ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2011.271.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 271

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
18. oktoober 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1027/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel valge odanina püük Atlandi ookeanil

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1028/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel limapeade püük III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1029/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel merikuratlaste püük VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1030/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel lima-niituimlutsude püük VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

7

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1031/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel süsisaba püük VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

9

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1032/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel merlangi püük VIII püügipiirkonnas

11

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1033/2011, 13. oktoober 2011, millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel megrimite püük VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1034/2011, 17. oktoober 2011, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 ( 1 )

15

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, 17. oktoober 2011, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 ( 1 )

23

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1036/2011, 17. oktoober 2011, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2012. eelarveaastaks

42

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1037/2011, 17. oktoober 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

44

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1038/2011, 17. oktoober 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

46

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus 2011/691/ÜVJP, 17. oktoober 2011, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

48

 

 

2011/692/EL

 

*

Komisjoni otsus, 14. oktoober 2011, Ühendkuningriigi taotluse kohta kohaldada tema suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (teatavaks tehtud numbri K(2011) 7228 all)

49

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

 

 

2011/693/EÜ

 

*

Komisjoni otsus, 21. detsember 2005, milles käsitletakse Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava ja Hispaania söetööstusele aastateks 2003–2005 antud riigiabi, mida Hispaania rakendas 2003. ja 2004. aastal (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5410 all)  ( 1 )

50

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1027/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel valge odanina püük Atlandi ookeanil

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2011. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.


LISA

Nr

50/T&Q

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru

WHM/ATLANT

Liik

Valge odanina (Tetrapturus albidus)

Piirkond

Atlandi ookean

Kuupäev

5.9.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1028/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel limapeade püük III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2011. ja 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 1.


LISA

Nr

51/DSS

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru

ALF/3X14-

Liik

Limapead (Beryx spp.)

Piirkond

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

5.9.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1029/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel merikuratlaste püük VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2011. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.


LISA

Nr

40/T&Q

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

ANF/8ABDE.

Liik

Merikuratlased (Lophiidae)

Piirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Kuupäev

13.8.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1030/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel lima-niituimlutsude püük VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2011. ja 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 1.


LISA

Nr

53/DSS

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

GFB/89-

Liik

Lima-niituimluts (Phycis blennoides)

Piirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

25.6.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1031/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel süsisaba püük VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1225/2010 (millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2011. ja 2012. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 1.


LISA

Nr

52/DSS

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

BSF/8910-

Liik

Süsisaba (Aphanopus carbo)

Piirkond

VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

12.7.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1032/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel merlangi püük VIII püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2011. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.


LISA

Nr

41/T&Q

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

WHG/08.

Liik

Merlang (Merlangius merlangus)

Piirkond

VIII

Kuupäev

13.8.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1033/2011,

13. oktoober 2011,

millega keelatakse Belgia lipu all sõitvatel laevadel megrimite püük VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 18. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 57/2011, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2011. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2011. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2011. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 24, 27.1.2011, lk 1.


LISA

Nr

46/T&Q

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

LEZ/8ABDE.

Liik

Megrimid (Lepidorhombus spp.)

Piirkond

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

Kuupäev

13.8.2011


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/15


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1034/2011,

17. oktoober 2011,

lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artiklit 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus), (2) eriti selle artiklit 6,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (3) eriti selle artiklit 8b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt peab komisjon, keda abistab Euroopa Lennundusohutusamet („amet”), võtma vastu asjakohased rakenduseeskirjad, et näha ette ohutusnõuded lennuliikluse korraldamise ohutusjärelevalve tõhusaks rakendamiseks. Määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8b nõutakse, et välja töötada tulevad rakenduseeskirjad põhineksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)) (4) artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud määrustel. Kõnealune määrus põhineb komisjoni 8. novembri 2007. aasta määrusel (EÜ) nr 1315/2007, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise ohutusjärelevalve ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005 (5).

(2)

On vaja täiendavalt määratleda pädevate asutuste roll ja funktsioonid, tuginedes määruse (EÜ) nr 216/2008, määruse (EÜ) nr 549/2004, määruse (EÜ) nr 550/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 552/2004 (Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)) (6) sätetele. Need määrused hõlmavad aeronavigatsiooniteenuste ohutuse nõudeid. Kui vastutus aeronavigatsiooniteenuste ohutu pakkumise eest lasub teenuseosutajal, siis liikmesriigid peaksid tagama pädevate asutuste poolse tõhusa järelevalve.

(3)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud sõjalisi operatsioone ega sõjalist väljaõpet.

(4)

Pädevad asutused peaksid teostama ohutusauditeid ja hindamist kooskõlas käesoleva määrusega ning määrustega (EÜ) nr 216/2008 ja (EÜ) nr 550/2004 ettenähtud nõuetekohase kontrolli ja ülevaatuse osana.

(5)

Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kaaluma käesoleva määrusega ettenähtud ohutusjärelevalve rakendamist ka muudes järelevalve valdkondades, et teostada tõhusat ja ühtset järelevalvet.

(6)

Aeronavigatsiooniteenuste, samuti lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise puhul kasutatakse funktsionaalseid süsteeme, mis võimaldavad lennuliikluse korraldamist. Seetõttu tuleks funktsionaalsete süsteemide muudatuste üle teostada ohutusjärelevalvet.

(7)

Pädevad asutused peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, kui süsteem või selle koostisosa ei vasta asjakohastele nõuetele. Sellega seoses ja eriti juhul, kui tuleb välja anda ohutuseeskirjad, peaksid pädevad asutused kaaluma määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 või 6 nimetatud deklaratsiooni väljaandmisega seotud teavitatud asutusi kohustama teostama seoses kõnealuse tehnilise süsteemiga konkreetset uurimist.

(8)

Pädevate asutuste iga-aastaste ohutusjärelevalvet käsitlevate aruannetega suurendatakse ohutusjärelevalve läbipaistvust ja usaldusväärsust. Aruanded tuleks esitada komisjonile, ametile ja asjaomase pädeva asutuse määranud või asutanud liikmesriigile. Lisaks tuleks iga-aastaseid ohutusjärelevalvet käsitlevaid aruandeid kasutada seoses piirkondliku koostöö, määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste standardimiskontrollide ja rahvusvahelise ohutusjärelevalve kontrolliga. Aruanded peaksid hõlmama asjakohast teavet, milles käsitletakse ohutusnäitajate kontrolli, kontrollitavate organisatsioonide vastavust kohaldatavatele ohutusnõuetele, ohutusauditikava, ohutusargumentide läbivaatamist, funktsionaalsete süsteemide muudatusi, mida kontrollitavad organisatsioonid on rakendanud vastavalt pädevate asutuste heakskiidetud menetlustele ja pädevate asutuste väljaantud ohutuseeskirjadele.

(9)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 10 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 4 kohaselt peaksid pädevad asutused võtma vajalikke meetmeid omavaheliseks tihedaks koostööks, et tagada piisav järelevalve selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle, kellel on ühe liikmesriigi käest saadud kehtiv sertifikaat, kuid kes samuti osutavad teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga seotud teenuseid. Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 15 kohaselt peaksid pädevad asutused eelkõige vahetama organisatsioonide ohutusjärelevalvega seotud asjakohast teavet.

(10)

Amet peaks täiendavalt hindama käesoleva määruse sätteid, eelkõige neid, mis on seotud muudatuste ohutusjärelevalvega, ning esitama arvamuse, kuidas kohandada neid muudatusi tervikliku süsteemse lähenemisviisiga, pidades silmas nende sätete integreerimist tulevasse tsiviillennundusohutuse ühtsesse regulatiivraamistikku ning sidusrühmade ja pädevate asutuste kogemusi. Ameti arvamus peaks lisaks aitama hõlbustada Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO) riikliku ohutusprogrammi rakendamist liidus kõnealuse tervikliku süsteemse lähenemisviisi osana.

(11)

Mõnede määruses (EÜ) nr 551/2004 sätestatud võrgustiku funktsioonide ohutul täitmisel on vaja, et asjaomane üksus vastaks teatavatele ohutusnõuetele. Need nõuded, millega püütakse tagada, et selline üksus või organisatsioon tegutseb ohutult, on sätestatud komisjoni 7. juuli 2011. aasta määruses (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010 (7). Need on organisatsiooni ohutusnõuded, mis on väga sarnased komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1035/2011 (8) sätestatud üldnõuetega, kuid neid on kohandatud võrgustiku funktsioonide ohutusalaste kohustustega. Selleks et toetada terviklikku süsteemset lähenemisviisi tsiviillennunduse valdkonna ohutuseeskirjadele, tuleb kõnealuste nõuete täitmise üle teostada järelevalvet samal viisil kui aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle.

(12)

Euroopa lennunduse reguleeriva raamistiku tuleviku kõrgetasemeline rühm tõi oma 2007. aasta juuli soovitustes esile vajaduse eristada regulatiivset järelevalvet teenuste pakkumisest või funktsioonide täitmisest. Kooskõlas selle põhimõttega sätestab määruse (EÜ) nr 551/2004 artikkel 6, et võrgustiku funktsioonide täitjaks nimetatud üksuse suhtes tuleb teostada asjakohast järelevalvet. Kuna määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 22a kohaselt teostab amet juba üleeuroopaliste lennuliikluse korraldajate ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate sõltumatut ohutusjärelevalvet, oleks Euroopa lennundusohutuspoliitikaga täielikult kooskõlas, kui ametile tehtaks ülesandeks toetada komisjoni samade ülesannete täitmisel seoses Euroopa võrgustiku funktsioonidega.

(13)

Seetõttu tuleb määrus (EÜ) nr 1315/2007 tunnistada kehtetuks.

(14)

Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, (9) tuleks muuta, et kohandada seda käesoleva määrusega.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded, mida tuleb kohaldada pädevate asutuste teostatava ohutusjärelevalve puhul seoses aeronavigatsiooniteenuste, lennuliikluse voogude juhtimise, üldist lennuliiklust hõlmava õhuruumi korralduse ja muude võrgustiku funktsioonidega.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse pädevate asutuste ja nende nimel tegutsevate kvalifitseeritud üksuste tegevuste suhtes, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuste, lennuliikluse voogude juhtimise, õhuruumi korralduse ja muude võrgustiku funktsioonide ohutusjärelevalvega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 sätestatud mõisteid. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 punktis 15 esitatud mõistet „sertifikaat” ei kasutata.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1)   „parandusmeede”– meede avastatud mittevastavuse kõrvaldamiseks;

2)   „funktsionaalne süsteem”– süsteemide, menetluste ja inimressursside ühendamine lennuliikluse korraldamiseks;

3)   „võrgustiku haldusasutus”– erapooletu ja pädev organ, kellele on usaldatud määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 6 lõike 2 või lõike 6 alusel kõnealuses artiklis ja käesolevas määruses kirjeldatud ülesannete täitmine;

4)   „võrgustiku funktsioonid”– määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 6 kirjeldatud erifunktsioonid;

5)   „organisatsioon”– aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuliikluse voogude juhtimise või õhuruumi korraldamisega tegelev või muid võrgustiku funktsioone täitev üksus;

6)   „protsess”– omavahel seotud või interaktiivsete tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks;

7)   „ohutusargument”– näide ja tõestus, et funktsionaalse süsteemi kavandatud muudatust saab rakendada olemasoleva õigusliku raamistikuga kehtestatud eesmärkide ja standardite kohaselt ning kooskõlas ohutusnõuetega;

8)   „ohutusjuhis”– pädeva asutuse välja antud või kinnitatud dokument, millega määratakse meetmed, mida rakendada funktsionaalses süsteemis ohutuse taastamiseks, kui tõendid osutavad, et lennuliikluse ohutus võib vastasel juhul väheneda;

9)   „ohutuseesmärk”– kvalitatiivne või kvantitatiivne hinnang, milles määratletakse ohutegurite ilmnemise maksimaalne eeldatav sagedus või tõenäosus;

10)   „ohutusaudit”– pädeva asutuse poolt või nimel teostatud korrapärane ja sõltumatu kontroll, et määrata kindlaks, kas kogu ohutusalane tegevus või menetluste ja nende tulemuste, toodete või teenustega seotud osad vastavad ohutusalaste tegevuste nõuetele, kas neid rakendatakse tõhusalt ning kas need sobivad oodatavate tulemuste saavutamiseks;

11)   „regulatiivsed ohutusnõuded”– aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks või lennuliiklusvoo juhtimiseks ja õhuruumi korraldamiseks liidu või siseriiklike eeskirjadega kehtestatud nõuded, mis käsitlevad tehnilist ja tegevuspädevust, sobivust kõnealuste teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks, ohutusjuhtimist ja ohutussüsteeme ning nende koostisosasid ja seotud menetlusi;

12)   „ohutusnõue”– riski vähendamise meetmed, mis tulenevad teatava ohutuseesmärgi saavutamiseks ettenähtud riskide vähendamise strateegiast ning milleks võivad olla korraldus-, tegevus-, menetlus-, funktsiooni-, toimivus- ja koostalitlusvõimega seotud nõuded või keskkonnatingimused;

13)   „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kinnitamine objektiivsete tõendite kontrollimise teel;

14)   „üleeuroopaline lennuliikluse korraldamine / aeronavigatsiooniteenus”– enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud tegevus, mis võib ulatuda ka kaugemale kui selle territooriumi õhuruum, kus aluslepingut kohaldatakse.

Artikkel 3

Pädevad järelevalveasutused

Käesoleva määruse tähenduses ja ilma, et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 kohast aeronavigatsiooniteenuste osutajate sertifikaatide vastastikust tunnustamist, on pädevad järelevalveasutused:

a)

organisatsioonide jaoks, kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub mõnes liikmesriigis ja kes osutavad selle liikmesriigi territooriumil aeronavigatsiooniteenuseid: riiklik järelevalveasutus, kelle kõnealune liikmesriik on selleks nimetanud või sellena loonud;

b)

organisatsioonide jaoks, milles liikmesriikide vahel määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 kohaselt sõlmitud lepingute alusel on vastutus ohutusjärelevalve eest määratud teisiti kui punktis a: nende lepingute alusel nimetatud või asutatud pädevad asutused. Kõnealused lepingud peavad vastama määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõigete 3–6 nõuetele;

c)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuseid selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes aluslepingut kohaldatakse, ja kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub väljaspool kõnealust territooriumi: Euroopa Lennundusohutusamet („amet”);

d)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad üleeuroopalisi lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuseid ja täidavad ka kõiki muid võrgustiku funktsioone selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes asutamislepingut kohaldatakse: amet.

Artikkel 4

Ohutusjärelevalve

1.   Pädevad asutused teostavad ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste ning lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonide suhtes kohaldavate nõuete järelevalve osana, et jälgida kõnealuste tegevuste osutamise ohutust ja kontrollida kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmist.

2.   Kokkuleppe sõlmimisel, mis hõlmab selliste organisatsioonide järelevalvet, kes tegelevad funktsionaalsete õhuruumiosadega, mis hõlmavad mitme liikmesriigi vastutusalasse kuuluvat õhuruumi, või kui tegemist on piiriülese teenuste osutamisega, määratlevad ja jagavad asjaomased liikmesriigid ohutusjärelevalve vastutusvaldkonnad viisil, millega tagatakse, et:

a)

käesoleva määruse sätete rakendamiseks on olemas konkreetsed vastutusalad;

b)

liikmesriikidel on ülevaade ohutusjärelevalve mehhanismist ja selle tulemustest;

c)

järelevalvet teostavate asutuste ja sertifitseerimisasutuse vahel on tagatud asjakohane teabevahetus.

Liikmesriigid vaatavad korrapäraselt läbi kokkuleppe ja selle tegeliku rakendamise, pidades eelkõige silmas saavutatud ohutusnäitajaid.

3.   Kokkuleppe sõlmimisel, mis hõlmab selliste funktsionaalsete õhuruumiosadega või piiriülese tegevusega tegelevate organisatsioonide järelevalvet, kus vähemalt ühe organisatsiooni pädevaks asutuseks on artikli 3 punkti b kohaselt amet, kooskõlastavad asjaomased liikmesriigid oma tegevuse ametiga, tagamaks et lõike 2 punktide a, b ja c tingimused on täidetud.

Artikkel 5

Ohutusnäitajate kontroll

1.   Pädevad asutused kontrollivad ja hindavad korrapäraselt saavutatud ohutuse taset, et määrata kindlaks, kas see vastab nende vastutusalas olevate õhuruumiosade suhtes kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele.

2.   Pädevad asutused kasutavad ohutuse kontrollimise tulemusi eelkõige selleks, et määrata kindlaks valdkonnad, kus regulatiivsete ohutusnõuete täitmist on vaja kontrollida esmajärjekorras.

Artikkel 6

Regulatiivsete ohutusnõuete järgimise kontrollimine

1.   Pädevad asutused kehtestavad protsessi, mille kaudu kontrollida:

a)

vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele (sh sertifikaadile lisatud ohutusalased tingimused) enne aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi väljastamist või uuendamist;

b)

määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 8 kohaselt välja antud määramisaktis sätestatud mis tahes ohutusalaste kohustuste täitmist;

c)

organisatsioonide pidevat vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele;

d)

ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude ohutusalaste tingimuste täitmist, mis on määratletud:

i)

deklaratsioonis süsteemide vastavustõendamise kohta, sealhulgas mis tahes asjakohases määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt väljastatud deklaratsioonis süsteemi koostisosade vastavuse või kasutussobivuse kohta;

ii)

riski hindamise ja maandamise menetlustes, mis on ette nähtud aeronavigatsiooniteenuste, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja võrgustiku haldusasutuse suhtes kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuetega;

e)

ohutuseeskirjade täitmist.

2.   Lõikes 1 osutatud protsess peab:

a)

põhinema dokumenteeritud korral;

b)

toetuma dokumentidele, millega antakse ohutusjärelevalve töötajatele nende ülesannete täitmiseks juhiseid;

c)

andma asjaomasele organisatsioonile teavet ohutusjärelevalve tulemuste kohta;

d)

põhinema artiklite 7, 9 ja 10 kohaselt teostatud ohutusaudititel ja läbivaatamistel;

e)

andma pädevatele asutustele tõendusmaterjali, mida on vaja, et võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklitega 10, 25 ja 68 ettenähtud meetmed, juhul kui regulatiivseid ohutusnõudeid ei täideta.

Artikkel 7

Ohutusauditid

1.   Ohutusauditeid teostavad pädevad asutused või nende poolt volitatud kvalifitseeritud üksused.

2.   Lõikes 1 osutatud ohutusauditid peavad:

a)

andma pädevatele asutustele tõendusmaterjali kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete ja nende rakenduskorra täitmise kohta, hinnates parandusmeetmete võtmise vajadust;

b)

olema sõltumatud organisatsiooni sisekontrollist ja moodustama osa organisatsiooni ohutus- või kvaliteedijuhtimise süsteemist;

c)

olema teostatud artikli 12 nõuete kohaselt kvalifitseeritud audiitorite poolt;

d)

kehtima kogu rakenduskorra või selle osade, menetluste, toodete või teenuste suhtes;

e)

kontrollima, kas:

i)

rakenduskord vastab regulatiivsetele ohutusnõuetele;

ii)

võetud meetmed vastavad rakenduskorrale;

iii)

võetud meetmete tulemused vastavad rakenduskorra oodatud tulemustele;

f)

viima parandusmeetmeteni mis tahes nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks artikli 8 kohaselt.

3.   Rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 artikliga 8 ettenähtud kontrolliprogrammi raames kehtestavad ja ajakohastavad pädevad asutused vähemalt korra aastas ohutusauditikava, et:

a)

hõlmata kõiki ohutusega seotud valdkondi, keskendudes valdkondadele, kus on tekkinud probleeme;

b)

hõlmata kõik pädeva asutuse järelevalve all toimivad organisatsioonid, teenused ja võrgustiku funktsioonid;

c)

tagada, et auditid teostatakse vastavalt organisatsioonide tegevuste riskitasemele;

d)

tagada, et kahe aasta jooksul teostatakse piisavalt auditeid kontrollimaks, kas kõik kõnealused organisatsioonid järgivad kohaldatavaid regulatiivseid ohutusnõudeid kõigis olulistes valdkondades;

e)

tagada parandusmeetmete rakendamise kontroll.

4.   Pädevad asutused võivad muuta eelnevalt kavandatud auditite ulatust ja teha vajaduse korral täiendavaid auditeid.

5.   Pädevad asutused otsustavad, milliseid menetlusi, elemente, teenuseid, funktsioone, tooteid, asukohti ja tegevusi tuleb ettenähtud ajavahemiku jooksul auditeerida.

6.   Auditi käigus tehtud märkused ja nõuetele mittevastavused dokumenteeritakse. Kõik mittevastavused tuleb tõendada ja määratleda vastavalt kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele ja nende rakenduskorrale, mille suhtes auditit teostati.

7.   Koostatakse auditeerimisaruanne, mis hõlmab üksikasju mittevastavuste kohta.

Artikkel 8

Parandusmeetmed

1.   Pädevad asutused teatavad auditi tulemustest auditeeritud organisatsioonile ja nõuavad samal ajal parandusmeetmete võtmist, et lõpetada tuvastatud mittevastavus, ilma et see piiraks kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuetega ettenähtud täiendavate meetmete võtmist.

2.   Auditeeritud organisatsioonid määravad kindlaks mittevastavuste lõpetamiseks vajalikud parandusmeetmed ja nende rakendamise ajavahemiku.

3.   Pädevad asutused hindavad auditeeritud organisatsiooni määratud parandusmeetmeid ja samuti nende rakendamist ning kinnitavad need, kui need on hinnangu kohaselt mittevastavuse lõpetamiseks piisavad.

4.   Auditeeritud organisatsioonid võtavad kasutusele pädevate asutuste kinnitatud parandusmeetmed. Kõnealused parandusmeetmed ja nende järelmeetmed tuleb rakendada pädevate asutuste kinnitatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 9

Funktsionaalsete süsteemide muutuste ohutusjärelevalve

1.   Oma funktsionaalses süsteemis tehtavate ohutusega seotud muudatuste üle otsustades kasutab organisatsioon ainult asjaomaste pädevate asutuste kinnitatud menetlusi. Lennuliiklus-, side-, navigatsiooni- või jälgimisteenuste osutajate puhul kinnitavad asjaomased pädevad asutused kõnealused menetlused rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 kohaselt.

2.   Organisatsioonid teatavad asjaomastele pädevatele asutustele kõigist ohutusega seotud kavandatud muudatustest. Sel eesmärgil kehtestavad pädevad asutused siseriiklike õigusnormide kohaselt asjakohased haldusmenetlused.

3.   Kui ei kohaldata artiklit 10, võivad organisatsioonid rakendada teatatud muudatuse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste kohaselt.

Artikkel 10

Kavandatud muudatuste läbivaatamise kord

1.   Pädevad asutused vaatavad läbi ohutusargumendid, mis on seotud uue funktsionaalse süsteemiga või organisatsiooni kavandatud muudatustega olemasolevas funktsionaalses süsteemis, kui:

a)

rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 II lisa punkti 3.2.4 kohaselt teostatud tõsiduse hindamisel määratakse ohutegurite võimaliku mõju tõsidusastmeks 1 või 2, või

b)

muudatuste rakendamiseks on vaja kehtestada uued lennundusstandardid.

Kui pädevad asutused leiavad, et on vaja läbi vaadata alapunktides a ja b hõlmamata olukorrad, teatavad nad organisatsioonile, et teatatud muudatustega seotud ohutusnäitajad vaadatakse läbi.

2.   Läbivaatamist teostatakse vastavalt uue funktsionaalse süsteemi või olemasolevas funktsionaalses süsteemis tehtavate muudatuste riskitasemele.

Läbivaatamine peab:

a)

toimuma dokumenteeritud korra alusel;

b)

toetuma dokumentidele, millega antakse ohutusjärelevalve töötajatele nende ülesannete täitmiseks juhiseid;

c)

võtma arvesse kavandatud muudatustega seotud ohutuseesmärke, ohutusnõudeid ja muid ohutusalaseid tingimusi, mis on kindlaks määratud:

i)

määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 6 osutatud deklaratsioonides süsteemide vastavustõendamise kohta;

ii)

määruse (EÜ) nr 552/2004 artiklis 5 osutatud deklaratsioonides koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta või

iii)

kohaldatavate regulatiivsete ohutusnõuete kohaselt kehtestatud riski hindamise ja vähendamise dokumentides;

d)

vajaduse korral määratlema muudatuste rakendamisega seotud täiendavad ohutusalased tingimused;

e)

hindama esitatud ohutusargumentide vastuvõetavust, võttes arvesse järgmist:

i)

ohutegurite kindlakstegemine;

ii)

järjepidevus tõsidusastmete määramisel;

iii)

ohutuseesmärkide põhjendatus;

iv)

ohutusnormide ja muude määratletud ohutusalaste tingimuste põhjendatus, tõhusus ja rakendatavus;

v)

tõendamine, et ohutuseesmärke, ohutusnorme ja muid ohutusalaseid tingimusi täidetakse jätkuvalt;

vi)

tõendamine, et ohutusargumentide väljatöötamise menetlus vastab kohaldatavatele ohutusnõuetele;

f)

kontrollima menetlusi, mida organisatsioonid kasutavad ohutusargumentide väljatöötamiseks seoses uue funktsionaalse süsteemiga või kavandatavate muudatustega olemasolevas funktsionaalses süsteemis;

g)

hindama vajadust kontrollida pidevat vastavust nõuetele;

h)

tegema vajalikku koostööd lennukõlblikkuse ja -tegevuse ohutusjärelevalvet teostavate asutustega;

i)

teatama kavandatavate muudatuste vastuvõtmisest (vajaduse korral teatavatel tingimustel) või tagasilükkamisest koos põhjendustega.

3.   Läbivaatamisel kaalutud muudatuste rakendamise peavad heaks kiitma pädevad asutused.

Artikkel 11

Kvalifitseeritud üksused

1.   Kui pädev asutus otsustab volitada kvalifitseeritud üksust tegema käesoleva määruse kohaseid ohutusauditeid või läbivaatamisi, tagab ta, et määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 3 või määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 13 kohaste kvalifitseeritud üksuste hulgast ühe väljavalimiseks kasutatud kriteeriumid hõlmavad järgmist:

a)

kvalifitseeritud üksusel on varasemaid kogemusi lennundusüksuste ohutuse hindamisel;

b)

kvalifitseeritud üksus ei ole samal ajal kaasatud asjaomase organisatsiooni ohutus- või kvaliteedijuhtimise süsteemi sisetegevustesse;

c)

kõik ohutusauditite või läbivaatamistega seotud töötajad on nõuetekohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud ning vastavad käesoleva määruse artikli 12 lõikes 3 sätestatud kvalifikatsioonikriteeriumidele.

2.   Kvalifitseeritud üksus nõustub võimalusega, et teda auditeerib pädev asutus või selle poolt volitatud organ.

3.   Pädevad asutused peavad registrit kvalifitseeritud üksuste kohta, kes on nende nimel volitatud teostama ohutusauditeid või läbivaatamisi. Registris kajastatakse vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Ohutusjärelevalvealane suutlikkus

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et pädevatel asutustel oleks vajalik suutlikkus teostada kõigi nende järelevalve alla kuuluvate organisatsioonide ohutusjärelevalvet, sealhulgas piisavalt vahendeid käesolevas määruses määratletud ülesannete täitmiseks.

2.   Pädevad asutused koostavad ja ajakohastavad iga kahe aasta järel hinnangu inimressursside kohta, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud menetluste analüüsil põhineva ohutusjärelevalve teostamiseks ja kõnealuste menetluste rakendamiseks.

3.   Pädevad asutused tagavad, et kõik ohutusjärelevalvega tegelevad isikud on pädevad nõutud ülesannete täitmiseks. Sellega seoses peavad nad:

a)

määratlema ja dokumenteerima hariduse, koolituse, tehnilised ja/või rakenduslikud teadmised, kogemused ja kvalifikatsiooni, mida on vaja nende struktuuri raames ohutusjärelevalvega seotud iga ametikoha tööülesannete täitmiseks;

b)

tagama nende struktuuri raames ohutusjärelevalvega tegelevatele töötajatele erikoolituse;

c)

tagama, et ohutusauditeid teostavad töötajad, sealhulgas kvalifitseeritud üksuste töötajad, vastavad pädeva asutuse määratletud kvalifikatsioonikriteeriumidele. Kriteeriumid hõlmavad:

i)

teadmisi ja arusaamist aeronavigatsiooniteenuste osutamise, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonidega seotud nõuetest, mille täitmise kontrollimiseks teostatakse ohutusauditeid;

ii)

hindamismeetodite kasutamist;

iii)

auditi korraldamiseks vajalikke oskusi;

iv)

audiitorite pädevuse tõendamist hindamise teel või muul vastuvõetaval viisil.

Artikkel 13

Ohutuseeskirjad

1.   Pädevad asutused annavad välja ohutuseeskirjad, kui nad on funktsionaalses süsteemis tuvastanud ohuolukorra, mille likvideerimiseks on vaja võtta viivitamatult meetmeid.

2.   Ohutuseeskirjad edastatakse asjaomastele organisatsioonidele ja need sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

a)

ohuolukorra määratlemine;

b)

ohustatud funktsionaalse süsteemi määratlemine;

c)

vajalikud meetmed ja nende põhjendus;

d)

tähtaeg, mille jooksul vajalikud meetmed tuleb viia vastavusse ohutuseeskirjadega;

e)

ohutuseeskirjade jõustumise kuupäev.

3.   Pädevad asutused edastavad ohutuseeskirjade koopia ametile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele, eelkõige funktsionaalse süsteemi ohutusjärelevalvega seotud asutustele, ning komisjonile.

4.   Pädevad asutused kontrollivad kohaldavate ohutuseeskirjade täitmist.

Artikkel 14

Ohutusjärelevalve register

Pädevad asutused võimaldavad või säilitavad juurdepääsu ohutusjärelevalvega seotud asjakohasele registrile, sealhulgas ohutusauditite aruannetele ja muudele ohutusalastele dokumentidele, mis on seotud sertifikaatidega, määramistega, muudatuste ohutusjärelevalvega, ohutuseeskirjadega ja kvalifitseeritud üksuste kasutamisega.

Artikkel 15

Ohutusjärelevalve aruandlus

1.   Pädevad asutused koostavad igal aastal ohutusjärelevalvearuande käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta. Ohutusjärelevalve aastaaruanne hõlmab muu hulgas järgmist teavet:

a)

pädeva asutuse organisatsiooniline ülesehitus ja menetluskord;

b)

sellise liikmesriigi vastutusalasse kuuluv õhuruum, kes lõi või nimetas pädeva asutuse (kui see on olemas) ja pädeva asutuse järelevalve alla kuuluvad organisatsioonid;

c)

kvalifitseeritud üksused, kes on volitatud teostama ohutusauditeid;

d)

pädeva asutuse olemasolevad vahendid;

e)

pädeva asutuse teostatud ohutusjärelevalvemenetluste käigus tuvastatud mis tahes ohutusalased küsimused.

2.   Liikmesriigid kasutavad määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 12 kohaselt komisjonile esitatavate aastaaruannete koostamisel pädevate asutuste koostatud aruandeid.

Ohutusjärelevalve aastaaruanne tehakse kättesaadavaks funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud liikmesriikidele, ametile ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaste programmide või tegevuste puhul, et jälgida või auditeerida aeronavigatsiooniteenuste, lennuliiklusvoo juhtimise, õhuruumi korraldamise ja muude võrgustiku funktsioonide ohutusjärelevalve rakendamist.

Artikkel 16

Teabevahetus pädevate asutuste vahel

Pädevad asutused võtavad meetmed, et teha määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 10 ja 15 ning määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõike 4 kohaselt tihedat koostööd ja vahetada mis tahes asjakohast teavet, et tagada kõigi piiriüleseid teenuseid osutavate või ülesandeid täitvate organisatsioonide ohutusjärelevalve.

Artikkel 17

Üleminekusätted

1.   Määruse (EÜ) nr 1315/2007 alusel enne käesoleva määruse jõustumist algatatud menetlusi hallatakse vastavalt käesoleva määrusele.

2.   Nende organisatsioonide ohutusjärelevalve eest vastutanud liikmesriigi asutus, kelle suhtes vastavalt artiklile 3 on pädevaks asutuseks amet, annab nende organisatsioonide ohutusjärelevalve teostamise ülesande ametile üle 12 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast, v.a võrgustiku haldusasutuse ohutusjärelevalve, mille teostamine tuleb vajaduse korral komisjonile, keda abistab amet, üle anda käesoleva määruse jõustumiskuupäeval.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1315/2007 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 19

Määruse (EL) nr 691/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 691/2010 IV lisa punkti 1.1 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 (10) artiklites 7, 8 ja 14 osutatud riikliku järelevalveasutuse ohutusaruanded ning samuti parandusmeetmete kavades sisalduvad riikliku järelevalveasutuse aruanded kindlaksmääratud ohutusalaste puudujääkide kõrvaldamise kohta;

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(3)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(5)  ELT L 291, 9.11.2007, lk 16.

(6)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(7)  ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 23.

(9)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(10)  ELT L 271, 18.10.2011, lk 15.”


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/23


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1035/2011,

17. oktoober 2011,

milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artikleid 4, 6 ja 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (2) eriti selle artikli 8b lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt peab komisjon, keda abistab Euroopa Lennundusohutusamet („amet”), võtma vastu rakenduseeskirjad lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kogu Liidus. Kõnealuse määruse artikli 8b lõikes 6 nõutakse, et need rakenduseeskirjad põhineksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks) (raammäärus)) (3) artikli 5 lõike 3 kohaselt vastu võetud määrustel.

(2)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamine kogu ELis peaks toimuma liikmesriikide või ameti sertifitseerimise alusel. Ühistele nõuetele vastavatele aeronavigatsiooniteenuste osutajatele peaks antama sertifikaat vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 7 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikele 2.

(3)

Ühiseid nõudeid, mis on sätestatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 8b, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänseid õigusi nende õhuruumi üle või liikmesriikide nõudeid avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitsega seotud küsimustes, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 549/2004 artikliga 13. Ühised nõuded ei peaks hõlmama määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõikes 2 sätestatud sõjalisi operatsioone ega sõjalist väljaõpet.

(4)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühiste nõuete määratluse puhul tuleks arvesse võtta aeronavigatsiooniteenuste osutajate õiguslikku seisundit liikmesriikides. Kui organisatsioon lisaks aeronavigatsiooniteenuste osutamisele tegeleb millegi muuga ja kui ei ole ette nähtud teisiti, ei tuleks ühiseid nõudeid kohaldada niisuguste muude tegevuste ega vahendite suhtes, mida aeronavigatsiooniteenuste osutamisel ei kasutata.

(5)

Ühiste nõuete kohaldamine aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes peaks olema vastavuses riski suurusega, mis on seotud iga teenuse iseärasustega, nagu näiteks teostatud liikumiste arv ja/või laad ning nende iseärasused. Kui teatavate aeronavigatsiooniteenuste osutajad peaksid otsustama mitte kasutada võimalust piiriüleste teenuste pakkumiseks ühtses Euroopa taevas, peaks pädeval asutusel olema õigus lubada kohaldada vastavalt aeronavigatsiooniteenuste osutamise suhtes teatavaid üldnõudeid ja lennuliiklusteenuste osutamise suhtes teatavaid erinõudeid. Seepärast peaksid sertifikaadile lisatud tingimused näitama erandi laadi ja ulatust.

(6)

Sertifitseerimissüsteemi nõuetekohase funktsioneerimise tagamiseks peaksid liikmesriigid oma aastaaruannetes esitama oma pädevate asutuste poolt lubatud erandite kohta komisjonile ja ametile kogu asjakohase teabe.

(7)

Aeronavigatsiooniteenuste eri liikide suhtes ei kohaldata tingimata samu nõudeid. Seepärast on ühised nõuded vaja kohandada vastavaks iga teenuseliigi eripärale.

(8)

Aeronavigatsiooniteenuste osutajatel peaks lasuma kohustus tõendada kohaldatavatele ühistele nõuetele vastavust sertifikaadi kehtivusajal ja kõigi hõlmatud teenuste suhtes.

(9)

Ühiste nõuete tõhusa kohaldamise tagamiseks tuleks kehtestada süsteem, mille abil saaks teostada korrapärast järelevalvet ja kontrolli kõnealuste ühiste nõuete suhtes ning sertifikaadis määratletud tingimustele vastavuse kohta. Pädev asutus peaks kontrollima teenuseosutaja sobilikkust enne sertifikaadi väljaandmist ning kord aastas hindama juba sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuste osutajate jätkuvat nõuetele vastavust. Seepärast tuleks kehtestada igal aastal ajakohastatav, riskide hindamisel põhinev soovituslik kontrolliprogramm, mis hõlmaks kõiki sertifitseeritud teenuseosutajaid. Kõnealune programm peaks võimaldama kontrollida aeronavigatsiooniteenuste osutajate kõiki asjakohaseid osi mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui pädevad asutused hindavad määratud lennuliiklus- ja meteoroloogiateenuste osutajate nõuetele vastavust, peaks neil olema õigus kontrollida ka liikmesriigi rahvusvahelistest kohustustest tulenevate asjakohaste nõuete täitmist.

(10)

Riiklike järelevalveasutuste vastastikused eksperdihinnangud võivad edendada ühist lähenemisviisi järelevalvele aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle kogu ELis. Komisjon võib koostöös liikmesriikide ja ametiga korraldada selliseid vastastikuseid eksperdihinnanguid, mida tuleks kooskõlastada määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklite 24 ja 54 raames toimuva tegevusega ning mis tahes muu rahvusvahelise seire- ja järelevalveprogrammiga. Sellega välditaks töö kattumist. Selleks et võimaldada vastastikuse eksperdihinnangu käigus kogemuste ja heade tavade vahetust, peaksid eksperdid olema pädeva asutuse personali hulgast.

(11)

Eurocontrol on välja töötanud ohutusnõuded (ESARR), millel on olnud eriti suur tähtsus lennuliiklusteenuste osutamise ohutuse suhtes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 550/2004 peaks komisjon kindlaks määrama ja ELi määrustega vastu võtma asjakohased ESARRi sätted. Komisjoni 20. detsembri 2005. aasta määrusesse (EÜ) nr 2096/2005 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded) (4) inkorporeeritud ESARR on olnud käesolevate rakenduseeskirjade alus.

(12)

Kui komisjon võttis vastu määruse (EÜ) nr 2096/2005, otsustas ta, et ei ole otstarbekas korrata ESARR 2 sätteid lennuliikluse korraldamise ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende hindamise kohta, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/42/EÜ vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses (6). Ohutusega seotud vahejuhtumeid käsitlevate uute sätetena tuleks siiski ette näha, et käesoleva määruse kohaselt määratletud pädevad asutused peavad kontrollima, kas lennuliiklusteenuste osutajad, samuti side-, navigeerimis- või seireteenuse osutajad järgivad ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamisel ja nende hindamisel nõutavat korda.

(13)

Eelkõige tuleks tunnistada, et esiteks on ohutusjuhtimine aeronavigatsiooniteenuste pakkumisel niisugune ülesanne, millega tagatakse kõigi ohutusriskide tuvastamine, hindamine ja rahuldav vähendamine, ning teiseks, et ametlik ja süstemaatiline lähenemine ohutusjuhtimisele ja juhtimissüsteemidele, eesmärgiga saavutada terviklik süsteemne lähenemisviis, võib ohutusele tekkivat kasu märgatavalt ja hõlpsasti jälgitavalt suurendada. Amet peaks täiendavalt hindama käesoleva määruse ohutusnõudeid ja integreerima need tsiviillennundusohutuse ühtsesse regulatiivraamistikku.

(14)

Seni kuni amet kavandab rakendusmeetmeid asjakohaste Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) standardite ülevõtmiseks ELi rakendusmeetmetesse, nõuete täitmise vastuvõetavaid viise, sertifitseerimistingimusi ja juhismaterjali, peaksid aeronavigatsiooniteenuse osutajad tegutsema vastavalt asjakohastele ICAO standarditele. Piiriüleste aeronavigatsiooniteenuste osutamise hõlbustamiseks ning kuni ameti ICAO standardite ülevõtmiseks vastavate meetmete väljatöötamise lõpuleviimiseni peaksid liikmesriigid, komisjon ja amet, tehes vajaduse korral tihedat koostööd Eurocontroliga, püüdlema nende erinevuste vähendamise poole, millest liikmesriigid teatasid seoses ICAO standardite kohaldamisega aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas, et saavutada ühine liikmesriikide vaheline standardite kogum ühtse Euroopa taeva piires.

(15)

Liikmesriikide erinev kord seoses vastutusega ei tohiks takistada aeronavigatsiooniteenuste osutajatel piiriüleste teenuste lepingute sõlmimist, kui aeronavigatsiooniteenuste osutajad on võtnud meetmed kohaldatavatest õigusaktidest tuleneva kahjuvastutuse katmiseks. Kasutatav meetod peaks vastama siseriiklikele õigusnormidele. Liikmesriigid, kes lubavad aeronavigatsiooniteenuste osutamist oma vastutusalas olevas õhuruumis või selle osas ilma määrusega (EÜ) nr 550/2004 ettenähtud sertifikaadita, peaksid katma kõnealuste teenuseosutajate vastutuse.

(16)

Amet peaks täiendavalt hindama käesoleva määruse sätteid, eelkõige neid, mis on seotud sertifitseeritud organisatsiooni pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid ning insener-tehnilist personali käsitlevate muudatuste ohutuse hindamisega, ning esitama arvamuse, kuidas kohandada neid tervikliku süsteemse lähenemisviisiga, pidades silmas nende sätete integreerimist tulevasse tsiviillennundusohutuse ühtsesse regulatiivraamistikku ning sidusrühmade ja pädevate asutuste kogemusi ohutusjärelevalve alal.

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus) (7) nõutakse, et loodaks võrgustiku funktsioonideks nimetatud erifunktsioonid, mis võimaldaks õhuruumi ja nappide ressursside optimaalset kasutamist, et kasutajad saaksid maksimaalse juurdepääsu õhuruumile ja opereerida eelistatud lennuliinidel. Vastavalt määruses (EÜ) nr 551/2004 toodule sätestab komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 677/2011 (millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse määrust (EL) nr 691/2010) (8) kõnealuste funktsioonide täitmisega seotud üksuse õigused, kohustused ja vastutuse.

(18)

Teatud võrgustiku funktsioonide ohutuks täitmiseks peab asjaomane üksus vastama teatavatele nõuetele. Nende nõuetega püütakse tagada, et üksus või organisatsioon tegutseb ohutult ning need nõuded on sätestatud määruse (EL) nr 677/2011 VI lisas. Need on organisatsiooni ohutusnõuded, mis on väga sarnased käesoleva määruse I lisas sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise üldnõuetega, kuid neid on kohandatud võrgustiku funktsioonide ohutusalaste kohustustega.

(19)

Seetõttu tuleb määrus (EÜ) nr 2096/2005 tunnistada kehtetuks.

(20)

Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrust (EÜ) nr 482/2008, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse (EÜ) nr 2096/2005 II lisa, (9) ja komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrust (EL) 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded, (10) tuleks käesoleva määrusega kohandamiseks muuta.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded.

Juhul kui I või II lisas ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ühiseid nõudeid siiski:

a)

teenuseosutaja muule tegevusele kui aeronavigatsiooniteenuste osutamine;

b)

muuks kui aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks eraldatud vahenditele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 3 sätestatud mõisteid. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 2 lõikes 15 esitatud mõistet „sertifikaat” ei kasutata.

Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1)   „lennutööd”– õhusõiduki käitamine, mille käigus õhusõidukit kasutatakse eriteenusteks, nagu näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, uuringute, vaatluse ja patrulli, otsingu- ja päästetööde või õhureklaami vallas;

2)   „äriline lennutransport”– õhusõiduki käitamine reisijate, lasti või posti vedamiseks tasu või rendi eest;

3)   „funktsionaalne süsteem”– süsteemide, menetluste ja inimressursside ühendamine lennuliikluse korraldamiseks;

4)   „üldlennundus”– tsiviilõhusõidukite mis tahes käitamine, välja arvatud lennutööd või äriline lennutransport;

5)   „riiklik järelevalveasutus”– liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõikele 1 riiklikuks järelevalveasutuseks nimetatud või sellena loodud organ või organid;

6)   „ohutegur”– mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumi;

7)   „organisatsioon”– aeronavigatsiooniteenuseid pakkuv üksus;

8)   „teenusepakkuja”– organisatsioon, kes vastutab lennuliiklus-, side-, navigatsiooni- või seireteenuseid toetavate insener-tehniliste teenuste pakkumise eest;

9)   „risk”– ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;

10)   „ohutuse tagamine”– kõik kavandatud ja süstemaatilised meetmed, mida on vaja andmaks piisavat kindlustunnet, et toode, teenus, organisatsioon või funktsionaalne süsteem on rahuldava või vastuvõetava ohutustasemega;

11)   „ohutuseesmärk”– kvalitatiivne või kvantitatiivne avaldus, milles määratletakse ohutegurite ilmnemise maksimaalne eeldatav sagedus või tõenäosus;

12)   „ohutusnõue”– riski vähendamise meetmed, mis tulenevad teatava ohutuseesmärgi saavutamiseks ettenähtud riskide vähendamise strateegiast ning milleks võivad olla korraldus-, tegevus-, menetlus-, funktsiooni-, toimivus- ja koostalitlusvõimega seotud nõuded või keskkonnatingimused;

13)   „teenused”– aeronavigatsiooniteenused või selliste teenuste rühm;

14)   „üleeuroopaline aeronavigatsiooniteenus”– enamiku või kõigi liikmesriikide kasutajate jaoks kavandatud ja loodud aeronavigatsiooniteenus, mis võib ulatuda ka kaugemale kui selle territooriumi õhuruum, kus aluslepingut kohaldatakse;

15)   „aeronavigatsiooniteenuste osutaja”– mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenust üldlennunduse jaoks, sh organisatsioon, kes taotleb sertifikaadi aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

Artikkel 3

Pädev sertifitseerimisasutus

1.   Käesoleva määruse tähenduses on pädev aeronavigatsiooniteenuste osutajate sertifitseerimisasutus

a)

organisatsioonide jaoks, kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub mõnes liikmesriigis: riiklik järelevalveasutus, kelle kõnealune liikmesriik on selleks nimetanud või sellena loonud;

b)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes asutamislepingut kohaldatakse, ja kelle põhitegevuskoht ja olemasolu korral ka registrijärgne asukoht asub väljaspool kõnealust territooriumi: amet;

c)

organisatsioonide jaoks, kes osutavad üleeuroopalisi aeronavigatsiooniteenuseid selle territooriumi õhuruumis, mille suhtes asutamislepingut kohaldatakse: amet.

2.   Ohutusjärelevalve pädev asutus määratakse kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1034/2011 (11) artikliga 3.

Artikkel 4

Sertifikaatide andmine

1.   Aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks peavad organisatsioonid, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõike 5 kohaldamist, vastama

a)

käesoleva määruse I lisas sätestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise üldnõuetele;

b)

II–V lisas sätestatud täiendavatele erinõuetele vastavalt nende poolt pakutava teenuse liigile.

2.   Pädev asutus teeb enne teenuseosutajale sertifikaadi andmist kindlaks, kas organisatsioon vastab ühistele nõuetele.

3.   Organisatsioon peab vastama ühistele nõuetele hiljemalt sertifikaadi väljaandmise ajaks, mis on välja antud vastavalt:

a)

määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 7;

b)

määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõikele 2 ja artikli 22a punktidele b ja c.

Artikkel 5

Erandid

1.   Erandina artikli 4 lõikest 1 võivad teatavate aeronavigatsiooniteenuste osutajad otsustada mitte kasutada võimalust piiriüleste teenuste pakkumiseks ning loobuda vastastikuse tunnustamise õigusest ühtses Euroopa taevas.

Sel juhul võivad nad taotleda määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 osutatud sertifikaati, mis on piiratud liikmesriigi vastutusalas oleva õhuruumiga.

2.   Esimeses lõikes osutatud taotluse esitamiseks peab lennuliiklusteenuste osutaja pakkuma või kavatsema pakkuda üksnes üht või mitut järgmise kategooria teenust:

a)

lennutöö;

b)

üldlennundus;

c)

äriline lennutransport, mis toimub üksnes õhusõidukitega, mille suurim stardimass on kuni 10 tonni või milles on kuni 20 istekohta;

d)

äriline lennutransport, mille veomaht on alla 10 000 reisi aastas; olenemata suurimast stardimassist ja istekohtade arvust; reise arvutatakse õhkutõusmiste ja maandumiste summana ning see on arvestatud viimase kolme aasta keskmisena.

Sellise taotluse esitamiseks peab muude aeronavigatsiooniteenuste kui lennuliiklusteenuste osutaja aastane käive olema teenuste puhul, mida ta pakub või kavatseb pakkuda, kuni 1 000 000 eurot.

Kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja ei saa objektiivsetel praktilistel põhjustel esitada tõendeid nendele kvalifitseerumiskriteeriumidele vastavuse kohta, võib pädev asutus arvestada samalaadseid näitajaid või prognoose seoses esimeses ja teises lõigus esitatud ülemmääradega.

Sellise taotluse esitamisega samal ajal esitab aeronavigatsiooniteenuse osutaja pädevale asutusele asjakohased tõendid kvalifitseerumiskriteeriumide kohta.

3.   Pädev asutus võib lubada konkreetseid erandeid taotlejatele, kes täidavad lõike 1 kvalifitseerumiskriteeriumeid, vastavalt nende panusele asjaomase liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi lennuliikluse korraldamisel.

Kõnealuseid erandeid võib kohaldada üksnes I lisas toodud nõuete suhtes.

Erandeid ei tehta siiski järgmiste nõuete suhtes:

a)

tehniline ning operatiivne pädevus ja tegutsemisvõime (punkt 1);

b)

ohutusjuhtimine (punkt 3.1);

c)

inimressursid (punkt 5);

d)

avatud ja läbipaistev aeronavigatsiooniteenuste pakkumine (punkt 8.1).

4.   Lisaks lõikes 3 nimetatud eranditele võib pädev asutus teha erandeid taotlejatele, kes osutavad lennuvälja lennuinfo teenuseid, teenindades korrapäraselt mitte üle ühe tööpaiga mis tahes ühel lennuväljal. Pädev asutus teeb seda vastavalt taotlejate panusele asjaomase liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi lennuliikluse korraldamisel

Kõnealuseid erandeid võib kohaldada üksnes II lisa punktis 3 toodud järgmiste nõuete suhtes:

a)

ohutusjuhtimise vastutusala ning välisteenused ja -tarned (punkt 3.1.2 alapunktid b ja e);

b)

ohutuse ülevaatused (punkt 3.1.3 alapunkt a);

c)

ohutusnõuded riski hindamiseks ja vähendamiseks seoses muudatustega (punkt 3.2).

5.   III, IV ja V lisas esitatud nõuete puhul erandeid ei lubata.

6.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 II lisale peab pädev asutus:

a)

määratlema erandi laadi ja ulatuse sertifikaadile lisatud tingimustes, näidates selle õigusliku aluse;

b)

piiritlema sertifikaadi kehtivusaja, kui seda peetakse järelevalve eesmärgil vajalikuks;

c)

jälgima, kas aeronavigatsiooniteenuste osutaja vastab jätkuvalt erandi saamise nõuetele.

Artikkel 6

Nõuetele vastavuse tõendamine

1.   Pädeva asutuse taotlusel esitab organisatsioon kõik asjakohased tõendid, et tõestada oma vastavust kehtivatele ühistele nõuetele. Organisatsioonid võivad täielikult kasutada olemasolevaid andmeid.

2.   Sertifitseeritud organisatsioon teavitab pädevat asutust kavandatud muudatustest oma aeronavigatsiooniteenuste osutamisel, mis võivad mõjutada tema vastavust kehtivatele ühistele nõuetele või sertifikaadile lisatud tingimustele (vajaduse korral).

3.   Kui sertifitseeritud organisatsioon ei vasta enam kehtivatele ühistele nõuetele või vajaduse korral sertifikaadile lisatud tingimustele, nõuab pädev asutus organisatsioonilt ühe kuu jooksul alates nõuetele mittevastavuse tuvastamisest parandusmeetmete võtmist.

Otsusest tuleb viivitamata teatada asjaomasele organisatsioonile.

Pädev asutus kontrollib parandusmeetmete rakendamist enne asjaomasele organisatsioonile oma heakskiidust teatamist.

Kui pädev asutus leiab, et parandusmeetmeid ei ole organisatsiooniga kokkulepitud tähtajaks korralikult rakendatud, võtab ta aeronavigatsiooniteenuste järjepidevuse tagamise vajadust silmas pidades asjakohased jõustamismeetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikele 7 ning määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 10, artikli 22a punktile d, artiklile 25 ja artiklile 68.

Artikkel 7

Nõuetele vastavuse järelevalve hõlbustamine

Organisatsioonid hõlbustavad pädeva asutuse või viimase nimel tegutseva pädeva üksuse tehtavaid kontrolle ja ülevaatusi, mille hulka kuuluvad ka kohapealsed kontrollid ja etteteatamata kontrollid.

Volitatud isikutel on õigus teha järgmisi toiminguid:

a)

kontrollida asjaomaseid dokumente, andmeid, menetluseeskirju ja kõiki muid aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seonduvaid materjale;

b)

teha nendest dokumentidest, andmetest, menetluseeskirjadest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c)

küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d)

siseneda vajalikesse ruumidesse, territooriumidele või transpordivahenditesse.

Sellised pädeva asutuse või tema nimel tegutseva pädeva üksuse tehtavad kontrollid ja ülevaatused toimuvad selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt, kus neid tuleb läbi viia.

Artikkel 8

Jätkuv nõuetele vastavus

Pädev asutus kontrollib tema käsutuses olevate tõendite põhjal igal aastal, kas organisatsioonid, kelle ta on sertifitseerinud, vastavad jätkuvalt nõuetele.

Selleks kehtestab pädev asutus soovitusliku kontrolliprogrammi, mida ta igal aastal ajakohastab ja mis hõlmab kõiki tema poolt sertifitseeritud teenuseosutajaid ning põhineb pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid moodustavate eri toimingute riskihindamisel. Enne kõnealuse programmi kehtestamist konsulteerib ta asjaomaste organisatsioonidega ja kõigi muude asjaomaste pädevate asutustega.

Programmis on märgitud eri kohtade kontrollimise ajavahemikud.

Artikkel 9

Insener-tehnilise personali ohutuseeskirjad

Seoses lennuliiklus-, side-, navigatsiooni- või seireteenustega tegeleb pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks otstarbeks määratud mis tahes muu asutus järgmiste ülesannetega:

a)

asjakohaste ohutuseeskirjade koostamine insener-tehnilisele personalile, kes teostab käitamisohutusega seotud ülesandeid;

b)

piisava ja asjakohase ohutusjärelevalve tagamine insener-tehnilise personali üle, kes on mis tahes tegutsevate organisatsioonide poolt määratud teostama käitamisohutusega seotud ülesandeid;

c)

asjakohaste meetmete võtmine põhjendatud arvamuse alusel ja pärast asjakohast uurimist seoses tegutsevate organisatsioonidega ja/või nende insener-tehnilise personaliga, kes ei vasta II lisa punktis 3.3 toodud nõuetele;

d)

kontrollimine, et asjakohased meetodid võimaldavad tagada käitamisohutusega seotud ülesandeid täitma määratud kolmandate osapoolte vastavuse II lisa punktis 3.3 toodud nõuetele.

Artikkel 10

Vastastikused eksperdihinnangud

1.   Komisjon võib koostöös liikmesriikide ja ametiga korraldada riiklike järelevalveasutuste vastastikused eksperdihinnangud vastavalt lõigetele 2–6.

2.   Vastastikused eksperdihinnangud viib läbi riiklikest ekspertidest ja vajaduse korral ameti vaatlejatest koosnev rühm.

Rühm koostatakse vähemalt kolme eri liikmesriigi ja ameti ekspertidest.

Eksperdid ei võta osa vastastikustest eksperdihinnangutest liikmesriigis, kus nad töötavad.

Komisjon koostab ja säilitab liikmesriikide poolt nimetatud riiklike ekspertide loetelu, mis hõlmab ühiste nõuete kõiki aspekte, nagu on loetletud määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 6.

3.   Vähemalt kolm kuud enne vastastikust eksperdihinnangut teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile ja riiklikule järelevalveasutusele eksperdihinnangu toimumise, selle läbiviimise kavandatud kuupäeva ning osavõtvate ekspertide nimed.

Liikmesriik, mille riiklikule järelevalveasutusele hinnang antakse, kiidab hinnangut andva ekspertide rühma heaks enne eksperdihinnangu toimumist.

4.   Kolme kuu jooksul pärast eksperdihinnangu toimumist koostab hinnangu andnud ekspertide rühm konsensuse alusel aruande, mis võib sisaldada soovitusi.

Komisjon kutsub aruande arutamiseks kokku istungi ameti esindajate, ekspertide ja riikliku järelevalveasutusega.

5.   Komisjon edastab aruande asjaomasele liikmesriigile.

Liikmesriik võib kolme kuu jooksul pärast aruande kättesaamist esitada oma märkused.

Need märkused hõlmavad vajaduse korral meetmeid, mida liikmesriik on võtnud või mida ta kavatseb määratud tähtajaks võtta.

Aruannet ja selle tagajärgi ei avalikustata, kui asjaomase liikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

6.   Komisjon teavitab igal aastal liikmesriike ühtse õhuruumi komitee kaudu nende hinnangute peamistest tulemustest.

Artikkel 11

Üleminekusätted

1.   Aeronavigatsiooniteenuse osutajaid, kellel on käesoleva määruse jõustumise päeval määruse (EÜ) nr 2096/2005 kohane sertifikaat, loetakse käesoleva määruse kohaselt väljaantud sertifikaadi omanikeks.

2.   Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi taotlejaid, kes esitasid oma taotlused enne käesoleva määruse jõustumist ja kellele sertifikaati ei ole veel välja antud, peavad enne sertifikaadi väljaandmist tõendama, et nad vastavad käesoleva määruse nõuetele.

3.   Kui organisatsioonid, kelle jaoks pädev asutus on vastavalt artiklile 3 amet, on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele taotluse sertifikaadi väljaandmiseks, viib riiklik järelevalveasutus koostöös ametiga sertifitseerimisprotsessi lõpule ning sertifikaadi väljastamisel edastab toimiku ametile.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2096/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 13

Määruse (EÜ) nr 482/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 482/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõike 5 viide „määruse (EÜ) nr 2096/2005” asendatakse viitega „komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011 (12).

2)

Artikkel 6 jäetakse välja.

3)

I lisa punktide 1 ja 2 viide „määruse (EÜ) nr 2096/2005” asendatakse viitega „rakendusmääruse (EL) nr 1035/2011”.

Artikkel 14

Määruse (EL) nr 691/2010 muutmine

Määruse (EL) nr 691/2010 artikkel 25 jäetakse välja.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(3)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(4)  ELT L 335, 21.12.2005, lk 13.

(5)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.

(6)  ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(7)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(8)  ELT L 185, 15.7.2011, lk 1.

(9)  ELT L 141, 31.5.2008, lk 5.

(10)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 1.

(11)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

(12)  ELT L 271, 18.10.2011, lk 23.”


I LISA

Aeronavigatsiooniteenuste osutamise üldnõuded

1.   TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad on suutelised osutama oma teenuseid ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel vastavalt asjaomase õhuruumi üldise nõudluse mõistlikule tasemele. Sel eesmärgil säilitavad nad piisavat tehnilist ning operatiivset suutlikkust ja asjatundlikkust.

2.   ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

2.1.   Organisatsiooniline struktuur

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad asutavad ja juhivad oma organisatsiooni struktuuri kohaselt, mis soodustab aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tõhusat ja järjepidevat osutamist.

Organisatsioonilises struktuuris määratakse kindlaks:

a)

ametisse nimetatud vastutavate isikute volitused, kohustused ja vastutusala, eriti ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, finantside ja inimressurssidega seotud ülesannete eest vastutava juhtkonna osas;

b)

organisatsiooni eri osade ja protsesside vahelised alluvus- ja aruandlussuhted.

2.2.   Organisatsiooniline juhtimine

2.2.1.   Äriplaan

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad koostavad vähemalt viit aastat hõlmava äriplaani. Kõnealuses äriplaanis:

a)

sätestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja üldised eesmärgid ja nende saavutamise strateegia vastavuses teenuseosutaja mis tahes üldise pikaajalise plaaniga ning asjaomaste infrastruktuuri või muude tehnoloogia arengut käsitlevate oluliste ELi nõuetega;

b)

esitatakse asjakohased tulemuseesmärgid, mida kohaldatakse seoses ohutuse, läbilaskevõime, keskkonnaküsimuste ja kulutõhususega.

Punktides a ja b esitatud teave on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi tulemuslikkuse kavaga ning ohutusega seotud andmete puhul on see kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni konventsiooni 11. lisa standardis 2.27.1 (muudetud 20. juuli 2009. aasta muudatusega 47B) osutatud riikliku ohutusprogrammiga.

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad edastavad suurte investeerimisprojektide kohta ohutuse ja ettevõtlusega seotud põhjendused, lisades vajaduse korral teabe eeldatava mõju kohta punktis b osutatud asjaomastele tulemuseesmärkidele, ja määravad kindlaks SESARi (ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi) rakendamisega seotud õigusaktide nõuetest tulenevad investeeringud.

2.2.2.   Aastaplaan

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad koostavad igal aastal järgmise aasta kohta plaani, milles täpsustatakse äriplaani üksikasjad ja kõik sellesse tehtavad muudatused.

Aastaplaan hõlmab järgmisi tegureid, mida kohaldatakse seoses teenuste taseme ja kvaliteediga, näiteks läbilaskevõime eeldatava taseme, ohutuse, keskkonna ja kulutõhususega:

a)

teave uue infrastruktuuri või muu arendustegevuse kohta ning selgitus, milline on nende osa aeronavigatsiooniteenuste osutaja tulemuslikkuse, sealhulgas teenuste taseme ja kvaliteedi parandamisel;

b)

tulemusnäitajad, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud riigi või funktsionaalse õhuruumiosa tulemuslikkuse kavaga, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata;

c)

teave meetmete kohta, mille eesmärk on leevendada aeronavigatsiooniteenuste osutaja ohutuskavas kindlaksmääratud ohutusalaseid riske, sealhulgas teave ohutuse jälgimisel kasutatavate ohutusnäitajate kohta ning vajaduse korral leevendusmeetmete eeldatav maksumus;

d)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja eeldatav lühiajaline finantsseisund, samuti äriplaani mis tahes muudatused või seda mõjutavad tegurid.

2.2.3.   Plaani tulemuslikkuseosa

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja teeb oma äriplaani ja aastaplaani tulemuslikkuseosa sisu komisjonile taotluse korral kättesaadavaks vastavalt pädeva asutuse poolt kooskõlas siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.

3.   OHUTUS- JA KVALITEEDIJUHTIMINE

3.1.   Ohutusjuhtimine

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad korraldavad kõigi oma teenuste ohutusjuhtimist. Seda tehes kehtestavad nad ametlikud sidemed kõigi huvirühmadega, kes võivad tema teenuste ohutust otseselt mõjutada.

Teenuseosutajad töötavad välja ohutusjuhtimise protseduurid juhuks, kui kehtestatakse uusi või muudetakse olemasolevaid funktsionaalseid süsteeme.

3.2.   Kvaliteedijuhtimissüsteem

Aeronavigatsiooniteenuste osutajatel peab olema järgmistele põhimõtetele vastav kvaliteedijuhtimissüsteem, mis hõlmab kõiki nende pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid.

Kvaliteedijuhtimissüsteemis:

a)

määratletakse kvaliteedijuhtimise põhimõtted viisil, mis arvestaks eri tarbijate vajadusi nii suurel määral kui võimalik;

b)

koostatakse kvaliteedikontrolli programm, mille menetluskorraga tagatakse, et kõik toimingud viiakse läbi vastavalt kehtivatele nõuetele, standarditele ja menetlustele;

c)

esitatakse käsiraamatute ja seiredokumentide abil tõendusmaterjali kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kohta;

d)

määratakse juhtkonna esindajad, kelle ülesanne on kontrollida protseduuride asjakohasust ja piisavust ohutu ja tõhusa operatiivtegevuse tagamiseks;

e)

kontrollitakse olemasolevat kvaliteedijuhtimissüsteemi ning võetakse vajaduse korral heastavad meetmed.

Asjakohaselt akrediteeritud organisatsiooni poolt väljaantud EN ISO 9001 sertifikaati, mis hõlmab teenuseosutaja pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid, loetakse piisavaks tõendiks nõuetele vastavuse kohta. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja nõustub sertifitseerimisega seotud dokumendid pädeva asutuse nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad võivad integreerida ohutus-, julgeoleku- ja kvaliteedijuhtimissüsteemid oma juhtimissüsteemi.

3.3.   Tegevusjuhendid

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad koostavad enda poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegevusjuhendid ja ajakohastavad neid.

Nad tagavad, et:

a)

tegevusjuhendid sisaldavad juhendeid ja teavet, mis on operatiivtöötajatele vajalikud nende ülesannete täitmiseks;

b)

tegevusjuhendite vajalikud osad on asjaomastele töötajatele kättesaadavad;

c)

operatiivtöötajaid teavitatakse kiiresti kõikidest tegevusjuhendite muudatustest, mida nende ülesannete suhtes kohaldatakse, ning ka muudatuste jõustumise ajast.

4.   JULGEOLEK

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad kehtestavad julgeolekujuhtimissüsteemi, et tagada:

a)

oma ruumide ja töötajate julgeolek, vältides aeronavigatsiooniteenuste osutamisele suunatud õigusvastaseid tegusid;

b)

saadud, enda poolt loodud või muul viisil kasutatavate jooksvate andmete julgeolek, piirates nende kättesaadavust üksnes selleks volitatud isikutega.

Julgeolekujuhtimissüsteemis määratletakse:

a)

menetlused, mis on seotud riski hindamise ja vähendamisega, julgeoleku jälgimise ja parandamisega, julgeoleku ümberhindamise ja kogemuste levitamisega;

b)

vahendid, mis on kavandatud julgeolekuga seonduvate puuduste avastamiseks ja töötajate teavitamiseks asjakohastest hoiatustest;

c)

vahendid julgeolekuga seotud puuduste kõrvaldamiseks ning parandus- ja leevendusmeetmete kindlaksmääramiseks, millega ära hoida puuduste taastekkimine.

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad korraldavad vajaduse korral oma töötajate julgeolekukontrolli ning teevad koostööd asjakohaste tsiviil- ja sõjaväevõimudega, et tagada oma ruumide, töötajate ja andmete julgeolek.

Ohutus-, kvaliteedi- ja julgeolekujuhtimissüsteeme võib kavandada ja käitada integreeritud juhtimissüsteemina.

5.   INIMRESSURSID

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad palkavad asjakohaste oskustega töötajad, et tagada aeronavigatsiooniteenuste osutamine ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel. Sel otstarbel kehtestavad nad personali palkamise ja koolitamise põhimõtted.

6.   MAJANDUSLIK TUGEVUS

6.1.   Majanduslik- ja finantsseisund

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad on suutelised täitma oma rahalisi kohustusi, näiteks kandma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid või kapitaliinvesteeringute kulusid. Nad kasutavad asjakohast raamatupidamissüsteemi. Nad tõendavad oma suutlikkust punktis 2.2.2 osutatud aastaplaaniga, samuti oma põhikirja alusel peetava bilansiarvestuse ja raamatupidamiskontodega.

6.2.   Finantsaudit

Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 2 tõendavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad, et nende raamatupidamist auditeeritakse regulaarselt ja sõltumatult.

7.   VASTUTUS JA KINDLUSTUSKAITSE

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad peavad võtma kindlustusmeetmed, mis hõlmavad nende suhtes kohaldatavatel õigusaktidel põhinevaid kohustusi.

Kindlustuse tagamiseks kasutatav meetod peaks olema asjakohane võimaliku konkreetse kahjumi ja kahju katmiseks, võttes arvesse organisatsiooni õiguslikku seisundit ja olemasoleva ärikindlustuse taset.

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja, kes kasutab mõne teise aeronavigatsiooniteenuste osutaja teenuseid, peab tagama, et kindlustusmeetmed katavad nende mõlema vahel jaotuva vastutuse.

8.   TEENUSTE KVALITEET

8.1.   Aeronavigatsiooniteenuste osutamise avatus ja läbipaistvus

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad pakuvad aeronavigatsiooniteenuseid avatud ja läbipaistval viisil. Nad avaldavad oma teenuste kasutustingimused ning kehtestavad aeronavigatsiooniteenuste kasutajatele regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi, mis võib olla nii individuaalne kui kollektiivne ja toimub vähemalt kord aastas.

Vastavalt kohaldatavatele ELi õigusaktidele ei tohi aeronavigatsiooniteenuste osutajad rahvuse või identiteedi alusel diskrimineerida ühtki kasutajat või kasutajarühma.

8.2.   Situatsioonikavad

Aeronavigatsiooniteenuste osutajatel peavad olema situatsioonikavad kõigi nende pakutavate aeronavigatsiooniteenuste kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel tema tegevus võiks oluliselt halveneda või katkeda.

9.   ARUANDEKOHUSTUS

Aeronavigatsiooniteenuse osutajad on suutelised esitama pädevale asutusele aastaaruande oma tegevuse kohta.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, peab kõnealune aastaaruanne sisaldama teenuseosutajate majandustulemusi, samuti tegevuse tulemusi ning mis tahes märkimisväärseid meetmeid ja arenguid, eriti ohutuse valdkonnas.

Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)

hinnang osutatud aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusele;

b)

aeronavigatsiooniteenuse osutaja tulemuste võrdlemine punktis 2.2.1 osutatud äriplaanis kehtestatud tulemuseesmärkidega, kõrvutades tegelikke tulemusi aastaplaaniga ning kasutades selleks aastaplaanis kehtestatud tulemusnäitajaid;

c)

selgitus eesmärkidest erinevuste kohta ja kindlaksmääratud meetmed puudujääkide kõrvaldamiseks määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 11 osutatud võrdlusperioodi jooksul;

d)

tegevuse ja infrastruktuuriga seotud arengusuunad;

e)

majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1;

f)

teave teenuste kasutajate regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi kohta,

g)

teave inimressursside poliitika kohta.

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad teevad iga-aastase aruande sisu komisjonile ja ametile kättesaadavaks taotluse korral ning avalikkusele vastavalt pädeva asutuse poolt vastavalt siseriikliku õigusega sätestatud tingimustele.


II LISA

Lennuliiklusteenuste osutamise erinõuded

1.   OMAND

Lennuliiklusteenuste osutajad teavitavad määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 osutatud pädevat asutust sõnaselgelt:

a)

oma õigusliku seisundi, omandistruktuuri ja mis tahes korraldused, millel on oluline mõju nende varade juhtimisele;

b)

kõik seosed organisatsioonidega, mis ei osuta aeronavigatsiooniteenuseid, sealhulgas äritegevus, milles teenusepakkuja osaleb otse või sidusettevõtjate kaudu vähemalt 1 % ulatuses tema eeldatavatest tuludest. Lisaks teatavad nad igast muudatusest iga üksiku aktsiapaki puhul, mis moodustab 10 % või enam nende kogu aktsiapakist.

Lennuliiklusteenuste osutajad võtavad kõik vajalikud meetmed vältimaks mis tahes huvide konflikti olukorda, mis võiks kahjustada objektiivset ja erapooletut teenuste osutamist.

2.   TEENUSTE OSUTAMISE AVATUS JA LÄBIPAISTVUS

Lisaks I lisa punktile 8.1 ning kui liikmesriik otsustab korraldada konkreetsete lennuliiklusteenistuse teenuste pakkumise konkurentsitingimustele vastavas keskkonnas, võib asjaomane riik võtta kõik asjakohased meetmed tagamaks, et nende konkreetsete lennuliiklusteenuste osutajad ei osaleks tegevustes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega tegevustes, millega vastavalt kohaldatavale ühenduse õigusele kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.

3.   TEENUSTE OHUTUS

3.1.   Ohutusjuhtimise süsteem

3.1.1.   Üldised ohutusnõuded

Lennuliiklusteenuste osutajad kehtestavad oma teenuste korraldamise lahutamatu osana ohutusjuhtimise süsteemi, millega:

a)

tagatakse nende teenuste osutamise ohutuskohustuse täitmisel ametlik, selgesõnaline ja ennetav lähenemine süstemaatilisele ohutusjuhtimisele, mida nad kasutavad kõigi oma teenuste ja juhtimiskontrolli all olevate abiteenuste osutamisel ning mis oma alusena hõlmab ohutuse tegutsemisstrateegia, millega määratletakse organisatsiooni põhiline lähenemisviis ohutuse haldamisele (ohutusjuhtimine);

b)

tagatakse, et kõik lennuliiklusteenuste pakkumise ohutusjuhtimises osalejad vastutavad isiklikult oma tegevuse ohutuse eest, et juhid on vastutavad ohutusnäitajate eest oma osakonnas või üksuses ning et teenusepakkuja kõrgem juhtkond kannab üldist vastutust ohutuse eest (ohutusvastutus);

c)

tagatakse, et lennuliiklusteenuste piisav ohutus saab esmatähtsaks (ohutuse esmatähtsus);

d)

tagatakse, et lennuliiklusteenuste osutamise ajal on peamiseks ohutuseesmärgiks vähendada nende teenuste osa lennuõnnetuste riski nii palju kui võimalik (ohutuseesmärk).

3.1.2.   Ohutuse saavutamise nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi toimingute raames lennuliiklusteenuste osutajad:

a)

tagavad, et töötajad on saanud piisava koolituse ja on pädevad oma töökohustuste täitmiseks, lisaks on nad nõuetekohaselt litsentseeritud, kui see on vajalik, ning vastavad kehtivatele tervisenõuetele (pädevus);

b)

tagavad, et on määratletud ohutusjuhtimise ülesanne, mille vastutusala hõlmab organisatsiooni ohutussüsteemi arendamist ja haldamist; tagavad, et kõnealune vastutusüksus on liinijuhtimisest sõltumatu ning allub otseselt kõrgeimale juhtimistasandile. Kui tegemist on väikeste organisatsioonidega, mille puhul vastutusalade kogusumma võib takistada piisavat sõltumatust, tuleb ohutuskinnituse korda siiski täiendada sõltumatute lisavahenditega; ning tagavad, et teenust osutava ettevõtte tippjuhtkond on aktiivselt kaasatud ohutusjuhtimise tagamisse (ohutusjuhtimisega seotud vastutus);

c)

tagavad, et kõikide funktsionaalsete süsteemide jaoks luuakse ja säilitatakse alati kui võimalik kvantitatiivsed ohutustasemed (kvantitatiivsed ohutustasemed);

d)

tagavad, et ohutusjuhtimise süsteem dokumenteeritakse süstemaatiliselt viisil, mis osutab selgelt organisatsiooni ohutuspoliitikale (ohutusjuhtimise süsteemi dokumenteerimine);

e)

tagavad, et väljastpoolt osutatavate teenuste ja tarnete ohutus on asjakohaselt põhjendatud, võttes arvesse nende ohutuse tähtsust teenuste osutamise raames (väljastpoolt osutatavad teenused ja tarned);

f)

tagavad, et riskihindamine ja -vähendamine viiakse läbi asjakohasel tasemel tagamaks, et võetakse arvesse kõiki lennuliikluse korraldamise aspekte (riskihindamine ja -vähendamine). Lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muudatuste suhtes kohaldatakse punkti 3.2;

g)

tagavad, et lennuliikluse korraldamise kasutuslikke või tehnilisi vahejuhtumeid, mis loetakse ohutust oluliselt mõjutavateks, uuritakse viivitamata ning võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed (ohutusega seotud vahejuhtumid). Samuti peavad nad tõendama, et on täitnud kõik ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende hindamise nõuded vastavalt kehtivale siseriiklikule ja ELi õigusele.

3.1.3.   Ohutuskinnituse nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi toimingute raames tagavad lennuliiklusteenuste osutajad, et:

a)

viiakse läbi regulaarseid ohutuse ülevaatusi, mille põhjal soovitatakse vajalikke parandusi, esitatakse juhtidele ohutushinnanguid nende vastutusalas olevate toimingute kohta ning kinnitatakse vastavust asjakohastele osadele (ohutuse ülevaatused);

b)

on kehtestatud meetodid funktsionaalsete süsteemide või toimingute niisuguste muutuste tuvastamiseks, mis võivad näidata, et mõni element on jõudnud staadiumi, kus ta ei vasta enam nõuetekohastele ohutusstandarditele, ning et parandusmeetmed on võetud (ohutuse järelevalve);

c)

ohutuse kohta säilitatakse andmed, mis hõlmavad kõiki ohutusjuhtimise toiminguid ja mille põhjal saab anda ohutuskinnituse kõigile, kes on osutatavates teenustes osalised, nende eest vastutavad või neist sõltuvad, samuti pädevale asutusele (ohutusandmed).

3.1.4.   Ohutuse edendamise nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi toimingute raames tagavad lennuliiklusteenuste osutajad, et:

a)

kõik töötajad on teadlikud oma kohustustega seotud võimalikest ohutusalastest ohuteguritest (ohutusalane teadlikkus);

b)

ohutusega seotud vahejuhtumite uuringutest ja muudest ohutusega seotud toimingutest saadud kogemusi levitatakse organisatsioonisiseselt haldus- ja toimimistasandil (kogemuste levitamine);

c)

kõiki töötajaid innustatakse tegema ettepanekuid kindlakstehtud ohutegurite kõrvaldamiseks ning et vajaduse korral tehakse ohutustingimusi parandavaid muudatusi (ohutustingimuste parandamine).

3.2.   Ohutusnõuded riski hindamiseks ja vähendamiseks seoses muudatustega

3.2.1.   1. jagu

Ohutusjuhtimise süsteemi toimingute raames tagavad lennuliiklusteenuste osutajad, et nende haldusalas olevate lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi osade ja abiteenuste mis tahes muudatuste suhtes toimub regulaarne ohutegurite kindlakstegemine ning riskihindamine ja -vähendamine, võttes arvesse:

a)

lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi kõnealuse osa täielikku töötsüklit, alates eelplaneerimisest ja määratlemisest kuni teostusjärgsete toimingute, tehnohoolduse ja kasutusest kõrvaldamiseni;

b)

lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi õhus, maapinnal ja vajaduse korral kosmoses olevaid komponente ning koostööd nende eest vastutavate osalistega;

c)

lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi varustust, korda ja inimressursse, nende tegurite omavahelist mõju ning kõnealuste tegurite ja lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muude osade vahelist mõju.

3.2.2.   2. jagu

Ohutegurite kindlakstegemise, riski hindamise ja vähendamise protsessi hulka kuulub:

a)

kõnealuse koostisosa ulatuse, piiride ja liideste määratlemine, samuti kõnealuse osa poolt täidetavate ülesannete ning kavandatud töökeskkonna kindlaksmääramine;

b)

kõnealuse osaga seotud ohutusalaste eesmärkide määratlemine, sealhulgas:

i)

lennuliikluse korraldamisega seotud arvestatavate ohutegurite ja rikete ning nende koosmõjude kindlakstegemine,

ii)

hinnang mõjudele, mida need tegurid võivad õhusõiduki ohutusele avaldada, samuti hinnang nende mõjude tõsidusele, kasutades 4. jaos esitatud klassifitseerimissüsteemi,

iii)

ohutegurite taluvuse kindlaksmääramine väljendatuna ohuteguri suurima esinemistõenäosusena, mis saadakse, arvestades ohuteguri mõju tõsidust ja suurimat tõenäosust vastavalt 4. jaole;

c)

vajaduse korral riski vähendamisstrateegia tuletamine, millega:

i)

määratletakse vastuabinõud, mida saab rakendada kaitseks riske sisaldavate ohutegurite eest;

ii)

töötatakse vajaduse korral välja ohutusnõuded, mis võivad olla seotud kõnealuse osaga või lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muude osadega või töökeskkonnaga;

iii)

antakse kinnitus strateegia teostatavusele ja tõhususele;

d)

kontroll, et kõik kindlakstehtud ohutuseesmärgid ja -nõuded on täidetud

i)

enne muutuse rakendamist;

ii)

kasutuselevõtuga seotud üleminekuaja jooksul;

iii)

tööea jooksul;

iv)

kasutusest kõrvaldamisega seotud üleminekuaja jooksul.

3.2.3.   3. jagu

Riskihindamise ja -vähendamise protsessi, sealhulgas ohutegurite kindlakstegemise tulemused, nende põhjendused ning tõendusmaterjal tuleb kõrvutada ja dokumenteerida viisil, millega tagatakse, et:

a)

on esitatud täielikud põhjendused tõendamaks, et kõnealune osa ning lennuliikluse korraldamise funktsionaalne süsteem tervikuna on piisavalt ohutu ja jääb selliseks ka tulevikus, olles vastavuses ettenähtud ohutuseesmärkide ja -nõuetega. Vajaduse korral hõlmavad need kõigi kasutatud ennetus-, järelevalve- või vaatlustehnikate spetsifikatsioone,

b)

kõik muutuse rakendamisega seotud ohutusnõuded on jälgitavad kuni kavandatud toimingute/ülesanneteni.

3.2.4.   4. jagu

Ohutegurite kindlakstegemine ja nende tõsiduse hindamine

Ohutegurite kindlakstegemine on süsteemne tegevus. Ohutegurite mõju tõsidus teatavas töökeskkonnas määratakse kindlaks, kasutades järgmises tabelis esitatud klassifitseerimissüsteemi, kusjuures tõsidusastmed põhinevad eri põhjendustel, mis näitavad ohutegurite kõige tõenäolisemat mõju kõige halvema võimaliku olukorra puhul.

Tõsidusaste

Mõju tegevusele

1

(Kõige tõsisem)

Õnnetus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 (1) artiklis 2

2

Tõsine vahejuhtum, nagu on määratletud määruse (EL) nr 996/2010 artiklis 2

3

Õhusõiduki tegevusega seotud märkimisväärne vahejuhtum, mis oleks võinud kahjustada õhusõiduki ohutust ning põhjustada kokkupõrke teise õhusõiduki, maapinna või muu takistusega

4

Oluline vahejuhtum, millega kaasneva olukorra põhjal saab otsustada, et oleks võinud toimuda lennuõnnetus, tõsine või märkimisväärne vahejuhtum, kui riski ei oleks suudetud ohutuse piirides hoida või kui läheduses oleks olnud mõni muu õhusõiduk

5

(Kõige vähem tõsine)

Vahetut mõju ohutusele ei esine

Selleks et vähendada ohuteguri mõju toimingutele ning kindlaks määrata selle tõsidus, peaks süstemaatiline lähenemisviis/menetlus sisaldama ohutegurite mõju lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi eri elementidele, nagu näiteks õhusõiduki meeskond, lennujuhid, õhusõiduki töövõime, lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi maapealse osa töövõime ning ohutute lennuliiklusteenuste osutamise suutlikkus.

Riski klassifitseerimise süsteem

Ohutuseesmärgid põhinevad riskil ning need määratletakse ohuteguri suurima esinemistõenäosusena, mis saadakse, arvestades nii ohuteguri mõju tõsidust kui selle suurimat esinemistõenäosust.

Tõendamaks, et kehtestatud kvantitatiivsed eesmärgid on saavutatud, kohaldatakse täiendavaid ohutusjuhtimise põhimõtteid nõnda, et lennuliikluse korraldamise süsteemile lisatakse täiendavat ohutust alati, kui see on põhjendatult vajalik.

3.2.5.   5. jagu

Tarkvara turvalisuse tagamise süsteem

Lennuliiklusteenuste osutaja peab ohutusjuhtimissüsteemi raames rakendama tarkvara turvalisuse tagamise süsteemi vastavalt määrusele (EÜ) nr 482/2008.

3.3.   Ohutusnõuded käitamisohutusega seotud ülesandeid täitvale insener-tehnilisele personalile

Lennuliiklusteenuste osutajad tagavad, et insener-tehniline personal, sealhulgas allhankelepinguga hõlmatud organisatsioonide personal, kes kasutab ja hooldab tööks heakskiidetud lennuliikluse korraldamise seadmeid, on omandanud ja evib jätkuvalt piisavalt teadmisi ja mõistmist teenuste kohta, mida nende töö toetab, selle töö tegelikust ja võimalikust mõjust kõnealuste teenuste ohutusele ning asjakohastest piirangutest, mida nende tööle tuleb kohaldada.

Lennuliiklusteenuste osutajatel on olemas dokumendid tõendamaks, et käitamisohutusega seotud ülesandeid täitev personal, sealhulgas allhankelepinguga hõlmatud organisatsioonide personal on piisavalt pädev; et töögraafikutega tagatakse teenuse piisav maht ja pidevus; et on olemas personali kvalifikatsiooni tõstmise kavad ja vastav poliitika, personali koolituspoliitika, koolituskavad ja -protokollid, samuti on korraldatud järelevalve kvalifitseerimata personali üle. Teenuseosutajatel on valmis menetlused juhtudeks, mil mõne töötaja füüsiline või vaimne olukord seatakse kahtluse alla.

Lennuliiklusteenuste osutajad peavad registrit, mis sisaldab teavet ohutusega seotud ülesandeid täitva personali arvu, ametikohtade ja töökohustuste kohta.

Registrisse märgitakse:

a)

ohutusega seotud ülesannete täitmise eest vastutavad juhatajad;

b)

andmed tehnilise ja operatiivpersonali ametialase kvalifikatsiooni kohta, võttes arvesse vajalikke oskusi ja pädevusnõudeid;

c)

täpne asukoht ja ülesanded, mis on tehnilisele ja operatiivpersonalile määratud, sealhulgas kõik töögraafikute koostamise meetodid.

4.   TÖÖMEETODID JA TÖÖKORD

Lennuliiklusteenuste osutajad peavad suutma tõendada, et nende töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennuliiklusteenuste puhul:

a)

2. lisa õhusõidueeskirjade kohta (10. trükk, juuli 2005, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 42);

b)

10. lisa lennunduse sidevahendite kohta; II osa: sidepidamiskord, sealhulgas aeronavigatsiooniteeninduse protseduuride (PANS) staatusega sidepidamiskord (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85);

c)

11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 47-B).


(1)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 35.


III LISA

Meteoroloogiateenuste osutamise erinõuded

1.   TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Meteoroloogiateenuste osutajad tagavad, et kasutajate vastavate ülesannete täitmiseks vajalik meteoroloogiline teave tehakse kasutajatele sobival kujul kättesaadavaks:

a)

lennujuhtidele ja lennumeeskonna liikmetele lennueelseks ja lennu ajal toimuvaks planeerimiseks;

b)

lennuliiklusteenuste ja lennuinfoteenuste osutajatele;

c)

otsingu- ja päästeteenistuse meeskondadele;

d)

lennuväljadele.

Meteoroloogiateenuste osutajad määravad kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagavad nad kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise.

2.   TÖÖMEETODID JA TÖÖKORD

Meteoroloogiateenuste osutajad peavad suutma tõendada, et nende töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate meteoroloogiateenuste puhul:

a)

3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (17. trükk, juuli 2010, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 75);

b)

11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 47-B);

c)

14. lisa lennuväljade kohta järgmistes versioonides:

i)

I osa lennuväljade konstruktsiooni ja töö kohta (5. trükk, juuli 2009, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 10-B);

ii)

II osa helikopteriväljakute kohta (3. trükk, juuli 2009, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 4).


IV LISA

Lennundusteabeteenuste osutamise erinõuded

1.   TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Lennundusteabeteenuste osutajad tagavad, et teave ja andmed on kasutamiseks kättesaadavad kujul, mis sobib:

a)

lendu teenindavale personalile, sealhulgas lennumeeskonnale, samuti lennuplaneerimis- ja lennujuhtimissüsteemidele ja lennusimulaatoritele;

b)

lennuliiklusteenuste osutajatele, kes vastutavad lennuinfo teenuste, lennujaamade lennuinfo teenuste ja lennueelse info teenuste osutamise eest.

Lennundusteabeteenuste osutajad tagavad enne teabe edastamist andmete terviklikkuse ning määravad kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika.

2.   TÖÖMEETODID JA TÖÖKORD

Lennundusteabeteenuste osutajad peavad suutma tõendada, et nende töömeetodid ja -kord vastavad standarditele, mis on toodud:

a)

komisjoni määruses (EL) nr 73/2010 (1);

b)

rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennundusteabeteenuste puhul:

i)

3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (17. trükk, juuli 2010, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 75);

ii)

4. lisa lennunduskaartide kohta (11. trükk, juuli 2009, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 56);

iii)

15. lisa lennundusteabeteenuste kohta (13. trükk, juuli 2010, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 36), ilma et see piiraks määruse (EL) nr 73/2010 kohaldamist.


(1)  ELT L 23, 27.1.2010, lk 6.


V LISA

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutamise erinõuded

1.   TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajad tagavad oma teenuste kättesaadavuse, pidevuse, täpsuse ja terviklikkuse.

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajad määravad kindlaks pakutavate teenuste kvaliteeditaseme ning tõendavad, et nende seadmeid korrapäraselt hooldatakse ja vajaduse korral kalibreeritakse.

2.   TEENUSTE OHUTUS

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajad peavad vastama II lisa punkti 3 nõuetele teenuste ohutuse kohta.

3.   TÖÖMEETODID JA TÖÖKORD

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutajad peavad suutma tõendada, et nende töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisas (lennunduse sidevahendite kohta) esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigeerimis- ja seireteenuste puhul:

a)

I osa raadionavigatsiooniseadmete kohta (6. trükk, juuli 2006, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85);

b)

II osa sidepidamiskorra kohta, sealhulgas aeronavigatsiooniteeninduse protseduuride (PANS) staatusega sidepidamiskord (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85);

c)

III osa sidesüsteemide kohta (2. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85);

d)

IV osa seireradarite ja kokkupõrke vältimise süsteemide kohta (4. trükk, juuli 2007, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85);

e)

V osa aeronavigatsioonialase raadiosagedusspektri kasutamise kohta (2. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 85).


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/42


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1036/2011,

17. oktoober 2011,

millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2012. eelarveaastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 884/2006 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1290/2005 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) riiklikku ladustamist hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiseks ja riikliku ladustamise toimingute raamatupidamisarvestuseks liikmesriikide makseasutuste poolt) (2) artikli 4 lõike 1 punktiga a on ette nähtud, et rahalised kulutused, mida liikmesriigid on teinud toodete ostmiseks ettenähtud fondide käivitamiseks, määratakse kindlaks vastavalt kõnealuse määruse IV lisas esitatud meetodile.

(2)

Määruse (EÜ) nr 884/2006 IV lisa punkti I.1 esimese lõigu kohaselt arvutatakse kõnealused rahastamiskulud liidu ühtse intressimäära põhjal, mille määrab komisjon kindlaks iga eelarveaasta alguses. See ühtne intressimäär vastab kõnealuse IV lisa punkti I.2 esimeses lõigus osutatud liikmesriikide teatisele eelneva kuue kuu jooksul fikseeritud kolme kuu ja kaheteistkümne kuu Euribori keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku. Kõnealune määr tuleb kindlaks määrata Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) iga eelarveaasta alguses.

(3)

Kui liikmesriigi teatatud intressimäär on madalam liidu ühtsest intressimäärast, määratakse selle liikmesriigi puhul vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 IV lisa punkti I.2 teisele lõigule siiski kindlaks teatatud intressimäär.

(4)

Kui vastavalt määruse (EÜ) nr 884/2006 IV lisa punkti I.2 kolmandale lõigule liikmesriik ei esita teadet kõnealuse IV lisa punkti I.2 esimeses lõigus ettenähtud vormis ja tähtajaks, loetakse kõnealuse liikmesriigi kantud intressimääraks 0 %. Kui liikmesriik deklareerib, et ta ei kandnud intressikulusid, kuna tal ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, kohaldatakse kõnealuse liikmesriigi suhtes komisjoni määratud ühtset intressimäära. Taani, Itaalia, Luksemburg, Malta, Portugal ja Sloveenia on deklareerinud, et nad ei kandnud intressikulusid, kuna neil ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel.

(5)

Võttes arvesse liikmesriikide komisjonile edastatud teavet, tuleks kehtestada EAGFi 2012. eelarveaastal kohaldatavad intressimäärad osutatud eri tegureid arvestades.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nende rahaliste kulutuste puhul, mida liikmesriigid on teinud sekkumistoodete ostmiseks ettenähtud fondidest, ning mis kaetakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2012. aasta eelarvest, määratakse määruse (EÜ) nr 884/2006 IV lisaga ettenähtud intressimäär, kohaldades kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti a, kindlaks järgmiselt:

a)

Küprose, Eesti ja Läti puhul kohaldatakse 0,0-protsendilist eriintressimäära;

b)

Soome puhul kohaldatakse 0,5-protsendilist eriintressimäära;

c)

Ühendkuningriigi puhul kohaldatakse 0,6-protsendilist eriintressimäära;

d)

Saksamaa puhul kohaldatakse 0,9-protsendilist eriintressimäära;

e)

Iirimaa puhul kohaldatakse 1,0-protsendilist eriintressimäära;

f)

Belgia puhul kohaldatakse 1,2-protsendilist eriintressimäära;

g)

Austria puhul kohaldatakse 1,3-protsendilist eriintressimäära;

h)

Tšehhi Vabariigi puhul kohaldatakse 1,4-protsendilist eriintressimäära;

i)

Rootsi puhul kohaldatakse 1,8-protsendilist eriintressimäära;

j)

teiste liikmesriikide puhul kohaldatakse liidu ühtset 1,9-protsendilist intressimäära

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(2)  ELT L 171, 23.6.2006, lk 35.


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/44


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1037/2011,

17. oktoober 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. oktoobril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EC

31,1

MA

42,0

MK

55,2

ZA

35,6

ZZ

41,0

0707 00 05

TR

132,0

ZZ

132,0

0709 90 70

EC

33,4

TR

116,3

ZZ

74,9

0805 50 10

AR

65,1

BR

38,2

CL

60,5

TR

65,3

UY

56,8

ZA

76,2

ZZ

60,4

0806 10 10

BR

182,7

CL

79,6

TR

119,8

ZA

64,2

ZZ

111,6

0808 10 80

AR

61,9

BR

62,6

CA

105,2

CL

69,3

CN

66,1

NZ

115,4

US

96,0

ZA

101,5

ZZ

84,8

0808 20 50

AR

50,6

CL

85,4

CN

104,3

TR

133,7

ZZ

93,5


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/46


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1038/2011,

17. oktoober 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2011/12. turustusaastaks rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2011/12. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1004/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele rakendusmäärusega (EL) nr 971/2011 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2011/12. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. oktoobril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 254, 30.9.2011, lk 12.

(4)  ELT L 267, 12.10.2011, lk 9.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 18. oktoobrist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

49,78

0,00

1701 11 90 (1)

49,78

0,00

1701 12 10 (1)

49,78

0,00

1701 12 90 (1)

49,78

0,00

1701 91 00 (2)

51,45

2,03

1701 99 10 (2)

51,45

0,00

1701 99 90 (2)

51,45

0,00

1702 90 95 (3)

0,51

0,21


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % sahharoosisisalduse puhul.


OTSUSED

18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/48


NÕUKOGU OTSUS 2011/691/ÜVJP,

17. oktoober 2011,

millega pikendatakse Kosovosse (1) nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos, EULEX KOSOVO (2) ja ühismeetme 2008/123/ÜVJP, (3) millega nimetati Pieter FEITH Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kosovos.

(2)

Nõukogu võttis 5. mail 2011 vastu otsuse 2011/270/ÜVJP, (4) millega nimetati Fernando GENTILINI ELi eriesindajaks Kosovos kuni 31. juulini 2011.

(3)

Nõukogu võttis 28. juulil 2011 vastu otsuse 2011/478/ÜVJP, (5) millega pikendati ELi eriesindaja volitusi kuni 30. septembrini 2011.

(4)

ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada kuni 31. jaanuarini 2012.

(5)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud ELi välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/270/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga nimetatakse Fernando GENTILINI Euroopa Liidu eriesindajaks (ELi eriesindaja) Kosovos ajavahemikuks 1. maist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) ettepaneku põhjal nii otsustab.”

2)

Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. maist 2011 kuni 30. septembrini 2011 ette nähtud lähtesumma on 690 000 eurot.

ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. oktoobrist 2011 kuni 31. jaanuarini 2012 ette nähtud lähtesumma on 770 000 eurot.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2011.

Brüssel, 17. oktoober 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

M. DOWGIELEWICZ


(1)  ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1244 (1999) alusel.

(2)  ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.

(3)  ELT L 42, 16.2.2008, lk 88.

(4)  ELT L 119, 7.5.2011, lk 12.

(5)  ELT L 197, 29.7.2011, lk 12.


18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/49


KOMISJONI OTSUS,

14. oktoober 2011,

Ühendkuningriigi taotluse kohta kohaldada tema suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 7228 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2011/692/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 331 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 5. aprillil 2011 vastu direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (1).

(2)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Ühendkuningriik direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(3)

Kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 4 teatas Ühendkuningriik komisjonile 14. juuli 2011. aasta kirjaga oma soovist direktiivi kohaldada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2011/36/EL kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes.

Artikkel 2

Direktiiv 2011/36/EL jõustub Ühendkuningriigi suhtes alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 14. oktoober 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Cecilia MALMSTRÖM


(1)  ELT L 101, 15.4.2011, lk 1.


IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

18.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 271/50


KOMISJONI OTSUS,

21. detsember 2005,

milles käsitletakse Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava ja Hispaania söetööstusele aastateks 2003–2005 antud riigiabi, mida Hispaania rakendas 2003. ja 2004. aastal

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5410 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/693/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatud isikuid esitama oma selgitusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes neid selgitusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

19. detsembri 2002. aasta kirjaga teavitas Hispaania komisjoni vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ning järgides tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1407/2002 (mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi), (2) Hispaania söetööstuse ümberkorralduskavast.

(2)

19. veebruari 2003. aasta ja 31. juuli 2003. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet. Hispaania esitas lisateavet oma 18. aprilli 2003. aasta ja 3. oktoobri 2003. aasta kirjaga.

(3)

16. juuni 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri 17. märtsi 2003. aasta käskkirja ECO 768/2003 söeettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2003. aastal.

(4)

8. augusti 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania vastavalt määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustele 2003. aasta abisummad söetootmisettevõtete kaupa.

(5)

18. augusti 2003. aasta ja 18. septembri 2003. aasta kirjaga esitas Hispaania tootmisüksuste tootmiskulusid käsitleva teabe vastavalt tingimustele, mis on sätestatud komisjoni 17. oktoobri 2002. aasta otsuses 2002/871/EÜ, millega moodustatakse söetööstusele antavat riigiabi käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamiseks vajaliku teabe edastamise ühine raamistik (3).

(6)

10. veebruari 2004. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri käskkirja söetootmisettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2004. aastal.

(7)

30. märtsi 2004. aasta kirjaga teavitas komisjon Hispaaniat, et pärast tutvumist Hispaania ametiasutuste poolt esitatud teabega otsustas komisjon algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (4).

(8)

30. juuni 2004. aasta ja 16. juuli 2004. aasta kirjaga esitas Hispaania lisateavet ümberkorralduskava kohta.

(9)

19. veebruari 2005. aasta kirjaga esitas Hispaania ministri käskkirja söetootmisettevõtetele finantstoetuse andmise kohta 2005. aastal.

(10)

7. septembri 2005. aasta kirjaga nõudis komisjon lisateavet. Hispaania vastas 20. oktoobri 2005. aasta kirjaga ja esitas ümberkorralduskava kohta lisateavet.

(11)

Hispaania esitatud teavet silmas pidades peab komisjon tegema otsuse Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava kohta ning juhul, kui see on positiivne, ka 2003., 2004. ja 2005. aasta abi kohta.

(12)

Ümberkorralduskava ja finantsmeetmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1407/2002. Komisjon peab tegema otsuse ümberkorralduskava kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 1, et määrata kindlaks, kas kava vastab artiklites 4–8 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele ning määruse eesmärkidele. Kui komisjon jõuab kõnealuse kava osas positiivsele otsusele, peab ta lisaks vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 2 kontrollima, kas aastate 2003–2005 kohta teatatud meetmed vastavad ümberkorralduskavale ja kas abi on üldisemalt kooskõlas ühisturu nõuetekohase toimimisega.

2.   MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

(13)

Komisjon kiitis 3. juunil 1998. aastal oma otsusega 98/637/ESTÜ (Hispaania söetööstusele antava riigiabi kohta 1998. aastal) (5) heaks Hispaania söetööstuse ümberkorralduskava ajavahemikuks 1998–2002. Kõnealune kava põhines söekaevandustööstuse ümberkorralduse ja kaevanduspiirkondade alternatiivse arengu kaval aastateks 1998–2005, mis allkirjastati 15. juulil 1997. Kõnealune kava oli Hispaania ametiasutuste ja söesektori huvitatud osapoolte vahelise kokkulepe tulemus ja see sisaldab sätteid abi saanud ettevõtete kohta. Komisjon tegi positiivse otsuse 1998.–2002. aasta ümberkorralduskava kohta pärast seda, kui oli analüüsinud, kas kõnealune kava vastab komisjoni 28. detsembri 1993. aasta otsuse nr 3632/93/ESTÜ (millega kehtestatakse söetööstusele antavat riigiabi reguleerivad ühenduse eeskirjad) (6) üldistele ja konkreetsetele eesmärkidele.

(14)

Võttes arvesse Hispaania valitsuse kavatsust anda söetööstusele abi pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist 23. juulil 2002. aastal ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002, eriti selle artikli 9 lõikega 10, esitasid Hispaania ametiasutused 19. detsembril 2002 komisjonile söevarude kättesaadavust ja tootmisüksuste sulgemist käsitleva ümberkorralduskava aastateks 2003–2005.

(15)

Kõnealuses ümberkorralduskavas käsitletakse Hispaania ametiasutuste kavatsust jätkata söetööstuse toetamist ajavahemikul 2003–2005, andes tootmistoetusi ja abi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmiseks. Kõnealuses kuni aastani 2005 kestvat ajavahemikku käsitlevas ettepanekus eeldatakse, et ettevõtete ja töötajate jõupingutused sektori ümberkorraldamiseks ajavahemikul 1998–2002 jätkuvad vastavalt Hispaania söekaevandustööstuse ümberkorralduskavale aastateks 1998–2005, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärke, st väiksema toetuse abil toodetakse väiksemas mahus ja kasutatakse vähem tööjõudu, mis võimaldab tootmiskulusid vähendada.

(16)

Hispaania ametiasutused märkisid, et sotsiaalne tegelikkus peab kindlasti olema üks kriteerium, mille põhjal otsustatakse, millised tootmisüksused jäetakse söevarude kättesaadavuse tagamiseks miinimumtasemel tegutsema. Teine kriteerium on olemasolev söeturg, samuti keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine, millega määratakse kindlaks elektrijaamad, mis on suutelised tegutsemist jätkama.

(17)

Lisaks kõnealustele kriteeriumidele märkisid Hispaania ametiasutused, et Hispaania kavas aastateks 2003–2005 ette nähtud üleüldine abi vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted taotlevad vabatahtlikult tootmisvõimsuse vähendamist. Võimalus anda abi tootmisüksuse sulgemiseks tähendab samuti automaatselt tootmisvõimsuse vähenemist, nii et 2005. aasta lõpuks peaks see olema saavutanud ligikaudu eesmärgiks seatud 12 miljoni tonni taseme. Hispaania ametiasutused kinnitasid komisjonile, et nõukogu määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 tingimustel antavat abi tootmise seiskamiseks kasutatakse ainult kõnealuste tootmisüksuste sulgemise kulude katmiseks.

(18)

Söekaevanduspiirkondade majandus ja tööhõive on ikka veel kõvasti madalamal tasemel kui tööstuse ümberkorraldusele eelnenud perioodil. Seetõttu märkisid Hispaania ametiasutused, et nad vajavad rohkem aega, et viia ellu poliitikat, millega edendada majandust ja luua alternatiivseid töökohti väljaspool söekaevandamist. Hispaania söetööstuse ümberkorraldusprotsessi ei ole võimalik kiirendada rohkem, kui on ette nähtud kõnealustes kavades. Hispaania ametiasutused väitsid, et Hispaanias on ümberkorraldamisega tegeletud vaid viis aastat, mis on palju vähem kui teistes riikides, kellel oli varem märkimisväärselt suur söetööstus.

(19)

Hispaania ametiasutused kasutasid määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 8 sätestatud võimalust, mille kohaselt võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel komisjonile hiljemalt 2004. aasta juunil esitada üksikasjalikud andmed tootmisüksuste kohta, mis moodustavad osa kõnealuse artikli lõigetes 4 ja 6 osutatud kavadest.

(20)

Lähtudes otsusest 2002/871/EÜ, esitasid Hispaania ametiasutused komisjonile samuti tootmisüksuste tootmiskulud võrdlusaasta 2001/2002 ja ajavahemiku 2003–2005 kohta.

(21)

Otsuse 2002/871/EÜ artiklis 2 sätestatud „tootmisüksuse” määratluse kohaselt määratles iga söekaevandusettevõte, välja arvatud Hunosa, oma allmaakaeveõõned ja seotud rajatised ühe „maa-aluse tootmisüksusena” ning kõik maa peal asuvad söekarjäärid ja seotud rajatised ühe „maapealse tootmisüksusena”.

Teatatud toomisüksused ja nende toodang võrdlusaastal (2001/2002) on järgmised:

Tootmisüksus

S: maa-alune

CA: maapealne

Võrdlusaasta tootmisvõimus

(tce – tonni söeekvivalenti)

Alto Bierzo, S.A.

S

104 405

Antracitas de Arlanza, S.L.

S

10 360

Antracitas de Guillón, S.A.

S

57 100

Antracitas La Granja, S.A.

S

51 550

CA

8 930

Antracitas de Tineo, S.A.

S

50 100

Campomanes Hermanos, S.A.

S

43 320

CARBONAR, S.A.

S

320 000

Carbones de Arlanza, S.A.

S

25 332

Carbones de Linares, S.L.

S

12 817

Carbones del Puerto. S.A.

S

3 400

Carbones El Túnel, S.L.

S

17 420

Carbones de Pedraforca, S.A.

S

75 110

Carbones San Isidro y María, S.L.

S

31 920

Compañía General Minera de Teruel, S.A.

S

21 000

CA

71 000

Coto Minero del Narcea, S.A.

Monasterio

S

9 000

Brañas

S

69 000

Coto Minero Jove, S.A.

S

82 334

E.N. Carbonífera del Sur, S.A.

Pozo María

S

18 210

Peñarroya

CA

381 240

Emma, Puerto Llano

CA

464 040

ENDESA, S.A. (TERUEL)

Andorra

S

55 070

Andorra

CA

354 310

González y Díez, S.A.

Tineo

S

113 098

Buseiro

CA

16 605

Hijos de Baldomero García, S.A.

S

60 340

Hullas de Coto Cortes, S.A.

S

282 120

CA

48 340

Hullera Vasco-Leonesa, S.A.

S

713 533

CA

320 882

INCOMISA, S.A.

S

9 370

La Carbonífera del Ebro, S.A.

S

38 426

MALABA, S.A.

S

26 310

Mina Adelina, S.A.

S

8 200

Mina Escobal, S.L.

S

3 079

Mina La Sierra, S.A.

S

5 560

Mina Los Compadres, S.L.

S

5 610

Minas de Navaleo, S.L.

S

19 636

Minas de Valdeloso, S.L.

S

9 870

Minas del Principado, S.A.

S

16 903

MINEX, S.A.

S

59 520

Minera del Bajo Segre, S.A.

S

25 164

Minero Siderurgia de Ponferrrada S.A.

S

643 000

CA

154 000

Muñoz Solé Hermanos, S.A.

S

23 141

Promotora de Minas del Carbón

CA

50 580

S.A. Catalano-Aragonesa

S

324 550

CA

504 800

Unión Minera del Norte, S.A. (UMINSA)

S

736 430

CA

86 850

Unión Minera Ebro-Segre, S.A. (UMESA)

S

14 090

Viloria Hermanos, SA.

S

73 964

CA

29 844

Virgilio Riesco S.A.

S

24 680

Mina La Camocha

S

 

HUNOSA – Aller

S

314 000

HUNOSA – Figaredo

S

89 000

HUNOSA – San Nicolás

S

110 000

HUNOSA – Montsacro

S

107 000

HUNOSA – Carrio

S

105 000

HUNOSA – Sotón

S

86 000

HUNOSA – María Luisa

S

172 000

HUNOSA – Candil

S

94 000

HUNOSA – Pumarabule

S

73 000

Kokku (Tonni Söeekvivalenti)

 

8 023 203

(22)

3. oktoobri 2003. aasta kirjaga teavitasid Hispaania ametiasutused komisjoni, et 2005. aastal suletakse ettevõtete Endesa, Encasur ja Antracitas de Guillón S.A. maa-alused tootmisüksused ning ettevõte Promotora de Minas de Carbón S.A. (PMC) suleb oma maapealse tootmisüksuse.

2.1.   Tegevusabi vähendamine

(23)

2003., 2004. ja 2005. aastal kavatsetakse tegevuskahjumi hüvitamiseks antavat abi söekaevandusettevõtetele vähendada igal aastal 4 % võrra, välja arvatud Hunosa puhul, kellele antavat abi vähendatakse keskmiselt 5,75 % võrra aastas.

2.2.   Tootmisvõimsus

(24)

Tootmisvõimsuse osas kavatseb Hispaania valitsus anda 2005. aastal abi ligikaudu 12 miljoni tonni suuruse söetoodangu jaoks. 2002. aastal oli kogutoodang ligikaudu 13 400 000 tonni.

2.3.   Eelarve

(25)

Teatatud tegevusabi, tehniliste kulude ja sotsiaalsete kulude kogusummad on järgmised:

(eurodes)

Aasta

Tegevusabi (7)

Tehnilised kulud (8)

Sotsiaalkulud (9)

2003

568 647 000

81 299 000

469 072 000

2004

539 854 000

82 987 000

490 112 000

2005

513 046 000

96 739 000

484 866 000

(26)

Aastate 2006 ja 2007 kohta teatasid Hispaania ametiasutused, et ajavahemiku 2005–2007 jaoks ei ole käesoleval hetkel võimalik konkreetseid eesmärke püstitada. Hispaania ametiasutused kavatsevad jätkata abi iga-aastast vähendamist 4 % võrra. Kui söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava puhul on kokkuleppele jõutud, edastatakse komisjonile ka üksikasjalik teave abi ja tootmise (tonnides) jaotamise kohta.

2.4.   Söekaevandusettevõtte Hunosa jaoks koostatud kava

(27)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikumat teavet avalik-õigusliku ettevõtte Hunosa jaoks koostatud kava kohta. Ajavahemikuks 2002–2005 kavandati tootmisvõimsuse langust 1 800 000 tonnilt 2001. aastal 1 340 000 tonnini 2005. aastal. Tegevuskahjumi hüvitamiseks antavat abi vähendatakse 321 091 000 eurolt 2001. aastal 239 281 000 euroni 2005. aastal.

(28)

Hunosa 2002–2005. aasta kava peamine eesmärk on esiteks ettevõtte ümberkorraldamine ja kahjumi vähendamine nii, et riiklikus söekaevanduskavas ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud tegevuse vähendamise meetmete rakendamisel võetaks vajalikul määral arvesse Hunosa sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust Kesk-Astuuria söealal. Lisaks üritatakse kavaga luua alus Kesk-Astuuria söeala piirkonna tulevaseks arenguks, luues tingimused, mis on vajalikud söekaevandamisele alternatiivsete tööhõivevõimaluste tekkimiseks. Lõpuks taotletakse kavaga Hunosa tegevuskahjumi vähendamist 30 % võrra ja tööjõu vähendamist 33,6 % võrra, suurendades sellega tootlikkust 21,4 % võrra.

(29)

Hunosa kavaga on ette nähtud mitme meetme rakendamine, mille eesmärk on tagada tootmistasemete järkjärguline vähendamine. Kõigepealt suletakse olemasolevast üheksast tootmisüksusest kaks. Neile lisaks suletakse üks söepesula. Kõnealuse kolme üksuse sulgemine toob endaga kaasa tootmisvõimsuse languse 25 % võrra. Teiseks võetakse tootlikkuse optimeerimise alaseid meetmeid, keskendudes maardla valiku, moderniseerimisastme ja märgrikastamisprotsessidega seotud meetmetele. Kõnealused pingutused suunatakse neile kaevanditele, kus on suurim tootlikkus, madalaimad kogukulud ja parim kvaliteet. Osa toodangust plaaniti varuda läheduses asuva elektrijaama jaoks, kuhu Hunosa pidi igal aastal tarnima 100 tarbimispäeva ulatuses sütt. Kolmandaks peab planeeritud tegevuse vähendamise tõttu kahandama ka ettevõtte tööjõudu. Lõpuks langeb tootmine võetud meetmete tõttu kava kestuse jooksul 26,1 % võrra, jõudes 1 800 000 tonnilt 2001. aastal 2005. aasta lõpuks 1 340 000 tonnini.

(30)

Hunosa kavaga nähti ajavahemikuks 2002–2005 ette 550 uue töötaja töölevõtmine. Hispaania ametiasutused kinnitasid, et kui töölevõtmine osutub vajalikuks, valitakse kõnealused uued töötajad nende hulgast, kes kaotasid töö kaevanduse sulgemise tõttu. Eespool kirjeldatul on kaks väga piiratud erandit: spetsialiseerunud tehnilised töötajad ja tööõnnetuste tõttu surnud töötajate esimese astme alanejad sugulased.

(31)

Hispaania ametiasutused teatasid, et kulud ühe tonni söeekvivalendi (tce) kohta nendes Hunosa tootmisüksustes, mida kavatsetakse ümberkorraldusperioodi ajal käigus hoida, on järgmised:

Tootmisüksus

Keskmine kulu (eurot ühe tonni söeekvivalendi kohta)

Vähenemine (%)

2001. aastal

2005. aastal

Aller

271

237

12,5

San Nicolás

429

317

26,1

Montsacro

342

251

26,6

Carrio

261

223

14,5

Sotón

376

304

19,1

Mo Luisa

371

331

10,8

Candil

411

340

17,3

Keskmine

344

278

19,2

(32)

Hispaania ametiasutuste arvates iseloomustab kõnealune ligikaudu 20 % suurune tootmiskulude langus ajavahemikul 2002–2005 Hunosa tootmisüksuste tootmiskulude vähendamise võimalusi ja seda trendi saab tulevikus võimendada. Hispaania ametiasutused väidavad, et kõnealune tootmiskulude vähenemine tähendab 25 % suurust langust ettevõttele antavas abis ja ka seda trendi saab tulevikus võimendada.

(33)

Vastavalt kavas püstitatud eesmärkidele kavatsetakse võtta mitmeid meetmeid eesmärgiga soodustada sellise majandusstruktuuri teket, mis pakuks alternatiivi söekaevandamisele piirkonnas, kus tegutseb Hunosa. Hispaania ametiasutused ja ametiühingud on võtnud endale seetõttu kohustuse luua ajavahemikul 2002–2005 Kesk-Astuuria söealal mitmete kõnealuse kava raames võetavate meetmete abil 650 uut töökohta.

(34)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et maardlate koondumise ja valikuga seotud tehniliste meetmetega ning sellest tuleneva mahtude kohandamisega kaasnevate ümberkorraldusprotsessiga seotud erandlike kulutuste ja varasemate kohustuste katmiseks ettenähtud abi puhul on vaja võtta sotsiaalmeetmeid, eelkõige ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemi rahastamiseks. Kõnealuseid ja teisi kavandatud meetmeid kattev abi hakkab järk-järgult vähenema.

(35)

Allpool esitatud tabel näitab tööjõu vähenemist ja Hunosa kava alusel antava abi kogusummasid, nii nagu need on kavandatud ümberkorralduskavas:

Aasta

Tööjõud aasta lõpus

Abi tegevuse vähendamiseks (10)

(eurodes)

Abi erandlike kulude katteks (11)

(eurodes)

2003

4 902

271 593 000

302 557 000

2004

4 437

254 682 000

298 983 000

2005

4 079

239 281 000

286 203 000

(36)

22. aprilli 2003. aasta kirjas teatasid Hispaania ametiasutused komisjonile, et Hunosa kava üks eesmärke on säilitada ennetava meetmena omamaise söetootmise miinimumtase, et tagada varude kättesaadavus.

(37)

Kõnealuses kirjas põhjendasid Hispaania ametiasutused seda asjaoluga, et Hunosa tootmise miinimumtase aastal 2005 peaks olema 1 340 000 tonni, et tagada, et Hunosa kataks 30 % (100 päeva) oma kaevanduste läheduses olevate elektrijaamade tarbimisvajadusest. Hispaania ametiasutused kavatsevad rakendada sama kriteeriumi pärast 2005. aastat. Hispaania ametiasutused leiavad, et elektrijaamade läheduses oleva strateegilise tootmise säilitamine on söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava esmatähtis eesmärk.

2.5.   Kava kestus

(38)

Abi antakse ajavahemikul 2003–2005.

2.6.   Abi vorm

(39)

Abi antakse toetuste vormis.

2.7.   Abi saajad

(40)

Hispaania söekaevandusettevõtete tootmisüksused, millele on osutatud põhjenduses 21.

2.8.   Õiguslik alus

(41)

Ministri käskkiri ECO/2731/2003, ministri käskkiri ECO/768/2003, ministri käskkiri ECO/180/2004 ja ministri käskkiri ITC/626/2005.

2.9.   Energeetika ja keskkonna olukord Hispaanias

(42)

Hispaania elektritootmise prognooside kohaselt aastateks 2000–2011 vähendatakse söe osa elektritootmises 35,9 protsendilt 2000. aastal 15 protsendini 2011. aastal. Maagaasist toodetud elektri osa suureneb sama ajavahemiku jooksul 9,7 protsendilt 33,1 protsendini. Taastuvate energiaallikate osa energiatootmises suureneb 16,9 protsendilt 2000. aastal 28,4 protsendini 2011. aastal. Elektritootmise tulemusena tekib vaid 28 % kõikidest süsinikdioksiidi heidetest. Hispaania ei leia, et oleks loogiline siduda riiklikule söetootmisele antav abi süsinikdioksiidi heidetega, pigem peaks korrelatsioon esinema elektri tootmise ja heidete vahel. Elektrijaamad töötavad senikaua, kuni nad on tehniliselt ja majanduslikult elujõulised, sõltumata sellest, kas tarbitav süsi on toodetud riigisiseselt või imporditud.

2.10.   Menetluse algatamise alused

(43)

Komisjon algatas 30. märtsil 2004 ametliku uurimismenetluse. Komisjon väljendas kahtlust, kas esitatud kava vastab määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustele ja kriteeriumidele ning määruse eesmärkidele. Komisjon leidis, et kava ei olnud piisavalt üksikasjalik. Seepärast nõudis komisjon 30. märtsi 2004. aasta kirjas Hispaania ametiasutustelt järgmist:

a)

esitada prognoositav söetoodangu kogumaht ühe tootmisaasta kohta ja tegevuse vähendamiseks antav hinnanguline abisumma ühe tootmisaasta kohta, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 4;

b)

selgitada, millistele valikukriteeriumidele peavad tootmisüksused vastama, et kuuluda söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavasse, ja esitada prognoositav söetoodang ühe tootmisaasta kohta ning söevarude kättesaadavuse tagamiseks antav hinnanguline abisumma, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 6;

c)

selgitada, kas abi tegevuse vähendamiseks ühe tootmisaasta kohta vastavalt nõukogu määruse nr 1407/2002 artikli 9 lõikele 4 sisaldab vähemalt seda abi, mida Hispaania kavatses anda ettevõtetele/tootmisüksustele, mis on loetletud komisjoni 2. juuli 2002. aasta otsuse 2002/826/ESTÜ (Hispaania söetööstusele antava riigiabi kohta 2001. aastal ja ajavahemikul 1. jaanuarist23. juulini 2002) (12) põhjenduses 18;

d)

esitada kogu teave abi järkjärgulise vähendamise kriteeriumi kohaldamise kohta ja teatada, kas arvestatakse konkurentsivõime aspekti, näiteks tootmiskulude kasvu, ja kas asjaolu, et tootmisüksus lisatakse sulgemiskavasse, on tegur, mille tõttu abi hulka vähendatakse rohkem;

e)

selgitada, kas 1 660 000 tonnise võimsusega tootmisüksuseid suletakse enne 31. detsembrit 2005;

f)

selgitada, kas tootmisüksus Antracitas de Guillón ning ENDESA ning ENCASUR-i maa-alused tootmisüksused on saanud 2003. aastal tegevusabi. Anda aru, kas nende tootmisüksuste poolt 1998. aastast 2002. aastani otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 5 alusel saadud abi erandlike kulude katmiseks ei ületa kõnealuseid kulusid. Selgitada, kas juhul, kui abi ületab kulusid, saab Hispaania vaheosa tagasi nõuda;

g)

esitada 2003., 2004. ja 2005. aastal Hunosale antud abi kogusumma, võttes arvesse ettevõtte poolt teatatud tootmiskulude vähendamist;

h)

selgitada, kui palju võib Hunosa sellistele töökohtadele, mille puhul töötajatel peab olema konkreetsed tehnilised eriteadmised, maksimaalselt töötajaid värvata;

i)

seletada üksikasjalikult ministri käskkirja ECO/2731/2003 muudatusi eesmärgiga tagada, et määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklit 7 rakendatakse õigesti. Kinnitada, et abi saab anda vaid otsuse 2002/871/EÜ kohaselt teatatud tootmisüksustele.

3.   HISPAANIA MÄRKUSED

(44)

Allpool on esitatud selgitused, mis Hispaania saatis pärast seda, kui komisjon algatas menetluse. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

3.1.   Abi tegevuse vähendamiseks (määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 4) ja abi söevarude kättesaadavuse tagamiseks (sama määruse artikli 5 lõige 3)

(45)

Hispaania ametiasutused esitasid aruanded 2003. ja 2004. aastal makstud abi kohta ja 2005. aastaks kavandatud abimaksete kohta, milles abi on jaotatud määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 ja sama määruse artikli 5 alusel antud abiks. Hunosale antud ja tulevikus antav abi liigitati selle alusel, kas seda finantseeritakse üldisest riigieelarvest või SEPI (13) poolt.

3.1.1.   Toodang ajavahemikul 2003-2005

(46)

Söetööstuses läbi viidud tootmisvõimuste vähendamise tulemusena täheldatakse tootmises järgmist trendi:

(Ühik: kilotonnid)

 

2001

2002

2003

2004

2005

Toodang

13 993

13 372

12 576

12 400

12 000

3.1.2.   Kriteeriumid

(47)

Hispaania ametiasutused esitasid kriteeriumid, mida kasutati tootmisüksuste liigitamisel selle järgi, kas nad said abi määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 või artikli 5 lõike 3 alusel: Põhikriteerium oli tootmiskulu ühe tonni söeekvivalendi kohta. Lisakriteeriumid olid:

a)

turu olemasolu, see tähendab, et 100 kilomeetri raadiuses on toimiv elektrijaam;

b)

tootmisüksust omava ettevõtte maksevõimelisus. Selles osas peab ettevõtte omavahendite ja vara koguväärtuse suhe ületama teatavat miinimumi.

(48)

Lõpuks tuleb võtta arvesse sotsiaalset ja piirkondlikku olukorda tootmisüksuse asukohapiirkonnas. Hispaania valitsus leiab, et kõnealust sotsiaalse ja piirkondliku kriteeriumi ei tohi ignoreerida. Ta on siiski valmis kaaluma kõiki tingimusi, mida komisjon selle arvesse võtmiseks esitab.

(49)

Tootmisüksuse määratlust kontrolliti nende ettevõtete puhul, millel on suurim tootmisvõimsus ja millel võib seetõttu olla rohkem kui üks tootmisüksus. Praeguseni viidi kõikides ettevõtetes, välja arvatud Hunosa, analüüs läbi ettevõtte tasandil ning allmaakaeveõõned võeti arvutamisel arvesse koos maa peal asuvate söekarjääridega.

3.1.3.   Abi tegevuse vähendamiseks

(50)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et nagu aruandest nähtub, on kõik ettevõtted, mis said 2002. aastal abi otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 4 alusel, praegu liigitatud ettevõtete hulka, mis saavad abi määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 alusel.

3.1.4.   Abi järkjärguline vähendamine

(51)

Hispaania ametiasutused selgitavad, et 2005. aasta lõpuni peab abi vähendamine olema üldine ja 4 % aastas.

3.2.   Abi erandlike kulude katmiseks

(52)

Hispaania ametiasutused teavitasid komisjoni, et käskkirja ECO/2731/2003 parandati, et viia see kooskõlla määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 nõuetega. Käskkirja kohaldatakse vaid tootmisüksuste suhtes, mis tegelikult enne 31. detsembrit 2005. aastat suletakse, ja seda ei kohaldata sulgemiskavade suhtes, mis aeguvad pärast kõnealust kuupäeva. Veelgi enam, määruse (EÜ) nr 1407/2002 lisas kindlaks määratud kululiikide katmiseks antava rahalise toetuse maksimumina kehtestati 13 eurot kütust tarninud tootmisüksuse sulgemise tõttu tühistatud lepingutes sisaldunud iga tuhande megakalori kohta. Toetust makstakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud tegelike sulgemiskulude katmiseks.

3.3.   Varasemad komisjoni otsused

3.3.1.   31. detsembrini 2005 toimunud sulgemised

(53)

Hispaania valitsus täidab otsuse 2002/826/ESTÜ preambuli põhjenduse 18 nõuded, vähendades 31. detsembriks 2005 kõnealuses põhjenduses märgitud ettevõtete tootmisvõimsust kokku 1 660 000 tonni võrra. Mõned kõnealused ettevõtted hakkasid tootmisvõimsust vähendama juba 2002. aastal.

3.3.2.   Tootmisüksused, millele anti abi sulgemisega seotud erandlike kulude katmiseks

(54)

Abi, mida 2003. aastal anti ning kavatsetakse 2004. ja 2005. aastal anda ettevõtetele Antracitas de Guillón, ENCASUR, ENDESA ja PMC (enne selle sulgemist 2004. aastal), kujutab endast abi tegevuse vähendamiseks, nagu on märgitud 2003., 2004. ja 2005. aasta abiaruannetes. Aastatel 1998-2002 ettevõtetele ENDESA ja ENCASUR antud abi sulgemisest tulenevate erandlike kulude katmiseks põhjendati kõnealusel ajal erinevusega üldise ennetähtaegse pensionile jäämise ja 100-protsendilise makse vahel, mille ettevõte kinni maksis. Hispaania ametiasutused esitasid tootmisüksuste sulgemise kinnituseks kirjad, millega ettevõtjad on võtnud endale kohustuse sulgeda 2005. aasta lõpuks sulgemisele määratud tootmisüksused.

3.4.   Hunosa kava

3.4.1.   Tähelepanekud Hunosa ümberkorraldamise kohta

(55)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikku teavet viimaste aastate jooksul toimunud märkimisväärse ümberkorraldustöö kohta ning selle kohta, kuivõrd see on vastavuses kavaga aastateks 2002-2005. Kavaga nähakse ette kahe tootmisüksuse sulgemine, mis toob kaasa kaevandusmahu vähendamise 700 000 tonni võrra.

3.4.2.   Hunosale aastatel 2003-2005 antud abi

(56)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et ümberkorraldusabi maht hoitakse rangelt sotsiaalsete kohustuste allhankest tulenevate kulude raamides, ning nad esitasid asjakohased selgitused.

(57)

Näiline vastuolu kulude vähendamiseks tehtud suure jõupingutuse ja väiksema languse vahel tootmisabis tulenes põhimõtteliselt muudatustest sissetulekutes, mida mõjutasid imporditud söe rahvusvahelised hinnad ja USA dollari/euro vahetuskurss. Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjalikku teavet tulude arvutamise kohta ja seletasid, miks tulud on üldiselt madalamad kui imporditud söe rahvusvaheline hind.

(58)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe ka ümberkorraldusprotsessist tulenevate erandlike kulude katmiseks ettenähtud abi kohta.

3.4.3.   Teave uute spetsialistidest tehniliste töötajate värbamise kohta

(59)

Hispaania ametiasutused juhtisid tähelepanu sellele, et kõnealune värbamine viiakse läbi vaid juhul, kui on vaja täita oluline töökoht, eriti ohutusega seotud eesmärkidel. Siiski tuleks märkida, et kava kehtimise jooksul ei ole siiani ühtegi uut värbamist toimunud. Hispaania ametiasutused on sellest hoolimata ettevaatusabinõuna kindlaks määranud, et kõnealusel viisil võib maksimaalselt värvata kuni 100 töötajat.

4.   ABI HINDAMINE

4.1.   EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamine

(60)

Et otsustada, kas skeemi meetmeid võib käsitada abina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb kindlaks määrata, kas abimeetmeid annab liikmesriik või neid antakse liikmesriigi ressurssidest, kas need soodustavad teatavaid ettevõtteid, kas meetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ning kas meetmed võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust.

(61)

Artikli 87 esimese tingimuse kohaselt ei tohi anda abi liikmesriikide poolt või liikmesriikide ressurssidest. Kõnealusel juhul tõendab riigi ressursside olemasolu asjaolu, et meedet finantseeritakse sisuliselt Hispaania riigi eelarvest ja vähemal määral SEPI poolt, mis on riigi täieliku kontrolli all olev avalik-õiguslik ettevõte.

(62)

Artikli 87 lõike 1 teise tingimuse kohaselt ei tohi meetmega soodustada teatavaid konkreetseid abisaajaid. Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas abisaavad ettevõtted saavad majanduslikke hüvesid, ja teiseks selgitada, kas kõnealust toetust antakse teatavale konkreetsele ettevõttetüübile. Kõnealune abi tekitab söekaevandusettevõtetele kindlasti majanduslikke hüvesid, sest toimub otsene subsideerimine, millega kaetakse jooksvad kulud, mida kõnealused ettevõtted peaksid muidu ise kandma. Kõnealused kulutused koosnevad prognoositavate tootmiskulude ja prognoositavate tulude vahest ja ümberkorraldusega kaasnevatest kuludest ning söekaevandusettevõtted võidavad seetõttu, et neile kõnealused kulud osaliselt kompenseeritakse. Veelgi enam, kõnealused meetmed on ette nähtud vaid Hispaania söekaevandusettevõtete jaoks, seetõttu soodustavad kõnealused meetmed neid ettevõtteid rohkem kui nende konkurente, st meetmed on valikulised.

(63)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kolmandale ja neljandale tingimusele ei tohi abi konkurentsi kahjustada või seda kahjustada ähvardada ning abi ei või mõjutada ega tõenäoliselt mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Käesoleva juhtumi puhul ähvardavad meetmed konkurentsi kahjustada, sest tugevdavad abisaavate ettevõtete finantsolukorda ja tegevusulatust, võrreldes ettevõtetega, kes abi ei saa. Isegi kui ühendusesisene söekaubandus on väga piiratud ja asjaomased ettevõtted ei tegele ekspordiga, on teistes liikmesriikides tegutsevatel ettevõtetel eelneva tõttu väiksem võimalus eksportida oma tooteid Hispaania turule.

(64)

Eespool nimetatud põhjustel kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 ning neid võib käsitada ühisturuga kokkusobivana vaid juhul, kui nad kvalifitseeruvad üheks EÜ asutamislepingus ettenähtud erandiks.

4.2.   Määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamine

(65)

Arvestades, et ESTÜ asutamisleping ja otsus nr 3632/93/ESTÜ kaotasid mõlemad kehtivuse 23. juulil 2002, ja võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti e, peab teatatud meetmete vastavust hindama määruse (EÜ) nr 1407/2002 alusel.

(66)

Määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatakse eeskirjad söetööstusele antava riigiabi jaoks, mille eesmärk on aidata kaasa söetööstuse ümberkorraldamisele. Kõnealuste eeskirjadega võetakse arvesse sektori ümberkorraldamise sotsiaalseid ja piirkondlikke aspekte ning vajadust jätta söevarude kättesaadavuse tagamiseks alles omamaine söetootmine teataval miinimumtasemel. Söetööstuse ümberkorraldamise protsessi peab jätkama, sest ühenduse söe ja imporditud söe vaheline konkurents ei ole tasakaalus.

(67)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleb söetootmist toetada ainult nii palju, kui on vältimatult vajalik selleks, et aidata tõhusalt kaasa energiavarustuse kindlustatuse saavutamisele. Komisjon tuletab selles kontekstis meelde oma teatist „Säästev Euroopa parema maailma nimel: Euroopa Liidu säästva arengu strateegia”, mida tuntakse ka kui Göteborgi säästva arengu strateegiat ja mille eesmärk on „piirata kliimamuutust ja suurendada puhta energia kasutamist” (14).

(68)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 4 anda abi tegevuse vähendamiseks. Üks kohustuslik eeltingimus on, et asjaomaste tootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemisplaanist.

(69)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 5 lõikele 3 anda ettevõtjale spetsiaalselt tootmisüksuste või tootmisüksuste gruppide jaoks ette nähtud tootmisabi. Üks kohustuslik eeltingimus on, et ettevõtja asjaomaste tootmisüksuste või tootmisüksuste grupi tegevus on osa söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavast.

(70)

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 7 anda abi selliste söetööstuse ratsionaliseerimise ja ümberkorraldamisega kaasnevate kulude katteks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega, nii et makstav abisumma ei ületa kõnealuseid kulusid. Söetööstuse ratsionaliseerimise ja ümberkorraldamisega kaasnevate kulude kategooriad on määratletud kõnealuse määruse lisas.

(71)

Oma 30. märtsi 2004. aasta kirjaga avaldas komisjon kahtlust, kas teatatud ümberkorralduskava on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1407/2002 tingimuste ja kriteeriumidega ning kas see vastab kõnealuse määruse eesmärkidele. Komisjon leidis, et vaja on üksikasjalikumat kava. Pärast kõnealuse kirja kättesaamist esitas Hispaania komisjonile mitmel korral ümberkorralduskava käsitlevat üksikasjalikku teavet. Järgmisena hindab komisjon kõnealuse uue teabe alusel ümberkorralduskava ning 2003., 2004. ja 2005. aastal ümberkorralduskava alusel antud või antavat abi.

4.3.   Komisjoni varasemate otsuste arvessevõtmine

(72)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et Hispaania ametiasutused ei ole selgelt kinnitanud, et võetakse arvesse ESTÜ asutamislepingu alusel vastu võetud komisjoni varasemate otsustega, eelkõige otsusega 2002/826/ESTÜ kehtestatud tingimusi. Selles otsuses on abi andmine lubatud tingimusel, et asjaomased tootmisüksused on osa sulgemisplaanist ja et hiljemalt 2005. aastaks vähendatakse tootmisvõimsust 1 660 000 tonni võrra. Hispaania peab kõnealuseid tingimusi täitma. Asjaolu, et ESTÜ asutamislepingu kehtivusaeg on lõppenud ning jõustunud on määrus (EÜ) nr 1407/2002, ei mõjuta varasemate kohustuste täitmist. Kõnealustest kohustustest tuleb täielikult kinni pidada ja komisjon peab tagama ESTÜ asutamislepingu alusel vastu võetud otsustes sätestatud tingimuste täitmise.

(73)

Varasem sulgemise / tegevuse vähendamise kava, mis toetus otsusele nr 3632/93/ESTÜ, kiideti heaks otsusega 2002/826/ESTÜ. Hispaania ametiasutused on mitmel juhul ja ka kirjalikult mitmes komisjonile saadetud kirjas aktsepteerinud, et mineviku võetud kohustustest tuleb täielikult kinni pidada ning nad on selge sõnaga kinnitanud, et otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18 loetletud tootmisüksuste sulgemise otsused viiakse ellu kooskõlas kehtivate eeskirjadega. See tähendab hiljemalt 2005. aastal tootmisvõimsuse vähendamist 1 660 000 tonni võrra. Hispaania ametiasutuste esitatud teabe alusel oli komisjonil võimalik kontrollida, et kõnealune tootmisvõimsuse vähendamine on tõepoolest saavutatud.

(74)

Komisjon leiab, et oma tootmisvõimsust on vähendanud samad tootmisüksused, mis sisaldusid otsuse nr 3632/93/ESTÜ alusel koostatud sulgemise / tegevuse vähendamise kavas. Kõnealused tootmisüksused on nimetatud otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18.

(75)

Hispaania varasema sulgemise / tegevuse vähendamise kava kohaselt pidi tootmisüksus Antracitas de Guillón SA, ENDESA maa-alune tootmisüksus ja ENCASUR-i maa-alune tootmisüksus suletama 2002. aasta lõpuks. Selgus aga, et kõnealused tootmisüksused tegutsesid veel nii 2003. aastal kui osaliselt ka 2004. aastal.

(76)

Komisjoni nõudmiste tulemusel suleti ENDESA ja ENCASUR-i maa-alused tootmisüksused ning Antracitas de Guillón’i tootmisüksus. 31. märtsil 2004. aastal suleti ka Promotora de Minas de Carbón’i maapealne tootmisüksus. Komisjon on saanud kirjad, millega kõnealused ettevõtted kinnitavad oma kohustust sulgeda sulgemisele määratud tootmisüksused 2005. aasta jooksul.

(77)

Komisjon tegi Hispaania poolt talle edastatud teabe põhjal kindlaks, et kõnealustele ettevõtetele otsuse nr 3632/93/ESTÜ artikli 5 alusel antud abi tootmisüksuste sulgemisega kaasnevate erandlike kulude katmiseks ei ületanud kulude maksumust.

(78)

Kuna otsuse 2002/826/ESTÜ põhjenduses 18 sätestatud tootmisvõimsuse vähendamine on saavutatud ja tootmisüksused, mis pidi sama otsuse kohaselt suletama, on lõpuks suletud, jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania on komisjoni varasemaid otsuseid järginud.

4.4.   Abi tegevuse vähendamiseks (määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 4) ja abi söevarude kättesaadavuse tagamiseks (sama määruse artikli 5 lõige 3)

(79)

30. märtsi 2004. aasta kirjas märkis komisjon, et Hispaania ametiasutused on teatanud antava tegevusabi kogumahust. Hispaania ametiasutused ei ole aga teatanud, kui suur on koguabi tegevuse vähendamiseks, millele osutatakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 4, ega seda, kui suur on koguabi söevarude kättesaadavuse tagamiseks, millele osutatakse kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 3. Samuti ei andnud Hispaania ametiasutused ülevaadet selle kohta, milliseid kriteeriume peavad tootmisüksused abi taotlemiseks täitma.

(80)

Teine komisjoni kahtlus seondus asjaoluga, et Hispaania ametiasutused ei olnud määratlenud ei kogu tootmisvõimsust, mis peaks sulgemisplaani alusel suletama enne 31. detsembrit 2005, ega kogu tootmisvõimsust, mis peaks sulgemisplaani alusel suletama enne 31. detsembrit 2007. Tootmisvõimsuse vähendamist käsitleva teabe esitamine on aga vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punktile a ja artikli 9 lõikele 4 üks tingimusi, mille peab täitma, et tekiks õigus tegevuse vähendamiseks abi saada. Kavandatud mahus abi saab anda vaid siis, kui on teatatud tootmisvõimsuse vähendamise kogumahust.

(81)

Söevarude kättesaadavuse tagamiseks vajaliku tootmisvõimsuse ja minimaalse tootmistaseme puhul leidis komisjon oma 30. märtsi 2004. aasta kirjas Hispaaniale, et põhjendus ei näi vastavat määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 1 eesmärgile. Söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ja vastavat abi peaks põhjendama vajadusega säilitada minimaalne omamaise söetootmise maht, et tagada söevarude kättesaadavus. Sektori ümberkorraldamise sotsiaalseid ja piirkondlikke aspekte saab põhjendusena tuua vaid sulgemiskava ja tegevuse vähendamise alase abi puhul.

(82)

Hispaania ametiasutused on andnud teavet tootmisüksuste kulude kohta. Hispaania ametiasutused on iga ettevõtte, välja arvatud Hunosa puhul, määratlenud allmaakaeveõõned ja seotud rajatised kui maa-alused tootmisüksused ja kasutanud sama lähenemisviisi karjääride puhul. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohaldamine põhineb „tootmisüksuse” mõistel. 30. märtsil 2004 väljendas komisjon kahtlusi, kas kõnealune teave oli määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 9 sätestatud tingimusi silmas pidades piisavalt üksikasjalik.

4.4.1.   Tegevuse vähendamiseks ja söevarude kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud abi vaheline erinevus

(83)

Pärast menetluse alustamist liigitas Hispaania abi selle alusel, kas seda anti määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 või artikli 5 lõike 3 alusel. Ajavahemikul 2003-2005 on artikli 4 alusel abi saanud järgmised tootmisüksused: Antracitas de Guillón S.A., Coto Minera Jove S.A., Endesa maa-alune tootmisüksus, Encasuri maa-alune tootmisüksus, González y Díez S.A., Industria y Comercial Minera S.A. (INCOMISA), Mina Escobal S.L., Mina la Camocha, Minas de Valdeloso S.L., Promotora de Minas de Carbón S.A. ja Virgilio Riesco S.A. Mina Escobal S.L. suleti 2004. aastal ja Promotora de Minas de Carbón S.A. suleti 2005. aastal. Teised toomisüksused, mis said abi tegevuse vähendamiseks, olid avalik-õigusliku söekaevandusettevõtte Hunosa kaks toomisüksust Pumarabule ja Figaredo, mis on nüüdseks suletud. Veel mõned tootmisüksused on saanud abi söevarude kättesaadavuse tagamiseks. Kõnealused tootmisüksused on loetletud põhjenduses 21.

(84)

Viimati saadud teabe põhjal jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania ametiasutused on tootmisabi jaganud õigesti tegevuse vähendamiseks ja söevarude kättesaadavuse tagamiseks ettenähtud tootmisabiks. Lisaks täidetakse Hispaania ametiasutuste kinnituste kohaselt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punktis a sätestatud tingimusi, milles on sätestatud, et tootmisüksused, mis saavad abi tegevuse vähendamiseks, suletakse hiljemalt 2007. aastaks.

4.4.2.   Kohaldatavad kriteeriumid

(85)

Komisjon võtab teadmiseks, et Hispaania ametiasutused on tootmisabi saamiseks kvalifitseerumise kriteeriumide osas teavitanud komisjoni sellest, et peamine kriteerium, mida kohaldatakse, on tootmiskulu ühe tonni söeekvivalendi (tce) kohta. Kõnealune kriteerium vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 5, sest seda võib käsitada selge märgina, mis viitab sellele, et abi antakse parimate majanduslike väljavaadetega üksustele.

(86)

Lisakriteeriumidena rakendavad Hispaania ametiasutused turu olemasolu (see tähendab, et 100 km raadiuses peab olema toimiv elektrijaam) ning tootmisüksust omava ettevõtte maksevõimelisust. Selles osas peab ettevõtte omavahendite ja vara koguväärtuse suhe ületama teatavat miinimumi. Viimati nimetatud kriteerium aitab tagada, et abi antakse üksustele, millel on parimad majanduslikud väljavaated. Eelnevalt nimetatud kriteeriumit peab aga kasutama ainult täiendava kriteeriumina. Asukohta võib arvesse võtta energiaga varustamise kindlustatuse tagamise eesmärgil ja ka rahalistel põhjustel, sest eksisteerib seos transpordikuludega, ent see ei tohi olla peamine tegur. Üldjoontes leiab komisjon, et Hispaania ametiasutuste kohaldatud kriteeriumid on määrusega (EÜ) nr 1407/2002 kooskõlas.

(87)

Hispaania ametiasutuste esitatud teabe põhjal kontrollis komisjon ümberkorralduskavas kasutatavat tootmisüksuse määratlust. Minevikus analüüsis Hispaania antavat abi ettevõtte tasandil ja allmaakaeveõõned võeti arvutamisel arvesse koos karjääridega. Hispaania on seda analüüsimeetodit muutnud ja kontrollinud abi iga tootmisüksuse lõikes, nagu määruses (EÜ) nr 1407/2002 on määratletud. Lisaks on Hispaania selles küsimuses andnud komisjonile otsuses 2002/871/EÜ nõutud teavet. Seepärast leiab komisjon, et tootmisüksuse määratlus, mida Hispaania ümberkorralduskavas kasutab, on kõnealuse määrusega kooskõlas.

(88)

Komisjon võtab teadmiseks, et ümberkorralduskava tulemusena kujuneb tootmisvõimsuseks 12 miljonit tonni. Hispaania üldist energeetikaolukorda silmas pidades, eriti arvestades Hispaania ametiasutuste plaani vähendada söe osa elektritootmises 35,9 protsendilt 15 protsendini aastal 2011, paistab tootmisvõimsuse vähendamine 12 miljoni tonnini olevat kohane meede, mis aitab kõnealust eesmärki saavutada. Seepärast võib seda 2005. aasta lõpuks saavutatavat tootmisvõimsust käsitada määrusega (EÜ) nr 1407/2002 kooskõlas olevaks strateegilise varuna. Selle tulemusena peaksid tootmisüksused, mis kuuluvad ümberkorralduskava selle osa alla, milles käsitletakse söevarude kättesaadavust, olema kõlblikud söevarude kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud abi saama tingimusel, et kõnealuse määruse artiklites 4 ja 5 määratletud tingimused on täidetud.

(89)

Lisaks on abi andmisel järgitud määruse peamist kriteeriumi ja põhimõtet, et abi peab järk-järgult vähenema. Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 alusel antud abi on igal aastal vähendatud 4 % võrra. Komisjon leiab, et selline vähendamine on vastuvõetav. Komisjon on võtnud arvesse Hispaania ametiasutuste teate, et ka aastatel 2006 ja 2007 on eesmärgiks kõnealust abi igal aastal 4 % võrra vähendada.

(90)

Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et Hispaania ametiasutused on piisavalt selgitanud kriteeriume, mida arvestatakse, kui määratakse kindlaks, kas tootmisüksused kvalifitseeruvad abile tegevuse vähendamiseks või abile söevarude kättesaadavuse tagamiseks. Kõnealused kriteeriumid on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002, eriti selle artikli 4 punktiga a ja artikli 9 lõike 6 punktiga a.

(91)

Komisjon tuletab selles küsimuses Hispaania ametiasutustele meelde, et säilitatava strateegilise varu alaste otsuste tegemisel ei saa arvesse võtta sotsiaalset ja piirkondlikku olukorda. Sotsiaalseid ja piirkondlikke tingimusi võib arvesse võtta vaid tegevuse vähendamiseks ja ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks ette nähtud abi andmise puhul.

4.4.3.   Tulude arvutamine

(92)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe söe hindade kohta. Hispaania valitsuse esitatud lisateabes selgitatakse, et Hispaania valitsuse makstud riigiabi võrdus tegelikkuses erinevusega tootmiskulude ja Hispaania söe keskmise müügihinna vahel, mis oli madalam kui kolmandatest riikidest imporditud söe keskmine hind. See tuleneb Hispaania söe halvemast kvaliteedist ning vähemal määral asjaolust, et hinnad määratakse kindlaks pikaajaliste lepingutega, samal ajal kui imporditud söe hind on konkreetse päeva turuhind.

(93)

Hispaania ametiasutused selgitasid, et tegelikult avaldab rahvusvahelise ja siseriikliku söe hinna varieerumine mõju alles umbes kolmveerand aastat hiljem. Teisest küljest on söe kvaliteet märkimisväärselt halvem rahvusvahelisel turul kaubeldava söe kvaliteedist. Selle tulemusel on riiklikul söel palju madalam hind. Makstav hind erineb elektrijaamade lõikes, sest erinevates tootmisüksustes kaevandatav süsi erineb kvaliteedi poolest. Näiteks võib söe kütteväärtus sõltuvalt kaevandamiskohast varieeruda 7 protsendist 35 protsendini.

(94)

Üldiselt koosneb Hispaania söetoodang halvema kvaliteediga söest, sest see on suure tuha- ja veesisaldusega ning/või vähese lenduvate materjalide sisaldusega. Halvakvaliteedilisel söel puudub maailmaturg, sest kõik sütt tootvad riigid kasutavad halva kvaliteediga kivisütt kaevanduskoha läheduses. Sellist tüüpi söe kasutamine elektrijaamades eeldab elektrijaamade omanikelt suuremaid investeerimis- ja hoolduskulusid, sest nad peavad ühest küljest paigaldama erilised põletid, mille hooldamine ja kasutamine on kallim, ning lisaks on nende elektrijaamade jõudlus väiksem tavaliste söeelektrijaamade jõudlusest.

(95)

Hispaania ametiasutused on selgitanud, et söe kvaliteedi parandamine nii palju, et see oleks võrreldav imporditud söega, ei ole majanduslikult mõttekas, sest tootmisprotsess muutuks palju kallimaks ja konkurentsivõime väheneks.

(96)

Alates 1998. aastast määratakse söe müügihind ilma ametiasutuste sekkumiseta kindlaks söetootmisettevõtete ja sütt tarbivate elektrijaamade vaheliste otseste läbirääkimiste käigus. Ametiasutused võivad sekkuda vaid tõsiste konfliktide puhul. Hispaania ametiasutused esitasid mõned söega köetavaid elektrijaamu omavate elektriettevõtete lepingud, et näidata, millist hinda maksti söekaevandusettevõtetele. Söe hinna arvutamisel kasutatakse söe kvaliteeti arvestavat valemit, milles võetakse muu hulgas arvesse lenduvate materjalide, tuha, niiskuse ja väävli taset ning kütteväärtust.

(97)

Hispaania söehinnad põhinevad söekaevandusettevõtete ja nende klientide vahelistel pikaajalistel lepingutel. Praegu kasutusel olevad lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2005. Hinnad põhinevad järgmistel parameetritel:

CIF-hinnad (15) USA dollarites iga kolmandatest riikidest Euroopa Liitu söe importimise perioodi kohta, väljendatuna USA dollarites ühe tonni söeekvivalendi kohta ja avalikustatud Euroopa Liidu poolt;

sama perioodi vahetuskurss USA dollari ja euro vahel, et kindlaks määrata USA dollarites oleva CIF-hinna ekvivalentne väärtus eurodes. Dollari ja euro vahetuskurss on muutunud 0,8955-st 2001. aastal 1,25-ni 2005. aastal;

elektrijaamas arvestatava hinna kindlaksmääramiseks tuleb eelnevate arvutuste tulemuseks saadud hinnast eurodes lahutada transpordikulud elektrijaamast sadamasse, sest CIF-hind makstakse kohaletoimetatud kauba eest sadamates;

lõpuks muudetakse hinda seoses kvaliteediga, nagu on allpool täpsemalt seletatud.

(98)

Hispaania arvutab Hispaaniasse imporditud kivisöe keskmise impordihinna. Keskmiste impordihindade arvutamine põhineb statistilistel andmetel, mis on kogutud Hispaaniasse sütt importivatelt ja kolmandate riikide sütt eksportivatelt ettevõtetelt.

(99)

Et kõnealune süsteem toimiks korralikult, on oluline, et kivisöe arvutatud hinnad peegeldaksid söe tegelikke maailmaturuhindu. Selle kontrollimiseks võrdles komisjon kõnealust hinda McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse (MCIS) aurusöe turuhinnaga, mis on söe hetketuruhindade standardvõrdlusindeks.

(100)

Hispaania ametiasutused selgitasid erinevusi McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse turusöe turuhinna ja nende endi välja arvutatud keskmise hinna vahel, juhtides tähelepanu sellele, et esimene põhineb üksnes lepingutel, mis on sõlmitud kassaturul teataval kindlal kuupäeval, samal ajal kui nende hinna aluseks on kõik sellel päeval kehtivad lepingud, sealhulgas pikaajalised lepingud. Selle tulemusena kipub Hispaania hind olema madalam kui kassatehinguhind perioodidel, kui nimetatud kassatehinguhinnad kasvavad, ja kõrgem kui kassatehinguhind perioodidel, kui nimetatud kassatehinguhinnad langevad. Kahe indeksi pikaajaline keskmine on peaaegu võrdne: aastatel 1996–2004 oli keskmine McCloskey Söeinformatsiooniteenistuse aurusöe turuhind 43,3 eurot ühe tonni söeekvivalendi kohta. Komisjon leiab seepärast, et Hispaania kivisöe hinna arvutamisviis peegeldab aurusöe maailmaturuhinda tõepoolest täpsel viisil.

(101)

Eespool nimetatud parameetrite põhjal oli 2001. aasta keskmine hind 45,85 eurot ja prognoos 2005. aastaks 36 eurot. 2001. aasta tulud olid äärmiselt suured peamiselt seetõttu, et brutomajandusarvestustes võeti arvesse mõningaid selle aasta erandlikke ja ebatüüpilisi tulusid. Selle tulemusena ei kaasnenud 20-protsendilise tootmiskulude vähendamisega samaväärne langus ajavahemikul 2003-2005 antud tootmisabis.

(102)

Koguabi määratakse kindlaks pärast seda, kui iga tootmisüksus on esitanud tootmiskulusid ja tulusid sisaldava auditeerimisaruande. Kui hiljem, tootmisaasta lõpus selgub, et erinevus tootmiskulude ja tulude vahel on ennustatust väiksem, vähendatakse koguabi mahtu ja liigne abi tuleb tagasi nõuda.

(103)

Eespool esitatut silmas pidades leiab komisjon, et Hispaania on üksikasjalikult selgitanud, kuidas söekaevandusettevõtete tulusid on arvutatud. Esitatud teave on veennud komisjoni, et tulude arvutamisel on kasutatud õigeid söehindu. Esitatud teabe alusel, eriti elektrijaamade ja söekaevandusettevõtete vaheliste lepingute põhjal, teeb komisjon järelduse, et määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 4 punkte b ja c on selles mõttes täidetud, et tootmisabi ei ületanud vastavate aastate tootmiskulude ja tulude vahet ning abi tõttu ei ole ühenduse söe kättetoimetamishinnad madalamad kolmandate riikide sarnase kvaliteediga söe kättetoimetamishindadest. Komisjon jälgib tähelepanelikult, et tulevastes alates 1. jaanuarist 2006. aastast elektrijaamade ja söekaevandusettevõtete vahel läbiräägitavates lepingutes võetakse arvutamisel õigesti arvesse hetkel kõrget maailmaturuhinda. Lõpuks leiab komisjon, et arvesse on võetud ka kõnealuse määruse artikli 4 punktides d ja e sätestatud tingimusi.

4.5.   Abi erandlike kulude katmiseks (määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 7)

(104)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et Hispaania ametiasutused ei selgitanud kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta, kui antakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 kohast abi erandlike kulude katmiseks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega (varasemast tegevusest tulenevad kohustused). Oma 3. oktoobri 2003. aasta kirjaga teatas Hispaania komisjonile, et seda abi antakse üksnes tootmisüksustele, mis suletakse ajavahemikul 2003–2005, ja et abisumma ei ületa kulusid. Sellest hoolimata ei sisaldanud ministri 24. septembri 2003. aasta käskkiri ECO/2731/2003 selge sõnaga neid tingimusi. Kõnealune käskkiri ei sisaldanud piisavalt garantiisid selle tagamiseks, et abi toomisüksuste sulgemise kulude katmiseks ei ületaks kõnealuseid kulusid ja et kõnealused tootmisüksused suletakse enne 31. detsembrit 2005. Komisjon leidis, et kriteeriumid, mida Hispaania on kehtestanud tootmisüksuste sulgemise kuludega seotud abi arvutamiseks, mille puhul abi arvutamine põhineb elektrijaamadega sõlmitud lepingutes sätestatud söega varustamise vähendamisel ja ligikaudu 13 euro suurusel abil iga vähendatud tuhande megakalori kohta, ei taga piisavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 tingimuste täitmist. Ühtlasi märkis komisjon, et abisummad, mis anti kõnealuse artikli alusel, paistavad väga suured ja sellega seoses tekib küsimus, kas ettenähtud abi ei ole liiga suur võrreldes ümberkorraldusprotsessi intensiivsusega.

(105)

Hiljuti saadud teabe põhjal märgib komisjon, et ministri käskkirja ECO/2731/2003 on parandatud, et viia see kooskõlla määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 7 nõudmistega. Nüüd kehtib käskkiri vaid selliste tootmisüksuste suhtes, mis suletakse enne 31. detsembrit 2005. Tootmisüksuste sulgemise tõttu tühistatud söelepingute iga tuhande megakalori kohta antava 13 euro suuruse kompensatsiooni kohta sätestatakse käskkirjas selge sõnaga, et see summa on maksimum ja kinni makstakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud sulgemisest tulenevad tegelikud kulud. Sellega seoses teatasid Hispaania ametiasutused, et 2004. aastal on nad vähem abi andnud. 2004. aastal anti kavandatud 555 227 euro asemel erandlike kulude katmiseks abi 518 986 eurot.

(106)

Komisjon otsustas, et Hispaania on andnud piisavalt selgitusi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmise kohta. Hispaania on täpsustanud summad määruse (EÜ) nr 1407/2002 lisas nimetatud kategooriate kohta. Seepärast oli komisjonil võimalik kontrollida, et summad, mis on peamiselt seotud ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemidega, ei ületa kulusid ja abi ümberkorraldusega kaasnevate erandlike kulude katmiseks võib heaks kiita. Tööjõu vähendamise, kaevanduste sulgemise ja tootmisabi väheneva trendi taustal on Hispaania ametiasutuste esitatud teave veennud komisjoni, et ümberkorraldusprotsessi intensiivsusega võrreldes ei ole kaetavad kulud liiga suured. Järgmises punktis antakse eraldi hinnang abi kohta, mida anti avalik-õiguslikule ettevõttele Hunosa ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks.

4.6.   Hunosa kava

(107)

Hunosa puhul rõhutas komisjon 30. märtsi 2004. aasta kirjas, et selle ettevõte sulgemine moodustas osa otsuse nr 3632/93/ESTÜ põhjal koostatud sulgemiskavast. Sotsiaalsetel ja piirkondlikel põhjustel toimus aga sulgemine pärast 2002. aastat. Võrreldes teiste ühenduse söekaevandusettevõtetega on kõnealuse ettevõtte tootmiskulud väga suured. Komisjon leidis, et tööjõudu ja tootmist on vähendatud Euroopa keskmisest vähem. Kõnealuses kavas nähti ette üheksast tootmisüksusest kahe sulgemine. 3. oktoobri 2003. aasta kirjas teatas Hispaania edasisest tootmiskulude vähendamisest 20 % võrra, mille tulemusel väheneb abi 2005. aastal 25 % võrra. Tootmiskulude vähendamine, millest Hispaania teatas oma 3. oktoobri 2003. aasta kirjas, peaks Hunosale antavat abi veelgi vähendama 179 460 750 euroni 2005. aastal.

(108)

30. märtsi 2004. aasta kirjas leidis komisjon, et ettepanekut, mille kohaselt ettevõte Hunosa varuks 30 % söetoodangust (mis võrdub umbes 100 tootmispäevaga) piirkonna elektrijaamadele, tuleb võib-olla käsitada ühisturuga kokkusobimatuna.

4.6.1.   Hunosa ümberkorraldusprotsess

(109)

Hispaania ametiasutused kinnitasid kavatsust jätkata Hunosa ümberkorraldusprotsessi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1407/2002 eesmärgiga vähendada oluliselt abisummasid, tootmisvõimsust ja sellest tulenevalt ka tööjõudu. Kõnealuseid ümberkorraldusmeetmeid tuleb hinnata, lähtudes Hunosa sotsiaalsest ja piirkondlikust tähtsusest Astuuria autonoomses piirkonnas.

(110)

Hispaania ametiasutused on esitanud komisjonile üksikasjaliku teabe Hunosa ümberkorraldusprotsessi, kulude ja tulude arengu ja tulevikus antava abi suuruse kohta.

(111)

Kõnealune kava sisaldab järgmisi elemente:

tööjõu vähendamine 33,6 % võrra;

tootmisvõimsuse vähendamine 25 % võrra ja kahe tootmisüksuse (Pumarabule ja Figaredo) sulgemine, mis kujutab endast tootmisvõimsuse vähendamist 700 000 tonni võrra;

söepesula sulgemine;

tootlikkuse suurendamine 21,4 % võrra;

tootmise vähendamine 26,1 % võrra;

tootmiskulude vähendamine 20 % võrra;

võrreldes nelja eelneva aasta jooksul toimunud 12 % suuruse vähendamisega vähenes ajavahemikul 2003–2005 koguabi 25 % võrra.

(112)

Alates 1986. aastast, mil Hispaania ühines Euroopa Ühendusega, on ümberkorraldamist käsitlevad andmed järgmised:

ettevõtete Hunosa ja Minas de Figaredo tööjõu vähendamine 71,9 % võrra, töötajate hulga vähendamine 21 911 töötajalt 1986. aastal 6 151 töötajani 2001. aastal;

tootmisvõimsuse vähendamine 47,3 % võrra allmaakaevanduste osas;

tootmise vähendamine 53,3 % võrra;

tootmisabi koguhulga vähendamine alates 1992. aastast 40 % võrra jooksvas väärtuses ja 56 % võrra püsiväärtuses.

(113)

Ajavahemikul 1998–2004 on abi Hunosale vähendatud 32 % võrra korrigeeritud väärtuses, mis on Hispaania söekaevandussektoris üle keskmise, sest koguvähendamise suurus oli 25,7 %. 1992. aastast alates on Hunosale antud koguabi vähendatud 54 % võrra korrigeeritud väärtuses ja 69 % võrra püsiväärtuses.

(114)

Lisaks tundub, et Hispaania ametiasutused on Hunosa ümberkorraldusprotsessi jätkanud pärast 2003-2005. aasta ümberkorralduskava kohaldamist. 2003. aastal antud tegeliku tootmisabi maht oli 264 480 000 eurot, samal ajal kui prognoositi 271 593 000 eurot, see tähendab ettenähtust 2,6 % võrra suuremat vähendamist. Abi ümberkorraldusest tulenevate erandlike kulude katmiseks anti 240 689 000 euro ulatuses, samas prognoositi kõnealuseks abiks 302 557 000 eurot, mis tähendab, et kõnealust abi anti 20,4 % võrra vähem.

(115)

2004. aastaks oli tootmine vähenenud alla 1 070 000 miljoni tonni, mis tähendab kõnealusest kavast 20 % võrra suuremat vähendamist. 2004. aasta lõpuks vähenes töötajate arv 4 137-ni. 2004. aastal tegelikult antud tootmisabi maht oli prognoositud 254 682 euro asemel 247 483 eurot, mis tähendab kavandatust 2,8 % võrra suuremat vähendamist.

(116)

2005. aasta lõpuks prognoositakse allesjäänud tööjõu hulgaks 3 500 inimest, mis tähendab tööjõu vähendamist 14 % võrra, mis on rohkem, kui kavaga on ette nähtud.

(117)

Hunosa suured tootmiskulud tulenevad peamiselt kaevanduste füüsilistest omadustest. Söe tihedus on üpris vähene, seetõttu peab kaevandamiseks katma suure piirkonna, mis nõuab infrastruktuuri kõrget taset. Mehhaniseerimine on keeruline kõnealuse vähese tiheduse tõttu, mis on lisaks ka ebakorrapärane. Samuti ei aita tootmiskulude optimeerimisele kaasa ümberkorraldusprotsess, mille käigus vähendatakse märkimisväärselt tööjõudu ja suur hulk töötajaid saadetakse ennetähtaegselt pensionile. Sellest hoolimata on Hunosa saavutanud tootmiskulude vähendamise, parandades juhtimist ja keskendudes tootmisüksustele, kus mehhaniseerimist ja tehnilist kaevandamist on väikseimate kuludega kõige lihtsam saavutada. Muude vahendite kasutamise, mehhaniseerimise ja arvutistamise ning seadeldiste ja tootmisprotsesside moderniseerimise tulemusena on tootlikkus paranenud. Kõnealuse lähenemise tõttu vähenevad tootmiskulud ka edaspidi.

(118)

Komisjon märgib siiski, et 20 % suurune tootmiskulude vähendamine ajavahemiku 2001-2005 jooksul ei ole kaasa toonud samasugust 20 % suurust vähenemist tootmistoetuse mahus. Hispaania ametiasutuste sõnul tuleneb see erinevusest 2001. ja 2005. aasta tulude vahel. 2001. aastal oli keskmine tulu palju suurem kui 2005. aastal, mil see oli 37 eurot ühe tonni söeekvivalendi kohta.

(119)

Kõnealuste Hunosa tulude kohta esitasid Hispaania ametiasutused üksikasjalikke seletusi. Hind määratakse kindlaks pikaajaliste lepingutega, mis sõlmitakse enamasi Hunosa ja tema klientide vaheliste vabade läbirääkimiste tulemusena ja liberaliseeritud turu olukorras.

(120)

Hiljuti saadud teabe põhjal leiab komisjon, et näiline vastuolu kulude vähendamisel tehtud suurte jõupingutuste ja tootmistoetuste väiksemamahulise vähenemise vahel tulenes põhimõtteliselt tulude muutumisest, mille tingisid imporditud söe rahvusvahelised hinnad ning dollari ja euro vahetuskurss. Punktis 4.4.3 esitatud tulude arvutamist selgitava põhjenduse kohaselt olid tulud ajavahemikul 2003-2005 väiksemad kui 2001. aastal. Hispaania ametiasutuste poolt selle kohta esitatud teabe põhjal, eriti tuginedes lepingutele Hunosa ja viie elektrijaama vahel, mida köetakse Hunosa söega, sai komisjon kontrollida, et Hunosa tulude arvutamiseks kasutati õigeid arve.

4.6.2.   Abi Hunosa tegevuse vähendamiseks

(121)

Minevikus Hunosa tegevuse vähendamiseks antud abi on seotud Hunosa tootmisüksustega, mis on tänaseks suletud. Sellega seoses leiab komisjon, et ka Hunosa puhul on täidetud varasemaid komisjoni otsuseid.

4.6.3.   Hunosale antud abi söevarude kättesaadavuse tagamiseks

(122)

Hunosa kavaga on ette nähtud Pumarabule ja Figaredo kaevanduste sulgemine, mis tähendab mahu tagasipöördumatut vähendamist 700 000 tonni võrra. Komisjoni arusaamise kohaselt peaksid muud tootmiskavad moodustama osa söevarude kättesaadavuse tegevuskavast. Hispaania ametiasutused on aga vihjanud, et see võib pärast 2005. aastat muutuda. Komisjon võib selle vaatenurgaga nõustuda, sest see jätab võimaluse pärast 2005. aastat antava abi kogumahu edasiseks vähendamiseks.

(123)

Et selgitada, miks Hunosa tootmine on osa söevarude kättesaadavuse tegevuskavast, viitavad Hispaania ametiasutused söevarude kättesaadavusele tehnilisest vaatenurgast, lähedal asuvate elektrijaamade poolsele nõudlusele, söe kvaliteedile ja nende elektrijaamade vajadustele, mis on varustatud tehniliste seadeldistega, mis sobivad Hunosa toodetud söe kvaliteediga. Komisjon märgib, et Hispaania loobus kriteeriumist, mille kohaselt peab lähimat elektrijaama varustama 100 päeva varuga. Hispaania ametiasutused seletasid, et seda kasutati hüpoteetilise näitena ja seda ei kavatsetudki kunagi kriteeriumina kasutada. Kõnealune näide ei muuda aga asjaolu, et Hispaania ametiasutused on teinud otsuse, et Hunosa varud peaksid katma teatava protsendi ümberkaudses piirkonnas asuvate elektrijaamade vajadustest. Selle kriteeriumi paindlikkusest lähtudes leiab komisjon, et võib eeldada, et Hispaania ametiasutused ei riku kaupade vaba liikumise põhimõtet.

(124)

Pärast seda, kui Hispaania ametiasutused esitasid oma põhjendused, leiab komisjon, et ligikaudu ühe miljoni tonni tootmist 2005. aastal võib pidada osaks strateegilisest söetootmisvarust, mida Hispaania ametiasutused tahaksid säilitada. Komisjon nõustub Hispaania analüüsiga, et Hunosa kava aastateks 2003-2005 on üleminekumeede, ent asendamatu vahend, mille abil on hilisemas etapis lihtsam kindlaks määrata tootmisüksusi, mis lisatakse uude, aastaid 2006-2010 käsitlevasse söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavasse. Tootmise ja abi suuruse märkimisväärset vähendamist silmas pidades on kava kooskõlas määruses (EÜ) nr 1407/2002 sätestatud tingimustega ja kujutab endast kasulikku alust ümberkorraldusprotsessi jätkamiseks. Kuna Hunosa varud on vajalikud, et saavutada 2005. aastal 12 miljoni tonni suurune söe kogutoodang, nõustub komisjon sellega, et Hunosa varud on ajavahemikul 2003-2005 osa söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskavast. Sellest hoolimata tuletab komisjon Hispaania ametiasutustele meelde, et ajavahemikuks 2006-2010 tuleb läbi vaadata söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ja eriti Hunosa koht selles, võttes arvesse Hunosa suuri tootmiskulusid. Hunosa tootmist ja võimalikke toetusi tuleb kõnealuse ajavahemiku jooksul märkimisväärselt vähendada.

4.6.4.   Hunosale antud abi ümberkorraldusprotsessist tulenevate erandlike kulude katmiseks

(125)

Hispaania ametiasutused esitasid üksikasjaliku teabe ümberkorraldusprotsessi erandlike kulude katmiseks ette nähtud abi kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 7 ja jagasid kulud tehnilisteks kuludeks ja sotsiaalkuludeks. Vt järgmine tabel.

Tuhandetes eurodes

 

2003

2004

2005

Ohutusmeetmed, endistes söekaevanduskohtades keskkonna taastamisega seotud kulud

11 684

11 984

13 766

Erakorraline sisemine kulum

9 514

10 902

22 905

Tehnilised kulud kokku

21 198

22 886

36 638

Ennetähtaegselt pensionile jäämise kulud

277 969

273 019

247 300

Hüvitised

3 005

2 705

2 404

Söe tarnimine

385

373

361

Sotsiaalkulud kokku

281 359

276 097

250 065

Kokku

302 557

298 983

286 203

(126)

Hunosa koostatud prognoosides ennustati, et aastatel 2002-2005 jäävad ennetähtaegselt pensionile 2 622 töötajat ning see kujutab endast iga töötaja kohta ligikaudu 417 000 euro suurust kulu. Kõnealused kulud võivad muutuda, nagu on näidanud 2003. aasta. Tegelikult antud abi oli 20 % võrra prognoositust väiksem.

(127)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 1 on komisjon võtnud arvesse asjaolu, et mõjutatud piirkonnas tagab Hunosa 20 % vahetust tööhõivest ja alternatiivseid töökohti on keeruline luua, sest alates 1986. aastast on juba 18 000 töötajale alternatiivne töövõimalus loodud. Hunosa on Astuuria autonoomsele piirkonnale majanduslikult ja sotsiaalselt väga oluline. Komisjoni jaoks on mõistetav, et Hispaania vajab aega, et arendada kõnealuses piirkonnas välja täiendavaid alternatiivseid majandustegevusi.

(128)

Komisjon leiab Hispaania ametiasutuste esitatud teabe põhjal, et abi vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklis 7 sätestatud tingimustele. Abiga kaetakse määruse lisas loetletud meetmeid ning abi ei ületa kulusid.

4.6.5.   Uute töötajate töölevõtmine

(129)

Hispaania esitatud teabe põhjal ilmneb, et ajavahemikul 2003-2005 ei võetud tööle ühtegi uut töötajat. Komisjon on kõnealuse lähenemisviisiga rahul ning juhib Hispaania ametiasutuste tähelepanu sellele, et see on nii praegu kui ka tulevikus oluline element ümberkorraldusmeetmete vastavuse hindamisel.

4.6.6.   Hunosa ümberkorralduskava kohta tehtud järeldused

(130)

Komisjon leiab, et Hunosa on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma tegevuse ümberkorraldamiseks ja et käesolevas etapis ei ole Hunosa sotsiaalset ja piirkondlikku tähtsust arvestades mõistlik nõuda kaugeleulatuvamaid meetmeid. Seepärast teeb komisjon järelduse, et Hunosa ümberkorralduskava vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärgile ja sätetele. Abi on antud eesmärgiga ümberkorraldusprotsessile kaasa aidata ja selle andmisel on arvestatud Hunosa asukohast Astuuria autonoomses piirkonnas tulenevate sotsiaalsete ja piirkondlike aspektidega. Kahtlused, mida komisjon väljendas menetluse alguses, eriti seoses antava abi suuruse arvutamise ja arvessevõetavate kriteeriumidega, on Hispaania ametiasutuste esitatud üksikajaliku lisateabe ja algsest ümberkorralduskavast kaugemale ulatuvate täiendavate ümberkorraldusmeetmete tulemusena ümber lükatud. Komisjon juhib siiski Hispaania ametiasutuste tähelepanu sellele, et Hunosa positsioon tuleb uuesti läbi vaadata, pidades silmas uute ümberkorraldusmeetmete ja söevarude kättesaadavuse tagamise tegevuskava ajavahemikuks 2006-2010, ning sellele, et on vaja võtta täiendavaid ümberkorraldusmeetmeid.

4.7.   Üldhinnang ümberkorralduskavale aastateks 2003–2005

(131)

Ümberkorralduskava sisaldab määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 9 lõikes 6 osutatud söevarude kättesaadavuse tegevuskava ja sama artikli lõikes 4 osutatud sulgemiskava elemente. Seepärast võib komisjon teha esitatud kavade kohta positiivse otsuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 1. Samal ajal võib komisjon teha kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 alusel otsuseid 2003., 2004. ja 2005. aastal Hispaania ametiasutuste poolt söetööstusele antud või antava abi kohta. Komisjon peab võtma kava vastavuse hindamisel arvesse kõnealuse määruse artiklites 4–8 sätestatud tingimusi ja kriteeriume ning kava vastavust määruse eesmärkidele.

(132)

Komisjon leiab, et Hispaania teatatud ümberkorraldusmeetmete kohaselt toob riigiabi vähendamine endaga kaasa edasise pideva söetootmise vähenemise. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklile 6 järgib abi kogusumma langevat trendi ega ületa ühelgi 2003. aastale järgneval aastal abi suurust, mille komisjon lubas 2001. aastaks. Seoses kõnealuse määruse artikli 5 lõikega 3 ette nähtud söevarude kättesaadavuse tagamisega teeb Hispaania ettepaneku, et 2005. aastal tagatakse söevarude kättesaadavus 12 miljoni tonni söeekvivalendi ulatuses. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on tootmisvõimsust vähendatud 1 600 000 tonni võrra.

(133)

Isegi kui keskmised tootmiskulud on Hispaania söetööstuses veidi vähenenud, on need siiski väga suured. Isegi kui maailmaturuhinnad on tõusnud, ei muutu Hispaania söe ebasoodus majanduslik positsioon võrreldes importsöega järgmiste aastate jooksul kuigi oluliselt.

(134)

Komisjon leiab, et 2006. ja 2007. aasta kohta esitatud andmed ja raamistik loovad hea orientiiri kõikide nõutud tingimuste rakendamiseks. Hispaania on kinnitanud, et jätkab neil aastatel tootmise ning abi vähendamist samas tempos kui aastatel 2003-2005. Komisjon on seepärast rahul Hispaania poolt 2006. ja 2007. aasta kohta praeguseks esitatud teabe taseme ja asjakohasusega. Hispaania esitab hiljem määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 kohaselt üksikasjalikku teavet 2006. ja 2007. aastaks kavandatava abi koguhulga kohta koos ümberkorraldusmeetmetega ajavahemikuks kuni 2010. aastani. Komisjon leiab, et selline ajastus on õigustatud tootmisüksuste sulgemisest tulenevate sotsiaalsete ja piirkondlike kaasmõjude tõttu, arvestades asjaolu, et Hispaania on selge sõnaga lubanud, et täidab ka pärast 2005. aastat tingimust, mille kohaselt peab abi vähenema. Viimane element on komisjoni antud hinnangu jaoks ülioluline, sest kõnealuse määruse peamine eesmärk on tagada söetööstusele antava riigiabi lõplik oluline vähendamine.

(135)

Hispaania on otsustanud ka tulevikus järgida varem kasutatud abiandmise süsteemi. Ühest küljest tagavad ümberkorraldusmeetmed energiatarne kindlustatuse ning teisest küljest võimaldavad need ümberkorraldusprotsessi jätkata. Teatatud mahus on abi vajalik, sest see tagab söevarude kättesaadavuse ja söekaevandustegevuse vähendamise, mida peetakse kõige olulisemaks. Ilma abita peaks tootmise Hispaanias lõpetama, sest söekaevandamine ei ole konkurentsivõimeline.

(136)

Komisjon leiab, et 2005. aastaks Hispaania energiavarustuses kindlaks määratud 12 tonni söeekvivalendi suurune prognoositav tootmisvõimsuse maht on Hispaania tarnekindluspoliitika ja üldise energiapoliitika seisukohalt õigustatud. Käesolevas hinnangus võttis komisjon arvesse asjaolu, et Hispaania suurendab ajavahemikus aastani 2010 taastuva energia osakaalu koguenergias.

(137)

Arvestades, et tööhõive seisukohast on teatatud ümberkorraldusmeetmetel märkimisväärne mõju tööturule, võttis komisjon kava hindamisel arvesse vajadust minimeerida võimaluste piires Hispaania söetööstuse ümberkorraldamise sotsiaalset ja piirkondlikku mõju.

(138)

Komisjon leiab teatise põhjal, et Hispaania kivisöetööstuse kavandamine toetub järgmistele eesmärkidele: vajaliku finantsabi järkjärguline vähendamine, tootmise ja tootmiskulude vähendamine, klientidele sobiva kvaliteediga ning õigeaegsete tarnete tagamine, tööhõive sotsiaalselt vastuvõetav vähendamine ja meetmete piirkondliku mõju arvessevõtmine.

(139)

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et Hispaania ümberkorralduskava on ajavahemiku 2003-2005 osas üksikasjalik ning annab hea orientiiri koos vajalike tingimuste loomisega aastateks 2006 ja 2007. Lisaks annab ümberkorralduskava primaarenergiaga varustamise kontekstis hea ülevaate söe rollist energiapoliitikas ja keskkonnapoliitikas aastani 2010.

(140)

Eespool kirjeldatut silmas pidades ja arvestades, et on võetud meetmeid, mis ulatuvad algselt teatatud ümberkorralduskavast kaugemale, on komisjon seisukohal, et Hispaania esitatud kava vastab määruse (EÜ) nr 1407/2002 eesmärkidele ja kriteeriumidele, eriti kõnealuse määruse artikli 9 lõigetes 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele. Kuna 2003., 2004. ja 2005. aasta abi on antud või antakse ümberkorralduskava alusel ja sellega kooskõlas, jõuab komisjon kõnealuse määruse artikli 10 lõike 2 alusel järeldusele, et kõnealust abi anti ning antakse määrusega kooskõlas.

5.   JÄRELDUS

(141)

Komisjon leiab, et Hispaania on 2003. ja 2004. aastal andnud söetööstusele ebaseaduslikult riigiabi, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Pärast määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikli 10 alusel Hispaania esitatud teabe ja meetmete analüüsimist leiab komisjon siiski, et söetööstuse ümberkorralduskava aastateks 2003-2005 ja sellele toetuv riigiabi aastateks 2003-2005 on ühisturuga kokkusobiv. Hispaaniale antakse luba kõnealust abi maksta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Söetööstuse ümberkorralduskava aastateks 2003–2005 ja riigiabi aastateks 2003–2005, mida Hispaania rakendas 2003. ja 2004. aastal, on vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 3 ühisturuga kokkusobiv. Seepärast antakse Hispaaniale luba kõnealust abi maksta.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 21. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Andris PIEBALGS


(1)  ELT C 182, 15.7.2004, lk 3.

(2)  EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  EÜT L 300, 5.11.2002, lk 42.

(4)  Vt joonealune märkus 1.

(5)  EÜT L 303, 13.11.1998, lk 57.

(6)  EÜT L 329, 30.12.1993, lk 12.

(7)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 4 ja artikli 5 lõige 3.

(8)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 7.

(9)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 7.

(10)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 4.

(11)  Määruse (EÜ) nr 1407/2002 artikkel 7.

(12)  EÜT L 296, 30.10.2002, lk 73.

(13)  Riigi valdusettevõte Sociedad Estatal de Ecónomia y Hacienda, mis loodi 1996. aastal majandus- ja rahandusministeeriumi vastutusalasse.

(14)  KOM(2001) 264 (lõplik), lk 11.

(15)  Kulud, kindlustus, vedu (cost, insurance, freight).