4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1104/2011/EL,

25. oktoober 2011,

mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta) (3) lisas nähakse ette, et programmi Galileo spetsiifiliseks eesmärgiks on tagada, et programmil põhineva süsteemi poolt edastatavaid signaale oleks võimalik kasutada ennekõike selleks, et pakkuda „avalikku reguleeritud teenust” („PRS”), mis on mõeldud üksnes valitsuselt loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada juurdepääsu tõhus kontroll ja katkematu teenus.

(2)

Kuigi määruse (EÜ) nr 683/2008 asjakohaseid sätteid kohaldatakse ka nimetatud määruse lisas loetletud teenuste, sealhulgas PRSi suhtes, võttes arvesse Galileo programmil põhineva süsteemi ja PRSi omavahelist seost õiguslikust, tehnilisest, operatiivsest, finantsilisest ja omandiõigusega seotud aspektist, on käesoleva otsuse kohaldamise eesmärgil asjakohane uuesti esitada eeskirjad julgeolekueeskirjade kohaldamise kohta.

(3)	Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt meelde tuletanud, et Galileo programmil põhinev süsteem on tsiviilhalduses olev tsiviilsüsteem, see tähendab liidu institutsioonide kontrolli all tsiviilstandardite alusel tsiviilkasutuseks mõeldud süsteem.

(4)	Galileo programm on liidu satelliitnavigatsiooni-, positsioneerimis- ja ajastamisteenuste sõltumatuse seisukohast strateegilise tähtsusega programm, mis annab olulise panuse, et rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(5)

Kõigist Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide pakutavatest teenustest on PRS kõige turvalisem ja kõige tundlikum ja seepärast sobib see teenuste jaoks, kus tuleb tagada töökindlus ja täielik usaldusväärsus. See peab oma kasutajatele tagama katkematu teenuse ka kõige raskemates kriisiolukordades. Teenuse kasutamisel ei piirdu julgeolekueeskirjade rikkumise tagajärjed rikkumise toime pannud kasutajaga, vaid võivad mõjutada ka teisi kasutajaid. PRSi kasutamine ja haldamine on seega liikmesriikide ühisvastutus, et kaitsta liidu ja nende endi julgeolekut. Seega peab juurdepääs PRSile olema rangelt piiratud teatud kasutajate kategooriatega, mida pidevalt kontrollitakse.

(6)	Seetõttu on vaja määratleda PRSile juurdepääsu ja selle haldamise eeskirjad, määrates eelkõige kindlaks juurdepääsu põhimõtted, erinevate haldus- ja kontrolliorganite funktsioonid, vastuvõtjate tootmise ja turvalisusega seotud tingimused ning ekspordikontrolli süsteemi.

(7)

Mis puudutab PRSile juurdepääsu üldpõhimõtteid, siis PRSi kasutamine peab olema rangelt piiratud, võttes arvesse teenuse reaalset eesmärki ja selle omadusi, ning liikmesriikidele, nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele antakse nende endi otsustusõiguse alusel piiramatu ja katkematu juurdepääs kogu maailmas. Lisaks sellele peab iga liikmesriik saama vabalt määrata PRSi volitatud kasutajad ja kasutuseesmärgid, sh selle kasutamine julgeolekuga seonduvatel eesmärkidel vastavalt ühistele miinimumnõuetele.

(8)

Euroopa päritolu tehnoloogia kogu maailmas kasutamise edendamiseks peaks teatud kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik saada PRSi tarbijaks, sõlmides selleks nendega eraldi lepingud. Valitsustele kasutamiseks mõeldud suurema turvalisusega satelliitnavigatsiooni rakenduste puhul tuleks rahvusvaheliste lepingutega kehtestada kord ja tingimused, mille alusel kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad PRSi kasutada, pidades silmas, et esmatähtis on kõigi julgeolekueeskirjade täitmine. Nende lepingute raames peaks olema võimalik lubada PRS-vastuvõtjate tootmist selliste eritingimuste ja -nõuete kohaselt, mis on vähemalt samaväärsed liikmesriikides kehtivate tingimuste ja nõuetega. Need lepingud ei tohiks siiski hõlmata turvalisuse seisukohast tundlikke aspekte, nagu turvamoodulite tootmine.

(9)

Lepingute läbirääkimistel kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleks täielikult arvesse võtta, et on oluline järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsust ning jagamatust, kaitsta mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadust ning sõna- ja teabevabadust, austada inimväärikust, võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtteid ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtteid ja rahvusvahelist õigust.

(10)

Euroopa Kosmoseagentuuri julgeolekueeskirjad peaksid tagama kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (4) lisas ning nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsuses 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (5) sätestatud julgeolekueeskirjadega.

(11)

Liit ja liikmesriigid peavad tegema kõik enesest oleneva, et tagada nii Galileo programmil põhineva süsteemi kui ka PRS-tehnoloogia ja seadmestiku ohutus ja turvalisus, vältimaks PRSi kaudu edastatavate signaalide kasutamist selleks volitamata füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ning PRSi kasutamist liidu ja liikmesriikide suhtes vaenulike kavatsustega.

(12)	Sellega seoses on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid karistused, mida kohaldatakse käesolevast otsusest tulenevate kohustuste rikkumise korral, ning kontrolliksid nende kohaldamist. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(13)

Parim moodus PRSi kasutamise tõhusaks haldamiseks oleks, kui haldus- ja kontrolliorganite osas määravad PRSi tarbijad „PRSi eest vastutava asutuse”, kes vastutab kasutajate haldamise ja kontrolli eest, kuna see hõlbustab suhteid erinevate turvalisuse eest vastutavate üksuste vahel ja tagab kasutajate, eriti riigisiseste kasutajate pideva kontrolli vastavalt ühistele miinimumnõuetele. Siiski peaks võimaldama paindlikkust, et liikmesriigid saaksid vastutust tõhusalt jaotada.

(14)

Käesoleva otsuse täitmisel tuleks isikuandmeid töödelda liidu õiguse kohaselt, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (7).

(15)	Lisaks peaks määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvakeskuse („Galileo turvaseirekeskus”) üks ülesandeid olema tagada operatiivne liides erinevate PRSi turvalisuse eest vastutavate osapoolte vahel.

(16)

Nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaksid 12. juuli 2004. aasta ühismeetme 2004/552/ÜVJP (Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut) (8) alusel samuti osalema PRSi haldamises. Nõukogu peaks kiitma heaks rahvusvahelised lepingud, millega antakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile luba PRSi kasutada.

(17)

Mis puudutab vastuvõtjate tootmist ja turvalisust, siis turvanõuetest tulenevalt saab sellega tegeleda ainult liikmesriik, kes on määranud PRSi eest vastutava asutuse, või ettevõte, kes on asutatud liikmesriigis, kes on määranud PRSi eest vastutava astutuse. Peale selle peab vastuvõtja tootja olema saanud nõuetekohase loa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 912/2010 (9) alusel loodud Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise nõukogult („turvalisuse akrediteerimise nõukogu”) ning täitma tema otsuseid. PRSi eest vastutavate asutuste ülesandeks on pidevalt kontrollida nii loasaamisnõude ja nimetatud otsuste täitmist kui ka ühistest miinimumnõuetest tulenevate tehniliste nõuete täitmist.

(18)

Liikmesriik, kes ei ole määranud PRSi eest vastutavat asutust, peaks igal juhul määrama kontaktpunkti, kes tegeleks PRSi mõjutavate tuvastatud kahjuliku elektromagnetiliste häiretega. See kontaktpunkt peaks olema kas füüsiline või juriidiline isik, kelle/mille ülesandeks on vahendada teateid, või aadress, millel saab komisjon ühendust võtta, kui tuvastatakse potentsiaalselt kahjulik elektromagnetiline häire, et see häire kõrvaldada.

(19)

Seoses ekspordipiirangutega peab PRSi kasutamise, PRSi väljatöötamise ja PRSi jaoks tootmisega seotud seadmete, tehnoloogia ja tarkvara eksport liidust piirduma ainult kolmandate riikidega, kellel on liiduga sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel nõuetele vastav luba PRSi kasutamiseks, olenemata sellest, kas need seadmed, see tarkvara või tehnoloogia on loetletud nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (10) I lisas või mitte. Kolmandat riiki, mille territooriumil asub Galileo programmil põhinevasse süsteemi kuuluv PRS-seadmestikuga vahejaam, ei loeta pelgalt sellest tulenevalt PRSi tarbijaks.

(20)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste miinimumnõuete kohta lisas sätestatud valdkondades ning lisa vajaduse korral ajakohastada ja muuta, et võtta arvesse Galileo programmi arengut. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi vastavaid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)

Tulenevalt nende võimalikust mõjust Galileo programmil põhineva süsteemi, liidu ja selle liikmesriikide turvalisusele nii eraldi kui ka ühiselt, on oluline PRSile juurdepääsu ning PRS-vastuvõtjate ja turvamoodulite tootmist käsitlevaid ühiseid eeskirju kohaldada kõigis liikmesriikides ühetaoliselt. Nende ühiste miinimumnõuete jõustamiseks on seetõttu vaja anda komisjonile volitused üksikasjalike nõuete, suuniste ja muude meetmete vastuvõtmiseks. Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva otsuse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (11).

(22)	Auditid ja inspekteerimised, mida teeb komisjon liikmesriikide kaasabil, tuleks vajaduse korral teha viisil, mis on sarnane sellega, mis on ette nähtud otsuse 2011/292/EL III lisa VII osas.

(23)

Galileo programmil põhineva süsteemi kaudu pakutava PRSile juurdepääsu eeskirjad on PRSi rakendamise eeltingimuseks. Komisjon peaks analüüsima, kas tuleks kasutusele võtta PRSi maksustamissüsteem, mis hõlmaks ka kolmandaid riike ja rahvusvahelisi organisatsioone, ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle analüüsi tulemused.

(24)

Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt korra määramine, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, liidu agentuurid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saavad PRSile juurde pääseda, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning tegevuse ulatuslikkuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)	Niipea kui teatatakse, et PRS on kasutusvalmis, tuleks kasutusele võtta aruandlus- ja läbivaatamismehhanism,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, Euroopa välisteenistus, liidu agentuurid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada juurdepääsu avalikule reguleeritud teenusele (PRS), mida pakutakse Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „PRSi tarbija”– liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus, samuti liidu agentuurid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui nendel agentuuridel, kolmandatel riikidel ja organisatsioonidel on nõuetekohane luba;

b) „PRSi kasutaja”– füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on PRSi tarbijalt saadud nõuetekohane luba PRS-vastuvõtja omamiseks või kasutamiseks.

Artikkel 3

PRSile juurdepääsu üldpõhimõtted

1. Liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel on õigus piiramatule ja pidevale juurdepääsule PRSile ükskõik kus maailmas.

2. Iga liikmesriik, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus saab ise oma pädevuse kohaselt otsustada, kas ta kasutab PRSi.

3. Iga liikmesriik, kes kasutab PRSi, otsustab ise kooskõlas artikliga 8 ja lisa punkti 1 alapunktidega i ja ii, millistel tema territooriumil elavate või välisriigis selle liikmesriigi nimel ametiülesandeid täitvate füüsiliste isikute kategooriatel ning millistel tema territooriumil asutatud juriidiliste isikute kategooriatel on lubatud olla PRSi kasutaja ning mis otstarbel võib PRSi kasutada. Kasutamine võib hõlmata kasutamist julgeolekuga seotud eesmärkidel.

Nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus otsustavad kooskõlas artikliga 8 ja lisa punkti 1 alapunktidega i ja ii, millistel nende töötajate kategooriatel on lubatud olla PRSi kasutaja.

4. Liidu agentuur võib saada PRSi tarbijaks üksnes ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning vastavalt komisjoni ja asjaomase agentuuri vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

5. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada PRSi tarbijateks üksnes siis, kui nad sõlmivad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras mõlemad järgmised lepingud liidu ja kolmanda riigi või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni vahel:

a)	teabeturbeleping, milles on määratud kindlaks salastatud teabe vahetamise ja kaitse raamistik ja milles nähakse ette vähemalt liikmesriigis tagatud kaitsega samaväärne kaitse tase;

b)	leping, milles sätestatakse selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni PRSile juurdepääsu reguleerivate üksikasjalike eeskirjade alane kord ja tingimused; see leping võib hõlmata PRS-vastuvõtjate, välja arvatud turvamoodulite tootmist konkreetsetel tingimustel.

Artikkel 4

Julgeolekueeskirjade kohaldamine

1. Iga liikmesriik tagab, et tema siseriiklikud julgeolekueeskirjad tagavad salastatud teabe kaitsetaseme, mis on vähemalt samaväärne sellega, mis on tagatud otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisas ja otsuses 2011/292/EL sätestatud julgeolekueeskirjadega, ning et kõnealuseid siseriiklikke julgeolekueeskirju kohaldatakse tema PRSi kasutajate ja kõigi tema territooriumil elavate füüsiliste isikute ja kõigi seal asutatud juriidiliste isikute suhtes, kes tegelevad PRSi teenustega seotud ELi salastatud teabega.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud siseriiklike julgeolekueeskirjade vastuvõtmisest.

3. Kui ilmneb, et PRSiga seotud ELi salastatud teave on avaldatud isikule, kellel puudub volitus selle teadmiseks, teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga täies ulatuses konsulteerides järgmist:

a)	teavitab salastatud PRSi andmete koostajat;

b)	hindab liidu või liikmesriikide huvidele tekitatud võimalikku kahju;

teavitab asjaomaseid asutusi selle hindamise tulemustest ja lisab sellele soovituse olukorra parandamiseks; sellisel juhul teavitavad nimetatud asutused komisjoni viivitamata meetmetest, mida nad kavatsevad võtta või on juba võtnud, sealhulgas juhtumite kordumise vältimiseks võetud meetmed, ja selliste meetmete tulemustest, ning

d)	teavitab vajaduse korral Euroopa Parlamenti ja nõukogu nendest tulemustest.

Artikkel 5

PRSi eest vastutav asutus

1. PRSi eest vastutava asutuse määrab:

a)	iga PRSi kasutav liikmesriik ja iga liikmesriik, kelle territooriumil on registreeritud artikli 7 lõikes 1 osutatud üksus; sellisel juhul moodustatakse PRSi eest vastutav asutus asjaomase liikmesriigi territooriumil ja see liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni selle asutuse määramisest;

b)	nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus, kui nad kasutavad PRSi. Sellisel juhul võib vastava korra kohaselt määrata PRSi eest vastutavaks asutuseks määrusega (EL) nr 912/2010 loodud Euroopa GNSSi Agentuuri („Euroopa GNSSi Agentuuri”);

c)	liidu agentuur ja rahvusvaheline organisatsioon vastavalt artikli 3 lõigetes 4 ja 5 osutatud lepingule. Sellisel juhul võib määrata PRSi eest vastutavaks asutuseks Euroopa GNSSi Agentuuri;

d)	kolmas riik vastavalt artikli 3 lõikes 5 osutatud lepingule.

2. PRSi eest vastutava asutuse tegevuskulud katavad selle asutuse määranud PRSi tarbijad.

3. Liikmesriik, kes ei ole lõike 1 punkti a kohaselt määranud PRSi eest vastutavat asutust, määrab igal juhul kontaktpunkti, kes annab vajaduse korral abi PRSi mõjutavatest potentsiaalselt kahjulikest tuvastatud elektromagnetilistest häiretest teatamisel. Asjaomane liikmesriik teatab selle kontaktpunkti määramisest viivitamata komisjonile.

4. PRSi eest vastutav asutus tagab, et PRSi kasutamine on kooskõlas artikliga 8 ja lisa punktiga 1 ning et

a)	Galileo turvaseirekeskusega PRSi haldamiseks jagatakse PRSi kasutajad gruppidesse;

b)	iga kasutajagrupi või kasutaja PRSile juurdepääsu õigused määratakse kindlaks ning neid hallatakse;

c)	PRSi võtmeid ja muud seonduvat salastatud teavet saadakse Galileo turvaseirekeskusest;

d)	PRSi võtmeid ja muud seonduvat salastatud teavet jagatakse kasutajatele;

e)	hallatakse vastuvõtjate ja muu seonduva salastatud tehnoloogia ja teabe turvalisust ning hinnatakse riske;

f)	luuakse kontaktpunkt, mis annab vajaduse korral abi PRSi mõjutavatest potentsiaalselt kahjulikest tuvastatud elektromagnetilistest häiretest teatamisel.

5. Liikmesriigi PRSi eest vastutav asutus tagab, et tema territooriumil asutatud üksus võib välja töötada või toota PRS-vastuvõtjaid ja turvamooduleid üksnes juhul, kui see üksus

a)	on saanud nõuetekohase loa turvalisuse akrediteerimise nõukogult vastavalt määruse (EL) nr 912/2010 artikli 11 lõikele 2 ja

b)	täidab turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuseid ning on kooskõlas artikliga 8 ja lisa punktiga 2 seoses PRS-vastuvõtjate või turvamoodulite väljatöötamise ja tootmisega tema tegevusega seotud ulatuses.

Kõik käesolevas lõikes käsitletud seadmete tootmise load vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.

6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud väljatöötamise ja tootmise ning väljapoole liitu toimuva ekspordi puhul tegutseb asjaomase liikmesriigi PRSi eest vastutav asutus kontaktisikuna üksuste jaoks, kes on pädevad PRSi kasutamise ja väljatöötamisega ning PRSi jaoks tootmisega seotud seadmete, tehnoloogia ja tarkvaraga seonduvates ekspordipiirangutes, et tagada artikli 9 kohaldamine.

7. PRSi eest vastutava asutuse ja Galileo turvaseirekeskuse vahel luuakse ühendus kooskõlas artikliga 8 ja lisa punktiga 4.

8. Lõiked 4 ja 7 ei mõjuta liikmesriikide võimalust delegeerida oma PRSi eest vastutava asutuse teatavaid konkreetseid ülesandeid vastastikusel nõusolekul teisele liikmesriigile, välja arvatud ülesannete puhul, mis on seotud suveräänse võimu teostamisega vastavate liikmesriikide territooriumil. Lõigetes 4 ja 7 osutatud ülesandeid ning lõike 5 kohaseid ülesandeid võivad liikmesriigid täita ühiselt. Asjaomased liikmesriigid teatavad sellistest meetmetest viivitamata komisjonile.

9. PRSi eest vastutav asutus võib erikokkuleppe alusel taotleda oma ülesannete täitmiseks Euroopa GNSSi Agentuurilt tehnilist abi. Asjaomane liikmesriik teatab sellisest korraldusest viivitamata komisjonile.

10. PRSi eest vastutavad asutused annavad iga kolme aasta järel komisjonile ja Euroopa GNSSi Agentuurile aru ühiste miinimumnõuete täitmisest.

11. Komisjon annab Euroopa GNSSi Agentuuri abiga iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru selle kohta, kuidas PRSi eest vastutavad asutused ühiseid miinimumnõudeid täidavad, samuti nende kõikide juhtumite kohta, kui neid nõudeid tõsiselt rikuti.

12. Kui PRSi eest vastutav asutus artiklis 8 sätestatud ühiseid miinimumnõudeid eirab, võib komisjon esitada soovituse, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, konsulteerides asjaomaste liikmesriikidega ning saades vajaduse korral konkreetset lisateavet. PRSi eest vastutav asutus peab kolme kuu jooksul pärast soovituse andmist kas täitma komisjoni soovitust või nõudma muudatusi või tegema ettepaneku muudatuste tegemiseks, et tagada ühiste miinimumnõuete täitmine, ning need muudatused komisjoni nõusolekul rakendama.

Kui asjaomane PRSi eest vastutav asutus ei täida pärast nimetatud kolmekuise perioodi lõppu ikka veel ühiseid miinimumnõudeid, teavitab komisjon nõukogu ja Euroopa Parlamenti ning teeb ettepaneku sobivate meetmete võtmiseks.

Artikkel 6

Galileo turvaseirekeskuse ülesanded

Galileo turvaseirekeskus on operatiivliideseks PRSi eest vastutavate asutuste, ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel tegutseva nõukogu, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning kontrollikeskuste vahel. Ta teavitab komisjoni igast sündmusest, mis võib PRSi tõrgeteta tööd mõjutada.

Artikkel 7

Vastuvõtjate ja turvamoodulite tootmine ja turvalisus

1. Liikmesriik võib artikli 5 lõikes 5 sätestatud nõudeid täites anda PRS-vastuvõtjate või seonduvate turvamoodulite tootmise ülesande tema enda territooriumil või teise liikmesriigi territooriumil asutatud üksusele. Nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad enda kasutuseks mõeldud PRS-vastuvõtjate või seonduvate turvamoodulite tootmise ülesande anda liikmesriigi territooriumil asutatud üksusele.

2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu võib igal ajal võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksuselt tagasi loa, mis talle on antud PRS-vastuvõtjate või seonduvate turvamoodulite tootmiseks, kui artikli 5 lõike 5 punktis b sätestatud nõuded ei ole täidetud.

Artikkel 8

Ühised miinimumnõuded

1. Artiklis 5 osutatud ühised miinimumnõuded, mida PRSi eest vastutavad asutused peavad täitma, hõlmavad lisas sätestatud alasid.

2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte ühiste miinimumnõuete vastuvõtmiseks lisas sätestatud valdkondades ning vajaduse korral muudatuste tegemiseks otsuse lisa ajakohastamisel, et võtta arvesse Galileo programmi elluviimisel tehtud edusamme, eelkõige seoses tehnoloogiaga ning turvalisuse vallas esinevate vajaduste muutumisega.

3. Komisjon võib käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud ühiste miinimumnõuete põhjal võtta vastu vajalikud tehnilised nõuded, suunised ja muud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Komisjon tagab lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete täitmiseks vajalike toimingute läbiviimise, ning tagab, et täidetakse kõiki PRSi turvalisuse ja selle kasutajate ning seonduva tehnoloogiaga seotud täiendavaid nõudeid, võttes täiel määral arvesse ekspertide nõuandeid.

5. Käesolevas artiklis sätestatud nõuete paremaks täitmiseks korraldab komisjon vähemalt ühe korra aastas PRSi eest vastutavate asutuste kohtumise.

6. Komisjon kontrollib liikmesriikide ja Euroopa GNSSi Agentuuri kaasabil, et PRSi eest vastutavad asutused peavad ühistest miinimumnõuetest kinni ning teevad auditeid või inspekteerimisi.

Artikkel 9

Ekspordipiirangud

PRSi kasutamise ja väljatöötamisega ning PRSi jaoks tootmisega seotud seadmete, tehnoloogia ja tarkvara väljapoole liitu eksportimiseks antakse luba üksnes kooskõlas artikliga 8 ja lisa punktiga 3 ning artikli 3 lõikes 5 osutatud lepingu alusel või vahejaamade hoolduse ja töö alaseid üksikasjalikke eeskirju käsitleva lepingu alusel.

Artikkel 10

Ühismeetme 2004/552/ÜVJP kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse, ilma et see mõjutaks meetmeid, mille kohta tehakse otsus ühismeetme 2004/552/ÜVJP kohaselt.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud akte antakse komisjonile viieks aastaks alates 5. novembriks 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 683/2008. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 13

Läbivaatamine ja aruandlus

Hiljemalt kaks aastat pärast PRSi töökorras olevaks kuulutamist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande PRSile juurdepääsu võimaldavate eeskirjade nõuetekohase toimimise ja asjakohasuse kohta ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva otsuse muutmiseks.

Artikkel 14

Galileo programmi rakendamise erieeskirjad

Olenemata käesoleva otsuse muudest sätetest ja toimides kooskõlas artiklis 8 ja lisas sätestatud põhimõtetega, antakse Galileo programmil põhineva süsteemi sujuva toimimise tagamiseks luba juurdepääsuks PRS-tehnoloogiale ja PRS-vastuvõtjate omamisele või kasutamisele

a)	komisjonile, kui ta toimib Galileo programmi haldajana;

b)	Galileo programmil põhineva süsteemi operaatorile rangelt tema ülesannete täitmiseks, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud erilepingus;

c)	Euroopa GNSSi Agentuurile, et võimaldada tal täita talle pandud ülesandeid, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud erilepingus;

d)	Euroopa Kosmoseagentuurile üksnes teadusuuringute ja arendustegevuse jaoks ning infrastruktuuri loomiseks, nagu on sätestatud komisjoniga sõlmitud erilepingus.

Artikkel 15

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 16

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Liikmesriigid kohaldavad artiklit 5 hiljemalt 6. novembril 2013.

Artikkel 17

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 25. oktoober 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1) ELT C 54, 19.2.2011, lk 36.

(2) Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2011. aasta otsus.

(3) ELT L 196, 24.7.2008, lk 1.

(4) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(5) ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(6) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(7) EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.

(8) ELT L 246, 20.7.2004, lk 30.

(9) ELT L 276, 20.10.2010, lk 11.

(10) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

(11) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

LISA

Ühised miinimumnõuded

Artikli 5 lõike 4 puhul hõlmavad PRSi kasutamise ühised miinimumnõuded järgmiseid valdkondi:

i)	PRSi kasutajagruppide moodustamine;

ii)	PRSi kasutajate ning PRSi tarbijate kasutajagruppide juurdepääsuõiguste kindlaksmääramine ja haldamine;

iii)	PRSi võtmete ja seonduva salastatud teabe jaotamine Galileo turvaseirekeskuse ja PRSi eest vastutavate asutuste vahel;

iv)	PRSi võtmete ja seonduva salastatud teabe jaotamine kasutajatele;

v)	turvalisuse, sealhulgas turvaintsidentide haldamine ja riskihindamine seoses PRS-vastuvõtjatega ja seonduva salastatud tehnoloogia ja teabega;

vi)	PRSi mõjutavatest potentsiaalselt kahjulikest tuvastatud elektromagnetilistest häiretest teatamine;

vii)	PRS-vastuvõtjatega seotud rakenduslikud põhimõtted ja menetlused.

Artikli 5 lõike 5 puhul hõlmavad PRS-vastuvõtjate või turvamoodulite arendamise ja tootmise alased ühised miinimumnõuded järgmiseid valdkondi:

i)	PRSi kasutaja segmendi akrediteerimine;

ii)	PRS-vastuvõtjate ja PRS-tehnoloogia turvalisus teadusuuringute, arendustegevuse ja tootmise etapis;

iii)	PRS-vastuvõtjate ja PRS-tehnoloogia integratsioon;

iv)	PRS-vastuvõtjate, turvamoodulite ja PRS-tehnoloogiat kasutavate seadmete kaitseprofiil.

Artikli 5 lõike 6 ja artikli 9 puhul hõlmavad ekspordipiiranguid käsitlevad ühised miinimumnõuded järgmiseid valdkondi:

i)	luba omavad PRSi tarbijad;

ii)	PRSiga seotud materjalide ja tehnoloogia eksport.

4.	Artikli 5 lõike 7 puhul hõlmavad Galileo turvaseirekeskuse ja PRSi eest vastutava asutuse vahelisi ühendusi käsitlevad ühised miinimumnõuded andme- ja kõnesidet.

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1105/2011/EL,

25. oktoober 2011,

selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) artikli 17 lõike 3 punkti a alusel on otsustega SCH/Com-ex (98)56 (3) ja SCH/Com-ex (99)14 (4) ette nähtud selliste reisidokumentide käsiraamat, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa. Nimetatud otsuseid tuleks kohandada liidu institutsioonilise ja õigusliku raamistikuga.

(2)

Kolmandate riikide välja antavate reisidokumentide nimekirjad tuleks korrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et viisataotlusi menetlevatel ja piirikontrolli tegevatel liikmesriikide ametiasutustel oleks täpne teave kolmandate riikide kodanike reisidokumentide kohta. Teabevahetust liikmesriikide vahel seoses väljaantavate reisidokumentide ja nende tunnustamisega liikmesriikides ning kogu nimetatud teabe kättesaadavaks tegemist avalikkusele tuleks ajakohastada ja tõhustada.

(3)

Reisidokumentide nimekirja koostamisel on kaks eesmärki: esiteks võimaldab see piirikontrolliasutustel kontrollida, kas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (5) artikli 5 lõike 1 punktile a tunnustatakse konkreetset dokumenti välispiiride ületamisel; teiseks võimaldab see konsulaartöötajatel kontrollida, kas liikmesriigid tunnustavad konkreetset dokumenti sellisena, kuhu võib kinnitada viisakleebise.

(4)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (6) artikli 48 lõike 1 punkti c kohaselt tuleks ammendav nimekiri asukohariigi välja antavatest reisidokumentidest koostada kohaliku Schengeni koostöö raames.

(5)	Tuleks kehtestada kord, millega oleks tagatud reisidokumentide nimekirja pidev ajakohastamine.

(6)	Arvestades reisidokumentide turvalisuse tähtsust seoses nende võimaliku äratundmisega, peaks komisjon viima asjaomaste liikmesriikide toetusel vajadusel läbi tehnilise hindamise.

(7)	Selleks et lubada reisidokumentide kasutajatel ületada välispiire ja kinnitada sellistesse dokumentidesse viisakleebis, peaksid liikmesriigid olema pädevad tunnustama reisidokumente ja säilitama selle pädevuse ka edaspidi.

(8)

Liikmesriigid peaksid teatama kõikidest reisidokumentide tunnustamisega seotud otsustest ja püüdma ühtlustada eri liiki reisidokumentide kohta tehtud otsuseid. Kuna asjaolu, et liikmesriik ei teata oma seisukohta reisidokumendi suhtes, võib tekitada probleeme dokumendi kasutajale, tuleks kehtestada kord, millega nähakse liikmesriikidele ette kohustus teatada otsustest, mida tehakse selliste dokumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise kohta. See meede ei tohiks takistada liikmesriikidel teatada mis tahes ajal oma seisukoha muutusest.

(9)

Pikemas perspektiivis tuleks luua kõikide reisidokumentide näidiseid sisaldav elektrooniline andmebaas, et piirikontrolliasutustel ja konsulaartöötajatel oleks lihtsam teatud kindlat reisidokumenti kontrollida. Seda andmebaasi tuleks ajakohastada vastavalt muudatustele, mida tehakse seoses liikmesriikide varasema otsusega konkreetse reisidokumendi tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta.

(10)

Teabe jagamiseks peaks komisjon koostama mittetäieliku nimekirja fantaasiapassidest ja fiktiivsetest passidest, millest liikmesriigid on teda teavitanud. Nimekirja kantud fantaasiapassid ja fiktiivsed passid ei peaks olema tunnustamiseks või mittetunnustamiseks. Need ei tohiks anda passi kasutajale õigust ületada välispiire ja neisse ei tohiks kanda viisat.

(11)

Reisidokumentide nimekirja koostamise ja ajakohastamise ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (7).

(12)	Reisidokumentide nimekirja koostamiseks ja ajakohastamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, võttes arvesse, et nende toimingute eesmärk on üksnes koguda väljastatavaid reisidokumente.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (12) artikliga 3.

(16)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(17)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes), (13) seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes), (14) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)	Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(20)	Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse selliste reisidokumentide nimekiri, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa („reisidokumentide nimekiri”), ning sellise nimekirja koostamise kord.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse selliste reisidokumentide suhtes nagu pass (tava-, diplomaatiline, teenistus-, ameti- ja eripass), tagasipöördumistunnistus, pagulase ja kodakondsuseta isiku reisidokument, rahvusvahelise organisatsiooni välja antud reisidokument ning reisiluba.

3. Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide pädevust reisidokumentide tunnustamisel.

Artikkel 2

Reisidokumentide nimekirja koostamine

1. Reisidokumentide nimekirja koostab komisjon liikmesriikide abil, tuginedes kohaliku Schengeni koostöö raames kogutud teabele, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 810/2009 artikli 48 lõike 1 punktis c.

2. Reisidokumentide nimekiri koostatakse kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 3

Reisidokumentide nimekirja ülesehitus

1. Reisidokumentide nimekiri koosneb kolmest osast.

2. I osa koosneb reisidokumentidest, mida annavad välja nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr 539/2001 (milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud) (15) I ja II lisas loetletud kolmandad riigid ja territoriaalüksused.

3. II osa koosneb järgmistest liikmesriikide väljaantavatest reisidokumentidest, sealhulgas dokumendid, mille on välja andnud käesoleva otsuse vastuvõtmisel mitteosalevad Euroopa Liidu liikmesriigid, samuti need Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei rakenda veel täielikult Schengeni acquis’ sätteid:

a)	kolmandate riikide kodanikele antavad reisidokumendid;

b)	ÜRO 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni alusel pagulastele antavad reisidokumendid;

c)	ÜRO 28. septembri 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni alusel kodakondsuseta isikutele antavad reisidokumendid;

d)	liikmesriigis elavatele ilma ühegi riigi kodakondsuseta isikutele antavad reisidokumendid;

e)	reisidokumendid, mida Ühendkuningriik annab Briti kodanikele, kes ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanikud liidu õiguse tähenduses.

4. III osa koosneb rahvusvaheliste organisatsioonide väljaantavatest dokumentidest.

5. Teatava reisidokumendi nimekirja kandmisel hõlmatakse üldjuhul kõik seda liiki kehtivad reisidokumendid.

6. Kui kolmas riik ei anna välja konkreetset liiki reisidokumenti, tehakse reisidokumentide nimekirja märge „ei anta välja”.

Artikkel 4

Nimekirja kantud reisidokumentide tunnustamisest ja tunnustamata jätmisest teatamine

1. Liikmesriik teatab komisjonile kolme kuu jooksul alates reisidokumentide nimekirja avaldamisest, milliseid reisidokumente ta tunnustab ja millised jätab tunnustamata.

2. Kui liikmesriik ei teata oma seisukohast lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse vastav reisidokument tunnustatuks, kuni selle liikmesriigi teateni nimetatud dokumendi mittetunnustamise kohta.

3. Ühtse seisukoha kujundamiseks vahetavad liikmesriigid artikli 8 lõikes 1 nimetatud komitee raames teavet konkreetsete reisidokumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise põhjuste kohta.

4. Liikmesriik teatab komisjonile igast muutusest, mida tehakse seoses varasema otsusega konkreetse reisidokumendi tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta.

Artikkel 5

Uued väljaantavad reisidokumendid

1. Liikmesriik teatab komisjonile artikli 3 lõike 3 punktides a–d osutatud uutest reisidokumentidest.

2. Liikmesriik teatab komisjonile uutest reisidokumentidest, mida annavad välja kolmandad riigid, liikmesriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kellele on osutatud artikli 3 lõikes 2, artikli 3 lõike 3 punktis e ja artikli 3 lõikes 4. Komisjon püüab koostöös liikmesriikidega koguda uute reisidokumentide näidiseid, et ta saaks neid jagada.

3. Komisjon ajakohastab reisidokumentide nimekirja saadud teabe alusel ning palub liikmesriikidel teatada artiklis 4 osutatud otsustest, mida tehakse dokumentide tunnustamise ja nende tunnustamata jätmise kohta.

4. Ajakohastatud reisidokumentide nimekiri koostatakse kooskõlas artikli 8 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 6

Fantaasiapasse ja fiktiivseid passe puudutav teave

Komisjon koostab liikmesriikidelt saadud teabe alusel mittetäieliku nimekirja fantaasiapassidest ja fiktiivsetest passidest ning ajakohastab seda.

Artikkel 7

Reisidokumentide hindamine

1. Selleks, et abistada liikmesriike reisidokumentide tehnilisel hindamisel, võib komisjon liikmesriikide ekspertide abiga pakkuda selliste reisidokumentide tehnilist analüüsi, võttes eelkõige arvesse asjakohaseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standardeid ja soovitusi.

2. Vajaduse korral võib selle raames kontrollida ka reisidokumentide väljaandmise tingimusi ja meetmeid.

3. Lõigetes 1 ja 2 ette nähtud hindamise tulemused edastatakse liikmesriikidele.

Artikkel 8

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (reisidokumendi komitee). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 9

Nimekirja avaldamine

Komisjon teeb reisidokumentide nimekirja, sealhulgas artikli 4 kohaselt esitatud teabe, ning artiklis 6 osutatud nimekirja liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks pidevalt ajakohastatava elektroonilise väljaande vahendusel.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

Otsused SCH/Com-ex (98)56 ja SCH/Com-ex (99)14 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Jõustumine

1. Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat otsust kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast, välja arvatud artikkel 10, mida kohaldatakse alates kuupäevast, mil komisjon esmakordselt reisidokumentide nimekirja avaldab.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 25. oktoober 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ

(1) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 23. septembri 2011. aasta otsus.

(2) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19.

(3) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 207.

(4) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 298.

(5) ELT L 105, 13.4.2006, lk 1.

(6) ELT L 243, 15.9.2009, lk 1.

(7) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(8) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(9) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(10) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(11) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(12) ELT L 160, 18.6.2011, lk 19.

(13) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(14) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(15) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/13

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1106/2011,

20. oktoober 2011,

millega muudetakse määrusi (EL) nr 57/2011 ja (EÜ) nr 754/2009 seoses hariliku heeringahai kaitsega, teatavate lubatud kogupüügi tasemetega ning teatavate Saksamaa ja Iirimaa suhtes kehtestatavate püügikoormuse piirangutega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 57/2011 (1) on määratud 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes.

(2)	Tuleks parandada vastuolu määruse (EL) nr 57/2011 sõnastuse ja selle IA lisas sisalduva norra tursikut käsitleva kande sõnastuse vahel.

(3)

Määruse (EL) nr 57/2011 artikliga 8 on keelatud hariliku heeringahai püük rahvusvahelistes vetes (juhusliku püügi korral tuleb saak viivitamata vette tagasi lasta). Kõnealuse määruse IA lisaga on teatavates ICESi püügipiirkondades hariliku heeringahai lubatud kogupüügiks kehtestatud 0 tonni (selle juhusliku püügi suhtes ei ole kehtestatud eeskirju). Selle tulemusel ei ole ELi vetes mõnes piirkonnas heeringahai püük piiratud, samal ajal teistes vetes (Atlandi ookean) mõnedes vööndites (ICESi vööndid) majandatakse varusid lubatud kogupüügi tasemetega ja mõnedes (CECAFi vööndid) mitte. Arvestades kõnealuse liigi seisundit ning käimasolevaid arutelusid selle kandmise üle looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni kohasesse nimekirja (III lisa), on asjakohane ette näha hariliku heeringahai tõhustatud kaitse kõikides piirkondades, hõlmates sellega nii ELi kalalaevad kui ELi vetes kalastavad kolmandate riikide laevad.

(4)

Keldi mere tursavaru teadusliku hindamise tulemused on paranenud, kinnitades, et kehtiva lubatud kogupüügi aluseks olevas nõuandes alahinnati 2009. aasta tugevat suurusklassi ja seega kõnealuse varu biomassi dünaamilist kasvu. Lisaks loodepiirkonna vete piirkondliku nõuandekomisjoni (NWWRAC) kavandatavatele uutele selektiivsuse suurendamise meetmetele, mis vähendaksid kõnealuses tursapüügi piirkonnas kilttursa ja merlangi tagasiheite riski, on asjakohane kohandada tursa lubatud kogupüüki Keldi meres 2011. aasta ülejäänud ajaks uutele teaduslikele nõuannetele.

(5)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) teatas 29. juulil 2011 kõikidele lepinguosalistele viivitamatult jõustuva muudatuse vastuvõtmisest NAFO 2011. aasta meriahvena lubatud kogupüügis alapiirkonna 2 rajoonides 1F ja 3K. Komisjon edastas 1. augustil 2011 sama teabe liikmesriikidele, kes tunnevad huvi selle püügi vastu. Muudatus tuleks rakendada liidu õiguses ning seda tuleks ELi laevade suhtes kohaldada alates 2. augustist 2011.

(6)

Nõukogu võib kalapüügivõimaluste kehtestamise raames ja vastavalt nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) (2) komisjoni ettepaneku ning liikmesriikidelt saadud teabe ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) nõuannete põhjal jätta teatavad laevarühmad püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja tingimusel, et asjaomaste laevade tursapüügi ja vette tagasilaskmise koguste kohta on kättesaadavad nõuetekohased andmed, tursapüügi protsendimäär ei ületa 1,5 % laevarühma kogupüügist ning püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega laevarühma suhtes kaasneks halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne selle üldise mõjuga tursavarudele.

(7)	Määruse (EÜ) nr 1342/2008 alusel on nõukogu määrusega (EÜ) nr 754/2009 (3) teatavad laevarühmad välja jäetud määruses (EÜ) nr 1324/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast.

(8)

Iirimaa edastas teabe tursapüügi kohta seoses Šotimaa lääneranniku vetes tegutseva laevarühmaga, mis kasutab nõukogu 16. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 43/2009 (millega määratakse 2009. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning lisatingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes) (4) III lisa punktis 6.1 nimetatud piirkonnas vähemalt 120 mm võrgusilma suurusega põhjatraale, mis on varustatud ruudukujuliste silmadega paneelidega, ning Šotimaa lääneranniku muudes vetes 100 mm võrgusilma suurust. Nimetatud teabe ja sellele STECFi poolt antud hinnangu alusel võib väita, et kõnealuse laevarühma püütud tursa kogused koos tagasiheitekogustega ei ületa 1,5 % nende kogupüügist. Lisaks tagavad rakendatavad kontrolli- ja järelevalvemeetmed kontrolli ja järelevalve kõnealuse laevarühma püügitegevuse üle. Lõpetuseks kaasneb püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisega kõnealuse rühma suhtes halduskoormus, mis on ebaproportsionaalne rühma hõlmamise üldise mõjuga tursavarudele. Seetõttu on asjakohane muuta määrust (EÜ) nr 754/2009, et jätta kõnealune laevarühm välja määruses (EÜ) nr 1324/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast. Määrusega (EL) nr 57/2011 Iirimaa suhtes kehtestatud püügikoormuse piiranguid tuleks vastavalt muuta.

(9)

Üks Saksamaa laevarühm on praegu määruses (EÜ) nr 1324/2008 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast välja jäetud. Saksamaa poolt 2011. aastal esitatud teabe põhjal ei olnud STECFil võimalik hinnata, kas määruses (EÜ) nr 1342/2008 sätestatud tingimused olid 2010. aasta püügiperioodil jätkuvalt täidetud. Seetõttu on asjakohane hõlmata taas kõnealune Saksamaa laevarühm nimetatud püügipiirkoormuse reguleerimise korraga. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 754/2009 vastavalt muuta.

(10)

Määrust (EL) nr 57/2011 kohaldatakse üldiselt alates 1. jaanuarist 2011. Samas kohaldatakse määruses (EL) nr 57/2011 sätestatud püügikoormuse piiranguid ühe aasta jooksul alates 1. veebruarist 2011. Seetõttu tuleks nimetatud määruse püügipiiranguid ja püügivõimaluste jaotust käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2011, välja arvatud uusi sätteid meriahvena kohta alapiirkonnas 2, rajoonides 1F ja 3K, mida tuleks kohaldada alates 2. augustist 2011. Käesoleva määruse püügikoormuse piiranguid käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2011. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse põhimõtet, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. Kuna püügikoormuse reguleerimise korra muudatustel on otsene mõju asjaomaste laevastike majandustegevusele, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 57/2011 muutmine

Määrust (EL) nr 57/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikli 5 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	norra tursiku ja selle kaaspüügi varu ICES IIIa alapiirkonna ning ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes ning kilu varu ICES IIa rajooni ja ICES IV alapiirkonna ELi vetes.”

Artikli 8 lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud neis, kus IA lisaga on ette nähtud teisiti, ning”.

Artikli 37 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)	hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides ELi vetes;

b)	Euroopa ingelhai (Squatina squatina) kõikides ELi vetes;

c)	harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

d)	musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Rostroraja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)	harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides ELi vetes ning

f)	logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes.”

IA lisas asendatakse kanne tursa kohta VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna ELi vetes järgmisega:

„Liik

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

(COD/7XAD34)

Belgia

233

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 12.

Prantsusmaa

3 811

Iirimaa

923

Madalmaad

Ühendkuningriik

411

5 379

Lubatud kogupüük (TAC)

5 379”

IA lisas asendatakse kanne hariliku heeringahai kohta III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes järgmisega:

„Liik

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Püügi-piirkond

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna ELi veed

(POR/3-1234)

Taani

0 (5)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

0 (5)

Saksamaa

0 (5)

Iirimaa

0 (5)

Hispaania

0 (5)

Ühendkuningriik

0 (5)

Lubatud kogupüük (TAC)

0 (5)

IA lisas asendatakse kanne norra salehomaari kohta VII püügipiirkonnas järgmisega:

„Liik

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

VII püügipiirkond

(NEP/07.)

Hispaania

1 306 (6)

Analüütiline TACK

ohaldatakse käesoleva määruse artiklit 13

Prantsusmaa

5 291 (6)

Iirimaa

8 025 (6)

Ühendkuningriik

7 137 (6)

21 759 (6)

Lubatud kogupüük (TAC)

21 759 (6)

IC lisas asendatakse kanne meriahvena kohta NAFO alapiirkonnas 2, rajoonides IF ja 3K, järgmisega:

„Liik

Meriahven

Sebastes spp.

Püügipiirkond

NAFO alapiirkond 2, rajoonid IF ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

Leedu

Lubatud kogupüük (TAC)

0”

IIA lisa 1. liidet muudetakse järgmiselt:

tabelis b asendatakse Saksamaad (DE) käsitlev veerg järgmisega:

Kindlaksmääratud püügivahend	„DE
TR1	1 166 735
TR2	436 666
TR3	257
BT1	29 271
BT2	1 525 679
GN	224 484
GT	467
LL	0”

tabelis d asendatakse Saksamaad (DE) ja Iirimaad (IE) käsitlev veerg järgmisega:

Kindlaksmääratud püügivahend	„DE	IE
TR1	12 427	107 088
TR2	0	479 043
TR3	0	273
BT1	0	0
BT2	0	3 801
GN	35 442	5 697
GT	0	1 953
LL	0	4 250”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 754/2009 muutmine

Määruse (EÜ) nr 754/2009 artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt f jäetakse välja;

lisatakse järgmine punkt:

„h)

Iirimaa lipu all sõitev laevarühm, kes osaleb Iirimaa 11. märtsi 2011. aasta taotluses näidatud kalapüügis ning tegutseb Šotimaa lääneranniku vetes, kasutades määruse (EÜ) nr 43/2009 III lisa punktis 6.1 nimetatud piirkonnas vähemalt 120 mm võrgusilma suurusega põhjatraale, mis on varustatud ruudukujuliste silmadega paneelidega, ning Šotimaa lääneranniku muudes vetes 100 mm võrgusilma suurust.”

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkte 1–6 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Artikli 1 punkti 7 kohaldatakse alates 2. augustist 2011.

Artikli 1 punkti 8 ja artiklit 2 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 20. oktoober 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SAWICKI

(1) ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.

(2) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.

(3) ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(4) ELT L 22, 26.1.2009, lk 1.

(5) Nimetatud liiki kuuluv saak tuleb viivitamata ja võimalikult kahjustamata vette tagasi lasta.”

(6) Millest võib VII püügipiirkonnas (Porcupine’i madal – üksus 16) (NEP/*07U16) kasutada ainult järgmisi kvoote:

Hispaania	377
Prantsusmaa	241
Iirimaa	454
Ühendkuningriik	188
EL	1 260”

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/19

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1108/2011,

28. oktoober 2011,

millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EL) nr 1178/2010, (EL) nr 90/2011 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal veise- ja sealiha, munade, kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (2) eriti selle artiklit 61, artikli 144 lõiget 1, artikleid 148 ja 156 ning artikli 161 lõiget 3 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (3) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava 1. jaanuarist 2009 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007, (4) eriti selle artikli 11 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1067/2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007, (5) komisjoni 29. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2305/2003, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava odra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (6) ning komisjoni 29. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 969/2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava maisi ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (7) on ette nähtud erisätted kvootide 09.4123, 09.4124 ja 09.4125 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu, kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra ning kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)

Komisjoni 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2058/96, millega avatakse CN-koodi 1901 10 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (8) ning komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1964/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90, (9) on ette nähtud erisätted kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi ja kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)

Komisjoni 10. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 828/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks sooduslepingute alusel turustusaastatel 2009/2010 – 2014/2015, (10) on ette nähtud erisätted impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks kvootide 09.4221, 09.4231 ning 09.4241–09.4247 alusel.

(4)

Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1918/2006, millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine, (11) on ette nähtud erisätted kvoodi 09.4032 alla kuuluva oliiviõli impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(5)

Võttes arvesse puhkepäevi 2012. aastal, tuleks teatavate ajavahemike suhtes teha erand määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(6)

Komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 382/2008 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta) (12) artikli 12 lõike 1 teises lõigus, komisjoni 28. augusti 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1518/2003 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris) (13) artikli 3 lõikes 3, komisjoni 13. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1178/2010 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad munasektoris) (14) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni 3. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 90/2011 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad kodulinnuliha sektoris) (15) artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et ekspordilitsentsid antakse välja litsentsitaotluse esitamisele järgneva nädala kolmapäeval, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(7)

Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (16) artikli 7d lõikes 1 on sätestatud, et kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid antakse välja alates litsentsitaotluse esitamisele järgneva nädala reedest, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(8)	2012. aasta riigipühade ja Euroopa Liidu Teataja ebakorrapärase väljaandmise tõttu kõnealuste pühade ajal on ajavahemik taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise päeva vahel tõhusa turukorralduse tagamiseks liiga lühike. Seega tuleks ajavahemikku pikendada.

(9)	Komisjoni määrus (EL) nr 1000/2010, (17) millega kehtestatakse erandid teatavatest määrustest seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal, tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teravili

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4123, 09.4124 ja 09.4125 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsi taotlusi 2012. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsi taotlusi 2012. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsi taotlusi 2012. aastaks esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 2

Riis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2058/96 artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust ei tohi kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsi taotlusi 2012. aastaks esitada pärast reedet, 7. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei tohi kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsi taotlusi 2012. aastaks esitada pärast reedet, 7. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 3

Suhkur

Erandina määruse (EÜ) nr 828/2009 artikli 4 lõikest 1 ei tohi kvootide 09.4221, 09.4231 ja 09.4241–09.4247 alla kuuluvate suhkrutoodete impordilitsentsi taotlusi esitada pärast reedet, 14. detsembrit 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reedeni, 28. detsembrini 2012 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 4

Oliiviõli

Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 3 antakse oliiviõli impordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud perioodidel, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 5

Toetustega ekspordilitsentsid veise - ja sealiha ning munade ja kodulinnuliha sektoris

Erandina määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 12 lõike 1 teisest lõigust, määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 3 lõikest 3, määruse (EL) nr 1178/2010 artikli 3 lõikest 3 ja määruse (EL) nr 90/2011 artikli 3 lõikest 3 antakse käesoleva määruse II lisas osutatud perioodidel esitatud taotluste korral ekspordilitsentsid välja II lisas esitatud kuupäevadel, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 12 lõigetes 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 3 lõigetes 4 ja 4a, määruse (EL) nr 1178/2010 artikli 3 lõigetes 4 ja 5 ning määruse (EL) nr 90/2011 artikli 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erimeetmeid, mis on võetud enne kõnealuseid väljaandmiskuupäevi.

Artikkel 6

Kvoodiväline suhkur ja kvoodiväline isoglükoos

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 7d lõikest 1 antakse kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse III lisas osutatud perioodidel, välja III lisas esitatud kuupäevadel, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetmeid, mis on võetud enne kõnealuseid väljaandmiskuupäevi.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(3) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(4) ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.

(5) ELT L 290, 31.10.2008, lk 3.

(6) ELT L 342, 30.12.2003, lk 7.

(7) ELT L 176, 30.6.2006, lk 44.

(8) EÜT L 276, 29.10.1996, lk 7.

(9) ELT L 408, 30.12.2006, lk 19.

(10) ELT L 240, 11.9.2009, lk 14.

(11) ELT L 365, 21.12.2006, lk 84.

(12) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(13) ELT L 217, 29.8.2003, lk 35.

(14) ELT L 328, 14.12.2010, lk 1.

(15) ELT L 30, 4.2.2011, lk 1.

(16) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(17) ELT L 290, 6.11.2010, lk 26.

I LISA

Oliiviõli impordilitsentside taotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 2. või teisipäev, 3. aprill 2012	Reede, 13. aprill 2012
Esmaspäev, 14. või 15. mai 2012	Kolmapäev, 23. mai 2012
Esmaspäev, 21. või teisipäev, 22. mai 2012	Kolmapäev, 30. mai 2012
Esmaspäev, 29. või teisipäev, 30. mai 2012	Neljapäev, 8. november 2012

II LISA

Ekspordilitsentsi taotluste esitamise periood veise-, vasika- ja sealiha, munade ja kodulinnuliha sektoris	Litsentside väljaandmise kuupäev
2.–6. aprill 2012	12. aprill 2012
23.–27. aprill 2012	3. mai 2012
21.–25. mai 2012	31. mai 2012
17.–28. detsember 2012	7. jaanuar 2013

III LISA

Kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentside taotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
23.–27. aprill 2012	7. mai 2012
6.–10. august 2012	20. august 2012
17.–28. detsember 2012	7. jaanuar 2013

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1109/2011,

3. november 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005 Trichinella uurimise samaväärsete meetodite osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eriti artikli 18 sissejuhatava lause esimest osa ja artikli 18 punkte 8, 9 ja 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 5. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2075/2005 (millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes) (2) on sätestatud Trichinella määramise meetodid rümpadest võetavates proovides. Võrdlusmeetod on esitatud kõnealuse määruse I lisa I peatükis. Kolm võrdlusmeetodiga samaväärset määramismeetodit on esitatud kõnealuse määruse I lisa II peatükis.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 2075/2005, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1245/2007, (3) on lubatud Trichinella määramiseks lihas kasutada pepsiini ja on esitatud nõuded pepsiini kasutamiseks määramismeetodi reaktiivina. Sellepärast on asjakohane sätestada samaväärsete määramismeetodite kohta samaväärsed nõuded, kus see on vajalik. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatüki C osa vastavalt muuta.

(3)

Eraäriühingud on hakanud tootma uusi seadmeid, milles kasutatakse Trichinella määramiseks võrdlusmeetodiga samaväärset seedemeetodit. Seoses sellise arenguga kinnitati toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee 16. detsembri 2008. aasta koosolekul ühehäälselt uute tehisseedemeetodil töötavate Trichinella määramise seadmete valideerimise juhised.

(4)	2010. aastal valideeris ELi parasiitide referentlabor kõnealuste juhiste alusel Trichinella määramise uue meetodi kodusigade puhul.

(5)

Valideerimise tulemusena selgus, et uued seadmed ja vastav Trichinella määramismeetod, mis on valideeritud ELi referentlabori juhendi nr EURLP_D_001/2011 (4) kohaselt, on samaväärsed määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa I peatükis sätestatud võrdlusmeetodiga. Seetõttu tuleks see meetod lisada määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatükis esitatud samaväärsete meetodite loetelusse.

(6)	Määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatükki tuleks seepärast vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(2) ELT L 338, 22.12.2005, lk 60.

(3) ELT L 281, 25.10.2007, lk 19.

(4) http://www.iss.it/crlp/index.php

LISA

Määruse (EÜ) nr 2075/2005 I lisa II peatükki muudetakse järgmiselt.

C osa punkti 1 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)	pepsiin tugevusega 1: 10 000 NF (US National Formulary) ehk 1: 12 500 BP (British Pharmacopoeia) ja 2 000 FIP (Fédération internationale de pharmacie) või stabiliseeritud pepsiinilahus pepsiinisisaldusega vähemalt 660 Euroopa farmakopöa ühikut/ml,”

Lisatakse D osa:

„D. Koondproovide uurimine tehisseede meetodil magnetsegisti kasutamisega / filtreerimise teel eraldamisega ning vastsete määramine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooni meetodil.

Meetodit loetakse samaväärseks ainult kodusea liha uurimiseks.

1. Seadmed, vahendid ja reaktiivid

a)	Nuga või käärid ja pintsetid proovide lõikamiseks;

b)	alused, mis on jagatud 50 ruuduks, millest igaühele mahub ligikaudu 2 g liha, või muud töövahendid, mis tagavad samaväärse proovide jälgitavuse;

c)	lõikelabaga segisti. Kui proovid on suuremad kui 3 g, peab kasutama 2–4 mm suuruste avadega hakkmasinat või kääre. Külmutatud liha või keele (pärast mitteseeditava pealmise kihi eemaldamist) puhul on vaja kasutada hakkmasinat ning proovid peavad olema oluliselt suuremad;

d)	magnetsegistid, mis on varustatud termostaadiga juhitava soojendusplaadiga ja millel on ligikaudu 5 cm pikkused teflonkattega segamispulgad;

e)	3-liitrised keeduklaasid;

f)	180-mikronise roostevabast terasest võrguga sõelad, mille välisläbimõõt on 11 cm;

g)	terasest filtreerimisseade terasest lehtri ja 20-mikronise võrguga filtritega;

h)	vaakumpump;

i)	10–15 liitrised metall- või plastikmahutid seedevedeliku kogumiseks;

j)	kolme telje sihis liikuv güroloksuti;

k)	alumiiniumfoolium;

l)	25 % soolhappelahus;

m)	pepsiin tugevusega: 1: 10 000 NF (US National Formulary) ehk 1: 12 500 BP (British Pharmacopoeia) ja 2 000 FIP (Fédération internationale de pharmacie) või stabiliseeritud pepsiinilahus pepsiinisisaldusega vähemalt 660 Euroopa farmakopöa ühikut/ml;

n)	kraanivesi, mis on soojendatud temperatuurini 46–48 °C;

o)	kaal täpsusega 0,1 g;

p)	mitmesuguse suurusega pipetid (1, 10 ja 25 ml), mikropipetid vastavalt lateks-aglutinatsiooni diagnoosikomplekti tootja juhistele ning pipetihoidjad;

q)	20-mikronise nailonvõrguga filtrid filtreerimissüsteemiga sobiva läbimõõduga;

r)	plastik- või terasnäpitsad suurusega 10–15 cm;

s)	15 ml koonilised katseklaasid;

t)	teflonist või terasest otsakattega nui, mille kuju sobib kooniliste katseklaasidega;

u)	termomeeter täpsusega 0,5 °C ja mõõtevahemikuga 1–100 °C;

v)	Trichin-L'i antigeenikomplekti (valideerimiskoodiga nr EURLP_D_001/2011) lateks-aglutinatsiooni plaadid;

w)	Trichin-L'i antigeenikomplekti (valideerimiskoodiga nr EURLP_D_001/2011) puhverlahus koos säilitusainega (proovi lahjendusvedelik);

x)	Trichin-L'i antigeenikomplekti (valideerimiskoodiga nr EURLP_D_001/2011) puhverlahus koos säilitusainega (negatiivne kontrollproov);

y)	Trichin-L'i antigeenikomplekti (valideerimiskoodiga nr EURLP_D_001/2011) puhverlahus koos Trichinella spiralis’e antigeenidega ja säilitusainega (positiivne kontrollproov);

z)	Trichin-L'i antigeenikomplekti (valideerimiskoodiga nr EURLP_D_001/2011) antikehadega kaetud polüstüreeni osakesed säilitusainega puhverlahuses (latekspärlid);

aa)	ühekordselt kasutatavad pulgad.

2. Proovide võtmine

Sama, mis on näidatud I peatüki punktis 2.

3. Menetlus

I. Koondproovide puhul (100 g proove kokku) tuleb järgida I peatüki punkti 3 alapunkti I alapunktides a–i esitatud toimingu kirjeldust. Lisaks tuleb järgida järgmist menetluseeskirja:

a)	filtrialusele pannakse 20-mikronise nailonvõrguga filter. Kooniline terasest filtreerimislehter kinnitatakse plokisüsteemiga toe külge ja lehtrisse pannakse 180-mikronine terassõel. Vaakumpump ühendatakse filtrialuse külge ja metallist või plastist mahutiga, kuhu kogutakse seedevedelik.;

b)	segamine lõpetatakse ja seedevedelik kallatakse filtreerimislehtrisse sõelast läbi. Seejärel pestakse keeduklaasi 250 ml kuuma veega. Pärast seedevedeliku filtreerimist kallatakse filtreerimisseadmesse loputusvedelik;

c)	filtreerimismembraan võetakse servast näpitsate vahele. Filtreerimismembraan volditakse vähemalt neljaks kokku ja pannakse 15 ml koonilisse katseklaasi;

d)	filtreerimismembraan surutakse nuiaga 15 ml koonilise katseklaasi põhja ja loksutatakse tugevate korduvate liigutustega edasi-tagasi, kusjuures nui peab olema tootja juhiste kohaselt filtreerimismembraani voldi vahel;

e)	15 ml koonilisse katseklaasi pipeteeritakse proovi lahjendusvedelikku, et filtreerimismembraani nuiaga homogeniseerida vastavalt tootja juhistele, tehes nuiaga väiksema ulatusega edasi-tagasi liigutusi, kuid vältides äkilisi liigutusi, mis võiksid tekitada pritsmeid;

f)	kõik proovid, negatiivne kontrollseerum ja positiivne kontrollseerum pipeteeritakse aglutinatsiooniplaadi pesadesse vastavalt tootja juhistele;

g)	igasse pesasse pannakse pipetiga latekskuule vastavalt tootja juhistele, hoides neid kokku puutumast proovi(de) ja kontrollseerumitega. Igas pesas tuleb latekskuule segada ühekordselt kasutatava pulgaga, et vedelik kataks ühtlaselt kogu pesa;

h)	seejärel pannakse aglutinatsiooniplaat vastavalt tootja juhistele kolme telje sihis liikuvale loksutile;

i)	pärast tootja osutatud ajavahemiku möödumist lülitatakse loksuti välja ja plaat pannakse tasasele pinnale reaktsiooni tulemuste uurimiseks. Positiivse proovi korral peavad tekkima kuulide kogumid. Negatiivse proovi korral peab suspensioon jääma homogeenseks, ilma kuulide kogumiteta;

lihaga kokkupuutuvad vahendid tuleb enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega kuumas vees (60–90 °C). Pinnad, mis võivad olla kokku puutunud liha või inaktiveeritud vastsete jääkidega, tuleb puhastada puhta käsna ja voolava veega. Puhastamise lõpul võib rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Pärast seda tuleb igat eset korralikult mitu korda loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid;

nui tuleb enne uuesti kasutamist hoolikalt saastest puhastada mõnesekundilise leotamisega vähemalt 250 ml kuumas vees (60–90 °C). Liha või inaktiveeritud vastsete jäägid, mis võivad olla nuia pinnale jäänud, tuleb eemaldada puhta käsna ja voolava veega. Puhastamise lõpul võib nuia rasvatustamiseks lisada mõne tilga pesuainet. Pärast seda tuleb nuia korralikult mitu korda loputada, et eemaldada kõik puhastusaine jäägid.

II. Alla 100 g koondproovid vastavalt I peatüki punkti 3 alapunktile II

Alla 100 g koondproovide puhul tuleb järgida menetluse kirjeldust, mis on esitatud I peatüki punkti 3 alapunktis II.

III. Positiivsed või kahtlased tulemused

Kui koondproovide uurimine lateks-aglutinatsiooni reaktsiooniga annab positiivse või kahtlase tulemuse, võetakse vastavalt I peatüki punkti 2 alapunktile a igalt sealt 20 g lisaproov. Viie sea 20 g proovid pannakse kokku ja koondproovi uuritakse punktis I kirjeldatud viisil. Selliselt uuritakse 20 viiesealise rühma proove.

Kui viie sea koondproovi lateks-aglutinatsiooni reaktsioon on positiivne, võetakse 20 g lisaproov igalt rühma kuuluvalt sealt ning igat proovi uuritakse eraldi, kasutades selleks ühte I peatükis kirjeldatud meetodit.

Parasiitide proove hoitakse 90 % etanooli lahuses, et neid liikide tasemel määrata riiklikus või ELi referentlaboris.

Pärast parasiitide kogumist kahjutustatakse positiivsete proovide vedelik, kuumutades seda vähemalt temperatuurini 60 °C.”

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1110/2011,

3. november 2011,

millega antakse luba Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina (loaomanik Roal Oy)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamise lubamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamise lubamist munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina ning nende klassifitseerimist zootehniliste söödalisandite kategooriasse.

(4)	Kõnealust valmistist lubati komisjoni määrusega (EÜ) nr 902/2009 (2) kasutada kümme aastat broilerkanade, munakanade, broilerkalkunite, aretuskalkunite ja võõrutatud põrsaste söödas.

(5)

On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust saada luba Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 14. juuni 2011. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamine kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning selle valmistise kasutamine võib suurendada kanade munatoodangut ja parandada teiste vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade kasvu kiirust. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 256, 29.9.2009, lk 23.

(3) EFSA Journal 2011; 9(6):2277.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühik täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a8

Roal Oy

Endo-1,4-β-ksülanaas EC 3.2.1.8

Söödalisandi koostis

Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi valmistis minimaalse aktiivsusega:

tahkel kujul: 4 × 106 BXU (1) / g

vedelal kujul: 4 × 105 BXU/g

Toimeaine kirjeldus

Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaas

Analüüsimeetod (2)

Söödalisandis ja eelsegus: redutseerivate suhkrute meetod endo-1,4-β-ksülanaasile, milles redutseerivate suhkrute saagise määramiseks kasutatakse dinitrosalitsüülhappe kolorimeetrilist reaktsiooni nende suhkrutega pH-taseme 5,3 ja temperatuuri 50 C juures.

Söödas: kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse vesilahustuva värvaine vabanemist ensüümi toimel nisu arabinoksülaansubstraadist, mis on ristseotud asuriiniga.

Vähem tähtsad kodulindude liigid (välja arvatud munalinnud)

—

8 000 BXU

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

24. november 2021

Munakanad ja vähem tähtsate kodulindude liikide munalinnud

24 000 BXU

Nuumsead

24 000 BXU

(1) 1 BXU on ensüümi hulk, mis pH-taseme 5,3 ja temperatuuri 50 C juures vabastab kasepuidu ksülaanist ühe nanomooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalendid) sekundis.

(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel. http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

4.11.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 287/36

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

3. november 2011,

Itaalia taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 7770 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2011/721/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja kõnealuse lõigu alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)	Itaalia esitas komisjonile taotluse Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(3)

Taotletud erand käsitleb Itaalia kavatsust lubada Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas kasutada kuni 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus vähemalt 70 % põllukultuuridest on suure lämmastikuvajaduse ja pika kasvuperioodiga. Hinnanguliselt hõlmab erand ligikaudu 10 313 veisekasvatusettevõtet ja 1 241 seakasvatusettevõtet Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas ehk vastavalt 15,9 % ja 9,7 % kõikidest kõnealuste piirkondade veise- ja seakasvatusettevõtetest, 10,7 % kasutatavast põllumajandusmaast ning 29,1 % kõnealuste piirkondade kõikidest piimaloomadest ja 49,3 % kõikidest sigadest. Lisaks võivad erandit taotleda ka põllukultuure kasvatavad ettevõtted.

(4)

Õigusakt, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ ja kehtestatakse Emilia Romagna (5. septembri 2011. aasta otsus 1273/2011), Lombardia (14. septembri 2011. aasta otsus IX/2208), Piemonte (19. septembri 2011. aasta otsus 18-2612) ja Veneto (26. juuli 2011. aasta otsus 1150) tegevuskavad, on vastu võetud ning seda kohaldatakse koos käesoleva otsusega ajavahemikul 2012–2015.

(5)	Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevuskavasid, hõlmavad ligikaudu 63 % Emilia Romagna kasutatavast põllumajandusmaast, 82 % Lombardia kasutatavast põllumajandusmaast, 38 % Piemonte kasutatavast põllumajandusmaast ja 87 % Veneto kasutatavast põllumajandusmaast.

(6)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 89 % Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonna põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 63 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Üle 98 % seirealade pinnavee keskmine nitraadisisaldus on alla 25 mg/l ning ühegi seirepunkti nitraadisisaldus ei ületa 50 mg/l.

(7)	Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonnas kasvatatakse enam kui 70 % kogu Itaalia kariloomadest: täpsemalt 67,1 % piimakarjast, 60,6 % muudest veistest, 81 % sigadest ja 79,4 % kodulindudest. Kariloomade arv on aastatel 1982–2007 siiski vähenenud (keskmiselt 20 % neljas piirkonnas).

(8)	Keemilise lämmastiku kasutamine on aastatel 1979–2008 vähenenud, samuti fosformineraalväetiste kasutamine; viimase kasutamist on vähendatud 70 %.

(9)	Rohumaa, maisiterad, maisisilo ja taliteraviljad moodustavad 53 % Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonna kogu põllumajandusmaast.

(10)

Eranditaotluses esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja kõrge lämmastikuvajadusega põllukultuuride suur saagikus.

(11)	Komisjon leiab pärast taotluse läbivaatamist, et kavandatav kogus 250 kg loomasõnnikust ja töödeldud seasõnnikust saadud lämmastikku hektari kohta aastas ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui täidetakse teatavad ranged tingimused.

(12)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia 10. märtsi 2011. aasta ja 28. juuli 2011. aasta kirjades taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ettenähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „põllumajandusettevõte”– põllumajanduslik majapidamine, sõltumata sellest, kas seal tegeletakse loomakasvatusega või mitte;

b) „maatükk”– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm;

c) „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

d) „hilise valmimisega mais”– FAO klassi 600–700 kuuluv mais, mis külvatakse märtsi keskpaigast aprilli alguseni ning mille kasvutsükkel kestab vähemalt 145–150 päeva;

e) „mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur”– keskhiline või varajase valmimisega mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, nagu näiteks itaalia raihein, oder, tritik või talirukis;

f) „talivili, millele järgneb suvisöödakultuur”– talinisu, talioder või tritik, millele järgneb suvisöödakultuur, nagu näiteks mais, sorgo, kukeleib (Setaria) või hirss (Panicum sp.);

g) „suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid, millel on pikk kasvuperiood”– rohumaa, hilise valmimisega mais, mais või sorgo, millele järgneb talisöödakultuur, ning talivili, millele järgneb suvisöödakultuur;

h) „loomasõnnik”– kariloomade väljaheited, sealhulgas karjatamisel ja töödeldud kujul;

i) „sõnniku töötlemine”– seasõnniku kaheks, tahkeks ja vedelaks osaks töötlemine, mille eesmärk on parandada maakasutust ning tõhustada lämmastiku ja fosfori kogumist;

j) „töödeldud sõnnik”– seasõnniku töötlemisel saadud vedel osa, mille lämmastiku ja fosfaadi suhe (N/P2O5) on vähemalt 2,5;

k) „töödeldud sõnnik lämmastikuärastusega”– töödeldud sõnnik, mille lämmastikusisaldus on 30 % väiksem kui sea toorsõnniku lämmastikusisaldus;

l) „muld, mille orgaanilise aine sisaldus on väike”– muld, mille orgaanilise süsiniku sisaldus on mulla ülemises, 30 cm-ses kihis alla 2 %;

m) „soolavaba ja väikese soolsusega muld”– muld, mille küllastusekstrakti (ECe) elektrijuhtivus on väiksem kui 4 ms/cm või vesiekstrakti elektrijuhtivus on mulla ja vee 1:2 suhte korral väiksem kui 1 ms/cm, või alad, mida määratluse kohaselt ei ohusta kindlasti sooldumine, mis on esitatud piirkondlikul tasandil koostatud mullakaardil;

n) „lämmastikukasutuse tõhusus”– laotatud sõnnikus sisalduva lämmastiku protsentuaalne üldkogus, mis on kasutusaastal põllukultuuridele kättesaadav.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse igal üksikjuhtumil eraldi põllumajandusettevõtete suhtes, kus vähemalt 70 % maa-alal kasvatatakse suure lämmastikunõudluse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure, juhul kui artiklites 4–7 sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Iga-aastane taotlus ja kohustused

1. Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele ametiasutustele iga aasta 15. veebruariks sellekohase taotluse.

2. Koos lõikes 1 osutatud iga-aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku töötlemine

1. Töödeldud seasõnniku kasutamisega seotud erandit kohaldavad põllumajandustootjad edastavad igal aastal pädevatele ametiasutustele järgmise teabe:

a)	sõnniku töötlemise liik;

b)	töötlemistehase võimsus ja põhiomadused, sealhulgas jõudlus;

c)	töötlusse saadetud sõnniku hulk;

d)	tahke osa hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

e)	töödeldud sõnniku hulk, koostis, sealhulgas lämmastiku- ja fosforisisaldus, ning sihtkoht;

f)	hinnang gaasikao kohta töötlemise vältel.

2. Sõnniku töötlemisel saadud tahke osa stabiliseeritakse, et vähendada lõhna ja muid heiteid, parandades põllumajanduslikke ja hügieenilisi omadusi, hõlbustades käitlemist ning tõhustades lämmastiku ja fosfaadi kättesaadavust põllukultuuride jaoks. Saadud toodet ei kasutata erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes. Pädevad asutused võtavad meetmeid, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, mille orgaanilise aine sisaldus on väike. Kõnealused mullad on esitatud piirkondlikul tasandil koostatud kaartidel, mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks.

3. Pädevad ametiasutused koostavad töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötlemise tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte jaoks, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit.

4. Pädevad ametiasutused teostavad representatiivsetes kohtades iga töötlusviisi puhul sõnniku töötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete seiret. Seiretulemuste põhjal koostavad pädevad ametiasutused heidete loendi.

Artikkel 6

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1. Vastavalt lõigetes 2–12 sätestatud tingimustele ei tohi erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes igal aastal maale laotatava loomasõnniku, sealhulgas loomade enda poolt karjamaale jäetava, ning töödeldud sõnniku kogus ületada sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta.

2. Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust. Selle puhul võetakse arvesse mullast saadavat lämmastikku ja töötlemise tulemusena saadud sõnnikust pärit lämmastiku suuremat hulka. See ei tohi ületada põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatavates tegevuskavades sätestatud suurimat kasutuskogust.

3. Fosfori üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust ning nende puhul võetakse arvesse maapinnast saadavat fosforit. Erandiga hõlmatud põllumajandusettevõtetes ei kasutata keemilisi fosforväetisi.

4. Iga põllumajandusettevõte koostab hiljemalt 15. veebruariks väetamiskava, milles kirjeldatakse põllumajandusmaa külvikorda ning sõnniku ja mineraalväetiste kavandatud kasutamist.

Väetamiskava hõlmab järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht ja liik;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)	sõnniku töötlemise kirjeldus ja töödeldud sõnniku omadused (vajaduse korral);

d)	põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)	iga põllukultuuri külvikord ja nende maatükkide kasvuala, kus kasvatatakse suure lämmastikuvajadusega põllukultuure, millel on pikk kasvuperiood;

f)	iga kasvatatava põllukultuuri eeldatav saagikus sõltuvalt toitainete ja vee kättesaadavusest ning kohalikest tingimustest, nagu kliima, mullatüüp jne;

g)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

h)	igal maatükil kasutatava sõnniku lämmastiku- ja fosforisisalduse arvestus;

i)	igal maatükil kasutatava keemilistest väetistest pärineva lämmastiku arvestus;

j)	vajaliku kastmisvee hulga hinnang ning veeallika täpsed andmed; kavale tuleb lisada veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga.

Kavade ja põllumajandustegevuse vastavuse tagamiseks vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast põllumajandustegevuse muudatusi.

5. Iga põllumajandusettevõte peab maatükipõhist väetamisarvestust. See hõlmab kasutatud koguseid ning sõnniku ja keemiliste väetiste laotamise aega.

6. Veevõtuluba või asjaomase vee-ettevõttega sõlmitud veekasutusleping või kaart, millest nähtub, et põllumajandusettevõte asub piirkonnas, kus madal põhjavesi puutub kokku juuretasandiga, on põllumajandusettevõttes saadaval. Lubatud või vajaduse korral lepingu alusel saadav veekogus peab olema piisav, et tingimustega ettenähtud põllukultuuride saagikuse saaks saavutada veepiiranguteta.

7. Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad lämmastiku ja fosforiga seotud mullaanalüüsi tulemused. Lämmastiku ja fosforiga seotud proovid võetakse ja analüüsid tehakse külvikorra ja mullaomaduste suhtes põllumajandusettevõtte kõikidel samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul enne 1. juunit. Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

8. Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes laotatava loomasõnniku lämmastikukasutuse tõhusus on vähemalt 65 % läga puhul ja 50 % tahke sõnniku puhul.

9. Erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes ei tohi loomasõnnikut ja keemilisi väetisi laotada pärast 1. novembrit.

10. Vähemalt kaks kolmandikku sõnnikust saadava lämmastiku kogusest, välja arvatud rohusööjate kariloomade sõnnikust saadav lämmastik, laotatakse igal aastal enne 30. juunit. Selleks peab erandit kohaldavatel põllumajandusettevõtetel olema loomasõnniku jaoks piisav ladustamismaht, mis kataks vähemalt need ajavahemikud, mil sõnniku laotamine ei ole lubatud.

11. Vedelsõnnik, sh töödeldud sõnnik ja läga laotatakse meetodil, mille heitkoguste tase on madal. Tahke sõnnik tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul.

12. Muldade kaitseks sooldumise eest võib töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut kasutada vaid soolavabade ja väikese soolsusega muldade puhul. Selleks peavad põllumajandustootjad, kes kavatsevad laotada töödeldud, lämmastikuärastusega sõnnikut, mõõtma kasutatavate maatükkide elektrijuhtivust vähemalt iga nelja aasta järel ning lisama tulemused artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusesse. Pädevad ametiasutused kehtestavad protokolli, mida põllumajandustootjad peavad kasutama elektrijuhtivuse mõõtmiseks. Pädevad ametiasutused koostavad kaardid alade kohta, mida ohustab sooldumine.

Artikkel 7

Maaharimine

Erandit kohaldavad põllumajandustootjad tagavad järgmiste tingimuste täitmise:

a)	vähemalt 70 % põllumajandusettevõtete maa-alal kasvatatakse suure lämmastikunõudluse ja pika kasvuperioodiga põllukultuure;

b)	ajutine rohumaa küntakse kevadel;

c)	ajutisele või püsirohumaale ei tohi külvata üle 50 % liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi;

d)	hilise valmimisega mais koristatakse (terve taim);

e)	talisöödakultuurid, nagu itaalia raihein, oder, tritik või talirukis, külvatakse kahe nädala jooksul pärast maisi või sorgo koristamist ning neid ei koristata enne kui kaks nädalat enne maisi või sorgo külvamist;

f)	suvisöödakultuurid, nagu mais, sorgo, kukeleib (Setaria) ja hirss (Panicum sp.), külvatakse kahe nädala jooksul pärast taliteravilja koristamist ning neid ei koristada enne kui kaks nädalat enne taliteravilja külvamist;

g)	suure lämmastikuvajadusega põllukultuur külvatakse kahe nädala jooksul pärast rohumaa kündmist ning väetisi ei laotata püsirohumaa kündmise aastal.

Artikkel 8

Muud meetmed

1. Pädevad ametiasutused tagavad, et töödeldud sõnniku laotamiseks tehtud erandid on vastavuses sõnniku töötlemistehaste võimsusega.

2. Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik tehtud erandid on vastavuses erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega.

Artikkel 9

Sõnniku veo meetmed

1. Pädevad ametiasutused tagavad, et loomasõnnikuvedu erandit kohaldavatesse põllumajandusettevõtetesse või erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest registreeritakse geograafiliste positsioneerimissüsteemide abil või saatedokumentides, täpsustades päritolu ja sihtkoha. Geograafiliste positsioneerimissüsteemide kasutamine registreerimiseks on kohustuslik, kui veokaugus ületab 30 km.

2. Pädevad ametiasutused tagavad, et saadetisega on kaasas dokument, milles esitatakse veetud sõnniku kogus ning selle lämmastiku- ja fosforisisaldus.

3. Pädevad ametiasutused tagavad, et analüüsitakse töödeldud sõnniku ning sõnniku töötlemisega saadud tahke osa lämmastiku- ja fosforisisaldust. Analüüs teostatakse tunnustatud laborites. Analüüsitulemused edastatakse pädevatele ametiasutustele ja vastuvõtvale põllumajandusettevõtjale. Iga saadetisega on kaasas analüüsitõend.

Artikkel 10

Seire

1. Pädevad ametiasutused tagavad, et koostatakse kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal, ning kaardid, millel on esitatud iga omavalitsuse maakasutus kohalikul tasandil, ning neid ajakohastatakse igal aastal. Andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta kogutakse ning neid ajakohastatakse igal aastal.

2. Luuakse toimiv pinnavee ja madala põhjavee proovide võtmise seirevõrgustik, et hinnata erandi mõju vee kvaliteedile. Seirevõrgustiku kavand esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta.

3. Pädevate ametiasutuste määratletavate kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

4. Luuakse seirealad, et saada andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta pinnasevees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning vastavate lämmastiku- ja fosforikadude kohta pinnasevee voolamisel juuretasandilt põhjavette, samuti pinna- ja põhjavee äravoolust tingitud lämmastiku- ja fosforikadude kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe, väetamismeetodeid ja põllukultuure. Seirevõrgustiku kavand esitatakse komisjonile. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul ei vähendata esialgsete seirealade arvu ega muudeta nende asukohta.

Artikkel 11

Kontroll

1. Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrollist selgub, et artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2. Põldtunnustamise programmi koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldised pistelised kontrollid. Põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % erandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest, et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmist.

3. Pädevad ametiasutused tagavad, et kohapealseid kontrolle tehakse vähemalt 1 % sõnnikuvedude suhtes ning need põhinevad riskihindamisel ja lõikes 1 osutatud halduskontrollide tulemustel. Kontrollid hõlmavad vähemalt saatedokumentide hindamist, sõnniku päritolu ja sihtkoha kindlakstegemist ning veetavast sõnnikust proovide võtmist.

4. Pädevatele ametiasutustele tagatakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida vastavust käesolevale otsusele. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, võtavad pädevad ametiasutused vajalikud parandusmeetmed. Järgneval aastal ei kohaldata erandit eelkõige põllumajandustootjate suhtes, kes on rikkunud artiklite 5, 6 ja 7 sätteid.

Artikkel 12

Aruandlus

Pädevad ametiasutused esitavad iga aasta detsembriks ning 2015. aasta puhul septembriks komisjonile aruande, mis hõlmab järgmist teavet:

a)	hinnang erandi rakendamise kohta, võttes aluseks põllumajandusettevõtete suhtes läbiviidavad kontrollid ning sõnnikuveoga seotud kontrollid, ning halduskontrolli ja põldtunnustamise käigus saadud teave tingimustele mittevastavate põllumajandusettevõtete kohta;

b)	teave sõnniku töötlemise kohta, kaasa arvatud sõnniku tahke osa edasine töötlemine ja kasutamine, ja üksikasjalik teave töötlemissüsteemide omaduste ja tõhususe ning töödeldud sõnniku koostise kohta ning tahke osa lõppsihtkoht;

c)	kaardid, kus on esitatud alad, mille orgaanilise aine sisaldus on väike, ning meetmed, et soodustada stabiliseeritud tahke osa kasutamist muldade puhul, mille orgaanilise aine sisaldus on väike, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2;

d)	artikli 5 lõikes 3 osutatud töödeldud sõnniku koostise, selles esinevate kõikumiste ja töötluse tõhususe hindamise metodoloogia iga põllumajandusettevõtte puhul, mille suhtes kohaldatakse üksikerandit;

e)	artikli 5 lõikes 4 osutatud sõnniku töötlemisel tekkiva ammoniaagi ja muude heidete loend;

f)	artikli 6 lõikes 12 osutatud elektrijuhtivuse mõõtmiseks kehtestatud protokoll ning kaardid, millel on esitatud alad, mida ohustab sooldumine;

g)	artikli 8 lõikes 1 osutatud meetodid, et kontrollida tehtud erandite vastavust sõnniku töötlemistehaste võimsusega;

h)	artikli 8 lõikes 2 osutatud meetodid, et kontrollida kõigi tehtud erandite vastavust erandit kohaldava põllumajandusettevõtte lubatud veekasutusega;

artikli 10 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ja üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal, ning kaardid, millel on esitatud maakasutus kohalikul tasandil, samuti andmed erandit kohaldavate põllumajandusettevõtete külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta;

j)	artikli 10 lõikes 2 osutatud veeseire tulemused, sealhulgas teave põhja- ja pinnavee kvaliteedi suundumuste kohta, samuti selgitus erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

k)	artikli 10 lõikes 3 osutatud kõige ohualtimate veekogude loetelu;

l)	artikli 10 lõikes 4 osutatud seirealadelt saadud andmete kokkuvõte ja hinnang.

Artikkel 13

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse koostoimes tegevuskava rakendusmäärustega Emilia Romagnas (5. septembri 2011. aasta otsus 1273/2011), Lombardias (14. septembri 2011. aasta otsus IX/2208), Piemontes (19. septembri 2011. aasta otsus 18-2612) ja Venetos (26. juuli 2011. aasta otsus 1150).

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

See kehtib kuni 31. detsembrini 2015.

Artikkel 14

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 3. november 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2011.287.est
Euroopa Liidu Teataja		L 287

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 4. november 2011

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1104/2011/EL, 25. oktoober 2011, mis käsitleb Galileo programmil põhineva globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1105/2011/EL, 25. oktoober 2011, selliste reisidokumentide, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa, nimekirja kohta ning sellise nimekirja koostamise korra kehtestamise kohta	9

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL) nr 1106/2011, 20. oktoober 2011, millega muudetakse määrusi (EL) nr 57/2011 ja (EÜ) nr 754/2009 seoses hariliku heeringahai kaitsega, teatavate lubatud kogupüügi tasemetega ning teatavate Saksamaa ja Iirimaa suhtes kehtestatavate püügikoormuse piirangutega	13
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1107/2011, 28. oktoober 2011, millega keelatakse Läti lipu all sõitvatel laevadel hariliku süvameregarneeli püük NAFO 3L püügipiirkonnas	17
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1108/2011, 28. oktoober 2011, millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EL) nr 1178/2010, (EL) nr 90/2011 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2012. aastal veise- ja sealiha, munade, kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris	19
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1109/2011, 3. november 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2075/2005 Trichinella uurimise samaväärsete meetodite osas ( 1 )	23
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1110/2011, 3. november 2011, millega antakse luba Trichoderma reesei’st (CBS 114044) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise kasutamiseks munakanade, vähem tähtsate kodulindude liikide ja nuumsigade söödalisandina (loaomanik Roal Oy) ( 1 )	27
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1111/2011, 3. november 2011, Lactobacillus plantarum'i (NCIMB 30236) lubamise kohta kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	30
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1112/2011, 3. november 2011, millega muudetakse määruse (EL) nr 206/2010 II lisa seoses Paraguayd käsitleva kandega selliste kolmandate riikide ja nende osade loetelus, kust on lubatud liitu tuua teatavat värsket liha ( 1 )	32
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1113/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	34
	OTSUSED
	2011/721/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 3. november 2011, Itaalia taotletud Emilia Romagna, Lombardia, Piemonte ja Veneto piirkonda käsitleva erandi tegemise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (teatavaks tehtud numbri K(2011) 7770 all)	36

Nr	60/T&Q
Liikmesriik	Läti
Kalavaru	PRA/N3L.
Liik	Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)
Piirkond	NAFO 3L
Kuupäev	28.9.2011

„PY – Paraguay	PY-0	Kogu riik	EQU
„PY – Paraguay	PY-1	Kogu riik, välja arvatud 15 km laiune kindlaks määratud tugeva järelevalvega tsoon välispiiride ääres	BOV	A	1	18. september 2011	1. august 2008”

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	69,9
	MA	44,1
	MK	61,4
	TR	88,3
	ZZ	65,9
0707 00 05	AL	73,2
	TR	140,5
	ZZ	106,9
0709 90 70	MA	107,9
	TR	105,2
	ZZ	106,6
0805 20 10	MA	155,4
0805 20 10	ZZ	155,4
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	AR	54,5
	HR	61,5
	MA	62,4
	TR	66,7
	UY	66,3
	ZZ	62,3
0805 50 10	AR	79,2
	CL	76,1
	TR	61,5
	ZA	72,1
	ZZ	72,2
0806 10 10	BR	246,3
	LB	291,0
	TR	135,7
	US	252,5
	ZA	80,8
	ZZ	201,3
0808 10 80	CA	92,8
	NZ	127,6
	US	86,2
	ZA	127,4
	ZZ	108,5
0808 20 50	CN	51,8
	TR	130,3
	ZZ	91,1