ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.158.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 158

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
16. juuni 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 566/2011, 8. juuni 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 567/2011, 14. juuni 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Porchetta di Ariccia (KGT)]

25

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 568/2011, 14. juuni 2011, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Miód drahimski (KGT)]

27

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 569/2011, 15. juuni 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

29

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 570/2011, 15. juuni 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

31

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 571/2011, 15. juuni 2011, millega määratakse kindlaks alates 16. juunist 2011 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

33

 

 

OTSUSED

 

 

2011/341/ÜVJP

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus Atalanta/2/2011, 15. juuni 2011, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta

36

 

 

2011/342/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 9. mai 2011, millega muudetakse otsust EKP/2004/3 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (EKP/2011/6)

37

 

 

IV   EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

 

*

EFTA järelevalveameti otsus nr 341/09/COL, 23. juuli 2009, teatatud skeemi kohta, mis käsitleb maksusoodustusi teatavatele ühistutele (Norra)

39

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 10. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 446/2011 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes) parandus (ELT L 122, 11.5.2011)

54

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 566/2011,

8. juuni 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4, artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 8,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2007 kehtestati ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite (edaspidi „sõidukite”) ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti sätestati määruses eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide (OBD), kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

(2)

Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) nõuab, et komisjon kehtestaks uue katsemenetluse väikesõidukite heitmeosakeste massi ja arvu kohta.

(3)

Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/756/EMÜ mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (4) nõuab ohutuse huvides päevatulelaternate kasutamist. Et need seadmed on sõiduki töötamise ajal pidevalt sisse lülitatud, peaks mõõdetavates saasteaine- ja süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustes nende seadmete mõju asjakohaselt kajastuma.

(4)

Diiselkütuse tahkete osakeste filtrite omavolilise muutmise või talitluse täieliku lakkamise oht tingib vajaduse diiselkütuse tahkete osakeste filtreid jälgida, olenemata sellest, kas ja kui palju OBD piirnorme ületatakse.

(5)

Kuna elektriahelate järelevalve toimub pidevalt, peaks see olema vabastatud pardadiagnostikasüsteemi toimivuskoefitsiendi nõuetest tulenevast andmete esitamise kohustusest.

(6)

Kuna sõidusituatsioone, mille vältel saab kasutada ülelaadimisrõhu juhtimissüsteemi seirefunktsiooni või seirefunktsioone, mille puhul on vaja külmkäivitust, esineb harva, on nende seirefunktsioonide jaoks vaja spetsiaalseid toimivusnõudeid.

(7)

Tuleks ühtlustada statistilised tingimused, mille alusel hinnatakse üldjuhul toimivuskoefitsiendi järgimist.

(8)

Tuleks täpsemalt kindlaks määrata tingimused, mille alusel selektiivse katalüütilise reduktsiooni (SCR) süsteemi juhi meeldetuletussüsteem aktiveeritakse, kui NOx-heite seire abil on tuvastatud, et SCR-süsteemi on rikutud.

(9)

Tuleks selgitada juhi meeldetuletussüsteemi sisselülitamise registreerimist, et tulevikus oleks võimalik seda teavet sõiduki tehnoseisundi kontrolli käigus kasutada.

(10)

Saastekontrolliarvuti kaitset selle omavolilise muutmise vastu peaks olema võimalik innovatsiooni tulemusel tehniliselt parandada.

(11)

Andmete salvestamine ja esitamine on kohustusliku pardadiagnostikaseadme oluline osa ja sellest ei tohiks väidetavate puuduste õigustusega loobuda, eriti mitte süstemaatiliselt, kui tootja on valinud teatavad standardid andmevahetuseks pardal asuva ja välisseadme vahel.

(12)

Et tagada sõidukite remondi- ja hooldusteabeteenuste turul tõhusat konkurentsi ning et selgitada, et selle teabe alla kuulub ka teave, mida tuleb anda teistele sõltumatutele ettevõtjatele peale remonditöökodade, tagamaks, et sõltumatu sõidukite remondi- ja hoolduse turg tervikuna saaks konkureerida volitatud edasimüüjatega, olenemata sellest, kas sõiduki tootja annab sellist teavet oma volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele otse, on vaja täiendavalt selgitada määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel antava teabe üksikasju.

(13)

Kuigi proportsionaalsuse põhimõtteid arvesse võttes ei tohiks sõidukitootjaid sundida koguma kolmandatelt isikutelt andmeid üksikutel sõidukitel tehtud muudatuste kohta üksnes määruse (EÜ) nr 715/2007 ja selle rakendusaktide tarbeks, peaksid sõltumatud ettevõtjad remondi- ja hoolduse turu konkurentsivõime tagamiseks saama sõidukiosade kohta samasugust ajakohastatud teavet samal määral nagu saavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad.

(14)

Tööühikud on sõltumatute ettevõtjate jaoks oluline tehniline remondi- ja hooldusteave. Täpsustus, et tööühikud on hõlmatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artikliga 6, peaks eeldatavasti andma turuosalistele ärilise kindluse.

(15)

Kui sõidukitootjad näevad ette, et remondi- ja hooldusdokumente ei hoita enam sõidukis paberkujul, mida sõidukiomanik saab teha kättesaadavaks ka sõltumatutele remonditöökodadele, et nood saaksid sinna teha sissekandeid tehtud remondi- ja hooldustööde kohta, vaid sõidukitootja keskses andmebaasis, siis peavad need dokumendid sõidukiomanike nõusolekul olema kättesaadavad ka sõltumatule remonditöökojale, et ta saaks tehtud töid jätkuvalt täielikult dokumenteerida ja et sõiduki omanikel oleks kõigi nende tööde kohta üksainus dokument.

(16)

Sõidukite juhtseadiste ümberprogrammeerimine ning sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjate vaheline andmevahetus peaks toimuma paindlikumalt, et võimaldada uuenduste tegemist ning kulusid kokku hoida.

(17)

Tuleks tagada, et sõidukid, mis on saanud tüübikinnituse asjakohase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) määruse kohaselt, mis sisaldab heitkoguste kohta samaväärseid nõudeid nagu määrus (EÜ) nr 715/2007 ja määrus (EÜ) nr 692/2008, ning mis vastavad nimetatud määruste nõuetele teabe kättesaadavuse osas, saaksid määruse (EÜ) nr 715/2007 alusel tüübikinnituse ilma halduskoormuseta.

(18)

Kuna praegu ei ole ühist struktureeritud menetlust sõidukiosade andmete vahetamiseks sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjate vahel, on asjakohane töötada välja sellise andmevahetuse põhimõtted. Euroopa Standardiseerimise Komitee (CEN) peaks niisuguse tulevase vahetatavate andmete formaati käsitleva struktureeritud menetluse välja töötama ametliku standardina; selleks CENile antud volitustes ei kirjutata ette, kuivõrd detailne see standard peaks olema. Eelkõige peaks CENi töös kajastuma ühtviisi nii sõidukitootjate kui ka sõltumatute ettevõtjate huvid ja vajadused ning uurida tuleks ka selliseid lahendusi nagu avatud andmevormingud, mida kirjeldatakse täpselt piiritletud metaandmetega, et hõlbustada olemasolevate infotehnoloogiliste infrastruktuuride kaasamist.

(19)

Määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 692/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(20)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 715/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 viidatud andmete hulka kuuluvad:

a)

ühetähenduslik sõiduki valmistajatehase tähis;

b)

teeninduskäsiraamatud koos remondi- ja hooldusdokumentidega;

c)

tehnilised käsiraamatud;

d)

komponentide ja diagnostika andmed (näiteks mõõtmiste minimaalsed ja maksimaalsed teoreetilised väärtused);

e)

elektriskeemid;

f)

diagnostilised veakoodid (sealhulgas tootjate erikoodid);

g)

sõiduki tüübi suhtes kohaldatav tarkvara kalibreerimise identifitseerimisnumber;

h)

teave omandiõigusega kaitstud vahendite ja seadmete kohta ning nende kaudu esitatav teave;

i)

varasemad andmed ja kahepoolse järelevalve ja katsetuste andmed ja

j)

remondi- ja hooldusülesannete standardsed tööühikud või ajavahemikud, kui tootja need kas otse või kolmanda isiku kaudu volitatud edasimüüjatele ja remonditöökodadele kättesaadavaks teeb.”;

b)

artikli lõppu lisatakse lõige 8 järgmiselt:

„8.   Kui sõiduki remondi- ja hooldusdokumente hoitakse sõiduki tootja või tema esindaja keskandmebaasis, peab sõltumatutel remonditöökodadel, kes on komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (5) XIV lisa punkti 2.2 kohaselt akrediteeritud ja volitatud, olema neile dokumentidele tasuta juurdepääs ja võimalus sisestada teavet tehtud remondi- ja hooldustööde kohta samadel tingimustel, nagu volitatud remonditöökodadel.”

2)

Artikli 7 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tootjad avaldavad sõidukite remondi- ja hooldusteavet, kaasa arvatud teavet tehinguteenuste kohta, nagu näiteks ümberprogrammeerimine ja tehnoabi, tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses, kusjuures nendele andmetele juurdepääsu tasud sõltuvad ajavahemikust, mille vältel juurdepääsu võimaldatakse. Lisaks ajapiiranguga juurdepääsule võivad tootjad pakkuda tehingupõhist juurdepääsu, mille puhul võetakse tasu tehtud tehingute eest, mitte juurdepääsuks võimaldatud aja eest. Kui tootjad pakuvad mõlemat liiki juurdepääsusüsteeme, valivad sõltumatud remonditöökojad, kas eelistada ajapiiranguga või tehingupõhist juurdepääsusüsteemi.”

3)

I lisa tabeli 1 märkused 1 ja 2 ning tabeli 2 märkused 1, 2 ja 5 jäetakse välja.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 692/2008 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõppu lisatakse punkt 33 järgmiselt:

„33.   „külmkäivitus”– mootori käivitamine jahutusvedeliku temperatuuril (või samaväärsel temperatuuril) 35 °C või alla selle ning kõige rohkem 7 K üle ümbritseva õhu temperatuuri.”

2)

Artikli 6 lõike 1 lõppu lisatakse neljas ja viies lõik järgmiselt:

„Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

artikli 13 tingimused on täidetud;

b)

sõiduk on saanud tüübikinnituse UN/ECE määruse nr 83 muudatuste seeria 06 ja määruse nr 101 muudatuste seeria 01 kohaselt ning survesüütega sõidukite puhul määruse nr 24 III osa muudatuste seeria 03 kohaselt.

Neljandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.”

3)

Artikli 10 lõike 1 lõppu lisatakse kolmas ja neljas lõik järgmiselt:

„Vastavad nõuded loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

artikli 13 tingimused on täidetud;

b)

varusaastetõrjeseadmed on saanud tüübikinnituse UN/ECE määruse nr 103 kohaselt.

Kolmandas lõigus viidatud juhul kohaldatakse samuti artikli 14 sätteid.”

4)

Artikli 13 lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Käesolevaga luuakse sõidukite andmetele juurdepääsu foorum (edaspidi „foorum”).

Foorum arutab, kas juurdepääs andmetele pärsib sõidukivarguste vähendamisel tehtud edusamme, ning annab soovitusi juurdepääsunõuete parandamiseks. Foorum annab eelkõige komisjonile soovitusi menetluse kehtestamiseks, millega akrediteeritud organisatsioonid annavad sõltumatutele ettevõtjatele heakskiidu või volituse juurdepääsuks sõiduki turvaandmetele.

Komisjon võib otsustada foorumi arutelud ja järeldused konfidentsiaalseks jätta.”

5)

I, III, IV, VIII, IX, XI, XII, XIV, XVI ja XVIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

6)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. juuni 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.

(4)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1.

(5)  ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 692/2008 teatavate lisade muudatused

1)

I lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega:

„2.3.1.

Igal saastekontrolliarvutiga sõidukil peab saama vältida andmete muutmist, välja arvatud tootja poolt lubatud juhul. Tootja annab andmete muutmise loa juhul, kui muutmine on vajalik sõiduki diagnostikaks, hoolduseks, kontrollimiseks, moderniseerimiseks või parandamiseks. Kõik ümberprogrammeeritavad arvutikoodid ja tööparameetrid peavad olema võltsimiskindlad ning vastama 15. märtsi 2001. aasta standardile ISO 15031–7; (SAE J2186 — oktoober 1996). Kõik eemaldatavad kalibreerimismälu kiibid peavad olema isoleermaterjaliga kapseldatud, kaetud pitseeritud ümbrisega või kaitstud elektronalgoritmidega ega tohi olla muudetavad erivahendeid või -protseduure kasutamata. Kaitstud võivad olla ka üksnes need osad, mis on otseselt seotud heitmete kalibreerimise ja sõiduki vargusevastase kaitsega.”

b)

Joonis I.2.4 asendatakse järgmisega:

Joonis I.2.4

Tüübikinnituse andmiseks ja laiendamiseks nõutavad katsed

 

Ottomootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Diiselmootoriga sõidukid, sealhulgas hübriidsõidukid

Ühekütuselised

Kahekütuselised (1)

Segakütuselised (1)

Segakütuselised

Ühekütuselised

Etalonkütus

Bensiin (E5)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Bensiin (E5)

Diisel (B5)

Diisel (B5)

Veeldatud naftagaas

Maagaas/biometaan

Vesinik

Etanool (E85)

Biodiisel

Gaasilised saasteained

(1. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

Tahkete osakeste mass ja arv

(1. tüüpi katse)

Jah

 

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

Heitmed tühikäigul

(2. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(mõlemad kütused)

Karterist eralduvad heitmed

(3. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(bensiin)

Kütuseaurud

(4. tüüpi katse)

Jah

 

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(bensiin)

Kulumiskindlus

(5. tüüpi katse)

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(bensiin)

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

Heitmed madalal temperatuuril

(6. tüüpi katse)

Jah

 

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(mõlemad kütused) (3)

 

 

Kasutusel olevate sõidukite vastavus

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin) (2)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

Pardadiagnostikasüsteem

Jah

Jah

Jah

 

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

CO2 heitmed ja kütusekulu

Jah

Jah

Jah

 

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult bensiin)

Jah

(mõlemad kütused)

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

Heitgaasi suitsusus

 

Jah

(ainult B5) (2)

Jah

c)

3. liite punkt 3.4.8 asendatakse järgmisega:

„3.4.8.

Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … km (vastavalt UN/ECE määruse nr 101 9. lisale)”

d)

4. liite punkt 3.2 asendatakse järgmisega:

„Punktis 3.1

nimetatud veebilehele juurdepääsu tingimused (st juurdepääsu kestus, juurdepääsutasu tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses ning tehingupõhiselt): …”

e)

6. liites lisatakse tabeli 1 tingmärkide selgitusele järgmine tekst:

„ „Euro 5b” heitmestandard= täielikud „Euro 5” heitmenõuded, kaasa arvatud tahkete osakeste mõõtmise muudetud kord ning tahkete osakeste arvu mõõtmisprotseduur standard- ja segakütuseliste sõidukite korral biokütuse heitmekatsetes madalal temperatuuril.

„Euro 6b” heitmestandard= täielikud „Euro 6” heitmenõuded, kaasa arvatud tahkete osakeste mõõtmise muudetud kord ning tahkete osakeste arvu mõõtmisprotseduur standard- ja segakütuseliste sõidukite korral biokütuse heitmekatsetes madalal temperatuuril.

„Euro 5” OBD standardid= „Euro 5” OBD baasstandardid, millest on välja arvatud toimivuskoefitsiendid (IUPR), bensiinimootoriga sõidukite NOx seire ja tahkete osakeste massi rangemad piirmäärad diiselsõidukitel.

„Euro 6” OBD standardid= täielikud „Euro 6” OBD nõuded.”

2)

III lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 3.1 asendatakse järgmisega:

„3.1.

Kohaldatakse UN/ECE määrust nr 83 4. lisas sätestatud tehnilisi nõudeid punktides 3.2–3.12 kirjeldatud eranditega. Alates määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõike 6 teises lauses sätestatud kuupäevast määratakse tahkete osakeste mass ja osakeste arv UN/ECE määrust nr 83 05. muudatuste seeria 07. täienduse 4.a lisa punktis 6 sätestatud katsemenetluse kohaselt, kasutades vastavalt sama lisa punktides 4.4 ja 4.5 kirjeldatud katseseadmeid.”

b)

Punkti 3.4 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Etanooli (E75) puhul (C1 H2,61 O0,329)

d = 0,886 g/l”;

c)

Punktis 3.8 asuv tabel asendatakse järgmisega:

„Kütus

X

Bensiin (E5)

13,4

Diisel (B5)

13,5

Veeldatud naftagaas

11,9

Maagaas/biometaan

9,5

Etanool (E85)

12,5

Etanool (E75)

12,7”

d)

Punkti 3.10 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„QTHC = 0,886 etanooli (E75) puhul”

e)

Lisa lõppu lisatakse punkt 3.14 järgmises sõnastuses:

„3.14.

Alates direktiivi 2008/89/EÜ (4) artiklis 2 sätestatud kuupäevadest peavad sõidukite päevatulelaternad, nagu need on määratletud UN/ECE määruse nr 48 (5) punktis 2, olema katsetsükli ajal sisse lülitatud. Katsetatav sõiduk peab olema varustatud sellise päevatulelaternate süsteemiga, millel on kõigist päevatulelaternasüsteemidest, mida tootja paigaldab tüübikinnituseks esitatud sõidukiga samasse gruppi kuuluvatele sõidukitele, suurim elektrikulu. Tootja esitab tüübikinnitusasutusele sellekohased tehnilised dokumendid.

3)

IV lisa 1. liite punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

„2.2.

Punktis 5.3.7.3 esitatud aatomsuhteid loetakse järgmiselt:

 

Hcv = vesiniku ja süsiniku aatomsuhe

bensiini (E5) puhul 1,89

veeldatud naftagaasi puhul 2,53

maagaasi/biometaani puhul 4,0

etanooli (E85) puhul 2,74

etanooli (E75) puhul 2,61

 

Ocv = hapniku ja süsiniku aatomsuhe

bensiini (E5) puhul 0,016

veeldatud naftagaasi puhul 0,0

maagaasi/biometaani puhul 0,0

etanooli (E85) puhul 0,39

etanooli (E75) puhul 0,329”

4)

VIII lisas asendatakse punkt 2.3 järgmisega:

„2.3.

UN/ECE määruse nr 83 punktis 5.3.5.2 osutatud piirnormideks loetakse määruse (EÜ) nr 715/2007 1. lisa tabelis 4 esitatud piirnormid.”

5)

IX lisa B jao lõpus asendatakse tekst „Etalonkütuse spetsifikatsioon töötatakse välja enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi” järgmise tabeliga:

„Parameeter

Ühik

Piirmäärad (6)

Katsemeetod (7)

Miinimum

Maksimum

Uurimismeetodil määratud oktaaniarv, RON

 

95

EN ISO 5164

Mootorimeetodil määratud oktaaniarv, MON

 

85

EN ISO 5163

Tihedus temperatuuril 15 °C

kg/m3

katseprotokoll

EN ISO 12185

Aururõhk

kPa

50

60

EN ISO 13016-1 (DVPE)

Väävlisisaldus (8)  (9)

mg/kg

10

EN ISO 20846

EN ISO 20884

Oksüdatsiooni stabiilsus

minut

360

EN ISO 7536

Olemasolev vaik (lahustiga pestud)

mg/100 ml

4

EN ISO 6246

Välimus määratakse välistemperatuuril või temperatuuril 15 °C, olenevalt sellest, kumb on kõrgem

 

Selge ja läbipaistev, nähtavate hõljuvate ja sadestunud saasteaineteta

Visuaalne kontroll

Etanool ja kõrgemad alkoholid (12)

% v/v

70

80

EN 1601

EN 13132

EN 14517

Kõrgemad alkoholid (C3–C8)

% v/v

2

 

Metanool

 

0,5

 

Bensiin (10)

% v/v

ülejäänu

EN 228

Fosfor

mg/l

0,30 (11)

EN 15487

ASTM D 3231

Veesisaldus

% v/v

0,3

ASTM E 1064

EN 15489

Anorgaaniliste kloriidide sisaldus

mg/l

1

ISO 6227 – EN 15492

pHe

 

6,50

9

ASTM D 6423

EN 15490

Vaskplaadi korrosioonikatse (3 h 50 °C juures)

hinnang

1. klass

 

EN ISO 2160

Happesus (väljendatud äädikhappena CH3COOH)

% m/m

 

0,005

ASTM D1613

EN 15491

mg/l

 

40

Süsiniku-vesiniku suhe

 

katseprotokoll

 

Süsiniku-hapniku suhe

 

katseprotokoll

 

6)

XI lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Lisa lõppu lisatakse punkt 2.14 järgmises sõnastuses:

„2.14.

Alates 1. septembrist 2011 tuleb UN/ECE määruse nr 83 11. lisa punkti 3.3.5 sätetest kõrvale kaldudes eraldi üksusena paigaldatud või kombineeritud saastekontrolliseadmesse sisse ehitatud tahkete osakeste püüduri puhul alati jälgida vähemalt, et see ei lakkaks täielikult talitlemast ning et seda välja ei võetaks, juhul kui viimase tulemuseks oleks kehtivate saastepiirnormide ületamine. Samuti jälgitakse, et sellel ei esineks rikkeid, mille tulemusena ületataks kehtivaid OBD piirnorme.”

b)

Punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.

Tüübikinnitusasutus ei rahulda puudustega seadme tüübikinnitustaotlust, kui nõutav seadme ettenähtud seirefunktsioon või seadme andmete kohustuslik salvestus- ja esitusfunktsioon täielikult puudub.”

c)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

i)

punktid 3.1.7 ja 3.1.8 asendatakse järgmistega:

„3.1.7.

Tootja peab tüübikinnitusasutusele ja taotluse korral ka komisjonile tõendama, et need statistilised tingimused on kõikide seirefunktsioonide puhul, mille andmeid OBD-süsteem peab edastama vastavalt käesoleva liite punktile 3.6, täidetud hiljemalt 18 kuud pärast seda, kui turule lastakse esimene konkreetse OBD-tüüpkonna IUPR-iga sõidukitüüp, ning seejärel iga 18 kuu järel. Selleks kasutatakse OBD-tüüpkondade puhul, mida on liidus registreeritud rohkem kui 1 000 korral ning mille suhtes kehtib proovivõtuajal proovide võtmise nõue, II lisas kirjeldatud menetlust, ilma et see kahjustaks käesoleva liite punkti 3.1.9 sätete kohaldamist.

Lisaks II lisas sätestatud nõuetele ja olenemata II lisa punktis 2 kirjeldatud kontrolli tulemustest, kontrollib tüübikinnitust väljastav asutus sobiva arvu pisteliselt valitud näidiste puhul vastavust II lisa 1. liites kirjeldatud toimivusnõuetele. „Sobiv arv pisteliselt valitud näidiseid” tähendab, et see meede peab avaldama hoiatavat mõju, et käesoleva lisa punkti 3 nõudeid ei jäetaks täitmata või et kontrolli käigus ei esitataks muudetud, ebatüüpilisi või valeandmeid. Kui ükski eritingimus ei kehti ja kui tüübikinnitusasutus saab seda tõestada, loetakse, et selle nõude täitmiseks piisab 5 % tüübikinnituse saanud OBD-tüüpkondade pistelisest vastavuskontrollist. Selleks võib tüübikinnitusasutus jõuda tootjaga kokkuleppele, kuidas vähendada konkreetse OBD-tüüpkonna kahekordset katsetamist, tingimusel, et selline korraldus ei vähenda hoiatavat mõju, mida tüübikinnitusasutuse enda vastavuskontroll peaks avaldama käesoleva lisa punkti 3 nõuete täitmata jätmise puhuks. Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolliks võib kasutada liikmesriikide poolt järelevalveprogrammide vältel kogutud andmeid. Taotluse korral edastavad tüübikinnitusasutused komisjonile ja teistele tüübikinnitusasutustele andmed tehtud kontrollide ja pisteliste vastavuskontrollide kohta, sh metoodika, mille kohaselt on valitud pistelise vastavuskontrolli juhud.

3.1.8.

Tootja peab kogu sõidukite katsevalimi kohta esitama asjakohastele asutustele kõik toimivusandmed, mida OBD-süsteem peab käesoleva liite punkti 3.6 kohaselt edastama, koos katsetatava sõiduki identifitseerimisandmetega ja toodetavate sõidukite hulgast katsetatavate sõidukite valimise metoodikaga. Taotluse korral teeb tüübikinnitust väljastav asutus need andmed ja statistilise hindamise tulemused kättesaadavaks komisjonile ja teistele tüübikinnitusasutustele.”;

ii)

liite lõppu lisatakse punkt 3.1.10 järgmises sõnastuses:

„3.1.10.

Punkti 3.1.6 nõuete täitmata jätmine, mis tehakse kindlaks punktides 3.1.7 ja 3.1.9 kirjeldatud katsetega, loetakse rikkumiseks, mille suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklis 13 sätestatud karistused. See viide ei piira selliste karistuste kohaldamist muude määruse (EÜ) nr 715/2007 või käesoleva määruse sätete rikkumiste suhtes, mille puhul ei ole sõnaselgelt viidatud määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 13.”;

iii)

liite punkti 3.3.2 lõppu lisatakse alapunktid e ja f järgmises sõnastuses:

„e)

ilma et see piiraks muude seirefunktsioonide nimetajate suurendamise nõudeid, suurendatakse järgmiste komponentide seirefunktsioonide puhul nimetajat üksnes juhul, kui sõidutsüklit on alustatud külmkäivitusega:

i)

vedeliku (õli, jahutusvedeliku, kütuse, SCR-reaktiivi) temperatuuri andurid;

ii)

puhta õhu (ümbritseva õhu, sisselaskeõhu, ülelaadimisõhu, sisselaskekollektori) temperatuuri andurid;

iii)

heitgaaside (heitgaasitagastuse/-jahutuse, heitgaaside turboülelaaduri, katalüsaatori) temperatuuri andurid;

f)

ülelaadimisrõhu juhtimissüsteemi seirefunktsioonide nimetajaid suurendatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)

on täidetud üldnimetajaga seotud tingimused;

ii)

ülelaadimisrõhu juhtimissüsteem on aktiivne 15 sekundit või kauem.”;

iv)

punkt 3.6.2 asendatakse järgmisega:

„3.6.2.

Konkreetsete komponentide või süsteemide puhul, millel on mitu seirefunktsiooni, mille andmed tuleb käesoleva punkti kohaselt esitada (nt 1. ploki hapnikuanduritel võib olla anduri reaktsiooni või muude omaduste seireks mitu seirefunktsiooni), registreerib OBD-süsteem eraldi iga konkreetse seirefunktsiooni lugejad ja nimetajad, välja arvatud lühise või avaahelaga seotud rikete seirefunktsioonide puhul, ning edastab üksnes selle konkreetse seireseadme vastava lugeja ja nimetaja, mille arvude suhe on väikseim. Kui kahel või enamal konkreetsel seirefunktsioonil on sama suhe, edastatakse konkreetse komponendi kohta selle konkreetse seirefunktsiooni vastav lugeja ja nimetaja, mille nimetaja on suurim.”

7)

XII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

UN/ECE määruse nr 101 punkti 5.2.4 loetakse järgmiselt:

(1)

tihedus: mõõdetakse katsekütuses ISO 3675 või samaväärse meetodi kohaselt. Bensiini, diisli, biodiisli ja etanooli (E85 ja E75) puhul kasutatakse temperatuuril 15 °C mõõdetud tihedust; veeldatud naftagaasi ja maagaasi/biometaani puhul kasutatakse järgmisi etalontihedusi:

 

veeldatud naftagaas: 0,538 kg/l,

 

maagaas: 0,654 kg/m3 (3);

(2)

vesiniku, süsiniku ja hapniku suhe: kasutatakse kindlaksmääratud väärtuseid, milleks on:

 

bensiini puhul C1H1,89O0,016,

 

diislikütuse puhul C1H1,86O0,005,

 

veeldatud naftagaasi (LPG) puhul C1H2,525,

 

maagaasi ja biometaani puhul CH4,

 

etanooli (E85) puhul C1H2,74O0,385,

 

etanooli (E75) puhul C1 H2,61 O0,329.”;

b)

lisa lõppu lisatakse punkt 3.5 järgmises sõnastuses:

„3.5.

Katsetsükli ajal, mille käigus määratakse sõiduki CO2 heitkogus ja kütusekulu, kohaldatakse III lisa punkti 3.14 sätteid.”

8)

XIV lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 2.1 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Teave kõigi sõidukiosade kohta, millega sõiduki tootja on varustanud sõiduki, mis kannab tehasetähist (VIN) ja on identifitseeritav muude tunnuste alusel, nagu telgede pikivahe, mootori väljund, viimistluse tase või lisavarustus, ning mida võib asendada varuosadega, mida sõiduki tootja pakub oma volitatud remonditöökodadele või edasimüüjatele või kolmandatele isikutele viitega originaalvarustuse osanumbrile, tehakse kättesaadavaks andmebaasis, millele on ka sõltumatutel ettevõtjatel kerge ligi pääseda.

See andmebaas sisaldab VIN-tähist, originaalvarustuse osanumbreid, originaalvarustuse osade nimetusi, kehtivusnäitajaid (kehtivuse algus- ja lõppkuupäev), paigaldusnäitajaid ja vajaduse korral konstruktsiooniomadusi.

Andmebaasis sisalduvat teavet ajakohastatakse korrapäraselt. Ajakohastatakse eelkõige teave kõigi muudatuste kohta, mis on üksikule sõidukile tehtud pärast tootmist, kui see teave on volitatud edasimüüjatele kättesaadav.”

b)

Punktid 2.2 ja 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.2.

Juurdepääs sõiduki turvaandmetele, mida kasutavad volitatud edasimüüjad ja remonditöökojad, tehakse sõltumatutele ettevõtjatele kättesaadavaks järgmiste nõuete kohaselt turvatehnoloogiaga kaitstuna:

i)

andmete vahetamisel tagatakse konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kaitse kopeerimise eest;

ii)

kasutatakse standardit https//SSL-TLS (RFC4346);

iii)

sõltumatute ettevõtjate ja tootjate vastastikuseks autentimiseks kasutatakse standardi ISO 20828 kohaseid turvasertifikaate;

iv)

sõltumatu ettevõtja privaatvõtit kaitstakse turvariistvara abil.

Artikli 13 lõikes 9 sätestatud sõidukite andmetele juurdepääsu foorum määrab kindlaks tehnika arengule vastavad parameetrid, mille kohaselt neid nõudeid täidetakse.

Selleks peab sõltumatu ettevõtja saama heakskiidu või volituse dokumentide alusel, mis tõendavad, et nad tegelevad õiguspärase majandustegevusega ega ole vastavasisulistes kuritegudes süüdi mõistetud.

2.3.

Pärast 31. augustit 2010 toodetud sõidukite juhtseadised programmeeritakse ümber kas ISO 22900 või SAE J2534 kohaselt, olenemata tüübikinnituse kuupäevast. Et tagada standardile ISO 22900 või SAE J2534 vastava tootjaspetsiifilise rakenduse ja andmesideliidese ühilduvus, võimaldab tootja kas sõltumatult välja töötatud andmesideliideste valideerimist või annab teavet ja laenab spetsiaalset riistvara, mida andmesideliidese tootja vajab, et toode ise valideerida. Sellise valideerimise või teabe ja riistvara tasude suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 lõike 1 tingimused.

Sõidukite puhul, mis on toodetud enne 1. septembrit 2010, võib tootja pakkuda kas täielikku ümberprogrammeerimist vastavalt standardile ISO 22900 või SAE J2534, või ümberprogrammeerimist omaenda omandiõigusega kaitstud töövahendi müügi või rendi kaudu. Viimati nimetatud juhul peab sõltumatutel remonditöökodadel olema juurdepääs sellele töövahendile mittediskrimineerival, kiirel ja proportsionaalsel viisil ning vahend peab olema kättesaadav kasutuskõlblikus vormis. Sellise töövahendi kasutustasude suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 7 sätteid.”

c)

Punkt 2.8 asendatakse järgmisega:

„2.8.

Tootjad kehtestavad mõistliku ja proportsionaalse juurdepääsutasu oma remondi- ja hooldusteabe veebilehele tunni, päeva, kuu ja aasta arvestuses ning iga tehingu pealt.”

9)

XVI lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti 6.2 lõppu lisatakse järgmine tekst:

„Käesoleva punkti kohaldamisel eeldatakse, et selliseid juhtusid tuleb ette, kui ületatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 1 osutatud NOx heite piirnorm, mis on korrutatud koefitsiendiga 1,5. Erandina eeldatakse sõidukite puhul, mis on saanud tüübikinnituse seoses käesoleva määruse XI lisa punktis 2.3.2 sätestatud ajutiste „Euro 6” piirnormidega, et selliseid juhtusid tuleb ette, kui määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelis 2 sätestatud NOx heite piirnorm ületatakse 100 mg võrra või rohkem. Nende nõuete täitmise tõendamiseks tehtava katse käigus ei tohi NOx heide ületada esimeses ja teises lauses osutatud väärtusi rohkem kui 20 %.”

b)

Punkt 7.1 asendatakse järgmisega:

„7.1.

Kui on viidatud käesolevale punktile, tuleb salvestada kustutamatu parameetritähis (PID), mis tähistab meeldetuletussüsteemi käivitamise põhjust ja pärast meeldetuletussüsteemi käivitamist läbitud teepikkust. Sõiduk säilitab PID kirjet kuni vähemalt 800 päeva möödumiseni või 30 000 km läbimiseni. PID peab olema tavalise skanneriga kättesaadav standardse diagnostikaliidese jadapordi kaudu vastavalt UN/ECE määruse nr 83 11. lisa 1. liite punktile 6.5.3.1 ja käesoleva määruse XI lisa 1. liite punktile 2.5. Alates artiklis 17 osutatud kuupäevadest seotakse PID kirjes salvestatud teave sõiduki kumuleeruva kasutusajaga, mille jooksul andmed on tekkinud, täpsusega, mis ei tohi olla vähem kui 300 päeva või 10 000 km.”

10)

XVIII lisa punkt 3.4.8 asendatakse järgmisega:

„3.4.8.

Sõiduki ühe laadimisega läbitav vahemaa … km (vastavalt UN/ECE määruse nr 101 9. lisale).”


(1)  Kui kahekütuseline ja segakütuseline sõiduk on ühendatud, kohaldatakse mõlemaid katsenõudeid.

(2)  See säte on ajutine, edaspidised nõuded biodiisli ja vesiniku suhtes kavandatakse hiljem.

(3)  Üksnes bensiinikatse enne määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 10 lõikes 6 sätestatud kuupäevi. Alates neist kuupäevadest tehakse katse mõlema kütusega. Kasutatakse IX lisa B jaos kirjeldatud etalonkütust E75.”

(4)  ELT L 257, 25.9.2008, lk 14.

(5)  ELT L 135, 23.5.2008, lk 1.”

(6)  Spetsifikatsioonides esitatud väärtused on „tegelikud väärtused”. Nende piirväärtuste määramisel on kohaldatud ISO 4259 „Naftatooted. Katsetusmeetodite täpsusandmete kindlaksmääramine ja kohaldamine” tingimusi. Minimaalsete väärtuste määramisel on võetud arvesse 2R positiivset minimaalset erinevust. Maksimum- ja miinimumväärtuse kindlaksmääramisel on minimaalne erinevus 4R (R = reprodutseeritavus). Olenemata kõnealusest protsessist, mis on vajalik statistilistel põhjustel, peaks kütusetootja eesmärgiks olema siiski nullväärtus juhul, kui ettenähtud maksimumväärtus on 2R, ning keskmine väärtus maksimaalsete ja minimaalsete piirväärtuste esitamiseks. Kui on vaja selgitada kütuse vastavust spetsifikatsioonide nõuetele, tuleks rakendada ISO 4259 tingimusi.

(7)  Vaidluste korral kasutatakse vaidluste lahendamise menetlusi ja katsemeetodi täpsusel põhinevat tulemuste tõlgendamist, mida on kirjeldatud EN ISO 4259 standardis.

(8)  Kui tekib siseriiklik vaidlus väävlisisalduse üle, tuginetakse EN ISO 20846 või EN ISO 20884 sätetele sarnaselt EN 228 siseriikliku lisa viitele.

(9)  Katseprotokollis märgitakse ära 6. tüüpi katses kasutatud kütuse tegelik väävlisisaldus.

(10)  Pliivaba bensiini sisalduse saab kindlaks määrata, kui võtta 100 ja lahutada sellest vee ja alkoholide sisaldus.

(11)  Etalonkütusele ei tohi taotluslikult lisada fosforit, rauda, mangaani või pliid sisaldavaid ühendeid.

(12)  Ainus hapnikuga küllastunud aine, mida võib etalonkütusele taotluslikult lisada, on EN 15376 spetsifikatsioonile vastav etanool.”


II LISA

II LISA

KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE VASTAVUS NÕUETELE

1.   Sissejuhatus

1.1.   Käesoleva lisaga nähakse ette käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside nõuded ning OBD (sh IUPRM) vastavusnõuded.

2.   Kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimine

2.1.   Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite vastavust tootja asjassepuutuvat teavet aluseks võttes ja samade menetluste abil, mis on seoses toodangu vastavusega sätestatud direktiivi 2007/46/EMÜ artikli 12 lõigetes 1 ja 2 ning kõnealuse direktiivi X lisa punktides 1 ja 2. Tootja esitatavatele kasutusel olevate sõidukite vastavusaruannetele võib lisada tüübikinnitusasutuse andmed ja liikmesriigi järelevalveandmed.

2.2.   Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli menetlust kirjeldab käesoleva lisa 2. liite punktis 9 esitatud joonis ning UN/ECE määruse nr 83 4. liite joonis 4/2 (ainult summutitoru heitgaaside puhul). Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli protsessi on kirjeldatud käesoleva lisa 3. liites.

2.3.   Koos tüübikinnitusasutuse taotlusel esitatavate kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli andmetega esitab tootja tüübikinnitusasutusele aruande garantiinõuete, teostatud garantiiremondi ning hoolduse käigus registreeritud OBD-seadmete rikete kohta, koostades selle tüübikinnituse andmisel kokku lepitud vormingus. Andmed peavad sisaldama andmeid heitmetega seotud osade rikete esinemissageduse kohta ja rikete kirjeldust. Aruanded esitatakse käesoleva määruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul iga sõidukimudeli kohta vähemalt üks kord aastas.

2.4.   Kasutusel oleva tüüpkonna parameetrid seoses summutitoru heitgaasidega

Kasutusel olevat tüüpkonda võib määratleda põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis peavad olema kõigil tüüpkonna sõidukitel ühised. Vastavalt sellele võib lugeda samasse kasutusel olevasse tüüpkonda kuuluvaiks neid sõidukitüüpe, millel vähemalt järgmised parameetrid on ühesugused või lubatud hälbe piires:

2.4.1.

põlemisprotsess (kahetaktiline, neljataktiline, rootortsükkel);

2.4.2.

silindrite arv;

2.4.3.

silindriploki konfiguratsioon (reas-, V-, täht-, lamamootor või muu. Silindrite kalle ja suund ei ole olulised);

2.4.4.

mootori kütusetoite viis (nt kaud- või otsesissepritse);

2.4.5.

jahutussüsteemi tüüp (õhk-, vesi- või õlijahutus);

2.4.6.

õhu sissevõtu viis (ülelaadimiseta, ülelaadimisega mootor);

2.4.7.

mootorikütus (bensiin, diislikütus, maagaas, veeldatud naftagaas vms). Kui üks kütus on ühine, võib kahekütuselised sõidukid arvata ühekütuselistega samasse rühma;

2.4.8.

katalüüsmuunduri tüüp (kolmeastmeline katalüsaator, lahja NOx püüdur, SCR, lahja NOx katalüsaator vms);

2.4.9.

tahkete osakeste püüduri olemasolu (olemas või puudub);

2.4.10.

heitgaasitagastus (heitgaasitagastusega või ilma, jahutusega või ilma) ning

2.4.11.

silindrimaht tüüpkonna võimsaimast mootorist kuni 30 % väiksem.

2.5.   Teabele esitatavad nõuded

Tüübikinnitusasutus kontrollib kasutusel olevate sõidukite vastavust tootjalt saadud teabe põhjal. See teave peab sisaldama eelkõige järgmist:

2.5.1.

tootja nimi ja aadress;

2.5.2.

tootja teatises märgitud piirkondades volitatud esindaja nimi, aadress, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadress;

2.5.3.

tootja teatises märgitud sõidukite mudeli(te) nimetus(ed);

2.5.4.

vajaduse korral tootja teatises esitatud sõidukitüüpide nimekiri, s.o summutitoru heitgaaside puhul kasutusel oleva tüüpkonna grupp vastavalt punktile 2.4 ning OBD ja IUPRM puhul OBD tüüpkond vastavalt XI lisa 2. liitele;

2.5.5.

tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul kasutatav tehasetähise (VIN) kood (VIN-prefiks);

2.5.6.

tüüpkonda kuuluvate sõidukitüüpide puhul antud tüübikinnituste numbrid, sealhulgas vajaduse korral kõigi laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste (ümberehitamiste) numbrid;

2.5.7.

tootja teatises märgitud sõidukite tüübikinnituste laienduste ja rakendusala kinnituste/tühistamiste üksikasjad (tüübikinnitusasutuse nõudmisel);

2.5.8.

tootja teatises märgitud andmete kogumise aeg;

2.5.9.

tootja teatisega hõlmatud sõidukite tootmise ajavahemik (nt 2007. kalendriaasta jooksul toodetud sõidukid);

2.5.10.

tootjapoolne kasutusel olevate sõidukite vastavuskontroll, kaasa arvatud:

i)

sõiduki asukoha kindlakstegemise viis;

ii)

sõiduki valimisse võtmise ja valimist väljajätmise kriteeriumid;

iii)

programmi raames kasutatavate katsete liigid ja menetlused;

iv)

tootjapoolsed tüüpkonna rühma võtmise/rühmast väljajätmise kriteeriumid;

v)

geograafiline piirkond, kus tootja on teavet kogunud;

vi)

kasutatud valimi maht ja valimivõtu kava;

2.5.11.

kasutusel olevate sõidukite tootjapoolse vastavusmenetluse tulemused, sealhulgas:

i)

programmi kaasatud (katsetatud või katsetamata) sõidukite identifitseerimine. Identifitseerimiseks tuleb esitada muu hulgas järgmised andmed:

mudeli nimetus,

tehasetähis (VIN),

sõiduki registreerimisnumber,

valmistamiskuupäev,

kasutuspiirkond (kui see on teada),

paigaldatud rehvid (ainult summutitoru heitgaaside puhul);

ii)

sõiduki valimist väljajätmise põhjus(ed);

iii)

iga valimisse kuuluva sõiduki kasutuslugu (kaasa arvatud ümberehitamised);

iv)

iga valimisse kuuluva sõiduki remondilugu (kui see on teada);

v)

katseandmed, sealhulgas:

katse/allalaadimise kuupäev,

katse/allalaadimise toimumiskoht,

läbisõidumõõdiku näit;

vi)

katseandmed üksnes summutitoru heitgaaside puhul:

katsetamisel kasutatud kütuse (etalonkütus või müügil olev kütus) spetsifikatsioon,

katsetingimused (temperatuur, niiskus, dünamomeetri inertsiaalmass),

dünamomeetri seadistus (nt võimsuse seadistus),

katsetulemused (vähemalt kolme sõiduki puhul iga tüüpkonna kohta);

vii)

Katseandmed üksnes IUPRM puhul:

kõik sõidukist alla laaditud nõutavad andmed,

iga seirefunktsiooni kohta, mille kohta andmeid esitatakse, selle toimivuskoefitsient IUPRM;

2.5.12.

OBD-seadme registreeritud näidud;

2.5.13.

IUPRM valimivõtu kohta järgmine teave:

kõikide valimisse võetud sõidukite keskmine IUPRM iga seirefunktsiooni kohta vastavalt XI lisa 1. liite punktidele 3.1.4 ja 3.1.5;

valimisse võetud sõidukite protsent, mille IUPRM on vähemalt võrdne selle seirefunktsiooni jaoks kehtiva miinimumväärtusega vastavalt XI lisa 1. liite punktidele 3.1.4 ja 3.1.5.

3.   Kasutusel olevate sõidukite valimine vastavuskontrolliks

3.1.   Tootja kogutud teave peab olema piisavalt põhjalik, tagamaks, et kasutusel olevate sõidukite tööd saaks hinnata tavapärastes kasutustingimustes. Tootja peab võtma valimi vähemalt kahest liikmesriigist, kus sõidukite kasutustingimused on märkimisväärselt erinevad (välja arvatud juhul, kui sõidukeid müüakse ainult ühes liikmesriigis). Nende liikmesriikide valimisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu kütuste erinevused, keskmised maanteesõidukiirused ning linnas ja linnast väljas sõitmise suhe.

OBD IUPRM katsete jaoks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad 1. liite punkti 2.2.1 kriteeriumidele.

3.2.   Sõidukivalimi jaoks liikmesriike valides võib tootja valida sõidukeid ühest liikmesriigist, mida peetakse eriti tüüpiliseks. Sel juhul peab tootja tüübikinnituse andnud asutusele tõendama, et valim on tüüpiline (nt võetud turult, kus selle sõidukitüüpkonna aastane läbimüük on liidu suurim). Kui mõne sõidukitüüpkonna puhul on vaja punkti 3.5 kohaselt katsetada mitut valimit, tuleb teise ja kolmandasse valimisse valida sõidukid, mis esindavad teistsuguseid kasutustingimusi kui esimesse valimisse võetud sõidukid.

3.3.   Heitmekatseid võib teha uurimisüksuses, mis asub muul turul või muus piirkonnas kui see, kust sõidukid pärinevad.

3.4.   Tootja peab kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskontrolli teostama pidevalt ja nii, et see peegeldaks kehtivate sõidukitüüpide tootmistsüklit konkreetse kasutusel oleva sõidukitüüpkonna piires. Vaheaeg kasutusel olevate sõidukite kahe vastavuskontrolli vahel ei tohi ületada 18 kuud. Tüübikinnituse laienduse alla kuuluvatel sõidukitel, mille puhul heitmekatseid ei nõutud, võib seda aega pikendada 24 kuuni.

3.5.   Valimi suurus

3.5.1.

Kui rakendatakse 2. liites sätestatud statistilist menetlust (s.o summutitoru heitgaaside puhul), sõltub valimite arv kasutusel oleva tüüpkonna aastasest müügimahust liidus vastavalt järgmisele tabelile:

Registreerimisi ELis

kalendriaastas (summutitoru heitgaaside katsete puhul)

IUPR-ga OBD tüüpkonda kuuluvate sõidukite registreerimisi proovivõtuperioodil

Valimite arv

Kuni 100 000

1

100 001 – 200 000

2

üle 200 000

3

3.5.2.

IUPR puhul on võetavate valimite arv sätestatud punkti 3.5.1 tabelis ning selle aluseks on OBD-tüüpkonna sõidukite arv, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga (mille kohta tuleb võtta valim).

OBD-tüüpkonna esimesel valimivõtuperioodil kuuluvad valimivõtukohustuse alla kõik tüüpkonna sõidukitüübid, mis on saanud tüübikinnituse IUPR-iga. Edaspidistel valimivõtuperioodidel on valimivõtukohustuslikud ainult sõidukitüübid, mida ei ole varem katsetatud või mis on saanud heitmetega seoses tüübikinnituse, mida on pärast eelmise valimivõtuperioodi lõppu laiendatud.

Tüüpkondade puhul, millel on valimivõtuperioodi jooksul ELis vähem kui 5 000 registreerimist, mille puhul kehtib valimivõtu kohustus, peab ühes valimis olema minimaalselt kuus sõidukit. Kõikide teiste tüüpkondade puhul peab ühes valimis olema minimaalselt viisteist sõidukit.

Iga valim peab olema müügimudeli suhtes piisavalt tüüpiline, st seal peavad olema esindatud vähemalt suure müügimahuga sõidukitüübid (≥ 20 % kogu tüüpkonnast).

4.   Tüübikinnitusasutus peab punktis 2 nimetatud kontrollimise põhjal vastu võtma ühe alljärgnevatest otsustest või meetmetest:

a)

otsustama, et asjaomase sõidukitüüpi esindavate kasutusel olevate sõidukite või kasutusel oleva tüüpkonna või OBD-tüüpkonna vastavus on nõuetekohane ja edasisi meetmeid ei ole vaja võtta;

b)

otsustama, et tootja poolt esitatud andmed on otsuse tegemiseks ebapiisavad, ja nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid;

c)

otsustama, et tüübikinnitusasutuse andmeid või liikmesriikide järelevalveandmeid silmas pidades on tootja poolt esitatud andmed otsuse tegemiseks ebapiisavad, ning nõudma tootjalt lisateavet või täiendavaid katseandmeid;

d)

otsustama, et kasutusel olevasse tüüpkonda või OBD-tüüpkonda kuuluva kasutusel oleva sõidukitüübi vastavus ei ole nõuetekohane, ning algatama sõidukitüübi või OBD-tüüpkonna katsetamise vastavalt 1. liitele.

Kui IUPRM kontrolli kohaselt on 1. liite punkti 6.1.2 alapunkti a või b katsenõuded valimisse kuuluvate sõidukite puhul täidetud, peab tüübikinnitusasutus võtma käesoleva punkti alapunktis d kirjeldatud meetmed.

4.1.   Kui selleks, et kontrollida saastetõrjeseadmete vastavust sõiduki kasutuseloleku ajal kehtivatele töötamisnõuetele, peetakse vajalikuks 1. tüüpi katset, siis kasutatakse sellekohastes katsetes 2. liites määratletud statistilistele kriteeriumidele vastavat menetlust.

4.2.   Tüübikinnitusasutus valib koostöös tootjaga sõidukite valimi, mis koosneb piisava arvu kilomeetreid läbinud sõidukitest ning mille puhul on võimalik usutavalt tõendada, et sõidukeid on kasutatud tavapärastes tingimustes. Tootjaga konsulteeritakse sõidukite valiku üle valimis ning talle antakse võimalus osaleda sõidukite vastavust kinnitavas kontrollimises.

4.3.   Tootjal on õigus tüübikinnitusasutuse järelevalve all teha selliste piirväärtusi ületava heidete tasemega sõidukite kontrollimisi, sealhulgas ka destruktiivset laadi kontrollimisi, et kindlaks teha vastavuse halvenemise võimalikud põhjused, mida ei saa omistada tootjale (näiteks pliisisaldusega bensiini kasutamine enne katsetamiskuupäeva). Kui sellised põhjused leiavad kontrollimistel kinnitust, siis jäetakse vastavad katsetulemused vastavuse kontrollimisel arvesse võtmata.

1. liide

Kasutusel olevate sõidukite vastavuse kontrollimine

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

Käesolevas liites kehtestatakse 4. punktis nimetatud kriteeriumid seoses sõidukite valikuga katsetamiseks ning kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli meetodid.

2.   VALIKUKRITEERIUMID

Valitud sõiduki aktsepteerimise kriteeriumid on summutitoru heitgaaside puhul määratletud punktides 2.1–2.8 ning IUPRM puhul punktides 2.1–2.5.

2.1.

Sõiduk peab kuuluma käesoleva määruse alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüpi ning sellel peab olema direktiivi 2007/46/EÜ kohane vastavussertifikaat. IUPRM kontrolliks peab sõidukil olema OBD standardile „Euro 5+”„Euro 6- ja IUPR” või uuematele standarditele vastav tüübikinnitus. Sõiduk peab olema registreeritud ja olnud liidus kasutusel.

2.2.

Sõiduk peab olema läbinud vähemalt 15 000 km või kasutusel olnud vähemalt kuus kuud, olenevalt sellest, kumb on hilisem, kuid mitte üle 100 000 või viie aasta, olenevalt sellest, kumb on varasem.

2.2.1.

IUPRM kontrolliks võetakse valimisse ainult sõidukid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

neil on kogunenud piisaval hulgal sõidukikasutusandmeid, et seirefunktsiooni saaks testida.

Seirefunktsioonide puhul, mis peavad vastama seirefunktsiooni toimivusnõuetele ning salvestus- ja esitusnõuetele vastavalt XI lisa 1. liite punktile 3.6.1, tähendab piisav hulk sõidukikasutusandmeid, et nimetaja vastab allpool sätestatud kriteeriumile. Katsetatava seirefunktsiooni puhul peab nimetaja, nagu see on määratletud XI lisa 1. liite punktides 3.3 ja 3.5, võrduma vähemalt ühega järgmistest väärtustest:

i)

75, kui tegemist on kütuseaurude süsteemi seirefunktsioonide, lisaõhusüsteemi seirefunktsioonide ja selliste seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt XI lisa 1. liite punkti 3.3.2 alapunktile a, b või c (nt külmkäivituse seirefunktsioon, õhukonditsioneeride seirefunktsioon jmt), või

ii)

25, kui tegemist on tahkete osakeste filtri seirefunktsioonide ja oksüdatsioonikatalüsaatori seirefunktsioonidega, mis kasutavad nimetajat, mida suurendatakse vastavalt lisa 1. liite punkti 3.3.2 alapunktile d, või

iii)

150, kui tegemist on katalüsaatori, hapnikuanduri, heitgaasitagastuse, gaasijaotusfaaside muutmise süsteemi ja kõigi muude komponentide seirefunktsioonidega;

b)

neid ei ole omavoliliselt muudetud, neid pole täiendatud lisavarustusega ega paigaldatud teisendosi, mille tulemusena OBD süsteem ei vastaks enam XI lisa nõuetele.

2.3.

Sõidukil peab olema hooldusregister, millest selgub, et sõidukit on nõuetekohaselt hooldatud (nt hooldustööd on tehtud tootja soovituste kohaselt).

2.4.

Sõidukil ei tohi olla ebaotstarbeka kasutamise märke (nt võidusõit, ülekoormus, ebaõige kütus ja muu ebaõige kasutus) ega muid tegureid (näiteks omavolilised muudatused), mis võiksid mõjutada heitmeid. Arvesse võetakse arvutis salvestatud veakoode ja andmeid läbisõidetud kilomeetrite kohta. Sõidukit ei tohi katsetamiseks valida, kui arvutisse salvestatud andmed näitavad, et sõidukit on kasutatud pärast veakoodi salvestamist ega ole suhteliselt kiiresti remonditud.

2.5.

Mootor ega sõiduk ei tohi olla ilma loata ulatuslikult remonditud.

2.6.

Sõiduki kütusepaagist võetud kütuseproovi plii- ja väävlisisaldus peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/70/EÜ (1) ettenähtud kehtivatele standarditele ning ei tohi esineda tõendeid ebaõige kütuse kasutamise kohta. Võib teha kontrollimisi summutitorus.

2.7.

Ei tohi olla viiteid ühelegi probleemile, mis võiksid ohustada laboritöötajate turvalisust.

2.8.

Kõik sõiduki saastetõrjesüsteemi osad peavad vastama kehtivale tüübikinnitusele.

3.   DIAGNOSTIKA JA TEHNOHOOLDUS

Katsetamiseks vastuvõetud sõidukite diagnostika ja vajalik tehnohooldus tehakse punktides 3.1–3.7 ettenähtud korras enne heitgaaside mõõtmist.

3.1.

Kontrollida tuleb järgmist: õhufilter, kõik turvavööd, kõigi vedelike tase, radiaatori kork, kõik vaakumvoolikud ja saastetõrjesüsteemi elektrijuhtmed; reguleerimisvigade ja/või omavoliliste muudatuste avastamiseks kontrollitakse süüdet, kütuse mõõtmist ja saastetõrjeseadme osi. Kõik kõrvalekalded registreeritakse.

3.2.

Kontrollitakse OBD-süsteemi nõuetekohast toimimist. Kõik OBD-süsteemi mälus sisalduvad rikketeated registreeritakse ning tehakse nõutavad parandused. Kui OBD rikkeindikaator registreerib rikke ettevalmistustsükli jooksul, siis võib rikke kindlaks teha ja parandada. Katse võib uuesti teha ning kõnealuse parandatud sõiduki katsetulemusi kasutada.

3.3.

Kontrollitakse süütesüsteemi ja asendatakse rikkis osad, näiteks süüteküünlad, juhtmed jne.

3.4.

Kontrollitakse survet. Kui tulemus ei vasta nõuetele, siis sõidukit ei kasutata.

3.5.

Kontrollitakse mootori parameetrite vastavust tootja spetsifikatsioonidele ning vajaduse korral reguleeritakse mootorit.

3.6.

Kui sõiduki plaanipärane tehniline hooldus jääb 800 km piiridesse, siis tehakse kõnealune hooldus tootja juhendi kohaselt. Olenemata läbisõidumõõdiku näidust võib tootja soovil vahetada õli- ja õhufiltri.

3.7.

Sõiduki vastuvõtmisel asendatakse kütus asjakohase heitmekatses kasutatava etalonkütusega, välja arvatud juhul, kui tootja aktsepteerib turuloleva kütuse kasutamist.

4.   KASUTUSEL OLEVATE SÕIDUKITE KATSETAMINE

4.1.

Kui sõidukite kontrollimist peetakse vajalikuks, siis tehakse käesoleva määruse III lisa kohased heitmekatsed katseks ette valmistatud sõidukitele, mis on välja valitud käesoleva liite punktides 2 ja 3 sisalduvate nõuete kohaselt. Selle katse käigus mõõdetakse üksnes tahkete osakeste arvu Euro 6 heitmestandardile kategooriates W, X ja Y vastava tüübikinnituse saanud sõidukite heitmetes nagu on määratletud käesoleva määruse I lisa 6. liite tabelis 1. UN/ECE määruse nr 83 4. lisa punktis 5.3 sätestamata eelkonditsioneerimistsükleid lubatakse üksnes juhul, kui need vastavad tavapärastele sõiduoludele.

4.2.

OBD-süsteemiga varustatud sõidukitel võib kontrollida rikkeindikaatori toimimist sõiduki kasutamisel (näiteks XI lisas määratletud rikkenäitude piirväärtusi) jne tüübikinnitusspetsifikaatides ettenähtud heitkogustest lähtudes.

4.3.

OBD-süsteemi puhul võib näiteks kontrollida, kas esineb selliseid kehtestatud piirväärtusi ületavaid heitkoguseid, mida rikkeindikaator ei näita, kas esineb rikkeindikaatori pidevalt korduvat ekslikku käivitumist ning kas OBD-süsteemis on kindlaks tehtud vigadega või kahjustatud osi.

4.4.

Juhul kui osa või süsteemi toimimine ei ole kooskõlas kõnesolevate sõidukitüüpide tüübikinnitustunnistuses ja/või infopaketis esitatud andmetega ning selline kõrvalekalle ei ole direktiivi 2007/46/EM artikli 13 lõike 1 või lõike 2 kohaselt lubatud, kuid OBD-süsteem ei näita rikke esinemist, ei tohi kõnealust osa või süsteemi asendada enne heitmete suhtes katsetamist, välja arvatud juhul, kui tehakse kindlaks, et osa või süsteemi on omavoliliselt muudetud või valesti kasutatud viisil, mille tõttu OBD-süsteem riket ei avasta.

5.   HEITGAASIDE KATSE TULEMUSTE HINDAMINE

5.1.

Katsetulemusi hinnatakse 2. liites esitatud menetluse kohaselt.

5.2.

Katsetulemusi ei korrutata halvendusteguritega.

6.   PARANDUSMEETMETE KAVA

6.1.

Tüübikinnitusasutus nõuab tootjalt mittevastavuse kõrvaldamiseks vajalike parandusmeetmete kava esitamist järgmistel juhtudel:

6.1.1.

kui summutitoru heitgaaside puhul leitakse, et vähemalt kaks sõidukit on saastavad ning vastavad ühele järgmistest tingimustest:

a)

UN/ECE määruse nr 83 4. liite punkti 3.2.3 tingimused, juhul kui nii tüübikinnitusasutus kui ka tootja leiavad, et ülemääraste heitmete põhjus on sama, või

b)

UN/ECE määruse nr 83 4. liite punkti 3.2.4 tingimused, juhul kui tüübikinnitusasutus on kindlaks teinud, et ülemääraste heitmete põhjus on sama.

6.1.2.

Mingile konkreetsele seirefunktsioonile M vastava IUPRM puhul vastab valim, mille suurus on määratud käesoleva lisa punkti 3.5 kohaselt, järgmistele statistilistele tingimustele.

a)

Sõidukite puhul, mille sertifitseeritud koefitsient on XI lisa 1. liite punkti 3.1.5 kohaselt 0,1, ilmneb sõidukitelt kogutud andmetest vähemalt ühe seirefunktsiooni M puhul, et katsevalimi keskmine toimivuskoefitsient on alla 0,1 või et vähemalt 66 % puhul valimi sõidukitest on kasutusel oleva seirefunktsiooni toimivuskoefitsient alla 0,1.

b)

Sõidukite puhul, mis vastavad XI lisa 1. liite punkti 3.1.4 kohaselt seirefunktsioonide täielikele nõuetele, ilmneb sõidukitelt kogutud andmetest vähemalt ühe seirefunktsiooni M puhul, et katsevalimi keskmine toimivuskoefitsient on väiksem kui Testmin(M) väärtus või et vähemalt 66 % puhul valimi sõidukitest on kasutusel oleva seirefunktsiooni toimivuskoefitsient väiksem kui Testmin(M).

Testmin(M) väärtus on järgmine:

i)

0,230, kui seirefunktsioonil M peab toimivuskoefitsient olema 0,26;

ii)

0,460, kui seirefunktsioonil M peab toimivuskoefitsient olema 0,52;

iii)

0,297, kui seirefunktsioonil M peab toimivuskoefitsient olema 0,336,

vastavalt XI lisa 1. liite punktile 3.1.4.

6.2.

Parandusmeetmete kava tuleb esitada tüübikinnitusasutusse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates punktis 6.1 nimetatud teatamiskuupäevast. Tüübikinnitusasutus teatab 30 tööpäeva jooksul, kas ta on parandusmeetmete kava kinnitanud või kinnitamata jätnud. Kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele veenvalt tõendada, et vajab parandusmeetmete kava koostamisel lisaaega, et uurida nõuetest kõrvalekaldumist, siis antakse ajapikendust.

6.3.

Parandusmeetmeid kohaldatakse kõigi sõidukite suhtes, millel tõenäoliselt esineb sama viga. Tehakse kindlaks tüübikinnitusdokumentide muutmise vajadus.

6.4.

Tootja esitab kogu parandusmeetmete kavaga seotud kirjavahetuse koopiad, peab registrit toodangu turult tagasivõtmise kohta ning annab olukorrast tüübikinnitusasutusele korrapäraselt aru.

6.5.

Parandusmeetmete kava peab sisaldama punktides 6.5.1–6.5.11 ettenähtud nõudeid. Tootja annab parandusmeetmete kavale identifitseeriva nimetuse või numbri.

6.5.1.

Iga parandusmeetmete kavas sisalduva sõidukitüübi kirjeldus.

6.5.2.

Konkreetsete muudatuste, ümberkujunduste, hooldustööde, paranduste, reguleerimiste või sõiduki vastavusse viimiseks tehtavate muude muudatuste kirjeldus, mis sisaldab lühikokkuvõtet andmetest ja tehnilistest uuringutest, mis toetavad tootja otsust vastavusest kõrvalekaldumise parandamiseks võetavate konkreetsete meetmete kohta.

6.5.3.

Viisi kirjeldus, mida tootja kasutab sõidukiomanike teavitamiseks.

6.5.4.

Nõuetele vastava hoolduse või kasutamise kirjeldus, mille tootja seab valiku tingimuseks parandustööde tegemisel parandusmeetmete kava alusel, ning iga sellise tingimuse kehtestamist põhjendav selgitus. Hoolduse või kasutamisega seotud tingimusi võib kehtestada ainult juhul, kui see on tõendatavalt seotud mittevastavuse ja parandusmeetmetega.

6.5.5.

Menetluse kirjeldus mittevastavuse parandamist taotlevatele sõidukiomanikele. See kirjeldus peab sisaldama kuupäeva, millest alates võib parandusmeetmeid võtta, töökojas parandustööde tegemise arvestuslikku aega ning tööde tegemise kohta. Parandustööd tehakse kiiresti, mõistliku aja jooksul pärast sõiduki kohaletoimetamist.

6.5.6.

Sõidukiomanikule edastatud andmete koopia.

6.5.7.

Süsteemi lühikirjeldus, mida valmistaja kasutab parandustööde tegemiseks vajalike osade või süsteemidega varustatuse tagamiseks. Tuleb teatada aeg, millal osade ja süsteemide piisav varu võimaldab alustada meetmete võtmist.

6.5.8.

Koopia kõikidest juhenditest, mis saadetakse parandustöid tegema hakkavatele isikutele.

6.5.9.

Kirjeldus, mis hõlmab kavandatavate parandusmeetmete mõju iga parandusmeetmete kava alusel parandatava sõidukitüübi heitkogustele, kütusekulule, juhitavusele ja turvalisusele, kaasa arvatud kõnealuseid järeldusi kinnitavad andmed ja tehnilised uuringud.

6.5.10.

Mis tahes muu teave, aruanded või andmed, mis tüübikinnitusasutuse asjakohase otsuse põhjal võivad parandusmeetmete kava hindamisel vajalikuks osutuda.

6.5.11.

Kui parandusmeetmete kava sisaldab kasutusel olevate sõidukite tagasikutsumist, esitatakse tüübikinnitusasutusele parandustööde registreerimisviisi kirjeldus. Märgise kasutamise korral esitatakse selle näidis.

6.6.

Tootjat võib kohustada asjakohaselt väljatöötatud ning vajalike katsete abil katsetama ettepandud viisil muudetud, parandatud või ümber kujundatud osi ja sõidukeid, et tõendada muutmise, parandamise või ümberkujundamise tõhusust.

6.7.

Tootja vastutab iga kasutusel oleva sõiduki tagasivõtmise ja parandamise ning iga parandustööd teostanud töökoja registreerimise eest. Tüübikinnitusasutus peab taotluse korral saama andmeid kasutada viie aasta jooksul alates parandusmeetmete kava rakendamisest.

6.8.

Tootja väljastab sõiduki omanikule tõendi parandus- ja/või ümberkujundustööde või uute seadmete lisamise kohta.

2. liide

Kasutusel olevate sõidukite summutitoru heitgaaside vastavuskatsetes kasutatav statistiline meetod

1.

Käesolevat meetodit kasutatakse, et kontrollida kasutusel olevate sõidukite vastavust 1. tüüpi katsete puhul. Kohaldatakse UN/ECE määruse nr 83 4. liites sätestatud statistilist meetodit punktides 2–9 loetletud eranditega.

2.

Märkust nr 1 ei kohaldata.

3.

Punkti 3.2 loetakse järgmiselt:

„Sõiduk loetakse saastavaks, kui see vastab punktis 3.2.2 sätestatud tingimustele.”

4.

Punkti 3.2.1 ei kohaldata.

5.

Punktis 3.2.2 loetakse viide punkti 5.3.1.4 tabeli B reale Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2.

6.

Punktides 3.2.3.2.1 ja 3.2.4.2 sisalduv viide 3. liite punktile 6 loetakse viiteks käesoleva määruse II lisa 1. liite punktile 6.

7.

Märkustes nr 2 ja 3 loetakse viide punkti 5.3.1.4 tabeli A reale Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2.

8.

Punktis 4.2 loetakse viide punktile 5.3.1.4 Euro 5 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 1 ja Euro 6 sõidukite puhul viiteks määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelile 2.

9.

Joonis 4/1 asendatakse järgmisega:

Joonis 4/1

Image

3. liide

Kasutusel olevate sõidukite vastavusega seotud kohustused

1.

Vastavuse kontrollimise protsess on esitatud joonisel 1.

2.

Tootja peab koguma kokku kogu teabe, mis on vajalik käesoleva lisa nõuete täitmiseks. Tüübikinnitusasutus võib arvesse võtta ka järelevalveprogrammidest saadud andmeid.

3.

Tüübikinnitusasutus järgib kõiki menetlusi ja teeb kõik katsed, mis on vajalikud kasutusel olevate sõidukite vastavusega seotud tingimuste täitmiseks (2.–4. etapp).

4.

Esitatud andmete hindamisega seotud lahknevuste või erimeelsuste korral taotleb tüübikinnitusasutus selgitust tüübikinnituskatse teinud tehniliselt teenistuselt.

5.

Tootja kehtestab parandusmeetmete kava ja rakendab seda. Enne rakendamist peab tüübikinnitusasutus selle kava heaks kiitma (5. etapp).

Joonis 1

Kasutusel olevate sõidukite vastavuskontrolli skeem

Image


(1)  EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/25


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 567/2011,

14. juuni 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Porchetta di Ariccia” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Porchetta di Ariccia” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 256, 23.9.2010, lk 10.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.2.   Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

ITAALIA

Porchetta di Ariccia (KGT)


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 568/2011,

14. juuni 2011,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Miód drahimski” (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 esimesele lõigule avaldati Euroopa Liidu Teatajas Poola taotlus registreerida nimetus „Miód drahimski” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 kohast vastuväidet, tuleks kõnealune nimetus registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOŞ


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(2)  ELT C 248, 15.9.2010, lk 8.


LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted:

Klass 1.4.   Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne)

POOLA

Miód drahimski (KGT)


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/29


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 569/2011,

15. juuni 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. juunil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

90,3

MK

31,8

TR

93,0

ZZ

71,7

0707 00 05

TR

112,2

ZZ

112,2

0709 90 70

TR

117,4

ZZ

117,4

0805 50 10

AR

74,7

CL

79,9

TR

63,4

ZA

98,2

ZZ

79,1

0808 10 80

AR

107,8

BR

74,6

CL

95,6

CN

99,6

NZ

114,6

US

178,7

UY

57,7

ZA

99,5

ZZ

103,5

0809 10 00

TR

166,5

ZZ

166,5

0809 20 95

TR

409,3

XS

175,4

ZZ

292,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 570/2011,

15. juuni 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 565/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. juunil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4)  ELT L 156, 15.6.2011, lk 3.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juunist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

47,19

0,00

1701 11 90 (1)

47,19

0,75

1701 12 10 (1)

47,19

0,00

1701 12 90 (1)

47,19

0,45

1701 91 00 (2)

48,59

2,89

1701 99 10 (2)

48,59

0,00

1701 99 90 (2)

48,59

0,00

1702 90 95 (3)

0,49

0,22


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/33


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 571/2011,

15. juuni 2011,

millega määratakse kindlaks alates 16. juunist 2011 kohaldatavad teraviljasektori impordimaksud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002, ex 1005 (välja arvatud hübriidseemned) ja ex 1007 (välja arvatud hübriidkülviseeme) alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 10 00, 1001 90 91, ex 1001 90 99 (kõrgekvaliteediline pehme nisu), 1002 00, 1005 10 90, 1005 90 00 ja 1007 00 90 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind on artiklis 5 täpsustatud korras iga päeva kohta määratud tüüpiliste CIF-impordihindade keskmine.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. juunist 2011 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. juunist 2011 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. juunil 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juunist 2011

CN-kood

Kaupade kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(eurot/t)

1001 10 00

Kõva NISU, kõrgekvaliteediline

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme NISU seemneks

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks

0,00

1002 00 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAIS seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAIS, v.a seemneks (2)

0,00

1007 00 90

TERASORGO, v.a hübriidid seemneks

0,00


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu, võib importija taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 (eurot/t), kui lossimissadam asub Vahemere või Musta mere ääres,

2 (eurot/t), kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Iirimaal, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Rootsis, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaare Atlandi ookeani äärsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas kehtestatud imporditollimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

31.5.2011-14.6.2011

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)

 

Pehme nisu (1)

Mais

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Oder

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

270,51

205,35

FOB-hind Ameerika Ühendriikides

338,30

328,30

308,30

172,34

Lahe lisatasu

16,15

Suure Järvistu lisatasu

92,13

2.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

17,78 eurot/t

Veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

47,92 eurot/t


(1)  Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).


OTSUSED

16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/36


POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS ATALANTA/2/2011,

15. juuni 2011,

Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta

(2011/341/ÜVJP)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks (1) (Atalanta), eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 kohaselt volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuseid ELi operatsiooni ülema nimetamise kohta.

(2)

Ühendkuningriik on teinud ettepaneku asendada kindralmajor Buster HOWES ELi operatsiooni ülemana kontradmiral Duncan POTTS’iga.

(3)

ELi sõjaline komitee toetab kõnealust ettepanekut.

(4)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontradmiral Duncan POTTS nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi operatsiooni ülemaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. augustil 2011.

Brüssel, 15. juuni 2011

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

O. SKOOG


(1)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.


16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/37


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

9. mai 2011,

millega muudetakse otsust EKP/2004/3 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele

(EKP/2011/6)

(2011/342/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 12.3,

võttes arvesse 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord, (1) eelkõige selle artiklit 23,

ning arvestades järgmist:

(1)

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 6 võib nõukogu anda Euroopa Keskpangale (EKP) eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste, välja arvatud kindlustusseltsid, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat. Nõukogu on seda õigust kasutanud ning on nõukogu 17. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega, (2) artikli 2 kohaselt pannud EKP-le ülesande moodustada sekretariaat, mis pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule (ESRB) tuge analüüsi, statistika, logistika ja halduse valdkonnas. Antud ülesannete raames peab EKP ka koostama või hoidma dokumente, mis seonduvad ESRBga seotud EKP tegevuse, poliitika või otsustega ning mis on EKP dokumendid 4. märtsi 2004. aasta otsuse EKP/2004/3 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele) (3) tähenduses.

(2)

Kuna määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 7 lõike 1 kohaselt tagab ESRB sekretariaat, et kohaldatakse Euroopa Keskpanga 4. märtsi 2004. aasta otsust EKP/2004/3, mis määratleb tingimused ja piirangud, mille alusel ESRB oma dokumentidele juurdepääsu võimaldab, peaks EKP kohandama otsust EKP/2004/3 ja kajastama asjaolu, et EKP koostab või hoiab dokumente, mis seonduvad ESRBga seotud EKP tegevuse, poliitika või otsustega ning mis on EKP dokumendid otsuse EKP/2004/3 tähenduses.

(3)

Tuleb tagada, et EKP saaks keelduda juurdepääsu võimaldamisest dokumentidele, mis seonduvad EKP tegevuse, poliitika või otsustega vastavalt lepingu artikli 127 lõigetele 5 ja 6 ning finantsstabiilsuse valdkonnas EKP poolt koostatud või hoitud dokumentidele, kaasa arvatud dokumendid, mis on seotud ESRB toetamisega ning mille avalikustamine võib kahjustada avalike huvide kaitset seoses liidu finantssüsteemi stabiilsusega.

(4)

Otsust EKP/2004/3 tuleb muuta ka selleks, et viia sisse Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevad terminoloogiaga ja artiklite nummerdamisega seotud muudatused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust EKP/2004/3 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a lisatakse järgmine taane:

„—

liidu või liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsus;”

b)

sõna „ühenduse” asendatakse sõnaga „liidu”.

2)

Artikli 4 lõikes 4 lisatakse järgmine lause:

„Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu dokumentidele juurdepääsu võimaldamise taotlustele kohaldatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 3. juuni 2011. aasta otsust ESRN/2011/5 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu dokumentidele (4), mis on vastu võetud nõukogu 17. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1096/2010 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega) (5) artikli 7 alusel.

3)

Artiklis 8 asendatakse viited lepingu artiklile 230 viidetega artiklile 263 ning viited artiklile 195 viidetega artiklile 228.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 18. juunil 2011.

Frankfurt Maini ääres, 9. mai 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

(2)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.

(3)  ELT L 80, 18.3.2004, lk 42.

(4)  ELT C 176, 16.6.2011, lk 3.

(5)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.”


IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud aktid

16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/39


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 341/09/COL,

23. juuli 2009,

teatatud skeemi kohta, mis käsitleb maksusoodustusi teatavatele ühistutele (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ning protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (4) I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 5,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ning tõlgendamiseks, (5) eriti äriühingute maksustamise peatükki,

VÕTTES ARVESSE 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL protokolli nr 3 II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta (6),

VÕTTES ARVESSE 19. detsembri 2007. aasta otsust nr 719/07/COL, millega algatati järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ettenähtud menetlus seoses ühistute maksusoodustusi käsitleva teatatud skeemiga,

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid esitama märkusi (7) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   MENETLUS

Norra riigihalduse- ja reformiministeeriumi 28. juuni 2007. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 29. juunil 2007 (toiming nr 427327), ning Norra rahandusministeeriumi 22. juuni 2007. aasta kirjas, mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 4. juulil 2007 (toiming nr 428135), teatasid Norra ametiasutused vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 maksuseaduse paragrahvis 10-50 sätestatud ühistute maksustamise eeskirjade kavandatavast muutmisest.

Pärast kirjavahetust (8) teatas järelevalveamet 19. detsembri 2007. aasta kirjas Norra ametiasutustele, et on otsustanud seoses kavandatava skeemiga, millega antakse teatavatele ühistutele maksusoodustusi, algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse. Norra ametiasutused esitasid 20. veebruari 2008. aasta kirjas (toiming nr 465882) oma märkused otsuse nr 719/07/COL kohta, millega algatati ametlik uurimismenetlus.

Otsus nr 719/07COL avaldati Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (9). Järelevalveasutus kutsus huvitatud isikuid esitama kõnealuse otsuse kohta märkusi.

Järelevalveamet sai märkusi mitmelt huvitatud isikult (10). Järelevalveamet saatis need 23. mai 2008. aasta kirjaga (toiming nr 478026) edasi Norra ametiasutustele, kellele anti võimalus reageerida, kuid nimetatud ametiasutused otsustasid täiendavate märkuste esitamisest loobuda.

2.   KAVANDATAVA MEETME KIRJELDUS

2.1.   TAUST

1992. aastal kehtestasid Norra ametiasutused teatavate ühistute jaoks spetsiaalse maksuvähenduste skeemi. Selle skeemi kohaselt oli teatavatel põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ühistutel ning tarbijaühistutel õigus arvata maksustatavast tulust maha osakapitali suunatavad vahendid. Kõnealune skeem ei hõlmanud teisi ühistuvorme. Maksuvähendus võis moodustada maksimaalselt 15 % aasta puhastulust ning kasutada võis vaid seda osa tulust, mis pärines tehingutest ühistu liikmetega. Maksimaalne lubatud mahaarvamine tähendanuks tavalise ettevõtte tulumaksumäära vähenemist 28 %-lt 23,8 %-ni. Skeemi eesmärk oli anda ühistutele maksueelis kaalutlusel, et neil on muudest ettevõtetest palju keerulisem osakapitalile juurde pääseda (11).

Kõnealune skeem tühistati alates 2005. eelarveaastast. Kuid seoses 2007. aasta riigieelarvega tegid Norra ametiasutused ettepaneku kehtestada kõnealune skeem uuesti veidi muudetud kujul (12). Seetõttu teavitati skeemist järelevalveametit.

2.2.   SKEEMI EESMÄRK

Teatise kohaselt tuleb ühistuid toetada seoses avaliku huviga säilitada ettevõtteid, mis on alternatiivina piiratud vastutusega äriühingutele rajatud sellistele põhimõtetele nagu demokraatia, eneseabi, vastutus, võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja solidaarsus. Kaitsmaks seega avalikku, rahas mõõdetamatut huvi säilitada ühistuid alternatiivina piiratud vastutusega äriühingutele, tuleb hüvitada ühistute muudest ettevõtetest keerulisem olukord. Teatise kohaselt on kavandatava skeemi eesmärk kõrvaldada mõningad kapitali hankimisega seotud takistused.

2.3.   KAVANDATAV MEEDE

Teatatud meede on kehtestatud maksuseaduse uue paragrahviga 10-50, milles sätestatakse, et ühistutel võib olla õigus maksuvähendusele. Sätte tekst on järgmine:

„[…] 15 % ulatuses võib lubada tulust maha arvata vahendeid, mis suunatakse ühisesse osakapitali. Mahaarvamine on lubatud vaid sellisest tulust, mis pärineb tehingutest liikmetega. Tehingud liikmetega ja võrdväärsed tehingud peavad kajastuma raamatupidamises ja neid tuleb tõendada.” (13)

Norra ametiasutuste sõnul ei viita mõiste „ühine osakapital” ühistute bilansikirjele, vaid on puhtalt rahandusalane väljend. Seetõttu võib ühine osakapital koosneda tagasimaksmata kapitalist, preemiafondidest, mis koosnevad ühistus nn järelmaksete reservi jäetud liikmete preemiatest, (14) ning individualiseeritud fondidest, mille moodustavad preemiad, mis on kantud liikmete ühistus asuvatele kapitalikontodele (15).

Maksuseaduse paragrahvi 10-50 lõikes 3 määratletakse nn võrdväärsete tehingutena kalurite müügiorganisatsioonide ostud teise kalurite müügiorganisatsiooni liikmetelt, eeldusel et teatavad tingimused on täidetud, põllumajandusühistu ost teiselt vastavalt ühistult eesmärgiga reguleerida turgu ning riigi ametiasutuse poolt kohustuseks tehtud ostud (16).

Kavandatava sätte kohaselt lubatakse üldjuhul mahaarvamisi teha vaid tulult, mida ühistud saavad tehingutest oma liikmetega. Seega ei lubata mahaarvamisi tulult, mida saadakse tehingutest muude isikutega. Maksuseaduse eelnõu paragrahvis 10-50 sätestatakse, et ühistu raamatupidamiskontod peavad võimaldama kindlaks teha, et tehingud on tehtud liikmetega või et tegemist on võrdväärsete tehingutega. Seega on ülioluline pidada eraldi arvepidamist liikmete ja kolmandate isikutega tehtud tehingute kohta. Ühistud peavad suutma liikmetega tehtud ja võrdväärseid tehinguid tõendada.

Norra ametiasutuste teatises esitatud prognooside kohaselt väheneks 2007. eelarveaastal maksutulu skeemi rakendamise tõttu 35–40 miljoni Norra krooni (ligikaudu 4–5 miljoni euro) võrra.

2.4.   ABISAAJAD

Skeem kehtib maksuseaduse paragrahvi 10-50 lõigetes 2 ja 4–6 määratletud ühistute suhtes. Kõnealuste sätete kohaselt hõlmab see peamiselt teatavaid tarbijaühistuid ning põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ühistuid.

Tarbijaühistute kohta sätestatakse maksuseaduse kavandatava paragrahvi 10-50 lõike 2 punktis a, et teatatud skeemist on võimalik kasu saada vaid tarbijaühistutel, mille regulaarsest käibest moodustavad tehingud oma liikmetega rohkem kui 50 %.

Lisaks võivad kõnealusest mahaarvamisest kasu saada ka ehitusühistud, mis on hõlmatud ehitusühistute seadusega (17). See laiendab skeemi mõju võrreldes 2005. aastani kehtinud versiooniga, võrdle käesoleva dokumendi I jao punktiga 2.1.

Skeem ei hõlma maksuseaduse paragrahvis 10-50 konkreetselt nimetamata ühistuid. Norra ametiasutuste sõnul lähtutakse abikõlblike ühistute valikul eeldusest, et kõnealuse skeemiga hõlmatud sektorites on lisakulude hüvitamine väga vajalik. Ühistud, mis kuuluvad sektoritesse, millele skeem ei laiene, on Norra ametiasutuste sõnul üldjuhul väiksemad ettevõtjad, kelle majandustegevus on piiratud või kelle tegevus ei ole majanduslikku laadi.

2.5.   ÜHISTUTE MÕISTE NORRA ÕIGUSES

Ühistuseaduse (18) paragrahvi 1 lõikes 2 määratletakse ühistut kui ettevõtjat,

„kelle peamine eesmärk on hoolitseda oma liikmete majandushuvide eest liikmete osalemise teel ühiskonnas ostjatena, pakkujatena või muul sarnasel viisil, kui

1.

tulu, välja arvatud tavaline tulu investeeritud kapitalist, jääb kogukonda või see jagatakse liikmete vahel, lähtudes nende osast rühmaga tehtud tehingutes ja

2.

mitte ükski liige ei ole isiklikult vastutav rühma võlgade eest ning see kehtib nii koguvõla kui ka seda moodustavate osavõlgade suhtes.” (19)

Lisaks sätestatakse paragrahvi 3 lõikes 2, et ühistu liikmed ei ole kohustatud andma ühistule kapitali, välja arvatud juhul, kui üksikliige on liikmeks astumise käigus või eraldi lepingus selleks kirjaliku nõusoleku andud. Kõnealune nõue ei kehti vaid juhul, kui ühistu põhikirjas on ette nähtud liikmemaksu maksmise kohustus. Lisaks järeldub samas lõikest, et kapitali andmise kohustus peab olema piiratud kas teatava summaga või mingil muul viisil.

2.6.   ÜHISTULINE LIIKUMINE NORRAS (20)

Norras on ligikaudu 4 000 ühistut, millesse kuulub kokku rohkem kui 2 miljonit liiget. Ühistud tegutsevad peamiselt põllumajandus-, kalandus-, elamumajandus- ja tarbijasektoris, aga ka muudes majandusharudes, näiteks kindlustuses, transpordis, energiavarustuses, tervishoius, meedias jne.

Norra põllumajandusühistute föderatsiooni (FNAC) kuuluvad 14 üleriigilist organisatsiooni, mille tegevus hõlmab näiteks põllumajandustoodete ja põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatavate vahendite (väetised, masinad jne) töötlemist, müüki ja ostu, tõuaretust, krediteerimist ja kindlustust. Põllumajandusühistutel on rohkem kui 50 000 üksikliiget (põllumajandustootjat), ligikaudu 19 000 töötajat ja nende aastane käive on kokku üle 58 miljardi Norra krooni (ligikaudu 6 miljardit eurot). Põllumajandusühistud on mõnede kõige tuntumate Norra kaubamärkide omanikud, näiteks TINE (piimatooted), Gilde (punane liha) ja Prior (munad ja kodulinnud). Põllumajandusühistute peamine eesmärk on pakkuda kanaleid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ning luua igas põllumajandusettevõttes head tingimused ligipääsuks kapitalile ja tootmissisenditele.

Norra toorkalaseaduse (21) kohaselt on vaid Norra müügiühistutel õigus tegeleda kogu kala, välja arvatud kasvatatud kala, ja karpide turustamisega otsesest allikast. Selles sektoris tegutseb kuus müügiühistut. Nende tegevusvaldkond on seotud geograafilise piirkonna ja/või liigiga. Müügiühistute omanikeks on kalurid ise. Lisaks turustusülesannetele on müügiühistutel ka kontrollifunktsioon seoses mere elusressursside kaitsega. Otsesest allikast turustatava kala ja karpide väärtus on kokku ligikaudu 6 miljardit Norra krooni (ligikaudu 620 miljonit eurot). 90 % kalast ja karpidest eksporditakse.

Coop NKL BA on Norra tarbijaühistute keskorganisatsioon. Coop on toidukaubanduskett, millel on ligikaudu 1,1 miljonit üksikliiget, mis on omakorda koondunud 140 ühistusse. Coopil on enam kui 1 350 kauplust, mille aastakäive on ligikaudu 34 miljardit Norra krooni (ligikaudu 3,6 miljardit eurot) ning kus töötab ligikaudu 22 000 palgatöötajat. Toidukaubandusturul on Coopi turuosa 24 %. Coopi tegevuste hulka kuulub ka toiduainete töötlemine ning Coop teeb ostmise ja töötlemise vallas koostööd muude Skandinaavia jaekaubandusorganisatsioonidega. Tarbijaühistute peamine eesmärk on pakkuda liikmetele usaldusväärseid ja kasulikke tooteid ja teenuseid konkurentsihindadega ning esindada samal ajal oma liikmete huve tarbijaküsimustes.

Norra elamuühistute föderatsioon (NBBL) on riiklik keskühistu, mis esindab 86 elamuühistut ja koosneb 772 000 üksikliikmest ning 378 000 elamuüksusest, mis kuuluvad ligikaudu 5 100 ühendatud elamukooperatiivi. Elamuühistud on erineva suurusega, nende üksikliikmete arv ulatub 100st kuni 190 000ni. Elamukooperatiividele kuulub linnade elamumajanduses oluline turuosa. Oslos on turuosa peaaegu 40 %, riigi keskmine on 15 %. Peamisteks eesmärkideks on kindlustada liikmetele head ja sobivad elukohad ning aidata luua ühistuelamumajandusele head ja stabiilsed tingimused.

2.7.   NORRA ETTEVÕTJATE TULUMAKSUSTAMISE EESKIRJAD JA ÜHISTUTE OLUKORD

Ettevõtjate üldine tulumaksumäär on Norras praegu 28 %. Maksustatakse majandusüksuste puhastulu, sealhulgas ka juhul, kui tulu suunatakse ettevõtja aktsia(osa)kapitali. Samas on Norra Riigikohus otsustanud, et aktsia(osa)kapitali suunatavad vahendid ei ole vastuvõtva ettevõtja jaoks maksustatav tulu (22). Põhjus seisneb selles, et need loetakse juba varem maksustatuks vahendite suunaja tuluna. Seega, kui ettevõtja peab maksma 28 % maksu aktsiatelt, mida ettevõtja on finantseerinud oma tulust, siis osanike või avalikkuse vahenditelt maksu ei maksta. Järelikult võivad piiratud vastutusega äriühingud ja muus vormis tegutsevad ettevõtjad suurendada oma aktsia(osa)kapitali, saades maksustamisele mittekuuluvaid aktsia(osa)kapitali suunatavaid vahendeid osanikelt või avalikkuselt.

Ühistutel aga selline võimalus puudub. Vastavalt Norra ühistuseadusele ei saa nad osakuid avalikult emiteerida, samuti ei saa nad emiteerida muid osalustõendeid ega väärtpabereid. Lisaks ollakse seisukohal, et vaba liikmelisuse põhimõte piirab kapitalimahutuste suurust, mida ühistud oma liikmetelt nõuda saavad.

Vastavalt teatisele peavad Norra ametiasutused ühistutele seadusega pandud kohustusi ja piiranguid olulisteks ning ühistute põhimõtete olemuslikuks osaks. Seega leiavad Norra ametiasutused, et nende piirangute tühistamine rikuks ühistute aluspõhimõtteid. Norra ametiasutused rõhutavad, et Norra ühistuseadus võib selles küsimuses olla rangem kui muude Euroopa riikide ühistuseadused. Näitena toovad Norra ametiasutused EÜ määruse Euroopa ühistu põhikirja kohta (23) artikli 64, mille kohaselt võib ühistu korraldada aktsiatest erinevate väärtpaberite emissiooni, mida võivad märkida nii liikmed kui ka isikud, kes ei ole liikmed. Sellest hoolimata peavad Norra ametiasutused Norras ühistutele seatud piiranguid vajalikeks.

3.   MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

Järelevalveamet otsustas algatada otsusega nr 719/07/COL ametliku uurimismenetluse seoses teatatud skeemiga. Järelevalveamet väljendas algatamisotsuses esialgset seisukohta, et skeem kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Esiteks leidis järelevalveamet, et kavandatav ühistute maksusoodustus annab ühistutele eelise. Teiseks leidis järelevalveamet, et ühistute maksusoodustus on selektiivne ja kahtles, kas seda on võimalik õigustada Norra maksusüsteemi olemuse või üldskeemiga. Lähtudes sellest, et skeem vähendab ettevõtte tulumaksu, mida hõlmatud ühistud peavad maksma, avaldas järelevalveamet kahtlust, et skeem võib moonutada või ohustada konkurentsi. Järelevalveamet kahtles ka selles, et teatatud meede sobib mõne EMP lepingu artikli 61 erandi alla ning et seetõttu võib seda pidada kooskõlas olevaks EMP lepingu riigiabieeskirjadega.

4.   NORRA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

Norra ametiasutused väidavad, et kavandatav maksuvähendus ei anna ühistutele mingit eelist. Ühest küljest leiavad Norra ametiasutused, et kõnealust maksuvähendust tuleb lugeda „osaks tehingust, kus maksuskeem on riigipoolne tasu ühistutele kehtiva ühistute õigusraamistikuga kohanemise eest” (24). Selle käigus kaitseb riik piiratud vastutusega äriühingutele alternatiivi pakkuvat ühistulist tegevust, mida loetakse rahas mõõdetamatuks avalikuks huviks. Teisest küljest väidavad Norra ametiasutused, et maksuvähendust tuleb vaadelda kui hüvitist lisakulude eest, mida ühistud peavad kandma seoses neile kehtestatud piirangutega osakapitalile juurdepääsemisel, mida peetakse ühistute struktuurseks halvemuseks. Norra ametiasutused väidavad, et nende arvates hüvitatakse kõnealuse meetmega vaid kõige ebasoodsam tingimus, mis on ühistute suhtes kehtestatud seoses ligipääsuga osakapitalile, või vähendatakse selle mõju.

Mõlema argumendi puhul leiavad Norra ametiasutused, et skeem on kooskõlas turuinvestori põhimõttega. See tundub toetuvat arusaamale, et skeemi raames antav abi ei ületa ühistuna tegutsemisega kaasnevat lisakulu ega ühistulise vormi kaitsmisest saadavat avalikku kasu.

Lisaks sellele jäävad Norra ametiasutused seisukohale, et rahalise meetme kasutamine ei takista turuinvestori põhimõtte rakendamist, sest riigi valitud abi vorm ei tohiks olla oluline.

Vastavalt Euroopa kohtute ja komisjoni praktikale ei tähenda tõsiasi, et meede hüvitab ettevõtja ebasoodsa olukorra, veel seda, et meedet ei saa lugeda ettevõtjale eelist andvaks. Norra ametiasutuste väitel kõnealuse juhtumi puhul see praktika ei kehti. Kõigil piiratud vastutusega äriühingutel on võimalus suurendada aktsia(osa)kapitali, saades vahendeid, mis on ettevõtjale mittemaksustatav tulu. Kõnealune skeem vaid hüvitab ühistute halvemuse ja asetab need muude ettevõtjatega võrdsesse olukorda. Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et kõnealust juhtumit on võimalik eristada komisjoni otsusest seoses OTE juhtumiga, (25) sest maksusoodustus ja kohustusest tulenev lisakulu tekivad kõnealusel juhul üheaegselt. Norra ametiasutused mõistavad OTE juhtumi lõiget 101 kui viidet, et see võib olla riigiabina määratlemisel oluline.

Skeemi selektiivsuse kohta väidavad Norra ametiasutused, et skeemi tulemusena koheldakse ühistuid samamoodi nagu juhul, kui osakapitali suurenemist oleksid rahastanud osanikud. Maksusoodustuse tõttu saab vastuvõttev ühistu paigutada teatava summa osakapitali ilma selle eest maksu maksmata, samamoodi nagu juhul, kui ta oleks saanud selle summa aktsia(osa)kapitali suunatud vahenditena. Seetõttu leiavad Norra ametiasutused, et ühistute suhtes kohaldatakse aktsia(osa)kapitali suunatavate vahendite kohta kehtivat üldreeglit.

Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et teatatud skeem on vastavuses EMP lepingu riigiabi eeskirjade ning komisjoni teatises ühistute kohta (26) esitatud põhimõtetega. Norra ametiasutused viitavad konkreetselt komisjoni teatise jaole 3.2.6, milles sätestatakse, et ühistute maksualast erikohtlemist võib lubada.

Lisaks väidavad Norra ametiasutused konkurentsi moonutamise kohta, et skeemiga kõrvaldatakse vaid olemasolev ühistuid kahjustav moonutus ning seetõttu paraneb tõenäoliselt asjaomaste turgude tõhusus.

5.   KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED

Pärast otsuse nr 719/07/COL (ametliku uurimismenetluse algatamise kohta seoses teatatud abiga teatavatele ühistutele) avaldamist on EFTA järelevalveamet saanud märkusi paljudelt kolmandatelt isikutelt.

Prantsuse valitsuse märkustes osutatakse peamiselt ühistute eripärale ja rõhutatakse, et teatatud skeemi eesmärk on vaid ühistute struktuurse halvemuse hüvitamine.

Cooperatives Europe esindab ühistuid kõikjal Euroopas eesmärgiga neid toetada ja arendada. Kõigepealt viitab kõnealune organisatsioon ühistute erilisele olemusele, mida on tunnustanud ka ühenduse asutused. Cooperatives Europe usub, et ühistutele kasulikke eriskeeme ei peaks võrdlema skeemidega, mida kohaldatakse muude ettevõtlusvormide suhtes, sest kõnealused skeemid kujutavad endast ühistuliste põhimõtete sisseviimist igapäevasesse tegevusse. Lisaks väidab Cooperatives Europe, et ühistute suhtes kohaldatavate maksualaste erimeetmete eesmärk ei ole kõlvatu konkurentsi tekitamine ning sellist mõju need ei avalda, vaid need on välja töötatud selleks, et võtta arvesse ja hüvitada proportsionaalsel viisil ühistulisele ettevõtlusvormile omaseid piiranguid. Cooperatives Europe’i väitel õigustab skeemi võrdõiguslikkuse põhimõte, sest ühistud on teatavas mõttes ebasoodsas olukorras, sealhulgas seoses ligipääsuga kapitalile. Cooperatives Europe leiab, et ühistute tegevust reguleeritakse nende erisusi arvesse võtva autonoomse õigusskeemiga. Cooperatives Europe’i väidab, et kui ühistutele kehtestatud erimaksuskeem on kooskõlas liikmesriigi õigussüsteemi loogikaga ja kui see on tekkinud ühistuliste põhimõtete ja väärtustega seotud tegutsemisviiside tagajärjel ning kui see on proportsionaalne piirangutega, mida need tegutsemisviisid seavad, ei saa seda lugeda riigiabiks ega eeliseks, vaid tegemist on üksnes skeemiga, mis toetub muude ettevõtlusvormide omast erinevale tegutsemisloogikale ning mida õigustab võrdne kohtlemine erinevate ettevõtlusvormide vahel. Lõpuks väidab Cooperatives Europe, et skeemiga hüvitatakse ühistute halvemused ning selle kaudu tunnustatakse ühistusüsteemi loogikat ja selle õigust konkureerida võrdsetel alustel.

Rootsi tarbijaühistute organisatsioon Kooperativa Förbundet toetab Cooperatives Europe’i esitatud argumente.

Confcooperative – Confederazione Cooperative Italiane on Itaalia ühistuid ühendav organisatsioon. Confcooperative tõstab esile ühistute eesmärki olla liikmetele vastastikku kasulik ning jõuab järeldusele, et Norra õigusaktid on kooskõlas muude liikmesriikide õigusaktidega, mille eesmärk on vähendada ühistute halvemust, eriti seoses kapitali kaasamisega. Confcooperative rõhutab, et iga ühistu liikme makstud ülemäärane summa jääb liikme omandiks ning seetõttu ei saa seda ühistu käsutuses olevana maksustada.

Legacoop – Lega Nazionale delle Cooperative e Mutue on Itaalia kõikide majandussektorite ühistuid ühendav organisatsioon. Legacoop viitab sellele, et ühistu kasum on ühistu liikmete ajutine loobumine oma kasumi osast. Organisatsioon on seisukohal, et skeem on vastavuses Euroopa ühistuid käsitleva tsiviil- ja maksuõigusega ning aitab vähendada ühistute halvemust kapitali kaasamisel.

Coop de France on Prantsuse põllumajandussektori ühistuid ühendav organisatsioon. Coop de France viitab Euroopa õigusraamistikule, milles tunnustakse ühistute erilist rolli sõltumata majandussektorist, milles nad tegutsevad, ühtlasi on Euroopa õigusraamistikus välja töötatud vahendid, mis annavad neile õiguskindluse. Lisaks väidab organisatsioon, et skeem ei kujuta endast abi, vaid hüvitab ühistutele struktuurse halvemuse, mis tuleneb nende õiguslikust vormist. Lisaks väidab organisatsioon, et skeem vastab süsteemi loogikale ja ei ole seetõttu selektiivne. See toetub peamiselt argumendile, et ühistu kapital on jagamatu ja koosneb liikmete jaotamata kasumist. Coop de France viitab samuti ühistute raskustele seoses ligipääsuga osakapitalile, mille põhjusteks on osakute emiteerimise võimatus, ühistu eesmärgist tulenev võimalike liikmete piiratud hulk ning finantsinstrumentide kasutamise võimaluse puudumine.

Landbrugsrådet on Taani põllumajandussektori ühistuid ühendav organisatsioon. Organisatsioon väidab, et skeem loob ühtlase ja õiglase mänguruumi erinevatele ettevõtlusvormidele, austades ühistute olemust ja ühistulisi põhimõtteid. Skeemiga ei eelistata ühistuid, vaid kõrvaldatakse struktuurne halvemus.

CECOP-CICOPA-Europe esindab tööstus- ja teenindusühistuid. Organisatsioon väidab, et eriskeeme, mis toovad kasu ühistutele, ei tohiks võrrelda skeemidega, mida kohaldatakse muude ettevõtlusvormide suhtes, sest selliste skeemide puhul lähtutakse ühistulise tegevuse põhimõtetest. Lisaks väidab CECOP-CICOPA-Europe, et kui järelevalveamet võrdleb ühistute olukorda muude ettevõtjate omaga, siis näib ta loovat teatava hierarhia erinevate õiguslike vormide vahel, milles ühistulist vormi käsitletakse erandina. See ei ole kooskõlas ei EÜ asutamislepingu ega määrusega Euroopa äriühingu põhikirja kohta. Viidates komisjoni teatisele ühistute kohta väidab organisatsioon, et teatatud skeemi puhul võetakse arvesse ja hüvitatakse proportsionaalsel viisil ühistulisele vormile omaseid piiranguid.

Põllumajandusühistute konföderatsioon Euroopa Liidus (Cogeca) esindab Euroopa põllumajandus-, metsandus-, kalandus- ning toiduainetesektori ühistute üldisi majanduslikke huve. Organisatsioon viitab ühistute fundamentaalsele rollile kõnealustes sektorites, mida on tunnustanud mitmed ELi liikmesriigid, ning asjaolule, et ühistud on integreerinud mure kogukonna (säästva arengu) pärast oma põhikirjadesse. Organisatsioon väljendab muret, et ühistute ja muude ettevõtjate ühetaoline maksualane kohtlemine võib viia selleni, et ühistud otsustavad muu ettevõtlusvormi kasuks ning põllumajandustootjate ligipääs turule muutub keerulisemaks.

CCAE Confederación de Cooperativas Agrarias de España, mis on põllumajandusühistuid ühendav organisatsioon, toetab organisatsioonide Cogeca, Coop de France ja Cooperatives Europe esitatud argumente.

Groupement National de la Coopération on ühistulist liikumist toetav organisatsioon Prantsusmaal. Organisatsioon väidab, et ühistute maksualane eeliskohtlemine Prantsusmaal ja muudes Euroopa riikides on mõeldud ausa konkurentsi tagamiseks ühistute ja muude ettevõtjate vahel ning see ei moonuta konkurentsi. Organisatsioon viitab ühistuid eristavatele tunnustele ja rõhutab, et ühistud vajavad oma olemasoluks ja arenemiseks teatavat õigus- ja maksuraamistikku, mis võtab arvesse nende erisusi ja tegutsemistingimusi. Organisatsioon toetab Norra seisukohta, et skeem ei anna ühistutele mingit eelist ning väidab, et skeem ei moonuta konkurentsi, sest erinevate tunnustega ettevõtlusvormide suhtes ei saa kohaldada identseid reegleid. Eelnevale toetudes rõhutab organisatsioon, et kõnealune abi ei oleks ebaproportsionaalne.

Norra ühistute alaline komitee (edaspidi „NSCC”) on organisatsioon Norra ühistutele. NSCC väidab, et ühistute ja muude seadusega ettenähtud ettevõtlusvormide vahel on väga olulised erinevused, nimelt on ühistute ja nende liikmete vaheline suhe teistsugune kui piiratud vastutusega äriühingute ja nende osanike vaheline suhe. See mõjutab ka ühistute suhtes kohaldatavaid maksumeetmeid.

Esiteks ei ole kõnealune meede NSCC sõnul riigiabi, sest seda õigustab maksusüsteemi olemus või üldskeem. Mainitud küsimuse kohta väidab NSCC, et ühistud koguvad osakapitali, jättes oma liikmetele kasumi välja maksmata. Tavaliselt peab sellise ülejäägi ühistu liikmetele välja maksma, sest tegelikult on tegemist edasilükatud hinnakorrektuuriga, mis ei kuulu ühistutele, vaid nende liikmetele. Kui tagasimakse toimub, on ühistul õigus see oma maksudest maha arvata. Kui ülejääki ei maksta tagasi, kujutab see summa endast tegelikult ühistuliikmete sissemakset osakapitali. Seega on süsteem kooskõlas loogikaga, et kõnealune ülejääk on vabastatud maksudest sõltumata sellest, kas see pannakse osakapitalina kõrvale või antakse tagasimakse vormis tagasi ühistu liikmetele. Lisaks välditakse vastavalt kehtivale loogilisele aluspõhimõttele ühe summa kahekordset maksustamist. Nii nagu piiratud vastutusega äriühingutes ei maksustata erainvesteeringuid, sest neid on juba osanike omandis maksustatud, peaks ühistu liikmete sissemaksed osakapitali olema maksuvabad, sest neid on juba maksustatud liikme valduses oleku ajal. Eeltoodu põhjal leiab NSCC, et selle asemel et kontrollida skeemi vastavust tulumaksueeskirjadele, tuleks õigusraamistikuks võtta reeglid, mis käsitlevad osanike sissemakseid osakapitali.

Teiseks väidab NSCC, et meede ei kujuta endast eelist, sest sellega hüvitatakse vaid ühistute õiguslikust vormist tulenev struktuurne halvemus. Viidates algatamisotsusele, väidab NSCC täiendavalt, et ei ole oluline, kas Norra ühistute süsteemi muud elemendid korvavad üldise struktuurse halvemuse, ning selle asemel peaks õiguslik kontroll keskenduma sellele, kas muud meetmed kõrvaldavad konkreetse halvemuse, mille tasakaalustamine on kavandatava meetme eesmärk.

Kolmandaks väidab NSCC, et meede ei ole selektiivne, sest ühistute ja muude ettevõtjate erinev maksualane kohtlemine peegeldab erinevusi äriühinguõiguses. Kuna vaatluse all olevat maksumeedet kohaldatakse vaid ühistute suhtes, siis puudutab see vaid selliseid seadusega ettenähtud ettevõtlusvorme, mis on avatud kõigile. Järelikult ei ole meede selektiivne.

II.   HINNANG

1.   OTSUSE KOHALDAMISSALA

Vastavalt I jao punktis 2.4 toodud selgitustele on skeemi peamisteks potentsiaalseteks kasusaajateks põllumajandus-, kalandus- ja metsandussektori ühistud ning teatavad tarbija- ja ehitusühistud.

EMP lepingu artiklis 8 on määratletud lepingu kohaldamissala. Artikli 8 lõikes 3 nähakse ette järgmist:

„Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid üksnes toodete suhtes, mis:

a)

kuuluvad kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 25–29, välja arvatud protokollis nr 2 loetletud tooted;

b)

on kindlaks määratud protokollis nr 3 vastavalt selles sätestatud erikorrale.”

Sellest lähtudes jääb suur osa põllumajandus- ja kalandussektorist EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamisalast välja.

Järelikult kohaldatakse käesolevat otsust kavandatava ühistute maksusoodustuse suhtes, kuid selles ei käsitleta põllumajandus- ja kalandussektori ühistuid niivõrd, kuivõrd nende ühistute tegevus jääb EMP lepingu riigiabieeskirjade kohaldamisalast väljapoole.

2.   RIIGIABI OLEMASOLU

2.1.   SISSEJUHATUS

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

Järelevalveamet tuletab meelde, et üldjuhul ei käsitleta EMP lepingus EFTA riigi maksusüsteemi ennast. Iga EFTA riik võib kujundada ja kohaldada oma maksusüsteemi vastavalt oma poliitikavalikutele. Maksumeetme kohaldamine, näiteks ettevõtte tulumaksu vähendamine teatavatele ühistutele, võib kaasa tuua tagajärjed, mis võivad asetada sellise maksumeetme EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse. Vastavalt kohtupraktikale (27) ei eristata EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 riigi sekkumismeetmeid nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid määratletakse nende mõju kaudu.

2.2.   RIIGIVAHENDITE OLEMASOLU

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 1 kuulub riigiabi hulka selline abi, mida annab riik või mida antakse riigi vahenditest.

Järelevalveamet tuletab meelde, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on abi määratlus üldisem kui mõiste „subsiidium”, sest see ei sisalda üksnes toetust positiivses tähenduses, nagu subsiidiumid ise, vaid ka erinevas vormis riigi sekkumisi, mis vähendavad tavaliselt ettevõtja eelarvest tehtavaid kulutusi ning mis on seetõttu sarnase olemuse ja sama mõjuga, olemata toetused selle sõna otseses mõttes (28).

Vastavalt teatatud skeemile on maksuseaduse paragrahvis 10-50 mainitud ühistutel õigus erilisele maksuvähenduse vormile. Kõnealused ühistud võivad arvata oma sissetulekust maha osakapitali suunatud vahendid. Maksuvähendus tähendab, et skeemiga hõlmatud ühistute makstav maks väheneb. Meede toob kaasa Norra riigi maksutulude vähenemise. Norra ametiasutuste arvestuste kohaselt vähenevad maksutulud seetõttu 2007. eelarveaastal ligikaudu 35–40 miljoni Norra krooni (ligikaudu 4–5 miljoni euro) võrra. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kujutab meede, millega ametiasutused annavad teatavatele ettevõtjatele maksusoodustuse, mis hoolimata sellest, et sellega seoses ei kaasata riigivahendeid, asetab need, kelle suhtes maksusoodustus kehtib, muudest maksumaksjatest paremasse rahalisse olukorda, endast abi, mida riik annab otse või oma vahendite kaudu (29). Järelikult leiab järelevalveamet, et teatatud skeemis kaasatakse riigivahendeid.

2.3.   TEATAVATE ETTEVÕTJATE VÕI TEATAVATE KAUPADE TOOTMISE SOODUSTAMINE

2.3.1.    Selektiivsus

Esiteks peab abimeede olema selektiivne, see tähendab soodustama „teatavat ettevõtet või teatavate kaupade tootmist”.

Skeemi raames abikõlblikud ühistud vastavad EMP lepingu riigiabi eeskirjades esitatud ettevõtja määratlusele. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale hõlmab mõiste „ettevõtja” igat üksust, mis tegeleb majandustegevusega, sõltumata selle õiguslikust seisundist ning rahastamisviisist (30).

Meetme selektiivsuse kindlaksmääramiseks tuleb uurida, kas kõnealune meede annab konkreetse õigussüsteemi kontekstis teatavatele ettevõtjatele eeliseid, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on õiguslikult ja faktiliselt võrreldavas olukorras (31).

Järgnevalt vaatab järelevalveamet need küsimused läbi seoses maksuseaduse paragrahvis 10-50 sätestatud teatavaid ühistuid soosiva maksuvähenduse skeemiga.

Et maksumeetme saaks liigitada selektiivseks, peab järelevalveamet kõigepealt välja selgitama asjakohase võrdlusraamistiku, milleks on kohaldatava maksusüsteemi raames üldiselt või tavapäraselt rakendatav maksustamiskord, ning seda uurima (32).

Norras rakendatakse ühistute suhtes üldiselt kohaldatavat ettevõtte tulumaksu. Ettevõtte tulumaksu eesmärk on ettevõtjate kasumi (puhastulu) maksustamine. Kuid maksuseaduse eelnõu paragrahvi 10-50 kohaselt on teatavatel põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ning tarbija- ja ehitusühistutel õigus maha arvata maksimaalselt 15 % oma maksustatavast tulust, mis on saadud tehingutest ühistu liikmetega. Seega vähendatakse nende ettevõtjate maksustatava tulu määra, mistõttu väheneb ka nende makstav ettevõtte tulumaks. See maksueeskiri erineb ettevõtte tulumaksu tavaeeskirjadest Norras.

Oma teatises väidavad Norra ametiasutused, et käesoleva juhtumi puhul on asjakohaseks võrdlussüsteemiks kapitali kaasamise üldine raamistik. Järelevalveamet on teistsugusel arvamusel. Ta leiab, et kuna maksusoodustused teatavatele ühistutele kujutavad endast erandit üldiselt kohaldatavast ettevõtte tulumaksuga maksustamisest, peaks ettevõtte tulumaksu süsteem olema teatatud meetme hindamisel sobivaks võrdlusaluseks. Seega on asjakohaseks võrdlusraamistikuks ettevõtte tulumaks, millega tuleb erandit võrrelda.

Seejärel peab järelevalveamet hindama, kas konkreetse õigusliku regulatsiooni raames (käesoleva juhtumi puhul on selleks ettevõtte tulumaks) võetud riiklik meede soosib teatavaid ettevõtjaid või soodustab teatavate kaupade tootmist EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, võrreldes muude ettevõtjatega, kes nimetatud korra eesmärki silmas pidades on võrdväärses õiguslikus ja faktilises olukorras (33).

Seega peab järelevalveamet hindama ja otsustama, kas kõnealuse maksumeetmega loodav eelis võib olla selektiivne: selleks tuleb tal tõestada, et kõnealune meede teeb üldise korra suhtes erandi, koheldes erinevalt ettevõtjaid, kes on kõnealuse riigi maksusüsteemile seatud eesmärgi kohaselt võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras (34).

Järelikult peab järelevalveamet eespool osutatud kohtupraktikale toetudes hindama, kas oma liikmetega kauplemisest saadud tulu vähendamine 15 % võrra annab teatavatele ühistutele ettevõtte tulumaksu osas eelise EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes ettevõtte tulumaksuga taotletava eesmärgi kohaselt on võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.

Nagu eespool märgitud, on ettevõtte tulumaksu eesmärk ettevõtjate kasumi maksustamine.

Järelevalveamet on teadlik ühistute eripärast selles kontekstis. Ta rõhutab, et vastavalt komisjoni teatisele ühistute kohta tegutsevad ühistud „oma liikmete huvides, kes on samaaegselt ka ühistu teenuste kasutajad, ning neid ei juhita välisinvestorite huvidest lähtuvalt. Liikmed saavad kasumit proportsionaalselt oma äritegevusele ühistuga ning ressursid ja varad on ühised, jagamatud ja ette nähtud liikmete ühiste huvide jaoks. Kuna liikmetevahelised isiklikud sidemed on põhimõtteliselt tugevad ja olulised, peavad uued liikmed saama ühistu liikmete heakskiidu, kusjuures hääleõigus ei pea tingimata olema osalusega proportsionaalne (põhimõte „üks liige, üks hääl”). Ühistust väljaastumisel on liikmel õigus oma osa tagasi saada, mille tagajärjel ühistu kapital väheneb”. (35)

Seega iseloomustab tõeliselt vastastikust ühistut kõigepealt ühistu liikmete vaheline erisuhe, mis tähendab seda, et liikmed osalevad aktiivselt ühistu äritegevuses ning ühistu ja selle liikmete vaheline ulatuslik ja tihe vastastikune suhtlus ulatub puhtalt ärilistest suhetest kaugemale. Teiseks kuuluvad ühistu varad liikmetele ühiselt ja kasum jaotatakse üksnes ühistu liikmete vahel, sõltuvalt liikmete ja ühistu vahelisest äritegevusest.

Lähtudes eespool kirjeldatud põhimõtetest, ei välista järelevalveamet, et ettevõtte kasumi maksustamise eesmärki silmas pidades võidakse tõeliselt vastastikuste ühistute ja muude ettevõtjate faktilist ja õiguslikku olukorda pidada mittevõrreldavaks.

Käesoleva juhtumi puhul on aga selgunud, et teatatud skeemiga hõlmatud teatavate ühistute tegevuse täielikult vastastikune iseloom on küsitav. Suur osa skeemiga hõlmatud teatavate ühistute majandustegevusest ei kujuta endast tehinguid ühistu liikmetega, vaid hoopis kauplemist muude klientidega. Seoses sellega viitab järelevalveamet maksuseaduse paragrahvis 10-50 sätestatud piirangule, millest tulenevalt on teatatud skeemi kohaste maksusoodustuste saamise õigus üksnes neil tarbijaühistuil, mille tavakäibest rohkem kui 50 % saadakse tehingutest oma liikmetega. Järelevalveameti arvamuse kohaselt erinevad sellised ülekaalukalt vastastikused ühistud oluliselt komisjoni teatises ühistute kohta kirjeldatud täieliku ühistegevuse mudelist.

Lisaks hõlmab skeem üksnes maksuseaduse eelnõu paragrahvis 10-50 määratletud ühistuid, nimelt teatavaid põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori ning tarbija- ja ehitusühistuid. Üksnes neil ühistutel on õigus vähendada maksimaalselt 15 % oma tulude seda osa, mis on saadud kauplemisest oma liikmetega. Järelikult sõltub kõnealuse maksusoodustuse andmine ettevõtjale tema õiguslikust vormist (milleks on ühistu) ja majandussektorist, kus ta tegutseb. Seega on selge, et meetod on muude võrreldavate ettevõtjate suhtes selektiivne.

Järelevalveamet leiab, et maksustades erinevalt teatavate ühistute tulusid, mis on saadud tehingutest oma liikmetega ja sõltuvalt nende ettevõtlussektorist, koheldakse Norra maksuseaduse paragrahvis 10-50 erinevalt ettevõtjad, kes on ettevõtte tulumaksu eesmärgist, milleks on kasumi maksustamine, lähtudes võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei hõlma riigiabi mõiste riigi meetmeid, millega kehtestatakse ettevõtjate erinev kohtlemine ja mis on seetõttu esmapilgul selektiivsed, kui erinev kohtlemine tuleneb süsteemi üldisest olemusest või ülesehitusest (36). Vastavalt EFTA kohtu ja ühenduse kohtute praktikale saab erilist maksumeedet, mille eesmärk on teatavas sektoris tegutseva ettevõtja osaline või täielik vabastamine maksudest, mis tulenevad üldkasutatava süsteemi tavapärasest kohaldamisest, maksusüsteemi sisemise loogikaga põhjendada ainult juhul, kui kõnealune meede vastab süsteemi loogikale (37).

Seega peab järelevalveamet kindlaks tegema, kas teatavate ühistute muudest ettevõtjatest erinev kohtlemine ei tulene siiski selektiivsusest, mis on tingitud maksusüsteemi olemusest või üldskeemist. Järelikult on küsimus selles, kas ettevõtjate erineva kohtlemise aluseks on otseselt kõnealuse maksusüsteemi aluspõhimõtted või suunised (38).

Vastavalt kohtupraktikale peab ettevõtjate erinevat kohtlemist kohaldav EMP riik tõestama, et see samm on õigustatud kõnealuse süsteemi olemuse või üldskeemi tõttu (39). Norra ametiasutused väidavad, et maksusoodustusi teatavatele ühistutele on võimalik põhjendada Norra maksusüsteemi olemuse või üldskeemiga, sest ettevõtjate enesefinantseerimise süsteem, mille kaudu suunatakse mittemaksustatavaid vahendeid aktsia(osa)kapitali, on muudetud kättesaadavaks ka ühistutele. Seega aitab skeem tasakaalustada ühistute õiguslikust vormist tulenevat halvemust.

Järelevalveameti arvates ei saa kõnealuse juhtumi puhul ettevõtte tulumaksu süsteemi loogika järgimiseks lugeda Norra ametiasutuste antud põhjendusi, mille kohaselt tuleks ettevõtte tulumaksumäära vähendamist käsitleda hüvitisena lisakulude eest, mida ühistud on sunnitud tegema seoses raskendatud juurdepääsuga osakapitalile. Ettevõtte tulumaksu kogutakse ettevõtja tavapärasest äritegevusest saadud tulult, kuid vahendite suunamist aktsia(osa)kapitali laiendamisse ei käsitleta Norra maksuseaduses tuluna (40). Seega, isegi kui Norra ametiasutuste püstitatud eesmärk on kiiduväärne, ei näi see tulenevat otseselt meetme aluseks oleva süsteemi ehk maksusüsteemi aluspõhimõtetest ja suunistest. Järelevalveamet tuletab meelde, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole riigipoolsete sekkumistega taotletav eesmärk piisav alus, et täielikult välistada nende meetmete kvalifitseerumine riigiabiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (41).

Käesoleva juhtumi puhul märgib järelevalveamet veel seda, et teatatud skeemi ei kavatseta kohaldada kõikide ühistute suhtes, kuigi põhimõtteliselt peaksid kõik ühistud olema ühesuguses struktuurses halvemuses, millele on viidanud ka Norra ametiasutused. Vastupidi, skeem hõlmab vaid maksuseaduse eelnõu paragrahvis 10-50 sõnaselgelt osutatud majandussektorites tegutsevaid ühistuid. Norra ametiasutused ei ole esitanud argumente, mis tõestaksid, et skeemi kohaldamine üksnes nimetatud ühistute suhtes on kooskõlas maksusüsteemi olemuse ja üldskeemiga. Maksuseaduse paragrahvi 10-50 ettevalmistavates dokumentides viidatakse vaid skeemiga hõlmatud ühistutele kui traditsiooniliste ühistuliste sektorite esindajatele, (42) kuid ettevõtte tulumaksu raamistikus ei ole see kaalutlus asjakohane. Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et piirangu kehtestamisel lähtuti oletusest, et skeemiga hõlmatud ühistud vajavad abi rohkem kui muude sektorite ühistud. Kuid Norra ametiasutused ei ole esitanud ei objektiivset teavet oma oletuse toetuseks ega muid objektiivseid ning tõendatud põhjendusi ühistute erineva kohtlemise kohta.

Juhindudes väljakujunenud kohtupraktikast (43) leiab järelevalveamet, et teatavate nõuete arvessevõtmise vajadus (käesoleval juhul ühistute kui organisatsioonide eripära) võib olla legitiimne, kuid sellega ei saa põhjendada selektiivsete meetmete (isegi kui need on spetsiifilised) väljajätmist EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalast, sest kavandatud eesmärke võib igal juhul tulemuslikult arvesse võtta selle hindamisel, kas riigiabi meede on kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõikega 3.

Lisaks viitab järelevalveamet Norra ühistute alalise komitee märkustele ja tähelepanekule, mille kohaselt maksusoodustuste andmist ühistutele võiks põhjendada topeltmaksustamist käsitlevate argumentidega, mis annaks põhjust järeldada, et maksusoodustused ühistutele on kooskõlas ettevõtte tulumaksu süsteemi olemuse ja loogikaga. Kuid järelevalveamet ei saa talle kättesaadava teabe põhjal välistada võimalust, et võivad tekkida olukorrad, kus kapitali ei maksustata ei siis, kui see on ühistute, ega ka siis, kui see on ühistuliikmete käsutuses.

Seoses käesoleva juhtumiga ja veenvate vastuväidete puudumise tõttu on järelevalveamet arvamusel, et maksusoodustuste pakkumist üksnes teatavatele ühistutele, ilma erineva kohtlemise kohta ühtegi objektiivset põhjendust esitamata, ei saa pidada maksusüsteemi loogikale vastavaks (44). Isegi kui kõnealuse maksumeetme kohaldamisala on määratletud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei muuda see tõsiasja, et meede ise on oma olemuselt selektiivne (45).

Seetõttu leiab järelevalveamet, et kuna teatavate ühistute õigus maksuvähendusele on erand tavapärasest ettevõtete tulumaksustamise korrast ning selle andmist ei ole võimalik põhjendada süsteemi olemuse või üldskeemiga, tuleb seda pidada selektiivseks (46).

2.3.2.    Eelis

Teiseks peab järelevalveamet selleks, et otsustada, kas skeemiga hõlmatud ühistutele on antud majanduslik eelis, hindama, kas meede vabastab abisaajad kulutustest, mida nad oma äritegevuse käigus tavaliselt kannavad. Järelevalveamet arvab, et selle kaalumisel, kas skeem loob hõlmatud ühistutele eelise, tuleks lähtuda ettevõtte tulumaksu süsteemist, mida kohaldatakse nii tulutoovate ettevõtete kui ka ühistute, sealhulgas skeemiga hõlmamata ühistute suhtes.

Teatatud skeemi kohaselt on teatavatel ühistutel õigus vähendada maksimaalselt 15 % oma tulude seda osa, mis on saadud tehingutest oma liikmetega. Seega väheneb nende ettevõtjate maksustatava tulu määr ja seeläbi ka nende ettevõtte tulumaks. Järelikult vabastab meede nad kuludest, mida nad oma tavapärase äritegevuse käigus peaksid kandma. See maksueeskiri erineb Norras ettevõtte tulumaksu kohta kehtestatud tavapärastest eeskirjadest.

Norra ametiasutused ja mitmed kolmandad isikud, kes on esitanud märkusi menetluse algatamise otsuse kohta, väidavad, et kavandatud maksudest mahaarvamine ei anna ühistutele eelist. Esiteks kinnitavad Norra ametiasutused, et skeem on kooskõlas turuinvestori põhimõttega ja seda tuleks käsitleda hüvitisena ühistutele selle eest, et nad säilitaksid avalikes huvides oma traditsioonilise õigusliku vormi. Teiseks hüvitatakse maksusoodustustega ühistutele lisakulud, mis tekivad neile seatud piirangute tõttu, eriti seoses ligipääsuga osakapitalile, ning tegemist ei ole ülekompenseerimisega.

Esimese väite puhul, mis käsitleb turuinvestori põhimõtet, näivad argumendid toetuvat arusaamale, et skeemi raames antav abi ei ületa ettevõtjate ühistuna tegutsemisega kaasnevaid lisakulusid ega ühistute kaitsmisest saadavat avalikku kasu. Norra ametiasutused väidavad, et turuinvestori põhimõtet kohaldatakse seal, kus riik ostab turuhinnaga avaliku huvi rahuldamiseks mittemateriaalset kasu ja kus vähemalt riigi mittemateriaalne kasu jääb kõnealuse ettevõtja huvidest täielikult välja (47).

Järelevalveamet arvab, et on mitmeid põhjuseid, miks turuinvestori põhimõtet käesoleva juhtumi suhtes kohaldada ei saa. Kõigepealt ei nõustu järelevalveamet Norra ametiasutuste seisukohaga, et ühistuna tegutsemine ei anna ettevõtjale mingeid eeliseid. Seoses sellega viitab järelevalveamet komisjoni teatisele ühistute kohta, milles Euroopa Komisjon märgib muu hulgas, et ühistuline ettevõtlusmudel võib olla „väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate majandusliku võimu loomise või suurendamise vahend” (48).

Veel arvab järelevalveamet, et mittemateriaalne kasu, mida riik kavatseb käesoleval juhul „osta”, on ühistulise tegevusvormi säilitamine Norras praegustel tingimustel, mille kohaselt on ühistute ligipääs osakapitalile piiratud. Järelevalveameti arvates ei saa käesoleva juhtumi puhul turuinvestori põhimõtet kohaldada juba sel põhjusel, et ükski turutingimustes tegutsev erainvestor ei saaks teha tehingut, mis sarnaneks Norra ametiasutuste poolt kavandatavale. Käesoleva juhtumi puhul ei tegutse riik turuinvestori või ettevõtjana. Riik täidab hoopis oma suveräänseid ja haldusfunktsioone, mille oluliseks komponendiks on maksude kehtestamine. Seega ei pea järelevalveamet turuinvestori põhimõtte kohaldamist võimalikuks.

Ühtlasi on Norra ametiasutused väitnud, et skeem ei sisalda ülekompenseerimist ning antav abi ei ületa kasu, mida ühiskond ühistute kaitsmisest saab. Järelevalveamet märgib, et Norra ametiasutused ei ole esitanud sellekohaseid arvandmeid ega muud teavet, vaid lihtsalt väitnud, et nende arvates on see kõnealuse juhtumi puhul nii. Seetõttu ei saa järelevalveamet selle väitega nõustuda.

Teiseks uurib järelevalveamet, kas selle põhjal, et abi antakse struktuurilise halvemuse hüvitamiseks, saab järeldada, et skeem ei anna hõlmatud ühistutele eeliseid. Kohtupraktikas on tunnistatud, et teatavates eriolukordades võib struktuurset halvemust riigiabi meetmetega korvata (49). On leitud, et mõningates olukordades ei loo halvemuse hüvitamine eelist, eriti kui endised riiklikus omandis olnud monopoolsed ettevõtjad on restruktureeritud ja muudetud turul osalejateks, avades turu konkurentsile. Kuid need pretsedendid viitavad faktilisele olukorrale, mis erineb praeguse juhtumi puhul valitsevast olukorrast. Lisaks ei näi Euroopa Kohtu ega Euroopa Komisjoni praktika toetavat väidet, mille kohaselt teatatud meetme sarnane meede ei anna kõnealusele ettevõtjale eelist vaid seetõttu, et kompenseerib ettevõtjale tekitatud väidetavat halvemust (50).

Eespool öeldu põhjal järeldab järelevalveamet, et kavandatud maksusoodustused loovad skeemiga hõlmatud ühistutele eelise.

2.4.   KONKURENTSI MOONUTAMINE JA LEPINGUOSALISTE VAHELISE ÄRITEGEVUSE MÕJUTAMINE

Seoses lepinguosaliste vahelise äritegevuse mõjutamise kaudu konkurentsi moonutava või moonutada ähvardava riigiabi kriteeriumidega, mis on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõikes 1, sätestab kohtupraktika, et ei ole vaja kindlaks teha, kas abi avaldab lepinguosalistele ka tegelikku mõju ja kas konkurents on ka tegelikult moonutatud, vaid uurida tuleb üksnes seda, kas abiga on võimalik äritegevust mõjutada ja konkurentsi moonutada (51).

Norra ametivõimud väidavad, et skeemi eesmärk on ühistute praeguse konkurentsihalvemuse tühistamine ligipääsu osas osakapitalile. Nad kinnitavad selle väite põhjal, et skeem ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi. Järelevalveamet märgib, et skeemi eesmärk on vähendada hõlmatavate ühistute ettevõtte tulumaksu muude ettevõtjatega võrreldes. Seeläbi tugevdatakse kõnealuste ühistute konkurentsivõimet. Antud juhul ei saa olla määrava tähtsusega asjaolu, et vastavalt Norra õigusnormidele kohaldatakse ühistute suhtes teatavaid piiranguid, mida muude ettevõtjate, sh piiratud õigusega äriühingute suhtes ei kohaldata.

Lisaks sellele, kui riigiabi tugevdab ühe ettevõtja kaubanduspositsiooni EMP sees, võrreldes muude ettevõtjatega, tuleb järeldada, et kõnealune abi siiski mõjutab teisi ettevõtjaid. Samal ajal ei pea abisaaja ettevõtja ise sellise äritegevusega tegelema (52). Kavandatud maksuvähendus tugevdab ühistute konkurentsiolukorda võrreldes konkurentidega, kelle ettevõtlusvorm on erinev. Maksuvähendust kohaldatakse kõikide peamiste ühistuvormide suhtes ja vähemalt osa neist ühistutest tegutseb aktiivselt ka EMP siseturgudel. Seoses sellega märgib järelevalveamet, et tarbijaühistu Coop NKL BA turuosa Norra toidukaupade turul on 24 %. Lisaks teeb Coop NKL BA ostmise ja töötlemise osas koostööd muude Skandinaavia ühistuliste jaemüügiorganisatsioonidega.

Selle põhjal järeldab järelevalveamet, et teatatud skeem võib moonutada konkurentsi ja mõjutada EMP lepinguosaliste vahelist äritegevust.

2.5.   KOMISJONI TEATIS ÜHISTUTE KOHTA

Norra ametiasutused näivad väitvat, et teatatud skeem ei kujuta endast riigiabi, sest see on kooskõlas komisjoni teatises ühistute kohta väljendatud põhimõtetega. Norra ametiasutused viitavad eeskätt komisjoni teatise punktile 3.2.6, milles Euroopa Komisjon sedastab muu hulgas, et ühistute maksudealane erikohtlemine võib olla lubatud. Nimetatud punkti tekst on järgmine:

„Mõned liikmesriigid (näiteks Belgia, Itaalia ja Portugal) leiavad, et kooperatiivse kapitali olemuse eripärast tulenevad piirangud nõuavad erikohtlemist maksude osas: näiteks tõsiasi, et ühistute osakud ei ole börsil noteeritud ega ole seetõttu laiemale üldsusele ostmiseks kättesaadavad, muudab müügitulu saamise peaaegu võimatuks; osakute tagasiostmine nimiväärtuse alusel (neil puudub spekulatiivne väärtus) ja osakapitalilt saadav vähene intressitulu (dividend) võib pidurdada uute liikmete liitumist. Lisaks tuleb märkida, et ühistute riskireservidele esitatakse sageli rangeid nõudmisi. Erimaksurežiimi võib lubada, kuid ühistute reguleerimise kõikide aspektide puhul tuleks järgida põhimõtet, mille kohaselt teatavat tüüpi üksusele antud soodustused ja eelised peavad olema proportsionaalsed mis tahes õiguslike piirangutega, sotsiaalse lisaväärtusega või ettevõtlusvormile iseloomulike piirangutega ja need ei tohi tekitada kõlvatut konkurentsi. Lisaks ei tohi ükski antud eelis anda mõnele ebaausale ühistule võimalust kasutada kooperatiivset ettevõtlusvormi asjakohastest teavitamisnõuetest ja korporatiivse halduse nõuetest möödahiilimiseks. Komisjon palub liikmesriikidel, kui nad kaaluvad ühistute osakapitali ja riskikapitali asjakohast ja proportsionaalset maksurežiimi, hoolitseda selle eest, et need sätted ei piiraks konkurentsi […]”.

Järelevalveamet lisab siiski, et komisjoni teatise punktis 3.2.7 sedastatakse, et „majandustegevusega tegelevaid ühistuid peetakse ettevõtjaks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 81, 82 ja 86–88 tähenduses. Seetõttu kohaldatakse nende suhtes täies ulatuses Euroopa konkurentsi- ja riigiabireegleid ja ka arvukaid erandeid, künnisväärtusi ja vähese tähtsusega abi käsitlevaid reegleid”.

Sellest lähtudes on järelevalveamet arvamusel, et kuigi käesolevat juhtumit uurides tuleb arvesse võtta ühistute eripära, ei saa väidet, et ühistutele antud riigiabi jääb välja EMP lepingu riigiabi käsitlevate reeglite kohaldamisalast, põhjendada komisjoni teatisega, olles lugenud seda tervikuna.

Seetõttu leiab järelevalveamet, et tervikuna loetuna ei nõua komisjoni teatis ühistute kohta järelduse muutmist, et kavandatav maksusoodustus loob skeemiga hõlmatud ühistutele eelise.

2.6.   JÄRELDUS RIIGIABI OLEMASOLU KOHTA

Võttes arvesse eespool esitatud kaalutlusi, järeldab järelevalveamet, et teatatud skeem, mis hõlmab maksusoodustusi teatatavatele ühistutele, on riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

3.   MENETLUSNORMID

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 teavitatakse „EFTA Järelevalveametit […] kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks esitada oma arvamuse […]. Asjassepuutuv riik ei tohi rakenda kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus”.

Norra ametiasutused teatasid teatavatele ühistutele maksusoodustuste andmist käsitleva skeemi kavandamisest 28. juunil ja 16. oktoobril 2007 saadetud kirjades ning lükkasid skeemi rakendamise edasi selle ajani, kuni järelevalveamet teeb oma lõpliku otsuse.

Seega järeldab järelevalveamet, et Norra ametiasutused on täitnud oma protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 6 tulenevad kohustused.

4.   ABI KOKKUSOBIVUS

Järelevalveamet märgib, et Norra ametiasutused ei ole ei skeemi kohta teatavas kirjas ega järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kohta tehtud märkustes esitanud ühtegi abi kokkusobivust käsitlevat argumenti. Järelevalveamet on talle teadaoleva teabe põhjal siiski hinnanud teatatud meetme vastavust EMP lepingu artiklile 61.

Järelevalveamet leiab, et käesoleva juhtumi suhtes ei saa kohaldada ühtegi EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 osutatud erandit.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 rakendamisel ei saa ühistute maksusoodustusi pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse kuuluvaks, sest ükski Norra piirkond ei vasta kõnealuses sättes esitatud tingimustele, mis nõuavad ebatavaliselt madalat elatustaset või tõsist vaeghõivet. Ka ei edenda kõnealune skeem ühegi olulise üleeuroopalise tähtsusega projekti elluviimist ega kõrvalda tõsist häiret Norra riigi majanduses, mida on vaja, et olla kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga b.

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c saab abi pidada EMP lepinguga kooskõlas olevaks juhul, kui see hõlbustab teatavate majandustegevuste või majanduspiirkondade arengut, avaldamata seejuures kaubandustingimustele kahjulikku mõju ulatuses, mis on vastuolus ühishuviga. Järelevalveamet märgib, et meede ei ole piiratud Norra regionaalabi kaardile kantud piirkondadega ega kuulu ühegi kehtiva riigiabi suunise alla, mis käsitleb kooskõla EMP lepinguga selle artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

Kuna teatatud skeemi suhtes vahetult kohaldatavad suunised puuduvad, hindab järelevalveamet skeemi kooskõla otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c põhjal (53). EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaseid erandeid tuleb tõlgendada kitsalt (54) ja need on lubatud vaid juhul, kui on võimalik kindlaks teha, et abi aitab saavutada ühishuvi eesmärki, milleni jõudmist ei ole võimalik tagada üksnes tavalistes turutingimustes. Euroopa Ühenduste Kohus toetas Philip Morrise kohtuasja puhul nn korvava põhjendamise põhimõtet (55).

Riigiabi kokkusobivusele hinnangu andmisel on oluline võrrelda abimeetme negatiivset mõju selle positiivse mõjuga ühisest huvist kantud eesmärgi saavutamisele (56). Et riigiabi saaks pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt kokkusobivaks, peab riigiabiskeem:

olema suunatud hästi määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele;

olema ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks hästi kavandatud, selle jaoks asjakohane abivahend, ergutava mõjuga ja proportsionaalne;

välistama EMP piires kaubandus- ja konkurentsimoonutused, mille ulatus kahjustaks ühist huvi (57).

Järelevalveamet peab hindama, kas meetmega taotletav eesmärk on vajalik, vastab ühist huvi pakkuvatele eesmärkidele ja kui see on nii, siis kas see on kõige vähem moonutusi tekitav meetod kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

Norra ametiasutused on väitnud, et teatatud skeemi lõppeesmärk on ühistulise tegevusvormi säilitamine. Norra ametiasutused väidavad, et ühistute ligipääsu hõlbustamine osakapitalile on selle eesmärgi saavutamiseks väga oluline.

Järelevalveamet tunnistab, et nagu komisjoni teatises ühistute kohta on välja toodud, on ühistutel teatavad erijooned. Komisjoni teatises märgitakse, et ühistulise mudeli edendamine võib põhimõtteliselt tõhustada majandustegevust ja omada positiivset sotsiaalset mõju. Komisjoni teatis näib osutavat sellele, et kui võtta arvesse laialdast õiglust pakkuvat, sotsiaalset ja koordineerimisalast kasu, mida ühistuline ettevõtlusmudel peaks tekitama ja mida ei ole võimalik turul muul viisil saavutada, võib ühistulise ettevõtlusmudeli säilitamist käsitleda ühist huvi pakkuva eesmärgina. Lisaks rõhutatakse ühistulise ettevõtlusmudeli võimalikku rolli väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate majandusliku võimu loomise või suurendamise vahendina, sest nad pakuvad teenuseid, mida tulutoovad ettevõtted ei osuta, ning aitavad kaasa teadmispõhise ühiskonna loomisele (58). Samas ei tohi unustada, et ühistu määratlus tundub komisjoni teatises olevat suhteliselt range, sest üldjoontes paistab komisjoni teatis käsitlevat vaid täielikult vastastikuseid ühistuid (59).

Seetõttu on järelevalveamet seisukohal, et skeem on suunatud hästi määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele niivõrd, kuivõrd see hõlmab täielikult vastastikuseid ühistuid.

Järgmise sammuna tuleks hinnata, kas riigiabi on ühishuvides püstitatud eesmärgi saavutamiseks asjakohaselt kavandatud, käesoleva juhtumi puhul tuleks seega veenduda, kas ühistulise ettevõtlusvormi toetamine aitab lihtsustada ühistute juurdepääsu omakapitalile.

Kuna vastastikune ühistegevus iseloomustab ühistuid kõige paremini, saab need jagada täielikult ja mittetäielikult vastastikusteks ühistuteks. Mida tugevamalt vastastikune tegevus ühistut iseloomustab, seda rohkem erineb see tulutoovatest ettevõtetest. Seetõttu on komisjoni teatises määratletud ühist huvi pakkuvat eesmärki, milleks on ühistute säilitamine, kõige paremini võimalik saavutada täielikult vastastikustele ühistutele abi andmisega.

Vastastikuste ühistute mõiste puhul kahtleb järelevalveamet, kas ühistu määratlemisel vastastikuse ühistuna komisjoni ühistuid käsitleva teatise tähenduses piisab sellest, kui nimetatud ühistu teeb tehinguid peamiselt oma liikmetega. Järelevalveamet on arvamusel, et ühistu liigitamine täielikult vastastikuseks ühistuks sõltub veel mitmetest muudest teguritest, näiteks ühistu ja selle liikmete vahelise suhtlemise tihedus; liikmete aktiivne osalemine ühistu tegevuses, juhtimises ja otsuste langetamises; automaatse liikmeks vastuvõtmise vältimine ja olemasolevate liikmete aktiivne osalemine uute liikmete heakskiitmises ja vastuvõtmises; suure kasumiosa liikmetele preemiatena väljamaksmine; liikmesoodustuste suur osakaal võrreldes mitteliikmete kliendisoodustustega jne. Järelevalveameti arvates tuleks tõeliselt vastastikuste ühistute hindamisel neid ja muid samalaadseid kriteeriume arvesse võtta.

Järelevalveamet märgib, et osa käesoleva skeemiga hõlmatud ühistutest on täielikult vastastikused ühistud, osa aga ülekaalukalt vastastikused ühistud. Tarbijaühistute kohta on maksuseaduse eelnõu paragrahvis 10-50 aga sätestatud, et skeemiga hõlmatakse vaid ülekaalukalt vastastikuseid ühistuid (60). Seega on käesoleva juhtumi puhul küsitav, kas teatavad skeemiga hõlmatud ühistud ikka on oma olemuselt täielikult vastastikused ühistud või mitte. Näiteks ei ole suur osa teatavate skeemiga hõlmatud ühistute (eeskätt tarbijaühistute) äritegevusest seotud mitte liikmetega vaid klientidega kauplemisega. Pealegi on mõnede skeemiga hõlmatud ühistute suuruse tõttu piiratud nende liikmete aktiivne kaasamine ühistu äritegevusse ja juhtimisse. Ka ühistu liikmeks vastuvõtmine näib sageli toimuvat automaatselt, vähemalt tarbija- ja korteriühistutes. Seetõttu arvab järelevalveamet, et skeem ei ole kavandatud üksnes selliste ühistute jaoks, mida iseloomustab väga tugev vastastikune tegevus.

Lisaks sellele tuleb hindamisel, kas skeem on ühisest huvist lähtuva eesmärgi saavutamiseks piisavalt hästi kavandatud, arvesse võtta ka eesmärgiks oleva tegevusega kaasnevaid täiendavaid kulusid, mida hüvitatakse abist. Järelevalveamet märgib, et Norra ametiasutused ei ole esitanud andmeid, mille alusel saaks järelevalveamet ühistulise tegevusvormi hindamisel ettevõtja kulude suuruse kas otseselt või kaudselt kindlaks määrata. Seega ei ole järelevalveametil võimalik hinnata ka abi vajalikkust ega selle proportsionaalsust püstitatud eesmärgiga.

Teisalt peab järelevalveamet positiivseks kavandatud maksusoodustuste kohaldamist üksnes selliste tulude suhtes, mis on saadud kas kauplemisest oma liikmetega või samaväärsest kauplemisest. Et ühistud saaksid skeemikohast abi, nõuab teatatud skeem neilt eraldi arvestuse pidamist oma liikmetega ja muude pooltega kauplemise üle.

Eespool osutatud põhjustel kahtleb järelevalveamet siiski, kas teatatud skeemi ühisest huvist lähtuv eesmärk, milleks on ühistute, eriti täielikult vastastikuste ühistute, tegevusvormi säilitamine osakapitalile juurdepääsu lihtsustamise abil, on ikka hästi kavandatud.

Lõpuks tuleb hinnata, kas konkurentsi ja kauplemise moonutamise võimalus Euroopa Majanduspiirkonnas on oma olemuselt vastuolus ühise huviga.

Konkurentsi ja kauplemise võimaliku mõjutamise kohta märgib järelevalveamet, et kõnealune skeem tuleb liigitada tegevusabiks, sest sellega vabastatakse abisaajad nende tavapärasest äritegevusest tulenevast tavalisest maksust, milleks antud juhul on tulumaks.

Tegevusabi võib üksnes erandkorras pidada EMP lepinguga kooskõlas olevaks, kui see toetab ühishuvi eesmärki, mida ei oleks muul viisil võimalik saavutada. Järelevalveamet kahtleb, kas Norra ametiasutuste püstitatud eesmärki, milleks on ühistulise tegevusvormi säilitamine, lihtsustades nende juurdepääsu osakapitalile, ei ole võimalik saavutada muude meetmetega, mis oleksid proportsionaalsemad. Eelkõige rõhutab järelevalveamet asjaolu, et teatavad skeemiga hõlmatud ühistud on suurettevõtjad, mis tegutsevad EMP ülimalt tihedale konkurentsile rajatud turgudel.

Nagu eespool mainitud, leiab komisjon, et skeemi eesmärk peaks olema hästi määratletud ühisest huvist lähtuva eesmärgi saavutamine vähemalt selles ulatuses, milles see on suunatud täielikult vastastikustele ühistutele. Kuid näib, et teatavate skeemiga hõlmatud ühistute täielikult vastastikune iseloom ei ole selgelt määratletud. Seetõttu on järelevalveamet arvamusel, et abi ei saa pidada hästi suunatuks. Samuti ole järelevalveametil võimalik hinnata abi vajalikkust ega selle proportsionaalsust püstitatud eesmärgiga.

Eespool öeldu põhjal leiab järelevalveamet, et kuigi skeemi eesmärki saab pidada hästi kavandatud ühishuvi eesmärgiks, ei ole Norra ametiasutused tõestanud, et abi positiivne mõju on selle negatiivsest mõjust suurem. Seepärast ei saa skeemi pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

5.   JÄRELDUS

Eespool kirjeldatud hindamise tulemusel leiab järelevalveamet, et kavandatud maksusoodustuse andmine teatavatele ühistutele on riigiabi, mis on kokkusobimatu EMP lepingus sätestatud riigiabi reeglitega.

Järelevalveamet soovib rõhutada, et käesolevat otsust, nagu see on esitatud II jao punktis 1, ei kohaldata põllumajandus- ja kalandussektoris tegutsevate ühistute tegevuse suhtes, mis jääb EMP lepingu riigiabi käsitlevate reeglite kohaldamisalast välja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kavandatav skeem, mille kohaselt antakse maksusoodustusi teatavatele ühistutele, kujutab endast riigiabi, mis ei ole kokkusobiv EMP lepingu tingimustega EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

Artikkel 2

Teatatud skeemi ei tohi rakendada.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult ingliskeelne versioon on autentne.

Brüssel, 23. juuli 2009

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

Per SANDERUD

kolleegiumi liege

Kristján A. STEFÁNSSON


(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Edaspidi „protokoll nr 3”.

(5)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ja järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994, avaldatud väljaandes EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994 (edaspidi „riigiabi suunised”).

(6)  14. juuli 2004. aasta otsus 195/04/COL, mille viimati muudetud versioon on avaldatud väljaandes ELT L 139, 25.5.2006, lk 37, ja EMP kaasandes nr 26, 25.5.2006, lk 1. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebisaidil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(7)  Avaldatud väljaandes ELT C 96, 17.4.2008, lk 27, ning EMP kaasandes nr 20, 17.4.2008, lk 44.

(8)  Järelevalveameti ja Norra ametiasutuste kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, otsus nr 719/07/COL, avaldatud väljaandes ELT C 96, 17.4.2008, lk 27, ning EMP kaasandes nr 20, 17.4.2008, lk 44.

(9)  Vt joonealuse märkuse 8 viidet ELT-le.

(10)  I jao punkt 5 allpool.

(11)  Norra valitsuse 29. septembri 2006. aasta ettepaneku punkt 12.2 (Ot.prp. nr. 1 (2006-2007) Skatte- og avgiftsopplegget 2007 - lovendringer).

(12)  Ot.prp. nr. 1 (2006-2007) Skatte- og avgiftsopplegget 2007 - lovendringer.

(13)  Järelevalveameti mitteametlik tõlge. Norrakeelne originaaltekst on järgmine: „[…] I tillegg kan det gis fradrag for avsetning til felleseid andelskapital med inntil 15 prosent av inntekten. Fradrag gis bare i inntekt av omsetning med medlemmene. Omsetning med medlemmene og likestilt omsetning må fremgå av regnskapet og kunne legitimeres.

(14)  Ühistuseaduse paragrahv 28.

(15)  Ühistuseaduse paragrahv 29.

(16)  Norra ametiasutused on teatanud, et kõnealune säte on asjakohane vaid ühistute puhul, mille tegevus jääb väljapoole EMP lepingu kohaldamisala, vt Norra ametiasutuste 6. juuli 2009. aasta kiri (toiming nr 523765), lk 3. Seetõttu ei analüüsi järelevalveamet põhjalikumalt mõistet „võrdväärsed tehingud”.

(17)  Lov 6. juni 2003 No 38 Lov om bustadbyggjelag (bustadbyggjelagslova).

(18)  Lov 29. juni 2007 No 8l Lov om samvirkeforetak (samvirkelova).

(19)  Tõlge Norra ühistute keskuse veebisaidilt: www.samvirke.org.

(20)  Käesolevas jaos esitatud teave tugineb suures osas Norra ühistute keskuse – ühistualase teabe, dokumentide ja nõuande keskus, mille omanikeks on Norra peamised ühistud – veebisaidile: www.samvirke.org.

(21)  Lov 14. desember 1951 No 3 om omsetning av råfisk (Råfiskloven), võrdle eriti 3. jaoga

(22)  Rt. 1917, lk 627, ja Rt. 1927, lk 869.

(23)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1435/2003 Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

(24)  Norra ametiasutuste 20. veebruari 2008. aasta kiri (toiming nr 465882), lk 2.

(25)  Euroopa Komisjoni otsus juhtumi C 2/2006 OTE kohta.

(26)  Komisjoni 23. veebruari 2004. aasta teatis KOM(2004) 18 nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ühistute edendamise kohta Euroopas, edaspidi „komisjoni teatis ühistute kohta” või „komisjoni teatis”.

(27)  Kohtuasi E-6/98, Norra vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 1999, lk 76, punkt 34; liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04, Fesil ja Finnfjord, PIL ja teised ning Norra vs. EFTA järelevalveamet, EFTA kohtu lahendid 2005, lk 121, punkt 76; kohtuasi C-173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709, p 13; ning kohtuasi C-241/94, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4551, punkt 20.

(28)  Vt eriti kohtuasi C-143/99, Adria-Wien Pipeline ja Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke, EKL 2001, lk I-8365, punkt 38; kohtuasi C-501/00, Hispaania vs. komisjon, EKL 2004, lk I-6717, punkt 90; ning kohtuasi C-66/02, Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-10901, punkt 77.

(29)  Vt kohtuasi C-387/92, Banco Exterior de España, EKL 1994, lk I-877, punkt 14; ning kohtuasi C-222/04, Cassa di Risparmio di Firenze ja teised, EKL 2006, lk I-289, punkt 132.

(30)  Kohtuasi C-222/04, Cassa di Risparmio di Firenze ja teised, EKL 2006, lk I-289, punkt 107 ja järgnevad punktid ning teised kohtuasjad, millele seal viidatakse.

(31)  Kohtuasi C-487/06 P, British Aggregates Association vs. komisjon, punkt 82 ja järgnevad punktid; kohtuasi C-409/00, Hispaania vs. komisjon, EKL 2003, lk I-1487, punkt 47; liidetud kohtuasjad C-428/06–C-434/06, UGT-Rioja ja teised, veel avaldamata, punkt 46.

(32)  Kohtuasjad T-211/04 ja T-215/04, Gibraltari valitsus vs. komisjon, veel avaldamata, punkt 143.

(33)  Kohtuasi C-75/97, Belgia vs. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, punktid 28–31.

(34)  Kohtuasjad T-211/04 ja T-215/04, Gibraltari valitsus vs. komisjon, veel avaldamata, punkt 143 koos täiendavate viidetega.

(35)  Komisjoni teatis ühistute kohta, punkt 1.1.

(36)  Kohtuasi 173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709, punkt 33; kohtuasi C-143/99, Adria-Wien Pipeline and Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke, EKL 2001, lk I-8365, punkt 42.

(37)  Kohtuasi E-6/98, Norra vs. EFTA järelevalveamet, tsiteeritud eespool, punkt 38; liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04, Fesil ja Finnfjord, PIL ja teised ja Norra vs. EFTA järelevalveamet, tsiteeritud eespool, punktid 84–85; liidetud kohtuasjad T-127/99, T-129/99 ja T-148/99, Territorio Histórico de Alava ja teised vs. komisjon, EKL 2002, lk II-1275, punkt 163; kohtuasi C-143/99, Adria-Wien Pipeline, EKL 2001, lk I-8365, punkt 42; kohtuasi T-308/00, Salzgitter vs. komisjon, EKL 2004, lk II-1933, punkt 42; kohtuasi C-172/03, Wolfgang Heiser, EKL 2005, lk I-1627, punkt 43.

(38)  Kohtuasjad T-211/04 ja T-215/04, Gibraltari valitsus vs. komisjon, veel avaldamata, punkt 144 koos täiendavate viidetega.

(39)  Kohtuasi C-159/01, Madalmaad vs. komisjon, EKL 2004, lk EKL I-4461, punktid 43–47.

(40)  Vt I jao punkt 2.3 eespool.

(41)  Kohtuasi C-241/94, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1996, lk I-4551, punkt 21; kohtuasi C-342/96, Hispaania vs. komisjon, EKL 1999, lk I-2459, punkt 23.

(42)  Ot.prp. nr. 1 (2006-2007) Skatte- og avgiftsopplegget 2007 - lovendringer.

(43)  Kohtuasi C-487/06 P, British Aggregates Association vs. komisjon, punkt 92.

(44)  Sellega seoses viitab järelevalveamet Euroopa Komisjoni otsusele juhtumi kohta, mis käsitles CO2-maksu kompenseerimise skeemi Taanis, vt juhtumit C 41/2006 (ex N 318/2004), veel avaldamata. Otsuse punktis 44 märgib komisjon, et kõnealune skeem hõlmab üksnes osa neist ettevõtjatest, kes on sellises faktilises olukorras, mida Taani ametiasutuste sõnul püütakse parandada. Komisjon näeb selles kõrvalekaldumist üldisest loogikast, millest Taani ametiasutused oma väidetes peaksid lähtuma, ja järeldab seetõttu, et skeem ei ole selle loogikaga kooskõlas.

(45)  Liidetud kohtuasjad T-92/00 ja T-103/00, Territorio Histórico de Álava – Diputación Foral de Álava ja teised vs. komisjon, EKL 2002, lk II-1385, punkt 58.

(46)  Kohtuasi C-222/04, Cassa di Risparmio di Firenze, EKL 2006, lk I-289, punkt 134–138; kohtuasi C-148/04, Unicredito Italiano, EKL 2005, lk I-11137, punktid 48–49.

(47)  Norra ametivõimud viitavad oma väite põhjenduses kohtujurist Fennelly arvamusele kohtuasjas 251/97 Prantuse Vabariik vs. komisjon. Prantsuse ametiasutuste argumentatsioon kõnealuse juhtumi puhul võimaldab tegelikult väita, et kui riik ostab avalikes huvides turuhinnaga kaupu või teenuseid või rohkem mittemateriaalset kasu, puuduvad sellises tegevuses täielikult abi elemendid või siis on tegemist abiga, mis vähemalt potentsiaalselt on kokkusobiv, vt arvamuse punkt 20. Kõnealuse juhtumi puhul ei lähtunud kohtujurist siiski Prantsuse ametiasutuste argumentidest.

(48)  Komisjoni teatis ühistute kohta, punkt 2.1.1.

(49)  Kohtuasi T-157/01, Danske Busvognmænd vs. komisjon, EKL 2004, lk II-917.

(50)  Kohtuasi 30/59, Gezamenlijke Steenkolenmijnen, EKL 1961, punkt 3, 29–30; kohtuasi C-173/73, Itaalia vs. komisjon, EKL 1974, lk 709, punkt 12–13; kohtuasi C-241/94, Prantsusmaa vs. komisjon, EKP 1996, lk I-4551, punktid 25 ja 35; kohtuasi C-251/97, Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1999, lk I-6639, punktid 41, 46–47; ning komisjoni otsus juhtumi C 2/2006 OTE puhul, punkt 92.

(51)  Kohtuasi C-372/97, Itaalia vs. komisjon, EKP 2004, lk I-3679, punkt 44; kohtuasi C-66/02, Itaalia vs. komisjon, punkt 111; ning kohtuasi C-148/04, Unicredito Italiano, EKL 2005, lk I-11137, punkt 54.

(52)  Eespool viidatud kohtuasi C-66/02, Itaalia vs. komisjon, punktid 115 ja 117; ning eespool viidatud kohtuasi C-148/04, Unicredito Italiano, punktid 56 ja 58.

(53)  Kohtuasi T-288/97, Regione Autonoma Friuli Venezia Giulia vs. komisjon, EKL 2001, lk II-1169, punkt 72.

(54)  Kohtuasi C-301/96, Saksamaa vs. komisjon, EKL 2003, lk I-9919, punktid 66 ja 105.

(55)  Kohtuasi 730/79, Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk I-2671.

(56)  Vt komisjoni 7. juuni 2005. aasta riigiabi tegevuskava KOM(2005) 107 punkti 11.

(57)  Vt komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsus C (2006) juhtumi N 270/06 kohta, punkt 67.

(58)  Komisjoni teatise ühistute kohta punkt 2.1.1.

(59)  II jao punkt 2.3.1 eespool.

(60)  See tingimus ei ole kohaldatav muude ühistute suhtes ja järelevalveametil ei ole teavet selle kohta, kas mõnede muude sektorite mitteülekaalukalt vastastikused ühistud peaksid olema selle skeemiga hõlmatud.


Parandused

16.6.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/54


Komisjoni 10. mai 2011. aasta määruse (EL) nr 446/2011 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast ja Malaisiast pärit teatavate rasvalkoholide ja nende segude impordi suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 122, 11. mai 2011 )

Leheküljel 61 artikli 1 lõikes 2

asendatakse

„VVF Limited, Sion (East) Mumbai”

järgmisega:

„VVF Ltd., Taloja, Maharashtra”.