ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.159.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 159

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
17. juuni 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2011/343/EL

 

*

Nõukogu otsus, 9. märts 2011, Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 572/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

2

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 573/2011, 16. juuni 2011, millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2

5

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 574/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa ( 1 )

7

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta ( 1 )

25

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 576/2011, 16. juuni 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

66

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 577/2011, 16. juuni 2011, millega 149. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

69

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 578/2011, 16. juuni 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

86

 

 

OTSUSED

 

 

2011/344/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta

88

 

*

Nõukogu rakendusotsus 2011/345/ÜVJP, 16. juuni 2011, millega rakendatakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

93

 

 

2011/346/EL

 

*

Komisjoni otsus, 20. juuli 2010, Riigiabi C 33/09 (ex NN 57/09, CP 191/09) kohta, mida Portugal on andnud riigigarantiina ettevõtjale BPP (teatavaks tehtud numbri K(2010) 4932 all)  ( 1 )

95

 

 

2011/347/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 16. juuni 2011, liidu rahalise toetuse kohta lammaste katarraalse palaviku epidemioloogilise uuringu ja seiremeetmete rakendamiseks Madalmaades 2006. ja 2007. aastal kõnealuse haiguse vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmete raames (teatavaks tehtud numbri K(2011) 4146 all)

105

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

 

 

2011/348/EÜ

 

*

Nõukogu otsus, 10. november 2009, Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

107

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping

108

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/1


NÕUKOGU OTSUS,

9. märts 2011,

Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2011/343/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon pidas ühenduse nimel läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2)

Lepinguosaliste esindajad kirjutasid kõnealusele lepingule alla 30. novembril 2009 Brüsselis ning lepingut on pärast allkirjastamist selle jõustumist oodates lepingu artikli 7 lõike 2 kohaselt ajutiselt kohaldatud.

(3)

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)

Leping tuleks liidu nimel sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping (1).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja saadab liidu nimel lepingu artikli 7 lõikes 2 ettenähtud teate ja esitab Jordaania Hašimiidi Kuningriigile järgmise teate:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seetõttu käsitatakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CSÉFALVAY Z.


(1)  Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 108.


MÄÄRUSED

17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/2


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 572/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2011/137/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega 2011/332/ÜVJP, (2) sätestatakse spetsiaalne erand, mis hõlmab teatavate üksuste (sadamad) varade külmutamist.

(2)

On asjakohane tagada humanitaarabioperatsioonide ning tsiviilelanikkonna põhivajadusteks mõeldud materjalide ja varustuse kohaletoimetamise ning Liibüast evakueerimiseks vajalike operatsioonide jätkumine.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid neid ühetaoliselt.

(4)

Võttes arvesse olukorra tõsidust Liibüas ning toimides kooskõlas otsusega 2011/137/ÜVJP, tuleks nõukogu määruse (EL) nr 204/2011 (3) III lisas sätestatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada täiendavad üksused.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 204/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 8a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8a

Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on loetletud IV lisas, lubada vabastada külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, mis kuuluvad III lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele, või lubada anda teatavad rahalised vahendid või majandusressursid III lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste käsutusse sellistel tingimustel, mida nad sobivaks peavad, juhul kui nad on arvamusel, et see on vajalik humanitaareesmärkidel nagu näiteks humanitaarabi kohaletoimetamine või selle hõlbustamine, tsiviilelanikkonna põhivajadusteks tarvilike materjalide ja varustuse kohaletoimetamine, sealhulgas toiduained ja põllumajandustootmiseks vajalikud vahendid, meditsiinitarbed, ning elektrienergiaga varustamine, või inimeste Liibüast evakueerimiseks. Asjaomane liikmesriik teavitab käesoleva artikli alusel antud lubadest teisi liikmesriike ja komisjoni kahe nädala jooksul loa andmisest.”.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 10a

Erandina artikli 5 lõikest 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on nimetatud IV lisas loetletud veebisaitidel, lubada teatud rahaliste vahendite või majandusressursside andmist III lisas loetletud sadamavaldajate käsutusse seoses enne 7. juulit 2011 sõlmitud lepingute rakendamisega kuni 15. juulini 2011, välja arvatud naftat, gaasi ja rafineeritud naftatooteid käsitlevate lepingute puhul. Liikmesriik teavitab käesoleva artikli alusel antud lubadest teisi liikmesriike ja komisjoni kahe nädala jooksul loa andmisest.”.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas loetletud üksused lisatakse määruse (EL) nr 204/2011 III lisas sätestatud loetellu.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.


(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

(2)  ELT L 149, 8.6.2011, lk 10.

(3)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.


LISA

Artiklis 2 osutatud üksused

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

 

Tripoli sadama käitaja

Sadama käitaja:

Socialist Ports Company (seoses Tripoli sadama tegevusega)

Tel: +218 21 43946

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Al-Khumsi sadama käitaja

Sadama käitaja:

Socialist Ports Company (seoses Al-Khumsi sadama tegevusega)

Tel: +218 21 43946

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Brega sadama käitaja

 

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Ras Lanufi sadama käitaja

Sadama käitaja:

Veba Oil Operations BV

Aadress: PO Box 690

Tripoli, Liibüa

Tel: +218 21 333 0081

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Zawia sadama käitaja

 

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011

 

Zuwara sadama käitaja

Sadama käitaja:

Port Authority of Zuwara

Aadress: PO Box 648

Port Affairs and Marine Transport

Tripoli

Liibüa

Tel: +218 25 25305

Gaddafi režiimi kontrolli all

7.6.2011


17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/5


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 573/2011,

16. juuni 2011,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

seoses arengutega Liibüas tuleks muuta määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kanne isiku kohta, kes on nimetatud käesoleva määruse lisas, jäetakse määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelust välja.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.


(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.


LISA

Artiklis 1 osutatud isik

14.

ZARTI, Mustafa


17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 574/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/32/EÜ I lisa seoses nitriti, melamiini ja Ambrosia spp piirnormide ning teatavate koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide ülekandumisega ning koondatakse direktiivi I ja II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiivi 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1 ja artikli 8 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2002/32/EÜ on sätestatud keeld kasutada loomasöödaks ettenähtud tooteid, mis sisaldavad soovimatuid aineid üle kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud piirnormide. Kui kõnealuse direktiivi II lisas sätestatud rakenduskünnis on ületatud, peavad liikmesriigid teatavate soovimatute ainete puhul läbi viima uurimise nende ainete allikate leidmiseks.

(2)

Suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul leiti, et teatavate tingimuste korral ületab neis sisalduva nitriti tase direktiivi 2002/32/EÜ I lisas hiljuti sätestatud piirnorme. Lisaks selgus, et söödas sisalduva nitriti määramise analüüsimeetod ei anna suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud toodete ja kõrvalsaaduste puhul alati usaldusväärset tulemust. Kuna Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) jõudis oma 25. märtsi 2009. aasta arvamuses (2) järeldusele, et nitritite sisaldus loomsetes toodetes ei ohusta inimeste tervist, tuleks kõnealuste toodete puhul peatada söödamaterjalis sisalduvate nitrite piirnormi kohaldamine seni, kuni nitritite sisaldust nendes toodetes ja asjakohaseid analüüsimeetodeid täpsemalt uuritakse.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet võttis 18. märtsil 2010 vastu teadusliku arvamuse toidus ja söödas sisalduva melamiini kohta (3). Järeldustest ilmneb, et melamiin võib põhjustada kristallide teket kuseteedes. On täheldatud, et need kristallid põhjustavad loomadel, kellele on antud saastunud sööta, ja lastel, keda on toidetud saastunud piimaseguga, proksimaalsete vääntorukeste kahjustusi, mille tagajärjed on mõnikord fataalsed. Codex Alimentarius’e komisjon on kehtestanud söödas ja toidus sisalduva melamiini piirnormi (4). Et kaitsta loomade ja inimeste tervist, tuleks kõnealused piirnormid, mis on kooskõlas Euroopa Toiduohutusameti arvamuses esitatud järeldustega, lisada direktiivi 2002/32/EÜ I lisasse. Teatavad söödalisandid tuleks piirnormide kohaldamisest vabastada, sest nende melamiinisisaldus on tavapärase tootmisprotsessi tulemusena vältimatult piirnormist kõrgem.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti jõudis oma 4. juuni 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et lindude sööt võib aidata oluliselt kaasa Ambrosia spp. levikule, eriti piirkondades, kus taime varem ei esinenud, sest sööt sisaldab sageli märkimisväärses koguses Ambrosia spp. töötlemata seemneid. Seega aitaks Ambrosia spp. töötlemata seemnetega saastunud linnusööda kasutamise vältimine tõenäoliselt vähendada Ambrosia spp. edasist levikut liidus. Taime õietolmu allergeensete omaduste tõttu on Ambrosia spp. ohuks rahvatervisele. Taime õietolmu sissehingamine võib põhjustada muu hulgas nina sidekoepõletikku ning astmat. Lisaks on esitatud tõendeid Ambrosia spp. õietolmu allergilise toime kohta loomadele. Seepärast tuleks piirata Ambrosia spp. seemnete sisaldust söödamaterjalis ja segasöödas, mis sisaldavad jahvatamata terasid ja seemneid, ning kehtestada jahvatamata terade ja seemnete puhul nii madal Ambrosia spp. sisalduse piirnorm, kui see on heade põllumajandustavade ja puhastamistehnoloogiaga saavutatav.

(5)

Koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide kandumine ühest tootepartiist teise võib toimuda, kui neid aineid kasutatakse lubatud söödalisandina. Ülekandumise tulemusel võib tehnilise vältimatuse tõttu (nn vältimatu ülekandumine või ristsaastumine) saastuda nende ainetega ka järgnevalt toodetud sööt, milles koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide sisaldus ei ole lubatud (nn muu kui selleks ettenähtud sööt). Võttes arvesse heade tootmistavade rakendamist, tuleb koktsidiostaatikumide või histomonostaatikumide muusse kui selleks ettenähtud sööta toimuva vältimatu ülekandumise piirnormid kehtestada ALARA (nii madal, kui on võimalik saavutada) põhimõttest lähtuvalt. Võimaldamaks söödatootjal hallata vältimatut ülekandumist, tuleks vähem vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda puhul lugeda nõuetekohaseks ligikaudu 3 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega), samas kui vastuvõtlike sihtrühmaväliste loomaliikide sööda ning tapmiseelsel perioodil kasutava sööda puhul tuleks kehtestada ligikaudu 1 % ülekandumise määr (võrreldes lubatud maksimumsisaldusega). Samuti tuleks lugeda nõuetekohaseks ristsaastumise 1 % ülekandumise määra sihtliikide sellise muu sööda suhtes, kuhu ei lisata koktsidiostaatikume või histomonostaatikume ning „pidevalt produktiivsete toiduloomade” nagu lüpsilehmade ja munakanade muu kui selleks ette nähtud sööda suhtes, kui on tõendeid söödast loomsele toidule ülekandumise kohta. Juhul kui loomadele söödetakse söödamaterjali otse või kui kasutatakse täiendsööta, ei tohi loom tarbida päevaratsioonis rohkem koktsidiostaatikume või histomonostaatikume, kui näevad ette vastavad tarbimise piirnormid päevaratsioonis ainult täissöötade kasutamise korral.

(6)

Et võtta arvesse koktsidiostaatikumide narasiini, nikarbasiini ja lasalotsiidnaatriumi kasutuslubade hiljutist muutmist, tuleks muuta direktiivi 2002/32/EÜ I lisa ning vastavalt tuleks muuta ka komisjoni 10. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 124/2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandumisest muusse kui selleks ettenähtud sööta (6).

(7)

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa on varem juba mitu korda oluliselt muudetud. Seepärast on asjakohane kõnealused lisad koondada. Nende lisade selguse ja loetavuse parandamiseks on asjakohane lisad ümber struktureerida ja ühtlustada terminoloogiat. Võttes arvesse, et lisade sätted on otse kohaldatavad ja tervikuna siduvad, tuleb kõnealused lisad kehtestada määrusega.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

Artikkel 1

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

Ambrosia spp. käsitlevaid sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10.

(2)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain, Scientific Opinion on Nitrite as undesirable substances in animal feed, EFSA Journal (2009) 1017, 1–47. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1017.pdf.

(3)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM) and EFSA Panel on Food Contact Materials, Enzymes, Flavourings and Processing Aids (CEF); Scientific Opinion on Melamine in Food and Feed. EFSA Journal 2010; 8(4):1573. [lk 145]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1573. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1573.pdf.

(4)  Report on the Thirty-Third Session of the Joint FAO/WHO Food Standards Programme, Codex Alimentarius Commission, Genf, Šveits, 5.–9. juuli 2010 (ALINORM 10/33/REP).

(5)  EFSA Panel on Contaminants in the Food Chain (CONTAM), EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA) and EFSA Panel on Plant Health (PLH); Scientific Opinion on the effect on public or animal health or on the environment on the presence of seeds of Ambrosia spp. in animal feed. EFSA Journal 2010; 8(6):1566 [37 pp.]. doi:10.2903/j.efsa.2010.1566. Kättesaadav aadressil: http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/doc/1566.pdf.

(6)  ELT 140, 11.2.2009, lk 7.


LISA

Direktiivi 2002/32/EÜ I ja II lisa asendatakse järgmisega:

I LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD SOOVIMATUTE AINETE PIIRNORMID

I JAOTIS.   ANORGAANILISED LISANDID JA LÄMMASTIKUÜHENDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Arseen (1)

Söödamaterjal,

2

välja arvatud:

 

rohujahu ning jahu, mis on valmistatud kuivatatud lutsernist, kuivatatud ristikust või kuivatatud suhkrupeedi viljalihast ja melassist;

4

palmituumakook;

4 (2)

fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

10

kaltsiumkarbonaat;

15

magneesiumoksiid ja magneesiumkarbonaat;

20

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

25 (2)

merevetikajahu ja merevetikatest valmistatud söödamaterjal.

40 (2)

Rauaosakesed, mida lisatakse jälgitavuse tagamiseks.

50

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

30

välja arvatud:

 

vasksulfaatpentahüdraat ja vaskkarbonaat;

50

tsinkoksiid, mangaan(II)oksiid ja vask(II)oksiid.

100

Täiendsööt,

4

välja arvatud:

 

mineraalsööt.

12

Täissööt,

2

välja arvatud:

 

kalade ja karusloomade täissööt.

10 (2)

2.

Kaadmium

Taimne söödamaterjal.

1

Loomne söödamaterjal.

2

Mineraalne söödamaterjal,

2

välja arvatud:

 

fosfaadid.

10

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

10

välja arvatud:

 

vask(II)oksiid, mangaan(II)oksiid, tsinkoksiid ja mangaan(II)sulfaat, monohüdraat

30

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

2

Eelsegud (6)

15

Täiendsööt,

0,5

välja arvatud:

 

mineraalsööt, mis

 

– –

sisaldab < 7 % fosforit (8);

5

- -

sisaldab ≥ 7 % fosforit (8);

0,75 ühe protsendi fosfori kohta (8), maksimaalselt 7,5

lemmikloomade täiendsööt.

2

Täissööt,

0,5

välja arvatud:

 

veiste (v.a vasikad), lammaste (v. a talled), kitsede (v.a talled) ja kalade täissööt;

1

lemmikloomade täissööt.

2

3.

Fluor (7)

Söödamaterjal,

150

välja arvatud:

 

loomne söödamaterjal, välja arvatud meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

500

meres elavad koorikloomad, näiteks krill;

3 000

fosfaadid;

2 000

kaltsiumkarbonaat;

350

magneesium(II)oksiid;

600

lubjarikkad merevetikad.

1 000

Vermikuliit (E 561).

3 000

Täiendsööt, mis

 

sisaldab ≤ 4 % fosforit (8),

500

sisaldab > 4 % fosforit (8).

125 ühe protsendi fosfori (8) kohta

Täissööt,

150

välja arvatud:

 

sigade täissööt;

100

kodulindude (v.a tibude) ja kalade täissööt;

350

tibude täissööt;

250

veiste, lammaste ja kitsede täissööt

 

– –

laktatsioonil;

30

– –

muu.

50

4.

Plii

Söödamaterjal,

10

välja arvatud:

 

haljassööt (3);

30

fosfaadid ja lubjarikkad merevetikad;

15

kaltsiumkarbonaat;

20

pärm.

5

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

100

välja arvatud:

 

tsinkoksiid;

400

mangaan(II)oksiid, raudkarbonaat, vaskkarbonaat.

200

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid,

30

välja arvatud:

 

vulkaaniline klinoptiloliit.

60

Eelsegud (6)

200

Täiendsööt,

10

välja arvatud:

 

mineraalsööt.

15

Täissööt.

5

5.

Elavhõbe (4)

Söödamaterjal,

0,1

välja arvatud:

 

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted;

0,5

kaltsiumkarbonaat.

0,3

Segasööt,

0,1

välja arvatud:

 

mineraalsööt;

0,2

kalade segasööt;

0,2

koerte, kasside ja karusloomade segasööt.

0,3

6.

Nitrit (5)

Söödamaterjal,

15

välja arvatud:

 

kalajahu;

30

silo;

suhkrupeedist ja suhkruroost valmistatud ning tärklisetootmisega seotud tooted ja kõrvalsaadused.

Täissööt,

15

välja arvatud:

 

koerte ja kasside täissööt, mille niiskusesisaldus on üle 20 %.

7.

Melamiin (9)

Sööt,

2,5

välja arvatud järgmised söödalisandid:

 

guanidiinäädikhape;

uurea;

biureet.


II JAOTIS.   MÜKOTOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Aflatoksiin B1

Söödamaterjal

0,02

Täiend- ja täissööt,

0,01

välja arvatud:

 

lüpsilehmade ja vasikate, lüpsilammaste ja tallede, lüpsikitsede ja tallede, põrsaste ja noorlindude segasööt;

0,005

veiste (v.a lüpsilehmad ja vasikad), lammaste (v. a lüpsilambad ja talled), kitsede (v.a lüpsikitsed ja talled), sigade (v.a põrsad) ja kodulindude (v.a noorlinnud) segasööt.

0,02

2.

Harilik tungaltera (Claviceps purpurea)

Söödamaterjal ja segasööt, mis sisaldab jahvatamata teravilja.

1 000


III JAOTIS.   LOODUSLIKUD TAIMSED TOKSIINID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Vaba gossüpol

Söödamaterjal,

20

välja arvatud:

 

puuvillaseemned;

5 000

puuvillakook ja puuvillaseemnejahu.

1 200

Täissööt,

20

välja arvatud:

 

veiste (v.a vasikad) täissööt;

500

lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

300

kodulindude (välja arvatud munakanad) ja vasikate täissööt;

100

jäneste, lambatallede, kitsetallede ja sigade (v.a põrsad) täissööt.

60

2.

Vesiniktsüaniidhape

Söödamaterjal,

50

välja arvatud:

 

linaseemned;

250

linakoogid;

350

maniokitooted ja mandlikoogid.

100

Täissööt,

50

välja arvatud:

 

noorkanade (< 6 nädalat) täissööt.

10

3.

Teobromiin

Täissööt,

300

välja arvatud:

 

sigade täissööt;

200

koerte, jäneste, hobuste ja karusloomade täissööt.

50

4.

Vinüültiooksasolidoon (5-vinüüloksasolidiin-2-tioon)

Kodulindude täissööt,

1 000

välja arvatud:

 

munakanade täissööt.

500

5.

Lenduv sinepiõli (10)

Söödamaterjal,

100

välja arvatud:

 

rapsikoogid.

4 000

Täissööt,

150

välja arvatud:

 

veiste (v.a vasikad), lammaste (v.a talled) ja kitsede (v.a talled) täissööt;

1 000

sigade (v.a põrsad) ja kodulindude täissööt.

500


IV JAOTIS.   KLOORORGAANILISED ÜHENDID (VÄLJA ARVATUD DIOKSIINID JA PCBd)

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Aldriin (11)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01 (12)

2.

Dieldriin (11)

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid;

0,1 (12)

kalade segasööt.

0,02 (12)

3.

Kampekloor (toksafeen) – indikaatorühendite CHB 26, 50 ja 62 summa (13)

Kalad ja muud veeloomad ja nendest saadud tooted,

0,02

välja arvatud:

 

kalaõli.

0,2

Kalade täissööt

0,05

4.

Klordaan (cis- ja transisomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,05

5.

DDT (DDT-, DDD- (või TDE-) ja DDE-isomeeride summa, väljendatud DDT-na)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,05

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,5

6.

Endosulfaan (alfa- ja beetaisomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,1

välja arvatud:

 

mais ja selle töötlemissaadused;

0,2

õliseemned ja nende töötlemissaadused, välja arvatud töötlemata taimeõli;

0,5

töötlemata taimeõli;

1,0

kalade täissööt.

0,005

7.

Endriin (endriini ja deltaketoi-endriini summa, väljendatud endriinina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,05

8.

Heptakloor (heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,2

9.

Heksaklorobenseen (HCB)

Söödamaterjal ja segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,2

10.   

Heksaklorotsükloheksaan (HCH)

alfa-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,02

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,2

beeta-isomeerid

Söödamaterjal,

0,01

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

0,1

Segasööt,

0,01

välja arvatud:

 

piimakarja segasööt.

0,005

gamma-isomeerid

Söödamaterjal ja segasööt,

0,2

välja arvatud:

 

rasvad ja õlid.

2,0


V JAOTIS.   DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) (, (14), (15)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDD) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDF) summa, väljendatuna Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) toksilisuse ekvivalendina, kohaldades WHO toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEF, 1997)) (17))

Taimne söödamaterjal,

0,75

välja arvatud:

 

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,75

Mineraalne söödamaterjal

1,0

Loomne söödamaterjal:

 

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

2,0

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,75

kalaõli;

6,0

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

1,25

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

2,25

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit.

0,75

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,0

Eelsegud

1,0

Segasööt,

0,75

välja arvatud:

 

lemmikloomade ja kalade segasööt;

2,25

karusloomade segasööt.

2.

Dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) ja polüklooritud bifenüülide (PCBd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid WHO-TEF, 1997) (17)

Taimne söödamaterjal,

1,25

välja arvatud:

 

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

1,5

Mineraalne söödamaterjal

1,5

Loomne söödamaterjal:

 

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

3,0

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

1,25

kalaõli;

24,0

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (16);

4,5

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

11,0

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid kaoliinsavi, kaltsiumsulfaatdihüdraat, vermikuliit, natroliitfonoliit, sünteetilised kaltsiumaluminaadid ja setteline klinoptiloliit.

1,5

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

1,5

Eelsegud

1,5

Segasööt,

1,5

välja arvatud:

 

lemmikloomade ja kalade segasööt;

7,0

karusloomade segasööt.


VI JAOTIS.   OHTLIKUD BOTAANILISED LISANDID

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Alkaloide, glükosiide või muid mürgiseid aineid sisaldavad umbrohuseemned ning jahvatamata ja purustamata puuviljad, eraldi või seguna, mis sisaldavad

Söödamaterjal ja segasööt

3 000

Datura sp.

 

1 000

2.

Crotalaria spp.

Söödamaterjal ja segasööt

100

3.

Seemned ja seemnekestad järgmistelt taimedelt: Ricinus communis L., Croton tiglium L. ja Abrus precatorius L. ning nende töötlemissaadused (18) eraldi või segus

Söödamaterjal ja segasööt

10 (19)

4.

Kestadeta hariliku pöögi pähklid — Fagus silvatica L.

5.

Oksepähkli-jatrofa — Jatropha curcas L.

6.

India sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. integrifolia (West.) Thell.

7.

Sarepta kapsasrohi — Brassica juncea (L.) Czern And Coss. ssp.juncea

8.

Hiina sinep – Brassica juncea (L.) Czern. And Coss. ssp. juncea var. lutea Batalin

9.

Must sinep – Brassica nigra (L.) Koch

10.

Etioopia sinep — Brassica carinata A. Braun

Söödamaterjal ja segasööt

Esimeses tulbas loetletud taimede seemneid ja vilju ning nende töötlemissaadusi võib söödas esineda ainult jälgedena, mis ei ole kvantitatiivselt määratavad

11.

Ambrosia spp. seemned

Söödamaterjal,

50

välja arvatud:

 

hirss (Panicum miliaceum L. terad) ja sorgo (Sorghum bicolor (L) Moench s.l. terad), mida ei söödeta loomadele otse.

200

Segasööt, mis sisaldab jahvatamata terasid ja seemneid.

50


VII JAOTIS.   VÄLTIMATU ÜLEKANDUMISE TULEMUSENA MUUS KUI SELLEKS ETTENÄHTUD SÖÖDAS ESINEVAD LUBATUD SÖÖDALISANDID

Koktsidiostaatikumid

Loomasöödaks ettenähtud tooted (20)

Piirnorm (mg/kg (ppm)) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

1.

Dekokvinaat

Söödamaterjal

0,4

Järgmiste loomade segasööt:

 

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,4

broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui dekokvinaadi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,4

muud loomaliigid.

1,2

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud dekokvinaadi kasutamine.

( (21))

2.

Diklasuriil

Söödamaterjal

0,01

Järgmiste loomade segasööt:

 

munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja broilerkalkunid (> 12 nädalat);

0,01

broilerküülikud ja aretusküülikud, tapmiseelsel perioodil, kui diklasuriili kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,01

muud loomaliigid, v.a munakanad (< 16 nädalat), broilerkanad, pärlkanad ja broilerkalkunid (< 12 nädalat).

0,03

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud diklasuriili kasutamine.

 (21)

3.

Halofuginoonvesinikbromiid

Söödamaterjal

0,03

Järgmiste loomade segasööt:

 

munalinnud, munakanad ja kalkunid (> 12 nädalat);

0,03

broilerkanad ja kalkunid (< 12 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,03

muud loomaliigid.

0,09

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud halofuginoonvesinikbromiidi kasutamine.

 (21)

4.

Lasalotsiidnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

koerad, vasikad, küülikud, hobuslased, lüpsiloomad, munalinnud, kalkunid (> 16 nädalat), munakanad (> 16 nädalat);

1,25

broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui lasalotsiidnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud lasalotsiidnaatriumi kasutamine.

 (21)

5.

Maduramütsiinammoonium alfa

Söödamaterjal

0,05

Järgmiste loomade segasööt:

 

hobuslased, küülikud, kalkunid (> 16 nädalat), munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,05

broilerkanad ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui maduramütsiinammoonium alfa kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,05

muud loomaliigid.

0,15

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud maduramütsiinammoonium alfa kasutamine.

 (21)

6.

Monensiinnaatrium

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

hobuslased, koerad, väikemäletsejalised (lambad ja kitsed), pardid, veised, lüpsikari, munalinnud, munakanad (> 16 nädalat) ja kalkunid (> 16 nädalat);

1,25

broilerkanad, munakanad (< 16 nädalat) ja kalkunid (< 16 nädalat), tapmiseelsel perioodil, kui monensiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

1,25

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud monensiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

7.

Narasiin

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

kalkunid, küülikud, hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud narasiini kasutamine.

 (21)

8.

Nikarbasiin

Söödamaterjal

1,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

hobuslased, munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

1,25

muud loomaliigid.

3,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud nikarbasiini kasutamine (eraldi või koos narasiiniga).

 (21)

9.

Robenidiinhüdrokloriid

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,7

broilerkanad, broilerküülikud ja aretusküülikud ning kalkunid, tapmiseelsel perioodil, kui robenidiinhüdrokloriidi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud robenidiinhüdrokloriidi kasutamine.

 (21)

10.

Salinomütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,7

Järgmiste loomade segasööt:

 

hobuslased, kalkunid, munalinnud ja munakanad (> 12 nädalat);

0,7

broilerkanad, munakanad (< 12 nädalat) ja broilerjänesed, tapmiseelsel perioodil, kui salinomütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,7

muud loomaliigid.

2,1

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud salinomütsiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

11.

Semduramütsiinnaatrium

Söödamaterjal

0,25

Järgmiste loomade segasööt:

 

munalinnud ja munakanad (> 16 nädalat);

0,25

broilerkanad, tapmiseelsel perioodil, kui semduramütsiinnaatriumi kasutamine on keelatud (tapmiseelsel perioodil kasutatav sööt);

0,25

muud loomaliigid.

0,75

Eelsegud kasutamiseks söödas, milles on keelatud semduramütsiinnaatriumi kasutamine.

 (21)

II LISA

RAKENDUSKÜNNISED, MILLE PUHUL PEAVAD LIIKMESRIIGID ARTIKLI 4 LÕIKE 2 KOHASELT ALGATAMA JUURDLUSE

JAOTIS.

DIOKSIINID JA PCBd

Soovimatud ained

Loomasöödaks ettenähtud tooted

Rakenduskünnis (ng WHO-PCDD/F-TEQ/kg (ppm) ( (23), (24))) sööda puhul, mille niiskusesisaldus on 12 %

Märkused ja lisateave (näiteks läbiviidava uurimise laad

1.

Dioksiinid (polüklooritud dibenso-para-dioksiinide (PCDDd) ja polüklooritud dibensofuraanide (PCDFd) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

 (25)

Mineraalne söödamaterjal

0,5

 (25)

Loomne söödamaterjal:

 

 

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

1,0

 (25)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,5

 (25)

kalaõli;

5,0

 (26)

kalad ja muud veeloomad, nendest saadud tooted ja kõrvalsaadused, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

1,0

 (26)

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

1,75

 (26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (26)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (25)

Eelsegud

0,5

 (25)

Segasööt,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

lemmikloomade ja kalade segasööt;

1,75

 (26)

karusloomade segasööt.

 

2.

Dioksiinitaolised PCBd (polüklooritud bifenüülide (PCBde) summa, väljendatuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) toksilisusekvivalendina, kasutades toksilisuse ekvivalentfaktoreid (WHO-TEF, 1997)) (22)

Taimne söödamaterjal,

0,35

 (25)

välja arvatud:

 

 

taimeõlid ja nende kõrvalsaadused.

0,5

 (25)

Mineraalne söödamaterjal

0,35

 (25)

Loomne söödamaterjal:

 

 

loomsed rasvad, sealhulgas piima- ja munarasv;

0,75

 (25)

muud maismaaloomadest saadud tooted, sealhulgas piim ja piimatooted ning munad ja munatooted;

0,35

 (25)

kalaõli;

14,0

 (26)

kalad ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted, välja arvatud kalaõli ja kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat (24);

2,5

 (26)

kalavalgu üle 20-protsendilise rasvasisaldusega hüdrolüsaat.

7,0

 (26)

Sideainete ja paakumisvastaste ainete funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,5

 (25)

Mikroelementühendite funktsionaalrühma kuuluvad söödalisandid.

0,35

 (25)

Eelsegud

0,35

 (25)

Segasööt,

0,5

 (25)

välja arvatud:

 

 

lemmikloomade ja kalade segasööt;

3,5

 (26)

karusloomade segasööt.

 


(1)  Piirnormi puhul arvestatakse arseeni kogusisaldust.

(2)  Pädevate asutuste taotluse korral peab vastutav käitleja tegema analüüsid tõendamaks, et anorgaanilise arseeni sisaldus on väiksem kui 2 ppm. Nimetatud analüüsid on eriti olulised merivetikate Hizikia fusiforme puhul.

(3)  Haljassööda hulka kuuluvad söödaks ettenähtud tooted, nagu näiteks hein, silo, värske rohi jne.

(4)  Piirnormi puhul arvestatakse elavhõbeda kogusisaldust.

(5)  Piirnorm on väljendatud naatriumnitritina.

(6)  Eelsegudele kehtestatud piirnormi puhul võetakse arvesse söödalisandeid, millel on kõrgeim plii ja kaadmiumi tase, mitte eri loomaliikide tundlikkust plii ja kaadmiumi suhtes. Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1831/2003 (loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29)), artiklis 16, on eelsegude tootja kohustus loomade ja inimeste tervise kaitseks tagada, et lisaks eelsegude piirnormide järgimisele on eelsegude kasutusjuhendid kooskõlas täis- ja täiendsöötade piirnormidega.

(7)  Piirnormid osutavad fluori analüütilisele määramisele, kui ekstraktsioon viiakse läbi 1 N soolhappega 20 minuti jooksul ümbritseva õhu temperatuuril. Võib kasutada samaväärseid ekstraktsioonimenetlusi, kui nende puhul on tõendatud, et ekstraktsiooniefektiivsus on samaväärne.

(8)  Fosforisisaldus (%) söödas, mille niiskusesisaldus on 12 %.

(9)  Piirnorm kehtib ainult melamiini suhtes. Edaspidi kaalutakse, kas piirnorm peaks hõlmama ka struktuurilt sarnaseid ühendeid, nagu tsüanuurhape, ammeliin ja ammeliid.

(10)  Piirnorm on väljendatud allüülisotiotsüanaadina.

(11)  Eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(12)  Aldriini ja dieldriini maksimumsisaldus eraldi või koos, väljendatud dieldriinina.

(13)  Numeratsioon vastavalt Parlarile, kas eesliitega „CHB” või „Parlar”:

 

CHB 26: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,10,10-oktoklorobornaan,

 

CHB 50: 2-endo,3-ekso,5-endo,6-ekso,8,8,9,10,10-nonaklorobornaan,

 

CHB 62: 2,2,5,5,8,9,9,10,10-nonaklorobornaan.

(14)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(15)  Dioksiinide (PCDD/F) eraldi piirnormide kohaldamist jätkatakse üleminekuaja jooksul. Selle üleminekuaja jooksul peavad punktis 1 nimetatud loomasöödaks ettenähtud tooted vastama nii dioksiinide piirnormidele kui ka dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormidele.

(16)  Karusloomasööda valmistamiseks otse ja vahetöötlemiseta tarnitava värske kala ja muude veeloomade suhtes ei kohaldata piirnormi, kuid lemmikloomade, loomaaia- ja tsirkuseloomade otsetoitmiseks kasutatava värske kala suhtes kohaldatakse piirnorme 4,0 ng WHO-PCDD/F-TEQ ja 8,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ ning kalamaksa suhtes kohaldatakse piirnormi 25,0 ng WHO-PCDD/F-PCB-TEQ toote kg kohta. Kõnealustest loomadest (karusloomad, lemmikloomad, loomaaia- ja tsirkuseloomad) saadud tooted ega töödeldud loomsed valgud ei tohi sattuda toiduahelasse ning nende söötmine põllumajandusloomadele, keda peetakse, nuumatakse või aretatakse toidu tootmise eesmärgil, on keelatud

(17)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

Analoog

TEF väärtus

Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid ja (“PCDDd”) polüklooritud dibensofuraanid (PCD Fid)

2,3,7,8-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0001

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,05

2,3,4,7,8-PeCDF

0,5

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0001

“Dioxin-like” Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

 

 

Mitte-orto-PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0001

PCB 126

0,1

PCB 169

0,01

Mono-orto-PCBd

PCB 105

0,0001

PCB 114

0,0005

PCB 118

0,0001

PCB 123

0,0001

PCB 156

0,0005

PCB 157

0,0005

PCB 167

0,00001

PCB 189

0,0001

 

 

 

 

Kasutatud lühendid: “T” = tetra; “Pe” = penta; “Hx” = heksa; “Hp” = hepta; “O” = okta; “CDD” = klorodibensodioksiin; “CDF” = klorodibensofuraan; “CB” = klorobifenüül.

(18)  Sel määral, nagu on võimalik kindlaks määrata analüütilise mikroskoopiaga.

(19)  Hõlmab ka seemnekestade osakesi.

(20)  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29) lubatud tasemete kohaldamist.

(21)  Aine piirnorm eelsegus on kontsentratsioon, mis annab kasutamisjuhendi järgimisel tulemuseks ainekoguse, mis ei ületa söödale kehtestatud piirnormi rohkem kui 50 %.

(22)  Inimeste tervist ähvardava ohu hindamisel kasutatavad Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktorid (TEFid), mis põhinevad 15.–18. juunil 1997 Rootsis Stockholmis peetud Maailma Terviseorganisatsiooni koosoleku otsustel (Van den Berg jt, 1998, Toxic Equivalency Factors (TEFs) for PCBs, PCDDs, PCDFs for Humans and for Wildlife. Environmental Health Perspectives, 106(12), 775).

(23)  Sisalduse ülempiir; sisalduse ülempiir arvutatakse eeldusel, et kõigi allpool määramispiiri olevate eri analoogide väärtused võrduvad määramispiiriga.

(24)  Komisjon vaatab need rakenduskünnis läbi samaaegselt dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde summa piirnormide läbivaatamisega.

(25)  Saasteallika kindlaksmääramine. Kui allikas on kindlaks määratud, võtta võimaluse korral asjakohaseid meetmeid saastamise vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

(26)  Sageli ei pruugi saasteallika uurimine vajalik olla, kuna mõnes piirkonnas on taustanivoo rakenduskünnise lähedal või ületab seda. Siiski tuleb juhul, kui rakenduskünnis on ületatud, dokumenteerida kõik andmed, nagu proovivõtuaeg, geograafiline päritolu, kalaliik jms, pidades silmas tulevasi meetmeid dioksiinide ja dioksiinitaoliste ühendite sisalduse vähendamiseks nendes loomasöödaks ettenähtud materjalides.

Analoog

TEF väärtus

Polüklooritud dibenso-para-dioksiinid (PCDDd), polüklooritud dibensofuraanid (PCDFid),

2,3,7,8-TCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0001

2,3,7,8-TCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,05

2,3,4,7,8-PeCDF

0,5

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0001

Dioksiinitaolised PCBd: m- ja p- ning mono-orto-asendatud PCBd

 

 

Mitte-orto-PCBd

PCB 77

0,0001

PCB 81

0,0001

PCB 126

0,1

PCB 169

0,01

Mono-orto-PCBd

PCB 105

0,0001

PCB 114

0,0005

PCB 118

0,0001

PCB 123

0,0001

PCB 156

0,0005

PCB 157

0,0005

PCB 167

0,00001

PCB 189

0,0001

 

 

 

 

Kasutatud lühendid: ”T” = tetra; ”Pe” = penta; ”Hx” = heksa; ”Hp” = hepta; ”O” = okta; ”CDD” = klorodibensodioksiin; ”CDF” = klorodibensofuraan; ”CB” = klorobifenüül.


17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011,

16. juuni 2011,

söödamaterjalide kataloogi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ, (1) eriti selle artikli 26 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta määrusega (EL) nr 242/2010 söödamaterjalide kataloogi koostamise kohta (2) jõustus söödamaterjalide kataloogi esimene versioon. See koosneb direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisa veergudes 2, 3 ja 4 juba esitatud söödamaterjalide loetelust ja direktiivi 96/25/EÜ lisa A osa IV punktis esitatud sõnastikust.

(2)

Euroopa söödakäitlejate asjaomased esindajad on muude huvitatud isikutega konsulteerides ja koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega võtnud arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut ja on välja töötanud määruse (EL) nr 242/2010 muudatused. Muudatused käsitlevad uusi kandeid ja olemasolevate kannete parandusi.

(3)

Komisjon on hinnanud esitatud muudatusi, kontrollinud määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 26 ettenähtud korra järgmist ja tingimuste täitmist ning kiidab muudatused heaks hindamise käigus esitatud kujul.

(4)

Võttes arvesse määrusesse (EL) nr 242/2010 tehtavate muudatuste suurt arvu, tuleks ühtsuse, selguse ja lihtsuse huvides kõnealune määrus kehtetuks tunnistada ja asendada.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklis 24 osutatud söödamaterjalide kataloog koostatakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule.

Artikkel 2

Määrus (EL) nr 242/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.

(2)  ELT L 77, 24.3.2010, lk 17.


LISA

SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG

A   OSA

Üldsätted

(1)

Kataloogi kasutamine söödakäitlejate poolt on vabatahtlik. C osas loetletud söödamaterjali nimetust võib kasutada üksnes söödamaterjali puhul, mis vastab kõnealuse kande nõuetele.

(2)

Kõik C osa söödamaterjalide loetelu kanded peavad vastama söödamaterjalide kasutamise piirangutele kooskõlas liidu asjaomaste õigusaktidega. Kataloogi kantud söödamaterjale kasutavad söödakäitlejad tagavad, et söödamaterjal vastab määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 4 nõuetele.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) 183/2005 artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus.

(4)

Söödamaterjali botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %. Eelmisest tootmistsüklist pärinevate botaaniliste lisandite, nagu muude õliseemnete või õliviljade sisaldus ei ületa 0,5 % iga õliseemne või õlivilja liigi kohta. Neist üldeeskirjadest erinevuse puhuks tuleb C osa söödamaterjalide loetelus kindlaks määrata konkreetne norm.

(5)

Söödamaterjali nimele võib lisada ühe või mitme töötlemisviisi üldnimetuse/-omaduse, mis on loetletud B osas olevas töötlemisviiside sõnastikus, näitamaks, et kõnealust söödamaterjali on nimetatud viisil või viisidel töödeldud.

(6)

Kui söödamaterjali töötlemisviis erineb B osas töötlemisviiside sõnastikus esitatud asjaomase töötlemisviisi kirjeldusest, tuleb töötlemisviis esitada asjaomase söödamaterjali kirjelduses.

(7)

Paljude söödamaterjalide puhul võib kasutada sünonüüme. Sellised sünonüümid lisatakse nurksulgudes asjaomase söödamaterjali kande veergu „Nimetus” C osa söödamaterjalide loetelus.

(8)

Söödamaterjalide kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus kasutatakse sõna „kõrvalsaadus” asemel sõna „toode”, et kajastada turuolukorda ja söödakäitlejate tegelikku keelekasutust, mille eesmärk on esile tõsta söödamaterjalide kaubanduslikku väärtust.

(9)

Taime botaaniline nimi esitatakse ainult kõnealust taime käsitleva esimese kande kirjelduses C osa söödamaterjalide loetelus.

(10)

Teatava kataloogi kantud söödamaterjali analüütiliste koostisosade kohustusliku märgistamise aluseks on vajadus näidata, kas konkreetse koostisosa kontsentratsioon teatavas tootes on kõrge või kas töötlemisviis on muutnud toote toiteomadusi.

(11)

Määruse (EÜ) 767/2009 artikli 15 punktis g on koostoimes sama määruse I lisa punktiga 6 ette nähtud märgistamisnõuded niiskusesisalduse kohta. Sama määruse artikli 16 lõike 1 punktis b on koostoimes sama määruse V lisaga ette nähtud märgistamisnõuded muude analüütiliste koostisosade kohta. Peale selle tuleb määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 5 kohaselt esitada märgistusel soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on suurem kui 2,2 % üldjuhul või teatavate söödamaterjalide puhul siis, kui see ületab selle määruse V lisa asjaomases jaos määratud taset. Mõned C osa söödamaterjalide loetelu kanded erinevad nendest nõuetest järgmises:

a)

C osa söödamaterjalide loetelus analüütilisi koostisosi käsitlev kohustuslik teave asendab määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomases jaos ettenähtud kohustusliku teabe.

b)

Kui C osa söödamaterjalide loetelus on kohustusliku teabe veerg täitmata jäetud selliste analüütiliste koostisosade osas, millest oleks määruse (EÜ) nr 767/2009 V lisa asjaomase jao kohaselt tulnud teatada, ei tule ühtki neist koostisosadest märgistada. Kui soolhappes lahustumatu tuha sisaldus on suurem kui 2,2 %, tuleb see siiski märkida ka juhul, kui C osa söödamaterjalide loetelus ei ole sisalduse taset ette nähtud.

c)

Kui C osa söödamaterjalide loetelu kohustusliku teabe veerus on kehtestatud üks või enam konkreetset niiskusesisalduse taset, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punktis 6 ettenähtud taseme asemel neid tasemeid. Kui niiskusesisaldus on väiksem kui 14 %, ei ole selle deklareerimine kohustuslik. Kui kõnealuses veerus ei ole konkreetset niiskusesisaldust ette nähtud, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 767/2009 I lisa punkti 6.

(12)

„Tehniline puhtus” tähendab, et aine on toodetud kontrollitud keemilise või füüsikalise protsessi käigus, mis vastab liidu asjaomastele söödaalastele õigusnormidele.

(13)

Söödakäitleja, kes väidab, et söödamaterjalil on rohkem omadusi, kui C osa söödamaterjalide loetelu kirjelduse veerus märgitud, peab täitma määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 nõudeid. Peale selle võib söödamaterjalil olla eri toiteomadusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2009 artiklitega 9 ja 10.

B   OSA

Töötlemisviiside sõnastik

 

Töötlemisviis

Määratlus

Üldnimetus või omadus

1

Õhkfraktsioneerimine

Osakeste eraldamine õhu survel.

Õhkfraktsioneeritud

2

Aspireerimine

Tolmu, väikeste osakeste ja teravilja muude peenosiste eraldamine liikumises olevast puistes teraviljast õhuvoolu abil.

Aspireeritud

3

Blanšeerimine

Protsessi käigus orgaaniline aine kuumtöödeldakse keetmise või aurutamise teel, et denatureerida looduslikud ensüümid, pehmendada kudesid ja eemaldada toores lõhn, ning kastetakse seejärel küpsemise peatamiseks külma vette.

Blanšeeritud

4

Pleegitamine

Loodusliku värvi eemaldamine

Pleegitatud

5

Jahutamine

Temperatuuri alandamine keskkonnatemperatuurist allapoole, jättes selle siiski ülalpoole jäätumispiiri, et hõlbustada säilitamist

Jahutatud

6

Tükeldamine

Osakeste suuruse vähendamine ühe või mitme noa abil.

Tükeldatud

7

Puhastamine

Ainete (saasteainete, nt kivide) või taime vegetatiivsete osade, nt lahtiste õle, koorte ja umbrohu osade eemaldamine.

Puhastatud / sorteeritud

8

Kontsentreerimine (1)

Teatavate koostisosade sisalduse suurendamine vee ja/või teiste koostisosade eemaldamise abil

Kontsentraat

9

Kondenseerimine

Aine muutmine gaasilisest vedelaks

Kondenseeritud

10

Kuumutamine

Kuumuse kasutamine söödamaterjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste muutmiseks

Kuumutatud

11

Purustamine

Osakeste suuruse vähendamine purusti abil

Purustatud, purustamine

12

Kristalliseerimine

Puhastamine vedelast lahusest tahkete kristallide moodustamise abil. Vedelikus sisalduvad lisandid ei ühine tavaliselt kristalli võrkstruktuuriga.

Kristalliseeritud

13

Koorimine (2)

Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine

Kooritud, osaliselt kooritud

14

Lüdimine / kroovimine

Ubade, terade ja seemnete väliskestade üldjuhul füüsiline eemaldamine.

Lüditud või kroovitud

15

Pektiini eemaldamine

Pektiinide ekstraheerimine söödamaterjalist.

Pektiinita

16

Kuivatamine

Niiskuse eraldamine

Kuivatatud

17

Lima eemaldamine

Limakihi eemaldamine pinnalt

Lima eemaldatud

18

Suhkru eraldamine

Mono- ja disahhariidide täielik või osaline eraldamine melassist ja muudest suhkrut sisaldavatest materjalidest keemilise või füüsikalise menetluse abil

Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega

19

Detoksifitseerimine

Protsessi käigus hävitatakse toksilised saasteained või vähendatakse nende sisaldust.

Detoksifitseeritud

20

Destilleerimine

Vedelike fraktsioneerimine, mille käigus vedelikku keedetakse ning kondenseerunud aur kogutakse eraldi anumasse.

Destilleeritud

21

Kuivatamine

Vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või looduslikul teel

Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil)

22

Sileerimine

Söödamaterjali konserveerimine siloks, võimalik on säilitusaine lisamine või anaeroobsete tingimuste kasutamine koos võimalike silokonservantidega.

Sileeritud

23

Aurustamine

Veesisalduse vähendamine.

Aurustatud

24

Paisutamine

Kuumtöötlemisviis, mille puhul toote sisemise veesisalduse äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine.

Paisutatud

25

Väljapressimine

Õli/rasva eemaldamine pressimise teel.

Srott/kook ja õli/rasv

26

Ekstraheerimine

Teatavatest materjalidest õli ja rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja teiste vees lahustuvate koostisosade eraldamine vee abil.

Ekstraheeritud/ srott ja õli/rasv, melass/pulp ning suhkur või muud vees lahustuvad koostisosad

27

Ekstrusioon

Kuumtöötlemisviis, mille puhul toote sisemise veesisalduse äkilise aurustumise tulemuseks on toote struktuuri lõhkumine, millega kaasneb erikuju andmine läbi ava surumisega.

Ekstruseeritud

28

Kääritamine, fermenteerimine

Töötlemisviis, mille käigus toodetakse mikroorganisme, nagu bakterid, seened või pärmid, või kasutatakse nende toimet ainele, et muuta aine keemilist koostist/omadusi.

Kääritatud, fermenteeritud

29

Filtreerimine

Vedeliku ja tahke aine eraldamine, surudes vedeliku läbi poorse aine või membraani.

Filtreeritud

30

Helvestamine

Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine

Helbed

31

Jahvatamine

Kuivade terade suuruse vähendamine, et hõlbustada koostisosade eraldamist peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks

Jahu, kliid, peenkliid, (3) söödajahu

32

Fraktsioneerimine

Söödamaterjali osiste eraldamine sõelumise teel ja/või õhuvoolu abil, mis eemaldab kerged kestaosakesed.

Fraktsioneeritud

33

Peenestamine

Töötlemisviis, mille käigus söödamaterjal purustatakse osakesteks.

Peenestatud

34

Praadimine

Söödamaterjali kuumutamine õlis või rasvas

Praetud

35

Želeerimine

Töötlemisviis, mille käigus moodustub želee – tahke sültjas aine, mis võib olla nii pehme ja nõrk kui ka kõva ja sitke, tavaliselt kasutatakse želeerimiseks tarretusaineid.

Želeeritud

36

Granuleerimine

Söödamaterjalide töötlemisviis osakeste teatava suuruse ja konsistentsi saavutamiseks

Granuleeritud

37

Lihvimine / poleerimine

Tahkete söödamaterjalide osakeste suuruse vähendamine kuiv- või märgtöötlemise teel.

Lihitud või poleeritud

38

Kuumtöötlemine

Eritingimustes läbi viidud kuumtöötlemine

Kuumtöödeldud

39

Hüdrogeenimine

Küllastumata glütseriidide muutmine katalüsaatori abil küllastunud glütseriidideks (õlid ja rasvad) või vabadeks rasvhapeteks või redutseerivate suhkrute muutmine analoogseteks polüoolideks.

Hüdrogeenitud, osaliselt hüdrogeenitud

40

Hüdrolüüs

Lagundamine lihtsamateks keemilisteks ühenditeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil

Hüdrolüüsitud

41

Veeldamine

Muutmine tahkest või gaasilisest olekust vedelaks.

Veeldatud

42

Leotamine

Söödamaterjali koguse vähendamine mehhaaniliste vahendite abil sageli vees või muus vedelikus.

Leotatud

43

Linnastamine

Töötlemisviis, mille käigus tera lastakse idanema, et aktiveerida looduslikke ensüüme, mis lõhustavad tärklise kääritatavateks süsivesikuteks ning proteiinid aminohapeteks ja peptiidideks.

Linnastatud

44

Sulatamine

Tahkest olekust vedelaks muutmine kuumuse abil.

Sulatatud

45

Mikroniseerimine

Töötlemisviis, mille käigus tahke aine osakeste keskmist läbimõõtu vähendatakse mikromeeterskaalani.

Mikroniseeritud

46

Kupatamine

Töötlemisviis, mille käigus ainet küpsetatakse osaliselt, keetes seda lühikest aega.

Kupatatud

47

Pastöriseerimine

Kuumutamine kriitilise temperatuurini teataval ajavahemikul kahjulike mikroorganismide hävitamiseks, sellele järgneb kiire jahutamine.

Pastöriseeritud

48

Koorimine

Puu- ja juurviljade koore eemaldamine.

Kooritud

49

Granuleerimine

Kuju andmine vormpressimise abil

Graanul, granuleeritud

50

Poleerimine

Kroovitud tera (nt riisi) poleerimine pöörlevas trumlis, tulemuseks on puhas ja läikiv tera.

Poleeritud

51

Eelpaisutamine

Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees

Eelpaisutatud, (4) paisutatud

52

Pressimine (5)

Vedelike nagu rasv, õli, vesi või mahl füüsiline eemaldamine tahkest materjalist

Kook (õli sisaldavate materjalide puhul)

Pulp, pressimisjäägid (puuviljade jms korral)

Presspulp (suhkrupeedi puhul)

53

Rafineerimine

Lisandite või soovimatute koostisosade täielik või osaline eraldamine keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil

Rafineeritud, osaliselt rafineeritud

54

Röstimine

Söödamaterjali kuumutamine kuivalt, et soodustada seeduvust, lisada värvi ja/või vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid.

Röstitud

55

Valtsimine

Osakeste suuruse vähendamine, surudes söödamaterjali, nt terad pöörlevate rullide vahelt läbi.

Valtsitud

56

Kaitsetöötlemine lagunemise eest vatsas

Töötlemisviis, mille puhul kas füüsilise töötluse (kasutades kuumust, survet, auru ja nende tingimuste kombinatsiooni) ja/või abiainete kasutamise eesmärk on kaitsta toitaineid lagunemise eest vatsas.

Vatsas kaitstud

57

Sõelumine

Eri suurusega osakeste eraldamine, raputades või valades söödamaterjali läbi sõela(de).

Sõelutud

58

Koorimine

Vedeliku pinnakihi (nt piimarasva) eraldamine mehhaaniliste vahenditega

Kooritud

59

Viilutamine

Söödamaterjali lõikamine viiludeks

Viilutatud

60

Immutamine / leotamine

Söödamaterjali (tavaliselt seemnete) niisutamine ja pehmendamine küpsemisaja vähendamiseks, seemnekesta eraldamise lihtsustamiseks, vedeliku imendumise hõlbustamiseks idanemisprotsessi aktiveerimiseks või toitainete omastamist negatiivselt mõjutavate looduslike tegurite kontsentratsiooni vähendamiseks.

Leotatud

61

Pihustuskuivatamine

Vedeliku niiskusesisalduse vähendamine moodustades söödamaterjalist pihuse või udu, et suurendada pindala massi suhtes, millest kuuma õhku läbi puhutakse.

Pihustuskuivatatud

62

Aurutamine

Töötlemisviis, mille käigus kasutatakse kuumutamisel ja küpsetamisel surve all olevat auru eesmärgiga soodustada seeduvust.

Aurutatud

63

Röstimine

Kuumtöötlemine kuiva kuumusega, et vähendada toitainete omastamist negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid või need kõrvaldada (kasutatakse tavaliselt õliseemnete puhul).

Röstitud

64

Ultrafiltreerimine

Vedelike filtreerimine läbi membraanfiltri, millest pääsevad läbi üksnes väikesed molekulid.

Ultrafiltreeritud

C   OSA

Söödamaterjalide loetelu

1.   Teravili ja sellest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

1.1.1

Oder

Hordeum vulgare L. terad. Võivad olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.1.2

Oder, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud odrast, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.1.3

Oder, röstitud

Odra röstimisel saadav toode, osaliselt röstitud kuni heleda värvuse saavutamiseni.

Tärklis, kui > 10 %

Toorproteiin, kui > 15 %

1.1.4

Odrahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud odra aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses odrakesti. Võib olla vatsas kaitstud.

Tärklis

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.1.5

Odrakiud

Odratärklise tootmise saadus. Koosneb endospermi osakestest ja põhiosas kiust.

Toorkiud

Toorproteiin, kui > 10 %

1.1.6

Odra jämekliid

Etanooli- ja tärklisetootmise saadus, mis saadakse odraterade kuivjahvatamisel, sõelumisel ja kroovimisel.

Toorkiud

Toorproteiin, kui > 10 %

1.1.7

Odra peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.1.8

Odraproteiin

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise ja kliide eraldamist; koosneb peamiselt proteiinist.

Toorproteiin

Tärklis

1.1.9

Odra proteiinsööt

Odratoode, mis saadakse pärast tärklise eraldamist; koosneb peamiselt proteiinist ja endospermi osakestest. Võib olla kuivatatud.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin

Tärklis

1.1.10

Odralahus

Odratoode, mis saadakse pärast proteiini ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus.

Toorproteiin

1.1.11

Odrakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud odraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.1.12

Vedel odratärklis

Odrast tärklise tootmisel saadav sekundaarne tärklisefraktsioon.

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

Tärklis

1.1.13

Linnastatud odra sõelumisjäägid

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb väikestest linnastatud odrateradest ja purustatud linnastatud odraterade fraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

Toortuhk, kui > 2,2 %

1.1.14

Linnastatud odra ja linnaste peenosised

Teravilja peenosised, mis on liikumises olevast teraviljast aspireeritud

Toorkiud

1.1.15

Linnastatud odra kestad

Linnastatud odra puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.1.16

Odrameski tahke osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat tahket söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorproteiin

1.1.17

Odrameski vedel osa, märg

Odrast etanooli tootmise saadus; sisaldab destilleerimisel tekkivat lahustuvat söödafraktsiooni.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin

1.1.18

Linnased (6)

Idandatud teraviljast saadud toode, kuivatatud, jahvatatud ja/või ekstraheeritud.

 

1.1.19

Linnase juurealgmed (6)

Teravilja linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teravilja peenosistest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud viljateradest. Võib olla jahvatatud.

 

1.2.1

Mais (7)

Maisi Zea mays L. ssp. mays terad. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.2.2

Maisihelbed

Toode, mis saadakse kooritud maisi aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses maisikesti.

Tärklis

1.2.3

Maisi peenkliid

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliidel.

Toorkiud

Tärklis

1.2.4

Maisikliid

Maisijahu või -manna tootmise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest.

Toorkiud

1.2.5

Maisitõlvikud

Maisitõlviku keskosa. Koosneb eraldamata õisikuteljest, teradest ja lehtedest.

Toorkiud

Tärklis

1.2.6

Maisi sõelumisjäägid

Pärast sõelumist alles jäävad maisifraktsioonid.

 

1.2.7

Maisikiud

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

Toorkiud

1.2.8

Maisgluteen

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb peamiselt tärklise eraldamisel saadavast gluteenist.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 90 %

1.2.9

Maisi gluteensööt

Toode, mis saadakse maisitärklise valmistamisel. Koosneb kliidest ja maisilahusest. Toode võib sisaldada ka purustatud maisiteri ja maisiidudest õli ekstraheerimise jääke. Lisatud võib olla muid tärklisest saadud tooteid ja tärklisetoodete rafineerimisel ja kääritamisel saadud tooteid; toode võib olla kuivatatud.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

Toorproteiin

Toorkiud

Tärklis

Toorrasv

1.2.10

Maisiidud

Toode, mis saadakse maisimanna, -jahu või -tärklise tootmisel. Koosneb peamiselt maisiidudest, kestadest ja endospermi osadest.

Niiskusesisaldus, kui < 40 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 40 %:

Toorproteiin

Toorrasv

1.2.11

Maisiidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.2.12

Maisiidusrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse töödeldud maisiidude ekstraheerimisel.

Toorproteiin

1.2.13

Maisiidu toorõli

Maisiidudest saadud toode.

Toorrasv

1.2.14

Mais, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud maisist, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.2.15

Maisileotis

Maisi leotamisel saadav kontsentreeritud vedelfraktsioon.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 65 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin

1.2.16

Suhkrumaisisilo

Suhkrumaisi töötlemise kõrvaltoode, mis koosneb tükeldatud ja kuivatatud või pressitud tõlviku keskosast, kestadest ja teradest. Valmistamiseks tükeldatakse suhkrumaisi tõlvikud, kestad ja lehed koos suhkrumaisi teradega.

Toorkiud

1.3.1

Hirss

Panicum miliaceum L. terad

 

1.4.1

Kaer

Avena sativa L. ja teiste kaeraliikide terad.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.4.2

Kooritud kaer

Kooritud kaeraterad. Võivad olla auruga töödeldud.

 

1.4.3

Kaerahelbed

Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti.

Tärklis

1.4.4

Kaera peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

Tärklis

1.4.5

Kaerakliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.4.6

Kaera jämekliid

Toode, mis saadakse kaeraterade kroovimisel

Toorkiud

1.4.7

Kaer, paisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud kaerast, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.4.8

Kaeratangud

Puhastatud kaer, millelt on kestad eemaldatud.

Toorkiud

Tärklis

1.4.9

Kaerajahu

Toode, mis saadakse kaeraterade jahvatamisel.

Toorkiud

Tärklis

1.4.10

Kaera söödajahu

Suure tärklisesisaldusega kaeratoode, mis on saadud pärast koorimist.

Toorkiud

1.4.11

Kaerasööt

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist

Toorkiud

1.5.1

Kinoa (tšiili hanemaltsa) seemned, ekstraheerimisjääk

Tšiili hanemaltsa (Chenopodium quinoa Willd.) puhastatud kogu seeme, millelt on eemaldatud seemne väliskestas sisalduv saponiin

 

1.6.1

Riis, purustatud

Toode, mis saadakse riisi (Oryza sativa L.) jahvatamisel, koosneb peamiselt jahvatamise käigus saadud alamõõdulistest ja/või purustatud teradest.

Tärklis

1.6.2

Riis, jahvatatud

Kroovitud riis, millelt on jahvatamise käigus kliid ja idud kas täielikult või osaliselt eemaldatud

Tärklis

1.6.3

Riis, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud riisist, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.6.4

Riis, ektruseeritud

Toode, mis saadakse riisijahu ektruseerimisel.

Tärklis

1.6.5

Riisihelbed;

[Riis, eelpaisutatud]

Toode, mis saadakse eelpaisutatud riisiterade või purustatud riisi helvestamisel.

Tärklis

1.6.6

Riis, kroovitud/tume

Koorimata riis, millelt on eemaldatud ainult väliskest

Tärklis

Toorkiud

1.6.7

Jahvatatud söödariis

Riisi lihvimisel väljasõelutud idanevate, jahuste või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest, kuid kollastest või plekilistest teradest

Tärklis

1.6.8

Riisijahu

Lihvitud või poleeritud riisi jahvatamisel saadav toode.

Tärklis

1.6.9

Tume riisijahu

Tumeda riis jahvatamisel saadav toode.

Toorkiud

Tärklis

1.6.10

Riisikliid

Kooritud riisi jahvatamisel saadav toode, mis koosneb riisituuma väliskihtidest (koor, seemnekest, tuum, aleuroonkiht) ja idu osast

Toorkiud

1.6.11

Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga

Kroovitud riisiterade poleerimisel saadav toode. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati.

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.12

Riisikliid, millest on eemaldatud rasv

Riisikliid, mis on saadud õli ekstraheerimisel

Toorkiud

1.6.13

Riisikliiõli

Õli, mis on ektraheeritud töödeldud riisikliidest

Toorrasv

1.6.14

Riisi peenkliid

Riisijahu ja -tärklise valmistamisel saadav toode, mis saadakse kuiv- või märgjahvatamisel ja sõelumisel. Koosneb peamiselt tärklisest, proteiinist, rasvast ja kiust.

Tärklis, kui > 20 %

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorrasv, kui > 5 %

Toorkiud

1.6.15

Söödajahu, aurutatud riisist

Aurutatud kroovitud riisiterade poleerimise saadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati

Toorkiud

Kaltsiumkarbonaat

1.6.16

Riisimeski

Riisi jahvatamisel saadavad väikseimad purustatud osakesed, tavaliselt üks neljandik kogu tera suurusest.

Tärklis

1.6.17

Riisiidud

Toode, mis koosneb peamiselt riisi kroovimisel eemaldatud ja kliist eraldatud idust.

Toorrasv

Toorproteiin

1.6.18

Riisiidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

1.6.19

Riisiidusrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude ekstraheerimisel.

Toorproteiin

1.6.20

Riisiproteiin

Purustatud riisist riisitärklise valmistamise saadus, mis saadakse märgjahvatamisel, sõelumisel, eraldamisel, kontsentreerimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

1.6.21

Vedelsööt poleeritud riisist

Kontsentreeritud vedel toode, mis saadakse riisi märgjahvatamisel ja sõelumisel.

Tärklis

1.7.1

Rukis

Secale cereale L. terad

 

1.7.2

Rukki peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi.

Tärklis

Toorkiud

1.7.3

Rukkisöödajahu

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliidel

Tärklis

Toorkiud

1.7.4

Rukkikliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud

Tärklis

Toorkiud

1.8.1

Sorgo; [Milo]

Sorghum bicolor (L.) Moench terad/seemned

 

1.8.2

Valge sorgo

Valge sorgo terad

 

1.8.3

Sorgo gluteensööt

Kuivatatud toode, mis on saadud sorgotärklise eraldamisel. Koosneb peamiselt kliidest ja väikesest kogusest gluteenist. Toode võib sisaldada leotusvee kuivjääke ja sellele võib olla lisatud idusid.

Toorproteiin

1.9.1

Speltanisu

Triticum spelta L., Triticum dicoccum Schranki ja Triticum monococcum’i terad.

 

1.9.2

Speltanisukliid

Speltanisujahu valmistamise saadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral speltanisuidu ning endospermi osakestest.

Toorkiud

1.9.3

Speltakestad

Toode, mis saadakse speltanisuterade kroovimisel

Toorkiud

1.9.4

Speltanisu peenkliid

Toode, mis saadakse kroovitud ja sõelutud speltanisu ümbertöötlemisel speltanisujahuks. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.10.1

Tritik

Hübriidi Triticum X Secale cereale L. terad.

 

1.11.1

Nisu

Triticum aestivum L., Triticum durum Desf. ja muude nisusortide terad. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.11.2

Nisu juurealgmed

Nisuidude linnastamisel ja linnaste puhastamisel saadav toode, mis koosneb juurealgmetest, teraviljaosakestest, kestadest ja väikestest purustatud linnastatud nisuteradest.

 

1.11.3

Nisu, eelpaisutatud

Toode, mis saadakse jahvatatud või purustatud nisust, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes.

Tärklis

1.11.4

Nisu peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade sõelumisjääke.

Toorkiud

Tärklis

1.11.5

Nisuhelbed

Toode, mis saadakse kroovitud nisuterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses nisukesti. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorkiud

Tärklis

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.11.6

Nisusöödajahu

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliidel.

Toorkiud

1.11.7

Nisukliid (8)

Jahutööstuse või linnastamise saadus, mis saadakse nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud.

Toorkiud

1.11.8

Linnastatud, kääritatud nisuosised

Toode, mis saadakse nisu ja nisukliide linnastamise ja kääritamise ühendamisel. Seejärel toode kuivatakse ja jahvatatakse.

Tärklis

Toorkiud

1.11.10

Nisukiud

Nisu töötlemisel ekstraheeritud kiud. Koosneb peamiselt kiust.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

Toorkiud

1.11.11

Nisuidud

Jahutööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.11.12

Nisuidud, kääritatud

Toode, mis saadakse nisuidude kääritamisel inaktiveeritud mikroorganismidega.

Toorproteiin

Toorrasv

1.11.13

Nisuidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse nisuidude (Triticum aestivum L., Triticum durum Desf ning muude nisusortide ja kroovitud speltanisu (Triticum spelta L., Triticum dicoccum Schrank, Triticum monococcum L.)) pressimisel, mille küljes võib olla endospermi- ja seemnekestaosakesi.

Toorproteiin

1.11.15

Nisuproteiin

Nisuproteein, mis ekstraheeritakse tärklise- või etanoolitootmise käigus, võib olla osaliselt hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

1.11.16

Nisu gluteensööt

Nisutärklise ja nisugluteeni tootmise saadus. Koosneb kliidest, millelt võivad idud olla osaliselt eemaldatud. Tootele võib olla lisatud nisu lahustuvaid koostisosi, purustatud nisu ja muid tärklisest ja tärklisetoodete rafineerimisel saadud tooteid.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin

Tärklis

1.11.18

Puhas nisugluteen

Nisuproteiin, mida iseloomustab suur viskoelastsus hüdraadina ja mille kuivaines on vähemalt 80 % proteiini (N × 6,25) ja kõige rohkem 2 % tuhka.

Toorproteiin

1.11.19

Vedel nisutärklis

Toode, mis saadakse tärklise/glükoosi ja gluteeni tootmisel nisust.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Tärklis

1.11.20

Proteiini sisaldav nisutärklis, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse nisutärklise tootmisel, koosneb osaliselt suhkrut sisaldavast tärklisest, lahustuvatest proteiinidest ja muudest endospermi lahustuvatest osadest.

Toorproteiin

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

1.11.21

Nisu lahustuvad koostisosad

Nisutoode, mis saadakse pärast proteiini ja tärklise ekstraheerimist märgtöötlemise käigus. Võib olla hüdrolüüsitud.

Niiskusesisaldus, kui < 55 % või > 85 %

Kui niiskusesisaldus on < 55 %:

Toorproteiin

1.11.22

Nisupärmi kontsentraat

Alkoholitootmises nisutärklise kääritamise järel moodustuv märg kõrvalprodukt

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

Toorproteiin

1.11.23

Linnastatud nisu sõelumisjäägid

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb väikestest linnastatud nisuteradest ja purustatud linnastatud nisuterade fraktsioonidest, mis on enne linnastamisprotsessi eraldatud.

Toorkiud

1.11.24

Linnastatud nisu ja linnaste peenosised

Teravilja peenosised, mis on liikumises olevast teraviljast aspireeritud

Toorkiud

1.11.25

Linnastatud nisu kestad

Linnastatud nisu puhastamisel saadav toode, mis koosneb kestade ja peenosiste fraktsioonidest.

Toorkiud

1.12.2

Terajahu (9)

Terade jahvatamisel saadav jahu.

Tärklis

Toorkiud

1.12.3

Teraviljaproteiini kontsentraat (9)

Kuivatatud kontsentraat, mis saadakse viljast pärast tärklise eraldamist pärmi kääritamise teel.

Toorproteiin

1.12.4

Viljaterade sõelumisjäägid (9)

Teravilja ja linnaste sõelumise jäägid

Toorkiud

1.12.5

Teraviljaidud (9)

Jahu- ja tärklisetööstuse toode, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud teraviljaidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi.

Toorproteiin

Toorrasv

1.12.6

Pärmivaba virre teraviljast (9)

Teraviljatoode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde kontsentraadi kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin

1.12.7

Piiritusetööstuse tahked jäägid (9)

Vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse teraviljapiirituse tootmisel kasutatud terade kääritamisel ja destilleerimisel saadud pärmivaba virde tsentrifuugimisel ja/või filtreerimisel tahkeks fraktsiooniks.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorproteiin

1.12.8

Piiritusetööstuse jääkide kontsentraat (9)

Alkoholitootmises saadav vähese vedelikusisaldusega toode, mis saadakse nisumeski ja suhkrusiirupi destilleerimisel pärast kliide ja gluteeni eelnevat eraldamist.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorvalk, kui > 10 %

1.12.9

Piiritusetööstuse jäägid ja jääklahused (9)

Alkoholitootmises saadav toode, mis saadakse teraviljameski ja/või muude tärkliserikaste ja suhkrut sisaldavate toodete destilleerimisel. Võib olla vatsas kaitstud.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 80 %

Kui niiskusesisaldus on < 60 %:

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.10

Piiritusetööstuse kuivjäägid (9)

Piiritusetööstuse toode, mis saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.11

Tumedad piiritusetööstuse kuivjäägid (9); [Piiritusetööstuse kuivjäägid ja lahustuvad koostisosad] (9)

Piiritusetööstuse toode, mis saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

1.12.12

Õlleraba

Õlletootmise saadus, mis koosneb linnastatud ja linnastamata teraviljast ja muudest tärkliserikaste toodete jääkidest, mis võivad sisaldada humalat. Turustatakse tavaliselt niiskena, võimalik on ka müük kuivtootena.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorproteiin

1.12.13

Raba

Linnaseviski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb linnastatud odra kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on raskusjõu abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorproteiin

1.12.14

Viljameski

Õlle, linnaseekstrakti ja viski tootmisel saadav tahke toode. Koosneb jahvatatud linnaste ja muu suhkru- ja tärkliserikka linnastamata materjali kuuma veega ekstraheerimisel tekkinud jääkidest. Turustatakse tavaliselt niiskena pärast seda, kui ekstrakt on pressimise abil eraldatud.

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 88 %

Kui niiskusesisaldus on < 65 %:

Toorproteiin

1.12.15

Kääritamispära

Linnaste esimesel destilleerimisel destilleerimisnõusse jääv toode.

Toorproteiin, kui > 10 %

1.12.16

Kääritamispära siirup

Linnaste esimesel destilleerimisel saadav toode, mis saadakse destilleerimisnõusse jäänud kääritamispära kokkuaurutamisel.

Niiskusesisaldus, kui < 45 % või > 70 %

Kui niiskusesisaldus on < 45 %:

Toorproteiin


2.   Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

2.1.1

Babassupalmi kook

Õlitööstuse toode, mis saadakse babassupalmi Orbignya sortide pähklite pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.2.1

Põldtudra seeme

Camelina sativa L. Crantz seemned

 

2.2.2

Põldtudrakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudra seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.2.3

Põldtudrajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse põldtudrakoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel.

Toorproteiin

2.3.1

Kakao väliskestad

Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete integumendid.

Toorkiud

2.3.2

Kakaokestad

Kakaoubade töötlemisel saadav toode.

Toorkiud

Toorproteiin

2.3.3

Kakaosrott, osaliselt kooritud kakaoubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad.

Toorproteiin

Toorkiud

2.4.1

Koprakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimisel

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.4.2

Koprakook, hüdrolüüsitud

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi Cocos nucifera L. seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) pressimise ja ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.4.3

Koprajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse kookospalmi seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (integumendi) ekstraheerimisel.

Toorproteiin

2.5.1

Puuvillaseemned

Gossypium ssp. seemned, mille küljest on kiud eemaldatud. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.5.2

Puuvillaseemnejahu, osaliselt kooritud puuvillaseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete ekstraheerimisel, millest on eemaldatud kiud ja osa kestadest.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 22,5 %) Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorkiud

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.5.3

Puuvillaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse selliste puuvillaseemnete pressimisel, millest kiud on eemaldatud.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.6.1

Maapähklikook, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklite Arachis hypogaea L. ja teiste perekonna Arachis pähklite pressimisel.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.6.2

Maapähklijahu, osaliselt kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 16 %)

Toorproteiin

Toorkiud

2.6.3

Maapähklikook kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklite pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.6.4

Maapähklijahu kooritud maapähklitest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kooritud maapähklitest koogi ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.7.1

Kapokikook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kapokipuu Ceiba pentadra L. Gaertn. seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.8.1

Linaseemned

Hariliku lina Linum usitatissimum L. seemned (botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) tervelt, pressituna või jahvatatuna. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.8.2

Linaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %)

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.8.3

Linaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse linaseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel.

Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.9.1

Sinepikliid

Sinepi (Brassica juncea L.) töötlemisel saadav toode. Koosneb kestaosakestest ja seemneosistest.

Toorkiud

2.9.2

Sinepiseemnejahu

Toode, mis saadakse lenduva sinepiõli ekstraheerimisel sinepiseemnetest.

Toorproteiin

2.10.1

Õliramtilla seemned

Õliramtilla Guizotia abyssinica (L.F.) Cass seemned.

 

2.10.2

Õliramtillakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse õliramtilla seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 3,4 %).

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.11.1

Oliivid (ekstraheerimisjääk)

Õlitööstuse toode, mis saadakse hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumaosakesi.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.12.1

Palmituumakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmi Elaeis guineensis Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.12.2

Palmituumajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse palmituumade ekstraheerimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõvakesta.

Toorproteiin

Toorkiud

2.13.1

Kõrvitsaseemned

Cucurbita pepo L. ja perekonna Cucurbita taimede seemned.

 

2.13.2

Kõrvitsaseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse Cucurbita pepo L. ja perekonna Cucurbita taimede seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

2.14.1

Rapsiseemned (10)

Järgmiste liikide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. var. glauca (Roxb.) O.E. Schulz ja Brassica rapa ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %). Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.2

Rapsiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnete pressimisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.3

Rapsiseemnesrott

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.4

Rapsiseemned, ekstruseeritud

Toode, mis saadakse tervest rapsiseemnest, töödeldes seda rõhu all niisketes ja soojades tingimustes, suurendades seega tärklise geelistumist. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.14.5

Rapsiseemneproteiini kontsentraat

Õlitööstuse toode, mis saadakse rapsiseemnekoogi või rapsiseemne proteiinifraktsiooni eraldamisel.

Toorproteiin

2.15.1

Saflooriseemned

Safloori Carthamus tinctorius L. seemned.

 

2.15.2

Saflooriseemnejahu, osaliselt kooritud saflooriseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse osaliselt kooritud saflooriseemnete ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.15.3

Saflooriseemnete kestad

Toode, mis saadakse saflooriseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.16.1

Seesamiseemned

Sesamum indicum L. seemned

 

2.17.1

Seesamiseemned, osaliselt kroovitud

Õlitööstuse toode, mis saadakse osade kestade eemaldamisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.17.2

Seesamiseemnete kestad

Toode, mis saadakse seesamiseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.17.3

Seesamiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse india seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha maksimumsisaldus 5 %).

Toorproteiin

Toorkiud

Toorrasv

2.18.1

Sojaoad, röstitud

Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min). Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.2

Sojaoakook

Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.18.3

Sojaoajahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse sojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,4 mg N/g × min).

Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorkiud

kui > 8 % kuivainest

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.4

Sojaoajahu, kroovitud sojaubadest

Õlitööstuse toode, mis saadakse kroovitud sojaubade ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. (Ureaasi aktiivsuse piirmäär 0,5 mg N/g × min). Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.5

Sojaoakestad

Toode, mis saadakse sojaubade kroovimisel.

Toorkiud

2.18.6

Sojaoad, ekstruseeritud

Toode, mis saadakse sojaubadest, töödeldes neid rõhu all niisketes ja soojades tingimustes, suurendades seega tärklise geelistumist. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Toorrasv

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.18.7

Sojaproteiini kontsentraat

Toode, mis saadakse kroovitud sojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud ja mida on kääritatud või teist korda ekstraheeritud, et alandada lämmastikuvabade ekstraktiivainete taset.

Toorproteiin

2.18.8

Sojaoapulp; [Sojaoapasta]

Toode, mis saadakse sojaubade ekstraheerimisel toiduainete valmistamiseks.

Toorproteiin

2.18.9

Sojaoamelass

Sojaubade töötlemisel saadav toode.

Toorproteiin

Toorrasv

2.18.10

Sojaubade töötlemise kõrvalsaadus

Tooted, mis saadakse sojaubade töötlemisel sojaube sisaldavate toiduainete valmistamiseks.

Toorproteiin

2.19.1

Päevalilleseemned

Päevalille Helianthus annuus L. seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.19.2

Päevalilleseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.19.3

Päevalilleseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja asjakohasel kuumtöötlemisel. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud aktiivmulda või filteraineid. Võib olla vatsas kaitstud.

Toorproteiin

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

2.19.4

Päevalilleseemnejahu, kroovitud päevalilleseemnetest

Õlitööstuse toode, mis saadakse sellise päevalilleseemnekoogi ekstraheerimisel ja sobival viisil kuumtöötlemisel, millest on kõik kestad või osa nendest eemaldatud. Võib sisaldada maksimum 1 % ühendatud töötlemis- ja rafineerimistehastes kasutatud pleekmulda või filteraineid.

(Toorkiu maksimumsisaldus kuivaines 27,5 %)

Toorproteiin

Toorkiud

2.19.5

Päevalilleseemne kestad

Toode, mis saadakse päevalilleseemnete kroovimisel.

Toorkiud

2.20.1

Taimeõli ja -rasv (11)

Taimedest saadud õli ja rasv (v.a riitsinusest saadav kastoorõli), millest võivad fosfatiidid olla eraldatud; rafineeritud ja/või hüdrogeenitud

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

2.21.1

Toorletsitiinid

Õliseemnetest ja viljadest saadud toorõlist fosfatiidide eraldamisel saadavad fosfolipiidid.

 

2.22.1

Kanepiseemned

Kontrollitud kanepiseemned ( Cannabis sativa L.), mille suurim THC-sisaldus on kooskõlas ELi õigusaktidega

 

2.22.2

Kanepiseemnekook

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepiseemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

2.22.3

Kanepiõli

Õlitööstuse toode, mis saadakse kanepitaime ja -seemnete pressimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toorkiud

2.23.1

Unimagunaseemned

Unimaguna Papaver somniferum L. seemned.

 

2.23.2

Unimagunaseemnejahu

Õlitööstuse toode, mis saadakse unimagunaseemnekoogi ekstraheerimisel.

Toorproteiin


3.   Kaunviljade seemned ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

3.1.1

Aedoad, röstitud

Phaseolus spp. või Vigna spp seemned, sobival viisil kuumtöödeldud. Võib olla vatsas kaitstud.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

3.1.2

Aedoaproteiini kontsentraat

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud aedoa mahlast.

Toorproteiin

3.2.1

Jaanikaunapuu viljad, kuivatatud

Jaanikaunapuu Ceratonia siliqua L. kuivatatud viljad

Toorkiud

3.2.3

Jaanikaunad, kuivatatud

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

3.2.4

Jaanikaunajahu, kuivatatud, mikroniseeritud

Toode, mis saadakse jaanikaunapuu kuivatatud viljade mikroniseerimisel, kusjuures enne on eraldatud seemned.

Toorkiud

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

3.2.5

Jaanikaunaidud

Jaanikaunapuu seemneidud

Toorproteiin

3.2.6

Jaanikaunaidukook

Õlitööstuse toode, mis saadakse jaanikaunaidude pressimisel.

Toorproteiin

3.2.7

Jaanikaunaseemned

Jaanikaunapuu seemned.

Toorkiud

3.3.1

Kikerherned

Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned

 

3.4.1

Lääts-hiirehernes

Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned

 

3.5.1

Põld-lambaläätse seemned

Põld-lambaläätse (Trigonella foenum-graecum) seemned.

 

3.6.1

Guaarajahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel guaaraoa Cyanopsis tetragonoloba (L.) Taub. seemnetest.

Toorproteiin

3.6.2

Guaaraidujahu

Toode, mis saadakse taimeliimi ekstraheerimisel guaaraoa seemneidudest.

Toorproteiin

3.7.1

Põlduba

Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned

 

3.7.2

Põldoahelbed

Toode, mis saadakse kooritud põldubade aurutamisel ja valtsimisel.

Tärklis

Toorproteiin

3.7.3

Põldoa kestad; [põldoa koored]

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorkiud

Toorproteiin

3.7.4

Põldoad, kooritud

Toode, mis saadakse põldoaseemnete koorimisel, koosneb peamiselt põldoa seemnetest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.7.5

Põldoaproteiin

Toode, mis saadakse põldubade jahvatamisel ja õhkfraktsioneerimisel.

Toorproteiin

3.8.1

Läätsed

Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned

 

3.8.2

Läätsekestad

Toode, mis saadakse läätseseemnete kroovimisel.

Toorkiud

3.9.1

Maguslupiin

Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega

 

3.9.2

Maguslupiin, kooritud

Maguslupiini kooritud seemned

Toorproteiin

3.9.3

Lupiinikestad; [lupiinikoored]

Toode, mis saadakse lupiiniseemnete koorimisel, koosneb peamiselt väliskestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.9.4

Lupiinipulp

Toode, mis saadakse lupiini koostisainete ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.9.5

Lupiini peenkliid

Toode, mis saadakse lupiinijahu valmistamisel lupiinist. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.9.6

Lupiiniproteiin

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud lupiinimahlast, või jahvatamise ja õhkfraktsioneerimise tulemusena.

Toorproteiin

3.9.7

Lupiiniproteiinijahu

Toode, mis saadakse lupiini töötlemisel kõrge proteiinisisaldusega jahu tootmiseks.

Toorproteiin

3.10.1

Mungoad

Mungvigna Vigna radiata L. oad.

 

3.11.1

Herned

Herne Pisum spp. seemned. Võivad olla kaitstud lagunemise eest vatsas.

Meetod kaitseks lagunemise eest vatsas, vajaduse korral

3.11.2

Hernekliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest.

Toorkiud

3.11.3

Hernehelbed

Toode, mis saadakse kooritud herneseemnete aurutamisel ja valtsimisel.

Tärklis

3.11.4

Hernejahu

Toode, mis saadakse herneste jahvatamisel.

Toorproteiin

3.11.5

Hernekestad

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest ja väiksemal määral endospermist.

Toorkiud

3.11.6

Herned, kooritud

Kooritud herneseemned.

Toorproteiin

Toorkiud

3.11.7

Herne peenkliid

Toode, mis saadakse hernejahu valmistamisel. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest.

Toorproteiin

Toorkiud

3.11.8

Herne sõelumisjäägid

Pärast sõelumist alles jäävad hernefraktsioonid.

Toorkiud

3.11.9

Herneproteiin

Toode, mis saadakse tärklisevalmistamise käigus eraldatud hernemahlast, või jahvatamise ja õhkfraktsioneerimise tulemusena.

Toorproteiin

3.11.10

Hernepulp

Toode, mis saadakse tärklise ja proteiini märgekstraheerimisel hernestest. Koosneb peamiselt sisekiududest ja tärklisest.

Niiskusesisaldus, kui < 70 % või > 85 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivaine massist

3.11.11

Herne lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse tärklise ja proteiini märgekstraheerimisel hernestest. Koosneb peamiselt lahustuvatest proteiinidest ja oligosahhariididest.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 85 %

Üldsuhkur

Toorproteiin

3.11.12

Hernekiud

Toode, mis saadakse kooritud herneste jahvatamise ja sõelumise järgsel ekstraheerimisel.

Toorkiud

3.12.1

Vikk

Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja teiste liikide seemned.

 

3.13.1

Põld-seahernes (12)

Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud.

 

3.14.1

Üheõielise hiireherne seemned

Vicia monanthos Desf. seemned

 


4.   Mugul- ja juurviljad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

4.1.1

Suhkrupeet

Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell juured

 

4.1.2

Suhkrupeedi pealsed ja juured

Suhkrutootmisest saadav värske toode, mis koosneb peamiselt puhastatud suhkrupeeditükkidest, mille küljes võib olla leheosi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivaine massist

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.3

Peedisuhkur; [sahharoos]

Suhkrupeedist vee abil ekstraheeritud suhkur

Sahharoos

4.1.4

Peedimelass

Siirupitoode, mis saadakse peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.5

Peedimelass, mille suhkru- ja/või betaiinisisaldust on vähendatud

Toode, mis saadakse sahharoosi ja/või betaiini täiendaval veega ekstraheerimisel peedimelassist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

4.1.6

Isomaltuloosi melass

Kristalliseerimata fraktsioon, mis saadakse suhkrupeedist isomaltuloosi tootmisel sahharoosi ensüümidega töötlemise abil.

Niiskusesisaldus, kui < 40 %

4.1.7

Märjad (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud suhkrupeedilõikudest. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe) kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 92 %

4.1.8

Pressitud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja mehhaaniliselt pressitud suhkrupeedilõikudest. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus on väike ja läheneb (piimhappe) kääritamise tõttu nullile.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.9

Pressitud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja mehhaaniliselt pressitud suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi. Suurim niiskusesisaldus: 82 %. Suhkrusisaldus väheneb (piimhappe) kääritamise tõttu.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.1.10

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja kuivatatud suhkrupeedilõikudest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10,5 %

4.1.11

Kuivatatud (suhkru)peedilõigud, melassilisandiga

Suhkrutööstuse toode, mis koosneb veega ekstraheeritud ja kuivatatud suhkrupeedilõikudest, millele on lisatud melassi.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

4.1.12

Suhkrusiirup

Suhkru ja/või melassi töötlemisel saadav toode.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 35 %

4.1.13

(Suhkru)peeditükid, keedetud

Toode, mis saadakse toidusiirupi tootmisel suhkrupeedist, võib olla pressitud või kuivatatud.

Kuivatatuna:

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Pressituna:

 

soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 5 % kuivainest

 

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.1.14

Frukto-oligosahhariidid

Toode, mis saadakse suhkrupeedist toodetud suhkru ensüümidega töötlemise teel.

Niiskusesisaldus, kui < 28 %

4.2.1

Peedimahl

Punapeedist (Beta vulgaris convar. crassa var. conditiva) pressitud mahl, mis kontsentreeritakse ja pastöriseeritakse, säilitades tüüpilise juurviljale omase maitse ja lõhna.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.3.1

Porgandid

Kollase või punase porgandi Daucus carota L. juurikad

 

4.3.2

Porgandikoored, aurutatud

Porgandi töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud porgandikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat porganditärklist. Suurim niiskusesisaldus: 97 %.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 87 % või > 97 %

4.3.3

Porgandikaaped

Niiske toode, mis tekib mehaanilise eemaldamise abil porganditöötlemise käigus, koosneb peamiselt kuivatatud porganditest ja porgandijääkidest. Toode võib olla kuumtöödeldud. Suurim niiskusesisaldus: 97 %.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 87 % või > 97 %

4.3.4

Porgandihelbed

Toode, mis saadakse kollase või punase porgandi juurikate helvestamise teel, seejärel toode kuivatakse.

 

4.3.5

Porgand, kuivatatud

Kollase või punase porgandi juurikad igal kujul, kuivatatuna.

Toorkiud

4.3.6

Porgandisööt, kuivatatud

Toode, mis koosneb kuivatatud porgandisisust ja -koortest.

Toorkiud

4.4.1

Sigurijuured

Cichorium intybus L. juured

 

4.4.2

Siguri pealsed ja juured

Siguri töötlemisel saadav värske toode. Koosneb peamiselt puhastatud sigurijuuretükkidest ja leheosadest.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 50 %

4.4.3

Siguriseemned

Cichorium intybus L. seemned

 

4.4.4

Pressitud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud sigurilõikudest. Siguri (lahustuvad) süsivesikud ja vesi on osaliselt eemaldatud.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Niiskusesisaldus, kui < 65 % või > 82 %

4.4.5

Kuivatatud siguripulp

Cichorium intybus L. juurtest inuliini tootmisel saadav toode, koosneb ekstraheeritud ja mehaaniliselt pressitud sigurilõikudest, mis seejärel kuivatatakse. Siguri (lahustuvad) süsivesikud on osaliselt ekstraheeritud.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.6

Sigurijuurepulber

Toode, mis saadakse sigurijuure tükeldamisel, kuivatamisel ja jahvatamisel.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.4.7

Sigurimelass

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligufruktoosi tootmise käigus.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.8

Sigurimelassi raba

Siguritöötlemise toode, mis saadakse inuliini ja oligufruktoosi rafineerimise käigus.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 30 % või > 40 %

4.4.9

Siguriinuliin

Inuliin on Cichorium intybus L. juurtest ekstraheeritud fruktaan.

 

4.4.10

Oligofruktoosisiirup

Toode, mis saadakse Cichorium intybus L.-st saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel.

Niiskusesisaldus, kui < 20 % või > 30 %

4.4.11

Oligofruktoos, kuivatatud

Toode, mis saadakse Cichorium intybus L.-st saadud inuliini osalisel hüdrolüüsimisel ja kuivatamisel.

 

4.5.1

Küüslauk, kuivatatud

Puhta jahvatatud küüslaugu Allium sativum L. pulber, värvus valgest kollaseni.

 

4.6.1

Maniokk; [tapiokk]; [kassaava]

Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) juuremugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 60 % või > 70 %

4.6.2

Maniokk, kuivatatud

Manioki juuremugulad, igal kujul, kuivatatud.

Tärklis

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.1

Sibulapulp

Niiske toode, mis saadakse sibulate (perekond Allium) töötlemisel, sisaldab nii koori kui ka terveid sibulaid. Kui toode saadakse sibulaõli tootmisel, koosneb ta peamiselt kuumutatud sibulajääkidest.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.7.2

Sibulad, praetud

Kooritud ja peenestatud sibulatükid, mis seejärel praetakse.

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

Toorrasv

4.8.1

Kartulid

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad.

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

4.8.2

Kartulid, kooritud

Kartulid, millelt on auruga töötlemisel eemaldatud koor.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.3

Kartulikoored, aurutatud

Kartuli töötlemisel saadav niiske toode, mis koosneb auruga töötlemisel eemaldatud kartulikoortest, millele võib olla lisatud täiendavalt geeljat kartulitärklist. Võib olla püreestatud.

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 93 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.4

Kartulilõigud, toored

Toode, mis saadakse inimtoiduks ettenähtud kartulitoodete valmistamisel, võib olla kooritud.

Niiskusesisaldus, kui < 72 % või > 88 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.5

Kartulikaaped

Toode, mis tekib mehaanilise eemaldamise abil kartulitöötlemise käigus, koosneb peamiselt kuivatatud kartulitest ja kartulijääkidest. Toode võib olla kuumtöödeldud.

Niiskusesisaldus, kui < 82 % või > 93 %

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.6

Kartul, püreena

Blanšeeritud või keedetud ja seejärel püreestatud kartulitoode.

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.7

Kartulihelbed

Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel

Tärklis

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

4.8.8

Kartulipulp

Toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

Niiskusesisaldus, kui < 77 % või > 88 %

4.8.9

Kartulipulp, kuivatatud

Kuivatatud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ekstraheeritud jahvatatud kartulist.

 

4.8.10

Kartuliproteiin

Toode, mis saadakse tärklisetootmisel, koosneb peamiselt proteiinist, mis on järele jäänud pärast tärklise eraldamist.

Toorproteiin

4.8.11

Kartuliproteiin, hüdrolüüsitud

Proteiin, mis saadakse kartuliproteiini kontrollitud ensümaatiline hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

4.8.12

Kartuliproteiin, kääritatud

Toode, mis saadakse kartuliproteiini kääritamise ja pihustuskuivatamise tulemusena.

Toorproteiin

4.8.13

Kartuliproteiin, kääritatud, vedel

Vedel toode, mis saadakse kartuliproteiini kääritamisel.

Toorproteiin

4.8.14

Kartulimahl, kontsentreeritud

Kontsentreeritud toode, mis saadakse kartulitärklise tootmisel, koosneb ainetest, mis jäävad järele pärast seda, kui kartulipulbist on eemaldatud osa kiudu, proteiini ja tärklist ning osa veest on aurustunud.

Niiskusesisaldus, kui < 50 % või > 60 %

Kui niiskusesisaldus on < 50 %:

Toorproteiin

Toortuhk

4.8.15

Kartuligraanulid

Kuivatatud kartulid (pärast pesemist, koorimist, suuruse vähendamist – lõikamist, helvestamist jne ja vesi eraldamist).

 

4.9.1

Maguskartul ehk bataat

Maguskartuli ehk bataadi (Ipomoea batatas L.) mugulad, igal kujul

Niiskusesisaldus, kui < 57 % või > 78 %

4.10.1

Maapirn; [Topinambur]

Maapirni Helianthus tuberosus L. mugulad, igal kujul.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 80 %


5.   Muud seemned ja viljad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

5.1.1

Tammetõrud

Hariliku tamme Quercus robur L., kivitamme Quercus petraea (Matt.) Liebl., korgitamme Quercus suber L. või muude tammeliikide terved viljad.

 

5.1.2

Tammetõrud, kooritud

Toode, mis saadakse tammetõrude koorimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

5.2.1

Mandlid

Mandli Prunus dulcis terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.2.2

Mandlikestad

Mandlikestad, mis saadakse kooritud mandliseemnetest füüsilise eraldamise teel; jahvatatud.

Toorkiud

5.3.1

Aniisiseemned

Pimpinella anisum seemned.

 

5.4.1

Õunapulp, kuivatatud; [õunte pressimisjäägid, kuivatatud]

Toode, mis saadakse õuntest Malus domestica mahla või siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna kuivatatud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.2

Õunapulp, pressitud; [õunte pressimisjäägid, pressitud]

Niiske toode, mis saadakse õunamahla või -siidri tootmisel. Koosneb peamiselt õuna pressitud viljalihast ja koortest. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.4.3

Õunamelass

Toode, mis saadakse pärast õunapulbist pektiini valmistamist. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorproteiin

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

5.5.1

Suhkrupeediseemned

Suhkrupeediseemned

 

5.6.1

Tatar

Fagopyrum esculentum seemned

 

5.6.2

Tatra jämekliid ja kliid

Toode, mis saadakse tatraterade jahvatamisel.

Toorkiud

5.6.3

Tatra peenkliid

Jahutööstuse toode, mis saadakse tatra sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terade eri osi. Ei või sisaldada rohkem kui 10 % toorkiudu.

Toorkiud

Tärklis

5.7.1

Punase peakapsa seemned

Brassica oleracea var. capitata f. Rubra seemned.

 

5.8.1

Kanaari paelrohu seemned

Phalaris canariensis seemned.

 

5.9.1

Hariliku köömne seemned

Carum carvi L. seemned

 

5.12.1

Purustatud kastanid

Toode, mis saadakse kastanijahu valmistamisel, koosneb peamiselt endospermiosakestest, väikestest kestaosistest ja väikesest hulgast kastani (Castanea spp.) jääkidest.

Toorproteiin

Toorkiud

5.13.1

Tsitruspulp

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest (Citrus (L.) ssp.) Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.13.2

Tsitruspulp, kuivatatud

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tsitrusviljadest, kuivatatud. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.14.1

Punase ristiku seemned

Trifolium pratense L. seemned

 

5.14.2

Valge ristiku seemned

Trifolium repens L. seemned

 

5.15.1

Kohviubade kestad

Toode, mis saadakse kohvipuu Coffea kooritud seemnetest.

Toorkiud

5.16.1

Rukkililleseemned

Centaurea cyanus L. seemned.

 

5.17.1

Kurgiseemned

Cucumis sativus L. seemned.

 

5.18.1

Küpressiseemned

Cupressus L. seemned

 

5.19.1

Datlid

Phoenix dactylifera L. viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.19.2

Datliseemned

Datlipuu terved seemned.

Toorkiud

5.20.1

Apteegitilli seemned

Foeniculum vulgare Mill. seemned

 

5.21.1

Viigimarjad

Ficus carica L. viljad. Võivad olla kuivatatud.

 

5.22.1

Puuviljatuumad (13)

Toode koosneb pähkli või luuviljakivi sees olevatest söödavatest seemnetest.

 

5.22.2

Puuviljapulp (13)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.22.3

Puuviljapulp, kuivatatud (13)

Toode, mis saadakse puuviljamahla ja -püree valmistamisel ja mis seejärel kuivatatakse. Pektiin võib olla eemaldatud.

Toorkiud

5.23.1

Salatkress

Lepidium sativum L. seemned

Toorkiud

5.24.1

Kõrreliste heintaimede seemned

Perekondadesse Poaceae, Cyperaceae ja Juncaceae kuuluvate kõrreliste seemned.

 

5.25.1

Viinamarjaseemned

Viinamarjapulbist eraldatud seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud.

Toorrasv

Toorkiud

5.25.2

Viinamarjaseemnejahu

Toode, mis saadakse õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest.

Toorkiud

5.25.3

Viinamarjapulp [viinamarjade pressimisjääk]

Viinamarjapulp, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud nii palju rootsusid ja seemneid kui võimalik.

Toorkiud

5.26.1

Sarapuupähkel

Sarapuu Corylus (L.) spp terved või purustatud viljad, kooritud või koorimata.

 

5.27.1

Pektiin

Sobivast taimematerjalist ekstraheeritud pektiin.

 

5.28.1

Pronks-lutiklille seemned

Perilla frutescens L. seemned ja nende jahvatamisel saadud tooted.

 

5.29.1

Piiniapähklid

Pinus (L.) spp. seemned

 

5.30.1

Pistaatsiad

Pistacia vera L. viljad

 

5.31.1

Teeleheseemned

Plantago (L.) spp. seemned

 

5.32.1

Rediseseemned

Raphanus sativus L. seemned

 

5.33.1

Spinatiseemned

Spinacia oleracea L. seemned

 

5.34.1

Ohakaseemned

Carduus marianus L. seemned

 

5.35.1

Tomatipulp [tomati pressimisjäägid]

Toode, mis saadakse mahla pressimisel tomatitest (Solanum lycopersicum L.) Koosneb peamiselt tomatikoortest ja seemnetest.

Toorkiud

5.36.1

Hariliku raudrohu seemned

Achillea millefolium L. seemned

 


6.   Tugi- ja koresöödad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

6.1.1

Lehtpeet (mangold)

Beta spp. lehed

 

6.2.1

Teraviljad (14)

Teraviljaliigi taim tervikuna või selle osad. Võib olla kuivatatud, värske või sileeritud.

 

6.3.1

Põhk (14)

Teraviljadest saadud õled.

 

6.3.2

Põhk, töödeldud (14)  (15)

Toode, mis saadakse teraviljaõlgede töötlemisel sobiva menetluse abil

Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga

6.4.1

Ristikujahu

Toode, mis saadakse ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % lutserni (Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn) või muid põllukultuure, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.5.1

Söödataimede jahu (16); [Rohujahu] (16); [Rohujahu] (16)

Toode, mis saadakse heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel ning mõnel juhul kokkupressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.1

Rohi, põllul kuivatatud, [Hein]

Mis tahes rohttaimeliik, põllul kuivatatud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.2

Rohi, kõrgel temperatuuril kuivatatud

Mis tahes rohttaimeliigist saadud toode, mis on kunstlikult kuivatatud (mis tahes kujul)

Toorproteiin

Kiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.6.3

Rohi, ürdid, liblikõielised taimed, [haljassööt]

Värsked, sileeritud või kuivatatud põllukultuurid, mis koosnevad rohust, liblikõielistest taimedest või ürtidest ja mida tavapäraselt nimetatakse siloks, kuivsiloks, heinaks või haljassöödaks.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.7.1

Kanepijahu

Cannabis sativa L. kuivatatud lehtedest jahvatatud jahu.

Toorproteiin

6.7.2

Kanepikiud

Roheline kuivatatud kiuline toode, mis saadakse kanepi töötlemisel.

 

6.8.1

Põldoavarred

Põldoavarred

 

6.9.1

Linavarred

Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) varred.

 

6.10.1

Lutsern; [Alfalfa]

Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn taimed ja nende osad.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.2

Lutsern, põllul kuivatatud; [Alfalfa, põllul kuivatataud]

Lutsern, põllul kuivatatud.

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.3

Lutsern, kõrgel temperatuuril kuivatatud; [Alfalfa, kõrgel temperatuuril kuivatatud]

Kunstlikult kuivatatud lutsern, mis tahes kujul.

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.4

Lutsern, ekstruseeritud; [Alfalfa, ekstruseeritud]

Ekstruseeritud lutsernigraanulid.

 

6.10.5

Lutsernijahu; [Alfalfajahu] (17)

Toode, mis saadakse lutserni kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % ristikut või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga

Toorproteiin

Toorkiud

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivainest

6.10.6

Lutserni pressimisjäägid; [Alfalfa pressimisjäägid]

Kuivatatud toode, mis saadakse lutsernist mahla pressimisel.

Toorproteiin

Toorkiud

6.10.7

Lutserniproteiini kontsentraat; [Alfalfaproteiini kontsentraat]

Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mis on proteiini sadestamiseks eelnevalt tsentrifuugimise teel eraldatud ja kuumtöödeldud.

Toorproteiin

Karoteen

6.10.8

Lutserni lahustuvad koostisained

Toode, mis saadakse proteiini ekstraheerimisel lutsernimahlast. Võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

6.11.1

Maisisilo

Zea mays L. ssp. mays sileeritud taimed või nende osad.

 

6.12.1

Hernevarred

Pisum spp. varred

 


7.   Muud taimed, vetikad ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

7.1.1

Vetikad (18)

Vetikad, elusad või töödeldud, mis tahes kujul, sh värsked, jahutatud või külmutatud vetikad.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.2

Kuivatatud vetikad (18)

Toode, mis saadakse vetikate kuivatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.3

Vetikajahu (18)

Toode, mis saadakse vetikaõli valmistamisel vetikate ekstraheerimisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

7.1.4

Vetikaõli (18)

Toode, mis saadakse õli valmistamisel vetikatest ekstraheerimise teel.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

7.1.5

Vetikaekstrakt (18); [Vetikafraktsioon] (18)

Vetikaekstrakt vee või alkoholiga, koosneb peamiselt süsivesikutest.

 

7.2.6

Merevetikajahu

Toode, mis saadakse makrovetikate, eelkõige pruunvetikate kuivatamisel ja jahvatamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks.

Toortuhk

7.3.1

Puukoored (11)

Puude või põõsaste puhastatud ja kuivatatud koored.

Toorkiud

7.4.1

Õied (11), kuivatatud

Söödavate taimede kuivatatud õite kõik osad ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.5.1

Spargelkapsas, kuivatatud

Toode, mis saadakse Brassica oleracea L. taime kuivatamisel pärast pesemist, suuruse vähendamist (lõikamist, helvestamist jne) ja vee eraldamist.

 

7.6.1

Suhkruroomelass

Siirupine toode, mis saadakse suhkruroost Saccharum L. suhkru tootmisel või rafineerimisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

7.6.2

Suhkruroog

Melass, vähendatud suhkrusisaldusega

Toode, mis saadakse sahharoosi täiendaval vee abil ekstraheerimisel suhkruroomelassist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 28 %

7.6.3

Roosuhkur [sahharoos]

Suhkruroost vee abil ekstraheeritud suhkur.

Sahharoos

7.6.4

Suhkruroo pressimisjäägid

Toode, mis saadakse suhkru vee abil ekstraheerimisel suhkruroost. Koosneb peamiselt kiududest.

Toorkiud

7.7.1

Lehed, kuivatatud (11)

Söödavate taimede kuivatatud lehed ja nende fraktsioonid.

Toorkiud

7.8.1

Lignotselluloos (11)

Toode, mis saadakse looduslikult kuivanud toorpuidu mehaanilisel töötlemisel, koosneb peamiselt lignotselluloosist.

Toorkiud

7.9.1

Lagritsajuured

Glycyrrhiza L. juured

 

7.10.1

Münt

Mentha apicata, Mentha piperita või Mentha viridis (L.) taimede maapealsete osade kuivatamisel saadav toode mis tahes kujul.

 

7.11.1

Spinat, kuivatatud

Spinacia oleracea L.taime kuivatamisel saadav toode mis tahes kujul.

 

7.12.1

Mohaave tääkliilia

Yucca schidigera Roezl. pulber

Toorkiud

7.13.1

Taimne süsi; [puusüsi]

Toode, mis saadakse orgaanilise taimematerjali söestamisel.

Toorkiud

7.14.1

Puit (11)

Keemiliselt töötlemata raieküps puit või puidukiud.

Toorkiud


8.   Piimatooted ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

8.1.1

Või ja võitooted

Või ja või tootmisel või töötlemisel saadavad tooted (nt vadak), kui neid ei ole eraldi loetletud.

Toorproteiin

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 6 %

8.2.1

Petipiim / Petipiima kontsentraat / Petipulber (19)

Toode, mis saadakse või valmistamisel koorest või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 6 %

8.3.1

Kaseiin

Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga sadestatud kaseiini kuivatamisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 10 %

8.4.1

Kaseinaat

Toode, mis eraldatakse kohupiimast või kaseiinist kasutades neutraliseerivaid aineid ja kuivatamist.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 10 %

8.5.1

Juust ja juustutooted

Juust ning juustust ja piimapõhistest toodetest saadud tooted.

Toorproteiin

Toorrasv

8.6.1

Ternespiim

Kuni viis päeva pärast poegimist piimalooma piimanäärmetest erituv vedelik.

Toorproteiin

8.7.1

Piimatootmise kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse piimatoodete tootmisel (sh endised piimast toiduained, tsentrifuugimis- või separeerimissete, piimavesi, piimas leiduvad mineraalained).

Niiskus

Toorproteiin

Toorrasv

Üldsuhkur

8.8.1

Kääritatud piimatooted

Piima kääritamisel saadavad tooted (nt jogurt jne).

Toorproteiin

Toorrasv

8.9.1

Laktoos

Piimast või vadakust eraldatud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.10.1

Piim / Piimakontsentraat / Piimapulber (19)

Ühe või mitme lüpsmise tulemusena udarast eritunud sekreet. Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.11.1

Lõss / Lõssikontsentraat / Lõssipulber (19)

Piim, mille rasvasisaldust on separeerimise abil vähendatud.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.12.1

Piimarasv

Toode, mis saadakse piima koorimisel.

Toorrasv

8.13.1

Piimaproteiinipulber

Toode, mis saadakse piimast keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud proteiini kuivatamisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.14.1

Kondenspiim ja sellest saadud tooted

Kondenspiim ja selle tootmisel või töötlemisel saadud tooted.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

8.15.1

Piimapermeaat / Piimapermeaadi pulber (19)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (läbistades membraani) ja millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

Toortuhk

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.16.1

Piimaretentaat / Piimaretentaadi pulber (19)

Toode, mis saadakse piima (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (membraani läbistamata).

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.17.1

Vadak / Vadakukontsentraat / Vadakupulber (19)

Toode, mis saadakse juustu, kohupiima või kaseiini valmistamisel või samalaadsel töötlusel.

Toode võib olla kontsentreeritud või kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

Toortuhk

8.18.1

Laktoosivaba vadak / Laktoosivaba vadakupulber (19)

Vadak, millest laktoos on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

Toortuhk

8.19.1

Vadakuproteiin / Vadakuproteiinipulber (19)

Toode, mis saadakse vadakust keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud vadakuproteiini kuivatamisel. Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.20.1

Demineraliseeritud laktoosivaba vadak / Demineraliseeritud laktoosivaba vadakupulber (19)

Vadak, millest laktoos ja mineraalained on osaliselt eraldatud.

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Laktoos

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.21.1

Vadakupermeaat / Vadakurpermeaadipulber (19)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (läbistades membraani) ja millest laktoos võib olla osaliselt eraldatud.

Toote puhul võib olla kasutatud pöördosmoosi või kuivatamist.

Toortuhk

Toorproteiin

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

8.22.1

Vadakuretentaat / Vadakuretentaadipulber (19)

Toode, mis saadakse vadaku (ultra-, nano- või mikro-) filtrimisel (membraani läbistamata).

Toode võib olla kuivatatud.

Toorproteiin

Toortuhk

Laktoos

Niiskusesisaldus, kui < 8 %


9.   Maismaaloomadest saadud tooted ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

9.1.1

Loomsed kõrvalsaadused (20)

Püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavad kehaosad, värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.2.1

Loomne rasv (20)

Püsisoojaste maismaaloomade rasv.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

9.3.1

Mesinduse kõrvalsaadused

Töödeldud või töötlemata mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik ja õietolm

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

9.4.1

Töödeldud loomne proteiin (20)

Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.5.1

Želatiini valmistamisel saadud proteiinid (20)

Želatiini valmistamisel saadud kuivatatud loomsed proteiinid, mis vastavad toidu kvaliteedinõuetele

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.6.1

Hüdrolüüsitud loomsed proteiinid (20)

Hüdrolüüsitud proteiinid, mis saadakse loomse proteiini keemilise, mikrobioloogilise või ensümaatilise hüdrolüüsi abil.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.7.1

Verejahu (20)

Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuumtöötlemisel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.8.1

Veretooted (20)

Tooted, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade verest või verefraktsioonidest.; mõiste hõlmab kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus vereplasmat, kuivatatud täisverd, kuivatatud/külmutatud/vedelas olekus punaliblesid või nende fraktsioone ja segusid.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.9.1

Toidujäätmed [Toidujäätmete uuskasutus]

Igasugused loomset päritolu materjali sisaldavad toidujäätmed, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest, sealhulgas keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.10.1

Kollageen (20)

Proteiinipõhine toode, mis saadakse loomade kontidest, toornahast ja kõõlustest.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.11.1

Sulejahu

Toode, mis saadakse tapaloomade sulgede kuivatamisel ja jahvatamisel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.12.1

Želatiin (20)

Loodusliku päritoluga lahustuv proteiin, geelistuv või geelistumatu, mis on saadud loomade kontidest, toornahkadest, kõõlustest ja soontest pärit kollageeni osalise hüdrolüüsi teel.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.13.1

Kõrned (20)

Toode, mis saadakse loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemisel; värske, külmutatud või kuivatatud

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.14.1

Loomse päritoluga tooted (20)

Tooted, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks kas ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei ohusta inimeste ega loomade tervist; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

9.15.1

Munad

Gallus gallus L. terved munad, koorega või kooreta.

 

9.15.2

Albumiin

Toode, mis saadakse munadest pärast munakoorte ja munakollase eraldamist; pastöriseeritud, võib olla denatureeritud.

Toorproteiin

Denaturatsiooni meetod, vajaduse korral

9.15.3

Munatooted, kuivatatud

Tooted, mis koosnevad pastöriseeritud kuivatatud munadest (ilma kooreta) või kuivatatud albumiini ja kuivatatud munakollast (erinevas vahekorras) sisaldavast segust.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

9.15.4

Suhkruga munapulber

Kuivatatud suhkrustatud munad tervelt või osadena.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

9.15.5

Munakoored, kuivatatud

Tooted, mis saadakse kodulindude munadest pärast munakollase ja albumiini eraldamist. Koored kuivatakse.

Toortuhk

9.16.1

Selgrootud maismaaloomad (20)

Selgrootud maismaaloomad tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

 


10.   Kala ja muud veeloomad ning nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

10.1.1

Veeselgrootud (21)

Mere- või mageveeselgrootud tervikuna või nende kehaosad, kõigil eluetappidel, v.a liigid, mis on patogeensed inimeste või loomade suhtes; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

 

10.2.1

Veeloomadest saadud kõrvalsaadused (21)

Tooted on pärit ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ette nähtud tooteid; töödeldud või töötlemata (nt värsked, külmutatud, kuivatatud).

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk

10.3.1

Koorikloomade jahu

Toode, mis saadakse tervete koorikloomade (sh looduslike ja tehistingimustes kasvatatud krevettide) või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.1

Kala (22)

Terved kalad või nende osad; värsked, külmutatud, kuumutatud, happega töödeldud või kuivatatud.

Toorproteiin

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.2

Kalajahu (22)

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade kuumutamisel, pressimisel ja kuivatamisel; kalamahl võib olla tootele enne kuivatamist tagasi lisatud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.3

Kalamahl

Kontsentreeritud toode, mis eraldatakse kalajahu tootmisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega.

Toorproteiin

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 5 %

10.4.4

Kalaproteiin, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete kalade või nende osade happelise hüdrolüüsi teel; sageli kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.4.5

Kalaluujahu

Toode, mis saadakse kala kehaosade kuumutamisel, pressimise ja kuivatamisel. Koosneb peamiselt kalaluudest.

Toortuhk

10.4.6

Kalaõli

Kaladest või nende osadest saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud (võib sisaldada liigile iseloomulikke osiseid, nt tursamaksaõli).

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.4.7

Kalaõli, hüdrogeenitud

Kalaõli hüdrogeenimise tulemusena saadud õli.

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.5.1

Tavalise hiilgevähi õli

Planktilisest hiilgevähist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui < 1 %

10.5.2

Hiilgevähi proteiini kontsentraat, hüdrolüüsitud

Toode, mis saadakse tervete hiilgevähkide või nende osade ensümaatilise hüdrolüüsi teel; sageli kuivatamise abil kontsentreeritud.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.6.1

Meres elavate rõngusside jahu

Toode, mis saadakse tervete meres elavate rõngusside (sh Nereis virens (M. Sars)) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel.

Rasv

Tuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.7.1

Meres elava zooplanktoni jahu

Toode, mis saadakse meres elava zooplanktoni (sh tavalise hiilgevähi) kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui < 8 %

10.7.2

Meres elava zooplanktoni õli

Meres elavast zooplanktonist kuumutamisel ja pressimisel saadud õli, mida on vee eraldamiseks tsentrifuugitud.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

10.8.1

Molluskijahu

Toode, mis saadakse tervete molluskite (sh kalmaaride ja kahepoolmeliste karploomade) või nende osade kuumtöötlemisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %

10.9.1

Kalmaarijahu

Toode, mis saadakse tervete kalmaaride või nende osade kuumtöötlemisel, pressimisel ja kuivatamisel.

Toorproteiin

Toorrasv

Toortuhk, kui > 20 %

Niiskusesisaldus, kui > 8 %


11.   Mineraalained ja nendest saadud tooted

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

11.1.1

Kaltsiumkarbonaat (23) [Lubjakivi]

Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati sisaldavaid materjale nagu lubjakivi või sadestades seda välja happelistest lahustest.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.2

Mereloomade lubjarikkad kojad

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud mereloomade kodadest (nt austri- või merikarbid), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.3

Kaltsiummagneesiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu.

Kaltsium, magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.4

Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest, jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.5

Lithothamn

Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lupja sisaldavatest merevetikatest (Phymatolithon calcareum (Pall.)), jahvatatud või granuleeritud.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.6

Kaltsiumkloriid

Tehniliselt puhas kaltsiumkloriid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.7

Kaltsiumhüdroksiid

Tehniliselt puhas kaltsiumhüdroksiid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.8

Kaltsiumsulfaat, veevaba.

Tehniliselt puhas veevaba kaltsiumsulfaat, mis saadakse veevaba kaltsiumsulfaadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaatdihüdraadi veetustamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.9

Kaltsiumsulfaathemihüdraat

Tehniliselt puhas kaltsiumsulfaathemihüdraat, mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi osalisel veetustamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.10

Kaltsiumsulfaatdihüdraat

Tehniliselt puhas kaltsiumsulfaatdihüdraat, mis saadakse kaltsiumsulfaatdihüdraadi jahvatamisel või kaltsiumsulfaahemihüdraadi hüdraatimisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.11

Orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete kaltsiumisoolad.

Kaltsium, orgaaniline hape

11.1.12

Kaltsiumoksiid

Tehniliselt puhas kaltsiumoksiid, mis saadakse loodusliku lubjakivi kaltsineerimisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.13

Kaltsiumglükonaat

Glükoonhappe kaltsiumisool, mida tavaliselt väljendatakse valemiga Ca(C6H11O7)2, ja selle hüdraatvormid.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.15

Kaltsiumsulfaat/-karbonaat

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi valmistamisel.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.1.16

Kaltsiumpidolaat

Tehniliselt puhas kaltsium-L-pidolaat.

Kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.2.1

Magneesiumoksiid

Kaltsineeritud magneesiumoksiid (MgO), sisaldab vähemalt 70 % MgO-d.

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.2

Magneesiumsulfaatheptahüdraat

Tehniliselt puhas magneesiumsulfaat (MgSO4 × 7 H2O).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.3

Magneesiumsulfaatmonohüdraat

Tehniliselt puhas magneesiumsulfaat (MgSO4 × H2O).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 15 %

11.2.4

Magneesiumsulfaat, veevaba.

Tehniliselt puhas veevaba magneesiumsulfaat (MgSO4).

Magneesium, väävel, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.5

Magneesiumpropionaat

Tehniliselt puhas magneesiumpropionaat.

Magneesium

11.2.6

Magneesiumkloriid

Tehniliselt puhas magneesiumkloriid või lahus, mis saadakse mereveest loodusliku kontsentreerimise teel pärast naatriumkloriidi ladestamist.

Magneesium, kloor, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.7

Magneesiumkarbonaat

Looduslik magneesiumkarbonaat

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.8

Magneesiumhüdroksiid

Tehniliselt puhas magneesiumhüdroksiid.

Magneesium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.9

Magneesiumkaaliumsulfaat

Tehniliselt puhas magneesiumkaaliumsulfaat.

Magneesium, kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.2.10

Orgaaniliste hapete magneesiumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete magneesiumisoolad.

Magneesium, orgaaniline hape

11.3.1

Dikaltsiumfosfaat (25) [Kaltsiumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas luudest või anorgaaniliselt toorainest saadud kaltsium-monovesinikfosfaat (CaHPO4 × H2O).

Ca/P > 1,2

Kaltsium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.2

Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu

Keemilise menetluse abil saadud segu, mis sisaldab kaltsiumvesinikfosfaati ja kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4 Ca(H2PO4)2 × H2O)

0.8< Ca/P < 1,3

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.3

Monokaltsiumfosfaat; [Kaltsiumtetravesinikdiortofosfaat]

Tehniliselt puhas kaltsiumdivesinikfosfaat (Ca(H2PO4)2 × H2O)

Ca/P <0,9

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.4

Trikaltsiumfosfaat; [Trikaltsiumortofosfaat]

Tehniliselt puhas luudest või anorgaaniliselt toorainest saadud trikaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2 × H2O)

Ca/P > 1,3

Kaltsium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.5

Kaltsiummagneesiumfosfaat

Tehniliselt puhas kaltsiummagneesiumfosfaat.

Kaltsium, magneesium, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.6

Defluoreeritud fosfaat

Kaltsineeritud looduslik fosfaat, mida on kuumtöödeldud rohkem kui lisandite eemaldamiseks vajalik.

Üldfosfor, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 5 %

11.3.7

Kaltsiumdifosfaat; [Dikaltsiumdifosfaat]

Tehniliselt puhas kaltsiumdifosfaat.

Üldfosfor, kaltsium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.8

Magneesiumfosfaat

Toode, mis sisaldab tehniliselt puhast ühe-, kahe- või kolmealuselist magneesiumvesinikfosfaati.

Üldfosfor, magneesium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %; soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.9

Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat

Toode, mis koosneb tehniliselt puhtast naatriumkaltsiummagneesiumfosfaadist

Üldfosfor, magneesium, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.10

Mononaatriumfosfaat; [Naatriumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumdivesinikfosfaat.

(NaH2PO4 × H2O)

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.11

dinaatriumfosfaat; [Dinaatriumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas dinaatriumfosfaat (Na2HPO4 × H2O).

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.12

Trinaatriumfosfaat; [Trinaatriumortofosfaat]

Tehniliselt puhas trinaatriumfosfaat (Na3PO4).

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.13

Naatriumpürofosfaat [Naatriumdifosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumdifosfaat.

Üldfosfor, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.14

Monokaaliumfosfaat; [Kaaliumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas kaaliumdivesinikfosfaat (KH2PO4 × H2O)

Üldfosfor, kaalium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.15

Dikaaliumfosfaat; [Dikaaliumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas dikaaliumvesinikfosfaat (K2HPO4 × H2O)

Üldfosfor, kaalium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.16

Kaltsiumnaatriumfosfaat

Tehniliselt puhas kaltsiumnaatriumfosfaat.

Üldfosfor, kaltsium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.17

Monoammoonium fosfaat; [Ammooniumdivesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas ammooniumdivesinikfosfaat (NH4H2PO4)

Üldlämmastik, üldfosfor, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.18

Diammooniumfosfaat; [Diammooniumvesinikortofosfaat]

Tehniliselt puhas diammooniumvesinikfosfaat ((NH4)2HPO4)

Üldlämmastik

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.19

Naatriumtripolüfosfaat; [Pentanaatriumtrifosfaat]

Tehniliselt puhas naatriumtripolüfosfaat.

Üldfosfor

Naatrium

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.20

Naatriummagneesiumfosfaat

Tehniliselt puhas naatriummagneesiumfosfaat.

Üldfosfor, magneesium, naatrium, 2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.21

Magneesiumhüpofosfit

Tehniliselt puhas magneesiumhüpofosfit (Mg(H2PO2)2 × 6H2O)

Magneesium

Üldfosfor

2 %-lises sidrunhappes lahustumatu fosfori sisaldus, kui > 10 %

11.3.22

Želatiinita kondijahu

Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv.

Üldfosfor, kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.3.23

Kondituhk

Loomsete kõrvalsaaduste tuhastamisel, põletamisel või gaasistamisel tekkivad mineraalsed jäägid.

Üldfosfor, kaltsium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.1

Naatriumkloriid (23)

Tehniliselt puhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse soolalahuse aurutamisel ja kristalliseerimisel (vaakumsool) või merevee aurutamisel (meresool) või kivisoola jahvatamisel.

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.2

Naatriumbikarbonaat [Naatriumvesinikkarbonaat]

Tehniliselt puhas naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.3

Naatrium-/ammooniumbikarbonaat [naatrium-/ammooniumvesinikkarbonaat]

Toode, mis saadakse naatriumkarbonaadi ja naatriumbikarbonaadi valmistamisel, sisaldab vähesel määral ammooniumbikarbonaati (ammooniumbikarbonaadi maksimumsisaldus 5 %).

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.4

Naatriumkarbonaat

Tehniliselt puhas naatriumkarbonaat (Na2CO3)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.5

Naatriumseskvikarbonaat [Trinaatriumvesinikdikarbonaat]

Tehniliselt puhas naatriumseskvikarbonaat (Na3H(CO3)2)

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.6

Naatriumsulfaat

Tehniliselt puhas naatriumsulfaat.

Naatrium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.4.7

Orgaaniliste hapete naatriumisoolad

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete naatriumisoolad.

Naatrium, orgaaniline hape

11.5.1

Kaaliumkloriid

Tehniliselt puhas kaaliumkloriid või loodusliku kaaliumkloriidi jahvatamisel saadav toode.

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.2

Kaaliumsulfaat

Tehniliselt puhas kaaliumsulfaat (K2SO4).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.3

Kaaliumkarbonaat

Tehniliselt puhas kaaliumkarbonaat (K2CO3).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.4

Kaaliumbikarbonaat; [Kaaliumvesinikkarbonaat]

Tehniliselt puhas kaaliumbikarbonaat (KHCO3).

Kaalium, soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui > 10 %

11.5.5

Orgaaniliste hapete kaaliumisoolad (24)

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete kaaliumisoolad.

Kaalium, orgaaniline hape

11.6.1

Väävlipulber

Tehniliselt puhas pulber, mis saadakse mineraali looduslikest ühenditest. Toodet saadakse ka väävli eraldamisel naftatöötlemise käigus.

Väävel

11.7.1

Atapulgiit

Magneesiumist, alumiiniumist ja ränist koosnev looduslik mineraal.

Magneesium

11.7.2

Kvarts

Looduslik mineraal, mis saadakse kvartsiallika jahvatamisel.

 

11.7.3

Kristobaliit

Ränidioksiid, mis saadakse kvartsi rekristalliseerimisel.

 

11.8.1

Ammooniumsulfaat

Tehniliselt puhas ammooniumsulfaat ((NH4)2SO4), mis saadakse keemilise sünteesi tulemusena.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, väävel

11.8.2

Ammooniumsulfaadi lahus

Ammooniumsulfaadi vesilahus, mis sisaldab vähemalt 35 % ammooniumsulfaati.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik

11.8.3

Orgaaniliste hapete ammooniumisoolad

Vähemalt nelja süsinikuaatomiga toidus kasutada lubatud orgaaniliste hapete ammooniumisoolad.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, orgaaniline hape

11.8.4

Ammooniumlaktaat

Ammooniumlaktaat (CH3CHOHCOONH4). Hõlmab ammooniumlaktaati, mis saadakse vadaku fermenteerimisel Lactobacillus delbrueckii ssp. Bulgaricus'ega; sisaldab vähemalt 44 % toorproteiinina väljendatud lämmastikku.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik, toortuhk

11.8.5

Ammooniumatsetaat

Ammooniumatsetaadi (CH3COONH4) vesilahus, mis sisaldab vähemalt 55 % ammooniumatsetaati.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik


12.   Fermenteerimise (kõrval)saadused, mis on saadud inaktiveeritud või elutute rakkudega mikroorganismidest

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

12.1

Teatavatel substraatidel kasvatatud teatavate mikroorganismide biomassist saadud tooted

12.1.1

Kultuurist Methylophilus methylotrophus saadud proteiin

Proteiinitoode, mis on saadud kultuuri Methylophilus methylotrophus (tüvi NCIMB 10.515) fermentatsioonil metanoolil, toorproteiini on vähemalt 68 % ja peegeldusnäitaja on vähemalt 50.

Toorproteiin

Toortuhk

Toorrasv

12.1.2

Kultuuridest Methylococcus capsulatus (Bath), Alca ligenes acidovorans, Bacillus brevis ja Bacillus firmus saadud proteiin

Proteiinitoode, mis on saadud kultuuride Methylococcus capsulatus (Bath) (tüvi NCIMB 11132), Alcaligenes acidovorans (tüvi NCIMB 12387), Bacillus brevis (tüvi NCIMB 13288) ja Bacillus firmus (tüvi NCIMB 13280) fermentatsioonil maagaasil (ligikaudu. 91 % metaani, 5 % etaani, 2 % propaani, 0,5 % isobutaani, 0,5 % n-butaani), ammoniaagil ja mineraalsooladel, toorproteiini on vähemalt 65 %.

Toorproteiin

Toortuhk

Toorrasv

12.1.3

Bakterist Escherichia coli saadud bakteriaalne proteiin

Proteiinitoode, mis saadakse kõrvalsaadusena aminohapete tootmisel kultuuri Escherichia coli K12 abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

12.1.4

Bakterist Corynebacterium glutamicum saadud bakteriaalne proteiin

Proteiinitoode, mis saadakse kõrvalsaadusena aminohapete tootmisel kultuuri Corynebacterium glutamicum abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel; võib olla hüdrolüüsitud.

Toorproteiin

12.1.5

Pärmid ja samalaadsed tooted [Õllepärm] [Pärmitoode]

Kõik pärmid ja nende osad, mis on saadud kultuuride Saccharomyces cerevisiae, Saccharomyces carlsbergiensis, Kluyveromyces lactis, Kluyveromyces fragilis, Torulaspora delbrueckii, Candida utilis/Pichia jadinii, Saccharomyces uvarum, Saccharomyces ludwigii või Brettanomyces ssp.  (26) abil peamiselt taimse päritoluga substraadil, nt melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ja tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud, kasutades kääritamisaineid, nagu ammoniaak ja mineraalsoolad.

Niiskusesisaldus, kui < 75 % või > 97 %

Kui niiskusesisaldus on < 75 %:

Toorproteiin

12.1.6

Penitsilliini tootmisel saadav mütseelsilo

Mütseel (lämmastikuühendid), märg kõrvalprodukt, mis saadakse penitsilliini tootmisel Penicillium chrysogenum'i (ATCC48271) abil erinevatel süsivesikutel ja nende hüdrolüsaatidel, toodet on kuumutatud ja penitsilliini inaktiveerimiseks sileeritud Lactobacillus brevis, plantarum, sake, collinoides ja Streptococcus lactis'ega. Toorproteiinina väljendatud lämmastik vähemalt 7 %.

Toorproteiinina väljendatud lämmastik

Toortuhk

12.2

Muud fermenteerimise kõrvalsaadused

12.2.1

Raba [melassi kondenseeritud jääklahus]

Virrete tööstusliku tootmise kõrvalsaadused, mis saadakse nt alkoholi-, orgaaniliste hapete ja pärmitootmise kääritamisprotsessis. Need koosnevad vedelast/pastataolisest fraktsioonist, mis saadakse pärast virde eraldamist. Võivad sisaldada kääritamisel kasutatud mikroorganismide elutuid rakke või nende osi. Substraadid on peamiselt taimset päritolu, nt melass, suhkrusiirup, alkohol, destilleerimisjäägid, teravili ja tärklist sisaldavad tooted, puuviljamahl, vadak, piimhape, hüdrolüüsitud taimsed kiud ja kääritamisainetena kasutatakse nt ammoniaaki ja mineraalsooli.

Toorproteiin

Substraat ja kasutatud tootmisprotsess, vajaduse korral.

12.2.2

L-glutamiinhappe tootmise kõrvalsaadused

Kontsentreeritud vedelikud, mis saadakse L-glutamiinhappe tootmise käigus fermentatsiooniprotsessil bakteriga Corynebacterium melassecola substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorproteiin

12.2.3

Brevibacterium lactofermentum'iga L-lüsiinmonohüdrokloriidi tootmise kõrvalsaadused

Kontsentreeritud vedelikud, mis saadakse L-lüsiinmonohüdrokloriidi tootmise käigus fermentatsiooniprotsessil bakteriga Brevibacterium lactofermentum substraadil, mis koosneb sahharoosist, melassist, tärklisetoodetest ja nende hüdrolüsaatidest, ammooniumisooladest ja muudest lämmastikuühenditest.

Toorproteiin

12.2.4

Corynbacterium glutamicum'iga aminohapete tootmise kõrvalsaadused

Vedelikud, mis saadakse aminohapete tootmisel kultuuri Corynbacterium glutamicum abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel

Toorproteiin

Toortuhk

12.2.5

Escherichia coli K12'ga aminohapete tootmise kõrvalsaadused

Vedelikud, mis saadakse aminohapete tootmisel kultuuri Escherichia coli K12 abil taimsel või keemilisel substraadil, ammoniaagil või mineraalsooladel

Toorproteiin

Toortuhk

12.2.6

Aspergillus niger'iga ensüümi tootmise kõrvalsaadus

Kõrvalsaadus, mis saadakse ensüümitootmise käigus Aspergillus niger'i fermentatsioonil nisul ja linnastel.

Toorproteiin


13.   Mitmesugused materjalid

Number

Nimetus

Kirjeldus

Kohustuslik teave

13.1.1

Pagari- ja pastatoodete valmistamisel sadavad tooted

Tooted, mis saadakse leiva, küpsiste, vahvlite või pastatoodete valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.2

Valikpagaritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse saiade ja kookide valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv, kui seda on üle 5 %

13.1.3

Hommikuhelveste valmistamisel saadavad tooted

Ained või tooted, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.4

Kondiitritoodete valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse maiustuste, sh šokolaadi tootmisel. Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Toorrasv, kui > 5 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.1.5

Jäätise valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse jäätise valmistamisel Võivad olla kuivatatud.

Tärklis

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

Toorrasv

13.1.6

Värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused (27)

Tooted, mis saadakse värskete puu- ja köögiviljade töötlemisel (sh koored, terved puu- ja köögiviljad ja nende segud). Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.7

Taimede töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse tervete taimede või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.8

Vürtside ja maitseainete töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse vürtside ja maitseainete või nende osade külmutamisel või kuivatamisel.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

Tärklis, kui > 30 %

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur, kui > 10 %

13.1.9

Maitsetaimede töötlemisel saadavad tooted (27)

Tooted, mis saadakse maitsetaimede või nende osade purustamisel, jahvatamisel, külmutamisel või kuivatamisel.

Toorkiud

13.1.10

Kartuli töötlemisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse kartuli töötlemisel. Võivad olla kuivatatud või külmutatud.

Tärklis

Toorkiud

Toorrasv, kui > 5 %

Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 %

13.1.11

Kastmete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Kastmete tootmisel saadavad ained, mis on ette nähtud inimtoiduks või mille puhul on mõistlik eeldada, et nad sobivad inimtoiduks töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata kujul. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv

13.1.12

Soolaste suupistete valmistamisel saadavad tooted ja kõrvalsaadused

Tooted, mis saadakse soolaste suupistete– kartulikrõpsude, kartulil ja teraviljal põhinevate suupistete (otse ekstruseeritud, taignapõhised ja granuleeritud suupisted) ja pähklite valmistamisel.

Toorrasv

13.1.13

Valmistoidu valmistamisel saadavad tooted

Tooted, mis saadakse valmistoidu valmistamisel. Võivad olla kuivatatud.

Toorrasv, kui > 5 %

13.1.14

Piiritusetootmise taimsed kõrvalsaadused

Tahked taimsed tooted (sh marjad ja seemned, nt aniis), mis saadakse pärast nende taimede alkoholilahuses leotamist või pärast alkoholi aurustamist / destilleerimist või mõlemat, valmistades ette lõhna- ja maitseaineid piiritusetööstuse jaoks. Tooted peavad olema destilleeritud alkoholijääkide eemaldamiseks.

Toorproteiin, kui > 10 %

Toorkiud

Toorõlid ja -rasvad, kui > 10 %

13.1.15

Õlletootmise jäägid loomasöödana

Õllevalmistamisel saadav toode, mis ei ole inimtarbimiseks kõlblik.

Alkoholisisaldus

13.2.1

Karamellsuhkur

Toode, mis saadakse mis tahes suhkru kontrollitud kuumtöötlemisel.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.2

Dekstroos

Dekstroos saadakse tärklise hüdrolüüsil ja see koosneb puhtast kristalliseerunud glükoosist, kristallisatsiooniveega või ilma.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.3

Fruktoos

Fruktoos puhta kristallilise pulbrina. Saadakse glükoosisiirupi glükoosist kasutades glükoosi isomeraasi ja sahharoosi inversioonist.

Sahharoosina väljendatud üldsuhkur

13.2.4

Glükoosisiirup

Glükoosisiirup on tärklisest hüdrolüüsil saadud toidusahhariidide puhastatud ja kontsentreeritud vesilahus.

Üldsuhkur

Niiskusesisaldus, kui > 30 %

13.2.5

Glükoosimelass

Toode, mis saadakse glükoosisiirupi rafineerimisel.

Üldsuhkur

13.2.6

Ksüloos

Puidust ekstraheeritud suhkur.

 

13.2.7

Laktuloos

Poolsünteetiline disahhariid (4-O-D-galaktopüranosüül-D-fruktoos), mis saadakse glükoosi fruktoosiks isomeerimisel tekkinud laktoosist. Esineb kuumtöödeldud piimas ja piimatoodetes.

Laktuloos

13.2.8

Glükosamiin (Kitosamiin)

Aminosuhkur (monosahhariid), mis on polüsahhariidide kitosaani ja kitiini struktuuri osa. Saadakse koorikloomade või muude lülijalgsete eksoskeleti hüdrolüüsil või terade (nt maisi või nisu) kääritamisel.

Naatrium või kaalium, vajaduse korral

13.3.1

Tärklis (28)

Tehniliselt puhas tärklis.

Tärklis

13.3.2

Tärklis (28), eelpaisutatud

Toode, mis koosneb kuumtöötlemise abil paisutatud tärklisest.

Tärklis

13.3.3

Tärklisesegu (28)

Toode, mis koosneb eri taimedest saadud looduslikust või modifitseeritud tärklisest.

Tärklis

13.3.4

Tärklise (28) hüdrolüsaatide kook

Toode, mis saadakse tärklise hüdrolüüsil. Koosneb proteiinist, rasvast ja filterainetest (nt kobediatomiit, puidukiud)

Niiskusesisaldus, kui < 25 % või > 45 %

Kui niiskusesisaldus on < 25 %:

Toorrasv

Toorproteiin

13.3.5

Dekstriin

Dekstriin on osaliselt happega hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.3.6

Maltodekstriin

Maltodekstriin on osaliselt hüdrolüüsitud tärklis.

 

13.4.1

Polüdekstroos

Korrapäratult seotud glükoosipolümeer, mida saadakse D-glükoosist termilise polümerisatsiooniga.

 

13.5.1

Polüoolid

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb redutseeritud mono-, di- või oligosahhariididest või polüsahhariididest.

 

13.5.2

Isomalt

Suhkrualkohol, mis saadakse sahharoosist pärast ensüümidega töötlemist ja hüdrogeenimist.

 

13.5.3

Mannitool

Toode, mis saadakse hüdrogeenimise või kääritamisega, koosneb redutseeritud glükoosist ja/või fruktoosist.

 

13.5.4

Ksülitool

Toode, mis saadakse ksüloosi hüdrogeenimisel ja kääritamisel.

 

13.5.5

Sorbitool

Toode, mis saadakse glükoosi hüdrogeenimisel.

 

13.6.1

Rasvhapped (29)

Toode, mis saadakse taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel. Toote võib saada ka rasvhappetootjate poolt kasutatava rasvade ja õlide töötlemise mitme eri viisi tulemusena.

Toorrasv

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

13.6.2

Glütserooliga esterdatud rasvhapped (29)

Glütseriidid, mis saadakse rasvhapete esterdamisel taimse päritoluga glütserooliga.

Niiskusesisaldus, kui > 1 %

Toorrasv

13.6.3

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid (29)

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid koosnevad toidurasvades ja -õlides esinevate rasvhapete ja glütserooli mono-, di- ja triestrite segudest.

Võivad sisaldada vähesel määral vabu rasvhappeid ja glütserooli.

Toorrasv

13.6.4

Rasvhapete soolad (29)

Toode, mis saadakse vähemalt nelja süsinikuaatomit sisaldavate rasvhapete reageerimisel kaltsiumi-, magneesiumi-, naatriumi- ja kaaliumiühenditega.

Toorrasv (pärast hüdrolüüsi)

Niiskusesisaldus

Ca, Na, K või Mg (vajaduse korral)

13.7.1

Kondroitiinsulfaat

Toode, mis saadakse kõhre ja pehmeid sidekudesid sisaldavatest kõõlustest, kontidest ja muudest loomsetest kudedest ekstraheerimisel.

Naatrium

13.8.1

Toorglütseriin

Toode, mis saadakse biodiislikütuse (rasvhapete metüül-või etüülestrid) valmistamisel määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel. Glütseriin võib sisaldada mineraal- ja orgaanilisi soolasid. (Suurim metanoolisisaldus 0,2 %).

Toote võib saada ka mineraalrasvade ja -õlide õlikeemilisel töötlemisel, sh ümberesterdamisel, hüdrolüüsil ja seebistamisel.

Glütserool

Kaalium

Naatrium

13.8.2

Glütseriin

Toode, mis saadakse biodiislikütuse (rasvhapete metüül-või etüülestrid) valmistamisel määratlemata taimsete ja loomsete õlide ja rasvade ümberesterdamisel, seejärel glütseriin rafineeritakse. (Glütserooli miinimumsisaldus: 99 % kuivainest).

Toote võib saada ka mineraalrasvade ja -õlide õlikeemilisel töötlemisel, sh ümberesterdamisel, hüdrolüüsil ja seebistamisel.

Glütserool

Kaalium

Naatrium

13.9.1

Metüülsulfonüülmetaan

Sünteetiliselt saadav orgaaniline väävliühend ((CH3)2SO2), identne taimedes looduslikult esineva ühendiga.

Väävel

13.10.1

Turvas

Toode, mis tekib taimede (peamiselt turbasambla) looduslikul lagunemisel anaeroobses ja vähetoitelises keskkonnas.

Toorkiud

13.11.1

Propüleenglükool

Toote puhul kasutatakse ka nimetust 1,2-propaandiool või propaan-1,2-diool; tegemist on orgaanilise ühendiga (diool) valemiga C3H8O2. Kergelt magusa maitsega viskoosne vedelik, hügroskoopne, seguneb vee, atsetooni ja kloroformiga.

Propüleenglükool


(1)  Vajaduse korral võib saksa keeles sõna „Konzentrieren” asendada sõnaga „Eindicken”; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt”.

(2)  Vajaduse korral võib inglise keeles sõna „decortication” asendada sõnaga „dehulling” või „dehusking”; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled” või „dehusked”.

(3)  Prantsuse keeles võib kasutada nimetust „issues”.

(4)  Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen” ja üldnimetust „Quellwasser” (tärklise korral). Taani keeles võib kasutada üldomadust „Kvęldning” ja üldnimetust „Kvęldet” (tärklise puhul).

(5)  Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage” asendada mõistega „Extraction mécanique”.

(6)  Nimetusele võib lisada teraviljaliigi.

(7)  Inglise keeles võib nimetuse „maize” asemel kasutada nimetust „corn”. Sama kehtib kõikide maisitoodete kohta.

(8)  Kui see toode on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peeneteraline” või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust.

(9)  Sellele nimetusele lisaks võib märkida ka terade liigi.

(10)  Vajaduse korral võib lisada märkuse „vähese glükosinolaadisisaldusega”, nagu see on määratletud ühenduse õigusaktides. Sama kehtib kõikide rapsiseemnetoodete kohta.

(11)  Nimetusele tuleb lisada taimeliigi nimi.

(12)  Sellele nimetusele lisaks tuleb märkida kuumtöötlemise viis.

(13)  Nimetusele tuleb lisada puuvilja täpsem kirjeldus.

(14)  Nimetuses tuleb märkida taimeliik.

(15)  Nimetusele lisaks tuleb märkida ka töötlemisviis.

(16)  Nimetusele lisaks võib märkida ka heintaime liigi.

(17)  Termini „jahu” asemel võib kasutada terminit „graanulid”. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamisviisi.

(18)  Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.

(19)  Mõisted ei ole sünonüümid, tooted erinevad eeskätt niiskusesisalduse poolest. Kasutada tuleb asjakohast mõistet.

(20)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada:

loomaliik ja/või

loomse saaduse osa ja/või

töödeldud loomaliik (nt siga, mäletsejaline, lind) ja/või

loomaliigi nimi, keda ei ole liigisisese ringluse keelu tõttu töödeldud (nt linnulihavaba) ja/või

töödeldud materjal (nt luu, kõrge või madala tuhasisaldusega) ja/või kasutatud töötlemisviis (nt rasvatustatud, rafineeritud).

(21)  Nimetusele tuleb lisada liigi nimi.

(22)  Tehistingimustes kasvatatud kala puhul tuleb nimetusele lisada liigi nimi.

(23)  Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida loodusliku materjali nimetuse.

(24)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada orgaanilist hapet.

(25)  Nimetuses võib märkida ka tootmisprotsessi.

(26)  Pärmitüve kohta kasutatav nimetus võib erineda teaduslikust taksonoomiast, seetõttu võib kasutada ka pärmitüvede loetletud sünonüüme.

(27)  Nimetusele tuleb vajaduse korral lisada puuvilja-, köögivilja-, taime-, vürtsi- ja maitsetaimeliik.

(28)  Nimetusele tuleb lisada märge botaanilise päritolu kohta.

(29)  Nimetust tuleb muuta või täiendada, et täpsustada kasutatud rasvhapet.


17.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/66


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 576/2011,

16. juuni 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 543/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 punkti e koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 543/2008 (2) XI lisas on esitatud liikmesriikide tugilaborite nimekiri.

(2)

Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Madalmaade ja Austria pädevad ametiasutused on teavitanud komisjoni oma vastava tugilabori uuest nimetamisest.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 543/2008 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 543/2008 XI lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 17.6.2008, lk 46.


LISA

„XI LISA

RIIKLIKE TUGILABORITE LOETELU

 

Belgia

Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO)

Eenheid Technologie en Voeding

Productkwaliteit en voedselveiligheid

Brusselsesteenweg 370

BE-9090 Melle

 

Bulgaaria

Национален диагностичен научно-изследователски ветеринарно-медицински институт

(National Diagnostic Research Veterinary Medicine Institute)

бул. „Пенчо Славейков“ 15

(15, Pencho Slaveikov str.)

София–1606

(Sofia–1606)

 

Tšehhi Vabariik

Státní veterinární ústav Jihlava

Národní referenční laboratoř pro mikrobiologické,

chemické a senzorické analýzy masa a masných výrobků

Rantířovská 93

CZ-586 05 Jihlava

 

Taani

Fødevarestyrelsen

Fødevareregion Øst

Afdeling for Fødevarekemi

Søndervang 4

DK-4100 Ringsted