ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2011.303.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 303

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
22. november 2011


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

OTSUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1194/2011/EL, 16. november 2011, Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1195/2011, 16. november 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1196/2011, 17. november 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1197/2011, 21. november 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )

14

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1198/2011, 21. november 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

40

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1199/2011, 21. november 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

42

 

 

OTSUSED

 

 

2011/749/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 15. november 2011, millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2011/19)

44

 

 

SOOVITUSED

 

 

2011/750/EL

 

*

Komisjoni soovitus, 8. september 2011, mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede (eCall-kõned) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes ( 1 )

46

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

OTSUSED

22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1194/2011/EL,

16. november 2011,

Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)

Liitu kuulumise tunne tugevneks ja kultuuridevaheline dialoog paraneks, kui eelkõige noored mõistaksid oma ühist, ent samas mitmekesist kultuuripärandit paremini ja hindaksid seda kõrgemalt. Seepärast on oluline parandada juurdepääsu kultuuripärandile ja tugevdada selle Euroopa mõõdet.

(3)

ELi toimimise lepinguga on sätestatud ka liidu kodakondsus, mis täiendab liikmesriikide kodakondsust ning on oluline element Euroopa integratsiooni kindlustamisel ja tugevdamisel. Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks rohkem rõhutada ühiseid väärtusi ning ajalugu ja kultuuri, mis on võtmeelemendid kuulumisel vabadusel, demokraatial, inimõiguste austamisel, kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel, tolerantsusel ja solidaarsusel rajanevasse ühiskonda.

(4)

28. aprillil 2006. aastal käivitati Granadas, Hispaanias, Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevaheline algatus („valitsustevaheline algatus”).

(5)

20. novembril 2008. aastal võttis nõukogu vastu järeldused, (3) mille eesmärk on muuta valitsustevaheline algatus liidu meetmeks („meede”), kutsudes selleks komisjoni üles esitama nõukogule ettepanekut, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise („märgis”) loomist liidu poolt, ja täpsustama projekti praktilise rakendamise korda.

(6)

Komisjon korraldas avaliku konsulteerimise ja mõju hindamise, mille tulemused kinnitasid, et valitsustevaheline algatus on väärtuslik, kuid osutasid ka asjaolule, et meedet tuleb selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks veel täiendada ning liidu kaasamine annaks sellele selge lisandväärtuse ja aitaks algatust kvaliteetsemaks muuta.

(7)

Märgise puhul tuleks ära kasutada seni valitsustevahelise algatuse kaudu saadud kogemusi.

(8)

Märgisega peaks püüdma saavutada lisandväärtust teiste algatustega, nagu Unesco maailmapärandi nimekiri, Unesco inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, ja neid täiendama. Selle lisandväärtus peaks tulenema valitud kultuuriväärtuslike objektide panusest Euroopa ajalukku ja kultuuri, sealhulgas Euroopa Liidu ülesehitamisse, kodanikele, esmajoones noortele suunatud selgest kaasavast haridusmõõtmest ning kultuuriväärtuslike objektide vahelistest koostöövõrgustikest, mille eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Meetmega tuleks peamiselt keskenduda kultuuriväärtuslike objektide tutvustamisele, neile juurdepääsu tagamisele ning nendest teavitamise ja nendega seotud pakutavate tegevuste kvaliteedile, mitte aga kultuuriväärtuslike objektide kaitsmisele, mis peaks olema tagatud olemasolevate kaitsemeetmetega.

(9)

Lisaks Euroopa kodanike liitu kuulumise tunde tugevdamisele ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisele võib meede kaasa aidata järgmisele: kultuuripärandi väärtustamisele ja esiletõstmisele, kultuuripärandi rolli suurendamisele piirkondade majanduslikus ja säästvas arengus, eelkõige kultuuriturismi kaudu, kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoime edendamisele ning üldisemalt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

(10)

Need eesmärgid on täielikult kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas” esitatud eesmärkidega, mis hõlmavad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning ka kultuuri kui loovuse allika edendamist.

(11)

On väga oluline, et märgise andmise aluseks oleksid ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, hõlmates kahte esimest valikuaastat, mille jooksul tuleks kohaldada üleminekusätteid.

(12)

Meetmega hõlmatud kultuuriväärtuslike objektide valikumenetlus peaks koosnema kahest etapist. Kultuuriväärtuslike objektide eelvalik tuleks teha esmalt liikmesriigi tasandil. Vajaduse korral saaks liikmesriik kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused. Pärast seda peaks valik toimuma liidu tasandil. Igale kultuuripärandi märgise saanud kultuuriväärtuslikule objektile tuleks kohaldada järelevalvet, et tagada jätkuv vastavus märgise suhtes kehtestatud kriteeriumidele.

(13)

Kui meedet esimest korda hinnatakse, tuleks uurida selle geograafilise mõõtme laiendamist.

(14)

Kui ühes liikmesriigis asuva mitme kultuuriväärtusliku objekti vahel esineb selge temaatiline seos, peaks meede võimaldama ühise taotluse esitamist. Selline ühine taotlus peaks hõlmama mõistlikku arvu osalevaid kultuuriväärtuslikke objekte ning demonstreerima Euroopa lisandväärtust võrreldes samade kultuuriväärtuslike objektide kohta eraldi esitatavate taotlustega.

(15)

Sarnaselt peaks meede võimaldama teatavate kultuuriväärtuslike objektide piiriülesest mõõtmest tulenevalt esitada ühiseid taotlusi nii kultuuriväärtuslike objektide puhul, mis asuvad erinevates liikmesriikides, kuid keskenduvad ühele konkreetsele teemale, kui ka nende puhul, mis asuvad korraga vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil.

(16)

Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses selliste sätetega, millega määratakse märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid millega märgis tagasi võetakse ning millega vormistatakse märgisest loobumine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(17)

Märgise haldusmenetlused peaksid olema lihtsad ja paindlikud ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(18)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eelkõige vajaduse tõttu kehtestada märgisele uued ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused ning parandada liikmesriikide vahelist koordineeritust, ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu meede („meede”) nimetusega „Euroopa kultuuripärandi märgis” („märgis”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kultuuriväärtuslikud objektid” – mälestised, looduslikud paigad, veealune pärand, arheoloogilised paigad, tööstuspärand ja linnaehituslikud paigad, kultuurmaastikud, mälestuspaigad, kultuuriväärtuslikud esemed ning teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand, sealhulgas kaasaegne kultuuripärand;

2)

„piiriülene kultuuriväärtuslik objekt” –

a)

mitu eri liikmesriikides asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse, või

b)

üks kultuuriväärtuslik objekt, mille geograafiline asupaik on vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil;

3)

„riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt” – mitu samas liikmesriigis asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Meede aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)

tugevdada Euroopa kodanike, eelkõige noorte liitu kuulumise tunnet ühiste väärtuste ja ühise Euroopa ajaloo ning kultuuripärandi alusel ning suurendada lugupidamist riikliku ja piirkondliku mitmekesisuse vastu;

b)

tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

2.   Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks püütakse meetme abil saavutada järgmisi vahe-eesmärke:

a)

rõhutada selliste kultuuriväärtuslike objektide sümboolset väärtust, millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises, ning tõsta neid kultuuriväärtuslikke objekte esile;

b)

suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ajaloost ja liidu ülesehitamisest ning nende ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

3.   Kultuuriväärtuslike objektide endi abil püütakse saavutada järgmisi konkreetseid eesmärke:

a)

tõsta esile kultuuriväärtuslike objektide üleeuroopalist tähtsust;

b)

suurendada Euroopa kodanike, eriti noorte teadlikkust ühisest kultuuripärandist;

c)

hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kogu liidus;

d)

suurendada ja/või parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu;

e)

tõhustada kunsti-, kultuuri- ja ajaloohariduse kaudu kultuuridevahelist dialoogi, eelkõige noorte seas;

f)

soodustada ühelt poolt kultuuripärandi ning teiselt poolt kaasaegse loomingu ja loovuse koostoimet;

g)

suurendada piirkondade atraktiivsust ja edendada nende majanduslikku ja säästvat arengut, eelkõige kultuuriturismi abil.

Artikkel 4

Meetmes osalemine

Meetmes võivad osaleda vabatahtlikkuse alusel kõik liikmesriigid.

Artikkel 5

Meetme lisandväärtus ja täiendavus muude algatustega

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meetme lisandväärtuse ja täiendavuse muude kultuuripärandi valdkonna algatustega, nagu Unesco maailmapärandi nimekiri, Unesco inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ning Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm.

Artikkel 6

Kõlblikkus

Märgise võib anda kultuuriväärtuslikele objektidele, mis vastavad artiklis 2 sätestatule.

Artikkel 7

Kriteeriumid

1.   Märgis antakse järgmiste kriteeriumide („kriteeriumid”) alusel.

a)

Kultuuriväärtuslikule objektile märgise taotlemiseks peab sellel olema sümboolne euroopalik väärtus ja tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises. Seetõttu peab tõendama ühe või mitme järgmise elemendi esinemist:

i)

kultuuriväärtusliku objekti piiriülest või üleeuroopalist mõõdet: kuidas selle varasem ja praegune mõju ning atraktiivsus ulatub üle liikmesriigi piiride;

ii)

kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa ajaloos ja integratsioonis ning selle seost oluliste Euroopa isikute, sündmuste või liikumistega;

iii)

kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa integratsiooni alustaladeks olevate ühiste väärtuste arendamises ja edendamises.

b)

Märgise taotlejad peavad esitama projekti, mille rakendamist tuleb alustada hiljemalt määramisaasta lõpuks ja mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke:

i)

tõsta teadlikkust märgise üleeuroopalisest tähtsusest, eelkõige asjakohaste teabeürituste, viitade paigaldamise ja töötajate koolitamise abil;

ii)

korraldada hariduslikke tegevusi (eelkõige noortele), mis parandavad teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja Euroopa ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist ning tugevdavad ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet;

iii)

edendada mitmekeelsust ja hõlbustada kultuuriväärtuslikule objektile juurdepääsu liidu erinevate keelte kasutamise kaudu;

iv)

osaleda märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide koostöövõrgustike tegevuses, et vahetada kogemusi ja käivitada ühiseid projekte;

v)

tõsta kultuuriväärtuslikku objekti esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil, muu hulgas uute tehnoloogiate ning digitaalsete ja interaktiivsete vahendite pakutavate võimaluste abil ning püüdes saavutada koostoimet muude Euroopa algatustega.

Kui kultuuriväärtusliku objekti omapära seda lubab, tuleb alati tervitada loova ja kultuurilise tegevuse korraldamist, mis parandab Euroopa kultuuritöötajate, loovisikute ja kogude liikuvust, stimuleerib kultuuridevahelist dialoogi ja edendab kultuuripärandi ja kaasaegse loomingu ning loovuse koostoimet.

c)

Märgise taotlejad peavad esitama töökava, mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke:

i)

kultuuriväärtusliku objekti usaldusväärne haldamine, sealhulgas eesmärkide ja näitajate määratlemine;

ii)

kultuuriväärtusliku objekti säilitamine ja selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele;

iii)

vastuvõtuteenuste (ajaloolise tausta esitamine, külastajatele antav teave, viidad) kvaliteedi tagamine;

iv)

üldsuse võimalikult laialdane juurdepääs kultuuriväärtuslikule objektile, muu hulgas kultuuriväärtusliku objekti kohandamise või töötajate koolitamise abil;

v)

eritähelepanu noortele, tagades neile eelisjuurdepääsu kultuuriväärtuslikule objektile;

vi)

kultuuriväärtusliku objekti reklaamimine jätkusuutliku turismisihtkohana;

vii)

sidusa ja tervikliku teavitamisstrateegia väljatöötamine, millega tõstetakse esile kultuuriväärtusliku objekti üleeuroopalist tähtsust;

viii)

kultuuriväärtusliku objekti võimalikult keskkonnasõbraliku haldamise tagamine.

2.   Lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriume silmas pidades hinnatakse kultuuriväärtuslikke objekte proportsionaalselt, võttes arvesse iga kultuuriväärtusliku objekti eripära.

Artikkel 8

Euroopa eksperdikomitee

1.   Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomitee („Euroopa komitee”), mille ülesanne on teostada liidu tasandil valikut ja järelevalvet. Komitee tagab, et kriteeriume rakendatakse liikmesriikides asuvate kultuuriväärtuslike objektide puhul nõuetekohaselt.

2.   Euroopa komitees on 13 liiget. Euroopa Parlament nimetab ametisse neli, nõukogu neli, komisjon neli liiget ja Regioonide Komitee ühe liikme oma vastavate menetluste kohaselt. Euroopa komitee nimetab oma esimehe.

3.   Euroopa komitee liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel on põhjalikud kogemused ja ekspertteadmised meetme eesmärkidega seotud valdkondades. Iga institutsioon ja organ tagab, et tema poolt ametisse nimetatud ekspertide pädevused oleksid võimalikult suurel määral üksteist täiendavad ning et kõnealuste ekspertide valik oleks geograafiliselt tasakaalustatud.

4.   Euroopa komitee liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Sellele vaatamata nimetab 2012. aastal Euroopa Parlament neli eksperti ametisse kaheks aastaks, nõukogu neli eksperti kolmeks aastaks, komisjon neli eksperti üheks aastaks ning Regioonide Komitee ühe eksperdi kolmeks aastaks.

5.   Euroopa komitee liikmed teatavad mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kultuuriväärtusliku objektiga. Kui komitee liige huvide konfliktist teatab või kui huvide konflikt ilmneb, ei osale kõnealune komitee liige selle kultuuriväärtusliku objekti ning muu asjaomase liikmesriigi kultuuriväärtusliku objekti hindamisel.

6.   Komisjon avalikustab kõik Euroopa komitee aruanded, soovitused ja teated.

Artikkel 9

Taotlusvorm

Pidades silmas vajadust hoida kõik menetlused võimalikult ühtlustatud ja lihtsad, valmistab komisjon kriteeriumide alusel ette ühise taotlusvormi („taotlusvorm”), mida kasutavad kõik märgise taotlejad.

Artikkel 10

Eelvalik liikmesriigi tasandil

1.   Märgise andmise eelvaliku korraldamise eest vastutavad liikmesriigid.

2.   Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks kultuuriväärtuslikku objekti iga kahe aasta tagant.

3.   Eelvalik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil.

4.   Iga osalev liikmesriik kehtestab eelvaliku jaoks oma menetlused ja ajakava kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning üritab tagada võimalikult lihtsad ja paindlikud haldusmenetlused. Ta edastab komisjonile eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide taotlusvormid hiljemalt valiku tegemise aasta 1. märtsiks kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

5.   Komisjon avaldab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide täieliku nimekirja ning teavitab sellest pärast eelvaliku etapi lõppu viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed, nii et Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee, liikmesriigid või mõni muu isik või üksus võiksid esitada komisjonile tähelepanekud, mis võivad nimetatud kultuuriväärtuslike objektide valikut mõjutada.

Artikkel 11

Valik liidu tasandil

1.   Kultuuriväärtuslike objektide valiku märgise andmiseks viib komisjoni vastutusel läbi Euroopa komitee.

2.   Euroopa komitee hindab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide osas esitatud taotlusi ning valib maksimaalselt ühe kultuuriväärtusliku objekti iga liikmesriigi kohta. Vajaduse korral võib taotleda lisateavet ning korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

3.   Valik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil. Euroopa komitee võtab nõuetekohaselt arvesse ka artikli 10 lõikes 5 osutatud tähelepanekuid.

4.   Euroopa komitee esitab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide kohta aruande ning edastab selle komisjonile hiljemalt valiku tegemise aasta lõpuks. Kõnealuses aruandes esitatakse soovitus märgise andmiseks ja põhjendus nende kultuuriväärtuslike objektide kohta, mida valiti, ja nende kohta, mida ei valitud. Komisjon edastab selle aruande teavitamise eesmärgil viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

5.   Märgist taotlenud, kuid seda mitte saanud kultuuriväärtuslike objektide kohta võib järgnevatel aastatel esitada uue taotluse eelvalikus osalemiseks liikmesriigi tasandil.

Artikkel 12

Piiriülesed kultuuriväärtuslikud objektid

1.   Märgise saamiseks peab piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)

iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

b)

üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

c)

taotlus esitatakse ühise nimetuse all;

d)

vajaduse korral esitatakse põhjendus selge temaatilise seose kohta.

2.   Taotluste esitamisel piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Pärast arutelu osalevate kultuuriväärtuslike objektide vahel, millest võtavad osa asjaomased riigiasutused, täidetakse iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku koordineerija liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu osas sätestatud piiranguid, ning need esitatakse kõikide asjaomaste liikmesriikide nimel pärast kõnealuste liikmesriikide sellekohast kokkulepet.

3.   Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu piiriülesele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

4.   Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastab kõigile kriteeriumidele, eelistatakse seda kultuuriväärtuslikku objekti lõpliku valiku tegemisel.

Artikkel 13

Riiklikud temaatilised kultuuriväärtuslikud objektid

1.   Märgise saamiseks peab riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)

põhjendus ühise taotluse Euroopa lisandväärtuse kohta võrreldes eraldi taotlustega;

b)

põhjendus selge temaatilise seose kohta;

c)

iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

d)

üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

e)

taotlus esitatakse ühise nimetuse all.

2.   Taotluste esitamisel riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta täidetakse taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku asjaomane liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu osas sätestatud piiranguid.

3.   Kui riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu riiklikule temaatilisele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

Artikkel 14

Määramine

1.   Komisjon määrab märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa komitee soovitust. Komisjon teatab määramisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

2.   Märgis antakse kultuuriväärtuslikule objektile alatiseks artiklis 15 sätestatud tingimustel ja tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse, ning ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist.

Artikkel 15

Järelevalve

1.   Iga märgise saanud kultuuriväärtuslikku objekti kontrollitakse järjepidevalt, tagamaks et see vastab jätkuvalt kriteeriumidele ning taotluses esitatud projektile ja töökavale.

2.   Liikmesriigi territooriumil asuvate kõikide kultuuriväärtuslike objektide järelevalve eest vastutab asjaomane liikmesriik. Piiriülese kultuuriväärtusliku objekti järelevalve on koordineerija liikmesriigi ülesanne.

3.   Liikmesriigid koguvad kogu vajaliku teabe ja koostavad aruande iga nelja aasta tagant kooskõlas lisas esitatud ajakavaga. Liikmesriigid saadavad nimetatud aruande komisjonile järelevalvemenetluse aasta 1. märtsiks. Komisjon esitab aruande Euroopa komiteele kontrollimiseks.

4.   Euroopa komitee esitab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide olukorra kohta aruande järelevalvemenetluse aasta lõpuks ning lisab vajaduse korral soovitused, mida rakendada järgmisel järelevalveperioodil.

5.   Komisjon kehtestab koostöös Euroopa komiteega liikmesriikidele ühised näitajad, et tagada ühtse lähenemisviisi järgimine järelevalvemenetluses.

Artikkel 16

Märgise tagasivõtmine või sellest loobumine

1.   Kui Euroopa komitee teeb kindlaks, et kultuuriväärtuslik objekt ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, alustab komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, mille eesmärk on hõlbustada kultuuriväärtusliku objekti vajalikul viisil kohandamist.

2.   Kui 18 kuu jooksul pärast dialoogi alustamist ei ole kultuuriväärtuslikku objekti vajalikul määral kohandatud, teatab Euroopa komitee sellest komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra parandamiseks.

3.   Kui 18 kuud pärast lõikes 2 osutatud teate esitamist ei ole praktilisi soovitusi rakendatud, esitab Euroopa komitee komisjonile soovituse asjaomaselt kultuuriväärtuslikult objektilt märgis tagasi võtta.

4.   Kui Euroopa komitee leiab, et kultuuriväärtuslik objekt, mis on piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti osa, ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlust. Käesolevas lõikes sätestatud märgise tagasivõtmist kohaldatakse nii piiriülese kultuuriväärtusliku objekti kui ka riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti suhtes tervikuna. Juhtudel, mil piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti terviklikkust ei kahjustata, võib Euroopa komitee soovitada märgise tagasivõtmisel piirduda vaid osaleva kultuuriväärtusliku objektiga.

5.   Otsuse märgise tagasivõtmise kohta teeb komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud soovitust. Komisjon teatab tagasivõtmisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

6.   Kultuuriväärtuslik objekt võib märgisest võib igal ajal loobuda ning sel juhul teavitatakse asjaomast liikmesriiki, kes omakorda teavitab loobumisest komisjoni. Komisjon vormistab märgisest loobumise ja teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 17

Praktiline korraldus

1.   Meedet rakendab komisjon. Eelkõige teeb komisjon järgmist:

a)

tagab meetme üldise terviklikkuse ja kvaliteedi;

b)

tagab liikmesriikide ja Euroopa komitee vahelise koordineerituse;

c)

võttes arvesse eesmärke ja kriteeriume, koostab tihedas koostöös Euroopa komiteega suunised valiku- ja järelevalvemenetlustele kaasaaitamiseks;

d)

osutab abi Euroopa komiteele.

2.   Komisjon vastutab märgisega seotud teavitamise ning märgise nähtavuse eest liidu tasandil, eelkõige asjakohase veebisaidi loomise ja haldamise kaudu. Komisjon tagab ka meetme jaoks logo loomise.

3.   Komisjon edendab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide vahel koostöövõrgustike loomist.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevus ning Euroopa komitee kulud rahastatakse artiklis 20 esitatud rahastamispaketi kaudu.

Artikkel 18

Hindamine

1.   Komisjon tagab meetme sõltumatu välishindamise. Selline hindamine korraldatakse igal kuuendal aastal kooskõlas lisas esitatud ajakavaga ning hindamise käigus kontrollitakse muu hulgas meetme kohaldamisega seotud tegevuse tõhusust, kultuuriväärtuslike objektide arvu, meetme mõju, geograafilise ulatuse laiendamist, meetme parandamise võimalusi ning seda, kas meedet tuleks jätkata.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele kuue kuu jooksul alates lõikes 1 sätestatud hindamise lõpetamisest hindamise kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid, kes ei osalenud valitsustevahelises Euroopa kultuuripärandi märgise 2006. aasta algatuses („valitsustevaheline algatus”), võivad lisada 2013. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti.

2.   Liikmesriigid, kes osalesid valitsustevahelises algatuses, võivad lisada 2014. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti. Nad võivad esitada taotluse ka kultuuriväärtuslike objektide kohta, millele on juba antud märgis valitsustevahelise algatuse raames.

3.   Kõiki lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikke objekte hindab Euroopa komitee samade kriteeriumide alusel ja sama menetlust järgides nagu muude kultuuriväärtuslike objektide hindamisel.

4.   Kui üks lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikest objektidest ei vasta kriteeriumidele või kui on vaja lisateavet, alustab Euroopa komitee komisjoni vahendusel asjaomase liikmesriigiga dialoogi, et uurida, kas taotlust on võimalik enne lõpliku otsuse tegemist parandada. Vajaduse korral võib korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

Artikkel 20

Finantssätted

1.   Meetme rakendamise rahastamispakett perioodiks 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2013 on 650 000 eurot.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 16. november 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SZCZUKA


(1)  ELT C 267, 1.10.2010, lk 52.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. juuli 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi 16. novembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT C 319, 13.12.2008, lk 11.


LISA

Ajakava

Aasta

 

2011

Otsuse jõustumine

Ettevalmistustöö

2012

Ettevalmistustöö

2013

Nende liikmesriikide esimene kultuuriväärtuslike objektide valimine, kes ei osalenud valitsustevahelises algatuses

2014

Nende liikmesriikide esimene kultuuriväärtuslike objektide valimine, kes osalesid valitsustevahelises algatuses

2015

Valimine

2016

Järelevalve

2017

Valimine

2018

Märgise hindamine

2019

Valimine

2020

Järelevalve

2021

Valimine

2022

2023

Valimine

2024

Järelevalve

Märgise hindamine

2025

Valimine


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1195/2011,

16. november 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Ümber kaela sobitatav plastist püstkaelus, millel on põrutusi leevendav vahtkummikiht ja takjakinnis (nn kaelatugi).

Seda kasutatakse lülisamba kaelaosa ja pea toestamiseks, näiteks võimaliku või teadaoleva lülisambavigastusega patsiendi päästmisel ja transportimisel, või kaela kaitsmiseks nt reaktiivse tagasilöögi traumaga (piitsalöögitraumaga) patsiendil.

9021 10 10

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 90 märkusega 6 ning CN-koodide 9021, 9021 10 ja 9021 10 10 sõnastusega.

Kaelust loetakse vahendiks, mis toestab või hoiab paigal kehaosi haiguse, operatsiooni või vigastuse järel vastavalt grupi 90 märkusele 6.

Toodet ei saa lugeda lahaseks ega muuks abivahendiks luumurdude ravis, kuna seda ei kasutata kehaosa fikseerimiseks luumurru korral. Seetõttu ei või seda klassifitseerida CN-koodi 9021 10 90 alla.

Seega tuleb toode klassifitseerida ortopeedilise abivahendina CN-koodi 9021 10 10 alla.


22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/12


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1196/2011,

17. november 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Kantav akutoitel prillikujuline elektroonikaseade piltide kuvamiseks (nn videoprillid), kokkupandult mõõtmetega ligikaudu 15 × 3,5 × 2,5 cm.

Prillikujuline elektroonikaseade koosneb kahest vedelkristallkuvarist (LCD) lahutusvõimega 640 × 480 pikslit (vastab 80-tollisele kuvarile vaadatuna 2 m kauguselt) ning helitöötluselektronlülitustest, mis on paigaldatud prilliraamide laadsetesse raamidesse.

Seadet saab ühendada automaatse andmetöötlusseadmega (ADP) ja selliste seadmetega nagu videotaasesitusseadmed, telerid või videomängukonsoolid.

Seadmega esitatakse meelelahutuseks virtuaalseid kolmemõõtmelisi (3D) videopilte.

8528 59 40

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6 ning CN-koodide 8528, 8528 59 ja 8528 59 40 sõnastusega.

Seadme funktsioon on video esitamine rubriigi 8528 tähenduses.

Kuna seadmel puudub tuuner või muu samalaadne televisioonisignaali vastuvõtmist võimaldav seade, ei või seda klassifitseerida televisiooni vastuvõtuseadmena alamrubriigi 8528 71 alla.

Seadmes on kaks väga väikest LCD kuvarit (üks kummagi silma ees) sellise virtuaalse pildi esitamiseks, mis vastab 80-tollise kuvari pildile 2 m kauguselt vaadatuna. Neid tunnuseid ja omadusi arvestades on seade mõeldud selliseks meelelahutuseks nagu filmide ja telesaadete vaatamine või videomängude mängimine. Seega ei või seadet klassifitseerida alamrubriiki 8528 51, kuna tegemist ei ole üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavat tüüpi seadmega.

Seepärast klassifitseeritakse seade vedelkristalltehnoloogial põhineva värvimonitorina CN-koodi 8528 59 40 alla.


22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1197/2011,

21. november 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artiklit 4, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ELis tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA”) edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohalt asjakohane. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või juhul, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes Euroopa Liidus tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)

Lennuohutuskomitee kuulas ära EASA ettekanded, milles analüüsiti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames tehtud põhjalike ohutusalaste auditite aruannete ning määruse (EÜ) nr 2111/2005 mõju alla jäävates riikides rakendatud tehnilise abi projektide tulemusi. Lennuohutuskomiteed on teavitatud edaspidistest tehnilise abi ja koostöö soovidest, et parandada tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilist suutlikkust kõrvaldada kõik puudujäägid asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimisel.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega.

(8)

Pärast ELi teatavate lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennundusametite poolt konkreetsetes valdkondades tehtud kontrollide ja auditite tulemuste analüüsimist EASA poolt on mõned liikmesriigid võtnud teatavaid täitemeetmeid. Nad on teatanud komisjonile ja lennuohutuskomiteele järgmistest meetmetest: Küpros otsustas tühistada 5. augustil 2011 lennuettevõtja Euroypria Airlines lennuettevõtja sertifikaadi; Itaalia teatas, et lennuettevõtjate Livingston ja ItaliAirlines lennutranspordiload on endiselt peatatud. Prantsusmaa otsustas tühistada 6. oktoobril 2010 lennuettevõtja Blue Line lennuettevõtja sertifikaadi. Kreeka otsustas tühistada 21. oktoobril 2010 lennuettevõtja First Airways lennuettevõtja sertifikaadi, 20. juulil 2011 lennuettevõtja Athens Airways lennuettevõtja sertifikaadi, 2. septembril 2011 lennuettevõtja Air Go Airlines lennuettevõtja sertifikaadi, 9. septembril 2011 lennuettevõtja Argo Airways lennuettevõtja sertifikaadi ja lühendada seoses lennuettevõtja Hellenic Imperial Airways käitamis- ja hooldustegevuse üle teostatava täiendava järelevalvega tema lennutegevusloa kehtivust viie kuuni, st kuni 2. veebruarini 2012; Ühendkuningriik kinnitas, et lennuettevõtjate Jet2.com, Oasis ja Titan Airways suhtes kohaldatud tõhustatud järelevalve käigus ei tuvastatud uusi ohutusprobleeme; Madalmaad otsustasid peatada 28. septembril lennuettevõtja Solid-air lennuettevõtja sertifikaadi ja 4. novembril 2011 lennuettevõtja Amsterdam Airlines lennuettevõtja sertifikaadi; Saksamaa otsustas tühistada 29. juunil 2011 lennuettevõtja ACH Hamburg GmbH lennuettevõtja sertifikaadi. Lisaks sellele keskendub Saksamaa lennuamet kuni täiendava personali kavandatava töölevõtmiseni 2012. aastal oma järelevalvetegevuses jätkuvalt sellistele lennuettevõtjatele, kelle riskitase on hinnatud keskmisest kõrgemaks; Portugal teatas, et lennuettevõtja Luzair lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus lõppes 19. septembril 2011 ja kõnealuse lennuettevõtja suhtes rakendatakse ümbersertifitseerimismenetlust, ning seoses sellega, et lennuettevõtja White Airways suhtes kohaldatud tõhustatud järelevalve käigus ei ole tuvastatud ohutusprobleeme, hakatakse kõnealuse lennuettevõtja suhtes taas kohaldama tavapärast järelevalvemenetlust; Rootsi otsustas peatada 16. septembril 2011 lennuettevõtja Flyg Centrum AB lennuettevõtja sertifikaadi ning lennuettevõtjad Nova Air ja Air Sweden Aviation AB on esitanud parandusmeetmete kava, millega Rootsi pädevad asutused praegu tutvuvad; praegu jätkatakse tõhustatud järelevalve kohaldamist kõnealuste lennuettevõtjate suhtes.

(9)

Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2011 vastuvõtmist 19. aprillil 2011 (4) jõudis EASA kahe järjestikuse SAFA kontrolli tulemusi analüüsides järeldusele, et paljudel Hispaanias litsentsitud lennuettevõtjatel on SAFA kontrollide käigus jätkuvalt tuvastatud rohkem kui üks suur puudus iga kontrolli kohta. Seepärast jätkas komisjon alates 14. märtsist 2011 ametlikku konsulteerimist Hispaania pädevate asutustega.

(10)

Hispaania pädevad asutused andsid 19. oktoobri 2011. aasta koosolekul komisjonile ülevaate sellest, missuguseid meetmeid on praeguseni võetud selleks, et jätkusuutlikul viisil kõrvaldada Hispaania õhusõidukite puhul tuvastatud ohutuspuudujäägid. Eelkõige teatasid Hispaania pädevad asutused komisjonile, et nad on pärast parandusmeetmete võtmist lennuettevõtja Flightline poolt taastanud tema lennuettevõtja sertifikaadi, mille kehtivus aga ei laiene Metro III tüüpi õhusõidukitele. Lennuettevõtja Zorex S.A. puhul on Hispaania pädevad asutused võtnud meetmeid lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks, samuti on nad 2011. aasta mais rakendanud ajutisi meetmeid, et keelata lennuettevõtja käitamistegevus. Pärast parandusmeetmete võtmist lennuettevõtja poolt lõpetasid Hispaania pädevad asutused eespool nimetatud meetmete kohaldamise. Siiski esitati täiendavaid tõendeid selle kohta, et asjaomane lennuettevõtja ei pööranud nõuetekohast tähelepanu ohutusprobleemide kõrvaldamisele ning 7. oktoobril 2011 algatati lennuettevõtja suhtes uus peatamismenetlus. Lennuettevõtja Alba Star tegevuses olid Hispaania pädevad asutused juba varem märganud ohutusalaseid puudujääke ning seepärast tõhustati kõnealuse lennuettevõtja suhtes kohaldatavat järelevalvet. Hispaania pädevad asutused olid oma auditite ja inspekteerimiste tulemuste põhjal kindlaks teinud, et teised Hispaania lennuettevõtjad, kelle puhul SAFA kontrollide käigus tuvastati ohutuspuudujääke, ei kujuta endast otsest ohtu lennuohutusele, kuid nende suhtes kohaldatakse tõhustatud järelevalvet.

(11)

Lisaks sellele teatasid Hispaania pädevad asutused, et lennuettevõtjate Baleares Link Express ja Eurocontinental lennuettevõtja sertifikaadid tühistati 27. juunil 2011.

(12)

Lennuohutuskomitee koosolekul teavitasid Hispaania pädevad asutused komiteed uute meetmete võtmisest. Nad teatasid, et lennuettevõtja Zorex S.A. lennuettevõtja sertifikaat peatati 7. novembril 2011 ja et lennuettevõtja Alba Star puhul kontrolliti 24. oktoobril 2011 konkreetseid valdkondi, ilma et oleks tuvastatud olulisi rikkumisi, ning et kahe viimase SAFA kontrolli käigus ei tuvastatud ühtki puudust. Lisaks sellele kontrolliti 20. ja 24. oktoobril ning 3. ja 4. novembril 2011 lennuettevõtjat IMD Airways S.L., ilma et oleks tuvastatud olulisi puudusi.

(13)

Võttes arvesse Hispaania pädevate asutuste tegevust Hispaania õhusõidukite puhul tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel leiab komisjon, et praegu teostavad Hispaania pädevad asutused kõnealuste lennuettevõtjate tegevuse üle piisavat kontrolli, et vältida tõsiseid ohutusalaseid riske ning seepärast ei ole täiendavaid meetmeid vaja võtta. Seni jätkab komisjon koostöös EASAga Hispaania lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse kontrollimist.

(14)

ICAO viis Albaanias ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames detsembris 2009 läbi põhjaliku ohutusalase auditi. Kõnealuse auditi käigus tuvastati hulgaliselt olulisi puudujääke seoses Albaania pädevate asutuste suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas. Kõnealuse auditi põhjal koostatud lõpparuande esitamise ajal oli ICAO hinnangul tulemuslikult rakendamata rohkem kui 59 % ICAO standarditest. Teatavates kriitilistes punktides, nagu ohutusprobleemide lahendamine, oli tulemuslikult rakendamata rohkem kui 80 % ICAO standarditest. Peale selle ei suutnud Albaania pädevad asutused koostada nõuetekohaseid parandusmeetmete kavasid, millest annab tunnistust asjaolu, et rohkem kui 90 % kõnealuste pädevate asutuste poolt augustis 2010 ICAO-le esitatud parandusmeetmetest õigusaktide, töökorralduse, litsentsimise, käitamise, lennukõlblikkuse ja õnnetuste/intsidentide uurimise valdkonnas ei ole ICAO hinnangul vastuvõetavad. Lisaks sellele ei ole Albaania pädevad asutused esitanud aruannet eespool nimetatud parandusmeetmete kavade rakendamise kohta.

(15)

EASA viis jaanuaris 2010 Albaanias läbi üldise standardimiskontrolli. Standardimiskontrolli lõpparuanne osutas olulistele, viivitamatut kõrvaldamist vajavatele puudujääkidele kõikides kontrollitud valdkondades. Siiski teatas EASA, et Albaania pädevad asutused (ACAA) olid esitanud ühtse parandusmeetmete kava, mis tunnistati vastuvõetavaks ning milles lepiti kokku 29. aprillil 2010, ning eri parandusmeetmeid, mille järkjärguline rakendamine toimub kuni 2011. aasta lõpuni koos viivitamatute meetmete võtmisega ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Arvestades Albaania pädevate asutuste poolt märtsis (5) ja juunis (6) 2010 lennuohutuskomiteele tehtud ettekandeid kutsuti Albaania pädevaid asutusi üles võtma vajalikke meetmeid, et jätkata EASAga kokkulepitud parandusmeetmete kava tulemuslikku ja õigeaegset rakendamist, seades prioriteediks kõrvaldada need puudused, mis viivitamatute meetmete võtmata jätmise korral põhjustavad ohutusprobleeme. Eelkõige rõhutati, et Albaania pädevate asutuste seisukohalt on ülimalt oluline viivitamata suurendada oma suutlikkust ja tagada, et kõikide Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate üle teostatav järelevalve oleks kooskõlas kohaldatavate ohutuseeskirjadega ning võtta vajaduse korral täitemeetmeid.

(16)

EASA jätkas aktiivselt konsulteerimist Albaania pädevate asutustega, et kontrollida kõnealuste asutuste esitatud parandusmeetmete kavade rakendamist, mille eesmärk on kõrvaldada jaanuaris 2010 Albaanias toimunud üldise standardimiskontrolli raames EASA poolt tuvastatud olulised ohutuspuudujäägid. Selleks viis EASA juulis 2011 läbi järelkontrollid lennukõlblikkuse ja õhusõidukite käitamise valdkonnas. Kõnealuste kontrollide lõpparuannetest, mis saadeti Albaania pädevatele asutustele vastavalt 10. augustil ja 2. septembril 2011, selgub, et kokku lepitud parandusmeetmete kavad ei ole õigeaegselt rakendatud ning lisaks sellele on tuvastatud uusi puudujääke. EASA leidis, et lennukõlblikkuse valdkonnas on Albaania pädevad asutused jätnud piisavalt põhjalikult kõrvaldamata kolm nõuete rikkumisega seotud puudust, mis tuvastati jaanuaris 2010 aset leidnud inspekteerimise käigus, ning vaatamata Albaania pädevate asutuste varasematele vastupidistele kinnitustele (7) oli nõuetekohaselt kõrvaldamata veel kolm puudujääki, kusjuures neli puudust eespool nimetatute hulgas mõjutavad EASA hinnangul lennuohutust. Samuti ei ole Albaania pädevad asutused suutnud täita oma kohustusi lennukõlblikkuse üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuna nad ei ole palganud vastava kvalifikatsiooniga töötajaid ning varem kõnealuse olukorra parandamiseks välistööjõuga sõlmitud lepingud lõppesid jaanuaris 2011. Seega ei teostatud inspekteerimise ajal Albaanias järelevalvet ei lennukõlblikkusega seotud siseriiklike õigusaktide ega ka lennuettevõtja sertifikaadi omanike üle. EASA leidis, et õhusõidukite käitamise valdkonnas on Albaania pädevad asutused jätnud piisavalt põhjalikult kõrvaldamata neli nõuete rikkumisega seotud puudust, mis tuvastati jaanuaris 2010 aset leidnud inspekteerimise käigus, ning vaatamata Albaania pädevate asutuste varasematele vastupidistele kinnitustele (8) oli nõuetekohaselt kõrvaldamata veel kaks puudujääki, kusjuures viis puudust eespool nimetatute hulgas mõjutavad EASA hinnangul lennuohutust. Samuti ei ole Albaania pädevad asutused suutnud tulemuslikult täita oma kohustusi õhusõidukite käitamise üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuna nad ei ole palganud piisaval hulgal vastava kvalifikatsiooniga töötajaid ning varem kõnealuse olukorra parandamiseks välistööjõuga sõlmitud lepingud on lõpetatud. Seega puudub Albaanias tõhus järelevalve õhusõidukite käitamisega seotud siseriiklike õigusaktide rakendamise ja lennuettevõtja sertifikaatide omanike üle ning paljude oluliste elementide üle järelevalvet ei teostata.

(17)

Itaalia pädevad asutused, kes olid septembris 2010 koostöös Albaania pädevate asutustega käivitanud ulatusliku mestimisprojekti, teatasid, et pädevate töötajate puudumise tõttu ei ole Albaania pädevad asutused siiani olnud suutelised vastu võtma tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks pakutavat abi.

(18)

Eespool esitatut arvesse võttes jätkas komisjon aktiivselt konsulteerimist Albaania pädevate asutustega ja palus esitada 11. oktoobriks 2011 kirjaliku ettekande Albaanias litsentsitud lennuettevõtjate üle teostatava ohutusjärelevalve kohta. 21. oktoobril 2011 konsulteeriti EASA osavõtul täiendavalt Prantsusmaa ja Itaalia pädevate asutustega. Albaania pädevatel asutustel paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja nad kuulati ära 9. novembril 2011. Albaania pädevad asutused ei esitanud täiendavat teavet ICAO tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta ega suutnud ka tõendada, et kõik EASA standardimiskontrollide käigus tuvastatud puudujäägid olid õigeaegselt kõrvaldatud või et nende suhtes oleks kohaldatud EASA poolt vastuvõetavaks tunnistatud parandusmeetmeid. EASA kinnitas, et ta oli vastuvõetavaks tunnistanud ainult piiratud arvu meetmeid õhusõidukite käitamise valdkonnas. Albaania pädevad asutused kinnitasid, et neil ei ole kvalifitseeritud inspektoreid ning et ohutusjärelevalvega seotud kohustuste täitmiseks kasutatakse jätkuvalt vaid kolme väliskonsultanti, kes töötavad osalise tööajaga kaudse ja lühiajalise lepingu alusel, mis lõpeb detsembris 2011. Siiski ei suutnud Albaania pädevad asutused esitada tõendeid pideva järelevalve kohaldamise kohta, ega ka selle kohta, et lepingu alusel töötavatel konsultantidel puudub huvide konflikt. Albaania pädevad asutused ei suutnud kirjeldada ka lennukõlblikkuse valdkonna üle teostatava järelevalve ulatust ning tunnistasid, et ohutusjärelevalve katkestati ajavahemikus 2010–2011 mitmeks kuuks eespool nimetatud ekspertide töölepingutega seotud probleemide tõttu.

(19)

Siiski väitsid Albaania pädevad asutused, et nende moodustamist käsitlevat põhilist õigusakti muudeti 10. novembril 2011, et suurendada kõnealuste asutuste rahalist sõltumatust ning tagada töötajatele paremad töötingimused, ning et sellega seoses valmistatakse praegu ette rahvusvahelist pakkumismenetlust tehnilise abi hankimiseks viieks aastaks, eesmärgiga sõlmida lepingud 2012. aasta alguses. Albaania pädevad asutused tunnistasid, et lepingu alusel töötavad väliskonsultandid ei suuda katta vajadust täisajaga töötavate kvalifitseeritud inspektorite järele, kes aitaksid tagada kõnealuste asutuste kontrolli ohutusjärelevalvefunktsioonide üle, ning võtsid endale kohustuse leida sellised töötajad nii ruttu kui võimalik.

(20)

Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjal Albanian Airlines paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 9. novembril 2011 Albaania pädevate asutuste juuresolekul. Ehkki kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust laiendati 17. juunil 2011, lisades sinna kolmanda BAE-146 tüüpi õhusõiduki registritunnusega ZA-MAN, ei suudetud esitada tõendeid selle kohta, et Albaania pädevad asutused oleksid enne lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmist ja täiendava õhusõiduki kandmist lennuettevõtja sertifikaadile läbi viinud eelkontrolli. Peale selle ei suutnud Albaania pädevad asutused vaatamata asjaolule, et nad olid 27. juulil 2011 taastanud kõnealuse lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse, esitada tõendeid selle kohta, et enne sertifikaadi kehtivuse taastamist oleks tehtud eelkontroll lennukõlblikkuse valdkonnas; eelkontrolle tehti vaid piiratud arvul ka õhusõidukite käitamise valdkonnas. Ehkki lennuettevõtja Albanian Airlines on sisse seadnud toimiva kvaliteedijuhtimissüsteemi, ei esitatud tõendeid selle kohta, et kõik Albaania pädevate asutuste ja EASA poolt 2011. aastal tuvastatud puudujäägid, eelkõige lennutegevuskäsiraamatu ning lennumeeskonna ja salongipersonali koolitamisega seotud puudujäägid on õigeaegselt kõrvaldatud. Albaania pädevad asutused esitasid 10. novembril teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et nad on vastu võtnud otsuse lennuettevõtja Albanian Airlines lennuettevõtja sertifikaadi viivitamatuks tühistamiseks. Lennuohutuskomitee võttis Albaania pädevate asutuste otsuse teadmiseks.

(21)

Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjal Belle Air paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 9. novembril 2011 Albaania pädevate asutuste juuresolekul. Lennuettevõtja Belle Air märkis, et tema käitatavast viiest õhusõidukist on Albaanias registreeritud ainult üks Boeing DC-9-82 tüüpi õhusõiduk, ülejäänud Airbus A318/319/230/321 ja ATR72 tüüpi õhusõidukid on aga registreeritud Prantsusmaal ning kannavad registritunnuseid F-ORAA, F-ORAD, F-ORAE ja F-ORAG. Lennuettevõtja Belle Air esitas tõendeid selle kohta, et Prantsusmaal registreeritud õhusõidukite haldamiseks on sõlmitud leping Prantsusmaa pädevate asutuste sertifitseeritud jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutava organisatsiooniga, kes kinnitas, et ta jätkab ohutusjärelevalve teostamist nii kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite lennukõlblikkuse kui ka õhusõidukite lennumeeskondade ja salongipersonali lubade üle. Lennuettevõtja Belle Air esitas tõendeid ka selle kohta, et ta kohaldab oma tegevuse suhtes sisekontrolli, eelkõige ohutus- ja kvaliteedijuhtimismehhanismide kaudu. Albaania pädevad asutused esitasid 10. novembril 2011 teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et nad olid otsustanud viivitamata tagasi võtta lennuettevõtja Belle Air käitatava õhusõiduki (registritunnus ZA-ARD) lennukõlblikkuse sertifikaadi ja kohaldada kõnealuse õhusõiduki suhtes kuni sertifitseerimisprotsessi lõppemiseni viivitamatut lennukeeldu. Lennuohutuskomitee võttis Albaania pädevate asutuste otsuse teadmiseks.

(22)

Komisjon ja lennuohutuskomitee tunnustavad Albaania tsiviillennundussüsteemi reformimiseks tehtud jõupingutusi, eelkõige rahvusvahelistele ja Euroopa ohutussstandarditele vastava uue õigusraamistiku loomist ning tööd, mis on tehtud ICAO ja EASA tuvastatud ning konsultatsioonide käigus kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, samuti Albaania pädevate asutuste võetud täitemeetmeid ning nende valmisolekut võtta viivitamata põhikohaga tööle kvalifitseeritud inspektorid.

(23)

Peale selle esitasid Albaania pädevad asutused Itaalia pädevale asutusele ametliku taotluse abi saamiseks kõnealuste asutuste sõlmitud koostöökokkuleppe raames, et suurendada Albaania pädevate asutuste järelevalvealast haldus- ja tehnilist suutlikkust, eelkõige õhusõidukite käitamise valdkonnas. Itaalia pädevad asutused teavitasid lennuohutuskomiteed oma valmisolekust koostada viivitamata asjakohane kava, mis võimaldaks Albaania pädevatel asutustel teostada tulemuslikku järelevalvet nende regulatiivse kontrolli alla kuuluvate õhusõidukite üle senikaua, kuni Albaania pädevad asutused on palganud vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja suudavad ise järelevalvet teostada.

(24)

Komisjon leiab eespool esitatud teabe ja ühiste kriteeriumide põhjal, et praegu puudub vajadus täiendavate meetmete järele. Siiski kontrollivad liikmesriigid asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(25)

Komisjon ja lennuohutuskomitee julgustavad Albaaniat astuma otsustavaid samme Albaania pädevate asutuste tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks ning kutsub Albaania pädevaid asutusi üles tegema täielikku ja läbipaistvat koostööd ICAO ja EASAga, et saavutada kiireid ja märkimisväärseid tulemusi nõuetekohaste parandusmeetmete kavade rakendamisel, eesmärgiga kõrvaldada kõik tuvastatud puudujäägid. Komisjon ja lennuohutuskomitee vaatavad olukorra sobiva aja möödudes uuesti läbi.

(26)

Vastavalt määrusele (EL) nr 273/2010 (9) on Angolas sertifitseeritud lennuettevõtjal TAAG Angolan Airlines lubatud ELi piires käitada vaid nelja Boeing 737-700 tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ ning kolme Boeing 777-200 tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF. Lennuettevõtja TAAG teatas, et pärast õhusõidukipargi uuendamist kõrvaldati Boeing B747 tüüpi õhusõidukid täielikult kasutusest ning asendati juunis ja juulis 2011 kahe Boeing 777-300 tüüpi õhusõidukiga, mille registritunnused on D2-TEG ja D2-TEH; lennuettevõtja TAAG palus luba ka nendel õhusõidukitel ELi lennata.

(27)

Lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines esitas kirjalikke tõendeid ja tegi 9. novembril 2011 ettekande lennuohutuskomiteele. Lennuettevõtja TAAG tõendas oma suutlikkust tagada Boeing B777-200 ja 777-300 tüüpi õhusõidukite ohutu, turvaline ning õigeaegne käitamine.

(28)

Angola pädevad asutused (INAVIC) esitasid lennuohutuse komiteele teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja TAAG õhusõidukipargi täiendamine B777-300 tüüpi õhusõidukitega oli nõuetekohaselt heaks kiidetud. Peale selle teatasid Angola pädevad asutused, et lennuettevõtja suhtes kohaldatakse pidevat järelevalvet ning et selle järelevalve käigus ei ole tuvastatud ühtki ohutusprobleemi. Lissaboni ja Lunadi vahel detsembris 2010 toimunud intsidenti käsitleva uurimise käigus, mille algatasid pädevad asutused ja mis ei ole praeguseks veel lõpule viidud, ei tuvastatud puudujääke lennuettevõtja TAAG käitamis- ja hooldustegevuses, samuti ei ole lennuettevõtjale esitatud konkreetseid soovitusi.

(29)

Portugali pädevad asutused teatasid, et lennuettevõtja TAAG käitatavatele õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide käigus ei ole tuvastatud ühtki ohutusprobleemi.

(30)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et lennuettevõtjale TAAG tuleks anda luba käitada ELi piires veel kaht Boeing B777-300ER tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TEG ja D2-TEH, mis tuleks seega kanda B lisasse. Kõnealuse lennuettevõtja ELi lendude puhul tuleks kontrollida asjaomaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(31)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud Saudi Araabias sertifitseeritud lennuettevõtja Al Wafeer Air ELi lendavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise tulemusi, (10) mis osutavad rahvusvaheliste ohutusstandardite korduvale ja olulisele rikkumisele, alustas komisjon 5. augustil 2011 Saudi Araabia pädevate asutustega ametlikke konsultatsioone. Saudi Araabia pädevad asutused teatasid 14. septembril, et lennuettevõtja Al Wafeer Air lennuettevõtja sertifikaat on peatatud ja kinnitasid, et kõnealusel lennuettevõtjal ei lubata jätkata õhusõidukite käitamist enne, kui on tagatud SAFA programmi käigus tuvastatud puudujääkide kõrvaldamine. Komisjon jätkab konsulteerimist Saudi Araabia pädevate asutustega, et rakendada kõnealuse juhtumi suhtes järelmeetmeid.

(32)

Komisjon alustas 8. septembril 2011 konsulteerimist Pakistani pädevate asutustega, et kõrvaldada lennuettevõtja Pakistan International Airways PIA õhusõidukitele alates 2010. aasta septembrist ELi seisuplatsil tehtud arvukate kontrollide käigus tuvastatud puudujäägid lennukõlblikkuse valdkonnas (11). Konsulteerimist alustati pärast eespool nimetatud SAFA kontrollide tulemuste analüüsimist EASA poolt, eelkõige seoses Prantsusmaa pädevate asutuste poolt Airbus A310 tüüpi õhusõiduki (registritunnus AP-BGO) suhtes teostatud kontrolliga, (12) mille tulemusel kõnealune õhusõiduk saadeti hooldusega seotud parandusmeetmete võtmiseks tühjalt Pakistani tagasi.

(33)

Pakistani pädevad asutused (PCAA) esitasid 17. septembril 2011 teavet meetmete kohta, mis on võetud seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks. Vastusele oli lisatud lennuettevõtja PIA koostatud üksikasjalik parandusmeetmete kava, mis sisaldas 15 konkreetset meedet, mida lennuettevõtja kavatses võtta, ja millest enamik pidi olema rakendatud 30. oktoobriks 2011.

(34)

Pakistani pädevad asutused esitasid 31. oktoobril 2011 komisjonile ajakohastatud teavet lennuettevõtja PIA edusammude kohta parandusmeetmete kava rakendamisel ning Pakistani pädevate asutuste võetud meetmete kohta. Lennuettevõtja PIA parandusmeetmete kavaga ettenähtud 15 meetmest oli rakendatud kaheksa meedet ning ülejäänud peavad olema lõpule viidud hiljemalt 15. detsembriks 2011. Pakistani pädevad asutused olid välja töötanud kolmeteistkümnest punktist koosneva kava, et täiustada lennuettevõtja PIA ohutuskultuuri ning suurendada tema õhusõidukite lennukõlblikkust, ning meetmed kõnealuse lennuettevõtja tegevuse süsteemseks parandamiseks.

(35)

Liikmesriigid kutsuvad komisjoni üles jätkama konsulteerimist Pakistani pädevate asutuste ja asjaomase lennuettevõtjaga, et tagada kõigi parandusmeetmete jätkusuutlikkus pikaajalises perspektiivis. Selleks kontrollivad liikmesriigid jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist lennuettevõtja PIA poolt, seades prioriteediks asjaomase lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, et saada teavet lennuettevõtja parandusmeetmete tulemuslikkuse kohta. Kui kõnealuste kontrollide käigus selgub, et lennuettevõtja PIA võetud meetmete abil ei ole suudetud tuvastatud ohutuspuudujääke kõrvaldada, peab komisjon võtma meetmeid ohutusriskide piiramiseks.

(36)

Võttes arvesse asjaolu, et EASA jõudis pärast kahe järjestikuse korrapärase SAFA kontrolli tulemuste analüüsimist järeldusele, et paljudel Venemaa Föderatsioonis litsentsitud lennuettevõtjate õhusõidukitel on SAFA kontrollide käigus jätkuvalt tuvastatud rohkem kui üks suur puudus iga kontrolli kohta, samuti asjaolu, et mõned kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukitest osalesid 2011. aastal surmaga lõppenud õnnetusjuhtumites, alustas komisjon 12. ja 13. oktoobril 2011 Peterburis toimunud ELi ja Venemaa Föderatsiooni lennundusalase tippkohtumise raames konsulteerimist Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega (FATA).

(37)

27. oktoobril konsulteeriti täiendavalt Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega, et edastada üksikasjalikku teavet ELis õhusõidukeid käitavate lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse kohta ning selliste konkreetset tüüpi õhusõidukite tegevuse ohutuse kohta, mis osalesid Venemaal 2010. ja 2011. aastal Venemaa Föderatsiooni õhusõidukitega toimunud surmaga lõppenud õnnetustes. Kõnealuste konsultatsioonide käigus kuulati komisjoni, EASA, Eurocontroli ja ühe liikmesriigi osavõtul ära kaks Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste sertifitseeritud lennuettevõtjat VIM AVIA (VIM AIRLINES) ja TATARSTAN AIRLINES.

(38)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid konsulteerimiste käigus, et teatavate Venemaa lennuettevõtjate käitatavate teatavat tüüpi õhusõidukite (Tupolev TU-134, Tupolev TU-154B-2 ja TU-154M) suhtes kohaldati eri meetmed, mis hõlmasid nende jätkuvat lennukõlblikkust, kohustuslikku lennukõlblikkusealast teavet kõnealustele õhusõidukitüüpidele paigaldatud seadmete kohta ning asjaomaste õhusõidukitüüpide käitamisega seotud protseduure. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid komisjonile, et alates 1. jaanuarist 2012 tuleb rahvusvaheliste lendude puhul nõutavate teatavate seadmetega (GPWS/TAWS) varustada ka Venemaa piires käitatavad õhusõidukid.

(39)

Lennuohutuskomitee 8. novembri 2011. aasta koosolekul teatasid Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused järgmistest nende regulatiivse järelevalve alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes kohaldatud täitemeetmetest:

(a)

tühistati 12 ELis ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadid:

2nd Aviation Unit Sverdlovsk (ICAO kood UKU), tühistatud 2. märts 2011, MOSKVA (ICAO kood MOA), tühistatud 23. märtsil 2011, AVIAL NB (ICAO kood NVI), tühistatud 15. juulil 2011, AVIAENERGO (ICAO kood ERG), tühistatud 18. juulil 2011, CONTINENT (ICAO kood CNE), tühistatud 2. augustil 2011 seoses asjaomaste käitajate väidetega;

RUSAIR (ICAO kood CGI), tühistatud 13. juulil 2011 seoses asjaomase lennuettevõtja käitatava TU-132 tüüpi õhusõidukiga 20. juunil 2011 toimunud õnnetuse järel ilmnenud asjaoludega;

YAK SERVICE (ICAO kood AKY), tühistatud 23. septembril 2011 seoses asjaomase lennuettevõtja käitatava YAK-42 tüüpi õhusõidukiga 7. septembril 2011 toimunud õnnetuse järel ilmnenud asjaoludega ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes 22. septembril 2011 teostatud kontrolli tulemustega;

AEROSTARZ (ICAO kood ASE), tühistatud 28. oktoobril 2011, AVIANOVA (ICAO kood VNV), tühistatud 10. oktoobril 2011, KAVMINVODYAVIA (ICAO kood MVD), tühistatud 27. septembril Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt seoses kõnealuse lennuettevõtja suhtes 20. oktoobril 2011, 4. oktoobril 2011 ja 27. septembril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

SKY EXPRESS (ICAO kood SXR), tühistatud 31. oktoobril 2011 seoses kõnealuse lennuettevõtja majanduslike näitajate ja finantsolukorraga ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt 6. oktoobril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

AERORENT (ICAO kood NRO), tühistatud 7. novembril 2011 seoses sertifitseerimisnõuete rikkumisega ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes 27. septembril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

(b)

järgmise kuue ELis ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadi suhtes kohaldatakse vastavalt Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsusele tegevuspiiranguid:

AVIASTAR-TU, UTAIR-CARGO, TATARSTAN AIRLINES, DAGHESTAN, YAKUTIA ja VIM AVIA (VIM AIRLINES).

(40)

Teatavate lennuettevõtjate (Yakutia ja Tatarstan Airlines) puhul, kelle tegevust on alates 2007. aastast pidevalt jälgitud ning kelle komisjon koos lennuohutuskomitee liikmetega aprillis 2008 ära kuulas, juhtis komisjon Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste tähelepanu asjaolule, et SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemuste analüüsimine EASA poolt osutab sellele, et teatavaid lennukõlblikkuse ja käitamisega seotud puudujääke ei ole varasemate parandusmeetmete rakendamise käigus suudetud tulemuslikult kõrvaldada. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid, et nad olid palunud kõnealuste lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavatel piirkondlikel pädevatel asutustel uurida SAFA kontrollide tulemusi ning tagada, et asjaomased lennuettevõtjad rakendaksid nõuetekohased parandusmeetmed kõikide tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks..

(41)

Lennuohutuskomitee kuulas 8. novembril 2011 ära mõlemad lennuettevõtjad, kes esitasid tõendeid selle kohta, et nad olid SAFA kontrollide raames varem tuvastatud puudused kõrvaldanud. Mõlemad lennuettevõtjad väitsid, et nad olid pärast Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsust lõpetanud õhusõidukite käitamise ELis.

(42)

Lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) puhul juhtis komisjon Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste tähelepanu kahele probleemile, mis tekitasid küsimusi asjaomaste ohutusstandardite tulemusliku järgimise suhtes kõnealuse lennuettevõtja poolt, nimelt Prantsusmaa pädevate asutuste kirjale, mis saadeti Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele pärast Prantsusmaa lennujaamas tehtud kontrolli, (13) mille käigus tuvastati hulgaliselt olulisi ja tõsiseid puudusi, mis mõjutasid lennuettevõtja tegevuse ohutust ja põhjustasid lennukeelu kohaldamise asjaomase õhusõiduki suhtes ning piirangu kehtestamise tagasilennu suhtes (ülelend) asjaomaste pädevate asutuste poolt, ning EASA poolt kõnealusele lennuettevõtjale välja antud hooldussertifikaadi (EASA 145.0410) tühistamisele 24. mail 2011 pärast selle peatamist 24. septembril 2010 seoses lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suutmatusega kõrvaldada kõik puudused nõuetekohaselt ja kooskõlas asjaomaste õigusaktidega (14). Puudused, mille kõrvaldamata jätmine tõi kaasa hooldussertifikaadi tühistamise, andis veel kord kinnitust ELi lennuväljadel tehtud SAFA kontrollide (15) käigus tuvastatud puudujääkidele lennukõlblikkuse valdkonnas, eelkõige tuvastamata defektidele või kahjustustele ja teadaolevatele defektidele ja kahjustustele, mille suhtes ei kohaldatud hindamist ega jälgimist, ning sellistele defektidele ja kahjustustele, mis jäävad hooldusalaste nõuetega kehtestatud piiridest väljapoole.

(43)

Oma ettekandes lennuohutuskomiteele ei suutnud lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) esitada tõendeid selle kohta, et ta on kasutusele võtnud toimiva ohutusjuhtimise süsteemi, mis tagaks käitaja suutlikkuse riske õigesti tuvastada ning neid nõuetekohaselt hinnata, juhtida ja kontrollida, et tagada õhusõidukite ohutu käitamine. Lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) väitis et ta oli pärast Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsust lõpetanud õhusõidukite käitamise ELi.

(44)

Eurocontrol teavitas lennuohutuskomiteed asjaolust, et tegelikult on kõik kolm lennuettevõtjat, VIM AVIA (VIM AIRLINES), YAKUTIA ja TATARSTAN AIRLINES käitanud ELi suunduvaid eri lende ka pärast 2. novembrit 2011. Lennuohutuskomiteed teavitati ka sellest, et lennuettevõtja AERO RENT, kelle lennuettevõtja sertifikaadi Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused olid tühistanud, jätkas EList väljuvate ärilendude käitamist ka pärast lennuettevõtja sertifikaadi tühistamist

(45)

Eespool esitatud teavet arvesse võttes oli komisjon sunnitud nõudma Venemaa Föderatsiooni pädevatelt asutustelt viivitamatult selgitusi, et saada kinnitust Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes kehtestatud eri täitemeetmete (lennuettevõtja sertifikaadi tühistamine ja tegevuspiirangute kehtestamine) tulemuslikule järgmisele.

(46)

Pärast kõnealuse lennuettevõtja esitatud dokumentidega tutvumist ja tema ärakuulamist lennuohutuskomitees väljendasid komisjon ja lennuohutuskomitee kahtlusi seoses lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suutlikkusega jätkata õhusõidukite käitamist ELi, välja arvatud juhul, kui neile esitatakse vajalikud tõendid selle kohta, et lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) on täielikult rakendanud kõik parandusmeetmed, et kõrvaldada jätkusuutlikul viisil nii SAFA kontrollide kui ka Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste pideva järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puudused.

(47)

Komisjon nõudis 10. novembril 2011 Venemaa Föderatsiooni pädevatelt asutustelt 14. novembriks 2011 kinnitust selle kohta, et asjaomaste lennuettevõtjate õhusõidukite ELi käitamise suhtes kohaldatakse tulemuslikke piiranguid seni, kuni nad on esitanud tõendeid nii SAFA kontrollide kui ka Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste pideva järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puuduste nõuetekohase kõrvaldamise kohta. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused esitasid 14. novembril kirjalikke tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLNES) käitamistegevust piiratakse jätkuvalt kuni 1. aprillini 2012 ning et ülejäänud viie Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja käitamistegevust piiratakse seni, kuni nad on esitanud Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele tõendeid selle kohta, et kõik seisuplatsil toimunud SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutusprobleemid on tulemuslikult kõrvaldatud. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused kinnitasid, et nad astuvad vajalikke samme selleks, et tagada Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste otsuste täitmine kõikide lennuettevõtjate poolt, kelle suhtes kohaldatakse tegevuspiiranguid.

(48)

Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste esitatud dokumentide põhjal jõuti järeldusele, et vastavalt ühistele kriteeriumidele puudub praegu vajadus täiendavate meetmete kohaldamiseks lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suhtes. Komisjon võtab kõnealuse lennuettevõtja tegevuse uuesti vaatluse alla lennuohutuskomitee koosolekul märtsis 2012.

(49)

Lennuohutuskomitee on väljendanud soovi jätkata konstruktiivset dialoogi Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega kõikides ohutusalastes küsimustes. Komisjon ja lennuohutuskomitee jälgivad tähelepanelikult selliste lennuettevõtjate tegevust, kelle puhul Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on kehtestanud piirangud õhusõidukite käitamiseks ELi piires, et tagada ELi suunduvate lendude jätkumine pärast seda, kui asjaomased lennuettevõtjad on esitanud tõendeid selle kohta, et nad on kõrvaldanud kõik ELi seisuplatsidel tehtud kontrollide käigus tuvastatud puudused. Komisjon ja lennuohutusamet püüdlevad selle poole, et leida jätkusuutlikud lahendused kõikidele SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutusprobleemidele, jätkates tehnilisi konsultatsioone Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega. Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate poolt, seades prioriteediks Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, lisaks sellele jätkab komisjon lennuettevõtjate tegevuse hoolikat jälgimist.

(50)

Pärast teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud õhusõidukitele alates 2010. aastast tehtud SAFA kontrollide tulemuste analüüsimist alustas komisjon 1. septembril 2011 konsulteerimist Jordaania Hašimiidi Kuningriigi tsiviillennundusvaldkonna pädevate asutustega (CARC), et saada kinnitust selle kohta, et SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujäägid on jätkusuutlikul viisil kõrvaldatud, ja kui seda veel ei ole tehtud, siis selle kohta, et tuvastatud ohutusriskide leevendamiseks on võetud nõuetekohased meetmed.

(51)

Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused ei suutnud 19. septembril 2011 saadetud vastuses esitada selgeid tõendeid selle kohta, et asjaomased lennuettevõtjad on tulemuslikult rakendanud parandus- ja ennetusmeetmeid. Ohutuspuudujääkide algpõhjuste analüüsiga seotud teabe puudumine ja teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud õhusõidukitele tehtud SAFA kontrollide üha halvenevad tulemused on tekitanud küsimusi seoses Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste suutlikkusega teostada nõuetekohast pidevat järelevalvet nende sertifitseeritud õhusõidukite üle.

(52)

Komisjon esitas 6. oktoobril 2011 täiendava järelepärimise ja kutsus Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevaid asutusi osalema 21. oktoobril 2011 Brüsselis toimunud koosolekul, et arutada eespool nimetatud probleeme. Kõnealusel koosolekul kirjeldasid Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused arvukaid meetmeid, mida nad olid septembris 2011 võtnud, et tõhustada järelevalvet Jordaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate üle ning tagada, et ELi välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise (SAFA) programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemusi võetakse järelevalve teostamisel Jordaania lennuettevõtjate üle nõuetekohaselt arvesse, nii et kontrollide käigus tuvastatud puudujäägid oleksid kõrvaldatud jätkusuutlikul viisil. Siiski ei esitatud eespool nimetatud koosolekul piisavaid selgitusi lennuettevõtja Jordan Aviation ohutusalase tegevuse kohta.

(53)

Lennuettevõtja Jordan Aviation õhusõidukitele tehtud SAFA kontrollide tulemused osutavad olulistele puudujääkidele Boeing B-767 tüüpi õhusõidukite lennukõlblikkuse tagamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige tuvastati Boeing B-767 tüüpi õhusõiduki (registritunnus JY-JAG) kontrollimisel SAFA programmi raames Prantsusmaal (16) tõsiseid lennukõlblikkusega seotud puudujääke, mistõttu kõnealune õhusõiduk saadeti hooldusega seotud parandusmeetmete võtmiseks tühjalt Jordaaniasse tagasi. Iga SAFA kontrolli raames tuvastatud puuduste arv ja nende kordumine alates 2010. aastast osutab tõsisele ohutusprobleemile. Seepärast paluti Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevatel asutusel ning lennuettevõtjal Jordan Aviation teha novembris 2011 ettekanne lennuohutuskomiteele.

(54)

Lennuohutuskomiteele 9. novembril 2011 tehtud ettekande käigus märkisid Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused ja lennuettevõtja Jordan Aviation, et komisjoni, EASA ja liikmesriikide osalusel toimunud konsultatsioonidest on olnud palju abi. Konsultatsioonid andsid mõlemale organisatsioonile tõuke koostada parandusmeetmete kava, et kõrvaldada SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujäägid ning organisatsioonisiseste menetluste käigus leitud puudused. Komisjon tunnustas Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste ja lennuettevõtja Jordan Aviation jõupingutusi ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks jätkusuutlikul viisil ning võttis arvesse nende valmisolekut koosoleku käigus esitatud kava täies mahus rakendada.

(55)

Komitee avaldas tunnustust lennuettevõtja edusammudele, väljendades samas muret seoses lennuettevõtja Jordan Aviation suutlikkusega leevendada ohutusriske, mis on seotud asjaomase lennuettevõtja Boeing B-767 tüüpi õhusõidukite käitamisega ärilises lennutegevuses. Võttes arvesse lennuettevõtja Jordan Aviation käitatavatele õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud arvukaid ning korduvaid ohutuspuudujääke ning kõnealuse lennuettevõtja jätkuvat suutmatust rakendada asjaomast parandusmeetmete kava, samuti Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste suutmatust tagada piisav ohutusalane järelevalve kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite üle, on komisjon ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et lennuettevõtja Jordan Aviation tuleks kanda B lisasse ja tema käitamistegevust tuleks piirata nii, et kõikidel lennuettevõtja Jordan Aviation käitatavatel Boeing B-767 tüüpi õhusõidukitel oleks keelatud lennata ELi. Lennuettevõtjale tuleks anda luba lennata Euroopa Liitu teiste tema lennuettevõtja sertifikaadile kantud õhusõidukitega vastavalt B lisale.

(56)

Liikmesriigid julgustavad komisjoni jätkama konsulteerimist Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutustega, et tagada rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslik jõustamine kõnealuste asutuste poolt ning kõikide asjaomaste lennuettevõtjate rakendatud parandus- ja ennetusmeetmete rakendamine pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikul viisil. Senikaua kontrollivad liikmesriigid jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks asjaomase lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(57)

Komisjon on valmis toetama Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste ja lennuettevõtja Jordan Aviation jõupingutusi, korraldades koostöös liikmesriikide ja EASAga kontrollkäigu, et kontrollida lennuettevõtja Jordan Aviation ohutusalast tegevust ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste edusamme järelevalve teostamisel Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud lennuettevõtjate üle.

(58)

Komisjon alustas ametlikke konsultatsioone Hondurase pädeva asutuse sertifitseeritud lennuettevõtjaga Rollins Air pärast seda, kui Prantsusmaa pädevad asutused teatasid oma otsusest mitte anda kõnealusele lennuettevõtjale liiklusõigusi kuni tehnilise küsimustiku ja lennuettevõtja Rollins Air poolt maandumisloa saamiseks esitatud täiendava teabe tehnilise hindamise käigus tuvastatud ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamiseni (nn SAFA standardaruande väljaandmine).

(59)

Lennuettevõtjal paluti selgitada järgmisi asjaolusid ning teha lennuohutuskomiteele 8. novembril 2011 ettekanne, mis hõlmaks järgmist: a) tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja on rakendanud ICAO sätetele vastava lennuandmete analüüsimise kava; b) tõendeid selle kohta, et kõnealusel lennuettevõtjal oli lubatud käitada L1011-500 tüüpi õhusõidukit (registritunnus HR-AVN) Prantsusmaal ja selle ülemereterritooriumidel, nagu pädeva asutuse antud loaga on ette nähtud; c) tõendeid selle kohta, et kavandatava lennuga seotud piloodid on viimase 12 kuu jooksul läbinud lennuoskuse tasemekontrolli ning d) et lennuettevõtja koostatud lennumeeskonna vanus vastaks ICAO nõuetele.

(60)

Lennuettevõtja Rollins Air ja Hondurase pädev asutus (DGAC) lennuohutuskomitee koosolekul ei osalenud. Hondurase pädev asutus volitas Hondurase diplomaatilist esindust Belgia Kuningriigis edastama 9. novembril 2011 lennuohutuskomiteele oma ametliku seisukoha, milles märgiti, et Hondurase pädev asutus algatas menetluse õhusõiduki HR-AVN kustutamiseks Hondurase riiklikust registrist ning et lennuettevõtjal Rollins Air ei ole enam lubatud eespool nimetatud õhusõidukit käitada. Siiski käitab lennuettevõtja Rollins Air ka teisi seda tüüpi õhusõidukeid, kuid rohkem teavet eespool nimetatud küsimuste kohta ei antud.

(61)

Lennuohutuskomitee võttis arvesse, et Honduras on USA Transpordiministeeriumi Föderaalse lennuameti (FAA) IASA programmis kantud 2. kategooriasse, mis osutab sellele, et Hondurase pädeval asutusel esineb süsteemseid probleeme seoses sertifitseerimis- ja järelevalvekohustuste täitmisega tema regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes.

(62)

Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Rollins Air tuleks kanda A lisasse, kuni esitatakse tõendeid selle kohta, et Prantsusmaa pädevate asutuste koostatud standardaruandes loetletud puudujäägid on kõrvaldatud.

(63)

Kongo pädevad asutused (ANAC) teatasid, et lennuettevõtjale Equatorial Congo Airlines S.A. anti 23. septembril 2011 välja uus lennuettevõtja sertifikaat, esitamata tõendeid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja sertifitseerimine ja tema tegevuse üle teostatav järelevalve on täielikult kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Equatorial Congo Airlines S.A. tuleks kanda A lisasse.

(64)

Komisjon on saanud tõendeid selle kohta, et Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused (AAC) on andnud lennuettevõtjale Stellar Airways välja uue lennuettevõtja sertifikaadi, ehkki puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja sertifitseerimisel ja tema üle järelevalve teostamisel järgiti kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Stellar Airways tuleks kanda A lisasse.

(65)

Komisjon sai teavet selle kohta, et Filipiinide pädevad asutused (CAAP) on lennuettevõtjatele Aeromajestic ja Interisland Airlines välja andnud uue lennuettevõtja sertifikaadi. Filipiinide pädev asutus ei vastanud komisjoni 26. oktoobril 2011 saadetud järelepärimisele eespool nimetatud lennuettevõtjatele välja antud sertifikaatide kehtivuse kohta ega esitanud ka täiendavaid tõendeid selle kohta, et kõnealuste lennuettevõtjate sertifitseerimine ja nende üle järelevalve teostamine on kohaldatavate rahvusvaheliste ohutusstandarditega kooskõlas. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealused lennuettevõtjad tuleks kanda A lisasse.

(66)

Vaatamata komisjoni konkreetsetele nõudmistele ei ole talle seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised 19. aprillil 2011 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(67)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt.

1.

A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

2.

B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Käesolev määrus on aluslepingute kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

asepresident

Joaquín ALMUNIA


(1)  ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2)  ELT L 143, 30.4.2004 lk 76.

(3)  EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

(4)  ELT L 104, 20.4.2011, lk 10.

(5)  30. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 273/2010 põhjendused 55–58, ELT L 84, 31.3.2010, lk 30.

(6)  5. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 590/2010 põhjendused 24–30, ELT L 170, 6.7.2010, lk 9.

(7)  EASA standardimiskontroll AIR.AL.06.2011, kuus nõuete rikkumisega seotud kõrvaldamata puudust, AL#10418(d), 10419(d), 10423(c), 10426(c), 10427(d), 10428(d).

(8)  EASA standardimiskontroll OPS.AL.06.2011, neli nõuete rikkumisega seotud kõrvaldamata puudust viitenumbritega F3(d) – koolitusprogrammid, F4(d) – inspekteerimise käsiraamat, F7(c) – riiklik lennuohutusprogramm (SSP), F9(d) – pidev järelevalve.

(9)  Komisjoni määrus (EL) nr 273/2010, 30. märts 2010, ELT L 84, 31.3.2010, lk 24, vt eelkõige lõiked 59–68.

(10)  DGAC/F-2010-2383, DGAC/F-2010-2540, DGAC/F-2010-2298, CAA-UK-2010-0993.

(11)  AESA-E-2010-632, AESA-E-2011-361, AESA-E-2011-361, AESA-E-2011-455, AESA-E-2011-581, AESA-E-2011-701, CAA-N-2010-102, CAA-N-2010-119, CAA-N-2010-120, CAA-N-2011-5, CAA-N-2011-24, CAA-N-2011-38, CAA-UK-2010-918, CAA-UK-2010-958, CAA-UK-2010-1083, CAA-UK-2011-114, CAA-UK-2011-185, CAA-UK-2011-187, CAA-UK-2011-326, CAA-UK-2011-398, CAA-UK-2011-664, CAA-UK-2011-751, CAADK-2010-62, DGAC/F-2010-2034, DGAC/F-2010-2214, DGAC/F-2010-2518, DGAC/F-2010-2639, DGAC/F-2011-376, DGAC/F-2011-608, DGAC/F-2011-878, DGAC/F-2011-1138, DGAC/F-2011-1370, DGAC/F-2011-1560, DGAC/F-2011-1777, DGAC/F-2011-1811, DGAC/F-2011-2084, ENAC-IT-2011-219, ENAC-IT-2011-569, LBA/D-2010-1573, LBA/D-2011-534, LBA/D-2011-721, LBA/D-2011-1003.

(12)  DGAC/F-2011-1811.

(13)  DGAC/F-2011-2145.

(14)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003, ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(15)  SDAT-2011-0058; ENAC-IT-2011-0027; ENAC-IT-2011-0180; SCCA-2010-0002; GDCA-2010-0028; AESA-E-2010-0922; CAAHUN-2011-0023; ENAC-IT-2011-0510; AESA-E-2010-0690; ENAC-IT-2010-0649; LBA/D-2011-0594; CAA-NL-2011-0143; DGAC/F-2011-2145; ENAC-IT-2010-0796; CAA-NL-2011-0141; SCCA-2011-0009; CAA-N-2011-0013; ENAC-IT-2011-0020; ENAC-IT-2011-0103; GDCA-2011-0029; SAFA-BUL-2011-0064; SAFA-DGAC/F-2011-0445; SAFA-BUL-2011-0015; HCAAGR-2011-0039; ENAC-IT-2011-0092; LBA/D-2010-1312; BUL-2010- 0105; SCCA-2010-0008; CAA-SR-2011-0044; HCAAGR-2010-0397; DGAC/F-2010-2689; HCAAGR-2010-0414.

(16)  DGAC/F-2011-269.


A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS  (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Käitaja päritoluriik

BLUE WING AIRLINES

SRBWA-01/2002

BWI

Suriname

MERIDIAN AIRWAYS LTD

AOC 023

MAG

Ghana Vabariik

ROLLINS AIR

HR-005

RAV

Honduras

SILVERBACK CARGO FREIGHTERS

Teadmata

VRB

Rwanda Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Afganistani Islamivabariik

ARIANA AFGHAN AIRLINES

AOC 009

AFG

Afganistani Islamivabariik

KAM AIR

AOC 001

KMF

Afganistani Islamivabariik

PAMIR AIRLINES

Teadmata

PIR

Afganistani Islamivabariik

SAFI AIRWAYS

AOC 181

SFW

Afganistani Islamivabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, sealhulgas:

 

 

Angola Vabariik

AEROJET

AO 008-01/11

Teadmata

Angola Vabariik

AIR26

AO 003-01/11-DCD

DCD

Angola Vabariik

AIR GICANGO

009

Teadmata

Angola Vabariik

AIR JET

AO 006-01/11-MBC

MBC

Angola Vabariik

AIR NAVE

017

Teadmata

Angola Vabariik

ANGOLA AIR SERVICES

006

Teadmata

Angola Vabariik

DIEXIM

007

Teadmata

Angola Vabariik

FLY540

AO 004-01 FLYA

Teadmata

Angola Vabariik

GIRA GLOBO

008

GGL

Angola Vabariik

HELIANG

010

Teadmata

Angola Vabariik

HELIMALONGO

AO 005-01/11

Teadmata

Angola Vabariik

MAVEWA

016

Teadmata

Angola Vabariik

SONAIR

AO 002-01/10-SOR

SOR

Angola Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Benini Vabariik

AERO BENIN

PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

AEB

Benini Vabariik

AFRICA AIRWAYS

Teadmata

AFF

Benini Vabariik

ALAFIA JET

PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS

Puudub

Benini Vabariik

BENIN GOLF AIR

PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS

BGL

Benini Vabariik

BENIN LITTORAL AIRWAYS

PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

LTL

Benini Vabariik

COTAIR

PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

COB

Benini Vabariik

ROYAL AIR

PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS

BNR

Benini Vabariik

TRANS AIR BENIN

PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS

TNB

Benini Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Kongo Vabariik

AERO SERVICE

RAC06-002

RSR

Kongo Vabariik

EQUAFLIGHT SERVICES

RAC 06-003

EKA

Kongo Vabariik

SOCIETE NOUVELLE AIR CONGO

RAC 06-004

Teadmata

Kongo Vabariik

TRANS AIR CONGO

RAC 06-001

Teadmata

Kongo Vabariik

EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A.

RAC 06-014

Teadmata

Kongo Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Kongo Demokraatlik Vabariik

AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER

409/CAB/MIN/TVC/051/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KASAI

409/CAB/MIN/ TVC/036/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR KATANGA

409/CAB/MIN/TVC/031/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

AIR TROPIQUES

409/CAB/MIN/TVC/029/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

BLUE AIRLINES

409/CAB/MIN/TVC/028/08

BUL

Kongo Demokraatlik Vabariik

BRAVO AIR CONGO

409/CAB/MIN/TC/0090/2006

BRV

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUSINESS AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/048/09

ABB

Kongo Demokraatlik Vabariik

BUSY BEE CONGO

409/CAB/MIN/TVC/052/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CETRACA AVIATION SERVICE

409/CAB/MIN/TVC/026/08

CER

Kongo Demokraatlik Vabariik

CHC STELLAVIA

409/CAB/MIN/TC/0050/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

CONGO EXPRESS

409/CAB/MIN/TVC/083/2009

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA)

409/CAB/MIN/TVC/035/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

DOREN AIR CONGO

409/CAB/MIN/TVC/0032/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

ENTREPRISE WORLD AIRWAYS (EWA)

409/CAB/MIN/TVC/003/08

EWS

Kongo Demokraatlik Vabariik

FILAIR

409/CAB/MIN/TVC/037/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GALAXY KAVATSI

409/CAB/MIN/TVC/027/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GILEMBE AIR SOUTENANCE (GISAIR)

409/CAB/MIN/TVC/053/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMA EXPRESS

409/CAB/MIN/TC/0051/2006

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

GOMAIR

409/CAB/MIN/TVC/045/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

HEWA BORA AIRWAYS (HBA)

409/CAB/MIN/TVC/038/08

ALX

Kongo Demokraatlik Vabariik

INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS (ITAB)

409/CAB/MIN/TVC/033/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KIN AVIA

409/CAB/MIN/TVC/042/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

KORONGO AIRLINES

409/CAB/MIN/TVC/001/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES (LAC)

Ministri luba (õigusakt nr 78/205)

LCG

Kongo Demokraatlik Vabariik

MALU AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/04008

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

MANGO AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/034/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SAFE AIR COMPANY

409/CAB/MIN/TVC/025/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SERVICES AIR

409/CAB/MIN/TVC/030/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

STELLAR AIRWAYS

AAC/DG/DTA/TM/787/2011

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

SWALA AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/050/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TMK AIR COMMUTER

409/CAB/MIN/TVC/044/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRACEP CONGO AVIATION

409/CAB/MIN/TVC/046/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

TRANS AIR CARGO SERVICES

409/CAB/MIN/TVC/024/08

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

WIMBI DIRA AIRWAYS

409/CAB/MIN/TVC/039/08

WDA

Kongo Demokraatlik Vabariik

ZAABU INTERNATIONAL

409/CAB/MIN/TVC/049/09

Teadmata

Kongo Demokraatlik Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Djibouti

DAALLO AIRLINES

Teadmata

DAO

Djibouti

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Ekvatoriaal-Guinea

CRONOS AIRLINES

Teadmata

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

CEIBA INTERCONTINENTAL

Teadmata

CEL

Ekvatoriaal-Guinea

EGAMS

Teadmata

EGM

Ekvatoriaal-Guinea

EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES

2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS

EUG

Ekvatoriaal-Guinea

GENERAL WORK AVIACION

002/ANAC

Puudub

Ekvatoriaal-Guinea

GETRA - GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS

739

GET

Ekvatoriaal-Guinea

GUINEA AIRWAYS

738

Puudub

Ekvatoriaal-Guinea

STAR EQUATORIAL AIRLINES

Teadmata

Teadmata

Ekvatoriaal-Guinea

UTAGE – UNION DE TRANSPORTE AEREO DE GUINEA ECUATORIAL

737

UTG

Ekvatoriaal-Guinea

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua, Indonesia Air Asia ja Metro Batavia, sealhulgas:

 

 

Indoneesia Vabariik

AIR PACIFIC UTAMA

135-020

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ALFA TRANS DIRGANTATA

135-012

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ASCO NUSA AIR

135-022

Teadmata

Indoneesia Vabariik

ASI PUDJIASTUTI

135-028

Teadmata

Indoneesia Vabariik

AVIASTAR MANDIRI

135-029

Teadmata

Indoneesia Vabariik

DABI AIR NUSANTARA

135-030

Teadmata

Indoneesia Vabariik

DERAYA AIR TAXI

135-013

DRY

Indoneesia Vabariik

DERAZONA AIR SERVICE

135-010

DRZ

Indoneesia Vabariik

DIRGANTARA AIR SERVICE

135-014

DIR

Indoneesia Vabariik

EASTINDO

135-038

Teadmata

Indoneesia Vabariik

GATARI AIR SERVICE

135-018

GHS

Indoneesia Vabariik

INDONESIA AIR TRANSPORT

135-034

IDA

Indoneesia Vabariik

INTAN ANGKASA AIR SERVICE

135-019

Teadmata

Indoneesia Vabariik

JOHNLIN AIR TRANSPORT

135-043

Teadmata

Indoneesia Vabariik

KAL STAR

121-037

KLS

Indoneesia Vabariik

KARTIKA AIRLINES

121-003

KAE

Indoneesia Vabariik

KURA-KURA AVIATION

135-016

KUR

Indoneesia Vabariik

LION MENTARI AIRLINES

121-010

LNI

Indoneesia Vabariik

MANUNGGAL AIR SERVICE

121-020

Teadmata

Indoneesia Vabariik

MEGANTARA

121-025

MKE

Indoneesia Vabariik

MERPATI NUSANTARA AIRLINES

121-002

MNA

Indoneesia Vabariik

MIMIKA AIR

135-007

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NATIONAL UTILITY HELICOPTER

135-011

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NUSANTARA AIR CHARTER

121-022

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NUSANTARA BUANA AIR

135-041

Teadmata

Indoneesia Vabariik

NYAMAN AIR

135-042

Teadmata

Indoneesia Vabariik

PELITA AIR SERVICE

121-008

PAS

Indoneesia Vabariik

PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA

135-026

Teadmata

Indoneesia Vabariik

PURA WISATA BARUNA

135-025

Teadmata

Indoneesia Vabariik

RIAU AIRLINES

121-016

RIU

Indoneesia Vabariik

SAMPOERNA AIR NUSANTARA

135-036

SAE

Indoneesia Vabariik

SAYAP GARUDA INDAH

135-004

Teadmata

Indoneesia Vabariik

SKY AVIATION

135-044

Teadmata

Indoneesia Vabariik

SMAC

135-015

SMC

Indoneesia Vabariik

SRIWIJAYA AIR

121-035

SJY

Indoneesia Vabariik

SURVEI UDARA PENAS

135-006

Teadmata

Indoneesia Vabariik

TRANSWISATA PRIMA AVIATION

135-021

Teadmata

Indoneesia Vabariik

TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE

121-038

XAR

Indoneesia Vabariik

TRAVIRA UTAMA

135-009

Teadmata

Indoneesia Vabariik

TRI MG INTRA ASIA AIRLINES

121-018

TMG

Indoneesia Vabariik

TRIGANA AIR SERVICE

121-006

TGN

Indoneesia Vabariik

UNINDO

135-040

Teadmata

Indoneesia Vabariik

WING ABADI AIRLINES

121-012

WON

Indoneesia Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, välja arvatud Air Astana, sealhulgas:

 

 

Kasahstani Vabariik

AERO AIR COMPANY

AK-0429-10

ILK

Kasahstani Vabariik

AIR ALMATY

AK-0409-09

LMY

Kasahstani Vabariik

AIR TRUST AIRCOMPANY

AK-0412-10

RTR

Kasahstani Vabariik

AK SUNKAR AIRCOMPANY

AK-0396-09

AKS

Kasahstani Vabariik

ASIA CONTINENTAL AIRLINES

AK-0345-08

CID

Kasahstani Vabariik

ASIA WINGS

AK-0390-09

AWA

Kasahstani Vabariik

ATMA AIRLINES

AK-0437-10

AMA

Kasahstani Vabariik

AVIA-JAYNAR / AVIA-ZHAYNAR

AK-0435-10

SAP

Kasahstani Vabariik

BEYBARS AIRCOMPANY

AK-0383-09

BBS

Kasahstani Vabariik

BERKUT AIR/BEK AIR

AK-0428-10

BEK

Kasahstani Vabariik

BURUNDAYAVIA AIRLINES

AK-0415-10

BRY

Kasahstani Vabariik

COMLUX

AK-0399-09

KAZ

Kasahstani Vabariik

DETA AIR

AK-0417-10

DET

Kasahstani Vabariik

EAST WING

AK-0411-09

EWZ

Kasahstani Vabariik

EASTERN EXPRESS

AK-0427-10

LIS

Kasahstani Vabariik

EURO-ASIA AIR

AK-0384-09

EAK

Kasahstani Vabariik

EURO-ASIA AIR INTERNATIONAL

AK-0389-09

KZE

Kasahstani Vabariik

FLY JET KZ

AK-0391-09

FJK

Kasahstani Vabariik

INVESTAVIA

AK-0342-08

TLG

Kasahstani Vabariik

IRTYSH AIR

AK-0439-11

MZA

Kasahstani Vabariik

JET AIRLINES

AK-0419-10

SOZ

Kasahstani Vabariik

JET ONE

AK-0433-10

JKZ

Kasahstani Vabariik

KAZAIR JET

AK-0387-09

KEJ

Kasahstani Vabariik

KAZAIRTRANS AIRLINE

AK-0349-09

KUY

Kasahstani Vabariik

KAZAIRWEST

AK-0404-09

KAW

Kasahstani Vabariik

KAZAVIASPAS

AK-0405-09

KZS

Kasahstani Vabariik

MEGA AIRLINES

AK-0424-10

MGK

Kasahstani Vabariik

MIRAS

AK-0402-09

MIF

Kasahstani Vabariik

PRIME AVIATION

AK-0393-09

PKZ

Kasahstani Vabariik

SAMAL AIR

AK-0407-09

SAV

Kasahstani Vabariik

SAYAKHAT AIRLINES

AK-0426-10

SAH

Kasahstani Vabariik

SEMEYAVIA

AK-400-09

SMK

Kasahstani Vabariik

SCAT

AK-0420-10

VSV

Kasahstani Vabariik

SKYBUS

AK-0432-10

BYK

Kasahstani Vabariik

SKYJET

AK-0398-09

SEK

Kasahstani Vabariik

UST-KAMENOGORSK / AIR DIVISION OF EKA

AK-0440-11

UCK

Kasahstani Vabariik

ZHETYSU AIRCOMPANY

AK-0438-11

JTU

Kasahstani Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Kirgiisi Vabariik

AIR MANAS

17

MBB

Kirgiisi Vabariik

ASIAN AIR

36

AZZ

Kirgiisi Vabariik

AVIA TRAFFIC COMPANY

23

AVJ

Kirgiisi Vabariik

AEROSTAN (EX BISTAIR-FEZ BISHKEK)

08

BSC

Kirgiisi Vabariik

CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS)

13

CBK

Kirgiisi Vabariik

CLICK AIRWAYS

11

CGK

Kirgiisi Vabariik

DAMES

20

DAM

Kirgiisi Vabariik

EASTOK AVIA

15

EEA

Kirgiisi Vabariik

ITEK AIR

04

IKA

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZ TRANS AVIA

31

KTC

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZSTAN

03

LYN

Kirgiisi Vabariik

KYRGYZSTAN AIRLINE

Teadmata

KGA

Kirgiisi Vabariik

S GROUP AVIATION

6

SGL

Kirgiisi Vabariik

SKY WAY AIR

21

SAB

Kirgiisi Vabariik

TRAST AERO

05

TSJ

Kirgiisi Vabariik

VALOR AIR

07

VAC

Kirgiisi Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused

 

 

Libeeria

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Gabon Airlines, Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:

 

 

Gaboni Vabariik

AFRIC AVIATION

010/MTAC/ANAC-G/DSA

Teadmata

Gaboni Vabariik

AIR SERVICES SA

004/MTAC/ANAC-G/DSA

RVS

Gaboni Vabariik

AIR TOURIST (ALLEGIANCE)

007/MTAC/ANAC-G/DSA

LGE

Gaboni Vabariik

NATIONALE ET REGIONALE TRANSPORT (NATIONALE)

008/MTAC/ANAC-G/DSA

NRG

Gaboni Vabariik

SCD AVIATION

005/MTAC/ANAC-G/DSA

SCY

Gaboni Vabariik

SKY GABON

009/MTAC/ANAC-G/DSA

SKG

Gaboni Vabariik

SOLENTA AVIATION GABON

006/MTAC/ANAC-G/DSA

Teadmata

Gaboni Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mauritaania Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Mauritaania Vabariik

MAURITANIA AIRWAYS

 

MTW

Mauritaania Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mosambiigi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas

 

 

Mosambiigi Vabariik

MOZAMBIQUE AIRLINES – LINHAS AEREAS DE MOÇAMBIQUE

MOZ-01/2010

LAM

Mosambiigi Vabariik

MOZAMBIQUE EXPRESS/MEX

02/2010

MXE

Mosambiigi Vabariik

TRANS AIRWAYS/KAYA AIRLINES

03/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

HELICOPTEROS CAPITAL

Teadmata

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

CFA MOZAMBIQUE

Teadmata

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

UNIQUE AIR CHARTER

Teadmata

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

AEROVISAO DE MOZAMBIQUE

Teadmata

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

SAFARI AIR

Teadmata

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

ETA AIR CHARTER LDA

04/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

EMILIO AIR CHARTER LDA

05/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

CFM-TTA SA

07/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

AERO-SERVICOS SARL

08/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

VR CROPSPRAYERS LDA

06/2010

Teadmata

Mosambiigi Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Filipiinide ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Filipiini Vabariik

AEROMAJESTIC

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

AEROWURKS AERIAL SPRAYING SERVICES

2010030

Teadmata

Filipiini Vabariik

AIR PHILIPPINES CORPORATION

2009006

GAP

Filipiini Vabariik

AIR WOLF AVIATION INC.

200911

Teadmata

Filipiini Vabariik

AIRTRACK AGRICULTURAL CORPORATION

2010027

Teadmata

Filipiini Vabariik

ASIA AIRCRAFT OVERSEAS PHILIPPINES INC.

4AN9800036

Teadmata

Filipiini Vabariik

AVIATION TECHNOLOGY INNOVATORS, INC.

4AN2007005

Teadmata

Filipiini Vabariik

AVIATOUR'S FLY'N INC.

200910

Teadmata

Filipiini Vabariik

AYALA AVIATION CORP.

4AN9900003

Teadmata

Filipiini Vabariik

BEACON

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

BENDICE TRANSPORT MANAGEMENT INC.

4AN2008006

Teadmata

Filipiini Vabariik

CANADIAN HELICOPTERS PHILIPPINES INC.

4AN9800025

Teadmata

Filipiini Vabariik

CEBU PACIFIC AIR

2009002

CEB

Filipiini Vabariik

CHEMTRAD AVIATION CORPORATION

2009018

Teadmata

Filipiini Vabariik

CM AERO

4AN2000001

Teadmata

Filipiini Vabariik

CORPORATE AIR

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

CYCLONE AIRWAYS

4AN9900008

Teadmata

Filipiini Vabariik

FAR EAST AVIATION SERVICES

2009013

Teadmata

Filipiini Vabariik

F.F. CRUZ AND COMPANY, INC.

2009017

Teadmata

Filipiini Vabariik

HUMA CORPORATION

2009014

Teadmata

Filipiini Vabariik

INAEC AVIATION CORP.

4AN2002004

Teadmata

Filipiini Vabariik

INTERISLAND

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

ISLAND AVIATION

2009009

SOY

Filipiini Vabariik

ISLAND TRANSVOYAGER

2010022

Teadmata

Filipiini Vabariik

LION AIR, INCORPORATED

2009019

Teadmata

Filipiini Vabariik

MACRO ASIA AIR TAXI SERVICES

2010029

Teadmata

Filipiini Vabariik

MINDANAO RAINBOW AGRICULTURAL DEVELOPMENT SERVICES

2009016

Teadmata

Filipiini Vabariik

MISIBIS AVIATION & DEVELOPMENT CORP

2010020

Teadmata

Filipiini Vabariik

OMNI AVIATION CORP.

2010033

Teadmata

Filipiini Vabariik

PACIFIC EAST ASIA CARGO AIRLINES, INC.

4AS9800006

PEC

Filipiini Vabariik

PACIFIC AIRWAYS CORPORATION

4AN9700007

Teadmata

Filipiini Vabariik

PACIFIC ALLIANCE CORPORATION

4AN2006001

Teadmata

Filipiini Vabariik

PHILIPPINE AIRLINES

2009001

PAL

Filipiini Vabariik

PHILIPPINE AGRICULTURAL AVIATION CORP.

4AN9800015

Teadmata

Filipiini Vabariik

ROYAL AIR CHARTER SERVICES INC.

2010024

Teadmata

Filipiini Vabariik

ROYAL STAR AVIATION, INC.

2010021

Teadmata

Filipiini Vabariik

SOUTH EAST ASIA AIRLINE INC. (SEAIR)

2009004

Teadmata

Filipiini Vabariik

SOUTHSTAR AVIATION COMPANY, INC.

4AN9800037

Teadmata

Filipiini Vabariik

SPIRIT OF MANILA AIRLINES CORPORATION

2009008

MNP

Filipiini Vabariik

SUBIC INTERNATIONAL AIR CHARTER

4AN9900010

Teadmata

Filipiini Vabariik

SUBIC SEAPLANE, INC.

4AN2000002

Teadmata

Filipiini Vabariik

TOPFLITE AIRWAYS, INC.

4AN9900012

Teadmata

Filipiini Vabariik

TRANSGLOBAL AIRWAYS CORPORATION

2009007

TCU

Filipiini Vabariik

WORLD AVIATION, CORP.

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

WCC AVIATION COMPANY

2009015

Teadmata

Filipiini Vabariik

YOKOTA AVIATION, INC.

Teadmata

Teadmata

Filipiini Vabariik

ZENITH AIR, INC.

2009012

Teadmata

Filipiini Vabariik

ZEST AIRWAYS INCORPORATED

2009003

RIT

Filipiini Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:

 

 

São Tomé ja Príncipe

AFRICA CONNECTION

10/AOC/2008

Teadmata

São Tomé ja Príncipe

BRITISH GULF INTERNATIONAL COMPANY LTD

01/AOC/2007

BGI

São Tomé ja Príncipe

EXECUTIVE JET SERVICES

03/AOC/2006

EJZ

São Tomé ja Príncipe

GLOBAL AVIATION OPERATION

04/AOC/2006

Teadmata

São Tomé ja Príncipe

GOLIAF AIR

05/AOC/2001

GLE

São Tomé ja Príncipe

ISLAND OIL EXPLORATION

01/AOC/2008

Teadmata

São Tomé ja Príncipe

STP AIRWAYS

03/AOC/2006

STP

São Tomé ja Príncipe

TRANSAFRIK INTERNATIONAL LTD

02/AOC/2002

TFK

São Tomé ja Príncipe

TRANSCARG

01/AOC/2009

Teadmata

São Tomé ja Príncipe

TRANSLIZ AVIATION (TMS)

02/AOC/2007

TMS

São Tomé ja Príncipe

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sierra Leone

AIR RUM, LTD

Teadmata

RUM

Sierra Leone

DESTINY AIR SERVICES, LTD

Teadmata

DTY

Sierra Leone

HEAVYLIFT CARGO

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD

Teadmata

ORJ

Sierra Leone

PARAMOUNT AIRLINES, LTD

Teadmata

PRR

Sierra Leone

SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD

Teadmata

SVT

Sierra Leone

TEEBAH AIRWAYS

Teadmata

Teadmata

Sierra Leone

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sudaani Vabariik

SUDAN AIRWAYS

Teadmata

SUD

Sudaani Vabariik

SUN AIR COMPANY

051

SNR

Sudaani Vabariik

MARSLAND COMPANY

040

MSL

Sudaani Vabariik

ATTICO AIRLINES

023

ETC

Sudaani Vabariik

FOURTY EIGHT AVIATION

054

WHB

Sudaani Vabariik

SUDANESE STATES AVIATION COMPANY

010

SNV

Sudaani Vabariik

ALMAJARA AVIATION

Teadmata

MJA

Sudaani Vabariik

BADER AIRLINES

035

BDR

Sudaani Vabariik

ALFA AIRLINES

054

AAJ

Sudaani Vabariik

AZZA TRANSPORT COMPANY

012

AZZ

Sudaani Vabariik

GREEN FLAG AVIATION

017

Teadmata

Sudaani Vabariik

ALMAJAL AVIATION SERVICE

015

MGG

Sudaani Vabariik

NOVA AIRLINES

001

NOV

Sudaani Vabariik

TARCO AIRLINES

056

Teadmata

Sudaani Vabariik

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Svaasimaa

SWAZILAND AIRLINK

Teadmata

SZL

Svaasimaa

Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas:

 

 

Sambia

ZAMBEZI AIRLINES

Z/AOC/001/2009

ZMA

Sambia


(1)  A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.


B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID  (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Käitaja päritoluriik

Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut

Registritunnus(ed), ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber/seerianumbrid

Õhusõiduki registreerinud riik

AIR KORYO

GAC-AOC/KOR-01

KOR

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633

DPRK

AFRIJET (2)

002/MTAC/ANAC-G/DSA

ABS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks Falcon 50 tüüpi õhusõidukit ja kaks Falcon 900 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR

Gaboni Vabariik

AIR ASTANA (3)

AK-0388-09

KZR

Kasahstan

Kõik õhusõidukid, v.a Kaks B-767 tüüpi õhusõidukit; neli B-757 tüüpi õhusõidukit; kümme A319/320/321 tüüpi õhusõidukit; viis Fokker 50 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a P4-KCA, P4-KCB, P4-EAS, P4-FAS, P4-GAS, P4-MAS; P4-NAS, P4-OAS, P4-PAS, P4-SAS, P4-TAS, P4-UAS, P4-VAS, P4-WAS, P4-YAS, P4-XAS; P4-HAS, P4-IAS, P4-JAS, P4-KAS, P4-LAS

Aruba (Madalmaade Kuningriik)

AIRLIFT INTERNATIONAL (GH) LTD

AOC 017

ALE

Ghana Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks DC8-63F tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a 9G-TOP ja 9G-RAC

Ghana Vabariik

AIR MADAGASCAR

5R-M01/2009

MDG

Madagaskar

Kõik õhusõidukid, v.a Kaks Boeing B-737-300 tüüpi õhusõidukit, kaks ATR 72-500 tüüpi õhusõidukit, üks ATR 42-500 tüüpi õhusõiduk, üks ATR 42-320 tüüpi õhusõiduk ja kolm DHC 6-300 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a 5R-MFH, 5R-MFI, 5R-MJE, 5R-MJF, 5R-MJG, 5R-MVT, 5R-MGC, 5R-MGD, 5R-MGF

Madagaskari Vabariik

AIR SERVICE COMORES

06-819/TA-15/DGACM

KMD

Komoorid

Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP

Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336)

Komoorid

GABON AIRLINES (4)

001/MTAC/ANAC

GBK

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a üks Boeing B-767-200 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a TR-LHP

Gaboni Vabariik

IRAN AIR (5)

FS100

IRA

Iraani Islamivabariik

Kõik õhusõidukid, v.a 14 A-300 tüüpi õhusõidukit, kaheksa A-310 tüüpi õhusõidukit, üks B-737 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a

 

EP-IBA

 

EP-IBB

 

EP-IBC

 

EP-IBD

 

EP-IBG

 

EP-IBH

 

EP-IBI

 

EP-IBJ

 

EP-IBM

 

EP-IBN

 

EP-IBO

 

EP-IBS

 

EP-IBT

 

EP-IBV

 

EP-IBX

 

EP-IBZ

 

EP-ICE

 

EP-ICF

 

EP-IBK

 

EP-IBL

 

EP-IBP

 

EP-IBQ

 

EP-AGA

Iraani Islamivabariik

JORDAN AVIATION

C002

JAV

Jordaania Hašimiidi Kuningriik

Kõik õhusõidukid, v.a kaheksa Boeing B-737 tüüpi õhusõidukit, kaks Airbus A-310 tüüpi õhusõidukit, üks Airbus A-320 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a

 

JY-JAB

 

JY-JAD

 

JY-JAN

 

JY-JAO

 

JY-JAX

 

JY-JAY

 

JY-JAP

 

JY-JAQ

 

JY-JAV

 

JY-JAH

 

JY-JAC

Jordaania Hašimiidi Kuningriik

NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)

003/MTAC/ANAC-G/DSA

NVS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a üks Challenger CL-601 tüüpi õhusõiduk, üks HS-125-800 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG

Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik

TAAG ANGOLA AIRLINES

001

DTA

Angola Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a viis Boeing B-777 tüüpi õhusõidukit ja neli Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF, D2-TEG, D2-TEH, D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH, D2-TBJ

Angola Vabariik


(1)  B-lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2)  Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(3)  Lennuettevõtjal Air Astana lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(4)  Lennuettevõtjal Gabon Airlines lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(5)  Lennuettevõtja Iran Air võib lennata Euroopa Liitu vaid juhul, kui ta kasutab teatavaid õhusõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 590/2010 (ELT L 170, 6.7.2010, lk 15) põhjenduses 69 sätestatud tingimustele.


22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1198/2011,

21. november 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. novembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

51,9

MA

47,0

MK

57,4

TR

86,5

ZZ

60,7

0707 00 05

AL

64,0

EG

161,4

TR

143,8

ZZ

123,1

0709 90 70

MA

51,8

TR

145,1

ZZ

98,5

0805 20 10

MA

90,5

ZA

65,5

ZZ

78,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

HR

43,8

IL

74,8

JM

134,1

MA

53,5

TR

79,0

UY

42,7

ZA

62,9

ZZ

70,1

0805 50 10

TR

57,0

ZA

43,5

ZZ

50,3

0808 10 80

CA

110,8

CL

90,0

MK

41,0

NZ

65,3

TR

95,1

US

111,2

ZA

108,7

ZZ

88,9

0808 20 50

AR

43,9

CN

90,1

TR

85,0

ZA

73,2

ZZ

73,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/42


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1199/2011,

21. november 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2011/12. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1166/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2011/12. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. novembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.

(4)  ELT L 297, 16.11.2011, lk 59.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 22. novembrist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

41,78

0,00

1701 11 90 (1)

41,78

2,37

1701 12 10 (1)

41,78

0,00

1701 12 90 (1)

41,78

2,07

1701 91 00 (2)

45,89

3,70

1701 99 10 (2)

45,89

0,57

1701 99 90 (2)

45,89

0,57

1702 90 95 (3)

0,46

0,24


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.


OTSUSED

22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/44


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

15. november 2011,

millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta

(EKP/2011/19)

(2011/749/EL)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 11.6, 17, 22 ja 23,

võttes arvesse 26. aprilli 2007. aasta suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Suunist EKP/2007/2 on muudetud 14. oktoobri 2011. aasta suunisega EKP/2011/15, millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta, (2) muu hulgas selleks, et a) võtta arvesse vajadust lisada usaldusnõuded TARGET2s osalemise avalduse tagasilükkamise ja osaleja TARGET2s osalemise peatamise, piiramise või lõpetamise, või päevasisesele laenule juurdepääsu kriteeriumide hulka ning b) et kajastada uusi nõudeid TARGET2 osalejale seoses haldusmeetmete ja piirangutega, mis on sätestatud lepingu artiklites 75 ja 215.

(2)

Seetõttu tuleb 24. juuli 2007. aasta otsuse EKP/2007/7 (TARGET2-ECB tingimuste kohta) (3) lisa muuta ja TARGET2-ECB tingimustes arvesse võtta teatavaid suunise EKP/2011/15 osi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

TARGET2-ECB tingimuste muutmine

Otsuse EKP/2007/7 lisa, mis sätestab TARGET2-ECB tingimused, muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 21. novembril 2011.

Frankfurt Maini ääres, 15. november 2011

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.

(2)  ELT L 279, 26.10.2011, lk 5.

(3)  ELT L 237, 8.9.2007, lk 71.


LISA

Otsuse EKP/2007/7 lisa muudetakse järgmiselt.

1.

Artiklis 1 asendatakse järgmised mõisted:

„—

„payee”, except where used in Article 33, means a TARGET2 participant whose PM account will be credited as a result of a payment order being settled,

„payer”, except where used in Article 33, means a TARGET2 participant whose PM account will be debited as a result of a payment order being settled,”.

2.

Artikli 6 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

in the ECB’s assessment, such participation would endanger the overall stability, soundness and safety of TARGET2-ECB or of any other TARGET2 component system, would jeopardise the ECB’s performance of its tasks as described in the Statute of the European System of Central Banks and of the European Central Bank, or poses risks on the grounds of prudence.”.

3.

Artikli 28 lõike 2 punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

any other participant-related event occurs which, in the ECB’s assessment, would threaten the overall stability, soundness and safety of TARGET2-ECB or of any other TARGET2 component system, which would jeopardise the ECB’s performance of its tasks as described in the Statute of the European System of Central Banks and of the European Central Bank, or poses risks on the grounds of prudence;

f)

the ECB suspends, limits or terminates the participant’s access to intraday credit pursuant to paragraph 12 of Annex III to Guideline ECB/2007/2.”.

4.

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri „Data protection, prevention of money laundering and related issues” asendatakse järgmisega: „Data protection, prevention of money laundering, administrative or restrictive measures and related issues”;

b)

lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Participants, when acting as the payment service provider of a payer or payee, shall comply with all requirements resulting from administrative or restrictive measures imposed pursuant to Articles 75 or 215 of the Treaty on the Functioning of the European Union, including with respect to notification and/or obtaining consent from a competent authority in relation to the processing of transactions. In addition:

a)

when the ECB is the payment service provider of a participant that is a payer:

i)

the participant shall make the required notification or obtain consent on behalf of the central bank that is primarily required to make notification or obtain consent, and shall provide the ECB with evidence of having made a notification or having received consent; and

ii)

the participant shall not enter any credit transfer order into TARGET2 until it has obtained confirmation from the ECB that the required notification has been made or the consent has been obtained by or on behalf of the payment service provider of the payee;

b)

when the ECB is a payment service provider of a participant that is a payee, the participant shall make the required notification or obtain consent on behalf of the central bank that is primarily required to make notification or obtain consent, and shall provide the ECB with evidence of having made a notification or having received consent.

For the purposes of this paragraph, the terms „payment service provider”, „payer” and „payee” shall have the meanings given to them in the applicable administrative or restrictive measures.”.


SOOVITUSED

22.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/46


KOMISJONI SOOVITUS,

8. september 2011,

mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede („eCall-kõned”) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/750/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. juuli 1991. aasta otsus 91/396/EMÜ Euroopa ühise hädaabinumbri kehtestamise kohta (1) kohustas liikmesriike tagama, et üldkasutatavates telefonivõrkudes võetakse Euroopa ühtse hädaabinumbrina kasutusele number 112.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul („universaalteenuse direktiiv”) (2) kohustab liikmesriike tagama, et hädaabinumbrile 112 saabunud kõnedele vastatakse ja neid käideldakse nõuetekohaselt ning et kõigil lõppkasutajatel on võimalik helistada numbrile 112 tasuta.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, (3) nägi ette ühe prioriteetse meetmena koostalitlusvõimelise eCall-teenuse ühtlustatud pakkumise kogu ELis. Sellise ühtlustatud teenuse kasutuselevõtuga kõigis Euroopa Liidu sõidukites oleks võimalik oluliselt vähendada liiklussurmade arvu ja liiklusõnnetustest põhjustatud vigastuste raskusastet.

(4)

On oluline, et kõik liikmesriigid töötaksid hädaabikõneteenuste pakkumiseks välja ühised tehnilised lahendused ja tavad. Ühiste tehniliste lahenduste väljatöötamine peaks toimuma Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu, et hõlbustada eCall-teenuse kasutuselevõttu, tagada selle koostalitlusvõime ja pidevus kogu ELis ning vähendada Euroopa Liidu jaoks rakenduskulusid.

(5)

Kogu ELi hõlmav ühtlustatud lahendus tagaks koostalitlusvõime häälkõne ja sõidukisisese eCall-süsteemi kogutud miinimumteabe (sh õnnetuse täpne asukoht ja aeg) edastamisel häirekeskusesse. Ühtlustatud lahendus tagaks ka eCall-teenuse pidevuse kõigis Euroopa riikides. Piiriülese liikluse kasvuga Euroopas suureneb üha enam ka vajadus ühise andmevahetusprotokolli järele, mis aitaks sellist teavet edastada häirekeskustesse ja hädaabiteenistustele, et vältida sedasi edastatud teabe segiajamise või väärtõlgendamise ohtu.

(6)

ELi-ülese koostalitlusvõimelise eCall-teenuse tõhusaks rakendamiseks on vaja, et häälkõned edastatakse koos sõidukisisese süsteemi poolt õnnetuse kohta kogutud miinimumteabega automaatselt mis tahes häirekeskusesse, mis saab sel viisil edastatud asukohaandmeid vastu võtta ja kasutada.

(7)

Kokkulepped mobiilsideoperaatoritega teabe edastamiseks häirekeskustesse tuleks sõlmida läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõttel, pidades vajaduse korral silmas mis tahes kuluaspekte.

(8)

Kogu ELi hõlmav ühtlustatud lahendus võib samuti tagada edasiarendatud eCall-rakenduste (nt lisateabe edastamine mh avariiandurite näitude, sõidukis olnud ohtlike kaupade liigi või sõidukis viibinud isikute arvu kohta) koostalitusvõime.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris („eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv”), (5) sätestavad üldise kohustusena, et isikute eraelu puutumatust ja andmekaitseõigusi tuleb täielikult austada ning et selleks tuleb rakendada küllaldased tehnilised ja korralduslikud meetmed. Sellele vaatamata lubab direktiiv hädaabiteenistustel kasutada asukohaandmeid ilma asjaomase isiku nõusolekuta. Eelkõige peaksid liikmesriigid tagama, et on olemas läbipaistvad menetlused, mis reguleerivad seda, kuidas üldkasutatava sidevõrgu pakkuja ja/või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja võib kasutaja nõusoleku puudumisest hoolimata asukohaandmeid liinipõhiselt töödelda selliste organisatsioonide puhul, kes tegelevad hädaabikõnedega ja kelle asjaomast tegevust liikmesriik tunnustab.

(10)

eCall-teenuse väljatöötamisel on järgitud artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma soovitusi, mis on esitatud 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumendis eCall-algatusega kaasnevate andmekaitset ja isikute eraelu puutumatust puudutavate aspektide kohta ning mille kohaselt eCall-seadmetega varustatud sõidukid ei tohiks tavapärases olukorras olla jälgitavad ja eCall-seadme edastatav miinimumteave peaks sisaldama vähimat teavet, mida on vaja hädaabikõnede nõuetekohaseks käitlemiseks.

(11)

Käesolev soovitus võimaldab liikmesriikidel kavandada eCall-kõnedele reageerimise korraldust viisil, mis sobib kõige paremini nende hädaabiinfrastruktuuriga.

(12)

Euroopa Liidu kodanikukaitse meetmeprogrammi raames võetavad meetmed peaksid olema suunatud kodanikukaitse eesmärkide lõimimisele liidu teiste poliitikavaldkondade ja meetmetega ning programmi sidususe tagamisele liidu muude meetmetega. See annab komisjonile õiguse rakendada meetmeid, mis suurendavad liikmesriikides kodanikukaitsega tegelevate organisatsioonide valmidust, suurendades nende suutlikkust reageerida hädaolukordadele ja parandades nende reageerimise ning esmaabi andmise viise ja meetodeid. Sellega seoses võivad häirekeskused ja hädaabiteenistused käidelda ja kasutada eCall-teenuse vahendusel edastatud teavet.

(13)

Et eCall-teenuse rakendamine kulgeks kogu liidus edukalt, tuleb lahendada rakendamisega seotud probleemid ja kooskõlastada uute süsteemide kasutuselevõtu ajakavad. 2009. aasta veebruaris komisjoni poolt avaliku ja erasektori partnerlusena loodud Euroopa eCall-süsteemi rakendamise platvorm on võimaldanud kõigil sidusrühmadel arutada ühtlase ja sujuva rakendamise põhimõtteid ning neis kokku leppida.

(14)

Käesoleva soovituse eesmärkide saavutamiseks on oluline, et mobiilsideoperaatorid ja ametiasutused, k.a hädaabiteenistused, jätkaksid dialoogi.

(15)

Arvestades, et ideed ja tehnika arenevad pidevalt edasi, julgustatakse liikmesriike edendama ja toetama hädaabiteenuste edasiarendamist, näiteks turistide ja reisijate jaoks ning ohtlike kaupade vedajate jaoks maanteetranspordis, ning toetama ühiste liideste spetsifikatsioonide väljatöötamist ja rakendamist, mis tagaks selliste teenuste koostalitlusvõime kogu Euroopas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid käsitsi või sõidukisisese telemaatikaterminali poolt automaatselt valitud Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 abil häirekeskustesse tehtud hädaabikõnede suhtes kohaldama järgmisi ühtlustatud tingimusi ja põhimõtteid.

2.

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „hädaabiteenistus”– teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab kohest ja kiiret abi olukordades, kus on vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele, era- või riigivarale või keskkonnale, kuid mitte tingimata ainult neis olukordades;

b)   „häirekeskus”– füüsiline koht, kus ametiasutuse vastutusel või riigi valitsuse poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaabikõnedele esimesena vastatakse, kusjuures kõige sobivam häirekeskus on see, mis on riigiasutuste poolt eelnevalt määratud vastama teatavast piirkonnast tulevatele või teatud liiki hädaabikõnedele (nt automaatsetele hädaabikõnedele);

c)   „eCall-kõne”– sõidukisisene hädaabikõne numbrile 112, mis valitakse kas automaatselt sõidukisiseste andurite aktiveerumise korral või käsitsi ja mis edastab mobiilsidevõrkude kaudu standarditud miinimumteabe ja loob audiokanali sõidukis viibivate isikute ning kõige sobivama häirekeskuse vahel;

d)   „hädaabiteenistuse tüübinumber”– 8-bitiline number, mis tähistab mobiiltelefonilt valitud hädaabikõnede puhul kõne tüüpi (1 – politsei, 2 – kiirabi, 3 – tuletõrje, 4 – rannavalve, 5 – mäepääste, 6 – käsitsi valitud eCall-kõne, 7 – automaatselt valitud eCall-kõne, 8 – vaba), nagu esitatud standardi ETSI TS 124.008 tabelis 10.5.135d;

e)   „eCall-kõne indikaator” või „eCall-kõne lipp”– „hädaabiteenistuse tüübinumber”, mis omistatakse automaatsetele eCall-kõnedele vastavalt standardile ETSI TS 124.008 (s.o „6 – käsitsi valitud eCall-kõne” ja „7 – automaatselt valitud eCall-kõne”) ja mis võimaldab eristada mobiiltelefonidelt ja sõidukisiseste terminalide kaudu valitud eCall-kõnesid ning samuti automaatselt ja käsitsi valitud eCall-kõnesid;

f)   „miinimumteave”– teave, mis tuleb vastavalt standardile EN 15722 edastada häirekeskusele, ning

g)   „mobiilsideoperaator”– üldkasutatava mobiilsidevõrgu pakkuja.

3.

Liikmesriigid peaksid koostama oma territooriumil tegutsevate mobiilsideoperaatorite jaoks üksikasjalikud eeskirjad eCall-kõnede käitlemise kohta. Need eeskirjad peaksid olema täielikult kooskõlas direktiivide 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ andmekaitsesätetega. Lisaks peaksid liikmesriigid eCall-kõnede edasisuunamiseks kindlaks määrama kõige sobivama häirekeskuse.

4.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mobiilsideoperaatorid rakendavad oma võrgus mehhanismi, mis on võimeline käitlema eCall-kõne indikaatorit. See tuleks rakendada 31. detsembriks 2014.

5.

Mobiilsideoperaatorid peaksid eCall-kõnesid käitlema samamoodi nagu mis tahes muid kõnesid Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112.

6.

Liikmesriigid peaksid oma riiklikele asutustele panema kohustuse teatada komisjonile 2012. aasta märtsi lõpuks käesoleva soovitusega seoses võetud meetmetest ja sellest, mis seisus on mobiilsideoperaatorid oma võrgus eCall-kõnede indikaatorit käitleva mehhanismi rakendamisel, et komisjon saaks tulemused läbi vaadata, võttes arvesse mis tahes tekkivaid nõudeid häirekeskustele.

Brüssel, 8. september 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  EÜT L 217, 6.8.1991, lk 31.

(2)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

(3)  ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

(4)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(5)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.