise läbi 2010. aasta aruande koostamise käigus Euroopa Kohtu, Euroopa Ombudsmani ja Euroopa Andmekaitseinspektori suhtes;

Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise põhielemendid

15.

tuletab meelde, et nõukogu kulusid tuleks kontrollida samamoodi nagu liidu muude institutsioonide kulusid, kusjuures selle kontrolli põhielemendid peaksid olema järgmised:

ametlik kohtumine, võimalik et kinnine, nõukogu ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava parlamendikomisjoni esindajate vahel komisjoni liikmete küsimustele vastamiseks; koosolekul peaksid osalema nõukogu peasekretär, eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse eest vastutava komisjoni juhatus, raportöör ja fraktsioonide liikmed (koordinaatorid ja/või variraportöörid);

nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 16. juuni 2010. aasta resolutsioonis (10) nõukogu 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta, peaks heakskiidu andmine tuginema järgmistele kirjalikele dokumentidele, mille esitavad kõik institutsioonid:

—	eelarve täitmisega seotud eelmise eelarveaasta raamatupidamisaruanded;

—

bilanss;

—	eelarve haldamist ja finantsjuhtimist käsitlev iga-aastane tegevusaruanne;

—	siseaudiitori aastaaruanne.

(1) ELT L 69, 13.3.2009.

(2) ELT C 308, 12.11.2010, lk 1.

(3) ELT C 303, 9.11.2010, lk 1.

(4) ELT C 308, 12.11.2010, lk 129.

(5) ELT L 250, 27.9.2011, lk 23.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) Otsus tuleneb nõukogu 22. juulil 2002. aastal vastu võetud kodukorrast (EÜT L 230, 28.8.2002, lk 7).

(8) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(9) Euroopa läbipaistvuse algatus.

(10) ELT L 252, 25.9.2010, lk 22.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/17

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

25. oktoober 2011,

Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2011/756/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust (05892/2011 – C7-0052/2011),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning Euroopa Politseikolledži direktori vastuseid,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK Euroopa Politseikolledži (CEPOL) loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (5) artiklis 185, eriti selle artiklit 94,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2011. aasta otsust K(2011) 4680, millega antakse nõusolek teha Euroopa Politseikolledži taotletud erand määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 12. juuli 2010. aasta aruannet erakulude hüvitamise kohta (10/0257/KA),

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži tellitud välisauditit (leping nr CEPOL/2010/001) erakulude hüvitamise kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži viie aasta välishindamise lõpparuannet (leping nr CEPOL/CT/2010/002),

võttes arvesse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi 2009. aasta tegevusaruannet,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 4. arenguaruannet mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse siseauditi teenistuse 4. juuli 2011. aasta teadet (viide Ares (2011) 722479) Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kolmanda arenguaruande kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži aruannet, mis käsitleb Euroopa Parlamendi resolutsiooni Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ja selle lisasid,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži aruannet hangete korraldamise juhendi rakendamise kohta ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011 ja selle lisa,

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0330/2011),

1.	annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Jerzy BUZEK

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 338, 14.12.2010, lk 137.

(2) ELT L 250, 27.9.2011, lk 260.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

25. oktoober 2011,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust (05892/2011 – C7-0052/2011),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning Euroopa Politseikolledži direktori vastuseid,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK Euroopa Politseikolledži (CEPOL) loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2011. aasta otsust K(2011) 4680, millega antakse nõusolek teha Euroopa Politseikolledži taotletud erand määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 12. juuli 2010. aasta aruannet erakulude hüvitamise kohta (10/0257/KA),

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži tellitud välisauditit (leping nr CEPOL/2010/001) erakulude hüvitamise kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži viie aasta välishindamise lõpparuannet (leping nr CEPOL/CT/2010/002),

võttes arvesse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi 2009. aasta tegevusaruannet,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 4. arenguaruannet mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse siseauditi teenistuse 4. juuli 2011. aasta teadet (viide Ares (2011) 722479) Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kolmanda arenguaruande kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži aruannet hangete korraldamise juhendi rakendamise kohta ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011 ja selle lisa,

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0330/2011),

A.	arvestades, et kolledž asutati 2001. aastal ja muudeti 1. jaanuarist 2006 ühenduse asutuseks finantsmääruse artikli 185 tähenduses, mistõttu selle suhtes kohaldatakse ametite raamfinantsmäärust;

B.	arvestades, et kontrollikoda tegi kolledži 2006. ja 2007. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevates aruannetes märkustega järeldusotsuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, kuna hankemenetlused ei vastanud finantsmääruse sätetele;

arvestades, et kontrollikoda lisas oma aruandes kolledži 2008. aasta raamatupidamise aastaaruande kohta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust käsitlevale arvamusele nn teatud asjaolu rõhutamise, kuigi konkreetseid märkusi ei teinud, ning tegi märkustega järeldusotsuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

D.	arvestades, et Euroopa Parlament keeldus oma 7. oktoobri 2010. aasta otsuses (6) andmast heakskiitu Euroopa Politseikolledži direktori tegevusele kolledži 2008. aasta eelarve täitmisel;

E.	arvestades, et kontrollikoda tegi kolledži 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes jälle märkustega järeldusotsuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

F.	arvestades, et eespool nimetatud 10. mai 2011. aasta otsusega otsustas parlament lükata edasi heakskiidu andmise kolledži direktori tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel;

G.	arvestades, et aruandes kolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) kohta märkis kontrollikoda, et kolledž teeb edusamme vastavalt töökavas kehtestatud eesmärkidele;

arvestades, et 4. juuli 2011. aasta teates kolledži direktorile märkis siseauditi teenistus, et kuigi kolledži mitmeaastase töökava rakendamise arenguaruandes esitatud kirjeldus on üsna üldsõnaline, annab see selge ülevaate eri eesmärkide saavutamise seisust ning seega peaks see olema rahuldav alus eri sidusrühmade teavitamiseks;

I.	arvestades, et 30. juuni 2011. aasta otsusega K(2011) 4680 andis komisjon kolledžile loa teha erand määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklist 74b,

Üldhinnang

võtab teadmiseks kolledži uue juhtkonna võetud meetmed selleks, et kõrvaldada puudused, millega tegelemist nõudis Euroopa Parlament pärast 2009. aasta eelarve täitmisel tuvastatud raskeid rikkumisi; peab eriti kiiduväärseiks järgmisi meetmeid, mida võeti õigel ajal, et vastata parlamendi esitatud nõudmistele:

a)	kolledži finantseeskirjade läbivaatamine, mille käigus kehtestati erand hankemenetluse kasutamisest haridusekspertide valimisel, et kasutada riikide politseinike koolitusasutuste eksperte ning tagada sel viisil kulutasuvus ja nende asutuste esindatus kolledži võrgustikus;

b)	kontrollikojalt ja siseauditi teenistuselt on saadud kinnitus, et kolledži mitmeaastane töökava (2010–2014) annab ülevaate eri eesmärkide saavutamise seisust ning kolledž areneb vastavalt nendele eesmärkidele;

c)	aruande koostamine hangete korraldamise juhendi rakendamise kohta ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011;

d)	kolledži juhatuse otsus anda Euroopa Komisjonile hääleõigus;

2.	ootab, et komisjon esitaks 2012. aastal kolledži tegevuse uue õigusraamistiku, et lisada eespool nimetatud komisjoni hääleõigus juhatuse menetluste hulka;

3.	rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus kontrollib järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus hoolikalt, mil määral on võetavaid meetmeid rakendatud;

märgib, et kolledži viie aasta välishindamise lõpparuandes tõdeti, et kõne alla võiks tulla kolledži asukoha muutmine; palub seepärast kontrollikojal koostada 2012. aasta jooksul eriaruanne, milles tuuakse välja kolledži ja Europoli tegevuse liitmise kulud ja tulud teostus- ja finantsaspektist lähtuvalt;

Kolledži konkreetsed meetmed puuduste kõrvaldamiseks

Hankemenetlused

märgib, et kolledž on lõpuks välja töötanud ja rakendanud hangete korraldamise juhendi asutusesiseseks kasutamiseks, mida Euroopa Parlament nõudis kolledži 2008. ja 2009. aasta eelarvete täitmisele heakskiidu andmisel; võtab teadmiseks, et kolledž kiitis juhendi heaks 8. juunil 2010 ja see jõustus 1. juulil 2010 ning hangete koordinaator on ametisse nimetatud;

6.	peab kiiduväärseks, et kolledž on koostanud esimese aruande hangete korraldamise juhendi rakendamise kohta ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011; ootab siiski, et kontrollikoda hindaks hangete korraldamise juhendi rakendamist kolledžis;

on kontrollinud kolledži statistilist aruannet ajavahemiku 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011 kohta; peab kiiduväärseks asjaolu, et dokumendis on Euroopa Parlamendile antud täielik teave hankemenetluste kohta; järeldab selle aruande ja hangete korraldamise juhendi rakendamise aruande põhjal, et kolledž on pidevalt jälginud ja kontrollinud enda kasutatud menetlusi;

Kursuste korraldamisega seotud kulusid reguleerivad eeskirjad

võtab teadmiseks, et 28. aprillil 2011 esitas kolledž komisjonile taotluse muuta finantsmäärust, lisades sellele uue artikli (artikkel 74c), millega nähakse ette erandi tegemine määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, et mitte kasutada hankemenetlust haridusekspertide valimisel – eesmärgiga kasutada riikide politseinike koolitusasutuste eksperte;

9.	tunneb heameelt komisjoni 30. juuni 2011. aasta otsuse K(2011) 4680 üle, millega anti nõusolek nimetatud erandi tegemiseks;

10.

on seisukohal, et kolledž peaks võimaldama juurdepääsu oma üksikasjalikule eelarvele, mis peaks sisaldama lepingute nimekirja ja hankeotsuseid, ning arvab, et kolledž peaks selle nimekirja finantsmääruse sätete kohaselt avaldama oma veebilehel, välja arvatud lepingute üksikasjad, mille avaldamine võiks tuua kaasa julgeolekuriski;

Assigneeringute ülekandmine

11.

võtab teadmiseks, et kolledžis on loodud praeguse eelarve haldamise osana organisatsiooniliste riskide register, et vähendada vahendite alakasutamise ohtu; tuletab kolledžile siiski meelde, kui oluline on assigneeringute ülekandmise vähendamise seisukohalt eelarve kavandamine ja täitmise järelevalve; palub lisaks kontrollikojal ja siseauditi teenistusel tõendada parlamendile, et kolledžis on selles valdkonnas ka tegelikult edu saavutatud, ning näidata, et kõik programmeerimise ja järelevalve vahendid on kindlalt kasutusele võetud;

Vead raamatupidamisarvestuses

12.

võtab teadmiseks, et vaatamata 2009. aasta esialgse raamatupidamise aastaaruande koostamisel esinenud märkimisväärsetele viivitustele ja vigadele, on kolledž näidanud Euroopa Parlamendile, et alates 2010. aastast on paranenud finantsdistsipliin ja sisekontroll; jääb ootama kontrollikoja aruannet kolledži 2010. aasta raamatupidamise aruande kohta, et teha kindlaks, kas kolledži esitatud väited on igati põhjendatud;

13.	peab kiiduväärseks kolledži juhatuse 2011. aasta märtsis tehtud otsust asendada endised sisekontrolli standardid komisjoni hiljuti kehtestatud 16 sisekontrolli standardiga;

14.	on seisukohal, et need 16 standardit aitavad kolledži direktoril mitte ainult kontrolli paremini korraldada, vaid ka jälgida, et kontrollimine on nõuetekohane;

15.	palub seepärast kolledžil hoida Euroopa Parlamenti pidevalt kursis nimetatud 16 standardi rakendamise seisuga;

Personalijuhtimine

16.

võtab teadmiseks, et kolledž on lõpetanud lepingu, mida kontrollikoda pidas ebaseaduslikuks; märgib, et lepingu lõpetamine on jõus 15. septembrist 2011 ning teade vaba ametikoha kohta on juba avaldatud; palub kolledžil hoida eelarve täitmisele heakskiitu andvat asutust kursis selle konkreetse küsimuse edasise arenguga;

17.	võtab teadmiseks, et kolledži värbamismenetluse juhendit, mille eesmärk oli viia menetlused kooskõlla Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega, (7) on kolledži hinnangul rakendatud piisaval määral; palub kontrollikojal kinnitada Euroopa Parlamendile, mil määral nimetatud juhendit on rakendatud;

Assigneeringute kasutamine erakulude katmiseks

18.

võtab teadmiseks, et järelkontrolli välisauditi tulemusel on praegune direktor koostanud sissenõudekorralduse, millega palutakse endisel direktoril tagastada 2 014,90 eurot, millest praeguseks on tagasi saadud ainult 43,45 eurot; peab kahetsusväärseks, et eelmise direktori juhtimise ajal kolledžile tekitatud rahalisest kahjust on tagasi saadud vaid väike osa; võtab teadmiseks, et viimane tasumise meeldetuletus saadeti 2011. aastal ning järgmise sammuna kavatsetakse algatada menetlus Inglise kohtus, et teha kindlaks 2007. aastast pärineva võla õiguspärasus, ning kui saadakse asjakohane kohtuotsus, püüab täitevamet saada tagasi võla ülejäänud maksmata osa; palub praegusel direktoril hoida eelarve täitmisele heakskiitu andvat asutust kursis sündmuste edasise käiguga;

Kolledži mitmeaastane töökava (2010–2014)

19.

märgib, et praeguse direktori ja tema juhtide meeskonna tegevuse suurem läbipaistvus on aidanud paremini mõista kolledži ees seisvad ülesandeid ning olnud toeks vajalike muudatuste tegemisel; peab siinjuures kiiduväärseks, et kolledž:

—	annab iga kuu välja infolehte ning esitab tegevuse kohta korrapäraselt arenguaruandeid juhatusele, et neil oleks kolledži tegevusest selgem ülevaade;

—	koostab korrapäraselt eduaruandeid mitmeaastase töökava rakendamise kohta;

—	edastab Euroopa Parlamendile siseauditi teenistuse aastaaruanded kooskõlas finantsmääruse asjaomaste sätetega;

20.

peab kiiduväärseks, et kontrollikoda on parlamendi taotlusel avaldanud aruande kolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta; märgib, et selles aruandes nendib kontrollikoda, et kolledži mitmeaastase töökava (MAP) rakendamine on kulgenud vastavalt seatud eesmärkidele; väljendab sellega seoses rahulolu, et kolledž on täielikult täitnud MAP 1 (juhtimine), MAP 4 (rahastamissüsteemi heakskiitmine), MAP 5 (finantskeskkond), MAP 6 (juhatuse tegevuse läbipaistvus), MAP 8 (strateegiakava) ja MAP 9 (mitmeaastane värbamiskava); MAP 12 (hangete kontrollikeskkond) ja ülejäänud töökava eesmärkide täitmine on käsil või kavandamisel;

21.	palub kolledžil korrapäraselt konsulteerida Euroopa Parlamendiga ning edastada parlamendile ka tulevikus arenguaruandeid mitmeaastase tegevuskava rakendamise kohta;

22.

peab samuti kiiduväärseks, et siseauditi teenistus on koostanud teate kolledži mitmeaastase tegevuskava rakendamise 3. arenguaruande kohta; märgib eeskätt, et nimetatud teates tõdeb siseauditi teenistus, et kolledž on asjakohaselt reageerinud siseauditi teenistuse märkustele ja soovitustele ning kuigi kolledži mitmeaastase töökava rakendamise arenguaruandes esitatud kirjeldus on üsna üldine, annab see selge ülevaate eri eesmärkide saavutamise seisust ning seega peaks see olema rahuldav alus eri sidusrühmade, sealhulgas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni teavitamiseks;

Struktuursed puudused

23.

rõhutab, et kolledži juhtimiskulud on kolledži tegevusega võrreldes kõrged; peab seepärast kiiduväärseks kolledži jõupingutusi vähendada oma juhtimiskulusid, mida arutati 2011. aasta juunis toimunud juhatuse 25. koosolekul, kus lepiti kokku, et aastaks 2012 kaotatakse juhatuse komisjonid ning kõiki juhatuse töörühmi hinnatakse kriitiliselt;

24.	viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2011. aasta resolutsioonile (8) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 338, 14.12.2010, lk 137.

(2) ELT L 250, 27.9.2011, lk 260.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) ELT L 320, 7.12.2010, lk 11.

(7) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(8) ELT L 250, 27.9.2011, lk 269.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/25

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

25. oktoober 2011,

Euroopa Politseikolledži 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2011/757/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži 2009. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos kolledži vastustega (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust (05892/2011 – C7-0052/2011),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, ning Euroopa Politseikolledži direktori vastuseid,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/681/JSK Euroopa Politseikolledži (CEPOL) loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2011. aasta otsust K(2011) 4680, millega antakse nõusolek teha Euroopa Politseikolledži taotletud erand määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 12. juuli 2010. aasta aruannet erakulude hüvitamise kohta (10/0257/KA),

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži tellitud välisauditit (leping nr CEPOL/2010/001) erakulude hüvitamise kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži viie aasta välishindamise lõpparuannet (leping nr CEPOL/CT/2010/002),

võttes arvesse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi 2009. aasta tegevusaruannet,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži 4. arenguaruannet mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kohta,

võttes arvesse siseauditi teenistuse 4. juuli 2011. aasta teadet (viide Ares (2011) 722479) Euroopa Politseikolledži mitmeaastase töökava (2010–2014) rakendamise kolmanda arenguaruande kohta,

võttes arvesse Euroopa Politseikolledži aruannet hangete korraldamise juhendi rakendamise kohta ajavahemikus 1. juuli 2010 kuni 1. juuli 2011 ja selle lisa,

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0330/2011),

1.	annab heakskiidu Euroopa Politseikolledži 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemisele;

2.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus Euroopa Politseikolledži direktorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Jerzy BUZEK

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 338, 14.12.2010, lk 137.

(2) ELT L 250, 27.9.2011, lk 260.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/27

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

25. oktoober 2011,

Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2011/758/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti 2009. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust (05892/2011 – C7-0052/2011),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, samuti Euroopa Ravimiameti direktori vastuseid,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, Euroopa Ravimiameti loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 68,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu esimehe 17. juuni 2011. aasta kirja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele (EMA/441533/2011),

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti vastuseid Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsioonile, (6) mis võeti vastu koos otsusega Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta,

võttes arvesse komisjoni siseauditi talituse koostatud siseauditi aastaaruandeid Euroopa Ravimiameti tegevuse kohta aastatel 2009, 2008 ja 2007,

võttes arvesse lõplikku järelaruannet siseauditi talituse auditite kohta, mis käsitlevad Euroopa Ravimiameti tegevust aastatel 2009, 2008 ja 2006,

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0329/2011),

1.	annab heakskiidu Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

2.	esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ravimiameti tegevdirektorile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Jerzy BUZEK

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 338, 14.12.2010, lk 28.

(2) ELT L 250, 27.9.2011, lk 173.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) ELT L 250, 27.9.2011, lk 174.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

25. oktoober 2011,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti 2009. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Ravimiameti 2009. aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust (05892/2011 – C7-0052/2011),

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine, samuti Euroopa Ravimiameti direktori vastuseid,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 276 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 Euroopa Ravimiameti loomise kohta, (4) eriti selle artiklit 68,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu esimehe 17. juuni 2011. aasta kirja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimehele (EMA/441533/2011),

võttes arvesse komisjoni siseauditi talituse koostatud siseauditi aastaaruandeid Euroopa Ravimiameti tegevuse kohta aastatel 2009, 2008 ja 2007,

võttes arvesse lõplikku järelaruannet siseauditi talituse auditite kohta, mis käsitlevad Euroopa Ravimiameti tegevust aastatel 2009, 2008 ja 2006,

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A7-0329/2011),

A.	arvestades, et kontrollikoda esitas Euroopa Ravimiameti 2009. aasta raamatupidamise aastaaruannet käsitlevas aruandes märkustega arvamuse selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.	arvestades, et oma eelnimetatud 10. mai 2011. aasta otsusega otsustas Euroopa Parlament lükata edasi otsuse heakskiidu andmise kohta Euroopa Ravimiameti tegevdirektori tegevusele ameti 2009. aasta eelarve täitmisel;

C.	arvestades, et agentuuri 2009. aasta eelarve oli 194 000 000 eurot, mis on 6,28 % suurem kui 2008. aasta eelarve,

arvestades, et ameti eelarvet rahastatakse üheaegselt nii liidu aastaeelarvest, mis andis 2009. aastal 18,52 % ameti kogutuludest, ja suuremas osas teenustasudest, mida maksavad ravimitööstusettevõtjad teenuste eest, mis võivad ulatuda pikemale ajale kui üks eelarveaasta, kusjuures liidu eelarve üldine osakaal vähenes 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes 9,2 % võrra;

E.	arvestades, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon sai Euroopa Ravimiametilt pärast eelnimetatud Euroopa Parlamendi 10. mai 2011. aasta resolutsiooni vastused;

arvestades, et oma vastuses Euroopa Parlamendile esitas Euroopa Ravimiamet eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile uuemat teavet edusammude kohta siseauditi talituse soovituste elluviimisel, nimelt:

—	siseauditi talituse 2009. aasta personalijuhtimise auditi üks kolmest „väga olulisest” soovitusest on praeguseks täidetud ja ülejäänud kahega tegeletakse;

—

siseauditi talituse 2008. aasta auditi valimise halduskorra kohta, mis toetab inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta teadusliku hindamise andmist ametis, „kriitiline” soovitus ja üks „väga oluline” soovitus (töötajate huvide konfliktide lahendamine ja konkreetsed suunised) on ümber hinnatud vastavalt „väga oluliseks” ja „oluliseks” ning kolm „väga olulist” soovitust on täidetud;

—	siseauditi talituse 2005. aasta sisekontrollistandardite (Internal Control Standards, ICS) rakendamise auditi üks kahest „väga olulisest” soovitusest on täidetud.

Üldhinnang

tunnistab, et sai Euroopa Ravimiameti haldusnõukogu esimehelt 17. juunil 2011. aastal saadetud kirja, milles öeldakse, et amet on võtnud meetmeid 2009. aasta puudujääkide kõrvaldamiseks; võtab teadmiseks ka ametilt saadud dokumendid ja lisad vastuseks Euroopa Parlamendi eelnimetatud 10. mai 2011. aasta resolutsioonile; tunnistab ka, et sai ameti tegevdirektori kohusetäitja 10. augusti 2011. aasta kirja vastuseks küsimustele, mis tõstatati Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 13. juuli 2011. aasta koosolekul toimunud arutelul ameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; väljendab siiski kahetsust, et ei esitatud kogu küsitud teavet;

2.	märgib siiski, et amet peaks jätkuvalt iga kolme kuu järel teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle institutsiooni poolt nõutud tegevuse tulemustest;

rõhutab, et eelarve täitmisele heakskiitu andev asutus kontrollib järgmiste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste käigus hoolikalt, mil määral on rakendatud meetmeid, et kõrvaldada ameti tõsiseid puudusi, mis tulid avalikuks nii kontrollikoja kui ka siseauditi talituse aruannetest; ootab seega, et amet teavitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni rakendatud meetmetest ja nende tulemustest ning esitaks küsitud dokumendid, eeskätt järgmistes küsimustes:

a)	hankemenetluse puuduste kõrvaldamise tegevuskava (koos konkreetsete meetmete ja rakendamise ajakavaga) vastuvõtmine haldusnõukogu poolt;

b)	kehtiva töötajate ja ekspertide huvide konfliktide kindlakstegemise ja lahendamise korra põhjalik kontroll;

c)	finantsmääruse kohaselt nõutavate siseauditi talituse aruannete esitamine;

Konkreetsed märkused

Hankemenetlused

võtab teadmiseks saadud teabe kontrollisüsteemi kohta, mille ülesanne on vältida või varakult tuvastada korduvaid vigu hankemenetlustes; ootab mitmeaastase hankekava esitamist; tuletab sellega seoses ametile meelde, et kontrollikoja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tuleb jätkata hankesüsteemi parandamist ja järgida seejuures rangelt asjakohaseid avalike hangete eeskirjade nõudeid;

võtab teadmiseks, et on alustatud tegevuskava väljatöötamist hankemenetluste parandamiseks; palub, et amet võtaks hankemenetluste parandamise tegevuskava vastu võimalikult kiiresti, eelkõige selleks, et parandada vead lepingute sõlmimise menetluste läbiviimises, teostades rangemat tehnilist ja menetluslikku kontrolli, ja teavitaks sellest eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni;

tuletab meelde, et kontrollikoda märkis oma 2009. aasta aruandes, et Euroopa Ravimiamet ei teostanud piisavalt kontrolle, et maandada vigade riski mitme suuremahulise infotehnoloogia raamlepingu hankemenetluses; tuletab ka meelde, et auditist selgusid vead, mis puudutasid nende operatsioonide korrektsust ning mille alusel kontrollikoda esitas kvalifitseeritud arvamuse ameti raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

Assigneeringute ülekandmine

märgib, et kontrollikoda teatas oma 2009. aasta aruandes Euroopa Ravimiameti kohta, et amet kandis üle 19 500 000 euro väärtuses assigneeringuid (mis moodustab 38 % ameti kulukohustustest) ning et sellest summast oli ligi 14 800 000 eurot ette nähtud aasta lõpuks veel ellu viimata tegevuste jaoks (või mõnel juhul veel kätte saamata kaupade jaoks või teenuste jaoks, mis ulatuvad pikemale ajale kui eelarveaasta); tuletab seega ametile meelde, et nimetatud küsimusega on vaja tegeleda, ning ootab kontrollikojalt selle kohta kinnitust;

Sissetulek tasudest

võtab teadmiseks ametilt saadud teabe, et alates 1. jaanuarist 2011 võttis amet kasutusele integreeritud ettevõtte ressursiplaneerimise süsteem (ERP), mille pakkujaks on SAP, et parandada tagasimaksenõuete pikka viivitust; võtab teadmiseks, et uue süsteemi kohaselt sisestab amet andmed praegusest operatsioonisüsteemist (nt SIAMED) otse finantsmoodulisse SAP;

Valuutakursilepingud

tunnustab ametit võetud kohustuse eest piirata valuutakursside kõikumisest tingitud riske ning selle eest, et 11. juunist 2010 vaatas amet läbi oma rahavoogude poliitika ning sellega seoses moodustas asutusesisese nõuandekomisjoni raamatupidaja nõustamiseks riskide maandamise strateegiate osas, seadis riskide maandamise piiriks 50 % hinnangulisest vajadusest ning otsustas tagada, et saavutatavad turuhinnad oleksid eelarvekuludega võrdsed või ületaksid neid;

Huvide konfliktide haldamine

10.

võtab teadmiseks ameti vastused, mis puudutavad tegevusjuhendi järgimist ning haldusnõukogu liikmete ja komiteeliikmete, ekspertide ja ameti töötajate suhtes kohaldatavate sõltumatust ja konfidentsiaalsust käsitlevate põhimõtete ja suuniste kehtestamist; ootab, et amet hindaks enne toodetele projektimeeskonna juhtide määramist põhjalikult, kas töötajate deklareeritud huvid võivad mõjutada nende erapooletust ja sõltumatust; ootab, et amet uuendaks oma huvide konflikte käsitlevaid dokumente;

11.

võtab teadmiseks ameti kavatsuse kohaldada siseauditi talituse poolt 2010. aasta järelauditis esitatud soovitusi võtta kasutusele riskipõhine lähenemisviis ja keskenduda nende töötajate kontrollimisele, kes esitavad huvide deklaratsioonid; palub, et amet teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile siseauditi talituse nimetatud soovituse kohaldamise ajakava 2011. aasta lõpuks;

12.

võtab siiski teadmiseks ameti vastuse, milles väidetakse, et amet ei ole kohustatud nõudma meditsiinitoodete hindamise eest vastutavatelt ekspertidelt iga-aastaseid finantshuvide deklaratsioone ega neid deklaratsioone jälgima, kuna see kohustus lasub liikmesriikide pädevatel asutustel (direktiivi 2001/83/EÜ, (7) mida on muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ, (8) artikkel 126b); palub seepärast, et komisjon tuletaks liikmesriikide vastavatele asutustele meelde nende sellealaseid kohustusi;

13.	rõhutab, et hindamistulemuste kahtluse alla seadmine võimalike huvide konfliktide tõttu ei kahjusta mitte üksnes ameti mainet, vaid sellised huvide konfliktid ei kindlusta ka Euroopa kodanike tervise optimaalset kaitset;

14.

märgib, et alates 1. juulist 2011 võeti kasutusele uus elektrooniline huvide deklaratsiooni vorm ja kõigil ekspertidel paluti see täita, ning et kõigi andmebaasis olevate ekspertide elektroonilised huvide deklaratsioonid on alates 30. septembrist 2011 ameti kodulehel kättesaadavad; lisaks märgib, et ameti ja iga liikmesriigi pädeva asutuse vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, mis käsitleb riikliku pädeva asutuse poolt ametile osutatavate teenuste teadusliku taseme ja hindamise sõltumatuse kontrolli, hakkas kehtima 4. juulil 2011;

15.	palub ametil teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni sellest, milliseid meetmeid on võetud, et tagada tegevusjuhendi tulemuslik järgimine huvide konfliktide lahendamisel;

16.	nõuab, ja ka hoiatab ametit, et kõik vastavates auditi aruannetes – kaasa arvatud 2010. aasta aruandes – nimetatud meetmed peavad olema täielikult rakendatud enne järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse algust;

Personalijuhtimine

17.

võtab teadmiseks ameti vastuse, milles märgitakse, et amet on kõrvaldanud siseauditi talituse osutatud vead lepinguliste töötajate valimisel ning on võtnud kasutusele läbivaadatud tööjuhendid ja vormid ning personal on saanud erikoolitust; palub ametil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende meetmete rakendamise ulatusest regulaarselt teavitada; ootab kontrollikoja 2010. aasta aruannet, et teha kindlaks, kas ameti esitatud väited on igati põhjendatud;

18.	viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 10. mai 2011. aasta resolutsioonile ELi ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta (9).

(1) ELT C 338, 14.12.2010, lk 28.

(2) ELT L 250, 27.9.2011, lk 173.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6) ELT L 250, 27.9.2011, lk 174.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(8) ELT L 136, 30.4.2004, lk 34.

(9) ELT L 250, 27.9.2011, lk 269.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/35

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. november 2011,

täiendava arvu merepäevade eraldamise kohta Hispaaniale ja Prantsusmaale ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 8303 all)

(Ainult hispaania- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2011/760/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrust (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (1) eriti selle IIB lisa punkte 7.1, 7.3 ja 7.6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisa punktis 5.1 on täpsustatud maksimaalne päevade arv, mille jooksul liidu laevad, mille kogupikkus on vähemalt 10 meetrit ning mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid (traalid, ankurdatud põhjanoodad ja samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm; nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad), võivad viibida ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes, 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012.

(2)

Määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisa punkti 7.1 kohaselt võib komisjon eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mis tahes kindlaksmääratud püügivahend, võttes arvesse tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 kestnud kalapüügitegevuse lõpetamisel.

(3)

Määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisa punkti 7.6 kohaselt võib komisjon erakorraliselt anda liikmesriigile 2011. aasta püügiperioodil täiendavaid püügipäevi, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud kalapüügitegevuse lõpetamisel alates 1. veebruarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2010, ja mille kohta ei ole esitatud eelnevat lisapäevade taotlust.

(4)

Hispaania esitas 3. juunil ja 21. juunil 2011 kõnealuse lisa punkti 7.2 kohase taotluse koos andmetega, mis tõendasid, et ajavahemikul 1. veebruarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2010 on püügitegevuse alaliselt lõpetanud kaheksa laeva ja ajavahemikul 1. veebruarist 2010 kuni 31. jaanuarini 2011 kolm laeva, ning et nende kohta ei ole esitatud eelnevat lisapäevade taotlust. Võttes arvesse esitatud andmeid ja kõnealuse lisa punktis 7.1 sätestatud arvutusmeetodit, eraldatakse Hispaaniale üheksa täiendavat merepäeva kõnealuse lisa punktis 1 osutatud laevade jaoks ajavahemikuks 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012.

(5)

Prantsusmaa esitas 14. juulil 2011 kõnealuse lisa punkti 7.2 kohase taotluse koos andmetega, mis tõendasid, et ajavahemikul 1. veebruarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2010 on püügitegevuse alaliselt lõpetanud kuus laeva, ning et nende kohta ei ole esitatud eelnevat lisapäevade taotlust. Võttes arvesse esitatud andmeid ja kõnealuse lisa punktis 7.1 sätestatud arvutusmeetodit, eraldatakse Prantsusmaale 23 täiendavat merepäeva kõnealuse lisa punktis 1 osutatud laevade jaoks ajavahemikuks 1. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Maksimaalset päevade arvu, mil Hispaania lipu all sõitvale laevale, mille pardal on mis tahes kindlaksmääratud püügivahend ning mille kohta ei kehti määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisa punktis 5.2 loetletud eritingimused, mis on sätestatud sama lisa I tabelis, võib anda loa viibida ICESi rajoonides VIIIc ja IXa, välja arvatud Cádizi lahes, suurendatakse 167 päevani aastas.

Artikkel 2

Maksimaalset päevade arvu, mil Prantsusmaa lipu all sõitvale laevale, mille pardal on mis tahes kindlaksmääratud püügivahend ning mille kohta ei kehti määruse (EL) nr 57/2011 IIB lisa punktis 5.2 loetletud eritingimused, mis on sätestatud sama lisa I tabelis, võib anda loa viibida ICESi rajoonides VIIIc ja IXa, välja arvatud Cádizi lahes, suurendatakse 165 päevani aastas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile ja Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 23. november 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/37

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. november 2011,

millega lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel viia toidu uuendkoostisosana turule taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoide

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 8362 all)

(Ainult hollandi- ja prantsuskeelne tekst on autentsed)

(2011/761/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Äriühing KANEKA Pharma Europe esitas 1. novembril 2007 Belgia pädevatele asutustele taotluse viia toidu uuendkoostisosana turule taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoide (Glavonoid).

(2)	3. detsembril 2008 esitas Belgia pädev toiduhindamisasutus oma esialgse hindamisaruande. Selles aruandes jõuti järeldusele, et äriühing KANEKA on esitanud piisavad andmed taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoidide toidu uuendkoostisosana turuleviimise lubamiseks.

(3)	Komisjon edastas esmase hindamisaruande kõikidele liikmesriikidele 19. veebruaril 2009.

(4)	Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega põhjendatud vastuväiteid toote turustamise kohta.

(5)	Seepärast konsulteeriti 22. juulil 2009 Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA).

(6)

Komisjoni tellitud 30. juuni 2011. aasta teaduslikus arvamuses „Scientific opinion on the safety of „Glavonoid®”, an extract derived from the roots of or rootstock of Glycyrrhiza glabra L., as a Novel Food ingredient” (2) jõudis EFSA järeldusele, et Glavonoid on täiskasvanud inimesele ohutu, kui päevane doos on kuni 120 mg.

(7)	Selleks et Glavonoidi päevast 120-milligrammist doosi ei ületataks, nõustus Kaneka Pharma Europe N.V. 11. augustil 2011 piirama Glavonoidi kasutamist toidulisandite ja jookide koostisosana.

(8)	Teadusliku hindamise põhjal on kindlaks tehtud, et Glavonoid vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisas kirjeldatud taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoide (edaspidi „Glavonoid”) tohib viia Euroopa Liidu turule toidu uuendkoostisosana ja kasutada II lisas märgitud viisidel.

Glavonoidi puhtal kujul lõpptarbijale müüa ei ole lubatud.

Artikkel 2

1. Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud ning taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoide sisaldava toidu märgistusele, on „Taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoidid”.

2. Sellise toidu märgistusel, millele kõnealune toode on lisatud toidu uuendkoostisosana, peavad olema järgmised väited:

a)	toodet ei tohiks tarbida rasedad, rinnaga toitvad naised, lapsed ning noorukid;

b)	retseptiravimeid tarvitavad inimesed peaksid toodet tarbima üksnes arsti järelevalve all ning

c)	Glavonoidi ei tohiks päevas tarbida üle 120 mg.

3. Glavonoidi sisaldus lõpptootes esitatakse Glavonoidi sisaldava toote märgistusel.

4. Glavonoidi sisaldavad joogid tuleb lõpptarbijale tarnida üksikportsjonitena.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Kaneka Pharma Europe N.V., Triomflaan 173, 1160 Brüssel, Belgia.

Brüssel, 24. november 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2) EFSA Journal 2011; 9(7): 2287.

I LISA

GLAVONOIDI KIRJELDUS

Kirjeldus

Glavonoid on ekstrakt, mis on saadud taime Glycyrrhiza glabra juurtest või pookealustest etanooliga ekstraheerimise abil ning saadud etanooliekstrakti täiendava keskahelaliste triglütseriidega ekstraheerimise abil. See on tumepruun vedelik, mis sisaldab 2,5–3,5 % glabridiini.

Spetsifikatsioon

Parameeter
Niiskus	alla 0,5 %
Tuhk	alla 0,1 %
Peroksiidarv	alla 0,5 meq/kg
Glabridiin	2,5–3,5 % rasvast
Glütsürrisiinhape	alla 0,005 %
Rasvad, sh polüfenoolisarnased ained	vähemalt 99 %
Valgud	alla 0,1 %
Süsivesikud	allpool avastamisläve

II LISA

Toidukategooria

Glavonoidi suurim lubatud sisaldus

Piimapõhised joogid

Jogurtipõhised joogid

Puuvilja- või köögiviljapõhised joogid

120 mg päevase portsjoni kohta

Toidulisandid

120 mg päevase portsjoni kohta

26.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 313/41

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. november 2011,

millega antakse luba pärmi β-glükaanide turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 8527 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2011/762/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Biothera Incorporated esitas 23. septembril 2009 Iirimaa pädevale asutusele taotluse pärmi β-glükaanide turule viimiseks ja kasutamiseks toidu uuendkoostisosana kogu elanikkonnale ette nähtud toitudes ja jookides ning toidulisandites ja eriotstarbelistes toitudes, välja arvatud imiku piimasegud ja jätkupiimasegud.

(2)	Iirimaa pädev toiduhindamisasutus esitas 23. detsembril 2009 esmase ohutushindamise aruande. Aruandes esitati järeldus, et pärmi β-glükaanid on sobivad toidu uuendkoostisosaks, kui peetakse kinni toote näitajatest, kasutusmääradest ja toiduainete loetelust, nagu need on esitatud taotluse toimikus.

(3)	Komisjon edastas esialgse hindamisaruande kõigile liikmesriikidele 18. jaanuaril 2010.

(4)	Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikes 4 sätestatud 60-päevase ajavahemiku jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega põhjendatud vastuväiteid toote turustamise kohta.

(5)	Seepärast konsulteeriti 2. juulil 2010 Euroopa Toiduohutusametiga.

(6)

Euroopa Toiduohutusamet esitas 8. aprilli 2011. aasta arvamuses pärmi β-glükaanide ohutuse kohta toidu uuendkoostisosana „Scientific Opinion on the safety of „Yeast beta-glucans” as a Novel Food ingredient” (2) järelduse, et pärmi β-glükaanid on esitatud kasutustingimustel ohutud. Euroopa Toiduiohutusameti arvamuses ei käsitletud alla pooleteiseaastaste laste ohutust.

(7)

Euroopa Toiduohutusameti teadusliku arvamuse põhjal ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivile 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivile 2009/39/EC eritoiduks ettenähtud toiduainete kohta, (5) komisjoni 25. märtsi 1999. aasta direktiivile 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (6) ning komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta, (7) on tehtud kindlaks, et pärmi β-glükaanid vastavad määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaane, nagu need on määratletud lisas, võib viia Euroopa Liidu turule toidu uuendkoostisosana kasutamiseks II lisas sätestatud kasutusaladel ja maksimaalsetes annustes, piiramata sellega direktiivi 2002/46/EÜ, määruse (EÜ) nr 1925/2006 ja direktiivi 2009/39/EÜ kohaldamist.

Artikkel 2

Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaane sisaldavate toiduainete märgistusele, on „pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaanid”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Biothera Incorporated, 3388 Mike Collins Drive, Eagan, Minnesota, USA, 55121.

Brüssel, 24. november 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2) EFSA Journal 2011; 9(5):2137. [22 lk].

(3) EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(4) ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(5) ELT L 124, 20.5.2009, lk 21.

(6) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 29.

(7) ELT L 339, 6.12.2006, lk 16.

I LISA

PÄRMI (SACCHAROMYCES CEREVISIAE) Β-GLÜKAANIDE NÄITAJAD

Kirjeldus

β-glükaanid on keerukad suure molekulmassiga (100–200 kDa) polüsahhariidid, mida leidub paljude pärmiseente ja teraviljade rakuseintes. Pärmi β-glükaanide keemiline nimetus on (1–3),(1–6)-ß-D-glükaanid.

Sellist Saccharomyces cerevisiae abil saadud toidu uuendkoostisosa on olemas nii lahustuval kui ka mittelahustuval kujul. Mittelahustuvas tootes on vähemalt kas 70 % süsivesikuid β-glükaanide kujul; lahustuvas tootes vähemalt 75 % β-glükaane.

Saccharomyces cerevisiae rakuseina tertsiaarstruktuur koosneb ß-1,3-sidemega ühendatud glükoosijääkide ahelatest, mis hargnevad ß-1,6-sideme tekkimisega ja mis moodustavad põhitoese, mille külge on seotud ß-1,4-sidemetega kitiini, ß-1,6-glükaane ja teatavaid mannoproteiine.

Pärmi (Saccharomyces cerevisiae) β-glükaanide keemilised näitajad
	Lahustuv vorm	Mittelahustuv vorm
Süsivesikuid kokku	Üle 75 %	Üle 70 %
β-glükaanid (1,3/1,6)	Üle 75 %	Üle 70 %
Tuhk	Alla 4 %	Alla 5 %
Niiskus	Alla 8 %	Alla 8 %
Valgud	Alla 3,5 %	Alla 10 %
Rasv	Alla 10 %	Alla 20 %

II LISA

Toidugrupp	Kasutamismäär
Toidulisandid (nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ)	375 mg päevas vastavalt tootja soovitusele
Eritoidud, nagu määratletud direktiivis 2009/39/EÜ, v.a imiku piimasegud ja jätkupiimasegud	600 mg päevas vastavalt tootja soovitusele
Puuvilja- ja marjamahlade põhised joogid	130 mg / 100 ml
Puuvilja-marjamaitselised joogid	80 mg / 100 ml (RTD)
Muud joogid	80 mg / 100 ml (RTD) 700 mg / 100 g (pulbrina)
Teraviljabatoonid	600 mg / 100 g
Paksud pehmed küpsised	670 mg / 100 g
Õhukesed krõbedad küpsised	20 mg / 100 g
Hommikusöögihelbed	670 mg / 100 g
Täisteraviljast või suure kiusisaldusega kiiresti valmivad sooja hommikusöögi tooted	150 mg / 100 g
Jogurti- ja kohupiimatooted ning muud piimatoodetel põhinevad magustoidud	160 mg / 100 g
Supid ja supisegud	90 mg / 100 g (RTE) 180 mg / 100 g (kontsentraadina) 630 mg / 100 g (pulbrina)
Šokolaad ja kondiitritooted	400 mg / 100 g
Valgupulgad ja valgupulbrid	600 mg / 100 g

Lühendid: RTD = tarbimisvalmis (joomiseks); RTE = tarbimisvalmis (söömiseks).

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.313.est
Euroopa Liidu Teataja		L 313

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 26. november 2011

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1219/2011/EL, 16. november 2011, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1220/2011, 25. november 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 867/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega	6
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1221/2011, 25. november 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
	OTSUSED
	2011/755/EL
*	Euroopa Parlamendi otsus, 25. oktoober 2011, Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Nõukogu	11
	Euroopa Parlamendi resolutsioon, 25. oktoober 2011, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Nõukogu	13
	2011/756/EL
*	Euroopa Parlamendi otsus, 25. oktoober 2011, Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta	17
	Euroopa Parlamendi resolutsioon, 25. oktoober 2011, tähelepanekutega, mis on Euroopa Politseikolledži 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa	19
	2011/757/EL
*	Euroopa Parlamendi otsus, 25. oktoober 2011, Euroopa Politseikolledži 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta	25
	2011/758/EL
*	Euroopa Parlamendi otsus, 25. oktoober 2011, Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta	27
	Euroopa Parlamendi resolutsioon, 25. oktoober 2011, tähelepanekutega, mis on Euroopa Ravimiameti 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa	29
	2011/759/EL
*	Euroopa Parlamendi otsus, 25. oktoober 2011, Euroopa Ravimiameti 2009. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta	33
	2011/760/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 23. november 2011, täiendava arvu merepäevade eraldamise kohta Hispaaniale ja Prantsusmaale ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8303 all)	35
	2011/761/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 24. november 2011, millega lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel viia toidu uuendkoostisosana turule taimest Glycyrrhiza glabra L. saadud flavonoide (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8362 all)	37
	2011/762/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 24. november 2011, millega antakse luba pärmi β-glükaanide turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri K(2011) 8527 all)	41
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	2011/763/EL
*	Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise vastastikuse tunnustamise lepinguga loodud ühiskomitee otsus nr 40/2011, 14. november 2011, mis on seotud vastavushindamisasutuse lisamisega elektromagnetilist ühilduvust käsitlevasse valdkonnalisasse	45

„Määrus (EÜ) nr 479/2008	Käesolev määrus
…	…
Artikli 64 lõike 1 punktid a, b ja punkti c alapunktid i–iv	Artikli 122 teine lõik
Artikli 64 lõike 1 punkti c alapunktid v–viii	Artikli 122 kolmas lõik
Artikli 64 lõike 1 punkt d	Artikli 122 kolmas lõik
…	…
Artikli 66 lõige 1	—”

„Määrus (EÜ) nr 479/2008	Käesolev määrus
…	…
Artikli 64 lõike 1 punkt a	Artikli 122 teine lõik
Artikli 64 lõike 1 punkt b ja punkti c alapunktid i–iv	Artikli 122 kolmas lõik
Artikli 64 lõike 1 punkti c alapunktid v–viii	Artikli 122 neljas lõik
…	…
Artikli 66 lõige 1	Artikli 125o lõike 3 punkt b”

		Parandused
	*	Nõukogu 25. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 491/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) parandus (ELT L 154, 17.6.2009)	47