ISSN 1725-5082
doi:10.3000/17255082.L_2011.215.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 215
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
54. köide
20. august 2011
|
ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.215.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 215 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 834/2011,
19. august 2011,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta), (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 689/2008 on rakendatud teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitlev Rotterdami konventsioon, millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ning mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2). |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa tuleks muuta, et võtta arvesse regulatiivmeetmeid, mis on võetud teatavate kemikaalide suhtes kooskõlas nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga (EÜ) nr 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta), (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ) (5). |
|
(3) |
Etaalfluraliini, indolüüläädikhapet ja tiobenkarbi ei ole kantud toimeainetena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse nende toimeainete kasutamine pestitsiidina ja need tuleks lisada kemikaalide loetelusse määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. |
|
(4) |
Guasatiini ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja guasatiini, millele on viidatud kui guasatiintriatsetaadile, ei ole kantud toimeainena direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse, mistõttu keelatakse guasatiini kasutamine pestitsiidina ja see aine tuleks lisada kemikaalide loetelusse määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Guasatiini kandmine I lisasse peatati seoses uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mis esitati vastavalt komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (6) artiklile 13. Taotleja on nimetatud uue taotluse tagasi võtnud ning seepärast ei ole põhjust aine I lisasse kandmist peatada. Seega tuleks guasatiin lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu. |
|
(5) |
1,3-dikloropropeeni ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse 1,3-dikloropropeeni kasutamine pestitsiidina ja see tuleks lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas esitatud kemikaalide loetellu. 1,3-dikloropropeeni kandmine I lisa 2. osasse peatati seoses määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohaselt esitatud uue taotlusega aine lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Uue taotluse alusel otsustati taas mitte kanda 1,3-dikloropropeeni toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse 1,3-dikloropropeeni kasutamine pestitsiidina ja ei ole põhjust peatada aine kandmist I lisa 2. osasse. Seega tuleks 1,3-dikloropropeen lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetellu. |
|
(6) |
Haloksüfop-P on kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; seega ei ole haloksüfop-P kasutamine pestitsiidina enam keelatud. Seepärast tuleks haloksüfop-R-na viidatud toimeaine määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osast välja jätta. |
|
(7) |
Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa vastavalt muuta. |
|
(8) |
Selleks et liikmesriikidel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega käesoleva määruse rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.
(2) ELT L 63, 6.3.2003, lk 27.
(3) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
(4) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(6) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.
LISA
Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
1. osa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
2. osasse lisatakse järgmised kanded:
|
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 835/2011,
19. august 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses toiduainetes sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) on sätestatud benso(a)püreeni piirnorm teatavates toiduainetes. |
|
(2) |
Benso(a)püreen kuulub polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (edaspidi „PAH”) hulka ning on endise toidu teaduskomitee (edaspidi „teaduskomitee”) teadusliku arvamuse (3) kohaselt tunnistatud kantserogeensete PAH-ühendite esinemise ja mõju märgistusaineks. 2002. aasta detsembris esitatud arvamuses soovitas teaduskomitee analüüsida täiendavalt kõnealuste PAHide suhtelist osakaalu toiduainetes, et saada teavet järgmiseks läbivaatamiseks, mille käigus uuritakse benso(a)püreeni kui märgistusaine edaspidist sobivust. |
|
(3) |
Komisjoni soovituse 2005/108/EÜ (4) kohaselt kogusid liikmesriigid uusi andmeid toiduainetes sisalduvate kantserogeensete PAHide kohta. Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametil (edaspidi „EFSA”) teaduskomitee arvamuse läbi vaadata, võttes arvesse uusi andmeid esinemise kohta, muud asjakohast teaduslikku teavet ning kokkupuute ülemmäära käsitlevat lähenemisviisi. Läbivaatamise raames paluti EFSA-l anda uus hinnang benso(a)püreeni kui märgistusaine edaspidise sobivuse kohta. |
|
(4) |
9. juunil 2008. aastal võttis toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti teaduskomisjon (edaspidi „teaduskomisjon”) vastu arvamuse toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kohta (5). Kõnealuses arvamuses jõudis EFSA järeldusele, et benso(a)püreen ei ole sobiv märgistusaine toidus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jaoks ning kõige sobivam oleks kasutada toidus sisalduvate PAHide määramiseks nelja (edaspidi „PAH4”) (6) või kaheksat (edaspidi „PAH8”) (7) konkreetset ainet hõlmavat süsteemi Lisaks jõudis EFSA järeldusele, et võrreldes nelja ainet hõlmava süsteemiga (PAH4) ei paku kaheksat ainet hõlmav süsteem (PAH8) suurt lisaväärtust. |
|
(5) |
Lisaks jõudis teaduskomisjon kokkupuute ülemmäära käsitlevast lähenemisviisist lähtudes järeldusele, et keskmise eeldatava päevase kokkupuute korral on oht tarbija tervisele väike. Siiski oli suurte tarbijate puhul kokkupuute määr ligikaudu 10 000 , mis osutab tarbija tervist mõjutavale võimalikule ohule. |
|
(6) |
Lähtudes EFSA järeldustest ei ole võimalik jätkata kehtiva süsteemi kohaldamist, kus benso(a)püreen on polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ainus märgistusaine. Seepärast on vaja muuta määrust (EÜ) nr 1881/2006. |
|
(7) |
Nelja aine (PAH4: benso(a)püreen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen ja krüseen) summa suhtes tuleks kehtestada uued piirnormid, seejuures tuleks säilitada eraldi piirnorm benso(a)püreeni suhtes. |
|
(8) |
Selline süsteem võimaldaks tagada, et toidus sisalduvate PAHide tase hoitakse tasemel, mis ei põhjusta ohtu tervisele ning PAHide sisaldust saaks kontrollida ka proovides, milles benso(a)püreen ei ole määratav, kuid mis sisaldavad muid PAHe. |
|
(9) |
Benso(a)püreeni suhtes eraldi piirnormi säilitamine võimaldab tagada varasemate ja tulevaste andmete võrreldavuse. Pärast selle muudatuse rakendamist tuleks teatava aja möödudes ja võttes arvesse rakendamisega seotud uusi andmeid, hinnata uuesti vajadust säilitada benso(a)püreeni suhtes eraldi piirnorm. |
|
(10) |
Nelja aine (PAH4) summa puhul tuleks vastavusotsustes lähtuda madalamatest piirnormidest. |
|
(11) |
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormid peaksid olema ohutud ja nii madalad, kui on võimalik heade tootmis- ja põllumajandus-/kalandustavade abil saavutada. PAHide sisaldust käsitlevad uued andmed osutavad, et mõnes toiduaines on PAHide taustanivood varem arvatust madalamad. Seepärast kohandati benso(a)püreeni piirnorme, et need oleksid kooskõlas tegeliku madalama taustanivooga värsketes ja suitsutatud kahepoolmelistes molluskites. |
|
(12) |
Suitsutatud kala ja liha käsitlevad andmed osutasid samuti, et piirnorme on võimalik vähendada. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks kohandada praegust suitsutamise tehnoloogiat. Seepärast tuleks suitsutatud kala ja liha puhul kehtestada kaheastmeline menetlus, mis võimaldaks kohaldada alates käesoleva määruse rakendamiskuupäevast kahe-aastast üleminekuaega enne madalamate piirnormide rakendamist. |
|
(13) |
Suitsukilu ja konserveeritud suitsukilu puhul on täheldatud suuremat PAHide sisaldust, kui muude suitsutatud kalade puhul. Suitsukilu ja konserveeritud suitsukilu jaoks tuleks kehtestada eraldi piirnorm, mis võtaks arvesse nende toiduainete puhul võimalikku saavutatavat sisaldust. |
|
(14) |
Kala lihaskoes, välja arvatud suitsukalas sisalduva benso(a)püreeni varasema piirnormi kehtestamisel lähtuti asjaolust, et benso(a)püreen on võimaliku keskkonnasaastatuse märgistusaine. Siiski selgus, et PAHid muunduvad värskes kalas kiiresti ega ladestu lihaskoes. Seepärast ei ole värske kala puhul PAHide piirnormi säilitamine enam asjakohane. |
|
(15) |
Suurt PAHide sisaldust on täheldatud lõpptarbijale müüdava teatavat liiki kuumtöödeldud liha ja kuumtöödeldud lihatoodete puhul. Seda on võimalik vältida, kui järgida asjakohaseid töötlemistingimusi ja kasutada asjakohaseid seadmeid. Seepärast on vaja kehtestada PAHide piirnorm liha ja lihatoodete suhtes, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad teadaolevalt moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine). |
|
(16) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1881/2006 ei kohaldatud ajutiselt kakaovõi puhul õlide ja rasvade suhtes kehtestatud benso(a)püreeni piirnorme ning oli ette nähtud, et kakaovõis sisalduvate PAHide piirnormide kehtestamise asjakohasus vaadatakse uuesti läbi 1. aprilliks 2007. Seejärel lükati läbivaatamine edasi kuni sel ajal EFSA korraldatud uue PAHe käsitleva teadusliku hindamise tulemuste selgumiseni. |
|
(17) |
Kakaovõis on PAHide sisaldus suurem kui muudes õlides ja rasvades. Enamasti on selle põhjuseks kakaoubade sobimatu kuivatamisprotsess ning asjaolu, et erinevalt muudest taimeõlidest ja -rasvadest ei saa kakaovõid rafineerida. Kakaovõi moodustab peamise osa kakaoga seotud toorsaadustest (nt kakaooad, kakaomass, purustatud kakaooad või kakaoliköör) ning seda sisaldavad nii šokolaad kui ka muud kakaost valmistatud tooted, mida sageli tarbivad just lapsed. Seega suurendab see inimeste, eriti laste, kokkupuudet PAHidega. Seepärast on vaja kehtestada kakaoubade ja nendest saadud toodete, sh kakaovõi suhtes PAHide piirnorm. |
|
(18) |
Kakaoubade suhtes kehtestatavad PAHide piirnormid peavad olema võimalikult madalad ning võtma arvesse tootjariikide praeguseid tehnilisi võimalusi. Piirnormide kehtestamisel tuleks lähtuda rasvadest, sest PAHid ladestuvad rasvafraktsioonis, st kakaovõis. Et võimaldada tootjariikidel nende piirnormidega kohanemiseks oma tehnoloogiat arendada, tuleks kakaoubade ja nendest saadud toodete suhtes piirnormi kohaldamise kuupäeva edasi lükata. Lisaks peaks nende toodete puhul kohaldama esialgu nelja ühendi summa suuremat piirnormi Madalamaid piirnorme tuleks kohaldada pärast kaheaastast üleminekuperioodi. PAHide sisaldust kakaoubades ja nendest saadud toodetes tuleks korrapäraselt kontrollida, et hinnata võimalust piirnorme tulevikus veelgi vähendada. |
|
(19) |
On tõestatud, et kookosõlis võib PAH4 sisaldus olla suurem kui muudes taimeõlides ja -rasvades. See on seotud protsentuaalselt suurema bens(a)antratseeni- ja krüseenisisaldusega, mida on kookosõli rafineerimisel keeruline eemaldada. Kookosõli suhtes kehtestatavad PAHide piirnormid peavad olema võimalikult madalad ning võtma arvesse tootjariikide praeguseid tehnilisi võimalusi. Kuna tootjariikides on oodata tehnoloogilisi uuendusi, tuleks PAHide sisaldust kookosõlis korrapäraselt kontrollida, et hinnata võimalust piirnorme tulevikus veelgi vähendada. |
|
(20) |
Praegused andmed, mis käsitlevad PAHide esinemist tera- ja köögiviljas, on piiratud. Olemasolevad andmed osutavad, et PAHide sisaldus tera- ja köögiviljas on pigem väike. Lähtudes praegustest andmetest, mis osutavad PAHide väikesele sisaldusele, ei ole põhjust piirnormide koheseks kehtestamiseks. Siiski on EFSA osutanud, et seoses tera- ja köögiviljade rohke tarbimisega mõjutavad need oluliselt inimeste kokkupuudet PAHidega. Seepärast tuleks ka edaspidi jälgida PAHide sisaldust nendes kahes tooterühmas. Piirnormide kehtestamise vajadust hinnatakse edaspidi lähtuvalt uutest andmetest. |
|
(21) |
Suurt PAHide sisaldust on täheldatud ka mõnedes toidulisandites. Siiski on nende sisaldus muutuv ja sõltub konkreetsest toidulisandist. Toidulisandite kohta on vaja koguda täiendavaid andmeid. Toidulisandite suhtes PAHide piirnormide kehtestamise vajadust hinnatakse, kui kõnealused andmed on olemas. |
|
(22) |
Liikmesriikidele ja toidukäitlejatele tuleks anda aega käesoleva määrusega kehtestatud piirnormidega seotud kohanduste tegemiseks. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata. Enne käesolevas määruses sätestatud muudatuste kohaldamise kuupäeva turule viidud toodete jaoks tuleks ette näha üleminekuperiood. |
|
(23) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
1. Toiduained, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt muudetud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 6. jaos „polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud” sätestatud piirnormidele, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2012, kuid mis on seaduslikult turule viidud enne 1. septembrit 2012, võib turustada pärast nimetatud kuupäeva nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.
2. Toiduained, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt muudetud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa punktides 6.1.4 ja 6.1.5 sätestatud piirnormidele, mida kohaldatakse alates 1. septembrist 2014, kuid mis on seaduslikult turule viidud enne 1. septembrit 2014, võib turustada pärast nimetatud kuupäeva nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.
3. Toiduained, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt muudetud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa punktis 6.1.2 sätestatud piirnormidele, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2013, kuid mis on seaduslikult turule viidud enne 1. aprilli 2013, võib turustada pärast nimetatud kuupäeva nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.
4. Toiduained, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt muudetud määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa punktis 6.1.2 sätestatud piirnormile, mida kohaldatakse alates 1. aprillist 2015, kuid mis on seaduslikult turule viidud enne 1. aprilli 2015, võib turustada pärast nimetatud kuupäeva nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.
(2) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.
(3) Toidu teaduskomitee arvamus toidus leiduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega seotud ohtude kohta inimeste tervisele (4. detsember 2002),
http://ec.europa.eu/food/fs/sc/scf/out153_en.pdf.
(4) ELT L 34, 8.2.2005, lk 43.
(5) The EFSA Journal (2008) 724, 1–114.
(6) Benso(a)püreen, krüseen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen.
(7) Benso(a)püreen, krüseen, bens(a)antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(g,h,i)perüleen, dibens(a,h)antratseen ja indeno(1,2,3-c,d)püreen.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse järgmiselt.
|
(1) |
6. jagu: polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud asendatakse järgmisega: „6. jagu: polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(2) |
Lõpumärkus (35) jäetakse välja. |
(1) Madalama piirnormi arvutamisel on lähtutud eeldusest, et nelja aine kõik allpool määramispiiri olevad väärtused võrduvad nulliga.
(2) Liha ja lihatooted, mis on läbinud kuumtöötlemisprotsessi, mille käigus võivad moodustuda PAHid (s.o ainult grillimine ja röstimine).
(3) Konserveeritud toote puhul kasutatakse analüüsimiseks kogu konservi. Liittoote piirnormi leidmisel kohaldatakse artikli 2 lõike 1punkti c ja artikli 2 lõiget 2.”
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 836/2011,
19. august 2011,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 333/2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) on kehtestatud muuhulgas saasteaine benso(a)püreeni piirnormid. |
|
(2) |
Toiduahelas olevaid saasteaineid käsitlev Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduskomisjon võttis 9. juunil 2008. aastal vastu arvamuse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike esinemise kohta toidus. (3) EFSA on jõudnud järeldusele, et benso(a)püreen ei ole sobiv marker polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) olemasolu määramiseks toidus ja et kõige sobivamaks polütsükliliste aromaatsete süsivesinike markeriks toidus on neljast või kaheksast eri ainest koosnev süsteem. EFSA on samuti jõudnud järeldusele, et kaheksa ainega süsteem ei oma suurt lisandväärtust võrreldes neljaainelise süsteemiga. |
|
(3) |
Selle tulemusena on komisjoni määrusega (EL) nr 835/2011 (4) muudetud määrust (EÜ) nr 1881/2006, et kehtestada nelja polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni) kohta summaarne piirnorm. |
|
(4) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 333/2007 (5) on kehtestatud vaid benso(a)püreeni analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad. Seepärast on vaja kehtestada analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad ülejäänud kolme aine kohta, mille piirnormid on praegu sätestatud määruses (EÜ) nr 1881/2006. |
|
(5) |
Euroopa Liidu referentlabor polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jaoks (edaspidi „ELi PAH-referentlabor”) viis koostöös riiklike referentlaboritega läbi uuringu ametlike kontroll-laborite seas, et hinnata, missugused analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad oleksid saavutatavad benso(a)püreeni, bens(a)antratseeni, benso(b)fluoranteeni ja krüseeni puhul asjaomastes toidu põhiainetes. ELi PAH-referentlabor võttis kõnealuse uuringu tulemuse kokku aruandes „Performance characteristics of analysis methods for the determination of 4 polycyclic aromatic hydrocarbons in food” (6). Uuringu tulemustest selgub, et benso(a)püreeni suhtes praegu kohaldatavad analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad sobivad kasutamiseks ka ülejäänud kolme aine puhul. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 333/2007 rakendamise käigus saadud kogemusest selgus, et mõnel juhul võivad praegused proovivõtunõuded olla teostamatud või põhjustada vastuvõetamatut majanduslikku kahju kontrollitava partii suhtes. Sellistel juhtudel tuleks lubada proovivõtu korrast kõrvale kaldumist tingimusel, et valim on piisavalt representatiivne kontrollitava partii või osapartii suhtes ning et kasutatud menetlus on täielikult dokumenteeritud. Proovi võtmisel jaemüügietapis on juba olemas võimalus proovivõtukorrast kõrvale kalduda. Sätted proovivõtu kohta jaemüügietapis tuleks viia vastavusse proovivõtu üldkorraga. |
|
(7) |
Üksikasjalikumaid sätteid on vaja proovivõtunõude materjali kohta, kui proove võetakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike analüüsiks. Täitevasutused kasutavad laiaulatuslikult plastnõusid, kuigi need ei ole sobivad, kui proove võetakse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike analüüsiks, sest plastmaterjalid võivad mõjutada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldust. |
|
(8) |
Selgust on vaja analüüsimeetodite erinõuete teatavate aspektide suhtes, eelkõige nõuete suhtes, mis on seotud suutlikkusnäitajate ning sobivusega ettenähtud otstarbeks. Lisaks tuleks suutlikkusnäitajate tabelite vormingut muuta, et see oleks ühtlasem kõigi analüütide lõikes. |
|
(9) |
Määrust (EÜ) nr 333/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta. Kuna määrus (EÜ) nr 835/2011 ja käesolev määrus on omavahel seotud, siis tuleks mõlemat määrust hakata kohaldama samast kuupäevast. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 333/2007 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Pealkiri asendatakse järgmisega: |
|
2) |
Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: ‘1. Proovide võtmine ja analüüsimine määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa 3., 4. ja 6. jaos loetletud toiduainete plii, kaadmiumi, elavhõbeda, anorgaanilise tina, 3-MCPD ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisalduse ametlikuks kontrolliks toimub kooskõlas käesoleva määruse lisaga.” |
|
3) |
Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2012.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
(2) ELT L 364, 20.12.2006, lk 5.
(3) EFSA Journal (2008) 724, lk 1.
(4) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4
(5) ELT L 88, 29.3.2007, lk 29.
(6) JRC Report 59046, 2010.
LISA
Määruse (EÜ) nr 333/2007 lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Punkti B.1.7. „Proovide pakkimine ja vedu” lisatakse järgmine teine lõik: „Proovide võtmisel PAH-analüüsiks tuleb võimaluse korral vältida plastnõusid, sest need võivad muuta PAH-ühendite sisaldust proovis. Kui vähegi võimalik, tuleb kasutada inertseid PAH-ühendeid mittesisaldavast klaasist tehtud nõusid, mis on asjakohaselt kaitstud valguse eest. Kui see on tegelikkuses võimatu, siis tuleb vältida vähemalt proovide vahetut kokkupuudet plastiga, nt tahkete proovide puhul keerata need enne proovinõusse asetamist alumiiniumfooliumisse.” |
|
2) |
Punktid B.2. ja B.3. asendatakse järgmisega: „B.2. PROOVIVÕTUPLAANID B.2.1. Partiide jaotamine osapartiideks Suured partiid jagatakse osapartiideks tingimusel, et osapartiid saab füüsiliselt eraldada. Müügipakendita partiidena kaubeldavate toodete (nt teravili) suhtes kohaldatakse tabelit 1. Muude toodete suhtes kohaldatakse tabelit 2. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada ettenähtud massi kuni 20 %. B.2.2. Valimi arv Lähteproovi mass peab olema vähemalt 1 kg või maht vähemalt 1 liiter, välja arvatud juhul, kui see on võimatu, näiteks kui valimi moodustab üks pakend või ühik. Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv on esitatud tabelis 3. Müügipakendita turustatavate vedelate toodete puhul segatakse partii või osapartii vahetult enne proovivõtmist käsitsi või mehaaniliste vahendite abil võimalikult põhjalikult läbi, jälgides, et see ei mõjutaks toote kvaliteeti. Sel juhul võib eeldada, et saasteained on asjaomases partiis või osapartiis ühtlaselt jaotunud. Seetõttu piisab, kui partiist või osapartiist võetakse lähteproovi jaoks kolm valimit. Valimid peavad olema ühesuguse massi või mahuga. Ühe valimi mass on vähemalt 100 grammi või maht 100 milliliitrit, mis annab lähteproovi massiks vähemalt 1 kg või mahuks 1 liitri. Kõrvalekaldumine sellest meetodist tuleb märkida käesoleva lisa punktis B.1.8 ettenähtud protokolli. Tabel 1 Müügipakendita kaubeldavate toodete partiide jagamine osapartiideks
Tabel 2 Muude toodete partiide jagamine osapartiideks
Tabel 3 Partiist või osapartiist võetavate valimite miinimumarv
Tabelis 4 on märgitud üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute arv. Tabel 4 Lähteproovi saamiseks võetavate pakendite või ühikute (valimite) arv üksikpakenditest või ühikutest koosneva partii või osapartii puhul
Anorgaanilise tina piirnorme kohaldatakse iga konservikarbi suhtes eraldi, kuid praktilistel põhjustel võib kasutada lähteproovi menetlust. Kui lähteproovi kontrollimisel saadud anorgaanilise tina sisaldus on allpool piirnormi, kuid piirnormi lähedal ja võib oletada, et üksikutes konservikarpides võib anorgaanilise tina sisaldus ületada piirnormi, võib osutuda vajalikuks lisauuringute tegemine. Kui käesolevas peatükis sätestatud proovivõtumeetodit ei ole võimalik rakendada vastuvõetamatute kaubanduslike tagajärgede tõttu (nt pakendite kuju, partii kahjustumise jne tõttu) või kui tegelikkuses on võimatu kohaldada eelpool nimetatud proovivõtumeetodit, siis võib kohaldada teistsugust meetodit tingimusel, et see on kontrollitava partii või osapartii suhtes piisavalt representatiivne ning täielikult dokumenteeritud. B.2.3. Erisätted proovivõtuks suurte kalade suurte partiide puhul Kui kontrollitav partii või osapartii sisaldab suuri kalu (iga kala kaalub üle 1 kg) ja partii või osapartii kaalub rohkem kui 500 kg, siis peab valim koosnema kala keskmisest osast. Iga valim peab kaaluma vähemalt 100 g. B.3. PROOVIVÕTT JAEMÜÜGIETAPIS Jaemüügietapis tuleb võimaluse korral toiduainetest proove võtta käesoleva lisa punkti B.2.2 sätete kohaselt. Kui punktis B.2.2 sätestatud proovivõtumeetodit ei ole võimalik rakendada vastuvõetamatute kaubanduslike tagajärgede tõttu (nt pakendite kuju, partii kahjustumise jne tõttu) või kui tegelikkuses on võimatu kohaldada eelpool nimetatud proovivõtumeetodit, siis võib kohaldada teistsugust meetodit tingimusel, et see on kontrollitava partii või osapartii suhtes piisavalt representatiivne ning täielikult dokumenteeritud.” |
|
3) |
Punktis C.1 „Laborite kvaliteedinõuded” esimeses lõigus jäetakse välja joonealune märkus 1. |
|
4) |
Punktis C.2.2.1 „Plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja anorgaanilise tina proovide erimenetlused” asendatakse teine lõik järgmisega: „Asjaomaste toodete puhul on mitmeid nõuetekohaseid proovide ettevalmistuse erimenetlusi, mida võib kasutada. Käesolevas määruses konkreetselt käsitlemata aspektide kohta käsitatakse nõuetele vastavana CEN-standardis „Foodstuffs – Determination of trace elements – Performance criteria, general considerations and sample preparation(1)” esitatud prooviettevalmistuse meetodeid, kuid ka muud meetodid võivad nõuetele vastata.” |
|
5) |
Punkt C.2.2.2 asendatakse järgmisega: „C.2.2.2. Analüüsija peab tagama, et proovid ei saastuks analüüsiks ettevalmistamise käigus. Saastumisohu vähendamiseks tuleb mahuteid enne kasutamist loputada kõrge puhtusastmega atsetooni või heksaaniga. Võimaluse korral peaks prooviga kokkupuutuvad seade ja vahendid olema valmistatud inertsetest materjalidest, näiteks alumiiniumist, klaasist või lihvitud roostevabast terasest. Plaste nagu polüpropüleen või PTFE tuleb vältida, sest analüüdid võivad nende materjalide pinnale adsorbeeruda.” |
|
6) |
Punkti C.3.1 „Määratlused” muudetakse järgmiselt.
|
|
7) |
Punkt C.3.2 asendatakse järgmisega: „C.3.2. Üldnõuded Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama määruse (EÜ) nr 882/2004 III lisa sätetele. Anorgaanilise tina sisalduse ametlikuks kontrolliks sobivad tina üldsisalduse analüüsimeetodid. Veini pliisisalduse analüüsiks kohaldatakse meetodeid ja eeskirju, mille on sätestanud OIV (6) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 (7) artikliga 31. |
|
8) |
Punkt C.3.3.1 asendatakse järgmisega: „C.3.3.1. Kui saasteainesisalduse määramiseks toiduainetes ei ole Euroopa Liidu tasandil erimeetodeid ette nähtud, võivad laborid valida mis tahes vastava aine jaoks valideeritud analüüsimeetodi tingimusel, et valitud meetod vastab tabelites 5, 6 ja 7 sätestatud suutlikkusnäitajatele. Kui on asjakohane ning võimalik, siis soovitatakse kasutada täielikult valideeritud meetodeid (st meetodeid, mis on vastava maatriksi suhtes valideeritud ringtestiga). Muid asjakohaselt valideeritud meetodeid (nt vastava aine jaoks laborisiseselt valideeritud meetodeid) võib samuti kasutada tingimusel, et nad vastavad tabelites 5, 6 ja 7 sätestatud suutlikkusnäitajatele. Kui võimalik, siis peavad laborisisese valideerimise meetodid hõlmama sertifitseeritud etalonaine kasutamist.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
9) |
Punkt C.3.3.2 asendatakse järgmisega: „C.3.3.2. „Sobivus ettenähtud otstarbeks” Laborisiseselt valideeritud meetodite korral võib analüüsimeetodi sobivust ametlikuks kontrolliks hinnata ettenähtud otstarbe seisukohast. (10) Ametlikuks kontrolliks sobiv meetod peab andma tulemuse, mille puhul standardmõõtemääramatus on väiksem kui maksimaalne standardmõõtemääramatus (u), mis arvutatakse järgmise valemi järgi:
kus:
Tabel 8 Käesolevas punktis esitatud valemis konstandi α jaoks kasutatavad numbrilised väärtused sõltuvalt vaadeldavast kontsentratsioonist
Analüüsija peab järgima komisjoni dokumenti „Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (11). |
|
10) |
Punktis D.1.2 „Saagise arvutamine” asendatakse teine lõik järgmisega: „Kui analüüsimeetodis ei kasutata ekstraheerimist (näiteks metallide puhul), võib tulemuse esitada saagiseparandita, kui esitatakse tõendid (ideaaljuhul kasutades sobivat sertifitseeritud etalonainet), et mõõtemääramatust arvesse võttes on saavutatud kinnitatud kontsentratsioon (st mõõtmise ülim täpsus) ning seega ei esine selle meetodi puhul olulist nihet. Kui tulemus esitatakse saagiseparandita, tuleb see märkida aruandesse.” |
|
11) |
Punktis D.1.3 „Mõõtemääramatus” asendatakse teine lõik järgmisega: „Analüüsija peab järgima dokumenti „Report on the relationship between analytical results, measurement uncertainty, recovery factors and the provisions of EU food and feed legislation” (12). |
(1) Horwitz W. and Albert, R., 2006, The Horwitz Ratio (HorRat): A useful Index of Method Performance with respect to Precision, Journal of AOAC International, Vol. 89, 1095–1109.
(2) Thompson, Analyst, 2000, 125, 385–386.”
(3) Horwitz W. and Albert, R., 2006, The Horwitz Ratio (HorRat): A useful Index of Method Performance with respect to Precision, Journal of AOAC International, Vol. 89, 1095–1109.
(4) Thompson, Analyst, 2000, 125, 385–386.”
(5) International vocabulary of metrology – Basic and general concepts and associated terms (VIM), JCGM 200:2008.”
(6) Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon
(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).”
(8) W. Horwitz, L.R. Kamps K.W. Boyer, J.Assoc.Off.Analy.Chem.,1980, 63, 1344.
(9) Thompson, Analyst, 2000, 125, 385–386.”
(10) M. Thompson and R. Wood, Accred. Qual. Assur., 2006, lk. 10 ja 471–478.
(11) http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf”
(12) http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/report-sampling_analysis_2004_en.pdf”
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 837/2011,
19. august 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 20. augustil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AR |
38,5 |
|
MK |
29,3 |
|
|
ZZ |
33,9 |
|
|
0707 00 05 |
TR |
74,4 |
|
ZZ |
74,4 |
|
|
0709 90 70 |
EC |
45,6 |
|
TR |
125,7 |
|
|
ZZ |
85,7 |
|
|
0805 50 10 |
AR |
60,9 |
|
BR |
45,3 |
|
|
TR |
64,0 |
|
|
UY |
60,8 |
|
|
ZA |
79,4 |
|
|
ZZ |
62,1 |
|
|
0806 10 10 |
EG |
67,8 |
|
MK |
41,0 |
|
|
TR |
155,5 |
|
|
ZZ |
88,1 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
85,5 |
|
BR |
43,8 |
|
|
CL |
112,6 |
|
|
CN |
64,4 |
|
|
NZ |
103,0 |
|
|
US |
209,5 |
|
|
ZA |
91,1 |
|
|
ZZ |
101,4 |
|
|
0808 20 50 |
AR |
161,3 |
|
CL |
156,9 |
|
|
CN |
52,2 |
|
|
TR |
148,9 |
|
|
ZA |
116,2 |
|
|
ZZ |
127,1 |
|
|
0809 30 |
TR |
125,4 |
|
ZZ |
125,4 |
|
|
0809 40 05 |
BA |
46,2 |
|
ZZ |
46,2 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/19 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 838/2011,
19. august 2011,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2011. aasta augusti esimese seitsme päeva jooksul määruse (EÜ) nr 620/2009 alusel hallatavate kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 620/2009, milles sätestatakse kõrgekvaliteedilise veiseliha imporditariifikvootide haldamine, (3) nähakse ette impordilitsentside taotlemise ja väljaandmise üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et juhul kui litsentsitaotlustes soovitud kogus ületab imporditariifikvoodi kehtivusperioodiks ettenähtud kogust, tuleks igas litsentsitaotluses taotletud koguste suhtes kindlaks määrata jaotuskoefitsient. Vastavalt määruse (EÜ) nr 620/2009 artiklile 3 ajavahemikus 1.–7. augustini 2011 esitatud impordilitsentsi taotlused ületavad kasutada olevaid koguseid. Seepärast tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib impordilitsentse välja anda, ning kehtestada jaotuskoefitsient, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kvoodile järjekorranumbriga 09.4449 vastavalt määruse (EÜ) nr 620/2009 artiklile 3 ajavahemikus 1.–7. augustini 2011 esitatud impordilitsentsi taotluste suhtes kohaldatakse jaotuskoefitsienti 0,490234 %.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(3) ELT L 182, 15.7.2009, lk 25.
OTSUSED
|
20.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 215/20 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
19. august 2011,
millega antakse luba soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel
(teatavaks tehtud numbri K(2011) 5897 all)
(2011/513/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Äriühing Cantox Health Science International esitas 28. septembril 2009 äriühingu Enzymotec Ltd. nimel Soome pädevatele ametiasutustele taotluse soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana. |
|
(2) |
14. aprillil 2010 esitas Soome pädev toiduhindamisasutus esmase hindamisaruande. Selles aruandes jõuti järeldusele, et äriühing Enzymotec on esitanud piisavad andmed soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana. |
|
(3) |
Komisjon edastas esmase hindamisaruande kõikidele liikmesriikidele 21. aprillil 2010. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõikega 4 ette nähtud 60 päeva jooksul esitati kooskõlas kõnealuse sättega toote turustamise kohta üks põhjendatud vastuväide, mis käsitleb maksimaalset päevast annust. Komisjoni rakendusotsuse artikli 6 lõike 4 kohaselt nõutakse komisjonilt, et ta võtaks esitatud põhjendatud vastuväidet arvesse. |
|
(5) |
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriin vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. |
|
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. lisas kirjeldatud fosfatidüülseriini, mis on saadud soja fosfolipiididest, tohib viia liidu turule toidu uuendkoostisosana kasutamiseks 2. lisas nimetatud kasutusviisidel.
Artikkel 2
Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud, soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini sisaldava toidu märgistusele, on „soja fosfatidüülseriin”.
Artikkel 3
Otsus on adresseeritud äriühingule Enzymotec Ltd., P.O. Box 6, Migdal HaEmeq, 23106 Israel.
Brüssel, 19. august 2011
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.
I LISA
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini spetsifikatsioonid
Kirjeldus
Toidu uuendkoostisosa on määrdunudvalge kuni helekollase värvusega pulber. Seda turustatakse ka selge pruuni kuni oranži värvusega vedelikuna. Vedelik sisaldab kandeainena keskmise ahelapikkusega triatsüülglütseriide. See sisaldab vähem fosfatidüülseriini, sest selles on oluline kogus õli (keskmise ahelapikkusega triatsüülglütseriide).
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriin on saadud suure fosfatidüülkoliinisisaldusega sojaletsitiini ensümaatilisel transfosfatidüleerimisreaktsioonil aminohappe L-seriiniga. Fosfatidüülseriin koosneb glütserofosfaadist, mis on seotud kahe rasvhappe ja fosfodiestersideme kaudu L-seriiniga.
Struktuurivalem
|
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini omadused |
||
|
Parameeter |
Pulber |
Vedelik |
|
Niiskusesisaldus |
alla 2 % |
alla 2 % |
|
Fosfolipiidid |
vähemalt 85 % |
vähemalt 25 % |
|
Fosfatidüülseriin |
vähemalt 61 % |
vähemalt 20 % |
|
Glütseriidid |
alla 2 % |
ei kohaldata |
|
Vaba L-seriin |
alla 1 % |
alla 1 % |
|
Tokoferoolid |
alla 0,3 % |
alla 0,3 % |
|
Fütosteroolid |
alla 0,2 % |
alla 0,2 % |
II LISA
|
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini kasutamise piirmäär (mg) |
|
|
Jogurtipõhised joogid |
50 mg / 100 ml |
|
Piimapulbripõhised pulbrid |
3,5 g / 100 g (vastab 40 mg / 100 ml valmisjoogile) |
|
Jogurtipõhised toidud |
80 mg / 100 g |
|
Teraviljabatoonid |
350 mg / 100 g |
|
Šokolaadipõhised maiustused |
200 mg / 100 g |
Soja fosfolipiididest saadud fosfatidüülseriini võib kasutada meditsiiniliseks eriotstarbeks ette nähtud toiduainetes komisjoni direktiivi 1999/21/EÜ kohaselt.
) × 100] saadud tulemuste põhjal.
) × 100] saadud tulemuste põhjal.