ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.141.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 141

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
27. mai 2011


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011, 5. aprill 2011, töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 493/2011, 5. aprill 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta

13

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

OTSUSED

 

 

2011/292/EL

 

*

Nõukogu otsus, 31. märts 2011, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta

17

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

 

2011/293/EL

 

*

EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/2011, 30. märts 2011, mis käsitleb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 II lisa (loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse) muutmist

66

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

27.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 492/2011,

5. aprill 2011,

töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 46,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Tuleks tagada töötajate liikumisvabadus liidu piires. Selle eesmärgi saavutamine nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul, samuti töötajate õigust tasustatud töö tegemiseks vabalt liikuda liidu piires, arvestades piiranguid, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

(3)

Tuleks ette näha sätted, mis võimaldavad saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 45 ja 46 seatud eesmärke liikumisvabaduse alal.

(4)

Liikumisvabadus on töötajate ja nende perede põhiõigus. Tööjõu liikuvus liidu piires peab olema üks vahenditest, mille abil on töötajale tagatud võimalus parandada oma elu- ja töötingimusi ning edendada oma ühiskondlikku edasijõudmist, aidates samal ajal rahuldada liikmesriikide majanduse vajadusi. Kinnitada tuleks kõigi liikmesriikide töötajate õigust töötada liidu piires oma valitud alal.

(5)

Seda õigust peaksid saama ilma diskrimineerimiseta kasutada alalised, hooaja- ja piirialatöötajad ning need, kes teevad tööd seoses teenuste osutamisega.

(6)

Õigus liikumisvabadusele, nii et seda võiks kasutada objektiivse mõõdupuu järgi vabalt ja väärikalt, nõuab tegeliku ja seadusjärgse võrdse kohtlemise tagamist kõiges, mis on seotud töötamise ja eluaseme saamisega, samuti töötajate liikumist takistavate piirangute kõrvaldamist, eelkõige selliste piirangute kõrvaldamist, mis on seotud töötaja pere vastuvõtjariiki integreerimise tingimustega.

(7)

Liidu töötajatevahelisest mittediskrimineerimise põhimõttest tulenevalt on kõigi liikmesriikide kodanikel töö saamisel teise liikmesriigi territooriumil võrdsed tingimused selle riigi kodanikest töötajatega.

(8)

Vabade töökohtade vahenduse mehhanism tagab üldiselt parema ülevaate tööturul toimuvast, eelkõige soodustades otsesidemeid nii kesksete kui ka piirkondlike tööturuasutuste vahel, ning kooskõlastades teabevahetust. Samuti tuleks elukohta vahetada soovivaid töötajaid korrapäraselt teavitada elu- ja töötingimustest.

(9)

Töötajate liikumisvabadus, tööhõive ja kutseõpe on omavahel tihedalt seotud, eriti kui kutseõppe sihiks on anda töötajatele võimalus võtta vastu konkreetseid tööpakkumisi liidu teistest piirkondadest. Sellise seotuse tõttu ei saa neis valdkondades kerkivaid probleeme enam uurida isoleeritult, vaid neid tuleb vaadelda üksteisest sõltuvana, arvestades ka tööhõiveprobleeme piirkondlikul tasandil. Seetõttu tuleb suunata liikmesriikide pingutused tööhõivepoliitika kooskõlastamisele liidu tasandil,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

TÖÖHÕIVE, VÕRDNE KOHTLEMINE JA TÖÖTAJATE PERED

1.   JAGU

Võimalus saada tööd

Artikkel 1

1.   Igal liikmesriigi kodanikul on sõltumata elukohast õigus asuda tööle ja töötada teise liikmesriigi territooriumil vastavalt selle riigi kodanike töötamist reguleerivatele õigus- ja haldusnormidele.

2.   Eelkõige on tal õigus asuda pakutavale tööle teise liikmesriigi territooriumil võrdsetel tingimustel selle riigi kodanikega.

Artikkel 2

Iga liikmesriigi kodanik ja iga liikmesriigi territooriumil tegutsev tööandja võivad vastastikku tööd taotleda ja seda pakkuda, nad võivad sõlmida ja täita töölepinguid kooskõlas kehtivate õigus- ja haldusnormidega, ilma et sellest tuleneks mingit diskrimineerimist.

Artikkel 3

1.   Käesoleva määruse alusel ei kohaldata liikmesriigi õigus- ja haldusnorme või haldustavasid:

a)

kui nendega piiratakse töötaotlusi ja -pakkumisi või välisriigi kodanike õigust asuda tööle ja töötada või kehtestatakse selleks tingimusi, mida ei kohaldata liikmesriigi enda kodanike suhtes, või

b)

kui nende ainus või peamine eesmärk või mõju on teiste liikmesriikide kodanikke pakutavast tööst eemale tõrjuda, hoolimata sellest, et neid kohaldatakse kodakondsusest olenemata.

Esimest lõiku ei kohaldata keeleoskusega seotud tingimuste suhtes, mis esitatakse täidetava töökoha laadi tõttu.

2.   Eelkõige kuuluvad lõike 1 esimeses lõigus kirjeldatud liikmesriigi sätete ja tavade hulka need, mis:

a)

näevad ette välisriigi kodanike töölevõtmise erikorra;

b)

piiravad või kitsendavad vabade töökohtade pakkumist ajakirjanduses või ükskõik millise muu massiteabevahendi vahendusel või kehtestavad selleks tingimusi, mida ei kohaldata selle liikmesriigi territooriumil tegutsevate tööandjate puhul;

c)

kehtestavad töö saamise võimaluse eeltingimuseks registreerimise tööhõivetalituses või takistavad üksiktöötajate töölevõtmist, kui tegemist on isikutega, kes ei ela kõnealuse riigi territooriumil.

Artikkel 4

1.   Liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, millega on kehtestatud välisriigi kodanike töölevõtmise arvuline või suhtarvuline piirang ettevõttes, tegevusalal, piirkonnas või kogu riigis, ei kohaldata teiste liikmesriikide kodanike suhtes.

2.   Kui liikmesriigis sõltub ükskõik milliste soodustuste andmine ettevõtetele neis töötavate selle riigi kodanikest töötajate minimaalsest suhtarvust, loetakse teiste liikmesriikide kodanikud selle riigi kodanikest töötajateks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivile 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (5).

Artikkel 5

Liikmesriigi kodanikule, kes otsib tööd teise liikmesriigi territooriumil, annavad sealsed tööhõivetalitused samasugust abi nagu oma riigi tööd otsivatele kodanikele.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigi kodaniku töötamine või töölevõtmine teises liikmesriigis ei sõltu meditsiinilistest, kutsealastest või muudest kriteeriumidest, mis on tema kodakondsusest lähtudes diskrimineerivad, võrreldes nende kriteeriumidega, mida kohaldatakse teise liikmesriigi kodanike puhul, kes soovivad teha sama tööd.

2.   Kodanik, kellele teise liikmesriigi tööandja on teinud isikliku tööpakkumise, peab läbima kutseoskuste kontrolli, kui tööandja seda tööpakkumist tehes otseselt nõuab.

2.   JAGU

Tööhõive ja võrdne kohtlemine

Artikkel 7

1.   Töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid, eelkõige seoses töötasu, vallandamise ja töötuks jäämise puhul tööle ennistamise või uue töökoha leidmisega.

2.   Tal on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel.

3.   Lisaks on tal samast õigusest tulenevalt ja samadel tingimustel selle riigi kodanikest töötajatega õigus saada koolitust kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes.

4.   Ükskõik milline punkt kollektiiv- või individuaallepingus või ükskõik millises teises kollektiivses määruses, mis käsitleb töö saamise võimalust, töötasu ja teisi töö- või vallandamistingimusi, on tühine, kui see sätestab või lubab diskrimineerivaid tingimusi töötajate suhtes, kes on teiste liikmesriikide kodanikud.

Artikkel 8

Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on võrdne õigus kuuluda ametiühingutesse ja kasutada sellest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus hääletada ja olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse. Tal võidakse mitte lubada osaleda avalik-õiguslike juriidiliste isikute juhtimises ja olla avalik-õiguslikul ametikohal. Peale selle on tal õigus olla valitud ettevõtte töötajate esindusorganitesse.

Esimene lõik ei mõjuta seadusi ega määrusi, millega antakse mõnes liikmesriigis teistest liikmesriikidest tulevatele töötajatele ulatuslikumad õigused.

Artikkel 9

1.   Töötajal, kes on ühe liikmesriigi kodanik ja kes töötab teise liikmesriigi territooriumil, on elamispinna suhtes kõik õigused ja soodustused, mida antakse selle riigi kodanikest töötajatele, kaasa arvatud võimalus saada talle vajaliku elamispinna omandiõigus.

2.   Lõikes 1 osutatud töötajal on piirkonnas, kus ta töötab, samasugune õigus kui kodanikel panna oma nimi korteritaotlejate nimekirja, kui niisugune nimekiri on olemas, ning tal on õigus sellest tulenevatele soodustustele ja eelistele.

Kui töötaja pereliikmed on jäänud töötaja päritoluriiki, loetakse nad sel eesmärgil nimetatud piirkonnas elavaks, kui kodanikest töötajaile on samal alusel ette nähtud soodustused.

3.   JAGU

Töötajate pered

Artikkel 10

Teise liikmesriigi territooriumil töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsi, kes elavad selle riigi territooriumil, võetakse selle riigi üldhariduskooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele samadel tingimustel kui selle riigi kodanikke.

Liikmesriigid aitavad kaasa kõigile pingutustele, mille eesmärgiks on anda kõnealustele lastele võimalikult head tingimused koolituses osalemiseks.

II   PEATÜKK

VABADE TÖÖKOHTADE JA TÖÖTAOTLEJATE VAHENDUS

1.   JAGU

Liikmesriikidevaheline koostöö ja koostöö komisjoniga

Artikkel 11

1.   Liikmesriigid või komisjon algatavad või teevad koos tööhõive või tööpuuduse alaseid uuringuid, mida nad peavad liidus tööjõu liikumisvabaduse seisukohalt vajalikuks.

Liikmesriikide kesksed tööturuasutused teevad tihedat koostööd omavahel ja komisjoniga, et ühiselt tegutseda vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendamisel kogu liidus ja sellest tuleneval töötajate tööle paigutamisel.

2.   Liikmesriigid määravad selleks eriasutused, millele usaldatakse töö organiseerimine lõike 1 teises lõigus viidatud valdkondades ning koostöö üksteisega ja komisjoni talitustega.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest nende eriasutuste määramises ning komisjon avaldab muudatuste üksikasjad Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile teavet probleemide kohta, mis tekivad seoses töötajate liikumis- ja töötamisvabadusega, ning andmeid tööhõive seisundi ja arengu kohta.

2.   Komisjon, arvestades võimalikult suurel määral artiklis 29 osutatud tehnilise komitee (edaspidi „tehniline komitee”) arvamust, määrab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe koostamise viisi.

3.   Menetluse kohaselt, mille on sätestanud komisjon, arvestades võimalikult suurel määral tehnilise komitee arvamust, saadab iga liikmesriigi eriasutus teiste liikmesriikide eriasutustele ja artiklis 18 osutatud Euroopa koordinatsiooniametile elu- ja töötingimuste ning tööturu seisundi kohta teavet, millest teiste liikmesriikide töötajad võivad juhinduda. Seda teavet ajakohastatakse korrapäraselt.

Teiste liikmesriikide eriasutused tagavad sellise teabe laialdase avalikustamise, eelkõige levitades seda vastavate tööturuasutuste kaudu ja kõigi asjaomaste töötajate teavitamiseks sobivate sidevahendite abil.

2.   JAGU

Vabade töökohtade vahendamise mehhanism

Artikkel 13

1.   Iga liikmesriigi eriasutus saadab regulaarselt teiste liikmesriikide eriasutustele ja artiklis 18 osutatud Euroopa koordinatsiooniametile:

a)

andmeid vabade töökohtade kohta, mida võiksid täita teiste liikmesriikide kodanikud;

b)

kolmandatele riikidele adresseeritud andmeid vabade töökohtade kohta;

c)

andmeid töötaotluste kohta, mille esitajad on ametlikult väljendanud soovi töötada teises liikmesriigis;

d)

teavet piirkondade ja tegevusalade kaupa töötaotlejatest, kes on väljendanud tegelikku valmisolekut võtta vastu töö mõnes teises riigis.

Iga liikmesriigi eriasutus edastab selle teabe võimalikult kiiresti asjaomastele tööturuasutustele ja -talitustele.

2.   Lõikes 1 osutatud andmeid vabade töökohtade ja töötaotluste kohta levitatakse ühtse süsteemi kohaselt, mille kehtestab artiklis 18 osutatud Euroopa koordinatsiooniamet koostöös tehnilise komiteega.

Vajaduse korral võib nimetatud süsteemi kohandada.

Artikkel 14

1.   Igast vabast töökohast artikli 13 tähenduses, millest on teatatud liikmesriigi tööturuasutustele, teatatakse teiste liikmesriikide pädevatele tööturuasutustele, kus seda käsitletakse.

Nimetatud asutused edastavad esimese liikmesriigi asutustele andmed sobivate töötaotluste kohta.

2.   Artikli 13 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud töötaotlustele vastavad liikmesriikide asjaomased asutused mõistliku aja jooksul, mis ei ületa ühte kuud.

3.   Tööturuasutused tagavad teiste liikmesriikide kodanikest töötajatele samad eesõigused, mida asjakohased meetmed tagavad kodanikele kolmandast riigist pärit töötajate suhtes.

Artikkel 15

1.   Artikli 14 toiminguid teostavad eriasutused. Niivõrd kui kesksed asutused lubavad ja liikmesriigi tööturuasutuste korraldus ja kasutatav töökohtade täitmise metoodika võimaldavad, tuleb:

a)

liikmesriikide piirkondlikel tööturuasutustel:

i)

artiklis 13 osutatud teabe põhjal, mille alusel valitakse sobiv toimimisviis, viia otseselt kokku ja vahendada vabu töökohti ning töötaotlusi;

ii)

seada sisse otsesuhted töövahenduseks järgmistel juhtudel:

töötajatele pakutakse nimeliselt töökohti;

konkreetsele tööturuasutusele või tööandjale, kes tegutseb kõnealuse tööturuasutuse teeninduspiirkonnas, on saadetud individuaalsed töötaotlused;

vahendamine puudutab hooajatöötajaid, kes tuleb tööle võtta võimalikult kiiresti;

b)

asutused, kes vastutavad territoriaalselt kahe või enama liikmesriigi piirialade eest, vahetavad regulaarselt andmeid oma piirkonna vabade töökohtade ja töötaotluste kohta ning, tegutsedes vastavalt kokkulepetele oma riigi teiste tööturuasutustega, vahendavad otse vabu töökohti ja töötaotlusi.

Vajaduse korral loovad piirialade eest vastutavad asutused koostöö- ja teenindusstruktuure, mille eesmärk on pakkuda:

kasutajaile võimalikult palju praktilist teavet tööjõu liikuvuse erinevate aspektide kohta ja

töösuhte pooltele ja sotsiaalteenuste osutajaile (eriti avalikele, era- või üldistes huvides tegutsevaile) ning kõigile muudele asjaomastele institutsioonidele liikuvusega seotud ühtlustatud meetmete raamistikku;

c)

ametlikel tööturuasutustel, kes on spetsialiseerunud teatud kutsealadele või konkreetsetele isikurühmadele, teha üksteisega otsest koostööd.

2.   Asjaomased liikmesriigid edastavad komisjonile ühisel kokkuleppel koostatud nimekirja lõikes 1 osutatud asutustest ning komisjon avaldab selle nimekirja ja kõik selle muudatused Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud lepingus ettenähtud rakendusorganite poolt kohaldatava töölevõtmiskorra vastuvõtmine ei ole kohustuslik.

3.   JAGU

Tööturu tasakaalu kontrollmeetmed

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid analüüsivad koos komisjoniga vähemalt ühe korra aastas liikmesriikidest saadud teabe alusel komisjoni koostatud aruande põhjal liidu meetmete tulemuslikkust vabade töökohtade ja töötaotluste valdkonnas.

2.   Liikmesriigid uurivad koos komisjoniga kõiki võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel liikmesriikide kodanikele eesõigus liidu piires vabade töökohtade ja töötaotluste vahelise tasakaalu saavutamiseks. Nad võtavad vastu kõik selleks vajalikud meetmed.

3.   Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande II peatüki rakendamise kohta, millesse on koondatud nõutud teave ja teostatud uuringutest saadud andmed ning milles on esile tõstetud liidu tööturu arengu kõik tarvilikud aspektid.

4.   JAGU

Euroopa koordinatsiooniamet

Artikkel 18

Komisjonisiseselt asutatud Euroopa Vabade Töökohtade ja Töötaotlejate Vahenduse Koordinatsiooniameti (edaspidi „Euroopa koordinatsiooniamet”) üldine ülesanne on soodustada vabade töökohtade vahendamist liidu piires. Eelkõige vastutab amet kõigi selle ala tehniliste kohustuste eest, mis on käesoleva määrusega pandud komisjonile, eriti riiklike tööturuasutuste abistamise eest.

Euroopa koordinatsiooniamet koondab artiklites 12 ja 13 osutatud teabe ning artikli 11 kohaselt tehtud uuringute ja teadustöö tulemusel saadud andmed, et välja selgitada kõik kasulikud üksikasjad võimalikest arengusuundadest liidu tööturul; kõnealune teave edastatakse liikmesriikide eriasutustele ja artiklis 21 osutatud nõuandekomiteele ning tehnilisele komiteele.

Artikkel 19

1.   Euroopa koordinatsiooniameti ülesanne on eelkõige:

a)

kooskõlastada vajalikke praktilisi meetmeid liidu piires vabade töökohtade ja töötaotlejate vahendamiseks ning sellest tuleneva töötajate liikumise analüüsimiseks;

b)

aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, rakendades koostöös tehnilise komiteega ühiseid toimimisviise haldus- ja tehnilisel tasandil;

c)

erivajaduse tekkides ja kokkuleppel eriasutustega viia kokku nende eriasutuste poolt vahendatavad vabad töökohad ja töötaotlused.

2.   Euroopa koordinatsiooniamet edastab eriasutustele otse komisjoni saadetud teated vabade töökohtade ja töötaotlejate kohta ning talle teatatakse nende suhtes võetud meetmetest.

Artikkel 20

Komisjon võib kokkuleppel iga liikmesriigi pädeva asutusega ja kooskõlas tingimuste ning korraga, mille ta määrab kindlaks tehnilise komitee arvamuse põhjal, korraldada teiste liikmesriikide ametnikele külastusi ja lähetusi, samuti täiendusprogramme erialapersonalile.

III   PEATÜKK

KOMITEED, KES TAGAVAD LIIKMESRIIKIDEVAHELISE TIHEDA KOOSTÖÖ TÖÖTAJATE LIIKUMISVABADUSE JA TÖÖHÕIVEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

1.   JAGU

Nõuandekomitee

Artikkel 21

Nõuandekomitee vastutab komisjoni abistamise eest kõigi küsimuste läbivaatamisel, mis tekivad Euroopa Liidu toimimise lepingu ja vastavalt sellele võetud meetmete kohaldamisel töötajate liikumisvabaduse ja tööhõivega seotud küsimustes.

Artikkel 22

Nõuandekomitee ülesanne on eelkõige:

a)

liikumisvabaduse ja tööhõivega seotud probleemide läbivaatamine liikmesriikide riikliku inimressursside poliitika raames, et kooskõlastada liikmesriikide tööhõivepoliitikat liidu tasandil, aidates seega kaasa majanduse arengule ja tööturu tasakaalu parandamisele;

b)

käesoleva määruse ja kõigi lisameetmete rakendamise mõju üldine uurimine;

c)

komisjonile põhjendatud ettepanekute tegemine käesoleva määruse läbivaatamiseks;

d)

komisjoni taotlusel või omal algatusel üldiste või põhimõtteliste küsimuste kohta põhjendatud arvamuste esitamine eelkõige järgmistel teemadel: tööturu arengu kohta teabe vahetamine, töötajate liikumine liikmesriikide vahel, programmid ja meetmed kutsenõustamise ja kutseõppe arendamiseks, mis eeldatavalt edendavad liikumisvabadust ja tööhõivet, ning kõikvõimalik abi, sealhulgas sotsiaalabi ja töötajate elamispind, töötajatele ja nende peredele.

Artikkel 23

1.   Nõuandekomiteesse kuulub kuus liiget igast liikmesriigist, kellest kaks esindavad valitsust, kaks ametiühinguid ja kaks tööandjate ühinguid.

2.   Iga lõikes 1 osutatud kategooria kohta nimetab liikmesriik ühe asendusliikme.

3.   Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada.

Ametiaja lõppedes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või uuesti ametisse nimetatakse.

Artikkel 24

Nõuandekomitee liikmed ja asendusliikmed nimetab nõukogu, kes püüab ametiühingute ja tööandjate ühingute esindajate valikuga saavutada mitmesuguste asjassepuutuvate majandussektorite asjatundjate tasakaalustatud esindatust.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 25

Nõuandekomitee esimeheks on komisjoni liige või tema esindaja. Esimees hääletamises ei osale. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Komitee kutsub kokku esimees kas omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete nõudmisel.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 26

Esimees võib kutsuda koosolekutest vaatlejate või asjatundjatena osa võtma üksikisikuid või ühenduste esindajaid, kellel on laialdane kogemus tööhõive või töötajate liikumise valdkonnas. Esimeest võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Artikkel 27

1.   Nõuandekomitee on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku liikmetest.

2.   Arvamuses märgitakse põhjused, millel see rajaneb; arvamus võetakse vastu kehtivate häälte absoluutse enamusega; sellele lisatakse kirjalik avaldus vähemuse seisukohtadest, kui viimane seda nõuab.

Artikkel 28

Nõuandekomitee kehtestab oma töömeetodid kodukorraga, mis jõustub pärast seda, kui nõukogu on selle komisjoni arvamuse põhjal heaks kiitnud. Igale parandusele, mida komitee otsustab kodukorras teha, kohaldatakse sama menetlust.

2.   JAGU

Tehniline komitee

Artikkel 29

Tehnilise komitee ülesanne on aidata komisjonil ette valmistada, soodustada ja jälgida kogu tehnilist tööd ja meetmeid käesoleva määruse ja kõigi lisameetmete rakendamiseks.

Artikkel 30

Tehnilise komitee ülesanne on eelkõige:

a)

soodustada ja edendada koostööd liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vahel kõigis tehnilistes küsimustes, mis on seotud töötajate liikumisvabaduse ja tööhõivega;

b)

välja töötada menetlused asjaomaste valitsusasutuste ühise tegevuse korraldamiseks;

c)

hõlbustada andmete kogumist, mis on vajalikud komisjonile ning käesoleva määrusega ettenähtud uuringuteks ja teadustööks, ning edendada teabe ja kogemuste vahetust asjaomaste valitsusasutuste vahel;

d)

uurida tehnilisel tasandil liikmesriikide tööturgude hindamise kriteeriumide ühtlustamist.

Artikkel 31

1.   Tehniline komitee koosneb liikmesriikide valitsuste esindajatest. Iga valitsus nimetab tehnilise komitee liikmeks ühe valitsust nõuandekomitees esindavatest liikmetest.

2.   Liikmesriigi valitsus nimetab asendusliikme oma teiste esindajate — nõuandekomitee liikmete või asendusliikmete — hulgast.

Artikkel 32

Tehnilise komitee esimeheks on komisjoni liige või tema esindaja. Esimees hääletamises ei osale. Esimeest ja komitee liikmeid võivad abistada asjatundjatest nõunikud.

Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 33

Tehnilise komitee koostatud ettepanekud ja arvamused esitatakse komisjonile ja neist teatatakse nõuandekomiteele. Igale ettepanekule ja arvamusele lisatakse kirjalik avaldus tehnilise komitee liikmete eriseisukohtadest, kui viimased seda nõuavad.

Artikkel 34

Tehniline komitee kehtestab oma töömeetodid kodukorraga, mis jõustub pärast seda, kui nõukogu on selle komisjoni arvamuse põhjal heaks kiitnud. Igale parandusele, mida komitee otsustab kodukorras teha, kohaldatakse sama menetlust.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

1968. aasta 8. novembrist kohaldatavad nõuandekomitee ja tehnilise komitee kodukorrad jäävad kehtima.

Artikkel 36

1.   Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad sobivust oskustööle tuumaenergia alal, ega ühtki selle asutamislepingu põhjal võetud meedet.

Sellest olenemata kohaldatakse käesolevat määrust esimeses lõigus osutatud töötajate kategooria ja nende töötajate pereliikmete suhtes, kuivõrd nende õiguslik seisund pole reguleeritud nimetatud asutamislepingu või meetmetega.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 48 kohaselt võetud meetmeid.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad erisuhetest või tulevikus sõlmitavatest kokkulepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad 8. novembril 1968. aastal eksisteerinud institutsioonidevahelistel sidemetel, või 8. novembril 1968. aastal kehtinud kokkulepetest teatud Euroopa-väliste riikide või territooriumidega, mis põhinevad nende institutsioonide vahel eksisteerinud sidemetel.

Nimetatud riikide või territooriumide töötajad, kes vastavalt käesolevale sättele teevad tasustatud tööd ühe niisuguse liikmesriigi territooriumil, ei saa kasutada käesolevas määruses sätestatud soodustusi teiste liikmesriikide territooriumil.

Artikkel 37

Liikmesriigid edastavad teabe eesmärgil komisjonile nende vahel sõlmitud tööjõualaste lepingute, konventsioonide ja kokkulepete tekstid nende allakirjutamis- ja jõustumispäeva vahelise aja jooksul.

Artikkel 38

Komisjon võtab vastu käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud rakendusmeetmed. Selleks teeb ta tihedat koostööd liikmesriikide kesksete valitsusasutustega.

Artikkel 39

Nõuandekomitee ja tehnilise komitee halduskulud esitatakse liidu üldeelarve komisjoni käsitlevas jaos.

Artikkel 40

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide ja nende kodanike suhtes, ilma et see piiraks artiklite 2 ja 3 kohaldamist.

Artikkel 41

Määrus (EMÜ) nr 1612/68 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 42

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 5. aprill 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

GYŐRI E.


(1)  ELT C 44, 11.2.2011, lk 170.

(2)  Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus.

(3)  EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2.

(4)  Vt I lisa.

(5)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.


I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTE LOETELUGA

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68

(EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 312/76

(EÜT L 39, 14.2.1976, lk 2)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2434/92

(EÜT L 245, 26.8.1992, lk 1)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ

(ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. Parandatud väljaandes ELT L 229, 29.6.2004, lk 35)

Ainult artikli 38 lõige 1


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1612/68

Käesolev määrus

I osa

I peatükk

I jaotis

1. jagu

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu esimene taane

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu teine taane

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

II jaotis

2. jagu

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikli 8 lõige 1

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

III jaotis

3. jagu

Artikkel 12

Artikkel 10

II osa

II peatükk

I jaotis

1. jagu

Artikkel 13

Artikkel 11

Artikkel 14

Artikkel 12

II jaotis

2. jagu

Artikkel 15

Artikkel 13

Artikkel 16

Artikkel 14

Artikkel 17

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

III jaotis

3. jagu

Artikkel 19

Artikkel 17

IV jaotis

4. jagu

Artikkel 21

Artikkel 18

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 23

Artikkel 20

III osa

III peatükk

I jaotis

1. jagu

Artikkel 24

Artikkel 21

Artikkel 25

Artikkel 22

Artikkel 26

Artikkel 23

Artikkel 27

Artikkel 24

Artikkel 28

Artikkel 25

Artikkel 29

Artikkel 26

Artikkel 30

Artikkel 27

Artikkel 31

Artikkel 28

II jaotis

2. jagu

Artikkel 32

Artikkel 29

Artikkel 33

Artikkel 30

Artikkel 34

Artikkel 31

Artikkel 35

Artikkel 32

Artikkel 36

Artikkel 33

Artikkel 37

Artikkel 34

IV osa

IV peatükk

I jaotis

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 35

Artikkel 40

Artikkel 41

II jaotis

Artikli 42 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 42 lõige 2

Artikli 36 lõige 2

Artikli 42 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 36 lõike 3 esimene lõik

Artikli 42 lõike 3 teine lõik

Artikli 36 lõike 3 teine lõik

Artikkel 43

Artikkel 37

Artikkel 44

Artikkel 38

Artikkel 45

Artikkel 46

Artikkel 39

Artikkel 47

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 48

Artikkel 42

I lisa

II lisa


27.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/13


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 493/2011,

5. aprill 2011,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 377/2004 sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkti c ja artiklit 74,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 377/2004 (2) on sätestatud kohustus kehtestada liikmesriikide sisserände kontaktametnike vahelise koostöö vormid, sellise koostöö eesmärgid, osutatud kontaktametnike ülesanded ja sobiv kvalifikatsioon ning nende kohustused vastuvõtjariigi ja lähetajaliikmesriigi ees.

(2)

Nõukogu otsusega 2005/267/EÜ (3) on liikmesriikide migratsiooniteenistustele loodud turvaline veebipõhine teabe- ja koordineerimisvõrk teabe vahetamiseks ebaseadusliku rände, ebaseadusliku riiki sisenemise ja sisserände ning ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasisaatmise kohta. Teabevahetus hõlmab selle otsuse kohaselt sisserände kontaktametnike võrgustikku.

(3)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (4) asutati Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex). Frontexi ülesanne on koostada nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile.

(4)

Sisserände kontaktametnikud peavad koguma teavet ebaseadusliku sisserände kohta, mida kasutatakse operatiivtasandil või strateegilisel tasandil või mõlemal. Selline teave võib märkimisväärselt aidata kaasa Frontexi riskianalüüsiga seotud tegevusele ning selleks tuleks arendada erinevate sisserände kontaktametnike võrgustike ja Frontexi koostööd.

(5)

Kõik liikmesriigid peaksid saama algatada vajaduse korral konkreetsesse kolmandasse riiki või piirkonda nimetatud sisserände kontaktametnike kohtumisi, et tõhustada nende koostööd. Nendel kohtumistel peaksid osalema komisjoni ja Frontexi esindajad. Sinna peaks olema võimalik kutsuda ka teiste organite ja ametiasutuste, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) esindajaid.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 574/2007/EÜ (5) loodi ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele ning liikmesriikide solidaarsuse põhimõtte kohaldamisele. Välispiirifondi olemasolevaid vahendeid peaks olema võimalik kasutada kolmandates riikides asuvate konsulaaresinduste ja muude teenistuste tegevuse tõhustamiseks ning erinevate sisserände kontaktametnike võrgustiku tegutsemisvõime tugevdamiseks, et osutatud võrgustike kaudu edendada liikmesriikide koostööd.

(7)

Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni tuleks korrapäraselt teavitada sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevusest liidule erilist huvi pakkuvates konkreetsetes riikides ja/või piirkondades ning ebaseadusliku sisserände olukorrast osutatud riikides ja/või piirkondades. Liidule erilist huvi pakkuvate konkreetsete riikide ja/või piirkondade valik peaks tuginema objektiivsetele rännet iseloomustavatele näitajatele, nagu ebaseadusliku sisserände statistika ning Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud riskianalüüsid ja muu asjakohane teave või aruanded, ning võtma arvesse liidu üldist välissuhete poliitikat.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 377/2004 vastavalt muuta.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sisserände kontaktametnike võrgustiku loomist ja toimimist käsitlevate liidu seniste sätete kohandamist eesmärgiga arvestada nii muudatusi liidu õiguses kui ka kõnealuses valdkonnas saadud praktilisi kogemusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning mida kajastatakse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 6.

(11)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (6) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(12)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (7) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(13)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse kohta, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(14)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse.

(15)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(16)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja E osutatud valdkondadesse, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (12) artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatusettepanekud

Määrust (EÜ) nr 377/2004 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine lause jäetakse välja;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehakse kättesaadavaks nõukogu otsusega 2005/267/EÜ (13) liikmesriikide migratsiooniteenistustele loodud turvalise veebipõhise teabe- ja koordineerimisvõrgu (ICONet) selles rubriigis, mis hõlmab sisserände kontaktametnike võrgustikku. Komisjon esitab kõnealuse teabe ka nõukogule.

2)

artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

„—

vahetama teavet ja praktilisi kogemusi, eriti kohtumistel ja ICONeti kaudu,

vahetama vajaduse korral teavet kogemuste kohta, kuidas tagada varjupaigataotlejatele kaitse kättesaadavus,”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjoni ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (14) asutatud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) esindajad võivad osaleda sisserände kontaktametnike võrgustiku raames korraldatud kohtumistel, kuigi juhul, kui operatiivkaalutlused seda nõuavad, võib kohtumisi pidada ka nimetatud esindajate puudumise korral. Samuti võib vajaduse korral kohtumistele kutsuda muid organeid ja asutusi.

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik algatab selliste kohtumiste korraldamise. Kui eesistujariigina tegutsev liikmesriik ei ole asjaomases riigis või piirkonnas esindatud, algatab kohtumise korraldamise eesistujariigi ülesannetes tegutsev liikmesriik. Kohtumise võib korraldada ka mõne muu liikmesriigi algatusel.”;

3)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina tegutsev liikmesriik või juhul, kui see liikmesriik ei ole asjaomases riigis või piirkonnas esindatud, eesistujariigi ülesannetes tegutsev liikmesriik koostab iga poolaasta lõpuks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande, mis käsitleb sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust liidule erilist huvi pakkuvates konkreetsetes riikides ja/või piirkondades ning ebaseadusliku sisserände olukorda osutatud riikides ja/või piirkondades, võttes arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas inimõigusi. Liidule erilist huvi pakkuvate konkreetsete riikide ja/või piirkondade valik tugineb pärast konsultatsioone liikmesriikide ja komisjoniga objektiivsetele rännet iseloomustavatele näitajatele, nagu ebaseadusliku sisserände statistika ning Frontexi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti koostatud riskianalüüsid ja muu asjakohane teave või aruanded, ning arvestab liidu üldist välissuhete poliitikat.

2.   Lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruanded koostatakse vastavalt komisjoni 29. septembri 2005. aasta otsusega 2005/687/EÜ (sisserände kontaktametnike võrgustiku tegevust ja vastuvõtjariigis ebaseadusliku sisserände olukorda kajastava aruande vormi kohta) (15) kehtestatud vormile ja neis märgitakse asjaomased valikukriteeriumid.

3.   Komisjon esitab lõikes 1 osutatud liikmesriikide aruannete alusel ja vajaduse korral inimõiguste aspekte arvesse võttes Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal faktilise kokkuvõtte sisserände kontaktametnike võrgustiku arengust ning vajaduse korral vastavad soovitused.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on aluslepingute kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 5. aprill 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

GYŐRI E.


(1)  Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. märtsi 2011. aasta otsus.

(2)  ELT L 64, 2.3.2004, lk 1.

(3)  ELT L 83, 1.4.2005, lk 48.

(4)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.

(5)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

(6)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(7)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(8)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(9)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(10)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(11)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(12)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(13)  ELT L 83, 1.4.2005, lk 48.”;

(14)  ELT L 349, 25.11.2004, lk 1.”;

(15)  ELT L 264, 8.10.2005, lk 8.”


II Muud kui seadusandlikud aktid

OTSUSED

27.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/17


NÕUKOGU OTSUS,

31. märts 2011,

ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta

(2011/292/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 240 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsust 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu töö arendamiseks valdkondades, mis eeldavad salastatud teabe töötlemist, on otstarbekas luua salastatud teabe kaitseks ulatuslik julgeolekusüsteem, mis hõlmaks nõukogu, selle peasekretariaati ja liikmesriike.

(2)

Käesolevat otsust tuleks kohaldada juhtudel, kui nõukogu, selle ettevalmistavad organid või nõukogu peasekretariaat töötlevad ELi salastatud teavet.

(3)

ELi salastatud teabe töötlemisel liikmesriikide pädevate asutuste, töötajate või lepinglaste poolt peaksid liikmesriigid järgima käesolevat otsust kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega ning nõukogu toimimiseks vajalikus ulatuses, et iga liikmesriik võiks olla kindel ELi salastatud teabe suhtes samaväärse kaitsetaseme kohaldamises.

(4)

Nõukogu ja komisjon kohustuvad kohaldama ELi salastatud teabe kaitse suhtes samaväärse tasemega julgeolekustandardeid.

(5)

Nõukogu rõhutab, et vajaduse korral tuleb ka Euroopa Parlament ja muud ELi institutsioonid, asutused või organid kaasata liidu ja tema liikmesriikide huvide kaitsmiseks vajalike salastatud teabe kaitsmise põhimõtete, standardite ja eeskirjade kohaldamisse.

(6)

Euroopa Liidu lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutused ja organid, ning Europol ja Eurojust kohaldavad oma sisekorralduses ELi salastatud teabe kaitseks käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtteid ja miinimumstandardeid, nagu on ette nähtud nende vastavates asutamisaktides.

(7)

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonid ja nende isikkoosseis kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks nõukogu poolt vastuvõetud julgeolekueeskirju.

(8)

ELi eriesindajad ja nende isikkoosseisu liikmed kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks nõukogu poolt vastuvõetud julgeolekueeskirju.

(9)

Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklite 15 ja 16 ega neid rakendavate õigusaktide kohaldamist.

(10)

Käesolev otsus ei piira liikmesriikide seniste tavade kohaldamist seoses liikmesriikide parlamentide teavitamisega liidu tegevustest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk, reguleerimisala ja mõisted

1.   Käesoleva otsusega nähakse ette ELi salastatud teabe kaitseks vajalikud julgeoleku aluspõhimõtted ja miinimumstandardid.

2.   Kõnealuseid aluspõhimõtteid ja miinimumstandardeid kohaldatakse nõukogu ja selle peasekretariaadi suhtes ning liikmesriigid peavad neid järgima kooskõlas oma vastavate riigisiseste õigusaktidega, et tagada kõigile ELi salastatud teabe samaväärne kaitsetase.

3.   Käesolevas otsuses kohaldatakse liites A esitatud mõisteid.

Artikkel 2

ELi salastatud teabe, salastatuse tasemete ja märgete määratlus

1.   „ELi salastatud teave” – teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

2.   ELi salastatud teave liigitatakse ühte järgmistest tasemetest:

a)   TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib väga tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

b)   SECRET UE / EU SECRET: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib tõsiselt kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

c)   CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve;

d)   RESTREINT UE / EU RESTRICTED: teave ja materjal, mille loata avaldamine võib negatiivselt mõjutada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

3.   ELi salastatud teave tähistatakse salastusmärkega vastavalt lõikele 2. See võib kanda täiendavat märget, nagu asjaomases dokumendis käsitletud valdkonda määratlevad, dokumendi koostajat tuvastavad, dokumendi levitamist või kasutamist piiravad või avaldatavuse märked.

Artikkel 3

Salastatuse tasemete haldamine

1.   Pädevad asutused tagavad, et ELi salastatud teabele on määratud asjakohane salastatuse tase, teave on selgelt määratletud salastatud teabena ning see säilitab oma salastatuse taseme üksnes nii kaua kui vajalik.

2.   ELi salastatud teabe salastatuse taset ei alandata, salastatust ei kustutata ja artikli 2 lõikes 3 osutatud märkeid ei muudeta ega kõrvaldata ilma dokumendi koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

3.   Nõukogu kiidab heaks ELi salastatud teabe loomist käsitleva julgeolekupoliitika, mis sisaldab salastatuse taseme määramise praktilist juhendit.

Artikkel 4

Salastatud teabe kaitse

1.   ELi salastatud teabe kaitsmine toimub käesoleva otsuse kohaselt.

2.   ELi salastatud teabe ühiku valdaja vastutab selle kaitsmise eest käesoleva otsuse kohaselt.

3.   Kui liikmesriigid sisestavad Euroopa Liidu struktuuridesse või võrkudesse riigisisest salastusmärget kandva salastatud teabe, kaitsevad nõukogu ja nõukogu peasekretariaat seda teavet kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse samaväärse salastatuse tasemega ELi salastatud teabe suhtes vastavalt liites B esitatud salastatuse tasemete vastavustabelile.

4.   Suurte ELi salastatud teabe koguste või tervikkogumite puhul võib vajalikuks osutuda kõrgemale salastatuse tasemele vastav kaitse tase.

Artikkel 5

Turvariski juhtimine

1.   ELi salastatud teabe turvariski juhitakse protsessina. Nimetatud protsessi eesmärk on teha kindlaks teadaolevad turvariskid, määrata vastavalt käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele kindlaks selliste riskide vastuvõetava tasemeni vähendamise turvameetmed ja kohaldada neid meetmeid kooskõlas liites A määratletud süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt.

2.   Turvameetmed, mis on vajalikud ELi salastatud teabe kaitsmiseks kogu kasutusaja jooksul, on vastavuses eelkõige asjaomase teabe või materjali salastatuse taseme, vormi ja hulgaga, ELi salastatud teavet sisaldavate rajatiste asukoha ja ülesehitusega ning kohapeal antud hinnanguga kuritahtlikust ja/või kriminaalsest tegevusest, sealhulgas spionaažist, sabotaažist või terrorismist tulenevale ohule.

3.   Situatsiooniplaanides võetakse arvesse vajadust kaitsta ELi salastatud teavet hädaolukordades, et vältida volitamata juurdepääsu teabele, teabe loata avaldamist või teabe tervikluse või käideldavuse kadumist.

4.   Talitluspidevuse tagamise plaanidesse lisatakse ennetus- ja taastamismeetmed, et minimeerida ulatuslike rikete või intsidentide mõju ELi salastatud teabe töötlemisele ja säilitamisele.

Artikkel 6

Käesoleva otsuse rakendamine

1.   Vajaduse korral kiidab nõukogu julgeolekukomitee soovituse alusel heaks julgeolekupoliitikad, milles sätestatakse meetmed käesoleva otsuse rakendamiseks.

2.   Julgeolekukomitee võib oma tasandil kokku leppida julgeolekusuunistes, mille eesmärk on täiendada või toetada käesolevat otsust ja nõukogu poolt heaks kiidetud julgeolekupoliitikaid.

Artikkel 7

Töötajatega seotud julgeolek

1.   Töötajatega seotud julgeolek tähendab selliste meetmete kohaldamist, millega tagatakse juurdepääs ELi salastatud teabele ainult isikutele:

kellel on teadmisvajadus,

kes on läbinud vajalikul tasemel julgeolekukontrolli, kui see on asjakohane, ning

keda on teavitatud nende vastutusest.

2.   Töötajatega seotud julgeolekukontrolli kord on selline, et selle alusel on võimalik kindlaks teha, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes lubada juurdepääsu ELi salastatud teabele.

3.   Kõik nõukogu peasekretariaadis töötavad isikud, kes võivad oma tööülesannete tõttu vajada juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teabele, peavad enne, kui neile antakse juurdepääs sellisele ELi salastatud teabele, läbima asjakohase taseme julgeolekukontrolli. Nõukogu peasekretariaadi ametnike ja muude teenistujate julgeolekukontrolli kord on sätestatud I lisas.

4.   Artikli 14 lõikes 3 osutatud liikmesriikide töötajad, kes võivad oma tööülesannete tõttu vajada juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teabele, läbivad enne, kui neile antakse juurdepääs sellisele ELi salastatud teabele, asjakohase taseme julgeolekukontrolli või omavad ametiülesannetest tulenevat juurdepääsuõigust vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

5.   Enne ELi salastatud teabele juurdepääsu andmist ja pärast seda regulaarsete ajavahemike järel teavitatakse kõiki isikuid nende kohustusest kaitsta ELi salastatud teavet vastavalt käesolevale otsusele, ning nad kinnitavad oma vastutust seoses kõnealuse teabe kaitsmisega.

6.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud I lisas.

Artikkel 8

Füüsiline julgeolek

1.   Füüsiline julgeolek on füüsiliste ja tehniliste kaitsemeetmete rakendamine, et vältida volitamata juurdepääsu ELi salastatud teabele.

2.   Füüsilise julgeoleku meetmete eesmärk on välistada salajane või jõuga sissetung, hoida ära, takistada ja avastada lubamatuid toiminguid ning võimaldada töötajate eristamist seoses juurdepääsuga ELi salastatud teabele teadmisvajaduse põhimõtte alusel. Sellised meetmed määratakse kindlaks riskijuhtimisprotsessi alusel.

3.   Füüsilise julgeoleku meetmeid kohaldatakse kõikide objektide, hoonete, ametiruumide ning muude ruumide ja alade suhtes, kus töödeldakse või säilitatakse ELi salastatud teavet, sealhulgas alade suhtes, kus paiknevad artikli 10 lõikes 2 määratletud side- ja infosüsteemid.

4.   Alad, kus säilitatakse CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel ELi salastatud teavet, luuakse turvaaladena vastavalt II lisale ning need kiidab heaks pädev julgeolekuasutus.

5.   CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabe kaitseks kasutatakse üksnes heakskiidetud seadmeid ja vahendeid.

6.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud II lisas.

Artikkel 9

Salastatud teabe haldamine

1.   Salastatud teabe haldamine tähendab haldusmeetmete kohaldamist ELi salastatud teabe kontrollimiseks kogu selle kasutusaja jooksul, et täiendada artiklites 7, 8 ja 10 sätestatud meetmeid ja aidata seeläbi ära hoida, avastada ja korvata sellise teabe tahtlikku või juhuslikku ohtusattumist või kadumist. Sellised meetmed on eelkõige seotud ELi salastatud teabe loomise, registreerimise, kopeerimise, tõlkimise, veo ja hävitamisega.

2.   CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teave registreeritakse julgeolekukaalutlustel enne levitamist ja selle vastuvõtmisel. Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad selleks registrite süsteemi. TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teave registreeritakse selleks ettenähtud registrites.

3.   Pädev julgeolekuasutus kontrollib regulaarselt teenistusi ja tööruume, kus toimub ELi salastatud teabe töötlemine või säilitamine.

4.   ELi salastatud teabe edastamine teenistuste ja tööruumide vahel väljaspool füüsiliselt kaitstud alasid toimub järgmiselt:

a)

üldjuhul edastatakse ELi salastatud teave elektrooniliselt, kaitstuna artikli 10 lõike 6 kohaselt heakskiidetud krüptovahenditega;

b)

kui punktis a osutatud edastusviisi ei kasutata, veetakse ELi salastatud teavet:

i)

elektroonilisel andmekandjal (nt USB mälupulk, CD, kõvaketas), kaitstuna artikli 10 lõike 6 kohaselt heakskiidetud krüptovahenditega, või

ii)

kõikidel muudel juhtudel pädeva julgeolekuasutuse ettenähtud korras vastavalt III lisas sätestatud asjakohastele kaitsemeetmetele.

5.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud III lisas.

Artikkel 10

Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitse

1.   Infokindlus side- ja infosüsteemide valdkonnas tähendab kindlust, et sellised süsteemid kaitsevad neis töödeldavat teavet ning toimivad ettenähtud korras, ettenähtud ajal ja õiguspäraste kasutajate kontrolli all. Tõhus infokindlus tagab asjakohasel tasemel salajasuse, tervikluse, käideldavuse, salgamise vääramise ja autentsuse. Infokindluse aluseks on riskijuhtimisprotsess.

2.   Side- ja infosüsteem tähendab süsteemi, mis võimaldab elektroonilises vormis oleva teabe töötlemist. Side- ja infosüsteem hõlmab kõiki selle toimimiseks vajalikke vahendeid, sealhulgas infrastruktuuri, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursse. Käesolevat otsust kohaldatakse side- ja infosüsteemide suhtes, milles töödeldakse ELi salastatud teavet.

3.   Side- ja infosüsteemid töötlevad ELi salastatud teavet kooskõlas infokindluse kontseptsiooniga.

4.   Kõik side- ja infosüsteemid läbivad akrediteerimisprotsessi. Akrediteerimise eesmärk on tagada, et kooskõlas käesoleva otsusega on rakendatud kõiki asjakohaseid turvameetmeid ning on saavutatud ELi salastatud teabe ning side- ja infosüsteemi piisava tasemega kaitse. Akrediteerimisteatises määratakse kindlaks teabe maksimaalne salastatuse tase, millesse kuuluvat teavet side- ja infosüsteem võib töödelda, ning vastavad tingimused.

5.   CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL ja kõrgemal tasemel salastatud teavet töötlevaid side- ja infosüsteeme tuleb kaitsta viisil, mis välistab teabe ohtusattumise tahtmatu elektromagnetkiirguse kaudu („TEMPEST-turvameetmed”).

6.   Kui ELi salastatud teavet kaitstakse krüptovahenditega, kiidetakse sellised vahendid heaks järgmiselt:

a)

SECRET UE / EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud teabe salajasust kaitstakse krüptovahenditega, mille nõukogu kui krüptovahendite heakskiitmise asutus on julgeolekukomitee soovitusel heaks kiitnud;

b)

CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe salajasust kaitstakse krüptovahenditega, mille nõukogu peasekretär (edaspidi „peasekretär”) kui krüptovahendite heakskiitmise asutus on julgeolekukomitee soovitusel heaks kiitnud.

Olenemata punktist b võib liikmesriikide riigisisestes süsteemides kaitsta CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe salajasust krüptovahenditega, mille on heaks kiitnud liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus.

7.   ELi salastatud teabe elektroonilise edastamise ajal kasutatakse heakskiidetud krüptovahendeid. Olenemata nimetatud nõudest võib erakorraliste asjaolude või IV lisas nimetatud spetsiifiliste tehniliste tingimuste korral rakendada erimenetlusi.

8.   Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad järgmised infokindlusega tegelevad asutused:

a)

infokindluse asutus;

b)

TEMPEST-asutus;

c)

krüptovahendite heakskiitmise asutus;

d)

krüptomaterjalide jaotamise asutus.

9.   Nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide pädevad asutused loovad iga süsteemi jaoks järgmised asutused:

a)

turvalisuse akrediteerimise asutus;

b)

infokindluse rakendusasutus.

10.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud IV lisas.

Artikkel 11

Tööstusjulgeolek

1.   Tööstusjulgeolek tähendab meetmete kohaldamist selleks, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine lepinglaste ja all-lepinglaste poolt lepingueelsetel läbirääkimistel ja salastatud lepingute kogu kehtivusaja jooksul. Selliste lepingutega ei kaasne juurdepääsu TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele.

2.   Nõukogu peasekretariaat võib lepinguga usaldada ülesanded, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe töötlemine või säilitamine, tööstus- või muudele üksustele, mis on registreeritud liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on sõlminud lepingu või halduskokkuleppe vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile a või b.

3.   Nõukogu peasekretariaat kui lepingu sõlmija tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel tööstus- või muude üksustega järgitakse käesolevas otsuses sätestatud ja lepingus viidatud tööstusjulgeoleku miinimumstandardeid.

4.   Iga liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev asutus tagab riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses, et nende territooriumil registreeritud lepinglased ja all-lepinglased võtavad lepingueelsetel läbirääkimistel ja salastatud lepingu täitmisel kõik asjakohased meetmed ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

5.   Iga liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus tagab vastavalt riigisisestele õigusaktidele, et kõnealuse liikmesriigi territooriumil registreeritud lepinglased ja all-lepinglased, kes osalevad sellistes salastatud lepingutes või all-lepingutes, mis eeldavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele oma valdustes, kas selliste lepingute täitmise käigus või lepingueelses etapis, omavad asjakohase tasemega töötlemisluba.

6.   Lepinglase või all-lepinglase töötajatele, kes vajavad salastatud lepingu täitmiseks juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele, väljastab juurdepääsuloa asjaomane riiklik julgeolekuasutus, määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus vastavalt riigisisestele õigusaktidele ja I lisas sätestatud miinimumstandarditele.

7.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud V lisas.

Artikkel 12

Salastatud teabe vahetamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Kui nõukogu otsustab, et on vaja vahetada ELi salastatud teavet kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, kehtestatakse selleks asjakohane raamistik.

2.   Nimetatud raamistiku kehtestamiseks ning vahetatava salastatud teabe kaitsmise vastastikuste eeskirjade määratlemiseks:

a)

sõlmib nõukogu lepingu salastatud teabe kaitse ja vahetamise julgeolekukorra kohta (edaspidi „salastatud teabe kaitse leping”) või

b)

võib peasekretär sõlmida VI lisa punkti 17 kohaselt halduskokkuleppe, kui avalikustatav ELi salastatud teave ei ole üldjuhul kõrgemal salastatuse tasemel kui RESTREINT UE / EU RESTRICTED.

3.   Lõikes 2 osutatud salastatud teabe kaitse lepingud või halduskokkulepped sisaldavad sätteid, millega tagatakse, et juhul kui kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid saavad ELi salastatud teavet, kaitstakse kõnealust teavet asjakohase salastatuse taseme kohaselt ja vastavalt miinimumstandarditele, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardid.

4.   Nõukogu teeb otsuse nõukogust pärineva ELi salastatud teabe kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile avaldamise kohta igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse kõnealuse teabe laadi ja sisu, selle vastuvõtja teadmisvajadust ning ELile teabe avaldamisest tuleneva kasu ulatust. Kui salastatud teave, mida soovitakse avaldada, ei ole pärit nõukogust, küsib nõukogu peasekretariaat avaldamiseks kõigepealt teabe koostaja kirjalikku nõusolekut. Kui teabe koostajat ei ole võimalik kindlaks teha, võtab nõukogu vastutuse teabe eest endale.

5.   Esitatava või vahetatava ELi salastatud teabe kaitseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rakendatavate turvameetmete tõhususe hindamiseks korraldatakse hindamiskülastusi.

6.   Sätted käesoleva artikli rakendamise kohta on esitatud VI lisas.

Artikkel 13

Julgeolekunõuete rikkumine ja ELi salastatud teabe ohtusattumine

1.   Julgeolekunõuete rikkumine toimub isiku sellise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, mis on vastuolus käesolevas otsuses sätestatud julgeolekueeskirjadega.

2.   ELi salastatud teave satub ohtu siis, kui julgeolekunõuete rikkumise tulemusena on kõnealune teave tervikuna või osaliselt avalikustatud volitamata isikutele.

3.   Igast julgeolekunõuete rikkumisest või julgeolekunõuete rikkumise kahtlusest teatatakse viivitamata pädevale julgeolekuasutusele.

4.   Kui on teada või kui on põhjendatult alust eeldada, et ELi salastatud teave on ohtu sattunud või kadunud, võtab pädev julgeolekuasutus kooskõlas vastavate õigusaktidega kõik asjakohased meetmed, et:

a)

teavitada teabe koostajat;

b)

tagada asjaolude kindlakstegemiseks juhtumi uurimine töötajate poolt, kes ei ole rikkumisega vahetult seotud;

c)

hinnata ELi või liikmesriikide huvidele tekitatud võimalikku kahju;

d)

võtta sobivaid meetmeid rikkumise kordumise ennetamiseks ning

e)

teavitada asjaomaseid asutusi võetud meetmetest.

5.   Iga isiku suhtes, kes on vastutav käesolevas otsuses sätestatud julgeolekueeskirjade rikkumise eest, võib kohaldada distsiplinaarmeetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele. Iga isiku suhtes, kes on vastutav ELi salastatud teabe ohtusattumise või kadumise eest, kohaldatakse distsiplinaar- ja/või õiguslikke meetmeid vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 14

Vastutus rakendamise eest

1.   Nõukogu võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada üldine järjepidevus käesoleva otsuse kohaldamisel.

2.   Peasekretär võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe või muu salastatud teabe töötlemisel või säilitamisel nõukogu poolt kasutatavates ruumides ja nõukogu peasekretariaadis, sealhulgas kolmandates riikides asuvates nõukogu peasekretariaadi kontaktasutustes, kohaldavad nõukogu peasekretariaadi ametnikud ja muud teenistujad, nõukogu peasekretariaati lähetatud töötajad ja nõukogu peasekretariaadiga lepingu sõlminud lepinglased käesolevat otsust.

3.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas vastavate riigisiseste õigusaktidega kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ELi salastatud teabe töötlemisel ja säilitamisel järgivad järgmised isikud käesolevat otsust:

a)

Euroopa Liidu juures olevate liikmesriikide alaliste esinduste töötajad ning nõukogu või selle ettevalmistavate organite istungitel või muus nõukogu tegevuses osalevate riiklike delegatsioonide liikmed;

b)

muud liikmesriikide valitsusasutuste töötajad, sealhulgas nendesse valitsusasutustesse lähetatud töötajad olenemata sellest, kas nad täidavad oma tööülesandeid asjaomaste liikmesriikide territooriumil või välismaal;

c)

muud isikud, kellel on liikmesriikides oma tööülesannete tõttu nõuetekohased volitused juurdepääsuks ELi salastatud teabele ning

d)

liikmesriikidega lepingu sõlminud lepinglased olenemata sellest, kas nad tegutsevad asjaomaste liikmesriikide territooriumil või välismaal.

Artikkel 15

Julgeolekukorraldus nõukogus

1.   Selleks et täita oma ülesannet tagada üldine järjepidevus käesoleva otsuse kohaldamisel, kiidab nõukogu heaks:

a)

artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud lepingud;

b)

otsused, millega lubatakse avaldada ELi salastatud teavet kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele;

c)

peasekretäri esitatud ja julgeolekukomitee soovitatud iga-aastase kontrollimiskava liikmesriikide teenistuste ja tööruumide ning EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud asutuste ja organite, nagu ka Europoli ja Eurojusti kontrollimiseks ning hindamiskülastuste tegemiseks kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, et hinnata ELi salastatud teabe kaitseks rakendatud meetmete tõhusust, ning

d)

artikli 6 lõikes 1 sätestatud julgeolekupoliitikad.

2.   Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuseks on peasekretär. Seoses sellega täidab peasekretär järgmisi kohustusi:

a)

viib ellu nõukogu julgeolekupoliitikat ja vaatab seda regulaarselt läbi;

b)

koordineerib liikmesriikide riiklike julgeolekuasutustega kõiki julgeolekuküsimusi, mis puudutavad nõukogu tegevusega seotud salastatud teabe kaitset;

c)

annab vastavalt artikli 7 lõikele 3 ELi juurdepääsuloa nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja muudele teenistujatele enne, kui neile tohib anda loa juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele;

d)

annab vajaduse korral korralduse uurida kõiki nõukogu valduses oleva või nõukogust pärit salastatud teabe tegeliku või kahtlustatava ohtusattumise või kadumise juhtumeid ning taotleb, et asjaomased julgeolekuasutused osutaksid selliste uurimiste läbiviimisel abi;

e)

kontrollib regulaarselt nõukogu peasekretariaadi tööruumides salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

f)

kontrollib regulaarselt EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutustes ja organites, ning Europolis ja Eurojustis, EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonide puhul ning ELi eriesindajate ja nende isikkoosseisu liikmete poolt ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

g)

kontrollib koostöös ja kokkuleppel asjaomase riikliku julgeolekuasutusega regulaarselt liikmesriikide teenistustes ja tööruumides ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmeid;

h)

koordineerib turvameetmeid salastatud teabe kaitse eest vastutavate liikmesriikide pädevate asutustega ning vajaduse korral kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas selles osas, mis puudutab ELi salastatud teabe julgeolekut ähvardavate ohtude olemust ja seda, milliste vahenditega end nende ohtude eest kaitsta;

i)

sõlmib artikli 12 lõike 2 punktis b osutatud halduskokkuleppeid ning

j)

korraldab esmaseid ja perioodilisi hindamiskülastusi kolmandatesse riikidesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, et hinnata neile esitatava või nendega vahetatava ELi salastatud teabe kaitseks rakendatud meetmete tõhusust.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo abistab peasekretäri nimetatud kohustuste täitmisel.

3.   Liikmesriigid peaksid artikli 14 lõike 3 rakendamiseks tegema järgmist:

a)

määrama riikliku julgeolekuasutuse, kes vastutab ELi salastatud teabe kaitseks võetavate turvameetmete eest, et:

i)

mis tahes avalik-õigusliku või eraõigusliku riigisisese talituse, organi või asutuse valduses olevat ELi salastatud teavet kaitstakse nii kodu- kui välismaal käesoleva otsuse kohaselt;

ii)

ELi salastatud teabe kaitseks võetud turvameetmed vaadatakse regulaarselt läbi;

iii)

kõik valitsusasutustes või lepinglaste juures töötavad isikud, kellele võidakse anda juurdepääs CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli või omavad oma tööülesannete tõttu selleks muid nõuetekohaseid volitusi vastavalt riigisisestele õigusaktidele;

iv)

vajadusel töötatakse välja julgeolekukavad, et vähendada miinimumini ELi salastatud teabe ohtusattumise või kadumise riski;

v)

ELi salastatud teabe kaitsmisega seotud julgeolekuküsimusi koordineeritakse teiste pädevate riiklike asutustega, sealhulgas käesolevas otsuses nimetatud asutustega, ning

vi)

vastatakse asjakohastele EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, ning Europoli ja Eurojusti, EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud kriisiohjamisoperatsioonide ning ELi eriesindajate ja nende isikkoosseisu liikmete poolt esitatud julgeolekukontrolli läbiviimise taotlustele.

Liikmesriikide riiklike julgeolekuasutuste loetelu on esitatud liites C;

b)

tagama, et nende pädevad asutused annavad riigi valitsusele ja tema kaudu nõukogule teavet ja nõu ELi salastatud teabe julgeolekut ähvardavate ohtude olemuse kohta ja selle kohta, milliste vahenditega salastatud teavet nende ohtude eest kaitsta.

Artikkel 16

Julgeolekukomitee

1.   Käesolevaga luuakse julgeolekukomitee. Julgeolekukomitee vaatab läbi ja annab hinnangu käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvatele julgeolekuküsimustele ning esitab nõukogule vajaduse korral oma soovitused.

2.   Julgeolekukomitee koosneb liikmesriikide riiklike julgeolekuasutuste esindajatest ning komitee koosolekutel osalevad ka komisjoni ja Euroopa välisteenistuse esindajad. Komitee eesistuja on peasekretär või tema määratud esindaja. Julgeolekukomitee tuleb kokku nõukogu korraldusel või peasekretäri või riikliku julgeolekuasutuse taotlusel.

Kui arutatakse EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organitega, või Europoli ja Eurojustiga seotud küsimusi, võib komitee koosolekutele kutsuda ka nimetatud asutuste ja organite esindajad.

3.   Julgeolekukomitee korraldab oma töö nii, et ta suudab esitada soovitusi konkreetsete julgeolekuvaldkondade kohta. Komitee moodustab infokindluse küsimustega tegeleva ekspertkoosseisu ning vajaduse korral muid ekspertidest koosnevaid koosseise. Komitee koostab selliste ekspertkoosseisude volitused ja saab neilt nende tegevuse kohta aruandeid, sealhulgas vajaduse korral soovitusi nõukogule.

Artikkel 17

Varasemate otsuste asendamine

1.   Käesoleva otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsus 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad (2).

2.   Kõik otsuse 2001/264/EÜ kohaselt salastatud ELi salastatud teavet sisaldavad dokumendid on jätkuvalt kaitstud vastavalt käesoleva otsuse asjakohastele sätetele.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 31. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

VÖLNER P.


(1)  ELT L 325, 11.12.2009, lk 35.

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.


LISAD

I   LISA

Töötajatega seotud julgeolek

II   LISA

Füüsiline julgeolek

III   LISA

Salastatud teabe haldamine

IV   LISA

Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitse

V   LISA

Tööstusjulgeolek

VI   LISA

Salastatud teabe vahetamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

I LISA

TÖÖTAJATEGA SEOTUD JULGEOLEK

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 7 rakendamise kohta. Lisas sätestatakse eelkõige kriteeriumid, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes anda loa juurdepääsuks ELi salastatud teabele, ning uurimis- ja haldusmenetlused, mida tuleb sellisel juhul järgida.

2.

Välja arvatud juhul, kui vastav eristamine on asjakohane, tähendab mõiste „juurdepääsuluba” käesolevas lisas riiklikku ja/või ELi juurdepääsuluba, nagu on määratletud liites A.

II.   EUROOPA LIIDU SALASTATUD TEABELE JUURDEPÄÄSU LUBAMINE

3.

Isikule antakse luba juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele üksnes pärast seda, kui:

a)

tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud,

b)

talle on antud asjakohase tasemega juurdepääsuluba või tal on ametiülesannetest tulenev juurdepääsuõigus vastavalt riigisisestele õigusaktidele ning

c)

teda on teavitatud ELi salastatud teabe kaitseks vajalikest julgeolekueeskirjadest ja -menetlustest ning ta on kinnitanud oma vastutust seoses kõnealuse teabe kaitsmisega.

4.

Kõik liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat määravad oma struktuurides kindlaks need ametikohad, mis eeldavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele ja seetõttu asjakohase tasemega juurdepääsuloa olemasolu.

III.   JUURDEPÄÄSULOA ANDMISE NÕUDED

5.

Pärast nõuetekohase taotluse saamist vastutavad riiklikud julgeolekuasutused või muud pädevad riiklikud asutused julgeolekukontrolli läbiviimise tagamise eest oma riigi kodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele. Uurimise standardid peavad vastama riigisisestele õigusaktidele.

6.

Kui asjaomane isik elab teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil, paluvad pädevad riiklikud asutused abi elukohariigi pädevalt asutuselt vastavalt riigisisestele õigusaktidele. Liikmesriigid abistavad üksteist julgeolekukontrolli läbiviimisel vastavalt riigisisestele õigusaktidele.

7.

Kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud, siis võivad riiklikud julgeolekuasutused või muud pädevad riiklikud asutused läbi viia julgeolekukontrolli mittekodanike suhtes, kes vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele. Uurimise standardid peavad vastama riigisisestele õigusaktidele.

Julgeolekukontrolli kriteeriumid

8.

Isiku lojaalsus ja usaldusväärsus seoses talle juurdepääsuloa andmisega juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele tehakse kindlaks julgeolekukontrolli abil. Pädev riiklik asutus annab sellise julgeolekukontrolli tulemuste põhjal üldise hinnangu. Üksik negatiivne tulemus ei ole tingimata aluseks juurdepääsuloa andmisest keeldumisele. Julgeolekukontrolli põhikriteeriumid peaksid hõlmama riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses teavet selle kohta, kas isik:

a)

on toime pannud või üritanud toime panna mis tahes spionaaži-, terrorismi-, sabotaaži-, või riigireetmisakti või õhutanud mässule, on olnud nende ettevalmistamise kaasosaliseks või aidanud kaasa nende toimepanekule;

b)

on või on olnud seotud spioonide, terroristide, saboteerijate või isikutega, keda on põhjendatult eelnimetatuteks peetud, või selliste organisatsioonide või välisriikide esindajatega, kaasa arvatud välisriikide luureteenistuste esindajatega, kes võiks ohustada ELi ja/või liikmesriikide julgeolekut, välja arvatud juhul, kui ametikohustuste täitmise käigus on antud luba selliste sidemete pidamiseks;

c)

on või on olnud liikmeks organisatsioonis, mis püüab vägivalla, õõnestus- või muu seadusevastase tegevuse abil muuhulgas kukutada liikmesriigi valitsust, muuta liikmesriigi põhiseaduslikku korda või muuta liikmesriigi valitsuse koosseisu või poliitikat;

d)

on või on olnud alapunktis c nimetatud organisatsiooni toetaja, või on või on olnud tihedalt seotud selliste organisatsioonide liikmetega;

e)

on tahtlikult varjanud, moonutanud või võltsinud olulist, eelkõige julgeolekualast teavet, või on tahtlikult valetanud julgeolekuankeeti täites või julgeolekukontrolli juurde kuuluva küsitluse käigus;

f)

on süüdi mõistetud kriminaalkuriteos või õigusrikkumistes;

g)

on alkoholisõltlane, tarvitab ebaseaduslikke uimasteid ja/või kuritarvitab seadusega lubatud uimasteid;

h)

peab või on pidanud end ülal viisil, millega võib kaasneda oht muutuda väljapressimise või surveavalduse objektiks;

i)

on tegudes või sõnades üles näidanud ebaausust, ebalojaalsust või ebausaldusväärsust;

j)

on tõsiselt või korduvalt rikkunud julgeolekueeskirju, või on toime pannud või üritanud toime panna side- ja infosüsteemidega seotud keelatud tegusid;

k)

võib sattuda surve alla (nt isikul on ühe või mitme ELi mittekuuluva riigi kodakondsus või sugulased või lähedased tuttavad, kes võivad olla sunnitud kuuletuma välisriikide luureteenistustele, terroristlikele rühmitistele või muudele kehtiva korra vastu suunatud organisatsioonidele või isikutele, kelle eesmärgid võivad ohustada ELi ja/või liikmesriikide julgeolekuhuvisid).

9.

Julgeolekukontrolli käigus võidakse vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega oluliseks pidada ka asjaomase isiku majanduslikku olukorda ja tervise seisundit.

10.

Julgeolekukontrolli käigus võidakse vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega oluliseks pidada ka abikaasa, elukaaslase või lähedase pereliikme iseloomu, käitumist ja nendega seotud asjaolusid.

Kontrollinõuded, mida peab järgima juurdepääsu lubamisel ELi salastatud teabele

Esmakordne juurdepääsuloa andmine

11.

Esmakordsel CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsuloa andmisel tuleb lähtuda julgeolekukontrolli tulemustest vähemalt viimase viie aasta või isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aja kohta, olenevalt sellest, kumb periood on lühem, ning kontroll hõlmab järgmist:

a)

sellisele ELi salastatud teabe tasemele vastava julgeolekuankeedi täitmine, millele asjaomane isik võib juurdepääsu vajada; pärast täitmist edastatakse nimetatud ankeet pädevale julgeolekuasutusele;

b)

isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamine – kontrollida tuleb isiku sünniaega ja -kohta ning tuvastada tema isikusamasus. Tehakse kindlaks isiku varasem ja praegune kodakondsus; sealjuures tuleb hinnata, kas isik võib sattuda välisriikidest lähtuva mis tahes surve alla, näiteks tingituna eelnevatest elukohtadest või varasematest sidemetest, ning

c)

üleriigiliste ja kohalike registrite kontrollimine – tuleb kontrollida riiklikke julgeoleku- ja karistusregistreid, kui viimased on olemas, ja/või teisi võrreldavaid riiklikke ja politseiregistreid. Tuleb kontrollida selliste õiguskaitseasutuste registreid, kelle halduspiirkonnas isik on elanud või töötanud.

12.

Esmakordsel TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsuloa andmisel tuleb lähtuda julgeolekukontrolli tulemustest vähemalt viimase kümne aasta või isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aja kohta, olenevalt sellest, kumb periood on lühem. Alapunktis e sätestatud vestluste läbiviimisel peab kontroll hõlmama vähemalt viimast seitset aastat või siis isiku 18-aastaseks saamisest möödunud aega, olenevalt sellest, kumb periood on lühem. Lisaks punktis 8 nimetatud kriteeriumitele tuleb TRES SECRET UE / EU TOP SECRET taseme juurdepääsulubade andmisel riigisiseste õigusaktidega lubatud ulatuses kontrollida järgmisi aspekte (neid võib kontrollida ka enne CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE / EU SECRET taseme juurdepääsulubade andmist, kui see on riigisiseste õigusaktidega ette nähtud):

a)

majanduslik olukord – tuleb hankida teavet isiku majandusliku olukorra kohta, et hinnata, kas ta võiks tingituna tõsistest rahalistest raskustest sattuda välis- või kodumaalt lähtuva surve alla, või avastada tema seletamatut jõukust;

b)

haridus – isiku haridusliku tausta kontrollimiseks tuleb hankida teavet isiku õppimise kohta koolides, kõrgkoolides ja teistes õppeasutustes alates kaheksateistkümnendast eluaastast või uurimist läbi viiva asutuse äranägemisel sobivaks peetud perioodi jooksul;

c)

töökohad – tuleb hankida teavet praeguse ja varasema töö kohta, kusjuures allikatena kasutatakse personaliosakondades säilitatavaid dokumente, tööalaseid iseloomustusi ja aruandeid ning tööandjaid ja ülemusi;

d)

sõjaväeteenistus – vajaduse korral kontrollitakse isiku teenistuskäiku relvajõududes ja teenistusest lahkumise asjaolusid ning

e)

vestlused – kui riigisisesed õigusaktid seda ette näevad ja võimaldavad, viiakse läbi vestlus või vestlused asjaomase isikuga. Vestlused viiakse samuti läbi teiste isikutega, kes võivad anda erapooletu hinnangu isiku tausta, tegevuse, lojaalsuse ja usaldusväärsuse kohta. Kui asjaomases riigis on tavaks lasta kontrollitaval isikul endal kedagi soovitada, siis tuleb soovitatud isikutega vestelda, välja arvatud juhul, kui sellest loobumiseks on kaalukaid põhjuseid.

13.

Täieliku ülevaate saamiseks isiku kohta olemasolevast asjassepuutuvast teabest ning isiku usaldusväärsust kahjustava teabe kinnitamiseks või kummutamiseks võib vajaduse korral ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega läbi viia lisakontrolle.

Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamine

14.

Pärast juurdepääsuloa esmakordset andmist ja tingimusel, et isik on vaheaegadeta olnud liikmesriigi valitsusasutuse või nõukogu peasekretariaadi teenistuses ja vajab endiselt juurdepääsu ELi salastatud teabele, tuleb juurdepääsuluba kehtivuse pikendamiseks läbi vaadata TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET taseme loa puhul vähemalt iga viie aasta järel ning SECRET UE / EU SECRET ja CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL taseme lubade puhul vähemalt iga kümne aasta järel alates asjaomaste lubade andmise aluseks olnud viimase julgeolekukontrolli tulemustest teavitamise kuupäevast. Juurdepääsuloa kehtivuse pikendamiseks läbiviidav julgeolekukontroll hõlmab eelmise julgeolekukontrolli läbiviimisest möödunud perioodi.

15.

Juurdepääsulubade kehtivuse pikendamisel kontrollitakse punktides 11 ja 12 nimetatud aspekte.

16.

Kehtivuse pikendamise taotlused tuleb esitada õigeaegselt, võttes arvesse seda, kui palju aega kulub julgeolekukontrolli läbiviimiseks. Kui asjaomane riiklik julgeolekuasutus või muu pädev riiklik asutus saab asjaomase kehtivuse pikendamise taotluse ja vastava julgeolekuankeedi enne juurdepääsuloa kehtivuse lõppemist ja vajalik julgeolekukontroll ei ole veel lõpule viidud, võib pädev riiklik asutus siiski pikendada olemasoleva juurdepääsuloa kehtivust kuni 12 kuuks, kui see on riigisiseste õigusaktidega lubatud. Kui selle 12-kuulise perioodi lõppedes ei ole julgeolekukontroll ikka veel lõpule viidud, antakse asjaomasele isikule selliseid tööülesandeid, mille täitmine ei nõua juurdepääsuluba.

Juurdepääsulubade andmise kord nõukogu peasekretariaadis

17.

Nõukogu peasekretariaadi ametnike ja muude teenistujate puhul edastab nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus täidetud julgeolekuankeedi selle liikmesriigi riiklikule julgeolekuasutusele, mille kodanik asjaomane isik on, taotledes sellele ELi salastatud teabe tasemele vastava julgeolekukontrolli läbiviimist, millele asjaomane isik juurdepääsu vajab.

18.

Kui nõukogu peasekretariaadile saab teatavaks ELi juurdepääsuluba taotlevat isikut puudutav julgeolekukontrolli seisukohast oluline teave, teatab nõukogu peasekretariaat asjaomaste õigusaktide kohaselt toimides sellest asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele.

19.

Pärast julgeolekukontrolli läbiviimist teatab asjaomane riiklik julgeolekuasutus nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutusele kõnealuse kontrolli tulemusest, kasutades selleks julgeolekukomitee poolt kirjavahetuseks ette nähtud standardvormi.

a)

Juhul kui julgeolekukontrolli tulemus kinnitab, et ei ole ilmnenud asjaolusid, mis võiksid isiku lojaalsuse ja usaldusväärsuse kahtluse alla seada, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus anda asjaomasele isikule ELi juurdepääsuloa ning lubada talle juurdepääsu vastaval salastatuse tasemel ELi salastatud teabele kuni kindlaksmääratud kuupäevani;

b)

juhul kui julgeolekukontrolli tulemus sellist kinnitust ei anna, teavitab nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus sellest asjaomast isikut, kes võib paluda, et ametisse nimetav asutus kuulaks ära tema selgitused. Ametisse nimetav asutus võib paluda, et pädev riiklik julgeolekuasutus annaks täiendavaid selgitusi, kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalik. Tulemuse kinnitamise korral ELi juurdepääsuluba ei anta.

20.

Julgeolekukontrolli, sealhulgas selle tulemuste suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjaomaseid õigusakte, sealhulgas edasikaebamise kohta. Nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse otsuseid võib edasi kaevata vastavalt määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele (edaspidi „personalieeskirjad ja teenistustingimused”).

21.

Tingimusel et ELi juurdepääsuloa andmise aluseks olev kinnitus on jätkuvalt kehtiv, hõlmab see kõiki tööülesandeid, mida asjaomane isik nõukogu peasekretariaadis või komisjonis täidab.

22.

Kui isiku teenistusperiood ei alga 12 kuu jooksul julgeolekukontrolli tulemuse teavitamisest nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetavale asutusele või kui isiku teenistus katkeb 12 kuuks, mille jooksul ta ei tööta nõukogu peasekretariaadis või liikmesriigi valitsusasutuse ametikohal, siis pöördutakse kõnealuse tulemuse kehtivuse ja nõuetekohasuse kohta kinnituse saamiseks asjaomase riikliku julgeolekuasutuse poole.

23.

Kui nõukogu peasekretariaadile saab teatavaks kehtivat ELi juurdepääsuluba omava isikuga seotud turvariski puudutav teave, teatab nõukogu peasekretariaat asjakohaste õigusaktide kohaselt toimides sellest asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele. Kui riiklik julgeolekuasutus teatab nõukogu peasekretariaadile kehtivat ELi juurdepääsuluba omava isiku kohta punkti 19 alapunkti a kohaselt antud kinnituse tühistamisest, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus paluda riiklikult julgeasutuselt selgitust, kui selle andmine on riigisiseste õigusaktide kohaselt võimalik. Kui isiku usaldusväärsust kahjustav teave leiab kinnitust, tühistatakse ELi juurdepääsuluba ning isikule keelatakse juurdepääs ELi salastatud teabele ja ametikohtadele, mille puhul selline juurdepääs on võimalik või mille puhul isik võiks ohustada julgeolekut.

24.

Nõukogu peasekretariaadi ametnikule või muule teenistujale kuuluva ELi juurdepääsuloa tühistamise otsusest ja vajaduse korral tühistamise põhjustest teavitatakse asjaomast isikut, kes võib paluda, et ametisse nimetav asutus kuulaks ära tema selgitused. Riikliku julgeolekuasutuse esitatud teabe suhtes kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis kehtivaid asjaomaseid õigusakte, sealhulgas edasikaebamise kohta. Nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse otsuseid võib edasi kaevata vastavalt personalieeskirjadele ja teenistustingimustele.

25.

Riiklikud eksperdid, kes on lähetatud nõukogu peasekretariaati ELi juurdepääsuluba nõudvale ametikohale, esitavad enne tööle asumist nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutusele kehtiva riikliku juurdepääsuloa juurdepääsuks ELi salastatud teabele.

Juurdepääsulubade registrid

26.

Liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat peavad ELi salastatud teabele juurdepääsuks antud riiklike juurdepääsulubade ja ELi juurdepääsulubade vastavaid registreid. Kõnealused registrid sisaldavad vähemalt andmeid selle kohta, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), juurdepääsuloa andmise kuupäeva ja kehtivusaja kohta.

27.

Pädev julgeolekuasutus võib väljastada juurdepääsutõendi, millel on kirjas, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), ning vastava ELi salastatud teabele juurdepääsu võimaldava riikliku juurdepääsuloa või ELi juurdepääsuloa kehtivuse lõppemise kuupäev ja tõendi enda kehtivuse lõppemise kuupäev.

Erandid juurdepääsuloa andmise nõudest

28.

Nende isikute juurdepääs ELi salastatud teabele, kellel on liikmesriikides oma tööülesannete tõttu selleks nõuetekohased volitused, määratakse kindlaks kooskõlas riigisiseste õigusaktidega; selliseid isikuid teavitatakse nende julgeolekualastest kohustustest seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega.

IV.   JULGEOLEKUALANE ÕPE JA JULGEOLEKUALASE TEADLIKKUSE SUURENDAMINE

29.

Kõik juurdepääsuloa saanud isikud kinnitavad kirjalikult, et nad mõistavad oma kohustusi seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega ning on teadlikud tagajärgedest, mis kaasnevad ELi salastatud teabe ohtusattumisega. Nimetatud kirjalike kinnituste registreid peavad vastavalt liikmesriigid ja nõukogu peasekretariaat.

30.

Kõigile isikutele, kellel on luba juurdepääsuks ELi salastatud teabele või kes peavad töötlema ELi salastatud teavet, selgitatakse alguses ning tutvustatakse regulaarselt julgeolekuohte ning nad peavad viivitamata teatama asjaomasele julgeolekuasutusele kõigist lähenemiskatsetest, mida nad peavad kahtlustäratavateks või ebatavalisteks.

31.

Kõiki isikuid, kelle töökohustused ei eelda enam juurdepääsu ELi salastatud teabele, teavitatakse nende kohustusest jätkuvalt kaitsta ELi salastatud teavet ning vajaduse korral kinnitavad nad seda kirjalikult.

V.   ERANDLIKUD ASJAOLUD

32.

Kui see on riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud, võib liikmesriigi pädeva riikliku asutuse väljastatud juurdepääsuloaga, millega antakse juurdepääs riigi salastatud teabele, võimaldada liikmesriigi ametnikele ajutiselt kuni ELi salastatud teabele riikliku juurdepääsuloa andmiseni juurdepääsu samaväärse salastatuse tasemega ELi salastatud teabele vastavalt B-liites esitatud vastavustabelile, kui selline ajutine juurdepääs on ELi huvides nõutav. Riiklikud julgeolekuasutused teavitavad julgeolekukomiteed, kui sellise ajutise juurdepääsu võimaldamine ELi salastatud teabele ei ole riigisiseste õigusaktide kohaselt lubatud.

33.

Olukorra kiireloomulisusest tulenevalt ja juhul, kui see on teenistuse huvide tõttu nõuetekohaselt põhjendatud, võib nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetav asutus pärast selle liikmesriigi riikliku julgeolekuasutusega konsulteerimist, mille kodanik asjaomane isik on, ning isiku usaldusväärsust kahjustavate asjaolude puudumise kinnitamiseks läbiviidud eelkontrollide tulemusest olenevalt anda enne täieliku julgeolekukontrolli lõpulejõudmist nõukogu peasekretariaadi ametnikele ja muudele teenistujatele konkreetse ülesande täitmiseks ajutise loa juurdepääsuks ELi salastatud teabele. Nimetatud ajutisi lube antakse kuni kuueks kuuks ja need ei võimalda juurdepääsu TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabele. Kõik ajutise loa saanud isikud kinnitavad kirjalikult, et nad mõistavad oma kohustusi seoses ELi salastatud teabe kaitsmisega ning on teadlikud tagajärgedest, mis kaasnevad ELi salastatud teabe ohtusattumisega. Nimetatud kirjalike kinnituste registrit peab nõukogu peasekretariaat.

34.

Kui isik kavatsetakse määrata ametikohale, mis nõuab kõrgema tasemega juurdepääsuluba kui isik hetkel omab, võib isiku ajutiselt ametisse määrata tingimusel, et:

a)

isiku ülemus põhjendab kirjalikult möödapääsmatut vajadust juurdepääsuks kõrgemal salastatuse tasemel ELi salastatud teabele;

b)

juurdepääs piirdub ELi salastatud teabe konkreetsete elementidega, mis on vajalikud tööülesande täitmiseks;

c)

isikul on kehtiv riiklik või ELi juurdepääsuluba;

d)

on astutud samme ametikoha jaoks nõutava tasemega juurdepääsuloa saamiseks;

e)

pädeva asutuse poolt on piisavalt kontrollitud, et isik ei ole tõsiselt ega korduvalt rikkunud julgeolekueeskirju;

f)

isiku ametisse määramine on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ning

g)

erandi tegemisega seotud dokumente, kaasa arvatud kirjeldust teabe kohta, millele juurdepääs võimaldati, säilitatakse asjakohases registris või allregistris.

35.

Eespool kirjeldatud korda kasutatakse ühekordse juurdepääsu andmiseks ELi salastatud teabele, mille salastatuse tase on ühe astme võrra kõrgem sellest, mille suhtes asjaomane isik on läbinud julgeolekukontrolli. Kõnealust korda ei rakendata korduvalt.

36.

Väga erandlike asjaolude korral, näiteks vaenulikus keskkonnas läbiviidavate missioonide või kasvavate rahvusvaheliste pingete ajal, kui erakorralised meetmed seda nõuavad ja eelkõige inimelude päästmise eesmärgil, võivad liikmesriigid ja peasekretär anda võimaluse korral kirjalikult loa juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele nõutavat juurdepääsuluba mitteomavatele isikutele, tingimusel et selline luba on hädavajalik ning puudub põhjendatud kahtlus asjaomase isiku lojaalsuse ja usaldusväärsuse suhtes. Kõnealuse loa andmisega seotud dokumente, kaasa arvatud kirjeldust teabe kohta, millele juurdepääs võimaldati, säilitatakse registris.

37.

TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe puhul antakse kõnealune erakorraline juurdepääs üksnes ELi kodanikele, kellele on lubatud juurdepääs TRES SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabega samaväärsel taseme riigisiseselt salastatud teabele või SECRET UE / EU SECRET tasemel salastatud teabele.

38.

Punktides 36 ja 37 sätestatud korra kasutamise juhtudest teavitatakse julgeolekukomiteed.

39.

Kui liikmesriigi õigusaktidega on ajutiste lubade, ajutise ametissemääramise ning isikutele salastatud teabele ühekordse või erakorralise juurdepääsu andmise suhtes kehtestatud rangemad eeskirjad, siis rakendatakse käesolevas jaos ette nähtud menetlusi vaid asjaomastes riigisisestes õigusaktides sätestatud piirides.

40.

Julgeolekukomiteele esitatakse aastaaruanne käesolevas jaos sätestatud menetluste kasutamise kohta.

VI.   NÕUKOGUS TOIMUVATEL KOOSOLEKUTEL OSALEMINE

41.

Kui punktist 28 ei tulene teisiti, võivad isikud, kellele on tehtud ülesandeks osaleda nõukogu istungitel või nõukogu ettevalmistavate organite koosolekutel, kus käsitletakse CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teavet, teha seda alles pärast nende juurdepääsuloa olemasolu kontrollimist. Liikmesriikide esindajate puhul edastavad pädevad asutused juurdepääsutõendi või muud juurdepääsuloa olemasolu kinnitavad tõendid nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroole või erandjuhul esitab selle asjaomane esindaja isiklikult. Vajaduse korral võib kasutada koondnimekirja, milles on esitatud asjaomased juurdepääsuloa olemasolu tõendid.

42.

Kui julgeolekuga seotud põhjustel on tühistatud sellise isiku riiklik juurdepääsuluba ELi salastatud teabele, kelle tööülesanded nõuavad osalemist nõukogu istungitel või nõukogu ettevalmistavate organite koosolekutel, siis teavitab pädev asutus sellest nõukogu peasekretariaati.

VII.   VÕIMALIK JUURDEPÄÄS ELi SALASTATUD TEABELE

43.

Kui tööle võetakse isikud, kellel võib asjaolude tõttu olla potentsiaalne juurdepääs CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele, peavad nad läbima nõuetekohase julgeolekukontrolli või viibima alati koos saatjaga.

44.

Kullerid, valvetöötajad ja saatjad peavad läbima nõuetekohase taseme julgeolekukontrolli või riigisiseste õigusaktidega ette nähtud muu asjakohase kontrolli, neid teavitatakse ELi salastatud teabe kaitseks vajalikest julgeolekumenetlustest ning neile antakse juhtnöörid nende hoolde usaldatud ELi salastatud teabe kaitsmiseks.


(1)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

II LISA

FÜÜSILINE JULGEOLEK

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 8 rakendamise kohta. Lisas sätestatakse miinimumnõuded objektide, hoonete, ametiruumide ja muude alade, kus toimub ELi salastatud teabe töötlemine ja säilitamine, sealhulgas side- ja infosüsteeme sisaldavate alade füüsiliseks kaitsmiseks.

2.

ELi salastatud teabele volitamata juurdepääsu vältimiseks töötatakse välja füüsilise julgeoleku meetmed, mille eesmärk on:

a)

tagada, et ELi salastatud teabe töötlemine ja säilitamine toimub nõuetekohaselt;

b)

võimaldada töötajate eristamist seoses juurdepääsuga ELi salastatud teabele nende teadmisvajaduse ja vajadusel julgeolekukontrolli läbimise alusel;

c)

hoida ära, takistada ja avastada lubamatuid toiminguid ning

d)

välistada salajane või jõuga sissetung või tekitada sissetungijatele viivitusi.

II.   FÜÜSILISE JULGEOLEKU NÕUDED JA MEETMED

3.

Füüsilise julgeoleku meetmed valitakse välja pädevate asutuste poolt läbiviidava ohtude hinnangu alusel. Nõukogu peasekretariaat ja liikmesriigid kohaldavad ELi salastatud teabe kaitseks oma objektidel riskijuhtimisprotsessi, et tagada sellise tasemega füüsiline kaitse, mis on vastavuses hinnatud riskiga. Riskijuhtimisprotsessis võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)

ELi salastatud teabe salastatuse tase;

b)

ELi salastatud teabe vormi ja hulka, pidades meeles asjaolu, et suurte ELi salastatud teabe koguste või tervikkogumite puhul võib osutuda vajalikuks kohaldada rangemaid kaitsemeetmeid;

c)

ELi salastatud teavet sisaldavate hoonete või alade ülesehitust ning neid ümbritsevat keskkonda ning

d)

hinnangut ohule, mida kujutavad endast luureteenistused, kelle tegevus on suunatud ELi või liikmesriikide vastu, ning sabotaažist, terrorismist ja õõnestavast või muust kriminaalsest tegevusest tulenevale ohule.

4.

Süvakaitse põhimõttele tuginedes määrab pädev julgeolekuasutus kindlaks, milliseid asjakohaseid füüsilise julgeoleku meetmeid rakendada. Need võivad hõlmata üht või mitut järgmistest meetmetest:

a)

piirdebarjäär – füüsiline barjäär, mis kaitseb kaitsmist vajava ala piire;

b)

sissetungi avastamise süsteemid – sissetungi avastamise süsteemi võib kasutada piirdebarjääri turvalisuse tõstmiseks või ruumides ja hoonetes turvateenistuse asendamiseks või abistamiseks;

c)

juurdepääsu kontroll – juurdepääsu kontrolli võidakse teostada objekti, objektil asuva hoone või hoonete või hoones asuvate alade või ruumide suhtes. Kontrolli võib teostada elektrooniliste või elektromehhaaniliste vahendite abil, seda võivad teostada turvateenistujad ja/või administraator või seda võib teostada muude füüsiliste vahendite abil;

d)

turvateenistujad – tööle võib võtta vastava väljaõppe ja juhendamisega ning asjakohase julgeolekukontrolli läbinud turvateenistujaid, muu hulgas salajase sissetungi takistamiseks;

e)

sisetelevisioonisüsteem (CCTV) – turvateenistujad võivad kasutada sisetelevisioonisüsteemi intsidentide tuvastamiseks ja sissetungi avastamise süsteemi häirete kontrollimiseks suurtel aladel või perimeetril;

f)

turvavalgustus – turvavalgustust võidakse kasutada potentsiaalsete sissetungijate eemalhoidmiseks, aga ka pakkumaks turvateenistujale vajalikku valgustust tõhusa järelevalve tegemiseks kas otseselt või kaudselt läbi sisetelevisioonisüsteemi ning

g)

muud asjakohased füüsilise julgeoleku meetmed, mille eesmärk on hoida ära või avastada volitamata juurdepääsu või ELi salastatud teabe kahjustamist või kadumist.

5.

Pädeval asutusel võib lubada korraldada sisse- ja väljapääsudes läbiotsimisi, et takistada loata esemete toomist objektidele või hoonetesse või sealt ELi salastatud teabe loata väljaviimist.

6.

Kui on oht, et ELi salastatud teavet võidakse jälgida, isegi kui see toimub juhuslikult, võetakse selle takistamiseks asjakohaseid meetmeid.

7.

Uute rajatiste puhul määratletakse füüsilise julgeoleku nõuded ja nende funktsionaalne kirjeldus osana rajatiste planeerimise ja projekteerimise protsessist. Olemasolevate rajatiste puhul rakendatakse füüsilise julgeoleku nõudeid võimalikult suures ulatuses.

III.   ELi SALASTATUD TEABE FÜÜSILISE KAITSMISE SEADMED

8.

Pädev julgeolekuasutus tagab ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitseks vajalike seadmete (nt seifid, paberipurustajad, ukselukud, elektroonilised juurdepääsu kontrollimise süsteemid, sissetungi avastamise süsteemid, häiresüsteemid) hankimisel, et nimetatud seadmed vastavad heakskiidetud tehnilistele standarditele ja miinimumnõuetele.

9.

ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitsmiseks kasutatavate seadmete tehnilised kirjeldused sätestatakse julgeolekusuunistes, mille kiidab heaks julgeolekukomitee.

10.

Turvasüsteemide tööd kontrollitakse korrapäraste ajavahemike järel ja seadmeid hooldatakse regulaarselt. Hooldustööde tegemisel võetakse arvesse kontrollide tulemusi, et tagada seadmete jätkuv töötamine optimaalsel režiimil.

11.

Iga kontrolli käigus vaadatakse konkreetsete turvameetmete ja kogu julgeolekusüsteemi tõhusus uuesti läbi.

IV.   FÜÜSILISELT KAITSTUD ALAD

12.

ELi salastatud teabe füüsiliseks kaitsmiseks luuakse kaht tüüpi füüsiliselt kaitstud alad või riigisisese süsteemi kohaselt samaväärsed alad:

a)

haldustegevuse alad ning

b)

turvaalad (sealhulgas tehniliselt kaitstud turvaalad).

Käesolevas otsuses käsitletakse viiteid haldustegevuse aladele ja turvaaladele (sealhulgas tehniliselt kaitstud turvaaladele) ühtlasi ka viidetena riigisisese süsteemi kohaselt samaväärsetele aladele.

13.

Pädev julgeolekuasutus tõendab, et ala vastab nõuetele, mille alusel võib selle tunnistada haldustegevuse alaks, turvaalaks või tehniliselt kaitstud turvaalaks.

14.

Haldustegevuse alade puhul:

a)

kehtestatakse selgelt määratletud välispiir, mis võimaldab kontrollida isikuid ja võimaluse korral sõidukeid;

b)

võimaldatakse alale siseneda ilma saatjata ainult isikutel, keda pädev asutus on selleks nõuetekohaselt volitanud, ning

c)

viibivad kõik muud isikud alal alati koos saatjaga või läbivad samaväärse kontrolli.

15.

Turvaalade puhul:

a)

kehtestatakse selgelt määratletud ja kaitstud välispiir, millesse sisenemist ja millest väljumist kontrollitakse läbipääsulubade või isikutuvastussüsteemi abil;

b)

võimaldatakse alale siseneda ilma saatjata ainult isikutel, kes on läbinud julgeolekukontrolli ja kellel on nende teadmisvajadusest tulenevalt sisenemiseks eriluba;

c)

viibivad kõik muud isikud alal alati koos saatjaga või läbivad samaväärse kontrolli.

16.

Juhul kui turvaalale sisenemine tähendab praktiliselt otsest juurdepääsu alas asuvale salastatud teabele, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

peab olema selgelt märgitud, milline on kõnealusel alal tavaliselt hoitava teabe kõrgeim salastatuse tase;

b)

kõigil külastajatel peab olema alale sisenemiseks eriluba, nad viibivad alal alati koos saatjaga ning nad peavad olema läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui rakendatud on meetmeid, mis muudavad juurdepääsu ELi salastatud teabele võimatuks.

17.

Pealtkuulamise vastu kaitstud turvaalad määratakse tehniliselt kaitstud turvaaladena. Kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

alad varustatakse sissetungi avastamise süsteemiga; kui alad ei ole kasutuses, need lukustatakse ja kui alad on kasutusel, neid valvatakse. Kõiki võtmeid kontrollitakse vastavalt VI jaole;

b)

kõiki sellistele aladele sisenevaid isikuid ja esemeid kontrollitakse;

c)

selliseid alasid tuleb vastavalt pädeva julgeolekuasutuse nõudmistele regulaarselt füüsiliselt ja/või tehniliselt kontrollida. Sellised kontrollid viiakse läbi ka iga loata sisenemise või sellise sisenemise kahtluse korral ning

d)

sellistele aladele ei paigaldata loata sideliine, telefone ega muid sidevahendeid, elektri- või elektroonilisi seadmeid.

18.

Olenemata punkti 17 alapunktist d vaatab pädev julgeolekuasutus enne SECRET UE / EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud teabega seonduva koosolekute toimumiseks või töö tegemiseks ette nähtud alade kasutamist, ning kui ohtu ELi salastatud teabele hinnatakse kõrgeks, üle kõik sidevahendid ja elektri- või elektroonikaseadmed, tagamaks et selliste seadmetega ei saa edastada teavet tahtmatult ega varjatult arusaadaval kujul väljapoole turvaala piire.

19.

Turvaalasid, kus töötajad ei viibi ööpäevaringselt, kontrollitakse vajaduse korral tavapärase tööaja lõppedes ja pisteliselt väljaspool tavapärast tööaega, välja arvatud juhul, kui alale on paigaldatud sissetungi avastamise süsteem.

20.

Haldustegevuse ala piires võib ajutiselt luua turvaalasid või tehniliselt kaitstud turvaalasid salastatud teavet käsitlevate koosolekute pidamiseks või muul samalaadsel eesmärgil.

21.

Iga turvaala jaoks töötatakse välja turvanõuete rakendamise kord, milles määratakse kindlaks järgmised asjaolud:

a)

millise tasemega ELi salastatud teavet võib kõnealusel alal töödelda ja säilitada;

b)

alal kohaldatavad järelevalve- ja kaitsemeetmed;

c)

isikud, kellel on nende teadmisvajadusest ja vastava juurdepääsuloa olemasolust tulenevalt lubatud alale siseneda saatjata;

d)

vajaduse korral saatjatega või ELi salastatud teabe kaitsega seotud kord muudele isikutele alale juurdepääsu võimaldamisel;

e)

muud asjakohased meetmed ja toimingud.

22.

Turvaaladele ehitatakse turvakambrid. Turvakambrite seinad, põrandad, laed, aknad ja lukustatavad uksed peavad olema pädeva julgeolekuasutuse poolt heaks kiidetud ja pakkuma samaväärset kaitset kui samal tasemel ELi salastatud teabe säilitamiseks heakskiidetud seifid.

V.   FÜÜSILISED KAITSEMEETMED ELi SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMISEKS JA SÄILITAMISEKS

23.

RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet võib töödelda:

a)

turvaalal;

b)

haldustegevuse alal, tingimusel et ELi salastatud teave on kaitstud volitamata isikute juurdepääsu eest, või

c)

väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja veab ELi salastatud teavet vastavalt III lisa punktidele 28–40 ja kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid, mis tagavad ELi salastatud teabe kaitse volitamata isikute juurdepääsu eest.

24.

RESTREINT UE / EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse sobivas lukustatud kontorimööblis haldustegevuse alal või turvaalal. Seda võib ajutiselt säilitada väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid.

25.

CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet võib töödelda:

a)

turvaalal;

b)

haldustegevuse alal, tingimusel et ELi salastatud teave on kaitstud volitamata isikute juurdepääsu eest, või

c)

väljaspool turvaala või haldustegevuse ala, tingimusel et valdaja:

i)

veab ELi salastatud teavet vastavalt III lisa punktidele 28–40,

ii)

kohustub järgima pädeva julgeolekuasutuse kehtestatud julgeolekujuhistes sätestatud kompenseerivaid meetmeid, mis tagavad ELi salastatud teabe kaitse volitamata isikute juurdepääsu eest,

iii)

hoiab ELi salastatud teavet kogu aeg isikliku järelevalve all ning

iv)

on paberkujul dokumentide puhul teavitanud sellest asjakohast registrit.

26.

CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või SECRET UE / EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse turvaalal seifis või turvakambris.

27.

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel ELi salastatud teavet töödeldakse turvaalal.

28.

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel ELi salastatud teavet säilitatakse turvaalal ühel järgmistest tingimustest:

a)

seifis vastavalt punktile 8, kasutades ühte või mitut järgmistest täiendavatest kontrollimeetmetest:

i)

pidev kaitse või kontrollimine julgeolekukontrolli läbinud turvateenistujate või valvetöötajate poolt;

ii)

heakskiidetud sissetungi avastamise süsteem koos turvateenistuse reageerimisüksusega,

või

b)

sissetungi avastamise süsteemiga varustatud turvakambris, mille juurde kuulub turvateenistuse reageerimisüksus.

29.

Eeskirjad ELi salastatud teabe veo kohta väljaspool füüsiliselt kaitstud alasid on esitatud III lisas.

VI.   ELi SALASTATUD TEABE KAITSEKS KASUTATAVATE VÕTMETE JA KOODIDE JÄRELEVALVE

30.

Pädev julgeolekuasutus määrab kindlaks ametiruumide, muude ruumide, turvakambrite ja seifide võtmete ja koodide haldamise korra. Selline kord peab kaitsma volitamata juurdepääsu eest.

31.

Koodid tuleb pähe õppida ja koode teadvate isikute arv peab olema võimalikult väike. ELi salastatud teabe säilitamiseks kasutatavate seifide ja turvakambrite koode muudetakse:

a)

kõnealust koodi teadva personali koosseisu muutumise korral,

b)

iga kord, kui on toimunud turvaintsident või kui seda kahtlustatakse,

c)

kui lukku on hooldatud või parandatud ning

d)

vähemalt iga 12 kuu järel.

III LISA

SALASTATUD TEABE HALDAMINE

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 9 rakendamise kohta. Selles sätestatakse haldusmeetmed ELi salastatud teabe kontrollimiseks kogu selle kasutusaja jooksul, et aidata ära hoida, avastada ja korvata sellise teabe teadlik või juhuslik ohtusattumine või kadumine.

II.   SALASTATUSE TASEMETE HALDAMINE

Salastatuse tasemed ja märked

2.

Teave peab olema salastatud, kui see vajab kaitset seoses oma salajasusega.

3.

ELi salastatud teabe koostaja vastutab selle salastatuse taseme määramise eest vastavalt asjaomastele salastamise suunistele ning teabe esialgse levitamise eest.

4.

ELi salastatud teabe salastatuse tase määratakse kindlaks artikli 2 lõike 2 kohaselt ja lähtudes artikli 3 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud julgeolekupoliitikast.

5.

Salastatuse tase peab olema selgelt ja täpselt märgitud, olenemata sellest, kas ELi salastatud teave on paberkandjal, suuline või elektroonilises või muus vormis.

6.

Ühe dokumendi eri osad (st leheküljed, lõigud, jaotised, lisad, liited, manused ja täiendused) võivad vajada erineval tasemel salastamist ning need tähistatakse vastavalt, sealhulgas nende säilitamisel elektroonilises vormis.

7.

Dokumendi või faili üldine salastatuse tase on vähemalt sama kõrge kui selle kõige kõrgema salastatuse tasemega osal. Erinevatest allikatest pärineva teabe koondamisel vaadatakse lõpptulemus üle, et määrata kindlaks üldine salastatuse tase, sest vajalikuks võib osutuda dokumendi üksikosadele omistatust kõrgem salastatuse tase.

8.

Võimaluse korral liigendatakse erinevatel tasemetel salastatud osi sisaldav dokument selliselt, et selle erinevatel tasemetel salastatud osad on kergesti tuvastatavad ja vajaduse korral eraldatavad ülejäänud dokumendist.

9.

Kui dokumentidele on lisatud kiri või teade, omistatakse sellele kõige kõrgema salastatuse tasemega dokumendi salastatuse tase. Kirja või teate koostaja märgib täpselt, milline on selle salastatuse tase ilma juurdelisatud dokumentideta, kasutades selleks asjakohast märget, näiteks:

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL

Manus(t)eta RESTREINT UE/EU RESTRICTED

Märked

10.

Lisaks ühele artikli 2 lõikes 2 nimetatud salastusmärkele võib ELi salastatud teave kanda täiendavat märget, nagu:

a)

teabe koostajale viitav tunnus;

b)

piirangud, koodsõnad või lühendid, millega täpsustatakse dokumendiga seotud tegevusvaldkonda, dokumendi levitamist üksnes teadmisvajaduse põhjal või kasutuspiiranguid;

c)

avaldatavuse märked;

d)

vajadusel kuupäev või konkreetne sündmus, pärast mida võib salastatuse taset alandada või salastatuse kustutada.

Salastusmärgete lühendid

11.

Teksti üksikute lõikude salastatuse taseme märkimiseks võib kasutada salastatuse taseme standardlühendeid. Sellised lühendid ei asenda salastusmärke täielikku varianti.

12.

ELi salastatud dokumentides võib lühemate kui ühe lehekülje pikkuste tekstilõikude salastatuse taseme märkimisel kasutada järgmisi standardlühendeid:

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET

TS-UE/EU-TS

SECRET UE/EU SECRET

S-UE/EU-S

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL

C-UE/EU-C

RESTREINT UE/EU RESTRICTED

R-UE/EU-R

ELi salastatud dokumentide koostamine

13.

ELi salastatud dokumendi koostamisel:

a)

märgitakse igale leheküljele selgelt salastatuse tase;

b)

nummerdatakse iga lehekülg;

c)

peab dokumendil olema kirjas viitenumber ja teema, mis ei ole salastatud teave, välja arvatud kui see on sellisena tähistatud;

d)

märgitakse dokumendile koostamise kuupäev;

e)

SECRET UE/EU SECRET ja kõrgemal tasemel salastatud dokumentidele kantakse koopia number igale leheküljele, kui antakse välja mitu koopiat.

14.

Kui punkti 13 ei ole võimalik ELi salastatud teabe suhtes kohaldada, võetakse vastavalt artikli 6 lõikele 2 koostatavatele julgeolekusuunistele muid sobivaid meetmeid.

ELi salastatud teabe salastatuse taseme alandamine ja salastatuse kustutamine

15.

Teabe koostamise ajal märgib koostaja võimaluse korral ning eelkõige RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe puhul, kas ELi salastatud teabe salastatuse taset võib teataval kuupäeval või konkreetse sündmuse järel alandada või selle kustutada.

16.

Nõukogu peasekretariaat vaatab korrapäraselt läbi tema valduses oleva ELi salastatud teabe, et teha kindlaks, kas salastatuse tase on jätkuvalt kehtiv. Nõukogu peasekretariaat kehtestab süsteemi, mille abil vaadatakse mitte harvem kui iga viie aasta järel läbi sellise registreeritud ELi salastatud teabe salastatuse tase, mille on koostanud nõukogu peasekretariaat. Selline läbivaatamine ei ole vajalik, kui teabe koostaja on juba alguses osutanud, et teabe salastatuse taset alandatakse või salastatus kustutatakse automaatselt, ning teave on vastavalt tähistatud.

III.   ELi SALASTATUD TEABE REGISTREERIMINE JULGEOLEKUKAALUTLUSTEL

17.

Iga ELi salastatud teavet töötleva nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide valitsusasutuste struktuuriüksuse jaoks määratakse kindlaks vastutav register, et tagada ELi salastatud teabe töötlemine käesoleva otsuse kohaselt. Registrid luuakse II lisas määratletud turvaaladena.

18.

Käesolevas otsuses tähendab julgeolekukaalutlustel registreerimine (edaspidi „registreerimine”) menetluste kohaldamist, mille abil talletatakse andmed materjali kogu kasutusaja iga etapi, sealhulgas selle levitamise ja hävitamise kohta.

19.

Kõik CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja sellest kõrgemal tasemel salastatud materjal registreeritakse selleks määratud registrites, kui see saabub asutuse struktuuriüksusesse või kui see sealt välja saadetakse.

20.

Nõukogu peasekretariaadi keskregistris peetakse arvet kogu salastatud teabe üle, mida nõukogu ja nõukogu peasekretariaat edastavad kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, ja kogu salastatud teabe üle, mis neilt saadakse.

21.

Side- ja infosüsteemi puhul võib registreerimiseks kasutada side- ja infosüsteemis sisalduvaid protsesse.

22.

Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika ELi salastatud teabe julgeolekukaalutlustel registreerimise kohta.

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET TASEMEL SALASTATUD DOKUMENTIDE REGISTRID

23.

Liikmesriikides ja nõukogu peasekretariaadis määratakse üks register toimima TRES SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe keskse vastuvõtva ja edastava asutusena. Vajaduse korral võib määrata allregistreid kõnealust teavet registreerimise eesmärgil töötlema.

24.

Sellised allregistrid ei tohi edastada TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumente otse teistele sama TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET keskregistri allregistritele või väljapoole ilma nimetatud keskregistri sõnaselge nõusolekuta.

IV.   ELi SALASTATUD DOKUMENTIDE KOPEERIMINE JA TÕLKIMINE

25.

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumente ei tohi kopeerida ega tõlkida ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

26.

Kui SECRET UE/EU SECRET ja sellest madalamal tasemel salastatud dokumentide koostaja ei ole seadnud piiranguid nende kopeerimise või tõlkimise suhtes, siis võib dokumendi valdaja ülesandel neid kopeerida või tõlkida.

27.

Originaaldokumendi suhtes kohaldatavaid turvameetmeid rakendatakse ka selle dokumendi koopiate ja tõlgete suhtes.

V.   ELi SALASTATUD TEABE VEDU

28.

ELi salastatud teabe vedamise suhtes kohaldatakse punktides 30–40 ette nähtud kaitsemeetmeid. Kui ELi salastatud teavet veetakse elektroonilisel andmekandjal, ja olenemata artikli 9 lõikest 4, võib allpool esitatud kaitsemeetmeid täiendada asjakohaste tehniliste vastumeetmetega, mis nähakse ette pädeva julgeolekuasutuse poolt, et minimeerida teabe ohtusattumise või kadumise riski.

29.

Pädevad julgeolekuasutused nõukogu peasekretariaadis ja liikmesriikides väljastavad juhised ELi salastatud teabe vedamiseks käesoleva otsuse kohaselt.

Hoones või hoonetekompleksis

30.

Hoones või hoonetekompleksis veetav ELi salastatud teave tuleb kinni katta, et vältida selle sisu märkamise võimalust.

31.

Hoones või hoonetekompleksis veetakse TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teavet turvaümbrikus, millele on märgitud üksnes adressaadi nimi.

ELi piires

32.

ELi piires hoonete või valduste vahel veetav ELi salastatud teave pakendatakse selliselt, et see on kaitstud teabe loata avaldamise eest.

33.

SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu ELi piires toimub ühel järgmistest viisidest:

a)

vastavalt vajadusele sõjalise, valitsuse või diplomaatilise kulleri abil;

b)

käsiposti abil, tingimusel et:

i)

ELi salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses, välja arvatud kui seda hoitakse vastavalt II lisas sätestatud nõuetele;

ii)

ELi salastatud teavet ei avata teeloleku ajal ega loeta avalikes kohtades;

iii)

isikuid teavitatakse nende vastutusest seoses julgeolekuga;

iv)

isikutele antakse vajadusel kulleri sertifikaat;

c)

postiteenuste või kommertskullerteenuste abil, tingimusel et:

i)

need on asjaomase riikliku julgeolekuasutuse poolt vastavalt riigisisestele õigusaktidele heaks kiidetud;

ii)

need kohaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis vastavad artikli 6 lõike 2 kohaselt koostatavates julgeolekusuunistes kehtestatud miinimumnõuetele.

Kui vedu toimub ühest liikmesriigist teise, piirdub alapunkti c sätete kohaldamine kuni CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL tasemeni salastatud teabega.

34.

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud materjali (nt seadet või masinat), mida ei saa vedada punktis 33 nimetatud viisidel, tuleb V lisa kohaselt vedada kaubana transpordiettevõtjate poolt.

35.

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe vedu ELi piires hoonete või valduste vahel toimub vastavalt vajadusele sõjalise, valitsuse või diplomaatilise kulleri abil.

EList kolmanda riigi territooriumile

36.

EList kolmanda riigi territooriumile veetav ELi salastatud teave pakendatakse selliselt, et see on kaitstud teabe loata avaldamise eest.

37.

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu EList kolmanda riigi territooriumile toimub ühel järgmistest viisidest:

a)

sõjalise või diplomaatilise kulleri abil;

b)

käsiposti abil, tingimusel et:

i)

pakil on ametlik pitser või on pakendil märge, mis näitab, et tegemist on ametliku saadetisega ja see ei läbi tolli- või turvakontrolli;

ii)

isikutel on vastava paki kohta antud kullerisertifikaat, mis annab neile loa seda pakki vedada;

iii)

ELi salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses, välja arvatud kui seda hoitakse vastavalt II lisas sätestatud nõuetele;

iv)

ELi salastatud teavet ei avata teeloleku ajal ega loeta avalikes kohtades, ning

v)

isikuid teavitatakse nende vastutusest seoses julgeolekuga.

38.

ELi poolt kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastatud CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe vedu peab vastama artikli 12 lõike 2 punkti a või b kohaselt sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingu või halduskokkuleppe asjaomastele sätetele.

39.

RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet võib vedada ka postiteenuste või kommertskullerteenuste kaudu.

40.

TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe vedu EList kolmanda riigi territooriumile toimub sõjalise või diplomaatilise kulleri abil.

VI.   ELi SALASTATUD TEABE HÄVITAMINE

41.

ELi salastatud dokumendid, mida ei ole enam vaja, võib hävitada, ilma et see piiraks arhiveerimist puudutavaid asjaomaseid õigusnorme.

42.

Artikli 9 lõike 2 kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid hävitab vastutav register dokumendi valdaja või pädeva asutuse ülesandel. Registreerimisraamatud ja muu registreerimisteave ajakohastatakse vastavalt.

43.

SECRET UE/EU SECRET või TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamise juures viibib tunnistaja, kes on läbinud vähemalt hävitatava dokumendi salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli.

44.

Registripidaja ja tunnistaja, kui viimase kohalolek on nõutav, kirjutavad alla dokumendi hävitamisaktile, mis antakse hoiule registrisse. Registris säilitatakse TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamisakte vähemalt kümme aastat ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ning SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud dokumentide hävitamisakte vähemalt viis aastat.

45.

Salastatud, sealhulgas RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud dokumendid hävitatakse viisil, mis vastab asjakohastele ELi või samaväärsetele standarditele, või mis on liikmesriikide poolt heaks kiidetud vastavalt riigisisestele tehnilistele standarditele, et takistada nende täielikku või osalist taastamist.

46.

ELi salastatud teabe salvestamiseks kasutatud elektrooniliste salvestusvahendite hävitamine toimub vastavalt IV lisa punktile 36.

VII.   KONTROLL JA HINDAMISKÜLASTUSED

47.

Mõistet „kontroll” kasutatakse edaspidi, et tähistada:

a)

artikli 9 lõike 3 ning artikli 15 lõike 2 punktide e, f ja g kohast kontrolli või

b)

artikli 12 lõike 5 kohast hindamiskülastust,

mille eesmärk on hinnata ELi salastatud teabe kaitsmiseks rakendatavate meetmete tõhusust.

48.

Kontrollil on muu hulgas järgmised eesmärgid:

a)

tagada, et järgitakse käesolevas otsuses ELi salastatud teabe kaitseks kehtestatud nõutavaid miinimumstandardeid;

b)

rõhutada julgeoleku ja tõhusa riskijuhtimise olulisust kontrollitavates asutustes;

c)

soovitada vastumeetmeid salastatud teabe salajasuse, tervikluse või käideldavuse kadumisest tuleneva konkreetse mõju leevendamiseks ning

d)

tõhustada julgeolekuasutustes käimasolevaid julgeolekualase väljaõppe ning teadlikkuse tõstmise programme.

49.

Enne iga kalendriaasta lõppu võtab nõukogu vastu artikli 15 lõike 1 punktis c ette nähtud kontrollimiskava järgmiseks aastaks. Iga kontrolli konkreetne kuupäev määratakse kindlaks kokkuleppel asjaomase ELi asutuse või organi, liikmesriigi, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kontrolli teostamine

50.

Kontrolli teostatakse selleks, et kontrollida kontrollitava üksuse asjakohaste eeskirjade ja menetluste ning ka üksuse töötavade vastavust käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele ning kõnealuse üksusega toimuva salastatud teabe vahetamist reguleerivatele sätetele.

51.

Kontroll toimub kahes osas. Enne tegelikku kontrolli peetakse vajaduse korral ettevalmistav koosolek asjaomase üksusega. Pärast kõnealust ettevalmistavat koosolekut koostab kontrollimisrühm kokkuleppel asjaomase üksusega üksikasjaliku kontrollimiskava, mis hõlmab kõiki julgeolekuvaldkondi. Kontrollirühmal on juurdepääs mis tahes kohale, kus töödeldakse ELi salastatud teavet, eelkõige registritele ning side- ja infosüsteemide paiknemise kohtadele.

52.

Liikmesriikide valitsusasutuste kontrollimine toimub nõukogu peasekretariaadi / komisjoni ühise kontrollimisrühma juhtimisel ja täielikus koostöös kontrollitava üksuse ametnikega.

53.

Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontrollimine toimub nõukogu peasekretariaadi / komisjoni ühise kontrollimisrühma juhtimisel ja täielikus koostöös kontrollitava kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametnikega.

54.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutusi ja organeid, ning Europoli ja Eurojusti kontrollib nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo selle liikmesriigi julgeolekuasutuse ekspertide abiga, kelle territooriumil asutus või organ paikneb. Sellesse tegevusse võib kaasata Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadi, kui ta vahetab kõnealuse asutuse või organiga korrapäraselt ELi salastatud teavet.

55.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, nagu ka Europoli ja Eurojusti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontrollimisel palutakse liikmesriigi julgeolekuasutuste ekspertide abi ja panuseid vastavalt julgeolekukomitee poolt heaks kiidetud üksikasjalikule korrale.

Kontrollimisaruanded

56.

Kontrolli lõpus esitatakse kontrollitavale üksusele peamised järeldused ja soovitused. Seejärel koostatakse nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuse (julgeolekubüroo) vastutusel aruanne kontrolli kohta. Juhul kui on tehtud ettepanekuid parandusmeetmeteks või esitatud soovitusi, lisatakse aruandesse piisavalt üksikasjalikku teavet tehtud järelduste toetamiseks. Aruanne edastatakse kontrollitud üksuse asjakohasele organile.

57.

Liikmesriikide valitsusasutustes teostatava kontrolli puhul:

a)

edastatakse kontrollimisaruande kavand asjaomasele riiklikule julgeolekuasutusele, et kontrollida faktide õigsust ja seda, et aruanne ei sisaldaks RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemest kõrgemal tasemel salastatud teavet;

b)

saadetakse kontrollimisaruanded nõukogu julgeolekukomitee liikmetele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile, kui asjaomane liikmesriigi julgeolekuasutus ei taotle aruande üldise levitamise keelamist; aruanne salastatakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutuse (julgeolekubüroo) vastutusel koostatakse korrapärane aruanne, milles tuuakse esile liikmesriikides kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul teostatud kontrollide käigus saadud õppetunnid, ning julgeolekukomitee vaatab selle läbi.

58.

Kolmandatesse riikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse tehtud hindamiskülastuste puhul saadetakse aruanne julgeolekukomiteele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile. Aruanne salastatakse vähemalt RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel. Parandusmeetmeid kontrollitakse järelkülastuse ajal ning nendest teavitatakse julgeolekukomiteed.

59.

EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel loodud ELi asutuste ja organite, ning Europoli ja Eurojusti kontrollimise puhul saadetakse aruanded julgeolekukomitee liikmetele ning Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadile. Kontrollimisaruande kavand edastatakse asjaomasele asutusele või organile, et kontrollida faktide õigsust ja seda, et aruanne ei sisaldaks RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemest kõrgemal tasemel salastatud teavet. Parandusmeetmeid kontrollitakse järelkülastuse ajal ning nendest teavitatakse julgeolekukomiteed.

60.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus kontrollib punktis 48 sätestatud eesmärkidel korrapäraselt nõukogu peasekretariaadi struktuuriüksusi.

Kontrollakt

61.

Kontrolli käigus kontrollitavate objektide kontrollakti koostab ja seda ajakohastab nõukogu peasekretariaadi julgeolekuasutus (julgeolekubüroo). Kontrollakt edastatakse julgeolekukomiteele.

62.

Kontrollakti koostamiseks vajalik teave saadakse, eelkõige kontrolli ajal, kontrollitava üksuse julgeolekutöötajatelt. Pärast kontrollakti täitmist üksikasjalike vastustega, salastatakse see vastavalt kontrollitud üksusega kokku lepitule. Kontrollakt ei ole kontrolliaruande osa.

IV LISA

SIDE- JA INFOSÜSTEEMIDES TÖÖDELDAVA ELi SALASTATUD TEABE KAITSE

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 10 rakendamise kohta.

2.

Toimingute julgeoleku tagamiseks ja nõuetekohaseks läbiviimiseks side- ja infosüsteemis on olulised järgmised infokindluse omadused ja mõisted:

autentsus

:

tagatis, et teave on ehtne ja pärineb heausksest allikast;

käideldavus

:

teave on volitatud isiku taotluse korral kättesaadav ja kasutatav;

salajasus

:

teavet ei avalikustata volitamata isikutele, üksustele või töötlemiseks;

terviklus

:

teabe ja süsteemi osade täpsuse ja terviklikkuse kaitse;

salgamise vääramine

:

võime tõestada tegevuse või sündmuse toimumist selliselt, et kõnealuse sündmuse või tegevuse toimumist ei saa hiljem eitada.

II.   INFOKINDLUSE PÕHIMÕTTED

3.

Allpool esitatavad sätted on iga side- ja infosüsteemi, milles töödeldakse ELi salastatud teavet, turvalisuse aluseks. Kõnealuste sätete rakendamise üksikasjalikud nõuded määratakse kindlaks infokindluse julgeolekupoliitikates ja julgeolekusuunistes.

Turvariski juhtimine

4.

Turvariski juhtimine on side- ja infosüsteemi määratlemise, arendamise, kasutamise ja haldamise lahutamatu osa. Riskijuhtimist (hindamine, käsitlemine, aktsepteerimine ja teavitamine) viiakse läbi süsteemiomanike, projekteerimisasutuste, töötlejate ja julgeolekualase heakskiidu andmise asutuste esindajate poolt ühiselt järkjärgulise protsessina, kasutades tõestatud, läbipaistvat ja täielikult arusaadavat riskihindamise protsessi. Side- ja infosüsteemi ulatus ja selle osad määratakse selgelt kindlaks riskijuhtimisprotsessi alguses.

5.

Pädevad asutused käsitlevad side- ja infosüsteeme ähvardavaid võimalikke ohtusid ning koostavad ajakohased ja täpsed riskihinnangud, mis kajastavad olemasolevat töökeskkonda. Nad ajakohastavad pidevalt oma teadmisi süsteemi haavatavuse küsimustes ning vaatavad regulaarselt läbi haavatavust käsitlevad hinnangud, et ajakohastada neid vastavalt muutustele infotehnoloogia valdkonnas.

6.

Turvariski käsitlemise eesmärk on kohaldada kindlat hulka turvameetmeid, mis tagavad rahuldava tasakaalu kasutajate nõudmiste, kulude ja turvalisuse jääkriski vahel.

7.

Konkreetsed nõuded, nende ulatus ja üksikasjalikkuse aste, mille määrab kindlaks side- ja infosüsteemi akrediteerimise eest vastutav asjaomane turvalisuse akrediteerimise asutus, peavad olema vastavuses hinnatud ohuga, mille puhul on arvesse võetud kõiki olulisi tegureid, sealhulgas side- ja infosüsteemis töödeldava ELi salastatud teabe salastatuse taset. Akrediteerimine hõlmab jääkriski käsitleva ametliku dokumendi koostamist ja jääkriski aktsepteerimist vastutava asutuse poolt.

Julgeolek side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja jooksul

8.

Julgeoleku tagamine on nõutav side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja jooksul alates selle kasutusele võtmisest kuni kasutusest kõrvaldamiseni.

9.

Side- ja infosüsteemi kogu kasutusaja iga etapi puhul tehakse kindlaks iga sellega seotud osaleja roll ja tegevus seoses nimetatud süsteemi julgeolekuga.

10.

Kõigi side- ja infosüsteemide, sealhulgas nende tehniliste ja mittetehniliste turvameetmete suhtes viiakse akrediteerimisprotsessi käigus läbi turvatestid, et tagada, et on saavutatud sobiv kindluse tase ning teha kindlaks, et need süsteemid on nõuetekohaselt rakendatud, integreeritud ja konfigureeritud.

11.

Turvalisuse hindamine, kontrollimine ja läbivaatamine toimub regulaarselt side- ja infosüsteemi kasutamise ja hooldamise ajal ning samuti erakorraliste asjaolude tekkimisel.

12.

Side- ja infosüsteemi julgeolekualane dokumentatsioon kujuneb süsteemi kasutusaja jooksul muudatuste ja konfiguratsiooni haldamise protsessi lahutamatu osana.

Parim tava

13.

Nõukogu peasekretariaat ja liikmesriigid teevad koostööd, et töötada välja parim tava side- ja infosüsteemis töödeldava ELi salastatud teabe kaitseks. Parimat tava käsitlevates suunistes kirjeldatakse side- ja infosüsteemi tehnilisi, füüsilisi, organisatsioonilisi ja menetluslikke turvameetmeid, mille tõhusus teadaolevate ohtude tõrjumisel ja haavatavuse kõrvaldamisel on tõendatud.

14.

Side- ja infosüsteemides töödeldava ELi salastatud teabe kaitsel tuginetakse nii ELis kui ka väljaspool ELi asuvate infokindlusega tegelevate asutuste kogemustele.

15.

Parima tava levitamine ja edasine rakendamine aitab saavutada ühtse infokindluse taseme nõukogu peasekretariaadi ja liikmesriikide poolt kasutatavate erinevate side- ja infosüsteemide puhul, milles töödeldakse ELi salastatud teavet.

Süvakaitse

16.

Side- ja infosüsteemidega seotud riskide maandamiseks rakendatakse erinevaid tehnilisi ja mittetehnilisi mitme kaitseliinina võetavaid turvameetmeid. Need kaitseliinid on muu hulgas järgmised:

a)   tõrje: turvameetmed mõjutamaks side- ja infosüsteemi vastast rünnakut kavandavaid isikuid kavatsusest loobuma;

b)   ennetamine: side- ja infosüsteemi vastase rünnaku takistamiseks või blokeerimiseks mõeldud turvameetmed;

c)   avastamine: side- ja infosüsteemi vastu toimuva rünnaku avastamiseks mõeldud turvameetmed;

d)   vastupidavus: turvameetmed, mille eesmärk on tagada rünnaku minimaalne mõju teabele või side- ja infosüsteemi osadele ja vältida edasise kahju tekitamist ning

e)   taastamine: side- ja infosüsteemi kasutamiseks turvalise olukorra taastamiseks mõeldud turvameetmed.

Selliste turvameetmete tugevusaste määratakse kindlaks vastavalt riskihinnangule.

17.

Pädevad asutused tagavad, et nad on suutelised reageerima intsidentidele, mis võivad ületada organisatsiooni ja riigipiire, et kooskõlastada reageeringuid ning jagada teavet nende intsidentide ja nendega seotud riskide kohta (turvarikkele reageerimise võime).

Minimaalsuse ja privileegide piiratuse põhimõte

18.

Toimimiseks vajalike nõuete täitmiseks rakendatakse üksnes hädavajalikke funktsioone, seadmeid ja teenuseid, et vältida asjatut riski.

19.

Õnnetusjuhtumitest, vigadest või side- ja infosüsteemi loata kasutamisest tuleneva kahju piiramiseks antakse side ja infosüsteemi kasutajatele ja automatiseeritud protsessidele vaid selline juurdepääs, õigused ja volitused, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.

20.

Side- ja infosüsteemi poolt teostatavat logimist kontrollitakse vajaduse korral akrediteerimisprotsessi käigus.

Infokindluse alane teadlikkus

21.

Side- ja infosüsteemide julgeoleku esimeseks kaitseliiniks on riskide teadvustamine ja turvameetmete olemasolu. Eelkõige peavad kõik side- ja infosüsteemiga selle kasutusaja jooksul kokku puutuvad töötajad, sealhulgas kasutajad, mõistma järgmist:

a)

turvanõuete rikkumine võib oluliselt kahjustada side- ja infosüsteeme;

b)

omavahelise ühendatuse ja sõltuvuse tõttu võivad kahjustuda muud süsteemid ning

c)

isikud omavad vastavalt oma rollile süsteemides ja protsessides isiklikku vastutust ja kohustusi seoses side- ja infosüsteemi turvalisusega.

22.

Turvalisusega seotud vastutuse mõistmise tagamiseks on infokindluse alane koolitus ja teadlikkust tõstev koolitus kohustuslik kõigile asjaomastele töötajatele, sealhulgas kõrgema astme juhtkonnale ning side- ja infosüsteemi kasutajatele.

Infotehnoloogia turvatoodete hindamine ja heakskiitmine

23.

Turvameetmete usaldatavus, mida väljendatakse infokindluse taseme kaudu, määratakse kindlaks riskijuhtimisprotsessi tulemuste põhjal ning kooskõlas asjaomaste julgeolekupoliitikate ja julgeolekusuunistega.

24.

Infokindluse taset kontrollitakse rahvusvaheliselt tunnustatud või riiklikult heakskiidetud protsesside ja meetodite abil. See hõlmab esmast hindamist, kontrolli ja auditeerimist.

25.

ELi salastatud teabe kaitsmiseks kasutatavaid krüptovahendeid hindab ja annab neile heakskiidu liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus.

26.

Enne krüptovahenditele artikli 10 lõike 6 kohase nõukogu või peasekretäri heakskiidu soovitamist on kõnealused krüptovahendid läbinud edukalt sellise liikmesriigi nõuetekohase pädevusega asutuse poolt teostatud teise poole hindamise, kes ei ole seotud seadme väljatöötamise ega tootmisega. Teise poole teostatava hindamise nõutav põhjalikkuse aste sõltub asjaomaste toodete abil kaitstava ELi salastatud teabe maksimaalsest salastatuse tasemest. Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika krüptovahendite hindamise ja heakskiitmise kohta.

27.

Kui see on õigustatud konkreetsetel operatiivsetel põhjustel, võib vastavalt vajadusele kas nõukogu või peasekretär loobuda julgeolekukomitee soovitusel punktis 25 või 26 sätestatud nõuetest ja anda artikli 10 lõikes 6 sätestatud korras konkreetseks tähtajaks ajutise heakskiidu.

28.

Nõuetekohase pädevusega asutus on liikmesriigi krüptovahendite heakskiitmise asutus, kes on nõukogu poolt kehtestatud kriteeriumite alusel akrediteeritud teostama teise poolena nende krüptovahendite hindamist, mis on mõeldud ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

29.

Nõukogu kiidab heaks julgeolekupoliitika mittekrüpteerivate infotehnoloogia turvatoodete kvalifitseerimise ja heakskiitmise kohta.

Edastamine turvaalade piires

30.

Olenemata käesoleva otsuse sätetest võib ELi salastatud teabe edastamisel turvaalade piires kasutada siiski riskijuhtimisprotsessi tulemuste alusel ja turvalisuse akrediteerimise asutuse loal teabe krüpteerimata levitamist või madalamal tasemel krüpteerimist.

Side- ja infosüsteemide turvaline ühendamine

31.

Käesolevas otsuses tähendab omavaheline ühendus kahe või enama infotehnoloogia süsteemi vahelist otseühendust, mille eesmärgiks on andmete ja muude teaberessursside (nt side) ühesuunaline või mitmesuunaline jagamine.

32.

Side- ja infosüsteem käsitab igat temaga ühendatud infotehnoloogia süsteemi esialgu ebausaldusväärsena ja rakendab salastatud teabe vahetuse kontrollimiseks kaitsemeetmeid.

33.

Kõigi side- ja infosüsteemi mõne teise infotehnoloogia süsteemiga ühendamiste puhul tuleb täita järgmised põhinõuded:

a)

selliste ühenduste töö- või kasutamisnõuded kehtestavad ja kinnitavad pädevad asutused;

b)

ühendus peab läbima riskijuhtimis- ja akrediteerimisprotsessi ja on nõutav pädeva turvalisuse akrediteerimise asutuste heakskiit ja

c)

kõigi side- ja infosüsteemide ühenduspunktides rakendatakse kaitseteenuseid (Boundary Protection Services).

34.

Akrediteeritud side- ja infosüsteemi ei ühendata kaitsmata või avaliku võrguga, välja arvatud juhul, kui side- ja infosüsteem on kiitnud heaks kaitseteenuse, mida rakendatakse sellel eesmärgil side- ja infosüsteemi ning kaitsmata või avaliku võrgu vahel. Selliste omavaheliste ühendustega seotud turvameetmed vaatab läbi pädev infokindluse asutus ja kiidab heaks pädev turvalisuse akrediteerimise asutus.

Kui kaitsmata või avalikku võrku kasutatakse üksnes ülekandeks ja andmed on krüpteeritud sellise krüptovahendiga, mis on heaks kiidetud artikli 10 kohaselt, ei loeta sellist ühendust omavaheliseks ühenduseks.

35.

TRÈS SECRET UE / EU TOP SECRET tasemel salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud side- ja infosüsteemi vahetu või astmeline ühendamine kaitsmata või avaliku võrguga on keelatud.

Elektroonilised salvestuskandjad

36.

Elektroonilised salvestuskandjad tuleb hävitada pädeva julgeolekuasutuse poolt heaks kiidetud korra kohaselt.

37.

Elektrooniliste salvestuskandjate taaskasutamine, nende salastatuse taseme alandamine või salastatuse kustutamine toimub vastavalt artikli 6 lõikele 1 koostatavale julgeolekupoliitikale.

Erakorralised asjaolud

38.

Olenemata käesoleva otsuse sätetest võib erakorraliste asjaolude, nagu ähvardava või reaalse kriisi, konflikti, sõjaolukorra või operatiivsete erakorraliste asjaolude korral rakendada allpool kirjeldatud konkreetseid protseduure.

39.

ELi salastatud teavet võib pädeva asutuse nõusolekul edastada, kasutades madalama salastatuse taseme jaoks heakskiidetud krüptovahendeid või krüpteerimata, kui mis tahes viivitus põhjustaks selgelt suuremat kahju kui salastatud teabe avalikuks saamisega kaasnev kahju ja kui:

a)

teabe saatja ja saaja käsutuses ei ole kas nõutavat või ühtegi krüptoseadet ning

b)

salastatud materjali õigeaegne edastamine muude vahendite abil ei ole võimalik.

40.

Punktis 38 kirjeldatud asjaolude korral edastatud salastatud teavet ei tähistata märgete või tunnustega, mis eristavad seda salastamata teabest või teabest, mida on võimalik kaitsta olemasoleva krüptovahendiga. Teabe saajaid teavitatakse salastatuse tasemest viivitamatult muude vahendite abil.

41.

Kui kohaldatakse punkti 38, esitatakse vastav aruanne pädevale asutusele ja julgeolekukomiteele.

III.   INFOKINDLUSE TAGAMISE TOIMINGUD JA ASUTUSED

42.

Liikmesriikides ja nõukogu peasekretariaadis kehtestatakse järgmised allpool kirjeldatud infokindluse tagamise toimingud. Kõnealused toimingud ei nõua eraldi struktuuriüksuste moodustamist. Neil on eraldi volitused. Siiski võib kõnealuseid toiminguid ja nendega kaasnevaid vastutusi ühendada või integreerida samasse struktuuriüksusesse või jagada erinevatesse struktuuriüksustesse, tingimusel et välditakse sisemist huvide või ülesannete konflikti.

Infokindluse asutus

43.

Infokindluse asutuse ülesanded on järgmised:

a)

töötada välja infokindluse julgeolekupoliitikad ja julgeolekusuunised ning jälgida nende tõhusust ja asjakohasust;

b)

kaitsta ja hallata krüptovahenditega seotud tehnilist teavet;

c)

tagada ELi salastatud teabe kaitsmiseks valitud infokindluse meetmete vastavus nende kõlblikkust ja valikut reguleerivale asjakohasele poliitikale;

d)

tagada, et krüptovahendid valitakse vastavalt nende kõlblikkuse ja valiku alasele poliitikale;

e)

infokindluse alase koolituse ja teadlikkuse koordineerimine;

f)

konsulteerida infokindluse julgeolekupoliitikate ja julgeolekusuuniste osas süsteemi tarnija, turvalisuse eest vastutajate ning kasutajate esindajatega ning

g)

tagada, et julgeolekukomitee ekspertkoosseisul, mis tegeleb infokindluse küsimustega, on juurdepääs asjakohastele infokindluse alastele eriteadmistele.

TEMPEST-asutus

44.

TEMPEST-asutus vastutab selle eest, et side- ja infosüsteemid oleksid kooskõlas TEMPESTi poliitika ja suunistega. Asutus kiidab heaks TEMPESTi vastumeetmed selliste seadmete ja toodete jaoks, mis on mõeldud kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks nende töökeskkonnas.

Krüptovahendite heakskiitmise asutus

45.

Krüptovahendite heakskiitmise asutuse kohustus on tagada, et krüptovahendid oleksid kooskõlas vastavalt liikmesriikide või nõukogu krüpteerimispoliitikaga. Asutus annab ELi salastatud teabe kaitsmiseks mõeldud krüptovahenditele heakskiidu kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teabe töötlemiseks nimetatud toote töökeskkonnas. Liikmesriikide puhul vastutab krüptovahendite heakskiitmise asutus lisaks ka krüptovahendite hindamise eest.

Krüptomaterjalide jaotamise asutus

46.

Krüptomaterjalide jaotamise asutuse ülesanded on järgmised:

a)

ELi krüptomaterjali haldamine ja arvepidamine selle üle;

b)

asjakohaste protseduuride täitmise ja kanalite loomise tagamine ELi krüptomaterjali üle arvepidamise, turvalise töötlemise, säilitamise ja levitamise tagamiseks ning

c)

ELi krüptomaterjalide neid kasutavatele isikutele või talitustele edastamise või selliste materjalide neid kasutavatelt isikutelt või talitustelt vastuvõtmise tagamine.

Turvalisuse akrediteerimise asutus

47.

Iga süsteemi turvalisuse akrediteerimise asutuse ülesanded on järgmised:

a)

tagada, et side- ja infosüsteem vastab asjaomastele julgeolekupoliitikatele ja julgeolekusuunistele; anda side- ja infosüsteemile heakskiitmise teatis kinnitamaks, et süsteemi töökeskkonnas võib töödelda kindlaksmääratud salastatuse tasemel ELi salastatud teavet; määrata kindlaks akrediteerimise tingimused ning kriteeriumid, mille alusel nõutakse uue heakskiidu andmist;

b)

kehtestada vastavalt asjaomastele poliitikatele turvalisuse akrediteerimise protsess, milles on selgelt esitatud turvalisuse akrediteerimise asutuse pädevusalasse kuuluvate side- ja infosüsteemide heakskiitmise tingimused;

c)

määratleda turvalisuse akrediteerimise strateegia, milles on esitatud akrediteerimisprotsessi põhjalikkuse aste, mis on vastavuses nõutava kindluse tasemega;

d)

vaadata läbi ja kinnitada turvadokumentatsioon, sealhulgas riskijuhtimise ja jääkriski teatised, süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatised, turvanõuete rakendamise kontrollimise dokumentatsioon ja turvanõuete rakendamise kord, ning tagada dokumentatsiooni vastavus nõukogu julgeolekueeskirjadele ja -poliitikatele;

e)

kontrollida turvameetmete rakendamist seoses side- ja infosüsteemidega, teostades või rahastades turvaanalüüse, kontrolli või ülevaateid;

f)

kindlaks määrata julgeolekualased nõuded (nt juurdepääsu lubade tasemed) side- ja infosüsteemi suhtes tundlike ametikohtade jaoks;

g)

kinnitada side- ja infosüsteemis turvalisuse tagamiseks kasutatavate heakskiidetud krüptovahendite ja TEMPEST-toodete valik;

h)

kiita ühiselt heaks side- ja infosüsteemi ühendamine muude side- ja infosüsteemidega või vajaduse korral osaleda ühises heakskiitmises ning

i)

konsulteerida süsteemi tarnija, turvalisuse eest vastutajate ning kasutajate esindajatega turvariski juhtimise küsimustes, eelkõige jääkriski ning heakskiitmise teatise tingimuste osas.

48.

Nõukogu peasekretariaadi turvalisuse akrediteerimise asutus vastutab kõigi nõukogu peasekretariaadi pädevusse kuuluvates valdkondades kasutatavate side- ja infosüsteemide akrediteerimise eest.

49.

Liikmesriigi asjaomane turvalisuse akrediteerimise asutus vastutab liikmesriigi pädevusse kuuluvates valdkondades kasutatavate side- ja infosüsteemide ning nende osade akrediteerimise eest.

50.

Nii nõukogu peasekretariaadi kui ka liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutuste pädevusse kuuluvatesse valdkondadesse kuuluvate side- ja infosüsteemide puhul vastutab akrediteerimise eest ühine turvalisuse akrediteerimise amet. Sellesse kuulub iga liikmesriigi turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja ja selle tegevustest võtab osa komisjoni turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja. Kõnealuse süsteemi aruteludele kutsutakse osalema muid üksusi, kelle sõlmpunktid on side- ja infosüsteemis.

Ühist turvalisuse akrediteerimise ametit juhib nõukogu peasekretariaadi turvalisuse akrediteerimise asutuse esindaja. Ühine turvalisuse akrediteerimise amet teeb otsuseid side- ja infosüsteemis sõlmpunkte omavate institutsioonide, liikmesriikide ja muude üksuste turvalisuse akrediteerimise asutuste esindajate vahelise konsensuse alusel. Ühine turvalisuse akrediteerimise amet esitab oma tegevuse kohta julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid ja teavitab julgeolekukomiteed kõigist akrediteerimisteatistest.

Infokindluse rakendusasutus

51.

Iga süsteemi infokindluse rakendusasutuse ülesanded on järgmised:

a)

töötada välja turvadokumentatsioon kooskõlas turvapoliitika ja julgeolekusuunistega, eelkõige jääkriski käsitlevat avaldust sisaldav süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatis, turvanõuete rakendamise kord ning side- ja infosüsteemi akrediteerimise protsessi raames koostatav krüptoplaan;

b)

osaleda süsteemispetsiifiliste tehnilise turvalisuse meetmete, seadmete ja tarkvara valimises ja katsetamises, teostada järelevalvet nende rakendamise üle ja tagada nende turvaline paigaldamine, konfigureerimine ja haldamine kooskõlas asjakohase turvadokumentatsiooniga;

c)

osaleda TEMPESTi turvameetmete ja seadmete valimises, kui see on süsteemispetsiifiliste turvanõuete teatises nõutud, ja tagada koostöös TEMPEST-asutusega nende turvaline paigaldamine ja hooldus;

d)

teostada järelevalvet turvalisusega seotud töökorra rakendamise ja kohaldamise üle ning vajaduse korral võib ta delegeerida turvalisusega seotud töökohustusi süsteemi omanikule;

e)

hallata ja töödelda krüptovahendeid, tagades krüpto- ja kontrollitavate vahendite säilitamine, ning vajaduse korral tagada krüpteerimisvariantide genereerimine;

f)

teostada turvaanalüüsi läbivaatamist ja testimist, eelkõige koostada turvalisuse akrediteerimise asutuse nõudel asjakohaseid riskiaruandeid;

g)

pakkuda side- ja infosüsteemispetsiifilist infokindluse alast koolitust;

h)

rakendada ja kasutada side- ja infosüsteemispetsiifilisi turvameetmeid.

V LISA

TÖÖSTUSJULGEOLEK

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 11 rakendamise kohta. Selles sätestatakse üldised julgeolekunõuded, mida kohaldatakse tööstus- ja muudele ettevõtetele lepingueelsetel läbirääkimistel ja nõukogu peasekretariaadi poolt sõlmitud salastatud lepingute kogu kehtivusaja jooksul.

2.

Nõukogu kiidab heaks tööstusjulgeolekut puudutava poliitika, milles visandatakse eelkõige üksikasjalikud nõuded seoses töötlemislubadega, julgeolekuaspekte käsitlevate dokumentidega, külastustega ning ELi salastatud teabe edastamise ja vedamisega.

II.   SALASTATUD LEPINGUTE TURVAELEMENDID

Salastatuse taseme määramise juhend

3.

Enne salastatud lepingu sõlmimist või sellise lepingu sõlmimise pakkumismenetluse algatamist määrab nõukogu peasekretariaat kui lepingu sõlmija kindlaks pakkujatele ja lepinglastele edastatava teabe salastatuse taseme ning samuti lepinglaste poolt loodava teabe salastatuse taseme. Selleks koostab nõukogu peasekretariaat lepingu täitmiseks kasutatava salastatuse taseme määramise juhendi.

4.

Salastatud lepingu eri osade salastatuse taseme määramisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)

salastatuse taseme määramise juhendi koostamisel võtab nõukogu peasekretariaat arvesse kõiki asjaomaseid julgeolekuaspekte, sealhulgas salastatuse taset, mille teabe koostaja on määranud lepingus kasutatavale ja heakskiidetud teabele;

b)

lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam kui selle mis tahes osa kõrgeim salastatuse tase ning

c)

lepingu täitmise käigus lepinglaste loodud või neile esitatud teabe salastatuse taseme muutumise korral ning kui muudetakse edaspidi salastatuse taseme määramise juhendit, võtab nõukogu peasekretariaat vajaduse korral ühendust liikmesriikide riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse või muu asjaomase pädeva julgeolekuasutusega.

Julgeolekuaspekte käsitlev dokument

5.

Lepinguga seotud konkreetseid julgeolekunõudeid kirjeldatakse julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis. Julgeolekuaspekte käsitlev dokument sisaldab vajaduse korral salastatuse taseme määramise juhendit ning see on salastatud lepingu või all-lepingu lahutamatu osa.

6.

Julgeolekuaspekte käsitlev dokument sisaldab sätteid, milles nõutakse, et lepinglane ja/või all-lepinglane järgiks käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardeid. Kõnealuste miinimumstandardite eiramine võib olla piisav alus lepingu lõpetamiseks.

Programmi/projekti julgeolekujuhised (julgeolekujuhised)

7.

Sõltuvalt ELi salastatud teabele juurdepääsu või selle töötlemist või säilitamist hõlmavate programmide või projektide ulatusest, võib programmi või projekti juhtimiseks määratud lepingu sõlmija koostada konkreetsed programmi/projekti julgeolekujuhised. Programmi/projekti julgeolekujuhised peab heaks kiitma liikmesriigi riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu programmis/projektis osalev pädev julgeolekuasutus ning need võivad sisaldada täiendavaid julgeolekunõudeid.

III.   TÖÖTLEMISLUBA

8.

Töötlemisloa väljastab riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või liikmesriigi muu pädev julgeolekuasutus tõendamaks vastavalt riigisisestele õigusaktidele, et tööstus- või muu üksus suudab oma valdustes kaitsta asjaomasel salastatuse tasemel (CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET) ELi salastatud teavet. See esitatakse nõukogu peasekretariaadile kui lepingu sõlmijale enne, kui lepinglasele või all-lepinglasele või potentsiaalsele lepinglasele või all-lepinglasele tohib edastada ELi salastatud teavet või võimaldada sellele juurdepääsu.

9.

Töötlemisloa väljastamisel peab asjaomane riiklik julgeolekuasutus või määratud julgeolekuasutus vähemalt:

a)

hindama tööstus- või muu üksuse terviklikkust;

b)

hindama omandiõigust, kontrolli või lubamatu mõju võimalikkust, mida saaks turvariskiks pidada;

c)

kontrollima, et tööstus- või muu üksus on kehtestanud julgeolekusüsteemi, mis hõlmab kõiki asjakohaseid turvameetmeid, mis on vajalikud CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe või materjali kaitsmiseks vastavalt käesolevas otsuses esitatud nõuetele;

d)

kontrollima, et CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele juurdepääsu vajavate juhtkonna liikmete, omanike ja töötajate julgeolekustaatus on kindlaks määratud käesolevas otsuses sätestatud nõuete kohaselt;

e)

kontrollima, et tööstus- või muu üksus on määranud ametisse julgeolekuametniku, kes vastutab juhtkonna ees julgeolekuga seotud kohustuste täitmise eest kõnealuses üksuses.

10.

Kui see on asjakohane, teavitab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana asjakohast riiklikku julgeolekuasutust või määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust sellest, et lepingueelses etapis või lepingu täitmiseks on vaja töötlemisluba. Töötlemis- või juurdepääsuluba on lepingueelses etapis nõutav, kui pakkumismenetluse käigus on vaja väljastada CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet.

11.

Kui nõutakse töötlemisluba, ei anna lepingu sõlmija eelistatud pakkujale täitmiseks salastatud lepingut enne, kui on saadud kinnitus selle liikmesriigi riiklikult julgeolekuasutuselt, määratud julgeolekuasutuselt või muult pädevalt julgeolekuasutuselt, kus on asjaomase lepinglase või all-lepinglase asukoht, et on väljastatud nõuetekohane töötlemisluba.

12.

Töötlemisloa väljastanud riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus teavitab nõukogu peasekretariaati kui lepingu sõlmijat kõigist töötlemisloaga seotud muudatustest. All-lepingust teavitatakse julgeolekuasutust/määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust.

13.

Töötlemisloa tühistamine asjaomase riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse või muu pädeva julgeolekuasutuse poolt on nõukogu peasekretariaadile piisav alus lepingu sõlmijana salastatud lepingu lõpetamiseks või pakkuja hankekonkursilt kõrvaldamiseks.

IV.   ELi SALASTATUD LEPINGUD JA ALL-LEPINGUD

14.

Pakkujale lepingueelses etapis ELi salastatud teabe edastamise korral sisaldab pakkumiskutse sätet, millega kohustatakse osalejat, kes pakkumist ei esita või kes ei osutu väljavalituks, tagastama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kõik salastatud dokumendid.

15.

Salastatud lepingu või all-lepingu sõlmimise järel teavitab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana lepinglase või all-lepinglase riiklikku julgeolekuasutust/määratud julgeolekuasutust või muud pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeolekusätetest.

16.

Salastatud lepingute lõpetamisel teatab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana (ja all-lepingu puhul vajaduse korral kas riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus) sellest viivitamata selle liikmesriigi riiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele või muule pädevale julgeolekuasutusele, kus lepinglane või all-lepinglane on registreeritud.

17.

Üldiselt nõutakse, et lepinglane või all-lepinglane tagastab salastatud lepingu või all-lepingu lõpetamisel tema valduses oleva ELi salastatud teabe lepingu sõlmijale.

18.

Erisätteid ELi salastatud teabe hävitamiseks lepingu täitmise jooksul või lõpetamisel sätestatakse julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis.

19.

Kui lepinglasel või all-lepinglasel lubatakse ELi salastatud teavet säilitada pärast lepingu lõppemist, järgib kõnealune lepinglane või all-lepinglane jätkuvalt käesolevas otsuses sisalduvaid miinimumstandardeid ning kaitseb ELi salastatud teabe salajasust.

20.

Tingimused, mille alusel lepinglane võib sõlmida all-lepinguid, on määratletud nii pakkumismenetluses kui ka lepingus.

21.

Lepinglane taotleb nõukogu peasekretariaadilt kui lepingu sõlmijalt luba enne all-lepingu sõlmimist salastatud lepingu mis tahes osa täitmiseks. All-lepinguid ei tohi sõlmida tööstus- või muude üksustega, mis on registreeritud sellistes Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides, mis ei ole sõlminud ELiga salastatud teabe kaitse lepingut.

22.

Lepinglane vastutab selle eest, et oleks tagatud kõigi all-lepinguga seotud tegevuste teostamine kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud miinimumnõuetega, ning ei anna ELi salastatud teavet all-lepinglasele ilma lepingu sõlmija eelneva kirjaliku nõusolekuta.

23.

Lepinglase või all-lepinglase loodud või töödeldava ELi salastatud teabe suhtes teostab teabe koostaja õigusi lepingu sõlmija.

V.   SALASTATUD LEPINGUTEGA SEOTUD KÜLASTUSED

24.

Kui nõukogu peasekretariaadil, lepinglasel või all-lepinglasel on salastatud lepingu täitmiseks vaja juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele üksteise ruumides, tuleb külastusi korraldada koostöös riiklike julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste või muude pädevate julgeolekuasutusega. Riiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski seoses konkreetsete projektidega kokku leppida korra, mille kohaselt selliseid külastusi võib korraldada otse.

25.

Kõigil külastajatel peab olema juurdepääsuluba nõukogu peasekretariaadi lepinguga seotud ELi salastatud teabele ja teadmisvajadus sellise teabe suhtes.

26.

Külastajatele võimaldatakse juurdepääs vaid külaskäigu eesmärgiga seotud ELi salastatud teabele.

VI.   ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA VEDU

27.

ELi salastatud teabe elektroonilise edastamise suhtes kohaldatakse artikli 10 ja IV lisa asjakohaseid sätteid.

28.

ELi salastatud teabe veo suhtes kohaldatakse III lisa asjakohaseid sätteid kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

29.

Salastatud materjali vedamisel kaubana kohaldatakse julgeolekukorra kindlaksmääramisel järgmisi põhimõtteid:

a)

julgeolek kindlustatakse lähtekohast lõppsihtkohta transportimise kõigil etappidel;

b)

saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse taseme põhjal;

c)

veoteenuseid pakkuvatele äriühingutele tuleb hankida nõuetekohasel tasemel töötlemisluba. Sellisel juhul viiakse saadetist töötlevate töötajate suhtes läbi I lisa kohane julgeolekukontroll;

d)

enne CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud materjali piiriülest vedu koostab saatja veoplaani ning selle kinnitab asjaomane riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu asjakohane pädev julgeolekuasutus;

e)

veod toimuvad võimalikult täpselt punktist punkti ja need lõpetatakse nii kiiresti kui asjaolud seda võimaldavad;

f)

võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi riiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus.

VII.   ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMINE KOLMANDATES RIIKIDES PAIKNEVATELE LEPINGLASTELE

30.

ELi salastatud teave edastatakse kolmandates riikides paiknevatele lepinglastele ja all-lepinglastele vastavalt turvameetmetele, mis on kokku lepitud nõukogu peasekretariaadi kui lepingu sõlmija ning selle asjaomase kolmanda riigi riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse vahel, kus lepinglane on registreeritud.

VIII.   RESTREINT UE/EU RESTRICTED TASEMEL SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMINE JA SÄILITAMINE

31.

Nõukogu peasekretariaadil kui lepingu sõlmijal on vastavalt vajadusele kooskõlas liikmesriigi riikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutusega lepingu tingimuste alusel õigus korraldada külastusi lepinglaste/all-lepinglaste valdustesse, et kontrollida, kas lepingus nõutud asjakohased turvameetmed RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks on kasutusele võetud.

32.

Nõukogu peasekretariaat teavitab lepingu sõlmijana riiklikke julgeolekuasutusi/määratud julgeolekuasutusi või muid pädevaid julgeolekuasutusi RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet sisaldavatest lepingutest niivõrd, kuivõrd seda nõutakse riigisiseste õigusaktide kohaselt.

33.

Lepinglastele või all-lepinglastelt ja nende töötajatelt ei nõuta töötlemis- või juurdepääsuluba nõukogu peasekretariaadi poolt sõlmitud lepingute puhul, mis sisaldavad RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet.

34.

Lepingu sõlmijana vaatab nõukogu peasekretariaat läbi RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele juurdepääsu eeldavate lepingute pakkumiskutsetele laekunud vastused, ilma et see piiraks töötlemis- või juurdepääsulubade suhtes riigisiseste õigusaktide kohaselt kehtestatud võimalike nõuete kohaldamist.

35.

Tingimused, mille alusel lepinglane võib all-lepinguid sõlmida, peavad olema kooskõlas punktiga 21.

36.

Kui leping hõlmab RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemist lepinglase side- ja infosüsteemis, tagab nõukogu peasekretariaat lepingu sõlmijana, et lepingus või mis tahes all-lepingus täpsustatakse side- ja infosüsteemi akrediteerimiseks vajalikud tehnilised ja haldusnõuded, mis on vastavuses hinnatud riskiga ja milles on arvesse võetud kõik olulised tegurid. Sellise side- ja infosüsteemi akrediteerimise ulatus lepitakse kokku lepingu sõlmija ja asjaomase julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse vahel.

VI LISA

SALASTATUD TEABE VAHETAMINE KOLMANDATE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDEGA

I.   SISSEJUHATUS

1.

Käesolev lisa sisaldab sätteid artikli 12 rakendamise kohta.

II.   SALASTATUD TEABE VAHETAMIST REGULEERIVAD RAAMISTIKUD

2.

Kui nõukogu otsustab, et on pikaajaline vajadus vahetada salastatud teavet:

sõlmitakse salastatud teabe kaitse leping või

sõlmitakse halduskokkulepe

vastavalt artikli 12 lõikele 2 ning III ja IV jaole ning julgeolekukomitee soovituse alusel.

3.

Kui ÜJKP operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teavet tuleb esitada kõnealusel operatsioonil osalevatele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele ning kui ei ole kumbagi punktis 2 osutatud raamistikku, reguleeritakse ELi salastatud teabe vahetamist osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga V jao kohaselt vastavalt järgnevale:

osalemise raamleping;

ajutine osalemisleping, või

kui pole kumbagi eespool nimetatud lepingut, siis ajutine halduskokkulepe.

4.

Punktides 2 ja 3 osutatud raamistiku puudumisel, ja kui on otsustatud edastada ELi salastatud teavet kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile erakorralistel ja ajutistel alustel VI jao kohaselt, palutakse asjaomasel kolmandal riigil või rahvusvahelisel organisatsioonil esitada kirjalik kinnitus, et nad kaitsevad neile edastatud ELi salastatud teavet käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtete ja miinimumstandardite kohaselt.

III.   SALASTATUD TEABE KAITSE LEPINGUD

5.

Salastatud teabe kaitse lepingutega kehtestatakse ELi ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelist salastatud teabe vahetamist reguleerivad aluspõhimõtted ja miinimumstandardid.

6.

Salastatud teabe kaitse lepingutega nähakse ette nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo, Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadi ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekuasutuse vaheline tehniline rakenduskord. Sellises rakenduskorras võetakse arvesse asjaomases kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kehtivate julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetlustega tagatud kaitsetaset. Rakenduskorra kiidab heaks julgeolekukomitee.

7.

ELi salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt vaid juhul, kui see on salastatud teabe kaitse lepingus või tehnilises rakenduskorras sõnaselgelt ette nähtud.

8.

Salastatud teabe kaitse lepingutes nähakse ette, et enne salastatud teabe vahetamist lepingu kohaselt lepivad nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo ja Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat kokku selles, kas teabe saajaks olev kolmas pool suudab teavet nõuetekohasel viisil kaitsta ja turvata.

9.

Kui nõukogu sõlmib salastatud teabe kaitse lepingu, määratakse iga poole juures kindlaks register, millest saab teabevahetuse jaoks peamine salastatud teabe vastuvõtmise ja väljastamise koht.

10.

Selleks et hinnata julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetluste tõhusust asjaomases kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, korraldab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo koos Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraadiga ning vastastikusel kokkuleppel asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga hindamiskülastusi. Hindamiskülastused toimuvad vastavalt III lisa asjakohastele sätetele ja nende käigus hinnatakse järgmisi aspekte:

a)

salastatud teabe kaitsmise suhtes kohaldatav õiguslik raamistik;

b)

kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekupoliitika erijooned ja julgeolekukorralduse viis, mis võib mõjutada vahetamiseks lubatud teabe salastatuse taset;

c)

tegelikult kohaldatavad turvameetmed ja -kord ning

d)

edastatava ELi salastatud teabe tasemele vastavad julgeolekukontrolli menetlused.

11.

ELi nimel hindamiskülastust teostav töörühm hindab seda, kas asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekualased õigusaktid ja menetlused on piisavad asjaomasel salastatuse tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks.

12.

Selliste külastuste tulemused esitatakse aruandes, mille alusel julgeolekukomitee määrab kindlaks, kui kõrgel tasemel ELi salastatud teavet võib asjaomase kolmanda poolega vahetada paberkandjal ja vajaduse korral elektrooniliselt, ning samuti mis tahes eritingimused, mis puudutavad teabevahetust kõnealuse poolega.

13.

Enne kui julgeolekukomitee rakenduskorra heaks kiidab, püütakse igal juhul korraldada täielik julgeoleku hindamiskülastus asjaomasesse kolmandasse riiki või rahvusvahelisse organisatsiooni, et teha kindlaks seal kasutatava julgeolekusüsteemi laad ja tõhusus. Kui kontrolli korraldada ei ole siiski võimalik, esitab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo julgeolekukomiteele talle kättesaadavale teabele tuginedes võimalikult põhjaliku aruande, milles teavitatakse julgeolekukomiteed kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavatest julgeolekueeskirjadest ja julgeoleku korraldusest.

14.

Julgeolekukomitee võib otsustada, et enne hindamiskülastuse tulemuste analüüsimist ei tohi ELi salastatud teavet edastada või tohib edastada vaid teataval salastatuse tasemel teavet; samuti võib komitee kehtestada muid eritingimusi ELi salastatud teabe edastamiseks asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo teatab sellisest otsusest asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.

15.

Vastastikusel kokkuleppel asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga korraldab nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo korrapäraste ajavahemike järel hindamise järelkülastusi, et kontrollida kehtiva korra jätkuvat vastavust kokkulepitud miinimumnõuetele.

16.

Pärast salastatud teabe kaitse lepingu jõustumist ja salastatud teabe vahetamist asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga võib julgeolekukomitee otsustada muuta kõrgeimat salastatuse taset, millesse kuuluvat teavet võib paberkandjal või elektrooniliselt vahetada, võttes eelkõige arvesse võimalike järelkülastuste tulemusi.

IV.   HALDUSKOKKULEPPED

17.

Kui esineb pikaajaline vajadus vahetada kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga teavet, mille salastatuse tase ei ületa üldjuhul taset RESTREINT UE/EU RESTRICTED ja kui julgeolekukomitee on teinud kindlaks, et kõnealuse poole julgeolekusüsteem ei ole salastatud teabe kaitse lepingu sõlmimiseks nõuetekohasel tasemel, võib peasekretär nõukogu heakskiidul sõlmida halduskokkuleppe kõnealuse kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomase asutusega.

18.

Kui kiireloomulistel operatiivpõhjustel on vaja kiiresti kehtestada salastatud teabe vahetamise raamistik, võib nõukogu erakorraliselt otsustada, et sõlmitavat halduskokkulepet kasutatakse kõrgemal tasemel salastatud teabe vahetamiseks.

19.

Halduskokkulepped sõlmitakse üldjuhul kirjavahetuse vormis.

20.

Enne ELi salastatud teabe tegelikku edastamist kõnealusele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile korraldatakse punktis 10 kirjeldatud hindamiskülastus ning edastatakse külastuse aruanne julgeolekukomiteele, kes selle rahuldavaks tunnistab. Kuid kui ELi salastatud teavet on vaja edastada kiiresti erakorralistel põhjustel, millele juhitakse nõukogu tähelepanu, võib ELi salastatud teavet edastada, eeldusel et sellise hindamiskülastuse võimalikult peatseks korraldamiseks tehakse kõik võimalik.

21.

ELi salastatud teavet ei vahetata elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on halduskokkuleppes sõnaselgelt ette nähtud.

V.   SALASTATUD TEABE VAHETAMINE ÜJKP OPERATSIOONIDE RAAMES

22.

Kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist ÜJKP operatsioonidel reguleerivad kriisiohjamisoperatsioonides osalemise raamlepingud. Sellised lepingud sisaldavad sätteid ÜJKP operatsioonide eesmärgil loodud ELi salastatud teabe edastamise kohta osalevatele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

23.

Konkreetse ÜJKP operatsiooni jaoks sõlmitud ajutised osalemislepingud sisaldavad sätteid kõnealuse operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teabe edastamise kohta osalevale kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

24.

Kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemist konkreetses ÜJKP operatsioonis käsitlevad ajutised halduskokkulepped võivad muu hulgas hõlmata operatsiooni eesmärgil koostatud ELi salastatud teabe edastamist kõnealusele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Sellised ajutised halduskokkulepped sõlmitakse IV jao punktides 17 ja 18 sätestatud menetluste kohaselt. Kõrgeim salastatuse tase, millesse kuuluvat ELi salastatud teavet võib vahetada, on RESTREINT UE/EU RESTRICTED ÜJKP tsiviiloperatsioonide jaoks ja CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ÜJKP sõjaliste operatsioonide jaoks, kui konkreetse ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevas otsuses ei ole sätestatud teisiti.

25.

Enne punktide 22, 23 ja 24 kohast ELi salastatud teabe edastamist käsitlevate sätete rakendamist ei ole vaja sätestada rakenduskorda või teha hindamiskülastusi.

26.

Kui ÜJKP operatsiooni toimumiskoha riigil ei ole ELiga kehtivat salastatud teabe kaitse lepingut või halduskokkulepet salastatud teabe vahetamiseks, võib konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse korral sõlmida ajutise halduskokkuleppe. Selline võimalus nähakse ette ÜJKP operatsiooni käsitlevas otsuses. Sellistel asjaoludel edastatud ELi salastatud teave on piiratud ÜJKP operatsiooni eesmärkidel koostatud teabega ja selle salastatus ei ole kõrgem tasemest RESTREINT UE/EU RESTRICTED. Sellise ajutise halduskokkuleppe kohaselt kohustub operatsiooni toimumiskoha riik kaitsma ELi salastatud teavet miinimumstandardite kohaselt, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud miinimumstandardid.

27.

Punktides 22–24 osutatud osalemise raamlepingutes, ajutistes osalemislepingutes ja ajutistes halduskokkulepetes sisalduvates salastatud teavet käsitlevates sätetes nähakse ette, et asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab selle, et tema poolt operatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed kaitsevad ELi salastatud teavet vastavalt nõukogu julgeolekueeskirjadele ja täiendavatele juhenditele, mis väljastatakse pädevate asutuste poolt, sealhulgas operatsiooni käsuliinis.

28.

Kui ELi ja osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitakse hiljem salastatud teabe kaitse leping, asendab salastatud teabe kaitse leping ELi salastatud teabe vahetamise ja töötlemise puhul osalemise raamlepingu, ajutise osalemiselepingu või ajutise halduskokkuleppe.

29.

ELi salastatud teabe elektrooniline vahetamine kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud osalemise raamlepingu, ajutise osalemiselepingu või ajutise halduskokkuleppe alusel ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui see on asjaomases lepingus või kokkuleppes selgesõnaliselt ette nähtud.

30.

ÜJKP operatsiooni eesmärgil loodud ELi salastatud teavet võib avalikustada kõnealusele operatsioonile lähetatud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide personalile vastavalt punktidele 22–29. Kui kõnealusele personalile antakse juurdepääs ELi salastatud teabele ÜJKP operatsiooni tööruumides või side- ja infosüsteemis, tuleb kohaldada meetmeid (sealhulgas avalikustatud ELi salastatud teabe registreerimine), et vähendada teabekao või teabe ohtusattumise riski. Sellised meetmed määratakse kindlaks asjaomastes planeerimis- ja missioonidokumentides.

VI.   ELi SALASTATUD TEABE ERAKORRALINE AJUTINE EDASTAMINE

31.

Kui puudub III–V jao kohane raamistik ja kui nõukogu või mõni nõukogu ettevalmistavatest organitest määrab kindlaks, et esineb erakorraline vajadus edastada ELi salastatud teavet kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, toimib nõukogu peasekretariaat järgmiselt:

a)

kontrollib niivõrd, kui see on võimalik, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekuasutuselt, kas selle julgeolekueeskirjad, -struktuurid ja menetlused tagavad talle edastatava ELi salastatud teabe kaitse vastavalt standarditele, mis on vähemalt sama ranged kui käesolevas otsuses sätestatud standardid;

b)

palub julgeolekukomiteel väljastada olemasoleva teabe põhjal soovituse selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni julgeolekueeskirjade, -struktuuride ja -menetluste usaldusväärsuse kohta, kellele ELi salastatud teavet kavatsetakse edastada.

32.

Kui julgeolekukomitee esitab ELi salastatud teabe edastamist toetava soovituse, edastatakse küsimus arutamiseks alaliste esindajate komiteele (COREPER), kes langetab otsuse teabe edastamise kohta.

33.

Kui julgeolekukomitee soovituses ei toetata ELi salastatud teabe edastamist:

a)

arutab ÜVJP/ÜJKP valdkonnaga seotud küsimusi poliitika- ja julgeolekukomitee, kes sõnastab soovituse, mille alusel COREPER teeb otsuse;

b)

kõigi muude valdkondade puhul arutab küsimust ja teeb otsuse COREPER.

34.

Vajaduse korral, ja kui selleks on teabe koostaja eelnev kirjalik nõusolek, võib COREPER otsustada, et salastatud teavet võib edastada vaid osaliselt või juhul, kui selle salastatuse taset eelnevalt alandatakse või salastatus kustutatakse, või et edastatav teave koostatakse viiteta allikale või algsele ELi salastatuse tasemele.

35.

ELi salastatud teabe edastamise otsuse järel edastab nõukogu peasekretariaat asjaomase dokumendi, mis varustatakse avaldatavuse märkega kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kohta, kellele see on edastatud. Enne teabe tegelikku edastamist võtab asjaomane kolmas pool endale kirjalikult kohustuse kaitsta saadavat ELi salastatud teavet vastavalt käesolevas otsuses sätestatud aluspõhimõtetele ja miinimumstandarditele.

VII.   VOLITUSE ANDMINE ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMISEKS KOLMANDATELE RIIKIDELE VÕI RAHVUSVAHELISTELE ORGANISATSIOONIDELE

36.

Kui salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on olemas punkti 2 kohane raamistik, teeb nõukogu otsuse anda peasekretärile volitused edastada asjaomasele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile ELi salastatud teavet, järgides koostaja nõusoleku põhimõtet.

37.

Kui salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga on olemas punkti 3 kohane raamistik, antakse peasekretärile volitused edastada ELi salastatud teavet vastavalt ÜJKP operatsiooni loomist käsitlevale otsusele ja järgides koostaja nõusoleku põhimõtet.

38.

Peasekretär võib kõnealused volitused delegeerida nõukogu peasekretariaadi kõrgematele ametnikele või teistele talle alluvatele töötajatele.


Liited

A   Liide

Mõisted

B   Liide

Salastatuse tasemete vastavus

C   Liide

Riiklike julgeolekuasutuste loetelu

D   Liide

Lühendite loetelu

A liide

MÕISTED

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„akrediteerimine”– menetlus, mille tulemusena väljastatakse ametlik turvalisuse akrediteerimise asutuse avaldus selle kohta, et süsteem on saanud heakskiidu töötamiseks kindlaksmääratud salastatuse tasemel, käitamiskeskkonna konkreetses turvarežiimis ja vastuvõetaval riskitasemel, tuginedes eeldusele, et on rakendatud heakskiidetud tehnilisi, füüsilisi, korralduslikke ja menetluslikke turvameetmeid;

„dokument”– talletud teave selle füüsilisest kujust ja omadustest olenemata;

„ELi salastatud teave”– vt artikli 2 lõiget 1;

„füüsiline julgeolek”– vt artikli 8 lõiget 1;

„haavatavus”– mis tahes laadi puudus, mida üks või mitu ohtu võivad ära kasutada. Haavatavus võib tähendada tegematajätmist või olla seotud kontrolli nõrkusega tulenevalt selle ranguse, täielikkuse või järjepidevuse puudumisest ning see võib olla tehnilist, menetluslikku, füüsilist, korralduslikku või operatsioonilist laadi;

„infokindlus”– vt artikli 10 lõiget 1;

„julgeolekuaspekte käsitlev dokument”– lepingu sõlmija poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu osad, millele on tarvis tagada julgeolekukaitse;

„julgeolekukontroll”– kontroll, mille viib läbi liikmesriigi pädev asutus kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohaselt, et saada kinnitust selle kohta, et ei ole teada midagi kahtlust äratavat, mis takistaks andmast isikule riiklikku või ELi juurdepääsuluba teatud tasemel (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem) ELi salastatud teabele juurdepääsuks;

„juurdepääsuluba”– tähendab ühte või mõlemat järgmist luba:

—   „ELi juurdepääsuluba” juurdepääsuks ELi salastatud teabele– nõukogu peasekretariaadi ametisse nimetava asutuse luba, mis antakse käesoleva otsuse kohaselt pärast julgeolekukontrolli lõpuleviimist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ja mis kinnitab, et isikule võib lubada kindlaksmääratud kuupäevani juurdepääsu kuni teatud salastatuse tasemel ELi salastatud teabele (salastatuse tase CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), tingimusel et tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud; sellist isikut loetakse „julgeolekukontrolli läbinuks”;

—   „riiklik juurdepääsuluba” juurdepääsuks ELi salastatud teabele– liikmesriigi pädeva asutuse avaldus, mis tehakse pärast julgeolekukontrolli lõpuleviimist liikmesriigi pädevate asutuste poolt ja mis kinnitab, et isikule võib lubada kindlaksmääratud kuupäevani juurdepääsu kuni teatud salastatuse tasemel ELi salastatud teabele (salastatuse tase CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), tingimusel et tema teadmisvajadus on kindlaks tehtud; sellist isikut loetakse „julgeolekukontrolli läbinuks”;

„juurdepääsutõend”– pädeva asutuse väljastatud tõend, mis kinnitab, et isik on läbinud julgeolekukontrolli ja tal on kehtiv riiklik või ELi juurdepääsuluba, ning millel on kirjas, millisel salastatuse tasemel ELi salastatud teabele võib asjaomase isiku puhul juurdepääsu lubada (CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL või kõrgem), vastava juurdepääsuloa kehtivuse lõppemise kuupäev ja tõendi enda kehtivuse lõppemise kuupäev;

„jääkrisk”– risk, mis jääb püsima pärast turvameetmete rakendamist, eeldusel et kõik ohud ei ole tõrjutud ning kõiki haavatavusi ei saa kõrvaldada;

„krüptomaterjal”– krüptoalgorütmid, krüptoriistvara- ja tarkvaramoodulid ning -tooted, sealhulgas rakendamise üksikasjad ja seotud dokumentatsioon ning kodeerimisandmed;

„lepinglane”– üksikisik või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks õigus- ja teovõime;

„materjal”– dokument või valmistatud või valmistamisel olev masin või seade;

„määratud julgeolekuasutus”– asutus, mis vastutab liikmesriigi julgeolekuasutuse ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Määratud julgeolekuasutuse ülesandeid võib täita riiklik julgeolekuasutus või muu pädev asutus;

„oht”– soovimatu intsidendi võimalik põhjus, mis võib kahjustada organisatsiooni või selle poolt kasutatavat süsteemi; selline oht võib olla juhuslik või tahtlik (kuritahtlik) ning seda iseloomustavad ohtlikud elemendid, võimalikud sihtmärgid ja ründemeetodid;

„omavaheline ühendus”– vt IV lisa punkti 31;

„programmi/projekti julgeolekujuhised” („julgeolekujuhised”)– loetelu julgeolekumenetlustest, mida kohaldatakse konkreetse programmi/projekti suhtes julgeolekumenetluste standardimiseks. Seda võib programmi/projekti kestel muuta;

„registreerimine”– vt III lisa punkti 18;

„risk”– võimalus, et antud oht kasutab ära organisatsiooni või selle poolt kasutatava süsteemi sisemisi või väliseid haavatavusi ja kahjustab seeläbi organisatsiooni ja selle materiaalset ja mittemateriaalset vara. Riski mõõdetakse olemasolevate ohtude tõenäosuse ja nende mõju kombinatsioonina;

—   „riski aktsepteerimine”– otsus leppida jääkriski edasise olemasoluga pärast riski käsitlemist;

—   „riski hindamine”– ohtude ja haavatavuse kindlakstegemine ning sellega seotud riskianalüüsi, st riski tõenäosuse ja mõju analüüsi teostamine;

—   „riskiteavitus”– side- ja infosüsteemide kasutajaskonna riskiteadlikkuse suurendamine, heakskiitvate asutuste teavitamine sellistest riskidest ja riskide alane aruandlus töötlejatele;

—   „riski käsitlemine”– riski leevendamine, kõrvaldamine, vähendamine (tehniliste, füüsiliste, korralduslike või menetluslike meetmete asjakohase kombineerimise abil), riski ülekandmine või seire;

„salastatud all-leping”– leping, mille nõukogu peasekretariaadi lepinglane on sõlminud teise lepinglasega (st all-lepinglasega) kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine;

„salastatud leping”– leping, mille nõukogu peasekretariaat on sõlminud lepinglasega kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs ELi salastatud teabele või sellise teabe loomine;

„salastatuse kustutamine”– salastatuse tühistamine;

„salastatuse taseme määramise juhend”– dokument, milles kirjeldatakse programmi või lepingu salastatud osi, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse tasemed. Salastatuse taseme määramise juhendit võib kogu programmi või lepingu kehtivusaja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse taset võib muuta või alandada; kui salastatuse taseme määramise juhend on olemas, on see julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa;

„salastatud teabe haldamine”– vt artikli 9 lõiget 1;

„side- ja infosüsteem”– vt artikli 10 lõiget 2;

„side- ja infosüsteemi kasutusaeg”– kogu side- ja infosüsteemi eksisteerimise kestus, mis hõlmab algatamist, kontseptsiooni loomist, kavandamist, vajaduste analüüsi, projekteerimist, arendamist, katsetamist, rakendamist, käitamist, hooldust ning tegevuse lõpetamist;

„süvakaitse”– erinevate mitme kaitseliinina võetavate turvameetmete kohaldamine;

„taseme alandamine”– salastatuse taseme alandamine;

„teabe koostaja”– ELi institutsioon, asutus või organ, liikmesriik, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, kelle volitusel on salastatud teave loodud ja/või ELi struktuuridesse sisestatud;

„TEMPEST”– paljastavate elektromagnetkiirguste uurimine ja kontrollimine ning nende tõkestamise meetmed;

„turvarežiim”– side- ja infosüsteemi toimimise aluseks olevate tingimuste määratlemine, mis põhineb töödeldava teabe salastatuse tasemel ja selle kasutajate juurdepääsutasemetel, ametlikul juurdepääsu heakskiidul ja teadmisvajadustel. Salastatud teabe töötlemiseks või edastamiseks on neli režiimi: ühtlase ülaturbe režiim, diferentsiaalse ülaturbe režiim, lahterdatud kasutajarežiim ja mitmetasemelise turbe režiim;

—   „ühtlase ülaturbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on side- ja infosüsteemile juurdepääs, peavad läbima side- ja infosüsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli ja neil on ühine teadmisvajadus kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele;

—   „diferentsiaalse ülaturbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, peavad läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli, kuid kõigil isikutel, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei ole ühist teadmisvajadust kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele; teabele juurdepääsu heakskiidu võib anda isik;

—   „lahterdatud kasutajarežiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, peavad läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli, kuid kõigil isikutel, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei ole ametlikku luba juurdepääsuks kogu side- ja infosüsteemis töödeldavale teabele; ametlik luba nõuab juurdepääsu kontrolli ametlikku keskset haldamist, erinevalt ühe isiku äranägemisest juurdepääsu andmisel;

—   „mitmetasemelise turbe režiim”– süsteemi turvarežiim, mille puhul kõik isikud, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemile, ei pea läbima süsteemis töödeldava teabe kõrgeimale salastatuse tasemele vastavat julgeolekukontrolli ning kõigil isikutel ei ole ühist teadmisvajadust kogu side- ja infosüsteemis töödeldava teabe järele;

„turvariski juhtimise protsess”– organisatsiooni või selle poolt kasutatava süsteemi julgeolekut mõjutada võivate ebakindlate sündmuste kindlaksmääramise, kontrollimise ja minimeerimise kogu protsess. See hõlmab kõiki riskidega seotud tegevusi, sealhulgas hindamist, käsitlemist, aktsepteerimist ja teavitust;

„tööstusjulgeolek”– vt artikli 11 lõiget 1;

„tööstus- või muu üksus”– üksus, mis on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde teostamisse või teenuste osutamisse; selleks võib olla tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksus või füüsilisest isikust ettevõtja;

„töötajatega seotud julgeolek”– vt artikli 7 lõiget 1;

„töötlemine”– kõik võimalikud toimingud, mida ELi salastatud teabega võidakse teha selle kasutusaja jooksul. See hõlmab teabe koostamist, töötlemist, vedu, salastatuse taseme alandamist ja salastatuse kustutamist ning teabe hävitamist. Side- ja infosüsteemi puhul hõlmab see ka teabe kogumist, kuvamist, edastamist ja säilitamist;

„töötlemisluba”– riikliku julgeolekuasutuse või määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et lähtudes julgeoleku seisukohast võib ettevõte pakkuda piisaval tasemel kaitset teataval salastatuse tasemel ELi salastatud teabele, ning et ettevõtte töötajad, kes vajavad juurdepääsu ELi salastatud teabele, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja neid on teavitatud asjakohastest julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks ELi salastatud teabele ja selle kaitsmiseks;

„valdaja”– kontrollitud teadmisvajadusega nõuetekohaselt volitatud isik, kelle valduses on ELi salastatud teave ja kes seetõttu vastutab selle kaitsmise eest;

„varad”– kõik, mis on organisatsiooni, selle töötoimingute ja nende jätkumise jaoks väärtuslik, sealhulgas organisatsiooni missiooni toetavad teaberessursid;

„ÜJKP operatsioon”– EL lepingu V jaotise 2. peatüki kohane kriisiohjamise sõjaline või tsiviiloperatsioon;

B liide

SALASTATUSE TASEMETE VASTAVUS

EL

TRES SECRET UE/EU TOP SECRET

SECRET UE/EU SECRET

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL

RESTREINT UE/EU RESTRICTED

Belgia

Très Secret (Loi 11.12.1998)

Zeer Geheim (Wet 11.12.1998)

Secret (Loi 11.12.1998)

Geheim (Wet 11.12.1998)

Confidentiel (Loi 11.12.1998)

Vertrouwelijk (Wet 11.12.1998)

vt märkus (1)

Bulgaaria

Cтpoгo ceкретно

Ceкретно

Поверително

За служебно ползване

Tšehhi Vabariik

Přísně tajné

Tajné

Důvěrné

Vyhrazené

Taani

Yderst hemmeligt

Hemmeligt

Fortroligt

Til tjenestebrug

Saksamaa

STRENG GEHEIM

GEHEIM

VS (2) — VERTRAULICH

VS — NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH

Eesti

Täiesti salajane

Salajane

Konfidentsiaalne

Piiratud

Iirimaa

Top Secret

Secret

Confidential

Restricted

Kreeka

Άκρως Απόρρητο

Abr: ΑΑΠ

Απόρρητο

Abr: (ΑΠ)

Εμπιστευτικό

Αbr: (ΕΜ)

Περιορισμένης Χρήσης

Abr: (ΠΧ)

Hispaania

SECRETO

RESERVADO

CONFIDENCIAL

DIFUSIÓN LIMITADA

Prantsusmaa

Très Secret Défense

Secret Défense

Confidentiel Défense

vt märkus (3)

Itaalia

Segretissimo

Segreto

Riservatissimo

Riservato

Küpros

Άκρως Απόρρητο

Αbr: (AΑΠ)

Απόρρητο

Αbr: (ΑΠ)

Εμπιστευτικό

Αbr: (ΕΜ)

Περιορισμένης Χρήσης

Αbr: (ΠΧ)

Läti

Sevišķi slepeni

Slepeni

Konfidenciāli

Dienesta vajadzībām

Leedu

Visiškai slaptai

Slaptai

Konfidencialiai

Riboto naudojimo

Luksemburg

Très Secret Lux

Secret Lux

Confidentiel Lux

Restreint Lux

Ungari

Szigorúan titkos!

Titkos!

Bizalmas!

Korlátozott terjesztésű!

Malta

L-Ogħla Segretezza

Sigriet

Kunfidenzjali

Ristrett

Madalmaad

Stg. ZEER GEHEIM

Stg. GEHEIM

Stg. CONFIDENTIEEL

Dep. VERTROUWELIJK

Austria

Streng Geheim

Geheim

Vertraulich

Eingeschränkt

Poola

Ściśle Tajne

Tajne

Poufne

Zastrzeżone

Portugal

Muito Secreto

Secreto

Confidencial

Reservado

Rumeenia

Strict secret de importanță deosebită

Strict secret

Secret

Secret de serviciu

Sloveenia

Strogo tajno

Tajno

Zaupno

Interno

Slovakkia

Prísne tajné

Tajné

Dôverné

Vyhradené

Soome

ERITTÄIN SALAINEN

YTTERST HEMLIG

SALAINEN

HEMLIG

LUOTTAMUKSELLINEN

KONFIDENTIELL

KÄYTTÖ RAJOITETTU

BEGRÄNSAD TILLGÅNG

Rootsi (4)

HEMLIG/TOP SECRET

HEMLIG AV SYNNERLIG BETYDELSE FÖR RIKETS SÄKERHET

HEMLIG/SECRET

HEMLIG

HEMLIG/CONFIDENTIAL

HEMLIG

HEMLIG/RESTRICTED

HEMLIG

Ühendkuningriik

Top Secret

Secret

Confidential

Restricted


(1)  Belgias ei ole salastatuse taset „Diffusion Restreinte/Beperkte Verspreiding”. Belgia töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.

(2)  Saksamaa: VS = Verschlusssache.

(3)  Prantsusmaa ei kasuta oma siseriiklikus süsteemis salastatuse taset „RESTREINT”. Prantsusmaa töötleb ja kaitseb „RESTREINT UE/EU RESTRICTED” tasemel salastatud teavet viisil, mis ei ole leebem Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjades kirjeldatud standarditest ja menetlustest.

(4)  Rootsi: ülemises reas esitatud märget kasutavad sõjaväeasutused ja alumises reas esitatud märget kasutavad muud asutused.

C Liide

RIIKLIKE JULGEOLEKUASUTUSTE LOETELU

BELGIA

Autorité nationale de Sécurité

SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement

15, rue des Petits Carmes

B-1000 Bruxelles

Sekretariaadi tel: + 32/2/501 45 42

Faks: + 32/2/501 45 96

E-post: nvo-ans@diplobel.fed.be

TAANI

Politiets Efterretningstjeneste

(Danish Security Intelligence Service)

Klausdalsbrovej 1

DK-2860 Søborg

Tel: + 45/33/14 88 88

Faks: + 45/33/43 01 90

Forsvarets Efterretningstjeneste

(Danish Defence Intelligence Service)

Kastellet 30

DK-2100 Copenhagen Ø

Tel: + 45/33/32 55 66

Faks: + 45/33/93 13 20

BULGAARIA

State Commission on Information Security

90 Cherkovna Str.

BG-1505 Sofia

Tel: + 359/2/921 5911

Faks: + 359/2/987 3750

E-post: dksi@government.bg

Veebileht: www.dksi.bg

SAKSAMAA

Bundesministerium des Innern

Referat ÖS III 3

Alt-Moabit 101 D

D-11014 Berlin

Tel: + 49/30/18 681 0

Faks: + 49/30/18 681 1441

E-post: oesIII3@bmi.bund.de

TŠEHHI VABARIIK

Národní bezpečnostní úřad

(National Security Authority)

Na Popelce 2/16

CZ-150 06 Praha 56

Tel: + 420 257283335

Faks: + 420 257283110

E-post: czech.nsa@nbu.cz

Veebileht: www.nbu.cz

EESTI

National Security Authority Department

Estonian Ministry of Defence

Sakala 1

15094 Tallinn

Tel: +372 7170113, +372 7170117

Faks: +372 7170213

E-post: nsa@kmin.ee

IIRIMAA

National Security Authority

Department of Foreign Affairs

76 - 78 Harcourt Street

Dublin 2 Ireland

Tel: + 353/1/ 478 08 22

Faks: + 353/1/ 408 29 59

HISPAANIA

Autoridad Nacional de Seguridad

Oficina Nacional de Seguridad

Avenida Padre Huidobro s/n

E-28023 Madrid

Tel: + 34/91/372 50 00

Faks: + 34/91/372 58 08

E-post: nsa-sp@areatec.com

KREEKA

Γενικό Επιτελείο Εθνικής Άμυνας (ΓΕΕΘΑ)

Διακλαδική Διεύθυνση Στρατιωτικών Πληροφοριών (ΔΔΣΠ)

Διεύθυνση Ασφαλείας και Αντιπληροφοριών

ΣΤΓ 1020 -Χολαργός (Αθήνα)

Ελλάδα

Tel: + 30/210/657 20 45 (ώρες γραφείου)

+ 30/210/657 20 09 (ώρες γραφείου)

Faks: + 30/210/653 62 79

+ 30/210/657 76 12

Hellenic National Defence General Staff (HNDGS)

Military Intelligence Sectoral Directorate

Security Counterintelligence Directorate

GR-STG 1020 Holargos – Athens

Tel: + 30/210/657 20 45

+ 30/210/657 20 09

Faks: + 30/210/653 62 79

+ 30/210/657 76 12

PRANTSUSMAA

Secrétariat général de la défense et de la sécurité nationale

Sous-direction Protection du secret (SGDSN/PSD)

51 Boulevard de la Tour-Maubourg

F-75700 Paris 07 SP

Tel: + 33/1/71 75 81 77

Faks: + 33/1/71 75 82 00

ITAALIA

Presidenza del Consiglio dei Ministri

Autorità Nazionale per la Sicurezza

D.I.S. - U.C.Se.

Via di Santa Susanna, 15

I-00187 Roma

Tel: + 39/06/611 742 66

Faks: + 39/06/488 52 73

LÄTI

National Security Authority

Constitution Protection Bureau of the Republic of Latvia

P.O.Box 286

LV-1001 Riga

Tel: +371/6702 54 18

Faks: +371/6702 54 54

E-post: ndi@sab.gov.lv

KÜPROS

ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΑΜΥΝΑΣ

ΣΤΡΑΤΙΩΤΙΚΟ ΕΠΙΤΕΛΕΙΟ ΤΟΥ ΥΠΟΥΡΓΟΥ

Εθνική Αρχή Ασφάλειας (ΕΑΑ)

Υπουργείο Άμυνας

Λεωφόρος Εμμανουήλ Ροΐδη 4

1432 Λευκωσία, Κύπρος

Tel: + 357/22/80 75 69, + 357/22/80 76 43, + 357/22/80 77 64

Faks: + 357/22/30 23 51

Ministry of Defence

Minister's Military Staff

National Security Authority (NSA)

4 Emanuel Roidi street

CY-1432 Nicosia

Tel: + 357/22/80 75 69, + 357/22/80 76 43, +357 /22/80 77 64

Faks: + 357/22/30 23 51

E-post: cynsa@mod.gov.cy

LEEDU

Lietuvos Respublikos paslapčių apsaugos koordinavimo komisija

(The Commission for Secrets Protection Co-ordination of the Republic of Lithuania

National Security Authority)

Gedimino 40/1

LT-01110 Vilnius

Tel: + 370/5/266 32 01, +370/5/266 32 02

Faks: + 370/5/266 32 00

E-post: nsa@vsd.lt

LUKSEMBURG

Autorité nationale de Sécurité

Boîte postale 2379

L-1023 Luxembourg

Tel: + 352/2478 22 10 keskus

+ 352/2478 22 53 otseliin

Faks: + 352/2478 22 43

MADALMAAD

Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties

Postbus 20010

NL-2500 EA Den Haag

Tel: + 31/70/320 44 00

Faks: + 31/70/320 07 33

Ministerie van Defensie

Beveiligingsautoriteit

Postbus 20701

NL-2500 ES Den Haag

Tel: + 31/70/318 70 60

Faks: + 31/70/318 75 22

UNGARI

Nemzeti Biztonsági Felügyelet

(National Security Authority)

P.O. Box 2

HU-1357 Budapest

Tel: + 361/346 96 52

Faks: + 361/346 96 58

E-post: nbf@nbf.hu

Veebileht: www.nbf.hu

MALTA

Ministry of Justice and Home Affairs

P.O. Box 146

MT-Valletta

Tel: + 356/21 24 98 44

Faks: + 356/25 69 53 21

AUSTRIA

Informationssicherheitskommission

Bundeskanzleramt

Ballhausplatz 2

A-1014 Wien

Tel: + 43/1/531 15 25 94

Faks: + 43/1/531 15 26 15

E-post: ISK@bka.gv.at

POOLA

Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego – ABW

(Internal Security Agency)

2A Rakowiecka St.

PL-00-993 Warszawa

Tel: + 48/22/585 73 60

Faks: + 48/22/585 85 09

E-post: nsa@abw.gov.pl

Veebileht: www.abw.gov.pl

Służba Kontrwywiadu Wojskowego

(Military Counter-Intelligence Service)

Classified Information Protection Bureau

Oczki 1

PL-02-007 Warszawa

Tel: + 48/22/684 12 47

Faks: + 48/22/684 10 76

E-post: skw@skw.gov.pl

RUMEENIA

Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat

(Romanian NSA - ORNISS

National Registry Office for Classified Information)

4 Mures Street

RO-012275 Bucharest

Tel: + 40/21/ 224 58 30

Faks: + 40/21/ 224 07 14

E-post: nsa.romania@nsa.ro

Veebileht: www.orniss.ro

PORTUGAL

Presidência do Conselho de Ministros

Autoridade Nacional de Segurança

Rua da Junqueira, 69

P-1300-342 Lisboa

Tel: +351/ 213 031 710

Faks: +351/ 213 031 711

SLOVEENIA

Urad Vlade RS za varovanje tajnih podatkov

Gregorčičeva 27

SVN-1000 Ljubljana

Tel: + 386/1/478 13 90

Faks: + 386/1/478 13 99

SLOVAKKIA

Národný bezpečnostný úrad

(National Security Authority)

Budatínska 30

P.O. Box 16

SVK-850 07 Bratislava

Tel: + 421/2/68 69 23 14

Faks: + 421/2/63 82 40 05

Veebileht: www.nbusr.sk

ROOTSI

Utrikesdepartementet

(Ministry for Foreign Affairs)

SSSB

S-103 39 Stockholm

Tel: + 46/8/405 10 00

Faks: + 46/8/723 11 76

E-post: ud-nsa@foreign.ministry.se

SOOME

National Security Authority

Ministry for Foreign Affairs

P.O. Box 453

FI-00023 Government

Tel 1: + 358/9/160 56487

Tel 2: +358/9/160 56484

Faks: + 358/9/160 55140

E-post: NSA@formin.fi

ÜHENDKUNINGRIIK

UK National Security Authority

Room 335, 3rd Floor

70 Whitehall

London

SW1A 2AS

Tel 1: + 44/20/7276 5649

Tel 2: + 44/20/7276 5497

Faks: + 44/20/727276 5651

Email: UK-NSA@cabinet-office.x.gsi.gov.uk

D liide

LÜHENDITE LOETELU

Lühend

Tähendus

COREPER

alaliste esindajate komitee

ÜJKP

ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

ÜVJP

ühine välis- ja julgeolekupoliitika


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

27.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/66


EL-MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2011,

30. märts 2011,

mis käsitleb Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Maroko Kuningriigi vahelise Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu protokolli nr 4 II lisa (loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse) muutmist

(2011/293/EL)

EL-MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel (1) (edaspidi „leping”), eriti selle protokolli nr 4 artiklit 39,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohaselt reguleeritavas nomenklatuuris (edaspidi „harmoneeritud süsteem”) tehtud muudatused jõustusid 1. jaanuaril 2007.

(2)

Arvestades lepingu protokolli nr 4 II lisas (edaspidi „II lisa”) sisalduvas loetelus tehtavate muudatuste hulka, tuleks kõnealune loetelu selguse huvides täielikult asendada.

(3)

Kuna harmoneeritud süsteemi muudatuste eesmärk ei olnud muuta päritolureegleid, jätkatakse selles osas II lisa kohaldamist ning seetõttu tuleks selle muudatusi kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2007.

(4)

II lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 4 II lisa, milles on esitatud loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse, asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Brüssel, 30. märts 2011

EL-Maroko assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  EÜT L 70, 18.3.2000, lk 2.


LISA

„II LISA

LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE

Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu teisi osi.

HS-kood

Toote kirjeldus

Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse

(1)

(2)

(3) või (4)

Grupp 1

Elusloomad

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 2

Liha ja söödav rups

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

0403

petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud,

kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega, ja

kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 0502

kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad

Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine

 

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud, ja

kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 9

Kohv, tee, mate ja maitseained; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

0901

kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

0902

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

ex ex 0910

Vürtsisegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

Grupp 10

Teraviljad

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 1106

jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest

Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine

 

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata:

 

 

taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:

Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest

 

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

1501

searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv:

 

 

kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203, 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

muud

Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist

 

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv:

 

 

kondi- ja jäägirasv

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201, 0202, 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1504 materjalidest

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 1505

Rafineeritud lanoliin

Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast

 

1506

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:

 

 

tahked fraktsioonid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1506 materjalidest

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1507–1515

Taimeõlid ja nende fraktsioonid:

 

 

soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassu-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli omad

Tootmine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest

 

muud

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1516

Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

 

1517

Margariin; toidusegud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud, ja

kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada

 

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Tootmine:

gruppi 1 kuuluvatest loomadest ja/või

mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 1701

roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:

 

 

keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 1702 materjalidest

 

muu suhkur tahkel kujul, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

muud;

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega

 

ex ex 1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:

 

 

linnaseekstrakt

Tootmine grupi 10 teraviljast

 

muud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

 

 

mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 massiprotsenti

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud

 

mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid üle 20 massiprotsenti

Tootmine, mille puhul:

kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

1903

Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis

 

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid,

mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu, kõva mais ja nende saadused) on täielikult saadud või toodetud, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid

 

ex grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2001

jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2004 ja ex ex 2005

Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2006

Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud)

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2008

pähklid magusaine- või piirituselisandita

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast

 

maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

muud, välja arvatud puuviljad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 21

Mitmesugused toiduained; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

2101

kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kogu kasutatav sigur on täielikult saadud või toodetud

 

2103

Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:

 

 

kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada

 

sinepipulber ja valmissinep

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

 

ex ex 2104

Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad

 

2106

Mujal nimetamata toiduained

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud:

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud

 

2202

vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal,

mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast, ja

mille puhul kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) on päritolustaatusega

 

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 2207 ja 2208 kuuluvad materjalid, ja

mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused on täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust

 

ex grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2301

vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2303

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist

Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud

 

ex ex 2306

Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud või toodetud

 

2309

Loomasöödana kasutatavad valmistised

Tootmine, mille puhul:

kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim on päritolustaatusega, ja

kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

ex grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud:

Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud

 

2402

tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

 

ex ex 2403

Suitsetamistubakas

Tootmine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega

 

ex grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2504

süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit

Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine

 

ex ex 2515

Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil.

 

ex ex 2516

Saetud vm viisil täisnurkseteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm

Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil.

 

ex ex 2518

Kaltsineeritud dolomiit

Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

 

ex ex 2519

Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada

 

ex ex 2520

Stomatoloogiline kips

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2524

Looduslikud asbestikiud

Tootmine asbesti kontsentraadist

 

ex ex 2525

Vilgupulber

Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine

 

ex ex 2530

Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad

Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine

 

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 2707

Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2709

Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid

Bituumenainete kuivutmine

 

2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2711

Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2712

Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2713

Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2714

Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

2715

Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil(nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen)

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2805

„Mischmetall”

Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2811

Vääveltrioksiid

Tootmine vääveldioksiidist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2833

Alumiiniumsulfaat

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2840

Naatriumperboraat

Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2852

Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 29

Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2901

Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2902

Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 2905

Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2915

Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro– ja nitrosoderivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2932

sise-eetrid ja nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud ja nitroositud derivaadid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2933

Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

2934

Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriiki 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 2939

Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad vähemalt 50 % massist alkaloide

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 30

Farmaatsiatooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3002

inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted:

 

 

vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist või ühest komponendist koosnevad tooted annustena või jaemüügiks pakendatuna

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

muud

 

 

– –

inimveri

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

– –

ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

– –

verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

– –

hemoglobiin, vere globuliinid ja seerumglobuliinid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

– –

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kirjeldust omavaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3003 ja 3004

Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad kaubad):

 

 

valmistatud rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 3006

käesoleva grupi märkuse 4 punktis k loetletud ravimijäätmed

Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis

 

kirurgias või stomatoloogias kasutatavad steriilsed käsnad, imenduvad või mitteimenduvad

 

 

plastikust tehtud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

riidest tehtud

Toodetud (4):

looduslikest kiududest,

keemilistest staapelkiududest,

kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata

või

keemilisest materjalist või tekstiilimassist

 

stoomi korral kasutatavad vahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 31

Väetised; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3105

Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:

naatriumnitraat

kaltsiumtsüaanamiid

kaaliumsulfaat

magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 32

Park– ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3201

Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid

Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3205

Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (5)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3301

Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, sh tahked ja absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse rühma (6) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 34

Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3403

Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1)

või

muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3404

Tehisvaha ja vahavalmistised:

 

 

mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud:

hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega,

rubriiki 3823 kuuluvad vahalaadsed määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid ja

rubriiki 3404 kuuluvad materjalid

Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3505

dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

 

 

eeterdatud ja esterdatud tärklis

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3505 materjalidest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3507

Mujal nimetamata ensüümvalmistised

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 37

Foto- ja kinokaubad; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3701

valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; pakendatud või pakendamata valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm:

 

 

pakendatud värvilised kiirfotofilmid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3702

Valgustamata valgustundlikud rullides fotofilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3704

Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 3701–3704 kuuluvad materjalid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex grupp 38

Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3801

kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning mis sisaldab grafiiti rohkem kui 30 massiprotsent

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3803

Rafineeritud tallõli

Toortallõli rafineerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3805

Puhastatud sulfaattärpentin

Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3806

Estervaigud

Tootmine vaikhapetest

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

ex ex 3807

Puupigi (puutõrvapigi)

Puutõrva destilleerimine

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

3808

Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3809

Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3810

Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3811

Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud naftasaaduste (k.a bensiin) ning naftasaadustega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid:

 

 

määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid

Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3812

Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid jm kummi- või plastikompaundi stabilisaatorid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3813

Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3814

Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3818

Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3819

Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3820

Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 3821

Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3822

Diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3823

Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:

 

 

tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

tööstuslikud rasvalkoholid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriigi 3823 materjalidest

 

3824

Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid):

 

 

järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted:

– –

valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained

– –

nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja estrid

– –

sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv

– –

naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

– –

ioonvahetid

– –

elektronlampide getterid

– –

leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks

– –

koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator

– –

sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

– –

puskari- ja kondiõli

– –

segud erinevate anioonidega sooladest

– –

želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

3901–3915

Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3907

Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist (ABS) valmistatud kopolümeer

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (3)

 

Polüester

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või tootmine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist

 

3912

Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

3916–3921

Plastist pool- ja valmistooted; rubriikidesse ex ex 3916, ex ex 3917, ex ex 3920 ja ex ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool:

 

 

lamedad tooted, mida on töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või mis on lõigatud muudeks kui täisnurkseteks (sh ruudu-kujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

muu:

 

 

– –

liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab 99 % või rohkem kogu polümeeri massist

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

– –

muud

Tootmine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (3)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3916 ja ex ex 3917

Profiilvormid ja torud

Tootmine, mille puhul:

kõigi kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast ning

eespool esitatud piirmäära ulatuses ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 20 % toote tehasehinnast

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

ex ex 3920

Ionomeerlehed ja -kiled

Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed

Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

 

ex ex 3921

Metallitatud plastkiled

Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (7)

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast

3922–3926

Plasttooted

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex grupp 40

Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4001

Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks

Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine

 

4005

Vulkaniseerimata kautšukisegud algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena

Valmistamine, milles kasutatavate materjalide, v.a looduslik kautšuk, koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

 

4012

Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd:

 

 

protekteeritud õhk-, täis-, või lausrehvid, kummist

Kasutatud rehvide protekteerimine

 

muud

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid

 

ex ex 4017

Kõvakummist tooted

Tootmine kõvakummist

 

ex grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4102

lamba ja talle villata toornahad

Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt

 

4104–4106

Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud, villata või karvata, laustetud või laustmata, kuid edasi töötlemata

Pargitud naha järelparkimine

või

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4107, 4112 ja 4113

Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluvad materjalid

 

ex ex 4114

Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk

Tootmine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4302

pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad:

 

 

nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena

Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele

 

muud

Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast

 

4303

Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted

Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast

 

ex grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4403

jämedalt kanditud puit

Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust

 

ex ex 4407

Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex ex 4408

Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (sh spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud

Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine

 

ex ex 4409

Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel, otsal või serval, hööveldatud või hööveldamata, lihvitud või lihvimata, pikijätkatud või mitte:

 

 

lihvitud või pikijätkatud

Lihvimine või pikijätkamine

 

profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex ex 4410 – ex ex 4413

Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad

Profileerimine

 

ex ex 4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid

Tootmine mõõtu lõikamata laudadest

 

ex ex 4416

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad

Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda

 

ex ex 4418

puidust tisleri- ja puusepatooted

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada

 

profileeritud liistud

Profileerimine

 

ex ex 4421

Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust

 

ex grupp 45

Kork ja korgist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

4503

looduslikust korgist tooted

Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist

 

Grupp 46

Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud:

Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal

 

ex ex 4811

paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

4816

Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber võipaber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

4817

Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4818

Tualettpaber

Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest

 

ex ex 4819

Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast

Tootmine:

mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, ja

mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4820

Kirjaplokid

Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast

 

ex ex 4823

Muu mõõtu või