26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/1

NÕUKOGU OTSUS,

13. september 2010,

milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Šveitsi ühiskomitees, mis asutati Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepinguga (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007), seoses ühiskomitee otsusega lepingu I lisa artikli 1 ajakohastamise suhtes

(2011/129/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4 ja artikli 173 lõiget 3, koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepingu, millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007 (1) ja mis allkirjastati 11. oktoobril 2007 (edaspidi „leping”), artikliga 8 asutatakse ühiskomitee, mis vastutab lepingu täitmise juhtimise ja nõuetekohase rakendamise eest.

(2)

Pärast direktiivi 89/552/EMÜ, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/65/EÜ ning mis seejärel kodifitseeriti (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (2) jõustumist 19. detsembril 2007 näib Euroopa Liidule ja Šveitsi Konföderatsioonile (edaspidi „lepinguosalised”) asjakohane ajakohastada vastavalt viited kõnealusele direktiivile, nagu on ette nähtud lepingu lõppaktile (3) lisatud „Lepinguosaliste ühisdeklaratsioonis lepingu kohandamise kohta uuele ühenduse direktiivile”, ning nad ajakohastaksid lepingu artikli 8 lõike 7 kohaselt ka lepingu I lisa artiklit 1.

(3)	Seetõttu peaks liit võtma seisukoha Euroopa Liidu ja Šveitsi ühiskomitees, mis on sätestatud lisatud otsuse eelnõus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu kiidab heaks lisas esitatud otsuse eelnõu kui Euroopa Liidu seisukoha otsuse suhtes, mis võetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepinguga (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007) asutatud Euroopa Liidu ja Šveitsi ühiskomitees vastu kõnealuse lepingu I lisa artikli 1 ajakohastamise kohta.

Artikkel 2

Ühiskomitee otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 303, 21.11.2007, lk 11.

(2) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

(3) ELT L 303, 21.11.2007, lk 20.

LISA

Eelnõu

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE AUDIOVISUAALVALDKONDA KÄSITLEVA LEPINGUGA (MILLEGA KEHTESTATAKSE TINGIMUSED ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI OSALEMISEKS ÜHENDUSE PROGRAMMIS MEDIA 2007) ASUTATUD EUROOPA LIIDU JA ŠVEITSI ÜHISKOMITEE OTSUS nr …,

…,

lepingu I lisa artikli 1 ajakohastamise kohta

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist audiovisuaalvaldkonda käsitlevat lepingut (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007) (1) (edaspidi „leping”) ja lepingu lõppakti, (2) mis mõlemad allkirjastati 11. oktoobril 2007 Brüsselis,

ning arvestades järgmist:

(1)	Leping jõustus 1. augustil 2010.

(2)

Pärast direktiivi 89/552/EMÜ, mida viimati on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/65/EÜ (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) kodifitseeritud versiooni (3) jõustumist 19. detsembril 2007 on asjakohane, et lepinguosalised ajakohastaksid vastavalt viited kõnealusele direktiivile, nagu on ette nähtud „Lepinguosaliste ühisdeklaratsioonis lepingu kohandamise kohta uuele ühenduse direktiivile”, ning ajakohastaksid lepingu artikli 8 lõike 7 kohaselt ka lepingu I lisa artikli 1,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu I lisa artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Vastuvõtmis- ja taasedastamisvabadus ringhäälingus

1. Šveits tagab oma territooriumil vastuvõtu- ja taasedastamisvabaduse liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatele telesaadetele (vastavalt määratlusele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivis 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (4) (edaspidi „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv”) järgmiselt.

Šveitsile jääb õigus:

katkestada liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva televisiooniringhäälingu organisatsiooni saadete ülekandmine, kui see ilmselgelt ja tõsiselt rikub alaealiste ja inimväärikuse kaitse norme, mis on sätestatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 27 lõigetes 1 või 2 ja/või artiklis 6;

b)	nõuda tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt ringhäälinguorganisatsioonidelt audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga koordineeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist, tingimusel et need eeskirjad on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.

2. Juhul kui Šveits:

a)	on lõike 1 punkti b kohaselt kasutanud vabadust võtta vastu üksikasjalikumad või rangemad avalikel huvidel põhinevad eeskirjad ning

b)	leiab, et liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon edastab teleülekannet, mis tervikuna või millest peamine osa on suunatud tema territooriumile,

võib ta võtta ühendust jurisdiktsiooni omava liikmesriigiga kõikidele tekkinud probleemidele vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Šveitsi põhjendatud taotluse kättesaamisel esitab jurisdiktsiooni omav liikmesriik ringhäälinguorganisatsioonile nõude järgida kõnealuseid avalikel huvidel põhinevaid eeskirju. Jurisdiktsiooni omav liikmesriik teatab Šveitsile saadud tulemustest kahe kuu jooksul pärast nimetatud taotluse saamist. Nii Šveitsil kui ka liikmesriigil on õigus paluda komisjonil kutsuda asjaosalised sihtotstarbelisele kohtumisele komisjoniga ja uurida juhtumit kontaktkomiteed kaasamata.

3. Kui Šveitsi hinnangul:

a)	ei ole lõike 2 kohaldamise kaudu saadud tulemused rahuldavad ning

b)	kõnealune ringhäälinguorganisatsioon on asutatud jurisdiktsiooni omavas liikmesriigis eesmärgiga hoiduda audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga koordineeritud valdkondadele kehtestatud rangematest eeskirjadest, mis oleksid tema suhtes kohaldatavad juhul, kui ta oleks asutatud Šveitsis,

võib Šveits võtta asjakohased meetmed kõnealuse ringhäälinguorganisatsiooni vastu.

Sellised meetmed peavad olema objektiivselt vajalikud, neid tuleb kohaldada mittediskrimineerival viisil ning need peavad olema taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

4. Šveits võib võtta käesoleva artikli lõike 1 punkti a või lõike 3 kohaseid meetmeid üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	ta on teatanud ühiskomiteele ja liikmesriigile, kus ringhäälinguorganisatsioon on asutatud, oma kavatsusest võtta selliseid meetmeid, põhjendades samal ajal oma hinnangu aluseid, ja

b)	ühiskomitee on otsustanud, et need meetmed on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et eelkõige on Šveitsi poolt lõigete 2 ja 3 alusel antud hinnangud nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Brüssel, …

Ühiskomitee nimel

ELi delegatsiooni juht

Šveitsi delegatsiooni juht

(1) ELT L 303, 21.11.2007, lk 11.

(2) ELT L 303, 21.11.2007, lk 20.

(3) ELT L 332, 18.12.2007, lk 27.

(4) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.”

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 183/2011,

22. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) IV ja VI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 39 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2007/46/EÜ kehtestatakse ühtlustatud raamistik, mis sisaldab haldusnorme ja üldisi tehnilisi nõudeid kõigile uutele sõidukitele, süsteemidele, osadele ja eraldi seadmestikele. Eelkõige sisaldab nimetatud direktiiv loetelu kõigist õigusaktidest, milles kehtestatakse tehnilised nõuded, millele sõidukid peavad EÜ tüübikinnituse saamiseks vastama. Direktiiv sisaldab ka erinevate tüübikinnitustunnistuste näidiseid.

(2)

Mootorsõidukitööstuse globaliseerumise tulemusena kasvab järjest enam nõudlus väljaspool Euroopa Liitu toodetud sõidukite järele. Liikmesriigid on kehtestanud siseriiklikud haldusmenetlused ja tehnilised nõuded kolmandatest riikidest sisse toodud sõidukitele tüübikinnituse andmiseks. Kuna liikmesriigiti on menetlused ja nõuded erinevad, moonutab selline olukord siseturu toimimist. Seepärast tuleb sätestada asjakohased ühtlustatud meetmed.

(3)	Üksiksõidukile kinnituse andmist käsitlevad ühtlustatud haldusnormid ja tehnilised sätted tuleks kehtestada esmajärjekorras nende sõidukite suhtes, mida on suurtes seeriates toodetud kolmandates riikides või kolmandatele riikidele.

(4)

Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 24 kohaselt võivad liikmesriigid üksiksõidukile kinnituse andmisel loobuda kõnealuse direktiivi teatavate sätete ja selle IV lisas loetletud õigusaktide kohaldamisest. Siseturu nõuetekohase toimimise huvides tuleks siiski Euroopa tasandil kohaldada sarnaseid tehnilisi ja haldussätteid. Seepärast on vaja sätestada, milliste Euroopa õiguse sätete kohaldamisest võib loobuda.

(5)

Artikli 24 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada Euroopa õigusega võrreldes alternatiivsed nõuded, mille eesmärgiks on tagada liiklusohutuse ja keskkonnakaitse tase, mis on võimalikult suures ulatuses samaväärne direktiivi 2007/46/EÜ lisades IV ja VI kehtestatud tasemega. Eeldades, et kolmandates riikides seeriatoodanguna valmistatud sõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks siseturgudel, on valmistatud kooskõlas vastavas päritoluriigis või sihtriigis kehtivate tehniliste nõuetega, on asjakohane arvesse võtta nii neid nõudeid kui ka Genfis asuva ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi (WP.29) raames tehtavat tööd. Kättesaadav asjakohane teave ja vajalik oskusteave näitavad, et nende nõuete abil on võimalik tagada selline liiklusohutuse ja keskkonnakaitse tase, mis on vähemalt samaväärne Euroopa Liidus nõutava liiklusohutuse ja keskkonnakaitse tasemega. Seepärast on asjakohane pidada võrdväärseks mitmeid nõudeid, mis kehtivad kolmandates riikides üksiksõidukile kinnituse andmiseks.

(6)

Tüübikinnitusasutuste väljastatavaid tüübikinnitustunnistuste vorme on kirjeldatud direktiivi 2007/46/EÜ VI lisas. Nimetatud vormid käsitlevad siiski teatud tüüpi sõidukitele antud kinnitusi, mitte üksiksõidukite kinnitusi. Selleks et lihtsustada kõnealuse direktiivi artikli 24 alusel väljastatud üksiksõidukite kinnituste vastastikust tunnustamist, on asjakohane võtta kasutusele vastav üksiksõiduki kinnituse vorm.

(7)

Liikmesriikides on käesoleva määruse vastuvõtmiseks ajaks juba kasutusel üksiksõiduki kinnitusmenetlused seeriatoodanguna valmistatud ja algselt kolmandates riikides registreerimiseks ettenähtud sõidukite jaoks. Neid kinnitusmenetlusi võib jätkuvalt kohaldada. Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 24 lõikele 6 kehtib kõnealune kinnitus vaid selle väljastanud liikmesriigi territooriumil ning teistel liikmesriikidel on õigus selle andmisest keelduda.

(8)	Kinnitussüsteemi nõuetekohase toimimise tagamiseks on asjakohane ajakohastada direktiivi 2007/46/EÜ lisad, et sätestada tehnilised nõuded sõidukitele, millele antakse kinnitus üksiksõiduki kinnitusmenetluse kohaselt.

(9)	Direktiivi 2007/46/EÜ IV ja VI lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2007/46/EÜ IV ja VI lisa muudetakse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesoleva määruse sätted ei piira direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 24 üksiksõiduki kinnituste suhtes sätestatud nõuete kohaldamist, eeskätt liikmesriikidele ettenähtud võimalust väljastada üksiksõiduki kinnitusi, tingimusel et nad kehtestavad alternatiivsed nõuded.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 26. veebruaril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

LISA

IV lisa I osa muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri „Liide” asendatakse pealkirjaga „1. liide”;

lisatakse järgmine 2. liide:

„2. liide

Nõuded artikli 24 kohase tüübikinnituse andmiseks kolmandates riikides või kolmandatele riikidele suurte seeriatena toodetud M1- ja N1-kategooria komplektsetele sõidukitele

0. EESMÄRK

Sõidukit käsitatakse uuena järgmistel juhtudel:

a)	kui seda ei ole varem registreeritud, või

b)	kui see on registreeritud vähem kui kuus kuud enne üksiksõiduki kinnituse taotlemist. Sõiduk loetakse registreerituks, kui sellele on antud püsiv, ajutine või lühiajaline riiklik maanteeliikluse luba ning selle käigus on sõiduk identifitseeritud ja talle on omistatud registreerimisnumber (1).

1. HALDUSNORMID

1.1. Sõidukite liigitamine kategooriatesse

Sõidukid liigitatakse kategooriatesse vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumitele.

Selleks:

a)	võetakse arvesse istekohtade tegelikku arvu ning

b)	suurimaks tehniliselt lubatud täismassiks on päritoluriigi valmistaja poolt lubatud maksimaalne täismass, mis on esitatud ametlikes dokumentides.

Kui keretüübi kujunduse tõttu ei ole võimalik sõiduki kategooriat kergesti kindlaks määrata, kohaldatakse II lisas sätestatud tingimusi.

1.2. Üksiksõiduki kinnituse taotlus

a)	Taotleja esitab kinnitusasutusele taotluse ja kõik kinnitusprotsessiks vajalikud asjakohased dokumendid. Kui esitatud dokumendid on puudulikud või võltsitud, lükatakse kinnitustaotlus tagasi.

Ühe konkreetse sõiduki kohta võib esitada ühes liikmesriigis ühe taotluse.

Konkreetse sõiduki all mõistetakse füüsilist sõidukit, mille valmistajatehase tähis on selgelt tuvastatav.

Selle punkti kohaldamisel võib kinnitusasutus nõuda taotlejalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et taotleja esitab ühes liikmesriigis ainult ühe taotluse.

Iga taotleja võib siiski esitada teises liikmesriigis üksiksõiduki kinnituse taotluse sõiduki kohta, mille tehnilised andmed on identsed või samalaadsed selle sõiduki andmetega, millele üksiksõiduki kinnitus anti.

c)	Taotlusvormi näidise ja skeemi kehtestab kinnitusasutus. Taotlus võib sisaldada ainult asjakohast valikut I lisas sätestatud andmetest.

d)	Sõiduk peab vastama käesoleva liite punktis 4 sätestatud tehnilistele nõuetele. Need on nõuded, mida kohaldatakse praegu tootmises oleva sõidukitüübi alla kuuluvate uute sõidukite suhtes, võttes aluseks taotluse esitamise kuupäeva.

Seoses IV lisas loetletud õigusaktides nõutud teatavate katsetega esitab taotleja avalduse vastavuse kohta rahvusvahelistele standarditele või eeskirjadele. Nimetatud avalduse võib välja anda ainult sõiduki valmistaja.

„Vastavusavaldus” on valmistaja asutuse või üksuse poolt väljastatud avaldus, mis on juhatuse poolt nõuetekohaselt heaks kiidetud, et tagada valmistaja täielik juriidiline vastutus sõiduki disaini ja ehitusega seotud aspektide eest.

Sellise avalduse esitamist nõudvad õigusaktid on sätestatud käesoleva liite punktis 4.

Kui avaldus tekitab küsimusi, võib nõuda, et taotleja hangiks valmistajalt vastavusavalduse kinnitamiseks lisatõendeid, sealhulgas katsearuande.

1.3. Üksiksõidukile kinnituse andmisega seotud tehnilised teenistused

a)	Üksiksõidukile kinnituse andmisega seotud tehnilised teenistused on artikli 41 lõikes 3 sätestatud A-kategooria teenistused.

Erandina artikli 41 lõike 4 teisest lõigust peavad tehnilised teenistused vastama järgmistele standarditele:

i)	EN ISO/IEC 17025:2005, kui nad viivad katseid ise läbi;

ii)	EN ISO/IEC 17020:2004, kui nad kontrollivad sõiduki vastavust käesolevas liites sätestatud nõuetele.

Kui taotleja nõudmisel tuleb läbi viia erioskusi nõudvad konkreetsed katsed, valib taotleja nende läbiviijaks ühe tehnilise teenistuse komisjonile teatatud teenistuste hulgast.

Näiteks kui kooskõlas taotlejaga liikmesriigist „A” tuleb läbi viia laupkokkupõrke katse, võib selle läbi viia teatatud tehniline teenistus liikmesriigis „B”.

1.4. Katsearuanded

a)	Katsearuanded koostatakse vastavalt standardi EN ISO/IEC 17025:2005 punktile 5.10.2.

b)	Need koostatakse kinnitusasutuse poolt määratud ühes liidu ametlikus keeles. Kui punkti 1.3 alapunkti c kohaldamisel on katsearuande koostanud mõni muu liikmesriik kui see, kes peaks andma üksiksõidukile kinnituse, võib kinnitusasutus nõuda taotlejalt katsearuande kinnitatud tõlke esitamist.

Katsearuanded peavad sisaldama katsetatud sõiduki kirjeldust ja sõiduk peab olema üheselt identifitseeritud. Katsete tulemuste seisukohalt olulisi osasid tuleb kirjeldada ning nende valmistajatehase tähis ära märkida.

Osade alla kuuluvad näiteks summutid mürataseme mõõtmiseks ja mootori elektrooniline juhtseade (ECU) väljalasketoru heitgaaside taseme mõõtmiseks.

Taotleja nõudel võib konkreetse sõiduki süsteemi jaoks koostatud katseraportit esitada korduvalt sama või mõni teine taotleja eesmärgiga saada üksiksõiduki kinnitus mõnele teisele sõidukile.

Sellisel juhul tagab kinnitusasutus, et sõiduki tehnilised näitajad kontrollitakse nõuetekohaselt vastavalt katsearuandele.

Sõiduki ja katsearuandele lisatud dokumentide kontrollimine kinnitab, et sõiduk, millele üksiksõiduki kinnitust taotletakse, on samade tehniliste näitajatega kui aruandes kirjeldatud sõiduk.

e)	Esitada võib ainult katsearuande kinnitatud koopiaid.

f)	Punkti 1.4 alapunktis d osutatud katsearuanded ei hõlma aruandeid, mis on koostatud üksiksõiduki kinnituse saamise eesmärgil.

1.5. Iga konkreetse sõiduki füüsiline kontrollimine tehnilise teenistuse poolt on üksiksõiduki kinnitusprotsessi tavapärane osa.

Erandite tegemine on keelatud.

1.6. Kui kinnitusasutus on veendunud, et sõiduk vastab käesolevas liites sätestatud tehnilistele nõuetele ja taotluses esitatud kirjeldusele, annab kinnitusasutus üksiksõidukile kinnituse vastavalt artiklile 24.

1.7. Tüübikinnitustunnistus koostatakse vastavalt VI lisas esitatud näidisele D.

1.8. Kinnitusasutus säilitab andmed kõigi artikli 24 alusel antud kinnituste kohta.

2. ERANDID

2.1. Üksiksõiduki kinnitusprotseduuri erilise iseloomu tõttu ei kohaldata käesoleva direktiivi järgmisi artikleid, sealhulgas lisade asjakohaseid sätteid:

a)	toodangu vastavuse kontrollimise korda käsitlev artikkel 12;

b)	sõiduki tüübikinnitusmenetlust käsitlevad artiklid 8, 9, 13, 14 ja 18.

2.2. Sõidukitüübi tuvastamine

a)	Tüübikinnitustunnistusel tuleks võimaluse korral välja tuua sõidukile päritolumaal antud tüüp, variant ja versioon.

b)	Kui asjakohaste andmete puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada sõiduki tüüpi, varianti ja versiooni, võib osutada sõiduki tavapärasele kaubanimele.

3. TEHNILISTE NÕUETE LÄBIVAATAMINE

Punktis 4 esitatud tehniliste nõuete loetelu vaadatakse korrapäraselt üle, et võtta arvesse sõidukeid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise ülemaailmse foorumi raames Genfis tehtava ühtlustamistöö tulemusi (WP.29) ja kolmandate riikide õigusaktide muudatusi.

4. TEHNILISED NÕUDED

Selgitavad märkused 2. liite kohta

1.	Käesolevas liites kasutatud lühendid „OEM”: valmistaja originaalseadmed „FMVSS”: USA transpordiministeeriumi föderaalne mootorsõiduki ohutusstandard „JSRRV”: Jaapani maanteesõidukite ohutuseeskirjad „SAE”: Ameerika Autoinseneride Ühing „CISPR”: Rahvusvaheline Raadiohäirete Erikomitee.

Märkused

a)	Vastavalt vajadusele kontrollitakse veeldatud naftagaasi ja maagaasi lõplike paigaldiste vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele nr 67, 110 või 115.

CO2 heitmete arvutamise valem on järgmine.

Bensiinimootor ja manuaalne käigukast:

CO2 = 0,047 m + 0,561 p + 56,621

Bensiinimootor ja automaatkäigukast:

CO2 = 0,102 m + 0,328 p + 9,481

Bensiinimootor ja hübriidelektrimootor:

CO2 = 0,116 m – 57,147

Diiselmootor ja manuaalne käigukast:

CO2 = 0,108 m – 11,371

Diiselmootor ja automaatkäigukast:

CO2 = 0,116 m – 6,432

CO2 tähistab siin CO2 heitmete kombineeritud massi grammides kilomeetri kohta (g/km), „m” tähistab sõidukorras sõiduki massi kilogrammides (kg) ja „p” tähistab mootori maksimaalset võimsust kilovattides (kW).

CO2 kombineeritud mass arvutatakse kümnendiktäpsusega ning ümardatakse seejärel lähima järgmise täisarvuni järgmiselt:

a)	kui kümnendikke tähistav number on väiksem kui 5, ümardatakse see väiksemaks;

b)	kui kümnendikke tähistav number on 5 või suurem, ümardatakse see suuremaks.

Kütusekulu hindamiseks kasutatav valem on järgmine:

CFC = CO2 × k-1

CFC tähistab siin kombineeritud kütusekulu liitrites 100 km kohta (l/100 km), CO2 tähistab CO2 heitmete kombineeritud massi grammides kilomeetri kohta (g/km) pärast seda, kui see on ümardatud vastavalt märkuses 2b toodud reeglile, „k” on koefitsient, mis on:

bensiinimootori korral 23,81;

diiselmootori korral 26,49.

Kombineeritud kütusekulu arvutatakse sajandiktäpsusega. Seejärel ümardatakse see järgmiselt:

a)	kui sajandikke tähistav number on väiksem kui 5, ümardatakse see väiksemaks;

b)	kui sajandikke tähistav number on 5 või suurem, ümardatakse see suuremaks.

d)	Direktiivi 74/297/EMÜ kohaldatakse sõidukite suhtes, mis ei ole hõlmatud direktiivi 96/79/EÜ reguleerimisalaga.

e)	Sõidukid, mis vastavad direktiivi 96/79/EÜ nõuetele, ei pea vastama direktiivi 74/297/EMÜ nõuetele.

f)	Direktiivi 74/297/EMÜ kohaldatakse N1-kategooria sõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 1,5 tonni.

I osa: M1-kategooriasse kuuluvad sõidukid

Jaotis

Õigusakti viide

Alternatiivsed nõuded

Direktiiv 70/157/EMÜ

(Lubatud müratase)

Sõidumüra katse

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 3 sätestatud meetodiga A. Piirangud on täpsustatud direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punktis 2.1. Kehtestatud piirangutele on lubatud lisada üks detsibell.

b)	Katserada peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisale 8. Teistsuguste spetsifikatsioonidega katserada võib kasutada juhul, kui tehniline teenistus on läbi viinud korrelatsioonikatsed. Vajadusel rakendatakse korrelatsioonitegurit.

c)	Kiudmaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide puhul ei pea tarvitusele võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 5 kirjeldatud meetmeid.

Seisumüra katse

Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisa 3 punktiga 3.2.

Direktiiv 70/220/EMÜ

(Heitgaasid)

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt direktiivi 70/220/EMÜ III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks punktis 5.3.6.2. osutatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.3.1.4 sätestatud piiranguid.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3.1.1.

c)	Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud direktiivi 70/220/EMÜ IX lisas.

d)	Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt kõnealuse direktiivi III lisa 2. liite punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

e)	Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab kõnealuse direktiivi I lisa punkti 5 sissejuhatavas märkuses nimetatud ühele California osariigi eeskirjale.

Eralduvad kütuseaurud

Bensiinimootoriga sõidukitele paigaldatakse eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak).

Karteri heitgaasid

Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade.

OBD-süsteem

Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Määrus (EÜ) nr 715/2007

Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 692/2008 VII lisa punktis 1.4 sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa I ja II tabelis sätestatud piiranguid.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.1.1.

c)	Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas.

d)	Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

e)	Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California osariigi eeskirjadele.

Eralduvad kütuseaurud

Bensiinimootoriga sõidukitel peab olema eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak).

Karteri heitgaasid

Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade.

OBD-süsteem

a)	Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

b)	OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Heitgaasi suitsusus

a)	Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 IV lisa 2. liites osutatud katsemeetoditega.

b)	Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

CO2 heitmed ja kütusekulu

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 4 punktis 3.1.1.

c)	Kui sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California osariigi eeskirjadele ja seetõttu ei ole vaja sooritada väljalasketoru heitgaaside katset, arvutavad liikmesriigid CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi.

Teabe kättesaadavus

Teabe kättesaadavust käsitlevaid sätteid ei kohaldata.

Direktiiv 70/221/EMÜ

(Kütusepaagid – Tagumised allasõidutõkked)

Kütusepaagid

a)	Kütusepaagid peavad vastama direktiivi 70/221/EMÜ I lisa jaotisele 5, välja arvatud punktid 5.1, 5.2 ja 5.12. Eelkõige peavad kütusepaagid vastama punktidele 5.9 ja 5.9.1, kuid ümberminekukatset läbi ei viida.

b)	Veeldatud naftagaasi või maagaasi jaoks ettenähtud paakidele antakse tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 67 01-seeria muudatustele või eeskirjale nr 110 (a).

Erisätted plastist kütusepaakide kohta

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] kütusepaak vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiivi 70/221/EMÜ punkt 6.3;

—	FMVSS standard 301 („Toitesüsteemi terviklikkus”);

—	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 34 lisa 5.

Tagumised allasõidutõkked

a)	Sõiduki tagaosa tuleb konstrueerida kooskõlas direktiivi 70/221/EMÜ II lisa punktiga 5.

b)	Seetõttu piisab, kui on täidetud punkti 5.2 teises lõigus sätestatud nõuded.

Direktiiv 70/222/EMÜ

(Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht)

Registreerimismärgi paigalduskoht, kalle, nähtavusnurk ja asend peavad vastama direktiivile 70/222/EMÜ.

Direktiiv 70/311/EMÜ

(Roolimisjõud)

Mehaanilised süsteemid

a)	Roolimehhanism peab olema ehitatud nii, et see pöörduks otseasendisse. Sellele sättele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia katse kooskõlas direktiivi 70/311/EMÜ I lisa punktidega 5.1.2 ja 5.2.1.

b)	Mehaaniliste juhtimisseadmete rikke tõttu ei tohi sõiduk täielikult juhitavust kaotada.

Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem („Drive-by wire” seadmed)

Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem on lubatud ainult siis, kui see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 lisale 6.

Direktiiv 70/387/EMÜ

(Uksesulgurid ja hinged)

a)	Uksesulgurid ja hinged peavad vastama direktiivi 70/387/EMÜ I lisa punktidele 3.2.1, 3.3.2 ja 3.4.1.

b)	Punktis 3.4.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui tõendatakse vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 11 läbivaadatud versiooni nr 1 muudatuse 2 punktile 6.1.5.4.

Direktiiv 70/388/EMÜ

(Helisignaal)

Komponendid

Helisignaalsüsteemi seadmetel ei pea olema direktiivi 70/388/EMÜ kohast tüübikinnitust. Helisignaalseadme heli peab siiski olema pidev, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi I lisa punktis 1.1.

Paigaldamine sõidukile

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktiga 2.

b)	Maksimaalne helirõhutase peab vastama kõnealuse lisa punktile 2.1.4.

Direktiiv 2003/97/EÜ

(Kaudse nähtavuse seadmed)

Komponendid

a)	Sõidukile paigaldatakse direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktis 2 kirjeldatud tahavaatepeeglid.

b)	Neil ei pea olema kõnealuse direktiivi kohast tüübikinnitust.

Peeglite kumerusraadius ei tohi kujutist oluliselt moonutada. Peeglite kumerusraadiust kontrollitakse tehnilise teenistuse äranägemise järgi vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa 1. liites kirjeldatud meetodile. Kumerusraadius ei tohi olla väiksem, kui on nõutud kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.4.

Paigaldamine sõidukile

Teostatakse mõõtmised, et tagada vaatevälja vastavus kas direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktile 5 või direktiivi 71/127/EMÜ III lisa punktile 5.

Direktiiv 71/320/EMÜ

(Pidurdamine)

Üldsätted

a)	Pidurisüsteem ehitatakse kooskõlas direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktiga 2.

b)	Sõidukile paigaldatakse kõigil ratastel toimiv elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem.

c)	Pidurisüsteem peab toimima vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa punktis 2 sätestatud nõuetele.

d)	Selleks tuleb läbi viia teekatsed hea haardumisega katserajal. Seisupiduri katse tuleb läbi viia 18 % langusega kaldel (üles ja alla). Sooritada tuleb ainult allpool nimetatud katsed. Igal juhul peab sõiduk olema täismassiga.

e)	Eespool punktis c osutatud teekatseid ei pea läbi viima juhul, kui taotleja esitab valmistaja kinnituse, et sõiduk vastab kas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 13-H (sh selle 5. täiendusele) või FMVSS standardile 135.

Sõidupidur

a)	Viiakse läbi direktiivi 71/320/EMÜ II lisa punktides 1.2.2 ja 1.2.3 kirjeldatud 0 tüübi katse.

b)	Lisaks viiakse läbi kõnealuse direktiivi II lisa punktis 1.3 kirjeldatud I tüübi katse.

Seisupidur

Katse viiakse läbi kooskõlas kõnealuse direktiivi II lisa punktiga 2.1.3.

Direktiiv 72/245/EMÜ

(Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus))

Komponendid

a)	Elektrilistel/elektroonilistel alakoostudel ei pea olema direktiivi 72/245/EMÜ kohast tüübikinnitust.

b)	Sõidukile hiljem paigaldatud elektrilised/elektroonilised seadmed peavad siiski vastama kõnealusele direktiivile.

Elektromagnetkiirguse edastamine

Taotleja edastab tootja avalduse, milles kinnitatakse sõiduki vastavust direktiivile 72/245/EMÜ või järgmistele alternatiivsetele standarditele:

—	lairiba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 või SAE J551-2;

—	kitsasriba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 (sõidukiväline) või 25 (sõidukisisene) või SAE J551-4 ja SAE J1113-41.

Häirekindluskatsed

Häirekindluskatsetest loobutakse.

Direktiiv 72/306/EMÜ

(Diiselmootori heitmed)

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 72/306/EMÜ III ja IV lisas kirjeldatud meetoditega. Heitmete piirväärtused on toodud kõnealuse direktiivi V lisas.

b)	Direktiivi 72/306/EMÜ I lisa punktis 4 sätestatud korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

Direktiiv 74/60/EMÜ

(Sisustus)

Sisustuse paigutus

a)	Energianeelduvuse nõuetest lähtuvalt loetakse sõiduk direktiivile 74/60/EMÜ vastavaks juhul, kui sõidukisse on paigaldatud vähemalt kaks esiturvapatja, millest üks asub rooli sees ja teine armatuurlauas.

b)	Kui sõidukisse on paigaldatud ainult üks esiturvapadi, mis asub rooli sees, tuleb armatuurlaud ehitada energiat neelavatest materjalidest.

c)	Tehniline teenistus kontrollib, et direktiivi 74/60/EMÜ I lisa punktides 5.1–5.7 nimetatud aladel ei oleks teravaid servi.

Elektrilised kontrollseadised

a)	Elektriajamiga akende, katuseluugi ja vaheseina süsteemide katsed tuleb läbi viia kooskõlas kõnealuse direktiivi I lisa punktiga 5.8. Kõnealuse lisa punktis 5.8.3 nimetatud automaatse taasavamissüsteemi tundlikkus võib erineda punktis 5.8.3.1.1 sätestatud nõuetest.

b)	Elektriajamiga akendele, mida ei saa sulgeda siis, kui süüde on väljas, ei kehti automaatset taasavamissüsteemi käsitlevad nõuded.

Direktiiv 74/61/EMÜ

(Vargusevastased süsteemid ja käivitustakistussüsteem)

Sõiduki omavolilise kasutamise ennetamiseks tuleb sõidukisse paigaldada:

—	direktiivi 74/61/EMÜ IV lisa punktis 2.2 määratletud lukustusseade ja

—	käivitustakistussüsteem, mis vastab kõnealuse direktiivi V lisa punktis 3 sätestatud tehnilistele nõuetele ja punktis 4 esitatud olulistele nõuetele, eelkõige punktile 4.1.1.

b)	Kui punkti a kohaldamisel tuleb käivitustakistussüsteem sõidukile paigaldada hiljem, peab see olema saanud tüübikinnituse kooskõlas direktiiviga 74/61/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 97 või nr 116.

Direktiiv 74/297/EMÜ (d)

(Kaitsemehhanismiga rooliseade)

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 74/297/EMÜ,

—	FMVSS standard 203 („Kokkupõrkel löögienergiat vähendavad roolimehhanismi süsteemid”) ja FMVSS standard 204 („Roolimehhanismi tahapoole nihkumine”),

—	JSRRV artikkel 11.

b)	Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 74/297/EMÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne.

Direktiiv 74/408/EMÜ

(Istmete tugevus – peatoed)

Istmed, istme kinnituspunktid ja reguleerimissüsteemid

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 74/408/EMÜ,

—	FMVSS standard 207 („Istmesüsteemid”).

Peatoed

a)	Juhul kui eespool nimetatud avaldus vastab FMVSS standardile 207, peavad peatoed lisaks vastama direktiivi 74/408/EMÜ II lisa punktis 3 ning sama lisa 1. liite punktis 5 sätestatud olulistele nõuetele.

b)	Läbi tuleb viia ainult kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.10 ning punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud katsed.

c)	Muul juhul peab taotleja esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastavust FMVSS standardile 202a („Peatoed”).

Direktiiv 74/483/EMÜ

(Välispinnast väljaulatuvad osad)

a)	Sõidukikere välispind peab vastama direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktis 5 esitatud üldnõuetele.

b)	Vastavalt tehnilise teenistuse äranägemisele kontrollitakse sõiduki vastavust kõnealuse direktiivi I lisa punktides 6.1, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 ja 6.11 osutatud sätetele.

Direktiiv 75/443/EMÜ

(Kiirusmõõdik – tagasikäik)

Kiiruse mõõtmise seadmed

a)	Näidik peab vastama direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktides 4.1–4.2.3 esitatud nõuetele.

b)	Kui tehnilisel teenistusel on põhjust arvata, et kiirusmõõdik ei ole piisavalt täpselt kalibreeritud, võib nimetatud teenistus nõuda punktis 4.3 kirjeldatud katsete läbiviimist.

Tagasikäik

Käigumehhanism peab sisaldama tagasikäiku.

Direktiiv 76/114/EMÜ

(Andmesildid)

Valmistajatehase tähis

a)	Sõidukile tuleb paigaldada valmistajatehase tähis, mis koosneb 8–17 märgist. 17 märgist koosnev valmistajatehase tähis peab vastama ISO standardites 3779:1983 ja 3780:1983 sätestatud nõuetele.

b)	Valmistajatehase tähis peab asetsema hästi nähtavas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas nii, et see ei kustuks ega kahjustuks.

c)	Kui valmistajatehase tähis ei ole pressitud sõiduki šassiile ega kerele, võib liikmesriik nõuda selle uuesti paigaldamist vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. Sellisel juhul kontrollib paigaldamist liikmesriigi pädev asutus.

Andmesilt

Valmistaja peab sõidukile paigaldama tunnusmärgi.

Pärast kinnituse andmist ei nõuta lisatunnusmärgi paigaldamist.

Direktiiv 76/115/EMÜ

(Turvavöö kinnituspunktid)

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 76/115/EMÜ,

—	FMVSS standard 210 („Turvavöö kinnituskohad”),

—	JSRRV artikkel 22-3.

Direktiiv 76/756/EMÜ

(Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine)

a)	Valgustusseadmete paigaldus peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 03-seeria muudatustes esitatud olulistele nõuetele, välja arvatud eeskirja nr 48 lisades 5 ja 6 esitatud nõuetele.

b)	Erandeid ei ole lubatud teha valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, põhilist kujundust, elektriühendusi ja kiiratava või tagasipeegeldatava valguse värvi käsitlevatest nõuetest, millele on osutatud kannetes 21–26 ja 28–30.

c)	Kui valgustus- ja valgussignaalseadmed paigaldatakse sõidukile eespool nimetatud nõuete kohaldamise eesmärgil hiljem, peab neil olema EÜ tüübikinnitusmärk.

d)	Gaasilahendusvalgusallikad tohib paigaldada ainult koos laternapesuriga ja automaatse tulede kõrguse regulaatoriga, kui see on asjakohane.

e)	Lähitulelaternad tuleb kohandada vastavalt kinnituse andnud riigis seaduslikult kehtivale liiklussuunale.

Direktiiv 76/757/EMÜ

(Helkurid)

Vajadusel lisatakse sõiduki tagaosale kaks EÜ tüübikinnitusmärki kandvat helkurit, mille asukoht vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 48.

Direktiiv 76/758/EMÜ

(Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistus külgedel ja päevasõidutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/759/EMÜ

(Suunatuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/760/EMÜ

(Tagumised numbrituled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/761/EMÜ

(Esituled (koos lampidega))

a)	Sõidukile paigaldatud esitulede kiiratavat valgust kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 112 punktile 6, mis käsitleb asümmeetrilist lähituld kiirgavaid esitulesid. Selleks võib kasutada kõnealuse eeskirja 5. lisas sätestatud piirnorme.

b)	Sama otsust kohaldatakse mutatis mutandis ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 98 või nr 123 hõlmatud lähituld kiirgavate esitulede suhtes.

Direktiiv 76/762/EMÜ

(Eesmised udutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/389/EMÜ

(Pukseerimiskonksud)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata.

Direktiiv 77/538/EMÜ

(Tagumised udutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/539/EMÜ

(Tagurdustuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/540/EMÜ

(Seisutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/541/EMÜ

(Turvavööd ja turvasüsteemid)

Komponendid

a)	Turvavöödel ei pea olema direktiivi 77/541/EMÜ kohast tüübikinnitust.

b)	Igal turvavööl peab siiski olema tunnusmärk.

c)	Märgil olevad tunnused peavad vastama turvavöö kinnituspunkte käsitlevale otsusele (vt kanne 19).

Paigalduseeskirjad

a)	Sõidukile paigaldatakse turvavööd vastavalt direktiivi 77/541/EMÜ XV lisas sätestatud nõuetele.

b)	Kui kooskõlas eespool nimetatud punktiga a paigaldatakse turvavööd sõidukile hiljem, peab neil olema direktiivi 77/541/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 kohane tüübikinnitus.

Direktiiv 77/649/EMÜ

(Ettepoole suunatud vaateväli)

a)	Ettepoole suunatud vaateväljas ei tohi vastavalt direktiivi 77/649/EMÜ I lisa punktile 5.1.3 olla 180o ulatuses ühtegi takistust.

b)	Erandina eespool nimetatud punktis a sätestatust ei käsitata takistusena A-sambaid ja kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.1.3 loetletud seadmeid.

c)	A-sambaid ei tohi olla rohkem kui kaks.

Direktiiv 78/316/EMÜ

(Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähised)

a)	Tähised, sealhulgas nende märgutulede värv, mille olemasolu on kohustuslik vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisale, peavad vastama nimetatud direktiivile.

b)	Kui see nii ei ole, kontrollib tehniline teenistus, kas sõidukile paigaldatud tähised, märgutuled ja näidikud annavad juhile arusaadavat teavet kõnealuste juhtseadiste toimimise kohta.

Direktiiv 78/317/EMÜ

(Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed)

Sõidukil peavad olema sobivad tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed.

Sobivaks tuuleklaasi jäite eemaldamise seadmeks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt direktiivi 78/317/EMÜ I lisa punktile 5.1.1.

Sobivaks tuuleklaasi niiskuse eemaldamise seadmeks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt kõnealuse direktiivi I lisa punktile 5.2.1.

Direktiiv 78/318/EMÜ

(Klaasipuhasti/-pesur)

Sõidukil peavad olema sobivad klaasipuhastid ja -pesurid.

Sobivaks klaasipuhastiks ja -pesuriks peetakse mis tahes seadet, mis vastab vähemalt direktiivi 78/318/EMÜ I lisa punktile 5.1.3.

Direktiiv 2001/56/EÜ

(Küttesüsteemid)

a)	Sõitjateruum peab olema varustatud küttesüsteemiga.

b)	Põletuskütteseade ja selle paigaldus peavad vastama direktiivi 2001/56/EÜ VII lisas sätestatud nõuetele. Lisaks sellele peavad veeldatud naftagaasil töötavad põletuskütteseadmed ja küttesüsteemid vastama kõnealuse direktiivi VIII lisas sätestatud nõuetele.

c)	Hiljem paigaldatud lisaküttesüsteemid peavad vastama kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele.

Direktiiv 78/549/EMÜ

(Ratta porikaitsmed)

a)	Sõiduk peab olema disainitud selliselt, et kaitsta teisi liiklejaid ülespaiskuvate kivide, muda, jää, lume ja vee eest ning vähendada liikuvate ratastega kokkupuutest tulenevat ohtu.

b)	Tehniline teenistus võib kontrollida sõiduki vastavust direktiivi 78/549/EMÜ I lisas sätestatud olulistele tehnilistele nõuetele.

c)	Kõnealuse direktiivi I lisa punkti 3 sätteid ei kohaldata.

Direktiiv 78/932/EMÜ

(Peatoed)

Direktiivis 78/932/EMÜ sätestatud nõudeid ei kohaldata.

Direktiiv 80/1268/EMÜ

(CO2 heitmed / kütusekulu)

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 80/1268/EMÜ I lisa punktiga 5.

b)	Kõnealuse lisa punktis 5.1.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata.

c)	Kui kande 2 sätete kohaldamisel ei sooritata väljalasketoru heitgaaside katset, arvutatakse CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi.

Direktiiv 80/1269/EMÜ

(Mootori võimsus)

a)	Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja pöörlemissagedus (pööret minutis), millel maksimaalne võimsus saavutatakse.

b)	Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku.

Direktiiv 2005/55/EÜ

(Raskeveokite heitgaasid (Euro 4 ja Euro 5) – OBD-süsteemid – Heitgaasi suitsusus)

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktile 6.2 viiakse läbi katse, kasutades selleks direktiivi 2005/78/EÜ II lisa punktis 3.6 sätestatud halvendustegureid.

b)	Piirangud on sätestatud direktiivi 2005/55/EÜ I lisa tabelis 1 või 2.

OBD-süsteem

a)	Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

b)	OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Heitgaasi suitsusus

a)	Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas direktiivi 2005/55/EÜ VI lisas osutatud katsemeetoditega.

b)	Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

Direktiiv 92/21/EMÜ

(Massid ja mõõtmed)

a)	Direktiivi 92/21/EMÜ II lisa punkti 3 nõuded on täidetud.

Punktis a nimetatud sätete kohaldamiseks arvestatavad massid on:

—	direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud ja tehnilise teenistuse poolt mõõdetud sõidukorras sõiduki mass ja

—	sõiduki valmistaja esitatud või valmistajasildil, sealhulgas kleebistel ja kasutusjuhendis näidatud täismass. Neid masse käsitatakse kui suurimat tehniliselt lubatud täismassi.

c)	Maksimaalsete lubatud mõõtmete suhtes ei ole erandid lubatud.

Direktiiv 92/22/EMÜ

(Turvaklaasid)

Komponendid

a)	Klaasid peavad olema valmistatud karastatud või lamineeritud turvaklaasist.

b)	Plastklaaside paigaldamine on lubatud ainult B-sammastest tahapoole.

c)	Klaaside puhul ei ole vajalik direktiivi 92/22/EMÜ kohane heakskiit.

Paigaldamine

a)	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 lisas 21 sätestatud paigalduseeskirju.

b)	Tuuleklaasil ja B-sambast eespool asuvatel klaasidel on keelatud kasutada toonkilesid, mis viivad tavapärase valgusläbivuse nõutavast miinimumist allapoole.

Direktiiv 92/23/EMÜ

(Rehvid)

Komponendid

Rehvid peavad olema märgistatud EÜ tüübikinnitusmärgiga, millel on ka täht „s” (müra).

Paigaldamine

a)	Rehvide mõõtmed, kandevõime indeks ja kiirusindeks peavad vastama direktiivi 92/23/EMÜ IV lisas sätestatud nõuetele.

b)	Rehvil olev kiirusindeksi tähis peab vastama sõiduki maksimaalsele valmistajakiirusele. Kiirusepiirikute olemasolu ei vabasta selle nõude kohaldamisest.

c)	Eespool nimetatud punkti b sätete kohaldamiseks peab sõiduki valmistaja sätestama sõiduki maksimaalse kiiruse. Tehniline teenistus võib siiski samuti hinnata maksimaalset valmistajakiirust, võttes arvesse mootori maksimaalset võimsust, maksimaalset pöörete arvu minutis ja jõuülekande parameetreid.

Direktiiv 94/20/EÜ

(Haakeseadised)

Eraldi seadmestikud

Originaalvaruosade valmistaja haakeseadiste puhul, mis on ette nähtud kuni 1 500 kg haagise vedamiseks, ei ole vajalik direktiivi 94/20/EÜ kohane tüübikinnitus.

Haakeseadist käsitatakse originaalvaruosade valmistaja haakeseadisena siis, kui seda on kirjeldatud sõiduki kasutusjuhendis või muus valmistaja poolt ostjale edastatud abidokumendis.

Kui haakeseadis on sõiduki jaoks heaks kiidetud, lisatakse tüübikinnitustunnistusse vastav tekst, mille kohaselt omanik on vastutav haagisele paigaldatud haakeseadise ühilduvuse eest.

b)	Muud haakeseadised, millele ei ole osutatud punktis a, ning haakeseadised, mis on sõidukile paigaldatud hiljem, peavad saama tüübikinnituse vastavalt direktiivile 94/20/EÜ.

Paigaldamine sõidukile

Tehniline teenistus kontrollib haakeseadiste paigalduse vastavust direktiivi 94/20/EÜ VII lisale.

Direktiiv 96/79/EÜ

(Laupkokkupõrge) (e)

Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 96/79/EÜ,

—	FMVSS standard 208 („Juhi ja sõitjate kaitse eest otsasõidul”),

—	JSRRV artikkel 18.

b)	Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/79/EÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne.

Direktiiv 96/27/EÜ

(Külgkokkupõrge)

Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 96/27/EÜ;

—	FMVSS standard 214 („Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul”);

—	JSRRV artikkel 18.

b)	Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/27/EÜ II lisa punktile 3. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne.

Määrus (EÜ) nr 78/2009

(Jalakäijate kaitse)

Pidurivõimend

Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel.

Jalakäijate kaitse

Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 1. jaanuari 2013.

Esikaitsesüsteemid

Siiski peab sõidukile paigaldatud esikaitsesüsteemidel olema määruse (EÜ) nr 78/2009 kohane tüübikinnitus ja need peavad olema paigaldatud kooskõlas selle määruse I lisa punktis 6 sätestatud oluliste nõuetega.

Direktiiv 2005/64/EÜ

(Ringlusessevõetavus)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata.

Direktiiv 2006/40/EÜ

(Kliimaseadmed)

Kohaldatakse nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid.

II osa: N1-kategooriasse kuuluvad sõidukid

Jaotis

Õigusakti viide

Alternatiivsed nõuded

Direktiiv 70/157/EMÜ

(Lubatud müratase)

Sõidumüra katse

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 3 sätestatud meetodiga A. Piirangud on täpsustatud direktiivi 70/157/EMÜ I lisa punktis 2.1. Kehtestatud piirangutele on lubatud lisada üks detsibell.

b)	Katserada peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisale 8. Teistsuguste spetsifikatsioonidega katserada võib kasutada juhul, kui tehniline teenistus on läbi viinud korrelatsioonikatsed. Vajadusel rakendatakse korrelatsioonitegurit.

c)	Kiudmaterjale sisaldavate väljalaskesüsteemide puhul ei pea tarvitusele võtma ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisas 5 kirjeldatud meetmeid.

Seisumüra katse

Katse viiakse läbi kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 51 lisa 3 punktiga 3.2.

Direktiiv 70/220/EMÜ

(Heitgaasid)

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt direktiivi 70/220/EMÜ III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks punktis 5.3.6.2. sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse kõnealuse direktiivi I lisa punktis 5.3.1.4 sätestatud piiranguid.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3.1.1.

c)	Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud direktiivi 70/220/EMÜ IX lisas.

d)	Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt kõnealuse direktiivi III lisa 2. liite punktis 3.2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

e)	Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab kõnealuse direktiivi I lisa punkti 5 sissejuhatavas märkuses nimetatud ühele California osariigi eeskirjale.

Eralduvad kütuseaurud

Bensiinimootoriga sõidukitele paigaldatakse eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak).

Karteri heitgaasid

Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade.

OBD-süsteem

a)	Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

b)	OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Määrus (EÜ) nr 715/2007

Väikeste tarbesõidukite heitgaasid (Euro 5 ja Euro 6) / teabe kättesaadavus

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 692/2008 III lisale viiakse läbi I tüübi katse, kasutades selleks määruse (EÜ) nr 692/2008 VII lisa punktis 1.4 sätestatud halvendustegureid. Katse läbiviimiseks kasutatakse määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabelites I ja II sätestatud piiranguid.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punktis 3.1.1.

c)	Katse läbiviimiseks kasutatakse etalonkütust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 692/2008 IX lisas.

d)	Dünamomeeter peab olema seadistatud vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 4. lisa punkti 3.2 tehnilistele nõuetele.

e)	Punktis a osutatud katset ei tehta, kui on võimalik tõestada, et sõiduk vastab määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California osariigi eeskirjadele.

Eralduvad kütuseaurud

Bensiinimootoriga sõidukitel peab olema eralduvate kütuseaurude hulga piiramise süsteem (nt aktiivsöe paak).

Karteri heitgaasid

Sõidukil peab olema karteri heitgaaside tagasijuhtimisseade.

OBD-süsteem

Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Heitgaasi suitsusus

a)	Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 IV lisa 2. liites osutatud katsemeetoditega.

b)	Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

CO2 heitmed ja kütusekulu

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisaga.

b)	Sõiduk ei pea enne katse sooritamist olema läbinud 3 000 km, nagu on nõutud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 83 lisa 4 punktis 3.1.1.

c)	Kui sõiduk vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 I lisa punktis 2 nimetatud California osariigi eeskirjadele ja seetõttu ei ole vaja sooritada väljalasketoru heitgaaside katset, arvutavad liikmesriigid CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi.

Teabe kättesaadavus

Teabe kättesaadavust käsitlevaid sätteid ei kohaldata.

Direktiiv 70/221/EMÜ

(Kütusepaagid – Tagumised allasõidutõkked)

Kütusepaagid

a)	Kütusepaagid peavad vastama direktiivi 70/221/EMÜ I lisa 5. jaotisele, välja arvatud punktid 5.1, 5.2 ja 5.12. Eelkõige peavad kütusepaagid vastama punktidele 5.9 ja 5.9.1, kuid ümberminekukatset läbi ei viida.

b)	Veeldatud naftagaasi või maagaasi jaoks ettenähtud paakidele antakse tüübikinnitus vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 67 01-seeria muudatustele või eeskirjale nr 110 (a).

Erisätted plastist kütusepaakide kohta

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetse sõiduki [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] kütusepaak vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiivi 70/221/EMÜ punkt 6.3,

—	FMVSS standard 301 („Toitesüsteemi terviklikkus”),

—	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 34 5. lisa.

Tagumised allasõidutõkked

a)	Sõiduki tagaosa tuleb konstrueerida kooskõlas direktiivi 70/221/EMÜ II lisa punktiga 5.

b)	Seetõttu piisab, kui on täidetud punkti 5.2 teises lõigus sätestatud nõuded.

c)	Kui eespool nimetatud punktide kohaldamiseks tuleb tagumised allasõidutõkked sõidukile hiljem paigaldada, peavad need vastama kõnealuse direktiivi II lisa punktidele 5.3 ja 5.4.

Direktiiv 70/222/EMÜ

(Tagumise registreerimismärgi paigalduskoht)

Registreerimismärgi paigalduskoht, kalle, nähtavusnurk ja asend peavad vastama direktiivile 70/222/EMÜ.

Direktiiv 70/311/EMÜ

(Roolimisjõud)

Mehaaniline roolimehhanism

a)	Roolimehhanism peab olema ehitatud nii, et see pöörduks otseasendisse. Sellele sättele vastavuse kontrollimiseks tuleb läbi viia katse kooskõlas direktiivi 70/311/EMÜ I lisa punktidega 5.1.2 ja 5.2.1.

b)	Mehaaniliste juhtimisseadmete rikke tõttu ei tohi sõiduk täielikult juhitavust kaotada.

Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem („Drive-by wire” seadmed)

Kompleksne elektrooniline juhtsüsteem on lubatud ainult siis, kui see vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 79 lisale 6.

Direktiiv 70/387/EMÜ

(Uksesulgurid ja hinged)

a)	Uksesulgurid ja hinged peavad vastama direktiivi 70/387/EMÜ I lisa punktidele 3.2.1, 3.3.2 ja 3.4.1.

b)	Punktis 3.4.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui tõendatakse vastavust ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 11 läbivaadatud versiooni nr 1 muudatuse 2 punktile 6.1.5.4.

Direktiiv 70/388/EMÜ

(Helisignaal)

Komponendid

Helisignaalsüsteemi seadmetel ei pea olema direktiivi 70/388/EMÜ kohast tüübikinnitust. Helisignaalseadme heli peab siiski olema pidev, nagu on nõutud direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktis 1.1.

Paigaldamine sõidukile

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 70/388/EMÜ I lisa punktiga 2.

b)	Maksimaalne helirõhutase peab vastama kõnealuse lisa punktile 2.1.4.

Direktiiv 2003/97/EÜ

(Kaudse nähtavuse seadmed)

Komponendid

a)	Sõidukile paigaldatakse direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktis 2 kirjeldatud tahavaatepeeglid.

b)	Neil ei pea olema kõnealuse direktiivi kohast tüübikinnitust.

Peeglite kumerusraadius ei tohi kujutist oluliselt moonutada. Peeglite kumerusraadiust kontrollitakse tehniliste teenistuse äranägemise järgi vastavalt direktiivi 2003/97/EÜ II lisa 1. liites kirjeldatud meetodile. Kumerusraadius ei tohi olla väiksem, kui on nõutud kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.4.

Paigaldamine sõidukile

Teostatakse mõõtmised, et tagada vaatevälja vastavus direktiivi 2003/97/EÜ III lisa punktile 5 või direktiivi 71/127/EMÜ III lisa punktile 5.

Direktiiv 71/320/EMÜ

(Pidurdamine)

Üldsätted

a)	Pidurisüsteem ehitatakse kooskõlas direktiivi 71/320/EMÜ I lisa punktiga 2.

b)	Sõidukile paigaldatakse kõigil ratastel toimiv elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem.

c)	Pidurisüsteem peab toimima vastavalt kõnealuse direktiivi II lisa punktis 2 sätestatud nõuetele.

d)	Selleks tuleb läbi viia teekatsed hea haardumisega katserajal. Seisupiduri katse tuleb läbi viia 18 % langusega kaldel (üles ja alla). Sooritada tuleb ainult allpool nimetatud katsed. Igal juhul peab sõiduk olema täismassiga.

e)	Eespool punktis c osutatud teekatseid ei pea läbi viima juhul, kui taotleja esitab valmistaja kinnituse, et sõiduk vastab kas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 13-H (sh selle 5. täiendusele) või FMVSS standardile 135.

Sõidupidur

a)	Viiakse läbi direktiivi 71/320/EMÜ II lisa punktides 1.2.2 ja 1.2.3 kirjeldatud 0 tüübi katse.

b)	Lisaks viiakse läbi kõnealuse direktiivi II lisa punktis 1.3 kirjeldatud I tüübi katse.

Seisupidur

Katse viiakse läbi kooskõlas kõnealuse direktiivi II lisa punktiga 2.1.3.

Direktiiv 72/245/EMÜ

(Raadiohäired (elektromagnetiline ühilduvus))

Komponendid

a)	Elektrilistel/elektroonilistel alakoostudel ei pea olema direktiivi 72/245/EMÜ kohast tüübikinnitust.

b)	Sõidukile hiljem paigaldatud elektrilised/elektroonilised seadmed peavad siiski vastama kõnealusele direktiivile.

Elektromagnetkiirguse edastamine

Taotleja edastab tootja avalduse, milles kinnitatakse, et sõiduk vastab direktiivile 72/245/EMÜ või järgmistele alternatiivsetele standarditele:

—	lairiba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 või SAE J551-2,

—	kitsasriba elektromagnetkiirgus: CISPR 12 (sõidukiväline) või 25 (sõidukisisene) või SAE J551-4 ja SAE J1113-41.

Häirekindluskatsed

Häirekindluskatsetest loobutakse.

Direktiiv 72/306/EMÜ

(Diiselmootori heitmed)

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 72/306/EMÜ III ja IV lisas kirjeldatud meetoditega. Heitmete piirväärtused on esitatud nimetatud direktiivi V lisas.

b)	Direktiivi 72/306/EMÜ I lisa punktis 4 sätestatud korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

Direktiiv 74/61/EMÜ

(Vargusevastased süsteemid ja käivitustakistussüsteem)

a)	Sõiduki omavolilise kasutamise ennetamiseks tuleb sõidukile paigaldada direktiivi 74/61/EMÜ IV lisa punktis 2.2 määratletud lukustusseade.

b)	Kui paigaldatakse käivitustakistussüsteem, peab see vastama kõnealuse direktiivi V lisa punktis 3 sätestatud tehnilistele nõuetele ja punktis 4 sätestatud olulistele nõuetele, eelkõige punktile 4.1.1.

Direktiiv 74/297/EMÜ (f)

(Kaitsemehhanismiga rooliseade)

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 74/297/EMÜ,

—	FMVSS standard 203 („Kokkupõrkel löögienergiat vähendavad roolimehhanismi süsteemid”) ja FMVSS standardile 204 („Roolimehhanismi tahapoole nihkumine”),

—	JSRRV artikkel 11.

b)	Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 74/297/EMÜ II lisale. Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne.

Direktiiv 74/408/EMÜ

(Istmete tugevus – peatoed)

Istmed, istme kinnituspunktid ja reguleerimissüsteemid

Istmed ja nende reguleerimissüsteemid peavad vastama direktiivi 74/408/EMÜ IV lisa nõuetele.

Peatoed

a)	Peatoed peavad vastama direktiivi 74/408/EMÜ II lisa punktis 3 sätestatud olulistele nõuetele ja kõnealuse lisa 1. liite punktis 5 sätestatud nõuetele.

b)	Läbi tuleb viia ainult kõnealuse direktiivi II lisa punktis 3.10 ja punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud katsed.

Direktiiv 75/443/EMÜ

(Kiirusmõõdik – tagasikäik)

Kiiruse mõõtmise seadmed

a)	Näidik peab vastama direktiivi 75/443/EMÜ II lisa punktides 4.1–4.2.3 esitatud nõuetele.

b)	Kui tehnilisel teenistusel on põhjust arvata, et kiirusmõõdik ei ole piisavalt täpselt kalibreeritud, võib nimetatud teenistus nõuda punktis 4.3 kirjeldatud katsete läbiviimist.

Tagasikäik

Käigumehhanism peab sisaldama tagasikäiku.

Direktiiv 76/114/EMÜ

(Andmesildid)

Valmistajatehase tähis

a)	Sõidukile tuleb paigaldada valmistajatehase tähis, mis koosneb 8–17 märgist. 17 märgist koosnev valmistajatehase tähis peab vastama ISO standardites 3779:1983 ja 3780:1983 sätestatud nõuetele.

b)	Valmistajatehase tähis peab asetsema hästi nähtavas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas nii, et see ei kustuks ega kahjustuks.

c)	Kui valmistajatehase tähis ei ole pressitud sõiduki šassiile ega kerele, võib liikmesriik nõuda selle uuesti paigaldamist vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. Sellisel juhul kontrollib paigaldamist selle liikmesriigi pädev asutus.

Andmesilt

Valmistaja peab sõidukile paigaldama tunnusmärgi.

Pärast kinnituse andmist ei nõuta lisatunnusmärgi paigaldamist.

Direktiiv 76/115/EMÜ

(Turvavöö kinnituspunktid)

Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 76/115/EMÜ,

—	FMVSS standard 210 („Turvavöö kinnituskohad”),

—	JSRRV artikkel 22-3.

Direktiiv 76/756/EMÜ

(Valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine)

a)	Valgustusseadmete paigaldus peab vastama ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 48 03-seeria muudatustes esitatud olulistele nõuetele, välja arvatud eeskirja nr 48 lisades 5 ja 6 esitatud nõuetele.

b)	Erandeid ei ole lubatud teha valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu, põhilist kujundust, elektriühendusi ja kiiratava või tagasipeegeldatava valguse värvi käsitlevatest nõuetest, millele on osutatud kannetes 21–26 ja 28–30.

c)	Kui valgustus- ja valgussignaalseadmed paigaldatakse sõidukile eespool nimetatud nõuete kohaldamise eesmärgil hiljem, peab neil olema EÜ tüübikinnitusmärk.

d)	Gaasilahendusvalgusallikad tohib paigaldada ainult koos laternapesuriga ja automaatse tulede kõrguse regulaatoriga, kui see on asjakohane.

e)	Lähitulelaternad tuleb kohandada vastavalt kinnituse andnud riigis seaduslikult kehtivale liiklussuunale.

Direktiiv 76/757/EMÜ

(Helkurid)

Vajadusel lisatakse sõiduki tagaosale kaks EÜ tüübikinnitusmärki kandvat helkurit, mille asukoht vastab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 48.

Direktiiv 76/758/EMÜ

(Gabariidituled ees ja taga, ees küljel, taga küljel, pidurituled, märgistus külgedel ja päevasõidutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/759/EMÜ

(Suunatuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/760/EMÜ

(Tagumised numbrituled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 76/761/EMÜ

(Esituled (koos lampidega))

a)	Sõidukile paigaldatud esitulede kiiratavat valgust kontrollitakse vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 112 punkti 6 sätetele, mis käsitleb asümmeetrilist lähituld kiirgavaid esitulesid. Selleks võib kasutada kõnealuse eeskirja 5. lisas sätestatud piirnorme.

b)	Sama otsust kohaldatakse mutatis mutandis ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega nr 98 või nr 123 hõlmatud lähituld kiirgavate esitulede suhtes.

Direktiiv 76/762/EMÜ

(Eesmised udutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/389/EMÜ

(Pukseerimiskonksud)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata.

Direktiiv 77/538/EMÜ

(Tagumised udutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/539/EMÜ

(Tagurdustuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/540/EMÜ

(Seisutuled)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata. Tehniline teenistus kontrollib siiski tulede nõuetekohast toimimist.

Direktiiv 77/541/EMÜ

(Turvavööd ja turvasüsteemid)

Komponendid

a)	Turvavöödel ei pea olema direktiivi 77/541/EMÜ kohast tüübikinnitust.

b)	Igal turvavööl peab siiski olema tunnusmärk.

c)	Märgil olevad tunnused peavad vastama turvavöö kinnituspunkte käsitlevale otsusele (vt kanne 19).

Paigalduseeskirjad

a)	Sõidukile paigaldatakse turvavööd vastavalt direktiivi 77/541/EMÜ XV lisas kirjeldatud nõuetele.

b)	Kui kooskõlas eespool nimetatud punktiga a paigaldatakse turvavööd sõidukile hiljem, peab neil olema direktiivi 77/541/EMÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 16 kohane tüübikinnitus.

Direktiiv 78/316/EMÜ

(Juhtseadiste, märgutulede ja näidikute tähised)

a)	Tähised, sealhulgas nende märgutulede värv, mille olemasolu on kohustuslik vastavalt direktiivi 78/316/EMÜ II lisale, peavad vastama nimetatud direktiivile.

b)	Kui see nii ei ole, kontrollib tehniline teenistus, kas sõidukile paigaldatud tähised, märgutuled ja näidikud annavad juhile arusaadavat teavet kõnealuste juhtseadiste toimimise kohta.

Direktiiv 78/317/EMÜ

(Jäite/niiskuse eemaldamise seadmed)

Sõidukil peavad olema sobivad tuuleklaasi jäite ja niiskuse eemaldamise seadmed.

Direktiiv 78/318/EMÜ

(Klaasipuhasti/-pesur)

Sõidukil peavad olema sobivad klaasipuhastid ja -pesurid.

Direktiiv 2001/56/EÜ

(Küttesüsteemid)

a)	Sõitjateruum peab olema varustatud küttesüsteemiga.

b)	Põletuskütteseade ja selle paigaldus peavad vastama direktiivi 2001/56/EÜ VII lisas sätestatud nõuetele. Lisaks sellele peavad veeldatud naftagaasil töötavad põletuskütteseadmed ja küttesüsteemid vastama kõnealuse direktiivi VIII lisas sätestatud nõuetele.

c)	Hiljem paigaldatud lisaküttesüsteemid peavad vastama kõnealuses direktiivis sätestatud nõuetele.

Direktiiv 80/1268/EMÜ

(CO2 heitmed / kütusekulu)

a)	Katse viiakse läbi kooskõlas direktiivi 80/1268/EMÜ I lisa punktiga 5.

b)	Kõnealuse lisa punktis 5.1.1 sätestatud nõudeid ei kohaldata.

c)	Kui kande 2 sätete kohaldamisel ei sooritata väljalasketoru heitgaaside katset, arvutatakse CO2 heitmed ja kütusekulu selgitavates märkustes (b) ja (c) esitatud valemite järgi.

Direktiiv 80/1269/EMÜ

(Mootori võimsus)

a)	Taotleja peab esitama tootja avalduse, milles esitatakse mootori maksimaalne võimsus kilovattides ja pöörlemissagedus (pööret minuti kohta), millel maksimaalne võimsus saavutatakse.

b)	Alternatiivina võib esitada ka samu andmeid sisaldava mootori võimsuse graafiku.

Direktiiv 2005/55/EÜ

(Raskeveokite heitgaasid (Euro 4 ja 5) – OBD-süsteemid – Heitgaasi suitsusus)

Väljalasketoru heitgaasid

a)	Vastavalt direktiivi 2005/55/EÜ I lisa punktile 6.2 viiakse läbi katse, kasutades selleks direktiivi 2005/78/EÜ II lisa punktis 3.6 sätestatud halvendustegureid.

b)	Piirangud on sätestatud direktiivi 2005/55/EÜ I lisa tabelis 1 või 2.

OBD-süsteem

a)	Sõidukile peab olema paigaldatud OBD-süsteem (pardadiagnostikasüsteem).

b)	OBD-liides peab ühilduma tavapäraste perioodilisteks tehnilisteks ülevaatusteks kasutatavate diagnostikaseadmetega.

Heitgaasi suitsusus

a)	Diiselmootoriga sõidukite puhul viiakse katse läbi kooskõlas direktiivi 2005/55/EÜ VI lisas osutatud katsemeetoditega.

b)	Korrigeeritud neeldumisteguri väärtus tuleb kinnitada hästi nähtavale ja hõlpsasti ligipääsetavale kohale.

Direktiiv 92/22/EMÜ

(Turvaklaasid)

Komponendid

a)	Klaasid peavad olema valmistatud karastatud või lamineeritud turvaklaasist.

b)	Plastklaaside paigaldamine on lubatud ainult B-sammastest tahapoole.

c)	Klaaside puhul ei ole vajalik direktiivi 92/22/EÜ kohane heakskiit.

Paigaldamine

a)	Kohaldatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 43 lisas 21 sätestatud paigalduseeskirju.

b)	Tuuleklaasil ja B-sambast eespool asuvatel klaasidel on keelatud kasutada toonkilesid, mis viivad tavapärase valgusläbivuse nõutavast miinimumist allapoole.

Direktiiv 92/23/EMÜ

(Rehvid)

Komponendid

Rehvid peavad olema märgistatud EÜ tüübikinnitusmärgiga, millel on ka tähis „s” (heli).

Paigaldamine

a)	Rehvide mõõtmed, kandevõime indeks ja kiirusindeks peavad vastama direktiivi 92/23/EMÜ IV lisas sätestatud nõuetele.

b)	Rehvil olev kiirusindeksi tähis peab vastama sõiduki maksimaalsele valmistajakiirusele.

c)	Kiirusepiirikute olemasolu ei vabasta selle nõude kohaldamisest.

d)	Eespool nimetatud punkti b sätete kohaldamiseks peab sõiduki valmistaja esitama sõiduki maksimaalse kiiruse. Tehniline teenistus võib samuti hinnata maksimaalset valmistajakiirust, võttes arvesse mootori maksimaalset võimsust, maksimaalset pöörete arvu minutis ja jõuülekande parameetreid.

Direktiiv 97/27/EÜ

(Massid ja mõõtmed)

a)	Täidetud peavad olema direktiivi 97/27/EÜ I lisas sätestatud olulised nõuded. Kõnealuse lisa punktis 7.8.3, 7.9 ja 7.10 sätestatud nõudeid siiski ei kohaldata.

Punktis a nimetatud sätete kohaldamiseks arvestatavad massid on:

—	direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6 määratletud ja tehnilise teenistuse poolt mõõdetud sõidukorras sõiduki mass ja

—	sõiduki valmistaja esitatud või valmistajasildil, sealhulgas kleebistel ja kasutusjuhendis näidatud täismass. Neid masse käsitatakse kui suurimat tehniliselt lubatud täismassi.

c)	Sõiduki tehniline muutmine taotleja poolt, näiteks rehvide asendamine väiksema kandevõimeindeksiga rehvidega vähendamaks sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi 3,5 tonnini või alla selle, et sõiduk saaks üksiksõidukile kinnituse, on keelatud.

d)	Maksimaalsete lubatud mõõtmete suhtes ei ole erandid lubatud.

Direktiiv 92/114/EMÜ

(Juhtkabiini väljaulatuvad osad)

a)	Kooskõlas direktiivi 92/114/EMÜ I lisa punktiga 6 tuleb täita direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktis 5 sätestatud nõuded.

b)	Vastavalt tehnilise teenistuse äranägemisele kontrollitakse sõiduki vastavust direktiivi 74/483/EMÜ I lisa punktides 6.1, 6.5, 6.6, 6.7, 6.8 ja 6.11 esitatud nõuetele.

Direktiiv 94/20/EÜ

(Haakeseadised)

Eraldi seadmestikud

a)	Originaalvaruosade valmistaja haakeseadiste puhul, mis on ette nähtud kuni 1 500 kg haagise vedamiseks, ei ole vajalik direktiivi 94/20/EÜ kohane tüübikinnitus.

b)	Haakeseadist käsitletakse originaalvaruosade valmistaja haakeseadisena siis, kui seda on kirjeldatud sõiduki kasutusjuhendis või muus valmistaja poolt ostjale edastatud abidokumendis.

c)	Kui haakeseadis on sõiduki jaoks heaks kiidetud, lisatakse tüübikinnitustunnistusse vastav tekst, mille kohaselt omanik on vastutav haagisele paigaldatud haakeseadise ühilduvuse eest.

d)	Muud haakeseadised, millele ei ole osutatud punktis a, ning haakeseadised, mis on sõidukile paigaldatud hiljem, peavad saama tüübiheakskiidu vastavalt direktiivile 94/20/EMÜ.

Paigaldamine sõidukile

Tehniline teenistus kontrollib haakeseadiste paigalduse vastavust direktiivi 94/20/EMÜ VII lisale.

Direktiiv 96/27/EÜ

(Külgkokkupõrge)

Taotleja peab esitama valmistaja avalduse, milles kinnitatakse, et konkreetne sõiduk [sõiduki VIN-number tuleb täpsustada] vastab vähemalt ühele järgmistest õigusnormidest:

—	direktiiv 96/27/EÜ,

—	FMVSS standard 214 („Juhi ja sõitjate kaitse küljelt otsasõidul”),

—	JSRRV artikkel 18.

b)	Taotleja nõudmisel võib tootmises oleva sõidukiga läbi viia katse vastavalt direktiivi 96/27/EÜ II lisa punktile 3.

c)	Katse viib läbi teatatud pädev Euroopa tehniline teenistus. Taotlejale edastatakse üksikasjalik aruanne.

Direktiiv 98/91/EÜ

Sõidukid ohtlike kaupade veoks

Ohtlike kaupade veoks ettenähtud sõidukid peavad vastama direktiivile 94/55/EÜ.

Määrus (EÜ) nr 78/2009

(Jalakäijate kaitse)

Pidurivõimendi

Sõidukitele paigaldatakse elektrooniline mitteblokeeruv pidurisüsteem, mis toimib kõikidel ratastel.

Jalakäijate kaitse

Nimetatud määruse nõudeid ei kohaldata 24. veebruarini 2018 kuni 2 500 kg sõidukite suhtes ja 24. augustini 2019 üle 2 500 kg sõidukite suhtes.

Esikaitsesüsteemid

Direktiiv 2005/64/EÜ

(Ringlusessevõetavus)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ei kohaldata.

Direktiiv 2006/40/EÜ

(Kliimaseadmed)

Nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid kohaldatakse.

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)	näidise B pealkirja esimene lause asendatakse järgmisega: „NÄIDIS B (kasutamiseks sõiduki tüübikinnituse korral seoses süsteemiga)”

Lisatakse järgmine näidis D:

„NÄIDIS D

(kasutamiseks üksiksõiduki ühtlustatud kinnituse korral vastavalt artiklile 24)

Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)

ÜKSIKSÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Üksiksõiduki kinnitusasutuse nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress

Teatis üksiksõiduki kinnitamise kohta vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 24

1. osa

Allakirjutanu [… … nimi ja ametikoht] kinnitab käesolevaga, et sõidukile:

0.1. Mark (valmistaja kaubanimi): …

Tüüp:

Variant:

Versioon:

0.2.1. Ärinimi:…

0.4. Sõiduki kategooria (2): …

0.5. Valmistaja nimi ja aadress:…

0.6. Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis:…

Sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.9. Valmistaja esindaja nimi ja aadress (olemasolul):

0.10. Sõiduki valmistajatehase tähis:

mis esitati kinnitamiseks	[…… taotluse kuupäev]
[……. taotleja nimi ja aadress]	poolt,

on antud kinnitus vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ artikli 24 sätetele. Selle tõenduseks on eraldatud järgmine tüübikinnitusnumber: …

Sõiduk vastab direktiivi 2007/46/EÜ IV lisa 2. liitele. Sõiduki võib täiendava heakskiiduta registreerida liikmesriikides, kus on parem-/vasakpoolne liiklus (3) ning kus kiirusmõõdikul kasutatakse meeter-/inglise (3) mõõdusüsteemi ühikuid.

(Koht) (Kuupäev)	(Allkiri (4))	(Kinnitusasutuse tempel)
[…]	[…]	[…]

Manused

Kaks fotot (5) sõidukist (minimaalne resolutsioon 640 × 480 pikslit, ca 7 × 10 cm)

2. osa

Konstruktsiooni üldised karakteristikud

1. Telgede arv: …ja rataste arv: …

1.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

3. Veoteljed (arv, asukoht, omavaheline ühendusviis): …

Peamised mõõtmed

4. Teljevahe (6): …... mm

4.1. Telgede vaheline kaugus: 1–2: … mm 2–3: … mm 3–4: … mm

5. Pikkus: …... mm

6. Laius: …... mm

7. Kõrgus: …... mm

Massid

13. Sõidukorras sõiduki mass: … kg (7)

16. Suurimad tehniliselt lubatud massid

16.1. Suurim tehniliselt lubatud täismass: … kg

16.2. Igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass: 1. … kg 2. … kg 3. … kg jne

16.4. Autorongi suurim tehniliselt lubatud mass: … kg

18. 18. Suurim tehniliselt vedada lubatud (haagise) mass:

18.1. Täishaagis: …kg

18.2. Poolhaagis: … kg

18.3. Kesktelghaagis: …kg

18.4. Piduriteta haagis: ……………. kg

19. Suurim tehniliselt lubatud vertikaalne staatiline mass sõiduki haakepunktis: … kg

Jõuseade

20. Mootori tootja: …

21. Mootorikood mootorile märgitud kujul: …

22. Tööpõhimõte: …

23. Ainult elektriline režiim: jah/ei (8)

23.1. Hübriid[elektri]sõiduk: jah/ei (8)

24. Silindrite arv ja paigutus: …

25. Mootori töömaht: …cm3

26. Kütus: diislikütus / bensiin / veeldatud naftagaas / maagaas – biometaan / etanool / biodiisel / vesinik (8)

26.1. Üks kütus / kaks kütust / segakütus (8)

27. Suurim kasulik võimsus (9): … kW pöörete arvul … min-1 või suurim püsinimivõimsus (elektrimootor) …kW (8)

Suurim kiirus

29. Suurim kiirus: … km/h

Teljed ja vedrustus

30. Telje rööbe (telgede rööpmed): 1. … mm 2. … mm 3. … mm

35. Rehvi/telje kombinatsioon: …

Kere

38. Kere kood (10): …

40. Sõiduki värvus (11): …

41. Uste arv ja paigutus: …

42. Istekohtade arv (sh juhiiste) (12): …

42.1. Iste (istmed), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis: …

42.3. Ratastooliga juurdepääsetavate kohtade arv: …

Haakeseadis

44. Haakeseadise tüübikinnitusnumber või tüübikinnitusmärk (kui haakeseadis on paigaldatud): …

Keskkonnanäitajad

46. Müratase

Seisumüra: … dB(A) mootori pööretel: … min-1

Sõidumüra: …dB(A)

47. Heitgaasi väljalaske tase (13): Euro …

Muud õigusaktid: …

49. CO2 heitmed / kütusekulu / elektrienergia kulu (14):

kogu jõuülekanne, v.a elektrisõidukid

	CO2 heitmed	Kütusekulu
Kombineeritult:	… g/km	… l/100 km/m3/100 km (1)
Kaalutud, kombineeritult:	… g/km	… l/100 km

2.	elektrisõidukid ja väliste seadmete abil laetavad hübriidelektrisõidukid Elektrienergia kulu (kaalutud, kombineeritult (8)) …Wh/km

52. Märkused

53. Lisateave (läbisõit, (15) …)

Selgitavad märkused VI lisa näidise D kohta

(1) Registreerimisdokumendi puudumise korral võib pädev asutus tugineda muudele dokumenteeritud tõenditele, milles on ära toodud sõiduki valmistamise kuupäev, või sõiduki esmakordse ostu dokumentidele.”

(2) Nagu on määratletud II lisa A osas.

(3) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(4) Või digitaalallkirja visuaalne kujutis kooskõlas direktiiviga 1999/93/EÜ, sealhulgas kinnitatavad andmed.

(5) Ühel ¾ ulatuses sõiduki esiosa, teisel ¾ ulatuses sõiduki tagaosa.

(6) See kanne täidetakse ainult siis, kui sõidukil on kaks telge.

(7) See mass on sõiduki tegelik mass I lisa punktis 2.6 osutatud tingimustel.

(8) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(9) Hübriidelektrisõidukite puhul tuleb märkida mõlemad võimsused.

(10) Kasutatakse II lisa C osas kirjeldatud koode.

(11) Märkida ainult põhivärv(id): valge, kollane, oranž, punane, lilla, sinine, roheline, hall, pruun või must.

(12) Välja arvatud istmed, mis on ette nähtud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, ning ratastoolikohtade arv.

(13) Lisage Euro standardi number ning vajadusel tüübikinnituses kasutatud sätete tunnus.

(14) Korratakse erinevate kasutatavate kütustega.”

(15) Ei ole kohustuslik.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 184/2011,

25. veebruar 2011,

milles käsitletakse Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) lubamist munakanade, kalkunite, vähem tähtsate linnuliikide ning muude dekoratiiv- ja jahilindude söödalisandina (loa omanik Calpis Co. Ltd. Jaapan, keda Euroopa Liidus esindab Calpis Co. Ltd. Europe Representative Office)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistisele loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) uue kasutusviisi lubamist munakanade, kalkunite ja vähem tähtsate linnuliikide söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)	Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) kasutamiseks on antud kümneaastane luba broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1444/2006 (2) ning võõrutatud põrsaste puhul komisjoni määrusega (EL) nr 333/2010 (3).

(5)

On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust kõnealuse valmistise kasutamiseks munakanade, kalkunite ja vähem tähtsate linnuliikide puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 5. oktoobri 2010. aasta arvamuses (4) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544) kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle valmistise kasutamine sihtliikidel parandab nende juurdekasvu. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 271, 30.9.2006, lk 19.

(3) ELT L 102, 23.4.2010, lk 19.

(4) EFSA Journal 2010; 8(10):1867.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa tähtpäev

CFU/kg täissöödas, kui niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1820

Calpis Co. Ltd. Jaapan, keda esindab Calpis Co. Ltd. Europe Representative Office, Prantsusmaa

Bacillus subtilis C-3102 (DSM 15544)

Söödalisandi koostis

Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) valmistis, mis sisaldab söödalisandit vähemalt 1 × 1010 CFU/g

Toimeaine kirjeldus

Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) eluvõimelised spoorid

Analüüsimeetodid (1)

Arvu määramine: pindkülvimeetod, kasutades söödaproovide eelkuumutustöötlusel trüptoon-soja-agarit.

Identifitseerimine: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Munakanad

—

5 × 108

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

Võib kasutada söödas, mis sisaldab järgmisi koktsidiostaatikume (kui selleks on antud luba): dekokinaat, monensiinnaatrium, robenidiinhüdrokloriid, diklasuriil, naatriumlasalotsiid, halofuginoon, narasiin, salinomütsiinnaatrium, maduramütsiinammoonium, narsiinkarbasiin, semduramütsiinnaatrium või nikarbasiin.

18. märts 2021

Kalkunid, vähem tähtsad linnuliigid ning muud dekoratiiv- ja jahilinnud

3 × 108

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 185/2011,

25. veebruar 2011,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 499/96 teatavate Islandilt pärit kalade ja kalandustoodete ning elushobuste Euroopa Liidu tariifikvootide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. märtsi 1996. aasta määrust (EÜ) nr 499/96, millega avatakse teatavate Islandilt pärit kalandustoodete ja elushobuste ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 5 lõike 1 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)	2009. aastal lõpetati läbirääkimised Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu (milles käsitletakse ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete Euroopa Liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid) lisaprotokolli üle (edaspidi „lisaprotokoll”).

(2)

Nõusolek lepingu allkirjastamiseks Euroopa Liidu poolt ja lisaprotokolli ajutiseks kohaldamiseks anti nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsusega 2010/674/EL (Euroopa Liidu, Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu EMP finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu Norra finantsmehhanismi kohta aastateks 2009–2014, Euroopa Majandusühenduse ja Islandi vahelise, ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete Euroopa Liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli ning Euroopa Majandusühenduse ja Norra vahelise, ajavahemikul 2009–2014 teatavate kalade ja kalandustoodete Euroopa Liitu importimise suhtes kohaldatavaid erisätteid käsitleva lepingu lisaprotokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta) (2).

(3)	Lisaprotokolliga nähakse ette uued iga-aastased tollimaksuvabad tariifikvoodid teatavate Islandilt pärit kalade ja kalandustoodete Euroopa Liitu importimisel.

(4)

Lisaprotokolli kohaselt kantakse esimest 12-kuulist perioodi (1. maist 2009 kuni 30. aprillini 2010) hõlmavad tollimaksuvabad tariifikvootide mahud üle teise tariifikvootide kehtivusperioodi. Lisaks sellele tuleks teatavate toodete puhul ajavahemikul 1. märtsist 2011 kuni 30. aprillini 2011 kehtinud tariifikvootide kasutamata mahud kanda üle ajavahemikul 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2012 kehtivate vastavate tariifikvootide alla.

(5)	Lisaprotokolliga ettenähtud tariifikvootide rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 499/96.

(6)

Määruse (EÜ) nr 499/96 praegune viide vaba hinna kohta piiril on vaja asendada viitega nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (3) kohase deklareeritud tolliväärtuse kohta ning näha ette, et lisaprotokollis sätestatud sooduskorra kohaldamiseks peab kõnealune väärtus olema vähemalt võrdne sama määruse alusel kindlaksmääratud või -määratava võrdlushinnaga.

(7)

Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta muudeti viimati EÜ-Islandi ühiskomitee 22. detsembri 2005. aasta otsusega nr 2/2005 (4). Seepärast on vaja selgesõnaliselt ette näha, et kohaldada tuleb protokolli nr 32005. aastal muudetud versiooni.

(8)

Nõukogu otsusele 2007/138/EÜ (5) lisatud, Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud lepinguga, mis käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 19 alusel antud lisasoodustusi põllumajandustoodetega kauplemisel, liberaliseeriti Euroopa Liidu ja Islandi vaheline kahepoolne elushobustega kauplemine piiramatus ulatuses. Seepärast on määruse (EÜ) nr 499/96 lisas elushobuste suhtes sätestatud tariifikvoot üleliigne.

(9)

Selguse huvides ja selleks, et võtta arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruses (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (6) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri koodide muudatusi ning TARICi alamrubriikide muudatusi, oleks määruse (EÜ) nr 499/96 lisa vaja tervikuna asendada.

(10)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 499/96 vastavalt muuta.

(11)	Vastavalt otsusele 2010/674/EL peab teatavaid kalade ja kalandustoodete uusi tariifikvoote kohaldama alates 1. märtsist 2011. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 499/96 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkiri asendatakse järgmisega: „millega avatakse teatavate Islandilt pärit kalade ja kalandustoodete Euroopa Liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine”.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

1. Kui lisas loetletud, Islandilt pärit tooted lubatakse vabasse ringlusse Euroopa Liidus, vabastatakse need tollimaksust käesolevas määruses sätestatud tariifikvootide piires ning vastavalt käesolevas määruses sätestatud ajavahemikele ja tingimustele.

2. Lisas loetletud kalade ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud kvoote üksnes juhul, kui deklareeritud tolliväärtus on vähemalt võrdne nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalapüügi- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (7) artikli 29 kohaselt kindlaksmääratud või -määratava võrdlushinnaga.

3. Kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu protokolli nr 3 päritolustaatusega toodete mõiste määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta, mida on viimati muudetud EÜ-Islandi ühiskomitee 22. detsembri 2005. aasta otsusega nr 2/2005 (8).

4. Tariifikvoote järjekorranumbritega 09.0792 ja 09.0812 ei anta kaupadele, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks ajavahemikul 15. veebruarist kuni 15. juunini.

3)	Artikli 2 teine lõik asendatakse järgmisega: „Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järjekorranumbreid 09.0810, 09.0811 ja 09.0812 kandvate tariifikvootide suhtes.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Kui tariifikvoote järjekorranumbritega 09.0810, 09.0811 ja 09.0812 ei kasutata täielikult ära tariifikvootide kehtivusperioodil 1. märtsist 2011 kuni 30. aprillini 2011, kantakse järelejääv kvoodimaht üle ajavahemikul 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2012 kehtivate vastavate tariifikvootide alla.

Seetõttu peatatakse ajavahemikku 1. märtsist 2011 kuni 30. aprillini 2011 hõlmavatel tariifikvootidel põhinevate eraldiste kasutamine komisjoni teisel tööpäeval, mis järgneb 1. septembrile 2011. Järgmisel tööpäeval tehakse kasutamata jäänud kvoodid kättesaadavaks vastavate 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2012 kohaldatavate tariifikvootide raames.

Alates komisjoni teisest tööpäevast, mis järgneb 1. septembrile 2011, ei ole võimalik 1. märtsist 2011 kuni 30. aprillini 2011 kohaldatavaid tariifikvoote tagasiulatuvalt kasutada ega tagasi maksta.”

5)	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust hakatakse kohaldama 1. märtsist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 75, 23.3.1996, lk 8.

(2) ELT L 291, 9.11.2010, lk 1.

(3) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.

(4) ELT L 131, 18.5.2006, lk 1.

(5) ELT L 61, 28.2.2007, lk 28.

(6) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(7) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22

(8) ELT L 131, 18.5.2006, lk 1.”

LISA

„LISA

Kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud käesoleva määruse vastuvõtmise ajal kehtivate CN-koodide raames. Kui CN-koodil on eesliide „ex”, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse kohaldamisega.

Järjekorranumber	CN-kood	TARICi alam-rubriik	Toodete kirjeldus	Kvoodi kehtivusaeg	Kvoodi maht (netokaal tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti)	Kvoodi tollimaksumäär (%)
09.0792	ex 0303 51 00	10 20	Heeringad liikidest Clupea harengus või Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk, tööstuslikuks tootmiseks (1) (2)	1.1.–31.12	950	0
09.0812	0303 51 00		Heeringad liikidest Clupea harengus või Clupea pallasii, külmutatud, v.a kalamaks, -mari ja -niisk (2)	1.3.2011–30.4.2011	1 900	0
				1.5.2011–30.4.2012	950
				1.5.2012–30.4.2013	950
				1.5.2013–30.4.2014	950
09.0793	0302 12 00 0304 19 13 0304 29 13		Idalõhed (Oncorhynchus nerka, Oncorhynchus gorbuscha, Oncorhynchus keta, Oncorhynchus tschawytscha, Oncorhynchus kisutch, Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus), atlandi väärislõhe (Salmo salar) ja doonau taimen (Hucho hucho)	1.1.–31.12	50	0
09.0794	0302 23 00		Merikeeled (Solea spp.), värsked või jahutatud (v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha)	1.1.–31.12	250	0
	0302 29		Kammellased (Lepidorhombus spp) ja muud lestalised, värsked või jahutatud (v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha)
	ex 0302 69 82	10	Putassuud (Micromesistius poutassou või Gadus poutassou), värsked või jahutatud (v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha)
	0303 32 00		Atlandi merilest (Pleuronectes platessa), külmutatud, (v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha)
	0303 62 00 0303 79 98		Kihvkalad (Dissostichus spp.) ja muud merekalad, külmutatud (v.a rubriiki 0304 kuuluv kalafilee ja muu kalaliha)
	0304 19 01 0304 19 03 0304 19 18		Niiluse ahvena (Lates niloticus), panga (Pangasius spp.) ja muude mageveekalade fileed, värsked või jahutatud
	0304 19 33		Põhjaatlandi süsika e saida (Pollachius virens) fileed, värsked või jahutatud
	0304 19 35		Meriahvenate (Sebastes spp.) fileed, värsked või jahutatud
	0304 11 10 0304 12 10		Mõõkkala (Xiphias gladius) ja kihvkalade (Dissostichus spp.) fileed, värsked või jahutatud
	ex 0304 19 39	10 20 60 70 75 80 85 90	Muude kalade (v.a heeringas ja makrell) fileed, värsked või jahutatud
	0304 11 90 0304 12 90 0304 19 99		Muu värske või jahutatud kalaliha (k.a kalahakkliha)
	0304 29 01 0304 29 03 0304 29 05 0304 29 18		Niiluse ahvena (Lates niloticus), panga (Pangasius spp.), kirevahvenlaste (Oreochromis spp.) ja muude mageveekalade külmutatud fileed
	0304 99 31		Vaikse ookeani tursa (Gadus macrocephalus) külmutatud liha
	0304 99 33		Liiki Gadus morhua kuuluva tursa külmutatud liha
	0304 99 39		Liiki Gadus ogac kuuluva tursa ja polaartursa e saika (Boreogadus saida) külmutatud liha
	0304 99 41		Põhjaatlandi süsika e saida (Pollachius virens) külmutatud liha
	ex 0304 99 51	11 15	Merluuside (Merluccius spp.) külmutatud liha
	0304 99 71		Putassuude (Micromesistius poutassou või Gadus poutassou) külmutatud liha
	ex 0304 99 99	20 25 30 40 50 60 65 69 70 81 89 90	Muude kalade (v.a makrell) külmutatud liha
09.0811	0304 19 35		Meriahvenate (Sebastes spp.) fileed, värsked või jahutatud	1.3.2011–30.4.2011	1 500	0
				1.5.2011–30.4.2012	750
				1.5.2012–30.4.2013	750
				1.5.2013–30.4.2014	750
09.0795	0305 61 00		Heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), soolatud, kuid kuivatamata ja suitsutamata, ning heeringas soolvees	1.1.–31.12.	1 750	0
09.0796	0306 19 30		Külmutatud norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	1.1.–31.12.	50	0
09.0810	0306 19 30		Külmutatud norra salehomaar (Nephrops norvegicus)	1.3.2011–30.4.2011	1 040	0
				1.5.2011–30.4.2012	520
				1.5.2012–30.4.2013	520
				1.5.2013–30.4.2014	520
09.0797	1604 12 91 1604 12 99		Muud töödeldud või konserveeritud heeringad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	2 400	0
09.0798	1604 19 98		Muud töödeldud või konserveeritud kalad tervena või tükkidena, kuid mitte hakklihana	1.1.–31.12.	50	0
09.0798	ex 1604 20 90	20 30 35 50 60 90	Muud töödeldud või konserveeritud kalad, v.a heeringas ja makrell	1.1.–31.12.	50	0

(1) Sellesse alamrubriiki klassifitseerimisel tuleb järgida asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud tingimusi (vt määruse (EMÜ) nr 2454/93 (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artikleid 291–300).

(2) Kuna enamsoodustusrežiimi tollimaksu ei kohaldata 15. veebruarist 15. juunini, ei kasutata seda tariifikvooti kaupade suhtes, mis on deklareeritud vabasse ringlusesse laskmiseks kõnealusel ajavahemikul.”

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/41

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 186/2011,

25. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrust (EÜ) nr 689/2008 ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 689/2008 rakendatakse teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevat Rotterdami konventsiooni, millele kirjutati alla 11. septembril 1998 ning mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu otsusega 2003/106/EÜ (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa tuleks muuta, et võtta arvesse regulatiivmeetmeid, mis on võetud teatavate kemikaalide suhtes kooskõlas nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiviga 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (5).

(3)	Kloraati ei ole kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse, mistõttu keelatakse kloraadi kasutamine pestitsiidina ja see tuleks lisada kemikaalide loetelusse määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas.

(4)

Benfurakarbi, kadusafossi, karbofuraani ja tritsüklasooli ei ole kantud toimeainetena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, mistõttu keelatakse nende toimeainete kasutamine pestitsiidina ja need tuleks lisada kemikaalide loetelusse määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas. Kõnealuste ainete kandmine I lisa 2. osasse peatati seoses direktiivi 91/414/EMÜ alusel kinnitamiseks esitatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (6) artikli 13 kohase uue taotlusega. Taotlejad on nimetatud uue taotluse tagasi võtnud ning seetõttu puudub põhjus I lisa 2. osasse täiendavate kannete tegemise peatamiseks. Seega tuleks benfurakarb, kadusafoss, karbofuraan ja tritsüklasool lisada määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osas esitatud kemikaalide loetellu.

(5)	Metomüül on kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; seega ei ole metomüüli kasutamine taimekaitsevahendite pestitsiidide alakategoorias enam keelatud. Sellest tulenevalt tuleks vastavat kannet määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osas muuta.

(6)

Malatioon on kantud toimeainena direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse; seega ei ole malatiooni kasutamine taimekaitsevahendite pestitsiidide alakategoorias enam keelatud; malatiooni ei ole kantud toimeainena direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse; seega on malatiooni kasutamine alakategoorias „muud pestitsiid, k.a biotsiidid” keelatud. Sellest tulenevalt tuleks vastavat kannet määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. osas muuta.

(7)

Toimeaine flurprimidool puhul on esitatud määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 13 kohane uus taotlus, mis nõuab uut otsust kõnealuse toimeaine kandmise kohta direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ning seega tuleks flurprimidool määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 2. osa kemikaalide loetelust välja jätta. Otsust toimeainete lisamise kohta kemikaalide loetelusse I lisa 2. osas ei tohiks vastu võtta enne, kui direktiivi 91/414/EMÜ kohane uus otsus toimeainete staatuse kohta on vastu võetud.

(8)	Toimeainega parakvaat seotud kanded määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa 1. ja 2. osas ei ole koodide puhul järjepidevad ja piisavalt selged ning seega tuleks neid muuta ja asendada kõige asjakohasemate numbriliste koodidega.

(9)	Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa vastavalt muuta.

(10)	Selleks et liikmesriikidel ja ettevõtjatel oleks piisavalt aega vajalike meetmete võtmiseks, tuleks käesoleva määruse kohaldamist edasi lükata.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse 1. maist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 204, 31.7.2008, lk 1.

(2) ELT L 63, 6.3.2003, lk 27.

(3) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(4) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(5) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(6) ELT L 15, 18.1.2008, lk 5.

LISA

Määruse (EÜ) nr 689/2008 I lisa muudetakse järgmiselt:

1. osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine kanne:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Kloraat +	7775-09–9	231–887-4	2829 11 00	p(1)	b”
„Kloraat +	10137-74–3	233–378-2	2829 19 00	p(1)	b”

parakvaati käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Parakvaat +	4685-14–7	225–141-7	2933 39 99	p(1)	b”
	1910-42–5	217–615-7
	2074-50–2	218–196-3

malatiooni käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Malatioon	121–75-5	204–497-7	2930 90 99	p(2)	b”

metomüüli käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CASi nr	EINECSi nr	CN-kood	Alakategooria (*)	Kasutuspiirang (**)	Riigid, mille puhul teatamist ei nõuta
„Metomüül	16752-77–5	240–815-0	2930 90 99	p(2)	b”

2. osa muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised kanded:

Kemikaal	CAS RN	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Benfurakarb	82560-54–1	Ei kasutata	2932 99 00	p	b
Kadusafoss	95465-99–9	Ei kasutata	2930 90 99	p	b
Karbofuraan	1563-66–2	216–353-0	2932 99 00	p	b
Kloraat	7775-09–9	231–887-4	2829 11 00	p	b
Kloraat	10137-74–3	233–378-2	2829 19 00	p	b
Tritsüklasool	41814-78–2	255–559-5	2934 99 90	p	b”

parakvaati käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

Kemikaal	CAS RN	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Parakvaat	4685-14–7	225–141-7	2933 39 99	p	b”
	1910-42–5	217–615-7
	2074-50–2	218–196-3

välja jäetakse järgmine kanne:

Kemikaal	CAS RN	EINECSi nr	CN-kood	Kategooria (*)	Kasutuspiirang (**)
„Flurprimidool	56425-91–3	Ei kasutata	2933 59 95	p	b”

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/45

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 187/2011,

25. veebruar 2011,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud selle I lisas nimetatud mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas (edaspidi „nimekiri”) loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu teatatud toidu- ja söödajuhtumite sagedus ja asjakohasus, kolmandates riikides läbiviidud Toidu- ja Veterinaarameti uurimiste tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud kvartaliaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta annavad alust arvata, et nimekirja tuleks muuta.

(4)	Eelkõige tuleks nimekirjast kustutada need tooted, mis nimetatud teabeallikate kohaselt vastavad üldjoontes rahuldavalt asjaomastele liidu õigusaktidega ette nähtud ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega kontrollimist.

(5)	Sellesse nimekirja tuleks lisada tooted, mille puhul nähtub teabeallikatest, et asjakohased ohutusnõuded ei ole täidetud ja seega tuleks rakendada kõrgendatud rangusastmega ametlikke kontrolle.

(6)	Lisaks tuleks nimekirja muuta, et vähendada ametlike kontrollide sagedust nende toodete puhul, mille vastavus asjaomastele liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele on teabeallikate kohaselt üldiselt paranenud, ning mille puhul puudub seega vajadus jätkata praeguse rangusastmega kontrollimist.

(7)	Seetõttu tuleks nimekirjas vastavalt muuta teatavat Hiinast, Dominikaani Vabariigist, Indiast ja Lõuna-Aafrikast pärit importi käsitlevaid kirjeid.

(8)	Liidu õigusaktide selguse huvides on nimekirjas vaja pisut täpsustada ka Dominikaani Vabariigist pärit pipraid ja Türgist pärit paprikaid käsitlevaid kirjeid.

(9)

Kuna esialgsed ohutusega seotud probleemid on lahendatud, tuleks nimekirja muudatusi, mis on seotud toodetele osutavate viidete kustutamisega ning kontrollide sageduse vähendamisega, kohaldada nii pea kui võimalik Seega tuleks kõnealuseid muudatusi kohaldada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(10)	Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas muutmist vajavate kirjete suurt arvu, tuleks see asendada käesoleva määruse lisaga.

(11)	Määrust (EÜ) nr 669/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2011.

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisas tehtud järgmisi muudatusi kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast:

järgmiste kirjete kustutamine:

i)	Hiinast pärit mikroelemendid;

ii)	Dominikaani Vabariigist pärit mangod;

iii)

järgmine Vietnamist pärit sööt ja toit:

—	koorimata maapähklid,

—	kooritud maapähklid,

—	maapähklivõi,

—	muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid;

muudatused, mis on seotud kõikidest kolmandatest riikidest pärit järgmise toidu identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedusega:

i)	vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud;

ii)	vürtspaprikatooted (karri);

iii)	Curcuma longa (kollajuur);

iv)	punane palmiõli.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) ELT L 194, 25.7.2009, lk 11.

LISA

„I LISA

A) Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus

(%)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 10 90

Argentina

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 20 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 10 90

Brasiilia

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 20 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

Kuivatatud nuudlid

ex 1902

Hiina

Alumiinium

(Toit)

—	Spargeload (Vigna sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (3)

—	Karella-kibekurk (Momordica charantia)

—	ex 0709 90 90; ex 0710 80 95

—	Pudelkõrvits (Lagenaria siceraria)

—	ex 0709 90 90; ex 0710 80 95

—	Piprad (Capsicum spp)

—	0709 60 10; 0709 60 99; 0710 80 51; 0710 80 59

—	Baklažaanid

—	0709 30 00; ex 0710 80 95

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Apelsinid (värsked või kuivatatud)

—	0805 10 20; 0805 10 80

Egiptus

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multi-meetodil või ühe jäägi meetodil (7)

—

Virsikud

—	0809 30 90

—	Granaatõunad

—	ex 0810 90 95

—

Maasikad

—	0810 10 00

—

Aedoad

—	ex 0708 20 00

(Toit – värske puu- ja köögivili)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 10 90

Ghana

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 20 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

(Sööt ja toit)

Karrilehed (Bergera/Murraya koenigii)

ex 1211 90 85

India

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (5)

(Toit – värsked ürdid)

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), terve

—	ex 0904 20 10

India

Aflatoksiinid

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 20 90

—	Vürtspaprikatooted (karri)

—	0910 91 05

—	Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

—	0908 10 00

—	Muskaatõis (Myristica fragrans)

—	0908 20 00

—	Ingver (Zingiber officinale)

—	0910 10 00

—	Curcuma longa (kollajuur)

—	0910 30 00

(Toit – kuivatatud vürtsid)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 10 90

India

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 20 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

Okra

ex 0709 90 90

India

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (2)

(Toit)

Arbuusi- (egusi, Citrullus lanatus) seemned ja nendest saadud tooted

ex 1207 99 97; ex 1106 30 90; ex 2008 99 99;

Nigeeria

Aflatoksiinid

(Toit)

Inimtoiduks ettenähtud basmati riis

ex 1006 30

Pakistan

Aflatoksiinid

(Toit – kroovitud riis)

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), terve

—	ex 0904 20 10

Peruu

Aflatoksiinid ja ohratoksiin A

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 20 90

(Toit – kuivatatud vürtsid)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 10 90

Lõuna-Aafrika Vabariik

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 20 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(Sööt ja toit)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 90 90

Tai

Salmonella (6)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 85

—

Piparmünt

—	ex 1211 90 85

(Toit – värsked ürdid)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 90 90

Tai

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (4)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 85

(Toit – värsked ürdid)

—	Spargeload (Vigna sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Tai

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (4)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00; ex 0710 80 95

—	Kapsasköögiviljad

—	0704; ex 0710 80 95

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Paprikad (Capsicum annuum)

—	0709 60 10; 0709 60 99; 0710 80 51; 0710 80 59

Türgi

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (8)

—	Kabatšokid

—	0709 90 70; ex 0710 80 95

—

Tomatid

—	0702 00 00; 0710 80 70

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Pirnid

0808 20 10; 0808 20 50

Türgi

Pestitsiid: amitraas

(Toit)

Rosinad

0806 20

Usbekistan

Ohratoksiin A

(Toit)

—	Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 20 90

Kõik kolmandad riigid

Sudaanisisaldus

—	Vürtspaprikatooted (karri)

—	0910 91 05

—	Curcuma longa (kollajuur)

—	0910 30 00

(Toit – kuivatatud vürtsid)

—	Punane palmiõli

—	ex 1511 10 90

(Toit)

B) Mõisted

Käesolevas lisas märgib „sudaanisisaldus” järgmiste keemiliste ainete sisaldust:

i)	sudaan I (CASi number 842-07-9);

ii)	sudaan II (CASi number 3118-97-6);

iii)	sudaan III (CASi number 85-86-9);

iv)	sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85-83-6).”

(1) Kui mingi CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kaupade nomenklatuuris puudub kõnealuse koodi all konkreetne alajaotis, lisatakse koodile ex (näiteks ex 1006 30: ainult inimtoiduks ettenähtud basmati riis).

(2) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, metamidofoss, triasofoss, endosulfaan, monokrotofoss.

(3) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: amitraas, atsefaat, aldikarb, benomüül, karbendasiim, klorofenapüür, kloropürifoss, CS2 (ditiokarbamaadid), diafentiuroon, diasinoon, diklorofoss, dikofool, dimetoaat, endosulfaan, fenamidoon, imidaklopriid, malatioon, metamidofoss, metiokarb, metomüül, monokrotofoss, ometoaat, oksamüül, profenofoss, propikonasool, tiabendasool, tiaklopriid.

(4) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, karbarüül, karbendasiim, karboruraan, kloropürifoss, metüülkloropürifoss, dimetoaat, etioon, malatioon, metalaksüül, metamidofoss, metomüül, monokrptofoss, ometoaat, profenofoss, protiofoss, ginalfoss, triadimefoon, triasofoss, dikrotofoss, EPN, triforiin.

(5) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: triasofoss, metüüloksüdemeteoon, kloropürifoss, atseetamipriid, tiametoksaam, klotianidiin, metamidofoss, atsefaat, propargiit, monokrotofoss.

(6) Standardmeetod EN/ISO 6579 või sertifitseeritud meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel, kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 artikliga 5 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

(7) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbendasiim, tsüflutriin, tsüprodiniil, diasinoon, dimetoaat, etioon, fenitrotioon, fenpropatriin, fludioksoniil, heksaflumuroon, λ-tsühalotriin, metiokarb, metomüül, ometoaat, oksamüül, fentoaat, metüültiofanaat.

(8) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: metomüül, oksamüül, karbendasiim, klofentesiin, diafentiuroon, dimetoaat, formetanaat, malatioon, protsümidoon, tetradifoon, tiofanaat-metüül.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/51

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 188/2011,

25. veebruar 2011,

millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ rakendamiseks seoses selliste toimeainete hindamismenetlusega, mis kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist ei olnud veel turule viidud

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kaks aastat pärast direktiivi 91/414/EMÜ teatavakstegemist veel turule viimata toimeainete lisamist kõnealuse direktiivi I lisasse käsitlevate taotluste esitamiseks ja hindamiseks tuleb vastu võtta eeskirjad. Menetluse erinevate etappide läbimise jaoks tuleb eelkõige kehtestada tähtajad, et tagada menetluse kiire kulg.

(2)	Lisateavet, mis esitatakse pärast taotluse ja toimiku laekumist, võetakse arvesse üksnes juhul, kui seda soovib Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) või referentliikmesriik ning kui see esitatakse ettenähtud tähtajaks.

(3)

Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlustega tegelemiseks tuleks sätestada üleminekumeetmed. Eelkõige on asjakohane pikendada ajavahemikku, mille jooksul taotleja võib esitada toiduohutusameti või referentliikmesriigi soovitud lisateavet. Samuti tuleks selliste taotlustega seoses kehtestada ajavahemik, mille jooksul asjaomased pooled saavad tutvuda toiduohutusameti hindamisaruande projektiga ning teised liikmesriigid peale referentliikmesriigi ja taotleja saavad esitada märkusi.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad 26. juulil 1993 veel turule viimata toimeainete lisamist direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse käsitlevate taotluste esitamiseks ja hindamiseks.

Artikkel 2

Taotlemine

1. Taotleja, kes soovib tagada artikliga 1 hõlmatud toimeaine kandmise direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, esitab kõnealuse toimeaine kohta liikmesriigile (edaspidi „referentliikmesriik”) taotluse koos artiklis 3 ette nähtud koondtoimiku ja täieliku toimikuga või koos teaduslikult põhjendatud selgitusega selle kohta, miks teatavaid osi nendest toimikutest ei esitata, tõendades toimeaine vastavust artiklis 5 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele.

Käesoleva määruse kohaldamisel on „taotleja” isik, kes toodab toimeainet ise või sõlmib selleks lepingu teise poolega, või isik, kelle tootja on määranud oma ainuesindajaks käesoleva määruse täitmise eesmärgil.

2. Taotluse esitamisel võib taotleja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 14 kohaselt nõuda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatava teabe käsitamist konfidentsiaalsena. Taotleja selgitab iga dokumendi või iga dokumendi osa puhul, miks seda tuleks käsitada konfidentsiaalsena.

Liikmesriigid hindavad konfidentsiaalsuse taotlemise asjakohasust. Teabepäringu esitamise korral otsustab referentliikmesriik, millist teavet tuleb hoida konfidentsiaalsena.

Taotleja peab esitama konfidentsiaalseks jääva teabe eraldi.

Samal ajal peab taotleja esitama andmekaitsenõude vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklile 13.

Artikkel 3

Toimikud

1. Koondtoimik sisaldab järgmist:

a)	andmed vähemalt ühe toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi ühe või mitme tavapärase kasutusviisi kohta, mis tõendavad, et direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 nõuded on täidetud;

b)	direktiivi 91/414/EMÜ II lisas osutatud toimeaine iga andmenõude punkti kohta katsete ja uuringute kokkuvõtted ja tulemused, nende omaniku ning katsed ja uuringud teinud isiku või asutuse nimi;

direktiivi 91/414/EMÜ III lisas osutatud toimeaine iga andmenõude punkti kohta katsete ja uuringute kokkuvõtted ja tulemused, nende omaniku ning need katsed ja uuringud läbi viinud isiku või asutuse nimi, kui see on oluline kõnealuse direktiivi artiklis 5 osutatud nõuete hindamisel, võttes arvesse, et lüngad kõnealuse direktiivi II lisa või III lisa toimiku andmetes, mis tulenevad kavandatud hulgast tavapärastest kasutusviisidest, võivad põhjustada piiranguid I lisasse kandmisel;

d)	kontrollnimekiri, mis tõendab, et lõikes 2 nimetatud toimik on täielik;

e)	põhjused, miks katse- ja uuringuaruandeid on vaja toimeaine lisasse kandmiseks;

f)	hinnang kogu esitatud teabele;

g)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (2) artiklis 7 osutatud jääkide piirnormi taotluse koopia, kui see on asjakohane, või põhjendus selle kohta, miks sellist dokumenti ei esitata.

2. Täielik toimik sisaldab kogu lõike 1 punktides b ja c osutatud teabega seotud katse- ja uuringuaruannete terviktekste ning nende katsete ja uuringute loetelu.

Artikkel 4

Toimiku terviklikkuse kontrollimine

1. Kolme kuu jooksul pärast taotluse laekumist kontrollib referentliikmesriik artikli 3 lõike 1 punktis d nimetatud kontrollnimekirja alusel, kas koos taotlusega esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 3 sätestatud andmeid. Referentliikmesriik kontrollib samuti artikli 2 lõikes 2 osutatud konfidentsiaalsustaotlusi ning artikli 3 lõike 2 kohaselt esitatud katsete ja uuringute loetelusid.

2. Kui ühte või mitut artiklis 3 sätestatud elementi ei ole esitatud, teatab referentliikmesriik sellest taotlejale, määrates nende esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla pikem kui kolm kuud.

3. Kui lõikes 2 nimetatud tähtaja möödudes ei ole taotleja puuduvaid andmeid esitanud, teatab referentliikmesriik taotlejale, komisjonile ja teistele liikmesriikidele taotluse tagasilükkamisest.

4. Kui koos taotlusega esitatud toimikud sisaldavad kõiki artiklis 3 sätestatud andmeid, teatab referentliikmesriik taotlejale, komisjonile, teistele liikmesriikidele ja toiduohutusametile, et taotlus on täielik. Pärast nimetatud teate saamist edastab taotleja viivitamata kõnealused toimikud, sealhulgas artikli 2 lõike 2 kohase teabe toimikute nende osade kohta, mida soovitakse hoida konfidentsiaalsena, teistele liikmesriikidele, komisjonile ja ametile.

5. Nelja kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud teate saamist võetakse vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 3 vastu otsus, mis kinnitab esitatud toimikute vastavust kõnealuse direktiivi II ja III lisas sätestatud nõuetele (edaspidi „toimiku terviklikkust käsitlev otsus”).

Artikkel 5

Teabe esitamine kolmandate isikute poolt

1. Isik või liikmesriik, kes soovib esitada referentliikmesriigile hindamise seisukohast olulist teavet, eelkõige toimeaine või selle jääkide võimaliku kahjuliku mõju kohta inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, esitab asjaomase teabe hiljemalt kolme kuu jooksul pärast toimiku terviklikkust käsitleva otsuse avaldamist, ilma et see piiraks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 7 kohaldamist.

2. Referentliikmesriik edastab kolmandatelt isikutelt saadud mis tahes teabe viivitamata toiduohutusametile ja taotlejale.

3. Taotleja võib saata oma märkused lõikes 2 osutatud teabe kohta referentliikmesriigile ja toiduohutusametile hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teabe saamist.

Artikkel 6

Referentliikmesriigi hinnang

1. Kaheteistkümne kuu jooksul pärast toimiku terviklikkust käsitleva otsuse avaldamist koostab referentliikmesriik aruande (edaspidi „hindamisaruande projekt”), milles hinnatakse toimeaine eeldatavat vastavust direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 nõuetele, ning esitab selle komisjonile ja aruande koopia toiduohutusametile. Referentliikmesriik teavitab samal ajal ka taotlejat hindamisaruande projekti esitamisest ning palub tal edastada ajakohastatud toimik viivitamata toiduohutusametile, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kui see on asjakohane.

2. Referentliikmesriik võib konsulteerida toiduohutusametiga.

3. Kui referentliikmesriik vajab lisateavet, palub ta taotlejal selle esitada kuni kuue kuu jooksul. Referentliikmesriik teavitab sellest komisjoni ja toiduohutusametit. Hindamisel võtab referentliikmesriik arvesse üksnes nõutud ja ettenähtud tähtaja jooksul esitatud teavet.

Kui referentliikmesriik vajab lisateavet, pikendatakse lõikes 1 ette nähtud 12-kuulist tähtaega hindamisaruande projekti esitamiseks ajavahemiku võrra, mille referentliikmesriik annab lisateabe esitamiseks. Kui nõutud teave esitatakse referentliikmesriigile enne tähtaja lõppemist, antakse pikendust sellele tegelikult kulunud ajavahemiku võrra.

4. Kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud ajavahemiku lõpuks ei ole taotleja esitanud kogu lõike 1 kohaselt nõutud lisateavet, teavitab referentliikmesriik sellest taotlejat, komisjoni, teisi liikmesriike ja toiduohutusametit ning nimetab hindamisaruande projektis puuduvad andmed.

5. Kui komisjon leiab pärast taotlejale antud märkuste esitamise võimalust, et taotleja ei ole esitanud lõikes 1 osutatud hindamise jaoks vajalikke andmeid, võtab ta vastavalt artikli 9 lõike 2 punktile b vastu otsuse, milles sätestatakse, et asjaomast toimeainet ei kanta direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

Artikkel 7

Hindamisaruande projekti edastamine kooskõlastamiseks ja juurdepääs sellele

1. Toiduohutusamet edastab referentliikmesriigilt saadud hindamisaruande projekti taotlejale ja teistele liikmesriikidele 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui toiduohutusamet nimetatud 30-päevase ajavahemiku jooksul artikli 6 lõikes 1 ette nähtud toimikut ei saa, saadab ta aruande projekti kooskõlastamisele toimiku laekumisel.

Liikmesriigid ja taotleja võivad toiduohutusametile kirjalikult märkusi esitada kahe kuu jooksul.

2. Toiduohutusamet avalikustab hindamisaruande projekti, jättes välja sellise teabe, mille puhul taotleja on palunud konfidentsiaalsust ning põhjendanud seda vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artiklile 14.

Taotlejal on konfidentsiaalsuse taotluse esitamiseks aega kaks nädalat.

Artikkel 8

Toiduohutusameti otsus

1. Nelja kuu jooksul pärast kirjalike märkuste esitamiseks kehtestatud tähtaja lõppu teeb toiduohutusamet otsuse, kas toimeaine puhul võib eeldada vastavust direktiivi 91/414/EMÜ artiklis 5 sätestatud tingimustele, teavitab otsusest taotlejat, liikmesriike ja komisjoni ning avalikustab otsuse.

Vajaduse korral käsitleb toiduohutusamet otsuses hindamisaruande projektis esile toodud kasutusviisidega seotud riskide maandamise võimalusi.

2. Vajaduse korral korraldab toiduohutusamet konsultatsioone ekspertidega, sealhulgas referentliikmesriigi ekspertidega.

Sel juhul pikeneb lõikes 1 otsuse langetamiseks ette nähtud neljakuuline ajavahemik kahe kuu võrra.

3. Kui toiduohutusamet vajab lisateavet, annab ta pärast konsulteerimist referentliikmesriigiga taotlejale selle teabe esitamiseks liikmesriikidele, komisjonile ja toiduohutusametile aega kuni kolm kuud. Toiduohutusamet teavitab sellest taotlejat, komisjoni ja liikmesriike. Taotluste puhul, mille kohta toimiku terviklikkust käsitlev otsus avaldati enne 31. detsembrit 2005, on kõnealune tähtaeg viis kuud.

4. Kahe kuu jooksul pärast lisateabe saamist annab referentliikmesriik sellele hinnangu ning esitab toiduohutusametile hindamisaruande projekti addendum’i. Taotluste puhul, mille kohta toimiku terviklikkust käsitlev otsus avaldati enne 31. detsembrit 2005, on kõnealune tähtaeg kolm kuud.

5. Kui toiduohutusamet soovib lõike 3 kohast lisateavet, ei võeta lõigetes 1 ja 2 ette nähtud otsuse tegemiseks lubatava ajavahemiku määramisel arvesse ajavahemikku alates lisateabe nõude esitamise kuupäevast kuni hindamisaruande projekti addendum’i esitamise kuupäevani.

6. Toiduohutusamet võtab otsuse langetamisel arvesse üksnes toiduohutusameti või referentliikmesriigi soovitud ja ettenähtud tähtaja jooksul esitatud lisateavet.

7. Toiduohutusamet kehtestab oma otsuse vormi, mis peab sisaldama üksikasjalikke andmeid hindamismenetluse ning asjaomase toimeaine omaduste kohta.

Artikkel 9

Õigusakti eelnõu esitamine

1. Komisjon esitab hiljemalt kuus kuud pärast ameti otsuse saamist toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele (edaspidi „komitee”) läbivaatamisaruande projekti, mis vormistatakse lõplikult komitee koosolekul.

Taotlejale antakse võimalus esitada läbivaatamisaruande projekti kohta märkusi komisjoni määratud kuni 30-päevase ajavahemiku jooksul.

2. Läbivaatamisaruande projekti põhjal ja võttes arvesse kõiki märkusi, mis taotleja on komisjoni poolt lõike 1 alusel määratud tähtaja jooksul esitanud, võetakse direktiivi 91/414/EMÜ artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt vastu õigusakt, milles nähakse ette järgmist:

a)	toimeaine kantakse direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, kehtestades vajaduse korral tingimusi ja piiranguid;

b)	toimeainet ei kanta kõnealuse direktiivi I lisasse.

Artikkel 10

Juurdepääs läbivaatamisaruandele

Lõplik läbivaatamisaruanne, välja arvatud osad, milles käsitletakse toimikutes sisalduvat konfidentsiaalset teavet ning mis on tunnistatud konfidentsiaalseks direktiivi 91/414/EMÜ artikli 14 kohaselt, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 11

Üleminekumeetmed

1. Artikleid 2 ja 3 ning artikli 4 lõiget 1 ei kohaldata selliste toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise taotluste suhtes, mis laekuvad referentliikmesriigile 17. märtsiks 2011, kuid mille toimiku terviklikkust nimetatud kuupäevaks kontrollitud ei ole.

Selliste taotluste puhul viib referentliikmesriik artikli 4 lõikes 1 ette nähtud toimikute terviklikkuse kontrolli läbi hiljemalt 18. juuniks 2011.

2. Artikleid 2, 3 ja 4 ei kohaldata selliste toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise taotluste suhtes, mille toimik saadeti kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaselt komiteele 17. märtsiks 2011, kuid mille toimiku terviklikkuse kohta nimetatud kuupäevaks otsust tehtud ei ole.

Selliste taotluste puhul tehakse otsus toimikute terviklikkuse kohta vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 3 18. juuliks 2011.

3. Artikleid 2, 3 ja 4 ei kohaldata selliste toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise taotluste suhtes, mille toimiku terviklikkuse kohta on otsus tehtud, kuid 17. märtsiks 2011 avaldamata.

4. Artikleid 2–6 ei kohaldata selliste toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise taotluste suhtes, mille toimiku terviklikkuse kohta tehtud otsus avaldati 17. märtsiks 2011, kuid hindamisaruande projekti ei olnud samaks kuupäevaks komisjonile esitatud.

Selliste taotluste puhul koostab referentliikmesriik hindamisaruande projekti ja esitab selle komisjonile ning koopia ametile 18. märtsiks 2012. Referentliikmesriik teavitab samal ajal ka taotlejat hindamisaruande projekti esitamisest ning palub tal edastada ajakohastatud toimik viivitamata toiduohutusametile, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kui see on asjakohane. Artikli 6 lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

5. Artikleid 2–6 ja artikli 7 lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata selliste taotluste suhtes, mille hindamisaruande projekti on toiduohutusamet saanud, kuid mida pole edastatud taotlejale ja teistele liikmesriikidele märkuste esitamiseks 17. märtsiks 2011.

6. Erandina lõikest 5 ei kohaldata artikleid 2–6 ja artikli 7 lõike 1 esimest lõiku selliste taotluste suhtes, mille hindamisaruande projekti on komisjon ja amet saanud hiljemalt 31. detsembriks 2009. Sel juhul kohaldatakse järgmist menetlust:

Referentliikmesriik palub 18. aprilliks 2011 taotlejal teavitada ühe kuu jooksul asjaomast liikmesriiki ja toiduohutusametit, kui taotleja arvamuse kohaselt on teave, mida ei olnud hindamisaruande projekti koostamiseks esitatud ning mis oleks võinud hindamise tulemust mõjutada, muutunud kättesaadavaks, täpsustades kõnealuse teabe laadi ja selle võimalikku mõju hindamisele.

Kahe kuu jooksul pärast taotleja vastuse saamist teeb toiduohutusamet otsuse, kas kõnealune teave võiks mõjutada hindamise tulemusi. Kui jah, palub amet võimalikult kiiresti referentliikmesriiki, et taotlejalt nõutaks kõnealuse teabe esitamist. Vajaduse korral ajakohastab referentliikmesriik hindamisaruande projekti kõnealusest teabest lähtuvalt.

Toiduohutusamet annab referentliikmesriigile kuni kuus kuud aega, et ajakohastatud hindamisaruande projekt ette valmistada ning esitada komisjonile ja toiduohutusametile. Referentliikmesriik teavitab samal ajal ka taotlejat hindamisaruande projekti esitamisest ning palub tal edastada ajakohastatud toimik viivitamata ametile, teistele liikmesriikidele ja komisjonile, kui see on asjakohane. Artikli 6 lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis, mille tõttu artikli 6 lõike 3 esimeses lõigus osutatud ajavahemik ei ületa kolme kuud.

7. Komisjon kehtestab ja avaldab oma veebisaidil lõigetes 5 ja 6 osutatud hindamisaruannete projektide edastamise tähtajad. Kui hindamisaruande projekti on lõike 6 kohaselt ajakohastatud, edastatakse see ajakohastatud kujul. Komisjon kehtestab samal ajal ja avaldab oma veebisaidil ka asjaomaste märkuste esitamise tähtajad.

Artikkel 12

Lõivud

1. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse alusel tehtava tööga kaasnevate kulude katmiseks kohaldada tasusid ja lõive.

2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud tasud ja lõivud

a)	kehtestatakse läbipaistval viisil ning

b)	need vastavad asjaomase töö tegelikele kogukuludele, välja arvatud juhul, kui madalamad tasud ja lõivud on avalikkuse huvides.

Artikkel 13

Muud maksud, tasud või lõivud

Artikli 12 kohaldamine ei piira aluslepingust liikmesriikidele tulenevaid õigusi säilitada või kehtestada lisaks kõnealuse artikliga ette nähtud lõivudele muid toimeainete ja taimekaitsevahendite lubade, turuleviimise, kasutamise ja kontrollimisega seotud makse, tasusid või lõive.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 189/2011,

25. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII ja IX lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatükis on sätestatud likvideerimismeetmed, mida tuleb võtta, kui transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) olemasolu lammastel ja kitsedel on leidnud kinnitust. Kui lammastel või kitsedel tuvastatakse TSE, mis ei ole veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), seisnevad likvideerimismeetmed kas kõigi majandis olevate loomade tapmises ja täielikus hävitamises või majandis olevate, geneetiliselt skreipile vastuvõtlike lammaste tapmises ja täielikus hävitamises ning kõigi majandis olevate kitsede tapmises ja täielikus hävitamises, kuna kitsedel ei ole seni tõestatud geneetilist resistentsust skreipi suhtes.

(3)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII lisa A peatükis on ühtlasi sätestatud, et liikmesriigid võivad teatavatel tingimustel otsustada loomade hävitamise kuni viieks aretusaastaks edasi lükata. Selliste lammaste ja kitsede puhul, keda peetakse piima tootmiseks eesmärgiga piim turule viia, võib tapmise ja hävitamise edasi lükata maksimaalselt 18 kuud. Määruses (EÜ) nr 999/2001 ei ole 18-kuulise ajapikenduse alguskuupäeva kindlaks määratud. Liidu õigusaktide õiguskindluse huvides on asjakohane nimetatud määruse VII lisa muuta nii, et ajapikenduse arvestamine algaks näitjuhtumi kinnitamise kuupäevast.

(4)

Lisaks ilmnes juulis 2010 Küprose ametivõimude poolt Euroopa Liidu TSEde tugilabori juhendamisel läbi viidud teadusuuringust, (2) et on siiski võimalik, et kitsedel esineb geneetilist resistentsust skreipi suhtes. Selle uuringu lõppjäreldused ei saa siiski eeldatavasti kättesaadavaks enne 2012. aasta teist poolt.

(5)

Kui nimetatud uuring kinnitab skreipi-resistentsuse olemasolu, võib osutuda vajalikuks muuta määrust (EÜ) nr 999/2001 alates jaanuarist 2013, et vabastada skreipi-resistentsed kitsed nimetatud määruse VII lisa A peatükis sätestatud tapmise ja täieliku hävitamise nõudest. Et hoida ära kitsede tarbetut tapmist ja täielikku hävitamist, kui neid kitsi võidakse lähitulevikus hakata pidama skreipi suhtes resistentseteks, siis on majandites, kus loomi peetakse piima tootmiseks eesmärgiga see piim turule viia, asjakohane pikendada ajavahemikku, mille võrra võib kitsede tapmist ja täieliku hävitamist edasi lükata, kuni 31. detsembrini 2012, juhul kui majandi näitjuhtum leiab kinnitust enne 1. juulit 2011.

(6)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisas on sätestatud elusloomade, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste liitu importimise eeskirjad. Nimetatud lisa C peatükis on sätestatud veiste, lammaste ja kitsede saaduste, eelkõige želatiini impordi eeskirjad.

(7)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 16 on sätestatud, et tervete mäletsejaliste toornahast saadud želatiini suhtes nimetatud määruse teatavatest sätetest tulenevalt turuleviimise piirangud ei kehti. Seepärast ei tohiks need piirangud kehtida ka tervete mäletsejaliste toornahast saadud želatiini importimisel liitu.

(8)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa D peatükis on sätestatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja nende saaduste töötlemise teel valmistatud toodete impordi eeskirjad.

(9)

Teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodetega, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus), (3) ei kaasne inimestele ja loomadele TSE edasikandumise riski. Seepärast ei peaks määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa D peatükis sätestatud tervisealase sertifitseerimise nõuded selliste toodete impordi suhtes kehtima.

(10)	Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa vastavalt muuta.

(11)	Määrust (EÜ) nr 1069/2009 kohaldatakse alates 4. märtsist 2011. Liidu õigusaktide selguse ja järjepidevuse huvides peaksid määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa D peatükki tehtavad muudatused kehtima samast kuupäevast.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse lisa punkti 2 alapunkti b kohaldatakse alates 4. märtsist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) http://www.efsa.europa.eu/en/scdocs/scdoc/1371.htm

(3) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 VII ja IX lisa muudetakse järgmiselt.

VII lisa A peatükki muudetakse järgmiselt:

punkti 2.3 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

juhul kui ARR-alleeli esinemissagedus on asjaomase tõu või põllumajandusettevõtte puhul väike või puudub või kui seda peetakse vajalikuks sugulasaretuse vältimiseks, võib liikmesriik otsustada punkti 2.3 alapunkti b alapunktides i ja ii osutatud loomade tapmise ja täieliku hävitamise edasi lükata kuni viie aretusaasta võrra alates kuupäevast, mil näitjuhtum saab kinnituse, tingimusel, et põllumajandusettevõttes on ainult ARR/ARR-genotüübi tõujäärad.

Selliste lammaste ja kitsede puhul, keda peetakse piima tootmiseks eesmärgiga viia see piim turule, võib kõnealuste loomade tapmise ja täieliku hävitamise edasi lükata maksimaalselt 18 kuu võrra alates kuupäevast, mil näitjuhtum saab kinnituse, välja arvatud kitsede puhul, millisel puhul tapmise ja täieliku hävitamise võib edasi lükata kuni 31. detsembrini 2012, juhul kui näitjuhtum saab kinnituse enne 1. juulit 2011.”;

punkti 2.4 järele lisatakse järgmine punkt:

„2.5

Kuni punkti 2.3 alapunkti b alapunktides i ja ii osutatud loomade tapmise ja täieliku hävitamiseni, sealhulgas selliste loomade puhul, kelle tapmine ja täielik hävitamine on punkti 2.3 alapunkti f kohaselt edasi lükatud, kehtivad põllumajandusettevõtte suhtes punkti 3.1 alapunktides a ja b, punktis 3.2 ning punkti 3.3 alapunktis a, alapunkti b esimeses taandes ning alapunktis d sätestatud meetmed.”

IX lisa muudetakse järgmiselt:

C peatüki A jagu asendatakse järgmisega:

„A JAGU

Tooted

Järgnevalt loetletud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete saaduste suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (1) I lisa punktides 1.10, 1.13, 1.15, 7.1, 7.5, 7.6, 7.7 ja 7.9, kohaldatakse käesoleva peatüki B, C ja D jaos kehtestatud tingimusi sõltuvalt päritoluriigi BSE riski kategooriast:

—	värske liha;

—

hakkliha;

—	lihavalmistised;

—	lihatooted;

—	sulatatud loomarasv;

—	rasvakõrned;

—	želatiin, v.a toornahast saadud želatiin;

—	töödeldud sooled.

D peatükk asendatakse järgmisega:

„D PEATÜKK

Veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist nende töötlemise teel valmistatud toodete import

A JAGU

Loomsed kõrvalsaadused

Käesolevat peatükki kohaldatakse järgmiste loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (2) artikli 3 punktide 1 ja 2 tähenduses, tingimusel, et need tooted on saadud veistelt, lammastelt ja kitsedelt:

a)	2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetena määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punkti 22 tähenduses, või nende lähteained või vahesaadused;

b)	2. kategooria materjalist saadud luud ja luutooted;

c)	3. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete või söödana määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktide 22 ja 25 tähenduses, või nende lähteained või vahesaadused;

d)	lemmikloomatoit, kaasa arvatud koerte närimiskondid;

e)	veretooted;

f)	töödeldud loomsed valgud;

g)	3. kategooria materjalist saadud luud ja luutooted;

h)	želatiin, mis ei ole saadud toornahast;

3. kategooria materjal ja sellest saadud tooted, v.a punktides c–h nimetatud tooted, välja arvatud:

i)	toornahad, töödeldud nahad;

ii)	toornahast saadud želatiin;

iii)	rasva derivaadid;

iv)	kollageen.

B JAGU

Veterinaartõend

Käesoleva peatüki A jaos osutatud veistelt, lammastelt ja kitsedelt saadud loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete impordi korral tuleb esitada veterinaartõend, millele on lisatud järgmine kinnitus:

loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode ei sisalda määratletud riskiteguriga materjali ega veiste, lammaste või kitsede luudest mehhaaniliselt eraldatud lihamassi ega ole saadud sellisest materjalist ning loomi, kellelt kõrvalsaadus või sellest saadud toode pärineb, ei ole tapaeelselt tuimastatud ega tapetud koljuõõnde süstitud gaasiga ega tapetud kesknärvisüsteemikudede vigastamise teel koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga, või

loomne kõrvalsaadus või sellest saadud toode sisaldab üksnes sellist veistelt, lammastelt või kitsedelt saadud materjali või on saadud üksnes sellisest neilt loomadelt saadud materjalist, mis pärineb loomadelt, kes on sündinud, pidevalt kasvatatud ja tapetud riigis või piirkonnas, mis on artikli 5 lõike 2 kohaselt tehtud otsusega liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide või piirkondade hulka.

Lisaks punktidele a ja b tuleb A jaos osutatud loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete puhul, mis sisaldavad lammaste või kitsede piima või piimatooteid ning mis on ette nähtud mäletsejaliste söödaks, esitada impordi korral veterinaartõend, millele on lisatud järgmine kinnitus:

lambaid ja kitsi, kellelt kõnealused tooted on saadud, on sünnist saadik või viimased kolm aastat pidevalt hoitud põllumajandusettevõttes, kus ei ole TSEsse nakatumise kahtluse tõttu kehtestatud ametlikku liikumispiirangut ning mis on viimase kolme aasta jooksul vastanud järgmistele nõuetele:

i)	põllumajandusettevõttes on korrapäraselt läbi viidud ametlikke veterinaarkontrolle;

ii)

ei ole leitud klassikalise skreipi juhtumeid või klassikalise skreipi juhtumi esinemise kinnitamise järel:

—	on kõik loomad, kellel on kinnitatud haigestumine klassikalisse skreipisse, tapetud ja hävitatud ning

—	on tapetud ja hävitatud kõik põllumajandusettevõtte lambad ja kitsed, välja arvatud ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad ning vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted;

iii)	lambaid ja kitsi, välja arvatud ARR/ARR-prioonvalgu genotüübiga lambaid, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit punktides i ja ii sätestatud nõudeid täitvast ettevõttest;

või

selliste loomsete kõrvalsaaduste või neist saadud toodete puhul, mille sihtkohaks on komisjoni määruse (EÜ) nr 546/2006 (3) lisas loetletud liikmesriik, on lambaid ja kitsi, kellelt kõnealused tooted on saadud, sünnist saadik või viimased seitse aastat pidevalt hoitud põllumajandusettevõttes, kus ei ole TSEsse nakatumise kahtluse tõttu kehtestatud ametlikku liikumispiirangut ning mis on viimase seitsme aasta jooksul vastanud järgmistele nõuetele:

i)	põllumajandusettevõttes on korrapäraselt läbi viidud ametlikke veterinaarkontrolle;

ii)

ei ole leitud klassikalise skreipi juhtumeid või klassikalise skreipi juhtumi esinemise kinnitamise järel:

—	on kõik loomad, kellel on kinnitatud haigestumine klassikalisse skreipisse, tapetud ja hävitatud; ning

—	on tapetud ja hävitatud kõik põllumajandusettevõtte lambad ja kitsed, välja arvatud ARR/ARR-genotüübiga tõujäärad ning vähemalt ühe ARR-alleeliga ja ilma VRQ-alleelita aretusuted;

iii)	lambaid ja kitsi, välja arvatud ARR/ARR-prioonvalgu genotüübiga lambaid, tuuakse põllumajandusettevõttesse ainult siis, kui need on pärit punktides i ja ii sätestatud nõudeid täitvast ettevõttest.

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.”;

(2) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(3) ELT L 94, 1.4.2006, lk 28.”

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/61

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 190/2011,

25. veebruar 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 26. veebruaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	122,2
	MA	59,4
	TN	115,9
	TR	106,3
	ZZ	101,0
0707 00 05	TR	172,7
0707 00 05	ZZ	172,7
0709 90 70	MA	43,9
	TR	118,3
	ZZ	81,1
0805 10 20	EG	64,0
	IL	78,2
	MA	57,3
	TN	49,3
	TR	62,1
	ZZ	62,2
0805 20 10	IL	154,2
	MA	95,3
	ZZ	124,8
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	70,2
	EG	51,1
	IL	127,7
	JM	74,2
	MA	77,0
	PK	34,8
	TR	66,0
	US	145,5
	ZZ	80,8
0805 50 10	EG	68,7
	MA	53,4
	TR	48,5
	ZZ	56,9
0808 10 80	BR	55,2
	CA	91,7
	CN	94,9
	MK	50,2
	US	145,1
	ZZ	87,4
0808 20 50	AR	90,1
	CL	123,1
	CN	57,4
	US	125,5
	ZA	107,5
	ZZ	100,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/63

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 191/2011,

25. veebruar 2011,

määrusega (EL) nr 1017/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas seitsmendas pakkumisvoorus esitatud teravilja müügihindade kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1017/2010 (2) on avatud teravilja müük hankemenetluse teel vastavalt komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (3) sätestatud tingimustele.

(2)	Määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 46 lõike 1 ja määruse (EL) nr 1017/2010 artikli 4 kohaselt määrab komisjon pakkumisvoorude raames saadud pakkumusi silmas pidades iga teravilja ja iga liikmesriigi kohta müügi miinimumhinna või otsustab jätta selle määramata.

(3)	Seitsmenda pakkumisvooru raames saadud pakkumuste alusel on otsustatud, et tuleks määrata müügi miinimumhind teravilja ja liikmesriikide kohta.

(4)	Turu kiireks teavitamiseks ja meetme efektiivse haldamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Selliste pakkumuste puhul, mis on saabunud määrusega (EL) nr 1017/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas seitsmendas pakkumisvoorus, mis käsitleb teravilja müüki ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg lõppes 23. veebruaril 2011, on müügihinda käsitlevad otsused teravilja ja liikmesriigi kohta sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 293, 11.11.2010, lk 41.

(3) ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.

LISA

Müüki käsitlevad otsused

(eurot tonni kohta)

Liikmesriik

Miinimummüügihind

Harilik nisu

Oder

Mais

CN-kood 1001 90

CN-kood 1003 00

CN-kood 1005 90 00

Belgique/België

България

Česká republika

Danmark

Deutschland

182,93

Eesti

Eire/Ireland

Elláda

España

France

Italia

Kypros

Latvija

Lietuva

Luxembourg

Magyarország

Malta

Nederland

Österreich

Polska

Portugal

România

Slovenija

Slovensko

Suomi/Finland

181,50

Sverige

190,16

United Kingdom

—	miinimummüügihind määramata (kõik pakkumused tagasi lükatud)

°	pakkumused puuduvad

X	müügiks kasutatav teravili puudub

#	ei kohaldata

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/65

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 192/2011,

25. veebruar 2011,

millega kehtestatakse erimeetmed määruse (EL) nr 68/2011 kohaselt sealiha eraladustamiseks antava abi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. augusti 2008. aasta määrust (EÜ) nr 826/2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Olukorra uurimine on näidanud, et komisjoni 28. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 68/2011 (millega määratakse eelnevalt kindlaks sealiha eraladustusabi summa) (3) kehtestatud sealiha eraladustusabi kavas osalemiseks esitatakse liiga palju taotlusi.

(2)	Seepärast on vaja peatada määrusega (EL) nr 68/2011 kehtestatud abikava rakendamine ja lükata asjaomased taotlused tagasi.

(3)	Spekulatsioonide vältimiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EL) nr 68/2011 kohaldamine peatatakse ajavahemikuks 27. veebruarist 2011 kuni 4. märtsini 2011. Kõnealusel ajavahemikul esitatud taotlusi lepingute sõlmimise kohta vastu ei võeta.

2. Alates 22. veebruarist 2011 esitatud taotlused, mille vastuvõtmine oleks otsustatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikul, lükatakse tagasi.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

(3) ELT L 26, 29.1.2011, lk 2.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/66

KOMISJONI OTSUS,

25. veebruar 2011,

millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 1081 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/130/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, (1) eriti selle artiklit 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teenuseosutajad, kelle teenused kuuluvad direktiivi 2006/123/EÜ reguleerimisalasse, peavad olema võimelised teostama ühtsete kontaktpunktide ja elektrooniliste vahendite kaudu menetlusi ja toiminguid, mis on vajalikud nende teenustele juurdepääsuks ja teenuste osutamiseks. Direktiivi 2006/123/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt võib ikka veel esineda juhtumeid, kus teenuseosutaja peab esitama nende menetluste ja toimingute teostamisel originaaldokumente, tõestatud koopiaid või kinnitatud tõlkeid. Neil juhtudel võib teenuseosutajatel olla tarvis esitada dokumente, mille pädevad asutused on allkirjastanud elektrooniliselt.

(2)

Kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevate täiustatud elektrooniliste allkirjade piiriülest kasutamist on lihtsustatud komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsusega 2009/767/EÜ, millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul, (2) millega seatakse liikmesriikidele muu hulgas kohustus viia enne teenuseosutajatelt elektrooniliste allkirjade nõudmist läbi riskianalüüs, ning kehtestatakse reeglid kvalifitseeritud sertifikaadil põhinevate, turvalise allkirja andmise vahendiga või ilma selleta genereeritud täiustatud elektrooniliste allkirjade vastuvõtmiseks liikmesriikide poolt. Samas ei käsitleta otsuses 2009/767/EÜ elektrooniliste allkirjade vorminguid nendes pädevate asutuste väljastatavates dokumentides, mille teenuseosutajad peavad vastavate menetluste ja toimingute teostamisel esitama.

(3)

Kuna praegu kasutavad liikmesriikide pädevad asutused oma dokumentide elektrooniliseks allkirjastamiseks erinevaid täiustatud elektroonilise allkirja vorminguid, võib liikmesriikidel, kellele need dokumendid saadetakse ja kes peavad neid töötlema, tekkida kasutatavate allkirjavormingute erinevuse tõttu tehnilisi raskusi. Selleks et võimaldada teenuseosutajatel teostada oma menetlusi ja toiminguid piiriüleselt elektrooniliste vahendite kaudu, on vaja tagada, et liikmesriikide süsteemid toetaksid tehniliselt vähemalt teatavat hulka täiustatud elektroonilise allkirja vorminguid, kui neile saadetakse teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumente. Kui määratleda teatud hulk täiustatud elektroonilise allkirja vorminguid, mida saaja-liikmesriigi süsteemid peavad tehniliselt toetama, võimaldaks see ulatuslikumat automatiseerimist ja parandaks elektrooniliste menetluste piiriülest koostalitlusvõimet.

(4)

On võimalik, et liikmesriigid, kelle pädevad asutused kasutavad muid elektroonilise allkirja vorminguid kui üldiselt toetatavad vormingud, on juurutanud verifitseerimisvahendid, mis võimaldavad nende allkirjade verifitseerimist ka piiriüleselt. Kui see on nii, on vaja teha teave nende verifitseerimisvahendite kohta kergesti ligipääsetaval viisil kättesaadavaks, et liikmesriigid, kellele dokumente saadetakse, saaksid neid vahendeid kasutada, välja arvatud juhul, kui vajalik teave sisaldub juba saadetavates elektroonilistes dokumentides, elektroonilistes allkirjades või elektrooniliste dokumentide kandjates.

(5)

Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide õigust määrata, mis kujutab endast originaali, mis tõestatud koopiat ja mis kinnitatud tõlget. Otsuse eesmärk on piiratud sellega, et lihtsustada elektrooniliste allkirjade verifitseerimist sel juhul, kui neid kasutatakse originaalidel, tõestatud koopiatel või kinnitatud tõlgetel, mille teenuseosutajad peavad ühtsete kontaktpunktide kaudu esitama.

(6)	Võimaldamaks liikmesriikidel vajalikud tehnilised vahendid juurutada, on mõistlik, et seda otsust kohaldatakse alates 1. augustist 2011.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas teenuste direktiivi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Elektroonilise allkirja standardvormingud

1. Liikmesriigid juurutavad vajalikud tehnilised vahendid, mis võimaldavad neil töödelda elektrooniliselt allkirjastatud dokumente, mida teenuseosutajad ühtsete kontaktpunktide kaudu menetlusi ja toiminguid teostades esitavad, nagu ette nähtud direktiivi 2006/123/EÜ artikliga 8, ja mis on allkirjastatud teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt BES- või EPES-vormingus XMLi või CMSi või PDFi täiustatud elektrooniliste allkirjadega, mis vastavad lisas sätestatud tehnilistele kirjeldustele.

2. Liikmesriigid, kelle pädevates asutustes allkirjastatakse lõikes 1 osutatud dokumente, kasutades muid elektroonilise allkirja vorminguid kui samas lõikes osutatud vormingud, teavitavad komisjoni olemasolevatest verifitseerimisvõimalustest, mis võimaldavad teistel liikmesriikidel laekunud elektroonilisi allkirju interneti teel, tasuta ja kasutatud keelt emakeelena mittekõnelevale inimesele arusaadaval viisil verifitseerida, välja arvatud juhul, kui nõutav teave sisaldub juba saadetavas dokumendis, elektroonilises allkirjas või elektroonilises dokumendikandjas. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 2

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. augustist 2011.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michel BARNIER

(1) ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.

(2) ELT L 274, 20.10.2009, lk 36.

LISA

XMLi, CMSi või PDFi täiustatud elektrooniliste allkirjade spetsifikaadid – elektroonilised allkirjad, mida saaja-liikmesriigi süsteemid peavad tehniliselt toetama

Dokumendi järgnevas osas tuleb võtmesõnu „PEAB”, „EI TOHI”, „NÕUTAV”, „TULEB”, „EI TULE”, „PEAKS”, „EI PEAKS”, „SOOVITATAV”, „VÕIB” ja „VALIKULINE” tõlgendada niiviisi, nagu kirjeldatud dokumendis RFC 2119 (1).

PUNKT 1. XAdES-BES/EPES

Allkiri vastab W3C XMLi allkirja spetsifikaadile (2).

Allkiri PEAB olema vähemalt XAdES-BESi (või -EPESi) allkirja vormis, nagu kirjeldatud ETSI TS 101 903 XAdESi spetsifikaadis, (3) ning vastab kõigile järgmistele täiendavatele spetsifikaatidele.

Meetod ds:CanonicalizationMethod, mis määrab kindlaks kanoniseerimise algoritmi, mida rakendatakse SignedInfo-elemendile enne allkirja arvutuste teostamist, on ainult üks järgmistest algoritmidest:

kanooniline XML 1.0 (ei sisalda kommentaare)	:	http://www.w3.org/TR/2001/REC-xml-c14n-20010315
kanooniline XML 1.1 (ei sisalda kommentaare)	:	http://www.w3.org/2006/12/xml-c14n11
eksklusiivne XML, kanoniseerimine 1.0 (ei sisalda kommentaare)	:	http://www.w3.org/2001/10/xml-exc-c14n#

Teisi algoritme ega ülal loetletud algoritmide „Kommentaaridega” versioone EI PEAKS allkirja loomiseks kasutatama, kuid allkirjade verifitseerimisel PEAKS neid toetatama, et tagada koostalitlusvõime varem kasutatud algoritmide osas.

MD5 (RFC 1321)-d EI TOHI kasutada räsialgoritmina. Allkirja andjatel soovitatakse tutvuda kohaldatavate riigisiseste seadustega ning juhiste saamiseks dokumendiga ETSI TS 102 176 (4) ning täiendavate soovituste saamiseks elektronallkirjade puhul lubatavate algoritmide ja parameetrite kohta raportiga ECRYPT2 D.SPA.x (5).

Transformidest võib kasutada ainult järgmisi.

Kanoniseerimise transformid: vt ülal esitatud seonduvaid spetsifikaate

Base64 kodeerimine (http://www.w3.org/2000/09/xmldsig#base64)

Filtreerimine

XPath (http://www.w3.org/TR/1999/REC-xpath-19991116): ühilduvuse jaoks ning vastavuseks XMLDSig’iga.

XPath Filter 2.0 (http://www.w3.org/2002/06/xmldsig-filter2): järglasena XPath’ile töökindluse jaoks.

Ümbrikusse pandud allkirja transform: (http://www.w3.org/2000/09/xmldsig#enveloped-signature).

XSLT (laaditabel) transform.

Element ds:KeyInfo PEAB sisaldama allkirjastaja X.509 v3 digitaalset sertifikaati (st selle väärtust ja mitte ainult viidet sellele).

„SigningCertificate’i” allkirjastatud allkirjavara PEAB sisaldama räsiväärtust (CertDigest) ja allkirjastaja sertifikaadi seerianumbrit (IssuerSerial), mis on talletatud elemendis ds:KeyInfo, ning valikulist URI väljal „SigningCertificate” EI TOHI kasutada.

SigningTime’i allkirjastatud allkirjavara on olemas ja sisaldab UTC-d, mis on väljendatud kujul xsd:dateTime (http://www.w3.org/TR/xmlschema-2/#dateTime).

Element DataObjectFormat PEAB olema olemas ja sisaldama MimeType’i alamelementi.

Juhul kui liikmesriikide kasutatavad allkirjad põhinevad kvalifitseeritud sertifikaadil, on allkirjas sisalduvad PKI-objektid (sertifikaadi ahelad, kehtivusinfo, ajatemplid) verifitseeritavad vastavalt otsusele 2009/767/EÜ, kasutades selle liikmesriigi usaldusnimekirja, kes teostab järelevalvet selle sertifitseerimisteenuse osutaja üle või akrediteerib seda sertifitseerimisteenuse osutajat, kes allkirjastaja sertifikaadi väljastas.

Tabelis 1 on esitatud kokkuvõtlikult spetsifikaadid, millele XAdES-BES/EPES-allkiri peab vastama, et saaja-liikmesriigi süsteemid seda tehniliselt toetaksid.

Tabel 1

PUNKT 2. CAdES-BES/EPES

Allkiri vastab Cryptographic Message Syntaxi (CMS) allkirja spetsifikaadile (6).

Allkiri kasutab CAdES-BESi (või -EPESi) allkirja atribuute, nagu kirjeldatud ETSI TS 101 733 CAdESi spetsifikaadis, (7) ning vastab täiendavatele spetsifikaatidele, nagu esitatud allpool tabelis 2.

Kõik CAdESi atribuudid, mis sisalduvad arhiivi ajatempli räsikalkulatsioonis (ETSI TS 101 733 V1.8.1 lisa K), PEAVAD olema DER-krüpteeringus ja mis tahes muud atribuudid võivad olla BERis, et lihtsustada CAdESi ühekäigulist töötlemist.

MD5 (RFC 1321) EI TOHI kasutada räsialgoritmina. Allkirja andjatel soovitatakse tutvuda kohaldatavate riigisiseste seadustega ning juhiste saamiseks dokumendiga ETSI TS 102 176 (8) ning täiendavate soovituste saamiseks elektronallkirjade puhul lubatavate algoritmide ja parameetrite kohta raportiga ECRYPT2 D.SPA.x (9).

Allkirjastatud atribuudid PEAVAD sisaldama viidet allkirjastaja X.509 v3 digitaalsele sertifikaadile (RFC 5035) ning väli „SignedData.certificates” PEAB sisaldama selle väärtust;

Allkirjastatud atribuut SigningTime PEAB olema olemas ja PEAB sisaldama UTCd, mis on väljendatud nagu lehel http://tools.ietf.org/html/rfc5652#section-11.3.

Allkirjastatud atribuut ContentType PEAB olema olemas ning sisaldab id-andmeid (http://tools.ietf.org/html/rfc5652#section-4), kus andmete sisu tüüp on mõeldud osutamaks suvalistele oktett-stringidele, nagu UTF-8 tekst või ZIP-konteiner koos MimeType’i alamelemendiga.

Tabel 2

PUNKT 3. PAdES-PART 3 (BES/EPES)

Allkirjas PEAB olema kasutatud PAdES-BESi (või -EPESi) allkirja laiendit, nagu kirjeldatud ETSI TS 102 778 PAdES-Part3 spetsifikaadis, (10) ning see vastab järgmistele täiendavatele spetsifikaatidele.

MD5 (RFC 1321) EI TOHI kasutada räsialgoritmina. Allkirja andjatel soovitatakse tutvuda kohaldatavate riigisiseste seadustega ning juhiste saamiseks dokumendiga ETSI TS 102 176 (11) ning täiendavate soovituste saamiseks elektronallkirjade puhul lubatavate algoritmide ja parameetrite kohta raportiga ECRYPT2 D.SPA.x (12).

Allkirjastatud atribuudid PEAVAD sisaldama viidet allkirjastaja X.509 v3 digitaalsele sertifikaadile (RFC 5035) ning väli „SignedData.certificates” PEAB sisaldama selle väärtust.

Allkirjastamise aega näitab allkirja sõnastikus kirje M väärtus.

(1) IETF RFC 2119: „Key words for use in RFCs to indicate Requirements Levels”.

(2) W3C, XML Signature Syntax and Processing, (Version 1.1), http://www.w3.org/TR/xmldsig-core1/.

W3C, XML Signature Syntax and Processing, (Second Edition), http://www.w3.org/TR/xmldsig-core/.

W3C, XML Signature Best Practices, http://www.w3.org/TR/xmldsig-bestpractices/.

(3) ETSI TS 101 903 v1.4.1: XML Advanced Electronic Signatures (XAdES).

(4) ETSI TS 102 176: Electronic Signatures and Infrastructures (ESI); Algorithms and Parameters for Secure Electronic Signatures; Part 1: Hash functions and asymmetric algorithms; Part 2: „Secure channel protocols and algorithms for signature creation devices”.

(5) Viimane versioon on D.SPA.13 ECRYPT2 Yearly Report on Algorithms and Key sizes (2009-2010), 30. märts 2010 (http://www.ecrypt.eu.org/documents/D.SPA.13.pdf).

(6) IETF, RFC 5652, Cryptographic Message Syntax (CMS), http://tools.ietf.org/html/rfc5652.

IETF, RFC 5035, Enhanced Security Services (ESS) Update: Adding CertID Algorithm Agility, http://tools.ietf.org/html/rfc5035.

IETF, RFC 3161, Internet X.509 Public Key Infrastructure Time-Stamp Protocol (TSP), http://tools.ietf.org/html/rfc3161.

(7) ETSI TS 101 733 v.1.8.1: CMS Advanced Electronic Signatures (CAdES).

(8) ETSI TS 102 176: Electronic Signatures and Infrastructures (ESI); Algorithms and Parameters for Secure Electronic Signatures; Part 1: Hash functions and asymmetric algorithms; Part 2: „Secure channel protocols and algorithms for signature creation devices”.

(9) Viimane versioon on D.SPA.13 ECRYPT2 Yearly Report on Algorithms and Key sizes (2009-2010), 30. märts 2010 (http://www.ecrypt.eu.org/documents/D.SPA.13.pdf).

(10) ETSI TS 102 778-3 v1.2.1: PDF Advanced Electronic Signatures (PAdES), PAdES Enhanced – PAdES-Basic Electronic Signatures and PAdES-Explicit Policy Electronic Signatures Profiles.

(11) ETSI TS 102 176: Electronic Signatures and Infrastructures (ESI); Algorithms and Parameters for Secure Electronic Signatures; Part 1: Hash functions and asymmetric algorithms; Part 2: „Secure channel protocols and algorithms for signature creation devices”.

(12) Viimane versioon on D.SPA.13 ECRYPT2 Yearly Report on Algorithms and Key sizes (2009-2010), 30. märts 2010 (http://www.ecrypt.eu.org/documents/D.SPA.13.pdf).

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/73

KOMISJONI OTSUS,

25. veebruar 2011,

millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ II lisa seoses Fidži kandmisega loetellu kolmandatest riikidest ja territooriumidest, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 1082 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/131/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks, (1) eelkõige selle artikli 11 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 854/2004 on kehtestatud erieeskirjad loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks. Määrusega on ette nähtud ka, et loomseid saaduseid võib importida ainult sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mida on nimetatud kõnealuse määruse kohaselt koostatud loetelus.

(2)

Samuti on määruses (EÜ) nr 854/2004 sätestatud, et selliste loetelude koostamisel ja ajakohastamisel tuleb võtta arvesse liidu korraldatud ametlikke kontrolle kolmandatesse riikidesse ning kolmandate riikide pädevate asutuste antud tagatisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (2) sätestatud liidu sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoiu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade nõuetele vastavuse või nendega samaväärsuse tagamise kohta.

(3)

Komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ (millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid) (3) on loetletud kolmandad riigid, milles on täidetud määruses (EÜ) nr 854/2004 viidatud nõuded ning mis seetõttu suudavad tagada liidu õigusaktides tarbijate tervise kaitseks sätestatud sanitaarnõuete täitmist. Kõnealuse otsuse II lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid.

(4)	Fidži ei ole praegu kantud otsuse 2006/766/EÜ II lisasse sellise kolmanda riigina, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid.

(5)

Liidu kontrollkäigud liitu eksportimiseks ettenähtud kalatoodete valmistamise kontrollimiseks Fidžis kasutatava süsteemi hindamiseks, millest viimane toimus 2010. aasta septembris, näitavad koos Fidži pädeva asutuse esitatud tagatistega, et tingimused, mida kohaldatakse kõnealuses kolmandas riigis liitu eksportimiseks ettenähtud inimtoiduks kasutatavate kalatoodete suhtes, on võrdväärsed liidu asjaomastes õigusaktides sätestatutega. Seega tuleks otsuse 2006/766/EÜ II lisa muuta, et lubada Fidžist importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid.

(6)	Seega tuleks otsust 2006/766/EÜ vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2006/766/EÜ II lisasse lisatakse Falklandi saarte kande ette järgmine kanne Fidži kohta:

„FJ

FIDŽI”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. veebruar 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.

(2) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(3) ELT L 320, 18.11.2006, lk 53.

26.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 53/74

Komisjoni 27. novembri 2009. aasta otsuse 2009/870/EÜ (millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide nimekirja osas) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 315, 2. detsember 2009 )

Leheküljel 13 lisas jäetakse välja punkti 1 alapunkt a.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.053.est
Euroopa Liidu Teataja		L 53

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 26. veebruar 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/129/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. september 2010, milles käsitletakse Euroopa Liidu seisukohta ELi ja Šveitsi ühiskomitees, mis asutati Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise audiovisuaalvaldkonda käsitleva lepinguga (millega kehtestatakse tingimused Šveitsi Konföderatsiooni osalemiseks ühenduse programmis MEDIA 2007), seoses ühiskomitee otsusega lepingu I lisa artikli 1 ajakohastamise suhtes	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 183/2011, 22. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) IV ja VI lisa ( 1 )	4
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 184/2011, 25. veebruar 2011, milles käsitletakse Bacillus subtilis’e C-3102 (DSM 15544) lubamist munakanade, kalkunite, vähem tähtsate linnuliikide ning muude dekoratiiv- ja jahilindude söödalisandina (loa omanik Calpis Co. Ltd. Jaapan, keda Euroopa Liidus esindab Calpis Co. Ltd. Europe Representative Office) ( 1 )	33
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 185/2011, 25. veebruar 2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 499/96 teatavate Islandilt pärit kalade ja kalandustoodete ning elushobuste Euroopa Liidu tariifikvootide osas	36
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 186/2011, 25. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 689/2008 (ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta) I lisa	41
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 187/2011, 25. veebruar 2011, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa ( 1 )	45
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 188/2011, 25. veebruar 2011, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ rakendamiseks seoses selliste toimeainete hindamismenetlusega, mis kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist ei olnud veel turule viidud ( 1 )	51
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 189/2011, 25. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) VII ja IX lisa ( 1 )	56
		Komisjoni määrus (EL) nr 190/2011, 25. veebruar 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	61
		Komisjoni määrus (EL) nr 191/2011, 25. veebruar 2011, määrusega (EL) nr 1017/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas seitsmendas pakkumisvoorus esitatud teravilja müügihindade kohta	63
		Komisjoni määrus (EL) nr 192/2011, 25. veebruar 2011, millega kehtestatakse erimeetmed määruse (EL) nr 68/2011 kohaselt sealiha eraladustamiseks antava abi suhtes	65
		OTSUSED
		2011/130/EL
	*	Komisjoni otsus, 25. veebruar 2011, millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (teatavaks tehtud numbri K(2011) 1081 all) ( 1 )	66
		2011/131/EL
	*	Komisjoni otsus, 25. veebruar 2011, millega muudetakse otsuse 2006/766/EÜ II lisa seoses Fidži kandmisega loetellu kolmandatest riikidest ja territooriumidest, millest on lubatud importida inimtoiduks ettenähtud kalatooteid (teatavaks tehtud numbri K(2011) 1082 all) ( 1 )	73

		Parandused
	*	Komisjoni 27. novembri 2009. aasta otsuse 2009/870/EÜ (millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ piirikontrollipunktide nimekirja osas) parandus (ELT L 315, 2.12.2009)	74