22.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1194/2011/EL,

16. november 2011,

Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikide kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning rõhutades samas ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)	Liitu kuulumise tunne tugevneks ja kultuuridevaheline dialoog paraneks, kui eelkõige noored mõistaksid oma ühist, ent samas mitmekesist kultuuripärandit paremini ja hindaksid seda kõrgemalt. Seepärast on oluline parandada juurdepääsu kultuuripärandile ja tugevdada selle Euroopa mõõdet.

(3)

ELi toimimise lepinguga on sätestatud ka liidu kodakondsus, mis täiendab liikmesriikide kodakondsust ning on oluline element Euroopa integratsiooni kindlustamisel ja tugevdamisel. Selleks et kodanikud saaksid täielikult toetada Euroopa integratsiooni, tuleks rohkem rõhutada ühiseid väärtusi ning ajalugu ja kultuuri, mis on võtmeelemendid kuulumisel vabadusel, demokraatial, inimõiguste austamisel, kultuurilisel ja keelelisel mitmekesisusel, tolerantsusel ja solidaarsusel rajanevasse ühiskonda.

(4)	28. aprillil 2006. aastal käivitati Granadas, Hispaanias, Euroopa kultuuripärandi märgise valitsustevaheline algatus („valitsustevaheline algatus”).

(5)

20. novembril 2008. aastal võttis nõukogu vastu järeldused, (3) mille eesmärk on muuta valitsustevaheline algatus liidu meetmeks („meede”), kutsudes selleks komisjoni üles esitama nõukogule ettepanekut, mis käsitleb Euroopa kultuuripärandi märgise („märgis”) loomist liidu poolt, ja täpsustama projekti praktilise rakendamise korda.

(6)

Komisjon korraldas avaliku konsulteerimise ja mõju hindamise, mille tulemused kinnitasid, et valitsustevaheline algatus on väärtuslik, kuid osutasid ka asjaolule, et meedet tuleb selle kogu potentsiaali ärakasutamiseks veel täiendada ning liidu kaasamine annaks sellele selge lisandväärtuse ja aitaks algatust kvaliteetsemaks muuta.

(7)	Märgise puhul tuleks ära kasutada seni valitsustevahelise algatuse kaudu saadud kogemusi.

(8)

Märgisega peaks püüdma saavutada lisandväärtust teiste algatustega, nagu Unesco maailmapärandi nimekiri, Unesco inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ja Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm, ja neid täiendama. Selle lisandväärtus peaks tulenema valitud kultuuriväärtuslike objektide panusest Euroopa ajalukku ja kultuuri, sealhulgas Euroopa Liidu ülesehitamisse, kodanikele, esmajoones noortele suunatud selgest kaasavast haridusmõõtmest ning kultuuriväärtuslike objektide vahelistest koostöövõrgustikest, mille eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid. Meetmega tuleks peamiselt keskenduda kultuuriväärtuslike objektide tutvustamisele, neile juurdepääsu tagamisele ning nendest teavitamise ja nendega seotud pakutavate tegevuste kvaliteedile, mitte aga kultuuriväärtuslike objektide kaitsmisele, mis peaks olema tagatud olemasolevate kaitsemeetmetega.

(9)

Lisaks Euroopa kodanike liitu kuulumise tunde tugevdamisele ja kultuuridevahelise dialoogi edendamisele võib meede kaasa aidata järgmisele: kultuuripärandi väärtustamisele ja esiletõstmisele, kultuuripärandi rolli suurendamisele piirkondade majanduslikus ja säästvas arengus, eelkõige kultuuriturismi kaudu, kultuuripärandi ning kaasaegse loomingu ja loovuse koostoime edendamisele ning üldisemalt demokraatlike väärtuste ja inimõiguste edendamisele, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

(10)	Need eesmärgid on täielikult kooskõlas komisjoni teatises „Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas” esitatud eesmärkidega, mis hõlmavad kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi ning ka kultuuri kui loovuse allika edendamist.

(11)	On väga oluline, et märgise andmise aluseks oleksid ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused, hõlmates kahte esimest valikuaastat, mille jooksul tuleks kohaldada üleminekusätteid.

(12)

Meetmega hõlmatud kultuuriväärtuslike objektide valikumenetlus peaks koosnema kahest etapist. Kultuuriväärtuslike objektide eelvalik tuleks teha esmalt liikmesriigi tasandil. Vajaduse korral saaks liikmesriik kaasata kohalikud ja piirkondlikud asutused. Pärast seda peaks valik toimuma liidu tasandil. Igale kultuuripärandi märgise saanud kultuuriväärtuslikule objektile tuleks kohaldada järelevalvet, et tagada jätkuv vastavus märgise suhtes kehtestatud kriteeriumidele.

(13)	Kui meedet esimest korda hinnatakse, tuleks uurida selle geograafilise mõõtme laiendamist.

(14)

Kui ühes liikmesriigis asuva mitme kultuuriväärtusliku objekti vahel esineb selge temaatiline seos, peaks meede võimaldama ühise taotluse esitamist. Selline ühine taotlus peaks hõlmama mõistlikku arvu osalevaid kultuuriväärtuslikke objekte ning demonstreerima Euroopa lisandväärtust võrreldes samade kultuuriväärtuslike objektide kohta eraldi esitatavate taotlustega.

(15)

Sarnaselt peaks meede võimaldama teatavate kultuuriväärtuslike objektide piiriülesest mõõtmest tulenevalt esitada ühiseid taotlusi nii kultuuriväärtuslike objektide puhul, mis asuvad erinevates liikmesriikides, kuid keskenduvad ühele konkreetsele teemale, kui ka nende puhul, mis asuvad korraga vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil.

(16)	Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses selliste sätetega, millega määratakse märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid millega märgis tagasi võetakse ning millega vormistatakse märgisest loobumine, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(17)	Märgise haldusmenetlused peaksid olema lihtsad ja paindlikud ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

(18)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, eelkõige vajaduse tõttu kehtestada märgisele uued ühtsed, selged ja läbipaistvad kriteeriumid ja menetlused ning parandada liikmesriikide vahelist koordineeritust, ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Loomine

Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu meede („meede”) nimetusega „Euroopa kultuuripärandi märgis” („märgis”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kultuuriväärtuslikud objektid” – mälestised, looduslikud paigad, veealune pärand, arheoloogilised paigad, tööstuspärand ja linnaehituslikud paigad, kultuurmaastikud, mälestuspaigad, kultuuriväärtuslikud esemed ning teatava kohaga seotud vaimne kultuuripärand, sealhulgas kaasaegne kultuuripärand;

„piiriülene kultuuriväärtuslik objekt” –

a)	mitu eri liikmesriikides asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse, või

b)	üks kultuuriväärtuslik objekt, mille geograafiline asupaik on vähemalt kahe liikmesriigi territooriumil;

3)	„riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt” – mitu samas liikmesriigis asuvat kultuuriväärtuslikku objekti, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale, võimaldades nende kohta esitada ühise taotluse.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Meede aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)	tugevdada Euroopa kodanike, eelkõige noorte liitu kuulumise tunnet ühiste väärtuste ja ühise Euroopa ajaloo ning kultuuripärandi alusel ning suurendada lugupidamist riikliku ja piirkondliku mitmekesisuse vastu;

b)	tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks püütakse meetme abil saavutada järgmisi vahe-eesmärke:

a)	rõhutada selliste kultuuriväärtuslike objektide sümboolset väärtust, millel on olnud tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises, ning tõsta neid kultuuriväärtuslikke objekte esile;

b)	suurendada Euroopa kodanike teadmisi Euroopa ajaloost ja liidu ülesehitamisest ning nende ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist, eelkõige seoses demokraatlike väärtuste ja inimõigustega, mis on Euroopa integratsiooni alustaladeks.

3. Kultuuriväärtuslike objektide endi abil püütakse saavutada järgmisi konkreetseid eesmärke:

a)	tõsta esile kultuuriväärtuslike objektide üleeuroopalist tähtsust;

b)	suurendada Euroopa kodanike, eriti noorte teadlikkust ühisest kultuuripärandist;

c)	hõlbustada kogemuste ja parimate tavade vahetamist kogu liidus;

d)	suurendada ja/või parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu;

e)	tõhustada kunsti-, kultuuri- ja ajaloohariduse kaudu kultuuridevahelist dialoogi, eelkõige noorte seas;

f)	soodustada ühelt poolt kultuuripärandi ning teiselt poolt kaasaegse loomingu ja loovuse koostoimet;

g)	suurendada piirkondade atraktiivsust ja edendada nende majanduslikku ja säästvat arengut, eelkõige kultuuriturismi abil.

Artikkel 4

Meetmes osalemine

Meetmes võivad osaleda vabatahtlikkuse alusel kõik liikmesriigid.

Artikkel 5

Meetme lisandväärtus ja täiendavus muude algatustega

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meetme lisandväärtuse ja täiendavuse muude kultuuripärandi valdkonna algatustega, nagu Unesco maailmapärandi nimekiri, Unesco inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri ning Euroopa kultuuriradasid käsitlev Euroopa Nõukogu programm.

Artikkel 6

Kõlblikkus

Märgise võib anda kultuuriväärtuslikele objektidele, mis vastavad artiklis 2 sätestatule.

Artikkel 7

Kriteeriumid

1. Märgis antakse järgmiste kriteeriumide („kriteeriumid”) alusel.

Kultuuriväärtuslikule objektile märgise taotlemiseks peab sellel olema sümboolne euroopalik väärtus ja tähtis roll Euroopa ajaloos ja kultuuris ja/või liidu ülesehitamises. Seetõttu peab tõendama ühe või mitme järgmise elemendi esinemist:

i)	kultuuriväärtusliku objekti piiriülest või üleeuroopalist mõõdet: kuidas selle varasem ja praegune mõju ning atraktiivsus ulatub üle liikmesriigi piiride;

ii)	kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa ajaloos ja integratsioonis ning selle seost oluliste Euroopa isikute, sündmuste või liikumistega;

iii)	kultuuriväärtusliku objekti kohta ja rolli Euroopa integratsiooni alustaladeks olevate ühiste väärtuste arendamises ja edendamises.

Märgise taotlejad peavad esitama projekti, mille rakendamist tuleb alustada hiljemalt määramisaasta lõpuks ja mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke:

i)	tõsta teadlikkust märgise üleeuroopalisest tähtsusest, eelkõige asjakohaste teabeürituste, viitade paigaldamise ja töötajate koolitamise abil;

ii)	korraldada hariduslikke tegevusi (eelkõige noortele), mis parandavad teadmisi Euroopa ühisest ajaloost ja Euroopa ühisest, ent samas mitmekesisest kultuuripärandist ning tugevdavad ühisesse kultuuriruumi kuulumise tunnet;

iii)	edendada mitmekeelsust ja hõlbustada kultuuriväärtuslikule objektile juurdepääsu liidu erinevate keelte kasutamise kaudu;

iv)	osaleda märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide koostöövõrgustike tegevuses, et vahetada kogemusi ja käivitada ühiseid projekte;

v)	tõsta kultuuriväärtuslikku objekti esile ja suurendada selle atraktiivsust Euroopa tasandil, muu hulgas uute tehnoloogiate ning digitaalsete ja interaktiivsete vahendite pakutavate võimaluste abil ning püüdes saavutada koostoimet muude Euroopa algatustega.

Kui kultuuriväärtusliku objekti omapära seda lubab, tuleb alati tervitada loova ja kultuurilise tegevuse korraldamist, mis parandab Euroopa kultuuritöötajate, loovisikute ja kogude liikuvust, stimuleerib kultuuridevahelist dialoogi ja edendab kultuuripärandi ja kaasaegse loomingu ning loovuse koostoimet.

Märgise taotlejad peavad esitama töökava, mis hõlmab kõiki järgmisi eesmärke:

i)	kultuuriväärtusliku objekti usaldusväärne haldamine, sealhulgas eesmärkide ja näitajate määratlemine;

ii)	kultuuriväärtusliku objekti säilitamine ja selle edasiandmine järgmistele põlvkondadele vastavalt asjakohastele kaitsemeetmetele;

iii)	vastuvõtuteenuste (ajaloolise tausta esitamine, külastajatele antav teave, viidad) kvaliteedi tagamine;

iv)	üldsuse võimalikult laialdane juurdepääs kultuuriväärtuslikule objektile, muu hulgas kultuuriväärtusliku objekti kohandamise või töötajate koolitamise abil;

v)	eritähelepanu noortele, tagades neile eelisjuurdepääsu kultuuriväärtuslikule objektile;

vi)	kultuuriväärtusliku objekti reklaamimine jätkusuutliku turismisihtkohana;

vii)	sidusa ja tervikliku teavitamisstrateegia väljatöötamine, millega tõstetakse esile kultuuriväärtusliku objekti üleeuroopalist tähtsust;

viii)

kultuuriväärtusliku objekti võimalikult keskkonnasõbraliku haldamise tagamine.

2. Lõike 1 punktides b ja c sätestatud kriteeriume silmas pidades hinnatakse kultuuriväärtuslikke objekte proportsionaalselt, võttes arvesse iga kultuuriväärtusliku objekti eripära.

Artikkel 8

Euroopa eksperdikomitee

1. Moodustatakse sõltumatu Euroopa eksperdikomitee („Euroopa komitee”), mille ülesanne on teostada liidu tasandil valikut ja järelevalvet. Komitee tagab, et kriteeriume rakendatakse liikmesriikides asuvate kultuuriväärtuslike objektide puhul nõuetekohaselt.

2. Euroopa komitees on 13 liiget. Euroopa Parlament nimetab ametisse neli, nõukogu neli, komisjon neli liiget ja Regioonide Komitee ühe liikme oma vastavate menetluste kohaselt. Euroopa komitee nimetab oma esimehe.

3. Euroopa komitee liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel on põhjalikud kogemused ja ekspertteadmised meetme eesmärkidega seotud valdkondades. Iga institutsioon ja organ tagab, et tema poolt ametisse nimetatud ekspertide pädevused oleksid võimalikult suurel määral üksteist täiendavad ning et kõnealuste ekspertide valik oleks geograafiliselt tasakaalustatud.

4. Euroopa komitee liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Sellele vaatamata nimetab 2012. aastal Euroopa Parlament neli eksperti ametisse kaheks aastaks, nõukogu neli eksperti kolmeks aastaks, komisjon neli eksperti üheks aastaks ning Regioonide Komitee ühe eksperdi kolmeks aastaks.

5. Euroopa komitee liikmed teatavad mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kultuuriväärtusliku objektiga. Kui komitee liige huvide konfliktist teatab või kui huvide konflikt ilmneb, ei osale kõnealune komitee liige selle kultuuriväärtusliku objekti ning muu asjaomase liikmesriigi kultuuriväärtusliku objekti hindamisel.

6. Komisjon avalikustab kõik Euroopa komitee aruanded, soovitused ja teated.

Artikkel 9

Taotlusvorm

Pidades silmas vajadust hoida kõik menetlused võimalikult ühtlustatud ja lihtsad, valmistab komisjon kriteeriumide alusel ette ühise taotlusvormi („taotlusvorm”), mida kasutavad kõik märgise taotlejad.

Artikkel 10

Eelvalik liikmesriigi tasandil

1. Märgise andmise eelvaliku korraldamise eest vastutavad liikmesriigid.

2. Iga liikmesriik võib eelvalikusse lisada kuni kaks kultuuriväärtuslikku objekti iga kahe aasta tagant.

3. Eelvalik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil.

4. Iga osalev liikmesriik kehtestab eelvaliku jaoks oma menetlused ja ajakava kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning üritab tagada võimalikult lihtsad ja paindlikud haldusmenetlused. Ta edastab komisjonile eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide taotlusvormid hiljemalt valiku tegemise aasta 1. märtsiks kooskõlas lisas esitatud ajakavaga.

5. Komisjon avaldab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide täieliku nimekirja ning teavitab sellest pärast eelvaliku etapi lõppu viivitamata Euroopa Parlamenti, nõukogu ja Regioonide Komiteed, nii et Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee, liikmesriigid või mõni muu isik või üksus võiksid esitada komisjonile tähelepanekud, mis võivad nimetatud kultuuriväärtuslike objektide valikut mõjutada.

Artikkel 11

Valik liidu tasandil

1. Kultuuriväärtuslike objektide valiku märgise andmiseks viib komisjoni vastutusel läbi Euroopa komitee.

2. Euroopa komitee hindab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide osas esitatud taotlusi ning valib maksimaalselt ühe kultuuriväärtusliku objekti iga liikmesriigi kohta. Vajaduse korral võib taotleda lisateavet ning korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

3. Valik põhineb nimetatud kriteeriumidel ja taotlusvormil. Euroopa komitee võtab nõuetekohaselt arvesse ka artikli 10 lõikes 5 osutatud tähelepanekuid.

4. Euroopa komitee esitab eelvalikusse lisatud kultuuriväärtuslike objektide kohta aruande ning edastab selle komisjonile hiljemalt valiku tegemise aasta lõpuks. Kõnealuses aruandes esitatakse soovitus märgise andmiseks ja põhjendus nende kultuuriväärtuslike objektide kohta, mida valiti, ja nende kohta, mida ei valitud. Komisjon edastab selle aruande teavitamise eesmärgil viivitamata Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

5. Märgist taotlenud, kuid seda mitte saanud kultuuriväärtuslike objektide kohta võib järgnevatel aastatel esitada uue taotluse eelvalikus osalemiseks liikmesriigi tasandil.

Artikkel 12

Piiriülesed kultuuriväärtuslikud objektid

1. Märgise saamiseks peab piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

b)	üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

c)	taotlus esitatakse ühise nimetuse all;

d)	vajaduse korral esitatakse põhjendus selge temaatilise seose kohta.

2. Taotluste esitamisel piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Pärast arutelu osalevate kultuuriväärtuslike objektide vahel, millest võtavad osa asjaomased riigiasutused, täidetakse iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Piiriüleste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku koordineerija liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu osas sätestatud piiranguid, ning need esitatakse kõikide asjaomaste liikmesriikide nimel pärast kõnealuste liikmesriikide sellekohast kokkulepet.

3. Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu piiriülesele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

4. Kui piiriülene kultuuriväärtuslik objekt vastab kõigile kriteeriumidele, eelistatakse seda kultuuriväärtuslikku objekti lõpliku valiku tegemisel.

Artikkel 13

Riiklikud temaatilised kultuuriväärtuslikud objektid

1. Märgise saamiseks peab riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	põhjendus ühise taotluse Euroopa lisandväärtuse kohta võrreldes eraldi taotlustega;

b)	põhjendus selge temaatilise seose kohta;

c)	iga osalev kultuuriväärtuslik objekt vastab täielikult kriteeriumidele;

d)	üks osalev kultuuriväärtuslik objekt määratakse koordineerijaks, mis on komisjoni jaoks ainus kontaktpunkt;

e)	taotlus esitatakse ühise nimetuse all.

2. Taotluste esitamisel riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide suhtes järgitakse sama menetlust nagu muude kultuuriväärtuslike objektide puhul. Iga osaleva kultuuriväärtusliku objekti kohta täidetakse taotlusvorm ja see saadetakse koordineerijale. Riiklike temaatiliste kultuuriväärtuslike objektide kohta teeb eelvaliku asjaomane liikmesriik, võttes arvesse artikli 10 lõikes 2 kultuuriväärtuslike objektide arvu osas sätestatud piiranguid.

3. Kui riiklik temaatiline kultuuriväärtuslik objekt välja valitakse, antakse märgis kogu riiklikule temaatilisele kultuuriväärtuslikule objektile tervikuna ja ühise nimetuse all.

Artikkel 14

Määramine

1. Komisjon määrab märgise saavad kultuuriväärtuslikud objektid, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa komitee soovitust. Komisjon teatab määramisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

2. Märgis antakse kultuuriväärtuslikule objektile alatiseks artiklis 15 sätestatud tingimustel ja tingimusel, et meetme kohaldamist jätkatakse, ning ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist.

Artikkel 15

Järelevalve

1. Iga märgise saanud kultuuriväärtuslikku objekti kontrollitakse järjepidevalt, tagamaks et see vastab jätkuvalt kriteeriumidele ning taotluses esitatud projektile ja töökavale.

2. Liikmesriigi territooriumil asuvate kõikide kultuuriväärtuslike objektide järelevalve eest vastutab asjaomane liikmesriik. Piiriülese kultuuriväärtusliku objekti järelevalve on koordineerija liikmesriigi ülesanne.

3. Liikmesriigid koguvad kogu vajaliku teabe ja koostavad aruande iga nelja aasta tagant kooskõlas lisas esitatud ajakavaga. Liikmesriigid saadavad nimetatud aruande komisjonile järelevalvemenetluse aasta 1. märtsiks. Komisjon esitab aruande Euroopa komiteele kontrollimiseks.

4. Euroopa komitee esitab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide olukorra kohta aruande järelevalvemenetluse aasta lõpuks ning lisab vajaduse korral soovitused, mida rakendada järgmisel järelevalveperioodil.

5. Komisjon kehtestab koostöös Euroopa komiteega liikmesriikidele ühised näitajad, et tagada ühtse lähenemisviisi järgimine järelevalvemenetluses.

Artikkel 16

Märgise tagasivõtmine või sellest loobumine

1. Kui Euroopa komitee teeb kindlaks, et kultuuriväärtuslik objekt ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, alustab komitee komisjoni vahendusel liikmesriigiga dialoogi, mille eesmärk on hõlbustada kultuuriväärtusliku objekti vajalikul viisil kohandamist.

2. Kui 18 kuu jooksul pärast dialoogi alustamist ei ole kultuuriväärtuslikku objekti vajalikul määral kohandatud, teatab Euroopa komitee sellest komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra parandamiseks.

3. Kui 18 kuud pärast lõikes 2 osutatud teate esitamist ei ole praktilisi soovitusi rakendatud, esitab Euroopa komitee komisjonile soovituse asjaomaselt kultuuriväärtuslikult objektilt märgis tagasi võtta.

4. Kui Euroopa komitee leiab, et kultuuriväärtuslik objekt, mis on piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti osa, ei vasta enam kriteeriumidele või taotluses esitatud projektile ja töökavale, kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud menetlust. Käesolevas lõikes sätestatud märgise tagasivõtmist kohaldatakse nii piiriülese kultuuriväärtusliku objekti kui ka riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti suhtes tervikuna. Juhtudel, mil piiriülese kultuuriväärtusliku objekti või riikliku temaatilise kultuuriväärtusliku objekti terviklikkust ei kahjustata, võib Euroopa komitee soovitada märgise tagasivõtmisel piirduda vaid osaleva kultuuriväärtusliku objektiga.

5. Otsuse märgise tagasivõtmise kohta teeb komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud soovitust. Komisjon teatab tagasivõtmisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

6. Kultuuriväärtuslik objekt võib märgisest võib igal ajal loobuda ning sel juhul teavitatakse asjaomast liikmesriiki, kes omakorda teavitab loobumisest komisjoni. Komisjon vormistab märgisest loobumise ja teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 17

Praktiline korraldus

1. Meedet rakendab komisjon. Eelkõige teeb komisjon järgmist:

a)	tagab meetme üldise terviklikkuse ja kvaliteedi;

b)	tagab liikmesriikide ja Euroopa komitee vahelise koordineerituse;

c)	võttes arvesse eesmärke ja kriteeriume, koostab tihedas koostöös Euroopa komiteega suunised valiku- ja järelevalvemenetlustele kaasaaitamiseks;

d)	osutab abi Euroopa komiteele.

2. Komisjon vastutab märgisega seotud teavitamise ning märgise nähtavuse eest liidu tasandil, eelkõige asjakohase veebisaidi loomise ja haldamise kaudu. Komisjon tagab ka meetme jaoks logo loomise.

3. Komisjon edendab märgise saanud kultuuriväärtuslike objektide vahel koostöövõrgustike loomist.

4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevus ning Euroopa komitee kulud rahastatakse artiklis 20 esitatud rahastamispaketi kaudu.

Artikkel 18

Hindamine

1. Komisjon tagab meetme sõltumatu välishindamise. Selline hindamine korraldatakse igal kuuendal aastal kooskõlas lisas esitatud ajakavaga ning hindamise käigus kontrollitakse muu hulgas meetme kohaldamisega seotud tegevuse tõhusust, kultuuriväärtuslike objektide arvu, meetme mõju, geograafilise ulatuse laiendamist, meetme parandamise võimalusi ning seda, kas meedet tuleks jätkata.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele kuue kuu jooksul alates lõikes 1 sätestatud hindamise lõpetamisest hindamise kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.

Artikkel 19

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid, kes ei osalenud valitsustevahelises Euroopa kultuuripärandi märgise 2006. aasta algatuses („valitsustevaheline algatus”), võivad lisada 2013. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti.

2. Liikmesriigid, kes osalesid valitsustevahelises algatuses, võivad lisada 2014. aastal märgise taotlemiseks eelvalikusse kuni neli kultuuriväärtuslikku objekti. Nad võivad esitada taotluse ka kultuuriväärtuslike objektide kohta, millele on juba antud märgis valitsustevahelise algatuse raames.

3. Kõiki lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikke objekte hindab Euroopa komitee samade kriteeriumide alusel ja sama menetlust järgides nagu muude kultuuriväärtuslike objektide hindamisel.

4. Kui üks lõigetes 1 ja 2 osutatud kultuuriväärtuslikest objektidest ei vasta kriteeriumidele või kui on vaja lisateavet, alustab Euroopa komitee komisjoni vahendusel asjaomase liikmesriigiga dialoogi, et uurida, kas taotlust on võimalik enne lõpliku otsuse tegemist parandada. Vajaduse korral võib korraldada kultuuriväärtusliku objekti külastamise.

Artikkel 20

Finantssätted

1. Meetme rakendamise rahastamispakett perioodiks 1. jaanuar 2012 kuni 31. detsember 2013 on 650 000 eurot.

2. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 16. november 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SZCZUKA

(1) ELT C 267, 1.10.2010, lk 52.

(2) Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 19. juuli 2011. aasta esimese lugemise seisukoht. Euroopa Parlamendi 16. novembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT C 319, 13.12.2008, lk 11.

LISA

Ajakava

Aasta
2011	Otsuse jõustumine Ettevalmistustöö
2012	Ettevalmistustöö
2013	Nende liikmesriikide esimene kultuuriväärtuslike objektide valimine, kes ei osalenud valitsustevahelises algatuses
2014	Nende liikmesriikide esimene kultuuriväärtuslike objektide valimine, kes osalesid valitsustevahelises algatuses
2015	Valimine
2016	Järelevalve
2017	Valimine
2018	Märgise hindamine
2019	Valimine
2020	Järelevalve
2021	Valimine
2022	—
2023	Valimine
2024	Järelevalve Märgise hindamine
2025	Valimine
…	…

22.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 303/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1197/2011,

21. november 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9, (1) eriti selle artiklit 4, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 474/2006 on kehtestatud määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatüki kohane ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ELis tegevuskeeldu.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõikega 3 on mõned liikmesriigid ja Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „EASA”) edastanud komisjonile teavet, mis on ühenduse nimekirja ajakohastamise seisukohalt asjakohane. Asjakohast teavet on edastanud ka kolmandad riigid. Selle alusel tuleks ühenduse nimekirja ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või juhul, kui see ei olnud võimalik, nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu ning esitas olulised üksikasjad ja kaalutlused, mis oleksid aluseks otsusele, millega kehtestatakse nende suhtes Euroopa Liidus tegevuskeeld või muudetakse ühenduse nimekirja lisatud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda liikmesriikide esitatud dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/1991 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) alusel loodud lennuohutuskomiteele kümne tööpäeva jooksul suuline ettekanne.

(5)

Lennuohutuskomitee kuulas ära EASA ettekanded, milles analüüsiti Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames tehtud põhjalike ohutusalaste auditite aruannete ning määruse (EÜ) nr 2111/2005 mõju alla jäävates riikides rakendatud tehnilise abi projektide tulemusi. Lennuohutuskomiteed on teavitatud edaspidistest tehnilise abi ja koostöö soovidest, et parandada tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilist suutlikkust kõrvaldada kõik puudujäägid asjakohaste rahvusvaheliste standardite järgimisel.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega.

(8)

Pärast ELi teatavate lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide, EASA korraldatud standardimiskontrollide ning liikmesriikide lennundusametite poolt konkreetsetes valdkondades tehtud kontrollide ja auditite tulemuste analüüsimist EASA poolt on mõned liikmesriigid võtnud teatavaid täitemeetmeid. Nad on teatanud komisjonile ja lennuohutuskomiteele järgmistest meetmetest: Küpros otsustas tühistada 5. augustil 2011 lennuettevõtja Euroypria Airlines lennuettevõtja sertifikaadi; Itaalia teatas, et lennuettevõtjate Livingston ja ItaliAirlines lennutranspordiload on endiselt peatatud. Prantsusmaa otsustas tühistada 6. oktoobril 2010 lennuettevõtja Blue Line lennuettevõtja sertifikaadi. Kreeka otsustas tühistada 21. oktoobril 2010 lennuettevõtja First Airways lennuettevõtja sertifikaadi, 20. juulil 2011 lennuettevõtja Athens Airways lennuettevõtja sertifikaadi, 2. septembril 2011 lennuettevõtja Air Go Airlines lennuettevõtja sertifikaadi, 9. septembril 2011 lennuettevõtja Argo Airways lennuettevõtja sertifikaadi ja lühendada seoses lennuettevõtja Hellenic Imperial Airways käitamis- ja hooldustegevuse üle teostatava täiendava järelevalvega tema lennutegevusloa kehtivust viie kuuni, st kuni 2. veebruarini 2012; Ühendkuningriik kinnitas, et lennuettevõtjate Jet2.com, Oasis ja Titan Airways suhtes kohaldatud tõhustatud järelevalve käigus ei tuvastatud uusi ohutusprobleeme; Madalmaad otsustasid peatada 28. septembril lennuettevõtja Solid-air lennuettevõtja sertifikaadi ja 4. novembril 2011 lennuettevõtja Amsterdam Airlines lennuettevõtja sertifikaadi; Saksamaa otsustas tühistada 29. juunil 2011 lennuettevõtja ACH Hamburg GmbH lennuettevõtja sertifikaadi. Lisaks sellele keskendub Saksamaa lennuamet kuni täiendava personali kavandatava töölevõtmiseni 2012. aastal oma järelevalvetegevuses jätkuvalt sellistele lennuettevõtjatele, kelle riskitase on hinnatud keskmisest kõrgemaks; Portugal teatas, et lennuettevõtja Luzair lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus lõppes 19. septembril 2011 ja kõnealuse lennuettevõtja suhtes rakendatakse ümbersertifitseerimismenetlust, ning seoses sellega, et lennuettevõtja White Airways suhtes kohaldatud tõhustatud järelevalve käigus ei ole tuvastatud ohutusprobleeme, hakatakse kõnealuse lennuettevõtja suhtes taas kohaldama tavapärast järelevalvemenetlust; Rootsi otsustas peatada 16. septembril 2011 lennuettevõtja Flyg Centrum AB lennuettevõtja sertifikaadi ning lennuettevõtjad Nova Air ja Air Sweden Aviation AB on esitanud parandusmeetmete kava, millega Rootsi pädevad asutused praegu tutvuvad; praegu jätkatakse tõhustatud järelevalve kohaldamist kõnealuste lennuettevõtjate suhtes.

(9)

Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 390/2011 vastuvõtmist 19. aprillil 2011 (4) jõudis EASA kahe järjestikuse SAFA kontrolli tulemusi analüüsides järeldusele, et paljudel Hispaanias litsentsitud lennuettevõtjatel on SAFA kontrollide käigus jätkuvalt tuvastatud rohkem kui üks suur puudus iga kontrolli kohta. Seepärast jätkas komisjon alates 14. märtsist 2011 ametlikku konsulteerimist Hispaania pädevate asutustega.

(10)

Hispaania pädevad asutused andsid 19. oktoobri 2011. aasta koosolekul komisjonile ülevaate sellest, missuguseid meetmeid on praeguseni võetud selleks, et jätkusuutlikul viisil kõrvaldada Hispaania õhusõidukite puhul tuvastatud ohutuspuudujäägid. Eelkõige teatasid Hispaania pädevad asutused komisjonile, et nad on pärast parandusmeetmete võtmist lennuettevõtja Flightline poolt taastanud tema lennuettevõtja sertifikaadi, mille kehtivus aga ei laiene Metro III tüüpi õhusõidukitele. Lennuettevõtja Zorex S.A. puhul on Hispaania pädevad asutused võtnud meetmeid lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks, samuti on nad 2011. aasta mais rakendanud ajutisi meetmeid, et keelata lennuettevõtja käitamistegevus. Pärast parandusmeetmete võtmist lennuettevõtja poolt lõpetasid Hispaania pädevad asutused eespool nimetatud meetmete kohaldamise. Siiski esitati täiendavaid tõendeid selle kohta, et asjaomane lennuettevõtja ei pööranud nõuetekohast tähelepanu ohutusprobleemide kõrvaldamisele ning 7. oktoobril 2011 algatati lennuettevõtja suhtes uus peatamismenetlus. Lennuettevõtja Alba Star tegevuses olid Hispaania pädevad asutused juba varem märganud ohutusalaseid puudujääke ning seepärast tõhustati kõnealuse lennuettevõtja suhtes kohaldatavat järelevalvet. Hispaania pädevad asutused olid oma auditite ja inspekteerimiste tulemuste põhjal kindlaks teinud, et teised Hispaania lennuettevõtjad, kelle puhul SAFA kontrollide käigus tuvastati ohutuspuudujääke, ei kujuta endast otsest ohtu lennuohutusele, kuid nende suhtes kohaldatakse tõhustatud järelevalvet.

(11)	Lisaks sellele teatasid Hispaania pädevad asutused, et lennuettevõtjate Baleares Link Express ja Eurocontinental lennuettevõtja sertifikaadid tühistati 27. juunil 2011.

(12)

Lennuohutuskomitee koosolekul teavitasid Hispaania pädevad asutused komiteed uute meetmete võtmisest. Nad teatasid, et lennuettevõtja Zorex S.A. lennuettevõtja sertifikaat peatati 7. novembril 2011 ja et lennuettevõtja Alba Star puhul kontrolliti 24. oktoobril 2011 konkreetseid valdkondi, ilma et oleks tuvastatud olulisi rikkumisi, ning et kahe viimase SAFA kontrolli käigus ei tuvastatud ühtki puudust. Lisaks sellele kontrolliti 20. ja 24. oktoobril ning 3. ja 4. novembril 2011 lennuettevõtjat IMD Airways S.L., ilma et oleks tuvastatud olulisi puudusi.

(13)

Võttes arvesse Hispaania pädevate asutuste tegevust Hispaania õhusõidukite puhul tuvastatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamisel leiab komisjon, et praegu teostavad Hispaania pädevad asutused kõnealuste lennuettevõtjate tegevuse üle piisavat kontrolli, et vältida tõsiseid ohutusalaseid riske ning seepärast ei ole täiendavaid meetmeid vaja võtta. Seni jätkab komisjon koostöös EASAga Hispaania lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse kontrollimist.

(14)

ICAO viis Albaanias ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames detsembris 2009 läbi põhjaliku ohutusalase auditi. Kõnealuse auditi käigus tuvastati hulgaliselt olulisi puudujääke seoses Albaania pädevate asutuste suutlikkusega täita oma ülesandeid lennuohutuse järelevalve valdkonnas. Kõnealuse auditi põhjal koostatud lõpparuande esitamise ajal oli ICAO hinnangul tulemuslikult rakendamata rohkem kui 59 % ICAO standarditest. Teatavates kriitilistes punktides, nagu ohutusprobleemide lahendamine, oli tulemuslikult rakendamata rohkem kui 80 % ICAO standarditest. Peale selle ei suutnud Albaania pädevad asutused koostada nõuetekohaseid parandusmeetmete kavasid, millest annab tunnistust asjaolu, et rohkem kui 90 % kõnealuste pädevate asutuste poolt augustis 2010 ICAO-le esitatud parandusmeetmetest õigusaktide, töökorralduse, litsentsimise, käitamise, lennukõlblikkuse ja õnnetuste/intsidentide uurimise valdkonnas ei ole ICAO hinnangul vastuvõetavad. Lisaks sellele ei ole Albaania pädevad asutused esitanud aruannet eespool nimetatud parandusmeetmete kavade rakendamise kohta.

(15)

EASA viis jaanuaris 2010 Albaanias läbi üldise standardimiskontrolli. Standardimiskontrolli lõpparuanne osutas olulistele, viivitamatut kõrvaldamist vajavatele puudujääkidele kõikides kontrollitud valdkondades. Siiski teatas EASA, et Albaania pädevad asutused (ACAA) olid esitanud ühtse parandusmeetmete kava, mis tunnistati vastuvõetavaks ning milles lepiti kokku 29. aprillil 2010, ning eri parandusmeetmeid, mille järkjärguline rakendamine toimub kuni 2011. aasta lõpuni koos viivitamatute meetmete võtmisega ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. Arvestades Albaania pädevate asutuste poolt märtsis (5) ja juunis (6) 2010 lennuohutuskomiteele tehtud ettekandeid kutsuti Albaania pädevaid asutusi üles võtma vajalikke meetmeid, et jätkata EASAga kokkulepitud parandusmeetmete kava tulemuslikku ja õigeaegset rakendamist, seades prioriteediks kõrvaldada need puudused, mis viivitamatute meetmete võtmata jätmise korral põhjustavad ohutusprobleeme. Eelkõige rõhutati, et Albaania pädevate asutuste seisukohalt on ülimalt oluline viivitamata suurendada oma suutlikkust ja tagada, et kõikide Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate üle teostatav järelevalve oleks kooskõlas kohaldatavate ohutuseeskirjadega ning võtta vajaduse korral täitemeetmeid.

(16)

EASA jätkas aktiivselt konsulteerimist Albaania pädevate asutustega, et kontrollida kõnealuste asutuste esitatud parandusmeetmete kavade rakendamist, mille eesmärk on kõrvaldada jaanuaris 2010 Albaanias toimunud üldise standardimiskontrolli raames EASA poolt tuvastatud olulised ohutuspuudujäägid. Selleks viis EASA juulis 2011 läbi järelkontrollid lennukõlblikkuse ja õhusõidukite käitamise valdkonnas. Kõnealuste kontrollide lõpparuannetest, mis saadeti Albaania pädevatele asutustele vastavalt 10. augustil ja 2. septembril 2011, selgub, et kokku lepitud parandusmeetmete kavad ei ole õigeaegselt rakendatud ning lisaks sellele on tuvastatud uusi puudujääke. EASA leidis, et lennukõlblikkuse valdkonnas on Albaania pädevad asutused jätnud piisavalt põhjalikult kõrvaldamata kolm nõuete rikkumisega seotud puudust, mis tuvastati jaanuaris 2010 aset leidnud inspekteerimise käigus, ning vaatamata Albaania pädevate asutuste varasematele vastupidistele kinnitustele (7) oli nõuetekohaselt kõrvaldamata veel kolm puudujääki, kusjuures neli puudust eespool nimetatute hulgas mõjutavad EASA hinnangul lennuohutust. Samuti ei ole Albaania pädevad asutused suutnud täita oma kohustusi lennukõlblikkuse üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuna nad ei ole palganud vastava kvalifikatsiooniga töötajaid ning varem kõnealuse olukorra parandamiseks välistööjõuga sõlmitud lepingud lõppesid jaanuaris 2011. Seega ei teostatud inspekteerimise ajal Albaanias järelevalvet ei lennukõlblikkusega seotud siseriiklike õigusaktide ega ka lennuettevõtja sertifikaadi omanike üle. EASA leidis, et õhusõidukite käitamise valdkonnas on Albaania pädevad asutused jätnud piisavalt põhjalikult kõrvaldamata neli nõuete rikkumisega seotud puudust, mis tuvastati jaanuaris 2010 aset leidnud inspekteerimise käigus, ning vaatamata Albaania pädevate asutuste varasematele vastupidistele kinnitustele (8) oli nõuetekohaselt kõrvaldamata veel kaks puudujääki, kusjuures viis puudust eespool nimetatute hulgas mõjutavad EASA hinnangul lennuohutust. Samuti ei ole Albaania pädevad asutused suutnud tulemuslikult täita oma kohustusi õhusõidukite käitamise üle teostatava järelevalve valdkonnas, kuna nad ei ole palganud piisaval hulgal vastava kvalifikatsiooniga töötajaid ning varem kõnealuse olukorra parandamiseks välistööjõuga sõlmitud lepingud on lõpetatud. Seega puudub Albaanias tõhus järelevalve õhusõidukite käitamisega seotud siseriiklike õigusaktide rakendamise ja lennuettevõtja sertifikaatide omanike üle ning paljude oluliste elementide üle järelevalvet ei teostata.

(17)

Itaalia pädevad asutused, kes olid septembris 2010 koostöös Albaania pädevate asutustega käivitanud ulatusliku mestimisprojekti, teatasid, et pädevate töötajate puudumise tõttu ei ole Albaania pädevad asutused siiani olnud suutelised vastu võtma tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks pakutavat abi.

(18)

Eespool esitatut arvesse võttes jätkas komisjon aktiivselt konsulteerimist Albaania pädevate asutustega ja palus esitada 11. oktoobriks 2011 kirjaliku ettekande Albaanias litsentsitud lennuettevõtjate üle teostatava ohutusjärelevalve kohta. 21. oktoobril 2011 konsulteeriti EASA osavõtul täiendavalt Prantsusmaa ja Itaalia pädevate asutustega. Albaania pädevatel asutustel paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja nad kuulati ära 9. novembril 2011. Albaania pädevad asutused ei esitanud täiendavat teavet ICAO tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta ega suutnud ka tõendada, et kõik EASA standardimiskontrollide käigus tuvastatud puudujäägid olid õigeaegselt kõrvaldatud või et nende suhtes oleks kohaldatud EASA poolt vastuvõetavaks tunnistatud parandusmeetmeid. EASA kinnitas, et ta oli vastuvõetavaks tunnistanud ainult piiratud arvu meetmeid õhusõidukite käitamise valdkonnas. Albaania pädevad asutused kinnitasid, et neil ei ole kvalifitseeritud inspektoreid ning et ohutusjärelevalvega seotud kohustuste täitmiseks kasutatakse jätkuvalt vaid kolme väliskonsultanti, kes töötavad osalise tööajaga kaudse ja lühiajalise lepingu alusel, mis lõpeb detsembris 2011. Siiski ei suutnud Albaania pädevad asutused esitada tõendeid pideva järelevalve kohaldamise kohta, ega ka selle kohta, et lepingu alusel töötavatel konsultantidel puudub huvide konflikt. Albaania pädevad asutused ei suutnud kirjeldada ka lennukõlblikkuse valdkonna üle teostatava järelevalve ulatust ning tunnistasid, et ohutusjärelevalve katkestati ajavahemikus 2010–2011 mitmeks kuuks eespool nimetatud ekspertide töölepingutega seotud probleemide tõttu.

(19)

Siiski väitsid Albaania pädevad asutused, et nende moodustamist käsitlevat põhilist õigusakti muudeti 10. novembril 2011, et suurendada kõnealuste asutuste rahalist sõltumatust ning tagada töötajatele paremad töötingimused, ning et sellega seoses valmistatakse praegu ette rahvusvahelist pakkumismenetlust tehnilise abi hankimiseks viieks aastaks, eesmärgiga sõlmida lepingud 2012. aasta alguses. Albaania pädevad asutused tunnistasid, et lepingu alusel töötavad väliskonsultandid ei suuda katta vajadust täisajaga töötavate kvalifitseeritud inspektorite järele, kes aitaksid tagada kõnealuste asutuste kontrolli ohutusjärelevalvefunktsioonide üle, ning võtsid endale kohustuse leida sellised töötajad nii ruttu kui võimalik.

(20)

Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjal Albanian Airlines paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 9. novembril 2011 Albaania pädevate asutuste juuresolekul. Ehkki kõnealuse lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust laiendati 17. juunil 2011, lisades sinna kolmanda BAE-146 tüüpi õhusõiduki registritunnusega ZA-MAN, ei suudetud esitada tõendeid selle kohta, et Albaania pädevad asutused oleksid enne lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmist ja täiendava õhusõiduki kandmist lennuettevõtja sertifikaadile läbi viinud eelkontrolli. Peale selle ei suutnud Albaania pädevad asutused vaatamata asjaolule, et nad olid 27. juulil 2011 taastanud kõnealuse lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse, esitada tõendeid selle kohta, et enne sertifikaadi kehtivuse taastamist oleks tehtud eelkontroll lennukõlblikkuse valdkonnas; eelkontrolle tehti vaid piiratud arvul ka õhusõidukite käitamise valdkonnas. Ehkki lennuettevõtja Albanian Airlines on sisse seadnud toimiva kvaliteedijuhtimissüsteemi, ei esitatud tõendeid selle kohta, et kõik Albaania pädevate asutuste ja EASA poolt 2011. aastal tuvastatud puudujäägid, eelkõige lennutegevuskäsiraamatu ning lennumeeskonna ja salongipersonali koolitamisega seotud puudujäägid on õigeaegselt kõrvaldatud. Albaania pädevad asutused esitasid 10. novembril teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et nad on vastu võtnud otsuse lennuettevõtja Albanian Airlines lennuettevõtja sertifikaadi viivitamatuks tühistamiseks. Lennuohutuskomitee võttis Albaania pädevate asutuste otsuse teadmiseks.

(21)

Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjal Belle Air paluti teha ettekanne lennuohutuskomiteele ja ta kuulati ära 9. novembril 2011 Albaania pädevate asutuste juuresolekul. Lennuettevõtja Belle Air märkis, et tema käitatavast viiest õhusõidukist on Albaanias registreeritud ainult üks Boeing DC-9-82 tüüpi õhusõiduk, ülejäänud Airbus A318/319/230/321 ja ATR72 tüüpi õhusõidukid on aga registreeritud Prantsusmaal ning kannavad registritunnuseid F-ORAA, F-ORAD, F-ORAE ja F-ORAG. Lennuettevõtja Belle Air esitas tõendeid selle kohta, et Prantsusmaal registreeritud õhusõidukite haldamiseks on sõlmitud leping Prantsusmaa pädevate asutuste sertifitseeritud jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutava organisatsiooniga, kes kinnitas, et ta jätkab ohutusjärelevalve teostamist nii kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite lennukõlblikkuse kui ka õhusõidukite lennumeeskondade ja salongipersonali lubade üle. Lennuettevõtja Belle Air esitas tõendeid ka selle kohta, et ta kohaldab oma tegevuse suhtes sisekontrolli, eelkõige ohutus- ja kvaliteedijuhtimismehhanismide kaudu. Albaania pädevad asutused esitasid 10. novembril 2011 teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et nad olid otsustanud viivitamata tagasi võtta lennuettevõtja Belle Air käitatava õhusõiduki (registritunnus ZA-ARD) lennukõlblikkuse sertifikaadi ja kohaldada kõnealuse õhusõiduki suhtes kuni sertifitseerimisprotsessi lõppemiseni viivitamatut lennukeeldu. Lennuohutuskomitee võttis Albaania pädevate asutuste otsuse teadmiseks.

(22)

Komisjon ja lennuohutuskomitee tunnustavad Albaania tsiviillennundussüsteemi reformimiseks tehtud jõupingutusi, eelkõige rahvusvahelistele ja Euroopa ohutussstandarditele vastava uue õigusraamistiku loomist ning tööd, mis on tehtud ICAO ja EASA tuvastatud ning konsultatsioonide käigus kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, samuti Albaania pädevate asutuste võetud täitemeetmeid ning nende valmisolekut võtta viivitamata põhikohaga tööle kvalifitseeritud inspektorid.

(23)

Peale selle esitasid Albaania pädevad asutused Itaalia pädevale asutusele ametliku taotluse abi saamiseks kõnealuste asutuste sõlmitud koostöökokkuleppe raames, et suurendada Albaania pädevate asutuste järelevalvealast haldus- ja tehnilist suutlikkust, eelkõige õhusõidukite käitamise valdkonnas. Itaalia pädevad asutused teavitasid lennuohutuskomiteed oma valmisolekust koostada viivitamata asjakohane kava, mis võimaldaks Albaania pädevatel asutustel teostada tulemuslikku järelevalvet nende regulatiivse kontrolli alla kuuluvate õhusõidukite üle senikaua, kuni Albaania pädevad asutused on palganud vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja suudavad ise järelevalvet teostada.

(24)

Komisjon leiab eespool esitatud teabe ja ühiste kriteeriumide põhjal, et praegu puudub vajadus täiendavate meetmete järele. Siiski kontrollivad liikmesriigid asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks Albaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(25)

Komisjon ja lennuohutuskomitee julgustavad Albaaniat astuma otsustavaid samme Albaania pädevate asutuste tehnilise ja haldussuutlikkuse suurendamiseks ning kutsub Albaania pädevaid asutusi üles tegema täielikku ja läbipaistvat koostööd ICAO ja EASAga, et saavutada kiireid ja märkimisväärseid tulemusi nõuetekohaste parandusmeetmete kavade rakendamisel, eesmärgiga kõrvaldada kõik tuvastatud puudujäägid. Komisjon ja lennuohutuskomitee vaatavad olukorra sobiva aja möödudes uuesti läbi.

(26)

Vastavalt määrusele (EL) nr 273/2010 (9) on Angolas sertifitseeritud lennuettevõtjal TAAG Angolan Airlines lubatud ELi piires käitada vaid nelja Boeing 737-700 tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH ja D2-TBJ ning kolme Boeing 777-200 tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TED, D2-TEE ja D2-TEF. Lennuettevõtja TAAG teatas, et pärast õhusõidukipargi uuendamist kõrvaldati Boeing B747 tüüpi õhusõidukid täielikult kasutusest ning asendati juunis ja juulis 2011 kahe Boeing 777-300 tüüpi õhusõidukiga, mille registritunnused on D2-TEG ja D2-TEH; lennuettevõtja TAAG palus luba ka nendel õhusõidukitel ELi lennata.

(27)	Lennuettevõtja TAAG Angolan Airlines esitas kirjalikke tõendeid ja tegi 9. novembril 2011 ettekande lennuohutuskomiteele. Lennuettevõtja TAAG tõendas oma suutlikkust tagada Boeing B777-200 ja 777-300 tüüpi õhusõidukite ohutu, turvaline ning õigeaegne käitamine.

(28)

Angola pädevad asutused (INAVIC) esitasid lennuohutuse komiteele teavet ja kirjalikke tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja TAAG õhusõidukipargi täiendamine B777-300 tüüpi õhusõidukitega oli nõuetekohaselt heaks kiidetud. Peale selle teatasid Angola pädevad asutused, et lennuettevõtja suhtes kohaldatakse pidevat järelevalvet ning et selle järelevalve käigus ei ole tuvastatud ühtki ohutusprobleemi. Lissaboni ja Lunadi vahel detsembris 2010 toimunud intsidenti käsitleva uurimise käigus, mille algatasid pädevad asutused ja mis ei ole praeguseks veel lõpule viidud, ei tuvastatud puudujääke lennuettevõtja TAAG käitamis- ja hooldustegevuses, samuti ei ole lennuettevõtjale esitatud konkreetseid soovitusi.

(29)	Portugali pädevad asutused teatasid, et lennuettevõtja TAAG käitatavatele õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide käigus ei ole tuvastatud ühtki ohutusprobleemi.

(30)

Ühiste kriteeriumide põhjal on jõutud järeldusele, et lennuettevõtjale TAAG tuleks anda luba käitada ELi piires veel kaht Boeing B777-300ER tüüpi õhusõidukit registritunnustega D2-TEG ja D2-TEH, mis tuleks seega kanda B lisasse. Kõnealuse lennuettevõtja ELi lendude puhul tuleks kontrollida asjaomaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(31)

Pärast seda, kui EASA oli analüüsinud Saudi Araabias sertifitseeritud lennuettevõtja Al Wafeer Air ELi lendavate õhusõidukite seisuplatsil kontrollimise tulemusi, (10) mis osutavad rahvusvaheliste ohutusstandardite korduvale ja olulisele rikkumisele, alustas komisjon 5. augustil 2011 Saudi Araabia pädevate asutustega ametlikke konsultatsioone. Saudi Araabia pädevad asutused teatasid 14. septembril, et lennuettevõtja Al Wafeer Air lennuettevõtja sertifikaat on peatatud ja kinnitasid, et kõnealusel lennuettevõtjal ei lubata jätkata õhusõidukite käitamist enne, kui on tagatud SAFA programmi käigus tuvastatud puudujääkide kõrvaldamine. Komisjon jätkab konsulteerimist Saudi Araabia pädevate asutustega, et rakendada kõnealuse juhtumi suhtes järelmeetmeid.

(32)

Komisjon alustas 8. septembril 2011 konsulteerimist Pakistani pädevate asutustega, et kõrvaldada lennuettevõtja Pakistan International Airways PIA õhusõidukitele alates 2010. aasta septembrist ELi seisuplatsil tehtud arvukate kontrollide käigus tuvastatud puudujäägid lennukõlblikkuse valdkonnas (11). Konsulteerimist alustati pärast eespool nimetatud SAFA kontrollide tulemuste analüüsimist EASA poolt, eelkõige seoses Prantsusmaa pädevate asutuste poolt Airbus A310 tüüpi õhusõiduki (registritunnus AP-BGO) suhtes teostatud kontrolliga, (12) mille tulemusel kõnealune õhusõiduk saadeti hooldusega seotud parandusmeetmete võtmiseks tühjalt Pakistani tagasi.

(33)

Pakistani pädevad asutused (PCAA) esitasid 17. septembril 2011 teavet meetmete kohta, mis on võetud seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks. Vastusele oli lisatud lennuettevõtja PIA koostatud üksikasjalik parandusmeetmete kava, mis sisaldas 15 konkreetset meedet, mida lennuettevõtja kavatses võtta, ja millest enamik pidi olema rakendatud 30. oktoobriks 2011.

(34)

Pakistani pädevad asutused esitasid 31. oktoobril 2011 komisjonile ajakohastatud teavet lennuettevõtja PIA edusammude kohta parandusmeetmete kava rakendamisel ning Pakistani pädevate asutuste võetud meetmete kohta. Lennuettevõtja PIA parandusmeetmete kavaga ettenähtud 15 meetmest oli rakendatud kaheksa meedet ning ülejäänud peavad olema lõpule viidud hiljemalt 15. detsembriks 2011. Pakistani pädevad asutused olid välja töötanud kolmeteistkümnest punktist koosneva kava, et täiustada lennuettevõtja PIA ohutuskultuuri ning suurendada tema õhusõidukite lennukõlblikkust, ning meetmed kõnealuse lennuettevõtja tegevuse süsteemseks parandamiseks.

(35)

Liikmesriigid kutsuvad komisjoni üles jätkama konsulteerimist Pakistani pädevate asutuste ja asjaomase lennuettevõtjaga, et tagada kõigi parandusmeetmete jätkusuutlikkus pikaajalises perspektiivis. Selleks kontrollivad liikmesriigid jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist lennuettevõtja PIA poolt, seades prioriteediks asjaomase lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, et saada teavet lennuettevõtja parandusmeetmete tulemuslikkuse kohta. Kui kõnealuste kontrollide käigus selgub, et lennuettevõtja PIA võetud meetmete abil ei ole suudetud tuvastatud ohutuspuudujääke kõrvaldada, peab komisjon võtma meetmeid ohutusriskide piiramiseks.

(36)

Võttes arvesse asjaolu, et EASA jõudis pärast kahe järjestikuse korrapärase SAFA kontrolli tulemuste analüüsimist järeldusele, et paljudel Venemaa Föderatsioonis litsentsitud lennuettevõtjate õhusõidukitel on SAFA kontrollide käigus jätkuvalt tuvastatud rohkem kui üks suur puudus iga kontrolli kohta, samuti asjaolu, et mõned kõnealuste lennuettevõtjate õhusõidukitest osalesid 2011. aastal surmaga lõppenud õnnetusjuhtumites, alustas komisjon 12. ja 13. oktoobril 2011 Peterburis toimunud ELi ja Venemaa Föderatsiooni lennundusalase tippkohtumise raames konsulteerimist Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega (FATA).

(37)

27. oktoobril konsulteeriti täiendavalt Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega, et edastada üksikasjalikku teavet ELis õhusõidukeid käitavate lennuettevõtjate ohutusalase tegevuse kohta ning selliste konkreetset tüüpi õhusõidukite tegevuse ohutuse kohta, mis osalesid Venemaal 2010. ja 2011. aastal Venemaa Föderatsiooni õhusõidukitega toimunud surmaga lõppenud õnnetustes. Kõnealuste konsultatsioonide käigus kuulati komisjoni, EASA, Eurocontroli ja ühe liikmesriigi osavõtul ära kaks Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste sertifitseeritud lennuettevõtjat VIM AVIA (VIM AIRLINES) ja TATARSTAN AIRLINES.

(38)

Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid konsulteerimiste käigus, et teatavate Venemaa lennuettevõtjate käitatavate teatavat tüüpi õhusõidukite (Tupolev TU-134, Tupolev TU-154B-2 ja TU-154M) suhtes kohaldati eri meetmed, mis hõlmasid nende jätkuvat lennukõlblikkust, kohustuslikku lennukõlblikkusealast teavet kõnealustele õhusõidukitüüpidele paigaldatud seadmete kohta ning asjaomaste õhusõidukitüüpide käitamisega seotud protseduure. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid komisjonile, et alates 1. jaanuarist 2012 tuleb rahvusvaheliste lendude puhul nõutavate teatavate seadmetega (GPWS/TAWS) varustada ka Venemaa piires käitatavad õhusõidukid.

(39)

Lennuohutuskomitee 8. novembri 2011. aasta koosolekul teatasid Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused järgmistest nende regulatiivse järelevalve alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes kohaldatud täitemeetmetest:

(a)

tühistati 12 ELis ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadid:

—

2nd Aviation Unit Sverdlovsk (ICAO kood UKU), tühistatud 2. märts 2011, MOSKVA (ICAO kood MOA), tühistatud 23. märtsil 2011, AVIAL NB (ICAO kood NVI), tühistatud 15. juulil 2011, AVIAENERGO (ICAO kood ERG), tühistatud 18. juulil 2011, CONTINENT (ICAO kood CNE), tühistatud 2. augustil 2011 seoses asjaomaste käitajate väidetega;

—	RUSAIR (ICAO kood CGI), tühistatud 13. juulil 2011 seoses asjaomase lennuettevõtja käitatava TU-132 tüüpi õhusõidukiga 20. juunil 2011 toimunud õnnetuse järel ilmnenud asjaoludega;

—

YAK SERVICE (ICAO kood AKY), tühistatud 23. septembril 2011 seoses asjaomase lennuettevõtja käitatava YAK-42 tüüpi õhusõidukiga 7. septembril 2011 toimunud õnnetuse järel ilmnenud asjaoludega ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes 22. septembril 2011 teostatud kontrolli tulemustega;

—

AEROSTARZ (ICAO kood ASE), tühistatud 28. oktoobril 2011, AVIANOVA (ICAO kood VNV), tühistatud 10. oktoobril 2011, KAVMINVODYAVIA (ICAO kood MVD), tühistatud 27. septembril Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt seoses kõnealuse lennuettevõtja suhtes 20. oktoobril 2011, 4. oktoobril 2011 ja 27. septembril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

—	SKY EXPRESS (ICAO kood SXR), tühistatud 31. oktoobril 2011 seoses kõnealuse lennuettevõtja majanduslike näitajate ja finantsolukorraga ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt 6. oktoobril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

—	AERORENT (ICAO kood NRO), tühistatud 7. novembril 2011 seoses sertifitseerimisnõuete rikkumisega ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt kõnealuse lennuettevõtja suhtes 27. septembril 2011 teostatud kontrollide tulemustega;

(b)

järgmise kuue ELis ärilise lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja lennuettevõtja sertifikaadi suhtes kohaldatakse vastavalt Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsusele tegevuspiiranguid:

—	AVIASTAR-TU, UTAIR-CARGO, TATARSTAN AIRLINES, DAGHESTAN, YAKUTIA ja VIM AVIA (VIM AIRLINES).

(40)

Teatavate lennuettevõtjate (Yakutia ja Tatarstan Airlines) puhul, kelle tegevust on alates 2007. aastast pidevalt jälgitud ning kelle komisjon koos lennuohutuskomitee liikmetega aprillis 2008 ära kuulas, juhtis komisjon Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste tähelepanu asjaolule, et SAFA programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemuste analüüsimine EASA poolt osutab sellele, et teatavaid lennukõlblikkuse ja käitamisega seotud puudujääke ei ole varasemate parandusmeetmete rakendamise käigus suudetud tulemuslikult kõrvaldada. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused teatasid, et nad olid palunud kõnealuste lennuettevõtjate järelevalve eest vastutavatel piirkondlikel pädevatel asutustel uurida SAFA kontrollide tulemusi ning tagada, et asjaomased lennuettevõtjad rakendaksid nõuetekohased parandusmeetmed kõikide tuvastatud puudujääkide kõrvaldamiseks..

(41)

Lennuohutuskomitee kuulas 8. novembril 2011 ära mõlemad lennuettevõtjad, kes esitasid tõendeid selle kohta, et nad olid SAFA kontrollide raames varem tuvastatud puudused kõrvaldanud. Mõlemad lennuettevõtjad väitsid, et nad olid pärast Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsust lõpetanud õhusõidukite käitamise ELis.

(42)

Lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) puhul juhtis komisjon Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste tähelepanu kahele probleemile, mis tekitasid küsimusi asjaomaste ohutusstandardite tulemusliku järgimise suhtes kõnealuse lennuettevõtja poolt, nimelt Prantsusmaa pädevate asutuste kirjale, mis saadeti Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele pärast Prantsusmaa lennujaamas tehtud kontrolli, (13) mille käigus tuvastati hulgaliselt olulisi ja tõsiseid puudusi, mis mõjutasid lennuettevõtja tegevuse ohutust ja põhjustasid lennukeelu kohaldamise asjaomase õhusõiduki suhtes ning piirangu kehtestamise tagasilennu suhtes (ülelend) asjaomaste pädevate asutuste poolt, ning EASA poolt kõnealusele lennuettevõtjale välja antud hooldussertifikaadi (EASA 145.0410) tühistamisele 24. mail 2011 pärast selle peatamist 24. septembril 2010 seoses lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suutmatusega kõrvaldada kõik puudused nõuetekohaselt ja kooskõlas asjaomaste õigusaktidega (14). Puudused, mille kõrvaldamata jätmine tõi kaasa hooldussertifikaadi tühistamise, andis veel kord kinnitust ELi lennuväljadel tehtud SAFA kontrollide (15) käigus tuvastatud puudujääkidele lennukõlblikkuse valdkonnas, eelkõige tuvastamata defektidele või kahjustustele ja teadaolevatele defektidele ja kahjustustele, mille suhtes ei kohaldatud hindamist ega jälgimist, ning sellistele defektidele ja kahjustustele, mis jäävad hooldusalaste nõuetega kehtestatud piiridest väljapoole.

(43)

Oma ettekandes lennuohutuskomiteele ei suutnud lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) esitada tõendeid selle kohta, et ta on kasutusele võtnud toimiva ohutusjuhtimise süsteemi, mis tagaks käitaja suutlikkuse riske õigesti tuvastada ning neid nõuetekohaselt hinnata, juhtida ja kontrollida, et tagada õhusõidukite ohutu käitamine. Lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) väitis et ta oli pärast Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste 2. novembri 2011. aasta otsust lõpetanud õhusõidukite käitamise ELi.

(44)

Eurocontrol teavitas lennuohutuskomiteed asjaolust, et tegelikult on kõik kolm lennuettevõtjat, VIM AVIA (VIM AIRLINES), YAKUTIA ja TATARSTAN AIRLINES käitanud ELi suunduvaid eri lende ka pärast 2. novembrit 2011. Lennuohutuskomiteed teavitati ka sellest, et lennuettevõtja AERO RENT, kelle lennuettevõtja sertifikaadi Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused olid tühistanud, jätkas EList väljuvate ärilendude käitamist ka pärast lennuettevõtja sertifikaadi tühistamist

(45)

Eespool esitatud teavet arvesse võttes oli komisjon sunnitud nõudma Venemaa Föderatsiooni pädevatelt asutustelt viivitamatult selgitusi, et saada kinnitust Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate suhtes kehtestatud eri täitemeetmete (lennuettevõtja sertifikaadi tühistamine ja tegevuspiirangute kehtestamine) tulemuslikule järgmisele.

(46)

Pärast kõnealuse lennuettevõtja esitatud dokumentidega tutvumist ja tema ärakuulamist lennuohutuskomitees väljendasid komisjon ja lennuohutuskomitee kahtlusi seoses lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suutlikkusega jätkata õhusõidukite käitamist ELi, välja arvatud juhul, kui neile esitatakse vajalikud tõendid selle kohta, et lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) on täielikult rakendanud kõik parandusmeetmed, et kõrvaldada jätkusuutlikul viisil nii SAFA kontrollide kui ka Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste pideva järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puudused.

(47)

Komisjon nõudis 10. novembril 2011 Venemaa Föderatsiooni pädevatelt asutustelt 14. novembriks 2011 kinnitust selle kohta, et asjaomaste lennuettevõtjate õhusõidukite ELi käitamise suhtes kohaldatakse tulemuslikke piiranguid seni, kuni nad on esitanud tõendeid nii SAFA kontrollide kui ka Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste pideva järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puuduste nõuetekohase kõrvaldamise kohta. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused esitasid 14. novembril kirjalikke tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLNES) käitamistegevust piiratakse jätkuvalt kuni 1. aprillini 2012 ning et ülejäänud viie Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtja käitamistegevust piiratakse seni, kuni nad on esitanud Venemaa Föderatsiooni pädevatele asutustele tõendeid selle kohta, et kõik seisuplatsil toimunud SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutusprobleemid on tulemuslikult kõrvaldatud. Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused kinnitasid, et nad astuvad vajalikke samme selleks, et tagada Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste otsuste täitmine kõikide lennuettevõtjate poolt, kelle suhtes kohaldatakse tegevuspiiranguid.

(48)

Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste esitatud dokumentide põhjal jõuti järeldusele, et vastavalt ühistele kriteeriumidele puudub praegu vajadus täiendavate meetmete kohaldamiseks lennuettevõtja VIM AVIA (VIM AIRLINES) suhtes. Komisjon võtab kõnealuse lennuettevõtja tegevuse uuesti vaatluse alla lennuohutuskomitee koosolekul märtsis 2012.

(49)

Lennuohutuskomitee on väljendanud soovi jätkata konstruktiivset dialoogi Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega kõikides ohutusalastes küsimustes. Komisjon ja lennuohutuskomitee jälgivad tähelepanelikult selliste lennuettevõtjate tegevust, kelle puhul Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on kehtestanud piirangud õhusõidukite käitamiseks ELi piires, et tagada ELi suunduvate lendude jätkumine pärast seda, kui asjaomased lennuettevõtjad on esitanud tõendeid selle kohta, et nad on kõrvaldanud kõik ELi seisuplatsidel tehtud kontrollide käigus tuvastatud puudused. Komisjon ja lennuohutusamet püüdlevad selle poole, et leida jätkusuutlikud lahendused kõikidele SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutusprobleemidele, jätkates tehnilisi konsultatsioone Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega. Liikmesriigid kontrollivad ka edaspidi asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate poolt, seades prioriteediks Venemaa Föderatsiooni lennuettevõtjate õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008, lisaks sellele jätkab komisjon lennuettevõtjate tegevuse hoolikat jälgimist.

(50)

Pärast teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud õhusõidukitele alates 2010. aastast tehtud SAFA kontrollide tulemuste analüüsimist alustas komisjon 1. septembril 2011 konsulteerimist Jordaania Hašimiidi Kuningriigi tsiviillennundusvaldkonna pädevate asutustega (CARC), et saada kinnitust selle kohta, et SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujäägid on jätkusuutlikul viisil kõrvaldatud, ja kui seda veel ei ole tehtud, siis selle kohta, et tuvastatud ohutusriskide leevendamiseks on võetud nõuetekohased meetmed.

(51)

Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused ei suutnud 19. septembril 2011 saadetud vastuses esitada selgeid tõendeid selle kohta, et asjaomased lennuettevõtjad on tulemuslikult rakendanud parandus- ja ennetusmeetmeid. Ohutuspuudujääkide algpõhjuste analüüsiga seotud teabe puudumine ja teatavatele Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud õhusõidukitele tehtud SAFA kontrollide üha halvenevad tulemused on tekitanud küsimusi seoses Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste suutlikkusega teostada nõuetekohast pidevat järelevalvet nende sertifitseeritud õhusõidukite üle.

(52)

Komisjon esitas 6. oktoobril 2011 täiendava järelepärimise ja kutsus Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevaid asutusi osalema 21. oktoobril 2011 Brüsselis toimunud koosolekul, et arutada eespool nimetatud probleeme. Kõnealusel koosolekul kirjeldasid Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused arvukaid meetmeid, mida nad olid septembris 2011 võtnud, et tõhustada järelevalvet Jordaanias sertifitseeritud lennuettevõtjate üle ning tagada, et ELi välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise (SAFA) programmi raames seisuplatsil tehtud kontrollide tulemusi võetakse järelevalve teostamisel Jordaania lennuettevõtjate üle nõuetekohaselt arvesse, nii et kontrollide käigus tuvastatud puudujäägid oleksid kõrvaldatud jätkusuutlikul viisil. Siiski ei esitatud eespool nimetatud koosolekul piisavaid selgitusi lennuettevõtja Jordan Aviation ohutusalase tegevuse kohta.

(53)

Lennuettevõtja Jordan Aviation õhusõidukitele tehtud SAFA kontrollide tulemused osutavad olulistele puudujääkidele Boeing B-767 tüüpi õhusõidukite lennukõlblikkuse tagamise ja käitamise valdkonnas. Eelkõige tuvastati Boeing B-767 tüüpi õhusõiduki (registritunnus JY-JAG) kontrollimisel SAFA programmi raames Prantsusmaal (16) tõsiseid lennukõlblikkusega seotud puudujääke, mistõttu kõnealune õhusõiduk saadeti hooldusega seotud parandusmeetmete võtmiseks tühjalt Jordaaniasse tagasi. Iga SAFA kontrolli raames tuvastatud puuduste arv ja nende kordumine alates 2010. aastast osutab tõsisele ohutusprobleemile. Seepärast paluti Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevatel asutusel ning lennuettevõtjal Jordan Aviation teha novembris 2011 ettekanne lennuohutuskomiteele.

(54)

Lennuohutuskomiteele 9. novembril 2011 tehtud ettekande käigus märkisid Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevad asutused ja lennuettevõtja Jordan Aviation, et komisjoni, EASA ja liikmesriikide osalusel toimunud konsultatsioonidest on olnud palju abi. Konsultatsioonid andsid mõlemale organisatsioonile tõuke koostada parandusmeetmete kava, et kõrvaldada SAFA kontrollide käigus tuvastatud ohutuspuudujäägid ning organisatsioonisiseste menetluste käigus leitud puudused. Komisjon tunnustas Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste ja lennuettevõtja Jordan Aviation jõupingutusi ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks jätkusuutlikul viisil ning võttis arvesse nende valmisolekut koosoleku käigus esitatud kava täies mahus rakendada.

(55)

Komitee avaldas tunnustust lennuettevõtja edusammudele, väljendades samas muret seoses lennuettevõtja Jordan Aviation suutlikkusega leevendada ohutusriske, mis on seotud asjaomase lennuettevõtja Boeing B-767 tüüpi õhusõidukite käitamisega ärilises lennutegevuses. Võttes arvesse lennuettevõtja Jordan Aviation käitatavatele õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide käigus tuvastatud arvukaid ning korduvaid ohutuspuudujääke ning kõnealuse lennuettevõtja jätkuvat suutmatust rakendada asjaomast parandusmeetmete kava, samuti Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste suutmatust tagada piisav ohutusalane järelevalve kõnealuse lennuettevõtja õhusõidukite üle, on komisjon ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et lennuettevõtja Jordan Aviation tuleks kanda B lisasse ja tema käitamistegevust tuleks piirata nii, et kõikidel lennuettevõtja Jordan Aviation käitatavatel Boeing B-767 tüüpi õhusõidukitel oleks keelatud lennata ELi. Lennuettevõtjale tuleks anda luba lennata Euroopa Liitu teiste tema lennuettevõtja sertifikaadile kantud õhusõidukitega vastavalt B lisale.

(56)

Liikmesriigid julgustavad komisjoni jätkama konsulteerimist Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutustega, et tagada rahvusvaheliste ohutusstandardite tulemuslik jõustamine kõnealuste asutuste poolt ning kõikide asjaomaste lennuettevõtjate rakendatud parandus- ja ennetusmeetmete rakendamine pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikul viisil. Senikaua kontrollivad liikmesriigid jätkuvalt asjakohaste ohutusstandardite tulemuslikku järgimist, seades prioriteediks asjaomase lennuettevõtja õhusõidukite kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EÜ) nr 351/2008.

(57)

Komisjon on valmis toetama Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste ja lennuettevõtja Jordan Aviation jõupingutusi, korraldades koostöös liikmesriikide ja EASAga kontrollkäigu, et kontrollida lennuettevõtja Jordan Aviation ohutusalast tegevust ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi pädevate asutuste edusamme järelevalve teostamisel Jordaania Hašimiidi Kuningriigis sertifitseeritud lennuettevõtjate üle.

(58)

Komisjon alustas ametlikke konsultatsioone Hondurase pädeva asutuse sertifitseeritud lennuettevõtjaga Rollins Air pärast seda, kui Prantsusmaa pädevad asutused teatasid oma otsusest mitte anda kõnealusele lennuettevõtjale liiklusõigusi kuni tehnilise küsimustiku ja lennuettevõtja Rollins Air poolt maandumisloa saamiseks esitatud täiendava teabe tehnilise hindamise käigus tuvastatud ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamiseni (nn SAFA standardaruande väljaandmine).

(59)

Lennuettevõtjal paluti selgitada järgmisi asjaolusid ning teha lennuohutuskomiteele 8. novembril 2011 ettekanne, mis hõlmaks järgmist: a) tõendeid selle kohta, et lennuettevõtja on rakendanud ICAO sätetele vastava lennuandmete analüüsimise kava; b) tõendeid selle kohta, et kõnealusel lennuettevõtjal oli lubatud käitada L1011-500 tüüpi õhusõidukit (registritunnus HR-AVN) Prantsusmaal ja selle ülemereterritooriumidel, nagu pädeva asutuse antud loaga on ette nähtud; c) tõendeid selle kohta, et kavandatava lennuga seotud piloodid on viimase 12 kuu jooksul läbinud lennuoskuse tasemekontrolli ning d) et lennuettevõtja koostatud lennumeeskonna vanus vastaks ICAO nõuetele.

(60)

Lennuettevõtja Rollins Air ja Hondurase pädev asutus (DGAC) lennuohutuskomitee koosolekul ei osalenud. Hondurase pädev asutus volitas Hondurase diplomaatilist esindust Belgia Kuningriigis edastama 9. novembril 2011 lennuohutuskomiteele oma ametliku seisukoha, milles märgiti, et Hondurase pädev asutus algatas menetluse õhusõiduki HR-AVN kustutamiseks Hondurase riiklikust registrist ning et lennuettevõtjal Rollins Air ei ole enam lubatud eespool nimetatud õhusõidukit käitada. Siiski käitab lennuettevõtja Rollins Air ka teisi seda tüüpi õhusõidukeid, kuid rohkem teavet eespool nimetatud küsimuste kohta ei antud.

(61)

Lennuohutuskomitee võttis arvesse, et Honduras on USA Transpordiministeeriumi Föderaalse lennuameti (FAA) IASA programmis kantud 2. kategooriasse, mis osutab sellele, et Hondurase pädeval asutusel esineb süsteemseid probleeme seoses sertifitseerimis- ja järelevalvekohustuste täitmisega tema regulatiivse kontrolli alla kuuluvate lennuettevõtjate suhtes.

(62)	Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et lennuettevõtja Rollins Air tuleks kanda A lisasse, kuni esitatakse tõendeid selle kohta, et Prantsusmaa pädevate asutuste koostatud standardaruandes loetletud puudujäägid on kõrvaldatud.

(63)

Kongo pädevad asutused (ANAC) teatasid, et lennuettevõtjale Equatorial Congo Airlines S.A. anti 23. septembril 2011 välja uus lennuettevõtja sertifikaat, esitamata tõendeid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja sertifitseerimine ja tema tegevuse üle teostatav järelevalve on täielikult kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste ohutusstandarditega. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Equatorial Congo Airlines S.A. tuleks kanda A lisasse.

(64)

Komisjon on saanud tõendeid selle kohta, et Kongo Demokraatliku Vabariigi pädevad asutused (AAC) on andnud lennuettevõtjale Stellar Airways välja uue lennuettevõtja sertifikaadi, ehkki puuduvad tõendid selle kohta, et kõnealuse lennuettevõtja sertifitseerimisel ja tema üle järelevalve teostamisel järgiti kõiki kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et lennuettevõtja Stellar Airways tuleks kanda A lisasse.

(65)

Komisjon sai teavet selle kohta, et Filipiinide pädevad asutused (CAAP) on lennuettevõtjatele Aeromajestic ja Interisland Airlines välja andnud uue lennuettevõtja sertifikaadi. Filipiinide pädev asutus ei vastanud komisjoni 26. oktoobril 2011 saadetud järelepärimisele eespool nimetatud lennuettevõtjatele välja antud sertifikaatide kehtivuse kohta ega esitanud ka täiendavaid tõendeid selle kohta, et kõnealuste lennuettevõtjate sertifitseerimine ja nende üle järelevalve teostamine on kohaldatavate rahvusvaheliste ohutusstandarditega kooskõlas. Seepärast jõuti ühiste kriteeriumide põhjal järeldusele, et kõnealused lennuettevõtjad tuleks kanda A lisasse.

(66)

Vaatamata komisjoni konkreetsetele nõudmistele ei ole talle seni esitatud tõendeid selle kohta, et teised 19. aprillil 2011 ajakohastatud nimekirja kantud lennuettevõtjad ja nende regulatiivse järelevalve eest vastutavad ametiasutused on täielikult rakendanud asjakohased parandusmeetmed. Seepärast on ühiste kriteeriumide põhjal jõutud järeldusele, et kõnealuste lennuettevõtjate suhtes tuleks jätkuvalt kohaldada vastavalt kas tegevuskeeldu (A lisa) või tegevuspiiranguid (B lisa).

(67)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas lennuohutuskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 474/2006 muudetakse järgmiselt.

1.	A lisa asendatakse käesoleva määruse A lisaga.

2.	B lisa asendatakse käesoleva määruse B lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Käesolev määrus on aluslepingute kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 344, 27.12.2005, lk 15.

(2) ELT L 143, 30.4.2004 lk 76.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4.

(4) ELT L 104, 20.4.2011, lk 10.

(5) 30. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 273/2010 põhjendused 55–58, ELT L 84, 31.3.2010, lk 30.

(6) 5. juuli 2010. aasta määruse (EL) nr 590/2010 põhjendused 24–30, ELT L 170, 6.7.2010, lk 9.

(7) EASA standardimiskontroll AIR.AL.06.2011, kuus nõuete rikkumisega seotud kõrvaldamata puudust, AL#10418(d), 10419(d), 10423(c), 10426(c), 10427(d), 10428(d).

(8) EASA standardimiskontroll OPS.AL.06.2011, neli nõuete rikkumisega seotud kõrvaldamata puudust viitenumbritega F3(d) – koolitusprogrammid, F4(d) – inspekteerimise käsiraamat, F7(c) – riiklik lennuohutusprogramm (SSP), F9(d) – pidev järelevalve.

(9) Komisjoni määrus (EL) nr 273/2010, 30. märts 2010, ELT L 84, 31.3.2010, lk 24, vt eelkõige lõiked 59–68.

(10) DGAC/F-2010-2383, DGAC/F-2010-2540, DGAC/F-2010-2298, CAA-UK-2010-0993.

(11) AESA-E-2010-632, AESA-E-2011-361, AESA-E-2011-361, AESA-E-2011-455, AESA-E-2011-581, AESA-E-2011-701, CAA-N-2010-102, CAA-N-2010-119, CAA-N-2010-120, CAA-N-2011-5, CAA-N-2011-24, CAA-N-2011-38, CAA-UK-2010-918, CAA-UK-2010-958, CAA-UK-2010-1083, CAA-UK-2011-114, CAA-UK-2011-185, CAA-UK-2011-187, CAA-UK-2011-326, CAA-UK-2011-398, CAA-UK-2011-664, CAA-UK-2011-751, CAADK-2010-62, DGAC/F-2010-2034, DGAC/F-2010-2214, DGAC/F-2010-2518, DGAC/F-2010-2639, DGAC/F-2011-376, DGAC/F-2011-608, DGAC/F-2011-878, DGAC/F-2011-1138, DGAC/F-2011-1370, DGAC/F-2011-1560, DGAC/F-2011-1777, DGAC/F-2011-1811, DGAC/F-2011-2084, ENAC-IT-2011-219, ENAC-IT-2011-569, LBA/D-2010-1573, LBA/D-2011-534, LBA/D-2011-721, LBA/D-2011-1003.

(12) DGAC/F-2011-1811.

(13) DGAC/F-2011-2145.

(14) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003, ELT L 315, 28.11.2003, lk 1.

(15) SDAT-2011-0058; ENAC-IT-2011-0027; ENAC-IT-2011-0180; SCCA-2010-0002; GDCA-2010-0028; AESA-E-2010-0922; CAAHUN-2011-0023; ENAC-IT-2011-0510; AESA-E-2010-0690; ENAC-IT-2010-0649; LBA/D-2011-0594; CAA-NL-2011-0143; DGAC/F-2011-2145; ENAC-IT-2010-0796; CAA-NL-2011-0141; SCCA-2011-0009; CAA-N-2011-0013; ENAC-IT-2011-0020; ENAC-IT-2011-0103; GDCA-2011-0029; SAFA-BUL-2011-0064; SAFA-DGAC/F-2011-0445; SAFA-BUL-2011-0015; HCAAGR-2011-0039; ENAC-IT-2011-0092; LBA/D-2010-1312; BUL-2010- 0105; SCCA-2010-0008; CAA-SR-2011-0044; HCAAGR-2010-0397; DGAC/F-2010-2689; HCAAGR-2010-0414.

(16) DGAC/F-2011-269.

A LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSKEELDU KOGU NENDE TEGEVUSE OSAS (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)	Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) või lennutegevusloa number	Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number	Käitaja päritoluriik
BLUE WING AIRLINES	SRBWA-01/2002	BWI	Suriname
MERIDIAN AIRWAYS LTD	AOC 023	MAG	Ghana Vabariik
ROLLINS AIR	HR-005	RAV	Honduras
SILVERBACK CARGO FREIGHTERS	Teadmata	VRB	Rwanda Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Afganistani ametiasutused, sealhulgas:			Afganistani Islamivabariik
ARIANA AFGHAN AIRLINES	AOC 009	AFG	Afganistani Islamivabariik
KAM AIR	AOC 001	KMF	Afganistani Islamivabariik
PAMIR AIRLINES	Teadmata	PIR	Afganistani Islamivabariik
SAFI AIRWAYS	AOC 181	SFW	Afganistani Islamivabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Angola ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud TAAG Angola Airlines, sealhulgas:			Angola Vabariik
AEROJET	AO 008-01/11	Teadmata	Angola Vabariik
AIR26	AO 003-01/11-DCD	DCD	Angola Vabariik
AIR GICANGO	009	Teadmata	Angola Vabariik
AIR JET	AO 006-01/11-MBC	MBC	Angola Vabariik
AIR NAVE	017	Teadmata	Angola Vabariik
ANGOLA AIR SERVICES	006	Teadmata	Angola Vabariik
DIEXIM	007	Teadmata	Angola Vabariik
FLY540	AO 004-01 FLYA	Teadmata	Angola Vabariik
GIRA GLOBO	008	GGL	Angola Vabariik
HELIANG	010	Teadmata	Angola Vabariik
HELIMALONGO	AO 005-01/11	Teadmata	Angola Vabariik
MAVEWA	016	Teadmata	Angola Vabariik
SONAIR	AO 002-01/10-SOR	SOR	Angola Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Benini ametiasutused, sealhulgas:			Benini Vabariik
AERO BENIN	PEA nr 014/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	AEB	Benini Vabariik
AFRICA AIRWAYS	Teadmata	AFF	Benini Vabariik
ALAFIA JET	PEA nr 014/ANAC/MDCTTTATP-PR/DEA/SCS	Puudub	Benini Vabariik
BENIN GOLF AIR	PEA nr 012/MDCTTP-PR/ANAC/DEA/SCS	BGL	Benini Vabariik
BENIN LITTORAL AIRWAYS	PEA nr 013/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	LTL	Benini Vabariik
COTAIR	PEA nr 015/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	COB	Benini Vabariik
ROYAL AIR	PEA nr 11/ANAC/MDCTTP-PR/DEA/SCS	BNR	Benini Vabariik
TRANS AIR BENIN	PEA nr 016/MDCTTTATP-PR/ANAC/DEA/SCS	TNB	Benini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Vabariik
AERO SERVICE	RAC06-002	RSR	Kongo Vabariik
EQUAFLIGHT SERVICES	RAC 06-003	EKA	Kongo Vabariik
SOCIETE NOUVELLE AIR CONGO	RAC 06-004	Teadmata	Kongo Vabariik
TRANS AIR CONGO	RAC 06-001	Teadmata	Kongo Vabariik
EQUATORIAL CONGO AIRLINES S.A.	RAC 06-014	Teadmata	Kongo Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kongo Demokraatliku Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kongo Demokraatlik Vabariik
AFRICAN AIR SERVICES COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/051/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KASAI	409/CAB/MIN/ TVC/036/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR KATANGA	409/CAB/MIN/TVC/031/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
AIR TROPIQUES	409/CAB/MIN/TVC/029/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
BLUE AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/028/08	BUL	Kongo Demokraatlik Vabariik
BRAVO AIR CONGO	409/CAB/MIN/TC/0090/2006	BRV	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSINESS AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/048/09	ABB	Kongo Demokraatlik Vabariik
BUSY BEE CONGO	409/CAB/MIN/TVC/052/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CETRACA AVIATION SERVICE	409/CAB/MIN/TVC/026/08	CER	Kongo Demokraatlik Vabariik
CHC STELLAVIA	409/CAB/MIN/TC/0050/2006	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
CONGO EXPRESS	409/CAB/MIN/TVC/083/2009	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
COMPAGNIE AFRICAINE D’AVIATION (CAA)	409/CAB/MIN/TVC/035/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
DOREN AIR CONGO	409/CAB/MIN/TVC/0032/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
ENTREPRISE WORLD AIRWAYS (EWA)	409/CAB/MIN/TVC/003/08	EWS	Kongo Demokraatlik Vabariik
FILAIR	409/CAB/MIN/TVC/037/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GALAXY KAVATSI	409/CAB/MIN/TVC/027/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GILEMBE AIR SOUTENANCE (GISAIR)	409/CAB/MIN/TVC/053/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMA EXPRESS	409/CAB/MIN/TC/0051/2006	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
GOMAIR	409/CAB/MIN/TVC/045/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
HEWA BORA AIRWAYS (HBA)	409/CAB/MIN/TVC/038/08	ALX	Kongo Demokraatlik Vabariik
INTERNATIONAL TRANS AIR BUSINESS (ITAB)	409/CAB/MIN/TVC/033/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KIN AVIA	409/CAB/MIN/TVC/042/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
KORONGO AIRLINES	409/CAB/MIN/TVC/001/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
LIGNES AÉRIENNES CONGOLAISES (LAC)	Ministri luba (õigusakt nr 78/205)	LCG	Kongo Demokraatlik Vabariik
MALU AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/04008	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
MANGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/034/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SAFE AIR COMPANY	409/CAB/MIN/TVC/025/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SERVICES AIR	409/CAB/MIN/TVC/030/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
STELLAR AIRWAYS	AAC/DG/DTA/TM/787/2011	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
SWALA AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/050/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TMK AIR COMMUTER	409/CAB/MIN/TVC/044/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRACEP CONGO AVIATION	409/CAB/MIN/TVC/046/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
TRANS AIR CARGO SERVICES	409/CAB/MIN/TVC/024/08	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
WIMBI DIRA AIRWAYS	409/CAB/MIN/TVC/039/08	WDA	Kongo Demokraatlik Vabariik
ZAABU INTERNATIONAL	409/CAB/MIN/TVC/049/09	Teadmata	Kongo Demokraatlik Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Djibouti ametiasutused, sealhulgas:			Djibouti
DAALLO AIRLINES	Teadmata	DAO	Djibouti
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Ekvatoriaal-Guinea ametiasutused, sealhulgas:			Ekvatoriaal-Guinea
CRONOS AIRLINES	Teadmata	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
CEIBA INTERCONTINENTAL	Teadmata	CEL	Ekvatoriaal-Guinea
EGAMS	Teadmata	EGM	Ekvatoriaal-Guinea
EUROGUINEANA DE AVIACION Y TRANSPORTES	2006/001/MTTCT/DGAC/SOPS	EUG	Ekvatoriaal-Guinea
GENERAL WORK AVIACION	002/ANAC	Puudub	Ekvatoriaal-Guinea
GETRA - GUINEA ECUATORIAL DE TRANSPORTES AEREOS	739	GET	Ekvatoriaal-Guinea
GUINEA AIRWAYS	738	Puudub	Ekvatoriaal-Guinea
STAR EQUATORIAL AIRLINES	Teadmata	Teadmata	Ekvatoriaal-Guinea
UTAGE – UNION DE TRANSPORTE AEREO DE GUINEA ECUATORIAL	737	UTG	Ekvatoriaal-Guinea
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Indoneesia ametiasutused, välja arvatud Garuda Indonesia, Airfast Indonesia, Mandala Airlines ja Ekspres Transportasi Antarbenua, Indonesia Air Asia ja Metro Batavia, sealhulgas:			Indoneesia Vabariik
AIR PACIFIC UTAMA	135-020	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ALFA TRANS DIRGANTATA	135-012	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ASCO NUSA AIR	135-022	Teadmata	Indoneesia Vabariik
ASI PUDJIASTUTI	135-028	Teadmata	Indoneesia Vabariik
AVIASTAR MANDIRI	135-029	Teadmata	Indoneesia Vabariik
DABI AIR NUSANTARA	135-030	Teadmata	Indoneesia Vabariik
DERAYA AIR TAXI	135-013	DRY	Indoneesia Vabariik
DERAZONA AIR SERVICE	135-010	DRZ	Indoneesia Vabariik
DIRGANTARA AIR SERVICE	135-014	DIR	Indoneesia Vabariik
EASTINDO	135-038	Teadmata	Indoneesia Vabariik
GATARI AIR SERVICE	135-018	GHS	Indoneesia Vabariik
INDONESIA AIR TRANSPORT	135-034	IDA	Indoneesia Vabariik
INTAN ANGKASA AIR SERVICE	135-019	Teadmata	Indoneesia Vabariik
JOHNLIN AIR TRANSPORT	135-043	Teadmata	Indoneesia Vabariik
KAL STAR	121-037	KLS	Indoneesia Vabariik
KARTIKA AIRLINES	121-003	KAE	Indoneesia Vabariik
KURA-KURA AVIATION	135-016	KUR	Indoneesia Vabariik
LION MENTARI AIRLINES	121-010	LNI	Indoneesia Vabariik
MANUNGGAL AIR SERVICE	121-020	Teadmata	Indoneesia Vabariik
MEGANTARA	121-025	MKE	Indoneesia Vabariik
MERPATI NUSANTARA AIRLINES	121-002	MNA	Indoneesia Vabariik
MIMIKA AIR	135-007	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NATIONAL UTILITY HELICOPTER	135-011	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA AIR CHARTER	121-022	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NUSANTARA BUANA AIR	135-041	Teadmata	Indoneesia Vabariik
NYAMAN AIR	135-042	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PELITA AIR SERVICE	121-008	PAS	Indoneesia Vabariik
PENERBANGAN ANGKASA SEMESTA	135-026	Teadmata	Indoneesia Vabariik
PURA WISATA BARUNA	135-025	Teadmata	Indoneesia Vabariik
RIAU AIRLINES	121-016	RIU	Indoneesia Vabariik
SAMPOERNA AIR NUSANTARA	135-036	SAE	Indoneesia Vabariik
SAYAP GARUDA INDAH	135-004	Teadmata	Indoneesia Vabariik
SKY AVIATION	135-044	Teadmata	Indoneesia Vabariik
SMAC	135-015	SMC	Indoneesia Vabariik
SRIWIJAYA AIR	121-035	SJY	Indoneesia Vabariik
SURVEI UDARA PENAS	135-006	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRANSWISATA PRIMA AVIATION	135-021	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRAVEL EXPRESS AVIATION SERVICE	121-038	XAR	Indoneesia Vabariik
TRAVIRA UTAMA	135-009	Teadmata	Indoneesia Vabariik
TRI MG INTRA ASIA AIRLINES	121-018	TMG	Indoneesia Vabariik
TRIGANA AIR SERVICE	121-006	TGN	Indoneesia Vabariik
UNINDO	135-040	Teadmata	Indoneesia Vabariik
WING ABADI AIRLINES	121-012	WON	Indoneesia Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kasahstani ametiasutused, välja arvatud Air Astana, sealhulgas:			Kasahstani Vabariik
AERO AIR COMPANY	AK-0429-10	ILK	Kasahstani Vabariik
AIR ALMATY	AK-0409-09	LMY	Kasahstani Vabariik
AIR TRUST AIRCOMPANY	AK-0412-10	RTR	Kasahstani Vabariik
AK SUNKAR AIRCOMPANY	AK-0396-09	AKS	Kasahstani Vabariik
ASIA CONTINENTAL AIRLINES	AK-0345-08	CID	Kasahstani Vabariik
ASIA WINGS	AK-0390-09	AWA	Kasahstani Vabariik
ATMA AIRLINES	AK-0437-10	AMA	Kasahstani Vabariik
AVIA-JAYNAR / AVIA-ZHAYNAR	AK-0435-10	SAP	Kasahstani Vabariik
BEYBARS AIRCOMPANY	AK-0383-09	BBS	Kasahstani Vabariik
BERKUT AIR/BEK AIR	AK-0428-10	BEK	Kasahstani Vabariik
BURUNDAYAVIA AIRLINES	AK-0415-10	BRY	Kasahstani Vabariik
COMLUX	AK-0399-09	KAZ	Kasahstani Vabariik
DETA AIR	AK-0417-10	DET	Kasahstani Vabariik
EAST WING	AK-0411-09	EWZ	Kasahstani Vabariik
EASTERN EXPRESS	AK-0427-10	LIS	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR	AK-0384-09	EAK	Kasahstani Vabariik
EURO-ASIA AIR INTERNATIONAL	AK-0389-09	KZE	Kasahstani Vabariik
FLY JET KZ	AK-0391-09	FJK	Kasahstani Vabariik
INVESTAVIA	AK-0342-08	TLG	Kasahstani Vabariik
IRTYSH AIR	AK-0439-11	MZA	Kasahstani Vabariik
JET AIRLINES	AK-0419-10	SOZ	Kasahstani Vabariik
JET ONE	AK-0433-10	JKZ	Kasahstani Vabariik
KAZAIR JET	AK-0387-09	KEJ	Kasahstani Vabariik
KAZAIRTRANS AIRLINE	AK-0349-09	KUY	Kasahstani Vabariik
KAZAIRWEST	AK-0404-09	KAW	Kasahstani Vabariik
KAZAVIASPAS	AK-0405-09	KZS	Kasahstani Vabariik
MEGA AIRLINES	AK-0424-10	MGK	Kasahstani Vabariik
MIRAS	AK-0402-09	MIF	Kasahstani Vabariik
PRIME AVIATION	AK-0393-09	PKZ	Kasahstani Vabariik
SAMAL AIR	AK-0407-09	SAV	Kasahstani Vabariik
SAYAKHAT AIRLINES	AK-0426-10	SAH	Kasahstani Vabariik
SEMEYAVIA	AK-400-09	SMK	Kasahstani Vabariik
SCAT	AK-0420-10	VSV	Kasahstani Vabariik
SKYBUS	AK-0432-10	BYK	Kasahstani Vabariik
SKYJET	AK-0398-09	SEK	Kasahstani Vabariik
UST-KAMENOGORSK / AIR DIVISION OF EKA	AK-0440-11	UCK	Kasahstani Vabariik
ZHETYSU AIRCOMPANY	AK-0438-11	JTU	Kasahstani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Kirgiisi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Kirgiisi Vabariik
AIR MANAS	17	MBB	Kirgiisi Vabariik
ASIAN AIR	36	AZZ	Kirgiisi Vabariik
AVIA TRAFFIC COMPANY	23	AVJ	Kirgiisi Vabariik
AEROSTAN (EX BISTAIR-FEZ BISHKEK)	08	BSC	Kirgiisi Vabariik
CENTRAL ASIAN AVIATION SERVICES (CAAS)	13	CBK	Kirgiisi Vabariik
CLICK AIRWAYS	11	CGK	Kirgiisi Vabariik
DAMES	20	DAM	Kirgiisi Vabariik
EASTOK AVIA	15	EEA	Kirgiisi Vabariik
ITEK AIR	04	IKA	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZ TRANS AVIA	31	KTC	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZSTAN	03	LYN	Kirgiisi Vabariik
KYRGYZSTAN AIRLINE	Teadmata	KGA	Kirgiisi Vabariik
S GROUP AVIATION	6	SGL	Kirgiisi Vabariik
SKY WAY AIR	21	SAB	Kirgiisi Vabariik
TRAST AERO	05	TSJ	Kirgiisi Vabariik
VALOR AIR	07	VAC	Kirgiisi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Libeeria ametiasutused			Libeeria
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Gaboni Vabariigi ametiasutused, välja arvatud B lisasse kantud Gabon Airlines, Afrijet ja SN2AG, sealhulgas:			Gaboni Vabariik
AFRIC AVIATION	010/MTAC/ANAC-G/DSA	Teadmata	Gaboni Vabariik
AIR SERVICES SA	004/MTAC/ANAC-G/DSA	RVS	Gaboni Vabariik
AIR TOURIST (ALLEGIANCE)	007/MTAC/ANAC-G/DSA	LGE	Gaboni Vabariik
NATIONALE ET REGIONALE TRANSPORT (NATIONALE)	008/MTAC/ANAC-G/DSA	NRG	Gaboni Vabariik
SCD AVIATION	005/MTAC/ANAC-G/DSA	SCY	Gaboni Vabariik
SKY GABON	009/MTAC/ANAC-G/DSA	SKG	Gaboni Vabariik
SOLENTA AVIATION GABON	006/MTAC/ANAC-G/DSA	Teadmata	Gaboni Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mauritaania Vabariigi ametiasutused, sealhulgas:			Mauritaania Vabariik
MAURITANIA AIRWAYS		MTW	Mauritaania Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Mosambiigi Vabariigi ametiasutused, sealhulgas			Mosambiigi Vabariik
MOZAMBIQUE AIRLINES – LINHAS AEREAS DE MOÇAMBIQUE	MOZ-01/2010	LAM	Mosambiigi Vabariik
MOZAMBIQUE EXPRESS/MEX	02/2010	MXE	Mosambiigi Vabariik
TRANS AIRWAYS/KAYA AIRLINES	03/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
HELICOPTEROS CAPITAL	Teadmata	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CFA MOZAMBIQUE	Teadmata	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
UNIQUE AIR CHARTER	Teadmata	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
AEROVISAO DE MOZAMBIQUE	Teadmata	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
SAFARI AIR	Teadmata	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
ETA AIR CHARTER LDA	04/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
EMILIO AIR CHARTER LDA	05/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
CFM-TTA SA	07/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
AERO-SERVICOS SARL	08/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
VR CROPSPRAYERS LDA	06/2010	Teadmata	Mosambiigi Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Filipiinide ametiasutused, sealhulgas:			Filipiini Vabariik
AEROMAJESTIC	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
AEROWURKS AERIAL SPRAYING SERVICES	2010030	Teadmata	Filipiini Vabariik
AIR PHILIPPINES CORPORATION	2009006	GAP	Filipiini Vabariik
AIR WOLF AVIATION INC.	200911	Teadmata	Filipiini Vabariik
AIRTRACK AGRICULTURAL CORPORATION	2010027	Teadmata	Filipiini Vabariik
ASIA AIRCRAFT OVERSEAS PHILIPPINES INC.	4AN9800036	Teadmata	Filipiini Vabariik
AVIATION TECHNOLOGY INNOVATORS, INC.	4AN2007005	Teadmata	Filipiini Vabariik
AVIATOUR'S FLY'N INC.	200910	Teadmata	Filipiini Vabariik
AYALA AVIATION CORP.	4AN9900003	Teadmata	Filipiini Vabariik
BEACON	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
BENDICE TRANSPORT MANAGEMENT INC.	4AN2008006	Teadmata	Filipiini Vabariik
CANADIAN HELICOPTERS PHILIPPINES INC.	4AN9800025	Teadmata	Filipiini Vabariik
CEBU PACIFIC AIR	2009002	CEB	Filipiini Vabariik
CHEMTRAD AVIATION CORPORATION	2009018	Teadmata	Filipiini Vabariik
CM AERO	4AN2000001	Teadmata	Filipiini Vabariik
CORPORATE AIR	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
CYCLONE AIRWAYS	4AN9900008	Teadmata	Filipiini Vabariik
FAR EAST AVIATION SERVICES	2009013	Teadmata	Filipiini Vabariik
F.F. CRUZ AND COMPANY, INC.	2009017	Teadmata	Filipiini Vabariik
HUMA CORPORATION	2009014	Teadmata	Filipiini Vabariik
INAEC AVIATION CORP.	4AN2002004	Teadmata	Filipiini Vabariik
INTERISLAND	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
ISLAND AVIATION	2009009	SOY	Filipiini Vabariik
ISLAND TRANSVOYAGER	2010022	Teadmata	Filipiini Vabariik
LION AIR, INCORPORATED	2009019	Teadmata	Filipiini Vabariik
MACRO ASIA AIR TAXI SERVICES	2010029	Teadmata	Filipiini Vabariik
MINDANAO RAINBOW AGRICULTURAL DEVELOPMENT SERVICES	2009016	Teadmata	Filipiini Vabariik
MISIBIS AVIATION & DEVELOPMENT CORP	2010020	Teadmata	Filipiini Vabariik
OMNI AVIATION CORP.	2010033	Teadmata	Filipiini Vabariik
PACIFIC EAST ASIA CARGO AIRLINES, INC.	4AS9800006	PEC	Filipiini Vabariik
PACIFIC AIRWAYS CORPORATION	4AN9700007	Teadmata	Filipiini Vabariik
PACIFIC ALLIANCE CORPORATION	4AN2006001	Teadmata	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AIRLINES	2009001	PAL	Filipiini Vabariik
PHILIPPINE AGRICULTURAL AVIATION CORP.	4AN9800015	Teadmata	Filipiini Vabariik
ROYAL AIR CHARTER SERVICES INC.	2010024	Teadmata	Filipiini Vabariik
ROYAL STAR AVIATION, INC.	2010021	Teadmata	Filipiini Vabariik
SOUTH EAST ASIA AIRLINE INC. (SEAIR)	2009004	Teadmata	Filipiini Vabariik
SOUTHSTAR AVIATION COMPANY, INC.	4AN9800037	Teadmata	Filipiini Vabariik
SPIRIT OF MANILA AIRLINES CORPORATION	2009008	MNP	Filipiini Vabariik
SUBIC INTERNATIONAL AIR CHARTER	4AN9900010	Teadmata	Filipiini Vabariik
SUBIC SEAPLANE, INC.	4AN2000002	Teadmata	Filipiini Vabariik
TOPFLITE AIRWAYS, INC.	4AN9900012	Teadmata	Filipiini Vabariik
TRANSGLOBAL AIRWAYS CORPORATION	2009007	TCU	Filipiini Vabariik
WORLD AVIATION, CORP.	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
WCC AVIATION COMPANY	2009015	Teadmata	Filipiini Vabariik
YOKOTA AVIATION, INC.	Teadmata	Teadmata	Filipiini Vabariik
ZENITH AIR, INC.	2009012	Teadmata	Filipiini Vabariik
ZEST AIRWAYS INCORPORATED	2009003	RIT	Filipiini Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused, sealhulgas:			São Tomé ja Príncipe
AFRICA CONNECTION	10/AOC/2008	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
BRITISH GULF INTERNATIONAL COMPANY LTD	01/AOC/2007	BGI	São Tomé ja Príncipe
EXECUTIVE JET SERVICES	03/AOC/2006	EJZ	São Tomé ja Príncipe
GLOBAL AVIATION OPERATION	04/AOC/2006	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
GOLIAF AIR	05/AOC/2001	GLE	São Tomé ja Príncipe
ISLAND OIL EXPLORATION	01/AOC/2008	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
STP AIRWAYS	03/AOC/2006	STP	São Tomé ja Príncipe
TRANSAFRIK INTERNATIONAL LTD	02/AOC/2002	TFK	São Tomé ja Príncipe
TRANSCARG	01/AOC/2009	Teadmata	São Tomé ja Príncipe
TRANSLIZ AVIATION (TMS)	02/AOC/2007	TMS	São Tomé ja Príncipe
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sierra Leone ametiasutused, sealhulgas:			Sierra Leone
AIR RUM, LTD	Teadmata	RUM	Sierra Leone
DESTINY AIR SERVICES, LTD	Teadmata	DTY	Sierra Leone
HEAVYLIFT CARGO	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
ORANGE AIR SIERRA LEONE LTD	Teadmata	ORJ	Sierra Leone
PARAMOUNT AIRLINES, LTD	Teadmata	PRR	Sierra Leone
SEVEN FOUR EIGHT AIR SERVICES LTD	Teadmata	SVT	Sierra Leone
TEEBAH AIRWAYS	Teadmata	Teadmata	Sierra Leone
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sudaani ametiasutused, sealhulgas:			Sudaani Vabariik
SUDAN AIRWAYS	Teadmata	SUD	Sudaani Vabariik
SUN AIR COMPANY	051	SNR	Sudaani Vabariik
MARSLAND COMPANY	040	MSL	Sudaani Vabariik
ATTICO AIRLINES	023	ETC	Sudaani Vabariik
FOURTY EIGHT AVIATION	054	WHB	Sudaani Vabariik
SUDANESE STATES AVIATION COMPANY	010	SNV	Sudaani Vabariik
ALMAJARA AVIATION	Teadmata	MJA	Sudaani Vabariik
BADER AIRLINES	035	BDR	Sudaani Vabariik
ALFA AIRLINES	054	AAJ	Sudaani Vabariik
AZZA TRANSPORT COMPANY	012	AZZ	Sudaani Vabariik
GREEN FLAG AVIATION	017	Teadmata	Sudaani Vabariik
ALMAJAL AVIATION SERVICE	015	MGG	Sudaani Vabariik
NOVA AIRLINES	001	NOV	Sudaani Vabariik
TARCO AIRLINES	056	Teadmata	Sudaani Vabariik
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Svaasimaa ametiasutused, sealhulgas:			Svaasimaa
SWAZILAND AIRLINK	Teadmata	SZL	Svaasimaa
Kõik lennuettevõtjad, kelle on sertifitseerinud regulatiivse järelevalve eest vastutavad Sambia ametiasutused, sealhulgas:			Sambia
ZAMBEZI AIRLINES	Z/AOC/001/2009	ZMA	Sambia

(1) A lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

B LISA

NIMEKIRI LENNUETTEVÕTJATEST, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE EUROOPA LIIDU PIIRES TEGEVUSPIIRANGUID (1)

Lennuettevõtja juriidilise isiku nimi, mis on esitatud lennuettevõtja sertifikaadis (ja ärinimi, kui see on erinev)

Lennuettevõtja sertifikaadi (AOC) number

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) lennuettevõtja määramise number

Käitaja päritoluriik

Õhusõiduki liik, mille suhtes kohaldatakse piirangut

Registritunnus(ed), ja kui see on kättesaadav, siis seerianumber/seerianumbrid

Õhusõiduki registreerinud riik

AIR KORYO

GAC-AOC/KOR-01

KOR

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks TU-204 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a P-632, P-633

DPRK

AFRIJET (2)

002/MTAC/ANAC-G/DSA

ABS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks Falcon 50 tüüpi õhusõidukit ja kaks Falcon 900 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a TR-LGV; TR-LGY; TR-AFJ; TR-AFR

Gaboni Vabariik

AIR ASTANA (3)

AK-0388-09

KZR

Kasahstan

Kõik õhusõidukid, v.a Kaks B-767 tüüpi õhusõidukit; neli B-757 tüüpi õhusõidukit; kümme A319/320/321 tüüpi õhusõidukit; viis Fokker 50 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a P4-KCA, P4-KCB, P4-EAS, P4-FAS, P4-GAS, P4-MAS; P4-NAS, P4-OAS, P4-PAS, P4-SAS, P4-TAS, P4-UAS, P4-VAS, P4-WAS, P4-YAS, P4-XAS; P4-HAS, P4-IAS, P4-JAS, P4-KAS, P4-LAS

Aruba (Madalmaade Kuningriik)

AIRLIFT INTERNATIONAL (GH) LTD

AOC 017

ALE

Ghana Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a kaks DC8-63F tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a 9G-TOP ja 9G-RAC

Ghana Vabariik

AIR MADAGASCAR

5R-M01/2009

MDG

Madagaskar

Kõik õhusõidukid, v.a Kaks Boeing B-737-300 tüüpi õhusõidukit, kaks ATR 72-500 tüüpi õhusõidukit, üks ATR 42-500 tüüpi õhusõiduk, üks ATR 42-320 tüüpi õhusõiduk ja kolm DHC 6-300 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a 5R-MFH, 5R-MFI, 5R-MJE, 5R-MJF, 5R-MJG, 5R-MVT, 5R-MGC, 5R-MGD, 5R-MGF

Madagaskari Vabariik

AIR SERVICE COMORES

06-819/TA-15/DGACM

KMD

Komoorid

Kõik õhusõidukid, v.a LET 410 UVP

Kõik õhusõidukid, v.a D6-CAM (851336)

Komoorid

GABON AIRLINES (4)

001/MTAC/ANAC

GBK

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a üks Boeing B-767-200 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a TR-LHP

Gaboni Vabariik

IRAN AIR (5)

FS100

IRA

Iraani Islamivabariik

Kõik õhusõidukid, v.a 14 A-300 tüüpi õhusõidukit, kaheksa A-310 tüüpi õhusõidukit, üks B-737 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a

EP-IBA

EP-IBB

EP-IBC

EP-IBD

EP-IBG

EP-IBH

EP-IBI

EP-IBJ

EP-IBM

EP-IBN

EP-IBO

EP-IBS

EP-IBT

EP-IBV

EP-IBX

EP-IBZ

EP-ICE

EP-ICF

EP-IBK

EP-IBL

EP-IBP

EP-IBQ

EP-AGA

Iraani Islamivabariik

JORDAN AVIATION

C002

JAV

Jordaania Hašimiidi Kuningriik

Kõik õhusõidukid, v.a kaheksa Boeing B-737 tüüpi õhusõidukit, kaks Airbus A-310 tüüpi õhusõidukit, üks Airbus A-320 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a

JY-JAB

JY-JAD

JY-JAN

JY-JAO

JY-JAX

JY-JAY

JY-JAP

JY-JAQ

JY-JAV

JY-JAH

JY-JAC

Jordaania Hašimiidi Kuningriik

NOUVELLE AIR AFFAIRES GABON (SN2AG)

003/MTAC/ANAC-G/DSA

NVS

Gaboni Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a üks Challenger CL-601 tüüpi õhusõiduk, üks HS-125-800 tüüpi õhusõiduk

Kõik õhusõidukid, v.a TR-AAG, ZS-AFG

Gaboni Vabariik; Lõuna-Aafrika Vabariik

TAAG ANGOLA AIRLINES

001

DTA

Angola Vabariik

Kõik õhusõidukid, v.a viis Boeing B-777 tüüpi õhusõidukit ja neli Boeing B-737-700 tüüpi õhusõidukit

Kõik õhusõidukid, v.a D2-TED, D2-TEE, D2-TEF, D2-TEG, D2-TEH, D2-TBF, D2-TBG, D2-TBH, D2-TBJ

Angola Vabariik

(1) B-lisas loetletud lennuettevõtjatel võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui kasutatakse õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(2) Lennuettevõtjal Afrijet lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(3) Lennuettevõtjal Air Astana lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(4) Lennuettevõtjal Gabon Airlines lubatakse kasutada ainult konkreetseid õhusõidukeid, mida on nimetatud seoses tema praeguse lennutegevusega Euroopa Liidu piires.

(5) Lennuettevõtja Iran Air võib lennata Euroopa Liitu vaid juhul, kui ta kasutab teatavaid õhusõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 590/2010 (ELT L 170, 6.7.2010, lk 15) põhjenduses 69 sätestatud tingimustele.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.303.est
Euroopa Liidu Teataja		L 303

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 22. november 2011

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1194/2011/EL, 16. november 2011, Euroopa kultuuripärandi märgist käsitleva Euroopa Liidu meetme kohta	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1195/2011, 16. november 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	10
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1196/2011, 17. november 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	12
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1197/2011, 21. november 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu ( 1 )	14
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1198/2011, 21. november 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	40
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1199/2011, 21. november 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	42
	OTSUSED
	2011/749/EL
*	Euroopa Keskpanga otsus, 15. november 2011, millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2011/19)	44
	SOOVITUSED
	2011/750/EL
*	Komisjoni soovitus, 8. september 2011, mis käsitleb ELi-ülese eCall-teenuse toetamist sõidukist numbrile 112 valitud hädaabikõnede (eCall-kõned) edastamiseks elektroonilistes sidevõrkudes ( 1 )	46

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	51,9
	MA	47,0
	MK	57,4
	TR	86,5
	ZZ	60,7
0707 00 05	AL	64,0
	EG	161,4
	TR	143,8
	ZZ	123,1
0709 90 70	MA	51,8
	TR	145,1
	ZZ	98,5
0805 20 10	MA	90,5
	ZA	65,5
	ZZ	78,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	HR	43,8
	IL	74,8
	JM	134,1
	MA	53,5
	TR	79,0
	UY	42,7
	ZA	62,9
	ZZ	70,1
0805 50 10	TR	57,0
	ZA	43,5
	ZZ	50,3
0808 10 80	CA	110,8
	CL	90,0
	MK	41,0
	NZ	65,3
	TR	95,1
	US	111,2
	ZA	108,7
	ZZ	88,9
0808 20 50	AR	43,9
	CN	90,1
	TR	85,0
	ZA	73,2
	ZZ	73,1

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	41,78	0,00
1701 11 90 (1)	41,78	2,37
1701 12 10 (1)	41,78	0,00
1701 12 90 (1)	41,78	2,07
1701 91 00 (2)	45,89	3,70
1701 99 10 (2)	45,89	0,57
1701 99 90 (2)	45,89	0,57
1702 90 95 (3)	0,46	0,24


	(1) EMPs kohaldatav tekst