ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2011.068.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 68

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

54. köide
15. märts 2011


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

EELARVED

 

 

Euroopa Parlament

 

 

2011/125/EL, Euratom

 

*

Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve lõplik vastuvõtmine

1

Käesolevas eelarvedokumendis on kõik summad väljendatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.Finantsmääruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud mis tahes tulu, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse 5. või 6. jaotisse, võib kanda lisaassigneeringuna rubriikidesse, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.Täitumisnäitajad sisaldavad kõiki kinnitatud assigneeringuid, sealhulgas eelarveassigneeringuid, lisaassigneeringuid ja sihtotstarbelisi tulusid.

Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

EELARVED

 

 

Euroopa Parlament

 

*

1

Käesolevas eelarvedokumendis on kõik summad väljendatud eurodes, kui ei ole märgitud teisiti.Finantsmääruse artikli 18 lõikes 1 sätestatud mis tahes tulu, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse 5. või 6. jaotisse, võib kanda lisaassigneeringuna rubriikidesse, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.Täitumisnäitajad sisaldavad kõiki kinnitatud assigneeringuid, sealhulgas eelarveassigneeringuid, lisaassigneeringuid ja sihtotstarbelisi tulusid.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

EELARVED

Euroopa Parlament

15.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1


Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve

LÕPLIK VASTUVÕTMINE

(2011/125/EL, Euratom)

EUROOPA PARLAMENDI PRESIDENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314;

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a;

võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (1);

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2);

võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, (3) eriti selle I osas sätestatud ja I lisas esitatud mitmeaastast finantsraamistikku;

võttes arvesse komisjoni 27. aprillil 2010 esitatud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti;

võttes arvesse nõukogus 12. augustil 2010 vastu võetud seisukohta Euroopa Liidu eelarve projekti kohta;

võttes arvesse komisjoni 15. septembril 2010 esitatud kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2011 Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. oktoobril 2010 vastu võetud resolutsiooni nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 20. oktoobril 2010 vastu võetud muudatusettepanekuid üldeelarve projekti kohta;

võttes arvesse presidendi 22. oktoobri 2010. aasta kirja, milles kokkuleppel nõukogu eesistujaga kutsuti 27. oktoobriks 2010 kokku lepituskomitee koosolek;

võttes arvesse nõukogu eesistuja 25. oktoobri 2010. aasta kirja, milles teatatakse, et nõukogu ei saa kõiki Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekuid heaks kiita;

võttes arvesse komisjoni poolt 11. oktoobril 2010 ja 20. oktoobril 2010 esitatud kirjalikke muutmisettepanekuid nr 2/2011 ja nr 3/2011 Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kohta;

võttes arvesse asjaolu, et lepituskomitee ei jõudnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 osutatud 21-päevase tähtaja jooksul ühise teksti osas kokkuleppele;

võttes arvesse Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve uut projekti, mille komisjon esitas 26. novembril 2010 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 8;

võttes arvesse nõukogus 10. detsembril 2010 vastu võetud seisukohta Euroopa Liidu eelarve projekti kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikleid 75b, 75d ja 75e;

võttes arvesse, et Euroopa Parlament kiitis 15. detsembril 2010 nõukogu seisukoha heaks,

KINNITAB JÄRGMIST:

Ainus artikkel

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud menetlus on lõpule viidud ning Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve on lõplikult vastu võetud.

Strasbourg, 15. detsember 2010

President

J. BUZEK


(1)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.


EUROOPA LIIDU 2011. AASTA EELARVE

SISUKORD

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu: Euroopa Parlament

— Tulud

— Kulud

— Personal

II jagu: Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

— Tulud

— Kulud

— Personal

III jagu: Komisjon (II köide)

— Tulud

— Kulud

— Personal

IV jagu: Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Kulud

— Personal

V jagu: Euroopa Kontrollikoda

— Tulud

— Kulud

— Personal

VI jagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Kulud

— Personal

VII jagu: Regioonide Komitee

— Tulud

— Kulud

— Personal

VIII jagu: Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Kulud

— Personal

IX jagu: Euroopa Andmekaitseinspektor

— Tulud

— Kulud

— Personal

X jagu: Euroopa välisteenistus

— Tulud

— Kulud

— Personal

SISUKORD – I KÖIDE

TULUDE KOONDARVESTUS

A. Sissejuhatus ja üldeelarve rahastamine

B. Tulude koondarvestus eelarverubriikide kaupa

— Jaotis 1: Omavahendid

— Jaotis 3: Ülejäägid, saldod ja korrigeerimine

— Jaotis 4: Institutsioonide ja muude liidu asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

— Jaotis 5: Institutsioonide haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6: Osa- ja tagasimaksed liidu/ühenduse kokkulepete ja programmide raames

— Jaotis 7: Viivised ja trahvid

— Jaotis 8: Laenutehingud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

C. Ametikohtade loetelus märgitud personal

D. Hooned

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

I jagu: Euroopa Parlament

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide ja muude liidu asutustega seotud isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6: Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavate isikute kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni üldiste ülesannete täitmise kulud

— Jaotis 4: Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

II jagu: Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

— Tulud

— Jaotis 4: Erinevad ühenduse maksud ja saada olevad summad

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6: ELi/ühenduse kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 7: Intressid hilinenud maksete eest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooniga seotud isikud

— Jaotis 2: Hooned, seadmed ja tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni erimissioonide täitmisega seotud kulud

— Jaotis 4: Analüüsirühma kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

IV jagu: Euroopa Liidu Kohus

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide heaks töötavatelt isikutelt ja teistelt Euroopa Liidu organisatsioonidelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni eriülesannete täitmise kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

V jagu: Euroopa Kontrollikoda

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonidega seotud isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni töötajatega seotud kulud

— Jaotis 2: Hooned, vallasvara, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

VI jagu: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

VII jagu: Regioonide Komitee

— Tulud

— Jaotis 4: Tulud institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooni heaks töötavad isikud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

VIII jagu: Euroopa Ombudsman

— Tulud

— Jaotis 4: Institutsioonide ja muude liidu asutustega seotud isikutelt laekuvad tulud

— Jaotis 6: Liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 9: Muud tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsiooniga seotud isikuid puudutavad kulud

— Jaotis 2: Hooned, mööbel, seadmed ja mitmesugused tegevuskulud

— Jaotis 3: Institutsiooni üldiste ülesannete täitmisega seotud kulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

IX jagu: Euroopa Andmekaitseinspektor

— Tulud

— Jaotis 4: Mitmesugused liidu maksud, lõivud ja tasud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Institutsioonis töötavate isikutega seotud kulud

— Jaotis 2: Hooned, seadmed ja institutsiooni toimimiskulud

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

X jagu: Euroopa välisteenistus

— Tulud

— Jaotis 4: Erinevad liidu maksud ja saadaolevad summad

— Jaotis 5: Tulud institutsiooni haldustegevusest

— Jaotis 6: Liidu/ühenduse kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed

— Jaotis 7: Intressid hilinenud maksete eest

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

— Kulud

— Jaotis 1: Peakorteri personal

— Jaotis 2: Peakorteri hooned, seadmed ja tegevuskulud

— Jaotis 3: Delegatsioonid

— Jaotis 10: Muud kulud

— Personal

A. SISSEJUHATUS JA ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu üldeelarve on dokument, kus on esitatud ja millega kiidetakse igal aastal heaks Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks vajalikuks peetavate tulude ja kulude kogusumma.

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastapõhisuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt.

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtte kohaselt peavad kõik liidu tulud ja kulud, mis on eelarvesse kirjendatud, olema koondatud ühte dokumenti.

Aastapõhisuse põhimõtte kohaselt võetakse eelarve vastu korraga üheks aastaks ning jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringuid tuleb põhimõtteliselt kasutada selle aasta jooksul.

Tasakaalu põhimõtte kohaselt peab eelarveaastaks prognoositav tulu olema võrdne nimetatud aasta maksete assigneeringutega: laenu võtmine võimaliku eelarvepuudujäägi katmiseks ei sobi kokku omavahendite süsteemiga, mistõttu seda ei kiideta heaks.

Kooskõlas arvestusühiku põhimõttega koostatakse ja täidetakse eelarve eurodes ning raamatupidamisdokumendid esitatakse eurodes.

Kõikehõlmavuse põhimõtte kohaselt kaetakse maksete assigneeringute kogusumma kogutulust, välja arvatud piiratud arv tuluartikleid, mis on eraldatud konkreetsete kuluartiklite jaoks. Tulud ja kulud kirjendatakse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

Sihtotstarbelisuse põhimõte tähendab, et igal assigneeringul peab olema otstarve ja see tuleb eraldada konkreetseks eesmärgiks, et vältida assigneeringute segiminekut.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte on määratletud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt.

Eelarve koostatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega, mis tagab usaldusväärse teabe eelarve täitmise ja raamatupidamisaruannete kohta.

Eelarves kajastatakse assigneeringuid ja vahendeid otstarbe järgi (tegevuspõhine eelarvestamine), et suurendada läbipaistvust eelarve haldamisel lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkidest ning eeskätt tõhususest ja mõjususest.

Praeguses eelarves on kulud kinnitatud mahus 141 909 398 849 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 126 527 133 762 eurot maksete assigneeringutena, mis on võrreldes 2010. aasta eelarvega vastavalt 0,25 % ja 2,90 % suurem.

Eelarve tulud moodustavad kokku 126 527 133 762 eurot. Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne sissenõudmismäär on 0,30 % (v.a Austria, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi, kelle sissenõudmismäärad on vastavalt 0,225 %, 0,15 %, 0,10 % ja 0,10 %), samal ajal kui kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär on 0,7538 %. Traditsioonilised omavahendid (tolli- ja suhkrumaksud) annavad 13,26 % aasta eelarve vahenditest. Käibemaksupõhiste omavahendite panus on 10,90 % ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite panus 74,72 %. Käesoleva eelarveaasta muu tulu mahuks prognoositakse 1 421 368 232 eurot.

2011. aasta eelarve rahastamiseks vajatavad omavahendid moodustavad liikmesriikide kogurahvatulust kokku 1,00 %, jäädes seega allapoole 1,23 % suurust ülempiiri, mis arvestatakse, kasutades nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2011/436/EÜ, Euratom (ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 3 lõikes 1 esitatud meetodit (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

Meetod, mida kasutatakse 2011. aasta eelarve rahaliste vahendite arvutamiseks, on samm-sammult esitatud järgnevates tabelites.

ÜLDEELARVE RAHASTAMINE

Assigneeringud, mis kaetakse eelarveaasta 2011 jooksul vastavalt nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta) artikli 1 sätetele

KULUD

Kirjeldus

Eelarve 2011

Eelarve 2010 (1)

Muutus (protsentides)

1. Jätkusuutlik kasv

53 279 897 424

47 647 241 763

+11,82

2. Loodusvarade kaitse ja majandamine

56 378 918 184

58 135 640 809

–3,02

3. Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus

1 459 246 345

1 477 871 910

–1,26

4. EL kui ülemaailmne partner

7 237 527 520

7 787 695 183

–7,06

5. Haldus

8 171 544 289

7 907 468 861

+3,34

Kogukulu  (2)

126 527 133 762

122 955 918 526

+2,90


TULUD

Kirjeldus

Eelarve 2011

Eelarve 2010 (3)

Muutus (protsentides)

Mitmesugused tulud (jaotised 4–9)

1 421 368 232

1 432 338 606

–0,77

Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast (peatükk 3 0, artikkel 3 0 0)

p.m.

2 253 591 199

Välistegevuse tagatisfondi ülejääkide tagastamisest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükk 3 0, artikkel 3 0 2)

p.m.

p.m.

Käibemaksust ja eelnevate eelarveaastate rahvamajanduse kogutoodangu / kogurahvatulu põhistest omavahenditest tulenevad omavahendite ülejäägid (peatükid 3 1 ja 3 2)

p.m.

p.m.

Jaotiste 3–9 kogutulu

1 421 368 232

3 685 929 805

–61,44

Tollimaksude ja suhkrumaksude netosumma (peatükid 1 1 ja 1 2)

16 777 100 000

15 719 200 000

+6,73

Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel (tabelid 1 ja 2, peatükk 1 3)

13 786 799 525

13 277 325 100

+3,84

Lisaomavahenditest rahastatav osa (kogurahvatulul põhinevad omavahendid, tabel 3, peatükk 1 4)

94 541 866 005

90 273 463 621

+4,73

Assigneeringud, mis kaetakse otsuse nr 2007/436/EÜ, Euratom artiklis 2 osutatud omavahenditest (4)

125 105 765 530

119 269 988 721

+4,89

Kogutulu  (5)

126 527 133 762

122 955 918 526

+2,90


TABEL 1

Ühtlustatud käibemaksubaaside piiristusmäära arvutus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b

Liikmesriik

1 % piiristamata käibemaksu arvestusbaasist

1 % kogurahvatulust

Piiristusmäär (protsentides)

1 % piiristusmääraga korrutatud kogurahvatulust

1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist (6)

Liikmesriigid, kus käibemaks on piiristatud

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

Belgia

1 490 188 000

3 616 891 000

50

1 808 445 500

1 490 188 000

 

Bulgaaria

166 799 000

348 101 000

50

174 050 500

166 799 000

 

Tšehhi Vabariik

661 192 000

1 398 582 000

50

699 291 000

661 192 000

 

Taani

960 047 000

2 447 431 000

50

1 223 715 500

960 047 000

 

Saksamaa

10 786 131 000

25 498 136 000

50

12 749 068 000

10 786 131 000

 

Eesti

67 256 000

137 606 000

50

68 803 000

67 256 000

 

Iirimaa

671 307 000

1 329 568 000

50

664 784 000

664 784 000

Iirimaa

Kreeka

1 068 721 000

2 326 192 000

50

1 163 096 000

1 068 721 000

 

Hispaania

3 980 274 000

10 530 906 000

50

5 265 453 000

3 980 274 000

 

Prantsusmaa

8 957 675 000

20 468 603 000

50

10 234 301 500

8 957 675 000

 

Itaalia

6 217 429 000

15 802 535 000

50

7 901 267 500

6 217 429 000

 

Küpros

167 385 000

173 886 000

50

86 943 000

86 943 000

Küpros

Läti

67 515 000

171 066 000

50

85 533 000

67 515 000

 

Leedu

139 817 000

272 430 000

50

136 215 000

136 215 000

Leedu

Luksemburg

203 892 000

292 046 000

50

146 023 000

146 023 000

Luksemburg

Ungari

435 758 000

989 419 000

50

494 709 500

435 758 000

 

Malta

43 813 000

57 711 000

50

28 855 500

28 855 500

Malta

Madalmaad

2 971 670 000

6 033 982 000

50

3 016 991 000

2 971 670 000

 

Austria

1 300 651 000

2 882 680 000

50

1 441 340 000

1 300 651 000

 

Poola

2 046 902 000

3 683 272 000

50

1 841 636 000

1 841 636 000

Poola

Portugal

1 016 939 000

1 633 378 000

50

816 689 000

816 689 000

Portugal

Rumeenia

484 272 000

1 280 218 000

50

640 109 000

484 272 000

 

Sloveenia

192 557 000

356 079 000

50

178 039 500

178 039 500

Sloveenia

Slovakkia

265 882 000

688 108 000

50

344 054 000

265 882 000

 

Soome

804 121 000

1 830 942 000

50

915 471 000

804 121 000

 

Rootsi

1 538 220 000

3 505 588 000

50

1 752 794 000

1 538 220 000

 

Ühendkuningriik

8 557 834 000

17 661 074 000

50

8 830 537 000

8 557 834 000

 

Kokku

55 264 247 000

125 416 430 000

 

62 708 215 000

54 680 820 000

 


TABEL 2

Käibemaksupõhiste omavahendite jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b (peatükk 1 3)

Liikmesriik

1 % piiristatud käibemaksu arvestusbaasist

Käibemaksupõhiste omavahendite ühtne määr (7) (protsentides)

Käibemaksupõhised omavahendid ühtse määra alusel

 

(1)

(2)

(3) = (1) × (2)

Belgia

1 490 188 000

0,300

447 056 400

Bulgaaria

166 799 000

0,300

50 039 700

Tšehhi Vabariik

661 192 000

0,300

198 357 600

Taani

960 047 000

0,300

288 014 100

Saksamaa

10 786 131 000

0,150

1 617 919 650

Eesti

67 256 000

0,300

20 176 800

Iirimaa

664 784 000

0,300

199 435 200

Kreeka

1 068 721 000

0,300

320 616 300

Hispaania

3 980 274 000

0,300

1 194 082 200

Prantsusmaa

8 957 675 000

0,300

2 687 302 500

Itaalia

6 217 429 000

0,300

1 865 228 700

Küpros

86 943 000

0,300

26 082 900

Läti

67 515 000

0,300

20 254 500

Leedu

136 215 000

0,300

40 864 500

Luksemburg

146 023 000

0,300

43 806 900

Ungari

435 758 000

0,300

130 727 400

Malta

28 855 500

0,300

8 656 650

Madalmaad

2 971 670 000

0,100

297 167 000

Austria

1 300 651 000

0,225

292 646 475

Poola

1 841 636 000

0,300

552 490 800

Portugal

816 689 000

0,300

245 006 700

Rumeenia

484 272 000

0,300

145 281 600

Sloveenia

178 039 500

0,300

53 411 850

Slovakkia

265 882 000

0,300

79 764 600

Soome

804 121 000

0,300

241 236 300

Rootsi

1 538 220 000

0,100

153 822 000

Ühendkuningriik

8 557 834 000

0,300

2 567 350 200

Kokku

54 680 820 000

 

13 786 799 525


TABEL 3

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite ühtse määra kindlaksmääramine ja jaotus vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c (peatükk 1 4)

Liikmesriik

1 % kogurahvatulust

Lisaomavahendite ühtne määr

Lisaomavahendid ühtse määra alusel

 

(1)

(2)

(3) = (1) × (2)

Belgia

3 616 891 000

 

2 726 497 830

Bulgaaria

348 101 000

 

262 406 752

Tšehhi Vabariik

1 398 582 000

 

1 054 284 132

Taani

2 447 431 000

 

1 844 931 271

Saksamaa

25 498 136 000

 

19 221 096 928

Eesti

137 606 000

 

103 730 652

Iirimaa

1 329 568 000

 

1 002 259 749

Kreeka

2 326 192 000

 

1 753 538 451

Hispaania

10 530 906 000

 

7 938 445 577

Prantsusmaa

20 468 603 000

 

15 429 716 203

Itaalia

15 802 535 000

 

11 912 323 979

Küpros

173 886 000

 

131 079 372

Läti

171 066 000

0,7538236 (8)

128 953 590

Leedu

272 430 000

 

205 364 166

Luksemburg

292 046 000

 

220 151 170

Ungari

989 419 000

 

745 847 402

Malta

57 711 000

 

43 503 914

Madalmaad

6 033 982 000

 

4 548 558 093

Austria

2 882 680 000

 

2 173 032 244

Poola

3 683 272 000

 

2 776 537 395

Portugal

1 633 378 000

 

1 231 278 900

Rumeenia

1 280 218 000

 

965 058 554

Sloveenia

356 079 000

 

268 420 757

Slovakkia

688 108 000

 

518 712 057

Soome

1 830 942 000

 

1 380 207 308

Rootsi

3 505 588 000

 

2 642 595 001

Ühendkuningriik

17 661 074 000

 

13 313 334 558

Kokku

125 416 430 000

 

94 541 866 005


TABEL 4

Madalamaade ja Rootsi rahvamajanduse kogutulu brutomaksete vähendamise arvutamine ja selle rahastamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5 (peatükk 1 6)

Liikmesriik

Brutomaksete vähendamine

Kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides

Brutomaksete vähendamisel kohaldatav kogurahvatulu baasmäär

Madalmaade ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamine

 

(1)

(2)

(3)

(4) = (1) + (3)

Belgia

 

2,88

23 934 277

23 934 277

Bulgaaria

 

0,28

2 303 510

2 303 510

Tšehhi Vabariik

 

1,12

9 254 923

9 254 923

Taani

 

1,95

16 195 537

16 195 537

Saksamaa

 

20,33

168 730 393

168 730 393

Eesti

 

0,11

910 589

910 589

Iirimaa

 

1,06

8 798 233

8 798 233

Kreeka

 

1,85

15 393 254

15 393 254

Hispaania

 

8,40

69 686 816

69 686 816

Prantsusmaa

 

16,32

135 448 153

135 448 153

Itaalia

 

12,60

104 571 093

104 571 093

Küpros

 

0,14

1 150 667

1 150 667

Läti

 

0,14

1 132 006

1 132 006

Leedu

 

0,22

1 802 768

1 802 768

Luksemburg

 

0,23

1 932 574

1 932 574

Ungari

 

0,79

6 547 344

6 547 344

Malta

 

0,05

381 895

381 895

Madalmaad

– 665 039 963

4,81

39 929 040

– 625 110 923

Austria

 

2,30

19 075 737

19 075 737

Poola

 

2,94

24 373 544

24 373 544

Portugal

 

1,30

10 808 653

10 808 653

Rumeenia

 

1,02

8 471 666

8 471 666

Sloveenia

 

0,28

2 356 304

2 356 304

Slovakkia

 

0,55

4 553 460

4 553 460

Soome

 

1,46

12 116 006

12 116 006

Rootsi

– 164 885 941

2,80

23 197 744

– 141 688 197

Ühendkuningriik

 

14,08

116 869 718

116 869 718

Kokku

– 829 925 904

100,—

829 925 904

0

ELi SKP hinnadeflaator eurodes (2010. aasta kevadine majandusprognoos):

a) 2004 EL 25 = 107,4023 / b) 2006 EL 25 = 112,1509 / c) 2006 EL 27 = 112,4894 / d) 2011 EL 27 = 118,4172

Ühekordne maksevähendus Madalmaadele: 2011. aasta hindades:

605 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 665 039 963 eurot

Ühekordne maksevähendus Rootsile: 2011. aasta hindades:

150 000 000 eurot × [(b/a) × (d/c)] = 164 885 941 eurot


TABEL 5

Ühendkuningriigi 2010. aasta eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklile 4 (peatükk 1 5)

Kirjeldus

Koefitsient (9) (%)

Summa

1. Ühendkuningriigi osa (protsentides) nominaalses piiristamata käibemaksubaasis

15,3816

 

2. Ühendkuningriigi osa (protsentides) laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukuludes

8,1222

 

3. (1) – (2)

7,2593

 

4. Eraldatud kogukulu

 

112 118 871 234

5. Laienemisega seotud kulud (10) = (5a + 5b)

 

25 444 654 082

5a. Ühinemiseelne kulu

 

2 981 845 806

5b. Artikli 4 lõike 1 punktiga g seotud kulud

 

22 462 808 276

6. Laienemisega seotud kuludega korrigeeritud eraldatud kogukulud = (4) – (5)

 

86 674 217 152

7. Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise esialgne summa = (3) × (6) × 0,66

 

4 152 698 471

8. Ühendkuningriigi kasu (11)

 

1 046 923 607

9. Ühendkuningriigi suhtes kohaldatava korrigeerimise põhisumma = (7) – (8)

 

3 105 774 864

10. Traditsioonilistest omavahenditest tulenev juhuslik kasu (12)

 

26 548 215

11. Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine = (9) – (10)

 

3 079 226 649


Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 4 lõikele 2 ei tohi kõnealuse artikli lõike 1 punktis g osutatud Ühendkuningriigi täiendav sissemakse, mis tuleneb eraldatud kulude vähendamisest laienemisega seotud kulu võrra, ületada ajavahemikul 2007–2013 10 500 000 000 eurot 2004. aasta hindades. Vastavad summad on esitatud järgmises tabelis.

2007.–2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatavad korrigeerimised

Esialgse summa erinevus võrreldes 10,5 miljardi euro künnisega

(omavahendeid käsitlev otsus 2007 vs. omavahendeid käsitlev otsus 2000) eurodes

Erinevus

jooksev-

hindades

Erinevus

2004. aasta

püsihindades

A) 2007. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

0

0

B) 2008. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

– 299 990 334

– 278 238 906

C) 2009. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–1 349 647 274

–1 270 060 542

D) 2010. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

–2 280 386 723

–2 106 891 926

E) 2011. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

puudub

puudub

F) 2012. aastal Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

puudub

puudub

G) Erinevused kokku = A + B + C + D + E + F

–3 930 024 332

–3 655 191 375


TABEL 6

Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise rahastamise (–3 079 226 649 eurot) arvutus (peatükk 1 5)

Liikmesriik

Vähendatud kogurahvatulu arvestusbaasi osa protsentides

Osamaksed ilma Ühendkuningriiki arvestamata

Osamaksed ilma Saksamaad, Madalmaid, Austriat, Rootsit ja Ühendkuningriiki arvestamata

3/4 veerus 2 esitatud Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osamaksetest

Veerg 4 esitatuna vastavalt veerule 3

Rahastamisaste

Korrigeerimine pärast rahastamisastme kohaldamist

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6) = (2) + (4) + (5)

(7)

Belgia

2,88

3,36

5,18

 

1,37

4,72

145 448 571

Bulgaaria

0,28

0,32

0,50

 

0,13

0,45

13 998 429

Tšehhi Vabariik

1,12

1,30

2,—

 

0,53

1,83

56 242 158

Taani

1,95

2,27

3,50

 

0,92

3,20

98 420 257

Saksamaa

20,33

23,66

0,—

–17,75

0,—

5,92

182 159 254

Eesti

0,11

0,13

0,20

 

0,05

0,18

5 533 646

Iirimaa

1,06

1,23

1,90

 

0,50

1,74

53 466 849

Kreeka

1,85

2,16

3,33

 

0,88

3,04

93 544 788

Hispaania

8,40

9,77

15,08

 

3,98

13,75

423 486 700

Prantsusmaa

16,32

19,—

29,31

 

7,74

26,73

823 118 270

Itaalia

12,60

14,67

22,63

 

5,97

20,64

635 478 409

Küpros

0,14

0,16

0,25

 

0,07

0,23

6 992 600

Läti

0,14

0,16

0,24

 

0,06

0,22

6 879 197

Leedu

0,22

0,25

0,39

 

0,10

0,36

10 955 418

Luksemburg

0,23

0,27

0,42

 

0,11

0,38

11 744 250

Ungari

0,79

0,92

1,42

 

0,37

1,29

39 788 199

Malta

0,05

0,05

0,08

 

0,02

0,08

2 320 773

Madalmaad

4,81

5,60

0,—

–4,20

0,—

1,40

43 106 902

Austria

2,30

2,68

0,—

–2,01

0,—

0,67

20 593 930

Poola

2,94

3,42

5,27

 

1,39

4,81

148 117 997

Portugal

1,30

1,52

2,34

 

0,62

2,13

65 684 174

Rumeenia

1,02

1,19

1,83

 

0,48

1,67

51 482 303

Sloveenia

0,28

0,33

0,51

 

0,13

0,47

14 319 254

Slovakkia

0,55

0,64

0,99

 

0,26

0,90

27 671 369

Soome

1,46

1,70

2,62

 

0,69

2,39

73 628 953

Rootsi

2,80

3,25

0,—

–2,44

0,—

0,81

25 043 999

Ühendkuningriik

14,08

0,—

0,—

 

0,—

0,—

0

Kokku

100,—

100,—

100,—

–26,39

26,39

100,—

3 079 226 649

Välja on arvutatud 15 komakohta.

TABEL 7

Üldeelarve rahastamise kokkuvõte (13) omavahendite ja liikmesriikide lõikes

Liikmesriik

Traditsioonilised omavahendid

Käibemaksu- ja kogurahvatulu põhised omavahendid, k.a kohandused

Omavahendid kokku (14)

Suhkrumaksude netosumma (75 %)

Tollimaksude netosumma (75 %)

Tavapäraste omavahendite kogu netosumma (75 %)

Sissenõudmiskulud (25 % kogu traditsioonilistest omavahenditest) p.m.

Käibemaksupõhised omavahendid

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid

Madalmaade ja Rootsi kasuks tehtav vähendamine

Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine

Liikmesriikide osamaksed kokku

Liikmesriigi osatähtsus osamaksete kogusummas (%)

 

(1)

(2)

(3) = (1) + (2)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9) = (5) + (6) + (7) + (8)

(10)

(11) = (3) + (9)

Belgia

6 600 000

1 512 400 000

1 519 000 000

506 333 333

447 056 400

2 726 497 830

23 934 277

145 448 571

3 342 937 078

3,09

4 861 937 078

Bulgaaria

400 000

55 400 000

55 800 000

18 600 000

50 039 700

262 406 752

2 303 510

13 998 429

328 748 391

0,30

384 548 391

Tšehhi Vabariik

3 400 000

193 300 000

196 700 000

65 566 667

198 357 600

1 054 284 132

9 254 923

56 242 158

1 318 138 813

1,22

1 514 838 813

Taani

3 400 000

318 500 000

321 900 000

107 300 000

288 014 100

1 844 931 271

16 195 537

98 420 257

2 247 561 165

2,07

2 569 461 165

Saksamaa

26 300 000

3 403 800 000

3 430 100 000

1 143 366 662

1 617 919 650

19 221 096 928

168 730 393

182 159 254

21 189 906 225

19,56

24 620 006 225

Eesti

0

16 800 000

16 800 000

5 600 000

20 176 800

103 730 652

910 589

5 533 646

130 351 687

0,12

147 151 687

Iirimaa

0

178 200 000

178 200 000

59 400 000

199 435 200

1 002 259 749

8 798 233

53 466 849

1 263 960 031

1,17

1 442 160 031

Kreeka

1 400 000

155 000 000

156 400 000

52 133 334

320 616 300

1 753 538 451

15 393 254

93 544 788

2 183 092 793

2,02

2 339 492 793

Hispaania

4 700 000

1 056 600 000

1 061 300 000

353 766 667

1 194 082 200

7 938 445 577

69 686 816

423 486 700

9 625 701 293

8,89

10 687 001 293

Prantsusmaa

30 900 000

1 357 500 000

1 388 400 000

462 800 000

2 687 302 500

15 429 716 203

135 448 153

823 118 270

19 075 585 126

17,61

20 463 985 126

Itaalia

4 700 000

1 795 300 000

1 800 000 000

600 000 000

1 865 228 700

11 912 323 979

104 571 093

635 478 409

14 517 602 181

13,40

16 317 602 181

Küpros

0

33 200 000

33 200 000

11 066 667

26 082 900

131 079 372

1 150 667

6 992 600

165 305 539

0,15

198 505 539

Läti

0

21 100 000

21 100 000

7 033 333

20 254 500

128 953 590

1 132 006

6 879 197

157 219 293

0,15

178 319 293

Leedu

800 000

47 900 000

48 700 000

16 233 334

40 864 500

205 364 166

1 802 768

10 955 418

258 986 852

0,24

307 686 852

Luksemburg

0

12 300 000

12 300 000

4 100 000

43 806 900

220 151 170

1 932 574

11 744 250

277 634 894

0,26

289 934 894

Ungari

2 000 000

112 200 000

114 200 000

38 066 667

130 727 400

745 847 402

6 547 344

39 788 199

922 910 345

0,85

1 037 110 345

Malta

0

10 100 000

10 100 000

3 366 667

8 656 650

43 503 914

381 895

2 320 773

54 863 232

0,05

64 963 232

Madalmaad

7 300 000

2 039 100 000

2 046 400 000

682 133 333

297 167 000

4 548 558 093

– 625 110 923

43 106 902

4 263 721 072

3,94

6 310 121 072

Austria

3 200 000

168 100 000

171 300 000

57 100 000

292 646 475

2 173 032 244

19 075 737

20 593 930

2 505 348 386

2,31

2 676 648 386

Poola

12 800 000

379 500 000

392 300 000

130 766 667

552 490 800

2 776 537 395

24 373 544

148 117 997

3 501 519 736

3,23

3 893 819 736

Portugal

200 000

131 300 000

131 500 000

43 833 334

245 006 700

1 231 278 900

10 808 653

65 684 174

1 552 778 427

1,43

1 684 278 427

Rumeenia

1 000 000

142 300 000

143 300 000

47 766 667

145 281 600

965 058 554

8 471 666

51 482 303

1 170 294 123

1,08

1 313 594 123

Sloveenia

0

78 800 000

78 800 000

26 266 667

53 411 850

268 420 757

2 356 304

14 319 254

338 508 165

0,31

417 308 165

Slovakkia

1 400 000

93 400 000

94 800 000

31 600 000

79 764 600

518 712 057

4 553 460

27 671 369

630 701 486

0,58

725 501 486

Soome

800 000

138 000 000

138 800 000

46 266 667

241 236 300

1 380 207 308

12 116 006

73 628 953

1 707 188 567

1,58

1 845 988 567

Rootsi

2 600 000

450 300 000

452 900 000

150 966 667

153 822 000

2 642 595 001

– 141 688 197

25 043 999

2 679 772 803

2,47

3 132 672 803

Ühendkuningriik

9 500 000

2 753 300 000

2 762 800 000

920 933 334

2 567 350 200

13 313 334 558

116 869 718

–3 079 226 649

12 918 327 827

11,93

15 681 127 827

Kokku

123 400 000

16 653 700 000

16 777 100 000

5 592 366 667

13 786 799 525

94 541 866 005

0

0

108 328 665 530

100,—

125 105 765 530

B. TULUDE KOONDARVESTUS EELARVERUBRIIKIDE KAUPA

Jaotis

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1

OMAVAHENDID

125 105 765 530

119 269 988 721

110 373 020 433,48

3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

p.m.

2 253 591 199

330 078 341,24

4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

1 180 425 515

1 180 234 606

1 025 436 452,65

5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

57 294 000

68 894 000

334 525 272,13

6

OSA- JA TAGASIMAKSED LIIDU/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES

30 000 000

30 000 000

4 559 416 721,52

7

VIIVISED JA TRAHVID

123 000 000

123 000 000

932 990 431,87

8

LAENUTEHINGUD

438 717

p.m.

3 678 263,68

9

MITMESUGUSED TULUD

30 210 000

30 210 000

66 423 842,85

 

KÕIK KOGUSUMMA

126 527 133 762

122 955 918 526

117 625 569 759,42

JAOTIS 1

OMAVAHENDID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 1 1

1 1 0

2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud

p.m.

p.m.

–2 283 540,09

1 1 1

Suhkru laomaksud

p.m.

p.m.

14 450 440,21

1 1 3

Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud

p.m.

p.m.

397 365,75

1 1 7

Tootmismaks

123 400 000

123 400 000

118 080 852,61

1 1 8

Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad

p.m.

p.m.

0,—

1 1 9

Ülejäägimaks

p.m.

p.m.

944 778,39

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

123 400 000

123 400 000

131 589 896,87

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

16 653 700 000

15 595 800 000

14 396 633 126,11

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

16 653 700 000

15 595 800 000

14 396 633 126,11

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid

13 786 799 525

13 277 325 100

13 742 628 001,31

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

13 786 799 525

13 277 325 100

13 742 628 001,31

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

94 541 866 005

90 273 463 621

82 413 255 470,10

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

94 541 866 005

90 273 463 621

82 413 255 470,10

PEATÜKK 1 5

1 5 0

Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine

0

0

– 315 228 368,69

 

PEATÜKK 1 5 — KOGUSUMMA

0

0

– 315 228 368,69

PEATÜKK 1 6

1 6 0

Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5

0

0

4 142 307,78

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

0

0

4 142 307,78

 

Jaotis 1 — Kogusumma

125 105 765 530

119 269 988 721

110 373 020 433,48

PEATÜKK 1 1 —

SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

PEATÜKK 1 2 —

OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

PEATÜKK 1 3 —

VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID

PEATÜKK 1 4 —

VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

PEATÜKK 1 5 —

EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 1 6 —

MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

PEATÜKK 1 1 —   SUHKRUTURU ÜHISE KORRALDUSEGA ETTE NÄHTUD MAKSUD JA TOLLIMAKSUD (OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKT A)

1 1 0   2005/2006. turustusaasta ja eelnevate aastatega seotud toodangumaksud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

–2 283 540,09

Märkused

Suhkrusektori turgude ühise korraldusega sätestati, et suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi tootjad maksavad põhitoodangu- ja B-makse. Need maksud olid ette nähtud turgude toetamiseks tehtud kulude katmiseks. Praegu artiklisse kantud summad tulenevad varem kehtestatud maksude korrigeerimisest. 2007/2008. turustusaasta ja järgnevate aastate maksud kantakse käesoleva peatüki artiklisse 1 1 7 kui „tootmismaks”.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001, 19. juuni 2001, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

–2 283 540,09

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 0 – kokku

p.m.

p.m.

–2 283 540,09

1 1 1   Suhkru laomaksud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

14 450 440,21

Märkused

Artikkel hõlmab uute liikmesriikide sissenõutud tulusid suhkru üleliigse laoseisu mittekõrvaldamise eest komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 60/2004 (millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu (ELT L 9, 15.1.2004, lk 8)) tähenduses.

Artikkel hõlmab ka tulusid, mis tekkisid järelejäänud suhkrulaomaksust pärast laomaksu kaotamist nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

Lisaks hõlmab artikkel tasumata summasid, mis tuleb tasuda vastavalt komisjoni 13. jaanuari 1982. aasta määruse (EMÜ) nr 65/82 (milles sätestatakse suhkru järgmisesse turustusaastasse ülekandmise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 9, 14.1.1982, lk 14)) artiklile 5, juhul kui ei täideta üle kantud suhkru ladustamise kohustust, ja summasid, mis tuleb tasuda vastavalt nõukogu 30. juuni 1981. aasta määrusele (EMÜ) nr 1789/81 (millega kehtestatakse suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevad üldised eeskirjad (EÜT L 177, 1.7.1981, lk 39)), juhul kui ei täideta suhkrusektori miinimumvarude süsteemi käsitlevaid üldisi eeskirju.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

p.m.

p.m.

8 566 175,25

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

303 588,38

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

p.m.

p.m.

3 748 404,19

Läti

p.m.

p.m.

813 292,38

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

p.m.

p.m.

229 645,13

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

789 334,88

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 1 – kokku

p.m.

p.m.

14 450 440,21

1 1 3   Mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksud ning C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavad maksud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

397 365,75

Märkused

Summad, mis vastavad mitteeksporditud C-suhkru, C-isoglükoosi ja C-inuliinisiirupi toodangumaksudele. Need sisaldavad ka C-suhkru- ja C-isoglükoosiasendajatelt makstavaid makse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2670/81, 14. september 1981, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad kvooti ületava suhkrutoodangu kohta (EÜT L 262, 16.9.1981, lk 14).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

397 365,75

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 3 – kokku

p.m.

p.m.

397 365,75

1 1 7   Tootmismaks

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

123 400 000

123 400 000

118 080 852,61

Märkused

Suhkrusektori turgude ühise korralduse kohaselt tuleb suhkrut, isoglükoosi ja inuliinisiirupit tootvatel ettevõtjatel maksta tootmismaksu.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 16.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), eriti artikkel 51.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

6 600 000

6 600 000

6 601 725,90

Bulgaaria

400 000

400 000

401 391,—

Tšehhi Vabariik

3 400 000

3 400 000

2 917 573,02

Taani

3 400 000

3 400 000

3 356 485,49

Saksamaa

26 300 000

26 300 000

26 339 173,20

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

1 400 000

1 400 000

1 428 318,—

Hispaania

4 700 000

4 700 000

5 428 011,31

Prantsusmaa

30 900 000

30 900 000

30 933 280,80

Itaalia

4 700 000

4 700 000

4 721 627,25

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

800 000

800 000

812 268,—

Luksemburg

0,—

Ungari

2 000 000

2 000 000

1 570 176,64

Malta

0,—

Madalmaad

7 300 000

7 300 000

7 243 992,—

Austria

3 200 000

3 200 000

3 159 246,60

Poola

12 800 000

12 800 000

9 289 822,03

Portugal

200 000

200 000

56 250,—

Rumeenia

1 000 000

1 000 000

886 934,09

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

1 400 000

1 400 000

1 317 300,75

Soome

800 000

800 000

728 991,—

Rootsi

2 600 000

2 600 000

2 283 540,09

Ühendkuningriik

9 500 000

9 500 000

8 604 745,44

Artikkel 1 1 7 – kokku

123 400 000

123 400 000

118 080 852,61

1 1 8   Suhkru lisakvoodi ja isoglükoosi täiendava kvoodi ühekordsed summad

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 58 kohaselt ettevõtjatele eraldatud suhkru lisakvoot ja isoglükoosi täiendav kvoot maksustatakse ühekordse summaga.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 8 ja artikli 9 lõiked 2 ja 3.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 952/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkru siseturu korralduse ja kvoodisüsteemi kohta (ELT L 178, 1.7.2006, lk 39).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

0,—

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

0,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

0,—

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

0,—

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 8 – kokku

p.m.

p.m.

0,—

1 1 9   Ülejäägimaks

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

944 778,39

Märkused

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 64 kehtestavad ülejäägimaksu liikmesriigid ja nõuavad selle sisse asjaomastelt nende territooriumil asuvatelt ettevõtjatelt.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 318/2006, 20. veebruar 2006, suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 1), eriti artikkel 15.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 967/2006, 29. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 (kvooti ületava suhkrutoodangu kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 176, 30.6.2006, lk 22).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

0,—

Bulgaaria

p.m.

p.m.

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

0,—

Taani

p.m.

p.m.

0,—

Saksamaa

p.m.

p.m.

914 135,91

Eesti

0,—

Iirimaa

p.m.

p.m.

0,—

Kreeka

p.m.

p.m.

0,—

Hispaania

p.m.

p.m.

0,—

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

0,—

Itaalia

p.m.

p.m.

0,—

Küpros

0,—

Läti

p.m.

p.m.

0,—

Leedu

p.m.

p.m.

0,—

Luksemburg

0,—

Ungari

p.m.

p.m.

0,—

Malta

0,—

Madalmaad

p.m.

p.m.

24 549,—

Austria

p.m.

p.m.

0,—

Poola

p.m.

p.m.

661,60

Portugal

p.m.

p.m.

0,—

Rumeenia

p.m.

p.m.

0,—

Sloveenia

p.m.

p.m.

0,—

Slovakkia

p.m.

p.m.

0,—

Soome

p.m.

p.m.

5 431,88

Rootsi

p.m.

p.m.

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

0,—

Artikkel 1 1 9 – kokku

p.m.

p.m.

944 778,39

PEATÜKK 1 2 —   OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTIS A OSUTATUD TOLLIMAKSUD JA MUUD MAKSUD

1 2 0   Otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud tollimaksud ja muud maksud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

16 653 700 000

15 595 800 000

14 396 633 126,11

Märkused

Tollimaksude käsitamine ühiste kulude rahastamiseks mõeldud omavahenditena tuleneb loogiliselt kaupade vabast liikumisest liidus. Artikkel võib sisaldada impordimakse, lisatasusid, täiendavaid summasid ja hüvitissummasid, lisasummasid ja lisaelemente, ühise tollitariifistiku maksumäärasid ja muid tollimakse, mille Euroopa Liidu institutsioonid on kehtestanud või kehtestavad kolmandate riikidega kauplemise suhtes, ning endise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavaid tollimakse.

Esitatud on netosumma, mis ei sisalda sissenõudmiskulusid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt a.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

1 512 400 000

1 440 400 000

1 416 348 750,37

Bulgaaria

55 400 000

52 700 000

52 479 088,83

Tšehhi Vabariik

193 300 000

177 400 000

163 922 845,39

Taani

318 500 000

301 900 000

279 428 734,82

Saksamaa

3 403 800 000

3 154 600 000

2 918 247 776,52

Eesti

16 800 000

15 800 000

15 469 809,84

Iirimaa

178 200 000

172 200 000

176 611 433,74

Kreeka

155 000 000

163 000 000

189 364 822,79

Hispaania

1 056 600 000

1 036 900 000

996 031 086,69

Prantsusmaa

1 357 500 000

1 280 600 000

1 232 048 660,10

Itaalia

1 795 300 000

1 701 700 000

1 500 633 974,65

Küpros

33 200 000

31 200 000

30 743 797,10

Läti

21 100 000

19 500 000

17 644 652,81

Leedu

47 900 000

44 200 000

39 491 948,33

Luksemburg

12 300 000

11 400 000

10 751 834,84

Ungari

112 200 000

100 000 000

91 334 442,06

Malta

10 100 000

9 800 000

9 415 724,53

Madalmaad

2 039 100 000

1 877 200 000

1 713 822 982,41

Austria

168 100 000

159 900 000

153 700 810,60

Poola

379 500 000

336 000 000

290 198 607,—

Portugal

131 300 000

128 200 000

117 590 627,11

Rumeenia

142 300 000

131 200 000

123 398 781,78

Sloveenia

78 800 000

73 500 000

68 829 554,96

Slovakkia

93 400 000

88 200 000

81 479 931,89

Soome

138 000 000

124 900 000

114 122 566,77

Rootsi

450 300 000

422 300 000

370 099 306,19

Ühendkuningriik

2 753 300 000

2 541 100 000

2 223 420 573,99

Artikkel 1 2 0 – kokku

16 653 700 000

15 595 800 000

14 396 633 126,11

PEATÜKK 1 3 —   VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE B KÄIBEMAKSUST KOGUNEVAD OMAVAHENDID

1 3 0   Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile b käibemaksust kogunevad omavahendid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

13 786 799 525

13 277 325 100

13 742 628 001,31

Märkused

Kõikide liikmesriikide jaoks kehtiv, vastavalt liidu eeskirjadele kindlaks määratud ühtlustatud arvessevõetava käibemaksubaasi suhtes kohaldatav ühtne määr on 0,30 %. Nimetatud eesmärgil arvesse võetav arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust. Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmise määraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt b ja lõige 4.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

447 056 400

431 826 000

424 319 700,—

Bulgaaria

50 039 700

47 289 600

50 547 600,01

Tšehhi Vabariik

198 357 600

185 608 800

187 483 914,90

Taani

288 014 100

279 603 600

293 564 908,56

Saksamaa

1 617 919 650

1 591 451 700

1 581 459 150,—

Eesti

20 176 800

19 381 200

20 656 950,17

Iirimaa

199 435 200

192 087 600

208 952 250,—

Kreeka

320 616 300

324 634 500

352 958 250,—

Hispaania

1 194 082 200

1 171 392 600

1 542 368 100,—

Prantsusmaa

2 687 302 500

2 601 826 800

2 694 111 000,—

Itaalia

1 865 228 700

1 813 767 300

2 000 065 800,—

Küpros

26 082 900

25 190 100

25 272 300,—

Läti

20 254 500

20 302 500

23 462 583,08

Leedu

40 864 500

39 432 450

42 241 200,09

Luksemburg

43 806 900

41 264 700

42 061 950,—

Ungari

130 727 400

123 501 000

113 789 473,02

Malta

8 656 650

8 246 700

8 258 700,—

Madalmaad

297 167 000

257 072 000

282 072 999,96

Austria

292 646 475

286 416 900

277 101 450,—

Poola

552 490 800

498 108 600

422 755 072,92

Portugal

245 006 700

239 920 200

231 396 000,—

Rumeenia

145 281 600

134 115 000

141 236 846,53

Sloveenia

53 411 850

51 704 850

53 130 450,—

Slovakkia

79 764 600

75 822 000

82 874 400,—

Soome

241 236 300

232 248 600

236 805 900,—

Rootsi

153 822 000

138 929 600

125 278 050,43

Ühendkuningriik

2 567 350 200

2 446 180 200

2 278 403 001,64

Artikkel 1 3 0 – kokku

13 786 799 525

13 277 325 100

13 742 628 001,31

PEATÜKK 1 4 —   VASTAVALT OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTILE C KOGURAHVATULUL PÕHINEVAD OMAVAHENDID

1 4 0   Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

94 541 866 005

90 273 463 621

82 413 255 470,10

Märkused

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid on lisaomavahendid, millest kaetakse kulud, mida ei ole võimalik rahastada asjaomase aasta traditsioonilistest omavahenditest, käibemaksupõhistest omavahenditest ja muudest tuludest. Seega hoiab kogurahvatulul põhinevate omavahendite olemasolu Euroopa Liidu üldeelarve alati ex ante tasakaalus.

Kogurahvatulul põhinevate omavahendite sissenõudmismäär kehtestatakse vastavalt eelarve kuludele, mida ei ole võimalik rahastada muudest allikatest (käibemaksupõhised maksed, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud). Seda sissenõudmismäära kohaldatakse kõikide liikmesriikide suhtes.

Liikmesriikide kogurahvatulu suhtes kohaldatav määr käesoleval eelarveaastal on 0,7538 %.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõike 1 punkt c.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

2 726 497 830

2 621 134 499

2 381 246 881,04

Bulgaaria

262 406 752

247 201 341

238 330 851,09

Tšehhi Vabariik

1 054 284 132

983 927 108

895 012 330,38

Taani

1 844 931 271

1 768 717 348

1 671 286 639,53

Saksamaa

19 221 096 928

18 636 926 600

16 884 497 842,04

Eesti

103 730 652

98 307 875

97 397 076,70

Iirimaa

1 002 259 749

958 866 432

985 205 380,04

Kreeka

1 753 538 451

1 731 945 117

1 664 190 583,—

Hispaania

7 938 445 577

7 710 542 285

7 272 232 531,—

Prantsusmaa

15 429 716 203

14 810 280 668

13 589 348 082,04

Itaalia

11 912 323 979

11 451 174 444

10 510 520 358,—

Küpros

131 079 372

125 744 407

119 158 353,—

Läti

128 953 590

130 213 083

138 816 078,49

Leedu

205 364 166

196 839 633

199 784 486,29

Luksemburg

220 151 170

205 985 892

198 321 192,96

Ungari

745 847 402

697 361 285

599 254 504,69

Malta

43 503 914

41 166 029

38 939 593,—

Madalmaad

4 548 558 093

4 358 377 184

4 090 251 449,—

Austria

2 173 032 244

2 095 235 440

1 911 207 838,96

Poola

2 776 537 395

2 486 467 716

1 999 772 270,42

Portugal

1 231 278 900

1 197 638 089

1 091 027 180,—

Rumeenia

965 058 554

877 904 627

852 238 761,37

Sloveenia

268 420 757

258 101 226

250 508 932,96

Slovakkia

518 712 057

485 647 281

465 458 204,96

Soome

1 380 207 308

1 315 128 025

1 260 261 433,96

Rootsi

2 642 595 001

2 351 995 614

2 060 335 111,17

Ühendkuningriik

13 313 334 558

12 430 634 373

10 948 651 524,01

Artikkel 1 4 0 – kokku

94 541 866 005

90 273 463 621

82 413 255 470,10

PEATÜKK 1 5 —   EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMINE

1 5 0   Ühendkuningriigile otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artiklite 4 ja 5 kohaselt ette nähtud eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

0

0

– 315 228 368,69

Märkused

Ühendkuningriigi kasuks kohaldatav eelarvetasakaalu hälbe korrigeerimise mehhanism (Ühendkuningriigile võimaldatav korrigeerimine) kehtestati Euroopa Ülemkogu Fontainebleau kohtumisel (1984. aasta juunis) ja selle tulemusel vastu võetud omavahendeid käsitleva 1985. aasta otsusega. Mehhanismi eesmärk on vähendada Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvet tema poolt liidule tehtavate maksete vähendamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

145 448 571

166 903 516

250 480 224,96

Bulgaaria

13 998 429

15 740 807

25 069 707,96

Tšehhi Vabariik

56 242 158

62 652 601

92 637 750,59

Taani

98 420 257

112 624 951

175 776 288,55

Saksamaa

182 159 254

210 656 145

317 139 353,04

Eesti

5 533 646

6 259 858

10 245 070,06

Iirimaa

53 466 849

61 056 836

103 632 456,96

Kreeka

93 544 788

110 283 440

175 054 017,—

Hispaania

423 486 700

490 976 949

764 956 566,—

Prantsusmaa

823 118 270

943 060 313

1 429 445 634,96

Itaalia

635 478 409

729 165 665

1 105 587 800,04

Küpros

6 992 600

8 006 908

12 534 110,04

Läti

6 879 197

8 291 456

14 611 870,35

Leedu

10 955 418

12 533 972

21 015 066,97

Luksemburg

11 744 250

13 116 370

20 861 145,—

Ungari

39 788 199

44 405 219

62 320 872,88

Malta

2 320 773

2 621 291

4 096 005,—

Madalmaad

43 106 902

49 263 430

76 826 667,96

Austria

20 593 930

23 682 779

35 897 970,96

Poola

148 117 997

158 328 466

208 797 487,91

Portugal

65 684 174

76 260 874

114 763 713,—

Rumeenia

51 482 303

55 901 507

89 652 116,11

Sloveenia

14 319 254

16 434 869

26 350 704,96

Slovakkia

27 671 369

30 924 105

48 960 936,—

Soome

73 628 953

83 742 170

132 565 241,04

Rootsi

25 043 999

26 584 980

38 316 035,47

Ühendkuningriik

–3 079 226 649

–3 519 479 477

–5 672 823 182,46

Artikkel 1 5 0 – kokku

0

0

– 315 228 368,69

PEATÜKK 1 6 —   MADALMAADE JA ROOTSI KOGURAHVATULUL PÕHINEVATE IGA-AASTASTE BRUTOMAKSETE VÄHENDAMINE

1 6 0   Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamine vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõikele 5

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

0

0

4 142 307,78

Märkused

Üksnes ajavahemikul 2007–2013 vähendatakse Madalmaade ja Rootsi kogurahvatulul põhinevaid aastaseid brutomakseid vastavalt 605 000 000 euro ja 150 000 000 euro võrra, väljendatuna 2004. aasta hindades. Kõnealused summad kohandatakse jooksevhindadega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõige 9.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikli 2 lõige 5.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

23 934 277

23 602 839

24 132 837,96

Bulgaaria

2 303 510

2 226 003

2 415 372,96

Tšehhi Vabariik

9 254 923

8 860 084

9 155 560,96

Taani

16 195 537

15 926 977

16 944 389,49

Saksamaa

168 730 393

167 822 128

171 116 589,96

Eesti

910 589

885 244

987 074,04

Iirimaa

8 798 233

8 634 417

9 984 602,04

Kreeka

15 393 254

15 595 850

16 865 802,96

Hispaania

69 686 816

69 432 028

73 700 718,96

Prantsusmaa

135 448 153

133 363 878

137 721 768,—

Itaalia

104 571 093

103 115 739

106 519 271,04

Küpros

1 150 667

1 132 305

1 207 614,96

Läti

1 132 006

1 172 545

1 400 794,—

Leedu

1 802 768

1 772 505

2 024 724,—

Luksemburg

1 932 574

1 854 865

2 009 894,04

Ungari

6 547 344

6 279 611

6 109 282,09

Malta

381 895

370 693

394 635,—

Madalmaad

– 625 110 923

– 612 147 160

– 624 384 804,—

Austria

19 075 737

18 867 213

19 369 209,—

Poola

24 373 544

22 390 189

20 138 780,69

Portugal

10 808 653

10 784 513

11 057 057,04

Rumeenia

8 471 666

7 905 371

8 654 235,62

Sloveenia

2 356 304

2 324 155

2 538 792,—

Slovakkia

4 553 460

4 373 165

4 717 203,96

Soome

12 116 006

11 842 488

12 772 167,96

Rootsi

– 141 688 197

– 140 323 242

– 148 700 177,51

Ühendkuningriik

116 869 718

111 935 597

115 288 910,56

Artikkel 1 6 0 – kokku

0

0

4 142 307,78

JAOTIS 3

ÜLEJÄÄGID, SALDOD JA KORRIGEERIMINE

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast

p.m.

2 253 591 199

1 796 151 820,81

3 0 2

Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

p.m.

2 253 591 199

1 796 151 820,81

PEATÜKK 3 1

3 1 0

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel.

p.m.

p.m.

– 946 461 518,97

 

Artikkel 3 1 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

– 946 461 518,97

 

PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

– 946 461 518,97

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

p.m.

p.m.

– 430 722 780,35

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

– 430 722 780,35

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

– 430 722 780,35

PEATÜKK 3 4

3 4 0

Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon

p.m.

p.m.

5 690 587,91

 

PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

5 690 587,91

PEATÜKK 3 5

3 5 0

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

3 5 0 4

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

p.m.

0

–5 894 916,19

 

Artikkel 3 5 0 — Kogusumma

p.m.

0

–5 894 916,19

 

PEATÜKK 3 5 — KOGUSUMMA

p.m.

0

–5 894 916,19

PEATÜKK 3 6

3 6 0

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

3 6 0 4

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

p.m.

0

0,—

 

Artikkel 3 6 0 — Kogusumma

p.m.

0

0,—

 

PEATÜKK 3 6 — KOGUSUMMA

p.m.

0

0,—

PEATÜKK 3 7

3 7 0

Kohandused, mis on seotud otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaldamisega 2007. ja 2008. aasta suhtes

–88 684 851,97

 

PEATÜKK 3 7 — KOGUSUMMA

–88 684 851,97

 

Jaotis 3 — Kogusumma

p.m.

2 253 591 199

330 078 341,24

PEATÜKK 3 0 —

KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST

PEATÜKK 3 1 —

MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 3 2 —

MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

PEATÜKK 3 4 —

TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON

PEATÜKK 3 5 —

ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS

PEATÜKK 3 6 —

ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS

PEATÜKK 3 7 —

KOHANDUSED, MIS ON SEOTUD OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM KOHALDAMISEGA

PEATÜKK 3 0 —   KASUTATAV ÜLEJÄÄK EELMISEST EELARVEAASTAST

3 0 0   Kasutatav ülejääk eelmisest eelarveaastast

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

2 253 591 199

1 796 151 820,81

Märkused

Finantsmääruse artikli 15 kohaselt kantakse iga eelarveaasta jääk, kas ülejääk või puudujääk, tulu või kuluna järgneva aasta eelarvesse.

Tulude ja kulude asjakohased esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades vajaduse korral kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 34. Need koostatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 15 sätestatud põhimõtete alusel.

Pärast eelarveaasta raamatupidamisarvestuse sulgemist kantakse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused järgmise eelarveaasta eelarvesse paranduseelarvega, mille komisjon peab esitama 15 päeva jooksul pärast esialgse raamatupidamisaruande esitamist.

Puudujääk kirjendatakse III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 27 02 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 15.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikkel 7.

3 0 2   Välistegevuse tagatisfondi ülejäägi tagasimaksmisest tulenevad omavahendite ülejäägid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 480/2009 artiklile 3 kantakse käesolevasse artiklisse välistegevuse tagatisfondi ülejäägid, mis tekivad pärast sihtsumma saavutamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 4 lõige 3.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

PEATÜKK 3 1 —   MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 4, 5 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KÄIBEMAKSUDE SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 1 0   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel

3 1 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 4, 5 ja 8 kohaldamine 1995. ja järgnevatel eelarveaastatel.

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

– 946 461 518,97

Märkused

Vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikele 1 saadavad liikmesriigid enne 31. juulit komisjonile aruande eelmise kalendriaasta käibemaksu-omavahendite baasi kogusumma kohta.

Selle aruande põhjal Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt arvutatud summa kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, eelnenud eelarveaasta jooksul tegelikult tehtud kaksteist makset aga kreeditisse. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud komisjoni kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui komisjoni kontrolli tulemusena tehakse eespool nimetatud aruandesse vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artiklile 9 parandus ja/või eelnenud eelarveaastate kogurahvatulu muutub viisil, mis toob kaasa käibemaksu-omavahendite baasi piiristamise, korrigeeritakse käibemaksu-omavahendite saldot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89, 29. mai 1989, käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikli 10 lõiked 4, 5 ja 8.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

–74 879 290,45

Bulgaaria

p.m.

p.m.

411 027,82

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

–17 437 400,97

Taani

p.m.

p.m.

–18 712 622,05

Saksamaa

p.m.

p.m.

123 522 626,24

Eesti

p.m.

p.m.

– 754 402,96

Iirimaa

p.m.

p.m.

–7 543 217,58

Kreeka

p.m.

p.m.

–24 684 214,91

Hispaania

p.m.

p.m.

–14 430 810,97

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

– 148 483 695,28

Itaalia

p.m.

p.m.

– 621 418 785,55

Küpros

p.m.

p.m.

– 454 387,16

Läti

p.m.

p.m.

– 915 067,74

Leedu

p.m.

p.m.

– 440 016,77

Luksemburg

p.m.

p.m.

– 991 998,21

Ungari

p.m.

p.m.

– 573 725,28

Malta

p.m.

p.m.

–78 142,09

Madalmaad

p.m.

p.m.

–17 920 417,48

Austria

p.m.

p.m.

–6 401 805,97

Poola

p.m.

p.m.

4 799 412,70

Portugal

p.m.

p.m.

–3 672 456,02

Rumeenia

p.m.

p.m.

15 346 814,54

Sloveenia

p.m.

p.m.

774 359,64

Slovakkia

p.m.

p.m.

–5 911 212,90

Soome

p.m.

p.m.

440 108,29

Rootsi

p.m.

p.m.

27 633 990,02

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

– 153 686 187,88

Punkt 3 1 0 3 – kokku

p.m.

p.m.

– 946 461 518,97

PEATÜKK 3 2 —   MÄÄRUSE (EÜ, EURATOM) NR 1150/2000 ARTIKLI 10 LÕIGETE 6, 7 JA 8 KOHALDAMISEST TULENEVAD EELMISTE EELARVEAASTATE KOGURAHVATULU / RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANGU SALDOD JA NENDE KORRIGEERIMINE

3 2 0   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

3 2 0 3   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõigete 6, 7 ja 8 kohaldamine 1995. aastal ja järgnevatel eelarveaastatel

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

– 430 722 780,35

Märkused

Vastavalt arvandmetele, mille liikmesriigid on määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitanud eelnenud eelarveaasta kogurahvatulu kogusumma ja selle komponentide kohta, arvutatakse Euroopa Liidu eeskirjade kohaselt summa, mis kantakse asjaomase liikmesriigi puhul deebetisse, nimetatud eelarveaasta jooksul tehtud kaksteist makset kantakse aga kreeditisse.

Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid saldo kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud varasemate eelarveaastate kogurahvatulus / sisemajanduse koguproduktis tehakse muudatus, korrigeeritakse asjaomase liikmesriigi puhul määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõike 7 kohaselt kindlaks määratud saldot, arvestades määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikleid 4 ja 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti artikli 10 lõiked 6, 7 ja 8.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003, 15. juuli 2003, rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

26 862 819,69

Bulgaaria

p.m.

p.m.

2 423 295,42

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

–34 686 305,65

Taani

p.m.

p.m.

–71 068 125,35

Saksamaa

p.m.

p.m.

219 877 330,27

Eesti

p.m.

p.m.

–3 487 837,13

Iirimaa

p.m.

p.m.

–35 455 169,60

Kreeka

p.m.

p.m.

–86 418 539,08

Hispaania

p.m.

p.m.

–63 947 699,10

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

33 616 568,61

Itaalia

p.m.

p.m.

– 120 176 288,67

Küpros

p.m.

p.m.

–1 596 818,51

Läti

p.m.

p.m.

8 614 426,97

Leedu

p.m.

p.m.

2 702 641,27

Luksemburg

p.m.

p.m.

–3 902 181,10

Ungari

p.m.

p.m.

–10 402 627,35

Malta

p.m.

p.m.

– 139 664,57

Madalmaad

p.m.

p.m.

– 100 141 251,40

Austria

p.m.

p.m.

–39 873 577,37

Poola

p.m.

p.m.

31 184 803,61

Portugal

p.m.

p.m.

–13 539 188,40

Rumeenia

p.m.

p.m.

49 533 992,05

Sloveenia

p.m.

p.m.

5 512 854,12

Slovakkia

p.m.

p.m.

–2 557 151,09

Soome

p.m.

p.m.

–56 740 352,55

Rootsi

p.m.

p.m.

–15 955 865,08

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

– 150 962 870,36

Punkt 3 2 0 3 – kokku

p.m.

p.m.

– 430 722 780,35

PEATÜKK 3 4 —   TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA TEATAVATEST POLIITIKAVALDKONDADEST KÕRVALEJÄÄMISEST TULENEV KORREKTSIOON

3 4 0   Teatavate liikmesriikide vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest kõrvalejäämise mõjust tulenev korrektsioon

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

5 690 587,91

Märkused

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3 ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 5 ei vastuta nimetatud liikmesriigid finantstagajärgede eest, mis tulenevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teatavatest poliitikavaldkondadest, välja arvatud nende valdkondadega seotud halduskulude puhul. Seega võidakse korrigeerida nende riikide omavahendite makseid aastate osas, mil nad nimetatud poliitikavaldkondades ei osale.

Iga liikmesriigi osa korrigeerimismehhanismis arvutatakse asjaomasest meetmest või poliitikavaldkonnast tulenevate eelarve kulude põhjal proportsionaalselt eelnenud aasta kogurahvatulu kogusumma ja selle komponentidega, mis liikmesriigid on esitanud nõukogu 15. juuli 2003. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades) artikli 2 lõike 2 kohaselt (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

Komisjon määrab kindlaks iga liikmesriigi saldo ja teatab talle sellest piisavalt aegsasti, et ta saaks vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 10a kanda detsembrikuu esimesel tööpäeval saldo kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 1 nimetatud kontole.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1), eriti selle artikkel 10a.

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokoll Taani seisukoha kohta, eriti selle artikkel 3, ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlev protokoll Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta, eriti selle artikkel 5.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

p.m.

1 125 764,94

Bulgaaria

p.m.

p.m.

106 840,71

Tšehhi Vabariik

p.m.

p.m.

425 107,23

Taani

p.m.

p.m.

– 523 079,32

Saksamaa

p.m.

p.m.

8 257 141,74

Eesti

p.m.

p.m.

48 527,82

Iirimaa

p.m.

p.m.

–2 346 208,01

Kreeka

p.m.

p.m.

749 192,01

Hispaania

p.m.

p.m.

3 435 599,87

Prantsusmaa

p.m.

p.m.

6 376 041,30

Itaalia

p.m.

p.m.

5 024 248,22

Küpros

p.m.

p.m.

52 265,07

Läti

p.m.

p.m.

72 316,90

Leedu

p.m.

p.m.

101 252,43

Luksemburg

p.m.

p.m.

96 426,56

Ungari

p.m.

p.m.

292 790,85

Malta

p.m.

p.m.

17 929,03

Madalmaad

p.m.

p.m.

1 880 809,67

Austria

p.m.

p.m.

901 516,03

Poola

p.m.

p.m.

960 515,15

Portugal

p.m.

p.m.

516 028,30

Rumeenia

p.m.

p.m.

359 225,17

Sloveenia

p.m.

p.m.

117 048,93

Slovakkia

p.m.

p.m.

210 732,09

Soome

p.m.

p.m.

599 685,24

Rootsi

p.m.

p.m.

1 008 058,68

Ühendkuningriik

p.m.

p.m.

–24 175 188,70

Artikkel 3 4 0 – kokku

p.m.

p.m.

5 690 587,91

PEATÜKK 3 5 —   ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE LÕPLIKU ARVESTUSE TULEMUS

3 5 0   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

3 5 0 4   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

0

–5 894 916,19

Märkused

Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemus.

2009. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2005. aasta eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele.

2010. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2006. aasta eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise lõpliku arvestuse tulemusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/597/EÜ, Euratom, 29. september 2000, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42), eriti artiklid 4 ja 5.

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

5 025 912

591 653,04

Bulgaaria

p.m.

489 243

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

1 177 440

2 806 922,68

Taani

p.m.

–9 197 734

–3 011 966,64

Saksamaa

p.m.

39 179 773

–5 481 921,—

Eesti

p.m.

–69 352

627 249,96

Iirimaa

p.m.

2 623 764

2 962 200,—

Kreeka

p.m.

65 528 142

9 093 524,04

Hispaania

p.m.

22 584 489

–2 745 993,—

Prantsusmaa

p.m.

–22 588 521

–8 257 101,—

Itaalia

p.m.

–94 910 109

–22 829 273,04

Küpros

p.m.

107 925

–55 882,63

Läti

p.m.

1 017 474

– 570 026,21

Leedu

p.m.

– 725 966

–2 191 779,—

Luksemburg

p.m.

– 281 514

628 919,04

Ungari

p.m.

–6 699 387

–5 856 986,18

Malta

p.m.

128 050

122 538,96

Madalmaad

p.m.

10 720 377

16 057 254,—

Austria

p.m.

– 499 052

–8 230 674,96

Poola

p.m.

8 677 483

–63 393,88

Portugal

p.m.

1 266 237

–1 614 009,—

Rumeenia

p.m.

6 495 846

0,—

Sloveenia

p.m.

1 562 004

888 598,40

Slovakkia

p.m.

4 478 030

–2 664 084,11

Soome

p.m.

4 653 367

1 991 702,04

Rootsi

p.m.

6 038 398

6 738 576,18

Ühendkuningriik

p.m.

–46 782 319

15 169 036,12

Punkt 3 5 0 4 – kokku

p.m.

0

–5 894 916,19

PEATÜKK 3 6 —   ÜHENDKUNINGRIIGI EELARVETASAKAALU HÄLVETE KORRIGEERIMISE RAHASTAMISE VAHEARVESTUSE TULEMUS

3 6 0   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

3 6 0 4   Ühendkuningriigi eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemus

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

0

0,—

Märkused

Punkt kajastab enne Ühendkuningriigile võimaldatava korrigeerimise lõplikku arvestust tehtud viimase vahearvestuse ja varem eelarvesse kantud korrigeerimise erinevust.

2010. aasta andmed vastavad Ühendkuningriigi 2008. aasta eelarvetasakaalu hälvete korrigeerimise rahastamise vahearvestuse tulemusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti selle artiklid 4 ja 5.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

p.m.

–3 504 541

0,—

Bulgaaria

p.m.

–1 523 420

0,—

Tšehhi Vabariik

p.m.

496 143

0,—

Taani

p.m.

–8 155 544

0,—

Saksamaa

p.m.

– 213 638

0,—

Eesti

p.m.

– 602 251

0,—

Iirimaa

p.m.

–7 602 523

0,—

Kreeka

p.m.

–7 281 407

0,—

Hispaania

p.m.

–17 398 703

0,—

Prantsusmaa

p.m.

–22 865 571

0,—

Itaalia

p.m.

–18 521 220

0,—

Küpros

p.m.

– 379 606

0,—

Läti

p.m.

224 016

0,—

Leedu

p.m.

–1 577 325

0,—

Luksemburg

p.m.

–2 092 216

0,—

Ungari

p.m.

–2 763 065

0,—

Malta

p.m.

– 170 277

0,—

Madalmaad

p.m.

–5 075 335

0,—

Austria

p.m.

– 501 383

0,—

Poola

p.m.

–2 489 164

0,—

Portugal

p.m.

– 312 262

0,—

Rumeenia

p.m.

–10 996 050

0,—

Sloveenia

p.m.

–1 405 069

0,—

Slovakkia

p.m.

–3 676 917

0,—

Soome

p.m.

–7 803 260

0,—

Rootsi

p.m.

1 895 807

0,—

Ühendkuningriik

p.m.

124 294 781

0,—

Punkt 3 6 0 4 – kokku

p.m.

0

0,—

PEATÜKK 3 7 —   KOHANDUSED, MIS ON SEOTUD OTSUSE 2007/436/EÜ, EURATOM KOHALDAMISEGA

3 7 0   Kohandused, mis on seotud otsuse 2007/436/EÜ, Euratom kohaldamisega 2007. ja 2008. aasta suhtes

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

–88 684 851,97

Märkused

Artikkel kajastab arvutusi otsuse 2007/436/EÜ, Euratom tagasiulatuvaks kohaldamiseks 2007. ja 2008. aasta suhtes.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2007/436/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/436/EÜ, Euratom, 7. juuni 2007, Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17), eriti artikkel 11.

Liikmesriik

2011. aasta eelarve

2010. aasta eelarve

2009. aasta eelarve täitmine

Belgia

204 589 861,—

Bulgaaria

17 366 133,—

Tšehhi Vabariik

71 898 232,29

Taani

143 817 127,80

Saksamaa

–1 736 354 527,—

Eesti

8 734 505,06

Iirimaa

91 629 026,—

Kreeka

126 166 977,—

Hispaania

592 534 409,—

Prantsusmaa

1 096 152 291,—

Itaalia

949 414 872,—

Küpros

8 837 040,27

Läti

11 682 657,39

Leedu

16 715 516,02

Luksemburg

16 872 718,—

Ungari

51 074 101,48

Malta

3 006 056,—

Madalmaad

–2 108 712 670,—

Austria

–30 989 269,—

Poola

146 112 853,43

Portugal

89 132 398,—

Rumeenia

61 014 784,18

Sloveenia

19 006 610,—

Slovakkia

36 944 055,65

Soome

110 353 342,—

Rootsi

– 609 395 301,23

Ühendkuningriik

523 711 348,69

Artikkel 3 7 0 – kokku

–88 684 851,97

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest

591 693 725

602 510 728

519 205 367,07

4 0 3

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

190 856,57

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

60 128 782

55 518 908

46 463 120,48

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

651 822 507

658 029 636

565 859 344,12

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

437 655 803

430 238 260

374 439 928,64

4 1 1

Pensioniõiguste ülekandmine või väljaostmine töötajate poolt

77 713 938

80 385 060

76 367 682,08

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

110 000

105 000

57 339,85

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

515 479 741

510 728 320

450 864 950,57

PEATÜKK 4 2

4 2 0

Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

13 123 267

11 476 650

7 891 672,96

4 2 1

Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

820 485,—

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

13 123 267

11 476 650

8 712 157,96

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 180 425 515

1 180 234 606

1 025 436 452,65

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensionisaajate ning Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi juhatuste liikmete, töötajate ja pensionisaajate palkadelt, hüvitistelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

591 693 725

602 510 728

519 205 367,07

Märkused

Artikkel hõlmab kõiki makse, mida arvestatakse igat liiki palgalt, töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, v.a hüvitised ja peretoetused, mida makstakse pensioni saavatele isikutele ning komisjoni liikmetele, ametnikele ning muudele teenistujatele ja isikutele, kes saavad teenistuse lõpetamise hüvitisi, millele on osutatud iga kulude eelarvestuse jaotise peatükis 01.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eriti selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

Nõukogu otsus 2009/910/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 36).

Nõukogu otsus 2009/912/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 38).

Euroopa Parlament

 

47 464 953

Nõukogu

 

22 212 000

Komisjon:

 

408 054 400

— haldamine

(330 928 000)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(14 581 831)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(16 491 055)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(2 761 000)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(579 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(2 438 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(859 000)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(1 157 000)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(3 109 000)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(256 812)

 

— Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(418 716)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(44 663)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(66 994)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(100 492)

 

— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

(391 237)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(254 739)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)

(990 871)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

(p.m.)

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(259 194)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(970 832)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(212 149)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(3 251 522)

 

— Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA)

(111 657)

 

— Eurojust

(614 658)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(805 557)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(578 823)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(3 526 495)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(1 272 098)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(1 836 615)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(654 087)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(274 705)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(150 738)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(156 320)

 

— Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA)

(106 075)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(1 068 623)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(897 451)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(3 805 436)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(527 789)

 

— Euroopa nanoelektroonika alane ühisettevõte ENIAC (ENIAC)

(33 497)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(245 646)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(163 468)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(1 381 083)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(666 433)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(879 910)

 

— Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA)

(120 032)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(774 812)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(337 534)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(551 422)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(164 497)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(1 035 699)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(244 737)

 

— Kütuselementide ja vesinikutehnoloogia ühisettevõte (FCH)

(100 492)

 

— Innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(161 903)

 

— ühisettevõte SESAR

(217 732)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(3 374 913)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(1 091 356)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

22 159 000

Euroopa Kontrollikoda

 

10 497 081

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

4 436 469

Regioonide Komitee

 

3 008 956

Euroopa Ombudsman

 

546 866

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

452 000

Euroopa välisteenistus

 

17 672 000

Euroopa Investeerimispank

 

38 840 000

Euroopa Keskpank

 

14 250 000

Euroopa Investeerimisfond

 

2 100 000

 

Kokku

591 693 725

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

190 856,57

Märkused

Ajutisi makse käsitlevad sätted kehtisid 30. juunini 2003. Seepärast hõlmab kõnealune eelarverida komisjoni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstud ajutiste maksude jääkidest tulenevaid tulusid.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

— haldamine

(p.m.)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(p.m.)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(p.m.)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(p.m.)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(p.m.)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(p.m.)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(p.m.)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(p.m.)

 

— Ühenduse Sordiamet (CVPO)

(p.m.)

 

— Eurojust

(p.m.)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

(p.m.)

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(p.m.)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(p.m.)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(p.m.)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(p.m.)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(p.m.)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(p.m.)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(p.m.)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(p.m.)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(p.m.)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(p.m.)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(p.m.)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(p.m.)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

60 128 782

55 518 908

46 463 120,48

Märkused

Artikkel on mõeldud personalieeskirjade artikli 66a kohase ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstava erimaksu laekumise kajastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

Nõukogu otsus 2009/910/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 36).

Nõukogu otsus 2009/912/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 38).

Euroopa Parlament

 

8 109 730

Nõukogu

 

2 258 000

Komisjon:

 

42 428 398

— haldamine

(30 915 000)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(2 348 125)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(2 655 569)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(521 000)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(110 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(410 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(139 000)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(215 000)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (OP)

(555 000)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(38 793)

 

— Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(63 250)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(6 747)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(10 120)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(15 180)

 

— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

(55 242)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(30 058)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA)

(119 424)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

(p.m.)

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(32 502)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(144 330)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(32 046)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(508 242)

 

— Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA)

(16 867)

 

— Eurojust

(46 805)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(101 587)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(83 938)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(449 786)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(139 280)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(252 386)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(79 079)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(45 875)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(22 770)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(23 613)

 

— Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA)

(16 023)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(164 582)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(152 913)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(386 863)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(87 566)

 

— Euroopa nanoelektroonika-alane ühisettevõte (ENIAC)

(5 060)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(37 106)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(16 510)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(46 805)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(102 394)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(129 028)

 

— Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA)

(18 132)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(103 322)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(43 173)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(64 880)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(23 870)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(130 550)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(34 805)

 

— kütuselementide ja vesinikutehnoloogia ühisettevõte (FCH)

(15 180)

 

— innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(24 457)

 

— ühisettevõte SESAR

(32 890)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(446 258)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(159 417)

 

Euroopa Kohus

 

3 004 000

Euroopa Kontrollikoda

 

1 100 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

947 174

Regioonide Komitee

 

437 055

Euroopa Ombudsman

 

58 425

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

74 000

Euroopa välisteenistus

 

1 712 000

 

Kokku

60 128 782

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

437 655 803

430 238 260

374 439 928,64

Märkused

Artikkel kajastab töötajate sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

Euroopa Parlament

 

58 631 602

Nõukogu

 

24 527 000

Komisjon:

 

305 137 702

— haldamine

(204 432 325)

 

— teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus

(17 597 225)

 

— teadusuuringud (kaudsed meetmed)

(19 901 259)

 

— Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

(3 268 319)

 

— Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

(996 587)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

(5 052 000)

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

(1 516 000)

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

(2 591 181)

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

(4 542 678)

 

— Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER)

(367 775)

 

— amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(599 633)

 

— ühisettevõte ARTEMIS – tehnoloogiaalgatus manussüsteemides

(63 961)

 

— Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC)

(95 941)

 

— ühisettevõte Clean Sky

(143 912)

 

— Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

(445 123)

 

— Ühenduse Sordiamet (CPVO)

(296 303)

 

— Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA)

(1 937 575)

 

— Euroopa Ülesehitusamet

(p.m.)

 

— Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

(375 309)

 

— Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

(1 192 819)

 

— Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO)

(303 814)

 

— Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

(3 975 484)

 

— Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA)

(159 902)

 

— Eurojust

(981 419)

 

— Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

(1 209 354)

 

— Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

(819 457)

 

— Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(3 090 008)

 

— Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

(1 260 080)

 

— Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

(2 608 206)

 

— Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

(743 740)

 

— Euroopa GNSSi Agentuur (Galileo)

(353 342)

 

— Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE)

(215 868)

 

— Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

(223 863)

 

— Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA)

(151 907)

 

— ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (F4E)

(1 292 617)

 

— Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)

(1 380 207)

 

— Euroopa Ravimiamet (EMEA)

(3 796 239)

 

— Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)

(737 351)

 

— Euroopa nanoelektroonika-alane ühisettevõte ENIAC (ENIAC)

(47 971)

 

— Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA)

(351 785)

 

— Euroopa Politseikolledž (CEPOL)

(187 759)

 

— Euroopa Politseiamet (Europol)

(981 419)

 

— Euroopa Raudteeagentuur (ERA)

(881 640)

 

— Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet (ERCEA)

(2 093 394)

 

— Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA)

(171 895)

 

— Euroopa Koolitusfond (ETF)

(884 740)

 

— Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

(426 662)

 

— Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI)

(1 035 003)

 

— Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC)

(294 879)

 

— Teadusuuringute Rakendusamet (REA)

(2 118 080)

 

— Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

(454 054)

 

— kütuselementide ja vesinikutehnoloogia ühisettevõte (FCH)

(143 912)

 

— innovatiivsete ravimite algatus – ühisettevõte IMI

(231 858)

 

— ühisettevõte SESAR

(311 809)

 

— Siseturu Ühtlustamise Amet (OHIM)

(4 271 005)

 

— Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT)

(1 531 054)

 

Euroopa Liidu Kohus

 

17 711 000

Kontrollikoda

 

7 715 532

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

5 974 002

Regioonide Komitee

 

4 303 311

Euroopa Ombudsman

 

493 113

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

411 000

Euroopa välisteenistus

 

12 751 541

 

Kokku

437 655 803

4 1 1   Pensioniõiguste ülekandmine või väljaostmine töötajate poolt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

77 713 938

80 385 060

76 367 682,08

Märkused

Artikkel kajastab ametnike varasemate ametikohtade pensioniõiguste kindlustusmatemaalise väärtuse või kindlasummalise tagasiostmisväärtuse makseid Euroopa Liidu eelarvesse.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Parlament

 

9 134 938

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

66 779 000

Euroopa Liidu Kohus

 

500 000

Euroopa Kontrollikoda

 

1 300 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

77 713 938

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

110 000

105 000

57 339,85

Märkused

Isiklikel põhjustel puhkust võtvad ametnikud ja muud teenistujad võivad jätkata pensioniõiguste omandamist tingimusel, et nad kannavad ka tööandja sissemaksete kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlament

 

10 000

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

100 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

110 000

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0   Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

13 123 267

11 476 650

7 891 672,96

Märkused

Artikkel hõlmab detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtavaid tööandjapoolseid sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjon

 

13 123 267

4 2 1   Euroopa Parlamendi liikmete sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

820 485,00

Märkused

Artikkel kajastab Euroopa Parlamendi liikmete sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi liikmete kulude ja toetuste maksmise eeskiri, eriti selle III lisa.

Euroopa Parlament

 

p.m.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Sissetulek vallasvara (varustus) müügist

5 0 0 0

Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

72 027,05

5 0 0 1

Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

39 602,42

5 0 0 2

Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

362 665,38

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

474 294,85

5 0 1

Kinnisvara müügist saadav tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 868 325,21

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

2 342 620,06

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Sissetulek varustuse ja seadmete üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0

Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

20 015 601,71

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 082 853,85

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

21 098 455,56

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

21 098 455,56

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt

7 194 000

8 794 000

18 390 467,80

5 2 1

Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

10 000 000

10 000 000

26 885 559,70

5 2 2

Eelfinantseerimisest laekuv intress

40 000 000

50 000 000

62 408 819,19

5 2 3

Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

57 194 000

68 794 000

107 684 846,69

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest või tehtud töödest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

14 496 682,85

5 5 1

Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 289 115,57

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

17 785 798,42

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

41 991 820,80

5 7 1

Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

31 997,47

5 7 2

Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsioonide haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

140 034 796,82

5 7 4

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

182 058 615,09

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

160 148,61

5 8 1

Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 648 018,09

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 808 166,70

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud tulud haldustegevusest

100 000

100 000

1 746 769,61

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

100 000

100 000

1 746 769,61

 

Jaotis 5 — Kogusumma

57 294 000

68 894 000

334 525 272,13

PEATÜKK 5 0 —

SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

PEATÜKK 5 5 —

OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 —   SISSETULEK VALLASVARA (VARUSTUS) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Sissetulek vallasvara (varustus) müügist

5 0 0 0   Sissetulek transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

72 027,05

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised nende transpordivahendite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 0 1   Sissetulek muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

39 602,42

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest saadud tulud.

Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teadus- ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende väärtus on raamatupidamises täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 0 2   Tulud muudele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

362 665,38

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 0 1   Kinnisvara müügist saadav tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse institutsioonidele kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2   Sissetulek väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 868 325,21

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 0   Sissetulek varustuse ja seadmete üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 1 1   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Sissetulek kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

20 015 601,71

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 082 853,85

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 2 —   INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST SAADAV TULU

5 2 0   Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

7 194 000

8 794 000

18 390 467,80

Märkused

Artiklisse kirjendatakse investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid institutsioonide kontodelt.

Euroopa Parlament

 

1 300 000

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

5 600 000

Euroopa Liidu Kohus

 

130 000

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

64 000

Regioonide Komitee

 

100 000

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

7 194 000

5 2 1   Investeeringutest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

10 000 000

10 000 000

26 885 559,70

Märkused

Artikkel kajastab intressimakseid toetatavatelt organisatsioonidelt, kes on paigutanud komisjonilt saadud ettemaksed intressi teenivatele kontodele. Kui nimetatud ettemaksed jäävad kasutamata, tuleb need koos intressiga komisjonile tagastada.

Komisjon

 

10 000 000

5 2 2   Eelfinantseerimisest laekuv intress

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

40 000 000

50 000 000

62 408 819,19

Märkused

Artiklisse kirjendatakse eelfinantseerimisest laekuv intressitulu.

Selles artiklis esitatud summasid võib kasutada finantsmääruse artikli 5a kohaselt täiendavate assigneeringute kirjendamiseks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu. Eelmaksetest saadud intressid assigneeritakse asjakohasele programmile või meetmele ning arvatakse lõppmakse tegemisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Määruses, millega kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad, täpsustatakse ka juhud, mille puhul vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab intressid igal aastal sisse.

Komisjon

 

40 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikkel 5a.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti selle artiklid 4 ja 4a.

5 2 3   Usalduskontodelt laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressid ja muu tulu.

Liidu usalduskontod on avatud rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank / Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad liidu/ühenduse programme ning liidu/ühenduse makstavad summad jäävad kontole, kuni need tehakse mõne programmi raames kättesaadavateks näiteks väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või kandidaatriikides projekte juhtivatele institutsioonidele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt tehakse liidu/ühenduse programmide usalduskontodelt saadavatest intressidest täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele on kantud vastava tulu aluseks olnud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 18 lõige 2.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST LAEKUV TULU

5 5 0   Teiste institutsioonide või asutuste kasuks osutatud teenustest või tehtud töödest laekuv tulu, sealhulgas lähetushüvitiste summad, mis on makstud teiste institutsioonide või asutuste eest ja nende poolt tagasi makstud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

14 496 682,85

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 5 1   Tulu kolmandatelt isikutelt nende taotlusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 289 115,57

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagastamisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

41 991 820,80

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 1   Sihtotstarbeline tulu, näiteks sihtasutuste tulu, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

31 997,47

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 2   Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 3   Muud institutsioonide haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

140 034 796,82

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 7 4   Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Uus artikkel

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele, et katta Euroopa Liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatava komisjoni personali kohalikul tasandil hallatavad kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva X eelarvejao (Euroopa välisteenistus) kulude eelarvestuse punkti 3 0 0 5.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Tulu üüriga seotud maksetest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

160 148,61

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti i kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

5 8 1   Tulu laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 648 018,09

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklisse kirjendatakse ka tulud, mis tekivad õnnetusjuhtumis kannatada saanud ametnike palkadest, mille kindlustusseltsid on hüvitanud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0   Muud tulud haldustegevusest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000

100 000

1 746 769,61

Märkused

Artiklisse kirjendatakse ka muud haldustegevusest saadavad tulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

100 000

Euroopa Liidu Kohus

 

p.m.

Euroopa Kontrollikoda

 

p.m.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

100 000

JAOTIS 6

OSA- JA TAGASIMAKSED LIIDU/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 0

6 0 1

Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1

Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 2

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

16 455 367,63

6 0 1 3

Koostöökokkulepped kolmandate riikidega liidu/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

225 927 075,31

6 0 1 5

Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidu/ühenduse huvides teadus- ja tehnoloogiaprojektide raames („Eureka” jm) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 6

Euroopa koostöölepingud teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

242 382 442,94

6 0 2

Muud programmid

6 0 2 1

Mitmesugused humanitaarabiga seotud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 0 3

Assotsiatsioonilepped liidu/ühenduse ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

192 439 263,08

6 0 3 2

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

251 618,—

6 0 3 3

Kolmandate isikute osalemine liidu/ühenduse meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

11 788 959,—

 

Artikkel 6 0 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

204 479 840,08

 

PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

446 862 283,02

PEATÜKK 6 1

6 1 1

Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3

Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

56 445 859,43

6 1 1 4

Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

56 445 859,43

6 1 2

Selliste kulude hüvitamine, mida kanti taotluse alusel ja tasu eest tööde läbiviimisel – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

894 767,08

6 1 4

Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 4 0

Majanduslikult edukatele energeetikatehnoloogiate valdkonna projektidele ja tegevusaladele antava liidu/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

0,—

6 1 4 3

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 4 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5

Kasutamata liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 5 0

Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

p.m.

p.m.

59 834 833,16

6 1 5 1

Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 2

Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 3

Institutsiooni sõlmitud lepingute raames tasutud kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

37 797,32

6 1 5 7

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed

p.m.

p.m.

27 667 926,25

6 1 5 8

Mitmesuguse liidu/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

23 188 730,82

 

Artikkel 6 1 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

110 729 287,55

6 1 6

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 7

Seoses liidu/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0

Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 758 732,44

 

Artikkel 6 1 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

2 758 732,44

6 1 8

Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0

Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 8 1

Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 8 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 9

Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1

Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 644,73

 

Artikkel 6 1 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

9 644,73

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

170 838 291,23

PEATÜKK 6 2

6 2 0

Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu

6 2 2 1

Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

18 313 217,—

6 2 2 3

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

10 019 812,25

6 2 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

229 242,79

6 2 2 5

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2 6

Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

56 196 406,80

 

Artikkel 6 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

84 758 678,84

6 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst (kaudsed meetmed) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

84 758 678,84

PEATÜKK 6 3

6 3 0

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

218 892 911,—

6 3 1

Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 1

Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 541 816,—

6 3 1 2

Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 314 270,59

6 3 1 3

Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

2 856 086,59

6 3 2

Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

70 035 604,22

6 3 3

Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse

6 3 3 0

Liikmesriikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

5 595 450,12

6 3 3 1

Kolmandate riikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 3 3 2

Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

5 595 450,12

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

297 380 051,93

PEATÜKK 6 5

6 5 0

Finantskorrektsioonid

6 5 0 0

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

p.m.

p.m.

305 688 340,62

 

Artikkel 6 5 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

305 688 340,62

 

PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

305 688 340,62

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

303 620 521,77

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

30 000 000

30 000 000

122 478 259,14

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

426 098 780,91

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

30 000 000

30 000 000

426 098 780,91

PEATÜKK 6 7

6 7 0

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

600 517 182,09

6 7 0 2

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

147 878 436,59

6 7 0 3

Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

337 626 470,92

 

Artikkel 6 7 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 086 022 089,60

6 7 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

350 800,—

6 7 1 2

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 7 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

350 800,—

 

PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 086 372 889,60

PEATÜKK 6 8

6 8 0

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

6 8 0 2

Ajutise ümberkorraldusfondiga seonduv eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 8 0 3

Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 8 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

 

PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

 

Jaotis 6 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

4 559 416 721,52

PEATÜKK 6 0 —

OSAMAKSED LIIDU/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 2 —

TASU EEST TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU

PEATÜKK 6 3 —

ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED

PEATÜKK 6 5 —

FINANTSKORREKTSIOONID

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 7 —

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

PEATÜKK 6 8 —

AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 —   OSAMAKSED LIIDU/ÜHENDUSE PROGRAMMIDESSE

6 0 1   Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuuma sünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eelkõige 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 455 367,63

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 18 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA), eelkõige 30. märtsi 1999. aasta kokkuleppe alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET (JET – Joint European Torus) vahendite kasutamisest Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete jaoks.

6 0 1 3   Koostöökokkulepped kolmandate riikidega liidu/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

225 927 075,31

Märkused

Liidu/ühenduse ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis, et ühineda liidu/ühenduse teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Saadud osamaksetega kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva osa artiklites 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04, 09 04 02, 15 07 78, 32 06 03 (kaudsed meetmed) ning artiklites 10 02 02 ja 10 03 02, olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

Nõukogu otsus 2010/558/EL, 12. märts 2010, Fääri saarte osalemist liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) võimaldava Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 245, 17.9.2010, lk 1).

6 0 1 5   Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidu/ühenduse huvides teadus- ja tehnoloogiaprojektide raames („Eureka” jm) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidule/ühendusele huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jm) raames liidu/ühenduse ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

6 0 1 6   Euroopa koostöölepingud teadus- ja tehnikauuringute valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammides osalevatelt riikidelt saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudne meede).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud Viinis 21. novembril 1991) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2   Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused humanitaarabiga seotud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt avatakse mis tahes nimetatud tulude alusel täiendavad assigneeringud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3   Assotsiatsioonilepped liidu/ühenduse ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

192 439 263,08

Märkused

Liidu/ühenduse ja allpool loetletud riikide vaheliste assotsiatsioonilepingute alusel nende riikide erinevates liidu/ühenduse programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Liikmesriikideks saanud riikidelt saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa ühenduse ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

251 618,00

Märkused

Punkt on ette nähtud kolmandatelt riikidelt laekuvate tollikoostöö kokkulepete osamaksete jaoks, mis on seotud eriti transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mai 1987. aasta ühise transiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine liidu/ühenduse meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

11 788 959,00

Märkused

Kolmandate isikute võimalik panus liidu/ühenduse meetmetesse.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1   Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud, mis pärinevad otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud vara paigutusest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

56 445 859,43

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise hetkel.

Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 4 lähevad kasutatavate varade investeeringute puhastulud Euroopa Liidu üldeelarve tuludesse, mis on sihtotstarbelised ning mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n + 2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. Aastast 2009 pärinevat tulu kasutatakse teadusuuringuteks 2011. aastal. Minimeerimaks finantsturgude ebastabiilsusest tulenevaid kõikumisi teadusuuringute rahastamises kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2011. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutada oleva puhastulu summa 60 929 750 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasega seotud sektorile ja 27,2 % söega seotud sektorile.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 160 lõike 1a kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 1 4   Tulud, mis pärinevad söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi rahatagastustest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise hetkel.

Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasi makstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 2   Selliste kulude hüvitamine, mida kanti taotluse alusel ja tasu eest tööde läbiviimisel – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

894 767,08

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Komisjon

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

6 1 4   Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antava liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 4 0   Majanduslikult edukatele energeetikatehnoloogiate valdkonna projektidele ja tegevusaladele antava liidu/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

0,—

Märkused

Tulu äriliselt edukaks osutunud projektidele makstud liidu toetuse täielikust või osalisest tagasimaksmisest. Et selline tegevus ei vaja enam finantstoetust, jäävad kulude eelarvestuse jaotisse 06 alles vaid täitmata kohustuste katmiseks vajalikud maksete assigneeringud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 3   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu/ühenduse abi tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Äriliselt edukaks osutunud projektidele makstud toetuste täielik või osaline tagasimaksmine koos võimaliku osalusega kasumist, mis tuleneb Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks tehtavate riskikapitalitehingute osana Venture Consorti ja Eurotech Capitali vahenditest saadud toetustest.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 5   Kasutamata liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

59 834 833,16

Märkused

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse tulusid täiendavateks assigneeringuteks eelarveridadele, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Kasutamata eelarvetasakaalu abirahade hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Institutsiooni sõlmitud lepingute raames tasutud kasutamata summade tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

37 797,32

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Kalanduse Arendusrahastu ettemaksete tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

27 667 926,25

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 18 ja 157 kohaselt eraldatakse mis tahes nimetatud tulude alusel III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus asjaomastesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1), eriti selle II lisa artikkel D.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse liidu/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

23 188 730,82

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6   Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel teostatud järelevalve eest (vt III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklid 32 05 01 ja 32 05 02).

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Kokkulepe Belgia Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks (EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1), eriti selle artikkel 15.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

6 1 7   Seoses liidu/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 758 732,44

Märkused

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8   Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hankijate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9   Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude selliste kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 644,73

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse punktidesse 22 02 05 01 ja 19 06 04 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

PEATÜKK 6 2 —   TASU EEST TEENUSTE OSUTAMISEST SAADAV TULU

6 2 0   Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikli 6 punkt b.

6 2 2   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele osutatud tasulistest teenustest saadav tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

18 313 217,00

Märkused

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Eriti Belgia ja Madalmaade kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud on saadud Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

10 019 812,25

Märkused

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 04 01 ja 10 04 02 välise isikuga sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

229 242,79

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 04 02, 10 04 03 ning peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Tulud, mis saadakse Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt teistele komisjoni talitustele osutatud teenustelt konkurentsitingimustel ja põhjustavad täiendavaid assigneeringuid – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

56 196 406,80

Märkused

Tulu, mis on saadud muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uuringuid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 teiste komisjoni talitustega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst (kaudsed meetmed) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

PEATÜKK 6 3 —   ERILEPINGUTEST TULENEVAD MAKSED

6 3 0   Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed Euroopa Majanduspiirkonna lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

218 892 911,00

Märkused

Artiklisse kirjendatakse Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide osamaksed, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest liidu tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud osamaksete kogumaht on ära toodud kokkuvõttes, mis on esitatud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1, 2 ja 3.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1   Maksed Schengeni acquis ’ raames

6 3 1 1   Maksed Islandi ja Norraga sõlmitud lepingust tulenevate halduskulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 541 816,00

Märkused

Maksed halduskulude katteks, mis tulenevad Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud lepingust kõnealuste riikide ühinemiseks Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36), ning eriti nimetatud lepingu artiklist 12.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Nõukogu

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

6 3 1 2   Maksed suureulatuslike informatsioonisüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 314 270,59

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05 ja 18 02 11.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, arendamises ja väljatöötamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/JSK, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Alusaktid

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010) 93 (lõplik)).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 03, 18 02 06 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige lepingu artikkel 9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/JSK, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

Alusaktid

Komisjoni poolt 4. märtsil 2009 esitatud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2009) 102 (lõplik)).

Komisjoni poolt 30. oktoobril 2009 esitatud ettepanek võtta vastu nõukogu otsus kirjutada alla ja sõlmida Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (KOM(2009) 605 ja 606 (lõplik)).

Nõukogu otsus 2010/374/EÜ, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju, Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 169, 3.7.2010, lk 22).

6 3 2   Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

70 035 604,22

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse artiklisse 21 01 04 10.

Alusaktid

Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (ELT L 247, 9.9.2006, lk 32).

6 3 3   Maksed teatavatesse välisabiprogrammidesse

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

5 595 450,12

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida liikmesriigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida kolmandad riigid, sealhulgas nende avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse osamaksed, mida rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprogrammidesse, mida rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastatakse kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 —   FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0   Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

305 688 340,62

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib punkti kirjendatud summasid kasutada selleks, et eraldada III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavates rubriikides täiendavaid assigneeringuid, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta nimetatud määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnesoleva abi suhtes kehtivate õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eriti selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eriti selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

303 620 521,77

Märkused

Punkti kirjendatakse finantsmääruse artikli 18 kohaselt sellised võimalikud tulud, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade alla ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

p.m.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

30 000 000

30 000 000

122 478 259,14

Märkused

Punkti kirjendatakse sellised võimalikud tulud, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade alla ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 18 kohaselt.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Komisjon

 

30 000 000

 

Kokku

30 000 000

PEATÜKK 6 7 —   EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

6 7 0   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

600 517 182,09

Märkused

Punkti kirjendatakse tulud, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on finantseeritud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) alusel.

See on mõeldud ka summade jaoks, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud sellega seonduvate kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 rakendamisest saadavad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Eelarvepunkti tulu on hinnanguliselt 1 000 000 000 eurot, sealhulgas 400 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 10 üle 2010. aastast 2011. aastasse.

2011. aasta eelarve koostamisel on artikli 05 03 01 meetmete rahastamisvajadusena arvesse võetud summat 500 000 000 eurot ja ülejäänud summat 500 000 000 eurot võeti arvesse artikli 05 02 08 meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 2   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

147 878 436,59

Märkused

Punkti kirjendatakse eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu tagasi nõutud summad, sealhulgas seotud intress, eelkõige pettuste korral tagasi nõutud summad, saadud trahvimaksed ja intress ning minetatud tagatised, mis tulenevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames. Sellesse kirjendatakse ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2 kinni pidada 20 %. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad kõnealuse määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti EAGFi raames.

Eelarvepunkti tulu on hinnanguliselt 228 000 000 eurot, sealhulgas 140 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 10 üle 2010. aastast 2011. aastasse.

2011. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

337 626 470,92

Märkused

Punkt on mõeldud määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 78 kohaselt kogutud ja tagasi nõutud summade kajastamiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse mis tahes punkti Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames.

Eelarvepunkti tulu hinnanguline suurus on 19 000 000 eurot.

2011. aasta eelarve koostamisel võeti nimetatud summat arvesse artikli 05 03 01 alla kuuluvate meetmete rahastamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

6 7 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

350 800,00

Märkused

Punkti kirjendatakse tulud, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsustest, mis on tehtud seoses toetustega maaelu arendamiseks, mida on rahastatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Samuti on see mõeldud summade jaoks, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mida saab pidada sihtotstarbeliseks tuluks. Punkti kirjendatakse ka EAFRDst tehtud ettemaksete tagasimaksmisega seotud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevasse punkti kirjendatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2011. aasta eelarve koostamise ajal ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 1 2   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel, sealhulgas nendega seonduvad viivised, eriti aga summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või pettuse juhtude korral, laekunud karistusmaksed ja viivised ning minetatud tagatised seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2011. aasta eelarve koostamise ajal ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

PEATÜKK 6 8 —   AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

Märkused

Punkti kirjendatakse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohased ajutised liidu suhkrusektori ümberkorraldusmaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse käesolevas punktis esitatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks III eelarve jao (komisjon) kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

2011. aasta eelarve koostamisel arvestati selle punkti puhul 1 015 000 000 euro suuruse summaga (mis on seotud vaid eelmiste aastate eelarvetest üle kantud summadega), millest 195 000 000 eurot nähti sihtotstarbeliselt ette artikli 05 02 16 jaoks ja ülejäänud summa kantakse vastavalt finantsmääruse artiklile 10 automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 2   Ajutise ümberkorraldusfondiga seonduv eeskirjade eiramine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse summad, mis on sisse nõutud eeskirjade eiramise või eksimuste tagajärjel, sealhulgas intressid, karistusmaksed ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist. Sellesse kirjendatakse ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2 kinni pidada 20 %. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad kõnealuse määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muid määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abimeetmeid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 3   Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse tulud, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavaid kulusid käsitlevatest vastavuse kontrolli otsustest. Punkti kirjendatakse ka summad, mis on laekunud liidu eelarvesse tulenevalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkru ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks III eelarvejao (komisjon) tulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muid määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abimeetmeid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

JAOTIS 7

VIIVISED JA TRAHVID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Viivised

7 0 0 0

Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt

5 000 000

5 000 000

76 436 747,70

7 0 0 1

Muud viivised

3 000 000

3 000 000

1 710 385,54

 

Artikkel 7 0 0 — Kogusumma

8 000 000

8 000 000

78 147 133,24

7 0 1

Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

15 000 000

15 000 000

113 119 535,73

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

23 000 000

23 000 000

191 266 668,97

PEATÜKK 7 1

7 1 0

Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

100 000 000

100 000 000

724 812 338,90

7 1 2

Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

p.m.

p.m.

16 911 424,—

 

PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA

100 000 000

100 000 000

741 723 762,90

PEATÜKK 7 2

7 2 0

Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised

7 2 0 0

Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 7 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

123 000 000

123 000 000

932 990 431,87

PEATÜKK 7 0 —

VIIVISED

PEATÜKK 7 1 —

RAHATRAHVID

PEATÜKK 7 2 —

HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

PEATÜKK 7 0 —   VIIVISED

7 0 0   Viivised

7 0 0 0   Viivised liikmesriikide riigikassade kontodelt tehtud hilinenud maksetelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

5 000 000

5 000 000

76 436 747,70

Märkused

Liikmesriik, kes viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, peab tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks on euro, võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

5 000 000

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

5 000 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 71 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivised

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 000 000

3 000 000

1 710 385,54

Märkused

Punkt on mõeldud kõikide muude viiviseintresside jaoks peale omavahenditelt laekuvate viiviseintresside.

Õiguslik alus

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eriti protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 71 lõige 4.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eriti artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

7 0 1   Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

15 000 000

15 000 000

113 119 535,73

Märkused

Artikkel on mõeldud trahvide pangakonto intresside ja trahvidega seotud viiviseintresside jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti artikli 71 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eriti artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 —   RAHATRAHVID

7 1 0   Rahatrahvid, karistusmaksed ja muud trahvid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000 000

100 000 000

724 812 338,90

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaseid kohustusi.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Kohtule, ei nõua komisjon summat sisse. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eriti selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2   Leppetrahvid ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 911 424,00

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 —   HOIUSTE INTRESSID JA RAHATRAHVIDELT LAEKUVAD VIIVISED

7 2 0   Hoiuste intressid ja rahatrahvidelt laekuvad viivised

7 2 0 0   Hoiuste intressid ja trahvid, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägiga seotud menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt hoiustelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eriti artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 8 0

8 0 0

Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 1

Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 2

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 1

8 1 0

Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

8 1 3

Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 2

8 2 7

Euroopa Liidu tagatis liidu/ühenduse laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

p.m.

p.m.

0,—

8 2 8

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 3

8 3 5

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 5

8 5 0

Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid

438 717

p.m.

3 678 263,68

 

PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA

438 717

p.m.

3 678 263,68

 

Jaotis 8 — Kogusumma

438 717

p.m.

3 678 263,68

PEATÜKK 8 0 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

PEATÜKK 8 1 —

KOMISJONI ANTUD LAENUD

PEATÜKK 8 2 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

PEATÜKK 8 3 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE

PEATÜKK 8 5 —

TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0   Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriikidele lubatav laenu põhiosa ülemmäär on 50 000 000 000 eurot.

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

8 0 1   Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega antakse komisjonile volitused väljastada Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

8 0 2   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma peab jääma õigusliku alusega ette nähtud piiresse.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 03 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

PEATÜKK 8 1 —   KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0   Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 alla kantud assigneeringutest Vahemere piirkonnas asuvatele kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Siin kirjendatakse ka mõnedele Vahemere-äärsetele liikmesriikidele antud erilaenude ja riskikapitali tagasimaksed ja intressimaksed, kuid need moodustavad väikse osa üldmahust. Nimetatud laenud ja riskikapital anti siis, kui asjaomased riigid ei olnud veel liiduga ühinenud.

Tavaliselt ületab saadav tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva finantsaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt võetakse intressi alates laenu väljamaksmise hetkest. Erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ning riskikapitali intresse üldjuhul aastamaksetena.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Alusaktid

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008) 308 (lõplik)), eriti selle artikkel 23.

8 1 3   Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao (komisjon) kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 kantud assigneeringutest Euroopa Ühenduse Investeerimispartnerite tegevuse raames Vahemere piirkonna kolmandatele riikidele antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressimaksed.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

PEATÜKK 8 2 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7   Euroopa Liidu tagatis liidu/ühenduse laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 97/472/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bulgaariale (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 61).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse Bosniale ja Hertsegoviinale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ (millega antakse Jugoslaavia Liitvabariigile täiendavat makromajanduslikku finantsabi) seoses täiendava makromajanduslikku finantsabi andmisega Serbiale ja Montenegrole (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi ja tunnistatakse kehtetuks otsus 1999/282/EÜ (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

8 2 8   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisas II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Liikmesriikidele antud Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka artikkel 8 0 1.

PEATÜKK 8 3 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST KOLMANDATE RIIKIDE FINANTSASUTUSTE ANTUD LAENUDELE

8 3 5   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse III eelarvejao „Komisjon” kulude eelarvestuse punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulud, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud III eelarvejao lisa II osas „Laenutehingud”.

Õiguslik alus

Nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsus (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu 19. juuli 1982. aasta otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1488/96 (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Bolivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peru, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks ning muudetakse otsust 97/256/EÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Horvaatiaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Venemaa Läänemere basseiniga seotud keskkonnaprojektide jaoks Põhjamõõtme raames antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et pikendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Jugoslaavia Liitvabariigiga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95).

PEATÜKK 8 5 —   TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0   Euroopa Investeerimisfondi makstud dividendid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

438 717

p.m.

3 678 263,68

Märkused

Artikkel on mõeldud nende dividendide kirjendamiseks, mida Euroopa Investeerimisfond maksab tehtud sissemaksete eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmelisuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

30 210 000

30 210 000

66 423 842,85

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

30 210 000

30 210 000

66 423 842,85

 

Jaotis 9 — Kogusumma

30 210 000

30 210 000

66 423 842,85

 

KÕIK KOGUSUMMA

126 527 133 762

122 955 918 526

117 625 569 759,42

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

30 210 000

30 210 000

66 423 842,85

Märkused

Artiklisse kirjendatakse mitmesugused tulud.

Euroopa Parlament

 

p.m.

Nõukogu

 

p.m.

Komisjon

 

30 000 000

Euroopa Liidu Kohus

 

10 000

Euroopa Kontrollikoda

 

200 000

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

p.m.

Regioonide Komitee

 

p.m.

Euroopa Ombudsman

 

p.m.

Euroopa Andmekaitseinspektor

 

p.m.

Euroopa välisteenistus

 

p.m.

 

Kokku

30 210 000

C. AMETIKOHTADE LOETELUS MÄRGITUD PERSONAL

Kinnitatud ametikohtade loetelu

Institutsioon

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Euroopa Parlament

5 410

1 127

5 221

1 064

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

3 137

36

3 507

65

Komisjon:

24 613

448

25 807

472

haldus

18 890

366

20 060

369

teadusuuringud ja tehnoloogia arendus

3 827

 

3 827

 

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

672

 

672

 

Euroopa Pettustevastane Amet

303

81

282

102

Euroopa Personalivaliku Amet

126

1

126

1

üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo

191

 

214

 

infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

442

 

462

 

infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

162

 

164

 

Euroopa Liidu Kohus

1 546

408

1 493

434

Kontrollikoda

752

135

753

136

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

686

38

675

35

Regioonide Komitee

485

39

467

39

Euroopa Ombudsman

16

48

15

48

Euroopa Andmekaitseinspektor

41

 

39

 

Euroopa välisteenistus

1 600

43

 

 

Kokku

38 286

2 322

37 977

2 293


Kinnitatud ametikohtade loetelu

Ühenduste asutused, kellel on juriidilise isiku staatus

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Detsentraliseeritud asutused

619

4 665

631

4 387

Euroopa ühisettevõtted

62

295

62

289

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

 

28

 

20

Täitevasutused

 

401

 

390

Kokku

681

5 389

693

5 086

D. HOONED

Institutsioonid

Üüritud hooned

Omatavad hooned

2011. aasta assigneeringud (15)

2010. aasta assigneeringud (16)

I jagu

Parlament

46 482 626

39 668 000

1 468 571 941 (17)

II jagu

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

9 153 000 (18)

8 785 000 (19)

421 942 118 (20)

III jagu

Komisjon (21):

 

 

1 767 969 162,38 (22)  (23)

 

— peakontorid (Brüsselis ja Luxembourgis)

247 866 532

256 425 000

1 588 956 872,23

 

— liidus asuvad bürood

12 328 000

12 228 000

28 472 293,76

 

— toidu- ja veterinaaramet

2 285 000

2 366 000

23 271 138,95

 

— liidu delegatsioonid

29 892 662 (24)

65 278 000

61 628 534,57 (25)

 

— Teadusuuringute Ühiskeskus

65 640 322,87

 

— Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

7 008 000

6 884 000

 

— Euroopa Pettustevastane Amet

5 330 000

5 256 000

 

— Euroopa Personalivaliku Amet

376 000

3 343 000

 

— individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

3 387 000

3 351 000

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

5 238 000

5 166 000

 

— infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

2 800 000

2 894 000

IV jagu

Euroopa Liidu Kohus

43 480 000

43 718 000

393 679 019,73 (26)

V jagu

Kontrollikoda

3 942 000

3 884 000

34 434 155,57

VI jagu

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

13 028 298

12 695 001

135 001 789,30 (27)

VII jagu

Regioonide Komitee

9 260 654

8 845 579

89 570 342 (28)

VIII jagu

Euroopa Ombudsman

472 000

455 000

IX jagu

Euroopa Andmekaitseinspektor

578 340

567 000

X jagu

Euroopa välisteenistus (29)

 

 

 

 

— peakorterid (Brüssel)

12 848 235

 

 

 

— liidu delegatsioonid

49 704 619

 

 

 

Kokku

482 953 292

478 558 580

4 311 168 527,98


Institutsioon

Asukoht

Ostmise aasta

Summad

Vahesumma

Kokku

Parlament

Brüssel

 

 

862 909 612

 

Maa

 

98 147 754

 

 

Paul-Henri Spaak (D1)

1998

59 224 221

 

 

Paul-Henri Spaak (D2)

1998

25 630 071

 

 

Altiero Spinelli (D3)

WIB (D4)

JAN (D5)

1998

2007

2008

343 281 055

92 217 286

130 596 021

 

 

Atrium

1999

25 668 266

 

 

Atrium II

2004

8 264 467

 

 

Montoyer 75

2006

22 620 494

 

 

Trier I

2009

31 200 000

 

 

Eastman

2008

17 698 333

 

 

Cathedrale

2005

2 023 712

 

 

Wayenberg (Marie Haps)

2003

6 337 932

 

 

Strasbourg (Louise Weiss)

1998

 

268 693 501

 

Strasbourg (WIC, SDM, IPE III)

2006

 

124 518 752

 

Luxembourg (KAD)

2003

 

45 702 667

 

Jean Monnet’ maja (Bazoches)

1982

 

 

Lissabon

1986

 

728 692

 

Ateena

1991

 

5 056 022

 

Kopenhaagen

2005

 

4 181 484

 

Haag

2006

 

3 316 000

 

Valletta

2006

 

2 302 158

 

Nikosia

Viin

London

2006

2008

2008

 

2 895 189

24 065 860

10 116 338

Nõukogu

Brüssel

 

 

421 942 118

 

Maa

 

67 525 000

 

 

Justus Lipsius

1995

161 313 281

 

 

Lastesõim

2006

12 774 286

 

 

Lex

2007

180 329 551

 

Komisjon (30)

Brüssel

 

 

1 492 846 315,56

 

Overijse

1997

1 058 560,85

 

 

Loi 130

1987

54 349 398,78

 

 

Breydel

1989

17 299 524,56

 

 

Haren

1993

7 076 981,20

 

 

Clovis

1995

10 796 920,60

 

 

Cours Saint-Michel 1

1997

18 390 823,37

 

 

Belliard 232 (31)

1997

20 409 021,24

 

 

Demot 24 (32)

1997

31 178 557,46

 

 

Breydel II

1997

38 249 633,26

 

 

Beaulieu 29/31/33

1998

37 397 359,30

 

 

Charlemagne

1997

117 242 013,33

 

 

Demot 28 (33)

1999

24 815 784,62

 

 

Joseph II 99 (34)

1998

17 599 368,98

 

 

Loi 86

1998

27 613 868,60

 

 

Luxembourg 46 (35)

1999

37 072 950,59

 

 

Montoyer 59 (36)

1998

18 664 291,07

 

 

Froissart 101 (37)

2000

19 571 792,18

 

 

VM 18 (38)

2000

18 446 561,23

 

 

Joseph II 70 (39)

2000

40 236 661,02

 

 

Loi 41 (40)

2000

66 916 904,85

 

 

SC 11 (41)

2000

20 661 479,74

 

 

Joseph II 30 (42)

2000

35 765 262,17

 

 

Joseph II 54 (43)

2001

43 783 960,67

 

 

Joseph II 79 (44)

2002

41 244 575,06

 

 

VM2 (45)

2001

40 355 026,36

 

 

Palmerston

2002

7 264 375,—

 

 

SPA 3 (46)

2003

29 079 265,—

 

 

Berlaymont (47)

2004

426 042 141,88

 

 

CCAB (48)

2005

44 342 407,26

 

 

BU-25

2006

52 338 721,66

 

 

Cornet-Leman

2006

3 800 000,—

 

 

Madou

2006

119 532 123,67

 

 

WALI

2009

4 250 000,—

 

 

Luxembourg

 

 

96 110 556,67

 

Euroforum (49)

2004

88 342 890,—

 

 

Foyer Européen

2009

7 767 666,67

 

 

Bürood liidus

 

 

28 472 293,76

 

Nikosia (Irise torni 8. korrus)

1992

115 638,43

 

 

Lissabon

1986

1993

33 747,36

421 580,70

 

 

Marseille

1991

1993

88 113,78

22 587,90

 

 

Milano

1986

32 262,38

 

 

Kopenhaagen

2005

3 984 954,66

 

 

Valletta

2006

2 342 020,73

 

 

Nikosia (Byron)

2006

2 813 919,85

 

 

Haag

2006

3 316 000,—

 

 

London

2008

15 513 106,40

 

 

Teadusuuringute Ühiskeskus

 

 

50 938 887,33

 

Ispra

 

36 956 190,78

 

 

Geel

 

3 957 200,81

 

 

Karlsruhe

 

715 089,02

 

 

Petten

 

9 310 406,72

 

 

Toidu- ja veterinaaramet

 

 

24 699 159,27

 

Grange (Iirimaa) (50)

2002

24 699 159,27

 

 

Liidu delegatsioonid  (51)

 

 

63 742 578,92

 

Buenos Aires (Argentina)

1992

419 669,68

 

 

Canberra (Austraalia)

1983

 

 

 

1990

449 874,26

 

 

Cotonou (Benin)

1992

150 125,39

 

 

Gaborone (Botswana)

1982

 

 

 

1985

1986

131,40

 

 

 

1987

5 308,28

 

 

Brasilia (Brasiilia)

1994

295 626,83

 

 

Ouagadougou (Burkina Faso)

1984

 

 

 

1997

1 193 091,32

 

 

Bujumbura (Burundi)

1982

 

 

 

1986

12 380,75

 

 

Phnom Penh (Kambodža)

2005

580 319,88

 

 

Ottawa (Kanada)

1977

 

 

Praia (Cabo Verde)

1981

 

 

Bangui (Kesk-Aafrika Vabariik)

1983

 

 

N’Djamena (Tšaad)

1991

2009

115 954,34

361 840,50

 

 

Peking (Hiina)

1995

2 513 727,80

 

 

Moroni (Komoorid)

1988

11 750,04

 

 

Brazzaville (Kongo)

1994

120 867,45

 

 

San José (Costa Rica)

1995

318 246,16

 

 

Abidjan (Côte d’Ivoire)

1993

142 065,32

 

 

 

1994

187 327,97

 

 

Malabo (Ekvatoriaal-Guinea)

1986

6 090,77

 

 

Pariis (Prantsusmaa)

1990

1 455 857,68

 

 

 

1991

69 230,12

 

 

Libreville (Gabon)

1996

253 943,96

 

 

Banjul (Gambia)

1989

20 753,72

 

 

Bissau (Guinea-Bissau)

1995

251 329,45

 

 

Tokyo (Jaapan)

2006

34 008 178,59

 

 

Nairobi (Kenya)

2005

641 653,07

 

 

Maseru (Lesotho)

1985

 

 

 

1990

113 420,51

 

 

 

1991

199 528,91

 

 

 

2006

215 316,60

 

 

Lilongwe (Malawi)

1982

 

 

 

1988

7 493,49

 

 

Mexico (Mehhiko)

1995

1 353 701,12

 

 

Rabat (Maroko)

1987

31 965,52

 

 

Maputo (Mosambiik)

2008

4 121 447,03

 

 

Windhoek (Namiibia)

1992

299 464,20

 

 

 

1993

2009

96 253,39

1 370 072,92

 

 

Niamey (Nigeri Vabariik)

1997

91 168,26

 

 

Abuja (Nigeeria)

1992

294 672,84

 

 

 

2005

4 004 315,73

 

 

Port Moresby (Paapua Uus-Guinea)

1982

48 274,53

 

 

Kigali (Rwanda)

1980

 

 

Dakar (Senegal)

1984

 

 

Honiara (Saalomoni Saared)

1990

29 305,80

 

 

Pretoria (Lõuna-Aafrika)

1994

458 247,25

 

 

 

1996

504 896,74

 

 

Mbabane (Svaasimaa)

1987

1988

43 244,49

27 397,74

 

 

Dar es Salaam (Tansaania)

2002

3 187 782,85

 

 

Kampala (Uganda)

1986

10 589,59

 

 

Montevideo (Uruguay)

1990

148 463,34

 

 

New York (Ameerika Ühendriigid)

1987

95 578,20

 

 

Washington (Ameerika Ühendriigid)

1997

1 118 286,25

 

 

Lusaka (Sambia)

1982

 

 

Harare (Zimbabwe)

1990

93 554,81

 

 

 

1994

178 747,73

 

 

Komisjon kokku

 

 

1 767 969 162,38

Euroopa Liidu Kohus

Luxembourg

 

 

393 679 019,73

 

(A-tiib – Erasmus, B-tiib – Thomas More ja C-tiib

1994

42 868 547,72

 

 

Uue kohtumaja hoonekompleks (renoveeritud endine kohtumaja, seda ümbritsev lisaehitus, kaks torni ja ühendusgalerii)

2008

350 810 472,01

 

Kontrollikoda

Luxembourg

 

 

34 434 155,57

 

Maa

1990

776 630,—

 

 

Luxembourg (K1)

1990

11 059 732,27

 

 

Luxembourg (K2)

2004

20 520 137,82

 

 

Luxembourg (K3)

2009

2 077 655,48

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Brüssel

 

 

135 001 789,30

 

Montoyer 92–102

2001

32 687 131,88

 

 

Belliard 99–101

2001

79 902 877,42

 

 

Belliard 68–72

2004

4 759 496,—

 

 

Trèves 74

2005

9 352 870,40

 

 

Belliard 93

2005

8 299 413,60

 

Regioonide Komitee

Brüssel

 

 

89 570 342

 

Montoyer

2001

16 634 179

 

 

Belliard 101–103

2001

40 720 622

 

 

Belliard 68

2004

14 488 532

 

 

Trèves 74

2004

12 835 044

 

 

Belliard 93

2005

4 891 965

 

Kõik kokku

 

 

 

4 311 168 527,98

I JAGU

EUROOPA PARLAMENT

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Parlamendi eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

1 685 829 393

Omavahendid

– 124 651 223

Nõutav osamaks

1 561 178 170

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

47 464 953

47 208 729

45 987 620,64

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

84,54

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust

8 109 730

9 157 662

5 709 275,13

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

55 574 683

56 366 391

51 696 980,31

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

58 631 602

58 910 854

47 760 097,53

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

9 134 938

13 046 060

7 209 550,25

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

10 000

5 000

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

67 776 540

71 961 914

54 969 647,78

PEATÜKK 4 2

4 2 1

Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi

p.m.

p.m.

820 485,37

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

820 485,37

 

Jaotis 4 — Kogusumma

123 351 223

128 328 305

107 487 113,46

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

47 464 953

47 208 729

45 987 620,64

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast ajutisest maksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

84,54

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate töötasule rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

8 109 730

9 157 662

5 709 275,13

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

58 631 602

58 910 854

47 760 097,53

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

9 134 938

13 046 060

7 209 550,25

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

10 000

5 000

0,—

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 1   Parlamendiliikmete sissemaksed vanaduspensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

820 485,37

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige selle III lisa.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)

5 0 0 0

Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 000,—

5 0 0 2

Laekumised kaupade tarnimisest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

15 000,—

5 0 1

Laekumised kinnisvara müügist

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

489 477,89

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

504 477,89

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 324 196,29

5 1 1 1

Üürile andmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

15 317,47

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 339 513,76

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 339 513,76

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

1 300 000

2 000 000

1 316 525,41

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

1 300 000

2 000 000

1 316 525,41

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 347 371,92

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 551 741,34

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

6 899 113,26

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 766 049,19

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3 217 174,16

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

4 983 223,35

PEATÜKK 5 8

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

677 015,63

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

677 015,63

 

Jaotis 5 — Kogusumma

1 300 000

2 000 000

15 719 869,30

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (KAUPADE TARNIMINE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist (kaupade tarnimine)

5 0 0 0   Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 000,00

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a sõidukite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised kaupade tarnimisest teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 0 1   Laekumised kinnisvara müügist

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud institutsioonidele kuuluva kinnisvara müügist laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

489 477,89

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artiklis sisalduvad ka elektroonilisel andmekandjal olevate toodete müügist laekuvad tulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 324 196,29

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Eelarvepunktis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

5 1 1 1   Üürile andmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

15 317,47

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST, ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDEST INTRESSIDEST

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 300 000

2 000 000

1 316 525,41

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 347 371,92

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 551 741,34

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 766 049,19

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksetest laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3 217 174,16

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

677 015,63

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka õnnetusjuhtumitesse sattunud ametnike palga tagasimakseid kindlustusseltsidelt.

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

13 191 164,09

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

13 191 164,09

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

13 191 164,09

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

13 191 164,09

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

13 191 164,09

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt on punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena nende kulutuste rahastamisel, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

4 851 911,67

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

4 851 911,67

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

4 851 911,67

 

KÕIK KOGUSUMMA

124 651 223

130 328 305

141 250 058,52

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

4 851 911,67

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste muude tulude kirjendamiseks.

Artiklis sisalduvate laenu- ja üürikulude ning -tulude, samuti teenuste osutamise kulude ja tulude üksikasjad tuuakse ära eelarve lisas.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

221 289 598

220 332 000

167 952 341,79

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

569 844 235

525 898 973

502 188 864,04

Reservid (10 0)

714 026

 

 

 

570 558 261

525 898 973

502 188 864,04

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

122 260 343

108 313 800

90 934 826,73

Reservid (10 0)

2 000 000

1 155 000

 

 

124 260 343

109 468 800

90 934 826,73

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

15 635 500

15 516 000

12 762 741,59

 

Jaotis 1 — Kogusumma

929 029 676

870 060 773

773 838 774,15

Reservid (10 0)

2 714 026

1 155 000

 

 

931 743 702

871 215 773

773 838 774,15

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

183 188 366

186 909 476

193 001 220,62

Reservid (10 0)

2 500 000

2 340 000

 

 

185 688 366

189 249 476

193 001 220,62

2 1

ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL

113 787 071

117 014 150

106 080 063,59

Reservid (10 0)

5 000 000

8 749 600

 

 

118 787 071

125 763 750

106 080 063,59

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

15 567 000

12 841 500

10 778 698,82

 

Jaotis 2 — Kogusumma

312 542 437

316 765 126

309 859 983,03

Reservid (10 0)

7 500 000

11 089 600

 

 

320 042 437

327 854 726

309 859 983,03

3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

3 0

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

39 499 769

36 074 200

27 499 040,69

3 2

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

103 974 776

105 169 500

93 647 679,96

Reservid (10 0)

2 500 000

3 427 000

 

 

106 474 776

108 596 500

93 647 679,96

 

Jaotis 3 — Kogusumma

143 474 545

141 243 700

121 146 720,65

Reservid (10 0)

2 500 000

3 427 000

 

 

145 974 545

144 670 700

121 146 720,65

4

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

4 0

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

83 650 000

76 965 000

69 215 824,15

4 2

PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

176 043 709

168 974 000

153 358 430,04

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

189 243 709

168 974 000

153 358 430,04

4 4

PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

340 000

310 000

310 000,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

260 033 709

246 249 000

222 884 254,19

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

273 233 709

246 249 000

222 884 254,19

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

25 914 026

15 691 800

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

14 000 000

10 000 000

0,—

10 3

LAIENEMISRESERV

835 000

750 000

0,—

10 4

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 5

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

p.m.

11 000 000

0,—

10 6

UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

p.m.

5 000 000

0,—

10 8

SÜSTEEMI EMAS RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

40 749 026

42 441 800

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 685 829 393

1 616 760 399

1 427 729 732,02

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad ja hüvitised

1 0 0 0

Palgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

67 755 185

66 695 000

30 601 982,96

1 0 0 4

Tavalised reisikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 396 756

79 319 000

64 968 671,93

1 0 0 5

Muud reisikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 396 317

9 170 000

1 874 928,93

1 0 0 6

Üldkulude hüvitis

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

38 330 147

38 144 000

42 629 278,—

1 0 0 7

Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

179 000

177 000

169 747,88

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

191 057 405

193 505 000

140 244 609,70

1 0 1

Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed

1 0 1 0

Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 477 040

3 417 000

2 557 021,72

1 0 1 2

Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

380 000

350 000

77 327,90

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

3 857 040

3 767 000

2 634 349,62

1 0 2

Üleminekuhüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 510 000

7 628 000

5 456 756,89

1 0 3

Pensionid

1 0 3 0

Vanaduspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 131 000

11 215 000

9 583 361,56

1 0 3 1

Invaliidsuspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

406 742

504 000

383 595,33

1 0 3 2

Toitjakaotuspensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 072 147

2 744 000

2 690 744,23

1 0 3 3

Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

55 000

169 000

6 433 924,46

 

Artikkel 1 0 3 — Kogusumma

14 664 889

14 632 000

19 091 625,58

1 0 5

Keele- ja arvutikursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

800 000

800 000

525 000,—

1 0 8

Vahetuskursi erinevused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 9 0

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 0 9 1

Määratlemata otstarbega assigneering 18 täiendavale parlamendiliikmele – Lissaboni leping

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 400 264

0,—

 

Artikkel 1 0 9 — Kogusumma

9 400 264

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

221 289 598

220 332 000

167 952 341,79

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

562 435 035

517 388 973

494 054 418,49

Reservid (10 0)

714 026

 

 

 

563 149 061

517 388 973

494 054 418,49

1 2 0 2

Tasustatav ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

455 200

400 000

350 000,—

1 2 0 4

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 034 000

4 900 000

3 520 000,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

567 924 235

522 688 973

497 924 418,49

Reservid (10 0)

714 026

 

 

 

568 638 261

522 688 973

497 924 418,49

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

530 000

760 000

917 369,49

1 2 2 2

Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 390 000

2 450 000

3 347 076,06

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

1 920 000

3 210 000

4 264 445,55

1 2 4

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

569 844 235

525 898 973

502 188 864,04

Reservid (10 0)

714 026

 

 

 

570 558 261

525 898 973

502 188 864,04

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

32 579 343

23 830 000

24 230 464,67

1 4 0 2

Tõlgid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

58 000 000

55 005 000

43 273 028,22

Reservid (10 0)

2 000 000

 

 

 

60 000 000

55 005 000

43 273 028,22

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 138 000

7 150 000

6 068 983,48

1 4 0 6

Vaatlejad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 4 0 7

Koolituskulud (Euroopa Parlamendi praktikaprogramm)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

97 717 343

85 985 000

73 572 476,37

Reservid (10 0)

2 000 000

 

 

 

99 717 343

85 985 000

73 572 476,37

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

24 200 000

21 945 000

16 953 510,86

Reservid (10 0)

 

1 155 000

 

 

24 200 000

23 100 000

16 953 510,86

1 4 2 2

Institutsioonide keelealane koostöö.

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

343 000

383 800

408 839,50

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

24 543 000

22 328 800

17 362 350,36

Reservid (10 0)

 

1 155 000

 

 

24 543 000

23 483 800

17 362 350,36

1 4 4

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

122 260 343

108 313 800

90 934 826,73

Reservid (10 0)

2 000 000

1 155 000

 

 

124 260 343

109 468 800

90 934 826,73

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0

Töölevõtmise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

515 500

600 000

685 000,—

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 100 000

4 000 000

3 387 946,49

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

4 615 500

4 600 000

4 072 946,49

1 6 3

Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

650 000

601 000

516 821,63

1 6 3 1

Liikuvus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

825 000

832 000

186 382,71

1 6 3 2

Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

310 000

310 000

287 888,28

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

1 785 000

1 743 000

991 092,62

1 6 5

Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 285 000

1 260 000

997 557,25

1 6 5 2

Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 600 000

2 313 000

2 260 000,—

1 6 5 4

Lasteaed ja lepingulised lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 350 000

5 600 000

4 441 145,23

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

9 235 000

9 173 000

7 698 702,48

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

15 635 500

15 516 000

12 762 741,59

 

Jaotis 1 — Kogusumma

929 029 676

870 060 773

773 838 774,15

Reservid (10 0)

2 714 026

1 155 000

 

 

931 743 702

871 215 773

773 838 774,15

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Palgad ja hüvitised

1 0 0 0   Palgad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

67 755 185

66 695 000

30 601 982,96

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 9 ja 10.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 1 ja 2.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete põhimäärusega sätestatud palkadeks.

1 0 0 4   Tavalised reisikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

75 396 756

79 319 000

64 968 671,93

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 10–21 ja 24.

Assigneering on ette nähtud reisi- ja elamiskulude hüvitamiseks seoses töökohta ja sealt tagasi sõitmise ning muude ametireisidega.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 5   Muud reisikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 396 317

9 170 000

1 874 928,93

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 22, 23 ja 29.

Assigneering on ette nähtud täiendavate reisikulude, parlamendiliikme valimisriigis sooritatud reiside kulude ja kodumaale tagasipöördumise kulude hüvitamiseks.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

1 0 0 6   Üldkulude hüvitis

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

38 330 147

38 144 000

42 629 278,00

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 25–28.

Hüvitis on ette nähtud parlamendiliikmete tööülesannetest tulenevateks kuludeks nende valimisliikmesriigis.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 25 000 eurot.

1 0 0 7   Ametiülesannete täitmisega seotud hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

179 000

177 000

169 747,88

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 20.

Juhatuse 16.–17. juuni 2009. aasta otsus.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi presidendi ametiülesannetega seotud kindlaksmääratud suurusega elamis- ja esinduskulude hüvitiste katmiseks.

1 0 1   Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse meetmed

1 0 1 0   Õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning muud sotsiaalkindlustuse kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 477 040

3 417 000

2 557 021,72

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 18 ja 19.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 3–9.

Euroopa Liidu ametnike õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse ühine eeskiri.

Euroopa Liidu ametnike ravikindlustuse ühine eeskiri.

Komisjoni otsus, mis käsitleb ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid.

Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri, eelkõige artikkel 21 ja IV lisa (kohaldamine 18 kuud kestval üleminekuperioodil pärast 6. koosseisu ametiaja lõppu).

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete õnnetusjuhtumikindlustuseks, ravikulude hüvitamiseks ja isiklike asjade kaotuse või varguse kindlustuseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

1 0 1 2   Puudega parlamendiliikmetega seotud erimeetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

380 000

350 000

77 327,90

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 30.

Assigneering on ette nähtud teatavateks kuludeks, mis on vajalikud selleks, et anda abi raske puudega parlamendiliikmele.

1 0 2   Üleminekuhüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 510 000

7 628 000

5 456 756,89

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 13.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 45–48 ja 77.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikme ametiaja lõppemisel makstavateks üleminekutoetusteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 3   Pensionid

1 0 3 0   Vanaduspensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 131 000

11 215 000

9 583 361,56

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artiklid 14 ja 28.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 49, 50 ja 75.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensioni maksmiseks pärast parlamendiliikme ametiaja lõppu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

1 0 3 1   Invaliidsuspensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

406 742

504 000

383 595,33

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 15.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 51–57 ja 75.

Assigneering on ette nähtud pensioni maksmiseks parlamendiliikmetele, kellel tuvastatakse invaliidsus ametiaja jooksul.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

1 0 3 2   Toitjakaotuspensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 072 147

2 744 000

2 690 744,23

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 17.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 58–60 ja 75.

Assigneering on ette nähtud toitjakaotuspensioni ja/või orvupensioni maksmiseks parlamendiliikmete või endiste parlamendiliikmete surma korral.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

1 0 3 3   Parlamendiliikmete vabatahtlik pensioniskeem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

55 000

169 000

6 433 924,46

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 27.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni sissemakseteks parlamendiliikmete täiendavasse vabatahtlikku pensioniskeemi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 300 000 eurot.

1 0 5   Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

800 000

800 000

525 000,00

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artikkel 44.

Juhatuse 4. mai 2009. aasta otsus parlamendiliikmete keele- ja arvutikoolituse kohta.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete keele- ja arvutikursuste kuludeks.

1 0 8   Vahetuskursi erinevused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vahetuskursside erinevuste katmiseks Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt üldkulude hüvitiste maksmise suhtes kohaldatavatele sätetele.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 9 0   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmetele tehtavate väljamaksete võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ja seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

1 0 9 1   Määratlemata otstarbega assigneering 18 täiendavale parlamendiliikmele – Lissaboni leping

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 400 264

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Lissaboni lepingu rakendamisest tulenevalt lisanduva 18 parlamendiliikmega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ja seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele kooskõlas finantsmäärusega.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0   Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 2 0 0

562 435 035

517 388 973

494 054 418,49

Reservid (10 0)

714 026

 

 

Kogusumma

563 149 061

517 388 973

494 054 418,49

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmisteks kuludeks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

kindlasummalised ületunnitasud,

mitmesugused hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate reisikulude hüvitamine nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Assigneering on ette nähtud ka Euroopa Parlamendi Brüsseli ja Strasbourgi spordikeskustes aset leidvate õnnetusjuhtumitega seotud kindlustusmakseteks.

Osa nendest assigneeringutest on ette nähtud puudega ja puudega inimeste õiguste ja mittediskrimineerimise alaste ekspertteadmistega ajutiste töötajate töölevõtmiseks, et rakendada juhatuse poolt vastu võetud (PE413.568/BUR) Euroopa Parlamendi sekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2009–2013) kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 26 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Selleks otstarbeks ette nähtud assigneeringute kasutamise kohta koostatakse aastaaruanne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 800 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

30 ametikohaga (kuus AD5 ametikohta ja 24 AST1 ametikohta) seotud assigneeringud jäetakse reservi, kuni

esitatakse üksikasjalikum teave ametikohtade ümberpaigutamise ja üleviimise kohta, et võimaldada kvalitatiivsemat analüüsi, mis ei sisalda ainult arve ja peadirektoraatide loetelu, ja

kuni lepingulistele töötajatele ettenähtud assigneeringute eraldamise kohta esitatakse üksikasjalikum teave, kus tuuakse välja, kui suur osa assigneeringutest on seotud sünnitus- ja vanemapuhkusel olevate ametnike asendamisega, kui suur osa on seotud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3b alla kuuluvate lepinguliste töötajatega ning kui suur osa on seotud spetsiifiliste vajadustega (viimase puhul esitada jaotus peadirektoraatide ja osakondade kaupa).

1 2 0 2   Tasustatav ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

455 200

400 000

350 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamise kuludeks vastavalt ülalnimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 034 000

4 900 000

3 520 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende pereliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse teenistusse asumise, teenistusest lahkumise või teisele ametikohale üleviimise korral, kui muutub töökoha asukoht,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes on sunnitud muutma elukohta seoses tööle asumisega, teisele ametikohale üleviimisega, kui muutub töökoha asukoht, või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele teenistujatele, kes tõendavad, et olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või teisele ametikohale üleviimisega, kui muutus töökoha asukoht,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele, kui institutsioon lõpetab nendega töölepingu,

lepinguliste töötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksude ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksude vahe lepingu muutumisel.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

530 000

760 000

917 369,49

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab samuti tööandjapoolse ravikindlustuse osamakse ja nendele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kahjud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 390 000

2 450 000

3 347 076,06

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade ning määruste (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95 ja (EÜ, Euratom) nr 1748/2002 alusel makstavad toetused,

tööandjapoolsed ravikindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientidega seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2689/95, 17. november 1995, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks Austria, Soome ja Rootsi ühinemise tõttu (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1748/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Parlamendi koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike ja Euroopa Parlamendi poliitiliste fraktsioonide ajutiste töötajate teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 9).

1 2 4   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul otsustatava töötasude võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

32 579 343

23 830 000

24 230 464,67

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmisteks kuludeks:

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud (sealhulgas toetused ja hüvitised), tööandja sissemaksed mitmesugustesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

ajutiselt teistest asutustest tööle võetud töötajate töötasud.

Osa nendest assigneeringutest on ette nähtud puudega ja puudega inimeste õiguste ja mittediskrimineerimise alaste ekspertteadmistega lepinguliste töötajate töölevõtmiseks, et rakendada juhatuse poolt vastu võetud (PE413.568/BUR) Euroopa Parlamendi sekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamise tegevuskava (2009–2013) kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 26 ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Selleks otstarbeks ette nähtud assigneeringute kasutamise kohta koostatakse aastaaruanne.

1 4 0 2   Tõlgid

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 4 0 2

58 000 000

55 005 000

43 273 028,22

Reservid (10 0)

2 000 000

 

 

Kogusumma

60 000 000

55 005 000

43 273 028,22

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Kokkulepe abitõlkide kohta.

Assigneering on institutsioonidevahelise koostöö raames ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi või muude institutsioonide korraldatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada Euroopa Parlamendi tõlke (ametnikke või ajutisi teenistujaid), rakendatavate abitõlkide tasud, sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevaraha,

ülalnimetatud koosolekutel, kus ei ole võimalik kasutada ametnikke, ajutisi töötajaid või muid teenistujaid, rakendatavate konverentsikorraldusettevõtjate, tehnikute ja administraatorite teenused,

teenused, mida osutavad parlamendile muude institutsioonide ametnike või ajutiste töötajatena töötavad tõlgid,

sõidukulud ja päevaraha seoses teenustega, mida rahvusvahelise koostöö raames Euroopa Parlamendile osutavad rahvusvahelistes institutsioonides töötavad tõlgid,

institutsioonide keelealane koostöö.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi võib vabastada, kui eelarverea assigneeringud on ammendunud.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja ametnike vahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 138 000

7 150 000

6 068 983,48

Märkused

Eeskirjad, millega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ametnike ja fraktsioonide ajutiste töötajate lähetamist riigiasutustesse, nendega samaväärsetesse organitesse ning rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Eeskirjad, millega reguleeritakse riiklike ekspertide lähetamist Euroopa Parlamenti.

Euroopa Parlamendi peasekretariaadis tehtava praktika ja õppekülastuste sise-eeskirjad.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

praktikantide praktika alguse ja lõpu hüvitis ja reisikulud,

praktikantide praktika ajaks sõlmitavate ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuste kulud,

Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulude katmine vastavalt eeskirjadele,

kulud, mis on seotud riiklike ekspertide lähetamisega Euroopa Parlamenti,

tõlkidele ja tõlkijatele koolituste korraldamine, sealhulgas koostöös konverentsitõlke koolitusasutuste ja tõlkealast koolitust pakkuvate ülikoolidega, samuti stipendiumid tõlkide ja tõlkijate koolituseks ning erialaseks täiendusõppeks, õppematerjalide hankimine ja sellega seotud kulud,

puudega inimeste praktika katseprogrammi raames praktika lisakulud, mis on otseselt seotud praktikandi puudega, kooskõlas Euroopa Parlamendi peasekretariaadi praktika ja õppekülastuste sise-eeskirja artikli 20 lõikega 8.

1 4 0 6   Vaatlejad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vaatlejatega seotud kulude katmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 11.

1 4 0 7   Koolituskulud (Euroopa Parlamendi praktikaprogramm)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi praktikaprogrammis osalevate praktikantide töö tasustamiseks.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Sisseostetavad teenused

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 4 2 0

24 200 000

21 945 000

16 953 510,86

Reservid (10 0)

 

1 155 000

 

Kogusumma

24 200 000

23 100 000

16 953 510,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud mittekoosseisuliste töövõtjate tehtavate tõlke-, trüki-, kodeerimis- ja tehnilisteks abitöödeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

1 4 2 2   Institutsioonide keelealane koostöö.

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

343 000

383 800

408 839,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitees heaks kiidetud institutsioonide keelealase koostöö arendamise kulud,

infoväljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete, avalikel üritustel, näitustel ja keelemessidel osalemise kulud.

1 4 4   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul otsustatava töötasude võimaliku korrigeerimisega seotud kuludeks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0   Töölevõtmise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

515 500

600 000

685 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/620/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja 25. juuli 2002. aasta otsus 2002/621/EÜ Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide reisi- ja elamiskulud,

teenistujate valimismenetluste korralduskulud.

Põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib assigneeringut kasutada institutsiooni enda korraldatud konkurssideks.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 100 000

4 000 000

3 387 946,49

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud selliste koolituste kulude katmiseks, mille eesmärk on suurendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust, näiteks ametlike töökeelte kursuste kaudu.

1 6 3   Toetusmeetmed institutsiooni teenistujatele

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

650 000

601 000

516 821,63

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

järgmistesse kategooriatesse kuuluvate inimeste abistamine institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamispoliitika raames:

aktiivses teenistuses ametnikud ja ajutised teenistujad,

aktiivses teenistuses ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud ning vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja ühisest ravikindlustusskeemist mittehüvitatavate mittemeditsiiniliste kulude tagasimaksed eelarve võimaluste piires, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

meetmed eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks,

toetus personalikomiteele ning sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud. Sotsiaaltegevuses osalejatele personalikomitee poolt tehtavate maksete või hüvitatavate kulude eesmärk on rahastada tegevusi, millel on sotsiaalne, kultuuriline või keeleline mõõde, kuid üksikutele töötajatele või leibkondadele toetusi ei maksta.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 8 000 eurot.

1 6 3 1   Liikuvus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

825 000

832 000

186 382,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikuvusega seotud kuludeks eri töökohtades.

1 6 3 2   Töötajate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

310 000

310 000

287 888,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvusest teenistujate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja selle rahaliseks toetamiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamaksuks.

Assigneeringust rahastatakse ka toetust institutsioonidevahelisele ühiskondlikule tegevusele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 800 000 eurot.

1 6 5   Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 285 000

1 260 000

997 557,25

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskuludeks Euroopa Parlamendi kõigis kolmes alalises töökohas, sealhulgas materjali, ravimite jms hankimiseks, ennetuslike arstlike läbivaatuste kuludeks, invaliidsuskomisjoni halduskuludeks ning kulutusteks üldarsti ettekirjutuse kohaselt väljastpoolt saadava eriarstiabi eest.

Samuti kaetakse assigneeringust teatavate meditsiiniliselt vajalike töövahendite hankimise kulud ning teenuseosutamislepingute alusel või lühiajaliselt asendajatena töötavate meditsiini- ja parameditsiinitöötajatega seotud kulud.

1 6 5 2   Restoranide ja sööklate jooksvad tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 600 000

2 313 000

2 260 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 000 eurot.

1 6 5 4   Lasteaed ja lepingulised lastesõimed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 350 000

5 600 000

4 441 145,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud lasteaia ja lepinguliste lastesõimede üldkulude Euroopa Parlamendi osamakseteks.

Vanemate osamaksetest laekuvate finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 010 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 327 626

33 768 000

28 303 815,68

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 155 000

5 900 000

14 636 040,32

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

9 100 000,—

2 0 0 5

Hoonete ehitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 644 000

4 346 600

3 859 764,01

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 195 000

29 018 000

31 611 447,34

Reservid (10 0)

2 500 000

 

 

 

24 695 000

29 018 000

31 611 447,34

2 0 0 8

Muud kinnisvarahaldusega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 637 000

9 360 000

14 066 706,95

Reservid (10 0)

 

2 340 000

 

 

4 637 000

11 700 000

14 066 706,95

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

80 958 626

82 392 600

101 577 774,30

Reservid (10 0)

2 500 000

2 340 000

 

 

83 458 626

84 732 600

101 577 774,30

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

44 749 000

41 407 444

34 464 154,98

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

18 947 000

21 487 594

16 917 600,84

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

37 624 740

40 587 000

38 478 370,92

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

909 000

1 034 838

1 563 319,58

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

102 229 740

104 516 876

91 423 446,32

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

183 188 366

186 909 476

193 001 220,62

Reservid (10 0)

2 500 000

2 340 000

 

 

185 688 366

189 249 476

193 001 220,62

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid

2 1 0 0

Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

32 674 000

36 225 000

43 008 335,49

Reservid (10 0)

2 500 000

4 000 000

 

 

35 174 000

40 225 000

43 008 335,49

2 1 0 2

Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

53 981 250

52 637 000

41 155 588,44

Reservid (10 0)

2 500 000

4 000 000

 

 

56 481 250

56 637 000

41 155 588,44

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

86 655 250

88 862 000

84 163 923,93

Reservid (10 0)

5 000 000

8 000 000

 

 

91 655 250

96 862 000

84 163 923,93

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 224 000

2 998 400

2 508 567,53

Reservid (10 0)

 

749 600

 

 

3 224 000

3 748 000

2 508 567,53

2 1 4

Tehniline varustus ja seadmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 407 821

18 327 750

14 526 966,49

2 1 6

Sõidukid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 500 000

6 826 000

4 880 605,64

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

113 787 071

117 014 150

106 080 063,59

Reservid (10 0)

5 000 000

8 749 600

 

 

118 787 071

125 763 750

106 080 063,59

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 575 000

2 655 500

2 098 026,82

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

370 000

370 000

318 975,87

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 314 000

1 312 000

1 318 035,60

2 3 5

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 405 000

6 850 000

5 529 693,88

2 3 6

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

422 000

440 000

330 500,55

2 3 7

Kolimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

850 000

650 000

656 863,44

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

631 000

564 000

526 602,66

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

15 567 000

12 841 500

10 778 698,82

 

Jaotis 2 — Kogusumma

312 542 437

316 765 126

309 859 983,03

Reservid (10 0)

7 500 000

11 089 600

 

 

320 042 437

327 854 726

309 859 983,03

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtjad ei kata enam Euroopa Parlamendi hoonete osas töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske, tuleb need riskid katta Euroopa Liidu üldeelarvest.

Seetõttu rahastatakse selle jaotise assigneeringutest kõiki töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjudega seotud kulusid.

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

34 327 626

33 768 000

28 303 815,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kasutatavate hoonete või hooneosade üürikuludeks.

Samuti kaetakse sellest hoonetega seotud maksud. Üürikulud arvutatakse 12 kuu kohta kehtivate või ettevalmistatavate üürilepingute alusel, milles üldjuhul on sätestatud ka seos elukallidus- või ehitushinnaindeksiga.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 155 000

5 900 000

14 636 040,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

9 100 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara soetamisega seotud kuludeks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetusi käsitletakse vastavalt finantsmäärusele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 644 000

4 346 600

3 859 764,01

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute kirjendamiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 0 0 7

22 195 000

29 018 000

31 611 447,34

Reservid (10 0)

2 500 000

 

 

Kogusumma

24 695 000

29 018 000

31 611 447,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde ja sellega seotud muude tööde kuludeks, sh arhitektide või inseneride tasudeks jms.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Euroopa Ajaloo Maja jaoks läbiviidavate uuringutega seotud 2 500 000 eurot paigutatakse reservi, kuni esitatakse selge ülevaade kogu projekti kavandatud kuludest ning lahendamata küsimuste praegusest seisust.

2 0 0 8   Muud kinnisvarahaldusega seotud kulud

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 0 0 8

4 637 000

9 360 000

14 066 706,95

Reservid (10 0)

 

2 340 000

 

Kogusumma

4 637 000

11 700 000

14 066 706,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvarahaldusega seotud kulude katmiseks, mida ei ole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, nt:

jäätmekäitlus ja -töötlus,

kohustuslik kontroll, kvaliteedikontroll, ekspertiisid, auditid, täitmise järelevalve jne,

tehniline raamatukogu,

haldustugi (building helpdesk),

hooneplaanide haldus ja teabealane tugi,

muud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Hoonete korrashoid, hooldus, käitamine ja puhastus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

44 749 000

41 407 444

34 464 154,98

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Parlamendi kasutatavate talle kuuluvate või üüritud hoonete (ruumid ja tehnilised seadmed) korrashoiu, hoolduse, käitamise ja puhastusega seotud kulude katmiseks vastavalt kehtivatele lepingutele.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artikli 91 lõiget 3.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 75 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

18 947 000

21 487 594

16 917 600,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekuludeks.

Samuti on see ette nähtud süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 82 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

37 624 740

40 587 000

38 478 370,92

Märkused

Assigneering on eelkõige ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme alalise töökoha ja infobüroode hoonete turvalisuse ja valve kuludeks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) teiste institutsioonidega, võttes arvesse finantsmääruse artikli 91 lõiget 3.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 180 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

909 000

1 034 838

1 563 319,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmakseteks.

PEATÜKK 2 1 —   ARVUTISÜSTEEMID, SEADMED JA MÖÖBEL

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 1 0   Arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemid

2 1 0 0   Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 1 0 0

32 674 000

36 225 000

43 008 335,49

Reservid (10 0)

2 500 000

4 000 000

 

Kogusumma

35 174 000

40 225 000

43 008 335,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara hankimise, rentimise, korrashoiu ja hoolduse ning sellega seotud tööde kuludeks. Nimetatud seadmed ja tarkvara on ette nähtud eeskätt andmetöötlus- ja telekommunikatsioonikeskuse süsteemide, osakondade ja fraktsioonide arvutitega varustamise ning elektroonilise hääletussüsteemi jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 400 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Infotehnoloogilise liikuvuse projektiga seotud assigneeringud on paigutatud reservi, kuni saadakse täiendavat teavet projekti erinevate elementide kohta, samuti paberivaba koosoleku, ärirakenduste ja elektroonilise allkirja projektide hetkeolukorrast.

2 1 0 2   Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 1 0 2

53 981 250

52 637 000

41 155 588,44

Reservid (10 0)

2 500 000

4 000 000

 

Kogusumma

56 481 250

56 637 000

41 155 588,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusettevõtjatelt ja andmetöötlusnõustajatelt andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks, rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas parlamendiliikmete ja fraktsioonide – abistamiseks, uuringute läbiviimiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamiseks ja sisestamiseks vajalike sisseostetavate teenuste kuludeks.

Samuti on see ette nähtud uue palgaarvestusliidese NAP institutsioonide ühise kokkuleppe alusel loodava kasutajatoe sisseseadmise kulude parlamendipoolseks osamaksuks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 700 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Infotehnoloogilise liikuvuse projektiga seotud assigneeringud on paigutatud reservi, kuni saadakse täiendavat teavet projekti erinevate elementide kohta, samuti paberivaba koosoleku, ärirakenduste ja elektroonilise allkirja projektide hetkeolukorrast.

2 1 2   Mööbel

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 1 2

3 224 000

2 998 400

2 508 567,53

Reservid (10 0)

 

749 600

 

Kogusumma

3 224 000

3 748 000

2 508 567,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas ergonoomilise büroomööbli hankimiseks, rentimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks. Assigneering on samuti ette nähtud institutsiooni mööbli haldamisega seotud eri kulude katmiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud kunstiteoste ja erivahendite hankimiseks ning nendega seotud jooksvateks kuludeks, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 1 4   Tehniline varustus ja seadmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 407 821

18 327 750

14 526 966,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade soetamiseks, rentimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti haldamiseks:

kirjastamise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

trükikoja, telefoniteenuse, sööklate, kaupluste, turvateenistuse, konverentside tehnilise teenindamise, audiovisuaalsektori jms sisseseade,

erivahendid (elektroonilised, arvutitehnilised, elektrilised vahendid) ja nendega seotud sisseostetavad teenused,

taotluse alusel kahe täiendava telefoniliini paigaldamine parlamendiliikmete bürooruumidesse.

Assigneering on ette nähtud ka inventari edasimüügi ja mahakandmisega seotud reklaamikuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 205 000 eurot.

2 1 6   Sõidukid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 500 000

6 826 000

4 880 605,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud sõidukite (autod ja jalgrattad) hankimiseks, korrashoiuks ja remondiks ning autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, samuti asjakohasteks kindlustuskuludeks ning muudeks halduskuludeks. Sõidukipargi uuendamisel ning sõidukite hankimisel ja üürimisel eelistatakse keskkonda kõige vähem saastavaid sõidukeid, nt hübriidautosid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 175 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

Märkused

Hangete puhul konsulteerib institutsioon saavutatud lepingutingimuste osas teiste institutsioonidega.

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 575 000

2 655 500

2 098 026,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks, samuti sellega seotud halduskuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 15 000 eurot.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

370 000

370 000

318 975,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakuludeks (teenustasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muudeks finantskuludeks, sh hoonete rahastamisega seotud lisakuludeks.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 314 000

1 312 000

1 318 035,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu, Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu või liikmesriikide kohtute poolt Euroopa Parlamendile määratavad võimalikud kohtukulud,

advokaatide palkamine Euroopa Parlamendi esindamiseks liidu ja liikmesriikide kohtutes ning juriidiliste nõustajate või ekspertide palkamine õigusteenistuse abistamiseks,

advokaaditasude hüvitamine distsiplinaarmenetluse ja sellega võrdväärsete menetluste raames,

kahjutasud, intressid ja võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõike 3 tähenduses,

Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklite 69 ja 70 alusel sõlmitud vastastikustest kokkulepetest tulenevad hüvitised.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 5   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 405 000

6 850 000

5 529 693,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi kolme töökoha vaheliste andmesidevõrkudega seotud kuludeks, andmetöötluskeskuste ja infobüroode kuludeks, samuti sidealasteks liitumis- ja teenustasudeks (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

2 3 6   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

422 000

440 000

330 500,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud riiklike postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasudeks.

Samuti on see ette nähtud postiteenuste kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 7   Kolimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

850 000

650 000

656 863,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate teostatud kolimise ja sellega seotud tööde kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

631 000

564 000

526 602,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

kindlustused, mis ei sisaldu muudes punktides,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinitöötajate ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste hankimine ja korrashoid,

mitmesugused tegevus- ja halduskulud, kaasa arvatud EMASi raames liikuvuse juhtimiskeskuse loomisega seotud kulud, rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügikuulutuste avaldamine ajalehtedes jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Töötajate lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

29 820 000

27 970 000

21 907 000,—

3 0 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 047 450

1 105 200

769 155,64

3 0 4

Mitmesugused koosolekute kulud

3 0 4 0

Mitmesugused sisekoosolekute kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 594 000

3 050 000

2 124 976,46

3 0 4 2

Koosolekud, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 350 000

1 310 000

868 097,21

3 0 4 4

WTO parlamentaarse konverentsi ja muude parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide ja WTO delegatsiooni koosolekute mitmesugused korralduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

858 000

850 000

353 756,14

3 0 4 6

AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekute mitmesugused korralduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

451 000

451 000

185 765,77

3 0 4 7

Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite mitmesugused korralduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

50 000

42 493,42

3 0 4 8

Vahemere Liidu parlamentaarse assambleega seotud mitmesugused korralduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

216 319

40 000

24 796,05

3 0 4 9

Kulutused reisibüroo teenustele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 083 000

1 248 000

1 223 000,—

 

Artikkel 3 0 4 — Kogusumma

7 632 319

6 999 000

4 822 885,05

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

39 499 769

36 074 200

27 499 040,69

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Eksperdiarvamuste hankimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 082 500

10 360 000

6 080 996,67

Reservid (10 0)

1 500 000

 

 

 

11 582 500

10 360 000

6 080 996,67

3 2 2

Teabe hankimine ja arhiveerimine

3 2 2 0

Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 593 826

4 432 300

3 512 010,23

3 2 2 2

Arhiivkogude kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 895 000

1 858 200

1 755 946,77

 

Artikkel 3 2 2 — Kogusumma

6 488 826

6 290 500

5 267 957,—

3 2 3

Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

520 000

470 000

310 310,77

3 2 4

Kirjastamine ja levitamine

3 2 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 359 450

5 361 000

6 939 095,52

3 2 4 1

Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 224 000

4 395 000

2 749 099,12

3 2 4 2

Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 615 000

13 708 000

16 678 677,36

Reservid (10 0)

 

3 427 000

 

 

19 615 000

17 135 000

16 678 677,36

3 2 4 3

Külastajatekeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 000 000

12 100 000

3 897 236,76

3 2 4 4

Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

29 710 000

27 100 000

24 485 352,52

3 2 4 5

Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 475 000

2 245 000

1 790 335,14

3 2 4 6

Parlamendi telekanal (Web TV)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000 000

9 000 000

8 787 767,35

Reservid (10 0)

1 000 000

 

 

 

9 000 000

9 000 000

8 787 767,35

3 2 4 8

Audiovisuaalse teabe kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 600 000

12 200 000

15 124 447,23

3 2 4 9

Teabevahetus riikide parlamentidega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

700 000

900 000

561 657,05

 

Artikkel 3 2 4 — Kogusumma

85 683 450

87 009 000

81 013 668,05

Reservid (10 0)

1 000 000

3 427 000

 

 

86 683 450

90 436 000

81 013 668,05

3 2 5

Infobüroodega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 200 000

1 040 000

974 747,47

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

103 974 776

105 169 500

93 647 679,96

Reservid (10 0)

2 500 000

3 427 000

 

 

106 474 776

108 596 500

93 647 679,96

 

Jaotis 3 — Kogusumma

143 474 545

141 243 700

121 146 720,65

Reservid (10 0)

2 500 000

3 427 000

 

 

145 974 545

144 670 700

121 146 720,65

PEATÜKK 3 0 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 3 2 —

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 3 0 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0   Töötajate lähetuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

29 820 000

27 970 000

21 907 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni töötajate, riikide lähetatud ekspertide ja praktikantide sõitudeks nende töökoha ja Euroopa Parlamendi kolme töökoha (Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg) vahel ning lähetusteks muudesse paikadesse peale parlamendi kolme töökoha. Assigneeringust kaetakse transpordikulud, päevaraha ja majutuskulud. Samuti kaetakse sellest täiendavad kulud (sh sõidupiletite väljastamine, broneeringud, elektroonilised arved, sh Euroopa Parlamendi korraldatud tellimusreiside puhul) ja muud erakorralised kulud.

Assigneering on ette nähtud ka süsinikuheite tasakaalustamisega seotud kuludeks, nagu on ette nähtud juhatuse vastu võetud keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tegevuskavas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

3 0 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 047 450

1 105 200

769 155,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

institutsiooni esinduskohustustega seotud kulud, sh institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) tegevusega seotud vastuvõttude kulud ja institutsiooni liikmete esinduskulud,

presidendi esinduskulud seoses reisidega väljapoole Euroopa Parlamendi töökohti,

presidendi kantselei esinduskulud ja presidendi kantselei sekretariaadi kulude osamaks,

peasekretariaadi vastuvõttude ja esinduskulud, sh meenete ja medalite hankimine ametnike jaoks, kellel on täitunud 15- või 25-aastane teenistusaeg,

mitmesugused protokollist tulenevad kulud, nagu lipud, esitlusalused, kutsed, trükitud menüüd jne,

institutsiooni külastavate tähtsate isikute reisi- ja elamiskulud,

vastuvõttude ja esinduskulud ja muud Euroopa Parlamendi ametiülesannete täitmisega seotud parlamendiliikmete erikulud.

3 0 4   Mitmesugused koosolekute kulud

3 0 4 0   Mitmesugused sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 594 000

3 050 000

2 124 976,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni koosolekutel pakutavate karastus- ja muude jookide ning kergete einete kuludeks, samuti nende teenustega seotud halduskuludeks.

3 0 4 2   Koosolekud, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 350 000

1 310 000

868 097,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmisteks kuludeks:

väljaspool parlamendi töökohti toimuvate koosolekute korraldamise kulud (parlamendikomisjonid või nende delegatsioonid, fraktsioonid), sh vajaduse korral esinduskulud,

osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele, millesse Euroopa Parlament või mõni selle organitest kuulub (Parlamentidevaheline Liit, Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon, Parlamentaarse Liidu 12+ Grupp).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 0 4 4   WTO parlamentaarse konverentsi ja muude parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide ja WTO delegatsiooni koosolekute mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

858 000

850 000

353 756,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige parlamentidevaheliste delegatsioonide, ajutiste delegatsioonide, parlamentaarsete ühiskomisjonide, parlamentidevaheliste koostöökomisjonide ja WTO delegatsiooni koosolekute korralduskuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0, ning WTO parlamentaarse konverentsi ja selle juhtkomitee koosolekute korraldamise kuludeks.

3 0 4 6   AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee koosolekute mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

451 000

451 000

185 765,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee delegatsioonide koosolekute korraldamise kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0.

3 0 4 7   Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

80 000

50 000

42 493,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarse assamblee istungite, selle komisjonide ja juhatuse koosolekute korralduskuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ja artiklist 3 0 0.

3 0 4 8   Vahemere Liidu parlamentaarse assambleega seotud mitmesugused korralduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

216 319

40 000

24 796,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee istungite, selle komisjonide ja juhatuse koosolekute korraldamise kuludeks, mida ei kaeta peatükist 1 0 ega artiklist 3 0 0, ja Euroopa Parlamendi sissemakseks assamblee autonoomse sekretariaadi eelarvesse või kulude otseseks hüvitamiseks ulatuses, mis kajastab Euroopa Parlamendi osa assamblee eelarves.

3 0 4 9   Kulutused reisibüroo teenustele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 083 000

1 248 000

1 223 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendiga lepingu sõlminud reisibüroo tegevusest tingitud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

PEATÜKK 3 2 —   EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0   Eksperdiarvamuste hankimine

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 2 0

10 082 500

10 360 000

6 080 996,67

Reservid (10 0)

1 500 000

 

 

Kogusumma

11 582 500

10 360 000

6 080 996,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi organite ja administratsiooni jaoks, sh Euroopa Ajaloo Maja jaoks läbiviidavateks uuringuteks ja muuks uurimistegevuseks (seminarid, ümarlauad, eksperdirühmad ja konverentsid) kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutidega sõlmitavate lepingute kulud,

uuringute hindamise kulud ja institutsiooni teaduslike ja tehnoloogiliste võimaluste hindamise üksuse (STOA) teadusasutuste tegevuses osalemise kulud,

komisjonide ja töörühmade töös osalevate ekspertide ja muude isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendile petitsioone esitanud isikute reisi-, elamis- ja muud kulud,

distsiplinaarnõukogu, finantsrikkumiste uurimise toimkonna jms organite tööst osa võtvate välisosalejatega seotud kulud.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi võib vabastada, kui eelarverea assigneeringud on ammendunud.

3 2 2   Teabe hankimine ja arhiveerimine

3 2 2 0   Dokumentatsiooni- ja raamatukogu kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 593 826

4 432 300

3 512 010,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

üldteatmeteoste hankimine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning internetiteenuste tellimused, sh autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (v.a arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Parlamendile võetud kohustustega seotud kulud,

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide hankimine, samuti nende vahendite ja süsteemide hankimiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks välisteenuste ostmise või rentimise kulud,

raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sh selleks vajalike vahendite ning kommunikatsioonikulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

uute sõnaraamatute ja erialasõnastike hankimine või asendamine olenemata andmekandjast, sh uute keelte üksustele, ning muude teoste hankimine keeleteenistustele ja õigusaktide kvaliteedi tagamise üksusele.

3 2 2 2   Arhiivkogude kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 895 000

1 858 200

1 755 946,77

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) ning Euroopa Parlamendi vastu võetud rakendusmeetmed.

Juhatuse 16. detsembri 2002. aasta otsus infovahetuse ja läbipaistvuse parandamise kohta: Euroopa Parlamendi arhiivid.

Juhatuse 10. oktoobri 2007. aasta otsusega vastu võetud Euroopa Parlamendi endiste liikmete dokumentide töötlemise eeskiri, mida on muudetud juhatuse 21. aprilli 2009. aasta otsusega.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kuludeks:

arhiivikogude eri andmekandjatele (mikrofilmidele, diskettidele, kassettidele jne) salvestamise kuludeks, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite, raamatute ja ajakirjade) hankimise, rentimise, hooldamise ja parandamise kulud, sh sellega seotud sisseostetavad teenused,

eri andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulud,

välistegevuse kulud esmaste arhiiviallikate (ajakirjanike ja/või ajaloolaste ning/või arhivaaride jt kogutud ütlused) või teiseste arhiiviallikate (dokumendid mis tahes andmekandjal) hankimiseks.

Samuti on assigneering ette nähtud Euroopa Parlamendi liikmete ametikohustuste täitmisel kogutud ning vastavalt Euroopa Parlamendi kehtestatud eeskirjale Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Ajaloo Arhiivile (HAEU), mõnele ühendusele või fondile annetuste või annakutena üle antud dokumentide töötlemise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

3 2 3   Suhted kolmandate riikide parlamentidega ja toetus parlamentaarsele demokraatiale

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

520 000

470 000

310 310,77

Märkused

ELi liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi (Kopenhaagen 2006 ja Bratislava 2007) eesistuja järeldused.

Juhatuse 18. juuni 2007. aasta otsus.

Geograafiline ala: Euroopa Liidust väljaspool asuvad riigid, v.a Euroopa Liidu kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja kolmandate riikide demokraatlikult valitud parlamentide, samuti vastavate piirkondlike parlamentaarsete organisatsioonide vahel suhete arendamise kuludeks. Eelkõige on tegemist parlamentaarse võimekuse suurendamisele suunatud meetmetega uutes ja arenevates demokraatlikes riikides ning uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamisega parlamentides.

3 2 4   Kirjastamine ja levitamine

3 2 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 359 450

5 361 000

6 939 095,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni osamakseks väljaannete talituse kuludes Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate tekstide avaldamiseks ja levitamiseks ning muudeks sellega seotud kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 000 eurot.

3 2 4 1   Elektroonilised ja traditsioonilisel andmekandjal väljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 224 000

4 395 000

2 749 099,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

mitmesugused digitaalse kirjastamisega seotud kulud (siseveebilehed) ning traditsioonilisel andmekandjal kirjastamise kulud (mitmesuguste dokumentide ja trükistega seotud alltöövõtu kulud), sh jaotamine,

toimetamis- ja tõlkesüsteemide ajakohastamine, hooldus ja korrigeerimine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 210 000 eurot.

3 2 4 2   Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 2 4 2

19 615 000

13 708 000

16 678 677,36

Reservid (10 0)

 

3 427 000

 

Kogusumma

19 615 000

17 135 000

16 678 677,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud infoväljaannete, sh elektrooniliste väljaannete, teabealase tegevuse, avalike suhete ning liikmesriikides ja ühinevates riikides ning riikides, kus Euroopa Parlamendil on kontaktbüroo, avalikel üritustel, messidel ja näitustel osalemise kuludeks, samuti õigusloome jälgimissüsteemi (OEIL) ajakohastamise kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 2 4 3   Külastajatekeskus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 000 000

12 100 000

3 897 236,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud külastajatekeskuse rahastamiseks.

3 2 4 4   Rühmakülastuste organiseerimine ja külalisrühmade vastuvõtt, Euroscola programm ning arvamuskujundajate kutsumine kolmandatest riikidest

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

29 710 000

27 100 000

24 485 352,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetusteks külastusrühmadele ning sellega seotud järelevalve ja infrastruktuuri kuludeks, Euroscola programmi tegevuskuludeks ning stipendiumiteks kolmandate riikide arvamuskujundajatele. Assigneeringut suurendatakse igal aastal, kasutades indeksit, mille abil võetakse arvesse rahvamajanduse kogutulu ja hindade muutusi.

Rahaliselt toetatavate külaliste maksimaalset arvu tuleks oluliselt suurendada. Igal Euroopa Parlamendi liikmel peaks olema õigus kutsuda aastas kuni viis külastajate rühma – kokku kuni 110 külastajat. Ühel külastusel osalejate arv võib olla minimaalselt 10 ja maksimaalselt 110.

Assigneeringusse on arvatud ka vajalik summa puudega külastajate jaoks.

Eraldatud toetust suurendatakse, et see oleks kooskõlas külastajate kohalejõudmiseks läbitava vahemaa ja transporditingimustega. Samuti tuleks edendada külastajatele osutatavaid teenuseid.

Tuleks teha kindlaks, kas uutes eeskirjades võetakse arvesse külastajate päritoluga seotud erinõudeid ja -piiranguid, esitada ettepanekud külastajate keskuses fraktsioonidele ette nähtud ala kohta ning koostada aruanne külastajate rühmade juurdepääsu kohta külastajate keskusele ja täiskogu istungite külastamise kohta ning näha ette selleks vajalikud koosolekuruumid ja töötajad.

3 2 4 5   Seminaride, sümpoosionide ja kultuurilise tegevuse korraldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 475 000

2 245 000

1 790 335,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide ja ühinevate riikide arvamuskujundajatele siseriiklike ja rahvusvaheliste sümpoosionide ja seminaride korraldamisega seotud kuludeks või rahalisteks toetusteks, parlamentaarsete sümpoosionide ja seminaride korraldamise kuludeks ning üleeuroopaliste kultuuriprojektide, näiteks Sahharovi auhinna, Euroopa, Iisraeli ja Palestiina noorte poliitiliste liidrite ühisnõupidamiste ning Euroopa Parlamendi filmiauhinna LUX rahastamiseks.

Assigneeringust eraldatakse kuni 300 000 eurot Strasbourgi ja Brüsseli istungisaalis toimuvate erisündmuste kuludeks vastavalt juhatuse vastu võetud aastakavale.

Assigneering on ette nähtud ka mitmekeelsust edendavateks meetmeteks, näiteks kohtumisteks tõlkide koolitajatega, mitmekeelsuse ning tõlgi elukutse alase teadlikkuse parandamise meetmeteks, institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames võetud meetmeteks ning institutsioonidevahelise ja rahvusvahelise koostöö raames koos teiste teenistustega korraldatavates samalaadsetes tegevustes osalemiseks.

Assigneering on ette nähtud ka Sahharovi auhinna võrgustiku talitluskulude ning võrgustiku liikmete lähetuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 2 4 6   Parlamendi telekanal (Web TV)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 2 4 6

8 000 000

9 000 000

8 787 767,35

Reservid (10 0)

1 000 000

 

 

Kogusumma

9 000 000

9 000 000

8 787 767,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud parlamendi telekanali (Web TV) rahastamiseks.

Prototüübi kohta koostatakse hinnang, milles tuleb arvesse võtta projekti kulusid ja sisu, samuti selle ülesehitust, fraktsioonide osalemist ning programmi sisulise külje määratlust.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi võib vabastada, kui assigneeringud on ammendunud ja kui teave tulevikus eelkõige tulevaste pakkumismenetluste puhul rakendatava strateegia praeguse seisu kohta on antud.

3 2 4 8   Audiovisuaalse teabe kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 600 000

12 200 000

15 124 447,23

Märkused

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2002. aasta resolutsioon 2003. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta (ELT C 47 E, 27.2.2003, lk 72).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2002. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2003. eelarveaasta tulude ja kulude eelkalkulatsiooni kohta (ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 150).

Euroopa Parlamendi 14. mai 2003. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi 2004. eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse kohta (ELT C 67 E, 17.3.2004, lk 179).

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

audiovisuaalse valdkonna (sh institutsiooni enda ja sisseostetavate teenuste, näiteks raadio- ja televisioonijaamade tehniliste teenuste, samuti audiovisuaalsete programmide ettevalmistamise, tootmise, kaastootmise ja levitamise, liinide rentimise, televisiooni- ja raadioprogrammide ülekande ning institutsioonide ja audiovisuaalse ringhäälingu asutuste vaheliste suhete arendamiseks kasutatavate muude vahendite) tegevuseelarve,

täiskogu istungite ja parlamendikomisjonide koosolekute interneti-otseülekannete kulud,

istungite salvestamine DVD-ROM-ile,

arhiivi ja otsingumootori sisseseadmine, mis tagab kodanikele alalise juurdepääsu teabele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

3 2 4 9   Teabevahetus riikide parlamentidega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

700 000

900 000

561 657,05

Märkused

Euroopa parlamentaarsete assambleede (juuni 1977) ja Euroopa Liidu parlamentide (september 2000, märts 2001) eesistujate konverentsid. Geograafiline ala: Euroopa Liidu liikmesriigid ning Euroopa Liidu kandidaatriigid ja kandidaatriigieelse seisundiga riigid.

Assigneering on ette nähtud järgmisteks kuludeks:

Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kulud; see hõlmab parlamentidevahelisi suhteid, mis ei ole kaetud peatükkidega 1 0 ja 3 0, teabe- ja dokumentide vahetust ning abi vastava teabe analüüsil ja haldamisel, sh teabevahetust Euroopa Parlamendi uurimis- ja dokumentatsioonikeskusega (ECPRD),

eelnimetatud parlamentide ametnike koostööprogrammide ja koolituste rahastamine ning üldised abinõud nende parlamentaarse võimekuse suurendamiseks.

See hõlmab õppekülastusi Euroopa Parlamenti Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Assigneeringust kaetakse täielikult või osaliselt osalejate kulud, eelkõige reisikulud, sõidukulud, majutus ja päevaraha,

õigusloome ning dokumentatsiooni, analüüsi ja teabe alased koostöömeetmed, sh ECPRD rakendatavad meetmed.

3 2 5   Infobüroodega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 200 000

1 040 000

974 747,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikideks Euroopa Parlamendi infobüroodega seotud kuludeks (kontoritarbed, telekommunikatsioon, kohaletoimetamiskulud, käitlemine, transport, mitmesugused lisakulutused).

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

54 850 000

53 750 000

52 337 886,15

4 0 2

Euroopa tasandi erakondade rahastamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 400 000

14 075 000

10 512 377,—

4 0 3

Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

11 400 000

9 140 000

6 365 561,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

83 650 000

76 965 000

69 215 824,15

PEATÜKK 4 2

4 2 2

Parlamendiliikmete assistendid

4 2 2 0

Parlamendiliikmete assistendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

175 793 709

168 724 000

153 358 430,04

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

188 993 709

168 724 000

153 358 430,04

4 2 2 2

Vahetuskursi erinevused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

250 000

250 000

0,—

 

Artikkel 4 2 2 — Kogusumma

176 043 709

168 974 000

153 358 430,04

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

189 243 709

168 974 000

153 358 430,04

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

176 043 709

168 974 000

153 358 430,04

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

189 243 709

168 974 000

153 358 430,04

PEATÜKK 4 4

4 4 0

Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

200 000

170 000

170 000,—

4 4 2

Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

140 000

140 000

140 000,—

 

PEATÜKK 4 4 — KOGUSUMMA

340 000

310 000

310 000,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

260 033 709

246 249 000

222 884 254,19

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

 

273 233 709

246 249 000

222 884 254,19

PEATÜKK 4 0 —

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

PEATÜKK 4 2 —

PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

PEATÜKK 4 4 —

PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

PEATÜKK 4 0 —   TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

4 0 0   Fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete jooksvad halduskulud ning poliitilise ja teabealase tegevuse kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

54 850 000

53 750 000

52 337 886,15

Märkused

Juhatuse 1. veebruari 2001. aasta otsusega vastu võetud eeskiri.

Assigneering on ette nähtud fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete järgmisteks kuludeks:

sekretariaadi-, haldus- ja tegevuskulud,

poliitilise ja teabealase tegevusega seotud kulud Euroopa Liidu poliitilise tegevuse raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

4 0 2   Euroopa tasandi erakondade rahastamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 400 000

14 075 000

10 512 377,00

Märkused

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2004/2003, 4. november 2003, Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad (ELT C 252, 3.10.2008, lk 1).

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks.

4 0 3   Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 400 000

9 140 000

6 365 561,00

Märkused

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige artikkel 224.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2004/2003, 4. november 2003, Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 29. märtsi 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta) rakenduseeskirjad (ELT C 252, 3.10.2008, lk 1).

Assigneering on ette nähtud Euroopa tasandi sihtasutuste rahastamiseks.

PEATÜKK 4 2 —   PARLAMENDILIIKMETE ASSISTENTIDE KULUD

4 2 2   Parlamendiliikmete assistendid

4 2 2 0   Parlamendiliikmete assistendid

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 2 2 0

175 793 709

168 724 000

153 358 430,04

Reservid (10 0)

13 200 000

 

 

Kogusumma

188 993 709

168 724 000

153 358 430,04

Märkused

Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus, eelkõige artikkel 21.

Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmed, eelkõige artiklid 33–44.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 160/2009, 23. veebruar 2009, millega muudetakse Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 55, 27.2.2009, lk 1).

Rakendusmeetmed Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendamiseks, büroo poolt vastu võetud 9. märtsil 2009, viimati muudetud 13. detsembril 2010.

Assigneering on ette nähtud parlamendiliikmete assistentide kuludeks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 400 000 eurot.

4 2 2 2   Vahetuskursi erinevused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

250 000

250 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vahetuskursierinevusteks, mis kaetakse Euroopa Parlamendi eelarvest vastavalt parlamendiliikmete assisteerimise kulude hüvitamise suhtes kohaldatavatele sätetele.

PEATÜKK 4 4 —   PARLAMENDILIIKMETE JA ENDISTE PARLAMENDILIIKMETE KOOSOLEKUD JA MUU TEGEVUS

4 4 0   Endiste parlamendiliikmete koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

170 000

170 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi endiste liikmete ühenduse koosolekute kuludeks ning vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

4 4 2   Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute ja muu tegevuse kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

140 000

140 000

140 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamentaarse Assotsiatsiooni koosolekute kuludeks ja vajaduse korral muudeks sellega seotud kuludeks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

25 914 026

15 691 800

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

25 914 026

15 691 800

0,—

 

PEATÜKK 10 1

14 000 000

10 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

14 000 000

10 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 3

835 000

750 000

0,—

 

PEATÜKK 10 3 — KOGUSUMMA

835 000

750 000

0,—

 

PEATÜKK 10 4

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 4 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 5

p.m.

11 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 5 — KOGUSUMMA

p.m.

11 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 6

p.m.

5 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 6 — KOGUSUMMA

p.m.

5 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 8

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

40 749 026

42 441 800

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 685 829 393

1 616 760 399

1 427 729 732,02

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 3 —

LAIENEMISRESERV

PEATÜKK 10 4 —

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

PEATÜKK 10 5 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

PEATÜKK 10 6 —

UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

PEATÜKK 10 8 —

SÜSTEEMI EMAS RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 914 026

15 691 800

0,—

Märkused

1.

Punkt

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

714 026

2.

Punkt

1 4 0 2

Tõlgid

2 000 000

3.

Punkt

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

2 500 000

4.

Punkt

2 1 0 0

Info- ja innovatsioonitehnoloogia seadmed ja tarkvara

2 500 000

5.

Punkt

2 1 0 2

Info- ja innovatsioonitehnoloogiaga seotud sisseostetavad teenused

2 500 000

6.

Artikkel

3 2 0

Eksperdiarvamuste hankimine

1 500 000

7.

Punkt

3 2 4 6

Parlamendi telekanal (Web TV)

1 000 000

8.

Punkt

4 2 2 0

Parlamendiliikmete assistendid

13 200 000

 

 

 

Kogusumma

25 914 026

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

14 000 000

10 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarveotsustest tulenevateks kuludeks (kulud, mida ei ole võimalik prognoosida).

PEATÜKK 10 3 —   LAIENEMISRESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

835 000

750 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kuludeks seoses laienemiseks valmistumisega.

PEATÜKK 10 4 —   INFO- JA KOMMUNIKATSIOONIPOLIITIKA RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teabe- ja kommunikatsioonipoliitika kuludeks.

PEATÜKK 10 5 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD HOONETE JAOKS

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

11 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kinnisvarainvesteeringute ja sisustustööde kuludeks. Parlamendi juhatusel palutakse võtta kinnisvara ja hoonete valdkonnas vastu sidus ja vastutustundeline pikaajaline strateegia, milles võetakse arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse parlamendi eelarve jätkusuutlikkus.

PEATÜKK 10 6 —   UUTE PRIORITEETSETE EESMÄRKIDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

5 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni väljatöötamisel olevate prioriteetsete projektidega seotud kuludeks.

PEATÜKK 10 8 —   SÜSTEEMI EMAS RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskuludega seotud konkreetsete eelarveridade rahastamiseks vastavalt juhatuse otsustele EMASi tegevuskava rakendamise kohta, eelkõige pärast Euroopa Parlamendi süsinikdioksiidi bilansi hindamist.

PERSONAL

I jagu – Euroopa Parlament

Tegevusüksus ja palgaaste

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Muud

Fraktsioonid

Kategooriata

1

 

 

 

AD 16

11

 

1

7

AD 15

35

 

1

4

AD 14

141

2

6

23

AD 13

227

8

2

30

AD 12

503

 

8

71

AD 11

131

 

7

36

AD 10

191

 

7

29

AD 9

155

 

7

17

AD 8

107

 

8

18

AD 7

259

 

 

23

AD 6

249

 

1

26

AD 5

360

 

8

93

AD kokku

2 369

10

56

377

AST 11

91

10

 

33

AST 10

136

 

17

18

AST 9

115

 

3

27

AST 8

215

 

4

39

AST 7

653

 

2

50

AST 6

559

 

5

72

AST 5

365

 

8

64

AST 4

251

 

11

62

AST 3

124

 

16

63

AST 2

245

 

5

55

AST 1

97

 

 

77

AST kokku

2 851

10

71

560

Kokku

5 221  (52)

20  (53)

127  (54)

937

Kõik kokku l

6 285  (55)


Tegevusüksus ja palgaaste

2011

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Muud

Muud

Kategooriata

1

 

 

 

AD 16

11

 

1

7

AD 15

35

 

1

4

AD 14

149

2

6

23

AD 13

279

8

2

34

AD 12

443

 

10

67

AD 11

131

 

5

37

AD 10

191

 

7

28

AD 9

155

 

6

17

AD 8

130

 

7

21

AD 7

304

 

 

22

AD 6

269

 

5

30

AD 5

382

 

3

119

AD kokku

2 479

10

53

409

AST 11

151

10

 

33

AST 10

71

 

17

21

AST 9

115

 

3

30

AST 8

365

 

5

34

AST 7

753

 

1

55

AST 6

384

 

6

68

AST 5

325

 

7

66

AST 4

206

 

11

67

AST 3

184

 

14

59

AST 2

225

 

5

64

AST 1

151

 

1

98

AST kokku

2 930

10

70

595

Kokku

5 410  (56)

20  (57)

123  (58)

1 004

Kõik kokku l

6 537  (59)

II JAGU

EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

563 262 600

Omavahendid

–48 997 000

Nõutav osamaks

514 265 600

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

ERINEVAD ÜHENDUSE MAKSUD JA SAADA OLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

22 212 000

25 038 000

22 404 152,96

4 0 3

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2 258 000

2 302 000

3 216 156,91

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

24 470 000

27 340 000

25 620 309,87

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate osamaksed pensioniskeemi

24 527 000

26 605 000

25 346 600,82

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

p.m.

p.m.

6 007 891,25

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

24 527 000

26 605 000

31 354 492,07

 

Jaotis 4 — Kogusumma

48 997 000

53 945 000

56 974 801,94

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TEENISTUJATE TÖÖTASUDELT

PEATÜKK 4 1 —

OSAMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TEENISTUJATE TÖÖTASUDELT

4 0 0   Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

22 212 000

25 038 000

22 404 152,96

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

2 258 000

2 302 000

3 216 156,91

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   OSAMAKSED PENSIONISKEEMIDESSE

4 1 0   Töötajate osamaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

24 527 000

26 605 000

25 346 600,82

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 007 891,25

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikkel 4 ja artikli 11 lõige 2.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 333,34

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

250,—

5 0 0 2

Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

2 583,34

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

2 583,34

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

p.m.

p.m.

819 925,50

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

819 925,50

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid

p.m.

p.m.

361 729,52

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

361 729,52

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

112 379,96

5 5 1

Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

51 934,52

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

164 314,48

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

29 223 952,52

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

3,—

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

6 765 063,86

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

35 989 019,38

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Mitmesugused hüvitised

p.m.

p.m.

21,46

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

21,46

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu halduskorraldusest laekuv tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

37 337 593,68

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 333,34

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

250,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

819 925,50

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest, institutsiooni arvete panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

361 729,52

PEATÜKK 5 5 —   TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

112 379,96

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 4 ning VIII lisa artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

5 5 1   Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

51 934,52

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONIDE HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

29 223 952,52

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

3,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 765 063,86

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Mitmesugused hüvitised

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

21,46

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

5 9 0   Muu halduskorraldusest laekuv tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 6

ELI/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 1

6 1 2

Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 6 3

6 3 1

Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1

Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 550 691,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 550 691,—

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 550 691,—

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 550 691,—

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 3 —

ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 2   Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 3 —   ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

6 3 1   Osamaksed Schengeni acquis ’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1   Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 550 691,00

Märkused

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline 18. mai 1999. aasta leping viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) ja eelkõige selle artiklist 12 tulenevate halduskulude osamaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kirjendatakse käesolevasse punkti kõik tulud, mis ei ole ette nähtud 6. jaotise muudes osades ning mida kasutatakse täiendavate assigneeringutena selliste kulude katmiseks, mille suhtes vastavad tulud on sihtotstarbelisena määratud.

JAOTIS 7

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Intressid hilinenud maksete eest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 7 0 —

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

PEATÜKK 7 0 —   INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

7 0 0   Intressid hilinenud maksete eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

17 290,86

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

17 290,86

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

17 290,86

 

KÕIK KOGUSUMMA

48 997 000

53 945 000

95 880 377,48

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

17 290,86

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 360 000

1 360 000

1 534 000

1 534 000

 

 

1 1

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

289 465 453

289 465 453

325 284 000

325 284 000

297 629 496,—

297 629 496,—

1 2

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

12 334 174

12 334 174

8 118 000

8 118 000

6 666 611,—

6 666 611,—

1 3

MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

9 729 000

9 729 000

12 546 000

12 546 000

11 772 144,—

11 772 144,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

312 888 627

312 888 627

347 482 000

347 482 000

316 068 251,—

316 068 251,—

2

HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

53 255 000

53 255 000

54 917 000

54 917 000

69 199 958,—

69 199 958,—

2 1

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

42 829 000

42 829 000

41 144 000

41 144 000

33 629 832,—

33 629 832,—

2 2

TEGEVUSKULUD

145 753 973

145 753 973

147 537 000

147 537 000

102 409 858,—

102 409 858,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

241 837 973

241 837 973

243 598 000

243 598 000

205 239 648,—

205 239 648,—

3

INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 0

PERSONAL

p.m.

p.m.

10 979 000

10 979 000

10 952 594,—

10 952 594,—

3 1

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 536 000

2 536 000

8 803 000

8 803 000

8 159 764,—

8 159 764,—

3 2

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

p.m.

p.m.

14 850 000

14 850 000

9 851 378,—

9 851 378,—

3 3

TEGEVUSKULUD

p.m.

p.m.

1 307 000

1 307 000

563 263,—

563 263,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

2 536 000

2 536 000

35 939 000

35 939 000

29 526 999,—

29 526 999,—

4

ANALÜÜSIRÜHMA KULUD

4 0

PERSONAL

p.m.

p.m.

161 000

161 000

156 000,—

156 000,—

4 3

TEGEVUSKULUD

p.m.

p.m.

372 000

372 000

335 672,—

335 672,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

p.m.

p.m.

533 000

533 000

491 672,—

491 672,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

6 000 000

6 000 000

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

563 262 600

563 262 600

633 552 000

633 552 000

551 326 570,—

551 326 570,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0

Põhipalk

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

313 000

304 000

 

1 0 0 1

Ametikohaga seotud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

65 000

64 000

 

1 0 0 2

Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

27 000

 

1 0 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 000

13 000

 

1 0 0 4

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

900 000

900 000

 

1 0 0 6

Rahalised õigused seoses teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

86 000

 

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

1 311 000

1 394 000

 

1 0 1

Teenistuse lõpetamine

1 0 1 0

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

1 0 2

Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 2 0

Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutmise korral

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

49 000

140 000

 

 

Artikkel 1 0 2 — Kogusumma

49 000

140 000

 

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

1 360 000

1 534 000

 

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Töötasu ja muud õigused

1 1 0 0

Põhipalgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

211 541 157

236 663 000

219 263 135,—

1 1 0 1

Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 916 421

4 862 000

4 596 441,—

1 1 0 2

Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

56 282 980

60 026 000

57 482 264,—

1 1 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 310 302

10 365 000

9 661 620,—

1 1 0 4

Korrigeerimiskoefitsiendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

213 834

246 000

195 947,—

1 1 0 5

Ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 129 586

2 275 000

1 759 118,—

1 1 0 6

Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 057 336

5 540 000

2 744 759,—

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

286 451 616

319 977 000

295 703 284,—

1 1 1

Töölt lahkumine

1 1 1 0

Hüvitis seoses teenistuskoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

320 834

479 000

405 236,—

1 1 1 1

Töölt lõpliku lahkumise hüvitis

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

355 584

337 000

1 285 401,—

1 1 1 2

Endiste peasekretäride õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

478 709

481 000

235 575,—

 

Artikkel 1 1 1 — Kogusumma

1 155 127

1 297 000

1 926 212,—

1 1 2

Määratlemata otstarbega assigneering

1 1 2 0

Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 850 710

3 993 000

0,—

1 1 2 1

Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000

17 000

0,—

 

Artikkel 1 1 2 — Kogusumma

1 858 710

4 010 000

0,—

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

289 465 453

325 284 000

297 629 496,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

1 2 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 098 000

3 970 000

3 478 722,—

1 2 0 1

Riikide lähetatud eksperdid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 289 043

1 522 000

1 081 947,—

1 2 0 2

Praktika

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

544 000

537 000

486 241,—

1 2 0 3

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 068 000

1 870 000

1 619 701,—

1 2 0 4

Lisateenused tõlkeosakonnale

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

202 000

150 000

0,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

12 201 043

8 049 000

6 666 611,—

1 2 2

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

133 131

69 000

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

12 334 174

8 118 000

6 666 611,—

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

132 000

200 000

192 883,—

1 3 0 1

Täiendõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 603 000

1 728 000

1 626 298,—

 

Artikkel 1 3 0 — Kogusumma

1 735 000

1 928 000

1 819 181,—

1 3 1

Institutsiooni abi oma töötajatele

1 3 1 0

Eritoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

40 000

60 862,—

1 3 1 1

Sotsiaalsed kontaktid töötajate vahel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

119 000

119 000

112 410,—

1 3 1 2

Täiendav abi puudega inimestele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

69 000

110 000

57 000,—

1 3 1 3

Muud sotsiaalkulutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

66 000

66 000

65 600,—

 

Artikkel 1 3 1 — Kogusumma

294 000

335 000

295 872,—

1 3 2

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 3 2 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

432 000

471 000

163 091,—

1 3 2 1

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 115 000

1 100 000

1 000 000,—

1 3 2 2

Lastesõimed ja pikapäevarühmad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 841 000

2 037 000

2 228 000,—

 

Artikkel 1 3 2 — Kogusumma

3 388 000

3 608 000

3 391 091,—

1 3 3

Lähetused

1 3 3 1

Nõukogu peasekretariaadi lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 912 000

6 275 000

6 266 000,—

1 3 3 2

Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

400 000

400 000

 

 

Artikkel 1 3 3 — Kogusumma

4 312 000

6 675 000

6 266 000,—

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

9 729 000

12 546 000

11 772 144,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

312 888 627

347 482 000

316 068 251,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 1 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 2 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 3 —

MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0   Põhipalk

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

313 000

304 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete põhipalga katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 1   Ametikohaga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

65 000

64 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete ametikohaga seotud õiguste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 2   Isikliku olukorraga seotud rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

27 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete isikliku olukorraga seotud õiguste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 000

13 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete eest tööandja makstavate kindlustusmaksete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 0 4   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

900 000

900 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneeringust kaetakse järgmised kulud:

lähetusega kaasnevad sõidukulud ja päevarahad ning lisa- või erakorralised kulud, mis kaasnevad Euroopa Ülemkogu eesistuja lähetusega;

Euroopa Ülemkogu eesistuja esinduskulud, mis on seotud tema ülesannete täitmisega ja on osa institutsiooni tegevusest.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 0 0 6   Rahalised õigused seoses teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

86 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete teenistusse astumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega seotud õiguste katmiseks.

1 0 1   Teenistuse lõpetamine

1 0 1 0   Pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Ülemkogu institutsiooni endiste liikmete vanaduspension;

korrigeerimiskoefitsientide mõju Euroopa Ülemkogu institutsiooni endiste liikmete vanaduspensionidele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

1 0 2   Määratlemata otstarbega assigneering

1 0 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering rahaliste õiguste muutmise korral

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

49 000

140 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülemkogu institutsiooni liikmete õiguste muutmisega kaasneva finantsmõju katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/909/EL, 1. detsember 2009, millega sätestatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja teenistustingimused (ELT L 322, 9.12.2009, lk 35).

PEATÜKK 1 1 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringud eelarveaastaks on hinnatud nõukogu ametikohtade loetelu alusel.

Võtmaks arvesse asjaolu, et kõik nõukogu ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohad ei ole kogu aeg täidetud, kohaldatakse töötasude, toetuste ja maksete suhtes ühtse määrana 7 % vähendamist.

1 1 0   Töötasu ja muud õigused

1 1 0 0   Põhipalgad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

211 541 157

236 663 000

219 263 135,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate põhipalkade rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 1   Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 916 421

4 862 000

4 596 441,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

sekretariaaditoetusi,

majutus- ja transporditoetusi,

kindlasummalisi kohalike sõidukulude hüvitisi,

hüvitisi vahetustega töö või valveaja eest ametniku töökohal või kodus,

muid hüvitisi ja tagasimakseid,

ületunnitööd (autojuhid).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 2   Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

56 282 980

60 026 000

57 482 264,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetusi,

majapidamis-, lapse- ja koolitoetusi,

lapsehoolduspuhkuse või perepuhkuse toetusi,

ametniku või ajutise töötaja, tema abikaasa ja tema ülalpeetavate isikute töötamiskohast päritolukohta sõitmise kulusid,

muid hüvitisi ja toetusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 310 302

10 365 000

9 661 620,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust, kutsehaiguskindlustust ning muid sotsiaalmakseid,

ajutiste töötajate töötuskindlustust ja institutsiooni makseid, et võimaldada ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 4   Korrigeerimiskoefitsiendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

213 834

246 000

195 947,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate puhul selliste korrigeerimiskoefitsientide mõju katmiseks, mida kohaldatakse töötasule ja osale tasudest, mis kantakse üle teise riiki kui töökohariik.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 5   Ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 129 586

2 275 000

1 759 118,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt allpool nimetatud sätetele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 6   Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 057 336

5 540 000

2 744 759,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud tööle asumisel, töölt lahkumisel või teisele tööle üleviimisel, kui sellega kaasneb asukoha vahetus,

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast tööle asumist või pärast nende teisele tööle üleviimist või pärast töölt lõplikku lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

päevarahad ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et pärast tööle asumist on nad pidanud vahetama elukohta,

teenistusest vabastamise hüvitis katseajal olevale ametnikule, kes vabastatakse töölt ilmse sobimatuse tõttu,

hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 1   Töölt lahkumine

1 1 1 0   Hüvitis seoses teenistuskoha huvides pensionile jäämisega (kooskõlas personalieeskirja artiklitega 41 ja 50)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

320 834

479 000

405 236,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmistele ametnikele makstavate hüvitiste katmiseks:

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

teenistuskoha huvides pensionile jäänud astme AD 16 või AD 15 ametnik.

See katab ka tööandja osa haiguskindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

1 1 1 1   Töölt lõpliku lahkumise hüvitis

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

355 584

337 000

1 285 401,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

personalieeskirjade või määruse (EÜ, Euratom) nr 1747/2002 alusel makstavad toetused,

tööandja osa hüvitiste saajate haiguskindlustusest,

mitmesugustele hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1747/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Liidu Nõukogu koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 5).

1 1 1 2   Endiste peasekretäride õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

478 709

481 000

235 575,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspension,

institutsiooni endiste peasekretäride leskede ja orbude toitjakaotuspensionid,

institutsiooni endiste peasekretäride vanaduspensioni korrigeerimiskoefitsientide mõju rahastamine.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

1 1 2   Määratlemata otstarbega assigneering

1 1 2 0   Määratlemata otstarbega assigneering (ametnikud ja ajutised töötajad)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 850 710

3 993 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

1 1 2 1   Määratlemata otstarbega assigneering (pensionile jäänud ja ametist vabastatud isikud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 000

17 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65 ja XI lisa.

PEATÜKK 1 2 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 2 0   Muud teenistujad ja sisseostetavad teenused

1 2 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 098 000

3 970 000

3 478 722,00

Märkused

Assigneering on peamiselt ette nähtud muude teenistujate, eelkõige abitöötajate, lepinguliste töötajate, kohaliku personali, erinõunike (Euroopa ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatavate eeskirjade tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste teenistujate töötasule kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 1   Riikide lähetatud eksperdid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 289 043

1 522 000

1 081 947,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud riikide lähetatud ekspertide (välja arvatud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas) hüvitiste ja halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

1 2 0 2   Praktika

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

544 000

537 000

486 241,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide stipendiumi, õpingutega seotud sõidu- ja lähetuskulude ning praktika ajal õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 3   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 068 000

1 870 000

1 619 701,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi nende teenuste kulude katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga ja kelleks on eelkõige:

mitmesuguseid teenuseid osutav abipersonal,

lisapersonal kohtumisteks Luxembourgis ja Strasbourgis,

töötingimuste valdkonna eksperdid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 4   Lisateenused tõlkeosakonnale

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

202 000

150 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooniväliste tõlkebüroode osutatud tõlketeenuste kulude katmiseks, et ühest küljest vähendada nõukogu tõlkeosakonna ajutist ülekoormust ning teisest küljest kontrollida Euroopa Liidu keelte hulka mittekuuluvates keeltes kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid ja muid kokkuleppeid.

Punkt katab samuti Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskusele antud mis tahes tööga seotud kulutused.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 2   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

133 131

69 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 3 —   MUUD KULUD SEOSES INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA

1 3 0   Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

132 000

200 000

192 883,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside korraldamise kulud, vestlusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud ning tööle värbamise arstliku läbivaatuse kulud,

ajutiste töötajate, abipersonali ja kohaliku personali valiku protseduuride korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada konkursside korraldamiseks institutsiooni enda poolt,

uue töökoha leidmise meetmete kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

1 3 0 1   Täiendõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 603 000

1 728 000

1 626 298,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsioonidevaheliste ja institutsioonidesiseste täienduskursuste ja ümberõppe, sealhulgas keelekursuste korraldamine,

ametnike seminaride ja konverentside osavõtumaksud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 3 1   Institutsiooni abi oma töötajatele

1 3 1 0   Eritoetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

40 000

60 862,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevatele ametnikele ja muudele teenistujatele tehtavate maksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 24 ja 76.

1 3 1 1   Sotsiaalsed kontaktid töötajate vahel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

119 000

119 000

112 410,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate omavaheliste sotsiaalsete kontaktide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 2   Täiendav abi puudega inimestele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

69 000

110 000

57 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud puudega inimeste abistamise poliitika raames antava abi katmiseks puudega inimestele, kes on:

teenistuses olevad ametnikud,

teenistuses olevate ametnike abikaasad,

ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve raames olemasolevate rahaliste vahendite piires ja pärast seda, kui on arvesse võetud elukoha- või päritoluriigist saadavad hüvitised, hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vajalikud mittemeditsiinilised kulud, mis on tingitud puudest.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 1 3   Muud sotsiaalkulutused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

66 000

66 000

65 600,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate ja nende perekondade kasuks tehtavate muude sotsiaalkulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2   Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutavad meetmed

1 3 2 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

432 000

471 000

163 091,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

meditsiinikeskuste tegevuskulud, lastesõimede tarbe- ja hooldusvahendite ning ravimite kulud, arstliku läbivaatuse ja invaliidsuskomitee ning prillidega seotud kulud,

teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite ostmise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

1 3 2 1   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 115 000

1 100 000

1 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate rendilevõtja osutatud teenuste eest makstava tasu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 2 2   Lastesõimed ja pikapäevarühmad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 841 000

2 037 000

2 228 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

nõukogu osamaks lasteaedade ja teiste sõimede ning pikapäevarühmade kuludesse (maksta komisjonile),

nõukogu lastesõime kasutamise halduskulud.

Vanemate osamaksudest ja vanemate tööandjateks olevate asutuste osamaksudest laekuvatest tuludest tulenev sihtotstarbeline tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 3 3   Lähetused

1 3 3 1   Nõukogu peasekretariaadi lähetuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 912 000

6 275 000

6 266 000,00

Märkused

Endine artikkel 1 3 3

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ametnike lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11–13 ning VII lisa.

1 3 3 2   Euroopa Ülemkoguga seotud teenistujate sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

400 000

400 000

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ametnike Euroopa Ülemkoguga seotud konkreetse tegevuse lähetuskulude ja ametireiside, sõidukulude, päevarahade ning lähetusega kaasnevate või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 11–13 ning VII lisa.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 053 000

4 332 000

4 047 544,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 2

Kinnisvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000 000

15 000 000

32 815 000,—

2 0 0 3

Sisustus- ja paigaldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 860 000

4 160 000

4 145 458,—

2 0 0 4

Turvalisusega seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 260 000

2 197 000

1 442 161,—

2 0 0 5

Hoonete ostmisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

460 000

603 000

523 712,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

22 633 000

26 292 000

42 973 875,—

2 0 1

Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 761 000

14 378 000

14 641 312,—

2 0 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 031 000

5 086 000

3 879 156,—

2 0 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 090 000

8 410 000

7 159 215,—

2 0 1 3

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

211 000

205 000

195 300,—

2 0 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

529 000

546 000

351 100,—

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

30 622 000

28 625 000

26 226 083,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

53 255 000

54 917 000

69 199 958,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 969 000

7 925 000

7 705 895,—

2 1 0 1

Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 038 000

17 996 000

17 159 000,—

2 1 0 2

Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 551 000

4 953 000

3 911 338,—

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 224 000

4 643 000

3 134 025,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

35 782 000

35 517 000

31 910 258,—

2 1 1

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 051 000

1 279 000

528 484,—

2 1 2

Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0

Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 528 000

2 635 000

714 511,—

2 1 2 1

Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

45 000

49 000,—

2 1 2 2

Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

620 000

682 000

225 554,—

 

Artikkel 2 1 2 — Kogusumma

5 208 000

3 362 000

989 065,—

2 1 3

Transport

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

788 000

986 000

202 025,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

42 829 000

41 144 000

33 629 832,—

PEATÜKK 2 2

2 2 0

Koosolekud ja konverentsid

2 2 0 0

Delegatsioonide sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

33 675 000

36 792 000

22 727 368,—

2 2 0 1

Mitmesugused sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

184 000

175 000

319 000,—

2 2 0 2

Tõlkekulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

94 722 973

92 740 000

68 869 765,—

2 2 0 3

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 045 000

2 088 000

1 155 400,—

2 2 0 4

Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 124 000

3 956 000

468 269,—

2 2 0 5

Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

912 000

912 000

16 324,—

 

Artikkel 2 2 0 — Kogusumma

135 662 973

136 663 000

93 556 126,—

2 2 1

Teabega seotud kulud

2 2 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

937 000

883 000

777 774,—

2 2 1 1

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 193 000

5 115 000

4 095 982,—

2 2 1 2

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

650 000

560 000

426 172,—

2 2 1 3

Teavitamine ja avalikud üritused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 260 000

1 495 000

691 270,—

 

Artikkel 2 2 1 — Kogusumma

8 040 000

8 053 000

5 991 198,—

2 2 2

Kontaktasutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

462 000

466 574,—

2 2 3

Muud kulud

2 2 3 0

Kontoritarbed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

971 000

1 254 000

1 142 114,—

2 2 3 1

Postikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

170 000

170 000

95 934,—

2 2 3 2

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

40 000

0,—

2 2 3 3

Institutsioonidevaheline koostöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 2 3 4

Kolimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

31 032,—

2 2 3 5

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

45 000

53 000,—

2 2 3 6

Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

600 000

600 000

829 500,—

2 2 3 7

Muud tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

270 000

250 000

244 380,—

 

Artikkel 2 2 3 — Kogusumma

2 051 000

2 359 000

2 395 960,—

 

PEATÜKK 2 2 — KOGUSUMMA

145 753 973

147 537 000

102 409 858,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

241 837 973

243 598 000

205 239 648,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 2 2 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 053 000

4 332 000

4 047 544,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete üüri ja maksude ning koosolekuruumide, ladude ja parkimiskohtade üüri katmiseks:

Brüsselis kasutatavad hooned (välja arvatud Cortenbergi ja ER-hoone),

Luxembourgis kasutatavad hooned (Kirchberg),

Genfis kasutatavad hooned,

New Yorgis kasutatavad hooned.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 646 500 eurot.

Assigneeringutaotluste summat on vähendatud, võttes arvesse hinnangulist sihtotstarbelist tulu.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete või hooneosade iga-aastaste liisingumaksete rahastamiseks kehtivate lepingute või koostatavate lepingute alusel.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 2   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 000 000

15 000 000

32 815 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 860 000

4 160 000

4 145 458,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenistusruumide sisustamise tööde kulude katmiseks, eelkõige:

teenistusruumide sisustamiseks ja ümberkujundamiseks kooskõlas tegevusalaste nõuetega,

teenistusruumide ja tehniliste seadmete kohandamiseks kehtivate ohutus- ja tervishoiunõuete standarditega vastavusse viimise eesmärgil.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

2 0 0 4   Turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 260 000

2 197 000

1 442 161,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud isikute ja vara füüsilise ja materiaalse turvalisusega seotud hoonete sisustamise tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 5   Hoonete ostmisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

460 000

603 000

523 712,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas ekspertide poolt institutsiooni hoonete kohandamise ja laiendamise kohta tehtud uuringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1   Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 761 000

14 378 000

14 641 312,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinad, seinakatted, vaibad, ribakardinad jne) puhastamine,

kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

värvimine,

mitmesugused hooldustööd,

tehniliste seadmete remontimise tööd,

tehnilised seadmed,

mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 031 000

5 086 000

3 879 156,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 090 000

8 410 000

7 159 215,00

Märkused

Assigneering on eelkõige ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete, v.a Cortenbergi ja ER-hoone järelevalve ja hoonetes patrullimisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

211 000

205 000

195 300,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu kasutatavate hoonete jaoks kindlustusettevõtetega sõlmitud lepingute kohaste maksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

529 000

546 000

351 100,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jne seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 1 —   INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

2 1 0   Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 969 000

7 925 000

7 705 895,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara ostu ja liisingukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 038 000

17 996 000

17 159 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutikonsultatsiooniasutuste poolt arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega seotud abitööde ja koolituste kulude katmiseks (kaasa arvatud kasutajatugi).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 2   Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 551 000

4 953 000

3 911 338,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara teeninduse ja hooldusega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 224 000

4 643 000

3 134 025,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sideteenuste liitumis- ja teenustasude, andmesidekulude, välja arvatud ÜJKP/ÜVJPga seotud kulude katmiseks.

Telefonikulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse tasuvust.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 1   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 051 000

1 279 000

528 484,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

mööbli ja erimööbli ostmine,

sellise mööbli väljavahetamine, mis on ostetud vähemalt 15 aastat tagasi või mida ei saa taaskasutada,

mööbli üürimine missioonide ajal ja väljaspool nõukogu ruume peetavate koosolekute korral,

mööbli hooldus ja remont.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2   Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0   Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 528 000

2 635 000

714 511,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste, eelkõige arhiveerimise, ostuosakonna, turvalisuse, konverentsitehnika, sööklate ja hoonetega seotud tehniliste püsi- või teisaldatavate seadmete ja varustuse ostu või väljavahetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 1   Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

60 000

45 000

49 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud konverentside ja sööklatega seotud tehnilise abi ja järelevalve kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 2   Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

620 000

682 000

225 554,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja seadmete üürimise kulude, samuti nende teeninduse, hoolduse ja remondiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 3   Transport

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

788 000

986 000

202 025,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

autopargi ostmine, liisimine ja väljavahetamine,

autode üürimise kulud, kui ei ole võimalik kasutada nõukogu käsutuses olevaid transpordivahendeid, eelkõige lähetuste käigus,

ametiautode hooldamise ja remontimise kulud (kütuse, rehvide jms ost).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 2 —   TEGEVUSKULUD

2 2 0   Koosolekud ja konverentsid

2 2 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

33 675 000

36 792 000

22 727 368,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele tekkinud sõidukulude tagasimaksete katmiseks:

nõukogu istungite korral,

nõukogu raames peetavate koosolekute korral, välja arvatud ÜJKP/ÜVJP-alased koosolekud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

2 2 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

184 000

175 000

319 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutele kutsutud või peasekretäri poolt lähetusse saadetud ekspertide sõidukulude ja päevarahade katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

2 2 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

94 722 973

92 740 000

68 869 765,00

Märkused

Kõnealune assigneering on ette nähtud komisjoni tõlkide poolt nõukogule osutatud suulise tõlke teenuse kulude katmiseks, välja arvatud ÜJKP/ÜVJP-alastel koosolekutel.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 111/2007 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistusorganites.

2 2 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 045 000

2 088 000

1 155 400,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonil lasuvatest kohustustest tulenevate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks, välja arvatud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 4   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 124 000

3 956 000

468 269,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutel pakutava toitlustuse ja serveeritava söögiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 5   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

912 000

912 000

16 324,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1   Teabega seotud kulud

2 2 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

937 000

883 000

777 774,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

raamatute ja muude trükiste ja/või elektrooniliste väljaannete ost raamatukogu jaoks,

ajalehtede, ajakirjade, nende sisuanalüüse esitavate teenuste ja muude elektrooniliste väljaannete (välja arvatud ajakirjandusagentuurid) tellimine; assigneering katab samuti kõnealuste väljaannete püsikoopiatena või elektroonilisel kujul taasesitamisest ja ringlusesse laskmisest tulenevad autoriõigusega seotud kulud,

kulud seoses juurdepääsuga välistele dokumentidele ja statistilistele andmebaasidele,

uudisteagentuuride teletaibivastuvõtjate abonementtasud,

raamatute köitmine ja muud väljaannete ning ajakirjade säilitamiseks vajalikud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 1   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 193 000

5 115 000

4 095 982,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste nõukogu tekstide koostamise ja kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude katmiseks, mis nõukogu peab avaldama Euroopa Liidu Teatajas, eelkõige kooskõlas nõukogu kodukorra artikliga 17.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 2   Üldväljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

650 000

560 000

426 172,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikes keeltes koostamise ja kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 3   Teavitamine ja avalikud üritused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 260 000

1 495 000

691 270,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis tekivad muu hulgas nõukogu avalike kohtumiste ja institutsiooni tööd tagava audiovisuaalse meedia abiga seoses (varustuse üürimine ja raadio-/TV-teenuste lepingud, raadio-/TV-teenuste ülekannete jaoks vajaliku varustuse ost, hooldus ja parandus, välised fototeenused jne),

ka erinevate teabealaste tegevuste ja avalike suhete kulud,

institutsiooni tegevustega seotud väljaannetest ja avalikest üritustest teavitamise kulud, kaasa arvatud abijuhtimise ja infrastruktuuri kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2   Kontaktasutused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

462 000

466 574,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud New Yorgi ja Genfi kontaktasutuste eelmistes rubriikides määratlemata jooksvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3   Muud kulud

2 2 3 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

971 000

1 254 000

1 142 114,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

paberi ostmine,

valguskoopiad ja teenustasud,

paber ja kontoritarbed (iga päev kasutatavad kontoritarbed),

trükitud materjalid,

kirjade saatmiseks vajalikud tarvikud (ümbrikud, pakkepaber, postifrankeerimismasinad),

dokumentide paljundustöökoja tarvikud (printeritahm, ofsetivormid, filmid ja kemikaalid plaatide valmistamiseks).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 1   Postikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

170 000

170 000

95 934,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud posti- ja kättetoimetamismaksude kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 2   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

40 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepingute alusel väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide uurimuste ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 3   Institutsioonidevaheline koostöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste tegevustega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 4   Kolimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

31 032,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimise ja varustuse transpordiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 5   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

45 000

53 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide finantskulude, eelkõige pangakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 6   Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

600 000

600 000

829 500,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

võimalikud Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu poolt nõukogu kanda jäetud kulud ning kohtus nõukogu esindavate nõukoguväliste advokaatide kulud,

nõukoguväliste advokaatidega konsulteerimise kulud,

kahjutasud, intressid ja kompensatsioonid, mida nõukogu võib olla kohustatud maksma.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 7   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

270 000

250 000

244 380,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

kindlustusmaksed, välja arvatud hoonete kindlustusmaksed, mida arvestatakse punktis 2 0 1 3,

konverentsi teenindava personali ja turvatöötajate töörõivaste ning töökodade ja siseteenuste töötajate töövahendite ostu ja töörõivaste parandamise ning hooldamise kulud,

nõukogu osalemine selliste ühenduste kulude katmises, kelle tegevus on otseselt seotud liidu institutsioonide tegevusega,

muud eelnevates rubriikides eraldi määratlemata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ERIMISSIOONIDE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

3 0 0 0

Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

7 100 000

7 100 000

7 149 560,—

7 149 560,—

3 0 0 1

ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

2 300 000

2 300 000

2 189 700,—

2 189 700,—

3 0 0 2

Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

179 000

179 000

196 267,—

196 267,—

 

Artikkel 3 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

9 579 000

9 579 000

9 535 527,—

9 535 527,—

3 0 1

Muud personaliga seotud kulutused

3 0 1 0

Lähetused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

1 380 000

1 380 000

1 398 000,—

1 398 000,—

3 0 1 1

Täiendõpe

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

20 000

20 000

19 067,—

19 067,—

 

Artikkel 3 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 400 000

1 400 000

1 417 067,—

1 417 067,—

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

10 979 000

10 979 000

10 952 594,—

10 952 594,—

PEATÜKK 3 1

3 1 0

Hooned

3 1 0 0

Üür

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

1 586 000

1 586 000

4 821 000

4 821 000

4 640 802,—

4 640 802,—

3 1 0 3

Sisustus- ja paigaldustööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

255 000

255 000

86 608,—

86 608,—

3 1 0 4

Turvalisusega seotud tööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

355 000

355 000

154 980,—

154 980,—

3 1 0 5

Hoonete ostmisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

5 000

5 000

9 822,—

9 822,—

 

Artikkel 3 1 0 — Kogusumma

1 586 000

1 586 000

5 436 000

5 436 000

4 892 212,—

4 892 212,—

3 1 1

Hoonetega seotud kulud

3 1 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

165 000

165 000

810 000

810 000

850 530,—

850 530,—

3 1 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

165 000

165 000

558 000

558 000

472 154,—

472 154,—

3 1 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

620 000

620 000

1 938 000

1 938 000

1 899 909,—

1 899 909,—

3 1 1 3

Kindlustus

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

13 000

13 000

10 317,—

10 317,—

3 1 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

48 000

48 000

34 642,—

34 642,—

 

Artikkel 3 1 1 — Kogusumma

950 000

950 000

3 367 000

3 367 000

3 267 552,—

3 267 552,—

 

PEATÜKK 3 1 — KOGUSUMMA

2 536 000

2 536 000

8 803 000

8 803 000

8 159 764,—

8 159 764,—

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

3 2 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

6 700 000

6 700 000

3 202 492,—

3 202 492,—

3 2 0 1

Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud välisteenused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

5 600 000

5 600 000

4 963 813,—

4 963 813,—

3 2 0 2

Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

750 000

750 000

497 101,—

497 101,—

3 2 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

1 700 000

1 700 000

1 187 972,—

1 187 972,—

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

14 750 000

14 750 000

9 851 378,—

9 851 378,—

3 2 1

Mööbel

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

100 000

100 000

0,—

0,—

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

14 850 000

14 850 000

9 851 378,—

9 851 378,—

PEATÜKK 3 3

3 3 0

Koosolekud ja konverentsid

3 3 0 0

Delegatsioonide sõidukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

883 000

883 000

228 813,—

228 813,—

3 3 0 1

Mitmesugused sõidukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

15 000

15 000

30 000,—

30 000,—

3 3 0 2

Tõlkekulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

3 3 0 3

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

25 000

25 000

25 000,—

25 000,—

3 3 0 4

Reisimisega seotud halduskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

20 000

20 000

3 158,—

3 158,—

3 3 0 5

Mitmesugused koosolekukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

20 000

20 000

17 177,—

17 177,—

 

Artikkel 3 3 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

963 000

963 000

304 148,—

304 148,—

3 3 1

Teabega seotud kulud

3 3 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

179 000

179 000

172 784,—

172 784,—

3 3 1 1

Üldväljaanded

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

90 000

90 000

66 712,—

66 712,—

3 3 1 2

Teave ja avalikud üritused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

55 000

55 000

15 923,—

15 923,—

 

Artikkel 3 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

324 000

324 000

255 419,—

255 419,—

3 3 2

Muud kulud

3 3 2 0

Kontoritarbed

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

3 3 2 1

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

3 3 2 2

Muud tegevuskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

20 000

20 000

3 696,—

3 696,—

 

Artikkel 3 3 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

20 000

20 000

3 696,—

3 696,—

 

PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 307 000

1 307 000

563 263,—

563 263,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

2 536 000

2 536 000

35 939 000

35 939 000

29 526 999,—

29 526 999,—

PEATÜKK 3 0 —

PERSONAL

PEATÜKK 3 1 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 3 2 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 3 3 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 3 0 —   PERSONAL

3 0 0   Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

3 0 0 0   Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

7 100 000

7 149 560,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt Euroopa Liidu sõjalisse staapi lähetatud sõjaliste ekspertide tasude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2003/479/EÜ, 16. juuni 2003, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 160, 28.6.2003, lk 72).

3 0 0 1   ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

2 300 000

2 189 700,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide tasude katmiseks, eelkõige ühelt poolt kriisiohjamise ja teiselt poolt teabealase julgeoleku valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 0 2   Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

179 000

196 267,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste erinõunike tasude katmiseks, kelle nõukogu on ametisse nimetanud eriülesannete täitmiseks ÜJKP/ÜVJP raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

3 0 1   Muud personaliga seotud kulutused

3 0 1 0   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

1 380 000

1 398 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames tekkinud lähetuskulud,

ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 0 1 1   Täiendõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

20 000

19 067,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames kursustel, konverentsidel ja kongressidel osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

PEATÜKK 3 1 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

3 1 0   Hooned

3 1 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 586 000

4 821 000

4 640 802,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis asuvate ÜJKP/ÜVJP valdkonna ametnike ja liikmesriikide lähetatud ekspertide tööruumideks ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 3   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

255 000

255 000

86 608,00

86 608,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde tegemise kulude katmiseks, eelkõige

teenistusruumide sisustamine vastavalt ametikohast tulenevatele vajadustele,

teenistusruumide kohandamine kehtivate ohutus- ja tervishoiunõuete standarditega vastavusse viimiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

3 1 0 4   Turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

355 000

154 980,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse tagamiseks tehtava töö kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 0 5   Hoonete ostmisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

5 000

9 822,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoone kasutamisega seoses tehtavate arhitektuuriliste ja tehniliste uuringute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1   Hoonetega seotud kulud

3 1 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

165 000

810 000

850 530,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinate, seinakatete, vaipade, ribakardinate jne) puhastamine,

kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

värvimine,

mitmesugused hooldustööd,

tehniliste seadmete remontimise tööd,

tehnilised seadmed,

mitmesuguste tehniliste seadmete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

165 000

558 000

472 154,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoones tarbitud vee, gaasi ja elektrienergiaga seonduvate kulude ning nende hoonete küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

620 000

1 938 000

1 899 909,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

13 000

10 317,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud kindlustusmaksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 1 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

48 000

34 642,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Cortenbergi ja ER-hoonega seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollide jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 2 —   INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

3 2 0   Informaatika ja telekommunikatsioon

3 2 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

6 700 000

3 202 492,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP talituste arvutisüsteemide ja rakendustarkvara varustuse või tarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete ostu, üüri ja uuendamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Asepeasekretäri otsus, 18. detsember 2000, teabeturbe üksuse (Infosec – Information Systems Security) asutamise kohta.

3 2 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud välisteenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

5 600 000

4 963 813,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutiteenuseid osutavate ettevõtete ja konsultatsioonifirmade osutatud abi, ÜJKP/ÜVJP talituste arvuti- ja telekommunikatsioonisüsteemide, rakenduste ja varustuse ning tehniliste seadmete (sealhulgas kasutajatugi) kasutuselevõtmise ja loomise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 2   Seadmete ja tarkvara hooldus ja korrashoid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

750 000

497 101,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP talituste arvutiseadmete ja -süsteemide ja rakendustarkvara, kontori- ja telekommunikatsiooniseadmete ning tehniliste seadmete hooldamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

1 700 000

1 187 972,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige ÜJKP/ÜVJP valdkonna tegevustega seoses tekkinud liitumistasude, kommunikatsiooni- ja andmesidekulude katmiseks.

Telefon- ja telegraafside kulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse suurendatud tasuvust ja Belgacomiga sõlmitud tariifilepinguid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 2 1   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

100 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele eri-, turva- ja spetsiaalse mööbli ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 3 3 —   TEGEVUSKULUD

3 3 0   Koosolekud ja konverentsid

3 3 0 0   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

883 000

228 813,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral tekkinud sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

3 3 0 1   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

15 000

30 000,00

Märkused

Antud eelarvereale kirjendatavad assigneeringud on ette nähtud nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kokku kutsutud või lähetusele saadetud ÜJKP/ÜVJP valdkonna ekspertide sõidu- ja majutuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

3 3 0 2   Tõlkekulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral nõukogule komisjoni tõlkide osutatud teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

3 3 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

25 000

25 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas poliitika- ja julgeolekukomitee ja Euroopa Liidu sõjalise staabi riikide lähetatud ekspertide vastuvõttude ja esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 0 4   Reisimisega seotud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

20 000

3 158,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames reisimise korral väljaspool nõukogu peakorterit tekkinud ettenägematute kulude katmiseks: ruumide ja tehniliste seadmete ajutine üürimine, tõlkimine ja tõlge, telekommunikatsioonikulud ja muud mitmesugused koosolekutega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

3 3 0 5   Mitmesugused koosolekukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

20 000

17 177,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, ÜJKP/ÜVJP rakendamisega seoses tekkinud mitmesuguste halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1   Teabega seotud kulud

3 3 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

179 000

172 784,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames uuringute, spetsiaalse ekspertiisi, dokumentatsiooni ja andmete saamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

3 3 1 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

90 000

66 712,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu muude väljaannete kui Euroopa Liidu Teataja koostamise ja kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude katmiseks ÜJKP/ÜVJP valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 1 2   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

55 000

15 923,00

Märkused

Antud eelarvereale kirjendatavad assigneeringud on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas teavituskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2   Muud kulud

3 3 2 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas töötavatele ametnikele ja riikide lähetatud ekspertidele kirja- ja kontoritarvete ostmise katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 1   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP valdkonna kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide poolt lepingu alusel tehtud uuringute ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

3 3 2 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

20 000

3 696,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone eest vastutavate julgeolekutöötajate vormirõivaste ja rõivamanuste ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 4

ANALÜÜSIRÜHMA KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

4 0 0 2

Erinõunikud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

161 000

156 000,—

 

Artikkel 4 0 0 — Kogusumma

p.m.

161 000

156 000,—

4 0 1

Muud personaliga seotud kulud

4 0 1 0

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 4 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

p.m.

161 000

156 000,—

PEATÜKK 4 3

4 3 0

Koosolekud ja konverentsid

4 3 0 0

Analüüsirühma liikmete sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

142 000

100 000,—

4 3 0 1

Välisekspertide sõidukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

30 000,—

4 3 0 2

Suulise tõlke kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

120 000

179 672,—

4 3 0 3

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

10 000

26 000,—

4 3 0 5

Mitmesugused koosolekukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 4 3 0 — Kogusumma

p.m.

272 000

335 672,—

4 3 1

Teave

4 3 1 1

Üldised väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

60 000

0,—

4 3 1 2

Teave ja avalikud üritused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

10 000

0,—

 

Artikkel 4 3 1 — Kogusumma

p.m.

70 000

0,—

4 3 2

Mitmesugused kulud

4 3 2 1

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

4 3 2 2

Muud tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

30 000

0,—

 

Artikkel 4 3 2 — Kogusumma

p.m.

30 000

0,—

 

PEATÜKK 4 3 — KOGUSUMMA

p.m.

372 000

335 672,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

p.m.

533 000

491 672,—

PEATÜKK 4 0 —

PERSONAL

PEATÜKK 4 3 —

TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 4 0 —   PERSONAL

4 0 0   Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

4 0 0 2   Erinõunikud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

161 000

156 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste erinõunike rahaliste tasude rahastamiseks, kelle nõukogu on ametisse nimetanud analüüsirühma abistamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

4 0 1   Muud personaliga seotud kulud

4 0 1 0   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühmale määratud personali lähetuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 4 3 —   TEGEVUSKULUD

4 3 0   Koosolekud ja konverentsid

4 3 0 0   Analüüsirühma liikmete sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

142 000

100 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma liikmete sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 1   Välisekspertide sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

30 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma koosolekutele kutsutud ekspertide sõidukulude ja päevarahade katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 2   Suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

120 000

179 672,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma koosolekutel komisjoni tõlkide poolt nõukogule osutatud teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 3   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

10 000

26 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 0 5   Mitmesugused koosolekukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, analüüsirühma tööga seoses tekkinud mitmesuguste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 1   Teave

4 3 1 1   Üldised väljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

60 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma töötulemusi kajastavate väljaannete koostamise ja kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 1 2   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

10 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma korraldatud istungite kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 2   Mitmesugused kulud

4 3 2 1   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud analüüsirühma nõutavate uuringute, seminaride ja väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidelt konsultatsioonide tellimise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

4 3 2 2   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

30 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude, teiste punktide all eraldi määratlemata tegevuskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

6 000 000

6 000 000

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

6 000 000

6 000 000

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

6 000 000

6 000 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

563 262 600

633 552 000

551 326 570,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 000 000

6 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste ettenägematute kulude katmiseks, mis tulenevad eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarvelistest otsustest.

PERSONAL

II osa – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

Tegevusüksus ja palgaaste

2011

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Teised

Kategooriatesse mittekuuluvad

2

AD 16

8

1

AD 15

33 (60)

1

AD 14

90 (61)

2

1

AD 13

155

3

AD 12

202

2

2

AD 11

152

AD 10

79

3

AD 9

84

1

AD 8

88

AD 7

158

1

AD 6

183

3

AD 5

120

AD kokku

1 352

17

3

AST 11

35

2

AST 10

41

1

AST 9

54

AST 8

90

1

AST 7

301

2

AST 6

276

2

AST 5

198

3

AST 4

183

1

AST 3

191

3

AST 2

219

1

AST 1

195

AST kokku

1 783

16

Kogusumma

3 137

33

3

Kõik kokku

3 173


Tegevusüksus ja palgaaste

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Nõukogu pärast üleviimist Euroopa välisteenistusse

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Teised

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

Kategooriatesse mittekuuluvad

2

 

AD 16

8

3

1

AD 15

32 (62)

2

1

AD 14

79 (63)  (64)

8

2

2

6

AD 13

116

19

AD 12

249

21

8

AD 11

174

18

12

AD 10

71

18

7

1

AD 9

91

24

2

AD 8

68

10

AD 7

142

7

AD 6

200

20

AD 5

114

24

AD kokku

1 344

174

10

3

29

AST 11

40

1

AST 10

40

1

AST 9

42

2

AST 8

99

4

AST 7

268

13

AST 6

352

15

AST 5

213

29

AST 4

178

22

AST 3

156

13

22

AST 2

196

26

AST 1

196

82

AST kokku

1 780

207

22

0

1

Kogusumma

3 126

381

32

3

30

Kõik kokku

3 572

IV JAGU

EUROOPA LIIDU KOHUS

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Kohtu eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

341 229 998

Omavahendid

–43 514 000

Nõutav osamaks

297 715 998

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT JA TEISTELT EUROOPA LIIDU ORGANISATSIOONIDELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamiselt

22 159 000

21 624 000

20 071 295,38

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust

3 004 000

2 656 000

2 498 483,06

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

25 163 000

24 280 000

22 569 778,44

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

17 711 000

15 037 000

15 847 688,28

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

500 000

500 000

1 298 850,54

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

18 211 000

15 537 000

17 146 538,82

 

Jaotis 4 — Kogusumma

43 374 000

39 817 000

39 716 317,26

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamiselt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

22 159 000

21 624 000

20 071 295,38

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate töötasudelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 004 000

2 656 000

2 498 483,06

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

17 711 000

15 037 000

15 847 688,28

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

500 000

500 000

1 298 850,54

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (varud)

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

396 849,61

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

396 849,61

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0

Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

130 000

130 000

45 171,91

5 2 2

Eelfinantseeringutest saadav intress

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

130 000

130 000

45 171,91

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

345 232,96

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

208 517,81

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

553 750,77

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud tulud haldustegevusest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

130 000

130 000

995 772,29

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist (varud)

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

396 849,61

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 1   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu ning üüri kõrvalkulude hüvitamine

5 1 1 0   Kinnisvara üürile ja allüürile andmisest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude hüvitamine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

130 000

130 000

45 171,91

5 2 2   Eelfinantseeringutest saadav intress

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse pangakontodel olevatest summadest ja antud laenudest saadav tulu ning panga- ja muud intressid.

PEATÜKK 5 5 —   TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD MAKSED JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

345 232,96

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud tagasimaksed ja muud maksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

208 517,81

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seotud maksetest laekunud tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD TULUD HALDUSTEGEVUSEST

5 9 0   Muud tulud haldustegevusest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

10 000

10 000

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

10 000

10 000

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

10 000

10 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

43 514 000

39 957 000

40 712 089,55

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

10 000

10 000

0,—

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

31 371 183

32 267 000

29 104 251,06

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

203 595 252

195 718 000

181 156 824,21

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

16 775 063

15 064 300

14 879 938,92

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

16 775 063

15 550 000

14 879 938,92

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

4 833 500

4 979 000

4 567 388,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

256 574 998

248 028 300

229 708 402,19

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

256 574 998

248 514 000

229 708 402,19

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

61 335 000

59 043 000

59 710 997,33

2 1

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

17 135 000

15 643 000

15 636 608,20

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 053 000

2 052 000

2 059 426,98

2 5

KOHTUMISED JA KONVERENTSID

792 000

798 000

743 014,77

2 7

TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

3 300 000

3 210 000

3 455 761,88

 

Jaotis 2 — Kogusumma

84 615 000

80 746 000

81 605 809,16

3

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

3 7

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

40 000

40 000

31 431,09

 

Jaotis 3 — Kogusumma

40 000

40 000

31 431,09

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

485 700

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

485 700

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

341 229 998

329 300 000

311 345 642,44

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0

Töötasud ja toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

22 352 097

22 134 000

21 555 771,67

1 0 0 2

Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

364 230

1 208 000

400 566,81

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

22 716 327

23 342 000

21 956 338,48

1 0 2

Ajutised toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 621 765

1 579 000

1 192 654,04

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 245 061

6 381 000

5 421 258,54

1 0 4

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

284 000

284 000

284 000,—

1 0 6

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

300 000

295 000

250 000,—

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

204 030

386 000

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

31 371 183

32 267 000

29 104 251,06

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasud ja toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

199 293 878

190 363 000

177 931 090,76

1 2 0 2

Ületunnitöö tasustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

742 844

724 000

708 515,27

1 2 0 4

Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 034 072

2 251 000

2 517 218,18

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

202 070 794

193 338 000

181 156 824,21

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral

1 2 2 0

Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

230 000

p.m.

0,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

230 000

p.m.

0,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 294 458

2 380 000

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

203 595 252

195 718 000

181 156 824,21

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 912 296

4 584 000

4 210 579,51

1 4 0 4

Kohapealne koolitus ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

712 767

675 000

560 945,46

1 4 0 5

Muud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

669 000

456 000

351 703,47

1 4 0 6

Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 447 000

9 288 300

9 756 710,48

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

10 447 000

9 774 000

9 756 710,48

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

16 741 063

15 003 300

14 879 938,92

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

16 741 063

15 489 000

14 879 938,92

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 000

61 000

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

16 775 063

15 064 300

14 879 938,92

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

16 775 063

15 550 000

14 879 938,92

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

235 000

220 000

198 194,75

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 611 500

1 664 000

1 547 608,83

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

1 846 500

1 884 000

1 745 803,58

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

330 000

323 000

307 872,30

1 6 3

Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

43 000

43 000

14 000,—

1 6 3 2

Töötajatevahelised sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalhoolekande kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

201 000

197 000

190 000,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

244 000

240 000

204 000,—

1 6 5

Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus

1 6 5 0

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

188 000

184 000

168 967,26

1 6 5 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

77 000

69 744,86

1 6 5 4

Laste päevakeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 150 000

2 271 000

2 071 000,—

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

2 413 000

2 532 000

2 309 712,12

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

4 833 500

4 979 000

4 567 388,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

256 574 998

248 028 300

229 708 402,19

Reservid (10 0)

 

485 700

 

 

256 574 998

248 514 000

229 708 402,19

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud ja muud õigused

1 0 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 352 097

22 134 000

21 555 771,67

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 3, 4, 4a, 11 ja 14.

Assigneering on ette nähtud institutsiooni liikmete puhul järgmiste kulude katmiseks:

põhitöötasud,

eluasemetoetused,

peretoetused: st majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

esinduskulude ja teenistusülesannete täitmisega seotud kulude hüvitised,

õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamaks (0,87 %), haiguskindlustuse tööandja osamaks (3,4 %),

sünnitustoetus,

institutsiooni liikme surma korral makstavad hüvitised,

põhitöötasu, eluasemetoetuse ja peretoetuse suhtes ning institutsiooni liikmete töötasu osa ülekandmisel muusse liikmesriiki kui töökohariik kohaldatavate paranduskoefitsientide maksmine (Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 17 kohaldamine analoogia alusel).

1 0 0 2   Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

364 230

1 208 000

400 566,81

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsiooni liikmete teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud (sh pereliikmete) sõidukulud,

institutsiooni liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

institutsiooni liikmete teenistusse asumisega või teenistusest lahkumisega seotud kolimiskulud.

1 0 2   Ajutised toetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 621 765

1 579 000

1 192 654,04

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste toetuste, peretoetuste ja institutsiooni liikmete teenistusest lahkumise järgse elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 245 061

6 381 000

5 421 258,54

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

endiste liikmete vanaduspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid,

invaliidsuspensionid,

institutsiooni endiste liikmete leskede ja/või orbude toitjakaotuspensionid ja nende elukohariigi paranduskoefitsiendid.

1 0 4   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

284 000

284 000

284 000,00

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud transpordikulude, lähetuse päevarahade ja lähetusega seotud kulude või ettenägematute kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 0 6   Koolitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

295 000

250 000,00

Märkused

Artikli assigneeringud on ette nähtud institutsiooni liikmete keelekursustel ja muul ametialasel täiendusõppel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

204 030

386 000

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate palga- ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 3,5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja toetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

199 293 878

190 363 000

177 931 090,76

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 62, 64, 65, 66, 67 ja 68 ning VII lisa I jagu, artikkel 69 ja VII lisa artikkel 4, XIII lisa artikkel 18, artiklid 72 ja 73, VIII lisa artikkel 15, artiklid 70, 74 ja 75, VII lisa artikkel 8, ning artikkel 34.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 28a, 42, 47 ja 48.

Euroopa ühenduste ametnike haiguskindlustuse eeskirjad, eelkõige artikkel 23.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

alaliste ja ajutiste ametnike põhipalgad,

peretoetused, mille hulka kuuluvad alaliste ja ajutiste ametnike majapidamistoetus, ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus,

alaliste ja ajutiste ametnike kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

kiirmasinakirjutajana, teleksioperaatorina, masinakirjutajana, juhtivsekretärina või põhisekretärina töötavate AST-kategooria ametnike sekretariaaditoetus,

haiguskindlustuse tööandja osamaks (3,4 % põhipalgast); teenistuja osamaks on 1,7 % põhipalgast,

õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandja osamaks (0,87 % põhipalgast) ja asjaomaste personalieeskirjade kohaldamisest tulenevad täiendavad kulud,

ajutiste teenistujate töötuskindlustus,

institutsiooni maksed ajutiste teenistujate pensioniõiguste loomiseks või säilitamiseks nende päritolumaal,

sünnitoetus ja ametniku surma korral surmale järgneva kolmanda kuu lõpuni täismääras töötasu maksmine ning surnukeha päritolukohta transportimise kulud,

alalise või ajutise ametniku iga-aastase puhkusega seotud sõidukulud (sh tema abikaasa ja ülalpeetavate sõidukulud) teenistuskohast päritolukohta,

vallandamistoetus selge mittevastavuse tõttu töölt kõrvaldatud katseajal olevale ametnikule, hüvitis ajutisele teenistujale temaga lepingu lõpetamisel institutsiooni algatusel, ajutiseks teenistujaks või ametnikuks nimetatud endiste abiteenistujate pensioniõiguste tagasiostmine,

ametnike ja abiteenistujate töötasule ja ületunnitöö tasule kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju,

majutus- ja transporditoetus,

ametiülesannete täitmisega seotud kindlasummalised toetused,

kindlasummalised kohalike sõidukulude hüvitised,

vahetustega töö ning kodus ja/või töökohal tehtava valveaja hüvitised.

1 2 0 2   Ületunnitöö tasustamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

742 844

724 000

708 515,27

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ametnikele ja teenistujatele ning kohalikele töötajatele ületunnitöö eest makstava kindlasummalise toetuse ja tunnitasu katmiseks, kui täiendava puhkuse andmine ei ole kehtiva korra alusel võimalik.

1 2 0 4   Teenistusse asumise, üleviimise ja teenistuse lõppemisega seotud õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 034 072

2 251 000

2 517 218,18

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artiklid 5, 6, 7, 9 ja 10.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistujate (sealhulgas nende pereliikmete) sõidukulud teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel,

nende teenistujate sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

nende teenistujate kolimiskulud, kes peavad teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta või kes pärast lõplikult teenistusest lahkumist mujale ümber asuvad,

päevaraha teenistujatele, kes tõendavad, et on pidanud teenistusse asumisega seoses vahetama elukohta.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegse lõppemise korral

1 2 2 0   Hüvitised institutsiooni huvides teenistusest vabastamise puhul (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

230 000

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele, kes arvatakse ajutiselt reservi institutsiooni ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ning ametnikele, kelle ametikoha palgaaste on AD 16, AD 15 või AD 14 ning kes saadetakse pensionile teenistuskoha huvides.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ja eripensioniskeem ametnikele ja ajutistele töötajatele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Hispaania ja Portugali ühinemisega (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56).

Assigneering on ette nähtud

katmaks hüvitisi ametnikele, kelle teenistussuhe lõpetatakse teenistuse huvides, et oleks võimalik arvestada uute liikmesriikide Euroopa ühendustega ühinemisega seotud vajadusi,

katmaks hüvitisi personalieeskirjade või muude eeskirjade kohaldamisel,

hüvitise saajate haiguskindlustuse tööandja osamaksu katmiseks,

paranduskoefitsientide mõju katmiseks mitmesuguste hüvitiste puhul.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 294 458

2 380 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 65.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt töötasude ja hüvitiste võimaliku kohandamise mõjuga seotud kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 912 296

4 584 000

4 210 579,51

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artikkel 3 ning III ja IV jaotis, artikkel 4 ja V jaotis ning artikkel 5 ja VI jaotis.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

abiteenistujate, kohalike töötajate ja abitõlkide töötasu ja sotsiaalkindlustuse tööandja osamaksud,

erinõustajate tasud ja muud kulud, sealhulgas institutsiooni meditsiinitöötaja tasu,

lepinguliste töötajate võimaliku kasutamisega seotud kulud.

1 4 0 4   Kohapealne koolitus ja personalivahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

712 767

675 000

560 945,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liikmesriikide ametnike ja ekspertide Euroopa Liidu Kohtu teenistustesse lähetamise kulud,

institutsiooni teenistustes väljaõppel viibivatele üliõpilastele makstavad stipendiumid.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

669 000

456 000

351 703,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude sisseostetavate teenuste kulude katteks, kui institutsiooni oma üksused ei saa kõnealuseid ülesandeid täita.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 4 0 6

10 447 000

9 288 300

9 756 710,48

Reservid (10 0)

 

485 700

 

Kogusumma

10 447 000

9 774 000

9 756 710,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (CITI) poolt institutsioonidevahelise keelealase koostöö edendamiseks võetud meetmed,

ühendatud tõlke- ja konverentsitalituse vabakutseliste tõlkide tasu,

konverentsitõlkide tasu,

tasu lepingulise ja muu koosseisuvälise konverentsipersonali teenuste eest,

tekstide korrektuuri tugiteenuse osutamisega seotud kulud, eelkõige vabakutseliste korrektorite töötasud ning kindlustus-, sõidu-, elamis- ja lähetuskulud ja nendega seotud halduskulud,

vabakutseliste või tõlkebüroode tõlkijate teenuste või masinakirjatööde ja muude väljastpoolt tõlketeenistust tellitud tööde kulud.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

34 000

61 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetavate töötasude kohandamisega seonduvate kulutuste katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist teistesse käesoleva peatüki artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEONDUVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

235 000

220 000

198 194,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste avatud konkursside väljakuulutamise, kandidaatide kohalekutsumise ja konkursi läbiviimiseks vajalike ruumide ja varustuse üürimise kulude katmiseks. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast Euroopa Personalivaliku Ametiga konsulteerimist võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda tarbeks korraldatavate konkursside jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 611 500

1 664 000

1 547 608,83

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste täiendus- ja ümberõppekursuste, sealhulgas keelekursuste kulude katmiseks.

Assigneeringust kaetakse ka õppematerjali ja tehniliste vahendite kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

330 000

323 000

307 872,30

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

1 6 3   Institutsiooni personaliga seonduvad lisakulud

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

43 000

43 000

14 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate teenistujate abistamiseks rakendatavate meetmetega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on ühtviisi ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistele puuetega inimestele:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt põhjendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Töötajatevahelised sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalhoolekande kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

201 000

197 000

190 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud

kõigi selliste algatuste edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, mille eesmärk on töötajate klubide ning spordi- ja kultuuriühenduste tegevust toetades eri rahvustest teenistujate vaheliste sotsiaalsete kontaktide edendamine,

ametnike ja nende perede toetamiseks võetavate muude toetusmeetmete kulude katmiseks.

1 6 5   Kõiki institutsiooni heaks töötavaid isikuid puudutav tegevus

1 6 5 0   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

188 000

184 000

168 967,26

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud ametnike iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kontrolli raames nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja uuringute kulude ning meditsiinikeskuse halduskulude katmiseks.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

75 000

77 000

69 744,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate sisseseade ja osaliselt tegevuskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti restoranide ja sööklate sisseseade väljavahetamise ja uuendamise kulud.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 150 000

2 271 000

2 071 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse Euroopa Liidu Kohtu osamaksu katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 130 000

11 417 000

10 542 296,77

2 0 0 1

Kapitalirent

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

31 350 000

32 301 000

31 969 020,81

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Tööruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

890 000

316 000

381 433,82

2 0 0 8

Kinnisvaraprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

912 000

702 000

1 069 998,46

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

45 282 000

44 736 000

43 962 749,86

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastusteenused ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 213 000

6 050 000

6 035 974,62

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 470 000

3 065 000

4 535 999,12

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 930 000

4 804 000

4 720 977,80

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

125 000

81 000

121 836,59

2 0 2 9

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

315 000

307 000

333 459,34

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

16 053 000

14 307 000

15 748 247,47

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

61 335 000

59 043 000

59 710 997,33

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 042 000

3 532 000

3 517 568,57

2 1 0 2

Sisseostetavad teenused tarkvara ja süsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 389 000

8 510 000

8 741 719,82

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 054 000

1 068 000

1 028 006,33

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

14 485 000

13 110 000

13 287 294,72

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

673 000

653 000

652 957,96

2 1 4

Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

455 000

475 000

444 398,53

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 522 000

1 405 000

1 251 956,99

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

17 135 000

15 643 000

15 636 608,20

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ja mitmesugused tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

936 000

1 011 000

988 425,05

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

36 000

36 000

25 051,75

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjuhüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

16 000

16 000,—

2 3 6

Postikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

625 000

621 000

577 530,98

2 3 8

Muud tegevusega seotud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

436 000

368 000

452 419,20

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

2 053 000

2 052 000

2 059 426,98

PEATÜKK 2 5

2 5 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

209 000

169 000

221 487,25

2 5 4

Kohtumised, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

384 000

411 000

345 028,32

2 5 6

Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

199 000

218 000

176 499,20

2 5 7

Õigusteabetalitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

792 000

798 000

743 014,77

PEATÜKK 2 7

2 7 0

Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 7 2

Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 167 000

1 163 000

1 134 881,86

2 7 4

Väljaandmine ja levitamine

2 7 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

948 000

947 000

947 000,—

2 7 4 1

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 185 000

1 100 000

1 373 880,02

 

Artikkel 2 7 4 — Kogusumma

2 133 000

2 047 000

2 320 880,02

 

PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA

3 300 000

3 210 000

3 455 761,88

 

Jaotis 2 — Kogusumma

84 615 000

80 746 000

81 605 809,16

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

KOHTUMISED JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 7 —

TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 130 000

11 417 000

10 542 296,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete või hooneosade üürikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 0 0 1   Kapitalirent

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 350 000

32 301 000

31 969 020,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud kapitalirendilepingu esemeks olevate hoonete eest tasumisele kuuluvate maksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

See punkt on ette nähtud hoonete ehitamiseks.

2 0 0 7   Tööruumide sisustamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

890 000

316 000

381 433,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

erinevate sisustustööde kulude katmiseks, milleks on eeskätt vaheseinte paigaldamine, kardinad, juhtmed, värvimine, seinakatted, põrandakatted, vahelaed ja tehnilised seadmed või muu sellega seonduv,

selliste kulude katmiseks, mis tulenevad uuringute ja nõustamisega seotud töödest.

2 0 0 8   Kinnisvaraprojektidega seotud uuringud ja tehnoabi

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

912 000

702 000

1 069 998,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste kinnisvaraprojektidega seotud uuringutest ja tehnoabist tulenevate kulude katmiseks.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastusteenused ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 213 000

6 050 000

6 035 974,62

Märkused

Assigneering on vastavalt olemasolevatele lepingutele ette nähtud ruumide ja tehnilise sisseseade koristamise ja hoolduse ning institutsiooni poolt kasutatavate hoonete üldhoolduse (värvimine, parandustööd jms) kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 123 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 470 000

3 065 000

4 535 999,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 222 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 930 000

4 804 000

4 720 977,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatavate hoonete valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

125 000

81 000

121 836,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kasutatava kinnisvara kindlustuslepingute alusel tasutavate kindlustusmaksete katmiseks.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

315 000

307 000

333 459,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude jooksvate kulude katmiseks, mida pole selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toodud, sealhulgas teemaksud, kanalisatsiooni- ja prügiveokulud, teeviidad jms.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 136 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0   Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 042 000

3 532 000

3 517 568,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogia, bürootehnika ja tavatelefonside (sh telefaksid, videokonverentsi- ja multimeediaseadmed) ning suulise tõlke abivahendite (nt simultaantõlkeks vajalikud tõlkekabiinid, kõrvaklapid ja kanali vahetamise aparatuur), seadmete ja sisseseade ostmise, uuendamise, üürimise, parandamise ja hooldamise kulude katmiseks.

2 1 0 2   Sisseostetavad teenused tarkvara ja süsteemide käitamiseks, arendamiseks ja hoolduseks

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 389 000

8 510 000

8 741 719,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud infotehnoloogiliste analüüside ja programmeerimise kulude katmiseks.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 054 000

1 068 000

1 028 006,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi selliste telekommunikatsiooniga seotud kulude katmiseks nagu (laua- ja mobiiltelefonide) abonementmaksud ja telekommunikatsioonikulud.

Assigneering on samuti ette nähtud andmeedastusvõrkudega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 110 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

673 000

653 000

652 957,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lisamööbli ostmine,

vähemalt 15 aastat vana mööbli ja parandamiskõlbmatu mööbli väljavahetamine,

mööbli üürimine,

mööbli hooldamine ja parandamine.

2 1 4   Tehnilised vahendid ja tehniline sisseseade

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

455 000

475 000

444 398,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ostmine,

tehniliste seadmete, eelkõige audiovisuaalsete vahendite ja arhiveerimis- ning raamatukoguvahendite ja hoonete hooldustöökodade mitmesuguste tööriistade ning paljundus-, levitamis- ja postitustehnika uuendamine,

tehniliste vahendite ja tehnilise sisseseade üürimine,

käesolevas artiklis nimetatud vahendite ning sisseseade hooldamine ja parandamine.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 522 000

1 405 000

1 251 956,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

transpordivahendite soetamine,

suurima läbisõiduga (vähemalt 120 000 km) sõidukite väljavahetamine,

sõidukite üürimine ja üüritud sõidukite kasutamine,

ametiautode hooldamine, remont, garaažis hoidmine ja parkimine ning teemaksud ja kindlustus.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 34 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ja mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

936 000

1 011 000

988 425,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kirja- ja kontoritarvete soetamiseks:

kserokoopia- ja valguskoopiapaber ning makseblanketid,

kontoripaber ja -tarbed,

dokumentide paljundamise teenistuse tarvikud,

jaotus- ja postitusteenistuse tarvikud,

helisalvestustarvikud,

trükised ja blanketid,

infotehnoloogia- ja bürootehnika seadmete tarvikud,

muud tarvikud ja vahendid, mida ei kanta põhivarade loetelusse.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

36 000

36 000

25 051,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjoni- ja vahendustasu, mitmesugused kulud) ja muude finantskulude katmiseks.

Institutsioonide intressitulu kirjendatakse tuluna.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjuhüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

16 000

16 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige institutsiooni esindajat nõustavate advokaatide tasude maksmiseks asjades, kus poolteks on institutsiooni administratsioon ja ametnik või muu personali hulka kuuluv isik, ning samuti kahju hüvitamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 3 6   Postikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

625 000

621 000

577 530,98

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

2 3 8   Muud tegevusega seotud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

436 000

368 000

452 419,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

mitmesugused kindlustused (eelkõige tsiviilvastutus- ja varguskindlustus ning tekstitöötlustehnikaga seotud riskide ning elektririskide kindlustus),

kohtunike ja kohtujuristide talaaride, kohtuteenrite ja autojuhtide vormirõivaste ning paljundusteenistuse ja hoolduspersonali tööriiete ostmine, hooldus ja puhastamine,

mitmesugused sisenõupidamiste kulud,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

teenuste osutajatega seotud tegevuskulud,

muud eelnevatel eelarveridadel eraldi välja toomata tegevuskulud.

PEATÜKK 2 5 —   KOHTUMISED JA KONVERENTSID

2 5 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

209 000

169 000

221 487,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõtu- ja esinduskulude ning töötajate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4   Kohtumised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

384 000

411 000

345 028,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige koostöös liikmesriikide justiitsministeeriumidega liikmesriikide kohtunikele ja teistele juristidele institutsiooni asukohas seminaride ja muu väljaõppe korraldamise kulude katmiseks.

Institutsiooni ja liikmesriikide kohtute ELi õiguse alase kohtupraktika arengule kaasa aitamiseks on vajalik töökoosolekute korraldamine liikmesriikide kõrgeimate kohtuinstantside kohtunike ja ELi õiguse asjatundjatega.

Assigneering on samuti ette nähtud korralduskulude, sh osalejate reisi- ja elamiskulude katmiseks.

2 5 6   Teavitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

199 000

218 000

176 499,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud ELi õigust käsitlevate üldhuviteoste ostmise ja väljaandmise kulude katmiseks, samuti muude teavitamis- ja fotografeerimiskulude katmiseks ning institutsiooni külastuste kulude katmises osalemiseks.

2 5 7   Õigusteabetalitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis võivad tekkida komisjoni poolt institutsioonile esitatud taotluse korral osaleda õigusteabetalituse (teabe talletamine institutsioonidevahelisse andmebaasi ja selle teabe levitamine) kulude kandmisel.

PEATÜKK 2 7 —   TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, VÄLJAANDMINE JA LEVITAMINE

2 7 0   Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

2 7 2   Dokumenteerimis-, raamatukogu- ja arhiveerimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 167 000

1 163 000

1 134 881,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

raamatute, dokumentide ja muude väljaannete ostmise ning olemasolevate fondide ajakohastamise kulud,

õigusteabe infotehnoloogiline talletamine ja sellise teabe ostmine,

raamatukogu erivahendite ostmine,

ajalehtede ning mitmesuguse üldperioodika ja bülletäänide tellimise kulud,

uudisteagentuuridele tehtud tellimuste kulud,

raamatukogu teoste köitmine ja säilitamine,

teatavatest institutsioonidevälistest õigusteabe andmebaasidest tehtava teabeotsingu kulud.

2 7 4   Väljaandmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

948 000

947 000

947 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni poolt Euroopa Liidu Teatajas materjalide avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 27 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 185 000

1 100 000

1 373 880,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa Liidu Kohtu (sh üldkohtu) lahendite kogumiku ja ELi õiguse kohtupraktika lühikokkuvõtte trükkimise ja levitamise kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud eelkõige Euroopa Liidu Kohtu aastaaruande ja muude külastajatele jagatavate Euroopa Liidu Kohut tutvustavate infotrükiste väljaandmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 335 000 eurot.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ERIÜLESANNETE TÄITMISE KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 3 7

3 7 1

Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud

3 7 1 0

Kohtukulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

40 000

31 431,09

3 7 1 1

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud vahekohtukomitee

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 3 7 1 — Kogusumma

40 000

40 000

31 431,09

 

PEATÜKK 3 7 — KOGUSUMMA

40 000

40 000

31 431,09

 

Jaotis 3 — Kogusumma

40 000

40 000

31 431,09

PEATÜKK 3 7 —

TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

PEATÜKK 3 7 —   TEATAVATE INSTITUTSIOONIDE JA ORGANITE KULUD

3 7 1   Euroopa Liidu Kohtule eriomased kulud

3 7 1 0   Kohtukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

40 000

31 431,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtu töö normaalse sujumise tagamiseks kõigil neil juhtudel, kui on antud luba tasuta kohtumenetluseks, ning sellega kaetakse tunnistajate ja asjatundjatega seotud kulud, ekspertiisikulud, õigusabinõudega seotud kulud, advokaaditasud ja muud kulud, mis võivad jääda institutsiooni kanda.

3 7 1 1   Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 18 ette nähtud vahekohtukomitee

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

485 700

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

485 700

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

485 700

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

341 229 998

329 300 000

311 345 642,44

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

485 700

0,—

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

Tegevusüksus ja palgaaste

Euroopa Liidu Kohus

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

5

5

AD 15

10

1

10

1

AD 14

39 (65)

44 (66)

28 (67)

44 (68)

AD 13

80

69

AD 12

110 (69)

66

126 (70)

66

AD 11

84

73

90

73

AD 10

42

33

42

33

AD 9

78

1

28

1

AD 8

210

1

260

1

AD 7

145

98

24

AD 6

44

23

AD 5

34

48

Kokku

881

219

827

243

AST 11

9

8

AST 10

8

1

9

1

AST 9

32

32

AST 8

35

5

35

5

AST 7

73

28

61

28

AST 6

67

24

79

24

AST 5

48

46

47

46

AST 4

95

68

96

68

AST 3

117

12

118

12

AST 2

105

5

105

7

AST 1

76

76

Kokku

665

189

666

191

Kõik kokku

1 546  (71)

408

1 493  (72)

434

Kõik kokku

1 954  (73)

1 927  (74)

V JAGU

EUROOPA KONTROLLIKODA

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus kontrollikoja eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

144 330 944

Omavahendid

–20 812 613

Nõutav osamaks

123 518 331

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDEGA SEOTUD ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

10 497 081

10 298 000

8 734 648,95

4 0 3

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

1 100 000

885 000

1 097 166,05

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

11 597 081

11 183 000

9 831 815,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

7 715 532

7 449 000

6 959 521,03

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

1 300 000

1 300 000

1 668 445,31

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

1 767,93

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

9 015 532

8 749 000

8 629 734,27

 

Jaotis 4 — Kogusumma

20 612 613

19 932 000

18 461 549,27

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

10 497 081

10 298 000

8 734 648,95

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 100 000

885 000

1 097 166,05

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

7 715 532

7 449 000

6 959 521,03

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 300 000

1 300 000

1 668 445,31

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 767,93

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

61 683,27

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

61 683,27

PEATÜKK 5 1

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

p.m.

p.m.

58 972,77

5 2 2

Eelfinantseerimisest laekunud intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

58 972,77

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

152 346,—

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

152 346,—

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest saadud tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

273 002,04

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu (endine artikkel 5 0 0)

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

61 683,27

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel. Vastavad tulud on hinnanguliselt 70 000 eurot.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

58 972,77

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

5 2 2   Eelfinantseerimisest laekunud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, samuti institutsiooni kontodele makstud panga- ja muude intressidena laekuvate tulude kirjendamiseks.

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

152 346,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürile andmisega seotud hüvitistest laekunud tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSTEGEVUSEST SAADUD TULU

5 9 0   Muu haldustegevusest saadud tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud muu haldustegevusest saadud tulu kirjendamiseks.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

200 000

200 000

56 535,59

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

200 000

200 000

56 535,59

 

Jaotis 9 — Kogusumma

200 000

200 000

56 535,59

 

KÕIK KOGUSUMMA

20 812 613

20 132 000

18 791 086,90

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

200 000

200 000

56 535,59

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

Kulud

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONI TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

12 929 750

13 364 068

11 317 658,10

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

95 956 570

94 245 530

79 902 739,15

1 4

MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

3 825 092

4 589 900

3 800 466,63

1 6

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

6 137 250

6 311 000

5 165 312,29

 

Jaotis 1 — Kogusumma

118 848 662

118 510 498

100 186 176,17

2

HOONED, VALLASVARA, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

14 611 000

18 518 000

62 424 700,24

2 1

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

7 316 282

7 242 333

7 107 334,83

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

422 000

404 000

389 304,95

2 5

NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

893 000

868 000

870 158,64

2 7

INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

2 240 000

2 389 000

2 377 948,62

 

Jaotis 2 — Kogusumma

25 482 282

29 421 333

73 169 447,28

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

13 900

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

13 900

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

144 330 944

147 945 731

173 355 623,45

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasu ja muud õigused

1 0 0 0

Töötasu, hüvitised ja pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 324 835

8 205 000

8 047 967,22

1 0 0 2

Õigused seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

59 255

778 000

0,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

8 384 090

8 983 000

8 047 967,22

1 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

957 552

1 126 000

542 642,38

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 097 552

2 636 000

2 434 811,69

1 0 4

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

328 673

324 000

217 567,41

1 0 6

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

81 154

140 000

74 669,40

1 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 729

155 068

0,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

12 929 750

13 364 068

11 317 658,10

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasu ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

93 768 394

91 008 515

78 451 830,82

1 2 0 2

Tasustatud ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

531 751

587 000

485 365,30

1 2 0 4

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 046 579

1 522 000

892 742,45

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

95 346 724

93 117 515

79 829 938,57

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuse huvides ametist vabastamisel (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

72 800,58

1 2 2 2

Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

72 800,58

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

609 846

1 128 015

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

95 956 570

94 245 530

79 902 739,15

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muu personal

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 221 749

3 126 800

2 846 313,80

1 4 0 4

Praktika ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 112 820

861 000

450 163,49

1 4 0 5

Muud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

197 907

299 000

237 900,18

1 4 0 6

Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

278 966

264 100

266 089,16

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

3 811 442

4 550 900

3 800 466,63

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 650

39 000

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

3 825 092

4 589 900

3 800 466,63

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

68 981

142 000

142 500,—

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

873 417

1 030 000

864 857,36

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

942 398

1 172 000

1 007 357,36

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 651 917

3 450 000

2 851 259,79

1 6 3

Institutsiooni töötajate abistamise meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 216

25 000

2 000,—

1 6 3 2

Töötajate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalmeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

104 485

86 000

61 000,97

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

119 701

111 000

63 000,97

1 6 5

Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0

Meditsiiniabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

184 625

277 000

174 188,24

1 6 5 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

62 894

62 000

69 505,93

1 6 5 4

Laste päevakeskus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 175 715

1 239 000

1 000 000,—

 

Artikkel 1 6 5 — Kogusumma

1 423 234

1 578 000

1 243 694,17

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

6 137 250

6 311 000

5 165 312,29

 

Jaotis 1 — Kogusumma

118 848 662

118 510 498

100 186 176,17

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasu ja muud õigused

1 0 0 0   Töötasu, hüvitised ja pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 324 835

8 205 000

8 047 967,22

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 2.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete palkade, hüvitiste ja palgaga seotud väljamaksete, samuti töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulude katmiseks.

1 0 0 2   Õigused seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

59 255

778 000

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kontrollikoja liikmete teenistusse asumise või teenistusest lahkumisega seotud sõidukulud,

kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel makstavad sisseseadmis- ja ümberasumistoetused,

kontrollikoja liikmetele teenistusse asumisel või teenistusest lahkumisel hüvitatavad kolimiskulud.

1 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

957 552

1 126 000

542 642,38

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete ajutiste hüvitiste ja peretoetuste katmiseks pärast teenistuse lõppu.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 097 552

2 636 000

2 434 811,69

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artiklid 9, 10, 11 ja 16.

Assigneering on ette nähtud endiste kontrollikoja liikmete vanaduspensionide, invaliidsuspensionide ning leskedele ja orbudele makstava toitjakaotuspensioni katmiseks.

1 0 4   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

328 673

324 000

217 567,41

Märkused

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2290/77, 18. oktoober 1977, Euroopa Kontrollikoja liikmete rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT L 268, 20.10.1977, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile g vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 eurot.

1 0 6   Koolitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

81 154

140 000

74 669,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja liikmete keelekursustel ja muudel erialase täiendusõppe kursustel osalemise kulude katmiseks.

1 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

80 729

155 068

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu ja pensioni korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 4,75 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasu ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

93 768 394

91 008 515

78 451 830,82

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed,

haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustused, kutsehaiguskindlustus ja muud sotsiaalkindlustuskulud,

asutuse osamakse ühisesse haiguskindlustussüsteemi,

muud hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega lõpetatakse töösuhe ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende töölepingu,

hüvitis vahetustega töö või valveaja eest teenistuja töökohal ja/või kodus.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

531 751

587 000

485 365,30

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamiseks vastavalt eespool toodud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 046 579

1 522 000

892 742,45

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

abitöötajate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuse huvides ametist vabastamisel (personalieeskirjade artiklid 41 ja 50)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

72 800,58

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes on reservi arvatud ametikohtade arvu vähendamise tõttu, ja vanemametnikele, kes on teenistuse huvides ametist vabastatud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistuse lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste teenistujate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade või määruste kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate puhul,

erinevatele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

609 846

1 128 015

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasude korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUU PERSONAL JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muu personal ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muu personal

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 221 749

3 126 800

2 846 313,80

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

muu personali, sealhulgas abi- ja lepinguliste töötajate, kohalike töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud personali töötasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 4 0 4   Praktika ja personalivahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 112 820

861 000

450 163,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kontrollikojas lähetuses viibivate või seal ajutisel ametikohal töötavate, eelistatavalt liikmesriikide või teiste riikide ametnike ja teiste spetsialistide või lühiajalise nõustamistööga seonduvad kulud,

liidu ametnikele personalivahetusest tingitud lisakulude hüvitamine,

kontrollikojas tehtava praktikaga seotud kulud.

1 4 0 5   Muud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

197 907

299 000

237 900,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud ajutiste töötajate (välja arvatud ajutised tõlkijad) palkamiseks.

1 4 0 6   Keelevaldkonnas sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

278 966

264 100

266 089,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise suulise ja kirjaliku tõlke komitee (ICTI) vastu võetud meetmetega seonduvad kulud, mis on mõeldud institutsioonidevahelise keelealase koostöö hoogustamiseks,

vabakutseliste ja teiste mittekoosseisuliste tõlkide tasud, sotsiaalkindlustuse osamaksed, sõidukulud ja päevarahad,

vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tööga või masinakirja- ja muude tõlketeenistuse poolt tellitud töödega seonduvad kulud.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 650

39 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud nõukogu otsustest tulenevate töötasu korrigeerimise kulutuste katmiseks eelarveaasta jooksul.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki muudesse artiklitesse või punktidesse finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

68 981

142 000

142 500,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja korraldatavate konkursside ja muude valikumenetluste reklaamimise, kandidaatide kutsumise, ruumide ja varustuse üürimise kulude, samuti kandidaatide sõidu- ja meditsiinilise läbivaatuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

873 417

1 030 000

864 857,36

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste täiendusõppe kursuste, kaasa arvatud keelekursuste, finantsjuhtimis- ja -kontrollialaste seminaride korraldamise ja liikmesriikides toimuvate samalaadsete seminaride registreerimistasude katmiseks.

Assigneering katab ka osa panusest, mille annavad teatud kutseühingud, kelle tegevus seondub kontrollikoja tööga.

See katab ka personalikoolituse jaoks vajalike õppematerjalide ja tehnilise varustuse ostmise.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 500 eurot.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 651 917

3 450 000

2 851 259,79

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja koosseisuliste töötajate ning kontrollikojas lähetuses viibivate spetsialistide, riiklike või rahvusvaheliste ametnike ja praktikantide sõidukulude (kaasa arvatud lisakulud seoses piletite ja broneeringutega), lähetushüvitiste ja lisa- või erakorraliste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3   Institutsiooni töötajate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 216

25 000

2 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate ametnike abistamise kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud puuetega inimeste abistamise poliitika raames antava abi kulude katmiseks järgmistele puuetega inimestele:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve võimaluste piires hüvitada puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud ning nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilisi kulutusi, kui elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud.

1 6 3 2   Töötajate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalmeetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

104 485

86 000

61 000,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud

eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, kultuuri- ja spordiühingutele,

muu töötajatele ja nende peredele antava abi ja toetusrahade katmiseks.

1 6 5   Kõiki institutsiooniga seotud isikuid puudutavad meetmed

1 6 5 0   Meditsiiniabi

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

184 625

277 000

174 188,24

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud personali iga-aastase tervisekontrolli, kaasa arvatud kõigi kaasneda võivate nõutavate meditsiiniliste läbivaatuste ja analüüside kulude katmiseks.

1 6 5 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

62 894

62 000

69 505,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud restorani ja sööklate sisseseade ümberkorraldamise ja uuendamise katmiseks, et täita kehtivaid riiklikke tervishoiu- ja ohutusstandardeid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

1 6 5 4   Laste päevakeskus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 175 715

1 239 000

1 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja osamakse katmiseks Luxembourgi laste päevakeskuse ja õppekeskuse osas.

JAOTIS 2

HOONED, VALLASVARA, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 942 000

3 884 000

3 506 442,56

2 0 0 1

Üürimine-ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 3

Kinnisvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 000 000

11 000 000

55 000 000,—

2 0 0 5

Hoonete ehitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

165 000

165 000

281 674,56

2 0 0 8

Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

30 000

89 221,47

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

11 167 000

15 079 000

58 877 338,59

2 0 2

Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja korrashoid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 433 000

1 153 000

1 219 000,—

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 012 000

1 012 000

1 022 000,—

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

852 000

1 121 000

1 166 361,65

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

67 000

73 000

58 000,—

2 0 2 9

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

80 000

80 000

82 000,—

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

3 444 000

3 439 000

3 547 361,65

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

14 611 000

18 518 000

62 424 700,24

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ning hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 179 282

2 164 333

1 987 101,13

2 1 0 2

Tarkvara ja süsteemide käitamise, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 695 000

3 538 000

3 627 302,29

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

626 000

663 000

644 999,99

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

6 500 282

6 365 333

6 259 403,41

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

107 000

137 000

208 644,13

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

130 000

130 000

113 965,22

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

579 000

610 000

525 322,07

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

7 316 282

7 242 333

7 107 334,83

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

165 000

155 000

177 777,34

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

15 125,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

1 000,—

2 3 6

Postikulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

60 000

50 000,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

157 000

149 000

145 402,61

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

422 000

404 000

389 304,95

PEATÜKK 2 5

2 5 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

252 000

252 000

230 840,37

2 5 4

Nõupidamised, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

152 000

127 000

140 318,27

2 5 6

Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 000

17 000

17 000,—

2 5 7

Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

472 000

472 000

482 000,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

893 000

868 000

870 158,64

PEATÜKK 2 7

2 7 0

Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

491 000

585 000

462 615,28

2 7 2

Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

304 000

304 000

297 683,40

2 7 4

Tootmine ja levitamine

2 7 4 0

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

685 000

700 000

869 000,—

2 7 4 1

Üldväljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

760 000

800 000

748 649,94

 

Artikkel 2 7 4 — Kogusumma

1 445 000

1 500 000

1 617 649,94

 

PEATÜKK 2 7 — KOGUSUMMA

2 240 000

2 389 000

2 377 948,62

 

Jaotis 2 — Kogusumma

25 482 282

29 421 333

73 169 447,28

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 7 —

INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Kuna kindlustusettevõtted ei kata enam töövaidluste ja terrorirünnakutega seotud riske seoses kontrollikoja valduses olevate hoonetega, kaetakse need Euroopa Liidu üldeelarvest. Jaotises kirjendatud assigneeringud katavad seega kõik töövaidlustest ja terrorirünnakutest põhjustatud kahjude hüvitamise kulud.

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 942 000

3 884 000

3 506 442,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud üürikulude katmiseks Luxembourgis ja Brüsselis.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 7 000 eurot.

2 0 0 1   Üürimine-ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste üürimaksete ja muude samalaadsete üüri-/müügilepingutest tulenevate institutsiooni kulude katmiseks.

2 0 0 3   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 000 000

11 000 000

55 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis (Kirchbergis) asuva kontrollikoja hoone laiendamise tööde finantseerimise katmiseks iga-aastaste osamaksete kaupa.

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja hoone K3 ehitusprojekti rahastamiseks.

2 0 0 5   Hoonete ehitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

165 000

165 000

281 674,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

erinevate sisustustööde, sealhulgas vaheseinte, kardinate, juhtmete, põrandakatete ja ripplagede paigaldamise, värvimis- ja tapetseerimistööde ning nendega kaasnevate tehniliste tööde kulude katmiseks,

suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 0 8   Ehitusprojektidega seonduvad uuringud ja tehniline abi

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

60 000

30 000

89 221,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud suuremahuliste ehitusprojektidega seonduvate uuringute ja tehnilise abi kulude katmiseks.

2 0 2   Hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja korrashoid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 433 000

1 153 000

1 219 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

ruumide, liftide, keskkütte, õhukonditsioneerimissüsteemide ja elektriseadmete korrashoiu ja puhastuse ning ümberehitamise ja remontimise kulude katmiseks,

hooldus-, puhastus-, pesu- ja keemilise puhastuse vahendite ning muude korrashoiuks vajalike tarvete ostmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 012 000

1 012 000

1 022 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

852 000

1 121 000

1 166 361,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete turvalisusega, eelkõige hoonete valvelepingute, tuletõrjeseadmete ja julgeolekuametnike varustuse ostmise ja korrashoiuga seonduvate jms kulude katmiseks.

Enne lepingute uuendamist või sõlmimist konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes (hinnad, valitud vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused), võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artiklit 63.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

67 000

73 000

58 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni valduses olevate hoonete, samuti vallasvara ja kunstiteostega seonduvate kindlustusmaksete katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 0 2 9   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

80 000

80 000

82 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega seotud muude, selle peatüki teistes artiklites eraldi välja toomata jooksvate kulude, eelkõige kanalisatsiooni, prügiveo, liiklusmaksude, märkidega jms seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 1 —   ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA VALLASVARA: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0   Andmetöötluse ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ning hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 179 282

2 164 333

1 987 101,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste tegevuskulude katmiseks:

arvutiseadmete ja tarkvara, samuti muude tarvikute ja paberkandjate ostmine, liisimine ja hooldus,

arvutikaablid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 2   Tarkvara ja süsteemide käitamise, arendamise ja hooldamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 695 000

3 538 000

3 627 302,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutusevälise personali ning väljastpoolt tellitavate tööde, sealhulgas helpdesk’i teenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

626 000

663 000

644 999,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi telekommunikatsiooniga seonduvate kulude (liitumistasud, telefoniliinid, kõnetasud, hooldustasud, telefoniseadmete ostmine, uuendamine, remont ja hooldus) katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

107 000

137 000

208 644,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud täiendava mööbli ostmiseks või üürimiseks, hoolduseks ja parandamiseks, samuti kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 4   Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

130 000

130 000

113 965,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja kontori sisseseade ostmiseks, uuendamiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

579 000

610 000

525 322,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (kaasa arvatud taksod) ostmiseks ja üürimiseks koos juhiga või ilma, samuti nende kasutamisega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

165 000

155 000

177 777,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirja- ja kontoritarvetega seonduvate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

20 000

15 125,00

2 3 2   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

20 000

1 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi kulude ja tasude katmiseks, mida kontrollikoda võib kanda.

2 3 6   Postikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

60 000

60 000

50 000,00

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

157 000

149 000

145 402,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lähetuses olevate töötajate pagasikindlustuse kulud,

kullerite ja autojuhtide vormirõivad ning muud töörõivad,

institutsiooni sisenõupidamistel pakutavad karastusjoogid ning kerged eined,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete kolimise ja teisaldamise kulud,

muud, eelnevatel ridadel eraldi välja toomata tegevuskulud ning hooldus- ja remondivahendite kulud,

pisikulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

PEATÜKK 2 5 —   NÕUPIDAMISED JA KONVERENTSID

2 5 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

252 000

252 000

230 840,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja kohustustest tulenevate vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks.

2 5 4   Nõupidamised, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

152 000

127 000

140 318,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud uurimisgruppides ja töörühmades osalevate spetsialistide sõidukulude, päevaraha ja kaasnevate lisakulutuste ning selliste kohtumiste korraldamise kulude katmiseks, kui neid ei kaeta olemasoleva infrastruktuuriga.

See on ette nähtud ka konverentside, kongresside ja kohtumiste korraldamise ning neil osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 6   Teabelevitamise ja avalikel üritustel osalemise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 000

17 000

17 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis seonduvad kontrollikoja tegevust tutvustavate teabekohtumiste korraldamisega ülikoolide õppejõududele, erialaajakirjade toimetajatele ja muudele liikmesriikide asjast huvitatutele. Assigneering on samuti ette nähtud kontrollikoja teabe- ja kommunikatsioonipoliitikaga seonduvate muude kulude katmiseks.

2 5 7   Ühendatud tõlke- ja konverentsitalitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

472 000

472 000

482 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja komisjoni tõlketeenistuste osutatavate teenuste eest tasumiseks.

PEATÜKK 2 7 —   INFORMATSIOON: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

2 7 0   Piiratud ulatusega konsultatsioonid, uuringud ja uurimused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

491 000

585 000

462 615,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud auditi- ja haldusalaste uuringute tellimiseks lepingu alusel asutusevälistelt spetsialistidelt.

Audititöö käigus tuleb kontrollikojal pöörduda asutuseväliste spetsialistide poole tehniliste uuringute ning keemiliste, füüsikaliste ja statistiliste analüüside asjus. Assigneering katab ka kulud seoses sõltumatu audiitori tehtava kontrollikoja raamatupidamise aastaaruande auditiga, mille aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2 7 2   Dokumentatsiooni, raamatukogu ja arhiveerimisega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

304 000

304 000

297 683,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

materjalide, dokumentide ja teiste mitteperioodiliste väljaannete hankimine ning ka olemasolevate köidete ajakohastamine,

spetsiaalne raamatukogu sisustus,

erinevate ajalehtede, ajakirjade ja bülletäänide tellimine,

uudisteagentuuride või väliste andmebaaside kasutajaks registreerimine,

osa välisandmete kohta päringu tegemine,

raamatukogu materjalide köitmine ja säilitamine,

arhiivimaterjalide töötlemine ja nende asendusmaterjalide hankimine.

2 7 4   Tootmine ja levitamine

2 7 4 0   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

685 000

700 000

869 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kontrollikoja materjalide Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 70 000 eurot.

2 7 4 1   Üldväljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

760 000

800 000

748 649,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

kontrollikoja poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule ja artikli 325 lõikele 4 vastu võetud ettekannete ning arvamuste avaldamise ja levitamise kulude katmiseks,

üldisest audititööst ja kontrollikoja tegevusest teavitamise kulude katmiseks (eriti veebileht, audiovisuaalsed materjalid, dokumentatsioon), sh kulud suhtluseks ajakirjanduse ja teiste sidusrühmadega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

13 900

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

13 900

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

13 900

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

144 330 944

147 945 731

173 355 623,45

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

13 900

0,—

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

V jagu – Kontrollikoda

Kategooria ja palgaaste

Kontrollikoda

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad (75)

2011

2010

2011

2010

Kategooria puudub

 

 

1

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

9

9

 

 

AD 14

33 (76)

33 (77)

29

29

AD 13

16

16

2

2

AD 12

69 (78)

69 (79)

5

5

AD 11

39

39

31

31

AD 10

35

35

1

1

AD 9

99 (80)

96

 

 

AD 8

52

52

 

 

AD 7

22 (81)

17

 

 

AD 6

101

101

 

 

AD 5

53 (82)

52

 

 

Kokku AD

528

519

69

69

AST 11

9 (83)

11

 

 

AST 10

7

7

 

 

AST 9

3

3

 

 

AST 8

13 (84)

14

 

 

AST 7

29 (85)

31

28

28

AST 6

29 (86)

32

 

 

AST 5

31 (87)  (88)

33

 

 

AST 4

26

26

28

28

AST 3

38

38

5

5

AST 2

18

18

5 (89)

6

AST 1

21

21

 

 

Kokku AST

224

234

66

67

Kõik kokku

752  (90)

753  (91)

135

136

VI JAGU

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

128 573 837

Omavahendid

–11 421 645

Nõutav osamaks

117 152 192

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

4 436 469

4 262 590

4 088 715,—

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

947 174

830 195

587 749,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

5 383 643

5 092 785

4 676 464,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

5 974 002

5 251 629

5 349 248,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

2 590 563,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

5 974 002

5 251 629

7 939 811,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

11 357 645

10 344 414

12 616 275,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja toetuste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

4 436 469

4 262 590

4 088 715,00

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavast ajutisest maksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude aktiivses teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

947 174

830 195

587 749,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

5 974 002

5 251 629

5 349 248,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 590 563,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning VIII lisa artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

6 500,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 300,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

8 800,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

71 959,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

80 759,—

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

980 000,—

5 1 1 1

Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

980 000,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

980 000,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvetel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

64 000

64 000

300 233,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

64 000

64 000

300 233,—

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 829 611,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 829 611,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

150 055,—

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

474 137,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

624 192,—

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

31 382,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

31 382,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud haldustegevusest saadavad tulud

p.m.

p.m.

41 278,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

41 278,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

64 000

64 000

3 887 455,—

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD HALDUSTEGEVUSEST SAADAVAD TULUD

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (VARUSTUSE) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara (varustuse) müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

6 500,00

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 300,00

Märkused

Käesolev punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

71 959,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised vallasvara ja seadmete üürileandmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning sellega seotud kulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

980 000,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üürileandmisega seotud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni arvetel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

64 000

64 000

300 233,00

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST SAADAVAD TULUD

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 829 611,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

150 055,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

474 137,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seotud hüvitistest saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Tulud laekunud kindlustushüvitistest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

31 382,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse käesolevat tulu sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastava tulu tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD HALDUSTEGEVUSEST SAADAVAD TULUD

5 9 0   Muud haldustegevusest saadavad tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

41 278,00

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

 

PEATÜKK 9 0

p.m.

p.m.

20 198,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

20 198,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

20 198,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

11 421 645

10 408 414

16 523 928,—

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

20 198,00

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

18 911 770

17 560 559

16 573 021,—

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

64 896 874

62 334 426

59 195 690,—

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

4 448 680

4 283 767

4 047 960,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

4 448 680

4 303 767

4 047 960,—

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 941 087

1 941 087

1 764 830,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

90 198 411

86 119 839

81 581 501,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

90 198 411

86 139 839

81 581 501,—

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

19 291 278

19 224 403

18 411 329,—

2 1

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

6 347 937

5 162 034

4 907 484,—

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

533 786

711 715

514 450,—

2 5

INSTITUTSIOONI TEGEVUS

9 913 412

9 646 745

9 034 703,—

2 6

TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

2 289 013

2 289 013

2 243 368,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

38 375 426

37 033 910

35 111 334,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

20 000

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 2

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

20 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

128 573 837

123 173 749

116 692 835,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0

Palgad, hüvitised ja väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

104 000

104 000

70 400,—

1 0 0 4

Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

18 292 130

16 950 000

15 980 000,—

1 0 0 8

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

463 120

454 039

489 700,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

18 859 250

17 508 039

16 540 100,—

1 0 5

Täiendõpe, keele- ja muud kursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

52 520

52 520

32 921,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

18 911 770

17 560 559

16 573 021,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

63 188 510

60 464 048

58 235 455,—

1 2 0 2

Tasustatud ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

55 000

28 505,—

1 2 0 4

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 037 000

856 500

734 888,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

64 265 510

61 375 548

58 998 848,—

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

202 000

190 000

196 842,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

202 000

190 000

196 842,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

429 364

768 878

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

64 896 874

62 334 426

59 195 690,—

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 182 011

2 077 098

2 119 728,—

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

953 213

953 213

772 774,—

1 4 0 8

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

70 000

70 000

81 458,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

3 205 224

3 100 311

2 973 960,—

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Täiendavad tõlketeenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

440 000

380 000

354 000,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

440 000

400 000

354 000,—

1 4 2 2

Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

734 000

734 000

720 000,—

1 4 2 4

Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 702

30 702

0,—

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

1 204 702

1 144 702

1 074 000,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

1 204 702

1 164 702

1 074 000,—

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

38 754

38 754

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

4 448 680

4 283 767

4 047 960,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

4 448 680

4 303 767

4 047 960,—

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

60 000

71 417

54 914,—

1 6 1 2

Täiendõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

505 752

499 335

575 383,—

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

565 752

570 752

630 297,—

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

521 335

521 335

467 000,—

1 6 3

Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

41 500

21 500

63 500,—

1 6 3 2

Teenistujate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

197 500

197 500

101 714,—

1 6 3 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

85 000

80 000

63 500,—

1 6 3 6

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 6 3 8

Liidu lasteaed ja lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

530 000

550 000

438 819,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

854 000

849 000

667 533,—

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

1 941 087

1 941 087

1 764 830,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

90 198 411

86 119 839

81 581 501,—

Reservid (10 0)

 

20 000

 

 

90 198 411

86 139 839

81 581 501,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED JA VOLITATUD ESINDAJAD

1 0 0   Palgad, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Palgad, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

104 000

104 000

70 400,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete palkade, hüvitiste ja väljamaksete katmiseks, sealhulgas haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sissemaksete ning puudega liikmete toetuste katmiseks.

1 0 0 4   Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

18 292 130

16 950 000

15 980 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele ning nende asendusliikmetele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 0 8   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidukulud ja päevarahad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

463 120

454 039

489 700,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajatele ning nende asendajatele tehtud väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale transpordi-, sõidu- ja kohtumiste kulude hüvitamise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 0 5   Täiendõpe, keele- ja muud kursused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

52 520

52 520

32 921,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate keelekursuste või muude erialakursuste registreerumiskulude osaliseks katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

Märkused

Käesolevas artiklis olevad assigneeringud on arvutatud vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

63 188 510

60 464 048

58 235 455,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

institutsiooni osamakse haiguskindlustusse,

kindlasummalised ületunnitasud,

muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega teenistussuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

hüvitis ajutise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

55 000

28 505,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 037 000

856 500

734 888,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

202 000

190 000

196 842,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab ka tööandjapoolse haiguskindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ülalnimetatud sätetega kehtestatud tingimuste kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

erinevatele hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

429 364

768 878

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimiskulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 182 011

2 077 098

2 119 728,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

muude teenistujate, eelkõige abiteenistujate, lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud teenistujate töötasud,

suurenenud töökoormuse tõttu või erandjuhtudel kasutatavate konverentsikorraldajate ja multimeedia spetsialistide töötasud või tasud,

kindlasummalised ületunnitasud,

ületunnitöö tasustamine vastavalt personalieeskirjade artiklile 56 ja VI lisale,

muud hüvitised ja toetused, sealhulgas vanema- või perepuhkuse hüvitis,

hüvitis teenistuja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

953 213

953 213

772 774,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning liikmesriikide või vastavalt eeskirjadele muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses),

kulud programmidele noorte koolitamiseks Euroopa vaimus.

1 4 0 8   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

70 000

70 000

81 458,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

teenistujate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud teenistujatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse teenistujatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

teenistujate poolt liikmesriikide pensioniskeemi tehtud osamaksete ja liidu vastavasse skeemi tehtavate osamaksete vahe lepingu muutumisel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Täiendavad tõlketeenused

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 4 2 0

440 000

380 000

354 000,00

Reservid (10 0)

 

20 000

 

Kogusumma

440 000

400 000

354 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud vabakutseliste või ajutiste tõlkijate tehtud töö või tõlkimisteenistuse poolt trükkimiseks ja muude tööde tegemiseks välja saadetud tööde kulude katmiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kasutab alati vabakutselisi tõlkijaid, kes on valitud institutsioonidevahelise üldhanke tulemusena.

Samuti kaetakse assigneeringust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud ekspertiisid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

734 000

734 000

720 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ekspertidele tehtavate maksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 2 4   Institutsioonidevaheline koostöö ja sisseostetavad teenused personalijuhtimise valdkonnas

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

30 702

30 702

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi institutsioonidevahelise koostöö tegevuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Assigneering on samuti ette nähtud sisseostetavate teenuste rahastamiseks personalijuhtimise valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

38 754

38 754

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimiskulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTE MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

60 000

71 417

54 914,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

ajutiste töötajate, lepinguliste teenistujate ja kohalike teenistujate valikumenetluste korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa personalivaliku ametiga, võib seda assigneeringut osaliselt kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 1 2   Täiendõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

505 752

499 335

575 383,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevaheliste täiendus- ja ümberõppe kursuste, sealhulgas keelekursuste korraldamine; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib assigneeringut osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks,

õppeprogrammide kavandamiseks ja läbiviimiseks õppematerjalide soetamise või valmistamise ning spetsialistide läbiviidavate erialaste koolituste korraldamisega seotud kulud,

erialased koolituskursused, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevad ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitused,

lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

521 335

521 335

467 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 6 3   Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

41 500

21 500

63 500,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

puuetega inimeste abistamise institutsioonidevahelise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute abistamine:

aktiivses teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

aktiivses teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, dokumentaalselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise haiguskindlustussüsteemi poolt mittehüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed,

toetus personalikomiteele ning sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

1 6 3 2   Teenistujate sotsiaalsed suhted ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

197 500

197 500

101 714,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest teenistujate vahel sotsiaalsete suhete edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, näiteks teenistujate klubide, spordiühingute, kultuuriühingute jms toetamiseks, samuti alalise vabaajakeskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamakseks.

Samuti katab assigneering Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osamakse Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonidevahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Lisaks on assigneering ette nähtud käesoleva peatüki teistes artiklites mainimata teenistujatele suunatud toetusmeetmetest tekkivate kulude katmiseks (majapidamises abistamine jms).

1 6 3 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

85 000

80 000

63 500,00

Märkused

Euroopa ühenduste Liidu personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud arstipunktide halduskulude katmiseks kolmes töökohas, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale arstiabile, mida üldarst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

1 6 3 6   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Liidu lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

530 000

550 000

438 819,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu lasteaia, samuti sõimede ja päevakeskuste Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osamakse katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate lapsevanemate tehtavatest osamaksetest saadavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 076 000

2 050 000

1 960 130,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingmaksed ja samalaadsed kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 990 603

10 978 298

10 843 065,—

2 0 0 3

Kinnisvara soetamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

322 457

238 809

192 630,—

2 0 0 8

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

57 163

35 967

31 806,—

2 0 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

13 446 223

13 303 074

13 027 631,—

2 0 2

Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 532 670

2 657 269

2 423 667,—

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 077 996

1 077 627

1 063 737,—

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 093 295

2 055 503

1 772 552,—

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

141 094

130 930

123 742,—

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

5 845 055

5 921 329

5 383 698,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

19 291 278

19 224 403

18 411 329,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 584 210

1 204 774

1 324 471,—

2 1 0 2

Tarkavarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 905 815

2 039 583

1 877 444,—

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 532 047

754 319

585 228,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

5 022 072

3 998 676

3 787 143,—

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

213 269

182 590

196 665,—

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 002 196

870 368

845 271,—

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

110 400

110 400

78 405,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

6 347 937

5 162 034

4 907 484,—

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

231 398

314 438

251 437,—

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 000

20 000

17 000,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

40 000

27 106,—

2 3 6

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

130 000

200 000

114 234,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

127 388

137 277

104 673,—

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

533 786

711 715

514 450,—

PEATÜKK 2 5

2 5 4

Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0

Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

215 000

215 000

264 320,—

2 5 4 2

Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

587 745

587 745

521 951,—

2 5 4 4

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

105 000

105 000

45 833,—

2 5 4 6

Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

139 000

139 000

75 000,—

2 5 4 8

Tõlgid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 866 667

8 600 000

8 127 599,—

 

Artikkel 2 5 4 — Kogusumma

9 913 412

9 646 745

9 034 703,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

9 913 412

9 646 745

9 034 703,—

PEATÜKK 2 6

2 6 0

Teabevahetus, teave ja väljaanded

2 6 0 0

Teabevahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

825 000

875 000

866 463,—

2 6 0 2

Väljaannete avaldamine ja levitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

563 000

513 000

407 196,—

2 6 0 4

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

500 000

500 000

570 000,—

 

Artikkel 2 6 0 — Kogusumma

1 888 000

1 888 000

1 843 659,—

2 6 2

Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine

2 6 2 0

Uurimused, teadusuuringud ja arutelud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

175 000

175 000

165 555,—

2 6 2 2

Dokumentatsioon ja raamatukogu

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

182 357

182 357

194 186,—

2 6 2 4

Arhiveerimine ja sellega seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

43 656

43 656

39 968,—

 

Artikkel 2 6 2 — Kogusumma

401 013

401 013

399 709,—

 

PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA

2 289 013

2 289 013

2 243 368,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

38 375 426

37 033 910

35 111 334,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

INSTITUTSIOONI TEGEVUS

PEATÜKK 2 6 —

TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 60.

Kui assigneering on ette nähtud seadmete soetamiseks või teenuste tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega nende poolt kokku lepitud tingimuste osas.

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 076 000

2 050 000

1 960 130,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning selliste koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingmaksed ja samalaadsed kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 990 603

10 978 298

10 843 065,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kapitalirendilepingutest tulenevate iga-aastaste liisingumaksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara soetamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete soetamise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmäärusele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

322 457

238 809

192 630,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde läbiviimiseks, sealhulgas juhtmete paigaldamine, turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne, samuti kõik muud sisustamisega seotud kulud, eelkõige arhitektide või inseneride töötasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

57 163

35 967

31 806,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige hoonete uuringutega ning hoonetes tehtavate hooldustööde või tööde ettevalmistamise ja järelevalvega seotud tehnilise või ehitusalase abi kulud,

kulud hoonete kohandamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees töötavate ja komiteed külastavate puuetega inimeste vajadustele, mis selgusid puuetega inimeste juurdepääsu auditist, mis on juba heakskiidu saanud,

kommunaalteenuste kulud.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2   Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 532 670

2 657 269

2 423 667,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks: ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste puhastus ja hooldus ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööd ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamine, sh kulud uuringutele, analüüsidele, lubadele, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) normidest kinnipidamisele jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 077 996

1 077 627

1 063 737,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 093 295

2 055 503

1 772 552,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

141 094

130 930

123 742,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜR JA HOOLDUS

Märkused

Kui assigneering on ette nähtud sisseseade ostmise kulude või sisseseade soetamiseks või teenuse tellimiseks sõlmitud lepingu kulude katmiseks, konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste osas.

2 1 0   Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 584 210

1 204 774

1 324 471,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara ostmise, üürimise, teenindamise ja hooldamisega ning muude seotud tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 2   Tarkavarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 905 815

2 039 583

1 877 444,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusbüroodele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude, samuti rakendussüsteemide loomise ja haldamise, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamise, uuringute läbiviimise ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja sisestamisega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 532 047

754 319

585 228,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks. Samuti katab see liikmetele ja asendusliikmetele antud seadmete ühisfinantseerimise kulud, et neil oleks võimalik saada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee dokumente elektrooniliselt.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

213 269

182 590

196 665,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandustöödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 1 4   Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 002 196

870 368

845 271,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise tehnilise varustuse ja sisseseade ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks:

kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja sisseseade,

trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 35 000 eurot.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

110 400

110 400

78 405,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 4 000 eurot.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

231 398

314 438

251 437,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning mõnede väljastpoolt trükitöö ostmiseks tehtavate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 000

20 000

17 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

40 000

27 106,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kõik kulud, mis tulenevad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osalemisest liidu ja liikmesriikide kohtutes, õigusteenuste kasutamisest, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisest, samuti muud õigusalased ja õigustalituse osalusega menetlusi või menetluseelset tegevust puudutavad kulud,

kahjutasud, intressid ja seonduvad võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõikes 3 määratletud tähenduses.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 6   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

130 000

200 000

114 234,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või transpordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

127 388

137 277

104 673,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja korrashoiu kulud,

kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste töötajate läbi viidud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügikuulutuste avaldamine ajalehtedes jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

PEATÜKK 2 5 —   INSTITUTSIOONI TEGEVUS

2 5 4   Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Mitmesugused sisenõupidamiste kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

215 000

215 000

264 320,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisenõupidamistel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 2   Konverentside, kongresside ja koosolekute korraldamise ning nendel osalemise mitmesugused kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

587 745

587 745

521 951,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ürituste kulude (kaasa arvatud esinduskulude) katmiseks: a) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindajate osalemine kongressidel, konverentsidel, seminaridel, sümpoosionidel jne ning b) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud arutelud ning nii üldised kui ka erikonverentsid ja koosolekud (sealhulgas kaasrahastamise summad, kui nimetatud üritused korraldatakse kellegagi ühiselt, või allhangete kaudu korraldamisega seotud kulud).

Samuti katab see kõik kulud, mis on tehtud koosolekute organiseerimisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning nii Euroopa Liidust kui ka mitteliikmesriikidest pärit koostööpartnerite vahel (kaasa arvatud ühiskondlike huvigruppide esindajad).

Lisaks katab see järgmiste tegevuste tulemusena tehtud kulutused: a) kolmandate riikide ühiskondlike huvigruppide delegatsioonide külastused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse ning b) endiste komitee liikmete ühenduse tegevus.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 250 000 eurot.

2 5 4 4   Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuse korraldamise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

105 000

105 000

45 833,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuse muutuste nõuandekomisjoni tegevuskulude katmiseks, kuid ei hõlma Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ning tööstuse muutuste nõuandekomisjoni volitatud esindajate reisikulusid ja hüvitisi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 6   Institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

139 000

139 000

75 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 5 4 8   Tõlgid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 866 667

8 600 000

8 127 599,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkide teenuste kasutamisega seotud kulude katteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (nii teiste institutsioonide tõlkide kui ka vabakutseliste tõlkide kasutamine), sealhulgas nende tasude, sõidukulude ja päevarahade katteks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 2 6 —   TEABEVAHETUS, VÄLJAANDED JA DOKUMENTIDE OMANDAMINE

2 6 0   Teabevahetus, teave ja väljaanded

2 6 0 0   Teabevahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

825 000

875 000

866 463,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud katma kõik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärkide ja tegevusega seotud kommunikatsiooni- ja teabekulud, üldsuse ning sotsiaal-kutsealaste organisatsioonide teavitamisega seotud tegevuse kulud, konverentside, kongresside ja seminaride reklaamikulud ning suurte ürituste, kultuurialgatuste ja komitee mitmesuguste erinevate ürituste kulud, sealhulgas organiseeritud kodanikuühiskonna auhinna kulu. Samuti katab see kõik nimetatud üritustega seotud materjalide, teenuste, tarbekaupade ja varustuse kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 6 0 2   Väljaannete avaldamine ja levitamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

563 000

513 000

407 196,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldamiskulude katmiseks, et levitada kõigil andmekandjatel välja antavaid väljaandeid ja üldist teavet.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

570 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimiskulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 125 000 eurot.

2 6 2   Teabe kogumine, dokumentatsioon ja arhiveerimine

2 6 2 0   Uurimused, teadusuuringud ja arutelud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

175 000

175 000

165 555,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud volitatud ekspertidele ja uurimisinstituutidele erinevate valdkondade ja uuringute ekspertide arutelude kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsioon ja raamatukogu

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

182 357

182 357

194 186,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide nüüdisajastamisega seotud kulud,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võetud kohustustega seotud kulud,

eriliste raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu vahendite, sealhulgas elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja/või süsteemide ostmise või üürimise kulud, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevusega seotud teenuste, eriti selliste, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks vajalike köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine keeleteenistuste jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

2 6 2 4   Arhiveerimine ja sellega seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

43 656

43 656

39 968,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Liidu Teataja ja mitmesuguste brošüüride köitmise kulud,

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamis-, üüri- ja hoolduskulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 500 eurot.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

20 000

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

20 000

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

20 000

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

128 573 837

123 173 749

116 692 835,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 2 —

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

20 000

0,—

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 2 —   HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Kategooria ja palgaaste

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Kategooria puudub

 

1

 

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

6

 

6

 

AD 14

21

1

20

1

AD 13

32

3

21

1

AD 12

40

 

52

2

AD 11

28

 

28

 

AD 10

25

 

25

 

AD 9

20

11

19

5

AD 8

12

 

6

4

AD 7

29

2

17

2

AD 6

64

1

62

1

AD 5

54

5

66

2

Kokku AD

331

24

322

19

AST 11

5

 

4

 

AST 10

8

 

7

 

AST 9

16

1

15

1

AST 8

19

 

15

 

AST 7

44

1

39

2

AST 6

56

4

60

2

AST 5

36

1

43

7

AST 4

41

1

43

1

AST 3

56

3

54

1

AST 2

28

 

26

 

AST 1

45

1

47

2

Kokku AST

354

12

353

16

Kõik kokku

685

36

675

35

VII JAGU

REGIOONIDE KOMITEE

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Regioonide Komitee eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

84 080 903

Omavahendid

–7 849 322

Nõutav osamaks

76 231 581

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

TULUD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

3 008 956

2 797 028

2 629 703,—

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

146,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

437 055

370 054

381 759,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

3 446 011

3 167 082

3 011 608,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

4 303 311

3 571 041

3 578 016,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

4 303 311

3 571 041

3 578 016,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

7 749 322

6 738 123

6 589 624,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude, palkade ja hüvitiste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 008 956

2 797 028

2 629 703,00

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega on kehtestatud Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavast ajutisest maksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

146,00

Märkused

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

437 055

370 054

381 759,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

4 303 311

3 571 041

3 578 016,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikli 11 lõige 2 ning artiklid 17 ja 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3 ja artikli 83 lõige 2.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artiklid 41 ja 43.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised vallasvara ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

100 000

100 000

107 767,—

5 2 2

Intressitulu eelfinantseerimisest

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

100 000

100 000

107 767,—

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muud haldustegevusest laekuvad tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 5 — Kogusumma

100 000

100 000

107 767,—

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST LAEKUVAD TULUD

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUUD HALDUSTEGEVUSEST LAEKUVAD TULUD

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluvate transpordivahendite müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud institutsioonile kuuluva vallasvara (v.a transpordivahendite) müügist või väljavahetamisest laekuvate tulude kirjendamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Antud artikkel hõlmab ka elektroonilisel kujul olevate toodete müüki.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised vallasvara ja seadmete üürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest või antud laenudest, institutsiooni kontodel olevatelt summadelt makstavad panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000

100 000

107 767,00

Märkused

Artikkel on ette nähtud investeeringutest või antud laenudest, pangaintressidelt või muudelt institutsiooni kontode intressidelt saadavate tulude kirjendamiseks.

5 2 2   Intressitulu eelfinantseerimisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel hõlmab eelfinantseerimisest saadavat intressitulu.

PEATÜKK 5 5 —   OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST LAEKUVAD TULUD

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud päevaraha tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üürimisega seotud hüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Artikkel hõlmab ka ametnike ja muude teenistujate palkade hüvitamist kindlustuse poolt seoses õnnetusega.

PEATÜKK 5 9 —   MUUD HALDUSTEGEVUSEST LAEKUVAD TULUD

5 9 0   Muud haldustegevusest laekuvad tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel hõlmab muud haldustegevusest saadavat tulu.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 849 322

6 838 123

6 697 391,—

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel hõlmab mitmesuguseid tulusid.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

7 965 688

7 139 001

6 695 384,—

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

44 399 998

42 118 109

39 226 904,—

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

8 302 043

7 504 088

6 996 748,—

1 6

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

1 474 356

1 422 500

1 198 493,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

62 142 085

58 183 698

54 117 529,—

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

13 701 207

13 663 794

12 568 228,—

2 1

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

3 880 760

3 643 429

3 714 926,—

Reservid (10 0)

115 000

 

 

 

3 995 760

3 643 429

3 714 926,—

2 3

HALDUSKULUD

539 062

742 704

656 588,—

2 5

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

773 363

709 325

750 501,—

Reservid (10 0)

22 000

 

 

 

795 363

709 325

750 501,—

2 6

EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

2 907 426

2 718 000

2 769 981,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

21 801 818

21 477 252

20 460 224,—

Reservid (10 0)

137 000

 

 

 

21 938 818

21 477 252

20 460 224,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

137 000

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

10 2

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

137 000

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 080 903

79 660 950

74 577 753,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVAD ISIKUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0

Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

90 000

90 000

92 540,—

1 0 0 4

Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 851 761

7 010 501

6 582 844,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

7 941 761

7 100 501

6 675 384,—

1 0 5

Kursused institutsiooni liikmetele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

23 927

38 500

20 000,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

7 965 688

7 139 001

6 695 384,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

43 345 915

40 954 198

38 554 863,—

1 2 0 2

Ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

85 000

65 642,—

1 2 0 4

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

702 402

580 000

606 399,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

44 123 317

41 619 198

39 226 904,—

1 2 2

Hüvitised enneaegse teenistusest lahkumise korral

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning eripensionisüsteem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

1 2 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

276 681

498 911

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

44 399 998

42 118 109

39 226 904,—

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 178 595

2 058 099

2 108 735,—

1 4 0 2

Suulise tõlke teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 366 128

3 898 329

3 692 329,—

1 4 0 4

Praktika, toetused ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

795 460

623 000

454 524,—

1 4 0 8

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

33 500

33 500

0,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

7 373 683

6 612 928

6 255 588,—

1 4 2

Sisseostetavad teenused

1 4 2 0

Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

347 200

310 000

210 000,—

1 4 2 2

Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

581 160

581 160

531 160,—

 

Artikkel 1 4 2 — Kogusumma

928 360

891 160

741 160,—

1 4 9

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

8 302 043

7 504 088

6 996 748,—

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0

Mitmesugused värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

75 000

75 000

55 000,—

1 6 1 2

Täiendusõpe, ümberõpe ja töötajate teavitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

341 856

290 000

340 000,—

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

416 856

365 000

395 000,—

1 6 2

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

500 000

500 000

429 000,—

1 6 3

Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

14 707

2 500,—

1 6 3 2

Teenistujate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

25 000

25 000

24 993,—

1 6 3 3

Liikuvus/transport

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

72 500

77 793

 

1 6 3 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

40 000

58 000,—

1 6 3 6

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 6 3 8

Lasteaed ja lastesõimed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

400 000

400 000

289 000,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

557 500

557 500

374 493,—

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

1 474 356

1 422 500

1 198 493,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

62 142 085

58 183 698

54 117 529,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

1 0 0 0   Töötasud, hüvitised ja väljamaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

90 000

90 000

92 540,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete tegevusega seotud kontorikulude katmiseks. Assigneeringu teine osa on mõeldud haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sissemaksete ning puudega liikmete toetuste katmiseks.

1 0 0 4   Koosolekutel ja kohtumistel osalemisega seotud sõidu- ja elamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 851 761

7 010 501

6 582 844,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete ning nende asendusliikmete väljamaksete katmiseks vastavalt kehtivale sõidukulude hüvitamise ja päevarahade maksmise korrale.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

1 0 5   Kursused institutsiooni liikmetele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 927

38 500

20 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee liikmete keelekursuste või muude tööalaste kursuste registreerumiskulude osaliseks katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

Märkused

Peatüki assigneeringute suhtes on kohaldatud 5 % suurust kindlasummalist vähendust.

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

43 345 915

40 954 198

38 554 863,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelkõige rahastama järgmisi ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajatega seonduvaid kulusid:

palgad, peretoetused, kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused ning palgaga seotud väljamaksed,

haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

institutsiooni osamakse ravikindlustusse,

ületundide eest saadav kindlasummaline hüvitis,

muud väljamaksed ja mitmesugused hüvitised,

töökohast päritolukohta sõidu kulude hüvitamine ametnikule või ajutisele teenistujale, tema abikaasale ning tema ülalpeetavatele,

töötasude ja teise kui töökohariiki korrapäraselt üle kantava töötasu osa suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju,

ajutiste teenistujate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, et võimaldada ajutistel teenistujatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga toimetulematuse tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele juhul, kui asutus lõpetab nende lepingu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

1 2 0 2   Ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

75 000

85 000

65 642,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool mainitud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

702 402

580 000

606 399,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale, mille korral muutub töökoha asukoht,

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast teenistusse asumist või pärast nende teisele ametikohale üleviimist või pärast lõplikku teenistusest lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale.

1 2 2   Hüvitised enneaegse teenistusest lahkumise korral

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud katmaks hüvitisi ametnikele:

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

kes töötavad AD 16 või AD 15 astme ametikohal ning saadetakse pensionile teenistuskoha huvides.

See katab ka tööandja osa ravikindlustusest ja nimetatud hüvitistele kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning eripensionisüsteem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 64 ja 72.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks Hispaania ja Portugali ühinemise tõttu (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56).

Assigneeringust kaetakse:

personalieeskirjade ja määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85 alusel makstavad toetused,

tööandja osa hüvitise saajate ravikindlustusmaksetest,

mitmesuguste hüvitiste suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju.

1 2 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

276 681

498 911

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 178 595

2 058 099

2 108 735,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katteks:

muude teenistujate, eelkõige lepinguliste teenistujate, renditud tööjõu ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja maksed erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, peretoetused, kodumaalt lahkumise toetused ja teenistuskohast päritolukohta sõitmise kulude hüvitised ning nimetatud teenistujate töötasu suhtes kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju,

meditsiinilise ja parameditsiinilise personali tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt värvatud personali töötasud,

suurenenud töökoormuse tõttu või erandjuhtudel kasutatavate konverentsikorraldajate ja multimeedia spetsialistide töötasud või tasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 13 000 eurot.

1 4 0 2   Suulise tõlke teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 366 128

3 898 329

3 692 329,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke teenuste kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud tõlkide tasude, sotsiaalmaksete, reisimise ja palga kulude katmiseks.

1 4 0 4   Praktika, toetused ja personalivahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

795 460

623 000

454 524,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustused praktika ajal,

Regioonide Komitee ja liikmesriikide või muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud vastavalt eeskirjadele,

Regioonide Komitee tegevusvaldkondade Euroopa integratsiooniga seoses erilist huvi pakkuvate uurimisprojektide realiseerimise kulud (piiratud ulatuses),

kulud programmidele noorte teavitamiseks Euroopa vaimus.

1 4 0 8   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele tööle üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

33 500

33 500

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis tekivad Regioonide Komitee ametnike ning ajutiste ja muude teenistujate õiguste kindlaksmääramise ja nendele õiguste alusel tehtavate maksetega seotud sisseostetavatest teenustest. Kuna sellised teenused võivad hõlmata muu hulgas Euroopa Komisjoni individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti pakutavaid teenuseid, laiendatakse institutsioonidevahelist koostööd ning selle kasu tuleneb mastaabisäästust, millega kaasneb kokkuhoid. Selliste teenuste hulka võib kuuluda:

pensioniõiguste ülekandmine päritoluriigist ja päritoluriiki,

pensioniõiguste arvutamine,

ümberasumistoetuse kindlaksmääramine ja maksmine,

töötushüvitistega seotud toimikute haldamine ja hüvitiste maksmine õigustatud isikutele.

1 4 2   Sisseostetavad teenused

1 4 2 0   Tõlkeosakonna sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

347 200

310 000

210 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud välislepingupartnerite osutatud tõlketeenuste kulude katmiseks. Regioonide Komitee kasutab tõlketeenuste puhul alati välislepingupartnereid, v.a mõnede muude kui Euroopa Liidu keelte puhul, kui samalaadsed menetlused puuduvad.

Samuti kaetakse antud assigneeringust Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse kulud ning kogu keelealane koostöö institutsioonide vahel.

1 4 2 2   Nõuandetegevusega seotud eksperdiabi

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

581 160

581 160

531 160,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee tegevuses osalevate oma erialavaldkonnas kvalifitseeritud ekspertide kulude katmiseks vastavalt Regioonide Komitee tegevuses osalevate ekspertide, kõnelejate ja uurijate sõidukulude hüvitamise ning päevarahade maksmise korrale.

1 4 9   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 65 ja XI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude mis tahes korrigeerimise kulude rahastamiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONI HEAKS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimise kulud

1 6 1 0   Mitmesugused värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

75 000

75 000

55 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Antud assigneeringust kaetakse:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise ja kandidaatide valimise kulud ning konkursiga seotud suulistele või kirjalikele testidele, intervjuule või meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud (vaba ametikoha väljakuulutamisele vastanud) kandidaatide sõidu- ja elamiskulud;

ajutiste, lepinguliste ja kohalike töötajate valikumenetluse korraldamise kulud:

kutsutud kandidaatide kindlustusega seotud kulud;

kulud seoses kandidaatide asjaomastele ametikohtadele määramisega seotud hindamismenetlustega;

vabade ametikohtade teadete avaldamine sobivates meediakanalites;

jne.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

1 6 1 2   Täiendusõpe, ümberõpe ja töötajate teavitamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

341 856

290 000

340 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneeringust kaetakse:

täiendus- ja ümberõppe kursuste, sealhulgas institutsioonidevaheliste keelekursuste kulud; nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib assigneeringut osaliselt kasutada institutsioonisiseste kursuste korraldamiseks,

õppematerjalide soetamise või koostamise kulud,

kulud erialastele koolituskursustele, mille eesmärk on teadlikkuse parandamine puuetega inimeste küsimuses, ning võrdseid võimalusi ja karjäärinõustamist käsitlevatele ja eelkõige võimekuse hindamisele suunatud koolitustele.

1 6 2   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

429 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuse päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

1 6 3   Kõigi institutsiooni heaks töötavate isikutega seonduvad meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

14 707

2 500,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

institutsioonidevahelise puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega isikute abistamine:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud, vajalikuks tunnistatud, nõuetekohaselt tõendatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate mittemeditsiiniliste, ühise haiguskindlustussüsteemi poolt mitte hüvitatavate kulutuste tagasimaksmine tingimusel, et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

eriti raskes olukorras olevate ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Teenistujate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 000

25 000

24 993,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest töötajate vaheliste sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja selleks rahalise toetuse pakkumiseks, näiteks toetusteks töötajate klubidele, spordiühingutele, kultuuriühingutele jms, samuti alalise vaba aja keskuse (kultuuri- ja spordiüritused, hobid, restoran) kulude osamakseks.

Samuti katab see toetuse personalikomiteele ja sotsiaalhoolekande ettenägematud kulud ning institutsioonidevaheliste ühiskondlike tegevuste kulud, sealhulgas Regioonide Komitee osamaksu Overijses asuva Euroopa Liidu institutsioonide vahelise keskuse sotsiaal-, spordi-, haridus- ja kultuuritegevuse toetuseks.

Assigneeringust tuleks samuti katta abi personalile, mida ei kata käesoleva peatüki teised artiklid (kodumajapidamisabi jne).

1 6 3 3   Liikuvus/transport

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

72 500

77 793

 

Märkused

Assigneeringust kaetakse kõik liikuvuse kavas sisalduvad meetmed, näiteks toetused ühistranspordi ja ametijalgrataste kasutamise edendamiseks jne.

1 6 3 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

40 000

58 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

Assigneering on ette nähtud meditsiiniteenistuse halduskulude katmiseks kuues eri hoonetes asuvas ruumis, sealhulgas materjali, ravimite jne ostmine, ennetuslike arstlike läbivaatuste kulud, invaliidsuskomisjoni halduskulud ning kulud väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida üldarst peab vajalikuks.

Samuti katab see assigneering teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

1 6 3 6   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja kohvikute tegevuskulude katmiseks.

1 6 3 8   Lasteaed ja lastesõimed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

400 000

400 000

289 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu lasteaia, samuti lastesõimede ja päevakeskuste Regioonide Komitee osamaksu katmiseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned ja nendega seotud kulud

2 0 0 0

Üür

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 469 170

1 430 835

1 361 088,—

2 0 0 1

Iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 832 145

7 829 819

7 546 458,—

2 0 0 3

Kinnisvara ostmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 5

Hoonete ehitamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

2 0 0 7

Teenistusruumide sisustamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

206 982

164 305

77 354,—

2 0 0 8

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

35 255

24 738

76 459,—

2 0 0 9

Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

9 543 552

9 449 697

9 061 359,—

2 0 2

Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2

Puhastus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 804 836

1 895 188

1 691 740,—

2 0 2 4

Energiatarbimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

768 204

768 573

464 931,—

2 0 2 6

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 489 413

1 456 956

1 264 439,—

2 0 2 8

Kindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

95 202

93 380

85 759,—

 

Artikkel 2 0 2 — Kogusumma

4 157 655

4 214 097

3 506 869,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

13 701 207

13 663 794

12 568 228,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ning teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 250 851

1 125 223

1 317 056,—

2 1 0 2

Tarkvarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seoses sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 473 125

1 488 914

1 495 307,—

Reservid (10 0)

115 000

 

 

 

1 588 125

1 488 914

1 495 307,—

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

271 866

253 207

167 920,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

2 995 842

2 867 344

2 980 283,—

Reservid (10 0)

115 000

 

 

 

3 110 842

2 867 344

2 980 283,—

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

160 162

127 433

142 853,—

2 1 4

Tehniline varustus ja sisseseade

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

639 856

563 752

525 824,—

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

84 900

84 900

65 966,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

3 880 760

3 643 429

3 714 926,—

Reservid (10 0)

115 000

 

 

 

3 995 760

3 643 429

3 714 926,—

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

175 514

216 562

152 892,—

2 3 1

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 000

20 000

20 000,—

2 3 2

Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

130 000

20 000

30 000,—

2 3 6

Postikulud ja kättetoimetamise tasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

124 000

389 000

385 274,—

2 3 8

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

104 548

97 142

68 422,—

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

539 062

742 704

656 588,—

PEATÜKK 2 5

2 5 4

Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0

Personali koosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

110 150

110 150

134 000,—

2 5 4 1

Vaatlejad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 800

34 800

6 940,—

Reservid (10 0)

22 000

 

 

 

56 800

34 800

6 940,—

2 5 4 2

Koosolekud, kongressid ja konverentsid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

444 038

361 562

423 061,—

2 5 4 6

Esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

184 375

202 813

186 500,—

 

Artikkel 2 5 4 — Kogusumma

773 363

709 325

750 501,—

Reservid (10 0)

22 000

 

 

 

795 363

709 325

750 501,—

 

PEATÜKK 2 5 — KOGUSUMMA

773 363

709 325

750 501,—

Reservid (10 0)

22 000

 

 

 

795 363

709 325

750 501,—

PEATÜKK 2 6

2 6 0

Teabevahetus ja väljaanded

2 6 0 0

Kirjastamise ja teabe levitamisega seotud kulud ning avalikel üritustel osalemine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

674 422

484 996

544 898,—

2 6 0 2

Üldised väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

864 268

864 268

798 221,—

2 6 0 4

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

185 000

185 000

230 000,—

 

Artikkel 2 6 0 — Kogusumma

1 723 690

1 534 264

1 573 119,—

2 6 2

Dokumentide hankimine ja arhiveerimine

2 6 2 0

Välisuuringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

499 353

499 353

564 316,—

2 6 2 2

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

156 196

156 196

139 028,—

2 6 2 4

Arhiivifondide kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

120 187

120 187

114 790,—

 

Artikkel 2 6 2 — Kogusumma

775 736

775 736

818 134,—

2 6 4

Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud: teavitus- ja teabevahetustegevus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

408 000

408 000

378 728,—

 

PEATÜKK 2 6 — KOGUSUMMA

2 907 426

2 718 000

2 769 981,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

21 801 818

21 477 252

20 460 224,—

Reservid (10 0)

137 000

 

 

 

21 938 818

21 477 252

20 460 224,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 5 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 2 6 —

EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

Märkused

Jaotise 2 raamesse jääva kahe komitee ühistalituste summa oli 2010. aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osas 23 635 886 eurot ning Regioonide Komitee osas 17 072 381 eurot.

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned ja nendega seotud kulud

2 0 0 0   Üür

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 469 170

1 430 835

1 361 088,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete üüri ning nende koosolekute ruumide üürikulude katmiseks, mis korraldatakse hoonetes, mida komitee alaliselt ei kasuta.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 9 500 eurot.

2 0 0 1   Iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 832 145

7 829 819

7 546 458,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kapitalirendilepingutest tulenevate iga-aastaste liisingumaksete ja muude samalaadsete kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 500 eurot.

2 0 0 3   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kinnisvara ostmise kulude katmiseks. Kinnistute ja nende arendamisega seotud toetuste jagamine toimub vastavalt finantsmääruse sätetele.

2 0 0 5   Hoonete ehitamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud hoonete ehituseks mõeldud võimalike assigneeringute katmiseks.

2 0 0 7   Teenistusruumide sisustamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

206 982

164 305

77 354,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisustustööde tegemiseks, sealhulgas juhtmete paigaldamine, turvalisuse ja restoraniga seotud tööd jne, samuti kõik muud sisustamisega seotud kulud, eelkõige arhitekti või inseneri tasud. Assigneering sisaldab ka EMASi raames läbi viidavaid renoveerimisprojekte energiatarbimise vähendamiseks.

2 0 0 8   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 255

24 738

76 459,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse hoonetega seotud kulud, mida ei ole käesoleva peatüki teistes artiklites konkreetselt mainitud, eelkõige:

kulud hoonete kohandamiseks Regioonide Komitees töötavate ja komiteed külastavate puuetega inimeste vajadustele,

kommunaalteenuste kulud,

insener-tehnilised nõustamisteenused seoses komitee teenistusruumide sisustamise projektidega ning õigusabikulud seoses hoonete võimaliku ostuvõimalusega.

2 0 0 9   Määratlemata otstarbega assigneering institutsiooni kinnisvarainvesteeringutele

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni võimalike kinnisvarainvesteeringute kulude katmiseks.

See on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

2 0 2   Muud hoonetega seotud kulud

2 0 2 2   Puhastus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 804 836

1 895 188

1 691 740,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ruumide, liftide, küttesüsteemide, kliimaseadmete ja tulekindlate uste puhastuse ja hoolduse ning samuti kahjuritõrje, värvimis- ja parandustööde ning hoonete välimuse ja ümbruse parandamise kulude, sh uuringute, analüüside, lubade, keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi normidest kinnipidamise jne kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 500 eurot.

2 0 2 4   Energiatarbimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

768 204

768 573

464 931,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 0 2 6   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 489 413

1 456 956

1 264 439,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige hoonete turvalisuse ja valvekulude katmiseks.

2 0 2 8   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

95 202

93 380

85 759,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlustusmaksete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 300 eurot.

PEATÜKK 2 1 —   INFOTEHNOLOOGIA, SEADMED JA MÖÖBEL: OST, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

2 1 0   Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmed, tegevuskulud ning teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus ning seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 250 851

1 125 223

1 317 056,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonile seadmete ja tarkvara ostmise, üürimise, teenindamise ja hooldamisega ning muude seotud tööde kulude katmiseks.

2 1 0 2   Tarkvarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seoses sisseostetavad teenused

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 1 0 2

1 473 125

1 488 914

1 495 307,00

Reservid (10 0)

115 000

 

 

Kogusumma

1 588 125

1 488 914

1 495 307,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenindusbüroodele ja andmetöötlusnõustajatele andmetöötluskeskuse ja -võrgu tööks vajalike sisseostetavate teenuste kulude katmiseks, samuti rakendussüsteemide loomiseks ja haldamiseks, kasutajate – sealhulgas liikmete – abistamiseks, uuringute tegemiseks ning tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja sisestamisega seotud kulude katmiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Pool kavandatavast kasvust on paigutud üksikasjalikumate põhjenduste saamiseni reservi.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

271 866

253 207

167 920,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonide, televisiooni) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

160 162

127 433

142 853,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, hooldamise ja paranduse töödeks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli väljavahetamiseks.

Kunstiteoste osas on assigneering ette nähtud nii nende omandamiseks kui ka erivahendite ostmiseks tehtud kulude ja nendega seotud jooksvate kulude, sealhulgas raamimis-, restaureerimis-, puhastus-, kindlustus- ning eritranspordikulude katmiseks.

2 1 4   Tehniline varustus ja sisseseade

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

639 856

563 752

525 824,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja sisseseade ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, milleks on eelkõige:

kirjastamise, arhiveerimise, turvalisuse, toitlustamise, hoonete jms seotud tehniline kohtkindel või teisaldatav varustus ja kohtkindlad või teisaldatavad seadmed,

trükikoja, arhiivide, sööklate, töötajate kaupluste ja audiovisuaalne sisseseade ning telefoniteenuse, turvalisuse ja konverentside tehnilise teenindamisega seotud tehniline varustus jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 8 400 eurot.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

84 900

84 900

65 966,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (autode ja jalgrataste) ostmiseks, üürimiseks, hoolduseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud.

PEATÜKK 2 3 —   HALDUSKULUD

2 3 0   Kirja- ja kontoritarbed ning mitmesugused tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

175 514

216 562

152 892,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse ning välisriigis tehtavate avaldamiskulude katmiseks.

2 3 1   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 000

20 000

20 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasude, vahendustasude, mitmesuguste muude kulude) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

2 3 2   Õigusabikulud ja kahju hüvitamise kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

130 000

20 000

30 000,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

kõikvõimalikud kulud, mis kaasnevad Regioonide Komitee osalemisega liidu ja liikmesriikide kohtute menetlustes, õigusteenuste kasutamise, õigusalaste materjalide ja teoste soetamisega, samuti muud õigusalased ja õigustalituse osalusega menetlusi või menetluseelset tegevust puudutavad kulud,

kahjutasud, intressid ja kõik nendega seonduvad võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõikes 3 määratletud tähenduses.

2 3 6   Postikulud ja kättetoimetamise tasud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

124 000

389 000

385 274,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuse või transpordifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 8   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

104 548

97 142

68 422,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

kindlustuskulud, mis ei ole kaetud muude punktidega,

saaliteenindajate, autojuhtide ja kolijate, meditsiinipersonali ning mitmesuguste tehniliste teenistujate vormirõivaste ostmise ja hooldamise kulud,

kõik kolimisfirmade või alltöövõtjate kaudu kasutatavate ajutiste teenistujate tehtud kolimise ja sellega seotud tööde kulud,

mitmesugused kulud, näiteks dekoratsioonid, annetused jne.

PEATÜKK 2 5 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

2 5 4   Koosolekud, konverentsid, kongressid, seminarid ja muud üritused

2 5 4 0   Personali koosolekud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

110 150

110 150

134 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud personali koosolekutel pakutavate jookide ning vahel kergete einete ja tööeinete kulude katmiseks.

2 5 4 1   Vaatlejad

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 5 4 1

34 800

34 800

6 940,00

Reservid (10 0)

22 000

 

 

Kogusumma

56 800

34 800

6 940,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee töös osalevate kandidaatriikide ja Euroopa Liiduga erisuhteid omavate riikide piirkondlike ja kohalike esindajate koosolekul osalemise sõidukulude hüvitamiseks ja päevarahade maksmiseks.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Assigneeringud paigutatakse reservi kuni ühinemise ajakava kinnitamiseni.

2 5 4 2   Koosolekud, kongressid ja konverentsid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

444 038

361 562

423 061,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste ürituste kulude (kaasa arvatud esinduskulude ja transpordikulude) katmiseks: Regioonide Komitee liikmete osalemine kongressidel, konverentsidel, seminaridel, sümpoosionidel jne ning arutelude, üldiste ja erikonverentside ja koosolekute korraldamine Regioonide Komitee poolt (sealhulgas kaasrahastamine juhtudel, mil nimetatud üritused korraldatakse kellegagi ühiselt, või allhangete kaudu korraldamisega seotud kulud).

2 5 4 6   Esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

184 375

202 813

186 500,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Samuti katab punkt institutsiooni esindavate kindlaks määratud ametnike esinduskulud.

PEATÜKK 2 6 —   EKSPERDITEADMISED JA TEAVE: HANKIMINE, ARHIVEERIMINE, KIRJASTAMINE JA LEVITAMINE

2 6 0   Teabevahetus ja väljaanded

2 6 0 0   Kirjastamise ja teabe levitamisega seotud kulud ning avalikel üritustel osalemine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

674 422

484 996

544 898,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi Regioonide Komitee eesmärkide ja tegevusega seotud kommunikatsiooni- ja teabekulude, üldsuse teavitamisega seotud tegevuse ja komitee mitmesuguste kultuurialgatuste ja ürituste kulude katmiseks.

Samuti katab see kõik nimetatud üritustega seotud materjalide ja audiovisuaalteenuste kulud.

2 6 0 2   Üldised väljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

864 268

864 268

798 221,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Regioonide Komitee avaldamiskulude katmiseks, et levitada kõigil andmekandjatel välja antavaid väljaandeid ja üldinformatsiooni, samuti reklaam- ja tutvustusmaterjalide levitamiseks tehtavate trükkimis- ja avaldamiskulude katmiseks.

2 6 0 4   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

185 000

185 000

230 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu Teataja trükkimise kulude ning levitamise ja muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 71 600 eurot.

2 6 2   Dokumentide hankimine ja arhiveerimine

2 6 2 0   Välisuuringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

499 353

499 353

564 316,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kvalifitseeritud ekspertide ja uurimisinstituutide välisuuringute kulude katmiseks.

2 6 2 2   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

156 196

156 196

139 028,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse:

üldteatmeteoste soetamise ja uuendamise, samuti raamatukogu fondide ajakohastamisega seotud kulud,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning Interneti-teenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjade sisust kokkuvõtete ja analüüside tellimuste või teeninduslepingute või nende ajakirjade artiklite optilisel andmekandjal säilitamise kulud,

institutsioonideväliste dokumentide ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud arvuti riistvara ja sidekulud),

rahvusvahelise ja/või institutsioonidevahelise koostöö raames Regioonide Komiteele võetud kohustustega seotud kulud,

kulud erivarustuse ostmiseks või üürimiseks, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ja arvutitehnika vahendite ja süsteemide ostmiseks ja üürimiseks, samuti nende vahendite ja süsteemide ostmiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevusega seotud teenuste kulud, eriti selliste teenuste, mis on suunatud raamatukogu klientidele (päringud, analüüsid), ning kvaliteedijuhtimissüsteemide jms seotud kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu tarbeks köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

siseväljaannete (brošüüride, uurimuste jms), sealhulgas selleks vajalike vahendite ning kommunikatsiooni kulud (infolehed, videod, CD-ROMid jne),

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teatmeteoste soetamine tõlkedirektoraadi jaoks.

2 6 2 4   Arhiivifondide kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

120 187

120 187

114 790,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulude, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulude, arhiveerimisega seotud teenustööde kulude, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulude, erivahendite (elektrooniliste, arvutitehniliste ja elektriliste vahendite) soetamise, üüri ja hooldamise kulude ning kõikidel andmekandjatel (brošüürides, CD-ROMidel jne) teabe avaldamise kulude katmiseks.

2 6 4   Väljaannete, teabe ja avalikel üritustel osalemise kulud: teavitus- ja teabevahetustegevus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

408 000

408 000

378 728,00

Märkused

Regioonide Komitee eeskiri nr 002/2008 Regioonide Komitee liikmete poliitilise ja teavitustegevuse rahastamise kohta.

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad Regioonide Komitee liikmete poolt nende Euroopa mandaadi raames tehtud poliitiliste ja teavitusalaste tegevuste kulude katmisest:

Regioonide Komitee liikmete rolli edendamine ja tugevdamine fraktsioonide tegevuse kaudu;

kodanike teavitamine Regioonide Komitee rollist Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise esindajana.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

137 000

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

137 000

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

137 000

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 080 903

79 660 950

74 577 753,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 2 —

HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

137 000

p.m.

0,—

Märkused

1.

Punkt

2 1 0 2

Tarkvarasüsteemide käitamise, arendamise ja hooldusega seoses sisseostetavad teenused

115 000

2.

Punkt

2 5 4 1

Vaatlejad

22 000

 

 

 

Kogusumma

137 000

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada alles siis, kui muud peatükid on kooskõlla viidud finantsmäärusega.

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 10 2 —   HOONETE ÜLEVÕTMISE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

VII jagu – Regioonide Komitee

Tegevusüksus ja palgaaste

Regioonide Komitee

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Tegevusüksuseväline

 

1

 

1

AD 16

 

 

 

 

AD 15

6

 

6

 

AD 14

12

1

9

1

AD 13

13

1

10

 

AD 12

25

3

26

4

AD 11

28

1

29

 

AD 10

18

4

19

3

AD 9

9

1

7

3

AD 8

29

2

22

 

AD 7

39

1

25

3

AD 6

81

9

76

7

AD 5

26

1

41

3

AD kokku

286

25

270

25

AST 11

3

 

2

 

AST 10

5

 

5

 

AST 9

2

 

2

 

AST 8

8

 

8

 

AST 7

14

2

13

1

AST 6

20

1

19

1

AST 5

39

5

36

5

AST 4

32

3

29

3

AST 3

24

1

28

2

AST 2

41

2

36

2

AST 1

11

 

19

 

AST kokku

199

14

197

14

Kõik kokku

485

39

467

39

Teenistujaid kokku

524  (92)  (93)

506  (94)

VIII JAGU

EUROOPA OMBUDSMAN

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Ombudsmani eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

9 427 395

Omavahendid

–1 098 404

Nõutav osamaks

8 328 991

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTEGA SEOTUD ISIKUTELT LAEKUVAD TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

546 866

558 683

481 433,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

58 425

50 682

55 109,—

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

605 291

609 365

536 542,—

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

493 113

462 713

418 018,—

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

493 113

462 713

418 018,—

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 098 404

1 072 078

954 560,—

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA MAHAARVAMISED

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

546 866

558 683

481 433,00

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

58 425

50 682

55 109,00

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a, ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15), eelkõige selle artikli 10 lõiked 2 ja 3.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

493 113

462 713

418 018,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja muude teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikli 40 lõige 3, ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 17.

JAOTIS 6

LIIDU KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

124 123,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

124 123,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

124 123,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

124 123,—

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

124 123,00

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt on käesolev punkt ette nähtud selliste tulude kirjendamiseks, mida ei nähta ette jaotise 6 teistes osades ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks nende kulutuste rahastamiseks, milleks nimetatud tulud on sihtotstarbeliselt määratud.

JAOTIS 9

MUUD TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Muud tulud

p.m.

p.m.

21 573,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

21 573,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

21 573,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 098 404

1 072 078

1 100 256,—

PEATÜKK 9 0 —

MUUD TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MUUD TULUD

9 0 0   Muud tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

21 573,00

Märkused

Käesolevasse artiklisse kirjendatakse muud tulud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

529 704

670 000

507 659,—

1 2

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

6 477 905

6 243 775

5 447 989,—

1 4

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

363 186

360 000

304 816,—

1 6

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

61 000

53 000

25 974,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

7 431 795

7 326 775

6 286 438,—

2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

479 200

472 000

453 504,—

2 1

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

107 000

87 000

110 574,—

2 3

JOOKSVAD HALDUSKULUD

784 000

750 000

902 966,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

1 370 200

1 309 000

1 467 044,—

3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 0

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

235 000

226 000

162 185,—

3 2

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

383 000

444 000

388 220,—

3 3

UURINGUD JA MUUD TOETUSED

5 400

25 000

1 648,—

3 4

OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

2 000

1 500

1 470,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

625 400

696 500

553 523,—

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

9 427 395

9 332 275

8 307 005,—

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

366 734

360 000

344 146,—

1 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

104 970

103 000

98 350,—

1 0 4

Lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

54 000

50 000

42 583,—

1 0 5

Keele- ja arvutikursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 000

2 000

0,—

1 0 8

Toetused ja kulud seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

155 000

22 580,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

529 704

670 000

507 659,—

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 449 905

6 187 275

5 393 377,—

1 2 0 2

Tasustatud ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000

1 500

1 505,—

1 2 0 4

Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

25 000

55 000

53 107,—

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

6 477 905

6 243 775

5 447 989,—

1 2 2

Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0

Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 2 2 2

Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 1 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

6 477 905

6 243 775

5 447 989,—

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0

Muud teenistujad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

180 186

180 000

135 413,—

1 4 0 4

Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

183 000

180 000

169 403,—

 

Artikkel 1 4 0 — Kogusumma

363 186

360 000

304 816,—

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

363 186

360 000

304 816,—

PEATÜKK 1 6

1 6 1

Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000

8 000

4 596,—

1 6 1 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

45 000

37 000

17 000,—

 

Artikkel 1 6 1 — Kogusumma

53 000

45 000

21 596,—

1 6 3

Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed

1 6 3 0

Sotsiaalhoolekanne

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 6 3 2

Teenistujate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalsed meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 000

8 000

4 378,—

 

Artikkel 1 6 3 — Kogusumma

8 000

8 000

4 378,—

 

PEATÜKK 1 6 — KOGUSUMMA

61 000

53 000

25 974,—

 

Jaotis 1 — Kogusumma

7 431 795

7 326 775

6 286 438,—

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 2 —

AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

PEATÜKK 1 4 —

MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

PEATÜKK 1 6 —

INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Palgad, hüvitised ja palkadega seotud väljamaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

366 734

360 000

344 146,00

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artiklid 4a, 11 ja 14.

Euroopa Parlamendi otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom, 9. märts 1994, ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

Assigneering on ette nähtud palkade, hüvitiste ja muude ombudsmani palgaga seotud väljamaksete katmiseks, täpsemalt institutsiooni osamakseteks õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse, institutsiooni osamakseteks haiguskindlustusse, sünnitoetusteks, surma korral makstavateks toetusteks, iga-aastaseks tervisekontrolliks jms.

Assigneering on samuti ette nähtud institutsiooni liikmete palkade ja pensionide võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate korrigeerimiste katmiseks.

1 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide katmiseks.

1 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

104 970

103 000

98 350,00

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja institutsiooni liikmete elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning elukohariigi korrigeerimiskoefitsientide katmiseks.

1 0 4   Lähetuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

54 000

50 000

42 583,00

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisa- või erakorraliste kulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 EUR.

1 0 5   Keele- ja arvutikursused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 000

2 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursuste või muude erialaste koolituskursuste kulude katmiseks.

1 0 8   Toetused ja kulud seoses teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

155 000

22 580,00

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eelkõige selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud teenistusse asumise või teenistusest lahkumise korral institutsiooni liikmete (sealhulgas nende perekondade) sõidukulude, sisseseadmis- ja ümberasumistoetuste ning kolimiskulude katmiseks.

PEATÜKK 1 2 —   AMETNIKUD JA AJUTISED TÖÖTAJAD

1 2 0   Töötasud ja muud õigused

1 2 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 449 905

6 187 275

5 393 377,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on peamiselt ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, hüvitised ja palgaga seotud väljamaksed,

haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

kindlasummalised ületunnitasud,

mitmesugused hüvitised ja toetused,

ametnike või ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate sõidukulude väljamaksed nende sõitmisel teenistuskohast päritolukohta,

töötasule ja tasude osalisele ülekandmisele teenistuskoha asukohariigist erinevasse riiki kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni väljamaksed ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis.

1 2 0 2   Tasustatud ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000

1 500

1 505,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt eespool nimetatud sätetele.

1 2 0 4   Õigused seoses teenistusse asumise, teisele töökohale üleviimise ja teenistusest lahkumisega

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 000

55 000

53 107,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetus ning kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõplikult institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega,

päevaraha, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud muutma oma elukohta seoses teenistusse asumisega või üleviimisega teisele töökohale,

hüvitis katseajal olevatele ametnikele, kellega töösuhe lõpetatakse ilmse tööga mittetoimetuleku tõttu,

hüvitis ajutistele töötajatele, kellega institutsioon lõpetab nende lepingu.

1 2 2   Hüvitised teenistussuhte ennetähtaegsel lõpetamisel

1 2 2 0   Hüvitised teenistuskoha huvides ametist vabastamisel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud hüvitiste katmiseks ametnikele, kes:

arvatakse institutsiooni töökohtade arvu vähendamise tõttu ajutiselt reservi,

töötavad astme AD 16 või AD 15 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuskoha huvides.

Assigneering katab samuti tööandjapoolse haiguskindlustuse osamakse ja nimetatud hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

1 2 2 2   Hüvitised teenistussuhte lõpetamise korral ning ametnike ja ajutiste töötajate vanaduspensioni eriskeem

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3518/85, 12. detsember 1985, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Hispaania ja Portugali ühinemisega (EÜT L 335, 13.12.1985, lk 56), ning nõukogu määrus (EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2688/95, 17. november 1995, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa ühenduste ametnike teenistussuhte lõpetamiseks seoses Austria, Soome ja Rootsi ühinemisega (EÜT L 280, 23.11.1995, lk 1).

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade või muude ülalnimetatud sätete kohaselt makstavad hüvitised,

tööandjapoolsed haiguskindlustuse osamaksed hüvitiste saajate osas,

eri hüvitistele kohaldatavatest paranduskoefitsientidest tingitud kulud.

PEATÜKK 1 4 —   MUUD TEENISTUJAD JA SISSEOSTETAVAD TEENUSED

1 4 0   Muud teenistujad ja koosseisuvälised töötajad

1 4 0 0   Muud teenistujad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

180 186

180 000

135 413,00

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katmiseks:

muude teenistujate, sealhulgas lepinguliste teenistujate, kohalike teenistujate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandjapoolsed osamaksed erinevatesse sotsiaalkindlustusskeemidesse ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud teenistujate töötasude suhtes,

teenistujate tasud vastavalt teenuse osutamise kokkuleppele ja erandjuhtudel ajutiselt teistest asutustest värvatud teenistujate töötasud.

1 4 0 4   Praktika, stipendiumid ja personalivahetus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

183 000

180 000

169 403,00

Märkused

Euroopa Ombudsmani otsus praktika kohta ja Euroopa Ombudsmani otsus ombudsmani büroosse lähetatud rahvusvahelise, riigi ja piirkondliku või kohaliku tasandi ametnike kohta.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

praktikantide sõidu- ja lähetuskulud ja -hüvitis ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus praktika ajal,

ombudsmani ja liikmesriikide või vastavalt eeskirjadele muude riikide avaliku sektori vahelise personalivahetusega seotud kulud.

PEATÜKK 1 6 —   INSTITUTSIOONIGA SEOTUD ISIKUID PUUDUTAVAD MUUD KULUD

1 6 1   Personalijuhtimisega seotud kulud

1 6 1 0   Värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 000

8 000

4 596,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 sätestatud konkursside korraldamise kulud ning intervjuule ja meditsiinilisele läbivaatusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud,

ametnike ja muude teenistujate valimismenetluste korraldamise kulud.

Seoses töökorraldusega nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga võib seda assigneeringut kasutada institutsiooni enda läbiviidavate konkursside korraldamiseks.

1 6 1 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

45 000

37 000

17 000,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulutusteks koolitusele, mille eesmärk on täiendada töötajate teadmisi ja oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust ja tõhusust,

sõidukulud, lähetuste päevaraha ja lähetustega seotud lisakulud või erakorralised kulud, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud lisakulud (mida ei kaeta artiklist 3 0 0).

1 6 3   Institutsiooni teenistujate abistamise meetmed

1 6 3 0   Sotsiaalhoolekanne

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 9 lõike 3 kolmas lõik ja artikkel 76. Euroopa Ombudsmani 15. jaanuari 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Ombudsmani büroo ametnike ja muude teenistujate sotsiaalabi eeskirjad.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute osas institutsioonidevahelise puuetega inimeste abistamise poliitika raames:

teenistuses olevad ametnikud ja ajutised töötajad,

teenistuses olevate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses,

puudest tingitud, nõuetekohaselt põhjendatud, vajalikuks tunnistatud ja eelarvesse kirjendatud summa ulatuses tehtavate selliste mittemeditsiiniliste kulutuste hüvitamine, mida ühine haiguskindlustussüsteem ei hõlma, tingimusel et elukoha- või päritoluriigis kehtivad õigused on ammendatud,

eriti raskes olukorras ametnike ja muude teenistujate abistamiseks rakendatavad meetmed.

1 6 3 2   Teenistujate sotsiaalsed kontaktid ja muud sotsiaalsed meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 000

8 000

4 378,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eri rahvustest teenistujate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamiseks ja rahaliseks toetamiseks, näiteks teenistujate klubide, ühingute, kultuuriürituste jms toetamiseks, samuti personalikomitee korraldatavate tegevuste (kultuuri- ja vaba aja üritused, toitlustamine jne) kulude osamakseteks.

Lisaks katab assigneering rahalise osamakse institutsioonidevaheliseks sotsiaalseks tegevuseks.

JAOTIS 2

HOONED, MÖÖBEL, SEADMED JA MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üürimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

479 200

472 000

453 504,—

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

479 200

472 000

453 504,—

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

479 200

472 000

453 504,—

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

69 000

49 000

73 064,—

2 1 0 1

Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, teenindus ja hooldus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 000

1 000

510,—

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

70 000

50 000

73 574,—

2 1 2

Mööbel

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 000

20 000

20 000,—

2 1 6

Transpordivahendid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 000

17 000

17 000,—

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

107 000

87 000

110 574,—

PEATÜKK 2 3

2 3 0

Halduskulud

2 3 0 0

Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

30 000

30 000

25 750,—

2 3 0 1

Posti- ja kohaletoimetamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 000

19 000

16 001,—

2 3 0 2

Telekommunikatsioon

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 000

16 000

10 419,—

2 3 0 3

Finantskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 500

3 000

842,—

2 3 0 4

Muud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 000

4 000

2 399,—

2 3 0 5

Õigusabikulud ja kahjutasud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

Artikkel 2 3 0 — Kogusumma

70 500

72 000

55 411,—

2 3 1

Kirjalik ja suuline tõlge

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

640 000

608 000

785 000,—

2 3 2

Tegevustoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

73 500

70 000

62 555,—

 

PEATÜKK 2 3 — KOGUSUMMA

784 000

750 000

902 966,—

 

Jaotis 2 — Kogusumma

1 370 200

1 309 000

1 467 044,—

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

PEATÜKK 2 3 —

JOOKSVAD HALDUSKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üürimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

479 200

472 000

453 504,00

Märkused

Ombudsmani ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud haldusleping.

Assigneering on ette nähtud kindlasummalise makse tasumiseks Euroopa Parlamendile bürooruumide eest, mille Euroopa Parlament annab ombudsmani käsutusse oma hoonetes Strasbourgis ja Brüsselis. Assigneeringust kaetakse üüritasud ning kindlustuse, vee- ja elektrivarustuse, kütte, koristamise ja korrashoiu, turva- ja valveteenuste teenustasud, samuti mitmesugused muud kinnisvarakulud, sh kõnealuste bürooruumide ümberehitamine, remont ja uuendamine.

PEATÜKK 2 1 —   ANDMETÖÖTLUS, SEADMED JA MÖÖBEL: OSTMINE, ÜÜRIMINE JA HOOLDUS

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 1 0   Andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniseadmed, kasutuskulud ja teenused

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

69 000

49 000

73 064,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

seadmete ostmine, üürimine, teenindus ja hooldus ning tarkvara väljatöötamine,

andmetöötlussüsteemide töö ja hooldusega seotud abi,

kolmandatele isikutele delegeeritud andmetöötlusega seotud toimingud ning muude andmetöötlusteenuste kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 1 0 1   Telekommunikatsiooniseadmete ostmine, teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000

1 000

510,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud telekommunikatsiooniseadmete üürimise ja hooldusega seotud kulude ning telekommunikatsiooniga seotud muude kulude (andmesidevõrgud, telefonikeskjaamad, telefonid ja samalaadsed seadmed, faksid, teleksisüsteemid, paigalduskulud jne) katmiseks.

2 1 2   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000

20 000

20 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud mööbli, sealhulgas eelkõige ergonoomilise büroomööbli ostmiseks, üürimiseks, korrashoiuks ja parandamiseks, samuti kulunud ja kasutamiskõlbmatu mööbli ning bürooseadmete väljavahetamiseks.

2 1 6   Transpordivahendid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 000

17 000

17 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud transpordivahendite (ametiautod) ostmiseks, hoolduseks, kasutamiseks ja remondiks, samuti autode, taksode, busside ja veoautode üürimiseks koos juhiga või ilma juhita, kaasa arvatud asjakohased kindlustuskulud, ning võimalike trahvide maksmiseks.

PEATÜKK 2 3 —   JOOKSVAD HALDUSKULUD

2 3 0   Halduskulud

Märkused

Hankelepingu puhul konsulteerib institutsioon teiste institutsioonidega saavutatud lepingutingimuste suhtes.

2 3 0 0   Kirja- ja kontoritarbed ning muud tarbekaubad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

30 000

30 000

25 750,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud paberi, ümbrike, kontoritarvete, trükikoja ja paljundustöökodade varustuse jms ostmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 0 1   Posti- ja kohaletoimetamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 000

19 000

16 001,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud postiteenistuste või kullerifirmade posti-, käitlemis- ja kättetoimetamistasude katmiseks.

2 3 0 2   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 000

16 000

10 419,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaabel- ja raadioside (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon) liitumis- ja teenustasude, samuti andmesidevõrkude ja telemaatikateenuste kulude katmiseks.

2 3 0 3   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 500

3 000

842,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangakulude (komisjonitasud, vahendustasud, mitmesugused muud kulud) ja muude finantskulude, sealhulgas hoonete rahastamisega seotud lisakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

2 3 0 4   Muud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 000

4 000

2 399,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kindlustused, mis ei ole kaetud muude punktidega,

mitmesugused halduskulud, näiteks rongide ja lennukite sõiduplaanide ostmine, kasutatud varustuse müügi kuulutuste avaldamine ajalehtedes jne,

avansikontodega seotud kulud Brüsselis ja Strasbourgis.

2 3 0 5   Õigusabikulud ja kahjutasud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kõik võimalikud kulud, mis tulenevad ombudsmani osalemisest liidu ja liikmesriikide kohtutes, õigusteenuste kasutamisest, samuti muud õigusalased, menetlusi või menetluseelset tegevust hõlmavad kulud,

kahjutasud, intressid ja igasugused võlgnevused finantsmääruse artikli 8 lõike 3 tähenduses.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

2 3 1   Kirjalik ja suuline tõlge

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

640 000

608 000

785 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide täiendavate teenuste, eelkõige aastaaruande ja muude dokumentide tõlkimise ja trükkimisega seotud kulude, samuti lepinguliste ja vabakutseliste tõlkide teenuste ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

2 3 2   Tegevustoetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

73 500

70 000

62 555,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Parlamendile makstavateks üldisteks juhtimiskuludeks, millest kaetakse Euroopa Parlamendi poolt üldteenuste osutamiseks (näiteks raamatupidamine, siseaudit, meditsiiniabi jne) kulutatud töötundide maksumus.

JAOTIS 3

INSTITUTSIOONI ÜLDISTE ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Teenistujate lähetuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

143 000

141 000

117 436,—

3 0 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

17 000

17 000

11 730,—

3 0 3

Koosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 000

40 000

6 654,—

3 0 4

Personali koosolekud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

35 000

28 000

26 365,—

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

235 000

226 000

162 185,—

PEATÜKK 3 2

3 2 0

Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine

3 2 0 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

13 000

12 000

11 722,—

3 2 0 1

Arhiivikogude kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 000

10 000

13 986,—

 

Artikkel 3 2 0 — Kogusumma

23 000

22 000

25 708,—

3 2 1

Tootmine ja levitamine

3 2 1 0

Kommunikatsioon ja väljaanded

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

360 000

422 000

362 512,—

 

Artikkel 3 2 1 — Kogusumma

360 000

422 000

362 512,—

 

PEATÜKK 3 2 — KOGUSUMMA

383 000

444 000

388 220,—

PEATÜKK 3 3

3 3 0

Uuringud ja toetused

3 3 0 0

Uuringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 400

p.m.

0,—

3 3 0 1

Muud toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

25 000

1 648,—

 

Artikkel 3 3 0 — Kogusumma

5 400

25 000

1 648,—

 

PEATÜKK 3 3 — KOGUSUMMA

5 400

25 000

1 648,—

PEATÜKK 3 4

3 4 0

Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud

3 4 0 0

Mitmesugused kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 000

1 500

1 470,—

 

Artikkel 3 4 0 — Kogusumma

2 000

1 500

1 470,—

 

PEATÜKK 3 4 — KOGUSUMMA

2 000

1 500

1 470,—

 

Jaotis 3 — Kogusumma

625 400

696 500

553 523,—

PEATÜKK 3 0 —

KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

PEATÜKK 3 2 —

EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

PEATÜKK 3 3 —

UURINGUD JA MUUD TOETUSED

PEATÜKK 3 4 —

OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 3 0 —   KOOSOLEKUD JA KONVERENTSID

3 0 0   Teenistujate lähetuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

143 000

141 000

117 436,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ja VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuste päevaraha ja lähetusega seotud lisakulude või ettenägematute kulude, sealhulgas sõidupiletite ja broneeringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

3 0 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 000

17 000

11 730,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni kohustustega seotud vastuvõtu- ja esinduskulude katmiseks ning ombudsmani esinduskohustustega seotud ostudeks.

3 0 3   Koosolekud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000

40 000

6 654,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonide, uurimisrühmade või töökoosolekutele kutsutud ekspertide ja muude isikute sõidukulude, päevaraha ja lisakulude ning muude koosolekutega seotud kulude (ruumide üürimine, tõlkevajaduste katmine jne) katmiseks.

3 0 4   Personali koosolekud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 000

28 000

26 365,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni personali koosolekutega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 2 —   EKSPERDIARVAMUSED JA TEAVE: OMANDAMINE, ARHIVEERIMINE, TOOTMINE JA LEVITAMINE

3 2 0   Teabe ja eksperdiarvamuste omandamine

3 2 0 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 000

12 000

11 722,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üldteatmeteoste soetamine ja uuendamine ning raamatukogu fondide ajakohastamine,

ajalehtede ja ajakirjade, uudisteagentuuride ja nende väljaannete ning sidusteenuste tellimused, sealhulgas autoriõiguse tasud paljundamise ja levitamise eest nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt, samuti ajakirjanduse ülevaadete koostamise ja väljavõtete tegemise teenuslepingud,

ajakirjandusväljaannete sisukokkuvõtete ja -analüüside koostamise tellimused või teenuslepingud ning ajakirjandusväljaannetes ilmunud artiklite säilitamine optilisel andmekandjal,

institutsiooniväliste dokumendikogude ja statistiliste andmebaaside kasutamise kulud (välja arvatud riistvara ja sidekulud),

erivahendite, sealhulgas raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu elektriliste, elektrooniliste ning arvutitehniliste vahendite ja/või süsteemide soetamine, samuti nende vahendite ja süsteemide soetamiseks, arendamiseks, paigaldamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks sisseostetavate teenuste kulud,

raamatukogu tegevuse, eelkõige raamatukogu klientidega seotud teenuste (päringud, analüüsid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemidega jms seonduvad kulud,

raamatukogu, dokumentatsiooni ja meediaraamatukogu köite- ja säilitusvahendite ning -tööde kulud,

sõnaraamatute, erialasõnastike ja muude teoste soetamine ombudsmani teenistuste jaoks.

3 2 0 1   Arhiivikogude kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000

10 000

13 986,00

Märkused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43), ning ombudsmani vastu võetud asjakohased rakendusmeetmed.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

arhiveerimisega seotud sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas hoidlates sorteerimise, registreerimise ja korrastamise kulud, arhiveerimisega seotud teenustööde kulud, samuti alternatiivsetel andmekandjatel (mikrofilmidel, diskettidel, kassettidel jne) olevate arhiivkogude soetamise ja kasutamise kulud, erivahendite (elektroonilised, arvutitehnilised ja elektrilised vahendid) soetamise, üürimise ja hooldamise kulud ning kõikidel andmekandjatel (brošüürid, CD-ROM jne) teabe avaldamise kulud,

ombudsmani ametikohustuste täitmisel kogutud ning kehtestatud eeskirja kohaselt Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Ajaloo Arhiivile (HAUC), mõnele ühendusele või fondile annetuste või annakutena üle antud dokumentide töötlemise kulud.

3 2 1   Tootmine ja levitamine

3 2 1 0   Kommunikatsioon ja väljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

360 000

422 000

362 512,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastamise ja teabekulude katmiseks, eelkõige:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega seotud trükikulud,

erinevate väljaannete (aastaaruanne jne) ametlikes keeltes trükkimise ja paljundamise kulud,

trükised (traditsioonilisel või elektroonilisel kujul), mille eesmärk on ombudsmani tegevusega seotud informatsiooni levitamine (avalikkussuhted ja vahendid laia avalikkuse teavitamiseks Euroopa Ombudsmani vastutusalast),

muud institutsiooni teabepoliitikaga seotud kulud (sümpoosionid, seminarid, osalemine avalikel üritustel jne).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 000 eurot.

PEATÜKK 3 3 —   UURINGUD JA MUUD TOETUSED

3 3 0   Uuringud ja toetused

3 3 0 0   Uuringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 400

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kvalifitseeritud ekspertidelt ja uurimisinstituutidelt tellitavate uurimuste ja/või uuringute rahastamiseks ning nimetatud uuringute avaldamise kulude ja lisakulude katmiseks.

3 3 0 1   Muud toetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

25 000

1 648,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide/piirkondlike ombudsmanide ning samalaadsete organitega suhete arendamise ja koostöö edendamisega seotud kulude katmiseks.

Eelkõige võib sellest katta rahalist toetust Euroopa ombudsmanide võrgustiku tegevusvaldkonnaga seotud projektidele (mida ei kaeta punkti 3 2 1 0 vahenditest).

Samuti on see ette nähtud ombudsmani külastajate rühmadega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK 3 4 —   OMBUDSMANI ÜLESANNETE TÄITMISEGA SEOTUD KULUD

3 4 0   Ombudsmani ülesannete täitmisega seotud kulud

3 4 0 0   Mitmesugused kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 000

1 500

1 470,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ombudsmani spetsiifiliste ülesannetega seotud kulude (nagu suhted liikmesriikide ombudsmanide ja ombudsmanide rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide väljaannete tellimused) katmiseks.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

9 427 395

9 332 275

8 307 005,—

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

PERSONAL

VIII jagu – Euroopa Ombudsman

Tegevusüksus ja palgaaste

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

1

 

1

AD 15

1

 

1

 

AD 14

2

 

 

1

AD 13

1

2

2

1

AD 12

 

2

 

3

AD 11

 

2

 

2

AD 10

 

3

 

 

AD 9

 

4

 

7

AD 8

 

 

1

 

AD 7

2

1

1

1

AD 6

 

9

 

9

AD 5

1

4

1

4

AD kokku

7

28

6

29

AST 11

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

 

AST 7

 

1

 

2

AST 6

1

3

 

3

AST 5

2

2

2

2

AST 4

5

2

6

2

AST 3

1

5

 

3

AST 2

 

2

1

4

AST 1

 

4

 

3

AST kokku

9

20

9

19

Kõik kokku

16

48

15

48

IX JAGU

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa Andmekaitseinspektori eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

7 564 137

Omavahendid

– 937 000

Nõutav osamaks

6 627 137

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD, LÕIVUD JA TASUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

452 000

411 000

283 841,20

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

74 000

55 000

33 128,64

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

526 000

466 000

316 969,84

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

411 000

337 000

208 191,89

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

411 000

337 000

208 191,89

 

Jaotis 4 — Kogusumma

937 000

803 000

525 161,73

PEATÜKK 4 0 —

TÖÖTASUDEST KINNIPEETAVAD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   TÖÖTASUDEST KINNIPEETAVAD SUMMAD

4 0 0   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistujate palkade, töötasu ja hüvitiste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

452 000

411 000

283 841,20

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

74 000

55 000

33 128,64

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

411 000

337 000

208 191,89

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VIII lisa artikkel 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

937 000

803 000

525 161,73

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguse tulu vastuvõtmiseks.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1

INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD KULUD

1 0

INSTITUTSIOONI LIIKMED

895 699

906 964

877 819,10

1 1

INSTITUTSIOONI PERSONAL

4 585 683

4 115 469

2 887 879,41

 

Jaotis 1 — Kogusumma

5 481 382

5 022 433

3 765 698,51

2

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

2 0

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

2 082 755

2 081 918

1 660 980,17

 

Jaotis 2 — Kogusumma

2 082 755

2 081 918

1 660 980,17

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

p.m.

p.m.

0,—

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 564 137

7 104 351

5 426 678,68

JAOTIS 1

INSTITUTSIOONIS TÖÖTAVATE ISIKUTEGA SEOTUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 0

1 0 0

Töötasud, hüvitised ja muud liikmete õigused

1 0 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

659 635

675 917

601 084,35

1 0 0 1

Teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega seotud õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

76 767,88

1 0 0 2

Ajutised hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

130 357

127 000

114 088,87

1 0 0 3

Pensionid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 0 0 4

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 885

16 451

0,—

 

Artikkel 1 0 0 — Kogusumma

806 877

819 368

791 941,10

1 0 1

Muud liikmetega seotud kulud

1 0 1 0

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

4 732

4 667

4 575,—

1 0 1 1

Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

84 090

82 929

81 303,—

 

Artikkel 1 0 1 — Kogusumma

88 822

87 596

85 878,—

 

PEATÜKK 1 0 — KOGUSUMMA

895 699

906 964

877 819,10

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate õigused

1 1 0 0

Töötasud ja hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 705 939

3 246 037

2 352 448,46

1 1 0 1

Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

204 613

198 924

47 766,25

1 1 0 2

Ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 0 3

Eritoetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 070

5 000

0,—

1 1 0 4

Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 0 5

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

88 198

85 746

0,—

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

4 003 820

3 535 707

2 400 214,71

1 1 1

Muud teenistujad

1 1 1 0

Lepingulised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 856

50 719

0,—

1 1 1 1

Praktika ja personalivahetuse kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

165 212

164 064

161 014,—

1 1 1 2

Sisseostetavad teenused ja tööd

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

44 096

38 110

33 565,—

 

Artikkel 1 1 1 — Kogusumma

260 164

252 893

194 579,—

1 1 2

Muud personaliga seotud kulutused

1 1 2 0

Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

103 346

105 628

94 142,—

1 1 2 1

Värbamiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 034

9 895

4 850,50

1 1 2 2

Täiendusõpe

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

72 499

71 498

63 724,—

1 1 2 3

Sotsiaalteenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

1 1 2 4

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

14 844

14 639

11 211,—

1 1 2 5

Liidu väikelaste keskus ning muud lastesõimed ja lastepäevakodud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

117 356

121 639

115 847,—

1 1 2 6

Töötajatevahelised suhted ja muud ühiskondlikud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 620

3 570

3 311,20

 

Artikkel 1 1 2 — Kogusumma

321 699

326 869

293 085,70

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

4 585 683

4 115 469

2 887 879,41

 

Jaotis 1 — Kogusumma

5 481 382

5 022 433

3 765 698,51

PEATÜKK 1 0 —

INSTITUTSIOONI LIIKMED

PEATÜKK 1 1 —

INSTITUTSIOONI PERSONAL

PEATÜKK 1 0 —   INSTITUTSIOONI LIIKMED

1 0 0   Töötasud, hüvitised ja muud liikmete õigused

1 0 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

659 635

675 917

601 084,35

Märkused

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus nr 1247/2002/EÜ, 1. juuli 2002, Euroopa andmekaitseinspektori ülesannete täitmist reguleerivate määruste ja üldtingimuste kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liikmete palkade, hüvitiste ja toetuste rahastamine ning töötasude ja muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

institutsiooni osamaksed (0,87 %) õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

institutsiooni osamaksed (3,4 %) haiguskindlustusse,

sünnitoetused,

toetused surma korral.

1 0 0 1   Teenistusse asumise ja teenistusest lahkumisega seotud õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

76 767,88

Märkused

Määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, eriti selle artikkel 5.

Assigneering on ette nähtud teenistusse asumise või teenistusest lahkumise korral liikmete (ja nende perekondade) sõidukulude, sisseseadmis- ja ümberasumishüvitiste ning kolimiskulude katmiseks.

1 0 0 2   Ajutised hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

130 357

127 000

114 088,87

Märkused

Määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, eriti selle artikkel 7.

Assigneering on ette nähtud ajutiste hüvitiste, peretoetuste ja institutsiooni endiste liikmete elukohariigi paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 3   Pensionid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, eriti selle artiklid 8, 9, 15 ja 18.

Assigneering on ette nähtud vanaduspensionide ja institutsiooni liikmete elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide, samuti leskede ja orbude toitjakaotuspensionide ning nende elukohariigist sõltuvate paranduskoefitsientide katmiseks.

1 0 0 4   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 885

16 451

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja pensionide kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 0 1   Muud liikmetega seotud kulud

1 0 1 0   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 732

4 667

4 575,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud keelekursustel, seminaridel ja erialasel koolitusel osalemise kulude katmiseks.

1 0 1 1   Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

84 090

82 929

81 303,00

Märkused

Määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, eriti selle artikkel 6.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, lähetuses viibijate päevaraha ning lähetusega seotud lisa- ja erakorraliste kulutuste katmiseks.

PEATÜKK 1 1 —   INSTITUTSIOONI PERSONAL

1 1 0   Töötasud, hüvitised ning muud ametnike ja ajutiste teenistujate õigused

1 1 0 0   Töötasud ja hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 705 939

3 246 037

2 352 448,46

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike ja ajutiste töötajate põhipalgad,

peretoetused, sealhulgas perekonnapea toetus, ülalpeetavate laste toetus ja õppetoetus,

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetused,

institutsiooni osamaksed haiguskindlustusse ning õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustusse,

institutsiooni osamaksed spetsiaalsesse töötusfondi,

institutsiooni maksed seoses ajutiste töötajate pensioniõiguste loomise või säilitamisega nende päritolumaal,

töötasude ning muusse riiki kui töökohariiki üle kantud rahaliste tasude osa suhtes kohaldatavast paranduskoefitsiendist tulenevad kulud,

sünnitoetused,

töötamiskohast päritolukohta sõidu kindlasummalised maksed,

eluaseme- ja transporditoetused ning fikseeritud määraga esinduskulud,

kindlasummalised sõiduraha hüvitised,

peaarvepidajate ja avansikontode haldajate erihüvitised.

1 1 0 1   Teenistusse asumise, teenistusest lahkumise ning teisele tööle üleviimisega seotud õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

204 613

198 924

47 766,25

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Assigneering on ette nähtud ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende pereliikmete) teenistusse asumisest ja teenistusest lahkumisest või geograafilisest ümberpaigutamisest tulenevate sõidukuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 7), pärast teenistusse asumist, teenistuse lõpetamist või uuele töökohale üleviimist oma elukohta muutma pidavatele teenistujatele makstavate hüvitistega (VII lisa artiklid 5 ja 6), kolimiskuludega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 9) ja pärast teenistusse asumist oma elukohta muutma pidanud ning seda tõendada suutvatele teenistujatele makstavate ajutiste päevarahadega (artiklid 20 ja 71 ning VII lisa artikkel 10) seotud kulutuste katmiseks.

1 1 0 2   Ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö eest maksmiseks vastavalt eespool osutatud sätetes ette nähtud tingimustele.

1 1 0 3   Eritoetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 070

5 000

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 76.

Assigneering on ette nähtud eriti raskes olukorras olevate ametnike ja muude teenistujate suhtes võetud meetmete katmiseks.

1 1 0 4   Teenistuse enneaegse lõpetamisega seotud hüvitised ja muud toetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41, 50, 64, 65 ja 72 ning IV lisa.

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

reservi arvamise ja teenistuse huvides ametist vabastamise hüvitised,

eespool nimetatud hüvitiste saajate haiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed,

eespool nimetatud hüvitistele rakendatavate paranduskoefitsientide ning võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul vastu võetavate töötasude kohanduste mõju.

1 1 0 5   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

88 198

85 746

0,—

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 65 ja 65a ning XI lisa.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Assigneering on ette nähtud võimalike nõukogu poolt eelarveaasta jooksul tehtavate töötasude ja hüvitiste kohanduste mõju katmiseks.

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle finantsmääruse kohast ümberpaigutamist muudele eelarveridadele.

1 1 1   Muud teenistujad

1 1 1 0   Lepingulised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 856

50 719

0,—

Märkused

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Assigneering on ette nähtud lepinguliste töötajate kasutamisega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 1 1   Praktika ja personalivahetuse kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

165 212

164 064

161 014,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide hüvitiste, sõidu- ja lähetuskulude ning õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse katmiseks praktika ajal.

Samuti on see ette nähtud ühelt poolt Euroopa Andmekaitseinspektori ning teiselt poolt liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate EFTA riikide avaliku sektori ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise personalivahetuse kulutuste katmiseks.

1 1 1 2   Sisseostetavad teenused ja tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

44 096

38 110

33 565,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi teenuste katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga, ja eelkõige ajutised töötajad.

1 1 2   Muud personaliga seotud kulutused

1 1 2 0   Lähetus- ja sõidukulud ning muud seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

103 346

105 628

94 142,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 71 ning VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Assigneering on ette nähtud sõidukulude, päevarahade maksmise ning lähetuse käigus tekkinud lisa- ja ettenägematute kuludega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 1   Värbamiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 034

9 895

4 850,50

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

Assigneering on ette nähtud otsuse 2002/621/EÜ artiklis 3 osutatud konkursside korraldamisest tulenevate kulutuste ning töövestlustel ja arstlikel läbivaatustel osalevate kandidaatide reisi- ja elamiskulude katmiseks.

Assigneering katab samuti ajutiste ja lepinguliste töötajate valikumenetluse korraldamise kulud.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja vajalik asutuse toimimiseks, võib pärast konsulteerimist Euroopa Personalivaliku Ametiga seda assigneeringut kasutada ka Euroopa Andmekaitseinspektori enda poolt korraldatavate konkursside otstarbeks.

1 1 2 2   Täiendusõpe

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

72 499

71 498

63 724,00

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Assigneering on ette nähtud personalikoolituse ja ümberõppe korraldamise kulude, sealhulgas institutsioonidevahelisel, institutsioonivälisel või -sisesel tasandil korraldatud keelekursustega seotud kulude katmiseks.

Samuti katab see õppematerjalide ja tehniliste seadmete kulud.

1 1 2 3   Sotsiaalteenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et hüvitada institutsioonidevahelise poliitika raames – lähtudes eelarvelistest võimalustest ja pärast elukoha- või päritoluriigi riiklike saadaolevate hüvitiste ammendamist – puuetega inimeste (ametnike ja teenistuses olevate ajutiste töötajate, nende abikaasade ja ülalpeetavate laste Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses) nõuetekohaselt põhjendatud mittemeditsiinilised kulud, mida puudest tulenevalt vajalikuks peetakse.

1 1 2 4   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

14 844

14 639

11 211,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja selleks õigust omavate muude teenistujate iga-aastase meditsiinilise kontrolliga, sealhulgas selle kontrolli juurde kuuluvate vajalike analüüside ja arstlike läbivaatustega seotud kulutuste katmiseks.

1 1 2 5   Liidu väikelaste keskus ning muud lastesõimed ja lastepäevakodud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

117 356

121 639

115 847,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Andmekaitseinspektori osamaksed liidu väikelaste keskuse ning muude lastesõimede ja lastepäevakodudega seotud kulude hüvitamiseks.

1 1 2 6   Töötajatevahelised suhted ja muud ühiskondlikud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 620

3 570

3 311,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud:

selleks, et katta kõikide selliste algatuste edendamise ja rahalise toetamisega seotud kulud, mis soodustavad sotsiaalseid kontakte eri rahvustest töötajate vahel, näiteks toetused töötajate klubidele, spordi- ja kultuuriringidele, ning et anda panus ka vaba aja veetmiseks mõeldud kohtumisvõimalusi pakkuva alalise struktuuri (kultuuri- ja vabaajategevus jne) kulude kandmiseks,

selleks, et toetada personalikomitee korraldatava tegevuse (kultuuri- ja vabaajategevus, eined jne) kulude katmist.

JAOTIS 2

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

586 437

578 340

567 000,—

2 0 1

Institutsiooni toimimis- ja tegevuskulud

2 0 1 0

Seadmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

101 046

89 789

88 028,—

2 0 1 1

Tarvikud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 524

19 254

12 050,40

2 0 1 2

Muud toimimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

40 615

40 054

0,—

2 0 1 3

Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 053 881

1 039 330

807 464,—

2 0 1 4

Kirjastus- ja teavituskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

166 320

164 024

148 441,30

2 0 1 5

Institutsiooni tegevuskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

114 932

151 127

37 996,47

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

1 496 318

1 503 578

1 093 980,17

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

2 082 755

2 081 918

1 660 980,17

 

Jaotis 2 — Kogusumma

2 082 755

2 081 918

1 660 980,17

PEATÜKK 2 0 —

HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED, SEADMED JA INSTITUTSIOONI TOIMIMISKULUD

2 0 0   Üürikulud, maksud ja muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

586 437

578 340

567 000,00

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja tööruume kasutada võimaldava teise institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud üüri ja kindlustus-, vee-, elektri-, kütte-, puhastus- ja hooldus-, turvamis- ja järelevalve- ning hoonete muude kuludega seotud tasude, sealhulgas kõnealuste tööruumide ümberehituse, remondi ja renoveerimisega seotud kulude katmiseks ühtse määra alusel või proportsionaalselt.

2 0 1   Institutsiooni toimimis- ja tegevuskulud

2 0 1 0   Seadmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

101 046

89 789

88 028,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

seadmed (ostmine ja rentimine), kasutus- ja hoolduskulud, infotehnoloogiaalased teenused, sealhulgas andmetöötlussüsteemide toimimise ja haldamise osas abi andmine ja tarkvara arendamine,

kolmandatele isikutele usaldatud infotehnoloogiaalased toimingud ja muud infotehnoloogiaalaste teenustega seotud kulud, sealhulgas veebilehe arendamine ja haldamine,

telekommunikatsiooniseadmete ostmise, rendile võtmise, korrashoiu ja hooldusega seotud kulud ning muud telekommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas telefoni, telegraafi ja teleksi teel suhtlemise ning elektroonilise andmeedastuse kulud,

tehniliste (turva- ja muude) seadmete ja sisseseadete ning kontoriseadmete (paljundusmasinad ja kalkulaatorid jne) ostmine, asendamine ja hooldus,

mööbli ostmine, hooldus ja väljavahetamine,

muud teenistusruumide sisustamisega seotud esemed ja nendega seotud kulud.

2 0 1 1   Tarvikud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 524

19 254

12 050,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

paberi, ümbrike ning kontoritarvikute ostmine,

postisaadetised, postimaksud, kullerteenuse maksud, postipakid ja avalikkusele jaotamine.

2 0 1 2   Muud toimimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 615

40 054

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Andmekaitseinspektori nimel üldteenuseid, nagu lepingute, palkade ja hüvitiste administreerimine jne, pakkuva institutsiooni üldised halduskulud,

muud jooksvad halduskulud (finantskulud, juriidilised kulud jne).

2 0 1 3   Kirjaliku ja suulise tõlke kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 053 881

1 039 330

807 464,00

Märkused

Euroopa Andmekaitseinspektori ja teenust osutava institutsiooni vahelise halduskoostöö leping.

Assigneering on ette nähtud kõigi kirjaliku ja suulise tõlke kulude ning muude sellega seotud kulude katmiseks.

2 0 1 4   Kirjastus- ja teavituskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

166 320

164 024

148 441,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud kirjastus- ja teavituskulude ning eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

Euroopa Liidu Teatajas avaldamise trükikulud,

erinevate ametlikes keeltes väljaannete trükkimise ja paljundamise kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektorit käsitlev teabematerjal,

muud institutsiooni teavituspoliitikaga (sümpoosionid, seminarid, avalikel üritustel osalemine jne) seotud kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektori eesmärke, tegevust ja rolli käsitlevate teavitustegevuste ja teabekampaaniatega seotud kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektorit külastavate gruppidega seotud kulud.

2 0 1 5   Institutsiooni tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

114 932

151 127

37 996,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

vastuvõttude, esinduskulude ja tutvustavate esemete ostmise kulud,

kohtumiste kulud,

ekspertide ja teiste uurimisrühmadest või töökohtumistest osa võtma kutsutud isikute kutsumisega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ja muud sellega seotud kulud,

pädevate ekspertide ja uurimisinstituutide poolt lepingulisel alusel tehtavate uurimuste ja/või uuringute rahastamise kulud,

Euroopa Andmekaitseinspektori raamatukoguga seotud kulud, sealhulgas eelkõige raamatute ja CD-ROMide ostmine, perioodikaväljaannete ja pressiagentuuride teenuste tellimine ning muud sellega kaasnevad kulud.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 10 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 564 137

7 104 351

5 426 678,68

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul tehtud eelarveotsuste kulude (kulud, mida ei ole võimalik hinnata) katmiseks.

PERSONAL

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

Kategooria ja palgaaste

Euroopa Andmekaitseinspektor

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Kategooria puudub

 

 

 

 

AD 16

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

AD 14

1

 

1

 

AD 13

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

AD 11

3

 

3

 

AD 10

1

 

1

 

AD 9

5

 

4

 

AD 8

7

 

7

 

AD 7

3

 

3

 

AD 6

5

 

3

 

AD 5

1

 

2

 

Kokku AD

26

 

24

 

AST 11

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

AST 9

1

 

1

 

AST 8

1

 

 

 

AST 7

1

 

1

 

AST 6

1

 

2

 

AST 5

3

 

3

 

AST 4

2

 

2

 

AST 3

3

 

2

 

AST 2

3

 

3

 

AST 1

 

 

1

 

Kokku AST

15

 

15

 

Kõik kokku

41

 

39

 

X JAGU

EUROOPA VÄLISTEENISTUS

TULUDE KALKULATSIOON

Euroopa Liidu osalus Euroopa välisteenistuse eelarveaasta 2011 kulude finantseerimisel

Rubriik

Summa

Kulud

464 104 592

Omavahendid

–32 135 541

Nõutav osamaks

431 969 051

OMAVAHENDID

JAOTIS 4

ERINEVAD LIIDU MAKSUD JA SAADAOLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

17 672 000

 

 

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

1 712 000

 

 

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

19 384 000

 

 

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate osamaksed pensioniskeemi

12 751 541

 

 

4 1 1

Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

p.m.

 

 

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

12 751 541

 

 

 

Jaotis 4 — Kogusumma

32 135 541

 

 

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT

PEATÜKK 4 1 —

OSAMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTAJATE TÖÖTASUDELT

4 0 0   Laekumised ametnike ja teiste teenistujate palkade ja toetuste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

17 672 000

 

 

Märkused

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige artikkel 12.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude teenistuses olevate teenistujate palkadele rakendatavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 712 000

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

PEATÜKK 4 1 —   OSAMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate osamaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

12 751 541

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikli 83 lõige 2.

4 1 1   Töötajate pensioniõiguste ümberpaigutused või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikkel 4 ja artikli 11 lõige 2.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike osamaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 107 ning VIII lisa artikli 11 lõige 2 ja artikkel 48.

JAOTIS 5

TULUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0

Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 0 0 2

Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

 

 

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

p.m.

 

 

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 5 1

Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 7 2

Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

5 7 4

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele (EEAS) Euroopa Liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Mitmesugused hüvitised

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu halduskorraldusest laekuv tulu

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

 

Jaotis 5 — Kogusumma

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULUD

PEATÜKK 5 2 —

TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

PEATÜKK 5 5 —

TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLAS- JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist

5 0 0 0   Laekumised transpordivahendite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Tulud teistele institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupadest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULUD

5 1 0   Laekumised mööbli ja seadmete kasutusse andmise eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude maksetest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULUD INVESTEERINGUTEST VÕI ANTUD LAENUDEST, PANGA- JA MUUD INTRESSID

5 2 0   Tulud investeeringutest, institutsiooni kontode panga- ja muud intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 5 —   TULU TEISTELE INSTITUTSIOONIDELE VÕI ASUTUSTELE OSUTATUD TEENUSTE JA TEHTUD TÖÖDE EEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetushüvitiste tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 4 ning VIII lisa artikli 11 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 48.

5 5 1   Sellised tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teise institutsiooni nimel tehtud hoolekandekulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 4   Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele (EEAS) Euroopa Liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Uus artikkel

Tulu, mis on saadud komisjoni rahalisest toetusest Euroopa välisteenistusele, et katta liidu delegatsioonides töötava komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatava komisjoni personali kohalikul tasandil hallatavad kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kasutatakse tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 3 0 0 5.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Mitmesugused hüvitised

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSKORRALDUSEST LAEKUV TULU

5 9 0   Muu halduskorraldusest laekuv tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

JAOTIS 6

LIIDU/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 1

6 1 2

Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 6 3

6 3 1

Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1

Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

 

 

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

 

 

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 3 —

ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 2   Tellimusel tasu eest tehtud töö käigus tekkinud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 3 —   ERIKOKKULEPETEGA SEOTUD OSAMAKSED

6 3 1   Osamaksed Schengeni acquis’ raames – Sihtotstarbeline tulu

6 3 1 1   Islandi ja Norraga sõlmitud raamlepingu raames tekkinud halduskulude osamaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel 18. mail 1999. aastal sõlmitud lepingust viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36) ja eelkõige selle artiklist 12 tulenevate halduskulude osamaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

JAOTIS 7

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Intressid hilinenud maksete eest

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

 

Jaotis 7 — Kogusumma

p.m.

 

 

PEATÜKK 7 0 —

INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

PEATÜKK 7 0 —   INTRESSID HILINENUD MAKSETE EEST

7 0 0   Intressid hilinenud maksete eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

p.m.

 

 

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

p.m.

 

 

 

Jaotis 9 — Kogusumma

p.m.

 

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

32 135 541

 

 

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

 

 

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1

PEAKORTERI PERSONAL

1 1

KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASUD JA MUUD ÕIGUSED

114 789 892

114 789 892

 

 

 

 

1 2

KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

13 973 056

13 973 056

 

 

 

 

1 3

MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

1 943 208

1 943 208

 

 

 

 

1 4

LÄHETUSED

8 581 450

8 581 450

 

 

 

 

1 5

TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

935 291

935 291

 

 

 

 

 

Jaotis 1 — Kogusumma

140 222 897

140 222 897

 

 

 

 

2

PEAKORTERI HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

2 0

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

23 033 432

23 033 432

 

 

 

 

2 1

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

18 207 941

18 207 941

 

 

 

 

2 2

MUUD TEGEVUSKULUD

2 692 988

2 592 988

 

 

 

 

 

Jaotis 2 — Kogusumma

43 934 361

43 834 361

 

 

 

 

3

DELEGATSIOONID

3 0

DELEGATSIOONID

279 947 334

279 947 334

 

 

 

 

 

Jaotis 3 — Kogusumma

279 947 334

279 947 334

 

 

 

 

10

MUUD KULUD

10 0

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

 

 

 

 

 

 

10 1

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

 

 

 

 

 

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

 

 

 

 

 

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

464 104 592

464 004 592

 

 

 

 

JAOTIS 1

PEAKORTERI PERSONAL

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 1 1

1 1 0

Koosseisuliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 1 0 0

Põhipalgad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

89 191 293

 

 

1 1 0 1

Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

370 631

 

 

1 1 0 2

Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

20 288 259

 

 

1 1 0 3

Sotsiaalkindlustus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 767 917

 

 

1 1 0 4

Töötasude paranduskoefitsiendid ja kohandused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

757 663

 

 

1 1 0 5

Ületunnitöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

414 129

 

 

 

Artikkel 1 1 0 — Kogusumma

114 789 892

 

 

 

PEATÜKK 1 1 — KOGUSUMMA

114 789 892

 

 

PEATÜKK 1 2

1 2 0

Koosseisuväliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 2 0 0

Lepingulised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 393 328

 

 

1 2 0 1

Riikide lähetatud eksperdid (tehniline abi)

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

892 679

 

 

1 2 0 2

Praktika

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

338 877

 

 

1 2 0 3

Sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

 

 

1 2 0 4

Renditud töötajad ja erinõunikud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

571 470

 

 

1 2 0 5

Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 031 964

 

 

1 2 0 6

ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt lähetatud ekspertide hüvitised

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 283 612

 

 

1 2 0 7

Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

179 126

 

 

 

Artikkel 1 2 0 — Kogusumma

13 691 056

 

 

1 2 2

Määratlemata otstarbega assigneering

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

282 000

 

 

 

PEATÜKK 1 2 — KOGUSUMMA

13 973 056

 

 

PEATÜKK 1 3

1 3 0

Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0

Värbamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

109 789

 

 

1 3 0 1

Koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

820 818

 

 

1 3 0 2

Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 012 601

 

 

 

Artikkel 1 3 0 — Kogusumma

1 943 208

 

 

 

PEATÜKK 1 3 — KOGUSUMMA

1 943 208

 

 

PEATÜKK 1 4

1 4 0

Lähetused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 581 450

 

 

 

PEATÜKK 1 4 — KOGUSUMMA

8 581 450

 

 

PEATÜKK 1 5

1 5 0

Töötajate abistamise meetmed

1 5 0 0

Sotsiaalteenused ja töötajate abistamise meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

143 658

 

 

1 5 0 1

Meditsiiniteenistus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

271 565

 

 

1 5 0 2

Restoranid ja sööklad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

24 474

 

 

1 5 0 3

Lastesõimed ja pikapäevarühmad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

495 594

 

 

1 5 0 4

Muud sotsiaalkulutused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

 

 

 

Artikkel 1 5 0 — Kogusumma

935 291

 

 

 

PEATÜKK 1 5 — KOGUSUMMA

935 291

 

 

 

Jaotis 1 — Kogusumma

140 222 897

 

 

PEATÜKK 1 1 —

KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASUD JA MUUD ÕIGUSED

PEATÜKK 1 2 —

KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

PEATÜKK 1 3 —

MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 1 4 —

LÄHETUSED

PEATÜKK 1 5 —

TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

PEATÜKK 1 1 —   KOOSSEISULISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASUD JA MUUD ÕIGUSED

Märkused

Käesoleva peatüki assigneeringuid eelarveaastaks on hinnatud Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelu alusel.

Võtmaks arvesse asjaolu, et kõik Euroopa välisteenistuse ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohad ei ole kogu aeg täidetud, kohaldatakse töötasude, toetuste ja maksete suhtes ühtse määrana vähendamist.

1 1 0   Koosseisuliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 1 0 0   Põhipalgad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

89 191 293

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate põhipalkade rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 1   Personalieeskirjades sätestatud ametiga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

370 631

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

sekretariaaditoetusi,

majutus- ja transporditoetusi,

kindlasummalisi sõiduraha hüvitisi,

hüvitisi vahetustega töö või valveaja eest ametniku töökohal või kodus,

muid hüvitisi ja tagasimakseid,

ületunnitööd (autojuhid).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 2   Personalieeskirjades sätestatud isikliku olukorraga seonduvad rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 288 259

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

kodumaalt lahkumise ja välismaal elamise toetusi,

majapidamis-, lapse- ja koolitoetusi,

lapsehoolduspuhkuse või perepuhkuse toetusi,

töökohast päritolukohta sõidu kulude hüvitamine ametnikule või ajutisele teenistujale, tema abikaasale ning tema ülalpeetavatele,

muid hüvitisi ja toetusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 3   Sotsiaalkindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 767 917

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige selleks, et katta ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate

haigus-, õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ja institutsiooni maksed, mis võimaldavad ajutistel töötajatel luua või säilitada pensioniõigused nende päritoluriigis.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 4   Töötasude paranduskoefitsiendid ja kohandused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

757 663

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate puhul selliste korrigeerimiskoefitsientide mõju katmiseks, mida kohaldatakse töötasule ja osale tasudest, mis kantakse üle teise riiki kui töökohariik.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 1 0 5   Ületunnitöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

414 129

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ületunnitöö tasustamisega seotud kulude katmiseks vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele ning Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 56 ja VI lisa.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 2 —   KOOSSEISUVÄLISTE TÖÖTAJATE TÖÖTASU JA MUUD ÕIGUSED

1 2 0   Koosseisuväliste töötajate töötasu ja muud õigused

1 2 0 0   Lepingulised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 393 328

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepinguliste töötajate (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste töötajate töötasule kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju rahastamiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 1   Riikide lähetatud eksperdid (tehniline abi)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

892 679

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud riikide lähetatud ekspertide (välja arvatud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas) hüvitiste ja halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

1 2 0 2   Praktika

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

338 877

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantide stipendiumi, õpingutega seotud sõidu- ja lähetuskulude ning praktika ajal õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 3   Sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi nende teenuste kulude katmiseks, mida osutavad isikud, kes ei ole seotud institutsiooniga ja kelleks on eelkõige

mitmesuguseid teenuseid osutav abipersonal,

lisapersonal kohtumisteks Luxembourgis ja Strasbourgis,

töötingimuste valdkonna eksperdid.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 2 0 4   Renditud töötajad ja erinõunikud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

571 470

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud peamiselt renditud töötajate ja erinõunike (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasude, tööandja poolt eri sotsiaalkindlustussüsteemidesse tehtavate maksete ning selliste töötajate töötasule kohaldatavate korrigeerimiskoefitsientide mõju rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

1 2 0 5   Riikide lähetatud sõjaliste ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 031 964

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt Euroopa Liidu sõjalisse staapi lähetatud sõjaliste ekspertide tasude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2003/479/EÜ, 16. juuni 2003, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks 25. juuni 1997. aasta ja 22. märtsi 1999. aasta otsused ning otsus 2001/41/EÜ ja otsus 2001/496/ÜVJP (ELT L 160, 28.6.2003, lk 72).

1 2 0 6   ÜJKP/ÜVJP raames riikide poolt lähetatud ekspertide hüvitised

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 283 612

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames lähetatud riikide ekspertide tasude rahastamiseks, eelkõige ühelt poolt kriisiohjamise ja teiselt poolt teabealase julgeoleku valdkonnas.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

1 2 0 7   Erinõunikud ÜJKP/ÜVJP valdkonnas

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

179 126

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste erinõunike tasude rahastamiseks, kelle Euroopa välisteenistus on ametisse nimetanud eriülesannete täitmiseks ÜJKP/ÜVJP raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige artiklid 5, 119 ja 120.

1 2 2   Määratlemata otstarbega assigneering

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

282 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelarveaasta jooksul nõukogu otsustest tulenevate töötasude korrigeerimise kulude katmiseks.

Assigneering on määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki asjakohastele eelarveridadele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 1 3 —   MUUD PERSONALIJUHTIMISEGA SEOTUD KULUD

1 3 0   Personalijuhtimise kulud

1 3 0 0   Värbamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

109 789

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

otsuse 2002/621/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside korraldamise kulud, vestlusele kutsutud kandidaatide sõidu- ja elamiskulud ning tööle värbamise arstliku läbivaatuse kulud,

ajutiste töötajate, abipersonali ja kohaliku personali valiku protseduuride korraldamise kulud.

Kui see on põhjendatud ametikohast tulenevate vajadustega ja kui on konsulteeritud Euroopa Personalivaliku Ametiga, võib seda assigneeringut kasutada konkursside korraldamiseks institutsiooni enda poolt,

uue töökoha leidmise meetmete kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 27–31 ja 33 ning III lisa.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53) ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

1 3 0 1   Koolitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

820 818

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

institutsioonidevaheliste ja institutsioonidesiseste täiendus- ja ümberõppe, sealhulgas keelekursuste korraldamine,

ametnike seminaride ja konverentside osavõtumaksud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames kursustel, konverentsidel ja kongressidel osalemise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 24a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu otsus 2000/178/ÜVJP, 28. veebruar 2000, eeskirjade kohta, mida kohaldatakse nõukogu peasekretariaati lähetatud riikide sõjaliste ekspertide suhtes vaheperioodil (EÜT L 57, 2.3.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

1 3 0 2   Tööle asumise, teisele tööle üleviimise ja töölt lahkumisega seotud, personalieeskirjades sätestatud rahalised õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 012 601

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate (ning nende perekonnaliikmete) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses teenistusse asumisega, teenistusest lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale, mille korral muutub töökoha asukoht,

sisseseadmis- või ümberasumistoetus ja kolimiskulud ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele, kes on pidanud vahetama elukohta pärast tööle asumist või pärast nende teisele tööle üleviimist või pärast töölt lõplikku lahkumist, millele järgneb teise elukohta ümberasumine,

päevarahad ametnikele, ajutistele ja lepingulistele töötajatele, kes tõendavad, et pärast tööle asumist on nad pidanud vahetama elukohta,

teenistusest vabastamise hüvitis katseajal olevale ametnikule, kes vabastatakse töölt ilmse sobimatuse tõttu,

hüvitis ajutise või lepingulise töötaja lepingu lõpetamise korral institutsiooni poolt.

Assigneering on ette nähtud ka selliste toetuste rahastamiseks, mida makstakse ametnikele

reservi arvamise korral seoses töökohtade arvu vähendamisega institutsioonis,

teenistuskoha huvides astme AD 16 või AD 15 ametniku pensionile jäämisel.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 41 ja 50 ning IV lisa.

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 64 ja 72.

Nõukogu 30. septembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1747/2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Liidu Nõukogu koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses institutsiooni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 5).

PEATÜKK 1 4 —   LÄHETUSED

1 4 0   Lähetused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 581 450

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

Euroopa välisteenistuse ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate ning erinõunike lähetuskulud ja ametireisid, sõidukulud, päevarahad ning lähetusega kaasnevad või erakorralised kulud,

Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames tekkinud lähetuskulud,

ÜJKP/ÜVJP valdkonna riikide lähetatud ekspertide ja erinõunike lähetuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige VII lisa artiklid 11, 12 ja 13.

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

PEATÜKK 1 5 —   TÖÖTAJATE ABISTAMISE MEETMED

1 5 0   Töötajate abistamise meetmed

1 5 0 0   Sotsiaalteenused ja töötajate abistamise meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

143 658

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

meetmed eriti raskes olukorras olevatele ametnikele ja muudele töötajatele abi andmiseks,

töötajatevaheliste sotsiaalsete kontaktide kulud.

Assigneering on ette nähtud puudega inimeste abistamise poliitika raames antava abi katmiseks puudega inimestele, kes on

teenistuses olevad ametnikud,

teenistuses olevate ametnike abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades määratletud tähenduses.

Assigneering võimaldab eelarve raames olemasolevate rahaliste vahendite piires ja pärast seda, kui on arvesse võetud elukoha- või päritoluriigist saadavad hüvitised, hüvitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vajalikud mittemeditsiinilised kulud, mis on tingitud puudest.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artiklid 24 ja 76.

1 5 0 1   Meditsiiniteenistus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

271 565

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

meditsiinikeskuste tegevuskulud, lastesõimede tarbe- ja hooldusvahendite ning ravimite kulud, arstliku läbivaatuse ja invaliidsuskomitee ning prillidega seotud kulud,

teatud meditsiiniliselt hädavajalike töövahendite soetamise kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 59 ja II lisa artikkel 8.

1 5 0 2   Restoranid ja sööklad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

24 474

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide ja sööklate rentniku osutatud teenuste eest makstava tasu katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 5 0 3   Lastesõimed ja pikapäevarühmad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

495 594

 

 

Märkused

Antud assigneering on ette nähtud lasteaia ja muude lastesõimede ning lasteasutuste Euroopa välisteenistuse osamakse katmiseks (tasutakse komisjonile ja/või nõukogule).

Vanemate osamaksudest ja vanemate tööandjateks olevate asutuste osamaksudest laekuvatest tuludest tulenev sihtotstarbeline tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

1 5 0 4   Muud sotsiaalkulutused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud töötajate ja nende perekondade kasuks tehtavate muude sotsiaalkulutuste katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

JAOTIS 2

PEAKORTERI HOONED, SEADMED JA TEGEVUSKULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

PEATÜKK 2 0

2 0 0

Hooned

2 0 0 0

Üür ja iga-aastased liisingumaksed

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

12 848 235

12 848 235

 

 

 

 

2 0 0 1

Kinnisvara ostmine

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 0 0 2

Sisustus- ja paigaldustööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

331 449

331 449

 

 

 

 

2 0 0 3

Hoonete turvalisusega seotud tööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

155 000

155 000

 

 

 

 

2 0 0 4

Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

5 000

5 000

 

 

 

 

 

Artikkel 2 0 0 — Kogusumma

13 339 684

13 339 684

 

 

 

 

2 0 1

Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0

Puhastus- ja hooldustööd

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

2 013 473

2 013 473

 

 

 

 

2 0 1 1

Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

843 512

843 512

 

 

 

 

2 0 1 2

Hoonete turvalisus ja valve

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

6 597 464

6 597 464

 

 

 

 

2 0 1 3

Kindlustus

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

38 096

38 096

 

 

 

 

2 0 1 4

Muud hoonetega seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

201 203

201 203

 

 

 

 

 

Artikkel 2 0 1 — Kogusumma

9 693 748

9 693 748

 

 

 

 

 

PEATÜKK 2 0 — KOGUSUMMA

23 033 432

23 033 432

 

 

 

 

PEATÜKK 2 1

2 1 0

Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0

Seadmete ja tarkvara ostmine

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

7 065 087

7 065 087

 

 

 

 

2 1 0 1

Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

5 605 276

5 605 276

 

 

 

 

2 1 0 2

Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

2 387 912

2 387 912

 

 

 

 

2 1 0 3

Telekommunikatsioon

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

2 339 004

2 339 004

 

 

 

 

 

Artikkel 2 1 0 — Kogusumma

17 397 279

17 397 279

 

 

 

 

2 1 1

Mööbel

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

381 307

381 307

 

 

 

 

2 1 2

Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0

Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

117 138

117 138

 

 

 

 

2 1 2 1

Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

16 101

16 101

 

 

 

 

2 1 2 2

Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

94 101

94 101

 

 

 

 

 

Artikkel 2 1 2 — Kogusumma

227 340

227 340

 

 

 

 

2 1 3

Transport

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

202 015

202 015

 

 

 

 

 

PEATÜKK 2 1 — KOGUSUMMA

18 207 941

18 207 941

 

 

 

 

PEATÜKK 2 2

2 2 0

Konverentsid, kongressid ja koosolekud

2 2 0 0

Konverentside ja kongresside korraldamine

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

480 343

480 343

 

 

 

 

2 2 0 1

Sisekoosolekud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

114 938

114 938

 

 

 

 

2 2 0 2

Vastuvõtu- ja esinduskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

98 910

98 910

 

 

 

 

2 2 0 3

Delegatsioonide sõidukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 0 4

Mitmesugused sõidukulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

16 000

16 000

 

 

 

 

2 2 0 5

Reisimisega seotud halduskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

10 000

10 000

 

 

 

 

2 2 0 6

Mitmesugused koosolekutega seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

18 000

18 000

 

 

 

 

 

Artikkel 2 2 0 — Kogusumma

738 191

738 191

 

 

 

 

2 2 1

Teave

2 2 1 0

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

410 875

410 875

 

 

 

 

2 2 1 1

Euroopa Liidu Teataja

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 1 2

Üldväljaanded

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

105 546

105 546

 

 

 

 

2 2 1 3

Teave ja avalikud üritused

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

35 000

35 000

 

 

 

 

 

Artikkel 2 2 1 — Kogusumma

551 421

551 421

 

 

 

 

2 2 2

Keeletalitused

2 2 2 0

Kirjalik tõlge

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 2 1

Suuline tõlge

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 2 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 3

Muud kulud

2 2 3 0

Kontoritarbed

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

314 752

314 752

 

 

 

 

2 2 3 1

Postikulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

87 973

87 973

 

 

 

 

2 2 3 2

Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

138 496

138 496

 

 

 

 

2 2 3 3

Institutsioonidevaheline koostöö

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 3 4

Kolimiskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

125 253

125 253

 

 

 

 

2 2 3 5

Finantskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

p.m.

p.m.

 

 

 

 

2 2 3 6

Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

126 902

126 902

 

 

 

 

2 2 3 7

Muud tegevuskulud

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

10 000

10 000

 

 

 

 

2 2 3 8

Ettevalmistav tegevus Euroopa välisteenistuse jaoks ELi vahendusrühma loomiseks

 

 

 

 

 

 

Liigendatud assigneeringud

600 000

500 000

 

 

 

 

 

Artikkel 2 2 3 — Kogusumma

1 403 376

1 303 376

 

 

 

 

 

PEATÜKK 2 2 — KOGUSUMMA

2 692 988

2 592 988

 

 

 

 

 

Jaotis 2 — Kogusumma

43 934 361

43 834 361

 

 

 

 

PEATÜKK 2 0 —

HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

PEATÜKK 2 1 —

INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

PEATÜKK 2 2 —

MUUD TEGEVUSKULUD

PEATÜKK 2 0 —   HOONED JA NENDEGA SEOTUD KULUD

2 0 0   Hooned

2 0 0 0   Üür ja iga-aastased liisingumaksed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 848 235

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete üüri ja maksude ning koosolekuruumide, ladude ja parkimiskohtade üüri rahastamiseks Brüsselis.

Assigneering on ette nähtud ka hoonete või hooneosade iga-aastasteks liisingumakseteks vastavalt kehtivatele või ettevalmistatavatele lepingutele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

2 0 0 1   Kinnisvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonete ostmise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 2   Sisustus- ja paigaldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

331 449

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud teenistusruumide sisustamise tööde kulude katmiseks, eelkõige:

teenistusruumide sisustamiseks ja ümberkujundamiseks kooskõlas tegevusalaste nõuetega,

teenistusruumide ja tehniliste seadmete kohandamiseks kehtivate ohutus- ja tervishoiunõuete standarditega vastavusse viimise eesmärgil.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

2 0 0 3   Hoonete turvalisusega seotud tööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

155 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud isikute ja vara füüsilise ja materiaalse turvalisusega seotud hoonete sisustamise tööde kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 0 4   Hoonete soetamisele, ehitamisele ja sisustamisele eelnevad kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas ekspertide poolt Euroopa välisteenistuse hoonete kohandamise ja laiendamise kohta tehtud uuringutega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1   Hoonetega seotud kulud

2 0 1 0   Puhastus- ja hooldustööd

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 013 473

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste puhastus- ja hooldustööde kulude katmiseks:

büroode, töökodade ja ladude (kaasa arvatud kardinad, seinakatted, vaibad, ribakardinad jne) puhastamine,

kulunud kardinate, seinakatete ja vaipade väljavahetamine,

värvimine,

mitmesugused hooldustööd,

tehniliste sisseseadete remontimise tööd,

tehnilised seadmed,

mitmesuguste tehniliste sisseseadete (õhukonditsioneerid, küte, jäätmekäitlus, liftid) hooldamise lepingud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 1   Vesi, gaas, elektrienergia ja küte

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

843 512

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud vee-, gaasi-, elektrienergia- ja küttekulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 2   Hoonete turvalisus ja valve

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 597 464

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete turvalisuse ja valvega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 3   Kindlustus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

38 096

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse poolt kasutatavate hoonete jaoks kindlustusettevõtetega sõlmitud lepingute kohaste maksete rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 0 1 4   Muud hoonetega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

201 203

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud hoonetega (k.a Cortenbergi ja ER-hoonega) seotud ja käesoleva peatüki muudes artiklites määratlemata muude jooksvate kulude, eelkõige jäätmete koristamise, märgutahvlite, eriasutuste kontrollidega jne seotud kulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 1 —   INFORMAATIKA, SEADMED JA MÖÖBEL

2 1 0   Informaatika ja telekommunikatsioon

2 1 0 0   Seadmete ja tarkvara ostmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 065 087

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara ostu ja liisingukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu asepeasekretäri 18. detsembri 2000. aasta otsus teabeturbe üksuse (Infosec) asutamise kohta.

2 1 0 1   Arvutisüsteemide töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 605 276

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvutikonsultatsiooniasutuste poolt arvutisüsteemide ning rakendustarkvara töö ja arendamisega seotud abitööde ja koolituste kulude katmiseks (kaasa arvatud kasutajatugi).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 2   Seadmete ja tarkvara teenindus ja hooldus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 387 912

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud arvuti riistvara ja -süsteemide ning rakendustarkvara hoolduse ja korrashoiuga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 0 3   Telekommunikatsioon

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 339 004

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud side- ja andmeedastamisteenuste tellimise ja kasutamise kulude rahastamiseks.

Telefonikulude arvestuses võeti hinnangute koostamisel arvesse korduvkasutuse tasuvust.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 1   Mööbel

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

381 307

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

mööbli ja erimööbli ostmine,

sellise mööbli väljavahetamine, mis on ostetud vähemalt 15 aastat tagasi või mida ei saa taaskasutada,

mööbli üürimine missioonide ajal ja väljaspool Euroopa välisteenistuse ruume toimuvate koosolekute korral,

mööbli hooldus ja remont.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2   Tehniline varustus ja seadmed

2 1 2 0   Tehnilise varustuse ja seadmete ost ja väljavahetamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

117 138

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste, eelkõige arhiveerimise, ostuosakonna, turvalisuse, konverentsitehnika, sööklate ja hoonetega seotud tehniliste püsi- või teisaldatavate seadmete ja varustuse ostu või väljavahetamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 1   Tehnilise varustuse ja seadmete töö ja arendamisega seotud sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 101

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud konverentside ja sööklatega seotud tehnilise abi ja järelevalve kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 2 2   Tehnilise varustuse ja seadmete üürimine, teenindus, hooldus ja remont

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

94 101

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise varustuse ja seadmete üürimise kulude, samuti nende teeninduse, hoolduse ja remondiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 1 3   Transport

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

202 015

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud muu hulgas järgmiste kulude katmiseks:

autopargi soetamine, liisimine ja väljavahetamine,

autode üürimise kulud, kui ei ole võimalik kasutada Euroopa välisteenistuse käsutuses olevaid transpordivahendeid, eelkõige lähetuste käigus,

ametiautode hooldamise ja remontimise kulud (kütuse, rehvide jms ost).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

PEATÜKK 2 2 —   MUUD TEGEVUSKULUD

2 2 0   Konverentsid, kongressid ja koosolekud

2 2 0 0   Konverentside ja kongresside korraldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

480 343

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud konverentside ja kongresside korraldamise kulude rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

2 2 0 1   Sisekoosolekud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

114 938

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekutel pakutavate jookide ja vahetevahel suupistete kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 2   Vastuvõtu- ja esinduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

98 910

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsiooni vastuvõtu- ja esinduskohustusest tulenevate kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 0 3   Delegatsioonide sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud eesistujariigile ja delegatsioonidele eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral tekkinud sõidukulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/78/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 1).

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 31/2008 nõukogu liikmete saadikute sõidukulude hüvitamise kohta.

2 2 0 4   Mitmesugused sõidukulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, ÜJKP/ÜVJP rakendamisega seoses tekkinud mitmesuguste halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäri otsus nr 21/2009 lähetuskulude hüvitamise kohta isikutele, kes ei ole Euroopa Liidu Nõukogu töötajad.

2 2 0 5   Reisimisega seotud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000

 

 

Märkused

Antud eelarvereale kirjendatavad assigneeringud on ette nähtud liidu välisasjade- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt kokku kutsutud või lähetusele saadetud ÜJKP/ÜVJP valdkonna ekspertide sõidu- ja majutuskulude rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ÜJKP/ÜVJP raames reisimise korral, väljaspool Euroopa välisteenistuse peakorterit tekkinud ettenägematute kulude rahastamiseks: ruumide ja tehniliste sisseseadete ajutine üürimine, tõlkimine ja tõlge, telekommunikatsioonikulud ja muud mitmesugused koosolekutega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2007/829/EÜ, 5. detsember 2007, mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju (ELT L 327, 13.12.2007, lk 10).

2 2 0 6   Mitmesugused koosolekutega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

18 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosolekukulude ning muude, teiste punktide all eraldi määratlemata, ÜJKP/ÜVJP rakendamisega seoses tekkinud mitmesuguste halduskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1   Teave

2 2 1 0   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

410 875

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

raamatute ja muude trükiste ja/või elektrooniliste väljaannete ost raamatukogu jaoks,

ajalehtede, ajakirjade, nende sisuanalüüse esitavate teenuste ja muude elektrooniliste väljaannete (välja arvatud ajakirjandusagentuurid) tellimine; assigneering katab samuti kõnealuste väljaannete püsikoopiatena või elektroonilisel kujul taasesitamisest ja ringlusesse laskmisest tulenevad autoriõigusega seotud kulud,

kulud seoses juurdepääsuga välistele dokumentide ja statistilistele andmebaasidele,

uudisteagentuuride teletaibivastuvõtjate abonementtasud,

raamatute köitmine ja muud väljaannete ning ajakirjade säilitamiseks vajalikud kulud.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu sõjalise staabi pädevuse raames uuringute, spetsiaalse ekspertiisi, dokumentatsiooni ja andmete saamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP, 22. jaanuar 2001, Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta (EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

2 2 1 1   Euroopa Liidu Teataja

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende tekstidekoostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ning levitamise kulude rahastamiseks, mida Euroopa välisteenistus on kohustatud Euroopa Liidu Teatajas avaldama.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 2   Üldväljaanded

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

105 546

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa välisteenistuse ja Euroopa välisteenistuse ÜJKP/ÜVJP väljaannete (peale Euroopa Liidu Teatajas avaldatavate) liikmesriikide ametlikes keeltes koostamise, kas traditsioonilisel (paberil või filmil) või elektroonilisel kujul väljaandmise ja levitamise kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 1 3   Teave ja avalikud üritused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

erinevate teabealaste tegevuste ja avalike suhete kulud,

institutsiooni tegevustega seotud väljaannetest ja avalikest üritustest teavitamise kulud, kaasa arvatud abijuhtimise ja infrastruktuuri kulud,

ÜJKP/ÜVJP valdkonna teavitamiskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2   Keeletalitused

2 2 2 0   Kirjalik tõlge

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni poolt Euroopa välisteenistusele osutatud kirjaliku tõlke teenuste rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 2 1   Suuline tõlge

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Kõnealune assigneering on ette nähtud komisjoni tõlkide poolt Euroopa välisteenistusele osutatud suulise tõlke teenuse rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka poliitika- ja julgeolekukomitee ning sõjalise komitee koosolekute ja muude konkreetselt ÜJKP/ÜVJP raames peetavate koosolekute korral Euroopa välisteenistusele komisjoni tõlkide poolt osutatud teenuste rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

Õiguslik alus

Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus nr 111/2007 suulise tõlkimise kohta Euroopa Ülemkogul, nõukogus ja selle ettevalmistusorganites.

2 2 3   Muud kulud

2 2 3 0   Kontoritarbed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

314 752

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

paberi soetamine,

valguskoopiad ja teenustasud,

paber ja kontoritarbed (iga päev kasutatavad kontoritarbed),

trükitud materjalid,

kirjade saatmiseks vajalikud tarvikud (ümbrikud, pakkepaber, postifrankeerimismasinad),

dokumentide paljundustöökoja tarvikud (printeritahm, ofsetivormid, filmid ja kemikaalid plaatide valmistamiseks).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 1   Postikulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

87 973

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud posti- ja kättetoimetamiskulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 2   Uuringute, uurimuste ja konsultatsioonide kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

138 496

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud lepingute alusel väljastpoolt kaasatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide uurimuste ja konsultatsioonide kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 3   Institutsioonidevaheline koostöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud institutsioonidevaheliste tegevustega seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 4   Kolimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

125 253

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolimise ja varustuse transpordiga seotud kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 5   Finantskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide finantskulude, eelkõige pangakulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 6   Õigusabikulud, kahjutasud ja kompensatsioonid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

126 902

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

võimalikud Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu ja avaliku teenistuse kohtu poolt Euroopa välisteenistuse kanda jäetud kulud ning kohtus Euroopa välisteenistust esindavate lepinguliste juristide kulud,

lepinguliste juristidega konsulteerimise kulud,

kahjutasud, intressid ja kompensatsioonid, mida Euroopa välisteenistus võib olla kohustatud maksma.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 7   Muud tegevuskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmise katmiseks:

kindlustusmaksed, välja arvatud hoonete kindlustusmaksed, mida arvestatakse punktis 2 0 1 3,

konverentsi teenindava personali ja turvatöötajate töörõivaste ning töökodade ja siseteenuste töötajate töövahendite ostu ja töörõivaste parandamise ning hooldamise kulud,

Euroopa välisteenistuse osalemine selliste ühenduste kulude rahastamises, kelle tegevus on otseselt seotud liidu institutsioonide tegevusega,

muud eelnevates rubriikides eraldi määratlemata tegevuskulud.

Assigneering on ette nähtud ka eelkõige Cortenbergi ja ER-hoone eest vastutavate julgeolekutöötajate vormirõivaste ja rõivamanuste soetamise rahastamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa: p.m.

2 2 3 8   Ettevalmistav tegevus Euroopa välisteenistuse jaoks ELi vahendusrühma loomiseks

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Ettevalmistav tegevus peaks kestma kaks aastat ja selle kogueelarve peaks olema 1 000 000 eurot, mis peaks võimaldama komisjonil teha välisekspertide abiga ettevalmistusi ELi vahendusrühma loomiseks tulevase Euroopa välisteenistuse osana ELi vahendustegevuse ja dialoogi-alase suutlikkuse suurendamise kontseptsiooni kohaselt,

arendades ja muutes kättesaadavaks koolituse ja sisemise suutlikkuse suurendamise võimalused vahendustegevuse ja dialoogiga seotud ülesannetega seoses ning samuti olukorraga kursis olemiseks Euroopa välisteenistuse peakorteri personali, missioonidele lähetatud liidu personali ja delegatsioonide juhtide ning nende töötajate jaoks;

tegeledes teadmushaldusega, sealhulgas saadud õppetundide, parimate tavade väljaselgitamise ja suuniste väljatöötamisega;

tehes ettevalmistusi vahendamis- ja dialoogi pidamise protsessides kasutatavate ekspertide nimekirja koostamiseks, võttes arvesse ÜRO ja teiste organisatsioonide tehtavat tööd selliste nimekirjade koostamisel.

Ettevalmistavat tegevust tuleks käsitada esimese sammuna selleks, et tugevdada ja pakkuda püsivat toetust vahendusalgatustele, suurendades kõigepealt liidu sisemist suutlikkust, kuid jätmata kõrvale välis- ja lepinguliste ekspertide teadmistest saadavat tuge. Ettevalmistavale tegevusele peaks järgnema hindamine, analüüs ja võimalik et ka otsused vahendusrühma ametliku loomise kohta Euroopa välisteenistuse sees.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

JAOTIS 3

DELEGATSIOONID

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK 3 0

3 0 0

Delegatsioonid

3 0 0 0

Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

94 407 518

 

 

3 0 0 1

Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

52 708 170

 

 

3 0 0 2

Muud personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

21 155 943

 

 

3 0 0 3

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

88 198 482

 

 

3 0 0 4

Muud halduskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

23 477 221

 

 

3 0 0 5

Komisjoni rahaline toetus delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

 

 

 

Artikkel 3 0 0 — Kogusumma

279 947 334

 

 

 

PEATÜKK 3 0 — KOGUSUMMA

279 947 334

 

 

 

Jaotis 3 — Kogusumma

279 947 334

 

 

PEATÜKK 3 0 —

DELEGATSIOONID

PEATÜKK 3 0 —   DELEGATSIOONID

3 0 0   Delegatsioonid

3 0 0 0   Koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

94 407 518

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ametikohtade loetelus ettenähtud ametikohtadel töötavate ametnike ja ajutiste töötajate kulude katmiseks:

põhipalgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused hüvitised ja toetused;

ületunnitöö;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega töötasude suhtes;

kulud, mis tulenevad nende töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa välisteenistuse vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning muid finantstingimusi.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusega vastu võetud puudega inimeste töölevõtmise tegevuseeskiri.

3 0 0 1   Koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

52 708 170

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

kohaliku ja/või lepingulise tööjõu töötasud, ning sotsiaalkindlustusmaksed ja hüvitised, mida peab tasuma tööandja;

tööandja sissemaksed seoses kohaliku personali täiendava sotsiaalkindlustuskattega;

renditud tööjõu või vabakutseliste töötajate teenused.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

3 0 0 2   Muud personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 155 943

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud noorte (ülikooli lõpetanud) ekspertide lähetamisega Euroopa Liidu delegatsioonidesse;

kulud, mis on seotud liikmesriikide või kolmandate riikide noortele diplomaatidele mõeldud seminaride korraldamisega;

kulud, mis on seotud liikmesriikide ametnike lähetamise või ajutise tööle määramisega delegatsioonidesse.

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

töötajate ning nende perekonnaliikmete sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise või töölt lahkumisega, kui sellega kaasneb töökoha muutumine;

kolimiskulud, mis hüvitatakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

muu personaliga seotud mitmesugused kulud ja toetused, sh õigusnõustamine;

ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate värbamise menetlusega seotud kulutused, sh avaldamiskulud, sõidu- ja elamiskulud ning katsetele ja intervjuule kutsutud kandidaatide õnnetusjuhtumikindlustus, ning rühmaviisiliste värbamiskatsete ning värbamiseelsete terviseuuringute korraldamisega seotud kulud;

delegatsioonidesse paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine, väljavahetamine, ümberkorraldamine ning hooldamine;

kulud, mis on seotud ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate iga-aastaste terviseuuringute ning nende käigus tehtavate analüüside ja katsetega, kulud, mis on seotud meditsiinilise ja hambaravialase nõustamisega, ning kulud, mis tulenevad AIDSiga seotud meetmete rakendamisest töökohal;

kultuuriürituste ning ühiskondlike suhete sõlmimisele kaasa aitavad algatused,

kindlasummaline toetus, mida makstakse ametnikele, kelle ametiülesanded toovad kaasa regulaarseid esinduskulusid, ning selliste kulude hüvitamine, mida kannavad volitatud ametnikud komisjoni ja/või Euroopa välisesinduse esindamisel teenistuse huvides ning seoses oma ametiülesannetega (liidu territooriumil asuvate delegatsioonide puhul kaetakse majutuskulud osaliselt kindlasummalisest esindustoetusest);

ametnike ja muude töötajate lähetustega seotud transpordikulud ning lähetuste päevarahad ja kaasnevad täiendavad või erakorralised kulud;

meditsiinilise evakueerimisega seotud transpordikulud ja päevarahad;

kriisiolukordadest põhjustatud kulud, sealhulgas reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

kulutused üld- ja keelekoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning institutsiooni töö tulemuslikkust;

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, planeerimise, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

institutsiooni korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, ning õppematerjalid);

kursuste korraldamise praktiliste ja logistiliste aspektidega seotud kulud, sealhulgas ruumide, transpordi ja seadmete üürimine väljaõppe ning kohalike ja piirkondlike seminaride jaoks, samuti mitmesugused asjaomased kulud, nagu joogid ja suupisted;

konverentsidel ja sümpoosionidel osalemise kulud ning kutse- ja teadusorganisatsioonide liikmemaksud;

väljaannete ja teabe, vastavate internetilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

3 0 0 3   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

88 198 482

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

ajutised majutustoetused ja päevarahad;

väljaspool liitu asuvate delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad kontoriruumidena väljaspool liitu asuvad delegatsioonid või väljapoole liitu tööle määratud ametnikud: üür (kaasa arvatud ajutine majutus) ja maksud, kindlustusmaksed, remont ning kapitaalremont, inimeste ja kaupade julgeolekuga seotud korralised kulutused (kodeerimismasinad, seifid, aknatrellid jne);

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad väljaspool liitu asuvad delegatsioonid kontoriruumidena või delegatsioonide töötajad eluruumidena, vee, gaasi, elektrienergia ning kütuse eest makstavad tasud, hooldus- ja parandustööd, teisaldamine, remont ning muud korralised kulutused (tänavate korrashoiu ning prügiveo eest makstavad kohalikud maksud ning tähiste ja viitade ost);

liidu territooriumil asuvate delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

delegatsioonide kontoriruumidena kasutatavate mis tahes hoonete või hooneosade puhul: üür, vee, gaasi, elektrienergia ning kütteenergia eest makstavad tasud, kindlustusmaksed, hooldus- ja parandustööd, remont ja kapitaalremont, julgeolekukulud, eelkõige valvelepingud, kustutite üürimine ja täitmine, tuletõrjevarustuse ostmine ja hooldus ning tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamine, kohustuslike kontrollimistega seotud kulud jne;

ametnike kasutuses olevate hoonete ja hooneosade puhul: eluasemete turvalisusega seotud kulude hüvitamine;

ehituskruntide ja hoonete soetamise (ostmine või liisimine) või kontori- või eluruumide ehitamisega seotud kulud, sh esialgsete uuringute eest makstavad ning muud mitmesugused tasud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

3 0 0 4   Muud halduskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 477 221

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste väljaspool liitu asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvate Euroopa Liidu delegatsioonide kulude katmiseks:

mööbli ja seadmete, eelkõige audiovisuaal-, arhiivi-, trüki-, raamatukogu-, suulise tõlke ning eriotstarbeliste kontoritarvete (koopiamasinad, skanner-printerid, faksimasinad jne) ost, üürimine, liisimine, hooldus ning remont ning selliste seadmete kohta käiva dokumentatsiooni ja nendega seotud tarvikute soetamine;

tehnilise varustuse, nagu generaatorite, kliimaseadmete jne ost, hooldus ja remont ning varustuse paigaldamine delegatsioonide üldkasutatavatesse ruumidesse;

sõidukite, sh tööriistade ost, asendamine, üürimine, liisimine, hooldus ja remont;

sõidukite kindlustusmaksed;

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost ning ajakohastamine, ajalehtede, ajakirjade ning erinevate väljaannete abonementtasud, köitmiskulud ning muud perioodikaväljaannete säilitamisega seotud kulud;

uudisteagentuuridele tehtud tellimuste kulud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning paljundustarvikute ost ning trükiteenuste ostmine institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt;

seadmete transport ja tollivormistus, portjeede, autojuhtide jne vormirõivaste ost ja puhastamine, erinevat tüüpi kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu), sisekoosolekutega seotud kulud (joogid ning erijuhtudel serveeritav söök);

delegatsioonide haldustegevusega seotud uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid ning muud tegevuskulud, mida ei ole konkreetselt kirjendatud käesoleva artikli teistesse punktidesse;

posti, raportite ja publikatsioonide ning postipakkide ja muude õhu-, maa-, mere- või raudteetranspordiga saadetud pakkide postikulud ja kättetoimetamise kulud;

diplomaatilise postiga seotud kulud;

igasugused kulud, mis on seotud ametnike kasutusse antud eluruumide mööbli ja sisseseadega;

tekstitöötlusseadmete (arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide) ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

allhanke korras osutatavad teenused, nt infotehnoloogiasüsteemide väljatöötamine, hooldus ja tugi delegatsioonides;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete, nt printerite ja skännerite ost, üürimine ja liisimine;

telefonikeskjaamade ja vahetusjaamade ning andmeedastusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

kaabel- või raadioside (telefon, telegraaf, teleks, faks) abonementmaksud ja püsikulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ost;

kõnealuste seadmete paigaldamise, konfigureerimise, hoolduse, tugisüsteemide, abiteenuste, dokumentatsiooni ja tarvikutega seotud kulud;

eriolukordade puhul delegatsioonides läbi viidavate aktiivsete julgeolekuoperatsioonidega seotud kulud,

kõik finantskulud, eelkõige pangakulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

3 0 0 5   Komisjoni rahaline toetus delegatsioonides töötava komisjoni personali kulude katteks

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse kogu komisjoni ja Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse delegatsioonide nende kulude rahastamist, mis tulenevad komisjoni personali kohalolekust delegatsioonides, täiendavate assigneeringute tegemiseks.

Assigneering on ette nähtud komisjoni personali, sealhulgas Euroopa Arengufondist rahastatava komisjoni personali järgmiste kulude katmiseks väljaspool liitu asuvates Euroopa Liidu delegatsioonides ja liidus asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures asuvates Euroopa Liidu delegatsioonides:

kohapealt värvatud töötajate (ja renditööjõu) töötasud ja nendega seotud kulud;

osa nimetatud personaliga seotud kuludest, mis kaetakse punktidest 3 0 0 0 (koosseisuliste töötajate töötasu ja õigused), 3 0 0 1 (koosseisuvälised töötajad ja sisseostetavad teenused), 3 0 0 2 (muud personaliga seotud kulud), 3 0 0 3 (hooned ja nendega seotud kulud) ja 3 0 0 4 (muud halduskulud).

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude kavandatud summa: p.m.

JAOTIS 10

MUUD KULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

PEATÜKK 10 0

 

 

 

 

PEATÜKK 10 0 — KOGUSUMMA

 

 

 

 

PEATÜKK 10 1

 

 

 

 

PEATÜKK 10 1 — KOGUSUMMA

 

 

 

 

Jaotis 10 — Kogusumma

 

 

 

 

KÕIK KOGUSUMMA

464 104 592

 

 

PEATÜKK 10 0 —

MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

PEATÜKK 10 1 —

ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

PEATÜKK 10 0 —   MÄÄRATLEMATA OTSTARBEGA ASSIGNEERINGUD

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

 

 

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ümberpaigutamist muudele eelarveridadele finantsmääruse kohaselt.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 10 1 —   ETTENÄGEMATUTE KULUDE RESERV

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

 

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste ettenägematute kulude katmiseks, mis tulenevad eelarveaasta jooksul vastu võetud eelarvelistest otsustest.

PERSONAL

Jagu X – Euroopa välisteenistus

Tegevusüksus ja palgaaste

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

12

 

12

 

AD 15

38

 

38

 

AD 14

68

2

55

7

AD 13

156

1

96

1

AD 12

235

8

250

8

AD 11

71

 

117

12

AD 10

75

7

56

1

AD 9

61

23

71

2

AD 8

36

 

20

 

AD 7

55

 

65

 

AD 6

30

 

28

 

AD 5

41

1

66

1

AD kokku

878

42

874

32

AST 11

18

 

12

 

AST 10

18

 

19

1

AST 9

53

 

39

 

AST 8

39

1

42

 

AST 7

97

 

82

 

AST 6

106

 

96

 

AST 5

123

 

102

 

AST 4

83

 

100

 

AST 3

40

 

40

 

AST 2

73

 

52

 

AST 1

72

 

134

 

AST kokku

722

1

718

1

Kõik kokku

1 600  (95)

43

1 592  (96)

33

Töötajaid kokku

1 643

1 625


(1)  Arvandmed selles tulbas vastavad 2010. aasta eelarvele (ELT L 64, 12.3.2010, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2010–8/2010.

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 268) on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(3)  Arvandmed selles tulbas vastavad 2010. aasta eelarvele (ELT L 64, 12.3.2010, lk 1) ning paranduseelarvetele nr 1/2010–8/2010.

(4)  2011. aasta eelarve omavahendid määratakse kindlaks 18. mail 2010 omavahendite nõuandekomitee 148. koosolekul vastu võetud eelarveprognooside alusel.

(5)  Euroopa Liigu toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kolmandas lõigus (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 268) on sätestatud: „Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus”.

(6)  Kasutatav arvestusbaas ei ületa 50 % kogurahvatulust.

(7)  Üksnes ajavahemikuks 2007–2013 kehtestatakse käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks Austria jaoks 0,225 %, Saksamaa jaoks 0,15 % ning Madalmaade ja Rootsi jaoks 0,10 %.

(8)  Määra arvutamine: (94 541 866 005) / (125 416 430 000) = 0,753823609912991.

(9)  Ümardatud protsendimäärad.

(10)  Laienemisega seotud kulude summa koosneb järgmisest: i) 2003. aasta assigneeringutest kümnele uuele liikmesriigile (kes ühinesid liiduga 1. mail 2004) tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2004.–2009. aasta SKP deflaatoriga, ning 2006. aasta assigneeringutest Bulgaariale ja Rumeeniale tehtud maksetest, korrigeerituna EL 2007.–2009. aasta SKP deflaatoriga; ja ii) nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulust, välja arvatud põllumajanduse otsesed maksed, turuga seotud kulud ja EAGGFi tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud. Kõnealune summa lahutatakse eraldatud kogukulust tagamaks, et enne ühinemist hüvitamisele mittekuuluvaid kulusid ei hüvitataks ka pärast ühinemist.

(11)  „Ühendkuningriigi kasu” vastab mõjule, mida Ühendkuningriigile avaldab üleminek piiristatud käibemaksule ja RKT/kogurahvatulu põhiste omavahendite kasutuselevõtt.

(12)  See juhuslik kasu vastab netotulule, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et 1. jaanuaril 2001 suurenes 10 protsendilt 25 protsendile traditsiooniliste omavahendite protsendimäär, mille liikmesriigid sissenõudmiskulude katteks endale jätavad.

(13)  p.m. (omavahendid + muud tulud = kogutulud = kogukulud); (125 105 765 530 + 1 421 368 232 = 126 527 133 762 = 126 527 133 762).

(14)  Kõigi omavahendite määr kogurahvatulust: (125 105 765 530) / (12 541 643 000 000) = 1,00 %; omavahendite ülempiir määrana kogurahvatulust: 1,23 %.

(15)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 (rent), 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(16)  Assigneeringud hõlmavad kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktis 2 0 0 0 (rent), punktis 2 0 0 1 (iga-aastased rendimaksed) ja punktis 2 0 0 3 (kinnisvara soetamine).

(17)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(18)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (rent).

(19)  Assigneering hõlmab kumulatiivseid summasid, mis on esitatud punktides 2 0 0 0 ja 3 1 0 0 (rent).

(20)  31. detsembri 2008. aasta raamatupidamise aruande kuupäevaga esitatud arvestuslik netoväärtus.

(21)  Hõlmab komisjoni toetust liidu delegatsioonidele ja teadusuuringute poliitikavaldkonna haldusinfrastruktuuriga seotud kulusid.

(22)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2010. aasta raamatupidamise aruannetes.

(23)  Lõplikud summad kajastatakse 2009. aasta raamatupidamise aruannetes.

(24)  Komisjoni toetus liidu delegatsioonidele pärast Euroopa välisteenistuse loomist.

(25)  Olukord 31. detsembril 2010. Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(26)  Kapitalirendi lepingute esemeks olevate kõrvalhoonete „A”, „B” ja „C” ning uue kohtupalee hoonetekompleksi (renoveeritud vana kohtupalee, ringhoone, kaks torni ja ühendav galerii) arvestuslik puhasväärtus, mis on kantud finantsaruannetesse 31. detsembril 2009.

(27)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2009 bilanssi kantud netoväärtus.

(28)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega. 31. detsembril 2008 bilanssi kantud netoväärtus.

(29)  Olukord 31. detsembril 2010. Liidu delegatsioonide hooned anti Euroopa välisteenistuse kasutusse 1. jaanuaril 2011.

(30)  Esialgsed summad. Lõplikud summad kajastatakse 2010. aasta raamatupidamise aruannetes.

(31)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(32)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(33)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(34)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(35)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (endine Marie de Bourgogne).

(36)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(37)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(38)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(39)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(40)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(41)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(42)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega (osa hoonest kasutab Euroopa Pettustevastane Amet).

(43)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(44)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(45)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(46)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(47)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(48)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(49)  Pikaajaline liising ostuvõimalusega.

(50)  Üürimine/ost.

(51)  Välisteenistuse hoonete alla kuuluvad 30 büroohoonet, 28 delegatsioonide juhtide residentsi, 25 ametnike residentsi, üks parkimiskoht ja üks maatükk.

(52)  Nendest kuus personaalset edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AST 10 astmele AST 11 ning kaks astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(53)  Institutsiooni huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.

(54)  Nendest neli osalise tööajaga AD-d (keeleõpetajad) ja üks AD 10 (sisepoliitiga peadirektoraat) kuni viieks aastaks.

(55)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta.

(56)  Nendest viis personaalset edutamist (kolm astmelt AD 14 astmele AD 15, üks astmelt AST 10 astmele AST 11 ning üks astmelt AST 4 astmele AST 5), mida võimaldatakse erandjuhtudel teenekatele ametnikele.

(57)  Institutsiooni huvides mujale lähetatud ametnike mõtteline reserv, mis ei kajastu töötajate koguarvus.

(58)  Nendest neli osalise tööajaga AD-d (keeleõpetajad) ja üks AD 10 (sisepoliitika peadirektoraat) kuni viieks aastaks.

(59)  Üks AD 5 ja neli AST 3 ametikohta (tööalane koolitus), kaks AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (tõlkimine) on kantud ametikohtade loetelu reservi ilma assigneeringuteta; kuus AD 5 ja kaks AST 1 ametikohta (raamatukogu) on kantud ametikohtade nimekirja ilma assigneeringuteta; 30 administratiivset ametikohta (kuus AD 5 ja kakskümmend neli AST 1) on kantud ametikohtade loetelusse ja vastavad assigneeringud on paigutatud reservi.

(60)  Millest neli ad personam palgaastmel AD 16.

(61)  Millest seitse ad personam palgaastmel AD 15.

(62)  Millest neli ad personam palgaastmel AD 16.

(63)  Millest seitse ad personam palgaastmel AD 15.

(64)  Millest üks ametikoht muudetakse ajutisest alaliseks.

(65)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(66)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(67)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(68)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 15.

(69)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 14.

(70)  Millest üks ad personam palgaastmel AD 14.

(71)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma ettenägematute kulude reservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu või avaliku teenistuse kohtu liikmete juurde(6 AD 12, 12 AD 11, 18 AD 10, 9 AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, 8 AST 3).

(72)  Ilma assigneeringute eraldiseta ei hõlma virtuaalreservi seoses nende ametnikega, kes on lähetatud Euroopa Liidu Kohtu, üldkohtu või avaliku teenistuse kohtu liikmete juurde (6 AD 12, 12 AD 11, 18 AD 10, 9 AD 7, 11 AST 6, 17 AST 5, 21 AST 4, 8 AST 3).

(73)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, võttes igas kategoorias selle tagajärjel vabanenud ametikohtadele tööle muid teenistujaid.

(74)  Osalise tööajaga täidetavaid ametikohti võib kompenseerida, võttes igas kategoorias selle tagajärjel vabanenud ametikohtadele tööle muid teenistujaid.

(75)  Liikmete büroodele eraldatud ametikohtade täitmisel järgitakse samu palgaastmekriteeriume, mis enne 1. maid 2004.

(76)  Millest üks AD 15 ad personam.

(77)  Millest üks AD 15 ad personam.

(78)  Millest üks AD 14 ad personam.

(79)  Millest üks AD 14 ad personam.

(80)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(81)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(82)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(83)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(84)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(85)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(86)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(87)  Finantsmääruse artikli 47 lõige 1.

(88)  Ühe AST 5 ametikoha kaotamine.

(89)  Ühe ajutise AST 2 ametikoha kaotamine.

(90)  Ei sisalda liikmete büroodes lähetuses töötavate ametnike assigneeringuteta erireservi (1 AD 14, 2 AD 13, 5 AD 12, 5 AD 11, 12 AD 10, 2 AD 9, 6 AD 8, 1 AD 6, 1 AST 11, 1 AST 10, 1 AST 9, 1 AST 8, 4 AST 7, 10 AST 6, 8 AST 5, 9 AST 4, 4 AST 3, 2 AST 2 ja 3 AST 1).

(91)  Ei sisalda liikmete büroodes lähetuses töötavate ametnike assigneeringuteta erireservi (1 AD 14, 2 AD 13, 5 AD 12, 5 AD 11, 12 AD 10, 2 AD 9, 6 AD 8, 1 AD 6, 1 AST 11, 1 AST 10, 1 AST 9, 1 AST 8, 4 AST 7, 10 AST 6, 8 AST 5, 9 AST 4, 4 AST 3, 2 AST 2 ja 3 AST 1).

(92)  Teatud ametikohtade osalise tööajaga töötavate töötajatega täitmise mõju võib kompenseerida täiendavate töötajate töölevõtmisega, tehes seda vastavalt igas tegevusüksuses vabanevate ametikohtade arvule.

(93)  Millest 1 AD 14, 1 AD 9, 1 AD 6, 1 AD 5, 1 AST 7 ja 1 AST 5 (ajutist) ametikohta on määratud komitee presidendi kantseleile; 1 AD 13, 3 AD 12, 1 AD 11, 4 AD 10, 2 AD 8, 1 AD 7, 5 AD 6, 1 AST 7, 1 AST 6, 4 AST 5, 3 AST 4, 1AST 3 ja 2 AST 2 (ajutist) ametikohta fraktsioonidele; 2 AD 6 (ajutist) ametikohta tõlketalitusele ja 1 AD 6 (ajutine) ametikoht teabevahetuse, pressi ja protokolli direktoraadile.

(94)  Millest 1 AD 14, 1 AD 9, 1 AD 6, 1 AD 5, 1 AST 7 ja 1 AST 5 (ajutist) ametikohta on määratud komitee presidendi kantseleile; 4 AD 12, 3 AD 10, 2 AD 9, 7 AD 7, 3 AD 6, 2 AD 5, 1 AST 6, 4 AST 5, 3 AST 4, 2 AST 3 ja 2 AST 2 (ajutist) ametikohta fraktsioonidele; 1 AD 6 (ajutine) ametikoht tõlketalitusele ja 2 AD 6 (ajutist) ametikohta teabevahetuse, pressi ja protokolli direktoraadile.

(95)  Millest kuus ad personam edutamist: kaks palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; kolm palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; üks palgaastme AD 13 ametnik saab AD 14 ametikoha.

(96)  Millest kuus ad personam edutamist: kaks palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; kolm palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; üks palgaastme AD 13 ametnik saab AD 14 ametikoha.


I Seadusandlikud aktid

EELARVED

Euroopa Parlament

15.3.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 68/1


III. EELARVEOSA

KOMISJON

SISUKORD – II KÖIDE

III JAGU: KOMISJON

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

Tulud

— Jaotis 4: Tulud, mis pärinevad institutsioonide ja muude liidu asutuste heaks töötavatelt isikutelt

— Jaotis 5: Institutsiooni haldustegevusest saadav tulu

— Jaotis 6: Sisse- ja tagasimaksed liidu/ühenduse kokkulepete ja programmide raames

— Jaotis 7: Viivisintressid ja trahvid

— Jaotis 8: Laenutehingud

— Jaotis 9: Mitmesugused tulud

ASSIGNEERINGUTE (2011 JA 2010) JA TÄITUMISTE (2009) KOKKUVÕTE

— Jaotis XX: Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Peatükk XX 01: Halduskulud poliitikavaldkondade kaupa

— Jaotis 01: Majandus- ja rahandusvaldkond

— Peatükk 01 01: Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 01 02: Majandus- ja rahaliit

— Peatükk 01 03: Rahvusvahelised majandus- ja rahandusküsimused

— Peatükk 01 04: Finantstehingud ja rahastamisvahendid

— Jaotis 02: Ettevõtlus

— Peatükk 02 01: Ettevõtluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 02 02: Konkurentsivõime, tööstuspoliitika, uuendustegevus ja ettevõtlus

— Peatükk 02 03: Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted

— Peatükk 02 04: Koostöö – Turvalisus ja kosmos

— Peatükk 02 05: Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

— Jaotis 03: Konkurents

— Peatükk 03 01: Konkurentsi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 03 03: Kartellidevastane võitlus ja turu liberaliseerimine

— Jaotis 04: Tööhõive ja sotsiaalküsimused

— Peatükk 04 01: Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 04 02: Euroopa Sotsiaalfond

— Peatükk 04 03: Töötamine Euroopas – Sotsiaalne dialoog ja liikuvus

— Peatükk 04 04: Tööhõive, sotsiaalne solidaarsus ja sooline võrdõiguslikkus

— Peatükk 04 05: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

— Peatükk 04 06: Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

— Jaotis 05: Põllumajandus ja maaelu arendamine

— Peatükk 05 01: Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 05 02: Sekkumised põllumajandusturgudel

— Peatükk 05 03: Otsetoetused

— Peatükk 05 04: Maaelu arendamine

— Peatükk 05 05: Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelsed meetmed

— Peatükk 05 06: Põllumajandus- ja maaelu arendamise poliitika rahvusvahelised küsimused

— Peatükk 05 07: Põllumajanduskulude audit

— Peatükk 05 08: Põllumajanduse ja maaelu arengu poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 06: Liikuvus ja transport

— Peatükk 06 01: Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 06 02: Sise-, õhu- ja meretransport

— Peatükk 06 03: Üleeuroopalised võrgud

— Peatükk 06 06: Transpordialane uurimistegevus

— Jaotis 07: Keskkond ja kliimameetmed

— Peatükk 07 01: Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 07 02: Ülemaailmsed keskkonnaküsimused

— Peatükk 07 03: Liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide väljatöötamine ja rakendamine

— Peatükk 07 11: Üleilmsed kliimameetmed

— Peatükk 07 12: Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

— Peatükk 07 13: Kliimameetmete rakendamine ja innovatsioon

— Jaotis 08: Teadusuuringud

— Peatükk 08 01: Teadusuuringute poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 08 02: Koostöö – Tervis

— Peatükk 08 03: Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

— Peatükk 08 04: Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

— Peatükk 08 05: Koostöö – Energeetika

— Peatükk 08 06: Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

— Peatükk 08 07: Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

— Peatükk 08 08: Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

— Peatükk 08 09: Koostöö – Riskijagamisrahastu

— Peatükk 08 10: Ideed

— Peatükk 08 12: Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

— Peatükk 08 13: Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

— Peatükk 08 14: Võimekus – Teadmiste piirkonnad

— Peatükk 08 15: Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

— Peatükk 08 16: Võimekus – Teadus ühiskonnas

— Peatükk 08 17: Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

— Peatükk 08 18: Võimekus – Riskijagamisrahastu

— Peatükk 08 19: Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

— Peatükk 08 20: Euratom – Termotuumaenergeetika

— Peatükk 08 21: Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

— Peatükk 08 22: Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 08 23: Söe ja terase teadusfondi uurimisprogramm

— Jaotis 09: Infoühiskond ja meedia

— Peatükk 09 01: Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 09 02: Digitaalse tegevuskava õigusraamistik

— Peatükk 09 03: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtmine

— Peatükk 09 04: Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad

— Peatükk 09 05: Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

— Jaotis 10: Otsene teadustegevus

— Peatükk 10 01: Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 10 02: Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – seitsmes raamprogramm (2007–2013) – EL

— Peatükk 10 03: Otsefinantseeritavate teadusuuringute tegevusassigneeringud – seitsmes raamprogramm (2007–2011) – Euratom

— Peatükk 10 04: Varasemate raamprogrammide ja muu tegevuse lõpuleviimine

— Peatükk 10 05: Teadusuuringute ühiskeskuse poolt Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevad varasemad kohustused

— Jaotis 11: Merendus ja kalandus

— Peatükk 11 01: Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 11 02: Kalandusturud

— Peatükk 11 03: Rahvusvaheline kalandus ja mereõigus

— Peatükk 11 04: Ühise kalanduspoliitika juhtimine

— Peatükk 11 06: Euroopa Kalandusfond (EFF)

— Peatükk 11 07: Vee-elusressursside kaitse, majandamine ja kasutamine

— Peatükk 11 08: Ühise kalanduspoliitika järelevalve ja täitemeetmed

— Peatükk 11 09: Merenduspoliitika

— Jaotis 12: Siseturg

— Peatükk 12 01: Siseturu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 12 02: Siseturu poliitika

— Peatükk 12 03: Teenuste siseturg

— Peatükk 12 04: Kapitali vaba liikumine, äriühinguõigus ja hea ühingujuhtimise tava

— Jaotis 13: Regionaalpoliitika

— Peatükk 13 01: Regionaalpoliitika valdkonna halduskulud

— Peatükk 13 03: Euroopa regionaalarengu fond ja muud piirkondlikud meetmed

— Peatükk 13 04: Ühtekuuluvusfond

— Peatükk 13 05: Struktuuripoliitikaga seotud ühinemiseelne sekkumistegevus

— Peatükk 13 06: Solidaarsusfond

— Jaotis 14: Maksukorraldus ja tolliliit

— Peatükk 14 01: Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 14 02: Maksukorralduse ja tolliliidu peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 14 03: Maksukorralduse ja tollipoliitika rahvusvahelised aspektid

— Peatükk 14 04: Tollipoliitika

— Peatükk 14 05: Maksukorralduspoliitika

— Jaotis 15: Haridus ja kultuur

— Peatükk 15 01: Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 15 02: Elukestev õpe, kaasa arvatud mitmekeelsus

— Peatükk 15 04: Kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna koostöö arendamine Euroopas

— Peatükk 15 05: Noorsoo- ja spordialase koostöö ergutamine ja edendamine

— Peatükk 15 07: Inimesed – Teadlaste liikuvuse programm

— Jaotis 16: Teabevahetus

— Peatükk 16 01: Teabevahetuse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 16 02: Teabevahetus ja meedia

— Peatükk 16 03: „Kohaliku tasandi” teabevahetus

— Peatükk 16 04: Analüüsi- ja teabevahetusvahendid

— Peatükk 16 05: Euroopa kodakondsuse edendamine

— Jaotis 17: Tervise- ja tarbijakaitse

— Peatükk 17 01: Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 17 02: Tarbijapoliitika

— Peatükk 17 03: Rahvatervis

— Peatükk 17 04: Toidu ja sööda ohutus, loomade tervishoid, loomade heaolu ja taimetervis

— Jaotis 18: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

— Peatükk 18 01: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 18 02: Solidaarsus – Välispiirid, tagasipöördumine, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

— Peatükk 18 03: Rändevood – ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika

— Peatükk 18 04: Põhiõigused ja kodakondsus

— Peatükk 18 05: Turvalisus ja vabaduste kaitse

— Peatükk 18 06: Kriminaal- ja tsiviilõigus

— Peatükk 18 07: Uimastiennetus- ja teavitustegevus

— Peatükk 18 08: Poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Jaotis 19: Välissuhted

— Peatükk 19 01: Välissuhete poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 19 02: Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

— Peatükk 19 03: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika

— Peatükk 19 04: Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

— Peatükk 19 05: Suhted ja koostöö kolmandate tööstusriikidega

— Peatükk 19 06: Kriisidele reageerimine ja ohud ülemaailmsele julgeolekule

— Peatükk 19 08: Euroopa naabruspoliitika ja suhted Venemaaga

— Peatükk 19 09: Suhted Ladina-Ameerikaga

— Peatükk 19 10: Suhted Aasia, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida riikidega (Iraak, Iraan ja Jeemen)

— Peatükk 19 11: Välissuhete poliitikavaldkonna poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 19 49: Endise finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 20: Kaubandus

— Peatükk 20 01: Kaubanduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 20 02: Kaubanduspoliitika

— Jaotis 21: Areng ja suhted Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Peatükk 21 01: Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” halduskulud

— Peatükk 21 02: Toiduainetega kindlustamine

— Peatükk 21 03: Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

— Peatükk 21 04: Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

— Peatükk 21 05: Inim- ja sotsiaalareng

— Peatükk 21 06: Piirkondlik koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega

— Peatükk 21 07: Arengukoostöö meetmed ja ühekordsed programmid

— Peatükk 21 08: Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” poliitiline strateegia ja koordineerimine

— Peatükk 21 49: Eelmise finantsmääruse alusel ellu viidud programmide halduskorralduskulud

— Jaotis 22: Laienemine

— Peatükk 22 01: Laienemise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 22 02: Laienemisprotsess ja -strateegia

— Jaotis 23: Humanitaarabi

— Peatükk 23 01: Humanitaarabi poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 23 02: Humanitaarabi, kaasa arvatud abi kodukohast lahkuma sunnitud isikutele, toiduabi ja valmisolek suurõnnetusteks

— Peatükk 23 03: Kodanikukaitse rahastamisvahend

— Jaotis 24: Pettusevastane võitlus

— Peatükk 24 01: Pettusevastase võitluse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 24 02: Pettusevastane võitlus

— Jaotis 25: Komisjoni poliitika koordineerimine ja õigusnõustamine

— Peatükk 25 01: Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 25 02: Suhted kodanikuühiskonnaga, avatus ja teave

— Jaotis 26: Komisjoni haldus

— Peatükk 26 01: Komisjoni halduse poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 26 02: Multimeediatoodang

— Peatükk 26 03: Teenuste osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

— Jaotis 27: Eelarve

— Peatükk 27 01: Eelarve poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 27 02: Eelarve täitmine, järelevalve ja kinnitamine

— Jaotis 28: Audit

— Peatükk 28 01: Auditi poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 29: Statistika

— Peatükk 29 01: Statistika poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 29 02: Statistilise teabe koostamine

— Jaotis 30: Pensionid ja nendega seotud kulud

— Peatükk 30 01: Pensionide ja nendega seotud kulude poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 31: Keeletalitused

— Peatükk 31 01: Keeletalituste poliitikavaldkonna halduskulud

— Jaotis 32: Energeetika

— Peatükk 32 01: Energeetika poliitikavaldkonna halduskulud

— Peatükk 32 03: Üleeuroopalised võrgud

— Peatükk 32 04: Tavapärased ja taastuvad energiaallikad

— Peatükk 32 05: Tuumaenergia

— Peatükk 32 06: Energiaalane uurimistegevus

— Jaotis 40: Reservid

— Peatükk 40 01: Halduskulude reservid

— Peatükk 40 02: Finantssekkumiste reservid

Lisad

— Euroopa Majanduspiirkond

— Kandidaatriikidele ja Lääne-Balkani võimalikele kandidaatriikidele avatud eelarverubriikide loetelu

— Laenutehingud – Üldeelarve raames tagatud laenutehingud (suunisena)

— Väljaannete talitus

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Pettustevastane Amet

— Tulud

— Kulud

— Euroopa Personalivaliku Amet

— Tulud

— Kulud

— Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Brüssel

— Tulud

— Kulud

— Infrastruktuuri- ja logistikaamet – Luxembourg

— Tulud

— Kulud

— Personal

TULUDE KALKULATSIOON

JAOTIS 4

TULUD, MIS PÄRINEVAD INSTITUTSIOONIDE JA MUUDE LIIDU ASUTUSTE HEAKS TÖÖTAVATELT ISIKUTELT

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest

463 244 400

490 312 698

414 525 432,50

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust

p.m.

p.m.

190 624,57

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast erimaksust

42 428 398

39 212 315

32 884 449,22

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

505 672 798

529 525 013

447 600 506,29

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

305 137 702

312 614 023

268 944 682,76

4 1 1

Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

66 779 000

65 539 000

56 141 341,43

4 1 2

Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

100 000

100 000

57 122,21

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

372 016 702

378 253 023

325 143 146,40

PEATÜKK 4 2

4 2 0

Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

13 123 267

11 476 650

7 891 672,96

 

PEATÜKK 4 2 — KOGUSUMMA

13 123 267

11 476 650

7 891 672,96

 

Jaotis 4 — Kogusumma

890 812 767

919 254 686

780 635 325,65

PEATÜKK 4 0 —

MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 2 —

MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MITMESUGUSED MAKSUD JA KINNIPEETUD SUMMAD

4 0 0   Laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasu ja toetuste maksustamisest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

463 244 400

490 312 698

414 525 432,50

Märkused

Artikkel hõlmab kõiki makse, mida võetakse igat liiki palgalt, töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, v.a hüvitised ja peretoetused, mida makstakse pensioni saavatele isikutele ning komisjoni liikmetele, ametnikele ning muudele teenistujatele ja isikutele, kes saavad teenistuse lõpetamise hüvitisi, millele on osutatud iga kulude eelarvestuse jaotise peatükis 01.

Prognoositav tulu hõlmab ka Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimisfondi summasid.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 0 3   Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast ajutisest maksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

190 624,57

Märkused

Ajutist maksu käsitlevad sätted kehtisid 30. juunini 2003. Seepärast hõlmab kõnealune eelarverida komisjoni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstud ajutiste maksude jääkidest tulenevaid tulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

4 0 4   Laekumised ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

42 428 398

39 212 315

32 884 449,22

Märkused

Artikkel on mõeldud personalieeskirjade artikli 66 kohase ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstava erimaksu laekumise kajastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

305 137 702

312 614 023

268 944 682,76

Märkused

Artikkel kajastab töötajate sissemakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76, 29. juuni 1976, millega kehtestatakse Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused (EÜT L 214, 6.8.1976, lk 24).

4 1 1   Teenistujate pensioniõiguste ülekandmine või tagasiostmine

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

66 779 000

65 539 000

56 141 341,43

Märkused

Artikkel kajastab ametnike varasemate ametipostide pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtuse või kindlasummalise tagasiostmisväärtuse makseid liidu eelarvesse.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

4 1 2   Isiklikel põhjustel puhkusel viibivate ametnike ja ajutiste teenistujate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000

100 000

57 122,21

Märkused

Isiklikel põhjustel puhkust võtvad ametnikud või muud teenistujad võivad jätkata pensioniõiguste omandamist tingimusel, et nad kannavad ka tööandja osamaksete kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 2 —   MUUD SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 2 0   Detsentraliseeritud organite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tööandjapoolsed sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

13 123 267

11 476 650

7 891 672,96

Märkused

Artikkel hõlmab detsentraliseeritud asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide tehtavaid tööandja osamakseid pensioniskeemi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 5

INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEST SAADAV TULU

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 5 0

5 0 0

Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)

5 0 0 0

Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

70 077,05

5 0 0 1

Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

23 392,42

5 0 0 2

Laekumised varustuse müügist teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

362 665,38

 

Artikkel 5 0 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

456 134,85

5 0 1

Laekumised kinnisvara müügist

p.m.

p.m.

0,—

5 0 2

Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

887 947,58

 

PEATÜKK 5 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 344 082,43

PEATÜKK 5 1

5 1 0

Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 1 1

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0

Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

5 517 500,69

5 1 1 1

Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 067 536,85

 

Artikkel 5 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

6 585 037,54

 

PEATÜKK 5 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

6 585 037,54

PEATÜKK 5 2

5 2 0

Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

5 600 000

6 500 000

16 458 980,78

5 2 1

Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

10 000 000

10 000 000

26 885 559,70

5 2 2

Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid

40 000 000

50 000 000

62 408 819,19

5 2 3

Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 5 2 — KOGUSUMMA

55 600 000

66 500 000

105 753 359,67

PEATÜKK 5 5

5 5 0

Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

8 036 131,49

5 5 1

Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

– 309 818,30

 

PEATÜKK 5 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

7 726 313,19

PEATÜKK 5 7

5 7 0

Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

7 985 569,86

5 7 1

Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

5 7 2

Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

5 7 3

Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

126 036 570,51

 

PEATÜKK 5 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

134 022 140,37

PEATÜKK 5 8

5 8 0

Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

158 886,25

5 8 1

Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

922 280,09

 

PEATÜKK 5 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 081 166,34

PEATÜKK 5 9

5 9 0

Muu haldustegevusest laekuv tulu

100 000

100 000

1 746 769,61

 

PEATÜKK 5 9 — KOGUSUMMA

100 000

100 000

1 746 769,61

 

Jaotis 5 — Kogusumma

55 700 000

66 600 000

258 258 869,15

PEATÜKK 5 0 —

LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBATARNED) JA KINNISVARA MÜÜGIST

PEATÜKK 5 1 —

ÜÜRITULU

PEATÜKK 5 2 —

TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

PEATÜKK 5 5 —

TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

PEATÜKK 5 7 —

MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 5 8 —

MITMESUGUSED HÜVITISED

PEATÜKK 5 9 —

MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 5 0 —   LAEKUMISED VALLASVARA (KAUBATARNED) JA KINNISVARA MÜÜGIST

5 0 0   Laekumised vallasvara müügist (kaubatarned)

5 0 0 0   Laekumised sõidukite müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

70 077,05

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluvate sõidukite müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste sõidukite müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 1   Laekumised muu vallasvara müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

23 392,42

Märkused

Punkti kirjendatakse institutsioonidele kuuluva vallasvara (v.a sõidukid) müügist või vahetusväärtusest saadud tulud. Siia kantakse ka laekumised selliste vahendite, sisseseade, materjali ning teaduslike ja tehniliste seadmete müügist, mis on välja vahetatud või maha kantud, sest nende raamatupidamislik väärtus on täielikult amortiseerunud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e ja ea kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 0 2   Laekumised varustuse müügist teistele institutsioonidele või asutustele – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

362 665,38

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 0 1   Laekumised kinnisvara müügist

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatakse institutsioonile kuuluva kinnisvara müügist saadud tulud.

5 0 2   Laekumised väljaannete, trükiste ja filmide müügist – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

887 947,58

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti j kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Lisaks sisaldab see artikkel tulusid, mis on saadud selliste toodete müügist elektroonilistel andmekandjatel.

PEATÜKK 5 1 —   ÜÜRITULU

5 1 0   Laekumised mööbli ja vahendite üürimisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest ning üüri kõrvalkulude tagasimaksetest

5 1 1 0   Laekumised kinnisvara üürile ja allüürile andmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

5 517 500,69

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 1 1 1   Üüri kõrvalkulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 067 536,85

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 2 —   TULU INVESTEERINGUTEST JA ANTUD LAENUDEST NING PANGA- JA MUUDE INTRESSIDE TULU

5 2 0   Tulud investeeringutest ja antud laenudest ning panga- ja muud intressid institutsiooni kontodelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

5 600 000

6 500 000

16 458 980,78

Märkused

Selle tulu puhul on tegemist ainult pangaintressidega, mida makstakse komisjoni jooksvatele kontodele.

5 2 1   Investeeringutest ja antud laenudest laekuv tulu ning panga- ja muud intressid komisjonile üle kantavaid toetusi saavate asutuste kontodelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

10 000 000

10 000 000

26 885 559,70

Märkused

Artikkel kajastab intressimakseid toetatavatelt organisatsioonidelt, kes on paigutanud komisjonilt saadud ettemaksed intressi teenivatele kontodele. Kui nimetatud ettemaksed jäävad kasutamata, tuleb need koos intressiga komisjonile tagastada.

5 2 2   Eelfinantseeringutelt laekuvad intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

40 000 000

50 000 000

62 408 819,19

Märkused

Artiklis kirjendatakse eelfinantseeringutest saadav intressitulu.

Finantsmääruse artikli 5a kohaselt võidakse selle artikli jaoks reserveeritud summasid kasutada täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao peatükki. Seega kirjendatakse eelmaksetest saadud intressid asjakohasesse programmi või meetmesse ning arvatakse maksmisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Finantsmääruse rakenduseeskirjades täpsustatakse juhud, mille korral vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab erandina sellised intressid igal aastal sisse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 5a.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 4 ja 4a.

5 2 3   Usalduskontodelt saadav tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Sellesse artiklisse kirjendatakse usalduskontodelt saadavad intressi- ja muud tulud.

Liidu usalduskontosid peetakse rahvusvahelistes finantsasutustes (Euroopa Investeerimisfond, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Nõukogu Arengupank / Kreditanstalt für Wiederaufbau, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank), kes haldavad liidu programme. Liidu sissemaksed jäävad kontole seni, kuni need tehakse kättesaadavaks ühe kindla programmi abisaajatele, nagu väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele või institutsioonidele, kes haldavad projekte ühinevates riikides.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt kasutatakse liidu/ühenduse programmide jaoks kasutatavatelt usalduskontodelt saadavaid intresse täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 18 lõige 2.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

PEATÜKK 5 5 —   TULUD OSUTATUD TEENUSTEST JA TEHTUD TÖÖDEST

5 5 0   Tulu teistele institutsioonidele või asutustele osutatud teenuste ja tehtud tööde eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste nimel makstud lähetuskulude tagasimaksed nendelt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

8 036 131,49

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti g kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 5 1   Tulud kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel osutatud teenuste või tehtud tööde eest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

– 309 818,30

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti e kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 7 —   MUUD INSTITUTSIOONI HALDUSTEGEVUSEGA SEOTUD OSA- JA TAGASIMAKSED

5 7 0   Tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

7 985 569,86

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti f kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 1   Sihtotstarbelised tulud, nagu sihtasutuste tulud, toetused, kinked ja annakud, sealhulgas iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti c kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 7 2   Teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklis kirjendatakse teiste institutsioonide eest kantud sotsiaalhoolekandekulude tagasimaksed.

5 7 3   Muud institutsiooni haldustegevusega seotud osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

126 036 570,51

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 8 —   MITMESUGUSED HÜVITISED

5 8 0   Üüriga seoses tehtud maksetest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

158 886,25

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti i kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

5 8 1   Kindlustushüvitistest laekuv tulu – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

922 280,09

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti h kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

PEATÜKK 5 9 —   MUU HALDUSTEGEVUSEST LAEKUV TULU

5 9 0   Muu haldustegevusest laekuv tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000

100 000

1 746 769,61

Märkused

Artiklis kirjendatakse muud haldustegevusest saadavad tulud.

JAOTIS 6

SISSE- JA TAGASIMAKSED LIIDU/ÜHENDUSE KOKKULEPETE JA PROGRAMMIDE RAAMES

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 0

6 0 1

Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1

Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 2

Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

16 455 367,63

6 0 1 3

Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

225 927 075,31

6 0 1 5

Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 0 1 6

Lepingud Euroopa teadus- ja tehnikauuringute alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

242 382 442,94

6 0 2

Muud programmid

6 0 2 1

Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 0 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 0 3

Assotsiatsioonilepped liidu/ühenduse ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

192 439 263,08

6 0 3 2

Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

251 618,—

6 0 3 3

Kolmandate isikute osalemine liidu/ühenduse meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

11 788 959,—

 

Artikkel 6 0 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

204 479 840,08

 

PEATÜKK 6 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

446 862 283,02

PEATÜKK 6 1

6 1 1

Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3

Tulud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

56 445 859,43

6 1 1 4

Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

56 445 859,43

6 1 2

Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

894 767,08

6 1 4

Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antavate liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed

6 1 4 0

Nende liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed, mida anti majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

0,—

6 1 4 3

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 4 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5

Kasutamata liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 5 0

Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

p.m.

p.m.

59 834 833,16

6 1 5 1

Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 2

Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 5 3

Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

37 797,32

6 1 5 7

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed

p.m.

p.m.

27 667 926,25

6 1 5 8

Mitmesuguse liidu/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

23 188 730,82

 

Artikkel 6 1 5 — Kogusumma

p.m.

p.m.

110 729 287,55

6 1 6

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 7

Seoses liidu/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0

Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

2 758 732,44

 

Artikkel 6 1 7 — Kogusumma

p.m.

p.m.

2 758 732,44

6 1 8

Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0

Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hanketöö ettevõtjate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 1 8 1

Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 1 8 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

6 1 9

Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1

Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

9 644,73

 

Artikkel 6 1 9 — Kogusumma

p.m.

p.m.

9 644,73

 

PEATÜKK 6 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

170 838 291,23

PEATÜKK 6 2

6 2 0

Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu

6 2 2 1

Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

18 313 217,—

6 2 2 3

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

10 019 812,25

6 2 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

229 242,79

6 2 2 5

Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 2 2 6

Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

56 196 406,80

 

Artikkel 6 2 2 — Kogusumma

p.m.

p.m.

84 758 678,84

6 2 4

Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst (kaudsed meetmed) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

84 758 678,84

PEATÜKK 6 3

6 3 0

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

218 892 911,—

6 3 1

Maksed Schengeni acquis’ raames

6 3 1 2

Maksed suuremahuliste infosüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 314 270,59

6 3 1 3

Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 314 270,59

6 3 2

Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

70 035 604,22

6 3 3

Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks

6 3 3 0

Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

5 595 450,12

6 3 3 1

Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 3 3 2

Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 3 3 — Kogusumma

p.m.

p.m.

5 595 450,12

 

PEATÜKK 6 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

295 838 235,93

PEATÜKK 6 5

6 5 0

Finantskorrektsioonid

6 5 0 0

Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

p.m.

p.m.

305 688 340,62

 

Artikkel 6 5 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

305 688 340,62

 

PEATÜKK 6 5 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

305 688 340,62

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

290 305 234,77

6 6 0 1

Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

30 000 000

30 000 000

122 478 259,14

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

412 783 493,91

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

30 000 000

30 000 000

412 783 493,91

PEATÜKK 6 7

6 7 0

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

600 517 182,09

6 7 0 2

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

147 878 436,59

6 7 0 3

Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

337 626 470,92

 

Artikkel 6 7 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 086 022 089,60

6 7 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

350 800,—

6 7 1 2

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 7 1 — Kogusumma

p.m.

p.m.

350 800,—

 

PEATÜKK 6 7 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 086 372 889,60

PEATÜKK 6 8

6 8 0

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1

Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

6 8 0 2

Ajutist ümberkorraldusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

6 8 0 3

Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 8 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

 

PEATÜKK 6 8 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

 

Jaotis 6 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

4 544 559 618,52

PEATÜKK 6 0 —

LIIDU/ÜHENDUSE PROGRAMMIDE OSAMAKSED

PEATÜKK 6 1 —

MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 2 —

TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU

PEATÜKK 6 3 —

MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES

PEATÜKK 6 5 —

FINANTSKORREKTSIOONID

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 7 —

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

PEATÜKK 6 8 —

AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

PEATÜKK 6 0 —   LIIDU/ÜHENDUSE PROGRAMMIDE OSAMAKSED

6 0 1   Mitmesugused uurimisprogrammid

6 0 1 1   Šveitsi-Euratomi koostöökokkulepped kontrollitud termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute, eriti 14. septembri 1978. aasta koostöölepingu alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

6 0 1 2   Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepped (EFDA) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 455 367,63

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse ja tema 18 termotuumasünteesiga tegeleva koostööpartneri vaheliste mitmepoolsete Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete (EFDA), eriti 30. märtsi 1999. aasta kokkuleppe alusel saadavad tulud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 08 22 04 (kaudsed meetmed) olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Sellised tulud katavad koostööpartnerite panuse ühisfondi selliste kulutuste rahastamisse, mis tulenevad projekti JET (JET – Joint European Torus) vahendite kasutamisest Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkulepete jaoks.

6 0 1 3   Koostöölepingud kolmandate riikidega liidu/ühenduse uurimisprogrammide raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

225 927 075,31

Märkused

Liidu/ühenduse ja kolmandate riikide (eelkõige selliste riikide, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST), et ühineda liidu/ühenduse teadusprogrammidega) vaheliste koostöölepingute alusel saadav tulu.

Laekuvatest osamaksetest kaetakse kõnealuse programmiga seotud koosolekute, ekspertide lepingute ja teadusuuringute kulud.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva osa artiklites 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04, 09 04 02, 15 07 78, 32 06 03 (kaudsed meetmed) ning artiklites 10 02 02 ja 10 03 02, olenevalt kuludest, mida on vaja katta.

Õiguslik alus

Nõukogu ja komisjoni otsus 2007/502/EÜ, Euratom, 25. juuni 2007, ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 24).

Nõukogu otsus 2007/585/EÜ, 10. juuli 2007, Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 220, 25.8.2007, lk 3).

Nõukogu otsus 2010/558/EL, 12 märts 2010, Fääri saarte osalemist liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) võimaldava Euroopa Liidu ja Fääri saarte valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 245, 17.9.2010, lk 1).

6 0 1 5   Koostöölepingud kolmandate riikide asutustega liidule huvi pakkuvate teaduslike ja tehnoloogiliste projektide raames („Eureka” ja teised) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidule huvi pakkuvate teadus- ja tehnoloogiaprojektide („Eureka” jt) raames liidu/ühenduse ja kolmandate riikide asutustega sõlmitud koostöölepingute alusel saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

6 0 1 6   Lepingud Euroopa teadus- ja tehnikauuringute alase koostöö valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt laekuv tulu.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 02 04 03, 06 06 04, 08 22 04 ja 09 04 02 (kaudsed meetmed).

Alusaktid

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis (COST) osalevate riikide ministrite resolutsioon (alla kirjutatud 21. novembril 1991 Viinis) (EÜT C 333, 24.12.1991, lk 1).

6 0 2   Muud programmid

6 0 2 1   Mitmesugused tulud, mis on määratud humanitaarabitegevuseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Kolmandate isikute osamaksed seoses humanitaarabiga.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao jaotisse 23.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 0 3   Assotsiatsioonilepped liidu/ühenduse ja kolmandate riikide vahel

6 0 3 1   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisest liidu/ühenduse programmides – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

192 439 263,08

Märkused

Liidu ja allpool loetletud riikide vaheliste assotsiatsioonilepingute alusel nende riikide erinevates liidu/ühenduse programmides osalemise tulemusena saadav tulu. Riikidelt, mis on juba liikmesriigid, saadav võimalik tulu on seotud varasemate tehingutega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vaheline raamkokkulepe, mis käsitleb üldisi põhimõtteid Türgi Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides (EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29).

Euroopa Ühenduse ning Albaania Vabariigi vaheline Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 2).

Euroopa Ühenduse ning Bosnia ja Hertsegoviina vaheline Bosnia ja Hertsegoviina ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 9).

Euroopa Ühenduse ning Horvaatia Vabariigi vaheline Horvaatia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 16).

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlev raamleping (ELT L 192, 22.7.2005, lk 29).

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatav protokoll, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelist endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut (ELT L 192, 22.7.2005, lk 23).

Kirjavahetuse vormis leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 8 (üldpõhimõtted Montenegro osalemiseks ühenduse programmides) ajutise kohaldamise kohta (ELT L 43, 19.2.2008, lk 11).

Euroopa lepingute lisaprotokollid (artiklid 228 ja 238), millega avatakse ühenduse programmid kandidaatriikidele.

6 0 3 2   Tulud, mis pärinevad kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide hulka mittekuuluvate kolmandate riikide osalemisest tollikoostöö kokkulepetes – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

251 618,00

Märkused

Punkti kirjendatakse kolmandatelt riikidelt laekuvad tollikoostöö lepingute osamaksed, mis on seotud eelkõige transiidiprojekti ning tollitariifide ja muude andmete (elektroonilist) levitamist käsitlevate projektidega.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 14 03 01, 14 04 01, 14 04 02 ja 14 05 03.

Õiguslik alus

20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon (EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

6 0 3 3   Kolmandate isikute osalemine liidu/ühenduse meetmetes – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

11 788 959,00

Märkused

Kolmandate isikute võimalik panus liidu/ühenduse meetmetesse.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 1 —   MITMESUGUSTE KULUDE TAGASIMAKSED

6 1 1   Ühe või mitme liikmesriigi eest kantud kulude tagasimaksed

6 1 1 3   Tulud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 4 nimetatud investeeringutest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

56 445 859,43

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 4 on investeeringute puhastulu Euroopa Liidu üldeelarve tulu, olles sihtotstarbeline ja mõeldud söe- ja terasetööstusega seotud sektorites teadusprojektide rahastamiseks söe ja terase teadusfondist.

Puhastulu teadusprojektide rahastamiseks aastal n + 2 kajastatakse likvideeritava ESTÜ aasta n bilansis ning pärast likvideerimise lõpetamist varadena söe ja terase teadusfondi bilansis. Selline rahastamismehhanism jõustus 2003. aastal. 2009. aasta tulu kasutatakse teadusuuringuteks aastal 2011. Minimeerimaks kõikumisi teadusuuringute rahastamises seoses liikumisega finantsturgudel, kohaldatakse tasandusmeetmeid. Eeldatavalt ulatub 2011. aastal teadusuuringute rahastamiseks kasutatava puhastulu summa 60 929 750 euroni.

Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 eraldatakse 72,8 % fondi assigneeringutest terasesektorile ja 27,2 % söesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 160 lõikele 1a kasutatakse tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükki 08 23.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 1 4   Tulud söe ja terase teadusfondi uurimisprogrammi raames tagasi makstud summadest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Otsuses 2003/76/EÜ on sätestatud, et komisjonile usaldatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) nende finantsoperatsioonide lõpetamine, mis on pooleli ESTÜ asutamislepingu kehtetuks muutumise ajal.

Vastavalt kõnealuse otsuse artikli 4 lõikele 5 lähevad tagasi makstavad summad esialgu tagasi likvideeritava ESTÜ varadesse ning seejärel, pärast likvideerimise lõpetamist, söe ja terase teadusfondi varadesse.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

6 1 2   Nende kulude hüvitamine, mis kaasnesid tasu eest tellitud töödega – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

894 767,08

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4   Majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele antavate liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed

6 1 4 0   Nende liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed, mida anti majanduslikult edukatele projektidele ja tegevusaladele uute energeetikatehnoloogiate valdkonnas – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

0,—

Märkused

Tulu liidu toetuse täielikust või osalisest tagasimaksmisest pärast seda, kui projektid on osutunud äriliselt edukaks. Et selline tegevus ei vaja enam finantstoetust, jäävad kulude eelarvestuse jaotisse 06 alles vaid täitmata kohustuste katmiseks vajalikud maksete assigneeringud.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 4 3   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks Euroopa riskikapitali raames antud liidu/ühenduse toetuste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Äriliselt edukaks osutunud projektidele makstud toetuste täielik või osaline tagasimaksmine koos võimaliku osalemisega kasumist, mis tuleneb Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks tehtavate riskikapitalitehingute osana Venture Consorti ja Eurotech Capitali vahenditest saadud toetustest.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 1 5   Kasutamata liidu/ühenduse abi tagasimaksed

6 1 5 0   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi, Kalanduse Arendusrahastu, Ühtekuuluvusfondi, Solidaarsusfondi, ISPA ja IPA kasutamata abi tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

59 834 833,16

Märkused

Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist, Kalanduse Arendusrahastust, Ühtekuuluvusfondist, Solidaarsusfondist, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendist (ISPA) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) saadud, kuid kasutamata jäänud abi tagasimaksed.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse sellist tulu täiendavate assigneeringute avamiseks eelarveridadel, kus oli vastava tulu aluseks olnud esialgne kulu.

6 1 5 1   Eelarve tasakaalustamiseks kasutamata abirahade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 2   Kasutamata intressihüvitiste tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 3   Institutsiooni sõlmitud lepingute alusel makstud kasutamata summade tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

37 797,32

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 5 7   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ettemaksete tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

27 667 926,25

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondidest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Kalandusfondist tehtud ettemaksete tagasimaksed.

Finantsmääruse artiklite 18 ja 157 kohaselt avatakse sellesse punkti kirjendatud tulude alusel täiendavaid assigneeringuid käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 11 ja 13 vastavatel ridadel, kui neid on vaja selleks, et struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi panus kõnealustesse toimingutesse ei väheneks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/1994, 16. mai 1994, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1), eelkõige selle II lisa artikkel D.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikli 82 lõige 2 ja II peatükk.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

6 1 5 8   Mitmesuguse liidu/ühenduse kasutamata abi tagasimaksmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

23 188 730,82

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

6 1 6   Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri eest kantud kulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri tagasimaksed seoses summadega, mille komisjon on tasunud ettemaksena verifikatsioonilepete alusel teostatud järelevalve eest (vt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklid 32 05 01 ja 32 05 02).

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Kokkulepe Belgia Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks (EÜT L 51, 22.2.1978, lk 1) ja eriti selle artikkel 15.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

6 1 7   Seoses liidu/ühenduse abiga kolmandatele riikidele makstud summade tagasimaksed

6 1 7 0   Tagasimaksed Lõuna-Aafrikaga tehtava koostöö raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

2 758 732,44

Märkused

Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö raames enam makstud summade tagasimaksed pakkujatelt või abisaajatelt.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 21 06 02.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

6 1 8   Toiduabi raames makstud summade tagasimaksed

6 1 8 0   Seoses toiduabiga saadud üleliigsete summade tagasimaksed hanketöö ettevõtjate või saajate poolt – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Pakkumiskutsetes või toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud finantstingimustes sisalduvad sätted toiduabi andmise kohta.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 8 1   Toiduabi saajate põhjustatud lisakulude tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Toiduabi saamise tingimusi käsitlevatele komisjoni kirjadele lisatud tarnetingimustes sisalduvad sätted.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

6 1 9   Kolmandate isikute eest kantud muude kulude tagasimaksed

6 1 9 1   Muude kulude tagasimaksed, mis on kantud kolmandate isikute eest nõukogu otsuse 77/270/Euratom raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

9 644,73

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punktidesse 22 02 05 01 ja 19 06 04 01.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

PEATÜKK 6 2 —   TASU EEST OSUTATUD TEENUSTE EEST LAEKUV TULU

6 2 0   Tasu eest lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tarnimine (Euratomi asutamislepingu artikli 6 punkt b) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis on saadud lähtematerjalide või uurimisprogrammides kasutamiseks mõeldud lõhustuvate erimaterjalide tasu eest liikmesriikidele tarnimisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikli 6 punkt b.

6 2 2   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustest laekuv tulu

6 2 2 1   Kõrgvooreaktori käitamisest saadud tulu kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

18 313 217,00

Märkused

Tulu, mis on saadud kõrgvooreaktori käitamisest Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuses.

Eelkõige Prantsusmaa ja Madalmaade kolmandate isikute maksed igasuguste Teadusuuringute Ühiskeskuse kõrgvooreaktori käitamisega seotud kulude katteks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05 ja 10 04 04.

Varasemate programmide lõpuleviimine

Tulud laekuvad Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Madalmaadelt.

6 2 2 3   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt kolmandatele isikutele tasu eest osutatud teenustelt ja abilt kasutamiseks täiendavate assigneeringute tegemiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

10 019 812,25

Märkused

Tulu, mis on saadud isikutelt, ettevõtetelt ja riigiasutustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 04 01 ja 10 04 02 kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst Teadusuuringute Ühiskeskuse raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

229 242,79

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva eelarvejao artiklitesse 10 01 05, 10 04 02 ja 10 04 03 ja peatükkidesse 10 02 ja 10 03.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

6 2 2 5   Muud tulud Teadusuuringute Ühiskeskuse kasuks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Tulu, mis laekub kolmandate isikute maksetest, kingetest või annakutest Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse jaoks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 10 01 05 ja peatükkidesse 10 02, 10 03 ja 10 04.

6 2 2 6   Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt muudele komisjoni talitustele konkurentsi tingimustes osutatavatest teenustest laekuv tulu, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

56 196 406,80

Märkused

Tulu, mis laekub muudelt komisjoni talitustelt, kellele Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tasu eest uurimistöid ja/või osutab teenuseid, ning tulu osalemisest teadusuuringute ja tehnoloogia arengu raamprogrammidega seotud tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 ja artikli 161 lõike 2 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 10 01 05, 10 02 01, 10 03 01, 10 04 01 ja 10 04 03 väliste isikutega sõlmitud lepingutest tulenevate kulude ulatuses.

6 2 4   Tulud komisjoni antud litsentsidest leiutistele (patenteeritavad või mitte), mis tulenevad liidu/ühenduse uurimistööst (kaudsed meetmed) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja eriti selle artikliga 12 antakse liikmesriikidele, isikutele ja ettevõtjatele õigus omandada sobiva tasu eest mittevälistavaid litsentse Euroopa Aatomienergiaühendusele kuuluvate patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste raames.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2380/74, 17. september 1974, millega võetakse vastu Euroopa Majandusühenduse teadusprogrammidega seotud teabelevi käsitlevad sätted (EÜT L 255, 20.9.1974, lk 1).

PEATÜKK 6 3 —   MAKSED ERILEPINGUTE RAAMES

6 3 0   Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed Euroopa Majanduspiirkonna koostöölepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

218 892 911,00

Märkused

Artikkel kajastab Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide makseid, mis tulenevad nende riikide finantsosalusest liidu tegevuses vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82 ja protokollile 32.

Kavandatud maksete kogumaht on toodud kokkuvõttes, mis on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisas teabe eesmärgil.

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide maksed antakse komisjoni kasutusse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 32 artiklitele 1, 2 ja 3.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

Alusaktid

Euroopa Majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3).

6 3 1   Maksed Schengeni acquis ’ raames

6 3 1 2   Maksed suuremahuliste infosüsteemide arendamiseks Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud lepingu raames – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 314 270,59

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklitesse 18 02 04, 18 02 05 ja 18 02 11.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38), eelkõige selle lepingu artikkel 9.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Alusaktid

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010) 93 (lõplik)).

6 3 1 3   Muud Schengeni acquis’ga seotud osamaksed (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavate assigneeringute avamiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklites 18 02 03, 18 02 06 ja 18 03 14.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/437/EÜ, 17. mai 1999, Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 1999/439/EÜ, 17. mai 1999, Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu sõlmimise kohta viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja arendamises (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2001/258/EÜ, 15. märts 2001, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38) ja eriti selle lepingu artikkel 9.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Nõukogu otsus 2008/146/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

Nõukogu otsus 2008/147/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/149/EÜ, 28. jaanuar 2008, sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

Nõukogu otsus 2008/261/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 3).

Nõukogu otsus 2008/262/EÜ, 28. veebruar 2008, mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist (ELT L 83, 26.3.2008, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

Alusaktid

Komisjoni 4. märtsil 2009 esitatud ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2009) 102 (lõplik)).

Nõukogu otsus 2010/374/EÜ, 30. november 2009, Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju, Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 169, 3.7.2010, lk 22).

Komisjoni 30. oktoobril 2009 esitatud ettepanek võtta vastu nõukogu otsused eesmärgiga kirjutada alla ja sõlmida Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel kokkulepe, milles käsitletakse nimetatud riikide osalemist nende komiteede töös, kes abistavad Euroopa Komisjoni tema rakendusvolituste täitmisel seoses Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (KOM(2009) 605 ja 606 (lõplik)).

6 3 2   Osamaksed Euroopa Arengufondi ühiste haldustoetuskulude rahastamiseks – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

70 035 604,22

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse kogu Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmekulude rahastamist, täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 21 01 04 10.

Alusaktid

Sisekokkulepped nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (ELT L 247, 9.9.2006, lk 32).

6 3 3   Osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks

6 3 3 0   Liikmesriikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

5 595 450,12

Märkused

Punkti kirjendatakse liikmesriikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 1   Kolmandate riikide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse kolmandate riikide, sealhulgas nende avalik-õiguslike ja riigi osalusega asutuste osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 3 3 2   Rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida rahastab liit ja mida nende nimel haldab komisjon – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse rahvusvaheliste organisatsioonide osamaksed teatavate välisabiprogrammide rahastamiseks, mida vastavalt asjaomasele alusaktile rahastab liit ja haldab nende nimel komisjon.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt kasutatakse võimalikke tulusid täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

PEATÜKK 6 5 —   FINANTSKORREKTSIOONID

6 5 0   Finantskorrektsioonid

6 5 0 0   Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

305 688 340,62

Märkused

Punkti kirjendatakse struktuurifondide (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Kalandusfondiga seotud finantskorrektsioonid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib käesolevas punktis kirjendatud summasid kasutada täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse jaotiste 04, 05, 11 ja 13 vastavatesse rubriikidesse, kui neid on vaja varem vastu võetud korrektsioonide tühistamise või vähendamise vältimiseks.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 105 lõikele 1 ei mõjuta see määrus komisjoni poolt määruste (EMÜ) nr 2052/88, (EMÜ) nr 4253/88, (EÜ) nr 1164/94 ja (EÜ) nr 1260/1999 või mis tahes muude 31. detsembril 2006 ja pärast seda kuni abi või projektide lõpetamiseni kõnealuse abi suhtes kehtinud õigusaktide alusel heaks kiidetud ja struktuurifondidest kaasrahastatava abi või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatava projekti jätkamist ega muutmist, sealhulgas nimetatud abi või projekti täielikku või osalist tühistamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1), eelkõige selle artikkel 24.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 39 lõige 2.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 448/2001, 2. märts 2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis (EÜT L 64, 6.3.2001, lk 13).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

290 305 234,77

Märkused

Punkt on ette nähtud finantsmääruse artikli 18 kohaselt selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, millest rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

6 6 0 1   Muud sihtotstarbeta osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

30 000 000

30 000 000

122 478 259,14

Märkused

Punkt on ette nähtud selliste võimalike tulude kirjendamiseks, mida ei ole kirjendatud 6. jaotise teiste osade all ja mida ei kasutata finantsmääruse artikli 18 kohaselt.

PEATÜKK 6 7 —   EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFONDIGA JA EUROOPA MAAELU ARENGU PÕLLUMAJANDUSFONDIGA SEONDUV TULU

6 7 0   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondiga seonduv tulu

6 7 0 1   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

600 517 182,09

Märkused

Punkti kirjendatakse tulud, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest, mis on tehtud seoses kuludega, mida on finantseeritud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi 1. rubriigi ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) alusel. Sellesse kirjendatakse ka summad, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis on seotud sellega seonduvate kirjendatud sihtotstarbeliste tuludega, mis ei tulene määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 rakendamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao EAGFi mis tahes eelarvepunkti.

Eelarvepunkti tulu on hinnanguliselt 1 000 000 000 eurot, sealhulgas 400 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 10 üle 2010. aastast 2011. aastasse.

2011. aasta eelarve koostamisel on artikli 05 03 01 meetmete rahastamisvajadusena arvesse võetud summat 500 000 000 eurot ja ülejäänud summat 500 000 000 eurot on võetud arvesse artikli 05 02 08 meetmete rahastamisvajadusena.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 2   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

147 878 436,59

Märkused

Punkti kirjendatakse õigusnormide rikkumise või hooletuse pärast tagasi nõutavad summad, sealhulgas asjaomased intressid, eelkõige pettuste korral tagasi nõutavad summad, trahvimaksed ja intressid ning minetatud tagatised, mis tulenevad Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi tagatisrahastust rahastatavatest kuludest 2000.–2006. aasta finantsperspektiivi rubriigi 1 ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames. Punkti kirjendatakse ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu lisaassigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao tulude eelarvestuse mis tahes eelarvepunkti EAGFi raames.

Eelarvepunkti tulu on hinnanguliselt 228 000 000 eurot, sealhulgas 140 000 000 eurot, mis kanti vastavalt finantsmääruse artiklile 10 üle 2010. aastast 2011. aastasse.

2011. aasta eelarve koostamisel on seda summat arvesse võetud artikli 05 03 01 meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 0 3   Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

337 626 470,92

Märkused

Punkti kirjendatakse määruse (EÜ) nr 1788/2003 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 78 kohaselt kogutud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks kulude eelarvestuse käesoleva jao Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi mis tahes eelarvepunkti.

Tulu suuruseks käesoleva punkti all on hinnanguliselt 19 000 000 eurot.

2011. aasta eelarve koostamisel on seda summat arvesse võetud artikli 05 03 01 meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

6 7 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga seonduv tulu

6 7 1 1   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

350 800,00

Märkused

Punkti kirjendatakse summad, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsustest seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava toetusega maaelu arendamisele. Sellesse kirjendatakse ka summad, mis on saadud tulenevalt liidu eelarve kasuks tehtud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mida saab pidada sihtotstarbeliseks tuluks. Sellesse punkti kirjendatakse ka EAFRDst tehtud ettemaksete tagasimaksmisega seotud summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2011. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

6 7 1 2   Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse summad, mis nõutakse sisse õigusnormide tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise tagajärjel, sealhulgas kaasnevad intressid, eelkõige aga summad, mis nõutakse sisse õigusrikkumiste, sh pettuste pärast, trahvid ja viivised ning minetatud tagatised seoses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) finantseeritava maaelu arendamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse igasugust käesolevas punktis kajastatud tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks EAFRD mis tahes eelarvepunkti.

2011. aasta eelarve koostamisel ei olnud artikli 05 04 05 jaoks ette nähtud ühtegi konkreetset summat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

PEATÜKK 6 8 —   AJUTISED ÜMBERKORRALDUSMAKSED

6 8 0   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

6 8 0 1   Ajutised ümberkorraldusmaksed – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

1 741 417 405,37

Märkused

Punkti kirjendatakse määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 11 kohased ajutised liidu suhkrusektori ümberkorraldusmaksed.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse käesolevasse punkti kirjendatud summasid täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

2011. aasta eelarve koostamisel arvestati selle punkti puhul 1 015 000 000 euro suuruse summaga (mis on seotud vaid eelmiste aastate eelarvetest üle kantud summadega), millest 195 000 000 eurot nähti sihtotstarbeliselt ette artikli 05 02 16 jaoks ja ülejäänud summa kantakse vastavalt finantsmääruse artiklile 10 automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 2   Ajutist ümberkorraldusfondi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse summad, mis nõutakse sisse õigusnormide tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise pärast, sealhulgas intressid, trahvid ja tagatised, mis tulenevad kuludest, mida on rahastatud määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest ühenduse suhkrutööstuse ümberkorraldusfondist. Punktiga kavandatakse katta ka tagasi makstud netosummad, millest liikmesriigid võivad kinni pidada 20 % vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõikele 2. Punkt sisaldab ka summasid, mis tulenevad sama määruse artikli 32 lõike 5 kohastest raamatupidamisarvestuse heakskiitmist käsitlevatest otsustest.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse käesoleva punkti tulu täiendavate assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorralduseks antavat abi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

6 8 0 3   Ajutise ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse määrusega (EÜ) nr 320/2006 loodud ajutisest suhkru ümberkorraldusfondist rahastatavaid kulusid käsitlevate raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise vastavusotsuste alusel liidu eelarvesse laekuv tulu. Punkti kirjendatakse ka summad, mis tulenevad liidu eelarve kasuks langetatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest, mis käsitlevad suhkru ümberkorraldusfondiga seotud sihtotstarbelist tulu, välja arvatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 16 ja artikli 32 lõike 5 kohaldamisest tulenevad summad.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 kasutatakse mis tahes käesolevasse punkti kirjendatud tulu assigneeringute tegemiseks käesoleva eelarvejao tulude koondarvestuse artiklisse 05 02 16 („Suhkru ümberkorraldusfond”), et rahastada ümberkorraldusabi ja muud määrusega (EÜ) nr 320/2006 ette nähtud abi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

JAOTIS 7

VIIVISINTRESSID JA TRAHVID

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 7 0

7 0 0

Viivisintressid

7 0 0 0

Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

5 000 000

5 000 000

76 436 747,70

7 0 0 1

Muud viivisintressid

3 000 000

3 000 000

1 710 385,54

 

Artikkel 7 0 0 — Kogusumma

8 000 000

8 000 000

78 147 133,24

7 0 1

Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

15 000 000

15 000 000

113 119 535,73

 

PEATÜKK 7 0 — KOGUSUMMA

23 000 000

23 000 000

191 266 668,97

PEATÜKK 7 1

7 1 0

Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

100 000 000

100 000 000

724 812 338,90

7 1 2

Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

p.m.

p.m.

16 911 424,—

 

PEATÜKK 7 1 — KOGUSUMMA

100 000 000

100 000 000

741 723 762,90

PEATÜKK 7 2

7 2 0

Intressid deposiitidelt ja trahvidelt

7 2 0 0

Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 7 2 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 7 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 7 — Kogusumma

123 000 000

123 000 000

932 990 431,87

PEATÜKK 7 0 —

VIIVISINTRESSID

PEATÜKK 7 1 —

RAHATRAHVID

PEATÜKK 7 2 —

INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

PEATÜKK 7 0 —   VIIVISINTRESSID

7 0 0   Viivisintressid

7 0 0 0   Viivisintressid liikmesriikide riigikassade kontodele tehtud hilinenud maksetelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

5 000 000

5 000 000

76 436 747,70

Märkused

Kui liikmesriik viivitab omavahendite sissemakse tegemisega komisjoni nimel avatud kontole, millele on osutatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1, siis peab see liikmesriik tasuma intressi.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks on euro, võrdub intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Liikmesriikide puhul, kelle vääringuks ei ole euro, võrdub intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Kõrgendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

Intressimäär kehtib kõikide määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 10 loetletud omavahendite osamaksete puhul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

7 0 0 1   Muud viivisintressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 000 000

3 000 000

1 710 385,54

Märkused

Punkti kirjendatakse muud viiviseintressid peale omavahenditega seotute.

Õiguslik alus

Euroopa majanduspiirkonna leping (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3), eelkõige protokolli 32 artikli 2 lõige 5.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25), eelkõige selle artikkel 102.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006, 8. detsember 2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 371, 27.12.2006, lk 1).

7 0 1   Viivisintressid ja muud intressid rahatrahvidelt

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

15 000 000

15 000 000

113 119 535,73

Märkused

Artikkel on mõeldud trahvide pangakonto intresside ja trahvidega seotud viiviseintresside jaoks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikli 71 lõige 4.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 86.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

PEATÜKK 7 1 —   RAHATRAHVID

7 1 0   Rahatrahvid, perioodilised karistusmaksed ja muud trahvid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

100 000 000

100 000 000

724 812 338,90

Märkused

Komisjon võib määrata rahatrahve, perioodilisi karistusmakseid ja muid trahve ettevõtjatele ja ettevõtjate ühendustele, kes rikuvad keelde või ei täida oma Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaseid kohustusi.

Rahatrahvid tuleb tavaliselt tasuda kolme kuu jooksul pärast komisjoni otsusest teatamist. Komisjon ei nõua siiski maksmisele kuuluvat summat sisse, kui ettevõtja on esitanud hagi Euroopa Liidu Kohtule. Ettevõtja peab nõustuma maksma intressi võlalt pärast lõplikku maksetähtaega ning andma komisjonile hiljemalt lõplikuks maksetähtajaks nii võlasummat kui ka intressi või lisatasusid katva pangagarantii.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), eelkõige selle artiklid 14 ja 15.

7 1 2   Karistusmaksed ja ühekordsed trahvid, mis on määratud aluslepingust tulenevaid kohustusi rikkunud liikmesriigile Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmata jätmise eest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

16 911 424,00

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõige 2.

PEATÜKK 7 2 —   INTRESSID DEPOSIITIDELT JA TRAHVIDELT

7 2 0   Intressid deposiitidelt ja trahvidelt

7 2 0 0   Intressid hoiustelt ja viivised rahatrahvidelt, mis tulenevad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest – Sihtotstarbeline tulu

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisest tulenevatelt deposiitidelt ja trahvidelt makstavatest intressidest saadav tulu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt käsitatakse nimetatud tulusid sihtotstarbelise tuluna ja selle alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid eelarveridadel, millele kirjendati vastavaid tulusid tinginud esialgsed kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97, 7. juuli 1997, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6), eelkõige selle artikkel 16.

JAOTIS 8

LAENUTEHINGUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 8 0

8 0 0

Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 1

Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

8 0 2

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

p.m.

p.m.

 

 

PEATÜKK 8 0 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 1

8 1 0

Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

8 1 3

Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 1 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 2

8 2 7

Euroopa Liidu tagatis liidu/ühenduse sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

p.m.

p.m.

0,—

8 2 8

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 2 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 3

8 3 5

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 8 3 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

PEATÜKK 8 5

8 5 0

Euroopa Investeerimispanga poolt makstud dividendid

438 717

p.m.

3 678 263,68

 

PEATÜKK 8 5 — KOGUSUMMA

438 717

p.m.

3 678 263,68

 

Jaotis 8 — Kogusumma

438 717

p.m.

3 678 263,68

PEATÜKK 8 0 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

PEATÜKK 8 1 —

KOMISJONI ANTUD LAENUD

PEATÜKK 8 2 —

TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

PEATÜKK 8 3 —

TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES

PEATÜKK 8 5 —

TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

PEATÜKK 8 0 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISTEST LAENUTEHINGUTELE LIIKMESRIIKIDES

8 0 0   Euroopa Liidu tagatised maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriikidele lubatud laenusumma ei või sellisel juhul ületada 50 000 000 000 eurot.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 01 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 01 juures.

8 0 1   Euroopa Liidu tagatis Euratomi võetud laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 02 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 02 juures.

8 0 2   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

 

Märkused

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidest võetud laenudele. Liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma peab jääma õigusliku alusega ette nähtud piiresse.

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 03 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 03 juures.

PEATÜKK 8 1 —   KOMISJONI ANTUD LAENUD

8 1 0   Vahemere piirkonnas asuvate kolmandate riikidega tehtava finantskoostöö raames antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 alla kantud assigneeringutest Vahemere piirkonnas asuvatele kolmandatele riikidele antud erilaenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Siin kirjendatakse ka mõnedele Vahemere-äärsetele liikmesriikidele antud erilaenude ja riskikapitali tagasimaksed ja intressimaksed, kuid need moodustavad väikse osa üldmahust. Nimetatud laenud/riskikapital anti siis, kui asjaomased riigid ei olnud veel liiduga ühinenud.

Tavaliselt ületab saadud tulu eelarves prognoositud summad, sest erilaenude intressimakseid võib tasuda nii eelmise kui ka jooksva finantsaasta jooksul. Erilaenudelt ja riskikapitalilt võetakse intressi alates laenu väljamaksmise hetkest; erilaenude intresse makstakse poolaastamaksetena ning riskikapitali intresse üldjuhul aastamaksetena.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse peatükkide 22 02 ja 19 08 juures.

Alusaktid

Komisjoni 20. jaanuari 2009. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (KOM(2008) 308 (lõplik)), eriti selle artikkel 23.

8 1 3   Komisjoni poolt Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika arengumaadele Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite programmi raames antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksed ja intressid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punkti 19 08 01 01 Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite tegevuse alla kantud assigneeringutest antud laenude ja riskikapitali põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 19 08 01 01 juures.

PEATÜKK 8 2 —   TULUD EUROOPA LIIDU TAGATISEST LAENUTEHINGUTELE KOLMANDATE RIIKIDE HEAKS

8 2 7   Euroopa Liidu tagatis liidu/ühenduse sõlmitud laenukavadele makromajandusliku finantsabi andmiseks kolmandatele riikidele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 04 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Laenutehingute ülevaade, sh laenu teenindamise ülevaade nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 04 juures.

8 2 8   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 05 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 05 juures.

PEATÜKK 8 3 —   TULUD, MIS ON SEOTUD EUROOPA LIIDU TAGATISEGA LAENUDELE, MIDA ANNAVAD FINANTSASUTUSED KOLMANDATES RIIKIDES

8 3 5   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud punktis 01 04 01 06 nimetatud tagatisega seotud õiguste teostamisest saadud tulude kirjendamiseks, tingimusel et neid tulusid ei ole kuludest maha arvatud.

Ülevaade laenutehingutest koos võlahaldusega nii laenu põhiosa kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse lisa II osas.

Õiguslik alus

Õigusliku aluse kohta vaata märkust käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse punkti 01 04 01 06 juures.

PEATÜKK 8 5 —   TAGATISASUTUSTE MAKSETEST SAADAV TULU

8 5 0   Euroopa Investeerimispanga poolt makstud dividendid

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

438 717

p.m.

3 678 263,68

Märkused

Artikkel on mõeldud Euroopa Investeerimisfondi makstavate dividendide kirjendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

JAOTIS 9

MITMESUGUSED TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 9 0

9 0 0

Mitmesugused tulud

30 000 000

30 000 000

61 458 199,98

 

PEATÜKK 9 0 — KOGUSUMMA

30 000 000

30 000 000

61 458 199,98

 

Jaotis 9 — Kogusumma

30 000 000

30 000 000

61 458 199,98

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 129 951 484

1 168 854 686

6 581 580 708,85

PEATÜKK 9 0 —

MITMESUGUSED TULUD

PEATÜKK 9 0 —   MITMESUGUSED TULUD

9 0 0   Mitmesugused tulud

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

30 000 000

30 000 000

61 458 199,98

Märkused

Artikkel on ette nähtud mitmesuguste tulude kirjendamiseks.

ASSIGNEERINGUTE (2011 JA 2010) JA TÄITUMISTE (2009) KOKKUVÕTE

Jaotis

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

524 283 196

341 387 137

448 527 528

405 487 528

439 691 392,56

328 212 787,84

Reservid (40 01 40)

40 929

40 929

142 485

142 485

 

 

 

524 324 125

341 428 066

448 670 013

405 630 013

439 691 392,56

328 212 787,84

02

ETTEVÕTLUS

1 055 561 122

1 209 465 022

1 695 908 585

1 084 093 439

1 551 264 786,89

1 270 643 061,79

Reservid (40 01 40)

52 772

52 772

191 847

191 847

 

 

 

1 055 613 894

1 209 517 794

1 696 100 432

1 084 285 286

1 551 264 786,89

1 270 643 061,79

03

KONKURENTS

93 403 671

93 403 671

90 604 037

90 604 037

91 573 732,56

94 646 644,05

Reservid (40 01 40)

56 917

56 917

203 854

203 854

 

 

 

93 460 588

93 460 588

90 807 891

90 807 891

91 573 732,56

94 646 644,05

04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

11 398 325 662

9 163 443 236

11 248 325 559

8 533 083 077

11 194 721 704,45

8 909 805 078,76

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 335

44 335

25 423 970

25 423 970

 

 

 

11 398 369 997

9 163 487 571

11 273 749 529

8 558 507 047

11 194 721 704,45

8 909 805 078,76

05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

57 292 184 763

55 269 004 060

57 780 438 369

56 776 956 322

60 053 981 198,47

55 213 988 466,14

Reservid (40 01 40, 40 02 40)

74 532

74 532

300 270 293

300 270 293

 

 

 

57 292 259 295

55 269 078 592

58 080 708 662

57 077 226 615

60 053 981 198,47

55 213 988 466,14

06

LIIKUVUS JA TRANSPORT

1 546 683 351

1 141 803 775

1 407 397 054

1 224 041 730

1 347 202 123,29

1 176 520 105,60

Reservid (40 01 40)

25 609

25 609

119 318

119 318

 

 

 

1 546 708 960

1 141 829 384

1 407 516 372

1 224 161 048

1 347 202 123,29

1 176 520 105,60

07

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

470 550 540

390 290 122

431 741 504

345 401 504

438 448 501,44

343 852 362,57

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 853

44 853

15 164 898

5 164 898

 

 

 

470 595 393

390 334 975

446 906 402

350 566 402

438 448 501,44

343 852 362,57

08

TEADUSUURINGUD

5 334 630 545

4 117 083 880

4 605 855 404

3 852 239 404

4 534 775 553,53

4 428 558 655,55

Reservid (40 01 40)

6 884

6 884

25 081

25 081

 

 

 

5 334 637 429

4 117 090 764

4 605 880 485

3 852 264 485

4 534 775 553,53

4 428 558 655,55

09

INFOÜHISKOND JA MEEDIA

1 538 552 441

1 334 275 234

1 512 724 281

1 489 823 281

1 428 511 509,83

1 263 321 150,90

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

29 384

29 384

3 585 001

3 585 001

 

 

 

1 538 581 825

1 334 304 618

1 516 309 282

1 493 408 282

1 428 511 509,83

1 263 321 150,90

10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

394 978 000

396 209 233

383 321 000

391 547 000

432 610 536,06

417 052 031,22

11

MERENDUS JA KALANDUS

948 592 229

719 026 792

988 114 718

806 199 272

975 156 695,43

585 469 468,11

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

52 021 983

52 021 983

13 079 514

13 079 514

 

 

 

1 000 614 212

771 048 775

1 001 194 232

819 278 786

975 156 695,43

585 469 468,11

12

SISETURG

94 868 629

93 358 064

67 855 793

66 655 793

66 160 542,78

66 033 497,34

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

35 305

35 305

6 125 941

6 125 941

 

 

 

94 903 934

93 393 369

73 981 734

72 781 734

66 160 542,78

66 033 497,34

13

REGIONAALPOLIITIKA

40 382 839 372

33 317 212 140

38 975 402 914

28 846 285 171

38 523 134 352,47

26 743 894 273,58

Reservid (40 01 40)

43 816

43 816

160 094

160 094

 

 

 

40 382 883 188

33 317 255 956

38 975 563 008

28 846 445 265

38 523 134 352,47

26 743 894 273,58

14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

142 229 539

114 783 765

135 060 164

107 042 164

126 175 766,23

121 409 284,11

Reservid (40 01 40)

32 492

32 492

118 737

118 737

 

 

 

142 262 031

114 816 257

135 178 901

107 160 901

126 175 766,23

121 409 284,11

15

HARIDUS JA KULTUUR

2 428 691 266

1 996 401 080

2 104 707 842

1 798 410 842

2 206 244 518,70

1 993 219 744,42

Reservid (40 01 40)

38 857

38 857

143 552

143 552

 

 

 

2 428 730 123

1 996 439 937

2 104 851 394

1 798 554 394

2 206 244 518,70

1 993 219 744,42

16

TEABEVAHETUS

273 374 552

253 374 552

259 439 021

241 214 021

251 554 102,35

235 932 812,27

Reservid (40 01 40)

46 111

46 111

148 355

148 355

 

 

 

273 420 663

253 420 663

259 587 376

241 362 376

251 554 102,35

235 932 812,27

17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

692 021 626

596 046 062

707 747 062

572 765 062

723 207 886,95

574 140 810,81

Reservid (40 01 40)

57 583

57 583

200 652

200 652

 

 

 

692 079 209

596 103 645

707 947 714

572 965 714

723 207 886,95

574 140 810,81

18

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA

1 193 910 768

871 707 680

1 062 220 054

794 303 054

1 008 021 775,24

743 697 459,25

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

16 479 335

13 005 028

5 385 547

5 385 547

 

 

 

1 210 390 103

884 712 708

1 067 605 601

799 688 601

1 008 021 775,24

743 697 459,25

19

VÄLISSUHTED

4 270 665 587

3 378 255 172

4 210 457 068

3 631 597 444

4 104 626 903,86

3 679 494 866,17

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 005 106

6 441 836

54 753 484

29 753 484

 

 

 

4 314 670 693

3 384 697 008

4 265 210 552

3 661 350 928

4 104 626 903,86

3 679 494 866,17

20

KAUBANDUS

105 067 905

104 422 321

78 917 119

81 917 119

77 748 787,06

78 387 164,21

Reservid (40 01 40)

34 787

34 787

125 941

125 941

 

 

 

105 102 692

104 457 108

79 043 060

82 043 060

77 748 787,06

78 387 164,21

21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

1 433 111 933

1 392 926 690

1 646 409 016

1 607 609 507

2 324 898 355,19

1 712 980 157,96

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

109 058 175

86 736 049

155 025

155 025

 

 

 

1 542 170 108

1 479 662 739

1 646 564 041

1 607 764 532

2 324 898 355,19

1 712 980 157,96

22

LAIENEMINE

1 123 357 217

1 012 513 363

1 022 359 107

1 203 497 586

1 119 862 585,27

1 306 334 824,08

Reservid (40 01 40)

17 764

17 764

62 971

62 971

 

 

 

1 123 374 981

1 012 531 127

1 022 422 078

1 203 560 557

1 119 862 585,27

1 306 334 824,08

23

HUMANITAARABI

878 195 432

838 516 019

854 313 155

848 063 155

935 028 339,22

816 236 450,59

Reservid (40 01 40)

14 878

14 878

44 026

44 026

 

 

 

878 210 310

838 530 897

854 357 181

848 107 181

935 028 339,22

816 236 450,59

24

PETTUSEVASTANE VÕITLUS

81 749 000

74 805 171

77 645 000

73 345 000

77 376 951,75

73 620 867,06

25

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE

190 812 414

190 812 414

187 523 615

187 523 615

186 400 812,55

186 072 898,89

Reservid (40 01 40)

565 027

565 027

374 355

374 355

 

 

 

191 377 441

191 377 441

187 897 970

187 897 970

186 400 812,55

186 072 898,89

26

KOMISJONI HALDUS

1 018 708 135

1 017 153 328

981 751 471

998 751 471

1 047 914 353,76

1 052 663 344,45

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

78 381

78 381

32 085 997

14 735 997

 

 

 

1 018 786 516

1 017 231 709

1 013 837 468

1 013 487 468

1 047 914 353,76

1 052 663 344,45

27

EELARVE

69 440 094

69 440 094

68 135 786

68 135 786

271 708 217,94

271 708 217,94

Reservid (40 01 40)

30 939

30 939

111 533

111 533

 

 

 

69 471 033

69 471 033

68 247 319

68 247 319

271 708 217,94

271 708 217,94

28

AUDIT

11 399 202

11 399 202

10 593 209

10 593 209

10 541 496,35

10 541 496,35

Reservid (40 01 40)

7 105

7 105

23 214

23 214

 

 

 

11 406 307

11 406 307

10 616 423

10 616 423

10 541 496,35

10 541 496,35

29

STATISTIKA

145 143 085

124 373 319

140 747 470

120 323 470

132 991 376,89

120 944 029,15

Reservid (40 01 40)

47 443

47 443

170 501

170 501

 

 

 

145 190 528

124 420 762

140 917 971

120 493 971

132 991 376,89

120 944 029,15

30

PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD

1 278 009 000

1 278 009 000

1 214 092 000

1 214 092 000

1 117 268 365,16

1 117 268 365,16

31

KEELETALITUSED

392 908 762

392 908 762

387 288 152

387 288 152

423 957 901,12

423 957 901,12

Reservid (40 01 40)

236 399

236 399

1 628 841

1 628 841

 

 

 

393 145 161

393 145 161

388 916 993

388 916 993

423 957 901,12

423 957 901,12

32

ENERGEETIKA

699 617 012

1 535 110 306

2 533 161 881

1 491 502 861

2 555 776 606,67

316 033 780,23

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

41 299

41 299

77 138 968

2 138 968

 

 

 

699 658 311

1 535 151 605

2 610 300 849

1 493 641 829

2 555 776 606,67

316 033 780,23

40

RESERVID

977 129 000

259 909 297

1 286 045 995

658 695 995

0,—

0,—

 

Kogusumma

138 480 995 050

123 098 829 963

138 604 830 933

120 009 089 071

139 778 537 732,02

115 676 642 057,67

 

millest reservid (40 01 40, 40 02 40, 40 02 41)

223 269 000

159 909 297

537 163 995

409 813 995

 

 

JAOTIS XX

HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01

HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

XX 01 01

Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01

Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

5

1 783 818 989

1 785 917 894

1 790 077 448,65

Reservid (40 01 40)

 

1 355 785

5 116 100

 

 

 

1 785 174 774

1 791 033 994

1 790 077 448,65

XX 01 01 01 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

12 475 366

15 647 000

11 709 000,—

Reservid (40 01 40)

 

9 482

 

 

 

 

12 484 848

15 647 000

11 709 000,—

XX 01 01 01 03

Töötasude korrigeerimine

5

11 490 777

22 450 000

 

Reservid (40 01 40)

 

8 733

 

 

 

 

11 499 510

22 450 000

 

 

Vahesumma

 

1 807 785 132

1 824 014 894

1 801 786 448,65

Reservid (40 01 40)

 

1 374 000

5 116 100

 

 

 

1 809 159 132

1 829 130 994

1 801 786 448,65

XX 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

XX 01 01 02 01

Töötasud ja toetused

5

106 248 871

177 172 613

163 875 131,86

XX 01 01 02 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

6 485 741

14 075 480

10 756 725,93

XX 01 01 02 03

Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks

5

643 796

2 079 000

 

 

Vahesumma

 

113 378 408

193 327 093

174 631 857,79

 

Artikkel XX 01 01 — Vahesumma

 

1 921 163 540

2 017 341 987

1 976 418 306,44

Reservid (40 01 40)

 

1 374 000

5 116 100

 

 

 

1 922 537 540

2 022 458 087

1 976 418 306,44

XX 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

XX 01 02 01

Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

XX 01 02 01 01

Lepingulised töötajad

5

64 723 037

66 403 026

59 178 908,20

XX 01 02 01 02

Renditud tööjõud ning erinevate tegevusalade tehniline ja haldustugi

5

24 294 530

24 660 000

30 514 509,44

XX 01 02 01 03

Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad

5

42 226 161

41 665 000

41 377 217,78

 

Vahesumma

 

131 243 728

132 728 026

131 070 635,42

XX 01 02 02

Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

XX 01 02 02 01

Muu personali töötasud

5

5 529 652

57 471 219

50 127 059,86

XX 01 02 02 02

Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine

5

3 419 673

7 100 000

7 082 569,54

XX 01 02 02 03

Muu personali ja muude teenustega seotud kulud

5

247 251

2 218 251

1 998 258,67

 

Vahesumma

 

9 196 576

66 789 470

59 207 888,07

XX 01 02 11

Institutsiooni muud juhtimiskulud

XX 01 02 11 01

Lähetus- ja esinduskulud

5

60 964 817

63 850 798

65 427 499,03

Reservid (40 01 40)

 

 

937 200

 

 

 

60 964 817

64 787 998

65 427 499,03

XX 01 02 11 02

Konverentside ja koosolekutega seotud kulud

5

30 057 332

33 549 000

30 015 977,47

Reservid (40 01 40)

 

 

51 000

 

 

 

30 057 332

33 600 000

30 015 977,47

XX 01 02 11 03

Komiteede koosolekud

5

13 362 900

17 989 500

12 815 408,81

Reservid (40 01 40)

 

 

10 500

 

 

 

13 362 900

18 000 000

12 815 408,81

XX 01 02 11 04

Uuringud ja konsultatsioonid

5

9 368 175

9 754 000

10 247 160,21

Reservid (40 01 40)

 

 

246 000

 

 

 

9 368 175

10 000 000

10 247 160,21

XX 01 02 11 05

Juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine

5

26 989 850

26 547 425

37 792 983,20

Reservid (40 01 40)

 

 

1 682 100

 

 

 

26 989 850

28 229 525

37 792 983,20

XX 01 02 11 06

Täiendus- ja juhtimiskoolitus

5

16 488 080

13 896 885

18 675 075,45

Reservid (40 01 40)

 

 

2 676 095

 

 

 

16 488 080

16 572 980

18 675 075,45

 

Vahesumma

 

157 231 154

165 587 608

174 974 104,17

Reservid (40 01 40)

 

 

5 602 895

 

 

 

157 231 154

171 190 503

174 974 104,17

XX 01 02 12

Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

XX 01 02 12 01

Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud

5

7 051 124

16 856 542

16 044 026,16

XX 01 02 12 02

Delegatsioonide töötajate lisakoolitus

5

574 156

1 820 450

1 413 357,20

 

Vahesumma

 

7 625 280

18 676 992

17 457 383,36

 

Artikkel XX 01 02 — Vahesumma

 

305 296 738

383 782 096

382 710 011,02

Reservid (40 01 40)

 

 

5 602 895

 

 

 

305 296 738

389 384 991

382 710 011,02

XX 01 03

Liidu delegatsioonide varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

XX 01 03 01

Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

XX 01 03 01 03

Sisseseade ja mööbel

5

78 094 402

80 098 622

88 109 997,05

XX 01 03 01 04

Teenused ja muud talituskulud

5

52 897 887

53 236 370

53 369 403,40

 

Vahesumma

 

130 992 289

133 334 992

141 479 400,45

XX 01 03 02

Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

XX 01 03 02 01

Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud

5

43 837 830

113 222 481

123 808 745,40

XX 01 03 02 02

Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused

5

10 507 175

33 988 491

32 355 726,32

 

Vahesumma

 

54 345 005

147 210 972

156 164 471,72

 

Artikkel XX 01 03 — Vahesumma

 

185 337 294

280 545 964

297 643 872,17

XX 01 05

Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 05 01

Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused

1.1

192 900 000

193 325 000

189 986 749,—

XX 01 05 02

Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad

1.1

48 557 000

54 099 000

47 958 847,11

XX 01 05 03

Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

87 718 000

66 044 000

88 707 583,51

 

Artikkel XX 01 05 — Vahesumma

 

329 175 000

313 468 000

326 653 179,62

 

Peatükk XX 01 — Kogusumma

 

2 740 972 572

2 995 138 047

2 983 425 369,25

Reservid (40 01 40)

 

1 374 000

10 718 995

 

 

 

2 742 346 572

3 005 857 042

2 983 425 369,25

PEATÜKK XX 01 —   HALDUSKULUD POLIITIKAVALDKONDADE KAUPA

XX 01 01   Eri poliitikavaldkondades alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01   Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 01 01

Institutsioonis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 01 01 01

Töötasud ja toetused

5

1 783 818 989

1 785 917 894

1 790 077 448,65

Reservid (40 01 40)

 

1 355 785

5 116 100

 

 

 

1 785 174 774

1 791 033 994

1 790 077 448,65

XX 01 01 01 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

12 475 366

15 647 000

11 709 000,—

Reservid (40 01 40)

 

9 482

 

 

 

 

12 484 848

15 647 000

11 709 000,—

XX 01 01 01 03

Töötasude korrigeerimine

5

11 490 777

22 450 000

 

Reservid (40 01 40)

 

8 733

 

 

 

 

11 499 510

22 450 000

 

 

Punkt XX 01 01 01 — Kogusumma

 

1 807 785 132

1 824 014 894

1 801 786 448,65

Reservid (40 01 40)

 

1 374 000

5 116 100

 

 

 

1 809 159 132

1 829 130 994

1 801 786 448,65

Märkused

Assigneeringust kaetakse järgmised ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega (v.a kolmandates riikides töötav personal) seotud kulud:

palgad, toetused ja muud palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustuskulud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed, mida komisjon peab tegema ajutiste töötajate pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja stipendiumid;

ametnike ja ajutiste töötajate toetused seoses vahetustega tööga või valveajaga tööl või kodus;

toetused, mida makstakse ametniku vallandamisel ilmse ebakompetentsuse tõttu;

toetused, mida makstakse juhul, kui institutsioon ütleb üles ajutise töötajaga sõlmitud lepingu;

liidu territooriumil asuvates liidu asutustes ja liidu delegatsioonides töötavate ametnike kodudes rakendatud turvameetmetega seotud kulude hüvitamine;

kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ületunnitöö eest, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada vabade päevadega / vaba ajaga;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

päevarahad, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad olid sunnitud vahetama elukohta seoses tööle asumisega või üleviimisega teisele töökohale;

üleminekukulud, mis on seotud ametnikega, kes on määratud uutes liikmesriikides asuvatele ametikohtadele enne ühinemist, kuid kellelt nõutakse teenistuse jätkamist nendes liikmesriikides ka pärast ühinemiskuupäeva ning kellel vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste X lisale on erandkorras õigus samadele finants- ja materiaalsetele tingimustele kui need, mida komisjon kohaldas enne ühinemist;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude kõigi kohandamistega seotud kulud.

Ametnike palkade ja muude soodustuste üldine kirjeldus on esitatud Euroopa Komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi veebileheküljel „Töötamine komisjonis”.

Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse igal aastal nõukogu määrus Euroopa Liidu institutsioonide ametnike ja muude teenistujate palgaskaalade korrigeerimise kohta, kaasa arvatud palgakasv ja toetused (viimati ELT L 338, 22.12.2010, lk 1).

2009. aastal loodud uued ametikohad on osa üldisest töötajate arvu suurendamisest 850 võrra üleminekuperioodil 2006–2009 seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 47 000 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

–1 374 000 eurot vabastatakse reservist, kui komisjon esitab ettepaneku komisjoni välissuhete peadirektoraadi töötajate ümberpaigutamiseks Euroopa välisteenistuse üksusesse, mis tegeleb rahutagamise ja kriisidele reageerimisega, vastavalt kõrge esindaja / asepresidendi varasematele lubadustele ja avaldustele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

XX 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava komisjoni personaliga seotud kulud

XX 01 01 02 01

Töötasud ja toetused

5

106 248 871

177 172 613

163 875 131,86

XX 01 01 02 02

Töölevõtmise, üleviimise ja teenistuse lõpetamisega seotud kulud ja toetused

5

6 485 741

14 075 480

10 756 725,93

XX 01 01 02 03

Assigneeringud töötasude korrigeerimiseks

5

643 796

2 079 000

 

 

Punkt XX 01 01 02 — Kogusumma

 

113 378 408

193 327 093

174 631 857,79

Märkused

Punktide 19 01 01 02, 20 01 01 02, 21 01 01 02 ja 22 01 01 02 puhul, milles käsitletakse liidu delegatsioone kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised komisjoni ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud kulud:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

ületunnitöö;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

töötajate ning nende perekonnaliikmete sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise, töölt lahkumise või teisele tööle üleviimisega, kui sellega kaasneb töökoha muutumine;

kolimiskulud, mis hüvitatakse töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või lõpliku töölt lahkumise ja mujale elama asumisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus nr 6/66/Euratom, nr 121/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse eluasemetoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2749/66).

Nõukogu määrus nr 7/66/Euratom, nr 122/66/EMÜ, 28. juuli 1966, millega kehtestatakse transporditoetusega hõlmatud kohtade loetelu, toetuse maksimumsumma ja selle andmise eeskirjad (EÜT 150, 12.8.1966, lk 2751/66).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).

XX 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

XX 01 02 01   Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 02 01

Institutsiooni heaks töötavad koosseisuvälised töötajad

XX 01 02 01 01

Lepingulised töötajad

5

64 723 037

66 403 026

59 178 908,20

XX 01 02 01 02

Renditud tööjõud ning erinevate tegevusalade tehniline ja haldustugi

5

24 294 530

24 660 000

30 514 509,44

XX 01 02 01 03

Ajutiselt institutsiooni juurde lähetatud riiklikud avalikud teenistujad

5

42 226 161

41 665 000

41 377 217,78

 

Punkt XX 01 02 01 — Kogusumma

 

131 243 728

132 728 026

131 070 635,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

abi- ja lepinguliste töötajate (Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste tähenduses) töötasud, tööandja maksed seoses lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusega ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

summad, mis on vajalikud puudega inimeste juhtisikutena tegutsevate lepinguliste töötajate töötasude katmiseks;

renditud tööjõu, eelkõige bürootöötajate ja stenografistide-masinakirjutajate kasutamine;

tehnilise ja haldustöö ning intellektuaalteenuste teenuslepingute alusel töötava personaliga seotud kulud ning nimetatud personaliga seotud tegevuskulud ning kulud hoonetele ja seadmetele;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega komisjoni või kutsumisega lühinõupidamistele, eriti seoses mitmesuguste valdkondade õigusaktide ühtlustamist käsitlevate eelnõude koostamisega ning personalivahetusega, mida korraldatakse ühenduse/ELi õigusaktide ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikides;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest ühenduse/ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 241 332 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal hinnanguliselt 1 500 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi juhatuse 22. juuni 2005. aasta otsusega vastu võetud puudega inimeste töölevõtmise tegevuseeskiri.

XX 01 02 02   Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 02 02

Komisjoni koosseisuvälised töötajad liidu delegatsioonides

XX 01 02 02 01

Muu personali töötasud

5

5 529 652

57 471 219

50 127 059,86

XX 01 02 02 02

Noorte ekspertide ja riikide lähetatud ekspertide koolitamine

5

3 419 673

7 100 000

7 082 569,54

XX 01 02 02 03

Muu personali ja muude teenustega seotud kulud

5

247 251

2 218 251

1 998 258,67

 

Punkt XX 01 02 02 — Kogusumma

 

9 196 576

66 789 470

59 207 888,07

Märkused

Punktide 19 01 02 02, 20 01 02 02, 21 01 02 02 ja 22 01 02 02 puhul, milles käsitletakse komisjoni koosseisuväliseid töötajaid liidu delegatsioonides, mis asuvad kolmandates riikides või rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

kohaliku ja/või lepingulise tööjõu töötasud, samuti sotsiaalkindlustusmaksed ja hüvitised, mida peab tasuma tööandja;

tööandja sissemaksed seoses kohaliku personali täiendava sotsiaalkindlustuskattega;

renditud tööjõu või vabakutseliste töötajate teenused.

Liidu delegatsioonidesse lähetatud noorte ekspertide ja riikide ekspertide puhul kasutatakse käesolevat assigneeringut selleks, et

rahastada või kaasrahastada neid kulusid, mis on seotud noorte (ülikooli lõpetanud) ekspertide lähetamisega liidu delegatsioonidesse;

katta liikmesriikide või kolmandate riikide noortele diplomaatidele mõeldud seminaride korraldamise kulusid;

katta kulusid, mis on seotud liikmesriikide ametnike lähetamise või ajutise tööle määramisega liidu delegatsioonidesse.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 45 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 02 11   Institutsiooni muud juhtimiskulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 02 11

Institutsiooni muud juhtimiskulud

XX 01 02 11 01

Lähetus- ja esinduskulud

5

60 964 817

63 850 798

65 427 499,03

Reservid (40 01 40)

 

 

937 200

 

 

 

60 964 817

64 787 998

65 427 499,03

XX 01 02 11 02

Konverentside ja koosolekutega seotud kulud

5

30 057 332

33 549 000

30 015 977,47

Reservid (40 01 40)

 

 

51 000

 

 

 

30 057 332

33 600 000

30 015 977,47

XX 01 02 11 03

Komiteede koosolekud

5

13 362 900

17 989 500

12 815 408,81

Reservid (40 01 40)

 

 

10 500

 

 

 

13 362 900

18 000 000

12 815 408,81

XX 01 02 11 04

Uuringud ja konsultatsioonid

5

9 368 175

9 754 000

10 247 160,21

Reservid (40 01 40)

 

 

246 000

 

 

 

9 368 175

10 000 000

10 247 160,21

XX 01 02 11 05

Juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine

5

26 989 850

26 547 425

37 792 983,20

Reservid (40 01 40)

 

 

1 682 100

 

 

 

26 989 850

28 229 525

37 792 983,20

XX 01 02 11 06

Täiendus- ja juhtimiskoolitus

5

16 488 080

13 896 885

18 675 075,45

Reservid (40 01 40)

 

 

2 676 095

 

 

 

16 488 080

16 572 980

18 675 075,45

 

Punkt XX 01 02 11 — Kogusumma

 

157 231 154

165 587 608

174 974 104,17

Reservid (40 01 40)

 

 

5 602 895

 

 

 

157 231 154

171 190 503

174 974 104,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste detsentraliseeritud talituskulude rahastamiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ning komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud (muude Euroopa Liidu institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbelisteks kuludeks);

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa Liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

komisjoni poolt loodud või kokku kutsutud eksperdirühmade toimimiseks tehtud kulutuste hüvitamine: õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

asutamislepingu või (nõukogu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu) määruste alusel loodud komiteedes osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta (institutsioonide või välisesinduste peakorterite) olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekohtumiste ajal erijuhtudel pakutavate suupistete ja toiduga seotud kulud;

kulutused, mis on seotud konverentside, kongresside ja kohtumistega, mida korraldab komisjon oma poliitiliste tegevussuundade toetuseks, ning kulutused finantskontrolliasutuste ja -organite võrgustiku toimimiseks, sealhulgas selliste organisatsioonide ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmete vahelise aastakoosoleku korraldamiseks, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni 2006/809/EÜ, Euratom (Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve täitmise kohta, III jagu – komisjon (ELT L 340, 6.12.2006, lk 5)) lõikes 88;

kulutused, mis on seotud konverentside, seminaride, koosolekute, koolituskursuste ning majasisese praktika korraldamisega liikmesriikide ametnikele, kes juhivad või kontrollivad ühenduse/ELi vahenditest rahastatavaid toiminguid või ühenduse/ELi omavahenditesse laekuvate tulude sissenõudmisega seotud toiminguid või teevad koostööd ühenduse/ELi statistikasüsteemi raames, ning samaliigilised kulutused ühenduse/ELi programmide raames rahastatavaid toiminguid juhtivatele või kontrollivatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ametnikele;

Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmisega otseselt seotud juhtimis- või kontrolliülesandeid täitvate kolmandatest riikidest pärit ametnike koolitusega seotud kulutused;

kulud, mis on seotud komisjoni osalemisega konverentsidel, kongressidel ja koosolekutel;

konverentsidel osalemise tasud, välja arvatud koolituskulud;

kutse- ja teadusühingute liikmemaksud;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha;

tehtud uuringute ostmine ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksud;

kulutused üldkoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning komisjoni töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

komisjoni korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, samuti õppematerjalid);

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatute, ajakirjanduse ja multimeediatoodetega;

õppevahendite ostmine;

järgmised info- ja juhtimissüsteemidega seotud kulutused:

juhtimis- ja infosüsteemide väljatöötamine ja hooldamine lepingu alusel;

täielike (kasutusvalmis) info- ja juhtimissüsteemide soetamine ja hooldus halduskorralduse (personal, eelarve, rahandus, raamatupidamine jne) valdkonnas;

nimetatud süsteemide ja projektijuhtimisega seotud uurimused, dokumentatsioon ja koolitus;

infotehnoloogia kvaliteedi, turvalisuse, tehnoloogia, selle väljatöötamise metoodika, infotehnoloogia halduse ja muu sellisega seotud oskuste ja teadmiste omandamine kõikides osakondades;

selliste süsteemide tehniline tugi ja nende nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised tööd.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest ühenduse/ELi üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastel eelarveridadel. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 1 151 000 eurot.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa olemasolevate andmete põhjal hinnanguliselt 5 900 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

XX 01 02 12   Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 02 12

Muud juhtimiskulud seoses liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga

XX 01 02 12 01

Lähetus-, konverentsi- ja esinduskulud

5

7 051 124

16 856 542

16 044 026,16

XX 01 02 12 02

Delegatsioonide töötajate lisakoolitus

5

574 156

1 820 450

1 413 357,20

 

Punkt XX 01 02 12 — Kogusumma

 

7 625 280

18 676 992

17 457 383,36

Märkused

Punktide 19 01 02 12, 20 01 02 12, 21 01 02 12 ja 22 01 02 12 puhul, milles käsitletakse komisjoni personali liidu delegatsioonides kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

muu personaliga seotud mitmesugused kulud ja toetused, sh õigusnõustamine;

ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate värbamise menetlusega seotud kulutused, sh avaldamiskulud, sõidu- ja elamiskulud ning katsetele ja intervjuule kutsutud kandidaatide õnnetusjuhtumikindlustus, ning rühmaviisiliste värbamiskatsete ning värbamiseelsete terviseuuringute korraldamisega seotud kulud;

liidu delegatsioonidesse paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine, väljavahetamine, ümberkorraldamine ning hooldamine;

kulud, mis on seotud ametnike, lepinguliste töötajate ja kohalike töötajate iga-aastaste terviseuuringute ning nende käigus tehtavate analüüside ja katsetega, samuti kultuuriürituste ning ühiskondlike suhete sõlmimisele kaasa aitavate algatustega;

kulud, mis on seotud arstiabi andmisega ning meditsiinilise ja hambaravialase nõustamisega kohalikele töötajatele, kes on tööle võetud kohaliku õiguse kohase lepinguga, ning kulud, mis tulenevad AIDSiga seotud meetmete rakendamisest töökohal;

kindlasummaline toetus, mida makstakse ametnikele, kelle ametiülesanded toovad kaasa regulaarseid esinduskulusid, ning selliste kulude hüvitamine, mida kannavad volitatud ametnikud komisjoni/liidu esindamisel teenistuse huvides ning seoses oma ametiülesannetega (ELi territooriumil asuvate liidu delegatsioonide puhul kaetakse majutuskulud osaliselt kindlasummalisest esindustoetusest);

ametnike ja muude töötajate lähetustega seotud transpordikulud ning lähetuste päevarahad ja kaasnevad täiendavad või erakorralised kulud;

meditsiinilise evakueerimisega seotud transpordikulud ja päevarahad;

kriisiolukordadest põhjustatud kulud, sealhulgas reisi- ja majutuskulud ning päevarahad;

kulutused üld- ja keelekoolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning komisjoni töö tulemuslikkust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatsioonimeetodite, planeerimise, juhtimise, strateegia, kvaliteeditagamise ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

komisjoni või Euroopa välisteenistuse korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -konverentside kavandamise, pidamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad / ettekannete esitajad ning nende sõidu- ja elamiskulud, ning õppematerjalid);

kursuste korraldamise praktiliste ja logistiliste aspektidega seotud kulud, sealhulgas ruumide, transpordi ja seadmete üürimine väljaõppe ning kohalike ja piirkondlike seminaride jaoks, samuti mitmesugused asjaomased kulud, nagu joogid ja suupisted;

konverentsidel ja sümpoosionidel osalemise kulud ning kutse- ja teadusorganisatsioonide liikmemaksud;

väljaannete ja teabe, vastavate internetilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 14 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

XX 01 03   Liidu delegatsioonide varustuse, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

XX 01 03 01   Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 03 01

Komisjoni varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

XX 01 03 01 03

Sisseseade ja mööbel

5

78 094 402

80 098 622

88 109 997,05

XX 01 03 01 04

Teenused ja muud talituskulud

5

52 897 887

53 236 370

53 369 403,40

 

Punkt XX 01 03 01 — Kogusumma

 

130 992 289

133 334 992

141 479 400,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste Euroopa Liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

mööbli ostmine, üür, hooldus ja remont, eelkõige:

kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine;

vana ja katkise mööbli asendamine;

raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne);

mööbli üürimine;

mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

töövahenditega seotud kulud, eelkõige:

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ostmine;

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

nõukogu direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ja institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud;

muud tegevuskulud, nt:

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür ja liisimine;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üür ja liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür ja liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

Europa Interneti-portaali täiendamise ja kasutamise rahastamine: Europa on kõikide Euroopa institutsioonide ühine server, kust kõik Euroopa Liidu kodanikud saavad elukohast olenemata reaalajas täielikku teavet Euroopa Liidu eesmärkide, institutsioonide struktuuri, päevapoliitika ning kavandatavate tegevuspõhimõtete kohta. Veebileht toimib ka kirjakastina, mille abil kodanikud saavad institutsioonidega suhelda. Ettenähtud ajal saadavad asjaomased osakonnad Euroopa Parlamendile Europa portaali käsitleva aruande, milles kirjeldatakse muu hulgas institutsioonide ühiseid lehekülgi, kirjakasti toimimist ning seda, millist kasu saavad portaalist Euroopa Parlamendi liikmed üldsusega suhtlemisel (faktiline teave);

komisjoni intranetilehekülje (Intracomm) loomise ja täiendamise ning nädalalehe „Commission en direct” väljaandmisega seotud kulutused;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning ELi asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud;

järgmised arvutikeskuse kulud:

arvutikeskuses kasutatavate arvutite, välisseadmete ja tarkvara ost, üür ja liisimine ning tagavaraseadmetega seotud kulud;

kõnealuste seadmete hoolduse, kasutajatoe, uuringute, dokumentatsiooni, koolituse ja tarvikute ning teenindava välispersonaliga seotud kulud;

arvutikeskuse tegevuse jaoks vajaliku tarkvara väljatöötamine ja hooldus lepingu alusel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes (mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03).

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses ühenduse/ELi programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 17 228 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

XX 01 03 02   Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

XX 01 03 02

Hooned ja liidu delegatsioonides töötava komisjoni personaliga seotud muud kulud

XX 01 03 02 01

Soetamine, üürimine ja sellega seotud kulud

5

43 837 830

113 222 481

123 808 745,40

XX 01 03 02 02

Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused

5

10 507 175

33 988 491

32 355 726,32

 

Punkt XX 01 03 02 — Kogusumma

 

54 345 005

147 210 972

156 164 471,72

Märkused

Punktide 19 01 03 02, 20 01 03 02, 21 01 03 02 ja 22 01 03 02 puhul, milles käsitletakse komisjoni personali liidu delegatsioonides kolmandates riikides ning rahvusvaheliste organisatsioonide juures, kaetakse sellest assigneeringust järgmised kulud:

ajutised majutustoetused ja päevarahad;

väljaspool Euroopa Liitu asuvate liidu delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad kontoriruumidena liidu delegatsioonid või väljapoole ELi tööle määratud ametnikud: üür (kaasa arvatud ajutine majutus) ja maksud, kindlustusmaksed, remont ning kapitaalremont, inimeste ja kaupade julgeolekuga seotud korralised kulutused (kodeerimismasinad, seifid, aknatrellid jne);

hoonete või hooneosade puhul, mida kasutavad liidu delegatsioonid kontoriruumidena või delegatsioonide töötajad eluruumidena, vee, gaasi, elektrienergia ning kütuse eest makstavad tasud, hooldus- ja parandustööd, teisaldamine, remont ning muud korralised kulutused (tänavate korrashoiu ning prügiveo eest makstavad kohalikud maksud ning tähiste ja viitade ost);

Euroopa Liidu territooriumil asuvate liidu delegatsioonide hoonete üür ja muud tasud järgmises ulatuses:

liidu delegatsioonide kontoriruumidena kasutatavate mis tahes hoonete või hooneosade puhul üür, vee, gaasi, elektrienergia ning kütteenergia eest makstavad tasud, kindlustusmaksed, hooldus- ja parandustööd, remont ja kapitaalremont, julgeolekukulud, eelkõige valvelepingud, kustutite üürimine ja täitmine, tuletõrjevarustuse ostmine ja hooldus ning tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamine, kohustuslike kontrollimistega seotud kulud jne;

ametnike kasutuses olevate hoonete ja hooneosade puhul: eluasemete turvalisusega seotud kulude hüvitamine;

ehituskruntide ja hoonete soetamise (ostmine või liisimine) või kontori- või eluruumide ehitamisega seotud kulud, sh esialgsete uuringute eest makstavad ning muud mitmesugused tasud;

mööbli ja seadmete, eelkõige audiovisuaal-, arhiivi-, trüki-, raamatukogu-, suulise tõlke ning eriotstarbeliste kontoritarvete (koopiamasinad, skanner-printerid, faksimasinad jne) ost, üür, liisimine, hooldus ning remont ning selliste seadmete kohta käiva dokumentatsiooni ja nendega seotud tarvikute soetamine;

tehnilise varustuse, nagu generaatorite, kliimaseadmete jne ost, hooldus ja remont ning varustuse paigaldamine delegatsioonide üldkasutatavatesse ruumidesse;

sõidukite, sh tööriistade ost, asendamine, üür, liisimine, hooldus ja remont;

sõidukite kindlustusmaksed;

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost ning ajakohastamine, ajalehtede, ajakirjade ning erinevate väljaannete abonementtasud, köitmiskulud ning muud perioodikaväljaannete säilitamisega seotud kulud;

uudisteagentuuride abonementtasud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning paljundustarvikute ost ning trükiteenuste ostmine institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt;

seadmete transport ja tollivormistus, portjeede, autojuhtide jne vormirõivaste ost ja puhastamine, eri tüüpi kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu), sisekoosolekutega seotud kulud (joogid ning erijuhtudel serveeritav söök);

liidu delegatsioonide haldustegevusega seotud uuringud, analüüsid ja konsultatsioonid ning muud tegevuskulud, mida ei ole konkreetselt kirjendatud käesoleva artikli teistesse punktidesse;

posti, raportite ja publikatsioonide ning postipakkide ja muude õhu-, maa-, mere- või raudteetranspordiga saadetud pakkide postikulud ja kättetoimetamise kulud;

diplomaatilise postiga seotud kulud;

igasugused kulud, mis on seotud ametnike kasutusse antud eluruumide mööbli ja sisseseadega;

tekstitöötlusseadmete (arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide) ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine;

allhanke korras komisjonile osutatavad teenused, nt andmetöötlussüsteemide väljatöötamine, hooldamine ja tugi liidu delegatsioonides;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete, nt printerite ja skannerite ost, üür ja liisimine;

telefonikeskjaamade ja vahetusjaamade ning andmeedastusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üür ja liisimine;

kaabel- või raadioside (telefon, telegraaf, teleks, faks) abonementmaksud ja püsikulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ost;

kõnealuste seadmete paigaldamise, konfigureerimise, hoolduse, tugisüsteemide, abiteenuste, dokumentatsiooni ja tarvikutega seotud kulud;

eriolukordade puhul delegatsioonides läbi viidavate aktiivsete julgeolekuoperatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 380 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

XX 01 05   Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud kulud

XX 01 05 01   Kaudse teadustegevuse alaliselt töötava personaliga seotud töötasud ja toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

192 900 000

193 325 000

189 986 749,00

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering katab kulud, mis on seotud töötajatega, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning kes töötavad kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja osalevad kaudsetes meetmetes nii tuumaprogrammide kui ka muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

24 250 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

168 650 000

Kogusumma

192 900 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 21).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 30).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 81).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 91).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 101).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 139).

XX 01 05 02   Kaudse teadustegevuse koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

48 557 000

54 099 000

47 958 847,11

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimises osalevate koosseisuväliste töötajatega, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega seotud kulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

1 495 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

47 062 000

Kogusumma

48 557 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 21).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 30).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 81).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 91).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 101).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 139).

XX 01 05 03   Muud kaudse teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

87 718 000

66 044 000

88 707 583,51

Märkused

Järgnevad märkused kehtivad kõikide poliitikavaldkondade kohta, mis on seotud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmetega (ettevõtlus, tööstus, liikuvus ja transport, teadustegevus, infoühiskond ja meedia, haridus ja kultuur, energeetika).

Assigneering on ette nähtud teadusuuringute kaudsete meetmete juhtimisega kaasnevate, sealhulgas liidu delegatsioonidesse ametisse määratud töötajatega seotud muude halduskulude katmiseks tuumaprogrammide ja muude programmide raames.

Nimetatud personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneering

Raamprogramm (tuumaenergia)

11 149 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

76 569 000

Kogusumma

87 718 000

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 21).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 30).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 81).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 91).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 101).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404; parandatud väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 139).

JAOTIS 01

MAJANDUS- JA RAHANDUSVALDKOND

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 01

MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

66 574 059

66 574 059

64 232 528

64 232 528

63 218 820,47

63 218 820,47

Reservid (40 01 40)

40 929

40 929

142 485

142 485

 

 

 

66 614 988

66 614 988

64 375 013

64 375 013

63 218 820,47

63 218 820,47

01 02

MAJANDUS- JA RAHALIIT

14 500 000

14 713 074

16 000 000

16 000 000

12 909 736,35

13 464 399,75

01 03

RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

139 329 137

92 654 634

98 985 000

90 000 000

81 452 478,—

16 572 110,—

01 04

FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

303 880 000

167 445 370

269 310 000

235 255 000

282 110 357,74

234 957 457,62

 

Jaotis 01 — Kogusumma

524 283 196

341 387 137

448 527 528

405 487 528

439 691 392,56

328 212 787,84

Reservid (40 01 40)

40 929

40 929

142 485

142 485

 

 

 

524 324 125

341 428 066

448 670 013

405 630 013

439 691 392,56

328 212 787,84

PEATÜKK 01 01 —   MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

01 01

MAJANDUSE JA RAHANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

01 01 01

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

53 851 820

50 765 617

49 361 371,36

Reservid (40 01 40)

 

40 929

142 485

 

 

 

53 892 749

50 908 102

49 361 371,36

01 01 02

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

01 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 706 415

3 769 719

4 063 839,57

01 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 260 715

5 359 786

5 108 560,07

 

Artikkel 01 01 02 — Vahesumma

 

7 967 130

9 129 505

9 172 399,64

01 01 03

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenuste ning muude tegevuskuludega seotud kulud

01 01 03 01

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

3 902 109

3 712 406

3 875 059,12

01 01 03 04

Muud tegevuskulud

5

853 000

625 000

809 990,35

 

Artikkel 01 01 03 — Vahesumma

 

4 755 109

4 337 406

4 685 049,47

 

Peatükk 01 01 — Kogusumma

 

66 574 059

64 232 528

63 218 820,47

Reservid (40 01 40)

 

40 929

142 485

 

 

 

66 614 988

64 375 013

63 218 820,47

01 01 01   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

01 01 01

53 851 820

50 765 617

49 361 371,36

Reservid (40 01 40)

40 929

142 485

 

Kogusumma

53 892 749

50 908 102

49 361 371,36

01 01 02   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

01 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 706 415

3 769 719

4 063 839,57

01 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 260 715

5 359 786

5 108 560,07

01 01 03   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenuste ning muude tegevuskuludega seotud kulud

01 01 03 01   Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 902 109

3 712 406

3 875 059,12

01 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

853 000

625 000

809 990,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, rent, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

elektrooniliste kontoriseadmete, arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ostmine, rentimine või liisimine, paigaldamine ja hooldamine;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

telekommunikatsioonivõrkude, nt SWIFTi (pankadevaheline) ja CoreNeti (Euroopa Keskpanga loodud turvaline võrk) ühenduskulud, sellega seotud infrastruktuuri ja teenuste kulud ning krediidivõime hindamise asutuste teenustega seotud tellimiskulud;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, hindamine, dokumentatsioon ja tarvikud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

PEATÜKK 01 02 —   MAJANDUS- JA RAHALIIT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 02

MAJANDUS- JA RAHALIIT

01 02 02

Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve

5

9 000 000

9 000 000

8 500 000

8 500 000

7 008 417,20

6 743 146,18

01 02 04

Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus

1.1

5 500 000

5 713 074

7 500 000

7 500 000

5 901 319,15

6 721 253,57

 

Peatükk 01 02 — Kogusumma

 

14 500 000

14 713 074

16 000 000

16 000 000

12 909 736,35

13 464 399,75

01 02 02   Majandus- ja rahaliidu koordineerimine ja järelevalve

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

9 000 000

8 500 000

8 500 000

7 008 417,20

6 743 146,18

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste uuringute tegemise või jätkamisega liikmesriikides ning uuringute tegemisega kandidaatriikides:

komisjoni 15. novembri 1961. aasta otsused:

ühenduse igakuine ettevõtlusuuring (alates 1962);

ehitustööstuse uuring (alates 1963);

kapitaliinvesteeringute uuring (alates 1966);

jaekaubandussektori uuring;

teenusesektori uuring;

ühekordsed päevakajaliste küsimustega seotud uuringud;

nõukogu 15. septembri 1970. aasta otsus:

Euroopa Majandusühenduse tarbijauuring (alates 1972).

Assigneeringust kaetakse samuti kulud, mis on seotud uuringute, töörühmade, konverentside, analüüside, hindamiste, avaldamiste, tehnilise abi, andmebaaside ja tarkvara ostmise ja hooldamise ning selliste meetmete kaasrahastamise ja toetamisega, mis on seotud järgmisega:

majandusarengu jälgimine, meetmete koostoime analüüs ning majanduspoliitiliste tegevussuundade koordineerimine;

majandus- ja rahaliidu välisaspektid;

euroala makromajanduslikud sündmused;

struktuurireformide jälgimine ning majandus- ja rahaliidu turgude toimimise parandamine;

tegevuse koordineerimine finantsasutustega ning finantsturgude analüüs ja arendamine;

koostöö eespool nimetatud valdkondade ettevõtjate ja otsustusõigusega isikutega;

majandus- ja rahaliidu laiendamine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

01 02 04   Programm „Prince” – Majandus- ja rahaliitu ning eurot käsitlev teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 500 000

5 713 074

7 500 000

7 500 000

5 901 319,15

6 721 253,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada esmatähtsaid teavitusmeetmeid seoses liidu poliitikaga majandus- ja rahaliidu eeskirjade ja toimimise, tihedama poliitilise kooskõlastamise ning struktuurireformide kasulikkuse kõikides aspektides ning anda kodanikele, kohalikele ametiasutustele ning ettevõtjatele vajalikku teavet euro kohta.

Selle meetme eesmärk on olla tõhusaks sidepidamis- ja dialoogivahendiks Euroopa Liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel ning selle puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riikide ja piirkondade konkreetseid iseärasusi. Tähelepanu keskmes on uute liikmesriikide kodanike ettevalmistamine euro kasutuselevõtuks.

See hõlmab järgmist:

partnerluslepingud nende liikmesriikidega, kes kavatsevad euro või majandus- ja rahaliidu kohta teavet anda;

tihe koostöö ja võrgustike loomine kõikide liikmesriikidega teabevahetusjuhtide võrgustiku raames majandus- ja rahaliiduga seotud küsimustes;

tsentraliseeritud teabevahetuse arendamine (brošüürid, reklaamlehed, teabelehed, veebilehtede disain, arendamine ja hooldus, näitused, väljapanekud, konverentsid, seminarid, audiovisuaaltooted, arvamusküsitlused, vaatlused, uuringud, reklaammaterjal, mestimisprogrammid jne);

teabevahetusega seotud algatused kolmandates riikides, eelkõige euro rahvusvahelise rolli ja finantsintegratsiooni tähtsuse esiletõstmiseks.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Komisjon on oma euroalase kommunikatsioonistrateegia esitanud 11. augusti 2004. aasta teatises euro ning majandus- ja rahandusliidu informatsiooni ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (KOM(2004) 552 (lõplik)). Kommunikatsioonistrateegiat rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.

Komisjon annab korrapäraselt aru Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile programmi rakendamise ja järgmiseks aastaks kavandatava tegevuse kohta.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 01 03 —   RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 03

RAHVUSVAHELISED MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

01 03 01

Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis

01 03 01 01

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

4

34 460 570

4 101 987

0,—

1 012 500,—

01 03 01 02

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa

4

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 01 03 01 — Vahesumma

 

34 460 570

4 101 987

0,—

1 012 500,—

01 03 02

Makromajanduslik abi

4

104 868 567

88 552 647

98 985 000

90 000 000

81 452 478,—

15 559 610,—

 

Peatükk 01 03 — Kogusumma

 

139 329 137

92 654 634

98 985 000

90 000 000

81 452 478,—

16 572 110,—

01 03 01   Osalus rahvusvaheliste finantsasutuste kapitalis

01 03 01 01   Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 460 570

4 101 987

0,—

1 012 500,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali rahastamiseks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 90/674/EMÜ, 19. november 1990, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta (EÜT L 372, 31.12.1990, lk 1).

Nõukogu otsus 97/135/EÜ, 17. veebruar 1997, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15).

01 03 01 02   Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali kogu sissenõutava osaga või sellest mingi osaga seotud maksetaotluse rahastamiseks.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga praegune kapitalibaas on 20 000 000 000 eurot ning liidu märgitud aktsiakapital moodustab 600 000 000 eurot (3 %). Märgitud kapitali makstud osa moodustab 157 500 000 eurot, seega on märgitud kapitali sissenõutav osa 442 500 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 90/674/EMÜ, 19. november 1990, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu sõlmimise kohta (EÜT L 372, 31.12.1990, lk 1).

Nõukogu otsus 97/135/EÜ, 17. veebruar 1997, millega nähakse ette, et Euroopa Ühendus peab Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali kahekordistamise otsuse tõttu märkima täiendavaid aktsiaid (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 15).

01 03 02   Makromajanduslik abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

104 868 567

88 552 647

98 985 000

90 000 000

81 452 478,00

15 559 610,00

Märkused

Selle erakorralise abi eesmärk on leevendada finantsolukorda teatavates kolmandates riikides, kus esineb makromajanduslikke probleeme, millega kaasneb maksebilansi defitsiit ja/või tõsine eelarve tasakaalustamatus.

Sellise abi andmise otseseks tingimuseks on, et abi saavad riigid rakendaksid makromajandusliku stabiliseerimise ning struktuurilise kohandamise meetmeid. Üldjuhul täiendavad liidu meetmed Rahvusvahelise Valuutafondi tegevust, mida kooskõlastatakse muude kahepoolsete rahastajatega.

Komisjon teavitab kaks korda aastas eelarvepädevaid institutsioone abisaajariikide makromajanduslikust olukorrast ning annab kord aastas põhjalikult aru selle abi kasutamisest.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka sellise finantsabi rahastamiseks, mis on mõeldud Venemaaga toimunud konflikti ajal kannatada saanud piirkondade ülesehitamiseks Gruusias. Meetmed peaksid olema suunatud peamiselt riigi makromajanduslikule stabiliseerimisele. Abiks eraldatav kogusumma otsustati rahvusvahelisel rahastajate konverentsil 2008. aastal.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/880/EÜ, 30. november 2006, ühenduse erakorralise finantsabi andmise kohta Kosovole (ELT L 339, 6.12.2006, lk 36).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/889/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

PEATÜKK 01 04 —   FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

01 04

FINANTSTEHINGUD JA RAHASTAMISVAHENDID

01 04 01

Euroopa Liidu tagatised liidu ja Euratomi laenutehingutele ning Euroopa Investeerimispangast antud laenudele

01 04 01 01

Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 02

Tagatis Euratomi laenudele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 03

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

1.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

01 04 01 04

Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 05

Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 06

Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 01 14

Maksed tagatisfondi

4

138 880 000

138 880 000

93 810 000

93 810 000

92 306 780,—

92 306 780,—

 

Artikkel 01 04 01 — Vahesumma

 

138 880 000

138 880 000

93 810 000

93 810 000

92 306 780,—

92 306 780,—

01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

165 000 000

28 565 370

161 000 000

91 900 000

163 625 314,06

55 283 131,37

01 04 05

Ettevõtjate toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) finantskeskkonna parandamine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

35 000 000

0,—

61 188 800,—

01 04 06

Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

45 000

0,—

0,—

01 04 07

Osalus üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks ette nähtud riskikapitalifondides

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

01 04 09

Euroopa Investeerimisfond

01 04 09 01

Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

1.1

14 500 000

14 500 000

26 178 263,68

26 178 746,25

01 04 09 02

Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 01 04 09 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

14 500 000

14 500 000

26 178 263,68

26 178 746,25

01 04 10

Tuumaohutus

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 01 04 — Kogusumma

 

303 880 000

167 445 370

269 310 000

235 255 000

282 110 357,74

234 957 457,62

01 04 01   Euroopa Liidu tagatised liidu ja Euratomi laenutehingutele ning Euroopa Investeerimispangast antud laenudele

01 04 01 01   Euroopa Liidu tagatis maksebilansi toetuseks võetud liidu laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Euroopa Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele. Liikmesriikidele antavate laenude põhiosa on piiratud 50 000 000 000 eurole.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

01 04 01 02   Tagatis Euratomi laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Laenude lubatud ülemmääraks on 4 000 000 000 eurot, millest 500 000 000 eurot on lubatud võtta otsuse 77/270/Euratom alusel, 500 000 000 eurot otsuse 80/29/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 82/170/Euratom alusel, 1 000 000 000 eurot otsuse 85/537/Euratom ja 1 000 000 000 eurot otsuse 90/212/Euratom alusel.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Nõukogu otsus 77/271/Euratom, 29. märts 1977, otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 11).

Nõukogu otsus 80/29/Euratom, 20. detsember 1979, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 12, 17.1.1980, lk 28).

Nõukogu otsus 82/170/Euratom, 15. märts 1982, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 78, 24.3.1982, lk 21).

Nõukogu otsus 85/537/Euratom, 5. detsember 1985, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom seoses Euratomi laenude kogusummaga, mille ulatuses komisjon on volitatud sõlmima lepinguid, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 334, 12.12.1985, lk 23).

Nõukogu otsus 90/212/Euratom, 23. aprill 1990, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (EÜT L 112, 3.5.1990, lk 26).

Alusaktid

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 194).

Komisjoni 6. novembri 2002. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 77/271/Euratom otsuse 77/270/Euratom (millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele) rakendamise kohta (ELT C 45 E, 25.2.2003, lk 201).

01 04 01 03   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses finantsabiga Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

 

 

Märkused

Uus punkt

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 on ette nähtud, et kui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad temast olenematud erandlikud juhtumid, võib temale anda finantsabi.

Liidu tagatis antakse kapitaliturgudelt või finantsinstitutsioonidelt võetud laenudele.

Nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse nr 407/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on stabiilsusmehhanismi raames liikmesriigile antava laenu või krediidilimiidi põhisumma piiratud maksete assigneeringute suhtes kohaldatava liidu omavahendite ülemmäära piiresse jääva varuga.

Punkti kirjendatakse liidu poolt antud tagatis. See võimaldab komisjonil tagada võla tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Komisjon võib oma kohustuste täitmiseks võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 2000/597/EÜ, Euratom (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EL) nr 407/2010, 11. mai 2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõige 2.

01 04 01 04   Euroopa Liidu tagatis liidu laenudele, mis on võetud seoses makromajandusliku finantsabiga kolmandatele riikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmist juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused allpool osutatud otsuste alusel antud laenude puhul.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59) (põhisummas kuni 40 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist rahalist abi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57) (laenuna põhisummas kuni 30 000 000 eurot 15 aastaks).

Nõukogu otsus 1999/731/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 27) (põhisummas kuni 100 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29) (põhisummas kuni 200 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31) (põhisummas kuni 50 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11) (põhisummas 245 000 000 eurot).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, Bosniale ja Hertsegoviinale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2003/825/EÜ, 25. november 2003, millega muudetakse otsust 2002/882/EÜ (Jugoslaavia Liitvabariigile täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta) seoses Serbiale ja Montenegrole täiendava makromajandusliku finantsabi andmisega (ELT L 311, 27.11.2003, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse Albaaniale makromajanduslikku abi (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2004/861/EÜ, 7. detsember 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2002/883/EÜ Bosniale ja Hertsegoviinale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (ELT L 370, 17.12.2004, lk 80).

Nõukogu otsus 2004/862/EÜ, 7. detsember 2004, millega antakse Serbiale ja Montenegrole makromajanduslikku finantsabi (ELT L 370, 17.12.2004, lk 81).

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 6).

Nõukogu otsus 2009/892/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 9).

01 04 01 05   Tagatis Euratomi laenudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ja Sõltumatute Riikide Ühenduses asuvate tuumaelektrijaamade tõhususe ja turvalisuse parandamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad täitmata oma lepingulised kohustused.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Liikmesriikidele ning kolmandatele riikidele antavate Euratomi laenude kogusummaks jääb 4 000 000 000 eurot, nagu on märgitud punktis 01 04 01 02.

Ülevaade üldeelarve raames tagatud laenutehingutest koos võlahaldusega nii kapitali kui ka intresside puhul on esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

Euratomi laenude õigusliku aluse kohta vt ka punkti 01 04 01 02.

01 04 01 06   Euroopa Liidu tagatis Euroopa Investeerimispangast kolmandatele riikidele antud laenudele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsusele tagab liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978. aastal ja Luxembourgis 10. novembril 1978. aastal allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, otsetoetus), Türgi, Küpros, Süüria, Iisrael, Jordaania, Egiptus, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990. aastal Brüsselis ja 14. mail 1990. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsustele 93/115/EMÜ ja 96/723/EÜ tagab liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Ladina-Ameerika ja Aasia riikides, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud koostöölepingud. Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993. aastal Brüsselis ja 17. novembril 1993. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping. Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997. aastal Brüsselis ja 26. märtsil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Vastavalt otsusele 95/207/EÜ tagab liit laenud, mida Euroopa Investeerimispank võib individuaalsel alusel anda Lõuna-Aafrikas. Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997. aastal Brüsselis ja 29. juulil 1997. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Avatud assigneeringute üldine ülemmäär on 7 105 000 000 eurot.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. jaanuaril 2000. aastal Brüsselis ja 17. jaanuaril 2000. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, viimati uuesti sõnastatud 2005. aastal, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % avatud assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 19 460 000 000 eurot. Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2001/777/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002. aastal Brüsselis ja 7. mail 2002. aastal Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 100 000 000 eurot.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel allkirjastati 9. detsembril 2005. aastal Luxembourgis ja 21. detsembril 2005. aastal Brüsselis Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vaheline tagatisleping, millega kehtestatakse 100 % tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Üldine ülemmäär on 500 000 000 eurot. Nimetatud ülemmäär hõlmab perioodi kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel allkirjastati 1. augustil 2007. aastal Luxembourgis ja 29. augustil 2007. aastal Brüsselis Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vaheline tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % EIP finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Otsuse kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27 800 000 000 eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Kõnealune otsus on asendatud otsusega nr 633/2009/EÜ.

Otsuse 633/2009/EÜ alusel allkirjastati 28. oktoobril 2009 Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007. aastal Luxembourgis ja 29. augustil 2007. aastal Brüsselis allkirjastatud tagatislepingu muudatus. Liidu tagatise ülemmäär on 65 % antud krediidi ja tagatiste kogusummast. Euroopa Investeerimispanga finantstehingute ülemmäär, millest on maha arvatud tühistatud summad, on 27 800 000 000 eurot, mis jaguneb 25 800 000 000 euro suuruseks baasmääraks ja 2 000 000 000 euro suuruseks lisavolituseks. Nimetatud ülemmäär hõlmab perioodi kuni 31. oktoobrini 2011, ilma et see piiraks tähtaja pikendamist 30. aprillini 2012 juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu uut otsust ei ole võetud vastu 31. oktoobriks 2011.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Punkti kirjendatakse liidu antud tagatis. See võimaldab komisjonil vajaduse korral tagada võla (põhiosa, intresside ja muude kulude) tagasimaksmine juhul, kui võlgnikud jätavad Euroopa Investeerimispanga antud laenude puhul täitmata oma lepingulised kohustused.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 8. märts 1977 (Vahemere protokollid).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus, 19. juuli 1982 (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus, 9. oktoober 1984 (Jugoslaavia protokolli väline laen).

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finantskoostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõikide Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse ühenduse garantii Euroopa Investeerimispangale teatavates kolmandates riikides teostatavate vastastikust huvi pakkuvate projektide jaoks antud laenudest tuleneva kahjumi suhtes (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macao, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia, Lõuna-Aafrika, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii ühendusevälistele projektidele antud laenudest tekkiva kahjumi puhuks (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvatele valitud keskkonnaprojektidele antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis teostatavatele projektidele antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse garantii teatud tüüpi projektidele Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude vastu (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11).

Nõukogu otsus 2006/174/EÜ, 27. veebruar 2006, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et lisada Maldiivid hõlmatud riikide nimekirja seoses hiidlainekatastroofiga India ookeanil 2004. aasta detsembris (ELT L 62, 3.3.2006, lk 26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 633/2009/EÜ, 13. juuli 2009, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

01 04 01 14   Maksed tagatisfondi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

138 880 000

93 810 000

92 306 780,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahaliste vahendite tagamiseks, et teha tagatisfondi selle maksemehhanismile vastavaid makseid ja fondi juhtimisega seotud tegevuskulude makseid ning viia seoses EIP välismandaati käsitleva vahekokkuvõttega läbi välishindamine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, 25. mai 2009, välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 633/2009/EÜ, 13. juuli 2009, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

01 04 04   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

165 000 000

28 565 370

161 000 000

91 900 000

163 625 314,06

55 283 131,37

Märkused

Osa assigneeringust on ette nähtud kulude katmiseks seoses liidu/ühenduse rahastamisvahenditega, mis kasutati ära konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) raames, ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) rahastamise võimaldamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud järgmiste meetmetega seotud kulude rahastamiseks:

Euroopas VKEdele krediidi andmise tagamise mehhanismide (nagu krediidi tagamise konsortsiumid) kättesaadavuse edendamine ning vajaduse korral krediidituru probleemide analüüsimine;

selliste VKEde ühenduste poolt finantsasutustele esitatud krediiditaotluste toetamine, kasutades muu hulgas Euroopa Investeerimisfondi (EIF) lisatagatisi;

finantsasutustega kokkulepete sõlmimine subsideeritud laenude andmiseks krediidi tagamise konsortsiumitele.

Ettevõtluse ja ettevõtjate uuendustegevuse peamiseks takistuseks on sageli peetud asjakohaste rahastamisviiside puudulikku kättesaadavust. Nimetatud probleemi võivad süvendada uued raamatupidamisstandardid, mille tõttu on pangad riski suhtes tundlikumad, ja see võib viia reitingute kasutamiseni. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmiga püütakse liidu rahastamisvahendite abil kõrvaldada turul esinevad püsivad puudujäägid, mille tõttu kapital, riskikapital või VKEdele mõeldud laenud on raskesti kättesaadavad. Rahastamisvahendeid haldab komisjoni nimel EIF, mis on riskikapitalile ja VKEde tagatisvahenditele spetsialiseerunud liidu institutsioon.

Programmi eelkäija ehk ettevõtluse ja uuendustegevuse mitmeaastase programmi raames läbi viidud sõltumatute hindamistega tehti hea tavana kindlaks turupõhine lähenemisviis ja nende vahendite rakendamine Euroopa Investeerimisfondi kaudu. Seetõttu jätkatakse nende põhimõtete järgimist ning kohandatakse neid konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Liidu rahastamisvahenditega lihtsustatakse VKEde jaoks rahastamise kättesaadavust. Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteemi (GIF) abil jagatakse riski ja kasu erainvestoritega, omades võimendavat mõju kapitali paigutamiseks uuenduslikesse äriühingutesse.

GIF on suunatud uuenduslikele VKEdele nende käivitus- ja laienemisetapis, hõlbustades täiendava kapitali eraldamist, et aidata neil viia tooted ja teenused turule. Eriline tähelepanu on pööratud VKEdele, kes tegutsevad ökoinnovatsiooni valdkonnas.

VKEde tagatissüsteem (SMEG) annab jätkuvalt vastu- ja kaastagatisi osalejariikides toimivatele tagatisskeemidele ning otsetagatisi finantsvahendajatele. Eesmärk on vähendada turutõrkeid kasvupotentsiaaliga VKEde juurdepääsul i) laenudele (või laenu asendajatele, nagu liisingule), ii) mikrokrediidile ja iii) omakapitalile või kvaasikapitalile. Väärtpaberistamise kaudu (iv) kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks vastavate institutsioonidega sõlmitud asjakohaste riskijagamiskokkulepete alusel.

Suutlikkuse arendamise kava (CBS) eesmärk oli toetada finantsvahendajate suutlikkust keskenduda täiendavatele investeeringutele ja tehnoloogilistele aspektidele. See vahend ei ole turult saanud siiski mingit vastukaja. Sellest tulenevalt on CBSile algselt reserveeritud eelarve antud GIFile, et toetada peamiselt ökoinnovatsiooni ja tehnosiiret.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (1) osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud usalduskontodelt ja kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 5 2 3, eraldatakse käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Kuni 400 000 eurot võib kasutada kommunikatsioonitegevuseks, sealhulgas ürituste ja väljaannete jaoks ning teabe esitamiseks Internetis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

01 04 05   Ettevõtjate toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) finantskeskkonna parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

35 000 000

0,—

61 188 800,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses liidu/ühenduse rahastamisvahenditega, mis kasutati ära ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige VKEsid käsitleva mitmeaastase programmi (MAP) raames ning neile rahastamise võimaldamiseks. Kuigi kohustusperiood on lõppenud, peavad vahendid toimima mitu aastat, mille jooksul on vaja makseid investeeringuteks ja tagatiskohustuste täitmiseks. Seepärast jätkatakse aruandlus- ja järelevalvenõuete kohaldamist kuni kõnealuste vahendite kestvusperioodi lõpuni.

Komisjon võib oma kohustuste täitmiseks võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide (1) osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

01 04 06   Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

45 000

0,—

0,—

Märkused

Artiklist rahastatakse

tasud, mis on seotud tagatistega, mida Euroopa Investeerimisfond (EIF) laiendab, et hõlbustada Euroopa Investeerimispanga (EIB), kommertspankade, investeerimisfondide või muude asjakohaste vahendajate antavate laenude mahu ning nende kantava investeerimisriski suurendamist tehingute puhul, mida nad teevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega;

investeerimisfondide osakud äsja loodud ettevõtetes ning väikestes ja keskmise suurusega kõrgtehnoloogiaettevõtetes;

osa Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludest riikidevaheliste ühisettevõtete kavandamisel ja loomisel, ning osa riikidevaheliste investeeringute kogusummast.

Oma kohustuste täitmiseks võib komisjon võla ajutise tagamise eesmärgil kasutada oma sularahavarusid. Sellisel juhul kohaldatakse nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1)) artiklit 12.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/347/EÜ, 19. mai 1998, finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43).

01 04 07   Osalus üleeuroopaliste võrkude rahastamiseks ette nähtud riskikapitalifondides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse osalus riskikapitalifondides (investeerimisfondid või samaväärsed finantsasutused), mis pakuvad eelkõige riskikapitali üleeuroopalistele võrguprojektidele, mis hõlmavad olulise suurusega erasektori investeeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1), eriti selle artikli 4 lõike 1 punkt e.

01 04 09   Euroopa Investeerimisfond

01 04 09 01   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 500 000

14 500 000

26 178 263,68

26 178 746,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali aktsiate sissemakse rahastamiseks.

Euroopa Investeerimisfond loodi 1994. aastal. Selle asutajaliikmed olid Euroopa Ühendus, keda esindas komisjon, Euroopa Investeerimispank ja mitmed finantsasutused. Liidu liikmesus Euroopa Investeerimisfondis on kindlaks määratud otsusega 94/375/EÜ.

Vastavalt otsuse 94/375/EÜ artiklile 3 kinnitab nõukogu liidu seisukoha Euroopa Investeerimisfondi võimaliku kapitali suurendamise kohta ja oma osalemise kohta selles suurendamises ühehäälselt, komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 09 02   Euroopa Investeerimisfond – Märgitud kapitali sissenõutav osa

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu märgitud kapitali aktsiate sissenõutava osa rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/375/EÜ, 6. juuni 1994, ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).

Nõukogu otsus 2007/247/EÜ, 19. aprill 2007, ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).

01 04 10   Tuumaohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust rahastatakse ohutus-, keskkonna-, majandus- ja finantsaspektide hindamiseks vajalikku tehnilist ja õigusabi, k.a Euroopa Investeerimispanga tehtavaid uuringuid, selliste projektide puhul, mille rahastamiseks on taotletud Euratomi laenu. Samuti on meetmed ette nähtud laenulepingute sõlmimiseks ja rakendamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 77/270/Euratom, 29. märts 1977, millega volitatakse komisjoni väljastama Euratomi laene, et aidata kaasa tuumaelektrijaamade rahastamisele (EÜT L 88, 6.4.1977, lk 9).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADILE

MAJANDUSE JA RAHANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 02

ETTEVÕTLUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 01

ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

124 435 322

124 435 322

120 668 439

120 668 439

116 833 216,53

116 833 216,53

Reservid (40 01 40)

52 772

52 772

191 847

191 847

 

 

 

124 488 094

124 488 094

120 860 286

120 860 286

116 833 216,53

116 833 216,53

02 02

KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

168 150 000

133 396 402

147 021 300

76 430 500

165 204 805,94

70 699 344,35

02 03

KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

41 550 000

32 374 086

74 280 000

72 810 000

105 310 290,68

97 145 866,05

02 04

KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS

521 284 000

387 360 763

457 903 846

359 049 500

309 793 673,74

256 786 109,86

02 05

EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

200 141 800

531 898 449

896 035 000

455 135 000

854 122 800,—

729 178 525,—

 

Jaotis 02 — Kogusumma

1 055 561 122

1 209 465 022

1 695 908 585

1 084 093 439

1 551 264 786,89

1 270 643 061,79

Reservid (40 01 40)

52 772

52 772

191 847

191 847

 

 

 

1 055 613 894

1 209 517 794

1 696 100 432

1 084 285 286

1 551 264 786,89

1 270 643 061,79

PEATÜKK 02 01 —   ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

02 01

ETTEVÕTLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

02 01 01

Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

69 432 816

68 352 957

67 756 743,35

Reservid (40 01 40)

 

52 772

191 847

 

 

 

69 485 588

68 544 804

67 756 743,35

02 01 02

Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

02 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 750 379

6 521 077

6 845 610,03

02 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

5 362 018

5 865 004

5 568 656,90

 

Artikkel 02 01 02 — Vahesumma

 

11 112 397

12 386 081

12 414 266,93

02 01 03

Ettevõtluse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

5 031 109

4 998 539

5 317 299,22

02 01 04

Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud

1.1

1 000 000

1 000 000

717 314,80

02 01 04 02

Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud

1.1

160 000

160 000

128 421,84

02 01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

1.1

5 500 000

4 500 000

3 535 085,42

02 01 04 05

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

1.1

4 000 000

3 500 000

2 545 660,31

02 01 04 06

Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud

1.1

1 000 000

 

 

02 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

7 544 000

7 341 700

6 269 374,—

 

Artikkel 02 01 04 — Vahesumma

 

19 204 000

16 501 700

13 195 856,37

02 01 05

Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

02 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

11 700 000

11 450 000

8 810 858,40

02 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

3 330 000

2 904 460

2 850 824,48

02 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

4 625 000

4 074 702

6 487 367,78

 

Artikkel 02 01 05 — Vahesumma

 

19 655 000

18 429 162

18 149 050,66

 

Peatükk 02 01 — Kogusumma

 

124 435 322

120 668 439

116 833 216,53

Reservid (40 01 40)

 

52 772

191 847

 

 

 

124 488 094

120 860 286

116 833 216,53

02 01 01   Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

02 01 01

69 432 816

68 352 957

67 756 743,35

Reservid (40 01 40)

52 772

191 847

 

Kogusumma

69 485 588

68 544 804

67 756 743,35

02 01 02   Ettevõtluse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

02 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 750 379

6 521 077

6 845 610,03

02 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 362 018

5 865 004

5 568 656,90

02 01 03   Ettevõtluse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 031 109

4 998 539

5 317 299,22

02 01 04   Ettevõtluse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

02 01 04 01   Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

1 000 000

717 314,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 01.

02 01 04 02   Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

160 000

160 000

128 421,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 03 04.

02 01 04 04   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 500 000

4 500 000

3 535 085,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse punkti kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 02 01.

02 01 04 05   Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 000 000

3 500 000

2 545 660,31

Märkused

Endine punkt 06 01 04 12

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 05 01.

02 01 04 06   Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamise või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 02 02 15.

02 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 544 000

7 341 700

6 269 374,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katteks, mis on seotud asutuse tegevusega ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmete haldamisel.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse punkti kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

02 01 05   Ettevõtluse poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

02 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 700 000

11 450 000

8 810 858,40

Märkused

Endised punktid 02 01 05 01 ja 06 01 05 01 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

02 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 330 000

2 904 460

2 850 824,48

Märkused

Endised punktid 02 01 05 02 ja 06 01 05 02 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

02 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 625 000

4 074 702

6 487 367,78

Märkused

Endised punktid 02 01 05 03 ja 06 01 05 03 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 02 02 —   KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 02

KONKURENTSIVÕIME, TÖÖSTUSPOLIITIKA, UUENDUSTEGEVUS JA ETTEVÕTLUS

02 02 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

1.1

148 000 000

114 261 480

129 271 300

59 880 500

148 988 879,67

58 181 163,05

02 02 02

Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine

02 02 02 01

ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine

1.1

2 150 000

1 666 313

2 150 000

1 750 000

2 365 595,35

2 543 873,15

02 02 02 02

Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) puhul

1.1

p.m.

23 804

p.m.

p.m.

0,—

1 275 537,29

 

Artikkel 02 02 02 — Vahesumma

 

2 150 000

1 690 117

2 150 000

1 750 000

2 365 595,35

3 819 410,44

02 02 03

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine

02 02 03 01

Katseprojekt – Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

996 227,20

02 02 03 02

Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 03 03

Katseprojekt – Kogemuste vahetamine nõustamistegevuse kaudu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEd)

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 392 743,23

02 02 03 04

Katseprojekt – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

1.1

p.m.

120 000

p.m.

850 000

0,—

1 920 876,03

02 02 03 05

Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

1.1

5 000 000

4 600 000

5 000 000

3 600 000

4 999 951,72

177 326,09

02 02 03 06

Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid

1.1

p.m.

670 000

p.m.

400 000

1 670 000,—

0,—

 

Artikkel 02 02 03 — Vahesumma

 

5 000 000

5 390 000

5 000 000

4 850 000

6 669 951,72

4 487 172,55

02 02 04

Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 05

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laienemisprogramm

02 02 05 01

Katseprojekt – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laienemisprogramm

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 02 05 05

Katseprojekt – Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

815 101,84

 

Artikkel 02 02 05 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

815 101,84

02 02 06

Katseprojekt – „Teadmiste piirkonnad”

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

21 936,15

02 02 07

Katseprojekt – Meetmed tekstiili- ja jalatsisektoris

1.1

p.m.

400 000

1 000 000

1 000 000

 

 

02 02 08

Turismiga seonduv tegevus

02 02 08 01

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad

1.1

p.m.

2 000 000

3 000 000

3 000 000

2 154 520,12

2 024 206,41

02 02 08 02

Ettevalmistav tegevus – Säästev turism

1.1

1 000 000

400 000

600 000

400 000

299 976,25

100 000,—

02 02 08 03

Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas

1.1

1 500 000

700 000

1 000 000

1 000 000

907 730,83

55 596,98

 

Artikkel 02 02 08 — Vahesumma

 

2 500 000

3 100 000

4 600 000

4 400 000

3 362 227,20

2 179 803,39

02 02 09

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas

1.1

p.m.

750 000

p.m.

1 450 000

0,—

451 013,74

02 02 11

Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused

1.1

p.m.

2 100 000

5 000 000

2 100 000

2 330 000,—

595 228,19

02 02 12

Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtjatele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus

1.1

1 500 000

750 000

p.m.

p.m.

0,—

148 515,—

02 02 13

Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise võimalused

1.1

p.m.

670 000

p.m.

1 000 000

1 488 152,—

0,—

02 02 15

Maa seire Euroopa programm (GMES)

1.1

9 000 000

4 284 805

 

 

 

 

 

Peatükk 02 02 — Kogusumma

 

168 150 000

133 396 402

147 021 300

76 430 500

165 204 805,94

70 699 344,35

02 02 01   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

148 000 000

114 261 480

129 271 300

59 880 500

148 988 879,67

58 181 163,05

Märkused

Selle assigneeringu eesmärk on tugevdada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõimet, edendada uuendustegevust, sh ökouuendusi, ning toetada ettevõtlusele ja uuendustegevusele suunatud majandus- ja haldusreformi.

Rakendatavad meetmed on eelkõige järgmised:

võrgustikud, mis koondavad mitmesuguseid huvirühmi;

tehnoloogia turustamine, projektid ja muud meetmed uuendusalgatuste toetuseks;

poliitikasuundade analüüsimine, arendamine ja koordineerimine osalevate riikidega;

teabe jagamine, levitamine ja teadvustamine;

liikmesriikide või piirkondade ühistegevuse toetamine

ja muud meetmed, mis sisalduvad konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis.

Liit toetab selliseid tegevusi nagu Enterprise Europe Network ning uuendustegevuse ja ettevõtluse edendamine. Samuti toetatakse keskkonnahoidlikke innovatsiooniprojekte, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike või öko-uuenduslike tehnoloogiate, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas, kuid mis pole hajutatava riski tõttu veel oluliselt turgu võitnud. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende turuleviimist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kavandatava meetme eesmärk on töötada välja ja katsetada innovatsiooni toetavaid teenuseid, mis on suunatud Euroopa teadmuspõhistele alustavatele ettevõtjatele, kasutades selleks ära Silicon Valleys teadus- ja äritegevuses tegevate eurooplaste ulatuslikke võrgustikke. Noored firmad saavutavad seeläbi kiirema turulepääsu ja kasvu välismaal, luues samas kõrge lisandväärtusega töökohti Euroopas. See eeldab Euroopa innovatsioonitoe pakkujate kooskõlastatud tegevust. Seetõttu uuritakse selle meetme abil innovatsioonitegevuse keskpunktis eelkõige ühise nn Euroopa Innovatsioonikeskuse teostatavust. See keskus ühendab ametlikud esindused (kaubanduskojad, konsulaadid ja tööstuse esindajad), Euroopa alustavatele ettevõtjatele innovatsioonitoe pakkujad ja Euroopa ettevõtjad ning teadlased, kes on valinud elu- ja töökohaks Silicon Valley, eesmärgiga kooskõlastada paremini toe andmist võimalikele kiire kasvuga äriühingutele.

Sihtrühmad

Selle meetme keskmes on uudsete teenuste väljaarendamine ja katsetamine, millega hõlbustatakse noorte teadmuspõhiste äriühingute kiiret kasvu ja kapitalile juurdepääsu, ühendades Silicon Valleys elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikud Euroopa piirkondlike/riiklike innovatsioonituge andvate asutuste teenustega.

Igast liikmesriigist kutsutakse üks noor teadmuspõhine äriühing teenuseid katsetama, looma oma võrgustikke Silicon Valley majandussüsteemis ja andma tagasisidet kogemuste kohta ning nõuandeid selliste teenuste tulevase kujundamise kohta.

Liikmesriikide innovatsiooniasutustel palutakse valida välja noored äriühingud ja projektis kaasa teha noori äriühinguid eksperdiarvamustega toetades. Silicon Valleys bürood omavaid asutusi palutakse osaleda teenuste kujundamisel ja pakkumisel, eriti noortele Euroopa äriühingute büroopinna andmisel.

Välismaal elavate Euroopa ettevõtjate ja teadlaste võrgustikel (2) palutakse osaleda Euroopa noorte äriühingute koolitamisel ja võrkude loomisel, samuti noortele teadmuspõhistele äriühingutele suunatud innovatsiooni tugiteenuste kavandamisel.

Kavandatav tegevus

1.

Kaks seminari või konverentsi (üks Ameerika Ühendriikides ja üks Euroopas), mis toovad kokku Euroopa innovatsioonitoe pakkujad ja välismaal elavad teadlased või ettevõtjad, et töötada põhjalikumalt välja lähenemine ühise toe pakkumiseks kasvupotentsiaaliga noortele äriühingutele.

2.

Kaasnev uuring noorte teadmuspõhiste äriühingute ja osalevate välismaal elavate eurooplaste ootuste ning kogemuste hindamiseks.

3.

Konkreetsete tugiteenuste kavandamine ja pakkumine 27 teadmuspõhisest noorest äriühingust koosnevale rühmale kõigist liikmesriikidest. Need teenused hõlmavad valdkonnaspetsiifiliste võrgustike loomise ja koolitusürituste korraldamist Silicon Valleys.

4.

Lõppkonverents sidusrühmadele, kus osalevad Euroopa Parlamendi, komisjoni talituste, katseprojektis osalevate noorte äriühingute, välismaal elavate eurooplaste võrgustike ja innovatsioonitoeasutuste esindajate osalemisel.

5.

Meetmega seotud konkreetsed kommunikatsioonimeetmed.

Kavandatavaks meetmeks sobiv platvorm on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi loodud PROINNO Europe / Europe INNOVA algatus, et hõlbustada poliitika väljatöötamist ning piirkondlike ja riiklike innovatsiooniasutuste ühist teenuste pakkumist.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib käesolevasse artiklisse kirjendada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

02 02 02   Konkurentsivõime, uuendustegevuse ja ettevõtlusega seotud töö täiendamine

02 02 02 01   ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuse ja rahvusvahelistesse uurimisrühmadesse kuulumise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 150 000

1 666 313

2 150 000

1 750 000

2 365 595,35

2 543 873,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

liidu osalus ELi-Jaapani tööstuskoostöö keskuses;

liidu osalus mitmetes rahvusvahelistes uurimisrühmades;

endise punkti 02 02 01 01 alusel võetud kulukohustuste täitmine.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/179/EMÜ, 25. märts 1991, rahvusvahelise vase uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 89, 10.4.1991, lk 39).

Nõukogu otsus 91/537/EMÜ, 14. oktoober 1991, rahvusvahelise tina uurimisrühma pädevuse heakskiitmise kohta (EÜT L 293, 24.10.1991, lk 23).

Nõukogu otsus 92/278/EMÜ, 18. mai 1992, millega kinnitatakse EÜ-Jaapani tööstuskoostöö keskuse konsolideerimine (EÜT L 144, 26.5.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 96/413/EÜ, 25. juuni 1996, Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tugevdava ühenduse tegevusprogrammi rakendamise kohta (EÜT L 167, 6.7.1996, lk 55).

Nõukogu otsus 2001/221/EÜ, 12. märts 2001, ühenduse osaluse kohta rahvusvahelises plii ja tsingi uurimisrühmas (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 21).

Nõukogu otsus 2002/651/EÜ, 22. juuli 2002, ühenduse osalemise kohta rahvusvahelises kautšuki uurimisrühmas (EÜT L 215, 10.8.2002, lk 13).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Komisjoni otsus 2006/77/EÜ, 23. detsember 2005, konkurentsivõimet, energeetikat ja keskkonda käsitleva kõrgetasemelise töörühma loomise kohta (ELT L 36, 8.2.2006, lk 43).

02 02 02 02   Ettevõtete- ja ettevõtlusalase programmiga seotud tööde täiendamine ja lõpuleviimine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

23 804

p.m.

p.m.

0,—

1 275 537,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmise ettevõtete- ja ettevõtlusalase mitmeaastase programmi alusel võetud kulukohustuste täitmiseks eelkõige seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/490/EMÜ, 28. juuli 1989, majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise kohta ühenduses (EÜT L 239, 16.8.1989, lk 33).

Nõukogu otsus 91/319/EMÜ, 18. juuni 1991, millega vaadatakse läbi ühenduse majanduskeskkonna parandamise ja ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengu edendamise programm (EÜT L 175, 4.7.1991, lk 32).

Nõukogu otsus 93/379/EMÜ, 14. juuni 1993, ühenduse meetmete mitmeaastase programmi kohta, et tugevdada esmatähtsaid valdkondi ja tagada ühenduses ettevõtluspoliitika järjepidevus ja kindlustamine, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 68).

Nõukogu otsus 97/15/EÜ, 9. detsember 1996, Euroopa Liidus kolmanda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) mitmeaastase programmi kohta (1997–2000) (EÜT L 6, 10.1.1997, lk 25).

Nõukogu otsus 2000/819/EÜ, 20. detsember 2000, ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 593/2004/EÜ, 21. juuli 2004, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 268, 16.8.2004, lk 3).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1776/2005/EÜ, 28. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2000/819/EÜ ettevõtjaid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (ELT L 289, 3.11.2005, lk 14).

02 02 03   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) majanduskeskkonna parandamine

02 02 03 01   Katseprojekt – Siseturu konsolideerimine – Katseprojekt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koostöö tõhustamiseks ja klastrite moodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

996 227,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses katseprojektiga, mis on mõeldud meetmete edendamiseks vanade ja uute liikmesriikide piiriüleste piirkondade ettevõtete koostöö ja klastrite moodustamise alal.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 02   Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) toetamine uues finantskeskkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kulukohustuste katmiseks seoses ettevalmistava tegevusega, mille eesmärk on aidata krediidiasutustel arendada laenutehinguid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 03   Katseprojekt – Kogemuste vahetamine nõustamistegevuse kaudu väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates (VKEd)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 392 743,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks seoses katseprojektiga, mille eesmärk on töötada välja laiendatud nõustamise põhimõtted, mis keskenduksid ettevõtete omanikuvahetuse õnnestumiseks vajalike oluliste teadmiste ja kogemuste vahetamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 04   Katseprojekt – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

120 000

p.m.

850 000

0,—

1 920 876,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise tegevuse jaoks, millega tagatakse kogemuste vahetamine ja suurendamine Euroopa tasandil teise riigi võtme- või täiendavate sektorite väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juures praktikal käimise kaudu, mis oleks kasulik noortele ettevõtjatele ja potentsiaalsetele noortele ettevõtjatele. See meede peaks tuginema olemasolevaid vajadusi uurivale eelnevale nõudluse (st noorte ettevõtjate ja potentsiaalsete ettevõtjate hulgas) ja pakkumise (st väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) analüüsile. Noorte ettevõtjate praktikaga tuleks püüda edendada kogemuste vahetamist ja soodustada äriideede väljaarendamist, kontrollimist ja kasutamist. See peaks edendama noorte ettevõtjate piiriüleste võrgustike loomist ja partnersuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi võtmevaldkondades ja suurendada äriühingute rahvusvahelistumist. Tähelepanu tuleks pöörata toetavale tegevusele (kursuste korraldamine ja teabe jagamine ühenduse lepinguõiguse ja äriõiguse, ühisturu, Euroopa standardimise, Euroopa tugivahendite ja kohaliku ärikeskkonna kohta). Vahendusorganisatsioonid (kaubandus- ja tööstuskojad, äriinkubaatorid ja muud äritegevust soodustavad ja toetavad üksused) vastutavad programmi rakendamise eest. Tugiamet, mis valitakse kõigile Euroopa äritegevuse toetamise valdkonnas tegevatele üksustele avatud konkursi raames, on vastutav erinevate vahendusorganisatsioonide tegevuse koordineerimise, järelevalve ja toetamise eest ning on ka esimeseks kohaks, kuhu taotlejad tehnilise abi saamiseks ja oma küsimuste esitamiseks pöörduda saavad. Selle tugiameti ülesandeks on ka reklaamida programmi Euroopas ning luua programmi veebisait ja hallata seda.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 05   Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” noortele ettevõtjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

4 600 000

5 000 000

3 600 000

4 999 951,72

177 326,09

Märkused

Assigneering on ette nähtud tulevaste ja äsja loodud ettevõtjate jaoks ettenähtud Euroopa liikuvusprogrammi kaudu toimuva tegevuse katmiseks. Programm peaks aitama uutel liidu ettevõtjatel rikastada oma kogemusi, õppida ja luua võrgustikke, veetes teatava aja kogenud ettevõtjate juhitud ettevõtetes teistes liikmesriikides. Programmiga aidatakse suurendada ettevõtlust, luua noorte loominguliste ettevõtjate piiriüleseid võrgustikke, julgustada partnerlussuhete loomist, mis võimaldab jagada teadmisi ja kogemusi ning muuta Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad rahvusvahelistel turgudel uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 03 06   Ettevalmistav tegevus – Seotud tegevusaladel toimivate Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vahel ühtlustatud e-äri protsessid ja standardid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

670 000

p.m.

400 000

1 670 000,00

0,—

Märkused

Euroopa Liidu majanduse vajadusi silmas pidades on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada üleeuroopalise ulatusega sihtmeetmeid äriprotsesside ja -normide, samuti andmevahetussüsteemide ja standardite ühtlustamiseks ühe või enama omavahel seotud konkreetse tegevusala tarneahelas osaleja vahel. Liikmesriikide esindajad valivad need tegevusalad välja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud e-äri toetusvõrgustiku kaudu Euroopa Parlamendi osavõtul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 04   Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada 2008. aastal vastu võetud väikeettevõtlusalgatust („Small Business Act”). Väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid tuleb abistada rahastamise saamisel ja Euroopa algatustes osalemisel. Edendada tuleb ka nende innovatsioonisuutlikkust.

02 02 05   Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laienemisprogramm

02 02 05 01   Katseprojekt – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laienemisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust kaetakse lepingud, mis on seotud kõnealuse katseprojekti rakendamiseks vajalike erimeetmete täieliku või osalise rahastamisega; katseprojekti eesmärk on töötada välja õiguslik alus sellise programmi rahastamiseks, millega toetatakse laienemiseks tehtavate ettevalmistuste raames kaubanduskoostööd ja partnerlust praeguste liikmesriikide, kandidaatriikide ja pärast laienemist liiduga ühinevate riikide väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 05 05   Katseprojekt – Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelise koostöö ja partnerluse edendamise meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

815 101,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks seoses kõnealuse katseprojektiga, mille eesmärk on edendada koostööd ja partnerlusi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel, et suurendada nende läbirääkimissuutlikkust ja tugevust turul.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 06   Katseprojekt – „Teadmiste piirkonnad”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

21 936,15

Märkused

Assigneeringust kaetakse lepingud, mis tulenevad kõnealuse katseprojekti rakendamiseks vajalike erimeetmete täielikust või osalisest rahastamisest; katseprojekti eesmärk on toetada territoriaalse tasandi eksperimentaalset tegevust, millega toetatakse „teadmiste piirkondade” loomist tehnoloogia arengu valdkonnas ning ülikoolidevahelist koostööd ja regionaaltasandi teadustegevust, mis aitab kaasa Euroopa eri piirkondade lõimumisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 07   Katseprojekt – Meetmed tekstiili- ja jalatsisektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

400 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 13 03 25

Assigneeringu eesmärk on hinnata olukorda tekstiili- ja jalatsisektoris seoses kvootide süsteemi kaotamisega eesmärgiga luua selle valdkonna jaoks liidu programm (eelkõige vähem soodsate piirkondade arendamiseks), millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, ümberstruktureerimist, kutsealast ettevalmistust ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 08   Turismiga seonduv tegevus

02 02 08 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa turismi tippsihtkohad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

3 000 000

3 000 000

2 154 520,12

2 024 206,41

Märkused

Algatuse eesmärk on väärtustada Euroopa turismi sihtkohti ning juhtida tähelepanu nende mitmekesisusele ja ühisjoontele ning propageerida nii Euroopas kui ka kolmandates riikides sihtkohti, kus majanduskasvu eesmärgi poole püüeldakse viisil, mis tagab turismi sotsiaalse, kultuurilise ja keskkondliku jätkusuutlikkuse. Kõnealune meede aitab ka kaasa Euroopa kodanike teadmiste suurendamisele üksteise kohta.

Projekti eesmärgid on järgmised:

teha tuntust koguvad Euroopa turismi tippsihtkohad, eriti vähem tuntud sihtkohad, märgatavamaks;

suurendada teadlikkust Euroopa turismivõimaluste mitmekesisusest ja väärtustest;

reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi nii Euroopas kui ka peamistel kolmandate riikide turgudel;

aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele, suunata turistide vooge ebatavalistesse sihtkohtadesse;

toetada säästlikke turismivorme;

luua heade tavade vahetamise platvorm Euroopa tasemel;

edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Igal aastal tunnustatakse liikmesriikide turismisihtkohti vastavalt valitud teemale Euroopa tippsihtkoha nimetusega. Osalema oodatakse ka kandidaatriike.

Projekti „Euroopa turismi tippsihtkohad” eesmärk on juhtida tähelepanu uutele ja eriti vähem tuntud Euroopa turismi tippsihtkohtadele, suurendada teadlikkust Euroopa turismi mitmekesisuse ja kvaliteedi kohta, reklaamida kõiki Euroopa riike ja piirkondi, aidata kaasa liigkülastatavuse ja hooajaliste kõikumiste ärahoidmisele ning suunata turistide vooge ebatavapärastesse sihtkohtadesse, premeerida turismi säästvaid vorme, luua Euroopa platvorm heade tavade vahetamiseks, edendada premeeritud sihtkohtade võrgustike loomist, et veenda muid sihtkohti omaks võtma säästlikke turismimudeleid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 08 02   Ettevalmistav tegevus – Säästev turism

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

400 000

600 000

400 000

299 976,25

100 000,00

Märkused

Osa sellest assigneeringust võib kasutada Doonau jõe vesikonnas keskkonnasäästliku turismi edendamiseks.

Tulenevalt Lissaboni lepingu jõustumisest, millega liit omandas uue pädevuse turismi valdkonnas liikmesriikide meetmete täiendamiseks, ja komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatisest „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352) käivitati ettevalmistav tegevus, et valmistada ette tulevasi seadusandlikke algatusi selliste uute Euroopa turismiradade edendamiseks, mis põhinevad Euroopa kultuuripärandil. Kõnealused turismirajad on teemapõhised piiriülesed turismitooted, mis kajastavad ühist Euroopa kultuuripärandit ja kohalikke traditsioone. Samuti tuleb toetada Euroopa Nõukogu ja selle „Euroopa kultuuriradasid”, nagu ka sarnaseid Euroopa (kultuuriradade) algatusi.

Seetõttu on vaja paremat kooskõlastamist ja koostööd Euroopa Nõukoguga, et kasutada ära Euroopa Nõukogu pikaajalist kogemust ning arendada ja muuta Euroopa kultuurirajad ulatuslikeks piiriülesteks turismipakettideks.

Ettevalmistava tegevuse peamised eesmärgid on järgmised:

suurendada teadlikkust eri kultuuride panusest ühisesse Euroopa kultuuri Euroopa ajaloo mõistmise abil Euroopa materiaalse, mittemateriaalse ja looduspärandi kaudu;

edendada kultuuriturismi kui jätkusuutliku majandusarengu, Euroopa kodakondsuse ja kultuuridevahelise dialoogi tegurit;

edendada säästvat ja vastutustundlikku turismi liidus ja selle naaberriikides;

tugevdada Euroopa kui kvaliteetse sihtkoha mainet ja kuvandit Euroopa ja kolmandate riikide kodanike hulgas;

suurendada kõrvaliste ja vähem tuntud sihtkohtade turismiettevõtjate ja väikeettevõtete suutlikkust jõuda uute sihtrühmadeni; hõlbustada kogemuste vahetamist ja võrgustike loomist ning koondumist;

edendada liidu turismisektori konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14), eriti artikkel 5.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 195.

02 02 08 03   Ettevalmistav tegevus – Sotsiaalturism Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

700 000

1 000 000

1 000 000

907 730,83

55 596,98

Märkused

Ühiskonnas on toimumas suured valdkondlikud ja puhkusealased muutused. Uued peremudelid ning üheliikmeliste leibkondade tekkimine, vaba aja lisandumine, keskmise eluea pikenemine ja elanikkonna üldine vananemine, noorte ebakindluse suurenemine, olenemata sellest, kas nad on tööga hõivatud või mitte, on turismikeskkonda põhjalikult muutvad tegurid. Kõigile puhkamisvõimaluste tagamine eeldab liidu tasandil seda, et võetakse arvesse Euroopa ühiskonna eriomadusi.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab liit kasutama asjakohaseid vahendeid. Üks neist on sotsiaalturismi arendamine.

Sotsiaalturismi tuntakse eelkõige selle eesmärgi tõttu: võimaldada võimalikult paljudel inimestel puhkama minna. See aitab seeläbi suurendada liikuvust. Sotsiaalturismil on ka teine eesmärk, mida paraku ei ole siiani piisavalt hinnatud: piirkondlik areng – paljude turismiühenduste rajatised paiknevad maa- või mägipiirkondades – ja kohalik areng. Sotsiaalturism on seega tõestus selle kohta, et on tõepoolest olemas vahepealne sektor nn vaba aja turu ja mittekasumliku majandustegevuse vahel. See tõestab, et majanduslik tähtsus ei ole ühitamatu võimalikult paljudele juurdepääsu pakkumisega.

Sotsiaalse segregatsiooni kaotamine tuleb seega ühendada kohaliku arenguga. Edendades juurdepääsu rühmadele, kelle jaoks on puhkusele minek muutunud järjest raskemaks või koguni võimatuks ettevõtmiseks, tugevdab sotsiaalne turism turismisektori tulu teenimise suutlikkust. See aitab arendada hooajavälist turismi, eelkõige piirkondades, kus turism on suures osas hooajaline. Seeläbi soodustab sotsiaalturism pikemaajaliste töökohtade loomist turismisektoris, kuna võimaldab pakkuda tööd ka muul kui turismihooajal.

Selle Calypso-nimelise projekti rakendamine on tõeline võimalus edendada avaliku ja erasektori partnerlust ja sotsiaalmajandust komisjoni toetusel. Euroopa kodanike vahel toimuva suhtluse ja eelkõige sünergia loomise abil annab see projekt suure panuse Euroopa kodakondsuse loomisse. Siinjuures tuleks tähelepanu juhtida sellele, et ligikaudu 40 % kõigist rohkem kui nelja ööbimisega reisidest tehakse välismaale.

See sektor on seega oluline nii seal loodud töökohtade majandusliku kasu kui ka inimestele pakutavate ressursside tõttu.

Kõnealusest meetmest võiksid seetõttu kasu saada turismivaldkonnas tegutsevad eraettevõtjad, mis täidavad eespool nimetatud ülesandeid, sotsiaalturismi ühendused, töönõukogud, transpordiettevõtjad, kohaliku ja piirkondliku tasandi turismiühendused ning solidaarsusühendused, kuid ka äriettevõtjad.

Meetmed hõlmaksid järgmist:

turismi sotsiaalpoliitilisest funktsioonist tulenevate hooajalisust vähendavate meetmete kataloogimine ja levitamine;

selliste lahenduste leidmine, mis võimaldaksid konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama, kasutades (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste, heategevusorganisatsioonide või mittetulundusühingute pakutavaid majutusvõimalusi.

Programmi Calypso 2011 eesmärgid põhinevad 2009. aasta uuringu käigus (mille jaoks korraldati pakkumismenetlus) ning mitmetel 2010. aastal CALYPSO kohtumistel komisjoni, liikmesriikide ja sidusrühmade vahel toimunud arutelude raames kindlaks määratud meetmetel, nimelt:

kataloogida peamised (kõige levinumad) head tavad, millega turismi aktiivselt edendatakse eelkõige hooajavälisel ajal ning millega seega luuakse tööhõivevõimalusi siis, kui turismi nõudlus on väike;

teha kindlaks Euroopa ja riikide tasandil olemas olevad meetmed, mis võimaldavad vahetuses osaleda järgmistel sihtrühmadel: eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad;

uurida selliste vahetustega seonduvaid raskusi ning pakkuda samas kõige sobivamaid lahendusi;

teha ettepanekuid ühe või mitme mehhanismi kohta, millega turismihooajavälisel ajal võimaldatakse konkreetsetel sihtrühmadel (nt eakad inimesed, noored, puudega isikud ja rasketes sotsiaalsetes tingimustes elavad perekonnad) minna puhkama teise liikmesriiki/kandidaatriiki, kasutades liikmesriikide/kandidaatriikide (riigi, piirkondliku või kohaliku tasandi) ametiasutuste pakutavaid teemaprogramme või majutusvõimalusi ning omavalitsusüksusi, heategevusorganisatsioone, valdasid, liite, sotsiaalpartnereid, kooperatiive või mittetulundusühinguid hõlmavate sidusrühmade algatusi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 09   Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu rolli tugevdamine globaliseeruvas maailmas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

p.m.

1 450 000

0,—

451 013,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste katmiseks, mis on seotud ettevalmistava tegevusega selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on positiivselt reageerida üleilmastumisest tulenevatele probleemidele ja tugevdada ühenduse suutlikkust sellistes olulistes valdkondades nagu teadustöö, uuendustegevus, loovus, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud uuenduslikud meetmed, Euroopa standardite ja vastavusmärgiste edendamine, elukestev õpe ja haridus, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36)) täitmist hõlbustavad meetmed.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 11   Ettevalmistav tegevus – GMESi operatiivteenused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 100 000

5 000 000

2 100 000

2 330 000,00

595 228,19

Märkused

Assigneeringust rahastatakse ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) teenuste järkjärgulist rakendamist. Teatavaid konkreetseid atmosfääri- ja mereseireteenuseid, mis on saavutanud piisava tehnilise valmisoleku, et nende operatiivetappi rahastataks, tuleb edasi arendada ettevalmistava tegevuse raames. Seepärast on ette nähtud, et ettevalmistava tegevuse raames keskendutakse juba algatatud rahastamismeetmetele, nimelt õhu kvaliteedi ja heitkoguste jälgimisega seotud atmosfääriseire teenustele ning Arktika jää jälgimisega seotud mereseireteenustele. Kõnealused teenused tuginevad Euroopa ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kosmoseteema raames saavutatud tulemustele ning neist on kasu rahvatervise, mereoperatsioonide, kliimamuutuste uuringute ja seire valdkondadel, samuti kõnealuste valdkondadega seotud poliitika väljatöötamise ja rakendamise puhul.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 12   Katseprojekt – Kindlustuse kättesaadavuse lihtsustamine füüsilisest isikust ehitusettevõtjatele ja väikestele ehitusettevõtjatele, et ergutada uuendustegevust ja ökotehnoloogia edendamist Euroopa Liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

p.m.

p.m.

0,—

148 515,00

Märkused

Energiasäästu abinõude ja taastuvate energiaallikate kasutamise arendamine on ehituse valdkonnas väga tähtis. 2,5 miljoni ettevõtja, enam kui 1 200 miljardi euro suuruse käibe ning 12 miljoni töötajaga (kellest 9,7 miljonit on palgatöötajad) moodustab ehitus 10 % liidu SKTst. Ehitusettevõtjatest 99 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (alla 250 töötaja), andes 78 % sektori käibest. Ökotehnoloogia ja ökouuenduste suurem kasutamine ehituses sõltub aga mitmetest teguritest, näiteks lisakuludest, toodete kättesaadavusest, tarbijanõudlusest ja oskuste tasemest ettevõtetes.

Teine suur probleem, mis takistab uue tehnoloogia laiemat kasutamist, on ehitusettevõtjate juurdepääs kindlustusele, eriti väiksemate ehitusettevõtjate puhul, mis moodustavad Euroopas enam kui 90 % ehitussektorist. Eelkõige oma suuruse ja finantsbaasi tõttu on väikestel ettevõtetel raske uut tehnoloogiat (päikeseenergia, fotogalvaanika, maasoojus jne) sisaldavaid ehitus- või renoveerimistöid kindlustada. Praktikas tähendab see takistust ökotehnoloogia levikule väikeste ettevõtete kaudu, mille arvele langeb enam kui 60 % tootmisest Euroopas. Füüsilisest isikust ehitusettevõtjate ja väikeste ehitusettevõtjate raskused uue ökotehnoloogia kindlustamisel on selge takistus sellise tehnoloogia laiemal kasutamisel.

Seetõttu peab Euroopa Liit looma vahendi, mille kaudu tulemuslikult toetada väikesi ehitusettevõtjaid, millel on suur tähtsus liidu taastuvate energiaallikate kasutamise eesmärgi saavutamisel (20 % kogu sisemisest tarbimisest 2020. aastaks).

Seetõttu on projekti eesmärk luua liidu rahastamisvahend, mille abil piiratud ajavahemiku jooksul lihtsustada kindlustuse kättesaadavust väikestele ehitusettevõtjatele ökotehnoloogiat hõlmavate ehitusprojektide puhul.

Vastavale eelarvereale – mida võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – peaksid kehtima ranged tingimused vahendite väljamaksmisel kindlatele kindlustuskompaniidele, et lihtsustada kindlustuskatte andmist ökotehnoloogiat kasutavatele ehitusettevõtjatele. Seetõttu põhineks projekt samasugusel süsteemil olemasolevate liidu skeemidega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning uuendustegevuse arengu tugevdamiseks (riskikapital, laenutagatised).

Väikeettevõtjad ei saaks liidult vahendeid otse; selle asemel antaks toetust kindlustuskatte, täiendava kindlustuskatte või edasikindlustuse kaudu. Väikeettevõtete jaoks ehituskindlustuse kättesaadavuse lihtsustamise skeemile võiksid kehtida mitmesugused tingimused, näiteks järgmised:

abikõlblikud oleksid ainult teatavast suurusest väiksemad ja väiksema käibega ettevõtjad;

skeem hõlmaks ainult teatavat liiki ehitustöid (mis on seotud ökotehnoloogiaga) ning kindlaid piiratud suurusega lepinguid või projekte;

nõuetele antaks ainult piiratud või kindlasummaline kate.

Ehitustööstus on liidus kasvuhoonegaaside heidete üks tähtsamaid vähendajaid ja taastuvenergia osakaalu suurendajaid kogutarbimises ning etendab aktiivset osa ökotehnoloogiate (päikese-, päikesepaneeli-, maasoojuse jne tehnoloogiad) arendamisel, kasutamisel ja edendamisel.

Nimetatud protsessi takistavad aga selles sektoris töötavate väikeettevõtete ja oskustööliste raskused vajaliku kindlustuskatte taskukohase hinnaga saamisel. Kuna nimetatud tehnoloogiad on uudse iseloomuga ja nendega kaasnevaid riske ei mõisteta, ei soovi kindlustusandjad katet pakkuda.

Varasema ELIOSe projekti raames 2008. aastal alustatud turu-uuring kinnitas, et praegu liikmesriikides olemasolevad kindlustussüsteemid on keerukad ja et puudub ühtne lähenemisviis nimetatud uute tehnoloogiatega seotud riskide hindamiseks.

Seetõttu püütakse katseprojektis seda protsessi edasi arendada ja luua koos liidu asutuste poolt alustatuga sidusus liidus eksisteerivate ja eelneva uuringuga kindlakstehtud eri kindlustussüsteemide vahel. Selleks katsetatakse kindlustuskatte kättesaadavust hõlbustavat skeemi, võttes aluseks kontseptsiooni, mida on juba kasutatud seoses Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenutagatisvahendite ja vastastikuste tagatisvahenditega. Projekti eesmärgiks on näidata, et ökotehnoloogiaid kasutavaid väikeettevõtjaid on võimalik kindlustada lisakulutusteta.

Selle katsega jõuaks protsess võrdlusuuringu etapist välja tegevusetappi, mis viiks riikide süsteemide lähenemiseni ja võimaldaks ökotehnoloogiaid kasutavaid väikeettevõtjaid rohkem toetada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 13   Ettevalmistav tegevus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) rahvusvahelistumise võimalused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

670 000

p.m.

1 000 000

1 488 152,00

0,—

Märkused

Maailma majandus on tunnistajaks kvalitatiivselt uuele rahvusvaheliste suhete vormile, mis annab VKEdele rahvusvahelises keskkonnas uusi võimalusi. Mõned põhjused uute turgude leidmiseks on järgmised:

kohalik turg on väiksema mastaabiga;

teatavatel perioodidel riikide turud stagneeruvad;

juurdepääs rahvusvahelistele turgudele on seotud suurema kasvu eesmärkidega.

Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) raames, millega nähakse ette uurimis- ja arendustegevuse toetusprogramme ja riigiüleseid teadusuuringuid, peaksid VKEd osalema piiriülestes projektides, et saada kasu turgude kasvust väljaspool Euroopa Liitu. Selline lähenemisviis võib tuua kaasa kvalifikatsiooni paranemise ja uuenduslikke strateegiaid, andes Euroopa VKEdele konkurentsieelise. Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on katsetada VKEde osalemist sellises tegevuses ja anda vajalikku teavet, et hiljem töötada välja strateegia. Ettevalmistav tegevus hõlmab üksikasjalikku teostatavusuuringut, et hinnata VKEde turupotentsiaali ja asjakohaseid ettevõtlust toetavaid meetmeid peamistel rahvusvahelistel turgudel. Uuringus vaadeldakse erinevaid valikuid ja olemasolevaid vahendeid, mis võimaldavad Euroopa VKEdel kõnealuste turgudega paremini ühenduda, samuti tehakse uuringus ettepanekuid riigipõhiste meetmete kohta, millega hõlbustatakse tulevikus Euroopa VKEde jaoks juurdepääsu kõnealustele turgudele.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 02 15   Maa seire Euroopa programm (GMES)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

4 284 805

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneeringu eesmärk on:

võimaldada esialgseid toimivaid GMESi teenuseid, mis oleksid kohandatud kasutajate, sealhulgas poliitikakujundajate ja eraisikute vajadustele;

aidata kaasa GMESi teenuste osutamiseks vajaliku seire-infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele;

luua võimalused teabeallikate laialdasemaks kasutamiseks erasektoris, lihtsustades seega lisandväärtust loovate teenuseosutajate innovaatilist tegevust.

Maa seire teenuste arendamisel on juhtiv roll konkurentsivõime ja innovatsiooni hoogustamisel selle sektori ettevõtetes ning järgmise etapi turgudel. Maa seire teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks Euroopas on veel vaja pidevat avaliku sektori sekkumist. See on tingitud nii turgude suutmatusest reageerida üldsuse erisugustele vajadustele kui ka järgmise etapi turgude ebaküpsusest, mis väljendub tugevas sõltuvuses riiklikest vahenditest ning märkimisväärselt piiratud arenguvõimalustes, sest senini on valitsenud ebakindlus vajalike põhiteenuste ja alusandmete pikaajalise kättesaadavuse ja hinna osas. Seepärast hoogustab eespool kirjeldatud konkreetsete eesmärkide saavutamine majanduskasvu ja töökohtade loomist selles innovatiivses sektoris, mille järgmise etapi segmendi moodustavad peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Kõnealused teenused hõlbustavad juurdepääsu olulistele andmetele, mida on vaja poliitiliste otsuste tegemiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil sellistes valdkondades nagu põllumajandus, metsandus ja veemajandus. Nende teenuste abil saaks näiteks parandada teedevõrgu kavandamist ja hooldust. Samuti võimaldavad need teenused kliimamuutusi paremini hinnata.

Hädaolukorras tegutsemine on valdkond, mis eelduste kohaselt tõhustab kodanikukaitse teenuseid, aidates ennetada inimkaotusi ja vähendada ohtusid majanduse infrastruktuuri toimimisvõimele, ning mis võimaldab paremini prognoosida keskkonnariskidele altimaid piirkondi ja tagab õigeaegsema ja suurema täpsusega kaardistamisteenuse katastroofide korral ning parema kriisijuhtimise katastroofijärgses hädaolukorras.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 911/2010, 22. september 2010, Maa seire Euroopa programmi (GMES) ja selle esialgsete toimingute kohta (2011–2013) (ELT L 276, 20.10.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2010/67/EL, 5. veebruar 2010, millega luuakse GMESi partnerite kogu (ELT L 35, 6.2.2010, lk 23).

PEATÜKK 02 03 —   KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 03

KAUPADE SISETURG JA VALDKONDLIKU POLIITIKA PÕHIMÕTTED

02 03 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

1.1

18 550 000

15 234 864

16 130 000

19 660 000

15 842 032,78

11 798 365,78

02 03 03

Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet

02 03 03 01

Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

p.m.

p.m.

22 369 000

22 369 000

47 492 573,80

47 492 573,80

02 03 03 02

Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3

1.1

p.m.

p.m.

12 781 000

12 781 000

20 558 468,55

20 558 468,55

 

Artikkel 02 03 03 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

35 150 000

35 150 000

68 051 042,35

68 051 042,35

02 03 04

Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

1.1

23 000 000

17 139 222

23 000 000

18 000 000

21 417 215,55

17 296 457,92

 

Peatükk 02 03 — Kogusumma

 

41 550 000

32 374 086

74 280 000

72 810 000

105 310 290,68

97 145 866,05

02 03 01   Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 550 000

15 234 864

16 130 000

19 660 000

15 842 032,78

11 798 365,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste siseturu toimimise tõhustamise meetmetega seotud kulude katmiseks:

standardite ühtlustamine ning tehniliste standardite ja eeskirjade infosüsteemi kasutuselevõtmine;

teavitatud asutuste vahelise halduskoostöö ja koordineerimise rahastamine;

liikmesriikide ja EFTA riikide teatavaks tehtud eeskirjade läbivaatamine ning tehniliste eeskirjade kavandite tõlkimine;

meditsiiniseadmeid, kosmeetikat, toiduaineid, tekstiilitooteid, ravimeid, kemikaale, ainete ja valmististe klassifitseerimist ja märgistamist, sõidukeid ja ohutust ning keskkonnakvaliteeti käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamine;

suurem sektoritevaheline lähendamine nn uue lähenemisviisi direktiivide kohaldamisalas, eelkõige uue lähenemisviisi laiendamine muudele sektoritele;

määruse (EÜ) nr 765/2008 rakendusmeetmed nii akrediteerimisega seotud infrastruktuuri kui ka turujärelevalve osas;

teatavaid riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete puhul rakendatavaid menetlusi käsitleva määruse (EÜ) nr 764/2008 rakendusmeetmed;

kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamist käsitleva direktiivi 2009/43/EÜ rakendusmeetmed;

liikmesriikidevaheliste partnerlussuhete arendamine ning siseturu- ja turujärelevalvealaste õigusaktide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste vahelise halduskoostöö toetamine;

toetused liidule huvipakkuvatele projektidele, mida viivad ellu kolmandad isikud;

teavitustöö ja -meetmed ning liidu õigusaktide tutvustamine;

siseturu ja turujärelevalve alase strateegilise programmi rakendamine;

toetused Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonile;

toetused, mida antakse Euroopa Nõukogule Euroopa farmakopöa koostamise konventsiooni raames;

osalemine vastastikust tunnustamist käsitlevate lepingute üle peetavates läbirääkimistes ning assotsieerunud riikidele Euroopa lepingute raames antav toetus liidu õigustiku vastuvõtmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169).

Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).

Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siiratavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17).

Nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51).

Nõukogu otsus (8300/92), 21. september 1992, millega volitatakse komisjoni pidama läbirääkimisi seoses ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitavate lepingutega vastastikuse tunnustamise kohta.

Nõukogu direktiiv 93/5/EMÜ, 25. veebruar 1993, liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel (EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18).

Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ, 15. märts 1993, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.3.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, 23. märts 1993, olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1).

Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.5.1993, lk 20).

Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/465/EMÜ, 22. juuli 1993, mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 22.7.1993, lk 23).

Nõukogu otsus 94/358/EÜ, 16. juuni 1994, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse nimel Euroopa farmakopöa koostamise konventsioon (EÜT L 158, 25.6.1994, lk 17).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/100/EÜ, 17. veebruar 1997, millega muudetakse direktiivi 93/7/EMÜ (liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta) lisa (EÜT L 60, 1.3.1997, lk 59).

Nõukogu otsus (8453/97), millega kinnitatakse artikli 113 alusel loodud komitee tõlgendus nõukogu 21. septembri 1992. aasta otsuse kohta, millega antakse komisjonile suunised Euroopa vastavushinnangute lepinguid käsitlevate läbirääkimiste kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid, millega rakendatakse „uut lähenemisviisi” teatavates sektorites, näiteks masinad, elektromagnetiline ühilduvus, raadioseadmed ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, madalpinge elektriseadmed, isikukaitsevahendid, liftid, plahvatusohtlikud keskkonnad, meditsiiniseadmed, mänguasjad, surveseadmed, gaasiseadmed, ehitus, raudteevõrgustiku koostalitlusvõime, väikelaevad, rehvid, mootorsõidukite heitmed, lõhkeained, pürotehnilised seadmed jne.

Nõukogu direktiivid, mis on vastu võetud tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks valdkondades, mida „uus lähenemisviis” ei hõlma.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, 7. detsember 1998, siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 26).

Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/35/EÜ, 29. juuni 2000, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (EÜT L 200, 8.8.2000, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2580/2000, 20. november 2000, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 3448/93, milles sätestatakse põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ, 27. jaanuar 2003, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/102/EÜ, 17. november 2003, jalakäijate ja teiste vähem kaitstud liiklejate kaitse kohta enne kokkupõrget ja kokkupõrke korral mootorsõidukiga ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (ELT L 321, 6.12.2003, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta (ELT L 47, 18.2.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist (kodifitseeritud versioon) (ELT L 50, 20.2.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 154, 14.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2008, 9. juuli 2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/121/EÜ, 14. jaanuar 2009, tekstiilinimetuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 19, 23.1.2009, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta (ELT L 146, 10.6.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

02 03 03   Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet

02 03 03 01   Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

22 369 000

22 369 000

47 492 573,80

47 492 573,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

02 03 03 02   Kemikaale käsitlevad õigusaktid ja Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

12 781 000

12 781 000

20 558 468,55

20 558 468,55

Märkused

Assigneeringust kaetakse ameti tegevuskulud, mis on seotud töökavaga (jaotis 3).

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutustele vastavalt komisjoni 23. detsember 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72)) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

2011. aastaks ei ole liidu toetust ette nähtud, sest kemikaaliameti tegevust rahastatakse „Tulud lõivudest ja tasudest” raames, mis arvatakse olevat prognoositavate kulude katteks piisavad. Ülejääk kantakse üle järgmisse aastasse, et tagada kemikaaliameti tegevuse järjepidevus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

02 03 04   Õigusaktide standardimine ja ühtlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 000 000

17 139 222

23 000 000

18 000 000

21 417 215,55

17 296 457,92

Märkused

Kooskõlas üldise eesmärgiga tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime eelkõige standardite vastastikuse tunnustamise ning vastavalt vajadusele Euroopa standardite loomise kaudu, kaetakse sellest assigneeringust

rahalised kohustused, mis tulenevad Euroopa standardimisorganisatsioonidega (nt ETSI, CEN ja CENELEC) allkirjastatavatest lepingutest standardite väljatöötamise kohta;

standarditele vastavuse kontrollimine ja tõendamine, näidisprojektid;

eespool nimetatud programmide ja projektide elluviimisega seotud lepingulised kulud. Kõnealused lepingud hõlmavad järgmist: teadustegevus, assotsieerimine, hindamine, tehnilised operatsioonid, koordineerimine, stipendiumid, toetused, koolitus, teadustöötajate liikuvus, osalemine rahvusvahelistes lepingutes ning osalemine seadmetega seotud kulutustes;

standardiorganite jõudluse parandamine;

standardimiskvaliteedi parandamine ja kontrollimine;

Euroopa standardite riiklikesse standarditesse ülevõtmise ning eelkõige nende tõlkimise toetamine;

meetmed, mis on seotud standardimisalase teavitus-, edendus- ja tutvustustegevusega ning Euroopa huvide kaitsmisega rahvusvahelises standardimistegevuses;

tehnilistele komiteedele pakutavad sekretariaaditeenused;

standarditele vastavuse kontrollimise tehnilised projektid;

koostööprogrammid kolmandate riikidega ning neile antav abi;

töö, mis on vajalik rahvusvaheliste infotehnoloogiastandardite ühetaoliseks kohaldamiseks kogu Euroopa Liidus;

sertifitseerimismeetodite täpsustamine ning sertifitseerimise tehniliste meetodite kehtestamine;

kõnealuste standardite riigihangetes kasutamisele kaasa aitamine;

standardite koostamiseks ja nende rakendamise tõhustamiseks läbi viidava tegevuse kooskõlastamine (kasutusõpetused, näitused jne).

Liidu vahendeid tuleb kasutada standardimistoimingute kavandamiseks ja rakendamiseks, konsulteerides põhiliste osapooltega, kelleks on tööstusharude esindajad, töötajate esindajad, tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, riiklikud ja Euroopa standardimisasutused, liikmesriikide riigihankeametid, kõik riikliku ja liidu tasandi kasutajad ja tööstuspoliitika eest vastutajad.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ, 22. juuni 1998, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

PEATÜKK 02 04 —   KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 04

KOOSTÖÖ – TURVALISUS JA KOSMOS

02 04 01

Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01

Kosmosealane uurimistegevus

1.1

232 981 000

219 001 169

212 853 000

203 753 000

129 079 020,95

124 595 562,62

02 04 01 02

Julgeolekualane uurimistegevus

1.1

225 698 000

114 356 698

215 053 000

115 953 000

139 441 602,42

54 488 972,87

02 04 01 03

Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

1.1

62 605 000

47 608 950

29 997 846

15 893 500

38 817 772,95

26 178 442,46

 

Artikkel 02 04 01 — Vahesumma

 

521 284 000

380 966 817

457 903 846

335 599 500

307 338 396,32

205 262 977,95

02 04 02

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine

1.1

p.m.

300 000

p.m.

1 400 000

0,—

2 371 383,91

02 04 03

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

2 455 277,42

6 246 803,64

02 04 04

Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine

02 04 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

02 04 04 02

Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

6 093 946

22 050 000

0,—

42 904 944,36

 

Artikkel 02 04 04 — Vahesumma

 

6 093 946

22 050 000

0,—

42 904 944,36

 

Peatükk 02 04 — Kogusumma

 

521 284 000

387 360 763

457 903 846

359 049 500

309 793 673,74

256 786 109,86

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust käsitleva seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rahastamiseks.

Programmi elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetades riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu Euroopa Liidus, muutes Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning tõstes nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdades teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas, ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Kõnealuseid assigneeringuid kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline panus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandate isikute osamaksetest liidu tegevusse, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artikli 02 04 03 alusel.

02 04 01   Turvalisuse- ja kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 01   Kosmosealane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

232 981 000

219 001 169

212 853 000

203 753 000

129 079 020,95

124 595 562,62

Märkused

Selle valdkonna tegevuse eesmärk on toetada Euroopa kosmoseprogrammi, keskendudes sellistele rakendustele nagu GMES (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire), mis toob kasu kodanikele ja Euroopa tööstusharu konkurentsivõimele, ja tugevdada kosmoseteaduse ja -tehnoloogia aluseid, mis toob konkreetset kasu Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõimele. See aitab kaasa Euroopa kosmosepoliitika arendamisele, täiendades liikmesriikide ja muude peamiste asjaosaliste, sealhulgas Euroopa Kosmoseagentuuri jõupingutusi.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 02   Julgeolekualane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

225 698 000

114 356 698

215 053 000

115 953 000

139 441 602,42

54 488 972,87

Märkused

Selles valdkonnas rakendatavatel meetmetel on järgmine eesmärk: arendada tehnoloogiaid ja teadmisi, et suurendada tsiviilrakendustele rõhku pannes suutlikkust kodanike julgeoleku tagamiseks selliste ohtude suhtes nagu terrorism ja kuritegevus ning ettenägematute sündmuste suhtes, nagu looduskatastroofid või tööstuslikud suurõnnetused; tagada olemasolevate ja arenevate tehnoloogiate optimaalne ja kooskõlastatud kasutamine Euroopa julgeoleku huvides, samas järgides põhilisi inimõigusi; ergutada teenusepakkujate ja -kasutajate koostööd julgeolekuküsimustele lahenduste otsimisel; samal ajal meetmete abil tugevdada Euroopa julgeolekutööstuse tehnoloogiabaasi ning konkurentsivõimet. Sellega seoses tuleb teha konkreetseid jõupingutusi Euroopa küberjulgeoleku strateegia väljatöötamiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 01 03   Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

62 605 000

47 608 950

29 997 846

15 893 500

38 817 772,95

26 178 442,46

Märkused

Endised punktid 06 06 02 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada Galileo väljaarendamist uue põlvkonna tehnikat silmas pidades kõigi transpordiliikide jaoks, sealhulgas ühendveod.

Uurimismeetmete eesmärk on kaasa aidata transpordi parandamisele.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

02 04 02   Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusealase uurimistegevuse tõhustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

p.m.

1 400 000

0,—

2 371 383,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate lepinguliste kohustuste täitmiseks seoses selle ettevalmistava tegevusega, mis moodustab komisjoni panuse liidu laiemasse tegevuskavva Euroopa probleemide ja ohtude käsitlemiseks ning keskendub kodanike turvalisuse suurendamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

02 04 03   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

2 455 277,42

6 246 803,64

Märkused

Endised artiklid 02 04 03 ja 06 06 04 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

02 04 04   Varasemate teadusprogrammide lõpuleviimine

02 04 04 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne 2003. aastat alustatud teadusprogrammidega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

02 04 04 02   Ühenduse kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 093 946

22 050 000

0,—

42 904 944,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse kuuenda raamprogrammiga seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

PEATÜKK 02 05 —   EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

02 05

EUROOPA SATELLIITNAVIGATSIOONI PROGRAMMID (EGNOS JA GALILEO)

02 05 01

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

1.1

191 941 800

523 698 449

890 900 000

450 000 000

846 712 800,—

721 918 525,—

02 05 02

Euroopa GNSSi Agentuur

02 05 02 01

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 621 000

5 621 000

2 635 000

2 635 000

4 500 000,—

4 460 000,—

02 05 02 02

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

2 579 000

2 579 000

2 500 000

2 500 000

2 910 000,—

2 800 000,—

 

Artikkel 02 05 02 — Vahesumma

 

8 200 000

8 200 000

5 135 000

5 135 000

7 410 000,—

7 260 000,—

 

Peatükk 02 05 — Kogusumma

 

200 141 800

531 898 449

896 035 000

455 135 000

854 122 800,—

729 178 525,—

02 05 01   Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

191 941 800

523 698 449

890 900 000

450 000 000

846 712 800,00

721 918 525,00

Märkused

Endine artikkel 06 08 01

Euroopa GNSSi programmidele eraldatav liidu toetus on ette nähtud järgmise tegevuse kaasrahastamiseks:

arendusetapi lõpetamisega seotud tegevus;

kasutuselevõtu etapiga seotud tegevus, mis hõlmab satelliitide ehitamist ja lähetamist ning maapealse infrastruktuuri täielikku loomist;

esimesed ettevõtmised seoses äriotstarbelise kasutusetapi käivitamisega, mis hõlmab satelliitide ja maapealse infrastruktuuri haldamist ning süsteemi pidevat hooldamist ja ajakohastamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008, 9. juuli 2008, Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta (ELT L 196, 24.7.2008, lk 1).

02 05 02   Euroopa GNSSi Agentuur

02 05 02 01   Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 621 000

5 621 000

2 635 000

2 635 000

4 500 000,00

4 460 000,00

Märkused

Endine punkt 06 08 02 01

Assigneering on ette nähtud Euroopa GNSSi Agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa GNSSi Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

02 05 02 02   Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 579 000

2 579 000

2 500 000

2 500 000

2 910 000,00

2 800 000,00

Märkused

Endine punkt 06 08 02 02

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2011. aastal on kokku 8 200 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, 22. september 2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ETTEVÕTLUSE PEADIREKTORAADILE

ETTEVÕTLUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 03

KONKURENTS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

03 01

KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

93 403 671

93 403 671

90 604 037

90 604 037

91 573 732,56

91 573 732,56

Reservid (40 01 40)

56 917

56 917

203 854

203 854

 

 

 

93 460 588

93 460 588

90 807 891

90 807 891

91 573 732,56

91 573 732,56

03 03

KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 072 911,49

 

Jaotis 03 — Kogusumma

93 403 671

93 403 671

90 604 037

90 604 037

91 573 732,56

94 646 644,05

Reservid (40 01 40)

56 917

56 917

203 854

203 854

 

 

 

93 460 588

93 460 588

90 807 891

90 807 891

91 573 732,56

94 646 644,05

PEATÜKK 03 01 —   KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

03 01

KONKURENTSI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

03 01 01

Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

74 886 165

72 630 958

71 974 001,83

Reservid (40 01 40)

 

56 917

203 854

 

 

 

74 943 082

72 834 812

71 974 001,83

03 01 02

Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

03 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

6 257 550

5 880 965

6 365 701,66

03 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

6 833 697

6 780 732

7 581 901,24

 

Artikkel 03 01 02 — Vahesumma

 

13 091 247

12 661 697

13 947 602,90

03 01 03

Konkurentsi poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

5 426 259

5 311 382

5 652 127,83

 

Peatükk 03 01 — Kogusumma

 

93 403 671

90 604 037

91 573 732,56

Reservid (40 01 40)

 

56 917

203 854

 

 

 

93 460 588

90 807 891

91 573 732,56

03 01 01   Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

03 01 01

74 886 165

72 630 958

71 974 001,83

Reservid (40 01 40)

56 917

203 854

 

Kogusumma

74 943 082

72 834 812

71 974 001,83

03 01 02   Konkurentsi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

03 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 257 550

5 880 965

6 365 701,66

03 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 833 697

6 780 732

7 581 901,24

03 01 03   Konkurentsi poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 426 259

5 311 382

5 652 127,83

PEATÜKK 03 03 —   KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

03 03

KARTELLIDEVASTANE VÕITLUS JA TURU LIBERALISEERIMINE

03 03 01

Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

03 03 02

Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded

5

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 072 911,49

 

Peatükk 03 03 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 072 911,49

03 03 01   Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud eelmiste aastate kulukohustustega seotud maksete katteks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

03 03 02   Konkurentsipoliitika valdkonnas komisjoni otsuste vastu algatatud õiguslikest menetlustest tulenevad kahjunõuded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 072 911,49

Märkused

Et tagada kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 / endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 81), turgu valitseva seisundi kuritarvitusi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102 / endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 82), riigiabi (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 / endised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88) ning ettevõtjate koondumisi (määrus (EÜ) nr 139/2004) käsitlevate konkurentsieeskirjade kohaldamine, võib komisjon vastu võtta otsuseid, teha uurimisi ja määrata trahve või neid sisse nõuda.

Komisjoni otsused vaatab Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus.

Ettevaatusabinõuna on asjakohane võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsustest tulenevat võimalikku mõju eelarvele.

Assigneeringu eesmärk on katta Euroopa Liidu Kohtu poolt hagejatele välja mõistetud kahjunõudest tekkivaid kulusid, mis tulenevad konkurentsi vallas komisjoni tehtud otsuste vastu algatatud õigusmenetlustest.

Kuna selliste kahjunõuete finantsmõju üldeelarvele on raske eelnevalt täpselt hinnata, on artiklisse tehtud märge „p.m.”. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku teha tegelikele vajadustele vastavad assigneeringud kättesaadavaks ümberpaigutamise teel või esialgse paranduseelarve projekti kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101 ja 102 (endised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 81 ja 82) ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige:

nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1);

nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 107 ja 108 (endised Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88) ning asjaomased teisesed õigusaktid, eelkõige:

nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KONKURENTSI PEADIREKTORAADILE

POLIITIKA KOORDINEERIMINE, EUROOPA KONKURENTSIVÕRGUSTIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

RIIGIABI JÄRELEVALVE

ETTEVÕTETE ÜHINEMISE KONTROLLIMINE

JAOTIS 04

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 01

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

95 925 690

95 925 690

101 669 984

101 669 984

100 024 931,79

100 024 931,79

Reservid (40 01 40)

44 335

44 335

423 970

423 970

 

 

 

95 970 025

95 970 025

102 093 954

102 093 954

100 024 931,79

100 024 931,79

04 02

EUROOPA SOTSIAALFOND

10 963 813 972

8 743 950 522

10 827 964 982

8 203 377 500

10 791 101 589,94

8 561 695 068,30

04 03

TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

79 130 000

64 266 181

72 500 000

62 700 000

67 579 499,86

57 651 786,37

04 04

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

157 056 000

151 704 616

158 690 593

135 500 593

146 727 982,86

112 806 536,98

Reservid (40 02 41)

 

 

25 000 000

25 000 000

 

 

 

157 056 000

151 704 616

183 690 593

160 500 593

146 727 982,86

112 806 536,98

04 05

GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

p.m.

47 608 950

p.m.

p.m.

12 387 700,—

12 387 700,—

04 06

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

102 400 000

59 987 277

87 500 000

29 835 000

76 900 000,—

65 239 055,32

 

Jaotis 04 — Kogusumma

11 398 325 662

9 163 443 236

11 248 325 559

8 533 083 077

11 194 721 704,45

8 909 805 078,76

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 335

44 335

25 423 970

25 423 970

 

 

 

11 398 369 997

9 163 487 571

11 273 749 529

8 558 507 047

11 194 721 704,45

8 909 805 078,76

PEATÜKK 04 01 —   TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

04 01

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

04 01 01

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

58 331 356

61 983 488

61 375 210,45

Reservid (40 01 40)

 

44 335

173 970

 

 

 

58 375 691

62 157 458

61 375 210,45

04 01 02

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

04 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

4 107 915

4 785 511

4 783 235,57

04 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

5 501 723

7 533 235

7 868 538,29

 

Artikkel 04 01 02 — Vahesumma

 

9 609 638

12 318 746

12 651 773,86

04 01 03

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna kulud seadmete, sisustuse ja teenuste peale

5

4 226 696

4 532 750

4 818 154,73

04 01 04

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

04 01 04 01

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud

1.2

16 500 000

16 500 000

15 025 225,88

04 01 04 02

Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud

1.1

260 000

260 000

49 309,52

04 01 04 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

1.1

470 000

470 000

477 975,29

04 01 04 06

Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud – Halduskorralduskulud

1.1

100 000

100 000

98 370,27

04 01 04 08

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud

1.1

400 000

400 000

275 974,95

04 01 04 10

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

1.1

4 380 000

4 130 000

3 706 021,18

04 01 04 11

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” – Halduskulud

1.1

250 000

p.m.

 

Reservid (40 01 40)

 

 

250 000

 

 

 

250 000

250 000

 

04 01 04 13

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

1 398 000

975 000

1 299 361,63

04 01 04 14

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

p.m.

247 554,03

 

Artikkel 04 01 04 — Vahesumma

 

23 758 000

22 835 000

21 179 792,75

Reservid (40 01 40)

 

 

250 000

 

 

 

23 758 000

23 085 000

21 179 792,75

 

Peatükk 04 01 — Kogusumma

 

95 925 690

101 669 984

100 024 931,79

Reservid (40 01 40)

 

44 335

423 970

 

 

 

95 970 025

102 093 954

100 024 931,79

04 01 01   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

04 01 01

58 331 356

61 983 488

61 375 210,45

Reservid (40 01 40)

44 335

173 970

 

Kogusumma

58 375 691

62 157 458

61 375 210,45

04 01 02   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

04 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 107 915

4 785 511

4 783 235,57

04 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 501 723

7 533 235

7 868 538,29

04 01 03   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna kulud seadmete, sisustuse ja teenuste peale

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 226 696

4 532 750

4 818 154,73

04 01 04   Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

04 01 04 01   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja mitteoperatiivne tehniline abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 500 000

16 500 000

15 025 225,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid tehnilise abi meetmeid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on komisjonil vaja ESFi rakendamiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge);

teabe ja väljaannetega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

teenuste osutamise lepingud;

peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud piirduvad 5 000 000 euroga.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 01 04 02   Töösuhted ja sotsiaalne dialoog – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

260 000

260 000

49 309,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt punkt 04 03 03 01.

04 01 04 04   EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

470 000

470 000

477 975,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 04.

04 01 04 06   Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

98 370,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 07.

04 01 04 08   Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

400 000

400 000

275 974,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 03 05.

04 01 04 10   Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 380 000

4 130 000

3 706 021,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

tehnilise ja haldusabi kulud soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ning puudega inimeste erivajadustega arvestamiseks ette nähtud ühenduse meetmete rakendamiseks;

kulud (kuni 600 000 eurot), millega kaetakse liikmete ja ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud, koosolekute korraldamisega seotud kulud, konkreetsete toimingutega seotud kulud ning tööohutuse ja -tervishoiu komitee ohutuskampaaniate kulud;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 04 01.

04 01 04 11   Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” – Halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

04 01 04 11

250 000

p.m.

 

Reservid (40 01 40)

 

250 000

 

Kogusumma

250 000

250 000

 

Märkused

Assigneering on kavandatud Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” meetmete rakendamisega seotud tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks.

04 01 04 13   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamise rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 398 000

975 000

1 299 361,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või kui järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 04 06 01 kohaseid halduskulusid.

04 01 04 14   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

247 554,03

Märkused

Assigneeringut kasutatakse komisjoni algatusel, tingimusel et ei ületata 0,35 % fondi iga-aastasest maksimumsummast. Seda võib kasutada fondi rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja teabemeetmete ning teadmistebaasi loomise rahastamiseks. Fondist võib rahastada ka fondi tegevusteks vajalikke haldus- ja tehnilise abi, auditi ning kontrolli- ja hindamismeetmeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 04 05 01.

PEATÜKK 04 02 —   EUROOPA SOTSIAALFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 02

EUROOPA SOTSIAALFOND

04 02 01

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

550 800 000

p.m.

267 777 500

0,—

651 398 487,81

04 02 02

Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

9 700 000

p.m.

1 000 000

0,—

0,—

04 02 03

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

2 000 000

p.m.

2 000 000

21 833,15

1 384 396,36

04 02 04

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

48 000 000

p.m.

59 400 000

0,—

113 326 036,26

04 02 05

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

1 000 000

p.m.

1 000 000

0,—

62 454,38

04 02 06

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)

1.2

p.m.

360 299 039

p.m.

160 100 000

0,—

654 632 409,91

04 02 07

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

2 000 000

p.m.

2 000 000

0,—

1 075 043,45

04 02 08

„EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

72 000 000

p.m.

21 200 000

0,—

121 250 779,40

04 02 09

Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine

1.2

p.m.

1 000 000

p.m.

1 000 000

0,—

1 734 831,80

04 02 10

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

4 000 000

0,—

6 211 235,40

04 02 11

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

119 105,—

04 02 17

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

1.2

7 748 847 361

5 430 000 000

7 473 667 217

5 256 700 000

7 305 903 755,—

4 390 658 515,25

04 02 18

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

04 02 19

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

1.2

3 204 966 611

2 259 651 483

3 343 826 311

2 416 700 000

3 477 243 743,—

2 616 162 791,73

04 02 20

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi (2007–2013)

1.2

10 000 000

7 500 000

10 471 454

10 500 000

7 932 258,79

3 678 981,55

 

Peatükk 04 02 — Kogusumma

 

10 963 813 972

8 743 950 522

10 827 964 982

8 203 377 500

10 791 101 589,94

8 561 695 068,30

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib avada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid ajavahemikuks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja mis on kirjendatud tulude kalkulatsiooni punkti 6 1 5 7, kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelfinantseerimise tagasimaksete tingimused ajavahemikuks 2007–2013.

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkub ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliinis 24. ja 25. märtsil 1999 peetud istungi eelnimetatud otsustele tuleb programmi uueks kehtivusajaks eraldada 500 000 000 eurot. Täiendavuse põhimõtet tuleb täiel määral järgida. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile kõnealust meedet käsitleva aastaaruande.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161. Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 01   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

550 800 000

p.m.

267 777 500

0,—

651 398 487,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 02   Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamiseks mõeldud eriprogrammi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

9 700 000

p.m.

1 000 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige punkti 44 alapunkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige punkt 49.

04 02 03   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 1. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

p.m.

2 000 000

21 833,15

1 384 396,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 04   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

48 000 000

p.m.

59 400 000

0,—

113 326 036,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 05   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 2. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 000 000

p.m.

1 000 000

0,—

62 454,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 2 ja 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 06   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

360 299 039

p.m.

160 100 000

0,—

654 632 409,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 07   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – 3. eesmärk (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

p.m.

2 000 000

0,—

1 075 043,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita varasematest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud endiste eesmärkidega 3 ja 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 08   „EQUALi” meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

72 000 000

p.m.

21 200 000

0,—

121 250 779,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse „Equal” jaoks, mis käsitleb riikidevahelist koostööd uute võimaluste leidmiseks, et võidelda igasuguse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu tööturul (EÜT C 127, 5.5.2000, lk 2).

04 02 09   Enne 2000. aastat alustatud varasemate ühenduse algatuse programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 000 000

p.m.

1 000 000

0,—

1 734 831,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse („Retex”) raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „Retex” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Urban”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse „Interreg” raames („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

04 02 10   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

4 000 000

0,—

6 211 235,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et ESF saaks täita programmitöö perioodi 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmetega, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuulusid uurimistööd, katseprojektid ja kogemuste vahetus. Need olid kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmas ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud;

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 11   Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

119 105,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta varasematel programmitöö perioodidel võetud Euroopa Sotsiaalfondi kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire-, hindamis-, järelevalve- ja juhtimismeetmete või muude samalaadsete asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu stuktuurifondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 83/516/EMÜ, 17. oktoober 1983, Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 38).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2950/83, 17. oktoober 1983, otsuse 83/516/EMÜ (Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta) rakendamise kohta (EÜT L 289, 22.10.1983, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Sotsiaalfondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 5).

04 02 17   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 748 847 361

5 430 000 000

7 473 667 217

5 256 700 000

7 305 903 755,00

4 390 658 515,25

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Lähenemise eesmärgi ülesanne on kiirendada vähem arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades ainelisse ja inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna arendamise, majandusliku ja sotsiaalse kohanemisvõime, keskkonnakaitse ja -parandamise ning haldussuutlikkuse suurendamise teel majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Kõnealune eesmärk on ühtekuuluvuspoliitika fondide prioriteet. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Osa assigneeringust eraldatakse lapsehooldusteenuste parandamise toetamiseks, et võimaldada lastel elada perekonnasarnases keskkonnas. Toetus hõlmab järgmist:

koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike asutuste vahel ning neile osutatav tehniline abi, sealhulgas abi andmine otsustamisel, millised projektid võivad saada liidu toetust;

parimate tavade väljaselgitamine ja vahetamine ning nende tavade ulatuslikum kohaldamine, sealhulgas laste põhjalik jälgimine.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 18   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Tunnustades Põhja-Iiri rahuprotsessi heaks tehtud erilisi jõupingutusi, eraldatakse ajavahemikuks 2007–2013 programmi „PEACE” jaoks kokku 200 000 000 eurot. Kõnealuse programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

16. ja 17. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

04 02 19   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 204 966 611

2 259 651 483

3 343 826 311

2 416 700 000

3 477 243 743,00

2 616 162 791,73

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt võetavate meetmete eesmärk on tugevdada laienenud liidu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, et toetada liidu ühtlast, tasakaalustatud ja säästvat arengut. Kõnealuseid meetmeid võetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja muude olemasolevate rahastamisvahendite toetusel. Need on mõeldud selleks, et vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja piirkondlikke erinevusi, mis on tekkinud eelkõige arengus maha jäänud riikides ja piirkondades majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste ning rahvastiku vananemise tõttu.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmed hõlmavad riigi ja piirkonna tasandil liidu prioriteete, mis soosivad säästvat arengut majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive, sotsiaalse kaasatuse suurendamise ning keskkonna kvaliteedi kaitse ja parandamise kaudu.

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi ülesanne on suurendada väljaspool vähem arenenud piirkondi asuvate alade konkurentsivõimet, atraktiivsust ja tööhõivet, hoides ära majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas kaubavahetuse laienemisega seotud muutusi, inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamise ja nende kvaliteedi parandamise, innovatsiooni ja teadmistepõhise ühiskonna toetamise, ettevõtluse, keskkonnakaitse ja -parandamise, ligipääsetavuse suurendamise, töötajate ja äriühingute kohanemisvõime ning mittediskrimineeriva tööturu arendamise kaudu. Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate meetmete puhul tuleb tagada naiste ja meeste võrdsed võimalused.

Assigneering on osaliselt ette nähtud säästlike ja keskkonnasõbralike meetmete (uus loodussäästlik kokkulepe) rahastamiseks, mis toetavad majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste arenguvajaduste kooskõlastamist ning Euroopa piirkondade majandus- ja finantskriisijärgset elavdamist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

04 02 20   Euroopa Sotsiaalfond (ESF) – Operatiivne tehniline abi (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 000 000

7 500 000

10 471 454

10 500 000

7 932 258,79

3 678 981,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 45 ja 46 ning määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 9 sätestatud tehnilise abi katmiseks.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Sotsiaalfondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

puudega inimeste juurdepääsu toetamisega seotud kulud tehnilise abi meetmete raames;

kõrgetasemelise töörühmaga seotud kulu, et tagada selliste horisontaalsete põhimõtete rakendamine nagu meeste ja naiste võrdõiguslikkus, puudega inimeste juurdepääs ja jätkusuutlik areng;

teenuste osutamise, hindamisuuringute (sealhulgas ajavahemiku 2000–2006 järelhindamine) ja uuringute tegemise lepingud;

toetused.

Tehniline abi hõlmab ka kogemuste vahetust, teadlikkuse parandamise meetmeid, seminare, koostöövõrgustikke ja vastastikuseid eksperdihinnanguid, et kindlaks määrata ja levitada häid tavasid ning edendada üksteiselt õppimist ning riikide- ja piirkondadevahelist koostööd eesmärgiga tõhustada ESFi tegevuse seda mõõdet, mis on seotud tegevuspõhimõtete väljatöötamisega ja aitab kaasa Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alaste eesmärkide saavutamisele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1784/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 04 03 —   TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 03

TÖÖTAMINE EUROOPAS – SOTSIAALNE DIALOOG JA LIIKUVUS

04 03 02

Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud

1.1

500 000

428 481

450 000

400 000

400 000,—

197 157,53

04 03 03

Sotsiaalne dialoog ja liidu sotsiaalne mõõde

04 03 03 01

Tööstusharudevahelised suhted ja sotsiaalne dialoog

1.1

16 500 000

13 806 595

16 000 000

14 000 000

15 328 292,34

13 679 842,72

04 03 03 02

Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

1.1

17 000 000

15 234 864

16 400 000

15 000 000

16 922 212,17

16 209 902,67

04 03 03 03

Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine

1.1

7 500 000

5 713 074

7 300 000

5 500 000

6 873 440,16

5 271 298,31

 

Artikkel 04 03 03 — Vahesumma

 

41 000 000

34 754 533

39 700 000

34 500 000

39 123 944,67

35 161 043,70

04 03 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

1.1

20 500 000

16 187 043

19 100 000

16 000 000

19 838 034,40

15 121 217,79

04 03 05

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine

1.1

6 270 000

3 618 280

4 874 000

3 600 000

3 400 000,—

3 051 415,15

04 03 06

ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks

1.1

250 000

500 000

27 886,97

538 475,51

04 03 07

Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud

1.1

4 860 000

3 427 844

3 876 000

3 400 000

3 849 736,02

3 439 717,12

04 03 09

Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused

1.1

700 000

1 000 000

1 700 000

939 897,80

142 759,57

04 03 10

Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed

1.1

700 000

1 000 000

600 000

 

 

04 03 11

Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine liidus

1.1

700 000

1 000 000

500 000

 

 

04 03 12

Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule

1.1

1 000 000

1 000 000

1 500 000

1 500 000

 

 

04 03 13

Ettevalmistav tegevus – Sinu esimene EURESi töökoht

1.1

4 000 000

2 000 000

 

 

 

 

04 03 14

Katseprojekt – Sotsiaalne solidaarsus sotsiaalseks integratsiooniks

1.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 04 03 — Kogusumma

 

79 130 000

64 266 181

72 500 000

62 700 000

67 579 499,86

57 651 786,37

04 03 02   Ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekute kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

428 481

450 000

400 000

400 000,00

197 157,53

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses Euroopa ametiühingute esindajatega peetavate esialgsete konsultatsioonide koosolekutega, mille eesmärk on aidata neil kujundada oma arvamust ja kooskõlastada seisukohti liidu poliitika väljatöötamise suhtes.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

04 03 03   Sotsiaalne dialoog ja liidu sotsiaalne mõõde

04 03 03 01   Tööstusharudevahelised suhted ja sotsiaalne dialoog

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 500 000

13 806 595

16 000 000

14 000 000

15 328 292,34

13 679 842,72

Märkused

Assigneeringust rahastatakse tööturu osapoolte osalemis Euroopa tööhõivestrateegias ja tööturu osapoolte kaasamine Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud Euroopa 2020 strateegia ja sotsiaalmeetmete kavaga ning liidu algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi. Assigneering hõlmab tööstusharudevahelise ja valdkondliku sotsiaalse dialoogi edendamiseks mõeldud toetusi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154. Seetõttu kasutatakse assigneeringuid kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalike konsultatsioonide, kohtumiste, läbirääkimiste ja muude toimingute rahastamiseks.

Lisaks sellele ja nagu pealkirjastki näha, võib assigneeringust toetada töösuhete valdkonna meetmeid, eelkõige selliseid, mille eesmärk on eriteadmiste arendamine ja liiduga seotud teabe vahetamine.

Assigneeringut võib kasutada ka kandidaatriikide tööturu osapoolte esindajaid hõlmavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust nii ametiühingute kui ka tööandjate organisatsioonide otsuseid tegevates organites. Kaks viimast elementi on valdkondadevahelised.

Nende eesmärkide alusel on loodud kaks alaprogrammi:

sotsiaalse dialoogi toetamine Euroopas;

eriteadmiste täiendamine tööstusharudevaheliste suhete valdkonnas.

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 03 02   Töötajate organisatsioonidele suunatud teavitus- ja koolitusmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 000 000

15 234 864

16 400 000

15 000 000

16 922 212,17

16 209 902,67

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud seoses töötajate organisatsioonide, kaasa arvatud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajate teavitus- ja koolitusmeetmetega, mis tulenevad liidu sotsiaalse mõõtmega seotud liidu meetmete rakendamisest. Need meetmed peaksid toetama töötajate organisatsioonide kaasamist Euroopa tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ees seisvate probleemide lahendamisse, nagu on ette nähtud Euroopa 2020 strateegia ja sotsiaalmeetmete kavaga ning liidu algatustega, mille eesmärk on leevendada majanduskriisi tagajärgi.

Lisaks kaetakse sellest assigneeringust toetus kahele ametiühingu eriinstituudile – ETUI (Euroopa Ametiühingute Instituut) ja EZA (Euroopa Tööküsimuste Keskus) –, mis on loodud selleks, et lihtsustada suutlikkuse suurendamist Euroopa tasandi koolituste ja teadusuuringute abil ning et parandada töötajate esindajate kaasamist Euroopa valitsemisasjadesse.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud kandidaatriikide töötajate organisatsioonide esindajaid kaasavate meetmete rahastamiseks, mille konkreetne eesmärk on edendada sotsiaalset dialoogi liidu tasandil. Assigneeringut kasutatakse ka selleks, et edendada naiste ja meeste võrdset osalust töötajate organisatsioonide otsuseid tegevates organites.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiiviga seotud eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 154 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

04 03 03 03   Ettevõtjate esindajate teavitamine, nõustamine ja kaasamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 500 000

5 713 074

7 300 000

5 500 000

6 873 440,16

5 271 298,31

Märkused

Assigneeringust kaetakse rahastamistoimingud, mille eesmärk on tagada tingimused ettevõttes töötajate kaasamise arendamise edendamiseks, juhtides tähelepanu Euroopa töönõukogusid käsitlevatele direktiividele 94/45/EÜ ja 97/74/EÜ, töötajate kaasamist Euroopa äriühingutes ja Euroopa ühistutes käsitlevatele direktiividele, vastavalt 2001/86/EÜ ja 2003/72/EÜ, direktiivile 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses, ning direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) artiklile 16.

Sellest assigneeringust rahastatakse eelkõige meetmeid, mis on suunatud töötajate ja tööandjate esindajate riikidevahelise koostöö tugevdamisele seoses rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtete teavitamise, nõustamise ja nendes osalemisega.

Osa assigneeringust katab ka info- ja vaatluspunktide rajamise, mille eesmärk on tööturu osapoolte ja ettevõtete teavitamine ja abistamine riikidevaheliste konsultatsiooni-, osalus- ja teavitusstruktuuride loomisel ning suhete arendamisel liidu institutsioonidega.

Sellest assigneeringust võib rahastada ka riikidevahelistes teavitus-, konsultatsiooni- ja osalusorganites töötavatele läbirääkijatele ja esindajatele suunatud lühikesi koolitusmeetmeid ning tööturu osapoolte esindajaid hõlmavaid meetmeid kandidaatriikides.

Samuti võib sellest rahastada meetmeid, mille eesmärk on võimaldada tööturu osapooltel teostada oma õigusi ja täita kohustusi seoses teavitamise, nõustamise ja osalusega liikmesriigiülestes ettevõtetes, eelkõige Euroopa töönõukogude raames, ning tutvustada ettevõtete esindajatele riikidevaheliste ettevõtete lepingut ja tugevdada nende koostööd liidu raamistikus.

Sellest assigneeringust võib rahastada ka uuenduslikke meetmeid, mis on seotud teabekorralduse, konsultatsiooni ja osalemise juhtimisega ning mille eesmärk on toetada selliste muutuste ettenägemist ning vaidluste vältimist ja lahendamist, mis on seotud ümberkorralduste, ühinemiste, ülevõtmiste ja ümberpaigutustega liikmesriigiülestes ettevõtetes ja liikmesriigiülestes kontsernides.

Assigneeringut võib ühtlasi kasutada sotsiaalpartnerite koostööks, et töötada välja lahendused toimetulekuks selliste majanduskriisi tagajärgedega nagu massilised koondamised või tegevuse ümberkorraldamiseks kaasava, jätkusuutliku ja vähem CO2-heiteid tekitava majanduse suunas.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 94/45/EÜ, 22. september 1994, Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64), eelkõige selle artikkel 15 komisjonipoolse läbivaatamise kohta.

Nõukogu direktiiv 97/74/EÜ, 15. detsember 1997, millega laiendatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi suhtes direktiivi 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 10, 16.1.1998, lk 22).

Nõukogu direktiiv 2001/86/EÜ, 8. oktoober 2001, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

Nõukogu direktiiv 2003/72/EÜ, 22. juuli 2003, millega täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas (ELT L 207, 18.8.2003, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/56/EÜ, 26. oktoober 2005, piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 1).

Alusaktid

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 154 ja 155 vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 03 04   EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 500 000

16 187 043

19 100 000

16 000 000

19 838 034,40

15 121 217,79

Märkused

Siseturu väljakujundamise ja Euroopa tööhõivestrateegia rakendamiseks kaetakse sellest assigneeringust EURESi võrgustiku rakendamine ja toimimine.

Võrgustiku eesmärk on arendada koostööd komisjoni ja liikmesriikide, eelkõige nende tööhõivetalituste vahel, et:

osutada värbamis-, nõuande- ja teabeteenuseid töötajatele töö leidmiseks teistes liikmesriikides ning tööandjatele, kes soovivad värvata töötajaid teistest liikmesriikidest;

vahetada tööpakkumisi ja -taotlusi liidu tasandil ja piiriüleselt;

vahetada liikmesriikide vahel teavet tööturu suundumuste ning elu- ja töötingimuste kohta.

Piirialade algatusel võib EURESi võrgustik hõlmata ka erilisi koostöö- ja teenindusstruktuure.

EURESi võrgustik teeb tihedat koostööd komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi vastavate algatustega, näiteks Europassi ja Ploteusega.

Võrgustik tagab liikumisvabaduse põhimõtte järgimise ning läbipaistva ja mittediskrimineeriva kohaldamise eelkõige küsimustes, mis on seotud liidu kodanike võimalustega töötada riigis, mis ei ole nende päritoluriik.

Assigneeringust kaetakse EURESi võrgustiku tõrgeteta toimimiseks vajalikud meetmed, eelkõige järgmised toetusmeetmed:

toetused EURESi partnerite organiseeritud riiklikule ja piiriülesele toetustegevusele;

liikmesriikide EURESi nõustajate alus- ja lisakoolitus;

EURESi nõustajate vahelised sidemed ja koostöö riiklike, k.a kandidaatriikide tööhõivetalituste vahel;

EURESi tutvustamine ettevõtetele ja üldsusele;

piirialade eriliste koostöö- ja teenindusstruktuuride väljatöötamine vastavalt määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 17 punktile b;

meetmed liikuvustakistuste kõrvaldamiseks, eriti tööga seotud sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

osalemine EURESi võrgustikku ja selle huvigruppe ühendavate arvutisüsteemide hoolduses, laiendamises ja pidevas arendamises. See hõlmab ühtset veebiportaali, millele on juurdepääs ka puudega isikutel ning mis pakub mitmekeelset teavet vabade töökohtade, potentsiaalsete kandidaatide CVde, elu- ja töötingimuste, tööturu suundumuste, haridus- ja koolitusvõimaluste ning muude tööalase liikuvusega seotud teemade kohta. Kõnealune portaal peaks arvestama ka kolmandate riikide, eriti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide kodanike teabevajadusi.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2434/92, 27. juuli 1992, millega muudetakse II osa määrusest (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 245, 26.8.1992, lk 1).

Komisjoni otsus 2003/8/EÜ, 23. detsember 2002, millega rakendatakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1612/68 vabade töökohtade ja töötaotlejate vahenduse osas (EÜT L 5, 10.1.2003, lk 16).

04 03 05   Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 270 000

3 618 280

4 874 000

3 600 000

3 400 000,00

3 051 415,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

isikute vaba liikumist ning sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide põhiliste suundumuste analüüs ja hindamine; kõnealustes valdkondades tegutsevate ekspertide võrgustike rahastamine;

poliitiliste arengusuundade analüüs ja uurimine töötajate vaba liikumise valdkonnas, näiteks seoses üleminekuperioodi lõppemise ja sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitlevate sätete ajakohastamisega;

halduskomisjoni ja selle töörühmade töö toetamine ning tehtud otsustega seotud järelmeetmed. Töötajate vaba liikumisega tegelevate tehniliste komiteede ja nõuandekomiteede töö toetamine;

uute sotsiaalkindlustusmääruste kohaldamist ette valmistava tegevuse toetamine, mis hõlmab riikideülest kogemuste- ja teabevahetust ning riigi tasandil välja töötatud koolitusalgatusi;

üldsuse parema teenindamise ning teavitamise nimel võetavate meetmete rahastamine, sh meetmed võõrtöötajate sotsiaalkindlustusega seotud probleemide kindlakstegemiseks, haldusmenetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks, vaba liikumist takistavate asjaolude ja sotsiaalkindlustussüsteemide-vahelise koordineerimise puudumise ja nende puudega inimestele avalduva mõju analüüsimiseks, sealhulgas haldusmenetluste kohandamiseks uute infotöötlustehnoloogiatega, et tõhustada õiguste omandamise süsteemi toimimist ning hüvitiste arvutamist ja maksmist vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71, (EMÜ) nr 574/72, (EÜ) nr 859/2003, samuti määrusele (EÜ) nr 883/2004, selle rakendusmäärusele (EÜ) nr 987/2009 ja määrusele (EL) nr 1231/2010;

teabe ja kampaaniate väljatöötamine, et teavitada inimesi nende vaba liikumise alastest õigustest ja sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamisest;

liikmesriikide vahel sotsiaalkindlustusalase teabe vahetamise toetamine, et aidata neil rakendada määrust (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärust (EÜ) nr 987/2009. See hõlmab sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi kesksõlme hooldust.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 45 ja 48.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968, töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 574/72, 21. märts 1972, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

Nõukogu direktiiv 98/49/EÜ, 29. juuni 1998, ühenduse piires liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavate pensioniõiguste kaitse kohta (EÜT L 209, 25.7.1998, lk 46).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 859/2003, 14. mai 2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.5.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004, 29. aprill 2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, 16. september 2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1231/2010, 24. november 2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

04 03 06   ENEA ettevalmistav tegevus aktiivse vananemise ja eakate inimeste liikuvuse toetuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

250 000

500 000

27 886,97

538 475,51

Märkused

Assigneeringust rahastatakse algatusi aktiivse vananemise edendamiseks ning tööturul osalemiseks vastavalt järgmiste sündmuste või dokumentidega seoses väljendatud eesmärkidele:

Euroopa Ülemkogu Lissabonis 23. ja 24. märtsil 2000 peetud istung, kus järgmise kümnendi strateegiliseks eesmärgiks seati saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmispõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus;

Euroopa Ülemkogu Barcelonas 15. ja 16. märtsil 2002 peetud istung, kus tehti ettepanek järk-järgult suurendada tegelikku vanusepiiri, mil inimesed lõpetavad töötamise liidus;

Euroopa Ülemkogu Stockholmis 23. ja 24. märtsil 2001 peetud istung, kus tehti nõukogule ja komisjonile ettepanek esitada ühisaruanne tööturul osalemise ja aktiivse vananemise edendamise kohta;

asutamislepingu artikkel 2, milles seatakse eesmärgiks suur tööhõive, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine ning liikmesriikidevaheline majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning solidaarsus;

nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/578/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 13), milles tuletatakse meelde Lissabonis ja Stockholmis kokku lepitud eesmärke ning demograafilist probleemi, mis on seotud vanemate naiste ja meeste tööhõive määraga. 5. suunises rõhutatakse tööjõuga varustamise parandamise ja aktiivse vananemise soodustamise osatähtsust;

nõukogu 22. juuli 2003. aasta soovitus 2003/579/EÜ liikmesriikide tööhõivepoliitika rakendamise kohta (ELT L 197, 5.8.2003, lk 22), kus määratakse kindlaks teatavad tööjõuga varustamise ja aktiivse vananemisega seotud meetmed.

Assigneeringust rahastatakse ka meetmeid, millega soodustatakse vanuritele mõeldud vahetusprogrammide loomist eriorganisatsioonide kaudu, kelle ülesandeks on välja töötada, inter alia, liikuvuseks vajalikud vahendid ning kohandatavad infrastruktuurid, sh sellised, mis on vajalikud reisimiseks, vastavalt järgmistele dokumentidele:

Euroopa Parlamendi 11. aprilli 2002. aasta resolutsioon 8.–12. aprillini 2002 Madridis peetud ÜRO teise ülemaailmse vananemisalase assamblee kohta (ELT C 127 E, 29.5.2003, lk 675), milles rõhutatakse vanurite liikuvuse edendamise programmide olulisust, eelkõige selle lõiked 13 ja 14;

Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2000. aasta resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist „Euroopa igale vanusele – heaolu ja põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (EÜT C 232, 17.8.2001, lk 381).

Tervishoiuteenuste hea kvaliteet ja kasvav pikaealisus liikmesriikides tõstab majanduspoliitikas rõhuasetuse sotsiaalkaitse küsimustelt eakate inimeste erinevatesse tegevustesse kaasamisele. Et leida selle probleemi lahendamiseks kõige tõhusamad vahendid, on vaja ettevalmistavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 07   Sotsiaalset ja demograafilist olukorda ning perekondi käsitlev analüüs ja uuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 860 000

3 427 844

3 876 000

3 400 000

3 849 736,02

3 439 717,12

Märkused

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 161 kohaselt võib Euroopa Parlament taotleda, et komisjon koostaks aruandeid sotsiaalprobleemide kohta. Komisjon esitab igal aastal aruande sotsiaalse olukorra kohta ja iga kahe aasta tagant aruande demograafiliste muutuste ja nende mõju kohta.

Soolist aspekti nõuetekohaselt arvestades taotletakse eelkõige järgmisi eesmärke:

analüüsid, mis käsitlevad rahvastiku vananemise mõju seoses kõiki vanuserühmi kaasava ühiskonnaga, arvestades muutusi hoolekande- ja sotsiaalkaitsevajadustes, käitumises ja vastavate valdkondade poliitikas, sealhulgas eakamaid vähemuste või sisserändajate hulka kuuluvaid isikuid käsitlevad uuringud ning mitteametlike hooldajate olukord;

analüüsid, mis käsitlevad demograafiliste muutuste mõju liidu ja liikmesriikide poliitikale, meetmetele ja programmidele, ning soovituste koostamine Euroopa ja riikliku tasandi majandus- ja muu poliitika, meetmete ja programmide kohandamiseks, et ära hoida ühiskonna vananemisega kaasnevat negatiivset mõju;

perekondade ja demograafiliste suundumuste vaheliste seoste analüüs ning uuringud tehnoloogia arengu mõju kohta leibkondadele ja ühiskonnale üldiselt (mõju kommunikatsioonitehnoloogiale ning geograafilisele ja tööalasele liikuvusele);

analüüsid, mis käsitlevad seoseid puude ja demograafiliste suundumuste vahel, puudega inimeste ja nende perekondade sotsiaalset olukorda ning puudega laste vajadusi nende perekonnas ja kogukonnas;

kaupade ja teenustega seonduvaid (omandatud õiguste kaitsmise ja laiendamisega seotud) sotsiaalseid eesmärke käsitlevate suundumuste analüüs, võttes arvesse uusi sotsiaalseid probleeme, demograafilisi suundumusi ja põlvkondadevaheliste suhete muutumist;

asjakohaste metodoloogiliste vahendite (sotsiaalsete näitajate kogumite, simulatsioonitehnikate jne) väljatöötamine, et sotsiaalset olukorda, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust käsitlevate iga-aastaste aruannete koostamiseks oleksid olemas usaldusväärsed kvantitatiivsed ja teaduslikud andmed;

perekonnaelu ja lapsepõlve arvestamine asjakohase liidu poliitika rakendamisel, näiteks isikute vaba liikumise ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 159 ja 161.

04 03 09   Katseprojekt – Lähetatud töötajate töö- ja elutingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

700 000

1 000 000

1 700 000

939 897,80

142 759,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis võimaldavad uurida lähetatud töötajate tegelikke töö- ja elutingimusi ja seda, kuidas liikmesriigid, tööturu osapooled ning tööinspektsioonid tegelikkuses toimivad. Katseprojekti keskmes on mõned konkreetsed tegevusalad, kus lähetatud töötajate arv on suur, nt ehituse, põllumajanduse ja tervishoiu valdkonnad.

Katseprojekti eesmärk on järgmine:

edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja parimad tavad ja avaldada ülevaade hetke olukorrast liikmesriikides;

uurida küsimusi ja raskusi, mis võivad tekkida töötajate lähetamist reguleerivate õigusaktide kohaldamisel, samuti nende jõustamisel.

Hõlmatavad meetmed sisaldavad teabevahetust lähetatud töötajate kohta, keskendudes järgmisele:

erinevused nende palga ja vastuvõtjariigis samasugust tööd tegevate töötajate töötasu vahel;

lahknevused töö juures veedetud tööaja ja lepingus määratud tööaja vahel;

tegelik hüvitatav puhkus;

nende elutingimused, sealhulgas tööohutuse ja töötervishoiu tingimused;

nende lepingutingimused ja lähetuse kestus;

nende esindatus vastuvõtjariigi ametiühingus;

kuidas inspektsioonid töötavad ja nende tehtava kontrolli sagedus.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 10   Katseprojekt – Töökohtade säilitamise meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

700 000

1 000 000

600 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mille eesmärk on uurida, millises ulatuses on võimalik finantskriisi tagajärjel ohustatud töökohtasid säilitada lühemate tööaegade ja täiendusõppe juurutamise abil. Katseprojekti eesmärk on järgmine:

edendada asjaomast teabevahetust, selgitada välja ja avaldada parimad tavad;

uurida küsimusi ja probleeme, mis võivad tekkida selliste tavade rakendamisel.

Rahastatavad meetmed on järgmised:

uurida, millises ulatuses on sellises finants- ja majanduskriisi olukorras valitsuse rahalisel toetusel kohane kasutada ajutiselt lühema tööaja juurutamist töökohtade säilitamiseks ilma konkurentsi moonutamata;

teha kindlaks, kui head on väljavaated koondamisohus töötajate saatmisel koolitusagentuuridesse;

hinnata, milliseid käegakatsutavaid tööturumeetmeid tuleks võtta ja millisel tasemel, et vältida eelkõige noorte kasvavat tööpuudust;

uurida, kuidas sellised tööhõivepoliitika meetmed muudavad asjaomaste isikute elu- ja töötingimusi.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 11   Katseprojekt – Töötajate liikuvuse ja integratsiooni suurendamine liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

700 000

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud „Liidu liikuvus- ja integratsioonikava” algatamiseks, et aidata võõrtöötajaid ning edendada seeläbi tööjõu liikuvuse positiivset mõju liidus. Erilist tähelepanu pööratakse ebasoodsas olukorras olevate rahvastikurühmade liikuvuse soodustamisele, nagu Euroopa Parlament Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010) kohta koostatud 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis üles kutsus. Selline kava aitab kõrvaldada liikuvate töötajate suhtes kehtivad ebasoodsad tingimused vastuvõtjariiki integreerumisel, sh mitmed sotsiaalsed probleemid, millega töötajad kokku puutuvad, ning samuti aitab see kava töötajaid päritoluriiki tagasipöördumisel. Selleks proovitakse kaht tegevussuunda:

luua võrgustik ja partnerlussuhted osalejate vahel, kes töötavad liidusisese töötajate rände peamistel trajektooridel, ning

luua nõuandvad organisatsioonid (teabepunktid), et rahuldada kõige ebasoodsamas olukorras olevate liidu võõrtöötajate erinevaid vajadusi.

Kavaga toetatakse sel moel liikmesriike integratsiooni- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika arendamisel, et võidelda sotsiaalsete probleemidega ja saada kasu liikuvuse üldmajanduslikest ja tööturuga seotud eelistest. Kava katsefaas annab ka sidusrühmadele võimaluse oma tegevusulatust suurendada ja valmistuda võimalikeks tulevasteks rahavoogudeks Euroopa Sotsiaalfondist.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 12   Katseprojekt – Ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete ulatuslik koostöö inimeste integreerimiseks ühiskonda ja tööturule

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

1 000 000

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

suurendada nende tööhõivevaldkondade arvu, mille kaudu ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonna rühmi on võimalik integreerida ühiskonda ja tööturule (nt põllumajandus, tööstus, kaubandus jne);

luua võrgustikud, mis ühendavad ametiasutusi, äriettevõtteid ja mittetulundusettevõtteid, kes suudavad läheneda uuenduslikult juhtimisele ja heaolunäitajate koostamisele, mille abil on võimalik määrata kindlaks meetmete mõju sihtrühmadele.

Projekt hõlmab järgmist:

ärimaailma teadlikkuse suurendamist sotsiaalse vastutuse kohta inimeste tööturule integreerimises osalevate ettevõtete toetamise kaudu;

ametiasutuste, äriettevõtete ja mittetulundusettevõtete koostöös sündivaid ettepanekuid iga valdkonna ja sihtrühma puhul tuvastatud sotsiaal-majanduslikele probleemidele tõhusate ja mõjusate lahenduste leidmiseks;

selliste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tulemuste saavutamist, millega mõõdetakse tööhõivemäära ja stabiilsete töökohtade arvu suurenemist, naiste tööhõivet ning ebasoodsas olukorras olevate rühmade integreerimist tööturule.

04 03 13   Ettevalmistav tegevus – Sinu esimene EURESi töökoht

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

2 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Käesoleva ettevalmistava tegevuse eesmärk on parandada noorte töövõimalusi ning innustada neid siirduma tööle kõigisse liikmesriikidesse ja teha see noortele lihtsamaks. EURESi tööotsinguteenus pakub töövõimalusi kogu liidus. Ettevõtteid, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid innustatakse, sh rahalise toetuse abil, rohkem noori tööle võtma.

Sihtrühmad:

kuni 30-aastased noored sõltumata kvalifikatsioonist ja töökogemusest, sest kõnealune projekt ei ole mõeldud ainult esmakordselt tööturule sisenejatele;

kõik seadusjärgselt asutatud äriühingud, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, aitamaks neil (eriti väiksematel ettevõtjatel) vähendada rahvusvahelise värbamisega kaasnevaid kulusid.

Abikõlblikud töökohad:

„Sinu esimene EURESi töökoht” pakub noortele praktikavõimalust, esimest töökogemust või erialast töökohta. Kõnealuse projekti raames ei rahastata asendustööd, ebakindlaid töökohti ega mingil juhul riigi tööõigusega vastuolus olevaid töösuhteid.

Toetuskõlblikud töökohad vastavad ka järgmistele kriteeriumidele:

töökoht peab asuma mõnes teises EURESi liikmesriigis kui see, mis on noore tööotsija päritoluriik (rahvusvahelised tööpakkumised);

töölepingu kestus peab olema vähemalt kuus kuud.

Kaetakse järgmised kulud:

töölevõtmisega kaasnevad kulud ja sihtriigi EURESi liikme eraldatav töölevõtmishüvitis;

tööandjale makstav rahaline stiimul, mille abil katta pärast töölevõtmismenetluse lõppemist tekkivad liikuva töötaja integreerimiskulud (nt kohapealne väljaõpe, keelekursused, haldustugi);

tööotsijatel esimese töövestlusega kaasnevad reisi- ja elamiskulud ning välismaale kolimise kulud.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 03 14   Katseprojekt – Sotsiaalne solidaarsus sotsiaalseks integratsiooniks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Katseprojekti eesmärk on toetada ja edendada aktiivse kaasamise liidu strateegia tugevdamist, et tagada kõigile inimestele kõigis liikmesriikides vajalikud vahendid inimväärseks eluks.

Katseprojektiga tuleks rahastada võrgustiku loomist riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid käsitlevate heade tavade vahetamiseks liikmesriikide, kohalike ja territoriaalsete haldusorganite ning ameti- ja kutseühingute vahel. Kogutud teave peaks samuti kaasa aitama uuringu koostamisele miinimumsissetulekut käsitlevate võimalike ühismeetmete kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 04 04 —   TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 04

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALNE SOLIDAARSUS JA SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS

04 04 01

Progress

04 04 01 01

Tööhõive

1.1

19 787 500

18 091 401

23 400 000

19 000 000

22 839 918,15

13 644 597,39

04 04 01 02

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

1.1

27 755 000

25 232 743

32 450 000

25 000 000

30 693 236,80

22 585 865,01

04 04 01 03

Töötingimused

1.1

8 425 000

8 093 521

10 320 000

7 500 000

11 652 418,19

7 380 312,48

04 04 01 04

Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

1.1

20 137 500

17 139 222

24 050 000

19 000 000

22 720 684,48

18 843 183,73

04 04 01 05

Sooline võrdõiguslikkus

1.1

11 790 000

9 521 790

13 470 000

10 000 000

12 966 401,61

10 698 941,—

04 04 01 06

Toetus rakendamiseks

1.1

1 355 000

1 142 615

1 750 000

1 500 000

1 393 077,54

853 514,31

 

Artikkel 04 04 01 — Vahesumma

 

89 250 000

79 221 292

105 440 000

82 000 000

102 265 736,77

74 006 413,92

04 04 02

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

04 04 02 01

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

3 390 000

3 390 000

3 440 000

3 440 000

3 159 555,24

313 339,76

04 04 02 02

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3

1.1

4 140 000

4 140 000

3 500 000

3 500 000

0,—

0,—

 

Artikkel 04 04 02 — Vahesumma

 

7 530 000

7 530 000

6 940 000

6 940 000

3 159 555,24

313 339,76

04 04 03

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

04 04 03 01

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

13 040 000

13 040 000

12 900 000

12 900 000

12 650 000,—

12 650 000,—

04 04 03 02

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3

1.1

7 170 000

7 170 000

6 167 159

6 167 159

6 800 000,—

6 800 000,—

 

Artikkel 04 04 03 — Vahesumma

 

20 210 000

20 210 000

19 067 159

19 067 159

19 450 000,—

19 450 000,—

04 04 04

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

04 04 04 02

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

6 900 000

6 900 000

6 750 000

6 750 000

6 600 000,—

5 978 613,—

04 04 04 03

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

7 416 000

7 416 000

6 993 434

6 993 434

7 200 000,—

6 538 556,—

 

Artikkel 04 04 04 — Vahesumma

 

14 316 000

14 316 000

13 743 434

13 743 434

13 800 000,—

12 517 169,—

04 04 05

Katseprojekt – Puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamine: puuetega inimeste Euroopa aasta järelprojekt

1.1

0,—

0,—

04 04 06

Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007

1.1

p.m.

0,—

62 995,54

04 04 07

Varasemate programmide lõpuleviimine

1.1

1 428 268

3 000 000

1 782,—

3 374 758,15

04 04 08

Katseprojekt – Ebakindla töö muutmine õigustega tagatud tööks

1.1

1 000 000

700 000

1 000 000

1 000 000

 

 

04 04 09

Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

150 000

680 000,—

631 783,06

04 04 10

Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstussektoris toimuvate muutuste ajal

1.1

p.m.

p.m.

500 000

0,—

199 673,60

04 04 11

Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine

1.1

700 000

1 000 000

1 500 000

869 499,65

203 864,95

04 04 12

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

1.1

p.m.

3 332 626

10 500 000

7 000 000

6 501 409,20

2 046 539,—

04 04 13

Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive

1.1

700 000

1 000 000

600 000

 

 

04 04 15

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”

1.1

24 750 000

23 566 430

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

25 000 000

25 000 000

 

 

 

 

24 750 000

23 566 430

25 000 000

25 000 000

 

 

 

Peatükk 04 04 — Kogusumma

 

157 056 000

151 704 616

158 690 593

135 500 593

146 727 982,86

112 806 536,98

Reservid (40 02 41)

 

 

 

25 000 000

25 000 000

 

 

 

 

157 056 000

151 704 616

183 690 593

160 500 593

146 727 982,86

112 806 536,98

04 04 01   Progress

04 04 01 01   Tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 787 500

18 091 401

23 400 000

19 000 000

22 839 918,15

13 644 597,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia, Euroopa tööhõivestrateegia ja Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamise toetamiseks järgmise tegevuste abil:

tööhõiveolukorra ja -väljavaadete parem tundmaõppimine eelkõige analüüsi ja uuringute abil ning statistika ja ühiste näitajate väljatöötamise abil Euroopa tööhõivestrateegia raames;

Euroopa tööhõivesuuniste ja -soovituste rakendamise ja mõju jälgimine ja hindamine eelkõige ühise tööhõivearuande kaudu ning Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika ning muude poliitikavaldkondade vahelise vastasmõju analüüsimise teel;

poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puuetega inimesed, mitteametlikud hooldajad) vajaduste teadvustamine ning üksteiselt õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia ning Euroopa 2020. aasta tegevuskava kontekstis;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse arendamine tööhõiveprobleemide, -poliitika ning riiklike reformiprogrammide elluviimise alal, kaasa arvatud kohalike ja piirkondlike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja muude huvirühmade hulgas;

võrgustike loomine ja korrapärase mõttevahetuse korraldamine tööhõive ja sotsiaalküsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu OECD ja ILO, et tagada liidu sise- ja välispoliitika ühtsus selles valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 02   Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 755 000

25 232 743

32 450 000

25 000 000

30 693 236,80

22 585 865,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud avatud kooskõlastusmeetodi rakendamise toetamiseks sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas järgmise tegevuse abil:

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, pensionide, tervishoiu ja (nii ametliku kui ka mitteametliku) pikaajalise hooldusega seotud küsimuste ja poliitika parem tundmaõppimine analüüside ja uuringute kaudu ning statistika ja ühisnäitajate väljatöötamise kaudu, mis toimub sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas avatud koordinatsiooni meetodi abil;

avatud kooskõlastusmeetodi rakendamise ja selle mõju jälgimine ja hindamine riikide ja liidu tasandil sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas ning avatud kooskõlastusmeetodi ja muude poliitikavaldkondade vastasmõju analüüsimine;

poliitika, heade tavade ja uuenduslike lähenemisviiside üle mõttevahetuste korraldamine, haavatavate rühmade (nt puuetega inimesed, mitteametlikud hooldajad) vajaduste teadvustamine ning üksteiselt õppimise edendamine sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegia kontekstis;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine liidu kooskõlastusprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, kaasa arvatud riiklike, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude huvigruppide ning laiema avalikkuse hulgas, eesmärgiga muuta protsessi nähtavamaks, ergutada ambitsioonikamate eesmärkide püstitamist ja pöörata suuremat tähelepanu rakendustegevusele;

oluliste liidu võrgustike suutlikkuse parandamine liidu sise- ja välispoliitiliste eesmärkide ja strateegia arendamise, rakendamise ja ühtsuse saavutamiseks ja jätkuvaks edendamiseks sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas, muu hulgas ka koostöös selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu OECD, ILO ja WTO.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 03   Töötingimused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 425 000

8 093 521

10 320 000

7 500 000

11 652 418,19

7 380 312,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud töökeskkonna ja töötingimuste parandamise toetamiseks, kaasa arvatud muutustega kohanemise võime, töötervishoid ja tööohutus, mõistlike abinõude võtmine puuetega töötajate arvessevõtmiseks ning töö- ja pereelu ühitamine (nt mitteametlike hooldajate puhul):

töötingimustega seotud olukorra parem tundmaõppimine eelkõige põhjalike analüüside ja uuringute abil, vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine ning ettepanekute tegemine nende parandamiseks;

liidu tööõiguse rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise, juhiste väljatöötamise ning spetsiaalsete organite ja õigusekspertide koostöövõrgustike arendamisega, kaasa arvatud sotsiaalpartnerite vahel;

ennetusmeetmete algatamine ning töötervishoiu ja tööohutuse parandamine, eelkõige vananevat tööjõudu silmas pidades;

teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, teabe levitamine ning töötingimusi käsitlevate põhiliste sõlmküsimuste ja tegevuspõhimõtete arutelu edendamine, sealhulgas sotsiaalpartnerite hulgas;

liidu institutsioonide tööhõive- ning sotsiaalpoliitika sisemise ja välise mõõtme osaliste koostöö tugevdamine eesmärgiga tagada liidu sise- ja välispoliitika parem sidusus selles vallas;

rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomine töötajate õiguste alase teabe levitamiseks valitsustele, töötajate ja tööandjate organisatsioonidele ja kodanikele eesmärgiga parandada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide rakendamist ja inimväärse töö tagamise suuniseid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepäevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 04   Võitlus diskrimineerimise vastu ja mitmekesisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 137 500

17 139 222

24 050 000

19 000 000

22 720 684,48

18 843 183,73

Märkused

Assigneeringust toetatakse mittediskrimineerimise põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

kõigi haavatavate rühmade diskrimineerimisega seotud olukorra parem tundmaõppimine eelkõige põhjalike analüüside ja uuringute abil, vajaduse korral statistika ja näitajate väljatöötamine ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise ja diskrimineerimisvastase võitlusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega ning liidu diskrimineerimisvastaste direktiivide 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ alaste üldsuse teavitamise kampaaniate korraldamine;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine ja mõttevahetuse edendamine liidu kooskõlastusprotsessi käigus tekkinud võtmeprobleemide ja poliitikaküsimuste üle seoses diskrimineerimisega ja diskrimineerimisvastase võitluse süvalaiendamisega kõigis liidu poliitikavaldkondades, kaasa arvatud diskrimineerimisvastaste valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike asjaosaliste, sotsiaalpartnerite ja muude huvigruppide hulgas;

liidu tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepäevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 05   Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 790 000

9 521 790

13 470 000

10 000 000

12 966 401,61

10 698 941,00

Märkused

Assigneeringust toetatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ellurakendamist ja edendatakse selle süvalaiendamist kõigis liidu poliitikavaldkondades järgmise tegevuse abil:

soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega seotud küsimuste olukorra parem tundmaõppimine eelkõige analüüside ja uuringute abil, heade tavade vahetamine ning statistika ja vajaduse korral näitajate väljatöötamine, muu hulgas võrdõiguslikkuse edendamiseks töö ümberhindamiseks, seades eesmärgiks meeste ja naiste võrdse töötasu edendamise, ning kehtivate õigusaktide, poliitika ja tavade tõhususe ja mõju hindamine;

liidu soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, asjaomase valdkonna töötajatele seminaride korraldamise ning võrdõiguslikkusega tegelevate spetsiaalsete organite koostöövõrgustike arendamisega;

teadlikkuse parandamine, teabe levitamine, suhtluse toetamine ning soolise võrdõiguslikkuse põhiprobleeme ja poliitikaküsimusi käsitleva arutelu edendamine, sealhulgas töö- ja pereelu kokkusobitamise tähtsus (nt mitteametlike hooldajate puhul) ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine poliitikas;

liidu tähtsamate võrgustike suutlikkuse suurendamine liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiate edasiarendamiseks soolise võrdõiguslikkuse alal.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 01 06   Toetus rakendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 355 000

1 142 615

1 750 000

1 500 000

1 393 077,54

853 514,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi elluviimise toetamiseks, et katta kulud, mis on eelkõige seotud iga-aastase järelevalve hindamise ja sotsiaalmeetmete kava teemalise iga-aastase foorumiga („Progress”), millel edendatakse dialoogi kõikide tasandite sidusrühmade vahel, avaldatakse programmi tulemused ning arutletakse tuleviku prioriteetide üle eelkõige seoses järgmise programmitsükliga (2014–2020).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsusele nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1), lisatud komisjoni avaldusega on rubriigis 1a kulude ülemmäära jaoks jäetud piisav mittesihtotstarbeline varu juhuks, kui eelarvepädevad asutused, st Euroopa Parlament ja nõukogu, otsustavad suurendada programmi „Progress” eelarvet ajavahemikuks 2011–2013 kuni 20 miljoni euro võrra kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punktiga 37.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1672/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm Progress (ELT L 315, 15.11.2006, lk 1).

04 04 02   Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

04 04 02 01   Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 390 000

3 390 000

3 440 000

3 440 000

3 159 555,24

313 339,76

Märkused

Assigneeringust kaetakse personalikulud ja halduskulud.

Instituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Instituudi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Instituudi ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal”.

Vastavalt liikmesriikide valitsuste esindajate ühisel kokkuleppel tehtud 11. detsembri 2006. aasta otsusele 2006/996/EÜ Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asukoha kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 61) on instituudi asukoht Vilniuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

04 04 02 02   Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 140 000

4 140 000

3 500 000

3 500 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud instituudi tööks vajaliku iga-aastase töökava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude katteks.

Instituudi üldine ülesanne on edendada liidu institutsioonidele, eelkõige komisjonile, ja liikmesriikide ametiasutustele tehnilise abi andmise kaudu soolist võrdõiguslikkust ja seista hea selle eest, et seda aspekti võetaks arvesse kõikides liidu poliitilistes strateegiates ja nende alusel välja töötatud riikide poliitikates, võidelda soolise diskrimineerimise vastu ja suurendada liidu kodanike teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1922/2006, 20. detsember 2006, millega luuakse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (ELT L 403, 30.12.2006, lk 9).

04 04 03   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

04 04 03 01   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 040 000

13 040 000

12 900 000

12 900 000

12 650 000,00

12 650 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

1 000 000 eurot on ette nähtud analüütilisele tööle muutuste seire Euroopa keskuses, mille loomine otsustati Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembrini 2000 peetud istungil tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks.

Fond peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 03 02   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 170 000

7 170 000

6 167 159

6 167 159

6 800 000,00

6 800 000,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised fondi tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud muutuste seire Euroopa keskuse toimimiseks vastavalt Euroopa Ülemkogu Nice’is 7.–9. detsembrini 2000 peetud istungil tehtud otsusele tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike suundumuste kindlakstegemiseks, ettenägemiseks ja juhtimiseks. Selleks on vaja koguda, töödelda ja analüüsida kvaliteetseid andmeid.

Sel eesmärgil on ette nähtud 1 000 000 eurot muutuste seire Euroopa keskuse tegevuse rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka uurimusteks, milles keskendutakse uute tehnoloogiate mõjule töökohas ja kutsehaigustele, näiteks korduvliigutuste mõjule ülesande täitmisel.

Osa assigneeringust on ette nähtud tegevuseks kolme olulise perekonnaga seotud teema raames:

peresõbralik poliitika töökohas (tasakaal töö- ja pereelu vahel, töötingimused jne);

sotsiaalkorterites elavate perekondade olukorda mõjutavad tegurid (korraliku elamispinna kättesaadavus perekondadele);

perekondade pikaajaline toetamine, nt lastehooldus ja muud fondi pädevusse jäävad küsimused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75, 26. mai 1975, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta (EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1).

04 04 04   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

04 04 04 02   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 900 000

6 900 000

6 750 000

6 750 000

6 600 000,00

5 978 613,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 04 03   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 416 000

7 416 000

6 993 434

6 993 434

7 200 000,00

6 538 556,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised agentuuri tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Agentuuri ülesandeks on anda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele töötervishoiu- ja tööohutusealast tehnilist, teaduslikku ja majanduslikku teavet.

1 000 000 eurot on ette nähtud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Liidu toetus 2010. aastal on kokku 14 540 000 eurot. Eelarvesse kantud 14 316 000 euro suurusele summale lisatakse 224 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Assigneeringust kaetakse agentuuri määruses (EÜ) nr 2062/94 määratletud ülesannete täitmiseks vajalikud meetmed ning eelkõige järgmised:

teavitus- ja riskiennetusmeetmed, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

ohuseirekeskuse asutamine, mille tegevus rajaneb ettevõtetest või konkreetsest tegevusvaldkonnast kogutud heade tavade näidetel;

samuti koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga kogemuste, teabe ja heade tavade vahetuse korraldamine;

kandidaatriikide integreerimine kõnealustesse teabevõrkudesse ning nende erilist olukorda arvesse võtvate töövahendite loomine;

tervishoiu- ja ohutusalase Euroopa nädala korraldamine, pöörates erilist tähelepanu kasutajate ja lõppsaajatega seotud ohtudele ja vajadustele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

04 04 05   Katseprojekt – Puuetega inimeste toetusmeetmete süvalaiendamine: puuetega inimeste Euroopa aasta järelprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringust rahastatakse erimeetmete rakendamise algatusi, mille eesmärk on puuetega inimesi käsitlevate tegevuspõhimõtete lisamine kõikidele asjakohastele liidu tegevuspõhimõtetele osana puuetega inimeste Euroopa aasta järelmeetmetest:

edendada tihedamat koostööd kõikide puuetega inimeste probleemidega tegelevate organitega, k.a kodanikuühiskond;

toetada puuetega seonduvate tegurite ja tegevuspõhimõtete analüüsi, sh statistika kogumist, puude mõju hindamist ning näitajate ja võrdlusuuringute väljatöötamist puuetega inimeste probleeme käsitlevate tegevuspõhimõtete arvestamiseks igasuguses tegevuses;

toetada puuetega inimeste probleemide arvestamist riiklike sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega seotud tegevuskavade koostamisel;

edendada heade tavade vahetust seoses puuetega inimeste suutlikkuse suurendamise ja nende koolitamisega, et soodustada positiivseid meetmeid võrdsete võimaluste andmiseks puuetega inimestele ja nende perekondadele.

Varem eraldatud assigneeringud olid ette nähtud puuetega inimeste Euroopa aastaga (2003) seotud kulutuste katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 19.

Nõukogu otsus 2001/903/EÜ, 3. detsember 2001, Euroopa puuetega inimeste aasta (2003) kohta (EÜT L 335, 19.12.2001, lk 25).

Nõukogu 15. juuli 2003. aasta resolutsioon puuetega inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni parandamise kohta (ELT C 175, 24.7.2003, lk 1).

04 04 06   Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

62 995,54

Märkused

Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile” toetati meetmeid, mille eesmärk oli parandada teadlikkust vajadusest teha tööd ühtsema ühiskonna nimel, kus väärtustatakse erinevusi ning järgitakse liidu õigustikku võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise alal, ning ergutada mõttevahetust ja dialoogi küsimuste üle, millel on keskne koht õiglase ühiskonna saavutamises.

Kooskõlas otsusega nr 771/2006/EÜ oli see artikkel ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandasid oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt, ning asjaomase eesistujariigi poolt liidu tasandi lõppkonverentsi korraldamisega seotud kulude katmiseks. Osa assigneeringust katab Euroopa aastaga saavutatud suundumusi ning edu käsitleva Eurobaromeetri uuringu korraldamise kulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 771/2006/EÜ, 17. mai 2006, Euroopa aastale „Võrdsed võimalused kõigile – õiglase ühiskonna poole” (2007) aluse panemise kohta (ELT L 146, 31.5.2006, lk 1).

04 04 07   Varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 428 268

3 000 000

1 782,00

3 374 758,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud eespool nimetatud artiklite ja punktidega seotud ja seni täitmata möödunud aastate kulukohustuste rahastamise katteks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Kandidaatriigid võivad programmides osalemisega kaasnevate kulude katmiseks kasutada Phare ühinemiseelset rahastamisvahendit.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu 9. juuli 1957. aasta otsus kaevanduste ohutus- ja tervishoiukomisjoni pädevuse ja töökorra kohta (EÜT 28, 31.8.1957, lk 487/57).

Nõukogu otsus 74/325/EMÜ, 27. juuni 1974, tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomitee asutamise kohta (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15).

Nõukogu otsus 74/326/EMÜ, 27. juuni 1974, kaevanduste alalise ohutus- ja tervishoiukomisjoni vastutusala laiendamise kohta kõikidele maavarasid kaevandavatele tööstustele (EÜT L 185, 9.7.1974, lk 18).

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1) ja selle direktiiviga seotud eridirektiivid.

Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel (EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19).

Nõukogu otsus 98/171/EÜ, 23. veebruar 1998, ühenduse meetmete kohta, mis käsitlevad tööhõive ja tööturu alaseid analüüse, uuringuid ja sellealast koostööd (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 26).

Nõukogu otsus 2000/750/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse diskrimineerimise vastu võitlemise ühenduse tegevusprogramm (2001–2006) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 50/2002/EÜ, 7. detsember 2001, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm liikmesriikidevahelise koostöö ergutamiseks sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alal (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ, 10. juuni 2002, tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1).

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee loomise kohta (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1554/2005/EÜ, 7. september 2005, millega muudetakse nõukogu otsust 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm, ning otsust nr 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 255, 30.9.2005, lk 9).

Alusaktid

1959. aastal ESTÜ Ülemameti ja Rahvusvahelise Tööbüroo töötervishoiu ja tööohutuse teabekeskuse (CIS) vahel sõlmitud konventsioon.

Ülesanne, mis tuleneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 136, 137 ja 140 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 151, 152 ja 156) vahetult komisjonile antud erivolitustest.

04 04 08   Katseprojekt – Ebakindla töö muutmine õigustega tagatud tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

700 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneeringu eesmärk on toetada meetmeid, millega edendatakse ebakindla töö muutmist õigustega tagatud tööks.

Osa assigneeringust eraldatakse tihedaks koostööks vaeseimate töötajate esindajatega katseprojekti kõikides etappides.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 09   Toetus Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksvate kulutuste jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

150 000

680 000,00

631 783,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide platvormi jooksevkulude katmiseks.

Sotsiaalvaldkonna platvorm soodustab osalusdemokraatiat liidus, edendades sotsiaalvaldkonna valitsusväliste organisatsioonide järjepidevat osalemist konstruktiivses dialoogis liidu institutsioonide ja kodanike vahel. Samuti lisab see väärtust liidu sotsiaalpoliitika väljatöötamise protsessile ning tugevdab kodanikuühiskonda liikmesriikides.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

04 04 10   Katseprojekt – Töötajate toetamine tööstussektoris toimuvate muutuste ajal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

500 000

0,—

199 673,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad töötajatel kohaneda muutustega tööstuses. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

uurimust selle kohta, kuidas töötajaid tööstuses toimuvateks muutusteks paremini ette valmistada ja milliseid tööstussektoreid võivad muutused lähitulevikus puudutada;

sotsiaalselt vastutustundliku lähenemisviisi kaudu tööstuses toimuvatele muutustele reageerimist toetava poliitika ja parimate tavade üle mõttevahetuste korraldamine ja nende analüüsimine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 11   Katseprojekt – Eakate väärkohtlemise ärahoidmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

700 000

1 000 000

1 500 000

869 499,65

203 864,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad jätkutegevusena Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta resolutsioonile Euroopa demograafilise tuleviku kohta (ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75) ja komisjoni 17. märtsil 2008 korraldatud eakate väärkohtlemise teemalisele konverentsile selgitada välja eakate väärkohtlemise ulatuse liidus.

Katseprojektis keskendutakse eelkõige järgmistele küsimustele:

eakate väärkohtlemise – kehalise, psüühilise ja rahalise – ulatuse hindamine vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni määratlusele;

parema arusaamise saavutamine eakate väärkohtlemise põhjustest;

poliitiliste meetmete tulemuslikkuse mõõtmine liikmesriikides.

Meetmed selle eesmärgi saavutamiseks hõlmavad järgmist:

andmete kogumine eakate väärkohtlemise esinemise kohta kogu liidus, mis hõlmab ka ohu- ja kaitsetegureid;

olemasolevate poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku kaardistamine liidus, et selgitada välja head tavad ja esitada lähteraamistik, mis koosneb eakate väärkohtlemise tulemuslikuks ärahoidmiseks vajalikest meetmetest ja vahenditest.

Poliitiliste meetmete ja poliitilise raamistiku parimad tavad kujundatakse seeläbi, et hinnatakse, millised vahendid töötavad ja millised on vähem tõhusad eakate väärkohtlemise ärahoidmisel.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 12   Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 332 626

10 500 000

7 000 000

6 501 409,20

2 046 539,00

Märkused

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta eesmärk oli kinnitada ja tugevdada Lissaboni strateegiat käivitades võetud algset liidu poliitilist kohustust „anda otsustav panus vaesuse kõrvaldamisse”.

Kooskõlas otsusega nr 1098/2008/EÜ oli see assigneering ette nähtud sellise riikliku tegevuse toetamiseks, mille liikmesriigid kavandasid oma riikliku Euroopa aasta strateegia ja prioriteetide kohaselt. Osaga assigneeringust kaeti kulud, mis olid seotud liidu tasandi lõppkonverentsi korraldamisega asjaomase eesistujariigi poolt ning teabevahetus- ja teavitamistegevuse tugevdamisega nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1098/2008/EÜ, 22. oktoober 2008, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (ELT L 298, 7.11.2008, lk 20).

04 04 13   Katseprojekt – Autistlike inimeste tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

700 000

1 000 000

600 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on rahastada algatusi, mis aitavad töötada välja meetmeid autistlike inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni tagamiseks. Katseprojekt peaks seetõttu toetama uuenduslikke ja integreeritud projekte, mille eesmärk on tegeleda mitmete probleemidega, millega autistlikud inimesed kokku puutuvad, ning võtma samal ajal arvesse selliste inimeste tugevaid külgi ja edendama nende kaasamist tööturule ning ühiskondlikusse ja majandustegevusse.

Rahastatavate meetmetega keskendutakse järgmisele:

autismi ning tööturule sisenevate autistlike inimeste probleemide ning autistlike inimeste ees seisvate takistuste parema mõistmise saavutamine;

hinnangu andmine, milliseid tööturumeetmeid tuleks võtta autistlike inimeste tööpuuduse ärahoidmiseks ning tööhõive suurendamiseks (mõne allika andmetel ei ole 62 % autistlikest täiskasvanutest mingit tööd ning teised allikad näitavad, et täistööajaga palgatöö on autistlikest inimestest ainult 6 %);

liikmesriikides võetud poliitikameetmete kindlakstegemine ning teabe kogumine meetmete kohta, mille eesmärk on luua autistlikele inimestele tööhõivevõimalused ning aidata neil leida töökoht ja see säilitada;

võetud meetmete tõhususe hindamine;

parimate tavade vahetuse edendamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

04 04 15   Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 04 15

24 750 000

23 566 430

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

25 000 000

25 000 000

 

 

Kogusumma

24 750 000

23 566 430

25 000 000

25 000 000

 

 

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 283/2010/EL, 25. märts 2010, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

PEATÜKK 04 05 —   GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 05

GLOBALISEERUMISEGA KOHANEMISE EUROOPA FOND (EGF)

04 05 01

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1.1

p.m.

47 608 950

p.m.

p.m.

12 387 700,—

12 387 700,—

 

Peatükk 04 05 — Kogusumma

 

p.m.

47 608 950

p.m.

p.m.

12 387 700,—

12 387 700,—

04 05 01   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

47 608 950

p.m.

p.m.

12 387 700,00

12 387 700,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rahastamiseks, et Euroopa Liidul oleks võimalik ajutiselt ja sihipäraselt abistada töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumisest tingitud oluliste maailmakaubanduse struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Enne 31. detsembrit 2011 esitatud taotluste puhul võib fondi vahendeid kasutada ka nende töötajate toetamiseks, kelle koondamine on otseselt tingitud üleilmsest finants- ja majanduskriisist.

Fondi kulude summa ulatub maksimaalselt 500 miljoni euroni aastas.

Selle reservi eesmärk on vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat ajutist toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Sotsiaalfondi meetmeid ja mitte tekitama topeltstruktuure.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise meetod on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

Alusaktid

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 04 06 —   ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

04 06

ÜHINEMISEELSE ABI RAHASTAMISVAHEND (IPA) – INIMRESSURSSIDE ARENDAMINE

04 06 01

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

4

102 400 000

59 987 277

87 500 000

29 835 000

76 900 000,—

65 239 055,32

 

Peatükk 04 06 — Kogusumma

 

102 400 000

59 987 277

87 500 000

29 835 000

76 900 000,—

65 239 055,32

04 06 01   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Inimressursside arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

102 400 000

59 987 277

87 500 000

29 835 000

76 900 000,00

65 239 055,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmelisust. Inimressursside arendamise rahastamisvahend toetab riike poliitilises arengus ning liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamise ettevalmistamises ja haldamises, eelkõige nende Euroopa Sotsiaalfondiga seotud ettevalmistustes.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA VÕRDSETE VÕIMALUSTE PEADIREKTORAADILE

TÖÖHÕIVE, SOTSIAALKÜSIMUSTE JA VÕRDSETE VÕIMALUSTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 05

PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENDAMINE

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 01

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

133 430 679

133 430 679

133 377 414

133 377 414

129 703 814,47

129 703 814,47

Reservid (40 01 40)

74 532

74 532

270 293

270 293

 

 

 

133 505 211

133 505 211

133 647 707

133 647 707

129 703 814,47

129 703 814,47

05 02

SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

2 969 410 000

2 966 742 495

4 099 810 000

4 100 534 000

7 004 655 546,64

7 005 787 384,08

Reservid (40 02 40)

 

 

300 000 000

300 000 000

 

 

 

2 969 410 000

2 966 742 495

4 399 810 000

4 400 534 000

7 004 655 546,64

7 005 787 384,08

05 03

OTSETOETUSED

39 771 100 000

39 771 100 000

39 273 000 000

39 273 000 000

39 113 919 170,82

39 113 919 170,82

05 04

MAAELU ARENDAMINE

14 432 151 552

12 558 160 388

14 358 084 633

13 396 500 000

13 713 690 610,45

8 737 930 801,95

05 05

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

215 000 000

71 318 207

169 800 000

131 500 000

121 500 000,—

254 103 084,—

05 06

PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

6 360 000

6 055 858

6 275 322

6 275 322

5 582 087,78

5 582 087,78

05 07

PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

– 262 500 000

– 262 500 000

– 300 500 000

– 300 500 000

–73 213 707,47

–73 213 707,47

05 08

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

27 232 532

24 696 433

40 591 000

36 269 586

38 143 675,78

40 175 830,51

 

Jaotis 05 — Kogusumma

57 292 184 763

55 269 004 060

57 780 438 369

56 776 956 322

60 053 981 198,47

55 213 988 466,14

Reservid (40 01 40, 40 02 40)

74 532

74 532

300 270 293

300 270 293

 

 

 

57 292 259 295

55 269 078 592

58 080 708 662

57 077 226 615

60 053 981 198,47

55 213 988 466,14

PEATÜKK 05 01 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

05 01

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

05 01 01

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

98 062 897

96 302 567

95 527 598,54

Reservid (40 01 40)

 

74 532

270 293

 

 

 

98 137 429

96 572 860

95 527 598,54

05 01 02

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

05 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 510 571

3 698 476

3 310 394,84

05 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

9 703 964

11 334 923

10 202 733,67

 

Artikkel 05 01 02 — Vahesumma

 

13 214 535

15 033 399

13 513 128,51

05 01 03

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

7 105 647

7 042 448

7 499 366,52

05 01 04

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

05 01 04 01

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

9 062 600

9 019 000

7 755 551,97

05 01 04 03

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPARD) – Halduskorralduskulud

4

220 000

200 000

0,—

05 01 04 04

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

5 465 000

5 480 000

4 975 742,62

 

Artikkel 05 01 04 — Vahesumma

 

14 747 600

14 699 000

12 731 294,59

05 01 06

Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud

5

300 000

300 000

432 426,31

 

Peatükk 05 01 — Kogusumma

 

133 430 679

133 377 414

129 703 814,47

Reservid (40 01 40)

 

74 532

270 293

 

 

 

133 505 211

133 647 707

129 703 814,47

Märkused

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 01 01   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

05 01 01

98 062 897

96 302 567

95 527 598,54

Reservid (40 01 40)

74 532

270 293

 

Kogusumma

98 137 429

96 572 860

95 527 598,54

05 01 02   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

05 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 510 571

3 698 476

3 310 394,84

05 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 703 964

11 334 923

10 202 733,67

05 01 03   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 105 647

7 042 448

7 499 366,52

05 01 04   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 24. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2006, 24. juuli 2006, ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

05 01 04 01   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 062 600

9 019 000

7 755 551,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toetuse ning hindamise, auditi ja kontrollimeetmete katmiseks, mis on vajalikud ühise põllumajanduspoliitika ning eriti nende meetmete rakendamiseks, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktides a–d.

Assigneering on samuti ette nähtud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja nende trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos määruses (EÜ) nr 870/2004 sätestatud geneetiliste ressursside programmi eesmärgi saavutamisega.

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 04 03   Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonna ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPARD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

220 000

200 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eesmärkide saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artiklite 05 05 01 ja 05 05 02 kohaseid halduskulusid.

05 01 04 04   Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 465 000

5 480 000

4 975 742,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikele 1 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, haldus-, hindamis- ja kontrollimeetmeid. Seetõttu võib assigneeringut kasutada eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

teabe ja trükistega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulud summas kuni 1 850 000 eurot.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

05 01 06   Põllumajandusliku analüüsi, kontrolli ja teabevahetusega seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks loodud lepitusorgani kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

300 000

432 426,31

Märkused

Assigneering katab lepitusorgani rahastamise EAGGFi tagatisrahastu ja EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames (tasud, seadmed, reisikulud ja kohtumised), samuti uuringutega ning teabevahetuse ja kontrollimisega seotud kulud, nt auditeerimisettevõtete pakutav abi.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (EÜ) nr 885/2006, 21. juuni 2006, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses makseasutuste ja teiste organite akrediteerimise ning EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega (ELT L 171, 23.6.2006, lk 90).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 485/2008, 26. mai 2008, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt (kodifitseeritud versioon) (ELT L 143, 3.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 05 02 —   SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 02

SEKKUMISED PÕLLUMAJANDUSTURGUDEL

05 02 01

Teravili

05 02 01 01

Teravilja eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

854 404,29

854 404,29

05 02 01 02

Teravilja sekkumisladustamine

2

–23 000 000

–23 000 000

74 000 000

74 000 000

24 079 325,35

24 079 325,35

05 02 01 03

Tärklisega seotud sekkumistegevus

2

41 000 000

41 000 000

41 000 000

41 000 000

40 157 215,66

40 157 215,66

05 02 01 99

Muud meetmed (teraviljad)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

–28 173,47

–28 173,47

 

Artikkel 05 02 01 — Vahesumma

 

18 100 000

18 100 000

115 100 000

115 100 000

65 062 771,83

65 062 771,83

05 02 02

Riis

05 02 02 01

Riisi eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–31 800,—

–31 800,—

05 02 02 02

Riisi sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 02 99

Muud meetmed (riis)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 02 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–31 800,—

–31 800,—

05 02 03

Toetused 1. lisas nimetamata toodetele

2

31 000 000

31 000 000

114 000 000

114 000 000

89 683 659,58

89 683 659,58

05 02 04

Toiduabiprogrammid

05 02 04 01

Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmid

2

500 000 000

500 000 000

500 000 000

500 000 000

477 890 406,27

477 890 406,27

05 02 04 99

Muud meetmed (toiduabiprogrammid)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

21 186,01

21 186,01

 

Artikkel 05 02 04 — Vahesumma

 

500 100 000

500 100 000

500 100 000

500 100 000

477 911 592,28

477 911 592,28

05 02 05

Suhkur

05 02 05 01

Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus

2

1 000 000

1 000 000

12 000 000

12 000 000

179 111 164,33

179 111 164,33

05 02 05 03

Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

44 625,24

44 625,24

05 02 05 08

Suhkru ladustamise meetmed

2

p.m.

p.m.

–11 000 000

–11 000 000

–32 369 680,21

–32 369 680,21

05 02 05 99

Muud meetmed (suhkur)

2

200 000

200 000

500 000

500 000

168 956,81

168 956,81

 

Artikkel 05 02 05 — Vahesumma

 

1 200 000

1 200 000

1 500 000

1 500 000

146 955 066,17

146 955 066,17

05 02 06

Oliiviõli

05 02 06 03

Oliiviõli ladustamismeetmed

2

p.m.

p.m.

9 000 000

9 000 000

0,—

0,—

05 02 06 05

Kvaliteedi parandamise meetmed

2

48 000 000

48 000 000

48 000 000

48 000 000

53 213 973,15

53 213 973,15

05 02 06 99

Muud meetmed (oliiviõli)

2

1 600 000

1 600 000

500 000

500 000

1 271 995,69

1 271 995,69

 

Artikkel 05 02 06 — Vahesumma

 

49 600 000

49 600 000

57 500 000

57 500 000

54 485 968,84

54 485 968,84

05 02 07

Kiutaimed

05 02 07 01

Toetused kiulina- ja kanepitootjatele

2

20 000 000

20 000 000

20 000 000

20 000 000

21 015 659,98

21 015 659,98

05 02 07 02

Toetused puuvillatootjatele

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

97 109,49

97 109,49

05 02 07 03

Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad

2

10 000 000

10 000 000

10 000 000

10 000 000

 

 

 

Artikkel 05 02 07 — Vahesumma

 

30 000 000

30 000 000

30 000 000

30 000 000

21 112 769,47

21 112 769,47

05 02 08

Puu- ja köögiviljad

05 02 08 01

Puu- ja köögiviljade eksporditoetus

2

p.m.

p.m.

2 000 000

2 000 000

5 164 679,07

5 164 679,07

05 02 08 03

Tootjate organisatsioonide rakendusfondid

2

292 000 000

292 000 000

547 000 000

547 000 000

681 542 749,40

681 542 749,40

05 02 08 09

Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks

2

p.m.

p.m.

200 000

200 000

23 817 250,17

23 817 250,17

05 02 08 11

Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks

2

107 000 000

107 000 000

110 000 000

110 000 000

82 749 645,41

82 749 645,41

05 02 08 12

Koolidele puuvilja jagamise kava

2

90 000 000

90 000 000

60 000 000

60 000 000

 

 

05 02 08 13

Katseprojekt – Puu- ja köögivilja tarbimine

2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

05 02 08 99

Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)

2

2 100 000

2 100 000

900 000

900 000

388 757,52

388 757,52

 

Artikkel 05 02 08 — Vahesumma

 

492 100 000

491 600 000

720 100 000

720 100 000

793 663 081,57

793 663 081,57

05 02 09

Viinamarjakasvatussaadused

05 02 09 01

Viinamarjakasvatussaaduste eksporditoetused

2

100 000

100 000

3 000 000

3 000 000

7 344 028,78

7 344 028,78

05 02 09 02

Veini ja viinamarjavirde ladustamine

2

100 000

100 000

500 000

500 000

34 205 385,48

34 205 385,48

05 02 09 03

Veini destilleerimine

2

100 000

100 000

200 000

200 000

11 306 914,36

11 306 914,36

05 02 09 04

Alkoholi ladustamise meetmed

2

1 000 000

1 000 000

7 000 000

7 000 000

36 638 071,41

36 638 071,41

05 02 09 05

Viinamarjavirde kasutamise toetus

2

100 000

100 000

1 100 000

1 100 000

21 515 208,56

21 515 208,56

05 02 09 06

Viinamarjakasvatuspiirkondade lõpliku viljelusest kõrvalejätmise tasu

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

12 851 814,25

12 851 814,25

05 02 09 07

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja üleminek uutele tegevusaladele

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–3 670 606,57

–3 670 606,57

05 02 09 08

Veinisektori riiklikud toetusprogrammid

2

862 300 000

862 300 000

990 500 000

990 500 000

747 254 743,15

747 254 743,15

05 02 09 09

Väljajuurimiskava

2

279 000 000

279 000 000

334 000 000

334 000 000

444 109 454,66

444 109 454,66

05 02 09 99

Muud meetmed (viinamarjakasvatus)

2

1 000 000

1 000 000

2 000 000

2 000 000

161 185,30

161 185,30

 

Artikkel 05 02 09 — Vahesumma

 

1 143 700 000

1 143 700 000

1 338 300 000

1 338 300 000

1 311 716 199,38

1 311 716 199,38

05 02 10

Edendamine

05 02 10 01

Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed

2

58 000 000

58 000 000

56 000 000

56 000 000

46 514 164,61

46 514 164,61

05 02 10 02

Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

2

1 110 000

1 692 495

1 210 000

1 934 000

911 553,90

2 043 391,34

05 02 10 99

Muud meetmed (edendamine)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–85,98

–85,98

 

Artikkel 05 02 10 — Vahesumma

 

59 110 000

59 692 495

57 210 000

57 934 000

47 425 632,53

48 557 469,97

05 02 11

Muud taimesaadused/meetmed

05 02 11 01

Kuivsööt

2

129 000 000

129 000 000

122 000 000

122 000 000

126 555 016,27

126 555 016,27

05 02 11 03

Humal – Abi tootjaorganisatsioonidele

2

2 300 000

2 300 000

 

 

 

 

05 02 11 04

POSEI (välja arvatud otsetoetused ning merendus ja kalandus 11 02 03)

2

257 000 000

257 000 000

231 000 000

231 000 000

224 270 609,69

224 270 609,69

05 02 11 05

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud SANCO 17 03 02)

2

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

1 127 822,97

1 127 822,97

05 02 11 99

Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)

2

600 000

600 000

2 200 000

2 200 000

581 515,92

581 515,92

 

Artikkel 05 02 11 — Vahesumma

 

388 900 000

388 900 000

356 200 000

356 200 000

352 534 964,85

352 534 964,85

05 02 12

Piim ja piimatooted

05 02 12 01

Piima ja piimatoodete eksporditoetused

2

10 000 000

10 000 000

449 000 000

449 000 000

181 099 723,52

181 099 723,52

05 02 12 02

Lõssipulbri sekkumisladustamine

2

–12 000 000

–12 000 000

26 000 000

26 000 000

60 637 899,01

60 637 899,01

05 02 12 03

Lõssimüügitoetus

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

6 568,85

6 568,85

05 02 12 04

Või ja koore sekkumisladustamine

2

10 000 000

10 000 000

85 000 000

85 000 000

26 095 583,24

26 095 583,24

05 02 12 05

Muud piimarasva käsitlevad meetmed

2

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

8 332 225,96

8 332 225,96

05 02 12 06

Juustu sekkumisladustamine

2

1 000 000

1 000 000

6 000 000

6 000 000

20 103 512,38

20 103 512,38

05 02 12 08

Koolipiim

2

90 000 000

90 000 000

76 000 000

76 000 000

74 151 633,79

74 151 633,79

05 02 12 99

Muud meetmed (piim ja piimatooted)

2

1 000 000

1 000 000

100 000

100 000

185 661,36

185 661,36

Reservid (40 02 40)

 

 

 

300 000 000

300 000 000

 

 

 

 

1 000 000

1 000 000

300 100 000

300 100 000

185 661,36

185 661,36

 

Artikkel 05 02 12 — Vahesumma

 

100 000 000

100 000 000

643 100 000

643 100 000

370 612 808,11

370 612 808,11

Reservid (40 02 40)

 

 

 

300 000 000

300 000 000

 

 

 

 

100 000 000

100 000 000

943 100 000

943 100 000

370 612 808,11

370 612 808,11

05 02 13

Veise- ja vasikaliha

05 02 13 01

Veise- ja vasikaliha eksporditoetused

2

25 000 000

25 000 000

18 000 000

18 000 000

21 482 934,28

21 482 934,28

05 02 13 02

Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–42,13

–42,13

05 02 13 03

Erakorralised toetusmeetmed

2

1 000 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000

22 762 645,42

22 762 645,42

05 02 13 04

Elusloomade toetused

2

9 000 000

9 000 000

7 000 000

7 000 000

10 156 598,37

10 156 598,37

05 02 13 99

Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)

2

100 000

100 000

100 000

100 000

4 941 072,05

4 941 072,05

 

Artikkel 05 02 13 — Vahesumma

 

35 100 000

35 100 000

26 100 000

26 100 000

59 343 207,99

59 343 207,99

05 02 14

Lamba- ja kitseliha

05 02 14 01

Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 14 99

Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 14 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15

Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

05 02 15 01

Sealiha eksporditoetused

2

21 000 000

21 000 000

28 000 000

28 000 000

59 946 945,46

59 946 945,46

05 02 15 02

Sealiha sekkumisladustamine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 616 189,57

3 616 189,57

05 02 15 03

Sealihaturu toetamise erandmeetmed

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15 04

Munade eksporditoetused

2

3 000 000

3 000 000

4 000 000

4 000 000

3 144 165,48

3 144 165,48

05 02 15 05

Kodulinnuliha eksporditoetused

2

61 000 000

61 000 000

80 000 000

80 000 000

91 562 288,32

91 562 288,32

05 02 15 06

Mesinduse eritoetused

2

32 000 000

32 000 000

24 000 000

24 000 000

23 215 644,98

23 215 644,98

05 02 15 07

Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 02 15 99

Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)

2

p.m.

p.m.

100 000

100 000

15 004 499,54

15 004 499,54

 

Artikkel 05 02 15 — Vahesumma

 

117 000 000

117 000 000

136 100 000

136 100 000

196 489 733,35

196 489 733,35

05 02 16

Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

05 02 16 01

Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 017 689 890,69

3 017 689 890,69

05 02 16 02

Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 02 16 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

3 017 689 890,69

3 017 689 890,69

05 02 17

Põllumajandustootjatele antav toetus

05 02 17 01

Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ühistutele

2

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

05 02 17 02

Katseprojekt – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

2

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

05 02 17 03

Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil

2

2 000 000

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

05 02 17 07

Katseprojekt – Meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise vastu võitlemiseks

2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

 

Artikkel 05 02 17 — Vahesumma

 

3 500 000

750 000

4 500 000

4 500 000

 

 

 

Peatükk 05 02 — Kogusumma

 

2 969 410 000

2 966 742 495

4 099 810 000

4 100 534 000

7 004 655 546,64

7 005 787 384,08

Reservid (40 02 40)

 

 

 

300 000 000

300 000 000

 

 

 

 

2 969 410 000

2 966 742 495

4 399 810 000

4 400 534 000

7 004 655 546,64

7 005 787 384,08

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Käesoleva peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 02 08 ning eelkõige punkti 05 02 08 03 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 500 000 000 euro suurust summat, mis on pärit tulude koondarvestuse punktist 6 7 0 1. Kõnealune summa sisaldab finantsmääruse artikli 10 kohaselt 2010. aastast 2011. aastasse üle kantud 400 000 000 eurot.

Lisaks on see mõeldud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 191 kohaselt võetavate erakorraliste meetmete rahastamiseks.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

05 02 01   Teravili

05 02 01 01   Teravilja eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

854 404,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud teravilja eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 01 02   Teravilja sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

–23 000 000

74 000 000

24 079 325,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad teravilja ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–13, 18, 25 ja 27 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 47 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 01 03   Tärklisega seotud sekkumistegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

41 000 000

41 000 000

40 157 215,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1868/94 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 72/2009) artikli 5 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 95a kohaselt makstud lisatasu ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 96 sätestatud tootmistoetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

05 02 01 99   Muud meetmed (teraviljad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

–28 173,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste teraviljadega seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 01 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 02   Riis

05 02 02 01   Riisi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

–31 800,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud riisi eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 02 02   Riisi sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad riisi ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–13, 18, 25 ja 27 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

05 02 02 99   Muud meetmed (riis)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste riisi sekkumiskavade muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 02 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks rahastatakse sellest maksmata toetusi teatavate Indica tüüpi või omadustega riisi sortide tootmiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 1418/76 artiklile 8a ning kulusid, mis tulenevad 1992/1993. ja 1997/1998. turustusaasta eest toetuste maksmisest Portugali koorimata riisi tootjatele vastavalt määruse (EMÜ) nr 738/93 artiklile 1.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1418/76, 21. juuni 1976, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 166, 25.6.1976, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 738/93, 17. märts 1993, millega muudetakse määrusega (EMÜ) nr 3653/90 sätestatud turu ühist korraldust reguleerivaid üleminekumeetmeid (EÜT L 77, 31.3.1993, lk 1).

05 02 03   Toetused 1. lisas nimetamata toodetele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 000 000

114 000 000

89 683 659,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate alkohoolsete jookidena eksporditava teravilja suhtes määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklites 13–18 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 162 sätestatud toetuste ning teravilja ja riisi, suhkru ja isoglükoosi, lõssi, või ja munade töötlemisel saadud kauba suhtes määruses (EÜ) nr 3448/93 sätestatud toetuste rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3448/93, 6. detsember 1993, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/2003, 29. september 2003, teraviljaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 78).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1216/2009, 30. november 2009, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord (ELT L 328, 15.12.2009, lk 10).

05 02 04   Toiduabiprogrammid

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3730/87, 10. detsember 1987, millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete kindlaksmääratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad (EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1).

05 02 04 01   Enim puudust kannatavate isikute abistamise programmid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000 000

500 000 000

477 890 406,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3730/87 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 27 rahastada toiduainete tarnimist sekkumisvarudest ja liidu turult kaasatud toodetest kindlaks määratud organisatsioonidele, kes jaotavad neid liidus enim puudust kannatavatele isikutele.

Seda eelarverida tuleks kasutada vastavalt liidu õigusele ja üldkohtu käimasolevate menetluste valguses.

05 02 04 99   Muud meetmed (toiduabiprogrammid)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

21 186,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada eelkõige võimalikku kulude jääki, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 2802/98 kohaldamisest, mille rahastamises leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku 24. novembril 1998, ning toiduabiga, eelkõige teravilja, riisi, suhkru ja piimatoodetega seotud toetustest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2802/98, 17. detsember 1998, põllumajandustoodete Venemaa Föderatsiooni tarnimise programmi kohta (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 12).

05 02 05   Suhkur

05 02 05 01   Suhkru ja isoglükoosi eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

12 000 000

179 111 164,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud suhkru ja isoglükoosi eksporditoetusi ning määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 kohaste kulude jääki, sealhulgas puu- ja köögiviljatoodetesse lisatud teatava suhkruga seotud toetusi, vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 18.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

05 02 05 03   Tootmistoetus keemiatööstuses kasutatavale suhkrule

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

44 625,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud tööstuslikule suhkrule määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 97 kohaselt antava tootmistoetuse kulude rahastamiseks ning keemiatööstusele määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 3 kohaselt antava toetuse kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 05 08   Suhkru ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

–11 000 000

–32 369 680,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste tehniliste ja rahaliste kulude rahastamiseks, mis tulenevad suhkru ostmisest riiklikuks ladustamiseks, muude riikliku ladustamise kulude rahastamiseks (viitab peamiselt erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel) ja hiljuti moodustatud varude rahalise väärtuse vähenemise katteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 10–13, 18, 25–27 ning määrusele (EÜ) nr 1290/2005.

Assigneering on samuti ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 32 ning määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt antava suhkru eraladustusabi rahastamiseks.

05 02 05 99   Muud meetmed (suhkur)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

500 000

168 956,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste suhkruga seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 318/2006) ning määruse (EÜ) nr 318/2006 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 05 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Sellised jäägid hõlmavad eelkõige vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 4 esimesele lõigule Prantsuse ülemeredepartemangudes toodetud toorsuhkru müügi toetusmeetmetega seotud võimalikku kulude jääki (endine punkt 05 02 05 04) ning määruse (EÜ) nr 1260/2001artikli 7 lõike 4 teise lõigu ning artikli 33 lõike 2 ja artikli 38 kohase rafineerimistööstuse kohandusabi rahastamise kulude jääki (endine punkt 05 02 05 07).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 06   Oliiviõli

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22. september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 865/2004, 29. aprill 2004, mis käsitleb oliiviõli- ja lauaoliivide turu ühist korraldust (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).

05 02 06 03   Oliiviõli ladustamismeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

9 000 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude, eelkõige määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20d lõike 3 (laolepingud), määruse (EÜ) nr 865/2004 artikli 6 (turuhäired) ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 33 (vabatahtlik abi) alusel tekkinud kulude rahastamiseks.

05 02 06 05   Kvaliteedi parandamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

48 000 000

48 000 000

53 213 973,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 5 (milles sätestatakse meetmed oliiviõli tootmise kvaliteedi ja ettevõtjate organisatsioonide tegevuse parandamiseks), määruse (EÜ) nr 865/2004 artikliga 8 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103 (ettevõtjate organisatsioonidele antavad toetused) seotud tegevuskulude jäägi rahastamiseks.

05 02 06 99   Muud meetmed (oliiviõli)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 600 000

500 000

1 271 995,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste oliiviõliga seotud muude kulude ning määruse nr 136/66/EMÜ (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 865/2004) ja määruse (EÜ) nr 865/2004 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 06 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Sellised jäägid hõlmavad eelkõige võimalikku kulude jääki seoses ühenduses toodetud oliiviõli puhul antava tarbimistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikli 11 lõikega 1), tehniliste, rahaliste ja muude riikliku ladustamisega seotud kuludega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artiklitega 12 ja 13), oliiviõli eksporditoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20) ning kala- ja köögiviljahoidiste tootmisel kasutatava oliiviõli puhul antavate tootmistoetusega (kooskõlas määruse nr 136/66/EMÜ artikliga 20a).

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt võetavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 07   Kiutaimed

05 02 07 01   Toetused kiulina- ja kanepitootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 000 000

20 000 000

21 015 659,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud pika ja lühikese linakiu ning kanepikiu tootmistoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1673/2000 artikli 3 punktidele a ja b ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitele 91–95.

Lisaks hõlmab see määruse (EMÜ) nr 1308/70 artiklis 4 sätestatud kiulina ja -kanepi tootmistoetustega seotud kulude jääki, millest on maha arvatud nimetatud määruse artikli 2 kohased vähendused, ning jääke, mis on seotud muude meetmetega, eelkõige määruse (EMÜ) nr 1308/70 artikli 5 kohaselt antud eraladustusabiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1308/70, 29. juuni 1970, lina- ja kanepituru ühise korralduse kohta (EÜT L 146, 4.7.1970, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1673/2000, 27. juuli 2000, kiu tootmiseks kasvatatava lina ja kanepi turu ühise korralduse kohta (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 16).

05 02 07 02   Toetused puuvillatootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

97 109,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud kraasimata ja kammimata puuvilla puhul määruse (EÜ) nr 1051/2001 alusel antava abiga seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1050/2001, 22. mai 2001, millega kohandatakse kuuendat korda Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolliga nr 4 kehtestatud puuvilla abisüsteemi (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1051/2001, 22. mai 2001, puuvilla tootmistoetuste kohta (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3).

05 02 07 03   Puuvill – Riiklikud ümberkorralduskavad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000 000

10 000 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 637/2008 2. peatüki kohaste kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 637/2008, 23. juuni 2008, millega kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava (ELT L 178, 5.7.2008, lk 1).

05 02 08   Puu- ja köögiviljad

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96, 28. oktoober 1996, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2202/96, 28. oktoober 1996, millega kehtestatakse teatavate tsitrusviljade tootjatele ühenduse toetuskava (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 49).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1182/2007, 26. september 2007, millega kehtestatakse puu- ja köögiviljasektori erieeskirjad (ELT L 273, 17.10.2007, lk 1).

05 02 08 01   Puu- ja köögiviljade eksporditoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

2 000 000

5 164 679,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude jäägi rahastamiseks seoses järgmisega:

värsked puu- ja köögiviljad vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 35,

puu- ja köögiviljatooted (välja arvatud lisatav suhkur) vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 16 ja 17.

05 02 08 03   Tootjate organisatsioonide rakendusfondid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

292 000 000

547 000 000

681 542 749,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu osaluse rahastamiseks tootjate ühendustele mõeldud rakendusfondide rahastamises vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 15, määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise II peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao II alajaole.

05 02 08 09   Hüvitis tsitrusviljade töötlemise edendamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

200 000

23 817 250,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavate tsitrusviljade tootjaid käsitlevast liidu toetuskavast tulenevate kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2202/96.

05 02 08 11   Tootjarühmadele antav abi eeltunnustuse saamiseks

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

107 000 000

110 000 000

82 749 645,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeltunnustatud tootjarühmadele antud toetustega seotud kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1182/2007 III jaotise I peatükile ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao I alajaole.

05 02 08 12   Koolidele puuvilja jagamise kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

90 000 000

60 000 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude rahastamiseks, mis on seotud liidu toetusega koolidele puuvilja jagamise kavale, vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVa jao IIa alajaole.

05 02 08 13   Katseprojekt – Puu- ja köögivilja tarbimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Eelarverida on mõeldud katseprojekti loomiseks, et suurendada haavatavate elanikkonnarühmade (madala sissetulekuga rasedad ja nende lapsed, eakad inimesed jne) puu- ja köögivilja tarbimist, et parandada rahvatervist ning elavdada nõudlust puu- ja köögiviljaturul.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 08 99   Muud meetmed (puu- ja köögiviljad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 100 000

900 000

388 757,52

Märkused

Endised punktid 05 02 08 02, 05 02 08 06, 05 02 08 07, 05 02 08 08, 05 02 08 10 ja 05 02 08 99

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste mis tahes muude puu- ja köögiviljadega seotud kulude rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 08 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste tegevuste rahastamiseks:

teised määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96, (EÜ) nr 2202/96 ja (EÜ) nr 1782/2003 alusel võetavad sekkumismeetmed, mida ei rahastata muudele punktidele mõeldud assigneeringute alt artikli 05 02 08 alusel, ja eelkõige erimeetmed,

abi tunnustatud banaanitootjate organisatsioonide loomise toetamiseks ning nende haldustegevuse abistamiseks,

erimeetmetega, eelkõige sarapuupähklitootjatele suunatud, määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 55 kohased toetused ning eritoetused tootjaorganisatsioonidele, mis on loonud käibefondi, ning ühenduse pähklite ja jaanikaunade kvaliteedi parandamise kava toetuste rahastamisega seotud kulude jääk.

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 23 kohaselt tootjate organisatsioonidele antava rahalise hüvitisega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud tomatite töötlemislisatasudega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 4.

Assigneering on ette nähtud virsikute, pirnide, mustade ploomide ja viigimarjade töötlemistoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklitele 5 ja 9.

Assigneering on ette nähtud kuivatatud viinamarjade sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 9 ning töötlemata viigimarjade (ladustamine) sekkumismeetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

Lisaks on see ette nähtud määrusest (EÜ) nr 399/94 tulenevate kulude rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud puu- ja köögiviljade tasuta jaotamisega seotud transpordi, sorteerimise ja pakendamise kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklile 30.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 789/89, 20. märts 1989, millega kehtestatakse pähklite ja jaanikaunade suhtes erimeetmed ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 1035/72 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 85, 30.3.1989, lk 3).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1991/92, 13. juuli 1992, millega kehtestatakse töötlemiseks ettenähtud vaarikaid käsitlev erisüsteem (EÜT L 199, 18.7.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3816/92, 28. detsember 1992, milles sätestatakse Hispaania ja teiste liikmesriikide vahelise kaubavahetuse hüvitamiskorra ja sellega seotud meetmete kaotamine puu- ja köögiviljasektoris (EÜT L 387, 31.12.1992, lk 10).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1), eelkõige selle artikli 6 lõige 1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 399/94, 21. veebruar 1994, kuivatatud viinamarjade suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 54, 25.2.1994, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/97, 30. oktoober 1997, ühenduse õuna-, pirni-, virsiku- ja nektariinitoodangu parandamise kohta (EÜT L 303, 6.11.1997, lk 3).

05 02 09   Viinamarjakasvatussaadused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 822/87, 16. märts 1987, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 84, 27.3.1987, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 479/2008, 29. aprill 2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

05 02 09 01   Viinamarjakasvatussaaduste eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

3 000 000

7 344 028,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud veinisektori toodete eksporditoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 63.

05 02 09 02   Veini ja viinamarjavirde ladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

500 000

34 205 385,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 24 kohaselt veini ja viinamarjavirde eraladustamiseks antava toetusega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 03   Veini destilleerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

200 000

11 306 914,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 27–30 kohaste veini destilleerimisega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 04   Alkoholi ladustamise meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

7 000 000

36 638 071,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude jäägi rahastamiseks:

tehnilised ja finantskulud, mis tulenevad alkoholi kokkuostmisest riiklikuks ladustamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 27–30,

muud alkoholi ladustamisega seotud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 31; see viitab erinevusele arvestusliku väärtuse ja müügiväärtuse vahel.

Lisaks on see ette nähtud „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise katmiseks.

Lisaks hõlmab see assigneering määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 29 lõikes 6 sätestatud alkoholi eraladustamise toetusega (kõrvaltoetus) seotud kulusid.

05 02 09 05   Viinamarjavirde kasutamise toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

1 100 000

21 515 208,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud viinamarjavirde kasutamise toetusega seotud kulude jäägi rahastamiseks eelkõige seoses järgmisega:

otsetarbimiseks ette nähtud viinamarjamahla valmistamine,

kasutamine kontsentraadina teatavate veinide rikastamiseks või loomasöödas,

kasutamine kontsentraadina või kontsentreerimata kujul Briti, Iiri ja koduveinis

vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 34 ja 35.

05 02 09 06   Viinamarjakasvatuspiirkondade lõpliku viljelusest kõrvalejätmise tasu

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

12 851 814,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud teatavates viinamarjakasvatuspiirkondades antavate juurimistoetustega seotud kulude jäägi rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 8, 9 ja 10.

05 02 09 07   Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja üleminek uutele tegevusaladele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

–3 670 606,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 11–15 kohaselt rakendatavate viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmetega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 09 08   Veinisektori riiklikud toetusprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

862 300 000

990 500 000

747 254 743,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise IV peatüki IVb jao I ja II alajao kohaste veinisektori toetusprogrammidega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 09 09   Väljajuurimiskava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

279 000 000

334 000 000

444 109 454,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao III alajao kohase väljajuurimiskavaga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 09 99   Muud meetmed (viinamarjakasvatus)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

2 000 000

161 185,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 479/2008 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 491/2009) kohaste viinamarjakasvatusega seotud muude kulude ja määruse (EMÜ) nr 822/87 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1493/1999) ja määruse (EÜ) nr 1493/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 479/2008) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 09 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 10   Edendamine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2702/1999, 14. detsember 1999, põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2826/2000, 19. detsember 2000, põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

05 02 10 01   Edendusmeetmed – Liikmesriikide maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

58 000 000

56 000 000

46 514 164,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud põllumajandustoodete, nende tootmise meetodite ja toiduainete suhtes rakendatavate liikmesriikide edendamisprogrammide kaasrahastamiseks.

05 02 10 02   Edendusmeetmed – Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 110 000

1 692 495

1 210 000

1 934 000

911 553,90

2 043 391,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud otseselt komisjoni korraldatava edendamistegevuse ning edendamisprogrammide rakendamiseks vajaliku tehnilise abi rahastamiseks. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid.

05 02 10 99   Muud meetmed (edendamine)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

–85,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude määruste kohaste edendamisvaldkonna sekkumismeetmete rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 10 teiste punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 11   Muud taimesaadused/meetmed

05 02 11 01   Kuivsööt

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

129 000 000

122 000 000

126 555 016,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud kuivsööda tootmistoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 87.

05 02 11 03   Humal – Abi tootjaorganisatsioonidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 300 000

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 102a kohase humalasektori tootjaorganisatsioonidele antava abi rahastamiseks.

05 02 11 04   POSEI (välja arvatud otsetoetused ning merendus ja kalandus 11 02 03)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

257 000 000

231 000 000

224 270 609,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

programmi POSEI ja „Egeuse mere saared” käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevad kulud,

toetused liidu riisi tarnimiseks Prantsuse Réunioni ülemeredepartemangu vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artiklile 5.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1785/2003, 29. september 2003, riisituru ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 96).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 02 11 05   Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond (välja arvatud SANCO 17 03 02)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

1 000 000

1 127 822,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 13 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 104 alusel tekkinud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

05 02 11 99   Muud meetmed (muud taimesaadused/meetmed)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

600 000

2 200 000

581 515,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste muude taimesaaduste/meetmetega seotud muude kulude ning määruse (EMÜ) nr 2075/92 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) artikli 14, samuti määruse (EÜ) nr 603/95 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1786/2003) ja määruse (EÜ) nr 1786/2003 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate muude kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 11 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 603/95, 21. veebruar 1995, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 63, 21.3.1995, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

05 02 12   Piim ja piimatooted

05 02 12 01   Piima ja piimatoodete eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000 000

449 000 000

181 099 723,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud piima ja piimatoodete eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 12 02   Lõssipulbri sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

–12 000 000

26 000 000

60 637 899,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–13, 18, 25 ja 27 kohaste tehniliste kulude, finantskulude ja muude lõssipulbri riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

Alusaktid

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1038/2009, 19. oktoober 2009, millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) seoses 2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodidega või ja lõssipulbri puhul (ELT L 288, 4.11.2009, lk 1).

05 02 12 03   Lõssimüügitoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

6 568,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud järgmisega:

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 99 kohaselt loomasöödaks mõeldud väikese rasvasisaldusega lõssipulbri jaoks antav abi,

määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 100 kohane kaseiiniks töödeldud lõssi toetus.

05 02 12 04   Või ja koore sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000 000

85 000 000

26 095 583,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28 ja 29 kohaselt antava eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–13, 18, 25 ja 27 kohaste või ja koore riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

Alusaktid

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1038/2009, 19. oktoober 2009, millega sätestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (ühise turukorralduse ühtne määrus) seoses 2009. ja 2010. aasta sekkumisperioodidega või ja lõssipulbri puhul (ELT L 288, 4.11.2009, lk 1).

05 02 12 05   Muud piimarasva käsitlevad meetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

1 000 000

8 332 225,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 101 kohaste eriotstarbeliste maksmata toetuste rahastamiseks.

05 02 12 06   Juustu sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

6 000 000

20 103 512,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28, 31 ja 36 kohaste juustu sekkumisvarudega seotud kulude jäägi rahastamiseks.

05 02 12 08   Koolipiim

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

90 000 000

76 000 000

74 151 633,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud liidu abiga, et varustada haridusasutuste õpilasi teatavate piimatoodetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 102.

05 02 12 99   Muud meetmed (piim ja piimatooted)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

05 02 12 99

1 000 000

100 000

185 661,36

Reservid (40 02 40)

 

300 000 000

 

Kogusumma

1 000 000

300 100 000

185 661,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste piimasektori muude meetmete ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 12 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest. Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44 ja 186 kohaste kulude katmiseks.

Samuti on see assigneering ette nähtud teatavatele piima- ja piimasaaduste tootjatele mõeldud kompensatsioonidega (nn SLOM) seotud kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2330/98, 22. oktoober 1998, millega nähakse ette hüvitise pakkumine teatavatele piima ja piimatoodete tootjatele, kelle tegevusele on ajutiselt seatud piirangud (EÜT L 291, 30.10.1998, lk 4).

Komisjoni määrus (EL) nr 1233/2009, 15. detsember 2009, milles sätestatakse turutoetuse erimeede piimasektoris (ELT L 330, 16.12.2009, lk 70).

05 02 13   Veise- ja vasikaliha

05 02 13 01   Veise- ja vasikaliha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 000 000

18 000 000

21 482 934,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud veise- ja vasikaliha eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 02   Veise- ja vasikaliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

–42,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 34 kohaselt antava veise- ja vasikaliha eraladustusabi rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 10–12, 18, 25 ja 27 kohaste veise- ja vasikaliha riikliku ladustamise kulude ning „hiljuti moodustatud varude” rahalise väärtuse vähenemise rahastamiseks.

05 02 13 03   Erakorralised toetusmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

1 000 000

22 762 645,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada tasumata makseid seoses ühenduse toetusega enne 23. jaanuari 2006 tapetud ja üle 30 kuu vanuste kariloomade (OTMS) vabatahtliku tapmise kuludesse. Alates 23. jaanuarist 2006 rahastatakse sellest ka enne 1. augustit 1996 sündinud kariloomade (OCDS) tapmist. Neid kavasid rahastatakse koos Ühendkuningriigiga.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 44, 186 ja 191 kohaste kulude katmiseks.

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 716/96, 19. aprill 1996, veiselihaturu erakorraliste toetusmeetmete kasutuselevõtu kohta Ühendkuningriigis (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 14).

05 02 13 04   Elusloomade toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 000 000

7 000 000

10 156 598,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud elusloomade eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 13 99   Muud meetmed (veise- ja vasikaliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

4 941 072,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste veise- ja vasikalihasektori muude meetmetega seotud kulude ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 13 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 02 14   Lamba- ja kitseliha

05 02 14 01   Lamba- ja kitseliha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 38 kohaselt antava lamba- ja kitseliha eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 14 99   Muud meetmed (lamba- ja kitseliha)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste lamba- ja kitselihasektori meetmetega seotud muude kulude ja määruse (EÜ) nr 2529/2001 (tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaldamisest tulenevate kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 14 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Lisaks on see mõeldud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 186 kohaselt teostatavate sekkumise erimeetmete rahastamiseks.

05 02 15   Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused

05 02 15 01   Sealiha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 000 000

28 000 000

59 946 945,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud sealiha eksporditoetuste rahastamiseks.

05 02 15 02   Sealiha sekkumisladustamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

3 616 189,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 31 ja 37 kohaselt antava sealiha eraladustusabiga seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 03   Sealihaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 186 ja 191.

05 02 15 04   Munade eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000 000

4 000 000

3 144 165,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud munade eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 05   Kodulinnuliha eksporditoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

61 000 000

80 000 000

91 562 288,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 162–170 kohaselt antud linnuliha eksporditoetustega seotud kulude rahastamiseks.

05 02 15 06   Mesinduse eritoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

32 000 000

24 000 000

23 215 644,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud mesindussektori toetamiseks erimeetmete abil, saamata jäänud tulu hüvitamiseks ja tarbijate paremaks teavitamiseks ning turu läbipaistvuse suurendamiseks ja kvaliteedikontrolli tõhustamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 105–110.

05 02 15 07   Kodulinnuliha- ja munaturu toetamise erandmeetmed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mille üle otsustatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 44, 45, 186 ja 191.

05 02 15 99   Muud meetmed (sealiha, kodulinnuliha, munad, mesindus, muud loomakasvatussaadused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

100 000

15 004 499,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaste sealiha-, linnuliha-, muna-, mesindus- ja muude loomakasvatussaaduste sektoritega seotud muude kulude ning määruste (EMÜ) nr 2759/75, (EMÜ) nr 2771/75, (EMÜ) nr 2777/75 ja (EÜ) nr 797/2004 (kõik tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1234/2007) kohaste muude kulude jääkide rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 02 15 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2759/75, 29. oktoober 1975, sealihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2771/75, 29. oktoober 1975, munaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2777/75, 29. oktoober 1975, kodulinnulihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 77).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 797/2004, 26. aprill 2004, mesindustoodete tootmise ja turustamise üldtingimuste parandamiseks võetavate meetmete kohta (ELT L 125, 28.4.2004, lk 1).

05 02 16   Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 320/2006, 20. veebruar 2006, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks ühenduses (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

05 02 16 01   Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfond

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

3 017 689 890,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud ümberkorraldusabi ning igasuguse muu abi rahastamiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 320/2006 artiklitega 3, 6, 7, 8 ja 9.

Tulude koondarvestuse artiklissse 6 8 0 kirjendatud tulu alusel eraldatakse assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ning määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 1 lõikele 3. 2011. eelarveaasta üldeelarve koostamisel nähti artikli 05 02 16 jaoks ette 195 000 000 euro suurune summa suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi 1 015 000 000 euro suurusest hinnangulisest kogutulust. Fondi tulu ülejäänud summa kantakse automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse vastavalt finantsmääruse artiklile 10.

05 02 16 02   Suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondi kontrollimine ja heakskiitmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustest vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõikele 1 (tulemused suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondist rahastatavate tegevuste osas).

See on samuti ette nähtud selliste kulude hüvitamiseks liikmesriikidele, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohastest vastavuse kontrolli otsustest suhkruvaldkonna ümberkorraldusfondist rahastatavate tegevuste puhul.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

05 02 17   Põllumajandustootjatele antav toetus

05 02 17 01   Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ühistutele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Assigneering on mõeldud selleks, et aidata põllumajandustootjatel ühistuid moodustada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 17 02   Katseprojekt – Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 17 03   Katseprojekt – Toetus põllumajandustootjate ja tarbijate algatustele, mille eesmärk on vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist ning turustada toiduaineid kohalikul tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud, et toetada süsinikuheite ja energiatarbimise vähendamist ning toiduainete turustamist kohalikul tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

05 02 17 07   Katseprojekt – Meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise vastu võitlemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Katseprojekti eesmärk on töötada välja tõhusad meetmed põllumajandustoodetega spekuleerimise ja sellega kaasneva hindade kõikumise vastu.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 05 03 —   OTSETOETUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

05 03

OTSETOETUSED

05 03 01

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

05 03 01 01

Ühtne otsemaksete kava

2

30 389 000 000

28 480 000 000

28 805 561 558,59

05 03 01 02

Ühtse pindalatoetuse kava

2

5 136 000 000

4 497 000 000

3 723 436 975,42

05 03 01 03

Suhkru eritoetus

2

273 000 000

283 000 000

252 935 711,73

05 03 01 04

Puu- ja köögivilja eritoetus

2

13 000 000

12 000 000

12 160 833,77

05 03 01 05

Eritoetus (artikkel 68) – tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2

513 000 000

 

 

05 03 01 99

Muud (tootmiskohustusega sidumata otsetoetused)

2

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 05 03 01 — Vahesumma

 

36 324 000 000

33 272 000 000

32 794 095 079,51

05 03 02

Muud otsetoetused

05 03 02 01

Põllukultuuride pindalatoetus

2

10 000 000

1 445 000 000

1 448 668 905,86

05 03 02 04

Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad

2

1 000 000

50 000 000

49 060 016,71

05 03 02 05

Seemnetootmistoetus

2

23 000 000

22 000 000

23 165 676,89

05 03 02 06

Ammlehmatoetus

2

952 000 000

1 162 000 000

1 153 141 941,15

05 03 02 07

Täiendav ammlehmatoetus

2

51 000 000

52 000 000

51 723 556,10

05 03 02 08

Veiseliha eritoetus

2

72 000 000

95 000 000

90 641 156,85

05 03 02 09

Veiste tapatoetus – Vasikad

2

7 000 000

122 000 000

117 618 490,41

05 03 02 10

Veiste tapatoetus – Täiskasvanud veised

2

53 000 000

225 000 000

221 275 613,13

05 03 02 13

Toetused lammaste ja kitsede puhul

2

22 000 000

258 000 000

232 868 953,32

05 03 02 14

Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul

2

7 000 000

78 000 000

72 391 238,19

05 03 02 18

Toetused tärklisekartulikasvatajatele

2

102 000 000

103 000 000

103 237 798,57

05 03 02 19

Riisi pindalatoetus

2

158 000 000

173 000 000

164 363 654,89

05 03 02 21

Oliivisalude toetus

2

3 000 000

100 000 000

96 039 591,90

05 03 02 22

Tubaka toetus

2

1 000 000

301 000 000

300 611 844,40

05 03 02 23

Humala pindalatoetus

2

100 000

2 500 000

2 485 106,65

05 03 02 24

Kõva nisu eritoetus

2

300 000

91 000 000

87 674 629,45

05 03 02 25

Valgurikaste taimede toetus

2

40 000 000

45 000 000

32 942 089,42

05 03 02 26

Pindalatoetused pähklite puhul

2

89 000 000

94 000 000

92 207 309,55

05 03 02 27

Energiakultuuride toetus

2

1 000 000

66 000 000

53 697 307,11

05 03 02 28

Toetused siidiussikasvatajatele

2

500 000

500 000

446 267,74

05 03 02 36

Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused

2

125 000 000

449 000 000

428 728 454,15

05 03 02 39

Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele

2

50 000 000

50 000 000

22 870 024,51

05 03 02 40

Puuvilla pindalatoetus

2

256 000 000

259 000 000

216 878 847,82

05 03 02 41

Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid

2

146 000 000

145 000 000

144 220 717,01

05 03 02 42

Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite

2

54 000 000

161 000 000

149 246 771,86

05 03 02 43

Marjade üleminekutoetus

2

9 000 000

12 000 000

7 390 066,07

05 03 02 44

Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

2

805 000 000

 

 

05 03 02 50

POSEI – Euroopa Liidu abiprogrammid

2

389 000 000

394 000 000

375 201 534,93

05 03 02 51

POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid

2

100 000

22 000 000

20 898 481,79

05 03 02 52

POSEI – Egeuse mere saared

2

19 000 000

18 000 000

16 478 528,14

05 03 02 99

Muud (otsetoetused)

2

1 000 000

p.m.

1 417 461,67

 

Artikkel 05 03 02 — Vahesumma

 

3 447 000 000

5 995 000 000

5 777 592 036,24

05 03 03

Täiendavad toetussummad

2

100 000

6 000 000

542 232 055,07

 

Peatükk 05 03 — Kogusumma

 

39 771 100 000

39 273 000 000

39 113 919 170,82

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid selle peatüki iga rea kohta.

Peatüki eelarveliste vajaduste kehtestamisel võeti artikli 05 03 01 ning eelkõige punkti 05 03 01 01 eelarveliste vajaduste kehtestamisel arvesse 747 000 000 euro suurune summa, mis on pärit tulude koondarvestuse punktidest 6 7 0 1, 6 7 0 2 ja 6 7 0 3. Kõnealune summa sisaldab finantsmääruse artikli 10 kohaselt 2010. aastast 2011. aastasse üle kantud 140 000 000 eurot.

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva peatüki kõikide artiklite/punktide suhtes järgmist õiguslikku alust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 03 01   Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

05 03 01 01   Ühtne otsemaksete kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

30 389 000 000

28 480 000 000

28 805 561 558,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse otsemaksete kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotisele ja määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotisele.

05 03 01 02   Ühtse pindalatoetuse kava

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 136 000 000

4 497 000 000

3 723 436 975,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaste kulude rahastamiseks vastavalt 2003. ja 2005. aasta ühinemisaktidele, määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ja määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

Õiguslik alus

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia 2005. aasta ühinemisakt, eriti selle III lisa „Ühinemisakti artiklis 19 osutatud nimekiri”.

05 03 01 03   Suhkru eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

273 000 000

283 000 000

252 935 711,73

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatele liikmesriikidele antava suhkru eritoetuse rahastamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

05 03 01 04   Puu- ja köögivilja eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 000 000

12 000 000

12 160 833,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse pindalatoetuse kava kohaldavatele liikmesriikidele antava puu- ja köögivilja eritoetuse rahastamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IVa jaotisele ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotisele.

05 03 01 05   Eritoetus (artikkel 68) – tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

513 000 000

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 68 sätestatud tootmiskohustusega sidumata eritoetuse rahastamiseks ning eelkõige lõike 1 punkti a alapunktis v ja lõike 1 punktides c ja d osutatud eritoetuste rahastamiseks.

05 03 01 99   Muud (tootmiskohustusega sidumata otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toodanguga sidumata otsetoetuste kulude rahastamiseks, mida ei rahastata artikli 05 03 01 muude punktide jaoks eraldatud assigneeringutest.

05 03 02   Muud otsetoetused

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22. september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1696/71, 26. juuli 1971, humalaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2358/71, 26. oktoober 1971, seemneturu ühise korralduse kohta (EÜT L 246, 5.11.1971, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 154/75, 21. jaanuar 1975, mis käsitleb oliiviregistri sisseseadmist oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2076/92, 30. juuni 1992, millega määratakse kindlaks lehttubaka sordirühmade tagatiskünnised ning sordirühmade ja liikmesriikide kaupa eraldatud tootmiskvoodid (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 77).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1868/94, 27. juuli 1994, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem (EÜT L 197, 30.7.1994, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 3072/95, 22. detsember 1995, riisituru ühise korralduse kohta (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 18).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1251/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse teatavate põllukultuuride tootjatele toetussüsteem (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1254/1999, 17. mai 1999, veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999, 17. mai 1999, piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2529/2001, 19. detsember 2001, lamba- ja kitselihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 341, 22.12.2001, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2002, 25. märts 2002, millega määratakse kindlaks lehttubaka tagatiskünnised sordirühmade ja liikmesriikide kaupa 2002., 2003. ja 2004. aasta saakide puhul ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2075/92 (EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2323/2003, 17. detsember 2003, millega määratakse 2004/2005. turustusaastaks kindlaks abi määrad seemnesektoris (ELT L 345, 31.12.2003, lk 21).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1544/2006, 5. oktoober 2006, milles sätestatakse erimeetmed siidiusside kasvatamise edendamiseks (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 1).

05 03 02 01   Põllukultuuride pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000 000

1 445 000 000

1 448 668 905,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatüki kohaste teravilja, õliseemnete, valgurikaste taimede, rohusilo ja tootmisest kõrvalejäetud maa pindalatoetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõike 3 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 04   Täiendav toetus kõva nisu tootjatele: traditsioonilised tootmispiirkonnad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

50 000 000

49 060 016,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada traditsioonilistes tootmispiirkondades kõva nisu tootjatele hektari kohta makstavat täiendavat toetust vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 5 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 05   Seemnetootmistoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 000 000

22 000 000

23 165 676,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 9. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 5. jao kohase seemnetootmistoetuse rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2358/71 artikli 3 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 06   Ammlehmatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

952 000 000

1 162 000 000

1 153 141 941,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao kohaste ammlehmatoetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 kohaste tasumata maksete rahastamiseks, kui tegemist ei ole määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohaldamisest tulenevate täiendavate toetustega (määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 määratletud piirkondades ning liikmesriikides, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust).

05 03 02 07   Täiendav ammlehmatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

51 000 000

52 000 000

51 723 556,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao kohase täiendava riikliku ammlehmatoetuse rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud selliste määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 lõike 5 kohaste tasumata maksete rahastamiseks, mida tehakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklites 3 ja 6 sätestatud piirkondades ning liikmesriikides, kus ammlehmad moodustavad suure osa kariloomade koguarvust.

05 03 02 08   Veiseliha eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

72 000 000

95 000 000

90 641 156,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jao kohaste veiseliha eritoetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 4 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 09   Veiste tapatoetus – Vasikad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 000 000

122 000 000

117 618 490,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud veisvasikate tapatoetustega seotud maksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jaole.

Samuti on see ette nähtud nõukogu 27. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 805/68 (veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 148, 28.6.1968, lk 24)) artikli 4 punkti i ning määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 kohase noorte pullvasikate töötlemistoetusega seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 10   Veiste tapatoetus – Täiskasvanud veised

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

53 000 000

225 000 000

221 275 613,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud täiskasvanud veiste tapatoetustega seotud maksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 11. jaole.

Samuti on see ette nähtud määruse (EMÜ) nr 805/68 artikli 4 punkti i ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 11 kohase noorte pullvasikate töötlemistoetusega seotud tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 13   Toetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 000 000

258 000 000

232 868 953,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 10. jao kohaste loomühikute alusel makstavate toetuste rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 4 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 14   Lisatoetused lammaste ja kitsede puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 000 000

78 000 000

72 391 238,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude rahastamiseks, mis on seotud vähem soodsate või mägiste piirkondade lamba- ja kitselihatootjatele ute või emaskitse kohta antavate lisatoetustega määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatüki määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 10. jao kohaste eritoetustega.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 2529/2001 artikli 5 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 18   Toetused tärklisekartulikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

102 000 000

103 000 000

103 237 798,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 6. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 2. jao kohaselt kartulitärklise valmistamiseks ettenähtud kartulite kasvatajatele makstava tootmistoetuse rahastamiseks.

05 03 02 19   Riisi pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

158 000 000

173 000 000

164 363 654,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 3. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 1. jao kohase riisi pindalatoetuse rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EÜ) nr 3072/95 artikli 6 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 21   Oliivisalude toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000 000

100 000 000

96 039 591,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10b kohaste oliivisalude toetuse rahastamiseks.

Samuti on see ette nähtud määruse (EMÜ) nr 136/66 II jaotise ja määruse (EMÜ) nr 154/75 artikli 3 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 22   Tubaka toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

301 000 000

300 611 844,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud toortubakat tootvatele põllumajandustootjatele antava toetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10c.

Samuti on see ette nähtud määruse (EMÜ) nr 2075/92 I jaotise, määruse (EMÜ) nr 2076/92 artikli 3 ning määruse (EÜ) nr 546/2002 artikli 1 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 23   Humala pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

2 500 000

2 485 106,65

Märkused

Assigneering on ette nähtud tootjatele antava humala pindalatoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10d.

Samuti on see ette nähtud määruse (EMÜ) nr 1696/71 artikli 12 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

05 03 02 24   Kõva nisu eritoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

91 000 000

87 674 629,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõva nisu eritoetuse rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 1. peatükile.

05 03 02 25   Valgurikaste taimede toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 000 000

45 000 000

32 942 089,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 2. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 3. jao kohaselt valgurikaste taimede tootjatele antava toetuse rahastamiseks.

Valgurikaste taimede tootmist toetatakse kui säästva külvikorrasüsteemi osa.

05 03 02 26   Pindalatoetused pähklite puhul

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

89 000 000

94 000 000

92 207 309,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 4. peatüki ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 4. jao kohaselt pähklitootjatele antavate pindalatoetuste rahastamiseks.

05 03 02 27   Energiakultuuride toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

66 000 000

53 697 307,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 5. peatüki kohaselt energiakultuuride tootjatele makstava pindalatoetuse rahastamiseks.

05 03 02 28   Toetused siidiussikasvatajatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

446 267,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1544/2006 artikli 1 ja määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 111 kohaselt siidiussikasvatajatele antava toetuse rahastamiseks.

05 03 02 36   Teatavate põllumajanduslike tootmisviiside ja kvaliteetse tootmise toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

125 000 000

449 000 000

428 728 454,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 69 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 72 lõike 3 kohaste toetuste rahastamiseks.

05 03 02 39   Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 000 000

50 000 000

22 870 024,51

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10f ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 7. jao kohaselt suhkrupeedi ja -roo tootjatele tehtavate maksete rahastamiseks. See abi on ette nähtud tootjatele liikmesriikides, kus on antud määruse (EÜ) nr 320/2006 artikli 3 kohast ümberkorraldusabi vähemalt 50 % ulatuses suhkrukvootidest, mis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 318/2006 III lisaga.

05 03 02 40   Puuvilla pindalatoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

256 000 000

259 000 000

216 878 847,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10a ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 6. jao kohaste puuvilla pindalatoetuste rahastamiseks.

05 03 02 41   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Tomatid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

146 000 000

145 000 000

144 220 717,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud tomateid tootvatele põllumajandustootjatele makstavate üleminekutoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõikele 1 ja artikli 143bc lõikele 1 ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 54 lõikele 1 ja artikli 128 lõikele 1.

05 03 02 42   Puu- ja köögivilja üleminekutoetus – Muud tooted peale tomatite

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

54 000 000

161 000 000

149 246 771,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud üht või mitut puu- või köögivilja, kuid mitte tomateid tootvatele põllumajandustootjatele makstavate üleminekutoetuste rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 68b lõikele 2 ja artikli 143bc lõikele 2 ning määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 54 lõikele 2 ja artikli 128 lõikele 2.

05 03 02 43   Marjade üleminekutoetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 000 000

12 000 000

7 390 066,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatüki 10h ja määruse (EÜ) nr 73/2009 IV jaotise 1. peatüki 9. jao kohase marjade üleminekutoetuse rahastamiseks.

05 03 02 44   Eritoetus (artikkel 68) – Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

805 000 000

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 68 sätestatud ning eelkõige selle lõike 1 punkti a alapunktides i, ii, iii ja iv ning lõike 1 punktides b ja e osutatud tootmiskohustusega seotud eritoetuse rahastamiseks.

05 03 02 50   POSEI – Euroopa Liidu abiprogrammid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

389 000 000

394 000 000

375 201 534,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste otsetoetuste rahastamiseks, mis on seotud programmidega, mis hõlmavad erimeetmeid kohaliku põllumajandustootmise abistamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

05 03 02 51   POSEI – Muud otsetoetused ja varasemad režiimid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

22 000 000

20 898 481,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude jäägi rahastamiseks seoses:

teravilja, õlitaimede ja valgurikaste taimede pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

kaunviljatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

riisi pindalatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

tubakatoetusega, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaste valikuliste väljaarvamiste rakendamisest äärepoolseimates piirkondades;

piimatootjatele makstavate piimatoetuste ja lisamaksetega, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 70 lõike 1 punkti b kohasest valikulisest väljaarvamisest;

otsetoetustega enne 2006. aastat.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1452/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Prantsuse ülemeredepartemangude jaoks erimeetmed seoses teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega, millega muudetakse direktiivi 72/462/EMÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 525/77 ja (EMÜ) nr 3763/91 (Poseidom) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 26).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1454/2001, 28. juuni 2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican) (EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

05 03 02 52   POSEI – Egeuse mere saared

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 000 000

18 000 000

16 478 528,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude kulude rahastamiseks, mis on seotud Egeuse mere saari käsitlevate õigusaktide rakendamisest tulenevate otsetoetustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2019/93, 19. juuli 1993, väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 184, 27.7.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006, 18. september 2006, millega sätestatakse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte põllumajanduse toetamiseks (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

05 03 02 99   Muud (otsetoetused)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

p.m.

1 417 461,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste korrigeerimiste, mida ei saa kirjendada ühelegi teisele eelarvereale, ning kulude jäägi rahastamiseks seoses järgmisega:

pindalatoetuse lisatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 8. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artikli 4 lõikele 4,

kikerherneste, läätsede ja hiireherneste põllukultuuride säilitamise hektaritoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 13. peatükile ja määrusele (EÜ) nr 1577/96,

kuivsööda üleminekukord vastavalt määrustele (EÜ) nr 603/95, (EÜ) nr 1782/2003 ja (EÜ) nr 1786/2003,

mittetavapärastes tootmispiirkondades kõva nisu eest makstav täiendav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1251/1999 artiklile 5,

veiseliha tootmisega seotud aastaaegade mõju hüvitav lisatasu vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 5,

veiseliha tootmise ekstensiivistamistoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 12. peatükile ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 13,

lisamaksed veiselihatootjatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 133 ja määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklile 11,

lamba- ja kitsekasvatuse valdkonna lisamaksed vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 11. peatükile ja määruse (EÜ) nr 2519/2001 artiklile 5,

piimatootjatele antav piimakarjatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

piimatootjatele antavad täiendavad lisatasud vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 7. peatükile,

banaanide tasandustoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 404/93 artiklile 12,

üleminekuabi suhkrupeedikasvatajatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise peatükile 10e,

eurol põhineva valuutakorra kehtestamine põllumajanduses,

kuivatatud viinamarjade pindalatoetus vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/96 artiklile 7.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 404/93, 13. veebruar 1993, banaanituru ühise korralduse kohta (EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1577/96, 30. juuli 1996, millega kehtestatakse erimeede teatavate kaunviljade suhtes (EÜT L 206, 16.8.1996, lk 4).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/96, 28. oktoober 1996, töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2799/98, 15. detsember 1998, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2800/98, 15. detsember 1998, üleminekumeetmete kohta ühises põllumajanduspoliitikas euro kasutuselevõtmiseks (EÜT L 349, 24.12.1998, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1259/1999, 17. mai 1999, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühised eeskirjad (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 113).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1786/2003, 29. september 2003, kuivsöödaturu ühise korralduse kohta (ELT L 270, 21.10.2003, lk 114).

05 03 03   Täiendavad toetussummad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

6 000 000

542 232 055,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 12 kohaste tasumata maksete rahastamiseks.

PEATÜKK 05 04 —   MAAELU ARENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 04

MAAELU ARENDAMINE

05 04 01

Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

05 04 01 14

Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–13 281 601,72

–13 281 601,72

 

Artikkel 05 04 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

–13 281 601,72

–13 281 601,72

05 04 02

Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

05 04 02 01

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

2

p.m.

568 790 562

p.m.

510 000 000

0,—

438 491 632,—

05 04 02 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 03

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

198 936,10

198 936,10

05 04 02 04

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 05

Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 06

Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)

2

p.m.

77 775 316

p.m.

52 000 000

0,—

29 698 693,—

05 04 02 07

Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 08

Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 04 02 09

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 04 02 — Vahesumma

 

p.m.

646 565 878

p.m.

562 000 000

198 936,10

468 389 261,10

05 04 03

Muud meetmed

05 04 03 02

Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine

2

p.m.

1 944 383

p.m.

2 700 000

0,—

2 545 551,28

 

Artikkel 05 04 03 — Vahesumma

 

p.m.

1 944 383

p.m.

2 700 000

0,—

2 545 551,28

05 04 04

Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

216 600 000

0,—

67 170 526,24

05 04 05

Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

05 04 05 01

Maaelu arengu programmid

2

14 408 211 311

11 900 560 364

14 335 536 182

12 606 200 000

13 721 634 827,—

8 209 373 255,77

05 04 05 02

Operatiivne tehniline abi

2

22 440 241

8 339 763

22 548 451

9 000 000

5 138 449,07

3 733 809,28

05 04 05 03

Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm

2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

 

Artikkel 05 04 05 — Vahesumma

 

14 432 151 552

11 909 650 127

14 358 084 633

12 615 200 000

13 726 773 276,07

8 213 107 065,05

 

Peatükk 05 04 — Kogusumma

 

14 432 151 552

12 558 160 388

14 358 084 633

13 396 500 000

13 713 690 610,45

8 737 930 801,95

05 04 01   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti selle artikkel 39.

05 04 01 14   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Programmitöö periood 2000–2006

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

–13 281 601,72

Märkused

Punkt on ette nähtud liikmesriikide selliste tagasi nõutud summade katmiseks, mida ei saa lugeda määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 kohaselt eeskirjade eiramisest või hooletusest tulenevateks. Need summad kuuluvad väljamaksmisele korrigeerimistena seoses punktide 05 04 01 01–05 04 01 13 raames varem rahastatud kuludega ning liikmesriigid ei saa neid uuesti kasutada.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 04 02   Maaelu arendamine EAGGFi tagatisrahastust – Varasemate programmide lõpuleviimine

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikliga 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude kalkulatsiooni punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Õiguslik alus

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva artikli kõikide eelarveridade suhtes järgmist õiguslikku alust.

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158, 159 ja 161.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eriti artikkel 39.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

05 04 02 01   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärgi 1 sihtpiirkonnad (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

568 790 562

p.m.

510 000 000

0,—

438 491 632,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud EAGGFi arendusrahastu eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eriti selle põhjendus 5.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eriti punkti 44 alapunkt b.

05 04 02 03   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärkide 1 ja 6 sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

198 936,10

198 936,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 04   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine eesmärgi 5b sihtpiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 05   Enne 2000. aastat alustatud programmide lõpuleviimine väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada varasematest programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 5a.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 06   Programmi „Leader” lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

77 775 316

p.m.

52 000 000

0,—

29 698 693,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et programmi „Leader+” kaudu saaks täita programmitöö perioodist 2000–2006 ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 14. aprilli 2000. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader+) suunised (EÜT C 139, 18.5.2000, lk 5).

05 04 02 07   Enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatuste lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada täitmata kohustusi, mis on seotud programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse (Regis II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse (Leader II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse (Interreg II) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (Peace I) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse Interreg (Interreg II C) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) (Peace I) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

05 04 02 08   Enne 2000. aastat alustatud uuenduslike meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega.

Sellest rahastatakse ka varasemate mitmeaastaste meetmete jääksummasid, eelkõige kui tegemist on meetmetega, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka.

Vajaduse korral kasutatakse seda assigneeringut ka selliste summade rahastamiseks, mis makstakse EAGGFi arendusrahastu eest meetmete puhul, mille jaoks ei ole programmitöö perioodiks 2000–2006 vastavaid kulukohustusi saadaval ega ette nähtud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 02 09   Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et EAGGFi arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata kohustusi tehnilise abi meetmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 23. Tehniline abi hõlmas EAGGFi arendusrahastu pakutava abi rakendamiseks vajalikke ettevalmistusi, seiret, hindamist, inspekteerimist ja juhtimist. Assigneeringut kasutati eelkõige järgmistel eesmärkidel:

toetuskulud (esindustasud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja trükistega seotud kulud,

info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiaga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

05 04 03   Muud meetmed

05 04 03 02   Taimede ja loomade geneetilised ressursid – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 944 383

p.m.

2 700 000

0,—

2 545 551,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamisega seotud ühenduse programmide ülejäänud kulude katmiseks.

Assigneeringu kasutamisel peab prioriteet olema bioloogilise mitmekesisuse säästval kasutamisel ja arendamisel põllumajandustootjate, antud piirkonnas registreeritud valitsusväliste organisatsioonide ning era- ja avaliku sektori organisatsioonide koostoime kaudu. Samuti tuleks parandada tarbijate teadlikkust selles valdkonnas.

Kooskõlas finantsmääruse artiklitega 18 ja 180 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 870/2004, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta (ELT L 162, 30.4.2004, lk 18).

05 04 04   Üleminekuperioodi rahastamisvahend uute liikmesriikide maaelu arengu toetamiseks EAGGFi tagatisrahastust – Programmide lõpuleviimine (2004–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

216 600 000

0,—

67 170 526,24

Märkused

Kirjendatud assigneeringud on ette nähtud programmitööperioodi 2004–2006 kohustuste väljamaksmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999, 17. mai 1999, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakt, eriti selle II lisa „Ühinemisakti artiklis 20 osutatud nimekiri” punkti 6A alapunkt 26, kohandatud nõukogu otsusega 2004/281/EÜ (ELT L 93, 30.3.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1), eelkõige selle artikkel 39.

05 04 05   Maaelu arendamine Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) (2007–2013)

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva artikli iga rea kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 01   Maaelu arengu programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 408 211 311

11 900 560 364

14 335 536 182

12 606 200 000

13 721 634 827,00

8 209 373 255,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) 2007.–2013. aastal rahastatavate maaelu arengu programmide katmiseks.

Kõigist käesoleva punkti kulukohustuste assigneeringutest tuleneb 2 095 300 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 9 lõike 1 kohasest kohustuslikust ümbersuunamisest. Lisaks tuleneb 374 900 000 euro suurune summa määruse (EÜ) nr 378/2007 kohasest vabatahtlikust ümbersuunamisest. Maaelu arengu meetmeid mõõdetakse kõikides olulistes küsimustes põllumajanduse süsteemide ja tootmismeetodite täiustatud tulemuslikkuse näitajaid kasutades, et lahendada kliimamuutuse, veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja taastuvenergiaga seotud probleeme. Liikmesriigid annavad aru uute ülesannete rakendamisest maaelu arengu meetmetes, sealhulgas piimasektoris.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 378/2007, 27. märts 2007, milles sätestatakse määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud otsetoetuste vabatahtliku ümbersuunamise eeskirjad (ELT L 95, 5.4.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 04 05 02   Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 440 241

8 339 763

22 548 451

9 000 000

5 138 449,07

3 733 809,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 66 lõikes 1 sätestatud tehnilise abi meetmeid ning eelkõige Euroopa maaelu arengu võrgustikku.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

05 04 05 03   Katseprojekt – Noorte põllumajandustootjate vahetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Katseprojekt on ette nähtud noorte põllumajandustootjate vahetusprogrammi loomiseks, mis võimaldaks põllumajandusettevõtte juhtimise alal vahetada piiriüleselt parimaid tavasid, eriti seoses Euroopa põllumajanduse ees seisvate probleemidega, et aidata kaasa Euroopa maapiirkondade arengule.

See programm annaks noortele põllumajandustootjatele hindamatu võimaluse kogeda ise liidu põllumajanduse mitmekülgset tegelikkust, veetes aega eri liikmesriikides asuvates põllumajandusettevõtetes. Selline teadmiste ja kogemuste vahetus Euroopa noorte põllumajandustootjate vahel annaks neile parema ettevalmistuse, et vastata Euroopa tarbijate nõudmistele, anda panus toiduainetega kindlustatusesse ja lahendada muid Euroopa põllumajandussektori ees seisvaid probleeme, näiteks taastuvenergia kasutamine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja süsinikdioksiidi säilitamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 05 05 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 05

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE ÜHINEMISEELSED MEETMED

05 05 01

Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine

05 05 01 01

Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)

4

p.m.

p.m.

p.m.

78 000 000

0,—

254 103 084,—

05 05 01 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

78 000 000

0,—

254 103 084,—

05 05 02

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

4

215 000 000

71 318 207

169 800 000

53 500 000

121 500 000,—

0,—

 

Peatükk 05 05 — Kogusumma

 

215 000 000

71 318 207

169 800 000

131 500 000

121 500 000,—

254 103 084,—

05 05 01   Põllumajanduse ja maaelu arendamise ühinemiseelne programm (SAPARD) – Varasemate meetmete lõpuleviimine

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, 21. juuni 1999, ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/1989, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

05 05 01 01   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Programmi lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

78 000 000

0,—

254 103 084,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bulgaarias, Rumeenias ja Horvaatias kuni 31. detsembrini 2006 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 01 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend SAPARD – Ühinemiseelse abi lõpuleviimine kaheksa kandidaatriigi suhtes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2003 võetud ja seni täitmata kulukohustuste katmiseks, et toetada kaheksas kandidaatriigis, kes said liikmesriikideks 2004. aastal, põllumajanduse ja maaelu arendamise meetmeid SAPARDi raames.

Olenemata toetusesaajast ei ole halduskulude katmine käesolevast punktist lubatud.

05 05 02   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend maaelu arendamiseks (IPARD)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

215 000 000

71 318 207

169 800 000

53 500 000

121 500 000,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga (IPA) hõlmatud kandidaatriikidele nende õigusaktide järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu standardite ja poliitikaga, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga, pidades seejuures silmas riikide tulevast liikmesust. Maaelu arendamise rahastamisvahendiga toetatakse riike ettevalmistamisel ühenduse ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks ja haldamiseks ning selle vastavusse viimisel liidu struktuuride ja liidu rahastatud ühinemisjärgsete maaelu arengu programmidega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 05 06 —   PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 06

PÕLLUMAJANDUS- JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

05 06 01

Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

4

6 360 000

6 055 858

6 275 322

6 275 322

5 582 087,78

5 582 087,78

 

Peatükk 05 06 — Kogusumma

 

6 360 000

6 055 858

6 275 322

6 275 322

5 582 087,78

5 582 087,78

05 06 01   Rahvusvahelised põllumajanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 360 000

6 055 858

6 275 322

6 275 322

5 582 087,78

5 582 087,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osamaksed seoses allpool nimetatud rahvusvaheliste lepingutega.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 92/580/EMÜ, 13. november 1992, 1992. aasta rahvusvahelise suhkrulepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta (EÜT L 379, 23.12.1992, lk 15).

Nõukogu otsus 96/88/EÜ, 19. detsember 1995, teraviljakaubanduse ja toiduabi konventsioonide (mis moodustavad 1995. aasta rahvusvahelise teraviljalepingu) tunnustamise kohta Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 21, 27.1.1996, lk 47).

Nõukogu otsus 2000/421/EÜ, 13. juuni 2000, 1999. aasta toiduabi konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 37).

Nõukogu otsus 2005/800/EÜ, 14. november 2005, mis käsitleb 2005. aasta rahvusvahelise oliiviõli- ja lauaoliivilepingu sõlmimist (ELT L 302, 19.11.2005, lk 47).

PEATÜKK 05 07 —   PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 07

PÕLLUMAJANDUSKULUDE AUDIT

05 07 01

Põllumajanduskulude kontroll

05 07 01 01

Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liikmesriikide maksed

2

0,—

0,—

05 07 01 02

Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Euroopa Liidu otsetoetused

2

6 500 000

6 500 000

6 500 000

6 500 000

6 384 574,45

6 384 574,45

05 07 01 05

Põllumajanduseeskirjade kohaldamise kontroll

2

0,—

0,—

05 07 01 06

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

2

– 272 000 000

– 272 000 000

– 310 000 000

– 310 000 000

– 115 070 185,91

– 115 070 185,91

05 07 01 07

Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 07 01 10

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

05 07 01 11

Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 05 07 01 — Vahesumma

 

– 265 500 000

– 265 500 000

– 303 500 000

– 303 500 000

– 108 685 611,46

– 108 685 611,46

05 07 02

Vaidluste lahendamine

2

3 000 000

3 000 000

3 000 000

3 000 000

35 471 903,99

35 471 903,99

 

Peatükk 05 07 — Kogusumma

 

– 262 500 000

– 262 500 000

– 300 500 000

– 300 500 000

–73 213 707,47

–73 213 707,47

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva peatüki iga punkti kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 07 01   Põllumajanduskulude kontroll

05 07 01 01   Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Liikmesriikide maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

0,—

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 136/66/EMÜ, 22.september 1966, õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta (EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 154/75, 21. jaanuar 1975, mis käsitleb oliiviregistri sisseseadmist oliiviõli tootvates liikmesriikides (EÜT L 19, 24.1.1975, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/86, 24. juuli 1986, millega seatakse sisse ühenduse viinamarjaistandusregister (EÜT L 208, 31.7.1986, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 723/97, 22. aprill 1997, liikmesriikide tegevusprogrammide elluviimise kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu kulude kontrolli alal (EÜT L 108, 25.4.1997, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

05 07 01 02   Järelevalve- ja ennetusmeetmed – Euroopa Liidu otsetoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 500 000

6 500 000

6 384 574,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud kaugseire läbiviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 165/94, 24. jaanuar 1994, mis käsitleb kaugseire abil toimuva kontrolli ühendusepoolset kaasfinantseerimist (EÜT L 24, 29.1.1994, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

05 07 01 05   Põllumajanduseeskirjade kohaldamise kontroll

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2262/84, 17. juuli 1984, milles sätestatakse erimeetmed oliiviõli suhtes (EÜT L 208, 3.8.1984, lk 11).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3220/84, 13. november 1984, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala (EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1).

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 1538/91, 5. juuni 1991, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/92, 23. juuli 1992, mis käsitleb lambarümpade ühenduse liigitusskaalat ja määratleb ühenduse värskete või külmutatud lambarümpade standardkvaliteedi (EÜT L 214, 30.7.1992, lk 1).

Komisjoni määrus (EMÜ) nr 461/93, 26. veebruar 1993, millega kehtestatakse ühenduse lambarümpade liigitusskaala üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 49, 27.2.1993, lk 70).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2200/96, 28. oktoober 1996, puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1493/1999, 17. mai 1999, veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1183/2006, 24. juuli 2006, ühenduse täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimisskaala kohta (ELT L 214, 4.8.2006, lk 1).

05 07 01 06   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses ühiste halduskuludega EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

– 272 000 000

– 310 000 000

– 115 070 185,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 17 (mis käsitleb igakuiste maksete vähendamist seoses maksetähtaegadest mittekinnipidamisega), artikli 17a ja artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 07   Eelmiste aastate ühiste halduskulude raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll EAGGFi tagatisrahastu (varasemad meetmed) ja EAGFi raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999, 17. mai 1999, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 10   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 30 lõike 1 kohaselt tehtud otsustest tulenevate kulude katteks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 01 11   Eelmiste aastate raamatupidamisarvestuse nõuetekohasuse kontroll seoses maaelu arengu programmidega EAFRD raames

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt tehtud otsustest, kui need on liikmesriikide kasuks. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise põhimõte on ette nähtud finantsmääruse artikli 53b lõikega 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

05 07 02   Vaidluste lahendamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000 000

3 000 000

35 471 903,99

Märkused

Artikkel sisaldab vajaduse korral eraldist selliste (positiivsete või negatiivsete) kulude rahastamiseks, mille eest komisjon peab hakkama vastutama tulenevalt kohtu otsusest, sealhulgas kahjunõuete ja intresside tasumine.

Samuti on see ette nähtud kulude rahastamiseks, mida komisjon võib teha vastavalt nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 595/91 (eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel ja infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11)) artikli 7 lõikele 2.

PEATÜKK 05 08 —   PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

05 08

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

05 08 01

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)

2

14 232 532

12 435 305

13 981 000

13 620 586

13 507 224,42

12 736 416,30

05 08 02

Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud

2

550 000

515 379

15 100 000

10 850 000

15 249 940,72

16 295 939,95

05 08 03

Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine

2

1 460 000

1 505 749

1 460 000

1 749 000

1 459 912,02

3 216 875,64

05 08 06

Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus

2

8 000 000

8 000 000

8 000 000

8 000 000

7 579 644,12

7 579 644,12

05 08 09

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi

2

1 490 000

1 490 000

2 050 000

2 050 000

346 954,50

346 954,50

05 08 10

Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas

2

1 500 000

750 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 05 08 — Kogusumma

 

27 232 532

24 696 433

40 591 000

36 269 586

38 143 675,78

40 175 830,51

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võib tulude koondarvestuse artiklisse 6 7 0 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

05 08 01   Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 232 532

12 435 305

13 981 000

13 620 586

13 507 224,42

12 736 416,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud kindlasummaliste tasude ning põllumajandusliku raamatupidamise andmete kogumiseks, töötlemiseks, analüüsiks, avaldamiseks ja levitamiseks ning tulemuste analüüsimiseks mõeldud vahendite arendamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 79/65/EMÜ, 15. juuni 1965, millega luuakse Euroopa Majandusühenduse põllumajandustootjate tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse Euroopa Ühenduse põllumajanduslike majapidamiste tulusid ja majandustegevust käsitlevate raamatupidamisandmete kogumise võrk (kodifitseeritud versioon) (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27).

05 08 02   Põllumajandusettevõtete struktuuri uuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

550 000

515 379

15 100 000

10 850 000

15 249 940,72

16 295 939,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu struktuuride seireks vajalike statistiliste uuringute, sealhulgas Eurofarmi andmebaasi rahastamiseks vajalike osamaksete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88, 29. veebruar 1988, põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut (ELT L 321, 1.12.2008, lk 14).

05 08 03   Põllumajandusuuringute süsteemide ümberkorraldamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 460 000

1 505 749

1 460 000

1 749 000

1 459 912,02

3 216 875,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste summade rahastamiseks:

kulud, mis on seotud liidu põllumajandusstatistika süsteemide täiustamisega;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad andmebaaside ostmise ja kasutamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad põllumajandussektori modelleerimisega, turu- ja põllumajandusstruktuuri suundumusi käsitlevate lühiajaliste ja keskmise tähtajaga prognoosidega ning tulemuste levitamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad kaugseire, piirkondlike valimite ja agrometeoroloogiliste mudelite põllumajandusstatistikas rakendamisega seotud teenuste eest tasumist;

toetused, lepingulised kulud ja kulud, mis hõlmavad tasu põllumajanduspoliitikaalase majandusanalüüsi tegemise ja sellekohaste näitajate väljatöötamisega seotud teenuste eest.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu otsus 96/411/EÜ, 25. juuni 1996, ühenduse põllumajandusstatistika täiustamise kohta (EÜT L 162, 1.7.1996, lk 14).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1445/2000/EÜ, 22. mai 2000, aerofotograafia ja kaugseire tehnikate rakendamise kohta põllumajandusstatistikas 1999–2003 (EÜT L 163, 4.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2008, 21. jaanuar 2008, meetmete kohta, mida komisjonil tuleb aastatel 2008–2013 võtta ühise põllumajanduspoliitika raames loodud kaugseire rakenduste kaudu (ELT L 25, 30.1.2008, lk 1).

05 08 06   Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 000 000

8 000 000

7 579 644,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitika alase teavitustegevuse meetmete rahastamiseks liidu poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 814/2000 artiklile 1.

Meetmed võivad olla järgmised:

eelkõige põllumajandustootjate organisatsioonide, maaelu arengu organisatsioonide, tarbijate ühenduste ja keskkonnakaitseühingute esitatud aastased tööprogrammid,

eelkõige liikmesriikide ametivõimude, meedia ja ülikoolide esitatud erimeetmed,

komisjoni algatusel rakendatud meetmed,

peretalundust edendavad toimingud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 814/2000, 17. aprill 2000, ühise põllumajanduspoliitikaga seotud teavitamismeetmete kohta (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 7).

05 08 09   Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 490 000

2 050 000

346 954,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 5 punktide a–d kohaste kulude katmiseks.

Sellest rahastatakse ka liidu piiridel tehtaval DNA-analüüsil põhineva liidu kontrollisüsteemi loomist vastavalt järgmistele rahvusvahelistele lepingutele:

nõukogu otsus 2004/617/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja India vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 17),

nõukogu otsus 2004/618/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 23).

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1) artiklis 138 on sätestatud, et nullmääraga imporditollimaksuga võib importida ainult eespool nimetatud lepingutes loetletud basmati riisi sorte.

Assigneeringut võib kasutada ka järgmiste kulude katmiseks:

kolmandate riikide mahepõllumajanduslike toodete standardite analüüsi ja kontrolliga seotud kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 VI jaotisele;

uuringuga „Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas” soetud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

05 08 10   Katseprojekt – Lõpptarbija kulude hindamine seoses liidu õigusaktide järgimisega keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti käivitamiseks, et hinnata talupidajate tegelikke kulusid, mis tulenevad liidu õigusaktide järgimisest keskkonna, loomade heaolu ja toiduohutuse valdkonnas ning mis ületavad imporditavatele toodetele seatud standardid. Nimetatud õigusaktid hõlmavad muu hulgas 18 määrust ja direktiivi, mis toetavad nõuetele vastavuse süsteemi, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena (GAEC) määratletud standardeid, mis moodustavad ka osa nõuetele vastavusest.

Assigneeringut on kavas kasutada laiaulatusliku uuringu tegemiseks, et hinnata eespool nimetatud nõuetele vastavusega seotud kulusid kõigis liikmesriikides, kuna nimetatud kulud võivad liikmesriigiti ja isegi liikmesriigi erinevate piirkondade vahel erineda tulenevalt ilmastikulistest, geoloogilistest, tootmise ja majandusega seotud ning sotsiaalsetest teguritest. Uuringu peaks tegema tunnustatud teadusinstituut või teadusinstituutide konsortsium.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 06

LIIKUVUS JA TRANSPORT

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 01

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

66 401 381

66 401 381

77 359 540

77 359 540

126 900 638,53

126 900 638,53

Reservid (40 01 40)

25 609

25 609

119 318

119 318

 

 

 

66 426 990

66 426 990

77 478 858

77 478 858

126 900 638,53

126 900 638,53

06 02

SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

190 521 970

154 321 562

188 529 360

159 809 910

187 976 285,55

146 872 532,46

06 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

1 228 200 000

856 961 098

1 048 846 000

900 000 000

927 890 764,60

822 847 021,23

06 06

TRANSPORDIALANE UURIMISTEGEVUS

61 560 000

64 119 734

92 662 154

86 872 280

104 434 434,61

79 899 913,38

 

Jaotis 06 — Kogusumma

1 546 683 351

1 141 803 775

1 407 397 054

1 224 041 730

1 347 202 123,29

1 176 520 105,60

Reservid (40 01 40)

25 609

25 609

119 318

119 318

 

 

 

1 546 708 960

1 141 829 384

1 407 516 372

1 224 161 048

1 347 202 123,29

1 176 520 105,60

PEATÜKK 06 01 —   LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

06 01

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

06 01 01

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

33 693 906

42 511 899

85 927 578,13

Reservid (40 01 40)

 

25 609

119 318

 

 

 

33 719 515

42 631 217

85 927 578,13

06 01 02

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

06 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 412 110

2 574 314

4 956 283,61

06 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 733 901

3 344 768

6 652 331,14

 

Artikkel 06 01 02 — Vahesumma

 

5 146 011

5 919 082

11 608 614,75

06 01 03

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

2 441 464

3 108 824

6 746 285,75

06 01 04

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

06 01 04 01

Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

1.1

110 000

250 000

100 691,—

06 01 04 02

Transport – Halduskorralduskulud

1.1

800 000

900 000

712 665,80

06 01 04 04

Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

1.1

3 300 000

3 800 000

3 922 670,76

06 01 04 07

Transpordikasutajate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

1.1

10 000

25 000

0,—

06 01 04 09

Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

1.1

500 000

600 000

500 000,—

06 01 04 31

Üleeuroopalised transpordivõrgud – Rakendusamet

1.1

9 900 000

9 794 000

8 855 000,—

06 01 04 32

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

1.1

1 555 000

1 425 000

1 405 000,—

 

Artikkel 06 01 04 — Vahesumma

 

16 175 000

16 794 000

15 496 027,56

06 01 05

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

06 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

5 200 000

5 144 417

3 919 658,40

06 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

2 900 000

2 538 825

2 380 528,08

06 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

845 000

1 342 493

821 945,86

 

Artikkel 06 01 05 — Vahesumma

 

8 945 000

9 025 735

7 122 132,34

 

Peatükk 06 01 — Kogusumma

 

66 401 381

77 359 540

126 900 638,53

Reservid (40 01 40)

 

25 609

119 318

 

 

 

66 426 990

77 478 858

126 900 638,53

06 01 01   Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

06 01 01

33 693 906

42 511 899

85 927 578,13

Reservid (40 01 40)

25 609

119 318

 

Kogusumma

33 719 515

42 631 217

85 927 578,13

Märkused

Endine artikkel 06 01 01 (osaliselt)

06 01 02   Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

06 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 412 110

2 574 314

4 956 283,61

Märkused

Endine punkt 06 01 02 01 (osaliselt)

06 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 733 901

3 344 768

6 652 331,14

Märkused

Endine punkt 06 01 02 11 (osaliselt)

06 01 03   Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 441 464

3 108 824

6 746 285,75

Märkused

Endine artikkel 06 01 03 (osaliselt)

06 01 04   Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

06 01 04 01   Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

110 000

250 000

100 691,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 06 ja 06 02 07.

06 01 04 02   Transport – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

800 000

900 000

712 665,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 02 03.

06 01 04 04   Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 300 000

3 800 000

3 922 670,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 03 01, 06 03 03 ja 06 03 05.

06 01 04 07   Transpordikasutajate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000

25 000

0,—

Märkused

Endine punkt 06 01 04 07 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 06 02 11.

06 01 04 09   Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

600 000

500 000,00

Märkused

Endine punkt 06 01 04 09 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teabe ja trükistega, millel on otsene seos transpordi, samuti transpordikasutajate ohutuse ning kaitsmisega seotud eesmärkide saavutamisega.

Õiguslik alus

Vt artiklid 06 02 03 ja 06 02 11.

06 01 04 31   Üleeuroopalised transpordivõrgud – Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 900 000

9 794 000

8 855 000,00

Märkused

Assigneeringu näol on tegemist toetusega Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti personali- ja halduskulude katmiseks.

Rakendusameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2007/60/EÜ, 26. oktoober 2006, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (ELT L 32, 6.2.2007, lk 88).

Komisjoni otsus K(2007) 5282, 5. november 2007, milles käsitletakse üleeuroopaliste transpordivõrkude valdkonda toetavate ühenduse programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametile delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 04 32   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 555 000

1 425 000

1 405 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja halduskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega programmis „Marco Polo II”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

06 01 05   Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

06 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 200 000

5 144 417

3 919 658,40

Märkused

Endine punkt 06 01 05 01 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

06 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 900 000

2 538 825

2 380 528,08

Märkused

Endine punkt 06 01 05 02 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

06 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

845 000

1 342 493

821 945,86

Märkused

Endine punkt 06 01 05 03 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 06 02 —   SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 02

SISE-, ÕHU- JA MERETRANSPORT

06 02 01

Euroopa Lennundusohutusamet

06 02 01 01

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

26 282 390

26 282 390

25 595 200

25 595 200

20 063 232,—

20 063 232,—

06 02 01 02

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

1.1

7 033 410

7 033 410

7 283 800

7 283 800

13 798 728,—

13 798 728,—

 

Artikkel 06 02 01 — Vahesumma

 

33 315 800

33 315 800

32 879 000

32 879 000

33 861 960,—

33 861 960,—

06 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

06 02 02 01

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

21 734 000

21 734 000

21 449 360

21 449 360

22 550 000,—

21 865 257,45

06 02 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

1.1

5 962 170

5 962 170

10 500 000

9 816 050

6 885 000,—

6 652 894,87

06 02 02 03

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

1.1

23 000 000

23 000 000

20 500 000

17 500 000

18 900 000,—

21 827 181,66

 

Artikkel 06 02 02 — Vahesumma

 

50 696 170

50 696 170

52 449 360

48 765 410

48 335 000,—

50 345 333,98

06 02 03

Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused

1.1

15 735 000

14 949 210

15 176 000

15 000 000

16 456 484,71

10 788 725,90

06 02 06

Programm „Marco Polo II”

1.1

64 200 000

26 661 012

62 265 000

30 000 000

66 931 223,56

21 044 772,50

06 02 07

Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

1.1

p.m.

1 904 358

p.m.

5 000 000

0,—

8 447 499,29

06 02 08

Euroopa Raudteeagentuur

06 02 08 01

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

16 537 000

16 537 000

15 967 030

15 967 030

15 800 000,—

15 800 000,—

06 02 08 02

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

1.1

7 838 000

7 838 000

7 292 970

7 292 970

5 200 000,—

5 200 000,—

 

Artikkel 06 02 08 — Vahesumma

 

24 375 000

24 375 000

23 260 000

23 260 000

21 000 000,—

21 000 000,—

06 02 11

Transpordi turvalisus

1.1

2 200 000

2 190 012

2 500 000

2 250 000

1 391 617,28

1 209 783,99

06 02 12

Katseprojekt – Üleeuroopalise teedevõrgu turvalisus

1.1

p.m.

1 655 500

0,—

174 456,80

06 02 13

Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine liidu kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)

1.1

230 000

1 000 000

0,—

0,—

 

Peatükk 06 02 — Kogusumma

 

190 521 970

154 321 562

188 529 360

159 809 910

187 976 285,55

146 872 532,46

06 02 01   Euroopa Lennundusohutusamet

06 02 01 01   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 282 390

26 282 390

25 595 200

25 595 200

20 063 232,00

20 063 232,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Lennundusohutusameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

06 02 01 02   Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 033 410

7 033 410

7 283 800

7 283 800

13 798 728,00

13 798 728,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ainult ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2011. aastal on kokku 34 399 167 eurot. Eelarvesse kantud 33 315 800 euro suurusele summale lisatakse 1 083 367 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006, 16. mai 2006, Euroopa Lennundusohutusameti töömeetodite kohta seoses standardimiskontrollide korraldamisega (ELT L 129, 17.5.2006, lk 10).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 768/2006, 19. mai 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/36/EÜ ühenduse lennujaamu kasutavate õhusõidukite ohutust käsitleva teabe kogumise ja vahetamise ning teabesüsteemi haldamise osas (ELT L 134, 20.5.2006, lk 16).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).

06 02 02   Euroopa Meresõiduohutuse Amet

06 02 02 01   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 734 000

21 734 000

21 449 360

21 449 360

22 550 000,00

21 865 257,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Alusaktid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2010. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 (lõplik)).

06 02 02 02   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 962 170

5 962 170

10 500 000

9 816 050

6 885 000,00

6 652 894,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3), välja arvatud saastetõrjemeetmete kulud (vt allpool).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/35/EÜ, 7. september 2005, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 255, 30.9.2005, lk 11).

Alusaktid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2010. aasta määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 lõplik).

06 02 02 03   Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 000 000

23 000 000

20 500 000

17 500 000

18 900 000,00

21 827 181,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude rahastamiseks, mis on seotud seadmetega varustatud saastetõrjelaevade prahtimisega laevade põhjustatud juhusliku või tahtliku merereostusega võitlemiseks, tehniliste eriseadmetega, satelliidifotodega tegeleva asutuse moodustamise ning tegutsemisega, reostustõrjeseadmete ja -meetodite täiustamist käsitlevate uuringute ja uurimisprojektidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu kogutoetus ametile 2011. aastal on kokku 54 936 150 eurot. Eelarvesse kantud 50 696 170 euro suurusele summale lisatakse 4 239 980 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1406/2002, 27. juuni 2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2038/2006, 18. detsember 2006, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta (ELT L 394, 30.12.2006, lk 1.)

Alusaktid

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) […/….], millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet (KOM(2010) 611 lõplik).

06 02 03   Euroopa transpordipoliitika toetusmeetmed ja reisijate õigused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 735 000

14 949 210

15 176 000

15 000 000

16 456 484,71

10 788 725,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja liidu ühise transpordipoliitika analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks kõigi transpordiliikide (sise-, õhu-, mere- ja siseveeteede transport) ja valdkondade puhul (transpordiohutus, transpordi siseturg ja selle rakenduseeskirjad, transpordivõrgu optimeerimine, reisijate õigused ja kaitse kõigi transpordiliikide puhul ning teised transpordiga seotud valdkonnad). Tähtsamad kinnitatud meetmed ja eesmärgid on ette nähtud liidu ühise transpordipoliitika toetamiseks ning muu hulgas selle laiendamiseks kolmandatele riikidele, tehniliseks abiks kõigi transpordiliikide ja valdkondade puhul, erikoolituseks, transpordiohutuse eeskirjade määramiseks, ühise transpordipoliitika edendamiseks, kaasa arvatud Euroopa Liidu toimimise lepingus osutatud üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste kehtestamiseks ja rakendamiseks, reisijate õiguste tugevdamiseks ja kõigi transpordiliikide kaitseks ning olemasolevate reisijate õigusi käsitlevate määruste jõustamiseks, eriti määruste sisu alast teadlikkust suurendava tegevuse kaudu, mis on suunatud nii transpordisektorile kui ka reisivatele inimestele.

Need meetmed peaksid ühendvedude abil edendama ja toetama piiratud liikumisvõimega isikute takistuseta liikumist.

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1), peab komisjon välja töötama lisameetmed määruse tõhusamaks rakendamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14) rakendamine nõuab komisjonile seadusega pandud aruandluskohustuse ning määruse rakendamises osalevate piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste (COTIF) haldusstruktuuride keeruka vastastikuse toime tõttu konkreetset rakendustegevust. Ühe olulise rakendamist toetava meetmena algatas komisjon 2010. aastal reisijate õigusi käsitleva teavituskampaania, mis kestab kaks aastat ja hõlmab kõiki liikmesriike.

Nimetatud tegevust ja eesmärke võib toetada eri tasanditel (kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, üleeuroopalisel ja rahvusvahelisel) kõigi transpordiliikide ja transpordiga seotud valdkondade puhul ning tehnika-, tehnoloogia-, õigusloome, teabe-, keskkonna-, kliima- ja poliitikavaldkonnas ning säästvat arengut silmas pidades.

Lennutransport on olnud pikka aega valdkond, mille kohta tarbijakaitseasutused saavad liidus kõige rohkem kaebusi. Elektrooniliselt tehtavate äritehingute (kasutades Internetti või mobiiltelefoni) arvu suurenemine on põhjustanud Euroopa tarbijakaitsealaste õigusaktide sagedasema rikkumise.

Liidu tarbijate üks peamine kaebus on, et lennujaamades puuduvad tõhusad õiguskaitsevahendid, eriti siis, kui vaidlus tekib lennuettevõtja või muu teenuseosutaja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Euroopa tarbijakaitseasutused ja lennutranspordiasutused peavad seetõttu tegema koostööd, et parandada viivitamata reisijate abistamist ja teavitamist lennujaamades, ning tugevdama valdkonna ühisreguleerimist.

Osa assigneeringutest kasutatakse katseprojekti käivitamiseks, mille eesmärk on luua ühtsele tugikeskusele ja infosüsteemile tuginev lennureisijate integreeritud toetussüsteem liidu lennujaamades, mida kõik Euroopa tasandi sidusrühmad ühiselt kasutavad ja hooldavad. Toetussüsteem annab reisijatele kindluse, et kui nad esitavad kaebuse või teabe saamise taotluse mis tahes liidu lennujaamas, siis seda käsitletakse samal viisil – toe pakkuja on kohalik tarbijakaitseasutus ja seda koordineeritakse liidus juba toimivate teabevõrkude kaudu.

Määruse (EL) nr 1070/2009 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas) artikliga 9b on ette nähtud funktsionaalsete õhuruumiosade süsteemi koordinaatori määramine ja seejärel rakendusakti vastuvõtmine.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

06 02 06   Programm „Marco Polo II”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

64 200 000

26 661 012

62 265 000

30 000 000

66 931 223,56

21 044 772,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad rahvusvaheliste maanteevedude alternatiivseid võimalusi edendava programmi „Marco Polo II” rakendamisest.

Programmi „Marco Polo II” eesmärke püütakse saavutada viie meetmeliigiga:

transpordiliikide ülekandmise meetmed, et lühikese aja jooksul kanda oluline osa maanteetranspordist üle vähem koormatud transpordiliikidele;

katalüütilised meetmed, mis võimaldavad ületada struktuurseid turutõkkeid tänu uute uuenduslike teenuste rakendamisele;

ühised õppemeetmed, et parandada koostööd, jagada oskusteavet ja arendada teadmisi logistika valdkonnas;

merelühisõitudel põhinevate kvaliteetsete logistikateenuste osutamise meetmed ehk nn merekiirteed, mis on võrreldavad kiirteedega;

liikluse vältimise meetmed, mille puhul töötleva tööstuse aktiivne osa ja logistikasüsteemid on ühendatud ühtseks strateegiaks, et arendada säästvat tegevust.

Tegelikult ei ole enamiku uute liikmesriikide transpordiinfrastruktuurivõrgud valmis teenindama pärast laienemist suurenenud kaubavoogusid; sel juhul on parimaks lahenduseks ühendveod, mistõttu programmiga „Marco Polo II” on võimalik jätkata ja tugevdada õnnestunud programmi „Marco Polo I”.

Toetus kaubandustegevusele kaubaveoteenuste turul erineb toetusest, mida pakutakse uurimis- ja arendusprogrammide ja üleeuroopalise võrgu programmi kaudu. „Marco Polo II” ei toeta ümbersuunamisprojekte mitte ainult kombineeritud vedude puhul, vaid kõigis kaubaveoturu segmentides.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Osa assigneeringust kasutatakse läbivaadatud programmi „Marco Polo” ja konkreetse siseveetransporti käsitleva programmi elluviimiseks, võttes arvesse keskkonnahoiualaseid eeliseid, eriomadusi ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kaasnevat kasu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

06 02 07   Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 904 358

p.m.

5 000 000

0,—

8 447 499,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003, 22. juuli 2003, mis käsitleb ühenduse finantsabi andmist kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo programm) (ELT L 196, 2.8.2003, lk 1).

06 02 08   Euroopa Raudteeagentuur

06 02 08 01   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 537 000

16 537 000

15 967 030

15 967 030

15 800 000,00

15 800 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Raudteeagentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

06 02 08 02   Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 838 000

7 838 000

7 292 970

7 292 970

5 200 000,00

5 200 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 25 303 540 eurot. Eelarvesse kantud 24 375 000 euro suurusele summale lisatakse 928 540 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 881/2004, 29. aprill 2004, millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

06 02 11   Transpordi turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 200 000

2 190 012

2 500 000

2 250 000

1 391 617,28

1 209 783,99

Märkused

Endine artikkel 06 07 01

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja sise-, õhu- ja meretranspordi turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks ning muu hulgas kolmandate riikide hõlmamiseks, tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on turvalisuseeskirjade arendamine ja kohaldamine transpordi valdkonnas ja eelkõige

meetmed takistamaks pahatahtlikke tegusid transpordivaldkonnas, pöörates tähelepanu eelkõige ohtlike kaupade veole ja infrastruktuurile;

transpordi turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

transpordisektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

liikmesriikides transpordi turvalisuse valdkonnas võetud meetmete jälgimine kõikide transpordiliikide puhul;

rahvusvaheline transpordi turvalisuse koordineerimine;

transpordi turvalisuse uurimise toetamine.

Assigneering on eelkõige ette nähtud ka sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude rahastamiseks, mis kontrolliks liikmesriikide lennujaama- ja sadamarajatiste turvalisust, ning kõnealuste meetmete laiendamiseks kolmandatele riikidele. Need kulud hõlmavad komisjoni inspektorite päevarahasid ja reisikulusid ning liikmesriikide inspektorite kulusid vastavalt liidu õigusaktidele. Neile kuludele tuleb lisada eelkõige kulud, mis on seotud inspektorite koolitamise, ettevalmistavate kohtumiste ja inspekteerimiseks vajalike tarvikutega.

Toetus on vajalik eelkõige selleks, et võidelda õnnetuste eriliste põhjustega, nagu veoautode katustelt alla kukkuv lumi ja jää, ning et tagada kutselistele autojuhtidele tervishoid kodust kaugel teel olles.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni eelisõigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.4.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 310, 25.11.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade sisseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

06 02 12   Katseprojekt – Üleeuroopalise teedevõrgu turvalisus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 655 500

0,—

174 456,80

Märkused

Endine artikkel 06 07 02

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks seoses üleeuroopalise autotranspordivõrgu turvalisuse katseprojektiga, mis hõlmab kogu Euroopas valvatavate veoautoparklate loomist peamiste autotransporditeede ääres, ning turvaliste veoautoparklate sertifitseerimise vahendi loomist, nt „sinise lipu” abil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

06 02 13   Ettevalmistav tegevus – Piiriülese liikluse soodustamine liidu kirdeosa välispiiridel asuvates piiripunktides (liiklusohutuse ja turvalisuse aspekt)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

230 000

1 000 000

0,—

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 07 05

Assigneering on mõeldud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust, mille eesmärk on aidata kaasa piiriülese liikluse turvalisuse ja ohutuse edendamisele kolmes liidu kirdeosa välispiiril asuvas piiripunktis, luues veoautodele kuni kolm turvalist parkimisala, et parandada liiklusohutust, autojuhtide ja veolasti turvalisust ning tegeleda keskkonnaalaste ja sotsiaalprobleemidega, mida pikad veoautode järjekorrad piiripunktides tekitavad.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 06 03 —   ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

06 03 01

Üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

1.1

38 087 160

150 000 000

0,—

251 916 879,26

06 03 03

Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele

1.1

1 178 200 000

771 264 988

998 846 000

725 000 000

927 890 764,60

570 930 141,97

06 03 05

SESARi ühisettevõte

1.1

50 000 000

47 608 950

50 000 000

25 000 000

0,—

0,—

 

Peatükk 06 03 — Kogusumma

 

1 228 200 000

856 961 098

1 048 846 000

900 000 000

927 890 764,60

822 847 021,23

06 03 01   Üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

38 087 160

150 000 000

0,—

251 916 879,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmiga seotud varasemate kohustuste katmiseks.

See on ette nähtud kuni 31. detsembrini 2006 võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002, 21. mai 2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo (EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2001) 2654, 19. september 2001, millega kehtestatakse üleeuroopalisele transpordivõrgule ühenduse rahalise abi andmise mitmeaastane näidisprogramm aastateks 2001–2006.

06 03 03   Rahaline toetus üleeuroopalise transpordivõrguga seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 178 200 000

771 264 988

998 846 000

725 000 000

927 890 764,60

570 930 141,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et luua üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) ja seda arendada, sest seda peetakse siseturu nõuetekohasel toimimisel ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel võtmetähtsusega poliitikaks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 170, 171 ja 172). Toetust antakse otsuses nr 661/2010/EL kindlaksmääratud ühist huvi pakkuvate projektide kaasfinantseerimisena.

Eesmärgid on järgmised:

aidata määrata ühist huvi pakkuvad projektid, viies miinimumini ebaselged või vastuolulised sätted, mis käsitlevad ühiste huvide deklaratsioone ja keskkonnaalaste õigusaktide kohustuslikku kohaldamist;

kiirendada ühist huvi pakkuvate TEN-T projektide rakendamist liikmesriikides, keskendudes lühiajaliselt TEN-T raudteeprojektides olemasolevale infrastruktuurile, eelkõige seal, kus selliste projektide elluviimisega on juba alustatud, et muuta transpordikoridorid toimivamaks ja tõhusamaks ning mitte lihtsalt oodata nendes koridorides väga suurte projektide arengut pikemas perspektiivis;

saada eelkõige teostatavusuuringute abil üle rahalistest takistustest, mis võivad segada projekti käivitamist;

toetada erakapitali osalust projektide rahastamises ning avalik-õigusliku ja erasektori koostööd;

tagada projektide rahastamise parem kord, vähendades paindlike sekkumisvahendite abil võimalikult suures ulatuses riikliku rahastamise kasutust;

valida näited piirkondlike piiriüleste, likvideeritud või kasutuselt kõrvaldatud raudteeühenduste hulgast, eelistades esmajoones selliseid ühendusi, mida oleks võimalik ühendada TEN-Tga.

Euroopa raudteeliikluse juhtimise süsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu kaasrahastamine peab olema eriti prioriteetne.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata riikidevahelistele raudteeprojektidele, mis aitavad kaasa paremate ühenduste loomisele vanade ja uute liikmesriikide vahel ning Euroopa taasühendamisele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2007) 6382, 17. detsember 2007, koostöölepingu sõlmimise kohta komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel seoses TEN-T projektide laenutagamisvahenditega.

06 03 05   SESARi ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

50 000 000

47 608 950

50 000 000

25 000 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamisega seotud tegevusteks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL, 7. juuli 2010, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta (ELT L 204, 5.8.2010, lk 1).

PEATÜKK 06 06 —   TRANSPORDIALANE UURIMISTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

06 06

TRANSPORDIALANE UURIMISTEGEVUS

06 06 02

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

06 06 02 01

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

1.1

p.m.

7 807 868

36 062 154

19 106 500

46 665 100,75

31 470 626,44

06 06 02 02

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

2 960 000

1 656 791

2 900 000

1 740 000

2 969 600,—

0,—

06 06 02 03

SESARi ühisettevõte

1.1

58 600 000

47 608 950

53 700 000

40 000 000

52 736 000,—

13 552 000,—

 

Artikkel 06 06 02 — Vahesumma

 

61 560 000

57 073 609

92 662 154

60 846 500

102 370 700,75

45 022 626,44

06 06 04

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 936 447,32

2 184 445,46

06 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine

06 06 05 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

780 780

25 614,06

2 545 711,04

06 06 05 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

7 046 125

25 245 000

101 672,48

30 147 130,44

 

Artikkel 06 06 05 — Vahesumma

 

7 046 125

26 025 780

127 286,54

32 692 841,48

 

Peatükk 06 06 — Kogusumma

 

61 560 000

64 119 734

92 662 154

86 872 280

104 434 434,61

79 899 913,38

Märkused

Kõnealused märkused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Neid assigneeringuid kasutatakse Euroopa Ühenduse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Selle elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu liidus, muuta Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning parandada nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse kirjendatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad, muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja meetmed, mida on vaja liidu teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa tasandil teaduslikus ja tehnilises uurimistöös osalevatelt riikidelt saadavad tulud kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ja nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Liiduväliste asutuste osamaksetest saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 06 06 04.

06 06 02   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

06 06 02 01   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

7 807 868

36 062 154

19 106 500

46 665 100,75

31 470 626,44

Märkused

Endine punkt 06 06 02 01 (osaliselt)

Uurimismeetmete eesmärk peaks olema aidata kaasa eelistuste muutumisele raudteetranspordi, ühistranspordi, mittemotoriseeritud liikumise (jalgrattasõit/jalgsikäik) ja veeteede kasuks ning transpordi ohutusele. Uurimismeetmed peaksid põhinema lähenemisviisil, mis hõlmab koostalitlusvõimet, ühendvedusid, ohutust ja säästva arengu integreerimist transpordialastesse uuringutesse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 11).

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

kõigi maismaatranspordi liikide (raudtee-, maantee- ja siseveetransport) jaoks keskkonnasõbralike ja konkurentsivõimeliste transpordivahendite ja transpordisüsteemide väljatöötamine (sealhulgas linnaliiklusega seostuvad säästvad ühendvedudega liikumisahelad, mis sisaldavad jalgrattasõitu, jalgsi käimist, ühissõidukite kasutamist, autode ühiskasutust ja kaasasõidu võimalust);

keskendumine teadusuuringutele sellistes valdkondades nagu liikluse vältimine, transpordist tingitud kliimamuutus, transpordi väliskulude täpsema arvutamise meetodid ning liikumispuudega inimeste juurdepääs transpordivahenditele ja infrastruktuurile;

ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamine seoses Clean Sky projektidega, mille eesmärk on vähendada kütusetarbimist ja õhusõidukite põhjustatud kliimamuutust, arvestades kondensatsioonijälgede võimalikku mõju kliimale;

eri transpordiliikide ümberkorraldamine ja integreerimine;

raudtee-, maantee- ja meretranspordi tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmine;

Euroopa säästva transpordi poliitika toetamine, seades prioriteediks saavutada selles valdkonnas 2020. aastaks liidu eesmärgid, mis hõlmavad CO2-heite vähendamist 20 % ja naftatarbimise vähendamist 30 %.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

06 06 02 02   Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 960 000

1 656 791

2 900 000

1 740 000

2 969 600,00

0,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: püüda saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

06 06 02 03   SESARi ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

58 600 000

47 608 950

53 700 000

40 000 000

52 736 000,00

13 552 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühtse Euroopa õhuruumi poliitika (SESAR) tehnoloogiaosa rakendamisega seotud tegevusteks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 219/2007, 27. veebruar 2007, ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks (ELT L 64, 2.3.2007, lk 1).

06 06 04   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 936 447,32

2 184 445,46

Märkused

Endine artikkel 06 06 04 (osaliselt)

Assigneering katab kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

06 06 05   Varasemate programmide lõpuleviimine

06 06 05 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

780 780

25 614,06

2 545 711,04

Märkused

Endine punkt 06 06 05 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

06 06 05 02   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 046 125

25 245 000

101 672,48

30 147 130,44

Märkused

Endine punkt 06 06 05 02 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADILE

LIIKUVUSE JA TRANSPORDI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 07

KESKKOND JA KLIIMAMEETMED

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 01

KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

93 845 213

93 845 213

90 128 504

90 128 504

90 162 181,74

90 162 181,74

Reservid (40 01 40)

44 853

44 853

164 898

164 898

 

 

 

93 890 066

93 890 066

90 293 402

90 293 402

90 162 181,74

90 162 181,74

07 02

ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED

3 150 000

3 785 230

4 300 000

6 100 000

2 833 370,48

6 072 096,16

07 03

LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

349 105 327

274 350 327

325 643 000

239 218 000

335 692 435,44

240 684 608,53

07 11

ÜLEILMSED KLIIMAMEETMED

850 000

809 352

700 000

955 000

678 095,93

748 427,83

07 12

LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

17 600 000

15 000 000

10 970 000

9 000 000

9 082 417,85

6 185 048,31

07 13

KLIIMAMEETMETE RAKENDAMINE JA INNOVATSIOON

6 000 000

2 500 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

15 000 000

5 000 000

 

 

 

6 000 000

2 500 000

15 000 000

5 000 000

 

 

 

Jaotis 07 — Kogusumma

470 550 540

390 290 122

431 741 504

345 401 504

438 448 501,44

343 852 362,57

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 853

44 853

15 164 898

5 164 898

 

 

 

470 595 393

390 334 975

446 906 402

350 566 402

438 448 501,44

343 852 362,57

PEATÜKK 07 01 —   KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

07 01

KESKKONNA JA KLIIMAMEETMETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

07 01 01

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

59 013 025

58 751 220

58 143 143,38

Reservid (40 01 40)

 

44 853

164 898

 

 

 

59 057 878

58 916 118

58 143 143,38

07 01 02

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

07 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

6 363 683

5 444 113

5 652 939,76

07 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

6 292 416

6 336 791

6 537 950,79

 

Artikkel 07 01 02 — Vahesumma

 

12 656 099

11 780 904

12 190 890,55

07 01 03

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

4 276 089

4 296 380

4 565 255,33

07 01 04

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

07 01 04 01

„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud

2

15 800 000

13 800 000

13 829 333,99

07 01 04 04

Osalemine rahvusvahelises keskkonna- ja kliimaalases tegevuses – Halduskorralduskulud

4

300 000

300 000

233 558,64

07 01 04 05

Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine – Halduskorralduskulud

2

1 800 000

1 200 000

1 199 999,85

 

Artikkel 07 01 04 — Vahesumma

 

17 900 000

15 300 000

15 262 892,48

 

Peatükk 07 01 — Kogusumma

 

93 845 213

90 128 504

90 162 181,74

Reservid (40 01 40)

 

44 853

164 898

 

 

 

93 890 066

90 293 402

90 162 181,74

07 01 01   Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

07 01 01

59 013 025

58 751 220

58 143 143,38

Reservid (40 01 40)

44 853

164 898

 

Kogusumma

59 057 878

58 916 118

58 143 143,38

07 01 02   Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

07 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 363 683

5 444 113

5 652 939,76

07 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 292 416

6 336 791

6 537 950,79

07 01 03   Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 276 089

4 296 380

4 565 255,33

07 01 04   Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

07 01 04 01   „LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 800 000

13 800 000

13 829 333,99

Märkused

Endine punkt 07 01 04 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmi „LIFE +” raames projektide valiku ning väljavalitud projektide (sealhulgas tegevustoetust saavate valitsusväliste organisatsioonide projektid) järelevalve, hindamise ja auditeerimise ning programmi „LIFE III” alusel toetatavate projektide järelevalve, hindamise ja auditeerimisega seotud tehnilise abi kulud,

trükised ja muu tegevus „LIFE'i” ja „LIFE +” projektide tulemuste ja heade tavade levitamiseks, et toetada nende projektide jätkusuutlikkust, ning ekspertide ja projektitoetuse saajate kohtumised (teave projektide haldamise, koostöövõrkude loomise, tulemuste jagamise ja heade tavade kohta),

infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi kommunikatsiooniks, projektide valimiseks, järelevalveks ning nende kohta aruannete esitamiseks ja tulemuste levitamiseks,

selliste infotehnoloogiasüsteemide arendamine, hooldamine, käitamine ja IT-tugi (riist- ja tarkvara ning hooldus), millel on otsene seos programmi poliitiliste eesmärkide saavutamisega ja mis on vastastikku kasulikud nii komisjonile, toetuse saajatele kui ka sidusrühmadele,

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, hindamise, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ning mis ei hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud toetuse saajatele ja komisjonile.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses Euroopa Liidu programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 03 07.

07 01 04 04   Osalemine rahvusvahelises keskkonna- ja kliimaalases tegevuses – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

300 000

233 558,64

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 02 01.

07 01 04 05   Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 800 000

1 200 000

1 199 999,85

Märkused

Endine punkt 07 01 04 01 (osaliselt)

See programmi „LIFE +” assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

selliste infotehnoloogiasüsteemide hooldamine, käitamine ja IT-tugi (riist- ja tarkvara ning teenused), millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega kliimameetmete valdkonnas (eelkõige ühenduse sõltumatu tehingute register (CITL) ja IT-süsteemid, mis on seotud osoonikihi kaitsmist käsitlevate õigusaktide rakendamisega),

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, hindamise, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi „LIFE +” eesmärkide saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud kliimameetmetega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ning mis ei hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud toetuse saajatele ja komisjonile.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 07 12 01.

PEATÜKK 07 02 —   ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 02

ÜLEMAAILMSED KESKKONNAKÜSIMUSED

07 02 01

Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses

4

2 150 000

2 047 185

2 300 000

2 300 000

1 833 370,48

2 505 606,20

07 02 02

Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool liidu territooriumi

4

238 045

1 000 000

0,—

3 066 489,96

07 02 03

Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

4

500 000

p.m.

800 000

1 000 000,—

500 000,—

07 02 04

Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

4

1 000 000

1 000 000

2 000 000

2 000 000

 

 

 

Peatükk 07 02 — Kogusumma

 

3 150 000

3 785 230

4 300 000

6 100 000

2 833 370,48

6 072 096,16

07 02 01   Osalemine mitmepoolses ja rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 150 000

2 047 185

2 300 000

2 300 000

1 833 370,48

2 505 606,20

Märkused

Endine artikkel 07 02 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, mille osaline liit on, ning ettevalmistavaid töid seoses tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, millesse liit on kaasatud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Nõukogu otsus 77/585/EMÜ, 25. juuli 1977, millega sõlmitakse Vahemere saastekaitse konventsioon ja koostatakse laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tuleneva Vahemere saaste vältimist käsitlev protokoll (EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1).

Nõukogu otsus 81/462/EMÜ, 11. juuni 1981, piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).

Nõukogu otsus 82/72/EMÜ, 3. detsember 1981, Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1).

Nõukogu otsus 82/461/EMÜ, 24. juuni 1982, metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10) ja sellega seotud lepingud.

Nõukogu otsus 84/358/EMÜ, 28. juuni 1984, naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7).

Nõukogu otsus 86/277/EMÜ, 12. juuni 1986, õhusaasteainete piiriülese kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) pikaajalist rahastamist käsitleva 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolli sõlmimise kohta (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 93/98/EMÜ, 1. veebruar 1993, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva konventsiooni (Baseli konventsiooni) ühenduse nimel sõlmimise kohta (EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 93/550/EMÜ, 20. oktoober 1993, Atlandi kirdeosas rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 28.10.1993, lk 20).

Nõukogu otsus 93/626/EMÜ, 25. oktoober 1993, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

Nõukogu otsus 94/156/EÜ, 21. veebruar 1994, ühenduse ühinemise kohta 1974. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon) (EÜT L 73, 16.3.1994, lk 1).

Nõukogu 27. juuni 1997. aasta otsus piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ühenduse nimel sõlmimise kohta (Espoo konventsioon) (ettepanek, EÜT C 104, 24.4.1992, lk 5; otsust ei ole avaldatud).

Nõukogu otsus 97/825/EÜ, 24. november 1997, mis käsitleb Doonau jõe kaitse ja säästva kasutuse koostöökonventsiooni sõlmimist (EÜT L 342, 12.12.1997, lk 18).

Nõukogu otsus 98/216/EÜ, 9. märts 1998, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist põua ja/või kõrbestumise all kõige tõsisemalt kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/249/EÜ, 7. oktoober 1997, Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 98/685/EÜ, 23. märts 1998, tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1).

Nõukogu otsus 2000/706/EÜ, 7. november 2000, mis käsitleb ühenduse nimel Reini keemilise saaste eest kaitsmise konventsiooni sõlmimist (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 30).

Nõukogu otsus 2002/628/EÜ, 25. juuni 2002, mis käsitleb Cartagena bioohutuse protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 48).

Nõukogu otsus 2003/106/EÜ, 19. detsember 2002, mis käsitleb Rotterdami konventsiooni rahvusvahelises teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri kohta heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 63, 6.3.2003, lk 27).

Nõukogu otsus 2004/259/EÜ, 19. veebruar 2004, millega sõlmitakse Euroopa Ühenduse nimel piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 81, 19.3.2004, lk 35).

Nõukogu otsus 2005/370/EÜ, 17. veebruar 2005, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/61/EÜ, 2. detsember 2005, mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 32, 4.2.2006, lk 54).

Nõukogu otsus 2006/507/EÜ, 14. oktoober 2004, mis käsitleb püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 209, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/871/EÜ, 18. juuli 2005, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 345, 8.12.2006, lk 24).

Nõukogu otsus 2010/655/EL, 19. oktoober 2010, Atlandi kirdeosa rannikute ja vete kaitset saaste eest käsitleva koostöölepingu lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 285, 30.10.2010, lk 1).

07 02 02   Programmi „LIFE” (Euroopa keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Meetmed väljaspool liidu territooriumi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

238 045

1 000 000

0,—

3 066 489,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi projektide rahaliste osamaksete rahastamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1655/2000 artiklile 5 seoses „LIFE III” kolmanda temaatilise komponendiga „LIFE – kolmandad riigid”. Hõlmatud toimingutega toetatakse kolmandate riikide keskkonnasektori jaoks vajaliku suutlikkuse loomist ja haldusstruktuure.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 02 03   Katseprojekt – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

p.m.

800 000

1 000 000,00

500 000,00

Märkused

Projekti eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas mere- ja rannikukeskkonna kvaliteedi regulaarse jälgimise ning saastega võitlemise meetmeid. Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

luua alus teadusuuringuteks ning uurida mere- ja rannikukeskkonna reostatust, reostuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ning mere- ja rannikukeskkonnal põhinevatele töökohtadele,

töötada välja keskkonnakaitse ja erakorralise reostustõrje uut tehnoloogiat,

kavandada ja rakendada piirkonnas tööle ühine mere ja ranniku seire süsteem,

luua süsteemi „meri-rannik-jõgi” dünaamilise kaugseire võrgustik,

koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 02 04   Ettevalmistav tegevus – Musta mere basseini keskkonnaseire ja Musta mere piirkonna arengu ühine Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

1 000 000

2 000 000

2 000 000

 

 

Märkused

Tegevuse eesmärk on edendada Musta mere piirkonnas saaste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega võitlemise meetmeid ning käsitleda keskkonna olukorra halvenemise kahjulikke mõjusid.

Katseprojekti üldised eesmärgid on järgmised:

koolitada inimesi ja valmistada töötajaid ette seiretegevuse tegelikuks rakendamiseks,

uurida mere- ja rannikukeskkonna saastet ning bioloogilist mitmekesisust,

töötada välja uued keskkonnakaitsetehnoloogiad,

kavandada ja panna piirkonnas tööle mere ja ranniku ühine seiresüsteem,

määrata kindlaks merekaitsealad ja neid tõhusalt hallata,

aidata kaasa piirkonna veemajanduse arengule, muu hulgas uuenduslike ja majanduslikult efektiivsete lahenduste väljatöötamise kaudu mageveevarude suurendamiseks koostöös teiste veepuuduse all kannatavate piirkondadega, näiteks Vahemere piirkonnaga.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 07 03 —   LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 03

LIIDU KESKKONNAPOLIITIKA JA KESKKONDA KÄSITLEVATE ÕIGUSAKTIDE VÄLJATÖÖTAMINE JA RAKENDAMINE

07 03 01

Metsade kaitse programmi lõpuleviimine

2

p.m.

p.m.

3 000 000

0,—

9 775 276,08

07 03 02

Peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide toetamise alase liidu programmi lõpuleviimine

2

p.m.

0,—

0,—

07 03 03

Programmi „LIFE III” (Keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse)

2

21 000 000

15 000 000

0,—

24 231 327,59

07 03 04

Programmi „LIFE III” (Keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 2. osa (keskkonnakaitse)

2

8 500 000

15 000 000

17 660,—

17 056 362,47

07 03 05

Rahastamisvahendite „LIFE I” (1991–1995) ja „LIFE II” (1996–1999) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse) ja 2. osa (keskkonnakaitse)

2

0,—

0,—

07 03 06

Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine

2

125 000

300 000

0,—

1 394 951,22

07 03 07

„LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

2

305 000 000

200 000 000

280 885 000

158 000 000

288 971 390,44

143 220 064,98

07 03 09

Toetus Euroopa Keskkonnaametile

07 03 09 01

Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

21 557 000

21 557 000

20 394 000

20 394 000

23 112 623,55

23 112 623,55

07 03 09 02

Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotisele 3

2

13 548 327

13 548 327

14 864 000

15 024 000

18 090 966,45

18 090 966,45

 

Artikkel 07 03 09 — Vahesumma

 

35 105 327

35 105 327

35 258 000

35 418 000

41 203 590,—

41 203 590,—

07 03 10

Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”

2

160 000

400 000

0,—

820 762,90

07 03 11

Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine

2

900 000

900 000

0,—

1 200 000,—

07 03 13

Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem

2

p.m.

220 000

0,—

298 542,—

07 03 15

Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel

2

160 000

p.m.

960 000

2 000 000,—

640 000,—

07 03 16

Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

2

p.m.

800 000

1 500 000

1 500 000

999 795,—

29 938,50

07 03 17

Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima

2

p.m.

1 650 000

2 000 000

2 000 000

2 500 000,—

0,—

07 03 18

Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine

2

1 000 000

200 000

1 000 000

1 000 000

 

 

07 03 19

Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades

2

p.m.

600 000

1 000 000

1 000 000

 

 

07 03 21

Katseprojekt – Vähem CO2-heiteid tekitava põllumajandustootmise sertifitseerimine

2

p.m.

300 000

1 000 000

1 000 000

 

 

07 03 22

Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring

2

p.m.

750 000

1 500 000

1 500 000

 

 

07 03 24

Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem

2

p.m.

100 000

1 500 000

1 500 000

 

 

07 03 25

Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine

2

p.m.

520 000

0,—

813 792,79

07 03 26

Katseprojekt – Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas

2

500 000

250 000

 

 

 

 

07 03 27

Ettevalmistav tegevus – Kava BEST (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava)

2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

07 03 28

Katseprojekt – Plasti ringlussevõtt ja selle mõju merekeskkonnale

2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

07 03 29

Ettevalmistav tegevus – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

07 03 30

Katseprojekt – Loodusvarade säilitamise ja kliimamuutusega võitlemise toetamine päikeseenergia (päikesekütte ja päikesepaneelide) kasutamise suurendamise kaudu

2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

07 03 31

Katseprojekt – Võrdlev uuring surve ja meetmete kohta liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seoses

2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

07 03 60

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigi 2 programmidele

07 03 60 01

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2

2

p.m.

p.m.

 

 

 

 

07 03 60 02

Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3

2

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Artikkel 07 03 60 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

 

 

 

 

 

Peatükk 07 03 — Kogusumma

 

349 105 327

274 350 327

325 643 000

239 218 000

335 692 435,44

240 684 608,53

07 03 01   Metsade kaitse programmi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

3 000 000

0,—

9 775 276,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seirega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2152/2003, 17. november 2003, metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses (Forest Focus) (ELT L 324, 11.12.2003, lk 1).

07 03 02   Peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide toetamise alase liidu programmi lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad eelkõige keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele nende üldiste jooksvate kulude, iga-aastaste tööprogrammide ja projektide jaoks antavatest toetustest, et toetada liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide edasist arengut ja rakendamist ning suurendada kodanikuühiskonna osalust Euroopa tasandil toimuvates keskkonnaalastes aruteludes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2002/EÜ, 1. märts 2002, millega sätestatakse ühenduse tegevusprogramm peamiselt keskkonnakaitse valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide edendamiseks (EÜT L 75, 16.3.2002, lk 1).

07 03 03   Programmi „LIFE III” (Keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 000 000

15 000 000

0,—

24 231 327,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset, eriti looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide säilitamist ning sealhulgas looduskaitseprojekte, eelkõige Euroopa võrgustiku „Natura 2000” edasiarendamist.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, 2. aprill 1979, loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1).

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 04   Programmi „LIFE III” (Keskkonna rahastamisvahend – 2000–2006) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 2. osa (keskkonnakaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 500 000

15 000 000

17 660,00

17 056 362,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmi „LIFE III” üldistest eesmärkidest, mis käsitlevad looduskaitset ning mis on eelkõige seotud uuenduslike ja integreeritud tehnoloogiate ning meetodite arendamisega liidu keskkonnapoliitika ja sellealaste meetmete edasiarendamiseks, ning uuringutest, mis aitavad paremini koordineerida keskkonna- ja ilmastikutingimuste piiriülest mõju maastikule, veeteedele ja veesüsteemidele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1655/2000, 17. juuli 2000, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) kohta (EÜT L 192, 28.7.2000, lk 1).

07 03 05   Rahastamisvahendite „LIFE I” (1991–1995) ja „LIFE II” (1996–1999) lõpuleviimine – Liidu territooriumil ellu viidavad projektid – 1. osa (looduskaitse) ja 2. osa (keskkonnakaitse)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad programmide „LIFE I” ja „LIFE II” üldistest eesmärkidest seoses ühenduse keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide arendamise ja rakendamisega ning looduslike elupaikade ning liikide kaitsega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1973/92, 21. mai 1992, keskkonna rahastamisvahendi loomise kohta (LIFE I) (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1404/96, 15. juuli 1996, keskkonna rahastamisvahendi loomise kohta (LIFE II) (EÜT L 181, 20.7.1996, lk 1).

07 03 06   Teavitustegevuse ja muu ühenduse keskkonnaalaste tegevusprogrammidega seotud üldise tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

125 000

300 000

0,—

1 394 951,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad kehtivate õigusaktide, teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete rakendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Kõnealused meetmed hõlmavad toetusi projektidele ja teenuslepingutele, töökodadele ja seminaridele, samuti audiovisuaalsete materjalide, ürituste ja näituste, ajakirjanduslähetuste, trükiste avaldamise ning muudele teabe levitamist ja veebisaite hõlmavate tegevuste ettevalmistamisele ning nendega seotud tootmiskuludele.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

07 03 07   „LIFE +” (keskkonna rahastamisvahend – 2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

305 000 000

200 000 000

280 885 000

158 000 000

288 971 390,44

143 220 064,98

Märkused

Endine artikkel 07 03 07 (osaliselt)

Piisavad assigneeringud on ette nähtud rahaliseks toetuseks meetmetele ja projektidele, millega soodustatakse liidu keskkonnapoliitika ning keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamist, ajakohastamist ja arendamist, sealhulgas keskkonnamõõtme integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse, andes seega panuse säästva arengu edendamisse. Programmi „LIFE +” kaudu toetatakse eelkõige kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi (sealhulgas selle temaatiliste strateegiate) rakendamist ning Euroopa lisandväärtusega meetmete ja projektide rahastamist kolmes eelisvaldkonnas: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimine, ning teave ja teabevahetus.

Vähemalt 78 % assigneeringutest kasutatakse meetmetoetusteks projektidele ja sellest vähemalt 50 % on ette nähtud looduskaitset ja bioloogilist mitmekesisust edendavatele projektidele. Rahastatavad projektid valitakse projektikonkursile esitatud projektide hulgast. Rahastatavad projektid peavad olema liidu huvidele vastavad, tehniliselt ja rahaliselt ühtsed, teostatavad ning parimat kvaliteeti pakkuvad.

Et tagada Euroopa lisandväärtus ja vältida korduva tegevuse rahastamist, peavad projektid, mida rahastatakse meetmetoetustega, vastama vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

parimate tavadega seotud või näidisprojektid direktiivide 79/409/EMÜ ja 2009/147/EÜ või direktiivi 92/43/EMÜ rakendamiseks või

uuenduslikud projektid või näidisprojektid, mis on seotud liidu keskkonnaalaste eesmärkidega, sealhulgas parimate tavade, oskusteabe ja tehnoloogia arendamise või levitamisega, või

teadlikkust suurendavad kampaaniad ja tulekahjude vältimisega seotud personali eriväljaõpe või

projektid nende liidu eesmärkide väljaarendamiseks ning rakendamiseks, mis käsitlevad laiaulatuslikku, ühtlustatud, terviklikku ja pikaajalist metsade ning keskkonna vastastikuse mõju seiret.

Programmi „LIFE +” raames rahastatakse muu hulgas järgmisi meetmeid:

selliste sõltumatute ja valitsusväliste mittetulundusorganisatsioonide toetamine, kes aitavad kaasa liidu keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja rakendamisele,

komisjoni toetamine keskkonnapoliitika väljatöötamise ja rakendamise algatamisel teadusuuringute ja hindamise, ekspertide ja sidusrühmade töökodade ja seminaride, koostöövõrkude ja arvutisüsteemide, teabe, trükiste ja levitamise, sealhulgas ürituste, näituste ja muude samalaadsete teadlikkuse suurendamise meetmete korraldamise abil.

Programmi „LIFE +” raames rahastatavaid projekte ja meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluse kaudu ning need võivad koosneda järgmisest:

uuringud, vaatlused, modelleerimine ja stsenaariumide loomine,

seire, sealhulgas metsade seire,

metsa uuendamise meetmed,

meetmed Vahemere reostusega ja rannikuerosiooniga võitlemiseks,

abi suutlikkuse suurendamiseks,

väljaõpe, seminarid ja kohtumised, sealhulgas tulekahjude vältimisega seotud algatustes osalevate isikute väljaõpe,

koostöövõrgustiku ning parimate tavade platvormi loomine,

teavet ja teabevahetust käsitlevad meetmed, sealhulgas kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ning eelkõige kampaaniad avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks seoses metsatulekahjudega,

uuenduslike poliitiliste lähenemisviiside, tehnoloogiate, meetodite ja vahendite tutvustamine,

selliste valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamine, kes tegutsevad eelkõige keskkonna kaitsmise ja selle seisundi parandamise eesmärgil Euroopa tasandil ning osalevad liidu tegevuspõhimõtete ja õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises,

liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda käsitlevate õigusaktide rakendamisega otseselt seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ja hooldamine, eelkõige üldsuse juurdepääsu parandamiseks keskkonnaalasele teabele. Kaetud kulud hõlmavad info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamist, hooldamist, käitamist ja IT-tuge (riist- ja tarkvara, teenused). See hõlmab ka kõnealuste süsteemide rakendamisega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid,

konkreetselt looduse ja bioloogilise mitmekesisusega on seotud järgmine: alade ja liikide majandamine ning alade kavandamine, sealhulgas „Natura 2000” võrgustiku ökoloogilise ühtsuse parandamine, kaitsestaatuse seire, sealhulgas sellise seire loomisega seotud menetlused ja struktuurid, kuid mitte ainult, liikide ja elupaikade kaitsmist käsitlevate tegevuskavade arendamine ja rakendamine, „Natura 2000” võrgustiku laiendamine merepiirkondades ning piiratud juhtudel maa ostmine.

Toetada tuleks ka selliste taimede uuendamist, mis on sattunud karmidesse keskkonna- ja ilmastikutingimustesse, et tagada nende tootlikkus pikas perspektiivis.

Komisjon peab esitama aruande projektimehhanismide (puhta arengu mehhanism / ühisrakendus) mõju kohta vastuvõtjariikidele, eelkõige nende arengueesmärkidele, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003.aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32) nõuetele.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

07 03 09   Toetus Euroopa Keskkonnaametile

07 03 09 01   Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 557 000

21 557 000

20 394 000

20 394 000

23 112 623,55

23 112 623,55

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud organitele vastavalt raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 09 02   Euroopa Keskkonnaamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 548 327

13 548 327

14 864 000

15 024 000

18 090 966,45

18 090 966,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kopenhaagenis asuvale Euroopa Keskkonnaametile antava toetuse rahastamiseks. Ameti ülesanne on anda liidule ja liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet Euroopa tasandil, mis võimaldaks neil võtta vajalikke keskkonnakaitsemeetmeid, hinnata selliste meetmete tulemusi ja teavitada üldsust.

26. novembril 2008 võttis Euroopa Keskkonnaameti (EEA) juhatus vastu EEA strateegia ajavahemikuks 2009–2013, mis põhineb kolmel tegevusel:

toetada jätkuvalt liidu ja rahvusvahelistes keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud teabevajadusi ja eelkõige kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi,

anda õigeaegsemaid hinnanguid keskkonnamuutuste ja nende põhjuste kohta ning keskkonnapoliitika, sh kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ja keskkonnaga seotud valdkondade algatuste tõhususe kohta,

parandada keskkonnaga seotud andmete ja teadmiste koordineerimist ja levitamist kogu Euroopas.

Need tegevused koonduvad nelja projektivaldkonda:

keskkonnaküsimused,

valdkondadevahelised küsimused,

terviklik keskkonnamõju hindamine,

teabeteenused ja teabevahetus.

Kõiki nimetatud teemavaldkondi mõjutavad mitmesugused ühiskondlikud ja sektoriomased protsessid sellistes valdkondades nagu põllumajandus, kemikaalid, energeetika, transport ja maakasutuse arendamine ja planeerimine ning neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Finantsmääruse artiklis 185 osutatud organitele vastavalt raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Liidu toetuse kogusumma 2010. aastaks on 35 258 000 eurot, ülejääki ei nõuta tagasi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

07 03 10   Ettevalmistav tegevus – „Natura 2000”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

160 000

400 000

0,—

820 762,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistavate meetmete rahastamiseks „Natura 2000” võrgustiku haldamiseks (s.t bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja seire, liikide uuesti loodusesse laskmine, infrastruktuur, hüvitis maaomanikele), mis hõlmavad katseprojekte, teabevahetust ja teabealast tegevust ning metodoloogia ja haldusmudelite väljatöötamist erinevate omaduste ja omandiga alade kohta.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 11   Katseprojekt – Metsade kaitse ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

900 000

900 000

0,—

1 200 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate täitmata kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad meetmetest ja tegevusest, mis on seotud õhusaaste mõju seirega metsades, metsatulekahjude seire ja vältimisega ning metsa ökosüsteeme käsitleva teabe ja andmete kogumisega. Seiretegevus keskendub pinnase, bioloogilise mitmekesisuse ja atmosfäärist gaase siduvate metsadega seotud küsimustele. Meetmed hõlmavad toetusi ning uurimis- ja teenuslepinguid lisaks rahalisele osalusele liikmesriikide ja kohalike asutuste esitatud selliste programmide kulude katmises, mis

jätkavad ja arendavad edasi proovitükkide võrku, mille abil saadakse teavet metsa ökosüsteemide kohta,

jätkavad ja arendavad edasi metsatulekahjude teabesüsteemi,

edendavad metsatulekahjude vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks mõeldud meetmeid, eriti suure tuleohuga aladeks liigitatud piirkondades, et laiendada nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2158/92 (ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest (EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3), kaotas kehtivuse 31. detsembril 2002. aastal) toodud meetmeid,

toetavad metsa uuendamise meetmeid tulest laastatud piirkondades, eelkõige loodusreservaatides ja kaitsealadel, mis arvestavad vastavate bioklimaatiliste ja keskkonnale omaste tunnustega, kasutades liike ja sorte, mis sobivad kohalikesse tingimustesse,

ergutavad ja arendavad edasi seiresüsteemi ja kogutud teabe hindamist ning arendavad välja liikmesriikide ja teiste huvitatud sidusrühmade vahelist teabevahetusplatvormi,

toetavad metsa uuendamise programme tulekahju tõttu kahjustatud piirkondades,

toetavad üksikasjaliku uurimuse koostamist, mis käsitleb tule tekkepõhjuseid ja tagajärgi, kusjuures tagajärjed on olnud viimastel aastatel eriti tõsised eelkõige Euroopa metsandussektori jaoks,

edendavad asjakohaseid meetmeid tule ärahoidmiseks, nagu tuletõkestusvööndid, metsarajad, juurdepääsupunktid, veevõtukohad ja metsakorralduse programmid.

Assigneeringust võib katta ka liikmesriikide ekspertide kohtumiste kulusid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 13   Ettevalmistav tegevus – Rannikualade integreeritud kommunikatsiooni- ja riskijuhtimissüsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

220 000

0,—

298 542,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise projekti rahastamiseks, mille käigus luuakse ja arendatakse Läänemere piirkonna liikmesriikide, eelkõige Balti riikide jaoks välja 1) täiendav rannikualade kaasav kommunikatsioonisüsteem ning 2) ühine rannikualade riskijuhtimise ja riskide eest kaitsmise süsteem, kuna nende riikide 50 aastat kestnud okupatsioon ei võimaldanud neil osaleda tavapärastes arenguprotsessides, mille tulemusena on nende areng vanade liikmesriikide arenguga võrreldes olnud teistsugune. Rannikualade säästvat arengut (sh integreeritud rakendused) tuleb uuesti aktiivselt edendada ning ebatraditsioonilisi uuendusi tuleb uurida ja konkreetsemaks muuta, katsetada ja levitada mitte ainult seoses kehtestatud rakendusmeetoditega, nt mitte ainult vertikaalselt ja horisontaalselt erinevate haldustasandite lõikes, vaid ka pöörates erilist tähelepanu uute kaasavate kommunikatsiooni- ja koostöömeetodite arendamisele, suurendades seega rannikualadega seotud teadlikkust ja parandades kõikide sidusrühmade rannikualadega seotud tegevust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 15   Katseprojekt – Vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

160 000

p.m.

960 000

2 000 000,00

640 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sellise katseprojekti rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

vähendada vääveldioksiidi (SO2) ja lämmastikoksiidi (NOx) heitkoguseid Läänemeres heitkogustega kauplemise katsesüsteemi kasutusele võtmise teel vabatahtlikust osalemisest huvitatud sidusrühmade vahel,

lisada laevandus komisjoni uurimis- ja ettevalmistustegevusse avatud kauplemissüsteemi poliitika väljatöötamiseks maapealsete ressursside osas, mis täiendaks komisjoni praegust tööd, mille eesmärk on teha kindlaks ja määrata tingimused vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi hõlmava võimaliku kauplemissüsteemi loomiseks tulevastes õigusaktides.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 16   Katseprojekt – Tõkestavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

800 000

1 500 000

1 500 000

999 795,00

29 938,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti jaoks, mis hõlmab teadustegevuse, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise ja järelevalve, konsultatsioonid ning võrgustike loomise tõkestavate meetmete väljatöötamiseks, et peatada kõrbestumine Euroopas.

Mitmed liikmesriigid on selle probleemiga seoses meetmeid võtnud ja seetõttu on olemas arvukad näited heade ja halbade tavade kohta kõrvuti interdistsiplinaarsete uuringute ja soovitustega, mis põhinevad muu hulgas kahju hindamisel, mida põhjustavad nüüdisaegne intensiivpõllumajandus ja kliimamuutusega seotud probleemid.

Kõrbestumise vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (UNCCD) sekretariaadi aruannete kohaselt seisavad Portugal, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta, Läti, Ungari, Rumeenia, Türgi, Valgevene ning teised liidu ja Euroopa riigid ning piirkonnad silmitsi selle tohutu keskkonna- ja majandusliku probleemiga ning kui kõik jätkub muutusteta, näitavad tulevikustsenaariumid, et põllumajanduse tootlikkus väheneb järgmistel aastatel eeldatavasti veelgi, ohustades seega toiduainetega varustamise kindlust.

Lisaks ei põhjusta kõrbestumine mitte ainult kahju põllumajandusele, vaid ka bioloogilise mitmekesisuse kadumist, mulla viljakuse vähenemist ja mulla veehoidmise võime vähenemist, suurenenud erosiooni ning süsinikdioksiidi sidumise vähenemist. Lisaks muutuvad kliimamuutusega seotud üleujutused ja põuad üha sagedasemaks ja mõjult tugevamaks, suurendades veelgi kõrbestumise ohtu ja selle ebasoodsaid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi (vt Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 33) punkti 17).

Katseprojekt hõlmab järgmist:

parimate tavade vahetamist,

uuenduslike lähenemisviiside, oskusteabe, uute tehnoloogiate, uute meetodite ja vahendite tutvustamist, nt vee kaitse valdkonnas,

kogutud teabe hindamise seiresüsteemi ning liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahelise teabevahetusplatvormi arendamist, mis oleks konsulteerimiseks avatud ka teistele sidusrühmadele,

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis toimuvad liikmesriikide, kandidaatriikide, Lääne-Balkani riikide ja Euroopa naabruspoliitika riikide vahel, aga ka teiste sidusrühmadega, keda see keskkonna- ja majandusprobleem puudutab, et aidata kaasa taimkatte säilitamisele, hoides niiskuse taset nii maapinnal kui ka maa all, vähendades seega kuivust ja peatades kõrbestumise protsessi,

konkreetsete projektide väljatöötamine kohalikul tasandil, millega toetatakse vihma- ja pinnavee kaitsmist puudutavaid kohalikke uuenduslikke meetmeid.

Katseprojekti võiks tulevikus laiendada nii, et see tegeleks kõrbestumisega kogu Euroopas, kasutades selleks kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 17   Ettevalmistav tegevus – Pannoonia madaliku kliima

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 650 000

2 000 000

2 000 000

2 500 000,00

0,—

Märkused

Projekti peaeesmärk on uurida ühtsel meetodil või vähemasti võrreldavatel meetoditel Karpaatide ja Pannoonia madaliku üksikasjalikku ilmastikuga seotud ja ruumilist struktuuri. Põhitulemused toetavad piirkonna kliima vahelduvuse ja muutlikkuse alaseid uuringuid ning rakendusklimatoloogiat. Piirkonna kliimat ei ole geograafilise üksusena kirjeldatud ligikaudu 90 aastat.

Riikide meteoroloogilised vaatlusvõrgud kasutavad erinevaid vahendeid ja lähtuvad sageli erinevatest eeskirjadest. Kliima ala täpseks modelleerimiseks on vaja suuremaid alasid ja väiksemaid riike ei saa kasutada naaberpiirkondade kliima reprodutseerimise mudelina. Need tegurid muudavad riikide kaartide võrdlemise võimatuks. Lisaks on mõnel riigil juba olemas riiklik kliimaatlas, teistel see puudub. Projektiga kogutakse teavet mõõtmiste ja olemasolevate andmebaaside kohta. Järgmine samm on kliimakaartide väljatöötamine andmete ja teabe vahetamise teel. Samal ajal võrreldakse andmete kvaliteeti ja standardimise meetodeid. Ettepanek on kasutada kaardistamisel sellist meetodit, mille puhul ei ole vaja riikide vahel suures mahus andmeid vahetada. Projekti ulatust laiendatakse koostöö järgmises etapis Kagu-Euroopale paralleelselt Kagu-Euroopa kliima kaardistamise projektiga, mille eelkäija oli Ungaris 2007. aastal meteoroloogiateenistuse korraldatud kliimaatlase koostamise suvekool (http://www.met.hu/pages/seminars/seeera/index.htm).

Karpaatide ja Pannoonia madaliku kliima on põhiline alusteave ilma- ja kliimaprognoosidele. Projekt „Carpathians Environment Outlook” (mida viiakse ellu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi (UNEP) raames), Doonau (Euroopa seitsmes koridor) ja Pannoonia madalik katavad suure osa jõgikonna alast. Koostatakse ühised kaardid ja võrreldavad riikide kliima- ja meteoroloogilised kaardid, samuti on võimalik projekti ulatust laiendada ning kasutada koordinaatidega kaartide andmebaasi teiste tulevaste ulatuslike projektide jaoks.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2009.

Projekti lõppkuupäev: 31. detsember 2010.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 18   Katseprojekt – Kalapüügiks mittekasutatavate vananenud laevade taaskasutamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

200 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on tugevdada meetmeid keskkonnakaitse ja rannikualasid ähvardavate keskkonnaohtude ohjeldamise valdkonnas.

Eesmärk on edendada rannikualade säästva haldamisega seotud parimaid tavasid, tõhustades olemasolevaid ebatraditsioonilisi meetmeid ja uurides võimalusi uuteks meetmeteks, suurendades teadlikkust rannikualade vajaduste kohta ja tagades sidusrühmade õige tegutsemise.

Assigneeringust rahastatakse liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste esitatud meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

koostada kalapüügiga mittetegelevate laevade register ning analüüsida selliste laevade kasutamisiga, nende ehitamiseks kasutatud materjale ja seda, milleks neid pärast kasutamiselt kõrvaldamist kasutatakse,

uurida vananenud laevade lammutamise eeskirjade ja selliste laevade lõppladustamise korra kehtestamise võimalikkust,

võtta ringlusse laevad ja nende ehitamiseks kasutatud materjalid (eelkõige vaik ja klaaskiud), mis lähevad ladustamiskohtades raisku või reostavad laeva mahajätmise kohta ümbritsevat piirkonda,

ringlusse võtmiseks sobiva materjali võimalik taaskasutamine,

saastest vabastamist vajavate ohtlike jäätmete, eriti kütuse, õli ja raskemetallide nõuetekohane käitlemine,

korraldada üldsuse teavitamise kampaaniaid, mis võimaldavad avalikku arutelu ja ideede vahetamist säästva arengu seisukohalt olulistel keskkonna- ja sotsiaalteemadel ning kaasavad nii merendusettevõtteid kui ka üksikisikuid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 19   Katseprojekt – Majanduslik kahju, mis tuleneb tulu mitteandva vee suurest mahust linnades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

600 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Projekti eesmärk on hinnata tulu mitteandva vee kogust ja sellega seotud majanduslikku kahju suurtes linnades üle kogu liidu. Seatud eesmärgid võib võtta kokku järgmiselt:

hinnata tulu mitteandva vee mahtu valimisse kuuluvates eri linnades,

analüüsida tagajärgi, nendega seotud majanduslikku kahju ja keskkonnamõju.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2012.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 21   Katseprojekt – Vähem CO2-heiteid tekitava põllumajandustootmise sertifitseerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on töötada välja süsinikuvaese põllumajandustootmise sertifitseerimise süsteem liidus. See süsteem peaks olema suunatud kogu põllumajandussektorile ja selle eesmärk peaks olema kõigi põllumajanduses tekkivate süsinikuheitmetega seotud peamiste tegurite arvesse võtmine, sh väetiste ja muude sisendite kasutamine, jäätmete käitlemine, taastuvenergia tootmine, süsiniku neeldajate väljatöötamine ja muude kliimamuutust leevendavate tegevuste ja tehnoloogiate kasutamine. Süsteemi asjakohasuse tagamiseks kogu liidu territooriumil tuleks katseprojekti käigus välja töötatavat sertifitseerimissüsteemi liidu eri osades asuvates põllumajanduspiirkondades katsetada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 22   Katseprojekt – Ambroosia- ja õietolmuallergia leviku kontrolli meetodite kompleksuuring

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

750 000

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Projekti eesmärk on luua rahvusvaheliste teadusuuringute, andmekogude ja hindamise põhjal kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks, samuti õietolmuallergiate ärahoidmiseks ja raviks.

Projekti kaasatud riikide eesmärgid on järgmised:

teha teadusuuringuid ambroosia leviku kontrollimise eri liikide (mehhaaniline, bioloogiline, keemiline jne) tasuvuse ja tulemuslikkuse kohta;

töötada välja kõige tulemuslikum meetod ambroosia leviku kontrollimiseks;

teha uuringuid õietolmuga saastatuse mõju kohta ühiskonnale ja rahvatervisele, pöörates erilist tähelepanu alla kümneaastastele lastele, kes kuuluvad elanikerühma, keda allergia tõsiselt mõjutab;

hinnata ambroosiaga seotud allergiate all kannatavate patsientide ravi ning allergia komplikatsioonidega seotud kulusid ja kahju (ravimid, haiguslehed, saamata jääv töötasu jne);

luua allergia ärahoidmise ja ravimise meetodid, et vähendada allergiaga seotud haigusi ja komplikatsioone;

töötada välja tulemuslik tõkestusmehhanism, et hoida ära saaste levik liikmesriikidesse, mida see siiani ei mõjuta.

Oma õietolmu allergeensete omaduste tõttu on tavalise ambroosia levik mitmes Euroopa riigis üldsusele muret tekitav probleem. Kõige saastatumad piirkonnad Euroopas on Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Itaalia, Austria, Ungari, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria. Kuna ambroosia piiriülene levik on laialt tunnistatud asjaolu, ei ole konkreetsete riikidega piirduvad likvideerimisprogrammid edukad ning vaja on üleeuroopalist meedet.

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2010.

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2011.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 24   Katseprojekt – Kasutatud alumiiniumjoogipurkide vastuvõtu Euroopa süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

100 000

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 17 03 18

Katseprojekti eesmärk on uurida kasutatud purkide vastuvõtu süsteemi ühtlustamise võimalusi liidu tasandil või arendada vähemalt edasi liikmesriikidevahelist koostööd eesmärgiga tagada joogipurkide ringlussevõtt.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 25   Uute poliitiliste algatuste arendamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

520 000

0,—

813 792,79

Märkused

Endine artikkel 07 05 01

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad komisjoni võetud meetmetest, mis hõlmavad uute poliitikaalgatuste (sealhulgas teadlikkuse suurendamise ning muude üldiste meetmete) arendamist, mille aluseks on ühenduse keskkonnameetmete programm.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1).

07 03 26   Katseprojekt – Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Projekti pealkiri: „Publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu joogiveekaitsealadele ning prioriteetide määramine eri liiki joogiveevarude hulgas”

Eelarve: 500 000 eurot

Projekti alguskuupäev: 1. jaanuar 2011

Projekti lõpukuupäev: 31. detsember 2011

Projekti eesmärk:

Kliimamuutusega seotud protsesse arvestades on ohustatud veevarusid (nagu kaldafiltratsiooniga veekaitsealad või muud tüüpi joogiveekaitsealad) kasutades võimalik tagada pikaajaline joogiveevarustuskindlus.

Kliimamuutuse potentsiaalset mõju joogiveekaitsealadele kogu liidus puudutav publikatsioonide ajakohastamine on koos muude projektide tulemustega esimene samm edasises analüüsis, mille eesmärk on tulevaste strateegiliste joogiveevarude väljaselgitamine suurema kindlusega.

Projekti lühikirjeldus:

Projekti raames ajakohastatakse publikatsioone joogiveevarustuseks kasutatavate veevarude (põhjavesi, pinnavesi, karstivesi, kaldafiltratsiooni läbinud vesi) funktsioneerimis- ja loomulike täitumismehhanismide osas ekstreemsetes klimaatilistes tingimustes kogu liidus. Eri liiki joogiveekaitsealade kliimamuutuse mõjusid puudutav ajakohastamine hõlmab esmatähtsate teemade ja valdkondade määramist. Publikatsioonide ajakohastamise tulemusi võrreldakse teiste projektide (nagu ettevalmistav tegevus „Pannoonia madaliku kliima”, mille käigus tegeldakse kliimamuutuse mõjuga sellele piirkonnale) tulemustega. Nimetatud projekti eesmärk on muu hulgas hinnata joogiveevarude, veevärgi ja kanalisatsiooni vastuvõtlikkust kliimamuutuse mõjudele.

Lõppeesmärk on tagada ohustatud veekaitsealade pikaajaline säilimine, et kindlustada puhta veega varustatus isegi kliimamuutuse mõjude realiseerumise korral.

Ilma kliimamuutuse mõjude analüüsita ei oleks varustuskindluse tagamise püüdlustel nõuetekohast alust ja need võivad joogiveekaitsealade ohutuse säilitamise seisukohalt olla isegi mittepiisavad. Ekstreemsetel juhtudel võib tagajärjeks olla olukord, kus ei jätku joogivett.

Et puhta veega varustatus on üks suurimaid probleeme maailmas, annaksid ebasoodsate protsesside mõjude ärahoidmiseks kavandatavad meetmed Euroopale konkurentsieelise.

Osalevad riigid:

kõik riigid, mille veevärgis kasutatakse ohustatud veekaitsealade (põhjavesi, pinnavesi, kaldafiltratsiooni läbinud vesi, karstivesi) vett, eelkõige pikkade jõgede ääres ja mäestikualadel asuvad riigid. Kõige enam mõjutatud riigid on järgmised:

Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Serbia, Poola, Itaalia, Austria ja Saksamaa.

Projekti tulemus:

publikatsioonide ajakohastamine kliimamuutuse potentsiaalse mõju osas liidu eri liiki veekaitsealadele;

esmatähtsate teemade ja valdkondade kindlaks määramine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 27   Ettevalmistav tegevus – Kava BEST (liidu äärepoolseimate piirkondade ja ülemereriikide ja -territooriumide bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vabatahtlik kava)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneeringu eesmärk on rahastada nõukogu toetatud kava, millega edendatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist ning ökosüsteemi teenuseid Euroopa ülemereterritooriumidel, lähtudes kogemustest, mida on saadud teistest liidu looduskaitsekavadest, nagu NATURA 2000, kust enamik äärepoolseimaid piirkondi ning ülemereriike ja -territooriume on välja jäetud.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 28   Katseprojekt – Plasti ringlussevõtt ja selle mõju merekeskkonnale

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud katseprojekti rahastamiseks, et hinnata plasti ringlussevõtu tulemuslikkust liidu tasandil ning uurida selle võimalikke lünki, pöörates eritähelepanu veele ja merekeskkonnale avaldatavale mõjule. Katseprojekti raames võiks teostada ka põhjalikke analüüse kohalikul või piirkondlikul tasandil, samuti uuringuid, milles keskendutakse rannikualadele, et tuvastada konkreetseid probleeme, häid tavasid ja soovitatavaid meetmeid.

Katseprojekti raames teostatavate analüüside ja uuringute eesmärk oleks seetõttu leida tehnilisi lünki ja puudusi plasti ringlussevõtu ketis liidus ning teha ettepanekuid õigusaktide parandamiseks, et vähendada maismaalt merekeskkonda jõudva plasti hulka.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 29   Ettevalmistav tegevus – Ennetavate meetmete väljatöötamine kõrbestumise peatamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 30   Katseprojekt – Loodusvarade säilitamise ja kliimamuutusega võitlemise toetamine päikeseenergia (päikesekütte ja päikesepaneelide) kasutamise suurendamise kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Projekti üldine eesmärk on koostada ettepanekuid tulevaste meetmete ettevalmistamiseks, et investeerida liikmesriikides väikesemahulistesse päikeseenergia baasil kütet, jahutust ja elektrit tootvatesse näidislahendustesse. Konkreetne eesmärk peaks olema paigaldada elamutele seadeldisi neis liikmesriikides ja piirkondades, kus toetused puuduvad või neid pakutakse väga piiratud määral, et esitleda laiemale avalikkusele eri tehnoloogiaid ja võimalusi soojuse, jahutuse ja elektri tootmiseks päikeseenergia abil. Kuna tegemist on uute tehnoloogiatega ja valdav osa liidu rahvastikust ei ole eriti teadlik nende eelistest, saab päikeseenergiasse investeerimist eraomandis olevate elamute puhul edendada, paigaldades selliseid näidislahendusi elurajoonidele lähemale.

Projekti tulemusena peaks paigaldatama mitmeid päikeseenergiat kasutavaid seadeldisi elamutele ja hoonetele, mis on ehitatud funktsionaalseteks ja mida saab külastada.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 31   Katseprojekt – Võrdlev uuring surve ja meetmete kohta liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seoses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Vesikondade eest vastutavad ametiasutused esitavad vesikonna majandamiskavad, mis tuleb teostada 2012. aastaks ja mille eesmärgid tuleb saavutada 2015. aastaks või hiljem. Euroopa Parlament vajab tähtsamate vesikondade majandamiskavadega seonduva surve ja meetmete võrdlust, et paremini mõista eri lähenemisviise ja nende seost muude poliitikavaldkondadega.

Projekti eesmärk on uurida liidu tähtsamate vesikondade majandamiskavasid, projektis kasutatakse sama tarkvara, mille abil võrreldakse survet (saasteainetega koormatus, vood), ja lõpuks piirkonna ametiasutuste loetletud meetmeid hea seisundi taastamiseks. Eesmärk on saada üleeuroopaline ülevaade survest ja probleemidest koos võrreldava geograafilise analüüsi, maakasutusmudelite ja majanduslike väljavaadetega. Erilist tähelepanu pööratakse veekaitsemeetmetele, maa- ja linnapiirkondade ning tööstuse survele.

Osalevad riigid: Doonau ja Reini äärsed riigid, Hispaania, Itaalia, Ühendkuningriik ja Poola.

Projekti tulemus: ühtne käsitus veemajandusele avalduvast survest ja lahendustest kogu liidus.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 03 60   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigi 2 programmidele

07 03 60 01   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2) biotsiide käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud tegevusvaldkonnas. Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist (KOM(2009) 267 (lõplik)).

07 03 60 02   Euroopa Kemikaaliamet – Tegevus biotsiide käsitlevate õigusaktide valdkonnas – Toetus rubriigist 2 jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3) biotsiide käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud tegevusvaldkonnas.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse biotsiidide turulelaskmist ja kasutamist (KOM(2009) 267 (lõplik)).

PEATÜKK 07 11 —   ÜLEILMSED KLIIMAMEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 11

ÜLEILMSED KLIIMAMEETMED

07 11 01

Osalemine mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes kliimakokkulepetes

4

850 000

809 352

700 000

955 000

678 095,93

748 427,83

 

Peatükk 07 11 — Kogusumma

 

850 000

809 352

700 000

955 000

678 095,93

748 427,83

07 11 01   Osalemine mitmepoolsetes ja rahvusvahelistes kliimakokkulepetes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

850 000

809 352

700 000

955 000

678 095,93

748 427,83

Märkused

Endine artikkel 07 02 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses mitmete rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega, mille osaline liit on, ning ettevalmistavaid töid seoses tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, millesse liit on kaasatud.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 88/540/EMÜ, 14. oktoober 1988, mis käsitleb osoonikihi kaitsmist käsitleva Viini konventsiooni ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli sõlmimist (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8).

Nõukogu otsus 94/69/EÜ, 15. detsember 1993, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).

Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

PEATÜKK 07 12 —   LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 12

LIIDU KLIIMAMEETMEID KÄSITLEVA POLIITIKA JA ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

07 12 01

Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

2

17 600 000

15 000 000

10 970 000

9 000 000

9 082 417,85

6 185 048,31

 

Peatükk 07 12 — Kogusumma

 

17 600 000

15 000 000

10 970 000

9 000 000

9 082 417,85

6 185 048,31

07 12 01   Liidu kliimameetmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide rakendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 600 000

15 000 000

10 970 000

9 000 000

9 082 417,85

6 185 048,31

Märkused

Endine artikkel 07 03 07 (osaliselt)

See programmi „LIFE +” assigneering on ette nähtud nende meetmete rahastamiseks, millega toetatakse komisjoni rolli kliimameetmeid käsitlevate õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise algatamisel, arvestades järgmisi prioriteete:

tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli alusel võetud liidu kohustuste täitmine ja töötada välja strateegia ning rakendusprogramm 2012. aastale järgnevaks perioodiks;

tagada liidu majanduse ja ühiskonna kohanemine kliimamuutuse kahjulike mõjudega ning nende mõjude leevendamine;

tagada turupõhiste vahendite, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamine ja kasutamine, et jõuda heitkoguste kulutõhusa vähendamiseni 2012. aastale järgneval perioodil.

See assigneering on ette nähtud komisjoni kulude rahastamiseks järgmistes valdkondades:

uuringud ja hindamised;

kliimameetmeid käsitleva keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise ja integreerimisega seotud teenused;

ekspertide ja sidusrühmade seminarid ja töörühmad;

liidu kliimamuutuse-alase poliitika ja kliimamuutust käsitlevate õigusaktide rakendamisega otseselt seotud võrkude, andmebaaside ning teabe- ja arvutisüsteemide arendamine ning hooldamine, eelkõige üldsuse juurdepääsu parandamiseks keskkonnaalasele teabele. Kaetud kulud on seotud info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja IT-toega (riist- ja tarkvara ning teenused), eelkõige ühenduse sõltumatu tehingute registri (CITL) ja osoonikihi kahanemise seiresüsteemi (ODS) puhul. See hõlmab ka kõnealuste süsteemide rakendamisega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

teavitamise, trükiste avaldamise ja teabe levitamisega seotud tegevus, sealhulgas üritused, näitused ja muud sellised teadlikkuse suurendamise meetmed.

Programmi „LIFE +” raames rahastatavaid meetmeid võib rakendada toetuste või hankemenetluste kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 614/2007, 23. mai 2007, keskkonna rahastamisvahendi (LIFE +) kohta (ELT L 149, 9.6.2007, lk 1).

PEATÜKK 07 13 —   KLIIMAMEETMETE RAKENDAMINE JA INNOVATSIOON

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 13

KLIIMAMEETMETE RAKENDAMINE JA INNOVATSIOON

07 13 01

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate näidisprojektid

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

07 13 02

Liidu tegevusprogramm kliimamuutuse vastu võitlemiseks

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

15 000 000

5 000 000

 

 

 

 

p.m.

p.m.

15 000 000

5 000 000

 

 

07 13 03

Ettevalmistav tegevus – Kliima- ja kohanemismeetmete rakendamine

2

5 000 000

2 000 000

 

 

 

 

07 13 04

Ettevalmistav tegevus – Merenduspoliitika

2

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 07 13 — Kogusumma

 

6 000 000

2 500 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

15 000 000

5 000 000

 

 

 

 

6 000 000

2 500 000

15 000 000

5 000 000

 

 

07 13 01   Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogiate näidisprojektid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Endine artikkel 07 03 20

Assigneeringu eesmärk on aidata rahastada kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise meetmeid, mis on liidus vajalikud selleks, et saavutada 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimamuutuste konverentsil kokku lepitud eesmärgid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

07 13 02   Liidu tegevusprogramm kliimamuutuse vastu võitlemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

07 13 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

15 000 000

5 000 000

 

 

Kogusumma

p.m.

p.m.

15 000 000

5 000 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 07 03 23

Artikli eesmärk on aidata rahastada kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise meetmeid, mis on liidus vajalikud selleks, et saavutada 2009. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud kliimamuutuste konverentsil kokku lepitud eesmärgid.

07 13 03   Ettevalmistav tegevus – Kliima- ja kohanemismeetmete rakendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

2 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada liidu tegevust kliima- ja kohanemismeetmete rakendamist käsitlevate poliitikasuundade väljatöötamisel, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks.

Kliimameetmeid peetakse Euroopa 2020. aasta strateegia üheks tugisambaks. Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja heitkoguseid järgmisel aastakümnel märkimisväärselt vähendada ja teha seda kiiremini kui eelmisel aastakümnel.

Lisaks sellele eeldab üleminek senisest vähem CO2-heiteid tekitavale, ressursitõhusale ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele paljude liidu poliitikasuundade (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- ning maaelu arengu poliitika, teadusuuringud ja innovatsioon, transpordi- ja energeetikaprogrammid, välistegevus jne) ühist rakendamist eelkõige põhi- ja kohanemismeetmete kaudu.

Seepärast peaks ettevalmistav tegevus hõlmama uuringuid ja ettevalmistavat tööd järgmistel eesmärkidel:

määrata kindlaks struktuurilised ja tehnoloogilised muudatused, mis on vajalikud, et minna 2030. aastaks kavandatud tegevuse ja vahe-eesmärkide kaudu 2050. aastaks üle senisest vähem CO2-heiteid tekitavale, ressursitõhusale ja kliimamuutusele vastupanuvõimelisemale majandusele;

määrata kindlaks kliimamuutuse ja selle mõju leevendamiseks vajalikud meetmed, strateegiad ja õigusaktid nii liidu, liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil (nt infrastruktuuri ja tootmismeetodite täiendamise kaudu ohule vastuvõtlikes valdkondades), ning täita liidu poolt seotud kliimaeesmärgid;

töötada välja uuenduslikud toetusmehhanismid CO2 vähendamise ja kliimamuutusega kohanemisega seotud poliitikasuundade ja strateegiate, sealhulgas uute potentsiaalsete tehnoloogiate täielikumaks ärakasutamiseks ettenähtud uute võimalike rahastamisvahendite arendamiseks, et vähendada kliimamuutusega seotud sündmustest, näiteks raskest põuast ja üleujutustest ning äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjusid ja suurendada liidu suutlikkust ära hoida katastroofe ja neile reageerida.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

07 13 04   Ettevalmistav tegevus – Merenduspoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud väljatöötatava merenduspoliitika toetamiseks usaldusväärsetel faktidel ja analüüsidel põhinevate vajalike uuringutega, juhul kui senistes uuringutes esineb puudujääke, ja sellises ulatuses, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks. Eelkõige kehtib see merenduse valdkonna sotsiaal-majanduslike ja õiguslike küsimuste puhul.

Seni on võimalike tulevaste meetmete jaoks määratletud kolm olulist valdkonda: mereala ruumiline planeerimine, merendusandmete integreerimine ja lähendamine ning mereseire.

Kõnealune assigneering on samuti ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud kõnealustes valdkondades edasiste ettepanekute arutamise jaoks teostatavusuuringute tegemisega.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud eri mereseire süsteemide integreerimise edendamiseks, teaduslike mereandmete kõrvutamiseks ning võrgustike laiendamiseks ja heade tavade levitamiseks merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistavad meetmed nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 punktis b määratletud tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KESKKONNA PEADIREKTORAADILE

KESKKONNA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

HALDUSTOETUS KLIIMAMEETMETE PEADIREKTORAADILE

KLIIMAMEETMETE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 08

TEADUSUURINGUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 01

TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

333 124 545

333 124 545

306 898 404

306 898 404

309 557 931,30

309 557 931,30

Reservid (40 01 40)

6 884

6 884

25 081

25 081

 

 

 

333 131 429

333 131 429

306 923 485

306 923 485

309 557 931,30

309 557 931,30

08 02

KOOSTÖÖ – TERVIS

830 789 000

465 567 921

766 304 000

532 714 000

697 465 346,13

433 355 088,85

08 03

KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

267 892 000

181 125 393

213 848 000

154 114 000

208 674 815,95

145 120 984,01

08 04

KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

452 444 000

262 572 880

413 278 000

280 411 000

431 005 280,05

296 046 341,42

08 05

KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA

157 410 000

114 947 049

150 436 000

119 534 000

150 738 699,56

120 792 601,34

08 06

KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

252 505 000

236 420 332

224 506 000

187 690 000

224 436 884,31

180 911 647,89

08 07

KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

414 351 000

428 450 080

358 780 000

328 222 000

350 348 610,06

341 034 468,05

08 08

KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

84 366 000

61 891 635

74 444 000

59 152 000

73 236 393,44

42 059 296,98

08 09

KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU

200 000 000

190 435 799

50 000 000

50 000 000

192 880 000,—

192 880 000,—

08 10

IDEED

1 298 731 000

714 134 248

1 098 000 000

536 009 000

843 398 100,92

227 337 831,80

08 12

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

156 304 000

200 909 768

212 392 000

95 000 000

192 199 131,13

158 749 147,13

08 13

VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

223 099 000

173 296 578

153 354 000

97 791 000

128 341 248,80

119 687 501,96

08 14

VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD

18 856 000

16 192 756

16 957 000

13 835 000

16 463 872,—

20 152 320,—

08 15

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

63 802 000

51 589 058

31 287 000

23 888 000

30 561 280,—

48 087 706,—

08 16

VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS

44 798 000

30 469 728

50 203 000

29 000 000

34 233 987,—

28 914 911,45

08 17

VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

28 265 000

19 043 580

18 035 000

16 969 000

17 571 840,—

12 310 848,—

08 18

VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU

50 000 000

47 608 950

30 000 000

30 000 000

32 256 000,—

32 256 000,—

08 19

VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

9 804 000

5 713 074

2 600 000

7 476 000

9 998 138,—

5 890 959,48

08 20

EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA

396 090 000

235 092 994

384 274 000

231 700 000

378 888 000,—

245 000 000,—

08 21

EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

52 000 000

24 280 564

50 259 000

22 235 000

49 255 000,—

21 503 263,80

08 22

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

p.m.

324 216 948

p.m.

729 601 000

117 149 977,88

1 395 380 059,50

08 23

SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

46 115 017,—

51 529 746,59

 

Jaotis 08 — Kogusumma

5 334 630 545

4 117 083 880

4 605 855 404

3 852 239 404

4 534 775 553,53

4 428 558 655,55

Reservid (40 01 40)

6 884

6 884

25 081

25 081

 

 

 

5 334 637 429

4 117 090 764

4 605 880 485

3 852 264 485

4 534 775 553,53

4 428 558 655,55

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi selle jaotise eelarverubriikide puhul (välja arvatud peatükk 08 22).

Neid assigneeringuid kasutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1), ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusele (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Kõikide selle jaotise all ette nähtud assigneeringute puhul kasutatakse samasugust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) definitsiooni, mida kasutatakse ka sama raamprogrammi VKEde horisontaalsete eriprogrammide puhul. Nimetatud definitsioon on järgmine: „Abikõlblik VKE on juriidiline isik, mis vastab komisjoni soovituses 2003/361/EÜ toodud VKE definitsioonile ning ei ole uurimiskeskus, uurimisinstituut, lepinguline uurimisorganisatsioon ega nõustamisfirma.” Kõik seitsmenda raamprogrammi alla kuuluvad teadusuuringud peavad toimuma olulisi eetikapõhimõtteid järgides (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuse nr 1982/2006/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)) artikli 6 lõikele 1), kaasa arvatud loomade heaolu nõuded. Siia kuuluvad eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtted. Eriti võetakse arvesse vajadust suurendada naiste osalemist ja osakaalu teadus- ja uurimistöös.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse arvestatakse ka komisjoni korraldatavate üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti eri- ja raamprogrammide raames toimuvate uuringute, toetuste, järel- ja hindamismeetmete rahastamine ning kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Need assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personalihalduse kulud, olenemata sellest, kas kõnealuse personali suhtes kohaldatakse personalieeskirju või mitte, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja algatused, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Teatavate projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Euroopa teadus- ja tehnikauuringute koostööprogrammis osalevatelt riikidelt saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud kolmandatelt isikutelt seoses liidu/ühenduse tegevuses osalemisega, kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3 ning selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud avatakse artiklis 08 22 04.

Et saavutada eesmärk, mille kohaselt nendest assigneeringutest rahastatavates projektides peaksid 15 % ulatuses osalema VKEd (nagu on ette nähtud otsusega nr 1982/2006/EÜ), on vaja rohkem erimeetmeid. VKEsid käsitlevate eriprogrammide raames ellu viidavad rahastamiskõlblikud projektid peaksid olema rahastamiskõlblikud temaatilise programmi raames, kui need vastavad esitatud (temaatilistele) nõuetele.

PEATÜKK 08 01 —   TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

08 01

TEADUSUURINGUTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

08 01 01

Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

9 056 454

8 936 270

9 088 015,58

Reservid (40 01 40)

 

6 884

25 081

 

 

 

9 063 338

8 961 351

9 088 015,58

08 01 02

Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

08 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

219 017

211 392

153 691,66

08 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

440 843

478 248

618 399,78

 

Artikkel 08 01 02 — Vahesumma

 

659 860

689 640

772 091,44

08 01 03

Teadusuuringute poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

656 231

653 494

713 734,56

08 01 04

Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 04 30

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

1.1

35 115 000

32 110 000

19 189 347,31

08 01 04 31

Teadusuuringute Rakendusamet

1.1

37 602 000

31 993 000

21 615 225,—

08 01 04 40

ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud

1.1

35 900 000

30 900 000

37 035 074,56

 

Artikkel 08 01 04 — Vahesumma

 

108 617 000

95 003 000

77 839 646,87

08 01 05

Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

125 098 000

127 161 000

130 070 749,—

08 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

27 167 000

33 899 000

29 032 665,83

08 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

61 870 000

40 556 000

62 041 028,02

 

Artikkel 08 01 05 — Vahesumma

 

214 135 000

201 616 000

221 144 442,85

 

Peatükk 08 01 — Kogusumma

 

333 124 545

306 898 404

309 557 931,30

Reservid (40 01 40)

 

6 884

25 081

 

 

 

333 131 429

306 923 485

309 557 931,30

08 01 01   Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

08 01 01

9 056 454

8 936 270

9 088 015,58

Reservid (40 01 40)

6 884

25 081

 

Kogusumma

9 063 338

8 961 351

9 088 015,58

08 01 02   Teadusuuringute poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

08 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

219 017

211 392

153 691,66

08 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

440 843

478 248

618 399,78

08 01 03   Teadusuuringute poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

656 231

653 494

713 734,56

08 01 04   Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 04 30   Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 115 000

32 110 000

19 189 347,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata eesliiniuuringute valdkonnas eriprogrammi „Ideed”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao – komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/37/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse Euroopa Teadusnõukogu rakendusamet ühenduse eriprogrammi „Ideed” haldamiseks eesliiniuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 9, 12.1.2008, lk 15).

08 01 04 31   Teadusuuringute Rakendusamet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

37 602 000

31 993 000

21 615 225,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Rakendusameti nende tegevuskulude katmiseks, mis tulenevad ameti ülesannetest hallata eriprogramme „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teadusuuringute valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao – komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 272).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2008/46/EÜ, 14. detsember 2007, millega luuakse teadusuuringute rakendusamet, et juhtida ühenduse eriprogrammide „Inimesed”, „Võimekus” ja „Koostöö” teatavaid osasid teadusuuringute valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 11, 15.1.2008, lk 9).

08 01 04 40   ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 900 000

30 900 000

37 035 074,56

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõtte vormis Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)

anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)

anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)

rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

08 01 05   Teadusuuringute poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

08 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

125 098 000

127 161 000

130 070 749,00

Märkused

Endine punkt 08 01 05 01 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

08 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

27 167 000

33 899 000

29 032 665,83

Märkused

Endine punkt 08 01 05 02 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

08 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

61 870 000

40 556 000

62 041 028,02

Märkused

Endine punkt 08 01 05 03 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 08 02 —   KOOSTÖÖ – TERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 02

KOOSTÖÖ – TERVIS

08 02 01

Koostöö – Tervis

1.1

670 789 000

447 524 129

665 884 000

450 158 000

615 546 880,—

351 633 330,61

08 02 02

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte

1.1

155 400 000

14 282 685

96 220 000

77 000 000

78 643 200,—

78 643 200,—

08 02 03

Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud

1.1

4 600 000

3 761 107

4 200 000

5 556 000

3 275 266,13

3 078 558,24

 

Peatükk 08 02 — Kogusumma

 

830 789 000

465 567 921

766 304 000

532 714 000

697 465 346,13

433 355 088,85

08 02 01   Koostöö – Tervis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

670 789 000

447 524 129

665 884 000

450 158 000

615 546 880,00

351 633 330,61

Märkused

Tervisevaldkonnas võetud meetmete eesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ning tugevdada tervisesektoriga seotud tööstuse ja ettevõtete konkurentsivõimet, käsitledes ülemaailmseid terviseprobleeme, sealhulgas uute epideemiatega seotud probleeme. Rõhku pannakse translatiivsetele uuringutele (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsioon), uute raviviiside arendamisele ja valideerimisele, haiguste ennetamise ja tervise edendamise meetoditele, diagnostikavahenditele ja -tehnoloogiatele, samuti jätkusuutlikule ja tõhusale tervishoiusüsteemile. Erilist tähelepanu pööratakse uurimistulemustest teavitamisele ja dialoogile kodanikuühiskonnaga, eelkõige patsiendirühmadega, biomeditsiinilistest ja geneetilistest uuringutest tulenevatest uutest arengusuundadest nende kõige varasemas etapis.

Rahastada võib mitmete haiguste kliinilisi uuringuid (nt HIV/AIDS, malaaria, tuberkuloos, uued või taasilmnevad pandeemiad, vähkkasvaja, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja muud kroonilised haigused (nt artriit, reumaatilised haigused ja luu- ja lihaskonna haigused ning hingamisteede haigused), haruldased haigused ja närvisüsteemi degeneratiivsed haigused).

Märkimisväärne osa rahalistest vahendidest tuleks eraldada HIViga mitte seotud, vaesusega kaasnevate troopiliste ja tähelepanuta jäänud haiguste alastele uuringutele, pöörates eritähelepanu tuberkuloosiga seotud uuringutele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591.)

08 02 02   Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

155 400 000

14 282 685

96 220 000

77 000 000

78 643 200,00

78 643 200,00

Märkused

Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa ravimisektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

toetada konkurentsieelset ravimitealast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

08 02 03   Koostöö – Tervis – Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõtte toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 600 000

3 761 107

4 200 000

5 556 000

3 275 266,13

3 078 558,24

Märkused

Innovatiivsete Ravimite Algatuse ühisettevõte aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige seitsmenda raamprogrammi rakendamise eriprogrammi „Koostöö” teema „Tervis” rakendamisele. IMI ühisettevõtte eesmärk on märkimisväärselt parandada ravimite väljatöötamise protsessi tõhusust ja tulemuslikkust, mille pikaajaline eesmärk on tagada Euroopa ravimisektori suutlikkus toota efektiivsemaid ja ohutumaid innovatiivseid ravimeid. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

toetada konkurentsieelset ravimitealast teadus- ja arendustegevust liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides, võttes koordineeritud lähenemisviisi ravimite väljatöötamise protsessis esinevate teadusuuringute kitsaskohtade ületamiseks;

toetada innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute kavas (edaspidi „teadusuuringute kava”) sätestatud teadusuuringute prioriteete, eelkõige määrates projektikonkursside alusel toetusi;

tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammi muude tegevustega;

toimida avaliku ja erasektori partnerlusena, mille eesmärk on suurendada liikmesriikides ja assotsieerunud riikides bioloogiliste ravimite sektorisse tehtavaid teadusinvesteeringuid vahendite ühendamise ning avaliku ja erasektori vahelise koostöö tugevdamise kaudu;

edendada ühisettevõtte tegevuses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks (ELT L 30, 4.2.2008, lk 38).

PEATÜKK 08 03 —   KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 03

KOOSTÖÖ – TOIT, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS NING BIOTEHNOLOOGIA

08 03 01

Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

1.1

267 892 000

181 125 393

213 848 000

154 114 000

208 674 815,95

145 120 984,01

 

Peatükk 08 03 — Kogusumma

 

267 892 000

181 125 393

213 848 000

154 114 000

208 674 815,95

145 120 984,01

08 03 01   Koostöö – Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

267 892 000

181 125 393

213 848 000

154 114 000

208 674 815,95

145 120 984,01

Märkused

Selles valdkonnas võetavate meetmete eesmärk on aidata luua integreeritud teaduslik ja tehniline baas, et arendada välja Euroopa teadmistepõhine biomajandus, ühendades teaduse, tööstuse ja muud huvivaldkonnad. Selline lähenemisviis toetub kolmele sambale: 1) maa, metsa ja veekeskkonnaga seotud bioloogiliste ressursside säästev tootmine ja majandamine; 2) põhimõte „talust toidulauale”: toit, tervis ja heaolu; 3) bioteadused ja biotehnoloogia säästvate toiduks mittekasutatavate toodete ja protsesside jaoks. Sellisel viisil saab uusi tekkivaid uurimisvõimalusi kasutada selliste sotsiaalsete ja majanduslike ülesannete käsitlemiseks nagu suurenev nõudlus ohutumate, tervislikumate ja kvaliteetsemate toiduainete tootmise ja turustamise süsteemi järele, mis on keskkonna- ja loomasõbralik, vastab tarbija nõuetele ja võimaldab biotehnoloogiliste vahendite abil kontrollida toiduga seotud ohte, ning keskkonnamuutustega seostatavad ohud tervisele.

Assigneering on samuti ette nähtud analüüsimeetodite (nt toidus ja söötades sisalduvate jääkide analüüs) arendamise ja parandamise rahastamiseks.

Kuna kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole spetsiaalseid rahalisi vahendeid kalandusalaseks uurimistööks eraldatud, säilitatakse kalandusalase uurimistöö jaoks vähemalt sama suur protsentuaalne osa nagu eelmises eelarves. Käesolev assigneering on mõeldud ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) kontseptsiooni kui kalavarude säästva kasutamise poliitika instrumendi arendamise ja parendamise ning poliitika kontseptsiooni loomise rahastamiseks, mis piiraks kaaspüügisaagi vette tagasi laskmist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 04 —   KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 04

KOOSTÖÖ – NANOTEADUSED, NANOTEHNOLOOGIA, MATERJALID JA UUED TOOTMISTEHNOLOOGIAD

08 04 01

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

1.1

442 234 000

257 088 329

403 678 000

274 651 000

421 174 880,05

296 046 341,42

08 04 02

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

10 210 000

5 484 551

9 600 000

5 760 000

9 830 400,—

0,—

 

Peatükk 08 04 — Kogusumma

 

452 444 000

262 572 880

413 278 000

280 411 000

431 005 280,05

296 046 341,42

08 04 01   Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

442 234 000

257 088 329

403 678 000

274 651 000

421 174 880,05

296 046 341,42

Märkused

Kõnealuses valdkonnas võetud meetmete eesmärk on aidata saavutada suutlikkus, mis on vajalik, et edaspidi arendada ja kasutada tipptehnoloogiat teadmistel ja arukatel omadustel põhinevate toodete, teenuste ja tootmisprotsesside jaoks, eelkõige seoses ökotõhususe ja keskkonda paisatavate ohtlike ainete hulga vähendamisega.

Piisavad assigneeringud tuleb eraldada nanotehnoloogiaalasteks teadusuuringuteks seoses keskkonna- ja terviseriskide hindamisega, kuna praegu keskendub sellele üksnes 5–10 % maailmas läbiviidavatest nanotehnoloogiaalastest teadusuuringutest.

Hõlmatud on ka kulutused komisjoni korraldatavatele üleeuroopalist huvi pakkuvatele teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele istungitele, konverentsidele, seminaridele ja kollokviumidele; uurimistööde, stipendiumide, eri- ja raamprogrammide järelmeetmete ja hindamise rahastamisele, samuti arukate tootmissüsteemide sekretariaadi rahastamisele, kulutused teaduslikult ja tehnoloogiliselt kõrgetasemelistele analüüsidele ja hindamistele ning eelnevate raamprogrammide konteksti kuuluvatele meetmetele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 04 02   Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 210 000

5 484 551

9 600 000

5 760 000

9 830 400,00

0,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 05 —   KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 05

KOOSTÖÖ – ENERGEETIKA

08 05 01

Koostöö – Energeetika

1.1

101 210 000

80 935 215

95 004 000

97 594 000

117 883 904,—

102 307 805,78

08 05 02

Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

54 200 000

32 107 476

52 032 000

18 540 000

31 641 600,—

17 271 600,—

08 05 03

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte toetuskulud

1.1

2 000 000

1 904 358

3 400 000

3 400 000

1 213 195,56

1 213 195,56

 

Peatükk 08 05 — Kogusumma

 

157 410 000

114 947 049

150 436 000

119 534 000

150 738 699,56

120 792 601,34

08 05 01   Koostöö – Energeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

101 210 000

80 935 215

95 004 000

97 594 000

117 883 904,00

102 307 805,78

Märkused

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele.

Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine

Tehnoloogialahendused üldise energia muundamise kasuteguri suurendamiseks, vähendades kohalikest taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise kulusid, ning erinevatele piirkondlikele tingimustele sobivate tehnoloogiate arendamine ja tutvustamine.

Taastuvatest energiaallikatest kütuste tootmine

Integreeritud muundamistehnoloogia, et kujundada ja alandada taastuvatest energiaallikatest toodetavate tahke-, vedel- ja gaaskütuste hinda, seades eesmärgiks kulutasuva tootmise ja süsinikdioksiidi heitkoguste suhtes neutraalsed kütused, eelkõige vedelad biokütused transpordisektori jaoks.

Süsinikdioksiidi sidumise ja kõrvaldamise tehnoloogialahendused peaaegu saastevabaks elektrienergia tootmiseks

Vähendada oluliselt fossiilkütuste kasutamise mõju keskkonnale, seades eesmärgiks suure tõhususega ja peaaegu heitevabad elektrijaamad, mille tegevus põhineb süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogial.

Puhas söepõletustehnoloogia

Parandada märkimisväärselt elektrijaamade tõhusust, usaldusväärsust ja kulusid kahjulikest gaasidest puhta söepõletustehnoloogia arendamise ja tutvustamise kaudu. See hõlmab samuti täiendavaid meetmeid tõhusate tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks puidujäätmete põletamise kaudu biosöe tootmisel, mis on üks jätkusuutliku energiatootmise meetodeid.

Arukad energiavõrgud

Suurendada Euroopa elektrivõrkude tõhusust, ohutust ja usaldusväärsust ning nende suutlikkust turgude genereeritud energiavoogude juhtimiseks. Üleeuroopalise elektrivõrgu väljatöötamise pikaajaline kavandamine Euroopa elektrivõrgu algatuse töö raames. Kõrvaldada detsentraliseeritud ja taastuvate energiaallikate ulatusliku kasutamisega ja tõhusa integreerimisega seotud takistused.

Energiakasutuse tõhusus ja energiasääst

Uued mõisted ja tehnoloogialahendused energiakasutuse tõhustamiseks ja energiasäästu suurendamiseks hoonete, teenuste ja tööstuse puhul. See hõlmab strateegiate ja tehnoloogialahenduste integreerimist energiatõhususe valdkonnas, uute ja taastuvate energiaallikatega seotud tehnoloogialahenduste kasutamist ning energianõudluse reguleerimist.

Tunnistades taastuvate energiaallikate ja energia lõppkasutuse tõhususe olulist panust jätkusuutliku energiasüsteemi väljakujunemisele tulevikus, on need käesoleva teemavaldkonna olulisteks osadeks ajavahemikul 2007–2013. Keskendutakse meetmetele, mis toetavad kõige paremini SET-kava algatuste väljatöötamist tehnoloogia teekaartide raames.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks, et EFTAga seotud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 05 02   Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

54 200 000

32 107 476

52 032 000

18 540 000

31 641 600,00

17 271 600,00

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

08 05 03   Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 904 358

3 400 000

3 400 000

1 213 195,56

1 213 195,56

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 06 —   KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 06

KOOSTÖÖ – KESKKOND (KAASA ARVATUD KLIIMAMUUTUS)

08 06 01

Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

1.1

248 580 000

234 477 887

221 106 000

185 950 000

221 467 284,31

180 911 647,89

08 06 02

Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

3 925 000

1 942 445

3 400 000

1 740 000

2 969 600,—

0,—

 

Peatükk 08 06 — Kogusumma

 

252 505 000

236 420 332

224 506 000

187 690 000

224 436 884,31

180 911 647,89

08 06 01   Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

248 580 000

234 477 887

221 106 000

185 950 000

221 467 284,31

180 911 647,89

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi raames tehakse keskkonnauuringuid keskkonnaga (kaasa arvatud kliimamuutus) seotud meetmete kaudu. Eesmärk on soodustada loodus- ja elukeskkonna ning selle ressursside säästvat majandamist, edendades teadmisi biosfääri, ökosüsteemide ja inimtegevuse vastastikuse mõju kohta ning arendades uusi tehnoloogiaid, vahendeid ja teenuseid, et lahendada ülemaailmseid keskkonnaprobleeme integreeritud alustel. Keskendutakse kliima, ökosüsteemide ning maismaa ja ookeani süsteemide muutuste prognoosimisele ning vahenditele ja tehnoloogiatele, mis võimaldavad kontrollida, vältida või leevendada survet ja ohtu keskkonnale, kaasa arvatud ohtu inimeste tervisele, ning loodus- ja kultuurkeskkonna jätkusuutlikkusele.

Kõnealuse teema alusel tehtavad teadusuuringud aitavad rakendada rahvusvahelisi kohustusi ja algatusi, nt GEO (Global Earth Observation) algatus. Lisaks sellele peavad nad andma abimaterjali teadusuuringuteks, mis tulenevad olemasolevatest ja tulevastest liidu õigusaktidest ning poliitikasuundadest, nendega seotud temaatilistest strateegiatest ning keskkonnatehnoloogia ja keskkonna- ning tervisealastest tegevusplaanidest. Teadusuuringud aitavad kaasa ka tehnoloogia arengule, mis parandab Euroopa ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisundit keskkonnatehnoloogiate turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 06 02   Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 925 000

1 942 445

3 400 000

1 740 000

2 969 600,00

0,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 07 —   KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 07

KOOSTÖÖ – TRANSPORT (KAASA ARVATUD LENNUNDUS)

08 07 01

Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

1.1

247 133 000

261 401 700

229 216 000

218 510 000

253 275 136,—

279 763 586,72

08 07 02

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

1.1

149 991 000

161 870 430

121 139 000

103 007 000

88 448 000,—

57 585 056,—

08 07 03

Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

1.1

2 517 000

2 435 674

3 625 000

3 825 000

3 710 274,06

3 685 825,33

08 07 04

Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

14 710 000

2 742 276

4 800 000

2 880 000

4 915 200,—

0,—

 

Peatükk 08 07 — Kogusumma

 

414 351 000

428 450 080

358 780 000

328 222 000

350 348 610,06

341 034 468,05

08 07 01   Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

247 133 000

261 401 700

229 216 000

218 510 000

253 275 136,00

279 763 586,72

Märkused

Seitsmendaks raamprogrammiks (2007–2013) on tehtud ettepanek kasutada integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab kõik transpordiliigid (lennundus, maantee-, raudtee-, siseveetransport) ja mille puhul peetakse silmas uurimistöö ja teabearenduse sotsiaal-majanduslikku ning tehnoloogilist mõõdet ja hõlmatakse nii innovatsiooni kui ka poliitilist raamistikku. See on kooskõlas transpordipoliitikat käsitleva valge raamatuga ja transpordivaldkonna nelja tehnoloogiaplatvormi strateegiliste uurimiskavade uuendatud versioonidega. Tuginedes tehnika arengule, on üldiseks eesmärgiks arendada välja keskkonnasäästlikum, arukam ja turvalisem kogu Euroopat hõlmav integreeritud transpordisüsteem, mis teeniks kodanike ja ühiskonna huve ning oleks säästev keskkonna ja loodusressursside suhtes, ning tugevdada Euroopa majandussektorite olemasolevat konkurentsivõimet ja juhtivat positsiooni ülemaailmsel turul ning neid edasi arendada.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

08 07 02   Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

149 991 000

161 870 430

121 139 000

103 007 000

88 448 000,00

57 585 056,00

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

kiirendada liidus keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 03   Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 517 000

2 435 674

3 625 000

3 825 000

3 710 274,06

3 685 825,33

Märkused

Ühisettevõte Clean Sky aitab kaasa seitsmenda raamprogrammi ja eelkõige selle eriprogrammi „Koostöö” teema „Transport (sealhulgas lennundus)” rakendamisele.

Ühisettevõttel Clean Sky on järgmised eesmärgid:

kiirendada liidus keskkonnasäästliku õhutranspordi tehnoloogiate väljatöötamist, valideerimist ja tutvustamist eesmärgiga need võimalikult varakult kasutusele võtta;

tagada keskkonnatingimuste parandamist taotlevate Euroopa teadusuuringute jõupingutuste sidus rakendamine õhutranspordi valdkonnas;

luua täielikult innovatiivne õhutranspordisüsteem, mis põhineb täiustatud tehnoloogiate integreerimisel ja täismõõtmelistel katseeksemplaridel, eesmärgiga vähendada õhutranspordi keskkonnamõju müra ja gaasiliste heitmete märkimisväärse vähendamise ja õhusõidukite kütusesäästu suurendamise teel;

kiirendada asjaomases töökeskkonnas uute teadmiste loomist, innovatsiooni ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist, mis tagavad asjakohased tehnoloogiad ning süsteemide täieliku integreerimise süsteemi, tugevdades sel viisil tööstusharu konkurentsivõimet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 71/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte Clean Sky (ELT L 30, 4.2.2008, lk 1).

08 07 04   Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 710 000

2 742 276

4 800 000

2 880 000

4 915 200,00

0,—

Märkused

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutus)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: eesmärk on muuta Euroopa juhtivaks piirkonnaks maailmas kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ja saavutada kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre turul, et tuua kaubanduslike turujõudude abil üldsusele võimalikult suurt kasu; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 08 08 —   KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 08

KOOSTÖÖ – SOTSIAAL-, MAJANDUS- JA HUMANITAARTEADUSED

08 08 01

Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

1.1

84 366 000

61 891 635

74 444 000

59 152 000

73 236 393,44

42 059 296,98

 

Peatükk 08 08 — Kogusumma

 

84 366 000

61 891 635

74 444 000

59 152 000

73 236 393,44

42 059 296,98

08 08 01   Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

84 366 000

61 891 635

74 444 000

59 152 000

73 236 393,44

42 059 296,98

Märkused

Kõnealuse valdkonna meetmete eesmärk on koondada majandusteaduse, politoloogia, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kogu teadussuutlikkus oma mitmekesisuses, et arendada, mõista ja käsitleda küsimusi, mis on seotud teadmistepõhise ühiskonna tekkimise ja ühest küljest inimestevaheliste ning teisest küljest inimeste- ja institutsioonidevaheliste suhete uute vormidega.

Osa assigneeringutest tuleks kasutada ELis tehtava vabatahtliku töö valdkondi, ulatust ja loomu käsitleva uurimuse läbiviimiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 09 —   KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 09

KOOSTÖÖ – RISKIJAGAMISRAHASTU

08 09 01

Koostöö – Riskijagamisrahastu

1.1

200 000 000

190 435 799

50 000 000

50 000 000

192 880 000,—

192 880 000,—

 

Peatükk 08 09 — Kogusumma

 

200 000 000

190 435 799

50 000 000

50 000 000

192 880 000,—

192 880 000,—

08 09 01   Koostöö – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000 000

190 435 799

50 000 000

50 000 000

192 880 000,00

192 880 000,00

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejate jaoks.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa Euroopa 2020 strateegia elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

PEATÜKK 08 10 —   IDEED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 10

IDEED

08 10 01

Ideed

1.1

1 298 731 000

714 134 248

1 098 000 000

536 009 000

843 398 100,92

227 337 831,80

 

Peatükk 08 10 — Kogusumma

 

1 298 731 000

714 134 248

1 098 000 000

536 009 000

843 398 100,92

227 337 831,80

08 10 01   Ideed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 298 731 000

714 134 248

1 098 000 000

536 009 000

843 398 100,92

227 337 831,80

Märkused

Euroopa Teadusnõukogu loomisega eriprogrammi „Ideed” raames võetud meetmete üldine eesmärk on kindlaks määrata parimad uurimisrühmad Euroopas ning soodustada uurimistööd teadmiste piirialadel, rahastades suure riskiga valdkondadevahelisi projekte, kusjuures ainsaks hindamiskriteeriumiks on pädevus, mille üle otsustatakse erialakolleegi eksperdihinnangu alusel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/972/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Ideed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 243).

PEATÜKK 08 12 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 12

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

08 12 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

1.1

156 304 000

200 909 768

212 392 000

95 000 000

192 199 131,13

158 749 147,13

 

Peatükk 08 12 — Kogusumma

 

156 304 000

200 909 768

212 392 000

95 000 000

192 199 131,13

158 749 147,13

08 12 01   Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

156 304 000

200 909 768

212 392 000

95 000 000

192 199 131,13

158 749 147,13

Märkused

Selles valdkonnas võetud meetmete üldine eesmärk on aidata luua Euroopas kõige kõrgemal tasemel teadustöö infrastruktuuride võrgustik ja toetada selle parimat kasutamist kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 13 —   VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 13

VÕIMEKUS – VÄIKESTE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJATE (VKE) HUVIDES TEHTAVAD TEADUSUURINGUD

08 13 01

Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

1.1

223 099 000

173 296 578

153 354 000

97 791 000

128 341 248,80

119 687 501,96

 

Peatükk 08 13 — Kogusumma

 

223 099 000

173 296 578

153 354 000

97 791 000

128 341 248,80

119 687 501,96

08 13 01   Võimekus – Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) huvides tehtavad teadusuuringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

223 099 000

173 296 578

153 354 000

97 791 000

128 341 248,80

119 687 501,96

Märkused

Euroopa konkurentsivõimet ning ettevõtlus- ja uuenduspoliitikat toetavate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud meetmete eesmärk on aidata Euroopa VKEdel tavapärastes ja uutes valdkondades suurendada nende tehnoloogilist suutlikkust ja arendada nende võimet tegutseda nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. Need meetmed täiendavad uurimistööd esmatähtsates teemavaldkondades.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 14 —   VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 14

VÕIMEKUS – TEADMISTE PIIRKONNAD

08 14 01

Võimekus – Teadmiste piirkonnad

1.1

18 856 000

16 192 756

16 957 000

13 835 000

16 463 872,—

20 152 320,—

 

Peatükk 08 14 — Kogusumma

 

18 856 000

16 192 756

16 957 000

13 835 000

16 463 872,—

20 152 320,—

08 14 01   Võimekus – Teadmiste piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 856 000

16 192 756

16 957 000

13 835 000

16 463 872,00

20 152 320,00

Märkused

See summa on eraldatud projektide rahastamiseks eesmärgiga suurendada Euroopa piirkondade teadusuuringute potentsiaali, eelkõige soodustades ja toetades piirkondlikke ametiasutusi, kõrgkoole, uurimiskeskusi, ettevõtteid ja muid asjakohaseid huvigruppe ühendavate piirkondlike teadusuuringukesksete rühmitiste arengut kogu Euroopas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 15 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 15

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE POTENTSIAAL

08 15 01

Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

1.1

63 802 000

51 589 058

31 287 000

23 888 000

30 561 280,—

48 087 706,—

 

Peatükk 08 15 — Kogusumma

 

63 802 000

51 589 058

31 287 000

23 888 000

30 561 280,—

48 087 706,—

08 15 01   Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

63 802 000

51 589 058

31 287 000

23 888 000

30 561 280,00

48 087 706,00

Märkused

Et aidata struktuurifondide lähenemise eesmärgi raames abikõlbulikel liidu äärepoolseimate piirkondade teadlastel ja asutustel anda oma panus Euroopa teadusuuringutesse, kasutades ühtlasi teiste Euroopa piirkondade teadmisi ja kogemusi, luuakse esitatud meetmega tingimused, mis võimaldavad neil teadlastel rakendada oma potentsiaali ja mis toetavad Euroopa teadusruumi täielikku realiseerimist laienenud liidus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 16 —   VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 16

VÕIMEKUS – TEADUS ÜHISKONNAS

08 16 01

Võimekus – Teadus ühiskonnas

1.1

44 798 000

30 469 728

50 203 000

29 000 000

34 233 987,—

28 914 911,45

 

Peatükk 08 16 — Kogusumma

 

44 798 000

30 469 728

50 203 000

29 000 000

34 233 987,—

28 914 911,45

08 16 01   Võimekus – Teadus ühiskonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

44 798 000

30 469 728

50 203 000

29 000 000

34 233 987,00

28 914 911,45

Märkused

Pidades silmas Euroopa tõhusa ja demokraatliku teadmisteühiskonna ülesehitamist, on selle rubriigi all võetud meetmete eesmärgiks soodustada teadus- ja tehnoloogiatöö ning sellega seotud teaduspoliitika harmoonilist integreerimist Euroopa sotsiaalvõrku.

Käesoleva rubriigi all võetud meetmetega toetatakse riiklikku teadusuuringute poliitikat ning teadusuuringute poliitika ja tööstusstrateegiate analüüsi ning järelevalvet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 17 —   VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 17

VÕIMEKUS – RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

08 17 01

Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

1.1

28 265 000

19 043 580

18 035 000

16 969 000

17 571 840,—

12 310 848,—

 

Peatükk 08 17 — Kogusumma

 

28 265 000

19 043 580

18 035 000

16 969 000

17 571 840,—

12 310 848,—

08 17 01   Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 265 000

19 043 580

18 035 000

16 969 000

17 571 840,00

12 310 848,00

Märkused

Seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” alusel tehtava rahvusvahelise koostöö üldine eesmärk on aidata luua tugev ja ühtne liidu teadus- ja tehnoloogiapoliitika, arendades strateegilist partnerlust kolmandate riikidega ja tegeldes nii kolmandate riikide kui ka ülemaailmsete konkreetsete probleemidega. Meetmed on suunatud järgmistele kolmandate riikide rühmadele: kandidaatriigid, assotsieerunud riigid ja tööstusriigid, samuti rahvusvahelise koostöö partnerriigid (Aasia, Ladina-Ameerika, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid, Vahemere piirkonna partnerriigid ning Lääne-Balkani riigid).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 18 —   VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 18

VÕIMEKUS – RISKIJAGAMISRAHASTU

08 18 01

Võimekus – Riskijagamisrahastu

1.1

50 000 000

47 608 950

30 000 000

30 000 000

32 256 000,—

32 256 000,—

 

Peatükk 08 18 — Kogusumma

 

50 000 000

47 608 950

30 000 000

30 000 000

32 256 000,—

32 256 000,—

08 18 01   Võimekus – Riskijagamisrahastu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

50 000 000

47 608 950

30 000 000

30 000 000

32 256 000,00

32 256 000,00

Märkused

Riskijagamisrahastu eesmärk on soodustada teadustegevusse tehtavaid erainvesteeringuid, lihtsustades suurtes Euroopa teadusuuringute projektides osalejate jaoks laenusaamisvõimalusi. Riskijagamisrahastu võimaldab Euroopa Investeerimispangal laiendada otseselt ja kaudselt (oma vahendajapankade võrgustiku kaudu) oma laenuportfelli sellistes projektides osalejatele.

Riskijagamisrahastu aitab kaasa Euroopa 2020 strateegia elluviimisele, eelkõige selle saavutamisele, et 3 % investeeringutest tehakse teadusuuringute eesmärgil, aidates teadusuuringutele ette nähtud vahendite suurendamise ja nende allikate mitmekesistamise teel kaasa turu puudujääkide ületamisele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 19 —   VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 19

VÕIMEKUS – TEADUSPOLIITIKA ÜHTSE ARENDAMISE TOETAMINE

08 19 01

Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

1.1

9 804 000

5 713 074

2 600 000

7 476 000

9 998 138,—

5 890 959,48

 

Peatükk 08 19 — Kogusumma

 

9 804 000

5 713 074

2 600 000

7 476 000

9 998 138,—

5 890 959,48

08 19 01   Võimekus – Teaduspoliitika ühtse arendamise toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 804 000

5 713 074

2 600 000

7 476 000

9 998 138,00

5 890 959,48

Märkused

Euroopa 2020 strateegia raames on esmatähtis suurendada uurimis- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid 3 protsendini ning tõhustada investeeringute mõju. Seega on riigiasutuste põhiülesanne töötada välja ühtne poliitika, mis suurendaks avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse. Käesoleva rubriigi meetmetega toetatakse ühtse ja tõhusa teaduspoliitika arendamist piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil struktureeritud teabe, näitajate ja analüüside esitamise kaudu ning teaduspoliitika koordineerimiseks rakendatavate meetmete kaudu, mille eesmärk on eelkõige kohaldada teaduspoliitika suhtes avatud koordinatsioonimeetodit.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

PEATÜKK 08 20 —   EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 20

EURATOM – TERMOTUUMAENERGEETIKA

08 20 01

Euratom – Termotuumaenergeetika

1.1

44 330 000

44 657 195

40 934 000

55 000 000

124 788 000,—

142 000 000,—

08 20 02

Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

1.1

351 760 000

190 435 799

343 340 000

176 700 000

254 100 000,—

103 000 000,—

 

Peatükk 08 20 — Kogusumma

 

396 090 000

235 092 994

384 274 000

231 700 000

378 888 000,—

245 000 000,—

08 20 01   Euratom – Termotuumaenergeetika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

44 330 000

44 657 195

40 934 000

55 000 000

124 788 000,00

142 000 000,00

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. ITER-projekti rakendamine on seetõttu praeguse liidu strateegia keskpunktis. Sellega peab kaasnema tugev ja fookustatud Euroopa teadus- ja arendustegevuse programm, et valmistuda ITERi ekspluateerimiseks ning arendada tehnoloogiaid ja teadmiste baasi, mida on vaja selle töötamise ajal ja hiljem.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

08 20 02   Euratom – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

351 760 000

190 435 799

343 340 000

176 700 000

254 100 000,00

103 000 000,00

Märkused

Termotuumasünteesil on väljavaated peaaegu piiramatuks rohelise energia varuks ning ITER (rahvusvaheline katsetermotuumareaktor) on selle lõppeesmärgi poole liikumisel oluline järgmine samm. Sel eesmärgil loodi ühisettevõttena Euroopa ITERi ja termotuumaenergia arendamise organisatsioon. Euroopa ITERi ja termotuumaenergia (termotuumasüntees energia saamiseks) arendamise ühisettevõtte ülesanded on järgmised:

a)

anda Euratomi panus ITERi rahvusvahelisse termotuumaenergia organisatsiooni;

b)

anda Euratomi panus laiema lähenemisviisi tegevustesse Jaapaniga termotuumaenergia kiireks kasutuselevõtuks;

c)

rakendada tegevusprogrammi termotuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste, sealhulgas rahvusvahelise termotuumasünteesimaterjalide kiiritusasutuse ehituse ettevalmistamiseks (IFMIF).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 25. september 2006, mis käsitleb ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu esialgse kohaldamise korra ning ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu sõlmimist komisjoni poolt.

Komisjoni otsus 2006/943/Euratom, 17. november 2006, ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu esialgse kohaldamise kohta (ELT L 358, 16.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

PEATÜKK 08 21 —   EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 21

EURATOM – TUUMA LÕHUSTUMINE JA KIIRGUSKAITSE

08 21 01

Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

1.1

52 000 000

24 280 564

50 259 000

22 235 000

49 255 000,—

21 503 263,80

 

Peatükk 08 21 — Kogusumma

 

52 000 000

24 280 564

50 259 000

22 235 000

49 255 000,—

21 503 263,80

08 21 01   Euratom – Tuuma lõhustumine ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

52 000 000

24 280 564

50 259 000

22 235 000

49 255 000,00

21 503 263,80

Märkused

Selle meetme eesmärk on usaldusväärse teadusliku ja tehnilise aluse loomine, et kiirendada pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutu korraldamise praktilist arengut, edendada tuumaenergia ohutut, tõhusamat ja konkurentsivõimelisemat kasutamist ning tagada tugev ja sotsiaalselt vastuvõetav süsteem inimeste ja keskkonna kaitseks ioniseeriva kiirguse eest.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/976/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) rakendamise eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 404).

PEATÜKK 08 22 —   VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 22

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

08 22 01

Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

0,—

0,—

08 22 02

Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 02 01

EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

1.1

476 089

1 500 000

1 179 990,17

19 798 358,50

08 22 02 02

Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

1.1

0,—

814 070,05

 

Artikkel 08 22 02 — Vahesumma

 

476 089

1 500 000

1 179 990,17

20 612 428,55

08 22 03

Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

314 219 069

712 765 000

1 490 914,46

1 222 953 088,07

08 22 03 02

Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

9 521 790

15 336 000

0,—

45 744 779,25

 

Artikkel 08 22 03 — Vahesumma

 

323 740 859

728 101 000

1 490 914,46

1 268 697 867,32

08 22 04

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

114 479 073,25

106 069 763,63

 

Peatükk 08 22 — Kogusumma

 

p.m.

324 216 948

p.m.

729 601 000

117 149 977,88

1 395 380 059,50

08 22 01   Enne 1999. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Artikkel on ette nähtud ka muude raamprogrammiväliste iga-aastaste meetmete katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

08 22 02   Viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

08 22 02 01   EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

476 089

1 500 000

1 179 990,17

19 798 358,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

08 22 02 02   Euratomi viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

0,—

814 070,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

08 22 03   Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

08 22 03 01   EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

314 219 069

712 765 000

1 490 914,46

1 222 953 088,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1209/2003/EÜ, 16. juuni 2003, ühenduse osalemise kohta Euroopa ja arengumaade pikaajalise koostöö kaudu uute HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi vastaste ravimenetluste väljaarendamisele suunatud uurimis- ja arendustegevuse programmis, mille on algatanud mitmed liikmesriigid (ELT L 169, 8.7.2003, lk 1).

08 22 03 02   Euratomi kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 521 790

15 336 000

0,—

45 744 779,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/837/Euratom, 30. september 2002, millega võetakse vastu tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse eriprogramm (Euratom) (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 74).

08 22 04   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

114 479 073,25

106 069 763,63

Märkused

Endine artikkel 08 22 04 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Šveitsi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheliste koostöölepingute või Euroopa termotuumasünteesi arendamise mitmepoolse kokkuleppe alusel saadav tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 1 ja 6 0 1 2 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

PEATÜKK 08 23 —   SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

08 23

SÖE JA TERASE TEADUSFONDI UURIMISPROGRAMM

08 23 01

Terasealane uurimisprogramm

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

38 248 754,—

39 234 559,43

08 23 02

Söealane uurimisprogramm

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

7 866 263,—

12 295 187,16

 

Peatükk 08 23 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

46 115 017,—

51 529 746,59

08 23 01   Terasealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

38 248 754,00

39 234 559,43

Märkused

Assigneering on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste terast käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2010. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2008, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2008. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 72,8 % fondist jaotatavast summast terasesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

08 23 02   Söealane uurimisprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

7 866 263,00

12 295 187,16

Märkused

Assigneering on söe ja terase teadusfondi raames ette nähtud selliste sütt käsitlevate teadusprojektide rahastamiseks, mida ei hõlma teadusuuringuid ja tehnika arendamist käsitlev raamprogramm.

2010. aasta assigneeringud määratakse kindlaks vastavalt sellele, milline on likvideeritava ESTÜ tulem 31. detsembril 2008, ning eraldatakse likvideeritava ESTÜ bilansist 31. detsembri 2008. aasta seisuga (sihtotstarbeline tulu). Vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artiklile 4 läheb 27,2 % fondist jaotatavast summast söesektorile.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kasutatakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 1 3 kirjendatud tulusid täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/76/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).

Nõukogu otsus 2003/77/EÜ, 1. veebruar 2003, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE PEADIREKTORAADILE

TEADUSUURINGUTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

EUROOPA TEADUSRUUMI ARENDAMINE

JAOTIS 09

INFOÜHISKOND JA MEEDIA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 01

INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

127 060 941

127 060 941

128 488 081

128 488 081

126 950 980,45

126 950 980,45

Reservid (40 01 40)

29 384

29 384

115 001

115 001

 

 

 

127 090 325

127 090 325

128 603 082

128 603 082

126 950 980,45

126 950 980,45

09 02

DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

31 116 500

24 540 045

21 908 200

23 098 200

21 872 400,68

23 127 950,85

Reservid (40 02 41)

 

 

3 470 000

3 470 000

 

 

 

31 116 500

24 540 045

25 378 200

26 568 200

21 872 400,68

23 127 950,85

09 03

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

119 120 000

115 285 305

111 000 000

125 237 000

113 430 143,36

87 295 239,96

09 04

KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD

1 170 285 000

974 075 401

1 142 855 000

1 143 000 000

1 067 128 641,34

957 741 853,64

09 05

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

90 970 000

93 313 542

108 473 000

70 000 000

99 129 344,—

68 205 126,—

 

Jaotis 09 — Kogusumma

1 538 552 441

1 334 275 234

1 512 724 281

1 489 823 281

1 428 511 509,83

1 263 321 150,90

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

29 384

29 384

3 585 001

3 585 001

 

 

 

1 538 581 825

1 334 304 618

1 516 309 282

1 493 408 282

1 428 511 509,83

1 263 321 150,90

PEATÜKK 09 01 —   INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

09 01

INFOÜHISKONNA JA MEEDIA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

09 01 01

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

38 660 348

40 973 748

39 865 666,98

Reservid (40 01 40)

 

29 384

115 001

 

 

 

38 689 732

41 088 749

39 865 666,98

09 01 02

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

09 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 382 696

2 564 967

2 271 403,87

09 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

1 866 564

2 267 024

2 796 597,56

 

Artikkel 09 01 02 — Vahesumma

 

4 249 260

4 831 991

5 068 001,43

09 01 03

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

2 801 333

2 996 342

3 129 940,88

09 01 04

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

09 01 04 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas – Halduskorralduskulud

1.1

690 000

550 000

689 940,03

09 01 04 03

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud

1.1

1 480 000

1 400 000

1 447 465,27

09 01 04 04

Programm „Turvalisem Internet” – Halduskorralduskulud

1.1

200 000

250 000

181 666,—

09 01 04 06

Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud

3.2

50 000

50 000

0,—

 

Artikkel 09 01 04 — Vahesumma

 

2 420 000

2 250 000

2 319 071,30

09 01 05

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud

09 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

46 400 000

45 500 000

45 264 000,—

09 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

13 460 000

13 200 000

12 874 081,28

09 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

19 070 000

18 736 000

18 430 218,58

 

Artikkel 09 01 05 — Vahesumma

 

78 930 000

77 436 000

76 568 299,86

 

Peatükk 09 01 — Kogusumma

 

127 060 941

128 488 081

126 950 980,45

Reservid (40 01 40)

 

29 384

115 001

 

 

 

127 090 325

128 603 082

126 950 980,45

09 01 01   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

09 01 01

38 660 348

40 973 748

39 865 666,98

Reservid (40 01 40)

29 384

115 001

 

Kogusumma

38 689 732

41 088 749

39 865 666,98

09 01 02   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

09 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 382 696

2 564 967

2 271 403,87

09 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 866 564

2 267 024

2 796 597,56

09 01 03   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 801 333

2 996 342

3 129 940,88

09 01 04   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

09 01 04 01   Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

690 000

550 000

689 940,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 02 01.

09 01 04 03   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 480 000

1 400 000

1 447 465,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Assigneering on ka ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmäärusele eraldada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 09 03 01 ja 09 03 02.

09 01 04 04   Programm „Turvalisem Internet” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

250 000

181 666,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt punktid 09 02 02 01 ja 09 02 02 02.

09 01 04 06   Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 000

50 000

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 09 02 05.

09 01 05   Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonna teadusuuringute toetuskulud

09 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

46 400 000

45 500 000

45 264 000,00

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

09 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 460 000

13 200 000

12 874 081,28

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

09 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 070 000

18 736 000

18 430 218,58

Märkused

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

PEATÜKK 09 02 —   DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 02

DIGITAALSE TEGEVUSKAVA ÕIGUSRAAMISTIK

09 02 01

Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

1.1

4 000 000

3 808 716

2 350 000

2 000 000

1 792 090,82

2 030 047,62

09 02 02

Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

09 02 02 01

Programm „Turvalisem Internet”

1.1

14 800 000

7 331 778

10 820 000

4 210 000

11 001 679,82

447 534,94

09 02 02 02

Programmi „Safer Internet Plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

1.1

1 333 051

7 900 000

1 101,90

11 996 225,89

 

Artikkel 09 02 02 — Vahesumma

 

14 800 000

8 664 829

10 820 000

12 110 000

11 002 781,72

12 443 760,83

09 02 03

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 258 800

5 258 800

5 666 200

5 666 200

5 671 248,14

5 719 641,68

09 02 03 02

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

1.1

1 928 700

1 928 700

1 622 000

1 622 000

2 457 600,—

2 457 600,—

 

Artikkel 09 02 03 — Vahesumma

 

7 187 500

7 187 500

7 288 200

7 288 200

8 128 848,14

8 177 241,68

09 02 04

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

09 02 04 01

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

3 029 000

3 029 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 570 000

2 570 000

 

 

 

 

3 029 000

3 029 000

2 570 000

2 570 000

 

 

09 02 04 02

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3

1.1

550 000

550 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

900 000

900 000

 

 

 

 

550 000

550 000

900 000

900 000

 

 

 

Artikkel 09 02 04 — Vahesumma

 

3 579 000

3 579 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

3 470 000

3 470 000

 

 

 

 

3 579 000

3 579 000

3 470 000

3 470 000

 

 

09 02 05

Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed

3.2

950 000

950 000

950 000

1 200 000

948 680,—

476 900,72

09 02 06

Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

3.2

600 000

350 000

500 000

500 000

 

 

 

Peatükk 09 02 — Kogusumma

 

31 116 500

24 540 045

21 908 200

23 098 200

21 872 400,68

23 127 950,85

Reservid (40 02 41)

 

 

 

3 470 000

3 470 000

 

 

 

 

31 116 500

24 540 045

25 378 200

26 568 200

21 872 400,68

23 127 950,85

09 02 01   Liidu tegevuspõhimõtete määratlemine ja rakendamine elektroonilise side valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

3 808 716

2 350 000

2 000 000

1 792 090,82

2 030 047,62

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kogumi rahastamiseks, mille eesmärgid on järgmised:

jätkata liidu poliitikat elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonnas, et käivitada kõnealuse sektori vajadustega seotud algatused,

toetada ja jälgida sideteenuste uue reguleeriva raamistiku rakendamist (muu hulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33)) artiklis 7 sätestatud mehhanismile),

hõlbustada infoühiskonda üleminekut seoses elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega, eelkõige Lissaboni tippkohtumise järelmeetmena,

võimaldada kolmandatel riikidel rakendada poliitikat, mille raames nad avavad turud liidu turgudega samas ulatuses.

Nende meetmete konkreetsed eesmärgid on järgmised:

liidu poliitika väljatöötamine sideteenuste ja -võrkude valdkonnas (sealhulgas elektroonilise side ja audiovisuaalsete keskkondade lähenemine, Internetiga seotud aspektid jne),

raadiospektripoliitika arendamine liidus,

tegevuse arendamine mobiil- ja satelliitside sektorites, eelkõige seoses sagedustega,

olukorra ja kõnealustes valdkondades vastu võetud õigusaktide analüüsimine,

selliste Euroopa poliitikasuundade ja algatuste kooskõlastamine, mis on seotud rahvusvahelise keskkonnaga (nt WRC, CEPT jms),

infoühiskonnaga seotud toimingute ja algatuste arendamine.

Need meetmed hõlmavad muu hulgas analüüside ja eduaruannete ettevalmistamist, huvigruppide ja üldsusega konsulteerimist, seadusandlike ettepanekute ettevalmistamist ja õigusaktide kohaldamise jälgimist.

Assigneering katab eelkõige analüüside ja ekspertide aruannete, eriotstarbeliste uuringute, hindamisaruannete, koordineerimistegevuse, toetuste ja teatavate meetmete osalise rahastamisega seotud lepinguid.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

09 02 02   Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

09 02 02 01   Programm „Turvalisem Internet”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 800 000

7 331 778

10 820 000

4 210 000

11 001 679,82

447 534,94

Märkused

Meede on ette nähtud selliste töökorraga seotud ja tehniliste meetmete tasakaalustatud rakendamiseks, mille eesmärk on toetada Interneti ja muu kommunikatsioonitehnoloogia turvalisemat kasutust, eelkõige lapsi silmas pidades, ning võidelda võrgus leviva ebaseadusliku ja kahjuliku infosisuga. Selle eesmärgi saavutamiseks keskendutakse programmi raames lõppkasutajate, eriti laste, nende vanemate, hooldajate, õpetajate ja haridustöötajate praktilisele abistamisele.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

võidelda ebaseadusliku infosisu ja võrgus toimuva kahjuliku tegevuse vastu, toetades meetmeid, mille eesmärk on vähendada Internetis ringlevate ebaseadusliku sisuga materjalide mahtu ning võidelda tõhusalt võrgus toimuva kahjuliku tegevusega, sealjuures keskendudes eriti võitlusele laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavate materjalide, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ja kiusamisega,

toetada turvalisemat võrgukeskkonda, viies kokku sidusrühmad eesmärgiga leida võimalusi võrgukeskkonna turvalisemaks muutmiseks ja laste kaitsmiseks materjalide ning tegevuse eest, mis võivad neid kahjustada. Meetmete eesmärk on julgustada sidusrühmi tegema koostööd, võtma vastutust ning arendama ja rakendama iseregulatsiooni süsteeme ja järgima põhimõtet, et eraelu puutumatus on rakendustesse juba sisse projekteeritud,

tagada üldsuse teadlikkust, avades kontaktpunkte, mille kaudu saavad inimesed, eriti lapsed, nende vanemad, hooldajad, õpetajad ja haridustöötajad, teavet võrgutehnoloogiate kasutamise võimalustest ja sellega seotud ohtudest ning võrgukeskkonnas turvalisuse tagamise vahenditest,

luua teadmistebaas, et luua nii olemasolevate kui ka uute kasutusviiside, ohtude ja tagajärgedega nõuetekohase tegelemise ning sellega seotud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete aspektide kindlaksmääramise alus ja seda edaspidi arendada. Omandatud teadmisi kasutatakse kavandatava programmi rakendamisel ning piisavate ja proportsionaalsete meetmete väljatöötamisel kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Programmi eesmärk on kaasata ja viia kokku eri sidusrühmad, kelle koostöö on esmatähtis, kuid kes ei pruugi alati kokku saada, kui selleks puudub asjakohane raamistik.

Programmi on kaasatud infosisu pakkujad, Interneti-teenuste osutajad, mobiilsidevõrkude operaatorid, reguleerijad, standardiasutused, tööstusharu eneseregulatsiooni ühendused; riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes vastutavad tööstusharu, hariduse, tarbijakaitse, pereküsimuste, õiguskaitse, laste õiguste ja laste heaolu eest, ning valitsusvälised organisatsioonid, kes tegelevad tarbijakaitse, pereküsimuste, laste õiguste ja laste heaoluga.

Kõnealused meetmed viiakse ellu järgmiste kaasrahastatavate meetmete abil:

katseprojektid ja heade tavade levitamise meetmed; ühekordsed projektid programmi jaoks olulistes valdkondades, sealhulgas häid tavasid tutvustavad või olemasoleva tehnoloogia uuenduslikku kasutust hõlmavad projektid, eelkõige andmekaitse ja põhiõiguste kaitse valdkondades,

võrgustikud ja riiklikud meetmed, mis toovad kokku mitmeid sidusrühmi, et tagada meetmete rakendamine kogu Euroopas ning hõlbustada kooskõlastamist ja teadmiste edastamist,

üleeuroopaline võrdlev uuring selle kohta, mil viisil täiskasvanud ja lapsed kasutavad võrgutehnoloogiaid, millised on sellest tulenevad ohud ja kahjuliku tegevuse mõjud lastele ning selle käitumuslikud ja psühholoogilised aspektid; keskendutakse laste seksuaalsele kuritarvitamisele seoses võrgutehnoloogiate kasutamisega, käitumise muutumisest või tehnoloogia arengust tulenevate uute ohtlike olukordade uurimisele jne.

Kaasnevad meetmed aitavad kaasa programmide rakendamisele ja edasiste meetmete ettevalmistamisele. Need meetmed hõlmavad järgmist:

võrdlus- ja arvamusuuringud võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise andmete saamiseks kõikide liikmesriikide kohta võrreldavate meetodite abil,

selliste tehnoloogiate tehniline hindamine, mis on välja töötatud Interneti ja uute võrgutehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (nt filtreerimine),

uuringud programmi ja selle meetmete toetuseks,

teabevahetus konverentside, seminaride, töörühmade või muude kohtumiste kaudu ja rühmades toimuva tegevuse juhtimine,

teabe levitamise, teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud tegevus.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Osa käesoleva eelarvepunkti assigneeringust kasutatakse projektide toetamiseks, et analüüsida ja levitada häid tavasid kogu liidus, ning meediaoskuse taseme ja sellealase tegevuse hindamise raamistiku üle arutlemisele. Erilist tähelepanu võib pöörata projektidele, mis analüüsivad meedias kajastamist ja väärtusi meedias, julgustavad meediaoskusega seotud infosisu tootmist ja levitamist, stimuleerivad meedia kasutamist, et suurendada osalemist ühiskonna ja kogukonna elus, ning keskenduvad meediaoskuse algatuste elluviimisele, ühendades meediatööstust ja haridusmaailma. Toetuse saajad võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks (ELT L 348, 24.12.2008, lk 118).

09 02 02 02   Programmi „Safer Internet Plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 333 051

7 900 000

1 101,90

11 996 225,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „Safer Internet Plus”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 854/2005/EÜ, 11. mai 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (ELT L 149, 11.6.2005, lk 1).

09 02 03   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

09 02 03 01   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 258 800

5 258 800

5 666 200

5 666 200

5 671 248,14

5 719 641,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) töötajatega seotud kulude ja halduskulude katmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 460/2004.

Amet loodi selleks, et suurendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide ja selle tulemusel ka ettevõtjate suutlikkust vältida võrgu- ja infoturbega seotud probleeme ning nendega toime tulla ja neile reageerida. Selle eesmärgi saavutamiseks arendab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet kõrgetasemelisi teadmisi ja soodustab ulatuslikku koostööd riikliku ja erasektori esindajate vahel.

Ameti eesmärk on pakkuda komisjonile ja liikmesriikidele abi ja nõuandeid tema pädevusse kuuluvates võrgu- ja infoturbega seotud küsimustes ning abistada soovi korral komisjoni tehnilises ettevalmistavas töös võrgu- ja infoturbealaste liidu õigusaktide ajakohastamisel ja väljatöötamisel.

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2008, 24. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega (ELT L 293, 31.10.2008, lk 1).

09 02 03 02   Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 928 700

1 928 700

1 622 000

1 622 000

2 457 600,00

2 457 600,00

Märkused

Assigneeringust kaetakse üksnes sellised ameti tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 185 ja ühenduste loodud organite raammääruse asjakohaste artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus on 2011. aastal kokku 7 871 817 eurot. Eelarvesse kantud 7 187 500 euro suurusele summale lisatakse 684 317 euro suurune tagasinõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 460/2004, 10. märts 2004, millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet (ELT L 77, 13.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2008, 24. september 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 460/2004 (millega luuakse Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet) seoses selle kestusega (ELT L 293, 31.10.2008, lk 1).

09 02 04   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

09 02 04 01   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 02 04 01

3 029 000

3 029 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

2 570 000

2 570 000

 

 

Kogusumma

3 029 000

3 029 000

2 570 000

2 570 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) töötajatega seotud kulude ja halduskulude rahastamiseks.

BEREC tegutseb spetsialiseeritud ja sõltumatu nõuandva eksperdiasutusena, mis abistab komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi liidu elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisel, et edendada järjepidevat regulatiivset lähenemisviisi kogu liidus. BEREC ei ole liidu asutus ega juriidiline isik.

BERECi büroo on juriidilise isiku staatusega liidu asutus ning pakub BERECile professionaalseid ja haldusalaseid tugiteenuseid, täites talle määrusega (EÜ) nr 1211/2009 antud ülesandeid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Büroo ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 04 02   Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 02 04 02

550 000

550 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

900 000

900 000

 

 

Kogusumma

550 000

550 000

900 000

900 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud üksnes büroo tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Büroo peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Büroo palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Finantsmääruse artikli 185 ja ühenduste loodud organeid käsitlevate raamfinantsmääruse artiklite alusel on suurendatud eelarvepädevate institutsioonide osatähtsust.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1211/2009, 25. november 2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

09 02 05   Muud audiovisuaal- ja meediasektori meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

950 000

950 000

950 000

1 200 000

948 680,00

476 900,72

Märkused

Endine artikkel 09 06 03

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi rakendamine,

meediasektori arengu, sealhulgas meediakanalite paljususe jälgimine ja

audiovisuaalsektoriga seotud majandus- ja õigusteabe kogumine, levitamine ja analüüs.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, 3. oktoober 1989, audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23).

09 02 06   Ettevalmistav tegevus – Programm „Erasmus” ajakirjanikele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

350 000

500 000

500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 09 06 05

Pluralismi tagamine Euroopas on üks liidu meediapoliitika olulisemaid eesmärke. Tõhus viis pluralismi edendamiseks on võimaldada ajakirjanikele sellele juurdepääs. Seda oleks võimalik saavutada, kui rahastada ajakirjanike vahetust liidu eri riikide ja massiteabevahendite vahel. Eesmärk on anda ajakirjanikele võimalus omandada avaram ja mitmekülgsem arusaam liidust ning selle erinevatest massiteabevahenditest ja kultuuridest.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 09 03 —   INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 03

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTMINE

09 03 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

1.1

119 120 000

95 217 900

111 000 000

87 500 000

113 277 366,06

34 507 685,43

09 03 02

Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

1.1

17 139 222

30 400 000

0,—

31 748 898,68

09 03 03

Ettevalmistav tegevus – Interneti-põhine süsteem õigusloome kvaliteedi ja avalikkuse osaluse parandamiseks

1.1

1 100 000

1 077 000

0,—

2 599 928,44

09 03 04

Varasemate programmide lõpuleviimine

09 03 04 01

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

1.1

1 713 922

6 260 000

152 777,30

17 375 514,49

09 03 04 02

Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

1.1

114 261

p.m.

0,—

1 063 212,92

 

Artikkel 09 03 04 — Vahesumma

 

1 828 183

6 260 000

152 777,30

18 438 727,41

 

Peatükk 09 03 — Kogusumma

 

119 120 000

115 285 305

111 000 000

125 237 000

113 430 143,36

87 295 239,96

09 03 01   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

119 120 000

95 217 900

111 000 000

87 500 000

113 277 366,06

34 507 685,43

Märkused

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm on üks kolmest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eriprogrammist.

Liidu tasandil tugevdatakse meetmeid, et soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu. Liidu tasandil võetavate koosmõju soodustavate meetmete eesmärk on kogemuste ning saadud õppetundide jagamise ja levitamise abil ebakindluse ja dubleerimisohu vähendamine; koostalitlusvõimet ja killustumise vastu võitlemist edendavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate abil käivitatud teenuste ulatuse laiendamine siseturul. Samuti on nende eesmärk ergutada uuendustegevuse edendamiseks ja võimalike takistuste (nt kultuurilised, keelelised, tehnilised, õiguslikud ja puude või nn düs-seisundiga seotud takistused) ületamiseks vajalikku õiguslikku ja tehnoloogilist keskkonda.

Nagu on märgitud õiguslikus aluses, nähakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammiga ette järgmised meetmed:

a)

Euroopa ühtse teaberuumi arendamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning toodete siseturu tugevdamine,

b)

uuendustegevuse ergutamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtu ja ulatuslikumate investeeringute kaudu,

c)

kõikehõlmava infoühiskonna ning tulemuslikumate ja tõhusamate üldist huvi pakkuvate valdkondade teenuste arendamine ning elukvaliteedi parandamine, eriti puuetega ja nn düs-seisundi (düsleksia, düspraksia, düsfaasia, düskalkuulia jne) all kannatavatele isikutele.

Seda tehakse eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise ning digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamisega üldist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas tervise ja kaasatusega seotud IKT, valitsuse ja haldusega seotud IKT, energiatõhususega seotud IKT, aruka liikuvuse ja keskkonna, digiraamatukogude, avaliku sektori valduses oleva teabe parema kasutuse, hariduse ja õppimise valdkonnas.

Osa konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi assigneeringutest võib kasutada selleks, et testida ning toetada uue põlvkonna hädaabinumbri 112, koostalitlusvõimeliste hädaabiteenuste ja kõiki kodanikke teenindava hädaabinumbri 112 kasutuselevõttu kogu liidus, et oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt reageerida ja säästa elusid, kujundades selleks muu hulgas ümber hädaabikõnede tavapärase tehnilise ülesehituse ning vähendades selle kulusid ja keerukust lõppeesmärgiga tagada optimaalne vastamine kõikide kodanike, sealhulgas puuetega kasutajate kõnedele hädaabinumbril 112. Lisaks tuleks teavitus- ja haridusmeetmete abil teavitada elanikkonda hädaabinumbrist 112 ja selle asjakohasest kasutamisest. Lisaks tuleks välja töötada SOS sõnumi saatmise teenus ja seda tuleks katsetada, et puuetega inimestel oleks võimalik saata päästeteenistustele abipalveid.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osana soodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm IKT laiemat kasutuselevõttu teenuste parandamiseks. Samuti tagatakse, et Euroopa ettevõtjad ning eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad kasu uutest võimalustest, mis tulenevad suurenevast nõudlusest selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste järele. Nagu on märgitud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi õiguslikus aluses, on digitaalse infosisu arendamise ja kasutamise toetamine alates 2009. aastast täielikult kaasatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi. 2007.–2008. aasta üleminekuperioodil tehti seda programmi „eContent Plus” raames (kõnealuse programmi õigusliku aluse põhjal).

Toetuse põhiosa antakse igal aastal piiratud arvule suure mõjususega katseprojektidele ja parimaid tavasid käsitlevatele meetmetele. Käivitatakse ka kaasnevad meetmed, nagu temaatilised võrgud, mis koondavad erinevaid sidusrühmi seoses konkreetsete eesmärkidega. Neid täiendavad Euroopa infoühiskonna järelevalve, poliitikaalaste otsuste tegemiseks vajalikke taustteadmisi pakkuvad meetmed ning meetmed, mis on vajalikud teadlikkuse edendamiseks ja parandamiseks seoses kasuga, mida saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast kodanikud, ettevõtjad (eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) või avalikud organisatsioonid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d eraldada käesolevasse punkti täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

09 03 02   Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 139 222

30 400 000

0,—

31 748 898,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud programmiga „eContent Plus”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 96/339/EÜ, 20. mai 1996, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm Euroopa multimeediamaterjalidega tegeleva sektori arengu stimuleerimiseks ja multimeediamaterjalide kasutamise edendamiseks tekkivas infoühiskonnas (INFO 2000) (EÜT L 129, 30.5.1996, lk 24).

Nõukogu otsus 96/664/EÜ, 21. november 1996, mitmeaastase programmi vastuvõtmise kohta, millega edendatakse ühenduse infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 306, 28.11.1996, lk 40).

Nõukogu otsus 2001/48/EÜ, 22. detsember 2000, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm, et stimuleerida Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ülemaailmsetes võrkudes ja edendada infoühiskonna keelelist mitmekesisust (EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, 9. märts 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas (ELT L 79, 24.3.2005, lk 1).

09 03 03   Ettevalmistav tegevus – Interneti-põhine süsteem õigusloome kvaliteedi ja avalikkuse osaluse parandamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 100 000

1 077 000

0,—

2 599 928,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud Interneti-põhise süsteemi loomisega eesmärgiga parandada õigusloome kvaliteeti ja avalikkuse osalust.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

09 03 04   Varasemate programmide lõpuleviimine

09 03 04 01   Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 713 922

6 260 000

152 777,30

17 375 514,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud telekommunikatsioonisektori võrkudega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2717/95/EÜ, 9. november 1995, EURO-ISDNi (integraalteenuste digitaalvõrk) kui üleeuroopalise võrgu arendamise suuniste kohta (EÜT L 282, 24.11.1995, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1336/97/EÜ, 17. juuni 1997, üleeuroopalisi telekommunikatsioonivõrke käsitlevate suuniste kohta (EÜT L 183, 11.7.1997, lk 12).

09 03 04 02   Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

114 261

p.m.

0,—

1 063 212,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud mitmeaastase programmiga „MODINIS”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/253/EÜ, 30. märts 1998, millega võetakse vastu Euroopas infoühiskonna loomise soodustamist käsitlev ühenduse mitmeaastane programm (Infoühiskond) (EÜT L 107, 7.4.1998, lk 10).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ, 17. november 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2003–2005), mis käsitleb e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (MODINIS) (ELT L 336, 23.12.2003, lk 1).

PEATÜKK 09 04 —   KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 04

KOOSTÖÖ – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAD

09 04 01

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

1.1

1 081 288 900

852 200 203

1 022 601 000

984 467 000

926 773 375,73

630 172 208,90

09 04 01 02

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

1.1

43 000 000

38 087 160

53 816 000

21 500 000

36 000 000,—

9 028 501,62

09 04 01 03

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

1.1

1 500 000

1 428 268

1 761 000

1 761 000

1 324 192,69

1 281 260,32

09 04 01 04

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

1.1

43 000 000

19 043 580

63 405 000

22 000 000

40 536 843,—

2 035 025,43

09 04 01 05

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

1.1

1 496 100

1 424 555

1 272 000

1 272 000

500 496,11

324 039,88

 

Artikkel 09 04 01 — Vahesumma

 

1 170 285 000

912 183 766

1 142 855 000

1 031 000 000

1 005 134 907,53

642 841 036,15

09 04 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

61 420 873,91

43 555 582,69

09 04 03

Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine

1.1

61 891 635

112 000 000

572 859,90

271 345 234,80

 

Peatükk 09 04 — Kogusumma

 

1 170 285 000

974 075 401

1 142 855 000

1 143 000 000

1 067 128 641,34

957 741 853,64

09 04 01   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

09 04 01 01   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Koostöö)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 081 288 900

852 200 203

1 022 601 000

984 467 000

926 773 375,73

630 172 208,90

Märkused

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” eesmärk on suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada Euroopal info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edasise arenguga kaasas käia ning seda kujundada, et ühiskonna ja majanduse vajadused oleksid rahuldatud.

Meetmetega tugevdatakse Euroopa teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja tagatakse ülemaailmne liidripositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, soodustades ja edendades innovatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil, ning tagatakse, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tooks kiiresti kasu Euroopa kodanikele, äriühingutele, tööstusele ja valitsusasutustele.

Kõnealuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemaga seatakse prioriteediks tehnoloogia põhiliste tugisammaste ümber koondunud strateegilised teadusuuringud, tagatakse tehnoloogiate läbiv integreerimine ning antakse teadmisi ja vahendeid mitmesuguste uuenduslike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste väljatöötamiseks.

Meetmetega võimendatakse tööstuslikke ja tehnoloogilisi edusamme info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning parandatakse tähtsate, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast tugevalt sõltuvate sektorite konkurentsivõimet – seda nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate uuenduslike väärtuslike toodete ja teenuste kaudu kui ka tänu uutele või täiustatud organisatsioonilistele protsessidele ühtmoodi nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Kõnealuse teemaga toetatakse ka muid liidu poliitikasuundi, mobiliseerides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, et täita riiklikke ja ühiskondlikke nõudmisi.

Meetmed hõlmavad koostööd, võrkude loomist ja riiklike kavade kooskõlastusalgatusi. Artiklisse kirjendatakse ka kulud, mis on seotud sõltumatute ekspertidega, kes abistavad ettepanekute hindamisel ning projektide läbivaatamisel, komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate ürituste, kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, analüüsidele ning hindamistele, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimise ja hindamisega seotud kulud, samuti kulutused meetmetele programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

09 04 01 02   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

43 000 000

38 087 160

53 816 000

21 500 000

36 000 000,00

9 028 501,62

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 03   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

1 428 268

1 761 000

1 761 000

1 324 192,69

1 281 260,32

Märkused

Ühisettevõte ARTEMIS aitab kaasa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava manussüsteemide põhitehnoloogiate arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadus- ja arendustegevuse rakendamist, eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust eesmärgiga mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades uurimis- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid manussüsteemide valdkonnas ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

tagada manussüsteemide ühise tehnoloogiaalgatuse tõhusus ja kestvus,

saavutada manussüsteemide valdkonnas Euroopa uurimis- ja arendustegevusalaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimise, sealhulgas nimetatud valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ARTEMIS, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste uurimis- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 74/2008, 20. detsember 2007, millega asutatakse ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides (ELT L 30, 4.2.2008, lk 52).

09 04 01 04   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

43 000 000

19 043 580

63 405 000

22 000 000

40 536 843,00

2 035 025,43

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu,

edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist ühisettevõtte tegevuses kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 01 05   Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 496 100

1 424 555

1 272 000

1 272 000

500 496,11

324 039,88

Märkused

Ühisettevõte ENIAC aitab kaasa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ning eriprogrammi „Koostöö” teemavaldkonna „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad” rakendamisele.

Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded:

määratleda ja rakendada teadusuuringute kava nanoelektroonika põhipädevuste arendamiseks eri rakendusvaldkondades, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning võimaldada uute turgude ja ühiskondlike rakenduste tekkimist,

toetada teadusuuringute kava ellurakendamiseks vajalikku tegevust (edaspidi „teadus- ja arendustegevus”), eelkõige määrates projektikonkursside alusel valitud projektides osalejatele rahalise toetuse,

edendada avaliku ja erasektori partnerlust, mille eesmärk on mobiliseerida ja ühendada liidu, riikide ja erasektori jõupingutused, suurendades teadus- ja arendustegevuse koguinvesteeringuid nanoelektroonika valdkonda ning edendades avaliku ja erasektori vahelist koostööd,

saavutada nanoelektroonika valdkonnas Euroopa teadus- ja arendustegevusealaste jõupingutuste koostoime ja koordineerimine, sealhulgas juhul, kui see annab lisandväärtust, kõnealuse valdkonnaga seotud sellise tegevuse integreerimine ühisettevõttesse ENIAC, mida praegu rakendatakse valitsustevaheliste teadus- ja arendusskeemide (Eureka) kaudu,

edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist ühisettevõtte tegevuses kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 72/2008, 20. detsember 2007, millega luuakse ühisettevõte ENIAC (ELT L 30, 4.2.2008, lk 21).

09 04 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogiaarenduses

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

61 420 873,91

43 555 582,69

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

09 04 03   Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

61 891 635

112 000 000

572 859,90

271 345 234,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ühenduse varasemate raamprogrammide lõpuleviimisega seotud varasemate kohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/835/EÜ, 30. september 2002, millega võetakse vastu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogramm „Euroopa teadusruumi struktureerimine” (2002–2006) (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 44).

PEATÜKK 09 05 —   VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

09 05

VÕIMEKUS – TEADUSUURINGUTE INFRASTRUKTUURID

09 05 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

1.1

90 970 000

93 313 542

108 473 000

70 000 000

99 129 344,—

68 205 126,—

 

Peatükk 09 05 — Kogusumma

 

90 970 000

93 313 542

108 473 000

70 000 000

99 129 344,—

68 205 126,—

09 05 01   Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

90 970 000

93 313 542

108 473 000

70 000 000

99 129 344,00

68 205 126,00

Märkused

Euroopa jaoks on teadmistesse investeerimine parim viis säästva majanduskasvu toetamiseks üleilmses majanduses ja Euroopa teadmiste poliitikavaldkonna teadusuuringute programm on nurgakivi. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Võimekus” eesmärk on suurendada teadus- ja uuendustegevuse mahtu kogu Euroopas, võimaldades mitmes valdkonnas kõrgetasemeliste keskuste tekkimist ja tugevdamist. Eelkõige on teadusuuringute infrastruktuuridel tähtis osa teadmiste loomise, levitamise, kohaldamise ja kasutamise toetamisel, ning see soodustab uuendustegevust.

Meede hõlmab täpsemalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate infrastruktuuride ehk e-infrastruktuuride kasutamist. E-infrastruktuuride abil pakutakse teenuseid teadusringkondadele ning tehakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevate jagatavate ressursside (andmetöötlus, ühenduvus, säilitamine, andmed ja seadmed) võimsus kättesaadavaks virtuaalsetele kogukondadele. Euroopa lähenemisviisi tugevdamisega kõnealuses valdkonnas luuakse koosmõju riiklike infrastruktuuride ja algatuste vahel, tagatakse piisava ulatuse saavutamine, uute investeeringute ratsionaliseerimine ja juhtpositsiooni poole püüdlemine maailmas. See võib anda märkimisväärse panuse Euroopa teadusuuringute potentsiaali ergutamiseks ja selle kasutamiseks, ühendades e-infrastruktuurid Euroopa teadusruumi nurgakiviks valdkondadevahelise uuendustegevuse eelkäijana ning teadustegevuse muutmise algatajana.

Artiklisse arvestatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvate kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, kulutused uuringutele, toetused, eriotstarbeliste programmide ja raamprogrammide jälgimine ja hindamine, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/974/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAADILE

INFOÜHISKONNA JA MEEDIA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 10

OTSENE TEADUSTEGEVUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 01

OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

327 938 000

327 938 000

316 450 000

316 450 000

327 483 317,46

327 483 317,46

10 02

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

31 226 000

30 469 728

30 613 000

32 000 000

33 751 176,56

31 579 142,92

10 03

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM

9 544 000

9 045 700

9 358 000

9 300 000

9 465 169,67

8 736 948,06

10 04

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

p.m.

190 435

p.m.

797 000

31 673 977,83

30 185 361,94

10 05

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

26 270 000

28 565 370

26 900 000

33 000 000

30 236 894,54

19 067 260,84

 

Jaotis 10 — Kogusumma

394 978 000

396 209 233

383 321 000

391 547 000

432 610 536,06

417 052 031,22

Märkused

Need märkused kehtivad kõigi eelarverubriikide kohta otsese teadustegevuse poliitikavaldkonnas (v.a peatükk 10 05).

Assigneeringutest ei kaeta mitte ainult nende toimingute ja töötajatega seotud kulusid, kelle suhtes kehtivad personalieeskirjad, vaid ka kulusid personalile, lepingutele, infrastruktuurile, teabele ja trükistele ning muid halduskulusid, mis tulenevad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse toimingutest, sealhulgas uurimuslik teadustöö.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Muid tulusid võib kasutada täiendavateks assigneeringuteks peatükkides 10 02, 10 03 või 10 04 või artiklis 10 01 05 vastavalt nende otstarbele.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Mõnede kõnealuste projektide jaoks on ette nähtud võimalus kaasata kolmandaid riike või kolmandate riikide organisatsioone, kes osalevad Euroopa teadus- ja tehnikauuringutealases koostöös. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestusse punkti 6 0 1 3 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklite 10 02 02 ja 10 03 02 kohaselt.

Käesoleva jaotise assigneeringud katavad ligikaudu 15 % Teadusuuringute Ühiskeskuse finants- ja haldusosakondade töötajate kuludest ja neile vajalikust toetusest.

PEATÜKK 10 01 —   OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 01

OTSESE TEADUSTEGEVUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

10 01 05

Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

10 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

192 313 000

185 990 000

182 868 546,31

10 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

41 598 000

40 324 000

52 538 818,33

10 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

94 027 000

90 136 000

92 075 952,82

 

Artikkel 10 01 05 — Vahesumma

 

327 938 000

316 450 000

327 483 317,46

 

Peatükk 10 01 — Kogusumma

 

327 938 000

316 450 000

327 483 317,46

10 01 05   Otsese teadustegevuse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 1, 6 2 2 4 ja 6 2 2 5 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid. Selliseid tulusid kasutatakse muu hulgas Teadusuuringute Ühiskeskuses kolmandate isikute jaoks tehtud tööga seotud kulude jaoks, mis on seotud personali ja vahenditega.

Assigneeringuid võib täiendada sellega, et Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb konkurentsipõhiselt liidu/ühenduse poliitikat toetavates kaudsetes meetmetes ning teaduslikus ja tehnilises tegevuses.

10 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

192 313 000

185 990 000

182 868 546,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks seoses töötajatega, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ning kes töötavad Teadusuuringute Ühiskeskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel ja tegelevad Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud ülesannete täitmisega, eelkõige:

otsemeetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuse asutuste teaduslikus ja tehnilises toetustegevuses, teadustegevuses ja uurimuslikus teadustöös,

kaudsed meetmed, mis seisnevad Teadusuuringute Ühiskeskuses konkurentsitingimuste kohase tegevuse raames rakendatud programmides.

Personalikulude assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

55 407 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

136 906 000

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

192 313 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks, et nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

41 598 000

40 324 000

52 538 818,33

Märkused

Assigneering hõlmab Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse rakendamisel kõiki kulutusi töötajatele, kes ei tööta kõnealuse keskuse kinnitatud ametikohtade loetelus esitatud ametikohtadel, st abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, külalisteadlased, stipendiaadid ja uued lepingulised töötajad.

Mittekoosseisulistele teadustöötajatele ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

10 202 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

31 396 000

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

41 598 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks, et nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

94 027 000

90 136 000

92 075 952,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud muude, punktidega 10 01 05 01 ja 10 01 05 02 hõlmamata personaliga seotud kulude katmiseks. See on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis ei ole otseselt seotud hetke töötajate arvuga.

Lisaks hõlmab see kulusid, mis on seotud konkursside korraldamise ja kandidaatide intervjueerimisega, kutseõppega, lähetustega, vastuvõttudega, esinduskulusid ning sotsiaalse ja meditsiinilise infrastruktuuriga seotud kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse toimingute elluviimiseks kasutatavate vahenditega seotud kulude katmiseks.

See hõlmab järgmist:

kulutused teaduslikule ja tehnilisele toetusele Teadusuuringute Ühiskeskuse instituutidele (töökursused, arvutuskeskused, tuumaenergiaalased toetusmeetmed, kiirguskaitse, kiiritusseadmed (reaktorid, tsüklotronid, elementaarosakeste kiirendid), kuumkambrid, teadusosakonnad, laod jms), sealhulgas toetusele, mis on otseselt seotud teadusosakondade tööga,

kõik haldusliku ja tehnilise infrastruktuuri kulud, sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadile ja sellised, mis tekivad seoses ühiskeskuse instituutide toetamisega,

konkreetsed kulud seoses Geelis, Ispras, Karlsruhes, Sevillas ja Pettenis asuvate üksustega, sealhulgas nii Brüsselis kui ka Ispras asuv Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraat (kõik ostutehingute liigid ja lepingud).

Muude juhtimiskulude (teadusuuringud) jaoks ette nähtud assigneeringud jaotuvad järgmiselt:

Programm

Assigneeringud

Raamprogramm (tuumaenergia)

35 328 000

Raamprogramm (mis ei ole seotud tuumaenergiaga)

58 699 000

Programm, mis ei ole raamprogramm

p.m.

Kokku

94 027 000

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

EFTA riikide osamaksud on eranditult seotud nende osalemisega raamprogrammiga ette nähtud tuumaenergiavälises tegevuses.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

PEATÜKK 10 02 —   OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 02

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2013) – EL

10 02 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

1.1

31 226 000

30 469 728

30 613 000

32 000 000

32 824 477,11

29 392 516,76

10 02 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

926 699,45

2 186 626,16

 

Peatükk 10 02 — Kogusumma

 

31 226 000

30 469 728

30 613 000

32 000 000

33 751 176,56

31 579 142,92

10 02 01   Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

31 226 000

30 469 728

30 613 000

32 000 000

32 824 477,11

29 392 516,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi (mis ei ole seotud tuumaenergiaga) kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

jõukus teadmistepõhises ühiskonnas,

solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine,

turvalisus ja vabadus,

Euroopa kui maailmapartner.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevusega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/975/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 368).

10 02 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

926 699,45

2 186 626,16

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad tuumaenergiavälise valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 03 —   OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 03

OTSEFINANTSEERITAVATE TEADUSUURINGUTE TEGEVUSASSIGNEERINGUD – SEITSMES RAAMPROGRAMM (2007–2011) – EURATOM

10 03 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

1.1

9 544 000

9 045 700

9 358 000

9 300 000

8 355 731,62

8 023 098,92

10 03 02

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 109 438,05

713 849,14

 

Peatükk 10 03 — Kogusumma

 

9 544 000

9 045 700

9 358 000

9 300 000

9 465 169,67

8 736 948,06

10 03 01   Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalane tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 544 000

9 045 700

9 358 000

9 300 000

8 355 731,62

8 023 098,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalase eriprogrammi kohaselt rakendatavate teaduslike ja tehniliste toetusmeetmete ja teadustegevuse rahastamiseks järgmistes valdkondades:

tuumajäätmete käitlemine, keskkonnamõju ja põhiteadmised,

tuumaohutus,

tuumaenergiaalane turvalisus.

See hõlmab toiminguid, mis on vajalikud nende kaitsemeetmete rakendamiseks vastavalt Euratomi asutamislepingu II jao 7. peatükile ja nende kohustuste täitmiseks, mis tulenevad tõkestamislepingust ja Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri toetava komisjoni programmi rakendamisest.

See hõlmab erikulusid, mis on seotud kõnealuse teadus- ja toetustegevusega (kõik ostutehingute liigid ja lepingud). See hõlmab asjaomaste projektidega vahetult seotud teadusinfrastruktuurialaseid kulusid.

Lisaks on assigneering ette nähtud mis tahes liiki kulude katmiseks seoses teadustegevusega, mis on seotud käesoleva artikli alusel Teadusuuringute Ühiskeskusele usaldatud tegevustega konkurentsitingimuste alusel kaudsetes meetmetes osalemise raames.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/970/Euratom, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011) (ELT L 400, 30.12.2006, lk 60).

Nõukogu otsus 2006/977/Euratom, 19. detsember 2006, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) eriprogrammi (ELT L 400, 30.12.2006, lk 434).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, 19. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 400, 30.12.2006, lk 1).

10 03 02   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

1 109 438,05

713 849,14

Märkused

Assigneering katab kulud, mis vastavad tuumaenergia valdkonna teaduse ja tehnoloogia arengu projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 3 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

PEATÜKK 10 04 —   VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 04

VARASEMATE RAAMPROGRAMMIDE JA MUU TEGEVUSE LÕPULEVIIMINE

10 04 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine

10 04 01 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

1.1

114 261

510 000

842 545,38

4 207 557,30

10 04 01 02

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom

1.1

76 174

287 000

216 178,72

665 696,04

 

Artikkel 10 04 01 — Vahesumma

 

190 435

797 000

1 058 724,10

4 873 253,34

10 04 02

Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

4 578 558,48

2 471 145,42

10 04 03

Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi liidu poliitikavaldkondadele

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

14 723 040,41

11 193 935,04

10 04 04

Kõrgvooreaktori käitamine

10 04 04 01

Kõrgvooreaktori käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

864 654,84

1 198 028,14

10 04 04 02

Kõrgvooreaktori käitamine – Kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid (2009–2011)

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

10 449 000,—

10 449 000,—

 

Artikkel 10 04 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

11 313 654,84

11 647 028,14

 

Peatükk 10 04 — Kogusumma

 

p.m.

190 435

p.m.

797 000

31 673 977,83

30 185 361,94

10 04 01   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine

10 04 01 01   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

114 261

510 000

842 545,38

4 207 557,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaga mitteseotud tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi (1994–1998) kohta (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

10 04 01 02   Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – Euratom

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

76 174

287 000

216 178,72

665 696,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud enne seitsmendat raamprogrammi võetud kohustuste katmiseks, mis hõlmavad Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumaenergiaalast tegevust.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2 võib tulude eelarvestuse punktides 6 2 2 3 ja 6 2 2 6 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/268/Euratom, 26. aprill 1994, Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 115, 6.5.1994, lk 31).

Nõukogu otsus 96/253/Euratom, 4. märts 1996, millega kohandatakse otsust 94/268/Euratom Euroopa Aatomienergiaühendusega seotud teadus- ja koolitustegevuse valdkonda käsitleva Euroopa Ühenduse raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 72).

Nõukogu otsus 1999/64/Euratom, 22. detsember 1998, Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitustegevust käsitleva viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/668/Euratom, 3. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse kuuendat raamprogrammi, mis ühtlasi aitab kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 34).

10 04 02   Kolmandate isikute eest osutatud teenused ja tehtud tööd

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

4 578 558,48

2 471 145,42

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud kolmandate isikute eest täidetud mitmesuguste ülesannetega seotud kulude jaoks, mida hinnatakse igal konkreetsel juhul koos kõnealuse kolmanda isikuga.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 2 2 3 ja 6 2 2 4 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses kolmandate isikutega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 3 kantavate tulude summa ulatuses.

Kavandatud teenused hõlmavad eelkõige järgmist:

tarned, teenuste osutamine ja üldised tasulised tööd,

vahendite kasutamine liikmesriikide heaks ja teadustöö, mis täiendab konkreetseid teadusprogramme,

teadustöö tegemine või teenuste osutamine tööstusega seotud klubides, millesse kuulumise eest peavad tööstusvaldkonna esindajad maksma liitumistasu ja iga-aastase liikmemaksu,

tsüklotronisisene kiiritamine,

keemilisest saastatusest puhastamine,

kiirguskaitse,

metallograafia,

radioaktiivseid jäätmeid käsitlevad koostöölepingud,

koolitus,

Ispra andmetöötluskeskuse väliskliendid,

sertifitseeritud etalonained,

Teadusuuringute Ühiskeskuse Petteni üksuse kõrgvooreaktori kiiritus kolmandatele isikutele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 18 ja 161.

10 04 03   Konkurentsipõhine teadusuuringute- ja tehnoloogiaarendusealane tugi liidu poliitikavaldkondadele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

14 723 040,41

11 193 935,04

Märkused

Artikkel on ette nähtud selliste assigneeringute kirjendamiseks, mis on vajalikud selliste erinevate teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud ülesannete konkreetsete kulude katmiseks, mida Teadusuuringute Ühiskeskus täidab konkurentsipõhiselt liidu poliitikavaldkondade toetamiseks väljaspool teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuendat raamprogrammi. Käesolevas artiklis eraldatakse täiendavad assigneeringud vastavalt finantsmääruse artiklile 18 ja artikli 161 lõikele 2, et katta konkreetseid kulusid seoses liidu/ühenduse talitustega sõlmitavate lepingutega tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 6 kirjendatud tulude ulatuses.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 4 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 89/340/EMÜ, 3. mai 1989, mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd kolmandatele isikutele seoses Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 18 ja 161.

10 04 04   Kõrgvooreaktori käitamine

10 04 04 01   Kõrgvooreaktori käitamine – Varasemate kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

864 654,84

1 198 028,14

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõrgvooreaktoriga seotud programmide rakendamise käigus tekkinud ja eelmistel eelarveaastatel kasutada olnud kulukohustuste assigneeringutega hõlmamata kulude osaliseks katmiseks.

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 võib tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Programmi peamised eesmärgid on järgmised:

kindlustada kõrgvooreaktori töö rohkem kui 250 päeval aastas, et tagada eksperimentide jaoks vajalike neutronite olemasolu,

selle reaktori mõistliku kasutamise tagamine vastavalt selliste teadusinstituutide vajadustele, kes vajavad kõrgvooreaktori abi näiteks järgmistes valdkondades:

olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine,

tervishoid ja eelkõige meditsiiniuuringutes kasutatavate meditsiiniliste isotoopide arendamine ja ravitehnikate kasutamine,

tuumasüntees,

baasuuringud ja koolitus,

jäätmete käitlemine, eelkõige võimalused tuumakütuste arendamiseks, et kõrvaldada tuumarelvades kasutatav plutoonium.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt eraldatakse selle artikli jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse asjaomastest liikmesriikidest (praegu Madalmaad) ja mis kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 84/1/Euratom, EMÜ, 22. detsember 1983, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Majandusühenduse jaoks rakendatav teadusprogramm (1984–1987) (EÜT L 3, 5.1.1984, lk 21).

Nõukogu otsus 88/523/Euratom, 14. oktoober 1988, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 286, 20.10.1988, lk 37).

Nõukogu otsus 92/275/Euratom, 29. aprill 1992, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1992–1995) (EÜT L 141, 23.5.1992, lk 27).

Nõukogu otsus 96/419/Euratom, 27. juuni 1996, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (1996–1999) (EÜT L 172, 11.7.1996, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/100/Euratom, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatav täiendav teadusprogramm (EÜT L 29, 4.2.2000, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 18.

Nõukogu otsus 2004/185/Euratom, 19. veebruar 2004, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 57, 25.2.2004, lk 25).

Nõukogu otsus 2007/773/Euratom, 26. november 2007, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks teostatava täiendava teadusprogrammi pikendamise kohta ühe aasta võrra (ELT L 312, 30.11.2007, lk 29).

Nõukogu otsus 2009/410/Euratom, 25. mai 2009, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 132, 29.5.2009, lk 13).

10 04 04 02   Kõrgvooreaktori käitamine – Kõrgvooreaktoriga seotud lisaprogrammid (2009–2011)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

10 449 000,00

10 449 000,00

Märkused

Programmi eesmärgid on eelkõige järgmised:

kõrgvooreaktori ohutu ja usaldusväärne käitamine, et tagada neutronvoo kättesaadavus katse-eesmärkidel,

kõrgvooreaktori tõhusa kasutamise võimaldamine mitmesuguste teadusharudega tegelevatele teadusasutustele: olemasolevate tuumareaktorite ohutuse suurendamine, tervishoid, sealhulgas meditsiiniliste isotoopide väljatöötamine meditsiinilisteks uuringuteks, termotuumasüntees, alusuuringud ja koolitus ning jäätmekäitlus, sealhulgas võimalus uurida tuumkütuse ohutust uue põlvkonna reaktorisüsteemides kasutamiseks.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt eraldatakse selle punkti jaoks eelarveaasta jooksul täiendavad assigneeringud vastavalt tuludele, mis saadakse eelkõige kolmest asjaomasest liikmesriigist (praegu Madalmaad, Belgia ja Prantsusmaa) ja mis kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 2 2 1.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/410/Euratom, 25. mai 2009, Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks rakendatava täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (ELT L 132, 29.5.2009, lk 13).

PEATÜKK 10 05 —   TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 05

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POOLT EURATOMI ASUTAMISLEPINGU ALUSEL LÄBI VIIDUD TUUMAALASEST TEGEVUSEST TULENEVAD VARASEMAD KOHUSTUSED

10 05 01

Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

1.1

26 270 000

28 565 370

26 900 000

33 000 000

30 236 894,54

19 067 260,84

 

Peatükk 10 05 — Kogusumma

 

26 270 000

28 565 370

26 900 000

33 000 000

30 236 894,54

19 067 260,84

10 05 01   Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 270 000

28 565 370

26 900 000

33 000 000

30 236 894,54

19 067 260,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse asutamisest alates ühiskeskuse tehtud toimingutest tulenevate tuumaenergiaalaste kohustuste vähendamise ja kõrvaldamise tegevusprogrammi rahastamiseks.

See on ette nähtud suletud tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja sellistest rajatistest pärit jäätmetega seotud kulude rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni toimingute rahastamiseks, mida tehakse vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklis 8 sätestatud volitustele kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 17. märtsi 1999. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Teadusuuringute Ühiskeskuses Euratomi asutamislepingu alusel läbi viidud tuumaalasest tegevusest tulenevate varasemate kohustuste kohta „Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine ja jäätmekäitlus” (KOM(1999) 114 (lõplik)).

Komisjoni 19. mai 2004. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja jäätmekäitluse kohta „Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) Euratomi asutamislepingu alusel tehtud tegevusest tulenev tuumaalane vastutus” (SEK(2004) 621 (lõplik)).

Komisjoni 12. jaanuari 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Tuumakäitiste dekomisjoneerimine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine: Teadusuuringute Ühiskeskuse Euratomi asutamislepingu kohase tegevusega seotud tuumatehnoloogiakohustuste täitmine (KOM(2008) 903 (lõplik)).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSELE

TEADUSUURINGUTE ÜHISKESKUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 11

MERENDUS JA KALANDUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 01

MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

39 895 851

39 895 851

39 114 049

39 114 049

39 225 459,22

39 225 459,22

Reservid (40 01 40)

21 983

21 983

79 514

79 514

 

 

 

39 917 834

39 917 834

39 193 563

39 193 563

39 225 459,22

39 225 459,22

11 02

KALANDUSTURUD

29 996 768

27 485 830

30 496 768

33 000 000

33 416 344,35

24 154 475,03

11 03

RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

101 770 000

97 364 214

160 900 000

159 130 000

157 905 325,88

149 415 275,90

Reservid (40 02 41)

52 000 000

52 000 000

13 000 000

13 000 000

 

 

 

153 770 000

149 364 214

173 900 000

172 130 000

157 905 325,88

149 415 275,90

11 04

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

6 400 000

5 434 902

6 200 000

6 000 000

6 355 749,62

5 132 024,27

11 06

EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

657 435 042

457 255 943

643 178 678

480 230 000

630 546 678,15

290 327 041,38

11 07

VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

52 500 000

42 167 340

49 000 000

39 500 000

49 377 955,31

39 756 418,14

11 08

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

60 594 568

43 991 428

53 625 223

40 025 223

52 344 039,15

32 943 068,09

11 09

MERENDUSPOLIITIKA

p.m.

5 431 284

5 600 000

9 200 000

5 985 143,75

4 515 706,08

 

Jaotis 11 — Kogusumma

948 592 229

719 026 792

988 114 718

806 199 272

975 156 695,43

585 469 468,11

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

52 021 983

52 021 983

13 079 514

13 079 514

 

 

 

1 000 614 212

771 048 775

1 001 194 232

819 278 786

975 156 695,43

585 469 468,11

PEATÜKK 11 01 —   MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 01

MERENDUSE JA KALANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

11 01 01

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

28 922 226

28 329 877

28 614 528,33

Reservid (40 01 40)

 

21 983

79 514

 

 

 

28 944 209

28 409 391

28 614 528,33

11 01 02

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

11 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 496 674

2 488 462

1 465 058,86

11 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 956 244

2 873 993

3 130 533,—

 

Artikkel 11 01 02 — Vahesumma

 

5 452 918

5 362 455

4 595 591,86

11 01 03

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

2 095 707

2 071 717

2 246 504,47

11 01 04

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

11 01 04 01

Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi

2

850 000

850 000

641 900,94

11 01 04 02

Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud

2

200 000

200 000

146 839,48

11 01 04 03

Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud

2

425 000

300 000

170 420,95

11 01 04 04

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud

2

1 600 000

1 600 000

1 484 673,19

11 01 04 05

Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud

2

350 000

400 000

325 000,—

11 01 04 06

Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud

2

p.m.

p.m.

1 000 000,—

 

Artikkel 11 01 04 — Vahesumma

 

3 425 000

3 350 000

3 768 834,56

 

Peatükk 11 01 — Kogusumma

 

39 895 851

39 114 049

39 225 459,22

Reservid (40 01 40)

 

21 983

79 514

 

 

 

39 917 834

39 193 563

39 225 459,22

11 01 01   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 01 01

28 922 226

28 329 877

28 614 528,33

Reservid (40 01 40)

21 983

79 514

 

Kogusumma

28 944 209

28 409 391

28 614 528,33

11 01 02   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

11 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 496 674

2 488 462

1 465 058,86

11 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 956 244

2 873 993

3 130 533,00

11 01 03   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 095 707

2 071 717

2 246 504,47

11 01 04   Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

11 01 04 01   Kalandusvaldkonna struktuurimeetmed – Kalanduse Arendusrahastu ja Euroopa Kalandusfondi rahastamisvahend – Mitteoperatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

850 000

850 000

641 900,94

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katteks seoses peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), keda on vaja Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 seoses tehnilise abiga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 01 04 02   Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

200 000

146 839,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega, sidusrühmade osalemisega ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika peamisi küsimusi käsitlevatel erakorralistel koosolekutel, seminaridel ja konverentsidel, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohase tegevusega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 04 01.

11 01 04 03   Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine ja teadusliku nõustamise tõhustamine) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

425 000

300 000

170 420,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringutega, ekspertide kohtumistega, infotehnoloogiaga, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 07 01 ja 11 07 02.

11 01 04 04   Rahvusvahelised kalanduskokkulepped – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 600 000

1 600 000

1 484 673,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud kolmandate riikide delegatsioonide lähetuskuludega, et osaleda kalanduskokkuleppeid käsitlevatel läbirääkimistel ja ühiskomiteedes;

infotehnoloogiaga (IT) (nii seadmed kui ka teenused) seotud kulud;

kulud, mis on seotud koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) kolmandates riikides asuvates liidu delegatsioonides, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituste, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos rahvusvaheliste kalanduskokkulepete ettevalmistuse ja rakendamisega.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 03 01.

11 01 04 05   Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

350 000

400 000

325 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti kohaste toimingutega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 11 03 02, 11 03 03 ja 11 03 04.

11 01 04 06   Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve Euroopa Liidu vetes ja mujal – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

1 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud peakontori koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad) seotud kulude katmiseks kalandustegevuse kontrolli ja järelevalve raames.

Õiguslik alus

Vt artikkel 11 08 02.

PEATÜKK 11 02 —   KALANDUSTURUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 02

KALANDUSTURUD

11 02 01

Kalatoodetega seotud sekkumistegevus

11 02 01 01

Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed

2

15 000 000

11 244 624

15 500 000

13 500 000

14 419 576,35

11 099 310,20

11 02 01 03

Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus

2

1 716 900

2 000 000

4 000 000,—

0,—

 

Artikkel 11 02 01 — Vahesumma

 

15 000 000

12 961 524

15 500 000

15 500 000

18 419 576,35

11 099 310,20

11 02 03

Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm

11 02 03 01

Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed

2

14 996 768

14 524 306

14 996 768

17 500 000

14 996 768,—

13 055 164,83

 

Artikkel 11 02 03 — Vahesumma

 

14 996 768

14 524 306

14 996 768

17 500 000

14 996 768,—

13 055 164,83

 

Peatükk 11 02 — Kogusumma

 

29 996 768

27 485 830

30 496 768

33 000 000

33 416 344,35

24 154 475,03

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 154 võimaldab tulude eelarvestuse artikli 6 7 0 raames saadud tulu eraldada täiendavaid assigneeringuid käesoleva peatüki iga rea kohta.

11 02 01   Kalatoodetega seotud sekkumistegevus

11 02 01 01   Kalatoodetega seotud sekkumistegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 000 000

11 244 624

15 500 000

13 500 000

14 419 576,35

11 099 310,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud kalandustooteturu ühise korraldusega ja eelkõige sekkumismehhanismidega, tootjaorganisatsioonidele antavate toetustega ning liikmesriikide ja komisjoni vaheliste kommunikatsioonisüsteemide ja teabevahetussüsteemidega.

Assigneering on ette nähtud ka määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 41 kohaste hinnanguaruannete kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

11 02 01 03   Ettevalmistav tegevus – Kalanduse turuhindade seire keskus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 716 900

2 000 000

4 000 000,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandus- ja vesiviljelustoodete hindade kujunemise ning hindamise vaatlemise ja jälgimise süsteemi käivitamise rahastamiseks.

Vaatluskeskusest saab liidu arendatava toidukaupade hindade vaatlemise süsteemi partner ja täiendaja, tagades selle, et liidu kalandustoodete ulatuslik turg ei jää väljapoole üldist hinnavaatlussüsteemi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

11 02 03   Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm

11 02 03 01   Äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud kalandusprogramm – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 996 768

14 524 306

14 996 768

17 500 000

14 996 768,00

13 055 164,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvitamise kavaga.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2328/2003, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandussaaduste turustamisel nende piirkondade kaugusest tulenevate lisakulude hüvituskava (ELT L 345, 31.12.2003, lk 34).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 791/2007, 21. mai 2007, millega kehtestatakse Assooride, Madeira, Kanaari saarte ning Prantsuse departemangude Guajaana ja Réunioni teatavate kalandustoodete turustamisel tekkivate lisakulude hüvituskava (ELT L 176, 6.7.2007, lk 1).

PEATÜKK 11 03 —   RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 03

RAHVUSVAHELINE KALANDUS JA MEREÕIGUS

11 03 01

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

2

92 000 000

86 683 696

147 000 000

147 000 000

148 081 304,05

143 247 159,05

Reservid (40 02 41)

 

52 000 000

52 000 000

13 000 000

13 000 000

 

 

 

 

144 000 000

138 683 696

160 000 000

160 000 000

148 081 304,05

143 247 159,05

11 03 02

Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

2

4 400 000

4 123 029

4 130 000

4 130 000

2 560 000,—

2 463 241,29

11 03 03

Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

2

5 170 000

6 370 079

9 570 000

7 800 000

7 119 226,30

3 560 080,03

11 03 04

Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

2

200 000

187 410

200 000

200 000

144 795,53

144 795,53

 

Peatükk 11 03 — Kogusumma

 

101 770 000

97 364 214

160 900 000

159 130 000

157 905 325,88

149 415 275,90

Reservid (40 02 41)

 

52 000 000

52 000 000

13 000 000

13 000 000

 

 

 

 

153 770 000

149 364 214

173 900 000

172 130 000

157 905 325,88

149 415 275,90

11 03 01   Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 03 01

92 000 000

86 683 696

147 000 000

147 000 000

148 081 304,05

143 247 159,05

Reservid (40 02 41)

52 000 000

52 000 000

13 000 000

13 000 000

 

 

Kogusumma

144 000 000

138 683 696

160 000 000

160 000 000

148 081 304,05

143 247 159,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis tulenevad kalanduskokkulepetest kolmandate riikidega, mille üle liit/ühendus on läbirääkimisi pidanud või mida ta kavatseb uuendada või mille üle ta kavatseb uuesti läbirääkimisi alustada.

Lisaks võib liit uute kalandusalaste partnerluskokkulepete sõlmimiseks pidada läbirääkimisi, mida oleks vaja rahastada sellelt eelarverealt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Määrused ja otsused, mis käsitlevad kalanduse valdkonnas vastuvõetud kokkulepete ja/või protokollide sõlmimist liidu/ühenduse ning järgmiste riikide valitsuste vahel:

Riik

Määrus

Kuupäev

EÜT/ELT

Kestus

Argentina (p.m.)

Määrus (EÜ) nr 3447/93

28. september 1993

L 318, 20.12.1993

24.5.1994–23.5.1999

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Cabo Verde

Määrus (EMÜ) nr 2321/90,

24. juuli 1990

L 212, 9.8.1990

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 1927/2004

21. oktoober 2004

L 332, 6.11.2004

1.7.2004–30.6.2005

 

Määrus (EÜ) nr 2027/2006

19. detsember 2006

L 414, 30.12.2006

1.9.2006–31.8.2011

Komoorid

Määrus (EMÜ) nr 1494/88

3. mai 1988

L 137, 2.6.1988

 

 

Määrus (EÜ) nr 1660/2005

Otsus 2010/783/EL

6. oktoober 2005

29. november 2010

L 267, 12.10.2005

L 335, 18.12.2010

1.1.2005–31.12.2010

Côte d’Ivoire

Määrus (EMÜ) nr 3939/90

19. detsember 1990

L 379, 31.12.1990

 

 

Määrus (EÜ) nr 722/2001,

4. aprill 2001

L 102, 12.4.2001

1.7.2000–30.6.2003

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 154/2004,

26. jaanuar 2004

L 27, 30.1.2004

1.7.2003–30.6.2004

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2005

25. juuni 2005

L 164, 21.6.2005

1.7.2004–30.6.2007

 

Määrus (EÜ) nr 242/2008

17. märts 2008

L 75, 18.3.2008

1.7.2007–30.6.2013

Gabon

Määrus (EÜ) nr 2469/98

9. november 1998

L 308, 18.11.1998

 

 

Määrus (EÜ) nr 580/2002

25. märts 2002

L 89, 5.4.2002

3.12.2001–2.12.2005

 

Määrus (EÜ) nr 450/2007

16. aprill 2007

L 109, 26.4.2007

3.12.2005–2.12.2011

Gröönimaa

Määrus (EMÜ) nr 223/85 ja

29. jaanuar 1985

L 29, 1.2.1985

 

 

määrus (EMÜ) nr 224/85,

 

 

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 1575/2001

25. juuni 2001

L 209, 2.8.2001

1.1.2001–31.12.2006

 

Määrus (EÜ) nr 753/2007

28. juuni 2007

L 172, 30.6.2007

1.1.2007–31.12.2012

Guinea-Bissau

Määrus (EMÜ) nr 2213/80,

 

 

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004

26. aprill 2004

L 127, 29.4.2004

16.6.2003–15.6.2006

 

Otsus 2001/179/EÜ,

26. veebruar 2001

L 66, 8.3.2001

16.6.2003–15.6.2006

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 829/2004,

26. aprill 2004

L 127, 29.4.2004

15.6.2006–14.6.2007

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 1491/2006

10. oktoober 2006

L 279, 11.10.2006

 

 

Määrus (EÜ) nr 241/2008

17. märts 2008

L 75, 18.3.2008

16.6.2007–15.6.2011

Ekvatoriaal-Guinea (p.m.)

Määrus (EMÜ) nr 1966/84

28. juuni 1984

L 188, 16.7.1984

 

 

(peatatud alates 2001. aasta juunist)

 

 

 

Guinea Vabariik

Määrus (EMÜ) nr 971/83,

28. märts 1983

L 111, 27.4.1983

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 830/2004

26. aprill 2004

L 127, 29.4.2004

1.1.2004–31.12.2008

 

Otsus 2009/473/EÜ,

kehtetuks tunnistatud otsusega 2009/1016/EL

Praegu puudub kehtiv protokoll.

28. mai 2009

22. detsember 2009

L 156, 19.6.2009

L 348, 29.12.2009

1.1.2009–31.12.2012

Kiribati

Määrus (EÜ) nr 874/2003

6. mai 2003

L 126, 22.5.2003

16.9.2003–15.9.2006

 

Määrus (EÜ) nr 893/2007

23. juuli 2007

L 205, 7.8.2007

16.9.2006–15.6.2012

Madagaskar

Määrus (EMÜ) nr 780/86,

24. veebruar 1986

 

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 2562/2001,

17. detsember 2001

L 344, 28.12.2001

21.5.2001–20.5.2004

 

pikendatud määrusega (EÜ) nr 555/2005

17. veebruar 2005

L 94, 13.4.2005

1.1.2004–31.12.2006

 

Määrus (EÜ) nr 31/2008

Läbirääkimised uuendamise üle on kavandatud 2011. aasta teiseks poolaastaks

15. november 2007

L 15, 18.1.2008

1.1.2007–31.12.2012

Mauritius

Määrus (EMÜ) nr 1616/89,

 

 

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2001,

26. veebruar 2001

L 64, 6.3.2001

3.12.1999–2.12.2002

 

pikendatud määrusega (EÜ) nr 2003/2004

21. oktoober 2004

L 348, 24.11.2004

3.12.2003–2.12.2007

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Mauritaania

Määrus (EÜ) nr 408/97,

24. veebruar 1997

L 62, 4.3.1997

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 2528/2001

17. detsember 2001

L 341, 22.12.2001

1.8.2001–31.7.2006

 

Määrus (EÜ) nr 1801/2006

30. november 2006

L 343, 8.12.2006

1.8.2006–31.7.2008

 

Määrus (EÜ) nr 704/2008

Läbirääkimised uuendamise üle on kavandatud 2011. aastaks

15. juuli 2008

L 203, 31.7.2008

1.8.2008–31.7.2012

Mikroneesia Liiduriigid

Määrus (EÜ) nr 805/2006

Praegu puudub kehtiv protokoll.

Uus kokkulepe allkirjastati 7. mail 2010 – käimas on seadusandlik menetlus

25. aprill 2006

L 151, 6.6.2006

26.2.2007–25.2.2010

Maroko

Määrus (EÜ) nr 764/2006

Läbirääkimised uuendamise üle on kavandatud 2011. aastaks

22. mai 2006

L 141, 29.5.2006

27.2.2007–28.2.2011 (3)

Mosambiik

Määrus (EÜ) nr 2329/2003

Läbirääkimised uuendamise üle on kavandatud 2011. aasta esimeseks poolaastaks

22. detsember 2003

L 345, 31.12.2003

1.1.2004–31.12.2006

 

Määrus (EÜ) nr 1446/2007

22. november 2007

L 331, 17.12.2007

1.1.2007–31.12.2011

São Tomé ja Príncipe

Määrus (EMÜ) nr 477/84,

Praegu puudub kehtiv protokoll.

Uus kokkulepe allkirjastati 15. juulil 2010 – käimas on seadusandlik menetlus

21. veebruar 1984

L 54, 25.2.1984

 

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 2348/2002

9. detsember 2002

L 351, 28.12.2002

1.6.2002–31.5.2005

 

muudetud määrusega (EÜ) nr 1124/2006

11. juuli 2006

L 200, 22.7.2006

1.6.2005–31.5.2006

 

Määrus (EÜ) nr 894/2007

Läbirääkimised protokolli uuendamise üle on kavandatud 2010. aasta esimeseks poolaastaks.

23. juuli 2007

L 205, 7.8.2007, ja L 330, 15.12.2007

1.6.2006–31.5.2010

Senegal (p.m.)

Määrus (EMÜ) nr 2212/80,

27. juuni 1980

L 226, 29.8.1980

 

 

viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2323/2002

16. detsember 2002

L 349, 24.12.2002

1.7.2002–30.6.2006

 

Praegu puudub kehtiv protokoll.

 

 

 

Seišellid

Määrus (EMÜ) nr 1708/87,

15. juuni 1987

L 160, 20.6.1987

18.1.2002–17.1.2005

 

viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 923/2002,

30. mai 2002

L 144, 1.6.2002

 

 

asendatud määrusega (EÜ) nr 115/2006

23. jaanuar 2006

L 21, 25.1.2006

18.1.2005–17.1.2011

 

Määrus (EÜ) nr 1562/2006

5. oktoober 2006

L 290, 20.10.2006

 

 

Määrus (EÜ) nr 480/2008

26. mai 2008

L 141, 31.5.2008

18.1.2005–17.1.2011

Saalomoni Saared

Määrus (EÜ) nr 563/2006

Otsus 2010/763/EL

13. märts 2006

6. detsember 2010

L 105, 13.4.2006

L 324, 9.12.2010

9.10.2006–8.10.2009

Tansaania (p.m.)

Kokkuleppe ettepanek tagasi võetud.

 

 

 

11 03 02   Osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 400 000

4 123 029

4 130 000

4 130 000

2 560 000,00

2 463 241,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu aktiivset osalust rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides, mis tegelevad mere kalavarude pikaajalise kaitse ja säästva majandamisega:

CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26));

NASCO (Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon) (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24));

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33));

NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomitee) (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21));

FAO (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga) ning FAO organid, Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ja Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC);

NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1));

IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24));

GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34));

SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39));

SWAFO (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13428/97);

SIOFA (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27));

WCPFC (Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna kalanduskomisjon, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1));

AIDCP (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26));

IATTC (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22));

Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Beringi väina konventsioon.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis tulenevad liidu kohustuslikest sissemaksetest rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide eelarvetesse;

liidu liikmemaks ja vabatahtlikud eraldised FAO kalandussektsioonile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 03   Ettevalmistustöö uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide loomiseks ja muud vabatahtlikud osamaksed rahvusvahelistele organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 170 000

6 370 079

9 570 000

7 800 000

7 119 226,30

3 560 080,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingute ja organisatsioonide rahastamiseks:

uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega (India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe, Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon jne) seotud ettevalmistustöö;

rahvusvahelised kalandusorganisatsioonid, kus liidul on vaatlejastaatus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 217):

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC);

Rahvusvaheline Vaalanduskomisjon (IWC);

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD);

mõne piirkondliku projekti järelmeetmete ja rakendamise toetamine, soodustades eelkõige täpselt määratletud rahvusvahelist ühiskontrolli- ja inspekteerimistegevust. Assigneering peaks hõlmama ka Lääne-Aafrika riikide ja Vaikse ookeani lääneosa riikidega sõlmitavaid seireprogramme.

Assigneering on muu hulgas ette nähtud ka järgmiste kulude katmiseks:

nende rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide koosolekutel osalemise registreerimistasu, kus liidul on vaatlejastaatus;

liidule huvi pakkuvate uute rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide ettevalmistamise rahaline toetamine;

liidule erilist huvi pakkuvate rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide teadustöö rahaline toetamine;

selliste ettevõtmiste (lepinguosaliste tööalased, mitteametlikud ja erakorralised kohtumised) rahaline toetamine, mis vastavad liidu huvidele rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides ja tugevdavad organisatsioonide sees koostööd nende partneritega, kellega liit kalandussektoris suhtleb. Sellega seoses võib käesoleva artikli alusel rahastada ka läbirääkimistel ja rahvusvaheliste foorumite ja organisatsioonide töös osalevate kolmandate riikide esindajate osalemiskulusid, kui nende osalemine on liidu huvide seisukohast vajalik;

toetused piirkondlikele asutustele, millega rannikuriigid on asjaomases alampiirkonnas seotud.

See kehtib muu hulgas järgmiste organisatsioonide suhtes:

CCAMLR (nõukogu otsus 81/691/EMÜ, 4. september 1981, Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 26));

NASCO (Põhja-Atlandi lõhe kaitseorganisatsioon) (nõukogu otsus 82/886/EMÜ, 13. detsember 1982, Põhja-Atlandi lõhekaitsekonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 378, 31.12.1982, lk 24));

ICCAT (nõukogu otsus 86/238/EMÜ, 9. juuni 1986, ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33));

NEAFC (Kirde-Atlandi kalanduskomitee) (nõukogu otsus 81/608/EMÜ, 13. juuli 1981, Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooni kohta (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21));

FAO (nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga);

NAFO (Loode-Atlandi kalastusorganisatsioon) (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/78, 28. detsember 1978, Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1));

IOTC (nõukogu otsus 95/399/EÜ, 18. september 1995, ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24));

GFCM (nõukogu otsus 98/416/EÜ, 16. juuni 1998, Euroopa Ühenduse liitumise kohta Vahemere üldise kalanduskomisjoniga (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 34));

Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF);

Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC);

SEAFO (Kagu-Atlandi kalandusorganisatsioon) (nõukogu otsus 2002/738/EÜ, 22. juuli 2002, Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39));

SWAFO (Atlandi ookeani kaguosa loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlev mitmepoolne leping, läbirääkimisvolitus nr 13428/97);

SIOFA (nõukogu otsus 2008/780/EÜ, 29. september 2008, India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27));

WCPFC (Vaikse ookeani kesk- ja lääneosa piirkonna kalanduskomisjon, endine MHLC) (nõukogu otsus 2005/75/EÜ, 26. aprill 2004, ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1));

AIDCP (nõukogu otsus 2005/938/EÜ, 8. detsember 2005, rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26));

IATTC (nõukogu otsus 2006/539/EÜ, 22. mai 2006, Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22));

Vaikse ookeani kaguosa mõõkkalavarude kaitse ja majandamise korraldamine, läbirääkimisvolitused arutlusel;

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon (läbirääkimisvolitused arutlusel);

Beringi väina konventsioon;

COREP (kalanduse regionaalkomitee – Guinea laht);

CRSP (kalanduse allpiirkondlik komitee – Lääne-Aafrika);

IOC/COI (India ookeani komitee – India ookean);

muud rahvusvahelised organisatsioonid, kes võidakse kindlaks teha seoses piirkondlike seire-, kalanduse ja merenduse haldusprogrammide rakendamisega, eelkõige Lääne-Aafrika ja Vaikse ookeani lääneosa riikides.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 punktile d.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

11 03 04   Euroopa Liidu rahaline toetus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (1982) asutatud organisatsioonidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

187 410

200 000

200 000

144 795,53

144 795,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Euroopa Liidu rahaline toetus ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel loodud organisatsioonidele, eelkõige Rahvusvahelisele Süvamerepõhja Organisatsioonile ja Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtule.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/392/EÜ, 23. märts 1998, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakendamist käsitleva 28. juuli 1994. aasta lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 04 —   ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 04

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JUHTIMINE

11 04 01

Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega

2

6 400 000

5 434 902

6 200 000

6 000 000

6 355 749,62

5 132 024,27

 

Peatükk 11 04 — Kogusumma

 

6 400 000

5 434 902

6 200 000

6 000 000

6 355 749,62

5 132 024,27

11 04 01   Tihedam dialoog kalatööstusega ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse jäävate isikutega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 400 000

5 434 902

6 200 000

6 000 000

6 355 749,62

5 132 024,27

Märkused

Assigneering on ette nähtud kalandussektori ning ühisesse kalanduspoliitikasse ja integreeritud merenduspoliitikasse kuuluvate rühmade vahelise tihedama dialoogi tõhustamist käsitleva tegevuskava raamesse kuuluvate järgmiste toimingute rahastamiseks:

toetused piirkondlikele nõuandekomisjonidele talitluskulude katmiseks, samuti piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekute suulise ja kirjaliku tõlke kulude katmiseks;

toetused Euroopa kutseorganisatsioonidele kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee istungeid ette valmistavate sisemiste kooskõlastuskoosolekute korraldamiseks, sealhulgas kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee esindajate osalemiseks piirkondlike nõuandekomisjonide koosolekutel, et tagada piirkondlike nõuandekomisjonide töö kooskõlastamine kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee tööga;

meetmete rakendamine kalatööstusele ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvatele rühmadele suunatud ühist kalanduspoliitikat ning integreeritud merenduspoliitikat käsitlevate dokumentide levitamiseks ja selgitustööks.

Komisjon jätkab piirkondlike nõuandekomisjonide töö toetamist rahalise toetuse abil ning osalemisega koosolekutel, asjaomaste dokumentide ettevalmistamisega ning selle tagamisega, et piirkondlike nõuandekomisjonide arvamusi võetakse arvesse uute õigusaktide ettepanekute koostamisel. Kui komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide arvamust või selle osi arvesse ei võta, peaks ta osutama, miks ja millises osas ta nimetatud arvamusest kõrvale kaldub. Täiustatakse kalanduses töötavate inimeste ja teiste huvirühmade kaasamist ühist kalanduspoliitikat käsitlevasse otsustamisprotsessi, et pöörataks suuremat tähelepanu piirkondlikele erijoontele.

Lisaks muudab komisjon piirkondlike nõuandekomisjonide finantstegevust käsitlevad eeskirjad paindlikumaks, selgemaks ja läbipaistvamaks, et need puudused ei takistaks piirkondlikel nõuandekomisjonidel ära kasutamast kõiki neile eraldatud eelarvevahendeid.

Osa assigneeringust on eraldatud ka ühise kalanduspoliitikaga ja integreeritud merenduspoliitikaga seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks ning huvitatud isikutega sidepidamiseks. Jätkuvad püüdlused teavitada ühisest kalanduspoliitikast ja integreeritud merenduspoliitikast uute liikmesriikide ja eelseisva laienemise raames Euroopa Liiduga ühinevate riikide sidusrühmi ning asjaomase valdkonna meediakanaleid.

Assigneeringust võib rahastada ka kolmandate riikide koostöö- ja koolitusseminare ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse alal.

Tulude alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu otsus 2004/585/EÜ, 19. juuli 2004, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid (ELT L 256, 3.8.2004, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 punktile d.

PEATÜKK 11 06 —   EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 06

EUROOPA KALANDUSFOND (EFF)

11 06 01

Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

2

p.m.

14 899 127

p.m.

25 700 000

0,—

103 048 251,60

11 06 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

2

p.m.

161 978

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 03

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

60 600,79

11 06 04

Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)

2

p.m.

4 966 376

p.m.

3 030 000

0,—

11 122 377,21

11 06 05

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 06

Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 07

Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

8 197,50

11 06 08

Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 09

Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist

2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

11 06 11

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

2

4 230 557

3 279 682

4 116 506

3 900 000

3 564 291,15

1 057 834,20

11 06 12

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

2

496 297 184

325 438 159

485 174 453

335 700 000

476 025 821,—

108 408 148,79

11 06 13

Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad

2

156 907 301

108 510 621

153 887 719

111 900 000

150 956 566,—

66 621 631,29

 

Peatükk 11 06 — Kogusumma

 

657 435 042

457 255 943

643 178 678

480 230 000

630 546 678,15

290 327 041,38

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punktis 6 5 0 0. Selle tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et kindlustada eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on määratletud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osalust asjaomases toetuses. Tulu, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artikli 24 02 01 alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

11 06 01   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

14 899 127

p.m.

25 700 000

0,—

103 048 251,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud eesmärgiga 1.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

161 978

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks on ette nähtud kohustuste katteks, mis on täitmata jäänud programmitöö perioodist 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1), eelkõige selle artikli 2 lõige 4.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige lõike 44 punkt b.

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle põhjendus 5.

11 06 03   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasemad eesmärgid 1 ja 6 (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

60 600,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada eelmistest programmitöö perioodidest täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4028/86, 18. detsember 1986, ühenduse kalandus- ja akvakultuurisektori struktuuride parandamis- ja kohandamismeetmete kohta (EÜT L 376, 31.12.1986, lk 7).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 04   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Väljaspool eesmärgi 1 sihtpiirkondi (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

4 966 376

p.m.

3 030 000

0,—

11 122 377,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud eesmärgiga 1 mittehõlmatud sihtpiirkondadega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 05   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem eesmärk 5a (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada varasematel programmitöö perioodidel täitmata jäänud kohustusi varasema eesmärgi 5a „Kalandus” suhtes, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2080/93 artikli 4 alusel rahastatavad meetmed.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2468/98, 3. november 1998, mis käsitleb ühenduse poolt kalapüügi- ja akvakultuurisektori saaduste töötlemiseks ja turustamiseks antava struktuuriabi kriteeriume ja korda (EÜT L 312, 20.11.1998, lk 19).

11 06 06   Varasemate programmide lõpuleviimine – Algatused enne 2000. aastat

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks rahastada programmitöö perioodile 2000–2006 eelnenud ühenduse algatustega seotud täitmata jäänud kohustusi.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 642 (lõplik)).

11 06 07   Kalanduse Arendusrahastu lõpuleviimine – Operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

8 197,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu kaudu saaks rahastada programmitöö perioodist 2000–2006 täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmetega vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemustevahetus. Need on kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Kalanduse Arendusrahastu rakendamiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja väljaannetega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

teenuste osutamise lepingud;

toetused.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 08   Varasemate programmide lõpuleviimine – Varasem operatiivne tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Kalanduse Arendusrahastu saaks täita varasematel programmitöö perioodidel võetud kohustusi, mis on seotud uuenduslike meetmete ning ettevalmistus-, seire- ja hindamismeetmete ning asjakohastes määrustes sätestatud tehnilise abi meetmetega. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude eespool nimetatud määruste alusel ega kuulu struktuurifondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Seda assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka Kalanduse Arendusrahastu vahenditest rahastatavate meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3760/92, 20. detsember 1992, millega luuakse ühenduse kalanduse ja akvakultuurisüsteem (EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2847/93, 12. oktoober 1993, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 21. juuni 1999, Kalanduse Arendusrahastu kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 54).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17. detsember 1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10).

11 06 09   Erimeetmed, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olnud kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud erimeetme rahastamiseks, mille eesmärk on toetada kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist, mis kuni 1999. aastani olid sõltuvad Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppest.

Seoses laeva „Prestige” uppumisega eraldati 30 000 000 eurot erimeetmeteks, millega hüvitada kaluritele ning karpide ja vähiliste tootmise ja akvakultuuriga seotud tööstusele õlireostuse tagajärjel tekkinud kahju.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2561/2001, 17. detsember 2001, mille eesmärk on soodustada kuni 1999. aastani Marokoga sõlmitud kalanduskokkuleppe kohaldamisalas olevate kalalaevade ja kalurite tegevuse ümberkorraldamist (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 17).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2372/2002, 20. detsember 2002, millega kehtestatakse erimeetmed „Prestige’i” õlireostusest kahjustatud Hispaania kalanduse, karpide ja vähiliste tootmise ning akvakultuuri hüvitamiseks (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 81).

11 06 11   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 230 557

3 279 682

4 116 506

3 900 000

3 564 291,15

1 057 834,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1198/2006 artiklis 46 sätestatud tehnilise abi meetmete katmiseks, mida rahastatakse Euroopa Kalandusfondist. Tehnilise abi meetmed hõlmavad uuringuid, hindamisi, partneritele suunatud meetmeid, teabe levitamisega seotud meetmeid, juhtimiseks, järelevalveks, auditeerimiseks, kontrollimiseks ja hindamiseks ette nähtud arvutisüsteemide paigaldamist, käitamist ja vastastikust sidumist, hindamismeetodite ning kõnealuse valdkonna tavasid käsitleva teabevahetuse täiustamist, samuti rannikuäärsete kalastusvööndite säästva arenguga tegelevaid osalisi hõlmavate riikidevaheliste ja Euroopa Liidu võrgustike loomist.

Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, auditi-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Kalandusfondi rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katmiseks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused);

teabe ja trükistega seotud kulud;

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud;

teenuste osutamise lepingud;

toetus koostöövõrgustikule ja parimate tavade vahetamisele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 12   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Lähenemiseesmärgi piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

496 297 184

325 438 159

485 174 453

335 700 000

476 025 821,00

108 408 148,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi lähenemiseesmärgi rakenduskavade katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele, laevastiku tootmisvõimsuse kohandamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust säilitada püsiv ja kestev tasakaal kalalaevastiku püügivõimsuse ja püügivõimaluste vahel, samuti vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

11 06 13   Euroopa Kalandusfond (EFF) – Muud kui lähenemiseesmärgi piirkonnad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

156 907 301

108 510 621

153 887 719

111 900 000

150 956 566,00

66 621 631,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Kalandusfondi muude kui lähenemiseesmärgi rakenduskavadega seotud meetmete katmiseks seoses kohustustega programmitöö perioodil 2007–2013.

Erilist tähelepanu pööratakse kalastustegevuse vähendamisest mõjutatud piirkondade majanduslikule mitmekesistamisele ja laevastiku uuendamisele püügikoormust suurendamata, samuti kalastusvööndite säästvale arengule.

Käesoleva artikli alusel rahastatavate toimingute puhul tuleb arvesse võtta vajadust edendada ohutuskultuuri kalastusvaldkonnas.

Lisaks on assigneering ette nähtud kalapüügivahendite selektiivsuse parandamisega seotud toimingute rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006, 27. juuli 2006, Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

PEATÜKK 11 07 —   VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 07

VEE-ELUSRESSURSSIDE KAITSE, MAJANDAMINE JA KASUTAMINE

11 07 01

Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)

2

48 000 000

38 887 658

44 000 000

35 000 000

43 898 632,31

37 382 743,37

11 07 02

Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

2

4 500 000

3 279 682

5 000 000

4 500 000

5 479 323,—

2 373 674,77

 

Peatükk 11 07 — Kogusumma

 

52 500 000

42 167 340

49 000 000

39 500 000

49 377 955,31

39 756 418,14

11 07 01   Kalavarude majandamise toetus (lähteandmete kogumine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

48 000 000

38 887 658

44 000 000

35 000 000

43 898 632,31

37 382 743,37

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

liidu rahaline toetus liikmesriikide kulude katmiseks seoses andmete kogumise, haldamise ja kasutamisega mitmeaastaste riiklike programmide raames;

ühise kalanduspoliitika raamistikus vee-elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks vajalike komisjoni poolt või vajaduse korral koostöös liikmesriikidega tehtavate uuringute ja katseprojektide rahastamise kulud.

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks kogu liitu hõlmava avalik-õigusliku ökomärgise süsteemi loomise teostatavuse hindamise ning asjaomase ökomärgise üksikasjalike tingimuste kindlaksmääramisega seotud kulud.

Assigneeringu eesmärk on järgmine:

uurida, millistele nõuetele peaksid kalandus- ja vesiviljelustooted ökomärgise saamiseks vastama;

määrata kindlaks tarbijate jaoks usaldusväärse ökomärgise üksikasjalikud tingimused;

elgitada välja sertifitseerimissüsteemi jaoks kõige sobivam halduskorraldus.

Assigneeringu eesmärk on ka koguda olemasolevat teavet selektiivsete kalapüügivahendite kohta, mis aitavad kaaspüüki vähendada, ja levitada seda teavet kalurite seas. Selektiivsete kalapüügivahendite vallas tehakse palju edusamme, kuid suurt osa sellistest projektidest ja uurimistulemustest rakendatakse üksnes mõningates konkreetsetes piirkondades ning seetõttu ei ole enamik kalureist neist teadlikud. Valitsusvälised organisatsioonid on käivitanud eelkõige lestaliste püügi jaoks soovitatavate püügivahendite kohta kataloogide koostamisega seotud algatusi. Eesmärk on koostada selliseid katalooge laiaulatuslikumalt traalpüügi ja nakkevõrkudega püügi kohta ning võtta vajalikke meetmeid nende kataloogide propageerimiseks kalapüügiga tegelevates eri kogukondades.

Ühtlasi on assigneeringu eesmärk luua sidusrühmade jaoks tulemustele orienteeritud foorum, mida juhib professionaalne moderaator. Foorum on avatud teadlastele ja Euroopa Komisjonile ning see toimib „füüsilise” täiendusena virtuaalsele platvormile, mis võetakse kasutusele 2010/2011. aastal (vt ka komisjoni pakkumiskutset „Kormoranide asurkondade säästlik majandamine” (ELT 2010/S 75-111249, 17.4.2010 (http://ted.europa.eu/udl?uri=TED:NOTICE:111249-2010:TEXT:EN:HTML)). Foorumi eesmärgid on järgmised:

hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (kodifitseeritud versioon) (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7)) artiklis 9 sätestatud erandmeetmete tõhusust ning kulude ja tulude suhet, et vältida kormoranide poolt kalandusele tõsise kahju põhjustamist;

arutada röövlindude mõju kalandusele, loomastikule ja taimestikule;

arutada tänapäevaseid eluslooduse haldamise tavasid.

Foorum peaks korraldama koosolekuid neli korda aastas. Eesmärk oleks saavutada ühine arusaam parimate tavade kohta. Lisaks tuleks pakkuda ka „teostatavuse testi” või parimatel tavadel põhinevat lähenemist, mida saaks kohaldada ka teistele konfliktidele loomade/taimede/inimeste vahel.

Foorum on järelmeede Euroopa Parlamendi 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni (Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele (ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 11)) lõikele 6, milles parlament kutsus „komisjoni üles asutama vastavalt sidusrühmade kõnealuse probleemiga kokkupuutele koostatud töörühma, kellel on siduv volitus koostada ühe aasta jooksul liikmesriikide tasandil võetavate kormoranide asurkondade majandamise võimalike meetmete süstemaatiline tasuvusanalüüs, hinnata nende õigsust loogiliste ja teaduslike kriteeriumite põhjal ning esitada oma soovitus”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, 25. veebruar 2008, kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 665/2008, 14. juuli 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 (kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 186, 15.7.2008, lk 3).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1078/2008, 3. november 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kantud kuludega kalanduse lähteandmete kogumisel ja haldamisel (ELT L 295, 4.11.2008, lk 24).

11 07 02   Kalavarude majandamise toetus (teadusliku nõustamise tõhustamine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 500 000

3 279 682

5 000 000

4 500 000

5 479 323,00

2 373 674,77

Märkused

Assigneering hõlmab järgmist:

kulud, mis on seotud riiklike teadusasutustega sõlmitud partnerluslepingutega teadusliku nõu andmiseks;

kulud, mis on seotud Teadusuuringute Ühiskeskuse või liidu muu nõuandeorganiga sõlmitud halduskokkulepetega, et tagada kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele sekretariaaditeenused ning viia läbi andmete eelanalüüs ja valmistada need ette kalandusressurssidega seotud olukorra hindamiseks;

hüvitised, mis makstakse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee liikmetele ja/või kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee kutsutud ekspertidele nende osalemise ning töörühmades ja plenaaristungitel tehtud töö eest;

hüvitised, mis makstakse sõltumatutele ekspertidele, kes annavad komisjonile teadusalast nõu või pakuvad ametnikele või sidusrühmadele teadusalase nõu tõlgendamist hõlmavat koolitust;

toetus, mis antakse rahvusvahelistele organitele, kes vastutavad varude hindamiste eest ja annavad teadusalast nõu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1543/2000, 29. juuni 2000, millega kehtestatakse ühenduse raamistik ühise kalanduspoliitika elluviimiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2005/629/EÜ, 26. august 2005, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta (ELT L 225, 31.8.2005, lk 18).

PEATÜKK 11 08 —   ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 08

ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA JÄRELEVALVE JA TÄITEMEETMED

11 08 01

Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks

2

45 630 000

33 452 756

43 600 000

30 000 000

42 700 000,—

23 824 728,79

11 08 02

Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve ELi vetes ja mujal

2

2 300 000

1 874 104

2 330 000

2 330 000

1 729 178,01

1 231 316,97

11 08 05

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

11 08 05 01

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

7 163 153

7 163 153

6 928 782

6 928 782

6 615 411,07

6 592 537,16

11 08 05 02

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotisele 3

2

5 501 415

1 501 415

766 441

766 441

1 299 450,07

1 294 485,17

 

Artikkel 11 08 05 — Vahesumma

 

12 664 568

8 664 568

7 695 223

7 695 223

7 914 861,14

7 887 022,33

 

Peatükk 11 08 — Kogusumma

 

60 594 568

43 991 428

53 625 223

40 025 223

52 344 039,15

32 943 068,09

11 08 01   Rahaline toetus liikmesriikidele järelevalvega seotud kulude katteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

45 630 000

33 452 756

43 600 000

30 000 000

42 700 000,00

23 824 728,79

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liikmesriikide kulusid, mis on seotud ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamisega:

investeeringud, mis käsitlevad haldusasutuste või erasektori läbiviidavat kontrollitegevust, sealhulgas uue kontrollitehnoloogia rakendamist ning kontrollivahendite ostmist ja ajakohastamist;

kalandusvaldkonnas kontrolli- ja seireülesannete järelevalve eest vastutavate riigiametnike koolitus ja vahetusprogrammid;

inspekteerimis- ja vaatlussüsteemide katseprogrammide rakendamine;

järelevalve, kontrolli ja seirega pädevatele asutustele kaasnevad kulud, mis hõlmavad tasuvusanalüüsi, kulude hindamist ja auditeerimist;

algatused, sh seminarid ja meediavahendite kasutamine, mille eesmärk on suurendada kalurite jt osaliste, nagu inspektorite, prokuröride ja kohtunike ning samuti üldsuse teadlikkust seoses vajadusega võidelda vastutustundetu ja ebaseadusliku kalapüügiga ning seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu otsus 2004/465/EÜ, 29. aprill 2004, liikmesriikide kalanduse kontrollprogrammidele eraldatava ühenduse rahalise toetuse kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 114).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 391/2007, 11. aprill 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide kuludega, mis tekivad ühise kalanduspoliitika suhtes kohaldatavate seire- ja kontrollikavade rakendamise tõttu (ELT L 97, 12.4.2007, lk 30).

11 08 02   Kalapüügi kontrollimine ja järelevalve ELi vetes ja mujal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 300 000

1 874 104

2 330 000

2 330 000

1 729 178,01

1 231 316,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni kulude katmiseks, mis on seotud kohustusega kohaldada ja kontrollida ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatavat inspekteerimissüsteemi.

Kõnealused kulud loetakse jooksvateks kuludeks ning need hõlmavad kõiki volitustega seotud meetmeid, kaasa arvatud juhtimine.

Assigneering katab halduskulud, mis on seotud kontrolli jälgimiseks korraldatavate lähetuste, saatvate riiklike inspektorite, ekspertide kohtumiste, inspektorite varustuse, infotehnoloogia (sealhulgas infotehnoloogiliste andmebaaside loomine ja majandamine), uuringute, koolituse, inspektorite vahetusprogrammi ja rahvusvahelistes vetes korraldatavate liidu inspekteerimistega, kaasa arvatud inspekteerimislähetused ja kontroll-laevade prahtimine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2006, 22. mai 2006, millega kehtestatakse ühenduse finantsmeetmed ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ja mereõiguse valdkonnas (ELT L 160, 14.6.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

11 08 05   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

11 08 05 01   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 163 153

7 163 153

6 928 782

6 928 782

6 615 411,07

6 592 537,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” III eelarvejaos „Komisjon” (3. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/988/EL, 18. detsember 2009, millega määratakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud ülesannete täitjaks (ELT L 338, 19.12.2009, lk 104).

11 08 05 02   Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA) – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 501 415

1 501 415

766 441

766 441

1 299 450,07

1 294 485,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse artiklisse 6 6 0 0.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 12 850 000 eurot. Eelarvesse kantud 12 664 568 euro suurusele summale lisatakse 185 432 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/988/EL, 18. detsember 2009, millega määratakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur teatavate nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2008 sätestatud ülesannete täitjaks (ELT L 338, 19.12.2009, lk 104).

PEATÜKK 11 09 —   MERENDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 09

MERENDUSPOLIITIKA

11 09 01

Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika

2

4 609 500

4 100 000

5 300 000

4 088 333,75

3 214 820,43

11 09 02

Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas

2

821 784

2 400 000

1 896 810,—

1 300 885,65

11 09 03

Katseprojekt – Euroopa laevastiku laevade asendamiseks väiksema keskkonnamõjuga laevadega

2

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

 

Peatükk 11 09 — Kogusumma

 

p.m.

5 431 284

5 600 000

9 200 000

5 985 143,75

4 515 706,08

11 09 01   Ettevalmistavad meetmed – Merenduspoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 609 500

4 100 000

5 300 000

4 088 333,75

3 214 820,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud väljatöötatava merenduspoliitika toetamiseks usaldusväärsetel faktidel ja analüüsidel põhinevate vajalike uuringutega, juhul kui senistes uuringutes esineb puudujääke, ja sellises ulatuses, mis on vajalik mõju hindamiseks ja tulevaste poliitiliste otsuste ettevalmistamiseks. Eelkõige kehtib see merenduse valdkonna sotsiaal-majanduslike ja õiguslike küsimuste puhul.

Seni on võimalike tulevaste meetmete jaoks määratletud kolm olulist valdkonda: mereala ruumiline planeerimine, merendusandmete integreerimine ja lähendamine ning mereseire. Kõnealune assigneering on samuti ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud kõnealustes valdkondades edasiste ettepanekute arutamise jaoks teostatavusuuringute tegemisega.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud eri mereseire süsteemide integreerimise edendamiseks, teaduslike mereandmete kõrvutamiseks ning võrgustike laiendamiseks ja heade tavade levitamiseks merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ettevalmistavad meetmed nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 punktis b määratletud tähenduses.

11 09 02   Katseprojekt – Koostöövõrgustik ja head tavad merenduspoliitikas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

821 784

2 400 000

1 896 810,00

1 300 885,65

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud katseprojektide edendamiseks, et integreerida mereseire erinevad süsteemid, koondada teaduslikke mereandmeid ning laiendada võrgustikke ja levitada häid tavasid merenduspoliitika ja rannikumajanduse valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

11 09 03   Katseprojekt – Euroopa laevastiku laevade asendamiseks väiksema keskkonnamõjuga laevadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Vananenud reisi- ja kaubalaevad tuleb asendada väikese keskkonnamõjuga laevadega, mis on varustatud nüüdisaegsete ohutussüsteemidega. Meetmed hõlmavad vananenud laevade lammutamise Euroopa programmi väljatöötamist koostöös sidusrühmadega (ametiasutused, ametiühingud jne) ning stiimulite pakkumist liikmesriikides tegutsevate kaubalaevade väljavahetamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADILE

MERENDUS- JA KALANDUSASJADE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

MERENDUSPOLIITIKA

JAOTIS 12

SISETURG

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 01

SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

60 494 629

60 494 629

59 155 793

59 155 793

58 084 308,22

58 084 308,22

Reservid (40 01 40)

35 305

35 305

125 941

125 941

 

 

 

60 529 934

60 529 934

59 281 734

59 281 734

58 084 308,22

58 084 308,22

12 02

SISETURU POLIITIKA

10 900 000

9 740 919

8 700 000

7 500 000

8 076 234,56

7 949 189,12

12 03

TEENUSTE SISETURG

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

12 04

KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

23 474 000

23 122 516

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

6 000 000

6 000 000

 

 

 

23 474 000

23 122 516

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

 

Jaotis 12 — Kogusumma

94 868 629

93 358 064

67 855 793

66 655 793

66 160 542,78

66 033 497,34

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

35 305

35 305

6 125 941

6 125 941

 

 

 

94 903 934

93 393 369

73 981 734

72 781 734

66 160 542,78

66 033 497,34

PEATÜKK 12 01 —   SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 01

SISETURU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

12 01 01

Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

46 450 846

44 871 483

43 613 891,83

Reservid (40 01 40)

 

35 305

125 941

 

 

 

46 486 151

44 997 424

43 613 891,83

12 01 02

Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

12 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

6 462 815

6 422 316

6 634 887,28

12 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 515 135

3 780 617

3 708 009,71

 

Artikkel 12 01 02 — Vahesumma

 

9 977 950

10 202 933

10 342 896,99

12 01 03

Siseturu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

3 365 833

3 281 377

3 424 299,66

12 01 04

Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

12 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

1.1

700 000

800 000

703 219,74

 

Artikkel 12 01 04 — Vahesumma

 

700 000

800 000

703 219,74

 

Peatükk 12 01 — Kogusumma

 

60 494 629

59 155 793

58 084 308,22

Reservid (40 01 40)

 

35 305

125 941

 

 

 

60 529 934

59 281 734

58 084 308,22

12 01 01   Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 01 01

46 450 846

44 871 483

43 613 891,83

Reservid (40 01 40)

35 305

125 941

 

Kogusumma

46 486 151

44 997 424

43 613 891,83

12 01 02   Siseturu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

12 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 462 815

6 422 316

6 634 887,28

12 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 515 135

3 780 617

3 708 009,71

12 01 03   Siseturu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 365 833

3 281 377

3 424 299,66

12 01 04   Siseturu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

12 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

700 000

800 000

703 219,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uurimuste, uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 12 02 01.

PEATÜKK 12 02 —   SISETURU POLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 02

SISETURU POLIITIKA

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

1.1

8 400 000

7 903 086

8 700 000

7 500 000

7 276 626,03

7 713 350,59

12 02 02

Programm SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava

1.1

1 300 000

1 237 833

p.m.

p.m.

799 608,53

235 838,53

12 02 03

Katseprojekt – Ühtse turu foorum

1.1

1 200 000

600 000

 

 

 

 

 

Peatükk 12 02 — Kogusumma

 

10 900 000

9 740 919

8 700 000

7 500 000

8 076 234,56

7 949 189,12

12 02 01   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 400 000

7 903 086

8 700 000

7 500 000

7 276 626,03

7 713 350,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujundamist, selle toimimist ja arengut toetavate meetmetega, sealhulgas eelkõige:

suurem lähedus kodanikele ja ettevõtjatele, sealhulgas kodanike ja ettevõtjatega peetava dialoogi arendamine ja süvendamine meetmete kaudu, mille eesmärk on tõhustada siseturu toimimist ja tagada, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks juurdepääs kõige laialdasematele õigustele ja võimalustele, mis on seotud piirideta siseturu avamise ja tugevnemisega, ning et nad saaksid neid õigusi ja võimalusi täiel määral kasutada, samuti kodanike ja ettevõtjate poolt kõnealuste õiguste ja võimaluste praktilise kasutuse suhtes kohaldatavate järelevalve- ja hindamismeetmete kaudu, et tuvastada nende õiguste ja võimaluste täielikku kasutamist piiravad tegurid ning hõlbustada nende kõrvaldamist;

avalike hangete lepinguid reguleerivate sätete rakendamine ja jälgimine, et tagada avalike hangete tegelik avamine ja parim toimimine, sealhulgas ka kõnealuste lepingute mitmesuguste osaliste teavitamise ja harimise kaudu; uue tehnoloogia juurutamine ja kasutamine kõnealuste lepingute eri toimealades; õigusliku ja regulatiivse raamistiku pidev kohandamine, arvestades nende lepingute tagajärgi, eriti turgude globaliseerumist, ja olemasolevaid või tulevasi rahvusvahelisi lepinguid;

kodanike ja ettevõtjate jaoks õigusliku keskkonna parandamine Euroopa Ettevõtete Testpaneeli kaudu, milleks võib ette näha tutvustavaid ja teadlikkust parandavaid meetmeid ning koolitust; koostöö arendustegevuse ja kooskõlastamise toetamine äriühinguõiguse valdkonna seadustes ning Euroopa äriühingute ja Euroopa majandushuvirühmade loomise toetamine;

halduskoostöö tugevdamine, muu hulgas siseturu infosüsteemi abil, siseturgu käsitlevate õigusnormide alaste teadmiste parandamine liikmesriikides ja nende asjakohane kohaldamine liikmesriikides ning siseturgu käsitlevate õigusnormide rakendamise eest vastutavate ametiasutuste halduskoostöö toetamine, et saavutada Lissaboni strateegia eesmärgid, nagu need on kavandatud iga-aastases poliitilises strateegias;

sellise süsteemi loomine, millega lahendataks tõhusalt kodanike või ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte rakendanud vääralt; tagasiside andmine süsteemi SOLVIT kaudu, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning tehakse kättesaadavaks ka kodanikele ja ettevõtjatele; nimetatud algatuse toetamine koolituse, tutvustuskampaaniate ja suunatud meetmete kaudu, millega arvestatakse eelkõige uute liikmesriikide vajadusi;

siseturu väljakujundamist, arengut ja toimimist käsitlev interaktiivne poliitiliste otsuste tegemine osana komisjoni töö tõhustamise ja parema õigusliku reguleerimise algatustest, mille eesmärgiks on paremini rahuldada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate nõudmisi. Selle punkti assigneeringud hõlmavad veel osalejaid toetavaid koolituse, teadlikkuse parandamise ja võrgutoiminguid, et muuta liidu poliitiliste otsuste tegemine siseturu küsimustes mõistetavamaks ja tõhusamaks ning teha sellest siseturu tegevuspõhimõtete (või nende puudumise) tegeliku kohapealse mõju hindamise protsessi osa;

eeskirjade põhjalik ülevaade, et neid oleks vajaduse korral võimalik muuta, ja võetud meetmete tõhususe üldine analüüs, et tagada siseturu tõrgeteta toimimine ja hinnata siseturu üldist mõju ettevõtjatele ja majandusele, kaasa arvatud andmete ja komisjonivälistele andmebaasidele juurdepääsu ost komisjoni talitustele, samuti toimingud, mis on suunatud paremale arusaamisele siseturu toimimisest, ja premeerimine siseturu toimimise tõhustamises aktiivse osalemise eest;

siseturu väljatöötamise ja juhtimise tagamine, eriti pensionide, teenuste vaba liikumise, kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitse valdkondades, liidu patendi kehtestamiseks esitatud ettepanekute väljatöötamine;

koostöös Eurostati ja OECDga teenindussektori statistika ja statistilise arengu projektide arengustrateegia laiendamine;

teenuste siseturu takistuste eemaldamise mõjude jälgimine;

turvalisuse ja kaitse ühise ruumi väljatöötamine tegevustega, mis aitavad koordineerida nende toodete avalike hangete menetlust liidu tasandil; assigneeringud võivad hõlmata vastu võetud õigusaktide kohaldamist käsitlevate uuringute ja teadlikkuse parandamise meetmete väljatöötamist;

finants- ja kapitaliturgude ning ettevõtjatele ja üksikisikutele mõeldud finantsteenuste tugevdamine ja arendamine; tururaamistiku kohandamine eelkõige ettevõtjate tegevuse ja tehingute kontrollimise ja reguleerimise suhtes, et võtta arvesse liidu ja rahvusvahelisel tasandil aset leidnud muutusi, euro ja uute rahastamisvahendite seisundit, edendades uusi algatusi, mille eesmärgiks on finantsteenuste esimese tegevuskava tulemuste üksikasjalik analüüs ja nende konsolideerimine;

siseturu maksesüsteemide ja finantsteenuste jaeturu parandamine; selliste tehingute maksumuse alandamine ja ajakulu vähendamine, arvestades siseturu ulatust; tehniliste võimaluste arendamine, et luua üks või mitu maksesüsteemi komisjoni teatistele järgnevate toimingute alusel; sellealaste uuringute tegemine;

finantsasutuste suhtes kohaldatavate juhiste välisaspektide väljatöötamine ja tugevdamine, rahastamisvahendite vastastikune tunnustamine kolmandate riikidega, rahvusvahelised läbirääkimised ja kolmandates riikides turumajanduse rajamise toetamine;

juhtimise ja äriühinguõiguse tegevuskavas osutatud rohkete meetmete võtmine, mille alusel saaks teha mitmete sihtvaldkondade uuringu vajalike seadusandlike ettepanekute tegemiseks;

kohaldatavate meetmete tõhususe analüüs, mis on osa postiteenuste järkjärgulise liberaliseerimisega seotud järeltoimingutest, postiteenuseid käsitleva liidu poliitika kooskõlastamine rahvusvaheliste süsteemidega ning eelkõige seoses Ülemaailmses Postiliidus osalejate tegevusega; koostöö Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega; üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) sätete kohaldamise praktiline mõju postisektori teenustele ja nende kattuvus Ülemaailmse Postiliidu (UPU) eeskirjadega;

rahapesu käsitlevate liidu õiguse ja rahvusvaheliste sätete rakendamine, sealhulgas osalemine selle valdkonna valitsustevahelistes või ühekordsetes meetmetes; osamaksud, mis on seotud komisjoni liikmelisusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) loodud rahapesuvastases töökonnas (FATF);

aktiivne osalemine Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni (IAIS/AICA) ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) kohtumistel; see hõlmab ka komisjoni osalemiskulusid rühma liikmena;

käesoleva peatükiga hõlmatud poliitika erinevate aspektide mõju uurimise ja hindamise arendamine asjakohaste meetmete väljatöötamiseks või läbivaatamiseks;

teenuste siseturu raames algatatud strateegiate elluviimise ja jälgimisega otseselt seotud süsteemide loomine ja hooldus;

selliste teenuste toetamine, mis aitavad saavutada liidu poliitilisi eesmärke, et edendada ühtset järelevalvet ja koostööd finantsaruandluse valdkonnas nii liidus kui ka väljaspool.

Nende eesmärkide saavutamise nimel katab assigneering konsultatsioonide, uuringute, ülevaadete, osaluse, reklaami tootmise ning arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalidega (trükised, audiovisuaalne materjal, hinnangud, arvuti töövahendid, teabe kogumine ja levitamine, kodanikele ja ettevõtjatele suunatud teabe- ja nõustamismeetmed) seotud kulud.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on mõeldud kulude katmiseks, mis komisjonil tekivad Euroopa võltsimis- ja piraatlusalase vaatluskeskuse tulemusliku tegevuse tagamisel.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 18. juuni 2002. aasta teatis pealkirjaga „Metoodiline märkus üldise majandushuvi teenuste horisontaalseks hindamiseks” (KOM(2002)0331).

12 02 02   Programm SOLVIT ja ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 300 000

1 237 833

p.m.

p.m.

799 608,53

235 838,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses SOLVITi haldamise ja arendamise ning ühtse turu alase abi teenuste tegevuskava täitmise meetmetega.

Süsteem SOLVIT on end tõestanud kui tõhusaim vaidluste kohtuvälise lahendamise vahend.

Selle süsteemiga lahendatakse tõhusalt kodanike ja ettevõtjate probleeme, mis tulenevad sellest, et teise liikmesriigi haldusorganid on siseturgu käsitlevaid õigusakte vääralt rakendanud. Lisaks annab süsteem SOLVIT tagasisidet, kasutades sidusandmebaasi, mis on kättesaadav kõikidele koordinatsioonikeskustele ning kuhu kodanikud ja ettevõtjad võivad otse teatada oma probleemidest.

Samas ei ole SOLVIT, nii nagu paljud muud liidu küsimustega seotud avaliku abi teenused, süsteemi võimalike kasutajate hulgas ikka veel laialt tuntud. Kodanikud ja ettevõtjad ei ole samas väga sageli teadlikud ka sellest, millisel aadressil teabe-, abi- või probleemi lahendamise taotlused esitada. Selle probleemi lahendamiseks on komisjon ühtse turu läbivaatamise raames teada andnud, et püüab luua ühtse veebipõhise juurdepääsupunkti, millega juhatatakse kodanikke ja ettevõtjaid õigete teenuste juurde. Komisjon asutas oktoobris 2010 uue veebilehe Teie Euroopa, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele teavet, ning kui nad vajavad abi, edastab nad otse asjakohaste teenuste nagu SOLVIT juurde. „Teie Euroopa” koos „Europe Direct” helistamiskeskusega on SOLVITI süsteemi kontaktpunkt. Komisjon teavitab iga-aastases aruandes Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni juurdepääsupunkti kasutamise sagedusest ja võimalikest meetmetest selle edasiseks parandamiseks.

Liikmesriikidelt tuleks nõuda asjakohaste meetmete võtmist, et teavitada oma kodanikke sellise ühtse juurdepääsupunkti kasutamisest.

Lisaks tehti komisjoni 8. mai 2008. aasta tegevuskavas, mis käsitleb ühist raamistikku kodanikele ja ettevõtetele ühtse turu alase abi teenuste pakkumiseks, ettepanek mitme meetme võtmiseks, et suurendada koostööd olemasolevate abiteenistuste vahel, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele paremat, kiiremat ja sujuvamat üldist teenust.

Ka peab kõiki neid teenuseid edendama kooskõlastatumalt, et liiga paljud kaubamärgid ei tekitaks kodanikes ja ettevõtjates segadust.

Lisaks teavitab komisjon Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni selles valdkonnas võetud konkreetsetest meetmetest.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

12 02 03   Katseprojekt – Ühtse turu foorum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 200 000

600 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

„Ühtse turu foorum” peaks olema iga-aastane üritus, mis toimub kord aastas ELi eesistujariigiks olevas liikmesriigis ja mis toob kokku kodanike, ettevõtete ja tarbijaorganisatsioonide esindajad ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide esindajad, et võtta selge kohustus ühtse turu alaste õigusaktide ülevõtmiseks, kohaldamiseks ja jõustamiseks. Selle ürituse eesmärk peaks olema ühtse turu alaste õigusaktide ebaõige ülevõtmise, väära kohaldamise ja jõustamata jätmise takistamine ühtse turu kooskõlastamise ja juhtimise parandamise kaudu. Sellest üritusest peaks saama oluline platvorm parimate tavade vahetamiseks sidusrühmade vahel ning kodanike teavitamiseks nende õiguste kohta ühtsel turul. Sellel üritusel tuleks eelkõige arvesse võtta kodanike ja ettevõtete 20 peamist muret, probleemi ja võimalust, mille komisjon on kindlaks teinud. Tuleks luua Euroopa Parlamendi liikmetest ning komisjoni ja ELi eesistujariigi esindajatest koosnev töörühm, mis peaks töötama välja „Ühtse turu foorumi” töökorra.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 12 03 —   TEENUSTE SISETURG

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 03

TEENUSTE SISETURG

12 03 01

Siseturu Ühtlustamise Amet

12 03 01 01

Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

12 03 01 02

Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotisele 3

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 12 03 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 12 03 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

12 03 01   Siseturu Ühtlustamise Amet

12 03 01 01   Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

12 03 01 02   Siseturu Ühtlustamise Amet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud talitluskulude katmiseks (jaotis 3).

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõigist muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009, 26. veebruar 2009, ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

PEATÜKK 12 04 —   KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 04

KAPITALI VABA LIIKUMINE, ÄRIÜHINGUÕIGUS JA HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

12 04 01

Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

1.1

7 350 000

6 998 516

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

6 000 000

6 000 000

 

 

 

 

7 350 000

6 998 516

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

12 04 02

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus

12 04 02 01

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

3 956 600

3 956 600

 

 

 

 

12 04 02 02

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

1.1

1 116 400

1 116 400

 

 

 

 

 

Artikkel 12 04 02 — Vahesumma

 

5 073 000

5 073 000

 

 

 

 

12 04 03

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

12 04 03 01

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

3 098 600

3 098 600

 

 

 

 

12 04 03 02

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

1.1

1 168 400

1 168 400

 

 

 

 

 

Artikkel 12 04 03 — Vahesumma

 

4 267 000

4 267 000

 

 

 

 

12 04 04

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

12 04 04 01

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

5 264 000

5 264 000

 

 

 

 

12 04 04 02

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

1.1

1 520 000

1 520 000

 

 

 

 

 

Artikkel 12 04 04 — Vahesumma

 

6 784 000

6 784 000

 

 

 

 

 

Peatükk 12 04 — Kogusumma

 

23 474 000

23 122 516

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

6 000 000

6 000 000

 

 

 

 

23 474 000

23 122 516

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

12 04 01   Teatavad tegevused finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 04 01

7 350 000

6 998 516

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

6 000 000

6 000 000

 

 

Kogusumma

7 350 000

6 998 516

6 000 000

6 000 000

0,—

0,—

Märkused

Programmi üldine eesmärk on parandada siseturu toimimiseks vajalikke tingimusi, toetades teatavate asutuste tegevust või meetmeid finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Liidu rahastamine on oluline, et tagada finantsteenuste siseturu tulemuslik ja tõhus järelevalve, arvestades eelkõige hiljutist finantskriisi.

Programm hõlmab järgmisi tegevusi:

a)

tegevused, millega toetatakse liidu sellise poliitika rakendamist, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvet, eelkõige riiklike järelevalveasutuste töötajate koolituste ja IT-projektide halduse kaudu finantsteenuste sektoris,

b)

tegevused, mille käigus töötatakse välja standardid või tehakse panus nende väljatöötamisse, kohaldades, hinnates või kontrollides standardeid või tehes järelevalvet standardite kehtestamise protsessi üle liidu vastava poliitika rakendamise toetamisel finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 716/2009/EÜ, 16. september 2009, millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (ELT L 253, 25.9.2009, lk 8).

12 04 02   Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus

12 04 02 01   Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 956 600

3 956 600

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt komisjoni 23. detsember 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 2343/2002 (milles käsitletakse raamfinantsmäärust asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1093/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

12 04 02 02   Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 116 400

1 116 400

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1093/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 5 073 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega luuakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

12 04 03   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

12 04 03 01   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 098 600

3 098 600

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1094/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

12 04 03 02   Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 168 400

1 168 400

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1094/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 4 267 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega luuakse Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

12 04 04   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

12 04 04 01   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 264 000

5 264 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1095/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Käesolevas punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao – Komisjon (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

12 04 04 02   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 520 000

1 520 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 114 ning Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus), mis on loodud määrusega (EL) nr 1095/2010, moodustab Euroopa järelevalveasutus osa Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemist. Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi peamine eesmärk on tagada finantssektori suhtes kohaldatavate eeskirjade adekvaatne rakendamine, et säilitada finantsstabiilsus ja tagada kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ning finantsteenuste kasutajate piisav kaitse.

Assigneering on ette nähtud asutuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Asutus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Asutuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: kõnealused summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artiklile 16 tagasimakstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 6 784 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SISETURU PEADIREKTORAADILE

AVALIKUD HANKED

FINANTSTURUD

FINANTSASUTUSED

TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS

SISETURU VÄLISMÕÕDE

SISETURU POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 13

REGIONAALPOLIITIKA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 01

REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

88 430 098

88 430 098

85 471 131

85 471 131

87 276 770,11

87 276 770,11

Reservid (40 01 40)

43 816

43 816

160 094

160 094

 

 

 

88 473 914

88 473 914

85 631 225

85 631 225

87 276 770,11

87 276 770,11

13 03

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

28 742 233 077

25 165 081 196

28 214 511 094

21 230 700 000

28 187 770 731,71

18 249 074 262,59

13 04

ÜHTEKUULUVUSFOND

11 073 646 193

7 625 295 593

10 185 294 880

6 850 000 000

9 289 014 253,65

7 079 778 065,97

13 05

STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS

478 530 004

438 405 253

410 211 769

600 200 000

336 533 451,—

705 226 028,91

13 06

SOLIDAARSUSFOND

p.m.

p.m.

79 914 040

79 914 040

622 539 146,—

622 539 146,—

 

Jaotis 13 — Kogusumma

40 382 839 372

33 317 212 140

38 975 402 914

28 846 285 171

38 523 134 352,47

26 743 894 273,58

Reservid (40 01 40)

43 816

43 816

160 094

160 094

 

 

 

40 382 883 188

33 317 255 956

38 975 563 008

28 846 445 265

38 523 134 352,47

26 743 894 273,58

PEATÜKK 13 01 —   REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 01

REGIONAALPOLIITIKA VALDKONNA HALDUSKULUD

13 01 01

Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud

5

57 649 687

57 040 020

56 514 871,08

Reservid (40 01 40)

 

43 816

160 094

 

 

 

57 693 503

57 200 114

56 514 871,08

13 01 02

Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

13 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 112 520

2 054 309

2 770 875,84

13 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 433 689

3 595 559

3 133 564,—

 

Artikkel 13 01 02 — Vahesumma

 

5 546 209

5 649 868

5 904 439,84

13 01 03

Regionaalpoliitika valdkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

4 177 302

4 171 243

4 436 215,99

13 01 04

Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud

13 01 04 01

Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud

1.2

11 600 000

11 135 000

12 537 414,20

13 01 04 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud

4

4 506 900

2 525 000

3 174 952,82

13 01 04 03

Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud

1.2

4 950 000

4 950 000

4 708 876,18

13 01 04 04

Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Halduskorralduskulud

3.2

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 13 01 04 — Vahesumma

 

21 056 900

18 610 000

20 421 243,20

 

Peatükk 13 01 — Kogusumma

 

88 430 098

85 471 131

87 276 770,11

Reservid (40 01 40)

 

43 816

160 094

 

 

 

88 473 914

85 631 225

87 276 770,11

13 01 01   Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 01 01

57 649 687

57 040 020

56 514 871,08

Reservid (40 01 40)

43 816

160 094

 

Kogusumma

57 693 503

57 200 114

56 514 871,08

13 01 02   Regionaalpoliitika valdkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

13 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 112 520

2 054 309

2 770 875,84

13 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 433 689

3 595 559

3 133 564,00

13 01 03   Regionaalpoliitika valdkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 177 302

4 171 243

4 436 215,99

13 01 04   Regionaalpoliitika valdkonna meetmete toetamise kulud

13 01 04 01   Euroopa Regionaalarengu Fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 600 000

11 135 000

12 537 414,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud kõnealuse määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakorterite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 3 060 000 euro ulatuses.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 01 04 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu osa – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 506 900

2 525 000

3 174 952,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendist vastavalt nõukogu 17. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1085/2006 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82)) artiklile 16 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks:

IPA regionaalarengu osa mitmeaastaste programmide ja/või üksikute toimingute ja projektide ettevalmistamise, hinnangu andmise, heakskiitmise, järelmeetmete, kontrolli, auditi ja hindamisega seotud kulutused. Kõnealused meetmed võivad hõlmata tehnilise abi lepinguid, uuringuid, lühiajalist eksperdi abi, kohtumisi, kogemuste vahetamist, võrgustike loomist, teavitamist ja avalikustamist ning teadlikkuse kujundamise üritusi, koolitustegevust ning väljaandeid, mis on programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud, ning muid toetavaid meetmeid, mis on võetud komisjoni kesksete talituste või abi saavates riikides tegutsevate delegatsioonide tasandil,

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, mis on kasulikud abi saavatele riikidele ja komisjonile,

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid) volitatud programmijuhtimiseks kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide poolt või seoses järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesannete komisjonile tagasi võtmisega, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud esinduse kooseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest,

juhtimiseks, inspekteerimiseks ja hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ja omavahel ühendamine,

hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus selle valdkonna tavade kohta.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Assigneeringuga rahastatakse peatüki 13 05 kohaseid halduskulusid.

13 01 04 03   Ühtekuuluvusfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 950 000

4 950 000

4 708 876,18

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondist vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 45 makstud tehnilise abi summadega seotud kulude katteks. Tehnilisest abist võib rahastada ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise toe, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmeid, mis on vajalikud kõnealuse määruse rakendamiseks.

Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulude katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused, kirjalik tõlge),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise lepingud,

peakorterite mittekoosseisuliste töötajatega (lepingulised töötajad, lähetuses olevad riikide eksperdid, renditööjõud) seotud kulud kuni 1 340 000 euro ulatuses.

Assigneering on ette nähtud ka haldusvaldkonnaga seotud õppe ning valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega koostöö tegemise toetamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

13 01 04 04   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva eelarverea all nimetatud fondi eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 13 06 01.

PEATÜKK 13 03 —   EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 03

EUROOPA REGIONAALARENGU FOND JA MUUD PIIRKONDLIKUD MEETMED

13 03 01

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

1.2

p.m.

1 838 400 000

p.m.

2 076 700 000

4 327,—

3 121 910 383,59

13 03 02

Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

18 400 000

0,—

0,—

13 03 03

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 377 984,21

13 03 04

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

1.2

p.m.

410 339 019

p.m.

103 800 000

2 050,—

575 867 414,87

13 03 05

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 939 448,52

13 03 06

Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)

1.2

p.m.

15 100 000

p.m.

10 700 000

0,—

30 361 987,88

13 03 07

Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

5 077 817,52

13 03 08

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

1.2

p.m.

2 300 000

p.m.

4 300 000

4 792,05

22 428 485,28

13 03 09

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

980 900,17

13 03 12

Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

1.1

p.m.

14 282 685

15 000 000

15 000 000

15 000 000,—

15 000 000,—

13 03 13

Ühenduse algatuse Interreg III meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

108 700 000

p.m.

202 300 000

0,—

334 099 119,82

13 03 14

Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

1.2

p.m.

0,—

0,—

13 03 16

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

1.2

23 657 525 715

18 000 500 000

22 782 329 782

14 884 200 000

22 417 259 853,—

11 719 113 678,82

13 03 17

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”

1.2

32 737 542

27 200 000

32 095 629

15 600 000

31 466 303,—

9 678 184,11

13 03 18

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

1.2

3 879 856 497

3 984 145 386

4 261 005 835

3 330 700 000

4 633 542 658,—

2 088 250 347,45

13 03 19

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

1.2

1 111 613 323

717 067 366

1 069 579 848

520 400 000

1 044 712 714,—

291 003 600,91

13 03 20

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi

1.2

50 000 000

35 000 000

50 000 000

41 600 000

38 518 917,63

28 402 090,95

13 03 21

Katseprojekt – Romide integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine

1.2

p.m.

2 500 000

p.m.

2 500 000

5 000 000,—

0,—

13 03 22

Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

1.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

259 117,03

129 558,—

13 03 23

Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

1.2

p.m.

1 546 740

1 500 000

1 500 000

2 000 000,—

453 260,49

13 03 24

Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas

1.2

p.m.

4 000 000

3 000 000

3 000 000

0,—

0,—

13 03 26

Katseprojekt – Eeslinnade säästev uuendamine

1.2

500 000

250 000

 

 

 

 

13 03 27

Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade säästvale arengule suunatud partnerlus

1.2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

13 03 28

Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

1.2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

13 03 29

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine

1.2

1 500 000

750 000

 

 

 

 

13 03 30

Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

1.2

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

13 03 31

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine

1.2

2 500 000

p.m.

 

 

 

 

 

Peatükk 13 03 — Kogusumma

 

28 742 233 077

25 165 081 196

28 214 511 094

21 230 700 000

28 187 770 731,71

18 249 074 262,59

Märkused

Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 nähakse ette finantskorrektsioonid, millest tulenev tulu kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 5 0 0. Sellise tulu alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18, kui neid assigneeringuid on vaja konkreetsetel juhtudel, et katta eelnevalt otsustatud korrektsioonide tühistamise või vähendamisega seotud riske. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette finantskorrektsioonid aastateks 2007–2013.

Määruses (EÜ) nr 1260/1999 on sätestatud ettemaksete tagasimaksmise tingimused, ilma et see vähendaks struktuurifondide osa asjaomases tegevuses. Tulu alusel, mis on saadud ettemaksete tagasimaksmise tulemusena ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7, eraldatakse täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatakse eelmaksete tagasimaksete tingimused aastateks 2007–2013.

Pettusevastase võitluse meetmeid rahastatakse artiklist 24 02 01.

Assigneering on samuti ette nähtud vananenud pestitsiidide varude kõrvaldamiseks võetavate meetmete kaasrahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artiklid 158, 159 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artiklid 174, 175 ja 177.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused.

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 01   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 838 400 000

p.m.

2 076 700 000

4 327,00

3 121 910 383,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 1 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 02   Eriprogrammi lõpuleviimine rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

18 400 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulukohustuste katmiseks, mis on jäänud tasumata Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades rahu ja leppimise saavutamise eriprogrammi perioodist 2000–2006. Eriprogramm rahu ja leppimise saavutamiseks jätkus ning vastavalt Euroopa Ülemkogu Berliini istungi allpool nimetatud otsustele tuli programmi uueks kehtivusajaks (2000–2004) eraldada 500 000 000 eurot (1999. aasta hindades). Kooskõlas Brüsselis 17. ja 18. juunil 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes esitatud palvega lisati sellele veel 105 000 000 eurot, mis eraldati 2005. ja 2006. aastal, et ühtlustada programmi ja teiste 2006. aastal lõppenud struktuurifondide programmide sekkumistegevus. Täiendavuse põhimõttest tuleb täiel määral kinni pidada. Komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile seda meedet käsitleva aastaaruande.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Komisjoni otsus 1999/501/EÜ, 1. juuli 1999, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks struktuurifondide eesmärgi 1 jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2000–2006 (EÜT L 194, 27.7.1999, lk 49), eelkõige selle põhjendus 5.

Komisjoni otsus K(2005) 1721, 2. juuni 2005, millega muudetakse otsust K(2001) 638, millega kiidetakse heaks eesmärgi 1 kohane ühenduse struktuuriabi Euroopa Liidu tegevusprogrammile rahu ja leppimise saavutamiseks (programm „PEACE II”) Põhja-Iirimaal (Ühendkuningriik) ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades.

Alusaktid

24. ja 25. märtsi 1999. aasta Berliini Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle punkti 44 alapunkt b.

17. ja 18. juuni 2004. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused, eelkõige selle punkt 49.

13 03 03   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 1 (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 377 984,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et Euroopa Regionaalarengu Fond saaks rahastada programmitöö perioodist enne 2000. aastat tasumata kohustusi, mis on seotud varasemate eesmärkidega 1 ja 6.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 04   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

410 339 019

p.m.

103 800 000

2 050,00

575 867 414,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi eesmärgi 2 meetmete katmiseks kohustuste puhul, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 05   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Eesmärk 2 (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

3 939 448,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et kolm fondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu) saaksid rahastada 2000. aastale eelnenud programmitöö perioodidest tasumata kohustusi, mis on seotud varasema eesmärgiga 2 ja eesmärgi 5 punktiga b.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 06   Programmi „URBAN” lõpetamine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

15 100 000

p.m.

10 700 000

0,—

30 361 987,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „URBAN II” meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata. Ühenduse algatus keskendus kriisiolukordades linnade ja eeslinnade majanduslikule ja sotsiaalsele taaselustamisele, mille eesmärk on edendada linnade säästvat arengut.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 28. aprilli 2000. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised ühenduse algatuse („URBAN II”) jaoks, mis käsitleb kriisiolukorras olevate linnade ja eeslinnade majanduslikku ja sotsiaalset taaselustamist eesmärgiga edendada linnade säästvat arengut (EÜT C 141, 19.5.2000, lk 8).

13 03 07   Varasemate programmide lõpuleviimine – Ühenduse algatused (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

5 077 817,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondi täitmata jäänud kohustusi, mis on seotud enne 2000. aastat alustatud ühenduse algatustega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4255/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi suhtes (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 13. mai 1992. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ühenduse algatuse („Retex”) raames, mis käsitleb peamiselt tekstiili- ja rõivatööstusest sõltuvaid piirkondi (EÜT C 142, 4.6.1992, lk 5).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi kalandussektori ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Pesca”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 1).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 6).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse raames, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohandamist ühisturuga (VKEde algatus) (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 10).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse „Retex” jaoks (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 17).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama kaitsetööstuse ümberkujundamist käsitleva ühenduse algatuse („Konver”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 18).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama terasetootmispiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Resider II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 22).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või üldiste toetuste jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama söekaevanduspiirkondade majanduslikku ümberkorraldamist käsitleva ühenduse algatuse („Rechar II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 26).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on edendada tööhõivet ja tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 30).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” („Employment”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 36).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama äärepoolseimaid piirkondi käsitleva ühenduse algatuse („Regis II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 44).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, milles kehtestatakse suunised üldiste toetuste või ühtsete rakenduskavade jaoks, mille suhtes liikmesriigid võivad esitada abitaotlusi maaelu arendamist käsitleva ühenduse algatuse („Leader II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 48).

Komisjoni 15. juuni 1994. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama piirialade arendamist, piiriülest koostööd ja teatavaid energiavõrke käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II”) raames (EÜT C 180, 1.7.1994, lk 60).

Komisjoni 16. mai 1995. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised algatuse jaoks eriprogrammis rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades („Peace I”) (EÜT C 186, 20.7.1995, lk 3).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama linnapiirkondi käsitleva ühenduse algatuse („URBAN”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 4).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teatis liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööhõive ja inimressursside arendamine” raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet peamiselt inimressursside arendamise kaudu (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 13).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse muudetud suunised rakenduskavade või ühiste toetuste jaoks, mille suhtes liikmesriike kutsutakse üles esitama ettepanekuid ühenduse algatuse „Tööjõu kohanemine tööstuse muudatustega” („Adapt”) raames, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ja parandada tööjõu kohanemist tööstuse muudatustega (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 7).

Komisjoni 8. mai 1996. aasta teadaanne liikmesriikidele, millega kehtestatakse suunised rakenduskavade jaoks, mida liikmesriike kutsutakse üles koostama ruumilise planeerimise alast riikidevahelist koostööd käsitleva ühenduse algatuse („Interreg II C”) raames (EÜT C 200, 10.7.1996, lk 23).

Komisjoni 26. novembri 1997. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb eriprogrammi rahu ja leppimise saavutamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades (1995–1999) („Peace I”) (KOM(1997) 0642).

13 03 08   Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuendusmeetmed (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 300 000

p.m.

4 300 000

4 792,05

22 428 485,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi uuenduslike meetmete ja tehnilise abi meetmete katmiseks kohustuste osas, mis on jäänud programmitöö perioodist 2000–2006 tasumata, vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklitele 22 ja 23. Uuenduslike meetmete hulka kuuluvad uurimistööd, katseprojektid ja kogemustevahetus. Need olid kavandatud eelkõige struktuurifondide kvalitatiivse parandamise eesmärgil. Tehniline abi hõlmab ettevalmistus-, seire-, hindamis-, kontrolli- ja juhtimismeetmeid, mida on vaja Euroopa Regionaalarengu Fondi toimimiseks. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

toetused.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/1999, 21. juuni 1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 09   Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmete lõpuleviimine – Tehniline abi ja uuenduslikud meetmed (enne 2000. aastat)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

980 900,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud ERFi enne 2000. aasta programmitöö perioode saabunud kohustuste täitmiseks, pidades silmas asjakohase määrusega sätestatud algatuslikke, ettevalmistavaid, järelevalve- või hindamismeetmeid ja samalaadseid tehnilise abi meetmeid. Sellest rahastatakse ka varasemaid mitmeaastaseid meetmeid, eelkõige neid, mis on vastu võetud ja rakendatud muude allnimetatud määruste alusel ja mis ei kuulu fondide esmatähtsate eesmärkide hulka. Assigneeringut kasutatakse vajaduse korral ka selliste meetmete rahastamiseks, mille jaoks ei ole saadaval või eraldatud vastavaid kulukohustuste assigneeringuid programmitöö perioodiks 2000–2006.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2088/85, 23. juuli 1985, Vahemere kompleksprogrammide kohta (EÜT L 197, 27.7.1985, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2052/88, 24. juuni 1988, struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 9).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4253/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4254/88, 19. detsember 1988, milles nähakse ette sätted määruse (EMÜ) nr 2052/88 rakendamiseks seoses Euroopa Regionaalarengu Fondiga (EÜT L 374, 31.12.1988, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

13 03 12   Liidu osamaksed Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

14 282 685

15 000 000

15 000 000

15 000 000,00

15 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osamakse Rahvusvahelisse Iirimaa Fondi, mis moodustati 1985. aasta Inglise-Iiri lepinguga, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning soodustada kontakte, dialoogi ja leppimist Iirimaa rahvaste vahel.

Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevus võib täiendada ja toetada algatusprogrammi toiminguid rahuprotsessi toetamiseks mõlemas Iirimaa osas.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2005, 24. jaanuar 2005, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2005–2006) (ELT L 30, 3.2.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1968/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010) (ELT L 409, 30.12.2006, lk 86).

13 03 13   Ühenduse algatuse Interreg III meetmete lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

108 700 000

p.m.

202 300 000

0,—

334 099 119,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) säilinud kohustuste rahastamiseks, mis on seotud programmitöö perioodiga 2000–2006.

Erilist tähelepanu pööratakse piiriülesele tegevusele, eelkõige pidades silmas paremat kooskõlastamist Phare, Tacise, ISPA ja MEDA programmidega.

Assigneering on ette nähtud tööjõu piiriülest liikuvust ja oskusi käsitleva kooskõlastustegevusega seotud kulude katmiseks. Nõuetekohast tähelepanu pööratakse koostööle äärepoolseimate piirkondadega.

Need assigneeringud võib ühitada Phare piiriülese koostöö assigneeringutega ühisprojektides liidu välispiiril.

Assigneering on ette nähtud muu hulgas vanade ja uute liikmesriikide ning kandidaatriikide vahelise kohaliku ja piirkondliku koostöö ettevalmistamiseks demokraatia, samuti sotsiaal- ja regionaalarengu valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1783/1999, 12. juuli 1999, Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta (EÜT L 213, 13.8.1999, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. septembri 2004. aasta teatis, mis määrab juhendid ühenduse Euroopa territooriumi harmoonilise ja tasakaalustatud arengu julgustamiseks kavandatud üleeuroopalise koostöö algatuseks – „INTERREG III” (ELT C 226, 10.9.2004, lk 2).

13 03 14   Kandidaatriikidega piirnevate piirkondade toetamine – Varasemate programmide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mida tuleb täita kandidaatriikidega piirnevaid alasid käsitlevate, perioodi 2000–2006 projektide raames vastavalt ühenduse algatuse „Interreg III” (piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö kohta) eeskirjadele. Meetmetes võetakse arvesse komisjoni teatist laienemise mõju kohta kandidaatriikidega piirnevatele piirkondadele „Ühenduse meetmed piirialade suhtes” (KOM(2001) 437 (lõplik)).

13 03 16   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Lähenemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 657 525 715

18 000 500 000

22 782 329 782

14 884 200 000

22 417 259 853,00

11 719 113 678,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste programmide rahastamiseks, mis on seotud ERFi eesmärgiga lähenemise valdkonnas programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgi raames tahetakse kiirendada vähim arenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi. Osa assigneeringutest on ette nähtud „Natura 2000” võrgustiku haldamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 17   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Programm „PEACE”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 737 542

27 200 000

32 095 629

15 600 000

31 466 303,00

9 678 184,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „PEACE” rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames.

Programmi „PEACE” rakendatakse piiriülese koostöö programmina määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punkti c tähenduses.

Programmiga „PEACE” edendatakse asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sinna kuuluvad eelkõige meetmed, millega edendatakse kogukondade ühtekuuluvust. Abikõlblik piirkond on kogu Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsed maakonnad. Programmi rakendamisel järgitakse täielikult struktuurifondi sekkumistegevuse täiendavuse põhimõtet.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Alusaktid

15. ja 16. detsembri 2005. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogu järeldused.

13 03 18   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 879 856 497

3 984 145 386

4 261 005 835

3 330 700 000

4 633 542 658,00

2 088 250 347,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi piirkondlikku konkurentsivõimet käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse suurendada vähim arenenud piirkondade hulgast välja jäävate alade piirkondlikku konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning tööhõivet, võttes arvesse Euroopa 2020 strateegias seatud eesmärke.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 19   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Euroopa piirkondlik koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 111 613 323

717 067 366

1 069 579 848

520 400 000

1 044 712 714,00

291 003 600,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide rahastamiseks ERFi Euroopa piirkondlikku koostööd käsitleva eesmärgi raames programmitöö perioodil 2007–2013. Eesmärgiga tahetakse tugevdada piirkondlikku ja makropiirkondlikku koostööd ja kogemuste vahetamist asjakohasel tasemel.

Assigneering on ette nähtud ka keskkonnahoidliku turismi toetamiseks ja edendamiseks piiriüleste jalgrattateede võrgustike, nagu Euro-Velo ja nn raudse eesriide raja kaasrahastamise kaudu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 20   Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) – Operatiivne tehniline abi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

50 000 000

35 000 000

50 000 000

41 600 000

38 518 917,63

28 402 090,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud ettevalmistavate, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ja inspekteerimismeetmete rahastamiseks, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 1083/2006 rakendamiseks, nagu on ette nähtud kõnealuse määruse artiklis 45. Assigneeringut võib eelkõige kasutada järgmiste kulutuste katteks:

toetuskulud (esinduskulud, koolitused, kohtumised, lähetused),

teabe ja väljaannetega seotud kulud,

infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud kulud,

teenuste osutamise ja uuringute tegemise lepingud,

toetused.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada ühtset teabepunkti, et abistada neid, kes soovivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/91/EÜ (ehitiste energiatõhususe kohta) (ELT L 1, 4.1.2003, lk 65)) raames renoveerida ehitised positiivse energiabilansiga või passiivmajaks.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmise programmitöö perioodi ettevalmistamisel.

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi programmide juhtimisega liidus (eriti uutes liikmesriikides) seotud kohalikele osalejate abistamiseks ja toetamiseks peaks komisjon esitama koolitus- ja liikuvuskava ettepaneku, mis võimaldaks neil osalejatel tugevdada oskusi programmide juhtimisel ja vahetada parimaid tavasid ning mõtteid probleemide kohta, millega nad pidevalt kokku puutuvad. See parandaks programmide ja territoriaalpoliitika üldist juhtimist ning sellega seotud institutsioonilise suutlikkuse arendamist.

Menetluslikud vead, nõrk kontroll ja väike toetuste vastuvõtmise määr tuleneb peamiselt sellest, et liidu rahaliste vahendite halduse eest vastutavaid kohalikke ametiasutusi ja töötajaid ei koolitata kohapeal tulemuslikult. Kohapealset koolitust läbiviivate koolitajate võrgu loomine suurendab selle poliitika kulutasuvust ja tõhusust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

13 03 21   Katseprojekt – Romide integratsiooni meetmete üleeuroopaline koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 500 000

p.m.

2 500 000

5 000 000,00

0,—

Märkused

Katseprojekti eesmärk on teha põhjalik analüüs, mis põhineks praegusel arusaamal romi kogukonna olukorrast liidus ning oleks rõhuasetusega koolituse ja hariduse valdkonna komplekssel ja sünergilisel kogumil, alustades eelkooliealiste lastega, jätkates noorte emade täienduskoolitusega kuni vanemate inimeste koolituseni välja.

Katseprojekt peaks kajastama ka institutsionaalse protsessi nõuetekohast ettevalmistamist ja läbiviimist konsultatsioonide, võrgustike loomise, andmete kogumise, hindamise, kohtade külastamise, uuringute jms kaudu. Mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid romide integreerimise edendamiseks. Nii heade kui ka halbade tavade kohta esineb arvukalt näiteid kõrvuti kasvava sotsioloogilise, õigusliku ja poliitilise suunitlusega teadusuuringute koguga.

Võiks luua romide üksuse, mis uuriks valdkondlikke küsimusi liidu poliitika rakendamise seisukohalt ja pakuks välja sobivad tegevused ning meetmed, mis tuleks lisada romide kaasamise tegevuskava käsitlevatesse ettepanekutesse.

Üksus võiks võtta endale ülesandeks uurida valdkondadeülest koostööd ja olemasolevate erinevate finantsinstrumentide kasutamist, pakkuda välja katseprojekte ning tuvastada ülekantavaid ja jätkusuutlikke häid tavasid, mis võivad aidata kaasa konkreetsete poliitiliste ettepanekute koostamisele.

Selles kontekstis võib viidata vajadusele pikaajaliste ettepanekute järele, mis käsitlevad elamumajanduse ja linnaarenduse tahke (mis on halva ettevalmistuse korral seostatavad segregatsiooni, getostumise jms probleemidega), mis on seotud regionaalfondide ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetuse uuendusliku kasutusega või mis käsitlevad andmete kogumise (ja kaitse), statistika jms olulisi küsimusi, kuid ka ilmselgelt teemaga seotud küsimusi, nagu kuritegevuse- ja inimkaubandusevastane võitlus, ning registreerimisega seotud peamiseid probleeme.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata meediakajastusele ja kommunikatsioonile üldisemalt.

Edu vältimatu eeltingimus on struktureeritud dialoogi arendamine romide kodanikuühiskonnaga nii kohalikul, riiklikul kui ka liidu tasandil.

Euroopa Parlament on olnud romide õiguste edendamisel esirinnas. Esimene selleteemaline resolutsioon võeti vastu juba 1984. aastal. Kuuendal ametiajal võttis Euroopa Parlament vastu mitmeid resolutsioone romide olukorra kohta Euroopas. 31. jaanuari 2008. aasta resolutsioonis romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (ELT C 68 E, 21.3.2009, lk 31) nõudis Euroopa Parlament tungivalt, et komisjon töötaks välja romide kaasamise Euroopa raamstrateegia, mille eesmärk on tagada liidu tasandil poliitiline sidusus romide sotsiaalse kaasamise valdkonnas, ning et komisjon töötaks ühtlasi välja igakülgse romide kaasamise ühenduse tegevuskava, et anda rahalist toetust romide kaasamise Euroopa raamstrateegia eesmärgi täitmiseks. Ka oma 10. juuli 2008. aasta resolutsioonis etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 54) kordas Euroopa Parlament neid nõudmisi ning kutsus komisjoni ja liikmesriike veel kord üles kehtestama romisid käsitleva Euroopa Liidu strateegia raames ning romide kaasamise aastakümne 2005–2015 kontekstis õigusakte ja meetmeid, et toetada romi kogukondi nende integratsiooni edendamise teel kõikides valdkondades, käivitada rassismivastaseid ja diskrimineerimisvastaseid programme koolides, töökohal ja meedias ning edendada oskusteabe ja parimate tavade vahetamist.

Euroopa Parlament kordab sellega seoses liidu ja riiklikul tasandil strateegiate väljatöötamise tähtsust, kasutades täiel määral liidu rahaliste vahendite pakutavaid võimalusi, et kaotada romide segregatsioon hariduses, tagada romide lastele võrdne juurdepääs heatasemelisele haridusele (tavaharidussüsteemis osalemine, spetsiaalsete stipendiumide ja koolitusprogrammide kasutuselevõtmine, täiendavad ja konkreetsed meetmed romi laste eelkoolihariduse ning romi üliõpilaste riigi ja rahvusvahelisel tasandil kraadiõppe edendamiseks, aga ka nn romi diplomaatide mõjusa rühma koolitamine, kes suudaksid kaotada lõhe romi kogukondade ja avaliku sektori asutuste vahel), tagada romide juurdepääs tööturgudele ja seda parandada, anda võrdne juurdepääs ravikindlustus- ja sotsiaalkindlustushüvitistele, võidelda diskrimineerivate tegevuste vastu eluaseme pakkumise valdkonnas ja suurendada romide osalemist ühiskondlikus, majandus-, kultuuri- ja poliitilises elus.

Euroopa Parlament kordab vajadust luua akadeemiliste ja tsiviilekspertide võrgustik, millel on selge volitus pakkuda välja katseprojekte ja töötada välja projekte, mis annavad tõuke kohestele muutustele.

Katseprojekti eesmärk on ka tagada integreeritud hariduse andmine romi perekondadele, keskendudes ühel ajal laste varasele sidumisele koolieelse haridusega, lapsevanemate koolitamisele ja kogu perele suunatud ühiskondlikule tegevusele, pidades ühtlasi silmas täiskasvanute passiivsete oskuste parandamist.

Oma 14. detsembri 2007. aasta järeldustes kutsus Euroopa Ülemkogu, teadvustades romide väga erilist olukorda kogu liidus, liikmesriike ja liitu üles kasutama kõiki vahendeid nende kaasamise parandamiseks. Oma 19. ja 20. juuni 2008. aasta järeldustes märkis Euroopa Ülemkogu, et „ta ootab huviga kõnealuses küsimuses septembris [2008] peetavat konverentsi. Ülemkogu kutsus nõukogu üles võtma seda muudetud sotsiaalmeetmete kava läbivaatamisel arvesse. Euroopa Ülemkogu pöördub kõnealuse küsimuse juurde tagasi enne aasta lõppu”.

13 03 22   Katseprojekt – Valitud kohalikele ja piirkondlikele esindajatele suunatud „Erasmus”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

259 117,03

129 558,00

Märkused

Eesmärk: kohalike ja piirkondlike volikogude abistamine ja toetamine liidus.

Katseprojekti peamine eesmärk on ergutada ja toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust liidu piires. Katseprojekti teine eesmärk on liikuvuselemendi lisamine kohapealse koolituse kokkulepitud programmi ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alaste kogemuste jagamine.

Eesmärgid on järgmised:

ergutada mitmepoolset koostööd territoriaalsete, kohalike ja piirkondlike asutuste vahel poliitilisel tasandil,

toetada valitud kohalike ja piirkondlike esindajate liikuvust,

edendada ühist uurimist ja igapäevaste probleemidega seotud ideede vahetamist kohapealsete koolituste ja kogemuste jagamise kaudu,

edendada parimate tavade vahetust.

Katseprojekt on seega vahend valitud kohalike ja piirkondlike esindajate õppimise ja kogemuste omandamise edendamiseks, samuti kohalike ja piirkondlike volikogude võimekuse suurendamiseks seoses mõistete, demokraatlike põhimõtete ja strateegiate kohaldamisega.

13 03 23   Katseprojekt – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 546 740

1 500 000

1 500 000

2 000 000,00

453 260,49

Märkused

Projekti eesmärk on laiaulatusliku strateegia arendamine, et edendada kolmandates riikides liidu regionaalpoliitika tundmist ja edastada kogemusi. Kõnealune strateegia peaks hõlmama rahvusvaheliste ürituste korraldamist ja teavitusalast tegevust, võrgustike loomist piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vahel, ühisprojektide ning uute piirkondlike partnerlussuhete arendamist, samuti heade tavade vahetust erinevate piirkondade vahel. Edendades liidu ühtekuuluvuspoliitika mudelit edu saavutamise näitena arvukate piirkondlike dialoogide kaudu, saab liit kasutada kõnealuseid tegevusi oma väärtuste, aluspõhimõtete, organisatsiooniliste struktuuride ja poliitika näitamiseks ja edendamiseks maailmatasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on eriti kasulik koostöö asjaomases valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (piirkondlike ühenduste ülemaailmne foorum (FOGAR) ning ühinenud linnade ja omavalitsuste liit (UCLG)).

13 03 24   Ettevalmistav tegevus – Väikelaenudele soodsama keskkonna edendamine Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

4 000 000

3 000 000

3 000 000

0,—

0,—

Märkused

Nõukogu on mitmel korral (2000. aastal ja 2003. aasta märtsis) nõustunud sellega, et väikelaenudel on eeliseid väikeettevõtjate jaoks. Euroopa Ülemkogu on esimest korda palunud liikmesriikidel pöörata erilist tähelepanu väikelaenude rakendamisele, et hoogustada väikeettevõtete asutamist ja kasvu. Väikelaenud olid üks peamisi rahastamisvahendeid Euroopa mitmeaastases programmis (MAP/2002–2006), mille nõukogu võttis vastu 2001. aasta detsembris, määratledes väikelaenuna laenu suurusega alla 25 000 euro.

Väikelaenu küsimusega tegeletakse ka alates 2006. aastast tegutseva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames, sealhulgas selle teise rahastu (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tagatisrahastu) raames. Rahastu (mida haldab Euroopa Investeerimisfond) eesmärk on ergutada finantsasutusi suuremal määral osalema väikelaenude andmisel, millega tavaliselt kaasnevad proportsionaalselt kõrgemad laenuhalduskulud laenuvõtjate jaoks, kes ei suuda piisavaid tagatisi esitada. Lisaks tagatistele ja vastutagatistele on finantsvahendajatel õigus toetustele, et vähendada mikrolaenudega seotud suuri halduskulusid.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tugevdada mikrokrediidi arengut Euroopas kooskõlas Euroopa 2020 strateegia kasvu ja tööhõive eesmärkidega ning Euroopa Parlamendi 11. juuli 2007. aasta resolutsioonis finantsteenuste poliitikat käsitleva valge raamatu (2005–2010) kohta esitatud soovitustega (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392), eriti seoses vajadusega väikelaenualase tegevuskava järele.

Ettevalmistava tegevuse eesmärgid on järgmised:

tagada Euroopas keskpikas perspektiivis väikelaenude muutumine end ise rahastavaks, suurendades väikelaenu andvate asutuste, eriti pangandusväliste asutuste kapitali. Projekti võiks hallata Euroopa Investeerimisfond – liidu finantsasutus, mis on spetsialiseerunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning mikroettevõtjate rahastamisele ning haldab ka liidu finantsvahendeid,

tugevdada olemasolevate finantsvahendite sünergiat omavahel seotud aladel (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (JEREMIE), Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Arengufond),

tugevdada sotsiaalset kaasatust ettevõtlikkuse ja sellega kaasneva majanduskasvu kaudu. Eraldatavat rahalist toetust võivad selleks saada vähem soodustatud rühmadega töötavad ühendused.

Kavandatavate assigneeringute eesmärk on 2008. aastaks vastu võetud ettevalmistava tegevuse teostamine. Assigneeringuid kasutatakse eelkõige pangandusväliste asutuste stardifondi arendamise jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 26   Katseprojekt – Eeslinnade säästev uuendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

250 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Katseprojekti eesmärk on toetada aegunud ja halvas seisukorras olevate elamute lammutamist ja rekonstrueerimist Euroopa linnade eeslinnades, katsetada uuenduslike ja ajakohaste kriteeriumide kasutuselevõttu hoonete turvalisuse, kvaliteetse konstrueerimise, säästvuse ja energiatõhususe valdkonnas. Peamine eesmärk on edendada sotsiaalset integratsiooni eeslinnades elamumajanduspoliitikasse sekkumise kaudu.

Projektist tuleks rahastada järgmisi tegevusi:

vähemalt viie katsekoha valimine Euroopa linnade eeslinnade hulgast, mis on tihedalt asustatud ja vajavad hädasti hoonete uuendamisega seotud sekkumisi;

iga konkreetse olukorra jaoks täiustatud ohutusnõuete (nt maavärinavastased kaitsemeetmed) ning elamute projekteerimist ja ehitamist, sealhulgas era- ja üldkasutatavate rajatiste kujundamist, materjalide valikut, tehnilisi lahendusi jne käsitlevate kvaliteedinõuete kindlaksmääramine;

energiasäästu eesmärkide ja uute elamute jaoks suuremal määral taastuvaid energiaallikaid kasutava energiaallikate kombinatsiooni kindlaksmääramine;

kõige tõhusamate rahastamisvahendite valik halvas seisukorras olevate linnapiirkondade uuendamiseks ja ehitustööstuse innovatsiooni edendamiseks (taastuvad fondid, piirkondlik abi, maksusoodustused, avaliku ja erasektori partnerlus jne);

katseala elanikele ajutise elukohaga seotud valikuvõimalusi pakkuvate meetmete kogumi kindlaksmääramine ning elanike ja kohalike omavalitsuste ümberkujundusprotsessi kaasamine;

projekti tulemuste jälgimise ja hindamise jaoks hindamismudeli kindlaksmääramine;

katsealadel uuendusprogrammide käivitamine.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 27   Ettevalmistav tegevus – RURBAN – Linna- ja maapiirkondade säästvale arengule suunatud partnerlus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Kõnealuse ettevalmistava tegevuse eesmärk on arendada välja partnerlusmudel(id) linnade või suurlinnade ja neid ümbritsevate maapiirkondade jaoks, et suurendada eri osalejate vahelist koostööd eesmärgiga arendada ja rakendada ühiseid linna- ja maapiirkondi hõlmavaid algatusi integreeritud lähenemisviisi alusel. Seda mudelit / neid mudeleid saaks kasutada järgmisel programmitöö perioodil liidu poolt kaasrahastatavate linna- ja maapiirkondade arenguprojektide jaoks.

Eelkõige peaks ettevalmistav tegevus olema suunatud järgmisele:

linna- ja maapiirkondade ühiste probleemide ja võimaluste väljaselgitamine;

liikmesriikides toimivate linna- ja maapiirkondade partnerluste läbivaatamine, koostöövaldkondade ja kohalike/piirkondlike osalejate (avalik ja erasektor, valitsusvälised organisatsioonid jne) väljaselgitamine;

toimivate partnerluste raames linna- ja maapiirkondade vahel tehtava koostöö uuenduslike heade tavade väljaselgitamine;

linna- ja maapiirkondade partnerluse mudeli(te) loomine ja selle partnerluse jaoks praktiliste suuniste koostamine, mida saaks võimaluse korral kasutada komisjoni strateegilistes suunistes ühtekuuluvuse kohta pärast 2013. aastat algavaks järgmiseks programmitöö perioodiks.

Ettevalmistavat tegevust tuleks rakendada aastatel 2011–2012.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 28   Ettevalmistav tegevus – Piirkondliku ja kohaliku tasandi koostöö tõhustamine liidu regionaalpoliitika edendamise kaudu ülemaailmsel tasandil

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on laiaulatusliku strateegia arendamise jätkamine, et edendada kolmandates riikides liidu regionaalpoliitika tundmist ja levitada kogemusi, võttes aluseks Euroopa Parlamendi algatuse alusel loodud eelmise katseprojekti eduka rakendamise. Kõnealune strateegia peaks hõlmama rahvusvaheliste ürituste korraldamist ja teavitusalast tegevust, võrgustike loomist piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vahel, ühisprojektide ning uute piirkondlike partnerlussuhete arendamist, samuti heade tavade vahetust eri piirkondade vahel. Edendades liidu ühtekuuluvuspoliitika mudelit edu saavutamise näitena arvukate piirkondlike dialoogide kaudu, saab liit kasutada kõnealuseid tegevusi oma väärtuste, aluspõhimõtete, organisatsiooniliste struktuuride ja poliitika näitamiseks ja edendamiseks maailmatasandil. Selle eesmärgi saavutamiseks on eriti kasulik koostöö asjaomases valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (piirkondlike ühenduste ülemaailmne foorum (FOGAR) ning ühinenud linnade ja omavalitsuste liit (UCLG)).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 29   Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liidu Doonau piirkonna juhtimismudeli loomine – parem ja tõhusam koordineerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Projekti alguskuupäev:1.1.2011

Projekti lõpukuupäev:31.12.2013

Euroopa Ülemkogu palus 19. juunil 2009 ametlikult komisjonil esitada 2010. aasta lõpuks Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia. Strateegia käivitatakse 2011. aasta alguses, mil Ungari on Euroopa Liidu eesistujariik, ning sellega kaasneb tegevuskava, mida liikmesriikide ettepanekuid arvesse võttes jätkuvalt arendatakse ja ajakohastatakse. Euroopa Liidu lepingu artikliga 3 parandatakse liidu võimet edendada liikmesriikidevahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust. See ettevalmistav tegevus on vajalik selleks, et arendada välja vajalik suutlikkus ja kiirendada kooskõlastamisprotsessi, millega tagatakse Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia rakendamise õige juhtimismudel.

Doonau piirkonnal on pikaajalised kogemused võrgustike loomisel ja koostöö tegemisel paljudes poliitikavaldkondades. Strateegia ja sellega seotud tegevuskava pakuvad võimalust sõnad tegudeks teha ja tuua reaalset kasu kogu piirkonnale. Doonau piirkonna tulevase territoriaalse arengu suunamiseks on vaja ühtset strateegilist arusaama. Selge on see, et lahus tegutsedes ei ole võimalik rakendada piirkonna väljakutsetele vastamiseks ja võimaluste täielikuks kasutamiseks vajalikke ulatuslikke meetmeid. Üksikasjalikest ja järjekindlatest meetmetest koosnev asjakohase rahalise toetusega Doonau piirkonna strateegia on oluline vahend Doonau piirkonna arendamiseks ja piirkonna võimaluste täielikuks ärakasutamiseks.

Doonau jõgi ühendab kümmet Euroopa riiki – Saksamaad, Austriat, Slovakkiat, Ungarit, Horvaatiat, Serbiat, Rumeeniat, Bulgaariat, Moldovat ja Ukrainat –, millest kuus on liikmesriigid, ja laiemas territoriaalses kontekstis hõlmab asjaomane piirkond ka Tšehhi Vabariiki, Sloveeniat, Bosnia ja Hertsegoviinat ning Montenegrot.

Doonau piirkond on oluline kokkupuutepunkt liidu ühtekuuluvuspoliitika programmide, Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja võimalike kandidaatriikide jaoks mõeldud programmide vahel ning see on seetõttu piirkond, kus on võimalik arendada tõhustatud sünergiat liidu eri poliitikavaldkondade vahel: ühtekuuluvus-, transpordi-, turismi-, põllumajandus-, kalandus-, majandus- ja sotsiaalse arengu poliitika, energia-, keskkonna-, laienemis- ja naabruspoliitika. Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiat arendatakse järgmistes koostöövaldkondades: sotsiaalne areng ja kaitse, jätkusuutlik majandusareng, transpordi ja energeetika infrastruktuur, keskkonnakaitse, kultuur ja haridus.

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiat tuleks rakendada kõiki olemasolevaid Euroopa Liidu, selle liikmesriikide, muude Doonau-äärsete riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, samuti erakapitali vahendeid kasutades. Tähelepanu tuleks pöörata eri rahastamisvahendite paremale, tõhusamale ja mõjusamale kooskõlastamisele ning kavandatavatele konkreetsetele meetmetele. On ootuspärane, et Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia tugevdab liikmesriikide ja muude Doonau-äärsete riikide parema koostöö kaudu piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku arengut. See loob uusi ärivõimalusi, kiirendab säästva ja tõhusama ühendvedude süsteemi ning säästva transpordi ja turismi arendamist ja parandab kõigi Doonau jõe vesikonnas elavate kodanike elukvaliteeti keskkonda täielikult austades.

Ettevalmistava tegevusega propageeritakse juhtimismudelit / luuakse juhtimismudel, mida rakendatakse Doonau piirkonda puudutavates konkreetsetes valdkondades.

Vahendid on ette nähtud Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia arendamiseks ja rakendamiseks ette nähtud juhtimismudeli loomisega seotud tegevuse rahastamiseks. Juhtimismudeliga parandatakse kõigi osalevate riikide ja piirkondade vahelist koostööd ühiste juhtprojektide raames järgmistes valdkondades:

Doonau keskkonnasõbralik kasutamine siseveeteedel laevajuhtimise kaudu, ühilduvus teiste transpordiliikidega Doonau piirkonnas kõigi infrastruktuuride parandamise kaudu (pöörates esmatähelepanu olemasoleva infrastruktuuri paremale kasutamisele) ja luues mitmeliigilise transpordisüsteemi kogu jõe ulatuses, vee-energia keskkonnasõbralik kasutamine Doonaul, Doonau veekvaliteedi hoidmine ja parandamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivile 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1)), ranged laevade ohutusnõuded;

keskkonnasäästlik turism: ökoturism, peaaegu kogu Doonau pikkuses kulgeva jalgrattatee arendamine, kultuurile suunatud traditsioonilise massiturismi, linna- ja maaturismi, äri- ja kruiisiturismi ning sporditurismi arendamine;

ühisprojektid (projektide edendamine ja elluviimine), mille eesmärk on suurendada koostööd energeetika, eelkõige energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, pidades silmas piirkonna potentsiaali bioenergia allikana, ning ergutada biomassi, päikese-, tuule- ja hüdroenergia kasutamist;

piirkonna konkreetsetele tugevatele külgedele kohandatud teadusuuringute infrastruktuuri ning tooteinnovatsiooni ja turunduse valdkonna tipptaseme klastrite edendamine;

Doonau piirkonna ühine teadus- ja arendustegevuse programm, mis on suunatud teaduse arengu ja innovatsiooni toetamisele, tagades Doonau riikide koostöö keskkonnauuringute, kalanduse, põllumajanduse, infrastruktuuri (sh energeetika), transpordi, teadlaste koolituse ja liikuvuse ning sotsiaalmajanduslike aspektide valdkonnas;

piirkonna ülikoolide vahetusprogrammid ning ülikoolide võrgustikud, et edendada tippkeskusi, mis oleksid võimelised konkureerima rahvusvahelisel tasandil, ja tugevdada Doonau identiteeti koolituse, juhtimise parandamise ja elukestva õppe kaudu;

piirkonna julgeoleku tagamine.

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia – mitte lihtsalt strateegia

Kõnealuse piirkonna ees seisvate probleemide ületamiseks on vaja meetmeid, mis oleksid konkreetsed ja nähtavad. Oma tegevuskavas peaks komisjon nõudma, et liikmesriigid ja teised sidusrühmad võtaksid endale juhtivate partneritena vastutuse teatavate prioriteetsete valdkondade ja juhtprojektide eest, näiteks arendades konkreetset ja integreeritud juhtimist, mis oleks kooskõlas ühise ja integreeritud lähenemisega Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegiale, mille komisjon 8. detsembril 2010. aastal vastu võttis.

Komisjon täidab vajaduse sõltumatu valdkondadevahelise organi/lähenemise järele, mis suudab tagada tegevuskava vajaliku koordineerimise, järelevalve ja järelmeetmed, samuti vastavalt vajadusele kava ja strateegia pideva ajakohastamise. Komisjon ei tee praeguses etapis ettepanekut rahaliste vahendite ega muude ressursside kohta. Teatavad konkreetsed meetmed ja projektid vajavad siiski rahalist toetust. Peamine allikas selleks on piirkonnas kättesaadavad struktuurifondid – enamik programme võimaldavad juba praegu strateegias kavandatud meetmeid. Kavandamise eest vastutavad asutused võivad eraldamise kriteeriumid läbi vaadata ja lihtsustada strateegia raames projektide valikut. Lisaks uurivad liikmesriigid võimalust rahastada strateegia prioriteetidega kooskõlas olevaid projekte ja meetmeid omavahenditest. Omapoolse panuse võiksid anda ka Euroopa Investeerimispank ning muud rahvusvahelised ja piirkondlikud finantsinstitutsioonid.

Tegevuskava kaudu tehtavad suurendatud jõupingutused tuleks järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks kooskõlastada muude arengutega (eriti uute määrustega), sealhulgas ka liidu tasandil.

Praegune majanduskriis tähendab vähem soodsat investeerimiskliimat, mis mõjutab nii avalikku sektorit kui ka ärielu üldisemalt. Seetõttu on veelgi olulisem, et Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia võimaldab piirkonna partneritel teha pikaajalisemaid plaane, sest kui kriis piirkonnast möödub, on kõige paremini ettevalmistunud piirkonnad need, mis on võimelised kõige paremini ära kasutama uusi võimalusi ja uuendusi.

Euroopa Parlamendi algatusel käivitatud käesoleva ettevalmistava tegevuse kestus on kolm aastat alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta detsembrini ja sellele eraldatakse 1 500 000 eurot aastas.

Eespool nimetatud projektid nõuavad asjaomastelt liikmesriikidelt ja kolmandate riikide ametiasutustelt aeganõudvaid ettevalmistusi. Esimesed väljamaksed tehakse 2011. aastal.

Tuginedes olemasolevale õiguslikule raamistikule, pakub ettevalmistav tegevus lahendusi liikmesriikide ja teiste Doonau-äärsete riikide säästvaks koostööks. See põhjendab Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia väljatöötamist ja kõnealuse strateegia integreerimist liidu üldisesse poliitikasse.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 30   Katseprojekt – Liikumine ühtse piirkondliku identiteedi, rahvaste lepitamise ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö, sealhulgas üleeuroopalise pädevuse ja asjatundlikkuse platvormi suunas Doonau makropiirkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Vahendeid tuleks kasutada selleks, et korraldada või arendada välja:

koolitusprogramme ja seminare noortele, mille eesmärk on rõhutada Doonau makropiirkonnas elavate rahvaste ühtset piirkondlikku identiteeti; programmides tuleks rõhutada ühiskonnaõpetust ja kultuurivahetuse võimalusi, mis aitavad tagada edumeelsele ja jätkusuutlikule Euroopa tulevikule suunatud kooseksisteerimise;

ühine platvorm juurdepääsu võimaldamiseks piirkondlikule pädevusele;

parandada ja arendada uusi lahendusi, mis puudutavad pädevuse ja projektiteabe käsitlemist, samuti võrgustike loomist.

Katseprojekt edendab asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, sh eelkõige meetmeid, mille eesmärk on edendada kogukondade ühtekuuluvustunnet ja rõhutada riikidevahelise koostöö lisandväärtust. See peaks looma jätkusuutliku aluse ühisele platvormile, mis annab juurdepääsu piirkondlikule pädevusele ja suurendab piirkondlikku koostööd, samuti peaks see andma võimaluse saada makropiirkonna strateegia alaseid kogemusi.

Abikõlblik piirkond on Doonau makropiirkond ja ümberkaudsed riigid kooskõlas Euroopa naabruspoliitikaga. Vahendite saamiseks sobivad programmid kaasavad osalejaid vähemalt kolmest piirkonna liikmesriigist.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

13 03 31   Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia tehniline abi ja teabelevi ning makropiirkonna strateegia parem tundmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 500 000

p.m.

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on ette nähtud selleks, et tagada:

nõuetekohane teabevahetus infolehtede (sh elektrooniliste), aruannete ja konverentside ning eriti kord aastas korraldatava foorumi kaudu;

kohapealsete ürituste korraldamine, et tutvustada Läänemere lähenemist ja makropiirkonna põhimõtteid kõigile huvitatud Euroopa piirkondadele;

strateegia edukas haldamine selleks loodud detsentraliseeritud süsteemi abil ja eelkõige esmatähtsate valdkondade koordinaatoreid ja juhtprojektide juhte hõlmava süsteemi toimimine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

PEATÜKK 13 04 —   ÜHTEKUULUVUSFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 04

ÜHTEKUULUVUSFOND

13 04 01

Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

1.2

p.m.

1 377 495 593

p.m.

2 500 000 000

1 892 484,50

2 777 137 825,92

13 04 02

Ühtekuuluvusfond

1.2

11 073 646 193

6 247 800 000

10 185 294 880

4 350 000 000

9 287 121 769,15

4 302 640 240,05

 

Peatükk 13 04 — Kogusumma

 

11 073 646 193

7 625 295 593

10 185 294 880

6 850 000 000

9 289 014 253,65

7 079 778 065,97

Märkused

Nõukogu 16. mai 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1164/94 (millega asutatakse ühtekuuluvusfond) (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1) II lisa määrab kindlaks tingimused, mille alusel makstakse tagasi need ettemaksed, mis ei vähenda fondi osalust asjakohase toimingu rahastamisel. Tulu kõnealuste ettemaksete tagasimaksmisest kirjendatakse tulude eelarvestuse punkti 6 1 5 7 ja selle alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklitele 18 ja 157. Määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette programmitöö perioodi 2007–2013 eelrahastamise hüvitamise tingimused.

13 04 01   Ühtekuuluvusfond – Varasemate projektide lõpuleviimine (varasemad kui 2007. aasta)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 377 495 593

p.m.

2 500 000 000

1 892 484,50

2 777 137 825,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta Ühtekuuluvusfondi kohustusi, mis tuli täita enne 2000. aastat ja programmitöö perioodi 2000–2006 lõpuleviimist.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 792/93, 30. märts 1993, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

13 04 02   Ühtekuuluvusfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 073 646 193

6 247 800 000

10 185 294 880

4 350 000 000

9 287 121 769,15

4 302 640 240,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi kohustuste katmiseks programmitöö perioodil 2007–2013.

Pettusevastaseid toiminguid rahastatakse artikli 24 02 01 kohaselt.

Assigneering on samuti ette nähtud partnerite võetavate meetmete rahastamiseks järgmisel programmitöö perioodil.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 792/93, 30. märts 1993, millega asutatakse ühtekuuluvuse rahastamisvahend (EÜT L 79, 1.4.1993, lk 74).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1164/94, 16. mai 1994, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, 25.5.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 158 ja 161.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artiklid 174 ja 177.

PEATÜKK 13 05 —   STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 05

STRUKTUURIPOLIITIKAGA SEOTUD ÜHINEMISEELNE SEKKUMISTEGEVUS

13 05 01

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

13 05 01 01

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

4

p.m.

329 949 308

p.m.

390 000 000

1 147 590,—

452 991 761,22

13 05 01 02

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul

4

p.m.

p.m.

p.m.

170 000 000

0,—

82 739 572,89

 

Artikkel 13 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

329 949 308

p.m.

560 000 000

1 147 590,—

535 731 334,11

13 05 02

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

4

390 900 000

85 696 110

324 300 000

30 000 000

253 200 000,—

169 494 694,80

13 05 03

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülese koostöö rahastamisvahend

13 05 03 01

Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b

1.2

51 615 763

13 000 000

50 603 690

6 100 000

47 570 096,—

0,—

13 05 03 02

Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4

4

36 014 241

9 759 835

35 308 079

4 100 000

34 615 765,—

0,—

 

Artikkel 13 05 03 — Vahesumma

 

87 630 004

22 759 835

85 911 769

10 200 000

82 185 861,—

0,—

 

Peatükk 13 05 — Kogusumma

 

478 530 004

438 405 253

410 211 769

600 200 000

336 533 451,—

705 226 028,91

13 05 01   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Märkused

Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) eraldatav toetus oli ette nähtud Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide liiduga ühinemise toetamiseks. ISPA vahendeid kasutati abi saavates riikides liidu õigustiku nõuete täitmiseks keskkonna ja transpordi valdkonnas.

13 05 01 01   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) – Teiste varasemate projektide lõpuleviimine (2000–2006)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

329 949 308

p.m.

390 000 000

1 147 590,00

452 991 761,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida oli vaja rakendada Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest punktist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2004, 20. detsember 2004, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 2666/2000, et võtta arvesse Horvaatia kandidaadistaatust (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

13 05 01 02   Ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend – Ühinemiseelse abi andmise lõpetamine kaheksa kandidaatriigi puhul

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

170 000 000

0,—

82 739 572,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi kaudu makstud toetuse ja väljaspool komisjoni antud tehnilise abi katteks, mida on vaja rakendada nendes kandidaatriikides, mis said liikmesriikideks 1. mail 2004.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, 21. juuni 1999, kandidaatriikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi kooskõlastamise kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, 21. juuni 1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73).

13 05 02   Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – Regionaalarengu rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

390 900 000

85 696 110

324 300 000

30 000 000

253 200 000,00

169 494 694,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu abi kandidaatriikidele, keda rahastatakse IPA raames liidu normide ja põhimõtetega vastavusse viimisel, sealhulgas vajaduse korral liidu õigustikuga vastavusse viimisel liidus liikmeks saamist silmas pidades.

Regionaalarengu rahastamisvahendiga toetatakse riike poliitika väljatöötamisel ja rakendamise ettevalmistamisel ning liidu ühtekuuluvuspoliitika juhtimisel, eelkõige struktuurifondide ettevalmistamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03   Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) – Piiriülese koostöö rahastamisvahend

13 05 03 01   Piiriülene koostöö – Panus alamrubriigist 1b

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

51 615 763

13 000 000

50 603 690

6 100 000

47 570 096,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel liikmeriikides.

Assigneering on ette nähtud ka keskkonnahoidliku turismi toetamiseks ja edendamiseks piiriüleste jalgrattateede võrgustike, nagu Euro-Velo ja nn raudse eesriide raja kaasrahastamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

13 05 03 02   Piiriülene koostöö ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemine struktuurifondide riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides – Toetus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

36 014 241

9 759 835

35 308 079

4 100 000

34 615 765,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetuse rahastamiseks piiriüleste koostööprojektide ja väljaspool komisjoni antava tehnilise abi puhul, mis on vajalik meetmete rakendamisel kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

Assigneering on samuti ette nähtud selleks, et rahastada IPA toetust kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide osalemisele asjakohastes riikidevahelistes ja piirkondadevahelistes koostööprogrammides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PEATÜKK 13 06 —   SOLIDAARSUSFOND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 06

SOLIDAARSUSFOND

13 06 01

Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid

3.2

p.m.

p.m.

79 914 040

79 914 040

622 539 146,—

622 539 146,—

13 06 02

Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 13 06 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

79 914 040

79 914 040

622 539 146,—

622 539 146,—

13 06 01   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Liikmesriigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

79 914 040

79 914 040

622 539 146,00

622 539 146,00

Märkused

Artikkel on ette nähtud liikmesriikides looduskatastroofide korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 (lõplik)).

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

13 06 02   Euroopa Liidu Solidaarsusfond – Ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide looduskatastroofide korral kasutusele võetavate Euroopa Liidu Solidaarsusfondist tulenevate assigneeringute kirjendamiseks.

Assigneeringute eraldamine otsustatakse paranduseelarves, mille ainus eesmärk on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005) 108 (lõplik)).

17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS REGIONAALPOLIITIKA PEADIREKTORAADILE

ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKAGA SEONDUV KONTROLL – ÜHINEMISEKS VALMISTUMINE

REGIONAALPOLIITIKA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA, KOORDINEERIMINE JA HINDAMINE

JAOTIS 14

MAKSUKORRALDUS JA TOLLILIIT

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 01

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

56 129 539

56 129 539

56 242 164

56 242 164

56 043 092,10

56 043 092,10

Reservid (40 01 40)

32 492

32 492

118 737

118 737

 

 

 

56 162 031

56 162 031

56 360 901

56 360 901

56 043 092,10

56 043 092,10

14 02

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

3 000 000

2 380 447

2 500 000

2 500 000

2 980 836,24

1 933 695,04

14 03

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

2 300 000

1 237 833

2 000 000

2 000 000

1 700 000,—

1 899 085,90

14 04

TOLLIPOLIITIKA

53 000 000

35 801 930

50 318 000

30 000 000

43 413 177,63

39 307 008,01

14 05

MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

27 800 000

19 234 016

24 000 000

16 300 000

22 038 660,26

22 226 403,06

 

Jaotis 14 — Kogusumma

142 229 539

114 783 765

135 060 164

107 042 164

126 175 766,23

121 409 284,11

Reservid (40 01 40)

32 492

32 492

118 737

118 737

 

 

 

142 262 031

114 816 257

135 178 901

107 160 901

126 175 766,23

121 409 284,11

PEATÜKK 14 01 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

14 01

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

14 01 01

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

42 750 359

42 304 682

41 836 919,01

Reservid (40 01 40)

 

32 492

118 737

 

 

 

42 782 851

42 423 419

41 836 919,01

14 01 02

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

14 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 853 335

5 782 612

6 074 250,26

14 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 176 150

3 829 199

3 640 255,33

 

Artikkel 14 01 02 — Vahesumma

 

9 029 485

9 611 811

9 714 505,59

14 01 03

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

3 097 695

3 093 671

3 284 667,50

14 01 04

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

14 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

1.1

120 000

100 000

75 000,—

14 01 04 02

„Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud

1.1

1 132 000

1 132 000

1 132 000,—

 

Artikkel 14 01 04 — Vahesumma

 

1 252 000

1 232 000

1 207 000,—

 

Peatükk 14 01 — Kogusumma

 

56 129 539

56 242 164

56 043 092,10

Reservid (40 01 40)

 

32 492

118 737

 

 

 

56 162 031

56 360 901

56 043 092,10

14 01 01   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

14 01 01

42 750 359

42 304 682

41 836 919,01

Reservid (40 01 40)

32 492

118 737

 

Kogusumma

42 782 851

42 423 419

41 836 919,01

14 01 02   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

14 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 853 335

5 782 612

6 074 250,26

14 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 176 150

3 829 199

3 640 255,33

14 01 03   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 097 695

3 093 671

3 284 667,50

14 01 04   Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

14 01 04 01   Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

120 000

100 000

75 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Õiguslik alus

Vt artikkel 14 02 01.

14 01 04 02   „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 132 000

1 132 000

1 132 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artiklid 14 04 02 ja 14 05 03.

PEATÜKK 14 02 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 02

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

14 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine

1.1

3 000 000

2 380 447

2 500 000

2 500 000

2 980 836,24

1 933 695,04

 

Peatükk 14 02 — Kogusumma

 

3 000 000

2 380 447

2 500 000

2 500 000

2 980 836,24

1 933 695,04

14 02 01   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

2 380 447

2 500 000

2 500 000

2 980 836,24

1 933 695,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tekivad seoses siseturu väljakujunemist, toimimist ja arengut toetavate meetmetega.

Sellega toetatakse liidu tolli- ja maksupoliitikat ning siia hulka kuuluvad meetmed, mida ei rahastata programmide „Toll 2013” ja „Fiscalis 2013” alusel.

Tolli ja maksustamise valdkonnas on see assigneering ette nähtud peamiselt järgmiste kulude katteks:

konsultatsioonide, uuringute, analüüside ja mõju hindamiste kulud,

tegevused tolliklassifikatsiooni valdkonnas ja teabe hankimine,

investeeringud tarkvarasse,

reklaami tootmise ja arendamise, teadlikkuse parandamise ja koolitusmaterjalide kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 14 03 —   MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 03

MAKSUKORRALDUSE JA TOLLIPOLIITIKA RAHVUSVAHELISED ASPEKTID

14 03 01

Tollikoostöö ja rahvusvaheline abi – Varasemate programmide lõpetamine

4

p.m.

0,—

199 085,90

14 03 03

Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

4

1 300 000

1 237 833

2 000 000

2 000 000

1 700 000,—

1 700 000,—

14 03 04

Hea juhtimistava maksuvaldkonnas

4

1 000 000

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 14 03 — Kogusumma

 

2 300 000

1 237 833

2 000 000

2 000 000

1 700 000,—

1 899 085,90

14 03 01   Tollikoostöö ja rahvusvaheline abi – Varasemate programmide lõpetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

199 085,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide „Toll 2002” ja „Toll 2007” täitmata jäänud kulukohustuste katmiseks.

Rahastatavad meetmed hõlmavad konverentside ja seminaride korraldamist, tehnilist ja infotehnoloogilist abi, et kooskõlastada koolitust ja tehnilist abi ning ühenduse ja liikmesriikide ning kolmandate riikide tolliametite koostööd ning tagada ühendusesiseste meetmete ja välissuhetealaste ühenduse meetmete kooskõlastatus.

Talituskuludest kaetakse koolitus-, tehnilise abi ja koostöömeetmed, mis on suunatud

kandidaatriikidele, et nad saaksid täita laienemisprotsessiga seotud ühenduse tollialaseid õigusakte; selles suhtes on assigneering ette nähtud abi, vastavustestide ja riiklike süsteemide ühenduse süsteemidega ühendamisega seotud kulude katmiseks;

kolmandatele riikidele, et aidata neil nüüdisajastada valitsusasutusi.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus, 19. märts 2001, millega antakse komisjonile volitused pidada Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi 15. detsembril 1950 Brüsselis allkirjastatud tollikoostöönõukogu asutamist käsitleva konventsiooni muutmise üle, et Euroopa Ühendus saaks astuda selle organisatsiooni liikmeks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

Tehnilise abi meetmete õigusliku aluse moodustavad ühenduse ja paljude kolmandate riikide, eriti kandidaatriikide vahelised erinevad koostöö-, vabakaubandus-, tolliliidu- ja assotsiatsioonilepingud.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

14 03 03   Liikmesus rahvusvahelistes tolli- ja maksuorganisatsioonides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 300 000

1 237 833

2 000 000

2 000 000

1 700 000,00

1 700 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu osamaksete katmiseks:

Maailma Tolliorganisatsioonis (WCO);

rahvusvahelises maksundusalases dialoogis (ITD).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/668/EÜ, 25. juuni 2007, mis käsitleb Euroopa Ühenduse poolt ajutist liikmele omaste õiguste ja kohustuste teostamist Maailma Tolliorganisatsioonis (ELT L 274, 18.10.2007, lk 11).

Alusaktid

Komisjoni 4. juuni 2008. aasta otsus ühenduse osalemise kohta rahvusvahelise maksundusalase dialoogi töös.

14 03 04   Hea juhtimistava maksuvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, nõupidamiste, töötubade, koolituste, konverentside, tehnilise ja haldustoe pakkumise, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos hea juhtimistava edendamisega maksunduses.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 14 04 —   TOLLIPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 04

TOLLIPOLIITIKA

14 04 01

Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine

1.1

p.m.

1 000 000

0,—

10 532 675,72

14 04 02

„Toll 2013”

1.1

53 000 000

35 801 930

50 318 000

29 000 000

43 413 177,63

28 774 332,29

 

Peatükk 14 04 — Kogusumma

 

53 000 000

35 801 930

50 318 000

30 000 000

43 413 177,63

39 307 008,01

14 04 01   Varasemate programmide „Toll” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 000 000

0,—

10 532 675,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse tollialase tegevuskava rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

osalejariikidest pärit ning seminaridel ja töökursustel, ametnike vahetuses, koolitusel, järelmeetmetes ja võrdleva analüüsi toimingutes osalevate inimeste reisi- ja majutuskulud;

seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

koolituseks vajaliku õppematerjali ostmise ja arendamise kulud;

praegu toimivate teabevahetus- ja kommunikatsioonisüsteemide hooldus-, arendus- ja jooksvad kulud, võrgu talitlemise kulud ja komisjoni (või määratud alltöövõtja) ametiruumidesse paigaldatud ühenduse süsteemide jooksvad kulud. Kõnealused süsteemid ja võrgud on järgmised: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI), kui see on vajalik teiste käesolevas lõikes osutatud süsteemide toetamiseks, andmelevisüsteem (DDS), uus arvutipõhine transiidisüsteem (NCTS/NSTI), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, päritolutemplite ja transiiditemplite edastamise infosüsteem (TCO/TCT), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS), Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI/RTCE), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), seestöötlemise soodustuste süsteem (IPR), ühikuväärtuste süsteem, maksupeatamiste infosüsteem „Suspensions” ja tolli arvutistamisega seotud toimingud (e-toll ja tolli ajakohastamine);

otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse alusel loodud uute kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide puhul projekteerimis-, paigaldus-, tegevus- ja arenduskulud, eelkõige riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime;

pettustevastase infosüsteemi (AFIS) kasutajaabi-, hooldus-, tegevus- ja arenduskulud;

programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike muude meetmetega seotud kulud.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2003/EÜ, 11. veebruar 2003, millega võetakse vastu ühenduse tollitegevusega seotud tegevusprogramm („Toll 2007”) (ELT L 36, 12.2.2003, lk 1).

14 04 02   „Toll 2013”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

53 000 000

35 801 930

50 318 000

29 000 000

43 413 177,63

28 774 332,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Toll 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI), sealhulgas pettustevastase infosüsteemiga (AFIS) seotud teabevahetuskulud; arvutipõhine transiidisüsteem (CTS); tariifisüsteemid, eriti andmelevisüsteem (DDS), kombineeritud nomenklatuur (CN), Euroopa ühenduste integreeritud tariifi (TARIC) käsitlev infosüsteem, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni süsteem (EBTI), tariifikvootide seiresüsteem (TQS), maksupeatamiste infosüsteem (SUSPENSIONS), näidiste käitlemise süsteem (SMS), töötlemisprotseduuride infosüsteem (ISPP), Euroopa keemiliste ainete tolliloetelu (ECICS) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1)) kohane julgeolekut suurendav süsteem, sealhulgas liidu riskijuhtimise süsteem, ekspordikontrollisüsteem (ECS), impordikontrollisüsteem (ICS) ja volitatud majandusoperaatorite süsteem (AEO); mis tahes uued tollialased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiavõrgustike kulud;

osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud võrdlusuuringute, töölähetuste, seminaride, töökursuste, projekti- ja juhtrühmade, koolituste ning järelevalvega;

seminaride, töökursuste ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

ajutiste ekspertide ja osalistega seotud reisi- ja elamiskulud;

koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/468/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 2000/305/EÜ, 30. märts 2000, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames (EÜT L 102, 27.4.2000, lk 50).

Nõukogu otsus 2000/506/EÜ, 31. juuli 2000, Euroopa Ühenduse ja Norra vahel seoses ühise teabevõrgu / ühise süsteemiliidese (CCN/CSI) laiendamisega ühistransiidiprotseduuri konventsiooni raames sõlmitud kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 35).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 624/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega kehtestatakse ühenduse tollialane tegevusprogramm („Toll 2013”) (ELT L 154, 14.6.2007, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (ELT L 23, 26.1.2008, lk 21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, 4.6.2008, lk 1).

PEATÜKK 14 05 —   MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 05

MAKSUKORRALDUSPOLIITIKA

14 05 01

Varasemate programmide „Fiscalis” lõpuleviimine

1.1

p.m.

500 000

0,—

2 869 472,78

14 05 02

Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)

1.1

190 436

500 000

0,—

4 227 626,32

14 05 03

Fiscalis 2013

1.1

27 800 000

19 043 580

24 000 000

15 300 000

22 038 660,26

15 129 303,96

 

Peatükk 14 05 — Kogusumma

 

27 800 000

19 234 016

24 000 000

16 300 000

22 038 660,26

22 226 403,06

14 05 01   Varasemate programmide „Fiscalis” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

0,—

2 869 472,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandava ühenduse programmi („Fiscalis 2007”) rakendamisega seotud kulude katteks, täpsemalt kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide, ühismeetmete ja muude otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt kokku lepitud toimingute rahastamiseks.

Selle assigneeringuga kaetakse eelkõige järgmised kulud:

olemasolevate süsteemide, eelkõige „Fiscalise” teabesüsteemi FITS töökorras hoidmisega seotud kulud; nimetatud süsteem hõlmab käibemaksuteabe vahetamise süsteemi VIES, aktsiisikaupade liikumise eelhoiatussüsteemi EWSE ja aktsiisimaksu tabelit ning ühist sidevõrku / ühist süsteemiliidest CCN/CSI: peamiselt nimetatud süsteemide hoolduse, ajakohastamise ja töökorras hoidmisega seotud kulud ja võrgu talitluskulud;

uute kavandatavate süsteemide väljatöötamise, ostu, paigaldamise, töökorras hoidmise ja ajakohastamisega seotud kulud, sealhulgas need, mis on seotud aktsiisiga maksustatud toodete ringluse järelevalvesüsteemiga, e-kaubanduse ja nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksanda direktiiviga 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11) (kaheksas käibemaksudirektiiv): eelkõige riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mis peavad olema kõigi osalevate riikide puhul ühised, et tagada süsteemide vastastikune seotavus ja koostalitlusvõime;

otsese maksustamise valdkonnas kavandatud uute süsteemide otstarbekusuuringute maksumus;

osalejariikide kaudse maksustamise valdkonna ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud nende osalemisega töötajate vahetuses, seminaridel või mitmepoolsetel kontrollitoimingutel;

reisi- ja elamiskulud ning koolituseks vajaliku õppematerjali ostmise ja arendamise kulud;

seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

otsuse 1999/468/EÜ artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt kehtestatud muude toimingutega seotud kulud.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2235/2002/EÜ, 3. detsember 2002, millega võetakse vastu siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2003–2007”) (EÜT L 341, 17.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

14 05 02   Aktsiisisüsteemi arvutistamine (EMCS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

190 436

500 000

0,—

4 227 626,32

Märkused

Assigneering on ette nähtud aktsiisisüsteemi arvutistamise mitmeaastase programmi rakendamisega seotud kulude katmiseks ja hõlmab eelkõige järgmist:

süsteemi arendus, toetus ja katsetamine, väljatöötatud ja paigaldatud toodete haldamine ja kvaliteedikontroll, kooskõlastamine, süsteemi liidu komponentidena määratletud riistvara ning selle funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused,

teabeedastuse ja koolituse korraldamine,

süsteemi turvalisuse tagamise kava.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1152/2003/EÜ, 16. juuni 2003, aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (ELT L 162, 1.7.2003, lk 5).

14 05 03   Fiscalis 2013

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 800 000

19 043 580

24 000 000

15 300 000

22 038 660,26

15 129 303,96

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmi „Fiscalis 2013” rakendamisega seotud kulude katmiseks, eelkõige ühismeetmete rahastamiseks, infotehnoloogia-alasteks meetmeteks ja muuks tegevuseks.

See hõlmab eelkõige järgmist:

soetamis-, arendus-, paigaldus- ja hoolduskulud ning igapäevase kasutamise kulud liidu kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemide komponentide puhul, mis hõlmavad järgmist: ühine teabevõrk / ühine süsteemiliides (CCN/CSI); käibemaksuteabe vahetamise süsteem (VIES); aktsiisisüsteemid; aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteem (EMCS); mis tahes uued maksualased kommunikatsiooni- ja teabevahetussüsteemid, mis on loodud liidu õigusaktide alusel ja sätestatud tööprogrammis;

ettevalmistuse, seire, kontrolli, auditeerimise ja hindamise kulud, kui need tegevusvaldkonnad on vajalikud otseselt programmi haldamiseks ja selle eesmärkide täitmiseks, eelkõige uuringud, kohtumised, teavitamis- ja avaldamistegevus ning teabevahetusele keskenduvate infotehnoloogiavõrgustike kulud;

osalejariikide ametnike reisi- ja elamiskulud, mis on seotud mitmepoolsete kontrollide, töölähetuste, seminaride ja projektirühmadega;

seminaride ja muude samalaadsete kokkusaamiste korraldamise kulud;

ajutiste ekspertide ja osalejate reisi- ja elamiskulud;

koolitussüsteemide ja -moodulite omandamise, arendamise, paigaldamise ja hooldamise kulud, kui need on kõigile osalejariikidele ühised;

mis tahes muu tegevusega seotud kulud, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võidakse eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on seotud kolmandate riikide, välja arvatud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osalemisega tollikoostöö lepingutes ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 2, eraldatakse vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d täiendavaid assigneeringuid, mis kirjendatakse käesolevas artiklis.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1798/2003, 7. oktoober 2003, halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas ja määruse (EMÜ) nr 218/92 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1482/2007/EÜ, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse siseturu maksustamissüsteemide toimimist parandav ühenduse programm (programm „Fiscalis 2013”) (ELT L 330, 15.12.2007, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS MAKSUKORRALDUSE JA TOLLILIIDU PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 15

HARIDUS JA KULTUUR

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 01

HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

126 032 266

126 032 266

124 918 842

124 918 842

122 530 064,75

122 530 064,75

Reservid (40 01 40)

38 857

38 857

143 552

143 552

 

 

 

126 071 123

126 071 123

125 062 394

125 062 394

122 530 064,75

122 530 064,75

15 02

ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

1 234 987 000

1 104 727 525

1 152 378 500

1 115 302 000

1 214 205 724,17

1 156 152 391,69

15 04

KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

166 157 000

151 390 000

156 314 500

138 280 000

174 277 962,70

155 904 019,26

15 05

NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

136 108 000

128 140 000

136 906 000

135 910 000

151 322 729,10

145 742 077,04

15 07

INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

765 407 000

486 111 289

534 190 000

284 000 000

543 908 037,98

412 891 191,68

 

Jaotis 15 — Kogusumma

2 428 691 266

1 996 401 080

2 104 707 842

1 798 410 842

2 206 244 518,70

1 993 219 744,42

Reservid (40 01 40)

38 857

38 857

143 552

143 552

 

 

 

2 428 730 123

1 996 439 937

2 104 851 394

1 798 554 394

2 206 244 518,70

1 993 219 744,42

PEATÜKK 15 01 —   HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 01

HARIDUSE JA KULTUURI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

15 01 01

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

51 125 145

51 145 885

47 450 919,85

Reservid (40 01 40)

 

38 857

143 552

 

 

 

51 164 002

51 289 437

47 450 919,85

15 01 02

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

15 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

3 901 014

3 818 280

4 367 833,94

15 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 486 448

5 417 963

5 305 291,25

 

Artikkel 15 01 02 — Vahesumma

 

8 387 462

9 236 243

9 673 125,19

15 01 03

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud

5

3 704 533

3 740 214

3 723 913,27

15 01 04

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

15 01 04 14

Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

1.1

996 000

770 000

1 326 663,83

15 01 04 17

Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud

4

80 000

65 000

114 983,19

15 01 04 22

Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

1.1

9 000 000

8 843 000

9 371 660,71

15 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

1.1

21 444 000

21 199 000

22 404 636,—

15 01 04 31

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

3.2

15 644 000

15 839 500

16 100 718,—

15 01 04 32

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmide raames

4

600 000

597 000

600 735,—

15 01 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

3.2

550 000

529 000

676 112,63

15 01 04 55

Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

3.2

780 000

780 000

986 063,21

15 01 04 60

Media 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

725 000

400 000

448 504,67

15 01 04 68

MEDIA MUNDUS – Halduskorralduskulud

3.2

175 000

 

 

 

Artikkel 15 01 04 — Vahesumma

 

49 994 000

49 022 500

52 030 077,24

15 01 05

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

15 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

1 952 000

1 464 000

 

15 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

700 000

300 000

 

15 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

348 000

248 000

 

 

Artikkel 15 01 05 — Vahesumma

 

3 000 000

2 012 000

 

15 01 60

Teabevahendite ostmine

15 01 60 01

Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine

5

2 734 000

2 720 000

2 748 943,20

 

Artikkel 15 01 60 — Vahesumma

 

2 734 000

2 720 000

2 748 943,20

15 01 61

Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud

5

7 087 126

7 042 000

6 903 086,—

 

Peatükk 15 01 — Kogusumma

 

126 032 266

124 918 842

122 530 064,75

Reservid (40 01 40)

 

38 857

143 552

 

 

 

126 071 123

125 062 394

122 530 064,75

15 01 01   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 01 01

51 125 145

51 145 885

47 450 919,85

Reservid (40 01 40)

38 857

143 552

 

Kogusumma

51 164 002

51 289 437

47 450 919,85

15 01 02   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

15 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 901 014

3 818 280

4 367 833,94

15 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 486 448

5 417 963

5 305 291,25

15 01 03   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna vahendite ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 704 533

3 740 214

3 723 913,27

15 01 04   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

15 01 04 14   Programm „Erasmus Mundus” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

996 000

770 000

1 326 663,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 02.

15 01 04 17   Haridus- ja kutseõppealane koostöö kolmandate riikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

80 000

65 000

114 983,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 03.

15 01 04 22   Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 000 000

8 843 000

9 371 660,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 02 22.

15 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 444 000

21 199 000

22 404 636,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1a programmide juhtimises.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 31   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 644 000

15 839 500

16 100 718,00

Märkused

Endised punktid 09 01 04 30 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 3b programmide juhtimises.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ettenähtud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25).

Nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm „Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Noored” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2000/821/EÜ, 20. detsember 2000, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ, 19. jaanuar 2001, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris (MEDIA 2007) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 32   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus rubriigi 4 programmide raames

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

600 000

597 000

600 735,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 4 programmide juhtimises.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg-ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

15 01 04 44   Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

550 000

529 000

676 112,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 04 44.

15 01 04 55   Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

780 000

780 000

986 063,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 15 05 55.

15 01 04 60   Media 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

725 000

400 000

448 504,67

Märkused

Endine punkt 09 01 04 05

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ning kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksest seoses osalemisega liidu/ühenduse programmides ning mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 15 04 66 01.

15 01 04 68   MEDIA MUNDUS – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

175 000

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt uus artikkel 15 04 68.

15 01 05   Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

15 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 952 000

1 464 000

 

Märkused

Endine punkt 08 01 05 01 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

15 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

700 000

300 000

 

Märkused

Endine punkt 08 01 05 02 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

15 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

348 000

248 000

 

Märkused

Endine punkt 08 01 05 03 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

15 01 60   Teabevahendite ostmine

15 01 60 01   Raamatukoguvarud, raamatute tellimine, ostmine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 734 000

2 720 000

2 748 943,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

raamatute ja muude väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine,

köitmiskulud ja muud raamatute ja trükiste säilitamisega seotud kulud,

ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud,

muude paber- ja/või elektroonilisel kujul ilmuvate erialaväljaannete tellimise kulud.

See ei hõlma järgmisi kulusid:

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud asjakohaste jaotiste artiklis 01 05,

liidus asuvad komisjoni esindused, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03,

samalaadsed kulud väljaspool liitu, mis on kirjendatud asjakohaste jaotiste punktis 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 66 000 eurot aastas.

15 01 61   Ülikooli lõpetanutele institutsioonis praktika korraldamise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 087 126

7 042 000

6 903 086,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kulutusteks, mis kaasnevad kõrgharidusega kandidaatidele mõeldud halduspraktika kohtadega, mis annavad ülevaate liidu eesmärkidest ja probleemidest, tutvustavad institutsioonide tööd ning võimaldavad täiendada omandatud teadmisi komisjoni talitustes tehtava töö kogemusega.

Assigneering katab stipendiumid ja nende maksmisega seotud muud kulud (ülalpeetavatele või puuetega praktikantidele makstavad lisad, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus jne, praktikaga seotud reisikulude hüvitamine, eelkõige praktika alguses ja lõpus, praktikaprogrammiga seotud sündmuste, nt külastuste, majutuse ja vastuvõtu organiseerimisega seotud kulutused). Samuti katab see praktikaprogrammi ning teabevahetuse ja teabe levitamise optimeerimiseks tehtud hindamise kulutused.

Praktikantide valik peab põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel ning vastama geograafilise tasakaalu põhimõttele.

Finantsmääruse artikli 18 lõikele 1 vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 610 000 eurot semestris.

PEATÜKK 15 02 —   ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 02

ELUKESTEV ÕPE, KAASA ARVATUD MITMEKEELSUS

15 02 02

Erasmus Mundus

1.1

96 540 000

85 696 110

94 163 000

78 800 000

75 523 024,30

75 894 879,18

15 02 03

Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

4

9 000 000

4 760 895

8 000 000

5 200 000

7 598 369,96

3 569 763,76

15 02 09

Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

1.1

761 743

13 000 000

0,—

18 066 270,59

15 02 11

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

15 02 11 01

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

1.1

6 200 000

5 903 510

4 500 000

4 500 000

2 900 048,66

2 322 968,99

15 02 11 02

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

1.1

56 600 000

42 790 924

25 700 000

21 400 000

3 000 000,—

0,—

 

Artikkel 15 02 11 — Vahesumma

 

62 800 000

48 694 434

30 200 000

25 900 000

5 900 048,66

2 322 968,99

15 02 22

Elukestev õpe

1.1

1 027 655 000

927 422 343

982 313 500

953 200 000

1 087 476 158,25

1 018 078 157,10

15 02 23

Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele

1.1

300 000

300 000

996 123,—

1 050 356,02

15 02 25

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

15 02 25 01

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

12 850 000

12 850 000

12 265 000

12 265 000

12 057 000,—

11 965 191,50

15 02 25 02

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3

1.1

2 892 000

2 892 000

4 655 000

4 655 000

4 783 000,—

4 745 808,50

 

Artikkel 15 02 25 — Vahesumma

 

15 742 000

15 742 000

16 920 000

16 920 000

16 840 000,—

16 711 000,—

15 02 27

Euroopa Koolitusfond

15 02 27 01

Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2

4

14 328 000

14 328 000

15 000 000

15 000 000

15 569 000,—

14 729 126,42

15 02 27 02

Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3

4

6 022 000

5 522 000

3 282 000

3 282 000

4 303 000,—

4 070 873,58

 

Artikkel 15 02 27 — Vahesumma

 

20 350 000

19 850 000

18 282 000

18 282 000

19 872 000,—

18 800 000,—

15 02 29

Katseprojekt – Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö

1.1

p.m.

1 200 000

0,—

1 472 855,35

15 02 30

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

186 140,70

15 02 31

Katseprojekt, millest rahastatakse ENP-le spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja seotud akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus

1.1

2 900 000

1 500 000

1 500 000

1 500 000

 

 

15 02 32

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

1.1

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 15 02 — Kogusumma

 

1 234 987 000

1 104 727 525

1 152 378 500

1 115 302 000

1 214 205 724,17

1 156 152 391,69

15 02 02   Erasmus Mundus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

96 540 000

85 696 110

94 163 000

78 800 000

75 523 024,30

75 894 879,18

Märkused

Endine punkt 15 02 02 05

See assigneering on ette nähtud programmi „Erasmus Mundus II” (2009–2013) kulude ning eelmise programmi „Erasmus Mundus 2004–2008” raames võetud meetmete rahastamiseks. Programmi „Erasmus Mundus II” eesmärgid:

edendada struktuurset koostööd Euroopa ja kolmandate riikide kõrgharidusasutuste ja akadeemilise personali vahel eesmärgiga luua tippkeskused ja valmistada ette hästi koolitatud inimressurss,

aidata kaasa ühiskondade vastastikusele rikastamisele, arendades kvalifitseeritud, laia silmaringi ja rahvusvaheliste kogemustega isikuid sel viisil, et soodustatakse kolmandate riikide kõige andekamate üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust, et nad omandaksid kvalifikatsiooni ja/või kogemusi liidus, ning kõige andekamate Euroopa üliõpilaste ja õppejõudude liikuvust kolmandate riikide suunas,

aidata kaasa kolmandate riikide kõrgharidusasutuste inimressursside arengule ja rahvusvahelisele koostööle suurema liikuvusega liidu ja kolmandate riikide vahel,

parandada Euroopa kõrghariduse ligipääsetavust, profiili ja nähtavust kogu maailmas ning suurendada selle atraktiivsust kolmandate riikide kodanike hulgas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2317/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega kehtestatakse programm kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks ja kultuuridevahelise mõistmise edendamiseks kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (Erasmus Mundus) (2004–2008) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1298/2008/EÜ, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse tegevusprogramm Erasmus Mundus (2009–2013) eesmärgiga parandada kõrghariduse kvaliteeti ja edendada kultuuridevahelist mõistmist kolmandate riikidega tehtava koostöö kaudu (ELT L 340, 19.12.2008, lk 83).

15 02 03   Koostöö kolmandate riikidega hariduse ja kutseõppe valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

4 760 895

8 000 000

5 200 000

7 598 369,96

3 569 763,76

Märkused

Seoses liidu/ühenduse ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheliste koostöölepingutega on see assigneering eelkõige ette nähtud järgmiseks:

hariduspoliitika, erialase ettevalmistuse ja oskuste võrdlev uuring,

õpilaste, koolituses osalejate, õpetajate ja haldustöötajate vahetusprogrammi loomine,

institutsioonidevahelise koostöö edendamine,

asjaomaste tööstussektorite ja ülikoolide vaheliste suhete loomise toetamine,

erasektoriga tehtava koostöö edendamine programmide arendamisel ja avardamisel,

poliitilise dialoogi edendamine, täiendavate meetmete väljatöötamine ja tulemuste kohene levitamine.

Toetust suurendatakse Euroopa õpilastele õppimiseks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, eriti ülikoolides.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/196/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/197/EÜ, 26. veebruar 2001, Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelise kõrg- ning kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (EÜT L 71, 13.3.2001, lk 15).

Nõukogu otsus 2006/910/EÜ, 4. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kõrg- ja kutseharidusalase koostööprogrammi uuendamise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 33).

Nõukogu otsus 2006/964/EÜ, 18. detsember 2006, Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise lepingu, millega kehtestatakse kõrghariduse-, koolituse- ja noortevaldkonna koostööraamistik, sõlmimise kohta (ELT L 397, 30.12.2006, lk 14).

15 02 09   Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

761 743

13 000 000

0,—

18 066 270,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete rahastamiseks:

Euroopa integratsioon ülikoolides,

Euroopa Kolledž,

Euroopa Ülikooli Instituut (Firenze),

Euroopa Õigusakadeemia (Trier),

Euroopa Avaliku Halduse Instituut (Maastricht),

õppe- ja uurimiskeskus,

Euroopa koolituse rahvusvaheline keskus,

erivajadustega inimeste hariduse arendamise Euroopa agentuur,

ühenduse meetmete tugevdamine hariduse valdkonnas,

programm „Socrates”,

programm „Connect”,

e-õppe programm,

Euroopa kutseõppeperioodide, kaasa arvatud õpipoisiaja edendamine,

programm „Leonardo da Vinci”.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/382/EÜ, 26. aprill 1999, millega kehtestatakse ühenduse kutseõpet käsitleva tegevusprogrammi „Leonardo da Vinci” teine etapp (EÜT L 146, 11.6.1999, lk 33).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega kehtestatakse ühenduse haridusalase tegevusprogrammi „Socrates” teine etapp (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2318/2003/EÜ, 5. detsember 2003, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2004–2006) info- ja sidetehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse (e-õppe programm) (ELT L 345, 31.12.2003, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 791/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil tegutsevate asutuste edendamiseks ning haridus- ja koolitusalaste eritegevuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2241/2004/EÜ, 15. detsember 2004, kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) (ELT L 390, 31.12.2004, lk 6).

15 02 11   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

15 02 11 01   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 200 000

5 903 510

4 500 000

4 500 000

2 900 048,66

2 322 968,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 11 02   Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

56 600 000

42 790 924

25 700 000

21 400 000

3 000 000,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tööprogrammiga (jaotis 3) seotud talituskulude, sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi loodud teadmis- ja innovatsiooniühenduste kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

15 02 22   Elukestev õpe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 027 655 000

927 422 343

982 313 500

953 200 000

1 087 476 158,25

1 018 078 157,10

Märkused

Vastavalt otsusele, mis käsitleb elukestva hariduse ja koolituse integreeritud programmi, on assigneering nähtud ette järgmiste eriprogrammide ja horisontaalsete meetmete kulude katmiseks:

„Comenius”: teise taseme ülemise astme koolidele mõeldud üldharidustegevuseks,

„Erasmus”: haridus- ja täiendusõppetegevuseks kõrghariduse tasandil, stipendiumite arvu ja nende rahastamise suurendamine programmi „Erasmus” raames,

„Leonardo da Vinci”: kutsehariduse ja -õppe kõigiks aspektideks,

„Grundtvig”: täiskasvanute koolituseks,

valdkondadevaheline programm: hõlmab nelja võtmetegevust, mille eesmärk on käsitleda poliitilisi küsimusi, võtta arvesse keeleõppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud tegevusi – kui need jäävad väljapoole eriprogrammide kohaldamisala – ja tagada varasemast mahukam levitustegevus.

Puudega või nn düs-seisundiga inimeste hariduslikke erivajadusi saab käsitleda kõigi eespool nimetatud valdkondlike programmide raames.

„Jean Monnet”: toetab Euroopa integratsiooniga tegelevaid Euroopa institutsioone ja ühendusi ning nõukogu loomist, mis haldab Varssavis asuvas Euroopa Kolledžis professor Bronisław Geremeki auks loodud Euroopa Parlamendi professuuri „EP – Geremek – Euroopa tsivilisatsiooni õppetool” iga-aastast liidupoolset rahastamist. Kõiki meetmeid ja kogu rahastamist, mille alla võib kuuluda ka iga-aastase auhinna väljaandmine, haldavad ühiselt Varssavis asuv Euroopa Kolledž ja Geremeki sihtasutus (Centrum Imienia Profesora Bronisława Geremka), kes teevad täielikku koostööd. Osaga assigneeringutest – järgides igakülgselt õiguslikus aluses ette nähtud eraldiste jaotust – toetatakse Euroopa Õigusakadeemia (ERA) arengustrateegiat, mis on suunatud konverentsitegevuse laiendamisele ja töötajate arvu vajalikule suurendamisele.

Assigneering on kavandatud ka „Leonardo” liikuvuse süsteemi võrgustiku rahastamiseks. Selle võrgustiku loomine võimaldab antud valdkonnas aktiivsetel organisatsioonidel, nt ametiühingutel, kaubanduskodadel, üliõpilas- või noorteühendustel teha koostööd, et aidata „Leonardo da Vinci” programmis osalemist taotlevatel kandidaatidel leida äriühing, kuhu nad võiksid praktikale minna.

Sellel süsteemil on kolm eesmärki:

esiteks, aidata kandidaatidel otsida äriühingut, kus nad saaksid olla oma erialale vastaval praktikal;

teiseks, tagada äriühingute teavitamine sellest süsteemist, et nad ei lükkaks avaldusi tagasi seetõttu, et äriühing ei ole „Leonardo da Vinci” programmist teadlik;

lõpetuseks, edendada „Leonardo da Vinci” programmi. See edendamine on eriti vajalik arvestades seda, et selle stipendiumi taotlejate arv ületab potentsiaalselt osalevate ettevõtjate arvu.

Nende programmide ja meetmetega tuleks püüda tugevdada kultuuridevahelist dialoogi.

Integreeritud programm peaks hõlmama meetmeid keeleõppe edendamiseks kõikidel haridus- ja kutseharidustasanditel, nii õppurite (üldharidus, kutseõpe, elukestev õpe) kui ka õpetajate ja koolitajate seas.

Integreeritud programm peaks hõlmama Euroopa demokraatlikku kodakondsust käsitleva ühiskonnaõpetuse (õpetamise ja õppimise) edendamise meetmeid, mille hulka kuuluksid ka Euroopa ja Euroopa Liidu õpingud liikmesriikide keskkoolides. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koolide mitmepoolse partnerluse edendamisele selles valdkonnas.

Programm peaks toetama kahepoolseid koostööprojekte, mille eesmärk on õpetada naaberriikide keeli mõlemal pool piiri. Projektid on suunatud eelkõige noortele ning koolidele. Programmi raames luuakse ka kõigi asjast huvitatute käsutuses olev asjakohane internetiplatvorm, mis soodustab nimetatud arengut kasutajatoe kaudu, mis pakub tuge iseseisval õppimisel, annab ülevaate koostöövõimaluste kohta ja hõlbustab heade tavade vahetamist.

Meetmed peaksid hõlmama vähem kasutatud keelte, nagu väiksemate liikmesriikide keelte kaitsmise, edendamise ja tugevdamise algatusi, mis aitavad säilitada ja kasvatada nende keelte elujõudu, eriti kirjanduse, ajakirjanduse ja ringhäälingu valdkonnas, mis on keeleliste uuenduste, aga ka keele alleshoidmise seisukohast esmatähtsad allikad, rakendades seeläbi jõuliselt ellu liidu keelelise mitmekesisuse, mitmekeelsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid.

Assigneeringute kavandatud suurendamise eesmärk on katta muu hulgas lisakulud seoses Euroopa Ülikooli Instituudi tegevusega vastavalt otsuse nr 1720/2006/EÜ artikli 36 lõike 2 punktile b. Ülemaailmse juhtimise programmile tuleks eraldada täiendavat toetust. Tänu lisarahale on võimalik parandada ja laiendada Euroopa Ülikooli Instituudi ülemaailmse juhtimise ja rahvusvaheliste küsimuste valdkonna doktoriõpet; luua tipptasemel õppel ja aruteludel põhinev Euroopa ülemaailmse juhtimise akadeemia; luua kuni kümne nendele valdkondadele spetsialiseerunud noore teadlase ühendus; meelitada Euroopa Ülikooli Instituuti märkimisväärsel arvul kogemustega teadlasi liikmesriikide ülikoolidest ja teaduskeskustest ning rahvusvahelistest institutsioonidest; arendada ülemaailmse juhtimise valdkonnas põhi- ja rakendusuuringute eri suundi, mis võivad aja jooksul saada iseseisvateks teadusüksusteks; edendada ja toetada ülemaailmset juhtimist käsitlevaid eri üritusi, konverentse ja seminare; luua Euroopa ülemaailmse juhtimise võrgustik.

Eesmärk on laiendada liidu 2010. aasta üldeelarves juba sisalduvat meedet.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulusid, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib kasutada täiendavateks kuludeks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).

15 02 23   Ettevalmistav tegevus – „Erasmuse” tüüpi programm praktikantidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000

300 000

996 123,00

1 050 356,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud praktikantidele suunatud „Erasmuse”-laadsete programmide ettevalmistavate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 25   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

15 02 25 01   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 850 000

12 850 000

12 265 000

12 265 000

12 057 000,00

11 965 191,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 25 02   Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 892 000

2 892 000

4 655 000

4 655 000

4 783 000,00

4 745 808,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Liidu toetus piirdub 2011. aastal 17 270 000 euroga, kuid oodatav tagasi nõutav summa on üksnes 1 528 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, 10. veebruar 1975, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta (EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1).

15 02 27   Euroopa Koolitusfond

15 02 27 01   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 328 000

14 328 000

15 000 000

15 000 000

15 569 000,00

14 729 126,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Vastavalt oma finantsmäärusele peab fond teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Fondi ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90, 7. mai 1990, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1572/98, 17. juuli 1998, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90 Euroopa Koolitusfondi loomise kohta (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 27 02   Euroopa Koolitusfond – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 022 000

5 522 000

3 282 000

3 282 000

4 303 000,00

4 070 873,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud fondi selliste tegevuskulude katmiseks, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Vastavalt oma finantsmäärusele peab fond teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest. Fondi palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Liidu toetus on 2011. aastal 20 350 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1360/90, 7. mai 1990, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (EÜT L 131, 23.5.1990, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1572/98, 17. juuli 1998, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1360/90 Euroopa Koolitusfondi loomise kohta (EÜT L 206, 23.7.1998, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1339/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse Euroopa Koolitusfond (uuesti sõnastamine) (ELT L 354, 31.12.2008, lk 82).

15 02 29   Katseprojekt – Euroopa tehnoloogiainstituutide vaheline koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 200 000

0,—

1 472 855,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa tehnoloogiainstituutide vahelise koostöö katseprojekti lõpuleviimisega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 30   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumite ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

186 140,70

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit teise astme üliõpilastele mõeldud stipendiumide ja vahetuste katseprojektiga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 31   Katseprojekt, millest rahastatakse ENP-le spetsialiseerunud üliõpilaste õpingute ja seotud akadeemilise tegevuse kulusid, sealhulgas ENP õppetooli loomist Euroopa Kolledžis Natolini ülikoolilinnakus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 900 000

1 500 000

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste katseprojekti lõpuleviimise kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit üliõpilaste õppekulude ja akadeemilise tegevusega.

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastavatel otsustel ja resolutsioonidel põhinev uus tõhustatud naabruspoliitika ning eelkõige kaks olulist naabruspoliitika projekti, st Vahemere Liit ja idapartnerlus, eeldavad tulevaste ELi ja naaberriikide dialoogipartnerite (st töötajate, kes teevad ELi naabruspoliitikaga seonduvat tööd) ettevalmistamist. Nad peaksid tundma põhjalikult ja professionaalselt liidu poliitika sisu ja vaimu, õigust ja institutsioone ning liidu õigustikku. See eeldab sihitud ja teadlikku pakkumist, mida suudab teha ainult tunnustatud ja selles valdkonnas juba spetsialiseerunud akadeemiline asutus, nagu Euroopa Kolledž. Euroopa Kolledži kahel üliõpilaslinnakul, millest üks asub liidu institutsioonide ja oskusteabe lähedal Belgias Brugges ja teine Poolas Natolinis/Varssavis ja mis on spetsialiseerunud liiduvälisele naabrus- ja piiripoliitikale (Varssavis asub Frontex), on parimad võimalused pakkuda spetsiaalselt kohandatud programme.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 02 32   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika – Hariduse edendamine stipendiumide ja üliõpilasvahetuste kaudu

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti lõpuleviimise selliste kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa õpingute magistriõppe programmis osalevatele Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidest pärit üliõpilastele antavate stipendiumide rahastamisega.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 15 04 —   KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 04

KULTUURI- JA AUDIOVISUAALVALDKONNA KOOSTÖÖ ARENDAMINE EUROOPAS

15 04 09

Varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

15 04 09 01

Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

1 000 000

0,—

2 953 320,97

15 04 09 02

Varasemate „MEDIA”-programmide lõpuleviimine

3.2

300 000

1 000 000

0,—

3 718 245,57

 

Artikkel 15 04 09 — Vahesumma

 

300 000

2 000 000

0,—

6 671 566,54

15 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013)

3.2

57 022 000

49 000 000

53 636 000

43 000 000

54 835 434,84

45 196 910,11

15 04 45

Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt

3.2

p.m.

350 000

p.m.

100 000

1 499 999,52

1 163 649,66

15 04 47

Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

2 491 522,46

15 04 66

MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

15 04 66 01

MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

3.2

104 310 000

96 500 000

101 678 500

92 100 000

112 942 528,34

97 083 706,30

15 04 66 02

„Media 2007” programmide kolmandates riikides rakendamise ettevalmistav tegevus

4

p.m.

1 730 000

1 000 000

780 000

5 000 000,—

3 296 664,19

 

Artikkel 15 04 66 — Vahesumma

 

104 310 000

98 230 000

102 678 500

92 880 000

117 942 528,34

100 380 370,49

15 04 68

MEDIA Mundus

3.2

4 825 000

3 510 000

 

 

 

 

 

Peatükk 15 04 — Kogusumma

 

166 157 000

151 390 000

156 314 500

138 280 000

174 277 962,70

155 904 019,26

15 04 09   Varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

15 04 09 01   Kultuuri- ja keelevaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 000 000

0,—

2 953 320,97

Märkused

Endine artikkel 15 04 09

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

Euroopa Vähem Kasutatud Keelte Büroo ja Mercator;

toetus Euroopa ideed edendavatele organisatsioonidele;

kultuuri toetamise raamprogramm;

varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine;

ettevalmistavad meetmed kultuurikoostööks;

piirkondlike ja vähemuskeelte ning -kultuuride edendamine ja kaitse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 719/96/EÜ, 29. märts 1996, millega luuakse Euroopa kultuurimõõdet omav kunsti- ja kultuuritegevuse toetamise programm (Kaleidoscope) (EÜT L 99, 20.4.1996, lk 20).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2085/97/EÜ, 6. oktoober 1997, millega luuakse raamatuid ja lugemist, sealhulgas tõlkimist toetav programm (Ariane) (EÜT L 291, 24.10.1997, lk 26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2228/97/EÜ, 13. oktoober 1997, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm kultuuripärandi kaitse valdkonnas (Raphael) (EÜT L 305, 8.11.1997, lk 31).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ, 14. veebruar 2000, millega kehtestatakse programm „Kultuur 2000” (EÜT L 63, 10.3.2000, lk 1).

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

15 04 09 02   Varasemate „MEDIA”-programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000

1 000 000

0,—

3 718 245,57

Märkused

Endine artikkel 09 06 02

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks, mis on seotud „MEDIA” programmidega.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/563/EÜ, 10. juuli 1995, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise ja levitamise soodustamiseks ettenähtud programmi rakendamise kohta (MEDIA II – arendamine ja levitamine) (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 25).

Nõukogu otsus 95/564/EÜ, 22. detsember 1995, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA II – koolitus) rakendamise kohta (1996–2000) (EÜT L 321, 30.12.1995, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/821/EÜ, 20. detsember 2000, Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) (2001–2005) (EÜT L 336, 30.12.2000, lk 82).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ, 19. jaanuar 2001, Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta (2001–2005) (EÜT L 26, 27.1.2001, lk 1).

15 04 44   Programm „Kultuur” (2007–2013)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

57 022 000

49 000 000

53 636 000

43 000 000

54 835 434,84

45 196 910,11

Märkused

Vastavalt programmile „Kultuur” (2007–2013) on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

toetus kultuurikoostöö projektidele (sh projektidele, milles osalevad noored) kõigis kunsti ja kultuuriga seotud valdkondades (näitekunst, kujutav kunst, kirjandus, kultuuripärand, kultuuriajalugu),

toetus projektidele kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas,

toetus Euroopa Nõukogu poolt esimese Euroopa kultuurirajana tunnustatud Santiago de Compostela palverännutee taastamisele, kindlaksmääramisele ja viitadega tähistamisele. Santiago de Compostela palverännutee hõlmab kogu Euroopat läbivat tihedat teedevõrgustikku, millel on olnud väga oluline roll kultuuriga seoses ja ühise Euroopa identiteedi loomisel,

toetus püsinäitustele,

toetus kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemisele ning teabe kogumisele ja levitamisele,

toetus Euroopa ohustatud keelte projektidele, mis puudutavad näiteks õppematerjalide hankimist, õpetajate koolitamist, süvendatud keelõpet ja keele taaselustamist puudutavate parimate tavade vahetamist.

Assigneeringu eesmärk on rahastada kultuuri- ja kunstitoodete ja -teoste riikidevahelist levitamist liidu keeltes, mis on osa Euroopa kultuuri- ja kirjanduspärandist, kuid mis ei kuulu liidu institutsioonide ametlike keelte hulka.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud ka selliste projektide rahastamiseks, mille eesmärk on toetada repressioonide ajal või repressioonide tagajärjel loodud kunstiteoste näitamist ja/või säilitamist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse programm „Kultuur” (2007–2013) (ELT L 372, 27.12.2006, lk 1).

15 04 45   Loomeinimeste liikuvuse katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

350 000

p.m.

100 000

1 499 999,52

1 163 649,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud loomeinimeste liikuvuse katseprojektiga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 04 47   Kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

300 000

0,—

2 491 522,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastaga seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1983/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa kultuuridevahelise dialoogi aastat (2008) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 44).

15 04 66   MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

15 04 66 01   MEDIA 2007 – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

104 310 000

96 500 000

101 678 500

92 100 000

112 942 528,34

97 083 706,30

Märkused

Endine punkt 09 06 01 01

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

toetamine tootmiseelse etapi raames:

audiovisuaalala professionaalide oskuste ja kvalifikatsiooni omandamise soosimine käsikirja kirjutamise, juhtimise ja uute tehnoloogiate valdkonnas; näiteks koolitajate liikuvuse toetamine, uutest liikmesriikidest pärit professionaalidele ette nähtud stipendiumid,

audiovisuaalteoste arendamise toetamine nii loomingulisest (käsikirjad) kui ka majanduslikust aspektist (tootmisstrateegiad, turustus ja edendamine); näiteks individuaalprojektide või projektide kataloogide arendamise toetamine, toetus, mis on ette nähtud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele seoses rahastamisele juurdepääsu hõlbustamisega,

toetamine tootmisjärgse etapi raames:

Euroopa päritoluga teoste riikidevahelise levitamise toetamine, Euroopa päritoluga mitteriiklike teoste ringluse parandamine; näiteks mitteriiklike Euroopa filmide levitamise toetamine kinodes ja videolevis, mitteriiklike Euroopa filmide levitajate automaatne ja valiv toetamine, toetus edenduskomplektide tootmiseks, toetus digitaliseerimiseks,

Euroopa päritoluga teoste edendamise täiustamine; näiteks Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele juurdepääsu tagamine professionaalidele, inimestele juurdepääsu tagamine Euroopa kultuurilist mitmekesisust väljendavatele teostele,

uuendustegevuse toetamine ja võimaldamine programmil kohaneda tehnoloogiliste muudatustega; meede: katseprojektide toetamine, eelkõige digitaaltehnoloogiate alal,

üleeuroopalise teabekeskuste võrgu (MEDIA-punktide) toetamine,

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse toetamine.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 1.

Kooskõlas programmi „MEDIA 2007” õigusliku alusega kasutatakse osa käesoleva eelarverea assigneeringutest selleks, et edendada ja toetada visuaalse koolituse algatusi, mida korraldatakse noorteürituste raames ning eelkõige tihedas koostöös õppeasutuste ja teiste asutustega. Toetuse saajateks võivad olla nii avaliku kui ka erasektori organisatsioonid, kellel on meediaoskuse-alased teadmised ja Euroopa kogemus.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1718/2006/EÜ, 15. november 2006, toetusprogrammi rakendamise kohta Euroopa audiovisuaalsektoris („MEDIA 2007”) (ELT L 327, 24.11.2006, lk 12).

Vt ka punkt 15 01 04 31.

15 04 66 02   „Media 2007” programmide kolmandates riikides rakendamise ettevalmistav tegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 730 000

1 000 000

780 000

5 000 000,00

3 296 664,19

Märkused

Endine punkt 09 06 01 02

Assigneering on ette nähtud programmi „MEDIA International” ettevalmistava tegevuse lõpuleviimise jaoks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 04 68   MEDIA Mundus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 825 000

3 510 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Vastavalt otsusele, millega luuakse programm „MEDIA Mundus”, on assigneering ette nähtud selliste meetmete kulude katmiseks, mille eesmärk on

täiendada Euroopa ja kolmandate riikide valdkondlike asjatundjate oskusi ning parandada teabe ja teadmiste taset;

hõlbustada ühistootmiseks partnerite leidmist ja ergutada audiovisuaalteoste rahvusvahelist müüki ja reklaami;

ergutada Euroopa ja kolmandate riikide kinoettevõtjaid lülitama audiovisuaalteoseid vastastikku esilinastuste programmidesse ning parandama linastamistingimusi;

suurendada audiovisuaalsisu tootmist ning parandada kolmandatest riikidest pärit audiovisuaalteoste Euroopa levikanalites edastamise ja levitamise tingimusi ning Euroopa teoste kolmandate riikide levikanalites edastamise ja levitamise tingimusi;

aidata korraldada üritusi ja filminduspädevust suurendavaid ettevõtmisi.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1041/2009/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse kolmandate riikide valdkondlike asjatundjatega audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus (ELT L 288, 4.11.2009, p. 10).

PEATÜKK 15 05 —   NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 05

NOORSOO- JA SPORDIALASE KOOSTÖÖ ERGUTAMINE JA EDENDAMINE

15 05 06

Iga-aastased eriüritused

3.2

4 000 000

6 940 000

9 800 000

10 250 000

1 500 000,—

2 016 994,86

15 05 09

Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

3.2

500 000

600 000

0,—

1 033 967,67

15 05 10

Ettevalmistav tegevus – Amicus – Ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus

3.2

400 000

1 060 000

0,—

1 157 411,42

15 05 11

Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas

3.2

3 000 000

1 800 000

3 000 000

3 000 000

5 738 020,95

3 888 698,75

15 05 55

Programm „Aktiivsed noored”

3.2

129 108 000

118 500 000

124 106 000

121 000 000

144 084 708,15

137 645 004,34

 

Peatükk 15 05 — Kogusumma

 

136 108 000

128 140 000

136 906 000

135 910 000

151 322 729,10

145 742 077,04

15 05 06   Iga-aastased eriüritused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

6 940 000

9 800 000

10 250 000

1 500 000,00

2 016 994,86

Märkused

Endine artikkel 15 06 06

Assigneering on ette nähtud iga-aastaste eriüritustega seotud kulude rahastamiseks.

Assigneering

Osa assigneeringutest eraldatakse Kreekas Ateenas 20. juunist kuni 4. juulini 2011 toimuvate eriolümpia ülemaailmsete suvemängude ja Poolas Varssavis toimuvate Euroopa eriolümpia suvemängude ning Kreekas Ateenas toimuvate eriolümpia ülemaailmsete suvemängude kavade korraldamiskulude kaasrahastamiseks. Eraldis annab ühtlasi kõigi 27 liikmesriigi osalevatele sportlastele võimaluse treenida, valmistuda ja osaleda Kreekas toimuvatel mängudel.

Eriolümpia ülemaailmsetele suvemängudele Ateenas koguneb rohkem kui 7 500 vaimse puudega inimest enam kui 180 riigist. Sportlasi toetab 2 500 treenerit, 3 000 ametnikku, 25 000 vabatahtlikku ja enam kui 30 000 pereliiget. Sportlased võistlevad oma võimete proovilepanemises 22 olümpiaalal. Mängude oluline osa on ülemaailmne tippkohtumine, millel arutatakse vaimse puudega inimeste parema sotsiaalse kaasamise võimalusi ja sellega seotud probleeme. Ühtlasi toimub ka perefoorum, millel sportlaste pereliikmed saavad jagada kogemusi ja omandada teadmisi vaimsete puuetega inimese kasvatamise kohta.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

15 05 09   Noorsoovaldkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

600 000

0,—

1 033 967,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

programm „Noored”,

noorte osalust edendavad katseprojektid,

programm „Sport”: ühenduse spordipoliitika ettevalmistavad meetmed,

Euroopa aasta „Haridus spordi kaudu”,

Euroopa noortefoorum,

toetus rahvusvahelistele valitsusvälistele noorteorganisatsioonidele.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Katseprojekt ja ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ, 13. aprill 2000, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm „Noored” (EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 291/2003/EÜ, 6. veebruar 2003, millega pannakse alus Euroopa aastale 2004 „Haridus spordi kaudu” (ELT L 43, 18.2.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 24).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1), eriti selle punkt 37.

15 05 10   Ettevalmistav tegevus – Amicus – Ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

400 000

1 060 000

0,—

1 157 411,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse Amicus (ühenduse universaalteenistust rakendavate liikmesriikide ühendus) käivitamiseks tehtavate ettevalmistustega seotud kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 05 11   Ettevalmistav tegevus spordi valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

1 800 000

3 000 000

3 000 000

5 738 020,95

3 888 698,75

Märkused

11. juulil 2007. aastal võttis komisjon vastu valge raamatu spordi kohta (KOM(2007) 391), mis on komisjoni esimene kõikehõlmav poliitikadokument selles valdkonnas. Nimetatud valge raamatuga luuakse spordile liidu tasandil poliitikaraamistik, määratletakse selle eriline roll ja väärtused ning selgitatakse spordiga seotud probleeme ja ülesandeid. Valge raamatu kokkuvõttes märgitakse: „Vajaduse korral võib komisjon selle teema juurde tagasi pöörduda ja määrata järgmised sammud seoses asutamislepingu uue sättega.” Seega sillutas valge raamat teed Lissaboni lepingu spordisätete (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 165) rakendamiseks.

2009. ja 2010. aastal oli spordivaldkonna ettevalmistava meetme eesmärk valmistada ette liidu tegevust selles valdkonnas, pidades silmas Lissaboni lepingu rakendamist vastavalt valges raamatus määratletud prioriteetidele.

Sama eesmärki tuleks järgida ka 2011. aastal, lisaks on kavas võtta ettevalmistavaid meetmeid, mis aitavad kindlaks määrata spordivaldkonna tulevasi poliitikameetmeid eesmärgiga valmistada ette tulevast liidu programmi. Liidu lisandväärtus on eelkõige seotud parimate tavade ja uudsete lähenemisviiside kindlaksmääramise ja levitamisega ning võrdlevate uuringute edendamisega. Võttes arvesse spordivaldkonna organisatsioonilist eripära, on programm suunatud nendele sidusrühmadele, eelkõige spordiorganisatsioonidele, keda olemasolevad liidu programmid ei hõlma. Projekti raames peaks tekkima kriitiline mass, mis hõlmab konkreetsete valdkondadega seotud spordiorganisatsioone ja projekte (nt sotsiaalse kaasatuse edendamine spordis ja selle kaudu, hea juhtimistava spordis, vägivalla- ja rassismivastased meetmed ning tervist parandava füüsilise tegevuse aspektid, mida 2009. aastal ei hõlmatud). See peaks samuti hõlmama projekte, mis on suunatud spordi Euroopa dimensiooni arendamisele Euroopa spordialade konkurentsitaseme tõstmise kaudu (nt edendades oskusteabe vahetamist ning toetades piiriüleseid ühiseid spordi- ja meistrivõistlusi naaberpiirkondade ja liikmesriikide vahel).

Osa assigneeringutest on ette nähtud üleeuroopalise võrgustiku toetamiseks, mis edendab haridust jalgpalli kaudu ning ühendab Euroopa koole ja kohalikke organisatsioone, mille on loonud Streetfootballworld, et luua projekt Euroschools 2012. Projekti eesmärk on anda tõeline ja püsiv panus teiste kultuuride mõistmisse ja sotsiaalsesse õppimisse spordi kaudu, käsitledes selliseid teemasid nagu aus mäng (fair play), kultuuridevaheline dialoog, diskrimineerimise vältimine ja austus.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

15 05 55   Programm „Aktiivsed noored”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

129 108 000

118 500 000

124 106 000

121 000 000

144 084 708,15

137 645 004,34

Märkused

Vastavalt programmi „Aktiivsed noored” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiseks:

„Euroopa noored”: selle meetme eesmärk on toetada noorte liikuvuse suurendamiseks vahetusprogramme, noorte algatusi ning demokraatlikus elus osalemist käsitlevaid projekte ja tegevusi, mis võimaldavad arendada nende kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist;

„Euroopa vabatahtlik teenistus”: selle meetme eesmärk on toetada noorte osalust eri liiki vabatahtlikus tegevuses nii liidus kui ka väljaspool seda;

luua noortega tegelevate olemasolevate kogukondade Euroopa võrgustik, et parandada kasutatavaid meetodeid parimate tavade tõhusa vahetamise teel, et vältida noorte kuritegevust ja sotsiaalset tõrjutust;

„Noored maailmas”: selle meetme eesmärk on toetada otsuse nr 1719/2006/EÜ artiklis 5 nimetatud partnerriikidega ellu viidavaid ühisprojekte, eelkõige noorte ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, ning pakkuda toetust algatustele, mis tugevdavad noortevahelist vastastikust mõistmist, solidaarsust ja sallivust ning noorsoo ja kodanikuühiskonna valdkonna koostööd nendes riikides;

„Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejad ning tugisüsteemid”: selle tegevuse eesmärk on noorsoovaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite toetamine, eelkõige toetades valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevust, nende võrkude loomist, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetust, koolitust ja nende võrkude loomist, uuendustegevuse ja meetmete kvaliteedi edendamist, noorte teavitamist ning programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike struktuuride rajamist ja meetmete käivitamist;

„Poliitilise koostöö toetamine”: selle meetme eesmärk on korraldada dialoogi noorsoovaldkonna eri osalejate, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ning poliitikute vahel, aidata kaasa poliitilise koostöö arengule noorsoovaldkonnas ning edendada noorsoovaldkonna paremaks tundmiseks vajalikku tegevust ja võrkude loomist.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse vastavaid assigneeringuid ja toimub rakendamine vastavalt käesoleva eelarvejao kulude kalkulatsiooni käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksetest seoses osalemisega liidu/ühenduse programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006, millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 30).

PEATÜKK 15 07 —   INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 07

INIMESED – TEADLASTE LIIKUVUSE PROGRAMM

15 07 77

Inimesed

1.1

764 407 000

485 611 289

534 190 000

284 000 000

543 908 037,98

412 891 191,68

15 07 78

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

15 07 79

Katseprojekt – Teadmuspartnerlused

1.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 15 07 — Kogusumma

 

765 407 000

486 111 289

534 190 000

284 000 000

543 908 037,98

412 891 191,68

15 07 77   Inimesed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

764 407 000

485 611 289

534 190 000

284 000 000

543 908 037,98

412 891 191,68

Märkused

Endine artikkel 08 11 01

Et suurendada Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia võimekust ja tulemuslikkust ning konsolideerida ja veelgi arendada Euroopa teadusruumi, peab Euroopa teadlaste jaoks atraktiivsemaks muutuma. Maailmatasemel kasvava konkurentsi taustal on Euroopa avatud ja konkurentsivõimelise tööturu arendamine mitmekesiste ja atraktiivsete karjäärivõimalustega teadlaste jaoks vajalik.

Programmi „Inimesed” raames antava toetuse abil edendatakse teadlaste rahvusvahelist ja valdkondadevahelist liikuvust, mis on Euroopa innovatsiooni põhiteguriks. „Marie Curie” meetmed soodustavad ka eri riikide haridussüsteemide ja teadusringkondade ning ettevõtete vahel toimuvat teadlaste koolitamise ning karjääri alast koostööd, mille eesmärk on laiendada teadlaste oskusi ja valmistada neid ette tulevikutöökohtadele. Veelgi rohkem tuleks soodustada haridussüsteemi ja ettevõtete tihedamat koostööd, et suurendada teadmiste siiret ja tööstuse vajadustega kohandatud doktoriõpet. Töötingimuste parandamine kooskõlas Euroopa teadlaste harta ja koodeksiga aitab teaduskarjääri Euroopas atraktiivsemaks muuta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneering katab ka kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/973/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Inimesed” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 270).

15 07 78   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Endine artikkel 08 22 04 (osaliselt)

Assigneering katab kulud, mis vastavad teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel avatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

15 07 79   Katseprojekt – Teadmuspartnerlused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Üldine taust

„Euroopa 2020” strateegias propageeritav integreeritud lähenemine sisaldab sünergia ja ühiste meetmete edendamist teadus-, innovatsiooni- ja haridusvaldkonna vahel (nn teadmiste kolmnurk). Sellega seoses on „Euroopa 2020” strateegias algatuse „Innovatiivne liit” all eraldi nimetatud „teadmuspartnerlusi” („teadmuspartnerluste edendamine ja haridussüsteemi, ettevõtete, teadusringkondade ja innovatsioonivaldkonna sidemete tugevdamine muu hulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kaudu”).

Liidu tasandil on tehtud palju jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni ning teadusuuringute ja haridussüsteemi vaheliste seoste tugevdamiseks. Liit on ka üles näidanud poliitilist otsusekindlust tugevdada ettevõtete ja kõrgkoolide vahelisi sidemeid, näiteks kõrgkoolide moderniseerimiskava põhielemendina ja Euroopa kõrgharidusruumi kontekstis. Kuid praktiline rakendamine ei ole seni olnud eriti struktureeritud ega süstemaatiline, mistõttu on haridussüsteemi ja innovatsiooni vaheline seos jäänud teadmiste kolmnurgas hooletusse.

Kõrgkoolide ja ettevõtete foorum on alustatud kahe valdkonna vahel arutelu selle üle, kuidas teha tihedamat koostööd. Foorum on näidanud, et mõlemal poolel on huvi haridusel põhineva partnerluse vastu, sest ollakse huvitatud sellest, et haridussüsteem annaks kõrgkoolilõpetajatele kõrgetasemelised ja väärtuslikud teadmised, mida toetavad alati suur kohanemisvõime, ettevõtlikkus ning loovus ja innovatiivsus.

Eesmärk

Toetudes neile kahele algatusele rahastataks katseprojekti raames teadmuspartnerlusi, mis peaks olema ettevõtteid ning haridusasutusi ühendavad struktureeritud ühendused, mille eesmärk on töötada välja uusi õppekavasid, uusi koolituskursusi ning uusi õppimisvõimalusi. Teadmuspartnerluste tulemused võiksid anda Euroopa haridus- ja koolitusasutustele innustust õppekava moderniseerimiseks jne. Eesmärk peaks alati olema, et kõigis valdkondades kõrgkooli lõpetanutel on konkreetse uurimisala kohta põhjalikud teadmised ning laialdased ja põhjalikud oskused, mis tagavad suure tööalase konkurentsivõime, kohanemisvõime ning ettevõtliku, loova ja innovatiivse suhtumise.

Rakendamine

Katseprojektiga luuakse partnerlus, kus ettevõtete ja tööstuse (sh riskikapitali investorid, inkubaatorid jt) ja haridusasutuste tõhusa struktuuriga ühendus töötab välja uusi õppekavasid, uusi koolituskursusi ning uusi õppimisvõimalusi (nt tööstus- ja ettevõtluspraktika, sh ka piiriülestes ettevõtetes, et anda võimalus praktiliseks õppeks; e-kursused; interaktiivse õppimise meetodid jne), mille eesmärk on arendada järgmisi oskusi magistri- ja doktoritasemel:

kõige laiemas tähenduses põhjalikud ettevõtlusalased oskused, tänu millele on kõrgkooli lõpetanutel võimalik keerukas ja kiiresti muutuvas keskkonnas loominguliselt tegutseda; see sisaldab muu hulgas ettevõtte asutamist või väikese ja keskmise suurusega ettevõtja juhtimist, kuid ei piirdu sellega;

ettevõtte juhtimist puudutavad oskused (nt majandusalased põhiteadmised, finantsalased alusteadmised, turu-uuringute läbiviimine, äriplaani koostamine, rahaliste vahendite hankimine, müügitehnikad, ärikohtumise juhtimine);

sotsiaalsed oskused (meeskonnatöö, suhtlusoskus, enesekindlus, initsiatiiv, probleemide lahendamine, kaalutletud riskide võtmine, juhivõimed).

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADILE

HARIDUSE JA KULTUURI PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 16

TEABEVAHETUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 01

TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

125 694 552

125 694 552

116 719 021

116 719 021

114 682 487,72

114 682 487,72

Reservid (40 01 40)

46 111

46 111

148 355

148 355

 

 

 

125 740 663

125 740 663

116 867 376

116 867 376

114 682 487,72

114 682 487,72

16 02

TEABEVAHETUS JA MEEDIA

44 715 000

36 500 000

45 005 000

39 000 000

42 109 103,62

34 916 644,03

16 03

„KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS

36 305 000

35 130 000

35 170 000

33 780 000

38 452 502,86

38 704 510,64

16 04

ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

23 740 000

23 400 000

24 900 000

24 300 000

23 546 034,10

21 987 557,87

16 05

EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

42 920 000

32 650 000

37 645 000

27 415 000

32 763 974,05

25 641 612,01

 

Jaotis 16 — Kogusumma

273 374 552

253 374 552

259 439 021

241 214 021

251 554 102,35

235 932 812,27

Reservid (40 01 40)

46 111

46 111

148 355

148 355

 

 

 

273 420 663

253 420 663

259 587 376

241 362 376

251 554 102,35

235 932 812,27

PEATÜKK 16 01 —   TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 01

TEABEVAHETUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

16 01 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

16 01 01 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorter

5

60 668 506

52 857 085

50 198 158,85

Reservid (40 01 40)

 

46 111

148 355

 

 

 

60 714 617

53 005 440

50 198 158,85

 

Artikkel 16 01 01 — Vahesumma

 

60 668 506

52 857 085

50 198 158,85

Reservid (40 01 40)

 

46 111

148 355

 

 

 

60 714 617

53 005 440

50 198 158,85

16 01 02

Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

16 01 02 01

Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorter

5

7 147 632

5 820 586

6 251 108,85

16 01 02 03

Teabevahetuse peadirektoraadi kohalikud töötajad: komisjoni esindused

5

15 699 000

16 355 000

16 224 503,63

16 01 02 11

Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorter

5

3 663 472

3 750 999

4 207 946,01

 

Artikkel 16 01 02 — Vahesumma

 

26 510 104

25 926 585

26 683 558,49

16 01 03

Teabevahetuse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud

16 01 03 01

Teabevahetuse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

5

4 396 046

3 865 351

3 940 892,28

16 01 03 03

Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: komisjoni esindused

5

25 100 000

25 100 000

25 199 734,76

16 01 03 04

Muud tegevuskulud

5

1 549 896

1 500 000

1 600 999,72

 

Artikkel 16 01 03 — Vahesumma

 

31 045 942

30 465 351

30 741 626,76

16 01 04

Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud

16 01 04 01

Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud

3.2

3 200 000

3 200 000

2 873 585,82

16 01 04 02

Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud

3.2

650 000

650 000

648 387,94

16 01 04 03

Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud

3.2

250 000

250 000

211 169,86

16 01 04 30

Hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutus

3.2

3 370 000

3 370 000

3 326 000,—

 

Artikkel 16 01 04 — Vahesumma

 

7 470 000

7 470 000

7 059 143,62

 

Peatükk 16 01 — Kogusumma

 

125 694 552

116 719 021

114 682 487,72

Reservid (40 01 40)

 

46 111

148 355

 

 

 

125 740 663

116 867 376

114 682 487,72

16 01 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

16 01 01 01   Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 01 01 01

60 668 506

52 857 085

50 198 158,85

Reservid (40 01 40)

46 111

148 355

 

Kogusumma

60 714 617

53 005 440

50 198 158,85

16 01 02   Teabevahetuse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

16 01 02 01   Teabevahetuse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 147 632

5 820 586

6 251 108,85

16 01 02 03   Teabevahetuse peadirektoraadi kohalikud töötajad: komisjoni esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 699 000

16 355 000

16 224 503,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidus asuvates komisjoni esindustes töötava kohaliku personali ja lepinguliste töötajate palkade, kindlasummaliste ületunnitasude ja institutsiooni sotsiaalkindlustusmaksude maksmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

16 01 02 11   Teabevahetuse peadirektoraadi muud juhtimiskulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 663 472

3 750 999

4 207 946,01

Märkused

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 3 000 eurot.

16 01 03   Teabevahetuse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning muud tegevuskulud

16 01 03 01   Teabevahetuse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 396 046

3 865 351

3 940 892,28

16 01 03 03   Teabevahetuse peadirektoraadi hooned ja nendega seotud kulud: komisjoni esindused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 100 000

25 100 000

25 199 734,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hoone osade üüri- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür,

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed,

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud,

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldekulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega,

hoonete sisekonstruktsioonid, näiteks vaheseinte muutmine, tehnilise sisseseade muutmine ja muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, värvkatte, põrandakatete jms seotud erialatööd,

vajalike seadmete maksumus,

inimeste ja hoonete ohutuse tagamisega seotud kulud, sealhulgas inimeste tervise ja ohutuse tagamisega seotud kulud ning inimeste ja vara füüsiline ja materiaalne ohutus. Need kulud hõlmavad muu hulgas näiteks tuletõrjevahendite ostu-, üüri- ja hoolduskulusid, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse asendamise ja kohustuslike kontrollimistega seotud kulusid, samuti hoonete valvamiseks, turvaseadmete hoolduseks ja väiksemate seadmete ostuks sõlmitud lepingutest tulenevaid kulusid,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (prügivedu jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste seadmete ja masinate, mööbli ja sõidukite ostu, üüri, hoolduse ja remondiga seotud kulud,

raamatute, dokumentide ja muude mitteperioodiliste väljaannete ost, olemasolevate väljaannete ajakohastamine, köitmiskulud ja elektrooniliste identifitseerimisseadmete ost,

ajalehtede, erialaajakirjade, Euroopa Liidu Teataja, parlamentide dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimine,

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne),

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi,

autoriõiguse tasud,

kirjatarvete ja muude kontoritarvete maksumus,

kindlustus,

töömaterjalide maksumus,

asutusesiseste koosolekutega seotud kulud,

hooldustööde ja osakonnasiseste kolimistega seotud kulud,

personalieeskirjadest tulenevad meditsiinikulud,

toitlustusasutuste sisustuse, ülalpidamise ja toimimisega seotud kulud,

muud tegevuskulud,

posti- ja kättetoimetamiskulud,

elektersidevahendite abonement- ja teenustasud,

elektersidevahendite ostmise ja paigaldamise kulud,

liidus asuvate büroode infotehnoloogia (IT) kulud, eelkõige info- ja juhtimissüsteemide, kontorite automatiseerimisseadmete, personaalarvutite, serverite ja nendega seotud infrastruktuuri, välisseadmete (printerid, skannerid jne) ja bürooinventariga (koopiamasinad, faksid, kirjutusmasinad, diktofonid jne) seotud kulud ning võrkude, tugisüsteemide, kasutajatoe, IT-koolituse ja ümberpaigutamisega seotud üldkulud,

võimalikud kulud, mis on ette nähtud hoonete ostu või kapitalirendi kulude katmiseks.

Assigneering katab kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad, mille kulud on kirjendatud asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05. Samalaadsed kulud, mis on tekkinud väljaspool liitu, on kirjendatud asjakohaste jaotiste punkti 01 03 02.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 480 000 eurot.

16 01 03 04   Muud tegevuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 549 896

1 500 000

1 600 999,72

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidus kantud kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne),

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates asutustes.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 55 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

16 01 04   Teabevahetuse poliitikavaldkonna tegevuse toetuskulud

16 01 04 01   Teabevahetusmeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 200 000

3 200 000

2 873 585,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, hindamiste, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos allpool nimetatud artiklite all esitatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 10 000 eurot.

Õiguslik alus

Vaata artikleid 16 02 02, 16 02 03, 16 03 01, punkti 16 03 02 01, artikleid 16 03 04 ja 16 04 01, punkti 16 04 02 01 (endised artiklid 16 04 02 ja 16 04 03).

16 01 04 02   Komisjoni külastused – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

650 000

650 000

648 387,94

Märkused

Endine punkt 15 01 04 20

Assigneering on ette nähtud külastustega seotud halduskulude katmiseks, mis hõlmavad näiteks saatjateenust külastuste paremaks korraldamiseks; külastajatele jagatavat reklaammaterjali; teabe- ja reklaammaterjali liidu meetmete ja poliitika tutvustamiseks; külastustega seotud sihtuuringuid ja katsemeetmeid; muid tehnilisi või haldusalaseid üldisi halduskulusid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 16 05 02.

16 01 04 03   Programm „Kodanike Euroopa” – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

250 000

250 000

211 169,86

Märkused

Endine punkt 15 01 04 66

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt punkti 16 05 01 01.

16 01 04 30   Hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 370 000

3 370 000

3 326 000,00

Märkused

Endine punkt 15 01 04 31 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuri täitevasutuse tegevuskulude katteks, mis on seotud nimetatud asutuse osalusega 2007.–2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 3b programmi „Kodanike Euroopa” juhtimises.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kantud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Asutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jaotise „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus märgitud personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 16 02 —   TEABEVAHETUS JA MEEDIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 02

TEABEVAHETUS JA MEEDIA

16 02 02

Multimeedia meetmed

3.2

31 600 000

26 000 000

30 750 000

25 000 000

29 901 115,94

24 566 656,12

16 02 03

Teave meedia jaoks

3.2

4 860 000

4 000 000

6 000 000

6 000 000

5 954 760,64

4 255 401,86

16 02 04

Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

5

6 755 000

6 500 000

6 755 000

6 500 000

6 253 227,04

6 094 586,05

16 02 05

Katseprojekt – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele

5

1 500 000

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

 

Peatükk 16 02 — Kogusumma

 

44 715 000

36 500 000

45 005 000

39 000 000

42 109 103,62

34 916 644,03

16 02 02   Multimeedia meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

31 600 000

26 000 000

30 750 000

25 000 000

29 901 115,94

24 566 656,12

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse üldist liidualast teavitustööd eesmärgiga muuta liidu institutsioonide töö, tehtud otsused ja Euroopa riikide lähendamine paremini nähtavaks. See hõlmab peamiselt multimeedia (raadio, televisioon, Internet jne) teabetoodete tootmise ja/või levitamise, sealhulgas kohalikest ja riiklikest meediakanalitest koosnevate üleeuroopaliste võrkude loomise ning sellise strateegia arendamiseks vajalike vahendite rahastamist ja kaasrahastamist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 30 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506(lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 03   Teave meedia jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 860 000

4 000 000

6 000 000

6 000 000

5 954 760,64

4 255 401,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu teabevahetusega seotud kulude katmiseks, keskendudes peamiselt meediale. Päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks ja kajastamiseks arendatud vahendid hõlmavad peamiselt järgmist:

multimeedia (foto, video jne) teabematerjalid meediale ja muudele kanalitele, sealhulgas nende avaldamine/ülekandmine,

komisjoni esinduste või kesksete talituste korraldatud seminarid ja toetus ajakirjanikele,

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu” (SEK(2008) 506 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 04   Raadio- ja televisioonistuudiote ja audiovisuaalseadmete käitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 755 000

6 500 000

6 755 000

6 500 000

6 253 227,04

6 094 586,05

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide komisjoni stuudiote ja muude audiovisuaalteabe rajatiste tegevuskulude katmiseks: personalikulud ning vajalike seadmete ja materjalide ostmise, üürimise, hoolduse ja remondiga seotud kulud.

See hõlmab ka satelliitide üürimist, et edastada telekanalitele teavet liidu tegevuse kohta. Neid assigneeringuid tuleb hallata vastavalt institutsioonidevahelise koostöö põhimõtetele, et tagada kogu liitu käsitleva teabe levik.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 (lõplik).

Komisjoni 24. aprilli 2008. aasta teatis „Euroopa Liidust teavitamine audiovisuaalsete kanalite kaudu”, SEK(2008) 506 (lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 02 05   Katseprojekt – Euroopa uurimisstipendiumid piiriülesele uurivale ajakirjandusele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Ajakirjanikele mõeldud Euroopa uurimisstipendiumite katseprojekti eesmärk on soodustada ja arendada tõsist piiriülest ajakirjanduslikku uurimist liidu tasandil. Projektikonkursi abil valitakse välja ühised uurimisprojektid, mis koondavad vähemalt kahe liikmesriigi ajakirjanikke ning millel on piiriülene või Euroopa mõõde, mida esitatakse riiklikust, piirkondlikust või kohalikust perspektiivist. Väljavalitud ajakirjanduslik uurimus avaldatakse vähemalt kahes asjaomases liikmesriigis.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 16 03 —   „KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 03

„KOHALIKU TASANDI” TEABEVAHETUS

16 03 01

Infopunktid

3.2

13 580 000

12 490 000

12 400 000

11 500 000

14 756 450,89

14 057 651,29

16 03 02

Komisjoni esinduste teabevahetus

16 03 02 01

Komisjoni esinduste teabevahetus

3.2

8 285 000

8 200 000

8 200 000

7 840 000

10 154 802,37

9 831 548,25

16 03 02 02

Euroopa avalik ruum

5

1 440 000

1 440 000

1 440 000

1 440 000

0,—

0,—

 

Artikkel 16 03 02 — Vahesumma

 

9 725 000

9 640 000

9 640 000

9 280 000

10 154 802,37

9 831 548,25

16 03 04

Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel

3.2

13 000 000

13 000 000

13 130 000

12 000 000

12 830 579,60

13 687 218,12

16 03 05

Teater EuroGlobe

16 03 05 01

Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

710 670,—

110 730,—

16 03 05 02

Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

892 712,98

 

Artikkel 16 03 05 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

1 000 000

710 670,—

1 003 442,98

16 03 06

Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt

3.2

p.m.

p.m.

0,—

124 650,—

 

Peatükk 16 03 — Kogusumma

 

36 305 000

35 130 000

35 170 000

33 780 000

38 452 502,86

38 704 510,64

16 03 01   Infopunktid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 580 000

12 490 000

12 400 000

11 500 000

14 756 450,89

14 057 651,29

Märkused

Assigneeringud on ette nähtud rahastama järgmist:

info ja trükiste levitamisega tegelevate punktide/võrgustike tegevus kogu Euroopas (Europe Directi infopunktid, Euroopa dokumendikeskus, Team Europe jm); kõnealused infopunktid täiendavad liikmesriikides komisjoni esinduste rakendatavaid meetmeid,

toetus teabevõrkudele, s.o koolitus, kooskõlastamine ja abi,

teabematerjalide ja -toodete tootmine, ladustamine ja levitamine kõnealuste infopunktide poolt või nende jaoks.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatis „Komisjoni tegevuskava Euroopast teavitamise parandamiseks” (SEK(2005) 985 (lõplik)).

1. veebruari 2006. aasta valge raamat Euroopa teabevahetuspoliitika kohta (KOM(2006) 35 (lõplik)).

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02   Komisjoni esinduste teabevahetus

16 03 02 01   Komisjoni esinduste teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 285 000

8 200 000

8 200 000

7 840 000

10 154 802,37

9 831 548,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu detsentraliseeritud teabevahetuse kulude katmiseks. Kohaliku teabevahetuse eesmärk on eelkõige anda sihtrühmadele vahendid päevakajaliste sündmuste paremaks mõistmiseks.

Meetmeid rakendatakse peamiselt liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste kaudu ja järgmiste tegevustena:

seminarid ja konverentsid,

Euroopa-teemaliste ürituste, näituste ja avalike suhete kampaaniate korraldamine või neis osalemine, eraldi külastuste korraldamine jne,

otsesed kodanike teavitamise meetmed (näiteks nõustamisteenused kodanikele),

arvamusliidritele suunatud otsesed teavitamismeetmed, eriti tugevdatud meetmed seoses piirkondlike päevalehtedega, mis on suure hulga Euroopa kodanike oluline teabeallikas,

komisjoni esinduste üldsusele mõeldud teabekeskuste juhtimine.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 02 02   Euroopa avalik ruum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 440 000

1 440 000

1 440 000

1 440 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige Euroopa avaliku ruumi avamis- ja halduskulude katmiseks Euroopa Majades, mis on nimetatud algatuse ametlikud võõrustajad. Komisjon tegeleb Euroopa avaliku ruumi logistilise korraldamisega mõlema institutsiooni (Euroopa Parlament ja komisjon) nimel, sh talituskuludega, nagu lepingu alusel osutatavate teenuste korraldamine. Kaks institutsiooni peavad Euroopa avaliku ruumi algatust ühiselt ellu viima, tuginedes Euroopa avaliku ruumi haldamist ja toimimist käsitlevale hindamisaruandele ning selle järgneva aasta tööprogrammile. Mõlemad dokumendid, mille kaks institutsiooni ühiselt koostavad ja mis on peamine tegur järgneva aasta summade eraldamisel, esitatakse eelarvepädevatele institutsioonidele õigeaegselt, et võtta neid arvesse eelarvemenetluse käigus.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 (lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 04   Partnerlus Euroopa teemadest teavitamisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 000 000

13 000 000

13 130 000

12 000 000

12 830 579,60

13 687 218,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni ja liidu tasandi prioriteetsetest teemadest teavitamise meetmete rahastamiseks.

Assigneeringud on eelkõige ette nähtud kodanike teavitamiseks liidu tänase päeva ja tuleviku kohta, tehes seda võimalikult palju nende emakeeles, ning kodanike kaasamiseks asjakohasesse arutelusse.

Assigneeringud katavad eelkõige järgmised meetmed:

teabevahetusmeetmed seoses konkreetsete aastaste või mitmeaastaste teabevahetusprioriteetidega,

riigi või rahvusvahelised ühekordsed teabevahetusmeetmed vastavalt teabevahetusprioriteetidele,

teabevahetusmeetmed koostöös Euroopa Parlamendi ja/või liikmesriikidega, et luua kõigi partnerite meetmete koostoime ning kooskõlastada nende Euroopa Liidu teemalisi teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Üks peamisi vahendeid selle saavutamiseks on juhtimispartnerlus.

Assigneering hõlmab ka reisikulude ja reisimisega seotud kulude tagasimakseid isikutele, kes olid kutsutud jälgima komisjoni tööd.

Kui neid meetmeid võetakse liidu institutsioonide ning liikmesriikide ametiasutuste ja/või kodanikuühiskonna tihedas koostöös, saab arvesse võtta riikide ja piirkondade eripära.

Institutsioonidevaheline teaberühm, mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, määrab kindlaks liidu teabe- ja teabevahetuspoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised suunised. Kõnealune rühm kooskõlastab nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud meetmeid, mis on mõeldud üldsuse teavitamiseks nimetatud teemadel. Institutsioonidevaheline teaberühm esitab igal aastal oma arvamuse järgmiste aastate prioriteetide kohta ning see põhineb komisjoni koostatud aruandel.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 40 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 03 05   Teater EuroGlobe

16 03 05 01   Ettevalmistav tegevus – EuroGlobe

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

710 670,00

110 730,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri ettevalmistava tegevuse kulude katmiseks, mille eesmärk on edendada Euroopa avalikku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 03 05 02   Katseprojekti EuroGlobe lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

892 712,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa avaliku arutelu-, kultuuri- ja õpperuumi edendamiseks 2007. aastal käivitatud liikuva Globe-teatri katseprojekti lõpuleviimise kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 03 06   Katseliste teabevõrkude (PIN) katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

124 650,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud 2007. aastal käivitatud infotehnoloogiapõhiste teabevõrgustike katseprojekti kulude katmiseks, mille eesmärk on teenida parema teavitamise huve nii riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 16 04 —   ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 04

ANALÜÜSI- JA TEABEVAHETUSVAHENDID

16 04 01

Avaliku arvamuse analüüs

3.2

6 030 000

6 000 000

6 800 000

6 000 000

5 785 794,75

5 176 491,69

16 04 02

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

16 04 02 01

Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

3.2

14 110 000

14 000 000

14 800 000

15 000 000

14 484 334,98

13 996 407,94

16 04 02 02

Õigusaktide kokkuvõte Internetis (SCAD+)

5

600 000

600 000

 

 

 

 

 

Artikkel 16 04 02 — Vahesumma

 

14 710 000

14 600 000

14 800 000

15 000 000

14 484 334,98

13 996 407,94

16 04 04

Üldkasutatavad trükiväljaanded

5

3 000 000

2 800 000

3 300 000

3 300 000

3 275 904,37

2 814 658,24

 

Peatükk 16 04 — Kogusumma

 

23 740 000

23 400 000

24 900 000

24 300 000

23 546 034,10

21 987 557,87

16 04 01   Avaliku arvamuse analüüs

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 030 000

6 000 000

6 800 000

6 000 000

5 785 794,75

5 176 491,69

Märkused

Assigneering on ette nähtud avaliku arvamuse suundumuste analüüsi kulude katmiseks; s.o analüüs eelkõige arvamusküsitluste kaudu (nt Eurobaromeetri uuringud üldsuse hulgas, kiirküsitlused, telefoniküsitlused, teatavate elanikkonnagruppide küsitlused teatavatel teemadel piirkondlikul, riigi või Euroopa tasandil või kvaliteediuuringud), samuti nende uuringute kvaliteedikontroll.

Assigneering hõlmab ka kvalitatiivset meediamonitooringu analüüsi.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole käesolevast artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 02   Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

16 04 02 01   Veebipõhised ja kirjalikud teabe- ja kommunikatsioonivahendid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 110 000

14 000 000

14 800 000

15 000 000

14 484 334,98

13 996 407,94

Märkused

Endised artiklid 16 04 02 ja 16 04 03

Assigneering on ette nähtud veebimultimeedial põhinevate ja kirjalike Euroopa Liitu käsitlevate info- ja kommunikatsioonivahendite kulude katmiseks, et edastada kõigile kodanikele üldist teavet liidu institutsioonide töö, tehtud otsuste ja Euroopa ülesehituse etappide kohta. Veebipõhised vahendid võimaldavad ka koguda kodanike küsimusi või reaktsioone Euroopa Liiduga seotud teemadel. See ülesanne kuulub avaliku teenuse osutamise alla. Kõnealune teave hõlmab kõiki liidu institutsioone. Need vahendid tuleb teha kättesaadavaks puuetega inimestele, järgides veebi kättesaadavuse algatuse (WAI) suuniseid.

Asjaomased vahendid on peamiselt järgmised:

Europa veebileht, mis peab olema peamine juurdepääsupunkt olemasolevale teabele ja haldusteabe veebilehtedele, mida Euroopa kodanikud võivad oma igapäevaelus vajada ning mis seetõttu peab olema paremini struktureeritud ja kasutajasõbralikum,

kontaktkeskus Europe Direct (00800-67891011),

liikmesriikides asuvate komisjoni esinduste veebilehed, multimeediatooted ja trükised,

pressiteated, kõned, märgukirjad jms Internetis (RAPID).

Assigneering on ette nähtud Europa veebisaidi sidusama ümberstruktureerimise rahastamiseks. Assigneering on ette nähtud ka teabekampaaniate kulude katmiseks, et lihtsustada juurdepääsu nendele teabeallikatele, eriti Europe Directi telefoninumbrile.

Assigneering on ette nähtud selliste liidu tegevusega seotud kirjalike trükiste avaldamise kulude katmiseks, mis on mõeldud eri sihtrühmadele ning mida sageli jaotatakse detsentraliseeritud võrgustike kaudu. Kulud on peamiselt:

komisjoni esinduste trükised (infolehed ja perioodikaväljaanded): iga esindus annab välja üht või mitut väljaannet, mida jaotatakse edastavatele asutustele ning mis hõlmavad eri valdkondi (sotsiaal-, majandus- ja poliitilised küsimused),

Euroopa Liitu käsitleva baasteabe levitamine üldsuse seas (ka detsentraliseeritud võrgustike kaudu ning kõigis liidu ametlikes keeltes) peakontorite juhtimisel ning trükiste reklaamimine.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autoritasud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste trükiste jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaamimist.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Olenemata toetuse saajast ei ole halduskulude katmine käesolevast artiklist lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatis „Euroopa asjadest teavitamine Interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007) 1742 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 02 02   Õigusaktide kokkuvõte Internetis (SCAD+)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

600 000

600 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud liidu õigusaktide kergesti loetavate kokkuvõtete avaldamiseks, et võimaldada huvilistel paremini mõista liidu õigusakte. See hõlmab eelkõige kokkuvõtete koostamist ja sellega seotud uuringuid, samuti tõlkimist ja selle veebisaidi praktilist haldamist, kus kokkuvõtted avaldatakse.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (KOM(2007) 568 (lõplik)).

Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta teatis „Euroopa asjadest teavitamine Interneti kaudu – kodanike kaasamine” (SEK(2007) 1742 (lõplik)).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

16 04 04   Üldkasutatavad trükiväljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

2 800 000

3 300 000

3 300 000

3 275 904,37

2 814 658,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste komisjoni ja liidu tegevust käsitleva ja eelisväljaannete programmi raames valitud olulise tähtsusega materjali mis tahes tüüpi meediaväljaandes avaldamise ning aluslepingutes sätestatud trükiste ja muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamise kulude katmiseks. Avaldatud materjal võib olla suunatud õpetajatele, arvamusliidritele ja üldsusele.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotatamist, säilitamist, levitamist ja reklaami, kasutades muu hulgas puudega kodanikele juurdepääsetavaid formaate. Need väljaanded peavad sisaldama ka alternatiivset materjali.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 5 000 eurot.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 (lõplik).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 22. oktoobri 2008. aasta deklaratsioon „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” (ELT C 13, 20.1.2009, lk 3).

PEATÜKK 16 05 —   EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

16 05

EUROOPA KODAKONDSUSE EDENDAMINE

16 05 01

Programm „Kodanike Euroopa”

16 05 01 01

Programm „Kodanike Euroopa”

3.2

28 280 000

21 450 000

32 255 000

23 100 000

30 713 974,05

23 914 744,27

16 05 01 02

Ettevalmistav tegevus mälestuspaikade säilitamiseks Euroopas

3.2

4 000 000

1 000 000

 

 

 

 

 

Artikkel 16 05 01 — Vahesumma

 

32 280 000

22 450 000

32 255 000

23 100 000

30 713 974,05

23 914 744,27

16 05 02

Komisjoni külastused

3.2

2 640 000

2 300 000

2 390 000

2 100 000

2 050 000,—

1 687 057,42

16 05 03

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

16 05 03 01

Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

3.2

800 000

3 000 000

2 200 000

 

 

16 05 03 02

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

3.2

8 000 000

7 100 000

 

 

 

 

 

Artikkel 16 05 03 — Vahesumma

 

8 000 000

7 900 000

3 000 000

2 200 000

 

 

16 05 04

Kodanikuaktiivsuse valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

15 000

0,—

22 774,74

16 05 05

Katseprojekt – Euroopa poliitilised alustalad

5

p.m.

0,—

17 035,58

16 05 06

Euroopa kodanikuühiskonna maja

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 16 05 — Kogusumma

 

42 920 000

32 650 000

37 645 000

27 415 000

32 763 974,05

25 641 612,01

16 05 01   Programm „Kodanike Euroopa”

16 05 01 01   Programm „Kodanike Euroopa”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 280 000

21 450 000

32 255 000

23 100 000

30 713 974,05

23 914 744,27

Märkused

Endine artikkel 15 06 66

Vastavalt programmi „Kodanike Euroopa” (2007–2013) käsitlevale otsusele on assigneering ette nähtud järgmiseks:

meede „Aktiivsed Euroopa kodanikud”, mis hõlmab järgmist:

sõpruslinnade kava,

kodanike projektid ja toetusmeetmed;

meede „Aktiivne kodanikuühiskond Euroopas”, mis hõlmab järgmist:

struktuuritoetused Euroopa poliitika uurimise organisatsioonidele ja eksperdirühmadele,

struktuuritoetused kodanikuühiskonna organisatsioonidele Euroopa tasandil,

toetused kodanikuühiskonna organisatsioonide käivitatud projektidele;

meede „Üheskoos Euroopa heaks”, mis hõlmab järgmist:

avalikkuse teravdatud tähelepanu all olevad sündmused, nagu mälestuse jäädvustamised, auhinnad, üleeuroopalised konverentsid jms,

uuringud, vaatlused ja arvamusküsitlused,

teavitamis- ja teabelevitamisvahendid;

meede „Elavad Euroopa mälestused”, mis hõlmab järgmist: natsismi ja stalinismiga seotud massihukkamiste ja massiküüditamiste ohvrite mälestamine ning nimetatud sündmustega seotud mälestusmärkide ja arhiivide säilitamine.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1904/2006/EÜ, 12. detsember 2006, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

16 05 01 02   Ettevalmistav tegevus mälestuspaikade säilitamiseks Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud kulude katmiseks, mis on seotud pikaajaliste konserveerimistöödega sellistes paikades nagu Auschwitz-Birkenau koonduslaager, mis seisab praegu kliimatingimuste ja aja tõttu silmitsi olukorra tõsise halvenemisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artikli 49 lõike 6 tähenduses (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

16 05 02   Komisjoni külastused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 640 000

2 300 000

2 390 000

2 100 000

2 050 000,00

1 687 057,42

Märkused

Endine artikkel 15 06 05

Assigneering on ette nähtud komisjoni külastuste korraldamiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

16 05 03   Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

16 05 03 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

800 000

3 000 000

2 200 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 15 06 11

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu ja riikliku tasandi meetmete rahastamiseks:

teabe- ja tutvustuskampaania kavandatava Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta peamiste ideede levitamiseks,

selles valdkonnas korraldatud küsitluste ja uuringute tulemuste levitamine,

kogemuste ja heade tavade vahetamine,

konverentsid, üritused ja algatused, mis hoogustavad arutelusid vabatahtliku tegevuse tähtsuse ja väärtuse üle ning tunnustavad vabatahtlike jõupingutusi,

toetus riikliku tasandi organisatsioonidele Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga seotud ürituste kooskõlastamisel ja korraldamisel liikmesriikides,

oluliste sidusrühmade mobiliseerimine ja nende tegevuse kooskõlastamine liidu tasandil.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 05 03 02   Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

8 000 000

7 100 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud Euroopa aasta eesmärkidega seotud liidu, riigi, piirkonna või kohalikul tasandil korraldatavate järgmiste algatuste kulude katmiseks:

teabe- ja edenduskampaaniad;

kogemuste ja heade tavade vahetamine;

küsitluste ja uuringute korraldamine ning nende tulemuste levitamine;

konverentsid ja üritused, mis hoogustavad arutelusid kodanikke kaasava vabatahtliku tegevuse tähtsuse ja väärtuse üle ning tunnustavad vabatahtlike ning nende organisatsioonide jõupingutusi;

toetus riikliku tasandi organisatsioonidele Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga seotud ürituste kooskõlastamisel ja korraldamisel liikmesriikides;

konkreetsed algatused liikmesriikides, millega edendatakse Euroopa aasta eesmärke ning mille hulgast valitakse projektikonkursil liidu tasandil juhitavad projektid (liidu maksimaalne kaasrahastamise määr on 80 % kõikidest abikõlblikest kuludest);

oluliste sidusrühmade mobiliseerimine ja nende tegevuse kooskõlastamine liidu tasandil.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus nr 2010/37/EÜ, 27. november 2009, kodanikuaktiivsust edendava vabatahtliku tegevuse Euroopa aasta (2011) kohta (ELT L 17, 22.1.2010, lk 43).

16 05 04   Kodanikuaktiivsuse valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

15 000

0,—

22 774,74

Märkused

Endine artikkel 15 06 09

Assigneering on ette nähtud allpool märgitud eelarveridade raames enne 2007. aastat toetatud meetmete lõpuleviimise rahastamiseks:

fašistlike koonduslaagrite asupaikade säilitamine ajaloomälestistena,

kodanikuühiskonda edendavad meetmed,

„Meie Euroopa” ühendused,

toetused Euroopa ideed edendavatele organisatsioonidele,

Euroopa huve esindavad ühingud ja liidud,

Euroopa eksperdirühmad,

toetus Jean Monnet’ maja ja Robert Schumani maja jaoks,

sõpruslinnade kavad Euroopa Liidus.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ettenähtud summa ja programmi jaoks ettenähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 792/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm Euroopa tasandil kultuuri valdkonnas tegutsevate asutuste edendamiseks (ELT L 138, 30.4.2004, lk 40).

16 05 05   Katseprojekt – Euroopa poliitilised alustalad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

17 035,58

Märkused

Endine artikkel 15 06 07

Assigneering on ette nähtud Euroopa poliitilisi alustalasid käsitleva katseprojekti lõpuleviimise võimalike kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

16 05 06   Euroopa kodanikuühiskonna maja

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Endine artikkel 15 06 67

Assigneeringu eesmärk on rahastada mõju hindamise uuringut ja esimesi samme Euroopa kodanikuühiskonna maja kui asutuse loomisel.

2011. aastaks assigneeringuid ette nähtud ei ole.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADILE

TEABEVAHETUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 17

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 01

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

115 975 626

115 975 626

110 681 462

110 681 462

111 713 034,65

111 713 034,65

Reservid (40 01 40)

57 583

57 583

200 652

200 652

 

 

 

116 033 209

116 033 209

110 882 114

110 882 114

111 713 034,65

111 713 034,65

17 02

TARBIJAPOLIITIKA

20 640 000

19 900 000

21 290 000

22 000 000

22 664 404,38

22 746 937,18

17 03

RAHVATERVIS

205 106 000

206 748 000

220 875 600

203 036 600

242 390 219,02

227 398 053,53

17 04

TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

350 300 000

253 422 436

354 900 000

237 047 000

346 440 228,90

212 282 785,45

 

Jaotis 17 — Kogusumma

692 021 626

596 046 062

707 747 062

572 765 062

723 207 886,95

574 140 810,81

Reservid (40 01 40)

57 583

57 583

200 652

200 652

 

 

 

692 079 209

596 103 645

707 947 714

572 965 714

723 207 886,95

574 140 810,81

PEATÜKK 17 01 —   TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 01

TERVISE- JA TARBIJAKAITSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

17 01 01

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

75 762 596

71 490 159

71 473 587,74

Reservid (40 01 40)

 

57 583

200 652

 

 

 

75 820 179

71 690 811

71 473 587,74

17 01 02

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

17 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

7 723 972

6 761 444

6 952 026,93

17 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

10 564 293

10 999 902

11 725 309,47

 

Artikkel 17 01 02 — Vahesumma

 

18 288 265

17 761 346

18 677 336,40

17 01 03

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud ning hooned ja nendega seotud kulud

17 01 03 01

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

5

5 489 765

5 227 957

5 611 622,66

17 01 03 03

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange

5

5 485 000

5 617 000

6 096 102,48

 

Artikkel 17 01 03 — Vahesumma

 

10 974 765

10 844 957

11 707 725,14

17 01 04

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

17 01 04 01

Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud

2

700 000

250 000

300 000,—

17 01 04 02

Liidu tervisekaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

1 400 000

1 400 000

1 521 295,—

17 01 04 03

Liidu tarbijakaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

3.2

950 000

900 000

993 280,—

17 01 04 05

Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud

2

700 000

675 000

674 930,37

17 01 04 06

Katseprojekt – Loomade kasvatamise paremad ja loomasõbralikud meetodid

2

p.m.

p.m.

0,—

17 01 04 07

Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud

2

300 000

250 000

 

17 01 04 30

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidelt

3.2

5 800 000

6 000 000

5 264 880,—

17 01 04 31

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidelt

2

1 100 000

1 110 000

1 100 000,—

 

Artikkel 17 01 04 — Vahesumma

 

10 950 000

10 585 000

9 854 385,37

 

Peatükk 17 01 — Kogusumma

 

115 975 626

110 681 462

111 713 034,65

Reservid (40 01 40)

 

57 583

200 652

 

 

 

116 033 209

110 882 114

111 713 034,65

17 01 01   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

17 01 01

75 762 596

71 490 159

71 473 587,74

Reservid (40 01 40)

57 583

200 652

 

Kogusumma

75 820 179

71 690 811

71 473 587,74

17 01 02   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

17 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 723 972

6 761 444

6 952 026,93

17 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 564 293

10 999 902

11 725 309,47

17 01 03   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud ning hooned ja nendega seotud kulud

17 01 03 01   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud: peakorter

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 489 765

5 227 957

5 611 622,66

17 01 03 03   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna hooned ja nendega seotud kulud: Grange

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 485 000

5 617 000

6 096 102,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maarent ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine;

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud;

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise ja täiustamise lepingute ning seadmete ostmisega seotud kulud;

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud;

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahulise remondi, sisustamise või ümberehitamisega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus;

mööbli ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige:

kontorimööbli ja eriotstarbelise mööbli, sh ergonoomilise mööbli, arhiiviriiulite jne ostmine;

vana ja katkise mööbli asendamine;

raamatukogude eritarvikud (kartoteegid, riiulid, kataloogisahtlid jne);

söökla- ja restoranisisustus;

mööbli üürimine;

mööbli hooldamise ja remondi kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, üürimine, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas kõik sellega seotud kulud;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise üürimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne), sealhulgas iga-aastane riiklik sõidukite ülevaatus;

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning tasumisele kuuluvad riiklikud maksud ja kindlustuskulud;

töövahenditega seotud kulud, eelkõige:

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ostmine;

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete ostmine või nendega seotud kulude hüvitamine;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

muud tegevuskulud, nt:

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

restoranide, kohvikute ning sööklate tegevusega seotud kulud, eelkõige seadmete hoolduse ja mitmesuguste tarvikute ostmisega seotud kulud, seadmete jooksva väljavahetamise ja uuendamisega seotud kulud, ning seadmete väljavahetamise ja uuendamisega seotud suuremahulised kulud, mida tuleb selgelt eristada seadmete ja tarvikute jooksva väljavahetamise, remondi ja uuendamise kuludest;

kulud, mis on seotud abonementide ostmise, elektrooniliste teabeteenuste ja asutuseväliste andmebaaside kasutamise ning elektrooniliste andmekandjate soetamisega (CD-ROMid jne);

sellise teabe kasutamiseks vajalik koolitus ja kasutajatugi;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

litsentsid, kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, teleks, telegraaf, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja sellega seotud kulud ning muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisuse ja kvaliteedi tagamise uuringud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

17 01 04   Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

17 01 04 01   Taimetervisealased meetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

700 000

250 000

300 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, hindamise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneeringuga kaetakse ka kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis käsitletud meetmetega.

Lisaks võidakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1)) ette nähtud meetmeid rakendada 2010. aastal.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 04 04.

17 01 04 02   Liidu tervisekaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 400 000

1 400 000

1 521 295,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 03 06.

17 01 04 03   Liidu tarbijakaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

950 000

900 000

993 280,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 17 02 02.

17 01 04 05   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

700 000

675 000

674 930,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmide või projektide määratlemise, ettevalmistamise, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja kontrolliga seotud tehnilise ja/või haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Assigneering on ette nähtud ka teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükiste kulude katmiseks, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega.

Assigneering on eelkõige ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisest.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

Vt artikkel 17 04 07.

17 01 04 06   Katseprojekt – Loomade kasvatamise paremad ja loomasõbralikud meetodid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Kõnealune assigneering oli ette nähtud katseprojekti jaoks, mille raames töötatakse välja parandatud meetodeid loomasõbralikuks tootmiseks, keskendudes sigade kastreerimise ja lehmade sarvede eemaldamise alternatiividele.

Alastes 2009. aastast ei ole uusi assigneeringuid; 2008. aastal algatatud meetmeid jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 01 04 07   Loomahaiguste likvideerimine ja hädaolukordade fond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

250 000

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud liikmesriikide poolt otsuse 2009/470/EÜ artikli 3 lõike 2, artiklite 4 ja 14 ning artikli 27 lõike 8 kohaselt esitatud nõuete auditeerimisega seotud haldusabi andmisest tulenevate kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

Vaata artikleid 17 04 01 ja 17 04 03 01.

17 01 04 30   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 3b programmidelt

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 800 000

6 000 000

5 264 880,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

Vt artiklid 17 02 02, 17 03 01 ja 17 03 06.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/858/EÜ, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

17 01 04 31   Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus rubriigi 2 programmidelt

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 100 000

1 110 000

1 100 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada rakendusameti personali- ja halduskulude jaoks määratud toetust, mida antakse liidu koolitusstrateegia raames toidu- ja söödaalaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ning taimi käsitlevate eeskirjade valdkonnas.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1), eriti selle artikkel 51.

Vt artikleid 17 04 04 ja 17 04 07.

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/858/EÜ, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

PEATÜKK 17 02 —   TARBIJAPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 02

TARBIJAPOLIITIKA

17 02 01

Liidu tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

2 002 639,60

17 02 02

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

3.2

20 140 000

19 000 000

19 290 000

19 000 000

20 694 501,03

19 828 559,58

17 02 03

Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas

3.2

500 000

900 000

1 000 000

1 000 000

1 969 903,35

915 738,—

17 02 04

Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel

1.1

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 17 02 — Kogusumma

 

20 640 000

19 900 000

21 290 000

22 000 000

22 664 404,38

22 746 937,18

17 02 01   Liidu tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

2 002 639,60

Märkused

Makse assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks seoses otsusega nr 20/2004/EÜ. Kõnealune otsus tunnistati kehtetuks otsusega nr 1926/2006/EÜ (vt artikkel 17 02 02).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ, 8. detsember 2003, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1).

17 02 02   Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 140 000

19 000 000

19 290 000

19 000 000

20 694 501,03

19 828 559,58

Märkused

Otsusega nr 1926/2006/EÜ kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud liidu meetmete rahastamise üldine raamistik (aastateks 2007–2013) vastavalt mitmeaastasele strateegiale. Kõnealune otsus ja strateegia hõlmavad keskmise ajavahemiku jooksul kaht strateegilist eesmärki:

tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse, eelkõige parandades faktilist alust ja konsulteerimist ning esindades tarbijate huve paremini, ja

tagada tarbijakaitsereeglite tõhus kohaldamine, eelkõige koostöö, teabevahetuse, hariduse ja hüvitiste parandamise abil.

Tarbijaprogramm tugevdab ja laiendab 2002.–2006. aasta tarbijaprogrammi meetmete valdkondi. Selle abil laiendatakse märkimisväärselt liidu tegevust teadmistebaasi ja faktiliste aluste, rakendamisalase koostöö, turuseire ja tooteohutuse, tarbijate harimise valdkonnas ning tarbijakaitseorganisatsioonide suutlikkuse arendamise valdkonnas.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

17 02 03   Ettevalmistav tegevus – Järelevalvemeetmed tarbijapoliitika valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

900 000

1 000 000

1 000 000

1 969 903,35

915 738,00

Märkused

See assigneering on ette nähtud mitmesuguste järelevalvemeetmete rahastamiseks, näiteks:

andmebaasi loomiseks, et koguda andmeid tarbijate olukorra kohta liidus;

selliste uurimuste ja uuringute tegemiseks, mis käsitlevad tarbijate olukorda liidus;

tarbijaküsitlusteks liidu tasandil, et uurida tarbijate olukorda;

selliste meetmete rakendamiseks, mis võimaldavad liikmesriikide saavutusi võrrelda.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 02 04   Katseprojekt – Läbipaistvus ja stabiilsus finantsturgudel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on aidata valitsustel ja üldsusel mõista paremini tuletisinstrumente.

Projekt hõlmab järgmist:

koolitust tuletisinstrumentide teemal, mis põhinevad muude ühikute, nagu aktsiad, indeksid, valuutad ja intressimäärad, turuväärtusel;

üldsusele asjakohase teabe andmist riigi rahanduse valdkonnas tehtud valitsuse otsuste kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 17 03 —   RAHVATERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 03

RAHVATERVIS

17 03 01

Rahvatervisekaitse meetmed

17 03 01 01

Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

3.2

p.m.

11 000 000

p.m.

11 000 000

33 644,33

28 739 583,17

 

Artikkel 17 03 01 — Vahesumma

 

p.m.

11 000 000

p.m.

11 000 000

33 644,33

28 739 583,17

17 03 02

Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond – Liidu otsemaksed

2

p.m.

p.m.

16 900 000

16 900 000

16 000 000,—

16 000 000,—

17 03 03

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

17 03 03 01

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.2

32 430 000

32 430 000

33 360 000

33 360 000

28 838 636,89

26 750 397,—

17 03 03 02

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

3.2

20 340 000

20 340 000

22 895 000

10 000 000

22 011 252,29

21 920 245,—

 

Artikkel 17 03 03 — Vahesumma

 

52 770 000

52 770 000

56 255 000

43 360 000

50 849 889,18

48 670 642,—

17 03 04

Ettevalmistavad meetmed – Rahvatervis

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

36 463,72

17 03 05

Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes

4

p.m.

p.m.

200 000

200 000

0,—

0,—

17 03 06

Liidu tegevus tervise valdkonnas

3.2

47 060 000

35 700 000

45 700 000

24 000 000

52 304 384,—

21 792 833,05

17 03 07

Euroopa Toiduohutusamet

17 03 07 01

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.2

49 845 000

49 845 000

47 047 000

47 047 000

45 524 766,44

45 037 274,—

17 03 07 02

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3

3.2

22 488 000

22 690 000

21 994 000

26 150 000

24 952 214,41

18 915 705,—

 

Artikkel 17 03 07 — Vahesumma

 

72 333 000

72 535 000

69 041 000

73 197 000

70 476 980,85

63 952 979,—

17 03 08

Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervisesektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad

1.1

p.m.

300 000

p.m.

600 000

1 000 000,—

480 231,93

17 03 09

Katseprojekt – Tervise, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine

2

p.m.

1 500 000

p.m.

1 000 000

4 000 000,—

0,—

17 03 10

Euroopa Ravimiamet

17 03 10 01

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

9 347 000

9 347 000

9 347 100

9 347 100

16 796 327,77

16 796 327,77

17 03 10 02

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

1.1

18 695 000

18 695 000

18 932 500

18 932 500

25 296 992,89

25 296 992,89

17 03 10 03

Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks

1.1

4 901 000

4 901 000

4 500 000

4 500 000

5 632 000,—

5 632 000,—

 

Artikkel 17 03 10 — Vahesumma

 

32 943 000

32 943 000

32 779 600

32 779 600

47 725 320,66

47 725 320,66

 

Peatükk 17 03 — Kogusumma

 

205 106 000

206 748 000

220 875 600

203 036 600

242 390 219,02

227 398 053,53

17 03 01   Rahvatervisekaitse meetmed

17 03 01 01   Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

11 000 000

p.m.

11 000 000

33 644,33

28 739 583,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelmiste aastate kohustuste katmiseks, mis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsusel nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008).

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

17 03 02   Ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond – Liidu otsemaksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

16 900 000

16 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi suitsetamisvastase teavitustegevuse rahastamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2075/92, 30. juuni 1992, toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70), eriti selle artikkel 13.

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2182/2002, 6. detsember 2002, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks seoses ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondiga (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 16), eriti selle artikkel 3.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, 29. september 2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1), eriti selle artikkel 110.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), eriti selle artikkel 104.

17 03 03   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

17 03 03 01   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 430 000

32 430 000

33 360 000

33 360 000

28 838 636,89

26 750 397,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja juhtimiskulude katmiseks. Jaotis 1 käsitleb eelkõige koosseisuliste töötajate ja lähetatud ekspertide palgakulusid ning värbamise, ajutiste teenuste, töötajate koolituse ja lähetustega seotud kulusid. Jaotis 2 „Kulud” käsitleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kontoriruumide üürimist, nende sisustamist, teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnilisi installatsioone, logistikat ning muid halduskulusid.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga, mille kohta on nõutav eelarvepädeva institutsiooni eelnev nõusolek. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 03 02   Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 340 000

20 340 000

22 895 000

10 000 000

22 011 252,29

21 920 245,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste sihtvaldkondade tegevuskulude katmiseks:

nakkushaiguste järelevalve parandamine liikmesriikides;

liikmesriikide- ja komisjonipoolse teadusliku toetuse tugevdamine;

ühenduse valmisoleku parandamine nakkushaigustest, eriti B-hepatiidist, tulenevate esile kerkivate ohtude suhtes, kaasa arvatud bioloogiliste mõjurite ja tundmatu päritoluga haiguste tahtlikust keskkonda viimisest tulenevate ohtude suhtes, ning reageerimistegevuse koordineerimine;

liikmesriikide sellekohane võimekuse suurendamine koolituse teel;

teabe edastamine ja partnerlussidemete loomine.

Sellest kaetakse ka erakorralise vahendi (nn hädaabimeetmete keskus) hooldamine, millega antakse keskusele nakkushaiguste või muude tundmatu päritoluga haiguste suurte puhangute korral sidusühendus liikmesriikide nakkushaiguskeskuste ja tugilaboritega.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 55 400 000 eurot. Eelarvesse kantud 52 770 000 euro suurusele summale lisatakse 2 630 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest keskuse eelarves, eelkõige neist, mis puudutavad eelarves avaldatud ametikohtade loetelusid, mille kohta nõutakse eelarvepädevate institutsioonide eelnevat nõusolekut. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

17 03 04   Ettevalmistavad meetmed – Rahvatervis

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

36 463,72

Märkused

Artiklil ei ole alates 2007. aastast uusi eraldisi. Asjaomaseid meetmeid on jätkatud uue rahvatervise programmi all artiklis 17 03 06.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 03 05   Rahvusvahelised kokkulepped ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse rahvatervise ja tubakatoodete tarbimise piiramise küsimustes

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

200 000

200 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevas raamkonventsioonis, mille ühendus ratifitseeris ja milles liit on osaline.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/513/EÜ, 2. juuni 2004, Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 8).

17 03 06   Liidu tegevus tervise valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

47 060 000

35 700 000

45 700 000

24 000 000

52 304 384,00

21 792 833,05

Märkused

Teine terviseprogramm asendab eelmise, otsusega nr 1786/2002/EÜ kehtestatud programmi ning see hõlmab ajavahemikku 2008–2013.

Alates 2008. aastast on tervishoiu valdkonnas keskendutud kolmele tugisambale, kus liidu tasandi meetmed on üliolulised.

1) Tervisealane teave

Selle tugisamba eesmärk on tõhustada tervisega seotud teabe kogumist, analüüsi, vahetamist ja levitamist liidus, sealhulgas puuete ja düs-seisundi kohta, mis on vajalik tervisepoliitikale tugeva aluse loomiseks ning professionaalidele töö ja kodanikele tervislike elustiilivalikute tegemiseks.

Meetmete hulka kuuluvad veel hulgiskleroosi (sclerosis multiplex) käsitlevad teadusuuringud, milles pööratakse eritähelepanu nende faktorite kindlakstegemisele, mis on aluseks haiguse erinevale esinemissagedusele Põhja- ja Lõuna-Euroopas.

Tegevus peaks ka hõlmama meetmeid, millega edendatakse amüotroofilise lateraalskleroosi võimalike põhjuste uurimist, pöörates seejuures erilist tähelepanu elukutselistele sportlastele ja uurides ravimite kuritarvitamise võimalikku mõju sportlastele.

2) Tervise turvalisus

Üldine eesmärk on kodanike kaitsmine terviseohtude eest.

Vaja on tõhustada kiirreageerimise võimet, et hoida ära ohud inimeste tervisele, mis võivad tuleneda nakkushaigustest või keemilistest ja bioloogilistest rünnakutest. Selliste ohtude vastu võitlemist tuleb tõhusalt koordineerida liidu tasandil. Vaba liikumise põhimõttest tulenev liidu lõimumine lisab vajadust valvsuse suurendamiseks, et reageerida suurtele piiriülestele ohtudele, nagu linnugripp või bioterrorism.

3) Tervise edendamine jõukuse ja solidaarsuse suurendamiseks

Üldine eesmärk on liidu jõukuse suurendamine, soodustades hea tervise juures vananemist ja ebavõrdsuse vähendamist ning suurendades riiklike tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust.

Meetmed peavad sisaldama algatusi, mis aitavad suurendada tervena elatud aastate arvu ja edendada tervena vananemist, uurida tervise mõju tööviljakusele ja tööturul osalemisele, toetada liikmesriikidevahelise ebavõrduse vähendamist ja investeeringuid tervisesse, mis aitavad edendada Euroopa 2020 strateegiat ning suurendada tööviljakust ja majanduskasvu. Meetmetega suurendatakse ka tervishoiusüsteemide ühtekuuluvust, kaasa arvatud koostöö ja ühised väljakutsed, mis edendab liidu raamistiku loomist turvalistele, kõrgetasemelistele ja tõhusatele tervishoiuteenustele. Meetmed peaksid samuti sisaldama algatusi, mille eesmärk on lasta sõltumatutel organisatsioonidel hinnata kiirabiteenistuste pakutavate teenuste kvaliteeti hetkest, kui kodanik saadab häiresignaali (nt helistades hädaabinumbrile), kuni ajani, kui ohver toimetatakse haiglasse. Eesmärk on parandada kiirabi osutamist võrreldavate andmete põhjal ja tehes kindlaks parimad tavad, mida liikmesriigid saavad vahetada.

Meetmed sisaldaksid ka tervise edendamist, võideldes keskkonnast, sõltuvustest ja elustiilist tulenevate teguritega.

Valitsusvälised organisatsioonid on kõnealuse programmi rakendamisel kesksel kohal. Seetõttu tuleks neile eraldada piisavad summad.

Meetmete juurde kuuluvad ka asjakohased algatused nende soovituste elluviimiseks, mis tulenevad rohelise raamatuga seotud vaimset tervist käsitlevast konsultatsiooniprotsessist, eriti seoses strateegiatega enesetappude vältimiseks igas elueas.

Samuti on eesmärk, et komisjon viiks struktuurifondide raames ellu strateegiat „Tervis kõigis poliitikavaldkondades”. Selline projekt peaks hõlmama ettepanekuid meetodite kohta, kuidas kooskõlas strateegiaga „Tervis kõigis poliitikavaldkondades” lisada regionaalarengu projektidesse tervishoiuga seotud küsimusi. Projekti eesmärk on parandada üldist tervise taset Euroopa Liidus, suurendades suutlikkust regionaalarengu asutuste raames.

Projekti eelarve peaks hõlmama koolitusi, rahvusvahelisi üritusi, kogemuste ja heade tavade vahetust ning rahvusvahelist koostööd, mis on mõeldud tervisemõju hindamise (HIA) praktiliseks kasutamiseks nii kohalikele omavalitsustele kui ka arenguga seotud asutustele, samuti üksikisikutele või ettevõtjatele, kes soovivad kandideerida liidu stipendiumile.

Arvestades väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate otsustavat tähtsust liidus, tuleks neile anda professionaalset toetust keskkonnatervise eeskirjade täitmiseks ning aidata neil teha keskkonnatervisega seotud positiivseid muudatusi, mis mõjutavad ettevõtte tegevust.

Euroopa tervise- ja keskkonnaküsimuste andmebaasid tuleks omavahel ühendada, et paremini teha täiendavaid uuringuid ja analüüsida keskkonna kvaliteedi ning tervise seisundi vahelist seost.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

17 03 07   Euroopa Toiduohutusamet

17 03 07 01   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

49 845 000

49 845 000

47 047 000

47 047 000

45 524 766,44

45 037 274,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 07 02   Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 488 000

22 690 000

21 994 000

26 150 000

24 952 214,41

18 915 705,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

See hõlmab eelkõige järgmist:

kulud, mis on seotud teaduskomitee, teadlasrühmade, töörühmade, nõuandefoorumi ja juhatuse koosolekute ning huvitatud isikute ja teadusvaldkonna koostööpartnerite kohtumiste korraldamisega;

kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste koostamisega, mille puhul kasutatakse välisressursse (lepingud ja subsiidiumid);

kulud, mis on seotud andmekogumisvõrkude loomise ja olemasolevate infosüsteemide integreerimisega;

kulud, mis on seotud komisjoni teadusliku või tehnilise abistamisega (artikkel 31);

logistiliste toetusmeetmete kindlaksmääramisega seotud kulud;

tehnilise ja teadusliku koostööga seotud kulud;

kulud, mis on seotud teaduslike arvamuste levitamisega;

kommunikatsiooniga seotud kulud.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 75 610 000 eurot. Eelarvesse kantud 72 333 000 euro suurusele summale lisatakse 3 277 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

17 03 08   Katseprojekt – Uus tööhõiveolukord tervisesektoris: tervishoiutöötajate erialase koolituse ja kvalifikatsiooni ning nende tasustamise parandamise parimad tavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

p.m.

600 000

1 000 000,00

480 231,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste algatuste rahastamiseks, mis aitavad tegeleda uue tööhõiveolukorraga tervisesektoris, eelkõige seoses tervishoiutöötajate, meditsiiniõdede ja sanitaride erialase kvalifikatsiooni ja tööülesannetega, ning mis aitavad uurida piiriülese liikuvuse mõju nii vastu võtvas kui ka päritoluriigis. Rahastatavad meetmed hõlmavad järgmist:

tegurite ja poliitika analüüs, mille eesmärk on tegeleda vajadusega pakkuda meetmeid tervishoiutöötajate arvu suurendamiseks ja nende kvalifikatsiooni parandamiseks pikas perspektiivis;

poliitikat ja parimaid tavasid käsitleva teabe vahetamise edendamine eesmärgiga tulla toime kasvava vajadusega hoolekande järele, mis on tingitud demograafilisest muutusest;

selliste algatuste rahastamine, mis aitavad uurida tervishoiuteenustele avalduvat piiriülest mõju;

tähelepanu pööramine antud kontekstis ilmneda võivate töötasude erinevate tasemete mõjule;

uuringud, kohtumised ekspertidega ja teabekampaaniad. Lahendus tuleks leida sellele, kuidas säilitada riiklike tervishoiusüsteemide hoolekande tase;

tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning võrreldavate andmete koostamise alase töö vahekorra uurimine. Ka soolisi ja mitmekesisuse aspekte hõlmav tugev andmebaas on väga oluline avatud koordinatsioonimeetodi edendamiseks, kui seda laiendatakse tervishoiule.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 03 09   Katseprojekt – Tervise, keskkonna, transpordi ja kliimamuutuse kompleksuuring – Sise- ja välisõhu kvaliteedi parandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 500 000

p.m.

1 000 000

4 000 000,00

0,—

Märkused

Keskkond ja tervishoid on Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi olulised sektoriülesed valdkonnad, milles ühendatakse keskkonnapoliitika ja lähenemisviisid. Nimetatud protsess on hea elukvaliteedi ja säästva arengu seisukohalt väga oluline. Projekti eesmärk on see, et üheksa osalevat riiki (Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Soome, Ungari, Itaalia, Holland, Norra, Serbia ja Slovakkia) peaksid tegema järgmist:

hindama seoseid koolikeskkonna ja laste (hingamisteede) haiguste vahel;

hindama transpordi mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega;

hindama kliimamuutuse mõju koolikeskkonnale ja selle seoseid laste (hingamisteede) haigustega;

andma soovitusi koolikeskkonna kvaliteedi parandamiseks, et parandada laste tervist, ning koostama tervishoiualased suunised Euroopa koolidele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 03 10   Euroopa Ravimiamet

17 03 10 01   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 347 000

9 347 000

9 347 100

9 347 100

16 796 327,77

16 796 327,77

Märkused

Endine punkt 02 03 02 01

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude (jaotised 1 ja 2), sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1) vastuvõtmisest tulenevate kulude katmiseks.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskulude vahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

17 03 10 02   Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 695 000

18 695 000

18 932 500

18 932 500

25 296 992,89

25 296 992,89

Märkused

Endine punkt 02 03 02 02

Assigneering on ette nähtud ainult ameti töökavaga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1901/2006 (pediaatrias kasutatavate ravimite kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1)) rakendamisega, seotud ülesannetega seotud halduskulude (jaotis 3) katmiseks.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse õiend paranduseelarve koostamiseks või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja ametite vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 38 420 000 eurot. Eelarvesse kantud 32 943 000 euro suurusele summale lisatakse 5 477 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 297/95, 10. veebruar 1995, Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (EÜT L 35, 15.2.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 494/2003, 18. märts 2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta (ELT L 73, 19.3.2003, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).

17 03 10 03   Ühenduse toetus harva kasutatavate ravimite jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 901 000

4 901 000

4 500 000

4 500 000

5 632 000,00

5 632 000,00

Märkused

Endine punkt 02 03 02 03

Assigneeringust kaetakse määruse (EÜ) nr 141/2000 artiklis 7 sätestatud spetsiaalne summa, mis erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1)) artiklis 67 sätestatust. Amet kasutab seda summat ainult selleks, et hüvitada täielik või osaline loobumine harva kasutatava ravimi eest tasumisele kuuluvatest summadest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva jaotise kulude eelarvestuse osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

PEATÜKK 17 04 —   TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

17 04

TOIDU JA SÖÖDA OHUTUS, LOOMADE TERVISHOID, LOOMADE HEAOLU JA TAIMETERVIS

17 04 01

Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele

17 04 01 01

Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele – Uued meetmed

2

270 000 000

170 885 000

275 000 000

170 000 000

267 286 609,50

139 432 039,77

 

Artikkel 17 04 01 — Vahesumma

 

270 000 000

170 885 000

275 000 000

170 000 000

267 286 609,50

139 432 039,77

17 04 02

Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas

17 04 02 01

Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed

2

18 100 000

13 000 000

18 500 000

13 000 000

18 116 450,32

12 178 768,37

 

Artikkel 17 04 02 — Vahesumma

 

18 100 000

13 000 000

18 500 000

13 000 000

18 116 450,32

12 178 768,37

17 04 03

Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01

Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

2

20 000 000

30 000 000

30 000 000

30 000 000

14 095 235,31

40 655 127,77

17 04 03 03

Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga

2

p.m.

2 000 000

2 000 000

2 000 000

4 000 000,—

0,—

 

Artikkel 17 04 03 — Vahesumma

 

20 000 000

32 000 000

32 000 000

32 000 000

18 095 235,31

40 655 127,77

17 04 04

Taimetervisealased meetmed

17 04 04 01

Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed

2

12 000 000

12 000 000

3 200 000

2 500 000

16 849 399,94

1 366 824,82

 

Artikkel 17 04 04 — Vahesumma

 

12 000 000

12 000 000

3 200 000

2 500 000

16 849 399,94

1 366 824,82

17 04 05

Ühenduse Sordiamet

17 04 05 01

Ühenduse Sordiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

17 04 05 02

Ühenduse Sordiamet – Toetus jaotisele 3

2

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 17 04 05 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

17 04 06

Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

347 000

p.m.

347 000

0,—

0,—

17 04 07

Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01

Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

2

30 000 000

25 000 000

26 000 000

19 000 000

25 926 308,23

18 483 799,12

 

Artikkel 17 04 07 — Vahesumma

 

30 000 000

25 000 000

26 000 000

19 000 000

25 926 308,23

18 483 799,12

17 04 09

Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toidu ohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal

4

200 000

190 436

200 000

200 000

166 225,60

166 225,60

 

Peatükk 17 04 — Kogusumma

 

350 300 000

253 422 436

354 900 000

237 047 000

346 440 228,90

212 282 785,45

17 04 01   Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele

17 04 01 01   Loomahaiguste likvideerimise ja seire kavad ning selle jälgimine, milline on loomade füüsiline seisund, mis võib välisteguri olemasolu korral olla ohtlik rahvatervisele – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

270 000 000

170 885 000

275 000 000

170 000 000

267 286 609,50

139 432 039,77

Märkused

Liidu rahaline abi võimaldab kiirendada loomahaiguste likvideerimist või kontrolli, lisades raha riiklikele rahalistele vahenditele, ja aitab kaasa meetmete ühtlustamisele liidu tasandil. Suurem osa neist haigustest ja nakkustest on inimesele edasi kanduvad zoonoosid (veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), brutselloos, lindude gripp, salmonelloos, tuberkuloos jt). Lisaks takistab nimetatud haiguste jätkuv esinemine siseturu tõrgeteta toimimist. Nendega võitlemine aitab parandada rahvatervise taset ja edendab toidu ohutust liidus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 02   Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas

17 04 02 01   Muud meetmed veterinaar-, loomade heaolu ja rahvatervise valdkonnas – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 100 000

13 000 000

18 500 000

13 000 000

18 116 450,32

12 178 768,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust kõnealustes sektorites kaupade vaba liikumist takistavate tegurite kõrvaldamiseks võetud meetmetes ning veterinaartoetustes ja tugimeetmetes.

See hõlmab rahalist abi järgmistele valdkondadele:

suu- ja sõrataudi antigeenide ostmine, säilitamine ja valmistamine;

teabepoliitika loomakaitse valdkonnas, sealhulgas teabekampaaniad ja -programmid, et teavitada üldsust vaktsineeritud loomade liha tarbimise ohutusest, samuti teabekampaaniad ja -programmid, mis rõhutavad vaktsineerimisstrateegiate humaanset aspekti võitluses nakkuslike loomataudide vastu;

tapaloomade transportimisel loomakaitsenõuete täitmise jälgimine;

markervaktsiinide või selliste testide väljatöötamine, mis võimaldavad eristada haigeid ja vaktsineeritud loomi;

kiirhoiatussüsteemi, kaasa arvatud ülemaailmse kiirhoiatussüsteemi rajamine ja hooldus, et hoiatada toidust või söödast inimeste ja loomade tervisele tulenevate otseste või kaudsete ohtude eest;

tehnilised ja teaduslikud meetmed, mis on vajalikud liidu veterinaaria-alaste õigusaktide väljaarendamiseks ja veterinaaria-alase hariduse või koolituse arendamiseks;

infotehnoloogia-vahendid, kaasa arvatud süsteem TRACES ja loomahaigusest teatamise süsteem;

koera- ja kassinahkade ebaseadusliku impordi vastu võitlemise meetmed.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 50.

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03   Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond

17 04 03 01   Veterinaarkaebustega ja muude rahvatervist ohustada võivate loomanakkustega tegelev hädaolukordade fond – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 000 000

30 000 000

30 000 000

30 000 000

14 095 235,31

40 655 127,77

Märkused

Teatavate loomahaiguste puhkemine liidus võib avaldada suurt mõju siseturu toimimisele ja liidu kaubandussuhetele kolmandate riikidega. Seetõttu on oluline, et liit toetaks rahaliselt liikmesriikides tõsiste nakkushaiguspuhangute võimalikult kiireks likvideerimiseks võetud meetmeid, kasutades liidu vahendeid selliste haigustega võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/470/EÜ, 25. mai 2009, kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas (kodifitseeritud versioon) (ELT L 155, 18.6.2009, lk 30).

17 04 03 03   Ettevalmistav tegevus – Kontrollpunktid (puhkekohad) seoses loomade veoga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

2 000 000

2 000 000

4 000 000,00

0,—

Märkused

Kõnealune ettevalmistav tegevus käivitati 2008. aastal, et katta loomadele pikkade vedude ajal mõeldud paremate kontrollpunktide (puhkepeatuste) väljatöötamise kulud. Loomade tervise ja heaolu nimel on vaja võtta konkreetseid meetmed, et hoida loomade maha- ja ümberlaadimisel ära nt stressi ning takistada nakkushaiguste levikut.

Eelarvepädevad institutsioonid on eraldanud uusi vahendeid tegevuse jätkamiseks 2009. ja 2010. aastal.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

17 04 04   Taimetervisealased meetmed

17 04 04 01   Taimetervisealased meetmed – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 000 000

12 000 000

3 200 000

2 500 000

16 849 399,94

1 366 824,82

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu osalus edaspidi esitataval õiguslikul alusel põhinevates meetmetes, mida rakendavad komisjon ja/või liikmesriigid, eelkõige sätete suhtes, mille eesmärk on likvideerida kaupade vaba liikumise takistused kõnealustes sektorites.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66).

Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66).

Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 93, 17.4.1968, lk 15).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1), eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingut käsitleva peatüki artikkel 5: riski hindamine ja sanitaar- ning fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine.

Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 226, 13.8.1998, lk 16).

Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17), eelkõige selle artikli 11 lõige 1.

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1), eelkõige selle artikkel 17.

Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 12).

Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33).

Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60).

Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006, 30. jaanuar 2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 42, 14.2.2006, lk 1).

Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 205, 1.8.2008, lk 28).

Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (uuesti sõnastatud versioon) (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).

17 04 05   Ühenduse Sordiamet

17 04 05 01   Ühenduse Sordiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

17 04 05 02   Ühenduse Sordiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

0,—

Märkused

Punkt on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

17 04 06   Varasemate veterinaar- ja taimetervisealaste meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

347 000

p.m.

347 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud varem punktide B2-5 1 0 0, B2-5 1 0 1, B2-5 1 0 2, B2-5 1 0 3, B2-5 1 0 5, B2-5 1 0 6, B2-5 1 2 2 ja B2-5 1 9 0 alusel võetud kohustuste täitmiseks.

Assigneeringut kasutatakse suu- ja sõrataudi antigeenide reformuleerimiseks hädaolukorras, et teha haigusega võitlemiseks hädavaktsineerimisi. 2009. aasta lõpul on jääksumma 347 000 eurot 3 900 000 eurost, mis 1997. aastal eraldati antigeenide ostmiseks ja reformuleerimiseks. Makseassigneeringud summas 347 000 eurot on vajalikud, kuni kõnealune reformuleerimine on toimunud.

17 04 07   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus

17 04 07 01   Sööda ja toidu ohutus ning sellega seotud tegevus – Uued meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 000 000

25 000 000

26 000 000

19 000 000

25 926 308,23

18 483 799,12

Märkused

Assigneering on ette nähtud määrusest (EÜ) nr 882/2004 tulenevate esialgsete meetmete rakendamisega seotud kulude katteks, eelkõige järgmiseks:

sööda- ja toidukontrollialane koolitus;

liidu laborite tegevus;

infotehnoloogia-vahendid, sööda- ja toidukontrollialane kommunikatsioon ja teave, turvalisemat toitu käsitleva liidu strateegia väljatöötamine;

riikide lähetatud ekspertide reisi- ja elamiskulud seoses Veterinaar- ja Toiduameti kontrollkäikudel osalemisega.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L 354, 31.12.2008, lk 7).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34).

17 04 09   Rahvusvahelised lepingud ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse toidu ohutuse, loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise alal

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000

190 436

200 000

200 000

166 225,60

166 225,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada liidu osalust Rahvusvahelises Uute Taimesortide Kaitse Liidus (UPOV), mis asutati rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga (viimati muudetud 19. märtsil 1991) ja milles sätestatakse uute taimesortide aretajate ainuomandiõigus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/523/EÜ, 30. mai 2005, millega kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ühinemine rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga, mida on muudetud Genfis 19. märtsil 1991 (ELT L 192, 22.7.2005, lk 63).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS TERVISE- JA TARBIJAKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

TERVISE- JA TARBIJAKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 18

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEV ALA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 01

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

75 741 028

75 741 028

63 382 684

63 382 684

63 068 581,50

63 068 581,50

Reservid (40 01 40)

44 335

44 335

135 547

135 547

 

 

 

75 785 363

75 785 363

63 518 231

63 518 231

63 068 581,50

63 068 581,50

18 02

SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

486 200 000

343 632 947

434 000 000

286 500 000

486 661 513,26

331 977 475,35

Reservid (40 02 41)

16 010 000

12 535 693

 

 

 

 

 

502 210 000

356 168 640

434 000 000

286 500 000

486 661 513,26

331 977 475,35

18 03

RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

253 380 000

174 527 196

222 050 000

152 864 000

213 809 039,11

191 417 859,97

Reservid (40 02 41)

 

 

5 250 000

5 250 000

 

 

 

253 380 000

174 527 196

227 300 000

158 114 000

213 809 039,11

191 417 859,97

18 04

PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

55 800 000

48 603 101

50 900 000

49 540 000

49 027 300,35

33 729 327,39

18 05

TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

224 144 000

149 603 008

195 324 150

163 153 150

100 374 123,23

52 169 290,18

Reservid (40 02 41)

425 000

425 000

 

 

 

 

 

224 569 000

150 028 008

195 324 150

163 153 150

100 374 123,23

52 169 290,18

18 06

KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

72 975 740

56 746 316

72 663 220

55 863 220

71 846 577,01

50 444 460,75

18 07

UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

19 170 000

18 283 625

17 800 000

17 800 000

17 512 000,—

16 938 722,06

18 08

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

6 500 000

4 570 459

6 100 000

5 200 000

5 722 640,78

3 951 742,05

 

Jaotis 18 — Kogusumma

1 193 910 768

871 707 680

1 062 220 054

794 303 054

1 008 021 775,24

743 697 459,25

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

16 479 335

13 005 028

5 385 547

5 385 547

 

 

 

1 210 390 103

884 712 708

1 067 605 601

799 688 601

1 008 021 775,24

743 697 459,25

PEATÜKK 18 01 —   VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

18 01

VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

18 01 01

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

58 331 356

48 293 883

48 206 261,10

Reservid (40 01 40)

 

44 335

135 547

 

 

 

58 375 691

48 429 430

48 206 261,10

18 01 02

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

18 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 472 706

4 301 153

4 743 818,72

18 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

3 360 270

3 355 996

3 386 383,49

 

Artikkel 18 01 02 — Vahesumma

 

8 832 976

7 657 149

8 130 202,21

18 01 03

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

4 226 696

3 531 652

3 784 970,49

18 01 04

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

18 01 04 02

Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

400 000

356 156,28

18 01 04 03

Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud

3.1

150 000

200 000

51 000,—

18 01 04 08

Välispiirifond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

200 840,91

18 01 04 09

Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

271 925,39

18 01 04 10

Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud

3.1

500 000

500 000

284 371,25

18 01 04 11

Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud

3.1

300 000

200 000

182 774,22

18 01 04 12

Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks („Daphne”) – Halduskorralduskulud

3.1

350 000

350 000

132 432,35

18 01 04 13

Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud

3.1

350 000

300 000

200 000,—

18 01 04 14

Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud

3.1

250 000

300 000

202 143,89

18 01 04 15

Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

3.1

50 000

50 000

35 007,37

18 01 04 16

Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud

3.1

300 000

100 000

293 992,37

18 01 04 17

Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud

3.1

600 000

500 000

736 503,67

 

Artikkel 18 01 04 — Vahesumma

 

4 350 000

3 900 000

2 947 147,70

 

Peatükk 18 01 — Kogusumma

 

75 741 028

63 382 684

63 068 581,50

Reservid (40 01 40)

 

44 335

135 547

 

 

 

75 785 363

63 518 231

63 068 581,50

18 01 01   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

18 01 01

58 331 356

48 293 883

48 206 261,10

Reservid (40 01 40)

44 335

135 547

 

Kogusumma

58 375 691

48 429 430

48 206 261,10

18 01 02   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

18 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 472 706

4 301 153

4 743 818,72

18 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 360 270

3 355 996

3 386 383,49

Märkused

Osa assigneeringust tuleks kasutada selleks, et tagada piisav toetus artiklis 29 nimetatud töörühmale.

18 01 03   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 226 696

3 531 652

3 784 970,49

18 01 04   Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

18 01 04 02   Euroopa Pagulasfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

400 000

356 156,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 03.

18 01 04 03   Erakorralised meetmed pagulaste massilise sissevoolu korral – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

150 000

200 000

51 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 04.

18 01 04 08   Välispiirifond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

200 840,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Vastavalt Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi, Norra Kuningriigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu, mis käsitleb 2007.–2013. aastaks loodud Välispiirifondi lisaeeskirju (ELT L 169, 3.7.2010, lk 24), artikli 11 lõikele 7 võib komisjon igal aastal kasutada kuni 300 000 eurot lepinguga ühinenud riikide maksetest laekunud vahendeid, et katta koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate halduskulud, mis tulenevad otsuse nr 574/2007/EÜ ja nimetatud lepingu täitmisest lepinguga ühinenud riikide poolt.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 06.

18 01 04 09   Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

271 925,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 03 09.

18 01 04 10   Euroopa Tagasipöördumisfond – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

500 000

284 371,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 02 09.

18 01 04 11   Põhiõigused ja kodakondsus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

200 000

182 774,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 04 06.

18 01 04 12   Meetmed vägivaldse kohtlemisega võitlemiseks („Daphne”) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

350 000

350 000

132 432,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 04 07.

18 01 04 13   Kriminaalõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

350 000

300 000

200 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vaata artikkel 18 06 06.

18 01 04 14   Tsiviilõigus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

250 000

300 000

202 143,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 06 07.

18 01 04 15   Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 000

50 000

35 007,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 07 03.

18 01 04 16   Terrorismi ärahoidmine, selleks valmisolek ning selle tagajärgede haldamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

300 000

100 000

293 992,37

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 08.

18 01 04 17   Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

600 000

500 000

736 503,67

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea alla kuuluvate meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 18 05 09.

PEATÜKK 18 02 —   SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02

SOLIDAARSUS – VÄLISPIIRID, TAGASIPÖÖRDUMINE, VIISAPOLIITIKA JA ISIKUTE VABA LIIKUMINE

18 02 02

Kaliningradi rahastu meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

0,—

0,—

18 02 03

Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

18 02 03 01

Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

21 000 000

21 000 000

23 633 000

19 000 000

23 000 000,—

13 117 023,15

18 02 03 02

Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3

3.1

57 000 000

47 000 000

59 367 000

38 000 000

62 000 000,—

64 216 339,85

 

Artikkel 18 02 03 — Vahesumma

 

78 000 000

68 000 000

83 000 000

57 000 000

85 000 000,—

77 333 363,—

18 02 04

Schengeni infosüsteem

18 02 04 01

Schengeni infosüsteem (SIS II)

3.1

20 000 000

13 353 286

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,—

Reservid (40 02 41)

 

10 000 000

6 642 473

 

 

 

 

 

 

30 000 000

19 995 759

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,—

18 02 04 02

Schengeni infosüsteem (SIS 1+)

3.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 18 02 04 — Vahesumma

 

20 000 000

13 353 286

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,—

Reservid (40 02 41)

 

10 000 000

6 642 473

 

 

 

 

 

 

30 000 000

19 995 759

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,—

18 02 05

Viisainfosüsteem (VIS)

3.1

21 200 000

20 186 195

21 000 000

10 000 000

37 601 077,01

20 828 087,90

18 02 06

Välispiirifond

3.1

253 500 000

171 392 220

207 500 000

144 000 000

222 043 374,96

154 803 192,75

18 02 07

Schengeni hindamine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

560 000

533 220

 

 

 

 

 

 

560 000

533 220

p.m.

p.m.

 

 

18 02 08

Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

1 646 701,43

18 02 09

Euroopa Tagasipöördumisfond

3.1

113 500 000

70 461 246

87 500 000

53 000 000

101 020 068,56

56 881 984,50

18 02 10

Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus

3.1

p.m.

240 000

p.m.

2 000 000

1 000,—

4 237 499,77

18 02 11

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

18 02 11 01

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

 

5 150 000

5 150 000

 

 

 

 

 

 

5 150 000

5 150 000

 

 

 

 

18 02 11 02

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3

3.1

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

 

300 000

210 000

 

 

 

 

 

 

300 000

210 000

 

 

 

 

 

Artikkel 18 02 11 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

 

5 450 000

5 360 000

 

 

 

 

 

 

5 450 000

5 360 000

 

 

 

 

 

Peatükk 18 02 — Kogusumma

 

486 200 000

343 632 947

434 000 000

286 500 000

486 661 513,26

331 977 475,35

Reservid (40 02 41)

 

16 010 000

12 535 693

 

 

 

 

 

 

502 210 000

356 168 640

434 000 000

286 500 000

486 661 513,26

331 977 475,35

18 02 02   Kaliningradi rahastu meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad 2003. aasta ühinemislepinguga vahetult komisjonile antud erivolitustest (protokoll nr 5 isikute maismaatransiidi kohta Kaliningradi oblasti ja teiste Venemaa Föderatsiooni osade vahel).

Alusaktid

Komisjoni otsus K(2003) 5213, 30. detsember 2003, Leedule rahalise abi võimaldamise kohta määrustega (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003 ette nähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) loomiseks.

18 02 03   Välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur

18 02 03 01   Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 000 000

21 000 000

23 633 000

19 000 000

23 000 000,00

13 117 023,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Agentuuri ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

18 02 03 02   Välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

57 000 000

47 000 000

59 367 000

38 000 000

62 000 000,00

64 216 339,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Agentuur peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Agentuuri palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude koondarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 81 000 000 eurot. Eelarvesse kantud 78 000 000 euro suurusele summale lisatakse 3 000 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Tegevuseelarves ette nähtud assigneeringud võimaldaksid agentuuril alates 2010. aastast täita võetud kohustusi ja toetada püsimissioone, eelkõige liidu lõunapiiri ääres (Hera, Nautilus ja Poseidon), ning aidata liikmesriike välispiiril tehtava operatiivtöö aspektide rakendamisel, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel vastavalt ühistele eeskirjadele, mis tagavad tagasisaatmisel nende isikute väärikuse ja inimõiguste täieliku austamise.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, millega kehtestatakse mehhanism piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 kõnealuse mehhanismiga seoses ning reguleeritakse külalisametnike ülesandeid ja volitusi (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30).

18 02 04   Schengeni infosüsteem

18 02 04 01   Schengeni infosüsteem (SIS II)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 04 01

20 000 000

13 353 286

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,00

Reservid (40 02 41)

10 000 000

6 642 473

 

 

 

 

Kogusumma

30 000 000

19 995 759

35 000 000

19 500 000

40 995 992,73

16 246 646,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulutuste katmiseks:

Schengeni infosüsteemi (SIS) tegevuskulud,

muud võimalikud tegevuskulud seoses sellega liitumisega.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Reservi paigutatud assigneeringud vabastatakse, kui komisjon esitab SIS II edasise arendamise kohta konkreetse ja realistliku ajakava, kus on üksikasjalikult selgitatud edasisi vajalikke tehnilisi meetmeid, iga meetme sisu ja eesmärki ning sellega kaasnevaid kulusid ja iga meetmega seotud kohustusi. Lisaks peab komisjon tagama Euroopa Parlamendile ja nõukogule täieliku juurdepääsu komisjoni ja SIS II arendaja vahel sõlmitud teenuselepingule.

Õiguslik alus

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

Nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta (EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

Nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 43).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 1).

Alusaktid

Nõukogu määrus (EL) nr 541/2010, 3. juuni 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (ELT L 155, 22.6.2010, lk 19).

18 02 04 02   Schengeni infosüsteem (SIS 1+)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

sideinfrastruktuuri paigaldamine SIS 1+ jaoks,

SIS 1+ sideinfrastruktuuri käitamine ja haldamine.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Protokoll Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta.

19. juuni 1990. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (Schengeni konventsioon).

Komisjoni 11. juuni 2007. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta (KOM(2007) 311 (lõplik)).

Komisjoni 11. juuni 2007. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi (SIS) keskkonna andmeside infrastruktuuri paigaldamise, rakendamise ja haldamise kohta (KOM(2007) 306 (lõplik)).

18 02 05   Viisainfosüsteem (VIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 200 000

20 186 195

21 000 000

10 000 000

37 601 077,01

20 828 087,90

Märkused

See assigneering on ette nähtud üleeuroopalise ulatusliku infosüsteemi „VIS” (viisainfosüsteem) analüüsi, väljatöötamise, tarnimise ja paigaldamisega seotud kulude katmiseks.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta (ELT L 213, 15.6.2004, lk 5).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

Nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

18 02 06   Välispiirifond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

253 500 000

171 392 220

207 500 000

144 000 000

222 043 374,96

154 803 192,75

Märkused

Assigneeringuga toetatakse liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades:

välispiiridega seonduvaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid hõlmava tegevuse tõhus korraldus,

liikmesriikidepoolne isikuvoogude tõhus juhtimine välispiiridel, et tagada nii kõrgetasemeline piirikaitse kui ka välispiiride sujuv ületamine vastavalt Schengeni acquis’le, sealhulgas lugupidava kohtlemise ja inimväärikuse põhimõttele,

piirivalvuritepoolne liidu õiguse ühtne kohaldamine välispiiride ületamisel,

kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse parem haldamine seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga.

Assigneering on mõeldud eriti järgmiste meetmete toetamiseks liikmesriikides:

piiriületamise infrastruktuur ja sellega seotud hooned, näiteks piiripunktid, helikopterite maandumispaigad või teed või ooteruumid piiripunktis järjekorras ootavatele sõidukitele või isikutele,

infrastruktuur, hooned ja süsteemid järelevalve tagamiseks piiripunktide vahel ja välispiiride ebaseadusliku ületamise vältimiseks,

varustus,

transpordivahendid välispiiride seireks, näiteks sõidukid, laevad, helikopterid ja kerglennukid, mis on varustatud spetsiaalse elektroonikaga piiri jälgimiseks ja inimeste avastamiseks transpordivahendites,

seadmed teabevahetuseks reaalajas asjaomaste asutuste vahel,

info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised süsteemid,

programmid personali (piirivalvurid, sisserändeametnikud ja konsulaarametnikud) tööle määramiseks ja vahetuseks liikmesriikide vahel,

asjaomaste asutuste personali väljaõpe ja koolitus, sealhulgas keelekoolitus,

investeeringud ajakohase tehnoloogia arendamiseks, katsetamiseks ja paigaldamiseks,

liikmesriikidevahelise piirikontrollialase operatiivkoostöö tulemuseks olevate soovituste, tegevusnormide ja heade tavade rakendamisega seotud uurimused ja katseprojektid,

uurimused ja katseprojektid, mille eesmärk on edendada innovatsiooni, lihtsustada kogemuste ja heade tavade vahetust ning parandada kolmandates riikides asuvate liikmesriikide konsulaarasutuste organiseeritud tegevuse haldamist seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikidevahelise sellealase koostööga,

ühise Schengeni viisa veebisaidi loomine, et parandada ühise viisapoliitika nähtavust ja ühtset kuvandit.

Kaliningradi transiidisüsteemi raames peab see assigneering katma saamata jäänud transiitviisatulud ja lisakulud (investeeringud infrastruktuuridesse, piirivalvurite ja raudteepersonali väljaõpe, täiendavad tegevuskulud), mis tekivad transiiti hõlbustavate dokumentide ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide süsteemi rakendamisel kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ) nr 693/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 8) ja (EÜ) nr 694/2003 (ELT L 99, 17.4.2003, lk 15).

Komisjoni algatusel on assigneering mõeldud ka riikidevaheliste meetmete või kogu liidule huvi pakkuvate meetmete (liidu meetmed) katmiseks, mis on seotud üldeesmärgiga aidata kaasa liikmesriikide kolmandates riikides asuvate konsulaarasutuste tegevuse tõhustamisele seoses kolmandate riikide kodanike vooga liikmesriikide territooriumile ja liikmesriikide sellealase koostööga, mis hõlmab ka varjupaiga ja sisserände sideohvitseride tegevust, samuti on assigneering mõeldud meetmeteks, mille eesmärk on kaasata tolli-, veterinaar- ja fütosanitaarkontroll piiride integreeritud haldamisse vastavalt poliitika arengusuundadele selles valdkonnas. Neid meetmeid võib ka kasutada liikmesriikidele tugiteenuste pakkumiseks piisavalt põhjendatud hädaolukorras, mis nõuab kiiret tegutsemist liikmesriikide välispiiridel.

Igal aastal koostab komisjon loetelu erimeetmetest, mida rakendavad liikmesriigid (vajaduse korral koostöös agentuuriga) ja mis aitavad kaasa ühtse integreeritud piirihaldussüsteemi arendamisele, tegeledes nõrkade kohtadega agentuuri koostatud riskianalüüsis kindlaks määratud strateegilistes piiripunktides.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini osamaksetest (4) ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 574/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 22).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/599/EÜ, 27. august 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastu võtmise kohta (ELT L 233, 5.9.2007, lk 3).

Komisjon otsus 2008/456/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 574/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames välispiirifond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 810/2009, 13. juuli 2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1).

18 02 07   Schengeni hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 07

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

560 000

533 220

 

 

 

 

Kogusumma

560 000

533 220

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Assigneeringust kaetakse komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kulud, mis tekivad Schengeni acquis’ kohaldamisega seotud kohapealsete kontrollkäikude ajal (reisi- ja majutuskulud). Nendele kuludele tuleb lisada kohapealseks hindamiseks ning selle ettevalmistamiseks ja järelmeetmeteks vajatavad vahendid ja varustus.

Õiguslik alus

Komisjon 4. märtsi 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks (KOM(2009) 102 (lõplik)).

18 02 08   Ettevalmistav tegevus – Ümberasujate tagasipöördumise haldamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

1 646 701,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 02 09   Euroopa Tagasipöördumisfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

113 500 000

70 461 246

87 500 000

53 000 000

101 020 068,56

56 881 984,50

Märkused

Assigneeringuga toetatakse neid liikmesriikide meetmeid, mille eesmärk on parandada tagasisaatmise korraldamise kõiki aspekte, kasutades integreeritud haldamise põhimõtet ja võttes arvesse liidu õigusakte järgmistes valdkondades:

tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise kasutuselevõtmine ja selle korraldamise ja rakendamise parandamine liikmesriikides,

liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamine tagasisaatmismenetluste integreeritud haldamise ja selle rakendamine raames,

tagasisaatmist käsitlevate ühiste eeskirjade tõhusa ja ühtse rakendamise edendamine kooskõlas selles valdkonna poliitilise arenguga, eelistades vabatahtliku tagasipöördumise süsteeme,

teabekampaaniate korraldamine päritolu- ja transiitriikides võimalike ümberasustatud isikute, pagulaste ja varjupaigataotlejate jaoks.

Komisjoni algatusel kavatsetakse sellest assigneeringust rahastada riikidevahelisi ning Euroopa Liidule huvi pakkuvaid tagasisaatmispoliitika meetmeid tervikuna (liidu meetmed). Assigneeringust rahastatakse ka uurimusi, mille abil selgitatakse välja, kas on olemas mehhanisme taasintegreerimise toetamiseks valitud kolmandates riikides, ning hinnatakse neid, samuti uuritakse sotsiaalse ja ametialase taasintegreerimise mudeleid kõige olulisemates päritoluriikides, eelkõige vahetus naabruses asuvates ida- ja lõunapoolsetes riikides.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 575/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 45).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/837/EÜ, 30. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 575/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 330, 15.12.2007, lk 48).

Komisjon otsus 2008/458/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 575/2007/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa tagasipöördumisfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 135).

18 02 10   Ettevalmistav tegevus – Rände juhtimine – Toimiv solidaarsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

240 000

p.m.

2 000 000

1 000,00

4 237 499,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Meetme eesmärk on kontrollida hüpoteese rände juhtimise valdkonnas. Antud meetme hindamine võib viia üldise lähenemisviisi väljatöötamiseni, mis on liidu seatud eesmärk. Meede põhineb kolmel omavahel seotud komponendil.

1. komponent: rahaline toetus päritoluriiki tagasi pöörduvate sisserändajate tööhõivele, kui päritoluriigiga on sõlmitud tagasivõtmisleping.

2. komponent: päritoluriikides võimalikele liitu sisserändajatele suunatud teavitamiskampaaniate korraldamine, et informeerida neid eelkõige ebaseadusliku sisserände ohtudest.

3. komponent: väärikas ja solidaarne vastuvõtmine – abi liikmesriikidele, kes tegelevad meritsi saabuvate ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmisega. Meetmed

abistavad liikmesriike, keda puudutab ümberasujate ootamatu saabumine, näiteks heade ja parimate tavade parandamise ja vahetamise kaudu, samuti tõlkide ning meditsiini- ja õigusabimeeskondadega varustamise kaudu,

abistavad liikmesriike, et parandada nende vastuvõtuvõimet, sealhulgas ajutist vastuvõtuvõimet ja selle kvaliteeti ning ebaseaduslike ümberasujate vastuvõtmist saabumiskohtades, näiteks esmaabi osutamise ja transpordiga sobilikesse vastuvõtukohtadesse, samuti vastuvõturajatiste ning sealsete tingimuste parandamisel ja suurendamisel,

aitavad liikmesriike vahendite ühiskasutuse teel, et tegutseda erakorralise surve korral pagulaste vastuvõtu süsteemidele, eelkõige eriteadmisi nõudvate abinõudega, vahetades teadmisi ja arendades ühiseid lähenemisviise varjupaigataotlejate massilisele saabumisele liidu välispiiridele.

3. komponendi puhul peaksid abisaajad olema riiklikud ametiasutused. Projektide hulka võivad kuuluda partnerlused teiste liikmesriikide ametiasutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Kõikide komponentide puhul peaks komisjon kasutama osa assigneeringutest selleks, et toetada antud meetme haldamist (väliseksperdid, uuringud jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 02 11   Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

18 02 11 01   Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 11 01

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

5 150 000

5 150 000

 

 

 

 

Kogusumma

5 150 000

5 150 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni 23. detsember 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetuelus sisalduv personal” (3. köide).

Alusaktid

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta muudetud ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010) 93 (lõplik)).

18 02 11 02   Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 02 11 02

p.m.

p.m.

 

 

 

 

Reservid (40 02 41)

300 000

210 000

 

 

 

 

Kogusumma

300 000

210 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneering on ette nähtud agentuuri tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni 23. detsember 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku EUR 5 450 000 eurot.

Alusaktid

Komisjoni 19. märtsi 2010. aasta muudetud ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (KOM(2010) 93 (lõplik)).

PEATÜKK 18 03 —   RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 03

RÄNDEVOOD – ÜHINE SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAPOLIITIKA

18 03 03

Euroopa Pagulasfond

3.1

93 530 000

70 937 335

92 250 000

65 000 000

99 855 906,61

83 140 002,01

18 03 04

Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral

3.1

9 850 000

5 236 984

9 800 000

7 840 000

6 069 040,—

12 285 632,—

18 03 05

Euroopa rändevõrgustik

3.1

7 500 000

4 189 588

7 500 000

6 750 000

6 842 068,69

4 624 826,36

18 03 06

Ettevalmistav tegevus – Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

774 000

0,—

1 146 892,21

18 03 07

Programmi „ARGO” lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

600 000

0,—

302 128,06

18 03 09

Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

3.1

131 500 000

85 696 110

110 500 000

70 000 000

98 982 004,83

88 697 195,50

18 03 11

Eurodac-süsteem

3.1

1 500 000

952 179

2 000 000

1 900 000

2 060 018,98

1 221 183,83

18 03 14

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 01

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

5 565 000

5 565 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

3 820 000

3 820 000

 

 

 

 

5 565 000

5 565 000

3 820 000

3 820 000

 

 

18 03 14 02

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

3.1

2 435 000

1 200 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

1 430 000

1 430 000

 

 

 

 

2 435 000

1 200 000

1 430 000

1 430 000

 

 

 

Artikkel 18 03 14 — Vahesumma

 

8 000 000

6 765 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

5 250 000

5 250 000

 

 

 

 

8 000 000

6 765 000

5 250 000

5 250 000

 

 

18 03 15

Katseprojekt – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

3.1

1 500 000

750 000

 

 

 

 

 

Peatükk 18 03 — Kogusumma

 

253 380 000

174 527 196

222 050 000

152 864 000

213 809 039,11

191 417 859,97

Reservid (40 02 41)

 

 

 

5 250 000

5 250 000

 

 

 

 

253 380 000

174 527 196

227 300 000

158 114 000

213 809 039,11

191 417 859,97

18 03 03   Euroopa Pagulasfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

93 530 000

70 937 335

92 250 000

65 000 000

99 855 906,61

83 140 002,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu finantsabi saamiseks abikõlblike pagulaste, ümberasustatud isikute ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisega seotud projektide ja meetmete rahastamiseks struktuurimeetmetena.

See on ette nähtud selleks, et toetada liikmesriikide püüdlusi põgenike ja muude täiendavat abi saavate isikute integreerimiseks ning võimaldada ümberasustatud isikutel endil oma elu eest vastutada, kasutades selleks meetmeid peamiselt järgmistes valdkondades:

hõlpsamad töö leidmise võimalused, sealhulgas tööalane koolitus,

teadmised vastuvõtjariigi keele, ühiskonna, kultuuri ja institutsioonide kohta,

eluaseme leidmise hõlbustamine ja parem juurdepääs vastuvõtjariigi meditsiinilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile,

erilist toetust vajavate isikute toetamine, näiteks naissoost pagulased, saatjata alaealised, piinamise ohvrid (sh sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise ja sundsteriliseerimise ohvrid) ja vägistatud isikud,

integreerimine kohalikesse struktuuridesse ja tegevusse,

üldsuse teadlikkuse ja mõistmise parandamine pagulaste olukorra suhtes,

liidu pagulaste olukorra analüüs,

vastuvõtukeskuste ametnike, sotsiaaltöötajate ja politseiametnike koolitamine soolise võrdõiguslikkuse ja lastekaitse küsimustes,

eraldi majutus vallalistele naistele ja tütarlastele.

Lisaks toetatakse assigneeringuga liikmesriikidevahelisi vabatahtlikke kohustuste jagamise meetmeid, nagu kolmandatest riikidest pärit ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku büroo poolt tunnustatud pagulaste ümberasustamine, vastuvõtt ja integreerimine liikmesriikides ning rahvusvahelise kaitse taotlejate ja sellise kaitse all olevate isikute üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, kes pakub neile samaväärset kaitset.

Osa assigneeringust kasutatakse otseses koostöös ÜRO humanitaarabi- ja muude organisatsioonidega nende liikmesriikide toetamiseks, kes teravate põgenikekriiside korral laiendavad vabatahtlikul alusel paindlikult ümberasumist. Põhitähelepanu pööratakse kõige ohustatumatele rühmadele ja juhtumitele, kus muud püsivad lahendused loetakse olevat välistatud.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kui assigneeringut saab kasutada selleks, et näidata märkimisväärset ja tõelist solidaarsust Euroopa tasandil, mis võib anda lisandväärtust üldisema lähenemise raames humanitaartoetuse andmisel riigile või piirkonnale.

Komisjoni algatusel rahastatakse assigneeringust ka varjupaigapoliitika riikidevahelisi meetmeid, kogu liidule huvi pakkuvaid meetmeid (liidu meetmed) ja fondi sihtrühmale suunatud meetmeid, eelkõige eesmärgiga piisavalt toetada liikmesriikide ühiseid jõupingutusi heade tavade väljaselgitamisel, jagamisel ja edendamisel ning tõhusate koostöömehhanismide loomisel, et parandada otsustusmenetluse kvaliteeti.

Assigneering on ette nähtud ka I ja II Euroopa Pagulasfondi varasemate kulukohustuste, sealhulgas vabatahtliku kodumaale tagasipöördumisega seotud kulukohustuste katmiseks.

Assigneeringud on samuti mõeldud liidu meetmete rahastamiseks eesmärgiga koguda andmeid koostööks ja parimate tavade vahetamiseks lastehooldustöötajate vahel, kes töötavad varjupaiga taotlejate ja sisserändajate suletud kinnipidamiskeskustes.

Luuakse solidaarsusmehhanism, et lihtsustada pagulaste ja rahvusvahelise kaitse all olevate isikute üleviimist tugeva rändesurvega liidu liikmesriikidest teistesse liikmesriikidesse. Mehhanism kehtestatakse liidu tasandil ja käivitatakse katseliselt, et seda saaks lõpptulemusena jätkata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames. Liikmesriigid määratlevad valikuprotsessi kõik aspektid vabalt vabatahtlikul alusel. Komisjon peaks pakkuma raamistiku, avaldama suunised, julgustama osalema ning aitama kaasa juhtimis- ja koordineerimisülesannete täitmisele.

Mehhanism tuleks kehtestada kooskõlas 18. ja 19. juuni 2009. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega. Järeldustes märgitakse, et praegust rasket humanitaarolukorda silmas pidades on vaja kiiresti võtta ja rakendada konkreetseid meetmeid. Euroopa Ülemkogu kutsus üles koordineerima vabatahtlikke meetmeid, et paigutada Euroopa Liidu piires ümber eriti haavatavad isikud ning rahvusvahelise kaitse saajad nendes liikmesriikides, mis on vastuvõtlikud konkreetsele ja ebaproportsionaalsele survele, ning tervitas komisjoni kavatsust võtta sellekohaseid meetmeid, alustades katseprojektiga.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 458/2010/EL, 19. mai 2010, millega muudetakse aastateks 2008–2013 loodud Euroopa Pagulasfondi käsitlevat otsust nr 573/2007/EÜ seoses teatavate ühenduse meetmete rahastamise lõpetamise ja kõnealuste meetmete rahastamise ülemmäära muutmisega (ELT L 129, 28.5.2010, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjoni otsus 2007/815/EÜ, 29. november 2007, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 573/2007/EÜ seoses aastateks 2008–2013 kavandatud strateegiliste suuniste vastuvõtmisega (ELT L 326, 12.12.2007, lk 29).

Komisjoni otsus 2008/22/EÜ, 19. detsember 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 573/2007/EÜ (millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 7, 10.1.2008, lk 1).

18 03 04   Erakorralised meetmed pagulaste massilise sisserände korral

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 850 000

5 236 984

9 800 000

7 840 000

6 069 040,00

12 285 632,00

Märkused

Pagulaste või ümberasustatud isikute massilise sisserände korral võib käesoleva artikli kohaselt võtta erakorralisi meetmeid järgmistes valdkondades:

vastuvõtt ja majutus,

elamisraha eraldamine,

meditsiiniline, psühholoogiline ja muu abi, mis on suunatud eelkõige alaealistele, sealhulgas eriabi naistele ja tütarlastele, kes on sattunud mis tahes kuritegude ohvriks (vägistamine ja vägivald või sellised spetsiifilised piinamisviisid nagu sunniviisilised abordid, naiste suguelundite moonutamine ja sundsteriliseerimine) või on pagulastena elades kannatanud halbade tingimuste tõttu,

personali- ja halduskulud seoses pagulaste vastuvõtmise ja vajalike meetmete rakendamisega,

eksperdirühmad ja toetav tehniline abi ümberasustatud isikute kindlakstegemiseks,

logistilised ja transpordikulud.

Assigneeringu raames võib erakorralisi meetmeid võtta ka kriisiolukordades, mida iseloomustab kolmandate riikide selliste kodanike ootamatu ja rohkearvuline saabumine konkreetsetesse piiripunktidesse, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset. Samuti võib erakorralisi meetmeid võtta olukordades, mis esitavad liikmesriigi või riikide vastuvõtuvõimalustele, varjupaigasüsteemile või infrastruktuurile eriti raskeid ja kiireloomulisi nõudmisi ning milles võib tekkida oht inimelule, heaolule või liidu õiguse kohaselt pakutava kaitse saamisele.

Selliste meetmete kestus ei tohi ületada kuut kuud. Peale eelnevalt loetletud meetmete võivad erakorralised meetmed hõlmata õigus- ja keeleabi ning kirjaliku ja suulise tõlke teenuse pakkumist, päritoluriiki käsitlevat teavet või ekspertiisi ning muid meetmeid, mis aitavad kaasa nende isikute kiirele tuvastamisele, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, ja varjupaigataotluste õiglasele ja tõhusale menetlemisele.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ, 20. juuli 2001, miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 573/2007/EÜ, 23. mai 2007, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (ELT L 144, 6.6.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

18 03 05   Euroopa rändevõrgustik

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 500 000

4 189 588

7 500 000

6 750 000

6 842 068,69

4 624 826,36

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa rändevõrgustiku loomise rahastamiseks, et pakkuda Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigaalast teavet.

Nimetatud informatsioon sisaldab statistilist materjali liikmesriikidesse tulevate varjupaigataotlejate kohta liigendatuna riikide kaupa, edukate taotluste arvu kohta, keeldumise põhjuste kohta jne.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2008/381/EÜ, 14. mai 2008, Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta (ELT L 131, 21.5.2008, lk 7).

18 03 06   Ettevalmistav tegevus – Kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonimeetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

774 000

0,—

1 146 892,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 03 07   Programmi „ARGO” lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

600 000

0,—

302 128,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/463/EÜ, 13. juuni 2002, millega võetakse vastu välispiiride ning viisa-, varjupaiga- ja sisserändepoliitika alase halduskoostöö tegevusprogramm (ARGO-programm) (EÜT L 161, 19.6.2002, lk 11).

18 03 09   Euroopa fond kolmandate riikide kodanike integreerimiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

131 500 000

85 696 110

110 500 000

70 000 000

98 982 004,83

88 697 195,50

Märkused

Vastavalt üldeesmärgile toetada liikmesriikide jõupingutusi võimaldamaks kolmandate riikide kodanikel täita riigis elamiseks vajalikud tingimused ja hõlbustamaks nende integratsiooni Euroopa ühiskonda ning vastavalt sisserändajate Euroopa Liitu integreerimise poliitika ühistele juhtpõhimõtetele, mille nõukogu võttis vastu novembris 2004 ja mille kohta Euroopa Parlament võttis 6. juulil 2006 vastu resolutsiooni strateegiate ja vahendite kohta sisserändajate integreerimiseks Euroopa Liidus, toetatakse selle assigneeringuga meetmeid järgmistes valdkondades:

kolmandate riikide kodanike integratsiooniks vajalike ja seda toetavate vastuvõtumenetluste väljatöötamise ja rakendamise lihtsustamine,

kolmandate riikide kodanike integreerimisprotsessi väljatöötamine ja rakendamine liikmesriikides,

liikmesriikide suutlikkuse suurendamine kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, järelevalveks ning hindamiseks,

teabe ja heade tavade vahetus, samuti koostöö liikmesriikides ja nende vahel kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika ja -meetmete väljatöötamiseks, rakendamiseks, järelevalveks ja hindamiseks, mis aitab muu hulgas vähendada tööhõive erinevusi sisserändajate ja muude rahvastikurühmade vahel, parandada sisserändajate osalemist hariduses ja nende haridusalaseid saavutusi, edendada sisserändajatest naiste haridusalaseid ja tööhõive väljavaateid, keele- ja tutvustusprogramme, tervishoiu, eluaseme ja linnaelu küsimusi ning suurendada sisserändajate kodanikuosalust.

Komisjoni algatusel kavatsetakse rahastada riigiüleseid meetmeid ning kogu liidule huvi pakkuvaid sisserände- ja integratsioonipoliitikaga seotud meetmeid tervikuna („liidu meetmed”).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/435/EÜ, 25. juuni 2007, millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond aastateks 2007–2013 (ELT L 168, 28.6.2007, lk 18).

Alusaktid

Komisjoni 2. mai 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” (KOM(2005) 123 (lõplik)).

Komisjon otsus 2008/457/EÜ, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu otsuse 2007/435/EÜ (millega asutatakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond aastateks 2007–2013) rakenduseeskirjad liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide, haldus- ja finantsjuhtimise reeglite ning fondist kaasrahastatavate projektide kulude abikõlblikkuse kohta (ELT L 167, 27.6.2008, lk 69).

18 03 11   Eurodac-süsteem

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

952 179

2 000 000

1 900 000

2 060 018,98

1 221 183,83

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurodac-süsteemi kesküksuse loomise ja toimimise kulude katmiseks.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 2, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

18 03 14   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

18 03 14 01   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 03 14 01

5 565 000

5 565 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

3 820 000

3 820 000

 

 

Kogusumma

5 565 000

5 565 000

3 820 000

3 820 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt komisjoni 23. detsember 2002 määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

18 03 14 02   Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 03 14 02

2 435 000

1 200 000

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

1 430 000

1 430 000

 

 

Kogusumma

2 435 000

1 200 000

1 430 000

1 430 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteini (4) osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 3 1 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 8 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 439/2010, 19. mai 2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L 132, 29.5.2010, lk 11).

18 03 15   Katseprojekt – Kontakt- ja aruteluvõrgustik asjaomaste munitsipaal- ja kohalike asutuste vahel pagulaste ümberasustamist ja integratsiooni puudutavate kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Katseprojekti peamine eesmärk on luua asjaomaste omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste vahel kontakt- ja aruteluvõrgustik liikmesriikides, mis on ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud või soovivad selles osaleda lähemas tulevikus, ning liikmesriikides, millel on ümberasustamise alal kogemusi, kasutades ära ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja valitsusväliste organisatsioonide kogemusi ning parimaid tavasid pagulaste ümberasustamisel ja uuesti integreerimisel. Katseprojekt hõlmab järgmisi tegevusi:

ümberasustamisprogrammiga äsja alustanud liikmesriikide (nt Portugal, Rumeenia) ja programmiga alustamas olevate liikmesriikide (nt Hispaania) munitsipaal- või kohalike asutuste kindlakstegemine ning valitud munitsipaal- või kohalike asutustega ümberasustamisriikides (nt Ühendkuningriik, Holland) kohtumiste korraldamine eesmärgiga tugevdada „uusi” ümberasustamisprogramme ja tagada nende kvaliteet ning jätkusuutlikkus;

munitsipaal- või kohalike asutuste või valitsusväliste organisatsioonide kindlakstegemine liikmesriikides, kes ümberasustamisprogrammides veel ei osale, kuid kes soovivad olla võrgustikus eesmärgiga osaleda programmides tulevikus;

asjaomaste munitsipaal- ja kohalike omavalitsuste esindajate kohtumiste korraldamine ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega ja ümberasustatud pagulaste esindajatega, et määrata kindlaks ühiselt võetavad meetmed, sh külastused, kogemuste vahetamine, koolitus ja temaatilised kohtumised, mille keskmes on nt eluase, haridus, tööhõive;

vormi väljatöötamine eri sidusrühmadelt teabe kogumiseks menetluste, ümberasustamisele eelneva järelevalve tüübi, ümberasustatavate pagulaste kohta kogutava teabe liigi (sh kultuuri-, tervise-, haridus- ja toitumisalane teave), infrastruktuuri, inimressursside, majutuse, vastuvõtu, pärast ümberasustamist võetud pagulaste integreerimise meetmete kohta, ühiskonna osalemise kohta protsessis ja igasuguse majandusliku, juriidilise ja haridusalase abi kohta, juba ümberasustatud pagulaste rolli kohta integratsiooniprotsessis ja valitsusväliste organisatsioonidega tehtava koostöö kohta;

vajalike inimressursside ja tehniliste vahenditega rakkerühma loomine projekti praktiliste aspektide korraldamiseks ja eelkõige vajalike kohtumiste ettevalmistamiseks, olemasoleva teabe kogumiseks, veebilehe ja selle sisu loomiseks (millega tihendatakse teabevahetust ümberasustamisprotsessi sidusrühmade vahel), seose loomiseks teiste ümberasustamist puudutavate olemasolevate projektidega ja/või veebilehtedega; kõnealune veebisait võimaldab ka anda kõigile huvitatud pooltele korrapäraselt teavet munitsipaal- või kohalike asutuste juba toimunud või eesseisvate koosolekute kohta;

rakkerühma kogutud teabe süstematiseerimine; mis edastatakse seejärel arutamiseks võrgustikule, et teha järeldusi parimate tavade kohta.

Katseprojekti raames saadud kogemused salvestatakse ja edastatakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ümberasustamistalitusele siis, kui see on loodud.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 04 —   PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 04

PÕHIÕIGUSED JA KODAKONDSUS

18 04 01

Katseprojekt – Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

476 089

p.m.

2 300 000

30 180,35

1 231 676,16

18 04 04

Ettevalmistav tegevus – Uutes ELi liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

150 000

0,—

446 814,57

18 04 05

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

18 04 05 01

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

112 698,24

112 698,24

18 04 05 02

Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotisele 3

3.1

107 689,43

107 689,43

18 04 05 03

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

14 045 000

14 045 000

13 830 000

13 830 000

11 540 301,76

8 627 051,76

18 04 05 04

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisest 3

3.1

5 955 000

5 955 000

5 270 000

5 270 000

5 239 310,57

3 902 560,57

 

Artikkel 18 04 05 — Vahesumma

 

20 000 000

20 000 000

19 100 000

19 100 000

17 000 000,—

12 750 000,—

18 04 06

Põhiõigused ja kodakondsus

3.1

13 800 000

11 426 148

13 800 000

12 990 000

14 200 000,—

8 931 488,38

18 04 07

Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

3.1

20 000 000

15 234 864

18 000 000

14 000 000

17 797 120,—

10 035 930,95

18 04 08

Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

86 496,10

18 04 09

Katseprojekt – Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine

3.1

p.m.

280 000

p.m.

p.m.

0,—

180 434,75

18 04 10

Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine

3.1

p.m.

186 000

p.m.

1 000 000

0,—

66 486,48

18 04 11

Üleeuroopaline metoodika tõenditele tugineva laste õiguste poliitika väljatöötamiseks

3.1

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

 

Peatükk 18 04 — Kogusumma

 

55 800 000

48 603 101

50 900 000

49 540 000

49 027 300,35

33 729 327,39

18 04 01   Katseprojekt – Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

476 089

p.m.

2 300 000

30 180,35

1 231 676,16

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 293/2000/EÜ, 24. jaanuar 2000, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (programm „Daphne”) (aastateks 2000–2003), mis käsitleb laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemist (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 803/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne II programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 1).

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 04   Ettevalmistav tegevus – Uutes ELi liikmesriikides kodanikuühiskonna toetamise ettevalmistava meetme lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

150 000

0,—

446 814,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 05   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

18 04 05 01   Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

112 698,24

112 698,24

Märkused

Punkt on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

1. märtsil 2007 asendati Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, mis on keskuse õigusjärglane ja võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Vt punkte 18 04 05 03 ja 18 04 05 04.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

18 04 05 02   Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

107 689,43

107 689,43

Märkused

Punktist kaetakse kulud, mis on seotud Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskusega, mis vastutab liidus esinevate rassismi- ja ksenofoobiailmingute registreerimise ja hindamise, rassismi ja ksenofoobia põhjuste analüüsimise ning liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele esitatavate ettepanekute koostamise eest.

Sellest assigneeringust kaetakse üksnes sellised keskuse tegevuskulud, mis on seotud tööprogrammiga (jaotis 3).

Järelevalvekeskus vastutab ka üldsusele ligipääsetavate dokumentatsiooniallikate loomise, rassismi ja ksenofoobia Euroopa teabevõrgu (RAXEN) loomise ja koordineerimise ning korrapäraste ümarlauavestluste korraldamise soodustamise eest.

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

1. märtsil 2007 asendati Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, mis on keskuse õigusjärglane ja võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Vt punkte 18 04 05 03 ja 18 04 05 04.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

18 04 05 03   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 045 000

14 045 000

13 830 000

13 830 000

11 540 301,76

8 627 051,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Määrust (EÜ) nr 168/2007 hakati kohaldama 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

18 04 05 04   Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Toetus jaotisest 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 955 000

5 955 000

5 270 000

5 270 000

5 239 310,57

3 902 560,57

Märkused

Assigneering on mõeldud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3). Nimetatud amet peab pakkuma asjaomastele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele põhiõigustealast abi ja eksperditeadmisi liidu õigusaktide rakendamisel, et aidata neid nende pädevusalasse kuuluvate meetmete võtmisel või tegevussuundade määramisel ja tagada seeläbi põhiõiguste järgimine.

Ametilt võib eeldada järgmiste eesmärkide/ülesannete täitmist:

abi andmine liidu institutsioonidele ja liimesriikidele,

sidusrühmade võrgu ja dialoogi edendamine Euroopa tasandil,

teabe levitamine ja edendamine ning teadlikkust parandavad meetmed põhiõiguste nähtavuse suurendamiseks,

haldusstruktuuride tõhus toimimine ja meetmete tõhus rakendamine.

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Määrust (EÜ) nr 168/2007 hakati kohaldama 1. märtsil 2007. Sel kuupäeval vahetas amet välja Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse, olles tema õigusjärglane ja võttes üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused, samuti töölepingud, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 23 lõikes 4.

Liidu toetus 2011. aastal on kokku 20 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1035/97, 2. juuni 1997, millega luuakse Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskus (EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 168/2007, 15. veebruar 2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

18 04 06   Põhiõigused ja kodakondsus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

13 800 000

11 426 148

13 800 000

12 990 000

14 200 000,00

8 931 488,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

sellise Euroopa ühiskonna arengu edendamine, mis rajaneb põhiõiguste austamisel, nagu neid on tunnustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, sealhulgas liidu kodakondsusest tulenevate õiguste austamisel,

kodanikuühiskonna tugevdamine ning sellega peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase põhiõiguste-alase dialoogi julgustamine,

võitlus rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu ning parema religioonidevahelise ja kultuuridevahelise mõistmise ning suurema tolerantsuse edendamine kogu liidus,

kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine; veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel, sealhulgas laste õigusi edendavate valitsusväliste organisatsioonide võrgustikega seotud tegevus,

tegevustoetused Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi ning Euroopa Liidu riiginõukogude ja liidu õiguse rakendamisega seotud siseriiklikke kohtuotsuseid sisaldavaid teatavaid üleeuroopalisi andmebaase haldavate Kõrgemate Halduskohtute Assotsiatsiooni alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis puudutavad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses liidu õigusega.

Assigneering on samuti ette nähtud liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktide suhtes teadlikkuse parandamise kampaania rahastamiseks.

Assigneeringu eesmärk on ka edendada ja toetada kinnipidamistingimusi käsitlevaid liidu meetmeid, et tegeleda liikmesriikide paljude vanglate kehva olukorra ning raskete tingimustega, milles kinnipeetavad eelkõige kinnipidamisasutuste ülerahvastatuse tõttu elama peavad.

Assigneering on ühtlasi kavandatud järgmise tegevuse rahastamiseks:

koondada häid tavasid avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide seas, kes töötavad asjaomases sektoris liikmesriikides;

toetada meetmeid (nt võrdlevad uuringud liidus) liidu tegevuseks selles olulises sektoris kooskõlas komisjoni võetavate meetmetega (komisjon esitab 2011. aasta kevadel rohelise raamatu kinnipidamistingimuste kohta liidus), nagu on sätestatud Stockholmi tegevuskavas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/252/EÜ, 19. aprill 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Põhiõigused ja kodakondsus” (ELT L 110, 27.4.2007, lk 33).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 04 07   Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 000 000

15 234 864

18 000 000

14 000 000

17 797 120,00

10 035 930,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

panuse andmine laste, noorukite ja naiste kaitsmisesse kõigi vägivallavormide vastu ning tervisekaitse, heaolu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge taseme saavutamine,

panuse andmine liidu poliitika väljatöötamisse, eriti kui see on seotud laste, noorukite ja naistega ning käsitleb tervishoidu, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust, panuse andmine meetmetesse, mis on mõeldud laste õiguste kaitseks, ja panuse andmine võitluseks inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise vastu.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed,

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki,

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

laste, noorukite ja naiste kaitsmine ning nende vastu suunatud igasuguse vägivalla, seksuaalse ekspluateerimise äri, kauplemise ja muu väärkohtlemise, koolivägivalla ja alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ning sellise väärkohtlemise ohvrite rehabilitatsioon,

pedofiilia, inimkaubanduse, seksuaalse ekspluateerimise, sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise, sundsteriliseerimise ja sunniviisiliste abielude ning alaealiste kuritegevuse vastaste teavituskampaaniate korraldamine,

selliste süsteemide kasutuselevõtu edendamine, mille kaudu teatada laste, noorukite ja naiste vastu suunatud vägivallast ning naistega kauplemisest seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil,

nende organisatsioonide jaoks ette nähtud katseprojektid ja toetused, kes laste kaitsmisel ja Internetis leviva pedofiilia vastases võitluses osalejatena on kaasatud meetmete kavandamisse ja kehtestamisse, et vältida Internetis selliste materjalide ja piltide levikut, mis sisaldavad lapspornot või solvavad inimväärikust,

parimate tavade vahetamine seoses meetmetega, mis käsitlevad koolivägivallaga tegelemist, alaealiste kuritegevuse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist, valitsusväliste organisatsioonide asjakohaseid algatusi ja piiriülest koostööd, kohaliku ja piirkondliku tasandi katseprojektid ning alaealiste kuritegevuse juhtumitega tegelemise eest vastutavate ametiasutuste võrgustike loomine.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on laekunud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 779/2007/EÜ, 20. juuni 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks (Daphne III programm) (ELT L 173, 3.7.2007, lk 19).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 04 08   Euroopa tasandi koostöö laste õiguste ja kodanikuühiskonna valdkondade eest vastutavate riiklike ja rahvusvaheliste ametiasutuste vahel, kes edendavad ja kaitsevad laste õigusi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

86 496,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Kõnealuseks tegevuseks ette nähtud assigneeringuid kasutatakse ELi lapse õiguste strateegia rakendamiseks vastavalt komisjoni teatisele „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 (lõplik)), näiteks järgmiseks:

liidus laste vaesusega võitlemiseks võetavate meetmete koordineerimiseks,

otsesteks meetmeteks, mille eesmärk on vältida laste sotsiaalset tõrjutust, lastega kauplemist ja pedofiilse sisuga pornograafiat Internetis.

Assigneeringuid võib samuti kasutada ettevalmistavateks meetmeteks, mis on vajalikud eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Õiguslik alus

Komisjoni 4. juuli 2006. aasta teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine” (KOM(2006) 367 (lõplik)).

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 09   Katseprojekt – Laste röövimist või kadumist käsitleva Euroopa kiirhoiatusmehhanismi kasutuselevõtmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

280 000

p.m.

p.m.

0,—

180 434,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Käesoleva eelarverea eesmärk on võtta kogu liidus kasutusele piiriüleselt ühendatud mehhanism, mida tuntakse selliste nimede all nagu „Amber alert” (USAs ja Kreekas) ja „Alerte – Enlèvement” (Prantsusmaal).

Arvestades Prantsusmaal ja Kreekas (aga ka USAs ja Kanadas) edukalt kasutusele võetud hoiatussüsteemi, mis teavitab üldsust lapse röövimise (ja/või kadumise) juhtumitest ning juhul, kui lapse tervis või elu võib olla tõsises ohus, sooviks komisjon aidata liikmesriike samalaadsete mehhanismide kasutuselevõtmisel riiklikul tasandil. Juhul kui kõik liikmesriigid võtavad mehhanismi kasutusele ja kui luuakse teavituskavad, muutub piiriüleste juhtumite lahendamine võimalikuks ja lihtsamaks.

Käesolevast eelarvereast kaetakse mehhanismi kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid lisakulusid. Selliste kulude hulka kuuluksid näiteks 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas töötavate kontaktpunktide, tasuta telefoniliinide ja arvutivõrkude loomise kulud.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 10   Ettevalmistav tegevus – Soopõhist vägivalda ja lastevastast vägivalda käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

186 000

p.m.

1 000 000

0,—

66 486,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Assigneering on mõeldud ettevalmistava tegevuse rahastamiseks (millega võetakse kokku jõupingutused, mida liit on teinud, et edendada tõkestavaid meetmeid võitluseks mõlemast soost laste ja noorukite ning naiste vastu suunatud vägivallaga) eesmärgiga ühtlustada siseriiklikud õigusaktid. Eesmärgid on järgmised:

soopõhist vägivalda käsitlevate praeguste siseriiklike õigusaktide analüüsimine, võttes arvesse kõiki vägivalla liike: koduvägivald, seksuaalne vägivald, prostitutsioon ja inimkaubandus, naiste suguelundite moonutamine ning auroimad,

soopõhist vägivalda käsitlevate õigusaktide kohaldamisel esinevate puudujääkide analüüsimine igas liikmesriigis,

soopõhise vägivalla vastaste õigusaktide Euroopa tasandil ühtlustamise rakendamine ettepanekute esitamisega sätete vastuvõtmiseks soopõhise vägivalla vastu võitlemiseks ja sellise vägivalla vähendamiseks liidus.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 04 11   Üleeuroopaline metoodika tõenditele tugineva laste õiguste poliitika väljatöötamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 000 000

1 000 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Liidu tasandil on suuri puudujääke seoses usaldusväärse ja võrreldava statistika kogumisega laste kohta ja sellega seotud takistusi. Seetõttu tuleb töötada välja metoodika konkreetselt lastega seotud näitajate koostamiseks.

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

koguda lastega seotud statistikat ja parimaid tavasid:

teabevahetuse edendamise, parimate tavade väljaselgitamise ja ülevaate avaldamisega hetkeolukorrast 27 liikmesriigis;

laste õigusi puudutava teadmusbaasi loomisega, mis võimaldab liidu institutsioonidel ja liikmesriikidel kohandada oma poliitikat jagatud oskusteabe põhjal;

laste õiguste kaitsmist käsitlevate praegu kehtivate liikmesriikide õigusaktide analüüsimisega;

näitajate (kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete) ning võrdlusaluste koostamisega, et edendada lastega seotud andmete võrreldavust, objektiivsust ja usaldusväärsust seoses järgmisega:

laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

laste väärkohtlemine, seksuaalne ärakasutamine ja pedofiilse sisuga pornograafia;

koduvägivald;

seksiturism;

vaidlustega seotud laste rahvusvahelised röövimised;

puuetega lapsed: poliitikad erinevate võimetega laste toetamiseks ja kriitiliste kohtadega tegelemiseks;

lastega kaubitsemine;

sooline diskrimineerimine (naiste suguelundite moonutamine, auroimad, sundabielud);

toitumishäired;

sõltuvus (alkohol, tubakas, uimastid, ravimid);

kadunud lapsed;

saatjata alaealised;

uute tehnoloogiate kasutamisega seotud käitumuslike ja psühholoogiliste aspektidega seotud ohud;

alaealiste kuritegevus;

kaasata lapsi ja nendega konsulteerida:

metoodika väljatöötamine kaasamiseks ja konsulteerimiseks Euroopa ning riiklikul tasandil, mis a) võimaldab lastel saada ärakuulatud ja b) tagab laste konstruktiivse ning tulemusliku kaasamise neid mõjutavate otsuste tegemisse, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni artiklis 12;

töötada välja lapsesõbralikud kommunikatsiooni- ja teabesüsteemid, et teha liidu meetmed teatavaks noorematele kohandatud kujul.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 05 —   TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 05

TURVALISUS JA VABADUSTE KAITSE

18 05 01

Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis

18 05 01 01

Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

3 000 000

4 123,23

3 415 720,50

18 05 01 03

Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas

3.1

p.m.

p.m.

0,—

7 598,04

 

Artikkel 18 05 01 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

3 000 000

4 123,23

3 423 318,54

18 05 02

Euroopa Politseiamet (Europol)

18 05 02 01

Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

63 712 000

63 712 000

59 989 000

59 989 000

1 250 000,—

1 250 000,—

18 05 02 02

Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3

3.1

19 757 000

19 757 000

19 735 150

19 735 150

 

 

 

Artikkel 18 05 02 — Vahesumma

 

83 469 000

83 469 000

79 724 150

79 724 150

1 250 000,—

1 250 000,—

18 05 04

Ettevalmistav tegevus – Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

380 335,02

18 05 05

Euroopa Politseikolledž

18 05 05 01

Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

3 502 000

3 502 000

4 000 000

4 000 000

3 931 000,—

2 800 000,—

Reservid (40 02 41)

 

425 000

425 000

 

 

 

 

 

 

3 927 000

3 927 000

4 000 000

4 000 000

3 931 000,—

2 800 000,—

18 05 05 02

Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3

3.1

4 073 000

4 073 000

3 800 000

3 800 000

4 869 000,—

3 600 000,—

 

Artikkel 18 05 05 — Vahesumma

 

7 575 000

7 575 000

7 800 000

7 800 000

8 800 000,—

6 400 000,—

Reservid (40 02 41)

 

425 000

425 000

 

 

 

 

 

 

8 000 000

8 000 000

7 800 000

7 800 000

8 800 000,—

6 400 000,—

18 05 06

Katseprojekt – Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

1 608 199,29

18 05 07

Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

305 988,98

18 05 08

Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine

3.1

24 100 000

10 950 058

20 420 000

14 600 000

19 470 000,—

9 611 691,25

18 05 09

Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

3.1

109 000 000

47 608 950

85 880 000

55 529 000

70 850 000,—

29 189 757,10

18 05 10

Katseprojekt – Kultuuripärandi hoiatusvõrk

3.2

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

 

Peatükk 18 05 — Kogusumma

 

224 144 000

149 603 008

195 324 150

163 153 150

100 374 123,23

52 169 290,18

Reservid (40 02 41)

 

425 000

425 000

 

 

 

 

 

 

224 569 000

150 028 008

195 324 150

163 153 150

100 374 123,23

52 169 290,18

18 05 01   Koostööprogrammid justiits- ja siseküsimuste valdkonnas – VI jaotis

18 05 01 01   Koostööprogrammide ja programmi „AGIS” lõpuleviimine justiits- ja siseküsimuste valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

3 000 000

4 123,23

3 415 720,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu poolt Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel 19. märtsil 1998. aastal vastu võetud ühismeede 98/245/JSK, millega asutatakse organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise eest vastutavate isikute vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Falcone programm) (EÜT L 99, 31.3.1998, lk 8).

Nõukogu otsus 2001/512/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õigusala töötajate toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (kriminaalõigust käsitlev programm Grotius II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/513/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse õiguskaitseasutuste toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (Oisin II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 4).

Nõukogu otsus 2001/514/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse inimkaubanduse ja laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse eest vastutavate isikute toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programmi teine etapp (Stop II) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 7).

Nõukogu otsus 2001/515/JSK, 28. juuni 2001, millega käivitatakse kuritegevuse ärahoidmise toetamise, vahetuse, väljaõppe ja koostöö programm (Hippokrates) (EÜT L 186, 7.7.2001, lk 11).

Nõukogu otsus 2002/630/JSK, 22. juuli 2002, millega kehtestatakse kriminaalasjades politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm (AGIS) (EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5).

18 05 01 03   Programmi „Erasmus” (vahetusprogramm õigusasutustele) lõpuleviimine kohtunike osas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

7 598,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 02   Euroopa Politseiamet (Europol)

18 05 02 01   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

63 712 000

63 712 000

59 989 000

59 989 000

1 250 000,00

1 250 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Ameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 02 02   Euroopa Politseiamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 757 000

19 757 000

19 735 150

19 735 150

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu toetus on 2011. aastal kokku 83 469 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2009/371/JSK, 6. aprill 2009, millega luuakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

18 05 04   Ettevalmistav tegevus – Terroriaktides kannatanute abistamiseks mõeldud ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

380 335,02

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 05   Euroopa Politseikolledž

18 05 05 01   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 05 05 01

3 502 000

3 502 000

4 000 000

4 000 000

3 931 000,00

2 800 000,00

Reservid (40 02 41)

425 000

425 000

 

 

 

 

Kogusumma

3 927 000

3 927 000

4 000 000

4 000 000

3 931 000,—

2 800 000,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kolledži palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Kolledži ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Summa jääb reservi, kuni Euroopa Parlament saab rahuldava teabe 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele ja resolutsioonile järgnevate meetmete kohta.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 05 02   Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 073 000

4 073 000

3 800 000

3 800 000

4 869 000,00

3 600 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud kolledži tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Kolledž peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Kolledži palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu rahaline toetus on 2011. aastal kokku 8 341 000 eurot. Eelarvesse kantud 8 000 000 euro suurusele summale lisatakse 341 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2005/681/JSK, 20. september 2005, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

18 05 06   Katseprojekt – Terrorismivastase võitluse meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 000 000

0,—

1 608 199,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 05 07   Kriisiohjesuutlikkuse suurendamise meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

305 988,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

18 05 08   Terrorismi ärahoidmine, valmisolek selleks ning selle tagajärgede likvideerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 100 000

10 950 058

20 420 000

14 600 000

19 470 000,00

9 611 691,25

Märkused

Assigneering on terrorirünnakute ärahoidmisel ja nendeks valmisolekul mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

elutähtsat infrastruktuuri ähvardavate ohtude hindamise, sh kohapealse hindamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine, et teha kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja nende turvalisuse suurendamise vajadus,

ühiste turvastandardite väljatöötamise edendamine ja toetamine, sealhulgas küberjulgeoleku valdkonnas, ning elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alase oskusteabe ja kogemuste vahetamine,

kogu liitu hõlmava koordineerimistegevuse ja koostöö edendamine ja toetamine elutähtsa infrastruktuuri kaitsmise alal.

Assigneering on seoses terrorirünnakute tagajärgede likvideerimisega mõeldud järgmiste valdkondade toetamiseks:

terrorirünnakute võimalike tagajärgede likvideerimise alase oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine,

asjaomase metoodika ja situatsiooniplaanide väljatöötamise stimuleerimine, edendamine ja toetamine,

üldiste kriisiohje, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide pideva täiendamise tagamine konkreetsete eksperditeadmistega.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, situatsiooniplaanide väljatöötamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine),

analüüsi-, järelevalve-, hindamis-, auditi- ja kontrollimeetmed,

tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekandmine, eriti teabe jagamise ja koostalitlusvõime valdkonnas,

personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine,

teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed ning

rahaline toetus projektidele, mille eesmärk on aidata terrorismi ohvreid ja/või nende perekondi nende katsumustest ülesaamisel, kasutades selleks organisatsioonide ja/või võrgustike pakutavat sotsiaalset või psühholoogilist tuge, ning projektidele, mille eesmärk on koondada avalikku arvamust terrorismi igasuguseid vorme hukka mõistma. Osa assigneeringust kasutatakse esmajoones ohvritele ja nende perekondadele pakutava õigusabi ja nõustamise tõhustamiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/124/EÜ, Euratom, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

18 05 09   Kuritegevuse ärahoidmine ja kuritegevuse vastu võitlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

109 000 000

47 608 950

85 880 000

55 529 000

70 850 000,00

29 189 757,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

koordinatsiooni ja koostöö edendamine ja arendamine õiguskaitseasutuste, muude institutsioonide (eelkõige vägivalla ja kuritegevuse ärahoidmise valdkonnas tegevate organisatsioonide), muude riiklike ametiasutuste ja nendega seotud liidu asutuste vahel,

kuritegevuse, sh küberkuritegevuse strateegiline ärahoidmine ja kuritegevusevastase, sh küberkuritegevusevastase võitluse jaoks vajalike horisontaalsete meetodite ja vahendite, nagu linnavägivalla ärahoidmine (eriti seoses alaealisi mõjutava linnavägivallaga) või alaealiste kuritegevuse ärahoidmine ja selle vastu võitlemise meetmed (parimate tavade vahetamise, vastutavate ametiasutuste võrgustike loomise ning katseprojektide elluviimise kaudu), avaliku ja erasektori partnerlus, kuritegevuse ärahoidmise head tavad, võrdleva statistika ja rakenduskriminoloogia stimuleerimine, edendamine ja arendamine ning

kuritegevuse ohvrite ja tunnistajate kaitse heade tavade edendamine ja arendamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

operatiivkoostöö ja koordineerimise meetmed (võrkude, vastastikuse usalduse ning arusaamise tugevdamine, teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine ja levitamine),

analüüsi-, järelevalve- ja hindamismeetmed,

tehnoloogia ja metoodika arendamine ja siire,

personali ja ekspertide väljaõpe ja vahetamine ning

teadlikkuse parandamise ja levitamise meetmed.

Osa assigneeringust katab inimkaubanduse ohvritele suunatud liidu abitelefoni loomise kulud, et võtta ELi liikmesriikides kasutusele üks ühine telefoninumber, mille kaudu pakutakse inimkaubanduse ohvritele samasugustele standarditele vastavat sotsiaalset, psühholoogilist ja õigusalast abi ja kui võimalik vastatakse ka varjupaigataotlustele. Kõnealune projekt hõlmab erinevaid sidusrühmi: telefoniliine pakkuvad reguleerivad riigiasutused, telekommunikatsiooniettevõtted, spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud töötajad ja erialaspetsialistid, õiguskaitseasutused (et vahetada teavet inimkaubandusega seotud kaubitsejate ja osaliste kohta).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/125/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 7).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse” (KOM(2005) 124 (lõplik)).

18 05 10   Katseprojekt – Kultuuripärandi hoiatusvõrk

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 15 04 46

Assigneering on ette nähtud igast liikmesriigist ühte ametlikku kontaktpunkti hõlmava otsese teabe võrgu loomiseks, et teavitada kultuuriväärtuste või kaitse all olevate ajalooliste mälestiste varguse, nende salakaubanduse või ebaseadusliku ekspordi juhtumitest ja edastada nende kohta asjakohast teavet, ning selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomiseks.

Võrk võimaldab ka täielikult dokumenteeritud andmebaasi loomist, kuhu registreeritakse varastatud esemed ja lisatakse kogu asjakohane teave, et:

aidata kaasa nende varastatud esemete leidmisele ja tagastamisele,

jõuda kontaktpunktide vahel kokkuleppele rea meetmete osas kultuuripärandi väärtusega esemete varguse ja salakaubandusega võitlemiseks ning

edastada kiiresti teavet politseile, sadama ja lennujaama administratsioonile ning tolliametile.

Liikmesriikidevahelise kokkuleppe alusel peaks üks nimetatud kontaktpunktidest looma kontaktid mitme naaberriigi ja Vahemere piirkonna riikidega.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 06 —   KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 06

KRIMINAAL- JA TSIVIILÕIGUS

18 06 01

Tsiviilasju käsitlevate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine

3.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

577,01

178 198,29

18 06 04

Eurojust

18 06 04 01

Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

21 998 698

21 998 698

21 869 637

21 869 637

20 646 400,—

20 646 400,—

18 06 04 02

Eurojust – Toetus jaotisele 3

3.1

7 777 042

7 777 042

8 293 583

8 293 583

5 753 600,—

5 753 600,—

 

Artikkel 18 06 04 — Vahesumma

 

29 775 740

29 775 740

30 163 220

30 163 220

26 400 000,—

26 400 000,—

18 06 06

Kriminaalõigus

3.1

26 500 000

16 948 786

26 000 000

15 800 000

30 900 000,—

17 592 005,56

18 06 07

Tsiviilõigus

3.1

15 700 000

9 521 790

15 500 000

9 400 000

14 546 000,—

6 274 256,90

18 06 09

Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

3.1

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

 

 

18 06 10

Katseprojekt – Piiriüleselt tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tasumata nõuete kiire ja tõhus sissenõudmine

3.1

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 18 06 — Kogusumma

 

72 975 740

56 746 316

72 663 220

55 863 220

71 846 577,01

50 444 460,75

18 06 01   Tsiviilasju käsitlevate õigusalaste koostööprogrammide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

577,01

178 198,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1496/98/EÜ, 22. juuni 1998, millega luuakse tegevuskava juristide teadmiste süvendamiseks ühenduse õiguse vallas (Robert Schumani projekt) (EÜT L 196, 14.7.1998, lk 24).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 290/2001, 12. veebruar 2001, millega pikendatakse õigusala töötajate toetus- ja vahetusprogrammi tsiviilõiguse valdkonnas (tsiviilõigust käsitlev Grotiuse programm) (EÜT L 43, 14.2.2001, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 743/2002, 25. aprill 2002, millega luuakse ühenduse üldine tegevusraamistik tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamiseks (EÜT L 115, 1.5.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2004/100/EÜ, 26. jaanuar 2004, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm aktiivse Euroopa Liidu kodakondsuse edendamiseks (kodanike osalus) (ELT L 30, 4.2.2004, lk 6).

18 06 04   Eurojust

18 06 04 01   Eurojust – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 998 698

21 998 698

21 869 637

21 869 637

20 646 400,00

20 646 400,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Eurojusti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Eurojusti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

18 06 04 02   Eurojust – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 777 042

7 777 042

8 293 583

8 293 583

5 753 600,00

5 753 600,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Eurojusti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Eurojust peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Eurojusti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu rahaline toetus on 2011. aastal kokku 31 733 740 eurot. Eelarvesse kantud 29 775 740 euro suurusele summale lisatakse 1 958 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2002/187/JSK, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

18 06 06   Kriminaalõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 500 000

16 948 786

26 000 000

15 800 000

30 900 000,00

17 592 005,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse kriminaalasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

liikmesriikide olemasolevate õigussüsteemide kohandamise edendamine liiduga, mis on piirikontrollita territoorium, kus on ühisraha ning isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine,

üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu liidus, eriti juurdepääsu tagamisega õiguskaitsele,

kontaktide parandamine ja teabe vahetamine seadusandlike, õiguslike ja haldusasutuste ning juristide vahel ja kohtu liikmete väljaõppe edendamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, eriprojektide, nagu kuritegevusregistrite teabe arvutipõhise vahetamise süsteemide loomine ja rakendamine, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebilehtede arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed, või

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki, või

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

tegevusabi andmine Euroopa õiguskoolituse koostöövõrgustiku püsiva tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks, see võrgustik püüdleb Euroopas üldist huvi pakkuvate eesmärkide poole kohtu liikmete väljaõppe valdkonnas.

Osa assigneeringust on ühtlasi mõeldud sellise projekti rahastamiseks, millega luuakse Euroopa kriminaalõiguse juristide kogu (Eurorights). See peaks toimima ombudsmanina, uurides probleeme, millega kaitsjad Euroopa politsei- ja kohtukoostöö raames kokku puutuvad.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/126/JSK, 12. veebruar 2007, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Õigusemõistmine kriminaalasjades” (ELT L 58, 24.2.2007, lk 13).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 06 07   Tsiviilõigus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 700 000

9 521 790

15 500 000

9 400 000

14 546 000,00

6 274 256,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

õigusalase koostöö edendamine eesmärgiga anda panus tõelise Euroopa õigusala loomisse tsiviilasjades vastastikuse tunnustamise ja usalduse alusel,

piiriüleste tsiviilmenetluste sujuvat toimimist takistavate tõkete kõrvaldamise edendamine liikmesriikides,

üksikisikute ja äriühingute igapäevase elu parandamine, võimaldades neil kaitsta oma õigusi kogu liidus, eriti juurdepääsu tagamise kaudu õiguskaitsele,

kontaktide, teabevahetuse ja koostöövõrkude loomise parandamine õigus- ja haldusasutuste ning juristide vahel, sealhulgas õigusalase koolituse toetamise abil, eesmärgiga parandada selliste ametiasutuste ja spetsialistide vahelist vastastikust mõistmist.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, järelevalve- ja hindamismeetmed, või

liidule huvi pakkuvad riigiülesed eriprojektid, mille on esitanud iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel vähemalt kolm liikmesriiki, või

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopa üldisi huve taotlevate eesmärkide poole püüdlevate üksuste tegevuse toetamine kooskõlas selle programmi üldiste eesmärkidega iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel,

tegevustoetused kohtunike ülemkogude koostöövõrgustiku ja Euroopa Liidu ülemkohtute koostöövõrgustiku alalise tööprogrammiga seotud kulude kaasrahastamiseks niivõrd, kuivõrd need kulud on tekkinud Euroopa üldistes huvides tegutsemisel, et edendada arvamuste ja kogemuste vahetamist küsimustes, mis käsitlevad kohtupraktikat, nende liikmete töö korraldust ja toimimist oma kohtu- ja/või nõuandefunktsioonide täitmisel seoses liidu õigusega,

meetmed internetipõhise testamendiregistrite võrgustiku loomise toetamiseks neis liikmesriikides, kus on testamendiregister või kus tahetakse see kasutusele võtta.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/470/EÜ, 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1149/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Tsiviilõigus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 16).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

18 06 09   Katseprojekt – Lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete mõju hindamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

lepinguõigust käsitlevate õiguslike meetmete õigusalase ja majandusliku mõju hindamine,

ühtse tugiraamistiku uurimine ja väljatöötamine ühtse tugiraamistiku projekti ning muu Euroopa lepinguõiguse alal olemas oleva teadustöö põhjal.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

18 06 10   Katseprojekt – Piiriüleselt tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) tasumata nõuete kiire ja tõhus sissenõudmine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus punkt

Assigneeringud on mõeldud piiriüleselt tegutsevate VKEde toetamiseks tasumata nõuete sissenõudmisel. VKEdel aidatakse nende äritegevust optimeerida, parandades nõuete haldamise vahendeid ja võimalusi puudutava teabe kättesaadavust ja levikut. Samuti on eesmärk parandada olemasolevate õiguslike vahendite kasutamist, mõistmist ja teadvustamist. Katseprojekti raames koostatakse mitmekeelsed praktilised suunised, mis tutvustavad nõuete haldamist ja vastavaid meetodeid ning selgitavad nõuete piiriülest sissenõudmist puudutavate olemasolevate õiguslike vahendite (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009, piiriüleste maksete kohta ühenduses (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 15), nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1) jne) kohaldamist. Lisaks viiakse Euroopas detsentraliseeritult, nt kaubandus- ja tööstuskodade võrgustiku või muude ettevõtlust edendavate asutuste kaudu läbi VKEdele mõeldud üritusi, kus antakse teavet nõuete haldamise ja olemasolevate õiguslike vahendite kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 18 07 —   UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 07

UIMASTIENNETUS- JA TEAVITUSTEGEVUS

18 07 01

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

18 07 01 01

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

3.1

10 920 558

10 920 558

10 803 028

10 803 028

10 245 798,59

9 992 904,—

18 07 01 02

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3

3.1

4 249 442

4 249 442

3 996 972

3 996 972

4 266 201,41

4 157 096,—

 

Artikkel 18 07 01 — Vahesumma

 

15 170 000

15 170 000

14 800 000

14 800 000

14 512 000,—

14 150 000,—

18 07 03

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

3.1

4 000 000

3 113 625

3 000 000

3 000 000

3 000 000,—

2 788 722,06

 

Peatükk 18 07 — Kogusumma

 

19 170 000

18 283 625

17 800 000

17 800 000

17 512 000,—

16 938 722,06

18 07 01   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

18 07 01 01   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 920 558

10 920 558

10 803 028

10 803 028

10 245 798,59

9 992 904,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Keskuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal” (3. köide).

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

18 07 01 02   Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 249 442

4 249 442

3 996 972

3 996 972

4 266 201,41

4 157 096,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud keskuse tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Keskus peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Keskuse palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad on sihtotstarbeline tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Liidu rahaline toetus on 2011. aastal kokku 15 400 000 eurot. Eelarvesse kantud 15 170 000 euro suurusele summale lisatakse 230 000 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1920/2006, 12. detsember 2006, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

18 07 03   Uimastiennetus- ja teavitustegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

3 113 625

3 000 000

3 000 000

3 000 000,00

2 788 722,06

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste valdkondade toetamiseks:

uimastite kasutamise, uimastisõltuvuse ja uimastitega seotud kahjude ärahoidmine ja vähendamine,

panuse andmine uimastite kasutamist käsitleva teabe parandamisse,

liidu uimastistrateegia rakendamise toetamine.

Eriti on assigneering ette nähtud järgmiste meetmete rahastamiseks:

komisjoni erimeetmed, nagu uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, näidikute ja ühiste metoodikate sõnastamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ja levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalike kampaaniate ja sündmuste korraldamine, veebisaitide arendamine ja hooldamine, teabematerjalide ettevalmistamine ja levitamine, riikide ekspertide võrgustike toetamine ja haldamine, analüütilised, jälgimis- ja hindamismeetmed, või

liidule huvi pakkuvad konkreetsed riigiülesed projektid, mille esitavad vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja riik, mis võib olla kas ühinejariik või kandidaatriik iga-aastases tööprogrammis sätestatud tingimustel, või

valitsusväliste organisatsioonide või muude Euroopale üldist huvi pakkuvaid eesmärke taotlevate üksuste tegevuse toetamine, arvestades selle programmi üldisi eesmärke iga-aastastes tööprogrammides sätestatud tingimustel või

uimastiennetus ja kahjude vähendamine ning uimastitega seotud sõltuvuste vastase võitluse strateegilised meetmed.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on laekunud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1150/2007/EÜ, 25. september 2007, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Põhiõigused ja õigusasjad” raames eriprogramm „Narkomaania ennetus- ja teavitustegevus” (ELT L 257, 3.10.2007, lk 23).

Alusaktid

Komisjoni 6. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 põhiõiguste ja õigusasjade raamprogramm (KOM(2005) 122 (lõplik)).

PEATÜKK 18 08 —   POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 08

POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

18 08 01

Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

3.1

5 400 000

3 808 716

5 200 000

4 400 000

4 322 640,78

3 430 138,05

18 08 05

Hindamine ja mõjuhinnang

3.1

1 100 000

761 743

900 000

800 000

1 400 000,—

521 604,—

 

Peatükk 18 08 — Kogusumma

 

6 500 000

4 570 459

6 100 000

5 200 000

5 722 640,78

3 951 742,05

18 08 01   Programm „Prince” – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 400 000

3 808 716

5 200 000

4 400 000

4 322 640,78

3 430 138,05

Märkused

Assigneering on mõeldud justiits- ja siseküsimuste valdkonda käsitlevate esmatähtsate teavitamismeetmete rahastamiseks.

See hõlmab justiits- ja siseküsimuste alaseid teabe- ja teavitusmeetmeid (siseveebi leheküljed, avalikud üritused, teabetooted, Eurobaromeetri uuringud jne) vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise kohta. Nende meetmete eesmärk on luua liidu kodanike, sidusrühmade ja liidu institutsioonide vahel tõhus teavitus-, sidepidamis- ja dialoogivahend, mille puhul võetakse tihedas koostöös liikmesriikide ametiasutustega arvesse riikide, piirkondade ja kohalikke konkreetseid iseärasusi.

Komisjon on vastu võtnud mitmeid teatisi Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva tegevuse uue koostööraamistiku kohta (KOM(2001) 354 (lõplik) ja KOM(2002) 350 (lõplik)). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks liikmesriikide koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu kommunikatsiooni- ja informatsioonipoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa Liidu teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide kohta oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 18–25 sätestatud liidu kodanike õigusi käsitleva teadlikkuse parandamise kampaania rahastamiseks, mida korraldab komisjon koostöös kodanikuühiskonnaga.

Assigneering on mõeldud ka selleks, et rahastada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 15 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusel (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) põhinevaid uusi läbipaistvusmeetmete teavituskampaaniaid.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

18 08 05   Hindamine ja mõjuhinnang

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 100 000

761 743

900 000

800 000

1 400 000,00

521 604,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mille eesmärgid on järgmised:

laiendada hindamist kõikidele toimingutele (poliitikavaldkonnad ja seadusandlus),

paremini integreerida strateegilise planeerimise ja programmeerimise hindamist,

viia lõpule metodoloogiline töö, mida on vaja poliitika hindamise väljatöötamiseks,

kohaldada poliitika hindamise raamistikku kõikide Euroopa Ülemkogu Tampere istungil käsitletud peamiste poliitikavaldkondade suhtes,

valmistada ette katseprojektide ja ettevalmistava tegevuse elluviimine.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni haldusautonoomiast vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ÕIGUS-, VABADUS- JA TURVALISUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADILE

ÕIGUS-, VABADUS- JA TURVALISUSKÜSIMUSTE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 19

VÄLISSUHTED

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 01

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

153 043 968

153 043 968

444 697 913

444 697 913

421 915 881,74

421 915 881,74

Reservid (40 01 40)

5 106

5 106

253 484

253 484

 

 

 

153 049 074

153 049 074

444 951 397

444 951 397

421 915 881,74

421 915 881,74

19 02

SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

54 000 000

47 608 950

52 959 000

50 000 000

51 360 390,09

60 068 691,75

19 03

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

326 624 000

271 643 337

280 891 000

225 000 000

242 750 000,—

315 971 012,16

19 04

DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

157 710 000

132 678 814

154 224 200

148 400 000

153 231 380,35

122 297 633,47

19 05

SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

25 021 000

19 843 580

23 640 000

17 713 000

28 193 108,26

15 679 325,11

19 06

KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE

357 444 700

257 199 807

287 711 882

250 305 160

256 159 507,—

214 368 311,11

19 08

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

1 899 135 179

1 405 163 553

1 722 667 073

1 384 200 000

1 672 668 694,55

1 469 289 540,24

Reservid (40 02 41)

 

 

20 000 000

20 000 000

 

 

 

1 899 135 179

1 405 163 553

1 742 667 073

1 404 200 000

1 672 668 694,55

1 469 289 540,24

19 09

SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

377 286 000

297 175 489

356 268 000

309 484 268

355 672 842,17

308 343 018,47

Reservid (40 02 41)

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

 

393 286 000

299 079 847

367 768 000

314 484 268

355 672 842,17

308 343 018,47

19 10

SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

889 900 740

765 332 304

855 898 000

769 397 103

881 491 612,20

727 174 414,49

Reservid (40 02 41)

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

 

917 900 740

769 864 676

878 898 000

773 897 103

881 491 612,20

727 174 414,49

19 11

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

30 500 000

28 565 370

31 500 000

32 400 000

41 183 487,50

24 387 037,63

19 49

ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 19 — Kogusumma

4 270 665 587

3 378 255 172

4 210 457 068

3 631 597 444

4 104 626 903,86

3 679 494 866,17

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

44 005 106

6 441 836

54 753 484

29 753 484

 

 

 

4 314 670 693

3 384 697 008

4 265 210 552

3 661 350 928

4 104 626 903,86

3 679 494 866,17

PEATÜKK 19 01 —   VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 01

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

19 01 01

Välissuhete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

19 01 01 01

Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

6 719 305

91 519 358

90 090 643,53

Reservid (40 01 40)

 

5 106

253 484

 

 

 

6 724 411

91 772 842

90 090 643,53

19 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

7 148 492

95 401 909

83 543 880,69

 

Artikkel 19 01 01 — Vahesumma

 

13 867 797

186 921 267

173 634 524,22

Reservid (40 01 40)

 

5 106

253 484

 

 

 

13 872 903

187 174 751

173 634 524,22

19 01 02

Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

19 01 02 01

Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide koosseisuvälised töötajad

5

1 203 544

7 565 976

7 614 799,87

19 01 02 02

Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

5

505 306

32 214 692

28 325 039,33

19 01 02 11

Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide muud juhtimiskulud

5

640 622

8 529 744

8 873 054,28

19 01 02 12

Liidu delegatsioonide muud halduskulud

5

467 754

9 038 346

8 351 613,60

 

Artikkel 19 01 02 — Vahesumma

 

2 817 226

57 348 758

53 164 507,08

19 01 03

Välissuhete poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

19 01 03 01

Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

486 882

6 640 459

7 102 811,59

19 01 03 02

Liidu delegatsioonide hoonete ja nendega seotud kulud

5

3 333 663

71 251 929

74 709 028,90

 

Artikkel 19 01 03 — Vahesumma

 

3 820 545

77 892 388

81 811 840,49

19 01 04

Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 01

Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

4

60 145 500

55 858 500

51 377 091,63

19 01 04 02

Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

4

45 092 600

42 833 000

40 689 516,33

19 01 04 03

Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud

4

8 288 000

6 000 000

5 432 902,24

19 01 04 04

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud

4

750 000

650 000

49 959,60

19 01 04 05

Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

4

1 600 000

1 500 000

1 389 992,60

19 01 04 06

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

1 268 300

1 300 000

1 289 965,38

19 01 04 07

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud

4

10 673 000

9 974 000

8 980 246,28

19 01 04 08

Tööstusriikide rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

100 000

100 000

76 335,89

19 01 04 20

Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud

4

p.m.

p.m.

0,—

19 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidest

4

4 621 000

4 320 000

4 019 000,—

 

Artikkel 19 01 04 — Vahesumma

 

132 538 400

122 535 500

113 305 009,95

 

Peatükk 19 01 — Kogusumma

 

153 043 968

444 697 913

421 915 881,74

Reservid (40 01 40)

 

5 106

253 484

 

 

 

153 049 074

444 951 397

421 915 881,74

19 01 01   Välissuhete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

19 01 01 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 01 01 01

6 719 305

91 519 358

90 090 643,53

Reservid (40 01 40)

5 106

253 484

 

Kogusumma

6 724 411

91 772 842

90 090 643,53

Märkused

Rohkem komisjoni töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada piisav suutlikkus kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud kriisidele reageerimise ettepanekute jätkumeetmeteks.

19 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 148 492

95 401 909

83 543 880,69

Märkused

Komisjon võtab inimõiguste küsimustega tegelemiseks pikaajalise lepinguga tööle kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsialiseerunud personali.

Piisav arv töötajaid määratakse haldama kriisidele reageerimist, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide kriisidele reageerimist käsitlevate ettepanekute jätkumeetmed.

19 01 02   Välissuhete poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

19 01 02 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 203 544

7 565 976

7 614 799,87

19 01 02 02   Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

505 306

32 214 692

28 325 039,33

19 01 02 11   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

640 622

8 529 744

8 873 054,28

19 01 02 12   Liidu delegatsioonide muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

467 754

9 038 346

8 351 613,60

19 01 03   Välissuhete poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

19 01 03 01   Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatide seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

486 882

6 640 459

7 102 811,59

19 01 03 02   Liidu delegatsioonide hoonete ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 333 663

71 251 929

74 709 028,90

19 01 04   Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

60 145 500

55 858 500

51 377 091,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise abi ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 4 558 500 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 02   Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

45 092 600

42 833 000

40 689 516,33

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 5 233 566 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 08 kohased halduskulud.

19 01 04 03   Stabiliseerimisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 288 000

6 000 000

5 432 902,24

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 05 02, 19 06 01, 19 06 02 ja 19 06 03 kohased halduskorralduskulud.

19 01 04 04   Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

750 000

650 000

49 959,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmete rakendamise toetamiseks, mille puhul komisjonil ei ole vajalikke kogemusi või mille puhul ta vajab täiendavat toetust. Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 19 03 01, 19 03 02 ja 19 03 06 kohaseid halduskulusid.

19 01 04 05   Liidu abi andmise tulemuste hindamine ning järelevalve- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 600 000

1 500 000

1 389 992,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesolevas punktis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga kaetakse artikli 19 11 01 kohased halduskulud.

19 01 04 06   Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 268 300

1 300 000

1 289 965,38

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 968 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneeringuga kaetakse artikli 19 05 02 ja punktide 19 06 04 01 ning 19 06 04 02 kohased halduskulud.

19 01 04 07   Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 673 000

9 974 000

8 980 246,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 950 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 95 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 5 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, infosüsteemide ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatüki 19 04 kohased halduskulud.

19 01 04 08   Tööstusriikide rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

76 335,89

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse ka artikli 19 05 01 kohased halduskulud.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

19 01 04 20   Välissuhete poliitikavaldkonna haldustoetuse kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulud, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse peatükkide 19 02, 19 04, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 haldustoetuse kulud.

19 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus välissuhete programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 621 000

4 320 000

4 019 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse talitluskulude katteks, mis on seotud asutusele peatükkide 19 05, 19 06, 19 08, 19 09 ja 19 10 raames usaldatud välissuhete rakenduskavade (rubriik 4) juhtimisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 19 02 —   SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 02

SISSERÄNDE- JA VARJUPAIGAALANE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

19 02 01

Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

4

54 000 000

47 608 950

52 959 000

50 000 000

51 360 390,09

60 068 691,75

 

Peatükk 19 02 — Kogusumma

 

54 000 000

47 608 950

52 959 000

50 000 000

51 360 390,09

60 068 691,75

19 02 01   Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

54 000 000

47 608 950

52 959 000

50 000 000

51 360 390,09

60 068 691,75

Märkused

2007.–2013. aasta finantsraamistiku välismeetmete rahastamisvahendite ratsionaliseerimise ja lihtsustamise käigus on programm „Aeneas”, millega antakse kolmandatele riikidele rahalist ja tehnilist abi rände ja varjupaiga valdkonnas, asendatud temaatilise programmiga, mis käsitleb koostööd kolmandate riikidega arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI) raames (määrus (EÜ) nr 1905/2006). Programm „Aeneas” võeti vastu 10. märtsil 2004 pärast 2001.–2003. aasta ettevalmistavat meedet ja komisjoni 3. detsembri 2002. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile rändeküsimuste integreerimise kohta Euroopa Liidu suhetesse kolmandate riikidega (KOM(2002) 703 (lõplik)).

Arengukoostöö rahastamisvahendi üldeesmärk on muuta liidu välisabi tulemuslikumaks. Selle programmi kohaselt on kolmandate riikidega tehtavat sisserände- ja varjupaigaalast koostööd käsitleva temaatilise programmi eesmärk toetada kolmandate riikide jõupingutusi rändevoogude parema juhtimise tagamisel. Assigneeringud on ette nähtud konkreetseks ja vastastikuselt täiendava tehnilise ja rahalise abi andmiseks kolmandatele riikidele, et toetada nende jõupingutusi.

Koostööd kolmandate riikide ning päritolu- ja läbisõidupiirkondadega käsitleva liidu programmi eesmärk on edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, pidurdada ajude väljavoolu lõunast põhja suunas, parandada tööalase rände juhtimist, võidelda ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega ning soodustada tagasipöördumist, kaitsta sisserändajaid ning aidata kolmandatel riikidel parandada oma suutlikkust täita oma kohustusi varjupaiga ja rände valdkonnas.

Sellest liidu koostööprogrammist rahastatakse asjakohaseid meetmeid, mis peavad ühte sobima liidu riikliku ja piirkondliku koostöö ja arengu strateegiatega, mis käsitlevad asjaomaseid kolmandaid riike ja viivad lõpule eelkõige rände, varjupaiga, piirikontrolli, pagulaste ja ümberasustatud isikutega seotud toimingud, mis on ette nähtud kõnealuste strateegiate rakendamiseks ja mida rahastatakse muudest koostöö ja arengu jaoks ette nähtud liidu vahenditest.

Selle teemaprogrammi puhul võetakse uue strateegia valguses arvesse ka kliimamuutusest tulenevat rännet. Demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi, samuti inimõiguste ja põhivabaduste austamine on selle vahendi kohaldamise oluline osa. Vajaduse ja võimaluse korral ühendatakse rahastatavad toimingud selliste meetmetega, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning täita selle valdkonna rahvusvahelisi dokumente, sealhulgas Genfi 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni.

Assigneeringust võivad finantstoetust saada piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja asutused (eelkõige ÜRO asutused), valitsusvälised organisatsioonid või muud valitsusvälised osalejad, kolmandate riikide valitsused, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, nende talitused ja allasutused, instituudid, ühendused ning avaliku ja erasektori ettevõtjad.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 491/2004, 10. märts 2004, millega kehtestatakse kolmandatele riikidele antava rahalise ja tehnilise abi programm rände ja varjupaiga valdkondades (AENEAS) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel”, 3. august 2005 (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Temaatiline programm koostööks kolmandate riikidega rände ja varjupaiga valdkondades”, 25. jaanuar 2006 (KOM(2006) 26 (lõplik)).

PEATÜKK 19 03 —   ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 03

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

19 03 01

Rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimine

19 03 01 01

Järelevalvemissioon Gruusias

4

30 000 000

27 422 755

32 934 600

24 960 000

10 591 074,—

19 189 426,49

19 03 01 02

EULEX Kosovo

4

144 000 000

124 247 247

120 751 800

97 064 000

121 223 453,01

161 917 491,26

19 03 01 03

EUPOL Afghanistan

4

48 000 000

41 007 028

38 476 371

32 603 280

44 344 956,13

54 200 548,44

19 03 01 04

Muud rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimise missioonid

4

52 524 000

42 293 133

43 930 229

33 522 720

44 006 806,86

54 875 469,86

 

Artikkel 19 03 01 — Vahesumma

 

274 524 000

234 970 163

236 093 000

188 150 000

220 166 290,—

290 182 936,05

19 03 02

Leviku tõkestamine ja desarmeerimine

4

15 000 000

11 426 148

15 000 000

12 000 000

5 477 760,—

9 888 093,13

19 03 04

Erakorralised meetmed

4

30 550 000

19 043 580

5 000 000

4 000 000

0,—

0,—

19 03 05

Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed

4

6 550 000

5 965 401

4 850 000

3 500 000

40 950,—

221 250,01

19 03 06

Euroopa Liidu eriesindajad

4

p.m.

238 045

19 948 000

17 350 000

17 065 000,—

15 678 732,97

 

Peatükk 19 03 — Kogusumma

 

326 624 000

271 643 337

280 891 000

225 000 000

242 750 000,—

315 971 012,16

Märkused

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peab tagama, et Euroopa Parlament kaasatakse tihedalt otsustamisprotsessi kõikidesse etappidesse. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) punkti 43 kohaselt ette nähtud ühiseid konsultatiivkohtumisi tuleb vastavalt kõrge esindaja deklaratsioonile poliitilise vastutuse kohta (ELT C 210, 3.8.2010, lk 1) veelgi tihendada, edendada tuleb jätkuvat dialoogi kõrge esindaja ja Euroopa Parlamendi vahel liidu ÜVJP põhiliste valikuvõimaluste ja aspektide teemal (sh volituste ja strateegiate vastuvõtmisele eelnevad konsulteerimised).

19 03 01   Rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimine

Märkused

Sellest artiklist rahastatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rahuprotsessi jälgimise ja järelevalvega seotud kriisiohjemeetmeid. Meetmeid võib võtta piiriületuskohtade järelevalveks, rahu- või relvarahukokkulepeteks või ka üldiselt poliitiliseks ja julgeolekualaseks arenguks. Nagu teisedki sellest eelarvepeatükist rahastatavad meetmed, peavad ka need olema tsiviilmeetmed.

19 03 01 01   Järelevalvemissioon Gruusias

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 000 000

27 422 755

32 934 600

24 960 000

10 591 074,00

19 189 426,49

Märkused

Endine artikkel 19 03 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu järelevalvemissiooni rahastamiseks Gruusias vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2010/452/ÜVJP, 12. august 2010, Euroopa Liidu järelevalvemissiooni kohta Gruusias (EUMM Georgia) (ELT L 213, 13.8.2010, lk 43); 26 600 000 eurot.

19 03 01 02   EULEX Kosovo

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

144 000 000

124 247 247

120 751 800

97 064 000

121 223 453,01

161 917 491,26

Märkused

Endine artikkel 19 03 03 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu õigusriigimissiooniga Kosovos seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2008/124/ÜVJP, 4. veebruar 2008, Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92).

Nõukogu ühismeede 2009/445/ÜVJP, 9. juuni 2009, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 148, 11.6.2009, lk 33); 265 000 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/619/ÜVJP, 15. oktoober 2010, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 272, 16.10.2010, lk 19); 165 000 000 eurot. (2010. aastal kulukohustustega seotud: 70 000 000 eurot).

19 03 01 03   EUPOL Afghanistan

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

48 000 000

41 007 028

38 476 371

32 603 280

44 344 956,13

54 200 548,44

Märkused

Endine artikkel 19 03 07 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu politseimissiooniga Afganistanis seotud kulude katmiseks vastavalt nõukogu poolt vastu võetud asjakohasele õiguslikule alusele.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2010/279/ÜVJP, 18. mai 2010, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN) (ELT L 123, 19.5.2010, lk 4); 54 600 000 eurot.

19 03 01 04   Muud rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimise missioonid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

52 524 000

42 293 133

43 930 229

33 522 720

44 006 806,86

54 875 469,86

Märkused

Endised artiklid 19 03 01, 19 03 03 ja 19 03 07 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud muude rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ning elluviimise missioonidega kui EULEX Kosovo, EUMM Georgia ja EUPOL Afghanistan seotud kulude katmiseks. Assigneering on samuti ette nähtud Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledži sekretariaadi ja selle internetipõhise kaugõppesüsteemi rahastamiseks. Kui nõukogu otsustab 2010. aasta teostatavusuuringu tulemusel luua ÜJKP tsiviiloperatsioonide lao, kaetakse assigneeringust ka selle pidamise kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2005/889/ÜVJP, 12. detsember 2005, millega asutatakse Euroopa Liidu piirihaldamise abimissioon Rafah piiriületuspunktis (EU BAM Rafah) (ELT L 327, 14.12.2005, lk 28); 1 950 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/565/ÜVJP, 21. september 2010, Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase Euroopa Liidu nõustamis- ja abimissiooni (EUSEC RD Congo) kohta (ELT L 248, 22.9.2010, lk 59); 12 600 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/330/ÜVJP, 14. juuni 2010, Euroopa Liidu integreeritud õigusriigimissiooni EUJUST LEX-IRAQ kohta Iraagis (ELT L 149, 15.6.2010, lk 12); 17 500 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/576/ÜVJP, 23. september 2010, julgeolekusektori reformi alase Euroopa Liidu politseimissiooni ja selle õigusalase kontaktüksuse loomise kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (EUPOL RD Congo) (ELT L 254, 29.9.2010, lk 33); 6 430 000 eurot.

Nõukogu otsus 2009/906/ÜVJP, 8. detsember 2009, Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) kohta Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 322, 9.12.2009, lk 22); 14 100 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2005/797/ÜVJP, 14. november 2005, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (ELT L 300, 17.11.2005, lk 65); 6 650 000 eurot.

19 03 02   Leviku tõkestamine ja desarmeerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 000 000

11 426 148

15 000 000

12 000 000

5 477 760,00

9 888 093,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt 2003. aasta detsembri massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia raames niisuguste meetmete rahastamiseks, mis aitavad tõkestada massihävitusrelvade (tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade) levikut. Ka rahvusvaheliste organisatsioonide meetmeid kõnealuses valdkonnas toetatakse selle assigneeringuga. Assigneeringuga rahastatakse ka operatsioone väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja nendega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu ühismeede 2004/796/ÜVJP, 22. november 2004, Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta (ELT L 349, 25.11.2004, lk 57); 7 730 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2006/243/ÜVJP, 20. märts 2006, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta kontrollialase koolituse ja suutlikkuse arendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 88, 25.3.2006, lk 68); 1 133 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2007/753/ÜVJP, 19. november 2007, massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis läbiviidavate IAEA järelevalve- ja kontrollitoimingute toetamise kohta (ELT L 304, 22.11.2007, lk 38); 1 780 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/314/ÜVJP, 14. aprill 2008, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 107, 17.4.2008, lk 62); 7 703 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/368/ÜVJP, 14. mai 2008, ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 127, 15.5.2008, lk 78); 475 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/487/ÜVJP, 23. juuni 2008, jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 165, 26.6.2008, lk 41); 1 070 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/588/ÜVJP, 15. juuli 2008, Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 189, 17.7.2008, lk 28); 2 136 000 eurot.

Nõukogu ühismeede 2008/858/ÜVJP, 10. november 2008, bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni toetamiseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 302, 13.11.2008, lk 29); 1 400 000 eurot.

Nõukogu otsus 2008/974/ÜVJP, 18. detsember 2008, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 345, 23.12.2008, lk 91); 1 015 000 eurot.

Nõukogu otsus 2009/42/ÜVJP, 19. jaanuar 2009, toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides (ELT L 17, 22.1.2009, lk 39); 836 260 eurot.

Nõukogu otsus 2009/569/ÜVJP, 27. juuli 2009, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 197, 29.7.2009, lk 96); 2 110 000 eurot.

Nõukogu otsus 2009/1012/ÜVJP, 22. detsember 2009, relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta (ELT L 348, 29.12.2009, lk 16); 787 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/179/ÜVJP, 11. märts 2010, SEESACi poolt Lääne-Balkani riikides läbi viidavate relvakontrollialaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 80, 26.3.2010, lk 48); 1 600 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/336/ÜVJP, 14. juuni 2010, ELi tegevuste kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 152, 18.6.2010, lk 14); 1 520 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/461/ÜVJP, 26. juuli 2010, Tuumakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 219, 20.8.2010, lk 7); 5 280 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/430/ÜVJP, 26. juuli 2010, millega luuakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustik massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks (ELT L 202, 4.8.2010, lk 5); 2 182 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/585/ÜVJP, 27. september 2010, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku ja vastavustõendamise alal ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel (ELT L 259, 1.10.2010, lk 10); 9 966 000 eurot.

19 03 04   Erakorralised meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 550 000

19 043 580

5 000 000

4 000 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud artiklite 19 03 01, 19 03 02 ja 19 03 06 alla kuuluvate mis tahes ettenägematute meetmete rahastamiseks, mille suhtes on tehtud otsus eelarveaasta jooksul ja mis tuleb viivitamata rakendada.

Artikkel on ka ÜVJP eelarvet paindlikumaks muutev tegur, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

19 03 05   Ettevalmistavad meetmed ja järelmeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 550 000

5 965 401

4 850 000

3 500 000

40 950,00

221 250,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavaid meetmeid, millega luuakse tingimused liidu tegevuse alustamiseks ÜVJP valdkonnas, ning vajalike õigusaktide vastuvõtmist. Assigneering võib hõlmata hindamis- ja analüüsimeetmeid (vahendite eelhindamine, eriuuringud, koosolekute korraldamine, faktide kogumine kohapeal). Liidu kriisiohjeoperatsioonide valdkonnas ja eelkõige Euroopa Liidu eriesindajate puhul võib ettevalmistavaid meetmeid kasutada muu hulgas ka selleks, et rahastada kavandatava tegevuse operatiivvajadusi hindavat uurimistööd, võimaldada personali ja vahendite rakendamise kiiret alustamist (nt lähetuskulud, varustuse ostmine, jooksvate ja kindlustuskulude eelrahastamine operatsiooni algetapil) või võtta kohapeal vajalikud meetmed operatsiooni alustamise ettevalmistamiseks. Assigneering võib hõlmata ka liidu kriisiohjeoperatsioonides kasutatavaid konkreetsete valdkondade (näiteks hankevajaduste väljaselgitamine ja hindamine) tehnilisi eksperte ning ÜJKP missioonide / EUSRi meeskondade personali julgeolekukoolitust.

Assigneeringuga rahastatakse ka järelmeetmeid ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete auditeid, samuti varem lõpetatud meetmete reguleerimisega seotud kulusid.

Lisaks on see assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos artiklite 19 03 01 ja 19 03 06 kohaste meetmete eesmärgi saavutamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 03 06   Euroopa Liidu eriesindajad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

238 045

19 948 000

17 350 000

17 065 000,00

15 678 732,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kulude katmiseks, mis on seotud Euroopa Liidu eriesindajate ametisse nimetamisega, vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 33.

Euroopa Liidu eriesindaja tuleks ametisse nimetada soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamise poliitikat nõuetekohaselt arvestades ja seetõttu tuleks edendada naiste nimetamist Euroopa Liidu eriesindajateks.

See hõlmab kulusid seoses eriesindajate töötasu ja nende meeskonna koostamise ja/või toetusstruktuuride rajamisega, kaasa arvatud niisugused muud personalikulud, mis ei ole seotud liikmesriikide või liidu institutsioonide lähetatud töötajatega. Assigneeringuga kaetakse ka eriesindaja otseses vastutusalas rakendatud projektidega seotud kulud.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2010/441/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Aafrika Liitu nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 23); 1 280 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/445/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 33); 700 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/447/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 39); 585 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/448/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Moldova Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 40); 830 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/449/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 41); 1 410 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/450/ÜVJP, 11. august 2010, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sudaanis (ELT L 211, 12.8.2010, lk 42); 1 820 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/442/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Bosniasse ja Hertsegoviinasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 26); 3 700 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/443/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 29); 1 250 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/440/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Ida-Aafrika järvede piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 20); 1 520 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/446/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Kosovosse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 36); 1 230 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/444/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse endisesse Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 32); 310 000 eurot.

Nõukogu otsus 2010/439/ÜVJP, 11. august 2010, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 211, 12.8.2010, lk 17); 4 515 000 eurot.

PEATÜKK 19 04 —   DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 04

DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTE EUROOPA RAHASTAMISVAHEND (EIDHR)

19 04 01

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

4

118 310 000

85 696 110

116 500 000

90 000 000

116 295 204,31

59 488 931,37

19 04 03

Valimiste vaatlemine

4

38 000 000

33 326 265

37 724 200

30 000 000

35 826 766,54

33 777 170,37

19 04 04

Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ärahoidmise võrgu loomine

4

p.m.

578 112

p.m.

400 000

0,—

796 834,—

19 04 05

Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

12 378 327

p.m.

28 000 000

1 109 409,50

28 234 697,73

19 04 06

Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum

4

400 000

200 000

 

 

 

 

19 04 07

Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

4

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 19 04 — Kogusumma

 

157 710 000

132 678 814

154 224 200

148 400 000

153 231 380,35

122 297 633,47

19 04 01   Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

118 310 000

85 696 110

116 500 000

90 000 000

116 295 204,31

59 488 931,37

Märkused

Üldeesmärk on aidata vastavalt liidu poliitikale ja suunistele ning tihedas koostöös kodanikuühiskonnaga kaasa demokraatia arengule ja tugevnemisele ja inimõiguste järgimisele.

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine riikides ja piirkondades, kus need on kõige rohkem ohustatud; samuti õigusriigi põhimõtete edendamine;

kodanikuühiskonna rolli tugevdamine inimõiguste ja demokraatlike reformide edendamisel (samal ajal tagades inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate ning ajakirjandusvabaduse kaitse) rühmahuvide rahumeelsel ühitamisel ning poliitilise osaluse ja esindatuse tugevdamisel;

liidu suunistega hõlmatud inimõiguste- ja demokraatiaalase tegevuse toetamine, sealhulgas inimõigustealaste dialoogide, inimõiguste kaitsjate, surmanuhtluse, piinamise (sh sunniviisilised abordid, naiste suguelundite moonutamine ja sundsteriliseerimine) ning lapsepõlve ja relvakonfliktide alal,

inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia kaitsmise edendamise rahvusvahelise raamistiku, eelkõige rahvusvaheliste kriminaalõigusmehhanismide ja peamiste õigusaktide tugevdamine. Osa sellest toetusest kasutatakse õigusabi andmiseks ning inimõiguste ja sõnavabaduse kaitsjate mõrvade uurimise jätkamiseks.

Et tagada finantsmääruse artiklites 53–56 sätestatud täielik finantsläbipaistvus, esitab komisjon rahvusvaheliste organisatsioonidega ühiselt hallatavate meetmete puhul kõik liidu vahendite kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile, kui nad seda taotlevad.

Osa sellest assigneeringust antakse Euroopa ülikoolidevahelise inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele, mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi ja ELi-ÜRO stipendiumiprogrammi pärast seda, kui 2006. aasta lõpus kaotas kehtivuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 791/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 31).

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Põhja-Kaukaasias töötavate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate toetamise rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

19 04 03   Valimiste vaatlemine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

38 000 000

33 326 265

37 724 200

30 000 000

35 826 766,54

33 777 170,37

Märkused

Peamiste tegevusvaldkondade hulka kuuluvad demokraatliku valimisprotsessi suhtes usalduse süvendamine ning valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse süvendamine, arendades selleks edasi liidu valimiste vaatlemise meetmeid ning suurendades suutlikkust piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Komisjoni avaldus ELi valimiste vaatlemise missioonide kohta seoses demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi vastuvõtmisega, milles ta kinnitas oma kavatsust hoida EU EOMiga seotud kulud 25 % piires EIDHR eelarvest finantsraamistiku 2007–2013 seitsmeaastase perioodi vältel.

19 04 04   Ettevalmistav tegevus – Konfliktide ärahoidmise võrgu loomine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

578 112

p.m.

400 000

0,—

796 834,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada konfliktide ärahoidmise võrku, millega luuakse analüütiline alus otsuste tegemisele välissuhete valdkonnas ja toetatakse kõnealust tegevust, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2001. aasta resolutsioonis konfliktide vältimist käsitleva komisjoni teatise kohta (EÜT C 177 E, 25.7.2002, lk 291).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada ettevalmistavat tegevust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1) ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

19 04 05   Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

12 378 327

p.m.

28 000 000

1 109 409,50

28 234 697,73

Märkused

Assigneeringuga kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine demokraatia ja inimõiguste Euroopa algatuse raames.

Assigneering katab toetuse piinamise ohvrite – võttes arvesse naiste ja tütarlaste vastu suunatud piinamise soolisi eriaspekte – ja nende perekondade jaoks taastusravikeskuste loomiseks ja ülalpidamiseks ning toetuse muudele organisatsioonidele, mis annavad konkreetset abi inimõiguste rikkumise ohvritele. Piinamisohvrite rehabilitatsiooni toetamine peab jääma prioriteediks. Projektid võivad vajaduse korral hõlmata ka ennetustegevusi.

Assigneering on ette nähtud kolmandates riikides ja liidus järgmistel eesmärkidel rakendatavatele projektidele antava abi rahastamiseks:

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitse;

demokratiseerimisprotsessi toetamine, hea valitsemistava ja õigusriigi tugevdamine;

inimõiguste austamist ja demokratiseerimist edendavate meetmete toetamine;

selliste jõupingutuste toetamine, mis on seotud demokraatlike riikide rühmade loomise soodustamisega ÜRO organites, spetsialiseeritud asutustes ja piirkondlikes organisatsioonides.

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt demokraatliku valimisprotsessi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamist ja usalduse süvendamist selle protsessi vastu, lähetades selleks liidu valimiste vaatlemismissioone ning toetades suutlikkuse suurendamist piirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Samuti on see ette nähtud koosseisuväliste töötajate kasutamiseks valimistel vaatlejatena, sealhulgas põhivaatleja kui erinõuniku lepingu rahastamiseks, mis sõlmitakse komisjoniga vastavalt personalieeskirjades esitatud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi käsitlevatele artiklitele 5 ja 82.

Assigneering on ette nähtud endise Jugoslaavia asjade ÜRO rahvusvahelise kohtu ja Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevuse edendamiseks kavandatud meetmete rahastamiseks ning Sierra Leone asjade rahvusvahelise erikohtu toetamiseks.

See on ette nähtud ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse rahastamiseks, sealhulgas rahvusvaheliste, piirkondlike ja kohalike organisatsioonide, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks, et soodustada kohtu põhikirja edasist ratifitseerimist, anda õigusalast eksperdiabi põhikirja ülevõtmisel riiklikesse õigusaktidesse, suurendada avalikkuse toetust kohtule ja anda kohtu arengusuundade alast koolitust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 976/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2006, 20. detsember 2006, rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas (demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend) (ELT L 386, 29.12.2006, lk 1).

19 04 06   Katseprojekt – ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorum

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

400 000

200 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

ELi-Venemaa kodanikuühiskonna foorumi eesmärk on luua regulaarsed ja süstemaatilised kontaktid Venemaa ja liikmesriikide kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide vahel. Foorum annaks Euroopa ja Venemaa kodanikuühiskonna liikmetele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks ühist huvi pakkuvatel teemadel. Foorumi kohtumised korraldatakse kaks korda aastas toimuva ELi ja Venemaa tippkohtumise kõrval. Katseprojekti eesmärk on edendada alt üles suunatud lähenemisviisi Euroopa ja Venemaa poliitilistes protsessides.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 04 07   Katseprojekt – Piinamisohvrite rehabilitatsiooni rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Katseprojekti põhieesmärk on luua uus eelarverida piinamise ohvrite jaoks.

Katseprojekt hõlmab järgmisi tegevusi:

piinamise ohvrite jaoks uute taastusravikeskuste rajamine ja olemasolevate keskuste toetamine,

mitmekülgse toetuse ja nõustamise pakkumine ohvritele, muu hulgas füsio- ja psühhoteraapia, psühhosotsiaalne nõustamine, õigusteenused ning sotsiaalmajanduslik toetus.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 83, 30.3.2010, lk 389).

Nõukogu direktiiv 2003/9/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded (ELT L 31, 6.2.2003, lk 18).

Euroopa Liidu Nõukogu, välissuhete nõukogu 2865. kohtumine, Luxembourg, 29. aprill 2009.

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 19 05 —   SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 05

SUHTED JA KOOSTÖÖ KOLMANDATE TÖÖSTUSRIIKIDEGA

19 05 01

Koostöö kolmandate tööstusriikidega

4

25 021 000

19 043 580

23 640 000

16 963 000

25 199 223,34

13 471 435,07

19 05 02

Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 05 03

Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

4

p.m.

800 000

p.m.

750 000

2 993 884,92

2 207 890,04

 

Peatükk 19 05 — Kogusumma

 

25 021 000

19 843 580

23 640 000

17 713 000

28 193 108,26

15 679 325,11

19 05 01   Koostöö kolmandate tööstusriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 021 000

19 043 580

23 640 000

16 963 000

25 199 223,34

13 471 435,07

Märkused

Koostöö tööstusriikide ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega on mõeldud sidemete arendamiseks partnerriikidega, kellel on ühesugune poliitiline, majanduslik ja institutsiooniline struktuur, kes jagavad liiduga ühesuguseid väärtusi ning on liidule olulised kahepoolsed poliitilised ja kaubanduspartnerid ning samas mõjukad osalised mitmepoolsetel foorumitel ja ülemaailmsete küsimuste lahendamises. Koostöö hõlmab ka uusi tööstusriike ja -territooriume või suure sissetulekuga riike ja territooriume, kellega sidemete edendamise vastu liit strateegilist huvi tunneb.

Erilist tähelepanu pööratakse järgmiste koostöövaldkondade meetmetele, mis võivad hõlmata piirkondlikku mõõdet:

koostöö, partnerluse ja ühisprojektide edendamine liidu ja partnerriikide majandus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade esindajate vahel;

kahepoolse kaubanduse, investeeringute voogude ja majanduspartnerluse stimuleerimine;

dialoogi edendamine liidu ja partnerriikide poliitika-, majandus- ja ühiskonnategelaste ning asjakohastes sektorites tegevate valitsusväliste organisatsioonide vahel;

inimestevaheliste sidemete, haridus- ja koolitusprogrammide ning vaimse tegevuse vahetuse edendamine ja vastastikuse mõistmise arendamine kultuuride ja tsivilisatsioonide vahel;

koostööprojektide edendamine sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, teadus ja tehnoloogia, energeetika, transport ja keskkonnaküsimused (sealhulgas kliimamuutus), tollindus ja finantsküsimused ning mis tahes muu liidule ja partnerriikidele vastastikust huvi pakkuv küsimus;

teadlikkuse ja arusaamise parandamine liidust ning tema nähtavamaks muutmine partnerriikides;

toetus konkreetsetele algatustele, sealhulgas teadustööle, uuringutele, katsekavadele või ühisprojektidele, mille eesmärk on reageerida tõhusalt ja paindlikult sellistele koostöö eesmärkidele, mis tulenevad liidu kahepoolsete suhete arengust partnerriikidega või mille sihiks on tõuke andmine kõnealuste suhete edasisele süvendamisele ja laiendamisele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1934/2006, 21. detsember 2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (ELT L 405, 30.12.2006, lk 41).

19 05 02   Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioon (KEDO)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Eelarvesse ei ole kirjendatud assigneeringuid Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni toetamiseks, kuna on oodata, et selle organisatsiooni tegevus jätkub palju väiksemas mahus.

Õiguslik alus

24. märtsi 2006. aasta leping Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsiooni vahel.

Euroopa Aatomienergiaühenduse osalemine Korea Poolsaare Energia Arenduse Organisatsioonis.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 05 03   Katseprojekt – Atlandi-ülesed meetodid ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

800 000

p.m.

750 000

2 993 884,92

2 207 890,04

Märkused

Katseprojektiga soovitakse edendada ühist Atlandi-ülest lähenemist tähtsatele rahvusvahelise poliitika probleemidele. Katseprojekti meetmete eesmärk on parandada rahvusvahelise kogukonna tegevuse efektiivsust ja täiendada olemasolevaid vahendeid. Katseprojekti alusel rahastatakse Euroopa ja Ameerika Ühendriikide poliitikakujundajate vahelisi uuenduslikke algatusi, mida olemasolevad õiguslikud vahendid praegu ei võimalda. Meetme rakendamisel tagab komisjon toetuste tasakaalustatud jagamise. See aitab ühtlasi kaasata Ameerika Ühendriikide valitsust Atlandi-ülese partnerluse tugevdamisse. Samuti annab see võimaluse liidu arvamuste esitamiseks Ameerika Ühendriikide teadusringkondadele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsioon 2007. aasta eelarve kohta: komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia aruanne (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357), ning Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioonid ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 226) ja ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 235).

PEATÜKK 19 06 —   KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 06

KRIISIDELE REAGEERIMINE JA OHUD ÜLEMAAILMSELE JULGEOLEKULE

19 06 01

Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01

Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

4

202 900 000

152 348 640

151 559 000

150 000 000

135 444 507,—

114 783 055,42

19 06 01 02

Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

2 856 537

p.m.

848 824

0,—

4 285 179,85

 

Artikkel 19 06 01 — Vahesumma

 

202 900 000

155 205 177

151 559 000

150 848 824

135 444 507,—

119 068 235,27

19 06 02

Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01

Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

4

49 000 000

24 566 218

41 000 000

25 800 000

33 000 000,—

11 503 931,40

19 06 02 02

Ettevalmistav tegevus – Tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamine

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 06 02 03

Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel

4

p.m.

914 092

p.m.

400 000

0,—

0,—

 

Artikkel 19 06 02 — Vahesumma

 

49 000 000

25 480 310

41 000 000

26 200 000

33 000 000,—

11 503 931,40

19 06 03

Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

4

30 000 000

9 521 790

21 000 000

8 756 336

13 000 000,—

8 185 386,—

19 06 04

Abi tuumaenergeetika sektoris

19 06 04 01

Abi tuumaenergeetika sektoris

4

49 544 700

42 848 055

54 152 882

45 500 000

64 000 000,—

65 910 758,44

19 06 04 02

Liidu panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tšernobõli fondi

4

25 000 000

23 804 475

15 000 000

15 000 000

9 700 000,—

9 700 000,—

 

Artikkel 19 06 04 — Vahesumma

 

74 544 700

66 652 530

69 152 882

60 500 000

73 700 000,—

75 610 758,44

19 06 06

Konsulaarkoostöö

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

15 000,—

0,—

19 06 07

Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete toetamine

4

p.m.

340 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,—

0,—

19 06 08

Ettevalmistav tegevus – Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades

4

p.m.

p.m.

3 000 000

2 000 000

 

 

19 06 09

Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm

4

1 000 000

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 19 06 — Kogusumma

 

357 444 700

257 199 807

287 711 882

250 305 160

256 159 507,—

214 368 311,11

19 06 01   Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek

19 06 01 01   Kriisidele reageerimine ja nendeks valmisolek (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

202 900 000

152 348 640

151 559 000

150 000 000

135 444 507,00

114 783 055,42

Märkused

Stabiliseerimisvahendi kaudu toimuv kiirfinantseerimine on ette nähtud juhul, kui abi saavates riikides on häda- või kriisiolukord või kriisiolukorra tekkimise oht, demokraatiat, avalikku korda, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset või üksikisikute turvalisust ja ohutust ohustav olukord või kui asjaolude kuhjumise tagajärjeks võib olla relvastatud konflikt või ebastabiilne olukord asjaomases riigis ning kui nimetatud asjaolud võivad seada ohtu abi- ja koostööpoliitika ja -programmide positiivse mõju ja tõhususe ja/või nende elluviimiseks vajalikud tingimused.

Assigneering on ette nähtud integreeritud reageerimismeetmete programmi rahastamiseks, millega taastatakse liidu pikaajalistest abivahenditest abi andmiseks vajalikud miinimumtingimused. Nende programmidega tagatakse hädaabi, taastustöö ja arengu sujuv ühendamine. Kõnealused programmid hõlmavad ka täiendavaid meetmeid, mis on osa liidu igakülgsest lähenemisviisist kriisidele ja võetakse vastu vastavalt liidu pädevusele ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka kliimamuutuse põhjustatud ohtude vältimise ja vähendamise meetmete (eelkõige veevarude majandamise) rahastamiseks, kui need riskid võivad kasvades ohustada turvalisust.

Rahastatav tegevus hõlmab järgmist:

tehniline ja logistiline toetus rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt usaldust, vahendamistegevust, dialoogi ja leppimist soodustavate meetmete edendamiseks tehtavatele pingutustele;

põhiliste üldkasutatavate teenuste ja majandustegevuse taastamine;

põhilise infrastruktuuri esialgne füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas demineerimine;

eelkõige pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

hea valitsemistava järgimiseks õiguskorra ja demokraatia tagamiseks vajaliku institutsioonide suutlikkuse taastamine;

relvastatud konflikti käigus kannatanud naiste ja laste erivajadustele vastav abi, eeskätt sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele, antav taastusabi;

valmisolekumeetmed, mille eesmärk on tugevdada rahvusvaheliste, piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide, riikide ja valitsusväliste osalejate võimekust seoses nende jõupingutustega varajase hoiatamise, usalduse suurendamise ning vahendamis- ja lepitustegevuse edendamisel ning kogukondade vahel tekkivate pingete lahendamisel, samuti konflikti- ja katastroofijärgse taastamistöö tõhustamisel. Seoses sellega tugevdab komisjon ka kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, tuginedes varasemale toetusele, mida on antud konfliktide vältimise võrgu ettevalmistamise käigus;

rahvusvaheliste kriminaalkohtute ja riikide ad hoc-kohtute, tõe- ja lepituskomisjonide ning inimõigustega seotud nõudeid käsitlevate juriidiliste kokkulepete mehhanismide toetamine;

tulirelvade seadusvastase kasutamise ja nende kättesaadavuse mõju tsiviilelanikkonnale käsitlevate meetmete toetamine liidu koostööpoliitika ja selle eesmärkide raames;

inimõiguste austamise edendamise ja kaitsmise meetmete toetamine;

kodanikuühiskonna arendamist ja korraldamist toetavate meetmete toetamine.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 01 02   Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 856 537

p.m.

848 824

0,—

4 285 179,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et lisaks summadele, mis on eraldatud jalaväemiinidega seotud tegevuskavadele asjaomaste abi saavate maadega tehtava koostöö raames, katta kulud, mis on seotud ühenduse osalemisega jalaväemiinide-vastases tegevuses, eelkõige Ottawa konventsiooni (jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev konventsioon) rakendamisega seotud toimingutes.

Samuti kaetakse sellest jalaväemiinide läbi kannatanud isikute taastusravi meetmete kulusid.

Assigneeringuga rahastatakse mitmesuguseid toiminguid, nagu demineerimine, ladustatud miinide hävitamine, teadlikkuse parandamine miinidega seotud ohtude osas, kahtlaste alade uurimine ja ohvrite abistamine.

See hõlmab ka valitsusväliste organisatsioonide sellise tegevuse rahastamist, mille eesmärk on tõstatada jalaväemiinide probleem selliste valitsusväliste relvastatud rühmituste seas, kes on probleemiga seotud ja peaksid seetõttu osalema ka lahenduse otsimisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1724/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1725/2001, 23. juuli 2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad (EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02   Meetmed, millega kaitstakse riike ja nende elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest

19 06 02 01   Meetmed keemiliste, tuuma- ja bioloogiliste materjalide või vahenditega seotud riskide maandamise ja nendeks valmisoleku valdkondades (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

49 000 000

24 566 218

41 000 000

25 800 000

33 000 000,00

11 503 931,40

Märkused

Assigneeringuga kaetakse nende meetmete kulud, mille eesmärk on kaitsta riike ja elanikkonda kriitiliste tehnoloogiliste ohtude eest. See võib muu hulgas hõlmata järgmist:

kaitsealastele uuringutele alternatiivi pakkuvate tsiviiluuringute soodustamine ning varem relvadega seotud valdkondades tegutsenud teadlaste ja inseneride ümberõppe ja neile alternatiivsete töövõimaluste leidmise soodustamine;

toetus meetmetele, mis edendavad ohutusnõudeid tsiviilrajatistes, kus ladustatakse tundlikke keemilisi, bioloogilisi, radioloogilisi või tuumamaterjale ja toimeaineid või kus neid tsiviiluuringute raames käideldakse;

toetus liidu koostööpoliitika suundade ja nende eesmärkide raames sellise tsiviilinfrastruktuuri moodustamisele ja selliste asjakohaste tsiviiluuringute tegemisele, mis on vajalikud relvadega seotud rajatiste ning kaitseprogrammist väljapoole jäävaks tunnistatud kohtade lammutamiseks, ohutustamiseks ja ümberkorraldamiseks;

keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide ning toimeainetega (sealhulgas selliste materjalide ja toimeainete tootmiseks kasutatav varustus) kauplemise tõhusa kontrolli väljatöötamise ja rakendamisega seotud pädevate tsiviilasutuste võimekuse suurendamine, sealhulgas tänapäevaste logistiliste, hindamis- ja kontrolliseadmete paigaldamise kaudu;

kahese kasutusega kaupade tõhusa ekspordikontrolli kehtestamiseks ja rakendamiseks vajaliku õigusraamistiku ja institutsioonilise võimekuse arendamine, sealhulgas toetus piirkondliku koostöö meetmetele;

tsiviilelanikkonna tõhusa suurõnnetusteks valmisoleku, hädaolukorraks valmistumise ja kriisidele reageerimise arendamine ning saneerimismeetmete tagamine seoses võimalike suurte keskkonnaavariidega selles valdkonnas.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 02 02   Ettevalmistav tegevus – Tuuma-, bioloogiliste, keemia- ja väikerelvade vähendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, mis aitavad vähendada massihävitusrelvi (tuuma-, keemia- ja bioloogiline relv).

Assigneeringuga rahastatakse ka operatsioone kergrelvade leviku ja ebaseadusliku relvadega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 02 03   Liidu poliitika kergrelvade leviku vastu võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

914 092

p.m.

400 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada operatsioone kergrelvade leviku ja ebaseadusliku relvadega kauplemise vastu võitlemiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 03   Piirkondadevahelised meetmed organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, hädavajaliku infrastruktuuri kaitse, rahvatervisega seotud ohtude ning terrorismivastase võitluse valdkonnas (stabiliseerimisvahend)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

30 000 000

9 521 790

21 000 000

8 756 336

13 000 000,00

8 185 386,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et võtta uusi meetmeid, mille eesmärk on süvendada liidu ja kolmandate riikide vahelist koostööd seoses ülemaailmsete ja piirkondlike probleemidega, mis on piiriülese iseloomuga ning mõjutavad kodanike turvalisust ja põhiõigusi.

Meetmed hõlmavad järgmist:

terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, sealhulgas inimkaubandusega, narkootikumide, tulirelvade ja lõhkematerjalidega kauplemisega ning ebaseadusliku kaubanduse ja transiidi tõhusa kontrolliga seotud õiguskaitse- ja kohtuorganite ning tsiviilasutuste võimekuse suurendamine;

toetus meetmetele, mis käsitlevad rahvusvahelist transporti ja olulist infrastruktuuri ähvardavaid ohtusid, sealhulgas reisijate- ja kaubavedude valdkonnas;

rahvatervist ähvardavatele suurtele ohtudele, näiteks võimaliku piiriülese mõjuga epideemiatele, reageerimise tagamine.

Selliseid meetmeid võib käesoleva vahendi alusel võtta stabiilsete koostöötingimuste puhul üksnes siis, kui meetmete eesmärk on tegeleda destabiliseeriva mõjuga konkreetsete globaalsete ja piirkonnaüleste ohtudega, kuid vastava Euroopa Liidu välisabi rahastamisvahendiga ei ole võimalik neile piisavalt ja efektiivselt reageerida. Assigneering on mõeldud ka katma makseid meetmete lõpetamiseks, mida rahastati endisest eelarvereast 19 02 11 „Põhja-Lõuna koostöökavad uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses”.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1717/2006, 15. november 2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

19 06 04   Abi tuumaenergeetika sektoris

19 06 04 01   Abi tuumaenergeetika sektoris

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

49 544 700

42 848 055

54 152 882

45 500 000

64 000 000,00

65 910 758,44

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmetega seotud kulude katmiseks:

tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine kõigil tasanditel, eelkõige:

reguleerimisasutustele ja tehnilistele tugiorganisatsioonidele antava toetuse jätkamise ning õigusliku raamistiku tugevdamise abil, eelkõige seoses litsentsimistegevustega;

käitajate saadud kogemuste, kohapealsete ja välisabiprogrammide ning konsulteerimise ja sellega seotud tegevuse abil, mille eesmärk on praegu litsentsitud tuumaelektrijaamade ja muude olemasolevate tuumarajatiste projekteerimise, käitamise ja hooldamise ohutuse parandamine, et saavutada kõrge ohutustase;

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu transpordi, töötlemise ja lõppladustamise toetamise abil ning

olemasolevate rajatiste tegevuse lõpetamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise ning endiste tuumarajatiste saneerimise abil;

tõhusa õigusliku raamistiku, menetluste ja süsteemide edendamine, et tagada piisav kaitse radioaktiivsetest materjalidest, eelkõige kõrgaktiivsetest kiirgusallikatest lähtuva ioniseeriva kiirguse eest, ja selliste materjalide ohutu lõppladustamine;

vajaliku õigusliku raamistiku ja metoodikate kehtestamine tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas lõhustuvate materjalide nõuetekohase arvestuse pidamiseks ja kontrolliks riigi ja käitajate tasandil;

tõhusa korralduse kehtestamine, et ära hoida radioloogiliste tagajärgedega avariisid ning nende toimumise korral leevendada selliseid tagajärgi, ning hädaolukorras tegutsemise kavandamise, valmisoleku ja reageerimise, tsiviilkaitse ning taastamismeetmeteks;

rahvusvahelise koostöö (sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige IAEA raames) edendamise meetmed eespool nimetatud valdkondades, sealhulgas rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute rakendamine ja järelevalve, teabevahetus ning koolitus ja teadusuuringud.

Assigneering on samuti ette nähtud seire- ja uurimistegevuseks seoses Tšernobõli õnnetuse tagajärgedega naaberriikide, eelkõige Ukraina ja Valgevene elanike tervisele ja keskkonnale, samuti seoses selle sotsiaal-majanduslike mõjudega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 06 04 02   Liidu panus Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga Tšernobõli fondi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 000 000

23 804 475

15 000 000

15 000 000

9 700 000,00

9 700 000,00

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse komisjoni edasist osalemist Tšernobõli Fondi meetmeis.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/908/EÜ, Euratom, 4. detsember 2006, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka Tšernobõli Fondi makstava ühenduse kolmanda panuse esimese osamakse kohta (ELT L 346, 9.12.2006, lk 28).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 300/2007, 19. veebruar 2007, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend (ELT L 81, 22.3.2007, lk 1).

19 06 06   Konsulaarkoostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

15 000,00

0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud eelkõige konsulaarkoostöö raames liikmesriikide esinduste logistiliste abioperatsioonide rahastamiseks, eriti kriisi puhul. Kõnealuste operatsioonide rahastamine põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktil c ja artiklil 23, milles käsitletakse nende liidu kodanike kaitsmist kolmandates riikides, kelle liikmesriik ei ole seal esindatud, ning Euroopa Liidu lepingu artiklil 35, milles on sätestatud liidu delegatsioonide roll Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti c rakendamisel koostöös liikmesriikide esindustega.

Õiguslik alus

Ülesanded tulenevad otseselt aluslepingutega komisjonile antud erivolitustest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 punktile d.

19 06 07   Katseprojekt – Piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete toetamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

340 000

1 000 000

1 000 000

1 000 000,00

0,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse piraatluseohuga piirkondi läbivatele liidu laevadele suunatud järelevalve- ja kaitsemeetmete rahastamise, haldamise ja koordineerimise toetamise võimalike vahendite uurimiseks ja analüüsimiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 08   Ettevalmistav tegevus – Reageerimine finants- ja majanduskriisist tingitud olukorrale arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

3 000 000

2 000 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud erakorraliste ja lühiajaliste meetmete rahastamiseks, mille eesmärk on leevendada ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kõige haavatavamatele ja vähem vastupanuvõimelistele riikidele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Assigneeringust rahastatavad meetmed võivad hõlmata meetmeid kriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks, sealhulgas sotsiaalseid turvavõrgustikke, töökohti loovaid algatusi ning piisavate sotsiaalteenuste pakkumist tagavaid meetmeid.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 06 09   Katseprojekt – Valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Assigneering täiendab stabiliseerimisvahendi raames rahutagamise partnerlusega ette nähtud suutlikkuse suurendamisega seotud tegevust ja see on mõeldud valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmete programmi rahastamiseks, et toetada liidu pühendumist konfliktide vältimisele ja rahutagamisele väljaspool liitu.

Katseprojekti raames rahastatavate meetmete hulka kuuluvad konkreetsete konfliktide uurimine ja analüüs; rahuprotsesside, vahendamistegevuse ja dialoogi toetamine; desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimisprotsesside (DDR) ning laiemas mõttes konfliktijärgse majandusarengu toetamine; kohalike asjaosaliste rahukokkulepete sõlmimisel osalemise toetamine; kodanikuühiskonna kaasamine julgeolekusektori reformimisse, justiitsvaldkonna reformimisse ja üleminekuperioodi õigusemõistmise protsessidesse; konfliktitundliku arengu tavade edendamine; selgitustöö tegemine rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil rahutagamise edendamiseks ja vägivaldsete konfliktide vältimiseks; varajase hoiatamise süsteemide arendamine ja haldamine; naiste rolli edendamine rahutagamises; relvastamata tsiviilrahuvalve ning spetsialistide kasutamine kohalike asjaosaliste toetamiseks vägivalda vähendades ja vältides ning edendades dialoogi, püsivat rahu ja konfliktidele vastupidavat ühiskonda.

Kõnealust katseprojekti võiks samuti kasutada valitsusväliste organisatsioonide juhitud rahutagamismeetmetele liidu abi andmise katsetamisena ja see võiks lõppkokkuvõttes viia nimetatud valdkonnas lühiajalise, keskmise tähtajaga ja pikaajalise rahastamise püsiva mehhanismi loomiseni.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 19 08 —   EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 08

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA JA SUHTED VENEMAAGA

19 08 01

Ettevalmistav tegevus – Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

4

842 950 400

666 525 298

790 604 627

700 000 000

744 804 000,73

684 626 051,72

19 08 01 02

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

4

300 000 000

266 610 119

295 000 000

260 000 000

352 600 000,—

325 486 849,03

19 08 01 03

Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

4

556 421 000

328 501 754

466 103 000

279 000 000

425 875 020,82

370 961 548,41

19 08 01 04

Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud vältivad ja taastavad meetmed

4

p.m.

200 000

p.m.

1 500 000

1 000 000,—

1 325 019,66

19 08 01 05

Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine

4

p.m.

1 600 000

2 000 000

2 100 000

2 500 000,—

381 223,45

19 08 01 08

Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi naabruspoliitikaga seonduvaks tööks

4

p.m.

500 000

p.m.

500 000

2 000 000,—

0,—

 

Artikkel 19 08 01 — Vahesumma

 

1 699 371 400

1 263 937 171

1 553 707 627

1 243 100 000

1 528 779 021,55

1 382 780 692,27

19 08 02

Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)

19 08 02 01

Piiriülese koostöö panus rubriigist 4

4

83 529 000

55 226 382

78 327 000

78 000 000

69 227 604,—

54 585 937,47

19 08 02 02

Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)

1.2

116 234 779

86 000 000

90 632 446

63 100 000

74 662 069,—

29 731 867,76

19 08 02 03

Euroopa Liidu Läänemere strateegia

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

20 000 000

20 000 000

 

 

 

 

p.m.

p.m.

20 000 000

20 000 000

0,—

0,—

19 08 02 04

Katseprojekt – Euroopa Liidu Läänemere strateegia

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Artikkel 19 08 02 — Vahesumma

 

199 763 779

141 226 382

168 959 446

141 100 000

143 889 673,—

84 317 805,23

Reservid (40 02 41)

 

 

 

20 000 000

20 000 000

 

 

 

 

199 763 779

141 226 382

188 959 446

161 100 000

143 889 673,—

84 317 805,23

19 08 03

Finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 191 042,74

 

Peatükk 19 08 — Kogusumma

 

1 899 135 179

1 405 163 553

1 722 667 073

1 384 200 000

1 672 668 694,55

1 469 289 540,24

Reservid (40 02 41)

 

 

 

20 000 000

20 000 000

 

 

 

 

1 899 135 179

1 405 163 553

1 742 667 073

1 404 200 000

1 672 668 694,55

1 469 289 540,24

Märkused

Liidu eesmärk on heaolu ja heanaaberlikkuse piirkonna loomine, mis hõlmab liikmesriike ja naaberriike (5). Selleks on liit sõlminud kokkulepped enamiku naaberriikidega ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskavad nende kokkulepete rakendamiseks. Kokkulepitud raamistik on mõeldud sellise tugevama ja sügavama suhte kujundamiseks, mis põhineb jagatud väärtustel ja vastastikusel huvil ning millega kaasneb märkimisväärne majanduslik integreeritus ja poliitiline koostöö. Liit on loonud Venemaaga tegeliku strateegilise partnerluse, mis põhineb ühistel huvidel ja jagatud väärtustel ning mille aluseks on nelja ühisruumi loomine. Selle peatüki assigneeringud on ette nähtud nimetatud kokkulepete toetamiseks mõeldud rakenduskoostöömeetmete rahastamiseks. Koostöö riikidega, kellega sellised kokkulepped puuduvad või kellega neid veel allkirjastatud ei ole (Valgevene, Liibüa, Süüria), tugineb liidu poliitikaeesmärkidele.

19 08 01   Ettevalmistav tegevus – Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö

19 08 01 01   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud finantskoostöö Vahemere maadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

842 950 400

666 525 298

790 604 627

700 000 000

744 804 000,73

684 626 051,72

Märkused

Assigneering on mõeldud eelkõige nende koostöömeetmete rahastamiseks, mille eesmärk on toetada 2007.–2010. aasta ja 2011.–2013. aasta mitmeaastaste sihtprogrammide ning liidu Vahemere piirkonnas asuvate naabritega sõlmitud Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist. Assigneeringust toetatakse ka 2005. aasta novembris Barcelonas toimunud Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide tippkohtumisel kokku lepitud 2006.–2010. aasta viieaastase Euro-Vahemere piirkonna riikide töökava rakendamist ning teatavaid meetmeid 13. juulil 2008 Pariisi tippkohtumisel käivitatud Vahemere Liidu raames. Assigneering katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

inimõigustest, sh naiste ja laste õigustest, kinnipidamise ning hea valitsemistava edendamine;

säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

majanduse ajakohastamise edendamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

konfliktide lahendamisele kaasa aitavate meetmete edendamine;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks;

inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

Palestiina pagulasi Liibanonis, Süürias ja Jordaanias toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamine;

piirkondliku integratsiooni toetamine Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse raames ja eelkõige piirkondliku koostöö edendamine, avalik- ja eraõiguslike mittetulundusorganisatsioonide võrgustike ja partnerluste loomine teadmiste ja heade tavade vahetamiseks kõikides asjaomastes valdkondades;

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad ENPIst rahastatavad meetmed (artikkel 19 02 01 01 „Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”).

Horisontaalne tegevus ja meetmed, mille eesmärk on parandada liidu abi nähtavust või suurendada sellealast teadlikkust ja mis on otseselt seotud Vahemere piirkonna kolmandates riikides võetavate liidu meetmete eesmärkide saavutamisega.

Kui mõnes riigis toimub olukorra tõsine halvenemine sellistes valdkondades nagu vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ja õigusriik, võidakse liidu abi vähendada ja seda kasutada eelkõige mitteriiklike osalejate toetamiseks meetmete võtmisel, mis on mõeldud inimõiguste ja põhivabaduste edendamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Assigneering on ette nähtud ka järgmiste kulude katteks:

Vahemere veekvaliteedile avalduva kliimamuutuse mõju uurimine;

reostuse uurimine Vahemere rannikualadel;

veealuse energiainfrastruktuuri (gaasijuhtmed, naftajuhtmed, elektrikaablid jne) olukorra uurimine;

Vahemere vee ja rannikualade olukorra seirega tegelevate avaliku ja erasektori uurimiskeskuste koostöövõrgustike edendamine, et vahetada andmeid, jagada uurimistulemusi ning töötada välja sekkumis- ja kaitsepoliitikaalaseid ühiseid ettepanekuid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 02   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline toetus Palestiinale, rahuprotsessile ja Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetavale ÜRO abiorganisatsioonile (UNRWA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

300 000 000

266 610 119

295 000 000

260 000 000

352 600 000,00

325 486 849,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud seoses Lähis-Ida rahuprotsessiga sellise tegevuse katmiseks, mis toetab Palestiina rahvast ja okupeeritud Palestiina territooriume Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Tegevus on peamiselt nähtud ette järgmiseks:

riigi loomise ja institutsioonide arendamise toetamiseks;

sotsiaalse ja majandusliku arengu toetamiseks;

halvenevate majanduslike, rahanduslike ja humanitaartingimuste mõju vähendamiseks Palestiina elanikkonnale vajalike teenuste ja muu toetuse pakkumise kaudu;

Gaza sektori ülesehitamise toetamiseks;

Palestiina pagulasi Lähis-Idas toetava ÜRO abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevuse, eelkõige selle tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuste programmide rahastamisele kaasaaitamiseks;

Iisraeli ja tema naabrite vahel rahuprotsessi raames toimuva piirkondliku koostöö, eelkõige institutsioonide osas ning majandus-, vee-, keskkonna- ja energeetikaküsimustes toimuva koostöö edendamise ettevalmistustegevusega seotud kulude katmiseks;

rahuprotsessi jaoks soodsa avaliku arvamuse loomiseks kavandatud tegevuse rahastamiseks;

nii araabia- kui ka heebreakeelse teabe rahastamiseks, Iisraeli-Palestiina koostöö alase teabe levitamiseks;

kodanikuühiskonna arengu edendamiseks, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 03   Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikaga seotud rahaline koostöö Ida-Euroopa riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

556 421 000

328 501 754

466 103 000

279 000 000

425 875 020,82

370 961 548,41

Märkused

Assigneeringust rahastatakse eelkõige koostöömeetmeid, mille eesmärk on toetada liidust idas asuvate naabritega sõlmitud kokkulepete ja Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika tegevuskavade rakendamist, samuti idapartnerluse raames võetavaid kahe- ja mitmepoolseid meetmeid. Assigneeringut kasutatakse ka liidu ja Venemaa vahelise strateegilise partnerluse toetamiseks nelja ühisruumi rakendamise kaudu, mis hõlmavad majanduskoostööd, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimusi, välisjulgeolekut ning teadust ja haridust, sealhulgas kultuuri. See katab muu hulgas ka järgmiseid koostöövaldkondi:

poliitilise dialoogi ja reformide edendamine;

õigusnormide ühtlustamise edendamine ning partnerriikide kasvava siseturul osalemise ja kaubanduse intensiivistamise soodustamine;

assotsiatsioonilepingutes käsitletava poliitika väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest vastutavate riiklike institutsioonide ja asutuste tugevdamine;

inimõiguste austamine ja hea valitsemistava edendamine;

turumajandusele ülemineku ja majanduse ajakohastamise toetamine, piirkonda investeerimise edendamine ja VKEde tugevdamine;

säästva arengu ja vaesuse vähendamise edendamine;

parema transpordi- ja energeetikaalase seotuse loomine liidu ja naaberriikide vahel ning naaberriikide endi vahel, samuti meie ühist keskkonda ohustavate aspektidega tegelemine;

selliste tegevuste edendamine, mis aitavad kaasa konfliktide lahendamisele ja ennetamisele nn külmutatud konflikti piirkondades;

kodanikuühiskonna arengu soodustamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse edendamine ja alaesindatud rühmade ergutamine, et nad võtaksid endale rohkem sõnaõigust ja osaleksid kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis;

inimestevaheliste kontaktide ja hariduse, teaduse ja kultuuri valdkondades toimuva isikutevahetuse edendamine;

piirkondliku koostöö edendamine, sealhulgas „Musta mere sünergia” ja idapartnerluse raames;

rändevaldkonna meetmete toetamine, mille eesmärk on muu hulgas edendada rände- ja arengupoliitika vahelisi seoseid, võidelda ebaseadusliku sisserändega ja hõlbustada tagasivõtmist. Neid meetmeid täiendavad artiklist 19 02 01 („Sisserände- ja varjupaigaalane koostöö kolmandate riikidega”) rahastatavad meetmed.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud Ukrainas ja Valgevenes elavate inimeste tervist ning nende riikide säästvat arengut käsitlevate uuringute rahastamiseks, eelkõige seoses tervishoiutingimuste parandamisega Tšernobõli katastroofi tagajärjel kahjustada saanud piirkondades.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud usalduse süvendamise meetmete rahastamiseks nn külmutatud konflikti piirkondades Gruusias, Transnistrias, Abhaasias ja Lõuna-Osseetia eraldunud territooriumidel, samuti kohalike usaldust suurendavateks ning majanduse taastamise projektideks Mägi-Karabahhis.

Punkti assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Assigneeringust toetatakse täiendavalt Läänemere strateegia eesmärkide saavutamist. Assigneeringu alusel võetakse 2010. ja 2011. aastal kulukohustused ning sellega toetatakse Põhjamõõtme süvendamist ida piirkondliku näidisprogrammi ja piirkondadevahelise näidisprogrammi raames. Läänemere strateegia toetamiseks mõeldud raamistikud võivad vajaduse korral sisaldada Läänemere piirkonna programmi, HELCOMi Läänemere tegevuskava, ühist Läänemere teadus- ja arendusprogrammi (BONUS-169) jt.

Komisjon peaks eraldi rahastama katseprojekte, mille eesmärk on eelkõige luua kontakte liidu ja idapartnerluses osalevate riikide noorte vahel keskkooli ja ülikooli tasandil, rahastades muu hulgas vahetusprogramme, ühistegevust, koostööd noorte ühenduste vahel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 01 04   Katseprojekt – Läänemere põhjaga seotud vältivad ja taastavad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

200 000

p.m.

1 500 000

1 000 000,00

1 325 019,66

Märkused

Assigneering on ette nähtud maksete katmiseks, et rahastada katseprojekti, mille abil uuritakse veealustest jäätmete ladustamise kohtadest tuleneva võimaliku saaste vältimist ja katsetatakse Läänemere süvakihi elustamise meetodeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 01 05   Vähemusrahvused Venemaal – Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 600 000

2 000 000

2 100 000

2 500 000,00

381 223,45

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on tulemusliku partnerluse loomine Venemaa Föderatsiooniga, et edendada Venemaa arvukate etniliste ja rahvusvähemuste kultuuri, haridust, meediat ja kodanikuühiskonda. Ettevalmistava tegevuse raames antakse abi tegevuseks, mis on seotud kohaliku kultuuri, hariduse, meedia ja kodanikuühiskonna edendamise ja arendamisega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 01 08   Katseprojekt – Euroopa naabruspoliitika rahastamine – Töötajate ettevalmistamine ELi naabruspoliitikaga seonduvaks tööks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

p.m.

500 000

2 000 000,00

0,—

Märkused

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vastavatel otsustel ja resolutsioonidel põhinev uus tõhustatud naabruspoliitika ning eelkõige kaks olulist naabruspoliitika projekti, st Vahemere Liit ja idapartnerlus, eeldavad tulevaste liidu kontaktisikute ettevalmistamist, st töötajaid, kes teevad ELi naabruspoliitikaga seonduvat tööd naaberriikides Marokost Valgeveneni. Neil peaksid olema põhjalikud ja professionaalsed teadmised liidu poliitika sisust ja vaimust, institutsioonidest ning liidu õigustikust.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 02   Piiriülene koostöö – Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahend (ENPI)

Märkused

Piiriülene koostöö liidu välispiiridel on Euroopa naabruspoliitika ning liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse, samuti Musta mere sünergia võtmeprioriteete. ENPI vastuvõtmine on märkimisväärselt suurendanud piiriülese koostöö ulatust nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Uue lähenemisviisi kohaseid liidu välispiiridel loodud piiriülese koostöö programme rahastatakse liidu üldeelarvest nii välis- kui ka sisepoliitika eelarverubriikidest ning neid rakendatakse eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1)) kehtestatud ühtsete eeskirjade alusel. Kahest rubriigist makstava toetuse kogusummad on ette nähtud selle artikli kahes eelarvepunktis.

Assigneering on mõeldud mitmete, kõigil maismaa- ja merepiiridel kehtestatud piiriülese koostöö programmide rahastamiseks. Need programmid annavad konkreetselt märku liidu soovist vältida uute eraldusjoonte tekkimist ja tugevdavad ka partnerlust liidu piirialade ja naaberriikide vahel ning aitavad neil tegeleda ühiste arenguprobleemidega. Programmid keskenduvad viiele peamisele eesmärgile:

piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine mõlemal pool ühist piiri;

koostöö ühiste probleemide lahendamisel sellistes valdkondades nagu keskkond, rahvatervis ning organiseeritud kuritegevuse vältimine ja sellevastane võitlus;

tõhusate ja turvaliste piiride tagamine;

inimestevaheliste kohalike piiriüleste meetmete edendamine;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, muu hulgas sotsiaalse kaasatuse süvendamiseks.

Artikli assigneeringuid kasutatakse ka meetmeteks, mis on mõeldud üldsuse ja võimalike abisaajate teavitamiseks, samuti liidu abi nähtavuse suurendamiseks.

19 08 02 01   Piiriülese koostöö panus rubriigist 4

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

83 529 000

55 226 382

78 327 000

78 000 000

69 227 604,00

54 585 937,47

Märkused

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 02 02   Piiriülese koostöö panus alamrubriigist 1b („Regionaalpoliitika”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

116 234 779

86 000 000

90 632 446

63 100 000

74 662 069,00

29 731 867,76

Märkused

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

19 08 02 03   Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 08 02 03

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

20 000 000

20 000 000

 

 

Kogusumma

p.m.

p.m.

20 000 000

20 000 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on mõeldud meetmete ja algatuste rahastamiseks Läänemere piirkonna toetuseks, hõlmates peamiselt selliseid valdkondi nagu majandusareng, keskkond, energiapoliitika, piirkondlik areng ja piirivalve.

19 08 02 04   Katseprojekt – Euroopa Liidu Läänemere strateegia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Assigneering on mõeldud Läänemere strateegia katseprojekti rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 08 03   Finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

2 191 042,74

Märkused

Assigneeringuga kaetakse finantsprotokollide allakirjutamine Vahemere maadega. Assigneering sisaldab muu hulgas toetust Euroopa Investeerimispanga raames tegutsevale Euroopa – Vahemere piirkonna investeerimisrahastule ja katab Vahemere lõunapiirkonna riikidega sõlmitud kolmandates ja neljandates finantsprotokollides sätestatud ning väljastpoolt Euroopa Investeerimispanka tuleva finantsabi andmisega seotud kulud. Kolmandad finantsprotokollid hõlmavad ajavahemikku 1. novembrist 1986 kuni 31. oktoobrini 1991 ja neljandad finantsprotokollid ajavahemikku 1. novembrist 1991 kuni 31. oktoobrini 1996.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2210/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 263, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2211/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 264, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2212/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 265, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2213/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 266, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2214/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 267, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2215/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 268, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2216/78, 26. september 1978, Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 269, 27.9.1978, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3177/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 1).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3178/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 8).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3179/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 15).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3180/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 22).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3181/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 29).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3182/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 36).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus 88/30/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 1).

Nõukogu otsus 88/31/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 9).

Nõukogu otsus 88/32/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 17).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/206/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1762/92, 29. juuni 1992, ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1734/94, 11. juuli 1994, finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga (EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4), tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 1638/2006 (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 213/96, 29. jaanuar 1996, Ladina-Ameerika, Aasia, Vahemere piirkonna ja Lõuna-Aafrika riikidele mõeldud Euroopa Ühenduse investeeringupartnerite rahastamisvahendi rakendamise kohta (EÜT L 28, 6.2.1996, lk 2).

PEATÜKK 19 09 —   SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 09

SUHTED LADINA-AMEERIKAGA

19 09 01

Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

4

377 286 000

295 175 489

356 268 000

306 484 268

353 672 842,17

308 343 018,47

19 09 02

Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega

4

p.m.

2 000 000

p.m.

3 000 000

2 000 000,—

0,—

19 09 03

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

 

 

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

 

Peatükk 19 09 — Kogusumma

 

377 286 000

297 175 489

356 268 000

309 484 268

355 672 842,17

308 343 018,47

Reservid (40 02 41)

 

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

 

 

393 286 000

299 079 847

367 768 000

314 484 268

355 672 842,17

308 343 018,47

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige toetada demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste järgimise ja õigusriigi edendamist, soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni ning saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Lisaks püüab komisjon kooskõlas kõnealuse avaldusega tagada, et 2009. aasta lõpuks eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste (nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid) integreerimisel tehtud edusamme;

esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 09 01   Koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

377 286 000

295 175 489

356 268 000

306 484 268

353 672 842,17

308 343 018,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste koostöömeetmete kulude katmiseks Ladina-Ameerika arenguriikides, mille eesmärk on:

institutsioonide toetamine hea valitsemistava rakendamisel ja abistamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi tugevdamisel;

sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega, pöörates erilist tähelepanu puudega inimeste vaesusprobleemidele;

edendada VKEde jaoks soodsat ettevõtluskliimat seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühendusi;

piirkondliku integratsiooni toetamine;

haridus- ja tervishoiustandardite parandamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

loodusvarade säästva kasutamise, säästva energeetika ja kliimamuutusega võitlemise edendamine;

katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamine;

ametiühingute, valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike algatuste toetamine, et jälgida Euroopa investeeringute mõju riigi majandusele, eelkõige seoses töö-, keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega seotud norme hõlmavate tegevusjuhendite ja valdkondlike kokkulepetega;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Välja arvatud humanitaarabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kui need valitsused on vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Osa assigneeringust on ette nähtud muu hulgas selliste algatuste nagu ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide fondi (mille loomine otsustati ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel) ning Biarritzi Foorumi toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Välja arvatud humanitaarabi, valitsusväliste organisatsioonide või ÜRO asutuste või erapooletute osalejate antava rakendusabi puhul, ei tohiks abi anda valitsustele, kui need valitsused on vastutavad olukorra selge halvenemise eest demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste valdkonnas.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 09 02   Ettevalmistav tegevus – Koostöö Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 000 000

p.m.

3 000 000

2 000 000,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud Ladina-Ameerika keskmise sissetulekuga riikide ja piirkonna teiste arenguriikidega tehtava koostöö rahastamiseks.

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Ladina-Ameerika riikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (artikli 2 lõige 4)) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena liidu üldeelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele neis riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 7. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse Mercosuri ja Ladina-Ameerika piirkonnastrateegia dokumendid ja piirkondlikud näidisprogrammid (ELT C 125 E, 22.5.2008, lk 26).

Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse iga-aastased tegevusprogrammid aastaks 2008 Brasiiliale ja aastaks 2008 Argentinale (ELT C 294 E, 3.12.2009, lk 19).

19 09 03   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 09 03

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

Kogusumma

16 000 000

1 904 358

11 500 000

5 000 000

 

 

Märkused

Assigneeringu arvel toetatakse partnerite kahe- ja mitmepoolse ning piirkondliku kaasamise meetmeid. Arengukoostöö meetmeid sellest assigneeringust ei rahastata.

Käesoleva eelarverea assigneeringud peaksid sõltuma eelarvepädevate institutsioonide vahelisest kokkuleppest asjaomaste meetmete mitmeaastase rahastamise kohta kõigi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) (eelkõige selle punktides 21, 22, 23 ja 27) ette nähtud vahenditega.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (KOM(2009) 197 (lõplik)).

PEATÜKK 19 10 —   SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 10

SUHTED AASIA, KESK-AASIA JA LÄHIS-IDA RIIKIDEGA (IRAAK, IRAAN JA JEEMEN)

19 10 01

Koostöö Aasia arenguriikidega

19 10 01 01

Koostöö Aasia arenguriikidega

4

543 767 740

490 372 184

523 450 000

483 097 103

532 081 200,21

446 561 508,33

19 10 01 02

Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks

4

200 000 000

147 587 745

160 000 000

145 000 000

182 000 000,—

161 875 398,64

19 10 01 03

Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga

4

2 500 000

4 500 000

5 000 000,—

540 702,—

19 10 01 04

Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga

4

4 200 000

4 500 000

5 000 000,—

1 017 787,49

19 10 01 05

Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega

4

1 000 000

p.m.

1 300 000

2 000 000,—

339 265,—

19 10 01 06

Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liit – Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine

4

p.m.

650 000

1 000 000

1 000 000

 

 

 

Artikkel 19 10 01 — Vahesumma

 

743 767 740

646 309 929

684 450 000

639 397 103

726 081 200,21

610 334 661,46

19 10 02

Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega

4

107 186 000

76 174 320

124 478 000

70 000 000

93 372 411,99

63 444 053,53

19 10 03

Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga

4

38 947 000

42 848 055

46 970 000

60 000 000

62 038 000,—

53 395 699,50

19 10 04

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

 

 

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

 

Peatükk 19 10 — Kogusumma

 

889 900 740

765 332 304

855 898 000

769 397 103

881 491 612,20

727 174 414,49

Reservid (40 02 41)

 

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

 

 

917 900 740

769 864 676

878 898 000

773 897 103

881 491 612,20

727 174 414,49

Märkused

Selle eelarverea kohase arengukoostöö eesmärk on aidata eelkõige saavutada aastatuhande arengueesmärke ning edendada demokraatiat, head valitsemistava, inimõiguste järgimist ja õigusriiki ning soodustada säästvat arengut ja majanduslikku integratsiooni. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega esitab komisjon riikide suhtes, mille OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, jätkuvalt igal aastal aruande varem kasutatud, kuid nüüdseks kõrvale jäetud kontrollnäitaja kohta, mille kohaselt 35 % abist arengumaadele eraldatakse sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste jaoks, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peab olema norm.

Lisaks püüab komisjon kooskõlas oma avaldusega tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruandes

antakse arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatava geograafilise koostöö taustal ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalsele infrastruktuurile ja teenustele kavandatud eelmise 35 % kontrollnäitaja ning põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule kavandatud praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, samuti hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste (nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid) integreerimisel tehtud edusamme;

esitatakse hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitatakse kokkuvõte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

antakse vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele finantsteavet igale sektorile antud abi kohta.

19 10 01   Koostöö Aasia arenguriikidega

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, kodanikuühiskonna tugevdamist, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, haridust ja kutseõpet, elukestvat õpet, akadeemilist ja kultuurivahetust, teadus- ja tehnoloogiaalast vahetust, keskkonda, troopilisi metsi, uimastitevastaseid kampaaniaid, piirkondlikku koostööd, katastroofide vältimist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Komisjon esitab kogu välisabitegevust hõlmava aastaaruande.

Artikli alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasia arengumaade vahelise koostöö olulisust või parandatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneering on samuti ette nähtud VKEde jaoks soodsa ettevõtluskliima edendamiseks seaduslike omandiõiguste, bürokraatia vähendamise ja parandatud juurdepääsu kaudu krediidile ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ühenduste edendamiseks.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Vastavalt liidu ja tema partnerite vastastikustele huvidele on assigneering ette nähtud mitmesuguse tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

liidu ja Aasia vahelise majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja õigusliku raamistiku parandamine ning majandussuhete ja kaubavahetuse soodustamine;

piirkondliku integratsiooni edendamine;

eelkõige vähim arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

majanduskasvuks vajalike olude ja sellest tulenevalt asjaomaste riikide arengu parandamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate laialdasema kasutamise soodustamine.

Assigneering on ette nähtud ka tulevasteks liidu algatusteks, millega toetatakse ja edendatakse püsivat dialoogi ja koostööd liidu ja India erasektori ning teadusringkondade vahel paljudes valdkondades, tugevdades ja ergutades partnerlust ning vahetusi, toetades ühisalgatusi ja parandades teabe liikumist kaubandust ja investeeringuid puudutava turule juurdepääsu osas, eelkõige seoses tulevase ELi-India vabakaubanduslepinguga.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Assigneering on samuti ette nähtud katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimise ja nende riski vähendamise toetamiseks.

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva liidu tegevusega seotud kulude katmiseks.

Komisjon jälgib liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni-Petersbergi lepingu täielikku vormilist ja sisulist rakendamist. Ta teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, prioriteediga tervishoiu ja hariduse valdkonna tegevustel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja kõikidel tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 1. juuni 2006. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta arengumaades (ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 171).

19 10 01 01   Koostöö Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

543 767 740

490 372 184

523 450 000

483 097 103

532 081 200,21

446 561 508,33

Märkused

Assigneeringu eesmärk on rahastada Aasia arengumaades – eriti kõige vaesemates – arenguskeeme, mis on suunatud inim- ja sotsiaalse arengu parandamisele ning makromajanduslike ja valdkondlike probleemide lahendamisele. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklit 5 käsitleva komisjoni avaldusega püüab komisjon tagada, et 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest eraldatakse põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus peab olema norm, näiteks erakorralise abiga seotud juhtudel.

Rõhuasetus on abinõudel, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut, kodanikuühiskonna tugevdamist, kaasa arvatud abinõud, mis puudutavad demokratiseerumist, naiste ja mõlemast soost laste, samuti puuetega laste võrdseid võimalusi alg- ja keskhariduse omandamiseks, keskkonda ja loodusvarade, sealhulgas troopiliste metsade säästvat majandamist, piirkondlikku koostööd, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ning nende riski vähendamist ja taastamismeetmeid, samuti säästva energeetika, kliimamuutusega võitlemise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edendamist.

Punkti alusel rahastatakse ka kulusid, mis on seotud horisontaalse tegevuse ja meetmetega, millega rõhutatakse liidu ja Aasias asuvate arengumaade vahelise koostöö olulisust või suurendatakse sellealast teadlikkust.

See on ette nähtud ka kodanikuühiskonna arendamisega ning eelkõige ohustatud rühmade, näiteks naiste, laste, rahvusvähemuste ja puuetega inimeste õigusi edendavate ja kaitsvate valitsusväliste organisatsioonide tegevuse toetamisega seotud kulude katmiseks.

Assigneeringust toetatakse mikrokrediidi skeeme.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Assigneeringu kasutamine sõltub liidu tegevuse aluspõhimõtete järgimisest.

Assigneering hõlmab ka abinõusid, mis mõjutavad majanduse ülesehitust ja institutsioonilist arengut.

Assigneering on ette nähtud ka sellise tegevuse rahastamiseks, mis hõlmab tehnilist abi, koolitust, tehnosiiret ja institutsioonilist toetust kaubavahetuse, energeetika (eeskätt taastuva energia), keskkonna, juhtimise jm valdkondades. Assigneeringul on järgmised eesmärgid:

piirkondliku integratsiooni edendamine;

eelkõige kõige vähem arenenud riikide suutlikkuse, sealhulgas nende WTOs osalemise suutlikkuse suurendamise toetamine, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi;

oskusteabe edasiandmise toetamine ning mõlema poole ettevõtjate vaheliste sidemete ja koostöö edendamine;

kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia laialdasema kasutamise soodustamine;

kodanikuühiskonna arengu edendamine, väheesindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas ja poliitilises süsteemis, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine.

Samuti hõlmab see sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Neid meetmeid võidakse rahastada koos valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 02   Abi Afganistani taastamise ja ülesehitamise töödeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

200 000 000

147 587 745

160 000 000

145 000 000

182 000 000,00

161 875 398,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud Afganistani ülesehitamise protsessi raames toimuva liidu tegevuse kuludeks. Sellele lisanduvad muudesse peatükkidesse ja artiklitesse kirjendatud kulud, mille suhtes kohaldatakse teistsuguseid menetlusi.

Komisjon jälgib liidule kõnealuses protsessis osalemiseks seatud tingimuste täitmist, eelkõige Bonni lepingu järgse protsessi täielikku rakendamist, ning teavitab eelarvepädevaid institutsioone oma tegevuse tulemustest ja järeldustest.

Assigneering on ette nähtud põhiliste sotsiaalteenuste ja majandusarengu toetamiseks Afganistanis.

Assigneering on ette nähtud ka Afganistani riikliku uimastikontrolli strateegia toetamiseks, sh oopiumi tootmise lõpetamiseks Afganistanis ning oopiumivõrgustike ja ebaseaduslike Euroopa riikidesse viivate eksporditeede katkestamiseks ja hävitamiseks.

Osa assigneeringust on ette nähtud programmi toetamiseks, mis on suunatud oopiumikasvatuse järkjärguliseks lõpetamiseks, asendades selle alternatiivsete põllukultuuridega.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada liidu panust Afganistani pagulaste ja ümberasustatud isikute päritoluriiki ja -piirkondadesse tagasipöördumise protsessis vastavalt kohustustele, mille Euroopa Ühendus võttis 2002. aasta jaanuaris Tokyo konverentsil.

Assigneeringust rahastatakse ka pikka aega Afganistani naiste õiguste eest võidelnud naisteorganisatsioonide tegevust.

Liit peaks suurendama oma rahalist abi Afganistanis sellistele valdkondadele nagu tervishoid (haiglate ehitamine ja renoveerimine, laste suremuse ärahoidmine) ja haridus (koolide ehitamine, kutsealaste oskuste ning kirjaoskuse õpetamine) ning väikesed ja keskmise suurusega infrastruktuuriprojektid (teedevõrgu ja tammide parandamine jne), samuti tõhusalt rakendama tööga ning toiduga kindlustatuse tagamise kavasid.

Osa assigneeringust kasutatakse katastroofide riski vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide strateegiatele ja isevastutusele.

Osa assigneeringust on ette nähtud naiste olukorra parandamiseks, kus prioriteet on tervishoiu ja hariduse valdkonna abinõudel, ning naiste aktiivse osalemise toetamiseks kõikides otsuste tegemise valdkondades ja tasanditel, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Naiste ja tütarlaste olukorrale pööratakse ühtlasi erilist tähelepanu kõikides muudes tegevustes ja projektides, mida antud assigneeringust toetatakse.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 01 03   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Indiaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 500 000

4 500 000

5 000 000,00

540 702,00

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja India ettevõtjate ja teadusasutuste vahelist vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid liidu ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks India teadlaste vahel. Meede on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 01 04   Ettevalmistav tegevus – Äri- ja teadusvahetus Hiinaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 200 000

4 500 000

5 000 000,00

1 017 787,49

Märkused

Selle ettevalmistava tegevuse eesmärk on toetada Euroopa ja Hiina ärijuhtide ning ülikoolide ja teadusasutuste teadlaste vahetust. See on oluline, et parandada sidemeid liidu ettevõtete ja kiiresti kasvava majandusega riikide, näiteks Hiina teadlaste vahel. See tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta resolutsiooni (2007. aasta eelarve: komisjoni poliitilise strateegia aastaaruande kohta (APS) (ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 357)) lõikega 4, milles märgitakse, et komisjon „ei ole pööranud piisavalt tähelepanu maailmamajanduses toimuvatele ulatuslikele ja väga kiiretele muutustele, eelkõige areneva majandusega riikides, nt Hiinas ja Indias”.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 01 05   Ettevalmistav tegevus – Koostöö Aasia keskmise sissetulekuga riikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

p.m.

1 300 000

2 000 000,00

339 265,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud koostöömeetmete rahastamiseks Aasia keskmise sissetulekuga riikides ja piirkonna teistes arenguriikides, mis ei vasta OECD arenguabi komitee (OECD/DAC) kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumitele ja jäävad seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artikli 2 lõike 4 reguleerimisalast välja, eriti koostöömeetmete rahastamiseks sektorites, mis suudavad iseseisvalt areneda, mille tulemusena liidu üldeelarvest tehtavad investeeringud ei aita kaasa vaesusega võitlemisele Aasia riikides.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuste eelnõude kohta, millega kehtestatakse riiklikud strateegiadokumendid ja näidisprogrammid Malaisia, Brasiilia ja Pakistani kohta (ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 374).

Euroopa Parlamendi 21. juuni 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega luuakse Aasia piirkonnastrateegia ja mitmeaastane näidisprogramm (ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 257).

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioon komisjoni otsuse eelnõu kohta, millega kehtestatakse Iraagi 2007. aasta erimeede (ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 624).

19 10 01 06   Ettevalmistav tegevus – Euroopa Liit – Aasia – Poliitika ja praktika integreerimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

650 000

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on panna alus integreerivale lähenemisviisile Euroopa Liidu ja Aasia suhteid puudutava poliitika väljatöötamises ja elluviimises. See Euroopa Aasia-uuringute Instituudis välja töötatud terviklik lähenemisviis on seotud tegevustega, mida reguleeritakse mitme õigusliku alusega, kuid mis on jagatud mitme eelarverea vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

19 10 02   Koostöö Kesk-Aasia arenguriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

107 186 000

76 174 320

124 478 000

70 000 000

93 372 411,99

63 444 053,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste valitsuse, institutsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori suhtes võetavate abimeetmete rahastamiseks või kaasrahastamiseks, mille eesmärk on toetada vaesuse vähendamist, inimõiguste edendamist ja kaitset ja üleminekut turumajandusele ning tugevdada demokraatiat ja õigusriiki partnerriikides.

Eespool nimetatud meetmed hõlmavad muu hulgas institutsioonilise, õigus- ja haldusreformi toetamist, toetust erasektorile ja abi majandusarenguks, toetust ülemineku sotsiaalsete tagajärgedega toimetulekuks (sh sotsiaalvaldkonna reforme), infrastruktuurivõrgustike väljaarendamist, keskkonnakaitse ja loodusressursside majandamise edendamist, säästvat energeetikat, võitlust kliimamuutusega, katastroofide, sealhulgas kliimamuutusega seotud ohtude vältimist ja nende riski vähendamist ning maapiirkondade majanduse arendamist.

Assigneering on ette nähtud ka abinõudeks põhiliste sotsiaalteenuste valdkonnas, kaasa arvatud põhiharidus, esmane tervishoid, reproduktiivtervis (sealhulgas HIV ja AIDS ning võitlemine sunniviisiliste abortide, naiste suguelundite moonutamise ja sundsteriliseerimise vastu), esmane joogiveega varustamine ja esmased sanitaartingimused.

Finantsmääruse kohaselt tuleb osa assigneeringust kasutada demokraatia ja õigusriigi edendamiseks.

Osa eraldisest tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks.

Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu. Selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 03   Koostöö Iraagi, Iraani ja Jeemeniga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

38 947 000

42 848 055

46 970 000

60 000 000

62 038 000,00

53 395 699,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud tegevuskulude katmiseks Iraagis ja Jeemenis ning vastavalt komisjoni kõnealuses valdkonnas tehtavate uuringute tulemusele ka Iraani inim- ja sotsiaalarenguga seotud suunatud meetmete kulude katmiseks. Iraagi puhul on assigneering ette nähtud ülesehitusprotsessi raames toimuva liidu tegevusega seotud kulude katmiseks. Jeemenis keskendub tegevus hea valitsemistava edendamisele ja vaesusega võitlemisele (toetus sotsiaalvaldkonnale ja erasektorile).

Assigneering on ette nähtud ka suutlikkuse suurendamise meetmeteks, et aidata arengumaade põllumajandustootjatel täita liidu sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mis on vajalik juurdepääsuks liidu turule.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa kohaselt sihtotstarbelise tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kantav summa määratakse iga programmi puhul kindlaks toetuslepinguga, kusjuures keskmine toetuse suurus iga peatüki puhul ei tohi olla üle 4 % asjaomase programmi toetuste summast.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku või erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmäärust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

19 10 04   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 10 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

Kogusumma

28 000 000

4 532 372

23 000 000

4 500 000

 

 

Märkused

Assigneeringu arvel toetatakse partnerite kahe- ja mitmepoolse ning piirkondliku kaasamise meetmeid. Arengukoostöö meetmeid sellest assigneeringust ei rahastata.

Käesoleva eelarverea assigneeringud peaksid sõltuma eelarvepädevate institutsioonide vahelisest kokkuleppest asjaomaste meetmete mitmeaastase rahastamise kohta kõigi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) (eelkõige selle punktides 21, 22, 23 ja 27) ette nähtud vahenditega.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprillil 2009. aasta ettepanek nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega) kohta (KOM(2009) 197 (lõplik)).

PEATÜKK 19 11 —   VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 11

VÄLISSUHETE POLIITIKAVALDKONNA POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

19 11 01

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

4

14 000 000

13 330 506

14 000 000

14 000 000

14 000 000,—

12 299 991,29

19 11 02

Teabeprogrammid kolmandatele riikidele

4

12 500 000

12 378 327

12 500 000

14 000 000

23 438 681,72

9 024 283,68

19 11 03

Euroopa Liidu ülemaailmne roll

4

4 000 000

2 856 537

5 000 000

4 400 000

3 744 805,78

3 062 762,66

19 11 04

Liidu ja kolmandate riikide vahelistele suhetele spetsialiseerunud asutused

4

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 19 11 — Kogusumma

 

30 500 000

28 565 370

31 500 000

32 400 000

41 183 487,50

24 387 037,63

19 11 01   Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 000 000

13 330 506

14 000 000

14 000 000

14 000 000,00

12 299 991,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika hindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise etappide jooksul, hõlmates järgmist:

tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud;

rakendatavate meetmete järelevalve (meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda);

käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine;

tagasiside otsustamisprotsessi käigus tehtava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest;

hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks ette nähtud metodoloogilised edusammud;

metodoloogiliste edusammude kohta antav tagasiside ja teave, et parandada hindamise kvaliteeti ja kasulikkust;

mittestruktuurimeetmetel, näiteks rahutagamise, sellekohase koolituse, leppimise vms seotud meetmetel põhinevate programmide võimalike hindamisviiside uurimine.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka Euroopa Liidu välisabi reguleerivatel erieeskirjadel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Peale selle tuleb antud assigneeringust katta arengukoostöö mõju mõõtmise ja mõjuindikaatorite edasiarendamisega seotud kulud.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

19 11 02   Teabeprogrammid kolmandatele riikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 500 000

12 378 327

12 500 000

14 000 000

23 438 681,72

9 024 283,68

Märkused

Eelarverealt rahastatav teavitustegevus jaguneb üldjoontes kaheks: peakorteri võetavad horisontaalsed meetmed ja logistiline toetus ning liidu delegatsioonide tegevus kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Peakorteri võetavad meetmed:

Euroopa Liidu külastajate programm (European Union Visitors Programme), mida Euroopa Parlament ja komisjon viivad ellu ühiselt ning mille raames delegatsioonid valivad umbes 170 külastajat aastas, kellele antakse võimalus tutvuda liiduga, külastades Euroopa Parlamenti ja komisjoni vastavalt ainevaldkonnale ja külastajate jaoks ettevalmistatud individuaalse programmi alusel;

prioriteetseid ainevaldkondi käsitlevate trükiste valmistamine ja levitamine, mis on osa aastaprogrammist;

audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

elektroonilise ajakirjanduse (Internet, elektroonilised sõnumisüsteemid) kaudu edastatava teabe väljatöötamine;

külaskäikude korraldamine ajakirjanike rühmadele;

arvamusliidrite toetamine liidu prioriteetidega kooskõlas oleva teavitustegevuse korral.

Komisjon jätkab pärsiakeelsete uudiste edastamise rahastamist.

Kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides võetavad delegatsioonide detsentraliseeritud meetmed

Vastavalt iga piirkonna ja riigi suhtes kehtestatud teavituseesmärkidele teevad esindused ettepaneku iga-aastase teavituskava kohta. Pärast kavale peakorteri heakskiidu saamist eraldatakse eelarvest vahendeid järgmistele meetmetele:

veebisaidid;

suhted meediakanalitega (pressikonverentsid, seminarid, raadiosaated jms);

teabealased tooted (muud trükised, graafiline materjal jms);

ürituste, sh kultuuriürituste korraldamine;

uudistelehed;

teavituskampaaniad.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

19 11 03   Euroopa Liidu ülemaailmne roll

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 000 000

2 856 537

5 000 000

4 400 000

3 744 805,78

3 062 762,66

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse prioriteetseid teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud meetmeid, mis on suunatud liidu kodanikele ja käsitlevad liidu välispoliitikat tervikuna.

Teavitustegevus hõlmab järgmisi valdkondi ning võib käsitleda ka liidu välissuhete muid aspekte, eelkõige seoses liidu välispoliitika tulevikuga:

meetmed, mis aitavad parandada üldsuse suhtumist välisabisse. Eesmärgiks on selgitada, et välisabi moodustab liidu tegevuse lahutamatu osa ning on väga oluline liidu ja tema rolli määratlemisel maailmas, ning suurendada teadlikkust asjaolust, et liit saavutab liidu kodanike nimel tegutsedes konkreetseid tulemusi vaesusevastases võitluses ja terves maailmas kõrgetasemelise säästva arengu edendamisel;

Euroopa naabruspoliitika (ENP). Euroopa naabruspoliitika algatati komisjoni 11. märtsi 2003. aasta teatisega nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Laiem Euroopa – naabrus: uus raamistik meie suhetele ida- ja lõunanaabritega” (KOM(2003) 104 (lõplik)). Selle poliitika alla kuuluvad meetmed, mis annavad jätkuvalt teavet liidu tegevuse kohta Euroopa naabruspoliitika raames;

ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ja arengut käsitlev teavitustegevus, mida viiakse läbi koostöös nõukoguga;

külaskäikude korraldamine kodanikuühiskonna esindajate rühmadele.

Komisjon on võtnud vastu teatised Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele koostööraamistiku kohta seoses Euroopa Liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika meetmetega (KOM(2001) 354 (lõplik) ja KOM(2002) 350 (lõplik)). Nendes tehakse ettepanek luua institutsioonidevaheline raamistik, mis tagaks institutsioonide omavahelise koostöö ja koostöö liikmesriikidega liidu teabe- ja teabevahetuspoliitika strateegia arendamisel.

Institutsioonidevaheline teaberühm (IGI), mille tööd juhivad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab liidu informatsiooni- ja kommunikatsioonipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise koostöö ühised juhised. See koordineerib nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud Euroopa-teemalisi üldsuse teavitamise toiminguid. Igal aastal esitab IGI järgmise aasta prioriteetide suhtes oma seisukoha, mis põhineb komisjonilt saadud teabel.

Olenemata meetme alusel toetuse saajast ei ole lubatud halduskulude katmine sellest artiklist.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

19 11 04   Liidu ja kolmandate riikide vahelistele suhetele spetsialiseerunud asutused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Artikkel on ette nähtud selleks, et rahastada 2005. aasta subsiidiumi tasumata maksed selliste erinevate keskuste, instituutide või võrkude eelarvetesse, mille töötajatel on tunnustatud erialaoskused liidu ja muude piirkondade vaheliste suhete analüüsimisel ja jälgimisel välispoliitikas.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2003/911/EÜ, 22. detsember 2003, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm asutustele, kes edendavad Euroopa Liidu ja teatavate maailma piirkondade vaheliste suhete vastastikust mõistmist (ELT L 342, 30.12.2003, lk 53).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1), ja nõukogu määrus (EÜ) nr 976/1999, 29. aprill 1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides (EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (ELT L 310, 9.11.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

PEATÜKK 19 49 —   ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

19 49

ENDISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

19 49 04

Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 49 04 04

Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 05

Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 06

Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04 12

Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemere kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 19 49 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 19 49 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

19 49 04   Välissuhete poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

19 49 04 04   Finants- ja tehniline koostöö Aasia arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 04 (endised artiklid B7-3 0 0 A, B7-3 0 2 A ja B7-3 0 4 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 05   Finants- ja tehniline koostöö Ladina-Ameerika arenguriikidega – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 05 (endised artiklid B7-3 1 0 A, B7-3 1 2 A ja B7-3 1 3 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 06   Abi partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 07 (endine artikkel B7-5 2 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

19 49 04 12   Programm „MEDA” (meetmed, mis kaasnevad Vahemere kolmandate riikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformidega) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste katmiseks, mis on võetud punkti 19 01 04 06 (endine artikkel B7-4 1 0 A) alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KOOSTÖÖTALITUSELE EUROPEAID (RELEX)

HALDUSTOETUS VÄLISSUHETE PEADIREKTORAADILE

VÄLISTALITUS

MITMEPOOLSED SUHTED JA VÄLISSUHETE ÜLDKÜSIMUSED

JAOTIS 20

KAUBANDUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 01

KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

91 567 905

91 567 905

65 417 119

65 417 119

66 048 176,62

66 048 176,62

Reservid (40 01 40)

34 787

34 787

125 941

125 941

 

 

 

91 602 692

91 602 692

65 543 060

65 543 060

66 048 176,62

66 048 176,62

20 02

KAUBANDUSPOLIITIKA

13 500 000

12 854 416

13 500 000

16 500 000

11 700 610,44

12 338 987,59

 

Jaotis 20 — Kogusumma

105 067 905

104 422 321

78 917 119

81 917 119

77 748 787,06

78 387 164,21

Reservid (40 01 40)

34 787

34 787

125 941

125 941

 

 

 

105 102 692

104 457 108

79 043 060

82 043 060

77 748 787,06

78 387 164,21

PEATÜKK 20 01 —   KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 01

KAUBANDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

20 01 01

Kaubanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

20 01 01 01

Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

45 769 177

44 871 483

45 047 711,99

Reservid (40 01 40)

 

34 787

125 941

 

 

 

45 803 964

44 997 424

45 047 711,99

20 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

13 465 765

3 679 704

3 422 785,26

 

Artikkel 20 01 01 — Vahesumma

 

59 234 942

48 551 187

48 470 497,25

Reservid (40 01 40)

 

34 787

125 941

 

 

 

59 269 729

48 677 128

48 470 497,25

20 01 02

Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

20 01 02 01

Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

3 620 337

3 590 006

3 430 790,84

20 01 02 02

Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

5

5 962 614

1 299 206

1 160 480,96

20 01 02 11

Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

4 730 324

5 048 866

5 648 453,—

20 01 02 12

Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

5

1 756 286

362 188

342 164,50

 

Artikkel 20 01 02 — Vahesumma

 

16 069 561

10 300 266

10 581 889,30

20 01 03

Kaubanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning seotud kulud

20 01 03 01

Kaubanduse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

3 316 439

3 281 377

3 536 371,59

20 01 03 02

Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

5

12 516 963

2 854 289

3 060 816,44

 

Artikkel 20 01 03 — Vahesumma

 

15 833 402

6 135 666

6 597 188,03

20 01 04

Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

20 01 04 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud

4

430 000

430 000

398 602,04

 

Artikkel 20 01 04 — Vahesumma

 

430 000

430 000

398 602,04

 

Peatükk 20 01 — Kogusumma

 

91 567 905

65 417 119

66 048 176,62

Reservid (40 01 40)

 

34 787

125 941

 

 

 

91 602 692

65 543 060

66 048 176,62

20 01 01   Kaubanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

20 01 01 01   Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

20 01 01 01

45 769 177

44 871 483

45 047 711,99

Reservid (40 01 40)

34 787

125 941

 

Kogusumma

45 803 964

44 997 424

45 047 711,99

20 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

13 465 765

3 679 704

3 422 785,26

20 01 02   Kaubanduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

20 01 02 01   Kaubanduse peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 620 337

3 590 006

3 430 790,84

20 01 02 02   Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 962 614

1 299 206

1 160 480,96

20 01 02 11   Kaubanduse peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 730 324

5 048 866

5 648 453,00

20 01 02 12   Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 756 286

362 188

342 164,50

20 01 03   Kaubanduse poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud ning seotud kulud

20 01 03 01   Kaubanduse peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 316 439

3 281 377

3 536 371,59

20 01 03 02   Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 516 963

2 854 289

3 060 816,44

20 01 04   Kaubanduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

20 01 04 01   Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

430 000

430 000

398 602,04

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva punkti all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, nagu kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi hooldamine.

See hõlmab artikli 20 02 01 kohaseid halduskulusid.

PEATÜKK 20 02 —   KAUBANDUSPOLIITIKA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 02

KAUBANDUSPOLIITIKA

20 02 01

Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

4

9 000 000

8 569 611

9 000 000

12 000 000

7 658 981,44

8 567 332,59

20 02 02

Siseturu rakendamine ja arendamine

1.1

p.m.

0,—

0,—

20 02 03

Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

4

4 500 000

4 284 805

4 500 000

4 500 000

4 041 629,—

3 771 655,—

 

Peatükk 20 02 — Kogusumma

 

13 500 000

12 854 416

13 500 000

16 500 000

11 700 610,44

12 338 987,59

20 02 01   Väliskaubandussuhted, sealhulgas juurdepääs kolmandate riikide turgudele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

8 569 611

9 000 000

12 000 000

7 658 981,44

8 567 332,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste meetmete toetamiseks:

Käimasolevate ja uute mitme- ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste läbiviimisega seotud meetmed

Meetmete eesmärk on tugevdada liidu läbirääkimispositsiooni käimasolevatel mitmepoolsetel kaubandusläbirääkimistel (Doha arengukava kontekstis) ning samuti käimasolevatel ja uutel kahepoolsetel ja piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel, et tagada, et liidu poliitika väljatöötamisel võetaks aluseks igakülgne ja ajakohane eksperditeave, ja luua koalitsioonid läbirääkimiste edukaks lõpuleviimiseks. Meetmed hõlmavad järgmist:

eksperdiuuringud ja seminarid, mis on seotud põhimõtete ja läbirääkimisseisukohtade ettevalmistamisega ning käimasolevate ja uute kaubandusläbirääkimiste läbiviimisega,

järjepideva ja igakülgse side- ja infostrateegia väljatöötamine ja rakendamine, edendades liidu kaubanduspoliitikat ning suurendades selle ja käimasolevate läbirääkimisseisukohtade üksikasjade ja eesmärkide alast teadlikkust liidus ja liidust väljaspool.

Uuringud, hindamised ja mõjuhinnangud seoses kaubanduslepingute ja põhimõtetega

Meetmed, mis tagavad, et liidu kaubanduspoliitikat toetavad eel- ja järelhindamise tulemused ning et neid võetakse põhjalikult arvesse. Eel- ja järelhindamine hõlmab järgmist:

mõjuhinnangud, mis koostatakse võimalike uute seadusandlike ettepanekute jaoks, ning säästvuse mõju hindamised, mis viiakse läbi käimasolevate läbirääkimiste toetamiseks ja millega hinnatakse kaubandusläbirääkimiste mõju säästvale arengule ning tehakse vajaduse korral ettepanek võtta kõrvalmeetmeid, et võidelda konkreetsetes riikides või valdkondades ilmneda võivate negatiivsete tulemuste vastu,

kaubanduse peadirektoraadi poliitika ja tavade hindamised, mis tuleb teha pärast peadirektoraadi mitmeaastast hindamiskava.

Kaubandusega seotud tehniline abi, koolitus ja muud arenevatele riikidele suunatud suutlikkuse suurendamise meetmed

Meetmete eesmärk on tugevdada arengumaade suutlikkust osaleda rahvusvahelistel, kahepoolsetel või kahe piirkonna vahelistel kaubandusläbirääkimistel, rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid ja osaleda maailma kaubandussüsteemis. Meetmete hulka kuuluvad:

projektid, mis hõlmavad arengumaade ametnike ja ettevõtjate koolitamist ja nende suutlikkuse suurendamist, peamiselt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete alal,

selliste kulude katmine, mis tekivad liikmesriikide ekspertidel arengumaade ametnike ja ettevõtjate nõustamisel sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning muude kaubandusega seotud meetmete järgimise alal,

sellistel foorumitel ja konverentsidel osalejate kulude hüvitamine, mille eesmärk on suurendada arengumaade kodanike kaubandusalast teadlikkust ja asjatundlikkust,

ekspordi kasutajatoe haldamine, edasiarendamine ja reklaamimine, millega antakse arengumaa tootmisharule teavet ligipääsu kohta liidu turgudele ja soodustatakse tootmisharu jõupingutusi rahvusvahelise kaubandussüsteemi pakutavate turulepääsuvõimaluste kasutamisel,

WTO foorumitel ja muudes mitmepoolsetes organisatsioonides, eelkõige WTO sihtfondides korraldatud kaubandusalase tehnilise abi programmid,

arengumaades korraldatav teavitamis- ja edendamistegevus ning seminarid nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele (kaasa arvatud kodanikuühiskonna ja äriorganisatsioonidele), et selgitada käimasolevate läbirääkimiste hetkeseisu ja/või olemasolevate kokkulepete rakendamist,

teadusuuringud andmete kogumiseks õiglase kaubanduse mõju kohta lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjatele ja töötajatele, parimate tavade jagamiseks ning tarneahelate analüüside ja jälgitavuse ning vastutuse hindamise läbiviimiseks,

õiglase kaubanduse kriteeriumide kehtestamise ja järelevalvesüsteemide toetamine, tarbija usalduse suurendamine selliste kavade raames, samuti uuringud õiglase kaubanduse laiendamise kohta uutele tootevaldkondadele,

sellise tegevuse toetamine, mille eesmärk on vähendada mitmekordse tõendamise koormust tootjatele ja tagada see, et tõendamine annab tootjatele lisandväärtust,

teadusuuringud poliitikakujundajate nõustamiseks selle osas, kuidas parimal viisil tagada, et lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjate ja vaeste töötajate erihuvid kajastuksid kõigis poliitikavaldkondades,

ühenduste ja ühistute arendamine ja tugevdamine arengumaades, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust, et arendada lisandväärtusega tooteid ning tootmist laieneda,

tehnilise abi andmine ja marginaliseerunud tootjate ning tootjate ühenduste või ühistute suutlikkuse suurendamine (näiteks Euroopa sanitaar- ja fütosanitaarnormide, päritolureeglite ning üha suurema arvu valdkonnasiseste nõuete täitmiseks),

arengumaade marginaliseerunud tootjate toetamine, et neil oleks juurdepääs eelfinantseerimisele sisendite ja toetuste rahastamise toetamiseks, et saavutada standarditele ja eeskirjade vastavus,

toetus, mille eesmärk on suurendada arengumaade valitsuste osatähtsust soodsa keskkonna loomisel õiglase kaubanduse põhimõtteid järgivatele tootjatele.

Turulepääsu meetmed, millega toetatakse liidu turulepääsu strateegia rakendamist

Meetmed, millega toetatakse liidu turulepääsu strateegiat, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada kaubandustõkkeid, teha kindlaks kaubanduspiirangud kolmandates riikides ning vajaduse korral kõrvaldada kaubandustakistused. Need meetmed võivad hõlmata järgmist:

turulepääsualase andmebaasi haldamine ja edasiarendamine, mis on ettevõtjatele kättesaadav Interneti kaudu ja kus on loetletud kaubandustõkked ja muu liidu eksporti ja liidu eksportijaid mõjutav põhiteave; kõnealuse andmebaasi jaoks vajaliku teabe ning vajalike andmete ja dokumentide ostmine,

oluliste turgude mitmesuguste kaubandustakistuste erianalüüs, sealhulgas analüüs selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi seoses läbirääkimisteks ettevalmistamisega,

konverentsid, seminarid ja muu teabealane tegevus (näiteks uuringute, teabepakettide, trükiste ja infolehtede koostamine ja levitamine), et teavitada ettevõtteid, liikmesriikide ametnikke ja teisi osalejaid kaubandustõketest ja kaubanduspoliitika vahenditest, mille eesmärk on kaitsta liitu selliste ebaõiglaste kaubandustavade eest nagu dumping või ekspordisubsiidiumid,

Euroopa tööstuse toetamine konkreetselt turulepääsuga seotud tegevuse korraldamisel,

teadusuuringud andmete kogumiseks õiglase kaubanduse mõju kohta lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjatele ja töötajatele, parimate tavade jagamiseks ning tarneahelate analüüside ja jälgitavuse ning vastutuse hindamise läbiviimiseks,

õiglase kaubanduse kriteeriumide kehtestamise ja järelevalvesüsteemide toetamine, tarbija usalduse suurendamine selliste kavade raames, samuti uuringud õiglase kaubanduse laiendamise kohta uutele tootevaldkondadele,

tegevuse toetamine, mille eesmärk on vähendada mitmekordse tõendamise koormust tootjatele ja tagada see, et tõendamine annab tootjatele lisandväärtust.

SIGL-süsteemi (Système Intégré de Gestion de Licences – tekstiili, rõivaste, jalanõude ja terase liitu importimise litsentside integreeritud haldussüsteem) haldamisega seotud meetmed

Koguseliste piirangute ja järelevalvemeetmete haldamist käsitleva tegevusprogrammi rakendamisega seotud meetmed, eelkõige litsentsikorraldussüsteemide järelevalvemeetmete rahastamiseks ja arvutisüsteemide kasutuse koordineeritud arendamiseks (SIGL-süsteem). Kõnealust toetust makstakse ühiste süsteemide rakendamise ja toimimisega seotud kulude ning rakendamiseks vajaliku tehnilise abi ja ühiste koolitusjuhiste väljatöötamisega seotud kulude katmise vormis. Tegevuskulud hõlmavad ka süsteemide toimimiseks vajalikku rahastamist (riist- ja tarkvara, hooldus) ning süsteemi kasutajate teavitamis- ja koolitusmeetmete ja tehnilise abi rahastamist ning samuti kasutajatoe pakkumist, mida kasutavad peamiselt liikmesriigid.

Meetmed, millega toetatakse olemasolevate eeskirjade rakendamist ja kaubanduskohustuste järelevalvet

Meetmed, millega toetatakse olemasolevate eeskirjade rakendamist ning samuti uurimiste läbiviimist ja kontrollkäike, et teha kindlaks, kas kolmandad riigid peavad eeskirjadest kinni, sealhulgas:

teabevahetus, koolitus, seminarid ja teabeedastus, millega toetatakse liidu kehtivate õigusaktide rakendamist kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas ja eelkõige nõukogu 5. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1), kehtestatud uute eeskirjade rakendamist;

meetmed, millega kergendatakse kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste kontekstis läbi viidud uurimisi, mille eesmärk on kaitsta liidu tootjaid kolmandate riikide ebaõiglaste, liidu majandust kahjustada võivate kaubandustavade eest (dumpinguvastased, subsiidiumivastased ja kaitsemeetmed). Eelkõige keskenduvad meetmed kaubanduse kaitsemeetmeid toetavate infotehnoloogiasüsteemide arendamisele, haldamisele ja turvalisusele, sidevahendite loomisele, juriidiliste teenuste ostmisele kolmandates riikides ning eksperdiuuringute läbiviimisele.

Meetmed, mille eesmärk on edendada liidu väliskaubanduspoliitikat oluliste arvamusliidritega, kodanikuühiskonnaga ja teiste huvirühmadega (k.a väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) peetava struktureeritud dialoogi kaudu

Meetmed, mille eesmärk on toetada liidu kaubanduspoliitikat konkreetsete foorumite ja kohtumiste kaudu, et edendada väliskaubandusküsimuste üle peetavat dialoogi oluliste arvamusliidritega, kodanikuühiskonnaga ja teiste huvirühmadega (k.a väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad).

Komisjoni toetus nende meetmete puhul võib hõlmata konverentside või üritustega seotud teenuseid, samuti neist üritustest osa võtvate inimeste reisikulude hüvitamist, eriti kaubanduspeadirektoraadi kodanikuühiskonna dialoogi raames, aga ka seminaride ja kohtumiste korral liikmesriikide, kolmandate riikide, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja ettevõtlussidusrühmadega, mille käigus vahetatakse arvamusi kaubanduspoliitika üle, eelkõige kaubanduse kaitse poliitika valdkonnas.

Kehtivate kaubanduslepingute rakendamiseks vajalik õigus- ja muu eksperdiabi

Meetmed, millega tagatakse, et liidu kaubanduspartnerid järgivad ja täidavad tõhusalt WTO ning muudest mitme- ja kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgmised meetmed:

eksperdiuuringud, sealhulgas kontrollkäigud, ning konkreetsed uuringud ja seminarid selle kohta, kuidas kolmandad riigid täidavad rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevaid kohustusi,

õigusekspertiis, eelkõige välisriikide õiguse küsimustes, mis on liidule vajalik, et kaitsta oma seisukohti WTO vaidlusjuhtumite lahendamisel, muud eksperdiuuringud, mis on vajalikud WTO vaidlusjuhtumite lahendamise ettevalmistamiseks, juhtimiseks ja edasisteks sammudeks.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 98/552/EÜ, 24. september 1998, ühenduse turulepääsu strateegiaga seotud komisjoni rakendusmeetmete kohta (EÜT L 265, 30.9.1998, lk 31).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

20 02 02   Siseturu rakendamine ja arendamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud koguseliste piirangute ja järelevalvemeetmete haldamist käsitleva tegevusprogrammi rakendamisega seotud varasemate kohustuste katmiseks, eelkõige litsentsikorraldussüsteemide järelevalvemeetmete rahastamiseks ja arvutisüsteemide kasutuse koordineeritud arendamiseks (SIGL-süsteem).

Uued kulutused kaetakse alates 2007. aastast artiklist 20 02 01.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

20 02 03   Kaubandusabi – Mitmepoolsed algatused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 500 000

4 284 805

4 500 000

4 500 000

4 041 629,00

3 771 655,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada kaubandusega seotud abi valdkonnas mitmepoolseid programme ja algatusi eesmärgiga suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt mitmepoolses kaubandussüsteemis ja piirkondlikes kauplemise kordades ning parandada nende kaubanduse taset.

Assigneeringust rahastatavate mitmepoolsete algatuste ja programmidega toetatakse järgmisi meetmeid.

Abi kaubanduspoliitika jaoks, osalemiseks läbirääkimistel ja kaubanduslepingute rakendamiseks

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust töötada välja oma kaubanduspoliitika ja tugevdada kaubanduspoliitikaga seotud institutsioone, sealhulgas kõikehõlmavad ja ajakohastatud kaubandusülevaated ning abi kaubanduse integreerimiseks vastavatesse majanduskasvu ja arengu poliitikavaldkondadesse.

Meetmed, mille eesmärk on suurendada arengumaade suutlikkust osaleda tõhusalt rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel ja rakendada rahvusvahelisi kaubanduslepinguid.

Teadusuuringud poliitikakujundajate nõustamiseks selle osas, kuidas parimal viisil tagada, et lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjate ja vaeste töötajate erihuvid kajastuksid kõigis poliitikavaldkondades.

Toetus arengumaade valitsuste osatähtsuse suurendamiseks soodsa keskkonna loomisel õiglase kaubanduse põhimõtteid järgivatele tootjatele.

See abi on suunatud eelkõige avalikule sektorile.

Kaubanduse arendamine

Meetmed, mille eesmärk on leevendada pakkumise piiratust, mis mõjutab otseselt arengumaade võimet kasutada oma rahvusvahelise kaubanduse potentsiaali, sealhulgas eriti erasektori arendamine.

Assigneering täiendab liidu geograafilisi programme ning sellest peaks rahastatama vaid mitmepoolseid algatusi ja programme, mis loovad tõelist lisandväärtust liidu geograafilistele programmidele, eelkõige vähim arenenud riikidele suunatud integreeritud raamistikule.

Komisjon esitab kaks korda aastas aruande rakendamise ja saavutatud tulemuste kohta ning kaubandusabi toetuste peamiste tulemuste ja mõju kohta. Komisjon esitab teabe selle kohta, kui suur on liidu üldeelarvest kogu kaubandusabi rahastamiseks eraldatav summa kokku ning kui suur on kaubandusega seotud abi raames kaubandusabile eraldatav kogusumma.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS KAUBANDUSE PEADIREKTORAADILE

KAUBANDUSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 21

ARENG JA SUHTED AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 01

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

267 026 233

267 026 233

306 661 077

306 661 077

364 398 619,66

364 398 619,66

Reservid (40 01 40)

58 175

58 175

155 025

155 025

 

 

 

267 084 408

267 084 408

306 816 102

306 816 102

364 398 619,66

364 398 619,66

21 02

TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

243 805 700

356 814 945

402 466 452

548 700 000

1 075 857 539,09

672 541 405,39

21 03

VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

230 954 000

184 722 726

218 263 951

170 000 000

218 560 442,36

180 847 269,98

21 04

KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

134 172 000

88 800 000

203 345 000

154 300 000

173 457 956,83

81 299 456,35

Reservid (40 02 41)

65 000 000

57 826 850

 

 

 

 

 

199 172 000

146 626 850

203 345 000

154 300 000

173 457 956,83

81 299 456,35

21 05

INIM- JA SOTSIAALARENG

169 558 000

152 769 777

156 411 491

148 471 430

143 363 849,—

112 675 229,57

21 06

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

334 303 000

292 920 730

307 109 045

230 000 000

301 267 554,48

256 411 719,83

Reservid (40 02 41)

44 000 000

28 851 024

 

 

 

 

 

378 303 000

321 771 754

307 109 045

230 000 000

301 267 554,48

256 411 719,83

21 07

ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

33 816 000

31 517 125

32 779 000

29 900 000

29 921 737,76

29 602 619,56

21 08

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

19 477 000

18 355 154

19 373 000

19 577 000

18 070 656,01

15 203 837,62

21 49

EELMISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Jaotis 21 — Kogusumma

1 433 111 933

1 392 926 690

1 646 409 016

1 607 609 507

2 324 898 355,19

1 712 980 157,96

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

109 058 175

86 736 049

155 025

155 025

 

 

 

1 542 170 108

1 479 662 739

1 646 564 041

1 607 764 532

2 324 898 355,19

1 712 980 157,96

Märkused

Rõhutab, et liidu abi ei tohiks anda ühelegi ametiasutusele, organisatsioonile ega programmile, mis osaleb sellise inimõiguste rikkumisega seotud tegevuse haldamises, millega kaasnevad sundabordid, sundsteriliseerimine või lapsetapp, või mis toetab nimetatud tegevust, eriti kui sellise tegevuse eesmärgi saavutamiseks kasutatakse psühholoogilist, sotsiaalset, majanduslikku või õiguslikku survet; sellega kohaldatakse Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil (IPCD) seatud konkreetset sunni ja sunniviisilisuse keeldu seksuaal- ja soojätkamisküsimustes; palub komisjonil esitada aruanne sellele programmile eraldatud liidu välisabi rakendamise kohta.

PEATÜKK 21 01 —   POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 01

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” HALDUSKULUD

21 01 01

Poliitikavaldkonnas „Areng ja suhted AKV riikidega” alaliselt töötava personaliga seotud kulud

21 01 01 01

EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

76 541 646

55 233 753

55 082 611,64

Reservid (40 01 40)

 

58 175

155 025

 

 

 

76 599 821

55 388 778

55 082 611,64

21 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

83 953 219

85 609 440

79 632 126,67

 

Artikkel 21 01 01 — Vahesumma

 

160 494 865

140 843 193

134 714 738,31

Reservid (40 01 40)

 

58 175

155 025

 

 

 

160 553 040

140 998 218

134 714 738,31

21 01 02

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

21 01 02 01

EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

7 282 337

5 015 421

4 788 765,35

21 01 02 02

Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

5

1 313 797

30 226 416

26 998 795,22

21 01 02 11

EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

7 189 815

6 002 558

6 259 408,50

21 01 02 12

Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

5

4 686 370

8 426 424

7 960 566,43

 

Artikkel 21 01 02 — Vahesumma

 

20 472 319

49 670 819

46 007 535,50

21 01 03

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

21 01 03 01

EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

5 546 215

4 039 153

4 324 263,29

21 01 03 02

Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

5

33 399 534

66 405 912

71 211 019,68

 

Artikkel 21 01 03 — Vahesumma

 

38 945 749

70 445 065

75 535 282,97

21 01 04

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 01 04 01

Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

4

44 568 300

35 853 000

35 715 487,31

21 01 04 03

Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

4

2 111 000

2 070 000

1 679 999,50

21 01 04 04

Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud

4

204 000

204 000

205 662,59

21 01 04 05

Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud

4

7 300 000

6 758 477,48

21 01 04 10

Euroopa Arengufondi (EAF) panus ühistesse haldustoetuskuludesse

4

p.m.

p.m.

63 576 777,—

21 01 04 20

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuskulud

4

230 000

275 000

204 659,—

 

Artikkel 21 01 04 — Vahesumma

 

47 113 300

45 702 000

108 141 062,88

 

Peatükk 21 01 — Kogusumma

 

267 026 233

306 661 077

364 398 619,66

Reservid (40 01 40)

 

58 175

155 025

 

 

 

267 084 408

306 816 102

364 398 619,66

21 01 01   Poliitikavaldkonnas „Areng ja suhted AKV riikidega” alaliselt töötava personaliga seotud kulud

21 01 01 01   EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 01 01 01

76 541 646

55 233 753

55 082 611,64

Reservid (40 01 40)

58 175

155 025

 

Kogusumma

76 599 821

55 388 778

55 082 611,64

21 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

83 953 219

85 609 440

79 632 126,67

21 01 02   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

21 01 02 01   EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 282 337

5 015 421

4 788 765,35

21 01 02 02   Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 313 797

30 226 416

26 998 795,22

21 01 02 11   EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 189 815

6 002 558

6 259 408,50

21 01 02 12   Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 686 370

8 426 424

7 960 566,43

21 01 03   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

21 01 03 01   EuropeAid’i arengu ja koostöö peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 546 215

4 039 153

4 324 263,29

21 01 03 02   Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

33 399 534

66 405 912

71 211 019,68

21 01 04   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 01 04 01   Arengukoostöö rahastamisvahend (DCI) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

44 568 300

35 853 000

35 715 487,31

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri ajutiste töötajatega seotud kulud piirduvad 3 653 300 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded antakse tagasi komisjonile, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse peatükkide 21 02, 21 03, 21 04, 21 05 ja 21 06 halduskulusid.

21 01 04 03   Liidu abi andmise tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 111 000

2 070 000

1 679 999,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud.

Assigneeringuga rahastatakse ka suutlikkuse suurendamise ja koolitusega seotud tegevust, mis on suunatud välisabiprogrammide väljatöötamise ja rakendamisega seotud peamistele huvirühmadele.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 01 halduskulusid.

21 01 04 04   Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

204 000

204 000

205 662,59

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

trüki-, tõlke- ja teadusuuringute kulusid, ekspertide kohtumiste kulusid, teavituskulusid ja teabematerjali ostmise kulusid, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis on seotud teabematerjali avaldamise, koostamise, ladustamise, turustamise ja levitamisega, eelkõige Euroopa Liidu Väljaannete Talituse kaudu, ning muud koordineerimiskulud.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 08 02 halduskulusid.

21 01 04 05   Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 300 000

6 758 477,48

Märkused

Punkt on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite ning üürikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Sellised tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 2 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 02 03 kohaseid halduskulusid.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 01 04 10   Euroopa Arengufondi (EAF) panus ühistesse haldustoetuskuludesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

63 576 777,00

Märkused

Punkti assigneeringutega kaetakse üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi kohaselt haldustoetuskulusid.

Kogu tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 2 kirjendatavat Euroopa Arengufondi (EAF) tulu, millest toetatakse tugimeetmete kulude rahastamist, võib kasutada finantsmääruse artikli 18 kohaselt täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Täiendavad assigneeringud tehakse kättesaadavaks punktis 21 01 04 10.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 60 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eriti selle artikli 18 lõige 1.

21 01 04 20   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” haldustoetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

230 000

275 000

204 659,00

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse järgmist:

kulusid seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise komisjon võib delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma avalikke ülesandeid, mille täitmiseks on komisjon sõlminud ühekordsed teenuse osutamise lepingud, millest on kasu nii abi saajatele kui ka komisjonile;

kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga rahastatakse artikli 21 07 02 halduskulusid.

PEATÜKK 21 02 —   TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 02

TOIDUAINETEGA KINDLUSTAMINE

21 02 01

Toiduainetega kindlustamine

4

243 805 700

185 674 904

238 766 452

190 000 000

236 457 539,09

199 922 358,29

21 02 02

Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine

4

p.m.

14 282 685

p.m.

15 000 000

0,—

16 369 047,60

21 02 03

Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

4

156 157 356

162 700 000

342 700 000

837 400 000,—

455 999 999,50

21 02 04

Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine

4

p.m.

700 000

1 000 000

1 000 000

2 000 000,—

250 000,—

 

Peatükk 21 02 — Kogusumma

 

243 805 700

356 814 945

402 466 452

548 700 000

1 075 857 539,09

672 541 405,39

21 02 01   Toiduainetega kindlustamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

243 805 700

185 674 904

238 766 452

190 000 000

236 457 539,09

199 922 358,29

Märkused

Assigneeringuga:

vähendatakse vaesust ja toiduainete puudust arenguriikides, kus toiduainete puudus on pidev,

leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toiduainete puuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on assigneering mõeldud toiduga kindlustamise teemaprogrammi strateegiliste prioriteetide toetamiseks. Teemaprogramm hõlmab järgmist:

teadusuuringud, tehnoloogia ja innovatsioon toiduga kindlustamise nimel;

teadusuuringud andmete kogumiseks õiglase kaubanduse mõju kohta lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjatele ja töötajatele, parimate tavade jagamiseks ning tarneahelate analüüside, jälgitavuse ja vastutuse hindamise läbiviimiseks;

teadusuuringud poliitikakujundajate nõustamiseks selle osas, kuidas parimal viisil tagada, et lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjate ja vaeste töötajate erihuvid kajastuksid kõigis poliitikavaldkondades;

toiduga kindlustamist võimaldav hea juhtimistava üleilmsel, mandri ja piirkonna tasandil, sealhulgas teabe kättesaadavaks tegemine otsustusprotsesside jaoks, et täiustada toiduga kindlustamise strateegiaid;

toiduainetega kindlustatuse tagamine erandlikes üleminekuolukordades ning nõrkades ja ebaõnnestunud riikides;

arengumaade marginaliseerunud tootjate toetamine, et neil oleks juurdepääs eelfinantseerimisele sisendite rahastamise toetamiseks ja toetustele, et saavutada standarditele ja eeskirjadele vastavus.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsläbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

Komisjoni 31. märtsi 2010. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel” (KOM(2010) 127 (lõplik)).

21 02 02   Toiduabi konventsiooni lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

14 282 685

p.m.

15 000 000

0,—

16 369 047,60

Märkused

Assigneeringuga:

vähendatakse vaesust ja toiduainepuudust arenguriikides, kus toiduainepuudus on pidev;

leevendatakse kriisi mõjusid kõige kaitsetumatele elanikele.

Kõnealuse vahendiga täidetakse lühiajaliste, kriisiolukorras kasutatavate meetmete ja pikaajaliste, arengu toetamiseks kasutatavate meetmete vaheline tühik. Selle vahendi kohaldamisalasse kuuluvad pikaajalised kriisid, taastustöö ja struktuurilise toiduainepuuduse kaotamine, mis on esimene samm vaesuse likvideerimise suunas.

Täpsemalt on assigneering mõeldud lõppmakseteks käimasolevatele toiduabiprogrammidele ja eelarvetoetusprogrammidele, mis on välisvaluutavahendi aluseks ja mida võetakse arvesse toiduabikonventsiooni toiduabivoogude aruandes.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Toiduainetega kindlustamise teemastrateegia. Toiduainetega kindlustamise tegevuskava toetamine aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks” (KOM(2006) 21 (lõplik)).

21 02 03   Rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

156 157 356

162 700 000

342 700 000

837 400 000,00

455 999 999,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud toetama kiiret ja otsest reageerimist toiduainete hinnatõusule arengumaades, hõlmates hädaabi ning keskmise ja pika tähtajaga arengukoostöö vahelist ajavahemikku. Abi ja koostöö peamised eesmärgid on stimuleerida põllumajanduse tootlikkuse suurendamist sihtriikides ja piirkondades, toetada meetmeid kiireks ja otseseks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule ja selle negatiivsete tagajärgede leevendamiseks kooskõlas toiduga kindlustatuse eesmärkidega ning tugevdada tootmisalast suutlikkust ja põllumajandussektori juhtimist, et suurendada sekkumiste jätkusuutlikkust.

Võttes arvesse konkreetseid riiklikke tingimusi, on abikõlblikud järgmised toetusmeetmed:

meetmed põllumajandusliku tooraine ja teenuste, sh väetiste ja seemnete kättesaadavuse parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu kohalikele rajatistele ja nende kättesaadavusele,

turvavõrgumeetmed põllumajanduse tootmisvõimsuse säilitamiseks või suurendamiseks ja kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide, sealhulgas laste esmaste toitumisvajaduste rahuldamiseks,

muud riigi vajadustel põhinevad väiksema ulatusega meetmed, mille eesmärk on suurendada tootmist: mikrokrediit, investeeringud, varustus, infrastruktuur ja ladustamine, ühistute arendamine ja tugevdamine, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust; arengumaade marginaliseerunud tootjate toetamine, et neil oleks juurdepääs eelfinantseerimisele sisendite rahastamise toetamiseks ja toetustele, et saavutada standarditele ja eeskirjadele vastavus; samuti kutseõpe ja põllumajandussektorisse kuuluvate ametirühmade toetamine.

Abi on ette nähtud arengumaadele ja nende elanikkonnale. Vahendid suunatakse 50-le prioriteetseteks peetavale riigile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1337/2008, 16. detsember 2008, millega luuakse rahastamisvahend kiireks reageerimiseks toiduainete hinnatõusule arengumaades (ELT L 354, 31.12.2008, lk 62).

21 02 04   Katseprojekt – Põllumajandustootmise rahastamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

700 000

1 000 000

1 000 000

2 000 000,00

250 000,00

Märkused

Katseprojekti eesmärk on lihtsustada väiketalupidajate juurdepääsu rahalistele vahenditele, mida tuleks kasutada põllumajandustootmise ergutamiseks arengumaades. Assigneeringuid tuleks suunata mikrofinantseerimisele spetsialiseerunud organisatsioonide, sh kohalike pankade ja ühistute kaudu, mis vastavad läbipaistvuse, aruandekohustuslikkuse ja rahalise korrektsuse rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele.

Ülemaailmset majanduskriisi arvestades on mikrofinantseerimine vajalikum kui kunagi varem. Liit peaks võtma vastutuse ja pidama oluliseks mikrofinantseerimise hõlbustamist arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 21 03 —   VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 03

VALITSUSVÄLISED OSALEJAD ARENGUKOOSTÖÖS

21 03 01

Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

4

193 725 000

171 392 220

182 663 951

160 000 000

186 560 442,36

168 872 242,77

21 03 02

Kohalikud asutused arengukoostöös

4

37 229 000

13 330 506

35 600 000

10 000 000

32 000 000,—

11 975 027,21

 

Peatükk 21 03 — Kogusumma

 

230 954 000

184 722 726

218 263 951

170 000 000

218 560 442,36

180 847 269,98

21 03 01   Valitsusvälised osalejad arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

193 725 000

171 392 220

182 663 951

160 000 000

186 560 442,36

168 872 242,77

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud organisatsioonide suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) parandada nende elanike olukorda, kellele ei ole kättesaadavad üldkasutatavad teenused ja vahendid ning kes ei osale poliitilises protsessis, ii) suurendada partnerriikide tsiviilühiskonna organisatsioonide suutlikkust osaleda säästva arengu strateegiate kindlaksmääramises ja rakendamises, iii) hõlbustada riiklike ja valitsusväliste osalejate vastastikust suhtlemist eri valdkondades;

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata üldsust (nii liidus kui ka ühinevates riikides) kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides, õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel ning tugevdada kodanikuühiskonna rolli edu ja muutusi soodustava tegurina;

tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada dialoog kodanikuühiskonna organisatsioonide sees, kodanikuühiskonna võrgustike vahel, samuti nende võrgustike ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

Need algatused võivad hõlmata ka järgmist:

propageerimistegevuse toetamine, et teavitada kõikide tasandite poliitikakujundajaid poliitikast, millega kaitstaks kõige paremini arengumaade marginaliseerunud tootjate ja töötajate huve;

ühenduste ja ühistute arendamine ja tugevdamine arengumaades, et nad võiksid suurendada institutsioonilist ja tootmisalast suutlikkust, et arendada lisandväärtusega tooteid ning tootmist laieneda;

õiglase kaubanduse marginaliseerunud tootjaid esindavate lõunapoolsete riikide õiglase kaubanduse tootjate võrgustike toetamine.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõikvõimalikke jõupingutusi, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

21 03 02   Kohalikud asutused arengukoostöös

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

37 229 000

13 330 506

35 600 000

10 000 000

32 000 000,00

11 975 027,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ja partnerriikide kohaliku omavalitsuse asutuste arengualaste algatuste toetamiseks arenguriikides ning selleks, et suurendada nimetatud asutuste suutlikkust osaleda poliitilises protsessis, eesmärgiga:

edendada osalust soodustavat ja vaba ühiskonda, et i) muuta olukord soodsamaks selliste elanikerühmade jaoks, kellele üldteenused ja ressursid ei ole kättesaadavad ja kes on poliitiliste otsuste tegemise protsessidest kõrvale jäetud, ii) tugevdada partnerriikide kohalike ja piirkondlike ametiasutuste suutlikkust, et lihtsustada nende osalemist jätkusuutlike arengustrateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel ning iii) hõlbustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste vastastikust suhtlemist eri valdkondades, samuti toetada kohalikele ametiasutustele detsentraliseerimisel tähtsama rolli andmist;

parandada eurooplaste teadlikkuse taset arenguküsimustes ning tõmmata üldsust liidus kaasa aktiivselt toetama vaesuse vähendamist ja säästva arengu strateegiaid partnerriikides ning õiglasemaid suhteid arenenud riikide ja arengumaade vahel, sealhulgas suurendada teadlikkust põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide kaubandussuhetest ning liidu tarbijate ostuotsustest ja nende mõjust säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning tugevdada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste rolli neis valdkondades;

tõhustada koostööd, soodustada sünergia tekkimist ja tagada struktureeritud dialoog kohalike ja piirkondlike asutuste ühenduste ning nende ühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, samuti nende ühenduste ja organisatsioonide ning liidu institutsioonide vahel.

Programm on mõeldud esmajoones neile riikidele, mida hõlmab arengukoostöö rahastamisvahend (DCI). Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 3,9 % kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teemaprogramm „Valitsusvälised osalejad ja kohalikud ametivõimud arenguprotsessis”” (KOM(2006) 19 (lõplik)).

Komisjoni 6. oktoobri 2008. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised” (KOM(2008) 626 (lõplik)).

PEATÜKK 21 04 —   KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 04

KESKKOND JA LOODUSVARADE, SEALHULGAS ENERGIA SÄÄSTEV MAJANDAMINE

21 04 01

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

4

134 172 000

85 000 000

200 345 000

147 800 000

167 457 956,83

80 875 451,35

Reservid (40 02 41)

 

65 000 000

57 826 850

 

 

 

 

 

 

199 172 000

142 826 850

200 345 000

147 800 000

167 457 956,83

80 875 451,35

21 04 05

Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)

4

p.m.

500 000

p.m.

2 200 000

0,—

0,—

21 04 06

Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades

4

p.m.

3 300 000

3 000 000

4 300 000

6 000 000,—

424 005,—

 

Peatükk 21 04 — Kogusumma

 

134 172 000

88 800 000

203 345 000

154 300 000

173 457 956,83

81 299 456,35

Reservid (40 02 41)

 

65 000 000

57 826 850

 

 

 

 

 

 

199 172 000

146 626 850

203 345 000

154 300 000

173 457 956,83

81 299 456,35

21 04 01   Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 04 01

134 172 000

85 000 000

200 345 000

147 800 000

167 457 956,83

80 875 451,35

Reservid (40 02 41)

65 000 000

57 826 850

 

 

 

 

Kogusumma

199 172 000

142 826 850

200 345 000

147 800 000

167 457 956,83

80 875 451,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada ja rakendada liidu suhetes arenguriikide ja Euroopa naaberriikidega poliitikat keskkonna ja loodusvarade, sealhulgas energia säästva majandamise valdkonnas.

Rahaliselt toetatakse järgmise viie prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) töö aastatuhande arengueesmärgi 7 saavutamiseks: keskkonnasäästlikkuse edendamine, 2) liidu algatuste rakendamise edendamine ja arenguriikide abistamine rahvusvaheliselt kokku lepitud kohustuste täitmisel, 3) erialateadmiste täiendamine integreerituse ja sidususe suurendamiseks, 4) keskkonnajuhtimise ja liidu juhtrolli tugevdamine ning 5) säästvale energiakasutusele suunatud valikute toetamine partnerriikides ja -piirkondades.

Osa assigneeringust kasutatakse suurõnnetuste ohu vähendamise süvalaiendamiseks, tuginedes katastroofialdiste riikide isevastutusele ja riiklikele strateegiatele.

Assigneeringutest kaetakse ka liidu rahaline toetus ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile (GEEREF). GEEREFi eesmärk on kaasata riiklikke ja eravahendeid, et aidata lahendada majanduslikult tasuvate taastuva energia ja energiatõhususe projektide ja ettevõtete rahastamisprobleeme arengumaades ja üleminekumajandusega, liitu mittekuuluvates riikides.

Toetus partnerriikidele ja -piirkondadele kohanemiseks kliimamuutusega hõlmab toetust Euroopa Liidu kliimamuutuse ja arengu tegevuskava rakendamise edasisele tugevdamisele ülemaailmse kliimamuutuste liidu (GCCA) kaudu. Ülemaailmne kliimamuutuste liit on oluline tegur liidu ja arengumaade vahelise kliimamuutuste-alase koostöö tõhustamisel, eelkõige kliimamuutuste mõjudega kohanemise valdkonnas, mis on paljude vaeste arengumaade jaoks kõige kiiremini lahendamist vajav küsimus.

Programm on mõeldud esmajoones arengukoostöö rahastamisvahendist (DCI) abi saavatele riikidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 63 miljonit eurot kõnealuse programmi vahenditest siiski mõeldud sellistele riikidele. Assigneeringust kaetakse ka varasemast eelarveartiklist 21 02 05 („Keskkond arengumaades”) rahastatud meetmete lõppmaksed.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõik vajaliku, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

Euroopa Komisjon peab esitama poliitiliselt siduva dokumendi, milles näidatakse, et kiirelt algatatud kliimamuutuse-vastaste meetmete rahastamise pakett on tõepoolest täiendav, et sellega eraldatakse liidu vahendid partnerpiirkondadele geograafiliselt tasakaalustatult ning see ei toimu käimasolevate arengukoostöö programmide arvelt, samuti esitatakse selgelt liikmesriikide rahaline panus kiirelt algatatud mehhanismi ning teave abisaajate valiku kriteeriumide kohta ning arengumaadega sõlmitavate kokkulepete üksikasjad.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 9. märtsi 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi: ülemaailmsele kliimakaitsestrateegiale uue energia andmiseks tuleb tegutseda kohe” (KOM(2010) 86 (lõplik)).

21 04 05   Ülemaailmne energiatõhususe ja taastuvenergia fond (GEEREF)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

p.m.

2 200 000

0,—

0,—

Märkused

Assigneeringut kasutatakse selleks, et toetada ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) loomist, mille eesmärk on riskikapitali pakkumine eri tüüpi taastuvenergia ja energiatõhususe investeeringuprojektidele arenguriikides, Euroopas ja selle naaberriikides.

Kliimamuutuse kontekstis peab liit võtma juhtrolli selle mõjude ja põhjuste vähendamise meetmetega seoses. Heade tavade vahetus liikmesriikide vahel energiatõhususe valdkonnas võimaldab liidul toimida koordineeritult, aidates seeläbi kehtestada ühise energiapoliitika strateegiad ja tegevused. Liit peaks kaaluma energiatõhususe kui kliimamuutuste tagajärgede vastu võitlemise vahendi edendamist ja ühtlasi ergutama taastuvate energiaallikate kasutamist arengumaades, vähendades nende riikide energiasõltuvust.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 04 06   Ettevalmistav tegevus – Veemajandus arengumaades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

3 300 000

3 000 000

4 300 000

6 000 000,00

424 005,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud veemajanduse edendamise rahastamiseks arengumaades ning eelkõige koostöö parandamiseks piiril asuvaid veevarusid jagavate arengumaade vahel.

Assigneeringust rahastatakse veemajanduse vahendite arendamist ja parandamist ning eelkõige koostöö parandamist arengumaade vahel.

Osa assigneeringust võib kasutada tehniliseks abiks arengumaade vahel sõlmitud veemajandusalaste kokkulepete rakendamisele.

Assigneering on ette nähtud ka mitmeid sidusrühmi hõlmava dialoogi ja koordineerimise rahastamiseks, et parandada veemajanduse tõhusust ja tulemuslikkust, ning eelkõige koostööks arengumaade vahel.

Meetmed hõlmavad toetust Aafrika piirkondadele, kus valitseb terav veepuudus.

Assigneering on samuti ette nähtud meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Komisjoni 12. märtsi 2002. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Veemajandus arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid” (KOM(2002) 132 (lõplik)).

Nõukogu resolutsioon, 30. mai 2006, veemajanduse kohta arengumaades: ELi arengukoostööpoliitika ja prioriteedid (dokument DEVGEN 83 ENV 309, 9696/02).

PEATÜKK 21 05 —   INIM- JA SOTSIAALARENG

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 05

INIM- JA SOTSIAALARENG

21 05 01

Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01

Tervishoid

4

32 558 000

22 272 909

45 885 491

16 271 430

30 895 806,—

2 181 238,07

21 05 01 02

Haridus

4

35 000 000

21 503 929

15 000 000

11 000 000

14 450 000,—

8 048 684,85

21 05 01 03

Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid

4

p.m.

22 942 843

33 226 000

21 000 000

28 000 000,—

11 344 650,59

21 05 01 04

Sooline võrdõiguslikkus

4

37 000 000

6 534 961

3 500 000

7 000 000

10 000 000,—

4 410 978,71

21 05 01 05

Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne järelevalve

4

p.m.

116 538

p.m.

200 000

0,—

99 890,40

21 05 01 06

Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks

4

p.m.

2 805 000

3 300 000

3 000 000

5 000 000,—

925 441,—

21 05 01 07

Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks

4

p.m.

2 760 172

3 000 000

2 500 000

5 000 000,—

2 628 273,—

21 05 01 08

Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

4

p.m.

2 420 000

2 500 000

2 500 000

 

 

 

Artikkel 21 05 01 — Vahesumma

 

104 558 000

81 356 352

106 411 491

63 471 430

93 345 806,—

29 639 156,62

21 05 02

Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

4

65 000 000

47 608 950

50 000 000

50 000 000

50 000 000,—

50 000 000,—

21 05 03

Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

23 804 475

p.m.

35 000 000

18 043,—

33 036 072,95

 

Peatükk 21 05 — Kogusumma

 

169 558 000

152 769 777

156 411 491

148 471 430

143 363 849,—

112 675 229,57

21 05 01   Inim- ja sotsiaalareng

21 05 01 01   Tervishoid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 558 000

22 272 909

45 885 491

16 271 430

30 895 806,00

2 181 238,07

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Hea tervis kõigile”.

Rahaliselt toetatakse järgmise nelja prioriteetse valdkonna meetmeid: i) võitlus vaesusega kaasnevate, tähelepanuta jäänud haiguste ning nakkushaiguste ja vaktsineerimise abil välditavate haigustega, 2) reproduktiiv- ja seksuaaltervise parandamine arenguriikides, 3) tervishoiusüsteemide suutlikkuse suurendamine tervishoiuteenuste osutajatele, tervishoiukaupadele ja -teenustele võrdse juurdepääsu tagamisel ning 4) tasakaalustatud lähenemisviisi säilitamine ennetamise, ravimise ja hoolduse vahel, asetades pearõhu ennetamisele.

Suuremad investeeringud programmidesse, mis tagavad emade tervise pideva hoolekande, mis hõlmab näiteks eluks vajalike oskuste õpetust (sh teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest), nõustamist, teenuseid ja juurdepääsu vahenditele, ema ja lapse ravi, sünnituseelset ja -järgset hooldust ja erakorralisi sünnitusabiteenuseid, vähendavad emade ja laste suremust ning nakkushaigustele vastuvõtlikkust, on kulutõhusad, on osutunud edukaks ja aitavad kaasa aastatuhande kõigi arengueesmärkide saavutamisele ja seetõttu tuleks neid rakendada selle eelarverea raames.

Assigneeringut ei või anda Ülemaailmse AIDSi, Tuberkuloosi ja Malaaria Vastu Võitlemise Fondi (GFATM) käsutusse. Osa assigneeringust võidakse suunata tehniliseks abiks abi saavates riikides.

Programm on suunatud kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ja määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele ette nähtud teatav suunav summa.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 02   Haridus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

35 000 000

21 503 929

15 000 000

11 000 000

14 450 000,00

8 048 684,85

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Haridus, teadmised ja oskused”.

Rahaliselt toetatakse järgmise seitsme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) aastatuhande arengueesmärgi saavutamine, et tagada aastaks 2015 kõigile algharidus ja Dakari tegevusraamistik „Haridus kõigile”, 2) alg-, kesk- ja kõrgharidus ning kutseharidus ja -väljaõpe, hariduse kättesaadavuse parandamine kõigile lastele ja üha enam ka igas vanuses naistele ja meestele, 3) kvaliteetse põhihariduse andmise edendamine, keskendudes eelkõige hariduse kättesaadavusele tütarlastele, konfliktidest mõjutatud piirkondade lastele ning marginaliseeritud ja kergemini haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvatele lastele, sealhulgas puudega lastele, 4) õpitulemuste mõõtmise viiside arendamine, et paremini hinnata hariduse kvaliteeti, 5) doonorriikide tegevuse ühtlustamise ja kooskõlastamise edendamine, et edendada ülemaailmselt kohustusliku, tasuta ja kvaliteetse hariduse andmist rahvusvaheliste või mitut riiki hõlmavate algatuste kaudu, 6) kaasava teadmisteühiskonna toetamine ja digitaalse lõhe, teadmiste- ja teabelõhe ületamisele kaasaaitamine ning 7) teadmiste ja uuenduslikkuse parandamine teaduse ja tehnoloogia kaudu koos elektrooniliste sidevõrkude arendamise ja nende kättesaadavuse tagamisega.

Meetmete puhul tuleks arvestada sellega, et hariduse parandamine ja sellest tulenevate tulevikuvõimaluste pakkumine päritolumaades vähendab rännet.

Programm on suunatud eelkõige kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 03   Inim- ja sotsiaalse arengu muud aspektid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

22 942 843

33 226 000

21 000 000

28 000 000,00

11 344 650,59

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbiviidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Inimarengu ja sotsiaalse arengu muud aspektid”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”. Tegevus nendes neljas valdkonnas peaks võtma arvesse selliseid valdkondadevahelisi küsimusi nagu sooline võrdõiguslikkus, puudega inimeste vajadused ja keskkonnakaitse.

Rahaliselt toetatakse järgmise kolme prioriteetse valdkonna meetmeid: 1) kultuur, 2) tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning 3) lapsed ja noored.

Assigneering on ühtlasi ette nähtud tiibetlaste kodanikuühiskonna toetamiseks Hiinas ja paguluses ning paguluses olevate tiibeti kogukondade taaselustamiseks.

Programm on suunatud kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele ette nähtud teatav suunav summa 2. ja 3. prioriteetse valdkonna raames.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse”. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 04   Sooline võrdõiguslikkus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

37 000 000

6 534 961

3 500 000

7 000 000

10 000 000,00

4 410 978,71

Märkused

Assigneeringuga toetatakse rahaliselt arenguriikides ja Euroopa naaberriikides läbi viidava teemaprogrammi „Investeerimine inimestesse” komponenti „Sooline võrdõiguslikkus”. Programmi peateemad on „Hea tervis kõigile”, „Teadmised ja oskused”, „Kultuur”, „Tööhõive ja sotsiaalne ühtekuuluvus”, „Sooline võrdõiguslikkus” ning „Noored ja lapsed”.

Rahalist tuge antakse soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi edendavatele meetmetele ja üleilmsete kohustuste täitmisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas, Pekingi deklaratsioonis ja tegevusprogrammis ning ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta.

Programm on suunatud kõige vaesematele ja vähim arenenud riikidele ning määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 1 lõikes 2 loetletud riikide kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna kihtidele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklile 38, millega eraldatakse summad Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendiga (ENPI) hõlmatud riikidele suunatud tegevusalade rahastamiseks temaatiliste programmide raames, on 2007.–2013. aastal nimetatud riikidele ette nähtud teatav suunav summa.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Komisjoni 3. augusti 2005. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Välistegevus temaatiliste programmide raames tulevase 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi alusel” (KOM(2005) 324 (lõplik)).

Komisjoni 25. jaanuari 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Investeerimine inimestesse. Teatis inim- ja sotsiaalarengu teemaprogrammi ning 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi kohta” (KOM(2006) 18 (lõplik)).

21 05 01 05   Katseprojekt – Tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivne ja kvantitatiivne järelevalve

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

116 538

p.m.

200 000

0,—

99 890,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et edendada tervishoiu ja hariduse valdkonna kulude kvalitatiivset ja kvantitatiivset järelevalvet ning arutelu meetmete üle, mida komisjon tervishoiu ja hariduse valdkonnas ellu rakendab.

Et suurendada üldsuse teadlikkust ja teadmisi tervishoiu ja hariduse valdkonnas võetavate meetmete kohta, peaksid konkreetsete projektide läbiviimist jälgima ja selle üle arutlema eksperdid ja sidusrühmad.

Assigneering on ette nähtud ka meetmeteks, mille eesmärk on tulemuste ja parimate tavade levitamise ja vahetamise toetamine arengumaades.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 05 01 06   Ettevalmistav tegevus arengumaade kasuks toimuvaks ravimitööstuse tehnosiirdeks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 805 000

3 300 000

3 000 000

5 000 000,00

925 441,00

Märkused

Ettevalmistav tegevus käivitati 2008. aastal. Selle eesmärk on välja töötada tegevuskava, et:

toetada ravimialase uurimis- ja arendustegevuse ning tootmisvõimsuse parandamist arengumaades;

anda konkreetset rahalist toetust ravimitega seotud tehnosiirdeks ja suutlikkuse suurendamiseks arengumaades ning ravimite kohapealseks tootmiseks kõigis arengumaades, eriti vähim arenenud maades, kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) artikli 66 lõikes 2 kehtestatud kohustustega.

Selleks et parandada tehnoloogia kättesaadavust, arendada suutlikkust ja suurendada kohalikku tootmisvõimsust (muu hulgas traditsioonilise meditsiini valdkonnas), algatati 2009. aastal uuring ja 2010. aastal rahastati ühte projekti.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591).

21 05 01 07   Ettevalmistav tegevus vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevuseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 760 172

3 000 000

2 500 000

5 000 000,00

2 628 273,00

Märkused

2008. aastal käivitatud ettevalmistava tegevuse eesmärk on luua tegevusprogramm, et toetada vaesusega kaasnevate, troopiliste ja tähelepanuta jäänud haigustega seotud uurimis- ja arendustegevust ning uurimisinstituute, kes on valmis tegema koostööd nimetatud valdkonnale pühendatud rahvatervisealaste algatustega. Teadustegevus peaks ennekõike toimuma arengumaades, et aidata neil arendada kohapealset teadmistebaasi ja leida kohalikele oludele kohandatud lahendusi ravimipuuduse probleemile.

2009. aastal käivitati uuring, mille käigus peeti sidusrühmadega ulatuslikult nõu prioriteetide üle, kusjuures erilist tähelepanu pöörati arengumaade teadlaste, otsustajate ja institutsioonide võimalikult laialdasele osalemisele ja neile juhtiva rolli andmisele.

Lisaks nähakse 2009. ja 2010. aastaks ette assigneeringud, millega rahastatakse konkreetseid meetmeid. Nii näiteks toetatakse arengumaade teadusvõrgustikke ja teadussuutlikkuse suurendamist. Kõigi nende projektide puhul tuleks tagada konsulteerimine arengumaade sidusrühmadega (piirkondlike, riiklike ja kohalike ekspertide, teadlaste ja institutsioonidega) ja nende juhtiv roll.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi 12. juuli 2007. aasta resolutsioon TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta (ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 591).

21 05 01 08   Katseprojekt – Parem tervishoid seksuaalse vägivalla ohvritele Kongo Demokraatlikus Vabariigis (Kongo DV)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 420 000

2 500 000

2 500 000

 

 

Märkused

Assigneering on ette nähtud Kongo arstide koolitamiseks nii üldiste günekoloogiliste lõikuste kui kriitiliste protseduuride, näiteks fistulite ravi ja vaagna taastamise valdkonnas.

Assigneeringust tuleks toetada kirurgide vahetus- ja koolitusprogrammi, mis on avatud paljude Kongo DV haiglate töötajatele, pöörates erilist tähelepanu riigi idaosale.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

21 05 02   Ülemaailmne AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fond (GFATM)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

65 000 000

47 608 950

50 000 000

50 000 000

50 000 000,00

50 000 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada rahaliselt ülemaailmse AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi meetmeid.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 05 03   Inim- ja sotsiaalareng – Varasema koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

23 804 475

p.m.

35 000 000

18 043,00

33 036 072,95

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema koostöö lõpuleviimine mitmete programmide puhul, sh tervishoiu, põhihariduse, kultuurikoostöö, ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele antava täiendava toetuse, detsentraliseeritud koostöö, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, säästva energeetika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Tervishoid

Assigneeringust rahastatakse meetmeid, millega parandatakse seksuaal- ja soojätkamishügieeni arengumaades ning tagatakse sellekohaste õiguste austamine.

Finantsabi antakse selleks, et edendada soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud õiguste tunnustamist, tagada emade turvalisus ning kõikide ohutute ja usaldusväärsete soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud teenuste üldine kättesaadavus.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi.

Toimingute eesmärk on järgmine:

tagada naiste, meeste ja noorukite õigus heale soojätkamis- ja seksuaalhügieenile;

tagada naistele, meestele ja noorukitele juurdepääs kõikidele ohututele ja usaldusväärsetele soojätkamis- ja seksuaalhügieeniga seotud teenustele ja toodetele;

vähendada emade suremust eelkõige riikides ja elanikkonnakihtides, kus see on kõige suurem;

võidelda naiste suguelundite moonutamise vastu.

Rahaliselt toetatakse projekte ja programme, mis on spetsiaalselt kavandatud eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Assigneering on ette nähtud ettevalmistustöö rahastamiseks võitluses teiste vaesusega kaasnevate haigustega peale HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi. Eelkõige on antud vahendid ette nähtud immuniseerimisprogrammide toetamiseks niisuguste haiguste ärahoidmiseks nagu leetrid, difteeria, teetanus, läkaköha, B-hepatiit, Haemophilus influenzae B, kollapalavik, meningiit ja pneumokokkide põhjustatud haigused, täiendades mõnes arengumaas läbi viidavaid vaktsineerimisi.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on sihipäraste ja uuenduslike meetmete kaudu teha kindlaks ja tagada tingimused paremaks kooskõlastamiseks liidu, liikmesriikide ja olulisemate rahvatervise ning immuniseerimise valdkondadega seotud rahvusvahelisel tasandil tegutsevate avaliku ja erasektori partnerluste vahel, samuti tagada arengumaade tervishoiusüsteemidesse tehtavate investeeringute (ennetamine, haridus, suutlikkuse suurendamine) suurem efektiivsus.

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud liidu panusega kolme peamist nakkushaigust, s.o HIVd/AIDSi, tuberkuloosi ja malaariat käsitleva liidu tegevusprogrammi rakendamisse arengumaades.

Liit annab kõnealuse programmi alusel finants- ja asjakohast eksperdiabi, et edendada arengumaades investeerimist tervishoidu, vähendada vaesust ja soodustada õiglast majanduskasvu.

Rahaliste vahendite jaotamisel ja eksperdiabi andmisel pööratakse põhitähelepanu kõige vaesematele ja vähim arenenud arengumaadele ning nende kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonnakihtidele, eriti naistele ja tüdrukutele, samuti meetmetele, millega täiendatakse ja tugevdatakse arengumaade poliitikat ja suutlikkust ning muude arengukoostöö vahendite kaudu antavat abi. Need meetmed peaksid aitama leida uudseid lahendusi, millega parandatakse vaesusega kaasnevate haiguste vastase võitluse tulemuslikkust.

Kõikide toimingute eesmärk on järgmine:

optimeerida kõige vaesemaid elanikkonnakihte mõjutavate põhiliste nakkushaiguste vastases võitluses kasutatavate ettevõtmiste, teenuste ja kaupade ning teavitamise mõju;

muuta põhiravimite hinnad vastuvõetavamaks;

laiendada uurimis- ja arendustegevust, sealhulgas vaktsiinide, kliiniliste uuringute, mikrobitsiidide ja uuenduslike ravimeetodite osas;

edendada haiguste ärahoidmise alast tegevust, sealhulgas usaldusväärset ja vabatahtlikku katsetamist ja nõustamist, teavitusalaseid sihtkampaaniaid ja kõrge riskiastmega rühmade nõustamist;

edendada teadlikkuse parandamise kampaaniaid ning haridus-, teavitus- ja teabeedastusalaseid jõupingutusi, et vähendada riskikäitumist;

võtta HIVd/AIDSi käsitlevate kavade väljatöötamisel arvesse soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, töötada välja naiste algatatavad ja kontrollitavad ennetusmeetodid ning kaasata mehed sellistesse programmidesse, milles keskendutakse naisi ja tütarlapsi mõjutavatele teguritele;

parandada juhtide teadlikkuse alast koolitust.

Assigneering on ette nähtud ka malaariavaktsiini programmide rahastamiseks.

Liit toetab rahaliselt eriprojekte, mille eesmärk on edendada eespool kirjeldatud eesmärke, toetades sealhulgas ülemaailmseid algatusi, mis on suunatud peamiste nakkushaiguste vastu ning vaesuse vähendamise eest peetavale võitlusele, kaasa arvatud ülemaailmset HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi, mis alustas tegevust 29. jaanuaril 2002.

Põhiharidus

Assigneering on ette nähtud selleks, et toetada katsekava vormis arengumaade riiklikke põhihariduse abiprogramme asjakohaste meetmete ja analüüside kaudu.

Kultuurikoostöö

See on ette nähtud kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, toetades kultuurialast koostööd, sealhulgas järgmist:

partnerriikide eri kultuuride vahelise vastastikuse mõistmise toetamine;

vahetused, mis võimaldavad arengumaadel ja liidul üksteist kultuuriliselt paremini mõista.

Täiendav toetus ÜRO aastatuhande arengueesmärkidele

Assigneering on ette nähtud sellise sektoripõhise eelarvetoetuse rahastamiseks, mis on suunatud kooli- ja koolivormi maksude kaotamisele alghariduse tasandil, eelkõige tüdrukute puhul. Piiratud arv abi saavaid riike valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et asendada kasutustasu kaotamisega kaasnevad kulud muude riikliku rahastamise vahenditega pärast kõnealuse liidu ajutise meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud algkoolilastele koolitoitude valdkonnaeelarve toetuse rahastamiseks. See meede täiendab „kiirete võitude” meedet kooli- ja koolivormimaksude kaotamiseks ning see viiakse läbi samades riikides, mis valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks, ning vastavalt eeskirjadele, mida komisjon kohaldab eelarvetoetust saavate riikide suhtes, eelkõige seoses suutlikkusega täita hea valitsemistava ja usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Osa assigneeringust on ette nähtud abi saavate riikide ettevalmistuste rahastamiseks, et korraldada koolitoitude riiklik rahastamine pärast kõnealuse ajutise liidu meetme lõpetamist.

Assigneering on ette nähtud väiketalupidajatele suunatava abi rahastamiseks, et ulatuslikult taastada toitainesisaldus kurnatud muldadega maadel keemiliste väetiste tasuta või subsideeritud jaotamise ja agrometsanduse kaudu.

Antud meetmega hõlmatud riigid valitakse välja nende riikide nimekirjast, mis on ÜRO aastatuhande projektis määratletud potentsiaalsete kandidaatidena aastatuhande arengueesmärkide kiireks täitmiseks.

Detsentraliseeritud koostöö

Assigneering on ette nähtud kodanikuühiskonna esindajate ja kohalike ametiasutuste tegutsemis-, ühinemis- ja korraldussuutlikkuse suurendamiseks eesmärgiga edendada dialoogi valitsuse ja valitsusest sõltumatute osalejate vahel. Selle eesmärk on rahastada selliseid sotsiaalse ja majandusliku arenguga seotud toiminguid, millest saavad kasu arengumaade kõige vaesemad elanikkonnakihid, eelkõige ohustatud rühmad. Sellega toetatakse arengumaade kohalike asutuste, kogukondlike organisatsioonide ning ühenduste ja rühmituste algatusi (mõnel juhul koos liidu partneritega) seoses säästva arenguga.

Seoses sellega on assigneering ette nähtud põhiliselt selleks, et rahastada teabe-, haridus-, kapitalisatsiooni- ja teavituskavu, et võimalikud osalejad saaksid paremini kohaldada detsentraliseeritud koostöö lähenemisviisi ning osaleda aktiivsemalt liidu programme ja detsentraliseeritud koostöö rakendamist käsitlevatel nõupidamistel.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad ning säästlikud energiaallikad

Assigneeringuga rahastatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, millega on võimalik toetada detsentraliseeritud koostööd.

See 2002. aasta assigneering peaks võimaldama komisjonil luua mehhanismi, millega toetatakse arengumaade suutlikkuse suurendamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning säästlike energiaallikate alal. Programm tuleks hästi kooskõlastada muude info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- ning säästlike energiaallikate alaste doonoralgatustega.

Säästlike energiaallikatega seonduvat rahastatakse artikli 06 04 02 alusel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega seonduvat vastavalt asjaoludele riiklike või piirkondlike programmide kaudu.

Komisjon peaks kasutama seda assigneeringut ka ÜRO Arenguprogrammiga ühiste katsekavade alaseks tööks ning tagamaks, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatest ning säästlike energiaallikatega seotud tehnoloogiatest saadavat kasu uuritakse ja kasutatakse nõuetekohaselt.

Sooline võrdõiguslikkus

Assigneering on ette nähtud selleks, et:

omada kiirendavat rolli soolise võrdõiguslikkuse edendamisel liidu arengukoostöös,

anda finants- ja asjakohast eksperdiabi, tugevdades samal ajal soolise võrdõiguslikkuse strateegiat naistele suuremate volituste andmist käsitlevate erimeetmete toetamise kaudu.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 443/92, 25. veebruar 1992, Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta (EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1292/96, 27. juuni 1996, toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta (EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 955/2002, 13. mai 2002, millega laiendatakse ja muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1659/98 detsentraliseeritud koostöö kohta (EÜT L 148, 6.6.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 625/2004, 31. märts 2004, millega laiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1659/98 hajutatud koostöö kohta (ELT L 99, 3.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Alusaktid

Artiklis sisalduvad assigneeringud hõlmavad katseprojekte Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1) tähenduses.

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

Euroopa Parlamendi 12. aprilli 2005. aasta resolutsioon Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel (ELT C 33 E, 9.2.2006, lk 311).

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 23.–24. mai 2005. aasta järeldused aastatuhande eesmärkide kohta.

Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005. aasta Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused.

Üldasjade ja välissuhete nõukogu 18. juuli 2005. aasta järeldused ÜRO tippkohtumise kohta.

Komisjoni 12. aprilli 2005. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Poliitikavaldkondade seostatus arenguga. Aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kiirendamine” (KOM(2005) 134 (lõplik)).

PEATÜKK 21 06 —   PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 06

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA (AKV) RIIKIDEGA

21 06 02

Suhted Lõuna-Aafrikaga

4

137 632 000

131 050 300

131 352 259

110 000 000

137 680 000,—

105 796 206,68

21 06 03

Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

4

196 671 000

123 783 270

175 756 786

80 000 000

163 559 000,—

94 200 938,75

21 06 04

Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

63 061,25

21 06 05

Abi AKV banaanitootjatele

4

p.m.

38 087 160

p.m.

40 000 000

28 554,48

56 351 513,15

21 06 06

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

1 000 000

285 654

 

 

 

 

 

 

1 000 000

285 654

p.m.

p.m.

 

 

21 06 07

Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

4

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

43 000 000

28 565 370

 

 

 

 

 

 

43 000 000

28 565 370

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 21 06 — Kogusumma

 

334 303 000

292 920 730

307 109 045

230 000 000

301 267 554,48

256 411 719,83

Reservid (40 02 41)

 

44 000 000

28 851 024

 

 

 

 

 

 

378 303 000

321 771 754

307 109 045

230 000 000

301 267 554,48

256 411 719,83

Märkused

Riikide puhul, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee määratleb „ametliku arenguabi saajatena”, eraldati varem iga-aastastest kulukohustustest kontrollnäitaja 35 % sotsiaalsele infrastruktuurile, peamiselt haridusele ja tervishoiule, aga ka makromajanduslikuks abiks sotsiaalsektori tingimusega, näidates, et liidu panust tuleb käsitada osana üldisest rahastajate toetusest sotsiaalvaldkonnale ja et teatud paindlikkus peaks olema norm. Komisjon esitab ka edaspidi seda kontrollnäitajat käsitleva aruande.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41)) artiklit 5 käsitlevale komisjoni avaldusele püüab komisjon tagada, et aastaks 2009 eraldatakse 20 % arengukoostöö rahastamisvahendiga (DCI) hõlmatud riikide programmide raames eraldatud toetusest põhiharidusele ning esmasele tervishoiule nende valdkondadega seotud projektide, programmide või eelarvetoetuse kaudu, arvestades kõikide geograafiliste piirkondade keskmist ja tunnistades, et teatud paindlikkus (nagu erakorralise abi puhul) peaks olema norm.

Enne iga aasta juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu arengupoliitika ja välisabi aastaaruande, mis vastab kõigile õigusaktides komisjoni aruandluse suhtes sätestatud nõuetele ja annab üksikasjaliku ülevaate arengukoostööst, keskendudes eelkõige eesmärkide saavutamise määrale. Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

arengukoostöö rahastamisvahendi alusel tehtava piirkondliku koostöö taustal antakse ülevaade liidu arengupoliitika strateegilistest eesmärkidest ja selle panusest sotsiaalse infrastruktuuri ja teenuste varasema 35 % sihttaseme ning põhi- ja keskhariduse ning esmase tervishoiu praeguse 20 % kontrollnäitaja saavutamisse, ning hinnatakse koostöö tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas edusamme abi kooskõlastamisel, liidu välistegevuse strateegia ühtlustamisel ning valdkondadevaheliste küsimuste, nagu sooline võrdõiguslikkus, inimõigused, konfliktide vältimine ja keskkonnaprobleemid, käsitlemisel;

esitab hindamis- ja seirearuannete peamised tulemused, mis näitavad, mil määral on seatud eesmärke saavutatud;

esitab kokkuvõtte koostöö põhijoontest ja tähtsamatest sündmustest igas geograafilises piirkonnas ja

annab finantsteavet igale sektorile antud abi kohta vastavalt OECD aruandluskriteeriumidele.

Aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet selle kohta, kuidas eelarvetoetus on aidanud kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Eelarvetoetus sõltub eelnevalt üles näidatud piisavast institutsioonilisest suutlikkusest ja vastavusest üksikasjalikele järelevalve ja rahaliste vahendite kasutamise kriteeriumitele abi saavas riigis. Antud kriteeriumid tuleb aastaaruandes ära märkida ning nendest kinnipidamist aruandes hinnata.

Pärast aruande esitamist alustavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon dialoogi tulemuste üle ja arutavad, kuidas nende eesmärkide saavutamisel suuremat edu saavutada.

21 06 02   Suhted Lõuna-Aafrikaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

137 632 000

131 050 300

131 352 259

110 000 000

137 680 000,00

105 796 206,68

Märkused

Assigneering on kooskõlas Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise kaubandus-, arengu- ja koostöölepinguga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

Programmi rakendatakse vastavalt 2007.–2013. aasta kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu kohastele riikide strateegiadokumentidele ja mitmeaastastele soovitusprogrammidele ning neid rahastatakse liidu üldeelarvest.

Assigneering on ette nähtud eeskätt Lõuna-Aafrikas niisuguste arengukoostöö projektide ja programmide rahastamiseks, mille eesmärk on järgmine:

tagada Lõuna-Aafrika harmoonilist ja säästvat majandus- ja sotsiaalarengut programmide ja meetmete kaudu, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada vaestele tulu toovat majanduskasvu;

tagada selle jätkuvat integreerimist maailma majandusse;

tugevdada aluseid, millel rajanevad demokraatlik ühiskond ja õigusriik, kus täiel määral austatakse inimõigusi ja põhivabadusi;

täiustada sotsiaalteenuseid ja aidata saavutada aastatuhande arengueesmärke.

Programmides keskendutakse vaesuse vastu võitlemisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, võttes arvesse varem ebasoodsas olukorras olnud kogukondade vajadusi, ning neis integreeritakse arengu sooline ja keskkonnamõõde. Erilist tähelepanu pööratakse institutsioonilise suutlikkuse suurendamisele.

Arengukoostöö keskmes on peamiselt järgmine:

vaestele teenuste osutamise suutlikkuse suurendamine ja neile teenuste osutamise toetamine valdkondades, nagu tervis, HIV/AIDS, haridus, eluase ning infrastruktuur (nt vesi ja sanitaarvahendid, jätkusuutlik energiavarustus, kommunikatsioonivahendid), samuti riigi rahanduse juhtimise reformimine kõikidel haldustasandeil, suutlikkuse suurendamine ning järelevalve ja hindamise parandamine;

jätkusuutliku kasvu toetamine, pidades eriti silmas tööhõive suurendamist (käsitledes tööjõu nõudlust ja selle pakkumist, näiteks oskuste arendamist) eeskätt kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise ning keskkonnahoidliku majanduse valdkonnas tervikuna;

hea valitsemistava toetamine (nii avalikus kui ka erasektoris);

piirkondliku ja üleaafrikalise toetuse andmine. Nii näiteks toetatakse rahu- ja julgeolekuprotsessi edendamist, AKV riikide teadus- ja tehnoloogiaprogramme, teadlaste liikuvust ning piirkonnasiseste seoste tugevdamist infrastruktuuri ja kaubanduse arendamise kaudu.

Kuna Lõuna-Aafrikas on märkimisväärseid keskkonnaprobleeme ja riik on suuruselt 12. kasvuhoonegaaside tekitaja maailmas, pööratakse arengukoostöö raames erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ning kliimamuutusega seotud meetmetele.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjaomase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, toetab komisjon kooskõlas määruse (EÜ) nr 1905/2006 artikli 25 lõike 1 punktiga b partnerriikide püüdlusi arendada oma parlamentaarse järelevalve ja auditi alast suutlikkust.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 03   Kohandusabi suhkruprotokolliga liitunud riikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

196 671 000

123 783 270

175 756 786

80 000 000

163 559 000,00

94 200 938,75

Märkused

Assigneering on ette nähtud suhkruturu ühise korralduse reformist mõjutatud AKV riikide kohanemise toetamiseks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1905/2006 artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 04   Taastamis- ja ülesehitusmeetmed arengumaades, eriti AKV riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

63 061,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete rahastamiseks, millega aidatakse arengumaade, eelkõige AKV riikide elanikel taasalustada tavaelu pärast loodusõnnetustest, vägivaldsetest konfliktidest või muudest kriisidest põhjustatud kriitilisi olukordi.

See hõlmab ka ümberkaudsetes AKV riikides aset leidvate kriitiliste olukordade kõrvalmõjusid, nt Haiti maavärina mõju Dominikaani Vabariigile.

Eelkõige hõlmab see järgmist tegevust:

püsikindla tootmise taaskäivitamine;

põhilise infrastruktuuri füüsiline ja funktsionaalne taastamine, sealhulgas lõhkekehade kõrvaldamine;

vägivaldsest konfliktist kurnatud ühiskondade ühiskondlik lepitamine mittestruktuurimeetmete abil;

eriti pagulaste, ümberasustatud isikute ja demobiliseeritud sõjaväelaste sotsiaalne reintegreerimine;

taastamisperioodil vajaliku institutsioonilise suutlikkuse ennistamine, seda eriti kohalikul tasandil;

laste vajaduste rahuldamiseks antav abi, eriti sõjas kannatanud lastele, sealhulgas lapssõduritele antav taastusabi;

teadlikkuse suurendamine seoses loodusõnnetustega kaasnevate ohtudega ning loodusõnnetuste vältimiseks või nende tagajärgede vältimiseks või vähendamiseks kavandatud meetmetega;

puuetega inimeste ja nende organisatsioonide toetamine, et parandada nende inimõigusi tagamaks, et suurõnnetuste tagajärgede kõrvaldamise ja taastamistöödega seotud ettevõtmistest saavad kasu eakad inimesed ning et piisavat tähelepanu pööratakse kavandamistöö ja poliitika toetamiseks vajalikule uurimistegevusele ja vanuselist desegregatsiooni käsitlevate andmete kogumisele.

Samuti hõlmab see assigneering sõjas või loodusõnnetustes kannatanud laste hariduskulusid.

Tegevus peaks eelkõige hõlmama programme ja projekte, mida rakendavad valitsusvälised organisatsioonid ja muud kodanikuühiskonna liikmed, kes soodustavad abisaajate osalemist kõikidel otsustamis- ja rakendamisetappidel.

Osa assigneeringust tuleb kasutada jalaväemiinide, sõjategevusest maha jäänud lõhkekehade ning ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kõrvaldamise ja kontrolliga seotud meetmeteks.

Tulusid, mis on saadud osamaksetest, mida liikmesriigid ja teised doonorriigid, sealhulgas nende mõlema avalik-õiguslikud ja riigi osalusega asutused, või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt teatavatesse välisabiprojektidesse või programmidesse, mida rahastab liit ja haldab komisjon nende nimel, võib kasutada täiendavate assigneeringute eraldamiseks. Need tulude eelarvestuse artikli 6 3 3 kohased osamaksed on vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile aa sihtotstarbeline tulu. Haldustoetuskulude eelarvereale kirjendatavad summad määratakse kindlaks iga rakenduskava toetuslepingus, kusjuures keskmiselt ei tohi need olla suuremad kui 4 % vastava kava toetusest igas peatükis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

21 06 05   Abi AKV banaanitootjatele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

38 087 160

p.m.

40 000 000

28 554,48

56 351 513,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et täita banaanituru ühise korralduse kehtestamisest tulenevalt AKV riikidele antava tehnilise abi ja sissetulekutoetusega võetud kulukohustusi.

Samuti on assigneering ette nähtud selleks, et toetada suutlikkuse suurendamist AKV tootjariikides, et aidata neil paremini integreeruda mitmepoolsesse kaubandussüsteemi, sealhulgas parandades nende suutlikkust osaleda WTOs.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka abiprogrammi, mille eesmärk on aidata AKV banaanitootjatel kohaneda uute, banaanituru ühise korralduse muudatustest tulenevate turutingimustega.

Selle artikli assigneeringute suhtes kohaldatakse hindamisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1905/2006 (millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend) (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41) artiklis 33. Hindamised hõlmavad sisendtegevust ja tulemuste ahelat (väljund, tulemus, mõju). Hindamiste tulemusi kasutatakse nendest assigneeringutest rahastatavate edasiste meetmete kavandamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 856/1999, 22. aprill 1999, millega nähakse ette tavapärastele AKV banaanitarnijatele antava toetuse eriraamistik (EÜT L 108, 27.4.1999, lk 2).

21 06 06   Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 06 06

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

1 000 000

285 654

 

 

 

 

Kogusumma

1 000 000

285 654

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Arengukoostöö rahastamisvahendist (DCI) abi saavate riikidega tehtav koostöö on suunatud suhete arendamisele oluliste partneritega, kellel on liiduga sarnased poliitilised, majanduslikud ja institutsioonilised väärtused ning kes osalevad mitmepoolsetel foorumitel ja heal valitsemistaval põhineva maailmakorra edendamises.

Assigneeringust rahastatakse muu hulgas liidu teadlaste siirdumist Lõuna-Aafrikasse.

Käesoleva eelarverea assigneeringud peaksid sõltuma eelarvepädevate institutsioonide vahelisest kokkuleppest asjaomaste meetmete mitmeaastase rahastamise kohta kõigi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1), eelkõige selle punktides 21, 22, 23 ja 27 ette nähtud vahenditega.

Alusaktid

Komisjoni 22. aprilli 2009. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1934/2006, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega (KOM(2009) 197 (lõplik)).

21 06 07   Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 06 07

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

43 000 000

28 565 370

 

 

 

 

Kogusumma

43 000 000

28 565 370

p.m.

p.m.

 

 

Märkused

Assigneeringuga toetatakse peamiste banaane eksportivate AKV riikide kohandumist kaubandustingimuste muutumisega tulenevalt enamsoodustusrežiimi liberaliseerimisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, kuni eelarvepädevad institutsioonid saavutavad lõpliku kokkuleppe asjaomaste meetmete mitmeaastase rahastamise osas kõigi Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1), eelkõige selle punktides 21, 22, 23 ja 27 ette nähtud vahenditega.

Alusaktid

Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Banaanisektori kaasnevad meetmed: peamiste banaane eksportivate AKV riikide uue kaubandusolukorraga jätkusuutliku kohanemise toetamine” (KOM(2010) 101 (lõplik)).

Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu ning Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Peruu ja Venezuela vahelise Genfi banaanikaubanduslepingu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise banaanikaubanduslepingu sõlmimise kohta (KOM(2010) 98 (lõplik)).

Komisjoni 17. märtsi 2010. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (KOM(2010) 102(lõplik).

PEATÜKK 21 07 —   ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 07

ARENGUKOOSTÖÖ MEETMED JA ÜHEKORDSED PROGRAMMID

21 07 01

Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 07 02

Koostöö Gröönimaaga

4

28 442 000

26 661 012

27 879 000

25 000 000

27 327 000,—

27 007 881,80

21 07 03

Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega

4

574 000

285 654

300 000

300 000

264 002,50

264 002,50

21 07 04

Toorainelepingud

4

4 800 000

4 570 459

4 600 000

4 600 000

2 330 735,26

2 330 735,26

 

Peatükk 21 07 — Kogusumma

 

33 816 000

31 517 125

32 779 000

29 900 000

29 921 737,76

29 602 619,56

21 07 01   Assotsiatsioonilepingud ülemeremaade ja -territooriumidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud ülemeremaade ja -territooriumide liiduga assotsieerimisest tulenevate kulude katmiseks.

Praegu rahastatakse neid kulusid kuuendast, seitsmendast, kaheksandast, üheksandast ja kümnendast Euroopa Arengufondist (st liidu üldeelarve väliselt).

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 86/283/EMÜ, 30. juuni 1986, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 175, 1.7.1986, lk 1).

Nõukogu otsus 91/482/EMÜ, 25. juuli 1991, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Majandusühendusega (EÜT L 263, 19.9.1991, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/822/EÜ, 27. november 2001, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

21 07 02   Koostöö Gröönimaaga

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 442 000

26 661 012

27 879 000

25 000 000

27 327 000,00

27 007 881,80

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse säästva arengu alast koostööd Gröönimaaga liidu ja Gröönimaa partnerluse raames. Koostöö eesmärk on toetada poliitikavaldkondi ja strateegiaid, millega soodustatakse juurdepääsu tootmistegevusele ja loodusvaradele, eeskätt järgmist: a) haridus ja koolitus, b) maavarad, c) energia, d) turism ja kultuur, e) teadustegevus, f) toiduainete ohutus.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/526/EÜ, 17. juuli 2006, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid (ELT L 208, 29.7.2006, lk 28).

Alusaktid

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse ühisavaldus Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelise partnerluse kohta, allkirjastatud 27. juunil 2006. aastal Luxembourgis (ELT L 208, 29.7.2006, lk 32).

21 07 03   Leping ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning teiste ÜRO organitega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

574 000

285 654

300 000

300 000

264 002,50

264 002,50

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta liidu iga-aastast osamaksu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile pärast sellega ühinemist ning osamaksu vastavalt taimegeneetiliste ressursside toidu ja põllumajanduse tarbeks kasutamise rahvusvahelisele lepingule (ITPGRFA) pärast selle ratifitseerimist.

Õiguslik alus

Nõukogu 25. novembri 1991. aasta otsus ühenduse liitumise kohta ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga (FAO) (EÜT C 326, 16.12.1991, lk 238).

Nõukogu otsus 2004/869/EÜ, 24. veebruar 2004, toidu ja põllumajanduse taimede geneetilisi ressursse käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 378, 23.12.2004, lk 1).

21 07 04   Toorainelepingud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 800 000

4 570 459

4 600 000

4 600 000

2 330 735,26

2 330 735,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste iga-aastaste liikmemaksude rahastamiseks, mida liit peab maksma oma osalemise eest valdkondliku ainupädevuse tõttu.

Assigneeringuga rahastatakse praegu nelja liikmemaksu:

rahvusvahelise kohviorganisatsiooni aastane liikmemaks;

rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni aastane liikmemaks;

rahvusvahelise džuudiorganisatsiooni aastane liikmemaks;

pärast lõplikku heakskiitmist: rahvusvahelise troopilise puidu lepingu aastane liikmemaks.

Sõltuvalt poliitilistest ja õiguslikest võimalustest sõlmitakse tulevikus tõenäoliselt ka muid troopikasaadusi käsitlevaid lepinguid.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/877/EÜ, 24. september 2001, Euroopa Ühenduse nimel rahvusvahelise kohvilepingu 2001 allkirjastamise ja sõlmimise kohta (EÜT L 326, 11.12.2001, lk 22).

Nõukogu otsus 2002/312/EÜ, 15. aprill 2002, millega kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks 2001. aasta leping, milles sätestatakse rahvusvahelise džuudi uurimisrühma pädevus (EÜT L 112, 27.4.2002, lk 34).

Nõukogu otsus 2002/970/EÜ, 18. november 2002, Euroopa Ühenduse nimel 2001. aasta rahvusvahelise kakaolepingu sõlmimise kohta (EÜT L 342, 17.12.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2007/648/EÜ, 26. september 2007, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 262, 9.10.2007, lk 6).

Alusaktid

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikkel 207.

2000. ja 2001. aasta uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kohvileping. Kohaldamise kestus: 1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2007, kusjuures seda on võimalik pikendada kõige enam kuueks aastaks. Praegust 2001. aasta kohvilepingut pikendati ühe aasta võrra, kuni 1. oktoobrini 2009 ning seda asendava uue lepingu kohta toimusid uued läbirääkimised 2007. aastal. Vastavalt allkirjastamiste ja ratifitseerimiste arvule võib kõnealune leping jõustuda 1. oktoobril 2009, vastasel juhul pikendatakse veel kord varasemat lepingut.

2000. ja 2001. aasta uute läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline kakaoleping. Leping jõustus 1. oktoobril 2003 kestusega viis aastat, kusjuures seda oli võimalik pikendada kõige enam neljaks aastaks. Lepingut on pikendatud kaheks aastaks kestusega kuni 30. septembrini 2010.

2001. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline džuudileping, millega loodi uus Rahvusvaheline Džuudiorganisatsioon. Kestus: kaheksa aastat, kusjuures seda on võimalik pikendada kõige enam neljaks aastaks.

2006. aasta läbirääkimiste tulemusena sõlmitud rahvusvaheline troopilise puidu leping: otsus 2007/648/EÜ, 26. september 2007, 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 262, 9.10.2007, lk 6) lepingu artikli 36 lõike 3 kohane Euroopa Ühenduse deklaratsioon (ELT L 262, 9.10.2007, lk 26).

PEATÜKK 21 08 —   POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 08

POLIITIKAVALDKONNA „ARENG JA SUHTED AKV RIIKIDEGA” POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

21 08 01

Liidu/ühenduse abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

4

9 577 000

9 119 018

9 577 000

9 577 000

9 577 000,—

5 657 839,25

21 08 02

Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

4

9 900 000

9 236 136

9 796 000

10 000 000

8 493 656,01

9 545 998,37

 

Peatükk 21 08 — Kogusumma

 

19 477 000

18 355 154

19 373 000

19 577 000

18 070 656,01

15 203 837,62

21 08 01   Liidu/ühenduse abi andmise tulemuste hindamine, järelevalve- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 577 000

9 119 018

9 577 000

9 577 000

9 577 000,00

5 657 839,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud arendustegevuse, -strateegiate ja -poliitika hindamis-, järelevalve- ja toetusmeetmete rahastamiseks nende kavandamise, ettevalmistamise, rakendamise ja hindamise etappide jooksul, ning see hõlmab järgmist:

tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud;

rakendatavate meetmete järelevalve (meetmete järelevalve nende elluviimise jooksul ja pärast seda);

käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine;

tagasiside otsustamisprotsessi käigus läbi viidava hindamise tulemuste, järelduste ja soovituste kohta ning teavitamine nendest;

hindamiste kvaliteedi parandamiseks ja kasulikkuse suurendamiseks ette nähtud metodoloogilised edusammud;

metodoloogiliste edusammude kohta antav tagasiside ja teave, et parandada hindamise kvaliteeti ja kasulikkust;

mittestruktuurimeetmetel, näiteks rahutagamise, sellekohase koolituse, leppimise vms seotud meetmetel põhinevate programmide võimalike hindamisviiside uurimine.

Assigneeringuga rahastatakse ka nende programmide ja projektide juhtimist käsitlevat auditeerimistegevust, mida komisjon rakendab välisabi valdkonnas. Sellega rahastatakse ka liidu välisabi reguleerivatel erinormidel põhinevat välisaudiitoritele korraldatavat koolitust.

Peale selle tuleb antud assigneeringust katta arengukoostöö mõju mõõtmise ja mõjuindikaatorite edasiarendamisega seotud kulud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

21 08 02   Koordineerimine ja teadlikkuse suurendamine arenguvaldkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 900 000

9 236 136

9 796 000

10 000 000

8 493 656,01

9 545 998,37

Märkused

Meede A: koordineerimine

Eelarve rahastamine tagab komisjonile arengupoliitika kohaste koordineerimismeetmete ettevalmistamiseks, väljatöötamiseks ja järgimiseks vajalikud toetusvahendid. Poliitika koordineerimine on oluline abi järjepidevuse, vastastikuse täiendavuse ja tõhususe seisukohalt.

Koordineerimismeetmed on liidu arengupoliitika määratlemise ja kujundamise jaoks strateegilisel ja programmitöö tasandil väga olulised. Liidu arengupoliitika eripära on otseselt sätestatud aluslepingutes (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 208 ja 210). Liidu abi ja liikmesriikide arengukoostöö poliitika täiendavad üksteist vastastikku, mis ei ole võimalik ilma kooskõlastamiseta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 210 näeb ette, et komisjon koordineerib riikide arengukoostöö poliitikat ja kooskõlastab liidu arengukoostöö ja -abiga seotud eesmärke riikide eesmärkidega.

Lisaks asjaolule, et koordineerimine on põhitegur, millega komisjon annab liikmesriikide poliitikale lisaväärtuse, on see olulisel kohal ka liidu ja rahvusvahelise kogukonna kattuvat tegevust käsitlevas tööplaanis. Seetõttu kajastab see teiste Euroopa institutsioonide pidevalt kasvavat vajadust, mida liikmesriigid ja Euroopa Parlament tunnustasid Barcelonas 2002. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

Assigneeringuga rahastatakse mitmeid erinevaid meetmeid:

koordineerimisalase tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, mõju ja tasuvuse uuringud;

komisjoni ja liikmesriikide ekspertide kohtumised ja vahetused;

järelevalve meetmete rakendamise ajal;

käimasoleva tegevuse järelevalve kvaliteedi parandamiseks ette nähtud toetusmeetmed ja edasise tegevuse ettevalmistamine;

teadusuuringud poliitikakujundajate nõustamiseks selle osas, kuidas parimal viisil tagada, et lõunapoolsete riikide marginaliseerunud tootjate ja vaeste töötajate erihuvid kajastuksid kõigis poliitikavaldkondades;

koordineerimisalaste välisalgatuste toetusmeetmed;

ühiste seisukohtade, teatiste ja algatuste ettevalmistamine;

koordineerimisega seotud ettevõtmiste korraldamine;

teabe levitamine trükiste avaldamise ja infosüsteemide arendamise kaudu.

Meede B: teadlikkuse suurendamine

Assigneeringuga rahastatakse toiminguid, mille eesmärk on juhtida tähelepanu liidu ja liikmesriikide arengualastele meetmetele ja parandada üldsuse teadlikkust arengualastes küsimustes. Kõik käesoleva artikli alusel rahastatavad toimingud peavad sisaldama järgmist kaht komisjoni arvates teineteist vastastikku täiendavat komponenti:

teavitamine, mille eesmärk on edendada mitmesuguseid toiminguid, mida liit teeb arenguabi alal ning mida ta viib läbi koostöös liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste institutsioonidega;

teadlikkuse suurendamine, mis hõlmab liidu ja AKV riikide (78 riigi) avalikku arvamust. Need toimingud on suunatud eelkõige noortele. Üheks selle tööga seotud prioriteediks on ka liikmesriikide teadlikkuse suurendamine liidu arengukoostöö alaste meetmete osas.

Osa vahenditest on ette nähtud avalikkuse teavitamise kampaaniateks põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide kaubandussuhete kohta ning mõju kohta, mida need avaldavad säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele, ning need on seotud liidu tarbijate ostuotsustega.

Need toimingud hõlmavad peamiselt, kuigi mitte ainult, rahalist toetust arengukoostööga seotud audiovisuaalsetele materjalidele, väljaannetele, seminaridele ja muudele üritustele, teabematerjalide ja teabesüsteemide väljatöötamist ning arengukoostööga seotud Lorenzo Natali ajakirjanduspreemia rahalist toetamist.

Need toimingud on suunatud avaliku ja erasektori koostööpartneritele ning liikmesriikides, ühinevates riikides ja AKV riikides asuvatele liidu esindustele ja delegatsioonidele.

Lisaks rahastatakse assigneeringuga meetmeid algatuse „Euroopa teadusuuringute kasutamine arengupoliitika valdkonnas” raames. Nimetatud algatuse peamine väljund on iga-aastase Euroopa arenguaruande avaldamine. Selline protsess suurendab Euroopa teadusuuringute ja poliitika vahelist sünergiat, kaasates need ühte ühisprojekti. Euroopa arenguaruanne ja sellega seotud tegevus (taustdokumendid, seminarid ja õpikojad) aitavad kujundada ja tugevdada Euroopa arenguvisiooni ja mõju, mida see avaldab rahvusvahelisele arengutemaatikale. Nimetatud algatust rahastavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt vabatahtlike osamaksete teel.

Toetuse saajast olenemata ei ole sellest artiklist halduskulude katmine lubatud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõikele 6.

Ülesanded, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 210 alusel vahetult komisjonile antud erivolitustest.

PEATÜKK 21 49 —   EELMISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

21 49

EELMISE FINANTSMÄÄRUSE ALUSEL ELLU VIIDUD PROGRAMMIDE HALDUSKORRALDUSKULUD

21 49 04

Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 49 04 01

Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04 02

Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04 05

Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud

4

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 21 49 04 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Peatükk 21 49 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

0,—

0,—

21 49 04   Poliitikavaldkonna „Areng ja suhted AKV riikidega” meetmete toetuskulud

21 49 04 01   Muu abi toodete, toetusmeetmete, transpordi, jagamise, kõrvalmeetmete ja rakendamisjärelevalve näol – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 01 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 02   Muud koostöömeetmed ja valdkondlikud tegevuskavad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 02 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

21 49 04 05   Rekonstrueerimise ja arendamise Euroopa programm (EPRD) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kohustuste likvideerimiseks, mis on võetud punkti 21 01 04 05 alusel, mis varem hõlmas liigendatud assigneeringuid.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS EUROPEAID’I ARENGU JA KOOSTÖÖ PEADIREKTORAADILE

JAOTIS 22

LAIENEMINE

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 01

LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

92 501 361

92 501 361

92 498 436

92 498 436

88 635 196,39

88 635 196,39

Reservid (40 01 40)

17 764

17 764

62 971

62 971

 

 

 

92 519 125

92 519 125

92 561 407

92 561 407

88 635 196,39

88 635 196,39

22 02

LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

1 030 855 856

920 012 002

929 860 671

1 110 999 150

1 031 227 388,88

1 217 699 627,69

 

Jaotis 22 — Kogusumma

1 123 357 217

1 012 513 363

1 022 359 107

1 203 497 586

1 119 862 585,27

1 306 334 824,08

Reservid (40 01 40)

17 764

17 764

62 971

62 971

 

 

 

1 123 374 981

1 012 531 127

1 022 422 078

1 203 560 557

1 119 862 585,27

1 306 334 824,08

PEATÜKK 22 01 —   LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 01

LAIENEMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

22 01 01

Laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

22 01 01 01

Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

23 371 496

22 435 741

23 180 747,57

Reservid (40 01 40)

 

17 764

62 971

 

 

 

23 389 260

22 498 712

23 180 747,57

22 01 01 02

Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

8 810 932

8 636 040

8 033 065,17

 

Artikkel 22 01 01 — Vahesumma

 

32 182 428

31 071 781

31 213 812,74

Reservid (40 01 40)

 

17 764

62 971

 

 

 

32 200 192

31 134 752

31 213 812,74

22 01 02

Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

22 01 02 01

Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

3 336 989

3 353 038

2 157 635,43

22 01 02 02

Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

5

1 414 859

3 049 156

2 723 572,56

22 01 02 11

Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

2 004 869

2 141 897

1 355 576,39

22 01 02 12

Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

5

714 870

850 034

803 038,83

 

Artikkel 22 01 02 — Vahesumma

 

7 471 587

9 394 125

7 039 823,21

22 01 03

Laienemise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

22 01 03 01

Laienemise peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

1 693 501

1 640 688

1 819 761,06

22 01 03 02

Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

5

5 094 845

6 698 842

7 183 606,70

 

Artikkel 22 01 03 — Vahesumma

 

6 788 346

8 339 530

9 003 367,76

22 01 04

Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 01 04 01

Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud

4

40 800 000

38 050 000

35 839 046,28

22 01 04 02

Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud

4

1 040 000

1 300 000

1 300 000,—

22 01 04 04

Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

4

3 000 000

3 000 000

2 995 976,40

22 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidest

4

1 219 000

1 343 000

1 243 170,—

 

Artikkel 22 01 04 — Vahesumma

 

46 059 000

43 693 000

41 378 192,68

 

Peatükk 22 01 — Kogusumma

 

92 501 361

92 498 436

88 635 196,39

Reservid (40 01 40)

 

17 764

62 971

 

 

 

92 519 125

92 561 407

88 635 196,39

22 01 01   Laienemise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

22 01 01 01   Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 01 01 01

23 371 496

22 435 741

23 180 747,57

Reservid (40 01 40)

17 764

62 971

 

Kogusumma

23 389 260

22 498 712

23 180 747,57

22 01 01 02   Liidu delegatsioonides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 810 932

8 636 040

8 033 065,17

22 01 02   Laienemise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

22 01 02 01   Laienemise peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 336 989

3 353 038

2 157 635,43

22 01 02 02   Liidu delegatsioonide koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 414 859

3 049 156

2 723 572,56

22 01 02 11   Laienemise peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 004 869

2 141 897

1 355 576,39

22 01 02 12   Liidu delegatsioonide muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

714 870

850 034

803 038,83

22 01 03   Laienemise poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse, teenuste ja hoonetega seotud kulud

22 01 03 01   Laienemise peadirektoraadi seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 693 501

1 640 688

1 819 761,06

22 01 03 02   Liidu delegatsioonide hooned ja nendega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 094 845

6 698 842

7 183 606,70

22 01 04   Laienemise poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

22 01 04 01   Ühinemiseelne abi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

40 800 000

38 050 000

35 839 046,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud eeskätt järgmiste kulude katmiseks, mis on otseselt seotud ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) rakendamisega:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 1 800 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele;

kulud, mis on seotud liidu delegatsioonide koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad või riikide lähetatud eksperdid), kui programmi juhtimine antakse üle kolmandates riikides asuvatele liidu delegatsioonidele või järk-järgult võetakse üle likvideeritavate tehnilise abi büroode ülesanded, samuti logistika ja infrastruktuuriga seotud lisakulud, näiteks koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite ning rendikulud, mis on otseselt seotud delegatsiooni koosseisuväliste töötajatega, kellele makstakse töötasu käesoleva punkti assigneeringutest;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Selle assigneeringuga rahastatakse artiklite 22 02 01, 22 02 02, 22 02 03, 22 02 04, 22 02 05, 22 02 07, 22 02 08 ja 22 04 02 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 02   Uutele liikmesriikidele antava ühinemisabi järkjärguline lõpetamine – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 040 000

1 300 000

1 300 000,00

Märkused

Pärast laienemist vastutab komisjon endiselt kõikide õiguslike ja finantsnõuete täitmise eest, eriti seoses usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimisega. Vastavalt ühinemisaktidele tegutsevad kõigi 2004. ja 2007. aastal liiduga ühinenud 12 liikmesriigi rakendusasutused nüüd laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteemi (EDIS) alusel. Bulgaarias ja Rumeenias võeti laiendatud detsentraliseeritud rakendussüsteem kasutusele aastal 2007.

Peakorteris täidetavad ühinemiseelsete programmide lõpuleviimisega seotud järelejäänud ülesanded hõlmavad eelkõige projektide tulemuste järelevalve ja finantsjuhtimise järelmeetmeid, kaasa arvatud maksetaotlused, detsentraliseeritud rakendussüsteemi järelevalve ja ühinemisjärgse ülemineku finantsabi järelmeetmed. Taotlusi programmide laiendamiseks ja muudatusteks projektide toimikutes ja/või eraldistes tuleb samuti nõuetekohaselt hinnata ning asjakohane otsus tuleb esitada komisjonile.

Et Bulgaarias ja Rumeenias on suure hulga vahendite rakendamine veel pooleli, on peakorteri vajadused endiselt suured. Eriti Bulgaarias oli vahendite kasutamine 2008. aastal väga probleemne. See küsimus pälvis suurt poliitilist ja avalikku huvi. Selle tulemuseks oli aruandluse, järelevalve ja lähetustega seotud töökoormuse suurenemine, samuti lükkusid paljud tehingud selle tõttu edasi 2009. aastasse.

Assigneering on mõeldud uute liikmesriikide ülejäänud ühinemiseelsete abiprogrammide järkjärgulise kaotamise halduskulude katteks. See hõlmab näiteks järgmist:

lühiajalise tehnilise abi kulud, mis on seotud käesoleva artikli kohase programmi (või meetmete) eesmärkide saavutamisega, ning kõiki muid kulusid, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel ametiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepingutega pandud ülesandeid;

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kelle ülesanded on otseselt seotud ühinemiseelsete programmide lõpetamisega; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 980 000 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele.

Assigneeringuga rahastatakse punktide 22 02 05 01, 22 02 05 04 ja artikli 22 03 01 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 04   Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000 000

3 000 000

2 995 976,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma ülesandeid, mis on pandud komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega, millest on kasu nii abi saavatele riikidele kui ka komisjonile,

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kes peaksid üle võtma ülesanded, mida varem täitsid likvideeritud tehnilise abi bürood; peakorteri koosseisuväliste töötajatega seotud kulud piirduvad 2 945 600 euroga. Arvestus põhineb esialgsel inimaastaühiku maksumusel, millest 93 % moodustab asjaomaste töötajate töötasu ja 7 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga kaetakse artikli 22 02 06 kohaseid halduskorralduskulusid.

22 01 04 30   Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus laienemise poliitikavaldkonna rubriigi 4 programmidest

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 219 000

1 343 000

1 243 170,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse tegevuskulude rahastamiseks, mis on seotud laienemise poliitikavaldkonda kuuluvate programmide juhtimisega. Asutuse volitusi laiendati kõigile programmidele „Noored”, „Tempus” ja „Erasmus Mundus”, kuhu on kaasatud IPA abisaajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Komisjoni otsus 2005/56/EÜ, 14. jaanuar 2005, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 24, 27.1.2005, lk 35).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

Komisjoni otsus 2009/336/EÜ, 20. aprill 2009, millega hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seotud ühenduse tegevuse juhtimiseks asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (ELT L 101, 21.4.2009, lk 26).

PEATÜKK 22 02 —   LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

22 02

LAIENEMISPROTSESS JA -STRATEEGIA

22 02 01

Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele

4

297 383 457

259 334 520

287 113 190

219 155 000

286 212 740,—

250 253 319,56

22 02 02

Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele

4

486 612 206

317 513 608

463 329 616

409 000 000

452 943 822,—

164 222 948,44

22 02 03

Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides

4

p.m.

282 797

p.m.

903 000

5 927 536,—

6 181 159,20

22 02 04

Piiriülene ja piirkondlik koostöö

22 02 04 01

Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides

4

26 898 255

8 606 746

25 057 113

8 845 000

17 557 333,—

2 158 233,42

22 02 04 02

Piiriülene koostöö liikmesriikidega

4

7 131 841

715 086

6 992 002

p.m.

3 093 008,—

0,—

 

Artikkel 22 02 04 — Vahesumma

 

34 030 096

9 321 832

32 049 115

8 845 000

20 650 341,—

2 158 233,42

22 02 05

Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine

22 02 05 01

Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine

4

p.m.

81 200 000

5 448,75

200 615 431,30

22 02 05 02

Programmi CARDS lõpuleviimine

4

p.m.

32 543 574

p.m.

92 967 000

2 651 570,08

203 354 187,41

22 02 05 03

Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine

4

p.m.

1 904 358

p.m.

p.m.

105 022,87

105 323 816,26

22 02 05 04

Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine

4

57 058,25

57 058,25

22 02 05 05

Laienemise mõju käsitleva ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine liidu piirialadel

3.2

p.m.

p.m.

0,—

72 987,31

22 02 05 09

Uutele liikmesriikidele mõeldud üleminekutoetuste lõpuleviimine

3.2

6 383 000

48 000 000

0,—

40 882 786,53

22 02 05 10

Üleminekutoetuse raames võetud tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmete lõpuleviimine

3.2

p.m.

1 900 000

0,—

2 400 000,—

 

Artikkel 22 02 05 — Vahesumma

 

p.m.

40 830 932

p.m.

224 067 000

2 819 099,95

552 706 267,06

22 02 06

Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend

4

12 000 000

17 615 311

9 000 000

15 637 000

9 004 815,39

14 794 856,25

22 02 07

Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01

Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

4

151 883 097

182 597 462

114 118 750

138 483 150

221 968 801,88

172 184 962,81

22 02 07 02

Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

4

4 447 000

4 788 508

4 000 000

3 870 000

9 200 000,—

4 192 700,10

22 02 07 03

Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

4

28 000 000

74 275 199

3 000 000

76 353 000

2 500 000,—

42 030 563,76

 

Artikkel 22 02 07 — Vahesumma

 

184 330 097

261 661 169

121 118 750

218 706 150

233 668 801,88

218 408 226,67

22 02 08

Katseprojekt – Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine konfliktipiirkondades

4

p.m.

2 334 000

p.m.

2 250 000

6 000 000,—

100 977,60

22 02 09

Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

4

500 000

900 000

2 250 000

2 250 000

 

 

22 02 10

Teavitamine ja teabevahetus

22 02 10 01

Prince – Teavitamine ja teabevahetus

4

5 000 000

4 036 287

5 000 000

4 088 000

5 000 232,66

4 180 319,59

22 02 10 02

Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus

4

11 000 000

6 181 546

10 000 000

6 098 000

9 000 000,—

4 693 319,90

 

Artikkel 22 02 10 — Vahesumma

 

16 000 000

10 217 833

15 000 000

10 186 000

14 000 232,66

8 873 639,49

 

Peatükk 22 02 — Kogusumma

 

1 030 855 856

920 012 002

929 860 671

1 110 999 150

1 031 227 388,88

1 217 699 627,69

22 02 01   Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamisabi kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

297 383 457

259 334 520

287 113 190

219 155 000

286 212 740,00

250 253 319,56

Märkused

Assigneeringuga rahastatakse kandidaatriikidele ette nähtud IPA osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”. Peamine eesmärk on arendada välja institutsioonid, et nad oleksid suutelised rakendama liidu õigustikku. Selleks kasutatakse eelkõige järgmisi vahendeid:

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse;

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine;

avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine;

majandusreformi elluviimine;

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine,

lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustööd.

Assigneering on ette nähtud ka neile koostöömeetmetele, mis ei ole selgesõnaliselt kaetud määruse (EÜ) nr 1085/2006 teiste osadega, ning erinevate osade vahelistele koostöömeetmetele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 02   Ülemineku- ja institutsioonide väljaarendamise abi võimalikele kandidaatriikidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

486 612 206

317 513 608

463 329 616

409 000 000

452 943 822,00

164 222 948,44

Märkused

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames antakse ühinemiseelset finantsabi mitte üksnes kandidaatriikidele, vaid ka võimalikele kandidaatriikidele. Assigneeringuga rahastatakse osa „Üleminek ja institutsioonide väljaarendamine”, mis on ette nähtud võimalikele kandidaatriikidele. Võttes arvese, et 19. ja 20. juunil 2003 Thessaloníkis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutati võimalike kandidaatriikide sidemete tugevdamist Euroopa Liiduga, on assigneeringu peamine eesmärk toetada võimalike kandidaatriikide osalemist stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ning nende lähenemist kandidaatriigi staatusele. See hõlmab liidu õigustiku järkjärgulise kasutuselevõtu toetamist kõigis riikides ja vahelepingu või stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohaste kohustuste täitmist, eelkõige järgmisi vahendeid:

demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi tugevdamine, sealhulgas õiguskaitse;

inimõiguste ja põhivabaduste edendamine ja kaitsmine ning vähemusrühmade õiguste, sugudevahelise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise parem tagamine;

avaliku halduse reformi elluviimine, sealhulgas abi saavas riigis finantsmäärusega kehtestatud eeskirjale vastava abi haldamise detsentraliseeritud süsteemi rajamine;

majandusreformi elluviimine;

kodanikuühiskonna ja sotsiaalse kaasatuse edendamine, vähe esindatud rühmade julgustamine, et tagada nende osalemine kodanikuühiskonnas, võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu ning naiste ja laste ning muude eriti haavatavate rühmade, sealhulgas puudega ja eakate inimeste õiguste tugevdamine;

lepitamine, usalduse suurendamise meetmed ja ülesehitustöö.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 03   Ajutised tsiviilvalitsused Lääne-Balkani riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

282 797

p.m.

903 000

5 927 536,00

6 181 159,20

Märkused

Liit peab katma osa kõrge esindaja büroo kuludest Bosnias ja Hertsegoviinas. Rahastamine toimub eelarvetoetuse andmise teel.

Kõrge esindaja büroo pidi tegevuse lõpetama, kui Bosnia ja Hertsegoviina täidab teatavad olulised nõuded, kuid poliitilise ebakindluse pärast lükati tegevuse lõpetamine edasi.

Kõrge esindaja büroo esitab Euroopa Parlamendile aruande Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise olukorra kohta, käsitledes eelkõige mõju, mida see avaldab liidu finantsabi rakendamisele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi (European Senior Services Network) raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04   Piiriülene ja piirkondlik koostöö

Märkused

IPA piiriülese koostöö jaoks ette nähtud osaga toetatakse kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ning nende naabruses olevate liikmesriikide piiriülese koostöö programme maa- ja merepiiril ning kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide piiriülese koostöö programme. Kõnealuse koostöö jaoks nähakse ette kaks eraldi eelarvepunkti: „Piiriülene koostöö liikmesriikidega” ja „Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) merepiirkonna programmides”.

22 02 04 01   Piiriülene koostöö IPAst abi saavate riikide vahel ja osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi riigiülestes/piirkondadevahelistes programmides, samuti Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 898 255

8 606 746

25 057 113

8 845 000

17 557 333,00

2 158 233,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Assigneeringuga võib vastavalt vajadusele toetada ka abikõlblike IPA toetusesaajate osalemist struktuurifondide Euroopa piirkondliku koostöö eesmärgile vastavates riigiülestes ja piirkondadevahelistes programmides ja ENPI-le vastavates mitmepoolsetes merepiirkonna programmides.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 04 02   Piiriülene koostöö liikmesriikidega

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

7 131 841

715 086

6 992 002

p.m.

3 093 008,00

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud IPAst abi saavate riikide ja liikmesriikide vahelise piiriülese koostöö toetamiseks.

Liikmesriikide osalusel ellu viidavatele programmidele on lisaks IPA vahenditele ette nähtud toetus ka punkti 13 05 03 01 „Regionaalpoliitika” rubriigis 1b (ERDF).

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, 11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05   Varasematest abikavadest abi andmise lõpuleviimine

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia liiduga, kaetakse artikliga varem ühinemiseelse abi ja CARDSi abikava raames sõlmitud lepingute alusel kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

22 02 05 01   Ühinemiseelse abi programmi Phare lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

81 200 000

5 448,75

200 615 431,30

Märkused

Kuna uus IPA võeti kasutusele 1. jaanuaril 2007 ning samal kuupäeval ühinesid Bulgaaria ja Rumeenia liiduga, kaetakse käesoleva punktiga varem ühinemiseelse abi ja programmi CARDS abikava raames sõlmitud lepingute alusel niisuguste kulukohustuste lõpetamisega seotud väljamaksed, mis on mõeldud kõnealustele riikidele, uutele liikmesriikidele ja võimalikele kandidaatriikidele.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3906/89, 18. detsember 1989, teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele antava majandusabi kohta (EÜT L 375, 23.12.1989, lk 11).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 02   Programmi CARDS lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

32 543 574

p.m.

92 967 000

2 651 570,08

203 354 187,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud Lääne-Balkani riikidele suunatud programmi CARDS raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste täitmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Osa assigneeringust on ette nähtud ESSNi raames töötavate liidu vabatahtlike vanemate ekspertide tegevuse toetamiseks, sealhulgas tehniliseks abiks, nõustamisteenusteks ning koolitusteks valitud avaliku ja erasektori ettevõtetes, võttes nõuetekohaselt arvesse finantsmääruse sätteid.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2666/2000, 5. detsember 2000, mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist ja millega tühistatakse määrus (EÜ) nr 1628/96 ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3906/89 ja (EMÜ) nr 1360/90 ning otsuseid 97/256/EÜ ja 1999/311/EÜ (EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 03   Türgiga varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 904 358

p.m.

p.m.

105 022,87

105 323 816,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud Türgile ühinemiseelse abi andmise programmi raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustuste katmiseks seoses IPA kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2007.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1488/96, 23. juuli 1996, Euroopa-Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 764/2000, 10. aprill 2000, EÜ-Türgi tolliliidu tugevdamise meetmete rakendamise kohta (EÜT L 94, 14.4.2000, lk 6).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2500/2001, 17. detsember 2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile ning millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 3906/89, (EÜ) nr 1267/1999, (EÜ) nr 1268/1999 ja (EÜ) nr 555/2000 (EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 04   Malta ja Küprosega varem tehtud koostöö lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

57 058,25

57 058,25

Märkused

Et Küpros ja Malta ühinesid liiduga 2004. aastal, on punkt ette nähtud nende kulukohustuste väljamaksmiseks, mis varem kirjendati kõnealuste riikide puhul artiklitesse B7-0 4 0, B7-0 4 1 ja B7-4 1 0 (osaliselt) ning punktidesse B7-4 0 1 0 ja B7-4 0 1 1.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 555/2000, 13. märts 2000, ühinemiseelse strateegia raames Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes võetavate meetmete rakendamise kohta (EÜT L 68, 16.3.2000, lk 3).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 05 05   Laienemise mõju käsitleva ettevalmistava tegevuse lõpuleviimine liidu piirialadel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

72 987,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud programmile „Laienemise mõju ELi piirialadele” vastava eelarveartikli raames sõlmitud lepingutest tulenevate kulukohustustega seotud väljamakseteks. Assigneeringutega võivad kaasneda kulukohustused, mis tulenevad projektide lõpetamisega seotud juriidilistest kohustustest (näiteks juriidilised kokkulepped, viivised, täpsustused jne).

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 05 09   Uutele liikmesriikidele mõeldud üleminekutoetuste lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 383 000

48 000 000

0,—

40 882 786,53

Märkused

Endine artikkel 22 03 01

Assigneeringust rahastatakse uutele liikmesriikidele varem antud üleminekutoetusega seotud kulukohustuste lõpetamist.

Üleminekutoetuse eesmärk on jätkata uute liikmesriikide abistamist nende püüdlustes tugevdada oma haldussuutlikkust liidu õigusaktide rakendamise alal ja soodustada heade tavade vahetamist.

1. mail 2004 ühinenud kümne uue liikmesriigi üleminekutoetus oli kasutusel aastatel 2004–2006. Bulgaariale ja Rumeeniale 2005. aasta ühinemisaktis ette nähtud üleminekutoetust kasutati ühe aasta jooksul alates nende ühinemisest liiduga.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31.

22 02 05 10   Üleminekutoetuse raames võetud tehnilise abi ja info vahetamise (TAIEX) meetmete lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 900 000

0,—

2 400 000,00

Märkused

Endine artikkel 22 03 02

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu liidu õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol liidu õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abi saajate hulka kuuluvad kõikide riiklike ja poolriiklike sektorite asutuste esindajad, nagu riiklikud haldusasutused, parlamendid, õigusloomeorganid, piirkondlikud valitsused, reguleerimis- ja järelevalveasutused, samuti tööturu osapoolte ning äriliste, ametialaste ja majanduslike rühmituste esindajad, kes tegutsevad liidu õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja jõustamise alal.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad volitustest, mis on komisjonile antud 16. aprilli 2003. aasta ühinemisakti artikliga 34 ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisakti III jaotise artikliga 31.

22 02 06   Tehnilise abi infobüroo (TAIEX) ühinemiseelne rahastamisvahend

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

12 000 000

17 615 311

9 000 000

15 637 000

9 004 815,39

14 794 856,25

Märkused

Assigneering on ette nähtud tehnilise abi kulude katmiseks õigusaktide ühtlustamise valdkonnas kogu liidu õigustiku ulatuses, abistades asjaomaseid asutusi õigustiku rakendamisel ja jõustamisel ning sealhulgas toetades valitsusväliseid organisatsioone nende eesmärkide täitmisel ja jälgides nende saavutuste määra.

Eesmärk on anda võimalikult kiiresti lühiajalist abi seminaride, töörühmade, õppekülastuste, ekspertide kohtumiste, koolituste korraldamise ning töövahendite ja toodete tarnimise näol eelkõige teabe hankimiseks ja levitamiseks, kirjalikuks ja suuliseks tõlkimiseks, samuti muu tehnilise abi näol liidu õigustiku ühtlustamise kontekstis.

Abisaajateks on kõikide avalikku sektorisse kuuluvate ja avaliku sektori osalusega organite, näiteks riikide haldusasutuste, parlamentide, seadusandlike nõukogude, piirkondlike omavalitsuste ning õigus- ja järelevalveorganite esindajad, samuti tööturu osapoolte ning liidu õigustiku ülevõtmise, rakendamise ja täitmisega seotud või selles osalevate kaubandus-, kutse- ja majandusalaste rühmituste ja muud kodanikuühiskonna esindajad.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07   Piirkondlikud, horisontaalsed ja ühekordsed programmid

22 02 07 01   Piirkondlikud ja horisontaalsed programmid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

151 883 097

182 597 462

114 118 750

138 483 150

221 968 801,88

172 184 962,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõikide kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide ühinemiseelsete piirkondlike ja mitut abisaajat hõlmavate programmide rahastamiseks.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksetest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 5 2 3, võidakse eraldada punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 02   Liidu abi tulemuste hindamine, järel- ja kontrollimeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 447 000

4 788 508

4 000 000

3 870 000

9 200 000,00

4 192 700,10

Märkused

Assigneering on ette nähtud nii IPA kui ka varasemate ühinemiseelsete vahendite hindamis-, auditeerimis- ja järelevalvemeetmete rahastamiseks projektide kavandamise, rakendamise, hindamise ja lõpetamise etappide jooksul.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

22 02 07 03   Rahaline toetus Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

28 000 000

74 275 199

3 000 000

76 353 000

2 500 000,00

42 030 563,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks kasutatava rahalise toetuse katmiseks. Kõnealune abi keskendub eelkõige saare majanduslikule integratsioonile ning sidemete parandamisele kahe kogukonna vahel ja liiduga, et aidata kaasa Küprose taasühinemisele. Kõnealust abi võib kasutada, et toetada järgmist:

sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamist, eelkõige seoses maaelu arengu, inimressursside arengu ja piirkondliku arenguga;

infrastruktuuri arendamist ja ümberkorraldamist, eelkõige energeetika ja transpordi, keskkonna, telekommunikatsiooni ja veevarustuse valdkondades;

leppimise saavutamist, usaldust suurendavaid meetmeid ja kodanikuühiskonda;

Küprose türgi kogukonna lähendamist liidule muu hulgas liidu poliitilise ja õigusliku korra alase teavitamise ning noorte vahetusprogrammide ja stipendiumide edendamise kaudu;

õigusaktide järkjärgulist vastavusse viimist liidu õigustikuga ja liidu õigustiku rakendamise ettevalmistamist;

kahte kogukonda hõlmava kultuuripärandit käsitleva tehnilise komitee otsuste elluviimist;

teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile ette nähtud liidu rahalise toetuse jätkumist ja komisjoni töö kiirendamist..

Osa assigneeringust on ette nähtud ka programmi rakendamisega seotud administratiivkulude katmiseks. Nende kulude hulka kuuluvad järgmised:

kulud seoses tehnilise ja haldusabiga, mille andmise võib komisjon delegeerida mõnele rakendusasutusele, kelle suhtes kohaldatakse liidu õigust;

kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, mis on vastastikku kasulikud abi saajatele ja komisjonile;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega.

Assigneeringuga toetatakse Küprose türgi kogukonna lähenemist liidule ja aidatakse kaasa Küprose taasühendamisele. Eelarvesse kavandatava summaga rahastatakse eelkõige toetuskavasid, mis on ette nähtud selle kogukonna mitmesugustele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, nagu valitsusvälised organisatsioonid, (üli)õpilased ja õpetajad, koolid, põllumajandustootjad, väikesed külad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Toetuse eesmärk on aidata kaasa taasühendamisele. Igal võimalikul juhul peetakse prioriteetseks taasühendamist soodustavaid projekte, mis lähendavad kogukondi teineteisele ja soodustavad usalduse süvenemist. Nende meetmetega kinnitab liit soovi lahendada Küprose probleemid ja saar taasühendada.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 389/2006, 27. veebruar 2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

22 02 08   Katseprojekt – Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine konfliktipiirkondades

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 334 000

p.m.

2 250 000

6 000 000,00

100 977,60

Märkused

Assigneeringut kasutatakse mittetulundusühingute (nt kohalikud ja rahvusvahelised kodanikuühiskonna organisatsioonid ning avalik-õiguslikud institutsioonid) toetamiseks sellise tegevuse läbiviimisel, mille eesmärk on väärtuslike kultuuriobjektidega seotud kohtade (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) jätkusuutlik säilitamine, taastamine ja arendamine kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides.

Võimaluse korral pööratakse erilist tähelepanu projektidele, mis aitavad erinevaid rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates kaasa usalduse suurendamisele, aga ka asjatundlikkuse ja teadlikkuse parandamisele kohalikul ja riiklikul tasandil.

Tulevikus võiks selle katseprojekti raames saadud kogemusi kasutada püsiva õigusliku aluse loomiseks ja teiste geograafiliste piirkondade ulatuslikuma lähenemisviisi väljatöötamiseks kultuuripärandi säilitamisele ja taastamisele konfliktipiirkondades.

Euroopa Parlamendi 29. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Kosovo tuleviku ja ELi rolli kohta (ELT C 27 E, 31.1.2008, lk 207) märgiti, et Kosovo küsimuse lõplik lahendus peaks hõlmama „kõigi kultuuriliste ja usuga seotud kohtade kaitset”.

Arvukad kahjustatud hooned Balkani poolsaarel kujutavad endast käegakatsutavat meeldetuletust varasematest konfliktidest ja põhjustavad umbusaldust. Praegu kaasavad valitsusvälised organisatsioonid ühistesse taastamisprojektidesse erinevaid rahvusrühmi ja kohalikke ametiasutusi, edendades austust teiste inimeste kultuuriväärtuste vastu, kuid liidupoolset rahastamist ei ole. IPA programm hõlmab „taastamist” ja „kogukondadevahelist koostööd”, kuid ei osuta konkreetselt kultuuripärandi taastamisele.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 09   Konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamise ja taastamise katseprojekt

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000

900 000

2 250 000

2 250 000

 

 

Märkused

Assigneeringut kasutatakse sõjategevuse või muu poliitilise konflikti tagajärjel kannatada saanud või hävitatud väärtuslike kultuuri- ja usuobjektide (kirikud, mošeed, raamatukogud, muuseumid, mälestised jne) säilitamise ja taastamisega seotud projektide toetamiseks Lääne-Balkani riikides. Assigneeringuid võib kasutada selliste avalike ja valitsusväliste organisatsioonide toetuseks, kes viivad ellu asjaomase valdkonna projekte. Sealjuures on eriti oluline rõhutada valitsusväliste organisatsioonide sagedast keskset rolli kõnealustes säilitamis- ja taastamisprojektides.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata projektidele, mis aitavad erinevaid rahvus- ja usulisi rühmi ühisprojektidesse kaasates kaasa usalduse suurendamisele ja millega toetatakse kohalikul tasandil haridust ja taastamisalaste teadmiste arendamist ning kõrge kultuurilise tasemega oskusi.

Objektide valikul lähtutakse taastamise parimatest tavadest ning pakkumiste ja lepingupartnerite valikul ja hindamisel lubatakse osaleda restaureerimise ekspertidel.

Aastatel 2008–2009 toimunud katseprojekti ja 2010. aasta ettevalmistava tegevuse raames saadud kogemusi tuleks nüüd kasutada laiema lähenemisviisi väljatöötamiseks konfliktipiirkondades kultuuripärandi säilitamiseks ja taastamiseks nii Lääne-Balkani piirkonnas ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmi raames kui muudes geograafilistes piirkondades.

Asjaomase ettevalmistava tegevuse eesmärk on ka anda alus konfliktipiirkondade kultuuripärandi säilitamise ja taastamise integreerimiseks ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmi Lääne-Balkani riikides ja Türgis.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

22 02 10   Teavitamine ja teabevahetus

22 02 10 01   Prince – Teavitamine ja teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

5 000 000

4 036 287

5 000 000

4 088 000

5 000 232,66

4 180 319,59

Märkused

Endine artikkel 22 04 01

Assigneering on ette nähtud eeskätt liikmesriikide laienemise esmatähtsate teavitus- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas nende meetmete hindamiseks.

Kavandatavad assigneeringud vastavad laienemise ajakavast tulenevatele teavitus- ja teabevahetuse prioriteetidele. Teavitamise ja teabevahetuse strateegia eesmärk on laiendada toetust ühinemisele ja suurendada avalikkuse teadlikkust liidu laienemise küsimustest terves Euroopas, kuid eelkõige nendes sihtriikides, kus avalik arvamus on tulevase laienemise suhtes tundlikum.

Assigneeringutega rahastatakse teavitamist ja teabevahetust seoses liidu tähtsamate poliitikavaldkondadega, nagu tõhus dialoog liidu kodanike ja liidu institutsioonide vahel laienemise ja ühinemiseelse tegevusega seotud küsimustes, võttes arvesse iga riigi iseärasusi ja teabevajadust; liidu ning kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide informeeritud avalik arutelu laienemise ja ühinemiseelsete meetmete üle; ajakirjanike ja teiste arvamuskujundajate teavitamine laienemisprotsessist; uurimuste ja arvamusküsitluste tellimine; teemakohaste veebilehtede koostamine ja ajakohastamine; trüki- ja audiovisuaalsete materjalide koostamine; avalike ürituste, konverentside ja seminaride korraldamine ning teavitusprogrammi hindamine.

Komisjon peaks võtma selle eelarverea täitmisel nõuetekohaselt arvesse institutsioonidevahelise teaberühma (IGI) kohtumiste tulemusi.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

22 02 10 02   Kolmandate riikide teavitamine ja teabevahetus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

11 000 000

6 181 546

10 000 000

6 098 000

9 000 000,00

4 693 319,90

Märkused

Endine artikkel 22 04 02

Assigneering on ette nähtud eeskätt kandidaat- ja võimalike kandidaatriikide laienemisega seotud esmatähtsate teabe- ja teabevahetusmeetmete rahastamiseks, sealhulgas nende meetmete hindamiseks.

Assigneeringu põhiosa on määratud kandidaat- ja võimalikes kandidaatriikides asuvate liidu kontaktasutuste ja delegatsioonide juhitavale teavitus- ja teabevahetustegevusele.

Teavitamine ja teabevahetus suunatakse avalikkusele ja asjaomastele sihtrühmadele, eeskätt noortele, meediale ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Selle kaudu püütakse suurendada arvamusliidrite toetust laienemisele ning assotsieerimis- ja stabiliseerimisprotsessile. Eesmärk on suurendada neis riikides liidu tuntust ja poliitilist mõju ning rahva toetust reformidele ühinemise ajal ja enne seda.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1085/2006, 17. juuli 2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS LAIENEMISE PEADIREKTORAADILE

LAIENEMISE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÜHINEMISEELSED LAIENEMISLÄBIRÄÄKIMISED

JAOTIS 23

HUMANITAARABI

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 01

HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

34 902 432

34 902 432

29 495 155

29 495 155

28 666 319,37

28 666 319,37

Reservid (40 01 40)

14 878

14 878

44 026

44 026

 

 

 

34 917 310

34 917 310

29 539 181

29 539 181

28 666 319,37

28 666 319,37

23 02

HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

816 293 000

776 804 871

791 318 000

791 318 000

884 549 225,37

771 832 481,24

23 03

KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

27 000 000

26 808 716

33 500 000

27 250 000

21 812 794,48

15 737 649,98

 

Jaotis 23 — Kogusumma

878 195 432

838 516 019

854 313 155

848 063 155

935 028 339,22

816 236 450,59

Reservid (40 01 40)

14 878

14 878

44 026

44 026

 

 

 

878 210 310

838 530 897

854 357 181

848 107 181

935 028 339,22

816 236 450,59

PEATÜKK 23 01 —   HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 01

HUMANITAARABI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

23 01 01

Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

19 573 627

15 686 006

15 674 323,84

Reservid (40 01 40)

 

14 878

44 026

 

 

 

19 588 505

15 730 032

15 674 323,84

23 01 02

Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

23 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 099 276

1 273 565

1 328 642,21

23 01 02 11

Muud halduskulud

5

2 061 222

1 738 492

1 670 216,39

 

Artikkel 23 01 02 — Vahesumma

 

4 160 498

3 012 057

2 998 858,60

23 01 03

Humanitaarabi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenuste kulud

5

1 418 307

1 147 092

1 230 446,67

23 01 04

Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

23 01 04 01

Humanitaarabi – Halduskorralduskulud

4

9 400 000

9 200 000

8 575 485,26

23 01 04 02

Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

3.2

350 000

450 000

187 205,—

 

Artikkel 23 01 04 — Vahesumma

 

9 750 000

9 650 000

8 762 690,26

 

Peatükk 23 01 — Kogusumma

 

34 902 432

29 495 155

28 666 319,37

Reservid (40 01 40)

 

14 878

44 026

 

 

 

34 917 310

29 539 181

28 666 319,37

23 01 01   Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 01 01

19 573 627

15 686 006

15 674 323,84

Reservid (40 01 40)

14 878

44 026

 

Kogusumma

19 588 505

15 730 032

15 674 323,84

23 01 02   Humanitaarabi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

23 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 099 276

1 273 565

1 328 642,21

23 01 02 11   Muud halduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 061 222

1 738 492

1 670 216,39

23 01 03   Humanitaarabi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenuste kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 418 307

1 147 092

1 230 446,67

23 01 04   Humanitaarabi poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

23 01 04 01   Humanitaarabi – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 400 000

9 200 000

8 575 485,26

Märkused

Assigneeringuga kaetakse humanitaarabipoliitika eesmärkide saavutamisega otseselt seotud toetuskulud. Muu hulgas on hõlmatud järgmine:

tehnilise ja haldusabi kulud, välja arvatud ülesanded, mida riigiasutused täidavad komisjoni tellimusel ühekordsete teenuse osutamise lepingute alusel;

tasud ja hüvitatavad kulud, mis tulenevad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi koostööpartnerite ja meetmete auditeerimise ja hindamisega seotud teenuslepingutest;

uuringute, teabe ja trükistega seotud kulud, teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniad ning muud meetmed, millega tõstetakse esile asjaolu, et abi andja on liit;

peakontorite koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutustest palgatud töötajad) seotud kulude ülemmäär on 1 800 000 eurot. Kõnealune personal peab üle võtma sõltumatute ekspertide tegevuse haldamisega seotud ülesanded, mida enne täitsid koosseisuvälised tööettevõtjad, ning haldama programme kolmandates riikides. See summa, mis põhineb hinnangulisel inimaastaühiku maksumusel, peab katma koosseisuväliste töötajate töötasu ning nende tööülesannetega seotud koolituse, kohtumiste, lähetuste, infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendite kulud;

kulud, mis on seotud Europa portaali või andmekeskuse turvatava veebilehe kaudu kättesaadavate infosüsteemide arendamise ja töökorras hoidmisega, millega parandatakse komisjoni ja teiste institutsioonide, riikide haldus- ja muude asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning muude humanitaarabialaste partnerite ja humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ekspertide tegevuse kooskõlastamist kõnealuses valdkonnas.

Assigneeringuga kaetakse artiklite 23 02 01, 23 02 02 ja 23 02 03 kohaseid halduskulusid.

23 01 04 02   Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

350 000

450 000

187 205,00

Märkused

Endine punkt 07 01 04 02

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kodanikukaitse rahastamisvahendi ja ühenduse kodanikukaitse mehhanismi määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, järelevalve, auditeerimise, seire ja hindamisega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud;

komisjoni ruumides asuva järelevalve- ja teabekeskuse laitmatuks toimimiseks vajalike turvalisuse tagamise, infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendite (tänapäevased infosüsteemid, sealhulgas geograafilised infosüsteemid, ja kommunikatsioonivahendid, mille abil järelevalve- ja teabekeskus on ühenduses kõigi olemasolevate katastroofihoiatussüsteemidega) soetamise ja hooldamisega ning ühtse hädaolukordade side- ja infosüsteemi CECIS majutusega, sealhulgas selleks ette nähtud infrastruktuuriga, seotud kulud;

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teabe ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärkide saavutamisega, samuti kõik muud sellised kulud, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 23 03 01.

PEATÜKK 23 02 —   HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 02

HUMANITAARABI, KAASA ARVATUD ABI KODUKOHAST LAHKUMA SUNNITUD ISIKUTELE, TOIDUABI JA VALMISOLEK SUURÕNNETUSTEKS

23 02 01

Humanitaarabi

4

536 708 000

511 042 085

521 018 000

521 018 000

571 066 465,16

521 580 417,90

23 02 02

Toiduabi

4

244 168 000

232 491 641

237 005 000

237 005 000

280 046 290,37

224 615 786,47

23 02 03

Valmisolek suurõnnetusteks

4

34 417 000

32 771 145

33 295 000

33 295 000

33 436 469,84

25 636 276,87

23 02 04

Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

4

1 000 000

500 000

 

 

 

 

 

Peatükk 23 02 — Kogusumma

 

816 293 000

776 804 871

791 318 000

791 318 000

884 549 225,37

771 832 481,24

23 02 01   Humanitaarabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

536 708 000

511 042 085

521 018 000

521 018 000

571 066 465,16

521 580 417,90

Märkused

Assigneering on ette nähtud väljaspool liitu asuvates riikides antava humanitaarabi rahastamiseks, millega aidatakse konfliktide ning inimese ja looduse põhjustatud suurõnnetuste (sõjad, sõjalised konfliktid jne) või muude samalaadsete hädaolukordade ohvreid seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Ohvritele antakse abi olenemata nende rassilisest ja etnilisest päritolust, usutunnistusest, puudest, soost, vanusest, rahvusest või poliitilistest vaadetest.

Artikli alusel rahastatakse ka kõikide sellise tegevuse elluviimiseks vajalike toodete või seadmete ostmist ja kohaletoimetamist, sealhulgas eluaseme või peavarju ehitamist kannatanutele, lühiajalisi taastus- ja ülesehitustöid, eelkõige infrastruktuuri ja rajatisi, ning kulusid, mis on seotud väljastpoolt palgatud, välismaiste või kohalike töötajatega, ladustamisega, rahvusvaheliste või riigisiseste saadetistega, logistika toetamisega, hädaabi jaotamisega ja kõikide muude meetmetega, mille eesmärk on hõlbustada abi jõudmist abi saajateni.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid humanitaarabi rakendamisega otseselt seotud kulusid.

Muu hulgas hõlmab see järgmist:

humanitaarabi teostatavusuuringud, humanitaarabiprojektide ja kavade hindamine, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmed ja teavituskampaaniad;

humanitaarabi projektide ja kavade järelevalve ning selliste algatuste edendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on suurendada kooskõlastatust ja koostööd, et tõhustada abi ning projektide ja kavade järelevalvet;

asjaomase abiga seotud meetmete rakendamise järelevalve ja koordineerimine;

meetmed, millega tugevdatakse liidu kooskõlastatud tegevust liikmesriikidega, teiste doonorriikidega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega (eelkõige ÜROsse kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega), valitsusväliste organisatsioonidega ja viimati nimetatuid esindavate organisatsioonidega;

humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis kaasnevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisega, mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt;

selliste tehnilise abi lepingute rahastamine, millega lihtsustatakse tehnilise oskusteabe ja teadmiste vahetamist liidu humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel või kõnealuste organisatsioonide ja asutuste ning kolmandate riikide humanitaarabiorganisatsioonide ja -asutuste vahel;

poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamisega seotud uuringud ja koolitus;

humanitaarvõrgustike tegevustoetused ja jooksvate kulude toetused;

lõhkekehade kõrvaldamisega seotud humanitaarmeetmed, sealhulgas kohalike kogukondade teadlikkuse suurendamine jalaväemiinide suhtes;

humanitaarabivõrgustiku kulud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 artiklile 4. Tegemist on üheaastase mitut teadusharu hõlmava humanitaarabialase kraadiõppeprogrammiga, mille eesmärk on suurendada humanitaarabitöötajate ametialast pädevust ja milles osaleb mitu ülikooli.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 02   Toiduabi

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

244 168 000

232 491 641

237 005 000

237 005 000

280 046 290,37

224 615 786,47

Märkused

Assigneering on ette nähtud toiduabina antava humanitaarabi operatsioonide rahastamiseks. Neid operatsioone rahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi käsitlevatele eeskirjadele.

Liidu humanitaarabi koosneb abi- ja hädaabimeetmetest, mille eesmärk on abistada kolmandate riikide kõige ohustatumaid inimesi, kes kannatavad loodusõnnetuste, inimeste põhjustatud kriiside, nagu sõjad ja sõjalised konfliktid, või loodusõnnetuste või inimese poolt põhjustatud õnnetustega samalaadsete erandlike olukordade või asjaolude tõttu, seejuures kedagi diskrimineerimata. Liit annab humanitaarabi seni, kuni kestab kõnealustest olukordadest tingitud humanitaarabi vajadus.

Assigneeringut saab kasutada toiduainete, seemnete, elusloomade ning muude humanitaarabioperatsioonide läbiviimiseks vajalike toodete ja varustuse ostmiseks ja kohaletoimetamiseks.

Assigneering on ette nähtud ka selliste meetmetega seotud kulude rahastamiseks, mis on olulised humanitaarabina antava toiduabi andmiseks nõutava aja jooksul ja viisil, mis vastab abi saavate riikide vajadustele, järgib nõuet saavutada võimalikult suur tasuvus ja tagab suurema läbipaistvuse. See hõlmab järgmist:

abi transport ja jaotamine, sealhulgas nendega seotud toimingud, näiteks kindlustamine, peale- ja mahalaadimine, koordineerimine jne;

abi kavandamisel, koordineerimisel ja optimaalsel rakendamisel olulised toetusmeetmed, mille kulusid ei rahastata muude assigneeringutega, näiteks erakorraline transport ja ladustamine, toiduainete kohapealne töötlemine või valmistamine, desinfitseerimine, konsultatsiooniteenused ning abi andmisega otseselt seotud tehniline abi ja varustus (tööriistad ja -vahendid, kütus jne);

toiduabimeetmete järelevalve ja koordineerimine, täpsemalt asjaomaste toodete tarnimine, kohaletoimetamine, jaotamine ja kasutamine, sealhulgas ekvivalentfondide kasutamine;

katseprojektid, mis on seotud uute transpordiliikidega, pakendamise ja ladustamisega, toiduabimeetmete uurimisega, humanitaarabiga seotud tuntuse suurendamise meetmetega ja teavituskampaaniatega teadlikkuse parandamiseks;

toidu ladustamine (sealhulgas haldamisega, edasiste valikutega või valikuteta toimingutega, tehnikute koolitamisega, pakendite ja liikuvate ladustamisseadmetega, ladude korrashoiu ja remondiga jms seotud kulud);

toiduabina antava humanitaarabi projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Et tagada finantsmääruse artiklite 53–56 alusel täielik finantsiline läbipaistvus, teeb komisjon rahvusvaheliste organisatsioonide poolt projektide juhtimise ja rakendamise alaste kokkulepete sõlmimisel või muutmisel kõikvõimalikke jõupingutusi, et nad võtaksid endale kohustuse saata kõik oma Euroopa Liidu fondide kasutamisega seotud sise- ja välisauditite aruanded Euroopa Kontrollikojale ning komisjoni siseaudiitorile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 03   Valmisolek suurõnnetusteks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

34 417 000

32 771 145

33 295 000

33 295 000

33 436 469,84

25 636 276,87

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada suurõnnetusteks või muudeks samalaadseteks hädaolukordadeks valmistumise või nende ärahoidmise operatsioone, mis tahes loodusõnnetuste (üleujutuste, tsüklonite, vulkaanipursete jne) eest varajase hoiatamise süsteemide väljatöötamist ning kõnealusele eesmärgile vastava varustuse ostmist ja transportimist.

Assigneering võib hõlmata ka kõiki muid kulusid, mis on otseselt seotud suurõnnetusteks valmisolekuks mõeldud meetmete rakendamisega, sealhulgas järgmist:

suurõnnetuste ärahoidmist käsitlevate teadusuuringute rahastamine;

humanitaarabioperatsioonide käigus kasutamiseks mõeldud kaupade ja varustuse varude loomine;

suurõnnetusteks valmistumise projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eelkõige kulud, mis tulenevad valdkonna sõltumatute ekspertide lepingukulude ning infrastruktuuri- ja logistikakulude rahastamisest ja mida maailma eri paikades asuvad humanitaarabi ameti üksused katavad kinnitatud kulutustena avansikontodelt.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96, 20. juuni 1996, humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

23 02 04   Ettevalmistav tegevus – Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

500 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Assigneering on mõeldud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 214 lõikes 5 sätestatud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomist ette valmistava tegevuse kulude katmiseks.

Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomine langeb kokku Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga 2011 (eelarve punkt 16 05 03). Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus rahuldab vajaduse tõhusa kriisidele reageerimise vahendi järele, mis toetuks piirkondliku ja riikliku tasandi ametiasutustele ning ettevõtluse ja kodanikuühiskonna kõigile osadele liidu tasandil, samuti kõigist vanuserühmadest ja igasuguse taustaga füüsilistele isikutele, kes soovivad aidata kaasa hädasolijate olukorra parandamisele. See lisab nähtavust liidule kui ülemaailmsele partnerile, kes on solidaarne maailma rahvastiku kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmadega ja tagab laia osalejateringi. Peale liidu raamistiku andmise vabatahtlike laialt hajutatud tegevusele suurendab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus humanitaarmeetmete kooskõlastamise tõhusust, standardib vabatahtlikega seotud menetlusi ja tavasid ning pakub mastaabisäästu.

Assigneeringud on mõeldud järgmiste meetmete ja kuluartiklite jaoks:

ülevaate saamine nendest rahvusvahelistest organisatsioonidest, kodanikuühiskonna, erasektori ning muudest traditsioonilistest ja ebatraditsioonilistest organisatsioonidest, kes tegelevad humanitaarabi andmisega vabatahtlike isikute ja struktuuride kaudu. Uuring hõlmab olemasolevate vabatahtlikke ja üldisemalt vabatahtlikku tegevust käsitlevate uurimuste ja tehnilise materjali dokumentaalset hindamist, keskendudes esmase ja lühiajalise abi andmisele välistegevuse valdkonnas. Uuringu tulemused peaksid olema aluseks konsultatsioonidele sidusrühmadega, et selgitada välja, millised on nende vaated Euroopas humanitaarabi valdkonnas tehtava vabatahtliku töö tulevikusuundadele ja struktuurile;

komisjon teeb kogutud teabe alusel kindlaks süvauuringuid nõudvad valdkonnad. See on vajalik, et saaks arvesse võtta kõigi valikutega kaasnevaid kulusid ja eeliseid. Nimetatud uuringutes tuleks arvestada valikute mõju ja lisaväärtust liidu tasandil;

uuringule järgneb ulatuslik teabevahetus ja konsulteerimine (väljaanded, õpikojad, ekspertide kohtumised, konverentsid) ning õigusloomeprotsessis vajalike peamiste sidusrühmade koordineerimine ja mobiliseerimine;

projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks vajalik tehniline abi, eriti vabatahtlike ja valdkonna üksikekspertide lepingukulude katmisel tekkivad kulutused ning vajaduse korral infrastruktuuri- ja logistikakulud (nt julgeolek, tervis, kindlustus, päeva- ja reisirahad);

teavitamis- ja teadlikkuse parandamise meetmed, sealhulgas vabatahtlikkuse propageerimine, mis on suunatud organisatsioonidele, keda traditsiooniliselt ei seostata seda liiki tegevusega.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

PEATÜKK 23 03 —   KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

23 03

KODANIKUKAITSE RAHASTAMISVAHEND

23 03 01

Kodanikukaitse liidus

3.2

18 000 000

18 000 000

18 000 000

12 000 000

14 539 641,48

8 574 017,14

23 03 02

Katseprojekt – Loodusõnnetuste-vastase võitluse piiriülene koostöö

3.2

p.m.

p.m.

500 000

0,—

79 347,01

23 03 03

Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 016 195,97

23 03 04

Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel

3.2

p.m.

p.m.

p.m.

1 750 000

0,—

1 750 000,—

23 03 05

Ettevalmistav tegevus – Liidu kiirreageerimisvõime

2

p.m.

5 000 000

7 500 000

7 000 000

6 588 185,—

3 588 974,40

23 03 06

Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides

4

9 000 000

3 808 716

8 000 000

6 000 000

684 968,—

729 115,46

 

Peatükk 23 03 — Kogusumma

 

27 000 000

26 808 716

33 500 000

27 250 000

21 812 794,48

15 737 649,98

23 03 01   Kodanikukaitse liidus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

18 000 000

18 000 000

18 000 000

12 000 000

14 539 641,48

8 574 017,14

Märkused

Endine artikkel 07 04 01

Assigneering on ette nähtud kodanikukaitse valdkonna meetmetega seotud kulude katmiseks. Selle eesmärk on toetada ja täiendada jõupingutusi liikmesriikides, EFTA riikides ja neis kandidaatriikides, kes on liidu/ühendusega kirjutanud alla vastastikuse mõistmise memorandumile loodus- või inimtegevuse tagajärjel toimunud õnnetustele, terroriaktidele, tehnoloogilistele, kiirgus- ja keskkonnaõnnetustele reageerimise, nendeks valmisoleku ja nende vältimise meetmete kohta. Samuti on selle eesmärk edendada liikmesriikide tihedamat koostööd kodanikukaitse vallas.

See hõlmab eelkõige järgmist:

pideva valmisoleku suutlikkuse loomine seoses ressursside ja varustusega, mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks hädaolukorras;

hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate ekspertide, moodulite ja muu päästeabi määramine;

ekspertide mobiliseerimine, et hinnata vajadust abi järele ning lihtsustada liidu abi andmist liikmesriikidele või kolmandatele riikidele suurõnnetuste puhul, ja neile põhilise logistilise toe tagamine;

missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames;

päästemeeskondade, koosseisuväliste töötajate ja ekspertide koolitamise programm, mille kaudu saadakse vajalikke teadmisi ja vahendeid, et tõhusalt osaleda liidu missioonidel ning arendada ühtset Euroopa sekkumissüsteemi;

õppuste juhatamine koordineerimiskeskuse või täieulatuslikul tasandil, et katsetada koostalitlusvõimet, koolitada kodanikukaitse valdkonna ametnikke ning luua ühtne sekkumissüsteem;

ekspertide vahetuse korraldamine, et täiendada arusaamist liidu kodanikukaitsest ning jagada teavet ja kogemusi;

info- ja kommunikatsioonisüsteemid, eelkõige ühtne hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS), mis hädaolukorras hõlbustavad teabevahetust liikmesriikidega, et täiustada tõhusust ning võimaldada ka ELi salastatud teabe vahetamist. See hõlmab info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamise, hooldamise, käitamise ja IT-toega (riist- ja tarkvara, teenused) seotud kulusid. See hõlmab ka kõnealuste süsteemidega seotud projektijuhtimise, kvaliteedikontrolli, turvalisuse, dokumentatsiooni ja koolitusega seotud kulusid;

otsuse 2007/779/EÜ, Euratom artikli 3 lõikes 5 määratletud tähenduses kodanikukaitsemoodulite uurimine ja arendamine;

õnnetuste tuvastamise ja varajase avastamise süsteemide uurimine ja arendamine;

liikmesriikide toetamine varustuse ja transpordi hankimisel;

täiendava transpordi ja sellega seotud logistilise toe pakkumine, mis on vajalik suurõnnetuste korral kiirreageerimise ning liikmesriikide transpordiressursside täiendamise tagamiseks otsuse 2007/162/EÜ, Euratom artikli 4 lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel;

suurõnnetuste korral kolmandates riikides liidu kodanikele antava kodanikukaitsealase konsulaarabi toetamine liikmesriikide konsulaarasutuste taotluse korral;

töörühmad, seminarid, projektid, uuringud, vaatlused, modelleerimine, stsenaariumide loomine ja situatsiooniplaneerimine, abi suutlikkuse suurendamiseks, näidisprojektid, tehnosiire, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmed, teabevahetusmeetmed, järelevalve ja hindamine;

liidu kodanikukaitse mehhanismi raames vajalik muu toetav ja täiendav tegevus.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

23 03 02   Katseprojekt – Loodusõnnetuste-vastase võitluse piiriülene koostöö

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

500 000

0,—

79 347,01

Märkused

Endine artikkel 07 04 02

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad uuringutest ja toetustest, mis soodustavad meetmete võtmist koostöö eesmärgil, ning tihedama koostöö väljaarendamiseks kodanikukaitsemeetmete alal, et hoida ära või vähemalt minimeerida loodusõnnetuste tagajärgi, arendades piiriüleseid varase hoiatamise, koordinatsiooni- ja logistikavahendeid.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

23 03 03   Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

1 016 195,97

Märkused

Endine artikkel 07 04 03

Assigneering on ette nähtud kulukohustustega seotud maksete katteks, mis tulenevad kodanikukaitse valdkonnas võetavatest ning merekeskkonna, rannikualade ja inimtervise juhusliku või tahtliku merereostuse eest kaitsmise raames võetavatest meetmetest.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/847/EÜ, 9. detsember 1999, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2850/2000/EÜ, 20. detsember 2000, millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1).

Nõukogu otsus 2001/792/EÜ, Euratom, 23. oktoober 2001, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7).

23 03 04   Katseprojekt – Liikmesriikide koostöö tõhustamine metsatulekahjudega võitlemisel

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 750 000

0,—

1 750 000,00

Märkused

Endine artikkel 07 04 04

Katseprojekti eesmärk on parandada liikmesriikide operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada liikmesriiki selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu kõnealune liikmesriik ei suudaks oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada.

Katseprojekti eesmärgid on eelkõige järgmised:

koostada kava liikmesriigi erakorralise abi rühmade ja logistiliste vahendite kohta, mida saaks vajaduse korral eriolukorras kasutada;

töötada välja ühtlustatud kommunikatsiooni- ja teabevahetusmehhanismid, et muuta abi tõhusamaks ja vahetada teavet parimate tavade ja parimate vahendite kohta ning nii tehnilisi vahendeid kui ka inimressursse käsitlevate operatiivkavade koostamise kohta.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

23 03 05   Ettevalmistav tegevus – Liidu kiirreageerimisvõime

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

5 000 000

7 500 000

7 000 000

6 588 185,00

3 588 974,40

Märkused

Endine artikkel 07 04 05

Assigneering on mõeldud liidu kiirreageerimisvõimega seonduva ettevalmistava tegevuse rahastamiseks eesmärgiga reageerida kohe suurtest õnnetustest (sh metsatulekahjudest) tingitud kriitilistele vajadustele. See võib hõlmata sellel eesmärgil moodustatud kodanikukaitseüksuseid, mille liikmesriigid annavad ühenduse käsutusse kodanikukaitse sekkumistegevuseks, ja/või täiendavat lisavõimsust, mille teeb kättesaadavaks järelevalve- ja teabekeskus (MIC) muude osapooltega sõlmitud alaliste kokkulepete alusel.

Ettevalmistava tegevuse eesmärk on ühtlasi parandada liikmesriikide täiendavate operatiivvahendite ja erakorralise abi kasutuselevõtmist, et abistada teist liikmesriiki või kolmandaid riike selliste metsatulekahjude likvideerimisel, mida see riik ei suudaks tulekahju liiga suure ulatuse ja intensiivsuse tõttu oma logistilise võimsuse ja tööjõuga kustutada. Eesmärk on katsetada innovatiivseid lahendusi abi toimetamiseks liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse suurte metsatulekahjude korral. Eelkõige hõlmab see liikmesriikide reservi loomist, et parandada valmisolekut tulekahjude likvideerimiseks sellistes olukordades, kus liikmesriigid ei suuda abi pakkuda, kuna nad on kasutusele võtnud kogu oma riigi tuletõrje võimsuse, et võidelda metsatulekahjudega, või seoses sellega, et nende territooriumil valitseb suur metsatulekahjude oht.

Tagades oluliste rahaliste vahendite ja vajaliku varustuse valmisoleku asjakohasel ajal vastavalt suurte õnnetuste korral tegutsemise kavadele, on selle ettevalmistava tegevuse eesmärk edendada liidu ühist valmisolekut suurte õnnetuste korral ja valmistada ette Euroopa Liidu kodanikukaitse üksuse loomist.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

23 03 06   Kodanikukaitsemissioonid kolmandates riikides

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 000 000

3 808 716

8 000 000

6 000 000

684 968,00

729 115,46

Märkused

Endine artikkel 19 06 05

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks, mis tekivad seoses kodanikukaitse rahastamisvahendi ja liidu kodanikukaitse mehhanismi raames toimuvate kodanikukaitsemissioonidega kolmandates riikides:

abivajaduste hindamisega tegelevate ekspertide koondamine ja Euroopa abi andmise hõlbustamine liikmesriikides või kolmandates riikides katastroofide korral;

Euroopa kodanikukaitseabi transport (sealhulgas transpordivahendite kohta asjaomase teabe andmine) katastroofi korral, nagu ka sellega seotud logistiline tugi.

Koostööpartnerite hulka võivad kuuluda liikmesriikide või abi saavate riikide asutused ja nende esindajad, piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid ja nende esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ning asjakohaste teadmiste ja kogemustega avaliku ja erasektori ettevõtjad ning üksikorganisatsioonid või konkreetsed ettevõtjad (sealhulgas liikmesriikide valitsuste lähetatud isikud).

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse asjakohaseid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide ja Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksetest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, 5. märts 2007, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (ELT L 71, 10.3.2007, lk 9).

Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, 8. november 2007, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud) (ELT L 314, 1.12.2007, lk 9).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE PEADIREKTORAADILE

HUMANITAARABI JA KODANIKUKAITSE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 24

PETTUSEVASTANE VÕITLUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 01

PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

58 249 000

58 249 000

57 145 000

57 145 000

57 443 431,31

57 443 431,31

24 02

PETTUSEVASTANE VÕITLUS

23 500 000

16 556 171

20 500 000

16 200 000

19 933 520,44

16 177 435,75

 

Jaotis 24 — Kogusumma

81 749 000

74 805 171

77 645 000

73 345 000

77 376 951,75

73 620 867,06

PEATÜKK 24 01 —   PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

24 01

PETTUSEVASTASE VÕITLUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

24 01 06

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

5

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

 

Peatükk 24 01 — Kogusumma

 

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

24 01 06   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) (k.a OLAFi personal, kes on määratud liidu delegatsioonidesse) seotud kulude katmiseks, mille eesmärk on institutsioonidevahelise koostöö käigus võidelda pettuste vastu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 65 000 eurot.

Bulgaarias ja Rumeenias peaks töötama täiendavalt veel vähemalt viis ametnikku, et toetada suutlikkuse suurendamist, koolitusmeetmeid ja teadmiste edastamist.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), ning eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), ning eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK 24 02 —   PETTUSEVASTANE VÕITLUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 02

PETTUSEVASTANE VÕITLUS

24 02 01

Pettusevastase võitluse tegevuskavad

1.1

15 000 000

10 378 751

14 100 000

11 000 000

13 457 737,56

10 192 362,05

24 02 02

Programm „Perikles”

1.1

1 000 000

666 525

900 000

700 000

983 516,80

715 681,42

24 02 03

Pettusevastane infosüsteem (AFIS)

1.1

6 000 000

4 760 895

5 500 000

4 500 000

5 492 266,08

5 269 392,28

24 02 04

Katseprojekt – Korruptsioonivastases võitluses kasutatava ELi hindamismehhanismi väljatöötamine eelkõige ELi rahaliste vahenditega seotud avalikes hangetes esineva korruptsiooniga kaasnevate kulude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks

5

1 500 000

750 000

 

 

 

 

 

Peatükk 24 02 — Kogusumma

 

23 500 000

16 556 171

20 500 000

16 200 000

19 933 520,44

16 177 435,75

24 02 01   Pettusevastase võitluse tegevuskavad

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

15 000 000

10 378 751

14 100 000

11 000 000

13 457 737,56

10 192 362,05

Märkused

Assigneeringust rahastatakse meetmeid ja tegevust programmi „Herakles II” raames liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, sealhulgas sigarettide salakaubaveo ja võltsimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.

Assigneering hõlmab järgmist:

pettustevastases võitluses kasutatavate uurimismeetodite ja tehnika arendamine ning täiustamine, samuti juurdluste tehnilise ja operatiivse toe parandamine, eelkõige tehnilise abi parandamine riikide pädevatele asutustele võitluseks pettusega, sealhulgas sigarettide salakaubaveoga,

liikmesriikide ja liidu ning erialaspetsialistide ja teadlaste koostöö edendamine ja parandamine,

teabelevi ning andmetele juurdepääsu edendavate meetmete toetamine.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 804/2004/EÜ, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).

24 02 02   Programm „Perikles”

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 000 000

666 525

900 000

700 000

983 516,80

715 681,42

Märkused

Assigneeringust rahastatakse programmi „Perikles”, mis käsitleb euro võltsimise vastu võitlemisega seotud koolitust, teabevahetust ja abi.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/923/EÜ, 17. detsember 2001, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50).

Nõukogu otsus 2001/924/EÜ, 17. detsember 2001, millega laiendatakse mõju, mis on otsusel, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), liikmesriikidele, kus euro ei ole ühisrahana kasutusele võetud (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 55).

Alusaktid

Komisjoni 22. juuli 1998. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (KOM(1998) 474 lõplik).

Euroopa Parlamendi resolutsioon, 17. november 1998, mis käsitleb komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Keskpangale „Euro kaitse – võltsimisvastane võitlus” (EÜT C 379, 7.12.1998, lk 39).

24 02 03   Pettusevastane infosüsteem (AFIS)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

6 000 000

4 760 895

5 500 000

4 500 000

5 492 266,08

5 269 392,28

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada selliste uute spetsiaalselt pettusevastaseks võitluseks ette nähtud arvutiprogrammide otstarbekuse uuringuid ning väljatöötamist ja tootmist, mis moodustavad pettustevastase infosüsteemi infrastruktuuri (AFIS). AFISi eesmärk on tagada kiire ja turvaline teabevahetus, mis ühendaks liikmesriikide asjaomaseid ametiasutusi omavahel ja komisjoniga, et toetada pädevaid ametiasutusi liidu üldeelarvet kahjustavate pettuste ärahoidmisel ja pettustevastases võitluses.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97, 13. märts 1997, liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1), eelkõige selle artikkel 23.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 766/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (ELT L 218, 13.8.2008, lk 48).

24 02 04   Katseprojekt – Korruptsioonivastases võitluses kasutatava ELi hindamismehhanismi väljatöötamine eelkõige ELi rahaliste vahenditega seotud avalikes hangetes esineva korruptsiooniga kaasnevate kulude kindlakstegemiseks ja vähendamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 500 000

750 000

 

 

 

 

Märkused

Uus artikkel

Nagu Stockholmi programmi tegevuskavas ette nähtud, plaanib komisjon esitada teatise ulatusliku korruptsioonivastase poliitika kohta liikmesriikides, sealhulgas hindamismehhanismi kehtestamise ning Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühendusega (GRECO) tehtava koostöö korra tutvustamise kohta.

Liidu tasandi korruptsioonivastane poliitika ja hindamismehhanism vastaks (i) kogu liidu üldsuse seisukohale (2007. ja 2009. aasta Eurobaromeetri küsitluste kohaselt pidas enam kui 75 % Euroopa kodanikest korruptsiooni oma koduliikmesriigis suureks probleemiks) ja (ii) üldsuse suurtele ootustele liidu tegevuse tõhustamise suhtes (Stockholmi programmi avaliku arutelu tulemusel selgus, et 88 % küsitletud kodanikest nõudis liidult tõhusamat korruptsioonivastast tegevust).

Konkreetne samm hindamismehhanismi loomisel on katseprojekt, mis keskendub eelkõige liidu rahaliste vahenditega seotud avalikele hangetele ja mis võiks kindlaks määrata avalike hangete valdkonna korruptsiooninäitajad, katsetada neid piiratud arvul liikmesriikides ja mõõta korruptsiooniga kaasnevaid kulusid konkreetsetes valdkondades. Kavandatud katseprojekti eriline rõhuasetus tuleneb kogu liidus kasutatavate liidu rahaliste vahendite ulatusest ja asjaolust, et avalikud hanked on õigustiku arenenud valdkond, milles liidu pädevus on kindlalt paigas.

Arvestades seda, et korruptsioon mängis finantskriisis olulist rolli ja et see aeglustab majanduse elavdamist, on katseprojekt ja liidu meetmed veelgi kiireloomulisemad.

Katseprojektis sisalduva uurimisosa abil on võimalik koostada avalike hangete valdkonnas esineva korruptsiooni ühtsed määratlused, et oleks võimalik võrrelda eri liikmesriikide andmeid ja et korruptsiooniga kaasnevate kulude selgitamine võiks toimuda ühtsete kriteeriumide alusel.

Katseprojekt viidaks läbi piiratud arvul liikmesriikides, kelle valikul peetaks silmas tulemuste olulisust liidu tasandi järelemeetmete ning tulevase liidu poliitika ja õigusloome jaoks. Katseprojekti tulemusi võiks seejärel levitada kogu liidus.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS EUROOPA PETTUSTEVASTASELE AMETILE

JAOTIS 25

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 01

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

186 373 414

186 373 414

183 340 615

183 340 615

182 401 082,45

182 401 082,45

Reservid (40 01 40)

565 027

565 027

374 355

374 355

 

 

 

186 938 441

186 938 441

183 714 970

183 714 970

182 401 082,45

182 401 082,45

25 02

SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

4 439 000

4 439 000

4 183 000

4 183 000

3 999 730,10

3 671 816,44

 

Jaotis 25 — Kogusumma

190 812 414

190 812 414

187 523 615

187 523 615

186 400 812,55

186 072 898,89

Reservid (40 01 40)

565 027

565 027

374 355

374 355

 

 

 

191 377 441

191 377 441

187 897 970

187 897 970

186 400 812,55

186 072 898,89

PEATÜKK 25 01 —   KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 01

KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMISE JA ÕIGUSNÕUSTAMISE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

25 01 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

25 01 01 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

138 183 963

138 183 963

133 378 580

133 378 580

133 240 649,44

133 240 649,44

Reservid (40 01 40)

 

105 027

105 027

374 355

374 355

 

 

 

 

138 288 990

138 288 990

133 752 935

133 752 935

133 240 649,44

133 240 649,44

25 01 01 03

Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed

5

9 039 000

9 039 000

9 034 000

9 034 000

10 012 415,78

10 012 415,78

 

Artikkel 25 01 01 — Vahesumma

 

147 222 963

147 222 963

142 412 580

142 412 580

143 253 065,22

143 253 065,22

Reservid (40 01 40)

 

105 027

105 027

374 355

374 355

 

 

 

 

147 327 990

147 327 990

142 786 935

142 786 935

143 253 065,22

143 253 065,22

25 01 02

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

25 01 02 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

5

6 340 020

6 340 020

6 022 679

6 022 679

4 528 246,56

4 528 246,56

25 01 02 03

Erinõunikud

5

627 000

627 000

649 000

649 000

468 901,08

468 901,08

25 01 02 11

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

5

12 869 896

12 869 896

12 791 601

12 791 601

13 907 112,64

13 907 112,64

25 01 02 13

Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

5

4 171 000

4 171 000

4 631 000

4 631 000

4 542 228,93

4 542 228,93

Reservid (40 01 40)

 

460 000

460 000

 

 

 

 

 

 

4 631 000

4 631 000

4 631 000

4 631 000

4 542 228,93

4 542 228,93

 

Artikkel 25 01 02 — Vahesumma

 

24 007 916

24 007 916

24 094 280

24 094 280

23 446 489,21

23 446 489,21

Reservid (40 01 40)

 

460 000

460 000

 

 

 

 

 

 

24 467 916

24 467 916

24 094 280

24 094 280

23 446 489,21

23 446 489,21

25 01 03

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

10 012 824

10 012 824

9 753 755

9 753 755

10 460 202,82

10 460 202,82

25 01 06

Parem õigusloome ja institutsiooniline areng

25 01 06 01

Mõju hindamise komitee

5

50 000

50 000

80 000

80 000

50 000,—

50 000,—

 

Artikkel 25 01 06 — Vahesumma

 

50 000

50 000

80 000

80 000

50 000,—

50 000,—

25 01 07

Õigusaktide kvaliteet

25 01 07 01

Liidu õiguse kodifitseerimine

5

1 200 000

1 200 000

2 000 000

2 000 000

775 000,—

775 000,—

 

Artikkel 25 01 07 — Vahesumma

 

1 200 000

1 200 000

2 000 000

2 000 000

775 000,—

775 000,—

25 01 08

Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised

25 01 08 01

Õigusabikulud

5

3 879 711

3 879 711

4 000 000

4 000 000

4 416 325,20

4 416 325,20

 

Artikkel 25 01 08 — Vahesumma

 

3 879 711

3 879 711

4 000 000

4 000 000

4 416 325,20

4 416 325,20

25 01 09

Katseprojekt – Institutsioonidevaheline süsteem liidu pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

5

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 25 01 — Kogusumma

 

186 373 414

186 373 414

183 340 615

183 340 615

182 401 082,45

182 401 082,45

Reservid (40 01 40)

 

565 027

565 027

374 355

374 355

 

 

 

 

186 938 441

186 938 441

183 714 970

183 714 970

182 401 082,45

182 401 082,45

25 01 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

25 01 01 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 01 01 01

138 183 963

133 378 580

133 240 649,44

Reservid (40 01 40)

105 027

374 355

 

Kogusumma

138 288 990

133 752 935

133 240 649,44

25 01 01 03   Institutsiooni liikmete palgad, toetused ja maksed

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 039 000

9 034 000

10 012 415,78

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni liikmete põhipalk,

komisjoni liikmete eluasemekulude hüvitis,

komisjoni liikmete peretoetus, mis hõlmab järgmisi toetusi:

majapidamistoetus,

ülalpeetava lapse toetus,

õppetoetus,

komisjoni liikmete esindustasu,

komisjoni liikmete õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed,

komisjoni liikmete haiguskindlustuse tööandjapoolsed osamaksed,

sünnitoetused,

komisjoni liikme surma korral:

lahkunu täispalk töötaja surma kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni,

lahkunu päritolukohta transportimise kulud,

rahaliste tasude ja üleminekutoetuste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientidega seotud kulud,

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega rahaliste tasude ühe osa suhtes, mis kantakse üle mõnda teise riiki kui töökohariik,

kulud, mis on seotud eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasude, üleminekutoetuste ja pensionide kohandamisega.

Assigneering hõlmab ka kõiki neid assigneeringuid, mida võidakse vajada järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni liikmete (k.a nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumise või institutsioonist lahkumisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööle asumise või institutsioonist lahkumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse komisjoni liikmetele seoses nende tööle asumise või institutsioonist lahkumisega.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artiklid 2, 3, 4, 4a, 4b, 5, 11 ja 14.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

25 01 02   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

25 01 02 01   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 340 020

6 022 679

4 528 246,56

25 01 02 03   Erinõunikud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

627 000

649 000

468 901,08

Märkused

Assigneering on ette nähtud erinõunike töötasu, lähetuskulude ja institutsiooni õnnetusjuhtumikindlustuse maksete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

25 01 02 11   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 869 896

12 791 601

13 907 112,64

25 01 02 13   Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 01 02 13

4 171 000

4 631 000

4 542 228,93

Reservid (40 01 40)

460 000

 

 

Kogusumma

4 631 000

4 631 000

4 542 228,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lähetusega kaasnevad sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

komisjoni esinduskohustustega seotud kulud (sellised kulud võivad kaasneda seoses komisjoni liikmete isiklike tööülesannete täitmisega ja seoses institutsiooni tegevusega).

Muude liidu institutsioonide ning asutuste või kolmandate isikute eest tasutud lähetuskulude tagasimaksed loetakse sihtotstarbeliseks tuluks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 20 000 eurot.

Tingimused assigneeringute vabastamiseks reservist

460 000 eurot paigutatakse reservi, kuni komisjon täidab oma presidendi võetud kohustust (3. septembri 2009. aasta„Poliitilised suunised järgmisele komisjonile”, lk 37) ja vaatab volinike käitumisjuhendi struktureeritud arutelu vormis koos asjaomaste institutsioonidega läbi, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

volinike huvide deklaratsioonide parandamine (korrapärane, kord aasta toimuv läbivaatamine; rahaliste huvide avalikustamise laiendamine ka lastele ja elukaaslasele);

suurema läbipaistvuse tagamine volinike lähetuste osas;

huvide konflikti parem reguleerimine, eelkõige

kingituste vastuvõtmist reguleerivate eeskirjade tõhustamine (selge arusaam selle kohta, et ka puhkuste kinnimaksmine ja muud teenused kujutavad endast kingitusi; kinkija avalikustamine);

suuremad nõudmised erasektoris tegutsemisele pärast komisjonist lahkumist („mahajahtumisaeg”);

meetodi kasutuselevõtt huvide konflikti korral toimimiseks; avaliku elu standardite nõukoja loomine, mille liikmed määravad institutsioonid ühiselt);

käitumisjuhendi rakendamiseks vajalike struktuuride loomine (sh rikkumiste eest ette nähtud karistused);

aruandluse kehtestamine ja käitumisjuhendi parem kujutamine komisjoni internetilehel;

olemasolevate kaebuste menetlemise meetodite selgitamine Euroopa Ombudsmanile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, Üldkohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Avaliku Teenistuse Kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1), eriti selle artikkel 6.

Komisjoni presidendi teatis SEK(2004) 1487 volinike tegevusjuhendi kohta.

Komisjoni otsus K(2007) 3494, 18. juuli 2007, komisjoni ning selle presidendi ja volinike esindus- ja vastuvõtukulusid käsitlevate eeskirjade kohta.

25 01 03   Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 012 824

9 753 755

10 460 202,82

25 01 06   Parem õigusloome ja institutsiooniline areng

25 01 06 01   Mõju hindamise komitee

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 000

80 000

50 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud mõju hindamise komiteega seotud asjaomaste uurimuste, konsultatsioonide, koosolekute ja muu tegevuse rahastamiseks.

25 01 07   Õigusaktide kvaliteet

25 01 07 01   Liidu õiguse kodifitseerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 200 000

2 000 000

775 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu/ühenduse õigusaktide kodifitseerimise ja uuesti sõnastamise kulude rahastamiseks.

25 01 08   Õigusnõustamine, kohtuvaidlused ja rikkumised

25 01 08 01   Õigusabikulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 879 711

4 000 000

4 416 325,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud kohtueelse menetluse ja lepitusmenetluse ning komisjoni nõustama palutud juristide või muude ekspertide teenuste kulude rahastamiseks.

Sellega kaetakse ka Euroopa Liidu Kohtu või mõne muu kohtu poolt komisjonile tasumiseks määratud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 200 000 eurot.

25 01 09   Katseprojekt – Institutsioonidevaheline süsteem liidu pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Katseprojekti eesmärk on luua institutsioonidevaheline süsteem, millega tehakse kindlaks liidu tähtsaimate poliitiliste küsimuste pikaajalised arengusuunad. See süsteem peaks andma poliitikakujundajate käsutusse ühtse analüüsi oluliste küsimuste tõenäoliste suundumuste kohta. Süsteemi tuleb koordineerida Euroopa Parlamendi (kaasates poliitikaosakondi), nõukogu ja komisjoni vahel ning süsteemi keskmesse tuleb seada juba hästi töötav Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut (EUISS). Süsteem tuleks kiiresti luua, et see oleks 2012. aastal täiesti töökorras.

PEATÜKK 25 02 —   SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

25 02

SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE

25 02 01

Euroopa huve esindavad asutused

25 02 01 01

Euroopa Liidu ajalooarhiivid

5

2 176 000

2 176 000

2 020 000

2 020 000

1 786 000,—

1 776 320,—

 

Artikkel 25 02 01 — Vahesumma

 

2 176 000

2 176 000

2 020 000

2 020 000

1 786 000,—

1 776 320,—

25 02 04

Teave ja väljaanded

25 02 04 01

Dokumentaalsed andmebaasid

5

800 000

800 000

700 000

700 000

682 093,90

836 100,15

25 02 04 02

Digitaalsed väljaanded

5

1 463 000

1 463 000

1 463 000

1 463 000

1 531 636,20

1 059 396,29

 

Artikkel 25 02 04 — Vahesumma

 

2 263 000

2 263 000

2 163 000

2 163 000

2 213 730,10

1 895 496,44

 

Peatükk 25 02 — Kogusumma

 

4 439 000

4 439 000

4 183 000

4 183 000

3 999 730,10

3 671 816,44

25 02 01   Euroopa huve esindavad asutused

25 02 01 01   Euroopa Liidu ajalooarhiivid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 176 000

2 176 000

2 020 000

2 020 000

1 786 000,00

1 776 320,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa Ülikooli Instituudile liidu ajalooarhiivide haldamisega kaasnevate kulude (personali- ja tegevuskulude) katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 354/83, 1. veebruar 1983, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1).

Komisjoni otsus nr 359/83/ESTÜ, 8. veebruar 1983, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohta (EÜT L 43, 15.2.1983, lk 14).

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Alusaktid

17. detsembril 1984. aastal Firenzes komisjoni ja Euroopa Ülikooli Instituudi vahel allkirjastatud leping.

25 02 04   Teave ja väljaanded

25 02 04 01   Dokumentaalsed andmebaasid

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

800 000

800 000

700 000

700 000

682 093,90

836 100,15

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud menetlusi ja ametlikke dokumente käsitlevate komisjoni dokumentaalsete andmebaasidega, eelkõige järgmiste aspektidega:

tekstide ja menetluste kogumine, ettevalmistamine, metoodiline analüüsimine ja üleslaadimine;

ühtse süsteemi väljatöötamine, hooldamine ja rakendamine;

teabe levitamine mitmesuguste elektrooniliste andmekandjate kaudu.

Sellega kaetakse liidu territooriumil kaasnevad kulud.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

25 02 04 02   Digitaalsed väljaanded

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 463 000

1 463 000

1 463 000

1 463 000

1 531 636,20

1 059 396,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud asutamislepingutes sätestatud trükiste ning muude institutsiooniliste või viiteliste trükiste avaldamisega mis tahes andmekandjatel.

Avaldamiskulud hõlmavad muu hulgas ettevalmistus- ja planeerimistööd (sealhulgas autorilepingud), vabakutseliste toimetajate teenuseid, dokumentide kasutamist ja paljundamist, andmete ostmist või haldamist, toimetamist, tõlkimist, läbivaatamist (sealhulgas tekstide vastavuse kontroll), trükkimist, Internetis või mõnes muus elektroonilises meediavormis avaldamist ning selliste dokumentide jaotamist, säilitamist, levitamist ja reklaami.

Õiguslik alus

Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõikele 6.

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikli 249 lõige 2.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 125.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS PEASEKRETARIAADILE

KOMISJONISISENE KOORDINEERIMINE

KOORDINEERIMINE JA SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDEGA

HALDUSTOETUS EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROOLE

POLIITILINE NÕUSTAMINE

KABINETID

EUROOPA POLIITIKA NÕUSTAJATE BÜROO POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

PEASEKRETARIAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÕIGUSTALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ÕIGUSTALITUSE HALDUSTOETUS

KOMISJONI JA PROTOKOLLIOSAKONNA LOGISTILINE ABI

JAOTIS 26

KOMISJONI HALDUS

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 01

KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

979 508 135

979 508 135

965 351 471

965 351 471

1 014 452 530,89

1 014 452 530,89

Reservid (40 01 40)

78 381

78 381

8 985 997

8 985 997

 

 

 

979 586 516

979 586 516

974 337 468

974 337 468

1 014 452 530,89

1 014 452 530,89

26 02

MULTIMEEDIATOODANG

14 400 000

13 711 378

14 400 000

14 400 000

13 560 385,82

12 795 171,35

26 03

TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

24 800 000

23 933 815

2 000 000

19 000 000

19 901 437,05

25 415 642,21

Reservid (40 02 41)

 

 

23 100 000

5 750 000

 

 

 

24 800 000

23 933 815

25 100 000

24 750 000

19 901 437,05

25 415 642,21

 

Jaotis 26 — Kogusumma

1 018 708 135

1 017 153 328

981 751 471

998 751 471

1 047 914 353,76

1 052 663 344,45

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

78 381

78 381

32 085 997

14 735 997

 

 

 

1 018 786 516

1 017 231 709

1 013 837 468

1 013 487 468

1 047 914 353,76

1 052 663 344,45

PEATÜKK 26 01 —   KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 01

KOMISJONI HALDUSE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

26 01 01

Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

103 126 721

100 865 768

102 417 560,29

Reservid (40 01 40)

 

78 381

283 102

 

 

 

103 205 102

101 148 870

102 417 560,29

26 01 02

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

26 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 722 091

5 331 770

6 527 359,36

26 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

18 948 566

13 073 422

21 298 198,61

Reservid (40 01 40)

 

 

5 602 895

 

 

 

18 948 566

18 676 317

21 298 198,61

 

Artikkel 26 01 02 — Vahesumma

 

24 670 657

18 405 192

27 825 557,97

Reservid (40 01 40)

 

 

5 602 895

 

 

 

24 670 657

24 008 087

27 825 557,97

26 01 03

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

7 472 572

7 376 147

8 039 495,01

26 01 04

Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

26 01 04 01

Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

1.1

600 000

p.m.

542 394,—

Reservid (40 01 40)

 

 

700 000

 

 

 

600 000

700 000

542 394,—

 

Artikkel 26 01 04 — Vahesumma

 

600 000

p.m.

542 394,—

Reservid (40 01 40)

 

 

700 000

 

 

 

600 000

700 000

542 394,—

26 01 09

Haldustoetus väljaannete talitusele

26 01 09 01

Väljaannete talitus

5

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

 

Artikkel 26 01 09 — Vahesumma

 

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

26 01 10

Liidu õiguse konsolideerimine

26 01 10 01

Liidu õiguse konsolideerimine

5

1 500 000

2 000 000

2 093 580,98

 

Artikkel 26 01 10 — Vahesumma

 

1 500 000

2 000 000

2 093 580,98

26 01 11

Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)

26 01 11 01

Euroopa Liidu Teataja

5

12 178 000

13 500 000

12 941 132,09

 

Artikkel 26 01 11 — Vahesumma

 

12 178 000

13 500 000

12 941 132,09

26 01 20

Euroopa Personalivaliku Amet

5

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

26 01 21

Üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo

5

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

26 01 22

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

26 01 22 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

5

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

26 01 22 02

Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel

5

206 758 532

213 658 520

214 415 124,—

26 01 22 03

Hoonetega seotud kulud, Brüssel

5

78 589 871

75 658 229

87 125 700,17

26 01 22 04

Varustusega seotud kulud, Brüssel

5

7 087 432

4 902 115

5 361 075,58

Reservid (40 01 40)

 

 

2 400 000

 

 

 

7 087 432

7 302 115

5 361 075,58

26 01 22 05

Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel

5

5 868 045

7 219 091

6 130 825,—

 

Artikkel 26 01 22 — Vahesumma

 

367 183 880

368 780 955

378 434 698,63

Reservid (40 01 40)

 

 

2 400 000

 

 

 

367 183 880

371 180 955

378 434 698,63

26 01 23

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

26 01 23 01

Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

5

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

26 01 23 02

Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg

5

41 108 000

42 844 000

55 906 993,71

26 01 23 03

Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

5

16 897 000

15 720 000

17 569 652,56

26 01 23 04

Varustusega seotud kulud, Luxembourg

5

657 000

714 000

594 948,76

26 01 23 05

Teenused ja muud tegevuskulud, Luxembourg

5

718 000

718 000

688 713,30

26 01 23 06

Hoonete valve, Luxembourg

5

5 600 000

5 535 000

5 443 414,68

 

Artikkel 26 01 23 — Vahesumma

 

90 052 000

89 961 000

103 704 156,84

26 01 40

Turvalisus

26 01 40 01

Turvalisus ja järelevalve

5

7 685 982

6 915 000

6 046 002,42

26 01 40 02

Hoonete valve, Brüssel

5

31 276 369

31 949 185

33 817 617,07

 

Artikkel 26 01 40 — Vahesumma

 

38 962 351

38 864 185

39 863 619,49

26 01 49

Automaatselt üle kantavad haldusassigneeringud

5

p.m.

p.m.

0,—

26 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

26 01 50 01

Meditsiinitalitus

5

6 348 512

6 682 325

6 906 680,80

26 01 50 02

Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud

5

1 950 379

2 350 320

1 847 491,81

26 01 50 04

Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas

5

8 078 518

8 554 535

14 240 105,99

26 01 50 06

Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud siseriiklikesse riigiteenistustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse

5

400 000

520 000

361 272,41

26 01 50 07

Kahjutasud

5

150 000

200 000

188 300,—

26 01 50 08

Mitmesugused kindlustused

5

58 000

55 000

60 786,59

26 01 50 09

Keelekursused

5

4 062 554

4 221 000

4 022 450,01

 

Artikkel 26 01 50 — Vahesumma

 

21 047 963

22 583 180

27 627 087,61

26 01 51

Euroopa koolid

26 01 51 01

Euroopa koolide peasekretäri kantselei, Brüssel

5

8 632 000

8 554 000

8 357 291,—

26 01 51 02

Brüssel I (Uccle)

5

25 332 000

24 197 011

23 166 437,—

26 01 51 03

Brüssel II (Woluwe)

5

22 729 000

22 314 024

22 443 015,—

26 01 51 04

Brüssel III (Ixelles)

5

23 358 000

21 602 655

20 996 834,—

26 01 51 05

Brüssel IV (üleminek)

5

6 897 000

4 839 706

5 416 904,07

26 01 51 11

Luxembourg I

5

27 289 000

26 418 440

26 092 200,—

26 01 51 12

Luxembourg II

5

4 938 000

4 832 925

4 597 356,—

26 01 51 21

Mol (Belgia)

5

6 963 000

7 019 115

6 675 350,—

26 01 51 22

Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)

5

6 554 000

4 366 031

6 528 974,—

26 01 51 23

Karlsruhe (Saksamaa)

5

2 530 991

3 133 263

3 885 305,—

26 01 51 24

München (Saksamaa)

5

371 000

494 527

204 477,30

26 01 51 25

Alicante (Hispaania)

5

7 762 000

7 057 719

6 459 740,—

26 01 51 26

Varese (Itaalia)

5

11 128 000

10 163 733

10 459 119,—

26 01 51 27

Bergen (Madalmaad)

5

4 981 000

4 946 035

4 522 282,—

26 01 51 28

Culham (Ühendkuningriik)

5

4 498 000

4 272 860

5 035 888,—

26 01 51 31

Liidu toetus 2. tüübi Euroopa koolidele

5

2 500 000

p.m.

 

 

Artikkel 26 01 51 — Vahesumma

 

166 462 991

154 212 044

154 841 172,37

 

Peatükk 26 01 — Kogusumma

 

979 508 135

965 351 471

1 014 452 530,89

Reservid (40 01 40)

 

78 381

8 985 997

 

 

 

979 586 516

974 337 468

1 014 452 530,89

26 01 01   Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 01 01

103 126 721

100 865 768

102 417 560,29

Reservid (40 01 40)

78 381

283 102

 

Kogusumma

103 205 102

101 148 870

102 417 560,29

26 01 02   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

26 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 722 091

5 331 770

6 527 359,36

26 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 01 02 11

18 948 566

13 073 422

21 298 198,61

Reservid (40 01 40)

 

5 602 895

 

Kogusumma

18 948 566

18 676 317

21 298 198,61

26 01 03   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna varustuse, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 472 572

7 376 147

8 039 495,01

26 01 04   Komisjoni halduse poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

26 01 04 01   Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 01 04 01

600 000

p.m.

542 394,00

Reservid (40 01 40)

 

700 000

 

Kogusumma

600 000

700 000

542 394,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleval eelarvereal nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid, kuna tehnilise abi büroode lepingud lõpevad lähemate aastate jooksul.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses osalemisega liidu/ühenduse programmides ning mis on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte.

Õiguslik alus

Vt punkt 26 03 01 01.

26 01 09   Haldustoetus väljaannete talitusele

26 01 09 01   Väljaannete talitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

Märkused

Kirjendatud summa vastab väljaannete talitusele eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Vastavalt väljaannete talituse raamatupidamisele jagunevad kõikidele institutsioonidele osutatavate teenustega seotud kulud hinnanguliselt järgmiselt:

Euroopa Parlament

9 464 472

11,22 %

Nõukogu

6 985 468

8,28 %

Komisjon

55 368 335

65,62 %

Euroopa Liidu Kohus

3 272 012

3,88 %

Euroopa Kontrollikoda

1 153 202

1,37 %

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1 312 427

1,56 %

Regioonide Komitee

456 529

0,54 %

Muud

6 360 555

7,54 %

Kokku

84 373 000

100,00 %

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 8 750 700 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1), eelkõige selle artiklid 171–175.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 10   Liidu õiguse konsolideerimine

26 01 10 01   Liidu õiguse konsolideerimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 500 000

2 000 000

2 093 580,98

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud liidu õigusaktide konsolideerimisega ning liidu konsolideeritud õigusaktide avalikkusele igal kujul ja kõikides liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks tegemisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Detsembris 1992 Edinburghis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldused (SN/456/92), eelkõige A osa 3. lisa lk 5.

Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioon ühenduse õigusaktide väljatöötamise kvaliteedi kohta.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 11    Euroopa Liidu Teataja (L- ja C-seeria)

26 01 11 01   Euroopa Liidu Teataja

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 178 000

13 500 000

12 941 132,09

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Liidu Teataja kõikide avaldamisvormidega, sh väljaande levitamise, kataloogimise, indekseerimise ja arhiveerimisega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 462 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eelkõige selle artikkel 297.

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

26 01 20   Euroopa Personalivaliku Amet

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

Märkused

Kirjendatud summa vastab Euroopa Personalivaliku Ametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult esitatud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 359 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

26 01 21   Üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

Märkused

Kirjendatud summa vastab üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroole eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 4 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/522/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 30).

26 01 22   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

26 01 22 01   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

Märkused

Kirjendatud summa vastab Brüsseli infrastruktuuri- ja logistikaametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 5 965 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/523/EÜ, 6. november 2002, millega luuakse Brüsselisse infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 35).

26 01 22 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

206 758 532

213 658 520

214 415 124,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 554 704 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 13 976 453 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 22 03   Hoonetega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

78 589 871

75 658 229

87 125 700,17

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud muud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 207 326 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 3 815 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

26 01 22 04   Varustusega seotud kulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

26 01 22 04

7 087 432

4 902 115

5 361 075,58

Reservid (40 01 40)

 

2 400 000

 

Kogusumma

7 087 432

7 302 115

5 361 075,58

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne);

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 75 nimetatud kindlustuskulud;

sõidupiletite ostmine (ühe suuna pilet ja „business pass”), tasuta sõit ühistranspordiliinidel, et hõlbustada liikumist komisjoni hoonete vahel või komisjoni ja üldkasutatavate hoonete (nt lennujaam) vahel, teenistusjalgrattad ja mis tahes muud vahendid, mis soodustavad ühistranspordi kasutamist ja komisjoni personali liikuvust, välja arvatud teenistussõidukid;

toiduainete ostmine toitlustamise korraldamiseks ametlikel vastuvõttudel.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 19 034 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 2 830 000 eurot.

Eriassigneeringu ettenägemine ühistranspordi kuupiletite hüvitamiseks on tagasihoidlik, kuid ülioluline meede, mis kinnitab liidu institutsioonide pühendumist vähendada oma süsinikdioksiidi heitkoguseid kooskõlas keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) poliitika ja kokkulepitud kliimamuutusealaste eesmärkidega.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

26 01 22 05   Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 868 045

7 219 091

6 130 825,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud toitlustamise korraldamisega ametlike vastuvõttude raames.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 15 776 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 367 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

26 01 23 01   Infrastruktuuri- ja logistikaamet, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

Märkused

Kirjendatud summa vastab Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaametile eraldatud assigneeringutele, mis on üksikasjalikult loetletud käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa asjaomases lisas.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 375 000 eurot.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 2003/524/EÜ, 6. november 2002, millega asutatakse Luxembourgi infrastruktuuri- ja logistikaamet (ELT L 183, 22.7.2003, lk 40).

26 01 23 02   Hoonete soetamine ja üürimine, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

41 108 000

42 844 000

55 906 993,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

kasutatavate hoonete või hooneosade üürimine ja maa kasutusõiguse tasu ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine;

hoonete ostmise või liisimisega seotud kulud;

hoonete ehitamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 105 710 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 557 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23 03   Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 897 000

15 720 000

17 569 652,56

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

institutsiooni kasutuses olevate hoonete või hooneosade eest makstavad kindlustusmaksed;

vee, gaasi, elektrienergia ja kütte eest makstavad tasud;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

kulud, mis on seotud kontrollimisega, kas hooned on puudega ja/või piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavad, ning sellise kontrolli põhjal vajalike kohanduste tegemisega, et muuta hooned täielikult juurdepääsetavaks kõikidele külastajatele;

hoonete soetamisele, rentimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme rentnikuga hoonete hooldamise kulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste korrastustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Tulu alusel, mis on saadud EFTA liikmesriikide osamaksudest liidu üldkuludesse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 76 ja 82, eraldatakse vastavalt finantsmäärusele täiendavaid assigneeringuid asjaomastes eelarverubriikides. Sellise tulu suurus on hinnanguliselt 43 450 eurot.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 260 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Ombudsmani otsus, 4. juuli 2007, Euroopa Komisjoni puudutava omaalgatusliku uurimise OI/3/2003/JMA kohta.

26 01 23 04   Varustusega seotud kulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

657 000

714 000

594 948,76

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, taasesitamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad);

audiovisuaal-, raamatukogu- ja suulise tõlke seadmed (sünkroontõlke kabiinid, kõrvaklapid, puldid jne);

köögisisustus ja toitlustusseadmed;

mitmesugused ehitustöökodades kasutatavad tööriistad;

puudega ametnike jaoks vajalikud seadmed;

nimetatud seadmete kohta käivad uurimused, dokumentatsioon ja koolitus (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

sõidukite ostmine, rent, hooldus ja remont, eelkõige:

sõidukite ostmine, sealhulgas vähemalt ühe piiratud liikumisvõimega inimeste transpordiks kohandatud sõiduki ostmine;

sõidukite asendamine juhul, kui selleks ette nähtud kilometraaž täitub eelarveaasta jooksul;

kulud, mis on seotud autode lühi- või pikaajalise rentimisega juhul, kui nõudlus ületab sõidukipargi võimsuse või kui sõidukipark ei vasta piiratud liikumisvõimega sõitjate vajadustele;

ametiautode hoolduse, remondi ja kindlustamisega seotud kulud (kütus, määrdeained, rehvid, sisekummid, mitmesugused tarvikud, tagavaraosad, tööriistad jne);

mitmesugused kindlustuslepingud (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu) ning finantsmääruse artiklis 75 nimetatud kindlustuskulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

26 01 23 05   Teenused ja muud tegevuskulud, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

718 000

718 000

688 713,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete posti- ja kättetoimetamistasud, õhu-, mere- või raudteepostiga saadetud posti- ja muude pakkide eest makstavad tasud ning komisjoni siseposti töötlemisega seotud kulud.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 23 06   Hoonete valve, Luxembourg

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 600 000

5 535 000

5 443 414,68

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste liidu territooriumil kantud kulude katmiseks:

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituse ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituse ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punktis 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 40   Turvalisus

26 01 40 01   Turvalisus ja järelevalve

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 685 982

6 915 000

6 046 002,42

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulude, eelkõige tehniliste turvaseadmete ja -varustuse ostmise, üürimise, liisimise, hoolduse, remondi, paigalduse ja uuendamisega seotud kulud;

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige kohustuslike kontrollimistega (hoonetes asuvate tehniliste seadmete kontroll, ohutuskoordinaatori tegevus ning toiduainete sanitaarkontroll) seotud kulud, tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, kohustuslike tuleohutusmeeskondade juhtide ja tuleohutusalase väljaõppega töötajate koolituse ja varustusega seotud kulud.

Lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 744 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 40 02   Hoonete valve, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 276 369

31 949 185

33 817 617,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjoni käsutuses olevate hoonete turva-, valve- ja juurdepääsu kontrollimise teenuste ja muude nendega seotud teenuste kulude katmiseks (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui komisjon on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu).

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Sellest assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 4 027 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 49   Automaatselt üle kantavad haldusassigneeringud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikkel peab hõlmama neid finantsmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt automaatselt üle kantud haldusassigneeringuid, mis vastavad esimest korda poliitikavaldkondade kaupa jaotatud rubriikidele.

26 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

26 01 50 01   Meditsiinitalitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 348 512

6 682 325

6 906 680,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

töölevõtmisel ja pärast seda iga aasta tehtavate arstlike läbivaatuste, materjali, ravimite, meditsiiniliselt vajalike erivahendite ja -inventari kulud ning invaliidsuskomitee halduskulud;

siseriikliku õiguse alusel või ajutiste asendajatena töötavate lepinguliste meedikute, parameedikute ja psühholoogide-sotsiaaltöötajate kulud, samuti kulutused väljastpoolt saadavale eriarstiabile, mida meditsiinitöötaja peab vajalikuks;

lasteaiakasvatajate töölevõtmisele eelneva arstliku läbivaatuse kulud;

kiirgusega kokku puutuvate töötajate tervisekontrolli kulud;

seadmete ost või nende ostuhinna hüvitamine direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaldamise raames.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 891 000 eurot.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle III peatükk.

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Siseriiklikud õigusaktid baasstandardite kohta.

26 01 50 02   Konkursside, personalivaliku ja töölevõtmise kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 950 379

2 350 320

1 847 491,81

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude rahastamiseks:

juhtivametnike valimise ja töölevõtmisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud konkursi ja valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide kutsumisega töövestlusele;

delegatsioonides töötavate ametnike ja töötajate konkursile ja valikumenetlusele kutsumisega seotud kulud;

otsuse 2002/620/EÜ artikliga 3 ette nähtud konkursside ja valikumenetluste korraldamise kulud.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast nõupidamist Euroopa Personalivaliku Ametiga võib kõnealust assigneeringut kasutada institutsiooni enda organiseeritud konkursside jaoks.

Tuleb märkida, et assigneeringust ei rahastata personalikulusid, mis on kaetud eri jaotiste artiklitesse 01 04 ja 01 05 kantud assigneeringutest.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 140 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus 2002/620/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti asutamise kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 53).

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride ja Euroopa Kohtu kohtusekretäri ning kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee peasekretäride ja Euroopa ombudsmani esindaja otsus 2002/621/EÜ, 25. juuli 2002, Euroopa ühenduste personalivaliku ameti organisatsiooni ja tegevuse kohta (EÜT L 197, 26.7.2002, lk 56).

26 01 50 04   Institutsioonidevaheline koostöö sotsiaalvaldkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 078 518

8 554 535

14 240 105,99

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjonisisese veebisaidi Intracomm ja nädalalehe Commission en direct tegemise ja arendamisega seotud kulud;

muud komisjonisisese teabevahetuse ja teavitamisega seotud kulud, kaasa arvatud edenduskampaaniad;

komisjoni talituste juhitavate pikapäevarühmade, puhkekeskuste ja lastelaagrite ajutised töötajad;

väljaspool komisjoni tehtavad paljundustööd, mida ei ole võimalik teha komisjonis;

lastesõime koosseisuliste lapsehoidjate ja meditsiiniõdede asendajatega sõlmitud eraõiguslike lepingutega seotud kulud;

mõned puhkekeskuste, kultuuriürituste ja töötajate klubidega ning spordikeskuste juhtimise ja erivarustusega seotud kulud;

eri rahvusest töötajate vahelisi sotsiaalseid kontakte ning töötajate ja nende pereliikmete integreerimist edendavad algatused ning koosseisuliste töötajate ja nende pereliikmete vajaduste rahuldamiseks mõeldud ennetusprojektid;

osalemine nende kulude katmises, mis kaasnevad töötajatele selliste toimingutega nagu koduabi, õigusnõustamine, lastelaagrid, keele- ja kunstikursused;

uute ametnike, muude töötajate ja nende pereliikmete vastuvõtmise ning töötajate majutusalase abistamisega seotud kulud;

kulud, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele mitterahalise abi andmisega;

teatavad lastepäevakodudele, -sõimedele ja lastehoiuteenustele tehtavad kulutused; vanemate toetusest saadavat tulu on võimalik uuesti kasutada;

ametnike autasustamisega seotud kulutused, eelkõige kahekümneaastase teenistusaja medalite ja pensionilemineku kingituse maksumus;

erimaksed isikutele, kes saavad liidu pensioni, ja neile, kellel on õigus seda saada, samuti kõikidele surnud pensionisaaja eriti raskes olukorras olevatele ülalpeetavatele;

erinevates liikmesriikides elavate endiste töötajate vajaduste rahuldamist käsitlevate ennetusprojektide rahastamine ja endiste töötajate ühingute toetamine.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Seoses järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamise poliitikaga –

alaliselt töötavad ametnikud ja muud teenistujad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses –

kaetakse selle assigneeringuga eelarvesse kirjendatud summa ulatuses, võttes arvesse elukoha- või päritoluriigis antavaid õigusi, kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puuetest.

See assigneering on ette nähtud selliste laste koolituskulude osaliseks katmiseks, keda vältimatutel pedagoogilistel põhjustel ei võeta või ei võeta enam Euroopa koolidesse või kes ei saa käia Euroopa koolis ühe vanema töökoha tõttu välisesinduses.

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates komisjoni esindustes, mille kulud on kirjendatud punkti 16 01 03 03.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 6 695 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad

26 01 50 06   Institutsiooni ametnikud, kes on ajutiselt lähetatud siseriiklikesse riigiteenistustesse, rahvusvahelistesse organisatsioonidesse või avalik-õiguslikesse või eraõiguslikesse asutustesse või ettevõtetesse

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

400 000

520 000

361 272,41

Märkused

Assigneering on ette nähtud liidu ametnike lähetamisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks, näiteks selliste toetuste maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks, mis neile on lähetuse raames ette nähtud.

Samuti kaetakse sellega liikmesriikide ja kolmandate riikide asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

26 01 50 07   Kahjutasud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

150 000

200 000

188 300,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kahjutasud ja kulud, mis on seotud komisjoni vastu seoses institutsiooni enda personali- ja haldusmenetlusega esitatavate nõuete rahuldamisega (tsiviilvastutus);

teatavate juhtudega seotud kulutused, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

26 01 50 08   Mitmesugused kindlustused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

58 000

55 000

60 786,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud eelkõige erialase tsiviilvastutuskindlustuse ja muude selliste lepingutega seotud kulude katmiseks, mida üksikisikute rahaliste õiguste haldamise ja maksmise büroo haldab komisjoni, asutuste, Teadusuuringute Ühiskeskuse, liidu delegatsioonide, komisjoni esinduste ja kaudsete teadusuuringute nimel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

26 01 50 09   Keelekursused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 062 554

4 221 000

4 022 450,01

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ametnikele ja muudele töötajatele keelekursuste korraldamise kulud;

ametnike ja muude töötajate abikaasadele integratsioonipoliitika raames korraldatavate keelekursustega seotud kulud;

materjalide ja dokumentide ostmisega seotud kulud;

ekspertide konsultatsioonidega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 842 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

26 01 51   Euroopa koolid

26 01 51 01   Euroopa koolide peasekretäri kantselei, Brüssel

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 632 000

8 554 000

8 357 291,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa koolide kuratooriumi esindaja Brüsselis asuva kontori rahastamises osalemiseks.

Euroopa koolid peavad järgima mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise põhimõtteid.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 02   Brüssel I (Uccle)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

25 332 000

24 197 011

23 166 437,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Uccle’is asuva Euroopa kooli (Brüssel I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 03   Brüssel II (Woluwe)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 729 000

22 314 024

22 443 015,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Woluwe’is asuva Euroopa kooli (Brüssel II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 04   Brüssel III (Ixelles)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

23 358 000

21 602 655

20 996 834,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis Ixelles’is asuva Euroopa kooli (Brüssel III) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 05   Brüssel IV (üleminek)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 897 000

4 839 706

5 416 904,07

Märkused

Assigneering on ette nähtud Brüsselis asuva Euroopa kooli (Brüssel IV) eelarve rahastamiseks (üleminekuetapp).

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 11   Luxembourg I

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

27 289 000

26 418 440

26 092 200,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg I) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 12   Luxembourg II

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 938 000

4 832 925

4 597 356,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Luxembourgis asuva Euroopa kooli (Luxembourg II) eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 21   Mol (Belgia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 963 000

7 019 115

6 675 350,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Molis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 22   Frankfurt Maini ääres (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 554 000

4 366 031

6 528 974,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Maini-äärses Frankfurdis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 23   Karlsruhe (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 530 991

3 133 263

3 885 305,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Karlsruhes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 24   München (Saksamaa)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

371 000

494 527

204 477,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud Münchenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 25   Alicante (Hispaania)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 762 000

7 057 719

6 459 740,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Alicantes asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 26   Varese (Itaalia)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

11 128 000

10 163 733

10 459 119,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Vareses asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 27   Bergen (Madalmaad)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 981 000

4 946 035

4 522 282,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Bergenis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 28   Culham (Ühendkuningriik)

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 498 000

4 272 860

5 035 888,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud Culhamis asuva Euroopa kooli eelarve rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa koolide põhikirja konventsioon (EÜT L 212, 17.8.1994, lk 3).

26 01 51 31   Liidu toetus 2. tüübi Euroopa koolidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 500 000

p.m.

 

Märkused

Uus punkt

Assigneeringuga rahastatakse komisjoni toetust nendele 2. tüübi Euroopa koolidele, mille on akrediteerinud Euroopa Koolide kuratoorium ja millel on komisjoniga sõlmitud rahastamiskokkulepe.

Alusaktid

Komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsus K(2009) 7719.

PEATÜKK 26 02 —   MULTIMEEDIATOODANG

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 02

MULTIMEEDIATOODANG

26 02 01

Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

1.1

14 400 000

13 711 378

14 400 000

14 400 000

13 560 385,82

12 795 171,35

 

Peatükk 26 02 — Kogusumma

 

14 400 000

13 711 378

14 400 000

14 400 000

13 560 385,82

12 795 171,35

26 02 01   Riiklike tarne- ja teenuslepingute väljakuulutamise ja reklaamimise kord

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

14 400 000

13 711 378

14 400 000

14 400 000

13 560 385,82

12 795 171,35

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste toimingutega seotud kulude katmiseks:

liidus ja kolmandates riikides hankemenetluses avaldatavate hanketeadete kogumine, töötlemine, avaldamine ja levitamine erinevate kanalite kaudu ning nende lisamine eProcurement-teenuste hulka, mida institutsioonid pakuvad äriühingutele ja tellijatele. See hõlmab institutsioonide avaldatud hanketeadete tõlkimise kulusid;

hanketeadete uute elektrooniliste kogumis- ja levitamismeetodite kasutamine ja edendamine;

eProcurement-teenuste arendamine ja kasutamine lepingute sõlmimise eri etappidel.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 480 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 1, 15. aprill 1958, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

Nõukogu otsus, 15. september 1958, Euroopa Ühenduste Teataja asutamise kohta (EÜT 17, 6.10.1958, lk 390/58).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2137/85, 25. juuli 1985, Euroopa majandushuvigrupi kohta (EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1).

Nõukogu direktiiv 89/665/EMÜ, 21. detsember 1989, riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33).

Nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ, 25. veebruar 1992, veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 76, 23.3.1992, lk 14).

Nõukogu ja komisjoni otsus 94/1/ESTÜ, EÜ, 13. detsember 1993, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sõlmimise kohta Euroopa ühenduste, nende liikmesriikide ja Austria Vabariigi, Soome Vabariigi, Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel (EÜT L 1, 3.1.1994, lk 1).

Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001, 8. oktoober 2001, Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1).

Nõukogu ja komisjoni otsus 2002/309/EÜ, Euratom, 4. aprill 2002, teadus- ja tehnikakoostöö kokkuleppe osas seitsme kokkuleppe sõlmimise kohta Šveitsi Konföderatsiooniga (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 1), eelkõige Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline riigihangete teatavaid aspekte käsitlev leping (EÜT L 114, 30.4.2002, lk 430).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2195/2002, 5. november 2002, ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1435/2003, 22. juuli 2003, Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta (ELT L 207, 18.8.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2004, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ, 31. märts 2004, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

Komisjoni otsus 2005/15/EÜ, 7. jaanuar 2005, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) artiklis 30 sätestatud menetluse üksikasjalikke rakenduseeskirju (ELT L 7, 11.1.2005, lk 7).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1564/2005, 7. september 2005, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid (ELT L 257, 1.10.2005, lk 1).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2083/2005, 19. detsember 2005, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste puhul kohaldatavate piirmääradega (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1082/2006, 5. juuli 2006, Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).

Euroopa Keskpanga otsus 2007/497/EÜ, 3. juuli 2007, hangete teostamise korra kehtestamise kohta (EKP/2007/5) (ELT L 184, 14.7.2007, lk 34).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.8.2009, lk 76).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

PEATÜKK 26 03 —   TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 03

TEENUSTE OSUTAMINE RIIKLIKELE HALDUSASUTUSTELE, ETTEVÕTETELE JA KODANIKELE

26 03 01

Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA)

1.1

24 800 000

12 902 025

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

 

23 100 000

5 750 000

 

 

 

 

24 800 000

12 902 025

23 100 000

5 750 000

 

 

26 03 01 02

Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine

1.1

p.m.

9 521 790

p.m.

17 250 000

18 901 437,05

24 805 466,47

 

Artikkel 26 03 01 — Vahesumma

 

24 800 000

22 423 815

p.m.

17 250 000

18 901 437,05

24 805 466,47

Reservid (40 02 41)

 

 

 

23 100 000

5 750 000

 

 

 

 

24 800 000

22 423 815

23 100 000

23 000 000

18 901 437,05

24 805 466,47

26 03 02

Katseprojekt – Erasmuse avaliku halduse programm

5

510 000

750 000

1 000 000,—

610 175,74

26 03 03

Ettevalmistav tegevus – Erasmuse avaliku halduse programm

5

p.m.

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

 

Peatükk 26 03 — Kogusumma

 

24 800 000

23 933 815

2 000 000

19 000 000

19 901 437,05

25 415 642,21

Reservid (40 02 41)

 

 

 

23 100 000

5 750 000

 

 

 

 

24 800 000

23 933 815

25 100 000

24 750 000

19 901 437,05

25 415 642,21

26 03 01   Haldusasutustevahelise andmevahetuse võrgud

26 03 01 01   Euroopa haldusasutuste koosvõimealased lahendused (ISA)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

26 03 01 01

24 800 000

12 902 025

p.m.

p.m.

 

 

Reservid (40 02 41)

 

 

23 100 000

5 750 000

 

 

Kogusumma

24 800 000

12 902 025

23 100 000

5 750 000

 

 

Märkused

29. septembril 2008 esitas komisjon ettepaneku Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) programmi kohta, mis peaks jätkama 2009. aasta detsembris lõppenud programmi IDABC.

ISA programmi eesmärk on hõlbustada tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, et toetada avalike teenuste osutamist elektroonilisel teel.

Selleks peab ISA programm kaasa aitama vajaliku korraldusliku, finants- ja tegevusraamistiku loomisele, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust liidu õigusaktide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia-alastest aspektidest.

Seeläbi toetab ISA programm liidu poliitika ja õigusaktide tõhustamist ja rakendamist.

Programmi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult liikmesriikide ja asjaomaste valdkondade esindajatega, korraldades uuringuid ning viies ellu projekte ja kaasnevaid meetmeid.

Punkti kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 922/2009/EÜ, 16. september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) kohta (ELT L 260, 3.10.2009, lk 20).

26 03 01 02   Varasemate programmide IDA ja IDABC lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

9 521 790

p.m.

17 250 000

18 901 437,05

24 805 466,47

Märkused

Assigneeringust kaetakse varasema programmi IDABC raames võetud kohustuste täitmisega seotud kulud.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ, 21. aprill 2004, üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC) (ELT L 181, 18.5.2004, lk 25).

26 03 02   Katseprojekt – Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

510 000

750 000

1 000 000,00

610 175,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud katseprojekti „Erasmuse avaliku halduse programm” kulude rahastamiseks.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

26 03 03   Ettevalmistav tegevus – Erasmuse avaliku halduse programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 000 000

2 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Ettevalmistav tegevus on ette nähtud Erasmuse avaliku halduse programmi katseprojekti raames rahastatud meetmete rakendamise jätkamiseks ja selle uurimiseks, kuidas neid meetmeid võiks edasi arendada.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

VÄLJAANNETE TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

ELI RAAMATUPOOD

ÜLDVÄLJAANDED

TEABE LEVITAMINE

HALDUSTOETUS LUXEMBOURGI INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSELE

HOONETE JA KULUDE HALDAMINE (LUXEMBOURG)

SOTSIAALHOOLEKANDE JUHTIMINE (INSTITUTSIOONIDEVAHELINE, LUXEMBOURG)

HOONETE OMANDAMISE JA ÜÜRIMISE KULUD NING MUUD HOONETEGA SEOTUD KULUD

SISSESEADE, SISUSTUS, VARUSTUS JA TEENUSED

BRÜSSELIS PAIKNEVA INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUSE HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

PERSONALI JA JULGEOLEKU PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

PERSONALI JA JULGEOLEKU PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

INFORMAATIKA PEADIREKTORAADI POLIITILISE STRATEEGIA KOORDINEERIMINE

KOMISJONI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA INFRASTRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

INFOSÜSTEEMI HALDAMINE – INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIAALANE NÕUSTAMINE, INFOSÜSTEEMIDE ARENDAMINE JA TOETAMINE

HALDUSTOETUS INFORMAATIKA PEADIREKTORAADILE

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA STRUKTUURIGA SEOTUD TEENUSED

EUROOPA HALDUSJUHTIMISE KOOL

HALDUSTOETUS EUROOPA PERSONALIVALIKU AMETILE

HALDUSTOETUS INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMETILE

JAOTIS 27

EELARVE

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 01

EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

69 440 094

69 440 094

68 135 786

68 135 786

62 595 305,94

62 595 305,94

Reservid (40 01 40)

30 939

30 939

111 533

111 533

 

 

 

69 471 033

69 471 033

68 247 319

68 247 319

62 595 305,94

62 595 305,94

27 02

EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

209 112 912,—

209 112 912,—

 

Jaotis 27 — Kogusumma

69 440 094

69 440 094

68 135 786

68 135 786

271 708 217,94

271 708 217,94

Reservid (40 01 40)

30 939

30 939

111 533

111 533

 

 

 

69 471 033

69 471 033

68 247 319

68 247 319

271 708 217,94

271 708 217,94

PEATÜKK 27 01 —   EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

27 01

EELARVE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

27 01 01

Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

40 705 353

39 737 880

40 175 481,25

Reservid (40 01 40)

 

30 939

111 533

 

 

 

40 736 292

39 849 413

40 175 481,25

27 01 02

Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

27 01 02 01

Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

5

4 421 370

4 451 735

6 058 298,61

27 01 02 09

Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine

5

2 594 709

4 586 547

 

27 01 02 11

Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud

5

8 237 642

7 780 024

11 669 175,72

27 01 02 19

Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine

5

9 519 506

7 096 635

 

 

Artikkel 27 01 02 — Vahesumma

 

24 773 227

23 914 941

17 727 474,33

27 01 03

Eelarve poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

2 949 514

2 905 965

3 153 716,86

27 01 04

Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

5

227 000

227 000

281 176,—

27 01 11

Erakorralised kulud kriisiolukorras

5

p.m.

p.m.

0,—

27 01 12

Raamatupidamine

27 01 12 01

Finantskulud

5

580 000

1 100 000

1 095 834,34

27 01 12 02

Sularahahaldusega seotud kulude katmine

5

p.m.

p.m.

0,—

27 01 12 03

Liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine

5

205 000

250 000

161 623,16

 

Artikkel 27 01 12 — Vahesumma

 

785 000

1 350 000

1 257 457,50

 

Peatükk 27 01 — Kogusumma

 

69 440 094

68 135 786

62 595 305,94

Reservid (40 01 40)

 

30 939

111 533

 

 

 

69 471 033

68 247 319

62 595 305,94

27 01 01   Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

27 01 01

40 705 353

39 737 880

40 175 481,25

Reservid (40 01 40)

30 939

111 533

 

Kogusumma

40 736 292

39 849 413

40 175 481,25

27 01 02   Eelarve poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

27 01 02 01   Eelarve peadirektoraadi koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 421 370

4 451 735

6 058 298,61

27 01 02 09   Koosseisuvälised töötajad – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 594 709

4 586 547

 

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneering paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastavate eelarvepunktide alla, kus assigneeringut kasutatakse. Alternatiivina võib seda rakendada ka üle kandmata, otse selle eelarvepunkti raames, et katta mis tahes kohandusvajadus, mis võib tekkida mis tahes poliitikavaldkonna vastavas punktis (01 02 01).

27 01 02 11   Eelarve peadirektoraadi muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 237 642

7 780 024

11 669 175,72

27 01 02 19   Muud juhtimiskulud – Hajutamata juhtimine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 519 506

7 096 635

 

Märkused

Assigneeringut ei eraldata eelarveaasta algul konkreetsele poliitikavaldkonnale, vaid võidakse kasutada kõikide komisjoni talituste nõudmiste rahuldamiseks. Assigneeringut ei kasutata käesoleva punkti alusel, vaid paigutatakse finantsmääruse sätete kohaselt aasta jooksul ümber selle poliitikavaldkonna vastava eelarvepunkti alla, kus assigneeringut kasutatakse.

27 01 03   Eelarve poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 949 514

2 905 965

3 153 716,86

27 01 04   Eelarve poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

227 000

227 000

281 176,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste liidu üldeelarvega seotud dokumentide väljaandmiskulude katmiseks, mis avaldatakse allhanke korras; sellisteks dokumentideks on eelkõige iga-aastane eelarvebrošüür, eelmise aasta eelarve täitmise aruanne, raamatupidamise aastaaruande ülevaade ning eelarve täitmise eri aspekte käsitlevad eriväljaanded.

Assigneering on ette nähtud ka tavaposti, raportite ja trükiste posti- ja kättetoimetamise kulude ning postipakkide ja muude lennu-, mere- ja raudteetranspordiga saadetavate pakkidega seotud kulude, sealhulgas komisjoni siseposti kulude katmiseks.

Assigneeringud, millega kaetakse samaväärsed teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artiklisse 01 05.

27 01 11   Erakorralised kulud kriisiolukorras

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende kulude katmiseks, mis tulenevad väljakuulutatud kriisiolukorrast, mille tõttu on käivitatud üks või mitu tegevuse järjepidevuse kava ning mille laadi ja/või mahu tõttu ei ole olnud võimalik neid kanda komisjoni muudele halduskulude eelarveridadele.

Eelarvepädevaid institutsioone teavitatakse kantud kuludest hiljemalt kolme nädala jooksul pärast kriisiolukorra lõppu.

Meetmed, millel puudub oma eelarverida:

hea finantsjuhtimistava edendamine,

eelarve peadirektoraadi haldustoetus ja juhtimine,

finantsraamistik ja eelarvemenetlus,

eelarve peadirektoraadi poliitiline strateegia ja koordineerimine.

27 01 12   Raamatupidamine

27 01 12 01   Finantskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

580 000

1 100 000

1 095 834,34

Märkused

Assigneering on ette nähtud pangale makstavate tasude (vahendustasude, aažiode ja mitmesuguste kulude) ja Ülemaailmse Pankadevahelise Finantsinfo Ühingu (SWIFT) võrgustiku ühenduskulude katmiseks.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 02   Sularahahaldusega seotud kulude katmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste eelarvemuudatuste katmiseks:

avansikontod, mille puhul volitatud eelarvevahendite käsutaja on võtnud kõik olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, kuid sellest hoolimata ei ole võimalik kohandustest tulenevat kulu kirjendada muul eelarvereal,

olukorras, kus pärast nõude kandmist raamatupidamisarvestusse tuluna tühistatakse terve nõue või osa sellest (eriti seoses võla tasaarveldamisega),

juhtudel, kui käibemaks on maksmata ja seda ei ole enam võimalik kirjendada samale reale, kust kanti põhikulud,

eespool nimetatud juhtudel saadavatele intressidele, kui neid ei saa kirjendada mõnele teisele eelarvereale.

Punkt hõlmab vajaduse korral ka assigneeringut, millega kaetakse sellise panga likvideerimise või tegevuse lõpetamisega kaasnev kahjum, kus komisjonil on avansikontod.

27 01 12 03   Liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõimet käsitleva finantsteabe ostmine

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

205 000

250 000

161 623,16

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute maksevõime alaseid andmeid sisaldavate elektroonsete teabeteenuste ja andmebaaside kasutajaks registreerumise ja andmete kasutamisega, et tagada komisjoni finantshuvide kaitsmine finants- ja raamatupidamisprotseduuride eri etappides.

Selle eesmärk on ka tagada teabe saamine liidu üldeelarve vahenditest toetuse saajate ja komisjonile võlgu olevate isikute kontsernistruktuuri, omanike ja juhtkonna kohta.

PEATÜKK 27 02 —   EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

27 02

EELARVE TÄITMINE, JÄRELEVALVE JA KINNITAMINE

27 02 01

Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

27 02 02

Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele

6

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

209 112 912,—

209 112 912,—

 

Peatükk 27 02 — Kogusumma

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

209 112 912,—

209 112 912,—

27 02 01   Eelnenud eelarveaastast üle kantud puudujääk

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 15 kirjendatakse iga eelarveaasta saldo järgmise eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

Tulude või maksete assigneeringute esialgsed eelarvestused kirjendatakse eelarvemenetluse käigus eelarvesse, kasutades kirjalikku muutmisettepanekut, mis esitatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 34. Esialgsed eelarvestused koostatakse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

Pärast eelarveaasta assigneeringute sulgemist kirjendatakse paranduseelarve abil järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused.

Ülejääk kirjendatakse tulude eelarvestuse artiklisse 3 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, 22. mai 2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

27 02 02   Ajutine ja kindlasummaline toetus uutele liikmesriikidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

209 112 912,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud uutele liikmesriikidele toetuse maksmiseks mis tahes ühinemisakti jõustumise kuupäevast, milles on selline hüvitamine ette nähtud.

Liikmesriik

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

2008. eelarveaasta

Bulgaaria

64 699 140

63 971 736

Rumeenia

144 413 772

142 664 556

Kogusumma

209 112 912

206 636 292

Õiguslik alus

Ühinemisleping: Akt Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 157, 21.6.2005, lk 203), eelkõige artikkel 32. Loodud toetus oli ajutine vahend, et aidata Bulgaariat ja Rumeeniat ühinemiskuupäevast kuni 2009. aasta lõpuni.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HEA FINANTSJUHTIMISTAVA EDENDAMINE

EELARVE PEADIREKTORAADI HALDUSTOETUS JA JUHTIMINE

FINANTSRAAMISTIK JA EELARVEMENETLUS

EELARVE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 28

AUDIT

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

28 01

AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

11 399 202

10 593 209

10 541 496,35

Reservid (40 01 40)

7 105

23 214

 

 

11 406 307

10 616 423

10 541 496,35

 

Jaotis 28 — Kogusumma

11 399 202

10 593 209

10 541 496,35

Reservid (40 01 40)

7 105

23 214

 

 

11 406 307

10 616 423

10 541 496,35

PEATÜKK 28 01 —   AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

28 01

AUDITI POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

28 01 01

Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

9 348 598

8 270 803

8 261 817,54

Reservid (40 01 40)

 

7 105

23 214

 

 

 

9 355 703

8 294 017

8 261 817,54

28 01 02

Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

28 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

886 134

1 095 547

1 132 965,32

28 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

487 069

622 029

498 215,17

 

Artikkel 28 01 02 — Vahesumma

 

1 373 203

1 717 576

1 631 180,49

28 01 03

Auditi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

677 401

604 830

648 498,32

 

Peatükk 28 01 — Kogusumma

 

11 399 202

10 593 209

10 541 496,35

Reservid (40 01 40)

 

7 105

23 214

 

 

 

11 406 307

10 616 423

10 541 496,35

28 01 01   Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

28 01 01

9 348 598

8 270 803

8 261 817,54

Reservid (40 01 40)

7 105

23 214

 

Kogusumma

9 355 703

8 294 017

8 261 817,54

28 01 02   Auditi poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

28 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

886 134

1 095 547

1 132 965,32

28 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

487 069

622 029

498 215,17

28 01 03   Auditi poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

677 401

604 830

648 498,32

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

SISEAUDITI TALITUSE HALDUSTOETUS

KOMISJONI SISEAUDIT

SISEAUDITI TALITUSE POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

REGULATIIVASUTUSTE SISEAUDIT

JAOTIS 29

STATISTIKA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 01

STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

80 573 085

80 573 085

79 323 470

79 323 470

78 905 782,12

78 905 782,12

Reservid (40 01 40)

47 443

47 443

170 501

170 501

 

 

 

80 620 528

80 620 528

79 493 971

79 493 971

78 905 782,12

78 905 782,12

29 02

STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

64 570 000

43 800 234

61 424 000

41 000 000

54 085 594,77

42 038 247,03

 

Jaotis 29 — Kogusumma

145 143 085

124 373 319

140 747 470

120 323 470

132 991 376,89

120 944 029,15

Reservid (40 01 40)

47 443

47 443

170 501

170 501

 

 

 

145 190 528

124 420 762

140 917 971

120 493 971

132 991 376,89

120 944 029,15

PEATÜKK 29 01 —   STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

29 01

STATISTIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

29 01 01

Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

62 421 367

60 747 621

60 165 004,95

Reservid (40 01 40)

 

47 443

170 501

 

 

 

62 468 810

60 918 122

60 165 004,95

29 01 02

Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

29 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

5 525 464

5 457 053

6 603 615,52

29 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

4 723 195

4 926 423

4 769 913,33

 

Artikkel 29 01 02 — Vahesumma

 

10 248 659

10 383 476

11 373 528,85

29 01 03

Statistika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

4 523 059

4 442 373

4 722 968,32

29 01 04

Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

29 01 04 01

Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud

1.1

2 900 000

3 300 000

2 350 000,—

29 01 04 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud

1.1

480 000

450 000

294 280,—

 

Artikkel 29 01 04 — Vahesumma

 

3 380 000

3 750 000

2 644 280,—

 

Peatükk 29 01 — Kogusumma

 

80 573 085

79 323 470

78 905 782,12

Reservid (40 01 40)

 

47 443

170 501

 

 

 

80 620 528

79 493 971

78 905 782,12

29 01 01   Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

29 01 01

62 421 367

60 747 621

60 165 004,95

Reservid (40 01 40)

47 443

170 501

 

Kogusumma

62 468 810

60 918 122

60 165 004,95

29 01 02   Statistika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

29 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 525 464

5 457 053

6 603 615,52

29 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 723 195

4 926 423

4 769 913,33

29 01 03   Statistika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 523 059

4 442 373

4 722 968,32

29 01 04   Statistika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

29 01 04 01   Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 900 000

3 300 000

2 350 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

kulud, mis on seotud peakorteri koosseisuväliste töötajatega (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid, tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad), kuni 2 300 000 eurot. See summa arvutatakse inimaastaühiku maksumuse alusel, millest 97 % on kõnealuste töötajate töötasu ja 3 % nende töötajatega seotud lisakulud koolitusele, kohtumistele, lähetustele, infotehnoloogiale ja telekommunikatsioonivahenditele,

kulud, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses osalemisega liidu/ühenduse programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 03.

29 01 04 04   Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

480 000

450 000

294 280,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

programmide või projektide määratlemise, ettevalmistuse, juhtimise, jälgimise, auditeerimise ja järelevalvega seotud tehnilise ja/või haldusabi kulud,

assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud uuringute, ekspertide kohtumiste, lähetuste, teavitamise ja trükistega, millel on otsene seos käesoleva punktiga hõlmatud programmi või meetmete eesmärgi saavutamisega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele sihtotstarbeliste teenuslepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses osalemisega liidu/ühenduse programmides ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Vt artikkel 29 02 04.

PEATÜKK 29 02 —   STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

29 02

STATISTILISE TEABE KOOSTAMINE

29 02 01

Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine

1.1

p.m.

2 856 537

p.m.

8 000 000

29 673,47

19 741 307,22

29 02 02

Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)

1.1

p.m.

p.m.

23 423,28

211 829,64

29 02 03

Liidu statistikaprogramm 2008–2012

1.1

54 000 000

38 087 160

51 219 000

30 000 000

49 670 409,76

22 065 795,43

29 02 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)

1.1

10 570 000

2 856 537

10 205 000

3 000 000

4 362 088,26

19 314,74

 

Peatükk 29 02 — Kogusumma

 

64 570 000

43 800 234

61 424 000

41 000 000

54 085 594,77

42 038 247,03

29 02 01   Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

2 856 537

p.m.

8 000 000

29 673,47

19 741 307,22

Märkused

Assigneering on ette nähtud statistilise teabe poliitikaeelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97, 17. veebruar 1997, ühenduse statistika kohta (EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2367/2002/EÜ, 16. detsember 2002, ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 1).

29 02 02   Ühendusesisese statistika võrkude väljakujundamine (Edicom)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

23 423,28

211 829,64

Märkused

Assigneering on ette nähtud Edicomi meetme (elektrooniline kaubandusalane andmevahetus) eelarveridade raames toetatavate meetmete rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 507/2001/EÜ, 12. märts 2001, mis käsitleb meetmeid, mis on seotud üleeuroopalise võrgustikuga ühenduse piires ning ühenduse ja kolmandate riikide vahel toimuva kaubavahetuse statistika kogumiseks, koostamiseks ja levitamiseks (Edicom) (EÜT L 76, 16.3.2001, lk 1).

29 02 03   Liidu statistikaprogramm 2008–2012

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

54 000 000

38 087 160

51 219 000

30 000 000

49 670 409,76

22 065 795,43

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

statistilised vaatlused, uuringud ja näitajate/võrdlusandmete väljaarendamine,

statistika kvaliteedi parandamiseks ette nähtud kvaliteediuuringud ja -toimingud,

riikide statistikaasutustele antavad toetused,

statistilise teabe töötlemine, levitamine, reklaamimine ja turustamine,

statistilise teabe süsteemide jaoks olulised seadmed, andmetöötluse infrastruktuur ja seadmete hooldus,

magnetkujul salvestatud statistilised analüüsid ja dokumentatsioon,

välisekspertide teenused,

avaliku ja erasektori ühine rahastamine,

äriühingute ülevaadete rahastamine,

täiustatud statistikatehnoloogia alaste koolituskursuste korraldamine statistikutele,

dokumentide ostmise kulud,

rahvusvahelise statistikainstituudi toetamine ja muude rahvusvaheliste statistikaühingute liikmemaks.

Lisaks on assigneering ette nähtud selleks, et tagada vajaliku teabe kogumine liidu majanduslikku ja sotsiaalset olukorda käsitleva iga-aastase koondaruande jaoks, mis koostatakse majandusandmete ja struktuurinäitajate/võrdlusandmete alusel.

Lisaks on assigneering ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud riigi statistikute koolitamisega ning arengumaade, Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja Vahemere lõunapiirkonna riikidega arendatava koostööpoliitikaga; samuti selliste kulude katmiseks, mis on seotud ametnike vahetamisega, teabekohtumistega, toetustega ning seoses ametnike ja muude töötajate töötasude kohandamisega osutatavate teenuste eest tasumisega.

Käesoleva artikli alusel rahastatakse ka kulutusi, mis on seotud andmete ostmisega ja komisjoni talituste pääsuga väljaspool asuvatesse andmepankadesse. Peale selle tuleks assigneeringuga rahastada uute moodultehnoloogiate väljatöötamist.

Assigneering on ette nähtud ka selleks, et rahastada komisjoni või muude liidu institutsioonide taotlusel liidu kulude hindamiseks, jälgimiseks ja arvestamiseks vajaliku statistilise teabe edastamist. Sellega parandatakse finants- ja eelarvepoliitika rakendamist (eelarve koostamine, finantsvaldkonna edasise arengu perioodiline jälgimine) ning võimaldatakse koguda keskmise tähtajaga ja pikaajalisi andmeid liidupoolse rahastamise kohta.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Mis tahes tulu alusel, mis on saadud Šveitsi Konföderatsiooni osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1578/2007/EÜ, 11. detsember 2007, ühenduse statistikaprogrammi kohta ajavahemikuks 2008–2012 (ELT L 344, 28.12.2007, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 223/2009, 11. märts 2009, Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

29 02 04   Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine („MEETS”)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

10 570 000

2 856 537

10 205 000

3 000 000

4 362 088,26

19 314,74

Märkused

Assigneering on ette nähtud Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamise programmi („MEETS”) rakendamisega seotud kulude katmiseks; programmi eesmärk on töötada välja indikaatorite sihtkogumid ja vaadata läbi prioriteedid, tõhustada ettevõtlust käsitleva statistika raamistikku, muuta andmete kogumine mõistlikumaks ning ajakohastada ja lihtsustada Intrastati süsteemi.

Programm hõlmab järgmisi toiminguid:

määratletakse prioriteetsed valdkonnad ja indikaatorite sihtkogumid,

tehakse kindlaks vähem olulised valdkonnad,

integreeritakse põhimõtted ja meetodid õiguslikku raamistikku,

arendatakse kontserne käsitlevat statistikat,

teostatakse üleeuroopalisi uuringuid ettevõtjatele langeva koormuse vähendamiseks,

tõhustatakse statistikasüsteemides juba olemas olevate andmete kasutamist, sh hinnangute kasutamine,

tõhustatakse majandussektoris olemas olevate andmete kasutamist,

töötatakse välja vahendid andmete tõhusamaks väljavõtmiseks, edastamiseks ja töötlemiseks,

lihtsustatud Intrastati süsteemi raames ühtlustatakse kvaliteedi parandamise meetodid,

tõhustatakse haldusandmete kasutamist ja

parandatakse ja hõlbustatakse andmete vahetust Intrastatis.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kantud tulude eelarvestuse artikli 6 3 0 alla ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1297/2008/EÜ, 16. detsember 2008, Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika kaasajastamise programmi (MEETS) kohta (ELT L 340, 19.12.2008, lk 76).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS STATISTIKAAMETILE

STATISTIKAAMETI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 30

PENSIONID JA NENDEGA SEOTUD KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

30 01

PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

1 278 009 000

1 214 092 000

1 117 268 365,16

 

Jaotis 30 — Kogusumma

1 278 009 000

1 214 092 000

1 117 268 365,16

PEATÜKK 30 01 —   PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

30 01

PENSIONIDE JA NENDEGA SEOTUD KULUDE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

30 01 13

Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid

30 01 13 01

Ajutised toetused

5

2 622 000

3 872 000

562 682,84

30 01 13 02

Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid

5

4 760 000

4 699 000

4 400 064,20

30 01 13 03

Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

455 000

638 000

264 280,93

 

Artikkel 30 01 13 — Vahesumma

 

7 837 000

9 209 000

5 227 027,97

30 01 14

Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

30 01 14 01

Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

5

8 034 000

11 230 000

12 529 019,30

30 01 14 02

Ravikindlustus

5

273 000

382 000

331 269,29

30 01 14 03

Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

251 000

482 000

350 914,13

 

Artikkel 30 01 14 — Vahesumma

 

8 558 000

12 094 000

13 211 202,72

30 01 15

Pensionid ja toetused

30 01 15 01

Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused

5

1 182 667 000

1 111 168 000

1 035 021 335,57

30 01 15 02

Ravikindlustus

5

39 009 000

36 724 000

33 755 513,45

30 01 15 03

Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

5

39 938 000

44 897 000

30 053 285,45

 

Artikkel 30 01 15 — Vahesumma

 

1 261 614 000

1 192 789 000

1 098 830 134,47

 

Peatükk 30 01 — Kogusumma

 

1 278 009 000

1 214 092 000

1 117 268 365,16

30 01 13   Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute toetused ja pensionid

30 01 13 01   Ajutised toetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 622 000

3 872 000

562 682,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

üleminekutoetused,

peretoetused

komisjoni liikmetele pärast teenistuse lõpetamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 02   Endiste liikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute pensionid

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

4 760 000

4 699 000

4 400 064,20

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

endiste komisjoni liikmete vanaduspension;

endiste komisjoni liikmete invaliidsuspension;

endiste komisjoni liikmete leskedele ja/või lastele makstav toitjakaotuspension.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

30 01 13 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

455 000

638 000

264 280,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega endistele komisjoni liikmetele ja teistele õigustatud isikutele makstavate ajutiste hüvitiste ja vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide suhtes.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus nr 422/67/EMÜ, nr 5/67/Euratom, 25. juuli 1967, komisjoni presidendi ja liikmete, Euroopa Ühenduste Kohtu presidendi, kohtunike, kohtujuristide ja kohtusekretäri, esimese astme kohtu presidendi, liikmete ja kohtusekretäri ning Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu esimehe, liikmete ja kohtusekretäri rahaliste tasude kindlaksmääramise kohta (EÜT 187, 8.8.1967, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

30 01 14   Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

30 01 14 01   Toetused reservi arvatud personalile, teenistuslikes huvides teenistusest vabastatud personalile ja ametist vabastatud personalile

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 034 000

11 230 000

12 529 019,30

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste toetuste rahastamiseks, mida makstakse ametnikele,

kes on arvatud reservi seoses ametikohtade vähendamisega institutsioonis;

kes töötavad palgaastme AD 16, AD 15 või AD 14 ametikohal ning vabastatakse ametist teenistuslikes huvides.

Samuti kaetakse sellega kulud, mis kaasnevad ametnike ja/või ajutiste töötajate teenistuse lõpetamise eri- ja/või ajutisi meetmeid käsitlevate nõukogu määruste kohaldamisega.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1746/2002, 30. september 2002, millega kehtestatakse erimeetmed Euroopa Ühenduste Komisjonis koosseisulisele ametikohale määratud Euroopa ühenduste ametnike teenistuse lõpetamiseks seoses komisjoni reformiga (EÜT L 264, 2.10.2002, lk 1).

30 01 14 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

273 000

382 000

331 269,29

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta tööandja osamakseid pensionäride ning nende isikute ravikindlustusse, kes saavad hüvitisi reservi arvamise, teenistuse huvides teenistusest vabastamise ja teenistusest vabastamise eest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

30 01 14 03   Toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

251 000

482 000

350 914,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud selleks, et katta pensionide ning reservi arvamise, teenistuslikes huvides teenistusest lahkumise või teenistusest vabastamise hüvitiste suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud hüvitiste kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Osa on üksnes esialgne ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

30 01 15   Pensionid ja toetused

30 01 15 01   Pensionid ning invaliidsus- ja lahkumistoetused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 182 667 000

1 111 168 000

1 035 021 335,57

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate vanaduspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad vanaduspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ja ajutiste töötajate invaliidsuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsuspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate invaliidsustoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad invaliidsustoetused;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste endiste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate kaudu õigustatud isikute toitjakaotuspensionid, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad toitjakaotuspensionid;

liidu kõikide institutsioonide ja asutuste ametnike ning ajutiste ja lepinguliste töötajate lahkumistoetused, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest makstavad lahkumistoetused;

vanaduspensionidega samaväärse kindlustusmatemaatilise väärtusega maksed;

endistele vastupanuliikumise liikmetele (või nende ülalpeetavatele), kes saadeti asumisele või interneeriti, tehtavad maksed (pensionisoodustused);

rahaline abi, mida makstakse rasket või pikaajalist haigust põdevale või puudega lesele haiguse või puude esinemise ajal isiku sotsiaalse ja meditsiinilise olukorra hindamise alusel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

30 01 15 02   Ravikindlustus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

39 009 000

36 724 000

33 755 513,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud pensionäride haiguskindlustuse tööandjapoolsete osamaksete rahastamiseks.

Samuti kaetakse sellega endiste sundasumisele saadetud või interneeritud vastupanuliikumise liikmete ravikuludega seotud lisamaksed.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

30 01 15 03   Pensionide ja toetuste paranduskoefitsiendid ja kohandused

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

39 938 000

44 897 000

30 053 285,45

Märkused

Assigneering on ette nähtud pensionide suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide mõju katmiseks.

Osa sellest assigneeringust on ette nähtud nõukogu poolt eelarveaasta jooksul heaks kiidetud pensionide kõikide kohandamistega seotud kulude katmiseks. Kõnealuse osa otstarvet ei ole määratletud ja seda võidakse kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist käesoleva peatüki teistesse punktidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

JAOTIS 31

KEELETALITUSED

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 01

KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

392 908 762

387 288 152

423 957 901,12

Reservid (40 01 40)

236 399

1 628 841

 

 

393 145 161

388 916 993

423 957 901,12

 

Jaotis 31 — Kogusumma

392 908 762

387 288 152

423 957 901,12

Reservid (40 01 40)

236 399

1 628 841

 

 

393 145 161

388 916 993

423 957 901,12

PEATÜKK 31 01 —   KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 01

KEELETALITUSTE POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

31 01 01

Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

311 035 645

304 213 437

301 521 429,22

Reservid (40 01 40)

 

236 399

853 841

 

 

 

311 272 044

305 067 278

301 521 429,22

31 01 02

Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

31 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

9 902 815

9 510 679

9 236 555,10

31 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

5 545 630

5 586 410

7 851 818,44

 

Artikkel 31 01 02 — Vahesumma

 

15 448 445

15 097 089

17 088 373,54

31 01 03

Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud jm tegevuskulud

31 01 03 01

Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

22 537 672

22 246 626

23 670 554,66

31 01 03 04

Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele

5

1 350 000

1 658 000

3 410 410,55

 

Artikkel 31 01 03 — Vahesumma

 

23 887 672

23 904 626

27 080 965,21

31 01 06

Suulise tõlke kulud

31 01 06 01

Suulise tõlke kulud

5

24 000 000

25 292 000

58 630 000,—

31 01 06 02

Konverentsitõlkide koolitus ja täiendkoolitus

5

508 000

574 000

1 366 938,19

31 01 06 03

Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud

5

1 308 000

1 282 000

3 027 794,92

 

Artikkel 31 01 06 — Vahesumma

 

25 816 000

27 148 000

63 024 733,11

31 01 07

Tõlkekulud

31 01 07 01

Kirjaliku tõlke kulud

5

14 250 000

14 725 000

12 885 422,48

Reservid (40 01 40)

 

 

775 000

 

 

 

14 250 000

15 500 000

12 885 422,48

31 01 07 02

Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud

5

1 778 000

1 625 000

1 655 767,20

 

Artikkel 31 01 07 — Vahesumma

 

16 028 000

16 350 000

14 541 189,68

Reservid (40 01 40)

 

 

775 000

 

 

 

16 028 000

17 125 000

14 541 189,68

31 01 08

Institutsioonidevaheline koostöö

31 01 08 01

Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas

5

693 000

575 000

701 210,36

 

Artikkel 31 01 08 — Vahesumma

 

693 000

575 000

701 210,36

31 01 09

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

31 01 09 01

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

5

p.m.

p.m.

0,—

31 01 09 02

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3

5

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 31 01 09 — Vahesumma

 

p.m.

p.m.

0,—

 

Peatükk 31 01 — Kogusumma

 

392 908 762

387 288 152

423 957 901,12

Reservid (40 01 40)

 

236 399

1 628 841

 

 

 

393 145 161

388 916 993

423 957 901,12

31 01 01   Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 01 01

311 035 645

304 213 437

301 521 429,22

Reservid (40 01 40)

236 399

853 841

 

Kogusumma

311 272 044

305 067 278

301 521 429,22

31 01 02   Keeletalituste poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

31 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 902 815

9 510 679

9 236 555,10

31 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 545 630

5 586 410

7 851 818,44

31 01 03   Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud jm tegevuskulud

31 01 03 01   Keeletalituste poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

22 537 672

22 246 626

23 670 554,66

31 01 03 04   Tehnilised seadmed ja teenused komisjoni konverentsisaalidele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 350 000

1 658 000

3 410 410,55

Märkused

Assigneeringuga kaetakse kulud, mis on seotud:

komisjoni konverentsisaalide tõlkekabiinide toimimiseks vajalike seadmetega;

komisjoni Brüsselis toimuvate koosolekute ja konverentsidega seotud tehniliste teenustega.

Assigneeringud, mis katavad vastavad teadustööga seotud kulud, kirjendatakse asjakohaste jaotiste artikli 01 05 punktidesse.

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud liidus asuvates esindustes.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 06   Suulise tõlke kulud

31 01 06 01   Suulise tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

24 000 000

25 292 000

58 630 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud rahastama järgmist:

nende vabakutseliste tõlkide töötasu, kelle suulise tõlke peadirektoraat on palganud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 90 põhjal, et peadirektoraat saaks anda nende institutsioonide käsutusse, kellele ta tagab suulise tõlke, piisava hulga pädevaid konverentsitõlke;

töötasu hõlmab muu hulgas palka, pensioni- ja elukindlustuse osamakseid ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust; kui tõlgi ametlik tegevuskoht ei ole töö toimumise kohas, hõlmab töötasu ka lähetuskulusid ning reisi- ja elamiskulusid;

teenused, mida komisjonile osutavad Euroopa Parlamendi tõlgid (nii ametnikud kui ka ajutised töötajad);

koosolekuteks valmistumise ja koolitusega seotud tõlkide tegevusest tulenevad kulud;

kolmandates riikides toimuvate koosolekute jaoks tõlketeenuse osutamise lepingud, mille suulise tõlke peadirektoraat sõlmib komisjoni delegatsioonide kaudu.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 34 580 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 06 02   Konverentsitõlkide koolitus ja täiendkoolitus

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

508 000

574 000

1 366 938,19

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste meetmete kulude katteks, mille abil suulise tõlke peadirektoraat tagab pädevate konverentsitõlkide piisava arvu (eelkõige teatavate keelekombinatsioonide puhul), ning konverentsitõlkidele mõeldud spetsiifiliste koolituste kulude katteks.

Tegemist on eelkõige ülikoolidele mõeldud stipendiumide, õppejõudude koolitamise ja pedagoogilise abi programmidega ning ka üliõpilastele mõeldud stipendiumidega.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 942 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

31 01 06 03   Suulise tõlke peadirektoraadi infotehnoloogiakulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 308 000

1 282 000

3 027 794,92

Märkused

Assigneering on ette nähtud suulise tõlke peadirektoraadi (SCIC) infotehnoloogiakulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

järgmiste vahendite ost või üürimine: personaalarvutid, serverid, mikroarvutid, varukoopiatega seotud kulud, terminalid, välisseadmed, ühendusseadmed, koopiamasinad, faksid, kõik SCIC kabiinides või kabinettides kasutatavad elektroonilised seadmed, nende toimimiseks vajalikud programmid ning nende seadmetega seotud installeerimine, konfigureerimine, hooldus, koolitus, dokumenteerimine ja sisseseade;

SCIC jaoks kasulike teabe- ja teabelevisüsteemide väljatöötamine ja hooldus, sh dokumenteerimine, nende süsteemidega seotud koolitus ning teadmised ja eksperdioskused infotehnoloogiavaldkonnas; kvaliteet, infoturve, tehnoloogia, Internet, metoodika ja arendustegevus, IT-juhtimine;

infotehnoloogiaseadmete ja -programmidega seotud tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja dokumentatsioon, üldhuvi pakkuvad infotehnoloogiat käsitlevad raamatud ja kursused, andmebaaside kasutamise ja haldamisega tegelev asutuseväline personal, kontoriteenused ja liikmemaksud;

andmeedastus- ja teabeleviseadmete ja -programmide ost või üürimine, hooldus- ja tugiteenused ning koolitus ja sellest tulenevad kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 1 924 412 eurot.

31 01 07   Tõlkekulud

31 01 07 01   Kirjaliku tõlke kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

31 01 07 01

14 250 000

14 725 000

12 885 422,48

Reservid (40 01 40)

 

775 000

 

Kogusumma

14 250 000

15 500 000

12 885 422,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud vabakutseliste tõlkijate, spetsialistide ja arvutilingvistide teenuste ning masinakirja- ja muude töödega, mille kirjaliku tõlke peadirektoraat on tellinud allhanke korras.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 2 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

31 01 07 02   Kirjaliku tõlke peadirektoraadi tegevuse toetuskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 778 000

1 625 000

1 655 767,20

Märkused

Seoses terminoloogia- ja keeleandmebaasidega, tõlkevahenditega ning tõlketeenistuse dokumentatsiooni- ja raamatukogukuludega on assigneering ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud tõlketarkvara ning muude mitmekeelsete tõlkimise abivahendite soetamise, väljatöötamise ja kohandamisega, samuti kulud, mis on seotud keele- ja terminoloogiaandmebaaside, tõlkemälude ja masintõlkesõnaraamatute soetamise, konsolideerimise ja laiendamisega, et eelkõige tõhustada mitmekeelsuse küsimuste lahendamist ja süvendada institutsioonidevahelist koostööd;

tõlkijate vajaduste rahuldamisega seotud dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, eelkõige seoses järgmiste toimingutega:

raamatukogude varustamine ühekeelsete raamatute ning valitud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete tellimustega;

üksiktoetuste eraldamine uutele tõlkijatele ette nähtud sõnaraamatute ja keelekäsiraamatute varu soetamiseks;

sõnaraamatute, entsüklopeediate ja elektrooniliste sõnastike hankimine või juurdepääsu võimaldamine dokumentaalsetele andmebaasidele Internetis;

teatmeteoste ostmise abil mitmekeelsete raamatukogude põhivaru loomine ja ülalpidamine.

Sellega kaetakse kulud, mis on tekkinud liidu territooriumil, välja arvatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskohad (mille kulud on kirjendatud artikli 01 05 asjakohastes jaotistes).

31 01 08   Institutsioonidevaheline koostöö

31 01 08 01   Institutsioonidevaheline koostöö keelte valdkonnas

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

693 000

575 000

701 210,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende tegevuste rahastamiseks, mis on seotud institutsioonidevahelise kirjaliku ja suulise tõlke komitee raames toimuva koostööga ja mille eesmärk on parandada institutsioonide keelealast koostööd.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 252 000 eurot.

31 01 09   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Märkused

See artikkel hõlmab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust.

31 01 09 01   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustatakse nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Tõlkekeskuse ametikohtade loetelu on esitatud III eelarvejao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

31 01 09 02   Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud tõlkekeskuse tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarvelised vahendid moodustatakse nende asutuste rahalisest toetusest, kelle heaks kõnealune asutus töötab, ning nende institutsioonide ja asutuste rahalisest toetusest, kellega tehakse koostööd, ilma et see piiraks muid tulusid.

Kui eelarvemenetluse käigus või isegi eelarveaasta jooksul esitatakse kirjalik muutmisettepanek või paranduseelarve, teavitab komisjon eelnevalt eelarvepädevaid institutsioone kõikidest muudatustest asutuste eelarvetes, eriti seoses eelarves avaldatud ametikohtade loeteluga. Selline menetlus on kooskõlas 17. novembri 1995. aasta institutsioonidevahelise deklaratsiooniga ette nähtud läbipaistvussätetega ning seda kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi, komisjoni ja asutuste vahel kokku lepitud tegevusjuhendile.

Vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72) artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2965/94, 28. november 1994, Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1).

Alusaktid

29. oktoobril 1993. aastal Brüsselis riigipeade või valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate deklaratsioon.

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADILE

SUULINE TÕLGE JA SELLEGA SEOTUD TEGEVUS

KOMISJONI ÜRITUSTE LOGISTILINE ABI

KONVERENTSIDE KORRALDAMINE JA NÕUSTAMINE

SUULISE TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

HALDUSTOETUS KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADILE

KIRJALIK TÕLGE

KIRJALIKU TÕLKE PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 32

ENERGEETIKA

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 01

ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

77 046 009

77 046 009

74 359 931

74 359 931

12 991 366,38

12 991 366,38

Reservid (40 01 40)

41 299

41 299

138 968

138 968

 

 

 

77 087 308

77 087 308

74 498 899

74 498 899

12 991 366,38

12 991 366,38

32 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

24 150 000

20 471 848

20 760 000

17 500 000

26 048 000,—

15 825 498,22

32 04

TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

125 688 003

1 080 982 371

2 093 049 950

1 034 098 710

2 100 153 264,90

67 136 790,23

Reservid (40 02 41)

 

 

2 000 000

2 000 000

 

 

 

125 688 003

1 080 982 371

2 095 049 950

1 036 098 710

2 100 153 264,90

67 136 790,23

32 05

TUUMAENERGIA

280 578 000

209 479 379

202 500 000

241 450 000

276 978 349,17

128 602 417,17

Reservid (40 02 41)

 

 

75 000 000

 

 

 

 

280 578 000

209 479 379

277 500 000

241 450 000

276 978 349,17

128 602 417,17

32 06

ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

192 155 000

147 130 699

142 492 000

124 094 220

139 605 626,22

91 477 708,23

 

Jaotis 32 — Kogusumma

699 617 012

1 535 110 306

2 533 161 881

1 491 502 861

2 555 776 606,67

316 033 780,23

Reservid (40 01 40, 40 02 41)

41 299

41 299

77 138 968

2 138 968

 

 

 

699 658 311

1 535 151 605

2 610 300 849

1 493 641 829

2 555 776 606,67

316 033 780,23

PEATÜKK 32 01 —   ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

32 01

ENERGEETIKA POLIITIKAVALDKONNA HALDUSKULUD

32 01 01

Energeetika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5

54 338 726

49 512 666

 

Reservid (40 01 40)

 

41 299

138 968

 

 

 

54 380 025

49 651 634

 

32 01 02

Energeetika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

32 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

5

2 427 638

2 574 314

 

32 01 02 11

Muud juhtimiskulud

5

2 121 256

3 344 768

 

 

Artikkel 32 01 02 — Vahesumma

 

4 548 894

5 919 082

 

32 01 03

Energeetika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

5

3 937 389

3 620 780

 

32 01 04

Energeetika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

32 01 04 01

Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud

1.1

900 000

500 000

898 048,74

32 01 04 02

Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

1.1

600 000

700 000

521 875,85

32 01 04 03

Tuumaenergia – Halduskorralduskulud

1.1

200 000

300 000

170 384,48

32 01 04 04

Energiatarbijate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

1.1

10 000

25 000

0,—

32 01 04 05

Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

1.1

500 000

600 000

500 000,—

32 01 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

1.1

900 000

1 000 000

798 775,56

32 01 04 07

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud

1.1

p.m.

600 000

432 027,84

32 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

1.1

6 601 000

6 633 300

6 001 000,—

 

Artikkel 32 01 04 — Vahesumma

 

9 711 000

10 358 300

9 322 112,47

32 01 05

Energeetika poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

32 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1.1

2 550 000

2 605 583

1 921 483,20

32 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1.1

1 000 000

1 256 715

820 747,44

32 01 05 03

Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

1.1

960 000

1 086 805

927 023,27

 

Artikkel 32 01 05 — Vahesumma

 

4 510 000

4 949 103

3 669 253,91

32 01 06

Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele

5

0,—

 

Peatükk 32 01 — Kogusumma

 

77 046 009

74 359 931

12 991 366,38

Reservid (40 01 40)

 

41 299

138 968

 

 

 

77 087 308

74 498 899

12 991 366,38

32 01 01   Energeetika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

32 01 01

54 338 726

49 512 666

 

Reservid (40 01 40)

41 299

138 968

 

Kogusumma

54 380 025

49 651 634

 

Märkused

Endine artikkel 06 01 01 (osaliselt)

32 01 02   Energeetika poliitikavaldkonna koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

32 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 427 638

2 574 314

 

Märkused

Endine punkt 06 01 02 01 (osaliselt)

32 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 121 256

3 344 768

 

Märkused

Endine punkt 06 01 02 11 (osaliselt)

32 01 03   Energeetika poliitikavaldkonna seadmete, sisustuse ja teenustega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 937 389

3 620 780

 

Märkused

Endine artikkel 06 01 03 (osaliselt)

32 01 04   Energeetika poliitikavaldkonna meetmete toetuskulud

32 01 04 01   Tavapärased energiaallikad – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

900 000

500 000

898 048,74

Märkused

Endine punkt 06 01 04 03

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 03.

32 01 04 02   Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

600 000

700 000

521 875,85

Märkused

Endine punkt 06 01 04 05

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 03 01 ja 32 03 02.

32 01 04 03   Tuumaenergia – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

300 000

170 384,48

Märkused

Endine punkt 06 01 04 06

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 05 01, 32 05 02 ja 32 05 03.

32 01 04 04   Energiatarbijate turvalisus ja kaitse – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 000

25 000

0,—

Märkused

Endine punkt 06 01 04 07 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute ja ekspertide kohtumistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 16.

32 01 04 05   Teave ja teabevahetus – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

500 000

600 000

500 000,00

Märkused

Endine punkt 06 01 04 09 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teabe ja trükistega, millel on otsene seos energeetika ja tuumaenergia valdkondade poliitika eesmärkide saavutamisega, samuti energiatarbijate ohutuse ning kaitsmisega.

Õiguslik alus

Vt artiklid 32 04 03, 32 05 01, 32 05 02, 32 05 03 ja 32 04 16.

32 01 04 06   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

900 000

1 000 000

798 775,56

Märkused

Endine punkt 06 01 04 10

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud teadusuuringute, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos programmi eesmärgi saavutamisega või käesoleva eelarverea all nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 06.

32 01 04 07   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Halduskorralduskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

600 000

432 027,84

Märkused

Endine punkt 06 01 04 13

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud hindamiste, ekspertide kohtumiste, teavitamismeetmete ja trükistega, millel on otsene seos majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektidega või käesolevas eelarverubriigis nimetatud meetmetega, samuti kõikide muude selliste kulude katmiseks, mis on seotud tehnilise ja haldusabiga ega hõlma komisjoni tellimusel riigiasutustele ühekordsete teenuse osutamise lepingutega pandud ülesandeid.

Õiguslik alus

Vt artikkel 32 04 14.

32 01 04 30   Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 601 000

6 633 300

6 001 000,00

Märkused

Endine punkt 06 01 04 30

Assigneering on ette nähtud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse personali- ja tegevuskulude katmiseks, mis on seotud asutuse osalemisega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis, programm „Arukas energeetika – Euroopa”.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid, võttes aluseks halduskorralduskuludeks ette nähtud summa ja programmi jaoks ette nähtud assigneeringute kogusumma vahelise suhte, vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Komisjoni määrus (EÜ) nr 651/2008, 9. juuli 2008, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1653/2004 täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 181, 10.7.2008, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni otsus 2004/20/EÜ, 23. detsember 2003, millega luuakse „Aruka energeetika rakendusasutus”, mis korraldab ühenduse tegevust energeetika valdkonnas vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 85).

Komisjoni otsus 2007/372/EÜ, 31. mai 2007, millega muudetakse otsust 2004/20/EÜ, et muuta Aruka energeetika rakendusasutus konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutuseks (ELT L 140, 1.6.2007, lk 52).

Komisjoni otsus K(2007) 3198, 9. juuli 2007, milles käsitletakse Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006), Marco Polo programmi (2003–2006), konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) ning Marco Polo programmi (2007–2013) rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele delegeeritavaid volitusi, mis eelkõige hõlmab ühenduse eelarvesse kantud assigneeringute kasutamist.

32 01 05   Energeetika poliitikavaldkonna teadustegevuse toetuskulud

32 01 05 01   Teadustöötajatega seotud kulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 550 000

2 605 583

1 921 483,20

Märkused

Endine punkt 06 01 05 01 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

32 01 05 02   Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 000 000

1 256 715

820 747,44

Märkused

Endine punkt 06 01 05 02 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

32 01 05 03   Muud teadustegevusega seotud juhtimiskulud

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

960 000

1 086 805

927 023,27

Märkused

Endine punkt 06 01 05 03 (osaliselt)

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

32 01 06   Euratomi toetus tarneagentuuri tegevusele

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 01 06

Personali ja hoonetega seotud kulud sisalduvad punktidesse XX 01 01 01 ja XX 01 03 01 arvestatud assigneeringutes ja seetõttu peaks komisjoni toetus koos asutuse enda tuludega katma asutuse tegevuse käigus kantud kulud.

Euratomi nõukogu esitas 1. ja 2. veebruaril 1960. aastal peetud 23. istungil ühehäälse ettepaneku, et komisjon lükkaks edasi mitte ainult maksu kehtestamise (Euratomi tarneagentuuri talituskulude katteks), vaid ka mainitud maksu tegeliku kehtestamise. Pärast seda on eelarvesse kantud toetus esialgses eelarvestuses näidatud tulude ja agentuuri kuluandmete tasakaalustamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, eelkõige selle artiklid 52, 53 ja 54.

Alusaktid

Euratomi Tarneagentuuri põhikiri, eelkõige selle VI artikkel.

PEATÜKK 32 03 —   ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 03

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

32 03 01

Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

1.1

9 997 879

11 000 000

0,—

12 899 079,57

32 03 02

Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele

1.1

24 150 000

10 473 969

20 760 000

6 500 000

26 048 000,—

2 926 418,65

 

Peatükk 32 03 — Kogusumma

 

24 150 000

20 471 848

20 760 000

17 500 000

26 048 000,—

15 825 498,22

32 03 01   Üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektide rahalise toetamise lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

9 997 879

11 000 000

0,—

12 899 079,57

Märkused

Endine artikkel 06 03 02

Assigneering on ette nähtud varasemate TEN-E programmiga seotud kohustuste katmiseks.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2236/95, 18. september 1995, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas (EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

32 03 02   Rahaline toetus üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud ühishuviprojektidele

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 150 000

10 473 969

20 760 000

6 500 000

26 048 000,00

2 926 418,65

Märkused

Endine artikkel 06 03 04

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada majanduslike ja tehniliste teostatavusuuringute, ettevalmistavate ja hindavate uuringute ning intressitoetuste, laenutagatiste või otsetoetustega seotud kulusid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühist huvi pakkuvate projektide puhul, mis on kindlaks määratud otsusega nr 1364/2006/EÜ kehtestatud suuniste põhjal.

Selle meetme eesmärk on aidata kaasa energia siseturu konkurentsivõimelisele toimimisele ja tugevdada energiavarustuse kindlust vajaliku võrgu infrastruktuuri loomisega ja eriti üleeuroopaliste energiavõrkude loomise ja arendamisega, edendades seega riikide võrkude vastastikust sidumist ja koostalitlusvõimet ja juurdepääsu sellistele võrkudele ning laiendades neid võrke väljapoole liitu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1364/2006/EÜ, 6. september 2006, üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise ning otsuse 96/391/EÜ ja otsuse nr 1229/2003/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 262, 22.9.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

PEATÜKK 32 04 —   TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 04

TAVAPÄRASED JA TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

32 04 01

Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

4 570 459

15 000 000

14 171,99

31 780 212,98

32 04 02

Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – Coopener

4

95 218

1 000 000

0,—

1 698 939,57

32 04 03

Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg

1.1

3 000 000

3 332 626

4 000 000

4 300 000

3 315 271,15

1 430 341,—

32 04 04

Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

1.1

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 04 05

Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

32 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

1.1

114 499 000

39 039 339

103 561 700

43 270 000

94 182 271,76

26 947 296,68

32 04 07

Katseprojekt – Energiavarustuse kindlus – Biokütused

1.1

p.m.

1 500 000

p.m.

1 500 000

0,—

1 500 000,—

32 04 08

Katseprojekt – Portplus – Säästva energia kava sadamate jaoks

1.1

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

32 04 09

Ettevalmistav tegevus – Taastuvenergia ning jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste rafineerimise tehaste investeerimisfond

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

1 500 000

0,—

0,—

32 04 10

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet

32 04 10 01

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

1.1

4 017 000

4 017 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 000 000

2 000 000

 

 

 

 

4 017 000

4 017 000

2 000 000

2 000 000

0,—

0,—

32 04 10 02

Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet – Toetus jaotisele 3

1.1

983 000

983 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

 

Artikkel 32 04 10 — Vahesumma

 

5 000 000

5 000 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 000 000

2 000 000

 

 

 

 

5 000 000

5 000 000

2 000 000

2 000 000

0,—

0,—

32 04 11

Energiaühendus

4

2 939 003

2 798 457

3 188 250

3 188 250

2 940 000,—

2 940 000,—

32 04 12

Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm

1.1

p.m.

300 000

p.m.

450 000

0,—

750 000,—

32 04 13

Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika

1.1

p.m.

500 000

p.m.

500 000

0,—

0,—

32 04 14

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

32 04 14 01

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

1.1

p.m.

732 955 589

1 175 300 000

524 146 000

1 188 815 000,—

0,—

32 04 14 02

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

1.1

p.m.

247 566 539

523 200 000

249 153 000

526 585 000,—

0,—

32 04 14 03

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas

1.1

p.m.

42 848 055

280 900 000

186 691 460

284 100 000,—

0,—

32 04 14 04

Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiatõhususe ja taastuvenergia algatused

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Artikkel 32 04 14 — Vahesumma

 

p.m.

1 023 370 183

1 979 400 000

959 990 460

1 999 500 000,—

0,—

32 04 15

Katseprojektid, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja väärtustamist puhta energia tootmiseks

1.1

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

32 04 16

Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus

1.1

250 000

476 089

400 000

900 000

201 550,—

90 000,—

 

Peatükk 32 04 — Kogusumma

 

125 688 003

1 080 982 371

2 093 049 950

1 034 098 710

2 100 153 264,90

67 136 790,23

Reservid (40 02 41)

 

 

 

2 000 000

2 000 000

 

 

 

 

125 688 003

1 080 982 371

2 095 049 950

1 036 098 710

2 100 153 264,90

67 136 790,23

32 04 01   Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

4 570 459

15 000 000

14 171,99

31 780 212,98

Märkused

Endine artikkel 06 04 01

Assigneering on ette nähtud Euroopa aruka energiakasutuse programmi (2003–2006) varasemate kulukohustuste katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

32 04 02   Euroopa aruka energeetika programmi (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – Coopener

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

95 218

1 000 000

0,—

1 698 939,57

Märkused

Endine artikkel 06 04 02

Assigneering on ette nähtud selleks, et rahastada programmi „Coopener” varasemaid kulukohustusi, st Euroopa aruka energiakasutuse programmi välistiiba.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ, 26. juuni 2003, millega võetakse vastu energeetika mitmeaastane tegevusprogramm „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) (ELT L 176, 15.7.2003, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

32 04 03   Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

3 000 000

3 332 626

4 000 000

4 300 000

3 315 271,15

1 430 341,00

Märkused

Endine artikkel 06 04 03

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja selleks, et analüüsida, määratleda, edendada, seirata, hinnata ja rakendada Euroopa konkurentsivõimelist, turvalist ja jätkusuutlikku energiapoliitikat ning energia siseturgu, võttes arvesse ka selle laiendamist kolmandatele riikidele, energiavarustuse kindluse kõiki aspekte Euroopa ja ülemaailmsel tasandil, ning et tugevdada ja kaitsta energiatarbijate õigusi, osutades kvaliteetteenuseid läbipaistvate ja võrreldavate hindadega.

Peamised kinnitatud eesmärgid on kehtestada järk-järgult ühine Euroopa poliitika, et tagada järjepidev energiavarustuse kindlus, energia siseturu hea toimimine ning juurdepääs energiatranspordivõrkudele, energiaturu vaatlus, mudelite analüüs, hõlmates ka kavandatud poliitiliste strateegiate mõjustsenaariume, energiatarbijate õiguste tugevdamine ja kaitse, mis põhineb üldistel ja konkreetsetel teadmistel rahvusvaheliste ja Euroopa energiaturgude kohta kõigi energialiikide osas.

Assigneering on ette nähtud ka ekspertide kuludeks, mis on seotud otseselt energiaturu vaatlemise seisukohalt vajalike andmete kogumise, kontrollimise ja analüüsimisega (eksperdihinnang).

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ, 26. aprill 2004, mis käsitleb maagaasitarnete kindluse tagamise meetmeid (ELT L 127, 29.4.2004, lk 92).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, Euroopa standardimise rahastamise kohta (ELT L 315, 15.11.2006, lk 9).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 15).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.8.2009, lk 36).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 55).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 2003/55/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1).

32 04 04   Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 04 04

Assigneering on ette nähtud vastu võetud määruste ja otsuste alusel võetud kulukohustuste täitmisega seotud kulude katmiseks.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 91/565/EMÜ, 29. oktoober 1991, ühenduse energiakasutuse tõhustamise kohta (SAVE programm) (EÜT L 307, 8.11.1991, lk 34).

Nõukogu otsus 1999/21/EÜ, Euratom, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 16).

Nõukogu otsus 1999/22/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektori uurimise, analüüsi, prognoosimise ja muu seonduva tegevuse mitmeaastane programm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 20).

Nõukogu otsus 1999/23/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 23).

Nõukogu otsus 1999/24/EÜ, 14. detsember 1998, millega võetakse vastu tahkete kütuste puhast ja tõhusat kasutamist edendavate tehniliste meetmete mitmeaastane raamprogramm (1998–2002) (EÜT L 7, 13.1.1999, lk 28).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 646/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu ühenduse taastuvate energiaallikate edendamise mitmeaastane programm (Altener) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 647/2000/EÜ, 28. veebruar 2000, millega võetakse vastu energiakasutuse tõhustamise mitmeaastane programm (SAVE) (1998–2002) (EÜT L 79, 30.3.2000, lk 6).

Nõukogu otsus 2001/353/EÜ, 9. aprill 2001, milles sätestatakse uued suunised, mida kohaldatakse energeetikasektorit käsitleva rahvusvahelise koostöö edendamise programmi (1998–2002) alusel võetavate meetmete suhtes energeetikasektori tegevussuundade ja nendega seotud meetmete mitmeaastase raamprogrammi raames (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 24).

32 04 05   Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 04 05

Assigneering on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) rahastamiseks, nagu on osutatud komisjoni teatises „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 (lõplik)). Assigneeringu eesmärk on rahastada toetust väikese süsinikusisaldusega energia tehnoloogiale teadusuuringute ning arendus-, demonstratsiooni- ja turundustegevuse etapis.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

Alusaktid

Komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007) 723 (lõplik)).

Komisjoni 7. oktoobri 2009. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta – Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (KOM(2009) 519 (lõplik)).

32 04 06   Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

114 499 000

39 039 339

103 561 700

43 270 000

94 182 271,76

26 947 296,68

Märkused

Endine artikkel 06 04 06

Assigneering on ette nähtud selliste toimingute ja meetmete rahastamiseks, mis käsitlevad järgmist:

edendamis- ja levitamisprojektid:

ühisanalüüsil põhinevad strateegilised uuringud ning turgude arengu ja energeetikasuundumuste korrapärane järelevalve tulevaste seadusandlike meetmete ettevalmistamiseks või kehtivate õigusaktide läbivaatamiseks, sealhulgas seoses energia siseturu nõuetekohase toimimisega, keskmise tähtajaga ja pikaajalise strateegia rakendamiseks energeetikavaldkonnas eesmärgiga edendada säästvat arengut, samuti tööstuse ja muude huvirühmade pikaajaliste vabatahtlike kohustuste ettevalmistamiseks ning standardite ning märgistus- ja sertifitseerimissüsteemide väljatöötamiseks, vajaduse korral ka koostöös kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

struktuuride ja vahendite loomine, laiendamine ja ümberkorraldamine säästva energeetika arenguks, sealhulgas kohalik ja piirkondlik energiajuhtimine ja energiasäästumeetmed, ning neile vajadustele vastavate finantstoodete ja rahaturu instrumentide väljatöötamine, tuginedes varasemate ja praeguste võrkude kogemusele;

säästvate energiasüsteemide ja seadmete edendamine, et kiirendada jätkuvalt nende turuosa suurenemist ja ergutada investeeringuid, mis hõlbustavad üleminekut tõhusamate tehnoloogiate esitlemiselt nende turustamisele, teadlikkuse parandamise kampaaniad ning institutsiooniliste struktuuride loomine;

teabe-, haridus- ja koolitusstruktuuride arendamine, tulemuste rakendamine, oskusteabe ja heade tavade edendamine ja levitamine kõikide tarbijate hulgas, meetmete ja projektide tulemuste levitamine ning koostöö liikmesriikidega rakendusvõrgustike kaudu;

liidu seadusandlike ja toetusmeetmete rakendamise ja mõju järelevalve;

tehnoloogia turustamise projektid:

toetus projektidele, mis käsitlevad selliste liidu tasandil oluliste uuenduslike tehnoloogiate, protsesside, toodete või meetodite turustamist, mille tehniline tutvustamine on olnud edukas. Need on kavandatud, et edendada osalevates riikides nende laiemat kasutust ning hõlbustada nende kasutuselevõttu turul.

Artiklis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud kolmandate riikide osamaksudest ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, eraldatakse punkti täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15).

32 04 07   Katseprojekt – Energiavarustuse kindlus – Biokütused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 500 000

p.m.

1 500 000

0,—

1 500 000,00

Märkused

Endine artikkel 06 04 07

Assigneering on ette nähtud energiavarustuse kindluse valdkonna tegevuste ja meetmete rahastamiseks, et edendada liidu iseseisvat toimetulekut taastuvate energiaallikate, sh jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste valdkonnas.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 08   Katseprojekt – Portplus – Säästva energia kava sadamate jaoks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 500 000

1 500 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 06 04 08

Katseprojekti eesmärgid on järgmised:

edendada taastuvate energiaallikate kasutamist eriti isiklikku tarbimist silmas pidades;

suurendada energiatõhusust sadamahoonetele ja rajatistele suunatud meetmete kaudu;

pakkuda sadamates tegutsevatele erakäitajatele praktilist vahendit investeerimiseks energiasäästu tagavasse tehnoloogiasse.

Projekt on suunatud esmajärjekorras pädevatele sadamavaldajatele, kes saavad seeläbi vajalikud vahendid selles valdkonnas meetmete võtmiseks, ka sadamas tegutsevate erakäitlejate kaasamise kaudu.

Projekt hõlmab järgmist:

regulatiivse raamistiku ja sadamategevuse planeerimisvahenditega eksisteeriva seose määramist;

keskkonnaalast raamistikku ja ökoloogilist jalajälge;

raamistikku hoonete energiakulu kokkuhoiuks (hoonetes tehtud mõõtmiste registreerimine, kaitseümbris ja seadmed);

suuniseid energia tootmise kohta taastuvatest energiaallikatest ja energeetilise saneerimise kohta;

sadamapiirkonna valdajate teadlikkuse suurendamist energia aruka haldamisega kaasnevatest majanduslikest ja keskkonnaalastest eelistest ning võimalustest.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 09   Ettevalmistav tegevus – Taastuvenergia ning jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütuste rafineerimise tehaste investeerimisfond

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

1 500 000

0,—

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 04 09

Assigneering on ette nähtud järgmiste ettevalmistavate meetmete rahastamiseks:

uuenduslikud taastuvenergia- ja kemikaaliprojektid. Igas suuruses äriühingud peaksid olema kõlblikud sellest investeerimisfondist rahastamiseks;

rahastamise eesmärk on ergutada investeeringuid uuenduslikesse taastuvenergia projektidesse ja seeläbi i) aidata liidu majandusel täita Kyoto protokolli eesmärke, ii) vähendada liidu sõltuvust impordist kolmandatest riikidest, iii) saavutada liidu liidripositsioon selles sektoris (vastavalt Euroopa 2020 strateegia eesmärkidele), iv) luua põllumajandustoodetele tulutoov turg;

see võimaldab rahastada uuendusliku taastuvenergia ja kemikaalidega seotud projektide alaste teadusuuringute, arendus- ja turustustegevuse toetamist liidus ning seda haldab Euroopa Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispank, kasutades oma tavapäraseid investeerimistooteid, nagu

investeeringud omakapitali (investeerimine lisaks teistesse omakapitali liikidesse, nagu riskikapital),

tehnosiirde fond (teadusuuringute toomiseks ärimaailma),

ja/või tehniline abi või eespool mainitud investeerimistoodete kombinatsioon.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 10   Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet

32 04 10 01   Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 04 10 01

4 017 000

4 017 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Reservid (40 02 41)

 

 

2 000 000

2 000 000

 

 

Kogusumma

4 017 000

4 017 000

2 000 000

2 000 000

0,—

0,—

Märkused

Endine punkt 06 04 10 01

Assigneering on ette nähtud ameti personali- ja halduskulude katmiseks (jaotised 1 ja 2).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude eelarvestuse punkti 6 6 0 0.

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti ametikohtade loetelu on esitatud III jao „Komisjon” (3. köide) osas „Ametikohtade loetelus sisalduv personal”.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

32 04 10 02   Energeetikasektorit reguleerivate asutuste Euroopa koostööamet – Toetus jaotisele 3

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

983 000

983 000

p.m.

p.m.

0,—

0,—

Märkused

Endine punkt 06 04 10 02

Assigneering on ette nähtud ameti tööprogrammiga seotud tegevuskulude katmiseks (jaotis 3).

Amet peab teavitama eelarvepädevaid institutsioone tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Ameti palvel teavitab komisjon eelarvepädevaid institutsioone ise tegevus- ja halduskuludevahelisest assigneeringute ümberpaigutamisest.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantsmääruse artiklile 16 tagasi makstud summad kujutavad endast sihtotstarbelist tulu (finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkt f), mis kantakse tulude koondarvestuse punkti 6 6 0 0.

Euroopa Liidu toetus 2011. aastal on kokku 5 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

32 04 11   Energiaühendus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 939 003

2 798 457

3 188 250

3 188 250

2 940 000,00

2 940 000,00

Märkused

Endine artikkel 06 04 11

Assigneering on ette nähtud Euroopa Liidu osamaksudeks energiaühenduse eelarvesse. Eelarve sisaldab personali halduskulusid ja tegevuskulusid.

Euroopa Liidu toetus 2011. aastal on kokku 3 315 780 eurot. Eelarvesse kantud 2 939 003 euro suurusele summale lisatakse 376 777 euro suurune tagasi nõutud ülejääk.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2006/500/EÜ, 29. mai 2006, energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 198, 20.7.2006, lk 15).

32 04 12   Katseprojekt – Linnade säästvat arengut käsitleva arendustöö ja kogemuste vahetuse Euroopa raamprogramm

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

300 000

p.m.

450 000

0,—

750 000,00

Märkused

Endine artikkel 06 04 12

Assigneering on ette nähtud kaasrahastamise võimaldamiseks muu hulgas järgmiseks tegevuseks:

Euroopa Teadmisteplatvorm;

kogemuste ja parimate tavade vahetamine seoses säästlike linnatranspordi kavadega;

jätkusuutlike linnapoliitika plaanide arendamine ja parimate tavade vahetus, mis hõlmab ka meetmeid keskkonnaohtude piiramiseks ja võitlust kliimamuutuse vastu;

säästlikku ehitustegevust käsitlevate kogemuste ja parimate tavade vahetus, säästliku linnakujunduse ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine;

teadlikkust suurendavad meetmed.

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 13   Ettevalmistav tegevus – Euroopa saared ja ühine energiapoliitika

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

500 000

p.m.

500 000

0,—

0,—

Märkused

Endine artikkel 06 04 13

Pidades silmas komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007) 1 (lõplik)) esitatud eesmärki viia taastuvenergia osakaal 2020. aastaks 20 %ni liidu energiakandjate üldkombinatsioonist (praegune eesmärk on 12 % 2010. aastaks), on kõnealune ettevalmistav tegevus ette nähtud järgmiste tegevuste rahastamiseks:

saarte kogukondade klimaatiliste ja konkreetsete sotsiaal-majanduslike tingimustega kohandatud integreeritud taastuvenergia süsteemide (mere-, tuule-, päikese-, biomassi- ja biogaasienergia) arendamise projektide arendamine, mis hõlmab hübriid- ja veemagestamissüsteeme;

projektid, millega hinnatakse taastuvenergia ja energiatõhusate meetmete suurema leviku ning kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju kohalikele saarekogukondadele (majanduslik areng, tööhõive, noorte saarekogukondadesse kinnistamine jne);

saarekogukondadele sobivad energiatehnoloogia algatused, millega edendatakse teadusprojekte taastuvenergia ja energiatõhususe tehnoloogiate valdkondades taastuvenergia kasutamise maksimeerimiseks ja kohalike oludega kohandumiseks;

projektid energia mandrile transportimise tõhusate ja keskkonnasõbralike meetodite väljatöötamiseks, sealhulgas kaugel asuvate saarte elektrivõrkude ühendamine mandril asuvate põhivõrkudega;

parimate tavade vahetus Euroopa saarepiirkondade vahel.

Õiguslik alus

Ettevalmistav tegevus nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 14   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid

32 04 14 01   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiavõrgud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

732 955 589

1 175 300 000

524 146 000

1 188 815 000,00

0,—

Märkused

Endine punkt 06 04 14 01

Assigneering on ette nähtud selliste kulude katmiseks, mis on seotud gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuride projektidega, millel on liidu jaoks suurim lisandväärtus.

Assigneeringuga tuleks kohandada ja arendada liidu jaoks erilise tähtsusega energiavõrke, kuna need toetavad energia siseturu toimimist, ning eelkõige suurendada energiavõrkude ühendamise võimsust, energiavarustuse kindlust ja tarneallikate mitmekesistamist ning ületada keskkonnaalased, tehnilised ja rahalised takistused. Energiavõrkude intensiivsemaks arendamiseks ja nende ehitamise kiirendamiseks on vaja liidu eritoetust, seda eriti piirkondades, kus tarneteede ja tarneallikate mitmekesisus on väike.

Assigneeringuga tuleks edendada taastuvate energiaallikate võrku ühendamist ja integreerimist ning tugevdada liidu ebasoodsamate piirkondade ja saarte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

See on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21, 22 ja 23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga lisaettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 02   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

247 566 539

523 200 000

249 153 000

526 585 000,00

0,—

Märkused

Endine punkt 06 04 14 02

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mis käsitlevad tööstusrajatiste tekitatava süsinikdioksiidi kogumist, selle transporti säilitamiskohta ja selle juhtimist sobivasse geoloogilisse formatsiooni püsiva säilitamise eesmärgil.

Assigneering on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21, 22 ja 23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga lisaettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 03   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Avamere tuulepargid Euroopas

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

42 848 055

280 900 000

186 691 460

284 100 000,00

0,—

Märkused

Endine punkt 06 04 14 03

Assigneeringuga tuleks edendada projekte, mille eesmärk on liidu avamere tuuleparkide arendamine, pannes erilist rõhku järgmisele:

tuuleelektri muutlikkuse tasakaalustamine ühendamissüsteemidega;

suuremahulise säilitamise süsteemid;

tuuleparkide kui virtuaalelektrijaamade (võimsusega üle 1 GW) juhtimine;

turbiinide paigutamine kaugemale kaldast või sügavamasse vette (20–50 m), kui on praegu tavaks;

uudsed allstruktuuride lahendused;

projektide uuenduslikud omadused ja nende rakendamise demonstreerimine;

koostamis-, paigaldamis-, käitamis- ja dekomisjoneerimisprotsessid ning nende katsetamine reaalsuurusprojektidega.

Assigneering on ette nähtud majanduse elavdamise kava teise etapi rahastamiseks, mille suhtes eelarvepädevad institutsioonid leppisid kokku 2. aprillil 2009. Rahastamine sõltub eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppest ja vahendid tuleks teha kättesaadavaks 17. mai 2006. aasta eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktides 21, 22 ja 23 ette nähtud korras, ilma et see piiraks kaasotsustamismenetluse teel vastu võetud programmide rahastamispakette või Euroopa Parlamendi prioriteetide arvestamist.

Kui majanduse elavdamise kava rakendamist käsitleva komisjoni iga-aastase aruandega Euroopa Parlamendile ja nõukogule tuvastatakse prioriteetsete projektide elluviimisel tekkivaid tõsiseid ohte, soovitab komisjon meetmeid kõnealuste ohtude vältimiseks ning teeb vajaduse korral ja kooskõlas majanduse elavdamise kavaga lisaettepanekuid projektide kohta, mida on mainitud juba määruses (EÜ) nr 663/2009.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 14 04   Majanduse elavdamist toetavad energeetikaprojektid – Energiatõhususe ja taastuvenergia algatused

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 663/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 200, 31.7.2009, lk 31).

32 04 15   Katseprojektid, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja väärtustamist puhta energia tootmiseks

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

1 000 000

1 000 000

 

 

Märkused

Endine artikkel 06 04 15

Katseprojektid hõlmavad jäätmehoidlatesse viidud või seal hoitud majapidamisjäätmete ringlussevõttu.

Hoidlas olevad jäätmed võidakse üles kaevata ning uudse tehnoloogia abil uuesti ringlusse ja taaskasutusse suunata. Allesjäävat, taaskasutuseks kõlbmatut osa kasutatakse säästva energia (elektri- ja soojusenergia) tootmiseks.

Selle puhastusoperatsiooni tulemusena saab endisi jäätmehoidlaid kasutada teistel eesmärkidel (nt taastada nende loodusliku seisundi või kasutada neid majandustegevuseks).

Õiguslik alus

Katseprojekt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 49 lõike 6 tähenduses.

32 04 16   Energeetikarajatiste ja infrastruktuuride ohutus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

250 000

476 089

400 000

900 000

201 550,00

90 000,00

Märkused

Endine artikkel 06 07 04

Assigneering on ette nähtud komisjoni kulude katteks seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja energeetikasektori turvalisuse parandamiseks vajaliku eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve, hindamise ja rakendamise jaoks ning tehniliseks abiks ja erikoolituseks.

Peamine eesmärk on energeetikaalaste turvaeeskirjade väljatöötamine ja kohaldamine ning eelkõige:

meetmed takistamaks pahatahtlikke tegusid energeetikasektoris, eelkõige seoses Euroopa energiatootmise ja edastamise süsteemi rajatiste ja infrastruktuuriga;

energeetika turvalisuse alaste õigusaktide, tehniliste normide ja haldusjärelevalve tavade ühtlustamine;

energeetikasektori ühiste näitajate, meetodite ja turvalisusega seotud eesmärkide määramine ning sellise määramise jaoks vajalike andmete kogumine;

siseriiklike asutuste, ettevõtjate ja teiste tähtsate osaliste võetud energeetika turvalisuse alaste meetmete järelevalve;

energeetika turvalisuse rahvusvaheline koordineerimine, sealhulgas tarnija- ja transiitnaaberriikidega ja partnerriikidega maailmas;

tehnoloogiaarenduse edendamine energeetika turvalisuse valdkonnas.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjoni õigustest institutsioonide tasandil vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõikele 6.

PEATÜKK 32 05 —   TUUMAENERGIA

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 05

TUUMAENERGIA

32 05 01

Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

1.1

20 378 000

17 139 222

20 500 000

19 500 000

19 610 012,40

17 477 114,10

32 05 02

Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse

1.1

2 200 000

1 904 358

2 000 000

1 950 000

2 368 336,77

1 142 193,40

32 05 03

Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)

1.1

258 000 000

190 435 799

180 000 000

220 000 000

255 000 000,—

109 983 109,67

Reservid (40 02 41)

 

 

 

75 000 000

 

 

 

 

 

258 000 000

190 435 799

255 000 000

220 000 000

255 000 000,—

109 983 109,67

 

Peatükk 32 05 — Kogusumma

 

280 578 000

209 479 379

202 500 000

241 450 000

276 978 349,17

128 602 417,17

Reservid (40 02 41)

 

 

 

75 000 000

 

 

 

 

 

280 578 000

209 479 379

277 500 000

241 450 000

276 978 349,17

128 602 417,17

32 05 01   Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

20 378 000

17 139 222

20 500 000

19 500 000

19 610 012,40

17 477 114,10

Märkused

Endine artikkel 06 05 01

Assigneering on ette nähtud eelkõige järgmiste kulude rahastamiseks:

eelnevalt kindlaks määratud kuue kuu pikkuste programmidega seotud inspektorite lähetuskulud (päevarahad ja sõidukulud);

inspektorite koolitus;

inspekteerimiste käigus kasutatavate seadmete soetamine, eelkõige sellised seireseadmed nagu digitaalsed videosüsteemid, gamma-, neutron- ja infrapunakiirguse mõõtmise seadmed, elektroonilised pitserid ja pitserite lugemise süsteemid;

inspekteerimiseks kasutatava infotehnoloogilise riistvara hanked ja uuendamine;

konkreetsed inspekteerimiste jaoks mõeldud infotehnoloogiaalased projektid (arendamine ja haldamine);

seire- ja mõõteseadmete asendamine pärast nende kasutusea lõppu;

seadmete hooldus, sealhulgas kindlustus (konkreetsed seadmed Canberra, Ameteki, Forki ja GBNSi tegevuskohtades);

infrastruktuuriga seotud tehnilised meetmed, sealhulgas jäätmehooldus ja proovide transport;

kohapealsed analüüsid (tööjõukulud ja analüütikute lähetuskulud);

kokkulepped kohapealsete tööruumide kohta (laboratooriumid, kontorid jms);

igapäevased juhtimistööd kohapealsetes rajatistes ja kesklaborites (remont, hooldustööd, infotehnoloogiline riistvara, tarnete ja tarbekaupade ost jms);

inspekteerimiste infotehnoloogia tugi ja rakenduste katsetamine.

Assigneering katab ka Rahvusvahelisele Aatomienergiaagentuurile ettemaksena antud summa suurusjärgus 91 000 eurot. Tulusid, mis saadakse siis, kui agentuur selle summa tagasi maksab, ja mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 1 6, eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile g.

Ka järgmisi summasid eraldatakse täiendavateks assigneeringuteks vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j:

tasutud kindlustusnõuded;

selliste summade tagasimaksed, mille komisjon on alusetult maksnud kaupade, tööde või teenuste eest.

Õiguslik alus

Komisjoni määrus (Euratom) nr 302/2005, 8. veebruar 2005, Euratomi julgeolekumeetmete rakendamise kohta (ELT L 54, 28.2.2005, lk 1).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu II jaotise peatükiga 7 ning artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Alusaktid

Ühenduse, tuumarelvavabade liikmesriikide ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Ühendkuningriigi ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Ühenduse, Prantsusmaa ja Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vaheline kolmepoolne leping.

Koostöölepingud ühenduse ja kolmandate riikide (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia) vahel.

Komisjoni 24. märtsi 1992. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, mis käsitleb komisjoni otsust kohapealsete laborite kasutamise kohta tõendusanalüüside tegemiseks kontrollproovidest (SEK(1992) 515 (lõplik)).

32 05 02   Tuumarajatiste turvalisus ja kiirguskaitse

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

2 200 000

1 904 358

2 000 000

1 950 000

2 368 336,77

1 142 193,40

Märkused

Endine artikkel 06 05 02

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

komisjoni kulud seoses sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja ühenduse tuumaohutuse ja julgeoleku ühise poliitika analüüsimise, määratlemise, edendamise, seire, hindamise ja rakendamise jaoks, eelkõige uutes liikmesriikides, ning kiirguskaitse valdkonna eeskirjade ja meetmete jaoks;

kulud ioniseeriva kiirguse mõju seirega ja selle eest kaitsmisega seotud meetmeteks ja toiminguteks; assigneeringu eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse ja radioaktiivsete ainete ohu eest. Need toimingud on seotud konkreetsete ülesannetega, mis on ette nähtud Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga;

sellise inspektorite üksuse loomise ja tööga seotud kulude rahastamine, mis kontrolliks liikmesriikides kaitset ioniseeriva kiirguse eest. Need kulud hõlmavad lisaks päevarahadele ja reisikuludele (lähetuskuludele) ka kulusid, mis on seotud koolituste, ettevalmistavate kohtumiste ja inspekteerimiseks kasutatavate vahendite ostmisega.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu II jaotise peatükiga 3 ja artikliga 174 otseselt antud erilistest õigustest.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 31: teabe kogumine ja põhilisi ohutusnorme täiendavate uute õigusaktide ettevalmistamine.

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikkel 33: direktiivide rakendamine, sealhulgas eelkõige meditsiinivaldkonnas (C-valdkond: nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1)), nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiivi 97/43/Euratom (mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 22)) ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/122/Euratom (kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57)) rakendamine.

Nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom, 25. juuni 2009, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18).

Komisjonile järgmiste eriõigusaktidega määratud kohustuste rakendamine:

nõukogu otsus 87/600/Euratom, 14. detsember 1987, ühenduse operatiivse teabevahetuse korra kohta kiirgushädaolukorra puhul (EÜT L 371, 30.12.1987, lk 76);

nõukogu määrus (EÜ) nr 733/2008, 15. juuli 2008, kolmandatest riikidest pärinevate põllumajandustoodete imporditingimuste kohta pärast Tšernobõli tuumaelektrijaama avariid (kodifitseeritud versioon) (ELT L 201, 30.7.2008, lk 1);

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 35 teise lõigu rakendamine: keskkonna kiirgusseire kontrollimine.

32 05 03   Tuumaohutus – Üleminekumeetmed (tuumarajatiste tegevuse lõpetamine)

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

 

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 05 03

258 000 000

190 435 799

180 000 000

220 000 000

255 000 000,00

109 983 109,67

Reservid (40 02 41)

 

 

75 000 000

 

 

 

Kogusumma

258 000 000

190 435 799

255 000 000

220 000 000

255 000 000,—

109 983 109,67

Märkused

Endine artikkel 06 05 05

Assigneering on ette nähtud Ignalina (Leedu), Jaslovské Bohunice (Slovakkia) ja Kozloduy (Bulgaaria) tuumaenergiajaamade tegevuse lõpetamise fondide rahastamiseks vastavalt asjaomaste liikmesriikidega sõlmitud lepingutele.

Need kulud on seotud ka sellise teabe kogumise ja töötlemisega, mida on vaja tuumarajatiste dekomisjoneerimisega seotud valdkonna eeskirjade ja meetmete analüüsimise, määratlemise, edendamise, järelevalve ja hindamise jaoks.

Komisjon peab igal aastal esitama selles artiklis eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande, samuti vastavate tuumajaamade dekomisjoneerimise ajakohastatud kulude eelarvestuse ja ajagraafiku.

Õiguslik alus

Ülesanne, mis tuleneb 2003. aasta ühinemislepinguga otseselt komisjonile antud erilistest õigustest (protokoll nr 4 Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus ning protokoll nr 9 Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimese ja teise reaktori kohta Slovakkias, mis mõlemad on kantud 2003. aasta ühinemislepingu lisasse).

Ülesanne, mis tuleneb komisjonile Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikliga 203 otseselt antud erilistest õigustest.

Bulgaariale antud ülesanne on antud 2005. aasta ühinemisakti artikliga 30 vahetult ka komisjonile.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1990/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 (Ignalina tuumaelektrijaama kohta Leedus) rakendamist „Ignalina programm” (ELT L 411, 30.12.2006, lk 10).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 549/2007, 14. mai 2007, mis käsitleb aktile Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise tingimuste kohta lisatud protokolli nr 9 (Bohunice V1 tuumaelektrijaama esimeses ja teise reaktori kohta Slovakkias) rakendamist (ELT L 131, 23.5.2007, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 647/2010, 13. juuli 2010, Bulgaaria Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevuse lõpetamiseks antava liidu rahalise abi kohta (Kozloduy programm) (ELT L 189, 22.7.2010, lk 9).

PEATÜKK 32 06 —   ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

32 06

ENERGIAALANE UURIMISTEGEVUS

32 06 01

Energiaalane uurimistegevus

1.1

167 645 000

104 739 690

123 292 000

86 000 000

114 681 032,91

51 335 019,87

32 06 02

Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

1.1

24 510 000

10 969 102

19 200 000

11 520 000

20 643 840,—

0,—

32 06 03

Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

1.1

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

4 121 373,42

4 649 192,03

32 06 04

Varasemate programmide lõpuleviimine

32 06 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

1.1

p.m.

1 819 220

59 680,86

5 931 515,19

32 06 04 02

Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

1.1

p.m.

31 421 907

24 755 000

99 699,03

29 561 981,14

 

Artikkel 32 06 04 — Vahesumma

 

p.m.

31 421 907

26 574 220

159 379,89

35 493 496,33

 

Peatükk 32 06 — Kogusumma

 

192 155 000

147 130 699

142 492 000

124 094 220

139 605 626,22

91 477 708,23

Märkused

Kõnealused selgitused kehtivad kõikide käesoleva peatüki eelarveridade kohta.

Neid assigneeringuid kasutatakse teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust aastatel 2007–2013 käsitleva seitsmenda raamprogrammi jaoks.

Selle elluviimise eesmärk on saavutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 179 kirjeldatud eesmärgid, et aidata kaasa Euroopa teadusruumil põhineva teadmusühiskonna loomisele, s.t toetada riikidevahelist koostööd kõikidel tasanditel kogu liidus, muuta Euroopa teadusuuringud dünaamilisemaks ja loovamaks ning parandada nende taset vastavalt teadmiste tasemele, tugevdada teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud inimressursse kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt ning teadusuuringute ja uuendustegevuse võimekust kogu Euroopas ja tagada selle optimaalne kasutamine.

Nendesse artiklitesse ja punktidesse kirjendatakse ka komisjoni korraldatud üleeuroopalist huvi pakkuvad kõrgetasemeliste teadus- ja tehnoloogiaalaste kohtumiste, konverentside, töörühmade ja seminaridega seotud kulud, samuti kõrgetasemeliste teaduslike ja tehnoloogiliste analüüside ning liidu nimel korraldatavate hindamiste rahastamine, mille eesmärk on välja selgitada liidu jaoks sobilikud uurimisvaldkonnad, muu hulgas seoses Euroopa teadusruumiga, ning meetmed programmide tulemuste järelevalveks ja nende tulemuste levitamiseks, kaasa arvatud eelmiste raamprogrammidega ette nähtud meetmed.

Assigneeringud katavad ka halduskulud, sealhulgas personali halduskulud, samuti teabe, trükiste, haldus- ja tehniliste toimingutega seotud kulud ning teatavad muud kuluartiklid, mis kuuluvad sisemise infrastruktuuri juurde ja on seotud selle meetme eesmärgi saavutamisega, mille lahutamatuks osaks nad on, kaasa arvatud toimingud ja meetmed, mida on vaja liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse strateegia ettevalmistamiseks ja järelevalveks.

Teatud projektide puhul on ette nähtud võimalus kolmandate riikide ning neist pärit instituutide osalemiseks Euroopa koostöös teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonnas. Rahaline toetus kirjendatakse tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3 ja 6 0 1 5 ning nende alusel võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud Euroopa tasandil teaduslikus ja tehnilises uurimistöös osalevatelt riikidelt ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 1 6, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Tulu alusel, mis on saadud kandidaatriikide või Lääne-Balkani võimalike kandidaatriikide osamaksudest seoses liidu/ühenduse programmides osalemisega ja kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 1, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktile d.

Tulu alusel, mis on saadud liiduväliste asutuste osamaksetest ja on kirjendatud tulude eelarvestuse punkti 6 0 3 3, võib eraldada täiendavaid assigneeringuid vastavalt finantsmääruse artiklile 18.

Täiendavad assigneeringud eraldatakse artiklis 32 06 03.

32 06 01   Energiaalane uurimistegevus

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

167 645 000

104 739 690

123 292 000

86 000 000

114 681 032,91

51 335 019,87

Märkused

Endine punkt 06 06 01 01

Assigneering on ette nähtud Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) eesmärkide ja algatuste rahastamiseks. Peamised neist on: tuule-, päikese- ja bioenergeetika, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, elektrivõrgud.

Jõupingutused koondatakse järgmistele meetmetele:

taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus (kuuenda raamprogrammi jätk);

tegevus keskkonnasäästliku söepõletustehnoloogia prioriteetses valdkonnas.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

32 06 02   Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

24 510 000

10 969 102

19 200 000

11 520 000

20 643 840,00

0,—

Märkused

Endine punkt 06 06 01 02

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte aitab rakendada Euroopa teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) ning eelkõige programmi „Koostöö” eriteemavaldkondi „Energeetika”, „Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad”, „Keskkond (sealhulgas kliimamuutused)” ning „Transport (sealhulgas lennundus)”. Eelkõige on ühisettevõttel järgmised ülesanded: püüda saavutada Euroopale ülemaailmne liidripositsioon kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate valdkonnas ning saavutada turul kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate läbimurre, mis võimaldaks turumehhanismide abil rakendada olulist potentsiaali üldsuse huvides; toetada liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust kooskõlastatud lähenemisviisi kaudu, et ületada turutõrked ning keskenduda turukõlblike rakenduste väljatöötamisele, soodustades seeläbi täiendavaid tööstuslikke jõupingutusi kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiate kiireks kasutuselevõtuks; toetada kütuseelementide ja vesiniku ühise tehnoloogiaalgatuse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alaste prioriteetide rakendamist, eelkõige toetuste andmisega projektikonkursside alusel; püüda liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikides julgustada avalikku ja erasektorit rohkem investeerima kütuseelemendi- ja vesinikutehnoloogiatesse.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eeskätt selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).

Nõukogu otsus 2006/971/EÜ, 19. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö” (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 521/2008, 30. mai 2008, millega luuakse kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (ELT L 153, 12.6.2008, lk 1).

32 06 03   Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

4 121 373,42

4 649 192,03

Märkused

Endine artikkel 06 06 04 (osaliselt)

Assigneering katab kulud, mis vastavad teaduse ja tehnoloogia arengu valdkonna projektides osalevatelt (Euroopa Majanduspiirkonna välistelt) kolmandatelt isikutelt või riikidelt saadavatele tuludele, mille alusel eraldatakse täiendavaid assigneeringuid.

Finantsmääruse artikli 18 kohaselt võib tulude eelarvestuse punktidesse 6 0 1 3, 6 0 1 5, 6 0 1 6, 6 0 3 1 ja 6 0 3 3 kirjendatud tulu alusel eraldada täiendavaid assigneeringuid.

32 06 04   Varasemate programmide lõpuleviimine

32 06 04 01   Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

1 819 220

59 680,86

5 931 515,19

Märkused

Endine punkt 06 06 05 01 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksed vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksetest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Nõukogu otsus 87/516/Euratom, EMÜ, 28. september 1987, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1987–1991) (EÜT L 302, 24.10.1987, lk 1).

Nõukogu otsus 90/221/Euratom, EMÜ, 23. aprill 1990, ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 28).

Nõukogu otsus 93/167/Euratom, EMÜ, 15. märts 1993, millega kohandatakse otsust 90/221/Euratom, EMÜ ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi kohta (1990–1994) (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 43).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1110/94/EÜ, 26. aprill 1994, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 126, 18.5.1994, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 616/96/EÜ, 25. märts 1996, millega kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) pärast Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga (EÜT L 86, 4.4.1996, lk 69).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2535/97/EÜ, 1. detsember 1997, millega teist korda kohandatakse otsust nr 1110/94/EÜ Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse neljanda raamprogrammi kohta (1994–1998) (EÜT L 347, 18.12.1997, lk 1).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 182/1999/EÜ, 22. detsember 1998, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda raamprogrammi kohta (1998–2002) (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1).

32 06 04 02   Kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

31 421 907

24 755 000

99 699,03

29 561 981,14

Märkused

Endine punkt 06 06 05 02 (osaliselt)

Assigneering on ette nähtud varasemate kulukohustuste katmiseks.

Punktis kirjendatud assigneeringutele tuleb lisada EFTA riikide osamaksud vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingule, eriti selle artiklile 82 ja protokollile 32. Teadmiseks: nimetatud summad on saadud EFTA riikide osamaksudest, mis on kirjendatud tulude eelarvestuse artiklisse 6 3 0 ja mis moodustavad finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt sihtotstarbelise tulu; selle tulu alusel eraldatakse ja rakendatakse vastavaid assigneeringuid vastavalt käesoleva eelarvejao kulude eelarvestuse käesoleva osa lisale „Euroopa Majanduspiirkond”, mis on üldeelarve lahutamatu osa.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1).

Nõukogu otsus 2002/834/EÜ, 30. september 2002, teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse eriprogrammi „Euroopa teadusruumi integreerimine ja tugevdamine” (2002–2006) vastuvõtmise kohta (EÜT L 294, 29.10.2002, lk 1).

EELARVEVÄLISED TEGEVUSED

HALDUSTOETUS ENERGEETIKA PEADIREKTORAADILE

ENERGEETIKA PEADIREKTORAADI POLIITILINE STRATEEGIA JA KOORDINEERIMINE

JAOTIS 40

RESERVID

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 01

HALDUSKULUDE RESERVID

1 834 000

1 834 000

14 843 995

14 843 995

 

 

40 02

FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

975 295 000

258 075 297

1 271 202 000

643 852 000

0,—

0,—

 

Jaotis 40 — Kogusumma

977 129 000

259 909 297

1 286 045 995

658 695 995

0,—

0,—

PEATÜKK 40 01 —   HALDUSKULUDE RESERVID

Artiklite 1, 2, 3 ja 5 üksikasjad võib leida peatükist XX 01

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 01

HALDUSKULUDE RESERVID

40 01 40

Haldusreserv

 

1 834 000

1 834 000

14 843 995

14 843 995

 

 

40 01 42

Ettenägematute kulude reserv

5

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

 

 

 

Peatükk 40 01 — Kogusumma

 

1 834 000

1 834 000

14 843 995

14 843 995

 

 

40 01 40   Haldusreserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

1 834 000

1 834 000

14 843 995

14 843 995

 

 

Märkused

Assigneering on eranditult määratlemata otstarbega ning seda võib kasutada ainult pärast selle ümberpaigutamist muudele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

1.

Artikkel

01 01 01

Majanduse ja rahanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

40 929

2.

Artikkel

02 01 01

Ettevõtluse poliitikavaldkonna alaliselt töötava personaliga seotud kulud

52 772

3.

Artikkel

03 01 01

Konkurentsi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

56 917

4.

Artikkel

04 01 01

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

44 335

5.

Artikkel

05 01 01

Põllumajanduse ja maaelu arendamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

74 532

6.

Artikkel

06 01 01

Liikuvuse ja transpordi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

25 609

7.

Artikkel

07 01 01

Keskkonna ja kliimameetmete poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

44 853

8.

Artikkel

08 01 01

Teadusuuringute poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

6 884

9.

Artikkel

09 01 01

Infoühiskonna ja meedia poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

29 384

10.

Artikkel

11 01 01

Merenduse ja kalanduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

21 983

11.

Artikkel

12 01 01

Siseturu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

35 305

12.

Artikkel

13 01 01

Regionaalpoliitika valdkonnas alaliselt töötava personali kulud

43 816

13.

Artikkel

14 01 01

Maksukorralduse ja tolliliidu poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

32 492

14.

Artikkel

15 01 01

Hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

38 857

15.

Punkt

16 01 01 01

Teabevahetuse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud: peakorter

46 111

16.

Artikkel

17 01 01

Tervise- ja tarbijakaitse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

57 583

17.

Artikkel

18 01 01

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

44 335

18.

Punkt

19 01 01 01

Välissuhete poliitikavaldkonna peadirektoraatides alaliselt töötava personaliga seotud kulud

5 106

19.

Punkt

20 01 01 01

Kaubanduse peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

34 787

20.

Punkt

21 01 01 01

Arengu peadirektoraadi alaliselt töötava personaliga seotud kulud

58 175

21.

Punkt

22 01 01 01

Laienemise peadirektoraadis alaliselt töötava personaliga seotud kulud

17 764

22.

Artikkel

23 01 01

Humanitaarabi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

14 878

23.

Punkt

25 01 01 01

Komisjoni poliitika koordineerimise ja õigusnõustamise poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

105 027

24.

Punkt

25 01 02 13

Institutsiooni liikmete muud juhtimiskulud

460 000

25.

Artikkel

26 01 01

Komisjoni halduse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

78 381

26.

Artikkel

27 01 01

Eelarve poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

30 939

27.

Artikkel

28 01 01

Auditi poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

7 105

28.

Artikkel

29 01 01

Statistika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

47 443

29.

Artikkel

31 01 01

Keeletalituse poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

236 399

30.

Artikkel

32 01 01

Energeetika poliitikavaldkonnas alaliselt töötava personaliga seotud kulud

41 299

 

 

 

Kogusumma

1 834 000

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 01 42   Ettenägematute kulude reserv

Arvandmed (Liigendamata assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

 

PEATÜKK 40 02 —   FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

Jaotis

Peatükk

Artikkel

Punkt

Rubriik

FR

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

40 02

FINANTSSEKKUMISTE RESERVID

40 02 40

Liigendamata assigneeringud

 

p.m.

p.m.

300 000 000

300 000 000

 

 

40 02 41

Liigendatud assigneeringud

 

221 435 000

158 075 297

222 320 000

94 970 000

 

 

40 02 42

Hädaabireserv

4

253 860 000

100 000 000

248 882 000

248 882 000

0,—

0,—

40 02 43

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv

1.1

500 000 000

p.m.

500 000 000

p.m.

 

 

 

Peatükk 40 02 — Kogusumma

 

975 295 000

258 075 297

1 271 202 000

643 852 000

0,—

0,—

40 02 40   Liigendamata assigneeringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

p.m.

p.m.

300 000 000

300 000 000

 

 

Märkused

Endised punktid 40 02 40 01 ja 40 02 40 02

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamisel puudub asjaomast meedet käsitlev põhiõigusakt ja b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Sellesse artiklisse kirjendatud assigneeringuid võib kasutada alles pärast finantsmääruse artiklis 24 sätestatud korras tehtud ümberpaigutust.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 41   Liigendatud assigneeringud

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

221 435 000

158 075 297

222 320 000

94 970 000

 

 

Märkused

Endised punktid 40 02 41 01 ja 40 02 41 02

Jaotise „Reservid” assigneeringud on ette nähtud ainult kaheks järgmiseks juhuks: a) kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt ning b) kui on tõsine alus kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada asjaomastele eelarveridadele kirjendatud assigneeringuid usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Selles artiklis kirjendatud assigneeringuid võib kasutada üksnes pärast nende ümberpaigutamist vastavalt finantsmääruse artiklis 24 sätestatud menetlusele.

Assigneeringud jagunevad (kohustusteks, makseteks) järgmiselt:

1.

Artikkel

11 03 01

Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

52 000 000

52 000 000

2.

Punkt

18 02 04 01

Schengeni infosüsteem (SIS II)

10 000 000

6 642 473

3.

Artikkel

18 02 07

Schengeni hindamine

560 000

533 220

4.

Punkt

18 02 11 01

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotistele 1 ja 2

5 150 000

5 150 000

5.

Punkt

18 02 11 02

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks – Toetus jaotisele 3

300 000

210 000

6.

Punkt

18 05 05 01

Euroopa Politseikolledž – Toetus jaotistele 1 ja 2

425 000

425 000

7.

Artikkel

19 09 03

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Ladina-Ameerika)

16 000 000

1 904 358

8.

Artikkel

19 10 04

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Aasia, Kesk-Aasia, Iraak, Iraan ja Jeemen)

28 000 000

4 532 372

9.

Artikkel

21 04 01

Keskkond ja loodusvarade, sealhulgas energia säästev majandamine

65 000 000

57 826 850

10.

Artikkel

21 06 06

Koostöö, mis ei hõlma ametliku arenguabi andmist (Lõuna-Aafrika)

1 000 000

285 654

11.

Artikkel

21 06 07

Banaanisektori ümberkorraldamisega kaasnevad meetmed

43 000 000

28 565 370

 

 

 

Kogusumma

221 435 000

158 075 297

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

40 02 42   Hädaabireserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

253 860 000

100 000 000

248 882 000

248 882 000

0,—

0,—

Märkused

Vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 25 on kõnealune reserv ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide elluviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka mittesõjaliste kriiside ohjeldamise ja kaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on selleks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsivhindades. Seda summat suurendatakse 2008. aastaks erandkorras 479 218 000 euroni jooksevhindades.

See reserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse. Asjaomased kulukohustuste assigneeringud võib vajaduse korral kirjendada eelarves ülemmääradest suuremana.

Kui komisjon peab vajalikuks seda reservi kasutada, esitab ta eelarvepädevatele institutsioonidele ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist asjakohastele eelarveridadele.

Samal ajal kui komisjon esitab ülekande tegemise ettepaneku, algatab ta ka kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, et saada eelarvepädevatelt institutsioonidelt reservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa küsimuses nõusolek.

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

40 02 43   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv

Arvandmed (Liigendatud assigneeringud)

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

Kulukohustus

Makse

500 000 000

p.m.

500 000 000

p.m.

 

 

Märkused

Selle reservi eesmärk on vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 28 anda täiendavat toetust töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, ning aidata neid tööturule tagasitulekul.

Sellesse reservi assigneeringute kirjendamise ja fondi kasutuselevõtmise meetod on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ning määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 12.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

Alusaktid

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vaheline 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 139, 14.6.2006, lk 1).

LISAD

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna asutamislepingule osalevad EFTA riigid (välja arvatud Šveits) väga erinevate finantsraamistiku rubriikidega 1a, 3a, 3b, 4 ja 5 hõlmatud liidu poliitikavaldkondade rakendamises, tehes vastutasuks tegevuskulude assigneeringutesse oma osamaksu, mille arvestamiseks kasutatakse „suhtarvu”. Kõnealune suhtarv võrdub selliste suhtarvude summaga, mis on saadud iga EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti jagamisel EÜ liikmesriikide ja asjaomase EFTA riigi turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti summaga.

2011. aastal on see suhtarv hinnanguliselt 2,38 % (2009. aasta andmete põhjal).

Kõnealuseid osamakse ei kanta ametlikult eelarvesse; iga eelarverida, mis on seotud tegevusega, milles EFTA riigid osalevad, viitab EFTA osamaksule kirjega „p.m.”. Koondtabel, milles on loetletud asjaomased eelarveread ning EFTA riikide osamaksu summa iga eelarverea kohta, avaldatakse liidu üldeelarve lisana. EFTA riikide osamaksud kokku tegevuskuludes on 2011. aastal hinnanguliselt 261 600 000 eurot kulukohustuste assigneeringutena. Samuti osalevad EFTA riigid kõnealuste poliitikavaldkondade rakendamisega otseselt seotud halduskulude rahastamises. EFTA riikide osamakse käsitlevaid arvnäitajaid ja eelarveridu tuleb nendega veel arutada ja seepärast tuleb neid käsitada ajutistena.

 

Jaotis

Eelarve 2011

EFTA osamakse

Kohustused (6)

Maksed (6)

Kohustused

Maksed

XX 01 02 01

Institutsiooni koosseisuvälised töötajad

136 670 000

136 670 000

241 332

241 332

XX 01 02 11

Institutsiooni muud juhtimiskulud

170 398 000

170 398 000

1 151 000

1 151 000

26 01 22 02

Hoonete soetamine ja rentimine, Brüssel

215 713 000

215 713 000

512 486

512 486

26 01 22 03

Hoonetega seotud kulud, Brüssel

80 625 000

80 625 000

191 547

191 547

26 01 22 04

Varustusega seotud kulud, Brüssel

7 402 000

7 402 000

17 585

17 585

26 01 22 05

Teenused ja muud tegevuskulud, Brüssel

6 135 000

6 135 000

14 575

14 575

26 01 23 02

Hoonete soetamine ja rentimine, Luxembourg

41 108 000

41 108 000

97 664

97 664

26 01 23 03

Hoonetega seotud kulud, Luxembourg

16 897 000

16 897 000

40 143

40 143

 

HALDUSKULUDE OSA VAHESUMMA

674 948 000

674 948 000

2 266 332

2 266 332

01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

165 000 000

28 565 370

3 927 000

679 856

01 04 05

Ettevõtete toetamise programmi lõpuleviimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete finantskeskkonna parandamine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

01 04 06

Tööhõivealgatuse (1998–2000) lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 01 04 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes – Halduskorralduskulud (7)

1 000 000

1 000 000

p.m.

p.m.

02 01 04 04

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm – Halduskorralduskulud

5 500 000

5 500 000

130 900

130 900

02 01 04 05

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) – Halduskorralduskulud (8)

4 000 000

4 000 000

91 200

91 200

02 01 04 06

Maa seire Euroopa programm (GMES) – Halduskorralduskulud (7)

1 000 000

1 000 000

p.m.

p.m.

02 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames antav toetus – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

7 544 000

7 544 000

179 547

179 547

02 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

11 700 000

11 700 000

278 460

278 460

02 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

3 330 000

3 330 000

79 254

79 254

02 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

4 625 000

4 625 000

110 075

110 075

02 02 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

148 000 000

114 261 480

3 522 400

2 719 423

02 02 02 02

Ettevõtete ja ettevõtluse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise programmi alase töö lõpetamine ja täiendamine

p.m.

23 804

p.m.

567

02 02 15

Maa seire Euroopa programm (GMES) (7)

9 000 000

4 284 805

p.m.

p.m.

02 03 01

Siseturu toimimine ja selle arendamine eelkõige teavitamise, tõendamise ja valdkondliku lähendamise küsimustes (7)

18 550 000

15 234 864

p.m.

p.m.

02 03 03 01

Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 03 03 02

Euroopa Kemikaaliamet – Toetus jaotisele 3

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

02 04 01 01

Kosmosealane uurimistegevus

232 981 000

219 001 169

5 544 948

5 212 228

02 04 01 02

Turvalisusealane uurimistegevus

225 698 000

114 356 698

5 371 612

2 721 689

02 04 01 03

Transpordialane uurimistegevus (Galileo)

62 605 000

47 608 950

1 489 999

1 133 093

02 04 02

Ettevalmistav tegevus – Euroopa turvalisusuuringute tõhustamine

p.m.

300 000

p.m.

7 140

02 04 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

148 000 000

114 261 480

3 522 400

2 719 423

02 04 04 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

p.m.

23 804

p.m.

567

02 05 01

Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) (8)

9 000 000

4 284 805

p.m.

p.m.

02 05 02 01

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2 (8)

18 550 000

15 234 864

p.m.

p.m.

02 05 02 02

Euroopa GNSSi Agentuur – Toetus jaotisele 3 (8)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

03 03 01

Ettevõtete ühinemist, konkurentsipiiranguid, turu liberaliseerimist ja kartelle käsitleva reformiga kaasnevate meetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

04 01 04 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem) – Halduskorralduskulud

232 981 000

219 001 169

5 544 948

5 212 228

04 01 04 08

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine – Halduskorralduskulud (7)

225 698 000

114 356 698

5 371 612

2 721 689

04 01 04 10

Programm „Progress” – Halduskorralduskulud

62 605 000

47 608 950

1 489 999

1 133 093

04 03 04

EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem)

p.m.

300 000

p.m.

7 140

04 03 05

Tööjõu vaba liikumine ning sotsiaalkindlustussüsteemide ja võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete koordineerimine (7)

148 000 000

114 261 480

3 522 400

2 719 423

04 04 01 01

Tööhõive

p.m.

23 804

p.m.

567

04 04 01 02

Sotsiaalne kaitse ja kaasatus

9 000 000

4 284 805

p.m.

p.m.

04 04 01 03

Töötingimused

18 550 000

15 234 864

p.m.

p.m.

04 04 01 04

Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

04 04 01 05

Sooline võrdõiguslikkus

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

04 04 01 06

Rakendusabi

232 981 000

219 001 169

5 544 948

5 212 228

04 04 04 02

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

225 698 000

114 356 698

5 371 612

2 721 689

04 04 04 03

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur – Toetus jaotisele 3

7 416 000

7 416 000

176 500

176 500

04 04 07

Varasemate programmide lõpuleviimine

1 428 268

33 993

04 04 12

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010

p.m.

3 332 626

p.m.

79 316

06 01 04 01

Programm „Marco Polo II” – Halduskorralduskulud

110 000

110 000

2 618

2 618

06 01 04 32

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Programmi „Marco Polo II” raames antav toetus

1 555 000

1 555 000

37 009

37 009

06 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

5 200 000

5 200 000

123 760

123 760

06 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

2 900 000

2 900 000

69 020

69 020

06 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

845 000

845 000

20 111

20 111

06 02 01 01

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

26 282 390

26 282 390

625 521

625 521

06 02 01 02

Euroopa Lennundusohutusamet – Toetus jaotisele 3

7 033 410

7 033 410

167 395

167 395

06 02 02 01

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotistele 1 ja 2

21 734 000

21 734 000

517 269

517 269

06 02 02 02

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Toetus jaotisele 3

5 962 170

5 962 170

141 900

141 900

06 02 02 03

Euroopa Meresõiduohutuse Amet – Saastetõrjemeetmed

23 000 000

23 000 000

547 400

547 400

06 02 06

Programm „Marco Polo II”

64 200 000

26 661 012

1 527 960

634 532

06 02 07

Programmi „Marco Polo” lõpuleviimine

p.m.

1 904 358

p.m.

45 324

06 02 08 01

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

16 537 000

16 537 000

393 581

393 581

06 02 08 02

Euroopa Raudteeagentuur – Toetus jaotisele 3

7 838 000

7 838 000

186 544

186 544

06 06 02 01

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus)

p.m.

7 807 868

p.m.

185 827

06 06 02 02

Transpordialane uurimistegevus (kaasa arvatud lennundus) – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte (FCH)

2 960 000

1 656 791

70 448

39 432

06 06 02 03

Ühisettevõte SESAR

58 600 000

47 608 950

1 394 680

1 133 093

06 06 05 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

06 06 05 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

7 046 125

167 698

07 03 09 01

Euroopa Keskkonnaagentuur – Toetus jaotistele 1 ja 2

21 557 000

21 557 000

513 057

513 057

07 03 09 02

Euroopa Keskkonnaagentuur – Toetus jaotisele 3

13 548 327

13 548 327

322 450

322 450

08 01 04 30

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

35 115 000

35 115 000

835 737

835 737

08 01 04 31

Teadusuuringute Rakendusamet

37 602 000

37 602 000

894 928

894 928

08 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

100 848 000

100 848 000

2 400 182

2 400 182

08 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

25 672 000

25 672 000

610 994

610 994

08 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

50 721 000

50 721 000

1 207 160

1 207 160

08 02 01

Koostöö – Tervishoid

670 789 000

447 524 129

15 964 778

10 651 074

08 02 02

Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõte

155 400 000

14 282 685

3 698 520

339 928

08 02 03

Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete Ravimite Algatuse Ühisettevõtte toetamise kulud

4 600 000

3 761 107

109 480

89 514

08 03 01

Koostöö – Toiduained, põllumajandus ja biotehnoloogia

267 892 000

181 125 393

6 375 830

4 310 784

08 04 01

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad

444 234 000

257 088 329

10 525 169

6 118 702

08 04 02

Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

10 210 000

5 484 551

242 998

130 532

08 05 01

Koostöö – Energeetika

101 210 000

80 935 215

2 408 798

1 926 258

08 05 02

Koostöö – Energeetika – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

54 200 000

32 107 476

1 289 960

764 158

08 05 03

Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõtte toetuskulud

2 000 000

1 904 358

47 600

45 324

08 06 01

Koostöö – Keskkond (kaasa arvatud kliimamuutus)

248 580 000

234 477 887

5 916 204

5 580 574

08 06 02

Koostöö – Keskkond – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

3 925 000

1 942 445

93 415

46 230

08 07 01

Koostöö – Transport (kaasa arvatud lennundus)

247 133 000

261 401 700

5 881 765

6 221 360

08 07 02

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

149 991 000

161 870 430

3 569 786

3 852 516

08 07 03

Koostöö – Transport – Ühisettevõtte Clean Sky toetamise kulud

2 517 000

2 435 674

59 905

57 969

08 07 04

Koostöö – Transport – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

14 710 000

2 742 276

350 098

65 266

08 08 01

Koostöö – Sotsiaal-, majandus- ja humanitaarteadused

84 366 000

61 891 635

2 007 911

1 473 021

08 09 01

Koostöö – Riskijagamisrahastu

200 000 000

190 435 799

4 760 000

4 532 372

08 10 01

Ideed

1 298 731 000

714 134 248

30 909 798

16 996 395

08 12 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

156 304 000

200 909 768

3 720 035

4 781 652

08 13 01

Võimekus – VKEde huvides tehtavad teadusuuringud

223 099 000

173 296 578

5 309 756

4 124 459

08 14 01

Võimekus – Teadmiste piirkonnad

18 856 000

16 192 756

448 773

385 388

08 15 01

Võimekus – Teadusuuringute potentsiaal

63 802 000

51 589 058

1 518 488

1 227 820

08 16 01

Võimekus – Teadus ühiskonnas

44 798 000

30 469 728

1 066 192

725 180

08 17 01

Võimekus – Rahvusvaheline koostöö

28 265 000

19 043 580

672 707

453 237

08 18 01

Võimekus – Riskijagamisrahastu

50 000 000

47 608 950

1 190 000

1 133 093

08 19 01

Võimekus – Teaduspoliitika kooskõlastatud väljatöötamise toetamine

9 804 000

5 713 074

233 335

135 971

08 22 02 01

EÜ viienda raamprogrammi (1998–2002) lõpuleviimine

476 089

11 331

08 22 03 01

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

314 219 069

7 478 414

09 01 04 03

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm – Halduskorralduskulud

1 480 000

1 480 000

35 224

35 224

09 01 04 04

Programm „Safer Internet” – Halduskorralduskulud

200 000

200 000

4 760

4 760

09 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

46 400 000

46 400 000

1 104 320

1 104 320

09 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

13 460 000

13 460 000

320 348

320 348

09 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

19 070 000

19 070 000

453 866

453 866

09 02 02 01

Programm „Safer Internet”

14 800 000

7 331 778

352 240

174 496

09 02 02 02

Programmi „Safer Internet plus” lõpuleviimine – Interneti ja uute võrgutehnoloogiate ohutuma kasutamise edendamine

1 333 051

31 727

09 02 03 01

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

5 258 800

5 258 800

125 159

125 159

09 02 03 02

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet – Toetus jaotisele 3

1 928 700

1 928 700

45 903

45 903

09 02 04 01

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotistele 1 ja 2 (7)

3 029 000

3 029 000

p.m.

p.m.

09 02 04 02

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo – Toetus jaotisele 3 (7)

550 000

550 000

p.m.

p.m.

09 03 01

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetamise programm

119 120 000

95 217 900

2 835 056

2 266 186

09 03 02

Programmi „eContent Plus” lõpuleviimine – Euroopa digitaalse infosisu edendamine

17 139 222

407 913

09 03 04 01

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude (eTEN) lõpuleviimine

1 713 922

40 791

09 03 04 02

Programmi „MODINIS” lõpuleviimine

114 261

2 719

09 04 01 01

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase teaduskoostöö toetamine (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – koostöö)

1 081 288 900

852 200 203

25 734 676

20 282 365

09 04 01 02

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ARTEMIS

43 000 000

38 087 160

1 023 400

906 474

09 04 01 03

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ARTEMIS toetuskulud

1 500 000

1 428 268

35 700

33 993

09 04 01 04

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõte ENIAC

43 000 000

19 043 580

1 023 400

453 237

09 04 01 05

Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad – Ühisettevõtte ENIAC toetuskulud

1 496 100

1 424 555

35 607

33 904

09 04 03

Enne 2007. aastat alustatud Euroopa Ühenduse raamprogrammide lõpuleviimine

61 891 635

1 473 021

09 05 01

Võimekus – Teadusuuringute infrastruktuurid

90 970 000

93 313 542

2 165 086

2 220 862

10 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

136 906 000

136 906 000

3 258 363

3 258 363

10 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

31 396 000

31 396 000

747 225

747 225

10 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

58 699 000

58 699 000

1 397 036

1 397 036

10 02 01

Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevus, mis ei ole seotud tuumaenergiaga

31 226 000

30 469 728

743 179

725 180

10 04 01 01

Varasemate ühisprogrammide lõpuleviimine – EÜ

114 261

2 719

12 01 04 01

Siseturu rakendamine ja arendamine – Halduskorralduskulud (7)

700 000

700 000

p.m.

p.m.

12 02 01

Siseturu rakendamine ja arendamine (7)

8 400 000

7 903 086

p.m.

p.m.

12 04 02 01

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2 (7)

3 956 600

3 956 600

p.m.

p.m.

12 04 02 02

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3 (7)

1 116 400

1 116 400

p.m.

p.m.

12 04 03 01

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2 (7)

3 098 600

3 098 600

p.m.

p.m.

12 04 03 02

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3 (7)

1 168 400

1 168 400

p.m.

p.m.

12 04 04 01

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotistele 1 ja 2 (7)

5 264 000

5 264 000

p.m.

p.m.

12 04 04 02

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – Toetus jaotisele 3 (7)

1 520 000

1 520 000

p.m.

p.m.

15 01 04 14

Programm „Erasmus mundus” – Halduskorralduskulud

996 000

996 000

23 705

23 705

15 01 04 22

Elukestev õpe – Halduskorralduskulud

9 000 000

9 000 000

214 200

214 200

15 01 04 30

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 1a programmide raames

21 444 000

21 444 000

510 367

510 367

15 01 04 31

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

15 644 000

15 644 000

372 327

372 327

15 01 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013) – Halduskorralduskulud

550 000

550 000

13 090

13 090

15 01 04 55

Programm „Aktiivsed noored” – Halduskorralduskulud

780 000

780 000

18 564

18 564

15 01 04 60

„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalvaldkonna toetusprogramm – Halduskorralduskulud

725 000

725 000

17 255

17 255

15 01 04 68

„MEDIA Mundus” – Halduskorralduskulud (7)

175 000

175 000

p.m.

p.m.

15 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

1 952 000

1 952 000

46 458

46 458

15 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

700 000

700 000

16 660

16 660

15 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

348 000

348 000

8 282

8 282

15 02 02

Erasmus Mundus

96 540 000

85 696 110

2 297 652

2 039 567

15 02 09

Hariduse ja kutseõppe valdkonna varasemate programmide lõpuleviimine

761 743

18 129

15 02 11 01

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Juhtimisstruktuur

6 200 000

5 903 510

147 560

140 504

15 02 11 02

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut – Teadmis- ja innovatsiooniühendused

56 600 000

42 790 924

1 347 080

1 018 424

15 02 22

Elukestev õpe

1 027 655 000

927 422 343

24 458 189

22 072 652

15 04 09 01

Kultuuri ja keele valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

15 04 09 02

Varasemate „MEDIA” programmide lõpuleviimine

300 000

7 140

15 04 44

Programm „Kultuur” (2007–2013)

57 022 000

49 000 000

1 357 124

1 166 200

15 04 66 01

„MEDIA 2007” – Euroopa audiovisuaalsektori toetusprogramm

104 310 000

96 500 000

2 482 578

2 296 700

15 04 68

MEDIA Mundus (7)

4 825 000

3 510 000

p.m.

p.m.

15 05 09

Noorsoo valdkonna varasemate programmide/meetmete lõpuleviimine

500 000

11 900

15 05 55

Programm „Aktiivsed noored”

129 108 000

118 500 000

3 072 770

2 820 300

15 07 77

Inimesed

764 407 000

485 611 289

18 192 887

11 557 549

17 01 04 02

Liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

1 400 000

1 400 000

33 320

33 320

17 01 04 03

Liidu tarbijakaitse tegevusprogramm – Halduskorralduskulud

950 000

950 000

22 610

22 610

17 01 04 30

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet – Toetus alamrubriigi 3b programmide raames

5 800 000

5 800 000

138 040

138 040

17 02 01

Liidu tarbijakaitsemeetmete lõpuleviimine

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

17 02 02

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

20 140 000

19 000 000

479 332

452 200

17 03 01 01

Rahvatervise programmi (2003–2008) lõpuleviimine

p.m.

11 000 000

p.m.

261 800

17 03 03 01

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotistele 1 ja 2

32 430 000

32 430 000

771 834

771 834

17 03 03 02

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus – Toetus jaotisele 3

20 340 000

20 340 000

484 092

484 092

17 03 06

Liidu tegevus tervise valdkonnas

47 060 000

35 700 000

1 120 028

849 660

17 03 07 01

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (9)

49 845 000

49 845 000

1 171 358

1 171 358

17 03 07 02

Euroopa Toiduohutusamet – Toetus jaotisele 3 (9)

22 488 000

22 690 000

528 468

533 215

17 03 10 01

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotistele 1 ja 2

9 347 000

9 347 000

222 459

222 459

17 03 10 02

Euroopa Ravimiamet – Toetus jaotisele 3

18 695 000

18 695 000

444 941

444 941

17 03 10 03

Eritoetus harva kasutatavatele ravimitele

4 901 000

4 901 000

116 644

116 644

18 01 04 12

Vägivallavastane võitlus („Daphne”) – Halduskorralduskulud

350 000

350 000

8 330

8 330

18 01 04 15

Uimastiennetus- ja teavitustegevus – Halduskorralduskulud

50 000

50 000

1 190

1 190

18 04 01

Laste, noorukite ja naiste vägivaldse kohtlemise vastu võitlemise meetmete lõpuleviimine

p.m.

476 089

p.m.

11 331

18 04 07

Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

20 000 000

15 234 864

476 000

362 590

18 07 03

Uimastiennetus- ja teavitustegevus

4 000 000

3 113 625

95 200

74 104

23 01 04 02

Kodanikukaitse – Halduskorralduskulud

350 000

350 000

8 330

8 330

23 03 01

Kodanikukaitse liidus

18 000 000

18 000 000

428 400

428 400

23 03 03

Varasemate programmide ja meetmete lõpuleviimine kodanikukaitse ja merereostuse valdkonnas

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

23 03 06

Kodanikukaitsealased sekkumised kolmandates riikides

9 000 000

3 808 716

214 200

90 647

26 01 04 01

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) – Halduskorralduskulud

600 000

600 000

14 280

14 280

26 03 01 01

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

24 800 000

12 902 025

590 240

307 068

26 03 01 02

Varasemate IDA ja IDABC programmide lõpuleviimine

p.m.

9 521 790

p.m.

226 619

29 01 04 01

Liidu statistikaprogramm 2008–2012 – Halduskorralduskulud (10)

2 900 000

2 900 000

51 765

51 765

29 01 04 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) – Halduskorralduskulud (10)

480 000

480 000

8 568

8 568

29 02 01

Statistilise teabe poliitika lõpuleviimine (10)

p.m.

2 856 537

p.m.

50 989

29 02 03

Ühenduse statistikaprogramm 2008–2012 (10)

54 000 000

38 087 160

963 900

679 856

29 02 04

Euroopa ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ajakohastamine (MEETS) (10)

10 570 000

2 856 537

188 675

50 989

32 01 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm – Halduskorralduskulud

900 000

900 000

21 420

21 420

32 01 04 30

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus – Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist antav toetus – Euroopa aruka energeetika programm

6 601 000

6 601 000

157 104

157 104

32 01 05 01

Teadustöötajatega seotud kulud

2 550 000

2 550 000

60 690

60 690

32 01 05 02

Teadustööga tegelevad koosseisuvälised töötajad

1 000 000

1 000 000

23 800

23 800

32 01 05 03

Muud teadustööga seotud juhtimiskulud

960 000

960 000

22 848

22 848

32 04 01

Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine

4 570 459

108 777

32 04 02

Programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2003–2006) lõpuleviimine: välisharu – „Coopener”

95 218

2 266

32 04 04

Energeetikaalase raamprogrammi (1999–2002) lõpuleviimine – Tavapärane ja taastuvenergia

p.m.

p.m.

32 04 06

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energiakasutuse programm

114 499 000

39 039 339

2 725 076

929 136

32 04 10 01

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Euroopa Koostööamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 (7)

4 017 000

4 017 000

p.m.

p.m.

32 04 10 02

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Euroopa Koostööamet – Toetus jaotisele 3 (7)

983 000

983 000

p.m.

p.m.

32 06 01

Energiaalane uurimistegevus

167 645 000

104 739 690

3 989 951

2 492 805

32 06 02

Energiaalane uurimistegevus – Kütuseelementide ja Vesiniku Valdkonna Ühisettevõte

24 510 000

10 969 102

583 338

261 065

32 06 04 01

Enne 2003. aastat alustatud programmide lõpuleviimine

p.m.

p.m.

32 06 04 02

EÜ kuuenda raamprogrammi (2003–2006) lõpuleviimine

p.m.

31 421 907

p.m.

747 841

 

TEGEVUSKULUDE OSA VAHESUMMA

11 090 641 597

9 133 641 263

261 541 578

215 160 209

 

KOKKU

11 765 589 597

9 808 589 263

263 807 910

217 426 541

KANDIDAATRIIKIDELE JA LÄÄNE-BALKANI VÕIMALIKELE KANDIDAATRIIKIDELE AVATUD EELARVERUBRIIKIDE LOETELU

(AL = Albaania; BA = Bosnia ja Hertsegoviina; HR = Horvaatia; MK = endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (ajutine tähis, millega ei piirata ühelgi viisil selle riigi lõpliku nimetuse kehtestamist, mida arutatakse praegu ÜROs); ME = Montenegro; RS = Serbia Vabariik; TR = Türgi; Kosovo* = Kosovo (vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244))

Kolmandate riikidega seotud toetuste kogusumma

(miljonites eurodes)

 

Saajariigid

HR

MK

TR

AL

BA

ME

RS

Kosovo*

Toetuste kogusumma

01 04 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

02 02 01, 02 01 04 04 ja 02 01 04 30

0,610

0,076

3,030

0,066

p.m.

0,032

0,390

p.m.

4,204

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm

02 02 15 ja 02 01 04 06

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Maa seire Euroopa programm (GMES)

02 04 01 01

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Kosmosealane uurimistegevus

02 04 01 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Turvalisusealane uurimistegevus

04 04 01 ja 04 01 04 10

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Progress”

06 02 06, 06 01 04 01 ja 06 01 04 32

0,195

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,195

Programm „Marco Polo II”

07 03 07 ja 07 01 04 01

 

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

„LIFE +” – Keskkonnakaitse rahastamisvahend – 2007–2013

07 03 09 01 ja 07 03 09 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa Keskkonnaagentuur

09 02 02 01 ja 09 01 04 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Safer Internet”

09 03 01 ja 09 01 04 03

0,404

p.m.

2,050

p.m.

p.m.

p.m.

0,301

p.m.

2,755

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

14 04 02 ja 14 01 04 02 (osaliselt)

0,080

0,050

0,159

p.m.

p.m.

0,120

0,100

p.m.

0,509

Programm „Toll 2013”

14 05 03 ja 14 01 04 02 (osaliselt)

0,090

0,040

0,099

p.m.

p.m.

p.m.

0,080

p.m.

0,309

Programm „Fiscalis 2013”

15 02 02, 15 01 04 14 ja 15 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Erasmus mundus” (2009–2013)

15 02 22, 15 01 04 22 ja 15 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

73,925

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

73,925

Elukestev õpe

15 04 44, 15 01 04 44 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

0,161

0,023

1,481

p.m.

p.m.

0,011

0,098

p.m.

1,774

Programm „Kultuur” (2007–2013)

15 04 66 01, 15 01 04 60 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

0,134

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,134

Programm „MEDIA 2007”

15 04 68 ja 15 01 04 68 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

MEDIA Mundus

15 05 55, 15 01 04 55 ja 15 01 04 31 (osaliselt)

p.m.

p.m.

10,080

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

10,080

Programm „Aktiivsed noored”

16 05 01, 16 01 04 03 ja 16 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Programm „Kodanike Euroopa”

17 02 02, 17 01 04 03 ja 17 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Liidu tegevus tarbijapoliitika valdkonnas

17 03 06, 17 01 04 02 ja 17 01 04 30 (osaliselt)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Liidu tegevus tervise valdkonnas

18 04 07 ja 18 01 04 12

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Vägivallavastane võitlus („Daphne”)

18 04 05 03 ja 18 04 05 04

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

23 03 01, 23 03 06 ja 23 01 04 02

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Kodanikukaitse

26 01 04 01 ja 26 03 01 01

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

32 04 06, 32 01 04 06 ja 32 01 04 30

0,631

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

0,631

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energeetika programm

Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – EÜ (muu kui tuumaalane)  (11)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

Seitsmes teadusuuringute raamprogramm – Euratom (tuumaalane)  (12)

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

p.m.

LAENUTEHINGUD – ÜLDEELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUD (SUUNISENA)

A. SISSEJUHATUS

Käesolev lisa on koostatud vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1)) artikli 30 lõikele 1.

See annab teavet üldeelarve raames tagatud laenutehingute summade kohta: laenud maksebilansi toetuseks, laenutehingud, millega antakse makromajanduslikku finantsabi kolmandatele riikidele, Euratomi laenud selleks, et aidata vajalikul määral rahastada teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamist, ning Euroopa Investeerimispanga laenud teatavates kolmandates riikides.

2009. aasta 31. detsembri seisuga moodustas üldeelarvega hõlmatud laenujääk kokku 29,754 miljardit eurot, millest 13,393 miljardit eurot moodustas Euroopa Liidus antud laenud ja 16,361 miljardit eurot väljaspool ELi antud laenud (arvud on ümardatud ja summadele on kohaldatud 31. detsembril 2009 kehtinud euro vahetuskurssi).

B. ÜLDEELARVE RAAMES TAGATUD LAENUTEHINGUTE ERI LIIKIDE LÜHITUTVUSTUS

I. KESKMISE TÄHTAJAGA RAHALISE ABI ÜHTNE SÜSTEEM LIIKMESRIIKIDE MAKSEBILANSSIDE TOETAMISEKS

1. Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 332/2002, 18. veebruar 2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1360/2008, 2. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 11).

Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

Nõukogu määrus (EÜ) nr 431/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002 (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).

2. Kirjeldus

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 332/2002 võib Euroopa Liit anda laenu liikmesriikidele, kellel on raskusi jooksvate maksete või kapitali liikumise bilansiga või keda sellised raskused tõsiselt ähvardavad. Üksnes liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad selle süsteemi raames abi saada. Selliste laenude põhisumma jääk on maksimaalselt 12 000 000 000 eurot.

2. detsembril 2008 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 25 000 000 000 euroni.

4. novembril 2008 otsustas nõukogu anda Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 6 500 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

20. jaanuaril 2009 otsustas nõukogu anda Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 3 100 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga seitse aastat.

6. mail 2009 otsustas nõukogu anda Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi keskmise tähtajaga laenuna põhisummaga kuni 5 000 000 000 eurot ja maksimaalse keskmise tagasimaksetähtajaga viis aastat.

18. mail 2009 otsustas nõukogu laiendada süsteemi 50 000 000 000 euroni.

3. Mõju eelarvele

Kuna kõnealuste laenutehingute puhul antakse ja võetakse laenu samasugustel tingimustel, mõjutavad need eelarvet üksnes juhul, kui kohustuste mittetäitmise korral aktiveeritakse tagatis. 31. detsembri 2010. aasta seisuga oli kõnealuse rahastamisvahendi alusel tagasi maksmata summa suurus 12 050 000 000 eurot.

II. EURATOMI LAENUTEHINGUD

Vt VII punkt.

III. EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS VAHEMERE PIIRKONNA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2007/860/EÜ, 10. detsember 2007, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Liibanonile (ELT L 337, 21.12.2007, lk 111).

2. Kirjeldus

10. detsembril 2007. aastal otsustas nõukogu anda Liibanonile makromajanduslikku finantsabi kuni 50 000 000 eurot.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

IV. EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS KESK- JA IDA-EUROOPA KOLMANDATELE RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 1999/732/EÜ, 8. november 1999, millega antakse Rumeeniale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 29).

2. Kirjeldus

8. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Bulgaariale täiendavat makromajanduslikku finantsabi kuni 100 miljonit eurot (BULGARIA IV). Laen maksti kahe osamaksena. 40 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Bulgaariale 21. detsembril 1999. 60 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 29. septembril 2000.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Rumeeniale makromajanduslikku finantsabi pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 200 miljonit eurot kuni kümneks aastaks (ROMANIA IV). 100 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 29. juunil 2000. 50 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 17. juulil 2003.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

V. EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSE RIIKIDELE JA MONGOOLIALE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/787/EÜ, 17. november 1997, millega antakse erakorralist finantsabi Armeeniale ja Gruusiale (EÜT L 322, 25.11.1997, lk 37).

Nõukogu otsus 98/592/EÜ, 15. oktoober 1998, millega antakse Ukrainale täiendavat makromajanduslikku finantsabi (EÜT L 284, 22.10.1998, lk 45).

Nõukogu otsus 2000/244/EÜ, 20. märts 2000, millega muudetakse erakorralise rahalise abi andmisega Armeeniale ja Gruusiale seotud otsust 97/787/EÜ eesmärgiga laiendada seda Tadžikistanile (EÜT L 77, 28.3.2000, lk 11).

Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Armeeniale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 3).

2. Kirjeldus

17. novembril 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise erakorralisele laenutehingule Gruusias ja Armeenias (Gruusia puhul laen põhisummaga kuni 142 miljonit eurot ja Armeenia puhul kuni 28 miljonit eurot) kuni 15 aastaks.

110 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti Gruusiale 24. juulil 1998. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

15. oktoobril 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise kolmandale laenutehingule Ukrainas (UKRAINE III). Laenu põhisumma oli algselt kuni 150 miljonit eurot, laenu kestus kuni kümme aastat. 58 miljoni euro suurune esimene osamakse tehti 30. juulil 1999. Ülejäänud summa väljamaksmist 110 miljoni euro ulatuses nõukogu 12. juuli 2002. aasta otsuse 2002/639/EÜ Ukrainale täiendava makrofinantsabi andmise kohta (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22) alusel enam ei kavandata.

20. märtsil 2000. aastal otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Tadžikistanis. Laenu põhisumma on kuni 75 miljonit eurot, laenu kestus kuni 15 aastat. 60 miljoni euro suurune laen maksti välja 2001. aastal. Teise osamakse väljamaksmist ei ole enam ette nähtud.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saada oleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VI. EUROOPA LIIDU TAGATIS LIIDU LAENUKAVADELE FINANTSABI ANDMISEKS LÄÄNE-BALKANI RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 97/471/EÜ, 22. juuli 1997, millega antakse makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 200, 29.7.1997, lk 59).

Nõukogu otsus 1999/325/EÜ, 10. mai 1999, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 123, 13.5.1999, lk 57).

Nõukogu otsus 1999/733/EÜ, 8. november 1999, millega antakse täiendavat makromajanduslikku finantsabi endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile (EÜT L 294, 16.11.1999, lk 31).

Nõukogu otsus 2001/549/EÜ, 16. juuli 2001, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 38).

Nõukogu otsus 2002/882/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Jugoslaavia Liitvabariigile (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 25).

Nõukogu otsus 2002/883/EÜ, 5. november 2002, millega antakse edasist makromajanduslikku finantsabi Bosniale ja Hertsegoviinale (EÜT L 308, 9.11.2002, lk 28).

Nõukogu otsus 2004/580/EÜ, 29. aprill 2004, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Albaaniale (ELT L 261, 6.8.2004, lk 116).

Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Bosniale ja Hertsegoviinale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 6).

Nõukogu otsus 2009/892/EÜ, 30. november 2009, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Serbiale (ELT L 320, 5.12.2009, lk 9).

2. Kirjeldus

22. juulil 1997 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (FYROM I).

Laen on põhisummaga kuni 40 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

25 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 30. septembril 1997. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

15 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 13. veebruaril 1998. See makstakse tagasi viie võrdse aastase osamaksena alates 11. aastast.

10. mail 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia I).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 21. detsembril 1999. 10 miljoni euro suurune teine osamakse tehti 2001. aastal.

8. novembril 1999 otsustas nõukogu taas anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 50 miljonit eurot kuni 15 aastaks (FYROM II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks maksti endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile 2001. aasta jaanuaris, 12 miljoni euro suurune teine osamakse 2002. aasta jaanuaris, 10 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2003. aasta juunis ning 18 miljoni euro suurune neljas osamakse 2003. aasta detsembris.

16. juulil 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Jugoslaavia Liitvabariigis (Serbia ja Montenegro I) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 225 miljonit eurot kuni 15 aastaks. Laen maksti välja ühe osamaksena oktoobris 2001.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Bosnias ja Hertsegoviinas pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 20 miljonit eurot kuni 15 aastaks (Bosnia II).

10 miljoni euro suurune esimene osamakse kuni 15 aastaks tehti Bosniale ja Hertsegoviinale 2004. aastal ja 10 miljoni euro suurune teine osamakse 2006. aastal.

5. novembril 2002 otsustas nõukogu anda Euroopa Liidu tagatise laenutehingule Serbias ja Montenegros (Serbia ja Montenegro II) pikaajalise laenuna põhisummaga kuni 55 miljonit eurot kuni 15 aastaks.

10 miljoni euro suurune esimene osamakse ning 30 miljoni euro suurune teine osamakse kuni 15 aastaks maksti Serbiale ja Montenegrole 2003. aastal, 15 miljoni euro suurune kolmas osamakse 2005. aastal.

Üheksa miljoni euro suurune laen Albaaniale (Albania IV) kuni 15 aastaks maksti täielikult välja 2006. aastal.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

VII. EUROOPA LIIDU TAGATIS EURATOMI LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA RIIKIDES JA SÕLTUMATUTE RIIKIDE ÜHENDUSES ASUVATE TUUMAELEKTRIJAAMADE TÕHUSUSE JA TURVALISUSE PARANDAMISEKS

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 94/179/Euratom, 21. märts 1994, millega muudetakse otsust 77/270/Euratom, et lubada komisjonil sõlmida Euratomi laenulepinguid, et aidata kaasa teatavates kolmandates riikides paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamiseks vajalikule rahastamisele (EÜT L 84, 29.3.1994, lk 41).

2. Kirjeldus

Kooskõlas otsusega 94/179/Euratom laiendab Euroopa Liit Euratomi laenude kohaldamisala Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Sõltumatute Riikide Ühenduses paiknevate tuumaelektrijaamade ohutuse ja tõhususe parandamisele.

Euratomi laenude ülemmääraks liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele jääb endiselt 4 miljardit eurot.

2000. aastal otsustas komisjon anda laenu (212,5 miljonit eurot) Kozloduyle Bulgaarias ja viimane osamakse tehti 2006. aastal. 2000. aastal andis komisjon laenu K2R4-le Ukrainas, kuid vähendas 2004. aastal laenu summat 83 miljoni USA dollari ekvivalendile eurodes. 2004. aasta otsuse alusel tehti K2R4-le 2007. aastal 39 miljoni euro suurune esimene osamakse, 2008. aastal 22 miljoni USA dollari suurune osamakse ja 2009. aastal 10,335 miljoni USA dollari suurune osamakse. 2004. aastal otsustas komisjon anda laenu (223,5 miljonit eurot) Cernavodăle Rumeenias. 100 miljoni euro suurune esimene osamakse ja 90 miljoni suurune teine osamakse tehti 2005. aastal ning 33,5 miljoni euro suurune viimane osamakse 2006. aastal.

3. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Alates 1. jaanuarist 2007 ei ole Bulgaariale ja Rumeeniale antud laenud enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

VIII. EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA LAENUDELE VAHEMERE PIIRKONNA RIIKIDELE

1. Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Nõukogu otsus (Vahemere protokollid), 8. märts 1977.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1273/80, 23. mai 1980, koostöölepingu protokolli nr 2 ennetähtaegset rakendamist käsitleva vaheprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 130, 27.5.1980, lk 98).

Nõukogu otsus (täiendav erakorraline abi Liibanoni ülesehitamiseks), 19. juuli 1982.

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3183/82, 22. november 1982, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 337, 29.11.1982, lk 43).

Nõukogu otsus (Jugoslaavia protokolli väline laen), 9. oktoober 1984.

Nõukogu otsus 87/604/EMÜ, 21. detsember 1987, teise finantskoostööd käsitleva protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jugoslaavia Sotsialistliku Liitvabariigi vahel (EÜT L 389, 31.12.1987, lk 65).

Nõukogu otsus 88/33/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 25).

Nõukogu otsus 88/34/EMÜ, 21. detsember 1987, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 22, 27.1.1988, lk 33).

Nõukogu otsus 88/453/EMÜ, 30. juuni 1988, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 224, 13.8.1988, lk 32).

Nõukogu otsus 92/44/EMÜ, 19. detsember 1991, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Tuneesia Vabariigi vahel (EÜT L 18, 25.1.1992, lk 34).

Nõukogu otsus 92/207/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 92/208/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Jordani Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 29).

Nõukogu otsus 92/209/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 37).

Nõukogu otsus 92/210/EMÜ, 16. märts 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Iisraeli Riigi vahel (EÜT L 94, 8.4.1992, lk 45).

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1763/92, 29. juuni 1992, finantskoostöö kohta kõigi Vahemere piirkonna kolmandate riikidega (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5), kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1488/96 (ELT L 189, 30.7.1996, lk 1).

Nõukogu otsus 92/548/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 13).

Nõukogu otsus 92/549/EMÜ, 16. november 1992, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 21).

Nõukogu otsus 93/408/EMÜ, 19. juuli 1993, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Sloveenia Vabariigi vahel (EÜT L 189, 29.7.1993, lk 152).

Nõukogu otsus 94/67/EÜ, 24. jaanuar 1994, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahel (EÜT L 32, 5.2.1994, lk 44).

Nõukogu otsus 95/484/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Malta Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 14).

Nõukogu otsus 95/485/EÜ, 30. oktoober 1995, finants- ja tehnilise koostöö protokolli sõlmimise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Küprose Vabariigi vahel (EÜT L 278, 21.11.1995, lk 22).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 1999/786/EÜ, 29. november 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale (EIP) ühenduse tagatis maavärinates kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 308, 3.12.1999, lk 35).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/788/EÜ, 4. detsember 2000, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks ettenähtud Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi vastuvõtmiseks (EÜT L 314, 14.12.2000, lk 27).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Vastavalt eespool nimetatud nõukogu 8. märtsi 1977. aasta otsuse tingimustele tagab Euroopa Liit laenud, mida antakse Euroopa Investeerimispangast seoses Euroopa Liidu finantskohustustega Vahemere piirkonna riikide ees.

Selle otsuse alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel Brüsselis 30. oktoobril 1978 ja Luxembourgis 10. novembril 1978 allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatakse üldtagatis, mille suuruseks on 75 % kõikidest vahenditest, mis on ette nähtud laenutehinguteks järgmistes riikides: Malta, Tuneesia, Alžeeria, Maroko, Portugal (finantsprotokoll, hädaabi), Türgi, Küpros, Egiptus, Jordaania, Süüria, Iisrael, Kreeka, endine Jugoslaavia ja Liibanon.

Tagatislepingut laiendatakse iga uue finantsprotokolli jaoks.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 1999/786/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. aprillil 2000 Brüsselis ja 23. mail 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

3. Kirjeldus

Vahemere piirkonna kolmandate riikidega sõlmitud finantsprotokollide kohaselt sätestatakse Euroopa Investeerimispanga omavahenditest antavate laenude jaoks üldsummad. Euroopa Investeerimispank annab laene sektoritele, mis võivad kaasa aidata kõnealuste riikide majanduslikule ja sotsiaalsele arengule (transpordi infrastruktuurid, sadamad, veevarustus, energia tootmine ja jaotamine, põllumajandusprojektid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine).

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 14. aprillil 1997 pikendada Euroopa Investeerimispangale antavat ühenduse tagatist laenudele projektideks järgmistes Vahemere riikides: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 2,31 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Vahemere riikidele. See hõlmas 31. jaanuaril 1997. aastal alanud kolmeaastast perioodi (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

29. novembril 1999 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise maavärinas kannatada saanud Türgi piirkondade ülesehitamise projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 600 miljonit eurot ja see hõlmas kolme aastat alates 29. novembrist 1999 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist otsustas nõukogu 22. detsembril 1999 anda Euroopa Investeerimispangale veel kord ühenduse tagatise järgmistes Vahemere riikides ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks: Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Malta, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Gaza sektor ja Jordani Läänekallas. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

4. detsembril 2000 otsustas nõukogu võtta vastu Euroopa Investeerimispanga sihtprogrammi EÜ ja Türgi vahelise tolliliidu tugevdamise ja intensiivistamise toetamiseks. Kõnealuste laenude üldine ülemmäär on 450 miljonit eurot.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes Vahemere riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Alžeeria, Egiptus, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa (abikõlblikkuse otsustab nõukogu), Maroko, Süüria ning Tuneesia. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %.

Otsus 2006/1016/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral,

teatavatel juhtudel 2 % suuruse intressitoetuse maksmine tagastamatu abina finantsprotokollidega sätestatud üldsummade piires.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

IX. EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGA ANTUD LAENUDELE KESK- JA IDA-EUROOPA NING LÄÄNE-BALKANI PIIRKONNAS ASUVATES KOLMANDATES RIIKIDES

1. Õiguslik alus

Mõned järgmistes õigusaktides nimetatud riigid on nüüd liikmes- või ühinemiseks valmistuvad riigid. Samuti on teatavate riikide nimed pärast õigusliku aluse vastuvõtmist muutunud.

Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu otsus, 29. november 1989, panga tehingute kohta Ungaris ja Poolas.

Nõukogu otsus 90/62/EMÜ, 12. veebruar 1990, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 42, 16.2.1990, lk 68).

Nõukogu otsus 91/252/EMÜ, 14. mai 1991, millega laiendatakse Tšehhoslovakkiale, Bulgaariale ja Rumeeniale otsust 90/62/EMÜ, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Ungari ja Poolaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 123, 18.5.1991, lk 44).

Nõukogu otsus 93/166/EMÜ, 15. märts 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Eesti, Läti ja Leeduga seotud investeerimisprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 69, 20.3.1993, lk 42).

Nõukogu otsus 93/696/EÜ, 13. detsember 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovaki Vabariik, Rumeenia, Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu ja Albaania) seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 321, 23.12.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 98/348/EÜ, 19. mai 1998, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektidest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 53).

Nõukogu otsus 98/729/EÜ, 14. detsember 1998, millega muudetakse otsust 97/256/EÜ, et laiendada Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse tagatist Bosnia ja Hertsegoviinaga seotud projektide jaoks antud laenudele (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 54).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2000/688/EÜ, 7. november 2000, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et laiendada ühenduse garantiid, mis anti Euroopa Investeerimispangale Horvaatia projektidega seotud laenude katteks (EÜT L 285, 10.11.2000, lk 20).

Nõukogu otsus 2001/778/EÜ, 6. november 2001, otsuse 2000/24/EÜ muutmise kohta Euroopa Investeerimispangale antud ühenduse garantii laiendamiseks nii, et see katab Jugoslaavia Liitvabariigis läbiviidavate projektide jaoks antavaid laene (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 43).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 90/62/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 24. aprillil 1990 Brüsselis ja 14. mail 1990 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping laenude kohta Ungaris ja Poolas; see otsus on aluseks ka kõnealuse lepingu laiendamisele, mis hõlmab laene Tšehhoslovakkias, Rumeenias ja Bulgaarias ning mis allkirjastati 31. juulil 1991 Brüsselis ja Luxembourgis.

Kõnealust tagatislepingut käsitleti 19. jaanuaril 1993 Brüsselis ja 4. veebruaril 1993 Luxembourgis allkirjastatud dokumendis Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi asendamise kohta Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigiga alates 1. jaanuarist 1993.

Otsuse 93/696/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 22. juulil 1994 Brüsselis ja 12. augustil 1994 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuste 98/348/EÜ ja 98/729/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

3. Kirjeldus

Vastusena nõukogu 9. oktoobril 1989 esitatud üleskutsele otsustas Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu 29. novembril 1989 lubada pangal anda omavahenditest laene, et rahastada projekte Ungaris ja Poolas kuni ühe miljardi euro ulatuses. Neid laene antakse selliste investeerimisprojektide rahastamiseks, mis vastavad panga tavapärastele nõuetele omavahenditest antavate laenude puhul.

14. mail 1991 ja 15. märtsil 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist, et kõnealust tagatist laiendatakse mis tahes laenudele, mida Euroopa Investeerimispank annab muudele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele (Tšehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia) kahe aasta jooksul kuni 700 miljoni euro ulatuses.

13. detsembril 1993 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada kolme aasta võrra kolme miljardi euro suurust Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Poolas, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Slovaki Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus ja Albaanias.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressid, muud sellega seotud kulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 3,52 miljardit eurot on ette nähtud kõnealustele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Nimetatud ülemmäär hõlmab kolme aastat alates 31. jaanuarist 1997. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

19. mail 1998 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ellu viidavate projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 150 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 1. jaanuarist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

14. detsembril 1998 otsustas nõukogu muuta otsust 97/256/EÜ, et laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele Bosnias ja Hertsegoviinas ellu viidavate projektide jaoks. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot ja see hõlmab kaht aastat alates 22. detsembrist 1998. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Albaanias, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Bosnias ja Hertsegoviinas, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovaki Vabariigis ja Sloveenias. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

7. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Horvaatias.

6. novembril 2000 otsustas nõukogu laiendada ühenduse tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Jugoslaavia Liitvabariigis.

Otsusega 2005/47/EÜ struktureeriti ümber Vahemere piirkonna piirkondlik mandaat, et arvata välja Küpros, Malta ja Türgi, mis lisati Kagu-Euroopa naaberriikide piirkondliku mandaadi alasse.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Horvaatia, Türgi, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja kandidaatriigid (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikidele riikidele kokku kasutada antud assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

Laenud uutele liikmesriikidele ei ole enam hõlmatud välistegevusega (vt määrus (EÜ, Euratom) nr 2273/2004 (ELT L 396, 31.12.2004, lk 28)) ja on seetõttu otse kaetud üldeelarvest ning mitte enam tagatisfondist.

X. EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDELE TEATAVATES AASIA JA LADINA-AMEERIKA RIIKIDES

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 93/115/EMÜ, 15. veebruar 1993, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavate kolmandate riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 45, 23.2.1993, lk 27).

Nõukogu otsus 96/723/EÜ, 12. detsember 1996, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis kahjude puhuks, mis tulenevad ühendusega koostöölepingu sõlminud Ladina-Ameerika ja Aasia riikidega seotud ühishuviprojektide jaoks antud laenudest (Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay ja Venezuela; Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Macau, Malaisia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam) (EÜT L 329, 19.12.1996, lk 45).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 93/115/EMÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. novembril 1993 Brüsselis ja 17. novembril 1993 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 96/723/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 18. märtsil 1997 Brüsselis ja 26. märtsil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

3. Kirjeldus

Vastavalt otsusele 93/115/EMÜ tagab Euroopa Liit igal üksikjuhtumil eraldi laenud, mille Euroopa Investeerimispank on andnud kolmandatele riikidele, kellega Euroopa Liit on sõlminud koostöölepingud.

Otsusega 93/115/EMÜ kehtestati kolmeks aastaks ülemmäär 250 miljonit eurot aastas.

12. detsembril 1996 andis nõukogu Euroopa Investeerimispangale 100 % ühenduse tagatise laenudele ühishuviprojektide jaoks teatavates kolmandates riikides (Aasia ja Ladina-Ameerika riigid), kellega ühendus on sõlminud koostöölepingud. Kõnealuse tagatise üldine ülemmäär oli 275 miljonit eurot 1996. aastaks (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Tai ja Vietnam. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 900 miljonit eurot on ette nähtud kõnealustele Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning kehtib alates 31. jaanuarist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks järgmistes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides: Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, El Salvador, Uruguay, Venezuela, Bangladesh, Brunei, Hiina, India, Indoneesia, Laos, Aomen, Malaisia, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Lõuna-Korea, Sri Lanka, Tai, Vietnam ja Jeemen. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Nimetatud ülemmäär on ette nähtud seitsmeks aastaks ning kehtib alates 1. veebruarist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis järgmistes riikides ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks: Ladina-Ameerika riigid Argentina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Colombia, Costa Rica, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Mehhiko, Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Uruguay ja Venezuela; Aasia riigid Afganistan*, Bangladesh, Bhutan*, Brunei, Kambodža*, Hiina, India, Indoneesia, Iraak*, Lõuna-Korea, Laos, Malaisia, Maldiivid, Mongoolia, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Singapur, Sri Lanka, Taiwan*, Tai, Vietnam ja Jeemen; Kesk-Aasia: Kasahstan*, Kõrgõzstan*, Türkmenistan*, Usbekistan* (* tähendab, et abikõlblikkuse otsustab nõukogu). Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

XI. EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGALE SEOSES KAHJUMITEGA, MIS TULENEVAD LAENUDEST PROJEKTIDE JAOKS LÕUNA-KAUKAASIAS, VENEMAAL, VALGEVENES, MOLDOVA VABARIIGIS JA UKRAINAS

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 2001/777/EÜ, 6. november 2001, ühenduse garantii andmise kohta Euroopa Investeerimispangale Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest spetsiaalsetest laenudest tekkida võiva kahju suhtes (EÜT L 292, 9.11.2001, lk 41).

Nõukogu otsus 2005/48/EÜ, 22. detsember 2004, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavat liiki projektide jaoks Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (ELT L 21, 25.1.2005, lk 11). Alates 31. detsembrist 2006 ning vastavalt komisjoni otsusele K(2005) 1499 on üksnes Venemaa ja Ukraina otsuse 2005/48/EÜ alusel abikõlblikud.

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95) (ühinemiseks valmistuvad riigid, naaber- ja partnerriigid, Aasia ja Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aafrika Vabariik). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 2001/777/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 6. mail 2002 Brüsselis ja 7. mail 2002 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 9. detsembril 2005 Luxembourgis ja 21. detsembril 2005 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

3. Kirjeldus

6. novembril 2001 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Põhjamõõtme raames Venemaa Läänemere valgalas asuvate valitud keskkonnaprojektide jaoks antavatest erilaenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 100 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

22. detsembril 2005 otsustas nõukogu anda Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatise Venemaal, Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes ellu viidavate teatavat liiki projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks. Assigneeringute üldine ülemmäär on 500 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank saab erandkorras 100 % ühenduse tagatise.

Otsuse 2005/48/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 21. detsembril 2005 Brüsselis ja 9. detsembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestati tagatise ülemmäär 100 %.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis teatavates Ida-Euroopa riikides (Moldova Vabariik, Ukraina ja Valgevene (abikõlblikkuse otsustab nõukogu)) ning teatavates Lõuna-Kaukaasia riikides (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia ja Venemaa) ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kõikide riikide kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär samaväärne 27,8 miljardi euroga, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

XII. EUROOPA LIIDU TAGATIS EUROOPA INVESTEERIMISPANGAST LÕUNA-AAFRIKALE ANTUD LAENUDELE

1. Õiguslik alus

Nõukogu otsus 95/207/EÜ, 1. juuni 1995, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis Lõuna-Aafrikaga seotud projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 131, 15.6.1995, lk 31).

Nõukogu otsus 97/256/EÜ, 14. aprill 1997, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, Vahemere piirkonna riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia riigid, Lõuna-Aafrika Vabariik, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ning Bosnia ja Hertsegoviina) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 33).

Nõukogu otsus 2000/24/EÜ, 22. detsember 1999, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühenduseväliste (Kesk- ja Ida-Euroopa, Vahemere riigid, Ladina-Ameerika ja Aasia ning Lõuna-Aafrika) projektide jaoks antud laenudest tulenevate kahjude puhuks (EÜT L 9, 13.1.2000, lk 24).

Nõukogu otsus 2005/47/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2000/24/EÜ, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist ja Euroopa naabruspoliitikat (ELT L 21, 25.1.2005, lk 9).

Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ, 19. detsember 2006, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 414, 30.12.2006, lk 95). Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ (ELT L 190, 22.7.2009, lk 1).

2. Üldeelarve tagatis

Otsuse 95/207/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 4. oktoobril 1995 Brüsselis ja 16. oktoobril 1995 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 97/256/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 25. juulil 1997 Brüsselis ja 29. juulil 1997 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2000/24/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 19. juulil 2000 Brüsselis ja 24. juulil 2000 Luxembourgis allkirjastatud tagatisleping.

Otsuse 2006/1016/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 1. augustil 2007 Luxembourgis ja 29. augustil 2007 Brüsselis allkirjastatud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmääraks on 65 % Euroopa Investeerimispanga finantstehingutega antud krediidi ja tagatiste kogusummast, millest on maha arvatud tagasi makstud summad ja millele on lisatud kõik sellega seotud summad. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

3. Kirjeldus

Vastavalt otsuse 95/207/EÜ sätetele tagab Euroopa Liit Euroopa Investeerimispanga laenud Lõuna-Aafrikale kuni 300 miljoni euro ulatuses.

Eelarvetagatis katab kõik kõnealuste laenudega seotud võlahalduskulud (laenu põhiosa tagasimakse, intressi- ja lisakulud).

14. aprillil 1997 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 70 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär on 7,105 miljardit eurot, millest 375 miljonit eurot on ette nähtud Lõuna-Aafrika Vabariigi jaoks. Ülemmäär on ette nähtud kolmeks aastaks ning see kehtib alates 1. juulist 1997 (võimaliku kuuekuulise pikendusega).

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 25 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest.

22. detsembril 1999 otsustas nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist pikendada Euroopa Liidu tagatist Euroopa Investeerimispanga laenudele projektide jaoks Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast. Otsuse 2000/24/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 19,46 miljardit eurot. Ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. juulist 2000 kuni 31. jaanuarini 2007. Kuna kõnealuse tähtaja möödudes ei ulatunud Euroopa Investeerimispanga antud laenud eespool nimetatud ülemmääradeni, pikendati tähtaega automaatselt kuue kuu võrra.

Euroopa Investeerimispangale tehakse ettepanek, et 30 % puhul oma laenudest üritaks pank katta kommertsriski mitteriiklikest tagatistest. Võimaluse korral kõnealust protsendimäära suurendatakse, kui turg seda lubab.

Otsuse 2005/47/EÜ alusel sõlmiti Euroopa Ühenduse ja Euroopa Investeerimispanga vahel 30. augustil 2005 Brüsselis ja 2. septembril 2005 Luxembourgis allkirjastatud korrigeeritud ja muudetud tagatisleping, millega kehtestatud tagatise ülemmäär on 65 % kasutatavate assigneeringute ning kõigi nendega seotud summade kogusummast.

Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt antakse Euroopa Investeerimispangale ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks. Otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on kasutatavate assigneeringute üldine ülemmäär 27,8 miljardit eurot, ülemmäär on ette nähtud ajavahemikuks alates 1. veebruarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 (võimaliku kuuekuulise pikendusega). Ühenduse tagatise ülemmääraks on 65 %. Kõnealune otsus on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 633/2009/EÜ.

4. Mõju eelarvele

Alates nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2728/94 (välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 1)) jõustumisest katab kõnealune fond võlgnike poolt täitmata jäetud kohustused saadaoleva summa ulatuses.

Mõju eelarvele hõlmab seega järgmist:

iga-aastane sissemakse fondi või erandjuhul väljamakse fondist, et selle vahendid vastaksid soovitud summale, milleks on 9 % tagatud laenudest,

eelarvetagatise aktiveerimine võlgniku kohustuste mittetäitmise korral.

C. 2011. JA 2012. AASTA UUTE LAENUTEHINGUTE PROGNOOSID

Järgmine tabel annab ligikaudse ülevaate võimalike uute (üldeelarvest tagatud) laenude võtmisest ja andmisest 2011. ja 2012. aastal.

Laenutehingud 2011. ja 2012. aastal

(miljonites eurodes)

Vahend

2011

2012

A. Üldeelarve raames tagatud Liidu ja Euratomi laenutehingud

1. Liidu makromajanduslik abi kolmandatele riikidele

Otsustatud või planeeritud tegevused:

Armeenia

65

 

Bosnia ja Hertsegoviina

100

 

Gruusia

23

 

Serbia

100

 

Ukraina

610

 

Vahesumma

898

 

2. Euratomi laenud

50

170

3. Maksebilanss (13)

1 950

 

4. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanism (EFSM) (14)

17 600

4 900

Vahesumma

19 600

5 070

B. Üldeelarve raames tagatud Euroopa Investeerimispanga laenud

1. Kandidaatriigid

1 550

1 375

2. Vahemere piirkonna riigid

1 130

1 222

3. Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa

613

841

4. Aasia ja Ladina-Ameerika

290

475

5. Lõuna-Aafrika Vabariik

90

81

Vahesumma

3 673

3 994

Kõik kokku

24 171

9 064

D. KAPITALITEHINGUD JA VÕLAHALDUS

TABEL 1. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenuks võetud vahendite haldus

(miljonites eurodes)

Vahend ja allkirjastamise aasta

Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval

31. detsembrini 2010 saadud esialgne summa

Jääk 31. detsembril 2010

Tagasimaksed

Jääk 31. detsembril

Intressid

2011

2012

2011

2012

2011

2012

2013

1. Euratom

1977

95,3

23,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1978

70,8

45,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1979

151,6

43,6

 

 

 

 

 

 

 

 

1980

183,5

74,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1981

360,4

245,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1982

354,6

249,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1983

366,9

369,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1984

183,7

207,1

 

 

 

 

 

 

 

 

1985

208,3

179,3

 

 

 

 

 

 

 

 

1986

575,0

445,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1987

209,6

329,8

 

 

 

 

 

 

 

 

1988

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1989

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1990

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1998

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1999

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

40,0

40,0

40,0

 

4,0

40,0

36,0

2,3

2,3

2,0

2002

40,0

40,0

32,3

4,0

4,0

28,3

24,3

0,4

0,3

0,3

2003

25,0

25,0

18,7

2,5

2,5

16,2

13,7

0,2

0,2

0,1

2004

65,0

65,0

59,7

6,5

6,5

53,2

46,7

0,7

0,7

0,6

2005

215,0

215,0

215,0

 

 

215,0

215,0

2,8

2,9

2,8

2006

51,0

51,0

51,0

 

 

51,0

51,0

0,6

0,6

0,6

2007

39,0

39,0

29,3

3,9

3,9

25,4

21,5

0,3

0,3

0,2

2008

15,8

15,8

12,4

1,7

1,7

10,7

9

0,1

0,1

0,1

2009

6,9

6,9

6,0

0,9

0,9

5,1

4,2

0,1

0,1

0,1

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

3 257,4

2 710,7

464,4

19,5

23,5

444,9

421,4

7,5

7,5

7,1

2. Maksebilanss

2008

2 000,0

2 000,0

2 000,0

2 000,0

 

 

 

65,0

 

 

2009

7 200,0

7 200,0

7 200,0

 

 

7 200,0

7 200,0

235,0

235,0

235,0

2010

2 850,0

2 850,0

2 850,0

 

 

2 850,0

2 850,0

83,7

83,7

83,7

Kokku

12 050,0

12 050,0

12 050,0

2 000,0

 

10 050,0

10 050,0

383,7

318,7

318,7

3. Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule

1990

350,0

350,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

945,0

945,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

1 671,0

1 671,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

659,0

659,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

400,0

400,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

410,0

410,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

155,0

155,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

445,0

445,0

10,0

5,0

5,0

5,0

0

0,1

0,1

0

1998

153,0

153,0

22,5

16,5

3

6,0

3,0

0,2

0,1

0

1999

108,0

108,0

8,0

2,0

2,0

6,0

4,0

0,1

0,1

0,1

2000

160,0

160,0

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

305,0

305,0

273,0

 

61,0

273,0

212,0

3,4

3,4

2,5

2002

12,0

12,0

12,0

 

 

12,0

12,0

0,1

0,1

0,1

2003

118,0

118,0

105,5

12,5

12,5

93,0

80,5

2,3

2,2

2,0

2004

10,0

10,0

10,0

 

 

10,0

10,0

0,1

0,1

0,1

2005

15,0

15,0

15,0

 

 

15,0

15,0

0,6

0,6

0,6

2006

19,0

19,0

19,0

 

 

19,0

19,0

0,2

0,2

0,2

2009

25,0

25,0

25,0

 

 

25,0

25,0

0,8

0,8

0,8

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

5 960,0

5 960,0

500,0

36,0

83,5

464,0

380,5

7,9

7,7

6,4

4. Kogusumma – jaotus valuutade kaupa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


TABEL 2. VÕETUD LAENUD

Kapitalitehingud ja laenuks võetud vahendite haldus

(miljonites eurodes)

Vahend ja allkirjastamise aasta

Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval

31. detsembrini 2010 saadud esialgne summa

Jääk 31. detsembril 2010

Tagasimaksed

Jääk 31. detsembril

Intressid

2011

2012

2011

2012

2011

2012

2013

1. Euratom

1977

98,3

119,4

 

 

 

 

 

 

 

 

1978

72,7

95,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1979

152,9

170,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1980

183,5

200,7

 

 

 

 

 

 

 

 

1981

362,3

430,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1982

355,4

438,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1983

369,1

400,1

 

 

 

 

 

 

 

 

1984

205,0

248,7

 

 

 

 

 

 

 

 

1985

337,8

389,5

 

 

 

 

 

 

 

 

1986

594,4

500,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1987

674,6

900,9

 

 

 

 

 

 

 

 

1988

88,0

70,2

 

 

 

 

 

 

 

 

1989

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1990

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

48,5

47,4

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1998

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1999

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

40,0

40,0

40,0

 

4,0

40,0

36,0

2,3

2,3

2,0

2002

40,0

40,0

32,3

4,0

4,0

28,3

24,3

0,4

0,3

0,3

2003

25,0

25,0

18,7

2,5

2,5

16,2

13,7

0,2

0,2

0,2

2004

65,0

65,0

59,7

6,5

6,5

53,2

46,7

0,7

0,6

0,6

2005

215,0

215,0

215,0

 

 

215,0

215,0

2,6

2,7

2,6

2006

51,0

51,0

51,0

 

 

51,0

51,0

0,6

0,6

0,6

2007

39,0

39,0

29,3

3,9

3,9

25,4

21,5

0,3

0,3

0,2

2008

15,8

15,8

12,4

1,7

1,7

10,7

9,0

0,1

0,1

0,1

2009

6,9

6,9

6,0

0,9

0,9

5,1

4,2

0,1

0,1

0,1

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

4 040,2

4 511,0

464,4

19,5

23,5

444,9

421,4

7,2

7,2

6,7

2. Maksebilanss

2008

2 000,0

2 000,0

2 000,0

2 000,0

 

 

0

65,0

 

 

2009

7 200,0

7 200,0

7 200,0

 

 

7 200,0

7 200,0

235,0

235,0

235,0

2010

2 850,0

2 850,0

2 850,0

 

 

2 850,0

2 850,0

83,7

83,7

83,7

Kokku

12 050,0

12 050,0

12 050,0

2 000,0

 

10 050,0

10 050,0

383,7

318,7

318,7

3. Makromajanduslik finantsabi kolmandatele riikidele ja toiduabi endisele Nõukogude Liidule

1990

350,0

350,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1991

945,0

945,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1992

1 671,0

1 671,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1993

659,0

659,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1994

400,0

400,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1995

410,0

410,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1996

155,0

155,0

 

 

 

 

 

 

 

 

1997

195,0

195,0

10,0

5,0

5,0

5,0

0

0,1

0,1

0

1998

403,0

403,0

22,5

16,5

3

6,0

3

0,2

0,1

0

1999

108,0

108,0

8,0

2

2

6,0

4,0

0,1

0,1

0,1

2000

160,0

160,0

 

 

 

 

 

 

 

 

2001

305,0

305,0

273,0

0

61

273,0

202,0

3,4

3,4

2,5

2002

12,0

12,0

12,0

0

0

12,0

12,0

0,1

0,1

0,1

2003

118,0

118,0

105,5

12,5

12,5

93

80,5

2,3

2,2

2,0

2004

10,0

10,0

10,0

 

 

10,0

10,0

0,1

0,1

0,1

2005

15,0

15,0

15,0

 

 

15,0

15,0

0,6

0,6

0,6

2006

19,0

19,0

19,0

 

 

19,0

19,0

0,2

0,2

0,2

2009

25,0

25,0

25,0

 

 

25,0

25,0

0,8

0,8

0,8

2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

5 960,0

5 960,0

500,0

36

83,5

464

380,5

7,9

7,7

6,4

4. Kogusumma – jaotus valuutade kaupa

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tehnilised juhised tabelite kohta

Vahetuskurss: summad 2. veerus „Ekvivalent allkirjastamise kuupäeval” arvestatakse ümber allkirjastamise kuupäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Refinantseerimistehingute puhul on tabelis 1 näidatud nii esialgne tehing (nt 1979. aastal) kui ka asendustehing (nt 1986. aastal), kusjuures asendustehingu summa arvestatakse ümber esialgse tehingu kursi alusel. Sellest tulenev kattumine mõjutab aasta näitajaid, kuid ei kajastu kogusummas.

Kõik muud summad arvestatakse ümber 31. detsembril 2010 kehtinud vahetuskursi alusel.

3. veerg „31. detsembrini 2010 saadud/makstud esialgne summa”: kui viidatakse näiteks 1986. aastale, on selles veerus näidatud kõikide 1986. aastal allkirjastatud laenulepingute alusel 31. detsembrini 2010 saadud kumulatiivne kogusumma (tabel 1), sealhulgas refinantseerimine (mis põhjustab teatavat kattumist).

4. veerg „Jääk 31. detsembril 2010”: need on netosummad ilma refinantseerimistehingutest tuleneva kattumiseta. Need summad saadakse, kui 3. veerust lahutatakse kuni 31. detsembrini 2010 tehtud tagasimaksete kumulatiivne kogusumma, kaasa arvatud refinantseerimistehingute alusel tagasi makstud summad (kogusumma ei ole tabelites esitatud).

7. veerg = 4. veerg – 5. veerg.

VÄLJAANNETE TALITUS

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

3 109 000

3 067 000

2 925 647,99

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

555 000

498 000

440 372,14

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

3 664 000

3 565 000

3 366 020,13

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

4 542 678

4 282 000

4 271 754,83

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

4 542 678

4 282 000

4 271 754,83

 

Jaotis 4 — Kogusumma

8 206 678

7 847 000

7 637 774,96

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 109 000

3 067 000

2 925 647,99

Märkused

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate hulka kuuluvate ametnike ja muude teenistujate palkadest, töötasudest ja hüvitistest igal kuul kinni peetavatest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate hulka kuuluvate teenistuses olevate ametnike ja muude teenistujate töötasust igal kuul kinni peetavatest ajutistest maksudest tulenevaid laekumisi.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

555 000

498 000

440 372,14

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

4 542 678

4 282 000

4 271 754,83

Märkused

Nimetatud tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate sellistest maksudest tulenevaid laekumisi, mis vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 peetakse pensioniskeemi rahastamiseks palkadelt kinni igal kuul.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 6 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

8 206 678

7 847 000

7 637 774,96

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 6 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A2

VÄLJAANNETE TALITUS

A2 01

HALDUSKULUD

74 383 000

73 422 000

71 414 227,79

A2 02

ERITEGEVUSALAD

9 990 000

10 660 000

18 145 077,01

A2 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A2 — Kogusumma

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

JAOTIS A2

VÄLJAANNETE TALITUS

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A2 01

A2 01 01

Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

53 929 000

53 409 000

50 140 749,—

A2 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A2 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 599 000

2 544 000

3 033 000,—

A2 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

824 000

774 000

778 401,86

 

Artikkel A2 01 02 — Kogusumma

3 423 000

3 318 000

3 811 401,86

A2 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 450 000

16 136 000

16 880 476,54

A2 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

547 000

525 000

556 473,46

A2 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

19 000

19 000

15 126,93

A2 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

15 000

10 000,—

 

PEATÜKK A2 01 — KOGUSUMMA

74 383 000

73 422 000

71 414 227,79

PEATÜKK A2 02

A2 02 01

Tootmine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 150 000

1 120 000

2 522 606,48

A2 02 02

Kataloogimine ja arhiveerimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 865 000

1 438 000

2 832 863,40

A2 02 03

Füüsiline levitamine ja edendustöö

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 000 000

5 000 000

10 681 306,13

A2 02 04

Avalikud veebisaidid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 975 000

3 102 000

2 108 301,—

 

PEATÜKK A2 02 — KOGUSUMMA

9 990 000

10 660 000

18 145 077,01

PEATÜKK A2 10

A2 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A2 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A2 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A2 — Kogusumma

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

 

KÕIK KOGUSUMMA

84 373 000

84 082 000

89 559 304,80

PEATÜKK A2 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A2 02 —

ERITEGEVUSALAD

PEATÜKK A2 10 —

RESERVID

PEATÜKK A2 01 —   HALDUSKULUD

A2 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

53 929 000

53 409 000

50 140 749,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud koosseisuliste ametnike ja ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik;

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) reisikulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A2 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 599 000

2 544 000

3 033 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

muude Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, IV jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise talitusse tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

igasugune nõukogu poolt heaks kiidetud tasu kohandamise kulu finantsaasta jooksul;

täiendavad teenused tekstide korrektuuri alal, ajutiste ja vabakutseliste töötajatega seotud kulud ning vastavad halduskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

824 000

774 000

778 401,86

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjadega hõlmatud töötajate ning riigi või rahvusvaheliste ekspertide ja ametnike transpordikulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud, mis on seotud nende tööülesannete täitmisega;

ametlikult talitust esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või Euroopa muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

uurimis- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide reisikulud, päevarahad ja täiendavad kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevast infrastruktuurist (institutsioonide peakontorites või väljaspool Euroopa Liitu asuvates asutustes) (ekspertide kulud hüvitatakse komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

selliste konverentside, kongresside ja kohtumistega seotud kulud, millest talitus võtab osa või mida ta organiseerib;

kulud, mis on seotud koolitusega, mille eesmärk on parandada talituse töötajate oskusi, tulemuslikkust ja tõhusust vastavalt talituse erivajadustele;

ekspertide kasutamine koolitusvajaduste kindlakstegemisel, kursuste kavandamisel, väljatöötamisel ja korraldamisel ning tulemuste hindamisel ja jälgimisel;

konsultantide kasutamine mitmesugustes valdkondades, eriti organiseerimismeetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ja personalijuhtimise alal;

välikoolitustel osalemine ja asjakohaste erialaorganisatsioonidega ühinemine;

kulud, mis on seotud kursuste korraldamise praktiliste aspektide, tööruumide, transpordi ja söögiga ning kohapeal elamist eeldavate kursuste puhul majutusega;

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete soetamisega seotud koolituskulud;

õppevahendite soetamine;

kulud, mis on seotud erialauuringute ja -konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrge kvalifikatsiooniga lepingulised (era- või juriidilisest isikust) eksperdid, sealhulgas juba tehtud uuringute soetamine, kui talituse töötajad ei ole võimelised neid ise vahetult tegema;

kulud seoses talituse osalemisega Bridge Forum Dialogue’i tegevuses.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni kehtestatud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ning muude finantstingimuste kohta.

A2 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 450 000

16 136 000

16 880 476,54

Märkused

Assigneering on ette nähtud talituse hoonetega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

kulud, mis on seotud hoonete soetamisega, ostuvõimalusega üürimisega või ehitamisega;

kasutatavate hoonete või hoone osade ostuvõimalusega üürimisega kaasnev üür, maarent jm erinevad maksud ning konverentsi-, hoiu- ja arhiiviruumide, garaažide ning parkimiskohtade üürimine;

talituse kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

talituse kasutuses olevate hoonete või nende osade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

kulud, mis on seotud ruumide, liftide jms hooldamisega ning keskkütte- ja kliimaseadmetega jne; korrapärase koristamisega, hooldus-, pesu-, valgus- ja keemilise puhastuse vahendite soetamisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega seotud kulud;

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete ümberkohandamine, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd, samuti kulud, mis on seotud hoone võrguseadmete otstarbekohase muutmisega ja selleks vajaliku varustusega (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei uuendata ega sõlmita enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete soetamisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostu-, üüri- ning hoolduskulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud, (lepinguid, mille väärtus on rohkem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega uuendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonetega seotud kulud, eelkõige mitme üürnikuga hoonete hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (tänavate puhastamine ja hooldus, prügivedu jne) eest makstavad tasud;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse soetamine, üürimine, liisimine, hooldamine, parandamine, paigaldamine ja uuendamine;

mööbli soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

transpordivahendite soetamine, üürimine, hooldamine ja parandamine;

mitmesugused kindlustusliigid (eelkõige tsiviilvastutuskindlustus ja kindlustus varguse vastu);

töövahenditega jms seotud kulud, eelkõige

vormirõivaste soetamine (eelkõige käskjalgadele, autojuhtidele ja toitlustuspersonalile);

töökodade personali töörõivaste soetamisega ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu;

direktiivide 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ kohaselt vajalikuks osutuda võivate seadmete soetamine või nendega seotud kulude hüvitamine;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige kaablite, telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide soetamine, üürimine, paigaldamine ja hooldamine, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, serverite, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

teabe mis tahes kujul paljundamiseks ja arhiveerimiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksi- ja koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) soetamine, üürimine, liisimine ja hooldamine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute soetamisega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, Interneti-televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jms seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia-projektide elluviimine;

muud eespool nimetamata talituskulud.

Selle assigneeringuga ei kaeta trükikoja ega levituskeskuse tööstustegevusega seotud kulusid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 50 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

547 000

525 000

556 473,46

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

talituse panus puhkekeskuse ning Luxembourgi muu kultuuri- ja sporditegevuse kulude ning kõigi eri rahvustest töötajate vahelise sotsiaalse kontakti julgustamiseks tehtud algatustega seotud kulude rahastamisel;

talituse panus lastepäevakodu ja teiste lastesõimede ning laste transportimisega seotud kulude rahastamisel;

abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvad puuetega inimesed:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A2 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

19 000

19 000

15 126,93

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ja seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

talituse kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

A2 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 000

15 000

10 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

videotekstiteenuste liikmemaksud, ajakirjade, erialaste perioodiliste väljaannete tellimine, talituse tööga seotud trükiste ja tehniliste tööde soetamine;

ajakirjandusagentuuride liikmeks olemisega seotud kulud (telegraafiteenused ning ajakirjandus- ja teabebülletäänid).

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktidele e–j vastavate sihtotstarbeliste tulude summa on hinnanguliselt 100 eurot.

PEATÜKK A2 02 —   ERITEGEVUSALAD

A2 02 01   Tootmine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 150 000

1 120 000

2 522 606,48

Märkused

Assigneering on ette nähtud tootmistegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

igas vormis väljaannete (nii paberkandjal kui ka elektrooniliste) tootmine ja ühisavaldamine,

trükiste taastrükkimine ja asutuse vastutusel esinenud vigade parandamine,

dokumentide reprodutseerimiseks vajalike seadmete ja infrastruktuuride ostmise või üürimise kulud, sh kulud paberile ja muudele tarvikutele.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 1 400 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 02   Kataloogimine ja arhiveerimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 865 000

1 438 000

2 832 863,40

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi kataloogimis- ja arhiveerimistegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

kataloogimine, mis sisaldab järgmisi kulusid: dokumendi ja õigusliku analüüsi, indekseerimise, täpsustamise, redigeerimise, kirjete elektroonilisele kujule viimise ja hooldamise kulud,

rahvusvaheliste kataloogimisega tegelevate asutuste iga-aastased liikmemaksud,

elektrooniline salvestamine,

elektrooniliste dokumentide pikaajaline säilitamine ja sellega seonduvad teenused, digiteerimine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 100 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu 26. novembri 1974. aasta määrus juriidilise dokumenteerimise automatiseerimise kohta (EÜT C 20, 28.1.1975, lk 2).

Nõukogu 13. novembri 1991. aasta määrus CELEXi süsteemi tööstruktuuride reorganiseerimise kohta (ühenduse õiguse automatiseeritud dokumenteerimine) (EÜT C 308, 28.11.1991, lk 2).

Nõukogu 20. juuni 1994. aasta määrus ühenduse õiguse ja riiklike rakendusõiguste ning parandatud ligipääsutingimuste elektroonilise levitamise kohta (EÜT C 179, 1.7.1994, lk 3).

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 03   Füüsiline levitamine ja edendustöö

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 000 000

5 000 000

10 681 306,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi füüsilise levitamise ja edendustegevusega seotud kulude, eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

trükiste ladustamisega seotud tegevus: lattu paigutamine, sissetoomine/väljaviimine jne;

pakkimine ja adresseerimine (masinad, seadmed, tarbekaubad, käitlemine jne);

lähetamiskulud: postikulud, transport, edasi-tagasi toimetamine jne;

aadresside nimekirja soetamine ja haldamine: loomine, sisestamine/kodeerimine, ajakohastamine jms;

tootmine ja turustamine: näitused, kataloogid, brošüürid, reklaam, turu-uuringud jne;

üldsuse teavitamine ja abistamine;

raamatukogude vahendid: indekseerimiskaardid, riiulid, mööbel, kataloogimisvahendid jne.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 7 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

A2 02 04   Avalikud veebisaidid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 975 000

3 102 000

2 108 301,00

Märkused

See assigneering on ette nähtud avalike veebisaitidega seotud kulude (peamiselt EUR-Lexi avaldamine, ELi raamatupood, veebisait Who's Who), eelkõige järgmiste kulude katmiseks:

avalike veebisaitide haldus ja arendus;

veebisaidi kasutajatugi.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 300 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee otsus 2009/496/EÜ, Euratom, 26. juuni 2009, Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41).

PEATÜKK A2 10 —   RESERVID

A2 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A2 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2 761 000

2 754 000

2 528 235,48

4 0 3

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

521 000

473 000

401 851,69

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

3 282 000

3 227 000

2 930 087,17

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

3 268 319

3 067 000

2 990 921,44

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

3 268 319

3 067 000

2 990 921,44

 

Jaotis 4 — Kogusumma

6 550 319

6 294 000

5 921 008,61

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

2 761 000

2 754 000

2 528 235,48

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasudelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 3   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a kuni 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised institutsiooni liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

521 000

473 000

401 851,69

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

3 268 319

3 067 000

2 990 921,44

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

6 550 319

6 294 000

5 921 008,61

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse käesolevas punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A3

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

A3 01

HALDUSKULUD

56 399 000

55 320 000

55 151 054,56

A3 02

PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

1 650 000

1 625 000

2 092 376,75

A3 03

JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

200 000

200 000

200 000,—

A3 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A3 — Kogusumma

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

 

KÕIK KOGUSUMMA

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

JAOTIS A3

EUROOPA PETTUSTEVASTANE AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A3 01

A3 01 01

Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

38 162 000

37 290 000

34 002 882,71

A3 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A3 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

2 508 000

2 495 000

3 105 836,63

A3 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 362 000

3 310 000

3 500 124,36

 

Artikkel A3 01 02 — Kogusumma

5 870 000

5 805 000

6 605 960,99

A3 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 349 000

12 207 000

14 527 079,53

A3 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 000

5 000

990,49

A3 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A3 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

13 000

14 140,84

 

PEATÜKK A3 01 — KOGUSUMMA

56 399 000

55 320 000

55 151 054,56

PEATÜKK A3 02

A3 02 01

Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 200 000

1 140 000

1 484 826,23

A3 02 02

Euro võltsimise vastased meetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

50 000

85 000

50 571,39

A3 02 03

Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

400 000

400 000

556 979,13

 

PEATÜKK A3 02 — KOGUSUMMA

1 650 000

1 625 000

2 092 376,75

PEATÜKK A3 03

A3 03 01

Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

200 000

200 000

200 000,—

 

PEATÜKK A3 03 — KOGUSUMMA

200 000

200 000

200 000,—

PEATÜKK A3 10

A3 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A3 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A3 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A3 — Kogusumma

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

 

KÕIK KOGUSUMMA

58 249 000

57 145 000

57 443 431,31

PEATÜKK A3 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A3 02 —

PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

PEATÜKK A3 03 —

JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

PEATÜKK A3 10 —

RESERVID

PEATÜKK A3 01 —   HALDUSKULUD

A3 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

38 162 000

37 290 000

34 002 882,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus ning muud sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning institutsiooni maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

erinevad toetused ja abirahad;

ametnike ja ajutiste töötajate (kaasa arvatud nende perekondade) sõidukulud, mis on seotud tööle asumise, institutsioonist lahkumise või teise töökohta üleviimisega;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud vahetama elukohta seoses tööleasumisega, uuele töökohale üleviimisega ning lõpuks institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kulud, mis on seotud paranduskoefitsientide kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning mujale kui töökohariiki kantavate rahaliste tasude suhtes;

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A3 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

2 508 000

2 495 000

3 105 836,63

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lepinguliste töötajate töötasud (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses), lepingulisi töötajaid kattev institutsiooni sotsiaalkindlustusskeem vastavalt IV jaotises kirjeldatule ning kõnealuste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud;

eraõiguslike lepingute alusel töövahendusagentuuri vahendusel palgatud töötajatega ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jne);

personalikulud seoses teenuslepingutega tehniliste ja haldustööde allhankeks;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse, ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide ametiasutustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

eelarveaasta jooksul nõukogu poolt heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

A3 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 362 000

3 310 000

3 500 124,36

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate komisjoni töötajate ja komisjoni osakondades lähetusel viibivate riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetusega seotud sõidukulud, kaasa arvatud piletite ja broneerimisega seotud lisakulud, päevarahad ning täiendavad ja erakorralised kulud;

ametlikult ametit esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

õppe- ja töörühmade tegevuses osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel pakutavate suupistete ja toiduga seotud kulud;

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb;

väliskoolitustest osavõtmise ja asjakohaste organisatsioonidega ühinemise kulud;

üldkoolitus, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

väliskoolitustel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

koolituskulud, mis on seotud trükiste, teabe ja asjaomaste veebilehekülgedega, samuti õppevahendite ostmisega, kaugõppe liikmemaksude ja litsentsidega, raamatutega, ajakirjandusega ja multimeediatoodetega;

õppevahendite ostmine.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 65 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A3 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 349 000

12 207 000

14 527 079,53

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonetega seotud kulude ja muude nendega seotud kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

hoonete ostmine või üürimine väljaostuvõimalusega või hoonete ehitamine;

üüri- või liisingumaksed, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hoone osade suhtes väljaostuõiguse kasutamine ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

ameti kasutuses olevate hoonete või hoone osade eest makstavad kindlustusmaksed;

ameti kasutuses olevate hoonete või nende osade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud;

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käitamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning ülevärvimise, parandamise ja hoolduseks vajalike vahenditega;

prügi sorteerimise, ladustamise ja vedamise kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete omandamisele, üürimisele või ehitamisele eelnevate õigus-, finants- ja tehniliste konsultatsioonide tasude kulud;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine:

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

kulutused töövarustusele, eelkõige

kulleritele ja autojuhtidele vormide ostmine;

töökojapersonalile ja oma töö tõttu halva või külma ilma, suure kulumise või määrdumise vastu kaitset vajavale personalile riiete ostmine ja puhastamine;

seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ja teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, väljundseadmete, ühendusseadmete ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine;

trükitud kujul esitamiseks vajalike vahendite ost, üürimine või liisimine, nt printerid, faksid, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ja trükikodade tarvikute ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteed pidi saadetud posti- ja muude pakkide tasud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud;

tellimistasud ja kaabli- või raadiosidekulud (laua- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentside pidamine), kulutused andmesidevõrgule, telemaatikateenustele jne ning kataloogide ost;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinide kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia-projektide elluviimisega seotud kulud;

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 000

5 000

990,49

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse Brüsselis ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamisega seotud kulude katmisse;

ameti panus sõime- ja koolitranspordi teenustega seotud kulude katmisse ning kulutused abistamispoliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamiseks:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A3 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud restoranide, kohvikute ja sööklate tavaliste jooksvate kulude ja seadmete ning inventari vahetamisega seotud kulude katmiseks.

A3 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 000

13 000

14 140,84

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A3 02 —   PETTUSTEVASTASTE MEETMETE FINANTSEERIMINE

A3 02 01   Euroopa Pettustevastase Ameti kontrollid, uuringud, analüüsid ja tegevused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 200 000

1 140 000

1 484 826,23

Märkused

Assigneering on ette nähtud kõigi pettustevastase võitluse meetmetega seotud kulude katmiseks, mis ei ole hõlmatud ameti haldustegevusega.

See on ette nähtud eelkõige järgmiste eesmärkidega toiminguteks:

teabevahetussüsteemide ja ühiste infrastruktuuride kavandamine, arendamine, parandamine ja haldamine, pidades samas kinni konfidentsiaalsus- ja turvanõuetest;

sellise teabe otsimine, kogumine, uurimine, kasutamine ja edastamine siseriiklikele uurimisasutustele, mis aitab kaasa pettuse avastamisele ja jälitamisele (nt kasutades selleks andmebaase);

liikmesriikide tegevuse toetamine, eelkõige rahvusvaheliste pettuste puhul, kus tuleks võtta meetmeid liidu tasandil;

rahastamismeetmed, et muuta takistus-, kontrolli- ja uurimismeetmed tõhusamaks;

koostöö tugevdamine asjaomaste asutustega, eriti võitlemaks sigarettide salakaubaveoga;

kohapealsete kontrollimiste ja järelevalve korraldamine ja neis osalemine;

nende uurijate ja riikide kohtu-uurijate sõidukulude ja päevarahade maksmine, kes töötavad välisriigis seoses kontrollkülastuse, kohapealse kontrollimise ja kooskõlastuskoosolekutega ning uurimise eesmärgil üldiselt;

nende ekspertide sõidukulud, päevarahad ja lisakulud, kelle amet on võtnud tööle uurimise tegemisel eksperdiarvamuse saamiseks teatud kindlas küsimuses;

selliste konverentside, kongresside ja koosolekutega seotud kulude katmine, mida amet korraldab pettustevastase töö raames.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 4045/89, 21. detsember 1989, Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastu rahastamissüsteemi kuuluvate toimingute kontrollimise kohta liikmesriikide poolt ning direktiivi 77/435/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 388, 30.12.1989, lk 18).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Ühenduse asutamisleping, eelkõige selle artikkel 280. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 325.

A3 02 02   Euro võltsimise vastased meetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

50 000

85 000

50 571,39

Märkused

Assigneering on ette nähtud euro võltsimise vastaste erimeetmete ja algatuste kulude katmiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

A3 02 03   Teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmed

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

400 000

400 000

556 979,13

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti teavitamismeetmetega seotud kulude katmiseks.

Ameti töös on kesksel kohal ametiväline teavitamisstrateegia. Amet asutati sõltumatu uurimisorganina ja seetõttu peab tal olema oma teabevahetuse strateegia. Ameti töö on sageli liialt tehniline, et avalikkus seda kohe mõistaks. Amet peab teavitama oma koostööpartnereid ja avalikkust oma rollist ja ülesannetest. Üldsuse arvamus ameti töö kohta on väga oluline.

Komisjoni talitusena peab amet arvestama ka demokraatia defitsiidiga, mis valitseb liidu institutsioonide ja Euroopa kodanike vahel. Komisjon on demokraatia defitsiiti tunnistanud ning koostanud selle küsimuse lahendamiseks kava.

Ameti välja töötatud teabevahetuse strateegia, mille rakendamist jätkatakse, peab olema sõltumatu.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8).

PEATÜKK A3 03 —   JÄRELEVALVEKOMITEE LIIKMETE VOLITUSTEST TULENEVAD KULUD

A3 03 01   Järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevad kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

200 000

200 000

200 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järelevalvekomitee liikmete volitustest tulenevate kulude katmiseks, eelkõige järgmiseks:

järelevalvekomitee liikmetele nende ülesannete täitmiseks antud toetused, sõidukulud ja lisakulud;

järelevalvekomitee liikmete kulud, mis tekivad seoses järelevalvekomitee ametliku esindamisega;

kõik tegevuskulud, nagu seadmete, kirjatarvete ja kontoritarvikutega seotud kulud ning sidekulud (postikulud, telefoni-, faksi- ja telegraafikulud), dokumentatsiooni- ja raamatukogukulud, raamatute soetamisega seotud kulud ja teabevahendite tellimise kulud;

õppe- ja töörühmades osalevate järelevalvekomitee liikmete sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta olemasolevate infrastruktuuride (institutsioonide või välisesinduste peakorterite) raames;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida teostavad kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui järelevalvekomitee liikmed ei leia ametis sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia.

Õiguslik alus

Komisjoni otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, 28. aprill 1999, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20), eelkõige selle artikkel 4 ja artikli 6 lõige 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1), eelkõige selle artikkel 11.

Nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, 25. mai 1999, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8), eelkõige selle artikkel 11.

PEATÜKK A3 10 —   RESERVID

A3 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Selle peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele menetlusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A3 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

579 000

588 000

545 851,97

4 0 3

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

110 000

100 000

87 047,66

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

689 000

688 000

632 899,63

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

996 587

1 142 000

937 786,43

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

996 587

1 142 000

937 786,43

 

Jaotis 4 — Kogusumma

1 685 587

1 830 000

1 570 686,06

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

579 000

588 000

545 851,97

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate palkadelt.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkle 66a 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artikli 20 lõige 3 30. aprillini 2004 kehtinud versioonis.

4 0 4   Laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

110 000

100 000

87 047,66

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused, eelkõige selle artikli 20 lõige 3.

PEATÜKK 4 1 —   SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

996 587

1 142 000

937 786,43

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu vastavalt personalieeskirjadele ameti töötajate töötasudest maha ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

TOETUSED LIIDU/ÜHENDUSE PROGRAMMIDELE, KULUDE HÜVITAMINE JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

1 685 587

1 830 000

1 570 686,06

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A4

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

A4 01

HALDUSKULUD

15 322 000

18 992 000

16 920 991,47

A4 02

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

7 524 000

8 126 000

6 229 791,11

A4 03

KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

3 930 000

3 875 000

3 988 033,71

A4 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A4 — Kogusumma

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

 

KÕIK KOGUSUMMA

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

JAOTIS A4

EUROOPA PERSONALIVALIKU AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A4 01

A4 01 01

Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

10 014 000

9 914 000

9 805 102,59

A4 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A4 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 563 000

1 394 000

1 322 861,80

A4 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

729 000

1 271 000

1 067 442,26

 

Artikkel A4 01 02 — Kogusumma

2 292 000

2 665 000

2 390 304,06

A4 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

3 001 000

6 383 000

4 707 818,61

A4 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A4 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A4 01 60

Raamatukoguvarud, raamatute ost

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

30 000

17 766,21

 

PEATÜKK A4 01 — KOGUSUMMA

15 322 000

18 992 000

16 920 991,47

PEATÜKK A4 02

A4 02 01

Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused

A4 02 01 01

Institutsioonidevahelised konkursid

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

7 409 000

8 003 000

6 138 391,11

A4 02 01 02

Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

100 000

100 000

68 400,—

A4 02 01 03

Sisekoosolekute kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

15 000

23 000

23 000,—

 

Artikkel A4 02 01 — Kogusumma

7 524 000

8 126 000

6 229 791,11

 

PEATÜKK A4 02 — KOGUSUMMA

7 524 000

8 126 000

6 229 791,11

PEATÜKK A4 03

A4 03 01

Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EAS)

A4 03 01 01

Juhtimisalane koolitus

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 460 000

1 437 000

1 526 024,71

A4 03 01 02

Uutele töötajatele suunatud kursused

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 264 000

1 250 000

1 257 909,—

A4 03 01 03

Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

1 206 000

1 188 000

1 204 100,—

 

Artikkel A4 03 01 — Kogusumma

3 930 000

3 875 000

3 988 033,71

 

PEATÜKK A4 03 — KOGUSUMMA

3 930 000

3 875 000

3 988 033,71

PEATÜKK A4 10

A4 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A4 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A4 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A4 — Kogusumma

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

 

KÕIK KOGUSUMMA

26 776 000

30 993 000

27 138 816,29

PEATÜKK A4 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A4 02 —

INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

PEATÜKK A4 03 —

KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

PEATÜKK A4 10 —

RESERVID

PEATÜKK A4 01 —   HALDUSKULUD

A4 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

10 014 000

9 914 000

9 805 102,59

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

ajutise personali töötuskindlustus ja neile nende päritoluriigis pensioniõiguse loomine või säilitamine,

mitmesugused toetused ja lisatasud,

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatava paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

kolimiskulud, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või ametist lahkumise ja mujale elama asumisega,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

kindlasummalised toetused ja tunnitasu alusel ületunnitöö eest tehtavad maksed AST-kategooria ametnikele ja kohalikele töötajatele, mida kehtiva korra kohaselt ei saa hüvitada puhkeajaga,

igapäevane toimetulekutoetus ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes tõendavad, et nad peavad elukohta vahetama ametikohale asumise või uude töökohta üleviimise tõttu,

täiendavad kulud seoses liidu ametnike lähetamisega, st selliste toetuste maksmine ja kulutuste hüvitamine, mis neile on lähetuse raames ette nähtud. Samuti kaetakse selle assigneeringu raames liikmesriikide ja kolmandate riikidega asutuste ja organite juures ellu viidavate erikoolituskavadega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A4 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 563 000

1 394 000

1 322 861,80

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lepinguliste töötajate töötasud (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses), lepingulisi töötajaid kattev institutsiooni sotsiaalkindlustusskeem vastavalt IV jaotises kirjeldatule ning lepinguliste töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud,

eraõiguslike lepingute alusel palgatud välistöötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud,

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, täiendava abitöö ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ametisse ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud,

vabakutseliste tõlkijate ning lingvistide teenused ning masinakirja- ja muud tööd, mille tõlketeenistus on tellinud allhanke teel.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

729 000

1 271 000

1 067 442,26

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

ametlikult ametit esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni või liidu muude institutsioonide personali esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppevahendite ostmine,

nende vabakutseliste ja muude koosseisuväliste tõlkide sotsiaalkindlustusmaksed, sõidukulud ja päevarahad, kelle suulise tõlke peadirektoraat on kutsunud ameti korraldatud koosolekutele, millest komisjoni tõlkidel (ametnikud ja ajutised töötajad) ei ole võimalik osa võtta.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A4 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

3 001 000

6 383 000

4 707 818,61

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas:

hõivatud hoonetega ja hooneosadega seonduvad üüri- ja liisingumaksed; nõupidamisruumide, laoruumide, garaažide ja parkimiskohtade üür,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega,

selliste territooriumide, liftide, keskkütte, konditsioneeritarvikute jne hooldamise kulud, mis on saadud kehtivate lepingute põhjal; kulutustele lisandub regulaarne koristamisteenus, hooldus, pesemine, pesu- ja kuivpuhastusvahendite jne ostmine, ning hooldusteenuste kasutamine värvimistöödeks, parandustöödeks ja vahenditeks,

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste vahendite ja seadmete ost, üürimine või liising, hooldus, parandus, seadistus ja uuendus, eelkõige:

mis tahes kujul (paberil, elektroonilistel andmekandjatel jne) dokumentide koostamiseks, paljundamiseks ning arhiveerimiseks vajalikud seadmed (sh koopiamasinad),

audiovisuaalsed, raamatukogu- ja tõlkevahendid (kabiinid, kõrvaklapid ja lülitid sünkroontõlkeks jne),

köögisisustus ja restoranitarbed,

erinevad tööriistad ehitus-hooldustöökodadele,

puuetega ametnike jaoks vajalikud seadmed,

ja nimetatud seadmete alased uuringud, dokumentatsioon ja koolitus,

mööbli ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige:

kontori- ja erimööbli ost, sealhulgas ergonoomiline restaureerimine, arhiiviriiulid jne,

amortiseerunud ja katkise mööbli asendamine,

raamatukogude erivahenditega varustamine (kartoteegid, riiulid, kataloogiühikud jne),

sööklate ja restoranide erisisseseaded,

mööbli üürimine,

mööbli hooldamise ja parandamise kulud,

sõidukite ost, üürimine, hooldus ja parandus, eelkõige:

uute sõidukite ost,

selliste sõidukite asendamine, mille aasta jooksul kogunenud kogukilometraaž õigustab nende väljavahetamist,

autode üürimine lühemaks või pikemaks perioodiks, kui nõudlus ületab sõidukipargi kasutusvõime,

ametiautode hooldamise, parandamise ja kindlustamise kulud (kütus, määrdeõli, rehvid, sisekummid, erinevad lisad, tagavaraosad, tööriistad jne),

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane),

kulud seoses töövahenditega ja eriti:

portjeede ja autojuhtide vormirõivaste ost,

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine,

selliste seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ja hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üür või liisimine ja hooldus,

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üür või liisimine,

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üür või liisimine,

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

paberi, ümbrikute, kontoritarvete ja trükifirmatarvete ning teatud trükiteenuse sisseost,

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud,

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning IT-projektide elluviimine.

Muud eespool eraldi välja toomata tegevuskulud, nagu konverentsidel osalemise tasud (välja arvatud koolituskulud), kutse- ja teadusühingute liikmemaksud, telefonikataloogides teabe avaldamise kulud.

Lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

toetus, mis on seotud eriti raskes olukorras olevale ametnikule, endisele ametnikule või surnud ametniku ülalpidamisel olnud isikutele abi andmisega,

ameti panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmisse ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse,

ameti panus sõime- ja lasteaiakulude ning koolitranspordikulude katmisse,

puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

A4 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A4 01 60   Raamatukoguvarud, raamatute ost

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 000

30 000

17 766,21

Märkused

Assigneeringust kaetakse kulud, mis on seotud ametisisese veebilehe koostamise ja arendamisega komisjonisisese veebilehe (Intracomm) raames ning võrgupõhiste andmeteenuste kasutamisega, köitmiskulud ja muud raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulud, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulud, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulud.

PEATÜKK A4 02 —   INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ, INSTITUTSIOONIDEVAHELISED TEENUSED JA TEGEVUSED

A4 02 01   Institutsioonidevaheline koostöö, institutsioonidevahelised teenused ja tegevused

Märkused

EPSO on oma arenguprogrammi raames kaasajastanud valikumeetodeid, et need vastaksid paremini institutsioonide praegustele ja tulevastele vajadustele ning oleksid ühtaegu säästlikud ja tõhusad. Muutused on järgmised:

parandatud on konkursside plaanimist eesmärgiga valida õigel ajal õigeid töötajaid ning parandada reservinimekirjade kasutatavust;

lühendatud on valikumenetluse kestust;

märkimisväärselt on parandatud valikumenetlust, et võimaldada institutsioonidel valida parimaid töötajaid pikaajalise teenistuse eesmärgil ametikohal nõutavate oskuste alusel ning valikukomisjonide töö asjatundlikumaks muutmise kaudu;

arvestades, et konkurents tööjõuturul aina suureneb, on institutsioonidest kui tööandjatest loodud positiivne ja moodne kuvand, et tööd tuleksid taotlema parimad kandidaadid;

loodud on kõik tingimused, et ka puudega kandidaadid saaksid konkurssidel osaleda.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

A4 02 01 01   Institutsioonidevahelised konkursid

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

7 409 000

8 003 000

6 138 391,11

Märkused

Assigneering on ette nähtud mitmesuguste konkursside korraldamisega seotud toimingute katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 200 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige selle artiklid 27–31, artikkel 33 ja III lisa.

A4 02 01 02   Piiratud konsultatsioonid, uuringud ja ülevaated

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

100 000

100 000

68 400,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud selliste kulutuste katmiseks, mis on seotud eriuuringute ja konsultatsioonidega, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (eraisikud või ettevõtted) lepingu alusel, juhul kui komisjonil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha. Samuti kaetakse selle assigneeringuga tehtud uuringute ostmise ning spetsialiseeritud teadusasutuste liikmemaksudega seotud kulud.

A4 02 01 03   Sisekoosolekute kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

15 000

23 000

23 000,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud sisekoosolekutel, eriti valimiskomisjoni ja tõlkijate koosolekutel, erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A4 03 —   KOOLITUSALANE INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

A4 03 01   Euroopa Haldusjuhtimise Kool (EAS)

Märkused

Artikliga kaetakse kulud, mis on seotud Euroopa Haldusjuhtimise Kooli (European Administrative School – EAS) korraldatud üldkoolitusega, mille eesmärgiks on täiustada osalevate institutsioonide personali oskusi ning töö tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

kooli korraldatud koolituskursuste, -seminaride ja -loengute kavandamise, kooskõlastamise ja hindamisega seotud kulutused (kursuste juhendajad/lektorid ning nende sõidu- ja elamiskulud koos õppematerjalidega),

väliskoolitusel osalemisega ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmemaksudega seotud kulud,

kulud mis on seotud kooli võrguga Euroopa tasandil koos riikide haldusjuhtimise koolidega ja kõnealuse valdkonna ülikoolide/instituutidega ning mille eesmärgiks on kogemuste vahetamine, parimate tavade kindlaksmääramine ja Euroopa avaliku halduse edasise koolituse väljaarendamine,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppematerjali rahastamine.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peasekretäride, Euroopa Kohtu sekretäri, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee peasekretäride ning Euroopa Ombudsmani esindaja otsus 2005/119/EÜ, 26. jaanuar 2005, Euroopa haldusjuhtimise kooli korralduse ja töö kohta (ELT L 37, 10.2.2005, lk 17).

A4 03 01 01   Juhtimisalane koolitus

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 460 000

1 437 000

1 526 024,71

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametnike ja teiste töötajate juhtimistehnika-alase koolituse (kvaliteet ning personalijuhtimine, strateegia) kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 145 000 eurot.

A4 03 01 02   Uutele töötajatele suunatud kursused

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 264 000

1 250 000

1 257 909,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud uute ametnike ja äsja tööle võetud töötajate institutsioonide töökeskkonnas tehtavate koolituste kulude katmiseks.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 14 000 eurot.

A4 03 01 03   Koolitus kvalifikatsiooni saamiseks

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

1 206 000

1 188 000

1 204 100,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud nende koolituste kulude katmiseks, mille tulemusena saavad ametnikud tunnistuse, mis tõendab nende võimet täita haldaja kohustusi ja mis hõlbustab nende võimalikku üleviimist kõrgemasse teenistusgruppi.

PEATÜKK A4 10 —   RESERVID

A4 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A4 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED ELI MAKSUD JA SAADA OLEVAD SUMMAD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest

1 157 000

1 134 000

1 114 175,77

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust

215 000

191 000

175 425,86

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

1 372 000

1 325 000

1 289 601,63

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Personali sissemaksed pensioniskeemi

2 591 181

2 073 000

2 492 654,80

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

2 591 181

2 073 000

2 492 654,80

 

Jaotis 4 — Kogusumma

3 963 181

3 398 000

3 782 256,43

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 157 000

1 134 000

1 114 175,77

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate töötasult ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti teenistujate töötasust.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate töötasult makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

215 000

191 000

175 425,86

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Personali sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

2 591 181

2 073 000

2 492 654,80

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse maha iga kuu ameti personali töötasudelt vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

3 963 181

3 398 000

3 782 256,43

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A5

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

A5 01

HALDUSKULUD

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

A5 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A5 — Kogusumma

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

 

KÕIK KOGUSUMMA

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

JAOTIS A5

INDIVIDUAALSETE MAKSETE HALDAMISE JA MAKSMISE AMET

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A5 01

A5 01 01

Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

16 800 000

16 158 000

16 483 794,—

A5 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A5 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

8 478 000

7 910 000

12 655 038,31

A5 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

231 000

284 000

133 290,—

 

Artikkel A5 01 02 — Kogusumma

8 709 000

8 194 000

12 788 328,31

A5 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

9 593 000

9 376 000

10 151 832,21

A5 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A5 01 — KOGUSUMMA

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

PEATÜKK A5 10

A5 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A5 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A5 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A5 — Kogusumma

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

 

KÕIK KOGUSUMMA

35 102 000

33 728 000

39 423 954,52

PEATÜKK A5 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A5 10 —

RESERVID

PEATÜKK A5 01 —   HALDUSKULUD

A5 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

16 800 000

16 158 000

16 483 794,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

mitmesugused toetused ja lisatasud,

kulud, mis on seotud paranduskoefitsiendi kohaldamisega ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes ning rahaliste tasude osa suhtes, mis kantakse üle riiki, mis ei ole isiku töökohariik,

ametnike ja ajutiste töötajate (ning nende perekondade) sõidukulud, mis hüvitatakse seoses tööle asumisega, institutsioonist lahkumisega või üleviimisega teisele töökohale,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

kulud, mis tulenevad töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A5 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

8 478 000

7 910 000

12 655 038,31

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lepingu alusel palgatavate töötajate (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses) töötasud, kõnealuste töötajate IV jaotises kirjeldatud sotsiaalkindlustuskavad ning nimetatud töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendikulud,

eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajatega ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega (palgad, kindlustus jne) seotud kulud,

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde, lisaabi ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning lisakulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

kulud, mis tulenevad nende töötasude kohandamisest, mille nõukogu on finantsaasta jooksul heaks kiitnud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 000 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

231 000

284 000

133 290,00

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud,

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb või mille korraldamisega ta tegeleb,

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsilised või juriidilised isikud) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia, sealhulgas juba tehtud uuringute ostmine,

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A5 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

9 593 000

9 376 000

10 151 832,21

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulutuste katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud,

üür ja maa kasutamise tasud, erinevad maksud ning kasutatavate hoonete või hooneosade suhtes väljaostuõiguse kasutamine, samuti konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud,

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning mis on seotud töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga,

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine,

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane),

töövahenditega seotud kulud, eelkõige:

vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele),

töökodade personali töörõivaste ostmise ja puhastamisega seotud kulud ning samasugused kulud töötajatele, kes vajavad kaitserõivastust halva või külma ilma, tavapäratu kulumise või mustuse vastu,

kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine,

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikute ning institutsioonivälistelt teenusepakkujatelt trükiteenuste ostmisega seotud kulud,

frankeerimis- ja kättetoimetamise tasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning liidu ametite erinevate asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud,

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine,

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises,

ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises,

puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A5 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A5 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehe (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ning muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A5 10 —   RESERVID

A5 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Peatüki assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse peatükkidesse vastavalt finantsmääruses sätestatud asjakohasele protseduurile.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A5 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2 438 000

1 831 000

1 973 419,38

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

410 000

278 000

282 965,04

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

2 848 000

2 109 000

2 256 384,42

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Personali sissemaksed pensioniskeemi

5 052 000

3 422 000

4 134 507,66

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

5 052 000

3 422 000

4 134 507,66

 

Jaotis 4 — Kogusumma

7 900 000

5 531 000

6 390 892,08

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

2 438 000

1 831 000

1 973 419,38

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha ameti personali töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

410 000

278 000

282 965,04

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   PERSONALI SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Personali sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

5 052 000

3 422 000

4 134 507,66

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki sissemakseid, mis arvatakse iga kuu vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 maha ameti personali töötasudelt ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Alusaktid

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

7 900 000

5 531 000

6 390 892,08

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A6

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

A6 01

HALDUSKULUD

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

A6 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A6 — Kogusumma

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

 

KÕIK KOGUSUMMA

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

JAOTIS A6

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – BRÜSSEL

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A6 01

A6 01 01

Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

34 339 000

32 903 000

31 266 724,91

A6 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A6 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

21 519 000

21 009 000

20 861 436,52

A6 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

466 000

460 000

445 329,85

 

Artikkel A6 01 02 — Kogusumma

21 985 000

21 469 000

21 306 766,37

A6 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 556 000

12 971 000

12 828 482,60

A6 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A6 01 — KOGUSUMMA

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

PEATÜKK A6 10

A6 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A6 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A6 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A6 — Kogusumma

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

 

KÕIK KOGUSUMMA

68 880 000

67 343 000

65 401 973,88

PEATÜKK A6 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A6 10 —

RESERVID

PEATÜKK A6 01 —   HALDUSKULUD

A6 01 01   Aktiivses teenistuses oleva personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

34 339 000

32 903 000

31 266 724,91

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus märgitud ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed,

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud,

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis,

mitmesugused toetused ja lisatasud,

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik,

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud,

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

kolimiskulud, mis hüvitatakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või asutusest lahkumise ja mujale elama asumisega,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 840 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A6 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

21 519 000

21 009 000

20 861 436,52

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

lepingu alusel palgatavate töötajate (teenistustingimuste IV jaotise tähenduses) töötasud, institutsioonide sotsiaalkindlustuskavad, mis hõlmavad IV jaotises nimetatud lepingulisi töötajaid, ning nimetatud töötajate töötasude suhtes kohaldatavate paranduskoefitsientide kulud,

eraõiguslike lepingute alusel palgatud koosseisuväliste töötajate ja töövahendusagentuuride vahendusel palgatud töötajatega seotud kulud (palgad, kindlustus jne),

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste ja haldustööde ja intellektuaalteenuste tarnimiseks,

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning lisakulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse,

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 4 855 000 eurot.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

466 000

460 000

445 329,85

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetuses olemisega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud,

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada),

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste korraldamisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel),

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud,

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus amet osaleb,

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsilised või juriidilised isikud) lepingu alusel, juhul kui ametil ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid läbi viia,

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning ameti töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud,

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimise, strateegia, kvaliteedi ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud,

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud,

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused,

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud,

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A6 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 556 000

12 971 000

12 828 482,60

Märkused

Assigneering on ette nähtud ameti hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete ostmise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud,

üür ja maakasutuse tasud ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üürimine,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed,

ameti kasutuses olevate hoonete või hooneosade vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulud,

ruumide, tõsteseadmete, keskkütte- ja kliimaseadmete jne käituskulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustööde, sealhulgas hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning töökodades läbi viidava värvimise, remondi ja materjalikuluga,

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud,

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute ning väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, rentimise ning hooldamise kulud, vabatahtliku tuletõrjeabina tegutsevate töötajate varustuse uuendamisega ning kohustuslike kontrollimistega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui amet on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu),

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud,

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus,

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud,

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine,

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont,

eri tüüpi kindlustused,

kulud seoses töövahenditega, eriti:

vormirõivaste ost (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele),

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine,

kõikide seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ,

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud,

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üürimine, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud,

arvutite, terminalide, väikeste arvutite, välisseadmete, ühendusvahendite ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liising ja hooldus,

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine ja hooldus,

kirjutusmasinate, tekstitöötlusseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine,

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud,

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud,

frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkide tasudega ning ameti siseposti töötlemisega seotud kulud,

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, tele- ja videokonverentsid) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud, andmesidevõrkude, telemaatikateenuste ja muu sellisega seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud,

hoonetevaheliste telefoni- ja arvutiühenduste ning ELi ametite eri asukohtade riikidevaheliste sideliinidega seotud kulud,

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paber- ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning arvutialaste projektide elluviimine,

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt 270 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiseks:

ameti osalus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiürituste kulude katmises ning ameti eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmises,

ameti osalus sõime- ja lasteaiakulude katmises,

puudega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puudega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad,

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad,

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Selle assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud meditsiinivälised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste ammendamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A6 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud,

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A6 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanile kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude teatmeteoste ja perioodiliste väljaannete säilitamisega seotud kulude katmiseks. Samuti ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, Euroopa Liidu Teataja, parlamendi dokumentide, väliskaubandusstatistika, uudisteagentuuride teadete ja mitmete muude eriväljaannete tellimisega seotud kulude katmiseks; ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A6 10 —   RESERVID

A6 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artikli assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistele eelarveridadele vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A6 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKAAMET – LUXEMBOURG

TULUD

JAOTIS 4

MITMESUGUSED EUROOPA LIIDU MAKSUD JA LÕIVUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 4 0

4 0 0

Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

859 000

819 000

787 879,54

4 0 3

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

p.m.

p.m.

0,—

4 0 4

Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

139 000

120 000

107 866,77

 

PEATÜKK 4 0 — KOGUSUMMA

998 000

939 000

895 746,31

PEATÜKK 4 1

4 1 0

Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

1 516 000

1 392 000

1 399 337,31

 

PEATÜKK 4 1 — KOGUSUMMA

1 516 000

1 392 000

1 399 337,31

 

Jaotis 4 — Kogusumma

2 514 000

2 331 000

2 295 083,62

PEATÜKK 4 0 —

MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

PEATÜKK 4 1 —

TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

PEATÜKK 4 0 —   MAHAARVAMISED TÖÖTASUST

4 0 0   Laekumised ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

859 000

819 000

787 879,54

Märkused

Need tulud sisaldavad kõiki laekumisi ametnike ja muude teenistujate palkadelt ja toetustelt makstavatest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate palkadest.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, 29. veebruar 1968, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).

Alusaktid

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll, eelkõige selle artikkel 12.

4 0 3   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavatest ajutistest maksudest

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki laekumisi alaliselt töötavate ametnike ja muude teenistujate töötasudelt makstavatest ajutistest maksudest, mis arvatakse iga kuu maha talituse töötajate töötasudest.

Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a selle 15. detsembrini 2003 kehtinud versioonis.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

4 0 4   Laekumised ametnike ja muude alaliselt töötavate teenistujate palkadelt makstavast erimaksust

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

139 000

120 000

107 866,77

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad, eelkõige artikkel 66a.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

PEATÜKK 4 1 —   TÖÖTAJATE SISSEMAKSED PENSIONISKEEMI

4 1 0   Töötajate sissemaksed pensioniskeemi

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

1 516 000

1 392 000

1 399 337,31

Märkused

Need tulud hõlmavad kõiki talituse töötajate sissemakseid, mis arvatakse maha iga kuu nende töötasudest vastavalt personalieeskirjade artikli 83 lõikele 2 ja mida kasutatakse pensioniskeemi rahastamiseks.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

JAOTIS 6

OSAMAKSED LIIDU PROGRAMMIDESSE, KULUDE TAGASIMAKSED JA TULUD

Artikkel

Punkt

Rubriik

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

PEATÜKK 6 6

6 6 0

Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0

Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

p.m.

p.m.

0,—

 

Artikkel 6 6 0 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK 6 6 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis 6 — Kogusumma

p.m.

p.m.

0,—

 

KÕIK KOGUSUMMA

2 514 000

2 331 000

2 295 083,62

PEATÜKK 6 6 —

MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

PEATÜKK 6 6 —   MUUD OSA- JA TAGASIMAKSED

6 6 0   Muud osa- ja tagasimaksed

6 6 0 0   Muud sihtotstarbelised osa- ja tagasimaksed

2011. eelarveaasta

2010. eelarveaasta

2009. eelarveaasta

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Vastavalt finantsmääruse artiklile 18 kirjendatakse selles punktis 6. jaotise teistes osades nimetamata tulud, mida kasutatakse täiendavateks assigneeringuteks, et rahastada kulusid, mille katmiseks vastav tulu on ette nähtud.

KULUD

Assigneeringute (2011 ja 2010) ja täitumiste (2009) kokkuvõte

Jaotis

Peatükk

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

A7

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG

A7 01

HALDUSKULUD

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

A7 10

RESERVID

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A7 — Kogusumma

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

 

KÕIK KOGUSUMMA

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

JAOTIS A7

INFRASTRUKTUURI- JA LOGISTIKATALITUS – LUXEMBOURG

Artikkel

Punkt

Rubriik

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

PEATÜKK A7 01

A7 01 01

Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

12 779 000

11 944 000

12 115 607,03

A7 01 02

Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A7 01 02 01

Koosseisuvälised töötajad

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

6 099 000

6 335 000

5 407 728,88

A7 01 02 11

Muud juhtimiskulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

445 000

451 000

420 085,97

 

Artikkel A7 01 02 — Kogusumma

6 544 000

6 786 000

5 827 814,85

A7 01 03

Hooned ja nendega seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

5 749 000

5 700 000

5 557 011,95

A7 01 50

Personalipoliitika ja -juhtimine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 01 51

Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 01 60

Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A7 01 — KOGUSUMMA

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

PEATÜKK A7 10

A7 10 01

Määratlemata otstarbega assigneeringud

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

A7 10 02

Ettenägematute kulude reserv

 

 

 

Liigendamata assigneeringud

p.m.

p.m.

0,—

 

PEATÜKK A7 10 — KOGUSUMMA

p.m.

p.m.

0,—

 

Jaotis A7 — Kogusumma

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

 

KÕIK KOGUSUMMA

25 072 000

24 430 000

23 500 433,83

PEATÜKK A7 01 —

HALDUSKULUD

PEATÜKK A7 10 —

RESERVID

PEATÜKK A7 01 —   HALDUSKULUD

A7 01 01   Alaliselt töötava personaliga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

12 779 000

11 944 000

12 115 607,03

Märkused

Assigneering on ette nähtud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel töötavate ametnike ning ajutiste töötajatega seotud järgmiste kulude katmiseks:

palgad, toetused ja palkadega seotud maksed;

õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning sotsiaalkindlustusmaksud;

ajutiste töötajate töötuskindlustus ning maksed nende pensioniõiguste kehtestamiseks või säilitamiseks nende päritoluriigis;

mitmesugused toetused ja lisatasud;

ametnike ja ajutiste töötajate töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud ning selliste rahaliste tasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendi kulud, mis kantakse üle riiki, mis ei ole töökohariik;

ametnike ja ajutiste töötajate (sealhulgas nende perekonnad) ametisse asumisega, institutsioonist lahkumisega või teise töökohta üleviimisega seotud sõidukulud;

sisseseadmis- ja ümberasumistoetused, mida makstakse ametnikele ja ajutistele töötajatele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või institutsioonist lahkumise ja mujale elama asumisega;

kolimiskulud, mida makstakse ametnikele, kes on sunnitud muutma oma elukohta seoses tööle asumisega, üleviimisega teisele töökohale või töölt lahkumise ja mujale elama asumisega;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 02   Koosseisuvälised töötajad ja muud juhtimiskulud

A7 01 02 01   Koosseisuvälised töötajad

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

6 099 000

6 335 000

5 407 728,88

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

muude Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimuste IV jaotises määratletud lepinguliste töötajate töötasud, IV jaotises kirjeldatud lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustusskeem ning kulud, mis tulenevad paranduskoefitsientide kohaldamisest nimetatud töötajate töötasude suhtes;

eraõiguslike lepingute alusel palgatud ajutiste töötajate ja koosseisuväliste töötajatega seotud kulud (töötasud, kindlustus jms);

personalikulud seoses teenuslepingutega, mis on sõlmitud tehniliste, haldus- ja abitööde ning intellektuaalteenuste tarnimiseks;

kulud, mis on seotud riikide avalike teenistujate või muude ekspertide lähetamisega või ajutise tööle määramisega ning täiendavad kulud seoses ametnike lähetamisega riikide avalikesse teenistustesse või rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;

eelarveaasta jooksul nõukogu heaks kiidetud töötasu kohandustega seotud kulud.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni poolt vastu võetud eeskirjad ametisse nimetamise ja tasustamise ja muude finantstingimuste kohta.

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 02 11   Muud juhtimiskulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

445 000

451 000

420 085,97

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

personalieeskirjade alusel töötavate töötajate lähetustega ja riikide või rahvusvaheliste ekspertide või ametnike lähetustega seotud sõidukulud, päevarahad ja lisa- või erakorralised kulud;

ametlikult komisjoni esindavate isikute kulude hüvitamine (komisjoni personali või liidu muude institutsioonide esindamisega seotud kohustuste täitmisel tehtud kulutusi ei ole võimalik hüvitada);

õppe- ja töörühmades osalevate ekspertide sõidu-, elamis- ja ettenägematud kulud ning selliste kohtumiste organiseerimisega seotud kulud, kui neid ei kaeta institutsioonide või välisesinduste peakorterite olemasolevate infrastruktuuride raames (kulud hüvitatakse ekspertidele komisjoni otsuste alusel);

sisekoosolekutel erijuhtudel serveeritavate suupistete ja söögiga seotud kulud;

mitmesugused kulud, mis on seotud konverentside, loengute ja koosolekutega, kus talitus osaleb;

kulutused eriuuringutele ja konsultatsioonidele, mida viivad läbi kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid (füüsiline või juriidiline isik) lepingu alusel, juhul kui talitusel ei ole sobivaid töötajaid, kes saaksid selliseid uuringuid teha, kaasa arvatud juba tehtud uuringute ostmine;

kulutused koolitusele, mille eesmärgiks on täiustada personali oskusi ning talituse töö tulemuslikkust ja tõhusust:

koolitusvajaduste kindlaksmääramiseks, kursuste kavandamiseks, väljatöötamiseks ja pidamiseks ning tulemuste hindamiseks ja jälgimiseks palgatud ekspertidele makstavad tasud;

mitmesuguste valdkondade, eelkõige organisatoorsete meetodite, juhtimis-, strateegia-, kvaliteedi- ning personalijuhtimise konsultantidele makstavad tasud;

väliskoolitusel osalemise ja asjakohaste kutseorganisatsioonide liikmeks astumisega seotud kulud;

selliste kursuste praktilise korralduse ning ruumide kasutamise, transpordi ning osalejate toitlustamise ja majutamisega seotud kulutused;

väljaannete ja teabe, vastavate veebilehekülgede ning õppevahendite, kaugõppe abonementide ja litsentside, raamatute, ajakirjandusväljaannete ning multimeediatoodete ostmisega seotud koolituskulud;

õppevahendite ostmine.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

Komisjoni vastu võetud eeskirjad, mis reguleerivad ametisse nimetamist ja töötasusid ning teisi finantstingimusi.

A7 01 03   Hooned ja nendega seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

5 749 000

5 700 000

5 557 011,95

Märkused

Assigneering on ette nähtud talituse hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks, sealhulgas eelkõige:

hoonete soetamise või liisimisega või hoonete ehitamisega seotud kulud;

kasutatavate hoonete või hooneosade üüri- ja liisingumaksed ning konverentsiruumide, hoiupaikade, garaažide ja parkimiskohtade üür;

talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade kindlustusmaksed;

talituse kasutuses olevate hoonete või hooneosade kulud seoses vee, gaasi, elektri ja küttega;

kehtivate lepingute alusel arvutatud hoonete, liftide, keskkütte- ja konditsioneerseadmete jms hooldamise kulud; kulud, mis on seotud korrapäraste koristustöödega, hooldus-, puhastus-, pesemis- ja keemilise puhastuse toodete jms ostmisega ning maalri- ja remonttöödega ja töökodades kasutatavate materjalide ostmisega;

jäätmete selektiivse töötlemise, ladustamise ning kõrvaldamisega seotud kulud;

hoonete remont, nt vaheseinte nihutamine, tehniliste seadmete ümberseadistamine ning muud lukkude, elektriseadmete, torustiku, maalritööde, põrandakatete ja muu sellisega seotud eritööd ning inventari kaablite vahetamise ning selleks vajalike seadmete hankimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste ja vara füüsilise ja materiaalse julgeolekuga seotud kulud, eelkõige hoonete valvamise lepingute, turvaseadmete hooldamise lepingute, koolituste ja väiksemate seadmete ostmisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

inimeste töötervishoiu ja tööohutusega seotud kulud, eelkõige tuletõrjeseadmete ostmise, üürimise ja hooldamise kulud, tuleohutusalase väljaõppega töötajate varustuse uuendamise, koolituste ning kohustusliku kontrollimisega seotud kulud (lepinguid, mille väärtus on suurem kui 300 000 eurot, ei sõlmita ega pikendata enne, kui talitus on kulude ratsionaliseerimise eesmärgil konsulteerinud teiste institutsioonidega ja kindlaks teinud, millistel tingimustel (hind, vääring, indekseerimine, kestus, muud tingimused) igaüks neist on sõlminud samasuguse lepingu);

hoonete soetamisele, üürimisele või ehitamisele eelneva õigus-, finants- ja tehnilise nõustamise eest makstavad tasud;

hoonete, eelkõige mitme üürnikuga hoonete muud hoolduskulud, ruumide ülevaatusega seotud kulud ja kommunaalteenuste (jäätmete kogumine jne) maksumus;

ruumide suuremahuliste sisustustöödega seotud tehnilise abi eest makstavad tasud;

tehniliste seadmete ja varustuse ostmine, üürimine, liisimine, hooldus, remont, paigaldus ja uuendamine;

mööbli soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

sõidukite soetamine, üürimine, hooldus ja remont;

eri liiki kindlustused (eelkõige tsiviilvastutusega seotud ja vargusevastane);

kulud seoses töövahenditega, eriti

vormirõivaste ostmine (peamiselt portjeedele, autojuhtidele ning restorani ja kohviku töötajatele);

töörõivaste ostmine töökodade töötajatele ja töötajatele, kes teevad töid, mille puhul on vajalik kaitse halva või külma ilma, tavapäratu kulumise ja mustuse vastu, ja nende rõivaste puhastamine;

seadmete ost või nendega seotud kulude hüvitamine, mis võiksid olla vajalikud vastavalt direktiividele 89/391/EMÜ ja 90/270/EMÜ;

seadmete, mööbli ja kontoritarvete osakonnasisese kolimise, ümberkorraldamise ning teisaldamisega (vastuvõtmine, ladustamine, üleandmine) seotud kulud;

hoonete telekommunikatsiooniseadmetega varustamise kulud, eelkõige telefonikeskjaamade ja jaoturite, audio-, videokonverentsiseadmete ning sise- ja mobiiltelefonisüsteemide ostmine, üür, paigaldus ning hooldus, ning andmesidevõrkude (seadmed ja hooldus) ja nendega seotud teenuste (haldus, tugisüsteemid, dokumentatsioon, paigaldamine ning teisaldamine) kulud;

arvutite, terminalide, miniarvutite, välisseadmete, ühendusaparaatide ja vajaliku tarkvara ost, üürimine või liisimine ja hooldus;

teabe paberkandjal esitamiseks vajalike seadmete (nt printerid, faksimasinad, koopiamasinad, skannerid ja digitaalsed koopiamasinad) ost, üürimine või liisimine;

kirjutusmasinate, tekstitöötlemisseadmete ja igasuguste muude elektrooniliste kontoriseadmete ost, üürimine või liisimine;

kõnealuste seadmete paigaldamine, konfigureerimine, hooldus, uuringud, dokumentatsioon ja tarvikud;

paberi, ümbrike, kontoritarvikute ning trükikodade tarvikutega ning väliste trükiteenuste osutajatega seotud kulud;

tavalise kirjavahetuse, aruannete ja väljaannete frankeerimis- ja kättetoimetamistasud; õhu-, mere- või raudteetranspordiga saadetud posti- ja muude pakkidega seotud kulud ning talituse siseposti töötlemisega seotud kulud;

kaabel- või raadioside (tava- ja mobiiltelefonid, televisioon, telekonverents ja videokonverents) abonementmaksud ja nende teenustega seotud kulud; andmesidevõrkude, telemaatikateenustega jne seotud kulud ning telefonikataloogide ostuga seotud kulud;

hoonetevahelise telefoni- ja arvutiühenduse ning Euroopa Liidu asutuste vaheliste rahvusvaheliste sideliinidega seotud kulud;

tehniline ja logistiline tugi, koolitus ja muud arvutiseadmete ning tarkvaraga seotud üldhuvitoimingud, üldine arvutikoolitus, paberil ning elektroonilistel andmekandjatel oleva tehnilise dokumentatsiooni abonemendid jne, teenindav välispersonal, kontoriteenused, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud jne, arvutiseadmete ja tarkvaraga seotud turvalisus- ja kvaliteedi tagamise uuringud, tarkvara kasutamise, hooldamise ja arendamise kulud ning infotehnoloogia projektide elluviimine;

muud eespool nimetamata tegevuskulud.

Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punktide e–j alusel on sihtotstarbeliste tulude summa hinnanguliselt 375 000 eurot.

Õiguslik alus

Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 156, 21.6.1990, lk 14).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 01 50   Personalipoliitika ja -juhtimine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

talituse panus puhkekeskuste ja muude kultuuriliste ja spordiüritustega ning eri rahvustest töötajate vahel sotsiaalsete kontaktide edendamise algatustega seotud kulude katmisse;

talituse panus sõime- ja lasteaiakulude katmisse;

puuetega inimeste abistamise poliitika raames järgmistesse kategooriatesse kuuluvate puuetega inimeste abistamine:

alaliselt töötavad ametnikud ja ajutised töötajad;

alaliselt töötavate ametnike ja ajutiste töötajate abikaasad;

kõik ülalpeetavad lapsed personalieeskirjade tähenduses.

Assigneeringuga kaetakse kõik nõuetekohaselt tõendatud mittemeditsiinilised kulutused, mis tunnistatakse vajalikuks ja tulenevad nende inimeste puudest, ning seda eelarvesse kirjendatud summa ulatuses ja pärast elukoha- või päritoluriigis antud õiguste rahuldamist.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused.

A7 01 51   Infrastruktuuripoliitika ja infrastruktuuri haldamine

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud järgmiste kulude katmiseks:

restoranide, kohvikute ja sööklate tavalised jooksvad kulud ning seadmete ja inventari vahetamisega seotud kulud;

ameti kantavad ja tsiviilvastutusest põhjustatud kahjukulud ning teatavate juhtudega seotud kulud, kui õigluse huvides on vaja maksta hüvitist, ilma et sellega kaasneks mingeid juriidilisi nõudeid.

A7 01 60   Dokumentatsiooni ja raamatukoguga seotud kulud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Assigneering on ette nähtud komisjonisisese veebilehekülje (Intracomm) tegemise ja arendamisega seotud kulude, andmete kiire ekraanil kuvamise teenustega seotud kulude, köitmiskulude ja muude raamatute ja väljaannete säilitamisega seotud kulude, ajalehtede ja erialaste perioodiliste väljaannete tellimise kulude, ameti tegevusega seotud väljaannete ja tehniliste tööde ostmisega seotud kulude katmiseks.

PEATÜKK A7 10 —   RESERVID

A7 10 01   Määratlemata otstarbega assigneeringud

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

Märkused

Artiklisse kirjendatud assigneeringud on eranditult määratlemata otstarbega ning neid võib kasutada ainult pärast nende ülekandmist teistesse eelarve peatükkidesse vastavalt finantsmäärusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

A7 10 02   Ettenägematute kulude reserv

Assigneeringud 2011

Assigneeringud 2010

Täitumine 2009

p.m.

p.m.

0,—

PERSONAL

Komisjon

Halduskulud

Teenistusgrupp ja palgaaste

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Nõukogu pärast üleviimist Euroopa välisteenistusse

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

Nõukogu pärast üleviimist Euroopa välisteenistusse

Üleviimiseks Euroopa välisteenistusse

AD 16

24

 

24

9

 

 

AD 15

190

22

190

36

22

 

AD 14

484

32

510

47

32

1

AD 13

1 452

 

1 013

77

 

1

AD 12

2 042

54

2 142

229

54

 

AD 11

456

62

880

99

62

 

AD 10

1 055

11

814

38

11

 

AD 9

624

 

845

47

 

 

AD 8

724

2

495

10

2

 

AD 7

913

 

804

58

 

 

AD 6

905

 

859

8

 

 

AD 5

1 886

 

1 993

42

 

1

AD kokku

10 755

183

10 569

700

183

3

AST 11

156

 

139

11

 

 

AST 10

143

20

128

19

20

 

AST 9

570

 

459

37

 

 

AST 8

510

12

645

38

12

 

AST 7

1 129

28

1 151

69

28

 

AST 6

939

39

961

81

39

 

AST 5

1 198

42

1 292

73

42

 

AST 4

807

20

949

78

20

 

AST 3

950

9

844

27

9

 

AST 2

495

13

571

26

13

 

AST 1

1 238

 

1 141

52

 

 

AST kokku

8 135

183

8 280

511

183

0

Kõik kokku  (15)  (16)

18 890

366

18 849  (17)

1 211  (18)

366

3

Töötajaid kokku

19 256

20 429

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – Teadusuuringute Ühiskeskus

Teenistusgrupp ja palgaaste

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16 (19)

2

 

2

 

AD 15

10

 

10

 

AD 14

38

 

36

 

AD 13

129

 

90

 

AD 12

306

 

266

 

AD 11

34

 

115

 

AD 10

54

 

94

 

AD 9

50

 

50

 

AD 8

86

 

46

 

AD 7

59

 

25

 

AD 6

91

 

125

 

AD 5

28

 

28

 

AD kokku

887

 

887

 

AST 11

35

 

27

 

AST 10

48

 

56

 

AST 9

129

 

76

 

AST 8

117

 

154

 

AST 7

143

 

159

 

AST 6

119

 

119

 

AST 5

120

 

120

 

AST 4

79

 

124

 

AST 3

176

 

151

 

AST 2

35

 

35

 

AST 1

68

 

48

 

AST kokku

1 069

 

1 069

 

Kõik kokku

1 956

 

1 956

 

Töötajaid kokku

1 956

1 956

Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus – kaudsed meetmed

Teenistusgrupp ja palgaaste

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

19

 

19

 

AD 14

54

 

54

 

AD 13

131

 

91

 

AD 12

322

 

352

 

AD 11

202

 

212

 

AD 10

63

 

73

 

AD 9

51

 

51

 

AD 8

48

 

38

 

AD 7

38

 

38

 

AD 6

119

 

119

 

AD 5

41

 

36

 

AD kokku

1 089

 

1 084

 

AST 11

6

 

6

 

AST 10

32

 

32

 

AST 9

27

 

27

 

AST 8

79

 

79

 

AST 7

98

 

98

 

AST 6

108

 

113

 

AST 5

90

 

90

 

AST 4

163

 

163

 

AST 3

115

 

115

 

AST 2

29

 

29

 

AST 1

35

 

35

 

AST kokku

782

 

787

 

Kõik kokku

1 871

 

1 871

 

Töötajaid kokku  (20)

1 871

1 871

Ametid

Väljaannete Talitus (OP)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Väljaannete Talitus

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

3

 

3

 

AD 14

8

 

8

 

AD 13

1

 

1

 

AD 12

14

 

12

 

AD 11

11

 

13

 

AD 10

8

 

8

 

AD 9

5

 

5

 

AD 8

19

 

19

 

AD 7

4

 

4

 

AD 6

3

 

3

 

AD 5

29

 

29

 

AD kokku

106

 

106

 

AST 11

7

 

7

 

AST 10

40

 

40

 

AST 9

16

 

10

 

AST 8

47

 

46

 

AST 7

56

 

63

 

AST 6

83

 

83

 

AST 5

72

 

72

 

AST 4

83

 

59

 

AST 3

128

 

152

 

AST 2

32

 

32

 

AST 1

2

 

2

 

AST kokku

566

 

566

 

Kõik kokku

672

672

Töötajaid kokku

672

672

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

1

 

1

 

AD 15

2

1

2

3

AD 14

5

 

5

4

AD 13

6

 

5

 

AD 12

22

20

19

21

AD 11

23

 

27

1

AD 10

35

1

32

1

AD 9

10

19

11

1

AD 8

14

1

11

15

AD 7

10

 

8

 

AD 6

11

 

13

2

AD 5

15

 

24

 

AD kokku

154

42

158

48

AST 11

1

 

1

 

AST 10

8

16

8

18

AST 9

14

3

11

 

AST 8

18

14

17

4

AST 7

19

1

27

23

AST 6

14

4

19

1

AST 5

18

1

14

8

AST 4

22

 

18

 

AST 3

10

 

10

 

AST 2

17

 

13

 

AST 1

8

 

6

 

AST kokku

149

39

144

54

Kõik kokku

303

81

302

102

Töötajaid kokku

384

404  (21)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Euroopa Personalivaliku Amet

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

AD 14

1

 

1

 

AD 13

 

 

 

 

AD 12

6

 

5

 

AD 11

7

 

5

 

AD 10

 

 

 

 

AD 9

2

 

2

 

AD 8

4

 

4

 

AD 7

1

 

1

 

AD 6

1

 

1

 

AD 5

4

 

6

 

AD kokku

26

 

25

1

AST 11

1

 

1

 

AST 10

2

 

2

 

AST 9

5

 

4

 

AST 8

9

 

9

 

AST 7

7

 

8

 

AST 6

9

 

10

 

AST 5

17

 

17

 

AST 4

11

 

11

 

AST 3

19

 

19

 

AST 2

7

 

7

 

AST 1

13

 

13

 

AST kokku

100

 

101

 

Kõik kokku

126

1

126

1

Töötajaid kokku

127  (22)

127  (23)

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

4

 

4

 

AD 13

1

 

1

 

AD 12

8

 

7

 

AD 11

4

 

3

 

AD 10

3

 

2

 

AD 9

2

 

2

 

AD 8

1

 

1

 

AD 7

2

 

2

 

AD 6

2

 

3

 

AD 5

4

 

6

 

AD kokku

32

 

32

 

AST 11

3

 

3

 

AST 10

18

 

18

 

AST 9

3

 

3

 

AST 8

22

 

22

 

AST 7

15

 

18

 

AST 6

51

 

53

 

AST 5

31

 

38

 

AST 4

8

 

17

 

AST 3

5

 

7

 

AST 2

3

 

3

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

159

 

182

 

Kõik kokku

191

214

Töötajaid kokku

191

214

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis (OIB)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Brüsselis

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

8

 

8

 

AD 13

1

 

1

 

AD 12

12

 

11

 

AD 11

12

 

13

 

AD 10

2

 

2

 

AD 9

9

 

7

 

AD 8

3

 

5

 

AD 7

5

 

5

 

AD 6

2

 

2

 

AD 5

10

 

6

 

AD kokku

65

 

61

 

AST 11

2

 

2

 

AST 10

16

 

16

 

AST 9

7

 

4

 

AST 8

14

 

11

 

AST 7

22

 

19

 

AST 6

57

 

59

 

AST 5

75

 

79

 

AST 4

134

 

151

 

AST 3

49

 

58

 

AST 2

1

 

1

 

AST 1

 

 

1

 

AST kokku

377

 

401

 

Kõik kokku

442

462

Töötajaid kokku

442

462

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis (OIL)

Teenistusgrupp ja palgaaste

Infrastruktuuri- ja logistikaamet Luxembourgis

2011

2010

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

Alalised ametikohad

Ajutised ametikohad

AD 16

 

 

 

 

AD 15

1

 

1

 

AD 14

3

 

3

 

AD 13

2

 

 

 

AD 12

5

 

5

 

AD 11

4

 

5

 

AD 10

4

 

5

 

AD 9

 

 

 

 

AD 8

 

 

 

 

AD 7

1

 

 

 

AD 6

3

 

 

 

AD 5

4

 

7

 

AD kokku

27

 

26

 

AST 11

2

 

 

 

AST 10

6

 

8

 

AST 9

 

 

 

 

AST 8

7

 

7

 

AST 7

4

 

4

 

AST 6

17

 

17

 

AST 5

32

 

19

 

AST 4

43

 

57

 

AST 3

23

 

25

 

AST 2

1

 

1

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

135

 

138

 

Kõik kokku

162

 

164

 

Töötajaid kokku

162

164

Euroopa Liidu asutused, kellel on juriidilise isiku staatus

Detsentraliseeritud asutused

Detsentraliseeritud asutused – Ettevõtlus

Euroopa Kemikaaliamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

9

 

3

 

9

AD 12

 

21

 

11

 

16

AD 11

 

26

 

20

 

22

AD 10

 

28

 

9

 

25

AD 9

 

36

 

16

 

34

AD 8

 

36

 

31

 

32

AD 7

 

51

 

20

 

46

AD 6

 

50

 

44

 

43

AD 5

 

52

 

35

 

59

AD kokku

 

311

 

191

 

288

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

4

 

 

 

1

AST 8

 

7

 

5

 

7

AST 7

 

12

 

5

 

10

AST 6

 

19

 

9

 

17

AST 5

 

22

 

14

 

20

AST 4

 

28

 

19

 

27

AST 3

 

25

 

24

 

28

AST 2

 

15

 

14

 

14

AST 1

 

12

 

12

 

14

AST kokku

 

145

 

102

 

138

Kõik kokku

 

456

 

293

 

426

Teenistujaid kokku

456

293

426

Euroopa GNSSi Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

3

 

1

 

3

AD 9

 

3

 

2

 

2

AD 8

 

6

 

4

 

5

AD 7

 

7

 

4

 

7

AD 6

 

2

 

3

 

3

AD 5

 

 

 

1

 

 

AD kokku

 

24

 

18

 

23

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

1

 

 

AST 4

 

1

 

1

 

2

AST 3

 

2

 

1

 

1

AST 2

 

 

 

1

 

2

AST 1

 

 

 

1

 

 

AST kokku

 

5

 

5

 

5

Kõik kokku

 

29

 

23

 

28

Teenistujaid kokku

29

23

28

Detsentraliseeritud asutused – Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised (24)

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

1

 

 

 

1

AD 10

 

1

 

 

 

1

AD 9

 

1

 

 

 

 

AD 8

 

4

 

 

 

2

AD 7

 

3

 

 

 

2

AD 6

 

1

 

 

 

1

AD 5

 

8

 

1

 

8

AD kokku

 

20

 

2

 

16

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

1

AST 8

 

 

 

 

 

1

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

2

 

 

 

2

AST 5

 

3

 

 

 

3

AST 4

 

2

 

 

 

2

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

 

 

9

Kõik kokku

 

27

 

2

 

25

Teenistujaid kokku

27

2

25

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009.aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

2

 

2

 

2

AD 12

1

5

 

5

1

5

AD 11

1

5

1

2

1

5

AD 10

2

4

2

3

2

4

AD 9

 

3

 

1

 

3

AD 8

1

5

1

6

1

5

AD 7

2

7

1

 

2

7

AD 6

 

3

 

5

 

3

AD 5

1

6

1

 

1

6

AD kokku

8

42

6

30

8

42

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

2

 

 

 

 

AST 9

 

3

 

4

 

3

AST 8

 

4

 

2

 

6

AST 7

 

5

 

4

 

5

AST 6

1

9

 

13

 

9

AST 5

2

5

1

4

 

5

AST 4

2

7

2

3

2

7

AST 3

4

3

5

5

7

3

AST 2

 

2

 

2

 

2

AST 1

2

 

 

1

2

 

AST kokku

11

40

8

38

11

40

Kõik kokku

19

82

14

68

19

82

Teenistujaid kokku

101

82

101

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

 

 

1

AD 12

 

2

 

1

 

1

AD 11

 

1

 

2

 

2

AD 10

 

3

 

1

 

2

AD 9

 

 

 

3

 

1

AD 8

 

5

 

1

 

5

AD 7

 

10

 

4

 

8

AD 6

 

1

 

9

 

3

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

24

 

22

 

24

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

1

AST 9

 

 

 

1

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

 

 

1

AST 6

 

1

 

 

 

2

AST 5

 

3

 

2

 

3

AST 4

 

8

 

1

 

7

AST 3

 

5

 

11

 

6

AST 2

 

 

 

1

 

 

AST 1

 

 

 

3

 

 

AST kokku

 

20

 

20

 

20

Kõik kokku

 

44

 

42

 

44

Teenistujaid kokku

44

42

44

Detsentraliseeritud asutused – Transport

Euroopa Lennundusohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

1

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

2

 

2

AD 14

 

8

 

3

 

6

AD 13

 

14

 

3

 

12

AD 12

 

30

 

21

 

26

AD 11

 

51

 

18

 

50

AD 10

 

64

 

15

 

55

AD 9

 

84

 

96

 

75

AD 8

 

94

 

63

 

104

AD 7

 

58

 

58

 

58

AD 6

 

38

 

55

 

55

AD 5

 

5

 

19

 

4

AD kokku

 

448

 

353

 

447

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

5

 

 

 

3

AST 6

 

11

 

 

 

8

AST 5

 

27

 

3

 

24

AST 4

 

31

 

13

 

30

AST 3

 

28

 

37

 

29

AST 2

 

17

 

41

 

18

AST 1

 

7

 

13

 

11

AST kokku

 

126

 

107

 

123

Kõik kokku

 

574

 

460

 

570

Teenistujaid kokku

574  (25)

460

570

Euroopa Meresõiduohutuse Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

1

3

 

2

1

3

AD 12

1

9

 

6

2

8

AD 11

 

11

2

1

1

10

AD 10

1

17

 

5

1

17

AD 9

 

22

1

18

 

20

AD 8

 

22

 

26

 

18

AD 7

 

22

 

25

 

23

AD 6

 

19

 

25

 

18

AD 5

 

10

 

9

 

10

AD kokku

3

137

3

118

5

129

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

1

 

1

AST 8

1

1

 

 

1

1

AST 7

 

1

 

 

 

1

AST 6

 

3

 

1

 

3

AST 5

 

9

 

2

 

8

AST 4

 

17

1

14

 

15

AST 3

 

20

 

22

 

17

AST 2

 

11

 

12

 

13

AST 1

 

4

 

5

 

6

AST kokku

1

67

1

57

1

65

Kõik kokku

4

204

4

175

6

194

Teenistujaid kokku

208

179

200

Euroopa Raudteeagentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

 

 

1

AD 10

 

14

 

5

 

11

AD 9

 

25

 

24

 

27

AD 8

 

19

 

23

 

20

AD 7

 

9

 

 

 

6

AD 6

 

27

 

18

 

22

AD 5

 

4

 

7

 

10

AD kokku

 

101

 

78

 

98

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

1

 

2

AST 7

 

2

 

2

 

2

AST 6

 

1

 

 

 

1

AST 5

 

7

 

3

 

6

AST 4

 

6

 

7

 

5

AST 3

 

6

 

5

 

8

AST 2

 

10

 

7

 

9

AST 1

 

9

 

11

 

8

AST kokku

 

43

 

35

 

41

Kõik kokku

 

144

 

113

 

139

Teenistujaid kokku

144

113

139

Detsentraliseeritud asutused – Keskkond

Euroopa Keskkonnaagentuur

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009.aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

2

 

2

AD 13

 

2

 

 

 

2

AD 12

1

9

 

8

1

9

AD 11

 

11

1

10

 

11

AD 10

 

9

 

8

 

9

AD 9

 

8

 

7

 

8

AD 8

 

7

 

5

 

7

AD 7

 

6

 

6

 

6

AD 6

 

7

1

8

 

6

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

1

62

2

55

1

61

AST 11

1

1

 

 

1

1

AST 10

 

3

 

2

 

3

AST 9

1

2

 

3

1

2

AST 8

1

8

2

4

1

8

AST 7

 

6

 

7

 

6

AST 6

 

8

 

11

 

8

AST 5

 

4

 

4

 

4

AST 4

 

14

 

13

 

14

AST 3

 

13

 

7

 

13

AST 2

 

4

 

3

 

4

AST 1

 

5

 

8

 

5

AST kokku

3

68

2

62

3

68

Kõik kokku

4

130

4

117

4

129

Teenistujaid kokku

134

121

133

Euroopa Kemikaaliamet – Biotsiididega seotud meetmed

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

9

 

3

 

9

AD 12

 

21

 

11

 

16

AD 11

 

26

 

20

 

22

AD 10

 

28

 

9

 

25

AD 9

 

36

 

16

 

34

AD 8

 

36

 

31

 

32

AD 7

 

51

 

20

 

46

AD 6

 

50

 

44

 

43

AD 5

 

52

 

35

 

59

AD kokku

 

311

 

191

 

288

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

4

 

 

 

1

AST 8

 

7

 

5

 

7

AST 7

 

12

 

5

 

10

AST 6

 

19

 

9

 

17

AST 5

 

22

 

14

 

20

AST 4

 

28

 

19

 

27

AST 3

 

25

 

24

 

28

AST 2

 

15

 

14

 

14

AST 1

 

12

 

12

 

14

AST kokku

 

145

 

102

 

138

Kõik kokku

 

456

 

293

 

426

Teenistujaid kokku

456

293

426

Detsentraliseeritud asutused – Infoühiskond ja meedia

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

3

 

3

 

3

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

4

 

4

 

4

AD 9

 

7

 

7

 

7

AD 8

 

5

 

5

 

5

AD 7

 

9

 

8

 

9

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

29

 

28

 

29

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

7

 

7

 

7

AST 4

 

1

 

1

 

1

AST 3

 

2

 

2

 

 

AST 2

 

3

 

3

 

5

AST 1

 

2

 

2

 

2

AST kokku

 

15

 

15

 

15

Kõik kokku

 

44

 

43

 

44

Teenistujaid kokku

44

43

44

Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) – Büroo

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

2

 

 

 

2

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

2

 

 

 

2

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

4

 

 

 

2

AD kokku

 

9

 

 

 

7

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

2

 

 

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

1

 

 

 

1

AST kokku

 

3

 

 

 

3

Kõik kokku

 

12

 

 

 

10

Teenistujaid kokku

12

 

10

Detsentraliseeritud asutused – Merendus ja kalandus

Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur (CFCA)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

 

 

1

AD 12

1

2

1

2

1

2

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

1

 

1

 

1

AD 9

2

6

4

4

3

5

AD 8

1

2

2

1

2

1

AD 7

 

1

 

1

 

1

AD 6

 

1

 

 

 

1

AD 5

 

1

 

1

 

1

AD kokku

4

16

7

11

6

14

AST 11

 

1

 

1

 

1

AST 10

 

6

 

5

1

5

AST 9

 

3

 

2

 

3

AST 8

 

3

1

1

1

2

AST 7

 

8

 

8

 

8

AST 6

 

3

 

3

 

3

AST 5

 

6

 

3

 

6

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

1

 

 

 

 

AST 2

 

2

 

2

 

3

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

0

33

1

25

2

31

Kõik kokku

4

49

8

36

8

45

Teenistujaid kokku

53

44

53

Detsentraliseeritud asutused – Siseturg

Siseturu Ühtlustamise Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

1

 

1

 

1

AD 15

3

 

3

 

3

AD 14

19

20

12

18

15

19

AD 13

19

2

12

2

16

2

AD 12

26

6

25

3

26

4

AD 11

22

12

30

8

26

11

AD 10

6

12

12

17

9

14

AD 9

3

6

 

7

 

7

AD 8

2

2

 

5

2

3

AD 7

4

 

 

3

 

AD 6

2

5

 

3

 

AD 5

 

 

 

 

AD kokku

103

64

96

64

100

64

AST 11

19

6

11

4

15

5

AST 10

17

4

16

3

16

3

AST 9

29

8

17

5

26

7

AST 8

43

13

36

10

40

11

AST 7

56

20

50

15

53

18

AST 6

69

25

62

25

66

25

AST 5

74

24

73

26

77

27

AST 4

38

8

62

24

50

23

AST 3

8

22

8

14

3

AST 2

 

2

 

 

AST 1

 

 

 

 

AST kokku

353

108

349

122

357

122

Kõik kokku

456

172

445

186

457

186

Teenistujaid kokku

628

631

643

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

3

 

 

 

 

AD 11

 

4

 

 

 

 

AD 10

 

4

 

 

 

 

AD 9

 

3

 

 

 

 

AD 8

 

7

 

 

 

 

AD 7

 

9

 

 

 

 

AD 6

 

9

 

 

 

 

AD 5

 

8

 

 

 

 

AD kokku

 

49

 

 

 

 

AST 11

 

1

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

2

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

2

 

 

 

 

AST 2

 

1

 

 

 

 

AST 1

 

1

 

 

 

 

AST kokku

 

9

 

 

 

 

Kõik kokku

 

58

 

 

 

 

Teenistujaid kokku

58

 

 

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

 

 

 

AD 12

 

2

 

 

 

 

AD 11

 

4

 

 

 

 

AD 10

 

4

 

 

 

 

AD 9

 

6

 

 

 

 

AD 8

 

8

 

 

 

 

AD 7

 

4

 

 

 

 

AD 6

 

4

 

 

 

 

AD 5

 

3

 

 

 

 

AD kokku

 

38

 

 

 

 

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

 

 

 

AST 4

 

2

 

 

 

 

AST 3

 

1

 

 

 

 

AST 2

 

1

 

 

 

 

AST 1

 

1

 

 

 

 

AST kokku

 

8

 

 

 

 

Kõik kokku

 

46

 

 

 

 

Teenistujaid kokku

46

 

 

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

 

 

 

AD 12

 

2

 

 

 

 

AD 11

 

4

 

 

 

 

AD 10

 

5

 

 

 

 

AD 9

 

5

 

 

 

 

AD 8

 

4

 

 

 

 

AD 7

 

5

 

 

 

 

AD 6

 

4

 

 

 

 

AD 5

 

6

 

 

 

 

AD kokku

 

38

 

 

 

 

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

1

 

 

 

 

AST 3

 

1

 

 

 

 

AST 2

 

1

 

 

 

 

AST 1

 

1

 

 

 

 

AST kokku

 

8

 

 

 

 

Kõik kokku

 

46

 

 

 

 

Teenistujaid kokku

46

 

 

Detsentraliseeritud asutused – Haridus ja kultuur

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

 

 

1

AD 12

7

5

7

5

7

5

AD 11

5

3

4

5

5

3

AD 10

3

6

3

5

3

6

AD 9

 

2

 

3

 

2

AD 8

 

2

 

2

 

2

AD 7

 

5

 

 

 

2

AD 6

 

6

 

4

 

6

AD 5

 

3

 

6

 

6

AD kokku

15

35

14

32

15

35

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

3

1

2

1

3

1

AST 9

2

 

 

 

 

 

AST 8

1

1

2

1

2

1

AST 7

6

6

1

2

1

4

AST 6

4

 

6

5

6

2

AST 5

4

7

4

5

4

5

AST 4

 

9

4

7

4

9

AST 3

 

5

 

7

 

6

AST 2

 

2

 

3

 

3

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

20

31

19

31

20

31

Kõik kokku

35

66

33

63

35

66

Teenistujaid kokku

101

96

101

Euroopa Koolitusfond

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

4

 

 

 

3

AD 12

 

4

 

6

 

5

AD 11

 

12

 

11

 

13

AD 10

 

4

 

3

 

4

AD 9

 

11

 

10

 

18

AD 8

 

5

 

6

 

4

AD 7

 

18

 

12

 

10

AD 6

 

 

 

1

 

1

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

59

 

50

 

59

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

4

 

 

 

3

AST 9

 

6

 

5

 

6

AST 8

 

1

 

3

 

2

AST 7

 

6

 

7

 

7

AST 6

 

7

 

7

 

10

AST 5

 

3

 

3

 

4

AST 4

 

5

 

3

 

5

AST 3

 

2

 

3

 

 

AST 2

 

3

 

5

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

37

 

36

 

37

Kõik kokku

 

96

 

86

 

96

Teenistujaid kokku

96

86

96

Detsentraliseeritud asutused – Tervise- ja tarbijakaitse

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

2

 

1

 

2

AD 13

 

1

 

1

 

 

AD 12

 

5

 

3

 

4

AD 11

 

8

 

3

 

6

AD 10

 

12

 

6

 

13

AD 9

 

22

 

5

 

10

AD 8

 

29

 

28

 

43

AD 7

 

7

 

 

 

3

AD 6

 

23

 

2

 

14

AD 5

 

26

 

30

 

40

AD kokku

 

136

 

79

 

136

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

 

 

2

AST 7

 

5

 

1

 

3

AST 6

 

9

 

6

 

10

AST 5

 

17

 

1

 

7

AST 4

 

22

 

29

 

34

AST 3

 

1

 

 

 

 

AST 2

 

4

 

1

 

3

AST 1

 

3

 

12

 

5

AST kokku

 

64

 

50

 

64

Kõik kokku

 

200

 

129

 

200

Teenistujaid kokku

200

129

200

Euroopa Toiduohutusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

 

 

2

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

1

14

 

4

1

13

AD 11

 

11

 

11

 

12

AD 10

1

7

 

7

1

4

AD 9

1

31

 

26

1

30

AD 8

 

36

 

39

 

32

AD 7

1

52

 

33

1

48

AD 6

1

27

4

36

1

26

AD 5

 

21

1

21

 

24

AD kokku

5

202

5

178

5

192

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

 

 

1

AST 7

 

5

 

3

 

5

AST 6

 

5

 

 

 

4

AST 5

 

22

 

8

2

18

AST 4

 

38

 

28

 

36

AST 3

 

25

 

28

 

26

AST 2

 

29

 

47

 

34

AST 1

 

23

 

29

2

30

AST kokku

 

148

 

143

4

154

Kõik kokku

5

350

5

321

9

346

Teenistujaid kokku

355

326

355

Euroopa Ravimiamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

1

 

0

 

1

AD 15

 

4

 

1

 

4

AD 14

 

5

 

4

 

5

AD 13

 

7

 

6

 

6

AD 12

 

37

 

27

 

37

AD 11

 

36

 

28

 

36

AD 10

 

32

 

15

 

32

AD 9

 

38

 

37

 

35

AD 8

 

43

 

26

 

43

AD 7

 

42

 

19

 

38

AD 6

 

32

 

68

 

39

AD 5

 

33

 

36

 

34

AD kokku

 

310

 

267

 

310

AST 11

 

2

 

1

 

2

AST 10

 

4

 

1

 

4

AST 9

 

8

 

2

 

8

AST 8

 

13

 

3

 

13

AST 7

 

19

 

13

 

18

AST 6

 

35

 

16

 

35

AST 5

 

35

 

16

 

35

AST 4

 

49

 

34

 

46

AST 3

 

36

 

50

 

36

AST 2

 

40

 

21

 

40

AST 1

 

16

 

87

 

20

AST kokku

 

257

 

244

 

257

Kõik kokku

 

567

 

511

 

567

Teenistujaid kokku

567

511

567

Ühenduse Sordiamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

 

 

 

1

 

 

AD 13

1

1

 

 

1

1

AD 12

1

 

2

1

1

 

AD 11

1

1

 

1

1

1

AD 10

 

1

 

 

 

1

AD 9

 

 

1

1

 

 

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

2

 

1

 

1

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

3

6

3

5

3

5

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

3

2

 

 

4

2

AST 8

2

2

6

3

2

2

AST 7

2

4

 

4

2

4

AST 6

 

6

 

2

 

6

AST 5

 

5

2

3

 

5

AST 4

1

5

1

8

1

5

AST 3

 

3

 

3

 

3

AST 2

 

 

 

3

 

 

AST 1

 

2

 

3

 

2

AST kokku

8

29

9

29

9

29

Kõik kokku

11

35

12

34

12

34

Teenistujaid kokku

46

46

46

Detsentraliseeritud asutused – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur (FRONTEX)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud (26)

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

2

 

1

 

1

AD 13

 

6

 

3

 

6

AD 12

 

5

 

6

 

3

AD 11

 

12

 

9

 

13

AD 10

 

4

 

7

 

6

AD 9

 

18

 

1

 

3

AD 8

 

29

 

25

 

43

AD 7

 

3

 

2

 

2

AD 6

 

5

 

3

 

6

AD 5

 

2

 

2

 

3

AD kokku

 

87

 

60

 

87

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

 

AST 8

 

8

 

5

 

6

AST 7

 

11

 

9

 

11

AST 6

 

14

 

5

 

12

AST 5

 

14

 

15

 

17

AST 4

 

5

 

3

 

5

AST 3

 

3

 

3

 

5

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

56

 

40

 

56

Kõik kokku

 

143

 

100

 

143

Teenistujaid kokku

143

100

143

Amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

 

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

3

 

 

 

 

AD 11

 

1

 

 

 

 

AD 10

 

2

 

 

 

 

AD 9

 

6

 

 

 

 

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

17

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

19

 

 

 

 

AD kokku

 

49

 

 

 

 

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

10

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

14

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

26

 

 

 

 

Kõik kokku

 

75

 

 

 

 

Teenistujaid kokku

75

 

 

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

1

 

 

 

1

AD 9

 

5

 

 

 

2

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

11

 

 

 

6

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

7

 

 

 

4

AD kokku

 

25

 

 

 

14

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

4

 

 

 

4

AST 2

 

1

 

 

 

1

AST 1

 

8

 

 

 

5

AST kokku

 

13

 

 

 

10

Kõik kokku

 

38

 

 

 

24

Teenistujaid kokku

38

 

24

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

3

 

1

 

3

AD 12

 

11

 

8

 

11

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

12

 

8

 

12

AD 9

 

11

 

4

 

11

AD 8

 

1

 

 

 

1

AD 7

 

5

 

4

 

5

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

44

 

26

 

44

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

1

 

1

 

1

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

3

 

2

 

3

AST 7

 

9

 

9

 

9

AST 6

 

4

 

1

 

4

AST 5

 

1

 

1

 

1

AST 4

 

9

 

7

 

9

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

1

 

1

 

1

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

28

 

22

 

28

Kõik kokku

 

72

 

48

 

72

Teenistujaid kokku

72

48

72

Euroopa Politseiamet – (Europol)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

3

 

 

 

3

AD 12

 

3

 

 

 

3

AD 11

 

23

 

 

 

23

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

71

 

 

 

70

AD 8

 

80

 

 

 

80

AD 7

 

125

 

 

 

123

AD 6

 

53

 

 

 

52

AD 5

 

36

 

 

 

36

AD kokku

 

395

 

 

 

391

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

4

 

 

 

4

AST 6

 

13

 

 

 

13

AST 5

 

3

 

 

 

3

AST 4

 

40

 

 

 

40

AST 3

 

2

 

 

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

62

 

 

 

62

Kõik kokku

 

457

 

 

 

453

Teenistujaid kokku

457

 

453

Euroopa Politseikolledž

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

 

 

 

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

2

 

2

 

2

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

 

 

 

 

 

AD 7

 

2

 

2

 

2

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

9

 

5

 

9

AD kokku

 

14

 

10

 

14

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

 

 

2

AST 4

 

2

 

1

 

2

AST 3

 

8

 

6

 

8

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

12

 

7

 

12

Kõik kokku

 

26

 

17

 

26

Teenistujaid kokku

26

17

26

Eurojust

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud (27)

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

 

 

1

AD 12

 

1

 

 

 

1

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

1

 

 

 

1

AD 9

 

6

 

4

 

6

AD 8

 

7

 

6

 

7

AD 7

 

14

 

3

 

14

AD 6

 

17

 

17

 

17

AD 5

 

5

 

5

 

5

AD kokku

 

53

 

36

 

53

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

 

 

 

1

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

 

 

2

AST 4

 

30

 

3

 

30

AST 3

 

56

 

41

 

55

AST 2

 

21

 

14

 

21

AST 1

 

23

 

46

 

23

AST kokku

 

133

 

105

 

132

Kõik kokku

 

186

 

141

 

185

Teenistujaid kokku

186

141

185

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

1

 

1

AD 14

1

 

 

 

1

 

AD 13

1

2

 

1

1

2

AD 12

1

8

1

4

1

6

AD 11

3

8

4

6

3

8

AD 10

2

15

1

3

2

13

AD 9

 

7

 

7

 

7

AD 8

2

4

1

3

2

6

AD 7

 

 

 

2

 

2

AD 6

 

 

1

8

 

 

AD 5

 

 

2

2

 

 

AD kokku

10

45

10

37

10

45

AST 11

1

 

1

 

1

 

AST 10

 

2

 

 

 

1

AST 9

 

4

 

1

 

3

AST 8

2

3

 

2

2

3

AST 7

1

6

1

1

1

6

AST 6

1

4

2

2

1

4

AST 5

 

3

1

1

 

3

AST 4

2

 

1

7

2

1

AST 3

 

 

1

9

 

1

AST 2

 

 

 

1

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

7

22

7

24

7

22

Kõik kokku

17

67

17

61

17

67

Teenistujaid kokku

84

78

84

Detsentraliseeritud asutused – Keeletalitused

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

1

AD 14

1

 

1

1

1

 

AD 13

1

2

 

 

 

2

AD 12

10

5

3

4

8

5

AD 11

7

12

9

9

10

12

AD 10

11

7

9

6

10

7

AD 9

3

11

4

12

3

11

AD 8

 

9

2

4

1

6

AD 7

9

25

2

13

8

21

AD 6

2

17

1

30

3

20

AD 5

1

4

 

13

1

8

AD kokku

45

93

31

92

45

93

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

1

 

1

AST 8

6

1

3

 

5

1

AST 7

3

4

2

3

4

4

AST 6

3

7

5

4

3

6

AST 5

4

6

1

4

4

7

AST 4

3

19

2

12

3

14

AST 3

 

18

 

19

 

20

AST 2

 

11

 

9

 

12

AST 1

 

1

 

14

 

3

AST kokku

19

68

13

66

19

68

Kõik kokku

64

161

44

158

64

161

Teenistujaid kokku

225

202

225

Detsentraliseeritud asutused – Energeetika

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

3

 

 

 

 

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

2

 

 

 

5

AD 8

 

5

 

 

 

 

AD 7

 

4

 

 

 

 

AD 6

 

3

 

 

 

 

AD 5

 

9

 

 

 

9

AD kokku

 

27

 

 

 

15

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

12

 

 

 

10

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

13

 

 

 

10

Kõik kokku

 

40

 

 

 

25

Teenistujaid kokku

40

 

25

Euroopa ühisettevõtted

ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika (F4E)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

1

 

 

 

 

AD 14

 

 

 

1

 

1

AD 13

4

1

 

 

2

1

AD 12

17

8

15

3

15

8

AD 11

5

 

7

 

7

 

AD 10

5

27

 

 

4

20

AD 9

7

21

4

31

10

28

AD 8

4

 

1

 

4

 

AD 7

 

43

1

1

 

20

AD 6

2

50

 

57

2

67

AD 5

 

3

3

3

 

4

AD kokku

44

154

31

96

44

149

AST 11

3

 

 

 

2

 

AST 10

2

 

1

 

2

 

AST 9

3

 

2

 

4

 

AST 8

2

 

1

 

1

 

AST 7

 

 

1

 

 

 

AST 6

 

 

2

 

1

 

AST 5

4

 

 

 

3

2

AST 4

1

11

1

 

2

3

AST 3

3

12

 

17

3

18

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

1

 

 

 

AST kokku

18

23

9

17

18

23

Kõik kokku

62

177

40

113

62

172

Teenistujaid kokku

239

153

234

Koostöö – Tervishoid – Innovatiivsete ravimite algatuse (IMI) ühisettevõte

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

4

 

3

 

4

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

7

 

 

 

7

AD 8

 

11

 

4

 

11

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

23

 

8

 

23

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

1

 

1

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

5

 

3

 

5

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

6

 

4

 

6

Kõik kokku

 

29

 

12

 

29

Teenistujaid kokku

29

12

29

Koostöö – Transport – Ühisettevõte Clean Sky

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

 

 

 

 

 

AD 10

 

3

 

2

 

2

AD 9

 

7

 

1

 

6

AD 8

 

1

 

 

 

7

AD 7

 

2

 

1

 

 

AD 6

 

3

 

3

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

17

 

8

 

16

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

1

 

1

 

1

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

1

 

1

 

1

Kõik kokku

 

18

 

9

 

17

Teenistujaid kokku

18

9

17

Koostöö – Info- ja sidetehnoloogia – Ühisettevõte ARTEMIS

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

5

 

4

 

5

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

8

 

7

 

8

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

8

 

7

 

8

Teenistujaid kokku

8

7

8

Info- ja sidetehnoloogia – Ühisettevõte ENIAC

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

3

 

 

 

3

AD 7

 

 

 

 

 

 

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

6

 

3

 

6

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

6

 

3

 

6

Teenistujaid kokku

6

3

6

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõte (FCH)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

3

 

 

 

3

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

1

 

 

 

1

AD 8

 

4

 

 

 

4

AD 7

 

2

 

1

 

2

AD 6

 

 

 

 

 

 

AD 5

 

 

 

 

 

 

AD kokku

 

11

 

1

 

11

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

1

 

 

 

1

AST 7

 

3

 

1

 

3

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

1

 

 

 

1

AST 3

 

2

 

 

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

1

 

7

Kõik kokku

 

18

 

2

 

18

Teenistujaid kokku

18

2

18

Ühisettevõte SESAR (SJU)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

4

 

4

 

4

AD 11

 

1

 

1

 

 

AD 10

 

3

 

1

 

4

AD 9

 

 

 

 

 

 

AD 8

 

6

 

2

 

6

AD 7

 

4

 

2

 

5

AD 6

 

4

 

1

 

4

AD 5

 

10

 

2

 

10

AD kokku

 

33

 

14

 

34

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

1

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

 

 

1

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

2

 

1

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

2

 

2

 

2

AST kokku

 

6

 

4

 

5

Kõik kokku

 

39

 

18

 

39

Teenistujaid kokku

39

18

39

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

1

 

 

 

 

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

3

 

 

 

4

AD 8

 

8

 

 

 

7

AD 7

 

2

 

 

 

2

AD 6

 

5

 

 

 

1

AD 5

 

1

 

 

 

1

AD kokku

 

21

 

1

 

16

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

4

 

 

 

2

AST 3

 

3

 

 

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

7

 

0

 

4

Kõik kokku

 

28

 

1

 

20

Teenistujaid kokku

28

1

20

Täitevasutused ja rakendusametid

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

5

 

 

 

5

AD 10

 

5

 

7

 

5

AD 9

 

1

 

1

 

1

AD 8

 

7

 

 

 

7

AD 7

 

7

 

14

 

7

AD 6

 

4

 

2

 

4

AD 5

 

3

 

1

 

3

AD kokku

 

33

 

26

 

33

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

2

 

 

 

2

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

1

 

1

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

1

 

1

 

1

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

4

 

2

 

4

Kõik kokku

 

37

 

28

 

37

Teenistujaid kokku

37

28

37

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

3

 

 

 

3

AD 12

 

8

 

3

 

5

AD 11

 

3

 

8

 

5

AD 10

 

14

 

3

 

11

AD 9

 

10

 

1

 

20

AD 8

 

17

 

14

 

15

AD 7

 

5

 

5

 

3

AD 6

 

6

 

1

 

5

AD 5

 

6

 

8

 

3

AD kokku

 

73

 

60

 

71

AST 11

 

1

 

 

 

1

AST 10

 

 

 

1

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

2

 

 

 

1

AST 7

 

1

 

2

 

3

AST 6

 

1

 

3

 

3

AST 5

 

4

 

2

 

4

AST 4

 

16

 

8

 

14

AST 3

 

4

 

15

 

5

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

29

 

31

 

31

Kõik kokku

 

102

 

91

 

102

Teenistujaid kokku

102

91

102

Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

1

 

1

 

1

AD 10

 

 

 

 

 

 

AD 9

 

2

 

1

 

2

AD 8

 

1

 

2

 

1

AD 7

 

1

 

1

 

1

AD 6

 

1

 

 

 

1

AD 5

 

2

 

3

 

2

AD kokku

 

9

 

9

 

9

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

1

 

0

 

1

AST 6

 

1

 

 

 

 

AST 5

 

1

 

2

 

2

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

3

 

2

 

3

Kõik kokku

 

12

 

11

 

12

Teenistujaid kokku

12

11

12

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

 

 

 

 

 

AD 12

 

 

 

 

 

 

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

1

 

1

 

1

AD 9

 

4

 

3

 

4

AD 8

 

2

 

1

 

1

AD 7

 

7

 

6

 

7

AD 6

 

9

 

3

 

6

AD 5

 

2

 

8

 

5

AD kokku

 

28

 

25

 

27

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

2

 

2

 

2

AST 4

 

1

 

 

 

1

AST 3

 

2

 

4

 

3

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

5

 

6

 

6

Kõik kokku

 

33

 

31

 

33

Teenistujaid kokku

33

31

33

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

 

 

1

AD 13

 

3

 

2

 

3

AD 12

 

5

 

4

 

5

AD 11

 

2

 

2

 

2

AD 10

 

3

 

3

 

3

AD 9

 

3

 

3

 

3

AD 8

 

27

 

25

 

27

AD 7

 

40

 

38

 

40

AD 6

 

10

 

10

 

10

AD 5

 

6

 

6

 

6

AD kokku

 

100

 

93

 

100

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

 

 

 

 

 

AST 8

 

 

 

 

 

 

AST 7

 

 

 

 

 

 

AST 6

 

 

 

 

 

 

AST 5

 

 

 

 

 

 

AST 4

 

 

 

 

 

 

AST 3

 

 

 

 

 

 

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

 

 

 

 

 

Kõik kokku

 

100

 

93

 

100

Teenistujaid kokku

100

93

100

Teadusuuringute Rakendusamet

Tegevusüksus ja palgaaste

Ametikohad

2011

2010

Liidu eelarvega lubatud

31. detsembri 2009. aasta seisuga tegelikult täidetud

Liidu eelarvega lubatud

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

Alalised

Ajutised

AD 16

 

 

 

 

 

 

AD 15

 

 

 

 

 

 

AD 14

 

1

 

1

 

1

AD 13

 

1

 

1

 

1

AD 12

 

3

 

1

 

1

AD 11

 

5

 

2

 

2

AD 10

 

9

 

7

 

12

AD 9

 

12

 

1

 

10

AD 8

 

4

 

 

 

4

AD 7

 

16

 

11

 

13

AD 6

 

26

 

17

 

23

AD 5

 

29

 

24

 

28

AD kokku

 

106

 

65

 

95

AST 11

 

 

 

 

 

 

AST 10

 

 

 

 

 

 

AST 9

 

1

 

 

 

1

AST 8

 

1

 

 

 

1

AST 7

 

2

 

2

 

2

AST 6

 

1

 

1

 

1

AST 5

 

2

 

1

 

2

AST 4

 

2

 

2

 

2

AST 3

 

2

 

1

 

2

AST 2

 

 

 

 

 

 

AST 1

 

 

 

 

 

 

AST kokku

 

11

 

7

 

11

Kõik kokku

 

117

 

72

 

106

Teenistujaid kokku

117

72

106


(1)  Välja arvatud Šveits.

(2)  Näited selliste Silicon Valleys esindatud võrgustike kohta on Saksa-Ameerika äriühing GABA, Interfrench, Itaalia-Ameerika äriühing BAIA, Silicon Vikings jt.

(3)  Marokoga sõlmitud kokkuleppega seonduv protokoll pidi algselt kehtima 1. märtsist 2006 kuni 28. veebruarini 2010. Ratifitseerimisprotsessi viivituse tõttu jõustus protokoll 27. veebruaril 2007 ning see kehtib neli aastat alates kõnealusest kuupäevast.

(4)  Protokolli ratifitseerimise protsess ei ole veel lõppenud.

(5)  Neid on 17, millest seitse (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Venemaa Föderatsioon ja Ukraina) asuvad liidust idas ja kümme (Alžeeria, Egiptus, Jordaania, Iisrael, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina omavalitsus, Süüria ja Tuneesia) asuvad liidust lõunas.

(6)  Kaasa arvatud reservi kantud assigneeringud.

(7)  Vastavalt EFTA riikide osalemist käsitlevale kokkuleppele.

(8)  Ilma Liechtensteini ja Islandi osalemiseta (suhtarv 2,28 %).

(9)  Ilma Liechtensteini osalemiseta (suhtarv 2,35 %).

(10)  Arvutatuna EFTA riikide osaluse alusel, mis on 75 % assigneeringutest.

(11)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04, 09 04 02, 02 04 03, 06 06 04, 10 02 02, 15 07 78 ja 32 06 03.

(12)  Asjaomased eelarveread: artiklid 08 22 04, 09 04 02, 02 04 03, 06 06 04, 10 03 02, 15 07 78 ja 32 06 03.

(13)  Hõlmab Ungarit, Lätit ja Rumeeniat.

(14)  Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrus (EL) nr 407/2010, millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1) – hõlmab Iirimaad.

(15)  Millest alalisi ametikohti tarneagentuuris: kaks AD 14, kolm AD 12, üks AD 11, kaks AD 10, üks AST 10, kaks AST 8, üks AST 7, üheksa AST 6, üks AST 5 ja kaks AST 3. Agentuuri peadirektori ülesandeid täidab AD 15 ametnik ad personam, agentuuri peadirektori asetäitja ülesandeid täidab AD 14 ametnik, kes nimetatakse ametisse peadirektori asetäitjana, mõlemad vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 53.

(16)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena: 25 palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; 21 palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; 13 palgaastme AD 11 ametnikku saavad AD 14 ametikoha; üks AST 8 ametnik AST 10 ametikoha.

(17)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena: 25 palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; 21 palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ametikoha; 13 palgaastme AD 11 ametnikku saavad AD 14 ametikoha; üks AST 8 ametnik AST 10 ametikoha.

(18)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena: 2 palgaastme AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha; 3 palgaastme AD 14 ametnikku saavad AD 15 ja 1 palgaastme AD 13 ametnik saab AD 14 ametikoha.

(19)  Neist ühe ametniku suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklis 93 sätestatud soodustusi.

(20)  Ametikohtade loetelus kiidetakse heaks järgmised ad personam taotlused, mille tulemusena kaks AD 15 ametnikku saavad AD 16 ametikoha ja üks AD 14 ametnik AD 15 ametikoha.

(21)  Alaliste ametnike ja ajutiste töötajate koguarv ei tohi ületada 384.

(22)  Neist alalisi ametikohti EASis: kaks AD 12; kolm AD 11; üks AD 8; kaks AST 9; üks AST 8; üks AST 7, üks AST 4; üks AST 3 ja kolm AST 1.

(23)  Neist alalisi ametikohti EASis: kaks AD 12; üks AD 11; üks AD 8; kaks AD 7; üks AST 9; üks AST 8; üks AST 7; üks AST 6; üks AST 4; üks AST 3 ja kolm AST 1.

(24)  Heaks kiidetud 2008. aasta esialgses eelarves.

(25)  Liidu rahastatavate ametikohtade arv 574st jääb samaks kui 2010. aastal (227 ametikohta).

(26)  Frontexi juhatuses vastu võetud ametikohtade loetelu muudatus.

(27)  Eurojusti kolleegiumis vastu võetud ametikohtade loetelu muudatus.