6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 90/1

NÕUKOGU OTSUS,

9. märts 2011,

Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2011/213/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on pidanud Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi Jaapani valitsusega teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise üle.

(2)	Lepinguosaliste esindajad kirjutasid kõnealusele lepingule alla 30. novembril 2009 Brüsselis, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(4)	Leping tuleks liidu nimel sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping.

Lepingu tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon võtab vastu liidu seisukoha, mis esitatakse lepingu artikli 6 lõike 1 alusel loodud ühiskomitees seoses lepingu artikli 13 lõike 5 kohaste lepingu muudatustega.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja saadab liidu nimel lepingu artikli 13 lõikes 1 ette nähtud teate ja esitab Jaapani valitsusele järgmise teate:

„Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 asendab Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane ning teostab alates nimetatud kuupäevast kõiki Euroopa Ühenduse õigusi ja võtab üle kõik Euroopa Ühenduse kohustused. Seetõttu käsitatakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele vajaduse korral viidetena Euroopa Liidule.”

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 9. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

CSÉFALVAY Z.

Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

JAAPANI VALITSUS,

SOOVIDES jätkuvalt edendada lähedasi ja sõbralikke suhteid Jaapani ja ühenduse vahel ning olles teadlikud teaduslike teadmiste kiirest arengust ning selle positiivsest panusest kahepoolse ja rahvusvahelise koostöö edendamisse,

SOOVIDES laiendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas rahumeelse ja vastastikust kasu toova viljaka partnerluse loomise teel,

USKUDES, et selline koostöö ja selle tulemuste rakendamine aitab kaasa Jaapani ja ühenduse majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,

SOOVIDES luua ametlikku raamistikku koostöömeetmete elluviimiseks, mis tugevdab lepinguosalistevahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1. Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad käesoleva lepingu kohast koostööd teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas rahumeelsel eesmärgil.

2. Käesoleva lepingu kohane koostöö toimub järgmiste põhimõtete alusel:

a)	vastastikune ja võrdne panus ning kasu;

b)	külalisteadlaste vastastikune juurdepääs mõlema lepinguosalise teadus- ja arendusprogrammidele ja -projektidele ning -asutustele;

c)	käesoleva lepingu kohast koostööd mõjutada võiva teabe õigeaegne vahetamine;

d)	teadmistepõhise ühiskonna edendamine Jaapani ja ühenduse majandusliku ja sotsiaalse arengu kasuks.

Artikkel 2

1. Käesoleva lepingu kohane koostöö hõlmab nii otsest kui ka kaudset koostööd.

2. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalised”– Jaapani valitsus ja ühendus;

b) „otsene koostöö”– koostöö lepinguosaliste või nende asutuste vahel;

c) „kaudne koostöö”– koostöö Jaapani isikute ja ühenduse vahel teadus- ja arendusprogrammide ja -projektide raames;

d) „teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid”– ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm või Jaapani valitsuse, selle asutuste või ametiasutuste konkurentsipõhise rahastamissüsteemiga teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid;

e) „isikud”–

i)	Jaapani puhul – Jaapani kodanikud või Jaapani õiguse alusel asutatud juriidilised isikud ning

ii)	ühenduse puhul – ühenduse liikmesriikide kodanikud või ühenduse liikmesriikide õiguse või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidilised isikud;

f) „asutused”–

i)	Jaapani puhul – Jaapani valitsusasutused ning

ii)	ühenduse puhul – Euroopa Komisjon;

g) „ametiasutused”– ametiasutused, kelle eelarve ja tegevuskava on heaks kiitnud Jaapani valitsuse pädevad ministrid ning kelle konkurentsipõhise rahastamissüsteemiga teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid on nende nõusolekul lisatud kaudseks koostööks vajalikesse programmidesse ja projektidesse;

h) „intellektuaalomandi õigused”– Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand.

Artikkel 3

1. Otsese koostöö vormid võivad hõlmata järgmisi tegevusi:

a)	mitmesugused kohtumised, näiteks ekspertide kohtumised, et arutada ja vahetada teavet teaduse ja tehnoloogiaga seotud üld- või eriküsimustes ning määrata kindlaks koos teostatavad teadus- ja arendusprogrammid ja -projektid;

b)	teadus- ja arendustegevust puudutavaid tegevusi, poliitikat, tavasid ning õigusnorme käsitleva teabe vahetus;

c)	teadlaste, tehnilise personali ja muude ekspertide külastused ning vahetused üld- ja eriküsimustes;

d)	muud koostöövormid, mida käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee võib määratleda, kavandada või otsustada.

2. Kaudse koostöö arendamiseks võivad kummagi lepinguosalise isikud osaleda teise lepinguosalise, tema asutuste või ametiasutuste juhitavates teadus- ja arendusprogrammides ja -projektides kooskõlas teise lepinguosalise õigusnormidega ning vastavalt käesoleva lepingu I ja II lisale.

Artikkel 4

Kõnealuses koostöös osalevad lepinguosalised, nende asutused või ametiasutused võivad kindlaks määrata käesoleva lepingu kohase koostöö üksikasjad ja korra.

Artikkel 5

Lepinguosalised või tema asutused võivad vajaduse korral ja teise lepinguosalise või tema asutuste nõusolekul lubada kõigi muude sektorite, sealhulgas erasektori teadlastel ja organisatsioonidel osaleda käesoleva lepingu alusel toimuvas otseses koostöös.

Artikkel 6

1. Käesoleva lepingu tõhusa rakendamise eesmärgil loovad lepinguosalised teadus- ja tehnoloogiakoostöö ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”). Ühiskomiteed juhivad ühiselt Jaapani Välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoni ametnikud.

2. Ühiskomitee ülesanded on:

a)	teabe ja arvamuste vahetamine teadus- ja tehnoloogiapoliitika küsimustes;

b)	käesoleva lepingu kohase koostöö kindlaksmääramine ja kavandamine ning selle kohta otsuste tegemine;

c)	käesoleva lepingu kohase koostöö saavutuste läbivaatamine ning arutamine;

d)	lepinguosaliste nõustamine ja nende tegevuse soodustamine käesoleva lepingu rakendamiseks;

e)	teadus- ja arendusprogrammidele ja -projektidele vastastikuse juurdepääsu ning külalisteadlaste vastuvõtmise korra korrapärane läbivaatamine ning konkreetsete meetmete analüüs, et parandada kõnealust juurdepääsu ja tagada käesoleva lepingu artiklis 1 osutatud vastastikkuse põhimõtte tõhusus.

3. Ühiskomitee otsused võetakse vastu vastastikusel kokkuleppel.

4. Ühiskomitee tuleb kokku vastastikku kokkulepitud ajal, eelistatavalt vähemalt kord kahe aasta jooksul.

5. Jaapani valitsus ja ühendus korraldavad vaheldumisi ühiskomitee kohtumisi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Iga lepinguosaline katab ühiskomitee kohtumistel omapoolsete osalejate reisi- ja majutuskulud. Kõik muud ühiskomitee kohtumistega seotud kulud katab võõrustav lepinguosaline.

7. Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

8. Kohtumistevälisel ajal võib ühiskomitee teha otsuseid diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu rakendamine sõltub eraldatavatest rahalistest vahenditest ning mõlema lepinguosalise kohaldatavatest õigusnormidest.

Artikkel 8

1. Otsesest koostööst tulenevat, intellektuaalomandi õigusega hõlmamata teaduslikku ja tehnoloogilist teavet võib kumbki lepinguosaline avalikustada tavapäraste kanalite kaudu ja kooskõlas osalevate asutuste üldise korraga.

2. Intellektuaalomandi õigusi ja käesoleva lepingu kohase koostöö käigus loodud või saadud avaldamata teavet käsitletakse kooskõlas käesoleva lepingu II lisaga.

Artikkel 9

Kumbki lepinguosaline teeb kohaldatavate õigusnormide kohaselt jõupingutusi, et kooskõlastada käesoleva lepingu alusel koostööd tegevate isikutega kõik potentsiaalsed vahendid, et hõlbustada kõnealuses koostöös osalevate teadlaste vaba liikumist ja külastusi ning koostöös kasutamiseks ettenähtud materjalide, andmete ja varustuse sissetoomist oma territooriumile ja sealt väljaviimist.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosaliste vahel või Jaapani valitsuse ja ühenduse liikmesriikide valitsuste vahel juba sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest koostöölepingutest.

Artikkel 11

Kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamise küsimused või vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel konsulteerimise teel.

Artikkel 12

Käesoleva lepingu I ja II lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad diplomaatiliste nootide vahetamisega teineteisele, et nad on lõpetanud käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

2. Käesolev leping kehtib viis aastat ning see jääb jõusse ka edaspidi juhul, kui üks lepinguosaline ei lõpeta seda esialgse viieaastase kehtivusaja lõpus või pärast seda, teatades teisele lepinguosalisele vähemalt kuus kuud kirjalikult ette oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.

3. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta selle alusel toimuvat koostööd, mis on lepingu lõpetamise hetkel veel lõpetamata, ega käesoleva lepingu II lisa kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

4. Kumbki lepinguosaline võib hinnata käesoleva lepingu mõju ja käesoleva lepingu kohast koostööd iga viie aasta järel; hinnangut andev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hindamise tulemustest. Kumbki lepinguosaline teeb jõupingutusi, et hõlbustada teise lepinguosalise korraldatavat hindamist.

5. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul diplomaatiliste nootide vahetamisega. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, jõustuvad muudatused lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Käesolev leping ning selle I ja II lisa on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saska, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuste korral on inglis -ja jaapanikeelsed tekstid ülimuslikud.

SELLE KINNITUSEKS, on Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

2009. aasta novembri kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Euroopa Ühenduse nimel

Jaapani valitsuse nimel

I LISA

TEADUS- JA ARENDUSPROGRAMMIDES JA -PROJEKTIDES OSALEMISE TINGIMUSED OSALEJATELE

Kui üks lepinguosaline, tema asutused või ametiasutused sõlmivad käesoleva lepingu raames teise lepinguosalise isikuga teadus- ja arendusprogrammide ja -projektide lepingu, annab teine lepinguosaline taotluse korral mõistlikkuse ja võimaluste piires igakülgset abi, mida on vaja või mis aitab asjaomasel lepinguosalisel, tema asutustel või ametiasutustel sellist lepingut sujuvalt täita.

II.	Jaapani isikud võivad osaleda ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiarenduse raamprogrammis. Selline Jaapani isikute osalemine on kooskõlas raamprogrammi osalemis-, levitamis- ja rakenduseeskirjadega.

III.

Ühenduse isikud võivad osaleda Jaapani valitsuse, tema asutuste või ametiasutuste juhitavates konkurentsipõhise rahastamissüsteemiga teadus- ja arendusprogrammides ja -projektides teadus- ja tehnoloogiavaldkondades, mis on sarnased teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi omadele. Selline ühenduse isikute osalemine on kooskõlas Jaapani õigusnormide ning eriprogrammi või -projekti asjaomaste osalemis-, levitamis- ja rakenduseeskirjadega.

II LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED JA MITTEAVALDATAV TEAVE

I. Lepinguosaliste intellektuaalomandi õigused otseses koostöös

Otsese koostöö käigus loodud intellektuaalomandi õiguste, välja arvatud allpool punktis 3 osutatud autoriõigus ja sellega seonduvad õigused, suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

Intellektuaalomandi õigused kuuluvad intellektuaalomandi loonud lepinguosalisele või tema asutustele. Kui intellektuaalomand on loodud ühiselt, võivad lepinguosalised või nende asutused leppida kokku intellektuaalomandi õiguste kuuluvuses või intellektuaalomandi õiguste jagamises, võttes arvesse lepinguosaliste või nende asutuste osa intellektuaalomandi loomises.

Lepinguosaline või tema asutused, kellele intellektuaalomand kuulub, annavad otsese koostöö tegemiseks teisele lepinguosalisele või tema asutustele loa selliste õiguste kasutamiseks, kui see on vajalik, et teine lepinguosaline või tema asutused saaksid käeoleva lepingu kohaste projektide jaoks oma tööd teha. Patentide ja kasulike mudelite puhul antakse kõnealune luba kasutustasuta. Käesoleva alapunkti kohaselt intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks loa andmine on kooskõlas kummagi lepinguosalise kohaldatavate õigusnormidega ning see antakse enne projekti algust lepinguosaliste või nende asutuste vahel kokkulepitud tingimustel.

Lepinguosaline või tema asutused, kellele kuulub otsese koostöö käigus loodud intellektuaalomand, annavad teisele lepinguosalisele või tema asutustele loa selliste õiguste kasutamiseks, kui see on vajalik, et teine lepinguosaline või tema asutused saaksid käeoleva lepingu kohaste projektide jaoks oma tööd teha. Käesoleva punkti kohaselt intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks loa andmine on kooskõlas kummagi lepinguosalise kohaldatavate õigusnormidega ning see antakse enne projekti algust lepinguosaliste või nende asutuste vahel kokkulepitud tingimustel.

Lepinguosaliste või tema asutuste autoriõiguse ja sellega seonduvate õiguste suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

Kui lepinguosaline või tema asutused avaldavad otsesest koostööst tulenevaid ja sellega seotud teaduslikke ja tehnilisi andmeid, teavet ning tulemusi ajakirjades, artiklites, aruannetes, raamatutes, videolintidel või elektroonilistel salvestusvahenditel, teeb asjaomane lepinguosaline kõik endast oleneva, et saada teisele lepinguosalisele kõikides riikides, kus kehtib autoriõigusekaitse, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste andmete tõlkimiseks, taasesitamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

Kõigile avalikult levitatavatele eksemplaridele, mis sisaldavad alapunkti a sätete alusel autoriõigusega kaitstavaid töid, märgitakse töö autori nimi või autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autor on sõnaselgelt keelanud oma nime avaldada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

II. Mitteavaldatav teave otseses koostöös

Lepinguosaliste või tema asutuste mitteavaldatava teabe suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1.	Edastades teisele lepinguosalisele või tema asutustele käesoleva lepingu kohaseks otseseks koostööks vajalikku teavet, määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi.

Mitteavaldatavat teavet saav lepinguosaline või tema asutused võivad omal vastutusel edastada sellise mitteavaldatava teabe oma asutuste töötajatele või nende palgatud isikutele, juhul kui see on vajalik, et kõnealused asutused või isikud saaksid käeoleva lepingu kohaste projektide jaoks oma tööd teha.

Mitteavaldatavat teavet andva lepinguosalise või tema asutuste eelneva kirjaliku nõusoleku korral võib teine lepinguosaline levitada sellist mitteavaldatavat teavet laiemalt, kui on lubatud punktis 2. Laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja selle andmise korra koostamiseks teevad lepinguosalised või nende asutused koostööd ning kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma õigusnormidega lubatud ulatuses.

Käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel kohtumistel saadud ning töötajate tööülesannetest ja teadusrajatiste kasutamisest tulenevat teavet käsitatakse konfidentsiaalse teabena, tingimusel et sellise mitteavaldatava või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe vastuvõtjat on edastamise ajal teavitatud edastatava teabe konfidentsiaalsusest vastavalt punktile 1, ning seda käsitletakse vastavalt punktidele 2 ja 3.

Kui ühele lepinguosalisele saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita punktide 2–4 piiranguid ja tingimusi levitamisest hoidumise kohta, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

III. Kaudses koostöös osalevate isikute intellektuaalomandi õigused

Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teadus- ja arendusprogrammides ja -projektides osaleva lepinguosalise, tema asutuste või ametisasutuste isikute intellektuaalomandi õigused ja osalemisest tulenevad seonduvad õigused ning kohustused on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonidega, mis on siduvad Jaapani valitsusele, ühendusele ja selle liikmesriikidele, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu 1C lisa, samuti kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (24. juuli 1971. aasta Pariisi akt) ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (14. juuli 1967. aasta Stockholmi akt).

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 90/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 327/2011,

30. märts 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon ökodisaininõuded energiamõjuga toodetele, mida müüakse ja turustatakse märkimisväärses mahus ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju ja head võimalused keskkonnamõju parandamiseks ilma liigsete kuludeta.

(2)	Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 osutatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme elektrimootorisüsteemiga toodete kohta.

(3)

Ventilaatorid mootori elektrilise võimsusega 125 W kuni 500 kW on mitmesuguste gaasikäitlusseadmete oluline osa. Elektrimootorite energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 640/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega, (2) sealhulgas kiirusmuutmisseadmega elektrimootorite ökodisaini nõuetega. Nõudeid kohaldatakse ka elektrimootori jõul töötavas ventilatsioonisüsteemis kasutatavatele mootoritele. Paljusid käesoleva määrusega hõlmatud ventilaatoritest kasutatakse siiski sellistes mootorisüsteemides, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 640/2009 reguleerimisalasse.

(4)

125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite koguelektritarve on 344 TWh aastas ja kasvab aastaks 2020 liidu praeguse turutrendi jätkumise korral 560 TWh-ni. Aastal 2020 võimaldaks disaini parandamise kulutõhusate võimaluste rakendamine säästa aastas umbes 34 TWh, mis vastab CO2 heitele 16 Mt. Sellest tulenevalt on 125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorid tooted, millele tuleks kehtestada ökodisaini nõuded.

(5)

Paljud ventilaatorid on paigaldatud teistesse toodetesse, ilma et neid lastaks eraldi turule või võetaks kasutusele direktiivi 2009/125/EÜ artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ (mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ) (3) tähenduses. Kulutõhusa energiasäästu kõigi võimaluste täielikuks kasutamiseks ja meetme jõustamise hõlbustamiseks tuleks ka muudesse toodetesse paigaldatud 125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite suhtes kohaldada käesoleva määruse sätteid.

(6)

Palju ventilaatoreid on majadesse ehitatud ventilatsioonisüsteemides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta hoonete energiatõhususe direktiivil (4) põhinevates liikmesriikide õigusaktides võidakse sellistele ventilatsioonisüsteemidele sätestada uusi rangemaid energiatõhususnõudeid, mille puhul kasutatakse ventilaatorite kohta käesolevas määruses esitatud arvutamis- ja mõõtmismeetodeid.

(7)

Komisjon viis läbi ettevalmistava uuringu, milles analüüsiti ventilaatorite tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring teostati koos sidusrühmadega ning liidu ja kolmandate riikide huvitatud isikutega ja selle tulemused on avaldatud. Edasine töö ja konsultatsioonid näitasid, et reguleerimisala saaks laiendada, tehes erandeid konkreetsetele rakendustele, mille puhul käesolevad nõuded ei oleks kohased.

(8)	Ettevalmistavast uuringust ilmnes, et ventilaatoreid mootori elektrilise võimsusega 125 W kuni 500 kW lastakse liidu turule suurtes kogustes ning et nende energiatarbimine kasutusetapil on olelusringi kõikide etappide kõige olulisem keskkonnaalane aspekt.

(9)	Ettevalmistavast uuringust selgus, et elektritarbimine toote kasutusajal on ainus oluline toote kujundusega seotud, direktiivi 2009/125/EÜ kohane ökodisaini parameeter.

(10)	125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite energiatõhususe kasv tuleb saavutada selliste olemasolevate kulutõhusate tehniliste lahenduste abil, mis ei ole intellektuaalomandi kaitse all ja millega on võimalik vähendada nende ostmise ja kasutamisega seotud kogukulusid.

(11)	Ökodisaininõuetega peaks olema võimalik kogu liidus ühtlustada 125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite energiatõhususe nõuded ning aidata niiviisi kaasa siseturu toimimisele ja kõnealuste toodete keskkonnatoime parandamisele.

(12)

Reguleerimisala ei hõlma väikseid ventilaatoreid, mille ajamiks on (kaudselt) elektrimootor võimsusega vahemikus 125 W kuni 3 kW, millel on muu peamine otstarve. Näiteks ei hõlma reguleerimisala väikest ventilaatorit, millega jahutatakse kettsae mootorit, isegi kui kettsae mootor (mis on ka ventilaatori ajam) on suurema võimsusega kui 125 W.

(13)

Tootjatele tuleks ette näha asjakohane tähtaeg toodete ümberkavandamiseks ja tootmisliinide ümberseadistamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju 125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite pakkumisele ja võetaks arvesse mõju tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samal ajal käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(14)

Käesolev määrus vaadatakse läbi hiljemalt neli aastat pärast selle jõustumist. Läbivaatamist võidakse alustada varem, kui komisjon saab seda õigustavaid tõendeid. Läbivaatamisel tuleks eelkõige hinnata tehnoloogiast sõltumatute nõuete kehtestamist, muudetava kiirusega ajamite kasutamise võimalusi ning seda, kui palju ja kui suuri erandeid tuleks teha, samuti väiksema elektrilise sisendvõimsusega kui 125 W ventilaatorite hõlmamist reguleerimisalaga.

(15)

125 W kuni 500 kW elektrimootoriga ventilaatorite energiatõhusus tuleks kindlaks määrata usaldusväärsete, täpsete ja korratavate mõõtmismeetoditega, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatud tehnilist taset, sealhulgas olemasolevaid ühtlustatud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiasutused, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (5) I lisas.

(16)

Käesoleva määruse tulemusel peaks laiemalt võetama kasutusele tehnilised lahendused, mille abil piiratakse 125 W kuni 500 kW elektrimootoriga ventilaatorite olelusringi keskkonnamõju; see annab aastaks 2020 elektrienergia aastase kokkuhoiu suurusjärgus 34 TWh võrreldes olukorraga, kui meetmeid ei võeta.

(17)	Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohaselt tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused.

(18)	Nõuetele vastavuse kontrollimise hõlbustamiseks tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis.

(19)	125 W kuni 500 kW mootoriga ventilaatorite keskkonnamõju edasiseks vähendamiseks peaksid tootjad andma asjakohast teavet kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise kohta.

(20)

Tuleks kindlaks määrata praeguste väga energiatõhusate ventilaatorite võrdlusandmed. See aitab tagada teabe laialdase kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mikroettevõtjatele ja hõlbustab veelgi parimate projekteerimisviiside kasutuselevõtmist ja tõhusamate toodete väljatöötamist energiatarbimise vähendamiseks.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel välja töötatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ventilaatorite, sealhulgas muudesse direktiiviga 2009/125/EÜ hõlmatud energiamõjuga toodetesse paigaldatud ventilaatorite turule laskmisel või kasutusele võtmisel esitatavad ökodisaini nõuded.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata ventilaatorite suhtes, mis on paigaldatud järgmistesse toodetesse:

i)	tooted üheainsa elektrimootoriga, mille võimsus on kuni 3 kW ja milles tiivik on kinnitatud muuks peamiseks otstarbeks ettenähtud ajami võllile;

ii)	pesu- ja kuivatusmasinad sisendvõimsusega kuni 3 kW;

iii)	köögipliidi kohal kasutatavad tõmbeventilaatorid, millele omistatav elektriline sisendvõimsus on alla 280 W.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ventilaatorite suhtes:

a)	ventilaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud talitlemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/9/EÜ (6) määratletud plahvatusohtlikus keskkonnas;

b)	ventilaatorid, mis on ette nähtud lühirežiimil kasutamiseks ainult erakorralises olukorras vastavalt nõukogu direktiivis 89/106/EÜ (7) kehtestatud tuleohutusnõuetele;

ventilaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud talitlemiseks järgmistes oludes:

a)	teisaldatava gaasi temperatuur üle 100 °C;

b)	ventilaatorit ringi ajavat, väljaspool gaasivoolu asuvat mootorit ümbritseva keskkonna temperatuur üle 65 °C;

ii)	teisaldatava gaasi ja/või väljaspool gaasivoolu asuvat mootorit ümbritseva keskkonna aasta keskmine temperatuur alla – 40 °C;

iii)	vahelduvvoolu toitepinge > 1 000 V või alalisvoolu toitepinge > 1 500 V;

iv)	mürgine, tugevasti söövitav või tuleohtlik või abrasiivne keskkond;

ventilaatorid, mis on turule lastud enne 1. jaanuari 2015 toodetesse sisseehitatud samasuguste ventilaatorite asendajana, kui tooted ise on turule lastud enne 1. jaanuari 2013;

selle erinevusega, et pakendil, tootekirjelduses ja tehnilises dokumentatsioonis on vaja selgelt näidata seoses alapunktidega a, b ja c, et ventilaatorit kasutatakse ainult selle projektikohaseks otstarbeks, ning seoses alapunktiga d on vaja näidata toode (tooted), mille juurde ventilaator on ette nähtud.

Artikkel 2

Mõisted

Lisaks direktiivis 2009/125/EÜ sätestatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „ventilaator”– pöörlevate labadega seade seda läbiva püsiva gaasi-, tavaliselt õhuvoolu tekitamiseks, mille töö massiühiku kohta ei ületa 25 kJ/kg, ja:

mille tiivikut ajab optimaalse energiatõhususe juures ringi elektrimootor, mille elektriline sisendvõimsus on 125 W kuni 500 kW (≥ 125 W ja ≤ 500 kW), või mis on varustatud sellise mootoriga;

mis on telgventilaator, tsentrifugaalventilaator, ristvoolu-ventilaator või segatüüpi ventilaator;

mis võib turule laskmisel või kasutusse võtmisel olla varustatud mootoriga;

2) „tiivik”– ventilaatori osa, mis annab energia edasi gaasijoale;

3) „telgventilaator”– ventilaator, mis tõukab gaasi edasi ühe või mitme tiiviku telje suunas, pöörleva(te) tiiviku(te) tekitatud tangentsiaalses keerises. Telgventilaatoril võivad olla silindriline korpus, sisse- või väljalaskeava juhtlabad, montaažiplaat või rõngakujuline montaažiplaat;

4) „sisselaskeava juhtlabad”– tiiviku ees olevad labad, mis suunavad gaasivoolu tiivikule ja mis võivad olla reguleeritavad;

5) „väljalaskeava juhtlabad”– tiiviku taga olevad labad, mis suunavad gaasivoolu tiivikult eemale ja mis võivad olla reguleeritavad;

6) „montaažiplaat”– plaat, milles olevas avas asub ventilaator ja mis võimaldab ventilaatorit kinnitada muude konstruktsioonide külge;

7) „rõngakujuline montaažiplaat”– rõngakujuline plaat, mille avas asub ventilaator ja mis võimaldab ventilaatorit kinnitada muude konstruktsioonide külge;

8) „tsentrifugaalventilaator”– ventilaator, mille tiiviku(te)sse siseneva gaasi liikumine on põhiliselt teljesuunaline ja millest õhk väljub teljega risti olevas suunas. Tiivikule võivad gaasi suunata üks või kaks sisselaskeava ja tiivikul võib olla korpus;

9) „radiaallabadega tsentrifugaalventilaator”– tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade servad on suunatud pöörlemisteljelt radiaalselt eemale;

10) „ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaator”– tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes ettepoole;

11) „tahapoole kaardus labadega korpuseta tsentrifugaalventilaator”– tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes tahapoole ja millel puudub korpus;

12) „korpus”– tiivikut ümbritsev kest, mis juhib gaasivoolu tiivikule, sellest läbi ja sellest eemale;

13) „tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaator”– tsentrifugaalventilaator, mille tiiviku(te) labade välimised servad on suunatud pöörlemissuuna suhtes tahapoole ja millel on korpus;

14) „ristvoolu-ventilaator”– ventilaator, milles tiivikut läbiv gaas liigub põhiliselt tiiviku teljega risti nii tiiviku välisserval tiivikusse sisenedes kui ka tiivikust väljudes;

15) „segatüüpi ventilaator”– ventilaator, milles läbi tiiviku liikuva gaasijoa tee on tsentrifugaalventilaatori ja telgventilaatori gaasijoa teega võrreldes vahepealse kujuga;

16) „lühirežiim”– mootori töö pideval koormusel ajavahemiku jooksul, mis ei ole piisav mootori temperatuuri tasakaaluseisundi saabumiseks;

17) „tuulutusventilaator”– ventilaator, mida ei kasutata järgmistes energiamõjuga toodetes:

pesu- ja kuivatusmasinad sisendvõimsusega üle 3 kW;

siseruumides asuvad kliimaseadmete osad ja siseruumides asuvad kodumajapidamises kasutatavad kliimaseadmed konditsioneeritud õhu väljastamise väljundvõimsusega kuni 12 kW;

infotehnoloogiatooted;

18) „erisuhe”– ventilaatori väljapuhkekohas mõõdetud absoluutse rõhu ja ventilaatori sissetõmbekohas mõõdetud absoluutse rõhu jagatis ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

1. Ventilaatoritele esitatavad ökodisaininõuded on sätestatud I lisas.

2. I lisa punktis 2 sätestatud üksikuid ventilaatorite ökodisaini nõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:

a) esimene etapp alates 1. jaanuarist 2013: tuulutusventilaatorite sihtenergiatõhusus ei ole madalam I lisa punkti 2 tabelis 1 sätestatud väärtustest;

b) teine etapp alates 1. jaanuarist 2015: ühegi ventilaatori sihtenergiatõhusus ei ole madalam I lisa punkti 2 tabelis 2 sätestatud väärtustest.

3. Ventilaatorite tootekirjelduse nõuded ja nende esitamise kord on sätestatud I lisa punktis 3. Nõuded kehtivad alates 1. jaanuarist 2013.

4. I lisa punktis 2 esitatud ventilaatorite energiatõhususe nõudeid ei kohaldata ventilaatoritele, mis on projekteeritud järgmiseks otstarbeks:

a)	optimaalne energiatõhusus pööretel 8 000 p/min või rohkem;

b)	töö seadmetes, milles erisuhe on suurem kui 1,11;

c)	ventilaatorid, mida kasutatakse muude kui gaasiliste ainete transportimiseks tööstusprotsessirakendustes.

5. Kahe kasutusotstarbega ventilaatorite puhul, mis on ette nähtud tuulutamiseks tavatingimustes ja lühirežiimil kasutamiseks erakorralises olukorras vastavalt direktiivis 89/106/EÜ kehtestatud tuleohutusnõuetele, vähendatakse I lisa punktis 2 esitatud kohaldatavaid energiatõhususe väärtusi tabeli 1 puhul 10 % ja tabeli 2 puhul 5 %.

6. Ökodisaini nõuetele vastavust mõõdetakse ja arvutatakse II lisas sätestatud nõuete kohaselt.

Artikkel 4

Vastavushindamine

Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandi kontroll või V lisas sätestatud vastavushindamise juhtimise süsteem.

Artikkel 5

Turujärelevalve kontrolli menetlus

Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal parimate turul olevate ventilaatorite soovituslikud võrdlusandmed on sätestatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt nelja aasta pärast alates selle jõustumisest ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige võimalust vähendada ventilaatoritüüpide arvu, et tugevdada võrreldava toimega ventilaatorite energiatõhususe alast konkurentsi. Samuti hinnatakse läbivaatamisel võimalust vähendada nõuetest erandite tegemist, sealhulgas loobuda madalamate nõuete kohaldamisest kahe kasutusotstarbega ventilaatoritele.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. märts 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) ELT L 191, 23.7.2009, lk 26.

(3) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(4) ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.

(5) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(6) EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.

(7) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

I LISA

VENTILAATORITE ÖKODISAINI NÕUDED

1. I lisas kasutatavad mõisted:

1) „mõõtekategooria”– katse, mõõtmise või kasutamise kord ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajate määramiseks läbiviidava katse käigus;

2) „mõõtekategooria A”– katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajad mõõdetakse otse ventilaatori juures;

3) „mõõtekategooria B”– katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbenäitajad mõõdetakse otse ventilaatori juures ja väljapuhkenäitajad ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitoru otsas;

4) „mõõtekategooria C”– katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbenäitajad mõõdetakse ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitoru otsas ja väljapuhkenäitajad otse ventilaatori juures;

5) „mõõtekategooria D”– katse kord, mille puhul ventilaatori sissetõmbe- ja väljapuhkenäitajad mõõdetakse ventilaatori külge kinnitatud ventilatsioonitorude otstes;

6) „energiatõhususe kategooria”– ventilaatorist väljuva gaasi energia järgi määratav ventilaatori energiatõhusus, kas staatiline tõhusus või kogutõhusus, kusjuures:

7) „staatiline tõhusus”– ventilaatori energiatõhusus, mis põhineb ventilaatori staatilise rõhu psf määramisel;

8) „ventilaatori staatiline rõhk” (psf)– ventilaatori kogurõhk (pf), millest on lahutatud ventilaatori dünaamiline rõhk, mis on korrigeeritud Machi arvuga;

9) „absoluutne rõhk”– rõhk, mida mõõdetaks gaasijoa teatavas punktis, kui juga peatataks isoentroopse protsessi kaudu;

10) „dünaamiline rõhk”– rõhk, mille arvutamisel kasutatakse massivoolu kiirust, gaasi keskmist tihedust väljapuhkekohas ja ventilaatori väljapuhke pindala;

11) „Machi arv”– parandustegur, millega parandatakse dünaamilist rõhku teatavas punktis ja mis määratakse valemiga: absoluutne rõhk miinus rõhk vaakumi suhtes, mida ümbritsev gaas avaldab teatavas liikumatus punktis, ning saadud vahe on jagatud dünaamilise rõhuga;

12) „kogutõhusus”– ventilaatori energiatõhusus, mis põhineb ventilaatori kogurõhu pf mõõtmisel;

13) „ventilaatori kogurõhk” (pf)– ventilaatori väljapuhkekoha absoluutse rõhu ja ventilaatori sissetõmbekoha absoluutse rõhu vahe;

14) „energiatõhususe klass”– parameeter, mida kasutatakse ventilaatori sihtenergiatõhususe arvutamisel konkreetse sisendvõimsuse puhul ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures (ventilaatorite energiatõhususe arvutustes tähistatakse teguriga „N”);

15) „sihtenergiatõhusus” (ηsiht)– minimaalne energiatõhusus, mille ventilaator peab nõuetele vastamiseks saavutama ning mille väljaarvutamise aluseks on ventilaatori sisendvõimsus optimaalse energiatõhususe juures, kus ηsiht on väljundväärtus, mis leitakse II lisa jaos 3 esitatud sellekohase võrrandiga, kasutades tõhususklassi N väärtusena vastavat täisarvu (I lisa, punkt 2, tabelid 1 ja 2) ja võttes ventilaatori toitevoolu sisendvõimsuseks Pe(d) elektrilise sisendvõimsuse kilovattides ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures;

16) „kiirusmuutmisseade”– mootori ja ventilaatoriga ühendatud või ühise süsteemina toimiv elektrooniline muundur, mis pidevalt kohandab elektrimootorile antava toiteenergia tunnussuurusi mootori väljundvõimsuse juhtimiseks vastavalt (mootori käitatava) koormusmomendi-kiiruse tunnusjoonele; ei hõlma pingekontrollereid, mille abil muudetakse üksnes mootori toitepinget;

17) „üldine tõhusus”– kas staatiline tõhusus või kogutõhusus, olenevalt sellest, kumba tuleb kohaldada.

2. Ventilaatori energiatõhususe nõuded

Ventilaatorite energiatõhususe miinimumnõuded on esitatud tabelites 1 ja 2.

Tabel 1

Ventilaatorite energiatõhususe miinimumnõuded esimeses etapis, alates 1. jaanuarist 2013

Ventilaatori tüüp	Mõõtekategooria (A–D)	Energiatõhususe kategooria (staatiline või kogutõhusus)	Võimsuse P vahemik, kW	Sihtenergiatõhusus	Energiatõhususe klass (N)
Telgventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	36
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	50
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
Ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaator ja radiaallabadega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	37
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	42
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
Tahapoole kaardus labadega korpuseta tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	58
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	58
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	61
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Segatüüpi ventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	47
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	58
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Ristvoolu-ventilaator	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 1,14 · ln (P) – 2,6 + N	13
			10 < P ≤ 500	ηsiht = N

Tabel 2

Ventilaatorite energiatõhususe miinimumnõuded teises etapis, alates 1. jaanuarist 2015

Ventilaatori tüüp	Mõõtekategooria (A–D)	Energiatõhususe kategooria (staatiline või kogutõhusus)	Võimsuse P vahemik, kW	Sihtenergiatõhusus	Energiatõhususe klass (N)
Telgventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	40
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	58
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
Ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaator ja radiaallabadega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	44
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	49
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N
Tahapoole kaardus labadega korpuseta tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	62
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	61
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	64
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Segatüüpi ventilaator	A, C	staatiline	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	50
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,5 + N	62
			10 < P ≤ 500	ηsiht = 1,1 · ln (P) – 2,6 + N
Ristvoolu-ventilaator	B, D	kogutõhusus	0,125 ≤ P ≤ 10	ηsiht = 1,14 · ln (P) – 2,6 + N	21
			10 < P ≤ 500	ηsiht = N

3. Ventilaatorite tootekirjelduse nõuded

Punkti 2 alapunktides 1 kuni 14 sätestatud teave tuleb esitada selgesti:

a)	ventilaatorite tehnilises dokumentatsioonis;

b)	ventilaatorite tootjate vaba juurdepääsuga veebisaitidel.

Esitatakse järgmine teave:

1)	üldine energiatõhusus (η), ümardatud ühe kümnendkohani;

2)	mõõtekategooria, mida kasutatakse energiatõhususe määramiseks (A–D);

3)	energiatõhususe kategooria (staatiline või kogutõhusus);

4)	energiatõhususe klass ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures;

5)	kas ventilaatori energiatõhususe arvutamisel arvestati kiirusmuutmisseadme kasutamist ja kui arvestati, siis kas kiirusmuutmisseade on sisseehitatud või tuleb paigaldada koos ventilaatoriga;

6)	valmistamise aasta;

7)	tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja tootja asukoht;

8)	tootemudeli number;

9)	mootori nimisisendvõimsus(ed) (kW), voolukiirus(ed) ja rõhud optimaalse energiatõhususe juures;

10)	pöörete arv optimaalse energiatõhususe juures;

11)

erisuhe;

12)	kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimist, ringlussevõttu või kõrvaldamist hõlbustav teave;

13)	teave selle kohta, kuidas paigaldada, kasutada ja hooldada ventilaatorit võimalikult vähese mõjuga keskkonnale ja kuidas saavutada selle võimalikult pikka kasutusiga;

14)	ventilaatori energiatõhususe määramisel kasutatud lisavahendite nagu ventilatsioonitorude kirjeldus, mida ei ole esitatud mõõtekategooria juures ja mis ei kuulu ventilaatori komplekti.

3.	Tehnilises dokumentatsioonis tuleb andmed esitada punkti 2 alapunktides 1 kuni 14 esitatud järjekorras. Loetelu täpset sõnastust ei ole vaja korrata. Selle võib teksti asemel esitada graafikute, numbrite või sümbolitena.

Punktides 2 alapunktides 1, 2, 3, 4 ja 5 viidatud andmed peavad olema kulumiskindlalt märgitud ventilaatori andmesildile või selle lähedusse ning alapunkti 5 puhul tuleb kasutada ühte järgmistest sõnastustest, et viidata selles kasutatud seadmele:

—	„koos ventilaatoriga tuleb paigaldada kiirusmuutmisseade”;

—	„ventilaatorisse on kiirusmuutmisseade sisse ehitatud”.

Tootjad esitavad kasutusjuhendis teabe kõikide konkreetsete ettevaatusabinõude kohta, mida tuleb rakendada ventilaatorite monteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel. Kui ventilaatori tootekirjelduse nõuete punkti 2 alapunktis 5 on ette nähtud, et koos ventilaatoriga tuleb paigaldada kiirusmuutmisseade, teatab tootja kiirusmuutmisseadme parameetrid, et tagada koostu optimaalne kasutamine.

II LISA

MÕÕTMISED JA ARVUTUSED

1. II lisas kasutatud mõisted

1) „sissevoolu absoluutne voolukiirus” (q)– ventilaatorit ajaühikus läbiva gaasi ruumala (m3/s), mille leidmiseks jagatakse ventilaatorit läbiva gaasi mass (kg/s) ventilaatorisse siseneva gaasi tihedusega (kg/m3);

2) „kokkusurutavustegur”– ühikuta arv, mis kirjeldab gaasivoolu kokkusurutavust katse käigus ja mis arvutatakse ventilaatori poolt gaasiga tehtud mehaanilise töö ja sellise töö, mis oleks tehtud kokkusurumatu vedelikuga sama massivoolu, sissepuhketiheduse ja rõhu juures, suhtena, arvestades ventilaatori rõhku kui „kogurõhku” (kp) või „staatilist rõhku” (kps);

3) kps– ventilaatori gaasi staatilise energia arvutustes kasutatav kokkusurumistegur;

4) kp– ventilaatori gaasi koguenergia arvutustes kasutatav kokkusurumistegur;

5) „lõppkooste”– valmiskujul tarnitud või kohapeal koostatud ventilaator, millel on kõik osad ja millele ei ole vaja lisada muid osi või detaile, et muundada elektrienergiat ventilaatori gaasienergiaks;

6) „mitte-lõppkooste”– ventilaatori osade komplekt, mis koosneb vähemalt tiivikust, millele tuleb lisada üks või enam eraldi tarnitavat osa, et elektrienergiat oleks võimalik muundada ventilaatori gaasienergiaks;

7) „otseülekanne”– ventilaatori ajami korraldus, mille puhul tiivik kinnitatakse mootori võllile kas otse või teljel oleva laagri abil ja tiiviku kiirus võrdub mootori pöörlemiskiirusega;

8) „jõuülekanne”– ventilaatori ajami korraldus, mis ei ole eespool kirjeldatud otseülekanne. Sellistes ajamites võidakse kasutada rihmülekannet, käigukasti või liuglaagrit;

9) „vähetõhus jõuülekanne”– rihmülekanne, milles rihma laius on väiksem rihma kolmekordsest kõrgusest või muu ülekanne, mis ei vasta tõhusa jõuülekande mõistele;

10) „tõhus jõuülekanne”– jõuülekanne, mille puhul kasutatakse rihmasid, mille laius on vähemalt kolmekordne rihma kõrgus, hammasrihma või hammasratasülekannet.

2. Mõõtmismeetod

Käesoleva määruse nõuete täitmisel ja täitmise kontrollimisel kasutatakse usaldusväärseid, täpseid ja reprodutseeritavaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, mille puhul arvestatakse üldtunnustatud ja uusimaid mõõtmismeetodeid ja mille tulemuste määramatust peetakse väikeseks, sealhulgas meetodeid, mis on kehtestatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3. Arvutusmeetod

Konkreetse ventilaatori energiatõhususe väljaarvutamiseks kasutatav metoodika põhineb gaasi energia ja elektrimootori toitevõimsuse suhtel, kus gaasi energia leitakse gaasi voolukiiruse ja ventilaatori ees ja taga oleva gaasirõhu erinevuse järgi. Olenevalt mõõtmisest ja energiatõhususe kategooriast on gaasirõhk kas staatiline või kogurõhk, mis on staatilise ja dünaamilise gaasirõhu summa.

3.1.

Kui tarnitav ventilaator on lõppkooste, mõõdetakse gaasi energia ja ventilaatori elektriline sisendvõimsus ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures;

kui ventilaatoris ei ole kiirusmuutmisseadet, arvutatakse üldine energiatõhusus järgmise võrrandiga:

ηe = Pu(s) / Pe,

kus:

ηe on üldine energiatõhusus;

Pu(s) on ventilaatori gaasienergia optimaalse energiatõhususe juures, mis leitakse vastavalt punktile 3.3;

Pe on võimsus, mis mõõdetakse ventilaatori mootori sisendite juures, kui ventilaator töötab optimaalse energiatõhususe juures;

kui ventilaatoris on kiirusmuutmisseade, arvutatakse üldine energiatõhusus järgmise võrrandiga:

ηe = (Pu(s) / Ped) · Cc,

kus:

ηe on üldine energiatõhusus;

Pu(s) on ventilaatori gaasienergia ventilaatori optimaalse energiatõhususe juures, mis leitakse vastavalt punktile 3.3;

Ped on ventilaatori kiiruse muutmise seadme elektri toitekaablite ühendusel mõõdetud elektrivõimsus, kui ventilaator töötab optimaalse energiatõhususe juures;

Cc on osakoormuse parandustegur, mis määratakse järgmiselt:

—	kiirusmuutmisseadmega mootori puhul, kui Ped ≥ 5 kW, on Cc = 1,04

—	kiirusmuutmisseadmega mootori puhul, kui Ped < 5 kW, on Cc = – 0,03 ln (Ped) + 1,088.

3.2.

Kui tarnitakse ventilaator, mis ei ole lõppkooste, arvutatakse ventilaatori üldine energiatõhusus tiiviku optimaalse energiatõhususe juures järgmise võrrandiga:

ηe = ηr · ηm · ηT · Cm · Cc,

kus:

ηe on üldine energiatõhusus;

ηr on ventilaatori tiiviku energiatõhusus, mis leitakse võrrandiga Pu(s) / Pa,

kus:

Pu(s) on ventilaatori gaasienergia tiiviku optimaalse energiatõhususe juures, mis leitakse vastavalt punktile 3.3;

Pa on ventilaatori võlli võimsus tiiviku optimaalse energiatõhususe juures;

ηm on määruse (EÜ) nr 640/2009 kohane nimienergiatõhusus, kui see on kohaldatav. Kui mootor ei kuulu määruse (EÜ) nr 640/2009 reguleerimisalasse või kui mootorit ei tarnita, arvutatakse mootori kokkuleppeline ηm järgmiselt:

—	kui soovitatav elektriline sisendvõimsus Pe on ≥ 0,75 kW, ηm = 0,000278(x3) – 0,019247(x2) + 0,104395*x + 0,809761 milles x = log (Pe) ja Pe väärtus on esitatud punktis 3.1.a;

—

kui mootori soovitatav elektriline sisendvõimsus Pe on < 0,75 kW,

ηm = 0,1462*ln (Pe) + 0,8381

ja Pe väärtus on antud punktis 3.1.a, kusjuures ventilaatori tootja poolt soovitatav elektriline sisendvõimsus Pe peab olema piisav, et ventilaator saavutaks optimaalse energiatõhususe, arvestades vajaduse korral energiakadusid ülekandesüsteemis;

ηT on ajami energiatõhusus, mille arvestamiseks tuleb kasutada järgmisi kokkuleppelisi väärtusi:

—	kui ventilaator on otse mootori võllil (otseülekanne), ηT = 1,0;

—

kui ajami jõuülekanne on vähetõhus vastavalt punkti 1 lõikes 9 esitatud määratlusele ja

—	Pa ≥ 5 kW, ηT = 0,96 või

—	1 kW < Pa < 5 kW, ηT = 0,0175 * Pa + 0,8725 või

—	Pa ≤ 1 kW, ηT = 0,89

—

kui ajami jõuülekanne on suure energiatõhususega vastavalt punkti 1 lõikes 10 esitatud määratlusele ja

—	Pa ≥ 5 kW, ηT = 0,98 või

—	1 kW < Pa < 5 kW, ηT = 0,01 * Pa + 0,93 või

—	Pa ≤ 1 kW, ηT = 0,94

Cm on osade omavahelist sobivust arvestav parandustegur = 0,9;

Cc on osakoormuse parandustegur:

—	kiirusmuutmisseadmeta mootori puhul Cc = 1,0

—	kiirusmuutmisseadmega mootori puhul, kui Ped ≥ 5 kW, on Cc = 1,04

—	kiirusmuutmisseadmega mootori puhul, kui Ped < 5 kW, on Cc = – 0,03 ln (Pe) + 1,088.

3.3.

Ventilaatori gaasienergia, Pu(s) (kW), arvutatakse vastavalt ventilaatori tarnija poolt valitud mõõtekategooria katsemeetodile:

a)	kui ventilaatori parameetreid mõõdeti vastavalt mõõtekategooriale A, leitakse ventilaatori staatiline gaasienergia Pus valemiga Pus = q · psf · kps;

b)	kui ventilaatori parameetreid mõõdeti vastavalt mõõtekategooriale B, leitakse ventilaatori gaasienergia Pu valemiga Pu = q · pf · kp;

c)	kui ventilaatori parameetreid mõõdeti vastavalt mõõtekategooriale C, leitakse ventilaatori staatiline gaasienergia Pus valemiga Pus = q · psf · kps;

d)	kui ventilaatori parameetreid mõõdeti vastavalt mõõtekategooriale D, leitakse ventilaatori gaasienergia Pu valemiga Pu = q · pf · kp.

4. Sihtenergiatõhususe arvutamise metoodika

Sihtenergiatõhusus on energiatõhusus (täisarvulise protsendina), mille antud tüübi ventilaator peab saavutama, et see vastaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Sihtenergiatõhusus arvutatakse energiatõhususe valemitega, mille lähteväärtusteks on ventilaatori toitevoolu sisendvõimsus Pe(d) ja I lisas määratletud minimaalne energiatõhususe klass. Kogu võimsusvahemik on kaetud kahe valemiga: üht neist kasutatakse ventilaatorite puhul, mille toitevõimsus on vahemikus 0,125 kW kuni 10 kW (kaasa arvatud) ja teist ventilaatorite puhul, mille toitevõimsus on vahemikus 10 kW kuni 500 kW (kaasa arvatud).

Valemid on välja töötatud kolmele ventilaatorite tüübi seeriale, et peegeldada erinevat tüüpi ventilaatorite erinevaid parameetreid:

4.1.

Sihtenergiatõhusus telgventilaatorite, ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaatorite ja radiaallabadega tsentrifugaalventilaatorite (milles on telgventilaator) puhul arvutatakse järgmiste valemitega:

Võimsus P on 0,125 kW kuni 10 kW	Võimsus P on 10 kW kuni 500 kW
ηsiht = 2,74 · ln (P) – 6,33 + N	ηsiht = 0,78 · ln (P) – 1,88 + N

kus sisendvõimsus P on elektriline sisendvõimsus Pe(d) ja N on nõutava energiatõhususe klassi täisarvuline tegur.

4.2.

Sihtenergiatõhusus tahapoole kaardus labadega korpuseta tsentrifugaalventilaatorite, tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaatorite ja segatüüpi ventilaatorite puhul arvutatakse järgmiste valemitega:

Võimsus P on 0,125 kW kuni 10 kW	Võimsus P on 10 kW kuni 500 kW
ηsiht = 4,56 · ln (P) – 10,.5 + N	ηsiht = 1.1 · ln (P) – 2,6 + N

kus sisendvõimsus P on elektriline sisendvõimsus Pe(d) ja N on nõutava energiatõhususe klassi täisarvuline tegur.

4.3.

Sihtenergiatõhusus ristvoolu-ventilaatorite puhul arvutatakse järgmiste valemitega:

Võimsus P on 0,125 kW kuni 10 kW	Võimsus P on 10 kW kuni 500 kW
ηsiht = 1,14 · ln (P) – 2,6 + N	ηsiht = N

kus sisendvõimsus P on elektriline sisendvõimsus Pe(d) ja N on nõutava energiatõhususe klassi täisarvuline tegur.

5. Sihtenergiatõhususe kohaldamine

Energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks peab II lisa 3. jaos esitatud vastava metoodikaga arvutatud ventilaatori üldine energiatõhusus olema võrdne või suurem kui energiatõhususe klassile vastav minimaalne väärtus ηsiht.

III LISA

TURUJÄRELEVALVE KONTROLLI MENETLUS

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollide puhul kohaldavad liikmesriikide asutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.

1.	Liikmesriigi asutus katsetab ühte tooteeksemplari.

2.	Näidis vastab käesoleva määruse nõuetele juhul, kui ventilaatori üldine energiatõhusus (ηe) vastab vähemalt väärtusele, mis saadakse II lisa 3. jaos esitatud valemiga arvutatud energiatõhususe minimaalväärtuse korrutamisel 0,9-ga, ning I lisas esitatud kohaldatavale energiatõhususe klassile.

Kui punktis 2 osutatud tulemust ei saavutata:

—	loetakse selliste mudelite puhul, mida toodetakse vähem kui viis eksemplari aastas, et mudel ei vasta käesoleva määruse nõuetele;

—	kui aastas toodetakse asjaomast mudelit viis eksemplari või enam, katsetab turujärelevalveasutus juhuslikult kolme täiendavat tooteeksemplari,

Tooteeksemplar vastab käesoleva määruse nõuetele juhul, kui punktis 3 osutatud kolme eksemplari üldise energiatõhususe (ηe) keskväärtus vastab vähemalt väärtusele, mis saadakse II lisa 3. jaos esitatud valemiga arvutatud energiatõhususe sihtväärtuse korrutamisel 0,9-ga, ning I lisas esitatud kohaldatavale energiatõhususe klassile.

5.	Kui punktis 4 osutatud tulemusi ei saavutata, käsitatakse näidist käesoleva määruse nõuetele mittevastavana.

IV LISA

ARTIKLIS 6 VIIDATUD SOOVITUSLIKUD VÕRDLUSANDMED

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on ventilaatorite puhul turul parimaks võimalikuks tehniliseks tasemeks määratud tabelis 1 esitatud kategooriad. Esitatud soovituslike parameetrite saavutamine ei ole kõigi määruse reguleerimisalasse kuuluvate seadmete või määrusega reguleeritud kogu võimsusvahemiku puhul alati võimalik.

Tabel

Ventilaatorite soovituslikud võrdlusandmed

Ventilaatori tüüp	Mõõtekategooria (A–D)	Energiatõhususe kategooria (staatiline või kogutõhusus)	Energiatõhususe klass
Telgventilaator	A, C	staatiline	65
Telgventilaator	B, D	kogutõhusus	75
Ettepoole kaardus labadega tsentrifugaalventilaator ja radiaallabadega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	62
	B, D	kogutõhusus	65
Tahapoole kaardus labadega korpuseta tiivikventilaator	A, C	staatiline	70
Tahapoole kaardus labadega korpusega tsentrifugaalventilaator	A, C	staatiline	72
	B, D	kogutõhusus	75
Segatüüpi ventilaator	A, C	staatiline	61
Segatüüpi ventilaator	B, D	kogutõhusus	65
Ristvoolu-ventilaator	B, D	kogutõhusus	32

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 90/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 328/2011,

5. aprill 2011,

millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1338/2008 on loodud ühtne raamistik rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 9 lõikele 1 on vaja kehtestada rakendusmeetmed, et täpsustada nõutavad andmed ja metaandmed kõnealuse määruse III lisas nimetatud surmapõhjuste kohta ning määrata andmete esitamisega seotud vaatlusperioodid ja andmete esitamise sagedus.

(3)

Liikmesriikide komisjonile (Eurostat) esitatavaid konfidentsiaalseid andmeid tuleb käsitleda vastavalt statistikasaladuse põhimõttele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruses (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta, (2) ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (3).

(4)	Määruse (EÜ) nr 1338/2008 artikli 6 kohane tasuvusanalüüs on läbi viidud ja selle tulemustele hinnang antud.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Surmapõhjuseid käsitlev Euroopa statistika hõlmab kõiki liikmesriikides registreeritud surmajuhtumeid ja surnult sünde, eristades residendid ja mitteresidendid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „surm”– kõigi elutunnuste püsiv kadumine mis tahes ajal pärast elusana sündimist (sünnijärgne elutalituse lakkamine elustamisvõimaluseta). Määratlus ei hõlma surnult sündinuid;

b) „surnult sünd”– loote surm ehk surm enne, kui viljastumise tulemuseks olev organism on ema organismist väljunud või eemaldatud sõltumata raseduse kestusest. Surma tunnuseks on, et pärast eraldumist/eraldamist ema organismist loode ei hinga ning tal puuduvad kõik muud elutalituse tunnused nagu südamelöögid, nabaväädi pulss ning tahtele alluvate lihaste selge liikumine;

c) „loote vanus”– raseduse kestus alates viimase tavapärase menstruaaltsükli esimesest päevast. Loote vanust väljendatakse täispäevade või täisnädalatega;

d) „neonataalne surm”– surm pärast elusana sündimist elu esimese 28 täispäeva jooksul (0–27. päev);

e) „pariteet”– eelmiste elussündide või surnult sündide arv (0, 1, 2, 3 või rohkem eelmist elussündi või surnult sündi);

f) „muud surmajuhtumid”– surmad pärast neonataalse surma perioodi ehk pärast elu 28. täispäeva;

g) „surma peamine põhjus”– haigus või vigastus, mis käivitas vältimatult surmaga lõppenud haigusnähtude jada, või õnnetuse või vägivallajuhtumi asjaolud, mille tagajärjeks oli surmaga lõppenud vigastus;

h) „resident”– alaline elanik kohas, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Alaliste elanikena käsitatakse üksnes järgmisi kõnealuses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

i)	neid, kes elasid enne vaatluskuupäeva oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuu jooksul või

ii)	neid, kes saabusid oma alalisse elukohta vaatluskuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Kui punktis i või ii kirjeldatud tingimusi ei ole võimalik kindlaks teha, tähendab alaline elukoht seaduslikku või registreeritud elukohta.

Artikkel 3

Nõutavad andmed

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) lisas sätestatud muutujate loetelu. Võimaluse korral lisatakse statistika välismaal surnud residentide kohta.

Surnult sündide puhul kasutatakse vähemalt üht aruandluskriteeriumit järgmises järjestuses: 1) sünnikaal, 2) loote vanus ja 3) pikkus pealaest kandadeni. Andmeid kogutakse järgmiste rühmade kohta:

a)	sünnikaal 500–999 g või kui sünnikaalu ei saa kasutada, loote vanus 22–27 täisnädalat või kui kumbagi neist ei kasutata, pikkus pealaest kandadeni 25–34 cm (9. muutuja) ning

b)	sünnikaal 1 000 g ja rohkem või kui sünnikaalu ei kasutata, loote vanus üle 27 täisnädala või kui kumbagi neist ei kasutata, pikkus pealaest kandadeni üle 35 cm (10. muutuja).

Artikkel 4

Vaatlusperiood

Vaatlusperiood on kalendriaasta.

Liikmesriigid esitavad käesolevas määruses sätestatud andmed komisjonile (Eurostat) 24 kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppemist.

Esimene vaatlusaasta on 2011. aasta.

Artikkel 5

Metaandmed

Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) asjakohase teabe, sealhulgas teabe riigiti erinevate mõistete määratlemise, andmete katvuse, rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD) läbivaatamise ja ajakohastamise ning automatiseeritud kodeerimissüsteemide kohta, samuti surma peamiste põhjuste valimiku ja selle muutmise kohta.

Artikkel 6

Andmete ja metaandmete esitamine komisjonile (Eurostat)

Liikmesriigid esitavad käesoleva määruse kohased koondandmed ja mikroandmed (lõplikud, kontrollitud ja kinnitatud), samuti metaandmed komisjoni (Eurostat) määratud teabevahetusstandardi kohaselt. Andmed ja metaandmed edastatakse Eurostati ühtse andmesisestusportaali kaudu.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. aprill 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

LISA

Komisjonile (Eurostat) esitatavate muutujate loetelu

Muutujad

Residendid

Mitteresidendid, kes surid aruannet esitavas riigis

Surnult sünnid

Neonataalsed surmad

Muud surmajuhtumid

Surnult sünnid

Neonataalsed surmad

Muud surmajuhtumid

1)	Surma aasta (surma kuupäev)

Sugu

3)	Surma peamine põhjus rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD) alusel (4-kohaline kood)

4)	Vanus (0 päeva, 1, 2, 3, 4, 5, 6 päeva, 7–27 päeva, 28–365 päeva, 1 aasta, 2, 3, 4, 5–9, …85–89, …105+)

5)	Riik, kus surm saabus

6)	Piirkond, kus surm saabus (NUTS-2 tasand)

C (1)

7)	Elukohapiirkond (NUTS 2 tasand) / ema elukohapiirkond (NUTS 2 tasand)

8)	Elukohariik / ema elukohariik

Esimene surnult sündinute rühm

—	sünnikaal 500–999 g või kui sünnikaalu ei saa kasutada

—	loote vanus 22–27 täisnädalani või kui kumbagi neist ei saa kasutada

—	pikkus pealaest kandadeni 25–34 cm

10)

Teine surnult sündinute rühm

—	sünnikaal 1 000 g ja rohkem või kui sünnikaalu ei saa kasutada

—	loote vanus üle 27 täisnädala või kui kumbagi neist ei saa kasutada

—	pikkus pealaest kandadeni 35 cm või rohkem

11)	Ema vanus vanuserühmade kaupa (alla 15 aasta, edasi 49 aasta vanuseni vanuserühmad viie aasta kaupa, vanus 50 aastat ja üle selle)

12)

Pariteet

NB: C – kohustuslik, V – vabatahtlik, X – ei saa kasutada.

(1) Välismaal surnud residentide puhul vabatahtlik.

6.4.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 90/27

KOMISJONI OTSUS,

1. aprill 2011,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) II – IV lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 2068 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/214/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artiklit 34,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/158/EÜ on sätestatud loomatervishoiunõuded, mida kohaldatakse kodulindude ja haudemunade liidusisesel kaubandusel ning nende importimisel kolmandatest riikidest. Direktiivi II lisas on sätestatud kõnealuste kaupade liidusisese kaubandusega tegelevate ettevõtete heakskiitmise eeskirjad. Kõnealuse lisa II, III ja IV peatükis on sätestatud rajatiste, nende talitluse ja haiguseseireprogrammi suhtes kohaldatavad tingimused ning ettevõtte heakskiidu peatamise või äravõtmise kriteeriumid, mis hõlmavad liidusisese kaubanduse jaoks heakskiidetud ettevõtete kohustuslikku kontrollimist teatavate mikroorganismide (Salmonella ja Mycoplasma) suhtes.

(2)	Rajatiste ja nende talitluse suhtes direktiivi 2009/158/EÜ II lisa II peatükis sätestatud tingimuste rakendamisel saadud kogemused osutavad, et tingimusi tuleks kohandada vastavalt tööstusharu tavapraktikale, võttes eelkõige arvesse erinevate kodulinnuliikide munemiskäitumist.

(3)

Lisaks tuleks muuta direktiivi 2009/158/EÜ II lisa III ja IV peatükki, et võtta arvesse Mycoplasma diagnostikameetodite teaduslikku arengut kooskõlas maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu peatükiga 2.3.5 ning muudatusi Salmonella nomenklatuuris vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juurde kuuluva salmonelloosiuuringute koostöökeskuse 2007. aastal avaldatud teatisele White-Kauffmann-Le Minor skeemi kohta Salmonella serotüüpide antigeenide määramiseks ning maailma loomatervishoiu organisatsiooni (OIE) diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu peatükile 2.3.11.

(4)	Direktiivi 2009/158/EÜ III lisas on sätestatud kodulindude vaktsineerimise tingimused. Seda lisa tuleks muuta, et need hõlmaksid ka Salmonella vastu vaktsineerimise eritingimusi.

(5)	Lisaks on vaja muuta teatavaid klassikalise lindude gripi vastu vaktsineerimist käsitlevaid viiteid direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas esitatud veterinaarsertifikaatide näidistes.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (2) on sätestatud eeskirjad, et tagada salmonella ja teiste zoonootiliste mõjurite suhtes asjakohaste ja tõhusate avastamis- ja tõrjemeetmete võtmine. Kõnealuse määruse I lisas loetletud teatavaid linnu- ja loomaliikide päritolukarjasid tuleb enne elusloomade või haudemunade lähetamist päritolukoha käitlemisettevõttest kontrollida teatavate konkreetsete zoonooside ja zoonootiliste mõjurite suhtes. Kontrollimise kuupäev ja tulemused tuleb lisada liidu õigusaktidega, sh direktiiviga 2009/158/EÜ, kehtestatud asjakohastesse veterinaarsertifikaatidesse.

(7)	Direktiivi 2009/158/EÜ IV lisas on sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis kodulindude ja haudemunade liidusisese kaubanduse jaoks.

(8)

Komisjoni 20. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 584/2008 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada Salmonella enteritidis’e ja Salmonella typhimurium’i esinemissagedust kalkunitel) (3) on sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse kontrollinõudeid ka kalkunikarjade suhtes ning seepärast tuleks direktiivi 2009/158/EÜ IV lisaga kehtestatud asjakohaseid veterinaarsertifikaate vastavalt muuta.

(9)	Direktiivi 2009/158/EÜ II, III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/158/EÜ II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. aprill 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(2) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(3) ELT L 162, 21.6.2008, lk 3.

LISA

Direktiivi 2009/158/EÜ II, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

II lisa muudetakse järgmiselt.

II peatükki muudetakse järgmiselt:

A osa punktis 2 asendatakse alapunkt e järgmisega:

„e)

Munad peavad olema:

i)	kogutud korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord päevas võimalikult kiiresti pärast munemist;

ii)	puhastatud ja desinfitseeritud võimalikult kiiresti, välja arvatud siis, kui need desinfitseeritakse sama liikmesriigi haudejaamades;

iii)	pakitud kas uude või puhtasse ja desinfitseeritud pakkematerjali.”

ii)

B osa punktis 2 asendatakse alapunkti e esimene taane järgmisega:

„—	munad haudejaama saabumise ja inkubatsiooni vahel või nende lähetamisel liidusisesesse kaubandusse või eksportimiseks kolmandasse riiki, välja arvatud siis, kui need on päritolukasvanduses eelnevalt desinfitseeritud,”.

III ja IV peatükk asendatakse järgmisega:

„III PEATÜKK

HAIGUSESEIREPROGRAMM

Piiramata tervishoiu meetmete ning artiklite 16 ja 17 kohaldamist, peavad haiguseseireprogrammid hõlmama vähemalt A–D osas loetletud nakkuste ja linnuliikide seiret.

A. Salmonella Pullorum’i (1), Salmonella Gallinarum’i (2) ja Salmonella arizonae (3) põhjustatud nakkused

1. Asjaomased liigid:

a)	Salmonella Pullorum ja Salmonella Gallinarum: kanad, kalkunid, pärlkanad, vutid, faasanid, põldpüüd ja pardid;

b)	Salmonella arizonae: kalkunid.

2. Haiguseseireprogramm

a)	Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilisi ja/või bakterioloogilisi teste (4).

b)	Testide tegemiseks tuleb vajaduse korral võtta proove verest, embrüotest, mille väljahaudumine ei õnnestunud (koorumata embrüod), teisesordilistelt tibudelt, mekooniumist ning surnud lindude kudedest, eelkõige maksast, põrnast, munasarjast/munajuhast ning niude- ja umbsoole ühinemiskohast (5).

Väljaheitest/mekooniumist ning soolestikust võetud proovide puhul kasutatakse otsest rikastamist seleniti-süsteiinipuljongis. Proovide puhul, milles muu floora on eeldatavalt vähene (koorumata jäänud embrüod), võib kasutada mitteselektiivset eelrikastamist, millele järgneb selektiivne rikastamine sojapõhises Rappaport-Vassiliadise puljongis või Müller-Kauffmanni tetrationaat-novobiotsiinipuljongis, (6), (7).

Kui karjalt võetakse Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i või Salmonella arizonae seroloogiliseks testimiseks vereproove, tuleb võetavate proovide hulga üle otsustamisel arvesse võtta nakkuse levikut asjaomases liikmesriigis ja selle varasemat esinemissagedust ettevõttes. Nakkuse avastamiseks peab seroloogiliste ja/või bakterioloogiliste testide tegemiseks võtma alati statistiliselt piisava arvu proove.

e)	Karju tuleb kontrollida igal munemisperioodil sellisel ajal, mis on kõige sobivam kõnealuse haiguse avastamiseks.

f)	Bakterioloogiliste testide tegemiseks ei võeta proove kodulindudelt või munadelt, mida on kaks kuni kolm nädalat enne proovide võtmist töödeldud mikroobivastaste ravimitega.

Määramismeetoditega peab olema võimalik eristada Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i põhjustatud nakkuse seroloogilist reaktsiooni Salmonella Enteritidis’e vaktsiini kasutamisega seotud seroloogilisest reaktsioonist, kui kõnealust vaktsiini on kasutatud (8). Kui järelevalve teostamisel kasutatakse seroloogilist testimist, ei tohiks kõnealust vaktsiini kasutada. Vaktsineerimise puhul tuleks kasutada bakterioloogilist testimist, kuid kasutatav kontrollmeetod peab võimaldama eristada avastatud tüvede hulgas elusaid vaktsiinitüvesid.

B. Mycoplasma gallisepticum’i ja Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkused

1. Asjaomased liigid:

a)	Mycoplasma gallisepticum: kanad ja kalkunid;

b)	Mycoplasma meleagridis: kalkunid.

2. Haiguseseireprogramm

a)	Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilist, bakterioloogilist ja/või molekulaaranalüüsi. Ööpäevaste tibude ja noorte kalkunite õhukottide põletik viitab Mycoplasma põhjustatud nakkuse olemasolule ning seda tuleb kontrollida.

Mycoplasma põhjustatud nakkuse esinemise kontrollimiseks võetakse proovid lähtuvalt vajadusest, kas verest, ööpäevastelt tibudelt ja noortelt kalkunitelt, spermast või tagasõõrmete, trahhea, kloaagi või õhukottide limast ning Mycoplasma meleagridis’e avastamiseks võetakse proovid kalkunite munajuhast ja peenisest.

c)	Testid Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e avastamiseks tehakse valikproovi abil, et võimaldada pidevat nakkuseseiret kasvamise ja munemise ajal, st vahetult enne munemisaja algust, ja pärast seda iga kolme kuu tagant.

C. Tulemused ja võetavad meetmed

Reaktsiooni puudumisel on testi tulemus negatiivne. Muul juhul on kari nakkuskahtlusega ja selle suhtes tuleb rakendada IV peatükis sätestatud meetmeid.

D. Ettevõtte puhul, mis koosneb kahest või enamast eraldiolevast tootmisüksusest, võib pädev veterinaarasutus nakatunud ettevõtte haigusvaba tootmisüksuse puhul kalduda kõrvale IV peatüki punkti 3 alapunktis b sätestatud meetmetest, mis käsitlevad heakskiidu taastamist, kui volitatud veterinaararst on kinnitanud, et nende tootmisüksuste struktuur ja suurus ning talitlus on sellised, et seal on täiesti eraldi asuvad rajatised kodulindude majutamiseks, pidamiseks ja toitmiseks, nii et kõnesolev haigus ei saaks levida ühelt tootmisüksuselt teisele.

IV PEATÜKK

KRITEERIUMID ETTEVÕTTE HEAKSKIIDU PEATAMISEKS VÕI ÄRAVÕTMISEKS

Ettevõttele antud heakskiit tuleb peatada:

a)	kui ei täideta enam II peatüki tingimusi;

kuni haiguse puhul kohane uurimine on lõpule viidud,

kui

—	ettevõttes kahtlustatakse klassikalist lindude grippi või Newcastle’i haigust,

—	ettevõttesse on toodud kodulinde või haudemune lindude gripi või Newcastle’i haiguse nakkusega või kahtlusega ettevõttest,

—	ettevõtte ja lindude gripi või Newcastle’i haiguse puhkemiskoha vahel on olnud kontakt, mille kaudu nakkus võib edasi kanduda;

kuni tehakse uued testid, kui II ja III peatükis (milles käsitletakse Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkusi) kehtestatud tingimustel tehtud kontrolli tulemused annavad põhjust kahtlustada nakkust;

d)	kuni ametliku veterinaararsti nõutavate asjakohaste meetmete lõpliku rakendamiseni, kui leitakse, et ettevõte ei vasta I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetele.

Heakskiit tuleb ära võtta, kui:

a)	klassikalise lindude katku või Newcastle’i haiguse esinemine ettevõttes on kinnitust leidnud;

b)	teine asjakohane test kinnitab Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkuse olemasolu;

c)	pärast ametliku veterinaararsti teist teadet ei ole ettevõtte vastutav isik võtnud tarvitusele abinõusid, et viia ettevõte vastavusse I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetega.

Heakskiidu taastamise tingimused:

a)	kui heakskiit on ära võetud lindude gripi või Newcastle’i haiguse esinemise tõttu, võib selle taastada 21 päeva jooksul pärast sanitaartapmisjärgset puhastust ja desinfitseerimist;

kui heakskiit on ära võetud haiguspuhangu tõttu, mille on põhjustanud:

—

Salmonella Pullorum, Salmonella Gallinarum või Salmonella arizonae, võib heakskiidu taastada pärast seda, kui ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega testi tulemused on olnud negatiivsed ja kui pärast nakatunud karja sanitaartapmist tehtud desinfitseerimise tõhusust on kontrollitud kuivanud pindadelt võetud asjakohaste proovidega;

—

Mycoplasma gallisepticum või Mycoplasma meleagridis, võib heakskiidu taastada pärast seda, kui kogu karja hõlmava kahe vähemalt 60 päevase vahega tehtud testi tulemused on olnud negatiivsed või kui pärast kogu nakatunud karja sanitaartapmist ja ettevõtte desinfitseerimist on ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega testi tulemused olnud negatiivsed.”

III lisa muudetakse järgmiselt.

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Haudemune tootvate kodulindude või linnukarjade vaktsineerimiseks kasutatud vaktsiinidel peab olema müügiluba, mille on välja andnud mis tahes liikmesriigi pädev asutus.”

Lisatakse punkt 3:

„3.

Salmonella mis tahes serotüübi vastu vaktsineerimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)	Salmonella vastane vaktsineerimisprogramm ei tohi häirida seroloogilist tuvastamist kohapealsete kontrollide käigus ega põhjustada testide valepositiivseid tulemusi;

riiklike kontrolliprogrammide raames ei tohi kasutada elus salmonelloosivaktsiine:

i)	aretuslindudel suguküpsuse perioodil ning produktiivlindudel munemisperioodil, v.a juhul, kui nende kasutamise ohutust on tõendatud ning nende kasutamine sellisel eesmärgil on lubatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ (9);

ii)	kui tootja ei näe ette asjakohast meetodit salmonelloosi bakterioloogiliselt looduslike tüvede eristamiseks salmonelloosivaktsiini tüvedest.

3)	IV lisa asendatakse järgmisega: „IV LISA VETERINAARTÕENDID LIIDUSISESE KAUBANDUSE JAOKS (Näidised 1–6) NÄIDIS 1 NÄIDIS 2 NÄIDIS 3 NÄIDIS 4 NÄIDIS 5 NÄIDIS 6

(1) Salmonella Pullorum on Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemiline variant Pullorum.

(2) Salmonella Gallinarum on Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemiline variant Gallinarum.

(3) Salmonella arizonae on Salmonella enterica subsp. arizonae serogrupp K (O18) arizonae.

(4) Tuleb märkida, et muude linnuliikide kui kanade puhul võivad seroloogilised testid anda mõnikord vastuvõetamatult palju valepositiivseid tulemusi.

(5) Tuleb märkida, et keskkonnast võetud proovid ei ole üldjuhul sobivad Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i usaldusväärseks avastamiseks.

(6) Tuleb märkida, et diagnoosimisel võib olla kasulik ka aseptiliselt kogutud kudede otsene väljakülv vähese selektiivsusega agarile (nt MacConkey agar).

(7) Salmonella Pullorum and Salmonella Gallinarum ei kasva eriti hästi modifitseeritud pooltahkes Rappaport-Vassiladise söötmes, mida liidus kasutatakse zoonootilise Salmonella spp. seireks.

(8) Tuleb märkida, et praegu ei võimalda testide tulemused eristada kas tegemist on Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i põhjustatud nakkusega või nende serotüüpide vaktsiinide kasutamisega.

(9) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.”

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.090.est
Euroopa Liidu Teataja		L 90

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 6. aprill 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/213/EL
	*	Nõukogu otsus, 9. märts 2011, Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline teadus- ja tehnoloogiakoostöö leping	2
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 327/2011, 30. märts 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW ( 1 )	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 328/2011, 5. aprill 2011, millega rakendatakse seoses surmapõhjuseid käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta ( 1 )	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 329/2011, 5. aprill 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		OTSUSED
		2011/214/EL
	*	Komisjoni otsus, 1. aprill 2011, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2009/158/EÜ (kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta) II – IV lisa (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2068 all) ( 1 )	27
		2011/215/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 4. aprill 2011, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses liitu importimiseks või kolmandatesse riikidesse saatmiseks ettenähtud tootepartiide ümberlaadimisega sisenemiskoha piiripunktis (teatavaks tehtud numbri K(2011) 2067 all) ( 1 )	50
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2011/216/EL
	*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe alusel moodustatud põllumajanduse ühiskomitee otsus nr 1/2011, 31. märts 2011, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 3. lisa muutmise kohta	53

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	61,9
	JO	71,2
	MA	51,5
	TN	104,8
	TR	92,5
	ZZ	76,4
0707 00 05	EG	158,2
	TR	144,9
	ZZ	151,6
0709 90 70	MA	85,6
	TR	123,5
	ZA	28,9
	ZZ	79,3
0805 10 20	EG	63,1
	IL	76,5
	MA	53,1
	TN	47,6
	TR	73,3
	US	49,1
	ZZ	60,5
0805 50 10	TR	52,7
0805 50 10	ZZ	52,7
0808 10 80	AR	96,2
	BR	81,9
	CA	107,4
	CL	90,7
	CN	104,9
	MK	50,2
	US	165,6
	UY	76,4
	ZA	83,9
	ZZ	95,2
0808 20 50	AR	96,4
	CL	106,2
	CN	67,7
	US	174,8
	ZA	102,3
	ZZ	109,5