25.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 52/1

NÕUKOGU OTSUS,

13. detsember 2010,

Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitleva partnerluslepingu protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2011/116/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	25. aprillil 2006 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 805/2006 (Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitleva partnerluslepingu sõlmimise kohta) (1) (edaspidi „partnerlusleping”).

(2)	Partnerluslepingule oli lisatud protokoll, millega määrati kindlaks partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „eelmine protokoll”). Eelmine protokoll kaotas kehtivuse 25. veebruaril 2010.

(3)	Pärast seda on liit pidanud Mikroneesia Liiduriikidega (edaspidi „Mikroneesia”) läbirääkimisi partnerluslepingu uue protokolli üle, milles sätestatakse ELi kalalaevadele kalapüügivõimalused Mikroneesia suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes (edaspidi „protokoll”).

(4)	Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 7. mail 2010.

(5)	Vastavalt protokolli artiklile 15 kohaldatakse protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

(6)	Tagamaks kalapüügi peatset jätkumist ELi laevadel ning arvestades, et eelmine protokoll on juba kehtivuse kaotanud, on äärmiselt oluline asuda nii kiiresti kui võimalik protokolli kohaldama.

(7)	Protokoll tulekas allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni kõnealuse protokolli sõlmimisega seotud menetluste lõppemiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelises Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitlevas partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”), allkirjastamine, tingimusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastama, tingimusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Vastavalt protokolli artiklile 15 kohaldatakse protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast (2) kuni protokolli sõlmimisega seotud menetluste lõppemiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. detsember 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

K. PEETERS

(1) ELT L 151, 6.6.2006, lk 1.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Mikroneesia Liiduriigid tagavad Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele aastased kalapüügivõimalused vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ning kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide koodeksi jaotisega 24 ja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, eelkõige meetmega CMM 2008-01 kehtestatud piirides

2. Viieaastase ajavahemiku jooksul arvestatuna käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast võib kalandusalase partnerluslepingu artiklis 5 sätestatud kalapüügivõimaluste raames taotleda aastast kalapüügiluba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdmiseks kuuele seinerile ja 12-le õngejadaga laevale.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8 ja 10 kohaselt.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul 559 000 eurot aastas.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	aastane toetus juurdepääsuks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndile summas 520 000 eurot (miinus 111 800 eurot), mis vastab võrdlustonnaažile 8 000 tonni aastas, ja

b)	eritoetus 150 800 eurot aastas Mikroneesia Liiduriikide kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

4. Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis ületab 8 000 tonni, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summa. Kui Euroopa Liidu laevade püütud kogused ületavad koguse, mis vastab lõike 2 punktis a osutatud kahekordsele summale, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab osutatud piirangut ületanud püügikogusele.

5. Toetus tuleb maksta kalandusalase partnerluslepingu protokolli esimesel kohaldamisaastal 45 päeva jooksul pärast selle jõustumist ning igal järgneval aastal hiljemalt protokolli jõustumise kuupäeval.

6. Mikroneesia Liiduriikidel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas, Hawaiil Honolulus. Panga andmed on järgmised:

—	Bank of FSM, Honolulu Hawaii

—	ABA Number 1213-02373

—	Arvelduskonto number 08-18-5018

—	Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

8. Maksete tõendamiseks saadetakse Mikroneesia Liiduriikide Riiklikule Ookeaniressursside Korraldamise Asutusele (National Oceanic Resource Management Authority, NORMA) maksete või ülekannete tõendite koopiad.

Artikkel 3

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Mikroneesia Liiduriikide vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriigid kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

a)	ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse konkreetse osa kasutamiseks iga-aastaste algatuste puhul;

vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi pikaajaliseks juurutamiseks püstitatud ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia Liiduriikide riiklikus kalanduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteetides;

c)	kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad hinnata aasta lõikes saavutatud tulemusi.

2. Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral eraldavad Mikroneesia Liiduriigid igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu tuleb kõnealusest eraldisest teavitada. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni uuest eraldisest hiljemalt 45 päeva enne käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeva.

4. Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Komisjon taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa vähendamist, et viia programmi rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastustundliku kalapüügi vallas

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad lepinguosalised edendama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul tagavad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriik kalavarude jätkusuutliku kasutamise Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas alampiirkonna tasemel eelkõige Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ja muude asjaomaste alampiirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4. Vastavalt kalandusalase partnerlepingu artiklile 4, lepingu protokolli artikli 4 lõikele 1 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised üksteisega kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral meetmeid, et käesoleva protokolliga lubatud ja selle lisa kohast kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade püügitegevus tagaks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalavarude jätkusuutliku haldamise.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Mikroneesia Liiduriikide kalavarude jätkusuutliku haldamise. Sellisel juhul suurendatakse kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Kui Euroopa Liidu kalalaevad on huvitatud käesoleva protokolli artiklis 1 osutamata kalapüügivõimalustest, tuleks Mikroneesia Liiduriike sellest huvist sooviavalduse või taotluse vormis teavitada. Selline taotlus rahuldatakse üksnes Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide kohaselt ning selle kohta tuleks sõlmida uus kokkulepe.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis katsepüügi kampaaniaid vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Sel eesmärgil ja teadusliku hinnangu saamiseks konsulteerivad nad teineteisega, kui üks lepinguosaline selleks soovi avaldab, ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Vastastikusel kokkuleppel tegelevad lepinguosalised katsepüügiga vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil ning selle kehtivuse kestuse ja alguskuupäeva otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda Euroopa Liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi lähtudes kahe lepinguosalise vahelistest konsultatsioonidest.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1. Euroopa Liidu laevad tohivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on NORMA poolt käesoleva protokolli raames välja antud kehtiv kalapüügiluba.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks annab Euroopa Liidu laevadele lube NORMA. Kalapüügilubade väljaandmine peab toimuma Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide ning vastastikkuse kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus vaadatakse läbi või selle maksmine peatatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

c)	kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise Mikroneesia Liiduriikides.

2. Euroopa Liit jätab endale õiguse peatada täilikult või osaliselt kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse maksmine, kui:

a)	saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitee raames antud hinnangu alusel kavandatutele või

b)	Mikroneesia Liiduriigid ei suuta eritoetust ära kasutada.

3. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast kalapüüki.

Artikkel 9

Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Mikroneesia Liiduriigid jätavad endale õiguse peatada kõnealuse protokolli artikli 1 lõikega 2 ettenähtud kalapüügiload, kui:

a)	konkreetne laev rikub tõsiselt Mikroneesia Liiduriikide õigusnorme või

b)	laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Protokolli kohaldamine peatatakse ühe või teise lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a)	kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui Euroopa Liit ei maksa käesoleva protokolli artiklis 8 osutamata põhjustel käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust;

c)	kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi;

d)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid;

e)	kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

f)	kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2. Käesoleva protokolli kohaldamise võib lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui lepinguosaliste peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust kokkuleppemenetluse teel.

3. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada neid lahutavad erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11

Siseriiklikud õigusnormid

1. Euroopa Liidu laevade kalapüük Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis on reguleeritud Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud muutustest või uutest õigusaktidest vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Artikkel 12

Varasema protokolli kehtetuks tunnistamine

Käesolev protokoll ja selle lisad muudavad kehtetuks ning asendavad 26. veebruaril 2007 jõustunud protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Artikkel 13

Protokolli kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse viieaastase ajavahemiku jooksul, juhul kui ei teatata käesoleva protokolli artikli 14 kohasest lõpetamisest.

Artikkel 14

Protokolli lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne kavandatava lõpetamise jõustumist. Eelmises lõigus osutatud teatise üleandmisega alustavad lepinguosalised konsultatsioone.

2. Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalist toetust vähendatakse protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALANDUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED MIKRONEESIA LIIDURIIKIDES

I PEATÜKK

MAJANDAMISMEETMED

1. JAGU

Kalapüügilubade (litsentside) väljaandmine

1.	Kalapüügiloa Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastamiseks võivad saada üksnes heakskiidetud laevad.

Heakskiidu saamiseks peavad asjaomase laeva omanik ja kapten olema eelnevalt täitnud kõik kohustused, mis lepingu kohaselt kaasnevad nende kalandustegevusega Mikroneesia Liiduriikides. Laev peab olema nõuetekohaselt kantud kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi.

3.	Kalapüügiluba taotlevaid Euroopa Liidu laevu esindab Mikroneesia Liiduriikides asuv esindaja. Kalapüügiloa taotlusel tuleb ära märkida nimetatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed.

Euroopa Komisjon esitab e-posti (norma@mail.fm) teel Riikliku Ookeaniressursside Korraldamise Asutuse (edaspidi „NORMA”) tegevjuhile (edaspidi „tegevjuht”) Euroopa Komisjoni Mikroneesia Liiduriikide eest vastutava delegatsiooni (edaspidi „delegatsioon”) kaudu taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 30 päeva enne taotletava kalapüügiloa kehtivusaja alguskuupäeva.

5.	Taotlused esitatakse tegevjuhile asjakohastel vormidel, mis kalapüügiloa esmasel taotlemisel on koostatud 1a liites esitatud näidise järgi ning kalapüügiloa uuendamisel 1b liites esitatud näidise järgi.

6.	NORMA võtab kõik vajalikud meetmed, et loataotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes kokkuleppe kohaldamise raames.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a)	makse või maksetõend kalapüügiloa kehtivusaja eest tasutud loatasu kohta;

b)	lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva mahutavus brutoregistertonnides või brutotonnides;

c)	vähemalt 15×10 cm suurune värske tõendatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal;

d)	kõik muud dokumendid või tõendid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavate eeskirjade järgi;

e)	tõend, mis kinnitab nõuetekohast kandmist kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi;

f)	kalapüügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

g)	taotluse esitamise tasu või 460 euro (laeva kohta) tasumise maksetõend;

h)	vaatleja tasu 1 500 eurot laeva kohta.

Kõik need tasud kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas (Honolulu, Hawaii) järgmiselt:

—	Bank of FSM, Honolulu, Hawaii

—	ABA Number 1213-02373

—	Arvelduskonto number 08-18-5018

—	Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

9.	Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, teenus- ja ümberlaadimistasud.

10.

Kõikide laevade kalapüügiload on laevaomanikule välja antud nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal ning elektrooniline koopia on saadetud Euroopa Komisjonile ja selle delegatsioonile 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tegevjuht on kätte saanud kõik käesoleva lisa I peatüki I jao 7. punktis osutatud dokumendid. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

11.	Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12.

Tõendatud vääramatu jõu korral ja Euroopa Liidu taotlusel asendatakse laeva kalapüügiluba uuega ning antakse edasi loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale täiendava loatasuta. Selleks et määrata võimalikud Euroopa Liidu lisamaksed vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4, võetakse Euroopa Liidu laevade püügitaseme arvestamisel arvesse mõlema asjaomase laeva kogupüüki.

13.	Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatava kalapüügiloa delegatsiooni kaudu tegevjuhile.

14.	Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päeval, kui tegevjuht selle välja annab, ja on kehtiv kalapüügiloa ülejäänud kehtivusaja lõpuni. Delegatsiooni tuleb uuest kalapüügiloast teavitada.

15.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, asetatuna nähtavale kohale kaptenisillal, ilma et see piiraks käesoleva lisa V peatüki 3. jao 1. punkti kohaldamist. Mõistliku ajavahemiku jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmist, kuid mitte kauem kui 45 päeva, ning kuni kalapüügiloa originaali saamiseni loetakse kehtivaks ning järelevalve, seire ja käesoleva lepingu jõustamise raames piisavaks tõendiks elektroonilisel teel saadud dokumenti või mõnda muud tegevjuhi heakskiidetud dokumenti. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

16.

Lepinguosalised lepivad kokku, et hakatakse edendame sellise kalapüügilubade süsteemi loomist, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumentidel. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga ning käesoleva jao 1. punktis osutatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalapüügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

1.	Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid võib uuendada. Kalapüügilube uuendatakse vastavalt protokolliga määratud kalapüügivõimaluste kättesaadavusele.

2.	Ühe Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püütud kalatonni tasu on 35 eurot.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole on tasutud järgnevalt esitatud standardsummad:

a)	15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on võrdväärne 428 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide püügi eest aastas ettenähtud tasuga. Protokolli rakendamise esimesel aastal kohaldatakse neid Euroopa Liidu ettemakseid, mida laevaomanikud juba varasema protokolli raames maksid;

b)	4 200 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis on võrdväärne aasta jooksul püütava 120 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide eest ettenähtud tasudega.

Euroopa Komisjon koostab kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude lõpparuande iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal püütud koguste kohta, võttes aluseks laevaomanike esitatud püügiaruanded. Andmeid kinnitavad Euroopa Liidu püügiandmete kontrollimise eest vastutavad teadusasutused (Institut de Recherche pour le Development (IRD), the Instituto Español de Oceanografía (IEO) või Instituto Portugues de Investigaçao Maritima (IPIMAR)).

Euroopa Komisjoni koostatud maksuaruanne edastatakse tegevjuhile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

NORMA võib esitada maksuaruande kohta küsimusi 30 päeva jooksul pärast selle esitamist ning nõuda erimeelsuste korral ühiskomitee kokkukutsumist.

Kui 30 päeva jooksul pärast aruande väljastamist vastuväiteid ei esitata, loetakse maksuaruanne NORMA poolt heaks kiidetuks.

6.	Lõplik maksuaruanne esitatakse samaaegselt ja viivitamatult tegevjuhile, delegatsioonile ja laevaomanikele nende kohalike ametiasutuste kaudu.

7.	Laevaomanikud peavad tegema kõik täiendavad maksed Mikroneesia Liiduriikidele neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast kinnitatud lõpparuande esitamist käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole.

8.	Kui lõpparuandes esitatud summa on väiksem kui käesoleva jao 3. punktis osutatud ettemaks, ei hüvitata saadud vahet laevaomanikule.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD JA KALANDUSTEGEVUS

1. JAGU

Kalapüügi piirkonnad

Protokolli artiklis 1 osutatud laevadel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, välja arvatud territoriaalvetes ja järgmistel kaartidel nimetatud madalikel: DMAHTC nr 81019 (2. väljaanne, märts 1945; läbi vaadatud 7.17.72, parandus NM 3/78, 21. juuni 1978, DMAHTC nr 81023 (3. väljaanne, 7. august 1976) ja DMAHATC nr 81002 (4. väljaanne, 26. jaanuar 1980, parandus NM 4/48). Tegevjuht teavitab Euroopa Komisjoni kõnealuste kalapüügiks suletud alade võimalikest muudatustest vähemalt kaks kuud enne muudatuste kohaldamist.

Kalapüük ei ole lubatud 2 meremiili raadiuses Mikroneesia Liiduriikide valitsuse, kodaniku või muu isiku ankruga kinnitatud peibutuspüügivahendist, mille asukoha kohta esitatakse geograafilised koordinaadid, ning 1 meremiili raadiuses veealusest korallrifist, mida on kujutatud eelmises punktis osutatud kaardil.

2. JAGU

Kalandustegevus

1.	Seinerid ja õngepüügilaevad tohivad püüda üksnes tuunikala ja sellele lähedasi liike. Muu kalaliigi kui tuuni juhuslikust kaaspüügist tuleb NORMAt teavitada.

2.	Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevus peab olema vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, sh meetmega CMM-2008-01.

3.	Põhjapüük ja korallipüük on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud.

4.	Kui Euroopa Liidu laevad on sisevetes, territoriaalmeres või 1 miili raadiuses veealusest korallrifist, peavad nad kõik oma püügivahendid merekindlalt lastiruumi paigutama.

5.	Euroopa Liidu laevade kalandustegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad, merelinnud ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikud suured ellujäämisvõimalused.

6.	Euroopa Liidu laevad, nende kaptenid ja kasutajad püüavad kala viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade kalandustegevust ega kahjusta nende kalapüügivahendeid.

III PEATÜKK

SEIRE

1. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Laeva kapten peab kandma oma püügipäevikusse 2a liites ja 2b liites osutatud teabe. Väljapüütud koguste / püügipäeviku andmete elektroonilist esitamist hakatakse üle 24meetriste laevade puhul kohaldama alates 1. jaanuarist 2010 ja üle 12meetriste laevade puhul järk-järgult alates 2012. aastast. Lepinguosalised lepivad kokku edendada väljapüügi sellise andmesüsteemi kasutuselevõttu, mis põhineb üksnes eespool kirjeldatud teabe vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku edendada paberkandjal püügipäevikute asendamist võimalikult kiiresti elektrooniliste püügipäevikutega.

Kui teataval päeval laeval vettelaskmist ei toimunud või kui vettelaskmine toimus, kuid kala ei saadud, peab laeva kapten kandma kõnealuse teabe igapäevase püügipäeviku vormile. Nendel päevadel, mil kalapüüki ei toimu, peab laev märkima kalandustegevuste puudumise püügipäeviku vormi enne kõnealuse päeva keskööd kohaliku aja järgi.

3.	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise kellaaeg ja kuupäev registreeritakse vahetult pärast Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemist ja vööndist lahkumist.

4.	Muude kalaliikide kui tuuni juhusliku kaaspüügi korral märgivad Euroopa Liidu laevad püütud kalaliigid ning iga liigi osa ja koguse massi või arvuna püügipäeviku vormil täpsustatud viisil, olenemata sellest, kas saak jäetakse pardale või lastakse merre tagasi.

5.	Püügipäevikute vormid tuleb täita loetavas kirjas iga päev ning need peab allkirjastama laeva kapten.

2. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

a)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

b)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel;

c)	ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja Mikroneesia Liiduriikide sadamasse jõudmise vahel.

Kõik Euroopa Liidu laevad, millel on luba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis lepingu alusel kala püüda, teavitavad tegevjuhti oma väljapüügist Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis järgmisel viisil.

a)	Kõik allkirjastatud püügipäeviku vormid edastatakse elektrooniliselt lipuosariikide kalapüügi seirekeskuste vahendusel Mikroneesia Liiduriikide kalapüügi seirekeskuste ja Euroopa Komisjonile viie päeva jooksul pärast iga lossimist või ümberlaadimist;

b)	Laeva kapten saadab tegevjuhile ja Euroopa Komisjonile kord nädalas püügiaruande, millele on lisatud 3. liite 3. punktis loetletud teave. Iganädalase asukoha aruanne ja püügiaruanne peavad asuma pardal kuni lossimise või ümberlaadimise lõpuni.

Vööndisse sisenemine ja sealt väljumine:

Euroopa Liidu laevad teavitavad tegevjuhti oma kavatsusest Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse siseneda vähemalt 24 tundi ette ning kohe pärast sealt lahkumist. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse jõudes peavad kõnealused laevad tegevjuhti kohe teavitama faksi või e-posti teel vastavalt 3. liites esitatud näidisele või raadio teel;

b)	lahkumisest teavitades teatavad laevad ka oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi koguse ja liigid vastavalt 3. liites sätestatud näidisele. Kõnealune teave tuleb eelistatavalt esitada faksi teel, kuid kui see ei ole faksi puudumisel võimalik, siis e-posti või raadio teel.

4.	Laevu, mis püüavad kala ilma tegevjuhti eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata laevadena.

5.	Kalapüügiloa väljastamisel teatatakse laevadele NORMA faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress.

6.	Kõik Euroopa Liidu laevad esitavad püügipäevikud viivitamata täitevametnikele ja teistele NORMA volitatud isikutele ja üksustele kontrollimiseks.

3. JAGU

Laevaseiresüsteem

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peavad kõik Euroopa Liidu laevad vastama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi suhtes kohaldatavatele kalapüügiametkonna (FFA) laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele. Kõik Euroopa Liidu laevad paigaldavad pardale FFA heakskiidetud mobiilseadme teabe edastamiseks (mobile transmission unit - MTU) ja tagavad selle alalise töökorras oleku. Laeva kapten ja kasutaja ei muuda, ei eemalda ega lase eemaldada laevale paigaldatud MTUd, välja arvatud vajalike remondi- ja hooldustööde teostamiseks. Iga laeva kasutaja kannab MTU soetus-, hooldus- ja kasutuskulud ise ning teeb selle kasutamisel täielikult koostööd NORMAga.

2.	Punkt 1 ei välista lepinguosaliste võimalust kaaluda muude selliste laevaseiresüsteemide kasutamist, mis on vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemiga.

4. JAGU

Lossimine

1.	Euroopa Liidu laevad, mis soovivad lossida väljapüügi Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

Kõnealuste laevade omanikud peavad esitama tegevjuhile ja Mikroneesia Liiduriikide lipuosariikidele vähemalt 48 tundi ette järgmise, 3. liite 4. punktis sätestatud näidisele vastava teabe. Kui lossitakse väljaspool Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi sadamat, tuleb samadel, eespool osutatud tingimustel teavitada selle sadama asukohariiki, kus lossimine toimub, samuti Mikroneesia Liiduriikide lipuosariiki.

3.	Mikroneesia Liiduriikide sadamas lossivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

4.	Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne asjakohase Mikroneesia Liiduriikide osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

5. JAGU

Ümberlaadimine

1.	Euroopa Liidu laevad, mis soovivad laadida kalasaagi ümber Mikroneesia Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

2.	Kõnealuste laevade omanikud edastavad tegevjuhile vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist järgmise teabe.

3.	Ümberlaadimist käsitatakse kui püügireisi lõppu. Laevad peavad seetõttu esitama tegevjuhile oma püügiaruanded ning teatama enda kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist.

4.	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavad Euroopa Liidu laevad ei laadi oma väljapüüki merel ümber ühelgi tingimusel.

5.	Mis tahes muu väljapüügi ümberlaadimine, mida ei ole eespool käsitletud, on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi.

6.	Mikroneesia Liiduriikide sadamas ümberlaadivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

7.	Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne Mikroneesia Liiduriikide asjaomase osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

IV PEATÜKK

VAATLEJAD

1.	Kalapüügiloa taotluse esitamisel tasuvad kõik asjaomased Euroopa Liidu laevad käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole spetsiaalselt vaatlejate programmi tarbeks vaatleja tasu, nagu on täpsustatud I peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis h.

Euroopa Liidu laevad, millel on lepingu alusel lubatud kala püüda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, võtavad vaatlejaid pardale järgmistel tingimustel.

Seinerite puhul

—	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peab Euroopa Liidu seinerite pardal viibima kogu aeg vaatleja, kes on määratud Mikroneesia kalandusalaste vaatlejate programmiga või Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkondlike vaatlejate programmiga.

Õngejadalaevade puhul

Tegevjuht määrab igal aastal pardal teostatava vaatlusprogrammi ulatuse, lähtudes nende laevade arvust, millel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, ning nende laevade püütud kalavarude seisundist. Vastavalt sellele määrab tegevjuht kindlaks nende laevade arvu või protsendimäära, mis peavad võtma pardale vaatleja.

b)	Tegevjuht koostab nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale vaatleja, samuti määratud vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul.

c)	Tegevjuht teavitab asjaomaseid laevaomanikke või nende esindajaid oma kavatsusest saata laeva pardale määratud vaatleja kas kalapüügiloa väljaandmise ajal või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva ning teatab vaatleja nime esimesel võimalusel.

d)	Vaatleja pardalviibimise kestuse määrab tegevjuht, kuid üldjuhul ei ületa see nende kohustuste täitmiseks vajaminevat aega. Tegevjuht teatab vaatleja pardalviibimise kestuse laevaomanikele või nende esindajatele samal ajal, kui ta teatab neile asjaomase laeva pardale võetava vaatleja nime.

3.	Käesoleva peatüki punkti 2 A-osa sätete kohaselt teatavad asjaomased laevaomanikud, millistes Mikroneesia Liiduriikide sadamates ja millistel kuupäevadel neil on kavas vaatlejad pardale võtta; teatamine toimub kümme päeva enne kuupäeva, millal on kavandatud vaatleja pardalevõtmine püügireisi algul.

Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Mikroneesia Liiduriikide vaatleja, lahkub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist, tuleb laevaomaniku kulul võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Mikroneesia Liiduriikidesse.

5.	Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejatel on laevaohvitseri õigused. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

a)	laeva püügitegevuse jälgimine;

b)	püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

c)	bioloogiliste proovide võtmine teadusprogrammide raames;

d)	kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

e)	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

f)	kaaspüükide protsendimäära kontrollimine ning vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide, peajalgsete ja mereimetajate koguse hindamine;

g)	püügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine raadio teel kord nädalas.

Kaptenid lubavad volitatud vaatlejad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdvate heakskiidetud laevade pardale ning teevad kõik võimaliku, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline turvalisus ja heaolu:

a)	laeva kapten lubab laeva pardale teadusuuringuid, järelevalvet ja muid ülesandeid teostavad volitatud vaatlejad ning abistab neid;

b)	kapten aitab tagada vaatlejale täieliku juurdepääsu laeva pardal asuvatele vahenditele ja seadmetele, mida volitatud vaatleja võib oma kohustuste täitmiseks vajalikuks pidada, ning võimaldab neid kasutada;

c)	vaatlejatel peab olema juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

d)	vaatlejad võivad võtta mõistlikul hulgal proove ning neil peab olema täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikutele, püügiaruannetele ja dokumentatsioonile nende kontrollimiseks ja kopeerimiseks;

e)	vaatlejatel on lubatud koguda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalapüügi kohta mis tahes teavet.

Pardal olles peavad vaatlejad:

a)	tegema kõik selleks, et nende pardalolek ei segaks laeva tavapärast tegevust,

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

9.	Vaatlusperioodi lõpus ning pärast küsimustele vastamist koostab vaatleja tegevusaruande, mis tuleb allkirjastada kapteni juuresolekul, kes võib enne allakirjutamist lisada asjakohaseid märkusi. Vaatleja laevalt lahkumisel esitatakse aruande koopiad kaptenile ja delegatsioonile.

10.	Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud laevas laevaohvitseridega samadel tingimustel.

11.	Kui laev püüab kala Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, tasub vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed NORMA.

V PEATÜKK

KONTROLL JA NÕUETE TÄITMISE TAGAMINE

1. JAGU

Laeva identifitseerimine

1.	Kalapüügi ja mereohutuse tagamiseks tuleb kõik laevad tähistada ja identifitseerida kooskõlas kalalaevade tähistamise ja identifitseerimise standardnõuetega, mille on heaks kiitnud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO).

Kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui ka õhust selgelt nähtavad, nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud. Laeva nimi ja registreerimissadam kantakse värviga nii laeva vöörile kui ka ahtrile.

Mikroneesia Liiduriigid ja Euroopa Liit võivad vajaduse korral nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) numbri või pardatähise tähtede ja numbrite kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub taustast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad.

a)	Vastandvärvid on valge ja must ning

b)	laeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

4.	Laev, mille nimi ja raadiokutsung või kutsungitähed ei ole nõuetekohasel viisil esitatud, võidakse eskortida täiendavaks uurimiseks Mikroneesia Liiduriikide sadamasse.

5.	Laeva kasutaja tagab rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (2 182) kHz (HF) ja/või rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (156,8) MHz (kanal 16, VHF-FM) pideva jälgimise, et hõlbustada teabevahetust Mikroneesia Liiduriikide valitsuse kalamajanduse-, järelevalve- ja täitevasutustega.

6.	Laeva kasutaja tagab, et pardal on rahvusvaheliste signaalkoodide (INTERCO) värske ja ajakohastatud väljaanne, mis on igal ajal kättesaadav.

2. JAGU

Teabevahetus Mikroneesia Liiduriikide patrull-laevadega

Heakskiidetud laevade ja Mikroneesia Liiduriikide valitsuse patrull-laevade teabevahetus toimub rahvusvaheliste signaalkoodide abil järgmiselt:

Rahvusvaheliste signaalkoodide tähendus:

L	Peatuge kohe
SQ3	Peatuge või aeglustage sõitu, me soovime teie laeva pardale tulla
QN	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi
QN1	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi
TD2	Kas teie laev on kalalaev?
C	Jah
N	Ei
QR	Me ei saa oma laeva teie laeva kõrvale manööverdada
QP	Me manööverdame oma laeva teie laeva kõrvale

2.	Mikroneesia Liiduriigid edastavad Euroopa Komisjonile kalanduskontrolliks kasutatavate patrull-laevade nimekirja. Nimekiri sisaldab kõiki kõnealuste laevadega seotud üksikasju, milleks on: nimi, lipp, tüüp, foto, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung ja sidevõime.

3.	Patrull-laev, kui valitsuse kasutuses/teenistuses olev alus peab olema selgelt tähistatud ja identifitseeritav.

3. JAGU

Laevade nimekiri

Euroopa Komisjon peab ajakohastatud nimekirja laevadest, kellele on käesoleva protokolli alusel välja antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse selle koostamise ning iga ajakohastamise järel kalapüügi kontrollimise eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide asutustele.

4. JAGU

Kohaldatavad õigusnormid

Laev ja selle kasutajad peavad täielikult vastama käesolevale lisale ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidele. Ühtlasi peavad nad vastama neile rahvusvahelistele lepingutele, konventsioonidele ja kalandusalastele kokkulepetele, mille osalised on nii Mikroneesia Liiduriigid kui ka Euroopa Liit. Kui käesolevast lisast ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidest ei suudeta rangelt kinni pidada, võivad sellega kaasneda olulised trahvid ning muud tsiviil- ja kriminaalkaristused.

5. JAGU

Kontrollimenetlused

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade kaptenid annavad pardaletuleku loa kalastamistegevuse kontrollimise ja järelevalve eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide volitatud ametnikele ning hõlbustavad nende kohustuste täitmist mis tahes ajal, kui nad viibivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis või Mikroneesia Liiduriikide territoriaal- või sisevetes.

2.	Kontrollimenetluse ohutumaks muutmiseks tuleks laevale eelnevalt saata pardaleminekut käsitlev teatis, mis sisaldaks ka inspekteerimisaluse tunnuseid ja inspektori nime.

Ametiisikutel on täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikule, püügiaruannetele, dokumentatsioonile ja kõigile andmete salvestamiseks kasutatavatele elektroonikaseadmetele, ning laeva kapten lubab kõnealustel volitatud ametnikel teha märkmeid kõigi NORMA väljastatud lubade või muude lepingu sätestatud dokumentide kohta.

4.	Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ning hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete kontrollimist.

5.	Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke rünnata, takistada, neile vastu hakata või nende aega kulutada, keelata nende pardalepääsu, neid ähvardada või nende töösse sekkuda.

6.	Kõnealused ametnikud ei jää pardale kauemaks kui nende kohustuste täitmiseks vajalik.

7.	Kui käesoleva peatüki sätetest ei peeta kinni, on Mikroneesial Liiduriikidel õigus rikkumise toime pannud laeva kalapüügiluba vorminõuete täitmiseni peatada ning kohaldada Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

8.	Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile asjakohane tõend.

Mikroneesia Liiduriigid tagavad, et käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisega otseselt seotud töötajad on pädevad kalandusalast inspekteerimist teostama ja tunnevad asjaomast püügitegevust. Käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisel tagavad Mikroneesia Liiduriikide kalandusinspektorid, et meeskonda, laeva ja lasti koheldakse täielikus vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) pardalemineku- ja inspekteerimismenetluses ettenähtud rahvusvaheliste sätetega.

6. JAGU

Peatamismenetlus

1. Kalalaevade peatamine

a)	Tegevjuht teavitab delegatsiooni 24 tunni jooksul Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade peatamisest või nende suhtes karistuste kohaldamisest.

b)	Samal ajal saab delegatsioon lühiaruande peatamise põhjuste ja asjaolude kohta.

2. Peatamisteade

a)	Järelevalveametniku koostatud teate allkirjastab laeva kapten.

b)	Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi või kaitset, mida ta võib kasutada seoses eeldatava rikkumisega.

c)	Kapten juhib laeva järelevalveametniku poolt määratud sadamasse. Väiksemate rikkumiste korral võib tegevjuht lubada peatatud laeval kalapüüki jätkata.

3. Peatamise korral peetav nõupidamine

Enne laeva kapteni või meeskonna või laeva lasti ning varustuse suhtes meetmete võtmist, välja arvatud oletatava rikkumisega seotud tõendite kindlustamise abinõud, korraldatakse ühe tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud teabe saamisest delegatsiooni ja tegevjuhi vaheline nõupidamine, millest võtab võimaluse korral osa ka asjaomase lipuosariigi esindaja.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võib aidata selgitada olukorra põhjusi. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva peatamisega kaasnevatest meetmetest.

4. Peatamise lahendamine

a)	Enne kohtumenetluse algatamist üritatakse oletatav rikkumine lahendada omavahelise kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisele suunatud toimingud lõpetatakse hiljemalt neli (4) tööpäeva pärast laeva peatamist.

b)	Vastastikuse kokkuleppe korral määratakse trahvi suurus kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega.

Kui juhtumi suhtes ei ole võimalik jõuda vastastikusele kokkuleppele ning asi tuleb anda pädevale kohtule arutamiseks, peab laevaomanik tasuma käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole tagatise, mis hõlmab rikkumise eest vastutavate osaliste makstavaid peatamiskulusid, trahve ja hüvitisi.

d)	Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Tagatis vabastatakse kohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab menetlust läbiviiv kohus süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatise väärtus.

Laev vabastatakse ja selle meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

1)	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

2)	kui enne kohtumenetluse lõppu on sisse makstud punkti 4 alapunktis c osutatud tagatis ning pädev kohtuasutus on selle heaks kiitnud.

VI PEATÜKK

KESKKONNAVASTUTUS

1.	Euroopa Liidu laevad tunnustavad Mikroneesia Liiduriikide tundlike laguunide ja atollide (mereliste) keskkonnatingimuste säilitamise vajadust ega lase vette aineid, mis võivad kahjustada mereressursside kvaliteeti.

Kui punkerdamine või mõne muu sellise toote ümberpaigutamine, mis on hõlmatud ÜRO Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga (IMDG), toimub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis teostatava püügireisi ajal, peavad Euroopa Liidu laevad esitama sellise tegevuse kohta aruande vastavalt 3. liite 5. punktis esitatud näidisele.

VII PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.	Kõik lepingu alusel kala püüdvad Euroopa Liidu laevad on kohustatud meeskonnaliikmena tööle võtma vähemalt ühe (1) Mikroneesia Liiduriikide meremehe.

2.	Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed tegevjuhi esitatud nimekirjast.

3.	Laevaomanik või esindaja teatab tegevjuhile asjaomase laeva pardale võetavate Mikroneesia Liiduriikide meremeeste nimed ning nende tööülesanded meeskonnas.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Mikroneesia Liiduriikide meremeeste töölepingud, mille koopiad antakse allkirjastajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu tegevjuhiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgakulud kannavad laevaomanikud. Palgad fikseeritakse enne kalapüügilubade väljaandmist laevaomanike või nende esindajate ja tegevjuhi vastastikusel kokkuleppel. Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Mikroneesia Liiduriikide laevameeskondade meremeestel ning nende palgad ei tohi mingil tingimusel olla ILO standarditest madalamad.

Iga Euroopa Liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

VIII PEATÜKK

LAEVA KASUTAJA VASTUTUS

1.	Ettevõtja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

Mikroneesia Liiduriikide, selle osariikide, kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva kasutaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja NORMA heakskiidetud kindlustusfirmas kõigi Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse kuuluvate piirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere, veealuste korallriffide ja majandusvööndi osas, mida tõendab käesoleva lisa 1. peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis f osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

Kui Euroopa Liidu laevaga juhtub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis (sealhulgas sisevetes ja territoriaalmeres) mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva kasutaja sellest kohe NORMAt ning Mikroneesia Liiduriikide Transpordi-, Side- ja Infrastruktuuri Ministeeriumi.

Liited

Kalapüügiloa taotluse vormid

a.	Kalapüügiloa taotlemine ja registreerimine

b.	Kalapüügiloa uuendamise taotlus

Püügiaruannete vormid

a.	Seinnooda püügipäevik

b.	Õngepüügi püügipäevik

3.	Aruannete üksikasjad

4.	Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamate nimekiri

1a liide

1b liide

2a liide

2b liide

3 liide

4. liide

MÄÄRATUD SADAMAD

1.	Tomil Harbor (Yapi osariik)

2.	Weno Anchorage (Chuuki osariik)

3.	Mesenieng Harbour (Pohnpei osariik)

4.	Okat Harbour (Kosrae osariik)

25.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 52/33

NÕUKOGU OTSUS,

18. jaanuar 2011,

Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta

(2011/117/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2010/706/EL (1) kirjutati 17. juunil 2010 Euroopa Liidu ja Gruusia vahelisele viisade väljastamise lihtsustamise lepingule (edaspidi „leping”) Euroopa Liidu nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Lepinguga moodustatakse ühiskomitee, kes peaks vastu võtma oma töökorra. On asjakohane näha selleks juhuks ette liidu seisukoha esitamise lihtsustatud kord.

(3)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (2). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(4)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (3). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Seetõttu tuleks leping sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping (edaspidi „leping”).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel ja kooskõlas lepingu artikli 14 lõikega 1 teatama menetluse lõpuleviimisest, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda (4).

Artikkel 3

Lepingu artikliga 12 moodustatud ühiskomitees esindab liitu komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab ühiskomitees liidu seisukoha lepingu artikli 12 lõike 4 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. jaanuar 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MATOLCSY Gy.

(1) ELT L 308, 24.11.2010, lk 1.

(2) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(3) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(4) Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline

LEPING

viisade väljastamise lihtsustamise

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ning

GRUUSIA,

edaspidi „lepinguosalised”,

SOOVIDES Gruusia kodanikele viisade väljastamise lihtsustamise teel soodustada inimestevahelist suhtlemist kui majandus-, humanitaar-, kultuuri-, teadus- ja muude suhete tähtsat eeltingimust,

KINNITADES VEEL KORD kavatsust kehtestada pikemas perspektiivis Gruusia ja liidu kodanikele viisavaba reisimise kord, eeldusel et täidetud on hästi juhitud ja turvalise liikuvuse tingimused,

PIDADES SILMAS, et alates 1. juunist 2006 on kõik liidu kodanikud vabastatud viisanõudest, kui nad reisivad Gruusiasse vähemaks kui 90 päevaks või on transiitreisil läbi Gruusia territooriumi,

TÕDEDES, et kui Gruusia taastab viisanõude liidu kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõtte kohaselt asjaomastele liidu kodanikele samad soodustused, mis antakse käesoleva lepinguga Gruusia kodanikele,

PIDADES SILMAS, et kõnealuseid viisanõudeid saab taaskehtestada ainult korraga kõigi liidu kodanike või teatavate liidu kodanike kategooriate suhtes,

TÕDEDES, et lihtsustatud viisarežiim ei tohiks kaasa tuua ebaseaduslikku rännet, ning pöörates erilist tähelepanu julgeolekule ja tagasivõtmisele,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta ja protokolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Taani seisukoha kohta ning kinnitades, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

1. Käesoleva lepingu eesmärk on lihtsustada viisade väljastamist Gruusia kodanikele, kelle kavatsetav viibimise aeg ei ole pikem kui 90 päeva 180 päeva jooksul.

2. Kui Gruusia taastab viisanõude kõikide liikmesriikide kodanike või nende teatavate kategooriate suhtes, kehtivad automaatselt ja vastastikkuse põhimõtte kohaselt asjaomastele liidu kodanikele samad soodustused, mis antakse käesoleva lepinguga Gruusia kodanikele.

Artikkel 2

Üldsäte

1. Käesolevas lepingus sätestatud viisade väljastamise lihtsustatud korda kohaldatakse nende Gruusia kodanike suhtes, kes ei ole liidu või liikmesriikide õigus- ja haldusnormide, käesoleva lepingu või teiste rahvusvaheliste lepingute alusel viisanõudest vabastatud.

2. Selliste käesolevas lepingus käsitlemata küsimuste puhul nagu viisa väljastamisest keeldumine, reisidokumentide tunnustamine, toimetulekuks piisavate vahendite olemasolu tõendamine ning sissepääsu keelamine ja väljasaatmismeetmed kehtivad Gruusia, liikmesriikide või liidu õigusaktid.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „liikmesriik”– liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik, Iiri Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik;

b) „liidu kodanik”– punktis a määratletud liikmesriigi kodanik;

c) „Gruusia kodanik”– isik, kellel on vastavalt Gruusia õigusaktidele Gruusia kodakondsus;

d) „viisa”– liikmesriigi väljastatud luba transiidiks läbi liikmesriigi territooriumi või kavatsetud viibimiseks liikmesriigi territooriumil kokku kuni 90 päeva 180 päeva jooksul alates esimesest sisenemisest liikmesriigi territooriumile;

e) „seaduslikult elav isik”– Gruusia kodanik, kellel on liidu või konkreetse riigi õigusaktide kohaselt luba või õigus viibida liikmesriigi territooriumil kauem kui 90 päeva.

Artikkel 4

Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

1. Järgmistesse kategooriatesse kuuluvate Gruusia kodanike puhul piisab, kui nad esitavad teise lepinguosalise territooriumile reisimise eesmärgi tõendamiseks järgmised dokumendid:

lähisugulased – abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed, kes külastavad liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke:

—	vastuvõtva isiku kirjalik kutse;

ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja ametlikes vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil:

—	Gruusia ametiasutuse kiri, millega kinnitatakse, et taotleja reisib kõnealuse delegatsiooni koosseisus asjaomastesse liikmesriikidesse, et osaleda eespool nimetatud üritustel, ning millele on lisatud ametliku kutse koopia;

õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammide ning muude õpingutega seotud ürituste raames:

—	vastuvõtva ülikooli, kolledži või kooli väljastatud tõend koolitusasutusse vastuvõtmise kohta või nende asutuste kirjalik kutse või (üli)õpilaspilet või tõend koolituse kohta, millel osaletakse;

isikud, kes külastavad riiki meditsiinilistel põhjustel ja isikud, kes peavad neid saatma:

—	meditsiiniasutuse ametlik dokument, millega tõendatakse nii arstiabi vajadust vastavas meditsiiniasutuses kui ka saatva isiku vajadust, ning tõend, et piisavad rahalised vahendid ravi eest tasumiseks on olemas;

ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud:

—

kutseorganisatsiooni väljastatud tõend või muu dokument, millega tõendatakse, et asjaomane isik on kutseline ajakirjanik või ametiülesandeid täitev saatev isik, ning tema tööandja väljastatud dokument, millega tõendatakse, et reisi eesmärk on ajakirjandusliku tööülesande täitmine või abistamine selliste tööülesannete täitmisel;

rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud:

—	vastuvõtva organisatsiooni, liikmesriigi pädeva ametiasutuse, üleriigilise alaliidu või olümpiakomitee kirjalik kutse;

ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad:

—

vastuvõtva juriidilise isiku või äriühingu, organisatsiooni või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorteri või filiaali, liikmesriigi riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või mõne liikmesriigi territooriumil peetava kaubandus- ja tööstusnäituse, konverentsi või sümpoosioni korralduskomitee kirjalik kutse, mille on kinnitanud Gruusia Kaubanduskoda;

kutsealade esindajad, kes osalevad rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel, mida peetakse mõne liikmesriigi territooriumil:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, millega tõendatakse, et asjaomane isik osaleb kõnealusel üritusel;

kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid või konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames:

—	vastuvõtva organisatsiooni kirjalik kutse, kinnitus, et isik esindab kodanikuühiskonna organisatsiooni, ja riigi õigusaktide kohaselt vastavast registrist väljastatud riigi ametiasutuse tõend asjaomase organisatsiooni asutamise kohta;

isikud, kes osalevad teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides:

—	korraldava organisatsiooni kirjalik kutse üritustel osalemiseks;

autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega:

—	rahvusvahelise autoveoga tegelevate Gruusia veoettevõtjate üleriigilise ühenduse või riikliku äriühingu kirjalik taotlus, milles esitatakse reiside eesmärk, kestus ja sagedus;

sõpruslinnade ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad:

—	sellise linna või kohaliku omavalitsusüksuse juhi kirjalik kutse;

isikud, kes külastavad sõjaväelaste ja tsiviilisikute matmispaiku:

—	haua olemasolu ja säilimist ning taotleja ja maetu omavahelist perekondlikku või muud seost tõendav ametlik dokument.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kirjalikus taotluses või kutses esitatakse järgmised andmed:

a)	kutsutava isiku kohta: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev, sugu, kodakondsus, passi number, reisi aeg ja eesmärk, riiki sisenemiste arv ning vajaduse korral kutsutava isikuga koos reisiva abikaasa nimi ja laste nimed;

b)	kutsuva isiku kohta: ees- ja perekonnanimi ning aadress;

kutsuva juriidilise isiku, äriühingu või organisatsiooni kohta: täisnimi ja aadress ning

—	kui taotluse on välja andnud organisatsioon või asutus, siis sellele allakirjutanud isiku nimi ja ametikoht;

—	kui kutsuja on liikmesriigis registreeritud juriidiline isik või äriühing või sellise juriidilise isiku või äriühingu peakorter või filiaal, siis asjaomase liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud registrinumber.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud kategooriatesse kuuluvatele isikutele antakse välja kõikide kategooriate viisasid lihtsustatud korras, ilma et selleks oleks vaja esitada muud liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud põhjendust, kutset või kinnitust.

Artikkel 5

Mitmekordsete viisade väljastamine

1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele kodanikele:

a)	abikaasad ja alla 21aastased või ülalpeetavad lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad, kes külastavad mõne liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavaid Gruusia kodanikke. Viisa kehtivusaeg on piiratud neile antud elamisloa kehtivusajaga;

b)	ametiülesandeid täitvad kesk- ja piirkondlike valitsuste liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud, kusjuures viisa kehtivusaeg on piiratud nende ametiajaga, kui viimane on lühem kui viis aastat;

c)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel regulaarselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil.

2. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad kuni üheaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid järgmistesse kategooriatesse kuuluvatele isikutele, tingimusel et neile on varasema aasta jooksul väljastatud vähemalt üks viisa, et nad on seda kasutanud vastavalt külastatava riigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et on olemas põhjus mitmekordse viisa taotlemiseks:

a)	ametlike delegatsioonide alalised liikmed, kes osalevad esitatud ametlike kutsete alusel korrapäraselt kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel ja vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid liikmesriikide territooriumil;

b)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse, et osaleda koolitusel, seminaridel või konverentsidel, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

c)	rahvusvahelisel näitusel, konverentsil, sümpoosionil, seminaril või muul samalaadsel üritusel osalevad kutsealade esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

d)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

e)	üliõpilased ja kraadiõppes osalevad isikud, kes reisivad korrapäraselt õppimise või koolituse eesmärgil, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

f)	sõpruslinnade või muude omavalitsuste ametlikest vahetusprogrammidest osavõtjad;

g)	isikud, kes peavad meditsiinilistel põhjustel külastama riiki korrapäraselt ja isikud, kes peavad neid saatma;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

i)	ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad, kes reisivad korrapäraselt liikmesriikidesse;

j)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

k)	autojuhid, kes osutavad rahvusvahelisi kauba ja reisijate liikmesriikide territooriumile vedamise teenuseid Gruusias registreeritud sõidukitega.

3. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused väljastavad vähemalt kaheaastase ja maksimaalselt viieaastase kehtivusajaga mitmekordseid viisasid käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikutele, tingimusel et nad on varasema kahe aasta jooksul kasutanud üheaastase kehtivusajaga mitmekordset viisat vastavalt külastatava liikmesriigi riiki sisenemist ja riigis viibimist reguleerivatele õigusaktidele ning et mitmekordse viisa taotlemise põhjused endiselt kehtivad.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriikide territooriumil 180 päeva jooksul kokku maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 6

Viisataotluste menetlemise tasu

1. Gruusia kodanike esitatavate viisataotluste menetlemise tasu on 35 eurot.

Nimetatud summa võib läbi vaadata artikli 14 lõikes 4 sätestatud korra kohaselt.

Kui Gruusia taastab viisanõude kõigi liidu kodanike suhtes, ei võta Gruusia suuremat viisatasu kui 35 eurot või summa, mis lepitakse kokku tasu suuruse läbivaatamise käigus vastavalt artikli 14 lõikes 4 sätestatud korrale.

2. Kui liikmesriigid teevad koostööd välise teenuseosutajaga, võib tasu olla suurem. Teenustasu on proportsionaalne kuludega, mida väline teenuseosutaja on kandnud ülesannete täitmisel ning need ei tohi ületada 30 eurot. Asjaomane liikmesriik säilitab või asjaomased liikmesriigid säilitavad kõigile taotlejatele võimaluse esitada taotlus otse liikmesriigi konsulaadis.

3. Viisataotluse töötlemise tasu maksmisest on vabastatud järgmistesse kategooriatesse kuuluvad kodanikud:

a)	pensionärid;

b)	alla 12aastased lapsed;

c)	kesk- ja piirkondliku valitsuse liikmed ning põhiseadus- ja ülemkohtu liikmed, kui nad ei ole käesoleva lepinguga viisanõudest vabastatud;

d)	puudega isikud ja vajaduse korral neid saatvad isikud;

e)	lähisugulased – liikmesriigi territooriumil seaduslikult elavat Gruusia kodanikku külastavad abikaasa, lapsed (sealhulgas lapsendatud lapsed), vanemad (sealhulgas hooldajad), vanavanemad ja lapselapsed;

f)	ametlike delegatsioonide liikmed, kes osalevad Gruusiale esitatud ametliku kutse alusel kohtumistel, nõupidamistel, läbirääkimistel, vahetusprogrammides või üritustel, mida korraldavad valitsustevahelised organisatsioonid mõne liikmesriigi territooriumil;

g)	õpilased, üliõpilased, kraadiõppes osalevad isikud ja neid saatvad õpetajad, kelle reisi eesmärk on õppimine või koolitus, kaasa arvatud vahetusprogrammid ning teised kooliga seotud üritused;

h)	ajakirjanikud ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad akrediteeritud isikud;

i)	rahvusvahelistest spordiüritustest osavõtjad ja neid saatvad ametiülesandeid täitvad isikud;

j)	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, kelle reisi eesmärk on koolitus, seminarid ja konverentsid, kaasa arvatud vahetusprogrammide raames;

k)	teadus-, kultuuri- või kunstiüritustel, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides osalevad isikud;

isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust reisida humanitaarsetel põhjustel, kaasa arvatud selleks, et saada kiiresti arstiabi, ning sellist isikut saatev isik, ning isikud, kes on esitanud dokumendid, mis tõendavad vajadust osaleda lähisugulase matusel või külastada raskelt haiget lähisugulast.

Artikkel 7

Viisataotluste menetlemise kestus

1. Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused otsustavad viisa väljaandmise 10 kalendripäeva jooksul alates taotluse ja viisa väljaandmiseks nõutavate dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega võib üksikjuhtudel pikendada kuni 30 kalendripäevani, eelkõige juhul, kui viisataotlus tuleb põhjalikumalt läbi vaadata.

3. Kiireloomuliste juhtude puhul võib viisataotluse kohta otsuse vastuvõtmise tähtaega lühendada kahe tööpäevani või veelgi lühema ajani.

Artikkel 8

Riigist lahkumine dokumentide kaotamise või nende varastamise korral

Liidu ja Gruusia kodanikud, kes on oma isikut tõendavad dokumendid kaotanud või kellelt need on varastatud Gruusia või liikmesriikide territooriumil viibides, võivad territooriumilt lahkuda ilma viisa või muu loata liikmesriikide või Gruusia diplomaatiliste või konsulaaresinduste väljastatud kehtivate piiri ületamist võimaldavate isikut tõendavate dokumentide alusel.

Artikkel 9

Viisade kehtivuse pikendamine erakorralistel asjaoludel

Gruusia kodanikule välja antud viisa kehtivusaega ja/või riigis viibimise kestust pikendatakse, kui liikmesriigi pädev asutus leiab, et viisaomanik on tõendanud vääramatu jõu või humanitaarkaalutluste olemasolu, mis takistavad tema lahkumist liikmesriikide territooriumilt enne viisa kehtivusaja või viisaga lubatud viibimise kestuse lõppemist. Kõnealune pikendamine tehakse tasuta.

Artikkel 10

Diplomaatilised passid

1. Gruusia kodanikud, kellel on kehtiv diplomaatiline pass, võivad liikmesriiki siseneda, sealt lahkuda või liikmesriikidest läbi sõita ilma viisata.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikud võivad viibida liikmesriigi territooriumil 180 päeva jooksul maksimaalselt 90 päeva.

Artikkel 11

Viisa territoriaalne kehtivus

Gruusia kodanikel on õigus reisida liikmesriikide territooriumil liidu kodanikega samadel tingimustel vastavalt liikmesriikide riiklikku julgeolekut ning liidu piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid käsitlevatele eeskirjadele ja määrustele.

Artikkel 12

Lepingu haldamise ühiskomitee

1. Lepinguosalised moodustavad ekspertide ühiskomitee (edaspidi „komitee”), mis koosneb liidu ja Gruusia esindajatest. Liitu esindab komisjon, keda toetavad liikmesriikide eksperdid.

2. Komiteel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	teostada järelevalvet käesoleva lepingu rakendamise üle;

b)	esitada ettepanekuid käesoleva lepingu muutmiseks või täiendamiseks;

c)	lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle tekkivaid vaidluseid.

3. Komitee koguneb vastavalt vajadusele ühe lepinguosalise taotlusel, kuid vähemalt üks kord aastas.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 13

Käesoleva lepingu seos liikmesriikide ja Gruusia vaheliste kahepoolsete lepingutega

Käesolev leping on jõustumisest alates ülimuslik üksikute liikmesriikide ja Gruusia vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis hõlmavad käesolevas lepingus käsitletud küsimusi.

Artikkel 14

Lõppsätted

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma vastavate menetluste kohaselt ja leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised on teineteisele teatanud, et eespool osutatud menetlused on lõpule viidud.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 jõustub käesolev leping alles Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise tagasivõtmise lepingu jõustumise kuupäeval, kui see kuupäev on hilisem käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kuupäevast.

3. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse käesoleva artikli lõike 6 kohaselt.

4. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad siis, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud, et vajalikud sisemenetlused on lõpule viidud.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu täitmise peatada täielikult või osaliselt avaliku korra, riigi julgeoleku või rahva tervise kaitse huvides. Peatamise otsusest teatatakse teisele lepinguosalisele hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist. Käesoleva lepingu kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab viivitamata teisele lepinguosalisele sellest, kui käesoleva lepingu peatamise aluseks olnud põhjus enam ei kehti.

6. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse 90 päeva pärast teatamise kuupäeva.

Käesolev leping on koostatud Brüsselis 17. juunil 2010 kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Грузия

Por Georgia

Za Gruzii

For Georgien

Für Georgien

Gruusia nimel

Για τη Γεωργία

For Georgia

Pour la Géorgie

Per la Georgia

Gruzijas vārdā –

Gruzijos vardu

Grúzia részéről

Għall-Georġja

Voor Georgië

W imieniu Gruzji

Pela Geórgia

Pentru Georgia

Za Gruzínsko

Za Gruzijo

Georgian puolesta

För Georgien

LISA

LEPINGU PROTOKOLL LIIKMESRIIKIDE KOHTA, KES EI KOHALDA TÄIELIKULT SCHENGENI ACQUIS’D

Liikmesriigid, kelle suhtes on siduv Schengeni acquis, kuid kes veel ei väljasta Schengeni viisasid, kuna ootavad nõukogu asjakohast otsust, väljastavad ainult oma riigi territooriumil kehtivaid viisasid.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta otsusele nr 582/2008/EÜ, millega kehtestatakse välispiiridel isikute kontrollimise lihtsustatud kord, mille alusel Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia tunnustavad ühepoolselt teatavaid dokumente võrdväärsena oma riigi viisadega, mille nad on välja andnud oma territooriumilt läbisõiduks, (1) on võetud ühtlustatud meetmeid, et lihtsustada Schengeni viisaga või Schengeni elamisloaga reisijate transiiti läbi nende liikmesriikide territooriumi, kes veel ei kohalda täielikult Schengeni acquis’d.

(1) ELT L 161, 20.6.2008, lk 30.

ÜHISDEKLARATSIOON DIPLOMAATILISI PASSE KÄSITLEVA ARTIKLI 10 KOHTA

Lepingu artikli 14 lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt võib Euroopa Liit osaliselt peatada lepingu, eriti selle artikli 10 rakendamise, kui teine lepinguosaline kuritarvitab artiklit 10 või seab ohtu avaliku julgeoleku.

Artikli 10 rakendamise peatamise korral alustavad mõlemad lepinguosalised lepinguga moodustatud ühiskomitee raames nõupidamisi, et lahendada peatamise tinginud probleemid.

Mõlemad lepinguosalised kinnitavad, et nende prioriteediks on tagada diplomaatiliste passide kõrgetasemeline turvalisus, eelkõige neile biomeetriliste andmete kandmise teel. Liidus tagatakse see nõukogu 13. detsembri 2004. aasta määruses nr (EÜ) 2252/2004 (liikmesriikide poolt väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardite kohta) (1) sätestatud nõuete rakendamisega.

(1) ELT L 385, 29.12.2004, lk 1.

ÜHISDEKLARATSIOON ÜHTLUSTAMISE KOHTA SEOSES LÜHIAJALISE VIISA MENETLEMIST KÄSITLEVA TEABE ESITAMISE JA LÜHIAJALISE VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVATE DOKUMENTIDEGA

Tõdedes, et viisataotlejatele on oluline läbipaistvus, peavad käesoleva lepingu osalised vajalikuks võtta järgmised meetmed:

—	koostada taotlejate jaoks põhiteave viisade taotlemise menetluste, viisa saamise tingimuste ning viisa liikide ja nende kehtivuse kohta;

—	Euroopa Liit koostab miinimumnõuete loetelu, et Gruusia taotlejatele oleks tagatud ühtne ja ühesugune põhiteave ning neilt nõutaks põhimõtteliselt samasuguste täiendavate dokumentide esitamist.

Eespool nimetatud teavet levitatakse laialdaselt – konsulaatide teadetetahvlil, voldikutena, veebisaitidel jne).

ÜHISDEKLARATSIOON TAANI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi diplomaatilistes ja konsulaaresindustes kasutatava viisade väljaandmise korra suhtes.

Seepärast on soovitav, et Taani ja Gruusia ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolse lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepingu tingimustega samalaadsetel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON ÜHENDKUNINGRIIGI JA IIRIMAA KOHTA

Lepinguosalised märgivad, et lepingut ei kohaldata Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes.

Seepärast on soovitav, et Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Gruusia ametiasutused sõlmiksid kahepoolsed viisade väljastamise lihtsustamise lepingud.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI, LIECHTENSTEINI, NORRA JA ŠVEITSI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi vahelisi tihedaid suhteid, mida on eriti süvendatud 18. mai 1999. aasta ja 26. oktoobri 2004. aasta lepingutega, mis käsitlevad nende riikide ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Seepärast on soovitav, et Islandi, Liechtensteini, Norra, Šveitsi ja Gruusia ametiasutused sõlmiksid viivitamatult kahepoolsed lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingud liidu ning Gruusia vahelise lepingu tingimustega samalaadsetel tingimustel.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON PERELIIKMETELE VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE KOHTA

Euroopa Liit võtab arvesse Gruusia ettepanekut laiendada selliste perekonnaliikmete määratlust, kelle suhtes kohaldatakse lihtsustatud viisarežiimi, ning seda, kui oluliseks peab Gruusia sellesse kategooriasse kuuluvate isikute liikumise lihtsustamist.

Et lihtsustada liikmesriikides seaduslikult elavate Gruusia kodanikega perekonnasidemeid omavate laiendatud hulga isikute (eelkõige õed ja vennad ning nende lapsed) liikumist, kutsub Euroopa Liit liikmesriikide konsulaaresindusi üles kasutama kõiki acquis's ettenähtud võimalusi sellesse kategooriasse kuuluvatele isikutele viisade väljastamise lihtsustamiseks, sealhulgas eelkõige lihtsustama taotlejatelt nõutavate tõendavate dokumentide nõudeid, vabastama taotlejaid menetlemise tasust ja vajadusel väljastama neile mitmekordsed viisad.

EUROOPA LIIDU DEKLARATSIOON VIISADE VÄLJASTAMISE LIHTSUSTAMISE LEPINGU PEATAMISE KOHTA

Juhul kui Gruusia taastab lepingu artikli 1 lõike 2 sätteid rikkudes viisanõude ühe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikele või selliste kodanike teatavatele kategooriatele, peatab liit käesoleva lepingu kohaldamise.

ÜHISDEKLARATSIOON REISDOKUMENTIDEGA SEOTUD KOOSTÖÖ KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu artikli 12 alusel loodud ühiskomitee hindab lepingu rakendamise üle järelevalvet teostades vastavate reisidokumentide turvataseme mõju lepingu toimimisele. Sellega seoses leppisid lepinguosalised kokku, et teavitavad teineteist korrapäraselt meetmetest, mida on võetud selleks, et vältida reisidokumentide arvu kasvu ja arendada reisidokumentide turvalisuse tehnilisi aspekte ning teavitavad samuti meetmetest, mida on võetud seoses isikustamisprotsessiga reisidokumentide väljastamisel.

25.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 52/45

NÕUKOGU OTSUS,

18. jaanuar 2011,

Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepingu (riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta) sõlmimise kohta

(2011/118/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõiget 3 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a taandega v,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas nõukogu 8. novembri 2010 aasta (1) otsusega 2010/687/EÜ kirjutati 17. juunil 2010 Euroopa Liidu ja Gruusia vahelisele viisade väljastamise lihtsustamise lepingule (edaspidi „leping”) Euroopa Liidu nimel alla, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)	Leping tuleks heaks kiita.

(3)	Lepinguga luuakse tagasivõtu ühiskomitee, kes võib võtta vastu oma töökorra. Sellisel juhul on asjakohane näha ette Euroopa Liidu seisukoha esitamiseks lihtsustatud kord.

(4)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 22) (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline leping riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta (edaspidi „leping”).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artikli 23 lõikega 2 ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda (2).

Artikkel 3

Lepingu artikliga 18 moodustatud tagasivõtu ühiskomitees esindab liitu komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

Artikkel 4

Komisjon esitab tagasivõtu ühiskomitees liidu seisukoha lepingu artikli 18 lõike 5 kohase töökorra vastuvõtmise kohta pärast nõupidamist nõukogu määratud erikomiteega.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. jaanuar 2011

Nõukogu nimel

eesistuja

MATOLCSY Gy.

(1) ELT L 294, 12.11.2010, lk 9.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumiskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Liidu ja Gruusia vahel

LEPING

riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

GRUUSIA,

OLLES KINDLALT OTSUSTANUD tugevdada koostööd ebaseadusliku sisserände vastase võitluse tõhustamiseks,

SOOVIDES käesoleva lepinguga ja vastastikkuse põhimõtte alusel kehtestada nende isikute kiire ja tõhusa tuvastamise ning ohutu ja nõuetekohase tagasitoimetamise korra, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia või Euroopa Liidu mõne liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele, ning vastastikuse koostöö vaimus soodustada selliste isikute transiiti,

RÕHUTADES, et käesolev leping ei piira liidu, tema liikmesriikide ega Gruusia õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist ja 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta protokolliga,

ARVESTADES, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ei osale Iirimaa käesoleva lepingu kohaldamises, välja arvatud juhul, kui Iirimaa teatab oma soovist osaleda vastavalt nimetatud protokollile,

ARVESTADES, et kuna käesoleva lepingu sätted kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse, ei kohaldata seda Taani Kuningriigi suhtes kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolliga,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lepinguosalised”– Gruusia ja liit;

b) „Gruusia kodanik”– isik, kellel on Gruusia kodakondsus;

c) „liikmesriigi kodanik”– isik, kellel on liidu määratluse kohane liikmesriigi kodakondsus;

d) „liikmesriik”– käesoleva lepinguga seotud Euroopa Liidu liikmesriik;

e) „kolmanda riigi kodanik”– isik, kellel on muu riigi kui Gruusia või mõne liikmesriigi kodakondsus;

f) „kodakondsuseta isik”– isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust;

g) „elamisluba”– mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Gruusia või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. Siia ei kuulu ajutised load riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga- või elamisloa taotluse menetlemisega;

h) „viisa”– Gruusia või ühe liikmesriigi luba või otsus, mida on vaja selle riigi territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat;

i) „taotluse esitanud riik ja taotlust esitav riik”– riik (Gruusia või mõni liikmesriik), kes esitab käesoleva lepingu artikli 7 kohase tagasivõtutaotluse või artikli 14 kohase transiiditaotluse;

j) „taotluse saanud riik ja taotlust vastuvõttev riik”– riik (Gruusia või mõni liikmesriik), kellele esitatakse käesoleva lepingu artikli 7 kohane tagasivõtutaotlus või artikli 14 kohane transiiditaotlus;

k) „pädev asutus”– Gruusia või mõne liikmesriigi ametiasutus, kelle ülesanne on rakendada käesolevat lepingut kooskõlas selle artikli 19 lõike 1 punktiga a;

l) „transiit”– kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku läbisõit taotluse saanud riigi territooriumilt, reisides taotluse esitanud riigist sihtriiki;

m) „piiriala”– kuni 5 kilomeetri laiune ala liikmesriikide ja Gruusia meresadamate (koos tolliterritooriumitega) ja rahvusvaheliste lennujaamade ümber.

I JAGU

GRUUSIA TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 2

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1. Gruusia võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on Gruusia kodanikud.

2. Gruusia võtab tagasi ka:

a)	lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal taotluse esitanud liikmesriigis elamise õigus või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba;

lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et isikul on õigus siseneda Gruusia territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal elamisõigus taotluse esitanud liikmesriigis või teise liikmesriigi väljaantud kehtiv elamisluba.

3. Gruusia võtab tagasi ka isikud, kes on kes on Gruusia kodakondsusest ilma jäänud või jäetud või sellest loobunud pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui liikmesriik ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4. Pärast seda, kui Gruusia on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab Gruusia pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viivitamata ja tagasivõetava isiku tahtest sõltumata hiljemalt kolme tööpäeva jooksul välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 90 päeva. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (1).

5. Kui juriidilistel või tegelikel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul üle viia, pikendab Gruusia pädev diplomaatiline või konsulaaresindus kolme tööpäeva jooksul reisdokumendi kehtivust või annab vajadusel välja uue sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud või selle kehtivust pikendanud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega (2).

Artikkel 3

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1. Gruusia võtab liikmesriigi taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)	nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv Gruusia väljaantud viisa või elamisluba või

b)	need isikud sisenesid liikmesriikide territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast Gruusia territooriumil viibimist või selle läbimist.

2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Gruusia rahvusvahelise lennujaama kaudu või

taotluse esitanud liikmesriik on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui

i)	sellel isikul on Gruusia välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg,

ii)	taotluse esitanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades või

iii)	see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust;

c)	taotluse saanud riik on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku saatnud välja päritoluriiki või kolmandasse riiki.

3. Pärast seda, kui Gruusia on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab ta viivitamata, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul asjaomasele isikule välja väljasaatmiseks kasutatava reisidokumendi. Kui Gruusia ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud väljasaatmisel kasutatava ELi ühtse reisidokumendi kasutamisega.

II JAGU

LIIDU TAGASIVÕTUKOHUSTUSED

Artikkel 4

Oma riigi kodanike tagasivõtmine

1. Liikmesriik võtab Gruusia taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et nad on selle liikmesriigi kodanikud.

2. Liikmesriik võtab tagasi ka:

a)	lõikes 1 nimetatud isikute alaealised vallalised lapsed, olenemata nende sünnikohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui neil on endal Gruusia territooriumil elamise õigus;

b)	lõikes 1 nimetatud isikute muud kodakondsust omava abikaasa eeldusel, et abikaasal on õigus siseneda taotluse saanud liikmesriigi territooriumile ja seal viibida või ta võib sellise õiguse saada, välja arvatud juhul, kui tal on endal Gruusia territooriumil elamise õigus.

3. Liikmesriik võtab tagasi ka isikud, kes on ilma jäetud või loobunud liikmesriigi kodakondsusest pärast Gruusia territooriumile sisenemist, kui Gruusia ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

4. Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab selle liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus viivitamata ja tagasivõetava isiku tahtest sõltumata hiljemalt kolme tööpäeva jooksul välja tagasivõetava isiku tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi kehtivusajaga 90 päeva. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

5. Kui õiguslikel või praktilistel asjaoludel ei saa asjaomast isikut algselt väljaantud reisidokumendi kehtivusaja jooksul üle anda, pikendab taotluse saanud liikmesriigi pädev diplomaatiline või konsulaaresindus reisidokumendi kehtivust kolme tööpäeva jooksul või kui vaja, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud või selle kehtivust pikendanud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

Artikkel 5

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1. Liikmesriik võtab Gruusia taotluse alusel käesolevas lepingus sätestamata vorminõudeid esitamata oma territooriumile tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Gruusia territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõendatud või kui prima facie tõendite alusel võib kindlalt oletada, et:

a)	nendel isikutel on tagasivõtutaotluse esitamise ajal kehtiv taotluse saanud liikmesriigi väljaantud viisa või elamisluba või

b)	need isikud sisenesid Gruusia territooriumile otse ja ebaseaduslikult pärast taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibimist või sealt läbi minemist.

2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelise lennujaama kaudu või

Gruusia on andnud kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule viisa või elamisloa enne või pärast isiku sisenemist riigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui

i)	sellel isikul on taotluse saanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg,

ii)	Gruusia välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades või valeandmeid esitades või

iii)	see isik ei täida mõnda viisa saamiseks vajalikku tingimust;

c)	taotluse saanud liikmesriik on kolmanda riiki kodaniku või kodakondsuseta isiku saatnud välja päritoluriiki või kolmandasse riiki.

3. Lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus on liikmesriigil, kes viisa või elamisloa välja andis. Juhul kui viisa või elamisloa on välja andnud kaks või enam liikmesriiki, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud pikema kehtivusajaga dokumendi või, kui üks või mitu nendest on oma kehtivuse kaotanud, siis veel kehtiva dokumendi. Juhul kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, on lõikes 1 osutatud tagasivõtukohustus liikmesriigil, kes on välja andnud dokumendi, mille kehtivusaeg lõppes viimasena. Kui isikul ei ole esitada ühtegi eespool nimetatud dokumenti, kehtib lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustus selle liikmesriigi suhtes, mille territooriumilt isik viimasena lahkus.

4. Pärast seda, kui taotluse saanud liikmesriik on tagasivõtutaotluse heaks kiitnud, annab ta viivitamata, kuid hiljemalt kolme tööpäeva jooksul isikule, kelle tagasivõtmine on heaks kiidetud, välja väljasaatmiseks kasutatava reisidokumendi. Kui taotluse saanud liikmesriik ei ole kolme tööpäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, loetakse ta olevat nõustunud tavaliselt väljasaatmisel kasutatava Gruusia reisidokumendi kasutamisega.

III JAGU

TAGASIVÕTUMENETLUS

Artikkel 6

Põhimõtted

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, tuleb mõne artiklites 2–5 esitatud kohustuse alusel tagasi võetava isiku üleandmiseks esitada taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele tagasivõtutaotlus.

2. Kehtiva reisidokumendi või isikutunnistusega isiku võib üle anda ilma, et taotluse esitanud riigil tuleks taotluse saanud riigi pädevale asutusele esitada tagasivõtutaotlust või artikli 11 lõikes 1 osutatud kirjalikku teadet.

3. Kui taotlust esitava riigi piirialal (sealhulgas lennujaamad) on kinni peetud isik, kes on riiki sisenenud otse taotlust vastuvõtva riigi territooriumilt ja kes on ületanud piiri ebaseaduslikult, võib taotlust esitav riik esitada tagasivõtutaotluse kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse isiku kinnipidamist (kiirmenetlus), ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 7

Tagasivõtutaotlus

1. Tagasivõtutaotluses esitatakse võimaluse korral järgmine teave:

a)	tagasivõetava isiku isikuandmed (nt tema nimed, perekonnanimed, sünniaeg ja võimaluse korral sünnikoht ning viimane elukoht) ning vajadusel alaealiste vallaliste laste ja/või abikaasade andmed;

b)	oma riigi kodanike puhul kodakondsuse tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus;

c)	kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul nende tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus;

d)	tagasivõetava isiku foto;

e)	sõrmejäljed.

2. Võimaluste piires sisaldab tagasivõtutaotlus ka järgmist teavet:

a)	teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust, tingimusel et asjaomane isik on selgelt väljendanud oma nõusolekut sellise teate esitamise kohta,

b)	mis tahes muu kaitse- või turvameede või teave isiku tervise kohta, mis võib olla vajalik konkreetse isiku üleandmiseks.

3. Tagasivõtutaotluse tavavorm on lisatud käesolevale lepingule 5. lisana.

4. Tagasivõtutaotluse esitamiseks võib kasutada mis tahes sidevahendit, sealhulgas elektroonilist.

Artikkel 8

Kodakondsuse tõendamine

1. Kodakondsust saab vastavalt artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 tõendada eelkõige käesoleva lepingu 1. lisas loetletud mis tahes dokumendiga, sealhulgas dokumendiga, mille kehtivusaeg on lõppenud kuni kuus kuud tagasi. Selliste dokumentide esitamisel tunnustavad liikmesriigid ja Gruusia vastastikku isiku kodakondsust, ilma et edasine uurimine oleks nõutav. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2. Artikli 2 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 1 vastavat kodakondsust saab prima facie tõendada eelkõige käesoleva lepingu 2. lisas loetletud mis tahes dokumendiga ka juhul, kui dokumendi kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel peavad liikmesriigid ja Gruusia kodakondsust tuvastatuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3. Kui ei ole võimalik esitada ühtegi 1. ja 2. lisas loetletud dokumenti või kui esitatud dokumentidest ei piisa, korraldavad taotluse saanud riigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse esitanud riigi tagasivõtutaotluses esitatud sellekohase taotluse korral põhjendamatult viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul tagasivõtutaotluse saamisest tagasivõetava isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus. Küsitlemise kord võidakse kehtestada käesoleva lepingu artiklis 19 sätestatud rakendusprotokollidega.

Artikkel 9

Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab tõendada eelkõige käesoleva lepingu 3. lisas loetletud mis tahes dokumendiga. Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Mis tahes sellist tõendit tunnustavad liikmesriigid ja Gruusia vastastikku, ilma et edasine uurimine oleks nõutav.

2. Käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtutingimuste olemasolu saab prima facie tõendada eelkõige käesoleva lepingu 4. lisas loetletud mis tahes dokumendiga. Nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel peavad liikmesriigid ja Gruusia tagasivõtutingimusi täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist.

3. Riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise ebaseaduslikkust tõendatakse asjaomase isiku reisidokumentidega, milles puudub viisa või muu luba taotluse esitanud riigi territooriumil viibimiseks. Taotluse esitanud riigi teade selle kohta, et asjaomasel isikul ei ole vajalikke reisidokumente, viisat või elamisluba, tõendab prima facie samuti ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist või elamist.

Artikkel 10

Tähtajad

1. Tagasivõtutaotlus tuleb taotlust vastuvõtva riigi pädevale asutusele esitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotlust esitava riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele nõuetele. Juriidiliste või praktiliste takistuste korral taotluse õigeaegsele esitamisele pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei ole.

2. Tagasivõtutaotlusele vastatakse kirjalikult

a)	kahe tööpäeva jooksul juhul, kui taotlus on esitatud kiirmenetluse raames (artikli 6 lõige 3) või

b)	12 kalendripäeva jooksul kõikidel muudel juhtudel.

Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtutaotluse kättesaamise kuupäevast. Kui vastust kõnealuse tähtaja jooksul ei saabu, loetakse üleandmine kokkulepituks.

3. Tagasivõtmistest keeldumise põhjused esitatakse kirjalikult.

4. Pärast nõusoleku andmist või vajadusel pärast lõikes 2 sätestatud tähtaegade möödumist antakse kõnealune isik üle kolme kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi palvel võib eespool nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub üleandmise õiguslike või praktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Üleandmise kord ja transpordiliigid

1. Taotluse esitanud riik esitab, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, vähemalt kolm tööpäeva enne isiku üleandmist taotluse saanud riigi pädevatele asutustele kirjaliku teate üleandmise kuupäeva, piiriületuspunkti, saatemeeskonna kasutamise ja üleandmise muude üksikasjade kohta.

2. Üleandmiseks võib kasutada õhu- või maismaatransporti. Tagasisaatmisel õhutranspordiga ei pea kasutama Gruusia ega liikmesriikide riiklikke lennuettevõtjate teenuseid ning see võib toimuda regulaarlennuga ja taotluse saanud riigi kodanike puhul ka tšarterlennuga. Saatemeeskonnaga tagasisaatmise korral ei pea saatemeeskond koosnema ainult taotluse esitanud riigi volitatud isikutest, tingimusel et nad on Gruusia või mõne liikmesriigi volitatud isikud.

Artikkel 12

Eksikombel tagasivõtmine

Taotluse esitanud riik võtab taotluse saanud riiki tagasivõetud isiku tagasi, kui kuue kuu jooksul ja kodakondsuseta isikute puhul 12 kuu jooksul pärast isiku üleandmist selgub, et üleantud isiku puhul ei ole täidetud käesoleva lepingu artiklites 2–5 sätestatud tingimused.

Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva lepingu menetlussätteid mutatis mutandis ning edastatakse kogu olemasolev teave tagasivõetava isiku isikusamasuse ja kodakondsuse kohta.

IV JAGU

TRANSIIT

Artikkel 13

Põhimõtted

1. Liikmesriigid ja Gruusia peaksid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasisaatmisel kasutama transiiti ainult juhtudel, kus nimetatud isikuid ei saa sihtriiki otse tagasi saata.

2. Kui on tagatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute edasisõit läbi muude transiitriikide ja kui sihtriik nad tagasi võtab, lubab Gruusia nende transiiti, kui liikmesriik seda taotleb, ning liikmesriik lubab nende transiiti, kui Gruusia seda taotleb.

3. Gruusia ja liikmesriik võivad transiidist keelduda järgmistel juhtudel:

a)	kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiitriigis piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu või

b)	kui kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule kavatsetakse määrata taotluse saanud riigis või muus transiitriigis kriminaalkaristus või

c)	rahvatervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

4. Gruusia ja liikmesriik võivad väljaantud loa tühistada, kui hiljem ilmnevad või selguvad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiitriikides või tagasivõtmine sihtriigis ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik vajaduse korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku viivitamata tagasi.

Artikkel 14

Transiidimenetlus

1. Taotluse saanud riigi pädevale asutusele tuleb esitada kirjalik transiiditaotlus, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	transiidi liik (õhu- või maismaatransport), võimalikud muud transiidiriigid ja kavandatud sihtriik;

b)	andmed asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatud nimed, nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, emakeel, reisidokumendi liik ja number);

c)	kavandatav piiriületuspunkt, üleandmisaeg ja saatemeeskonna kasutamine;

d)	avaldus selle kohta, et taotluse esitanud riigi arvates on artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud ning keeldumiseks artikli 13 lõike 3 alusel ei ole põhjust.

Transiiditaotluse ühtne vorm on esitatud käesoleva lepingu 6. lisas.

2. Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki viie kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist kirjalikult riiki lubamisest, kinnitades piiriületuspunkti ja kavandatud riiki lubamise aja või teavitab teda riiki lubamisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest.

3. Kui transiidiks kasutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond kohustusest taotleda lennujaama transiidiviisat.

4. Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige teostades kõnealuste isikute üle järelevalvet ja luues selleks sobilikud tingimused.

5. Isikute transiitvedu teostatakse 30 päeva jooksul pärast taotlusele nõustuva vastuse saamist.

V JAGU

KULUD

Artikkel 15

Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste õigust nõuda tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt tagasi tagasivõtmisega seotud kulud, kannab taotluse esitanud riik käesoleva lepingu kohased tagasivõtmise ja transiitvedude transpordikulud lõpliku sihtriigi piirini.

VI JAGU

ISIKUANDMETE KAITSE JA SÕLTUMATUSE KLAUSEL

Artikkel 16

Isikuandmete kaitse

Isikuandmeid edastatakse üksnes siis, kui see on vajalik selleks, et Gruusia või liikmesriigi pädevad asutused saaksid käesolevat lepingut rakendada. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel kohaldatakse igal konkreetsel juhul Gruusia riigisiseseid õigusakte. Juhul kui vastutav andmetöötleja on liikmesriigi pädev asutus, kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ ning nimetatud direktiivi alusel vastuvõetud selle liikmesriigi riigisiseseid õigusakte. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)	isikuandmeid kogutakse ainult käesoleva lepingu konkreetsete sätete õiguspäraseks rakendamiseks ning edastav asutus ja vastuvõttev asutus ei tohi neid täiendavalt töödelda muidu kui ainult nimetatud eesmärgil;

isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse. Edastada võib ainult järgmisi isikuandmeid:

i)	üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all isikut tuntakse või tema varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus),

ii)	pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht),

iii)	peatuskohad ja marsruudid,

iv)	muu teave, mis on vajalik üleantava isiku isikusamasuse tuvastamiseks või tagasivõtunõuete kindlakstegemiseks käesoleva lepingu kohaselt;

d)	isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)	isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

nii edastav asutus kui ka vastuvõttev asutus astub kõik mõeldavad sammud selleks, et tagada isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine, kui töötlemine ei vasta käesolevale artiklile, eriti kui andmed ei ole piisavad, asjakohased, õiged või neid on töötlemiseks liiga palju. See hõlmab ka teise lepinguosalise teavitamist igasugusest parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest;

g)	nõude esitamisel teavitab vastuvõttev asutus edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ja sellise tegevuse tulemustest;

h)	isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

i)	edastavad ja vastuvõtvad asutused on kohustatud tegema kirjalikke ülestähendusi isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kohta.

Artikkel 17

Sõltumatuse klausel

1. Käesoleva lepinguga ei piirata liidu, liikmesriikide ega Gruusia õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige:

a)	28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga;

b)	varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

c)	4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist ja selle protokollidest;

d)	10. detsembri 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastasest ÜRO konventsioonist;

e)	väljaandmist ja transiiti käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest;

f)	mitmepoolsetest välisriikide kodanike tagasivõtmist käsitlevatest rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest, näiteks 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist.

2. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist muude ametlike või mitteametlike lepingute alusel.

VII JAGU

RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE

Artikkel 18

Tagasivõtu ühiskomitee

1. Lepinguosalised annavad teineteisele vastastikust abi käesoleva lepingu kohaldamisel ja tõlgendamisel. Lepinguosalised moodustavad tagasivõtu ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee”), millel on eelkõige järgmised ülesanded:

a)	jälgida käesoleva lepingu rakendamist;

b)	otsustada käesoleva lepingu ühtseks rakendamiseks vajaliku korra üle;

c)	vahetada regulaarselt teavet rakendusprotokollide kohta, mille liikmesriigid ja Gruusia on koostanud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 19;

d)	soovitada muudatusi käesolevasse lepingusse ja selle lisadesse.

2. Ühiskomitee otsused on lepinguosalistele siduvad.

3. Ühiskomitee moodustatakse liidu ja Gruusia esindajatest.

4. Ühiskomitee koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5. Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 19

Rakendusprotokollid

1. Liikmesriigi või Gruusia taotlusel koostavad Gruusia ja liikmesriik rakendusprotokolli, milles muu hulgas esitatakse eeskirjad:

a)	pädevate ametiasutuste ja piiriületuspunktide määramise ja kontaktandmete vahetamise kohta;

b)	saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta;

c)	täiendavate vahendite ja dokumentide kohta lisaks käesoleva lepingu 1.–4. lisas loetletutele;

d)	kiirmenetluse käigus tagasivõtmise üksikasjade kohta ja

e)	küsitluste teostamise korra kohta.

2. Lõikes 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast seda, kui nendest on teatatud artiklis 18 osutatud tagasivõtu ühiskomiteele.

3. Gruusia nõustub rakendama ühe liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka suhetes mis tahes teise liikmesriigiga, kui viimane seda taotleb.

Artikkel 20

Seos liikmesriikide kahepoolsete tagasivõtulepingute või -kokkulepetega

Riigis loata elavate isikute tagasivõtmisel on käesolev leping ülimuslik mis tahes kahepoolsete lepingute või kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse artikli 19 kohaselt üksikute liikmesriikide ning Gruusia vahel, juhul kui viimase sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepinguga.

VIII JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Territoriaalne kohaldamisala

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, ning Gruusia territooriumi suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse Iirimaa territooriumil ainult Euroopa Liidu poolt Gruusiale edastatud sellekohase teate alusel. Käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil.

Artikkel 22

Lepingu muutmine

Käesolevat lepingut võib muuta ja täiendada lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul. Muudatused ja täiendused koostatakse eraldi protokollidena, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa ning mis jõustuvad kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 23 sätestatud menetlustega.

Artikkel 23

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3. Käesolevat lepingut kohaldatakse Iirimaa suhtes artikli 21 lõikes 2 nimetatud teate edastamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

4. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

5. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 24

Lisad

Lisad 1–6 on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Käesolev leping on koostatud 22. novembril 2010 Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За Европейския съюз

Por la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Грузия

Por Georgia

Za Gruzii

For Georgien

Für Georgien

Gruusia nimel

Για τη Γεωργία

For Georgia

Pour la Géorgie

Per la Georgia

Gruzijas vārdā –

Gruzijos vardu

Grúzia részéről

Għall-Georġja

Voor Georgië

W imieniu Gruzji

Pela Geórgia

Pentru Georgia

Za Gruzínsko

Za Gruzijo

Georgian puolesta

För Georgien

(1) Kooskõlas ELi nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovituses kehtestatud vormiga.

(2) Samas.

1. LISA

KODAKONDSUST TÕENDAVATE DOKUMENTIDENA KÄSITATAVATE DOKUMENTIDE ÜLDLOETELU

(ARTIKLI 2 LÕIGE 1, ARTIKLI 4 LÕIGE 1 JA ARTIKLI 8 LÕIGE 1)

—	pass (kodaniku pass, diplomaatiline pass, teenistuspass, rühmapass ja asenduspass, kaasa arvatud lapse pass);

—	isikutunnistus (sealhulgas ajutine või esialgne isikutunnistus);

—	kodakondsuse tunnistus ja muud ametlikud dokumendid, milles on märgitud isiku kodakondsus või milles sellele selgelt viidatakse.

2. LISA

KODAKONDSUST PRIMA FACIE TÕENDAVATE DOKUMENTIDENA KÄSITATAVATE DOKUMENTIDE ÜLDLOETELU

(ARTIKLI 2 LÕIGE 1, ARTIKLI 4 LÕIGE 1 JA ARTIKLI 8 LÕIGE 2)

Juhul kui taotluse saanud riik on üks liikmesriikidest või Gruusia:

—	1. lisas loetletud dokumendid, mille kehtivusaja lõpust on möödunud üle kuue kuu;

—	käesoleva lepingu 1. lisas loetletud dokumentide valguskoopiad;

—	juhiluba või selle koopia;

—	sünnitunnistus või selle valguskoopia;

—	töötõend või selle valguskoopia;

—	tunnistajate ütlused;

—	asjaomase isiku antud seletused ja keel, mida ta räägib, sealhulgas kui see on tuvastatud ametliku testi tulemusena;

—	muud dokumendid, mille abil võib tõendada asjaomase isiku kodakondsust;

—	teenistusraamat ja sõjaväelase isikutunnistus;

—	meremehe teenistusraamat ja kapteni teenistuskaart;

—	taotluse saanud riigi antud reisiluba.

Juhul kui taotluse saanud riik on Gruusia:

—	viisainfosüsteemis teostatud otsingu tulemusel saadud isikusamasuse kinnitus (1);

—	viisainfosüsteemi mitte kasutava liikmesriigi puhul selle liikmesriigi viistaotlusdokumentide alusel saadud isikusamasuse kinnitus.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

3. LISA

KOLMANDA RIIGI KODANIKE JA KODAKONDSUSETA ISIKUTE TAGASIVÕTMISE TINGIMUSI TÕENDAVATE DOKUMENTIDENA KÄSITAVATE DOKUMENTIDE ÜLDLOETELU

(ARTIKLI 3 LÕIGE 1, ARTIKLI 5 LÕIGE 1 JA ARTIKLI 9 LÕIGE 1)

—	Taotluse saanud riigi välja antud viisa ja/või elamisluba;

—	asjaomase isiku reisidokumendis olevad saabumis- ja lahkumistemplid või samalaadsed märked või muud saabumise ja lahkumise tõendid (nt fotod).

4. LISA

KOLMANDA RIIGI KODANIKE JA KODAKONDSUSETA ISIKUTE TAGASIVÕTMISE TINGIMUSI PRIMA FACIE TÕENDAVATE DOKUMENTIDENA KÄSITATAVATE DOKUMENTIDE ÜLDLOETELU

(ARTIKLI 3 LÕIGE 1, ARTIKLI 5 LÕIGE 1 JA ARTIKLI 9 LÕIGE 2)

—	Pärast taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemist toimunud asjaomase isiku kinnipidamise koha ja muude asjaolude kirjeldus, mille on esitanud kõnealuse riigi ametiasutused;

—	rahvusvahelise organisatsiooni (nt ÜRO pagulaste ülemvolinik) esitatud teave isiku isikusamasuse ja/või isiku territooriumil viibimise kohta;

—	pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus või selgitused teabe kohta;

—	asjaomase isiku ütlused;

—	teave, mis tõendab, et asjaomane isik on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

—	ametlikud ütlused, mida on muu hulgas andnud piirivalveametnikud ja muud tunnistajad, kes võivad tunnistada, et asjaomane isik ületas piiri;

—	asjaomase isiku kohtu- või haldusmenetluse käigus antud ametlik seletus;

—	dokumendid, tõendid ja arved (nt hotelliarve, arsti ja hambaarsti vastuvõtukaart, avalik-õiguslike ja eraasutuste sissepääsukaart, auto rendileping, krediitkaardi kviitung jne), millest nähtub selgelt, et asjaomane isik elas taotluse saanud riigi territooriumil;

—	nimeline pilet ja/või lennu-, rongi-, bussi- või laevareisijate nimekiri, mis näitab asjaomase isiku viibimist ja tema marsruuti taotluse saanud riigi territooriumil.

5. LISA

6. LISA

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 3 LÕIKE 1 JA ARTIKLI 5 LÕIKE 1 KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et isiku „otse sisenemisega” on nimetatud sätete tähenduses tegemist siis, kui isik on sisenenud Gruusiast liikmesriigi territooriumile õhu-, maismaa- või meretranspordiga ilma vahepeal kolmandasse riiki sisenemata, või kui taotluse saanud riik on üks liikmesriikidest, siis saabunud Gruusia territooriumile ilma vahepeal kolmandasse riiki sisenemata. Kolmanda riigi läbimist transiitreisijana lennujaama kaudu ei käsitleta riiki sisenemisena.

ÜHISDEKLARATSIOON TAANI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumi ega Taani Kuningriigi kodanike suhtes. Seepärast on asjakohane, et Gruusia ja Taani sõlmivad tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI JA NORRA KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ning Islandi ja Norra vahelisi tihedaid suheteid, eelkõige neid, mis tulenevad 18. mai 1999. aasta lepingust, mis käsitleb nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Gruusia sõlmib Islandi ja Norraga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON ŠVEITSI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Liidu ja Šveitsi vahelisi tihedaid suhteid, eelkõige neid, mis tulenevad 1. märtsil 2008 jõustunud lepingust, mis käsitleb Šveitsi ühinemist Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seepärast on asjakohane, et Gruusia sõlmib Šveitsiga tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.052.est
Euroopa Liidu Teataja		L 52

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 25. veebruar 2011

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/116/EL
	*	Nõukogu otsus, 13. detsember 2010, Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitleva partnerluslepingu protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	3
		2011/117/EL
	*	Nõukogu otsus, 18. jaanuar 2011, Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta	33
		Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline leping viisade väljastamise lihtsustamise	34
		2011/118/EL
	*	Nõukogu otsus, 18. jaanuar 2011, Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise lepingu (riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta) sõlmimise kohta	45
		Euroopa Liidu ja Gruusia vahel Leping riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise kohta	47
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 156/2011, 13. detsember 2010, milles käsitletakse kalapüügivõimaluste jaotamist Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitleva partnerluslepingu protokolli alusel	66