ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.182.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 182
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
12. juuli 2011

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu jõustumise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 664/2011, 11. juuli 2011, millega muudetakse jäätmesaadetisi käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1013/2006, et lisada teatavate jäätmeliikide segud kõnealuse määruse IIIA lisasse ( 1 )

2

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 665/2011, 11. juuli 2011, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele ( 1 )

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 666/2011, 11. juuli 2011, millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist ( 1 )

8

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 667/2011, 11. juuli 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

10

 

 

OTSUSED

 

 

2011/407/EL

 

*

Nõukogu otsus, 6. juuni 2011, EMP Ühiskomitees Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta seoses EMP lepingu VI lisa (sotsiaalkindlustus) ja protokolli nr 37 muutmisega

12

 

 

2011/408/EL

 

*

Nõukogu otsus, 28. juuni 2011, millega kehtestatakse Gröönimaalt pärit kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete sanitaarkontrolli lihtsustatud eeskirjad ja menetlused ( 1 )

24

 

 

2011/409/EL

 

*

Komisjoni otsus, 11. juuli 2011, milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta ELi-Šveitsi ühiskomitees Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) artikli 19 lõike 4 kohaselt vastu võetava ühiskomitee töökorra küsimuses

28

 

 

2011/410/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 7. juuli 2011, ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega (EKP/2011/10)

31

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1

Teave Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu jõustumise kohta

3. juunil 2010. aastal allkirjastatud Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping (1) jõustus nimetatud lepingu artikli 5 lõike 2 kohaselt 28. juunil 2011.

(1)  ELT L 245, 17.9.2010, lk 2.

MÄÄRUSED

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 664/2011,

11. juuli 2011,

millega muudetakse jäätmesaadetisi käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1013/2006, et lisada teatavate jäätmeliikide segud kõnealuse määruse IIIA lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta, (1) eriti selle artikli 58 lõike 1 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Soome esitas komisjonile taotluse Baseli konventsiooni kannete B3040 ja B3080 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segude kohta, et kaalutaks nende lisamist määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisasse.

(2)

Ühendkuningriik esitas komisjonile taotluse Baseli konventsiooni kande B3020 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segude kohta, et kaalutaks nende lisamist määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisasse.

(3)

Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome ja Rootsi esitasid komisjonile oma märkused Baseli konventsiooni kannete B1010, B2010, B2030, B3010, B3020, B3030, B3040 ja B3050 alla klassifitseeritud eri taanetele või alataanetele vastavate jäätmete segamise vastuvõetavuse kohta, et kaalutaks kõnealuste segude lisamist määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisasse. Kõnealuseid märkusi arvesse võttes tegi komisjon määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisasse lisamiseks valiku Baseli konventsiooni ühe kande alla klassifitseeritud jäätmeliikide segudest.

(4)

Komisjon hindas Soome ja Ühendkuningriigi taotlusi ning liikmesriikide märkusi ja kõnealuse hindamise põhjal tehti määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisasse lisamiseks valik Baseli konventsiooni üksikute kannete alla klassifitseeritud jäätmeliikide segudest.

(5)

On oluline selgitada, milliseid menetlusi kohaldatakse Baseli konventsiooni ühe kande alla klassifitseeritud jäätmeliikide segude saadetiste suhtes. Selleks et määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid kasutades lubada eksportida mõnd kõnealust jäätmeliikide segu riikidesse, mille suhtes OECD nõukogu otsust C(2001) 107/lõplik, millega vaadatakse üle otsus C(92) 39/lõplik taaskasutamistoiminguteks ettenähtud jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (OECD otsus) ei kohaldata, on nende riikide jaoks vaja üleminekuperioodi enne seda, kui nad saavad komisjoni teavitada sellest, kas vastavaid segusid tohib asjaomasesse riiki eksportida ning kas tuleb kohaldada kontrollimenetlust.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1013/2006 vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (2) artikli 39 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Kui jäätmeliikide segusid eksporditakse riikidesse, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, kohaldatakse käesoleva määrusega muudetud määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisa punkti 3 sätteid alates 1. augustist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(2)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1013/2006 IIIA lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Käesolevas lisas on nimetatud järgmiste jäätmeliikide segud:

a)

Baseli konventsiooni kannete B1010 ja B1050 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

b)

Baseli konventsiooni kannete B1010 ja B1070 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

c)

Baseli konventsiooni kannete B3040 ja B3080 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

d)

OECD kande GB040 ja Baseli konventsiooni kande B1100 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud järgmiste piirangutega: kõva tehniline tsink, tsinki sisaldav dross, alumiiniumiriibed, välja arvatud soolaräbu, ning vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed;

e)

OECD kande GB040, Baseli konventsiooni kande B1070 ja Baseli konventsiooni kande B1100 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud järgmiste piirangutega: vase väljasulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed.

Punktides d ja e osutatud kandeid ei kohaldata ekspordi suhtes nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust.”

2)

Lisa lõppu lisatakse punkt 3 järgmises sõnastuses:

„3.

Käesolevasse lisasse on lisatud üheainsa kande eraldi taanete või alataanete alla klassifitseeritud järgmised jäätmeliigid:

a)

Baseli konventsiooni kande B1010 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

b)

Baseli konventsiooni kande B2010 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

c)

Baseli konventsiooni kande B2030 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

d)

Baseli konventsiooni kande B3010 alla klassifitseeritud ja plastipuru halogeenimata polümeeride ja kopolümeeride all loetletud jäätmeliikide segud;

e)

Baseli konventsiooni kande B3010 alla klassifitseeritud ja vulkaniseeritud vaigu jäätmete või kondensatsiooni saaduste all loetletud jäätmeliikide segud;

f)

Baseli konventsiooni kande B3010 alla klassifitseeritud ja perfluoroalkoksüalkaani all loetletud jäätmeliikide segud;

g)

Baseli konventsiooni kande B3020 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud, mis sisaldavad vaid järgmist: pleegitamata paber või papp või lainepaber või -papp, muu paber või papp, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata keemilisest pulbist, paber või papp, mis on valmistatud peamiselt mehaanilisest pulbist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted);

h)

Baseli konventsiooni kande B3030 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

i)

Baseli konventsiooni kande B3040 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud;

j)

Baseli konventsiooni kande B3050 alla klassifitseeritud jäätmeliikide segud.”

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 665/2011,

11. juuli 2011,

mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaselt on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Kõik kolm käesolevas määruses osutatud arvamust on seotud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud haigestumise riski vähendamise väidete taotlustega.

(6)

Pärast seda, kui Wrigley GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles suhkruvaba närimiskummi mõju ja hammaste mineraalisisalduse säilitamist (küsimus nr EFSA-Q-2010-00119) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Suhkruvaba närimiskummi närimine soodustab hambaemaili remineraliseerumist, vähendades nii kaariese tekke riski”.

(7)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 1. oktoobril 2010 saadetud arvamuses, et suhkruvaba närimiskummi tarbimise ja väidetava mõju vahel on kindlaks tehtud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja.

(8)

Pärast seda, kui Wrigley GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles suhkruvaba närimiskummi mõju ja happerünnaku neutraliseerumist, mis vähendab kaariese tekke riski (küsimus nr EFSA-Q-2010-00120) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Suhkruvaba närimiskummi närimine neutraliseerib happerünnaku, vähendades sellega kaariese tekke riski”.

(9)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 1. oktoobril 2010 saadetud arvamuses, et suhkruvaba närimiskummi tarbimise ja väidetava mõju vahel on kindlaks tehtud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist heakskiitev arvamus peaks sisaldama teatavaid andmeid. Need lubatud väidetega seotud andmed tuleks esitada käesoleva määruse I lisas ja sõltuvalt olukorrast tuleks esitada väidete muudetud sõnastus, väidete kasutamise eritingimused ning vajaduse korral toidu kasutamise tingimused või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus kooskõlas määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade ning toiduohutusameti arvamustega.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärke on tagada, et tervisealased väited oleks tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega oleks väidete sõnastuse ja esitusviisi puhul arvestatud. Seepärast on vajalik, et juhtudel, kui väite sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui heakskiidetud tervisealasel väitel (sest see näitab, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), kehtiksid sellise väite suhtes samad, I lisas osutatud kasutustingimused.

(12)

Pärast seda, kui GP International Holding B.V. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles toote OPC Plus mõju ja kroonilise veenipuudulikkuse riski vähendamist (küsimus nr EFSA-Q-2009-00751) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „On tõestatud, et OPC Plus parandab mikrovereringet ja võib seetõttu vähendada kroonilise veenipuudulikkuse riski”.

(13)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 7. septembril 2010 saadetud arvamuses, et toote OPC Plus tarbimise ja väidetava mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(14)

Märkusi, mis komisjon sai taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt, on käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtestamisel arvesse võetud.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse I lisas loetletud tervisealaseid väiteid võib esitada Euroopa Liidu turul oleva toidu kohta kõnealuses lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

2.   Lõikes 1 osutatud tervisealased väited lisatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  EFSA Journal 2010; 8(10):1775.

(3)  EFSA Journal 2010; 8(10):1776.

(4)  EFSA Journal (2010); 8(7):1691.

I LISA

LUBATUD TERVISEALASED VÄITED

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Taotleja – aadress

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

Väite kasutamise tingimused

Toidu kasutamise tingimused ja/või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus

EFSA arvamuse viide

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

Wrigley GmbH, Scientific and Regulatory Affairs EMEAI, Biberger str. 18, D-82008, Unterhaching, Saksamaa

Suhkruvaba närimiskumm

Suhkruvaba närimiskumm aitab vähendada hammaste demineralisatsiooni. Hambaemaili mineraalisisalduse vähenemine on kaariese tekke riskifaktor.

Tarbijat tuleb teavitada, et kasulik toime avaldub siis, kui 2–3 g suhkruvaba närimiskummi näritakse vähemalt kolm korda päevas söögikordade järel 20 minutit.

 

Q-2010-00119

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

Wrigley GmbH, Scientific and Regulatory Affairs EMEAI, Biberger str. 18, D-82008, Unterhaching, Saksamaa

Suhkruvaba närimiskumm

Suhkruvaba närimiskumm aitab neutraliseerida happerünnakut. Happerünnak on kaariese tekke riskifaktor.

Tarbijat tuleb teavitada, et kasulik toime avaldub siis, kui 2–3 g suhkruvaba närimiskummi näritakse vähemalt kolm korda päevas söögikordade järel 20 minutit.

 

Q-2010-00120

II LISA

TAGASILÜKATUD TERVISEALANE VÄIDE

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

OPC Plus

On tõestatud, et OPC Plus parandab mikrovereringet ja võib seetõttu vähendada kroonilise veenipuudulikkuse riski.

Q-2009-00751

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 666/2011,

11. juuli 2011,

millega keeldutakse lubamast toidu kohta teatavate tervisealaste väidete, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavate väidete esitamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eelkõige selle artikli 18 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 kohaselt on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatud väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete loataotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Synbiotec S.r.l. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles Synbio mõju soolestiku toimimisele (küsimus nr EFSA-Q-2009-00889) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Synbio jääb seedetrakti ja soodustab normaalset seedimist, parandades soolestiku toimimist”.

(6)

Komisjon ja liikmesriigid said 27. septembril 2010 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Synbio tarbimise ja väidetud mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Pärast seda, kui MILTE ITALIA S.p.a. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis käsitles Silymarin BIO-C® mõju rinnapiima eritumisele (küsimus nr EFSA-Q-2009-00957) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Aitab suurendada rinnapiima füsioloogilist eritumist rinnaga toitmise ajal”.

(8)

Komisjon ja liikmesriigid said 28. septembril 2010 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et Silymarin BIO-C® tarbimise ja väidetud mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(9)

Kõik käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad väited on tervisealased väited määruse nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punkti a tähenduses ning seega kehtib nende suhtes kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 5 sätestatud üleminekuperiood. Kuna toiduohutusamet leidis, et nende toitude tarbimise ja väidetud mõju vahel ei saa tuvastada põhjuslikku seost, ei ole need kaks väidet kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1924/2006 ning seega ei saa nende suhtes kohaldada kõnealuses artiklis sätestatud üleminekuperioodi.

(10)

Selleks et tagada käesoleva määruse nõuete täielik järgimine, peaksid nii toidukäitlejad kui ka liikmesriikide pädevad asutused võtma vajalikke meetmeid, et hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist ei oleks selle lisas esitatud tervisealaseid väiteid kandvad tooted enam turul.

(11)

Märkusi, mis komisjon sai taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt, on käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtestamisel arvesse võetud.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas loetletud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.

2.   Siiski võib kõnealuseid tervisealaseid väiteid kandvaid tooteid, mis on turule viidud või mis on märgistatud enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, turul müüa veel kuni kuue kuu jooksul pärast seda kuupäeva.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  EFSA Journal (2010); 8(9):1773.

(3)  EFSA Journal (2010); 8(9):1774.

LISA

TAGASILÜKATUD TERVISEALASED VÄITED

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust

Synbio

Synbio jääb seedetrakti ja soodustab normaalset seedimist, parandades soolestiku toimimist

Q-2009-00889

Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust

Silymarin BIO-C®

Aitab suurendada rinnapiima füsioloogilist eritumist rinnaga toitmise ajal

Q-2009-00957

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 667/2011,

11. juuli 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga) (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 12. juulil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EC

20,9

MK

47,5

ZZ

34,2

0707 00 05

TR

100,3

ZZ

100,3

0709 90 70

AR

27,2

EC

26,5

TR

110,5

ZZ

54,7

0805 50 10

AR

61,3

BR

42,9

TR

64,0

UY

70,0

ZA

65,2

ZZ

60,7

0808 10 80

AR

133,8

BR

94,4

CA

106,0

CL

99,0

CN

87,0

EC

60,7

NZ

111,8

US

173,6

UY

50,2

ZA

96,4

ZZ

101,3

0808 20 50

AR

99,9

AU

75,6

CL

112,0

CN

81,6

NZ

131,8

ZA

114,1

ZZ

102,5

0809 10 00

TR

246,4

XS

101,8

ZZ

174,1

0809 20 95

CL

298,8

SY

253,3

TR

280,6

ZZ

277,6

0809 40 05

BA

70,7

EC

75,9

ZZ

73,3

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/12

NÕUKOGU OTSUS,

6. juuni 2011,

EMP Ühiskomitees Euroopa Liidu võetava seisukoha kohta seoses EMP lepingu VI lisa (sotsiaalkindlustus) ja protokolli nr 37 muutmisega

(2011/407/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakenduskorra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping”) VI lisa sisaldab konkreetseid sotsiaalkindlustusega seotud sätteid ja korda ning protokoll nr 37 sisaldab nende komiteede nimekirja, milles EMP EFTA riigid osalevad.

(2)

Asjakohane on lisada EMP lepingusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta), (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 988/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) (4). Peale selle on asjakohane lisada mitmed halduskomisjoni otsused ja soovitused. Lisaks tuleks muuta protokolli nr 37, lisades komiteede nimekirja määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni.

(3)

EMP lepingu VI lisa ja protokolli nr 37 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Liidu poolt EMP Ühiskomitees võetav seisukoht EMP lepingu VI lisa (sotsiaalkindlustus) ja protokolli nr 37 kavandatava muutmise kohta põhineb käesolevale otsusele lisatud EMP Ühiskomitee otsuse eelnõul.

Brüssel, 6. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

RÉTHELYI M.

(1)  EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

EELNÕU

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS nr …/2011,

…,

millega muudetakse EMP lepingu VI lisa (sotsiaalkindlustus) ja protokolli nr 37

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, eriti selle artikleid 98 ja 101,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga (edaspidi „leping”), VI lisa on muudetud EMP Ühiskomitee … otsusega nr …/… (1).

(2)

Lepingu protokolli nr 37 on muudetud EMP Ühiskomitee … otsusega nr …/… (2).

(3)

Lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (3).

(4)

Lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 988/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu (4).

(5)

Lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (5).

(6)

Lepingusse tuleksb inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr A1, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel (6).

(7)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr A2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte (7).

(8)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr E1, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil (8).

(9)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr F1, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel (9).

(10)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr H1, mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist (10).

(11)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr H2, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu (11).

(12)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr P1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel (12).

(13)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr S1 Euroopa ravikindlustuskaardi kohta (13).

(14)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr S2, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust (14).

(15)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr S3, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised (15).

(16)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr U1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul (16).

(17)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr U2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta (17).

(18)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta otsus nr U3 mõiste „osaline töötus” ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes (18).

(19)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta soovitus nr P1, mis käsitleb Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud (19).

(20)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta soovitus nr U1, mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik (20).

(21)

Lepingusse tuleks inkorporeerida 12. juuni 2009. aasta soovitus nr U2, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik (21).

(22)

Lepingu heaks toimimiseks tuleks muuta selle protokolli nr 37, et hõlmata määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni, ja VI lisa, et määratleda nimetatud komisjoni ja selle juurde kuuluvate organitega ühinemiseks vajalikud menetlused.

(23)

Määrusega (EÜ) nr 883/2004 tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, (22) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleks sellest tulenevalt lepingust välja jätta.

(24)

Määrusega (EÜ) nr 987/2009 tunnistatakse alates 1. maist 2010 kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, (23) mis on lepingusse inkorporeeritud ja mis tuleks sellest tulenevalt lepingust välja jätta.

(25)

Kõik pealkirjade „Õigusaktid, mida lepinguosalised nõuetekohaselt arvesse võtavad” ja „Õigusaktid, mida lepinguosalised arvesse võtavad” all loetletud õigusaktid on aegunud ja tuleks sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Lepingu protokolli nr 37 (mis sisaldab artikliga 101 ettenähtud loetelu) punkti 5 tekst „Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon” asendatakse järgmisega:

„Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004).”

Artikkel 3

Määruste (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EÜ) nr 998/2009, otsuste nr A1, A2, E1, F1, H1, H2, P1, S1, S2, S3, U1, U2 ja U3 ning soovituste nr P1, U1 ja U2 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub EMP Ühiskomitee viimasele teavitamisele järgneval päeval vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1 (24).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel,

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

EMP Ühiskomitee

sekretärid

(1)  ELT L …

(2)  ELT L …

(3)  ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

(4)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.

(5)  ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

(6)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 1.

(7)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 5.

(8)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 9.

(9)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 11.

(10)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 13.

(11)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 17.

(12)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 21.

(13)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 23.

(14)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 26.

(15)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 40.

(16)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 42.

(17)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 43.

(18)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 45.

(19)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 47.

(20)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 49.

(21)  ELT C 106, 24.4.2010, lk 51.

(22)  EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2.

(23)  EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1.

(24)  [Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.] [Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.]

LISA

EMP ÜHISKOMITEE OTSUSELE nr …

Lepingu VI lisa tekst asendatakse järgmisega:

„SISSEJUHATUS

Kui käesolevas lisas osutatud õigusaktid sisaldavad mõisteid või viitavad menetlustele, mis on omased ühenduse õiguskorrale, nagu:

—

preambulid,

—

ühenduse õigusaktide adressaadid,

—

viited EÜ territooriumidele või keeltele,

—

viited EÜ liikmesriikide, nende avalik-õiguslike isikute, ettevõtete või üksikisikute õigustele ja kohustustele üksteise suhtes ning

—

viited teavitamis- ja teatamiskorrale,

kohaldatakse protokolli nr 1 horisontaalsete kohanduste kohta, kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti.

VALDKONDLIKUD KOHANDUSED

I.

Käesoleva lisa kohaldamisel ja vaatamata protokolli nr 1 sätetele loetakse, et osutatud õigusaktides sisalduv mõiste „liikmesriigid” hõlmab lisaks oma tähendusele asjakohastes EÜ õigusaktides Islandit, Liechtensteini ja Norrat.

II.

Käesolevas lisas osutatud õigusaktide sätete kohaldamisel käesoleva lepingu eesmärkidel võtab EÜ komisjoni juures tegutseva sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni õigused ja kohustused ning nimetatud halduskomisjoni juures tegutseva kontrollnõukogu ja andmetöötluse tehnilise komisjoni õigused ja kohustused üle EMP Ühiskomitee vastavalt lepingu VII osale.

I.   SOTSIAALKINDLUSTUSE ÜLDINE KOORDINEERIMINE

OSUTATUD ÕIGUSAKTID

1.

32004 R 0883: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1), muudetud:

—

32009 R 0988: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 988/2009, 16. september 2009 (ELT L 284, 30.10.2009, lk 43).

Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 järgmiselt:

a)

artikli 87 lõikele 10 lisatakse järgmine lõik:

„Liechtensteini suhtes kohaldatakse artikli 65 lõigete 2 ja 3 teist lauset hiljemalt 1. maist 2012.”;

b)

I lisa I jakku lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Ülalpidamistoetuste ettemaksed sotsiaalkindlustusseaduse nr 100/2007 alusel.

LIECHTENSTEIN

Ülalpidamistoetuste ettemaksed ülalpidamiseks ettemakseid lubava seaduse (21. juuni 1989, muudetud) alusel.

NORRA

Lapsehooldustoetuse ettemaksed 17. veebruari 1989. aasta lapsehooldustoetuse ettemakseseaduse nr 2 alusel.”;

c)

I lisa II jakku lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Ühekordsed toetused rahvusvahelise lapsendamise kulude katteks lapsendamistoetuste seaduse nr 152/2006 alusel.

NORRA

Riikliku kindlustusseaduse kohased ühekordsed lapse sünnitoetused.

Riikliku kindlustusseaduse kohased ühekordsed lapsendamistoetused.”;

d)

II lisasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND – TAANI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

ISLAND – SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

ISLAND – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

ISLAND – NORRA

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

NORRA – TAANI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

NORRA – SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.

NORRA – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 7, milles käsitletakse täiendavate reisikulude katmist haigestumise korral teises Põhjamaade riigis, mistõttu on tagasipöördumiseks elukohariiki vaja teha kulukam reis.”;

e)

III lisasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

NORRA”;

f)

IV lisasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

LIECHTENSTEIN”;

g)

VIII lisa 1. osasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Kõik vanaduspensioni ja riigiametnike skeemiga seotud taotlused.

LIECHTENSTEIN

Kõik taotlused vanadus- ja toitjakaotuspensioni ning invaliidsuskindlustuse saamiseks riiklikust pensioniskeemist, samuti kutsealase pensioniskeemi alla kuuluvate vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionide taotlused ulatuses, mille puhul vastava pensionifondi eeskirjad ei sisalda vähendamissätteid.

NORRA

Kõik vanaduspensioni taotlused, välja arvatud IX lisas nimetatud pensionid.”;

h)

VIII lisa 2. osasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Vanadus-tööpensioni skeem.

LIECHTENSTEIN

Vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid kutsealasest pensioniskeemist.”;

i)

IX lisa I jakku lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Lapsepension sotsiaalkindlustusseaduse nr 100/2007 alusel ja lapsepension kohustusliku pensionikindlustuse ja pensionifondide seaduse nr 129/1997 alusel.”;

j)

IX lisa II jakku lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

Invaliidsuspension põhipensioni, täiendava pensioni ja vanadusega seotud täiendava pensionina sotsiaalkindlustusseaduse nr 100/2007 alusel.

Invaliidsuspension kohustusliku pensionikindlustuse ja pensionifondide seaduse nr 129/1997 alusel.

NORRA

Norra invaliidsuspension, samuti juhul, kui see on pensioniikka jõudmisel muudetud vanaduspensioniks, ning kõik pensionid (toitjakaotus- ja vanaduspensionid), mis põhinevad lahkunu pensionitasudel.”;

k)

X lisasse lisatakse järgmine tekst:

„LIECHTENSTEIN

a)

Pimedatele ettenähtud toetused (17. detsembri 1970. aasta seadus pimedatele toetuse andmise kohta, muudetud);

b)

Rasedus- ja sünnitustoetused (25. novembri 1981. aasta seadus rasedus- ja sünnitustoetuste andmise kohta, muudetud);

c)

Täiendavad soodustused vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustuse puhul (10. detsembri 1965. aasta seadus täiendavate soodustuste kohta vanadus-, toitjakaotus- ja invaliidsuskindlustuse puhul, muudetud).

NORRA

a)

Tagatud minimaalne lisapension riikliku kindlustusseaduse alusel isikutele, kes on sündinud puudega või on saanud puude lapsena;

b)

erisoodustused kooskõlas 29. aprilli 2005. aasta aktiga nr 21, mis käsitleb täiendavate hüvitiste andmist isikutele, kelle elamisperiood Norras on lühike.”

l)

XI lisasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND

1.

a)

Olenemata artikli 6 sätetest on isikutel, kes pole ühes või mitmes EÜ liikmesriigis või EFTA riigis tasulist tööd teinud, õigus saada Islandi sotsiaalpensioni ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Islandi alalised elanikud vähemalt kolm aastat, ning arvestades Islandi õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid.

b)

Eespool nimetatud sätteid ei kohaldata Islandil tasulist tööd tegevate või tasulist tööd teinud isikute pereliikmete või üliõpilaste või nende pereliikmete õiguse suhtes saada Islandi sotsiaalpensioni.

2.

Kui töötamine või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine Islandis on lõppenud ja risk realiseerub töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal sellises teises riigis, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ning kui vastavalt Islandi sotsiaalkindlustuse ja lisapensionisüsteemide (pensionifondid) alastele õigusaktidele ei hõlma invaliidsuspension enam perioodi riski realiseerumise ja pensioniea saabumise vahel (tulevane periood), võetakse tulevase perioodi nõude suhtes arvesse kõnealuse teise riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, nagu oleksid need Islandil täitunud kindlustusperioodid.

LIECHTENSTEIN

1.

Liechtensteini ravikindlustusskeemis kindlustamise kohustus mitterahaliste hüvitiste saamiseks („Krankenpflegeversicherung”) ja võimalikud erandid:

a)

Liechtensteini mitterahaliste hüvitiste saamiseks mõeldud kohustuslikku ravikindlustust käsitlevaid õigusakte kohaldatakse järgmiste mujal kui Liechtensteinis elavate isikute suhtes:

i)

isikud, kelle suhtes kohaldatakse Liechtensteini õigusnorme vastavalt määruse II jaotisele;

ii)

isikud, kellele hüvitiste maksmise kulud kannab Liechtenstein vastavalt määruse artiklitele 24, 25 ja 26;

iii)

isikud, kes saavad Liechtensteini töötushüvitisi;

iv)

punktis i ja iii osutatud isikute või Liechtensteinis elavate töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate pereliikmed, kes on Liechtensteini ravikindlustusskeemi alusel kindlustatud;

v)

punktis ii osutatud isikute või Liechtensteinis elavate pensionäride pereliikmed, kes on Liechtensteini ravikindlustusskeemi alusel kindlustatud.

Pereliikmeteks peetakse isikuid vastavalt elukohariigi õigusaktides esitatud pereliikme määratlusele.

b)

Punktis a osutatud isikud võivad taotluse esitamisel saada vabastuse mitterahaliste hüvitiste saamiseks mõeldud kohustuslikust kindlustusest, kui ja kuni nad on Austria elanikud ja suudavad tõendada, et haigestumise korral kuuluvad nad riikliku või samaväärse ravikindlustussüsteemi alla. Vabastus võidakse tühistada ainult tööandja vahetamise korral.

See taotlus:

i)

tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil tekib kohustus liituda Liechtensteini kindlustussüsteemiga; kui taotlus esitatakse mõjuval põhjusel pärast osutatud tähtaega, jõustub erand kindlustuskohustuse alguskuupäevast. Isikud, kes on määruse EMPs jõustumise ajal juba Austrias kindlustatud, loetakse Liechtensteini mitterahaliste hüvitiste saamiseks mõeldud kohustusliku ravikindlustusest vabastatuks;

ii)

kehtib kõikide samas riigis elavate pereliikmete suhtes.

2.

Nende Liechtensteinis töötavate, kuid seal mitteelavate isikute suhtes, kellel on punkti 1 alapunkti b kohaselt riiklik või samaväärne kindlustus vastavalt oma elukohariigi kindlustusskeemile, ning nimetatud isikute pereliikmete suhtes kohaldatakse nende Liechtensteinis viibimise ajal määruse artiklit 19.

3.

Määruse artiklite 18, 19, 20 ja 27 kohaldamisel Liechtensteinis kannab pädev kindlustaja kõik arvetega tõendatud kulud.

4.

Kui sellise isiku suhtes, kelle suhtes kohaldatakse Liechtensteini õigusnorme vastavalt määruse II jaotisele, on lõike 1 punkti b kohaselt kohaldatavad ka mõne teise käesoleva lepinguga hõlmatud riigi ravikindlustust käsitlevad õigusaktid, ning kui isikul on õigus saada hüvitist nii Liechtensteini tööõnnetuste, tööga mitteseotud õnnetuste ja kutsehaiguste vastu kindlustavalt asutuselt kui ka pädevalt ravikindlustusasutuselt, jagatakse tööga mitteseotud õnnetuste mitterahaliste hüvitiste kulud võrdselt mõlema asutuse vahel. Liechtensteini tööõnnetuste ja tööga mitteseotud õnnetuste vastu kindlustav asutus katab tööõnnetustest, teel töökohale toimunud õnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kulud ka juhul, kui isikul on õigus saada hüvitist elukohariigi ravikindlustusasutuselt.

NORRA

1.

Norra õigusaktide üleminekusätteid, mis näevad ette täieliku lisapensioni jaoks nõutava kindlustusperioodi vähendamise enne 1937. aastat sündinud isikute puhul, kohaldatakse käesoleva määrusega hõlmatud isikute suhtes juhul, kui nad on elanud Norras või töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana Norras nõutava arvu aastaid pärast oma 16. sünnipäeva ja enne 1. jaanuari 1967. See nõue on üks aasta iga aasta kohta, mille võrra isiku sünniaasta eelneb aastale 1937.

2.

Riikliku kindlustusseaduse alusel kindlustatud isikule, kes hooldab hooldust vajavaid vanu, puudega või haigeid isikuid, antakse selliste ajavahemike eest pensionipunkte vastavalt ettenähtud tingimustele. Samuti, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 44 kohaldamist, saab väikelapsi hooldav isik pensionipunkte, elades muus riigis kui Norra, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, kui kõnealune isik on lapsehoolduspuhkusel vastavalt Norra tööõigusele.

3.

a)

Olenemata artikli 6 sätetest on isikutel, kes pole ühes või mitmes EÜ liikmesriigis või EFTA riigis tasulist tööd teinud, õigus saada Norra sotsiaalpensioni ainult juhul, kui nad on olnud või on varem olnud Norra alalised elanikud vähemalt kolm aastat, ning arvestades Norra õigusaktides sätestatud vanusepiiranguid.

b)

Eespool nimetatud sätteid ei kohaldata Norras tasulist tööd tegevate või tasulist tööd teinud isikute pereliikmete või üliõpilaste või nende pereliikmete õiguse suhtes saada Norra sotsiaalpensioni.”

EFTA RIIKIDE OSALEMISE KORD SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEMIDE KOORDINEERIMISE HALDUSKOMISJONIS NING SELLE KOMISJONI JUURES TEGUTSEVAS ANDMETÖÖTLUSE TEHNILISES KOMISJONIS JA KONTROLLNÕUKOGUS VASTAVALT LEPINGU ARTIKLILE 101

Island, Liechtenstein ja Norra võivad igaüks saata nõuandva pädevusega esindaja (vaatleja) Euroopa Komisjoni juures tegutseva sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni ning nimetatud halduskomisjoni juures tegutseva andmetöötluse tehnilise komisjoni ja kontrollnõukogu koosolekutele.

2.

32009 R 0987: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

Käesoleva lepingu kohaldamisel kohandatakse määrust (EÜ) nr 987/2009 järgmiselt:

a)

1. lisasse lisatakse järgmine tekst:

„ISLAND – TAANI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

ISLAND – LUKSEMBURG

30. novembri 2001. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

ISLAND – SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

ISLAND – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

ISLAND – NORRA

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

NORRA – TAANI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

NORRA – LUKSEMBURG

19. märtsi 1998. aasta kokkuleppe artiklid 2 kuni 4 kulude hüvitamisest sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

NORRA – MADALMAAD

23. jaanuari 2007. aasta kokkulepe määrustes (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 sätestatud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

NORRA – PORTUGAL

24. novembri 2000. aasta kokkulepe määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3 ja artikli 63 lõikes 3 ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikes 2 sätestatud haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstavate mitterahaliste hüvitiste kulude ning halduskontrolli ja arstliku läbivaatusega seotud kulude vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta.

NORRA – SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

NORRA – ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ja töötushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

NORRA – ÜHENDKUNINGRIIK

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikega 3 ja artikli 63 lõikega 3 (mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kohta) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikliga 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta) seotud 20. märtsi 1997.aasta ja 3. aprilli 1997. aasta kirjavahetus.”;

b)

3. lisasse lisatakse järgmine tekst:

„NORRA”;

c)

5. lisasse lisatakse järgmine tekst:

„LIECHTENSTEIN

NORRA”.

ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD

3.1.

32010 D 0424(01): Otsus nr A1, 12. juuni 2009, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel (ELT C 106, 24.4.2010, lk 1).

3.2.

32010 D 0424(02): Otsus nr A2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 12 tõlgendamise kohta, mis käsitleb ajutiselt väljaspool pädeva riigi territooriumi töötavate lähetatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusakte (ELT C 106, 24.4.2010, lk 5).

4.1.

32010 D 0424(03): Otsus nr E1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 osutatud elektroonilise andmevahetuse praktilist korraldust üleminekuperioodil (ELT C 106, 24.4.2010, lk 9).

5.1.

32010 D 0424(04): Otsus nr F1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 68 tõlgendamist seoses prioriteetsuse määramise eeskirjadega perehüvitiste kattumisel (ELT C 106, 24.4.2010, lk 11).

6.1.

32010 D 0424(05): Otsus nr H1, 12. juuni 2009, mis käsitleb nõukogu määrustelt (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 ülemineku raamistikku ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuste ja soovituste kohaldamist (ELT C 106, 24.4.2010, lk 13).

6.2.

32010 D 0424(06): Otsus nr H2, 12. juuni 2009, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni andmetöötluse tehnilise komisjoni töökorda ja koosseisu (ELT C 106, 24.4.2010, lk 17).

7.1.

32010 D 0424(07): Otsus nr P1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 50 lõike 4, artikli 58 ja artikli 87 lõike 5 tõlgendamise kohta invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensioni määramisel (ELT C 106, 24.4.2010, lk 21).

8.1.

32010 D 0424(08): Otsus nr S1, 12. juuni 2009, Euroopa ravikindlustuskaardi kohta (ELT C 106, 24.4.2010, lk 23).

8.2.

32010 D 0424(09): Otsus nr S2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa ravikindlustuskaardi tehnilist kirjeldust (ELT C 106, 24.4.2010, lk 26).

Käesoleva lepingu kohaldamisel käsitatakse otsuse nr S2 sätteid järgmise kohandusega:

Olenemata otsuse lisa punktist 3.3.2 on EFTA riikidel sellegipoolest võimalus kanda nende poolt väljaantavatele ravikindlustuskaartidele Euroopa tähed.

8.3.

32010 D 0424(10): Otsus nr S3, 12. juuni 2009, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 19 lõikega 1 ja artikli 27 lõikega 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25A osa lõikega 3 hõlmatud hüvitised (ELT C 106, 24.4.2010, lk 40).

9.1.

32010 D 0424(11): Otsus nr U1, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 54 lõike 3 kohta, mis käsitleb töötushüvitise suurendamist ülalpeetavate pereliikmete olemasolul (ELT C 106, 24.4.2010, lk 42).

9.2.

32010 D 0424(12): Otsus nr U2, 12. juuni 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 (milles käsitletakse selliste täielikult töötute isikute, v.a piirialatöötajate õigust töötushüvitistele, kes oma viimasel töötamisperioodil või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodil elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik) kohaldamisala kohta (ELT C 106, 24.4.2010, lk 43).

9.3.

32010 D 0424(13): Otsus nr U3, 12. juuni 2009, mõiste „osaline töötus” ulatuse kohta, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 1 osutatud töötute isikute suhtes (ELT C 106, 24.4.2010, lk 45).

ÕIGUSAKTID, MIDA LEPINGUOSALISED ARVESSE VÕTAVAD

10.1.

32010 H 0424(01): Soovitus nr P1, 12. juuni 2009, mis käsitleb Gottardo kohtuotsust, mille kohaselt mitteliikmesriigiga sõlmitud kahepoolsest sotsiaalkindlustuskonventsioonist riigi enda kodanikele tulenevaid eeliseid tuleb võimaldada ka töötajatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud (ELT C 106, 24.4.2010, lk 47).

11.1.

32010 H 0424(02): Soovitus nr U1, 12. juuni 2009, mis käsitleb selliste töötute suhtes kohaldatavat õigust, kes tegelevad osaajalise kutse- või kaubandustegevusega liikmesriigis, mis ei ole nende elukohariik (ELT C 106, 24.4.2010, lk 49).

11.2.

32010 H 0424(03): Soovitus nr U2, 12. juuni 2009, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 64 lõike 1 punkti a kohaldamist töötute suhtes, kes lähevad kaasa oma abikaasa või partneriga, kes asub tegelema kutse- või äritegevusega liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik (ELT C 106, 24.4.2010, lk 51).

II.   TÄIENDAVATE PENSIONIÕIGUSTE KAITSE

OSUTATUD ÕIGUSAKTID

12.

398 L 0049: Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ, 29. juuni 1998, ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).”

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/24

NÕUKOGU OTSUS,

28. juuni 2011,

millega kehtestatakse Gröönimaalt pärit kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete sanitaarkontrolli lihtsustatud eeskirjad ja menetlused

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/408/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 203,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Gröönimaa on loetletud aluslepingute II lisas esitatud ülemeremaade ja -territooriumide loetelus. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikliga 198 on ülemeremaade ja -territooriumide liiduga assotsieerimise eesmärk edendada nende maade ja territooriumide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning sisse seada tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel.

(2)

Taani ja Gröönimaa on taotlenud, et nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuse 2001/822/EÜ (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega) („ülemaremaade otsus”) (1) III lisa kohaselt kalandustoodete, kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete, mida peetakse Gröönimaalt pärit olevaiks, ning kolmandatest riikidest Gröönimaale imporditud samade toodete suhtes läbiviidava liidu ja Gröönimaa vahelise veterinaarkontrolli käigus lubataks kohaldada liidu sisekaubanduse suhtes kohaldatavaid sanitaar- ja veterinaarkontrolli eeskirju.

(3)

Seetõttu tuleks Gröönimaa ja ELi vahelises kõnealuste toodete kaubanduses järgida liidu eeskirju, mis käsitlevad loomatervist ja toiduohutust. Seepärast peaks Taani ja Gröönimaa võtma kohustuse tagada, et Gröönimaalt Euroopa Liitu lähetatavad kaubasaadetised vastaksid Euroopa Liidus kehtivatele loomatervise ja toiduohutuse eeskirjadele. Eelkõige tuleks tingimustele vastavad sööda- ja toidukäitlejad registreerida ja loetleda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (2).

(4)

Gröönimaa piirikontrollipunktides tehtav veterinaarkontroll peaks toimuma kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (3). Piirikontrollipunktides tuleks veterinaarkontroll korraldada tihedas koostöös tolliametnikega. Nimetatud kohustuse lihtsustamiseks on asjakohane esitada pädevatele asutustele viited kombineeritud nomenklatuurile (CN), mis on sätestatud komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsuse nr 2007/275/EÜ (milles käsitletakse nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ alusel piiripunktides kontrollitavate loomade ja toodete loetelusid) (4) I lisas.

(5)

Gröönimaa pädev asutus peaks komisjonile esitama ametliku kinnituse asjaomaste toodete suhtes kehtivate Euroopa Liidu eeskirjade ja loomatervise nõuete täitmise kohta. Kõnealune kinnitus peaks eelkõige hõlmama kinnitust selle kohta, et järgitakse kohaldatavaid sätteid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1069/2009 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad), (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (6) ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiiviga 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) (7). Kõnealune kinnitus peaks samuti sisaldama kohustust tagada ELi sisekaubanduse eeskirju.

(6)

Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiviga 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes) (8) nähakse ette vesiviljelusloomi käsitleva riikliku kontrollimiskava koostamist. Seega tuleks kõnealuseid sätteid kohaldada ka Gröönimaa suhtes.

(7)

Selleks et lubada käesoleva otsusega hõlmatud toodete importi Gröönimaalt Euroopa Liitu kooskõlas liidu õigusaktides sätestatud liidu sisekaubanduse eeskirjadega, ning selleks et tagada asjaomaste toodete sanitaarohutus, peaksid Taani ja Gröönimaa võtma endale kohustuse võtta üle ja rakendada asjaomased sätted Gröönimaal enne kuupäeva, millest alates tuleks käesolevat otsust kohaldada.

(8)

Taani ja Gröönimaa peaksid samuti võtma kohustuse tagada, et kolmandatest riikidest Gröönimaale imporditud asjaomased tooted vastavad Euroopa Liidu loomatervise ja toiduohutuse eeskirjadele.

(9)

Nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiiviga 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (9) on ette nähtud juurutada veterinaarasutusi ühendav arvutisüsteem (TRACES), mille peamine eesmärk on hõlbustada loomatervise ja -heaoluga seotud teabe kiiret vahetamist pädevate asutuste vahel. Komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsusega 2004/292/EÜ TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta (10) on ette nähtud, et liikmesriigid peavad kasutama TRACES süsteemi alates 1. aprillist 2004. TRACES on olulise tähtsusega loomade ja loomsete saaduste tõhusaks järelevalveks ning seega tuleks süsteemi kasutada ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu vahel toimuvat kaupade liikumist ja kaubandust käsitlevate andmete edastamiseks.

(10)

Nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivis 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) (11) loetletud loomahaiguste puhangutest tuleb komisjonile teatada loomahaigustest teatamise süsteemi (ADNS) kaudu kooskõlas komisjoni 1. märtsi 2005. aasta otsusega 2005/176/EÜ, milles sätestatakse loomahaigustest teatamise kodeeritud vorm ja koodid vastavalt nõukogu direktiivile 82/894/EMÜ (12). Kõnealuseid sätteid tuleks asjaomaste toodete suhtes kohaldada ka Gröönimaal.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (13) loodi kiirhoiatussüsteem, mille abil teatatakse toidust või söödast tulenevast riskist, mis on inimeste tervisega vahetult või kaudselt seotud. Kõnealuseid sätteid tuleks asjaomaste toodete suhtes kohaldada ka Gröönimaal.

(12)

Enne kui Gröönimaa saab hakata teostama kolmandatest riikidest Gröönimaale toodud kaupade veterinaarkontrolli, peaks liit kontrollima Gröönimaal, et üks või mitu piirikontrollipunkti vastab (piirikontrollipunktid vastavad) nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 97/78/EÜ, komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määruses (EÜ) nr 136/2004 (milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides) (14) ja komisjoni 21. novembri 2001. aasta otsuses 2001/812/EÜ (milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli eest vastutavate piiripunktide heakskiitmise nõuded) (15).

(13)

Kui asjaomase kontrollimise tulemused on positiivsed, tuleks üks või mitu Gröönimaa piirikontrollipunkti lisada komisjoni 28. septembri 2009. aasta otsuses 2009/821 (millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES), (16) esitatud loetellu. Gröönimaale ja liitu toodud ning käesoleva otsusega hõlmatud toodete tõhusa järelevalve tagamiseks on asjakohane, et käesolevat otsust kohaldataks kohe pärast ühe või mitme Gröönimaa piirikontrollipunkti lisamist otsuses 2009/821/EÜ esitatud loetellu.

(14)

Käesoleva otsusega ei mõjutata kalandustoodete impordi mis tahes korda, mis põhineb aluslepingutele lisatud protokollil nr 34 erikorra kohta Gröönimaa suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

Käesoleva otsusega sätestatakse sanitaarkontrolli lihtsustatud eeskirjad ja menetlused kalandustoodete, kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete (edaspidi „tooted”) suhtes, mis on Gröönimaalt pärit või mis on esmalt viidud kolmandatest riikidest Gröönimaale ja seejärel imporditud Gröönimaalt liitu (edaspidi „Gröönimaalt pärit tooted”).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „kahepoolmelised molluskid”– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 2.1 määratletud molluskid;

b)   „kalandustooted”– määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 3.1 määratletud tooted;

c)   „kõrvalsaadused ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud tooted”– määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktides 1 ja 2 määratletud loomsed kõrvalsaadused ning nendest saadud tooted, mis on saadud kalandustoodetest, kahepoolmelistest molluskitest, okasnahksetest, mantelloomadest või meritigudest;

d)   „Gröönimaalt pärit tooted”– käesoleva artikli punktides a–c sätestatud ja otsuse 2001/822/EÜ III lisas määratletud tooted.

Artikkel 3

Gröönimaa ja Euroopa Liidu vahelist toodete sanitaarkontrolli käsitlevad üldeeskirjad

1.   Taani ja Gröönimaa tagavad, et Gröönimaal rakendatakse liidu asjakohaste õigusaktide sätteid, mida kohaldatakse artiklis 2 määratletud toodete suhtes.

2.   Liikmesriigid ei teosta veterinaarkontrolli, mida viiakse läbi käesoleva otsusega hõlmatud toodete suhtes. Gröönimaalt pärit tooted viiakse siseturule vastavalt liidus kohaldatavatele sanitaareeskirjadele, tingimusel et Taani ja Gröönimaa tagavad eelkõige järgmiste tingimuste täieliku täitmise:

a)

Gröönimaa tagab loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides sätestatud asjaomaste toodete suhtes kehtivate eeskirjade tõhusa ülevõtmise ja rakendamise;

b)

Taani ja Gröönimaa pädevad asutused koostavad ja ajakohastavad registreeritud sööda- ja toidukäitlejate nimekirja koosõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 31;

c)

Gröönimaalt Euroopa Liitu lähetatavad kaubasaadetised vastavad eeskirjadele, mis on sätestatud loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides.

Artikkel 4

Vesiviljelusloomade kontrollikava

Kooskõlas direktiiviga 96/23/EÜ esitavad Taani ja Gröönimaa komisjonile kinnitamiseks Gröönimaa kontrollikavad jääkide ja ainete kindlakstegemiseks vesiviljelusloomadel.

Artikkel 5

Kolmandatest riikidest Gröönimaale imporditud toodete kontroll

1.   Kolmandatest riikidest Gröönimaale toodud kaubasaadetiste veterinaarkontroll toimub direktiivis 97/78/EÜ sätestatud eeskirjade kohaselt.

Kõnealuse veterinaarkontrolli hõlbustamiseks esitab komisjon Taani ja Gröönimaa pädevatele asutustele komisjoni otsuse 2007/275/EÜ I lisas loetletud toodete CN-koodid.

2.   Gröönimaa piirikontrollipunktidega seotud ettepanekud esitatakse komisjonile heakskiitmiseks kooskõlas direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 lõikega 2.

Gröönimaa heakskiidetud piirikontrollipunktide loetelu lisatakse liikmesriikide piirikontrollipunktide loetelusse, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ.

Artikkel 6

Infosüsteem

1.   Kooskõlas komisjoni otsusega 2004/292/EÜ esitatakse Gröönimaale viidud ja sealt pärit kaupade liikumist ja kaubandust käsitlevad andmed taani keeles ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi TRACES kaudu.

2.   Kooskõlas direktiiviga 82/894/EMÜ ja komisjoni otsusega 2005/176/EÜ teatakse Gröönimaal asuvate toodetega seotud veeloomade haigustest loomahaigustest teatamise süsteemi (ADNS) kaudu.

3.   Gröönimaal asuvate toodetega seotud vahetutest või kaudsetest riskidest inimeste tervisele teatatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu, mis on loodud määrusega (EÜ) nr 178/2002.

Artikkel 7

Eraldusmärgis

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa punktis I(B) sätestatud eeskirjadega märgistatakse Gröönimaalt liitu lähetatud kaubasaadetised Gröönimaa eraldusmärgisega GL.

Artikkel 8

Kinnitus käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise kohta

Taani ja Gröönimaa esitavad enne artiklis 9 osutatud kuupäeva, millest alates käesolevat otsust kohaldatakse, komisjonile kirjaliku kinnituse, et käesoleva otsuse kohaldamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates Gröönimaa esimese piirikontrollipunkti loetlemisest komisjoni otsuses 2009/821/EÜ.

Luxembourg, 28. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

FAZEKAS S.

(1)  EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(2)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(4)  ELT L 116, 4.5.2007, lk 9.

(5)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(7)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(8)  EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(9)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(10)  ELT L 94, 31.3.2004, lk 63.

(11)  EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

(12)  ELT L 59, 5.3.2005, lk 40.

(13)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(14)  ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.

(15)  EÜT L 306, 23.11.2001, lk 28.

(16)  ELT L 296, 12.11.2009, lk 1.

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/28

KOMISJONI OTSUS,

11. juuli 2011,

milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta ELi-Šveitsi ühiskomitees Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) artikli 19 lõike 4 kohaselt vastu võetava ühiskomitee töökorra küsimuses

(2011/409/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta (1) (edaspidi „leping”),

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta otsust 2009/556/EÜ Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid) ajutise kohaldamise ja sõlmimise kohta, (2) eriti selle artikli 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

Artikli 19 lõikes 4 on sätestatud, et kõnealuse lepingu kohaselt moodustatud ühiskomitee (edaspidi „ELi-Šveitsi ühiskomitee”) võtab vastu oma töökorra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Seisukoht, mille Euroopa Liit ELi-Šveitsi ühiskomitees artikli 19 lõike 4 kohaselt vastu võetava töökorra küsimuses võtab, on esitatud lisas olevas ELi-Šveitsi ühiskomitee otsuse eelnõus.

Brüssel, 11. juuli 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 199, 31.7.2009, lk 24.

(2)  ELT L 199, 31.7.2009, lk 22.

Eelnõu

ELi-ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2011,

[kuupäev],

millega määratakse kindlaks ühiskomitee töökord ja moodustatakse töörühm

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 25. juunil 2009. aastal sõlmitud lepingut kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamise ning tolli turvameetmete kohta (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artikli 19 lõikeid 4 ja 5,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   PEATÜKK

TÖÖKORD

Artikkel 1

Koosseis ja eesistumine

Ühiskomitee moodustatakse Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni esindajatest. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi ühe aasta kaupa.

Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

Ühiskomitee võib mõlema lepinguosalise nõusolekul kutsuda oma koosolekutele eksperte, et saada vajalikku erialast teavet.

Artikkel 2

Sekretariaat

Ühiskomitee sekretariaadi ülesanded võtab enda peale eesistuja. Kogu ühiskomiteele edastatav kirjavahetus, sealhulgas koosolekute päevakorrapunktide lisamise taotlused, adresseeritakse ühiskomitee eesistujale.

Artikkel 3

Koosolekud

Ühiskomitee eesistuja määrab mõlema lepinguosalise nõusolekul kindlaks koosolekute kuupäeva ja toimumise koha. Koosolekud toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Šveitsis.

Artikkel 4

Koosoleku päevakord

Esimees koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse lepinguosalistele hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust.

Ajutisse päevakorda pannakse punktid, mille päevakorda lisamise taotlus on jõudnud eesistujani vähemalt 15 päeva enne koosoleku algust. Mõlemad lepinguosalised peavad viitedokumendid kätte saama vähemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Kõnealuseid tähtaegu võib kiireloomulisel juhul ja mõlema lepinguosalise nõusolekul lühendada.

Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu päevakorra.

Artikkel 5

Reklaam

Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Ühiskomitee otsuste suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 6

Koosoleku protokoll

Pärast iga koosolekut koostab eesistuja koosoleku protokolli. Koosoleku protokolli projekt esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist allkirjastab eesistuja protokolli ja selle koopia saadetakse lepinguosalistele.

Artikkel 7

Töödokumentide vastuvõtmine

Soovitused ja otsused lepingu artikli 21 tähenduses kannavad nimetust „soovitus” ja „otsus”, millele järgneb järjekorranumber, meetme heakskiitmise kuupäev ja eesmärk. Soovitused ja otsused allkirjastab eesistuja ja edastab need lepinguosalistele.

Artikkel 8

Kirjalik menetlus

Kiireloomulise juhu korral võib soovitused ja otsused võtta vastu kirjaliku menetluse teel, kui lepinguosalised on sellega nõus.

Artikkel 9

Kulud

Kumbki lepinguosaline kannab ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud.

Artikkel 10

Vahekohtunike nimekiri

Ühiskomitee koostab lepingu III lisaga ette nähtud vahekohtunike nimekirja kahe kuu jooksul, mis järgnevad ühiskomitee otsusele esitada lepingu artikli 29 lõike 3 kohaselt taotlus vaide menetluseks vahekohtus.

II   PEATÜKK

TÖÖRÜHM

Artikkel 11

Tolli turvameetmete ja -protseduuride töörühm

Moodustatakse töörühm, mille ülesanne on aidata ühiskomiteel täita oma funktsioone lepingu II peatüki (menetlused) ja III peatükiga (tolli turvameetmed) hõlmatud valdkondades.

Artikkel 12

Töörühma töökord

Käesoleva otsuse artikleid 1–6 ja 9 kohaldatakse töörühma koosolekute puhul mutatis mutandis.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Brüssel,

Ühiskomitee nimel

eesistuja

(1)  ELT L 199, 31.7.2009, lk 24.

12.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/31

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

7. juuli 2011,

ajutiste meetmete kohta seoses Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblike võlainstrumentide kõlblikkusega

(EKP/2011/10)

(2011/410/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 12.1 ja artikli 34.1 teist taanet, koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega ja artikliga 18.2,

ning arvestades järgmist:

(1)

EKPSi põhikirja artikli 18.1 kohaselt võivad Euroopa Keskpank (EKP) ja liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpangad teha krediiditehinguid krediidiasutustega ja muude turul osalejatega, kui laen on piisavalt tagatud. Tagatiskõlblikkuse kriteeriumid eurosüsteemi rahapoliitika tehingute jaoks on sätestatud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (1) I lisas (edaspidi „ülddokumentatsioon”).

(2)

Ülddokumentatsiooni punkti 1.6 kohaselt võib EKP nõukogu eurosüsteemi rahapoliitika instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi igal ajal muuta. Ülddokumentatsiooni punkti 6.3.1 kohaselt jätab eurosüsteem endale õiguse mis tahes asjakohaseks peetava teabe põhjal välja selgitada, kas emissioon, emitent, krediidisaaja või garant vastavad tema kõrgetele krediidistandarditele.

(3)

Finantsturgude erandlik olukord koosmõjus Portugali valitsuse eelarveseisuga on häirinud Portugali valitsuse poolt emiteeritud väärtpaberite hindamist turu poolt, mis mõjutab negatiivselt finantssüsteemi stabiilsust. See erandlik olukord tingib eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku kiire ja ajutise kohandamise.

(4)

EKP nõukogu hindas asjaolu, et Portugali valitsus on heaks kiitnud majandusliku ja rahandusliku kohandamise kava, mille ta rääkis läbi Euroopa Komisjoniga, EKPga ja Rahvusvahelise Valuutafondiga; samuti seda, et Portugali valitsus on võtnud selge kohustuse see kava täies ulatuses ellu viia. EKP nõukogu hindas ka Portugali valitsuse poolt emiteeritud väärtpaberite mõju sellele kavale eurosüsteemi krediidiriski juhtimise seisukohast. EKP nõukogu peab seda kava kohaseks ning leiab, et krediidiriski juhtimise seisukohast säilitavad Portugali valitsuse poolt emiteeritud või tagatud turukõlblikud võlainstrumendid kvaliteedistandardi, mis on piisav eurosüsteemi rahapoliitika tehingute jätkuvaks tagatiskõlblikkuseks, olenemata mis tahes sõltumatutest krediidihinnangutest. Need positiivsed hinnangud on praeguse erandliku ja ajutise eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku kohandamise aluseks, mille eesmärgiks on kaasa aidata finantseerimisasutuste usaldusväärsuse tõstmisele, millega kaasneb finantssüsteemi stabiilsuse tugevdamine tervikuna ja nende asutuste klientide kaitse.

(5)

EKP nõukogu peab siiski täpselt jälgima Portugali valitsuse kohustuste jätkuvat kindlat täitmist seoses majandusliku ja rahandusliku kohandamise kava täieliku rakendamisega, mis on praeguse eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku erandliku ja ajutise kohandamise aluseks.

(6)

EKP nõukogu otsustas ja avaldas eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku erandliku kohandamise 7. juulil 2011. Seda kohaldatakse ajutiselt, kuni EKP nõukogu leiab, et finantssüsteemi stabiilsus võimaldab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide raamistiku tavalist kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Teatavate ülddokumentatsiooni sätete peatamine

1.   Kooskõlas artiklitega 2 ja 3 peatatakse eurosüsteemi miinimumnõuded krediidikvaliteedi künnisele, mis on sätestatud eurosüsteemi krediidihindamisraamistiku reeglites turukõlblikele varadele ülddokumentatsiooni punktis 6.3.2.

2.   Mis tahes erinevuse korral käesoleva otsuse ja ülddokumentatsiooni vahel, kohaldatakse esimest.

Artikkel 2

Portugali valitsuse poolt emiteeritud turukõlblike võlainstrumentide jätkuv tagatiskõlblikkus

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi künnist ei kohaldata Portugali valitsuse poolt emiteeritud turukõlblikele võlainstrumentidele. Need varad on kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, olenemata nende sõltumatust krediidireitingust.

Artikkel 3

Portugali valitsuse poolt tagatud turustatavate võlainstrumentide jätkuv tagatiskõlblikkus

Eurosüsteemi krediidikvaliteedi künnist ei kohaldata Portugalis asutatud emitentide poolt emiteeritud ja Portugali valitsuse poolt täielikult tagatud turukõlblikele võlainstrumentidele. Portugali valitsuse poolt antud tagatis vastab jätkuvalt ülddokumentatsiooni punktis 6.3.2 sätestatud nõuetele. Need varad on kõlblik tagatis eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, olenemata nende sõltumatust krediidireitingust.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 7. juulil 2011.

Frankfurt Maini ääres, 7. juuli 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1)  ELT L 310, 11.12.2000, lk 1.