ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.339.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 339

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
22. detsember 2010


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1210/2010, 15. detsember 2010, euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1211/2010, 15. detsember 2010, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

6

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 339/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1210/2010,

15. detsember 2010,

euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 133,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1338/2001 (milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed) (3) kohaselt peavad krediidiasutused ja niivõrd kui nad tegelevad maksetega ka muud makseteenuse pakkujad ning kõik teised pangatähtede ja müntide käsitlemisel ja jaotamisel osalevad asutused tagama nende euro pangatähtede ja müntide ehtsuse, mis nad on saanud ja mida nad kavatsevad ringlusesse tagasi saata, ning hoolitsema võltsingute avastamise eest.

(2)

Komisjoni 27. mai 2005. aasta soovitusega 2005/504/EÜ (euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise kohta) (4) nähakse ette euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise soovituslikud tavad. Müntide autentimise kohustusliku ühise raamistiku puudumise tulemuseks on liikmesriikide erinevad tavad, mistõttu ei ole võimalik tagada ühisraha ühtset kaitset kogu euroalal.

(3)

Et tagada kogu euroalal euromüntide tõhus ja ühtne autentimine, on vaja kehtestada siduvad eeskirjad ringluses olevate euromüntide ühiste autentimismeetmete ja nende meetmete kontrollimise rakendamiseks riiklike asutuste poolt.

(4)

Autentimise käigus tuleks teha kindlaks ka ringlusse kõlbmatud ehtsad euromündid. Kui sellised mündid jäävad ringlusse, on neid eelkõige müntkäitatavates automaatides raskem kasutada ja kasutajatel võib tekkida kahtlusi nende müntide autentsuses. Seega tuleks ringlusse kõlbmatud mündid ringlusest kõrvaldada. Seetõttu on vaja liikmesriikide jaoks siduvaid ühiseid eeskirju ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise ja hüvitamise kohta.

(5)

Autentimismeetmete rakendamise koordineerimiseks peaks nõuded müntide autentimise katsetele ja vastavad koolitusnõuded ning ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimise spetsifikaadid ning teised praktilised rakendussätted edaspidi määrama kindlaks komisjoni otsusega 2005/37/EÜ (5) asutatud Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus, kes teeb seda pärast konsulteerimist kõnealuses otsuses osutatud võltsitud müntide ekspertgrupiga.

(6)

Et võimaldada praeguste eeskirjade ja tavade süsteemi järk-järgulist kohandamist käesoleva määruse sätetega, peaks liikmesriikidel kuni 31. detsembrini 2014 kestva üleminekuperioodi jooksul olema võimalik kehtestada erandeid seoses euromüntide autentimisel kasutatavate mündikäsitlusmasinate tüüpidega ja igal aastal kontrollitavate masinate arvuga.

(7)

Kõik ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemisega tegelevad riiklikud asutused peaksid vastavalt käesolevale määrusele saama nõuda käitlustasu, et katta selle protsessi käigus tekkivad kulud. Käitlustasu ei tuleks kohaldada väikestes kogustes üleantavate ringlusse kõlbmatute euromüntide suhtes. Liikmesriigid peaksid saama vabastada käitlustasust need isikud, kes teevad asutustega tihedat koostööd võltsitud või ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamiseks. Liikmesriigid peaksid saama võtta vastu kotte või kaste, mis sisaldavad nii võltsitud kui ka ringlusse kõlbmatuid münte, ilma selle eest lisatasu nõudmata, kui see vastab avalikule huvile.

(8)

Rikkumiste eest kohaldatavate karistuste kehtestamine peaks kuuluma liikmesriikide pädevusse, et saavutada kogu euroalal võrdväärne euromüntide autentimine ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemine.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt euromüntide tõhusat ja ühtset autentimist kogu euroalal, ei suuda liikmesriigid siseriiklike tavade erinevuste tõttu piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette euromüntide autentimise ja ringlusse kõlbmatute euromüntide käitlemise meetmed.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „euromüntide autentimine”– euromüntide autentsuse ja ringlusse kõlblikkuse kontrollimine;

b)   „ringlusse kõlbmatud euromündid”– ehtsad euromündid, mis on eemaldatud autentimise käigus või mille välimust on oluliselt muudetud;

c)   „määratud riiklik asutus”– siseriiklik mündianalüüsikeskus või asjaomase liikmesriigi määratud muu asutus;

d)   „asutused”– määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus osutatud asutused, v.a asutused, millele on osutatud selle lõigu kolmandas taandes;

e)   „võltsitud müntide ekspertgrupp”– eksperdid, kellele on osutatud komisjoni otsuses 2005/37/EÜ.

II   PEATÜKK

EUROMÜNTIDE AUTENTIMINE

Artikkel 3

Euromüntide autentimine

1.   Asutused tagavad, et autenditakse kõik euromündid, mille nad on saanud ja mille nad kavatsevad ringlusesse tagasi saata. Nad täidavad kõnealust kohustust, rakendades:

a)

mündikäsitlusmasinaid, mis on kantud artikli 5 lõikes 2 osutatud mündikäsitlusmasinate nimekirja, või

b)

töötajaid, keda on koolitatud vastavalt liikmesriikide kindlaksmääratud korrale.

2.   Pärast autentimist antakse kõik arvatavalt võltsitud mündid ja ringlusse kõlbmatud euromündid üle määratud riiklikule asutusele.

3.   Määratud riiklikule asutusele määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 6 kohaselt üle antud võltsitud euromüntide eest ei maksta käitlus- ega muud tasu. Ringlusse kõlbmatute euromüntide suhtes kohaldatakse käesoleva määruse III peatükki.

Artikkel 4

Nõuded katsetele ja mündikäsitlusmasinad

1.   Artikli 3 lõike 1 punkti a rakendamisel kasutavad asutused ainult seda tüüpi mündikäsitlusmasinaid, mis on edukalt läbinud määratud riikliku asutuse või Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse läbiviidud tuvastamiskatse ja mis olid nende ostmise ajal loetletud artikli 5 lõikes 2 osutatud veebilehel. Asutused tagavad kõnealuste masinate korrapärase seadistamise, et säilitada nende tuvastamisvõime, võttes arvesse artikli 5 lõikes 2 osutatud nimekirja tehtud muudatusi. Tuvastamiskatse eesmärk on tagada, et mündikäsitlusmasin suudab eemaldada teadaolevad võltsitud euromünditüübid ja protsessi käigus ka ringlusse kõlbmatud euromündid, samuti kõik muud müntidega sarnanevad esemed, mis ei vasta ehtsa euromündi spetsifikatsioonile.

2.   Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2014 kestvaks üleminekuperioodiks kehtestada konkreetseid erandeid lõike 1 esimesest lausest mündikäsitlusmasinatele, mis olid kasutusel 11. jaanuarist 2011. ja millega on võimalik tuvastada võltsitud euromünte, ringlusse kõlbmatuid euromünte ja kõiki muid müntidega sarnanevad esemeid, mis ei vasta ehtsate euromüntide spetsifikatsioonidele, isegi kui need masinad ei kuulu artikli 5 lõikes 2 osutatud nimekirja. Sellised erandid tehakse pärast konsulteerimist võltsitud müntide ekspertgrupiga.

Artikkel 5

Mündikäsitlusmasinate seadistamine

1.   Et mündikäsitlusmasinate tootjatel oleks spetsifikatsioonid, mis on vajalikud masinate seadistamiseks selliselt, et nende abil oleks võimalik avastada võltsitud euromünte, võib artikli 4 kohaseid katseid teha määratud riikliku asutuse, Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse või kahepoolse kokkuleppe alusel ka tootja ruumides. Pärast mündikäsitlusmasina edukat katsetamist väljastatakse masina tootjale tuvastamiskatse koondaruanne ja selle koopia saadetakse Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskusele.

2.   Komisjon avaldab oma veebilehel kõikide selliste mündikäsitlusmasinate koondnimekirja, mille kohta on saadud või Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskuse poolt koostatud heakskiitev ja kehtiv tuvastamiskatse koondaruanne.

Artikkel 6

Liikmesriigi korraldatavad kontrollid

1.   Liikmesriigid võtavad kasutusele käesolevas artiklis sätestatud kontrollid.

2.   Liikmesriigid korraldavad igal aastal asutustes kohapealseid kontrolle, et teha tuvastamiskatse abil kindlaks, kas valikrühma kuuluvad kasutatavad mündikäsitlusmasinad toimivad nõuetekohaselt. Kui kõnealuste asutuste töötajad peavad ringlusse tagasi saadetavate euromüntide ehtsust kontrollima käsitsi, võtavad liikmesriigid asutustelt kinnituse, et nende töötajad on saanud selleks vajaliku koolituse.

3.   Igal aastal liikmesriigis kontrollitavate mündikäsitlusmasinate arv peab olema piisavalt suur, et asjaomasel aastal kõnealuste masinate käsitletud euromüntide hulk moodustaks vähemalt 25 % euromüntide kasutuselevõtu ja kontrollile eelneva aasta lõpu vahelisel ajal kõnealuse liikmesriigi emiteeritud müntide netokogusest. Kontrollitavate mündikäsitlusmasinate arv selgitatakse välja kolme suurima nimiväärtusega ringlusse saadetavate euromüntide hulga alusel. Liikmesriigid püüavad tagada, et mündikäsitlusmasinaid kontrollitakse rotatsiooni korras.

4.   Juhul kui lõike 3 kohaselt igal aastal kontrollitavate mündikäsitlusmasinate arv on suurem asjaomases liikmesriigis töötavate mündikäsitlusmasinate arvust, kontrollitakse kõiki selles liikmesriigis töötavaid mündikäsitlusmasinaid igal aastal.

5.   Liikmesriigid võivad pärast komisjonile teatamist otsustada, et kuni 31. detsembrini 2014 kestva üleminekuperioodi jooksul on iga-aastaselt kontrollitavate mündikäsitlusmasinate arv selline, et selle aasta jooksul nende masinate käsitletud euromüntide hulk moodustab vähemalt 10 % euromüntide kasutuselevõtu ja kontrollile eelneva aasta lõpu vahelisel ajal kõnealuse liikmesriigi emiteeritud müntide netokogusest.

6.   Iga-aastase kontrolli käigus jälgivad liikmesriigid asutuste jõudlust euromüntide autentimisel järgmiste näitajate alusel:

a)

selliste kirjalike eeskirjade olemasolu, mis sisaldavad juhiseid automaatse mündikäsitluse seadmete kasutamise või müntide käsitsi sorteerimise kohta, nagu vastaval juhul asjakohane;

b)

sobivate töötajate olemasolu;

c)

mündikäsitlusmasinaid nõutaval toimivustasemel hoida aitava kirjaliku hoolduskava olemasolu;

d)

võltsitud euromüntide, ringlusse kõlbmatute euromüntide, ja selliste müntidega sarnanevate muude esemete, mis ei vasta ehtsate euromüntide spetsifikatsioonidele, määratud riiklikule asutusele üleandmise kirjalike eeskirjade olemasolu ning

e)

sisekontrollimenetluste olemasolu, mis kirjeldavad asutuste tehtavate kontrollide meetodeid ja sagedust, eesmärgiga tagada, et asutuste sorteerimiskeskused või töötajad järgivad käesolevas lõikes sätestatud juhiseid.

7.   Kui liikmesriik avastab mittevastavuse käesolevale määrusele, võtab asjaomane asutus meetmeid, et tagada mittevastavuse kiire kõrvaldamine.

Artikkel 7

Tehnilised sätted

Komisjon kannab hoolt selle eest, et Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus määrab mõistliku aja jooksul ja pärast konsulteerimist võltsitud müntide ekspertgrupiga kindlaks tuvastamiskatse jaoks vajalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja teised praktilised rakendussätted, nagu koolitusmeetmed, tuvastamiskatse koondaruande kehtivusaeg, artikli 5 lõikes 2 osutatud nimekirja kantav teave, liikmesriikide kontrolli ja auditeerimise juhised, mittevastavuse kõrvaldamise eeskirjad ning ehtsate müntide vastuvõtmise piirväärtused.

III   PEATÜKK

RINGLUSSE KÕLBMATUTE EUROMÜNTIDE KÄITLEMINE

Artikkel 8

Ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamine ja hüvitamine

1.   Liikmesriigid kõrvaldavad ringlusest ringlusse kõlbmatud euromündid.

2.   Liikmesriigid hüvitavad või asendavad euromündid, mis on muutunud ringlusse kõlbmatuks, kuna on olnud kaua ringluses või on kannatada saanud või mis on autentimise käigus muul põhjusel eemaldatud. Liikmesriigid võivad keelduda hüvitamast ringlusse kõlbmatuid euromünte, mille välimust on oluliselt muudetud kas tahtlikult või sellise protsessi käigus, mille puhul oli mõistlik eeldada, et mündi välimus muutub, ilma et see piiraks heategevuslikul eesmärgil kogutud müntide, nagu purskkaevu visatud müntide, hüvitamist.

3.   Liikmesriigid tagavad, et ringlusse kõlbmatutele euromüntidele tekitatakse pärast ringlusest kõrvaldamist füüsiline püsiv moonutus, mis ei võimalda neid münte enam ringlusse tagasi saata või hüvitamiseks üle anda.

Artikkel 9

Käitlustasu

1.   Müntide hüvitamisel ja asendamisel võib pidada kinni käitlustasu, mis moodustab 5 % üleantud ringlusse kõlbmatute euromüntide nimiväärtusest. Käitlustasule võib lisanduda täiendav tasu 15 % ulatuses üleantud euromüntide nimiväärtusest juhul, kui kontrollitakse kogu euromündikoti või -kasti sisu, nagu sätestatud artikli 11 lõikes 2.

2.   Liikmesriik võib kehtestada käitlustasust üldise või osalise erandi juhul, kui euromünte üleandev füüsiline või juriidiline isik teeb määratud riikliku asutusega võltsitud või ringlusse kõlbmatute euromüntide ringlusest kõrvaldamiseks tihedat ja korrapärast koostööd või kui selline erand teenib avalikku huvi.

3.   Transpordikulud ja sellega seotud kulud tasub euromünte üleandev füüsiline või juriidiline isik.

4.   Ilma et see piiraks lõikes 2 sätestatud erandi kohaldamist, vabastatakse igal aastal käitlustasust maksimaalselt üks kilogramm ringlusse kõlbmatuid sama nimiväärtusega euromünte neid üleandva füüsilise või juriidilise isiku kohta. Kui seda piirmäära ületatakse, võib üleantavate müntide käitlemise eest nõuda tasu.

5.   Kui üleantavate müntide hulgas on münte, mida on töödeldud keemiliste või muude ohtlike ainetega sellises ulatuses, et need võivad osutuda käitlejate tervisele ohtlikuks, lisatakse vastavalt lõikele 1 nõutavatele tasudele lisatasu, mis võrdub 20 %ga üleantud euromüntide nimiväärtusest.

Artikkel 10

Ringlusse kõlbmatute euromüntide pakendamine

1.   Euromünte hüvitamiseks või asendamiseks üleandev füüsiline või juriidiline isik sordib üleantavad mündid vastavalt nimiväärtusele standardsetesse kottidesse või kastidesse, järgides järgmisi nõudeid:

a)

kotid või kastid sisaldavad:

i)

500 münti nimiväärtusega 2 eurot ja 1 euro,

ii)

1 000 münti nimiväärtusega 50 senti, 20 senti ja 10 senti,

iii)

2 000 münti nimiväärtusega 5 senti, 2 senti ja 1 sent,

iv)

väiksema koguse puhul sada münti iga nimiväärtuse kohta;

b)

igale kotile või kastile märgitakse neid üleandva füüsilise või juriidilise isiku identifitseerimisandmed, neis olevate müntide koguväärtus ja nimiväärtus, kaal, pakendamise kuupäev ja koti või kasti number; üleandev füüsiline või juriidiline isik esitab pakendite nimekirja, mis sisaldab ülevaadet üleantavatest kottidest või kastidest; kui münte on töödeldud keemiliste või teiste ohtlike ainetega, lisatakse standardsetele mündipakkidele kirjalik teade, milles täpsustatakse kasutatud ained;

c)

juhul, kui ringlusse kõlbmatute euromüntide üldkogus on väiksem kui punktis a osutatud nõuetega ette nähtud, sorditakse euromündid nimiväärtuse järgi ja need võib üle anda ebastandardses pakendis.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid säilitada oma siseriiklike õigusaktidega 11. jaanuarist 2011 kehtivad pakendamisnõuded.

Artikkel 11

Ringlusse kõlbmatute euromüntide kontrollimine

1.   Liikmesriigid võivad kontrollida üleantud ringlusse kõlbmatuid euromünte järgmiselt:

a)

kontrollitakse deklareeritud kogus, kaaludes iga kotti või kasti;

b)

kontrollitakse autentsust ja välimust, võttes aluseks vähemalt 10 % üleantud müntidest.

2.   Kui lõikes 1 osutatud kontrolli käigus tuvastatakse kõrvalekaldeid või pakendi mittevastavust artiklis 10 sätestatule, tuleb kontrollida kogu koti või kasti sisu.

3.   Liikmesriigid võivad keelduda euromüntide vastuvõtmisest, kui selliste müntide vastuvõtmine on ohtlik neid käitlevate isikute tervisele või kui müntide üleandmisel ei ole kinni peetud pakkimis-ja märgistamisstandarditest.

Liikmesriigid võivad näha ette meetmed esimeses lõigus osutatud münte üle andnud füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Aruandlus, teavitamine ja hindamine

1.   Liikmesriik esitab komisjonile igal aastal euromüntide autentimist käsitleva aruande. Aruanne sisaldab järgmist teavet: artikli 6 lõike 2 kohaselt tehtud kontrollide arv, kontrollitud mündikäsitlusmasinate arv, katse tulemused, kõnealuste masinate käsitletud müntide hulk, analüüsitud arvatavalt võltsitud müntide arv ning selliste ringlusse kõlbmatute euromüntide arv, mille eest maksti hüvitist, samuti artikli 4 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandite üksikasjad.

2.   Et liikmesriikidel oleks võimalik kontrollida, kas asutused täidavad käesolevat määrust, annavad asutused vastava taotluse korral liikmesriikidele vähemalt kord aastas järgmist miinimumteavet:

a)

kasutatud mündikäsitlusmasinate tüüp ja arv;

b)

iga mündikäsitlusmasina asukoht ning

c)

iga mündikäsitlusmasina käsitletud müntide hulk aasta jooksul ja nimiväärtused, vähemalt kolme kõige kõrgema nimiväärtuse kohta.

3.   Liikmesriigid tagavad, et teave asutuste kohta, kelle ülesandeks on euromüntide hüvitamine või asendamine, ja teave teatavate eeskirjade, näiteks pakendamisnõudeid ja tasusid käsitlevate eeskirjade kohta oleks kättesaadav asjakohastel veebisaitidel ja trükistes.

4.   Pärast liikmesriikidelt saadud aruannete analüüsimist esitab komisjon majandus-ja rahanduskomiteele aasta-aruande euromüntide autentimist ja ringlusse kõlbmatuid euromünte käsitlevate suundumuste ja tulemuste kohta.

5.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2014 aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral võib aruandele lisada seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse üksikasjalikumaks rakendamiseks või muutmiseks, eriti seoses artiklitega 6 ja 8.

Artikkel 13

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012, v.a III peatükk, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 15. detsember 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  ELT C 284, 25.11.2009, lk 6.

(2)  Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 29. novembri 2010. aasta otsus.

(3)  EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6.

(4)  ELT L 184, 15.7.2005, lk 60.

(5)  ELT L 19, 21.1.2005, lk 73.


22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 339/6


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1211/2010,

15. detsember 2010,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001 (2) I ja II lisas esitatud kolmandate riikide ja territooriumide nimekirjad peaksid nüüd ja edaspidi vastama nimetatud määruse põhjenduses 5 kehtestatud kriteeriumidele. Kolmandad riigid ja territooriumid, kelle olukord on nende kriteeriumite suhtes muutunud, tuleks kanda ühest lisast teise.

(2)

Taiwani kodanike suhtes kehtiv viisanõue ei ole enam põhjendatud eelkõige seetõttu, et kõnealune territoorium ei kujuta liidu jaoks ebaseadusliku sisserände ohtu ega ohusta liidu avalikku korda või välissuhteid vastavalt määruse (EÜ) nr 539/2001 põhjenduses 5 kehtestatud kriteeriumidele. Seetõttu tuleks viide kõnealusele territooriumile üle kanda nimetatud määruse II lisasse. Samas peaks viisavabadus laienema ainult nendele isikutele, kellele Taiwan on väljastanud isikutunnistuse numbrit sisaldava passi.

(3)

Määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisast tuleks välja jätta viide Põhja-Mariaanidele, kuna kõnealuse territooriumi kodanikel on Ameerika Ühendriikide pass ja kodakondsus ning USA on kantud nimetatud määruse II lisasse.

(4)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (3) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(5)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (5) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (6) artikliga 3.

(6)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (7) artikliga 3.

(7)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (8). Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(8)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (9). Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(9)

Küprose puhul on käesolev määrus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(10)

Käesolev määrus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I osas jäetakse välja viide Põhja-Mariaanidele;

b)

II osas jäetakse välja viide Taiwanile.

2)

II lisale lisatakse järgmine osa:

„4.

TERRITORIAALÜKSUSED JA -VALITSUSED, MIDA VÄHEMALT ÜKS LIIKMESRIIK EI OLE RIIGINA TUNNUSTANUD:

Taiwan (10)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Strasbourg, 15. detsember 2010

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

O. CHASTEL


(1)  Euroopa Parlamendi 11. novembri 2010. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. novembri 2010. aasta otsus.

(2)  EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1.

(3)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(4)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(5)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(6)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(7)  ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(8)  EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9)  EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(10)  Viisanõudest on vabastatud ainult isikud, kellele Taiwan on väljastanud isikutunnistuse numbrit sisaldava passi.”