23.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/1

---

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 282/2011,

15. märts 2011,

millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artiklit 397,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 17. oktoobri 2005. aasta määrusesse (EÜ) nr 1777/2005 (millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 77/388/EMÜ rakendusmeetmed) (2) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse ja otstarbekuse huvides on soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)

Direktiiv 2006/112/EÜ sisaldab käibemaksueeskirju, mille tõlgendamine kuulub teatud juhtudel liikmesriikide pädevusse. Direktiivi 2006/112/EÜ ühiste rakendussätete vastuvõtmine peaks tagama, et käibemaksusüsteemi kohaldamine vastab paremini siseturu eesmärkidele juhtudel, kui kohaldamises tekib või võib tekkida erinevusi, mis takistavad sellise siseturu korralikku toimimist. Rakendusmeetmed on juriidiliselt siduvad üksnes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ega piira liikmesriikide poolt varem vastuvõetud õigusaktide kehtivust ega varasemaid tõlgendusi.

(3)	Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/8/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses teenuste osutamise kohaga) (3) vastuvõtmisest tulenevad muudatused peaksid kajastuma käesolevas määruses.

(4)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada kehtiva käibemaksusüsteemi ühtlane kohaldamine direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kaudu eelkõige seoses maksukohustuslaste, kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ning maksustatavate tehingute kohaga. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 osutatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Arvestades, et määrus on siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, saab ühetaolist kohaldamist kõige paremini saavutada määrusega.

(5)	Rakendusmeetmed sisaldavad erisätteid teatavate kohaldamisküsimuste lahendamiseks ning need on kavandatud selleks, et saavutada üksnes kõnealustel eriasjaoludel ühetaoline kohtlemine kogu liidus. Need ei kehti seega muudel juhtudel ning nende sõnastusest tulenevalt rakendatakse neid piirangutega.

(6)	Kui mittekäibemaksukohustuslane muudab elukohta ning seoses sellega viiakse uus veovahend üle teise liikmesriiki või tuuakse see tagasi liikmesriiki, kus sõidukit tagastav mittekäibemaksukohustuslane selle algselt käibemaksuvabalt soetas, ei käsitata seda uue veovahendi ühendusesisese soetamisena.

(7)	Teatavate teenuste osutamise puhul piisab sellest, kui teenuse osutaja tõendab, et maksukohustuslasest või mittemaksukohustuslasest kliendi asukoht on väljaspool ühendust, et nende teenuste osutamine jääks käibemaksu kohaldamisalast välja.

(8)

Tuleks täpsustada, et käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri andmine maksukohustuslasele, kes osutab või saab selliseid teenuseid teises liikmesriigis, mille puhul käibemaksu maksab üksnes klient, ei tohi mõjutada maksukohustuslase õigust maksuvabastusele ühendusesisese kaupade soetamise korral. Kui maksukohustuslane esitab kõnealuse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tarnijale seoses kaupade ühendusesisese soetamisega, loetakse, et ta on kasutanud võimalust need tehingud maksustada.

(9)

Siseturu edasine lõimumine on viinud suurenenud vajaduseni eri liikmesriikides asuvate ettevõtjate piiriülese koostöö järele ja vastavalt nõukogu 25. juuli 1985. aasta määrusele (EMÜ) nr 2137/85 (Euroopa majandushuvigrupi kohta) (4) asutatud Euroopa majandushuvigruppide arenemiseni. Seepärast tuleks täpsustada, et Euroopa majandushuvigrupid on maksukohustuslased, kui nad tarnivad kaupu või osutavad teenuseid tasu eest.

(10)	Selgelt tuleks määratleda restorani- ja toitlustusteenused, nendevahelised erinevused ning kõnealuste teenuste asjakohane käsitus.

(11)	Selguse huvides tuleks loetleda tehingud, mida käsitatakse elektrooniliselt osutatavate teenustena, ilma et need oleksid lõplikud või täielikud loetelud.

(12)	Ühelt poolt tuleks kehtestada eeskiri, et tehingut, mille moodustab üksnes masina kokkupanemine kliendi tarnitud osadest, tuleks käsitada teenuse osutamisena, teiselt poolt tuleb määrata kindlaks kõnealuse teenuse osutamise koht, kui masin on tarnitud mittemaksukohustuslasele.

(13)	Optsiooni kui finantsinstrumendi müüki tuleks käsitada teenuste osutamisena optsiooniga seotud aluseks olevatest tehingutest eraldi.

(14)

Selleks et tagada maksustatava tehingu asukoha eeskirjade ühetaoline kohaldamine, tuleks täpsustada selliseid mõisteid nagu maksukohustuslase ettevõtte asukoht, püsiv tegevuskoht, isiku alaline elu-või asukoht ja peamine elukoht. Võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, peaks võimalikult selgete ja objektiivsete kriteeriumide kasutamine hõlbustama kõnealuste mõistete rakendamist.

(15)	Tuleks kehtestada eeskirjad kaubatarnete ühetaolise kohtlemise tagamiseks, kui tarnija on ületanud kaugmüügi künnise teise liikmesriiki tarnimisel.

(16)	Tuleks täpsustada, et ühenduses toimuva reisijateveo osa sõltub veovahendite teekonnast, mitte reisijate teekonnast.

(17)	Kauba ühendusesisesel soetamisel peaks soetusliikmesriik säilitama õiguse soetamine maksustada, ilma et seda mõjutaks lähteliikmesriigis tehingu suhtes kohaldatav käibemaksukord.

(18)

Teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjade korrektne kohaldamine sõltub peamiselt kliendi maksukohustuslase või mittemaksukohustuslase staatusest ning sellest, milline on tema seisund tehingus. Et määrata kindlaks, kas klient on maksukohustuslane, tuleks määratleda, mida tarnija peaks kliendilt selle tõestuseks saama.

(19)

Tuleks selgitada, et kui maksukohustuslasele osutatud teenused on ette nähtud erakasutuseks, sealhulgas tema töötajate erakasutuseks, ei tohiks käsitada, et ta tegutseb maksukohustuslasena. Selleks et teha kindlaks, kas klient tegutseb maksukohustuslasena või mitte, ning kui teenuse osutajal ei ole vastupidiseid andmeid, piisab sellest, kui ta on esitanud teenuse osutajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri. Samuti tuleks tagada, et teatav teenus, mis on saadud äritegevuseks, kuid mida kasutatakse ka erakasutuseks, maksustatakse vaid ühes kohas.

(20)	Selleks et teha täpselt kindlaks kliendi tegevuskoht, peab teenuse osutaja kontrollima asjaomase kliendi esitatud andmeid.

(21)

Ilma et see piiraks maksukohustuslasele osutatava teenuse osutamise koha üldeeskirjade kohaldamist, tuleks juhuks, kui teenuseid osutatakse kliendile, kelle asukoht on rohkem kui ühes kohas, kehtestada eeskirjad, et aidata teenuse osutajal teha kindlaks kliendi püsivat tegevuskohta, kuhu teenust osutatakse, võttes arvesse asjaolusid. Kui teenuse osutajal ei ole võimalik seda kohta kindlaks määrata, peaksid olema eeskirjad tarnija kohustuste selgitamiseks. Need eeskirjad ei tohiks mõjutada ega muuta tarbija kohustusi.

(22)	Samuti tuleks täpsustada aeg, millal teenuse osutaja peab kindlaks tegema, milline on kliendi (olenemata sellest, kas ta on maksukohustuslane) staatus, tema seisund tehingus ning tema asukoht.

(23)	Ilma et see piiraks kuritarvitusi käsitleva põhimõtte üldist kohaldamist käesoleva määruse sätete suhtes, on siiski asjakohane pöörata eritähelepanu selle kohaldamisele teatavate käesoleva määruse sätete suhtes.

(24)

Teatavad mittemaksukohustuslasele osutatud teenused, nagu jalgpallivõistluste televisiooniülekandeõiguste andmine, tekstide tõlkimine, käibemaksu tagastamise taotlemise teenused ja vahendusteenused hõlmavad piiriüleseid tegevusi või isegi ühendusest väljaspool asuvaid ettevõtjaid. Nende teenuste osutamise koht tuleks suurema õiguskindluse huvides selgelt määratleda.

(25)	Tuleks täpsustada, et teenused, mida osutavad teise isiku nimel või eest tegutsevad vahendajad, kes vahendavad hotelli- või majutusteenuseid, ei ole hõlmatud erieeskirjadega, mida kohaldatakse kinnisasjaga seotud teenuste osutamise suhtes.

(26)	Kui matuste raames osutatavad eri teenused moodustavad üheainsa teenuse osa, tuleks samuti kehtestada eeskiri teenuste osutamise koha kindlaksmääramiseks.

(27)	Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude selliste teenuste osutamise ühetaolise käsitamise tagamiseks tuleks määratleda juurdepääs sellistele teenustele ning sellise juurdepääsuga seotud kõrvalteenused.

(28)	Tuleks täpsustada, kuidas käsitada veovahendi pardal osutatavaid restorani- ja toitlustusteenuseid, kui reisijatevedu toimub mitme riigi territooriumil.

(29)

Arvestades, et veovahendi renti käsitlevad eeskirjad sõltuvad selle valdamise või kasutamise kestusest, on vaja mitte ainult määrata kindlaks, milliseid sõidukeid tuleks käsitada veovahenditena, vaid ka täpsustada selliste teenuste osutamise käsitamist juhul, kui üks järjestikune leping järgneb teisele. Samuti on vajalik määrata kindlaks koht, kus veovahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.

(30)	Teatavatel eriasjaoludel ei tohiks krediit- või deebetkaardi käitlemise tasu, mida makstakse seoses kauba tarnimise või teenuse osutamisega, vähendada kõnealuse tehingu maksustatavat väärtust.

(31)	Tuleb täpsustada, et vähendatud määra võib kohaldada kämpingute territooriumil asuvate ja majutusena kasutatavate telkide, haagis- ja vagunelamute rentimise suhtes.

(32)	Maksuvaba kutse- või ümberõpe peaks hõlmama ka ameti või erialaga seotud õpet, samuti kutsealaste teadmiste omandamiseks või ajakohastamiseks ettenähtud õpet, olenemata kursuse kestusest.

(33)	Plaatinanooblite suhtes ei peaks kohaldama valuuta, pangatähtede ja müntide maksuvabastust.

(34)	Tuleks täpsustada, et kaupade impordiga seotud selliste teenuste maksuvabastus, mille väärtus kuulub nende kaupade maksustatava väärtuse hulka, peaks hõlmama elukoha vahetamise ajal teostatud veoteenuseid.

(35)	Kaupade suhtes, mida ostja veab väljapoole ühendust ja mis on mõeldud veovahendi varustamiseks või tankimiseks ja mida muud kui füüsilised isikud, näiteks avalik-õiguslikud organisatsioonid ja ühingud kasutavad mitteärilistel eesmärkidel, ei tuleks kohaldada eksporditehingute maksuvabastust.

(36)	Et tagada ühetaolised haldustavad reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade ekspordi puhul maksuvabastuse miinimumväärtuse arvutamiseks, tuleks viimase arvutamisega seonduvad sätted ühtlustada.

(37)	Tuleks täpsustada, et teatavate ekspordina käsitatavate tehingute maksuvabastus peaks kehtima ka elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorraga hõlmatud teenuste suhtes.

(38)

Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohaselt loodavat organit tuleks käsitada käibemaksuvabastuse andmise eesmärgil rahvusvahelise organisatsioonina üksnes siis, kui ta täidab teatud tingimused. Seega tuleks kindlaks määrata, millised eritunnused tal peavad maksuvabastuse saamiseks olema.

(39)

Kaubatarned ja teenuste osutamine diplomaatiliste või konsulaarkokkulepete alusel või tunnustatud rahvusvahelistele asutustele või teatavatele relvajõududele on käibemaksuvabad teatavate piirangute ja tingimuste korral. Selleks et teisest liikmesriigist selliseid tarneid tegev maksukohustuslane saaks veenduda, et vabastuse saamiseks vajalikud tingimused ja piirangud on täidetud, tuleks kehtestada käibemaksust ja/või aktsiisist vabastamise tõend.

(40)	Elektroonilisi impordidokumente tuleks samuti tunnustada maksu mahaarvamise õiguse kasutamisel, kui need vastavad samadele nõuetele kui paberil koostatud dokumendid.

(41)	Kui kaupade tarnija või teenuste osutaja ettevõtte püsiv tegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, tuleks täpsustada, millistel asjaoludel peaks sellel ettevõttel olema kohustus käibemaks tasuda.

(42)

Tuleks täpsustada, et maksukohustuslast, kelle ettevõtte asukoht on selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, tuleb maksukohustuse eesmärgil pidada selles liikmesriigis asuvaks maksukohustuslaseks ka sel juhul, kui see asukoht ei osale kaupade tarnimises ega teenuste osutamises.

(43)	Tuleks selgitada, et kõik maksukohustuslased peavad esitama teatavate maksustatavate tehingute puhul oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri niipea, kui neil see olemas on, et võimaldada õiglasemat maksu kogumist.

(44)	Tuleks määratleda kullaturul lõplikult heakskiidetud investeeringukulla kaalud ning kindlaks määrata ühine kuupäev kuldmüntide väärtuse kindlaksmääramiseks, et tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine.

(45)

Ühenduses asuvatele või elavatele mittemaksukohustuslastele teenuseid elektrooniliselt osutavate väljaspool ühendust asuvate maksukohustuslaste suhtes kohaldatav erikord kohaldub teatud tingimustel. Eelkõige tuleks selgelt esitada, millised tagajärjed tulenevad sellest, kui neid tingimusi enam ei täideta.

(46)

Teatavad muudatused tulenevad direktiivist 2008/8/EÜ. Niivõrd kui need muudatused puudutavad ühelt poolt veovahendite pikaajalist renti alates 1. jaanuarist 2013 ja teiselt poolt elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamist alates 1. jaanuarist 2015, tuleks täpsustada, et käesoleva määruse vastavaid sätteid kohaldatakse alates kõnealustest kuupäevadest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Käesolev määrus sätestab direktiivi 2006/112/EÜ I–V jaotise ja VII–XII jaotise teatavate sätete rakendusmeetmed.

II   PEATÜKK

REGULEERIMISALA

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ I JAOTIS)

Artikkel 2

Kaupade ühendusesisese soetamisena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses ei käsitata järgmist:

a)	kui mittemaksukohustuslane viib elukoha vahetamise ajal uued veovahendid üle, tingimusel et tarne ajal ei olnud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punkti a kohane vabastus kohaldatav;

b)	kui mittemaksukohustuslane toob uue veovahendi tagasi liikmesriiki, kust see talle algselt tarniti direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punkti a kohase vabastuse alusel.

Artikkel 3

Ilma et see piiraks direktiivi 2006/112/EÜ artikli 59a esimese lõigu punkti b kohaldamist, ei maksustata järgmiste teenuste osutamist käibemaksuga, kui tarnija tõendab, et V peatüki 4. jao 3. ja 4. alajao kohaselt kindlaksmääratud teenuste osutamise koht asub väljaspool ühendust:

a)	alates 1. jaanuarist 2013, direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 esimeses lõigus osutatud teenused;

b)	alates 1. jaanuarist 2015, direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 58 loetletud teenused;

c)	direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 59 loetletud teenused.

Artikkel 4

Iga maksukohustuslane, kellel on õigus saada kaupade ühendusesisese soetamise korral maksuvabastus kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 3, säilitab selle õiguse, isegi kui kõnealuse direktiivi artikli 214 lõike 1 punktide d või e alusel on kõnealusele maksukohustuslasele antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number selliste teenuste saamisel, mille eest tal tuleb käibemaksu maksta, või selliste teenuste osutamiseks teise liikmesriigi territooriumil, mille puhul käibemaksu maksab üksnes teenuse saaja.

Kui nimetatud maksukohustuslane esitab kõnealuse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri tarnijale seoses kaupade ühendusesisese soetamisega, loetakse, et ta on kasutanud kõnealuse direktiivi artikli 3 lõikes 3 sätestatud võimalust.

III   PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASED

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ III JAOTIS)

Artikkel 5

Määruse (EMÜ) nr 2137/85 kohaselt asutatud Euroopa majandushuvigrupp, mis tarnib kaupu või osutab teenuseid tasu eest oma liikmetele või kolmandatele isikutele, on maksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõike 1 tähenduses.

IV   PEATÜKK

MAKSUSTATAVAD TEHINGUD

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ ARTIKLID 24–29)

Artikkel 6

1.   Restorani- ja toitlustusteenused tähendavad teenuseid, mis hõlmavad inimtarbimiseks ettenähtud valmis või valmistada tuleva toidu või jookide või mõlema pakkumist ja piisavaid tugiteenuseid, et neid saaks kohe tarbida. Toidu ja jookide või mõlema pakkumine moodustab üksnes osa tervikust, kus ülekaalus on teenused. Restoraniteenused hõlmavad asjaomaste teenuste osutamist teenuste osutaja rajatistes ja toitlustusteenused hõlmavad asjaomaste teenuste osutamist väljaspool teenuste osutaja rajatisi.

2.   Valmis või valmistatava toidu või jookide või mõlema tarnimist, ükskõik kas koos selle transpordiga või mitte, kuid ilma muude tugiteenusteta, ei peeta restorani- või toitlustusteenusteks lõike 1 tähenduses.

Artikkel 7

1.   Direktiivis 2006/112/EÜ nimetatud „elektrooniliselt osutatavad teenused” hõlmavad teenuseid, mida osutatakse interneti või muu arvutivõrgu kaudu ning mille laadist tingituna osutatakse neid peamiselt automaatselt ja minimaalse inimsekkumisega ning mida infotehnoloogia abita osutada ei saaks.

2.   Lõige 1 hõlmab eelkõige järgmisi juhtumeid:

a)	digitaaltoodete tarnimine üldiselt, sealhulgas tarkvara ja tarkvara muudatused või täiustatud versioonid;

b)	teenused, mis pakuvad või toetavad ettevõtja või isiku esitlemist arvutivõrgus, näiteks veebisaidil või veebileheküljel;

c)	teenused, mida arvuti automaatselt osutab interneti või muu arvutivõrgu kaudu vastuseks teatavate andmete sisestamisele teenuse saaja poolt;

d)	tasu eest õiguse andmine panna kaup või teenus müüki internetipoena tegutseval veebisaidil, kus potentsiaalsed ostjad teevad oma pakkumised automaatse protseduuri kaudu ning kus mõlemale osapoolele antakse müügi toimumisest teada automaatselt saadetava e-kirja teel;

e)

internetiteenuste pakett, milles telekommunikatsioonil on abistav ja teisejärguline osa (st ei piirdu internetiühendusega ning sisaldavad muid elemente, nagu näiteks leheküljed, millelt pääseb ligi uudistele, ilmateatele või reisiinfole; mängusaidid; veebisaitide majutus, juurdepääs internetipõhistele suhtluskanalitele jne);

f)	I lisas loetletud teenused.

3.   Lõige 1 ei hõlma eelkõige järgmisi juhtumeid:

a)	raadio- ja televisiooniringhäälinguteenused;

b)	telekommunikatsiooniteenused;

c)	kaubad, mille tellimus esitatakse ja mille tellimust töödeldakse elektrooniliselt;

d)	CD-ROMid, disketid ja muud materiaalsed andmekandjad;

e)	trükised, näiteks raamatud, teabelehed, ajalehed või ajakirjad;

f)	CDd ja helikassetid;

g)	videokassetid ja DVDd;

h)	mängud CD-ROMil;

i)	e-posti teel kliente nõustavate spetsialistide, näiteks juristide ja finantskonsultantide teenused;

j)	koolitusteenused, mille puhul õpetaja edastab kursuse sisu interneti või muu arvutivõrgu (kauglingi) kaudu;

k)	arvutiseadmete võrguvälised parandusteenused;

l)	võrguvälised andmebaasiteenused;

m)	reklaamiteenused, näiteks reklaam ajalehtedes, plakatitel ja televisioonis;

n)	kasutajatoe teenused telefoni teel;

o)	koolitusteenused, mis hõlmavad üksnes kirjavahetuse teel toimuvat õpet, näiteks posti teel toimuvad kursused;

p)	tavapärased oksjoniteenused, mis vajavad otsest inimsekkumist, olenemata sellest, kuidas pakkumisi tehakse;

q)	videokomponendiga telefoniteenused ehk videofoniteenused;

r)	interneti- ja veebiühendus;

s)	interneti teel pakutavad telefoniteenused.

Artikkel 8

Kui maksukohustuslane üksnes paneb kokku masina, mille kõik osad on talle hankinud klient, käsitatakse sellist tehingut teenuste osutamisena direktiivi 2006/112/EÜ artikli 24 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 9

Sellise optsiooni müük, mis kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 lõike 1 punkti f reguleerimisalasse, on teenuste osutamine kõnealuse direktiivi artikli 24 lõike 1 tähenduses. Sellist teenuste osutamist käsitletakse teenuste aluseks olevatest tehingutest eraldi.

V   PEATÜKK

MAKSUSTATAVATE TEHINGUTE KOHT

1.   JAGU

Mõisted

Artikkel 10

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 44 ja 45 kohaldamisel on maksukohustuslase ettevõtte asukoht ettevõtte juhtkonna ülesannete täitmise asukoht.

2.   Lõikes 1 osutatud asukoha kindlaksmääramiseks võetakse arvesse koht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta, ettevõtte registrijärgne asukoht ning koht, kus ettevõtte juhtkond kohtub.

Kui kõnealuste kriteeriumide alusel ei ole võimalik ettevõtte asukohta täpselt kindlaks määrata, on määrav asukoht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta.

3.   Üksnes postiaadressi olemasolu ei saa käsitada maksukohustuslase ettevõtte asukohana.

Artikkel 11

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaldamisel on „püsiv tegevuskoht” mis tahes tegevuskoht peale käesoleva määruse artiklis 10 osutatud ettevõtte asukoha, mida iseloomustab inimeste ja tehniliste vahendite poolest piisavalt püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal saada ja seal kasutada sellele tegevuskohale vajalikke teenuseid.

2.   Järgmiste artiklite kohaldamisel on „püsiv tegevuskoht” mis tahes tegevuskoht peale käesoleva määruse artiklis 10 osutatud ettevõtte asukoha, mida iseloomustab inimeste ja tehniliste vahendite poolest piisavalt püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal pakkuda enda osutatavaid teenuseid:

a)	direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 45;

b)	alates 1. jaanuarist 2013 direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 teine lõik;

c)	alates 31. detsembrist 2014 direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 58;

d)	direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 192a.

3.   Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri omamine ei ole iseenesest piisav, et järeldada, et maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht.

Artikkel 12

Direktiivi 2006/112/EÜ kohaldamisel on füüsilise isiku (olenemata sellest, kas ta on maksukohustuslane) alaline elu- või asukoht aadress, mis on kantud rahvastikuregistrisse või mõnda samalaadsesse registrisse, või mille isik on esitanud asjaomasele maksuhaldurile, v.a siis, kui on tõendeid, et see aadress ei kajasta tegelikkust.

Artikkel 13

Füüsilise isiku (olenemata sellest, kas ta on maksukohustuslane) direktiivis 2006/112/EÜ osutatud „peamine elukoht” on koht, kus kõnealune füüsiline isik peamiselt elab ja millega teda seovad isiklikud või tööalased sidemed.

Kui tööalased sidemed on muus riigis kui isiklikud sidemed või kui tööalased sidemed puuduvad, määravad peamise elukoha isiklikud sidemed, millest ilmneb nimetatud füüsilise isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

2.   JAGU

Kaubatarne koht

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 31–39)

Artikkel 14

Kui kalendriaasta jooksul ületatakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 34 kohast liikmesriigi kohaldatavat künnist, ei muuda kõnealuse direktiivi artikkel 33 sama kalendriaasta jooksul tarnitud muude kui aktsiisiga maksustatavate toodete tarnete kohta, kui tarneid tehakse enne seda, kui liikmesriigi poolt sama kalendriaasta suhtes kohaldatav künnis ületatakse, tingimusel et täidetakse kõik järgmised tingimused:

a)	tarnija ei ole kasutanud kõnealuse direktiivi artikli 34 lõikes 4 sätestatud valikut;

b)	tema kaubatarnete väärtus ei ületanud künnist eelmise kalendriaasta jooksul.

Seevastu muudab direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 33 lähetamise või veo sihtliikmesriigis tehtud järgmiste tarnete kohta:

a)	kaubatarne, millega ületati liikmesriigis jooksval aastal kohaldatav künnis sama kalendriaasta jooksul;

b)	kõik edaspidised kaubatarned samal kalendriaastal selles liikmesriigis;

c)	kalendriaastale, mil toimus punktis a osutatud sündmus, järgneva kalendriaasta jooksul selles liikmesriigis toimuvad kaubatarned.

Artikkel 15

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 37 kohane ühenduses toimuva reisijateveo osa määratakse kindlaks veovahendi teekonna, mitte iga reisija läbitud teekonna alusel.

3.   JAGU

Kaupade ühendusesisese soetamise koht

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 40, 41 ja 42)

Artikkel 16

Kui kaup soetatakse ühendusesiseselt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 20 tähenduses, on käibemaksustamise õigus kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigil, ilma et seda mõjutaks tehingu käibemaksustamine kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.

Kui kaupade tarnija taotleb selle käibemaksu korrigeerimist, mille kohta ta on esitanud arve ja deklaratsiooni kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigile, vaatab kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriik taotluse läbi vastavalt oma eeskirjadele.

4.   JAGU

Teenuste osutamise koht

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 43–59)

1.   alajagu

Kliendi staatus

Artikkel 17

1.   Kui teenuste osutamise koht sõltub sellest, kas klient on maksukohustuslane või mittemaksukohustuslane, määratakse kliendi staatus kindlaks direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 9–13 ja artikli 43 alusel.

2.   Mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena või kellelt nõutakse käibemaksukohustuslasena registreerimist direktiivi 2006/112/EÜ artikli 214 lõike 1 punkti b kohaselt, kuna tema ühendusesisese kaupade soetamise korral tuleb tasuda käibemaksu või ta on kasutanud valikuõigust tasuda nende toimingute puhul käibemaksu, on maksukohustuslane kõnealuse direktiivi artikli 43 tähenduses.

Artikkel 18

1.   Kui ei ole vastupidiseid andmeid, võib teenuse osutaja eeldada, et ühenduses asuval kliendil on maksukohustuslase staatus:

a)

kui klient on esitanud talle oma isikliku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja kui ta saab kinnituse kõnealuse numbri ning sellega seotud nime ja aadressi kehtivuse kohta vastavalt nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määruse (EÜ) nr 904/2010 (halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) (5) artiklile 31;

b)

kui klient ei ole veel saanud isiklikku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, kuid teavitab teenuse osutajat selle taotlemisest ning teenuse osutaja saab mis tahes muu tõendi, mis näitab, et klient on maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kellelt nõutakse enese registreerimist maksukohustuslasena, ning kontrollib piisavalt kliendi esitatud teabe õigsust, lähtudes tavapärastest kaubandustegevuse turvanõuetest, nagu need, mis käsitlevad isiku tuvastamist või maksete kontrollimist.

2.   Kui ei ole vastupidiseid andmeid, võib teenuse osutaja eeldada, et ühenduses asuval kliendil on mittemaksukohustuslase staatus, kui ta tõendab, et asjaomane klient ei ole talle esitanud oma isiklikku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

3.   Kui ei ole vastupidiseid andmeid, võib teenuse osutaja eeldada, et väljaspool ühendust asuval kliendil on maksukohustuslase staatus:

a)

kui ta saab kliendilt tõendi, mille on väljastanud kliendi pädevad maksuhaldurid ja mis tõendab, et klient tegeleb majandustegevusega, mis võimaldab saada käibemaks tagasi nõukogu 17. novembri 1986. aasta direktiivi 86/560/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord) (6) kohaselt;

b)

kui kliendil ei ole sellist tõendit, kuid ta saab kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või samalaadse numbri, mille asukohariik on kliendile andnud ja mida kasutatakse ettevõtete identifitseerimiseks, või mis tahes muu tõendi, mis näitab, et klient on maksukohustuslane, ning kui teenuse osutaja kontrollib piisavalt kliendi esitatud teabe õigsust, lähtudes tavapärastest kaubandustegevuse turvanõuetest, nagu need, mis käsitlevad isiku tuvastamist või maksete kontrollimist.

2.   alajagu

Kliendi seisund tehingus

Artikkel 19

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 44 ja 45 sätestatud teenuste osutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel käsitatakse mittemaksukohustuslasena maksukohustuslast või mittemaksukohustuslasest juriidilist isikut, kes saab neid teenuseid üksnes enda erakasutuseks, sealhulgas oma töötajate erakasutuseks.

Kui tal ei ole teenuste iseloomu kohta vastupidiseid andmeid, näiteks andmeid osutatud teenuste laadi kohta, võib teenuse osutaja eeldada, et teenused on ette nähtud kliendi majandustegevuseks, kui klient on talle seoses asjaomase tehinguga esitanud oma isikliku käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

Kui üks ja sama teenus on ette nähtud nii erakasutuseks, sealhulgas tema töötajate erakasutuseks, kui ka majandustegevuseks, kuulub sellise teenuse osutamine üksnes direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaldamisalasse, tingimusel et ei esine kuritarvitusi.

3.   alajagu

Kliendi asukoht

Artikkel 20

Kui teenus osutatakse maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, keda käsitatakse maksukohustuslasena vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 44, ning kui kõnealuse maksukohustuslase tegevuskoht on ühes ainsas riigis või majandustegevuse asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht on ühes ainsas riigis, on kõnealune teenuse osutamine maksustatav selles riigis.

Teenuse osutaja teeb kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud teabe alusel ning kontrollib seda teavet, lähtudes tavapärastest kaubandustegevuse turvanõuetest, nagu need, mis käsitlevad isiku tuvastamist või maksete kontrollimist.

Selline teave võib hõlmata kliendi ettevõtte asukoha liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit.

Artikkel 21

Kui teenuste osutamine maksukohustuslasele või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslasele, keda käsitatakse maksukohustuslasena, kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 reguleerimisalasse ning asjaomase maksukohustuslase asukoht on rohkem kui ühes riigis, maksustatakse selline teenuse osutamine riigis, kus on kõnealuse maksukohustuslase ettevõtte asukoht.

Juhul kui teenust osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui kliendi ettevõtte asukohas, maksustatakse teenuse osutamine seda teenust saava ja teenust enda vajadusteks kasutava ettevõtte püsivas tegevuskohas.

Kui maksukohustuslasel puudub ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, maksustatakse teenus tema alalises elu- või asukohas või peamises elukohas.

Artikkel 22

1.   Kliendi selle püsiva tegevuskoha kindlakstegemiseks, millele teenus osutati, uurib teenuse osutaja osutatud teenuse laadi ja kasutust.

Kui osutatud teenuse laad või kasutus ei võimalda tal teha kindlaks kliendi seda püsivat tegevuskohta, millele teenus osutati, pöörab teenuse osutaja kõnealuse püsiva tegevuskoha kindlaksmääramiseks tähelepanu eelkõige sellele, kas leping, tellimisvorm või kliendi liikmesriigi antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille klient on talle edastanud, määratleb püsivat tegevuskohta teenuse saajana ning kas püsiv tegevuskoht on majandusüksus, kes maksab teenuse eest.

Kui kliendi seda püsivat tegevuskohta, millele teenus osutati, ei ole võimalik kindlaks määrata käesoleva lõike esimese ja teise lõigu kohaselt, või kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaseid teenuseid osutatakse maksukohustuslasele lepingu alusel, mis hõlmab ühte või mitut teenust, mille laadi ja kogust ei saa kindlaks teha, võib teenuse osutaja käsitada, et teenused osutati kohas, kus on kliendi ettevõtte asukoht.

2.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira kliendi kohustuste täitmist.

Artikkel 23

1.   Alates 1. jaanuarist 2013, kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 esimesele lõigule maksustatakse teenuse osutamist kliendi ettevõtte asukohas või tegevuskoha puudumisel alalises elu- või asukohas või peamises elukohas, teeb teenuse osutaja kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud faktilise teabe alusel ning kontrollib seda teavet, lähtudes tavapärastest kaubandustegevuse turvanõuetest, nagu need, mis käsitlevad isiku tuvastamist või maksete kontrollimist.

2.   Kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklitele 58 ja 59 maksustatakse teenuse osutamist kliendi ettevõtte asukohas või tegevuskoha puudumisel alalises elu- või asukohas või peamises elukohas, teeb teenuse osutaja kõnealuse koha kindlaks kliendilt saadud faktilise teabe alusel ning kontrollib seda, lähtudes tavapärastest kaubandustegevuse turvanõuetest, nagu need, mis käsitlevad isiku tuvastamist või maksete kontrollimist.

Artikkel 24

1.   Alates 1. jaanuarist 2013, kui vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõike 2 esimesele lõigule osutatakse teenuseid mittemaksukohustuslasele, kelle ettevõtte asukoht on mitmes riigis või kelle alaline elu-või asukoht on ühes riigis ja tema peamine elukoht teises riigis, eelistatakse kõnealuste teenuste osutamise koha kindlakstegemisel lähtuda kohast, mis tagab kõige paremini, et maksustamine toimub teenuste tegeliku kasutamise kohas.

2.   Kui direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 58 ja 59 kohaseid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele, kelle ettevõtte asukoht on mitmes riigis või kelle alaline elu- või asukoht on ühes riigis ja tema peamine elukoht teises riigis, eelistatakse kõnealuste teenuste osutamise koha kindlakstegemisel lähtuda kohast, mis tagab kõige paremini, et maksustamine toimub teenuste tegeliku kasutamise kohas.

4.   alajagu

Üldsätted seoses kliendi staatuse, kliendi seisundi tehingus ja kliendi asukoha kindlakstegemisega

Artikkel 25

Teenuse osutamise koha kindlaksmääramise eeskirjade kohaldamisel võetakse arvesse üksnes neid tingimusi, mis eksisteerivad maksustatava teokoosseisu ajal. Soetatud teenuste kasutamise eesmärgi hilisem muutumine ei mõjuta teenuse osutamise koha kindlaksmääramist, tingimusel et ei esine mingeid kuritarvitusi.

5.   alajagu

Üldeeskirjade alla kuuluvate teenuste osutamine

Artikkel 26

Tehing, mille kohaselt asutus pakub jalgpallivõistluste televisiooniülekandeõiguste andmise teenust maksukohustuslastele, kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 alla.

Artikkel 27

Selliste teenuste osutamine, mille käigus taotletakse käibemaksu tagastamist või käibemaks tagastatakse nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/9/EÜ (millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis) (7) alusel, kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 alla.

Artikkel 28

Kui matuse korraldamise raames osutatavad teenused moodustavad ühe teenuse, kuuluvad need direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 44 ja 45 reguleerimisalasse.

Artikkel 29

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 41 kohaldamist, kuulub kirjaliku tõlke teenuste osutamine direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 44 ja 45 alla.

6.   alajagu

Vahendajate osutatavad teenused

Artikkel 30

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 46 nimetatud vahendajate teenuste osutamise alla kuuluvad nii teenuse saaja nimel ja eest kui ka teenuste osutaja nimel ja arvel tegutsevate vahendajate teenused.

Artikkel 31

Teenused, mida osutavad teise isiku nimel või eest tegutsevad vahendajad, mis seisnevad hotelli- või muude samalaadsete majutusteenuste vahendamises, kuuluvad:

a)	direktiivi 2006/112/EÜ artikli 44 kohaldamisalasse, kui teenuseid osutatakse maksukohustuslasele, kes sellena tegutseb, või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, keda käsitatakse maksukohustuslasena;

b)	kõnealuse direktiivi artikli 46 kohaldamisalasse, kui teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele.

7.   alajagu

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- ja muude selliste teenuste osutamine

Artikkel 32

1.   Teenused, millega tagatakse juurdepääs direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 53 osutatud kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutus- või muudele sellistele üritustele hõlmavad selliste teenuste osutamist, mille peamised tunnused on üritusele juurdepääsu õiguse andmine pileti või tasu eest, mis võib muu hulgas olla abonement, hooajapilet või perioodiline liikmemaks.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse eelkõige järgmisele:

a)	juurdepääsu õigus etendustele, teatrietendustele, tsirkuseetendustele, messidele, lõbustusparkidesse, kontsertidele, näitustele ning muudele sellistele kultuuriüritustele;

b)	juurdepääsu õigus sellistele spordiüritustele nagu matšid või võistlused;

c)	juurdepääsu õigus sellistele haridus- ja teadusüritustele nagu konverentsid ja seminarid.

3.   Lõige 1 ei hõlma võimlemissaalide või muude selliste rajatiste tasu eest kasutamist.

Artikkel 33

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 53 osutatud kõrvalteenuste hulka kuuluvad teenused, mis on otseselt seotud juurdepääsuga kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutus- või teistele sellistele üritustele ja mida osutatakse üritustel osalevale isikule tasu eest eraldi.

Selliste kõrvalteenuste hulka kuuluvad eelkõige riietehoiu ja sanitaarruumide kasutamine, kuid nende hulka ei kuulu piletimüügiga seotud lihtsad vahendusteenused.

8.   alajagu

Veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga

Artikkel 34

Kui maksukohustuslane üksnes paneb kokku masina, mille kõik osad on talle hankinud klient, määratakse mittemaksukohustuslasele teenuste osutamise koht kindlaks kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 54, välja arvatud juhul, kui kokkupandavad kaubad muutuvad kinnisasja osaks.

9.   alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine veovahendi pardal

Artikkel 35

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 57 kohane ühenduses toimuva reisijateveo osa määratakse kindlaks veovahendi teekonna alusel, mitte iga reisija läbitud teekonna alusel.

Artikkel 36

Kui restorani- ja toitlustusteenuseid osutatakse ühenduses toimuva reisijateveo osana, kuuluvad need teenused direktiivi 2006/112/EÜ artikli 57 reguleerimisalasse.

Kui restorani- ja toitlustusteenuseid osutatakse väljaspool sellist reisijateveo osa, kuid liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil või kolmandal territooriumil, kuuluvad need teenused kõnealuse direktiivi artikli 55 reguleerimisalasse.

Artikkel 37

Kui ühenduses osutatakse restorani- või toitlustusteenust ja osaliselt toimub see reisijateveo ühenduses toimuva osana ning osaliselt väljaspool sellist reisijateveo osa, kuid liikmesriigi territooriumil, määratakse sellise teenuse osutamise koht tervikuna kindlaks vastavalt teenuse osutamise koha kindlaksmääramise eeskirjadele, mis kehtivad restorani- või toitlustusteenuse osutamise alguses.

10.   alajagu

Veovahendite rent

Artikkel 38

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 56 ja artikli 59 esimese lõigu punktis g osutatud „veovahendid” hõlmavad mootoriga ja mootorita sõidukeid ning muid vahendeid ja seadmeid, mis on ette nähtud inimeste või asjade vedamiseks ühest kohast teise ja mida võidakse tõmmata või lükata sõidukite abil ning mis on tavaliselt kavandatud veo eesmärgil kasutamiseks ja mida ka tegelikkuses saab selleks kasutada.

2.   Lõikes 1 osutatud veovahendid hõlmavad eelkõige järgmisi sõidukeid:

a)	maismaasõidukid, nt autod, mootorrattad, jalgrattad, kolmerattalised sõidukid ja haagiselamud;

b)	haagised ja poolhaagised;

c)	raudteevagunid;

d)

laevad;

e)	õhusõidukid;

f)	haigete või vigastatute veoks ettenähtud sõidukid;

g)	põllumajandustraktorid ja muud põllutöömasinad;

h)	mehhaaniliselt või elektrooniliselt liikuvad invasõidukid.

3.   Veovahendeid, mis on muutunud jäädavalt liikumatuks, ja konteinereid ei käsitata lõikes 1 osutatud veovahenditena.

Artikkel 39

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 kohaldamisel määratakse rentimise objektiks oleva veovahendi jätkuva valdamise või kasutamise kestus kindlaks pooltevahelise lepingu alusel.

Leping on eeldus, mida võib ümber lükata faktide või seaduse abil, et teha kindlaks jätkuva valdamise või kasutamise tegelik kestus.

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 tähenduses lepingulise lühiajalise rendi kestuse ületamine vääramatust jõust tingitud põhjustel ei mõjuta veovahendi jätkuva valdamise või kasutamise kestuse kindlaksmääramist.

2.   Kui ühe ja sama veovahendi rentimine on hõlmatud järjestikuste lepingutega, mis on sõlmitud samade lepingupoolte vahel, on arvesse võetavaks kestuseks veovahendi jätkuva valdamise või kasutamise kestus, mis on ette nähtud kõigi lepingutega kokku.

Esimese lõigu kohaldamisel peetakse lepingut ja selle kehtivuse pikendamisi järjestikusteks lepinguteks.

Pikaajalise rendilepinguna käsitatavale lepingule eelnenud lühiajalise rendilepingu või lühiajaliste rendilepingute kestust ei seata kahtluse alla, tingimusel et ei esine kuritarvitusi.

3.   Järjestikuseid rendilepinguid, mis on sõlmitud samade lepingupoolte vahel, kuid mis hõlmavad erinevaid veovahendeid, ei peeta lõike 2 kohaldamisel järjestikusteks lepinguteks, tingimusel et ei esine kuritarvitusi.

Artikkel 40

Veovahendi tegelikult kliendi käsutusse andmise koht, nagu on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 56 lõikes 1, on koht, kus klient või tema nimel tegutsev kolmas isik veovahendi füüsiliselt oma valdusse võtab.

11.   alajagu

Teenuste osutamine väljaspool ühendust asuvatele mittemaksukohustuslastele

Artikkel 41

Kirjaliku tõlke teenuste osutamine väljaspool ühendust asuvale mittemaksukohustuslasele kuulub direktiivi 2006/112/EÜ artikli 59 esimese lõigu punkti c alla.

VI   PEATÜKK

MAKSUSTATAV VÄÄRTUS

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ VII JAOTIS)

Artikkel 42

Kui kaupade tarnija või teenuste osutaja seab krediit- või deebetkaardiga maksmise tingimuseks, et klient maksab talle või mõnele teisele ettevõtjale teatud summa ning kui koguhind, mis kliendil tuleb tasuda, jääb makseviisist olenemata samaks, arvestatakse nimetatud summa tarnitud kaupade või osutatud teenuste maksustatava väärtuse sisse vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklitele 73–80.

VII   PEATÜKK

MÄÄRAD

Artikkel 43

Direktiivi 2006/112/EÜ III lisa punktis 12 osutatud „puhkuseks pakutav majutus” sisaldab kämpingute juures asuvaid väljarenditavaid telke, haagiselamuid ja vagunelamuid, mida kasutatakse inimeste majutamiseks.

VIII   PEATÜKK

MAKSUVABASTUS

1.   JAGU

Maksuvabastus teatavate avalikes huvides teostatavate tegevuste puhul

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 132, 133 ja 134)

Artikkel 44

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132 lõike 1 punktis i nimetatud kutse- või ümberõpe sisaldab ameti või erialaga seotud õpet, samuti kutsealaste teadmiste omandamiseks või täiendamiseks ettenähtud õpet. Kursuse kestusel ei ole tähtsust õppe liigitamisel kutse- või ümberõppeks.

2.   JAGU

Maksuvabastus muude tegevuste puhul

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 135–137)

Artikkel 45

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 lõike 1 punktis e nimetatud maksuvabastus ei hõlma plaatinanoobleid.

3.   JAGU

Impordi maksuvabastus

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 143–145)

Artikkel 46

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 144 nimetatud vabastust kohaldatakse selliste veoteenuste suhtes, mis on seotud vallasasjade impordiga elukoha vahetamise tõttu.

4.   JAGU

Ekspordi maksuvabastus

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 146 ja 147)

Artikkel 47

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 146 lõike 1 punktis b osutatud „erakasutuseks ettenähtud veovahendid” sisaldavad veovahendeid, mida kasutavad mitteärilistel eesmärkidel muud isikud kui füüsilised isikud, näiteks avalik-õiguslikud organisatsioonid kõnealuse direktiivi artikli 13 tähenduses ja ühingud.

Artikkel 48

Selleks et määrata kindlaks, kas liikmesriigi poolt vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 147 lõike 1 esimese lõigu punktile c sätestatud künnis, mis on reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade tarne puhul maksuvabastuse andmise tingimus, on ületatud, põhineb arvutus arvel märgitud väärtusel. Mitmete kaupade koguväärtust võib kasutada üksnes siis, kui kõik kaubad on esitatud samal arvel, mille on väljastanud sama maksukohustuslane, kes tarnib kaupa samale kliendile.

5.   JAGU

Eksporditehingutena käsitatavate tehingute maksuvabastused

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 151 ja 152)

Artikkel 49

Direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 151 ettenähtud vabastust kohaldatakse ka elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes, kui neid osutab maksukohustuslane, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklitega 357–369 ettenähtud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda.

Artikkel 50

1.   Selleks et tunnustada nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta) (8) osutatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina loodavat organit direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punkti g ja artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisel rahvusvahelise organisatsioonina, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a)	ta on eraldiseisev juriidiline isik, kellel on täielik õigusvõime;

b)	ta on loodud Euroopa Liidu õiguse alusel ja tema suhtes kehtivad ühenduse õigusaktid;

c)	tema liikmeteks on liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kuid mitte eraõiguslikud organisatsioonid;

d)	tal on konkreetsed ja seadusjärgsed eesmärgid, mida püütakse koos saavutada ja mis on oma olemuselt mittemajanduslikud.

2.   Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punktiga g ja artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punktiga b ettenähtud vabastust kohaldatakse lõikes 1 nimetatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi suhtes, kui vastuvõttev liikmesriik tunnistab teda rahvusvahelise organisatsioonina.

Sellise vabastuse piirmäärad ja tingimused sätestatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi liikmete vahelises lepingus või vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 5 lõike 1 punktile d. Kui kaupu ei lähetata ega veeta väljapoole seda liikmesriiki, kus toimub kaubatarne, ning kui on tegemist teenustega, võib maksuvabastust rakendada käibemaksu tagastamise kaudu vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõikele 2.

Artikkel 51

1.   Kui kaubatarnete või teenuste saaja asub ühenduses, kuid mitte selles liikmesriigis, kus tarne või teenuse osutamine toimub, kasutatakse käesoleva määruse II lisas ette nähtud käibemaksust ja/või aktsiisist vabastamise tõendit, lähtudes kõnealuse tõendi lisas esitatud selgitavatest märkustest, selle tõendamisel, et asjaomase tehingu puhul on õigus saada sellist direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 kohast vabastust.

Kõnealuse tõendi kasutamisel võib liikmesriik, kus on kaubatarnete või teenuste saaja tegevuskoht, teha otsuse, kas kasutada ühtset käibemaksust ja aktsiisist vabastuse tõendit või kasutada kahte eraldi tõendit.

2.   Lõikes 1 osutatud tõendil peab olema vastuvõtva liikmesriigi pädeva ametiasutuse tempel. Kui kaubad või teenused on ette nähtud ametlikuks kasutamiseks, võivad liikmesriigid siiski enda sätestatud tingimustel vabastada kaubatarnete või teenuste saaja nõudest, et tõendil peab tempel olema. Vabastus võidakse kuritarvitamise korral tagasi võtta.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kontaktpunkti, mis on määratud selleks, et määrata kindlaks, milline ametiasutus vastutab tõendile templi panemise eest ning mil määral nad on sellest nõudest loobunud. Komisjon annab liikmesriikidelt saadud teabe edasi teistele liikmesriikidele.

3.   Kui liikmesriik, kus tarne või teenuse osutamine toimub, kohaldab vahetut maksust vabastamist, saab tarnija kaubatarnete või teenuste saajalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõendi ning säilitab selle oma raamatupidamise dokumendina. Kui vabastus antakse käibemaksu tagasimaksmise kaudu vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõikele 2, lisatakse tõend asjaomasele liikmesriigile esitatavale tagasimaksetaotlusele.

IX   PEATÜKK

MAHAARVAMISED

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ X JAOTIS)

Artikkel 52

Kui impordiliikmesriik on kehtestanud elektroonilise tolliformaalsuste täitmise süsteemi, hõlmab direktiivi 2006/112/EÜ artikli 178 punktis e nimetatud mõiste „impordidokument” nende dokumentide elektroonilisi versioone, tingimusel et need võimaldavad kontrollida mahaarvamisõiguse kasutamist.

X   PEATÜKK

MAKSUKOHUSTUSLASTE JA TEATAVATE MITTEMAKSUKOHUSTUSLASTE KOHUSTUSED

(DIREKTIIVI 2006/112/EÜ XI JAOTIS)

1.   JAGU

Isikud, kes on kohustatud käibemaksu tasuma

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 192a–205)

Artikkel 53

1.   Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 192a kohaldamisel võetakse maksukohustuslase püsivat tegevuskohta arvesse üksnes siis, kui seda iseloomustab inimeste ja tehniliste vahendite poolest piisavalt püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal tarnida kaupu või osutada teenuseid, mille tarnimises või osutamises ta osaleb.

2.   Kui maksukohustuslase püsiv tegevuskoht asub selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, ei käsitata seda tegevuskohta kaubatarnes või teenuse osutamises osalevana direktiivi 2006/112/EÜ artikli 192a punkti b tähenduses, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane kasutab kõnealuse püsiva tegevuskoha tehnilisi vahendeid ja inimressursse nende kaupade tarnimisele või teenuste osutamisele omaste tehingute teostamiseks enne või pärast kõnealuses liikmesriigis maksustatavate kaubatarnete tegemist või teenuste osutamist.

Kui püsiva tegevuskoha vahendeid kasutatakse ainult toetavate haldusülesannete täitmiseks, nt raamatupidamine, arvete esitamine ja võla sissenõudmine, ei käsitata seda kaubatarnete tegemise või teenuste osutamisena.

Kui aga arvele on märgitud püsiva tegevuskoha liikmesriigis väljastatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, käsitatakse kõnealust püsivat tegevuskohta selles liikmesriigis tehtud kaubatarnete või osutatud teenuste osalisena, kui ei ole vastupidiseid andmeid.

Artikkel 54

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, direktiivi 2006/112/EÜ artiklit 192a ei kohaldata, isegi kui kõnealune ettevõtte asukoht ei osale asjaomases liikmesriigis tehtavates kaubatarnetes või teenuste osutamises.

2.   JAGU

Muud sätted

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 272 ja 273)

Artikkel 55

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklis 262 osutatud toimingute puhul on maksukohustuslased, kellele on kõnealuse direktiivi artikli 214 kohaselt antud isiklik käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ja mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena, kohustatud, kui nad tegutsevad käibemaksukohustuslasena, esitama kaupade tarnijale või teenuste osutajale oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud maksukohustuslased, kellel on käesoleva määruse artikli 4 esimese lõigu kohaselt õigus saada kaupade ühendusesisese soetamise korral maksuvabastus, ei ole kohustatud esitama kaupade tarnijale oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, kui nad on käibemaksukohustuslasena registreeritud kõnealuse direktiivi artikli 214 lõike 1 punkti d või e kohaselt.

XI   PEATÜKK

ERIKORD

1.   JAGU

Investeeringukulla erikord

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 344–356)

Artikkel 56

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 344 lõike 1 punktis 1 osutatud mõiste „kullaturul heakskiidetud kaal” hõlmab vähemalt käesoleva määruse III lisas sätestatud kaubeldavaid ühikuid ja kaalusid.

Artikkel 57

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 345 kohase kuldmüntide loendi koostamisel tähendavad kõnealuse direktiivi artikli 344 lõike 1 punktis 2 osutatud mõisted „hind” ja „turuväärtus” iga aasta 1. aprillil kehtivat hinda ja turuväärtust. Kui 1. aprill ei lange päevale, mil need väärtused kindlaks määratakse, kasutatakse järgmisel kindlaksmääramise päeval kehtivaid väärtusi.

2.   JAGU

Mittemaksukohustuslastele elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavate ühenduseväliste maksukohustuslaste suhtes kohaldatav erikord

(Direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 357–369)

Artikkel 58

Kui direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 357–369 sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda kasutav ühenduseväline maksukohustuslane vastab kalendriaasta kvartali jooksul vähemalt ühele kõnealuse direktiivi artiklis 363 sätestatud väljaarvamiskriteeriumile, lõpetab registreerimisliikmesriik selle ühendusevälise maksekohustuslase suhtes erikorra rakendamise. Sellistel juhtudel võib edaspidi erikorra rakendamise kõnealuse ühendusevälise maksekohustuslase suhtes lõpetada mis tahes hetkel nimetatud kvartali jooksul.

Enne kustutamist, kuid kustutamise kvartali jooksul osutatud elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul esitab ühenduseväline maksekohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 kohaselt käibedeklaratsiooni kogu kvartali kohta. Kõnealuse deklaratsiooni esitamise nõue ei mõjuta nõuet ennast käibemaksukohustuslasena registreerida liikmesriigi tavaeeskirjade alusel, kui selline nõue kehtib.

Artikkel 59

Iga deklareerimisperiood (kalendriaasta kvartal) direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 tähenduses on omaette deklareerimisperiood.

Artikkel 60

Kui käibedeklaratsioon on juba esitatud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 kohaselt, tehakse selles esitatud arvandmete edasised muudatused üksnes kõnealuse deklaratsiooni muutmisega ning mitte järgmise deklaratsiooni kohandamisega.

Artikkel 61

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklites 357–369 sätestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorra alusel esitatud käibedeklaratsiooni summasid ei ümardata lähima terve rahaühikuni. Deklaratsioonis esitatakse ja kantakse üle käibemaksu täpne summa.

Artikkel 62

Kui registreerimisliikmesriik on saanud direktiivi 2006/112/EÜ artikli 364 kohasest elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonist tuleneva summaga võrreldes enammakse, tagastab ta enam makstud summa otse asjaomasele maksukohustuslasele.

Kui registreerimisliikmesriik on saanud makse hiljem valeks osutuva deklaratsiooni alusel ning see liikmesriik on selle makse juba jaotanud tarbimisliikmesriikide vahel, tagastavad viimased enammakse ühendusevälisele maksukohustuslasele ning teavitavad korrigeerimisest registreerimisliikmesriiki.

Artikkel 63

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 367 alusel makstud käibemaksusummadeks on kõnealuse direktiivi artikli 364 kohaselt esitatud käibedeklaratsioonil esitatud summad. Makstud summade edasisi muudatusi võib teha üksnes sellele deklaratsioonile viidates ning neid ei või kanda teise deklaratsiooni ega parandada järgmises deklaratsioonis.

XII   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Määrus (EÜ) nr 1777/2005 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 65

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

Siiski kohaldatakse järgmisi kohaldamistähtpäevi:

—	artikli 3 punkti a, artikli 11 lõike 2 punkti b, artikli 23 lõiget 1 ja artikli 24 lõiget 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013;

—	artikli 3 punkti b kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015;

—	artikli 11 lõike 2 punkti c kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014.

---

(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2)  ELT L 288, 29.10.2005, lk 1.

(3)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 11.

(4)  EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1.

(5)  ELT L 268, 12.10.2010, lk 1.

(6)  EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40.

(7)  ELT L 44, 20.2.2008, lk 23.

(8)  ELT L 206, 8.8.2009, lk 1.

---

---

---

---

---

23.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/23

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 283/2011,

22. märts 2011,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 633/2007 artiklis 7 osutatud üleminekukorda

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (2) eriti selle artikli 8 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lennuandmete edastamise protokolli rakendamise eesmärk on vahetada lennuandmeid kooskõlas komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1032/2006, millega sätestatakse lennuandmete vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded (3).

(2)

Selleks et järgida komisjoni 7. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 633/2007 (milles sätestatakse lendudest teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded) (4) I lisa punktis 6 sätestatud nõudeid, peavad mõned liikmesriigid või aeronavigatsiooniteenuste osutajad lisaks oma internetiprotokollile ajakohastama ka paljud lennuandmete süsteemid ja võrgu infrastruktuuri. Nende süsteemide ajakohastamisel enne 20. aprilli 2011 võib asjaomaste liikmesriikide või aeronavigatsiooniteenuste osutajate jaoks olla märkimisväärne finantsmõju ning seepärast tuleks kehtestada sobiv üleminekukord, mis aitaks hoida kulusid võimalikult madalal tasemel.

(3)	Üleminekukorra kehtimise ajal peaksid asjaomased liikmesriigid või aeronavigatsiooniteenuste osutajad kohaldama vajalikke meetmeid Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (edaspidi „EATMN”) koostalitlusvõime tagamiseks.

(4)	Seega tuleks määrust (EÜ) nr 633/2007 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 633/2007 muudetakse järgmiselt. Artiklis 7 nummerdatakse kaks esimest lõiku ning lisatakse järgmised lõiked 3, 4 ja 5:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3)  ELT L 186, 7.7.2006, lk 27.

(4)  ELT L 146, 8.6.2007, lk 7.

---

23.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/25

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 284/2011,

22. märts 2011,

Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 48 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni direktiiviga 2002/72/EÜ (2) on kehtestatud erisätted toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -toodete kohta, sealhulgas nõuded koostise kohta ning kitsendused ja andmed toodetes ja materjalides kasutamiseks lubatud ainete kohta.

(2)

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (3) artikli 50 kohaselt edastatud mitu märkust ja hoiatust, mis käsitlevad Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast (edaspidi „Hongkong”) liitu toodud toiduga kokkupuutuvaid materjale, millest eraldub toitu või toidu mudelainesse kemikaale koguses, mis ei ole kooskõlas liidu õigusaktidega.

(3)	Kõnealused märkused ja hoiatused on eelkõige seotud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvetega, mis ei ole vastavuses direktiivi 2002/72/EÜ II lisa A jaos ja V lisa A osas sätestatud nõuetega primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi toitu eraldumise kohta.

(4)	Primaarsed aromaatsed amiinid on ühendite rühm, millest osa on kantserogeensed ja osa puhul on kahtlus, et need võivad olla kantserogeensed. Primaarseid aromaatseid amiine võib toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides tekkida lisandite või lagusaaduste olemasolul.

(5)	Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiidist köögitarvetest on teadete kohaselt toitu eraldunud suuri primaarsete aromaatsete amiinide koguseid.

(6)	Direktiivi 2002/72/EÜ kohaselt on lubatud plastmasside tootmisel kasutada formaldehüüdi tingimusel, et sellistest plastmassidest ei eraldu formaldehüüdi toitu rohkem kui 15 mg/kg (erimigratsiooni piirnorm SML on väljendatud formaldehüüdi ja heksametüleentetramiini kogusummana).

(7)	Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud melamiinist köögitarvetest on teadete kohaselt toitu eraldunud lubatust suuremaid formaldehüüdi koguseid.

(8)	Komisjon on viimastel aastatel võtnud tarvitusele mitmesuguseid abinõusid, et paremini tutvustada liidu õigusaktides sätestatud nõudeid, mida kohaldatakse toiduga kokkupuutuvate materjalide importimisel liitu, näiteks korraldanud koolitusi Hiina ametivõimudele.

(9)

Vaatamata meetmetele ilmnes veterinaar- ja toiduameti lähetustel Hiinasse ja Hongkongi 2009. aastal tõsiseid puudusi järelevalves, millega kontrollitakse toiduga kokkupuutuvaid plastmaterjale, ning suur kogus Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust kontrollitud köögitarbeid ei vastanud endiselt liidu õigusaktide nõuetele.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1935/2004 (4) on kehtestatud toiduga otse või kaudselt kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja tooteid käsitlevad sätted, sealhulgas teatavad üld- ja erinõuded, millele need materjalid ja tooted peavad vastama. Kooskõlas selle määruse artikliga 24 teevad liikmesriigid kõnealuse määruse täitmise tagamiseks ametlikke kontrollimisi kooskõlas ametlikku toidu- ja söödakontrolli käsitleva liidu õiguse asjaomaste sätetega. Nimetatud sätted on esitatud määruses (EÜ) nr 882/2004.

(11)	Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 48 lõikes 1 on sätestatud, et kuni liidu õigusaktides ei ole kehtestatud kolmandatest riikidest kaupade importimise tingimusi ja üksikasjalikku korda, võib need vajaduse korral kehtestada komisjon.

(12)	Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 48 lõikega 2 on ette nähtud võimalus kehtestada impordi eritingimused teatavatele kolmandatest riikidest pärit toodetele, arvestades selliste toodetega seotud ohtusid.

(13)

Selleks et võimalikult vähendada terviseohtusid, mida võivad põhjustada polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarbed, mis on Hiinast või Hongkongist pärit või sealt lähetatud, tuleks igale sellisele tootesaadetisele lisada asjaomased dokumendid, sealhulgas analüüsitulemused, mis näitavad vastavust primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi eraldumise nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2002/72/EÜ.

(14)

Selleks et tõhustada Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete kontrollimist, peaksid importijad või nende esindajad esitama enne saadetise saabumist eelteatise selle kohta, mida saadetis sisaldab ja millal see saabub. Samuti peaks olema liikmesriikidel õigus määrata, milliste punktide kaudu võib selliste toodete saadetisi liitu tuua. Selline teave peaks olema avalik.

(15)

Selleks et tagada Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete kontrollimise ühetaolisus kogu liidu ulatuses, tuleks käesolevas määruses määratleda ametliku kontrollimise menetlus, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 2. Kontrollimine peaks hõlmama dokumentide, identsuse ja füüsilist kontrollimist.

(16)	Kui füüsilisel kontrollimisel tehakse kindlaks mittevastavus, peaks liikmesriik sellest kohe komisjonile teatama toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu.

(17)

Liikmesriikidel peaks olema erijuhtudel võimalus anda luba Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete saadetiste edasitoimetamiseks esimesest punktist tingimusel, et saabumiskoha pädeva asutusega on kooskõlastatud saadetise jälgitavuse tagamine seni, kuni oodatakse füüsilise kontrollimise tulemusi, et pädev asutus saaks selliste saadetiste importimisega tegelda tõhusalt ja tulemuslikult.

(18)

Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarbed võib lubada vabasse ringlusse alles siis, kui kõik kontrollimised on tehtud ja tulemused teada. Seetõttu tuleb enne kaupade vabasse ringlusesse lubamist teha kontrollimistulemused tolliasutusele kättesaadavaks.

(19)	Tuleks sätestada sellisel kontrollimisel saadud andmete salvestamise menetlus. Andmeid tuleks korrapäraselt edastada komisjonile.

(20)	Käesoleva määruse sätted tuleks korrapäraselt läbi vaadata ning võtta arvesse liikmesriikidest laekunud teavet.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast (edaspidi „Hongkong”) pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimused ja üksikasjalik kord.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „plastikust köögitarbed”– plastmaterjalid ja -esemed, mida on kirjeldatud direktiivi 2002/72/EÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 ning mis kuuluvad CN-koodi ex 3924 10 00 alla;

b)   „saadetis”– kogus polüamiid- või melamiinplastikust köögitarbeid, mille kohta kehtib sama saatedokument (kehtivad samad saatedokumendid) ja mida veetakse sama veovahendiga samast kolmandast riigist;

c)   „pädev asutus”– liikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 4;

d)   „esimene sissetoomiskoht”– koht, kus saadetis liitu siseneb;

e)   „dokumentide kontrollimine”– dokumentide kontrollimine, millele osutatakse käesoleva määruse artiklis 3;

f)   „identsuse kontrollimine”– vaatluse teel kontrollimine veendumaks, et saadetisega kaasas olevad dokumendid vastavad saadetise sisule;

g)   „füüsiline kontrollimine”– proovide võtmine analüüsimiseks, laboratoorseteks katseteks ja mis tahes muuks kontrollimiseks, mis on vajalik, et teha kindlaks vastavus primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi eraldumise piirnormidele, mis on kehtestatud direktiiviga 2002/72/EÜ.

Artikkel 3

Imporditingimused

1.   Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarbeid võib importida liikmesriikidesse ainult sel juhul, kui importija esitab pädevale asutusele koos iga saadetisega nõuetekohaselt täidetud avalduse, mis kinnitab, et saadetis vastab direktiivi 2002/72/EÜ II lisa A jaos ja V lisa A osas sätestatud nõuetele primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi eraldumise kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud avalduse näidis on esitatud käesoleva määruse lisas. Avaldus koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest, kuhu saadetis tuuakse.

3.   Lõikes 1 osutatud avaldusele tuleb lisada laboratooriumi aruanne, milles on esitatud:

a)

polüamiidist köögitarvete analüüsi tulemused, mis näitavad, et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse primaarseid aromaatseid amiine määratavas koguses. Piirtundlikkust kohaldatakse eraldunud primaarsete aromaatsete amiinide summa suhtes. Primaarsete aromaatsete amiinide analüüsi piirtundlikkus on 0,01 mg/kg toidu või toidu mudelaine kohta;

b)	melamiinist köögitarvete analüüsi tulemused, mis näitavad, et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse formaldehüüdi üle 15 mg/kg toidu kohta.

4.   Käesoleva määruse lisas sätestatud kujul esitatud avalduses märgib pädev asutus, kas kaupu võib lubada vabasse ringlusesse või mitte vastavalt sellele, kas on täidetud direktiivis 2002/72/EÜ kehtestatud nõuded, millele osutatakse lõikes 1.

Artikkel 4

Eelnev saadetistest teatamine

Importijad või nende esindajad teatavad esimese sissetoomiskoha pädevale asutusele vähemalt kaks tööpäeva ette Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud saadetise eeldatava saabumispäeva ja kellaaja.

Artikkel 5

Esimesest sissetoomiskohast teatamine

Kui liikmesriik määrab Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud saadetiste esimesed sissetoomiskohad, avaldab liikmesriik esimeste sissetoomiskohtade ajakohastatud loetelu veebilehel ja teatab komisjonile sellise veebilehe aadressi.

Teavitamise eesmärgil avaldab komisjon oma veebilehel liikmesriikide esimeste sissetoomiskohtade loetelude lingid.

Artikkel 6

Kontrollimine esimeses sissetoomiskohas

1.   Esimese sissetoomiskoha pädev asutus:

a)	kontrollib kahe päeva jooksul pärast saabumist saadetise dokumente;

b)

teeb saadetise identsuse ja füüsilise kontrollimise, sh 10 % saadetiste laboratoorsed analüüsid viisil, mis ei võimalda importijatel või nende esindajatel ette näha, kas konkreetset saadetist võidakse vastavalt kontrollida või mitte; füüsilise kontrollimise tulemused peavad olema kättesaadavad niipea, kui tehniliselt võimalik.

2.   Kui lõike 1 punktis b osutatud laboratoorsel analüüsil ilmneb saadetise mittevastavus, teatab pädev asutus sellest kohe komisjonile määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 50 rajatud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu.

Artikkel 7

Edasivedu

Esimese sissetoomiskoha pädev asutus võib lubada Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud saadetiste edasitoimetamist enne artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimise tulemuste selgumist.

Kui pädev asutus annab lõikes 1 osutatud loa, teatab ta sellest saabumiskoha pädevale asutusele ja edastab artiklis 3 osutatud ja lisas kehtestatud kujul nõuetekohaselt täidetud avalduse koopia ja artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimiste tulemused, niipea kui need on selgunud.

Liikmesriigid teevad vajalikud korraldused tagamaks, et saadetised on pädevate asutuste pideva kontrolli all ning et saadetisi ei ole artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimiste tulemuste selgumiseni võimalik mitte mingil viisil avada.

Artikkel 8

Vabasse ringlusesse lubamine

Hiinast ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarbed lubatakse vabasse ringlusesse, kui tolliasutusele esitatakse artiklis 3 osutatud ja lisas kehtestatud kujul nõuetekohaselt täidetud avaldus.

Artikkel 9

Aruandlus komisjonile

1.   Pärast artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrollimiste tegemist talletavad pädevad asutused järgmised andmed:

a)	iga kontrollitud saadetise andmed, sealhulgas: i) saadetise suurus (toodete arv); ii) päritoluriik;

b)	saadetiste arv, millest on võetud proove ja tehtud analüüse;

c)	artiklis 6 osutatud kontrollimiste tulemused.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile üks kord kvartalis igale kvartalile järgneva kuu lõpus aruande lõikes 1 osutatud teabega.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2011.

---

(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18.

(3)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(4)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

---

---

23.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/30

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 285/2011,

22. märts 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. märtsil 2011.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

---

---

23.3.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 77/32

---

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2011,

millega muudetakse otsust 2008/458/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 1159 all)

(ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, slovaki-, sloveeni-, soome-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2011/177/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsust nr 575/2007/EÜ, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013, (1) eriti selle artiklit 23 ja artikli 35 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Arvestades Euroopa Tagasipöördumisfondi käivitamise järel saadud kogemusi, on asjakohane selgitada komisjoni otsuses 2008/458/EÜ (2) sätestatud kohustused seoses läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimisega projektide rakendamisel.

(2)	Liikmesriigid peavad aastaprogrammide rakendamise kohta aru andma. Seepärast on asjakohane selgitada, millist teavet liikmesriigid peavad esitama.

(3)	Selleks, et vähendada liikmesriikide halduskoormust ja tagada suurem õiguskindlus, tuleks muuta Euroopa Tagasipöördumisfondist kaasrahastatavate meetmete kulude abikõlblikkust käsitlevad eeskirjad lihtsamaks ja selgemaks.

(4)

Enamikku käesoleva otsusega tehtavaid muudatusi tuleks kohaldada viivitamatult. Kuid kuna 2009. ja 2010. aasta programmid on pooleli, on asjakohane kohaldada Euroopa Tagasipöördumisfondist kaasrahastatavate meetmete kulude abikõlblikkust käsitlevaid täiendatud eeskirju alates 2011. aasta programmist. Sellegipoolest tuleks anda liikmesriikidele võimalus kohaldada nimetatud eeskirju teatavatel tingimustel varem.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on põhiõigusakt Ühendkuningriigi suhtes siduv, mistõttu on siduv ka käesolev otsus.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on põhiõigusakt Iirimaa suhtes siduv, mistõttu on siduv ka käesolev otsus.

(7)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 2 kohaselt ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv ja seda ei kohaldata Taanis.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013) (3) kohaselt asutatud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise ühiskomitee arvamusega.

(9)	Seepärast tuleks otsust 2008/458/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/458/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 9 lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega: „Pakkumiskutse sisu iga oluline muudatus avaldatakse samadel tingimustel.”

2)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Rakenduslepingud Projektide rakenduslepingute sõlmimisel toimivad riik, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused, avalik-õiguslikud isikud, mitmest nimetatud ametiasutusest või avalik-õiguslikust isikust moodustatud ühendused kooskõlas Euroopa Liidu ja liikmesriigi hankemenetluse normide ja põhimõtetega. Muud üksused peale esimeses lõigus nimetatute sõlmivad projektide rakenduslepingud pärast asjakohast avalikustamist, et tagada läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtte täitmine. Lepingud väärtusega alla 100 000 euro võidakse sõlmida tingimusel, et asjaomane üksus on küsinud vähemalt kolm pakkumist. Lepingute suhtes, mille väärtus ei ületa 5 000 eurot, ei kehti mingeid menetluslikke kohustusi, ilma et see piiraks liikmesriigi eeskirjade kohaldamist.”

3)	Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1.   Vastutav asutus peab teavitama komisjoni ametliku kirja teel haldus- ja kontrollisüsteemi igast olulistest muudatusest ning saatma komisjonile haldus- ja kontrollsüsteemide täiendatud kirjelduse hiljemalt sellise muudatuse jõustumise ajal.”

4)	Artikli 24 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3.   Edu- ja lõpparuannetega seotud finantstabelites liigendatakse summad nii strateegiasuunistes määratud prioriteetide kui ka konkreetse prioriteedi järgi.”

5)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 1 lisatakse järgmised laused: „Auditeerimisstrateegia muudatused, mis on esitatud põhiõigusakti artikli 30 lõike 1 punkti c kohaselt ja mille komisjon on heaks kiitnud, esitatakse komisjonile võimalikult kiiresti. Täiendatud auditeerimisstrateegia kehtestatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele, märkides ära tehtud täiendused.”; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2.   Auditeerimisasutus esitab aasta auditeerimiskava 2010. aastast alates enne iga aasta 15. veebruari, välja arvatud juhul, kui viimase kahe komisjoni poolt heakskiidetud aastaprogrammi puhul ei ületa komisjoni aastamakse 1 miljonit eurot. Auditeerimiskava kehtestatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele. Liikmesriigid ei pea iga-aastaste auditeerimiskavade esitamisel auditeerimisstrateegiat uuesti esitama. Põhiõigusakti artikli 30 lõikes 2 sätestatud ühise auditeerimisstrateegia korral võib esitada ühise aasta auditeerimiskava.”

6)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Sertifitseerimisasutuse koostatavad dokumendid 1.   Põhiõigusakti artikli 39 lõikes 4 nimetatud teise eelmakse taotlusele lisatava tõendusmaterjali koostab sertifitseerimisasutus ja vastutav asutus esitab selle komisjonile VIII lisas esitatud kujul. 2.   Põhiõigusakti artikli 40 lõike 1 punktis a nimetatud lõppmakse taotlusele lisatava tõendusmaterjali koostab sertifitseerimisasutus ja vastutav asutus esitab selle komisjonile IX lisas esitatud kujul.”

7)	Artikkel 37 asendatakse järgmisega: „Artikkel 37 Elektrooniline andmevahetus Teavet edastatakse lisaks 3. peatükis nimetatud dokumentide nõuetekohaselt allkirjastatud paberversioonidele ka elektroonilisel teel.”

8)	Lisasid on muudetud vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 punktid 1–7 ja lisa punktid 1–5 kehtivad käesoleva otsuse vastuvõtmise päevast.

2.   Lisa punkt 6 hakkab kehtima hiljemalt alates 2011. aasta programmide rakendamisest.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada lisa punkti 6 2009. ja 2010. aasta programmide töösolevate või tulevaste projektide suhtes, järgides täiel määral võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Sellisel juhul kohaldavad liikmesriigid uusi eeskirju asjaomase projekti suhtes tervikuna ja muudavad vajaduse korral toetuslepingut. Üksnes tehnilise abi kulude puhul võivad liikmesriigid otsustada kohaldada lisa punkti 6 alates 2008. aasta programmist.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Slovaki Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

---

(1)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 45.

(2)  ELT L 167, 27.6.2008, lk 135.

(3)  ELT L 144, 6.6.2007, lk 22.

---

---