ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.113.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 113

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
3. mai 2011


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 426/2011, 2. mai 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 427/2011, 2. mai 2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus esitatud kandega Iisraeli kohta ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 428/2011, 27. aprill 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

6

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 429/2011, 2. mai 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

8

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 430/2011, 2. mai 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

10

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1200/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas) parandus (ELT L 329, 15.12.2009)

12

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 426/2011,

2. mai 2011,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artiklis 24 on sätestatud, et Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo (edaspidi „ELi mahetootmise logo”) on üks kohustuslik tähis, mida kasutatakse selliste toodete kinnispakendil, mille kohta vastavalt artikli 23 lõikele 1 kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmisega seotud mõisteid, ja et kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul on selle logo kasutamine vabatahtlik. Tarbijatele tuleks anda kinnitust, et mahetooted on toodetud vastavalt määruses (EÜ) nr 834/2007 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (2) sätestatud nõuetele. Selle tagamisel on kõigi ELi mahetootmise logo kandvate toodete jälgitavus kõigis tootmise, ettevalmistamise ja turustamise etappides oluline tegur.

(2)

Selleks et anda tarbijatele võimalus mahepõllumajandusliku kontrollisüsteemi alla kuuluvate toodete ja neid toovate ettevõtjate kohta rohkem teavet otsida, peaksid liikmesriigid tegema asjakohasel viisi kättesaadavaks vastava teabe ettevõtjate kohta, kes sellise süsteemi alla kuuluvad, järgides samas isikuandmete kaitse nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

(3)

Määrust (EÜ) nr 889/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 889/2008 IV jaotise peatükile 8 lisatakse järgmine artikkel 92a:

„Artikkel 92a

Teabe avaldamine

Liikmesriigid teevad asjakohasel viisil, sh internetis avaldades, avalikkusele kättesaadavaks määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 28 lõikes 5 osutatud ajakohastatud registrid, mis sisaldavad iga ettevõtja kohta uuendatud dokumentaalseid tõendeid, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 29 lõikega 1, ning kasutavad selleks käesoleva määruse XII lisas sätestatud vormi. Liikmesriigid järgivad hoolikalt isikuandmete kaitse nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (4).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Artiklit 1 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2)  ELT L 250, 18.9.2008, lk 1.

(3)  ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(4)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”


3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/3


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 427/2011,

2. mai 2011,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa seoses kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus esitatud kandega Iisraeli kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat osa, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku ning artikli 8 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 798/2008 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded) (3) on ette nähtud, et sellega hõlmatud tooteid võib liitu importida ja läbi liidu vedada üksnes nimetatud määruse I lisa 1. osas esitatud tabelis loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 798/2008 on ette nähtud, et kui kolmandas riigis, territooriumil, tsoonis või piirkonnas, mis on eelnevalt olnud kõrge patogeensusega linnugripist vaba, esineb kõnealuse haiguse puhang, siis käsitatakse seda kolmandat riiki, territooriumi, tsooni või piirkonda taas kõrge patogeensusega linnugripist vabana juhul, kui on täidetud teatavad tingimused; nende tingimustega nõutakse, et haiguse kontrollimiseks rakendataks hukkamispoliitikat ja et kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid puhastataks ja desinfitseeritaks piisavalt. Lisaks tuleb seal kooskõlas selle määruse IV lisa II osaga kolme kuu jooksul pärast hukkamispoliitika rakendamist ning puhastamis- ja desinfitseerimistegevust teostada linnugripi seiret.

(3)

Iisrael on lisatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa loetellu kolmanda riigina, kust võib kõiki selle määrusega hõlmatud kodulinnutooteid liitu importida. Pärast kõrge patogeensusega linnugripi puhangut 2010. aasta alguses piirati teatavate Iisraelist pärit toodete import selle riigi territooriumi kindlate osadega, mis on määratletud kõnealuses määruses (muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 332/2010) (4). Piirkond, millest on keelatud teatavaid tooteid importida, on tähistatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa Iisraeli käsitleva kande veerus 3 koodiga IL-2 ning seda piirangut kohaldatakse 1. maini 2010. Sellegipoolest tuleb teatavate kodulinnutoodete piirkonnast IL-2 importimise keelu, mis kehtestati linnugripipuhangu tõttu, jätkuvalt kohaldada enne seda kuupäeva toodetud toodete suhtes.

(4)

Lisaks sellele teatas Iisrael 8. märtsil 2011 komisjonile kõrge patogeensusega linnugripi H5N1-alatüübi puhangust oma territooriumil.

(5)

Kõrge patogeensusega linnugripi puhangu tuvastamise tõttu ei saa Iisraeli territooriumi enam käsitada kõnealusest haigusest vaba territooriumina. Seetõttu on Iisraeli veterinaarasutused peatanud veterinaarsertifikaatide väljastamise teatavate kodulinnutoodete saadetistele.

(6)

Iisrael on esitanud komisjonile teabe seoses hiljutise haiguspuhanguga võetud tõrjemeetmete kohta. Komisjon on seda teavet ja Iisraeli epidemioloogilist olukorda hinnanud.

(7)

Iisrael on haiguse tõrjeks ja leviku piiramiseks rakendanud hukkamispoliitikat. Iisraeli võetud kiired ja otsustavad meetmed haiguse tõrjeks ning epidemioloogilise olukorra hindamise positiivne tulemus võimaldavad seada liitu importimisel piiranguid üksnes teatavatele kodulinnutoodetele, mis on pärit tsoonidest, kus haigus esineb ja mille suhtes Iisraeli ametiasutused on kehtestanud piirangud.

(8)

Lisaks teostab Iisrael linnugripi seiret, mis on vastavuses määruse (EÜ) nr 798/2008 IV lisa II osas sätestatud nõuetega.

(9)

Võttes arvesse epidemioloogilise olukorra positiivset arengut ning linnugripi puhangust tingitud olukorra lahendamiseks võetud määruse (EÜ) nr 798/2008 kohaseid seiremeetmeid, on asjakohane lühendada ajavahemikku, mille kestel on peatatud liitu suunatud import, kolme kuuni, st kuni 14. juunini 2011, tingimusel et kõiki eelnevalt nakatatud ettevõtteid puhastatakse ja desinfitseeritakse piisavalt.

(10)

Määrust (EÜ) nr 798/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Iisraeli käsitlev kanne käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(4)  ELT L 102, 23.4.2010, lk 10.


LISA

„IL – Iisrael

IL-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

S4

IL-1

Iisraeli territoorium, v.a IL-2 ja IL-3

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRP

 

N

 

 

A

 

S5, ST1

WGM

VIII

 

 

 

 

 

 

POU, RAT

 

N

 

 

 

 

 

IL-2

Iisraeli territoorium järgmiste piiride sees:

läänes: maantee nr 4;

lõunas: maantee nr 5812, mis ühineb maanteega nr 5815;

idas: turvatara kuni maanteeni nr 6513;

põhjas: maantee nr 6513 kuni ristumiseni maanteega nr 65. Sellest punktist otsejoones kuni Givat Nili sissekäiguni ja sealt otsejoones punktini, kus maantee nr 652 ristub maanteega nr 4.

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRP

 

N, P2

 

1.5.2010

A

 

S5, ST1

WGM

VIII

P2

 

1.5.2010

 

 

 

POU, RAT

 

N, P2

 

1.5.2010

 

 

 

IL-3

Iisraeli territoorium järgmiste piiride sees:

põhjas: maantee nr 386 kuni Jerusalemma ringkonna piirini, Refaimi jõgi ja Iisraeli-Jordaania endine piir („roheline joon”);

idas: maantee nr 356;

lõunas: maanteed nr 8670, 3517 ja 354;

läänes: otsesuunas põhja maanteeni nr 367, piki seda teed läände ja siis põhja kuni maanteeni nr 375 ning Matta külast läände põhjakirde suunal maanteeni nr 386.

BPR, BPP, DOC, DOR, HEP, HER, SRP

 

N, P2

8.3.2011

14.6.2011

A

 

S5, ST1

WGM

VIII

P2

8.3.2011

14.6.2011

 

 

 

POU, RAT

 

N, P2

8.3.2011

14.6.2011”

 

 

 


3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 428/2011,

27. aprill 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. aprill 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.


LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

1.

Patareitoitega aparaat, mis kujutab endast silindrit, mille üldkõrgus on umbes 21 cm, diameeter 9 cm ja mass umbes 310 g (niinimetatud aerosoolidosaator) ning mis on konkreetselt ette nähtud kasutamiseks vahetatava aerosooliballooniga.

Aparaadi osad on järgmised:

elektromehaaniline süsteem aerosooliballooni pihustusmehhanismi käivitamiseks,

andur ja nupud elektromehaanilise süsteemi käivitamiseks ning

avausega plastikkorpus, mis võimaldab pihustada aerosooli elektromehaanilise süsteemi käivitumise korral.

Kui aparaat on varustatud aerosooliballooniga, suudab aparaat piiratud ulatusega siseruumis värskendada õhku lõhnaaine portsjonite pihustamisega kas siis, kui andur tuvastab inimese kohaloleku, või ettenähtud ajavahemike tagant.

8509 80 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 85 märkuse 3 punktiga b ning CN-koodide 8509 ja 8509 80 00 sõnastusega.

Kuna aparaat ise ei suuna ega pihusta aerosooliballooni sisu, vaid üksnes käivitab aerosooliballooni pihustusmehhanismi, ei või seadet klassifitseerida rubriigi 8424 alla.

Aparaat on elektromehaaniline sisseehitatud mootoriga seade, mis kuulub rubriiki 8509 ja on sellist tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse kodus.

Seega tuleb toode klassifitseerida CN-koodi 8509 80 00 alla.

2.

Jaemüügikomplekt, mis koosneb järgmistest osadest:

elektromehaaniline seade (niinimetatud aerosoolidosaator) ja

vahetatav aerosooliballoon.

Niinimetatud aerosoolidosaator on patareitoitega aparaat, mis kujutab endast silindrit, mille üldkõrgus on umbes 21 cm, diameeter 9 cm ja mass umbes 310 g ning mis koosneb järgmistest osadest:

elektromehaaniline süsteem aerosooliballooni pihustusmehhanismi käivitamiseks,

andur ja nupud elektromehaanilise süsteemi käivitamiseks ning

avausega plastikkorpus, mis võimaldab pihustada aerosooli elektromehaanilise süsteemi käivitumise korral.

Aerosooliballoon sisaldab valmis, lõhnastatud ruumidesodoranti CN-koodiga 3307 49 00.

Kui aerosoolidosaator on varustatud aerosooliballooniga, suudab aparaat piiratud ulatusega siseruumis värskendada õhku lõhnaaine portsjonite pihustamisega kas siis, kui andur tuvastab inimese kohaloleku, või ettenähtud ajavahemike tagant.

Aerosooliballoon on tarbekaup, mille võib tühjaks saamise korral asendada muu samade mõõtmetega aerosooliballooniga.

8509 80 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b ja 6, grupi 85 märkuse 3 punktiga b ning CN-koodide 8509 ja 8509 80 00 sõnastusega.

Koostisosa, mis annab komplektile selle olulised omadused, on aerosoolidosaator, kuna seda kasutatakse pidevalt, samas kui aerosooliballoon tuleb pärast tühjakssaamist asendada.

Kuna aparaat ise ei suuna ega pihusta aerosooliballooni sisu, vaid üksnes käivitab aerosooliballooni pihustusmehhanismi, ei või seadet klassifitseerida rubriigi 8424 alla.

Aparaat on elektromehaaniline sisseehitatud mootoriga seade, mis kuulub rubriiki 8509 ja on sellist tüüpi, mida tavaliselt kasutatakse kodus.

Seega tuleb komplekt klassifitseerida CN-koodi 8509 80 00 alla.


3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/8


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 429/2011,

2. mai 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 3. mail 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

JO

78,3

MA

36,7

TN

112,2

TR

87,3

ZZ

78,6

0707 00 05

AL

107,4

EG

152,2

TR

113,8

ZZ

124,5

0709 90 70

JO

78,3

MA

78,8

TR

129,8

ZZ

95,6

0709 90 80

EC

33,0

ZZ

33,0

0805 10 20

EG

58,1

IL

81,6

MA

53,3

TN

51,7

TR

68,8

ZZ

62,7

0805 50 10

TR

46,0

ZZ

46,0

0808 10 80

AR

78,0

BR

82,1

CA

111,8

CL

89,9

CN

89,1

MA

86,7

MK

50,2

NZ

112,0

US

128,6

UY

62,5

ZA

85,8

ZZ

88,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/10


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 430/2011,

2. mai 2011,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,

ning arvestades järgmist:

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11. turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 424/2011 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11. turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 3. mail 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. mai 2011

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(3)  ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.

(4)  ELT L 111, 30.4.2011, lk 14.


LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 3. maist 2011

(EUR)

CN-kood

Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta

1701 11 10 (1)

42,38

0,00

1701 11 90 (1)

42,38

2,19

1701 12 10 (1)

42,38

0,00

1701 12 90 (1)

42,38

1,89

1701 91 00 (2)

41,51

5,02

1701 99 10 (2)

41,51

1,88

1701 99 90 (2)

41,51

1,88

1702 90 95 (3)

0,42

0,27


(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.


Parandused

3.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 113/12


Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1200/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 329, 15. detsember 2009 )

1.

Sisukorras ja leheküljel 1 olev määruse pealkiri

asendatakse

järgmisega:

2.

Leheküljel 1 olev põhjendus 1

asendatakse

„(1)

Määrusega (EÜ) nr 1166/2008 kehtestatakse uus õiguslik raamistik võrreldava ühenduse statistika kogumiseks põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate uuringute jaoks.”

järgmisega:

„(1)

Määrusega (EÜ) nr 1166/2008 kehtestatakse uus õiguslik raamistik võrreldava ühenduse statistika kogumiseks põllumajanduslike majapidamiste struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitlevate uuringute jaoks.”

3.

Leheküljel 1 olev põhjendus 4

asendatakse

„(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktile b tuleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuteks ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringuks kehtestada loomühikute koefitsiendid.”

järgmisega:

„(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktile b tuleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuteks ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringuks kehtestada loomühikute koefitsiendid.”

4.

Leheküljel 1 olev põhjendus 6

asendatakse

„(6)

Määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 7 lõike 4 kohaselt tuleb kehtestada põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused.”

järgmisega:

„(6)

Määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 7 lõike 4 kohaselt tuleb kehtestada põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused.”

5.

Leheküljel 2 olev artikkel 1

asendatakse

„Artikkel 1

Loomühikute koefitsiendid, mida kasutatakse ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu katvus- ja täpsusnõuete rakendamiseks, sätestatakse I lisas.”

järgmisega:

„Artikkel 1

Loomühikute koefitsiendid, mida kasutatakse ühenduse põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringute ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu katvus- ja täpsusnõuete rakendamiseks, sätestatakse I lisas.”

6.

Leheküljel 2 olev artikkel 2

asendatakse

„Artikkel 2

Ühenduse põllumajandusettevõtete struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused sätestatakse II lisas.”

järgmisega:

„Artikkel 2

Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused sätestatakse II lisas.”

7.

Leheküljel 3 I lisas:

asendatakse

„Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg”

järgmisega:

„Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg”

8.

Leheküljel 3 I lisas:

asendatakse

„Emased aretusküülikud”

järgmisega:

„Emased suguküülikud”

9.

Leheküljel 4 algav II lisa

asendatakse järgmisega:

„II LISA

Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringutes kasutatavate karakteristikute määratlused  (1)

I.   ÜLDKARAKTERISTIKUD

1.01

Majapidamise asukoht

Majapidamise asukoht on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 artikli 2 punktis e.

1.01.01

 

Laiuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.01.02

 

Pikkuskraad (viie kaareminuti täpsusega)

1.02

Majapidamise õiguslik vorm

Majapidamise õiguslik vorm sõltub selle valdaja seisundist.

1.02.01

 

Kas majapidamise eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult

1.02.01.01

 

 

füüsiline isik, kes on ainuvaldaja, kui majapidamine on iseseisev?

Füüsiline isik, kes on sellise majapidamise ainuvaldaja, mis ei ole ühise juhtimise kaudu ega muul sarnasel viisil seotud ühegi teise valdaja majapidamisega.

1.02.01.01.01

 

 

 

Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (valdaja) on ka majapidamise juht?

1.02.01.01.01.a

 

 

 

 

Kui kõnealune isik ei ole juht, siis kas majapidamise juht on valdaja pereliige?

1.02.01.01.01.b

 

 

 

 

Kui juht on valdaja pereliige, siis kas ta on valdaja abikaasa (2)?

1.02.01.02

 

 

üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on majapidamiste ühendusega?

Majapidamiste ühenduse osanikud on füüsilised isikud, kes omavad, rendivad või juhivad muul viisil ühiselt majapidamist või kes juhivad ühiselt oma isiklikke majapidamisi, justkui oleks tegemist ühe üksusega. Koostöö aluseks peab olema seadus või kirjalik leping.

1.02.01.03

 

 

juriidiline isik?

Muu õigussubjekt kui füüsiline isik, kellel on üksikisiku tavapärased õigused ja kohustused, nt õigus olla kohtuasjades hagejaks ja kostjaks (üldine iseseisev õigusvõime).

1.03

Majapidamise valduse vorm (valdajate suhtes) ja põllumajandustootmise liik

1.03.01

 

Kasutatav põllumajandusmaa

Kasutatav põllumajandusmaa on kogu majapidamise haritav põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad sõltumata valdusvormist või sellest, kas maad kasutatakse ühismaa osana.

Ühismaa on majapidamise poolt kasutatav põllumajandusmaa, mis ei kuulu otseselt majapidamisele, s.t mille suhtes kehtivad ühised õigused. Ühismaad puudutava rakendusmeetodi valib liikmesriik.

1.03.01.01

 

 

Omaniku kasutuses

Majapidamise haritav põllumajandusmaa, mis on valdaja omanduses või mida ta kasutab kasutusvaldajana või pärandatava pikaajalise rendiõigusega rentnikuna või muude sarnaste tingimuste alusel.

1.03.01.02

 

 

Rendisuhte alusel

Kasutatav põllumajandusmaa, mida majapidamine rendib eelnevalt kindlaksmääratud renditasu eest (sularahas, loonustasuna või muul viisil) ja mille kohta on sõlmitud (kirjalik või suuline) rendileping. Kasutatav põllumajandusmaa loetakse ainult ühe majapidamise kasutuses olevaks. Kui kasutatav põllumajandusmaa on vaatlusaastal renditud mitmele majapidamisele, loetakse see tavaliselt selle majapidamise kasutuses olevaks, kes kasutab vastavat maad vaatluspäeval või kes on vastavat maad vaatlusaastal kõige kauem kasutanud.

1.03.01.03

 

 

Loonusrendisuhte või muul alusel

a)

Loonusrendisuhte alusel haritav põllumajandusmaa (mis võib moodustada terve majapidamise) on kasutatav põllumajandusmaa, mida maaomanik ning põllumajandusmaa loonusrentnik harivad üheskoos kirjaliku või suulise loonusrendilepingu alusel. Loonusrendilepingu alusel haritava maa toodang (kas majanduslik või füüsiline) jagatakse kahe osapoole vahel kokkulepitud tingimustel.

b)

Muude valdusvormide alusel haritav kasutatav põllumajandusmaa on põllumajandusmaa, mida ei ole märgitud muude eeltoodud kategooriate all.

1.03.02

 

Mahepõllumajandus

Põllumajandustegevus, mis vastab i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (3) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllumajandust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

1.03.02.01

 

 

Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Majapidamise kasutatava põllumajandusmaa osa, mille puhul tootmine vastab majapidamise tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllumajandusliku tootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.02

 

 

Majapidamise kogu kasutatav põllumajandusmaa, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Majapidamise kasutatava põllumajandusmaa osa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid, kuid mille puhul ei ole veel lõppenud vajalik üleminekuperiood, et lugeda tootmine majapidamise tasandil täielikult vastavaks i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllumajandusliku tootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele.

1.03.02.03

 

 

Majapidamise maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema selliste eeskirjade kohaselt sertifitseeritud

Majapidamise kasutatav põllumajandusmaa, millel kasutatakse mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikele tootmismeetoditele, mis on sertifitseeritud vastavalt i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllumajandust käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele, jagatuna põllumajanduskultuuride kategooriate kaupa.

Põllumajanduskultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

1.03.02.03.01

 

 

 

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

1.03.02.03.02

 

 

 

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunvilja segude) saamiseks

1.03.02.03.03

 

 

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

1.03.02.03.04

 

 

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

1.03.02.03.05

 

 

 

Õliseemnekultuurid

1.03.02.03.06

 

 

 

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

1.03.02.03.07

 

 

 

Püsiheina- ja -karjamaa (v.a hooldamata karjamaa)

1.03.02.03.08

 

 

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

1.03.02.03.09

 

 

 

Tsitruseistandikud

1.03.02.03.10

 

 

 

Oliiviistandikud

1.03.02.03.11

 

 

 

Viinamarjaistandikud

1.03.02.03.99

 

 

 

Muud põllumajanduskultuurid (kiutaimed jms)

1.03.02.04

 

 

Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

Loomade arv, keda kasvatatakse majapidamises, mille puhul kogu loomakasvatus või osa sellest vastab majapidamise tasandil täielikult i) nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) mahepõllumajandusliku tootmise sertifitseerimist käsitlevates asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetele, jagatuna loomade kategooriate kaupa.

Loomad on määratletud jaotises „III. Loomad”.

1.03.02.04.01

 

 

 

Veised

1.03.02.04.02

 

 

 

Sead

1.03.02.04.03

 

 

 

Lambad ja kitsed

1.03.02.04.04

 

 

 

Kodulinnud

1.03.02.04.99

 

 

 

Muud loomad

1.03.03

 

Majapidamise toodangu sihtkoht

1.03.03.01

 

 

Majapidamise valdaja kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % majapidamise lõpptoodangu väärtusest

Kodumajapidamine on valdaja perekond, mille liikmed elavad ühise katuse all, jagavad osa või kogu oma sissetulekust ja varast ning tarbivad üheskoos teatud kaupu ja teenuseid, peamiselt eluaset ja toitu.

Lõpptoodang käesoleva karakteristiku mõistes on kasutuskõlblik toodang põllumajanduse arvepidamises nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 138/2004 (4).

1.03.03.02

 

 

Otsemüük lõpptarbijatele moodustab üle 50 % majapidamise kogumüügist  (5)

Otsemüük lõpptarbijatele tähendab majapidamise töödeldud või töötlemata omatoodangu müüki otse tarbijatele vahetuks tarbimiseks.

II.   MAA

Majapidamise maa koosneb kasutatavast põllumajandusmaast (põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride all olev maa ja koduaiad) ja muust maast (kasutamata põllumajandusmaa, metsamaa ja muu maa).

2.01

Põllumaa

Korrapäraselt haritav (küntav või viljeletav), tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel kasutatav maa.

Külvikord on üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine konkreetsel põllul igal järgneval aastal nii, et ühte liiki ei kasvatataks samal põllul ilma teatud ajavaheta. Tavaliselt vahetatakse põllumajanduskultuure igal aastal, kuid ühte kultuuri võib maatükil kasvatada ka mitu aastat. Eristamaks põllumaad püsikultuuride all olevast või püsirohumaast, rakendatakse viie aasta pikkust künnist. See tähendab, et kui maatükil viljeletakse ühte põllumajanduskultuuri järjest viis aastat või kauem ilma algset kultuuri uuega asendamata, ei loeta seda maad põllumaaks.

2.01.01

 

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivalt koristatavaid teravilju, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad teraviljad)

2.01.01.01

 

 

Pehme nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L.

2.01.01.02

 

 

Kõva nisu

Triticum durum Desf.

2.01.01.03

 

 

Rukis

Secale cereale L., sh rukki ja teiste sügisel külvatavate põllumajanduskultuuride segud (meslin).

2.01.01.04

 

 

Oder

Hordeum vulgare L.

2.01.01.05

 

 

Kaer

Avena sativa L., sh kaera ja teiste kevadel külvatavate põllumajanduskultuuride segud.

2.01.01.06

 

 

Maisiterad

Mais (Zea mays L.), mida koristatakse terade saamiseks.

2.01.01.07

 

 

Riis

Oryza sativa L.

2.01.01.99

 

 

Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

Eespool märkimata teravili, mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.02

 

Terade (sh seemnete ning tera- ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

Valgusisalduse pärast külvatavad ja koristatavad põllumajanduskultuurid.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse kuivatatud kaunvilju ja valgurikkaid taimi, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.02.01

 

 

sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

Pisum sativum L., Vicia faba L., Lupinus spp., mida külvatakse puhaskultuuridena ja koristatakse kuivalt terade saamiseks.

2.01.03

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

Solanum tuberosum L.

2.01.04

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

Beta vulgaris L., mis on ette nähtud suhkrutööstuse ja alkoholitootmise (k.a energiatootmise) jaoks.

2.01.05

 

Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja Brassicae sugukonda kuuluvad taimed, mis on mõeldud sööda valmistamiseks, hoolimata sellest, kas söödaks kasutatakse taime juuri või varsi, ning muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana ja mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06

 

Tehnilised kultuurid

Taimed, mida tavaliselt ei müüda otsetarbimiseks, kuna neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik maad, millel kasvatatakse tehnilisi kultuure, hoolimata viimaste kasutusalast (k.a taastuvenergia tootmiseks kasutatavad kultuurid).

2.01.06.01

 

 

Tubakas

Nicotiana tabacum L.

2.01.06.02

 

 

Humal

Humulus lupulus L.

2.01.06.03

 

 

Puuvill

Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja õliseemnete tootmiseks.

2.01.06.04

 

 

Raps ja rüps

Brassica napus L. (partim) ja Brassica rapa L. var. sylvestris (Lam.), mida kasvatatakse õli tootmiseks ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.05

 

 

Päevalill

Helianthus annuus L., mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.06

 

 

Soja

Glycine max L. Merril, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.07

 

 

Linaseemned (õlilina)

Linum usitatissimum L., peamiselt õli valmistamiseks kasvatatavad sordid, mida koristatakse kuivalt.

2.01.06.08

 

 

Muud õliseemnekultuurid

Mujal märkimata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt õlisisalduse pärast ja koristatakse kuivalt.

2.01.06.09

 

 

Lina

Linum usitatissimum L., peamiselt kiu tootmiseks kasvatatavad sordid.

2.01.06.10

 

 

Harilik kanep

Cannabis sativa L.

2.01.06.11

 

 

Muud kiutaimed

Muud peamiselt kiusisalduse pärast kasvatatavad taimed, mida ei ole mujal märgitud.

2.01.06.12

 

 

Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

Ravimitööstuse, parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks kasvatatavad taimed või taimede osad.

Maitsetaimed erinevad köögiviljadest seeläbi, et neid kasutatakse väikestes kogustes ning pigem toidu maitsestamiseks kui otseselt toiduks.

2.01.06.99

 

 

Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

Muud tehnilised kultuurid, mida ei ole mujal märgitud.

Siia alla kuuluvad ka maad, millel kasvatatakse üksnes taastuvenergia tootmiseks kasutatavaid kultuure.

2.01.07

 

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad

2.01.07.01

 

 

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.07.01.01

 

 

 

põllul

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste põllumajanduskultuuridega.

2.01.07.01.02

 

 

 

aiamaal

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mida kasvatatakse põllumaal külvikorra alusel vaheldumisi teiste aiakultuuridega.

2.01.07.02

 

 

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Põllumajanduskultuurid, mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.08

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

2.01.08.01

 

 

avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis kasvavad avamaal või madala (ligipääsmatu) katte all.

2.01.08.02

 

 

klaasi või muu (ligipääsetava) kaitsekatte all

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid), mis on terve kasvuaja või suurema osa sellest kasvuhoones või paikse või teisaldatava kõrge katte all (klaasist või jäigast või painduvast plastikust).

2.01.09

 

Haljalt koristatud taimed

Kõik haljad põllumajanduskultuurid, mis on mõeldud peamiselt loomasöödaks, mida kasvatatakse külvikorrasüsteemi alusel vaheldumisi teiste kultuuridega ning mis kasvavad samal maal vähem kui viis aastat (ühe- või mitmeaastased söödataimed).

Siia kuuluvad ka haljaskultuurid, mida kasutatakse taastuvenergia tootmiseks.

Siia kuuluvad ka põllumajanduskultuurid, mida majapidamises ei kasutata, vaid mida müüakse teistele majapidamistele vahetuks kasutamiseks või tööstusele.

2.01.09.01

 

 

Ajutine rohumaa

Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad karjatamiseks mõeldud heintaimed, hein või silo, mida kasvatatakse vähemalt üks ning kõige enam viis viljelusaastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. Enne uut külvi maa küntakse või haritakse muul viisil või hävitatakse taimed teisiti, nt herbitsiididega.

Siia kuuluvad peamiselt heintaimedest ja muudest söödataimedest (tavaliselt liblikõielistest taimedest) koosnevad segud, mida kasutatakse karjamaadel, koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02

 

 

Muud haljalt koristatavad taimed

Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) söödataimed.

2.01.09.02.01

 

 

 

Haljasmais

Igasugune silo saamiseks kasvatatav mais (Zea mays L.), mida ei koristata terade saamiseks (terve maisitõlvik, terve taim või selle osa).

Siia kuuluvad vahetult loomadele söötmiseks mõeldud (silostamata) haljasmais ja terved maisitõlvikud (tera, õisikutelg, terakest), mida kasvatatakse sööda või silo valmistamiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.01.09.02.02

 

 

 

Liblikõielised taimed

Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse söödaks ja koristatakse haljalt terve taimena.

Siia kuuluvad peamiselt (tavaliselt > 80 %) liblikõielistest söödataimedest ja heintaimedest koosnevad segud, mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

2.01.09.02.99

 

 

 

Muud haljalt koristatud taimed, mida ei ole mujal märgitud

Mujal nimetamata muud loomasöödaks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt.

2.01.10

 

Seemned ja seemikud põllumaal

Maad, millel kasvatatakse müügiks mõeldud seemneid ja seemikuid, v.a teravili, riis, kaunviljad, kartulid ja õliseemned.

2.01.11

 

Muud põllukultuurid

Mujal märkimata põllumajanduskultuurid.

2.01.12

 

Kesa

Külvikorrasüsteemis kasutatav haritud või harimata maa, mis ei kanna saagiaasta jooksul saaki.

Kesa peamine tunnus on see, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama.

Kesa võib olla:

1)

tühi maa, kus ei kasva mingeid põllumajanduskultuure;

2)

maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või mis küntakse sisse;

3)

maa, mida kasutatakse ainult haljasväetistaimede tootmiseks (haljaskesa).

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad kõik põllumaad, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 (6) artiklis 5 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, hoolimata sellest, kas need maad on hõlmatud külvikorrasüsteemiga.

2.01.12.01

 

 

Subsiidiumideta kesa

Kesa, millele ei kohaldata finantsabi ega subsiidiume.

2.01.12.02

 

 

Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

Kesa, mille suhtes antakse majapidamisele finantsabi.

2.02

Koduaiad

Koduaiad on majapidamise valdaja ja tema kodumajapidamise tarbeks mõeldud põllumajandustoodete kasvatamiseks kasutatavad maad, mis on tavaliselt ülejäänud põllumajandusmaast äratuntavalt eraldatud.

Majapidamisest väljapoole müüakse ainult juhuslikult ülejäävaid koduaia tooteid. Kõik need alad, millel kasvatatavaid tooteid müüakse pidevalt turul, kuuluvad teistesse kategooriatesse, seda isegi siis, kui neid tooteid tarbivad osaliselt ka valdaja ja tema kodumajapidamine.

2.03

Püsirohumaa

Maa, mida kasutatakse püsivalt (viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede kasvatamiseks harimise (külvamise) läbi või looduslikul (isekülvamise) teel ning mis ei ole hõlmatud majapidamise külvikorrasüsteemiga.

Kõnealust maad võib kasutada karjamaana, silo või heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

2.03.01

 

Püsiheina- ja -karjamaa, v.a hooldamata karjamaa

Püsikarjamaa hea või keskmise kvaliteediga pinnasel. Neid alasid võib tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

2.03.02

 

Hooldamata karjamaa

Väikese saagiga püsirohumaa tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, nt mägisel maal ja suurtel kõrgustel, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, uuesti istutamise või kuivendamise teel parandatud.

Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks; tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt ning seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

2.03.03

 

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

Püsirohumaad ja heinamaad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on ette nähtud nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 või vajaduse korral uuemates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.

2.04

Püsikultuurid

Põllumajanduskultuurid, mida ei kasvatata külvikorrasüsteemi alusel (v.a püsirohumaad) ning mis kasvavad kaua ja annavad saaki mitu aastat.

2.04.01

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

Alad, kus kasvavad puud, põõsad ja mitmeaastased marjataimed (v.a maasikad) ning mis on ette nähtud viljade saamiseks. Viljapuuaiad võivad olla tihedalt (puudel on väikesed vahed) või hõredalt istutatud (puudel on suured vahed).

2.04.01.01

 

 

Puuviljasordid, sellest

2.04.01.01.01

 

 

 

parasvöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt parasvöötmes.

2.04.01.01.02

 

 

 

lähistroopikavöötme puuviljad

Puuviljaistandikud, mida haritakse viljade saamiseks tavaliselt lähistroopikavöötmes.

2.04.01.02

 

 

Marjasordid

Marjaistandikud, mida haritakse marjade saamiseks tavaliselt nii paras- kui ka lähistroopikavöötmes.

2.04.01.03

 

 

Pähklid

Pähkliistandikud, mida haritakse tavaliselt paras- ja lähistroopikavöötmes.

2.04.02

 

Tsitruseistandikud

Citrus spp. istandikud

2.04.03

 

Oliiviistandikud

Olea europea L. istandikud

2.04.03.01

 

 

kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt lauaoliivide tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.03.02

 

 

kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

Istandikud, kus kasvatatakse peamiselt oliiviõli tootmiseks sobivaid sorte.

2.04.04

 

Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse

Vitis vinifera L. istandikud

2.04.04.01

 

 

kvaliteetveine

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud päritolunimetusega (PDO) veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 (7) või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse tavaliselt kaitstud geograafilise tähisega (PGI) veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2008 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ja ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

2.04.04.02

 

 

muid veine

Muude kui PDO ja PGI veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid.

2.04.04.03

 

 

lauaviinamarju

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

2.04.04.04

 

 

rosinaid

Viinamarjasordid, mida kasvatatakse rosinate tootmiseks.

2.04.05

 

Puukoolid

Noorte puittaimedega kaetud alad, kus puid kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks:

a)

viinapuu- ja alustekoolid;

b)

viljapuukoolid ja marjaistikute kasvatamine;

c)

dekoratiivtaimeaiad;

d)

metsapuukoolid (v.a need, kus kasvatatakse metsamaal puid majapidamise enda vajadusteks);

e)

puud ja põõsad aedadesse, parkidesse, tee äärde ja mulletele istutamiseks (nt hekitaimed, roosipuud ja muud dekoratiivpõõsad, dekoratiivsed okaspuud), sealhulgas nende istikud ja seemikud.

2.04.06

 

Muud püsikultuurid

Muud eelmises jaotises nimetamata avamaal kasvatatavad püsikultuurid, eelkõige punumiseks või põimimiseks kasutatavad püsikultuurid, mida koristatakse tavaliselt igal aastal.

2.04.06.01

 

 

sellest jõulupuud  (8)

Kasutataval põllumajandusmaal tulunduse eesmärgil jõulupuudeks kasvatatavad puud.

2.04.07

 

Püsikultuurid katmikalal

2.05

Muu maa

Muu maa on kasutamata põllumajandusmaa (põllumajandusmaa, mida ei harita enam majanduslikel, sotsiaalsetel vm põhjustel ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud), metsamaa ja muu maa, mis on hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, viljatu maa, kaljude jms all.

2.05.01

 

Kasutamata põllumajandusmaa

Maa, mida on varem kasutatud põllumajandusmaana, kuid mida majanduslikel, sotsiaalsetel või muudel põhjustel vaatlusaastal enam ei harita ning mis ei ole külvikorrasüsteemiga hõlmatud, st maa, mida ei kasutata põllumajanduslikult.

Sellise maa võib uuesti harimisse võtta, kasutades selleks majapidamises tavapäraselt olemasolevaid vahendeid.

2.05.02

 

Metsamaad

Puude või metsapõõsastega kaetud alad, sh papliistandused metsamaadel ning väljaspool ning metsamaal majapidamise enda tarbeks kasvatatavad metsapuukoolid, samuti metsas asuvad objektid (metsateed, metsamaterjali hoidlad jne).

2.05.02.01

 

 

sellest lühikese raieringiga madalmets

Metsamaad, mida kasutatakse metsapuude kasvatamiseks ning mille raiering ei ületa 20 aastat.

Raiering on puude külvamise/istutamise ja metsaraie vahele jääv ajavahemik; raide alla ei kuulu tavapärane hooldustegevus, nagu harvendamine.

2.05.03

 

Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

Kõik majapidamise kogupinna hulka kuuluvad maad, mis ei ole kasutatav põllumajandusmaa, kasutamata põllumajandusmaa ega metsamaa.

2.06

Seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuurid

2.06.01

 

Seened

Kultuurseened, mida kasvatatakse hoonetes, mis on seente kasvatamiseks spetsiaalselt ehitatud või kohandatud, ning maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

2.06.02

 

Niisutatud ala

2.06.02.01

 

 

Kogu niisutatav ala

Kasutatava põllumajandusmaa maksimaalne kogupind, mida oleks võimalik vaatlusaastal majapidamises tavapäraselt olemasolevate seadmete ja veekogusega niisutada.

2.06.02.02

 

 

Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

Vaatluskuupäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud põllumajanduskultuuride pindala.

2.06.03

 

Energiakultuurid (biokütuse või muu taastuva energia tootmiseks)

Selliste energiakultuuride viljelusalad, millele kohaldatakse toetusskeeme nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel:

energiakultuuride toetus (artikkel 88),

tootmisest kõrvalejätmisega seotud toetusõigus tootmisest kõrvalejäetud maa kasutamisel (artikkel 55 või 56).

Siia ei kuulu muud energiakultuuride viljelusalad (eelkõige tavapärase toetusõigusega kultuurid ühtse otsemaksete (SP) kava või lihtsustatud pindalatoetuse (SAPS) kava alusel).

2.06.03.01

 

 

sellest tootmisest kõrvalejäetud maal

Energiakultuuride tootmine maal, mida toetatakse tootmisest kõrvalejäetud maana (komisjoni määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 55 või 56).

2.06.04

 

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Geneetiliselt muundatud põllukultuur (GMC) on nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (9) artiklis 2 või vajaduse korral uuemates õigusaktides määratletud organism.

III.   LOOMAD

Vaatluspäeval majapidamise otseses valduses või halduse all olevate produktiivloomade arv.

Need loomad ei pea tingimata olema majapidamise omandis. Loomad võivad viibida majapidamise territooriumil (kasutataval põllumajandusmaal või hoonetes) või väljaspool seda (ühiskarjamaadel või rände vahepeatusel jne).

3.01

Hobuslased

Hobuslaste sugukonna perekonda Equus kuuluvad koduloomad (hobused, eeslid jne).

3.02

Veised

Liikidesse Bos taurus ja Bubalus bubalus kuuluvad koduloomad, k.a hübriidid, nagu Beefalo.

3.02.01

 

Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

3.02.02

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

3.02.03

 

Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmmullikad

3.02.04

 

Vähemalt kaheaastased pullid

3.02.05

 

Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

Veel poegimata kaheaastased ja vanemad lehmmullikad.

3.02.06

 

Lüpsilehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt piima tootmiseks, mis on mõeldud inimtoiduks ja piimatoodete valmistamiseks.

3.02.99

 

Muud lehmad

Poeginud lehmad (sh alla kaheaastased), keda nende tõu või eriomaduste tõttu peetakse ainult või peamiselt vasikate tootmiseks ja kelle piim ei ole mõeldud inimtoiduks või piimatoodete valmistamiseks.

3.03

Lambad ja kitsed

3.03.1

 

Lambad (igas vanuses)

Liiki Ovis aries kuuluvad koduloomad.

3.03.01.01

 

 

Uted

Uted ja paaritatud utetalled

3.03.01.99

 

 

Muud lambad

Muud lambad, v.a uted.

3.03.02

 

Kitsed (igas vanuses)

Alamliiki Capra aegagrus hircus kuuluvad koduloomad.

3.03.02.01

 

 

Emakitsed

Poeginud kitsed ja paaritatud kitsed.

3.03.02.99

 

 

Muud kitsed

Muud kitsed, v.a emakitsed.

3.04

Sead

Liiki Sus scrofa domesticus kuuluvad koduloomad.

3.04.01

 

Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

Põrsad, kelle eluskaal jääb üldiselt alla 20 kg.

3.04.02

 

Suguemised kaaluga vähemalt 50 kg

Paarituseks mõeldud emised kaaluga vähemalt 50 kg, hoolimata sellest, kas nad on poeginud või mitte.

3.04.99

 

Muud sead

Mujal nimetamata sead.

3.05

Kodulinnud

3.05.01

 

Broilerid

Liiki Gallus gallus kuuluvad kodulinnud, keda peetakse liha tootmiseks.

3.05.02

 

Munakanad

Liiki Gallus gallus kuuluvad munemisikka jõudnud kodulinnud, keda peetakse munade tootmiseks.

3.05.03

 

Muud kodulinnud

Broilerite ja munakanade all nimetamata kodulinnud.

3.05.03.01

 

 

Kalkunid  (10)

Liiki Meleagris kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.02

 

 

Pardid  (10)

Liikidesse Anas ja Cairina moschata kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.03

 

 

Haned  (10)

Liiki Anser anser dom. kuuluvad kodulinnud.

3.05.03.04

 

 

Jaanalinnud  (10)

Jaanalinnud (Struthio camelus).

3.05.03.99

 

 

Mujal nimetamata kodulinnud  (10)

3.06

Küülikud, emased suguloomad

Emased küülikud (liik Oryctolagus), keda kasvatatakse nuumküülikute saamiseks ja kes on poeginud.

3.07

Mesilased

Mee tootmiseks peetavate mesilastega (Apis mellifera) tarude arv.

3.99

Mujal nimetamata loomad

Käesolevas jaotises mujal nimetamata produktiivloomad.

IV.   MASINAD JA SEADMED

4.01

IV. i)

MASINAD  (11)

Majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad.

4.01.01

 

Masinad, mis kuuluvad täielikult majapidamisele

Mootorsõidukid ja masinad, mis on vaatluspäeval majapidamise ainuomandis.

4.01.01.a

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

Kõik majapidamises kasutatavad vähemalt kahe teljega traktorid ja muud põllumajandustraktorina kasutatavad mootorsõidukid.

4.01.01.b

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

Põllumajanduses, aianduses ja viinamarjakasvatuses kasutatavad ühe teljega või ilma teljeta mootorsõidukid.

4.01.01.c

 

 

Teraviljakombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad teravilja, valgurikaste taimede ja õliseemnete, kaunviljade ja kõrreliste heintaimede seemnete jms koristamiseks ja viljapeksmiseks.

4.01.01.d

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

Iseliikuvad, traktori tõmmatavad või traktorile monteeritavad masinad (v.a teraviljakombainid) suhkrupeedi, kartulite või söödataimede pidevkoristamiseks.

4.01.02

 

Masinad, mida kasutavad mitu majapidamist

Majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul kasutatud mootorsõidukid ja masinad, mis kuuluvad kas:

teisele majapidamisele (masinaid kasutatakse nt vastastikuse abi korras, renditakse masinarendifirmalt),

ühistule,

korraga kahele või enamale majapidamisele,

masinate ühiskasutamiseks loodud ettevõttele või

vastavat põllumajandusteenust osutavale ettevõttele.

4.01.02.a

 

 

Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

4.01.02.b

 

 

Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

4.01.02.c

 

 

Teraviljakombainid

4.01.02.d

 

 

Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

4.02

IV. ii)

SEADMED

4.02.01

 

Taastuvenergia tootmise seadmed energiaallikate kaupa

Majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul turustamiseks (võrkühendus) või oma tarbeks (võrkühenduseta) taastuvenergia tootmiseks kasutatud seadmed.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu seadmed, mis asuvad majapidamise territooriumil, kui põllumajandustootja ei osale ise aktiivselt energiatootmises ega tee investeeringuid (saab maa eest vaid renti).

4.02.01.01

 

 

Tuuleenergia

Majapidamises tuulest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Tuuleenergia on kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides elektri tootmiseks.

Siia alla kuulub ka tuule otsene mehaaniline energia.

4.02.01.02

 

 

Biomass

Majapidamises biomassist taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biomass on bioloogilist päritolu tahke, vedel või gaasiline mittefossiilne aine, mida kasutatakse soojuse, elektri või transpordikütuse tootmiseks.

4.02.01.02.01

 

 

 

sellest biometaan

Majapidamises biomassist biogaasi tootmiseks kasutatavad seadmed.

Biogaas on gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist ning mida toodetakse biomassi anaeroobse lagundamise abil.

4.02.01.03

 

 

Päikeseenergia

Majapidamises päikesekiirgusest taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Päikesekiirgus on kiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektrienergia tootmiseks.

4.02.01.04

 

 

Hüdroenergia

Majapidamises hüdroenergiast taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed.

Hüdroenergia on vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis muundatakse hüdroelektrijaamades elektrienergiaks.

Siia alla kuulub ka vee otsene mehaaniline energia.

4.02.01.99

 

 

Muud taastuvenergia allikad

Majapidamises taastuvenergia tootmiseks kasutatavad seadmed, mida ei ole käesolevas jaotises mujal nimetatud.

V.   TÖÖJÕUD

5.01

V. i)

Põllumajandustöö majapidamises

 

 

Majapidamise tööjõud

Majapidamise tööjõu hulka kuuluvad kõik isikud, kes on omandanud kohustusliku koolihariduse (jõudnud ikka, mil lõpeb koolikohustus) ja kes töötasid majapidamises vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul.

Kui siseriiklikes õigusaktides pole sätestatud täiskoormuse ja osakoormusega kohustusliku koolihariduse miinimumiiga, loetakse koolikohustuse lõppemise eaks 15 aastat.

Ainuvaldajad, kes ei osale ise põllumajandustöös, registreeritakse küll uuringu käigus, kuid neid ei märgita kategooriasse „Majapidamise tööjõud kokku”.

Majapidamise tööjõu hulka arvatakse kõik pensioniikka jõudnud isikud, kes selles jätkuvalt töötavad.

Siia hulka ei arvestata majapidamises töötavaid isikuid, kelle on palganud kolmas osapool või kes teevad tööd vastastikuse abi korras (nt alltöövõtjate või ühistute tööjõud).

 

 

Põllumajandustöö

Põllumajandustööna käsitatakse majapidamises tehtud mis tahes tööd, mis on seotud i) määruse (EÜ) nr 1166/2008 I lisas määratletud tegevuste, ii) tootmisvahendite hoolduse või iii) mainitud tootmistegevustest vahetult tulenevate tegevustega.

 

 

Majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg

Majapidamises põllumajandustööle kulunud aeg on põllumajandustööle tegelikult kulunud aeg (siia alla ei kuulu töö valdaja või juhi kodumajapidamises).

 

 

Aasta tööühik (ATÜ)

Täistööaja ekvivalent, s.t töötundide arv kokku, mis on jagatud täistööajaga töötaja aasta keskmise töötundide arvuga vastavas riigis.

Täistööaeg on töölepinguid reguleerivate siseriiklike õigusaktide alusel nõutav minimaalne tööaeg. Kui siseriiklikes õigusaktides pole ette nähtud töötundide arvu aasta kohta, loetakse miinimumiks 1 800 tundi (225 kaheksatunnist tööpäeva).

5.01.01

 

Valdaja

Valdaja on füüsiline isik, füüsiliste isikute rühm või juriidiline isik, kelle kasuks ja nimel majapidamine tegutseb ning kes on majapidamise eest juriidiliselt ja majanduslikult vastutav, st isik, kes võtab enda kanda majapidamise majandusliku riski.

Valdaja võib olla omanik, rentnik, pärandatava rendiõigusega rentnik, kasutusvaldaja või usaldusisik.

5.01.01.01

 

 

Sugu

5.01.01.02

 

 

Vanus

5.01.01.03

 

 

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.02

 

Juht

Majapidamise juht on asjaomase majapidamise rahaasjade ning tootmistöö igapäevase korraldamise eest vastutav füüsiline isik.

5.01.02.01

 

 

Sugu

5.01.02.02

 

 

Vanus

5.01.02.03

 

 

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.02.04

 

 

Juhi väljaõpe

5.01.02.04.a

 

 

 

Juhi põllumajanduslik väljaõpe

Ainult praktiline põllumajanduslik kogemus

Majapidamises praktilise töö käigus omandatud kogemused.

Põllumajanduslik baasväljaõpe

Põllumajanduskoolis ja/või teatavatele valdkondadele (sh aiandus, viinamarjakasvatus, metsamajandus, kalakasvatus, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia jms) spetsialiseerunud koolitusasutuses läbitud väljaõpe. Baasväljaõppe alla loetakse ka õpipoisina läbitud põllumajanduskoolitus.

Täielik põllumajanduslik väljaõpe

Igasugune pärast kohustuslikku kooliharidust läbitud vähemalt kaheaastasele täiskoormusega koolitusele vastav väljaõpe, mis on läbitud põllumajanduskoolis, ülikoolis või muus kõrgkoolis, mis annab hariduse põllumajanduse, aianduse, viinamarjakasvatuse, metsamajanduse, kalakasvatuse, veterinaaria, põllumajandustehnoloogia vms alal.

5.01.02.04.b

 

 

 

Juhi kutsekoolitus viimase 12 kuu jooksul  (12)

Kutsekoolitus on koolitaja või koolitusasutuse pakutav koolitusmeede või -tegevus, mille peamiseks eesmärgiks on põllumajandustegevuse või konkreetse majapidamise tegevusega otseselt seotud oskuste omandamine või olemasolevate oskuste arendamine või täiendamine.

5.01.03

 

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid

Ainuvaldaja pereliikmed, kaasa arvatud abikaasa, kes teevad majapidamises põllumajandustöid, kuid võivad elada ka mujal.

Üldiselt on valdaja pereliikmeteks abikaasa, sugulased ülenevas või alanevas liinis (sh sugulased abielu ja lapsendamise kaudu) ning valdaja või tema abikaasa vennad ja õed.

Abikaasadena käsitletakse ka elukaaslasi, kes ei ole omavahel abielus.

5.01.03.01

 

 

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: meessoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.03.02

 

 

Ainuvaldaja pereliikmed, kes teevad majapidamises põllumajandustöid: naissoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.04

 

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda

Kõik majapidamises põllumajandustööd tegevad isikud, kes saavad selle eest tasu (palka, töötasu, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu), välja arvatud valdaja ja tema pereliikmed.

Alaliste töötajatena käsitatakse vaatlusaluses majapidamises vaatlusele eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal põllumajandustööd teinud isikuid sõltumata nende töönädala pikkusest.

Siia kuuluvad ka isikud, kes töötasid regulaarselt vähem kui 12 kuu jooksul, kuid ei saanud töötada terve ajavahemiku jooksul järgmistel põhjustel:

1)

majapidamise erilised tootmistingimused (nt avamaal oliivide või viinamarjade või puu- ja köögiviljade või karjamaal nuumveiste kasvatamisele spetsialiseerunud majapidamised, kus vajatakse tööjõudu üksnes mõneks kuuks);

2)

töölt puudumine puhkuse, sõjaväeteenistuse, haiguse, õnnetusjuhtumi või surma tõttu;

3)

majapidamises töö alustamise või lõpetamise tõttu (siia alla kuuluvad ka töölised, kes lõpetasid vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul töö ühes majapidamises ning asusid tööle teises);

4)

kogu majapidamise töö seiskumine õnnetusjuhtumi (üleujutus, tulekahju jms) tõttu.

5.01.04.01

 

 

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: meessoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.04.02

 

 

Alalised töötajad väljastpoolt perekonda: naissoost

Põllumajandustöö majapidamises (v.a majapidamistööd)

5.01.05

 

Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

Ajutised töötajad on töötajad, kes ei töötanud vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul igal nädalal majapidamises muul põhjustel kui neil, mis on loetletud eelmise jaotise „Ajutised töötajad väljastpoolt perekonda” all.

Väljastpoolt perekonda palgatud ajutiste töötajate tööjõu tööpäevade hulka arvestatakse iga päev, mil töötajale maksti palka või tasu (palka, kasumit või muid väljamakseid, sh loonustasu) täistööpäeva eest ning mille jooksul tehti tööd, mida tavaliselt teeb täiskohaga põllumajandustöötaja. Tööpäevade hulka ei loeta puhkuse- ja haiguspäevi.

Täistööpäevaks loetakse täisajaga töötavate alaliste töötajate tavapärane tööpäev.

5.01.06

 

Majapidamises otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), v.a eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul

Iga liiki põllumajandustöö, mida teevad majapidamises otseselt mitte töötavad isikud, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või palgatud kolmandate osapoolte (nt alltöövõtjate või ühistute) poolt.

Töötatud tundide arv tuleb arvutada ümber täistööpäevadeks või -nädalateks.

5.02

V. ii)

Muu tasustatav tegevus (mittepõllumajanduslik töö majapidamises ja töö väljaspool majapidamist)

Muu tasustatav tegevus on mis tahes tegevus, mida tehakse tasu eest (palga, töötasu, kasumi või muu väljamakse, sh loonustasu eest, sõltuvalt osutatud teenusest) ja mis ei kuulu jaotises V. i) nimetatud põllumajandustöö alla.

Siia alla kuulub ka ühe majapidamise töötajate poolt teise majapidamise heaks tehtud töö.

Andmeid kogutakse vaid nende majapidamiste kohta, mille valdajaks on füüsiline isik (s.t mille valdaja on ühtlasi ka juht). Juriidilisi isikuid ei arvestata.

Käesolevasse kategooriasse ei kuulu põllumajanduslikust tööst lahutamatu mittepõllumajanduslik tasustatav kõrvaltegevus majapidamises, kuna see loetakse põllumajandustöö alla kuuluvaks.

 

Põhitegevus

Tegevus, milleks kulub rohkem aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle.

 

Kõrvaltegevus

Tegevus, milleks kulub vähem aega kui majapidamise heaks tehtavale põllumajandustööle.

5.02.01

 

Majapidamise juhiks oleva valdaja muu tasustatav tegevus

5.02.01.01

 

 

Põhitegevus

5.02.01.02

 

 

Kõrvaltegevus

 

 

 

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.01.03

 

 

Majapidamisega otseselt seotud tegevus

5.02.01.04

 

 

Majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.02

 

Ainuvaldaja abikaasa muu tasustatav tegevus

5.02.02.01

 

 

Põhitegevus

5.02.02.02

 

 

Kõrvaltegevus

 

 

 

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.02.03

 

 

Majapidamisega otseselt seotud tegevus

5.02.02.04

 

 

Majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.03

 

Ainuvaldaja muude pereliikmete muu tasustatav tegevus

5.02.03.01

 

 

Põhitegevus

5.02.03.02

 

 

Kõrvaltegevus

 

 

 

Kui tegeldakse muu tasustatava tegevusega

5.02.03.03

 

 

Majapidamisega otseselt seotud tegevus

5.02.03.04

 

 

Majapidamisega otseselt mitteseotud tegevus

5.02.04

 

Väljastpoolt perekonda pärit otseselt palgatud alalised töötajad, kes tegelevad muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud majapidamisega

5.02.04.01

 

 

Põhitegevus

5.02.04.02

 

 

Kõrvaltegevus

VI.   MUU TASUSTATAV TEGEVUS, MILLEGA MAJAPIDAMISES TEGELDAKSE (otseselt seotud majapidamisega)

6.01

VI. i)

Muude tasustatavate tegevuste loetelu

Muu tasustatav tegevus, millega majapidamises tegeldakse, hõlmab tegevusi, mis ei kuulu põllumajandustöö hulka, kuid mis on otseselt seotud majapidamisega ja millel on majapidamisele majanduslik mõju.

Majapidamisega otseselt seotud tegevus tähendab tegevust, mille puhul kasutatakse majapidamise ressursse (maad, hooned, seadmed vms) või tooteid. Kui kasutatakse ainult majapidamise tööjõudu (pereliikmed ja tööjõud väljastpoolt perekonda) ega kaasata muid majapidamise ressursse, loetakse see töötamiseks kahe erineva korra alusel ning seda tegevust ei käsitata majapidamisega otseselt seotud tegevusena.

Käesolevasse kategooriasse kuuluvad mittepõllumajanduslik töö ja põllumajandustöö teiste majapidamiste heaks.

Kuna kõnealuses kontekstis käsitatakse tasustatava tegevusena aktiivset tööd, ei kuulu siia alla finantsinvesteeringud. Siia ei kuulu ka maa rentimine tegevusteks, milles ise ei osaleta.

6.01.01

 

Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

Igasugused turismi, majutusteenuste, turistidele või teistele rühmadele majapidamise tutvustamise, spordi ja puhketegevusega seotud tegevused, mille käigus kasutatakse majapidamise maad, hooneid vm ressursse.

6.01.02

 

Käsitöö

Käsitööesemed, mis on valmistatud majapidamise valdaja või pereliikmete või väljastpoolt perekonda palgatud töötajate poolt, tingimusel et viimased teevad ka põllumajandustööd, sõltumata sellest, kuidas neid esemeid müüakse.

6.01.03

 

Põllumajandussaaduste töötlemine

Põllumajanduslike põhisaaduste töötlemine kõrvalsaadusteks majapidamises sõltumata sellest, kas toormaterjal on kohapeal toodetud või mujalt ostetud. Siia kuulub ka liha töötlemine, juustu valmistamine jms.

Käesolevasse kategooriasse kuulub igasugune põllumajandussaaduste töötlemine, v.a siis, kui töötlemine on käsitatav põllumajandustegevuse osana. Seetõttu ei kuulu siia kategooriasse veini ja oliivõli tootmine, v.a juhul, kui veini või oliivõli sisseostetav kogus on suur.

6.01.04

 

Taastuvenergia tootmine

Turustamise eesmärgil taastuvenergia (k.a biogaasi, biokütuse või elektrienergia) tootmine tuuleturbiinide või muude seadmete abil või põllumajanduslikust toorainest.

Siia ei kuulu majapidamise oma tarbeks toodetud taastuvenergia.

6.01.05

 

Puidutöötlemine (nt saagimine)

Toorpuidu töötlemine majapidamises turustamise eesmärgil (puidu saagimine jms).

6.01.06

 

Vesiviljelus

Kalade, vähkide jms tootmine majapidamises. Siia ei kuulu üksnes kalapüügiga seotud tegevused.

6.01.07

 

Lepinguline töö (kasutades majapidamise tootmisvahendeid)

Majapidamise seadmeid kasutades tehtud lepinguline töö, mille puhul eristatakse tegevusi põllumajandussektoris ja väljaspool seda, nagu lumekoristus, transporditööd, maastikuhooldus, põllumajandus- ja keskkonnateenused jms.

6.01.07.01

 

 

Põllumajanduslik (teistele majapidamistele)

6.01.07.02

 

 

Mittepõllumajanduslik

6.01.08

 

Metsandus

Metsatöö, milleks kasutatakse majapidamise tööjõudu, masinaid ja seadmeid, mida tavaliselt rakendatakse põllumajanduses.

6.01.99

 

Muu

Muu majapidamisega otseselt seotud tasustatav tegevus, mida ei ole mujal mainitud.

6.02

VI. ii)

Majapidamisega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal

6.02.01

 

Protsent majapidamise lõpptoodangust

Majapidamisega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse käibe osakaal majapidamise kogukäibest (k.a otsetoetused)

Formula

VII.   MAAELU ARENGU TOETUS

7.01

Majapidamisele viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames antud toetused

Kogutakse andmeid selle kohta, kas majapidamine on viimase kolme aasta jooksul saanud ühe või mitme alljärgneva maaelu arengu meetme raames toetusi vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 (13) või vajaduse korral uuemates õigusaktides sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

7.01.01

 

Nõuandeteenuste kasutamine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 24 „Nõuandeteenuste kasutamine”.

7.01.02

 

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 26 „Põllumajandusettevõtete moderniseerimine”.

7.01.03

 

Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 28 „Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine”.

7.01.04

 

Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetega vastavusse viimine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 31 „Ühenduse õigusaktidel põhinevate nõuetega vastavusse viimine”.

7.01.05

 

Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 32 „Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades”.

7.01.06

 

Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Natura 2000 toetus”.

7.01.07

 

Vee raamdirektiiviga seotud toetus

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 38 „Direktiiviga 2000/60/EÜ (14) seotud toetus”.

7.01.08

 

Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus”.

7.01.08.01

 

 

sellest mahepõllumajanduse raames

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 39 „Põllumajanduslik keskkonnatoetus” ning kui majapidamine tegeleb põllumajandusega vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud standarditele ja eeskirjadele.

7.01.09

 

Loomade heaolu toetus

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 40 „Loomade heaolu toetus”.

7.01.10

 

Mittepõllumajandusliku tegevuse mitmekesistamine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 53 „Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”.

7.01.11

 

Turismi soodustamine

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikkel 55 „Turismi soodustamine”.”

10.

Leheküljel 23 algav III lisa

asendatakse järgmisega:

„III LISA

Ühenduse põllumajanduslike tootmismeetodite uuringus kasutatavate karakteristikute määratlused

I.   MAAHARIMISMEETODID

1.01

Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

Põllumaa, mida haritakse traditsiooniliste meetoditega – kõigepealt mulla ümberpööramine hõlm- või ketasadraga ning seejärel randaaliga äestamine.

1.02

Kaitsev maaharimine (madalkünd)

Põllumaa, mida haritakse kaitsvalt (madalkünniga) – maaharimismeetodi või -meetodite süsteemiga, mille puhul taimejäägid (vähemalt 30 %) jäetakse erosiooni takistamiseks ja niiskuse säilitamiseks mulla pinnale ning mille puhul mulda ümber ei pöörata.

1.03

Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

Põllumaa, mida lõikuse ja külvamise vahel ei harita.

II.   PINNASE SÄILITAMINE

2.01

Talvine pinnakate

Põllumaa katmine talveks taimede või taimejääkidega või maa paljaks jätmine.

2.01.01

 

Tavaline talivili

Põllumaa, kuhu sügisel külvatakse põllumajanduskultuurid, mida lastakse talvel kasvada (tavaline talivili, nt talinisu) ning koristatakse tavapärasel moel või kasutatakse karjatamiseks.

2.01.02

 

Haljasväetistaimed või eelvili

Põllumaa, kuhu põllumajanduskultuure külvatakse eelkõige selleks, et vähendada mulla, toitainete ja taimekaitsevahendite kadu talvel või teistel perioodidel, mil maa oleks muidu söötis või kadudele vastuvõtlik. Nende kultuuride majanduslik tähtsus on väike ja peamine eesmärk on mulla ja toitainete kaitse.

Tavaliselt küntakse need kultuurid kevadel enne mõne muu põllumajanduskultuuri külvamist sisse ning neid ei koristata ega kasutata karjatamiseks.

2.01.03

 

Taimejäägid

Põllumaa, mis on talvel kaetud eelmise hooaja taimejääkide ja tüügastikuga. Siia alla ei kuulu eelvili ega haljasväetistaimed.

2.01.04

 

Paljas muld

Põllumaa, mida sügisel küntakse või haritakse muul viisil, kuid mida ei külvata ega kaeta talvel taimejääkidega, vaid mis jääb paljaks kuni järgmise kevadhooaja külvieelsete agrotehniliste tegevuste või külvini.

2.02

Külvikord

2.02.01

 

Kavandatud külvikorrast väljajääv põllumaa

Põllumaa, millel kasvatatakse vähemalt kolm aastat järjest sama kultuuri ja mis ei ole hõlmatud planeeritud külvikorraga.

Külvikord on konkreetsel põllul üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine igal järgneval aastal nii, et üks liik ei kasvaks samal põllul ilma teatud vaheajata. Ühe kultuuri jätkuva viljelemise puhul võib kasutada ka monokultuuri terminit.

III.   MAASTIKUELEMENDID

3.01

Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul

Lineaarsed elemendid on tavaliselt põlluääre tähistamiseks järjestikku istutatud puude, põõsaste ja põõsastike read, kiviaiad jms.

3.01.a

 

Hekid

Põõsaste ja põõsastike read, mis moodustavad heki (mõnikord on heki keskel puuderida).

3.01.b

 

Puuderead

Järjestikku istutatud puud, mis tähistavad põlluäärt põllumajandusmaal või on istutatud teede või vooluveekogude äärde.

3.01.c

 

Kiviaiad

Tellistest või kivist ehitised, nt mördita või mördiga laotud aiamüürid.

3.02

Lineaarsed elemendid, mis põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul

3.02.a

 

Hekid

3.02.b

 

Puuderead

3.02.c

 

Kiviaiad

IV.   LOOMADE KARJATAMINE

4.01

Karjatamine majapidamises

4.01.01

 

Vaatlusaastal karjatamiseks kasutatud ala

Majapidamise omandis olevate, majapidamise poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaade üldpindala, millel karjatati vaatlusaastal loomi.

4.01.02

 

Ajavahemik, mil loomad on avakarjamaal

Kuude arv, mille jooksul majapidamise omandis olevate, majapidamise poolt renditud või sellega muul viisil seotud karjamaadel loomi karjatati.

4.02

Karjatamine ühiskarjamaal

Ühismaa on maa, mis ei kuulu otseselt majapidamisele, kuid millele kehtivad üldised õigused. Ühismaa võib olla karjamaa, aiamaa või muu maa.

Üldiselt on ühismaa avalik-õiguslik (riigi, omavalitsuse vms) põllumajandusmaa, mille suhtes kellelgi on üldised õigused, kusjuures vastavad õigused on teostatavad ühiselt koos teistega.

4.02.01

 

Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

4.02.02

 

Ajavahemik, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

Vaatlusaasta kuude arv, mille jooksul loomi karjatati ühiskarjamaal.

V.   LOOMAPIDAMISHOONED

5.01

Veised

5.01.01

 

Laut, kus loomad on lõas – tahke sõnniku ja virtsaga

Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.01.02

 

Laut, kus loomad on lõas – lägaga

Loomapidamishooned, kus loomad on lõas ega saa vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.01.03

 

Vabapidamisega laut – tahke sõnniku ja virtsaga

Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik eemaldatakse hoonest tavaliselt mehaaniliselt tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.01.04

 

Vabapidamisega laut – lägaga

Loomapidamishooned, kus loomad saavad vabalt liikuda ning kus sõnnik ja uriin koguneb põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga, või kus see kogutakse betoonist vahekäikudest lägamahutitesse või biotiikidesse või ladustatakse maapinnal.

5.01.99

 

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.

5.02

Sead

5.02.01

 

Osaline restpõrand

Loomapidamishooned, mille põrand on osaliselt kaetud restidega, s.t läbi põrandat osaliselt katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.02.02

 

Täisrestpõrand

Loomapidamishooned, mille põrand on täielikult kaetud restidega, s.t läbi kogu põrandat katvate restide kogunevad sõnnik ja uriin põrandaalusesse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.02.03

 

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Loomapidamishooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut ja uriini siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.

5.02.99

 

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad loomapidamishooned.

5.03

Munakanad

5.03.01

 

Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

Hooned, mille põrand on kaetud paksu allapanukihiga (õled, turvas, saepuru või sarnane sõnnikut siduv materjal), mis eemaldatakse teatud pikema intervalli (nt mitme kuu) tagant.

5.03.02

 

Puurid (kõik liigid)

Hooned, kus munakanu hoitakse ühe- või mitmekaupa puurides.

5.03.02.01

 

 

Sõnnikutransportööriga puurid

Puurid, mille puhul sõnnik viiakse puurialuse lindi abil hoonest välja ja kogutakse kokku tahke sõnnikuna/laudasõnnikuna.

5.03.02.02

 

 

Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

Puurid, kust sõnnik koguneb puuride all asuvasse sügavasse hoidlasse, kus moodustub läga.

5.03.02.03

 

 

Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

Puurid, mille puhul sõnnik koguneb puuride alla põrandale, kus moodustub tahke sõnnik/laudasõnnik, mis eemaldatakse mehaaniliselt kindla ajavahemiku järel.

5.03.99

 

Muu

Ülaltoodud kirjeldustele mittevastavad hooned.

VI.   SÕNNIKU LAOTAMINE

6.01

Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse tahke/laudasõnnik

6.01.01

 

Kokku

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa kogupindala, millele vaatlusaastal laotati tahket sõnnikut/laudasõnnikut.

6.01.02

 

Kohese sissekünniga

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa kogupindala, millele laotatud sõnnik viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab sõnniku kohest sissekündi.

6.02

Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse läga

6.02.01

 

Kokku

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa kogupindala, millele vaatlusaastal laotati läga.

6.02.02

 

Kohese sissekünniga või sissepritsega

Majapidamise poolt kasutatava põllumajandusmaa kogupindala, millele laotatud läga viidi mehaaniliselt mulda, kasutades tehnikat, mis võimaldab selle kohest sissekündi, või millele läga pritsiti laotamise käigus sisse.

6.03

Majapidamisest väljaviidud sõnniku osakaal toodetud sõnniku koguhulgast

Müüdud või muul viisil majapidamisest väljaviidud sõnniku ja läga kogus, mis on väljendatud hinnangulise protsendina majapidamise sõnniku ja läga kogutoodangust vaatlusaastal.

VII.   SÕNNIKUHOIDLAD JA SÕNNIKU KÄITLEMISE RAJATISED

7.01

Hoidlad

7.01.01

 

Tahke sõnnik

Tahke sõnniku ladustamiskoht (katusega või ilma) vettpidaval pinnal, millel on äravoolu kogumise koht.

Tahke sõnnikuna käsitatakse koduloomade väljaheiteid (allapanuga või ilma), mis võivad sisaldada vähesel määral uriini.

7.01.02

 

Virts

Katmata või kaetud veekindel virtsamahuti või biotiik.

Virtsana on käsitletav koduloomade uriin, mis võib sisaldada vähesel määral väljaheiteid ja/või vett.

7.01.03

 

Läga

Katmata või kaetud veekindel lägamahuti või biotiik.

Lägana on käsitletav vedelsõnnik, s.t koduloomade väljaheidete ja uriini segu, mis võib sisaldada vett ja/või vähesel määral allapanu.

7.01.03.01

 

 

Lägamahuti

Tavaliselt vettpidavast materjalist paak, mida kasutatakse läga ladustamiseks.

7.01.03.02

 

 

Biotiik

Maasse kaevatud, enamasti vooderdatud, tiik, mida kasutatakse läga ladustamiseks.

7.02

Kas hoidlad on kaetud?

Sõnniku ladustamise koht, mis on kaetud viisil (nt betoonkatte, telgi, presendiga jne), mis kaitseb seda vihma ja muude sademete eest ning vähendab ammoniaagi eraldumist.

 

 

Tahke sõnnik

 

 

Virts

 

 

Läga

VIII.   NIISUTAMINE

8.01

Niisutatud ala

8.01.01

 

Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

Majapidamise poolt viimase kolme aasta (k.a vaatlusaasta) jooksul niisutatud põllumajandusmaa keskmine suurus.

8.01.02

 

Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud haritav maa kokku

Vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul vähemalt üks kord tegelikult niisutatud põllumajanduskultuuride pindala põllumajanduskultuuride kaupa.

Põllumajanduskultuurid on määratletud jaotises „II. Maa”.

8.01.02.01

 

 

Teravili terade (sh seemnete) saamiseks (v.a mais ja riis)

8.01.02.02

 

 

Mais (terad ja haljasmass)

8.01.02.03

 

 

Riis

8.01.02.04

 

 

Terade (sh seemnete ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

8.01.02.05

 

 

Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

8.01.02.06

 

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

8.01.02.07

 

 

Raps ja rüps

8.01.02.08

 

 

Päevalill

8.01.02.09

 

 

Kiutaimed (lina, kanep jm kiutaimed)

8.01.02.10

 

 

Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal

8.01.02.11

 

 

Ajutine ja püsirohumaa

8.01.02.12

 

 

Muud põllumaal kasvatatavad põllumajanduskultuurid

8.01.02.13

 

 

Puuvilja- ja marjaistandikud

8.01.02.14

 

 

Tsitruseistandikud

8.01.02.15

 

 

Oliiviistandikud

8.01.02.16

 

 

Viinamarjaistandikud

8.02

Kasutatud niisutusmeetodid

8.02.01

 

Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

Vee suunamine gravitatsiooni jõul mööda maapinda, kas kogu ala üleujutamise või vee suunamise teel läbi taimeridade vahel olevate vagude.

8.02.02

 

Vihmutus

Taimede niisutamine maatükile kõrgel rõhul vee pihustamise teel.

8.02.03

 

Tilkkastmine

Taimede niisutamine, suunates vee tilkhaaval taimede juurtele, kasutades mikrovihmuteid või tekitades udusarnaseid tingimusi.

8.03

Majapidamises niisutamiseks kasutatava vee päritolu

Kogu või enamuse majapidamises kasutava niisutusvee päritolu.

8.03.01

 

Majapidamise territooriumi põhjavesi

Majapidamise maa-alal või selle läheduses asuvad veeallikad, mille vesi on pärit puur- või salvkaevust või vabalt voolavast looduslikust põhjaveeallikast või mõnest muust samalaadsest kohast.

8.03.02

 

Majapidamise territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

Väiksed looduslikud tiigid või kunstlikud paisud, mis asuvad täielikult majapidamise maa-alal või mida kasutab ainult üks majapidamine.

8.03.03

 

Väljaspool majapidamise territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi

Värske pinnavesi (järved, jõed, muud veeteed), mis ei ole kunstlikult loodud niisutamise eesmärgil.

8.03.04

 

Väljaspool majapidamise territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

Väljastpoolt majapidamist pärinev vesi, v.a jaotises „Väljaspool majapidamise territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude pinnavesi” nimetatud vesi, mida saavad kasutada vähemalt kaks majapidamist. Sellise vee kasutamise eest makstakse tavaliselt tasu.

8.03.99.

 

Muu vesi

Mujal mainimata päritoluga niisutusvesi. Käesolevasse kategooriasse võib kuuluda väga soolane vesi (nt Atlandi ookeanist või Vahemerest), mida töödeldakse enne kasutamist soolakontsentratsiooni vähendamiseks (magestatakse), või (madala soolasusega) riimvesi (nt Läänemerest ja teatud jõgedest), mida on võimalik kasutada vahetult ilma töötlemata. Siia võib kuuluda ka puhastatud heitvesi, mis tarnitakse kasutajale taaskasutatava veena.

8.04

Niisutamiseks kasutatava vee kogus aastas

Majapidamise poolt vaatluspäevale eelneva 12 kuu jooksul niisutamiseks kasutatud igasuguse päritoluga vee kogus.”


(1)  Põllumajandusliku majapidamise ja loomühiku põhimääratlus on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1166/2008 artiklis 2.

(2)  Ei esitata 2010. aastal.

(3)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(4)  ELT L 33, 5.2.2004, lk 1.

(5)  Ei esitata 2010. aastal.

(6)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(7)  ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

(8)  Ei esitata 2010. aastal.

(9)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(10)  Ei esitata 2010. aastal.

(11)  Ei esitata 2010. aastal.

(12)  Ei esitata 2013. aastal.

(13)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(14)  EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.