1.

Püügilitsents Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdmiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.

Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu. Laevadel ei tohi olla vastuolusid Maroko ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja ELi vahelistest kalandusalastest lepingutest tulenevad kohustused.

3.

ELi pädevad ametiasutused esitavad põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi „osakond”) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate litsentside kehtivuse alguskuupäeva.

4.

Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja püügipiirkondade kaupa esitatud tonnaaž, laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad ning rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa. Pelaagilise püügi ja väikesemahulise püügi puhul näidatakse iga laeva kohta ära ka taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id).

5.

Litsentsitaotlusele lisatakse osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis fail kogu püügilitsentside koostamiseks vajaliku teabega.

6.

Üksiktaotlus esitatakse osakonnale liites 1 esitatud näidisvormil.

7.

Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

1.

Osakond väljastab kõigi laevade püügilitsentsid ELi delegatsioonile Marokos (edaspidi „delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates punkti 1 alapunktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2.

Püügilitsentsid koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele, märkides eelkõige ära kalapüügipiirkonna, kauguse kaldast, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning pelaagilise püügi traalerite püügikvoodid.

3.

Püügilitsentsi võib välja anda üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud laevadele.

4.

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise litsentsisüsteemi rakendamise edendamises.

1.

Litsentsid kehtivad ajavahemikul 28. veebruarist 2011 kuni 27. veebruarini 2012.

2.

Püügilitsentsid kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaksmääratud kalapüügipiirkonnas, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.

3.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning ELi taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

4.

Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi delegatsiooni vahendusel osakonnale.

5.

Püügilitsents peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

6.

Püügilitsentsi kehtivusaeg on aasta, kuus kuud või kolm kuud. Pelaagiliseks tööstuslikuks kalapüügiks võib anda kuulitsentsi ning seejärel seda pikendada.

1.

Püügilitsentside aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega.

2.

Litsentsitasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul litsents välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta litsentsi esmakordse taotlemise korral. Nende litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

3.

Püügilitsentsi tasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaksmääratud määrade põhjal.

4.

Lõivud arvutatakse lähtuvalt püügilitsentsi tegelikust kehtivusajast.

5.

Kõigist muudatustest püügilitsentse puudutavates õigusaktides teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

1.

Litsentsitasu on 25 eurot Maroko kalapüügipiirkonnas püütud tonni kala kohta.

2.

Litsents antakse üheks kalendriaastaks pärast 5 000 euro suuruse ettemaksu tasumist laeva kohta.

3.

Ettemaks arvutatakse lähtuvalt püügilitsentsi tegelikust kehtivusajast.

4.

Siirdeliikide püügi litsentsiga laevade kaptenid peavad lisa liites 6 osutatud näidise kohast püügipäevikut.

5.

Nimetatud püügipäeviku ühe koopia edastavad nad oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

6.

Delegatsioon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (EIO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP) ja Institut National de Recherche Halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne 30. aprilli eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

7.

Eelmise aasta eest makstava litsentsitasu arvestus esitatakse protokolli lõppemisele järgneva nelja kuu jooksul.

8.

Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate ametiasutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Delegatsioon teeb Maroko osakonnale ülemlaekuri nimele esimese peatüki punktis 5 nimetatud kontole eurodes makse hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist.

9.

Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksest väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta.

10.

Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ja vajadusel punktides 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul täiendavate maksete tegemiseks.

11.

Punktides 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

—

laeva tehnilised omadused;

—

laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—

ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

—

püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta;

—

püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad;

—

kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju.

—

esitama Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused);

—

edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna;

—

tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul;

—

Maroko vetest lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad;

—

pidama kinni Maroko kalandusalastest õigusnormidest.

1.

Kõiki käesoleva lepingu alusel kala püüdvaid laevu, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Maroko kalapüügipiirkonnas.

2.

Satelliitseire teostamiseks edastavad Maroko pädevad ametiasutused Euroopa lepinguosalisele Maroko kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid).

Maroko ametiasutused edastavad kõnealused andmed elektrooniliselt, väljendatuna kraadides, minutites ja sekundites.

3.

Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4.

Seire asukohaviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik 99 %.

5.

Kui lepingu alusel kala püüdev laev, mida Euroopa õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalapüügipiirkonda, teatab lipuriigi kontrollikeskus Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskusele (CSC) viivitamata ja maksimaalselt iga kahe tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukohateadetena.

6.

Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel kujul X.25-vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt II tabelis toodud vormile.

7.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ja Maroko seire- ja kontrollikeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 4 tunni tagant. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga 2 tunni järel registreeritud asukohateateid.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema mõnesse Maroko sadamasse.

8.

Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Maroko vetes iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9.

Kui Maroko seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

10.

Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes ELi ja Maroko vahel sõlmitud lepingu alusel kala püüdvate Euroopa laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11.

Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

12.

Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel andma teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks. Esimese selleteemalise koosoleku peab korraldama enne käesoleva protokolli jõustumist.

13.

Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees.

14.

Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral neid sätteid lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees läbi vaatama.

1.

Laevakaptenitel on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt.

2.

Laevaomanikud edastavad ühe koopia püügipäevikust oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

3.

Kui laevaomanikud ei täida eespool lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

1.

Delegatsioon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ELi laevade püütud kogused.

2.

Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

3.

Need andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

1.

Käesoleva lepingu kohaseid litsentse omavad laevaomanikud võtavad kogu Maroko vetes viibimise aja jooksul Maroko meremehi pardale järgmiselt.

2.

Laevaomanikud valivad oma laevade pardale võetavad meremehed ise.

3.

Kaluritest meremeeste töölepingud sõlmitakse laevaomanike või nende esindajate ja kaluritest meremeeste vahel.

4.

Laevaomanik või tema esindaja edastab osakonnale oma laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5.

Euroopa kalalaevade pardale võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

6.

Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate ametiasutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

7.

Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse osakonnale koopia asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt viseeritud lepingust.

8.

Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

9.

Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest osakonda.

Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus ettenähtud arv meremehi.

10.

Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa laevaomanikud kohustatud kuni 3 kuu jooksul iga Maroko kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse I peatüki punktis 5 osutatud pangakontole.

11.

Delegatsioon annab osakonnale kord poolaastas, 1. juulil 2011 ja 1. jaanuaril 2012, ELi laevadel töölevõetud Maroko meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

12.

Kui punktis 9 sätestatud juhud välja arvata, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva püügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

1.

Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.

2.

Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta.

3.

Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10-päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Maroko sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul.

7.

Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu teadusvaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning teadusvaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab teadusvaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

Kõigist päevaraha käsitlevatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

8.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

9.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja:

10.

Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

11.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

12.

Pardal olles peab vaatleja:

13.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele ametiasutustele ja saadab koopia ELi delegatsioonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile.

14.

Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

15.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad ametiasutused.

16.

Et hüvitada Marokole teadusvaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette „teadusvaatlejate tasu” maksmine 3,5 euro ulatuses gigatonni kohta kvartalis iga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdva laeva kohta.

Need tasud makstakse vastavalt lisa I peatüki punktis 5 osutatud kvartalimaksete tegemise ajal.

17.

Eespool punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

2.1.

Kord aastas, samuti pärast tonnaaži muutmist või teistsuguste püügivahendite kasutamist hõlmavat püügiliigi muutmist peavad punktis 1 nimetatud Euroopa laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest.

2.2.

Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. See tõend peab kogu aeg olema pardal.

2.3.

Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

2.4.

Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Need ei või olla suuremad teiste laevade poolt samade teenuste eest tavaliselt makstavatest summadest.

2.5.

Punktides 2.1 ja 2.2. sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

3.1.

Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Maroko kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt neli tundi ette.

3.2.

Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid. Teave tuleks edastada faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio teel vastavalt liite 8 sätetele.

3.3.

Laeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse litsentsita laevana.

3.4.

Laevadele teatatakse faksi- ja telefoninumber ning e-posti aadress püügilitsentsi väljaandmisel.

4.1.

Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.

Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5.1.

Osakond teavitab Maroko kalapüügipiirkonnas Euroopa kalalaeva peatamisest ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni hiljemalt 48 tunni jooksul.

5.2.

Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

6.1.

Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli.

6.2.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistust vaidlustada.

6.3.

Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

7.1.

Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt (kolm tööpäeva) pärast laeva peatamist.

7.2.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusaktide alusel.

7.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

7.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Maroko pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa.

7.5.

Laeval lubatakse sadamast lahkuda:

8.1.

Maroko kalapüügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Euroopa pelaagilised traalerid, mis soovivad saaki Maroko vetes ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate ametiasutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

8.2.

Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:

Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal või väljaspool seda.

8.3.

Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Maroko kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuda.

Maroko sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa pelaagiliste traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.