9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/1

NÕUKOGU OTSUS,

25. oktoober 2010,

Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise protokolli vormis lepingu, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes, allkirjastamise kohta

(2011/87/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	24. veebruaril 2006 volitas nõukogu komisjoni alustama läbirääkimisi oma partneritega Vahemere piirkonnas, et kehtestada kaubandussätetega seotud vaidluste lahendamise kord.

(2)	Komisjon pidas läbirääkimisi vastavalt nõukogu antud läbirääkimissuunistele ja konsulteerides aluslepingu artikli 207 alusel nimetatud komiteega.

(3)

Läbirääkimised on lõpetatud ning Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheline protokolli vormis leping, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes, (1) („protokoll”) parafeeriti 9. detsembril 2009.

(4)	Protokollile tuleks alla kirjutada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise protokolli vormis lepingu (milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes) allkirjastamine eeldusel, et kõnealune protokoll (2) sõlmitakse.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus protokollile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 25. oktoober 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3.

(2) Protokolli tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 109/2011,

27. jaanuar 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste porikaitsesüsteemide tüübikinnituse nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 661/2009 on eraldiseisev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiviga 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)) (2) ette nähtud tüübikinnitusmenetluse otstarbeks.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 661/2009 tunnistati kehtetuks nõukogu 27. märtsi 1991. aasta direktiiv 91/226/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste porikaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3).

(3)	Määrusega (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud olulised sätted mootorsõidukite porikaitsesüsteemide tüübikinnituse nõuete kohta ja porikaitsesüsteemide kui eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituse kohta. Nüüd on vaja sätestada ka sellise tüübikinnituse konkreetsed menetlused, testid ja nõuded.

(4)	Seda tehes on asjakohane võtta käesolevasse määrusse üle direktiivis 91/226/EMÜ sätestatud nõuded, mida tuleb vajadusel kohandada teaduse ja tehnika arenguga.

(5)	Käesoleva määruse reguleerimisala peab olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 661/2009 kohaldamisalaga ning on seetõttu piiratud N- ja O-kategooria sõidukitega. Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud N- ja O-kategooriate sõidukitele, millele on paigaldatud porikaitsesüsteem, ning porikaitsesüsteemidele, mis on ette nähtud paigaldamiseks N- ja O-kategooria sõidukitele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1) „Porikaitsesüsteem”– süsteem, mis on ette nähtud liikuva sõiduki rehvide poolt üles paisatud vee pihustumise vähendamiseks ning mis koosneb poritiivast, poripõlledest ja külgpõlledest koos porikaitsevarustusega.

2) „Poritiib”– jäik või pooljäik osa, mis on ette nähtud liikuvate rehvide poolt üles paisatud vee kinnipüüdmiseks ja maapinna poole suunamiseks ning mis võivad osaliselt või täielikult moodustada lahutamatu osa sõiduki kerest või muudest osadest, näiteks koormaplatvormi alumisest osast.

3) „Poripõll”– painduv osa, mis on paigaldatud vertikaalselt ratta taha, šassii või koormapinna alumisele osale või poritiivale ning mis peab samuti vähendama ohtu, et rehvid ei tõstaks üles väikeseid esemeid, eriti kive, ja et need ei paiskuks üles või küljele teiste liiklejate suunas.

4) „Porikaitsevarustus”– osa porikaitsesüsteemist, mille hulka võivad kuuluda vee-/õhueraldi ning energiasummuti.

5) „Vee-/õhueraldi”– see osa külgpõllest ja/või poripõllest, millest läbiliikuv õhk vähendab pihustatud vee eraldumist.

6) „Energiasummuti”– see osa poritiivast ja/või külgpõllest ja/või poripõllest, mis neelab pihustatud vee energiat, vähendades seeläbi pihustatud vee hulka.

7) „Välimine külgpõll”– osa, mis asub umbes sellel vertikaaltasapinnal, mis on paralleelne sõiduki pikitasapinnaga ning mis võib moodustada osa poritiivast või sõiduki kerest.

8) „Juhtrattad”– rattad, mis on sõltuvad sõiduki roolisüsteemist.

9) „Pöördetelg”– telg, mida on võimalik keskpunkti ümber pöörata nii, et seda saab kirjeldada horisontaalse ringina.

10) „Isejuhtivad rattad”– rattad, mida ei käitata sõiduki rooliseadmega ja mis võivad maapinna tekitatud hõõrdumise tõttu pöörduda maksimaalselt 20° ulatuses.

11) „Ülestõstetav telg”– telg, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 2.15 (4).

12) „Koormamata sõiduk”– sõidukorras olev sõiduk, nagu on sätestatud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.6.

13) „Turvis”– rehvi osa, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 92/23/EMÜ II lisa punktis 2.8 (5).

14) „Porikaitsevarustuse tüüp”– seadmed, mis ei erine oluliste tunnuste poolest, arvestades järgmist:

15) „Poolhaagise veduk”– veduk, nagu on määratletud direktiivi 97/27/EÜ I lisa punktis 2.1.1.2.2.

16) „Suurim tehniliselt lubatud täismass (M)”– suurim tootja määratud tehniliselt lubatud täismass, nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ I lisa punktis 2.8.

17) „Sõidukitüüp seoses porikaitsetega”– komplektsed, mittekomplektsed või komplekteeritud sõidukid, mis ei erine järgmiste aspektide poolest:

sõidukile paigaldatud porikaitsevarustuse tüüp,

porikaitsesüsteemi tootjapoolne tüübimärgistus.

Artikkel 3

EÜ tüübikinnitus porikaitsesüsteemidega sõidukitele

1. Sõiduki EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses porikaitsesüsteemidega esitab tootja või tootja esindaja taotluse tüübikinnitusasutusele.

2. Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

3. Kui käesoleva määruse III ja IV lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Tüübikinnitusasutus ei tohi anda sama numbrit ühelegi teisele sõidukitüübile.

4. Lõike 3 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt I lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 4

Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitus porikaitsesüsteemidele

1. Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse saamiseks porikaitsesüsteemi tüübile esitab tootja või tema esindaja taotluse tüübikinnitusasutusele.

Taotlus koostatakse vastavalt II lisa 1. osas esitatud teatise näidisele.

2. Kui käesoleva määruse III ja IV lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse ning väljastab tüübikinnitusnumbri vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas esitatud numeratsioonile.

Tüübikinnitusasutus ei tohi anda sama numbrit teisele eraldi tehnilisele seadmestikule.

3. Lõike 2 kohaldamisel väljastab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis on koostatud vastavalt II lisa 2. osas esitatud näidisele.

Artikkel 5

Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk

Iga eraldi tehniline seadmestik, mis vastab tüübile, millele on käesoleva määruse alusel antud eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitus, peab kandma II lisa 3. osas sätestatud eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärki.

Artikkel 6

Direktiivi 91/226/EMÜ alusel antud tüübikinnituste kehtivus ja pikendamine

Riiklikud ametiasutused lubavad vastavalt direktiivile 91/226/EMÜ tüübikinnituse saanud sõidukite ja eraldi tehniliste seadmestike müümist ja kasutuselevõtmist enne 1. novembrit 2012 ning jätkavad kõnealuste sõidukite ja eraldi tehniliste seadmestike tüübikinnituste pikendamist vastavalt direktiivile 91/226/EMÜ.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. jaanuar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.

(3) EÜT L 103, 23.4.1991, lk 5.

(4) EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1.

(5) EÜT L 129, 14.5.1992, lk 95.

I LISA

HALDUSDOKUMENDID, MIS ON VAJALIKUD SÕIDUKITE EÜ TÜÜBIKINNITUSE SAAMISEKS PORIKAITSESÜSTEEMIDE OSAS

1. OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta porikaitsesüsteemide osas (1).

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikuna A4 formaadis või A4 formaadis voldikul. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Elektrooniliste juhtimisseadistega süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike puhul esitatakse andmed juhtimisseadiste töötamise kohta.

0. ÜLDISED MÄRKUSED

0.1. Mark (tootja kaubamärk): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (c): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e aadress(id): …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1. Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.3. Telgede ja rataste arv: …

1.3.1. Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2. Juhttelgede arv ja asukoht: …

2. MASSID JA MÕÕTMED (f)(g)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viidata joonisele)

2.1. Teljevahe(d) (täismassiga) (g)(l): …

2.6. Töökorras sõiduki mass (iga variandi puhul suurim ja vähim väärtus) Töökorras sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria sõidukorras veduki korral koos haakeseadisega, kui see on tootja paigaldatud; või šassii või kabiiniga šassii mass ilma kere ja/või haakeseadiseta, kui kere ja/või haakeseadis on tootja poolt paigaldamata (kaasa arvatud vedelikud, tööriistad, varuratas (kui see on paigaldatud) ja juht ning busside ja kaugsõidubusside korral meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (h) (iga variandi suurim ja vähim väärtus): …

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral tugikoormus haakepunktis (suurim ja vähim väärtus iga variandi jaoks): …

2.8. Suurim tehniliselt lubatud täismass tootja andmetel (i)(3): …

9. KERE

9.20. Porikaitsesüsteem …

9.20.0. Olemasolu: jah/ei/mittekomplektne(1) …

9.20.1. Sõiduki lühikirjeldus porikaitsesüsteemi ja selle koostisosade suhtes: …

9.20.2. Üksikasjalikud joonised porikaitsesüsteemi ja selle asukoha kohta sõidukil, kusjuures näidatakse määruse (EL) nr 109/2011 VI lisa joonistel esitatud mõõtmed, arvestades rehviga velje äärmisi elemente: …

9.20.3. Porikaitsevarustuse tüübikinnitusnumber (-numbrid), kui on teada: …

Kuupäev, allkiri

2. OSA

NÄIDIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitser

Teatis, mis käsitleb:

—	EÜ tüübikinnitust (2)

—	EÜ tüübikinnituse pikendamist (2)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumist (2)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamist (2)

teatava sõidukitüübi porikaitsesüsteemide osas

vastavalt määrusele (EÜ) nr …/…, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr …./… (2)

EÜ tüübikinnituse number: …

Pikendamise põhjus: …

I OSA

0.1. Mark (tootja kaubamärk): …

0.2. Tüüp: …

0.2.1. Ärinimi (-nimed) (kui on olemas): …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (3): …

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.4. Sõiduki kategooria (4): …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II OSA

1. Lisateave: vt lisand.

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus: …

3. Katseprotokolli kuupäev: …

4. Katseprotokolli number: …

5. Märkused (kui on): vt lisand.

6. Koht: …

7. Kuupäev: …

8. Allkiri: …

9. Lisatud on loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

(1) N1-kategooria sõidukite ja nende N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mille suhtes kehtib käesoleva määruse IV lisa punktis 0.1 sätestatud erand, võib kasutada direktiivi 78/549/EMÜ II lisas ettenähtud teatist.

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

(3) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(4) Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr

1. Lisateave

1.1. Porikaitsevarustuse omadused (tüüp, lühikirjeldus, kaubamärk või nimi, osa tüübikinnitusnumber/-numbrid:

5. Märkused (kui on):

II LISA

HALDUSDOKUMENDID, MIS ON VAJALIKUD PORIKAITSESÜSTEEMIDE KUI ERALDI TEHNILISTE SEADMESTIKE EÜ TÜÜBIKINNITUSEKS

1. OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … porikaitsesüsteemide kui eraldi tehniliste seadmestike EÜ tüübikinnituse kohta.

Kui käesolevas teatises nimetatud süsteemid, osad ja eraldi tehnilised seadmestikud sisaldavad elektroonilisi häälestusseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDISED MÄRKUSED

0.1. Mark (tootja kaubamärk): …

0.2. Tüüp: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.7. Osade ja eraldi tehniliste seadmestike korral EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

0.8. Koostetehas(t)e aadress(id): …

0.9 Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

1. VARUSTUSE KIRJELDUS

1.1. Porikaitsevarustuse tehniline kirjeldus, milles on näidatud selle füüsikaline tööpõhimõte ja asjakohane katse, mille see peab läbima: …

1.2. Kasutatud materjalid: …

1.3. Piisavalt üksikasjalik(ud) ja sobivas mõõtkavas joonis(ed), nii et seda (neid)on võimalik tuvastada. Joonisel peab olema märgitud osa EÜ tüübikinnitusmärgi soovitatav asukoht. …

Kuupäev

Allkirjastanud

2. OSA

NÄIDIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse pitser

Teatis, mis käsitleb:

—	EÜ tüübikinnitust (1)

—	EÜ tüübikinnituse pikendamist (1)

—	EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumist (1)

—	EÜ tüübikinnituse tühistamist (1)

porikaitsesüsteemi kui osa/eraldi tehnilise seadmestiku puhul

vastavalt määrusele (EÜ) nr …/…, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr …./… (1)

EÜ tüübikinnituse number: …

Pikendamise põhjus: …

I OSA

0.1. Mark (tootja kaubamärk): …

0.2. Tüüp: …

0.3. Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud eraldi tehnilisele seadmestikule (2)…

0.3.1. Kõnealuse märgistuse asukoht: …

0.5. Tootja nimi ja aadress: …

0.7. EÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis: …

0.8. Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress/aadressid: …

0.9. Tootja esindaja (kui on olemas) nimi ja aadress: …

II OSA

1. Lisateave (vajaduse korral): vt lisand.

2. Katsete eest vastutav tehniline teenistus: …

3. Katseprotokolli kuupäev: …

4. Katseprotokolli number: …

5. Märkused (kui on): vt lisand.

6. Koht: …

7. Kuupäev: …

8. Allkiri: …

9. Lisatud on loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistusele nr. …

1. Lisateave

1.1. Varustuse tööpõhimõte: energiat neelav/õhku/vett eraldav (3)

1.2. Porikaitsevarustuse omadused (lühikirjeldus, kaubamärk või nimi, number/numbrid):

5. Märkused (kui on):

3. OSA

Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk

1. Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgil on:

1.1. Ristkülik, mille sees on väike e-täht, millele järgneb eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber:

Saksamaa

2	Prantsusmaa

Itaalia

Madalmaad

Rootsi

Belgia

Ungari

8	Tšehhi Vabariik

Hispaania

11	Ühendkuningriik

Austria

13	Luksemburg

Soome

Taani

Rumeenia

Poola

Portugal

Kreeka

Iirimaa

Sloveenia

Slovakkia

Eesti

Läti

Bulgaaria

Leedu

Küpros

Malta

1.2. Ristküliku läheduses peab olema ka tüübikinnitusnumbri 4. osas sisalduv „baas-tüübikinnitusnumber”, mille ees on kaks numbrit, mis näitavad käesoleva määruse või käesoleva määruse viimase olulise tehnilise muudatuse järjekorranumbrit. Praegune järjekorranumber on 00.

2. Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärk kinnitatakse porikaitsevarustusele selliselt, et see oleks kustutamatu ning kergesti ja hõlpsalt loetav, isegi kui seade on sõidukile kinnitatud.

3. Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud allpool.

Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Selgitav märkus

Seletus

Eraldi tehnilise seadmestiku EÜ tüübikinnitus anti välja Madalmaades numbri all 0046. Esimesed kaks numbrit „00” osutavad sellele, et asjaomasele eraldi tehnilisele seadmestikule on antud tüübikinnitus käesoleva määruse alusel. Sümbol „A” tähistab seda, et seade on energiat neelavat tüüpi.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi tehnilise seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(3) Mittevajalik maha tõmmata.

III LISA

1. OSA

Nõuded porikaitsevarustusele

0. ÜLDSPETSIFIKATSIOONID

0.1. Porikaitsevarustus peab olema konstrueeritud selliselt, et töötab tavapärase kasutuse korral märgadel teedel nõuetekohaselt. Peale selle ei tohi see sisaldada struktuurilisi ega valmistamisdefekte, mis võiksid kahjustada selle nõuetekohast toimimist.

1. LÄBIVIIDAVAD KATSED

1.1 Selle füüsikalisest tööpõhimõttest sõltuvalt tuleb porikaitsevarustusele teha 2. ja 3. osas kirjeldatud asjakohased katsed ning esitada tulemused, mida nõutakse nimetatud osade punktis 5.

2. SÕIDUKI OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

2.1. Direktiivi 2007/46/EÜ artikli 7 kohase EÜ tüübikinnitustaotluse sõiduki osa porikaitsevarustuse tüübile esitab tootja.

2.2. Teatise näidis on esitatud II lisa 1. osas.

2.3. Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada

neli näidist: neist kolm katseteks ja neljas hilisemate kontrollimiste jaoks laboratooriumis säilitamiseks. Katselaboratoorium võib nõuda lisanäidiseid.

2.4. Märgistused

2.4.1. Iga näidis peab olema selgelt ja kustutamatult märgistatud kaubanime või kaubamärgi ja tüübitähisega ning sisaldama ala, mis on piisavalt suur osa EÜ tüübikinnitusmärgi jaoks.

2.4.2. Tüübikinnitusmärgile tuleb vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ VII lisa liite punktile 1.3 lisada täht „A”, kui seade on energiat neelavat tüüpi või täht „S”, kui seade on õhku/vett eraldavat tüüpi

2. OSA

Katsed energiat neelavat tüüpi porikaitsevarustusele

1. PÕHIMÕTE

Kõnealuse katse eesmärk on mõõta varustuse võimet pidada kinni vett, mis on suunatud selle vastu pihustusjugade sarjana. Katsekomplekt on mõeldud jäljendama tingimusi, milles seade sõidukile paigaldatult peab töötama, arvestades rehvi turvise poolt maast üles paisatud vee hulka ja kiirust.

2. SEADMED

Katsekomplekti kirjeldus on VI lisa joonisel 8.

3. KATSETINGIMUSED

3.1. Katsed tehakse suletud ruumis, seisva õhuga keskkonnas.

3.2. Ümbritsev temperatuur ja katseseadmete temperatuur peab olema 21 (±3) °C.

3.3. Kasutada tuleb deioniseeritud vett.

3.4. Katseseadmed niisutatakse enne iga katset

4. PROTSEDUUR

4.1 Kinnitada 500 (+0/– 5) mm laiune ja 750 mm kõrgune katsetatava seadme näidis katseseadme vertikaaltasapinna külge, veendudes, et näidis asub täielikult koguja piirides ja et ükski takistus ei saa vett kõrvale juhtida ei enne ega ka pärast kokkupuudet seadmega.

4.2 Seada vee vooluhulgaks 0,675 (+/– 0,01) l/s ja kauguselt 500 (+/– 2) mm suunata näidisele horisontaalselt vähemalt 90 l (maksimaalselt 120 l) vett (VI lisa joonis 8).

4.3. Lasta veel nõrguda näidiselt kogujasse. Arvutada kogutud vee protsent pihustatud vee hulga suhtes.

4.4. Korrata katset näidisega viis korda vastavalt punktides 4.2. ja 4.3. kirjeldatule. Arvutada viiekatselise seeria keskmine protsent.

5. TULEMUSED

5.1. Punktis 4.4. arvutatud keskmine protsent peab olema vähemalt 70 %.

5.2 Kui viiekatselise seeria jooksul kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent erinevad keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra, tuleb viiekatselist seeriat korrata.

Kui ka teise viiekatselise seeria jooksul erinevad kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra ja kui madalam väärtus ei vasta punkti 5.1 nõuetele, keeldutakse tüübikinnituse andmisest.

5.3. Kontrollige, kas seadme vertikaalne asend mõjutab saadud tulemusi. Sellisel juhul tuleb punktides 4.1.–4.4. kirjeldatud protseduuri korrata kõrgeima ja madalaima kogutud vee protsendi andnud asendites; punkti 5.2 nõuded jäävad kehtima.

Keskmine protsent arvutatakse sel juhul üksikkatsete tulemuste põhjal. Keskmine protsent ei tohi olla väiksem kui 70.

3. OSA

Katsed õhku/vett eraldavat tüüpi porikaitsevarustusele

1. PÕHIMÕTE

Katse eesmärk on määrata poorse materjali efektiivsus kinni pidada vett, mida piserdatakse sellele suruõhu/vee pihustiga.

Katseks kasutatavad seadmed peavad simuleerima tingimusi, millesse materjal sõidukile paigaldatuna satub, arvestades rehvi turvise poolt maast üles paisatud vee hulka ja kiirust.

2. SEADMED

Katsekomplekti kirjeldus on VI lisa joonisel 9.

3. KATSETINGIMUSED

3.1. Katsed tehakse suletud ruumis, seisva õhuga keskkonnas.

3.2. Ümbritsev temperatuur ja katseseadmete temperatuur peab olema 21 (±3) °C.

3.3. Kasutada tuleb deioniseeritud vett.

3.4. Katseseadmed niisutatakse enne iga katset

4. PROTSEDUUR

4.1 Kinnitada 305 × 100 mm näidis vertikaalselt katsekomplektile, kontrollida, et näidise ja ülemise painutatud plaadi vahele ei jääks vahet ja et kogumisalus oleks korralikult paigas. Pihusti paak täita 1 ±0,005 liitri veega ja paigutada see nii, nagu on joonisel kujutatud.

4.2 Pihusti peab olema reguleeritud järgmiselt:

rõhk (pihustil): 5 baari +10 % /– 0 %

vooluhulk: 1 liiter minutis ± 5 sekundit

pihustamine: tsirkulaarne, 50 ±5 mm läbimõõduga 200 ±5 mm kaugusel näidisest, otsik 5 ±0,1 mm läbimõõduga.

4.3. Pihustada kuni veetolm kaob ja märkida üles kulunud aeg. Lasta 60 sekundi jooksul veel voolata näidiselt alusele ja mõõta kogutud vee hulk. Mõõta pihusti paaki jäänud vee hulk. Arvutada pihustatud vee hulga protsent kogutud vee hulga suhtes.

4.4. Korrata katset viis korda ja arvutada kogutud vee hulga keskmine protsent. Enne iga katset kontrollida, et kogumisalus, pihusti paak ja mõõteanum oleksid kuivad.

5. TULEMUSED

5.1. Punktis 4.4. arvutatud keskmine protsent peab olema vähemalt 85 %.

5.2 Kui viiekatselise seeria jooksul kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent erinevad keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra, tuleb viiekatselist seeriat korrata. Kui ka teise viiekatselise seeria järel erinevad kõrgeim ja madalaim kogutud vee protsent keskmisest protsendist rohkem kui 5 % võrra ja kui madalam väärtus ei vasta punkti 5.1 nõuetele, keeldutakse tüübikinnituse andmisest.

5.3. Kui seadme vertikaalne asend mõjutab saadud tulemusi, tuleb punktides 4.1–4.4 kirjeldatud protseduuri korrata asendis, mis annab kõrgeima ja madalaima kogutud vee protsendi; punkti 5.2 nõuded jäävad kehtima.

Iga katse tulemuste esitamisel kohaldatakse punkti 5.1 nõudeid.

IV LISA

Nõuded sõidukite EÜ tüübikinnitusele porikaitsesüsteemide osas

0. ÜLDISED MÄRKUSED

0.1. N- ja O-kategooria sõidukid, välja arvatud direktiivi 2007/46/EÜ II lisas määratletud maastikusõidukid, peavad olema konstrueeritud ja/või varustatud porikaitsevarustusega sellisel viisil, et oleksid täidetud käesolevas lisas esitatud nõuded. Šassiiga/kabiiniga sõidukite puhul kohaldatakse kõnealuseid nõudeid ainult kabiini all asuvate rataste suhtes.

N1- ja N2-kategooria sõidukite puhul, mille suurim lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, võib tootja taotluse korral käesoleva määruse nõuete asemel kohaldada nõukogu direktiivi 78/549/EMÜ (1) nõudeid.

0.2. Käesoleva lisa nõuded artikli 2 lõikes 4 määratletud porikaitsevarustuse suhtes ei ole kohustuslikud N-, O1- ja O2-kategooria sõidukitele, mille suurim lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni, šassiiga/kabiiniga sõidukitele, kereta sõidukitele või sõidukitele, mille puhul porikaitsevarustuse olemasolu ei võimalda nende kasutamist. Kui niisugused seadmed nendele sõidukitele siiski paigaldatakse, peavad need vastama käesoleva määruse nõuetele.

1. Tüübikinnituskatseid tegevale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk, millele on paigaldatud selle porikaitsesüsteem.

ÜLDNÕUDED

2. TELJED

2.1. Ülestõstetavad teljed

Kui sõiduk on varustatud ühe või mitme ülestõstetava teljega, peab porikaitsesüsteem allalastud telgede korral katma kõik rattad ja ülestõstetud telgede korral katma maaga kokkupuutes olevad rattad.

2.2. Pöördeteljed

Käesolevas määruses käsitatakse „pöörduva” pöördeteljena telge, mis on varustatud juhtratastega.

Kui sõiduk on varustatud pöördeteljega, peab porikaitsesüsteem vastama nõuetele, mis on esitatud pöördetelje poltidele paigaldatud mittejuhitavatele ratastele. Kui porikaitsesüsteem ei ole paigaldatud kõnesolevale osale, peab see vastama juhtratastele esitatud nõuetele.

3. VÄLIMISE KÜLGPÕLLE ASEND

Vahekaugus c rehvi välisseina puudutava pikitasandi (välja arvatud rehvikumerus maapinna lähedal) ja külgpõlle sisemise ääre vahel ei tohi ületada 100 mm (VI lisa joonised 1a ja 1b).

4. SÕIDUKI SEISUKORD

Et kontrollida vastavust käesolevale määrusele, peab sõiduk olema järgmises seisukorras:

a)	sõiduk peab olema koormata ja rattad peavad olema otseasendis;

b)	poolhaagiste korral peavad koormapinnad olema horisontaalsed;

c)	rehvid peavad olema pumbatud nende normaalrõhuni.

5. PORIKAITSESÜSTEEMID

5.1. Porikaitsesüsteem peab vastama punktis 6 või 8 esitatud tingimustele.

5.2. Kere põranda või koormaplatvormi alumise osaga kaetud mittejuhitavate või isejuhtivate rataste porikaitsesüsteem peab vastama kas punktides 6 või 8 esitatud tingimustele või punktis 7 esitatud tingimustele.

ERINÕUDED

6. Juhtrataste või isejuhtivate rataste või mittejuhitavate ratastega varustatud telgedele esitatud nõuded, mis on seotud energiat neelavate porikaitsesüsteemidega.

6.1. Poritiivad

6.1.1. Poritiivad peavad katma rehvidest vahetult üles, ette ja taha jääva ala järgmisel viisil:

ühe või mitme telje korral peab eesmine äär (C) ulatuma ettepoole kuni jooneni O–Z, kus nurk Θ (teeta) võib olla maksimaalselt 45° ülalpool horisontaali.

Kõige tagumine äär (VI lisa joonis 2) peab ulatuma alla niimoodi, et see on maksimaalselt 100 mm ülalpool ratta keset läbivat horisontaalset joont;

b)	mitme telje korral kehtib nurk Θ ainult eesmise telje suhtes ja tagumise ääre kõrguse nõuet kohaldatakse ainult tagumise telje suhtes;

poritiiva üldlaius q (VI lisa joonis 1a) peab olema piisav, et katta vähemalt rehvi laiust b või kahe rehvi kogu laiust t paarisrataste korral, võttes arvesse tootja etteantud ratta-/rehvikomplekti äärmisi mõõtmeid. Mõõtmed b ja t peavad olema mõõdetud rehvi keskme kõrguselt, jättes välja kõik rehvi seinal olevad märgised, ribid, kaitsevööd jne.

6.1.2. Poritiiva tagumise osa esikülg peab olema varustatud porikaitsevarustusega, mis vastab III lisa 2. osas esitatud tingimustele. See seade peab katma poritiiva sisekülje kõrguseni, mis on määratud läbi ratta keskme kulgeva sirgjoonega, mis lõikub horisontaaliga vähemalt 30° nurga all (VI lisa joonis 3).

6.1.3. Kui paigaldatud poritiivad koosnevad mitmest osast, ei tohi need sisaldada ühtki ava, mis pritsmeid sõiduki liikumise ajal läbi laseks. See nõue on täidetud, kui nii koormatud kui ka koormamata sõiduki puhul ratta keskpunktist väljapoole üle kogu rehvi veerepinna laiuse suunduv radiaalne veejuga paiskub poritiivaga kaitstud alas alati vastu porikaitsesüsteemi mõnda osa.

6.2. Välimised külgpõlled

6.2.1. Üksikute telgede korral ei või välimise külgpõlle alumine äär ratta keskmest mõõdetuna asuda kaugemal järgmistest vahekaugustest ja raadiustest, välja arvatud alumistes äärtes (VI lisa joonis 2).

Õhkvedrustus

Juhtrataste või isejuhtivate ratastega varustatud teljed:

esiservast (sõiduki esiosa suunas) (kaare ots C)

tagumise ääreni (sõiduki tagaosa suunas) (kaare ots A)

Rv ≤ 1,5 R

Mittejuhitavate ratastega varustatud teljed:

esiservast (kaare ots C)

tagumise ääreni (kaare ots A)

Rv ≤ 1,25 R

Mehaaniline vedrustus

a)	üldjuhul} Rv ≤ 1,8 R

b)	üle 7,5 tonni tehniliselt lubatud täismassiga sõidukite mittejuhitavatel ratastel} Rv ≤ 1,5 R,

kus R on sõidukile paigaldatud rehvi raadius ja Rv raadiusena väljendatud vahekaugus välimise külgpõlle alumisest äärest rehvi keskmeni.

6.2.2. Mitme telje korral ei kehti punktis 6.2.1. sätestatud nõuded esimese ja tagumise telje keset läbivate vertikaalsete põikitasapindade vahel, kus välimine külgpõll võib olla paigaldatud sirgelt, et tagada porikaitsesüsteemi katkematus (VI lisa joonis 4).

6.2.3. Porikaitsesüsteemi kõige ülemise ja kõige alumise punkti (poritiib ja välimine külgpõll) vaheline kaugus mõõdetuna ükskõik millisest poritiivaga risti olevast ristlõike punktist (VI lisa joonised 1b ja 2) peab kõikides ratta või mitme telje korral esimese ratta keset läbivates vertikaaljoone taga olevates punktides ületama 45 mm. Seda kaugust võib selle joone ees astmeliselt vähendada.

6.2.4. Välimistes külgpõlledes või välimiste külgpõllede ja muude poritiiva osade vahel ei tohi olla ühtegi ava, mis pritsmeid sõiduki liikumise ajal läbi laseks.

6.2.5. Punktide 6.2.3. ja 6.2.4. nõudeid ei ole võimalik järgida, kui külgpõll koosneb erinevatest üksteise suhtes liikumises olevatest elementidest.

6.2.6. Madala šassiiga poolhaagiste sadulveokid (määratletud standardi ISO 612 punktis 6.20, 1978), eelkõige need, mille haakeseadise kõrgus on kuni 1 100 mm, võivad olla ehitatud viisil, mis vabastab nad punktide 6.1.1.a, 6.1.3 ja 6.2.4 nõuete täitmisest. Kui sellised sadulveokid on haagitud poolhaagise külge, ei pea poritiivad ja külgpõlled katma otse tagumise telje rehvide kohal olevat ala, et vältida porikaitsesüsteemi kahjustamist. Selliste sõidukite poritiivad ja külgpõlled peavad siiski vastama eelmiste punktide nõuetele sektorites, mis asuvad rohkem kui 60° ratta keset läbivast vertikaalsest joonest nende rehvide ees ja taga.

Kõnealused sõidukid peavad seega olema ehitatud viisil, et nad vastaksid esimeses lõigus esitatud nõuetele juhul, kui neid kasutatakse ilma poolhaagiseta.

Nimetatud nõuetele vastamiseks võib poritiibadel ja külgpõlledel olla näiteks eemaldatav osa.

6.3. Poripõlled

6.3.1. Põlle laius peab täitma punkti 6.1.1 alapunktis c väärtusele q esitatud nõudeid, välja arvatud juhul, kui mis tahes põlle osa on poritiiva sees. Sellisel juhul peab põlle see osa olema vähemalt rehvi turvisega võrdse laiusega.

Poritiiva all asuva poripõlle osa laius peab vastama käesoleva lõike nõuetele, lubatud hälve mõlemal küljel on ±10 mm.

6.3.2. Põlle asend peab olema põhiliselt vertikaalne.

6.3.3. Alumise serva maksimaalne kõrgus ei tohi ületada 200 mm (VI lisa joonis 3).

Kõige tagumise telje korral, kus välimise külgpõlle alumise serva radiaalkaugus Rv ei ületa sellele teljele paigaldatud rehvide raadiust, suurendatakse seda vahekaugust kuni 300 mm-ni.

Poripõlle alumise serva maksimaalset kõrgust maapinnast võib suurendada 300 mm-ni, kui tootja peab seda vedrustussüsteemi omadusi arvestades tehniliselt sobivaks.

6.3.4. Poripõll ei tohi horisontaalselt mõõdetuna olla rehvi kõige tagumisest punktist rohkem kui 300 mm kaugusel.

6.3.5. Kui mitme telje korral on naabertelgedele paigutatud rehvide vahekaugus d väiksem kui 250 mm, peavad olema poripõlledega varustatud ainult tagumised rattad. Kui naabertelgede rehvide vahekaugus d on vähemalt 250 mm, peab iga ratta taga olema poripõll (VI lisa joonis 4).

6.3.6. 100 mm põllelaiuse korral ei tohi poripõlled 3 N jõu mõjul tahapoole painduda rohkem kui 100 mm, jõud suunatakse punkti, mis asub 50 mm ülalpool põlle alumist serva.

6.3.7. Minimaalsete nõutavate mõõtmetega poripõlle osa kogu esikülg peab olema varustatud porikaitsevarustusega, mis vastab III lisa 2. osas esitatud tingimustele.

6.3.8. Poritiiva alumise tagumise ääre ja poripõllede vahel ei tohi olla ühtegi ava, mis pritsmeid sõiduki liikumise ajal läbi laseks.

6.3.9. Kui porikaitsevarustus vastab poripõlledega seotud tingimustele (punkt 6.3), ei nõuta lisaporipõlle.

7. Mittejuhitavate või isejuhtivate ratastega telgede energiat neelava porikaitsevarustusega varustatud porikaitsesüsteemiga seotud nõuded (vt punkt 5.2).

7.1. Poritiivad

71.1. Poritiivad peavad katma vahetult rehvi(de) kohal oleva ala. Nende eesmised ja tagumised ääred peavad ulatuma vähemalt rehvi(de) ülemist äärt puutuva horisontaaltasandini (VI lisa joonis 5). Tagumise ääre võib siiski asendada poripõllega; sellisel juhul peab see ulatuma poritiiva (või samaväärse osa) ülemise osani.

7.1.2. Kogu poritiiva sisemine tagumine osa peab olema varustatud porikaitsevarustusega, mis vastab III lisa 2. osas esitatud nõuetele.

7.2. Välimised külgpõlled

7.2.1. Kui üksikute telgede või mitme telje korral on naaberrehvide vaheline vahekaugus vähemalt 250 mm, peab välimine külgpõll katma pinna, mis ulatub poritiiva alumisest osast ülemiseni kuni rehvi(de) kõrgeima punktiga puutuva sirgjooneni, mis asub rehvi esikülge puutuva vertikaaltasandi ja ratta/rataste taga asuva poritiiva või poripõlle vahel (VI lisa joonis 5b).

Mitme telje korral peab välimine külgpõll asuma iga ratta juures.

7.2.2. Välimise külgpõlle ja poritiiva sisemise osa vahel ei tohi olla ühtegi ava, mis pritsmeid läbi laseks.

7.2.3. Kui poripõllesid ei ole paigaldatud iga ratta taha (vt punkt 6.3.5), peab välimine külgpõll olema pidev poripõlle välimisest servast kuni esimesel teljel oleva rehvi kõige eesmise punktiga puutuva vertikaaltasandini (VI lisa joonis 5a).

7.2.4. Kogu välimise külgpõlle sisepind, mille kõrgus peab olema vähemalt 100 mm, peab olema varustatud energiat neelava porikaitsevarustusega, mis vastab III lisa 2. osa nõuetele

7.3. Need põlled peavad ulatuma poritiiva alumise osani ja vastama punktidele 6.3.1–6.3.9.

8. Juhtrataste ja mittejuhitavate rataste telgede jaoks mõeldud vee-/õhueraldiga porikaitseseadmetega varustatud porikaitsesüsteemidega seotud nõuded

8.1. Poritiivad

8.1.1. Poritiivad peavad vastama punkti 6.1.1 alapunkti c nõuetele.

8.1.2. Üksiku või mitme telje poritiivad, kus naabertelgedel olevate rehvide vaheline vahekaugus ületab 300 mm, peavad vastama ka punkti 6.1.1 alapunkti a nõuetele.

8.1.3. Mitme telje korral, kus vahekaugus naabertelgedel olevate rehvide vahel ei ületa 300 mm, peavad poritiivad vastama ka joonisel 7 kujutatud näidisele.

8.2. Välimised külgpõlled

8.2.1. Välimiste külgpõllede alumised servad peavad olema varustatud vett/õhku eraldava porikaitsevarustusega, mis vastab III lisa 3. osa nõuetele.

8.2.2. Kui üksiku või mitme telje korral ületab naabertelgedel olevate rehvide vaheline vahekaugus 300 mm, peavad välimisele külgpõllele paigaldatud porikaitsevarustuse alumisel serval alates ratta keskmest olema järgmised maksimaalsed mõõtmed ja raadiused (VI lisa joonised 6 ja 7):

Juhtrataste või isejuhtivate ratastega varustatud teljed:

esiservast (sõiduki esiosa suunas) (kaare ots C 30° nurga all)

tagumise ääreni (sõiduki tagaosa suunas) (kaare ots A 100 mm kaugusel)

Rv ≤ 1,05 R

Mittejuhitavate ratastega varustatud teljed:

esiservast (kaare ots C 20° nurga all)

tagumise ääreni (kaare ots A 100 mm kaugusel)

Rv ≤ 1,00 R

kus:

R= sõidukile paigaldatud rehvi raadius;

Rv= radiaalkaugus välimise külgpõlle alumisest servast ratta keskmeni.

8.2.3. Kui mitme telje korral ei ületa naabertelgedel olevate rehvide vahekaugus 300 mm, peavad telgede vahel asuvad välimised külgpõlled vastama punktis 8.1.3 määratud nõuetele ja ulatuma allapoole nii, et need oleksid ratta keset läbivast horisontaalsest sirgjoonest maksimaalselt 100 mm kõrgemal (VI lisa joonis 7).

8.2.4. Välimise külgpõlle kõrgus peab kõikides ratta keset läbivates vertikaaljoone taga olevates punktides ületama 45 mm. Seda kõrgust võib selle joone ees astmeliselt vähendada.

8.2.5. Välimistes külgpõlledes või välimiste külgpõllede ja poritiiva vahel ei tohi olla ühtegi ava, mis pritsmeid läbi laseks.

8.3. Poripõlled

8.3.1. Poripõlled peavad:

a)	vastama punktis 6.3 (VI lisa joonis 3) esitatud nõuetele; või

b)	vastama punktides 6.3.1, 6.3.2, 6.3.5, 6.3.8 ja 8.3.2 (VI lisa joonis 6) esitatud nõuetele.

8.3.2. IV lisas esitatud tingimustele vastav porikaitsevarustus peab olema paigaldatud punkti 8.3.1 alapunktis b nimetatud poripõlledele vähemalt kogu serva ulatuses.

8.3.2.1. Porikaitsevarustuse alumine serv ei tohi olla maapinnast kõrgemal kui 200 mm.

Poripõlle alumise serva maksimaalset kõrgust maapinnast võib suurendada 300 mm-ni, kui tootja peab seda vedrustussüsteemi omadusi arvestades tehniliselt sobivaks.

8.3.2.2. Porikaitsevarustus peab olema vähemalt 100 mm kõrge.

8.3.2.3. Peale porikaitsevarustust sisaldava alumise osa ei tohi punkti 8.3.1 alapunktis b nimetatud poripõll 100 mm põlle laiuse korral 3 N jõu mõjul tahapoole painduda rohkem kui 100 mm; seda mõõdetakse poripõlle ja tööasendis porikaitsevarustuse lõikejoonel ning kohaldatakse punkti suhtes, mis asub 50 mm ülalpool põlle alumist serva.

8.3.3. Poripõll ei tohi horisontaalselt mõõdetuna olla rehvi kõige tagumisest punktist rohkem kui 200 mm kaugusel.

9. Mitme telje korral ei pea ühe telje (mitte kõige tagumise telje) porikaitsesüsteem katma rehvi turvise kogu laiust, kui porikaitsesüsteem ja telje või vedrustuse või veermiku struktuur võivad teineteist vastastikku mõjutada.

(1) EÜT L 168, 26.6.1978, lk 45.

V LISA

Toodangu vastavus nõuetele ja tootmise lõpetamine

1. Toodangu vastavus nõuetele

1.1.

Iga osa EÜ tüübikinnitusmärki kandev porikaitsevarustus peab vastama kinnitatud tüübile. EÜ tüübikinnitusmärgi välja andnud asutus säilitab ühe näidise, mida koos osa EÜ tüübikinnitustunnistusega võib kasutada tuvastamaks, kas osa EÜ tüübikinnitusmärki kandvad turustatavad seadmed vastavad kehtestatud nõuetele.

1.2.

Seadme tüüp määratakse kindlaks koos osa EÜ tüübikinnitustaotlusega esitatud näidise ja kirjeldavate dokumentide abil. Seadmed, mille omadused on identsed näidisseadmega ja mille teised osad ei erine näidisseadme vastavatest osadest, välja arvatud variandid, mis ei mõjuta käesolevas lisas nimetatud omadusi, võib lugeda samasse tüüpi kuuluvateks.

1.3.

Tootja kontrollib seadmeid regulaarselt, et garanteerida toodangu vastavus kinnitatud tüübile.

Selleks peab tootjal kas olema võimalik kasutada laboratooriumi, mis on piisavalt hästi varustatud põhiliste katsete tegemiseks, või ta peab laskma toodangu vastavuse katseid teha heakskiidetud laboratooriumis.

Toodangu vastavuse katsete tulemused tuleb pädevatele ametiasutustele kontrollimise jaoks kättesaadavaks teha vähemalt üheks aastaks.

1.4.	Pädevad ametiasutused võivad teha ka pistelist kontrolli.

1.5.

Toodangu vastavust kinnitatud seadmetüübile tuleb kontrollida vastavalt III lisas esitatud tingimustele ja meetoditele.

Osa tüübikinnituse andnud asutuste nõudmisel peab tootja katsete või vastavuse kontrollimise eesmärgil nende käsutusse andma eelnevalt tüübikinnituse saanud seadmetega sama tüüpi seadmed.

1.6.	Seadmed loetakse nõuetele vastavaks, kui kümnest juhuslikult valitud näidisest üheksa vastavad III lisa 2. osa punkti 4 ja 3. osa punkti 4 nõuetele.

1.7.

Kui punktis 1.6 esitatud tingimused ei ole täidetud, tuleb kontrollida veel kümmet juhuslikult valitud näidist.

Kõigi tehtud mõõtmiste keskmine peab olema vastavuses III lisa 2. osa punkti 4 ja 3. osa punkti 4 tingimustega ning kõigi üksikute mõõtmiste tulemused peavad olema vähemalt 95 % määratud väärtusest.

2. Tootmise lõpetamine

Kui osa EÜ tüübikinnituse omanik lõpetab tootmise, peab ta sellest viivitamatult teatama pädevatele ametiasutustele.

VI LISA

JOONISED

Joonis 1a

Poritiiva (a) laius (q) ja külgpõlle asend (j)

Joonis 1b

Välimise külgpõlle mõõtmise näidis

Joonis 2

Poritiiva ja välimise külgpõlle mõõtmed

Joonis 3

Poritiiva ja poripõlle asend

Joonis 4

Energiat neelava porikaitsevarustusega porikaitsesüsteemi (poritiib, poripõll, välimine külgpõll) komplekt mitme telje korral

Joonis 5

Mittejuhitavate või isejuhtivate ratastega telgede korral kasutatava energiat neelava porikaitsevarustusega porikaitsesüsteemi komplekt

(IV lisa punktid 5.2 ja 7)

Joonis 6

Juhtrataste, mittejuhitavate või isejuhtivate ratastega telgede korral kasutatava vett/õhku eraldava porikaitsevarustusega porikaitsesüsteemi komplekt

Joonis 7

Maksimaalselt 300 mm rehvidevahelise kaugusega mitme telje korral kasutatava porikaitsevarustusega (poritiib, poripõll, välimine külgpõll) porikaitsesüsteemi komplekt

Joonis 8

Katsekomplekt energiat neelavale porikaitsevarustusele

(III lisa 2. osa)

Joonis 9

Katsekomplekt vett/õhku eraldavale porikaitsevarustusele

(III lisa 3. osa)

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 110/2011,

8. veebruar 2011,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmete edastamise vormi, edastatavate tulemuste ja kvaliteedihindamise kriteeriumide osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. aprilli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 458/2007 on kehtestatud metoodiline raamistik, mida kasutatakse statistika koostamiseks võrreldavatel alustel Euroopa Liidu jaoks, ning seati ajalised piirangud Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemiga (edaspidi „ESSPROS”) kooskõlas koostatud statistika edastamiseks ja levitamiseks.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 458/2007 artikli 7 lõikele 2 tuleb võtta vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmete edastamise vormi, edastatavaid tulemusi ning kvaliteedihindamise kriteeriume.

(3)	Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli kasutusele võtmiseks tuleks kasutada piiratud lähenemisviisi, et hüvitise saajate üldkogum kattuks sotsiaalkaitse brutohüvitiste saajate üldkogumiga, kelle kohta kogutakse andmeid ESSPROSi põhisüsteemis.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduli jaoks andmete edastamise vorm ja edastatavad tulemused on esitatud I lisas.

2. Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmete kvaliteedi hindamise kriteeriumid on esitatud II lisas.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 113, 30.4.2007, lk 3.

I LISA

Sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmete edastamiseks sobivad vormid ja edastatavad tulemused

1. EDASTATAVAD ANDMED

Sotsiaalkaitse netohüvitisi käsitlevad andmed (piiratud lähenemisviis) edastatakse komisjoni kindlaks määratud vormi järgides.

Edastada tuleb järgmised näitajad.

1.1.

Keskmine liigendatud maksumäär ja keskmine liigendatud sotsiaalmakse määr liigitatuna mõlema järgmise klassifikatsiooni kohaselt:

—	ESSPROSi käsiraamatu I lisa kohane ainult rahaliste sotsiaalhüvitiste üksikasjalik klassifikatsioon;

—	komisjoni määruse (EÜ) nr 1322/2007 (1) I lisa tabelis „Skeemide loetelu” loetletud skeemid.

1.2.

Maksusoodustuse jääk (tuleb esitada ainult siis, kui seda ei ole otseselt arvesse võetud AITR ja/või AISCR puhul).

Iga maksusoodustuse jääk tuleks klassifikatsiooni esimesel tasandil liigendada määruse (EÜ) nr 458/2007 artikli 2 punktis b määratletud riskide ja vajaduste loetelu kohaste funktsioonide järgi.

Andmed maksusoodustuse jäägi kohta tuleb esitada riiklikus vääringus.

1.3.

Sotsiaalkaitse netohüvitisi (piiratud lähenemisviis) käsitlevad andmed, mis on liigendatud mõlema järgmise klassifikatsiooni kohaselt:

—	ESSPROSi käsiraamatu I lisa kohane sotsiaalhüvitiste üksikasjalik liigitus;

—	komisjoni määruse (EÜ) nr 1322/2007 I lisa tabelis „Skeemide loetelu” loetletud skeemid (esitada tuleks andmed ka kõikide skeemide kohta kokkuvõtlikult, mis võrdub kõikide skeemide kogusummaga).

Sotsiaalkaitse netohüvitiste arvutamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 1322/2007 I lisas sätestatud sotsiaalkaitse brutohüvitised ühendada punktides 1.1 ja 1.2 loetletud näitajatega.

2. VÕRDLUSJUHEND

Määruse rakendamiseks kasutatavad üksikasjalikud klassifikatsioonid ja mõisted on esitatud ESSPROSi käsiraamatus, mille Euroopa Komisjon koostas koostöös liikmesriikidega.

(1) ELT L 294, 13.11.2007, lk 5.

II LISA

A. SOTSIAALKAITSE NETOHÜVITISTE MOODULIGA SEOTUD ANDMETE KVALITEEDIHINDAMISE KRITEERIUMID

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (1) artikliga 12 tuleb sotsiaalkaitse netohüvitiste kohta andmete kogumise kvaliteeti hinnata järgmiste kriteeriumide kohaselt: asjakohasus, täpsus, ajakohasus, õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus ja sidusus.

B. EDASTATAVAD ANDMED

Liikmesriigid peavad esitama järgmised andmed:

1. Kontaktandmed

1.1. Andmete koostaja andmed.

2. Täpsus

2.1. Andmeallikate katvus: kasutatud andmeallikate liik (registrid või muud haldusallikad, vaatlused, hinnangud); skeemid/funktsioonid, mis on hõlmatud eri liiki andmeallikatega; teave andmeallikate katvusega seotud probleemide kohta, mis viisid andmete hindamiseni.

2.2. Meetodid ja eeldused, mida kasutati hindamisel ja mittetäieliku katvusega andmeallikate puhul:

—	haldusandmed;

—

vaatlus;

—	modelleerimine;

—	muu (täpsustada).

2.3. Statistiliste andmete läbivaatamine:

—	muudatused kasutatud andmeallikates;

—	muudatused andmete hindamiseks kasutatud meetodites ja eeldustes;

—	andmete läbivaatamine põhimõtteliste kohanduste tõttu (näiteks rahvamajanduse arvepidamise kohandamine);

—	andmete läbivaatamine seoses lõplike statistiliste andmete kättesaadavaks tegemisega;

—	andmete läbivaatamine seoses kvaliteedikontrolli meetmetega;

—	andmete läbivaatamisel järgitud põhimõtete kirjeldus.

3. Võrreldavus

3.1. Geograafiline võrreldavus:

—	kõrvalekalded lõplike andmete täielikust katvusest;

—	kõrvalekalded ESSPROSi meetoditest;

—	teave kõrvalekallete põhjuste ja kasutatud meetodite kohta;

—	hinnang kõnealuste kõrvalekallete mõju kohta võrreldavust silmas pidades.

3.2. Ajaline võrreldavus:

—	varasemate andmete ja praeguste andmete katvuse kooskõla kirjeldus;

—	tagasiulatuvate andmete ja jooksvate andmete võrreldavuse kirjeldus.

4. Kättesaadavus ja selgus

4.1. Riigis kohaldatavate andmelevi käsitlevate põhimõtete kirjeldus.

4.2. Kasutajatele edastatud metaandmete/meetodite kirjeldus.

5. Asjakohasus

5.1. Kirjeldus selle kohta, kuidas statistilised andmed vastavad kasutajate olemasolevatele ja potentsiaalsetele vajadustele.

C. KVALITEEDIARUANNETE KOOSTAMISE AJAKAVA

Sotsiaalkaitse netohüvitiste moodulit käsitlevad kvaliteediaruanded esitatakse kord aastas.

N aastat käsitlev aruanne edastatakse komisjonile (Eurostat) N + 3 aasta 31. jaanuariks.

D. KVALITEEDIARUANNETE EDASTAMISEKS KASUTATAV VORM

Andmete kvaliteeti käsitlev teave edastatakse kooskõlas komisjoni (Eurostat) kindlaks määratud vormiga.

(1) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 111/2011,

7. veebruar 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis käsitleb kombineeritud nomenklatuuri kaupade klassifitseerimist, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib siduva tariifiinformatsiooni valdaja tugineda veel kolme kuu vältel vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Liikmesriikide tolliasutuste väljastatud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu vältel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Koonilise titaanitüki kujuline toode, mille alumises osas on väliskeermega vars (nn hambaimplantaat).

Toodet kasutatakse hambaarstiteaduses. Toode kruvitakse lõualuusse implanteeritud tehishamba juureosa sisse ja juur ühendatakse tehiskrooniga.

Toode imporditakse steriliseeritud pakendis.

(1) vt joonised.

9021 29 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 90 märkusega 2 b ning CN-koodide 9021 ja 9021 29 00 sõnastusega.

Toode on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks stomatoloogias ning seda ei või käsitada XV jaotise märkuses 2 osutatud „üldkasutatava osana”. Seega ei või toodet klassifitseerida jaotisse XV.

Kuna toode on hambaproteesi osa, siis tuleb see klassifitseerida rubriiki 9021, mis hõlmab mitmesuguseid abivahendeid hambakroonide või -proteeside valmistamiseks (vt ka HSi selgitavad märkused, rubriik 9021, III, B, punkt 4).

Seega tuleb toode klassifitseerida hambaproteesi osana CN-koodi 9021 29 00 alla.

(1) Joonised on üksnes illustreerivad.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 112/2011,

7. veebruar 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Ravil oleva patsiendi hingamis- ja narkoosigaaside jälgimiseks mõeldud moodul, mõõtmetega umbes 8,5 × 30 × 23 cm (nn gaasianalüsaatori moodul).

Seade töötab ainult koos patsiendijälgimissüsteemiga ja süsteem kontrollib seda.

Moodul analüüsib spektroskoopiliselt patsiendi hingamisgaasi koostist, nt süsinikdioksiidi, dilämmastikoksiidi, halotaani või isofluraani sisaldust.

Patsiendijälgimissüsteem töötleb moodulilt saadud andmed ning võrdleb neid etteantud parameetritega. Tulemused kuvatakse monitorile. Kui andmed ei vasta kõnealustele parameetritele, käivitub hoiatussignaal.

9018 19 10

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 90 märkusega 2b ning CN-koodide 9018, 9018 19 ja 9018 19 10 sõnastusega.

Moodulit ei peeta rubriiki 9027 kuuluvaks füüsikalise või keemilise analüüsi komplektseks instrumendiks või seadmeks, kuna selle kontrollifunktsioone täidab ja vastavaid tulemusi kuvab patsiendijälgimissüsteem. Seetõttu ei või seda klassifitseerida rubriiki 9027.

Moodul ei saa käsitada CN-koodi 9018 20 00 alla kuuluva ultraviolett- või infrapunaaparatuurina. Seetõttu ei või seda klassifitseerida CN-koodi 9018 20 00 alla. Kuna moodulit ei kasutata narkoosi andmiseks, ei saa seda pidada CN-koodi 9018 90 60 alla kuuluvaks anesteesiaseadmeks või -instrumendiks. Seetõttu ei või seda klassifitseerida CN-koodi 9018 90 60 alla.

Kuna moodul sobib kasutamiseks ainult elektrodiagnostilise aparatuuriga kahe või enama parameetri samaaegseks jälgimiseks, tuleb see grupi 90 märkuse 2b alusel klassifitseerida CN-koodi 9018 19 10 alla.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 113/2011,

7. veebruar 2011,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Jaemüügikomplektina tollile esitatav toode (nn imikute videojälgimissüsteem), milles on:

—	juhtmeta telekaamera, milles on mikrofon, videosignaalisaatja ja antenn; kaameral on audio-video väljundliides;

—	juhtmeta vedelkristallvärvimonitor, ekraani diagonaali pikkusega ligikaudu 14 cm (5,6 tolli) ja kuvasuhtega 4:3 ning milles on valjuhääldi, videosignaalivastuvõtja ja antenn; monitoril on audio-video sisendliides;

—	kaks adapterit; ning

—	audio-video kaabel.

Signaalid edastatakse kaamerast monitorile sagedusel 2,4 GHz kuni 150 meetri kaugusele.

Komplekti kasutatakse imikute jälgimiseks eemalt.

8528 72 40

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3b, 3c ja 6 ning CN-koodide 8528, 8528 72 ja 8528 72 40 sõnastusega.

Toode on selline komplekt kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3b tähenduses, mis koosneb rubriiki 8525 kuuluvast kaamerast ja rubriiki 8528 kuuluvast televisiooni vastuvõtuseadmest, kusjuures komponenti, mis määrab komplekti põhiomadused, ei ole võimalik kindlaks määrata.

Seega tuleb toode vastavalt kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglile 3c klassifitseerida kui televisiooni vastuvõtuseade CN-koodi 8528 72 40 alla.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 114/2011,

8. veebruar 2011,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. veebruaril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	107,9
	JO	87,5
	MA	53,6
	TN	111,3
	TR	110,2
	ZZ	94,1
0707 00 05	EG	182,1
	JO	96,7
	MA	100,1
	TR	177,5
	ZZ	139,1
0709 90 70	MA	50,7
	TR	147,8
	ZA	57,4
	ZZ	85,3
0709 90 80	EG	100,8
0709 90 80	ZZ	100,8
0805 10 20	AR	41,5
	BR	41,5
	EG	54,2
	IL	71,4
	MA	53,2
	TN	62,3
	TR	69,4
	ZA	41,5
	ZZ	54,4
0805 20 10	IL	156,9
	MA	64,2
	TR	79,6
	ZZ	100,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	58,2
	EG	57,7
	IL	129,1
	JM	82,9
	MA	107,3
	PK	49,7
	TR	69,0
	ZZ	79,1
0805 50 10	AR	45,3
	EG	67,9
	MA	49,9
	TR	53,1
	ZZ	54,1
0808 10 80	CA	87,9
	CL	90,0
	CN	86,6
	MK	42,6
	US	107,2
	ZZ	82,9
0808 20 50	AR	130,7
	CL	166,4
	CN	52,8
	US	130,9
	ZA	101,5
	ZZ	116,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/41

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/10/EL,

8. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine bifentriin selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1451/2007 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta) (2) on kehtestatud selliste toimeainete nimekiri, mida on vaja hinnata nende kandmiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse. Bifentriin kuulub nimetatud loetelusse.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on bifentriini hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(3)	Prantsusmaa määrati referentliikmesriigiks ning ta esitas 3. jaanuaril 2008 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 24. septembril 2010 hindamisaruandesse.

(5)	Hindamised näitavad, et bifentriini sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda bifentriin kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

Euroopa Liidu tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusviise. Seepärast peaksid liikmesriigid hindama neid kasutusvaldkondi või kokkupuutevõimalusi ning ohtu keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole riskide hindamisel liidu tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tootele turustusloa andmisel tagama, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlaks tehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(7)

Tuvastati lubamatuid riske mitteprofessionaalsetele kasutajatele. Seepärast on asjakohane nõuda, et turustuslubasid antakse üksnes tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui toote turustusloa taotluses on tõendatud, et ohtu mitteprofessionaalsetele kasutajatele saab vähendada lubatava tasemeni vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 5 ning VI lisale.

(8)

Pidades silmas riskihindamise käigus tehtud eeldusi, on asjakohane nõuda, et tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks lubatud toodete kasutamisel kasutatakse sobivaid isikukaitsevahendeid, kui toote turustusloa taotluses ei ole võimalik tõendada, et ohtu tööstuslikule või kutselisele kasutajale on võimalik vähendada lubatud tasemeni muude vahendite abil.

(9)

Arvestades mulla- ja veekeskkonna puhul tuvastatud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohased meetmed. Seepärast on asjakohane nõuda, et antakse juhised selle kohta, et värskelt töödeldud puit ladustatakse pärast töötlemist varikatuse all või vedelikukindlal kõval alusel, või mõlemat, ning et puidukonservandina kasutatavate ja bifentriini sisaldavate toodete kasutamisel tekkivad jäägid kogutakse kokku taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Lisaks sellele on asjakohane nõuda, et luba ei anta toodete kasutamiseks puidu töötlemiseks vabas õhus kohapeal või sellise puidu töötlemiseks, mida mõjutavad pidevalt ilmastikutingimused või mis on ilmastikutingimuste eest kaitstud, kuid pidevas märgumisohus (OECD määratluse (3) kohaselt kasutusklass 3), kui ei ole esitatud andmeid, millega tõendatakse, et asjaomane toode vastab direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 ja VI lisa nõuetele, mille täitmiseks rakendatakse vajaduse korral asjakohaseid riskivähendamismeetmeid.

(10)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada bifentriini toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(11)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku koostanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(12)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(13)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2012.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2013.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

(3) Võimalikku heidet käsitlev OECD dokumendiseeria, nr 2, Emission Scenario Document for Wood Preservatives (dokument puidukonservantide võimaliku heite kohta), 2. osa, lk 64.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg (välja arvatud rohkem kui ühte toimeainet sisaldavad tooted, mille puhul artikli 16 lõike 3 täitmise tähtaeg on viimases asjaomase toimeaine lisasse kandmise otsuses sätestatud tähtaeg)

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„38

Bifentriin

IUPACi nimetus: 2-metüülbifenüül-3-üülmetüül-(1RS)-cis-3-[(Z)-2-kloro-3,3,3-trifluoroprop-1-enüül]-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat

EÜ nr: puudub

CASi nr: 82657-04-3

911 g/kg

1. veebruar 2013

31. jaanuar 2015

31. jaanuar 2023

Tootele turustusloa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale hindavad liikmesriigid teatava toote puhul, kui see on asjakohane, kasutusviise või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole liidu tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Liikmesriigid tagavad, et turustuslube antakse järgmistel tingimustel:

—	Toodetele antakse luba ainult tööstuslikuks või kutsealaseks kasutamiseks, välja arvatud juhul, kui toote turustusloa taotluses on tõendatud, et ohtu mitteprofessionaalsetele kasutajatele saab vähendada lubatava tasemeni vastavalt artiklile 5 ja VI lisale.

—	Tööstuslikuks ja kutseliseks kasutamiseks ettenähtud tooteid tuleb kasutada sobivate isikukaitsevahenditega, välja arvatud juhul, kui toote kasutusloa taotluses on võimalik tõendada, et ohtu tööstuslikele või kutselistele kasutajatele on võimalik vähendada lubatava tasemeni muul viisil.

—

Pinnase ja veekeskkonna kaitsmiseks võetakse vajalikud riskimaandamismeetmed. Eelkõige märgitakse kasutamiseks lubatud toodete etiketile või võimalikule kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all või veekindlal kõval pinnal, või mõlemat, et vältida töötlemisjääkide vahetult mulda või vette sattumist, ning et kõik toote kasutamise jäägid tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

—

Luba ei anta toodete kasutamiseks puidu töötlemiseks vabas õhus kohapeal või sellise puidu töötlemiseks, mida mõjutavad pidevalt ilmastikutingimused või mis on ilmastikutingimuste eest kaitstud, kuid pidevas märgumisohus, kui ei ole esitatud andmeid, millega tõendatakse, et asjaomane toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast riskivähendamismeetmete kasutuselevõttu.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamiseks vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel: http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/45

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/11/EL,

8. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 19 (repellendid ja atraktandid).

(3)	Austria määrati referentliikmesriigiks ning ta esitas 23. veebruaril 2009 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 24. septembril 2010 hindamisaruandesse.

(5)	Hindamised näitavad, et (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati sisaldavate biotsiidide kasutamisel atraktantidena võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast on asjakohane kanda (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

Hindamised näitavad, et (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati sisaldavate biotsiidide kasutamisel atraktantidena võib eeldada, et need on üksnes vähesel määral ohtlikud inimestele, loomadele ja keskkonnale ning vastavad uuritud ja hindamisaruandes kirjeldatud kasutusviisi korral (siseruumis kasutatavas püünises, mis sisaldab kuni 2 mg toimeainet) direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast on asjakohane kanda (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse.

(7)

Euroopa Liidu tasandil ei ole hinnatud kõiki võimalikke kasutusviise. Seepärast peaksid liikmesriigid tootele turustusloa andmisel hindama neid kasutusvaldkondi või kokkupuutevõimalusi ning ohtu keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole riskide hindamisel liidu tasandil piisava põhjalikkusega uuritud, ning tagama, et võetakse sobivad meetmed või kehtestatakse eritingimused kindlakstehtud riskide vähendamiseks lubatava tasemeni.

(8)

Hindamisel kasutatud eeldusi arvestades on asjakohane nõuda, et (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati ei kasutata kohtades, kus hoitakse toitu või sööta, välja arvatud juhul, kui toidu või sööda pakend on suletud või uuesti suletud. Seepärast peaks olema märgistel märgitud, et (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati sisaldavaid biotsiide ei kasutada ruumides, milles hoitakse pakendamata toitu või sööta.

(9)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(11)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I ja IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2012.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2013.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„39

(Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat

(9Z,12E)-tetradeka-9,12-dieen-1-üülatsetaat

EÜ nr: puudub

CASi nr: 30507-70–1

977 g/kg

1. veebruar 2013

31. jaanuar 2015

31. jaanuar 2023

Tootele loa andmise taotluse hindamisel vastavalt artiklile 5 ja VI lisale hindavad liikmesriigid teatava toote puhul, kui see on asjakohane, kasutusviise või kokkupuutestsenaariume ning selliseid riske keskkonna osadele ja populatsioonidele, mida ei ole liidu tasandil riskide hindamisel piisavalt põhjalikult uuritud.

Liikmesriigid tagavad, et lube antakse järgmistel tingimustel:

—	(Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati sisaldava biotsiidi märgistel on märgitud, et nimetatud biotsiide ei kasutada ruumides, milles hoitakse pakendamata toitu või sööta.”

Direktiivi 98/8/EÜ IA lisasse lisatakse järgmine kirje:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (2)

„2

(Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat

(9Z,12E)-tetradeka-9,12-dieen-1-üülatsetaat

EÜ nr: puudub

CASi nr: 30507-70–1

977 g/kg

1. veebruar 2013

31. jaanuar 2015

31. jaanuar 2023

Liikmesriigid tagavad, et registreerimisel täidetakse järgmisi tingimusi:

—	ainult püüniste jaoks, mis on ette nähtud kasutamiseks siseruumides ja sisaldavad kuni 2 mg (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati;

—	märgistel on märgitud, et (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaati sisaldavaid biotsiide kasutatakse ainult siseruumides ning neid ei kasutata ruumides, milles hoitakse pakendamata toitu või sööta.”

(1) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

(2) VI lisas sätestatud ühtsete põhimõtete rakendamisel vajalike hindamisaruannete sisu ja järeldused on kättesaadavad komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/comm/environment/biocides/index.htm

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/49

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/12/EL,

8. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine fenoksükarb selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on fenoksükarbi hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 8 (puidukonservandid).

(3)	Referentliikmesriigiks määrati Saksamaa ning ta esitas 12. septembril 2008 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 24. septembril 2010 hindamisaruandesse.

(5)	Hindamised näitavad, et fenoksükarbi sisaldavate biotsiidide kasutamisel puidukonservandina võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seega on asjakohane kanda fenoksükarb kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

(7)

Silmas pidades riskihindamise käigus tehtud eeldusi, on asjakohane nõuda, et värskelt töödeldud puit ladustatakse pärast töötlemist varikatuse all või vedelikukindlal kõval alusel, või mõlemat, ning et puidukonservandina kasutatavate ja fenoksükarbi sisaldavate toodete kasutamisel tekkinud jäägid kogutakse kokku taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

(8)

Arvestades veekeskkonna puhul tuvastatud riske, tuleb kõnealuste keskkonnaosade kaitsmiseks võtta asjakohased meetmed. Lubamatuid riske tuvastati sellise töödeldud puidu kasutamisel, mis ei ole varju all ega ei ole kokkupuutes maapinnaga ning mida kas mõjutavad pidevalt ilmastikutingimused või mis on ilmatikutingimuste eest kaitstud, kuid pidevas märgumisohus (OECD (3) määratluse kohaselt kasutusklass 3), nt teatavat tüüpi tiigisilla puhul. Seepärast on asjakohane nõuda, et luba ei anta toodete kasutamiseks sellise puidu töötlemiseks, mis on ette nähtud välisehitistel kasutamiseks vee lähedal või kohal, kui ei ole esitatud andmeid, millega tõendatakse, et asjaomane toode vastab direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast riskivähendamismeetmete kasutuselevõttu.

(9)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada fenoksükarbi toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(10)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(11)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(12)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2012.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2013.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

(3) Võimalikku heidet käsitlev OECD dokumendiseeria, nr 2, Emission Scenario Document for Wood Preservatives (dokument puidukonservantide võimaliku heite kohta), 2. osa, lk 64.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„40

Fenoksükarb

IUPACi nimetus: etüül-[2-(4-fenoksüfenoksü)etüül]karbamaat

EÜ nr: 276–696-7

CASi nr: 72490-01–8

960 g/kg

1. veebruar 2013

31. jaanuar 2015

31. jaanuar 2023

Liikmesriigid tagavad, et turustuslube antakse järgmistel tingimustel:

—

Pinnase ja veekeskkonna kaitsmiseks võetakse vajalikud riskimaandamismeetmed. Eelkõige märgitakse kasutamiseks lubatud toodete etiketile või võimalikule kemikaali ohutuskaardile, et värskelt töödeldud puit tuleb pärast töötlemist ladustada varikatuse all või veekindlal kõval pinnal katuse all, et vältida töötlemisjääkide vahetult mulda või vette sattumist, ning et kõik toote kasutamise jäägid tuleb kokku koguda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

—	Luba ei anta toodete kasutamiseks puidu töötlemiseks, mida kasutatakse välisehitiste puhul vee lähedal või kohal, kui ei ole edastatud andmeid, mis tõendavad, et asjaomane toode vastab artikli 5 ja VI lisa nõuetele, vajaduse korral pärast ohu vähendamise meetmete kasutuselevõttu.”

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/52

KOMISJONI DIREKTIIV 2011/13/EL,

8. veebruar 2011,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine nonaanhape selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist, (1) eriti selle artikli 16 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Määruse (EÜ) nr 1451/2007 kohaselt on nonaanhapet hinnatud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikele 2 kasutamiseks toodetes, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi V lisas määratletud tooteliiki 19 (repellendid ja atraktandid).

(3)	Referentliikmesriigiks määrati Austria ja ta esitas 10. oktoobril 2008 komisjonile pädeva asutuse aruande ja soovituse vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 14 lõigetele 4 ja 6.

(4)	Komisjon ja liikmesriigid on pädeva asutuse aruande läbi vaadanud. Määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 15 lõike 4 kohaselt lisati läbivaatuse tulemused alalises biotsiidide komitees 24. septembril 2010 hindamisaruandesse.

(5)	Hindamistest ilmneb, et nonaanhapet sisaldavate biotsiidide kasutamisel repellentidena võib eeldada, et need vastavad direktiivi 98/8/EÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast on asjakohane kanda nonaanhape kõnealuse direktiivi I lisasse.

(6)

(7)	Käesoleva direktiivi sätteid on oluline kohaldada samaaegselt kõikides liikmesriikides, et tagada nonaanhapet toimeainena sisaldavate biotsiidide võrdne kohtlemine turul ja hõlbustada kogu biotsiidituru nõuetekohast toimimist.

(8)

Toimeaine direktiivi 98/8/EÜ I lisasse kandmisele peaks eelnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid valmistuda uute nõuete täitmiseks ning toimiku esitanud taotlejad saaksid kasutada kogu kümneaastast andmekaitseaega, mis direktiivi 98/8/EÜ artikli 12 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt algab toimeaine lisasse kandmise kuupäevast.

(9)	Lisasse kandmisele peaks järgnema mõistlik ajavahemik, et liikmesriigid saaksid rakendada direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõiget 3.

(10)	Seepärast tuleks direktiivi 98/8/EÜ vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/8/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2012.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2013.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(2) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.

LISA

Direktiivi 98/8/EÜ I lisasse lisatakse järgmine kirje:

Tavanimetus

IUPACi nimetus

Identifitseerimisnumbrid

Toimeaine miinimumpuhtus turustatavas biotsiidis

Lisamise kuupäev

Lisasse kuulumise lõppkuupäev

Toote liik

Erisätted (1)

„41

Nonaanhape, pelargoonhape

IUPACi nimetus: Nonaanhape

EÜ nr: 203–931-2

CASi nr: 112–05-0

896 g/kg

1. veebruar 2013

31. jaanuar 2015

31. jaanuar 2023

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/55

KOMISJONI OTSUS,

9. juuni 2010,

riigiabi C 1/09 (ex NN 69/08) kohta, mida Ungari andis äriühingule MOL Nyrt.

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 3553 all)

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2011/88/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse komisjoni otsust, millega algatati ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 (1) sätestatud menetlus riigiabi nr C 1/09 (ex NN 69/08) suhtes (2),

olles vastavalt nimetatud sätetele kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt nendele sätetele ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)	Olles saanud 14. novembril 2007 kaebuse, algatas komisjon 13. jaanuaril 2009 ametliku uurimismenetluse riigiabimeetmete suhtes, millega Ungari väidetavalt soosis Ungari nafta- ja maagaasikompaniid MOLi (MOL Magyar Olaj- és Gázipari Nyrt., edaspidi „MOL”).

(2)	Ungari esitas oma märkused komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta 8. aprillil 2009. aastal.

(3)	Menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas28. märtsil 2009 (3). Oma märkused esitasid kaks huvitatud isikut: MOL ja Ungari Mäetööstuse Liit (Magyar Bányászati Szövetség), mõlemad 27. aprillil 2009.

(4)	Komisjon edastas märkused Ungarile 2. juuni 2009. aasta kirjaga. 3. juuni 2009. aasta kirjaga teatas Ungari, et tal ei ole huvitatud isikute tähelepanekute kohta märkusi.

(5)	Komisjon nõudis Ungari ametiasutustelt täiendavat teavet 21. septembril 2009 ja 12. jaanuaril 2010 ja Ungari vastas 19. oktoobri 2009. aasta ja 9. veebruari 2010. aasta kirjaga.

II. ABISAAJA

(6)

MOL on Ungaris Budapestis asuv integreeritud nafta- ja maagaasikompanii. Ungari turul on MOLi põhitegevusteks toornafta ja maagaasi leiukohtade uurimine ning toornafta ja maagaasi tootmine, maagaasitoodete tootmine, toornaftatoodete rafineerimine, transportimine, hoiustamine ning jae- ja hulgimüük, maagaasi edastamine ning olefiinide ja polüolefiinide tootmine ja müük. Lisaks kuulub MOLi kontserni (kuhu kuulub MOL) veel mitu Ungari ja välismaist tütarettevõtjat (4).

(7)

Ungaris ja Slovakkias on MOLi kontsern kõikidel oma põhitegevusaladel turuliider. 2008. aastal (5) oli MOLi ja MOLi kontserni netokäive vastavalt umbes 6,8 miljardit eurot ja 13 miljardit eurot. MOLi ja MOLi kontserni sama aasta tegevuskasum oli vastavalt umbes 400 miljonit eurot ja 732 miljonit eurot.

III. MEETME KIRJELDUS

(8)	Ungaris on kaevandamist reguleerivad üldeeskirjad sätestatud 1993. aasta kaevandamisseaduses (6) (edaspidi „kaevandamisseadus”), mis reguleerib ka süsivesinikega (st toornafta ja maagaasiga) seotud kaevandamistegevust (geoloogilisi otsinguid, uuringuid ja tootmist).

(9)

Seaduses eristatakse kaevandamistegevusi, mida tehakse kahe eri juriidilise dokumendi alusel: i) kontsessioon (7) ja ii) kaevandamisluba (8).

—	Kontsessiooni puhul sõlmib kaevandamise eest vastutav minister (edaspidi „pädev minister”) avaliku hankemenetluse (9) võitnud pakkujaga „suletud ala” kasutamise lepingu (10).

—	See erineb „avatud aladest”; (11) mille puhul kaevandusamet ei saa keelduda kaevandamisloa andmisest, kui taotleja vastab seaduses sätestatud tingimustele (12).

(10)

Kaevandamisseaduses sätestatud määratluse kohaselt (13) on suletud alad kontsessiooni alusel tehtavateks kaevandamistegevuseks ettenähtud alad. Järelikult on kõik muud alad, mis ei ole suletud alad, avatud alad. Ungari selgituste kohaselt kavatseti algul kõik maardlad liigitada suletud aladeks, kus kaevandamine toimub kontsessiooni alusel. Avatud alad, kus eeldatavasti leidub vähem maavarasid, pidid olema erandiks. Neid maardlaid peeti vähemväärtuslikuks ja eeldati, et avatud hankemenetluse raames pakkumisi ei esitata.

(11)

Kaevandamisseaduses on ka sätestatud, (14) et maavarade kaevandamise eest tuleb riigile maksta kaevandamistasu, mille suuruseks on teatud protsent kaevandatavate maavarade väärtusest. Kaevandamistasu on olenevalt kohaldatavast korrast erinev:

—	kontsessiooni puhul on kaevandamistasu suurus sätestatud kontsessioonilepingus (15).

—

Kaevandamisloa alusel kaevandatavate maavarade puhul reguleerib tasu suurust kaevandamisseadus (16). Kuni 2008. aasta jaanuarini oli süsivesinike kaevandamise tasu määraks (17) pärast 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade puhul 12 % ja enne 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade puhul J %. Tegur „J” arvutati valemi abil, mis põhineb ajaloolistel maagaasihindadel, toodetud kogustel ja väärtusel; selle miinimummääraks kehtestati 12 %.

(12)	Kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 (18) on sätestatud, et kui kaevandusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse kaevandamislubade süsteemi, ei alusta kaevandamist 5 aasta jooksul pärast kaevandusametilt kaevandamisloa saamist, siis tühistatakse tema kaevandamisõigus.

(13)

Kõnealuses paragrahvis on sätestatud ka võimalus pikendada seda tähtaega pädeva ministri ja kaevandusettevõtja vahelisel kokkuleppel (19). Paragrahvis on sätestatud kolme eri liiki tasu, mis tuleb maksta kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamise korral:

esiteks tuleb kasutusele võtmata kaevandusväljade eest maksta kuni tegevuse tegeliku alustamiseni tähtaja pikendamise tasu; selle tasu maksimaalne summa võrdub 1,2-kordse esialgse kaevandamistasuga, mis arvutatakse maavarade ettenähtud hüpoteetilise koguse alusel, sest kõnealust tasu tuleb maksta ajal, mil tegelikku tootmist ei ole kaevandusväljal veel alustatud;

b)	teiseks, kui tähtaja pikendamise taotlus hõlmab rohkem kui kahte kaevandusvälja, tuleb tähtaja pikendamise tasu (suurendatud kaevandamistasu) kohaldada äriühingu kõikide kaevandusväljade suhtes;

c)	kolmandaks, kui pikendamine hõlmab rohkem kui viit kaevandusvälja, võidakse lisaks nõuda ühekordse tasu (20) maksmist.

(14)

2005. 19. septembril 2005 taotles MOL kaevandamisloa alusel omandatud kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamist 12 süsivesinikuvälja jaoks, kus ta ei olnud tähtaja jooksul kaevandamist alustanud. 2005. 22. detsembril 2005 sõlmisid MOL ja pädev minister kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõike 5 kohaselt tähtaja pikendamise lepingu (edaspidi „pikendamise leping”) järgmistel tingimustel:

a) tähtaja pikendamise tasu: 12 kaevandamisluba, mida taotlus hõlmas, pikendati viie aasta võrra (st MOLile anti veel viis aastat kõnealustel kaevandusväljadel kaevandamise alustamiseks). Tähtaja pikendamise tasu määrati viie aasta pikkuse lisaaja iga aasta kohta sel ajal kehtinud 12 % suuruse kaevandamistasu määra alusel, mida korrutati vahemikku 1,020–1,050 jääva kordajaga („c”) ja tulemuseks saadi tabelis 1 loetletud tähtaja pikendamise tasu määrad (21). Tähtaja pikendamise tasu kehtestati lisaaja viie aasta kohta. Kui mõni kaevandusväli võeti tegelikult kasutusele, siis tuli määratud tasu kohaldada ülejäänud 15-aastase perioodi jooksul pikendamisega hõlmatud kaevandusväljade eest võetava kaevandamistasuna (22).

b) Suurendatud tasu laiendamine kõikidele kaevandusväljadele: kuna kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamist taotleti rohkem kui kahe kaevandusvälja jaoks, tuleb suurendatud tasu (mis vastavalt tabelile 1 võrdub tähtaja pikendamise tasuga) kohaldada järgmise 15 aasta jooksul, st kuni 2020. aastani, kõikide MOLi kaevandusväljade suhtes, mille jaoks on väljastatud kaevandamisluba ja mis võeti kasutusele pärast 1. jaanuari 1998. Enne 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade puhul kohaldatakse tegurit „J”, mida korrutatakse „c”-ga (23).

c) Kindlaksmääratud kaevandamistasu: pooled leppisid sõnaselgelt kokku, et kindlaksmääratud kaevandamistasu kohaldatakse kogu lepingu kehtivusaja jooksul (st kuni 2020. aastani), olenemata kaevandamisseadusesse tehtud muudatustest (24).

d) Ühekordne makse: Kuna kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamist taotleti rohkem kui viie kaevandusvälja suhtes, on lepingus ette nähtud ka 20 miljardi Ungari forinti (25) suurune ühekordne makse (26).

e) Lõpetamisklausel: lepingus on sätestatud, et seda ei saa muuta ühepoolselt (vaid ainult pooltevahelisel kokkuleppel). Üks pooltest saab lepingu lõpetada ainult juhul, kui MOLi omanik vahetub (vähemalt 25 % aktsiatest saab uue omaniku).

(15)	Kaevandusamet pikendas 23. detsembri 2005. aasta otsusega MOLi kaevandamisõiguste kehtivusaega taotletud 12 kaevandusvälja jaoks ja laiendas suurendatud tasu äriühingu kõikidele kaevandusväljadele.

(16)

Kaevandamisseaduse muudatusega, (27) mis jõustus 8. jaanuaril 2008 (28) (edaspidi „2008. aasta muudatus”), suurendati oluliselt teatud liiki süsivesinike eest makstavat kaevandamistasu. Kõnealune muudatus ei hõlmanud muude maavarade eest makstavat kaevandamistasu. Kaevandamisseaduse muutmise seaduse paragrahvis 5 on sätestatud eri kaevandamistasud olenevalt: i) kaevandusvälja kasutuselevõtmise kuupäevast; ii) kaevandatavate süsivesinike kogusest ja iii) kehtivast toornafta hinnast.

—	30 % suurune kaevandamistasu määr kehtestati kaevandusväljadele, mida kasutati ajavahemikus 1. jaanuarist 1998 kuni 1. jaanuarini 2008.

—	Pärast 1. jaanuari 2008 kasutusele võetud kaevandusväljade suhtes kohaldatakse eri määrasid (12 %, 20 % või 30 %) olenevalt kaevandatavate süsivesinike kogusest.

—	Enne 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade puhul kasutatakse tegurit „J”, mille miinimumväärtus on 30 %.

Kõnealustele määradele lisandub täiendav tasu, mille suurus oleneb toornafta hinnast: (+ 3 %, kui toornafta hind on kõrgem kui 80 USA dollarit barreli eest või + 6 %, kui hind on kõrgem kui 90 USA dollarit barreli eest (edaspidi „Brenti täiendav tasu”)). Kehtestatud on ka erimäärad, mida kohaldatakse näiteks raskete kaevandamistingimuste (12 %) või väärisgaaside (8 %) puhul.

(17)

Kõnealused kaevandamistasu määrad kehtisid ajavahemikul 8. jaanuarist 2008 kuni 23. jaanuarini 2009 ja neid kohaldati alates kaevandamisseaduse muudatuste jõustumisest kõikide kaevandusettevõtjate suhtes, kes kasutasid kaevandusvälju kaevandamisloa alusel, sh nende suhtes, kes said kaevandamisloa enne 2008. aasta jaanuari. 2009. Kaevandamisseaduse muudatus (29) jõustus 23. jaanuaril 2009 (pärast komisjoni otsust algatada ametlik uurimismenetlus) ja sellega vähendati 1. jaanuarist 1998 kuni 1. jaanuarini 2008 kasutusele võetud kaevandusväljade eest võetava kaevandamistasu määr taas 12 %-ni (tagades samal ajal Brenti täiendava tasu kohaldamise). Teist liiki kaevandusväljade eest makstav kaevandamistasu jäi samaks, nagu oli kehtestatud 2008. aastal kehtinud kaevandamisseaduses.

(18)

Tabelis 2 on esitatud kokkuvõtlik ülevaade kaevandamislubade süsteemi alusel makstavatest kaevandamistasudest vastavalt kaevandamisseaduse eri versioonidele.

Tabel 2

Ülevaade vastavalt kaevandamisseadusele kaevandamislubade süsteemi alusel kohaldatavatest kaevandamistasu määradest

		Kuni 2008. aastani kohaldatud tasumäär	2008. aastal kohaldatud tasumäär	Alates 23. jaanuarist 2009 kohaldatav tasumäär
Tootmist alustati enne 1. jaanuari 1998		J % (vähemalt 12 %)	J % (vähemalt 30 %, + 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)	J % (vähemalt 30 %, + 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)
Tootmist alustati ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 1. jaanuarini 2008		12 %	30 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)	12 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)
Tootmist alustati pärast 1. jaanuari 2008	Maagaasiväljad, kus toodetakse alla 300 miljoni m3 maagaasi aastas Naftaväljad, kus toodetakse alla 50 kilotonni naftat aastas	—	12 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)	12 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)
	Maagaasiväljad, kus toodetakse 300–500 miljonit m3 maagaasi aastas Naftaväljad, kus toodetakse 50–200 kilotonni naftat aastas		20 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)	20 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)
	Maagaasiväljad, kus toodetakse üle 500 miljoni m3 maagaasi aastas Naftaväljad, kus toodetakse üle 200 kilotonni naftat aastas		30 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)	30 % (+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)
Eritingimustes kaevandatavad süsivesinikud			12 %	12 %
Väärisgaasid			8 %	8 %
„J” arvutatakse valemi järgi, mis põhineb ajaloolistel maagaasihindadel, toodetud kogustel ja väärtusel; vt põhjendus 11.

IV. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(19)

Väidetav riigiabimeede, mida uuritakse, on 22. detsembril 2005. aastal MOLi ja Ungari riigi vahel sõlmitud pikendamise leping, millega äriühing vabastati teatud ulatuses suurendatud kaevandamistasu maksmisest, mida tuli Ungari kaevandamisseaduse hilisema muudatuse kohaselt tasuda süsivesinike kaevandamise eest. Võttes arvesse lepingu ja seaduse hilisema muudatuse ülesehitust, leidis komisjon, et tegemist on sama meetme eri osadega (edaspidi „meede”) ja hindas menetluse algatamise otsuses nende koosmõju.

(20)

Komisjon jõudis menetluse algatamise otsuses esialgsele järeldusele, et pikendamise leping kaitses MOLi kaevandamistasu tulevaste muudatuste eest ja eelkõige kaevandamisseaduse 2008. aasta muutmise seaduses sätestatud muudatuste eest. Seega koheldi kõnealust äriühingut soodsamalt kui tema konkurente, kes tegutsevad kehtiva kaevandamislubade süsteemi alusel ja peavad tasuma uut suurendatud kaevandamistasu, sest nad ei ole eelnevalt sõlminud sarnast pikendamise lepingut. Komisjon asus oma esialgses hinnangus seisukohale, et meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ja seda ei saa pidada siseturuga kooskõlas olevaks, sest ükski erand ei tundunud olevat kohaldatav.

(21)	Täiendavad üksikasjad on esitatud menetluse algatamise otsuses, mida tuleb käsitada käesoleva otsuse lahutamatu osana.

V. UNGARI MÄRKUSED

(22)	Ungari peamised väited riigiabi määratlemisel kasutatavate kumulatiivsete kriteeriumide kohta on järgmised: i) valikulisuse puudumine ja (ii) väidetava abisaaja eeliste puudumine.

(23)	Seoses valikulisusega väidavad Ungari ametiasutused põhimõtteliselt, et meede ei ole valikuline, sest pikendamise lepingu sõlmimisel hakkas MOLi suhtes kehtima kaevandamislubade süsteemist erinev süsteem.

(24)

Esiteks kinnitavad Ungari ametiasutused, et kontsessioonide ja kaevandamislubade süsteem on erinevad, rõhutades, et kontsessiooni puhul võib kaevandusettevõtja pakkuda oma kontsessioonipakkumises suuremat tasu kui hanketeates märgitud, samal ajal kui kaevandamislubade süsteemi puhul on tasu sätestatud kaevandamisseaduses. Lisaks väidavad Ungari ametiasutused, et peale nimetatud kahe süsteemi oli vaja uut, n-ö kontsessioonilaadsest lahendust, et sätestada kaevandamistasu eraldi lepingus väljaspool kontsessioonide süsteemi. Ungari ametiasutuste arvates tuleb kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõike 5 alusel sõlmitavat pikendamise lepingut käsitada sellise n-ö kontsessioonilaadse lahenduse nõuetekohase õigusliku alusena, mille tulemusel ei kohaldata kaevandamisõiguse suhtes enam kaevandamislubade süsteemi, vaid see muutub lepingupõhiseks.

(25)

Ungari ametiasutused lisavad, et pikendamise leping tuleneb otseselt kaevandamisseaduse loogikast. Ungari ametiasutuste sõnul on kaevandamistasu suuruse kindlaksmääramine tähtaja pikendamise kogu lepingu kehtivuse ajaks kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 viidatud kokkuleppe loomulik osa ja tähtaega ei oleks teistsugustel tingimustel pikendatud. Lisaks võisid kõik teised kaevandusettevõtjad eeldada sama, seega ei koheldud MOLi soodsamalt kui teisi ettevõtjaid.

(26)

Kaevandamisseaduse paragrahvi 20 lõikes 11 on konkreetselt sätestatud, et kaevandamistasu on tasu, mis on sätestatud: i) kontsessioonilepingus; ii) kaevandamisseaduses või iii) pikendamise lepingus. Ungari ametiasutused väidavad, et järelikult lubab seadus sõnaselgelt jätta pikendamise lepingus sätestatud tasu muutmata, isegi kui õigusakti muudetakse. Ungari ametiasutuste arvates on see selgelt sätestatud kaevandamisseaduses, st paragrahvi 26/A lõikes 5, kus on selgelt sätestatud, et suurendatud tasu on esialgsest kaevandamistasust maksimaalselt 1,2 korda suurem (30). Ungari väidab, et seetõttu välistab Ungari õigus suurema tasu kohaldamise.

(27)

Seoses eeliste väidetava puudumisega selgitab Ungari, et maavarad on riigi omandis ja need antakse eraomandisse kaevandusettevõtjate tegevuse kaudu, kes saavad tasu eest kaevandamisõiguse. Ungari viitab analoogia korras Ryanair’i kohtuotsusele (31) ja väidab, et selline konkreetne riigi tegevus on võrreldav ettevõtja tegevusega isegi juhul, kui riik tegutseb avaliku sektori asutusena.

(28)	Ungari ei ole nõus väitega, et kaevandamistasu on teatud liiki maks, määratledes selle maavarade kaevandamise eest makstava tasuna või riigi osalusena. Ungari rõhutab, et asjaolu, et tasu on sätestatud seaduses, ei anna alust järeldada, nagu oleks tegemist teatud maksuga.

(29)

Lisaks selgitab Ungari, et pikendamise lepingus ette nähtud kolme eri maksekohustust (st tähtaja pikendamise tasu, suurendatud kaevandamistasu, mida kohaldatakse kõikide kaevandusväljade suhtes, ja ühekordne makse), mis tulenevad vastavatest kaevandamisseaduse sätetest, ei saa käsitada hüvitisena riigi saamatajäänud tulu eest, millele tal on igal juhul õigus. Ungari sõnul võib asjaomaseid riske ja võimalikku tulu arvesse võttes käsitada neid makseid riigi lisatuluna, mis saadakse selle eest, et riik loobub õigusest panna kaevandusväljad kontsessioonide süsteemi alusel avalikule pakkumisele.

(30)

Ungari rõhutab, et pärast vaidlustatud seadusemuudatuse vastuvõtmist ei ole ükski teine turuosaline tegelikult pidanud maksma suuremat kaevandamistasu kui MOL, sest asjaomasel ajavahemikul puudusid konkurendid, kes oleksid kuulunud kategooriasse, kelle suhtes kohaldatakse suuremaid kaevandamistasusid.

Tabel 3

MOLi kaevandamistasu aastamaksed (tegelikud ja hüpoteetilised)

(miljonites Ungari forintites)
Makse nimetus	Tegelik: vastavalt pikendamise lepingule	Hüpoteetiline: vastavalt kehtivale kaevandamis-seadusele	Vahe	Vahe ajaldatud netoväärtus 2009. aastal
2005
Ühekordne makse (32)	20 000,0	—	20 000,0	28 064,5
2006
Pikendamistasu (33)	835,8	—	835,8	1 092,1
Kaevandamistasu (34)	121 070,6	115 314,8	5 755,7	7 520,0
Kokku	121 906,4	115 314,8	6 591,6	8 612,1
2007
Pikendamistasu	769,7	—	769,7	926,5
Kaevandamistasu	94 146,5	90 718,5	3 428,0	4 126,4
Kokku	94 916,2	90 718,5	4 197,7	5 052,9
2008
Pikendamistasu	345,8	—	345,8	382,9
Kaevandamistasu	106 226,3	134 671,0	–28 444,7	–31 498,5
Kokku	106 572,1	134 671,0	–28 099,0	–31 115,6
2009
Pikendamistasu	211,2	—	211,2	211,2
Kaevandamistasu	67 099,7	69 041,8	–1 942,1	–1 942,1
Kokku	67 310,9	69 041,8	–1 730,9	–1 730,9
KOKKU	410 705,6	409 746,1	959,5	8 883,0
Arvandmed põhinevad Ungari ametiasutuste esitatud andmetel.

(31)

Lisaks väidab Ungari, et pikendamise lepingu tulemusel maksis MOL aastate jooksul (võttes arvesse kõiki lepingu komponente, sh tähtaja pikendamise tasu ja ühekordset makset) riigile tegelikult üldkokkuvõttes rohkem, kui ta oleks maksnud pikendamise lepingut sõlmimata, st kaevandamisseaduse alusel. MOLi tegelikud maksed võrreldes hüpoteetiliste maksetega on esitatud eespool tabelis 3. Andmed pärinevad Ungari ametiasutustelt.

(32)

Ungari arvates on kaevandusettevõtjatel õiguspärased ootused kaevandamistasu prognoositavuse suhtes, mis peaks seetõttu jääma aja jooksul stabiilseks. Kaevandamisseadusesse tehti muudatused just seda silmas pidades, sest kuigi kaevandamistasu muudeti, ei olnud tegelikult ühtegi kaevandusettevõtjat, kelle kaevandamistasu oleks muudatuse jõustumise tõttu muutunud. Ungari sõnul võib kaevandamisseadusesse tehtud muudatuste tõttu tunduda, et riik võib muuta juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest nõutavat kaevandamistasu. 2008. aasta muudatus oli aga kompromissi tulemus, millele jõuti seaduse vastuvõtmisele eelnenud läbirääkimiste käigus. Seega tunnistati kaudselt õiguspäraste ootuste olemasolu. Järelikult võib kaevandusettevõtja õiguspäraselt eeldada, et riik ei suurenda ühepoolselt ühtegi neist tasudest. Ungari leiab, et kaevandamisseadusest ja selle konkreetsetest sätetest tulenevalt kaevandamistasud ei muutu lepingu kehtivuse ajal.

(33)	Lõpetuseks selgitavad Ungari ametiasutused, et „lõpetamisklausel” lisati riikliku julgeoleku kaalutlustel.

VI. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(34)

Komisjonile saatsid oma märkused järgmised huvitatud isikud: meetme raames väidetavalt abi saanud äriühing MOL ja Ungari Mäetööstuse Liit, mille liige MOL on. Mõlema huvitatud isiku märkused sarnanevad Ungari ametiasutuste märkustega ja nende tähelepanekud kattuvad suures osas Ungari ametiasutuste omadega.

(35)

Asjaomase meetme raames väidetavalt abi saanud äriühing MOL kinnitab, et vastupidi komisjoni seisukohale menetluse alustamise otsuses ei saanud talle Ungari süsivesinike kaevandamise turul osaks sooduskohtlemist. Suurem osa kaevandamistasudest, mis MOL Ungari riigile maksab, tasutakse kaevandusväljade eest, mille suhtes kohaldatakse määra J % (st kaevandusväljade eest, mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1998), mis praktikas tähendab, et MOLi suhtes kohaldatakse 64–75 % suurust tasumäära, samal ajal kui tema konkurentide suhtes (kes alustasid tootmist hiljem ja kelle kasutatavad kaevandusväljad on väiksemad) kohaldatakse ainult 12 % suurust tasumäära.

(36)	Lisaks tähendas pikendamise lepingu sõlmimine, et MOL maksis (kõiki pikendamise lepingu komponente arvesse võttes) riigile rohkem kui ta oleks maksnud lepingut sõlmimata, ainult kaevandamisseaduse algse versiooni alusel.

(37)

Seoses komisjoni väitega, et pikendamise lepingut ei saa käsitada kontsessiooni analoogina, sest selle suhtes kohaldati kaevandamislubade süsteemi, märgib MOL, et kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamiseks ei anna riik luba ühepoolse otsuse alusel, vaid alles pärast kaevandamisettevõtjaga kokkuleppe sõlmimist. Kui õigusakti eesmärk oleks olnud anda see küsimus riigi ainupädevusse, oleks asjaomane säte sõnastatud teisiti. Seaduse sõnastus näitab, et seadusandja eesmärgiks oli käsitleda pikendamise lepingut analoogselt kontsessiooniga.

(38)	Menetluse algatamise otsuses väidab komisjon, et Ungari ametiasutuste väide, et seadusemuudatus oli vajalik tulude suurendamiseks, on vastuolus asjaoluga, et MOL tegelikult vabastati suurendatud tasu maksmisest.

(39)

MOLi arvates ei ole kõnealune väide vastuoluline. Ühelt poolt maksis äriühing pikendamise lepingu alusel riigile rohkem, kui ta oleks maksnud kaevandamisseaduse alusel. MOL maksab ka väga suurt kaevandamistasu kaevandusväljade eest, mille suhtes kohaldatakse tegurit J. Pealegi võib seadusemuudatus mõjutada tulevikus kasutusele võetavaid kaevandusvälju.

(40)

MOL jääb seisukohale, et tähtaja pikendamise tasu komponendid ei kujuta endast mingil juhul trahvi, nagu väidab komisjon. Kaevandamisseaduses on sätestatud ka karistused/trahvid juhuks, kui kaevandamisel rikutakse seadust. Pikendamise lepingus sätestatud tasud on kaevandusettevõtja ja riigi vaheliste läbirääkimiste tulemus. Lepingu sõlmimine ei olnud kohustuslik: kaevandusettevõtja võis otsustada ka lepingut mitte sõlmida, kaotada kaevandamisõigused ja esitada oma pakkumine avatud hankemenetluses, mille tulemusel ta oleks omandanud kaevandamisõiguse odavamalt.

(41)	Pikendamise lepingu sõlminud MOLi võrdlemine kaevandamislubade süsteemi alusel tegutsevate konkurentidega on eksitav. Lisaks rõhutab MOL, et ta täitis kõik oma kohustused ja järgis seadust.

(42)

MOL esitab vastuväite ka sellele, et komisjoni arvates on kordaja „c” madal (sest see on väiksem kui 1,2-kordne seadusjärgne ülemmäär). Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et suurendatud kaevandamistasu kohaldati peaaegu 150 kaevandusvälja suhtes ja seega tõstis suurendatud tasu oluliselt riigi poolt kaevandamiselt saadavat tulu.

(43)	Seoses komisjoni väitega, et MOLi koheldi konkurentidest soodsamalt, sest tema suhtes ei kehti Brenti täiendav tasu, märgib äriühing, et ka tegur J on hinnatundlik.

(44)

Ungari Mäetööstuse Liit (edaspidi: Mäetööstuse Liit) esindab äriühinguid, mis tegelevad kaevandamisega või kaevandamisega seotud tegevusega. Liidu peamine eesmärk on täiustada kaevandamise üldist tegevusraamistikku Ungaris, jälgida seadusandlikke menetlusi ja tegutseda oma liikmete huvides. Praegu kuulub liitu 66 liiget, sh MOL. Mäetööstuse Liidu juhatuse esimees kuulub MOLi juhtkonda (35).

(45)

Mäetööstuse Liidu sõnul on kaevandamisettevõtjatel õigus eeldada, et juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest võetavad kaevandamistasud ei muutu. Seega ei saa riik tasusid ühepoolselt ja n-ö tagasiulatuvalt (st juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest) muuta. Mäetööstuse Liit esitas sellise seisukoha seoses kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja Mäetööstuse Liidu sõnul võeti seda põhimõtet kaevandamisseaduse muutmisel arvesse. Lõplikku sõnastust ei vaidlustatud, sest juba teostatud tegevuse eest kaevandamistasu tegelikult ei suurene.

(46)

Seoses kaevandusturu üldiste omaduste ja majandustingimustega selgitab Mäetööstuse Liit, et kaevandamisprojektid on suhteliselt pikaajalised. Geoloogiliste uuringute alustamisest kuni tegeliku kaevandamiseni võib kuluda 10–15 aastat. Selle aja jooksul kannab kaevandusettevõtja ainult kulusid; tulu ei teenita enne, kui algab kaevandamine. Lisaks kaasneb sellega veel geoloogiline risk, sest pole kindel, kas kaevandamine on edukas. Seetõttu tuleb projekte kavandada ülihoolikalt. Projekti tulusus sõltub paljudest asjaoludest. Arvukaid riske arvesse võttes eeldab tööstusharu, et vähemalt need asjaolud, mida saab mõjutada riik, st õigusraamistik ja kaevandamistasu, ei muutu kogu projekti elluviimise jooksul. Tööstusharu eripärasid arvesse võttes on rahastamisstruktuuridel projektis oluline roll. Võlausaldajad kontrollivad projekte pidevalt ja võivad ka rahastamisest loobuda, kui tingimused oluliselt muutuvad.

(47)

Seetõttu sõlmivad suure poliitilise riskiga riikides kaevandusettevõtja ja riik eraõigusliku lepingu. Stabiilsetes piirkondades, nagu Lääne-Euroopas ei ole selline leping vajalik, sest võib eeldada, et riik ei muuda aeg-ajalt õigusraamistikku. Riigipoolset stabiilsust eeldavad nii kaevandusettevõtja kui ka võlausaldajad. Sellise stabiilsuseta suurenevad projektiga seotud riskid; stabiilse majanduspoliitikaga riik ei saa endale poliitika pidevat muutmist lubada, sest see tõrjuks kaevandusettevõtjad eemale.

(48)

Mäetööstuse Liit märgib lisaks, et õiguskindluse ja omandatud õiguste põhimõtted tulenevad Euroopa Kohtu praktikast ja Ungari põhiseadusest. Seega ei tohi Ungari seadusandja juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest nõutavaid kaevandamistasusid suurendada, sest õigusaktid peavad olema prognoositavad. Lisaks leiab Mäetööstuse Liit, et kaevandamistasu „stabiilsus” on omandatud õigus.

(49)

Veel üks argument, mille Mäetööstuse Liit esitab, on diskrimineerimise keeld. Eelkõige ei tohi vahet teha kontsessioonide alusel ja kaevandamislubade alusel tegutsevate ettevõtjate vahel. Järelikult ei tohi Ungari seadusandja tõsta tagasiulatuvalt juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest võetavaid kaevandamistasusid. Euroopa Kohus on paljudes kohtuotsustes selgitanud, et õiguskindlus on ELi õiguse aluspõhimõte. Õigusaktid peavad olema ühemõttelised, täpsed ja prognoositavad, eelkõige siis, kui need mõjutavad kahjulikult üksikisikuid või äriühinguid (vt viidatud kohtupraktika). Mäetööstuse Liit lisab, et õiguskindluse ja omandatud õiguse põhimõtted on samuti sätestatud Ungari põhiseaduses ja leiab, et ELi õiguse ning põhiseaduslike põhimõtete kohaselt peavad õigusaktid olema prognoositavad.

(50)

Mäetööstuse Liit lisab, et omandatud õiguste kaitse põhimõte tuleneb õiguskindluse põhimõttest. Seda omandatud õiguste kaitse põhimõtet on järgitud kaevandamisõigusi reguleerivate siseriiklike ja rahvusvaheliste õiguslike menetluste käigus. Ka teistel ELi liikmesriikidel on stabiilsed kaevandamist reguleerivad õigusaktid, mida ei muudeta sageli.

VII. ABI OLEMASOLU ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(51)

Et teha kindlaks, kas meede kujutab endast riigiabi, peab komisjon hindama, kas vaidlustatud meede vastab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kõnealuses artiklis on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Kõnealust sätet arvesse võttes uurib komisjon allpool seda, kas vaidlustatud meede kujutab endast riigiabi.

(52)

Alustuseks tuleb meelde tuletada, et meede võib olla riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses selle õiguslikust vormist olenemata Isegi kui pikendamise leping sõlmiti kooskõlas vastavate kaevandamisseaduse sätetega ja isegi kui Ungaril on õigus sätestada kaevandamistasu seadusega, ei tähenda see iseenesest, et kõnealune meede või selle mõju on kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega. Asjaolu, et meede on kooskõlas riikliku õigusega, ei mõjuta selle vastavust ELi toimimise lepingus sätestatud riigiabieeskirjadega.

(53)

Nagu menetluse algatamise otsuses juba öeldud, ei arva komisjon, et mõni juhtumi asjaoludest, st seaduse asjaomased sätted, pikendamise leping ja seadusemuudatus, oleks eraldi võttes riigiabieeskirjadega vastuolus. Käesoleval juhul käsitleb komisjon kõiki riigi toiminguid koos ühe meetmena ja hindab pikendamise lepingu mõju koostoimes kaevandamisseaduse hilisemate muudatustega.

(54)

Seoses Ungari väitega, et kaevandamistasu ei ole mitte maks, vaid riigi osalus, märgib komisjon, et kõnealune väide ei ole riigiabi hindamise seisukohalt asjakohane. Riigiabieeskirjad kehtivad igat liiki kulude suhtes, mida ettevõtjad peavad kandma ja mille kandmisest neid riigi meetmete abil vabastatakse. Igal juhul tuleb märkida, et maavarade ja süsivesinikuvarude kasutamise loa andmine on avaliku sektori asutuste tavaline ülesanne; selle eest võetav tasu on võrreldav maksu või haldustasuga.

(55)	Seoses lõpetamisklausliga leiab komisjon, et see ei ole riigiabiga seotud küsimus. Asjaolu, et lepingus on sätestatud, et leping lõppeb, kui kolmas isik omandab rohkem kui 25 % MOList, on meede, mis ei ole seotud riigi vahenditega.

(56)	Et meede oleks riigiabi, peab see olema erimeede või valikuline meede ja soodustama ainult teatud ettevõtjaid või teatud toodete tootmist.

(57)

Seoses riigiabi mõistes sisalduvale olemuslikule valikulisusele antava hinnanguga tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (36) ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt hinnata, kas konkreetse regulatsiooni raames võetud siseriiklik meede „soodustab teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”, võrreldes teiste ettevõtjatega, kes on kõnealuse meetme eesmärki silmas pidades sarnases õiguslikus ja faktilises olukorras.

(58)	Euroopa Kohus on ka mitmel korral leidnud, (37) et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ei erista riigiabimeetmeid nende põhjuste või eesmärkide alusel, vaid määratleb neid nende mõju põhjal.

(59)	Riigiabi mõistet ei kohaldata siiski ettevõtjaid eristavate meetmete puhul, kui eristamine tuleneb selle süsteemi, kuhu ettevõtjad kuuluvad, laadist või üldisest ülesehitusest.

(60)	Komisjon ei nõustu Ungari ametiasutuste ja huvitatud isikute väidetega, et meede ei ole valikuline.

(61)	Et teha kindlaks, kas meede on valikuline, tuleb kindlaks määrata kohaldatav võrdlusbaas (38).

(62)

Käesoleval juhul leiab komisjon, et hindamisel kohaldatav võrdlusbaas on kaevandamislubade süsteem. MOL ei osalenud võistupakkumises, et sõlmida suletud ala suhtes kontsessioonileping. Selle asemel omandas ta kaevandusväljade kaevandamisõigused kaevandamislubade süsteemi raames ja konkureerib turul kõnealuse süsteemi alusel. Pikendamise leping moodustab osa kaevandamislubade süsteemist. Võrdlusbaas ei muutu seetõttu, et MOL ei suutnud alustada kaevandamist ette nähtud tähtaja jooksul ja pidi taotlema tähtaja pikendamist. Sellise väitega nõustumine põhjustaks olukorra, kus ühte äriühingut koheldakse erinevalt, nagu toimub kontsessioonide süsteemi alusel, kuid ilma avaliku hankemenetluseta.

(63)

Tegelikult on Ungari ametiasutused pädevad otsustama, kas vastava kaevandusvälja suhtes rakendatakse kontsessioonide või kaevandamislubade süsteemi. Seega kui Ungari ametiasutused soovivad anda ettevõtjale kaevandamisõigusi lepingu alusel, võivad nad valida läbipaistva kontsessioonimenetluse, mis hõlmab avalikku hankemenetlust. Komisjon ei ole nõus sellega, et läbipaistmatut n-ö kontsessioonilaadset lahendust, mida praegu kohaldatakse ainult ühe äriühingu (MOLi) suhtes, käsitatakse iseseisva võrdlusbaasina.

(64)

Lisaks oli Ungaril laialdane otsustusõigus nii lubade pikendamisel kui ka kaevandamisseaduse asjaomaste sätete hilisemal muutmisel (hoolimata sellest, et teati, milliseid eeliseid see annab MOLile, kuna kõnealune äriühing oli ainus süsivesinikke kaevandav turuosaline, kes sõlmis pikendamise lepingu). Ungari ametiasutustel olid vabad käed kaevandamistasu määramisel mis tahes ajal, st ta oleks võinud otsustada jätta seadus üldse muutmata. Kui pidada silmas selle mõju, siis järjestikused toimingud soodustasid sõnaselgelt ühte konkreetset ettevõtjat.

(65)	Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et võrdlusbaasiks on kaevandamislubade süsteem.

(66)

Kaevandamislubade süsteemi raames on pikendamise leping kahtlemata valikuline. Nagu Ungari ametiasutused ise kinnitavad, on pooltel kõnealuse lepingu tingimuste üle läbi rääkides eri tasukomponentide määramisel teatud tegutsemisruum ja mis veelgi olulisem, nad võivad isegi otsustada lepingut üldse mitte sõlmida. Seega oli Ungari ametiasutustel õigus seda lepingut MOLiga (või mõne teise turuosalisega) sõlmida (39).

(67)

Sellist kohtlemist ei saa selgitada süsteemi loogika ja laadiga. Ühelt poolt on kaevandamistasu kehtestatud selleks, et tagada riigile kaevandatud maavara pealt tulu. Teisalt makstakse pikendamise lepingus ette nähtud tasusid täiendava tasuna tähtaja pikendamise eest. Käesoleva juhtumi puhul põhjustas pikendamise lepingu sõlmimine ja sellele järgnenud MOLi tasude suurendamine paradoksaalse olukorra, kus MOL, kes ei alustanud tootmist õigel ajal, maksab kuni 2020. aastani väiksemat kaevandamistasu praktiliselt kõikide kaevandusväljade eest, mille suhtes kohaldatakse kaevandamislubade süsteemi; samal ajal kui tema konkurendid, kelle suhtes kohaldatakse samuti kaevandamislubade süsteemi ja kes alustasid tootmist õigel ajal ega sõlminud seetõttu pikendamise lepingut, peavad maksma seaduses ette nähtud suuremat tasu.

(68)

Kõnealune pikendamise leping oli ainus leping, mis käsitles süsivesinikke. MOL märkis, et on veel teisigi pikendamise lepinguid, mis on sõlmitud tahkete maavarade kohta. Komisjon märgib siiski, et see käsitleb muud liiki maavarasid, mille eest tuleb vastavalt kaevandamisseadusele maksta teistsugust kaevandamistasu kui süsivesinike eest. Samuti tuleb märkida, et tahkete maavarade eest võetava tasu suurust kaevandamisseaduse muudatustega ei muudetud (st lepingu sõlminud turuosalisi samad „järjestikused toimingud” ei mõjutanud ja seega ei saanud nad kasu).

(69)	Eeltoodut arvesse võttes ja hoolimata Ungari väidetest leiab komisjon, et järjestikused toimingud, st paragrahvi 26/A lõike 5 sõnastus, selle alusel sõlmitud pikendamise leping ja hilisemad kaevandamisseaduse muudatused, olid valikulised ja soodustasid MOLi.

(70)	Järjestikuste meetmete koosmõju on selline, et kaevandamisseaduse paragrahvi 5 alusel antud kaevandamislubade omanikest kohaldati ainult MOLi suhtes erisüsteemi, mis kaitses teda süsivesinike kaevandamise eest nõutava tasu mis tahes suurenemise eest.

(71)	Kokkuvõttes võib järeldada, et kuna pikendamise lepingu sõlmimisel omati ulatuslikku otsustusruumi ja võttes arvesse asjaolu, et tegelikult oli vabastus suunatud ühele äriühingule, on valikulise tingimus täidetud.

(72)

Vastupidi Ungari ametiasutuste väidetele on komisjon seisukohal, et riik ei tegele kaevandamiseks luba andes majandustegevusega. Halduskontsessioonide ja kaevandamislubade andmine on seotud selliste volituste teostamisega, mis on tavaliselt avaliku sektori ülesanne, sest eraõiguslik isik seda teha ei saa (40). Ungaris, nagu ka teistes ELi liikmesriikides, ei ole ükski eraõiguslik isik maavarade esialgne omanik. Liikmesriikide õigussüsteemid annavad üldjuhul maavarad riigiasutuste kontrolli alla (41). Seetõttu teevad otsuse lubada äriühingul liikmesriigi valitud vormis ja teatud tasude eest maavarasid kasutada selle laadi ja eeskirjade tõttu riigiasutused ja seda saab käsitada avaliku võimu teostamisena. Ungari sekkumine, st kaevandamise üle halduskontrolli teostamine, teenib üldisi, mitte ärihuvisid. Seetõttu tuleb sellist tegevust käsitada riigipoolse sekkumisena, mitte erainvestori turumajandusliku tegevusena (42).

(73)

Isegi kui käesoleval juhul käsitati kaevandamiseks loa andmist majandustegevusena, millega riik tegeleb kommertseesmärkidel (mida see ei ole), puudub komisjoni sõnul selge ja otsene rahaline seos kaevandamistasude suuruse, mis riik MOLi suhtes kehtestas, ja kaevandamisloa väärtuse vahel. Ungari põhjendus, et ta tegutses pikendamise lepingut sõlmides ettevõtjana, ei ole vettpidav. Eelkõige puuduvad tõendid selle kohta, et 12 kaevandamisvälja kontsessiooni (mida ei oleks pikendatud) hankemenetlus ei oleks toonud konkurentidelt paremaid pakkumisi. Samuti ei tõendanud Ungari, et ta oleks pikendamise lepingu sõlmimisel võtnud arvesse kõiki asjakohaseid ärilisi tegureid ja riske, st kõiki pikendamise lepingus sätestatud tasukomponente, seadusega kuni 2020. aastani kehtestatud võimalikke suuremaid tasusid, lepingu kehtivust ja võimalikke konkurente.

(74)

Ungari väidab lisaks, et pärast vaidlustatud seadusemuudatuse jõustumist ei pidanud ükski ettevõtja tegelikult maksma suuremaid tasusid kui MOL, sest tegelikult puudusid tal asjaomasel ajavahemikul konkurendid, kes kuulunuks suuremat kaevandamistasu maksvate ettevõtjate hulka.

Tabel 4

Ülevaade enne ja pärast kaevandamisseaduse muutmist kohaldatud kaevandamistasu määradest

Kuni 2008. aastani kohaldatud tasumäär

2008. aastal kohaldatud tasumäär

Alates 23. jaanuarist 2009 kohaldatav tasumäär

MOLi lepinguga hõlmatud kaevandus-väljade eest võetava tasu määr

Kohaldatav kuni 2020. aastani

Tootmist alustati enne 1. jaanuari 1998

J % (45)

(vähemalt 12 %)

J %

(vähemalt 30 %, + 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

J %

(vähemalt 30 %, + 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

J % × c (46)

(vähemalt 12 %)

Tootmist alustati ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 1. jaanuarini 2008 (43)

12 %

30 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

12 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

12 % × c

(~ 12.24 % (44))

Tootmist alustati pärast 1. jaanuari 2008

Maagaasiväljad, kus toodetakse alla 300 miljoni m3 maagaasi aastas

Naftaväljad, kus toodetakse alla 50 kilotonni naftat aastas

—

12 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

12 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

12 % × c

(~ 12.24 % (44))

Maagaasiväljad, kus toodetakse 300–500 miljonit m3 maagaasi aastas

Naftaväljad, kus toodetakse 50–200 kilotonni naftat aastas

20 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

20 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

Maagaasiväljad, kus toodetakse üle 500 miljoni m3 maagaasi aastas

Naftaväljad, kus toodetakse üle 200 kilotonni naftat aastas

30 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

30 %

(+ 3 % või 6 % Brenti täiendav tasu)

Eritingimustes kaevandatavad süsivesinikud

12 %

Väärisgaasid

8 %

(75)	Kõnealune väide tuleb tagasi lükata.

(76)	Eespool tabelis 4 on esitatud ülevaade sellest, kuidas pikendamise lepingu ja kaevandamisseaduse hilisemate muudatuste tõttu muutus MOLi makstav tasu väiksemaks kui seaduses sätestatud.

(77)

Esiteks näitavad Ungari ametiasutuste esitatud andmed, et tegelikult eksisteerisid mõned kaevandamislubade süsteemi alusel tegutsevad ettevõtjad, kes maksid MOList suuremat kaevandamistasu alates 8. jaanuarist 2008 kuni 23. jaanuarini 2009 kaevandamisseaduse esimese muudatuse tõttu ja alates 23. jaanuarist kuni tänaseni kõnealuse seaduse teise muudatuse tõttu. Ungari ametiasutuste andmed näitavad, et 2008. aastal olid olemas kaevandusväljad, mida käitasid kaevandamisloa alusel teised äriühingud, (47) kes maksid Brenti täiendava tasu kohaldamise tõttu tasu rohkem kui 12 % suuruse määra alusel (vahemikus 14,24 % kuni 18 %).

(78)

Teiseks, kuigi Ungari ametiasutused väidavad, et eksisteerivad ainult konkurendid, kes kaevandavad või eeldatavasti hakkavad kaevandama väiksematel kaevandusväljadel (st toodavad vähem kui 500 m3 või 200 kilotonni maagaasi), märgib komisjon, et kuigi need väiksemad kaevandusväljad kuuluvad 12 % kategooriasse, tuleb nende puhul ikkagi vajaduse korral maksta Brenti täiendavat tasu. Komisjon tuletab veel kord meelde, et meetmete tagajärjel ei kohaldata MOLi suhtes Brenti täiendavat tasu, mis on sätestatud seaduses teiste ettevõtjate jaoks.

(79)

Kolmandaks on seoses Ungari praeguste üldiste turutingimustega seal mitu kaevandamisettevõtjat, kes kaevandavad süsivesinikke. Lisaks on mitu äriühingut, kes tegelevad geoloogiliste uuringutega ja võivad kaevandusvälju kasutusele võtta ning saada MOLi konkurentideks. Kõik uued ettevõtjad, kes tegutsevad kaevandamislubade süsteemi alusel, peavad maksma seaduses sätestatud kaevandamistasu ja konkureerima MOLiga – ainsa äriühinguga, kelle kaevandusväljad on vabastatud üldises kaevandamislubade süsteemis ette nähtud kaevandamistasust ja kes maksab väiksemat tasu.

(80)

Neljandaks märgib komisjon, et fakt on see, et MOL ei maksa umbes 12,24 % suuruse määra alusel tasu mitte ainult nende 12 kaevandusvälja eest, mille puhul pikendati tähtaega, vaid kõikide pärast 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade eest, mida kasutati 2005. aasta lepingu sõlmimise ajal kaevanduslubade süsteemi alusel, ja J % suuruse määra alusel tasu kõikide enne 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade eest. Lisaks on pikendamise lepingus sätestatud, et MOLi suhtes kohaldatakse 12,24 % suurust tasumäära kuni 2020. aastani. Seega on MOLil enamiku kaevandamislubade süsteemi alusel kasutatavate kaevandusväljade puhul eelis oluliselt pikaks ajaks.

(81)

Viiendaks, kui kaevandusamet ei oleks 12 kaevandusvälja kasutuselevõtu tähtaja pikendamisega nõustunud, oleks ka MOLi kõikide teiste kaevandamislubade süsteemi alusel kasutatavate kaevandusväljade (48) eest tulnud maksta olulisemalt suuremat kaevandamistasu, mis oleks toonud riigile rohkem tulu. Nagu põhjenduses 73 mainitud, oleks riik saanud korraldada hanke 12 kaevandusvälja, mille kasutuselevõtmise tähtaega ei pikendatud, kasutuselevõtuks kontsessiooni alusel ja oleks võinud saada konkurendilt parema pakkumise.

(82)	Seoses Ungari väitega, et MOL maksis suuremat kaevandamistasu, st 12,24 % 2006. ja 2007. aastal, märgib komisjon, et see ei ole oluline.

(83)

Esiteks oli selle põhjuseks asjaolu, et MOL pidi maksma seaduses sätestatud suuremat kaevandamistasu (12–12,24 %), nagu oleksid pidanud maksma kõik teised äriühingud, kes oleksid soovinud kaevandamisluba pikendada. Selles suhtes koheldi MOLi tavapäraselt ja teda ei asetatud ebasoodsamasse olukorda. Samuti ei olnud MOL veel tegelikku kasu saanud: seda hakkas ta saama esimese seadusemuudatuse jõustumisel, st alates 8. jaanuarist 2008.

(84)	Lisaks maksis MOL kasutuses olevate kaevandusväljade eest kaevandamistasu 2008. aastal 28,4 miljardit Ungari forintit ja 2009. aastal 1,9 miljardit Ungari forintit vähem, kui ta oleks maksnud sel ajal kehtinud kaevandamisseaduse alusel.

(85)

Seoses paragrahvi 26/A lõikes 5 sätestatud muude tasukomponentidega (st tähtaja pikendamise tasu ja ühekordne makse), siis need maksti tähtaja pikendamise eest, mitte õiguse eest maksta väiksemat tasu kui konkurentidele kehtestatud tasud. Samuti ei saa kõnealuseid tasusid käsitada tulevikus maksmisele kuuluvate kaevandamistasude „ettemaksuna”. Selles suhtes on kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A. lõike 5 sõnastus selge. Eelkõige on selles sätestatud, et „äriühing maksab tähtaja pikendamise korral tasu”. Nimetatud kaks makset on seotud mitme kaevandusväljaga, mille kasutuselevõtmise tähtaega pikendati. Seega on kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 pikendamine selgelt seotud maksekohustusega.

(86)

Vastavalt kohtupraktikale (49) ei saa äriühingule antud abi tasaarvestada samalt äriühingult võetud konkreetse ja eraldiseisva tasuga, mis ei ole seotud riigiabimeetmega. Käesoleval juhul on kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 ette nähtud muud tasud vastavalt käesoleva otsuse põhjenduses 85 kirjeldatule tähtaja pikendamise tasud, mida saab käsitada konkreetse ja eraldiseisva tasuna, mis ei ole seotud kaevandamislubade süsteemis ette nähtud seaduslike tasude hilisema muutmisega.

(87)

Lõpetuseks märgib komisjon, et pikendamise lepingu sõlmimine ja sellele järgnenud MOLi tasude suurendamine põhjustas paradoksaalse olukorra, kus MOL, kes ei alustanud tootmist õigel ajal, maksab kuni 2020. aastani väiksemat tasu praktiliselt kõikide kaevandusväljade eest, mille suhtes kohaldatakse kaevandamislubade süsteemi; samal ajal kui tema konkurendid, kes alustasid tootmist õigel ajal ja kelle suhtes kohaldatakse samuti kaevandamislubade süsteemi ning seetõttu tähtaja pikendamise lepingut ei sõlminud, peavad maksma seaduses ettenähtud suuremat tasu.

(88)	Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et meede andis MOLile eelise. See kaitseb MOLi kulude eest, mida ta muidu oleks pidanud kandma. Pikendamise lepingu ja kaevandamisseaduse hilisema muutmise koostoimel on äriühingule antud eelis.

(89)	Meetme tõttu jäi riik ilma tulust, millele tal on õigus, ja seetõttu anti abi riigi vahenditest.

(90)

MOL on integreeritud nafta- ja maagaasikompanii ja teda käsitatakse ettevõtjana. Ta konkureerib teiste ettevõtjatega, kellele ei anta samasugust eelist. Seega moonutab meede konkurentsi. Lisaks tegutseb MOL valdkonnas, kus toimub liikmesriikidevaheline kaubandus, seega on täidetud ka liidusisese kaubanduse mõjutamise tingimus.

(91)	Eespool esitatud väidetele tuginedes on komisjon seisukohal, et meede vastab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Nimetatud asjaolude tõttu tuleb meedet käsitada riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

VIII. MEETME KOKKUSOBIVUS SISETURUGA

(92)	ELi toimimise lepingu artikli 107 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud erandid üldreeglist, et riigiabi ei ole vastavalt artikli 107 lõikele 1 kokkusobiv siseturuga.

(93)	Allpool hindab komisjon meetme kokkusobivust vastavalt nimetatud eranditele. Tuleks märkida, et Ungari ametiasutused ei esitanud ühtegi väidet meetme kokkusobivuse kohta siseturuga.

(94)	Samuti tuleks märkida, et meetme tulemusel vähenesid kulud, mida MOL oleks tavapäraselt pidanud kandma, ja seetõttu tuleks meedet käsitada tegevusabina.

(95)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 2 sätestatud erandid käesoleval juhul ei kehti, sest meede ei ole sotsiaalabi, abi ei antud üksiktarbijatele, selle eesmärk ei ole loodusõnnetuste või erakordsete sündmuste tekitatud kahju korvamine ja tegemist ei ole Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele antava abiga.

(96)	Täiendavad erandid on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 3.

(97)

Artikli 107 lõikes 3 on sätestatud, et „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus” võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Ühinemise ajal peeti selliseks piirkonnaks kogu Ungari territooriumi ja enamik riigi piirkondadest on siiani abikõlblikud (50).

(98)

Abistatavatele piirkondadele antava riigiabi kokkusobivust reguleerivad komisjoni regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (51) (edaspidi „regionaalabi suunised”). Vastavalt regionaalabi suunistele võib riigiabi anda põhimõtteliselt ainult investeerimiskulude katteks (52). Nagu eespool juba öeldud, ei saa vaatlusalust abi käsitada investeerimisabina. Seoses tegevusabiga ei soodusta meede ühegi tegevuse või majanduspiirkonna arengut ja see ei ole ajaliselt piiratud, järk-järgult vähenev ega proportsionaalne määral, mis oleks vajalik konkreetse majandusliku mahajäämuse kõrvaldamiseks (53).

(99)	Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse abi suhtes ei saa kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud erandit.

(100)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b on sätestatud, et „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks” võib pidada siseturuga kokkusobivaks.

(101)

Komisjon märgib, et kõnealuse abi eesmärk ei ole üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimine ja samuti ei ole komisjon leidnud tõendeid selle kohta, et abi eesmärk on kõrvaldada tõsine häire Ungari majanduses.

(102)

Eeltoodut arvesse võttes leiab komisjon, et kõnealuse abi suhtes ei saa kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b sätestatud erandit.

(103)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis d on sätestatud, et abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Käesoleval juhul see ei pea ilmselgelt paika.

(104)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on kuulutatud kokkusobivaks abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Komisjon on koostanud hulga suuniseid ja teatisi, kus selgitatakse, kuidas kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandit.

(105)

Komisjon leiab siiski, et abi laadi ja omaduste tõttu ei ole nimetatud suunistes ja teatistes käsitletud erandid käesoleval juhul kohaldatavad. Lisaks ei väida Ungari, et abi on kokkusobiv vastavalt kõnealustele eeskirjadele.

(106)

Seega on uuritav abi siseturuga kokkusobimatu riigiabi.

IX. ÕIGUSPÄRASED OOTUSED, OMANDATUD ÕIGUSED JA DISKRIMINEERIMINE

(107)

Kuigi komisjon ei vaidlusta väidet, et prognoositavus üldiselt soodustab investeeringuid, tuleb märkida, et kuna komisjonil on vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 108 kohustus riigiabi kontrollida, võivad abi saavad ettevõtjad reeglina toetuda õiguspärasele ootusele abi seaduslikkuse osas ainult siis, kui abi andmisel on järgitud nimetatud artikliga ettenähtud menetlust (54). Ükski ettevõtja ei saa tugineda heale usule, et kaitsta omandatud õigusi ja vältida abi tagasinõudmist (55).

(108)

On tõsi, et Euroopa Kohus on järjepidevalt leidnud, et õigus tugineda õiguspäraste ootuse kaitse põhimõttele laieneb igale isikule, kelles Euroopa Liidu institutsioon on tekitanud põhjendatud lootusi. Keegi ei saa aga toetuda õiguspäraste ootuste põhimõtte rikkumisele, kui haldusasutus ei ole talle andnud konkreetseid tagatisi (56). Käesoleval juhul ei ole ELi institutsioon andnud MOLile tagatisi, mis õigustaksid õiguspärast ootust.

(109)

Samuti vastab tõele see, et ebaseaduslikult antud abi saaja võib viidata erakorralistele asjaoludele, mille tõttu ta eeldas õiguspäraselt, et abi on seaduslik, ja seega keeldub kõnealust abi tagastamast. Käesoleval juhul erakorralised asjaolud puuduvad. Otse vastupidi, kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus näitab, et kaevandusettevõtjad ei saa põhimõtteliselt eeldada, et seadust üldse ei muudeta.

(110)

Komisjon märgib, et juba kasutuses olevate kaevandusväljade eest võetavat kaevandamistasu on hiljuti kaks korda muudetud, nimelt 8. jaanuaril 2008 ja 23. jaanuaril 2009. Esiteks tuleb rõhutada, et kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatust kohaldati kehtivate kaevandamislubade suhtes. Seda kinnitab selgelt asjaolu, et 2008. aasta kaevandamisseaduse sõnastus puudutab ka enne 2008. aastat välja antud lubade tingimusi. Kõnealuste lubade puhul korrigeeriti tasusid uue kaevandamisseaduse jõustumise kuupäevast alates. See tõendab, et lubade omanikel ei ole õiguspärast ootust või omandatud õigust kehtestatud kasutustasu suuruse muutmata jätmiseks kogu loa kehtivuse ajal.

(111)

Vastupidi Ungari ja teiste huvitatud isikute väidetele kinnitab liidu kohtute kohtupraktika, (57) et eraisikud ei saa eeldada, et seadust kunagi ei muudeta. Samuti ei välista seadusemuudatusi õiguskindluse põhimõte.

(112)

Diskrimineerimise argument tuleb samuti tagasi lükata. Tasu suurendamine ei ole diskrimineeriv, kui see kehtib kõikide suhtes, eelkõige seetõttu, et süsteemi raames vahetegemist ei toimunud, st kaevandamislubade süsteemi alusel tegutsevaid ettevõtjaid üksteisest ei eristatud.

X. SISSENÕUDMINE

(113)

ELi toimimise lepingu ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võib komisjon juhul, kui ta leiab, et abi ei ole siseturuga kokkusobiv, otsustada, et asjaomane riik peab sellise abi andmise lõpetama või seda muutma (58). Samuti on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et riigi kohustus lõpetada sellise abi andmine, mida komisjon peab siseturuga kokkusobimatuks, on kehtestatud selleks, et taastada eelnev olukord (59). Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et kõnealune eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on ebaseadusliku abina saadud summad tagasi maksnud ja seega loobunud eelistest, mis tal turul konkurentide ees oli, ja on taastatud abi andmisele eelnenud olukord (60).

(114)

Kõnealusest kohtupraktikast tulenevalt on nõukogu määruse (EÜ) nr 659/99 (61) artiklis 14 sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada”.

(115)

Seega võttes arvesse, et kõnealust meedet tuleb käsitada ebaseadusliku ja kokkusobimatu abina, tuleb see tagasi nõuda, et taastada enne abi andmist valitsenud turuolukord. Seetõttu nõutakse summa tagasi alates kuupäevast, mil abisaaja sai eelise, st alates ajast, mil abi läks abisaaja käsutusse, ja samuti tuleb abisaajal maksta intressi kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni.

(116)

Käesoleval juhul kujutab meede endast riigipoolseid järjestikuseid toiminguid. Pikendamise lepinguga kaitsti MOLi seadusliku kaevandamistasu tulevaste suurenemiste eest. MOL sai eelise kaevandamisseaduse esimese muudatuse jõustumisel, mis toimus 8. jaanuaril 2008. See on kuupäev, millest alates MOL tegelikult vabanes kohustusest maksta suuremat tasu ja järelikult sai konkurentide ees eelise.

(117)

Nagu põhjendustes 61–65 on selgitatud, on kohaldatavaks võrdlusbaasiks kaevandamislubade süsteem, mille alusel tegutsesid teised turuosalised. Seetõttu on eeliseks vahe tegeliku kaevandamistasu, mida MOL maksis pärast seaduse muutmist oma kaevandusväljade eest, mida ta kasutas kaevandamislubade süsteemi kohaselt, ja seaduses sätestatud tasude vahel.

(118)

Nagu juba eespool põhjenduses 85 selgitatud, leiab komisjon, et teised lepingus sätestatud tasukomponendid (tähtaja pikendamise tasu ja ühekordne makse) maksti tähtaja pikendamise eest, mitte õiguse eest maksta väiksemat tasu kui see, mida kohaldati konkurentide suhtes. See tähendab, et kõnealuseid tasusid ei võeta eelise arvutamisel arvesse.

Tabel 5

MOLi tegeliku ja hüpoteetilise kaevandamistasu suurus asjaomasel ajavahemikul

Kaevandamistasu maksed

Tegelik (62)

(vastavalt pikendamise lepingule), miljonites Ungari forintites

Hüpoteetiline

(vastavalt kehtivale kaevandamisseadusele), miljonites Ungari forintites

Vahe miljonites Ungari forintites

2008

106 226,3

134 671,0

–28 444,7

2009

67 099,7

69 041,8

–1 942,1

(119)

Tabelis 5 näidatud vahe oli seega 2008. aastal 28,4 miljardit Ungari forintit ja 2009. aastal 1,9 miljardit Ungari forintit, kokku 30,3 miljardit Ungari forintit. See on summa, mille Ungari peab MOLilt tagasi nõudma ja sellele lisandub intress. Tagasi tuleb nõuda ka 2010. aasta summad, mille kohta andmed veel puuduvad.

(120)

Erinevus 2008. ja 2009. aastal saamata jäänud kaevandamistasude vahel tuleneb asjaolust, et kaevandamisseaduse teise muudatusega, mis jõustus 23. jaanuaril 2009 (pärast komisjoni otsust algatada ametlik uurimismenetlus), taastati teatud kaevandusväljade suhtes, st kaevandusväljade suhtes, mis võeti kasutusele aastatel 1998–2008, vähemalt osaliselt enne 2008. aasta muudatust valitsenud õiguslik olukord.

XI. KOKKUVÕTE

(121)

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes leiab komisjon, et MOLi soodustav meede, st pikendamise leping ja kaevandamisseaduse 2008. aasta muudatus, kujutab endast riigiabi, mis on siseturuga kokkusobimatu ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(122)

Võttes arvesse, et meede kujutab endast õigusvastast ja kokkusobimatut riigiabi, tuleb see MOLilt tagasi nõuda, et taastada olukord, mis valitses turul enne abi andmist.

(123)

Tagastatav summa on 28 444,7 miljonit Ungari forintit 2008. aasta eest ja 1 942,1 miljonit Ungari forintit 2009. aasta eest. Seoses 2010. aastal juba tasutud kaevandamistasudega peavad Ungari ametiasutused kuni meetme tühistamiseni arvutama sissenõutava summa samamoodi nagu 2008. ja 2009. aasta puhul.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ungari riigi ja äriühingu MOL Nyrt. vahel 22. detsembril 2005. aastal sõlmitud pikendamise lepingus määratud kaevandamistasu ja seejärel 1993. aasta kaevandamisseadusesse nr XLVIII tehtud muudatused kujutavad üheskoos endast äriühingule MOL Nyrt. antud riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

2. Artikli 1 lõikes 1 nimetatud riigiabi, mida Ungari andis õigusvastaselt ja ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3 rikkudes äriühingule MOL Nyrt., ei ole siseturuga kokkusobiv.

3. Ungari peab lõpetama lõikes 1 nimetatud riigiabi andmise kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

Artikkel 2

1. Ungari nõuab artiklis 1 nimetatud abi abisaajalt tagasi.

2. Riigiabi summa on 28 444,7 miljonit Ungari forintit 2008. aasta eest ja 1 942,1 miljonit Ungari forintit 2009. aasta eest. Ungari arvutab 2010. aasta abisumma suuruse kuni meetme tühistamiseni.

3. Tagasinõutavalt summa peab sisaldama intressi alates kuupäevast, mil summa abisaaja käsutusse anti, kuni selle tegeliku tagasimaksmiseni.

4. Intress arvutatakse liitintressina kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2007, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 271/2008, V peatükiga.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamata ja tõhusalt.

2. Ungari peab tagama käesoleva otsuse täitmise nelja kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist.

Artikkel 4

1. Ungari esitab kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist komisjonile järgmise teabe:

a)	abisaajalt tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid), sh arvestuslik summa 2010. aasta eest;

b)	käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)	dokumendid, mis tõendavad, et abisaajale on antud korraldus abi tagastada.

2. Ungari hoiab komisjoni kursis käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisega, kuni artiklis 1 osutatud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Ungari esitab komisjoni nõudmisel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab Ungari üksikasjalikku teavet abisaajalt juba tagasi saadud abisummade ja intressi kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Ungari Vabariigile.

Brüssel, 9. juuni 2010

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) Alates 1. detsembrist 2009 on EÜ asutamislepingu artiklist 87 saanud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 ja EÜ asutamislepingu artiklist 88 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 108. EÜ asutamislepngu artikkel 87 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 ning EÜ asutamislepngu artikkel 87 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 on põhimõtteliselt samad. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(2) Komisjoni otsus 2009/C 74/05 (ELT C 74, 28.3.2009, lk 63).

(3) Vt joonealune märkus 2.

(4) Näiteks TVK (üks Ungari juhtivaid keemiaettevõtjaid), Slovnaft (Slovakkia naftaettevõtja) ja Roth (Austria jae- ja hulgimüügiettevõtja). Kontsern on sõlminud ka strateegilise partnerluslepingu Horvaatia äriühinguga INA.

(5) http://www.molgroup.hu/en/investors/financial_reports/

(6) 1993. aasta seadus nr XLVIII kaevandamise kohta

(7) Kaevandamisseaduse paragrahv 8.

(8) Kaevandamisseaduse paragrahv 5.

(9) Kaevandamisseaduse paragrahv 10.

(10) Kaevandamisseaduse paragrahv 12.

(11) Kaevandamisseaduse paragrahvi 5 lõike 1 punkt a.

(12) Kaevandamisseaduse paragrahvi 5 lõige 4.

(13) Kaevandamisseaduse paragrahv 9.

(14) Kaevandamisseaduse paragrahvi 20 lõige 1.

(15) Kaevandamisseaduse paragrahvi 20 lõige 11.

(16) Seaduse paragrahvi 20 lõiked 2–7.

(17) Teist liiki maavarade, näiteks tahkete maavarade jaoks on kehtestatud teistsugused tasud.

(18) Kaevandamisseaduse paragrahvi 26/A lõikes 5 on sätestatud: „Kaevandusettevõtja alustab tootmist […] viie aasta jooksul pärast kaevandusvälja avamist. Kaevandusettevõtja võib taotleda kaevandusametilt kõnealuse tähtaja pikendamist vaid üks kord kuni viie aasta võrra. Kaevandusettevõtja maksab tähtaja pikendamise korral vastavat tasu. Maavara kogus, mis vastab tasu suurusele ja protsendile kaevandamistasust, mis tuleb maksta vastavalt maavara väärtusele, sätestatakse pädeva ministri ja kaevandusettevõtja vahelises lepingus kõrgema määraga kui määr, mida kohaldati taotluse esitamise ajal, kuid see ei tohi olla suurem kui 1,2-kordne esialgne tasu. Kaevandusamet teeb otsuse tähtaja pikendamise kohta. Otsuses sätestatakse lepingus ettenähtud maksekohustuse suurus. Tähtaega võidakse pikendada rohkem kui kahe kaevandusvälja kohta korraga, kui nende kaevandusväljade eest, millega seoses tähtaega pikendatakse, nõutavat suurendatud kaevandamistasu kohaldatakse kaevandusettevõtja kõikide kaevandusväljade suhtes vastavalt lepingule, mille kehtivus on vähemalt viis aastat. Kui tähtaja pikendamist taotletakse rohkem kui viie kaevandusvälja kohta, võidakse lisaks kaevandamistasule, mida on suurendatud kooskõlas pädeva ministri ja kaevandusettevõtja vahel sõlmitud lepinguga, nõuda täiendava ühekordset summat, mis vastab 20 %-le summast, mis tuleb tasuda vastavalt suurendatud kaevandamistasule”.

(19) Vt joonealune märkus 18.

(20) Maksimaalselt 20 % suurendatud kaevandamistasul põhinevast summast.

(21) Tähtaja pikendamise lepingu punkt 1.

(22) Tähtaja pikendamise lepingu punkt 3.

(23) Tähtaja pikendamise lepingu punkt 4.

(24) Tähtaja pikendamise lepingu punktis 9 on sätestatud, et tegurid, mis määravad kaevandamistasu suuruse, lepingu kehtivuse ajal ei muutu.

(25) Umbes 76 miljonit eurot 16. aprillil 2010 kehtinud Euroopa Keskpanga euro/Ungari forinti vahetuskursi järgi (1 euro = 263 Ungari forintit). Käesolevas otsuses on euro ja Ungari forinti vahelised ümberarvestused tehtud selle vahetuskursiga.

(26) Tähtaja pikendamise lepingu punkt 6.

(27) 2007.aasta seadus nr CXXXIII.

(28) Menetluse algatamise otsuses viidatakse kõnealusele muudatusele kui „2008. aasta muudatusele”. Ungari ametiasutused nentisid oma märkustes, et parlament kiitis kõnealuse muudatuse heaks 2007. aastal. Lähtudes menetluse algatamise otsusest, viidatakse kaevandamisseaduse muudatusele, mis jõustus 8. jaanuaril 2008. aastal, ka edaspidi kui „2008. aasta muudatusele”. Samamoodi viidatakse käesolevas otsuses 23. jaanuaril 2009. aastal jõustunud muudatusele kui „2009. aasta muudatusele”.

(29) 2008.aasta seaduse nr LXXXI paragrahv 235.

(30) Paragrahvi 26/A lõige 5: „[…] kõrgema määraga, kui on määr, mida kohaldati taotluse esitamise ajal, kuid see ei tohi olla suurem kui 1,2-kordne esialgne tasu.”

(31) Otsus kohtuasjas T-196/04: Ryanair Ltd vs. komisjon (EKL 2008, lk II-3643).

(32) Ühekordne makse: vt põhjenduse 14 alapunkt d.

(33) Tähtaja pikendamise tasu: vt põhjenduse 14 alapunkt a.

(34) Kõikide kaevandusväljade suhtes kohaldatav suurendatud kaevandamistasu: vt põhjenduse 14 alapunkt b.

(35) http://www.mabsz.hu/webset32.cgi?Magyar_Baanyaaszati_Szoevetseeg@@HU@@4@@364124456

(36) Euroopa Kohtu 6. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-88/03: Portugal vs. komisjon (EKL 2006, lk I-7115, punkt 54).

(37) Vt näiteks Euroopa Kohtu 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas C-56/93: Belgia vs. komisjon (EKL 1996, lk I-723, punkt 79), 26. septembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-241/94: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1996, lk I-4551, punkt 20), 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-75/97: Belgia vs. komisjon (EKL 1999, lk I-3671, punkt 25) ja 13. veebruari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-409/00: Hispaania vs. komisjon (EKL 2003, lk I-1487, punkt 46).

(38) Vt Esimese Astme Kohtu (nüüd Üldkohus) 18. detsembri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-211/04 ja T-215/04: Gibraltari valitsus vs. komisjon (EKL 2008, lk II-3745, punkt 80), kus on öeldud, et „meetme selektiivsuse hindamiseks tuleb uurida, kas antud õiguskorras võetud meede annab eelise teatud ettevõtjatele võrreldes teistega, kes on võrreldavas õiguslikus ja faktilises olukorras. Võrdlusbaasi määratlus on maksumeetmete korral erilise tähtsusega, sest eelise olemasolu saab tuvastada üksnes võrdluses nn „tavapärase” maksustamisega”.

(39) Esimese Astme Kohtu 6. märtsi 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-92/00 ja T-103/00: Ramondin (EKL 2002, lk II-1385, punktid 32–35).

(40) Ungari võrdleb kaevandamislubade andmist sotsiaalkorterite eest üüri võtmisega, mille puhul riik võib samuti tegutseda eraettevõtjana. Selline võrdlus ei ole siiski täpne, sest vastupidi elamispinna väljaüürimisele ei saa eraettevõtja kaevandamislubasid väljastada. Selles suhtes on kaevandamislubade andmine sarnasem riigiasutustepoolse halduslubade andmisega, näiteks avaliku ruumi kasutamise lubade andmisega.

(41) Seda tõsiasja tõdetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivis 94/22 süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3), kus on sätestatud näiteks, et „liikmesriigid on suveräänsed ja neil on suveräänsed õigused oma territooriumil asuvate süsivesinikevarude suhtes”. Ungari kaevandamisseaduse paragrahvis 3 on sätestatud: „Maavarad ja geotermiline energia on nende looduslikes leiukohtades riigi omandis. Tootmist alustades saab kaevandusettevõtjast kaevandatud maavara ja energia saamise eesmärgil toodetud geotermilise energia omanik”.

(42) Üldkohtu 15. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T-156/04: EDF vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 233.

(43) Neist 12st kaevandusväljast, mille suhtes kohaldatakse erandit, võeti/võetakse viis kasutusele pärast 1. jaanuari 2008.

(44) Lihtsuse huvides on näidatud alates viiendast aastast kohaldatav kaevandamistasu määr.

Märkus: 2008. ja 2009. aasta muudatustele viitavates veergudes osutavad valged lahtrid kaevandusväljade kategooriatele, mille eest MOL maksis tegelikult pikendamise lepingu alusel rohkem kui seaduse alusel. Tumehalli värvi lahtrid osutavad kaevandusväljadele, mille eest MOL maksab lepingu alusel igal juhul vähem, sõltumata toornafta hinnast. Helehalli värvi lahtrid osutavad kaevandusväljadele, mille eest MOL võib vastavalt lepingule maksta vähem, sõltuvalt toornafta hinnast.

(45) Tegur „J” arvutatakse valemi abil, mis põhineb ajaloolistel maagaasihindadel, toodetud kogustel ja väärtusel.

(46) „c” on pikendamise lepingus sätestatud kordaja, mille väärtus jääb vahemikku 1,020–1,050; vt tabel 1.

(47) 2008. aastal võeti Nyírség-Dél maagaasivälja (kus kuni 2008. aasta septembrini tootis maagaasi äriühing GEOMEGA ja seejärel äriühing PetroHungaria) eest kaevandamistasu määraga keskmiselt 14,24 %–18 % aastas. Hernádi maagaasivälja (kus tootis maagaasi äriühing HHE North) suhtes kohaldatud keskmine kaevandamistasu määr oli 2008. aastal 14,95 % aastas.

(48) Koguste poolest (st m3 toodangut) hõlmas tähtaja pikendamise leping 2008. aastal 99,8 % MOLi naftaväljadest ja 97,6 % MOLi maagaasiväljadest.

(49) Esimese Astme Kohtu (nüüd Üldkohus) 30. novembri 2009. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-427/04: Prantsusmaa vs. komisjon ja T-17/05: France Télécom vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 207).

(50) Ungari regionaalabi kaart, mille komisjon kiitis heaks 13. septembril 2006. aastal ja mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 256, 2006). Artikli 107 lõike 3 punkti a piirkonnaks on määratud peaaegu kogu Ungari territoorium, välja arvatud Budapest ja Pesti komitaat, mis on artikli 107 lõike 3 punkti c piirkonnad.

(51) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(52) Regionaalabi suuniste punkt 5.

(53) Regionaalabi suuniste 5. jagu lubab tegevusabi anda rangetel tingimustel. Lisaks on tegemist sihtotstarbelise abiga. Sellega seoses on suunistes sätestatud: „Kui üksikule ettevõttele antakse erandkorras ühekordset erakorralist abi või kui abi antakse konkreetses tegevusvaldkonnas, siis peab liikmesriik näitama, et projekt annab panuse ühtse regionaalarengu strateegiasse ning et see ei tekita lubamatuid konkurentsimoonutusi, arvestades projekti olemust ja mahtu.” Ungari ei ole esitanud teavet, mis seda kinnitaks.

(54) Euroopa Kohtu 20. septembri 1990. aasta otsus kohtuasjas C-5/89: komisjon vs. Saksamaa (EKL 1990, lk I-3437, punkt 14).

(55) Euroopa Kohtu 20. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas C-24/95: Alcan Deutschland (EKL 1997, lk I-1591, punkt 43).

(56) Euroopa Kohtu 22. juuni 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-182/03 ja C-217/03: Belgia ja Forum 187 ASBL vs. komisjon (EKL 2006, lk I-5479, punkt 147).

(57) Euroopa Kohtu 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas C-17/03: Vereniging voor Energie, Milieu en Water (EKL 2005, lk I-4983, punkt 81).

(58) Euroopa Kohtu 12. juuli 1973. aasta otsus kohtuasjas C-70/72: komisjon vs. Saksamaa (EKL 1973, lk 813, punkt 13).

(59) Euroopa Kohtu 14. septembri 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-278/92–C-280/92: Hispaania vs. komisjon (EKL 1994, lk I-4103, punkt 75).

(60) Euroopa Kohtu 17. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-75/97: Belgia vs. komisjon (EKL 1999, lk I-3671, punktid 64–65).

(61) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(62) Arvutatud pikendamise lepingus sätestatud kaevandamistasu määra alusel (st 12,24 % suurune määr pärast 1. jaanuari 1998 kasutusele võetud kaevandusväljade eest ja J % × c suurune määr enne seda kuupäeva kasutusele võetud kaevandusväljade eest).

Üksikasjade kohta vt tabel 1.

Summa ei sisalda muid pikendamise lepingus sätestatud tasukomponente (2005. aastal makstud ühekordne tasu ja tähtaja pikendamise tasu; vt põhjendus 14).

9.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

L 34/72

KOMISJONI OTSUS,

8. veebruar 2011,

milles käsitletakse Euroopa Liidu rahalist toetust Madalmaadele Q-palaviku alaste uuringute jaoks

(teatavaks tehtud numbri K(2011) 554 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2011/89/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta otsust 2009/470/EÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, (1) eriti selle artiklit 23,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) (edaspidi „finantsmäärus”), eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (3) (edaspidi „rakenduseeskirjad”), eriti selle artiklit 90,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas finantsmääruse artikliga 75 ja rakenduseeskirjade artikli 90 lõikega 1 eelneb Euroopa Liidu eelarvest kulukohustuse võtmisele rahastamisotsus, milles sätestatakse sellise meetme olulised osad, millega kaasneb kulude rahastamine eelarvest; rahastamisotsuse teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud.

(2)	Q-palavik on väga nakkav zoonootiline haigus, mida põhjustab patogeen Coxiella burnetii ja mida esineb peaaegu kõigis maailma riikides. Haiguse edasikandjad võivad olla paljud kodu- ja metsloomad, kuid peamised allikad on veised, kitsed ja lambad.

(3)	ELis ei ole ühtlustatud eeskirju loomade Q-palavikust teatamise ja selle tõrje kohta. Tauditõrjemeetmed võetakse üldiselt riiklikul, piirkondlikul või isegi põllumajandusettevõtete tasandil.

(4)

Vastavalt toiduohutusameti 27. aprilli 2010. aasta arvamusele (4) on Q-palaviku üldine mõju inimeste ja kodumäletsejaliste tervisele ELi liikmesriikides piiratud. Siiski võib teatavas epidemioloogilises olukorras ja konkreetsete riskirühmade puhul olla mõju rahva tervisele ja seega ka mõju ühiskonnale ja/või majandusele märkimisväärne.

(5)

Aastatel 2008 ja 2009 täheldati Madalmaades inimeste Q-palavikku nakatumise olulist kasvu ning haigusse on surnud mitu inimest. Epidemioloogilised uuringud näitasid seost suurte lüpsikitsede kasvatusettevõtetega selles piirkonnas, kus viimasel aastakümnel on kiiresti arenenud just seda tüüpi piima tootmine. Siiski toodi eespool nimetatud toiduohutusameti arvamuses esile, et täpsed põhjused, miks ilmnesid kliinilised probleemid loomadel 2005. aastal ja miks suurenes inimeste nakatumine 2007. aastal, ei ole veel selged.

(6)

24. märtsil 2010 esitas Madalmaade põllumajanduse, looduse ja toidukvaliteedi ministeerium otsuse 2009/470/EÜ raames kaasrahastamise taotluse tehniliste ja teaduslike uuringute läbiviimiseks haiguse dünaamika ning kodumäletsejaliste suhtes kohaldatavate võimalike tõrjemeetmete (nt kitsede vaktsineerimine) tõhususe kohta.

(7)

Uuringud, mille läbiviimiseks Madalmaad kaasrahastamist taotlesid, käsitlevad muu hulgas järgmiseid teemasid: i) Madalmaades eri loomaliikidel esinevate Coxiella burnetii eri genotüüpide iseloomustus ja nende virulentsuse erinevus, ii) Coxiella burnetii patogeensus tiinete ja mittetiinete kitsede puhul, iii) Coxiella burnetii säilimine sõnnikus ja iv) sobivad desinfitseerimisvahendid.

(8)	Vastavalt otsuse 2009/470/EÜ artiklile 22 võib liit võtta või aidata liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud liidu veterinaaria valdkonna õigusaktide täiendamiseks ning veterinaariahariduse või -koolituse arendamiseks.

(9)	Q-palaviku alaseid uuringuid Madalmaades tuleb rahaliselt toetada, kuna nende tulemused võivada aidata kaasa liidu veterinaaria valdkonna õigusaktide edasisele täiendamisele, eelkõige seoses haiguse seire ja sellest teatamise ühtlustatud eeskirjade võimaliku vastuvõtmisega.

(10)	Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) kohaselt tuleb veterinaarmeetmeid rahastada Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Finantskontrolli läbiviimise eesmärgil kohaldatakse kõnealuse määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(11)	Rahaline toetus makstakse välja tingimusel, et kavandatud uuringud on tegelikult ellu viidud ja ametiasutused on esitanud komisjonile kogu vajaliku teabe.

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liit annab Madalmaadele rahalist toetust Q-palaviku alasteks uuringuteks, mis on kokkuvõtlikult esitatud lisas. Käesolev otsus kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 75 tähenduses.

2. Täidetud peavad olema järgmised tingimused:

a)	uuringute tulemused tuleb teha kättesaadavaks komisjonile ja kõigile liikmesriikidele ning esitada toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele;

b)	Madalmaad peavad esitama komisjonile tehnilise ja finantsaruande hiljemalt 31. märtsiks 2012. aastal ning koos finantsaruandega tuleb esitada tehtud kulutusi ja saadud tulemusi tõendavad dokumendid.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 osutatud tööde teostamiseks käesoleva otsusega ette nähtud toetuse maksimummäär on 500 000 eurot, mida rahastatakse Euroopa ühenduste 2011. aasta üldeelarve järgmisest eelarvereast:

—	eelarverida nr 17 04 02 01: 500 000 eurot.

2. Liidu rahaline toetus makstakse välja pärast artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud aruannete ja tõendavate dokumentide esitamist.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 8. veebruar 2011

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) ELT L 155, 18.6.2009, lk 30.

(2) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

(4) Euroopa Toiduohutusameti loomatervishoiu ja loomade heaolu komisjon (AHAW); Scientific Opinion on Q Fever. EFSA Journal 2010; 8(5):1595. [lk 114]. doi:10.2903/j.efsa.2010.159.

(5) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

Artikli 1 lõikes 1 osutatud Q-palaviku epidemioloogiat ning võimalike kodumäletsejaliste suhtes kohaldatavate tõrjemeetmete tõhusust käsitlevate tehniliste ja teaduslike uuringute kirjeldus

Projekt 1	:	„Q-palavik kitsedel” hõlmab bakteri C. burnetii kasvatamist ja Madalmaades leiduvate C. burnetii eri genotüüpide iseloomustamist. Samuti käsitleb see C. burnetii säilimist sõnnikus, erinevaid nakatumise viise, immuunsuse väljakujunemist, C. burnetii levikut tiinete ja mittetiinete kitsede seas ja üldteavet C. burnetii patogeneesi kohta.
Projekt 2	:	„C. burnetii tüvede virulentsuse hindamine kitsedel” käsitleb küsimust, kas praegu Madalmaades kitsedel leviv bakteritüvi on virulentsem kui teised C. burnetii tüved.
Projekt 3	:	„Q-palaviku patogeneesid” uurib C. burnetii nakkuse patogeneesi kitsedel; tiinuse rolli C. burnetii nakkuse patogeneesis; rakuvahendatud ja humoraalse immuunsuse väljakujunemist; C. burnetii tüvede virulentsuse erinevust kitsedel ja loomulikul nakatumisel tekkivat kaitsvat immuunsust. Teadmised patogeneesi ja haiguse karjasisese edasikandumise kohta aitavad paremini mõista diagnostiliste testide tulemusi.
Projekt 4	:	„Q-palaviku tüved veistel, lammastel, koertel ja kassidel” uurib seost Q-palavikku nakatunud inimeste ja nakkuse võimalike loomsete allikate vahel. Eesmärk on võrrelda eri loomaliikidelt leitud Q-palaviku tüvesid inimestelt leitud tüvedega. See on oluline, et saaks välistada inimeste nakatumise põhjusena muud loomad peale lüpsikitsede.
Projekt 5	:	„Vaktsineerimise tõhusus” võrdleb varem eelkõige Prantsusmaal teostatud väliuuringuid uute Madalmaades tehtud väliuuringutega, et hinnata kitsede Q-palaviku vastu vaktsineerimise tõhusust.
Projekt 6	:	„Sobivate desinfitseerimisvahendite otsimine” – eesmärk on sobivate desinfitseerimisvahendite väljaselgitamine ja hindamine, kas selliseid materjale nagu puit, põhk, pinnas ja sõnnik saab tõhusalt desinfitseerida. Projekt sisaldab i) desinfitseerimisvahendite kriteeriumide määratlemist, ii) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist puhastes vedelikes, iii) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist kompleksmaterjalides ja sõnnikus ning iv) C. burnetii ja C. burnetii eoste inaktiveerimist komplekssetel pindadel.

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2011/87/EL
	*	Nõukogu otsus, 25. oktoober 2010, Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise protokolli vormis lepingu, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa–Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes, allkirjastamise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 109/2011, 27. jaanuar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste porikaitsesüsteemide tüübikinnituse nõuete osas ( 1 )	2
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 110/2011, 8. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 458/2007 Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta ESSPROSi sotsiaalkaitse netohüvitiste mooduliga seotud andmete edastamise vormi, edastatavate tulemuste ja kvaliteedihindamise kriteeriumide osas ( 1 )	29
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 111/2011, 7. veebruar 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	33
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 112/2011, 7. veebruar 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	35
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 113/2011, 7. veebruar 2011, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	37
		Komisjoni määrus (EL) nr 114/2011, 8. veebruar 2011, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	39
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2011/10/EL, 8. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine bifentriin selle I lisasse ( 1 )	41
	*	Komisjoni direktiiv 2011/11/EL, 8. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine (Z,E)-tetradeka-9,12-dienüülatsetaat selle I lisasse ( 1 )	45
	*	Komisjoni direktiiv 2011/12/EL, 8. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine fenoksükarb selle I lisasse ( 1 )	49
	*	Komisjoni direktiiv 2011/13/EL, 8. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, et kanda toimeaine nonaanhape selle I lisasse ( 1 )	52
		OTSUSED
		2011/88/EL
	*	Komisjoni otsus, 9. juuni 2010, riigiabi C 1/09 (ex NN 69/08) kohta, mida Ungari andis äriühingule MOL Nyrt. (teatavaks tehtud numbri K(2010) 3553 all) ( 1 )	55
		2011/89/EL
	*	Komisjoni otsus, 8. veebruar 2011, milles käsitletakse Euroopa Liidu rahalist toetust Madalmaadele Q-palaviku alaste uuringute jaoks (teatavaks tehtud numbri K(2011) 554 all)	72

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2011.034.est
Euroopa Liidu Teataja		L 34

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	54. köide 9. veebruar 2011