ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.202.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 202 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
54. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
|
2011/491/EL |
|
|
* |
||
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
5.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 202/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
12. juuli 2011,
Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2011/491/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (1). |
(2) |
Protokolli (millega määratakse kindlaks kõnealuse partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) kehtivusaeg lõpeb 27. veebruaril 2011. |
(3) |
Euroopa Liit on pidanud Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. |
(4) |
Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 25. veebruaril 2011 lepingu protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”). |
(5) |
Et tagada Euroopa Liidu laevade kalapüügi jätkamine, on protokolli artikliga 12 ette nähtud selle ajutine kohaldamine alates 28. veebruarist 2011. |
(6) |
Protokoll tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt seni, kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, edaspidi „protokoll”) allkirjastamine kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud liidu nimel protokollile alla kirjutama, tingimusel et see sõlmitakse.
Artikkel 3
Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 28. veebruarist 2011 kuni selle ametlikuks sõlmimiseks vajalikud menetlused on lõpule viidud.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 12. juuli 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
J. VINCENT-ROSTOWSKI
(1) ELT L 141, 29.5.2006, lk 1.
Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline
PROTOKOLL,
millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus
Artikkel 1
Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused
1. Üheks aastaks alates 28. veebruarist 2011 lepingu artikli 5 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis.
2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4 ja 5 toodud tingimustel.
3. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.
Artikkel 2
Rahaline toetus – makseviisid
1. Lepingu artikliga 7 ettenähtud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 36 100 000 eurot (1).
2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 10 kohaselt.
3. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab EL hiljemalt neli kuud pärast käesoleva protokolli allkirjastamise kuupäeva.
4. Rahaline toetus kantakse kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele kuningriigi riigikassas avatud arvele, mille andmed Maroko ametiasutused teatavad.
5. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.
Artikkel 3
Teadusvaldkonna korraldus
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate eri kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.
2. Protokolli kehtivusajal teevad ELi ja Maroko ametiasutused koostööd, et vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 jälgida ühise teaduskohtumise raamis Maroko kalapüügipiirkonna kalavarude arengut.
3. Nende teaduskohtumiste järelduste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.
Artikkel 4
Kalapüügivõimaluste läbivaatamine
1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et artiklis 3 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjustata Maroko kalavarude säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. ELi makstav rahaline toetus ei tohi siiski ületada rohkem kui kahekordselt artikli 2 lõikes 1 osutatud summat.
2. Seevastu kui lepinguosalised lepivad kokku võtta artiklis 3 osutatud meetmeid (vähendada artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi), vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. EL võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui kogu käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.
3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse teaduskohtumiste soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.
4. Lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.
Artikkel 5
Katsepüük
Lepinguosalised soodustavad Maroko kalapüügipiirkonnas katsepüüki käesolevas lepingus ette nähtud ühise teaduskomitee juhatusel toimunud uuringute tulemuste alusel. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid (nagu käsnloomad), tingimused ja muud asjakohased parameetrid.
Katsepüügi lubasid antakse katsetamise eesmärgil kuni kuueks kuuks.
Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ELile anda uusi kalapüügivõimalusi vastavalt artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.
Artikkel 6
Partnerluslepingu panus Maroko kalanduspoliitika rakendamisse
1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust suuruses 13 500 000 eurot antakse Maroko vetes vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamisele suunatud kalanduspoliitika väljaarendamisele ja elluviimisele.
2. Selle toetuse kasutamine ja suunamine Maroko poolt põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ühiskomitees kindlaks määratud eesmärkidel ning nende saavutamiseks kavandatud programmidel, samuti vastavalt kalandussektori arengustrateegiale „Halieutis”.
Artikkel 7
Vastutustundliku kalapüügi rakendamise toetus
1. Maroko ettepanekul ning käesoleva protokolli artikli 6 sätete rakendamiseks lepivad EL ja Maroko lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:
a) |
suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Maroko kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 6 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel; |
b) |
eesmärgid ning saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad. |
2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.
3. Maroko teavitab ELi artikli 6 punktis 2 sätestatud toetuse kasutamisest niipea, kui suunised, eesmärgid ning hindamiskriteeriumid ja -näitajad on ühiskomitees heaks kiidetud.
4. Protokolli lõppemisele eelneva kuu lõpus esitab Maroko käesoleva protokolliga ettenähtud valdkondliku toetuse kavandamise aruande, lisades sellesse prognoositava majandusliku ja sotsiaalse mõju, samuti toetuse jaotumise geograafiliselt.
5. Lepinguosalised jätkavad valdkondliku toetuse rakendamist vajaduse korral ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist, samuti alljärgnevas artiklis 9 osutatud protokolli katkestamise ajavahemikel ning vastavalt käesoleva protokolliga ettenähtud korrale.
Artikkel 8
ELi ettevõtjate majanduslik integratsioon Maroko kalandussektoriga
1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ELi ettevõtjate integreerimist kogu Maroko kalandusvaldkonda.
2. Euroopa Komisjoni toetusel on kavas käivitada algatus, et tutvustada liidu eraettevõtjatele kogu Maroko kalandusvaldkonna kaubanduslikke ja tööstuslikke võimalusi, sealhulgas otseinvesteeringute võimalusi.
3. Selleks et ergutada ELi ettevõtjaid, kes lossivad Maroko sadamates eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Marokos või Maroko kalapüügipiirkonnas püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid, vähendab Maroko nendelt nõutavate tasude suurust vastavalt lisa sätetele.
4. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks, mis on takistuseks ELi otseinvesteeringutele kalandusvaldkonnas ning millised meetmed võiksid selliste investeeringute suhtes kehtivaid tingimusi leevendada.
Artikkel 9
Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine
1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikli 10 kohaselt asutatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.
2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.
3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.
4. Protokolli täitmise peatamisel jätkavad lepinguosalised arutelu erimeelsuse lahendamiseks vabatahtliku kokkuleppega. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.
Artikkel 10
Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu
Kui EL ei tasu artikliga 2 ettenähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:
a) |
Maroko pädevad ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast; |
b) |
kui makse ei ole Maroko pädevatele ametiasutustele artikli 2 lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul laekunud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Ametiasutused teavitavad sellest viivitamata Euroopa Komisjoni; |
c) |
protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud. |
Artikkel 11
Riiklike õigusaktide kohaldamine
Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse asjakohaseid Maroko õigusakte.
Artikkel 12
Ajutine rakendamine
Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse ajutiselt alates 28. veebruarist 2011.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev kokkulepe ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.
Kalapüügivõimalused
Püügiliik |
|||||
Väikesemahuline püük |
Põhjalähedane püük |
Tööstuslik pelaagiline püük |
|||
Pelaagiline püük põhjaosas: noodad |
Väikesemahuline püük lõunaosas: õngenöörid, ridvad, lõkspüünised |
Väikesemahuline püük põhjaosas: põhjaõngejadad |
Väikesemahuline tuunipüük: ritvõngedega tuunipüügilaevad |
Põhjaõngejadad, põhjatraalnoodad ja seisev-põhjavõrgud |
C varud |
|
|
|
|
|
Tonnaaž 60 000 tonni |
20 laeva |
20 laeva |
30 laeva |
27 laeva |
22 laeva |
|
Съставено в Брюксел на тринадесети юли две хиляди и единадесета година.
Hecho en Bruselas, el trece de julio de dos mil once.
V Bruselu dne třináctého července dva tisíce jedenáct.
Udfærdiget i Bruxelles den trettende juli to tusind og elleve.
Geschehen zu Brüssel am dreizehnten Juli zweitausendelf.
Kahe tuhande üheteistkümnenda aasta juulikuu kolmeteistkümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα τρεις Ιουλίου δύο χιλιάδες έντεκα.
Done at Brussels on the thirteenth day of July in the year two thousand and eleven.
Fait à Bruxelles, le treize juillet deux mille onze.
Fatto a Bruxelles, addì tredici luglio duemilaundici.
Briselē, divi tūkstoši vienpadsmitā gada trīspadsmitajā jūlijā.
Priimta du tūkstančiai vienuoliktų metų liepos tryliktą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenegyedik év július tizenharmadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tlettax-il jum ta’ Lulju tas-sena elfejn u ħdax.
Gedaan te Brussel, de dertiende juli tweeduizend elf.
Sporządzono w Brukseli dnia trzynastego lipca roku dwa tysiące jedenastego.
Feito em Bruxelas, em treze de Julho de dois mil e onze.
Întocmit la Bruxelles la treisprezece iulie două mii unsprezece.
V Bruseli dňa trinásteho júla dvetisícjedenásť.
V Bruslju, dne trinajstega julija leta dva tisoč enajst.
Tehty Brysselissä kolmantenatoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattayksitoista.
Som skedde i Bryssel den trettonde juli tjugohundraelva.
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Кралство Мароко
Por el Reino de Marruecos
Za Marocké království
For Kongeriget Marokko
Für das Königreich Marokko
Maroko Kuningriigi nimel
Για το Βασίλειο του Μαρόκου
For the Kingdom of Morocco
Pour le Royaume du Maroc
Per il Regno del Marocco
Marokas Karalistes vārdā –
Maroko Karalystės vardu
A Marokkói Királyság részéről
Għar-Renju tal-Marokk
Voor het Koninkrijk Marokko
W imieniu Królestwa Maroka
Pelo Reino de Marrocos
Pentru Regatul Maroc
Za Marocké kráľovstvo
Za Kraljevino Maroko
Marokon kuningaskunnan puolesta
För Konungariket Marocko
(1) Sellele summale lisanduvad laevaomanike makstavad kindlasummalised tasud püügilitsentside eest, mis on välja antud lepingu artikli 6 kohaselt ja käesoleva protokolli lisa I peatüki punktidega 4 ja 5 ettenähtud korras.
LISA
Euroopa Liidu laevade püügitegevuse tingimused Maroko kalapüügipiirkonnas
I PEATÜKK
LITSENTSIDE TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE PUHUL KOHALDATAVAD SÄTTED
Litsentsitaotlused
1. |
Püügilitsents Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdmiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele. |
2. |
Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu. Laevadel ei tohi olla vastuolusid Maroko ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja ELi vahelistest kalandusalastest lepingutest tulenevad kohustused. |
3. |
ELi pädevad ametiasutused esitavad põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi „osakond”) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate litsentside kehtivuse alguskuupäeva. |
4. |
Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja püügipiirkondade kaupa esitatud tonnaaž, laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad ning rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa. Pelaagilise püügi ja väikesemahulise püügi puhul näidatakse iga laeva kohta ära ka taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id). |
5. |
Litsentsitaotlusele lisatakse osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis fail kogu püügilitsentside koostamiseks vajaliku teabega. |
6. |
Üksiktaotlus esitatakse osakonnale liites 1 esitatud näidisvormil. |
7. |
Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:
|
Litsentside väljaandmine
1. |
Osakond väljastab kõigi laevade püügilitsentsid ELi delegatsioonile Marokos (edaspidi „delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates punkti 1 alapunktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast. |
2. |
Püügilitsentsid koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele, märkides eelkõige ära kalapüügipiirkonna, kauguse kaldast, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning pelaagilise püügi traalerite püügikvoodid. |
3. |
Püügilitsentsi võib välja anda üksnes kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud laevadele. |
4. |
Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise litsentsisüsteemi rakendamise edendamises. |
Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine
1. |
Litsentsid kehtivad ajavahemikul 28. veebruarist 2011 kuni 27. veebruarini 2012. |
2. |
Püügilitsentsid kehtivad üksnes tasudega hõlmatud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaksmääratud kalapüügipiirkonnas, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes. |
3. |
Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning ELi taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata. |
4. |
Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi delegatsiooni vahendusel osakonnale. |
5. |
Püügilitsents peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel. |
6. |
Püügilitsentsi kehtivusaeg on aasta, kuus kuud või kolm kuud. Pelaagiliseks tööstuslikuks kalapüügiks võib anda kuulitsentsi ning seejärel seda pikendada. |
Püügilitsentsi tasud ja lõivud
1. |
Püügilitsentside aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega. |
2. |
Litsentsitasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul litsents välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta litsentsi esmakordse taotlemise korral. Nende litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude. |
3. |
Püügilitsentsi tasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaksmääratud määrade põhjal. |
4. |
Lõivud arvutatakse lähtuvalt püügilitsentsi tegelikust kehtivusajast. |
5. |
Kõigist muudatustest püügilitsentse puudutavates õigusaktides teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist. |
Makseviisid
Litsentsitasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse põllumajanduse ja merekalapüügi ministeeriumi ülemlaekurile enne püügilitsentsi väljastamist Bank Al Maghrib-Maroc’is avatud kontole nr 001 810 0078251501 1075 61 71.
Pelaagilise püügi traalerite väljapüütud kogustelt makstakse tasu kolm korda aastas selle kvartali lõpus, mis järgneb kvartalile, mille jooksul püük toimus.
II PEATÜKK
SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE (TUUNIPÜÜGILAEVADE) SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
1. |
Litsentsitasu on 25 eurot Maroko kalapüügipiirkonnas püütud tonni kala kohta. |
2. |
Litsents antakse üheks kalendriaastaks pärast 5 000 euro suuruse ettemaksu tasumist laeva kohta. |
3. |
Ettemaks arvutatakse lähtuvalt püügilitsentsi tegelikust kehtivusajast. |
4. |
Siirdeliikide püügi litsentsiga laevade kaptenid peavad lisa liites 6 osutatud näidise kohast püügipäevikut. |
5. |
Nimetatud püügipäeviku ühe koopia edastavad nad oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. |
6. |
Delegatsioon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (EIO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP) ja Institut National de Recherche Halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne 30. aprilli eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse. |
7. |
Eelmise aasta eest makstava litsentsitasu arvestus esitatakse protokolli lõppemisele järgneva nelja kuu jooksul. |
8. |
Lõplik arvestus saadetakse asjakohastele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt summade heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate ametiasutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Delegatsioon teeb Maroko osakonnale ülemlaekuri nimele esimese peatüki punktis 5 nimetatud kontole eurodes makse hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist. |
9. |
Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksest väiksem, siis summade vahet tagasi ei maksta. |
10. |
Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ja vajadusel punktides 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul täiendavate maksete tegemiseks. |
11. |
Punktides 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. |
III PEATÜKK
KALAPÜÜGI PIIRKONNAD
Kalapüügi piirkonnad iga liiki püügitegevuse jaoks Maroko Atlandi ookeani piirkonnas määratakse kindlaks kalapüügi teabelehtedes (liide 2). Käesolev protokoll ei hõlma Maroko Vahemere vööndit, mis asub punktist 35° 48’ N – 6° 20’ W (Cap Spartel) idas.
IV PEATÜKK
KATSEPÜÜGI RAKENDAMISE ÜKSIKASJAD
Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks katsepüügiga tegelevad Euroopa ettevõtjad, kõige sobivama ajavahemiku ning kohaldatavad tingimused. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab osakond olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.
Maroko kalandussektor osaleb selles aktiivselt (katsepüügi kooskõlastamine ja katsepüügi tingimusi käsitlev mõttevahetus).
Püügireisi kestus on vähemalt kolm kuud ja mitte rohkem kui kuus kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.
Kandidaatide valimine katsepüügi reiside jaoks
Euroopa Komisjon edastab Maroko ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus täpsustatakse:
— |
laeva tehnilised omadused; |
— |
laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase; |
— |
ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne). |
Kui osakond peab seda vajalikuks, korraldab ta Euroopa Komisjoni ja asjaomaste laevaomanikega tehnilise mõttevahetuse.
Enne püügireisi algust esitavad laevaomanikud Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile:
— |
püügiaruande pardal juba oleva saagi kohta; |
— |
püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad; |
— |
kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju. |
Püügireisi ajal peavad kõnealused laevaomanikud
— |
esitama Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused); |
— |
edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna; |
— |
tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul; |
— |
Maroko vetest lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad; |
— |
pidama kinni Maroko kalandusalastest õigusnormidest. |
Teadusliku püügireisi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.
Maroko ametiasutused nimetavad kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.
V PEATÜKK
KÄESOLEVA LEPINGU ALUSEL MAROKO KALAPÜÜGIPIIRKONNAS KALA PÜÜDVATE ELi KALALAEVADE SATELLIITSEIRE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED
1. |
Kõiki käesoleva lepingu alusel kala püüdvaid laevu, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Maroko kalapüügipiirkonnas. |
2. |
Satelliitseire teostamiseks edastavad Maroko pädevad ametiasutused Euroopa lepinguosalisele Maroko kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid). Maroko ametiasutused edastavad kõnealused andmed elektrooniliselt, väljendatuna kraadides, minutites ja sekundites. |
3. |
Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400). |
4. |
Seire asukohaviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik 99 %. |
5. |
Kui lepingu alusel kala püüdev laev, mida Euroopa õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalapüügipiirkonda, teatab lipuriigi kontrollikeskus Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskusele (CSC) viivitamata ja maksimaalselt iga kahe tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukohateadetena. |
6. |
Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel kujul X.25-vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt II tabelis toodud vormile. |
7. |
Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ja Maroko seire- ja kontrollikeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 4 tunni tagant. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga 2 tunni järel registreeritud asukohateateid. Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuma või sisenema mõnesse Maroko sadamasse. |
8. |
Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Maroko vetes iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7. |
9. |
Kui Maroko seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist. |
10. |
Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes ELi ja Maroko vahel sõlmitud lepingu alusel kala püüdvate Euroopa laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele. |
11. |
Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada. Laevakaptenid tagavad, et:
|
12. |
Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel andma teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks. Esimese selleteemalise koosoleku peab korraldama enne käesoleva protokolli jõustumist. |
13. |
Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artikliga 10 ettenähtud ühiskomitees. |
14. |
Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral neid sätteid lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees läbi vaatama. |
VI PEATÜKK
PÜÜGIARUANDED
Püügipäevik
1. |
Laevakaptenitel on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt. |
2. |
Laevaomanikud edastavad ühe koopia püügipäevikust oma pädevatele ametiasutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. |
3. |
Kui laevaomanikud ei täida eespool lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. |
Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded
1. |
Delegatsioon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ELi laevade püütud kogused. |
2. |
Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa. |
3. |
Need andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina. |
Andmete usaldusväärsus
Eespool punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.
VII PEATÜKK
MAROKO MEREMEESTE PARDALEVÕTMINE
1. |
Käesoleva lepingu kohaseid litsentse omavad laevaomanikud võtavad kogu Maroko vetes viibimise aja jooksul Maroko meremehi pardale järgmiselt.
|
2. |
Laevaomanikud valivad oma laevade pardale võetavad meremehed ise. |
3. |
Kaluritest meremeeste töölepingud sõlmitakse laevaomanike või nende esindajate ja kaluritest meremeeste vahel. |
4. |
Laevaomanik või tema esindaja edastab osakonnale oma laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas. |
5. |
Euroopa kalalaevade pardale võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist. |
6. |
Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate ametiasutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. |
7. |
Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse osakonnale koopia asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt viseeritud lepingust. |
8. |
Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad. |
9. |
Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks kohale ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevaid ametiasutusi meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud meeskonna nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest osakonda. Laevaomanik teeb kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus ettenähtud arv meremehi. |
10. |
Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased Euroopa laevaomanikud kohustatud kuni 3 kuu jooksul iga Maroko kalapüügipiirkonnas püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta. Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse I peatüki punktis 5 osutatud pangakontole. |
11. |
Delegatsioon annab osakonnale kord poolaastas, 1. juulil 2011 ja 1. jaanuaril 2012, ELi laevadel töölevõetud Maroko meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud. |
12. |
Kui punktis 9 sätestatud juhud välja arvata, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva püügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud. |
VIII PEATÜKK
KALAPÜÜGI SEIRE JA JÄLGIMINE
Kalapüügi jälgimine
1. |
Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüda, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.
|
2. |
Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta. |
3. |
Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse. |
4. |
Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist. |
5. |
Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10-päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Maroko sadamates vaatlejad pardale võetakse. |
6. |
Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul. |
7. |
Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu teadusvaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning teadusvaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab teadusvaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral. Kõigist päevaraha käsitlevatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist. |
8. |
Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest. |
9. |
Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja:
|
10. |
Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus. |
11. |
Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd. |
12. |
Pardal olles peab vaatleja:
|
13. |
Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele ametiasutustele ja saadab koopia ELi delegatsioonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile. |
14. |
Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik. |
15. |
Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad ametiasutused. |
16. |
Et hüvitada Marokole teadusvaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette „teadusvaatlejate tasu” maksmine 3,5 euro ulatuses gigatonni kohta kvartalis iga Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdva laeva kohta. Need tasud makstakse vastavalt lisa I peatüki punktis 5 osutatud kvartalimaksete tegemise ajal. |
17. |
Eespool punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. |
Ühine kalapüügiseire süsteem
Et tõhustada kontrolli käesoleva lepingu sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise seire ja jälgimise süsteemi.
Selleks määravad mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused oma esindaja, kes osaleb lossimise kontrollis ja jälgib kontrolli korraldust, ning teatavad tema nime teisele lepinguosalisele.
Maroko ametiasutuse esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval Maroko kalapüügipiirkonnas tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.
Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.
Maroko ametiasutuse esindaja koostab ja esitab aruande kontrollkäikude kohta, kus ta osales.
Osakond teatab delegatsioonile lossimissadamatesse planeeritud kontrollkäikudest 10 päeva ette.
Euroopa Komisjoni taotlusel võivad Euroopa kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko ametiasutuste poolt Maroko sadamates läbiviidavatel Euroopa laevade lossimistegevuse kontrollimistel.
Kõnealuse tegevuse praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate ametiasutuste kokkuleppel.
IX PEATÜKK
KONTROLL
1. Euroopa Ühendus haldab ja uuendab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügilitsents väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Maroko ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.
2. Tehniline kontroll
2.1. |
Kord aastas, samuti pärast tonnaaži muutmist või teistsuguste püügivahendite kasutamist hõlmavat püügiliigi muutmist peavad punktis 1 nimetatud Euroopa laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Kõnealused inspekteerimised peavad toimuma 48 tunni jooksul alates laeva sadamasse saabumisest. |
2.2. |
Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade suhtes, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivusaeg ei või siiski olla pikem kui üks aasta. See tõend peab kogu aeg olema pardal. |
2.3. |
Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist. |
2.4. |
Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Need ei või olla suuremad teiste laevade poolt samade teenuste eest tavaliselt makstavatest summadest. |
2.5. |
Punktides 2.1 ja 2.2. sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse püügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud. |
3. Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine
3.1. |
Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Maroko kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt neli tundi ette. |
3.2. |
Lahkumisest teatamisel edastab iga laev ka pardal oleva saagi koguse ja liigid. Teave tuleks edastada faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio teel vastavalt liite 8 sätetele. |
3.3. |
Laeva, mis tabatakse kala püüdmast ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitatakse litsentsita laevana. |
3.4. |
Laevadele teatatakse faksi- ja telefoninumber ning e-posti aadress püügilitsentsi väljaandmisel. |
4. Kontrollimenetlused
4.1. |
Maroko kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist. |
4.2. |
Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks. |
4.3. |
Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. |
5. Laeva peatamine
5.1. |
Osakond teavitab Maroko kalapüügipiirkonnas Euroopa kalalaeva peatamisest ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni hiljemalt 48 tunni jooksul. |
5.2. |
Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta. |
6. Peatamise protokoll
6.1. |
Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli. |
6.2. |
Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistust vaidlustada. |
6.3. |
Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni. |
7. Rikkumise menetlemine
7.1. |
Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt (kolm tööpäeva) pärast laeva peatamist. |
7.2. |
Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusaktide alusel. |
7.3. |
Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid. |
7.4. |
Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Maroko pädevad ametiasutused neile ülejäänud summa. |
7.5. |
Laeval lubatakse sadamast lahkuda:
|
8. Ümberlaadimine
8.1. |
Maroko kalapüügipiirkonnas on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Euroopa pelaagilised traalerid, mis soovivad saaki Maroko vetes ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate ametiasutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid. |
8.2. |
Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:
Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal või väljaspool seda. |
8.3. |
Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Maroko kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalapüügipiirkonnast lahkuda. Maroko sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa pelaagiliste traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. |
X PEATÜKK
SAAGI LOSSIMINE
Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad Euroopa laevade saagi ühe osa lossimist Maroko sadamates.
Kohustuslik lossimine toimub lepingule lisatud kalapüügi teabelehtedes esitatud jaotuse kohaselt.
Rahaline soodustus
1. Lossimine
Euroopa tuunipüügilaevadel, mis lossivad vabatahtlikult Maroko sadamates, vähendatakse kalapüügi teabelehes nr 5 sätestatud tasu 2,5 euro võrra ühe Maroko vetes püütud tonni kohta.
Tasu vähendatakse lisaks 2,5 euro võrra kalatoodete müügi korral kalahallides.
Seda skeemi kohaldatakse kõigi Euroopa laevade suhtes kuni 50 % ulatuses lõplikust püügikogusest (vastavalt lisa II peatükile).
Euroopa pelaagilise püügi laevadel, mis vabatahtlikult lossivad Maroko sadamates üle 25 % kalapüügi teabelehes nr 6 sätestatud kohustuslikust püügikogusest, vähendatakse iga vabatahtlikult lossitud tonni eest makstavat tasu 10 %.
2. Kohaldamiseeskirjad
Lossimiste kohta koostab kalahall kaalumislehe, mida kasutatakse toodete jälgitavuse alusena.
Kalaturul toodete müügi kohta koostatakse müügi ja maksevähenduste tõend.
Nimetatud kaalumislehtede ja tõendite koopiad edastatakse lossimissadamas merekalapüügi osakonnale. Pärast osakonna heakskiidu saamist teavitatakse asjaomaseid laevaomanikke neile tagastatavate summade suurusest. Need summad arvatakse maha järgmiste litsentside taotlemisel nõutavatest tasudest.
3. Hindamine
Rahaliste soodustuste tase määratakse kindlaks ühiskomitees, arvestades toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikku mõju.
Liited
a) |
Püügilitsentsi taotlusvorm |
b) |
Kalapüügi teabelehed |
c) |
VMS teadete edastamine Marokole, asukohateade |
d) |
Maroko kalapüügipiirkonna piirid, kalapüügipiirkonna koordinaadid |
e) |
Maroko seire- ja kontrollikeskuse andmed |
f) |
ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon) tuunipüügipäevik |
g) |
Püügiaruande vorm. Ühtlustatav näidis |
h) |
Maroko merekalanduse osakonna raadiojaama andmed |
1. liide
MAROKO – EUROOPA LIIDU KALANDUSLEPING
PÜÜGILITSENTSI TAOTLUS
2. liide
Kalapüügi teabeleht nr 1
Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: pelaagilised liigid
Lubatud laevade arv |
20 |
Lubatud püügivahend |
Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad kalapüügi piirkonnas valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m × 90 m Avamerenootadega püügi keeld |
Laeva tüüp: |
< 100 GT |
Tasu |
67 eurot/GT kvartalis |
Geograafiline piir |
Laiuskraadist 34° 18′ 00″ põhja pool Üle 2 miili kaugusel kaldast |
Püütav liik |
Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid |
Lossimiskohustus |
25 % |
Bioloogilise taastumise aeg |
Kaks (2) kuud: veebruar ja märts. |
Märkused |
|
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
Kalapüügi teabeleht nr 2
Väikesemahuline kalapüük põhjas
Lubatud laevade arv |
30 |
||||
Lubatud püügivahend |
Põhjatraalnoot kat a): lubatud maksimaalne konksude arv jadas: 2 000. kat b): lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |
||||
Laeva tüüp: |
|
||||
Tasu |
60 eurot/GT kvartalis |
||||
Geograafiline piir |
Koordinaadist 34° 18′ 00″ N põhja pool Üle 6 meremiili kaugusel kaldast |
||||
Püütav liik |
Lintsabad, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid |
||||
Lossimiskohustus |
Vabatahtlik lossimine |
||||
Bioloogilise taastumise aeg |
15. märtsist kuni 15. maini |
||||
Kaaspüük |
0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike |
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
Kalapüügi teabeleht nr 3
Väikesemahuline kalapüük lõunas
Lubatud laevade arv |
20 |
Lubatud püügivahend |
Õngenöör, ritv, lõkspüünised, maksimaalselt 2 püügivahendit laeva kohta. Õngejadade, abarate, seisevpüüniste, triivvõrkude, veetavate õngpüüniste ja kotkaskalavõrkude kasutamine on keelatud. |
Laeva tüüp: |
< 80 GT |
Tasu |
60 eurot/GT kvartalis |
Geograafiline piir |
Koordinaadist 30° 40’ N lõuna pool Üle 3 meremiili kaugusel kaldast |
Püütav liik |
Kotkaskala ja merikogerlased |
Lossimiskohustus |
Vabatahtlik lossimine |
Bioloogilise taastumise aeg |
— |
Lubatud võrgud |
Sööda püügiks 8 mm võrk, üle 2 meremiili kaugusel kaldast |
Kaaspüük |
0 % peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (10 %); krabi sihtpüük on keelatud. 10 % teisi põhjalähedasi liike |
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
Kalapüügi teabeleht nr 4
Põhjalähedane püük
Lubatud laevade arv |
22 laeva, sealhulgas maksimaalselt 11 traalerit aastas. |
||||||||
Lubatud püügivahend |
|
||||||||
Laeva tüüp: |
Keskmine suurus 275 GT, traalerite püügisügavus üle 200 m |
||||||||
Tasu |
53 eurot/GT kvartalis |
||||||||
Geograafiline piir |
Koordinaadist 29° N lõuna pool üle 200 m samasügavusjoone traalerite puhul (ja üle 12 meremiili kaugusel kaldast õngejadaga laevade puhul) |
||||||||
Püütav liik |
Merluus Merluccius senegalensis, lintsabalased, bonito/pelamiid |
||||||||
Lossimiskohustus |
50 % Marokos püütud saagist |
||||||||
Bioloogilise taastumise aeg |
Kohaldatakse üksnes traalerite suhtes Bioloogilise taastumise aeg on sama, mis peajalgsete puhul |
||||||||
Lubatud võrgud |
Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud. Lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |
||||||||
Kaaspüük |
0 % peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (5 %) |
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
Kalapüügi teabeleht nr 5
Tuunipüük
Lubatud laevade arv |
27 |
Lubatud püügivahend |
Ritvõng ja veetav ritvõng Elussööda püügiks noot |
Geograafiline piir |
Üle 3 miili kaugusel kaldast Sööda püük üle 2 miili kaugusel kaldast Kogu Maroko Atlandi ookeani piirkond, välja arvatud punkte 33° 30’ N/7° 35’ W ja 35° 48’ N/6° 20’ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd |
Püütav liik |
Tuunid |
Lossimiskohustus |
Üks osa Marokos maailmaturuhinnaga |
Bioloogilise taastumise aeg |
Ei |
Lubatud võrgud |
Sööda püük 8 mm noodaga |
Tasu |
25 eurot püütud tonni kohta |
Ettemakse |
5 000 euro suurune ettemakse aastase litsentsi taotlemisel |
Märkused |
|
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
Kalapüügi teabeleht nr 6
Tööstuslik pelaagiline kalapüük
Lubatud püügivahend |
Pelaagilised või poolpelaagilised |
||||||
Lubatud kvoot |
60 000 tonni aastas, maksimaalselt 10 000 tonni kuus |
||||||
Laeva tüüp: |
Tööstusliku pelaagilise püügi traaler |
||||||
Lubatud laevade arv |
Maksimaalselt:
|
||||||
Laevade lubatud kogutonnaaž |
Maksimaalselt: |
||||||
Geograafiline piir |
Laiusest 29° N lõuna pool, üle 15 meremiili kaugusel kaldast, mõõdetuna mõõnajoonest |
||||||
Püütavad liigid |
Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised. |
||||||
Lossimiskohustus |
Iga laev peab Marokos lossima 25 % saagist |
||||||
Bioloogilise taastumise aeg |
Laevad peavad järgima kõiki ministeeriumi poolt lubatud kalapüügipiirkonnas kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi. Maroko ametiasutused teatavad komisjonile sellisest otsusest ette, näidates ära püügikeeluajad ja -alad. |
||||||
Lubatud võrgud |
Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm. Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide. |
||||||
Kaaspüük |
Maksimaalselt: 3,5 % teisi liike Peajalgsete, vähkide ning teiste põhjalähedaste ja põhjaliikide püük on rangelt keelatud. |
||||||
Tööstuslik töötlemine |
Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töötada, kui see ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest. |
||||||
Märkused |
Laevad jagunevad kolme kategooriasse: 1. kategooria: brutotonnaaž väiksem kui 3 000 GT või sellega võrdne, kuni 12 500 tonni aastas laeva kohta; 2. kategooria: brutotonnaaž suurem kui 3 000 GT ja väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne, kuni 17 500 tonni aastas laeva kohta; 3. kategooria: brutotonnaaž üle 5 000 GT, kuni 25 000 tonni aastas laeva kohta. |
||||||
Laevade arv/tasud |
Üheaegselt kala püüdvate laevade maksimaalne lubatud arv: 18. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügitonni kohta: 20 eurot/t. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügikogust ületava püügitonni kohta: 50 eurot/t. |
Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.
(1) Laevade arvu võib lepinguosaliste kokkuleppel muuta. Tööstuslikku pelaagilist püüki reguleeritakse samal ajal kala püüdvate laevade arvu piiramisega.
3. liide
VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE
ASUKOHATEADE
Andmeelement |
Kood |
Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V) |
Märkused |
||||
Teate algus |
SR |
K |
Süsteemiga seotud andmed – märgib teate algust |
||||
Saaja |
AD |
K |
Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood |
||||
Saatja |
FR |
K |
Sõnumiga seotud andmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood |
||||
Lipuriik |
FS |
V |
|
||||
Teate tüüp |
TM |
K |
Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp „POS” |
||||
Raadiokutsung |
RC |
K |
Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung |
||||
Lepinguosalise siseviitenumber |
IR |
V |
Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3 kood, millele järgneb number) |
||||
Väline registreerimisnumber |
XR |
K |
Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number |
||||
Laiuskraad |
LA |
K |
Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84) |
||||
Pikkuskraad |
LO |
K |
Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS–84) |
||||
Kurss |
CO |
K |
Laeva suund 360° skaalal |
||||
Kiirus |
SP |
K |
Laeva kiirus kümnendiksõlmedes |
||||
Kuupäev |
DA |
K |
Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimiskuupäev (AAAAKKPP) |
||||
Kellaaeg |
TI |
K |
Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) |
||||
Teate lõpp |
ER |
K |
Süsteemiga seotud teave – näitab teate lõppu |
||||
Märgistik: ISO 8859.1 Andmeedastuse struktuur on järgmine:
Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel. |
4. liide
MAROKO KALAPÜÜGIPIIRKONNA PIIRID
KALAPÜÜGIPIIRKONNA KOORDINAADID/ELI VMS PROTOKOLL
Teabeleht |
Liik |
Kalapüügi piirkond (laiuskraad) |
Kaugus kaldast |
1 |
Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: pelaagiline |
34°18′00″N — 35°48′00″N |
Üle 2 miili |
2 |
Väikesemahuline kalapüük põhjaosas: õngejada |
34°18′00″N — 35°48′00″N |
Üle 6 miili |
3 |
Väikesemahuline püük lõunaosas |
Koordinaadist 30°40′00″ lõunas |
Üle 3 miili |
4 |
Põhjalähedane püük |
Koordinaadist 29°00′00″ lõunas |
Õngejadaga laevad: üle 12 miili |
Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone |
|||
5 |
Tuunipüük |
Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35°48′N; 6°20′W/33°30′N; 7°35′W |
Üle 3 miili ja sööda puhul üle 2 miili |
6 |
Tööstuslik pelaagiline püük |
Koordinaadist 29°00′00″N lõunas |
Üle 15 miili |
5. liide
MAROKO SEIRE- JA KONTROLLIKESKUSE ANDMED
Seire- ja kontrollikeskuse nimi: Centre de Surveillance et de Contrôle de la pêche (CSC, Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskus)
Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: + 212 5 37 68 81 46
VMSi faks: + 212 5 37 68 81 34
VMSi e-post: alaouihamd@mpm.gov.ma; fouima@mpm.gov.ma
Merekalapüügi järelevalve ja kontrolli delegatsiooni (DSPCM) telefon:
DSPCMi faks:
X.25 aadress = ei kasutata
Sisenemis-/väljumisteated: raadio teel (8. liide)
6. liide
RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK
7. liide
8. liide
MEREKALAPÜÜGI OSAKONNA RAADIOJAAMA ANDMED
MMSI: |
242 069 000 |
Kutsung: |
CNA 39 37 |
Asukoht: |
Rabat |
Sagedusvahemik: |
1,6 kuni 30 MHz |
Saateklass: |
SSB-AIA-J2B |
Kiirgusvõimsus: |
800 W |
Töösagedused
Sagedusriba |
Kanal |
Emissioon |
Vastuvõtusagedus |
Sagedusriba 8 |
831 |
8 285 kHz |
8 809 kHz |
Sagedusriba 12 |
1 206 |
12 245 kHz |
13 092 kHz |
Sagedusriba 16 |
1 612 |
16 393 kHz |
17 275 kHz |
Jaama tööaeg
Ajavahemik |
Kellaajad |
Tööpäevad |
8.30–16.30 |
Laupäev, pühapäev ja pühad |
9.30–14.00 |
VHF: |
Kanal 16 |
Kanal 70 ASN |
Raadioteleks: |
|
|
|
Tüüp: |
DP-5 |
|
Saateklass: |
ARQ-FEC |
|
Number: |
31356 |
Telefaks: |
|
|
|
Numbrid |
212 5 37 68 82 13/45 |
MÄÄRUSED
5.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 202/31 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 779/2011,
12. juuli 2011,
kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, alusel
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 22. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (1) (edaspidi „partnerlusleping”). |
(2) |
Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, (2) (edaspidi „protokoll”) parafeeriti 25. veebruaril 2011. Protokolliga nähakse ette ELi laevade kalapüügivõimalused Maroko suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. |
(3) |
Nõukogu võttis 12. juulil 2011 vastu otsuse 2011/491/EL, (3) milles käsitletakse protokolli allkirjastamist ja ajutist kohaldamist. |
(4) |
Seega tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel uue protokolli kohaldamisaja jooksul. |
(5) |
Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) (4) artikli 10 lõikega 1 on ette nähtud, et juhul kui liidule protokolli alusel jaotatud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike. Kui liikmesriik ei vasta nõukogu määratud tähtajaks, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta kõnealusel perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult. Kõnealune tähtaeg tuleb kindlaks määrata. |
(6) |
Võttes arvesse, et eelmine protokoll lõppes 27. veebruaril 2011 ning et protokolli on ajutiselt kohaldatud alates 28. veebruarist 2011, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 28. veebruarist 2011, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokollis, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”), ettenähtud kalapüügivõimalused on jaotatud liikmesriikide vahel järgmiselt:
Kalapüügiliik |
Laeva tüüp |
Liikmesriik |
Litsentsid või kvoodid |
Väikesemahuline pelaagiline püük põhjaosas |
Seinerid |
Hispaania |
20 |
Väikesemahuline kalapüük põhjaosas |
Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad < 40 GT |
Hispaania |
20 |
Portugal |
7 |
||
Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad > 40 GT < 150 GT |
Portugal |
3 |
|
Väikesemahuline kalapüük lõunaosas |
|
Hispaania |
20 |
Põhjalähedane püük |
Õngepüügilaevad |
Hispaania |
7 |
Portugal |
4 |
||
Traalerid |
Hispaania |
10 |
|
Itaalia |
1 |
||
Tuunipüük |
Ritvõngedega tuunipüügilaevad |
Hispaania |
23 |
Prantsusmaa |
4 |
||
Tööstuslik pelaagiline püük |
|
Saksamaa |
4 850 t |
Leedu |
15 520 t |
||
Läti |
8 730 t |
||
Madalmaad |
19 400 t |
||
Iirimaa |
2 500 t |
||
Poola |
2 500 t |
||
Ühendkuningriik |
2 500 t |
||
Hispaania |
400 t |
||
Portugal |
1 333 t |
||
Prantsusmaa |
2 267 t |
2. Nõukogu määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelist kalandusalast partnerluslepingut.
3. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide püügilitsentside taotlused ei hõlma kõiki neile protokolliga ette nähtud püügivõimalusi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 kohaselt arvesse mis tahes muu liikmesriigi püügiloataotlust.
Nimetatud määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud tähtaeg on kümme tööpäeva.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 28. veebruarist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuli 2011
Nõukogu nimel
eesistuja
J. VINCENT-ROSTOWSKI
(1) ELT L 141, 29.5.2006, lk 1.
(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3.
(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.
(4) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.
5.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 202/34 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 780/2011,
4. august 2011,
millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1122/2009 ja määrusest (EL) nr 65/2011 seoses 2011. aastaks Portugali mandriosa käsitlevate ühtsete taotluste hilisest esitamisest tingitud toetussummade vähendamisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, (1) eriti selle artiklit 91,
võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003), (2) eriti selle artikli 142 punkti c,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1122/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega) (3) artikli 23 lõikes 1 on sätestatud vähendamised, mida kohaldatakse toetusetaotluste ja toetuskõlblikkuse jaoks oluliste dokumentide, lepingute või deklaratsioonide hilinenud esitamise puhul. |
(2) |
Vastavalt komisjoni 27. jaanuari 2011. aasta määruse (EL) nr 65/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas) (4) artikli 8 lõikele 3 kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikleid 22 ja 23 määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotises käsitletud maksenõuete suhtes mutatis mutandis. |
(3) |
Portugal on rakendanud ühtse toetusetaotluse süsteemi, mis määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 19 lõike 3 kohaselt hõlmab mitut toetuskava. Eelkõige käsitatakse ühtse taotlussüsteemi osana määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise kohaseid ühtse otsemaksete kava taotlusi, komisjoni 29. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1121/2009 (milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse määruse IV ja V jaotises sätestatud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate toetuskavadega) (5) artikli 35 kohaseid ute- ja kitsetoetuste taotlusi ning teatavaid määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt antava abi taotlusi. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõike 2 ja määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõike 1 kohaselt on Portugal määranud 2011. aasta kohta ühtsete taotluste esitamise kõige hilisemaks tähtpäevaks taotlusaasta 15. mai. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 35 lõikele 2 on Portugal seoses ühtsete taotlustega (sh ute- ja kitsetoetuste taotlused) määranud 2011. aasta kohta ute- ja kitsetoetuse taotluste esitamise kõige hilisemaks tähtpäevaks taotlusaasta 30. aprilli. |
(5) |
Kui määruse (EÜ) nr 1122/2009 II osa II jaotise alusel abitaotluste või mis tahes alusdokumentide, lepingute või deklaratsioonide esitamise viimane kuupäev on riigipüha, laupäev või pühapäev, siis vastavalt määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklile 22 lükatakse see edasi esimesele järgnevale tööpäevale. Sellest järeldub, et 2011. aastal saab ühtseid taotlusi esitada hiljemalt 16. maini 2011, mis on esimene järgnev tööpäev pärast 15. maid 2011. Ute- ja kitsetoetuse taotlusi sisaldavaid ühtseid taotlusi saab esitada hiljemalt 2. maini 2011, mis on esimene tööpäev pärast 30. aprilli 2011. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 6 kohaselt peavad liikmesriigid tagama põllumajanduslike maatükkide usaldusväärse identifitseerimise ning nõudma ühtsele taotlusele maatükkide identifitseerimist käsitlevate dokumentide lisamist, et oleks võimalik rakendada kontrollisüsteemi. |
(7) |
Komisjoniga koostöös on Portugal rakendanud tegevuskava, et kõrvaldada põllumajanduslike maatükkide identifitseerimisega seotud puudused, mida on varem korduvalt tuvastatud. Kõnealune kohustus hõlmab eelkõige maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamist Portugalis. |
(8) |
Seoses kõnealuste kohustuste rakendamisega on Portugal võrreldes 2010. aastaga suurendanud abitaotluste vastuvõtmiseks oma haldussuutlikkust, nähes ette abitaotluste vastuvõtmise alguskuupäevana 1. veebruari 2011. |
(9) |
Portugalis on 2011. aasta Portugali mandriosa käsitlevate ühtsete taotluste haldamine toimunud siiski erakorralistes tingimustes. Kuna väline töövõtja jäi hiljaks 1 800 000 maatüki fotode tõlgendamisega, ei olnud maatükkide identifitseerimise süsteemi võimalik ajakohastada vastavalt ettenähtud ajakavale. Seega oli põllumajandustootjatele võimalik anda maatükke käsitlevat ajakohastatud teavet alles 21. veebruaril 2011. |
(10) |
Võttes arvesse olemaolevat tehnilist suutlikkust Portugalis (mida juba oli tõhustatud tegevuskava ootuses), ei ole taotlejatel eespool kirjeldatud olukorra tõttu võimalik Portugali mandriosa käsitlevaid ühtseid abitaotlusi esitada määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 11 lõikes 2 ja määruse (EÜ) nr 1121/2009 artikli 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. |
(11) |
Portugalis on kõnealused takistused taotluse aeganõudva menetluse tõttu veelgi suuremad, kuna pärast maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamist peavad põllumajandustootjad eriti hoolikalt kontrollima võrdlusmaatüki piiride parandusi. Võttes arvesse tegevuskava üldist konteksti ning Portugali kohustusi oma integreeritud haldus- ja kontrollisüsteemi tõhustamiseks, on vastavalt 16. mai 2011 ja 2. mai 2011 tähtaegade järgimine eriti keeruline. |
(12) |
Seepärast ei ole asjakohane kohaldada määruses (EÜ) nr 1122/2009 sätestatud ühtsete taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa käsitlevad ühtsed taotlused koostanud elektroonilises taotlussüsteemis hiljemalt 16. maiks 2011, või ute- ja kitsetoetuse taotluste puhul hiljemalt 2. maiks 2011, ning kes lõpetasid ja esitasid oma taotluse hiljemalt 14 kalendripäeva pärast 16. maid 2011 või vastavalt 14 kalendripäeva pärast 2. maid 2011. |
(13) |
Samalaadselt ei ole erandina määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõike 3 ja määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise kohaste Portugali mandriosa käsitlevate maksenõuete suhtes asjakohane kohaldada hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste ühtsete taotluste puhul, mis on koostatud elektroonilises taotlussüsteemis hiljemalt 16. maiks 2011 ning lõpetatud ja esitatud hiljemalt 14 kalendripäeva pärast 16. maid 2011. |
(14) |
Kuna kavandatud erandid peaksid hõlmama ühtseid taotlusi, mis on esitatud 2011. taotlusaasta kohta, on asjakohane kohaldada käesolevat määrust tagasiulatuvalt. |
(15) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee ja otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikest 1 ei kohaldata 2011. taotlusaasta kohta ühtsete taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa käsitlevad ühtsed taotlused koostanud elektroonilises taotlussüsteemis hiljemalt 16. maiks 2011 ning kes lõpetasid ja esitasid oma taotluse hiljemalt 14 kalendripäeva pärast 16. maid 2011.
2. Erandina määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikest 1, kui ühtsed taotlused hõlmavad ka ute- ja kitsetoetuse taotlusi, ei kohaldata 2011. taotlusaasta kohta kõnealuse toetuse taotluste hilinenud esitamisest tingitud vähendamisi selliste põllumajandustootjate suhtes, kes on Portugali mandriosa käsitlevad ühtsed taotlused koostanud elektroonilises taotlussüsteemis hiljemalt 2. maiks 2011 ning kes lõpetasid ja esitasid oma taotluse hiljemalt 14 kalendripäeva pärast 2. maid 2011.
Artikkel 2
Erandina määruse (EL) nr 65/2011 artikli 8 lõikest 3 ei kohaldata 2011. taotlusaasta kohta määruse (EL) nr 65/2011 II osa I jaotise kohaste Portugali mandriosa käsitlevate maksenõuete suhtes hilinenud esitamisest tingitud määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 23 lõikes 1 sätestatud vähendamisi ühtsete taotluste puhul, kui need taotlused on koostatud elektroonilises taotlussüsteemis hiljemalt 16. maiks 2011 ning lõpetatud ja esitatud hiljemalt 14 kalendripäeva pärast 16. maid 2011.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2011
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.
(2) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.
(3) ELT L 316, 2.12.2009, lk 65.
(4) ELT L 25, 28.1.2011, lk 8.
(5) ELT L 316, 2.12.2009, lk 27.
5.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 202/37 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 781/2011,
4. august 2011,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 5. augustil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
ZA |
27,3 |
ZZ |
27,3 |
|
0707 00 05 |
TR |
105,8 |
ZZ |
105,8 |
|
0709 90 70 |
TR |
116,3 |
ZZ |
116,3 |
|
0805 50 10 |
AR |
67,4 |
CL |
76,3 |
|
TR |
56,0 |
|
UY |
72,6 |
|
ZA |
70,8 |
|
ZZ |
68,6 |
|
0806 10 10 |
EG |
172,4 |
MA |
187,3 |
|
TR |
167,0 |
|
ZA |
98,7 |
|
ZZ |
156,4 |
|
0808 10 80 |
AR |
118,6 |
BR |
73,2 |
|
CL |
99,7 |
|
CN |
56,8 |
|
NZ |
102,5 |
|
US |
100,4 |
|
ZA |
87,3 |
|
ZZ |
91,2 |
|
0808 20 50 |
AR |
70,0 |
CL |
102,2 |
|
CN |
50,2 |
|
NZ |
105,7 |
|
ZA |
88,2 |
|
ZZ |
83,3 |
|
0809 20 95 |
CA |
870,0 |
TR |
302,1 |
|
ZZ |
586,1 |
|
0809 30 |
TR |
116,6 |
ZZ |
116,6 |
|
0809 40 05 |
BA |
52,0 |
IL |
149,1 |
|
XS |
57,7 |
|
ZZ |
86,3 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
5.8.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 202/39 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 782/2011,
4. august 2011,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 778/2011 (4). |
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 5. augustil 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. august 2011
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
José Manuel SILVA RODRÍGUEZ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.
(4) ELT L 201, 4.8.2011, lk 14.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 5. augustist 2011
(EUR) |
||
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
1701 11 10 (1) |
46,44 |
0,00 |
1701 11 90 (1) |
46,44 |
0,97 |
1701 12 10 (1) |
46,44 |
0,00 |
1701 12 90 (1) |
46,44 |
0,68 |
1701 91 00 (2) |
50,57 |
2,30 |
1701 99 10 (2) |
50,57 |
0,00 |
1701 99 90 (2) |
50,57 |
0,00 |
1702 90 95 (3) |
0,51 |
0,21 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.