11.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/1

(1)

Pärast seda, kui komisjonile oli esitatud kaks kaebust ning kui komisjon oli korduvalt suhelnud mõlema kaebuse esitajaga ja Taani asutustega, otsustas komisjon 10. septembril 2008 algatada küsimuse uurimiseks ametliku menetluse ning kutsus Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse algatamise otsuses (3) Taanit ja huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(2)

Ühe kaebuse esitaja esitas Euroopa Liidu Üldkohtule hagi komisjoni ametliku uurimise menetluse algatamise otsuse osaliseks tühistamiseks. Hagi jäeti kohtu 25. novembri 2009. aasta määrusega vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata (4).

(3)

17. detsembri 2009. aasta kirjas kutsus komisjon Taanit ja huvitatud isikuid üles esitama märkusi käesoleva juhtumi riigiabi kokkusobivuse uurimise asjakohase õigusliku aluse kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, (5) jõustumist.

(4)

Danske Statsbaner SV (DSB) on Taani traditsiooniline raudtee-ettevõte.

(5)

DSB kuulub täielikult Taani riigile (6). DSB osutab üksnes reisijate raudteeveo teenuseid ja nendega seotud teenuseid (7). Samuti tegutseb DSB aktiivselt oma Rootsis, Norras ja Ühendkuningriigis registreeritud tütarettevõtete kaudu.

(6)

1998. aastal võttis Taani parlament vastu seaduse, mille alusel raudteeinfrastruktuur lahutati DSB tegevusest raudteetranspordi valdkonnas (8).

(7)

2008. aastal oli DSBl ligikaudu 9 200 töötajat. Ettevõtte 2008. aasta käive oli umbes 9,85 miljardit Taani krooni (1,32 miljardit eurot).

(8)

1999. aastal kujundati DSB ümber ja sellest sai sõltumatu riigiettevõte (9).

(9)

Selleks võeti kasutusele uus ettevõtte finantsjuhtimise mudel. Ettevõtte algbilanss koostati varade ja kohustuste hindamise alusel. Taani asutused märkisid, et oluliste artiklite kohta tellis DSB täiendava hindamise, mille teostasid sõltumatud eksperdid.

(10)

Taani asutused selgitasid, et DSB omakapital määrati kindlaks sarnaste, olulist põhivara omavate ettevõtetega võrdlemise alusel. Ettevõtte lõplik algbilanss põhines 36 %-lisel maksevõime suhtarvul ja tegevuse alustamiseks eraldatud toetusel.

(11)

Lisaks tuleb märkida, et DSB suhtes kohaldatavat õiguslikku raamistikku täiendati raamatupidamisnormide ja konkurentsi valdkonda kuuluvate siseriiklike suunistega, mis kohustavad ettevõtet pidama põhitegevusalade kohta eraldi raamatupidamisarvestust, et vältida ristsubsideerimist. DSBle veoteenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel tasutavaid makseid kajastatakse raamatupidamises niisiis puhtalt ärilistele alustele tuginevate tegevusalade tulust eraldi.

(12)

DSB raamatupidamises kajastatakse iga tegevusala eraldi ja kasutusel on üksikasjalik analüütiline arvestussüsteem, mille puhul kasutatakse kulude ja toodete jaotusskeeme (10).

(13)

DSB kontserni kuulub ka tütarettevõte DSB S-tog a/s, mis haldab kõiki Kopenhaagenis ja selle ümbruskonnas pakutavaid raudteeteenuseid ning kuulub 100 %-liselt ettevõttele DSB SV.

(14)

Ettevõtte DSB S-tog a/s raamatupisarvestus toimub DSB SV raamatupidamisest eraldi, kuna tegemist on eraldi ettevõttega. Samuti näeb DSB raamatupidamiseeskiri ette, et DSB ja DSB S-tog a/s vahelised tehingud peavad aset leidma turutingimustel.

(15)

Tütarettevõtte DSB S-tog a/s ülejääki võetakse pärast maksude tasumist arvesse DSB SV konsolideeritud tulemis. Taani dividendipoliitikat kohaldatakse emaettevõtja DSB SV suhtes, kuna dividende makstakse selle kaudu.

(16)

DSB omandusse kuulub 100 % ettevõtetest DSB Sverige AB, DSB Norge ja DSB UK Ltd AS, mille tegevusalaks, nagu eespool mainitud, on reisijateveo teenuste pakkumine ja sellega seotud muud tegevused vastavalt Rootsis, Norras ja Ühendkuningriigis.

(17)

Lisaks kuulub DSB omandusse 60 % ettevõttest Roslagståg AB, mis haldab Roslagi liini Stockholmi piirkonnas. DSB omandusse kuulub ka eraõiguslik ettevõte BSD ApS, mille tegevusalaks on intellektuaalomandi õiguste kaitse.

(18)

Peale selle kuulub DSB ja DSB S-tog a/s ühisomandisse valdusettevõtja DSB Rejsekort A/S, kelle omandusse kuulub 52 % ühistranspordi elektroonilise piletimüügiga tegelevast ettevõttest Rejsekort A/S.

(19)

Samuti kuulub DSB omandusse 100 % raudteejaamades tegutsevate kaupluste ketist Kort & Godt.

(20)

Esimene kaebuse esitaja on reisijate bussiveoga tegelev eraettevõte Gråhundbus (edaspidi Gråhundbus).

(21)

Teine kaebuse esitaja on mitut Taani transpordiettevõtet ühendav kutseliit Dansk Kollektiv Traffik (edaspidi „DKT”).

(22)

Kuni 1. jaanuarini 2000 kuulus DSBle reisijate raudteeveo monopol Taanis. Nüüdseks on Taani seadusandja selle monopoli kaotanud, pannes aluse kahele alternatiivsele reisijate raudteeveoteenuse süsteemile (11):

(23)

Taani asutuste väitel vaba reisijateveo süsteemi raames praeguse seisuga [regulaarset] reisijatevedu ei toimu.

(24)

Veoteenuste osutamiseks sõlmitavates avaliku teenindamise lepingutes eristatakse Taani õiguslikus raamistikus kaht tüüpi lepinguid:

(25)

Kirjeldatud kontekstis osutab DSB transpordiministeeriumiga hankekonkursita sõlmitud avaliku teenindamise otselepingute alusel reisijate raudteeveo teenuseid kaug-, maakonna- ja kohalikel liinidel.

(26)

Samas on aja jooksul hakatud üha sagedamini korraldama hankemenetlusi. Näiteks sai Arriva sel viisil 2002. aastal õiguse korraldada osa Lääne-Taani piirkondlikust ühistranspordist. 2007. aastal sai DSB ja First Groupi ühisettevõte (DSB First) õiguse korraldada osa Ida-Taani ja Lõuna-Rootsi piirkondlikust ühistranspordist, mis hõlmab ka riikidevahelist piirkondlikku ühistranspordiühendust.

(27)

Niisiis viitasid Taani asutused sellele, et edaspidi on kavas sõlmida rohkem lepinguid hankemenetluse korras.

(28)

Nimetatud leping hõlmab reisijatevedu kaug- ja maakonnaliinidel, mille DSB tagab aastatel 2000–2004 avaliku teenindamise korras.

(29)

1. jaos on sätestatud, et „käesoleva lepingu eesmärk on edendada reisijate raudteeveo positiivset arengut lähtuvalt Taani riikliku raudtee-ettevõtja DSB heast finantsolukorrast”.

(30)

Järgmistes põhjendustes esitatakse kokkuvõte kõnealuse avaliku teenindamise lepingu analüüsiks kõige asjakohasematest sätetest.

(31)

Artiklis 3 määratletakse lepingu reguleerimisala. Selles viidatakse raudteetranspordi ja reisijate raudteeveo teenuste osutamisele. Leping ei hõlma avaliku teenindamise raames osutatavaid veoteenuseid ega kaubaveoga seotud vaba transpordi teenuseid.

(32)

DSB osutatavad transporditeenused on üksikasjalikult määratletud lepingu artiklis 7. DSB kohustub lepingu kestuse jooksul osutama teatava hulga teenuseid [(mida mõõdetakse läbitavates liinikilomeetrites, edaspidi rongkilomeetrid)).

Lepingu kestuse jooksul läbitavad rongkilomeetrid

(33)

Artikli 7 lõike 1 punktis a on kehtestatud eesmärk läbida alates 1. jaanuarist 2006 aastas 51 miljoni rongkilomeetrit.

(34)

Lepingu artiklis 8 täpsustatakse siiski, et Taani transpordiministeerium võib otsustada, et osa rongkilomeetrite tagamiseks võidakse korraldada hankekonkurss, mis toob kaasa lepingu lõpetamise. Artiklis 8 kirjeldatakse üksikasjalikult hankekonkursside suhtes kohaldatavat õiguslikku raamistikku. Samuti täpsustatakse nimetatud artiklis hankekonkursi tagajärgi, eelkõige hüvitiste vähenemist ja mõju raudteeveeremile.

(35)

Artiklis 7 määratakse kindlaks ka transporditeenuste sõidugraafiku ja sagedusega seotud eeskirjad. Seoses sõidugraafikuga nähakse artiklis 9 ette sõiduplaanide koordineerimine. Mitme sätte eesmärgiks on tagada, et DSB saaks luua ühtse ühistranspordisüsteemi, mille puhul saaks bussi- ja raudteetransporti koordineerida.

(36)

Artikkel 10 sisaldab sätteid uue veeremi hankimise ja kasutamise kohta aastani 2006 kokku 5,6 miljardi Taani krooni ulatuses. Uue veeremi moodustavad uut tüüpi diiselrongid nimetusega IC4. Artiklis 10 on kindlaks määratud uute rongide kiiruse, istekohtade arvu ja mugavusastmega seotud tehnilised näitajad, samuti nende rongide teatavatel liinidel kasutamise tingimused. Investeeringud hüvitatakse lepinguliste maksete kaudu, mida kirjeldatakse edaspidi.

(37)

Muud asjakohased sätted, mida tasub mainida, on järgmised:

(38)

DSBle makstavad hüvitised on määratletud lepingu artiklis 4.

(39)

Piletitulu saab endale DSB. Lisaks tasub Taani transpordiministeerium DSBle lepingus ette nähtud teenuste osutamise eest lepingujärgseid makseid.

(40)

Lepingujärgseid makseid kirjeldatakse järgmises tabelis:

Lepingujärgsed maksed 2000–2004

(41)

Maksed on indeksite kaudu seotud asjakohase aasta jaemüügi netohindadega.

(42)

Lepingujärgsete maksete summa põhineb DSB kümne aasta eelarveprognoosil, mis võeti vastu 11. juunil 1999 ja milles määratletakse DSB pikaajaline finantsstrateegia.

(43)

Artikliga 4 nähakse ette ka teatavaid kohandusi seoses raudteesektori 26. novembri 1999. aasta viieaastase raamlepingu rakendamisega. Kõnealune raamleping on viinud mitme lepingu lisa vastuvõtmiseni. Nendes käsitletakse näiteks järgmisi küsimusi:

(44)

Lepingujärgsed maksed hõlmavad kooskõlas lepingu artikliga 10 soetatud veeremi amortisatsiooni ja intressi. Lepingu lisadega võib siiski kaasneda lepingujärgsete maksete suurenemine.

(45)

Artiklis 5 käsitletakse raudtee kasutustasusid. Lepingujärgsed maksed hõlmavad DSB lepinguga hõlmatud rongide eest kasutustasude maksmiseks tehtavaid kulutusi. Samuti nähakse artiklis 5 ette raudtee kasutustasude iga-aastase kohandamise mehhanism.

(46)

Taani transpordiministeerium on sõlminud ettevõttega DSB S-tog a/s lepingu ühistransporditeenuste pakkumise kohta pealinna elektrirongidega teenindatavas raudteevõrgus aastatel 2000–2004.

(47)

Leping on koostatud samadel alustel ja hõlmab samasuguseid sätteid nagu kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid teenuseid käsitlev leping. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult pealinna ühistransporditeenuseid, mida DSB S-tog a/s peab pakkuma, määrates kindlaks lepingu kestuse jooksul osutatavate teenuste mahu (mida mõõdetakse rongkilomeetrites). See sisaldab sõidugraafiku ja transporditeenuste sagedusega seotud kohustusi ning uue veeremi soetamist ja kasutamist käsitlevaid sätteid.

(48)

Lepinguga ette nähtud hüvitiste süsteem on samuti täpselt samasugune nagu kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid ühistransporditeenuseid käsitlevas lepingus. Lepingujärgsed maksed on kindlaks määratud samadel arvestuslikel alustel (omakapitali tootlus 6 % pärast maksude tasumist).

(49)

Lepingujärgseid makseid kirjeldatakse järgmises tabelis ning nende suhtes kehtivad samad tingimused nagu kaug- ja maakonnaliinide ühistransporditeenuseid käsitlevas lepingus:

Lepingujärgsed maksed 2000–2004

(50)

Taani transpordiministeeriumi ja DSB vahel sõlmitud teine leping hõlmab ajavahemikus 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2014 kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid ühistransporditeenuseid.

(51)

Lepingu eesmärki kirjeldatakse sissejuhatuses järgmiselt: „Luua selle avaliku teenuse osutamiseks selge raamistik, et tagada riigile reisijate raudteeveo valdkonnas parim võimalik tulemus, võttes arvesse raudteetranspordi tarvis eraldatavaid vahendeid, ja jälgida, et DSB säilitaks hea finantsolukorra.”

(52)

Artikli 1 lõikes 1 määratletakse lepingu kohaldamisala. Selles viidatakse raudteevõrgu konkreetsetele osadele, kus kõnealuse lepingu kohaselt osutatakse raudteetransporditeenuseid ühistransporditeenusena.

(53)

Tasub märkida, et kahel liinil ei saa DSB piletitulu. Lepingus käsitletakse ka rahvusvahelist ühendust Saksamaaga ning Kopenhaageni ja Ystadi vahelist liini, kus varasemalt toimus vaba reisijatevedu.

(54)

DSB osutatavad transporditeenused on määratletud liikluskavas (rongide arv ja intervall), peatuste kavas (peatuste teenindamine) ja liinikavas (nõutavad ühendused). Nimetatud kolme kava ning istekohtade arvu, rongide sageduse, sõidugraafikust kinnipidamise, reisijate rahulolu, teenuse katkemise ja muude eritingimustega seotud eeskirju kirjeldatakse artiklis 1.

(55)

Artiklis 2 nähakse ette hindade kindlaksmääramise tingimused, sealhulgas erisätted üle Øresundi väina kulgevate liinide kohta.

(56)

Artiklis 3 käsitletakse asjakohaste teenuste kohaldamisala võrdluses vaba reisijateveo režiimis pakutavate teenustega. Eelkõige täpsustatakse artikli 3 lõikes 3, et avalikke transporditeenuseid võib võrreldes senise raamistikuga laiendada, kuid ilma et lepingujärgsed maksed selle tulemusel suureneksid.

(57)

Artiklis 4 määratakse kindlaks raudteejaamade moderniseerimisega seotud eeskirjad, vastutus ja kohustused. DSB peab koostama raudteejaamade moderniseerimise kavad, mis tuleb teabe jagamise korras esitada ka Taani transpordiministeeriumile.

(58)

Lepingu artiklis 5 loetletakse DSB transporditegevusega seotud kohustused. Nende hulka kuulub muu hulgas teavitamise ja seadmete kontrollimise kohustus ning samuti kohustus teha veerem teatavate liinide või eritingimustega seotud hankemenetluste raames kättesaadavaks operaatoritele, kelle ülesandeks on piletite või teatava kategooria reisijatele tasuta sõidukaartide väljastamine.

(59)

Artiklis 6 aga nähakse ette teatavate liinidega seoses hankemenetluste korraldamise võimalus ja tingimused ning lepingujärgsete maksete vähendamine menetlusega seotud teenuste ulatuses.

(60)

DSBle tasutavad hüvitised on kindlaks määratud lepingu artiklis 7.

(61)

Piletitulu saab põhimõtteliselt endale DSB (14). Lisaks tasub Taani transpordiministeerium DSBle lepingus ette nähtud teenuste osutamise eest lepingujärgseid makseid.

(62)

Lepingujärgseid makseid on kirjeldatud järgmises tabelis:

Lepingujärgsed maksed 2005–2014

(63)

Maksed on fikseeritud ja neid ei kohandata automaatselt, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Makseid siiski kohandatakse kord aastas eelarveseaduses esitatud netohinnaindeksi muutuse alusel.

(64)

Lepingus ei täpsustata, mille alusel on lepinguliste maksete summa arvestatud. Taani transpordiministeerium osutas, et maksed põhinevad kümne aasta eelarvel, mis on koostatud tulude ja kulude prognoosi alusel.

(65)

Lepingulised maksed hõlmavad muu hulgas uue veeremi amortisatsiooni ja intresse, nagu on kirjeldatud järgmises tabelis:

Uue veeremi amortisatsioon 2005–2014

(66)

Iga-aastaste investeeringute tulemusel uue veeremi tarnimise kava on esitatud järgmises tabelis:

Uue veeremi tarnimine

(67)

Lepingusse on lisatud mitu sätet seoses sellega, et aastateks 2000–2004 sõlmitud lepingu raames ette nähtud veeremi tarnimisel ilmnes viivitusi.

(68)

Artikli 7 lõike 1 punktis 2 nähakse ette võimalus kohandada lepingujärgseid makseid igal aastal lähtuvalt uue veeremi tarnimise seisust. Kohandused ei tohiks viia DSBle suurema hüvitise maksmiseni. Kohandust ei tehta, kui asjaomane summa on alla 8 miljoni Taani krooni.

(69)

Taani transpordiministeerium on sõlminud ettevõttega DSB S-tog a/s lepingu ühistransporditeenuste pakkumise kohta pealinna elektrirongidega teenindatavas raudteevõrgus ajavahemikul 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2014.

(70)

Leping on koostatud samadel alustel ja hõlmab samasuguseid sätteid nagu kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid ühistransporditeenuseid käsitlev leping. Selles on sätestatud ettevõtte DSB S-tog a/s kohustused seoses teenindatavate liinidega, osutatavate transporditeenustega, teenuse mahu, korrapära ja usaldusväärsusega ning reisijate rahulolu ja teenuse katkemisega. Samuti täpsustatakse lepingus hindade kindlaksmääramise, raudteejaamade moderniseerimise ja teavitamise tingimused. Sätestatakse ka sanktsioonid lepingu rikkumise korral.

(71)

Lepingus kindlaks määratud hüvitamise süsteem on samasugune nagu kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid ühistransporditeenuseid käsitlevas lepingus. Lepingujärgsed maksed määratakse kindlaks samadel arvestuslikel alustel (omakapitali tootlus 6 % pärast maksude tasumist).

(72)

Lepingujärgseid makseid on kirjeldatud järgmises tabelis:

Lepingujärgsed maksed 2005–2014

(73)

Nii nagu kaug- ja maakonnaliinidel osutatavaid ühistransporditeenuseid käsitlevas lepingus, nähakse ka kõnealuses lepingus ette maksete läbivaatamise tingimused ja veeremi amortisatsiooniga seotud lepingujärgsed maksed.

(74)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust selle kohta, kas DSBle avalike teenuste eest makstud hüvitised on siseturuga kokkusobivad. Komisjon märkis, et menetluse eesmärk on selgitada välja, kas kõnealused avaliku teenindamise lepingud hõlmavad DSBle riigiabi andmist ja kas tasutud lepingujärgsed maksed toovad kaasa DSB lepingutes määratletud avaliku teenindamise kohustuste raames kantud kulude ülemäärase hüvitamise.

(75)

Kõigepealt soovis komisjon välja selgitada, kas DSBle on antud majanduslik eelis. Selleks rakendas komisjon Euroopa Kohtu otsuses Altmark  (16) sõnastatud kriteeriume.

(76)

Ehkki komisjon leidis, et abisaaja ettevõte täitis tõepoolest selgelt määratletud ühistransporditeenustega seotud ülesandeid (menetluse algatamise otsuse põhjendused 69–76), väljendati siiski kahtlust selle suhtes, kas aastateks 2009–2014 määratud hüvitiste arvestamiseks olid olemas objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud kriteeriumid (nimetatud otsuse põhjendused 77–80).

(77)

Samuti väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas hüvitised ei ületa avaliku teenindamise ülesannete täitmiseks vajalikku, võttes arvesse kõnealuste ülesannete täitmisega seotud tulu ja sellest saadavat mõistlikku kasumit. Seoses sellega soovis komisjon lähemalt uurida DSB kasumit (menetluse algatamise otsuse põhjendused 83–90), veeremi tarnimisel tekkinud viivitusi (nimetatud otsuse põhjendused 91–100) ning Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liini küsimust (nimetatud otsuse põhjendused 101–103).

(78)

Lisaks juhtis komisjon tähelepanu sellele, et avaliku teenindamise lepingud ei ole sõlmitud hankemenetluse tulemusel. Komisjon väljendas kahtlust, kas vajalik hüvitamise määr on kindlaks määratud kuluanalüüsi põhjal, milles oleks hinnatud tõhusalt juhitava ja transpordivahenditega piisavalt varustatud keskmise ettevõtte avaliku teenindamisega seotud ülesannete täitmiseks tehtavaid kulutusi, võttes arvesse kõnealuste ülesannete täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit (nimetatud otsuse põhjendused 104–107).

(79)

Et avaliku teenindamise eest makstavad hüvitised on riiklikud vahendid ning võivad moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikide vahelist kaubavahetust, väljendas komisjon muret, et veoteenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute raames on antud DSBle riigiabi.

(80)

Samuti tõstatas komisjon küsimuse, kas kõnealused avaliku teenindamise lepingud on siseturuga kokkusobivad vastavalt määruse 1191/69 (17) artiklile 14.

(81)

Samuti väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas hüvitise suurus, see tähendab Taani valitsuse makstud hind, piirdub üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuste täitmise kulude katmiseks vajaliku summaga, seda eespool seoses kohtuotsuses Altmark kehtestatud kolmanda kriteeriumiga kirjeldatud põhjustel. Eelkõige väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas dividendid, mis Taani valitsus DSB kasumist maha arvas, ja iga-aastaste lepinguliste maksete vähendamine on võimaldanud liigse hüvitise maksmise ohtu vältida (nimetatud otsuse põhjendused 129 ja 131).

(82)

12. detsembri 2008. aasta kirjas väljendasid Taani asutused seisukohta, et on komisjoni varasemate teabetaotluste raames juba esitanud kogu faktilise ja õigusliku teabe, mida komisjonil on vaja otsustamaks, et lepingujärgsed maksed ei ole riigiabi või vähemasti, et võimalik riigiabi on asutamislepinguga kooskõlas. Taani asutused tuletasid meelde, millist faktilist ja õiguslikku teavet on komisjonile juba esitatud. Lisaks esitasid nad oma argumendid faktiliste ja õiguslike elementide kohta, mida oli vaja täpsustada seoses vahepeal aset leidnud sündmustega ja märkustega, mis komisjon oli esitanud oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses.

(83)

Põhimõtteliselt väljendasid Taani asutused toetust komisjoni lähenemisele seoses sooviga kontrollida kohtuotsuses Altmark kehtestatud kriteeriumidest lähtuvalt, kas tegemist on riigiabiga, ja õigusliku alusega, mille kohaselt selgitatakse välja, kas meetmed on kooskõlas asutamislepinguga.

(84)

Seevastu ei olnud Taani asutused nõus sellega, kuidas komisjon tõlgendas kohtuotsust Danske Busvognmænd (tuntud ka kui kohtuotsus „Combus”) (18). Komisjon oli nimelt seisukohal, et kui avaliku teenindamise leping kujutab endast riigiabi, siis tulnuks sellest teatada. Taani asutused on aga seisukohal, et kui kohaldada tuleb määrust nr 1191/69 ja avaliku teenindamise lepingu raames ette nähtud hüvitised on määrusega kooskõlas, siis määruse nr 1191/69 artikli 17 lõikes 2 sätestatud teatamise kohustust hüvitiste suhtes ei kohaldata.

(85)

Samuti soovib Taani rõhutada, et uuemas kohtupraktikas, näiteks Esimese Astme Kohtu otsuses kohtuasjas T-289/03 BUPA jt versus komisjon, on täpsustatud, et kohtuotsuses Altmark sõnastatud kriteeriumide kohaldamisel tuleb arvesse võtta asjakohase sektori olukorda ning et liikmesriikidel on seoses sellega ulatuslik kaalutlusõigus.

(86)

Taani asutused märgivad, et komisjon tunnistas, et kohtuotsuse Altmark teist kriteeriumi on aastatel 1998–2008 täidetud, kuid seoses ajavahemikuga 2009–2014 on komisjonil kahtlusi.

(87)

Taani asutuste arvates tulenevad need kahtlused arusaamatusest, kuna hüvitise suurus on nii nagu varasemagi perioodi puhul arvestatud aastateks 2005–2014 vastu võetud eelarve alusel.

(88)

Taani asutused edastasid komisjonile kõnealuse eelarve ning järgmised prognoosid ja hüpoteesid, millest lähtuvalt eelarve on koostatud:

(89)

Lisaks täpsustas Taani, et kõnealune eelarve on algselt koostatud lähtuvalt 2003. aastal kehtinud infrastruktuuri kasutustasude maksmise kohustustest. Nimetatud kohustustega seotud muudatused ja sellest tulenevalt DSBle makstava hüvitise vähendamine lisati lepingu teksti enne lepingu sõlmimist. Transpordiministeerium kirjeldas lepingu sisu ja kõnealust eelarvet 2004. aasta aktis nr 112 ja need andmed esitati ka eelarveseaduses.

(90)

Taani asutused esitasid oma väited ja täiendavat teavet kõigi kolme aspekti kohta, millega seoses komisjon väljendas kahtlust, et tegemist võib olla liigse hüvitise maksmisega.

(91)

Esiteks leiavad Taani asutused, et DSB kasum ei ole suurenenud liigse hüvitise maksmise tõttu. Taani väitel on hüvitis arvestatud nõuetekohaselt ja kasumi kasv ei tulene mitte liigse hüvitise maksmisest, vaid muudest asjaoludest.

(92)

Taani esitas DSB omakapitali üksikasjaliku analüüsi, millest nähtub, et DSB omakapital on aastatel 1999–2004 kasvanud 4,797 miljardilt Taani kroonilt 7,701 miljardile Taani kroonile (niisiis on omakapital kasvanud 2,852 miljardi Taani krooni võrra). Omakapitali kasv tuleneb teatavatest asjaoludest, mida eelarve koostamisel arvesse ei võetud ning mille seas tasub mainida DSB oodatust suuremal määral kasvanud tõhusust ja prognoositust suuremat erakorralist tulu, mida on saadud näiteks kinnisvara müügist. Tegemist on asjaoludega, mida Taani valitsus ei saanud eelarve koostamisel ja ühtlasi hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(93)

Taani asutused selgitavad, et omakapitali suurenemine ei tulene siiski riigi tasutud liigsetest tegevustoetustest, vaid viiest muust tegurist, millest osa polnud võimalik ette näha:

(94)

Taani väitel näitavad nimetatud elemendid, et DSB omakapitali kasv ei tulene riigi tasutud liigsetest tegevustoetustest ning et selle puhul tuleb arvesse võtta eespool mainitud finants-, raamatupidamis- ja maksuküsimustega seotud aspekte. Niisiis ei ole DSB riigilt saadud toetusi kasutanud omakapitali suurendamiseks algses eelarves ette nähtud summast suuremal määral.

(95)

Seoses enne kasumi jaotamist eelarvesse kirjendatud äritegevuse tulemiga rõhutavad Taani asutused, et tulemuste paranemine ei viita sellele, nagu oleks DSB saanud liigset hüvitist. Tulemused paranesid pigem mitmete tegurite mõjul – mis on avaldanud nii positiivset kui ka negatiivset mõju –, mida polnud hüvitise suuruse kindlaksmääramise hetkel võimalik arvesse võtta.

(96)

Taani on seisukohal, et algse eelarve sellised muutused on vältimatud, kui tegemist on avaliku teenindamise kohustusi käsitlevate mitmeaastaste lepingutega. Sellistel juhtudel ei ole võimalik hüvitise suurust kindlaks määrata viisil, mis võimaldaks pärast hilisemat uurimist kinnitada, et see vastas täpselt tegelikele kuludele, arvestades ka tulude ja mõistliku kasumiga.

(97)

Taani asutuste väitel võib ka juhul, kui avaliku teenindamise kohustus tuleneb hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingust, turul ja asjakohase ettevõtte olukorras aset leida muutusi, näiteks ei vasta tegelik tulem ettevõtte lepingu sõlmimise hetkel koostatud prognoosile.

(98)

Taani on niisiis seisukohal, et tulemuste paranemist või halvenemist selliste ettenägematute tegurite mõjul ei saa kasutada argumendina väitmaks, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuti hüvitise liiga suurest või liiga väikesest määrast.

(99)

Käesoleval juhul oli tulemuste paranemise põhjuseks samaaegselt mitu tegurit, nagu näiteks konjunktuuri üldine areng, asjakohase turu muutumine, tootlikkuse tõus (näiteks tänu tööjõukulude vähendamisele, infrastruktuuride kasutustasu vähenemisele seoses pakivedudest loobumisega, amortisatsioonikulude vähendamisega ja finantsjuhtimise parandamisele).

(100)

Taani lisab, et DSBga sõlmitud lepinguid iseloomustab tõsiasi, et lepinguosalised on kokku leppinud turumajanduses tavapärastele kaalutlustele tuginevas tasus, mis tähendab, et hüvitise määr on kindlaks määratud nii, et see katab DSB kulud, võttes arvesse oodatavat tulu ja mõistlikku kasumit. Tõsiasi, et DSB tulem osutus eelarves prognoositust positiivsemaks, ei tähenda, et lepingutes kindlaks määratud hüvitise summa oli liiga suur.

(101)

Taani asutused märgivad, et ehkki nende arvates ei ole tegemist olnud liigse hüvitise maksmisega, kõrvaldas liigse hüvitise maksmise ohu juba ka Taani valitsus oma dividendipoliitikaga, mis on sõnastatud eelarveseaduses nr 249/1999, ja sellest tulenenud hüvitise summa vähendamisega DSBga sõlmitud lepingus.

(102)

Taani on nimelt seisukohal, et dividendipoliitikaga on tagatud, et DSB ei kasvata omakapitali rohkem kui ette nähtud ja ühtlasi rohkem kui vaja. Ehkki ühtki siduvat eeskirja ei ole kehtestatud, püütakse kõnealuse dividendipoliitikaga kokku sobitada kaks aspekti:

(103)

Taani asutused täpsustavad, et riigile dividendide maksmist tuleb ettevõtte moodustamisele järgnevatel aastatel kasutada DSB omakapitali suuruse korrigeerimiseks ja ülemäärase kasumi tagastamiseks, kui selgub, et DSB on tõepoolest saavutanud oodatust paremaid tulemusi. See põhimõte tuleneb eelarveseadusest nr 249/1999. Dividendide maksmist tuleb kasutada DSB kapitali struktuuri ja selle kaudu ühtlasi tegeliku neto tegevustoetuse pidevaks reguleerimiseks. Samuti näeb dividendipoliitika ette, et DSBd tuleb stimuleerida tegevust tõhustama, kuna algse kava kohaselt pidid dividendid moodustama poole DSB kasumist pärast maksude tasumist. Tõhususe kasv on nõndaviisi teataval määral kasulik ka DSBle ega too kaasa üksnes tegevustoetuse tagastamist.

(104)

Taani asutused leiavad, et see on kooskõlas turumajanduse üldiste kaalutlustega, mille kohaselt võib stimuleerivaid instrumente kasutada selleks, et määrata kindlaks, mis on nn mõistlik kasum, nagu komisjon on soovitanud (19).

(105)

Taani juhib tähelepanu sellele, et kirjeldatud dividendipoliitika tulemusel on lepinguid täitvad ettevõtted aastatel 1999–2006 maksnud riigile ligi 3 miljardit Taani krooni rohkem kui algselt ette nähtud.

(106)

Taani asutuste sõnutsi on dividendipoliitika seega tegelikult toiminud „tagastamismehhanismina”, mis on aidanud võimalikku liigse hüvitise maksmist kompenseerida. Taani asutused rõhutavad, et lisaks on DSB hüvitise riigile dividendide kujul tagastatud osa selgelt suurem kui DSB eelarves kavandatud kasumi ja tegelikult saavutatud tulemuse vahe. Seega on dividendipoliitika aidanud tagada, et DSB ei saa riigi tegevustoetust kasutada konkurentsieelise saamiseks – näiteks suurendades omakapitali ettenähtust rohkem või kasutades aasta ülejääki.

(107)

Peale selle leiavad Taani asutused, et tegevustoetuse tagantjärele korrigeerimisega seotud lepingulisi eeskirju on väga raske välja töötada. Seevastu saab riik – tänu Taani ettevõtlusõigusega kooskõlas olevale dividendipoliitikale – tagada, et tegevustoetust tõepoolest korrigeeritakse, kui aasta tulem on oodatust või lepingu sõlmimisel kavandatust suurem. Tema väitel on dividendide maksmine praktikas seega erakordselt tõhus vahend liigse hüvitise maksmise vältimiseks.

(108)

Peale selle mainivad Taani asutused, et ka Esimese Astme Kohus on otsustanud, et liikmesriikidel on hüvitise kindlaksmääramisel, kui see oleneb keerukate majanduslike asjaolude hindamisest, ulatuslik kaalutlusõigus (20). Samuti tuletavad Taani asutused meelde, et ühenduse õiguses ei leidu kohustust, mille kohaselt peaks tegevustoetuse vähendamine toimuma alati kindlal viisil, näiteks lepinguliste eeskirjade rakendamise kaudu või muul sarnasel viisil. Kohtuotsuse Altmark kriteeriumide kohaselt on oluline, et riik tagab tõepoolest, et tegemist ei ole liigse hüvitise maksmisega. Kuidas seda praktikas tagada, otsustavad siiski liikmesriigid ise.

(109)

Taani asutuste väitel ei ole IC4 ja IC2 rongide tarnimisel ilmnenud viivitused andnud DSBle majanduslikke eeliseid.

(110)

Taani asutused kinnitavad, et uute IC4 ja IC2 rongide tarnimisel, mis telliti enne aastateks 2005–2014 sõlmitud transpordilepingu sõlmimist ja oleks pidanud üle antama alates 2003. aastast, ilmnes viivitusi, mille põhjustajaks oli tootja (AnsaldoBreda). Taani asutused osutavad, et kui rongid oleks tarnitud ettenähtud graafiku alusel, siis oleks DSB kandnud rongide amortisatsiooni ja intressidega seotud kulud, mis kaeti lepingujärgsete maksetega.

(111)

Et DSB kõnealuseid kulusid ei katnud, vähendati lepingujärgseid makseid aastateks 2005–2014 sõlmitud transpordilepingu raames. Katmata jäänud kulude täpne summa arvestatakse DSB reaalselt võetud laenude alusel ja lähtuvalt 20aastasest amortisatsiooniperioodist kooskõlas DSB raamatupidamistavaga (so IC4 rongi puhul 4 miljonit Taani krooni kokkuhoidu aastase viivituse pealt ja IC2 rongi puhul 2,7 miljonit Taani krooni kokkuhoidu aastase viivituse pealt).

(112)

Sellest tulenevalt vähendati DSBle lepingu raames tasutavate maksete summat 645 miljoni Taani krooni võrra (252 miljoni Taani krooni võrra 2005. aastal ja 393 miljoni Taani krooni võrra 2006. aastal).

(113)

Nimetatud elemente arvesse võttes on Taani seisukohal, et IC4 ja IC2 rongide tarnimisel ilmnenud viivitused ei toonud aastateks 2005–2014 sõlmitud transpordilepingut silmas pidades kaasa liigse hüvitise määramist.

(114)

Et kasutada piisavalt tänapäevast veeremit, on DSB alates 2001. aastast osa veeremit täiendavate lepingute alusel rentinud ning kuna rongide tarnija AnsaldoBreda tõttu ilmnes uue veeremi soetamisel olulisi viivitusi, tuli kõnealuseid täiendavaid lepinguid pikendada ka pärast 2006. aastat (kuni 4 aasta võrra).

(115)

Taani asutused täpsustavad, et DSBle sõlmitud lepingu alusel tasutavad lepingujärgsed maksed ei pidanud katma rongide kasutuselevõtmisega seotud kulutusi (amortisatsioon ja intressid) juhul, kui ronge tegelikult kasutusele ei võeta, ning et sõlmitud lepingu kohaselt ei olnud DSB kohustatud eespool nimetatud liinidel kasutusele võtma asendusronge.

(116)

Seega pannakse DSBle täiendavate lepingutega Taani asutuste hinnangul täiendavaid avaliku teenindamise kohustusi (teatavatel liinidel tänapäevaste asendusrongide kasutuselevõtmine), määrates samas ka rendikulude katmiseks hüvitise.

(117)

Taani asutused on seisukohal, et viivitusest tulenenud positiivne majanduslik netomõju tuleneb asjaolust, et ei algses 5-aastases lepingus ega aastateks 2001–2004 sõlmitud täiendavas lepingus ei olnud sätteid hüvitise vähendamise kohta IC4 rongide tarnimisel tekkiva viivituse korral. Seevastu aastateks 2005–2014 sõlmitud transpordilepingus on viivituse korral hüvitise vähendamist käsitlevad sätted olemas.

(118)

Taani asutuste hinnangul oli rongide tarnimisel tekkinud viivitusest tingitud positiivne netomõju aastatel 2001–2004104 miljonit Taani krooni. Nimetatud otsene mõju ei kata siiski viivituse tegelikke tagajärgi DSBle, kes ei saanud kasutada uusi ronge (vanemate rongide hooldamine, mainega seotud kahju, saamata jäänud tulu).

(119)

Peale selle täpsustab Taani, et hüvitis, mida AnsaldoBreda on DSBle maksnud, on üksnes ajutine hüvitis rongide tarnimisel ilmnenud viivitusest tingitud majanduslike kahjude katmiseks. Rongide üleandmisel määratakse kindlaks DSB lõplik kahjusumma, mille alusel saab määrata AnsaldoBreda makstava hüvitise kogusumma.

(120)

Taani asutused on niisiis seisukohal, et nimetatud hüvitis vastab täpselt DSB majanduslikule kahjule ja on seega DSB raamatupidamise seisukohast neutraalne. Samal põhjusel ei kujuta Ansaldo Breda hüvitise netomõju endast DSBle makstud liigset hüvitist. Seega ei ole rongide tarnimisel ilmnenud viivitused andnud ega anna ka edaspidi DSBle majanduslikku eelist.

(121)

Samuti tuletavad Taani asutused meelde, et Taani valitsuse dividendipoliitika tagab igal juhul, et DSB saadud hüvitiste mis tahes positiivne mõju neutraliseeritakse dividendide maksmise kaudu.

(122)

Taani asutused täpsustavad, et hüvitist on DSBle makstud üksnes asjaomase liini teenindamise eest aastatel 2005–2014.

(123)

Liini teenindamisega seoses tuleb nimelt eristada kolme perioodi:

(124)

Taani täpsustab niisiis, et enne 2005. aastat ei ole liini teenindamise eest riigi vahenditest väljamakseid tehtud.

(125)

Lisaks tuletavad Taani asutused meelde, et kui liini teenindati vaba reisijateveo režiimis, tekkis sellest pidevalt puudujääk, ning et tõsiasi, et väike osa teenitavast tulust võib kaudselt tuleneda sellest, et DSB hakkas Kopenhaageni ja Ystadi vahelist liini teenindama, ei tähenda veel, et DSB on saanud liigset hüvitist. Igal juhul oleks DSBl olnud loomulik õigus teenida investeeritud kapitali tuluna mõistlikku kasumit. Taani asutuste arvates ei saa selle põhjal väita, et kui võtta arvesse mõistliku kasumi teenimist, tõi tegelikult teenitud tulu kaasa DSBle liigse hüvitise maksmise.

(126)

Mis puutub DSB kantud kuludesse seoses Ystadi ja Rønne (Bornholmi saare sadama) vahelist praamisõitu hõlmavate piletite müügiga, siis edastasid Taani asutused selgitused praamiliiklust haldava ettevõtte Bornholmstrafikken hindade kohta. Taani asutuste väitel ei ole DSB ega Gråhundbusi puhul kohaldatud erinevat hinnakirja.

(127)

Taani asutused edastasid teavet ka selle kohta, millistel tingimustel ettevõte Bornholmstrafikken A/S teenindab Rønne ja Ystadi vahelist praamiliini. Valitsusega on hankekonkursi tulemusel sõlmitud leping:

(128)

Taani asutuste arvates ei ole valitsusel sellest tulenevalt võimalik Bornholmstrafikkeni tegevusele teisiti mõju avaldada kui kontrollides, et Bornholmstrafikken täidab lepingu sätteid. Bornholmstrafikken kohaldab – ja on alates 2000. aastast kogu asjakohase perioodi vältel kohaldanud – DSB ja Gråhundbusi suhtes sama hinnakirja, mis tähendab, et DSB ei ole saanud mingeid eeliseid.

(129)

Taani asutused teatavad siiski, et ainus hind, mis kehtib üksnes DSBle, on DSB Orange erihind, mis kehtib Suur-Belti väina ületamisel. Hind on seotud DSB eripiletiga, mida saavad kasutada üksnes kliendid, kes ostavad DSB Orange pileti Jüütimaalt Bornholmi. Taani asutuste sõnutsi müüb Bornholmstrafikken neid pileteid soodsamalt, kuna soovib rohkem kliente Jüütimaalt Bornholmi meelitada. Kõnealune erisoodustus ei tulene Taani riigi ja praamiliini teenindava ettevõtte vahelisest lepingust. Selle põhjuseks on ettevõtte äriline soov suurendada Jüütimaal ja seeläbi laiemalt oma kliendibaasi.

(130)

Seoses sellega leiavad Taani asutused, et tegemist on kaubandusliku meetmega, mis seisneb soodustuste tegemises kliendibaasi laiendamise eesmärgil. Taani asutused täpsustavad, et Gråhundbus teenindab Kopenhaageni ja Ystadi vahelist liini, mis ei kulge üle Suur-Belti väina. Seetõttu on Taani asutuste arvates enesestmõistetav, et asjakohase liiniga seotud soodustust Gråhundbusi suhtes kohaldatavas hinnakirjas ei leidu.

(131)

Taani asutused täpsustavad ka, et sooduspakkumine puudutas üksnes ligikaudu […] (21) reisijat aastatel 2003–2008. Transportijate algatusele tuginev pakkumine võinuks laieneda kõigile bussiettevõtetele, kes oleksid soovinud pakkuda samalaadset teenust. Lisaks osutavad Taani asutused, et alates 2009. aastast kõnealust soodustust enam ei pakuta.

(132)

Kokkuvõttes on Taani seisukohal, et DSB ei ole Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liini teenindamisel saanud eelist ei liigse hüvitise maksmise ega Rønne ja Ystadi vahelise praamiliini kasutamisel kohaldatavate eriliselt madalate hindade kujul.

(133)

Selle kohta, kas hüvitis määrati kindlaks tõhusalt juhitava keskmise ettevõtte võimalike kulude analüüsi põhjal, leiavad Taani asutused, et DSB sõltumatuks ettevõtteks ümberkorraldamise raames tehti kõik vajalikud ja praktikas teostatavad analüüsid.

(134)

Lisaks juhivad Taani asutused tähelepanu sellele, et DSB lahutamisel riigist tugineti Bernsteini aruandele, milles oli üksikasjalikult analüüsitud DSB tõhusamaks muutmise võimalusi (22) ning mida hiljem, 1996. aastal, rakendati ulatuslikuma ümberkorralduskava raames. Meetmete tulemusel kasvas DSB kaubanduslik tõhusus ning tootlikkus tõusis 32 %.

(135)

DSB ümberkorraldamise kontekstis koostasid Taani asutused kümne aasta eelarve, mis tugines mitmele algtingimusele, muu hulgas tootlikkuse tõstmise soovile, ning millest lähtuvalt määrati kindlaks DSBle aastatel 1999–2004 makstava tegevustoetuse suurus.

(136)

Kõnealune eelarve, mis kaasati 11. juuni 1999. aasta seadusse nr 249, põhines ootusel, et omakapitali tootlus on 6 %, mis oli Taani asutuste hinnangul mõistlik kasum.

(137)

Taani asutuste arvates tulenes tegevustoetuse suurus niisiis kulude, tulude ja mõistliku kasumi üldhindamisest, mis teostati 1999. aastal kättesaadava teabe alusel ja kooskõlas turumajanduse põhimõtetega. Seega koostati kümne aasta eelarve ja arvestati DSBle tasutavate lepingujärgsete maksete suurus kooskõlas kohtuotsuse Altmark neljanda kriteeriumiga.

(138)

Lisaks tuletavad Taani asutused meelde Euroopa Liidu kohtupraktikat (23) ja rõhutavad, et käesoleval juhul on väga raske teostada konkreetset võrdlust mõne teise ettevõttega.

(139)

Kui komisjon peaks siiski jõudma järeldusele, et DSBle on antud riigiabi, on Taani asutused arvamusel, et hüvitis on igal juhul siseturuga kokkusobiv.

(140)

Taani asutuste hinnangul teostati otselepingute sõlmimise raames võimalikult põhjalikud analüüsid ja arvestused, et tagada hüvitise suuruse nõuetekohane arvestamine.

(141)

Taani asutused on nõus komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud mõttekäiguga, mille kohaselt võib hüvitist pidada siseturuga tegelikult kokkusobivaks tingimusel, et kohtuotsuse Altmark kolmas kriteerium on täidetud.

(142)

Nagu eespool osutatud, leiavad Taani asutused, et DSBle liigse hüvitise maksmise vältimiseks on tehtud kõik, mida saab mõistlikult eeldada, ning et seega tuleb järeldada vähemasti seda, et DSB otselepingute alusel saadud maksed kujutavad endast siseturuga kokkusobivat riigiabi.

(143)

Seevastu, nagu ka eespool osutatud, ei jaga Taani asutused komisjoni lepingute ja avaliku teenindamise kohustuste eristamisega ning abi seaduslikkusega seotud mõttekäiku. Taani asutused on seisukohal, et kui DSB saigi käesoleval juhul riigiabi, siis ei olnud vaja sellest riigiabist teatada. Kui komisjon peaks oma mõttekäigule kindlaks jääma, tähendaks see fundamentaalset ja põhjendamatut eristamist olenevalt sellest, kas liikmesriik, kes paneb 100 % tema omanduses olevale ettevõttele kohustuse täita transpordiga seotud ülesandeid, lisab lepingusse osutatavate teenuste ulatuse, kvaliteedi ja hinna või mitte.

(144)

Eespool nimetatut silmas pidades arvavad Taani asutused, et riigiabi, mida võidaks pidada siseturuga kokkusobimatuks, pole mingit põhjust tagasi nõuda.

(145)

Taani asutused märgivad, et komisjon ei ole töötasult maha arvatava tulumaksu kaotamisega seotud prognoosi alusel uurinud nimetatud maksuga seonduvat käesoleva menetluse raames.

(146)

Igal juhul täpsustasid Taani asutused, et töötasult maha arvatava tulumaksu muudatused võeti vastu 25. juuni 2008. aasta seadusega nr 526 ning et need jõustusid 1. jaanuaril 2009.

(147)

Taani asutused osutasid 8. jaanuari 2010. aasta kirjas, et ei soovi esitada märkusi selle kohta, kas komisjon määrab õiguslikuks aluseks määruse (EMÜ) nr 1191/69 või määruse (EÜ) nr 1370/2007.

(148)

Märkusi esitasid asjakohaste meetmete puhul abisaaja ettevõte DSB ja teine kaebuse esitaja DKT. Tuleb märkida, et esimene kaebuse esitaja Gråhundbus kommentaare ei esitanud.

(149)

DSB esitas oma märkused komisjoni menetluse algatamise otsuse kohta 30. detsembri 2008. aasta kirjas.

(150)

DSB jagab täielikult Taani asutuste märkustes esitatud arvamusi ja piirdub üksnes arutlusega selle üle, kas komisjon saab nõuda abi tagastamist, kui peaks jõudma järeldusele, et avaliku teenindamise lepingud hõlmavad siseturuga kokkusobimatut riigiabi.

(151)

DSB leiab, et sellise abi tagastamine oleks käesoleval juhul vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ega võimaldaks kohaldada nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (24) (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 14 lõiget 1.

(152)

Esiteks leiab DSB, et võis õigustatult uskuda, et Taani valitsuse 5- ja 10-aastaste lepingutega seotud maksed ei kujutanud endast riigiabi. DSB on seisukohal, et selles, kuidas kontrollida riigiabi olemasolu maismaatranspordi valdkonnas, valitses ebaselgus.

(153)

Peale selle leiab DSB, et hindamaks, kas valitsus andis DSBle eelise või mitte, tuleb olukorda vaadelda tehingu toimumise aja kontekstis. Tõsiasi, et teenuste hindade ja muude võimalike tuluallikatega seoses valitseb teatav ebakindlus, ei takista riigil sõlmimast lepingut, mis vastab turu tingimustele. DSB väitel sisaldub igas kokkuleppes teatav ebakindlus ning tavapäraste lepingusuhete puhul võtab riski enda kanda ettevõte. Süsteem, milles DSB kannab üksi piletimüügi või muude kulutustega seotud kõikumistest tuleneva riski, on parem vahend stimuleerimaks ettevõtet teenuseid arendama ja rohkem reisijaid nende juurde meelitama, (25) mis võimaldab riigil DSBle makstavatest lepingujärgsetest maksetest võimalikult palju kasu saada ja jätta ettevõtte kanda halvenevate tulemustega seotud riski, mille põhjuseks võivad olla näiteks juhtimisvead või sissetulekute vähenemine. DSB on niisiis arvamusel, et riik tegutses mõlema lepingu sõlmimisel ratsionaalse investorina, tagades parimad võimalused saada mõlemast lepingust maksimaalset kasu.

(154)

Teiseks leiab DSB, et ta ootused, et lepingujärgsed maksed vastasid igal juhul määruses (EMÜ) nr 1191/69 kehtestatud kriteeriumidele ja neil oli õigus nimetatud määruses ette nähtud grupierandile, olid õigustatud. DSB väljendab kahtlust selle suhtes, kuidas komisjon tõlgendab määruse artiklit 14.

(155)

DSB tuletab meelde, et määruse V jagu – mis ei sisalda hüvitiste suurust käsitlevaid sätteid – erineb II–IV jaost, mis sisaldavad üksikasjalikke sätteid hüvitise summa kohta avaliku teenindamise kohustuse puhul. DSB arvates oli määruse eesmärgiks rahuldada vajadus tagada ettevõtetele mõistlik hüvitis. Mis aga puutub vabatahtlikult võetud kohustustesse, siis on avaliku teenindamise lepingute alusel tegutsevad transpordiettevõtted sootuks teistsuguses olukorras kui ettevõtted, kellele riik on ühepoolselt pannud avaliku teenindamise kohustusi, mida kajastab ka määrus. Sellistel tingimustel ei saa komisjon määrust (EMÜ) nr 1191/69 tõlgendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 valguses (26).

(156)

Samuti ei jaga DSB komisjoni tõlgendust määruse artikli 17 puhul, mille kohaselt teatamiskohustusest vabastamine kehtib üksnes avaliku teenindamise kohustuse, mitte avaliku teenindamise lepingute puhul.

(157)

DSB esitas oma märkused 8. jaanuari 2010. aasta kirjas. DSB on põhimõtteliselt selle vastu, et komisjon kohaldab käesoleval juhul määrust (EÜ) nr 1370/2007.

(158)

DSB tuletab meelde, et kõneks olevad DSB ja Taani riigi vahelised transpordilepingud on sõlmitud enne määruse vastuvõtmist ja jõustumist. Kui määrust peaks siiski kohaldatama, tähendaks see, et õigusakt on tagasiulatuva jõuga, mis aga on DSB arvates vastuolus nii õiguskindluse kui ka õiguspärase ootuse kaitse põhimõttega, mis on õiguse aluspõhimõtted. Samuti osutab DSB sellele, et mitte miski ei anna alust arvata, nagu oleks ELi seadusandja soovinud anda määrusele (EÜ) nr 1370/2007 tagasiulatuva jõu.

(159)

Vastupidi, DSB viitab sellele, et määruses nähakse ette uute eeskirjade järkjärguline kehtestamine ning määruse sätted kehtivad juba sõlmitud lepingute suhtes üldiselt üksnes juhul, kui need on tähtajalised. Et kõnealuste lepingute kestus on kooskõlas üleminekusätetega, leiab DSB, et lepingute suhtes tuleb kohaldada üksnes nende sõlmimise ajal kehtinud õigusakte, st määrusi (EMÜ) nr 1191/69 ja (EÜ) nr 1107/70.

(160)

Samuti toetub DSB komisjoni uuematele otsustele, milles komisjon on leidnud, et määrust (EÜ) nr 1370/2007 ei saa kohaldada lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne määruse jõustumist 3. detsembril 2009 (27).

(161)

Lisaks esitas DSB teavet, mis tõestab, et transpordilepingud on igal juhul kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007.

(162)

DKT esitas oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta 16. veebruari 2009. aasta kirjas. Märkuste kokkuvõte on esitatud järgmiselt.

(163)

DKT viitab kogu teabele, mille esitas komisjonile oma kaebuse raames, ning menetluse algatamisele eelnenud teabevahetusele.

(164)

DKT juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni menetluse algatamise otsus näib viitavat üksnes nendele DSB avaliku teenindamise lepingutele, mis on seotud traditsioonilise raudteetranspordiga, ega käsitle linnatransporti, millega tegeleb DSB tütarettevõte DSB S-tog a/s, kuid mida algses kaebuses ometi mainiti.

(165)

DKT märgib, et linnatranspordiga seotud lepingud on samalaadsed ja nendega seoses tekivad samad küsimused. Seetõttu rõhutab DKT, et komisjoni käesolev uurimine peab hõlmama ka linnatranspordiga seotud avaliku teenindamise lepinguid.

(166)

Üldiselt leiab DKT, et käesoleval juhul ei ole kohtuotsuse Altmark kriteeriumid täidetud ning et kõnealused lepingud kujutavad seega riigiabi andmist. DKT arvates on selline riigiabi kokkusobimatu ja ebaseaduslik ning komisjon peaks nõudma selle tagastamist.

(167)

Ehkki komisjon ei ole kohtuotsuse Altmark esimese kriteeriumi suhtes kahtlusi väljendanud, esitas DKT selle kohta siiski oma kommentaarid.

(168)

DKT on seisukohal, et liikmesriikide ulatuslik vabadus avaliku teenindamise kohustuste kehtestamisel ei tohiks kaasa tuua meelevaldseid olukordi, kus kolmandad isikud ei saa vaidlustada seda, et teatav tegevus toimub avaliku teenindamise ülesannete raames. DKT arvates peab komisjon avaliku teenindamise kohustuse panemise vajalikkust põhjendama.

(169)

Euroopa Kohtu praktikast ja komisjoni senistest tavadest lähtuvalt vaidlustab DKT komisjoni analüüsi, milles tõdetakse, et olukorra hindamisel ilmselgelt eksitud ei ole. Eelkõige leiab DKT, et teenuse täpsuse, kvaliteedi ja korrapäraga seotud eesmärkidest ei piisa, et teenus kuuluks avaliku teenindamise ülesannete valdkonda.

(170)

Pigem peaks komisjon küsimust analüüsima määruses (EMÜ) nr 1191/69 sõnastatud kriteeriumide valguses ja uurima avaliku teenindamise ülesannete proportsionaalsust. DKT arvates peaks komisjon uurima näiteks seda, kas kõnealuste teenuste pakkumine kooskõlas täpsuse, kvaliteedi ja korrapära eesmärkidega ei ole tasuv.

(171)

DKT on nimelt seisukohal, et avaliku teenuse eest makstavad hüvitised on õigustatud üksnes juhul, kui teenused ei ole majanduslikult tasuvad ja kui hüvitis on nende osutamiseks vältimatult vajalik, mistõttu tuleks kõiki asjakohaseid rongiliine eraldi uurida.

(172)

DKT ei ole nõus komisjoni mõttekäiguga, mille kohaselt kümne aasta eelarved, mille põhjal DSB hüvitised on välja arvestatud, võimaldavad täita kohtuotsuse Altmark teise kriteeriumi. DKT on seisukohal, et kõnealused eelarved ei hõlma parameetreid ega üksikasjalikku kuluanalüüsi, mis võimaldaks määrata hüvitise taseme iga asjakohase rongiliini kohta.

(173)

DKT on seisukohal, et kolmandat kriteeriumi tuleks analüüsida koos neljanda kriteeriumiga, kuna juhul kui ettevõtet ei saa käsitada tõhusalt juhitava keskmise ettevõttena, ei ole kolmanda kriteeriumi täitmist mõtet uurida, sest uurimine ei saa tugineda selle ettevõtte kulude analüüsile.

(174)

DKT tuletab meelde, et avaliku teenindamise lepinguid ei sõlmitud hankemenetluse tulemusel. Lisaks jagab DKT komisjoni kahtlusi selle suhtes, kas kümne aasta eelarved ja metodoloogia, mida Taani riik kasutas, võimaldavad täita kohtuotsuse Altmark neljanda kriteeriumi.

(175)

Seoses sellega rõhutab DKT ka tõsiasja, et teatavate rongiliinidega seoses korraldatud hankekonkursid on näidanud, et DSB konkurendid suudavad teenuseid osutada ligikaudu 27 % odavamalt kui DSB. Samuti tuletab DKT meelde, et DSB töötajad on riigiteenistujad, mis välistab kohtuotsuse Altmark neljanda kriteeriumi täitmise.

(176)

DKT ei jaga komisjoni mõttekäiku seoses riigiabi kokkusobivuse uurimisega. Nimelt on DKT seisukohal, et määruses (EMÜ) nr 1191/69 eristatakse ühelt poolt tegelikel kuludel põhinevat lähenemist, mis on esitatud määruse (EMÜ) nr 1191/69 II, III ja IV jaos, ning teiselt poolt määruse (EMÜ) nr 1191/69 V jaos esitatud lähenemist, mis tugineb hinnale, mida teenuseosutaja küsib konkurendiga võrreldes sama teenuse eest. DKT arvates kajastub see eristamine avaliku teenindamise kohustuste ja avaliku teenindamise lepingute vahelises olemuslikus erinevuses, kusjuures nendega on seotud ka erinevad menetluslikud nõudmised.

(177)

Seega ei saa komisjoni reaalsetel kuludel põhinevat mõttekäiku ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 põhimõtteid avaliku teenindamise lepingutes kindlaks määratud hinna uurimisel kohaldada. DKT leiab, et selline lähenemisviis on vastuolus ühenduse kohtupraktikaga (kohtuotsus Combus), komisjoni tavadega (ühenduse raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena) (28) ja samuti menetluse algatamise otsusega, milles kinnitatakse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 93 on olemuselt lex specialis.

(178)

Lähtudes tõdemusest, et komisjon kavatseb käesoleval juhul rakendada avaliku teenindamise lepingute suhtes tegelikel kuludel põhinevat lähenemisviisi, sõnastas DKT selle lähenemisviisi kohta siiski oma kommentaarid.

(179)

DKT on nimelt seisukohal, et Taani asutuste esitatud andmed, millega kinnitatakse, et liigset hüvitist ei ole makstud, pole õiged. DKT toob esile mitu argumenti:

(180)

DSB suur kasum on DKT arvates järgmistel põhjustel tõendus selle kohta, et ettevõte on saanud liigset hüvitist:

(181)

Samuti leiab DKT, et argument, mille kohaselt dividendide maksmine on aidanud liigse hüvitise maksmist vältida, tuleb järgmistel põhjustel tagasi lükata:

(182)

DKT osutab, et Taani riik kaotas töötasude tulumaksuvabastuse 2008. aastal. DKT viitab seaduseelnõule, mille kohaselt DSB töötasudelt maha arvatava tulumaksuga seotud kulu oli hinnanguliselt 80 miljonit Taani krooni. Selle alusel leiab DKT, et maksuvabastus on avaldanud kümne aasta jooksul konkurentsile märkimisväärset negatiivset mõju ligi 800 miljoni Taani krooni ulatuses, mille Taani riik peaks tagasi nõudma.

(183)

Lisaks juhtis DKT komisjoni tähelepanu sellele, et Taani riik on otsustanud DSB maksukohustuse hüvitada, suurendades lepingujärgseid makseid.

(184)

DKT soovib, et komisjon käsitleks seda küsimust käesoleva menetluse raames, kuna menetlus CP78/06, millele menetluse algatamise otsuses viidati, on praeguseks lõpetatud.

(185)

10. jaanuaril 2010 edastas DKT komisjonile oma tähelepanekud selle kohta, kas asjakohane õiguslik peaks olema määrus (EMÜ) nr 1191/69 või määrus (EÜ) nr 1370/2007.

(186)

DKT on seisukohal, et kuna määrus (EÜ) nr 1370/2007 jõustus alles 3. detsembril 2009, tähendaks kõnealuste abimeetmete kokkusobivuse uurimine nimetatud määruse alusel õigusnormi rikkumist. Olles meelde tuletanud mõningaid ELi riigiabi eeskirjade ratione temporis kohaldamisega seotud põhimõtteid, väitis DKT, et vahet tuleb teha olenevalt sellest, kas tegemist on abimeetmetega, millest tuleb teatada või mitte. DKT võttis aluseks Euroopa Liidu Üldkohtu otsuse kohtuasjas SIDE, (30) väitmaks, et käesoleval juhul peaks komisjon kokkusobivust uurima määruse (EMÜ) nr 1191/69 alusel.

(187)

DKT järeldus tugineb eriti asjaolule, et kõnealused avaliku teenindamise lepingud hõlmavad ajavahemikke 1999–2004 ja 2005–2014 ning et riigiabi anti igakuiste lepinguliste maksete raames. Lisaks juhib DKT tähelepanu sellele, et määruses (EÜ) nr 1370/2007 ei ole ühtki sätet juba antud või uurimismenetluse objektiks oleva riigiabi kohta. Lisaks ei viidata 10. septembri 2008. aasta menetluse algatamise otsuses uuele määrusele, ehkki see oli juba vastu võetud. Samuti osutab DKT vastuolule seoses komisjoni teatisega, milles käsitletakse õigusvastase riigiabi hindamisel kohaldatavaid eeskirju (31).

(188)

Igal juhul leiab DKT, et määrus (EÜ) nr 1370/2007 saab kokkusobivuse uurimise õiguslikuks aluseks olla ainult seoses avaliku teenindamise lepingute edaspidise mõjuga, st seoses pärast 3. detsembrit 2009 tehtavate lepingujärgsete maksetega.

(189)

Taani väitel ei väljenda DKT tähelepanekud teistsugust hinnangut kõnealustele asjaoludele. Taani jääb selle juurde, et kohtuotsuse Altmark kõik neli kriteeriumi on käesoleval juhul täidetud ning et DSB ei ole liigset hüvitist saanud.

(190)

Taani on seisukohal, et ametlik uurimismenetlus ei hõlma pealinna piirkonnaga seotud lepinguid, mistõttu DKT nende lepingutega seotud seisukohti ei peeta vajalikuks kommenteerida.

(191)

Taani osutab siiski, et DSB S-tog a/s on 100 %-liselt DSB SVle kuuluv tütarettevõte ning et ettevõttega DSB S-tog a/s seotud andmed sisalduvad kontserni DSB konsolideeritud raamatupidamisaruannetes ja Taani asutuste esitatud andmetes.

(192)

Taani asutused täpsustavad, et ettevõtte S-tog transporditeenustega seotud ettemaksed ja lepingujärgsed maksed on samuti kindlaks määratud lähtuvalt omakapitali tootluse määrast, mis on 6 % pärast maksude tasumist. Ettevõtte DSB S-tog a/s tulem on kantud ettevõtte DSB SV eelarvesse ning ettevõttele kaug- ja maakonnaliinide teenindamise eest tehtavad lepingujärgsed maksed on arvestatud vastavalt sellele. Lisaks on tütarettevõtte DSB S-tog a/s äritegevuse tulem arvesse võetud ettevõtte DSB SV konsolideeritud tulemis. Seega on ettevõtte S-tog transpordiga seotud tulem arvesse võetud ettevõtte DSB SV kokkuvõtlikus finantstulemis.

(193)

Taani arvates ei nähtu DKT tähelepanekutest, et kohtuotsuse Altmark neli kriteeriumi oleksid käesoleval juhul täitmata.

(194)

Esimese kriteeriumiga seoses tuletavad Taani asutused meelde, et komisjon ei ole selle suhtes kahtlusi väljendanud. Küsimust, kas Kopenhaageni ja Århusi vahelise liini teenindamist tuleb käsitada avaliku teenuse kohustusena, käsitletakse edaspidi.

(195)

Teise kriteeriumiga seoses tuletavad Taani asutused meelde, et komisjon ei ole väljendanud kahtlusi ajavahemiku suhtes kuni 2008. aastani, ja täpsustavad, et ajavahemiku 2009–2014 puhul on DSBle makstava hüvitise suurus samuti arvestatud komisjonile esitatud kümne aasta eelarve alusel.

(196)

Seoses DKT kolmandat kriteeriumi käsitlevate kommentaaridega, mille kohaselt seda tuleks uurida üksnes juhul, kui neljas kriteerium on eelnevalt täidetud, tuleb öelda, et Taani asutused ei jaga seda arvamust ja leiavad, et kriteeriume võib väga hästi uurida ka eraldi ja sellises järjekorras, nagu seda tegi kohus kohtuotsuses Altmark.

(197)

Neljanda kriteeriumiga seoses lükkavad Taani asutused ümber DKT argumendid, mille kohaselt kriteeriumi ei täideta. Taani asutused täpsustavad, et kümne aasta eelarved on koostatud kõikide kättesaadavate andmete ja piisavalt põhjaliku kuluanalüüsi põhjal ning arvestades ka parendamisvõimalustega pikema aja jooksul. Liiatigi vaadati eelarve teise lepinguga seotud läbirääkimiste käigus läbi ja lepingujärgseid makseid vähendati, et võtta arvesse tõhususe kasvu. Taani asutused osutavad ka sellele, et ettevõte kannab ajaloolistel põhjustel erakordseid kulusid, mis on seotud riigiametniku staatusega värvatud töötajatega ega oma vähimatki seost ettevõtte hea või halva juhtimisega. Taani asutused tuletavad samuti meelde, et raudtee-ettevõtete kapitali struktuur, riskiprofiil jms võib olla väga erinev, mistõttu teiste ettevõtetega võrdlemine ei ole võimalik. Samuti ei kajasta ega viita asjaolu, et DSB First suutis teha (esmapilgul) soodsa pakkumise Kystbaneni liini teenindamiseks, kuidagi sellele, et DSBle tehtud maksed oleksid liiga suured, kuna kõnealuse pakkumise tegi eraldi ettevõte ja see tugineb teistsugustele kriteeriumidele (ainult lepingulised töötajad, uuem veerem, väiksemad rongimeeskonnad).

(198)

Taani tuletab meelde oma kahtlusi komisjoni määruse (EMÜ) nr 1191/69 rakendamist käsitleva mõttekäigu suhtes, milles sisaldub märkimisväärne õiguslik ebakindlus, eriti seoses avaliku teenindamise lepingutest teatamise kohustusega.

(199)

Taani ei nõustu siiski DKT tõlgendusega, eriti mitte seoses sõna „hind” kasutamisega artikli 14 lõike 2 punktis b ja sellega, et riigiabi eeskirju ei ole vaja kohaldada, kui kohaldatakse määrust (EMÜ) nr 1191/69.

(200)

Taani on kategooriliselt DKT argumendi vastu, mille kohaselt hüvitise suurus tuleks kindlaks määrata iga liiniga seotud kulude põhjal. Ükski õiguslik alus ei võimalda nõuda, et avaliku teenindamise kohustusi käsitleva üldlepingu alusel makstava hüvitise suurus arvestataks välja „mikrotasandil”, st teenuseosutaja iga konkreetse kohustuse tasandil tehtud analüüsi põhjal.

(201)

Taani asutused ei nõustu sellega, kuidas DKT tõlgendab kohtuotsust Fred Olsen (kohtuasjas T-17/02), ja rõhutavad, et käesoleval juhul on tegemist koherentse ja integreeritud võrguga, mida teenindatakse üldise otselepingu alusel. Seega ei ole hüvitise summa kindlaksmääramiseks vaja üksikuid liine eraldi analüüsida, liiatigi võiks see anda eksitavaid tulemusi. Ühiste kulude jaotamisega seoses põhjustaks see suuremat ebakindlust kui lepinguga pandud kõigi avaliku teenindamise kohustustega seotud kulude ja tulude ülevaade.

(202)

Seevastu tuletavad Taani asutused meelde, et DSB lepingu kohaselt osutatavate teenustega seotud raamatupidamisandmeid võib uurida eraldi, kuna nende üle on eraldi arvestust peetud.

(203)

Taani asutused ei jaga arvamust, mille kohaselt teenuste osutamist, mis on võimalik ka rahalise toetuseta, ei saa käsitada avaliku teenindamise kohustusena. Riik võib otsustada, et see on osa koherentsest ulatuslikust avalikust teenusest (sõidugraafikuga, mahtudega, hinnakirjaga seotud nõudmised jms), nagu käesoleval juhul on ka tehtud, kuna kõnealune liin on Århusi põhjaosa teenindavate liinide, teiste liinidega tagatava ühenduse ning liini teenindavate rongide grupeerimise kaudu DSB muude teenustega tihedalt seotud.

(204)

Lisaks osutavad Taani asutused, et DSBle makstud hüvitiste summa on arvestatud kõigi avaliku teenindamise kohustustega seotud tulude ja kulude alusel. Kui selle hulka arvestatakse liine või teenuseid, mis võivad olla majanduslikult tasuvad, võetakse ka sellega seotud tulud arvesse üldises raamatupidamisarvestuses. Selliste liinide, mis võiksid iseenesest olla tasuvad, väljaarvamine niisiis ainult suurendaks DSBle makstava hüvitise kogusummat ning sellise liini kaasamine, mis ei tekita puudujääki, ei too tingimata kaasa liigse hüvitise maksmist.

(205)

Lisaks märgivad Taani asutused, et DKT Kopenhaageni ja Århusi vahelise liiniga seotud arvutused on ebatäpsed ja sisaldavad elemente, mis võimaldavad seda ka tõendada. Taani asutused rõhutavad, et DKT ei täpsusta piisavalt, kuidas arvutused on tehtud, ning osutavad, et põhjalikumad arvandmed ei ole kättesaadavad. Taani arvates oleks sellel liinil teenitav tulu optimistliku hinnangu kohaselt üle […] miljoni Taani krooni võrra väiksem kui DKT nimetatud summa […].

(206)

Taani asutused lükkavad ümber argumendi, mille kohaselt DSB tootlikkus ei ole aastatel 1999–2007 märkimisväärselt kasvanud. Taani asutused seavad kahtluse alla DKT arvestusmetoodika, mis põhineb nominaalse personalikulu ja käibe suhtarvul. DSB käivet nimelt mõjutavad teatavad mikro- ja makromajanduslikud tegurid, mille tõttu toodangu ja käibe vahel ei ole püsivat proportsionaalset vastavust (need tegurid on kohalik konkurents, konjunktuuri muutumine, poliitilised prioriteedid, inflatsioon, reisijate sotsiaalse koosseisu muutumine jms).

(207)

Taani asutused pakuvad DSB tegevuse tootlikkuse hindamiseks kaht võimalikku meetodit:

(208)

Nimetatud meetodite kohaselt nähtub, et tootlikkus on kasvanud vastavalt 1,9 % ja 2 % aastas.

(209)

Taani asutuste väitel on DKT sellega seoses esitatud arvandmed ebatäpsed. DSB raamatupidamisarvestuses leiduvad „lepingujärgsed maksed”, mida DKT on kasutanud, hõlmavad nii käesoleval juhul käsitletavat riigiga sõlmitud lepingut kui ka muude lepingute alusel tehtavaid muid makseid (DSB Rootsis sõlmitud lepingud; leping Hovedstadens Udviklingsrådiga (HUR) ning Langå ja Strueri vahelise liini ajutise teenindamise leping).

(210)

Taani asutused täpsustavad, et miljardi Taani krooni suurune kärbe tuleneb selgelt 2003. aasta eelarveseadusest (artikli 28.61.01 lõige 10). Lisaks nähtub 2003. ja 2004. aasta eelarveseadustest, et 2003. ja 2004. aastal kärbitud summasid on korrigeeritud suuremaks. Taani edastab ülevaatliku tabeli, millest nähtub, et kärpe lõplik kogusumma oli 1018 miljonit Taani krooni.

(211)

Taani asutused osutavad, et lepingus ette nähtud rongkilomeetrite läbimisega seotud kohustus on väiksem kui DKT esitatud arvandmetes, kuna arvesse tuleb võtta ka 2003. aasta novembris toimunud Kesk- ja Lääne-Jüütimaa transporditeenusega seotud hankekonkurssi. Taani asutused edastavad tabeli täpsete andmetega, mis tõendavad, et kokku on DSB läbinud 1,5 miljonit rongkilomeetrit rohkem kui lepingus ette nähtud, mistõttu ei saa väita, et DSB on saanud hüvitist teenuste eest, mida ei ole osutatud. Lisaks rõhutavad Taani asutused, et DSB on transpordiministeeriumile kord kvartalis esitanud aruande lepingu täitmise kohta.

(212)

Taani on seisukohal, et DSB eelarveprognoos – mis on koostatud, pidades silmas 6 %-list kasumimarginaali – oli mõistlik ja realistlik. Tõsiasi, et kasumimarginaal osutus eelarveprognoosis arvatust suuremaks, tuleneb mitmest ettearvamatust asjaolust, mille mõju valitsus kõrvaldas, vähendades erakorraliselt lepingujärgseid makseid ja võttes välja dividende.

(213)

Lisaks seavad Taani asutused kahtluse alla Euroopa reisijate raudteeveoga tegelevate ettevõtete tulemuslikkust illustreerivate andmete asjakohasuse. Samuti rõhutavad Taani asutused, et võrrelda on väga raske (kapitali struktuur ja investeeritud kapitali tase, tegevusriski tingimused ning ettevõtete raamatupidamisandmeid mõjutavad makromajanduslikud ja struktuurilised tegurid on ju erinevad) ning viitavad Euroopa Komisjoni koostatud aruandele, mille kohaselt DSB ei ole Euroopa turgudel tegutsevatest konkurentidest kasumlikum.

(214)

Samas ei vaidlusta Taani, et DSB tulemuste areng on osutunud algsetes eelarvetes prognoositust positiivsemaks. Taani asutused esitavad siiski selgitusi maksumäärade muutumise mõju kohta ja edastavad kokkuvõtliku tabeli DSB tulemuste kohta.

(215)

Samuti on Taani edastanud uuemaid andmeid DSB finantsolukorra kohta, täpsustades, et avaliku teenindamisega seotud tegevuse tulem pärast maksude tasumist oli 2007. aastal 670 miljonit Taani krooni ja 2008. aastal 542 miljonit Taani krooni.

(216)

Taani leiab, et üksikasjaliku eelarvega kaasas käiv dividendipoliitika on väga tõhus vahend liigse hüvitise maksmise vältimiseks, kuna see võimaldab paindlikkust, mida on vaja liigse hüvitise vältimiseks juhul, kui eelarve koostamisel kasutatud hüpoteesid ei pea paika. Dividendipoliitika täiendab üksikasjalikku eelarvet, millele transpordileping tugineb.

(217)

Taani asutused tuletavad meelde, et hüvitise summa määratakse kindlaks toodete ja kulude prognoosi põhjal ning see ei ole ressurss, mida DSB võib piiranguteta kasutada. Samuti täpsustavad Taani asutused, et kui tegelikud arvandmed näitavad algse eelarvega võrreldes negatiivset muutust – näiteks seoses kulude suurenemisega (juhtimisvead, palgatõus, maksude või vara soetamisega seoses kasvanud kulutused) või prognoositust tagasihoidlikuma liiklusega seoses teenimata jäänud tuluga –, ei saa DSB riigilt täiendavat hüvitist. Niisiis kannab DSB osa halbade tulemustega seotud riskist.

(218)

Seega annab dividendipoliitika Taani asutuste arvates kindlust, et juhul kui tulemused on eelarves prognoositust positiivsemad, suudetakse liigse hüvitise maksmist ikkagi vältida. See on paindlik vahend, mille abil riik saab ettevõttelt vajaliku summa tagasi võtta.

(219)

Taani täpsustab, et DSBl ei ole olnud likviidsete varadega seotud eeliseid, mis võimaldanuks konkurentsi moonutada näiteks muude teenuste pakkumise või ristsubsideerimise kaudu.

(220)

Lisaks täpsustavad Taani asutused, et aastatel 1999–2007 on raamatupidamisarvestuse kohaselt dividende makstud 3469 miljoni Taani krooni võrra rohkem, kui eelarves ette nähtud. Taani asutused täpsustasid, et 2007. aastal maksis DSB Taani riigile dividende 607 miljonit Taani krooni ja 2008. aastal 359 miljonit Taani krooni.

(221)

Taani on seisukohal, et ehkki dividende ei ole makstud üksnes sellise arvestuse alusel, mille eesmärgiks on välja selgitada liigse hüvitise maksmine, ületab makstud dividendide summa selgelt prognoositud ja tegelike tulemuste vahe. Et DSB saavutas prognoositust paremaid tulemusi, võeti jääk ettevõttest dividendide kujul täies ulatuses välja. Seega on Taani seisukohal, et liigset hüvitist ei ole makstud.

(222)

Oma märkusi koostades ja komisjoniga arutledes osutas Taani kavatsusele võtta DSBga sõlmitud kõnealuste lepingute raames kasutusele tagastamismehhanism.

(223)

Kavandatavat mehhanismi võib iseloomustada järgmiselt.

(224)

Taani asutuste sõnul tuleks hüvitamismehhanismi juhul, kui asutustel on eelnevalt olemas täielik teave DSB tulemuste kohta, väljendada järgmise võrrandi kaudu:

Kogutulu (reisijad + lepingujärgsed maksed) – mõistlik kasum – kogukulu = 0

(225)

Samas märgivad Taani asutused, et mitmeaastaste lepingute kogu kestuse kohta ei saa neil olla kõiki andmeid ning järelikult on võrrandi tulemuseks praktikas harva null.

(226)

Praeguses süsteemis kohandatakse võrrandit tulemuse (võrrandi parema poole) arvelt, kasutades selleks dividendipoliitikat. Teine lahendus, mida Taani asutused on kaalunud, oleks võrrandit kohandada kogutulu (võrrandi vasaku poole) arvelt, kohandades lepingujärgseid makseid igal aastal tagastamismehhanismi abil.

(227)

Korrektiivi suurus peaks vastama järgmises võrrandis väljendatud brutokärpele.

Kogutulu – mõistlik kasum – kogukulu = brutokärbe

(228)

Tagamaks et DSB on jätkuvalt huvitatud tõhususe kasvatamisest ja uute reisijate leidmisest, peaks tagastamisklausel Taani asutuste arvates võimaldama ettevõtte tulemuste parandamist eelnevalt kindlaks määratud parameetrite alusel hüvitada. Näiteks peaks DSBl olema võimalus osa brutokärpest tagastamata jätta, kui brutokärbe (st võrrandis kirjeldatust suurem mõistlik kasum/omakapitali tootlikkus) tuleneb järgmisest:

(229)

Seega kavatsevad Taani asutused kujundada tagastamismehhanismi järgmiselt:

(230)

Taani asutused täpsustasid, et tulemuslikkuse parandamisest tulenevate kärbete summa ei saa olla suurem kui konkreetse aasta brutokärbe. Seega paikneb netokärbe nulli ja brutokärpe vahel.

(231)

Tagastamismehhanism peaks niisiis vastama järgmisele võrrandile:

Tagastamismehhanism = brutokärbe – muutuja (Δ. + reisijakm Δ) = netokärbe

(232)

Taani asutused rõhutasid, et sellise tagastamismehhanismi kasutuselevõtmine mõjutaks oluliselt Taani riigi dividendipoliitikat, nagu on näidatud järgmises tabelis:

(233)

Samuti osutasid Taani asutused, et tagastamismehhanismi täiendamiseks kehtestatakse ülempiir, mis võimaldab tagada, et DSB ei saa kasumit, mis ületab mõistlikuks peetava kasumi taseme.

(234)

Taani asutustel on kavas nimetatud ülempiir kindlaks määrata suhtes DSB omakapitali tootlusega, mis juhul, kui see ületab lepingutes ette nähtud 6 % määra, võtaks arvesse täiendavat kasumit, mida on teenitud tänu tõhususe suurendamisele või reisijate arvu kasvule. Ülempiir kehtestataks järgmise võrrandi kohaselt:

(235)

Seega võivad tagastamismehhanismis sisalduvad stimuleerivad tegurid aidata DSBl kasumit kasvatada, kui ettevõte parandab oma kulude struktuuri või kui kasvab reisijate arv (Δ. + reisijakm Δ).

(236)

Taani asutused täpsustasid, et arvestuse puhul on lähtuvalt eraldi raamatupidamisarvestusest arvesse võetud üksnes DSB omakapitali seda osa, mis vastab ettevõtte avaliku teenindamisega seotud tegevusele.

(237)

Mehhanismi kohaselt võiks mõistliku kasumi ülempiiriks määrata omakapitali tootlikkuse 12 %. Taani asutused täpsustavad, et kolme järjestikuse aasta keskmine ülempiir ei või ületada 10 %.

(238)

Taani asutused edastasid komisjonile analüüsi, milles tõendatakse empiiriliselt, milline olnuks sellise tagastamismehhanismi mõju aastatel 2004–2008, nagu on näidatud järgmises tabelis:

(239)

Seega oleks tagastamismehhanismi rakendamisel DSB omakapitali tootlus aastatel 2004–2008 jäänud vahemikku 8,8–11,9 %.

(240)

Reegli tõttu, mille kohaselt 3 järjestikuse aasta keskmine ei tohi olla kõrgem kui 10 %, ent mida 2006. aastal ületati 0,2 % võrra, tähendanuks tagastamismehhanism kõnealusel aastal 38 miljoni Taani krooni suurust korrektiivi.

(241)

Taani tuletab meelde, et töötasu tulumaksuvabastus on nüüdseks kaotatud.

(242)

Taani asutuste väitel ei andnud maksuvabastus DSB taolistele ettevõtetele, kelle suhtes see kehtis, mingeid majanduslikke eeliseid. Maksuvabastust võeti lepingus arvesse samamoodi, nagu sellega on arvestatud ka transpordilepingutega seotud hankemenetluste jms raames, nõnda et kõik pakkumiste esitajad saaksid kandideerida võrdsetel tingimustel.

(243)

Mis puutub DSBle töötasudelt maha arvatava tulumaksuga seoses võimaliku hüvitise maksmisse, siis märgivad Taani asutused, et DSBle tasutavad lepingujärgsed maksed arvestati algselt välja lähtuvalt põhimõttest, et DSB ei pea palkadelt tulumaksu tasuma. Niisiis „vähendati” hüvitist selle summa võrra. Et DSBl tekkis tulumaksukohustus, ei olnud hüvitise arvestamise alus enam kehtiv ning DSBle maksti hüvitist, et võtta arvesse arvestusparameetrite muutumist. Kõnealuse hüvitise summa on ligikaudu 80 miljonit Taani krooni ja see hõlmab üksnes DSB avaliku teenindamisega seotud tegevust.

(244)

Taani arvates on tulumaksuvabastuse ja selle hilisema kaotamise mõju DSB finantsolukorrale olnud neutraalne.

(245)

Käesolevas otsuses käsitletakse Taani transpordiministeeriumi ja ettevõtte Danske Statsbaner vahel veoteenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kokkusobivust ühenduse riigiabi käsitlevate eeskirjadega.

(246)

Menetluse algatamine 10. septembril 2008 ning eelkõige Taani asutuste kommentaarid ja huvitatud isikute tähelepanekud võimaldasid komisjonil täpsustada asjakohaste avaliku teenindamise lepingute ulatust ja kohaldamisala, avaliku teenindamise eest makstavate hüvitiste kindlaksmääramise korda ja kõiki asjaolusid, millest tulenevalt ettevõttele Danske Statsbaner võidi maksta liigset hüvitist.

(247)

Niisiis tuvastas komisjon neli kaug-, piirkondlike ja kohalike liinide transporditeenuseid käsitlevat avaliku teenindamise lepingut, mis hõlmavad aastaid 2000–2004 ja 2005–2014 ning mille puhul võib tegemist olla riigiabi elementidega (vt põhjendused 28, 46, 50 ja 69). Neile lisanduvad täiendavad lepingud, mis on sõlmitud seoses uue veeremi tarnimisel tekkinud viivitustega (vt põhjendus 114).

(248)

Komisjon märgib seoses sellega, et huvitatud isikud on edastanud oma tähelepanekud arutelupunktide ja komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtluste kohta ja seda seoses kõigi nimetatud lepingutega.

(249)

Komisjon uurib ka muude maksundusega seotud meetmete (33) mõju kõnealuste avaliku teenindamise eest makstavate hüvitiste kokkusobivusele.

(250)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud: „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(251)

Avaliku teenindamise lepingus nähakse ette DSBle avaliku teenindamise lepingu täitmise eest Taani riigi eelarvest hüvitise maksmine. Hüvitise maksmiseks kasutatakse seega riigi ressursse.

(252)

DSB, kes on ettevõte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, saab ainsana lepingutes ette nähtud avaliku teenindamise eest makstavat hüvitist. Seega on meede Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses selektiivne.

(253)

Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt ei saa ettevõte majanduslikku eelist, kui avaliku teenindamise eest makstava hüvitise puhul on täidetud kohtuotsuse Altmark neli kriteeriumi. Seega tuleb uurida, kas Taani valitsuse ja DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul on kõik neli mainitud kriteeriumi täidetud.

(254)

Et kohtuotsuses Altmark kehtestatud kriteeriumid on kumulatiivsed, siis piisab ühe kriteeriumi täitmatajätmisest tõendamaks, et uuritavad meetmed annavad selektiivse eelise. Selguse huvides ja võttes arvesse juhtumi eripära, püüab komisjon seega esmalt välja selgitada, kas käesoleval juhul on tõepoolest tegemist ettevõttega, kellele on pandud avaliku teenindamise kohustusi ning kes saab seoses sellega objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel põhinevat hüvitist (kohtuotsuse Altmark kaks esimest kriteeriumi), ning uurib seejärel, kas konkreetne ettevõte on välja valitud hankemenetluse raames või kui mitte, siis kas ettevõttele makstav hüvitis põhineb keskmise hästi juhitava ettevõte kuluanalüüsil (kohtuotsuse Altmark neljas kriteerium).

(255)

Menetluse algatamise otsuses tõdes komisjon, et DSBle on tõepoolest pandud selgelt määratletud avaliku teenindamise kohustusi ning et järelikult on kohtuotsuse Altmark esimene kriteerium täidetud.

(256)

Ehkki komisjon selle kriteeriumiga seoses kahtlusi ei väljendanud, vaidlustas DKT komisjoni mõttekäigu, olles arvamusel, et komisjon pidanuks avaliku teenindamise ülesannete vajalikkust ja proportsionaalsust kontrollima.

(257)

DKT on samuti arvamusel, et vajalikkust tuleks uurida iga liini puhul eraldi ning et proportsionaalsust tuleks hinnata, pidades silmas asjakohaste liinide tasuvusega seotud võimalusi ja arvestades asutuste seatud piirangute ja esitatud nõudmistega. Oma mõttekäigu toetuseks toob DKT näiteks Kopenhaageni ja Århusi vahelise rongiliini, mis on samuti lepingutega hõlmatud, kuid oleks DKT teostatud analüüsi kohaselt ka ilma selleta tasuv.

(258)

Taani asutused lükkasid need argumendid ning DKT Kopenhaageni ja Århusi vahelise rongiliiniga seotud arvutused ümber, sõnades, et need ei ole piisavalt üksikasjalikud ega ole kooskõlas Taani asutustele kättesaadavate arvandmetega. Taani asutuste väitel oleks ka kõnealune liin toetuseta kahjumis.

(259)

Komisjon tuletab meelde, et reisijate maismaavedude valdkonnas tuleb üldist majandushuvi pakkuva teenuse vajalikkust hinnata lähtuvalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 93 ja õigusaktidest, käesoleval juhul kuni 3. detsembrini 2009 määrusest (EMÜ) nr 1191/69 ja pärast seda määrusest (EÜ) nr 1370/2007.

(260)

Määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 1 lõikes 4 oli sätestatud:

„Tagamaks piisavat veoteenuste pakkumist, mille puhul võetakse eeskätt arvesse sotsiaalseid ja keskkonnategureid ning asulaplaneerimist, või pidades silmas eri veohindade kehtestamist reisijate teatavatele kategooriatele, võivad liikmesriigid sõlmida vedajatega avaliku teenindamise lepinguid.”

(261)

Nimetatud määruse artikli 14 lõikes 1 määratleti avaliku teenindamise lepingute sisu ja omadused – jätkuvus-, regulaarsus-, veomahu- ja kvaliteedinormid, kindlaksmääratud hinnad ja tingimused.

(262)

Nüüd on avaliku teenindamise kohustused määratletud määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 2 punktis e järgmiselt:

„pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue üldist huvi pakkuva avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks, või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel.”

(263)

Komisjon tõstab niisiis esile, et kehtiva õigusega ei piirata kuidagi võimalust anda koherentse transpordisüsteemi loomiseks mitut liini hõlmavaid avaliku teenindamise ülesandeid, eriti selleks, et võimaldada transpordi valdkonnas teatavat järjepidevust. Asjakohaste üksikliinide tasuvuse või mittetasuvuse kohta ei ole sõnastatud ühtki kriteeriumi. Samuti ei piirata nimetatud võimalust võrreldavate transporditeenuste olemasoluga, nagu väitis esimene kaebuse esitaja seoses Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liiniga.

(264)

Komisjon leiab samuti, et DKT teisi transpordiliike käsitlevad argumendid ei ole asjakohased, kuna seadusandja on iga transpordiliigi tarvis kehtestanud eraldi eeskirjad, mida võib seletada näiteks sellega, et turg on konkurentsile erinevalt avatud ning et igal transpordiliigil on seoses reisijate ja riigiasutustega eri iseloomujooned.

(265)

Tõsiasi, et transporditeenus on seotud piiriülese või rahvusvahelise ühendusega, ei tohiks takistada selle osutamist avaliku teenindamise kohustuste raames. Komisjon rõhutab seoses sellega, et isegi konkurentsile täielikult avatud sektorites esineb rahvusvahelise ühendusega seoses üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid (34).

(266)

Seega on komisjon seisukohal, et kaasates avaliku teenindamise lepingusse ühe või mitut tasuvat liini, ei tee Taani ilmset hindamisviga, kuna sellised liinid kuuluvad ühtsesse transpordisüsteemi; eespool nimetatu kehtib olenemata sellest, kas niisuguseid liine on või ei ole, ehkki Taani nende olemasolu käesoleval juhul eitab. Samuti märgib komisjon, et kui mõni sellesse süsteemi kuuluv liin peaks tasuvaks osutuma, siis tuleb sellelt teenitav tulu asjakohaste teenustega seotud tulude ja kulude üldarvestuse koostamisel ja hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta. Sellest tulenevalt võiks juhtuda, et tasuva liini tulemuste tõttu väheneks samavõrra sellise süsteemi kahjumit tootvate liinide teenindamiseks vajalik rahaline toetus. Et vastupidiseid selgelt määratletud eeskirju ei ole vastu võetud, on liikmesriigil vabadus hinnata avaliku teenindamise ülesannete ulatust, mida soovitakse ettevõttele anda, et moodustada vajadustele vastavat transpordisüsteemi.

(267)

Komisjon leiab, et eespool esitatud hinnanguid toetab ka väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt:

„Seoses üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames antava ülesande ulatuse kindlaksmääramise pädevusega asutamislepingu tähenduses ning kontrolliga, mille ühenduse institutsioonid peavad selles kontekstis tagama, tuleneb […] kohtu praktikast, et liikmesriikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ulatuslik kaalutlusõigus ning et komisjon võib liikmesriigi üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratluse küsimärgi alla seada üksnes ilmse vea korral.” (35).

(268)

Komisjoni ülesandeks on niisiis kontrollida, kas Taani ei ole kõnealustes lepingutes ette nähtud avaliku teenindamise ülesannete ulatust määratledes teinud ilmset hindamisviga.

(269)

Seoses sellega kinnitab komisjon, et lepingu siseriikliku õiguse järgsest õiguslikust alusest, st Taani raudteetranspordi seadusest tulenevalt on DSBle ülesandeks tehtud osutada Taani transpordiministeeriumiga sõlmitud otselepingute alusel avalikku teenust. Samuti tuletab komisjon meelde, et lepingutes on üksikasjalikult määratletud DSB kohustused seoses teenindatavate liinidega ning osutatavate rongiveoteenuste täpsuse, kvaliteedi ja sagedusega kindlaksmääratud aja jooksul (lepingud on sõlmitud aastateks 2000–2004 ning 2005–2014).

(270)

Komisjon märgib, et Taani on tõendanud, et avaliku teenindamise lepingute eesmärgiks oli luua ühtne ja ulatuslik transpordisüsteem, millega tagatakse reisijatele kvaliteetne teenus, millega täidetakse territooriumi teenindamisega seotud eesmärgid.

(271)

Seoses Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liiniga märgib komisjon, et Taani asutused on selgitanud asjaolusid ja eri etappe, mille tulemusel see liin kaasati avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud transpordisüsteemi. Taani asutused selgitasid nimelt, et kõnealust liini teenindati kuni 2002. aastani nö „vaba reisijateveo” režiimis ning pärast seda, kuni 31. detsembrini 2004, „avaliku reisijateveo” režiimis, kuid täiendavate hüvitisteta, aastateks 2005–2014 aga kaasati liin avaliku teenindamise lepingusse (sellega seoses vt põhjendus 122). Taani ametiasutused osutavad, et „vaba reisijateveo” režiimis tootis liin kahjumit ning et enne 2005. aastat ei makstud selle teenindamise eest riigi ressurssidest mingeid toetusi.

(272)

Komisjon võtab teadmiseks ka Taani asutuste eesmärgi, milleks on tagada Bornholmi saare ühendus mitte ainult Kopenhaageniga, vaid samuti kogu ülejäänud Taani territooriumiga – millest annab tunnistust Jüütimaa ja Bornholmi vahelist ühendust stimuleeriv hinnapakkumine (DSB Orange). Lisaks leidsid Taani asutused, et raudteeteenus aitab lahendada teatavad spetsiifilised nõudmised, millele olemasolev bussiteenus ei vastanud, nagu näiteks rongi teele jäävate Rootsi linnade teenindamine peatustega kolmes Rootsi linnas: Fosiebys (Malmö), Svedalas ja Skurupis. Nimetatud peatuste teenindamine on samuti osa Bornholmi saare ühenduste tugevdamise soovist. Nagu on osutatud põhjenduses 263, märgib komisjon, et tõsiasi, et liin läbib teise liikmesriigi territooriumi ja teeb seal peatusi, ei sea kahtluse alla avaliku teenindamise ülesannete või üldist majandushuvi pakkuva teenuse olemasolu. Seoses sellega tuleb eriti arvesse võtta Taani kodanike võimalikku huvi asjakohaste Rootsi linnade parema teenindamise vastu.

(273)

Nimetatud aspektid täiendavad menetluse algatamise otsuses esitatud elemente ja toetavad komisjoni järeldust, mille kohaselt Taani valitsus ei ole teinud ilmset hindamisviga, kaasates Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liini avaliku teenindamise lepingutesse.

(274)

Üldiselt kinnitab komisjon oma algset järeldust ja leiab, et kohtuotsuses Altmark määratletud esimene kriteerium on täidetud.

(275)

Komisjon osutas menetluse algatamise otsuses, et DSBle avaliku teenindamise kohustuste täitmiseks makstava hüvitise suurus määrati kindlaks kümne aasta eelarveprognoosi põhjal. Tol ajal oli komisjonile kättesaadav üksnes ajavahemikuks 1999–2008 koostatud kümne aasta eelarve. Seetõttu väljendas komisjon kahtlust ajavahemiku 2009–2014 kohta, mida hõlmasid samuti avaliku teenindamise lepingud.

(276)

Taani asutused andsid esitatud tähelepanekutes selgitusi nimetatud teise ajavahemiku puhul rakendatud parameetrite kohta ning edastasid komisjonile aastateks 2005–2014 koostatud eelarve, mille puhul oli arvesse võetud DSB tegevuse arenguperspektiivi asjakohase aja jooksul. Taani asutused kinnitasid niisiis, et mõlema avaliku teenindamise lepingu kohaselt ette nähtud hüvitis põhineb 10 aasta eelarveprognoosil.

(277)

DKT vaidlustas siiski tõsiasja, et sellistest eelarveprognoosidest võiks piisata kohtuotsuses Altmark kehtestatud nõudmiste täitmiseks, olles seisukohal, et nendes ei arvestata piisavalt üksikasjalikult valitud parameetreid ning et hüvitise summa pidanuks põhinema iga liini kohta eraldi tehtud analüüsil.

(278)

Esimene eelarve aastateks 1999–2008 koostati DSB üksikasjaliku tulevikku suunatud majandusanalüüsi alusel. Selle alusel valmistati ette seadus, mille kohaselt DSB sai iseseisva ettevõtte staatuse (vt põhjendus 8). 1999. aasta kevadel eelarvet täiendati ning see esitati Taani parlamendi rahanduskomisjonile ja kiideti 11. juuni 1999. aasta seaduse nr 249 kinnitamise raames heaks.

(279)

See tugines muu hulgas järgmistele hüpoteesidele:

(280)

Taani asutused täpsustasid, et teine eelarve aastateks 2005–2014 koostati järgmiste andmete ja hüpoteeside põhjal:

(281)

Nende elementide põhjal leiab komisjon, et eelarved põhinevad hüvitise suuruse arvestamise aluseks olevate parameetrite kindlaksmääramiseks piisavalt mõistlikel ja üksikasjalikel andmetel ja hüpoteesidel. Lisaks märgib komisjon, et 2003. aastal muutunud kasutustasudega arvestamiseks tehti vajalikud korrektiivid ning et Taani transpordiministeerium on kõik parameetrid esitanud asjakohases õigusaktis (36). Lisaks juhib komisjon tähelepanu sellele, et lepingujärgsed maksed on eelnevalt kindlaks määratud, kuna nende summa on lepingutes aasta kaupa ette nähtud lepingute kogu kestuse ajaks.

(282)

Nagu eespool on osutatud, leiab komisjon, et avaliku teenindamise lepingute raames, millega nähakse ette mitmest omavahel seotud liinist koosnev transpordisüsteem, ei pea liikmesriik hüvitise summat kindlaks määrama iga liini kohta eraldi. Kohtuotsuse Altmark teise kriteeriumi alusel nõutakse liikmesriigilt, et too määratleks läbipaistvalt ja objektiivselt parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest makstav kogusumma.

(283)

Seega võib komisjon järeldada, et lepingujärgsete maksete suurus on arvestatud objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud parameetrite alusel ning et ka kohtuotsuse Altmark teine kriteerium on täidetud.

(284)

Avaliku teenindamise lepinguga seoses ei korraldatud hankekonkurssi. Seega tuleb välja selgitada, kas hüvitise summa on kindlaks määratud kuluanalüüsi põhjal, milles oleks hinnatud tõhusalt juhitava ja transpordivahenditega piisavalt varustatud keskmise ettevõtte avaliku teenindamisega seotud nõudmiste täitmiseks tehtavaid kulutusi, võttes arvesse kõnealuste ülesannete täitmisega seotud tulu ja sellest saadavat mõistlikku kasumit.

(285)

Taani on seisukohal, et see kriteerium on täidetud, ning esitas oma tähelepanekud, millega sooviti hajutada komisjoni kahtlusi seoses lepingujärgsete maksete ja avaliku teenindamise ülesannete eest tasutava üldise hüvitise summa kindlaksmääramise metoodikaga.

(286)

Taani asutused märkisid nimelt, et kui DSBle anti riigist sõltumatu ettevõtte staatus, siis koostati seoses sellega ka põhjalik majandusanalüüs (Bernsteini aruanne) ning võeti meetmeid ettevõtte tõhususe suurendamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks. Samuti lisati tõhususe suurendamisega seotud eesmärgid kümne aasta eelarvetesse, mille alusel lepingujärgsete maksete suurus välja arvestati. Taani asutused rõhutavad, et 6 %-lise omakapitali tootluse eesmärk kujutab endast mõistlikku kasumit. Seega põhineb hüvitise summa arvestamiseks valitud metoodika nende arvates kättesaadavate andmete üldisel hindamisel, võttes arvesse tõhususe suurendamise eesmärki kooskõlas turumajanduse põhimõtetega.

(287)

Lisaks olid Taani asutused algselt esitanud materjali (suhtarvud) teiste raudtee-ettevõtetega võrdlemiseks. Tähelepanekutes, mis Taani menetluse raames esitas, rõhutati aga seevastu just seda, kui raske on sama riigi või ka eri Euroopa riikide raudtee-ettevõtete finantstulemusi võrrelda. Nimetatud raskuste põhjuseks on nende ettevõtete ja asjakohaste turgude eripära ning tõsiasi, et raamatupidamis- ja finantsandmeid on eriti raudteesektoris väga raske võrrelda.

(288)

Lisaks märkis DKT, et DSB tütarettevõte suutis hankekonkurssidel osaledes pakkuda teenuseid odavamalt, kui DSB pakub avaliku teenindamise lepingute raames. Taani asutused rõhutasid asjaolu, et DSBd ja selle tütarettevõtet DSB First ei saa võrrelda, kuna ettevõtete karakteristikud ja kulude struktuur (personal, veerem, äritavad) on täiesti erinevad.

(289)

Komisjon möönab, et Taani transpordiministeerium on võtnud meetmeid – teostanud finantsuuringuid ja rakendanud struktuurilisi ümberkorraldusmeetmeid – DSBst iseseisva tõhusa ettevõtte kujundamiseks. Samuti juhib komisjon tähelepanu omakapitali tootlikkuse ja tõhususe suurendamisega seotud selgete arvuliste eesmärkide olemasolule.

(290)

Samas viitab komisjon siiski asjaolule, et kõnealuses sektoris on ettevõtteid raske võrrelda, millega on nõus nii Taani asutused kui ka DKT, ning seetõttu ei saa DSB tulemuslikkuse näitajaid teiste ettevõtetega suhestada.

(291)

Lisaks leiab komisjon, et tütarettevõtte DSB First näide viitab sellele, et DSB peaks olema suuteline tootlikkust pikemas perspektiivis veelgi tõstma, rakendades kulude vähendamiseks osa või kõiki meetmeid, mida on rakendanud DSB First.

(292)

Sellest tulenevalt ei saa komisjon täie kindlusega järeldada, et DSBle makstud hüvitise summa on tõepoolest kindlaks määratud tõhusalt juhitava ja transpordivahenditega piisavalt varustatud keskmise ettevõtte kuluanalüüsi alusel.

(293)

Sellistel asjaoludel nendib komisjon, et kohtuotsuse Altmark neljas kriteerium ei ole täidetud.

(294)

Et kohtuotsuses Altmark määratletud kriteeriumide täitmist tuleb hinnata kumulatiivselt, siis ei ole kolmanda kriteeriumi täitmist seega vaja uurida, et menetluse praeguses faasis kontrollida, kas tegemist ei ole liigse hüvitise maksmisega. Seega leiab komisjon, et hüvitis võis anda DSBle majandusliku eelise.

(295)

Majanduslik eelis on antud transpordiettevõtjale, kes tegutseb raudteetranspordi sektoris Taanis, samuti aga naaberriikides. Taanis on reisijate raudteevedude turg konkurentsile avatud. Järelikult moonutab rahaline toetus konkurentsi või võib seda moonutada.

(296)

Nagu kohus märkis kohtuotsuses Altmark, on mitu liikmesriiki, nende seas sellised Taani naaberriigid nagu Rootsi ja Saksamaa, oma siseriikliku turu avanud. Nende riikide traditsioonilised ettevõtted, samuti aga uued teenusepakkujad tegutsevad mitmes ühenduse liikmesriigis. Järelikult on oht, et Taani raudtee-ettevõttele antav abi võib mõjutada kaubavahetust liikmesriikide vahel, kes on reisijate raudteevedude turu konkurentsile avanud või kelle ettevõtjad tegutsevad konkurentsile avatud siseriiklikel turgudel.

(297)

Lisaks tuleb arvesse võtta eri transpordiliikide vahelist konkurentsi, pidades silmas näiteks reisijate bussivedu.

(298)

Järelikult võivad kõnealused toetusmeetmed mõjutada liikmesriikide vahelist kaubavahetust.

(299)

Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et avaliku teenindamise eest makstavad hüvitised on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(300)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 93 sätestatakse, et toetused on kooskõlas, „kui need vastavad transpordi koordineerimise vajadusele või kujutavad endast avalike teenuste hulka kuuluvate teatud kohustuste täitmise kulude katmist”. Nimetatud artikkel on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 (37) ning artikli 107 lõigete 2 ja 3 suhtes lex specialis.

(301)

Kohtu seisukoha järgi rakendatakse määrusega (EMÜ) nr 1191/69 ja 4. juuni 1970. aasta määrusega (EMÜ) nr 1107/70 toetuste andmise kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordile (38) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 93 sätteid ammendavalt, mistõttu nimetatud artiklit enam otse rakendada ei saa (39).

(302)

Menetluse algatamise otsuses jõudis komisjon järeldusele, et kõnealuseid hüvitisi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks määruse (EMÜ) nr 1107/70 kohaselt.

(303)

Samas otsuses väljendas komisjon seisukohta, et Taani valitsuse ja ettevõtte Danske Statsbaner vahel sõlmitud lepingud on avaliku teenindamise lepingud määruse (EMÜ) nr 1191/69 artikli 14 tähenduses ning et toetuste kokkusobivust tuleb uurida nimetatud määruse alusel.

(304)

Komisjon märgib siiski, et 3. detsembril 2009 jõustus määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, millega tunnistati ühtlasi kehtetuks määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70. Komisjon on arvamusel, et kokkusobivuse uurimine peab seega põhinema määrusel (EÜ) nr 1370/2007, kuna tegemist on komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktiga.

(305)

Seoses sellega märgib komisjon, et Taani asutused ei ole õigusliku aluse vahetumise kohta tähelepanekuid esitanud. DSB ja DKT seevastu esitasid argumendid, mille kohaselt komisjon peaks hindamisel lähtuma lepingute sõlmimise ajal kehtinud eeskirjadest.

(306)

Pärast DSB ja DKT argumentidega tutvumist jääb komisjon siiski seisukohale, et esitatud argumendid ei saa kahtluse alla seada komisjoni lähenemist, mille kohaselt ELi eeskirju tuleb kohaldada ratione temporis, mis tähendab, et komisjon peab oma arutlustes lähtuma otsuse vastuvõtmise ajal kehtivatest õigusaktidest. Komisjon leiab, et veoteenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingut tuleb hinnata määruse (EÜ) nr 1370/2007 alusel, ning seda järgmistel esitatud põhjustel.

(307)

Esiteks märgib komisjon, et määruses (EÜ) nr 1370/2007 on sätestatud määruse jõustumise kord ja kohaldamine ratione temporis. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikliga 12 jõustus määrus 3. detsembril 2009. Määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 1191/69 samast kuupäevast alates kehtetuks. Niisiis ei saa komisjon tugineda määrusele (EMÜ) nr 1191/69, mis komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal enam ei kehtinud; vastupidi, komisjon peab hinnangu andmisel lähtuma määrusest (EÜ) nr 1370/2007.

(308)

Teiseks tõdeb komisjon, et määruses (EÜ) nr 1370/2007 ei ole ühtki viidet sellele, nagu ei võiks seda kohaldada avaliku teenindamise lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne määruse jõustumist. Liiatigi on määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 8 lõikes 3 ette nähtud üleminekusätted enne määruse jõustumist sõlmitud lepingute kohta. Kõnealune säte on tegelikult erand määruse artikli 8 lõike 2 suhtes, milles käsitletakse artiklis 5 ette nähtud lepingute sõlmimisega seotud eeskirjade täitmist. Tuleb aga märkida, et neid lepingute sõlmimist käsitlevaid erakorralisi üleminekumeetmeid poleks vaja olnud, kui enne määruse jõustumist käsitlevad avaliku teenindamise lepingud oleksid määruse kohaldamisalast välja jäänud. Niisiis kinnitatakse artiklis 8, et määruse muid sätteid kohaldatakse selliste lepingute suhtes.

(309)

Kolmandaks täpsustab komisjon, et teatist, milles käsitletakse õigusvastase riigiabi hindamisel kohaldatavaid eeskirju, (40) käesoleval juhul ei kohaldata. Nimetatud teatises on ju sõnaselgelt osutatud, et see ei mõjuta nõukogu ja komisjoni riigiabi käsitlevate määruste tõlgendamist. Määruses (EÜ) nr 1370/2007 on aga just nimelt ette nähtud määruse ajutist kohaldamist käsitlevad eeskirjad.

(310)

Neljandaks märgib komisjon, et ka Euroopa Kohus on kinnitanud põhimõtet, mille kohaselt uut eeskirja kohaldatakse varasema eeskirja kehtimise ajal tekkinud olukorra tulevaste mõjude suhtes. Kohus otsustas ka, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet ei saa laiendada nii, et see takistaks üldiselt uut eeskirja kohaldamast varasema eeskirja kehtimise ajal tekkinud olukorra tulevaste mõjude suhtes (41).

(311)

Viiendaks leidis komisjon, et Euroopa Liidu materiaalõiguslikke eeskirju võib tõlgendada nii, et need ei hõlma nende jõustumise eelseid olukordi, üksnes juhul, kui nende tekstist, eesmärgist või ülesehitusest tuleneb selgelt, et neile tuleb selline mõju omistada (42). Nimetatud tingimus on aga määruse (EÜ) nr 1370/2007 puhul selgelt täidetud, nagu eespool on osutatud.

(312)

Kuuendaks märgib komisjon samuti, et samas kohtuotsuses järeldas kohus, et sellest tulenevalt peab komisjon, juhul kui õiguskord, mille raames liikmesriik teatas riigiabi andmise kavatsusest, muutub enne komisjoni otsuse vastuvõtmist, võtma otsuse vastu uute eeskirjade alusel (43). Kohus täpsustas ka, et liikmesriigi poolt kavandatavast abist või abikavast teatamine ei loo lõplikult määratletud õiguslikku olukorda ega anna alust õiguspäraseks ootuseks, mis nõuaks, et komisjon kohaldaks selle abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel teatamise kuupäeval kehtinud eeskirju. Järelikult oleks vastuoluline anda liikmesriigile, kes ei täida teatamise kohustust, õigus luua õigusvastuse riigiabi andmise kaudu lõplikult määratletud õiguslik olukord.

(313)

Samuti leiab komisjon, et kohtuotsus SIDE ei ole käesoleval juhul asjakohane (44). Nimetatud kohtuasi käsitleb esmase õigusakti, konkreetsel juhul EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d kohaldamist. Nagu kohus kõnealuses kohtuasjas otsustas, ei leidu EÜ asutamislepingus nimetatud artikli kohaldamisega seoses ühtki üleminekusätet ega viidet sellele, et kõnealust sätet tuleks kohaldada enne selle jõustumist kehtinud olukordade suhtes (45). Olukord pole niisiis käesoleva juhtumiga võrreldav. On ju määruses (EÜ) nr 1370/2007 ette nähtud üleminekusätted, millest komisjon võib järeldada, et määrust kohaldatakse ka enne määruse jõustumist sõlmitud avaliku teenindamise lepingute suhtes, välja arvatud seoses lepingute sõlmimisega.

(314)

Järelikult tuleb käesoleval juhul kohaldada määrust (EÜ) nr 1370/2007.

(315)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „kui pädev asutus otsustab valitud teenusepakkujale anda avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest ainuõiguse ja/või määrata ükskõik millise hüvitise, peab ta seda tegema avaliku teenindamise lepingu raames”. Käesoleval juhul on avaliku teenindamise kohustused DSBle pandud mitme avaliku teenindamise lepingu alusel, nagu on osutatud põhjenduses 247.

(316)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 4 on määratletud avaliku teenindamise lepingu kohustuslik sisu. Järgmiseks vaatleb komisjon määruse kõnealuses sättes kirjeldatud elemente.

(317)

Artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt avaliku teenindamise lepingud „määratlevad selgesõnaliselt avaliku teenindamise kohustused, mida avaliku teenuse osutaja peab täitma, ning asjaomased territoriaalsed piirkonnad”. Hinnangust, mille komisjon on kõnealustele lepingutele kohtuotsust Altmark silmas pidades andnud nii menetluse algatamise otsuses kui ka eespool (vt põhjendus 274), nähtub, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

(318)

Kohtuotsuse Altmark teise kriteeriumi hindamisel (vt põhjendus 269) järeldas komisjon, et lepingujärgsed maksed on arvestatud objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud parameetrite alusel, mistõttu võib öelda, et ka määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 4 lõike 1 punkt b on käesoleval juhul täidetud. Kõnealune säte näeb nimelt ette, et avaliku teenindamise lepingud „kehtestavad eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil: i) näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja ii) ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse, selliselt, et välditakse ülekompenseerimist”. Seda, kas vaadeldavate lepingute puhul on tegemist liigse hüvitisega, analüüsitakse üksikasjalikult edaspidi. Komisjon märgib samuti, et kõnealustes avaliku teenindamise lepingutes määratletakse teenuste osutamisega seotud kulude jaotamise kord. Seoses mõistliku kasumiga viitab komisjon järgmisele mõttekäigule.

(319)

Komisjon märgib, et kõnealustes avaliku teenindamise lepingutes määratletakse kooskõlas nimetatud artikli lõikega 2 piletimüügist saadava tulu jaotamise kord. Käesoleval juhul jääb piletitulu DSBle.

(320)

Lisaks on ka avaliku teenindamise lepingute kestus, mis on vastavalt 5 ja 10 aastat, kooskõlas artikli 4 lõikega 3, mille kohaselt reisijateveoteenuste puhul raudteel või muudel rööbasteedel ei või lepingute kestus ületada 15 aastat.

(321)

Et muud sätted ei ole käesoleval juhul asjakohased, järeldab komisjon, et Taani ministeeriumi ja DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingud on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikliga 4.

(322)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 5 on sätestatud avaliku teenindamise lepingute sõlmimise eeskirjad. Sama määruse artiklis 8 aga on ette nähtud teatavad sellega seotud üleminekusätted.

(323)

Komisjon märgib, et kõik asjaomased avaliku teenindamise lepingud on seotud reisijate raudteeveo teenustega ning kõik lepingud on Taani transpordiministeerium sõlminud otse DSBga. Lisaks on need lepingud sõlmitud kas enne 26. juulit 2000 või alates 26. juulist 2000 ja enne 3. detsembrit 2009. Lepingud on sõlmitud vastavalt 5 ja 10 aastaks. Komisjon nendib niisiis, et avaliku teenindamise lepingud on sõlmitud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 8 lõike 3 üleminekusätetega.

(324)

Artikli 8 lõikes 2 on sätestatud: „Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, peab avaliku teenindamise lepingute sõlmimine transpordi kohta raudteel ja maanteel olema käesoleva määruse artikliga 5 vastavuses alates 3. detsembrist 2019.” Selle alusel võis kõnealused avaliku teenindamise lepingud sõlmida otse.

(325)

Lisaks näeb nimetatud säte ette, et „selle üleminekuperioodi jooksul võtavad liikmesriigid meetmeid vastavuse järkjärguliseks saavutamiseks artikliga 5, et vältida tõsiseid struktuurilisi probleeme eelkõige veojõudlusega seoses”. Tuleb aga nentida, et artikli 5 lõikes 6 jäetakse pädevatele asutustele ka võimalus sõlmida reisijate raudteeveo valdkonnas avaliku teenindamise otselepinguid.

(326)

Seega on komisjon seisukohal, et vaadeldavad avaliku teenindamise lepingud on määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 5 sätestatud lepingute sõlmimise eeskirjadega kooskõlas.

(327)

Määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud: „Sõltumata lepingu sõlmimise viisist peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikli 4 sätetega. Kõik hüvitised, mis on seotud vastavalt artikli 5 lõigetele 2, 4, 5 või 6 sõlmitud avaliku teenindamise otselepinguga, või üldeeskirjaga, peavad sõltumata oma laadist vastama ka lisas esitatud sätetele.”

(328)

Seega tuleb avaliku teenindamise eest makstavate hüvitiste kokkusobivust hinnata määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisa valguses, kuna vaadeldavad lepingud on sõlmitud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõikega 6.

(329)

Nimetatud lisas täpsustatakse, et „hüvitis ei või ületada summat, mis vastab avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutaja kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule”. See tähendab sisuliselt, et komisjon peab veenduma, et lepingujärgsed maksed ei ole kaasa toonud liigse hüvitise maksmist, võttes arvesse DSB mõistlikku kasumit. Seda tehes toetub komisjon lisas määratletud kriteeriumidele.

(330)

Komisjon märgib, et käesoleval juhul on kulude ja tulude arvestus kooskõlas kehtivate raamatupidamis- ja maksueeskirjadega. Komisjon tuletab meelde, et tulenevalt DSB suhtes kohaldatavatest raamatupidamisnormidest ja siseriiklikest konkurentsieeskirjadest peab ettevõte pidama eri tegevusvaldkondade kohta eraldi raamatupidamisarvestust. DSBle avaliku teenindamise lepingute raames tasutavate lepingujärgsete maksete üle peetakse niisiis arvestust ärilistel alustel toimuvast tegevusest eraldi. Sellised eeskirjad võimaldavad vältida ristsubsideerimist.

(331)

Ehkki avaliku teenindamise lepingud sisaldavad hüvitise kontrolli ja läbivaatamist käsitlevaid sätteid, märgib komisjon siiski, et need mehhanismid ei võimalda liigse hüvitise maksmist vältida ning et lepingutes ei ole ette nähtud võimaliku liigse hüvitise tagastamise mehhanismi.

(332)

Komisjon on nimelt seisukohal, et liigse hüvitise maksmist aitab vältida üksnes tagastamismehhanismi kasutuselevõtmine. Seega tuleb Taani transpordiministeeriumi ja DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepinguid muuta, et need vastaksid eespool nimetatud tingimustele, võttes kasutusele tagastamismehhanismi.

(333)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas hüvitise summa piirdub avaliku teenindamise ülesannete täitmiseks vajalikuga. Komisjoni kahtlused tulenesid kohtuotsuses Altmark määratletud kolmanda kriteeriumi täitmise hindamisel nimetatud põhjustest, mis olid järgmised:

(334)

Komisjon uurib nimetatud kolme aspekti järgemööda ja püüab hinnata, kas avaliku teenindamise lepingute raames on makstud liigset hüvitist ning milliseid meetmeid oleks vaja tulevikus liigse hüvitise vältimiseks. Selleks võtab komisjon arvesse lisa punktis 6 esitatud määratlust, mille kohaselt mõistlik kasum on „selle sektori tavapärane kapitali tootlus antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise läbi avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist”.

(335)

Komisjon uuris DSB omakapitali ja tulemi muutusi avaliku teenindamisega seotud tegevuse valdkonnas kõnealuste lepingute kestuse ajal. Uurimisel lähtuti peamiselt DSB ajavahemiku 1999–2006 finantsolukorra üksikasjalikust analüüsist, mille KPMG teostas Taani riigi ülesandel ja mis on avaldatud 30. jaanuaril 2008. Taani asutused esitasid ametliku uurimismenetluse raames ka täiendavat teavet 2007. ja 2008. majandusaasta kohta ja muid selgitusi.

(336)

Komisjon võtab teadmiseks ennekõike teabe, mida Taani asutused on esitanud selleks, et selgitada kõnealuseid muutusi võrreldes kümne aasta eelarvetega, seoses näiteks 1999. aastal DSB moodustamisel koostatud eelarvega, teatavate raamatupidamiseeskirjade ja maksumäärade muutumisega. Samuti tuleb selgitusena arvesse amortisatsioonitoetuse määra, finantsjuhtimise ja intressimäärade muutumine. Samuti möönab komisjon, et DSB on tegevust tõhustanud ning tänu sellele tulemusi ja finantsolukorda parandanud.

(337)

Komisjon on siiski seisukohal, et kõik need elemendid võisid DSB avaliku teenindamise lepingutega seotud teenuste osutamise kulude ja kohustuste taset mõjutada. Seega pidanuks DSB finantsolukorra paranemisega seoses Taani riigi osa nimetatud teenuste osutamisega seotud kohustuste täitmisel kümne aasta eelarveprognoosidega võrreldes vähenema. See aga eeldanuks avaliku teenindamise eest makstavate hüvitiste vähendamist.

(338)

Et lepingujärgseid makseid ei ole vastavalt korrigeeritud, on komisjon seisukohal, et DSB on saanud hüvitist rohkem, kui olnuks vaja avaliku teenindamise kohustustega seotud kulude hüvitamiseks, võttes täiendavalt arvesse ka 6 %-list mõistlikku kasumit. Komisjon märgib, et lepingujärgseid makseid on vähendatud üksnes aastatel 2002, 2003 ja 2004 kokku 1 018 miljardi Taani krooni võrra.

(339)

Komisjon märgib siiski, et Taani asutused ei eita, et kõiki nimetatud elemente arvesse võttes on DSB tasuvus olnud suurem kui algselt prognoositud kümne aasta eelarvetes, mille alusel avaliku teenuse eest makstava hüvitise suurus välja arvestati. Sama tõdemus tuleb välja ka huvitatud isikute esitatud tähelepanekutest, ehkki Taani ja Euroopa raudtee-ettevõtete võrdlemine ei ole kuigi kerge, nagu eespool on osutatud (vt põhjendused 290–292).

(340)

Samuti märgib komisjon, et 100 %-liselt ettevõtte DSB SV omanduses oleva tütarettevõtte DSB s-tog a/s tulemused konsolideeritakse emaettevõtja tasandil ning et oodatava mõistliku kasumi määr on mõlema ettevõtte puhul sama. Niisiis uurib komisjon avaliku teenindamise lepingutega seotud kasumit DSB üldisel tasandil.

(341)

Komisjon märgib seega, et DSB raamatupidamisandmete kohaselt oli DSB tulem pärast maksude tasumist ajavahemikul 1999–2006 eelarves prognoositust 2,715 miljardi Taani krooni võrra suurem. Taani asutuste esitatud andmetest nähtub, et 2007. aastal oli DSB tulem pärast maksude tasumist 670 miljonit Taani krooni ja 2008. aastal 542 miljonit Taani krooni, st vastavalt 227 miljonit ja 97 miljonit Taani krooni suurem kui nimetatud aastate eelarveprognoos ette nägi (46). Ajavahemikul 1999–2008 on DSB kasum komisjoni hinnangul algsete eelarvetega võrreldes niisiis 3,039 miljardit Taani krooni.

(342)

Komisjon on seisukohal, et nimetatud kasum annab tunnistust sellest, et lepingujärgsed maksed on olnud suuremad, kui olnuks vaja avaliku teenindamise kohustustega seotud kulude hüvitamiseks, võttes täiendavalt arvesse ka mõistlikku kasumit.

(343)

Komisjon tuletab siiski meelde, et Taani asutuste väitel ei oleks DSB kapital nimetatud kasumi tõttu kasvanud rohkem, kui algses eelarves prognoositud. Taani asutused nimelt sedastavad, et osa kasumist maksti Taani riigile dividendide kujul tagasi.

(344)

Komisjon märgib, et DSB maksis ajavahemikul 1999–2007 Taani riigile tõepoolest 4,826 miljardit Taani krooni dividende. Ajavahemikul 1999–2007 dividendideks makstud summa on 3,5 miljardi Taani krooni võrra rohkem, kui eelarvetes algselt prognoositud. 2008. aastal maksis DSB Taani riigile 359 miljonit Taani krooni dividende, mis on ligikaudu 150 miljoni Taani krooni võrra rohkem, kui eelarvetes algselt prognoositud (47). Komisjon märgib, et kokku on Taani riik aastatel 1999–2008 saanud dividende 3,65 miljardi Taani krooni võrra rohkem kui prognoositud.

(345)

Vastupidiselt sellele, mida väidavad Taani asutused, leiab komisjon, et dividendipoliitikat ei saa samastada tagastamisklausliga, mis võimaldaks avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstavaid hüvitisi korrigeerida ja liigse hüvitise maksmist vältida. Dividendide maksmine ei vasta struktuuriliselt määruses nr 1370/2007 ja eriti selle lisas määratletud nõuetele. Dividendide maksmine sõltub ju ettevõtte osanikest ega aita liigse hüvitise maksmist automaatselt vältida. Lisaks toimub dividendide maksmine enamasti hiljem kui hüvitiste korrigeerimine, mida tuleb teha majandusaasta lõpus.

(346)

Käesoleva juhtumi puhul möönab komisjon, et Taani riik on ajavahemikus 1999–2008 saanud võrreldes algse eelarveprognoosiga täiendavalt dividende kogusummas, mis ületab selgelt DSB kasumi. Komisjon märgib, et Taani riigile makstud täiendavate dividendide summa ületab DSB kasumi ligikaudu 20 %-liselt.

(347)

Üldiselt märgib komisjon, et raamatupidamisarvestuse seisukohast toimub dividendide jaotamine pärast tulemi kindlaksmääramist ega võimalda tavaliselt liigse hüvitise maksmist vältida. Komisjon peab siiski nentima, et tegelikkuses on Taani riik 100 % ulatuses enda omandusse kuuluvast ettevõttest dividendide võtmise kaudu DSB kasumi täies ulatuses korrigeerinud, nii et tegelikult ei ole DSB liigset hüvitist saanud. Algselt ette nähtud 6 %-line kasum on ju dividendide kaudu neutraliseeritud ning DSB ei ole saanud seda kasutada omakapitali suurendamiseks ega rikastumiseks.

(348)

Komisjon rõhutab, et see järeldus puudutab ettevõtet DSB SV, kuna ettevõtte DSB S-tog a/s tulem on konsolideeritud emaettevõtja tasandil ning sellel tasandil määratakse kindlaks ka dividendipoliitika.

(349)

Komisjon rõhutab siiski, et selline mõttekäik ei võimalda liigse hüvitise maksmist avaliku teenindamise lepingute kogu kestuse ajal püsivalt vältida. See tugineb DSB kõnealuse ajavahemiku raamatupidamisandmete üksikasjalikule empiirilisele uurimisele, kuid ei paku struktuurilist lahendust seoses avaliku teenindamise eest makstava hüvitise suuruse iga-aastase korrigeerimise vajadusega.

(350)

Sellega seoses märgib komisjon, et Taani asutused kavatsevad avaliku teenindamise lepinguid muuta ja võtta kasutusele tagastamismehhanismi. Eespool kirjeldatud tagastamismehhanism (vt põhjendused 222–240) peab võimaldama arvestusliku võrrandi alusel lepingujärgsete maksete summat korrigeerida. Sellise mehhanismi kohaselt makstaks liigne hüvitis raamatupidamisarvestuse alusel majandusaasta lõpus riigile tagasi, et DSB omakapitali tootlus jääks riigi määratud piiridesse.

(351)

Tagastamismehhanism võimaldab nimelt lepingujärgseid makseid korrigeerida majandusaasta lõpus (vt põhjendus 227). Selle rakendamisel tehakse mõistliku kasumi hoidmiseks omakapitali 6 %-lise tootluse tasemel lepingujärgsete maksete brutokärbe kooskõlas järgmise võrrandiga:

kogutulu – mõistlik kasum – kogukulu = brutokärbe

(352)

Komisjoni arvates vastab selline tagastamismehhanism määruses nr 1370/2007, samuti aga avalike teenuste eest makstava hüvitisena antavat riigiabi käsitlevas ühenduse raamistikus (48) määratletud nõudmistele. Komisjon märgib, et sellist süsteemi võib samastada nimetatud raamistiku 3. jaos kirjeldatud kontrollimehhanismidega. Samuti märgib komisjon, et mõistliku kasumi tasemeks jääb 6 %-line omakapitali tootlus, mida komisjon peab seda tüüpi tegevusala puhul mõistlikuks, võttes arvesse DSB kodumaiste konkurentide saavutatud kasumeid, millele viitas DKT.

(353)

Komisjon märgib samuti, et kõnealune mehhanism hõlmab tõhususe ja kvalitatiivsete parendustega seotud korrektsioonivõimalusi. Kavandatav mehhanism näeb nimelt ette brutokärpe moduleerimise, et DSB saaks reisijakilomeetrite kohta tehtud kulutuste vähendamisest ja reisijakilomeetrites väljendatavast reisijate arvu kasvust tuleneva osa säilitada (vt põhjendus 228). Kõnealuseid korrektiive rakendataks järgmise võrrandi alusel:

Tagastamismehhanism = brutokärbe – korrektiivid (kulu Δ. + reisijakm Δ) = netokärbe

(354)

Komisjon märgib samuti, et parameetrid, mille alusel saab netokärpe kindlaks määrata ja ühtlasi korrektiive arvesse võtta, on eelnevalt kindlaks määratud ja arvuliselt väljendatud (vt põhjendus 229). Tagastamismehhanismi võib nimelt moduleerida järgmiselt:

—   kulu Δ: kui DSB on kulusid (reisijakilomeetri kohta) võrdluses nelja viimase aasta keskmiste kuludega kärpinud, arvestatakse see parendus välja järgmiselt: kulude vahe reisijakilomeetri kohta võrreldes nelja viimase aasta keskmise kuluga (protsentides) korrutatud üldise tulubaasiga, ja

—   reisijakm Δ: kui reisijate arv kasvab, korrutatakse reisijateveo kasv reisijakilomeetrites 0,80 Taani krooniga (49) ja saadud summa võrra vähendatakse ka brutokärbet.

(355)

Komisjon märgib, et nimetatud korrektiivid on kooskõlas määruse nr 1370/2007 lisa punktiga 7, milles on sätestatud:

„Hüvitamismeetod peab olema suunatud sellele, et säilitada või arendada avaliku teenuse osutaja tõhusat haldustegevust, mida oleks võimalik objektiivselt hinnata, ja piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamist.”

(356)

Käesoleval juhul väljendab ettenähtud korrektiiv, mis tugineb reisijate arvu kasvule ja ühiku kulu vähenemisele, sobival viisil juhtimise tõhustamise ja osutatava teenuse kvaliteedi tõstmise mõisteid. Komisjon leiab siiski, et korrektiivi saab teha üksnes juhul, kui valitud parameeter väljendab ka samade parameetrite alusel saavutatud tulemuste paranemist. Seda piirangut on vaja vältimaks, et ühe parameetri olulise paranemise korral saadakse toetust teise parameetri alusel, samas kui nimetatud teine parameeter väljendab prognoositust väiksemat paranemist.

(357)

Tagastamismehhanismi täiendamiseks määratakse kindlaks ülempiir, mille eesmärgiks on tagada, et teenitav kasum ei ületaks mõistliku kasumi määra järgmise võrrandi alusel (vt põhjendused 233–237):

(358)

Nõnda võimaldavad tegevuse tõhustamisega ja/või teenuse kvaliteedi tõstmisega arvestamiseks tehtavad korrektiivid jätta mõistliku kasumi objektiivsetest kriteeriumidest lähtuvalt (vt põhjendused 235–237) vahemikku 6–12 %, kusjuures kolme aasta keskmine ülempiir on 10 %.

(359)

Komisjon on seisukohal, et selles vahemikus on kasum, mida Taani lubab DSBl teenida, mõistlik, seda enam et kolme aasta keskmine ülempiir on 10 %. Komisjoni järeldus tugineb näitajatele, mis tulenevad komisjonile mõistliku kasumi hindamisel kättesaadavast teabest.

(360)

Niisiis põhineb komisjoni hinnang ennekõike Euroopa raudtee-ettevõtteid käsitleval uurimusel, (50) milles on muu hulgas esitatud raudtee-ettevõtete majandusliku tasuvuse võrdlus (51) 2004. aasta seisuga. Nimetatud analüüsi kohaselt oli DSB omakapitali tasuvus (ROE) 2004. aastal 9 % ja ettevõtte kogukapitali tasuvus (ROA) 3 %; tuleb märkida, et 9 %-line ROE vastab DSB lepingu alusel kindlaks määratud vahemiku keskmisele. Samuti näitab analüüs, et mõne raudtee-ettevõtte tasuvus on samal ajavahemikul olnud madal või koguni negatiivne (PKP, Eurostar, NSB). Uurimuse kohaselt on aga mitme ettevõtte tasuvus olnud DSB 3 %-lise ROAga võrreldav (SNCB 2 %, SNCF 2 %, Trenitalia 3 %) või selgelt kõrgem (Arriva Tog a/s 21,3 %, Chiltern Railways 16,1 %, Arriva Trains Wales 16 %, Great North Eastern Railway 12,2 %, DB Regio AG 12 %).

(361)

Samuti tugineb komisjon üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdkonnas varem vastu võetud otsustele (52).

(362)

Lisaks võetakse komisjoni hinnangus arvesse tõsiasja, et DSB kannab osa selle tegevusega seotud riskist, kuna lepingujärgsed maksed on eelnevalt kindlaks määratud ning neid ei saa suurendada, kui ilmneb prognoositust halvem tulem, mis väljendab DSB töö tulemuslikkuse halvenemist, mille põhjuseks võib olla näiteks ettevõtte kulude suurenemine või tulude vähenemine. Komisjon märgib, et kuna ettevõte peab kandma tasuvusega seotud riski, mille tõttu puudub tagatis, et lepingus ettenähtud 6 %-line tasuvuse määr ka tegelikult saavutatakse, tundub kasulik stimuleerida ettevõtet oma tegevust tõhustama ning võimaldada ettevõttel selle kaudu kasvanud tasuvuse viljad osaliselt endale jätta ka juhul, kui lepingus ette nähtud tase ületatakse – seda aga eespool nimetatud vahemikus.

(363)

Samuti märgib komisjon Taani asutuste esitatud empiirilise demonstratsiooni põhjal, et kui tagastamismehhanismi oleks rakendatud juba varem, siis oleks DSB omakapitali tootlikkus jäänud aastatel 2004–2008 vahemikku 8,8–11,9 % ning see tähendanuks 2006. aasta eest 38 miljoni Taani krooni tagastamist, võttes arvesse reeglit, mille kohaselt kolme aasta keskmine ei või ületada 10 % (vt põhjendused 238–240).

(364)

Seega järeldab komisjon, et DSB kasum näitab, et lepingujärgsed maksed on olnud suuremad, kui olnuks vaja kõigi avaliku teenindamise lepingute alusel saadud kohustuste täitmise hüvitamiseks, võttes arvesse ka mõistlikku kasumit. Komisjon on seisukohal, et praktikas võimaldas kõnealusest kasumist selgelt suuremas summas dividendide väljamaksmine vältida DSBle liigse hüvitise maksmist. Ehkki komisjon järeldab, et käesoleval juhul ei ole liigset hüvitist makstud, seatakse tingimuseks käesolevas otsuses kirjeldatud ja põhjenduses 356 täpsustatud tagastamismehhanismi rakendamine.

(365)

Komisjon märgib, et veeremi tarnimisel avaliku teenindamise lepingute kohaselt on tarnija AnsaldoBreda oluliselt hilinenud. Oma kohustuste täitmiseks kasutas DSB renditud veeremit, mistõttu sõlmiti Taani transpordiministeeriumiga ka täiendavad lepingud.

(366)

Komisjon tuletab meelde, et Taani transpordiministeeriumi ja DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohaselt pidi rongide amortisatsiooni- ja intressikulud kandma DSB ning et need kaeti lepingujärgsete maksetega.

(367)

Komisjon märgib siiski, et aastateks 2000–2004 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus ei nähtud ette viivituste rahalisi tagajärgi ja nende mõju lepingujärgsetele maksetele. Seevastu käsitletakse neid aastateks 2005–2014 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus.

(368)

Seega leiab komisjon, et eristada tuleb kolme aspekti.

(369)

Esiteks märgib komisjon seoses aastateks 2000–2004 sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga, et viivituste rahalisi tagajärgi ei võetud lepingujärgsete maksete arvestamisel täiel määral arvesse. Taani asutused nõustusid, et sellest tulenes 154 miljoni Taani krooni suurune positiivne mõju. Nimetatud summast on 50 miljonit krooni riigile lepingujärgsete maksete vabatahtliku vähendamise vormis tagasi makstud. Seega on komisjon seisukohal, et DSB on saanud 104 miljoni krooni ulatuses lepingujärgseid makseid kulude hüvitamiseks, mida ettevõte ei ole kandnud.

(370)

Seoses sellega leiab komisjon, et põhjendusena ei saa kasutada väidet, nagu oleks see summa (osaliselt) kompenseerinud DSB viivitustest tulenevat majanduslikku kahju. DSB kahjudega seotud küsimus puudutab ju DSB ja tarnija vahel sõlmitud tarnelepingu täitmist, millega seoses võib rakendada vaidluste lahendamise menetlust (kokkuleppe alusel, lepitaja kaudu või kohtu teel). Komisjon märgib, et küsimust ei ole lõplikult lahendatud, ehkki ajutisi hüvitisi on juba makstud.

(371)

Teiseks märgib komisjon seoses aastateks 2005–2014 sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga, et selles on viivituste rahalisi tagajärgi lepingujärgsete maksete arvestamisel arvesse võetud. Taani asutused näitasid, kuidas rakendatakse lepingujärgsete maksete kohandamise mehhanismi vastavalt tarnimisel ilmnenud viivitustele ja asjakohasele veeremile. Komisjon märgib, et lepingujärgseid makseid on lepingu kestuse kahel esimesel aastal vähendatud kokku 645 miljoni Taani krooni võrra. Komisjon leiab seega, et veeremi tarnimisel ilmnenud viivitused ei ole kõnealuse avaliku teenindamise lepingu raames kaasa toonud liigse hüvitise maksmist.

(372)

Kolmandaks nendib komisjon, et seoses renditud asendusveeremiga on Taani transpordiministeerium ja DSB sõlminud täiendavad lepingud. Komisjon tõstab esile, et avaliku teenindamise lepingute kohaselt ei pidanud DSB kasutama asendusveeremit. Komisjon märgib, et täiendavad lepingud kajastasid uut olukorda, mida ei olnud algsetes lepingutes arvesse võetud, see tähendab uute rongide tarnimisel ilmnenud viivituste tagajärgi. Komisjon leiab niisiis, et DSBle makstud hüvitised vastasid ettevõtte uutele kohustustele ega toonud seega kaasa avaliku teenindamise lepingute raames liigse hüvitise maksmist.

(373)

Komisjon täpsustab seoses sellega, et kui DSB ja AnsaldoBreda vaheliste vaidluste lahendamise menetluste (kokkuleppe-, lepitus- või kohtumenetluse) tulemusel tunnistatakse, et DSB on saanud kahju, kui nimetatud kahju on seotud renditud asendusveeremi kasutamisega ning kui AnsaldoBreda peab selle hüvitama, siis tuleb need hüvitised üle anda Taani riigile, kuna too on kahjudega seotud kulud kandnud täiendavate lepingute alusel. Komisjon peab vajalikuks Taani riigile sellesisulise kohustuse panemist.

(374)

Eespool nimetatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et DSB on saanud seoses avaliku teenindamise lepingutes ette nähtud veeremi tarnimisel ilmnenud viivitustega 104 miljoni Taani krooni ulatuses liigset hüvitist. Komisjon on siiski seisukohal, et liigse hüvitise mõju aitas vältida eespool kirjeldatud dividendide väljamaksmine. Taani riigile makstud dividendide üldsumma on nimelt suurem kui kasum, millele on lisatud veeremi tarnimisel ilmnenud viivitustega seotud hüvitiste summa. Komisjon nendib seega, et tegelikult ei ole DSB liigset hüvitist saanud.

(375)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust selle suhtes, kas DSB on saanud eelise nimetatud liini teenindamiseks. Seoses sellega uuris komisjon kaht aspekti.

(376)

Esiteks veendus komisjon, et ajavahemikul 2000–2004 ei saanud DSB avaliku teenindamise lepingust tulenevalt rahalist toetust ja liini teenindati väljaspool avaliku teenindamise raamistikku.

(377)

Seoses sellega märgib komisjon, et Taani asutused on selgitanud Kopenhaageni ja Ystadi vahelise liini teenindamise tingimusi pärast 2000. aastat. Taani asutused täpsustasid muu hulgas, et liin kaasati eraldi lepingu alusel „ühistranspordi” režiimi alles 2002. aastal, kui oli selgeks saanud, et liin ei ole tasuv. Samuti osutasid Taani asutused, et kõnealuse lepingu kohaselt ei pidanud Taani riik ajavahemikul 2002–2004 DSBle kõnealuse liini teenindamise eest mingeid täiendavaid hüvitisi maksma. Taani asutused kinnitasid, et Kopenhaageni ja Ystadi vahelist liini ei ole enne 2005. aastat riigi vahenditest rahastatud.

(378)

Komisjon märgib, et liini kaasamine „avaliku reisijateveo” režiimi aastatel 2002–2004, maksmata seejuures mingeid täiendavaid hüvitisi lisaks DSBga aastateks 2002–2004 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel makstavatele hüvitistele, ei toonud kaasa liigse hüvitise maksmist. Liini kaasamine avaliku transpordi režiimi tõi ju DSBle kaasa täiendavaid kohustusi, kuid lepingujärgsed maksed ei suurenenud. Samuti tähendas see, et liiniga seotud tulu arvati DSB avaliku teenindamisega seotud kogutulu hulka. Komisjon võtab aga teadmiseks, et 2002. aastal oli liin kahjumis ning et just sel põhjusel kaasati see „ühistranspordi” režiimi. Seega ei põhjustanud kaasamine liigse hüvitise maksmist.

(379)

Igal juhul leiab komisjon, et kui liin olnuks majanduslikult tasuv, oleks sellelt teenitav tulu suurendanud DSB avaliku teenindamisega seotud tegevuse kogutulu. Seega hõlmaks selle liiniga seotud liigse hüvitise hindamist üldine uurimine, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas DSB on saanud liigset hüvitist aastateks 2000–2004 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu täitmise raames teenitud kasumi kaudu. Komisjon viitab niisiis käesoleva otsuse põhjendustes 324–353 esitatud mõttekäigule.

(380)

Teiseks uuris komisjon DSB Kopenhaageni ja Bornholmi vahelise liiniga seotud kulusid ja ennekõike Ystadi ja Rønne (53) vahelise praamiühenduse arvestamist reisijatele müüdavate ühispiletite hinnas.

(381)

Komisjon tuletab meelde, et kahe nimetatud sadama vahelise mereühenduse tagab riigiettevõte Bornholmtrafikken A/S Taani riigiga hankekonkursi tulemusel sõlmitud lepingu alusel. Taani asutused täpsustasid ettevõtte Bornholmtrafikken A/S kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustust koordineerida sõidugraafikuid bussi- ja rongiettevõtetega. Samuti täpsustasid Taani asutused, et hinnapoliitika valdkonnas ei ole seatud ühtki muud kohustust peale miinimumhindade määramise.

(382)

Taani asutuste esitatud teavet silmas pidades märgib komisjon, et Bornholmtrafikken A/S rakendab DSB ja Gradhundbusi suhtes üht ja sama hinnakirja. Ainus hind, mis kehtib üksnes DSB suhtes, on DSB Orange erihind, mis kehtib Suur-Belti väina ületamisel. Nimetatud hind vastab siiski ettevõtte Bornholmtrafikken A/S konkreetsetele kaubanduslikele eesmärkidele, kuna programm DSB Orange võimaldab Jüütimaalt Bornholmi reisijaid meelitada. Erihinnaga pileteid saab osta üksnes teatavatel tingimustel (kindlad rongid, veebipõhine broneerimissüsteem, piiratud piletite arv, jne) ning see on seotud samal liinil tegutsevate bussiettevõtjate teenustest erinevate teenustega. Komisjon märgib, et erihinnaga piletid on saanud väga väike hulk kliente ning et alates 2009. aastast seda enam ei pakuta.

(383)

Seega on komisjon seisukohal, et hinnakiri, mida ettevõte Bornholmtrafikken A/S on kõnealusel praamiliinil rakendanud, ei ole andnud DSBle eelist bussiühendust ja samuti integreeritud hindu pakkuvate konkurentide ees. Komisjon on niisiis arvamusel, et praamiühenduse hinnad ei ole kaasa toonud DSBle liigse hüvitise maksmist.

(384)

Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et kõnealuste avaliku teenindamise eest makstavate hüvitiste suurus on välja arvestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 lisas sätestatud eeskirjadega.

(385)

Seega järeldab komisjon, et Taani transpordiministeeriumi ja DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute raames tehtud lepingujärgsete maksetega antud riigiabi on siseturuga kokkusobiv, lähtudes määrusest (EÜ) nr 1370/2007, millega rakendatakse ELi toimimise lepingu artiklit 93.

(386)

Menetluse algatamise otsuses nentis komisjon, et Taani eraettevõtete suhtes, kes tegutsevad käibemaksust vabastatud sektorites, nagu näiteks ühistranspordi sektor, kehtib töötasult maha arvatava tulumaksu erirežiim („lønsumsafgift”). Komisjon märkis siiski, et riigiettevõtete, näiteks DSB suhtes see maks ei kehti.

(387)

Kuigi teine kaebuse esitaja DKT viitas sellele, et DSB vabastamine töötasult maha arvatavast tulumaksust võis DSBle anda konkurentsieelise, ei uurinud komisjon tulumaksu küsimust, kuna seda hõlmas komisjoni eraldi menetluse raames läbi viidud üldine uurimine (54). Kaebuse esitaja viitas ka ise parlamendi küsimusele ja komisjoni nimel esitatud proua Kroesi vastusele (55).

(388)

9. juuni 2009. aasta kirjas teatas komisjon DKTle, et pärast kõnealuste meetmete uurimist otsustas komisjon eespool nimetatud menetluse lõpetada. Komisjon osutas nimelt sellele, et komisjoni ja Taani asutuste vahel oli toimunud arutelu ja teabevahetus, mille eesmärgiks oli saada selgitusi võimalike probleemide kohta ja seoses maksuvabastusest tulenevate kaksipidimõistmistega riigiabi eeskirjade valdkonnas. Selles kontekstis nõustusid Taani asutused õigusakte muutma.

(389)

Komisjon märgib niisiis, et Taani võttis vastu 25. juuni 2008. aasta seaduse nr 526, millega välistatakse riigi- ja eraettevõtete vahelise konkurentsi moonutamise võimalused seoses töötasult maha arvatava tulumaksuga. Komisjon märgib ka, et seadus jõustus 1. jaanuaril 2009 ning et pärast nimetatud kuupäeva kehtib töötasult maha arvatav tulumaks ka DSB suhtes.

(390)

Käesoleva uurimise seisukohast peab komisjon vajalikuks märkida, et DSB maksuvabastus kuulus parameetrite hulka, mille alusel määrati kindlaks DSBle avaliku teenindamise lepingute raames makstava hüvitise suurus, nagu on osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 88. Komisjon märgib, et maksuvabastus vähendas DSB avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate teenustega seotud tegevuskulu. Seega nendib komisjon, et maksuvabastuse kaotamisel pidanuks Taani riik lepingujärgseid makseid vastavalt suurendama.

(391)

Seega on komisjon seisukohal, et kui DSB tulumaksuvabastus on riigiabi, tuleks see samastada maksuvabastusele vastavate „täiendavate lepingujärgsete maksetega”. Sellisel juhul nendib komisjon, et nimetatud „täiendavad lepingujärgsed maksed” ei oleks kaasa toonud DSBle liigse hüvitise maksmist.

(392)

Lisaks märgib komisjon, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtib töötasult maha arvatav tulumaks ka DSB suhtes. Seoses sellega kasvab DSB maksukohustus, mis omakorda mõjutab avaliku teenindamise lepingute raames osutatavate teenustega seotud tegevuskulu. Taani asutused osutasid, et DSB täiendavad kulud hüvitatakse, et võtta arvesse lepingujärgsete maksete suuruse arvestamisel kasutatavate parameetrite sellist muutust.

(393)

Seoses sellega on komisjon seisukohal, et DSB maksuvabastuse kaotamisest tulenevate täiendavate maksukulude hüvitamine sobib kokku avaliku teenindamise lepingute üldise hüvitiste süsteemiga. Komisjon kontrollis, kas hüvitis vastas täpselt DSB avaliku teenindamisega seotud tegevuse valdkonnas lisandunud maksukoormusele.

(394)

Seega järeldab komisjon, et Taani riigi hüvitatud töötasult maha arvatav tulumaks, mille nüüd tasub DSB ise, ei too kaasa liigse hüvitise maksmist ning seda tuleb pidada määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

(395)

Komisjon on seisukohal, et Taani transpordiministeeriumi ja ettevõtte DSB vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingud on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(396)

Komisjon jõudis siiski järeldusele, et kõnealune riigiabi on määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaselt siseturuga kokkusobiv, tingimusel et Taani lisab kehtivatesse avaliku teenindamise lepingutesse käesoleva otsuse põhjendustes 222–240 ja 356 kirjeldatud tagastamismehhanismi. Sellisel juhul on kõnealune riigiabi kokkusobiv kuni kehtivate avaliku teenindamise lepingute lõppemiseni.

(397)

Käesoleva otsuse objektiks olnud kokkusobivust hinnati määruse (EÜ) nr 1370/2007 alusel, mis on kohaldatav ajal, kui komisjon otsuse vastu võtab.

(398)

Komisjon märgib, et määruses (EÜ) nr 1370/2007 ette nähtud hindamiseeskirjad on sisuliselt samasugused nagu määruses (EMÜ) nr 1191/69 sätestatud eeskirjad, mida komisjon esitas ja tõlgendas menetluse algatamise otsuses. Komisjon nendib, et käesoleval juhul ei oleks määruse (EMÜ) nr 1191/69 kohaldamine kaasa toonud teistsuguseid järeldusi.

(399)

Kõnealune riigiabi on kokkusobiv kuni kehtivate avaliku teenindamise lepingute lõppemiseni. Tegemist on lepingutega, mis on sõlmitud aastal 2004, see tähendab ajavahemikus 26. juulist 2000 kuni 3. detsembrini 2009, võistlevat pakkumismenetlust korraldamata ning mille kestus on 10 aastat. Seega kuuluvad abid määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 8 lõike 3 punkti d ning artikli 8 lõike 3 viimase ja eelviimase lause reguleerimisalasse. Komisjon tuletab siiski meelde, et kooskõlas määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 8 lõikega 2 võtavad liikmesriigid meetmeid artiklis 5 sätestatud lepingute sõlmimise eeskirjadega vastavuse järkjärguliseks saavutamiseks enne 3. detsembrit 2019,

—

Lepingujärgsete maksete korrigeerimine majandusaasta lõpus brutokärpe kaudu, mille suurus määratakse kindlaks järgmise võrrandi alusel:

Kogutulu – mõistlik kasum – kogukulu = brutokärbe

—

Brutokärpe moduleerimine, võtmaks arvesse töö tõhustamist ja teenuse kvaliteedi tõstmist järgmise võrrandi ja järgmiste parameetrite kohaselt:

Tagastamismehhanism = brutokärbe – korrektiivid (kulu Δ. + reisijakm Δ) = netokärbe

—

Tagastamismehhanismile seatakse ülempiir, mis võimaldab tagada mõistliku kasumi säilitamise vastavalt järgmisele võrrandile ja karakteristikutele:

11.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/40

(1)

Saksamaa teatas kooskõlas individuaalse teatamise kohustusega vastavalt Regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 (2) (edaspidi „regionaalabi suunised”) 28. märtsi 2008. aasta elektroonilises kirjas, mille komisjon registreeris samal päeval, oma kavatsusest anda ettevõtjale Deutsche Solar AG Freibergis (Saksimaa, Saksamaa) pooljuhtplaatide tehase rajamise ulatusliku investeerimisprojekti jaoks regionaalabi.

(2)

27. veebruaril 2008 ja 25. juunil 2008 toimusid komisjoni ja Saksamaa ametiasutuste esindajate kohtumised. Komisjon nõudis 28. mai 2008. aasta kirjas täiendavat teavet ning saatis 10. juunil 2008. aastal taotluse teabe saamiseks. Saksamaa edastas täiendava teabe 16. juuni 2008. aasta kirjaga.

(3)

Komisjon teavitas Saksamaad 16. juuli 2008. aasta (K(2008) 3507 lõplik) kirjaga otsusest algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati 26. augustil 2008. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(5)

Saksamaa taotles 7. augusti 2008. aasta (A/16575) ja 26. septembri 2008. aasta (A/19789) kirjadega märkuste edastamise tähtaja pikendamist. Komisjon sai Saksamaa märkused 31. oktoobril 2008 (A/22972) ja 2. detsembril 2008 (A/25961). Kolmandate isikute märkusi komisjon ei saanud.

(6)

Saksamaa edastas komisjonile 7. aprilli 2009. aasta (A/8226), 29. mai 2009. aasta (A/13120), 4. detsembri 2009. aasta (A/25461), 17. detsembri 2009. aasta (A/26433), 12. jaanuari 2010. aasta (A/550), 26. aprilli 2010. aasta (A/7045), 14. mai 2010. aasta (A/8206) ja 10. juuni 2010. aasta (A/9628) kirjadega täiendavat teavet.

(7)

12. oktoobril 2009 toimus Berliinis komisjoni, Saksamaa ning investori esindajate kohtumine.

(8)

Abi eesmärgiks on regionaalarengu edendamine. Investeeringute sihtkohaks on Saksimaal Saksamaa idaosas asuv Freibergi linn, mis on abikõlblik piirkond vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a.

(9)

Saksamaa kavatseb anda ettevõtjale Deutsche Solar AG (edaspidi „DS”) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi pooljuhtplaatide tehase rajamiseks. Teatatud investeeringute abikõlblike kulutuste kogusumma on 350 miljonit eurot (nimiväärtus).

(10)

Finantstoe saajaks on ettevõtja DS, kes toodab kristalseid ränil põhinevaid pooljuhtplaate. DS on SolarWorld AG (edaspidi „SW”) 100 % osalusega tütarettevõtja. SW-kontsern tegutseb päikeseenergiatööstuses globaalsel tasandil (tehased asuvad Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Koreas), ühendades päikeseenergia väärtusahela kõiki etappe alates tooraineks olevast ränist kuni valmis päikeseenergiasüsteemini. SW-kontsern toodab pooljuhtplaate, päikeseelemente ja -mooduleid, kuid mitte integreeritud päikeseenergiasüsteeme (4). 2009. aastal töötas SW-kontsernis 2 000 inimest ja kontserni konsolideeritud tulud ulatusid 1 miljardi euroni.

(11)

Lisaks kavandatavale tehasele Freiberg-Ostis, mis on teatatud investeerimisprojekti objektiks, on ettevõtjal DS Freibergis veel kaks tehast (üks asub Freiberg-Südis ja teine Freiberg-Saxonia tööstuspargis). Nimetatud kolm tehast asuvad üksteisest ligikaudu 5–6 km kaugusel. 2007. aastal oli DSi käive 318 miljonit eurot. 2008. aastal töötas DSis 770 inimest. SW-grupi Freibergis asuvad 100 % osalusega tütarettevõtjad on ka Deutsche Cell GmbH (päikeseelementide tootmine), Solar Factory GmbH (päikesemoodulite tootmine), Sunicon AG (räni ringlussevõtt), SolarWorld Innovations GmbH (teadus- ja arendustegevus) ja SolarWorld Solicium GmbH (räni tootmine). SW-le kuulub ka 49 % Freibergis asuvast ettevõtjast JSSi GmbH (räni tootmine), mis on koos Evonik Degussa GmbH-ga moodustatud ühisettevõtja.

(12)

Saksamaa on teatanud abi andmisest DSi ulatuslikule investeerimisprojektile, mille eesmärk on rajada Freiberg-Ostis uus tehas multikristalsete pooljuhtplaatide tootmiseks. Uue käitise aastaseks nimivõimsuseks on nähtud ette 500 MWp (5).

(13)

Projekt algas 18. detsembril 2007. Investeerimisprojekt tuleb viia lõpule 2010. aastal ning tootmise täisvõimsus peab olema saavutatud 2010. aasta lõpuks.

(14)

Projekti tulemusel luuakse DSi väitel kõrge töötuse määraga piirkonnas vähemalt 130 otsest töökohta ja sama palju kaudseid töökohti.

(15)

Teatamise ajal andis Saksamaa komisjonile teada kavandatud abist ühe teise DSi investeeringu jaoks (projekt P3 Freiberg-Südis), mis pidi algama teatatud projektiga peaaegu samal ajal (1. septembril 2007) ning hõlmas olemasolevas tehases pooljuhtplaatide tootmisvõimsuse suurendamist 350 MWp-lt 500 MWp-le. Projekti abikõlblikud kulud on 49 miljonit eurot (nimiväärtus). Saksamaa kavatses anda selle investeeringu jaoks regionaalabi 14 miljonit eurot. Selle projekti jaoks antav abi otsustati siiski tühistada ning Saksamaa teatas komisjonile pärast ametliku uurimismenetluse algatamist, et selle projekti toetuseks abi välja ei makstud ega maksta ka tulevikus.

(16)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teavitas Saksamaa komisjoni enne nimetatud P3 projekti DSi investeerimisprojektile antud abist, mida anti samuti kolme aasta jooksul (alates 1. juunist 2006) teatatud Freiberg-Osti investeerimisprojekti algusest. Nimetatud projekt P2 hõlmab olemasolevas tehases pooljuhtplaatide tootmisvõimsuse varasemat suurendamist (270 MWp-lt 350 MWp-le). Abi suurus oli 16 905 000 eurot (nimiväärtus), kusjuures abikõlblike kulude suurus oli 49 995 991 eurot (nimiväärtus). Abi anti 2006. aastal olemasolevate toetuskavade alusel (6).

(17)

Teatatud Freiberg-Osti projekti kavatsetakse rahastada olemasolevate toetuskavade raames, täpsemalt otsese rahalise toetuse ja investeerimistoetuse vormis.

(18)

Otsene rahaline toetus tugineb „Ühise piirkondlike majandusstruktuuride parandamise kava 36. üldplaanil” (7) (edaspidi „GA”).

(19)

Investeerimistoetusi antakse järgmiste olemasolevate abikavade alusel: „Investeerimistoetuse seadus 2007” (8) ja vajaduse korral järgnenud abikava „Investeerimistoetuse seadus 2010” (9) (edaspidi „InvZulG”).

(20)

Teatatud Freiberg-Osti projekti abikõlblikud investeerimiskulud on nominaalselt kokku 350 000 000 eurot (nimiväärtus). Abikõlblikud investeerimiskulud jagunevad aastate lõikes järgmiselt:

(21)

Lisaks taotletud abile rahastab DS Freiberg-Ost projekti omavahenditest ja (panga-)laenuga. Vastavad nimiväärtuses antud summad jaotuvad allikate lõikes järgmiselt:

(22)

Freiberg (Saksimaa) asub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abikõlblikus piirkonnas. Vastavalt regionaalabi suunistele ja teatamise ajal kehtinud Saksamaa regionaalabi kaardile (11) on nimetatud piirkonnas suurettevõtjatele antava abi suurim lubatud osatähtsus 30 % brutotoetusekvivalendist.

(23)

Abisaaja taotles teatatud projekti jaoks abi 17. augustil 2007. Saksamaa teavitas abisaajat projekti abikõlblikkusest 22. augusti 2007. aasta kirjaga. Saksamaa võttis kohustuse, et ta ei maksa abi välja enne komisjoni heakskiidu saamist ja ei ületa heakskiidetud maksimaalset abisummat.

(24)

Saksamaa teatas algselt, et DSi investeerimisprojektile Freiberg-Ostis antakse regionaalabi 48 miljonit eurot (nimiväärtuses). Komisjon algatas siiski abi ametliku uurimismenetluse, sest ei olnud kindel, kas eelnevalt Freiberg-Südis toetatud projekti arvesse võttes saab teatatud projekti käsitleda ühtse investeerimisprojektina (regionaalabi suuniste punkt 60), mis tähendaks seda, et regionaalabi suuniste punktis 67 kirjeldatud mahuvähenduse meetmete rakendamise korral nimetatud abi osatähtsus ületaks suurimat lubatavat abisummat.

(25)

Saksamaa teatas komisjonile pärast ametliku uurimismenetluse algatamist, et projektile P3 Freiberg-Südis eraldatud abi tühistati. Lisaks langetas Saksamaa DS Freiberg-Osti projekti teatatud abi 40 364 760 eurole (diskonteeritud väärtus) (12), mis teeb abi osatähtsuseks 12,97 % brutotoetusekvivalendist. Saksamaa tegi seda selleks, et teatatud projekti ja kolme aasta jooksul ellu viidud varasemate projektide P2 ja P3 abikõlblike kulude kogusumma (diskonteeritud väärtus 402 865 942 eurot) jaoks antud abi kogusummat ühtse investeerimisprojekti stsenaariumi raames piirata abi suurima lubatud osatähtsuseni (diskonteeritud väärtus 55 749 652 eurot, mis on 14,06 % brutotoetusekvivalendist).

(26)

Saksamaa võttis kohustuse:

(27)

Komisjon märkis käesoleva juhtumi suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et tal oli kahtlusi abi kokkusobivuses siseturuga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile a ja regionaalabi suunistele.

(28)

Selleks et vältida regionaalabi suunistest kõrvalehoidmise eesmärgil ulatusliku piirkondliku investeerimisprojekti kunstlikku allprojektideks jaotamist, käsitletakse regionaalabi suuniste punktile 60 vastavat investeerimisprojekti ühtse investeerimisprojektina, kui üks või mitu ettevõtjat teevad alginvesteeringu kolme aasta jooksul ja see moodustub põhivarast, mida ei ole majanduslikult võimalik osadeks jagada.

(29)

Regionaalabi suuniste joonealuses märkuses 55 on sätestatud, et komisjon arvestab alginvesteeringu majandusliku jagamatuse hindamisel tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilist asukohta (lähedust).

(30)

Kui teatatud projekt moodustaks koos projektiga P3 Freiberg-Südis ühtse investeerimisprojekti, siis tuleks mõlema projekti abikõlblike kulutuste kogusumma osas kasutada mahuvähenduse meetmeid vastavalt regionaalabi suuniste punktile 67. Teatatud abi kogusumma ja projektile P3 antud abi ületaks konkreetsel juhul lubatud suurimat osatähtsust ning ülemäärane summa ei oleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga a.

(31)

Komisjon leidis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et teatatud projekt (Freiberg-Ost) ja eelmine projekt P3 (Freiberg-Süd) asuvad teineteisest 5 km kaugusel, mida võib tõlgendada geograafilise lähedusena. Lisaks tuvastas komisjon, et mõlemat investeeringut ühendavad teatavad funktsionaalsed ja tehnilised seosed ning samuti olulised strateegilised seosed. Selle põhjal seadis komisjon kahtluse alla Saksamaa seisukoha, et teatatud projekt (regionaalabi suuniste punkti 60 ja joonealuse märkuse 55 tähenduses) ei moodusta koos Freiberg-Südi projektiga P3 ühtset investeerimisprojekti, ning kutsus huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi DSi mõlema investeerimisprojekti jagamatuse kohta.

(32)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses uuris komisjon ka kooskõla regionaalabi suuniste üldsätetega ja ulatuslike investeerimisprojektide erieeskirjadega vastavalt regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktidele a ja b ning leidis, et teatatud meede on nendega kooskõlas.

(33)

Komisjon ei saanud märkusi kolmandatelt isikutelt.

(34)

Komisjonile algselt (31. oktoobril 2008 ja 2. detsembril 2008) edastatud märkustes oli Saksamaa arvamusel, et regionaalabi suuniste punktis 60 ja joonealuses märkuses 55 nimetatud kriteeriumid (geograafiline asukoht (lähedus), tehnilised, funktsionaalsed ja strateegilised seosed) ei sobi selle väljaselgitamiseks, kas kahte investeerimisprojekti saab lugeda „majanduslikult jagamatuks”, kuna need tegurid ei võimalda selgitada olukorda, mille raames ühte projekti võib ilma teise projektita majanduslikult tasuvaks lugeda. Lisaks tõdes Saksamaa, et termini „majanduslik jagamatus” tõlgendus on ainsaks otsustavaks kriteeriumiks, mille alusel otsustada, kas ühe projekti elluviimine on ilma teiseta majanduslikult otstarbekas.

(35)

Lisaks avaldas Saksamaa arvamust, et komisjoni väide, mille kohaselt ühendavad Freiberg-Osti ja Freiberg-Südi projekte funktsionaalsed ja tehnilised seosed, ei ole nende majandusliku jagamatuse tuvastamiseks piisav. Saksamaa järeldas seetõttu, et komisjoni põhjused ametliku uurimismenetluse algatamiseks lähtuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 kohase kaalutlusõiguse väärkasutusest, mis viis abisaaja kahjuks põhjendamatu otsuse tegemiseni.

(36)

Lisaks märkis Saksamaa, et kohatu on kasutada „geograafilise asukoha (läheduse)” kriteeriumi toetuse suurendamise tõkestamiseks, kuna regionaalabi suuniste joonealune märkus 55 ei sisalda kõikides keeltes nõuet, et tehased peavad olema „vahetus” läheduses (näiteks on prantsuskeelses tekstis sätestatud ainult „geograafiline lähedus”, kuid mitte „vahetu” lähedus). Saksamaa väitis, et seetõttu ei moodusta joonealuses märkuses 55 antud kriteeriumid toetuste spiraalide reguleerimisel ühtset õiguslikku raamistikku.

(37)

Nimetatud asjaolusid silmas pidades järeldas Saksamaa, et DSi projektid Freiberg-Südis ja Freiberg-Ostis ei ole majanduslikult jagamatud ning neid ei saa seetõttu pidada ühtseks investeerimisprojektiks regionaalabi suuniste punkti 60 ja joonealuse märkuse 55 tähenduses. Saksamaa hinnangu kohaselt ei ole seetõttu vaja rakendada mahuvähenduse meetmeid, et teatatud Freiberg-Osti abi vähendada DSi Freiberg-Südi ja Freiberg-Osti projektide investeeringu abikõlblikule kogukulu määrale.

(38)

Saksamaa edastas koos algsete märkustega ka ajakohastatud teabe DSi poolt Freiberg-Südis ja Freiberg-Ostis alates teatatud projekti algusest elluviidud investeerimisprojektidest: enne projekti P3 (pooljuhtplaatide tootmise võimsuse suurendamine 350 MWp-lt 500 MWp-le) Freiberg-Südis oli samas tehases rakendatud teist projekti, milleks oli projekt P2 (pooljuhtplaatide tootmise võimsuse eelnev suurendamine 270 MWp-lt 350 MWp-le). Nimetatud projekti P2 jaoks anti samuti abi (olemasolevate toetuskavade raames). Lisaks teatas Saksamaa, et projekti P3 jaoks eraldati abi ainult investeerimistoetuse vormis (InvZulG alusel).

(39)

Lisaks algsetele märkustele edastas Saksamaa erinevatel aegadel ajakohastatud teavet investeerimisprojektide kohta, mida abisaav ettevõtjate kontsern on Freiberg-Südis kolme aasta jooksul alates teatatud investeerimisprojekti algusest rakendanud või kavatseb rakendada.

(40)

Lõplikku olukorda kajastatakse järgmises tabelis:

(41)

Kõige olulisemad algsesse teatisesse tehtud muudatused käsitlevad kogu Freiberg-Südi projektile P3 antud abi tühistamist ning teatatud Freiberg-Osti projektile antava abi määra langetamist. Lisaks kinnitas Saksamaa, et abi väljamakseid projekti P3 jaoks ei tehtud ega tehta.

(42)

Saksamaa teatas komisjonile ametliku uurimismenetluse käigus, et kuigi otsesõnu ei nõustutud sellega, et teatatud projekt Freiberg-Ostis moodustab koos Freiberg-Südi projektiga ühtse investeerimisprojekti regionaalabi suuniste punkti 60 ja joonealuse märkuse 55 tähenduses, langetab ta kolme projekti (P2, P3 ja teatatud projekt) abikõlblike kulutuste kogusumma (diskonteeritud väärtus 402 865 942 eurot) katteks antud abi kogusummat ühtse investeerimisprojekti stsenaariumi kontekstis tuleneva abi suurima lubatud osatähtsuseni (diskonteeritud väärtus 55 749 652 eurot – 14,06 % brutotoetusekvivalendist).

(43)

Lisaks edastas Saksamaa täiendavat teavet tulevikus SW-kontserni Freiberg-Saxonias rakendatava ulatusliku investeerimisprojekti (SF III) kohta (uue päikesemoodulite tootmise tehase rajamine), mille algus on nähtud ette kolme aasta jooksul alates teatatud projekti algusest, ning teatas oma kavatsusest anda nimetatud projekti jaoks abi. Saksamaa nõustus, et teatab projekti SF III jaoks antavast abist eraldi ning ei anna seda enne komisjonilt heakskiidu saamist.

(44)

Komisjon jõudis oma ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses järeldusele, et Saksamaa poolt olemasolevate regionaalabi kavade GA ja InvZulG alusel DSile antav rahaline toetus kujutab endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Saksamaa ei ole seda järeldust vaidlustanud.

(45)

Saksamaa teatas abimeetmest 28. märtsil 2008. aastal enne selle rakendamist ja täitis seega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustuse, samuti komisjoni 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1628/2006, mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes (regionaalabide üldine grupierandi määrus), artikli 7 punktis e sätestatud eraldi teatamise kohustuse.

(46)

Olles teinud kindlaks, et teatatud meetme puhul on tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb uurida, kas nimetatud meedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks. Kuna meede hõlmab investeeringuteks ettenähtud regionaalabi, kontrollis komisjon meetme vastavust regionaalabi suunistele (eriti lõikele 4.3, mis käsitleb abi ulatuslikele investeerimisprojektidele).

(47)

Komisjon märkis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et teatatud abi võib põhimõtteliselt anda regionaalabi suuniste üldsätetele vastavate toetuskavade grupierandite alusel ja nendega kooskõlas.

(48)

Lisaks hõlmab projekt ühtset investeerimisprojekti regionaalabi suuniste tähenduses, kuna sellega nähakse ette uue tehase püstitamine. Abikõlblikud investeerimiskulud määrati kooskõlas regionaalabi suunistega ning kumulatsioonireeglitest peetakse kinni.

(49)

Lisaks taotles toetuse saaja abi ning Saksamaa kinnitas kirjalikult enne seda, kui DS töödega alustas, et projekt on abikõlblik, ning nõustus komisjoni heakskiidu saamise korral abi andma.

(50)

Ettevõtja on kohustatud investeeringut vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist piirkonnas jätkama.

(51)

Abikõlblikest kuludest peab vähemalt 25 % olema DSi omaosalus, mis ei sisalda riigiabi.

(52)

Selleks et vältida regionaalabi suunistest kõrvalehoidmise eesmärgil ulatusliku piirkondliku investeerimisprojekti kunstlikku allprojektideks jaotamist, käsitletakse regionaalabi suuniste punktile 60 vastavat investeerimisprojekti ühtse investeerimisprojektina, kui üks või mitu ettevõtjat teevad alginvesteeringu kolme aasta jooksul ja see moodustub põhivarast, mida ei ole majanduslikult võimalik osadeks jagada.

(53)

Liikmesriikidel võib tekkida soov teatada ühe ühtse investeerimisprojekti asemel mitmest eraldi projektist, et suurendada sellest tulenevalt mahuvähenduse meetmete kohaldamise kaudu abi suurimat osatähtsust (regionaalabi suuniste punkt 67) (15).

(54)

Käesolevas asjas algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, sest tekkisid kahtlused, et teatatud abi võib ületada lubatud suurimat osatähtsust, kui projekt moodustaks koos Freiberg-Südis varem toetatud projektiga (P3) ühtse investeerimisprojekti. Projekt P3 on projekti P2 jätkuprojekt (mõlemad on projektid, mis hõlmavad olemasolevas pooljuhtplaatide tehases tootmisvõimsuse astmelist laiendamist 270 MW-lt 350 MW-le ja seejärel 350 MW-lt 500 MW-le), mis on ühtse investeerimisprojekti stsenaariumi iseloomulik näide. Seda näitab investeeringute elluviimine kolme aasta jooksul vahetus geograafilises läheduses (samas SW kontserni Freiberg-Südis asuvas integreeritud tehases) ning nende ilmsed tehnilised (samad tooted ja tootmistehnoloogiad), funktsionaalsed (samad toorained, ühised tarnijad/kliendid, ühised teenused) ja strateegilised (võimsuse suurendamise integreeritud strateegia, mis on suunatud samale turule) seosed.

(55)

Saksamaa tühistas projekti P3 kogu abi ning muutis sellest lähtuvalt teatist, langetades teatatud projekti abi osatähtsust, et piirata teatatud Freiberg-Osti projekti ja mõlema varasema Feiberg-Südi projekti (P2 ja P3) abikõlblike kulutuste kogusumma kohta antava abi kogusummat (hõlmates kõiki kolme aasta jooksul alanud projekte) ühtse investeerimisprojekti stsenaariumi raames abi suurima lubatud osatähtsuseni. Seetõttu ei pea komisjon asjaolusid edasi uurima ega otsustama, kas teatatud projekt moodustab koos nimetatud varasemate projektidega ühtse investeerimisprojekti.

(56)

Saksamaa tunnistas oma nõusolekut arvestada abi suurima lubatud osatähtsuse arvutamisel projektidega P3 ja P2, et arvutamine toimuks alusel, mis vastaks ühtsele investeerimisprojektile, mis moodustub teatatud projektist ja mõlemast varasemast projektist.

(57)

Sellest lähtuvalt tehti kooskõlas regionaalabi suuniste punktiga 41 abikõlblike kulude tagasiarveldus kuni aastani, mil eraldati esimene abi projekti P2 (12. september 2006) jaoks, kasutades nimetatud päeval kehtinud diskontomäära (4,36 %): Kogukulud on 402 865 942 eurot (diskonteeritud väärtus). Abi suurim lubatud osatähtsus (diskonteeritud väärtus) oleks sellisel juhul 55 749 652 eurot, (16) mis teeks ühtse investeerimisprojekti abi osatähtsuseks 14,06 % brutotoetusekvivalendist.

(58)

Kuna 15 384 891 eurot (diskonteeritud väärtus) on juba (P2 jaoks) antud, oleks teatatud projekti abi suurim lubatud osatähtsus 40 364 760 eurot (diskonteeritud väärtus), mis teeks ühtse investeerimisprojekti abi osatähtsuseks 12,97 % brutotoetusekvivalendist. Kuna Saksamaa on andnud nõusoleku nimetatud suurimast osatähtsusest kinni pidada, võib järeldada, et regionaalabi suuniste punkti 67 kohastest vähendamiskriteeriumidest peetakse kinni isegi juhul, kui teatatud projekt moodustab koos varasemate kolme aasta jooksul toetatud projektidega ühtse investeerimisprojekti.

(59)

Kuna Saksamaa on andnud nõusoleku teatada edaspidi nimetatud tulevase Freiberg-Saxonia projekti SF III abist eraldi ja teha abi andmise eelduseks komisjonilt heakskiidu saamine, ei ole komisjonil vaja käesolevas otsuses jõuda seisukohale selles, kas teatatud projekt moodustab koos tulevase projektiga SF III ühtse investeerimisprojekti.

(60)

Komisjoni otsus regionaalabi lubamise kohta regionaalabi suuniste punktis 68 nimetatud ulatuslikele investeerimisprojektidele oleneb abisaaja turuosast enne ja pärast investeerimist ning investeeringuga loodud võimsusest. Regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktide a ja b kohaste kontrollide korraldamiseks peab komisjon määrama kindlaks asjaomased toote- ja geograafilised turud.

(61)

Komisjon leidis ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et teatatud investeerimisprojekti asjakohaseks tooteks on multikristalsed ränil põhinevaid pooljuhtplaadid.

(62)

Kuna komisjon ei saanud välistada, et Freiberg-Ostis toodetud pooljuhtplaate ei kasutata kas või osaliselt ettevõttesiseselt või abisaava ettevõtjate grupi piires edasise töötlemisega päikeseelementide või päikesemoodulite tootmiseks, oli komisjon kooskõlas regionaalabi suuniste punktiga 69 (mille kohaselt võib vastav toode hõlmata ka tootmisahela järgmise etapi tooteid, eeldusel et projekti tulemuseks on vahetoode ja olulist osa toodangust ei turustata) ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses arvamusel, et teatatud investeerimisprojekti asjaomaseks tooteks ei ole ainult pooljuhtplaadid, vaid ka päikeseelemendid ja -moodulid. Seoses regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktiga a sätestas komisjon lisaks, et asjaomase tooteturuna käsitletakse hindamisel pooljuhtplaatide, päikeseelementide ja -moodulite turge ning asjaomase tooteturuna käsitletakse hindamisel üleilmset turgu.

(63)

Komisjon arvutas uurimismenetluse algatamise otsuses abisaava ettevõtjate kontserni turuosad kõikidel asjaomastel turgudel enne ja pärast investeeringut (2006–2011), kusjuures võeti arvesse ebasoodsat stsenaariumi, et turg ei pruugi pärast 2010. aastat kasvada (kuna kättesaadav sõltumatu uuring ei sisaldanud prognoose hilisemaks kui 2010. aastaks). Kuna nimetatud arvutuste põhjal olid kõik turuosad enne investeeringut alla 20 % ja pärast investeeringut alla 15 %, nentis komisjon, et turuosa ei hakka ületama 25 % ning jõudis järeldusele, et teatatud abi on kooskõlas regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktiga a.

(64)

Kuna Euroopa Majanduspiirkonnas ületas fotogalvaanikatoodete nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär aastatel 2001–2006 (35 %) oluliselt Euroopa Majanduspiirkonna SKP keskmist aastast kasvumäära (1,97 %) samal aastal, jõudis komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ka järeldusele, et kahtlemata nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär oleks samuti selgelt üle 1,97 %, olgugi et nende vahetoodete osas ei ole Euroopa Majanduspiirkonna arvnäitajad teada. Komisjon järeldas sellest lähtuvalt, et teatatud abi on kooskõlas regionaalabi suuniste punkti 68 alapunktiga b.

(65)

Ametliku uurimismenetluse käigus ei leitud tõendeid, mis seaks seoses abi vastavusega regionaalabi suuniste punktile 68 kahtluse alla punktides 60–64 nimetatud järeldused. Lisaks näitas algatamisotsuse raames tehtud analüüs, et SW-kontserni eeldatavad turuosad on 2011. aastal kõikidel asjaomastel turgudel alla 15 % ning seetõttu ei ole ohtu, et uuemate uuringute põhjal toimuv ümberarvutamine tõstaks turuosad üle 25 %.

(66)

Seetõttu kinnitab komisjon ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tehtud järeldusi selle kohta, et teatatud abi vastab regionaalabi suuniste punktile 68.

(67)

Käesoleva abi hindamise põhjal järeldab komisjon, et teatatud abimeede on kooskõlas regionaalabi suunistega ja teatise ajal kehtinud Saksamaa regionaalabi kaardiga,

11.1.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 7/48

(1)

Komisjonile saadetud kirjalike küsimustega (nr E-4431/05, E-4772/05 ja E-5800/06) osutas mitu Euroopa Parlamendi liiget asjaolule, et Hispaania oli kehtestanud erikorra, millega väidetavalt anti Hispaania ettevõtte tulumaksu seaduse (Real Decreto Legislativo 4/2004, de 5 de marzo, por el que se aprueba el texto refundido de la Ley del Impuesto sobre Sociedades, edaspidi „TRLIS”) (2) artikli 12 lõike 5 alusel ebaõiglast maksusoodustust välismaistes äriühingutes märkimisväärse osaluse omandanud Hispaania äriühingutele.

(2)

Euroopa Parlamendi liige David Martin esitas kirjaliku küsimusega nr P-5509/06 komisjonile kaebuse Hispaania energiatootja Iberdrola tehtud vaenuliku ülevõtmispakkumise kohta, mis hõlmas Ühendkuningriigi energiatootja ja -tarnija ScottishPoweri aktsiate ostmist. David Martini arvates oli Iberdrola saanud maksusoodustusega ebaõiglast riigiabi osaluse omandamiseks. Ta palus komisjonil uurida kõiki omandamisega seotud konkurentsiküsimusi, millest oli komisjonile nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (edaspidi „ühinemismäärus”) (3) artikli 4 alusel läbivaatamiseks teatatud 12. jaanuaril 2007. 26. märtsi 2007. aasta otsusega (toimik nr COMP/M. 4517 – Iberdrola/ScottishPower, SG-Greffe(2007) D/ 201696) (4) otsustas komisjon, et ei vaidlusta teatatud tehingut ning kuulutab selle ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti b alusel ühisturuga kokkusobivaks.

(3)

15. jaanuari 2007. aasta kirjaga (D/50164) ja 26. märtsi 2007. aasta kirjaga (D- 51351) palus komisjon Hispaania ametiasutustel esitada teavet, et hinnata TRLISe artikli 12 lõike 5 reguleerimisala ja mõju seoses selle võimaliku liigitamisega riigiabiks ning selle kokkusobivust ühisturuga.

(4)

Hispaania ametiasutused vastasid neile küsimustele 16. veebruari 2007. aasta kirjaga (A/31454) ja 4. juuni 2007. aasta kirjaga (A/34596).

(5)

28. augusti 2007. aasta faksiga sai komisjon kaebuse ühelt eraettevõtjalt, kes väitis, et TRLISe artikli 12 lõikega 5 sätestatud kord on riigiabi ega sobi kokku ühisturuga. Kaebuse esitaja palus oma nime mitte avalikustada.

(6)

10. oktoobri 2007. aasta otsusega (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) algatas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse TRLISe artikli 12 lõikega 5 ette nähtud firmaväärtuse amortiseerimise kohta, kuna see tundus vastavat kõigile tingimustele EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabina käsitamiseks. Komisjon teavitas Hispaaniat oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas, (5) kutsudes huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(7)

5. detsembri 2007. aasta kirjaga sai komisjon Hispaania märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(8)

Ajavahemikul 2008. aasta 18. jaanuarist16. juunini sai komisjon menetluse algatamise otsuse kohta märkusi 32 huvitatud isikult. Need huvitatud isikud, kes ei palunud anonüümsust, on loetletud käesoleva otsuse lisas.

(9)

9. aprilli 2008. aasta kirjaga (D/51431), 15. mai 2008. aasta kirjaga (D/51925), 22. mai 2008. aasta kirjaga (D/52035) ja 27. märtsi 2009. aasta kirjaga (D/51271) edastas komisjon eespool osutatud märkused Hispaania ametiasutustele, et anda neile võimalus kommenteerida. 30. juuni 2008. aasta kirjaga (A/12911) ja 22. aprilli 2009. aasta kirjaga (A/9531) esitasid Hispaania ametiasutused oma kommentaarid huvitatud isikute märkuste kohta.

(10)

18. veebruaril 2008 ning 12. mail ja 8. juunil 2009 toimusid Hispaania ametiasutuste ja komisjoni esindajate vahel tehnilised kohtumised, kus selgitati muu hulgas kõnealuse korra kohaldamise teatavaid aspekte ning juhtumiga seotud Hispaania õigusaktide tõlgendamist.

(11)

7. aprillil 2008 toimus komisjoni esindajate ja Banco de Santander SA kohtumine; 16. aprillil 2008 toimus komisjoni esindajate ja mitut huvitatud isikut esindava õigusbüroo J & A Garrigues SL kohtumine; 2. juulil 2008 toimus komisjoni esindajate ja Altadis S.A kohtumine; 12. veebruaril 2009 toimus komisjoni esindajate ja Telefónica S.A. kohtumine.

(12)

14. juulil 2008 esitasid Hispaania ametiasutused kõnealuse meetme kohta lisateavet, eelkõige 2006. aasta maksudeklaratsioonidest võetud andmed, andes üldise ülevaate meetmest kasu saavatest maksumaksjatest.

(13)

16. juuni 2009. aasta e-kirjaga esitasid Hispaania ametiasutused lisateavet, väites, et Hispaania äriühingutel on senini palju takistusi piiriüleste ühinemiste läbiviimisel ühenduses.

(14)

Kõnealune meede hõlmab firmaväärtuse amortiseerimist välismaises sihtäriühingus märkimisväärse osaluse omandamisel.

(15)

Meedet reguleerib TRLISe artikli 12 lõige 5. Täpsemalt lisati artikli 12 lõige 5 Hispaania 27. detsembri 1995. aasta ettevõtte tulumaksu seadusesse nr 43/1995 27. detsembri 2001. aasta seaduse nr 24/2001 artikli 2 lõikes 5 sätestatud muudatusega. 5. märtsi 2004. aasta kuningliku seadusandliku dekreediga nr 4/2004 kinnitati Hispaania ettevõtte tulumaksu seadusesse tolleks ajaks tehtud muudatused uues redaktsioonis.

(16)

Komisjon on teadlik asjaolust, et Hispaania õigusakte on pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmise kuupäeva muudetud (6). Sellegipoolest leiab komisjon, et viimati tehtud muudatused tõenäoliselt ei mõjuta ega muuda menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlusi. Järjekindluse tagamiseks osutab komisjon käesolevas otsuses Hispaania õigusaktide numbritele nii nagu menetluse algatamise otsuses, isegi kui asjaomaseid õigusakte on muudetud. Kõik uued õigusnormid määratletakse nendena selgesõnaliselt.

(17)

TRLISe artikli 12 („Väärtuse korrigeerimine: varade väärtuse vähenemine”) lõige 5 jõustus 1. jaanuaril 2002. Eelkõige sätestatakse selles, et Hispaania maksukohustuslasest äriühing võib kuni 20 aasta jooksul pärast välismaises äriühingus vähemalt 5 %-lise osaluse omandamist oma tulumaksuga maksustatavast tulust iga-aastaste võrdsete summadena maha arvata omandamisest tuleneva firmaväärtuse.

(18)

Firmaväärtusena käsitatakse tuntud ärinime väärtust, häid kliendisuhteid, töötajate oskusi ja muid selliseid tegureid, mis peaksid tootma tulevikus suuremat tulu kui kõnealusel hetkel ilmne. Hispaania raamatupidamispõhimõtete (7) kohaselt käsitatakse firmaväärtusena äriühingu omandamisel üle tolle varade turuväärtuse makstavat hinda ning see tuleb eraldi immateriaalse varana kirjendada niipea, kui sihtäriühing omandava äriühingu kontrolli alla läheb (8).

(19)

Välja arvatud kõnealuse meetme puhul, võib firmaväärtust Hispaania maksupoliitika põhimõtete kohaselt amortiseerida ainult pärast äriühendust, mis tekib sõltumatute äriühingute varade omandamise või varalise sissemakse teel või siis pärast ühinemist või jagunemist.

(20)

Rahaline firmaväärtus tähendab Hispaania maksusüsteemis firmaväärtust, mis oleks kirjendatud aktsiaid omava äriühingu ja sihtäriühingu ühinemise korral. Seega toob TRLISe artikli 12 lõike 5 kohane rahalise firmaväärtuse kontseptsioon aktsiate omandamise valdkonda tavaliselt varade üleandmise või äriühenduse tehingute puhul kasutatava mõiste. TRLISe artikli 12 lõike 5 kohaselt arvatakse rahalise firmaväärtuse kindlaksmääramiseks osaluse omandamise eest makstud hinnast maha omandatava äriühingu materiaalse ja immateriaalse vara turuväärtus.

(21)

TRLISe artikli 12 lõike 5 kohaselt sõltub rahalise firmaväärtuse amortiseerimine järgmiste TRLISe artikli 21 alusel kehtestatud nõuete täitmisest:

(22)

Vaidlustatud meetme kõrval võiks lühidalt kirjeldada järgmisi TRLISe sätteid, millele käesolevas otsuses osutatakse:

(23)

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(24)

Menetluse algatamise otsusega alustas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud ametliku uurimismenetluse kõnealuse meetme suhtes, kuna see tundus vastavat kõigile tingimustele EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabina käsitamiseks. Samuti oli komisjonil kahtlusi seoses sellega, kas kõnealust meedet saab pidada ühisturuga kokkusobivaks, kuna ükski artikli 87 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud erand ei tundunud olevat kohaldatav.

(25)

Eelkõige arvas komisjon, et kõnealune meede väljus võrdlusaluseks oleva maksusüsteemi, st Hispaania ettevõtte tulumaksu süsteemi tavapärasest reguleerimisalast. Samuti leidis komisjon, et välismaises sihtäriühingus 5 %-lise osaluse omandamisest tuleneva firmaväärtuse amortiseerimine tundus olevat erakorraline stiimul.

(26)

Komisjon täheldas, et amortiseerimise võimalus oli kättesaadav ainult neile ettevõtjatele, kes omandavad teatavad vähemalt 5 %-lised osalused sihtäriühingu aktsiakapitalis, ning ainult nende välismaiste äriühingute puhul, kelle suhtes kohaldatakse TRLISe artikli 21 lõike 1 kohaseid kriteeriume. Samuti rõhutas komisjon, et kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtu praktikaga (15) moodustavad riigiabi sellised maksuvähendused, mis soodustavad kodumaiste toodete eksporti. Seetõttu tundus kõnealune meede olevat valikuline.

(27)

Sellega seoses tundus komisjonile, et valikulist eelist ei saa põhjendada maksusüsteemi olemusega. Eelkõige leidis komisjon, et kõnealuse meetmega rakendatavat Hispaania raamatupidamis- ja maksusüsteemide üldeeskirjadest kõrvale kalduvat eristamist ei saa põhjendada maksusüsteemi tehniliste aspektidega. Firmaväärtuse saab maha arvata üksnes äriühenduse või varade üleandmise korral, välja arvatud kõnealuse meetme sätete alusel. Samuti leidis komisjon, et kõnealuse meetme puhul oli ülemäärane osutada Hispaania süsteemis edendatavatele neutraalsuse eesmärkidele, kuna seda kohaldatakse ainult välismaistes äriühingutes märkimisväärse osaluse omandamise puhul.

(28)

Peale selle leidis komisjon, et kõnealuse meetme puhul kasutati riigi ressursse, kuna sellega seoses loobus Hispaania riigikassa maksutulust. Samuti võib meede moonutada konkurentsi Euroopa omandamistehingute turul, andes valikulise majandusliku eelise välismaistes äriühingutes märkimisväärse osaluse omandavatele Hispaania äriühingutele. Samuti ei olnud komisjoni arvates alust arvata, et asjaomane meede sobib kokku ühisturuga.