13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/1

(1)

Pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) lõpetamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1174/2005 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit, CN-koodide ex 8427 90 00 ja 8431 20 00 alla kuuluvate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 7,6 % kuni 46,7 %.

(2)

Nõukogu täpsustas pärast tootevaliku ametikohustuslikku vahepealset läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 684/2008 (3) esialgse uurimisega kindlaks tehtud tootevalikut.

(3)

Pärast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise ametikohustuslikku uurimist laiendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 499/2009 (4) kõikide teiste äriühingute suhtes määrusega (EÜ) nr 1174/2005 kohaldatavat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist pärit kaubaaluste käsivedukitele ja nende olulistele osadele, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Taist pärinevatena või mitte.

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade (5) lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon 21. aprillil 2010 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitasid kaks Euroopa Liidu tootjat (edaspidi „taotluse esitajad”), kelle toodang moodustab valdava osa, käesoleval juhul peaaegu 100 % liidus toodetavate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade toodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 20. juulil 2010Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni läbivaatamise uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teavitas taotluse esitajaid, teadaolevalt asjaga seotud eksportivaid tootjaid, importijaid ja kasutajaid ning eksportivate riikide esindajaid ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(10)

Arvestades sõltumatute importijate suurt arvu, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks teostada väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, paluti vastavalt algmääruse artiklile 17 eespool nimetatud isikutel 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist endast teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Ükski sõltumatu importija ei avaldanud soovi koostööd teha. Seetõttu ei peetud valimi moodustamist vajalikuks.

(11)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused laekusid kahelt liidu tootjate kontsernilt, kes olid taotluse esitajad. Hiina Rahvavabariigi teadaolevatest eksportivatest tootjatest ei teinud ükski läbivaatamise ajal koostööd. Ükski importija ei vastanud küsimustikule ning ükski muu importija ega kasutaja ei andnud uurimise käigus komisjonile mingit teavet ega andnud endast teada.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

Euroopa Liidu tootjad:

(13)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja mida täpsustati tootevaliku vahepealses läbivaatamises: Hiina Rahvavabariigist pärit kaubaaluste käsivedukid ja nende olulised osad, nagu šassii ja hüdraulikaseadmed, mis kuuluvad CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla. Käesoleva määruse kohaldamisel on kaubaaluste käsivedukid määratletud kui ratastega ja kaubaaluste käitlemiseks ette nähtud tõstekahvlitega seadmed, mis on ette nähtud liigendkäepideme abil käsitsi lükkamiseks, tõmbamiseks ja juhtimiseks siledal, tasasel ja kõval pinnal. Kaubaaluste käsivedukid on ette nähtud koorma tõstmiseks (käepideme pumpamise teel) üksnes transportimiseks vajalikule kõrgusele ning neil puuduvad lisafunktsioonid ja -kasutusalad, nagu näiteks i) koormate teisaldamine ja tõstmine koormate kõrgemale paigutamiseks või koormate ladustamise hõlbustamiseks, ii) ühe kaubaaluse paigutamine teise peale (virnastajad), iii) koorma tõstmine töötasapinnale (käärkahveltõstukid) ja iv) koormate tõstmine ja kaalumine (kaaluga kahveltõstukid).

(14)

Uurimine (nagu esialgne uuriminegi) kinnitas, et vaatlusalune toode ning Hiina Rahvavabariigis toodetud ja omamaisel turul müüdud tooted ning liidu tootjate toodetud ja ELis müüdud tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

(15)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt dumpingu jätkumine või kordumine.

(16)

Seoses algatamisega võeti ühendust 19 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga. Esialgu teatas endast ja nõustus valimisse kaasamisega ainult üks äriühing (Crown Equipment (Suzhou)), kuid seejärel ta loobus koostööst. Seega ei teinud uurimises koostööd mitte ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ning järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tuli teha kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige taotluse esitajatelt saadud teabe, sealhulgas läbivaatamise taotluses sisaldunud teabe, Eurostati andmete ja Hiina Rahvavabariigi ametliku statistika põhjal.

(17)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis (edaspidi „võrdlusriigis”) kehtiva hinna või arvestusliku normaalväärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest võrdlusriigist teistesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(18)

Esialgses uurimises kasutati normaalväärtuse määramisel võrdlusriigina Kanadat. Kuna Kanadas enam selliseid tooteid ei valmistata, teatati käesoleva läbivaatamise algatamisteates, et võrdlusriigiks on valitud Brasiilia. Kuid ükski teadaolev Brasiilia tootja ei olnud nõus koostööd tegema. Teise võimalusena otsiti koostöö tegijaid 27 India tootja ja kahe Taiwani tootja seast, kuid ka neist ei olnud ükski nõus koostööd tegema. Huvitatud isikud ei teinud teisi ettepanekuid võrdlusriigi valikuks.

(19)

Üks koostööst keeldunud eksportija väitis, et komisjon ei ole näidanud, et võrdlusriigi andmeid ei ole käesoleval juhul võimalik kasutada. Äriühingu tehtud ettepanekuid uuriti. Mõnel juhul ilmnes, et koostööst keeldunud eksportija osutatud äriühingud ei tooda vaatlusalust toodet. Kõnealune äriühing soovitas kasutada võrdlusriigina Vietnami. Vietnami ei saa aga käsitleda kui võrdlusriiki, sest Vietnam ei ole turumajanduslik riik. Nagu nenditud põhjendustes 17 ja 18, võttis komisjon ühendust paljude äriühingutega kolmes võimalikus võrdlusriigis: Brasiilias, Indias ja Taiwanis. Vaatamata nendele jõupingutustele koostööd ei tehtud. Kuna koostööd teinud võrdlusriiki ei leidunud, tuli algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt leida normaalväärtus kas Euroopa Liidus samalaadse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna järgi ja kui vaja, korrigeerida seda mõistliku kasumimarginaali lisamisega. Seega lükati see vastuväide tagasi.

(20)

Kuna käesoleva läbivaatamise käigus ei leidunud võrdlusriigis koostöö tegijaid, võeti normaalväärtuse määramise aluseks liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, mida vastavalt vajadusele nõuetekohaselt kohandati, et juurde arvata põhjendatud kasumimarginaal. Ühesugust metoodikat kasutati nii selliste äriühingute puhul, kelle suhtes rakendati esialgses uurimises turumajanduslikku kohtlemist, kui ka selliste puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei rakendatud.

(21)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kättesaadavate andmete põhjal. Ekspordihinna määramiseks kasutati mitmesuguseid allikaid: Eurostati andmeid, taotluse esitajatelt saadud Hiina eksportivate tootjate pakkumusi ja liikmesriikide tolliasutustelt saadud ekspordiarveid.

(22)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil. Et tagada õiglane võrdlus, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Kohandusi tehti seoses mereveoga ja kodumaise veoga eksportivas riigis ning kindlustuskuludega.

(23)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel. Võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset märkimisväärne dumping vahemikus 97 % kuni 224 %. Dumpingumarginaalide suur vahe on tingitud ekspordihinna määramisel kasutatud andmete lahknevusest.

(24)

Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist, uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust. Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud käesoleva uurimise käigus koostööd, tehti kooskõlas algmääruse artikliga 18 allpool esitatud järeldused kättesaadavatele andmetele toetudes, täpsemalt läbivaatamise taotluses esitatud andmete, taotlejatelt saadud andmete ning Eurostatilt ja Hiina Rahvavabariigi ametlikust ekspordistatistikast saadud andmete põhjal.

(25)

Siinkohal analüüsiti järgmisi elemente: Hiina Rahvavabariigist pärit impordi areng, eksportijate kasutamata tootmisvõimsus ja liidu turu köitvus, Hiina omamaised hinnad ja hinnad kolmandatesse riikidesse ekspordil.

(26)

Hiina eksportivad tootjad tarnisid liidu turule märkimisväärse koguse kaubaaluste käsivedukeid ka pärast meetmete kehtestamist 2005. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületas Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht Euroopa Liitu (ligikaudu 400 000 tükki ehk 99 % kogu Euroopa Liidu impordimahust) märkimisväärselt meetmete kehtestamisele eelnenud impordi taset, mis ulatus 118 000 tükist 2000. aastal kuni 280 000 tükini esialgsel uurimisperioodil.

(27)

Et puudusid muud teabeallikad Hiina Rahvavabariigi tootmise ja tootmisvõimsuse kohta, lähtuti analüüsimisel kooskõlas algmääruse artikliga 18 taotluse esitajatelt saadud teabest. Läbivaatamise taotlusest saadud turuteabest, mida huvitatud isikud ei ole vaidlustanud, ilmneb, et Hiina Rahvavabariigis on suured tootmisvõimsused. Juba 2008. ja 2009. aasta toodangutase, mis on vastavalt 1,5 miljonit ja 800 000 tükki, on rohkem kui kaks korda suurem kogu liidu turu mahust. Hiina toodangust müüdi omamaisel turul üksnes väike osa – 14 % aastal 2008 ja 23 % aastal 2009.

(28)

Toodangutase viitab selgelt järeldusele, et meetmete puudumise korral suunataks Hiinast liidu turule täiendav kogus kaubaaluste käsivedukeid.

(29)

Liidu turg on oma hindade tõttu Hiina eksportivatele tootjatele huvipakkuv. Hiina Rahvavabariigist pärit import saabub ELi ligikaudu kolm korda väiksema hinnaga kui on liidu tootmisharu hinnatase müügil sõltumatutele ELi tarbijatele.

(30)

Hiina ekspordistatistika näitab, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suunati liitu 40 % Hiina kaubaaluste käsivedukite ekspordist. Suuruselt teine Hiina kaubaaluste käsivedukite eksporditurg on Ameerika Ühendriigid, kuhu läheb 20 % kogu Hiina ekspordist, ülejäänu jaguneb mitme sihtkoha vahel.

(31)

Hiina ekspordihinnad Euroopa Liitu järgivad üldjoontes Hiina ekspordihindasid kolmandatesse riikidesse, välja arvatud eksport Ameerika Ühendriikidesse. Võib teha järelduse, et vähemalt osa Hiina kolmandatesse riikidesse suunduvast ekspordist, mis ei lähe Euroopa Liitu või Ameerika Ühendriikidesse ja mis moodustab 40 %, võidakse meetmete tühistamise korral suunata Euroopa Liitu. Sellise arengu tõenäosus tuleneb mitte üksnes kõrgema hinna saamise võimalusest, vaid ka sellest, et kolmandate riikide eksporditurg on killustatud. Arvestades liidu turu tähtsust ja seda, et turustamiskanalid on juba sisse töötatud, oleks eksporti mitme sihtriigi asemel kergem suunata ühte sihtkohta.

(32)

Hiina ekspordihinnad ELi eksportimisel on tunduvalt kõrgemad kui Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 17 % kõrgemad). Kuna Hiina eksportijad ei teinud koostööd, ei saanud kindlaks teha, kui suur osa hinnaerinevusest on tingitud tootevaliku erinevusest. Kuid kättesaadavate ekspordiandmete põhjal otsustades ei saa välistada seda, et Ameerika Ühendriikidesse madalama hinnaga eksporditavaid kaubaaluste käsivedukeid ei võidaks (osaliselt) suunata ELi turule, kui meetmed tunnistataks kehtetuks. Sellise arengu selgituseks on põhjused esitatud põhjenduses 31.

(33)

Eespool toodud hinnavõrdlusest ilmneb, et EL jääb Hiina eksportivatele tootjatele endiselt huvipakkuvaks turuks ja tõenäoliselt jätkuks madala hinnaga kaubaaluste käsivedukite eksport suures mahus.

(34)

Eespool esitatud analüüs näitab, et Hiina impordi sisenemine ELi turule on jätkunud väga kõrge marginaaliga dumpinguhinnaga. Arvestades eelkõige ELi ja muude kolmandate riikide turgude hinnatasemete analüüsi, samuti olemasolevat vaba tootmisvõimsust Hiinas, võib järeldada, et meetmete lõpetamise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

(35)

Liidus valmistatakse samasugust toodet kahes kontsernis, kes on taotluse esitajad, ja lisaks neile on liidus veel kolmas kaubaaluste käsivedukite tootja. Nende äriühingute toodang moodustab liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(36)

Et need tootjad toodavad kogu liidu kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade toodangu, moodustavad need tootjad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(37)

Üks koostööst keeldunud eksportija väitis, et komisjon ei ole liidu tootmisharu mõistet täpselt käsitlenud, kuna koostööst keeldunud liidu tootja on loetud liidu tootmisharusse kuuluvaks ja temaga on arvestatud ka kahju analüüsi tegemisel. Ta väitis, et sellega seoses on rikutud algmääruse artikli 5 lõiget 4. Kuid algmääruse artikli 4 lõike 1 järgi kujutab liidu tootmisharu endast kõiki liidu samasuguse toote tootjaid kokku. Seega algmääruse mõistes kuulub koostööst keeldunud tootja liidu tootmisharusse. Nagu selgitatud põhjenduses 42, kasutati koostööst keeldunud liidu tootja andmeid ainult selleks, et analüüsida müüki sõltumatutele tarbijatele ja liidu tootmisharu turuosa. Märgitakse, et koostööst keeldunud liidu tootja andmete kõrvaldamine analüüsist ei oleks muutnud uurimise järeldusi.

(38)

Arvesse võttes seda, et uurimises ei teinud koostööd mitte ükski Hiina eksportiv tootja, põhineb teave Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik”) pärit vaatlusaluse toote impordi kohta Euroopa Liitu Eurostati andmetel.

(39)

Liidu tarbimine arvutati liidu tootmisharu liidu turul aset leidnud müügi ja Eurostati impordiandmete põhjal.

(40)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 40 %, kusjuures suurim langus toimus 2008. aasta ja 2009. aasta vahel.

Tabel 1

(41)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 37 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tasemele 387 907 tükki. Sel ajal kui nõudlus liidus kahanes oluliselt, suurenes Hiina impordi turuosa vaatlusalusel perioodil, kuna Hiina import ei kahanenud samal määral kui liidu tarbimine. Vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa kasvas seetõttu 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel tunduvalt, saavutades 83 % taseme. Hiina impordi keskmine hind on vaatlusalusel perioodil veidi kõikunud.

Tabel 2

(42)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid. Konfidentsiaalsuse tõttu (läbivaatamisega tegi koostööd ainult kaks tootjat – taotluse esitajad) esitatakse selliste andmete kohta ainult indeksid. Et andmed ELi müügi kohta sõltumatutele tarbijatele ning liidu tootmisharu turuosa kohta, mis on esitatud tabelites 6 ja 7, oleksid kooskõlas tabelitega 1 ja 2 (vastavalt tarbimine ja Hiina turuosa), on võetud arvesse kõigi kolme liidu tootja andmed, sealhulgas kaks taotluse esitanud kontserni ja kolmas tootja, kes ei teinud läbivaatamise käigus koostööd (kolmanda tootja müügimahu andmed põhinevad taotluse esitajalt saadud andmetel).

(43)

2007. aastaga võrreldes kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmine 35 %.

Tabel 3

(44)

Tootmisvõimsus oli 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel stabiilne. Tootmisvõimsuse rakendusaste oli madal juba 2007. aastal ning toodangu langus 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel alandas tootmisvõimsuse rakendusastet samal perioodil võrreldes 2007. aasta niigi madala tasemega veel 20 %.

Tabel 4

(45)

Liidu tootmisharu lõppvarude tase vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 56 % võrra.

Tabel 5

(46)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele tarbijatele liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 50 %, seejuures toimus suurim langus 2008. aasta ja 2009. aasta vahel.

Tabel 6

(47)

Liidu turuosa kahanes 2007. aasta madalalt tasemelt 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel veel 16 %. Esialgse uurimise ajal töötanud neljast liidu tootjast on kaks lõpetanud kaubaaluste käsivedukite tootmise. Mõlemat sündmust võib vaadata kui Hiina dumpinguhinnaga impordi survest põhjustatud arengut liidu turul, kuna surve liidu tootmisharule muutus eriti tuntavaks järsult vähenenud tarbimise tõttu.

Tabel 7

(48)

2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel kahanes liidu tarbimine peaaegu 40 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 3,2 protsendipunkti, samal ajal kui vaatlusaluse impordi turuosa kasvas 5 protsendipunkti.

(49)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 17 %. See näitab, milliseid pingutusi tehti liidu tootmisharus toodangu ratsionaliseerimiseks tunduvalt vähenenud nõudluse tingimustes.

Tabel 8

(50)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, langes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 22 %.

Tabel 9

(51)

Liidu tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel 4 %.

Tabel 10

(52)

Ajavahemikus 2007. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes töötajate keskmine palk 29 %. Ka see annab tunnistust liidu tootmisharu edukatest pingutustest vähendada kulusid järsult vähenenud toodangumahust tulenenud probleemidega seoses.

Tabel 11

(53)

Liidu tootmisharu poolt aastas vaatlusalusesse tootesse tehtud investeeringute voog vähenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tähelepanu pälviva 91 % võrra.

Tabel 12

(54)

Liidu tootmisharu tulusus kahanes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 66 %.

(55)

Ka investeeringutasuvus kahanes vaatlusalusel perioodil tunduvalt – 57 %.

Tabel 13

(56)

Äritegevuse puhaskäive on esitatud tabelis 14. Ei olnud märke sellest, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega; selle põhjuseks on asjaolu, et osa tootjatest on koondunud suurematesse kontsernidesse.

Tabel 14

(57)

Võttes arvesse Hiinast pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(58)

Eespool esitatud näitajatest ilmneb, et vaatamata 2005. aastal võetud dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majanduslik ja rahaline olukord jäänud väga ebakindlaks, sest liidu turul valitsevad odavad Hiina tooted. See niigi raske olukord on viinud selgelt kahjuliku seisukorrani 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kui liidu tarbimisele avaldas kahjulikku mõju dumpinguhinnaga Hiina import. Sellel ajal kahanes liidu tootmine ja müügimaht kiiremini kui liidu tarbimine ja see viis turuosa järsule vähenemisele. Samal perioodil kasvas aga meetmetest hoolimata Hiina impordi turuosa, kusjuures Hiina tooteid imporditi jätkuvalt liidu tootmisharu hindadest madalama hinnaga. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal jätkus liidu tootmisharu kasumi kahanemine. Seepärast ei olnud liidu tootmisharu võimeline kosuma dumpingu kahjulikust mõjust ning olukord muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal veelgi raskemaks.

(59)

Dumpinguvastastest meetmetest hoolimata liikus mitme olulise näitaja areng 2007. aasta ja uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tulusus kahanes 4,9 protsendipunkti, tootmis- ja müügimaht vähenesid vastavalt 35 % ja 50 %, tootmisvõimsuse rakendusaste langes 35 % ning seejärel vähenes ka tööhõive. Kuigi sellist negatiivset arengut saab osaliselt seletada tarbimise järsu vähenemisega (umbes 40 % vaatlusalusel perioodil), tuleb liidu tootmisharu turuosa olulise vähenemise (4 protsendipunkti 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel) põhjusi otsida ka Hiinast pärit impordi turuosa pidevas suurenemises dumpingust tuleneva surve tagajärjel. Et Hiina import on liidu turul saanud juba peaaegu ainuvalitsevaks, kahandaks Hiina impordi jätkuv suurenemine oma tunduvalt odavama hinna tõttu liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusastet ja viiks jätkusuutlikkuse kriitilisest piirist allapoole. Meenutagem põhjenduses 47 nenditud tõsiasja, et kaks liidu tootjat olid juba sunnitud lõpetama kaubaaluste käsivedukite tootmise vaatlusalusel perioodil.

(60)

Hiina eksportiv tootja, kes esitas märkusi pärast järelduste teatavakstegemist, väitis, et teatavate näitajate puhul, nagu toodang, müügimaht, tulusus, tootmisvõimsuse rakendusaste, tööhõive, ei ole aga liidu tootmisharus tegelikult näha negatiivset arengut. Kõnealune äriühing oli vaadelnud ainult ajavahemikku 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kuid selleks, et leida liidu tootmisharule tekitatud kahju, tuleb hinnata kogu vaatlusalust perioodi, seega ajavahemikku 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Nagu selgitatud eespool põhjendustes 43–49, toimus kõigi Hiina eksportija mainitud kahjunäitajate areng vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas.

(61)

Veel väitis sama eksportija, et komisjon ei ole eristanud dumpinguhinnaga ekspordist põhjustatud kahjulikku mõju ja muude tegurite, eelkõige majanduskriisist tingitud nõudluse järsu kahanemise mõju. Tõepoolest, liidu tarbimine küll kahanes vaatlusalusel perioodil 40 %, kuid Hiina eksportijad suutsid samal ajal liidu tootmisharu arvelt oluliselt suurendada oma turuosa. Lisaks on põhjenduses 58 selgitatud, et dumpinguhinnaga impordi mõju oli eriti kahjulik väikese nõudluse ajal.

Järelikult on liidu tootmisharu dumpinguvastaste meetmete olemasolust hoolimata kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(62)

Kuigi Euroopa Liidus vaatlusalusel perioodil tarbimine kahanes, siis import vaatlusalusest riigist ei kahanenud samal määral ning seega Hiina impordi turuosa kasvas. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, arvutati hinna allalöömine ja alla turuhinna müük parimate saadaolevate andmete põhjal, sealhulgas kasutati andmeid mitmest allikast: Eurostati andmed, taotluse esitajatelt saadud Hiina eksportivate tootjate pakkumused ning liikmesriikide tolliasutustelt saadud ekspordiarved. Import vaatlusalusest riigist on ilmselgelt alla löönud liidu tootmisharu hinnad 43–78 % võrra, sõltuvalt kasutatud andmete allikast.

(63)

Muudest riikidest pärit import oli vähene ja see kahanes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 79 %. Ka muudest riikidest pärit impordi turuosa kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Konfidentsiaalsuse tõttu (kaks tootjat moodustavad liidu tootmisharu) on allpool esitatud ainult indeksid.

Tabel 15

(64)

Nagu näidatud põhjenduses 41, on vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kasvanud ja seda vaatamata liidu tarbimise tunduvale vähenemisele. Seetõttu on Hiina impordi turuosa liidu turul kasvanud 83 %. Sellisest müügimahust tulenev surve vaatamata üldisele nõudluse kahanemisele, millele lisandus Hiinast liitu suunduva madalate hindadega impordi mõju, lõi olulisel määral alla liidu tootmisharu hindasid. Sellest järeldatakse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel on põhjuslik seos ning liidu tootmisharu kandis seetõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(65)

Nagu juba selgitatud, ei võimaldanud dumpinguvastaste meetmete kehtestamine liidu tootmisharul kahjust üle saada.

(66)

Nagu nenditud põhjenduses 27, on Hiina Rahvavabariigis tohutu tootmisvõimsus. Juba 2008. ja 2009. aasta toodangutase, mis on vastavalt 1,5 miljonit tükki ja 800 000 tükki, on rohkem kui kaks korda suurem kogu liidu turu mahust. Hiina toodangust müüdi omamaisel turul üksnes väike osa – 14 % aastal 2008 ja 23 % aastal 2009. Kui meetmeid ei võetaks, suunataks Hiina Rahvavabariigist liidu turule tunduv kogus kaubaaluste käsivedukeid.

(67)

Nagu tõdetud põhjenduses 31, järgivad Hiina ekspordihinnad eksportimisel Euroopa Liitu üldjoontes Hiina ekspordihindasid kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Võib teha järelduse, et vähemalt osa Hiina kolmandatesse riikidesse suunduvast ekspordist, mis ei lähe Euroopa Liitu või Ameerika Ühendriikidesse ja mis moodustab 40 % Hiina koguekspordist, võidakse meetmete tühistamise korral suunata Euroopa Liitu. Sellise arengu tõenäosus tuleneb mitte üksnes kõrgema hinna saamise võimalusest, vaid ka sellest, et kolmandate riikide eksporditurg on killustatud. Arvestades liidu turu tähtsust ja seda, et turustamiskanalid on juba sisse töötatud, oleks eksporti mitme sihtriigi asemel kergem suunata ühte sihtkohta.

(68)

Võttes arvesse põhjendustes 66 ja 67 esitatud teavet, võib järeldada, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilmnenud tunduv kahju meetmete tühistamise korral jätkuks. See põhjustaks tõenäoliselt liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra edasist halvenemist ja võiks keskpikas ajavahemikus viia liidu tootmisharu hävinguni.

(69)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(70)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes erakorralist negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(71)

Sellest lähtuvalt uuriti, kas kahjustava dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib kindlalt järeldada, et käesoleval juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(72)

Liidu tootmisharu turuosa on tugevalt vähenenud, samal ajal kui vaatlusalusest riigist pärit impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kasvanud. Esialgsest neljast liidu tootjast on kaks uuritava toote tootmise lõpetanud. Lisaks sellele on liidu tootmisharu kandnud vaatlusalusel perioodil suurt kahju. Ilma kehtivate meetmeteta oleks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veel halvem.

(73)

Mitte ükski sõltumatu importija, kellega ühendust võeti, ei avaldanud soovi koostööd teha. Meenutatakse, et esialgses uurimises leiti, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks oluliselt kasutajaid. Hoolimata meetmete viieaastasest kehtivusest hankisid liidu importijad ja kasutajad tooteid jätkuvalt peamiselt Hiina Rahvavabariigist. Samuti ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, nagu oleks esinenud raskusi muude allikate leidmisega. Meenutatakse ka seda, et esialgses uurimises jäid koostööd tegevad kasutajad neutraalseks meetmete võtmise suhtes ning otsustati, et kaubaaluste käsivedukitel ei ole nende äritegevuses erilist tähtsust. Käesoleva läbivaatamise ajal ei leitud viiteid vastupidisele. Seetõttu järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei avalda liidu importijatele ja kasutajatele tõenäoliselt erilist mõju. Tõepoolest, kui meetmeid ei võetaks, võiks Hiina dumpinguhinnaga import monopoliseerida liidu kaubaaluste käsivedukite turu.

(74)

Eespool öeldut arvesse võttes ei saa teha selget järeldust, nagu ei oleks praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed liidu huvides.

(75)

Kõikidele asjaomastele isikutele teatati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada säilitada olemasolevad meetmed. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(76)

Pärast järelduste teatavakstegemist esitatud märkustes rõhutas liidu tootmisharu, et läbivaatamisega kindlaks tehtud dumping ja hinna allalöömine on veel suurem, kui esialgne uurimine näitab, ning et Hiina import kujutab endast kasvavat survet. Seetõttu teatas liidu tootmisharu, et komisjon peaks üle vaatama dumpinguvastaste tollimaksude määrad. Seoses nende märkuste ja läbivaatamise järeldustega kaalutakse võimalust algatada dumpinguga piirduv täielik vahepealne läbivaatamine.

(77)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiinast RVst pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Märgitakse, et need meetmed seisnevad erineva maksumääraga väärtuselistes tollimaksudes.

(78)

Meenutatakse, et käesoleva läbivaatamise aluseks olevaid meetmeid on laiendatud määrusega (EÜ) nr 499/2009 Taist lähetatud samasuguse toote impordi suhtes, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Taist pärinevana või mitte. Sellega seoses ei esitatud käesoleva läbivaatamise käigus ühtegi uut asjaolu. Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu 46,7 %, mida kohaldatakse Hiinast pärineva impordi suhtes „kõikide muude äriühingute” puhul, tuleks seega laiendada Taist lähetatud samasuguse toote suhtes, olenemata sellest, kas toode on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

(79)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(80)

Kõik taotlused individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (8) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse,

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/12

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/14

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 61 esimese lõigu punktile d võib turustusaasta jooksul toodetud suhkrut, mis ületab kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud kvooti, eksportida üksnes komisjoni kindlaks määratava koguselise piirangu ulatuses.

(2)

Komisjoni 15. aprilli 2011. aasta rakendusmääruses (EL) nr 372/2011 (millega määratakse kindlaks kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2011/2012. turustusaasta lõpuni) (3) on sätestatud eespool nimetatud piirangud. Kõnealust määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012 ning seepärast on kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi eksportimise koguseline piirang kuni 2011/2012. turustusaasta lõpuni kohaldatav alles alates kõnealusest kuupäevast.

(3)

Seepärast tuleks 2011/2012. turustusaasta puhul ajavahemikul 3. oktoobrist 2011 kuni 7. oktoobrini 2011 taotletud koguste puhul sätestada heakskiiduprotsent null ning peatada suhkru ja isoglükoosi puhul ekspordilitsentsitaotluste esitamine. Seega tuleks 2011/2012. turustusaastaks kõik 10., 11., 12., 13. ja 14. oktoobril 2011 esitatud ekspordilitsentsitaotlused suhkru ja isoglükoosi puhul vastavalt tagasi lükata,

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/15

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Sorin Cristian STANi volituste lõppemisega,

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/16

(1)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Thomas ILKA volituste lõppemisega,

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/17

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on sätestatud eeskirjad liidus veistega kauplemise kohta. Kõnealuse direktiivi artiklis 9 on sätestatud, et liikmesriik, kellel on mõne kõnealuse direktiivi E II lisas loetletud nakkushaiguse jaoks kohustuslik riiklik tõrjeprogramm, võib esitada nimetatud programmi komisjonile heakskiitmiseks. Kõnealune loetelu sisaldab veiste infektsioosset rinotrahheiiti. Veiste infektsioosne rinotrahheiit on veiste herpesviiruse 1. tüübi (BHV1) nakkuse üks kõige selgemaid kliinilisi ilminguid.

(2)

Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 9 on ka sätestatud, kuidas kindlaks määrata võimalikud liidusiseses kaubanduses nõutavad täiendavad tagatised.

(3)

Direktiivi 64/432/EMÜ artiklis 10 on sätestatud, et kui liikmesriik leiab, et tema territooriumil või osal sellest ei esine mõnda kõnealuse direktiivi E II lisas loetletud haigustest, esitab ta komisjonile asjakohased tõendavad dokumendid. Kõnealuses artiklis on ka sätestatud, kuidas kindlaks määrata võimalikud liidusiseses kaubanduses nõutavad täiendavad tagatised.

(4)

Komisjoni 15. juuli 2004. aasta otsusega 2004/558/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ, mis käsitleb veiste infektsioosse rinotrahheiidiga seotud täiendavaid tagatisi ühendusesiseseks kaubanduseks veistega ja teatavate liikmesriikide esitatud tõrjeprogrammide heakskiitmist, (2) kiideti heaks kõnealuse otsuse I lisas loetletud liikmesriikide esitatud BHV1 nakkuse tõrje- ja likvideerimisprogrammid kõnealuses lisas loetletud piirkondades, kus vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklile 9 kohaldatakse täiendavaid tagatisi.

(5)

Peale selle on otsuse 2004/558/EÜ II lisas loetletud liikmesriikide piirkonnad, mida peetakse BHV1 nakkusest vabaks ja mille suhtes kohaldatakse täiendavaid tagatisi vastavalt direktiivi 64/432/EMÜ artiklile 10.

(6)

Praegu on kõik Saksamaa piirkonnad (v.a Baieri liidumaa haldusüksused Oberpfalz, Oberfranken, Mittelfranken ja Unterfranken) loetletud otsuse 2004/558/EÜ I lisas. Kõnealust nelja Baieri liidumaa haldusüksust peetakse BHV1 nakkusest vabaks ja need on seega praegu loetletud kõnealuse otsuse II lisas.

(7)

Saksamaa on nüüd esitanud taotluse, et Baieri liidumaa ülejäänud haldusüksused Oberbayern, Niederbayern ja Schwaben tunnistataks BHV1 nakkusest vabaks ja et direktiivi 64/432/EMÜ artikli 10 kohaseid täiendavaid tagatisi laiendataks kõnealustele haldusüksustele.

(8)

Pärast kõnealuse liikmesriigi esitatud tõendusmaterjali hindamist leiti olevat asjakohane jätta need kolm BHV1 nakkusest vaba haldusüksust välja otsuse 2004/558/EÜ I lisast, kanda need selle otsuse II lisas esitatud loetellu ning laiendada nendele piirkondadele direktiivi 64/432/EMÜ artikli 10 kohased täiendavad tagatised.

(9)

Seepärast tuleks otsust 2004/558/EÜ vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

13.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/19

(1)

Direktiivis 64/432/EMÜ on käsitletud veiste ja sigadega kauplemist liidus. Direktiivis on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigi või selle piirkonna tunnistada veisekarjade osas ametlikult tuberkuloosist või veiste ensootilisest leukoosist vabaks.

(2)

Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsuse 2003/467/EÜ (millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega) (2) I ja III lisas on loetletud liikmesriigid ja nende piirkonnad, mis on tunnistatud ametlikult tuberkuloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vabaks.

(3)

Läti on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud tingimustele, et kogu Läti territooriumile saaks anda ametlikult tuberkuloosivaba staatuse.

(4)

Pärast Läti esitatud dokumentide hindamist tuleks kogu kõnealuse liikmesriigi territoorium tunnistada ametlikult tuberkuloosivabaks.

(5)

Portugal on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad kõigi Algarve ja Alentejo halduspiirkondade (regiões) alla kuuluvate ringkondade (distritos) vastavust direktiivis 64/432/EMÜ sätestatud ametlikult veiste ensootilise leukoosi vaba staatuse andmise tingimustele.

(6)

Pärast Portugali esitatud dokumentide hindamist tuleks asjaomased ringkonnad kuulutada ametlikult veiste ensootilise leukoosi vabadeks piirkondadeks Portugalis.

(7)

Seepärast tuleks otsust 2003/467/EÜ vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,