22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/1

—

189,48 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda 725 – 1 450 km,

—

378,93 eurot juhul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 1 450 kilomeetri.

—

39,17 eurot ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

31,58 eurot ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

—

1 114,99 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

662,97 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

—

838,66 eurot teenistujate puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele,

—

497,22 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

—

131,84 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C4 või C5,

—

202,14 eurot kuus ametniku puhul, kes kuulub palgaastmesse C1, C2 või C3.

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/7

(1)

Vastavalt personalieeskirjade XII lisa artiklile 13 esitas Eurostat 1. septembril 2010 aruande pensioniskeemi 2010. aasta kindlustusmatemaatilise hinnangu kohta, milles ajakohastatakse nimetatud lisas osutatud näitajad. Hinnangust selgub, et pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks vajalik sissemakse määr on 11,6 % põhipalgast.

(2)

Seepärast tuleks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi kindlustusmatemaatilise tasakaalu tagamiseks kohandada sissemakse määra 11,6 %ni põhipalgast,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/8

(1)

Hiina Rahvavabariigist („Hiina”) ja Ukrainast pärit triikimislaudade importi käsitleva dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esimene uurimine”) tulemusena kehtestati nõukogu 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) dumpinguvastased meetmed. Kõnealune määrus jõustus 27. aprillil 2007.

(2)

Tuletatakse meelde, et Hiina eksportiva tootja Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd. (edaspidi „Since Hardware”) toodetud triikimislaudade suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 0 %, samas kui muude Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaks oli 18,1 % – 38,1 %. Seejärel toimunud vahepealse läbivaatamise tulemusena tõsteti kõnealune maksumäär 42,3 %-le nõukogu 29. märtsi 2010. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 270/2010, millega muudeti määrust (EÜ) nr 452/2007 (3).

(3)

2. oktoobril 2009 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (5) (edaspidi „algmäärus”) artikli 5 kohase dumpinguvastase uurimise algatamisest Hiinast pärit triikimislaudade liitu suunatud impordi suhtes, mis piirdus äriühinguga Since Hardware. Lisaks teatas komisjon algatamisteates määruse (EÜ) nr 1515/2001 artikli 2 lõike 3 kohase läbivaatamise algatamisest, et võimaldada määrust (EÜ) nr 452/2007 vajaduse korral muuta lähtuvalt WTO apellatsioonikogu aruandest „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiselihale ja riisile” (AB-2005-6) (6). Kõnealuse aruande lõigetes 305 ja 306 kinnitatakse, et eksportiv tootja, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, tuleb välja jätta sellise uurimise tulemusel kehtestatud lõpliku meetme kohaldamisalast ning et tema suhtes ei saa algatada läbivaatamist, mis on seotud administratiivsete ja muutunud asjaoludega.

(4)

Äriühing Since Hardware tuleks välja jätta määrusega (EÜ) nr 452/2007 kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamislast, et äriühing ei kuuluks üheaegselt kahe dumpinguvastase määruse kohaldamisalasse,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/10

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu 24. juuni 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1312/98 (2) Indiast pärit sünteetilisest kiust köite impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed”). Ühele India eksportivale tootjale kehtestati tollimaks määraga 53 % ja muule Indiast (edaspidi „asjaomane riik”) pärit impordile kehtestati tollimaks määraga 82 %.

(2)

Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine”) jättis nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1736/2004 (Indiast pärit sünteetilisest kiust köie impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta) (3) nimetatud meetmed kehtima.

(3)

4. mail 2009 esitas ELi nööri-, paela- ja võrgutööstuste kontaktkomitee (Eurocord) (edaspidi „taotluse esitaja”) algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise taotluse liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % liidu sünteetilisest kiust köite toodangust.

(4)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 7. oktoobril 2009Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust uuriti 1. oktoobrist 2008 kuni 30. septembrini 2009 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(7)

Komisjon teavitas teadaolevaid liidu tootjaid, asjaomase riigi eksportijaid ja eksportivaid tootjaid, asjaomase riigi esindajaid, importijaid ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajate ühendust ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest.

(8)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(9)

Arvestades liidu tootjate ja India eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(10)

Tähtaja jooksul teatasid endast ja esitasid nõutud teabe ning avaldasid soovi valimis osaleda viis India tootjat, kellest kaks kuuluvad samasse kontserni. Neli neist tootsid vaatlusalust toodet ja eksportisid seda uurimisperioodi jooksul liidu turule. Viies äriühing vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul liidu turule ei eksportinud. Kõiki viit äriühingut peeti koostööd tegevateks äriühinguteks ja nad valiti valimisse. Koostöö taset Indiaga, st koostööd teinud India äriühingute poolt liitu eksporditavate kaupade osakaalu, võrreldes kogu Indiast lähtuva ekspordiga liitu, ei olnud võimalik arvutada, sest põhjendustes 21–23 üksikasjalikumalt selgitatud põhjustel oli viie koostööd tegeva äriühingu teatatud kogueksport liitu uurimisperioodi jooksul oluliselt suurem kui Eurostatis registreeritud kogu India eksport.

(11)

Valim moodustati koostöös India ametivõimudega ja sellesse kuulus neli äriühingut, kes olid teatanud eksportmüügist liitu. Valitud neljast äriühingust kaks olid omavahel seotud. Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises tegi koostööd ainult üks eksportiv tootja ja praegu on tema suhtes kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks. Samuti tuletatakse meelde, et eelmises aegumise läbivaatamise menetluses ei teinud koostööd ükski India eksportiv tootja ja seetõttu toetuti järelduste tegemisel algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavatele faktidele.

(12)

Kaheksateist liidu tootjat (kõik viisteist kaebuse esitajat ja veel kolm tootjat, kelle toodang moodustab kokku 78 % liidu kogutoodangust) esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimis osalema. Koostööd tegevatelt liidu tootjatelt saadud teabe alusel valis komisjon valimisse viis liidu tootjat, kelle toodang moodustab umbes 40 % põhjenduses 40 määratletud liidu tootmisharu kogutoodangust ja umbes poole kõikide koostööd teinud liidu tootjate müügist liidu sõltumatutele klientidele. Valim koostati suurima tüüpilise müügimahu ja tootjate geograafilise katvuse alusel liidu sees, mida oli komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida. Üks viiest valimisse kaasatud liidu tootjast alustas tegevust vaatlusalusel perioodil; seetõttu tema andmeid kahjunäitajate suundumuste analüüsis ei kasutatud, et vältida kõnealuste suundumuste moonutamist. Sellest hoolimata olid ülejäänud nelja valimisse kaasatud liidu tootja andmed, mida kasutati kõnealuste suundumuste analüüsis, representatiivsed.

(13)

Komisjon saatis viiele valimisse kaasatud liidu tootjale ja neljale valimisse kaasatud India eksportivale tootjale küsimustiku.

(14)

Küsimustikule vastasid kõik viis valimisse kaasatud liidu tootjat. Üks neljast valimisse kaasatud India eksportivast tootjast loobus koostööst, samas kui ülejäänud kolm (kellest kaks olid omavahel seotud) vastasid küsimustikule tähtaja jooksul. Seetõttu koosnes India eksportivate tootjate valim lõpuks neist kolmest küsimustikule vastanud India äriühingust.

(15)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

—

Axiom Imex International Ltd., Boisar;

—

Tufropes Private Limited, Silvassa;

—

India Nets, Indore.

—

Cordoaria Oliveira SÁ (Portugal),

—

Eurorope SA (Kreeka),

—

Lanex A.S. (Tšehhi Vabariik),

—

Lankhorst Euronete Ropes (Portugal),

—

Teufelberger Ges.m.b.H. (Austria).

(16)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises ja selle määratlus on järgmine: sidumisnöör, taglaseköis, köis või trossid, põimitud või punutud või mitte ja impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte, mis on valmistatud polüetüleenist või polüpropüleenist joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), välja arvatud viljavihu- või heinapallinöör, või muudest sünteetilistest kiududest, nailonist või muudest polüamiididest või polüestritest, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5g/m). Toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide 5607 49 11, 5607 49 19, 5607 50 11 ja 5607 50 19 alla. Vaatlusalust toodet kasutatakse laialdaselt merenduses ja tööstuses, eriti mereveos (peamiselt sildumisel), ja kalatööstuses.

(17)

Üks huvitatud isik väitis, et ülalnimetatud sildumisköied ei kuulu vaatlusaluse toote määratluse alla, kuna sellistel köitel on jätkukohad, ning et sellised tuleks deklareerida „köiest toodetena”, mis liigitatakse muu CN-koodi alla (vt ka põhjendust 23). Tuleks siiski märkida, et sildumisköiele on viidatud vaid seoses vaatlusaluse toote eri tüüpide kasutustega ning kõik need tüübid on määratletud sünteetilistest kiududest köitena, nagu on sätestatud põhjenduses 16.

(18)

Nagu näitas esialgne uurimine ja nagu kinnitab ka käesolev uurimine, on vaatlusalune toode ja sünteetilisest kiust köis, mida toodavad ja müüvad oma siseturul India eksportivad tootjad ning mida liidus toodavad ja müüvad liidu tootjad, igas suhtes identsed ning samade füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega. Seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(19)

Üks huvitatud isik väitis, et sünteetilisest kiust köis, mida valmistab liidu tootmisharu, ei ole vaatlusaluse tootega võrreldav, sest liidu tootjad hakkasid kasutama uut liiki toorainet Dyneema, mis on muudest toorainetest palju kallim, sest sellel põhinevad tooted on palju vastupidavamad. Valimisse kaasatud India tootjad seda liiki toorainet tõepoolest ei kasuta. Esiteks tuleb siiski märkida, et kõnealused tooted moodustavad ainult väikese osa liidu tootjate müüdavatest toodetest. Kuigi see on õige, et mõned liidu tootjad kasutavad seda tüüpi kiudu üha rohkem, moodustavad Dyneema-köied ainult väikese osa liidu toodangust. Seetõttu, kui märkimisväärne erinevus toormaterjali hinnas (võimalik, et umbes 25–30 korda kallim) võib liidu tootmisharu keskmist müügihinda arvestades märkimisväärselt mõjutada kahjunäitajat, jääb Dyneema-köite mõju üldises hinnangus piiratuks, kuna liidus toodetud tavapäraste köite kogus on ülekaalukalt suurem. Teiseks põhinevad kõik käesoleva aegumise läbivaatamise arvutused vastavate tooteliikide võrdlusel, milles võetakse arvesse eri tooraineid. Seetõttu ei moonuta tootevalikus esinevad erinevused arvutusi. Igal juhul on tootel, mille toorainena kasutatakse Dyneemat, ikkagi samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused kui vaatlusalusel tootel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(20)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 uuriti, kas India suhtes kehtestatud meetmete võimalik aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(21)

Eurostati andmetel oli Indiast pärit vaatlusaluse toote impordi maht kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tähtsusetu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi seda toodet Indiast 31 tonni, st alla 0,1 % liidu tarbimisest samal ajavahemikul:

(22)

Kontrollitud andmete kohaselt vedasid kolm valimisse kaasatud äriühingut uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet liitu siiski Eurostatile teatatud kogustest oluliselt rohkem. Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgses uurimises esitasid importijad andmed, mille kohaselt ei lubatud teatavaid Indiast ostetud vaatlusaluse toote koguseid liidu turul vabasse ringlusse, vaid pandi tollilattu ja müüdi ookeanilaevadele või avamereplatvormidele. Üks kaebuse esitanud tootja kordas seda väidet käesolevas uurimises. Kuna sadamates tegutsevad kaubandusettevõtjad uurimises koostööd ei teinud, ei olnud võimalik seda väidet kontrollida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud klientide nimekirja alusel on siiski ilmne, et enamik kliente olid tõepoolest liidu sadamates asuvad laevanduse, merenduse ja avameretööstuse tarnijad. Eeltoodut arvesse võttes tundub, et statistiliste andmete ja esitatud arvandmete erinevus tuleneb kõnealusest müügist.

(23)

Samuti tuleks märkida, et aegumise läbivaatamise taotluses väideti, et meetmetest hoitakse kõrvale. Sellega seoses väitis taotluse esitaja, et teatav kogus Indiast pärit sünteetilisest kiust köisi toodi liitu CN-koodi 5609 all (tooted […] sidumisnöörist, taglaseköiest, köiest või trossidest), mille suhtes meedet ei kohaldata. Käesoleva uurimise käigus siiski seda seisukohta toetavat teavet ei ilmnenud.

(24)

Eeltoodut arvesse võttes arvatakse, et tegelikult imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indiast liidu tolliterritooriumile 31 tonni vaatlusalust toodet. Kolme valimisse kaasatud India tootja liidu turule vabasse ringlusse mittelubatud toodete kontrollitud eksportmüüki liidu sadamatele käsitatakse osana India ekspordist muudesse kolmandatesse riikidesse.

(25)

Võttes arvesse, et Indiast liitu imporditud kogused olid väikesed, ei olnud nende alusel võimalik teha dumpingu või kahju jätkumise tõenäosuse representatiivset analüüsi. Tegeliku impordi piiratud mahu põhjal ei saa tõepoolest järeldada, et India tegeles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjustava dumpinguga. Seetõttu keskendub analüüs dumpingu ja kahju kordumise tõenäosusele meetmete aeguda laskmise korral.

(26)

Uuriti, kas asjaomases riigis on kasutamata tootmisvõimsust, mis võib meetmete kehtetuks tunnistamise korral tingida dumpinguhindadega ekspordi jätkumise.

(27)

Leiti, et kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja tootmisvõimus suurenes 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal järsult, samas aga vähenes tootmisvõimsuse rakendamine. Kolme äriühingu vaba tootmisvõimsus moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 75 % liidu tarbimisest. See viitab liitu eksporditavate koguste tõenäolisele suurenemisele, kui meetmetel lastakse aeguda.

(28)

Muude sünteetilisest kiust köite tootjate kohta Indias on teada, et Garware – äriühing, kes loobus pärast valimi moodustamise etappi koostööst – on oluline tootja, kelle tootmisvõimsus on tema ametliku veebisaidi põhjal märkimisväärne. Lisaks on aegumise läbivaatamise taotluses loetletud veel neli India suurtootjat. Indias on ka mitu väikese ja keskmise suurusega tootjat, kes tegelevad peamiselt omamaise müügiga. Kuna kõnealused India tootjad keeldusid koostööst, ei ole nende tootmisvõimsus teada, kuid võib oletada, et koostööd tegevate äriühingute suundumused on nendega võrreldavad ja seega on neil tootjatel täiendavat vaba tootmisvõimsust.

(29)

Pärast järelduste teatavaks tegemist vaidlustasid kõik valimis olevad India tootjad nende ühendatud vaba tootmisvõimsuse kohta käivaid andmeid. Siiski oled äriühingud ise kõik need andmed esitanud ning need olid kontrollitud kohapealse kontrolliga igas mainitud äriühingus. Seetõttu lükati väited tagasi.

(30)

Kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja eksportmüügi maht kolmandatesse riikidesse, sealhulgas selliste toodete müük liidu sadamates, mida ei viidud liidu tolliterritooriumile, on märkimisväärne ja suurenes vaatlusalusel perioodil umbes 80 %, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu poole eksportivate tootjate kogumüügist.

(31)

Pärast esialgse meetme rakendamist tegelik import liitu praktiliselt peatus. Tuleb siiski märkida, et valimisse kaasatud tootjate eksportmüük liidu sadamates suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 61 tonnist 785 tonnini. Võttes arvesse, et tegelik importmüük liitu toimub samade müügikanalite kaudu kui toodete müük liidu sadamates, võib suurenev kohalolek liidu turu lävel tähendada, et meetmete puudumisel hakkavad valimisse kuuluvad India tootjad – ja võib-olla ka teised – varsti müüma liidu turul asjaomast toodet suurtes kogustes.

(32)

Võttes arvesse India tootjate eespool kirjeldatud ekspordile orienteeritust ja nende suurenevat kohalolekut liidu sadamates, võib järeldada, et on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suurenevad India ekspordimahud liitu märkimisväärselt.

(33)

Pärast läbivaatamise käigus avastatud asjaolude avaldamist väitis üks India tootja, et India eksport on kogu maailmas väga mitmekesine, muu hulgas kasvupotentsiaaliga turgudel ning seega ei taastuks meetmete puudumisel eksport liidu turule märkimisväärsetes kogustes. Tuleb tunnistada, et mõnede India tootjate eksport eri turgudele on mitmekesine, kuid seda sajaolu ei saa pidada piisavaks, et muuta ülalnimetatud avastatud asjaolude põhjal tehtud järeldusi.

(34)

Dumpingu ligikaudse suuruse arvutamisel lähtuti kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja kontrollitud müügist liidu sadamates, mis, hoolimata sellest, et seda müüki käsitatakse osana muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügist, näitavad päris hästi, milliseks võib kujuneda India sünteetilisest kiust köite hind tollimaksude puudumise korral. Normaalväärtus põhines India siseturu hindadel. Nende andmete põhjal arvutati kahe valimisse kaasatud India tootja dumpingutase. Dumpingumarginaal oli keskmiselt 10 %, mida võib pidada märkimisväärseks, kuigi see on esialgses uurimises kehtestatud dumpingumarginaalidest palju madalam.

(35)

Kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt muude kolmandate riikide turgudel (välja arvatud müük liidu sadamates) kasutatavate hindade võrdlemisel omamaiste hindadega saadi sama tulemus, kuigi selle põhjal kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli madalam.

(36)

Käesolevas uurimises tehtud järelduste avaldamise järel väitis üks India tootja, et India impordi puhul liitu ei leitud dumpingut. Kuid tegelikult ei olnud ka peaaegu mingit importi. Lisaks leiti dumpingut nii müümisel liidu sadamates kui ka müümisel teistesse kolmandatesse riikidesse. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(37)

Üks teine huvitatud isik väitis, et läbivaatamisel kindlaks tehtud dumpingumarginaale ei saa pidada märkimisväärseks, võrreldes kehtiva tollimaksu tasemega, võttes arvesse märkimisväärset erinevust tööjõu hinna vahel liidus ja Aasias. Siiski tuleb märkida, et tööjõukulud liidus on ebaolulised dumpingumarginaali arvutamisel.

(38)

Eespool esitatud analüüsi alusel järeldatakse, et eksportivatel tootjatel on suur tootmispotentsiaal, mis võimaldab neil meetmete aeguda laskmise korral alustada uuesti eksportimist liitu. Hindadega seoses leiti, et kaks valimisse kaasatud tootjat müüvad muudes kolmandates riikides dumpinguhindadega. Lisaks võib kättesaadavale teabele tuginedes eeldada, et muudesse kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega müüvate äriühingute eeskuju järgivad veel viis muud kaebuses loetletud suurt eksportivat tootjat, nende hulgas koostööst loobunud Garware.

(39)

Kuna India eksportivatel tootjatel on säilinud strateegiline huvi liidu turu vastu, mida kinnitavad suurenev eksportmüük liidu sadamates ja ülisuur vaba tootmisvõimsus, võib arvata, et meetmete kehtivuse lõppemisel alustavad nad taas märkimisväärses koguses toodete eksportimist liidu turgudele. Arvestades India eksportijate hinnapoliitikat kolmandate riikide turgudel, on ülimalt tõenäoline, et eksport taastatakse dumpinguhindadega. Siit järeldub, et meetmete aegumine põhjustab tõenäoliselt dumpingu kordumise.

(40)

Liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustavad liidu tootjad, kes annavad liidu kogutoodangu. Hinnanguliselt on liidus umbes 40 tootjat.

(41)

Viisteist liidu tootjat, kelle nimel esitas kaebuse esitanud ühendus aegumise läbivaatamise taotluse, ja veel kolm liidu tootjat andsid algatamisteates nõutud valimi koostamiseks vajalikku teavet. Nagu on märgitud põhjenduses 12, uuriti põhjalikult viit valimisse kaasatud tootjat, kelle toodang moodustas umbes 40 % liidu tootmisharu toodangust. Valimisse kuulusid järgmised äriühingud:

(42)

Nagu on juba märgitud põhjenduses 12, moodustas kaheksateistkümne koostööd teinud liidu tootja toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 78 % liidu kogutoodangust.

(43)

Liidu sünteetilisest kiust köite tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks liidu tootmisharu müügimaht liidu turul (sh koostööd mitteteinud liidu tootjate müük vastavalt kaebuse esitanud ühenduse hinnangule) ja liideti sellele Eurostati andmetele tuginedes kogu liitu suunatud import.

(44)

Eespool toodud andmete põhjal võib tõdeda, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 7 %. Eelkõige vähenes tarbimine 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 %, olles enne seda 2006.–2007. aastal suurenenud 16 %.

(45)

Nagu on mainitud põhjenduses 21, oli vaatlusalusel perioodil Indiast pärinev import liitu tõhusate kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu peaaegu olematu.

(46)

Nagu on aga selgitatud põhjenduses 22, suureneb India tootjate kohalolek liidu turu lävel, sest eksportmüük liidu sadamates ei nõua tollivormistust ja seega selle suhtes kõnealust dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata.

(47)

Kuna tegelik import Indiast liitu oli peaaegu olematu, võrreldi India ekspordihindu muudes kolmandates riikides (sh liidu sadamatesse suunatud eksport, mille suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata) ja valimisse kaasatud liidu tootjate hindu liidu turul.

(48)

Neile andmetele tuginedes tehti kindlaks, et India ekspordihinnad muudes kolmandates riikides olid liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Tuvastatud hinnaerinevus ulatus 46 %-ni ja oli keskmiselt 18 %.

(49)

India eksportmüügi väärtus kolmandates riikides suurenes vaatlusalusel perioodil üle 30 %. Kõnealune müük moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu poole valimisse kaasatud India eksportivate tootjate kogukäibest.

(50)

Olenemata tarbimise 7 % suurusest vähenemisest liidu turul suurenesid muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi mahud vaatlusalusel perioodil 18 %. Seega suurenes sellise impordi turuosa 17 %-lt 22 %-ni.

(51)

Tuleks märkida, et Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 46 % ja selle turuosa suurenes 8,6 %-ni (5,5 %-lt 2006. aastal). Kuigi Eurostati andmete üldise ülesehituse tõttu (neid ei esitata tooteliikide kaupa) ei ole täpne võrdlus võimalik, ilmneb, et Hiina keskmine impordihind liidus on India keskmisest ekspordihinnast oluliselt kõrgem. Lisaks tundub, et Hiina keskmine impordihind vastab liidu tootmisharu hindadele.

(52)

Korea Vabariigist (edaspidi „Korea”) pärit impordi turuosa liidus oli vaatlusalusel perioodil püsivalt umbes 3 %. Ka Koreast pärit impordi maht vähenes 6 % kooskõlas väheneva tarbimisega.

(53)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärit import moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 2 % liidu sünteetilisest kiust köite turust.

(54)

Analüüsiti kõiki algmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjunäitajaid. Liidu tootjate müügimahtu ja turuosa analüüsiti kõigi liidu tootjate, st liidu tootmisharu kohta kogutud andmete alusel. Muid kahjunäitajaid uuriti valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabe alusel, mida kontrolliti kõikides äriühingutes kohapeal, nagu on mainitud põhjenduses 15. Nagu põhjenduses 12 on juba öeldud, alustas üks liidu tootja tegevust alles vaatlusalusel perioodil ja seetõttu tema andmeid kahjunäitajate suundumuste analüüsis ei kasutatud, et vältida kõnealuste suundumuste moonutamist.

(55)

Euroopa Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt – 12 %. Nagu on juba selgitatud põhjenduses 44, vähenes tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil 7 %, kusjuures eriti järsult alates 2007. aastast. Tuleb rõhutada, et liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes kiiremini kui tarbimine.

(56)

Eelmises põhjenduses ja eeltoodud tabelis esitatud suundumused põhjustasid liidu tootmisharu turuosa vähenemise ajavahemikus 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Liidu tootmisharu turuosa vähenes pidevalt kuni 4,6 protsendipunkti võrra.

(57)

Tuleks märkida, et eelmainitud liidu tootmisharu turuosa vähenes suuresti seetõttu, et Hiinast pärit impordi turuosa suurenes (vt põhjendus 50).

(58)

Kooskõlas müügimahu vähenemisega vähenes vaatlusalusel perioodil samavõrra (17 %) ka valimisse kaasatud liidu tootjate toodangumaht. Samal ajavahemikul suurenes tootmisvõimsus 5 %. See põhjustas tootmisvõimsuse rakendamise vähenemise 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 20 %.

(59)

Üldiselt hoiavad sünteetilisest kiust köite tootjad valmistoodangu varu üsna madalal tasemel, sest enamik toodangust valmistatakse vastavalt tellimustele. Tuleks märkida, et vaatlusalusel perioodil, eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, keskmised varud vähenesid, ja seda peamiselt seetõttu, et sünteetilisest kiust köite tootmist vähendati.

(60)

Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote keskmine hind suurenes mõnevõrra kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, eelkõige 2007. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal.

(61)

Tuleks siiski märkida, et eelnimetatud keskmise müügihinna arvutamisel on arvesse võetud igat liiki tooteid, sh kõige kallimaid sünteetilisest kiust köisi, näiteks toorainest Dyneema valmistatud sünteetilisest kiust köisi. Eri liiki toodete hinnaerinevus on tõepoolest tohutu (vt põhjendus 19). Liidu tootmisharu on viimastel aastatel suurendanud kallimate toodete tootmist. Seega kasvab selliste sünteetilisest kiust köite osakaal nende tootevalikus. Need hiljutised muudatused tootevalikus on üheks põhjuseks, miks liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind on tõusnud.

(62)

Osaliselt tänu kehtivatele tõhusatele meetmetele ja osaliselt tänu tootevaliku mitmekesistamisele suutsid valimisse kaasatud liidu tootjad säilitada vaatlusalusel perioodil stabiilse ja hea tulususe taseme.

(63)

2006. ja 2007. aastal tehti suhteliselt palju investeeringuid, kuid need vähenesid pärast seda poole võrra. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil investeeringuid praktiliselt ei tehtud.

(64)

Kooskõlas tulususe stabiilsuse suundumusega suurenes vaatlusalusel perioodil ka investeeringute tasuvus.

(65)

Valimisse kaasatud liidu tootjate rahavoog oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

(66)

Valimisse kaasatud liidu tootjate tööhõive arenes 2006.–2008. aastal positiivselt. 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tööhõive siiski langes vähenenud turunõudluse tõttu. Nõudluse vähenemise tõttu, mis põhjustas ka tootmise vähenemise, langes 2008. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ka tootlikkus. Aastane tööjõukulu töötaja kohta suurenes kuni 2008. aastani ja seejärel vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi.

(67)

Kuna liidu tarbimine vähenes 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 7 % (vt põhjendus 44), vähenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 12 % ja liidu tootmisharu turuosa vähenes 6 protsendipunkti võrra (vt põhjendused 55 ja 56). Teises küljest aga, kuigi Indiast pärit tegeliku impordi maht oli kehtivate meetmete tõttu peaaegu olematu, kasvas teistest riikidest pärit import 18 % (peamiselt Hiinast pärit impordi tõttu) ja selle turuosa suurenes 5 protsendipunkti võrra (vt põhjendus 50). Seega võib järeldada, et tarbimise vähenemine mõjutas liidu tootmisharu rohkem ja selle müügimaht vähenes oluliselt rohkem kui teistel turuosalistel.

(68)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi Indiast asjaomast toodet väga vähe, ei ole Indiast pärit tegeliku impordi dumpingumarginaali võimalik kindlaks teha. Tuleks siiski märkida, et India eksport liidu sadamatesse, mille puhul tollivormistust ei nõuta, on oluliselt suurenenud ja osa sellest müügist toimus dumpinguhindadega.

(69)

Analüüsiti, kas liidu tootmisharu on ikka veel toibumas varasema dumpingu mõjudest. Leiti, et tänu pikka aega kehtinud tõhusatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu neist mõjudest suures osas juba toibunud.

(70)

Liidu tootmisharu näib tänu Indiast pärit sünteetilisest kiust köite impordi suhtes kehtestatud tõhusatele dumpinguvastastele meetmetele kahjustava dumpingu mõjudest suures osas toibunud olevat.

(71)

Sellest hoolimata ei saa järeldada, et liidu tootmisharu olukord on kindel. Kuigi teatud kahjunäitajad, mis on seotud liidu tootjate finantstulemustega, nimelt tulusus, investeeringute tasuvus ja rahavoog, on suhteliselt stabiilsed, viitavad teised kahjunäitajad, eelkõige müügimaht ja turuosa, tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine ja investeeringud, et liidu tootmisharu olukord oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus ikka veel üsna ebakindel. Pärast uurimise järelduste avaldamist väitis üks India tootja, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mingit kahju. Sellega seoses tuleb märkida, et ei ole väidetud nagu kandnuks liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil materiaalset kahju. Selle asemel tehti läbivaatamise käigus avastatud asjaolude põhjal järeldus, et mõned näitajad jäid stabiilseteks, samas kui mõnede teiste näitajate puhul oli märgata kahju jälgi.

(72)

Mõned isikud väitsid, et mõnede näitajate negatiivsed suundumused ei ole põhjustatud India impordist vaid ülemaailmsest majanduskriisist ning Hiina impordi suurenenud turuosast. Sellega seoses tuleb märkida, et teatavate näitajate negatiivseid suundumusi ei ole seostatud peaaegu olematu India impordiga. Lisaks uuriti Hiina impordi kasvu ja leiti, et see ei avaldanud mõju kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse analüüsis.

(73)

Seoses liidu tootmisharu üldise elujõulisusega tuleb märkida, et mitmesuguste kallite toodete järkjärguline turuleviimine (nii liidus kui ka kolmandates riikides) on mõjunud liidu pikaajalisele konkurentsivõimele positiivselt, võttes arvesse seda, et praegu on sellise kvaliteetse sünteetilisest kiust köite tootjate arv maailmaturul piiratud.

(74)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, keskendus analüüs dumpingu ja kahju kordumise tõenäosusele, võttes arvesse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid vaatlusaluse toote import Indiast peaaegu olematu.

(75)

Nagu on juba üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 26–28, on India eksportivate tootjate käsutuses tohutu suur vaba tootmisvõimsus. Nagu on selgitatud põhjendustes 30–32, on India tootjad suuresti orienteeritud eksporditurgudele ja neil on huvi müüa oma tooteid kõnealustel turgudel suures koguses. Nagu on öeldud põhjenduses 31, on India tootjate kohalolek liidu sadamates väga tuntav ja aina suureneb. Sellest võib järeldada, et kui meetmetel lastakse aeguda, võib Indiast pärit import liitu väga tõenäoliselt kasvada lühikese aja jooksul märkimisväärsete kogusteni.

(76)

Nagu on öeldud põhjendustes 34 ja 35, alustab India meetmete puudumise korral tõenäoliselt taas dumpinguhindadega importi. Nagu on öeldud põhjendustes 47 ja 48, näitab asjaolu, et India tootjate müügihind on liidu tootmisharu müügihinnast keskmiselt 18 % madalam (kusjuures hinnaerinevus võib ulatuda kuni 46 %-ni), et meetmete puudumise korral ekspordivad India tootjad tõenäoliselt vaatlusalust toodet liidu turule liidu tootmisharu hindadest tunduvalt madalamate hindadega, st tõenäoliselt lüüakse liidu tootjate müügihinnad alla.

(77)

Eeltoodust lähtudes võib järeldada, et on väga tõenäoline, et meetmete puudumise korral alustatakse uuesti vaatlusaluse toote importi Indiast suurtes kogustes ja hindadega, mis lööksid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla.

(78)

Võttes arvesse liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, mida on selgitatud põhjendustes 71 ja 72, mõjub võimalik ulatuslik dumpinguhinnaga import Indiast selliste hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hinnad alla, tõenäoliselt liidu tootmisharu olukorrale kahjulikult. Ennekõike võib dumpinguhinnaga impordi suures mahus jätkumine veelgi vähendada liidu tootmisharu turuosa ja müügimahtu, põhjustades tootmise ja tööhõive langust. See koos tugeva hinnasurvega, mida põhjustab import selliste hindadega, mis löövad liidu tootjate hinnad alla, tooks kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra kiire ja tõsise halvenemise.

(79)

Eeltoodust lähtudes leitakse, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, on Indiast pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

(80)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(81)

Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõiki erinevaid asjaomaseid huvisid, st liidu tootmisharu, vaatlusaluse toote importijate, kaubandusettevõtjate, hulgimüüjate ja tööstuslikul eesmärgil kasutajate huvisid.

(82)

Tuletatakse meelde, et eelmisel uurimisel leiti, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Pealegi on käesolev uurimine aegumise läbivaatamine ja seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad.

(83)

Sellele tuginedes uuriti, kas olenemata järeldusest dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta, on olemas kaalukaid põhjusi, mille põhjal võib järeldada, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(84)

Nagu juba märgitud põhjendustes 56 ja 73, suutis liidu tootmisharu säilitada olulise, kuigi väheneva turuosa ja samas oma tootevalikut mitmekesistada, hakates tootma kallimaid sünteetilisest kiust köisi. Seetõttu võib öelda, et liidu tootmisharu on jäänud struktuuriliselt elujõuliseks tootmisharuks.

(85)

Võttes arvesse põhjendustes 70–72 esitatud järeldusi liidu tootmisharu olukorra kohta ja kooskõlas põhjendustes 74–79 esitatud väidetega kahju kordumise tõenäosuse analüüsi kohta, võib samuti järeldada, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu finantsolukord halveneb tunduvalt ja see toob kaasa olulise kahju kordumise.

(86)

Tõepoolest, kui võtta arvesse vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi eeldatavaid koguseid ja hindu, ähvardaks liidu tootmisharu tõsine oht. Nagu on selgitatud põhjenduses 78, vähendaks selline import veelgi turuosa, müügimahtu ja tööhõivet ning lööks liidu tootmisharu hinnad alla, mis omakorda vähendaks tulusust määral, mis on sarnane esialgses uurimises leitud negatiivsete näitajatega.

(87)

Eeltoodust lähtudes ja vastupidiste tõendite puudumisel leitakse, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole vastuolus liidu tootmisharu huvidega.

(88)

Komisjon saatis küsimustiku kümnele sõltumatule importijale/kaubandusettevõtjale. Küsimustikule vastas ainult üks äriühing, olles meetmete säilitamise vastu. Kuna see äriühing on aga seotud India sünteetilisest kiust köite tootjaga, ei saa teda pidada sõltumatuks importijaks. Kuna äriühing on seotud importija, on tema huvid olemuslikult seotud temaga seotud India tootja huvidega.

(89)

Neid asjaolusid arvesse võttes jõutakse järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, mis näitavad, et meetmete kohaldamise jätkumine mõjutaks negatiivselt suurt osa sõltumatuid importijaid/kaubandusettevõtjaid.

(90)

Komisjon saatis kirja ühele vaatlusaluse toote tööstuslikul eesmärgil kasutajate ühendusele. Ükski kasutaja ei vastanud küsimustikule täielikult ja ühendus ei esitanud kirjalikke märkusi.

(91)

Kasutajate koostöö puudumise tõttu ja selle tõttu, et dumpinguvastaste meetmete mõju on peamiste toodet kasutavate tootmisharude, nagu laevaehituse, masinatööstuse ja avamereplatvormide muude käitamiskuludega võrreldes peaaegu olematu, järeldatakse, et meetmete kohaldamise jätkumine neid kasutajaid oluliselt negatiivselt ei mõjuta.

(92)

Meetmete kohaldamise jätkumine aitab eeldatavasti tagada, et India ei alusta lühikese aja jooksul taas suures koguses toodete dumpinguhindadega importi liidu turule. See aitab liidu tootmisharul liidu turul valitsevast konkurentsiolukorrast jätkuvalt kasu saada ning vähendab ettevõtete sulgemise ja tööhõive vähenemise ohtu. Kõnealune positiivne mõju peaks tagama liidu tootjatele tingimused uuenduslike kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamiseks uute ja erirakendusalade jaoks.

(93)

Samuti tuleks märkida, et pärast importijate/kaubandusettevõtjate ja liidu kasutajate huvide kaalumist ei leitud ühtegi veenvat põhjust, mis näitaks, et meetmete kohaldamise jätkumisel oleks valdavalt negatiivne mõju.

(94)

Võttes arvesse eeltoodud järeldusi meetmete kohaldamise jätkumise mõju kohta liidu turuosalistele, leitakse, et meetmete kohaldamise jätkumine ei ole vastuolus liidu huvidega.

(95)

Eeltoodut arvesse võttes, sh India tootjate käsutuses olevat tohutut vaba tootmisvõimsust, nende kindlat ekspordile orienteeritust ja üha suurenevat kohalolekut liidu turu lävel, nende ekspordihindu muude kolmandate riikide turgudel (mis olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil normaalväärtusest madalamad ja liidu tootmisharu hindadest tunduvalt madalamad) ja liidu tootmisharu suhteliselt ebakindlat olukorda, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral Indiast lähtuva kahjuliku dumpingu kordumine tõenäoline.

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse soovitada säilitada kehtivad meetmed muutmata kujul. Samuti anti neile pärast kõnealuse otsuse avalikustamist aega vastuväidete esitamiseks, kuid keegi ei esitanud selliseid vastuväiteid, mis oleksid õigustanud eespool esitatud järelduste muutmist. Järelduse avaldamisega seotud vastuväiteid on käsitletud käesoleva määruse asjakohastes põhjendustes.

(97)

Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb määrusega (EÜ) nr 1736/2004 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud säilitada.

(98)

Sellest olenemata ja jätmata tähelepanuta asjaolu, et kahjustava dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, iseloomustavad käesolevat menetlust erilised asjaolud, nimelt kehtivad meetmed on pikaajalised ja neid on juba kord pikendatud ning Indiast tegelikult imporditavad kogused on väga väikesed, nagu on selgitatud põhjendustes 21–24. Ka neid asjaolusid tuleb dumpinguvastaste meetmete edasisel pikendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta; edasine pikendamine peaks olema kolm aastat. Avastatud asjaolude avaldamise järel märkis taotleja, et meetmeid tuleks pikendada viie aastani ning et ülaltoodud põhjendused lühema perioodi kasuks ei ole õigustatud

(99)

Tavaliselt kohaldatakse algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast meetmete pikendamist viieks aastaks. Uurimise tulemusel järeldati, et liidu tootmisharu oli läbivaatamise uurimisperioodi lõpul ikka veel hapras olukorras; esialgses uurimises tehti kindlaks, et tootmisharu on olnud pikka aega majanduslikult raskes olukorras. Seetõttu ei ole tootmisharu veel täielikult taastunud kahjuliku dumpingu mõjust. Mitmed kahjunäitajad näitavad siiski, et meetmete rakendamine on juba võimaldanud olulist paranemist. Selle keeruka olukorra analüüsi järel otsustati, et täielik paranemine kahjuliku dumpingu mõjudest on tõenäoline lühema aja jooksul kui tavapärased viis aastat. Arvati, et võttes arvesse üldist kahjuanalüüsi ja tõenäolist turuarengut kehtivate meetmete korral, peaks kolm aastat olema piisav aeg, et liidu tootmisharu võiks majanduslikult ja rahanduslikult täielikult taastuda. Sel põhjusel ei näi olevat vajalik säilitada meetmeid pikemaks perioodiks.

(100)

Seetõttu leitakse, et uurimise käigus tuvastatud asjaolud ei toeta täielikult meetmete pikendamist kogu viieaastase perioodi võrra ja et seega tuleks meetmete pikendamisel piirduda kolme aastaga.

(101)

Artiklis 1 sätestatud individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr kehtestati esialgse uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu vastab see asjaomase äriühingu olukorrale kõnealuse uurimise ajal. Seda tollimaksumäära (vastupidi üleriigilisele tollimaksule, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse ainult nende toodete impordi suhtes, mis on pärit Indiast ja mille on tootnud asjaomane äriühing, st nimetatud konkreetne juriidiline isik. Imporditud toodete suhtes, mille on tootnud mõni muu äriühing, keda ei ole artiklis 1 konkreetselt nimetatud, sh konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei tohi neid määrasid kohaldada ja nende suhtes kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(102)

Kõik taotlused äriühingu suhtes individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kogu asjakohase teabega, eelkõige näiteks nimevahetuse või tootmis- ja müügiüksustega seotud muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse käesolevas määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/22

(1)

Hiina Rahvavabariigist („Hiina” või „asjaomane riik”) ja Ukrainast pärit triikimislaudade importi käsitleva dumpinguvastase uurimise (edaspidi „esimene uurimine”) tulemusena kehtestati nõukogu 23. aprilli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) dumpinguvastased meetmed. Kõnealune määrus jõustus 27. aprillil 2007.

(2)

Tuletatakse meelde, et Hiina eksportiva tootja Since Hardware (Guangzhou) Co., Ltd. (edaspidi „Since Hardware”) toodetud triikimislaudade suhtes kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks oli 0 %, samas kui muude Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud tollimaks oli 18,1 % – 38,1 %. Seejärel toimunud vahepealse läbivaatamise tulemusena tõsteti kõnealune maksumäär 42,3 %-le nõukogu 29. märtsi 2010. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 270/2010, millega muudeti määrust (EÜ) nr 452/2007 (3).

(3)

2. oktoobril 2009 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) algmääruse artikli 5 kohase dumpinguvastase uurimise algatamisest Hiinast pärit triikimislaudade liitu suunatud impordi suhtes, mis piirdus äriühinguga Since Hardware. Lisaks teatas komisjon algatamisteates määruse (EÜ) nr 1515/2001 artikli 2 lõike 3 kohase läbivaatamise (edaspidi „määruse (EÜ) nr 1515/2001 kohane läbivaatamine”) algatamisest, et võimaldada määrust (EÜ) nr 452/2007 vajaduse korral muuta lähtuvalt WTO apellatsioonikogu aruandest „Mehhiko - lõplikud dumpinguvastased meetmed veiselihale ja riisile” (AB-2005-6) (5) (WTO apellatsioonikogu aruanne.

(4)

Dumpinguvastane uurimine algatati 20. augustil 2009 kolme liidu tootja (Colombo New Scal S.p.A., Pirola S.p.A. ja Vale Mill (Rochdale) Ltd., edaspidi „kaebuse esitajad”) kaebuse alusel, kelle toodang moodustab olulise osa triikimislaudade kogutoodangust liidus.

(5)

Tuletatakse meelde, et WTO apellatsioonikogu aruannet arvesse võttes otsustati algatada äriühingu Since Hardware suhtes algmääruse artikli 5 kohane uus dumpinguvastane uurimine, mitte algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane vahepealne läbivaatamine. Kõnealuse aruande lõigetes 305 ja 306 kinnitatakse, et eksportiv tootja, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei avastatud, tuleb välja jätta sellise uurimise tulemusel kehtestatud lõpliku meetme kohaldamisalast ning et tema suhtes ei saa algatada läbivaatamist, mis on seotud administratiivsete ja muutunud asjaoludega.

(6)

Äriühing Since Hardware väitis, et komisjon ei saa algatada algmääruse artikli 5 kohast uut dumpinguvastast uurimist ühe äriühingu suhtes, sest sellega rikutaks GATT VI artiklis, WTO dumpinguvastases lepingus ja lisaks algmääruses sätestatud üldpõhimõtet, mille kohaselt saab dumpinguvastase menetluse algatada vaid teatavast riigist, mitte üksikutelt äriühingutelt pärit impordi suhtes. Lisaks väitis äriühing Since Hardware, et komisjon rikkus algmääruse artikli 9 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 6, kui ta algatas artikli 5 kohase dumpinguvastase uurimise selle asemel, et lähtuda algmääruse artikli 11 lõikest 3. Äriühing Since Hardware väitis ka, et kuna WTO eeskirjad ei mõjuta otse liidu õiguskorda, ei saa komisjon WTO eeskirjade automaatse rakendamise nimel loobuda algmääruse eespool nimetatud sätete kohaldamisest enne, kui nõukogu on teinud algmäärusesse vastavad muudatused.

(7)

Selles suhtes on asjakohane märkida, et tavaliselt algatatakse dumpinguvastane uurimine teatavast riigist, mitte üksikult äriühingult pärit impordi suhtes. Võttes arvesse erilisi asjaolusid, on käesoleva juhtumi puhul siiski tegemist erandiga eespool nimetatud eeskirjast. WTO apellatsioonikogu aruande lõigetes 216-218 selgitatakse, et WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5.8 kohaselt peab uurimist läbi viiv asutus lõpetama eksportija suhtes algatatud uurimise, kui esialgse uurimise käigus on selgunud, et eksportija marginaal ei ületa miinimumtaset, ja lõikes 305, et eksportija suhtes ei kohaldata seega lõplikku dumpinguvastast meedet ning et tema suhtes ei saa algatada läbivaatamist, mis on seotud administratiivsete ja muutunud asjaoludega. On tõsi, et WTO eeskirjad ei mõjuta otse ELi õiguskorda ning liidu institutsioonide (edaspidi „institutsioonid”) vastu võetud meetmete seaduslikkust ei saa üldjuhul läbi vaadata WTO lepingutest lähtudes. Siiski ei tähenda see, et käesoleva konkreetse juhtumi korral ei peaks institutsioonid lähtuma WTO eeskirjadest, eriti WTO apellatsioonikogu aruandest. Määrus (EÜ) nr 1515/2001 võeti vastu just selleks, et institutsioonid saaksid viia algmääruse alusel võetud meetmed kooskõlla määruse (EÜ) nr 1515/2001 põhjenduses 4 nimetatud vaidluste lahendamise organi ettekandes esitatud otsustega ilma, et algmäärust peaks eelnevalt muutma. Seega võimaldab määrus (EÜ) nr 1515/2001 eelkõige institutsioonidel jätta eksportijad, kelle puhul on varem toimunud esialgse uurimise käigus selgunud, et nad ei kasuta dumpingut, selle uurimise lõpul vastu võetud määruse kohaldamisalast ametlikult välja. Sel eesmärgil algatatigi määruse (EÜ) nr 1515/2007 alusel määruse (EÜ) nr 452/2007 läbivaatamine.

(8)

Lisaks ei välista algmääruse ükski säte uue dumpinguvastase uurimise algatamist üksiku äriühingu suhtes algmääruse artikli 5 alusel. Liidu õigusakte tuleb võimaluse korral alati tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, eriti juhul, kui õigusakti eesmärk on jõustada liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid. Kuna WTO dumpinguvastane leping võimaldab ühelt poolt WTO liikmetel kehtestada makse kahjuliku dumpingu tasakaalustamiseks, aga teiselt poolt on apellatsioonikogu seda WTO apellatsioonikogu aruandes tõlgendanud kui keeldu algatada läbivaatamist äriühingu suhtes, kelle suhtes on esialgse uurimise käigus leitud, et ta ei kasuta dumpingut, peaks algmäärust tõlgendama selliselt, et see võimaldab liidul algatada algmääruse artikli 5 kohase uurimise niisuguste juhtumite korral nagu praegune.

(9)

Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 1241/2010 20. detsember 2010, (6) jäeti Since Hardware määruse (EÜ) nr 452/2007 kohaldamisalast välja.

(10)

Seepärast, võttes arvesse juhtumiga seotud erilisi asjaolusid, on algmääruse artikli 5 kohase dumpinguvastase uurimise algatamine äriühingu Since Hardware suhtes õiguspärane.

(11)

Komisjon tegi menetluse algatamise ametlikult teatavaks äriühingule Since Hardware, importijatele ja teadaolevatele asjaomastele liidu tootjatele, vaatlusaluse riigi esindajatele ja muude võimalike võrdlusriikide tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Võimaldamaks äriühingul Since Hardware esitada soovi korral turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise taotlus, saatis komisjon eksportivale tootjale taotluse vormid. Samuti saatis komisjon sellele äriühingule küsimustiku. Eksportiv tootja esitas turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise täidetud taotlused ning küsimustiku vastused.

(13)

Pidades silmas liidu tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates tekitatud kahju kindlakstegemiseks ette väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teatas endast ja esitas väljavõttelise uuringu läbiviimiseks vajaliku teabe viis liidu tootjat.

(14)

Eespool nimetatud viiest liidu tootjast kuulusid vaid kolm kaebuse esitajat esimese uurimise käigus liidu tootmisharusse. Võttes arvesse käesoleva juhtumi eripära, nagu on märgitud põhjendustes 57-60, otsustati saata küsimustikud ainult kõnealusele kolmele liidu tootjale ning ülejäänud kahel liidu tootjal paluti esitada kogu täiendav teave, mis võiks aidata komisjonil kindlaks teha, kas äriühingu Since Hardware toodetud kaupade import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju. Kõik kolm kaebuse esitanud liidu tootjat vastasid küsimustikule. Ülejäänud kaks liidu tootjat ei esitanud menetluse kohta täiendavaid märkusi.

(15)

Komisjon saatis küsimustikud ka kõikidele võimalike võrdlusriikide teadaolevatele tootjatele ning teadaolevatele asjaomastele importijatele, kes ei ole seotud äriühinguga Since Hardware. Esialgu tegid uurimise käigus koostööd ka kaks sõltumatut importijat Euroopa Liidust. Üks neist ei saanud koostööd jätkata. Teine importija oli ühtlasi üks neist kahest liidu tootjast, kes ei olnud kaebuse esitaja. Ta esitas vastused importijatele suunatud küsimustikule. Lisaks tegi uurimises koostööd ja esitas oma märkused ka üks kaubandusorganisatsioon.

(16)

Komisjon kogus kokku kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks seoses turumajandusliku kohtlemise, dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemisega, ning kontrollis neid. Kontrollkäik tehti äriühingute Since Hardware (Guangzhou, Hiina) ja Vale Mill (Rochdale) Ltd. (Ühendkuningriik) valdustesse.

(17)

Komisjon teatas huvitatud isikutele, et käesoleva uurimise keerulist õiguslikku tausta (vt põhjendus 3 jj) arvesse võttes peab ta asjakohasemaks mitte kehtestada ajutisi meetmeid, vaid jätkata uurimist. Ükski huvitatud isik ei esitanud vastuväiteid.

(18)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal oli kavas teha ettepanek lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks, ja neile anti võimalus arvamust avaldada. Asjaosaliste esitatud märkused on läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud.

(19)

Dumpingut ja hindade allalöömist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009 (edaspidi „uurimisperiood”). Äriühingu Since Hardware toodangu impordimahu uurimine, mis oli kahju hindamise seisukohalt oluline, hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Võttes arvesse käesoleva juhtumi eripära – eelkõige seda, et sama toote ja kolmanda riigi suhtes toimus vaid mõned aastad tagasi veel üks esialgne uurimine, mille tulemusena kehtestatud tollimakse kohaldatakse ikka veel – viidatakse kahju hindamise analüüsis ka selle varasema uurimise uurimisperioodile (edaspidi „esimese uurimise uurimisperiood”).

(20)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit ja äriühingu Since Hardware (Guangzhou) Co. Ltd toodetud triikimislauad koos varrukalauaga, kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma, ja selle olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest (edaspidi „vaatlusalune toode”), mis praegu kuulub CN-koodide ex 3924 90 00, ex 4421 90 98, ex 7323 93 90, ex 7323 99 91, ex 7323 99 99, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 alla.

(21)

Uurimise käigus selgus, et triikimislaudu on erinevat tüüpi ning et nende olulised osad sõltuvad peamiselt triikimislaudade ehitusest ja suurusest, valmistamismaterjalidest ja tarvikutest. Ometi on kõikidel erinevat tüüpi triikimislaudadel samasugused füüsilised omadused ja kasutusviisid.

(22)

Eksportiv tootja väitis, et uurimine ei peaks hõlmama triikimislaua olulisi osi, sest triikimislaud ja selle olulised osad, nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest, ei ole üks toode ega saa seega olla ühe uurimise raames sama toode. Uurimine ei kinnitanud seda väidet. Käesoleva uurimise käigus selgus, et uurimine peab hõlmama ka triikimislaua olulisi osi, sest tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest määravad lõpptoote üldised omadused, neid ei saa kasutada muul otstarbel kui lõpptootes (st triikimislaua osadena) ning seega ei ole nad eraldi tooted. See on kooskõlas paljude muude uurimistega, mille käigus lõpptoodet ja põhikomponente käsitleti ühe tootena. Seega sarnaselt esimesele uurimisele käsitletakse käesolevas uurimises kõiki olemasolevaid triikimislaua tüüpe ja nende olulisi osi ühe tootena.

(23)

Vaatlusaluse toote ning kaebuse esitajate ja muude koostööd teinud liidu tootjate toodetud ja liidu turul (mida lõpuks kasutati ka võrdlusriigina) müüdud triikimislaudade ja nende oluliste osade vahel ei leitud erinevusi. Neil toodetel on samad füüsikalised omadused ja sama kasutusotstarve ning nad on omavahel vahetatavad.

(24)

Seega käsitatakse liidus toodetud ja müüdud triikimislaudu ja nende olulisi osi ning vaatlusalust toodet algmääruse artikli 1 lõike 4 kohaselt samasuguse tootena.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1–6 tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimusi, st kelle puhul samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad tõestatult turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

(26)

Äriühing Since Hardware taotles algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslikku kohtlemist ja tal paluti täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm.

(27)

Uurimise käigus selgus, et äriühing Since Hardware ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimeses taandes osutatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele tähtsamate sisenditega seotud kulutuste osas (1. kriteerium). Lisaks selgus uurimise käigus, et äriühing Since Hardware ei vasta ka algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises taandes osutatud turumajandusliku kohtlemise tingimusele (2. kriteerium). Turumajandusliku kohtlemise tingimustega seotud olulisemad järeldused on esitatud allpool.

(28)

Seoses 1. kriteeriumiga, mille kohaselt tehakse majandustegevust käsitlevad otsused lähtuvalt turutingimustest ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kulutused peegeldavad turuväärtusi, tuleb märkida, et äriühing Since Hardware väitis, et erinevalt esimese uurimise uurimisperioodist, mil Since Hardware importis oma toorainet, on ta alustanud põhitooraine (terasetooted) ostmist Hiina siseturul. Seepärast uuriti, kas põhitoorme puhul saab Hiina siseturgu käsitada turuväärtust peegeldavana.

(29)

Tehti kindlaks, et pärast esimese uurimise uurimisperioodi, st pärast 2005. aastat, kehtestas riik ekspordipiirangud mitmete terasetoodete suhtes, sealhulgas triikimislaudade olulisemate toorainete, nagu terasplaatide, -torude ja -trossi suhtes. Tuleb märkida, et kõnealuste toorainetega seotud kulud moodustavad märkimisväärse osa vaatlusaluse toote toorainega seotud kogukuludest. Ekspordimaksude kehtestamine vähendas soovi eksportida ning suurendas omamaisel turul kättesaadavaid koguseid, mille tulemuseks oli hindade odavnemine. Tundub, et 2009. aasta juunis (uurimisperioodi lõpus) muutus Hiina poliitika terasesektori suhtes veel kord: ekspordimaks tühistati ning kehtestati terasetoodete käibemaksu tagastamise kord, mis lõi soodsama keskkonna eksportimiseks. Uut poliitikat, mis ei takistanud enam eksporti, juurutati ajal, mil terase hind mujal maailmas odavnes ning terase hind Hiina siseturul võrdsustus selle hinnaga maailmaturul, mistõttu puudus hinnatõusu oht siseturul. Terase ekspordimaksu ja käibemaksusüsteemi korduva muutmise eesmärk oli ilmselt reguleerida Hiina omamaist teraseturgu ja terase hinda. Seega mõjutas riik jätkuvalt oluliselt omamaist teraseturgu ning vaatlusaluse tooraine, st terase hind Hiinas ei järginud vabalt maailmaturu suundumusi.

(30)

Mitmed uuringud ja aruanded ning avalikkusele kättesaadavad andmed mitme terasetootja raamatupidamise kohta (7) kinnitavad, et Hiina riik toetab aktiivselt Hiina terasesektori arengut.

(31)

Seega oli uurimisperioodi esimesel poolel terase hind Hiina omamaisel turul palju madalam kui muudel suurtel rahvusvahelistel turgudel, eelkõige Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas, (8) ning seda hinnaerinevust ei saa põhjendada terase tootmisel tekkiva konkurentsieelisega. Uurimisperioodi teisel poolel odavnes terase maailmaturu hind Euroopas ja Põhja-Ameerikas märgatavalt, samas kui Hiina omamaisel turul odavnes hind palju vähem. Seega uurimisperioodi lõpuks oli terase hinna erinevus Hiina ja maailma turul peaaegu täielikult taandunud. Hiina valitsuse võetud meetmed Hiina teraseturu reguleerimiseks on aga tekitanud olukorra, kus tooraine hind sõltub endiselt riigi sekkumisest, ning see mõjutab otseselt äriühingu otsuseid tooraine hankimisel.

(32)

Võttes arvesse, et äriühing Since Hardware ostis käesoleval uurimisperioodil toorainet Hiina siseturult, sai ta uurimisperioodil kasu terase kõnealusest kunstlikult madalast ja moonutatud hinnast.

(33)

Seega jõuti järeldusele, et äriühingu Since Hardware tähtsamad sisendid ei peegelda turuväärtusi. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et äriühing Since Hardware ei ole tõendanud, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud 1. kriteeriumile ning seetõttu ei saa tema suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Lisaks ei suutnud äriühing tõendada, et tal on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel, kuna raamatupidamisdokumendid, eelkõige kapitalikontrolli aruanne, ei kajastanud uurimisperioodil tehtud olulist tehingut. Ka audiitorid ei kommenteerinud seda olulist tehingut. Lisaks avastati, et suur summa on broneeritud, mis ei vasta rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ausa raamatupidamise põhimõttele. Ka selle broneeringu kohta puudusid audiitori kommentaarid. Seega jõuti järeldusele, et äriühing ei suutnud tõendada, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud 2. kriteeriumile.

(35)

Äriühingule Since Hardware, vaatlusaluse riigi ametiasutustele ja liidu tootmisharule anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Märkused saadi äriühingult Since Hardware ja liidu tootmisharult.

(36)

Since Hardware esitas turumajanduslikku kohtlemist käsitleva järelduse kohta kolm olulist väidet. Esiteks väitis ta, et turumajanduslikku kohtlemist käsitlev otsus tehti pärast seda, kui komisjon taotles ja sai andmed äriühingu omamaise müügi ja tootmiskulude kohta, mis on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise lõigu sätete rikkumine. Teiseks, kuigi Since Hardware ei vaidlustanud terase hinna muutumise fakti, väitis ta siiski, et tooraine hind Hiinas vastab selle hinnale muudes riikides ning et äriühingu Since Hardware poolt Hiina turul makstud hind oli kõrgem kui terase hind mitme turumajandusriigi turul. Sellega seoses seadis äriühing kahtluse alla võrdluseks võetud Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa teraseturu hindade sobivuse. Since Hardware märkis, et võrdlusaluseks saaks võtta hinnad muudel rahvusvahelistel turgudel, näiteks Türgi või Ukraina ekspordihinnad, mis on Hiina siseturu hindadest madalamad. Kolmandaks väitis äriühing Since Hardware, et ühe tootmisharuga (triikimislaudade tootmine) tegelevale äriühingule ei saa keelata turumajanduslikku kohtlemist, lähtudes eranditult teise tootmisharuga (terasetootmine) seotud teguritest, ning et komisjon ei tohiks keelata järgnevatele turgudele turumajanduslikku kohtlemist, et tasakaalustada sellega eelneval turul makstavaid subsiidiume. Lisaks väitis Since Hardware, et väikesele triikimislaudu tootvale ettevõttele esitatud nõue tõendada, et Hiina terasetööstusele ei anta toetusi, oli põhjendamata tõendamiskohustus.

(37)

Seoses Since Hardware esimese väitega tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c tuleb kindlaks määrata, kas Since Hardware vastab viiele asjaomasele kriteeriumile, ning kõnealune otsus kehtib kogu uurimise ajal. Kuna käesolev uurimine piirdub ühe eksportiva tootjaga, kontrollis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotlust ja dumpinguvastase küsimustiku vastuseid sama kohapealse kontrollkäigu raames üheaegselt. Turumajandusliku kohtlemise taotlust uuriti eraldi ja sõltumata mõjust, mida see võis avaldada dumpingumarginaali arvutamisele. Kuna puudusid andmed asjakohase turumajandusriigi kohta, sai üksikasjalikud dumpinguarvutused teha alles pärast turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemist äriühingu Since Hardware kohta. Seega ei rikutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c.

(38)

Since Hardware teise väite osas selgus uurimise käigus, et kuigi uurimisperioodi teisel poolel hinnaerinevus vähenes ning uurimisperioodi lõpus peaaegu puudus, võib siiski väita, et Hiina ja maailmaturu hindade võrdsustumine oli riigi sekkumise tulemus. Aastal 2009, kui hinnad maailma teraseturul finants- ja majanduskriisi tõttu järsult langesid, tühistas riik varem kehtestatud ekspordimaksud, võimaldades hindade võrdsustumist omamaisel ja rahvusvahelisel turul, ilma et olnuks ohtu selle olulise tooraine märgatavaks hinnatõusuks omamaisel turul. Sellest järeldub, et vaatlusaluse toote tootmiseks vajaliku tooraine turgu mõjutas riigi sekkumine ka uurimisperioodi teisel poolel.

(39)

Tuleb märkida, et Since Hardware esitatud täiendav hinnateave kinnitas järeldust, et triikimislaudade peamine tooraine oli uurimisperioodi esimesel poolel Hiina omamaisel turul keskmiselt märkimisväärselt odavam kui muudel suurtel rahvusvahelistel turgudel. Terase hinda Hiina omamaisel turul võrreldi hinnaga muudel turgudel, mis on mahult Hiina turuga võrreldavad (EL, USA ja Kanada) ning kus on suur terasetarbimine ja mitu aktiivset tootjat. Leiti, et äriühingu Since Hardware soovitatud Türgi ja Ukraina omamaine ja eksporditurg ei ole tüüpilised kas suuruse ja/või kõnealuse tooraine tootjate arvu poolest, ning seega ei ole need turud Hiina omamaise turuga võrreldavad.

(40)

Lisaks tuletatakse meelde, et algmääruse kohaselt on turumajanduslikku kohtlemist taotleval äriühingul kohustus tõendada, et ta vastab asjaomastele kriteeriumidele. Kuna komisjon avastas mitu tegurit, mis osutasid, et kulutused tähtsamatele sisenditele ei vasta turuväärtustele, pidi seega äriühing ise leidma tõendid nende väidete ümberlükkamiseks.

(41)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c on selgesõnaliselt sätestatud õigus kontrollida, kas äriühingu otsused, muu hulgas sisendeid käsitlevad otsused, on tehtud kooskõlas turuolukorraga ning kajastavad pakkumist ja nõudlust ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kas kulutused tähtsamatele sisenditele vastavad olulisel määral turuväärtustele. Kui äriühing ei vasta eespool kirjeldatud kriteeriumidele, võidakse turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Lisaks tuleb märkida, et esimese uurimise ajal importis äriühing Since Hardware oma tooraine, kuid hakkas seejärel kasutama Hiinast pärit toorainet, sest selle hind Hiina turul oli odavam.

(42)

Seoses raamatupidamises esiletõstetud probleemidega väitis Since Hardware, et need ei ole seotud äriühingu raamatupidamisega ning et igal juhul ei osuta need, et äriühing ei vasta täielikult rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Samuti väitis Since Hardware, et osutatud raamatupidamisprobleem on tähtsusetu.

(43)

Asjaolu, et Hiina õiguse kohaselt ei pea Hiina äriühingud kinni pidama teatavatest raamatupidamisstandarditest, ei mõjuta seda, kas äriühingute raamatupidamist tohib hinnata kõnealustest standarditest lähtuvalt, et määrata kindlaks, kas nende suhtes saab kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. Finantsaruannete korrakohane esitus on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite põhinõue ning äriühing peab ise tõendama, et kõnealustest standarditest kõrvalekaldumine ei tähenda algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c rikkumist. Seda ei ole tehtud ei seoses asjaomase tehinguga ega ka eksliku broneeringuga. Igal juhul ei saa broneeringut nimetada tähtsusetuks, sest see hõlmab mõõdetava osa koguekspordist liitu uurimisperioodil.

(44)

Seega ei muuda ükski äriühingu Since Hardware esitatud väide hindamise järeldusi. Eespool toodust lähtuvalt leidis kinnitust, et äriühingu Since Hardware suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist. Seega jõuti lõplikule järeldusele, et äriühingu Since Hardware suhtes ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(45)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad täidavad kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise tingimusi. Viitamise hõlbustamiseks on need kriteeriumid allpool kokkuvõtlikult esitatud:

(46)

Äriühing Since Hardware taotles turumajanduslikku kohtlemist või juhul, kui seda tema suhtes ei kohaldata, individuaalset kohtlemist.

(47)

Uurimise käigus selgus, et äriühing Since Hardware vastab kõikidele eespool esitatud tingimustele, ning jõuti järeldusele, et äriühingu suhtes tuleb kohaldada individuaalset kohtlemist.

(48)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral ning juhul, kui ei ole olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, ka algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikidest importimise korral määrata normaalväärtus kindlaks kolmandas turumajandusriigis (võrdlusriigis) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(49)

Algatamisteates teatas komisjon oma kavatsusest kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks asjakohase võrdlusriigina Ameerika Ühendriike (USA), kuid ükski USA tootja ei teinud uurimise käigus koostööd. Seejärel pöörduti Türgi ja Ukraina äriühingute poole, kuid ka nemad ei teinud koostööd.

(50)

Kuna ükski kolmanda riigi tootja ei teinud koostööd, pöörduti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a liidu tootjate poole, kellest üks nõustus koostööd tegema.

(51)

Äriühing Since Hardware ei esitanud mingeid märkusi liidu tootjalt saadud teabe kasutamise kohta normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus seega kindlaks koostööd teinud liidu tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel.

(52)

Liidu tootja samasuguse toote omamaise müügi maht leiti olevat tüüpiline võrreldes äriühingu Since Hardware poolt Euroopa Liitu eksporditava vaatlusaluse tootega.

(53)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a määrati äriühingu Since Hardware jaoks normaalväärtus kindlaks ainsalt koostööd teinud liidu tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, st tavapärase kaubandustegevuse käigus liidu turul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal või arvestusliku normaalväärtuse põhjal, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei olnud võrreldavate tooteliikide omamaist müüki toimunud, st arvestades liidu tootja valmistatud triikimislaudade tootmiskulusid, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Kasutati sama kasumimarginaali, mida kasutati ka esimese uurimise käigus.

(54)

Kuna kõikidel juhtudel müüdi kõnealune toode otse ekspordiks sõltumatutele klientidele liidus, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8, st lähtudes liitu ekspordiks müüdud toote eest tegelikult makstud või makstavast hinnast.

(55)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasehinna põhjal. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse selliste tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Seega võeti, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse transpordikulusid, kindlustustasusid, käitlemis- ja laenukulusid ning kaudseid makse.

(56)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(57)

Äriühingu Since Hardware dumpingumarginaal protsendina vabast netohinnast liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist oli 51,7 %.

(58)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 2 lähtutakse liidu tootmisharule tekitatud märgatava kahju uurimisel tavaliselt ühest või rohkematest riikidest pärit dumpinguhinnaga ekspordi kogumahust.

(59)

Käesoleva juhtumi korral koostati esimese uurimise käigus juba täielik analüüs muu hulgas Hiinast pärit triikimislaudade koguimpordi põhjustatud kahju kohta. Kõnealuse uurimise käigus leidis komisjon, et muu hulgas Hiinast pärit triikimislaudade dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule märkimisväärset kahju. Kõnealused järeldused tehti kooskõlas algmääruse artikliga 3 ning need põhinesid Hiinast ja Ukrainast pärit triikimislaudade koguimpordi mõju hindamisel, mille käigus ei võetud arvesse üksnes äriühingu Since Hardware toodetud triikimislaudade importi, sest leiti, et neid ei müüdud dumpinguhinnaga.

(60)

Selle tulemusena kohaldati uurimisperioodil dumpinguvastast tollimaksu kogu kõnealustest riikidest pärit impordi suhtes (nullmääraga tollimaksu kohaldati ainult äriühingu Since Hardware suhtes). Kuna liidu tootmisharu oli uurimisperioodil juba kaitstud kõnealuse impordi kahjustava mõju eest, ei olnud võimalik koostada tavapärast kõikehõlmavat kahjuanalüüsi. Seetõttu töötati välja eriline lähenemisviis, mis sobis käesoleva uurimise eripäraga, kus institutsioonid keskendusid konkreetsetele kahjunäitajatele. Liidu tootmisharult taotletud teabe eesmärk oli pigem uurida, kas äriühing Since Hardware lööb hindu alla ja milline on kõnealuste hindade kasumlikkus. Lisaks paluti liidu tootmisharul esitada kogu teave, mis tema arvates osutab, et äriühingu Since Hardware toodete eksport liitu on põhjustanud kahju.

(61)

Sellest lähtuvalt uuris komisjon i) äriühingu Since Hardware toodetud triikimislaudade dumpinguhinnaga impordi arengut, ii) kas import toimus liidu tootmisharu müügihinnast madalama hinnaga ning milline oli liidu tootmisharu hinna kasumlikkus, iii) liidu tootmisharu esitatud teavet selle kohta, et äriühingu Since Hardware toodete eksport liitu põhjustas uurimisperioodil liidu tootmisharule kahju (nt liidu tootmisharu klientide ja tellimuste üleminek äriühingule Since Hardware), ning tootmisharu müügi kasumlikkust liidus uurimisperioodil.

(62)

Kaebuse esitas kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab olulise osa liidu triikimislaudade teadaolevast kogutoodangust, käesoleval juhul ligikaudu 40 % liidu hinnangulisest toodangust. Ükski liidu tootja ei esitanud vastuväiteid käesoleva menetluse algatamise kohta.

(63)

Nagu põhjenduses 14 märgitud, kuulusid viiest tootjast, kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule, esimese uurimise käigus liidu tootmisharusse vaid kolm kaebuse esitajat. Nagu eespool selgitatud, saadeti käesoleva juhtumi eripära arvestades küsimustikud ainult nendele kolmele liidu tootjale, kes kuulusid liidu tootmisharusse ka esimese uurimise käigus.

(64)

Liidu tootmisharu esitatud teabe põhjal selgus, et pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 452/2007 avaldamist on triikimislaudade tarbimine liidus jäänud üldiselt stabiilseks ning suurenenud vaid pisut ja proportsionaalselt liidu rahvaarvu suurenemisega liidu viimatisel laienemisel 2007. aastal. Hinnanguliselt oli liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil ligikaudu 8,5–9 miljonit ühikut.

(65)

Triikimislaudade tootjaid on mitmes liikmesriigis, sh Belgias, Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas, Portugalis, Madalmaades, Hispaanias ja Ühendkuningriigis. Liidus toodetud triikimislaudade aastane kogus on hinnanguliselt suurem kui 5 miljonit ühikut.

(66)

Nagu kirjeldatud põhjendustes 25–57, selgus käesoleva uurimise käigus, et äriühingu Since Hardware toodangut imporditi dumpinguhinnaga.

(67)

Vaatlusalusel perioodil kasvas äriühingu Since Hardware toodangu eksport liitu märkimisväärselt, 64 % võrra (9). Pärast esialgse tollimaksu kehtestamist 2006. aastal vähenes aga pidevalt muude Hiina ja Ukraina tootjate import (need andmed on konfidentsiaalsed ning pärinevad liikmesriikide aruannetest, mis on esitatud vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 6).

Äriühingu Since Hardware toodetud triikimislaudade impordi maht

(68)

Võttes arvesse, et tarbimine liidus oli vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne, välja arvatud põhjenduses 64 nimetatud mõningane kasv 2006. ja 2007. aastal, muutus äriühingu Since Hardware turuosa vastavalt eespool esitatud impordimahule. Tuleb märkida, et 2006. aastal oli äriühingu Since Hardware turuosa liidu turul ligikaudu viiendik muude Hiina ja Ukraina tootjate turuosast, samas kui uurimisperioodil oli tema turuosa ligikaudu pool Hiina ja Ukraina muude tootjate turuosast. Äriühingu Since Hardware impordimahu ja turuosa märkimisväärse suurenemise põhjus on asjaolu, et ta oli ainus Hiina tootja, kelle suhtes kohaldati nullmääraga tollimaksu, ning seepärast hakkasid tema turuvõimalused paranema 2006. aastast, mil kehtestati esialgne tollimaks. Seda kinnitab ka äriühingu Since Hardware impordimahu märgatav suurenemine, mis on vastupidine suundumus võrreldes muude Hiina ja Ukraina tootjate impordimahu negatiivse arenguga. Vaatlusalusel perioodil võis äriühingu Since Hardware turuosa muutumisel täheldada muude äriühingutega vastupidist suundumust.

Äriühingu Since Hardware toodetud triikimislaudade turuosa

(69)

Eespool esitatud tabelitest nähtub, et äriühing Since Hardware on suutnud oma impordimahtu ja turuosa märkimisväärselt suurendada (10).

(70)

Lisaks väitis liidu tootmisharu, et ta on möödunud aastatel kaotanud äriühingule Since Hardware palju klientide tellimusi. Tõepoolest leiti kindlaid tõendeid, et liidu tootmisharu teatavad suurkliendid on vahetanud tarnijaid ning tellivad varasemast rohkem äriühingu Since Hardware toodangut ning vähem liidu tootmisharu oma.

(71)

Näiteks ilmneb esimese uurimise käigus komisjoni poolt kogutud andmetest, et liidu tootja müüs esimese uurimise uurimisperioodil (2005. a) ühele liidus asuvale kliendile märkimisväärse hulga tooteühikuid, samas oli käesoleva uurimisperioodi jooksul müük samale kliendile oluliselt väiksem (vaid 10 % – 30 % varasemast kogusest). Äriühingu Since Hardware puhul on olukord vastupidine: esimese uurimise uurimisperioodil müüs ta kõnealusele kliendile liidus vähe tooteühikuid, kuid käesoleva uurimise uurimisperioodil oli müük sellele kliendile märkimisväärselt suurem (300 % – 500 % esialgsest kogusest).

(72)

Lisaks selgus komisjoni poolt esimese uurimise käigus kogutud andmetest, et ühe liidu tootja müük ühele teisele liidus asuvale kliendile esimese uurimise uurimisperioodil vähenes käesoleva uurimisperioodi jooksul oluliselt (30 % – 50 %). Ning taas oli äriühingu Since Hardware puhul olukord vastupidine: esimese uurimise uurimisperioodil ei müünud äriühing kõnealusele kliendile midagi, kuid käesoleva uurimise uurimisperioodil oli müük sellele kliendile nimetamisväärne. Esimese uurimise ja käesoleva uurimise uurimisperioodi vahel vähenes liidu tootjate müügikogus kõnealusele kliendile 60 % – 80 %.

(73)

Et analüüsida hindade allalöömist, võrreldi äriühingu Since Hardware impordihindu liidu tootmisharu hindadega, võttes aluseks sarnaste toodete kaalutud keskmised hinnad uurimisperioodi jooksul. Liidu tootmisharu hinda korrigeeriti tehasehindade tasemele ning võrreldi impordi CIF-hinnaga liidu piiril, millele lisati vajaduse korral tollimaksud. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil toimunud tehingutega, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist.

(74)

Leiti, et äriühingu Since Hardware keskmine hinna allalöömismarginaal oli protsendimäärana liidu tootmisharu hinnast 16,1 %.

(75)

Leiti, et uurimisperioodil oli liidu tootmisharu hind kahjumlik.

(76)

Eespool kirjeldatud asjaolud osutavad, et liidu tootmisharu saab kahju äriühingu Since Hardware poolt liidu turul müüdud dumpinguhinnaga kaubakogustest, mida oleks suutnud tarnida ka liidu tootmisharu.

(77)

Nagu eespool kirjeldatud, pakkus äriühing Since Hardware uurimisperioodil oma tooteid eriti madala dumpinguhinnaga, mis lõi liidu tootmisharu hinna märkimisväärselt alla. Selle tulemusel suutis äriühing müüa uurimisperioodil palju suuremaid koguseid kui näiteks 2005. ja 2006. aastal. Seeläbi põhjustas Since Hardware eespool mainitud kahju.

(78)

Üks importija väitis, et äriühingu Since Hardware toodetud triikimislaudade suur müügimaht liidu turul oli pigem tingitud euro ja USA dollari vahetuskursist kui dumpingust. Kui see oleks nii, pidanuks kõikidel kaupadel, mille arved esitati USA dollarites, olema konkurentsieelis võrreldes kaupadega, mille arved esitati eurodes. Nagu põhjendustes 67 ja 68 selgitati, vähenes 2006. aasta ja uurimisperioodi vahel, st ajavahemikul, kui euro ja USA dollari vahetuskurss tihti muutus, muude Hiina ja Ukraina tootjate import (kes samuti esitavad arveid USA dollarites), kuid äriühingu Since Hardware import kasvas samal perioodil märkimisväärselt. Seega lükati see väide tagasi.

(79)

Muid märkusi ei laekunud. Seepärast tehakse järeldus, et ilmselt puuduvad muud faktorid, mis võiksid lükata ümber põhjusliku seose äriühingu Since Hardware toodete dumpinguhinnaga impordi ja tekitatud kahju vahel, mida eespool kirjeldati.

(80)

Nagu on märgitud põhjenduses 15, tegi uurimisel koostööd üks kaubandusorganisatsioon. Lisaks paluti liidu tootjatel ja importijatel selgitada, kas nende arvates võiks kavandatav dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine äriühingu Since Hardware suhtes mõjutada määruse (EÜ) nr 452/2007 põhjendustes 51–62 esitatud järeldusi liidu huvide kohta.

(81)

Liidu tootjate arvamuse kohaselt ei muudaks äriühingu Since Hardware suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine määruses (EÜ) nr 452/2007 esitatud järeldusi liidu huvide kohta.

(82)

Koostööd teinud kaubandusorganisatsioon märkis, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine äriühingu Since Hardware suhtes mõjutaks tavaoludes negatiivselt asjaomaste importijate ning edasimüüjate või turustajate kasumit. Samas kinnitas kaubandusorganisatsioon, et tema liikmete (k.a suurte jaekaupluste) arvamuse kohaselt kuulub uurimisalune toode selliste toodete hulka, mille puhul saab dumpinguvastaste meetmete kohaldamisest tingitud hinnatõusu tarbijale edasi kanda ilma, et tarbija seda märkaks. Seega ei esitatud andmeid, mis oleksid muutnud eespool nimetatud kahes määruses esitatud järeldusi liidu huvide kohta.

(83)

Eespool öeldut arvesse võttes leitakse, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine äriühingu Since Hardware suhtes ei muudaks olulisel määral määruse (EÜ) nr 452/2007 põhjendustes 51–62 esitatud järeldusi liidu huvide kohta. Ei esitatud ühtegi põhjust, miks käesolevat analüüsi ei tohiks kohaldada mutatis mutandis, et kehtestada dumpinguvastane tollimaks äriühingu Since Hardware suhtes.

(84)

Pärast järelduste lõplikku teatavakstegemist esitasid liidu tootmisharu ja Since Hardware kirjalikke ja suulisi märkusi. Liidu tootmisharu nõustub teatavaks tehtud järeldustega. Äriühingu Since Hardware märkustega tutvuti, kuid mitte ükski neist ei muutnud eespool esitatud järeldusi. Äriühingu Since Hardware peamised argumendid olid järgmised.

(85)

Since Hardware kordas oma varasemaid väiteid, et esialgse uurimise algatamine üheainsa äriühingu suhtes olevat väidetavalt ebaseaduslik ja et turumajandusliku kohtlemise taotluse suhtes tehtud järeldused olevat väidetavalt ebaõiged. Neid väiteid on kirjeldatud põhjendustes 6–10 ja 36–44, kus need on ka ümber lükatud. Mõnede äriühingu Since Hardware esitatud üksikasjalikumate punktide osas (millest mitmed esitati ärakuulamise käigus) võib täheldada järgmist.

(86)

(87)

(88)

(89)

(90)

(91)

(92)

(93)

Turumajandusliku kohtlemise järelduste kohta väitis Since Hardware, et turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele vastavuse tõendamine, eriti küsimuses, kas riik sekkub tooraine hindadesse, oli talle liialt koormav. Turumajanduslik kohtlemine on aga üldreeglist tehtav erand ja mis tahes kõrvalekaldumist üldreeglist või erandite tegemist tuleb tõlgendada range täpsusega. Turumajanduslikku kohtlemist saab võimaldada ainult juhul, kui näidatakse, et kõnealuse eksportiva tootja suhtes kehtivad turumajanduse tingimused. Nagu juba märgitud põhjenduses 40, lasub tõendamiskohustus eksportival tootjal, kes tahab saada turumajanduslikku staatust. Taotlus peab sisaldama piisavaid tõendeid. Komisjon ei ole kohustatud tõendama, et eksportiv tootja ei vasta turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele. Komisjon peab hindama, kas eksportiva tootja esitatud tõendid on piisavad, et tõestada, et turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on täidetud. Kuna komisjon tegi kindlaks mitu elementi, mis viitasid riigi olulisele sekkumisele peamiste sisendite kulude osas, siis järelikult peab äriühing tõendama, et sellist riigi sekkumist ei ole ja/või et see ei mõjutanud äriühingu otsuseid (algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c esimene kriteerium). Igal juhul, nagu on sätestatud põhjendustes 34 ja 43, ei ole Since Hardware ka tõendanud, et ta vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c 2. kriteeriumile, mis käsitleb raamatupidamist ning mille kohta äriühing väitis, et selle tõendamine on liigselt koormav.

(94)

Lisaks eelöeldule on Since Hardware oma märkustes lõplike järelduste teatavakstegemise dokumendile esitanud kaks uut väidet. Esiteks väitis Since Hardware, et normaalväärtust oleks tulnud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt korrigeerida, sest tooraine (terasetooted) on Hiinas madalama hinnaga kui võrdlusriigi turul. Selle väitega ei saa nõustuda. Meenutatakse, et äriühingule Since Hardware ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Sellest tulenevalt määratakse normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal. See tähendab ühtlasi, et Hiinas kehtivaid hindu ja kulusid ei peeta normaalväärtuse määramisel usaldusväärseks ja neid ei või kasutada viimase kindlaksmääramiseks ega muul viisil kohandamiseks. Veel märgitakse, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punktist k tulenev korrigeerimine, mida nõudis Since Hardware, ei ole võimalik, kui ei ole tõendatud, et kliendid maksavad siseturul, antud juhul võrdlusriigi turul, toormaterjali hinnaerinevuse tõttu pidevalt teistsugust hinda. Since Hardware ei ole niisugust hinnaerinevust näidanud.

(95)

Teiseks väitis Since Hardware, et komisjon ei teinud käesoleva juurimise käigus piisavalt üksikasjalikku kahjuanalüüsi. Samuti väitis ta, et vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 3 oleks komisjon pidanud uurima kõiki kahjunäitajaid. Tuleks siiski märkida, et komisjon on leidnud (vt eriti D jagu), et äriühingult Since Hardware pärinev dumpingimport kasvas vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, samas kui nende müügihind lõi liidu tootmisharu hinda kõvasti alla. See järeldus põhineb objektiivsete tõendite erapooletul uurimisel. Seega on see vastavuses algmääruse artikliga 3.

(96)

On tõsi, et ei uuritud mitte kõiki algmääruse artikli 3 lõikes 5 sätestatud tegureid. Olgu siiski meenutatud, et olukorras, kus äriühingu Since Hardware puhul ei olnud dumpingut veel leitud, nimelt esimese uurimise käigus, leiti juba nende tegurite vaatlemisel, et Hiinast pärit dumpingimport põhjustab kahju. Nende tegurite veelkordne uurimine olnuks kasutu, sest isegi kui oletada, et kõik need tegurid oleks nüüdseks muutunud positiivseks, tulenenuks see (vähemasti osaliselt) asjaolust, et liidu tootmisharu on nüüd kaitstud igasuguse (13) dumpinguhinnaga impordi eest Hiinast ja Ukrainast (välja arvatud äriühingult Since Hardware). Lisaks ei ole kindlaks tehtud ühtki tegurit, mis kaotaks põhjusliku seose äriühingult Since Hardware pärit dumpingimpordi ja sellest liidu tootmisharule tuleneva kahju vahel. Äriühingu Since Hardware suhtes meetmete kehtestamata jätmine oleks ühtlasi diskrimineeriv eksportivate tootjate suhtes, kellele kehtestati meede esimese uurimise järel.

(97)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi dumpingu, sellest tuleneva kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, tuleb kehtestada lõplikud meetmed Hiina-st pärit ja äriühingu Since Hardware toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(98)

Lõplike dumpinguvastaste meetmete tase peaks olema piisav, et kõrvaldada liidu tootmisharule dumpinguhindadega impordi poolt põhjustatud kahju, ületamata kindlaks tehtud dumpingumarginaale. Nagu põhjenduses 75 märgitud, leiti, et liidu tootmisharu hinnad olid uurimisperioodil üldiselt kahjumlikud. Seepärast ei ole asjakohane lähtuda tollimaksu kehtestamisel üksnes allalöömismarginaalist.

(99)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksumäära arvutamisel leiti, et mis tahes meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta oma kulud ja saavutada enne maksude mahaarvamist kasum, mida tootmisharu võiks usutavasti saada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvutamisel kasutatud maksustamiseelne kasumimarginaal oli 7 % käibest. Määruse (EÜ) nr 452/2007 põhjenduse 63 kohaselt selgus esimese uurimise käigus, et see on kasumitase, mille saavutamine on usutav kahjustava dumpingu puudumise korral. Sellest lähtuvalt arvutati liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Sel eesmärgil koguti teavet liidu tootmisharult, et arvutada selle tegeliku kasu/kahju marginaali kaalutud keskmine käesoleval uurimisperioodil. Mittekahjustava hinna leidmiseks arvati liidu tootmisharu müügihinnast maha eespool nimetatud kasumi-/kahjumimarginaal ning lisati sellele eespool nimetatud taotletav kasumimarginaal 7 %.

(100)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutustes tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda liidu tootmisharu toodete keskmise mittekahjustava müügihinnaga liidu turul. Seejärel väljendati selles võrdluses kindlakstehtud mis tahes erinevused protsendimäärana keskmisest CIF-impordihinnast. Leiti, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase on 35,8 %, mis oli väiksem kui äriühingu Since Hardware puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal.

(101)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1515/2001 kohast läbivaatamist ning lähtudes WTO apellatsioonikogu aruandest, nagu selle on vastu võtnud WTO vaidluste lahendamise organ, ning eelkõige selle lõigetest 305 ja 306, jäeti rakendusmäärusega (EL) nr 1241/2010 äriühing Since Hardware määrusega (EÜ) 452/2007 kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamislast.

(102)

Seepärast kehtestatakse äriühingu Since Hardware suhtes uued meetmed.

(103)

Eelnimetatut arvestades ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 leitakse, et Hiinast pärit ja äriühingu Since Hardware toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks kahju kõrvaldaval tasemel.

(104)

Eespool öeldu põhjal peaks kõnealuse impordi suhtes kohaldatava lõpliku tollimaksu määr olema 35,8 %.

(105)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid tavaliselt viie aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui konkreetsete põhjuste või tingimustega on põhjendatud lühem periood. Käesoleval juhul peetakse asjakohaseks, et meedet kohaldataks üksnes niikaua, kuni kaotavad kehtivuse dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud muu hulgas Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 452/2007. See võimaldab vaadata üheaegselt läbi kõik võimalikud läbivaatamistaotlused, mis on seotud muu hulgas Hiinast pärit kogu impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumisega. Muidugi võivad huvitatud isikud, eelkõige äriühing Since Hardware ja/või liidu tootmisharu, taotleda käesoleva määruse läbivaatamist, eelkõige vahepealset läbivaatamist, enne 27. aprilli 2012, kui kõik tingimused selleks on täidetud.

(106)

Taotlus kohaldada nimetatud äriühingule ettenähtud individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (14) koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksustega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust vastavalt,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/35

(1)

Kaks liikmesriiki või nende pädevad asutused on taotlenud määruse (EÜ) nr 883/2004 VIII ja IX lisa muutmist.

(2)

Teatavad liikmesriigid või nende pädevad asutused on taotlenud määruse (EÜ) nr 987/2009 1. ja 2. lisa muutmist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 883/2004 VIII ja IX lisa ning määruse (EÜ) nr 987/2009 1. ja 2. lisa tuleb muuta, et võtta arvesse hiljutisi arenguid riikide õigusaktides ja et tagada sidusrühmade jaoks läbipaistvus ja õiguskindlus.

(4)

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjon on muudatused heaks kiitnud.

(5)

Määrusi (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 tuleb vastavalt muuta,

1)

VIII lisa muudetakse järgmiselt.

2)

IX lisa I osa jagu „MADALMAAD” muudetakse järgmiselt:

1)

1. lisa muudetakse järgmiselt:

2)

2. lisa päises asendatakse sõnad „artiklites 31 ja 41” sõnadega „artikli 32 lõikes 2 ja artikli 41 lõikes 1”.

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/37

(1)

Tuleks avada liidu 2011. aasta tariifikvoodid lamba- ja kitseliha suhtes. Tollimaksud ja kogused tuleks kindlaks määrata kooskõlas asjaomaste 2011. aastal kehtivate rahvusvaheliste kokkulepetega.

(2)

Nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 312/2003 (millega ühenduses rakendatakse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises assotsieerimislepingus ettenähtud tariifieeskirju) (2) on sätestatud, et 1. veebruarist 2003 avatakse tootekoodile 0204 täiendav kahepoolne tariifikvoot 2 000 tonni, mida suurendatakse igal aastal 10 % võrra esialgsest kogusest. Tšiili GATTi/WTO kvoodile lisatakse seepärast veel 200 tonni ja mõlema kvoodi haldamist tuleks 2011. aasta jooksul jätkata samal viisil.

(3)

Teatavad kvoodid on määratud ajavahemikuks, mis kestab asjaomase aasta 1. juulist järgneva aasta 30. juunini. Kuna käesoleva määruse kohast importi tuleks hallata kalendriaasta alusel, moodustavad vastavalt asjaomaste kvootide suhtes kalendriaastaks 2011 kindlaks määratud kogused poole ajavahemikuks 1. juulist 2010 kuni 30. juunini 2011 määratud kogusest ning poole ajavahemikuks 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 määratud kogusest.

(4)

Selleks, et tagada liidu tariifikvootide nõuetekohane toimimine, tuleb kindlaks määrata rümba massi ekvivalent.

(5)

Seetõttu tuleks lamba- ja kitselihatoodete kvoote erandina komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1439/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3013/89 üksikasjalikud rakenduseeskirjad lamba- ja kitselihasektori toodete impordi ja ekspordi osas, (3) hallata kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 144 lõike 2 punktiga a. Seda tuleks teha kooskõlas komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (4) artiklitega 308a, 308b ja artikli 308c lõikega 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud tariifikvoote, kui neid hallatakse põhimõttel „kes ees, see mees”, ei tuleks esialgu käsitada kriitilistena määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c tähenduses. Seepärast tuleks tolliasutustele anda luba loobuda tagatisenõudest kaupade puhul, mis imporditi esialgu nende kvootide alusel kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 308c lõikega 1 ja artikli 248 lõikega 4. Ühest haldussüsteemist teise siirdumisega seonduvate eripärade tõttu ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 308c lõikeid 2 ja 3.

(7)

Tuleks selgitada, millised toodete päritolu tõendavad tõendid tuleb ettevõtjatel esitada, et kasutada tariifikvoote „kes ees, see mees” põhimõttel.

(8)

Kui ettevõtjad esitavad impordiks ette nähtud lambalihatooted tolliasutustele, on tolliasutustel raske kindlaks teha, kas tegemist on kodulamba või muude lammaste lihaga, kuigi nende suhtes tuleb kohaldada eri tollimaksumäära. Seepärast on asjakohane ette näha, et päritolutõend sisaldaks vastavat selgitust.

(9)

Komisjoni 15. detsembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2009, millega avatakse ühenduse 2010. aasta tariifikvoodid lammaste, kitsede, lamba- ja kitseliha suhtes, (5) aegub 2010. aasta lõpus. Seepärast tuleks kõnealune määrus kehtetuks tunnistada.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

a)

elusloomad: 0,47;

b)

kondita lamba- ja kitsetalleliha: 1,67;

c)

kondita lamba- ja kitseliha, v.a talleliha, ja nende segud: 1,81;

d)

kondiga tooted: 1,00.

a)

sooduslepingu alla kuuluva tariifikvoodi puhul kõnealuses lepingus sätestatud päritolutõend;

b)

muude tariifikvootide puhul kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikliga 47 kehtestatud tõend, mis sisaldab lisaks kõnealuses artiklis sätestatud teabele järgmisi andmeid:

c)

riigi puhul, mille kvoodid kuuluvad nii punkti a kui ka punkti b alla ja need ühendatakse, punktis a osutatud tõend.

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/40

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/42

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1230/2010 (4).

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/44

(1)

Komisjoni määrustes (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) on sätestatud direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja kehtestatud hindamist vajavate toimeainete loetelu nende toimeainete võimalikuks lisamiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Bromukonasool kuulus nimetatud loetelusse. Komisjoni otsusega 2008/832/EÜ (4) otsustati jätta bromukonasool direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata.

(2)

Esialgne teavitaja (edaspidi „taotleja”) esitas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 alusel uue taotluse, milles ta soovis, et kohaldataks kiirendatud menetlust, mis on sätestatud komisjoni 17. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 33/2008 (millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kõnealuse direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kuuluvate, kuid direktiivi I lisasse kandmata toimeainete hindamise tava- ja kiirendatud menetlusega) (5) artiklites 14–19.

(3)

Taotlus esitati Belgiale, kes oli määrusega (EÜ) nr 1490/2002 nimetatud referentliikmesriigiks. Kiirendatud menetluse jaoks ettenähtud tähtajast peeti kinni. Toimeaine spetsifikatsioon ja lubatud kasutusviisid on samasugused nagu need, mida käsitleti otsuses 2008/832/EÜ. Taotlus on kooskõlas ka teiste määruse (EÜ) nr 33/2008 artiklis 15 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Belgia hindas taotleja esitatud uusi andmeid ja teavet ning koostas lisaaruande. Ta esitas selle aruande Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja komisjonile 8. oktoobril 2010.

(4)

Toiduohutusamet edastas lisaaruande kõigile liikmeriikidele ja taotlejale, et nad saaksid esitada märkusi, ning edastas saadud märkused komisjonile. Vastavalt määruse (EÜ) nr 33/2008 artikli 20 lõikele 1 ja komisjoni palvel esitasid liikmesriigid ja toiduohutusamet lisaaruande kohta eksperdihinnangu. Seejärel edastas toiduohutusamet 29. juulil 2010 oma järelduse bromukonasooli kohta (6) komisjonile. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid hindamisaruande eelnõu, lisaaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 23. novembril 2010 vormistati see komisjoni läbivaatusaruandena bromukonasooli kohta.

(5)

Referentliikmesriigi lisaaruandes ja toiduohutusameti uues järelduses keskenduti peamiselt kaalutlustele, mis tingisid otsuse toimeainet lisasse mitte kanda. Nende kaalutluste aluseks olid peamiselt ohtlikkus veeorganismidele ja puudulik teave hindamaks pinnavee ja põhjavee saastumise võimalikkust.

(6)

Taotleja esitatud uue teabe põhjal sai hinnata pinnavee ja põhjavee võimalikku saastumist. Praegu olemasoleva teabe põhjal on näha, et põhjavee saastumise oht on väga väike ja veeorganismidele tekitatav oht on aktsepteeritav.

(7)

Seega võib kaalutlused, millest tingituna otsustati ainet lisasse mitte kanda, taotleja esitatud täiendavate andmete alusel kõrvale jätta. Ühtegi muud lahendamata teaduslikku küsimust ei ole tõstatatud.

(8)

Mitmete uuringute põhjal on ilmnenud, et bromukonasooli sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võib eeldada, et need vastavad üldjoontes direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside puhul. Seetõttu on asjakohane kanda bromukonasool direktiivi I lisasse, et kõigis liikmesriikides oleks asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutuslubade väljaandmine tagatud kõnealuse direktiiviga ette nähtud korras.

(9)

Ilma et see piiraks kõnealust järeldust, on vaja koguda teatavate konkreetsete küsimuste kohta täiendavat teavet. Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et toimeaine kandmine I lisasse võib sõltuda teatavate tingimuste täitmisest. Seepärast on asjakohane nõuda, et taotleja esitaks lisaks teabele, mis käsitleb pikaajalist ohtu taimtoidulistele imetajatele, ka täiendavaid andmeid bromukonasooli derivaatide metaboliitide jääkide kohta põhikultuurides, külvikorrakultuurides ja loomse päritoluga toodetes. Sisesekretsioonisüsteemile avaldatava võimaliku kahjuliku mõju hindamise täpsustamiseks on asjakohane nõuda, et bromukonasooli tuleks täiendavalt kontrollida niipea, kui on vastu võetud OECD juhised sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid omadusi uurivate katsete kohta või ühenduses heakskiidetud katsejuhised.

(10)

Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/47

(1)

Aluslepingutele lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli (nr 36) artikli 3 lõike 4 neljandas lõigus nähakse ette, et kuni 31. oktoobrini 2014, kui nõukogu akt tuleb vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, määratakse nõukogu liikme taotluse korral nõukogu kodukorra (edaspidi „kodukord”) III lisa artiklis 1 sätestatud rahvaarvude põhjal tehtavate arvutustega kindlaks, kas kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad liikmesriigid esindavad vähemalt 62 % liidu kogurahvastikust.

(2)

Kodukorra III lisa artikli 2 lõikes 2 nähakse ette, et nõukogu muudab vastavalt eelnenud aasta 30. septembril Euroopa Liidu Statistikaameti käsutuses olevatele andmetele nimetatud lisa artiklis 1 sätestatud arve, mida hakatakse kohaldama vastavalt iga aasta 1. jaanuarist.

(3)

Seetõttu tuleks kodukorda 2011. aastaks muuta,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/49

(1)

Poliitika- ja julgeolekukomiteed on otsuse 2010/784/ÜVJP artikli 10 lõike 1 kohaselt volitatud tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 38 EUPOL COPPSi poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks asjakohaseid otsuseid ning eelkõige võtma vastu otsuse missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi ettepaneku pikendada EUPOL COPPSi juhi Henrik MALMQUISTi volitusi,

22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/50

(1)

Põllumajanduskokkulepe jõustus 1. juunil 2002.

(2)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa artikli 19 lõike 1 alusel tegeleb ühine veterinaarkomitee kõigi nimetatud lisaga ja selle rakendamisega seotud küsimustega ning vastutab selles ette nähtud ülesannete täitmise eest. Sama artikli lõike 3 kohaselt on ühisel veterinaarkomiteel õigus teha muudatusi 11. lisa liidetesse, eelkõige seoses nende kohandamise ja ajakohastamisega.

(3)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa liiteid muudeti esimest korda Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 25. novembri 2003. aasta otsusega nr 2/2003 kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 3., 4., 5., 6. ja 11. liite muutmise kohta (1).

(4)

Põllumajanduskokkuleppe 11. lisa liiteid muudeti viimati Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 11. lisa alusel moodustatud ühise veterinaarkomitee 23. detsembri 2008. aasta otsusega 1/2008 kokkuleppe 11. lisa 2., 3., 4., 5., 6. ja 10. liite muutmise kohta (2).

(5)

Šveitsi Konföderatsioon esitas taotluse uuendada varem lubatud erandit nuumkodusigade rümpade ja liha keeritsussikontrolli nõudest vähese tootmisvõimsusega tapamajades. Kõnealuse taotluse võib rahuldada, võttes arvesse, et vastavalt Šveitsi föderaalse siseministeeriumi määruse (loomset päritolu toiduainete kohta; RS 817.022.108) artiklile 9a ei saa kõnealuste nuumkodusigade rümpade ja lihaga ning nendest toodetud lihavalmististe ja töödeldud lihatoodetega kaubelda Euroopa Liidu liikmesriikides. Seetõttu tuleks kõnealuse erandi kohaldamist pikendada 31. detsembrini 2014.

(6)

Pärast kõnealuse kokkuleppe 11. lisa liidete viimast muutmist on põllumajanduskokkuleppe 11. lisa 1., 2., 5., 6. ja 10. liite õigusnorme muudetud. Ajakohastada tuleb 11. lisa 11. liites esitatud kontaktpunktide loetelu.

(7)

Seega on vaja muuta kõnealuse kokkuleppe 11. lisa 1., 2., 5., 6., 10. ja 11. liidet,