26.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 80/2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 296/2011,

25. märts 2011,

millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 23. märtsi 2011. aasta otsust 2011/178/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1),

võttes arvesse ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ühisettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2011/178/ÜVJP nähakse muu hulgas ette Liibüaga seotud täiendavad piiravad meetmed, sealhulgas lennukeeld Liibüa õhuruumis, Liibüa õhusõidukite lennukeeld liidu õhuruumis ning täiendavad sätted seoses nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsusega 2011/137/ÜVJP (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) (2) kehtestatud meetmetega, sealhulgas säte selle tagamiseks, et kõnealused meetmed ei pärsiks humanitaarabi andmist Liibüas.

(2)	Mõned kõnealustest meetmetest kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt, on nende rakendamiseks on vaja liidu tasandi õigusakti.

(3)	Nõukogu määrust (EL) nr 204/2011 (3) tuleks vastavalt muuta.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 204/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Keelatud on:

osutada isikutele, üksustele või asutustele Liibüas või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas (4) (edaspidi „sõjaliste kaupade ühine nimekiri”) loetletud kaupade ja tehnoloogiatega või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

b)	osutada isikutele, üksustele või asutustele Liibüas või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt tehnilist abi ning vahendusteenuseid seoses I lisas loetletud varustusega, mida võidakse kasutada siserepressioonideks;

otse või kaudselt rahastada isikuid, üksusi või asutusi Liibüas ning anda neile või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt finantsabi, pidades sealhulgas silmas toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks ja eksportimiseks ning sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks;

d)	otse või kaudselt osutada tehnilist abi, rahastada või osutada finantsabi, või osutada vahendus- või transporditeenuseid seoses relvastatud palgasõjaväelaste pakkumisega Liibüas või Liibüas kasutamiseks;

e)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a–d nimetatud keeldudest.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata selles osutatud keelde sellise tehnilise abi osutamise, rahastamise ja finantsabi suhtes, mis on seotud mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks, või muu relvavarustuse ja sellega seotud materjalide müügi ja tarnimise suhtes, kui sanktsioonide komitee on selle eelnevalt heaks kiitnud.

3. Erandina lõikest 1 võivad IV lisas osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada anda tehnilist abi, rahastamist või finantsabi, mis on seotud varustusega, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, neile sobivatel tingimustel, kui nad on teinud kindlaks, et selline varustus on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks.

4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on loetletud IV lisas, lubada tehnilise abi andmist isikutele, üksustele või asutustele Liibüas, nende rahastamist või neile finantsabi andmist, mis on seotud sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega või varustusega, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, kui pädev asutus on arvamusel, et sellise loa andmine on vajalik selleks, et kaitsta rünnakuohus tsiviilisikuid ja tsiviilisikutega asustatud piirkondi Liibüas, tingimusel et sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega seotud abi andmisel on asjaomane liikmesriik sellest ÜRO peasekretärile eelnevalt teatanud.

5. Lõiget 1 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja kiivrite suhtes, mida ajutiselt ekspordivad Liibüasse ÜRO, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide töötajad, meedia esindajad, humanitaar- ja arenguabitöötajad ning nendega seotud töötajad üksnes isiklikuks kasutamiseks.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

1. Kõigil Liibüas registreeritud või Liibüa kodanike või üksuste omandis olevatel või käitatavatel õhusõidukitel või lennuettevõtjatel on keelatud

a)	lennata üle liidu territooriumi,

b)	teha liidu territooriumil mis tahes eesmärgil peatusi või

c)	käitada mis tahes liidust lähtuvat või liitu suunduvat lennuteenust,

välja arvatud juhul, kui sanktsioonide komitee on asjaomase lennu eelnevalt heaks kiitnud või kui tegemist on hädamaandumisega.

2. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 1 osutatud keelust kõrvalehoidmine.

Artikkel 4b

1. Kõigil liidus asuvatel või liidu kodanike või liikmesriigi õiguse alusel asutatud või moodustatud üksuste omandis olevatel või käitatavatel õhusõidukitel või lennuettevõtjatel on keelatud:

a)	lennata üle Liibüa territooriumi;

b)	teha Liibüa territooriumil mis tahes eesmärgil peatusi või

c)	käitada mis tahes Liibüast lähtuvat või Liibüasse suunduvat lennuteenust.

2. Lõiget 1 ei kohaldata lendude suhtes:

i)	mis toimuvad üksnes humanitaareesmärkidel, näiteks selleks, et kohale toimetada abi, sealhulgas meditsiinitarbeid, toitu, humanitaartöötajaid ja seonduvat abi, või aidata kaasa sellise abi kohaletoimetamisele;

ii)	mida tehakse Liibüast evakueerimiseks;

iii)	mis on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punkti 4 või 8 kohaselt lubatud või

iv)	mida ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punkti 8 kohase mandaadi alusel tegutsevad liikmesriigid peavad vajalikuks Liibüa rahva hüvanguks.

3. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 1 osutatud keelust kõrvalehoidmine.”

Artikli 6 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. II lisa sisaldab ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 22 või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) punkti 19, 22 või 23 kohaselt kindlaks määratud füüsilisi või juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi.

2. III lisas on loetletud II lisaga mittehõlmatud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle nõukogu on vastavalt otsuse 2011/137/ÜVJP artikli 6 lõike 1 punktile b kindlaks teinud kui isikud ja üksused, kes on seotud Liibüas inimõiguste raskete rikkumistega seotud käskude andmise, juhtimise või muul viisil suunamisega või kes on selles tegevuses osalenud, sealhulgas olnud rahvusvahelist õigust rikkudes seotud rünnakute kavandamise, juhtimise või läbiviimisega või rünnakukäsu andmisega, või osalenud selles tegevuses, sealhulgas pommirünnakutes tsiviilelanike ja -rajatiste vastu, või kui isikud, üksused või organid, kes teostavad Liibüas riigivõimu, või kui isikud, üksused ja organid, kes on rikkunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) või käesolevat määrust või aidanud sellisele rikkumisele kaasa, või kui isikud, üksused või organid, kes tegutsevad mis tahes eespool nimetatud isiku, üksuse või organi nimel, jaoks või juhtimise all, või kui üksused või organid, mida eespool nimetatud või II lisas loetletud isikud, üksused või organid omavad või kontrollivad.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

II ja III lisas esitatud loetellu kantud isikute, üksuste ja organite rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustus ei takista loetellu mittekantud isikul, üksusel või organil, milles loetellu kantud isikul, üksusel või organil on omandiosalus, jätkata oma seaduslikku äritegevust tingimusel, et see ei hõlma rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemist loetellu kantud üksusele.”

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 8a

Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused, mis on loetletud IV lisas, lubada vabastada teatud külmutatud rahalised vahendid või majandusressursid, mis kuuluvad III lisas loetletud isikutele, üksustele või asutustele, või lubada anda teatavad rahalised vahendid või majandusressursid III lisas loetletud isikute, üksuste või asutuste käsutusse sellistel tingimustel, mida nad sobivaks peavad, juhul kui nad on arvamusel, et see on vajalik humanitaartegevuseks, näiteks abi kohaletoimetamiseks või abi kohaletoimetamise hõlbustamiseks, hõlmates nii ravimeid, toitu, elektrienergiaga varustamist, humanitaartöötajaid kui ka seotud abi, või evakueerimist Liibüast. Asjaomane liikmesriik teatab käesoleva artikli alusel antud lubadest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.”

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Liibüa ametiasutustele või sellisele isikule, üksusele või organile, kes esitab nõude Liibüa ametiasutuste nimel või hüvanguks, ei anta hüvitist ega hüvitata muud sellist liiki nõuet nagu näiteks nõue tasaarvestamise või tagatise kohta, kui nõue on seotud lepingu või tehinguga, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 (2011) kohased meetmed, sealhulgas liidu või selle liikmesriigi meetmed, mis on kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu otsustega või on nõutavad nende alusel või on seotud nende rakendamisega, ja käesolevas määruses käsitletavad meetmed.

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel, üksustel ja organitel ei teki vastutust toimingute eest, mida nad on teinud heas usus käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks.”

7)	Artikli 13 lõike 1 punktis a asendatakse viide artiklile 4 viitega artiklile 5.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. märts 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MARTONYI J.

(1) ELT L 78, 24.3.2011, lk 24.

(2) ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

(3) ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.

(4) ELT C 69, 18.3.2010, lk 19.”

26.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 80/15

KOMISJONI OTSUS,

24. märts 2011,

millega muudetakse otsust 2010/221/EL seoses riiklike meetmete heakskiitmisega, et ennetada austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) sissetoomist Iirimaa ja Ühendkuningriigi teatavatesse piirkondadesse

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 1825 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/187/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta, (1) eriti selle artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. aprilli 2010. aasta otsusega 2010/221/EL (millega kiidetakse heaks riiklikud meetmed, millega piiratakse teatavate vesiviljelusloomadel ja looduslikel veeloomadel esinevate taudide mõju kooskõlas nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ artikliga 43) (2) lubatakse teatavatel liikmesriikidel kohaldada kõnealuste loomade partiide suhtes turuleviimise ja impordipiiranguid, selleks et ennetada teatavate taudide sissetoomist nende territooriumile, tingimusel et liikmesriigid on kas tõendanud, et nende territoorium või selle teatavad piiritletud alad on asjaomasest taudist vabad, või et nad kohaldavad taudivaba staatuse saamiseks tauditõrjeprogrammi.

(2)

Alates 2008. aastast on mitmes Iirimaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi piirkonnas suurenenud suurte hiidaustrite (Crassostrea gigas) suremus. 2009. aastal tehtud epidemioloogilised uuringud osutasid, et suremuse suurenemise peamiseks põhjustajaks oli austrite herpesviirus-1 (OsHV-1), täpsemalt hiljuti kirjeldatud tüvega viirus OsHV-1 μνar.

(3)

Komisjoni 2. märtsi 2010. aasta määruse (EL) nr 175/2010 (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses suurte hiidaustrite (Crassostrea gigas) suurenenud suremuse tõrjeks võetavate meetmetega ja austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) avastamisega) (3) vastuvõtmise eesmärk oli ennetada viiruse OsHV-1 μνar edasist levikut. Määruses sätestati meetmed kõnealuse taudi leviku tõkestamiseks ning seda kohaldatakse kuni 30. aprillini 2011.

(4)

27. oktoobril 2010 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) vastu teadusliku arvamuse suurte hiidaustrite (Crassostrea gigas) suurenenud suremuse kohta (4) (edaspidi „toiduohutusameti arvamus”). Kõnealuses arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et suurte hiidaustrite kudu ja vastsete kõrget suremust on seostatud austrite herpesviirusega OsHV-1, nii referenttüve kui ka uue μ-tüvega (μνar), ning olemasolevad andmed kinnitavad, et nakatumine viirusega OsHV-1 on ilmne põhjus, kuid see üksi ei pruugi olla piisav põhjus, sest muud faktorid on ilmselt samuti olulised. Toiduohutusamet järeldab ka, et 2008.–2010. aasta suurenenud suremuse puhul oli peamine viirusetüvi ilmselt OsHV-1 μνar, kuid ei ole selge, kas põhjuseks on suurenenud virulentsus või muud epidemioloogilised tegurid.

(5)

2010. aastal võtsid Iirimaa, Hispaania, Madalmaad ja Ühendkuningriik vastu viiruse OsHV-1 μνar varase avastamise kava ning kehtestasid määruses (EL) nr 175/2010 sätestatud asjakohased liikumispiirangud. Nimetatud liikmesriikide kehtestatud kavade kohase seire tulemuste põhjal võib eeldada, et need liidu piirkonnad on viirusest OsHV-1 μνar vabad.

(6)

Kooskõlas direktiiviga 2006/88/EÜ esitasid Iirimaa ja Ühendkuningriik komisjonile seireprogrammide heakskiitmise taotluse. Seireprogrammide eesmärk oli tõendada, et piirkonnad, kus viirust OsHV-1 μνar ei avastatud, on sellest viirusest vabad, ning ennetada viiruse sissetoomist nendesse piirkondadesse.

(7)

Seireprogrammide raames on Iirimaal ja Ühendkuningriigil kavas kohaldada viiruse OsHV-1 μνar suhtes peamisi bioohutusmeetmeid, mis on samaväärsed direktiivis 2006/88/EÜ sätestatud meetmetega, ning aktiivset seiret. Lisaks on neil kavas kohaldada kõikides seireprogrammidega hõlmatud piirkondades suuri hiidaustreid käsitlevaid liikumispiiranguid.

(8)

Seireprogrammidega piiratakse suurte hiidaustrite viimist nendesse kasvandustesse, ülekandealadele, väljastuskeskustesse, puhastuskeskustesse või samalaadsetesse ettevõtetesse, millel puuduvad heitveekäitlussüsteemid, mis alandavad vastuvõetava tasemeni riski haiguste levikuks looduslikesse vetesse.

(9)	Toiduohutusameti arvamuses esitatud järelduste ning 2010. aasta epidemioloogiliste andmete kohaselt põhjustaks viiruse OsHV-1 μνar levik taudivabadesse piirkondadesse ilmselt suremuse suurenemist ning sellega kaasneks märkimisväärne kahjum suurte hiidaustrite tööstusele.

(10)

Seega tuleks piirata suurte hiidaustrite viimist seireprogrammidega hõlmatud piirkondadesse, et ennetada viiruse OsHV-1 μνar sissetoomist nendesse piirkondadesse. Selguse ja liidu õigusloome lihtsustamise huvides tuleks asjakohased turuleviimise tingimused lisada komisjoni 12. detsembri 2008. aasta määrusesse (EÜ) nr 1251/2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu (5).

(11)	Seetõttu tuleks kõnealused seirekavad heaks kiita.

(12)

Kuna OsHV-1 μνar on uus viirus, mille suhtes on palju ebaselgust, peaks käesoleva otsusega heakskiidetud seireprogrammides sätestatud liikumispiiranguid ning nende asjakohasust ja vajalikkust sobiva ajavahemiku möödudes uuesti hindama. Seepärast tuleks käesolevas otsuses sätestatud turuleviimise tingimusi kohaldada vaid piiratud aja jooksul. Lisaks peaksid Iirimaa ja Ühendkuningriik esitama komisjonile aastaaruanded liikumispiirangute toimimise ja korraldatud seire kohta.

(13)

Viiruse OsHV-1 μνar esinemiskahtluse korral seireprogrammidega hõlmatud piirkondades tuleb korraldada uurimine ning selle ajal võib kohaldada teatavaid direktiivis 2006/88/EÜ sätestatud liikumispiiranguid, et kaitsta teisi liikmesriike, kus võetakse viiruse OsHV-1 μνar suhtes heakskiidetud riiklikke meetmeid. Et lisaks hõlbustada heakskiidetud riiklike meetmete ümberhindamist, tuleks mis tahes hilisemast taudi esinemise kinnitusest teatada komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(14)	Seepärast tuleks otsust 2010/221/EL vastavalt muuta.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/221/EL muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva otsusega kiidetakse heaks selle I, II ja III lisas loetletud liikmesriikide meetmed, millega piiratakse teatavate taudide mõju ja levikut vesiviljelusloomadele ja looduslikele veeloomadele kooskõlas direktiivi 2006/88/EÜ artikli 43 lõikega 2.”

Lisatakse artikkel 3a:

„Artikkel 3a

Austrite herpesviirust 1 μνar (OsHV-1 μνar) käsitlevate riiklike seireprogrammide heakskiitmine

1. Kiidetakse heaks III lisas esitatud tabeli teises veerus loetletud liikmesriikide austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) seireprogrammid, mis hõlmavad tabeli neljandas veerus loetletud piirkondi (edaspidi „seireprogrammid”).

2. Kuni 30. aprillini 2013 võivad III lisas esitatud tabelis loetletud liikmesriigid taotleda, et järgmised partiid, mis saadetakse kõnealuse lisa neljandas veerus loetletud piirkondadesse, vastaksid järgmistele nõuetele:

a)	kasvandustesse ja ülekandealadele saadetud suurte hiidaustrite partiid peavad vastama määruse (EÜ) nr 1251/2008 artiklis 8a sätestatud turuleviimise tingimustele;

suurte hiidaustrite partiid peavad vastama määruse (EÜ) nr 1251/2008 artiklis 8b sätestatud turuleviimise tingimustele, kui enne inimtoiduks kasutamist saadetakse need väljastuskeskustesse, puhastuskeskustesse või samalaadsetesse ettevõtetesse, millel puuduvad heitveekäitlussüsteemid, mille kohta pädev asutus on kinnitanud, et süsteem

i)	inaktiveerib ümbrisega viirused või

ii)	vähendab haiguste looduslikesse vetesse leviku ohtu vastuvõetava tasemeni.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Aruandlus

1. Hiljemalt iga aasta 30. aprilliks peavad I ja II lisas loetletud liikmesriigid esitama komisjonile aruande artiklites 2 ja 3 osutatud heakskiidetud riiklike meetmete kohta.

2. Hiljemalt iga aasta 31. detsembriks peavad III lisas loetletud liikmesriigid esitama komisjonile aruande artiklis 3a osutatud heakskiidetud riiklike meetmete kohta.

3. Lõigetega 1 ja 2 ettenähtud aruanded peavad sisaldama vähemalt järgmist ajakohast teavet:

a)	olulised ohud, mida riiklike meetmetega hõlmatavad taudid kujutavad vesiviljelusloomade või looduslike veeloomade tervislikule seisundile, ning kõnealuste meetmete vajalikkus ja asjakohasus;

b)	riiklikud meetmed, mida kohaldatakse taudivaba staatuse säilitamiseks, sealhulgas teave tehtud kontrollimiste kohta. Teave kõnealuste kontrollimiste kohta tuleb esitada, kasutades otsuse 2009/177/EÜ (6) VI lisas esitatud näidisvormi;

c)	seireprogrammi areng, sealhulgas teave tehtud kontrollimiste kohta. Teave kõnealuste kontrollimiste kohta tuleb esitada, kasutades otsuse 2009/177/EÜ VI lisas esitatud näidisvormi.

Lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) kahtlus ja esinemise kindlakstegemine seireprogrammiga hõlmatud aladel

1. Kui III lisas loetletud liikmesriik kahtlustab viiruse OsHV-1 μνar esinemist alal, mis on loetletud selle lisa neljandas veerus, võtab kõnealune liikmesriik meetmeid, mis on samaväärsed vähemalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklis 28, artikli 29 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklis 30 sätestatud meetmetega.

2. Kui episootiliste uuringute tulemused kinnitavad viiruse OsHV-1 μνar esinemist lõikes 1 osutatud piirkondades, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike sellest ning meetmetest, mis on võetud kõnealuse taudi isoleerimiseks.”

5)	Lisatakse uus III lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. maist 2011.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. märts 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

(2) ELT L 98, 20.4.2010, lk 7.

(3) ELT L 52, 3.3.2010, lk 1.

(4) The EFSA Journal 2010; 8(11):1894.

(5) ELT L 337, 16.12.2008, lk 41.

(6) ELT L 63, 7.3.2009, lk 15.”

LISA

„III LISA

Liikmesriigid ja nende piirkonnad, kus kohaldatakse austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) seireprogramme ning kus on lubatud võtta kõnealuse taudi tõrjeks riiklikke meetmeid kooskõlas direktiivi 2006/88/EÜ artikli 43 lõikega 2

Taud

Liikmesriik

Kood

Heakskiidetud riiklike meetmetega ala geograafiline piiritlus (liikmesriik, vöönd või piirkond)

Austrite herpesviirus 1 μνar (OsHV-1 μνar)

Iirimaa

1. piirkond: Sheephaveni ja Gweedore’ilaht

2. piirkond: Gweebara laht

3. piirkond: Drumcliffi, Killala, Broadhaveni ja Blacksodi laht

4. piirkond: Ballinakilli ja Streamstowni laht

5. piirkond: Bertraghboy ja Galway laht

6. piirkond: Shannoni jõe suudmeala ning Poulnasharry, Askeatoni ja Ballylongfordi laht

7. piirkond: Kenmare’ilaht

8. piirkond: Dunmanusi laht

9. piirkond: Kinsale’ija Oysterhaveni laht

Ühendkuningriik

Kogu Ühendkuningriigi territoorium, välja arvatud Whitestable’i laht (Kent).

Kogu Põhja-Iirimaa territoorium, välja arvatud Killough’i laht, Lough Foyle ja Carlington Lough.”

IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid

26.3.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 80/19

NÕUKOGU OTSUS,

27. juuli 2009,

kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kohta, mis sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel

(2011/188/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuni Brüsselis 25. mail 1998 ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel alla kirjutatud partnerlus- ja kostöölepingu jõustumiseni tuleks Euroopa Ühenduse nimel heaks kiita 10. novembril 1999 allakirjutatud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping, mis on alla kirjutatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel.

(2)

Kõnealuse kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu artiklit 31 tuleks muuta, et võtta arvesse ühenduse uusi ametlikke keeli alates kõnealuse lepingu allakirjutamisest, vahetades kirju Euroopa Ühenduse ja Türkmenistani vahel, muutes ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani poolt allakirjutatud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut seoses autentsete keeleversioonidega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping, millele on ühelt poolt alla kirjutanud Euroopa Ühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus ning teiselt poolt Türkmenistan, selle lepingu lisad, protokoll ja deklaratsioonid, samuti kirjade vahetamine Euroopa Ühenduse ja Türkmenistani vahel, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani poolt allakirjutatud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut seoses autentsete keeleversioonidega, millega muudetakse kõnealuse kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu artiklit 31, kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks.

Nimetatud tekstid on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isikud, kes on Euroopa Ühenduse nimel volitatud kirjadele alla kirjutama.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab Euroopa Ühenduse nimel vahelepingu artikliga 32 ettenähtud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. juuli 2009

Nõukogu nimel

eesistuja

C. BILDT

TÕLGE

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vaheline

kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev

VAHELEPING

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühelt poolt, ning

TÜRKMENISTAN

teiselt poolt,

ARVESTADES, et partnerlus- ja koostööleping, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani vahel, parafeeriti 24. mail 1997. aastal,

ARVESTADES, et partnerlus- ja koostöölepingu eesmärk on tugevdada ja laiendada varem, eelkõige 18. detsembril 1989. aastal sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga loodud suhteid,

ARVESTADES, et on vaja tagada lepinguosaliste vaheliste kaubandussuhete kiire areng,

ARVESTADES, et selleks on vahelepingu abil vaja võimalikult kiiresti rakendada partnerlus- ja koostöölepingu kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevad sätted,

ARVESTADES, et nimetatud sätted peaksid seetõttu asendama kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu asjakohaseid sätteid,

ARVESTADES, et on vaja tagada, et partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseni ja koostöönõukogu asutamiseni saab kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu alusel asutatud ühiskomitee kasutada partnerlus- ja koostöölepinguga koostöönõukogule antud volitusi, mida on vaja vahelepingu rakendamiseks,

ON OTSUSTANUD sõlmida käesoleva lepingu ja on selleks nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:

EUROOPA ÜHENDUS:

EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS:

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS:

TÜRKMENISTAN:

KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu I jaotis]

Artikkel 1

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 2]

Inimõiguste ülddeklaratsioonis, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning kinnipidamine turumajanduse põhimõtetest, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtetest, moodustab lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluse ning käesoleva lepingu olulise osa.

II JAOTIS

KAUBAVAHETUS

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu III jaotis]

Artikkel 2

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus ja koostöölepingu artikkel 7]

1. Kõikides valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist järgmise suhtes enamsoodustuskorras:

—	impordi- ja eksporditollimaksud ja lõivud, kaasa arvatud nende tollimaksude ja muude maksude kogumise kord;

—	tollivormistuse, transiidi, ladude ja ümberlaadimisega seotud sätted;

—	maksud ja muud siseriiklikud lõivud, mida otseselt või kaudselt kohaldatakse importkaupade suhtes;

—	makseviisid ja kaubavahetusega seotud maksete ülekanded;

—	eeskirjad, mis käsitlevad kaupade müüki, ostu, vedu, turustamist ja kasutamist siseturul.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata:

a)	soodustustele, mis on antud selleks, et luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond, või mis tulenevad sellise liidu või piirkonna loomisest;

b)	soodustustele, mis on antud teatavatele riikidele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt;

c)	soodustustele, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks.

3. Lõike 1 sätteid ei kohaldata 31. detsembril 1998 lõppeval üleminekuperioodil I lisas kindlaksmääratud soodustuste suhtes, mida Türkmenistan annab teistele NSVLi lagunemisel tekkinud riikidele.

Artikkel 3

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 8]

1. Lepinguosalised leiavad, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade piiranguteta transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2, 3, 4 ja 5 sätteid.

3. Käesoleva artikli eeskirjad ei piira teatavate valdkondadega, eelkõige veondusega, või lepinguosaliste vahel kokkulepitud toodetega seotud erieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 4

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 9]

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 5

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 10]

1. Türkmenistanist pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse, kohaldamata koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 7, 10 ja 11 kohaldamist.

2. Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Türkmenistani, kohaldamata koguselisi piiranguid ja samaväärse toimega meetmeid, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 7, 10 ja 11 kohaldamist.

Artikkel 6

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 11]

Lepinguosaliste omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 7

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 12]

1. Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurendatud kogustes ja sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaised tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Türkmenistan võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2. Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Türkmenistan ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus IV jaotise kohaselt.

3. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjaomaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4. Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist tingimusel, et nõupidamise ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel peavad lepinguosalised esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6. Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATT 1994 VI artikli, GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu või asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 8

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 13]

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva nendevahelist kaubavahetust käsitleva lepingu sätete edasiarendamist vastavalt olukorrale, sealhulgas tulevikus Türkmenistani WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale. Artiklis 17 osutatud ühiskomitee võib lepinguosalistele anda selliste edasiarenduste kohta soovitusi, mida heakskiitmise korral võidakse lepinguosaliste menetluste kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel ellu viia.

Artikkel 9

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 14]

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste kaitsega, intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 10

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 15]

Käesolevat jaotist ei kohaldata kaupade kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes. Nende toodetega kauplemist korraldab eraldi leping, mis parafeeriti 30. mail 1995 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 1996.

Artikkel 11

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 16]

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 5.

2. Asutatakse söe- ja teraseküsimuste siderühm, kuhu kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Türkmenistani esindajad.

Siderühm vahetab regulaarselt teavet lepinguosalisi huvitavate söe- ja teraseküsimuste kohta.

Artikkel 12

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 17]

Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätete kohaselt. Vajaduse korral kaubeldakse tuumamaterjalidega Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Türkmenistani vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

III JAOTIS

MAKSED, KONKURENTS JA MUUD MAJANDUST KÄSITLEVAD SÄTTED

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu IV jaotis]

Artikkel 13

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikli 39 lõige 1]

Lepinguosalised kohustuvad lubama igasuguseid ühenduses ja Türkmenistanis asuvate isikute vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid makseid, mis on seotud kaupade liikumisega ja tehtud käesoleva lepingu sätete kohaselt.

Artikkel 14

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikli 41 lõige 4]

Lepinguosalised lepivad kokku, et kumbki uurib võimalusi oma konkurentsiõiguse kooskõlastatud kohaldamiseks juhtudel, mis mõjutavad nendevahelist kaubandust.

Artikkel 15

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikli 40 lõige 1]

Käesoleva artikli ja II lisa sätete kohaselt parandab Türkmenistan jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset, kui ühenduses pakuvad ühenduse, eelkõige II lisas nimetatud õigusaktid, sealhulgas tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

Artikkel 16

Lepinguosalised osutavad teineteisele vastastikust haldusabi tolliküsimustes vastavalt käesolevale lepingule lisatud protokollile.

IV JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu XI jaotis]

Artikkel 17

18. detsembril 1989 allkirjastatud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga asutatud ühiskomitee täidab talle käesoleva lepinguga pandud kohustusi seni, kuni asutatakse partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 77 ettenähtud koostöönõukogu.

Artikkel 18

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks võib ühiskomitee anda soovitusi lepingus sätestatud juhtudel.

Ta koostab oma soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 19

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 81]

Selliste käesolevast lepingust lähtuvate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõne WTO aluslepingu artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida WTO liikmed vastava artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 20

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 85]

1. Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu raames tagama, et riigi enda kodanikega võrreldes ei diskrimineerita teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid juurdepääsul lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2. Oma volituste piires lepinguosalised:

—	soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja Türkmenistani ettevõtjate äritehingutest ja koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks;

—

lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku, olenemata tema kodakondsusest, ja eesistujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti;

—	soovitavad oma ettevõtjatel vastastikusel kokkuleppel valida omavaheliste lepingute suhtes kohaldatava õiguse;

—	soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile allakirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 21

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 86]

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole spetsiaalselt sõjalise otstarbega;

mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avaliku korra ja avaliku julgeoleku säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks;

d)	mida ta peab vajalikuks, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja kokkuleppeid kahese kasutusega tööstuskaupade ja tehnoloogiate kontrollimisel.

Artikkel 22

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 87]

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

—	ei tohi meetmed, mida Türkmenistan rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel;

—	ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Türkmenistani suhtes, põhjustada diskrimineerimist Türkmenistani kodanike ega äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 23

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 88]

1. Kumbki lepinguosaline võib suunata ühiskomiteele vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Ühiskomitee võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel kahe kuu jooksul määrama teise lepitaja.

Ühiskomitee määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajad annavad soovitused häälteenamusega. Need soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

Artikkel 24

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 89]

Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 7, 23 ja 28 kohaldamist.

Artikkel 25

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 90]

Käesolevaga Türkmenistanile võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam liikmesriikide poolt üksteisele võimaldatavast kohtlemisest.

Artikkel 26

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 92]

Kuivõrd käesolevas lepingus käsitletavad küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes ette nähtud.

Artikkel 27

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse 24. mail 1997 sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu jõustumiseni.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast kõnealuse teate esitamist.

Artikkel 28

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 94]

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad seisavad hea selle eest, et lepingus kavandatud eesmärgid saavutataks.

2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta ühiskomiteele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teavitatakse nendest meetmetest viivitamata ühiskomiteed.

Artikkel 29

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 95]

I ja II lisa ning vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitlev protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 30

[Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu artikkel 97]

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kehtivad Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingud nendes asutamislepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Türkmenistani territooriumi suhtes.

Artikkel 31

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja türkmeeni keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 32

Lepinguosalised kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping Türkmenistani ja ühenduse vaheliste suhete osas 18. detsembril 1989 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepingu artikli 2, artikli 3, välja arvatud selle neljas taane, ja artiklid 4–16.

LISATUD DOKUMENTIDE NIMEKIRI

I LISA.	Soovituslik loend soodustustest, mida Türkmenistan kooskõlas artikli 2 lõikega 3 annab NSVLi lagunemisel tekkinud sõltumatutele riikidele
II LISA.	Artiklis 15 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad õigusaktid

Protokoll vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes

I LISA

Soovituslik loend soodustustest, mida Türkmenistan kooskõlas artikli 2 lõikega 3 annab NSVLi lagunemisel tekkinud sõltumatutele riikidele

1. Impordi/ekspordi maksustamine

Impordi- ja eksporditollimakse ei rakendata.

Tollivormistust, komisjonitasusid ja muid tolliameti, riikliku kaubabörsi ja maksuameti nõutavaid makse ei kohaldata järgmiste kaupade puhul:

—	imporditud teravili, imikutoidud ja toiduained, mida müüakse elanikkonnale riiklikult kehtestatud hindadega;

—	kaubad, mida imporditakse lepingu alusel ja mille importi rahastatakse Türkmenistani riigieelarvest.

2. Veo- ja transiiditingimused

Transpordivaldkonna suhete põhimõtteid ja tingimusi käsitleva lepingu osalisteks olevate SRÜ riikide puhul ja/või kahepoolsete transpordi- ja transiidilepingute alusel ei kohaldata kaupade (sealhulgas transiitkaubad) veo ja tollivormistuse ega sõidukite transiidi suhtes vastastikku makse ega lõive.

SRÜ riikidest pärit sõidukid on Türkmenistani territooriumi läbiva transiitveo puhul vabastatud igasuguste maksude tasumisest.

II LISA

Artiklis 15 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad õigusaktid

Artiklis 15 nimetatud ühenduse õigusaktid:

—	esimene nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;

—	nõukogu 16. detsembri 1986. aasta direktiiv 87/54/EMÜ pooljuhttoodete topoloogia õiguskaitse kohta;

—	nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiiv 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta;

—	nõukogu 18. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta;

—	nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta;

—	nõukogu 27. septembri 1993. aasta direktiiv 93/83/EMÜ teatavate satelliitlevile ja kaabli kaudu taasedastamisele kohaldatavaid autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate eeskirjade kooskõlastamise kohta;

—	nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/98/EMÜ autoriõiguse ja teatavate kaasnevate õiguste kaitse tähtaja ühtlustamise kohta;

—	nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiiv 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta;

—	nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 3295/94 võltsitud ja piraatkaupade vabasse ringlusse lubamist, eksporti, reeksporti või peatamisprotseduuri algatamist keelustavate meetmete sätestamise kohta.

2.	Kui eespool osutatud ühenduse õigusaktides määratletud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, alustatakse ühenduse või Türkmenistani taotlusel viivitamata läbirääkimisi, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

PROTOKOLL

vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tollialased õigusaktid”– lepinguosalise territooriumil kohaldatavad õigus- või haldusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas kõnealuste lepinguosaliste kehtestatud keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;

b) „taotluse esitanud asutus”– pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes esitab tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

c) „taotluse saanud asutus”– pädev haldusasutus, kelle lepinguosaline on selleks määranud ja kes võtab vastu tolliküsimusi käsitleva abitaotluse;

d) „isikuandmed”– igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;

e) „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming”– igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires käesolevas protokollis sätestatud viisil ja tingimustel, et tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamine, eelkõige vältides, tuvastades ja uurides neid õigusakte rikkuvaid toiminguid.

2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, kui nimetatud organid ei ole andnud luba sellise teabe edastamiseks.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda selliseid õigusakte.

2. Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, vajaduse korral piiritledes kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3. Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus oma õigusaktide raames vajalikke samme tagamaks, et erijärelevalve all oleksid:

a)	füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osas on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

b)	kohad, kus kaupu säilitatakse viisil, mis annab alust kahtlustada, et need on mõeldud kasutamiseks tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes;

c)	selliste kaupade liikumine, mis võib teadaoleva kohaselt põhjustada tollialaseid õigusakte rikkuvaid toiminguid;

d)	transpordivahendid, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ja oma siseriiklike õigusnormide kohaselt, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks kohaldamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet:

—	toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda;

—	sellistes toimingutes kasutatavate uute vahendite või meetodite kohta;

—	kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid;

—	füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle osas on alust arvata, et nad on seotud või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega;

—	transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks.

Artikkel 5

Edastamine/teatamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et:

—	edastada kõik dokumendid ja

—	teatada kõikidest otsustest,

mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, adressaadile, kes asub ja on registreeritud sellel territooriumil. Niisugusel juhul kohaldatakse teatise või teadaande taotlustele artikli 6 lõiget 3.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1. Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:

a)	taotluse esitanud asutus,

b)	taotletav meede,

c)	taotluse eesmärk ja põhjus,

d)	asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud,

e)	võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta,

f)	asjaolude ja juba tehtud uurimiste kokkuvõte, välja arvatud artiklis 5 sätestatud juhul.

3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4. Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist. Sellest hoolimata võib rakendada ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades juba olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende läbiviimist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka haldusasutuse suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud juhul, kui ta ei saa ise toimida.

2. Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4. Lepinguosalise ametnikud võivad teise kaasatud lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1. Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2. Lõikes 1 ettenähtud dokumente võib asendada elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

3. Originaaldokumentide esitamist võib nõuda üksnes juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1. Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see:

a)	võib kahjustada tõenäoliselt Türkmenistani või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust või

b)	võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või

c)	hõlmab muid vääringu- ja maksueeskirju kui tollialased õigusaktid või

d)	rikub tööstus-, äri- või ametisaladust.

2. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3. Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsuse nõue

1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on samalaadsetele andmetele ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2. Isikuandmeid võib edastada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline.

3. Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosaline taotleb sellise teabe kasutamist muudel eesmärkidel, küsib ta eelnevalt teabe edastanud ametiasutuselt kirjalikku nõusolekut. Teabe sellisel kasutamisel tuleb arvesse võtta kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.

4. Lõige 3 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetluses, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu. Teabe esitanud pädevale asutusele teatatakse sellisest kasutamisest.

5. Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise pädevusse kuuluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende kinnitatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb täpselt nimetada, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Kohaldamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamise eest vastutavad ühelt poolt Türkmenistani tolli keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused. Nad teevad otsuse kõigi selle kohaldamiseks vajalike meetmete ja nende rakenduskorra suhtes, võttes arvesse kehtivaid andmekaitse eeskirju. Nad võivad esitada pädevatele asutustele soovitusi muudatuste kohta, mida on nende arvates vaja käesolevasse protokolli teha.

2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Muud lepingud

1. Võttes vastavalt arvesse Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevust:

—	ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest;

—	on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Türkmenistani vahel; ning

—	ei mõjuta käesoleva lepingu sätted komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate sätete kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva lepingu alusel ning võib huvi pakkuda ühendusele.

2. Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva lepingu sätted ülimuslikud kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse mõne liikmesriigi ja Türkmenistani vahel juhul, kui nende sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

3. Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste vaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artiklis 17 osutatud ühiskomitees.

LÕPPAKT

EUROOPA ÜHENDUSE, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE, edaspidi „ühendus”, täievolilised esindajad

ühelt poolt ning

TÜRKMENISTANI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud 10. novembril 1999 Brüsselis, et alla kirjutada ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule, edaspidi „leping”, on vastu võtnud järgmised dokumendid:

leping koos selle lisade ja järgmise protokolliga:

protokoll vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.

Ühenduse täievolilised esindajad ja Türkmenistani täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

ühisdeklaratsioon isikuandmete kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 7 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 8 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 15 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 28 kohta.

Ühenduse täievolilised esindajad on lisaks võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühepoolse deklaratsiooni:

Türkmenistani ühepoolne deklaratsioon intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kohta.

Koostatud 1999. aasta novembrikuu kümnendal päeval Brüsselis.

Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Türkmenistani nimel

Ühisdeklaratsioon isikuandmete kohta

Lepinguosalised on käesoleva lepingu kohaldamisel teadlikud üksikisikute piisava kaitse tagamise vajadusest seoses isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumisega.

Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 7 kohta

Ühendus ja Türkmenistan deklareerivad, et kaitsesätte tekst ei anna GATTi kaitserežiimi.

Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 8 kohta

Kuni Türkmenistani WTOga ühinemiseni peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu Türkmenistani imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle. Nõupidamine kutsutakse kokku eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 15 kohta

Lepinguosalised lepivad oma vastavate volituste piires kokku, et käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust ja kaasnevaid õigusi, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste (sealhulgas päritolunimetuste), kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10bis.

Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 28 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu õigeks tõlgendamiseks ja tegelikuks kohaldamiseks tähendab selle artiklis 28 sisalduv mõiste „eriti pakilised juhud” juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse:

a)	lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või

b)	artiklis 1 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumist.

2.	Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 28 nimetatud „asjakohased meetmed” on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui lepinguosaline võtab artiklis 28 sätestatud eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline rakendada vaidluste lahendamise korda.

Türkmenistani ühepoolne deklaratsioon intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse kohta

Türkmenistan deklareerib järgmist.

Viienda aasta lõpuks pärast lepingu jõustumist ühineb Türkmenistan käesoleva deklaratsiooni punktis 2 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on ühenduse liikmesriigid või mida liikmesriigid nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt tegelikult kohaldavad.

Käesoleva deklaratsiooni punkt 1 käsitleb järgmisi mitmepoolseid konventsioone:

—	Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt);

—	teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961);

—	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal);

—	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989);

—	märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal);

—	Budapesti kokkulepe mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil (1977, muudetud 1980. aastal);

—	rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt).

Türkmenistan kinnitab järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust:

—	tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

—	patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal).

4.	Käesoleva lepingu jõustumisest alates võimaldab Türkmenistan ühenduse äriühingutele ja kodanikele intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamisel ja kaitsmisel vähemalt niisama soodsaid tingimusi, kui ta võimaldab mis tahes kolmandale riigile kahepoolsete kokkulepete alusel.

5.	Punkti 4 sätteid ei kohaldata Türkmenistani ja mõne kolmanda riigi vahel tegelikult ja vastastikku antud soodustuste suhtes ega mõnele teisele endisesse NSVLi kuulunud riigile Türkmenistani poolt antud soodustuste suhtes.

Kirjade vahetamine Euroopa Ühenduse ja Türkmenistani vahel, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani poolt allakirjutatud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut seoses autentsete keeleversioonidega

Lugupeetud

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule kirjutati alla 10. novembril 1999.

Vahelepingu artikli 31 kohaselt on lepingu autentsed keeled hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja turkmeeni keel.

Alates vahelepingu allakirjutamisest on Euroopa Ühenduse institutsioonide ametlike keelte arv suurenenud, eriti pärast 12 uue liikmesriigi ühinemist ELiga; seepärast peaks vahelepingu autentseteks keelteks olema ka bulgaaria, eesti, leedu, läti, malta, poola, rumeenia, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keel ning vahelepingu artiklit 31 tuleb vastavalt muuta.

Uued keeleversioonid on lisatud käesolevale kirjale.

Oleksin tänulik, kui teataksite, et Türkmenistan on lisandunud uued keeled vahelepingu autentsete keeltena heaks kiitnud ja on vahelepingu artikli 31 asjaomase muutmisega nõus.

Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise päeval.

Lugupidamisega

Euroopa Ühenduse nimel

Lugupeetud

Mul on au teatada, et sain kätte Teie [kuupäev] kirja ja sellele lisatud keeleversioonid, mis on autentsed ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu puhul; kõnealuse kirja sisu on järgmine:

„Ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahelisele kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevale vahelepingule kirjutati alla 10. novembril 1999.

Vahelepingu artikli 31 kohaselt on lepingu autentsed keeled hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja turkmeeni keel.

Alates vahelepingu allakirjutamisest on Euroopa Ühenduse institutsioonide ametlike keelte arv suurenenud, eriti pärast 12 uue liikmesriigi ühinemist ELiga; seepärast tuleb artiklisse 31 lisada vahelepingu autentsete keeltena ka bulgaaria, eesti, leedu, läti, malta, poola, rumeenia, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keel ning vahelepingu kõnealust artiklit vastavalt muuta.

Uued keeleversioonid on lisatud käesolevale kirjale.

Oleksin tänulik, kui teataksite, et Türkmenistan on lisandunud uued keeled vahelepingu autentsete keeltena heaks kiitnud ja on vahelepingu artikli 31 asjaomase muutmisega nõus.

Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise päeval.”

Mul on au teatada, et Türkmenistan kiidab kirjale lisatud keeleversioonid vahelepingu autentsete keeltena heaks ja on vahelepingu artikli 31 asjaomase muutmisega nõus.

Teie kirjas sätestatu kohaselt jõustub käesolev kokkulepe selle allakirjutamise päeval.

Lugupidamisega

Türkmenistani nimel

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.080.est
Euroopa Liidu Teataja		L 80

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 26. märts 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/186/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 14. juuni 2010, millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahelise kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ning kirjade vahetamine, millega muudetakse vahelepingut seoses autentsete keeleversioonidega	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 296/2011, 25. märts 2011, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 297/2011, 25. märts 2011, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid ( 1 )	5
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 298/2011, 25. märts 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	9
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 299/2011, 25. märts 2011, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11. turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	11
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 300/2011, 25. märts 2011, määrusega (EL) nr 1017/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas üheksandas pakkumisvoorus esitatud teravilja müügihindade kohta	13
		OTSUSED
		2011/187/EL
	*	Komisjoni otsus, 24. märts 2011, millega muudetakse otsust 2010/221/EL seoses riiklike meetmete heakskiitmisega, et ennetada austrite herpesviiruse 1 μνar (OsHV-1 μνar) sissetoomist Iirimaa ja Ühendkuningriigi teatavatesse piirkondadesse (teatavaks tehtud numbri K(2011) 1825 all) ( 1 )	15

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	ET	73,9
	IL	82,8
	JO	71,2
	MA	57,2
	TN	115,9
	TR	81,4
	ZZ	80,4
0707 00 05	EG	170,1
	TR	144,5
	ZZ	157,3
0709 90 70	MA	33,7
	TR	129,5
	ZA	49,8
	ZZ	71,0
0805 10 20	EG	52,6
	IL	77,9
	MA	53,5
	TN	58,7
	TR	74,0
	ZZ	63,3
0805 50 10	EG	66,4
	TR	51,7
	ZZ	59,1
0808 10 80	AR	86,0
	BR	79,5
	CA	106,9
	CL	89,4
	CN	89,7
	MK	47,7
	US	140,9
	UY	64,5
	ZA	94,2
	ZZ	88,8
0808 20 50	AR	92,9
	CL	82,7
	CN	55,6
	US	79,9
	ZA	92,6
	ZZ	80,7

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	51,49	0,00
1701 11 90 (1)	51,49	0,00
1701 12 10 (1)	51,49	0,00
1701 12 90 (1)	51,49	0,00
1701 91 00 (2)	49,96	2,48
1701 99 10 (2)	49,96	0,00
1701 99 90 (2)	49,96	0,00
1702 90 95 (3)	0,50	0,22

	IV EÜ asutamislepingu, ELi lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt enne 1. detsembrit 2009 vastu võetud õigusaktid
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	2011/188/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. juuli 2009, kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu kohta, mis sõlmitakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vahel	19
	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Türkmenistani vaheline kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlev vaheleping	21