ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.336.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 336 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
|
2010/787/EL |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
|
2010/789/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/790/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/791/EL |
|
|
* |
||
|
|
2010/792/EL |
|
|
* |
Komisjoni otsus, 20. detsember 2010, millega pikendatakse üleminekuperioodi seoses põllumajandusmaa omandamisega Ungaris ( 1 ) |
|
|
|
2010/793/EL |
|
|
* |
||
|
|
SUUNISED |
|
|
|
2010/794/EL |
|
|
* |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1225/2010,
13. detsember 2010,
millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
(2) |
Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (1) kohaselt tuleb määrata kindlaks meetmed, mis reguleerivad juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid. |
(3) |
Nõukogu peab vastu võtma meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavarude ja kalavarurühmade kaupa, sealhulgas vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke. |
(4) |
Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasolevatest teadusnõuannetest lähtudes, võttes arvesse bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte ning tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise. Samuti tuleb võtta arvesse arvamusi, mida on esitatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus, eelkõige kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonide arvamusi. |
(5) |
Kalapüügivõimalused peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepete ja põhimõtetega, nagu 1995. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokkulepe, mis käsitleb piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist, (2) ning üksikasjalikud majandamispõhimõtted, mis on esitatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise 2008. aasta rahvusvahelistes suunistes, mille kohaselt peaks reguleeriv asutus olema ettevaatlikum eelkõige siis, kui teave on ebaselge, ebausaldusväärne või ebapiisav. Piisava teadusteabe puudumist ei tohiks kasutada põhjusena kaitse- või majandamismeetmete edasilükkamiseks või võtmata jätmiseks. |
(6) |
Hiljutistest teaduslikest nõuannetest Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogult (ICES) (3) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteelt (4) ilmneb, et enimpüütavaid süvamereliike ei püüta säästvalt ning kõnealuste kalavarude jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks nende püügivõimalusi vähendada senikaua, kuni kalavarude suuruses ilmneb positiivne suundumus. Lisaks sellele on ICES soovitanud keelata atlandi karekala sihtpüügi. |
(7) |
Süvamere haide puhul käsitatakse põhilisi kaubanduslikke liike peaaegu ammendatuna, mistõttu sihtpüüki ei peaks toimuma. Senikaua, kuni vältimatu kaaspüügi kogust ei ole selektiivsusprojektide ja muude tehniliste meetmetega kindlaks määratud, ei tohiks kaaspüügi lossimist lubada. |
(8) |
Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused) (5) I lisas loetletud süvamereliikide püügivõimaluste üle otsustatakse kaks korda aastas. Siiski on tehtud erand seoses põhja-atlandi hõbekala varude ja sinise molva põhipüügiga – kõnealuste liikide püügivõimalused sõltuvad Norraga peetavate iga-aastaste läbirääkimiste tulemustest. Nende varude püügivõimalused kehtestatakse seega eraldi asjakohases iga-aastases määruses, milles määratakse kindlaks kalapüügivõimalused. |
(9) |
Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel) (6) kohaselt on vaja märkida, milliste varude suhtes kohaldatakse nimetatud määruses kindlaksmääratud mitmesuguseid meetmeid. |
(10) |
Liidu kaluritele elatusvahendite tagamiseks on tähtis avada kõnealused püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2011, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele kalapüügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, kus on vaja püüki piirata.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ELi laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
b) „ELi veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas nimetatud territooriumidega külgnevad veed;
c) „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus;
d) „kvoot”– liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;
e) „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.
2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondi käsitlevaid mõisteid:
a) „ICESi püügipiirkonnad”– püügipiirkonnad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 218/2009 (Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (uuesti sõnastatud)) (7);
b) „CECAFi püügipiirkonnad (Kesk-Atlandi idaosa ehk FAO püügipiirkond 34)”– püügipiirkonnad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 216/2009 (nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud)) (8).
Artikkel 3
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
ELi vetes ja teatavates väljaspool ELi asuvates vetes ELi laevade püütavate süvamereliikide lubatud kogupüük ja sellise lubatud kogupüügi jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on sätestatud lisas.
Artikkel 4
Jaotamist käsitlevad erisätted
Lisas sätestatud liikmesriikidevaheline püügivõimaluste jaotus ei piira:
a) |
määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
b) |
nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) (9) artikli 37 või nõukogu 29. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) (10) artikli 10 lõike 4 kohaseid mahaarvamisi ja ümberjaotamisi; |
c) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast täiendavate lossitavate koguste lubamist; |
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist; |
e) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohaseid mahaarvamisi. |
Artikkel 5
Seos määrusega (EÜ) nr 847/96
Määruse (EÜ) nr 847/96 kohaldamisel käsitletakse kõiki käesoleva määruse lisas sisalduvaid kvoote analüütiliste kvootidena.
Artikkel 6
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Käesoleva määrusega kehtestatud püügivõimalustega hõlmatud varudest pärinevaid kalu jäetakse pardale või lossitakse üksnes juhul, kui need püüti sellise liikmesriigi laevaga, kelle kvoot ei ole ammendunud.
Artikkel 7
Jõustumine
Käeolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
K. PEETERS
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) Leping 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 16).
(3) ICESi nõuandekomisjoni aruanne laialdaselt levinud ja pika rändega kalade varude kohta (9. köide, juuni 2010).
(4) Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikud ja tehnilised aruanded, 2011. aastat käsitleva teadusnõuande ülevaade, 2. osa, juuli 2010.
(5) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.
(6) EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3.
(7) ELT L 87, 31.3.2009, lk 70.
(8) ELT L 87, 31.3.2009, lk 1.
(9) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
(10) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.
LISA
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti.
1. OSA
Liikide ja liigirühmade määratlus
1. |
Käesoleva lisa 2. osas esitatud loetelus osutatakse kalavarudele liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Samas süvamere haid on esitatud kõnealuse loetelu alguses. Käesoleva määruse kohaldamiseks on allpool esitatud ka tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel.
|
2. |
Käesolevas määruses tähendab „süvamere haid” järgmisi liike:
|
2. OSA
ELi laevadele kohaldatavad aastased püügivõimalused piirkondades, kus kehtivad lubatud kogupüügid (TAC) liikide ja piirkondade kaupa (elusmassi tonnides)
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (1) |
2012 |
|
||||||
Saksamaa |
0 |
0 |
|
||||||
Eesti |
0 |
0 |
|
||||||
Iirimaa |
0 |
0 |
|
||||||
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
||||||
Leedu |
0 |
0 |
|
||||||
Poola |
0 |
0 |
|
||||||
Portugal |
0 |
0 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (2) |
2012 |
|
||||||
Portugal |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (3) |
2012 |
|
||||||
Iirimaa |
0 |
0 |
|
||||||
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Saksamaa |
4 |
3 |
|
||||||
Prantsusmaa |
4 |
3 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
4 |
3 |
|
||||||
EL |
12 |
9 |
|
||||||
TAC |
12 |
9 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Saksamaa |
27 |
25 |
|
||||||
Eesti |
13 |
12 |
|
||||||
Iirimaa |
67 |
62 |
|
||||||
Hispaania |
134 |
124 |
|
||||||
Prantsusmaa |
1 884 |
1 743 |
|
||||||
Läti |
88 |
81 |
|
||||||
Leedu |
1 |
1 |
|
||||||
Poola |
1 |
1 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
134 |
124 |
|
||||||
Muud (4) |
7 |
6 |
|
||||||
EL |
2 356 |
2 179 |
|
||||||
TAC |
2 356 |
2 179 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Hispaania |
11 |
11 |
|
||||||
Prantsusmaa |
26 |
26 |
|
||||||
Portugal |
3 311 |
3 311 |
|
||||||
EL |
3 348 |
3 348 |
|
||||||
TAC |
3 348 |
3 348 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Portugal |
4 071 |
3 867 |
|
||||||
EL |
4 071 |
3 867 |
|
||||||
TAC |
4 071 |
3 867 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Iirimaa |
10 |
10 |
|
||||||
Hispaania |
74 |
74 |
|
||||||
Prantsusmaa |
20 |
20 |
|
||||||
Portugal |
214 |
214 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
10 |
10 |
|
||||||
EL |
328 |
328 |
|
||||||
TAC |
328 |
328 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Taani |
2 |
1 |
|
||||||
Saksamaa |
2 |
1 |
|
||||||
Prantsusmaa |
9 |
10 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
2 |
1 |
|
||||||
EL |
15 |
13 |
|
||||||
TAC |
15 |
13 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Taani |
804 |
804 |
|
||||||
Saksamaa |
5 |
5 |
|
||||||
Rootsi |
41 |
41 |
|
||||||
EL |
850 |
850 |
|
||||||
TAC |
850 |
850 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (6) |
2012 (6) |
|
||||||
Saksamaa |
5 |
5 |
|
||||||
Eesti |
43 |
38 |
|
||||||
Iirimaa |
190 |
165 |
|
||||||
Hispaania |
48 |
41 |
|
||||||
Prantsusmaa |
2 409 |
2 096 |
|
||||||
Leedu |
55 |
48 |
|
||||||
Poola |
28 |
25 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
141 |
123 |
|
||||||
Muud (7) |
5 |
5 |
|
||||||
EL |
2 924 |
2 546 |
|
||||||
TAC |
2 924 |
2 546 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (8) |
20122012 (8) |
|
||||||
Saksamaa |
30 |
26 |
|
||||||
Iirimaa |
6 |
6 |
|
||||||
Hispaania |
3 286 |
2 857 |
|
||||||
Prantsusmaa |
151 |
132 |
|
||||||
Läti |
53 |
46 |
|
||||||
Leedu |
6 |
6 |
|
||||||
Poola |
1 028 |
894 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
13 |
12 |
|
||||||
EL |
4 573 |
3 979 |
|
||||||
TAC |
4 573 |
3 979 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Iirimaa |
0 |
0 |
|
||||||
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Iirimaa |
0 |
0 |
|
||||||
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
Muud |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Iirimaa |
0 |
0 |
|
||||||
Hispaania |
0 |
0 |
|
||||||
Prantsusmaa |
0 |
0 |
|
||||||
Portugal |
0 |
0 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
0 |
|
||||||
EL |
0 |
0 |
|
||||||
TAC |
0 |
0 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Taani |
4 |
4 |
|
||||||
Saksamaa |
4 |
4 |
|
||||||
Iirimaa |
4 |
4 |
|
||||||
Prantsusmaa |
25 |
25 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
15 |
15 |
|
||||||
Muud (9) |
4 |
4 |
|
||||||
EL |
56 |
56 |
|
||||||
TAC |
56 |
56 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Taani |
4 |
3 |
|
||||||
Saksamaa |
2 |
2 |
|
||||||
Rootsi |
4 |
3 |
|
||||||
EL |
10 |
8 |
|
||||||
TAC |
10 |
8 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (10) |
2012 (10) |
|
||||||
Iirimaa |
6 |
6 |
|
||||||
Hispaania |
172 |
172 |
|
||||||
Prantsusmaa |
9 |
9 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
22 |
22 |
|
||||||
Muud (11) |
6 |
6 |
|
||||||
EL |
215 |
215 |
|
||||||
TAC |
215 |
215 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
|
||||||||
Hispaania |
614 |
614 |
|
||||||
Portugal |
166 |
166 |
|
||||||
EL |
780 |
780 |
|
||||||
TAC |
780 |
780 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Hispaania |
10 |
10 |
|
||||||
Portugal |
1 116 |
1 116 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
0 |
10 |
|
||||||
EL |
1 136 |
1 136 |
|
||||||
TAC |
1 136 |
1 136 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Saksamaa |
9 |
9 |
|
||||||
Prantsusmaa |
9 |
9 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
13 |
13 |
|
||||||
EL |
31 |
31 |
|
||||||
TAC |
31 |
31 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (14) |
2012 (14) |
|
||||||
Saksamaa |
10 |
10 |
|
||||||
Iirimaa |
260 |
260 |
|
||||||
Hispaania |
588 |
588 |
|
||||||
Prantsusmaa |
356 |
356 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
814 |
814 |
|
||||||
EL |
2 028 |
2 028 |
|
||||||
TAC |
2 028 |
2 028 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 (15) |
2012 (15) |
|
||||||
Hispaania |
242 |
242 |
|
||||||
Prantsusmaa |
15 |
15 |
|
||||||
Portugal |
10 |
10 |
|
||||||
EL |
267 |
267 |
|
||||||
TAC |
267 |
267 |
|
|
|
||||||||
Aasta |
2011 |
2012 |
|
||||||
Prantsusmaa |
9 |
9 |
|
||||||
Portugal |
36 |
36 |
|
||||||
Ühendkuningriik |
9 |
9 |
|
||||||
EL |
54 |
54 |
|
||||||
TAC |
54 |
54 |
|
(1) Kaaspüük on lubatud kuni 3 % ulatuses 2009. aasta kvootidest:
Viiteandmed: 2009. aasta kvoodid
Saksamaa |
20 |
Eesti |
1 |
Iirimaa |
55 |
Hispaania |
93 |
Prantsusmaa |
339 |
Leedu |
1 |
Poola |
1 |
Portugal |
127 |
Ühendkuningriik |
187 |
(2) Kaaspüük on lubatud kuni 3 % ulatuses 2009. aasta kvootidest:
Viiteandmed: 2009. aasta kvoodid
Portugal |
10 |
(3) Kaaspüük on lubatud kuni 3 % ulatuses 2009. aasta kvootidest:
Viiteandmed: 2009. aasta kvoodid
Iirimaa |
1 |
Hispaania |
17 |
Prantsusmaa |
6 |
Ühendkuningriik |
1 |
(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(5) Kalju-tömppeakala sihtpüük ICESi IIIa püügipiirkonnas on keelatud kuni ELi ja Norra vaheliste konsultatsioonide lõpuni.
(6) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes.
(7) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(8) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes.
(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(10) Tuleb pidada kinni lossitavast alammõõdust 35 cm (kogupikkus). 15 % lossitava kala alammõõt võib olla 30 cm (kogupikkus).
(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi raames lubatud.
(12) Tuleb pidada kinni lossitavast alammõõdust 35 cm (kogupikkus). 15 % lossitava kala alammõõt võib olla 30 cm (kogupikkus).
(13) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes.
(14) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes.
(15) Kuni 8 % igast kvoodist võib püüda V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1226/2010,
20. detsember 2010,
millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1236/2005 I lisas on loetletud pädevad asutused, kellele on määratud kõnealuse määruse rakendamisega seotud konkreetsed ülesanded. |
(2) |
Eesti Vabariigi taotlusel tuleb Eesti pädevat asutust käsitlevat teavet muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1236/2005 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 200, 30.7.2005, lk 1.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1236/2005 I lisa muudetakse järgmiselt.
Eestit käsitlevas osas esitatud teave asendatakse järgmisega:
„EESTI |
Eesti Välisministeerium |
Rahvusvaheliste organisatsioonide ja julgeolekupoliitika osakond |
Relvastus- ja strateegilise kauba kontrolli büroo |
Islandi väljak 1 |
15049 Tallinn |
Eesti |
Tel +372 6377200 |
Faks +372 6377288 |
E-post: stratkom@mfa.ee” |
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1227/2010,
20. detsember 2010,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1055/2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 184/2005 maksebilansistatistika kvaliteedinõuete ja kvaliteediaruannete osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 184/2005 on kehtestatud ühtne raamistik ühenduse statistika süstemaatiliseks tootmiseks järgmistes valdkondades: maksebilanss, rahvusvaheline teenuskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud. |
(2) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 1055/2008 (2) on kehtestatud maksebilansistatistika jaoks ühtsed kvaliteedinõuded ja kvaliteediaruannete esitamise tähtajad. |
(3) |
Neid maksebilansistatistika ühtseid kvaliteedinõudeid ja kvaliteediaruannete esitamise tähtaegu on vaja kohandada, et kajastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (3) (Euroopa statistika kohta) artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume. |
(4) |
Seega tuleks määrust (EÜ) nr 1055/2008 vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maksebilansi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1055/2008 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid esitavad kvaliteediaruanded hiljemalt iga aasta 31. maiks.”; |
2) |
lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 35, 8.2.2005, lk 23.
(2) ELT L 283, 28.10.2008, lk 3.
(3) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.
LISA
1. Sissejuhatus
Kvaliteediaruanne peab sisaldama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kvaliteedinäitajaid. Komisjon (Eurostat) esitab kõikide liikmesriikide kohta kvantitatiivsete näitajate tulemused, mis on arvutatud esitatud andmete põhjal. Liikmesriigid võivad lähtuvalt oma kogumismetoodikast neid tulemusi tõlgendada ja nende kohta märkusi esitada.
2. Ajakava
— |
Komisjon (Eurostat) edastab iga aasta esimese kvartali lõpuks liikmesriikidele kvaliteediaruannete kavandid, mille aluseks on eelmisel aastal saadetud andmed ja mis on osaliselt eeltäidetud komisjonile (Eurostatile) kättesaadavate kvantitatiivsete näitajate ja muu teabega. |
— |
Igal aastal, kahe kuu jooksul pärast eeltäidetud aruande saamist ning hiljemalt 31. maiks edastavad liikmesriigid komisjonile (Eurostatile) täidetud kvaliteediaruanded. |
3. Kvaliteedinõuded
Kvaliteediaruanne peab sisaldama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid näitajaid, hõlmates kõiki määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1228/2010,
15. detsember 2010,
millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artiklit 9,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestati kombineeritud nomenklatuur (CN), et täita ühise tollitariifistiku, liidu väliskaubanduse statistika ning kaupade impordi ja ekspordiga seotud liidu muu poliitika nõudeid. |
(2) |
Nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, (2) kohaldatakse juhtudel, mil maksustamine ei ole põhjendatud. |
(3) |
Teatavatel juhtudel, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1186/2009 osutatud mõnede kaupade liikumise iseloomu, on asjakohane vähendada halduskoormust kõnealuste kaupade liikumise deklareerimisel nii, et kaupadele määratakse konkreetne CN-kood. Seda eriti juhul, kui eri viisil liikuvate kõnealuste kaupade klassifitseerimine tollideklaratsiooni koostamiseks suurendab saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt töökoormust ja kulu. |
(4) |
Komisjoni 9. veebruari 2010. aasta määrusega (EL) nr 113/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses kaubavahetusandmete katvuse ja andmete määratlemisega ning kaubavahetusstatistika koostamisega ettevõtte tunnuste ja arve esitamise vääringu järgi ning seoses erikaupade või -liikumistega) (3) ning komisjoni 18. novembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1982/2004 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 1901/2000 ja (EMÜ) nr 3590/92) (4) lubatakse liikmesriikidel kasutada teatavate kaupade puhul ELi-siseses ja ELi-välises kaubandusstatistikas lihtsustatud kodeerimissüsteemi. |
(5) |
Kõnealuste määrustega on ette nähtud konkreetsed kaubakoodid, mida tuleb teatud tingimustel kasutada. Läbipaistvuse suurendamiseks ja teabe andmiseks tuleks kõnealused koodid esitada kombineeritud nomenklatuuris. |
(6) |
Seepärast on asjakohane lisada kombineeritud nomenklatuurile grupp 99. |
(7) |
Seetõttu tuleks määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa vastavalt muuta. |
(8) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. detsember 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
komisjoni liige
Algirdas ŠEMETA
(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.
(2) ELT L 324, 10.12.2009, lk 23.
(3) ELT L 37, 10.2.2010, lk 1.
(4) ELT L 343, 19.11.2004, lk 3.
LISA
Määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa muudetakse järgmiselt:
1) |
sisukorras asendatakse teise osa XXI jaotise grupis 99 fraas „(Reserveeritud ühenduse pädevate ametiasutuste määratud erikasutuseks)” järgmisega: „Kombineeritud nomenklatuuri erikoodid”; |
2) |
teise osa XXI jaotises lisatakse grupi 98 lõpu ja kolmanda osa vahele grupp 99: „GRUPP 99 KOMBINEERITUD NOMENKLATUURI ERIKOODID I alamgrupp Kombineeritud nomenklatuuri koodid kaupade teatava konkreetse liikumise jaoks (Import või eksport) Lisamärkused
II alamgrupp Statistilised koodid teatavate erikaupade liikumise jaoks Lisamärkused
|
(1) Impordil klassifitseeritakse kaubad sellesse alamrubriiki ja vabastatakse imporditollimaksust vastavalt määruses (EÜ) nr 1186/2009 sätestatud tingimusele.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1229/2010,
20. detsember 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. detsembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AL |
71,2 |
EG |
88,4 |
|
MA |
47,9 |
|
TR |
114,5 |
|
ZZ |
80,5 |
|
0707 00 05 |
EG |
140,2 |
JO |
158,2 |
|
TR |
78,6 |
|
ZZ |
125,7 |
|
0709 90 70 |
MA |
79,0 |
TR |
95,8 |
|
ZZ |
87,4 |
|
0805 10 20 |
AR |
43,0 |
BR |
41,5 |
|
MA |
65,0 |
|
PE |
58,9 |
|
TR |
55,8 |
|
UY |
48,7 |
|
ZA |
44,7 |
|
ZZ |
51,1 |
|
0805 20 10 |
MA |
68,3 |
ZZ |
68,3 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
HR |
61,3 |
IL |
71,6 |
|
TR |
70,0 |
|
ZZ |
67,6 |
|
0805 50 10 |
AR |
49,2 |
TR |
51,4 |
|
UY |
49,2 |
|
ZZ |
49,9 |
|
0808 10 80 |
AR |
74,9 |
CA |
110,7 |
|
CL |
84,2 |
|
CN |
83,7 |
|
MK |
29,3 |
|
NZ |
74,9 |
|
US |
110,7 |
|
ZA |
124,1 |
|
ZZ |
86,6 |
|
0808 20 50 |
CN |
76,6 |
US |
86,2 |
|
ZZ |
81,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/22 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1230/2010,
20. detsember 2010,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1184/2010 (4). |
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11 turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 21. detsembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.
(4) ELT L 330, 15.12.2010, lk 7.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 21. detsembrist 2010
(EUR) |
||
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
1701 11 10 (1) |
64,20 |
0,00 |
1701 11 90 (1) |
64,20 |
0,00 |
1701 12 10 (1) |
64,20 |
0,00 |
1701 12 90 (1) |
64,20 |
0,00 |
1701 91 00 (2) |
59,68 |
0,00 |
1701 99 10 (2) |
59,68 |
0,00 |
1701 99 90 (2) |
59,68 |
0,00 |
1702 90 95 (3) |
0,60 |
0,17 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.
OTSUSED
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/24 |
NÕUKOGU OTSUS,
10. detsember 2010,
konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta
(2010/787/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 107 lõike 3 punkti e,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, (2) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2010. |
(2) |
Subsideeritud söe väike osa üldises koguenergias ei õigusta enam sellise toetuse säilitamist eesmärgiga tagada energiavarustuskindlus liidus. |
(3) |
Liidu poliitika edendada taastuvaid energiaallikaid ning säästvat ja turvalist süsinikuvaest majandust ei õigusta konkurentsivõimetute söekaevanduste lõputut toetamist. Seetõttu ei tuleks määrusega (EÜ) nr 1407/2002 lubatud abiliikide võimaldamist lõputult jätkata. |
(4) |
Sektorispetsiifiliste riigiabi eeskirjade puudumisel kohaldatakse söe suhtes aga üksnes üldisi riigiabi eeskirju. Sellises kontekstis ei pruugi konkurentsivõimetud söekaevandused, millele praegu antakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohast abi, olla abikõlblikud ja nad võivad olla sunnitud tegevuse lõpetama. |
(5) |
Ilma et see piiraks üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid, millega leevendada kõnealuste kaevanduste sulgemise sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi, see tähendab lõpetada nende tegevus nõuetekohaselt kaevanduste pöördumatu sulgemise kava kontekstis ja/või rahastada erakorralisi kulusid, eelkõige varasemast tegevusest tulenevaid kohustusi. |
(6) |
Käesolev otsus tähistab söesektori jaoks üleminekut sektorispetsiifiliste eeskirjade kohaldamiselt kõigis sektorites kohaldatavate üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamisele. |
(7) |
Selleks et viia siseturul miinimumini konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antavast riigiabist tulenevaid konkurentsimoonutusi, peaks selline abi olema kahanev ja rangelt piirduma söetootmisüksustega, mida kavatsetakse sulgeda pöördumatult. |
(8) |
Sulgemisabi saavate söetootmisüksuste poolse söetootmise negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peaksid liikmesriigid koostama kava, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas. |
(9) |
Ettevõtjatel peaks olema õigus saada abi selliste kulutuste katteks, mis kooskõlas tavapäraste raamatupidamispõhimõtetega ei mõjuta tootmiskulusid otseselt. Kõnealune abi on ette nähtud selliste erakorraliste kulude katteks, mis kaasnevad nende söetootmisüksuste sulgemisega. Selleks et vältida olukorda, kus kõnealusest abist saavad põhjendamatut kasu ettevõtjad, kes sulgevad vaid osa oma kaevandustest, peaksid asjaomased ettevõtjad pidama kõigi oma söetootmisüksuste kohta eraldi raamatupidamisarvestust. |
(10) |
Kõnealuse käesolevast otsusest tuleneva ülesande täitmisel peaks komisjon tagama normaalsete konkurentsitingimuste loomise, säilitamise ja järgimise. Eelkõige elektriturgu silmas pidades ei tohiks söetööstusele antav abi mõjutada elektritootjatele kättesaadavat primaarenergia allikate valikut. Seetõttu peaksid lepinguosalised söehindades ja -kogustes vabalt kokku leppima, võttes arvesse maailmaturul valitsevaid tingimusi. |
(11) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei tohiks välistada, et söetööstusele antava abi võib lugeda siseturuga kokkusobivaks muudel alustel. Seoses sellega jätkatakse abi ülemmäärade piires muude konkreetsete eeskirjade ja eelkõige selliste eeskirjade kohaldamist, mis puudutavad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi, keskkonnakaitsele antavat abi ning koolituseks antavat abi, kui eeskirjades teisiti ette ei nähta. |
(12) |
Komisjon peaks käesoleva otsuse alusel teavitatud meetmeid hindama ja otsuseid vastu võtma kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (3). |
(13) |
Selleks, et vältida järjepidevuse puudumist määruses (EÜ) nr 1407/2002 kavandatud meetmete ja käesolevas otsuse ette nähtud meetmete vahel, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2011, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
1. PEATÜKK
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmiseid mõisteid:
a) „süsi”– kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses (4);
b) „sulgemine”– söe tootmise ja müügi püsiv lõpetamine;
c) „sulgemiskava”– liikmesriigi koostatud tegevuskava, milles nähakse ette meetmed söetootmisüksuste lõplikuks sulgemiseks;
d) „söetootmisüksus”– maa all ja maa peal asuvad söetootmisettevõtted ja seotud rajatised, mis suudavad toota toorsütt ettevõtte teistest osadest sõltumatult;
e) „tootmisaasta”– kalendriaasta või muu kaheteistkümnekuuline ajavahemik, mis võetakse söetööstuses lepingu aluseks;
f) „tootmiskulud”– käsiloleva tootmisega seotud kogukulud, sealhulgas kulud, mis on seotud järgnevaga: kaevandamistööd, söe rikastamine, eelkõige selle märgrikastamine, tüki suuruse järgi sortideks jaotamine ja aheraine eraldamine kaevisest ning kasutuskohta transportimine, tavaline kulum ja turu intressimääradel põhinevad laenukapitali intressimaksed;
g) „käsiloleva tootmisega seotud kaod”– positiivne vahe söetootmiskulude ning kasutuskohas kehtiva müügihinna vahel, mille lepinguosalised on vabalt kokku leppinud maailmaturul valitsevaid tingimusi arvestades.
2. PEATÜKK
ABI KOKKUSOBIVUS
Artikkel 2
Põhimõte
1. Konkurentsivõimetute kaevanduste sulgemise kontekstis võib söetööstusele antava abi lugeda siseturu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks juhul, kui see on kooskõlas käesoleva otsusega.
2. Abi hõlmab ainult kulusid, mis on seotud söe kasutamisega elektritootmisel, soojuse ja elektrienergia koostootmisel, koksitootmisel ning terasetööstuses kasutatavate kõrgahjude kütmisel, kui selline kasutamine toimub liidus.
Artikkel 3
Sulgemisabi
1. Ettevõtjale antava abi, mis on mõeldud söetootmisüksuste käsiloleva tootmisega seotud kadude katmiseks, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:
a) |
asjaomaste söetootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemiskavast, mille lõpptähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2018; |
b) |
asjaomased söetootmisüksused tuleb sulgemiskava kohaselt lõplikult sulgeda; |
c) |
abisumma ei tohi ületada vahet ühe tootmisaasta prognoositavate tootmiskulude ja prognoositava tulu vahel. Tegelikult makstavat abi peab igal aastal korrigeerima tegelikest kuludest ja tuludest lähtuvalt hiljemalt abi andmise aastale järgneva tootmisaasta lõpuks; |
d) |
söeekvivalendi tonni kohta makstav abi ei tohi viia selleni, et liidu söe hinnad kasutuskohas langevad kolmandatest riikidest pärineva sarnase kvaliteediga söe hindadest madalamale; |
e) |
asjaomased söetootmisüksused töötasid seisuga 31. detsember 2009; |
f) |
liikmesriigi antava sulgemisabi kogusumma peab kahanema: kusjuures 2013. aasta lõpuks ei tohi kahanemine olla väiksem kui 25 % võrra aastal 2011. antavast abist, 2015. aasta lõpuks mitte väiksem kui 40 % ja 2017. aasta lõpuks mitte väiksem kui 75 %; |
g) |
liikmesriigi söetööstusele antava sulgemisabi kogusumma ei tohi ühelgi 2010. aastale järgneval aastal ületada määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 kohaselt 2010. aastaks asjaomase liikmesriigi poolt antud ja komisjoni poolt heakskiidetud abi summat; |
h) |
liikmesriigid peavad koostama kava selliste meetmete võtmiseks, mille eesmärk on leevendada käesoleva artikli kohaselt sulgemisabi saavate söetootmisüksuste poolse söetootmise keskkonnamõju, näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas. |
2. Lõike 1 punktis h osutatud plaanides sisalduvad meetmed, mis kujutavad riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ei piira aluslepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevat liikmesriikidel lasuvat teatamiskohustust või kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu seoses kõnealuste meetmetega ning ei piira kõnealuste meetmete kooskõla siseturuga.
3. Kui lõike 1 kohaselt abi saavaid söetootmisüksusi komisjoni poolt sulgemiskavas heakskiidetud kuupäeval ei suleta, tagastab asjaomane liikmesriik kogu sulgemiskavaga hõlmatud ajavahemiku eest antud abi.
Artikkel 4
Abi erandlike kulude katmiseks
1. Riigiabi, mida antakse söetootmisega tegelevatele või tegelnud ettevõtjatele selliste söetootmisüksuste sulgemisega kaasnevate kulude katteks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui makstav abisumma ei ületa kõnealuseid kulusid. Sellisest abist võib katta:
a) |
ainult selliste ettevõtjate kulud ja kulude reservid, kes sulgevad või on sulgenud söetootmisüksusi, sealhulgas ettevõtted, kellele antakse sulgemisabi; |
b) |
mitme ettevõtja kantavad kulud. |
2. Lõike 1 kohaselt kaetavate kulude kategooriad on määratletud lisas. Lõiget 1 ei kohaldata kulude suhtes, mis tekivad keskkonnaeeskirjade täitmata jätmisest.
Artikkel 5
Kumuleerumine
1. Käesoleva otsuse kohaselt lubatava abi maksimumsummat kohaldatakse sõltumata sellest, kas abi rahastatakse täielikult liikmesriigi poolt või osaliselt liidu poolt.
2. Käesoleva otsuse kohaselt lubatavat abi ei või ühendada muu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga ega muul kujul liidupoolse rahastamisega samade abikõlblike kulude eest, kui sellise kumuleerumise tulemusena oleks abisumma suurem kui käesoleva otsusega lubatu.
Artikkel 6
Raamatupidamise lahusus
Ettevõtjad esitavad kogu saadud abi kasumiaruandes käibest eristuva eraldiseisva tuluartiklina. Kui ettevõtjad, kes saavad käesoleva otsuse kohast abi, jätkavad kaubandustegevust ja tööd pärast mõne või kõigi oma söetootmisüksuste sulgemist, peavad nad täpset ja eraldi raamatupidamisarvestust kõigi oma söetootmisüksuste ja söekaevandamisega mitteseotud muu majandustegevuse kohta. Käesoleva otsuse kohaselt antud abi hallatakse nii, et seda ei oleks võimalik üle kanda teistele söetootmisüksustele, mis ei kuulu sulgemiskava alla, ega sama ettevõtja muule majandustegevusele.
3. PEATÜKK
MENETLUSED
Artikkel 7
Liikmesriikide esitatav teave
1. Lisaks määrusele (EÜ) nr 659/1999 kohaldatakse käesolevas otsuses nimetatud abi suhtes lõigetes 2–6 sätestatud erieeskirju.
2. Liikmesriigid, kes kavatsevad anda artiklis 3 nimetatud sulgemisabi, esitavad komisjonile asjaomaste söetootmisüksuste sulgemiskava. Kava sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:
a) |
andmed söetootmisüksuste kohta; |
b) |
iga söetootmisüksuse tegelikud või prognoositavad tootmiskulud tootmisaasta kohta; |
c) |
sulgemiskavasse kuuluvate söetootmisüksuste prognoositav söetoodang ühe tootmisaasta kohta; |
d) |
sulgemiseks antav hinnanguline abisumma ühe tootmisaasta kohta. |
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist sulgemiskava muudatustest.
4. Liikmesriigid teatavad igasugusest abist, mida nad kavatsevad tootmisaasta jooksul söetööstusele käesoleva otsuse kohaselt anda. Nad esitavad komisjonile kõik prognoositavate tootmiskulude arvutamiseks vajalikud andmed ning teabe nende andmete seotuse kohta komisjonile lõike 2 kohaselt teatatud sulgemiskavadega.
5. Liikmesriigid teatavad komisjonile tootmisaastal tegelikult makstud abi summa ja selle arvutuse hiljemalt kuus kuud pärast asjakohase aasta lõppu. Kui käimasoleva tootmisaasta jooksul algselt tasutud summasid korrigeeritakse, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile enne järgneva tootmisaasta lõppu.
6. Artiklite 3 ja 4 kohaselt abist teada andes ning tegelikult väljamakstud abist komisjoni teavitades esitavad liikmesriigid kogu vajaliku teabe, mille põhjal komisjonil on võimalik kontrollida käesoleva otsuse sätetest kinnipidamist.
4. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 8
Rakendusmeetmed
Komisjon võtab kõik käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed. Ta võib luua käesolevas otsuses sätestatud piirides artiklis 7 nimetatud teabe edastamiseks ühise raamistiku.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.
Otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2027.
Brüssel, 10. detsember 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
V. VAN QUICKENBORNE
(1) 23. novembri 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1.
(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(4) Keskmise kvaliteediklassi ja kõrge kvaliteediklassi söe rahvusvaheline kodifitseerimissüsteem (1998), kihtvarapaigas asuva söe rahvusvaheline klassifikatsioon (1998) ning madala kvaliteediklassi söe rahvusvaheline kodifitseerimissüsteem (1999).
LISA
ARTIKLIS 4 NIMETATUD KULUDE MÄÄRATLUS
1. Ainult selliste ettevõtjate kulud ja kulude reservid, kes on sulgenud või sulgevad söetootmisüksusi
Üksnes järgmised kulukategooriad ja ainult siis, kui need tulenevad söetootmisüksuste sulgemisest:
a) |
enne vanaduspensioniikka jõudmist pensionile jäänud töötajate sotsiaaltoetuste maksmisega seotud kulud; |
b) |
muud erandlikud kulud, mis on seotud töökoha kaotanud või kaotavate töötajatega; |
c) |
riikliku süsteemi välised pensionid ja toetused töötajatele, kes on kaotanud või kaotavad töökoha, ning töötajatele, kellel on õigus selliseid makseid saada enne sulgemist; |
d) |
ettevõtjate kulud seoses töötajate taaskohanemisega uute töökohtade leidmiseks väljaspool söetööstust, eelkõige koolituskulud; |
e) |
tasuta söetarned töökoha kaotanud või kaotavatele töötajatele ning töötajatele, kellel on õigus selliseid tarneid saada enne sulgemist, või nende rahaline ekvivalent; |
f) |
haldus- ja õigusnormidest ning maksualastest sätetest tulenevad söetööstusspetsiifilised jääkkulud; |
g) |
söetootmisüksuste sulgemisest tulenevad täiendavad allmaaohutusmeetmed; |
h) |
kaevandamisega seonduv kahju, kui selle on tekitanud söetootmisüksused, mis on suletud või suletakse; |
i) |
endistes söekaevandustes keskkonna taastamisega seotud nõuetekohaselt põhjendatud kulud, sealhulgas:
|
j) |
järelejäävad kulud, mis katavad endiste kaevurite ravikindlustuskulud; |
k) |
kulud, mis on seotud kehtivate (kõige rohkem kuuekuuliste) lepingute katkestamise või muutmisega; |
l) |
erakorraline sisemine kulum, kui see tuleneb söetootmisüksuste sulgemisest; |
m) |
pinna rekultiveerimise kulud. |
Maa väärtuse suurenemine lahutatakse punktides g, h, i ja m osutatud abikõlblikest kuludest.
2. Mitme ettevõtja kantavad kulud ja kulude reservid
Üksnes järgmised kulukategooriad:
a) |
riikliku süsteemi väliste sotsiaalkindlustuskulusid katvate maksete suurenemine, mis on tingitud rahastajate arvu vähenemisest seoses söetootmisüksuste sulgemisega; |
b) |
söetootmisüksuste sulgemisega kaasnevad kulutused, mis on seotud veevarustusega ja heitvee ärajuhtimisega; |
c) |
veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest vastutavatele organitele tehtavate maksete suurenemine, kui see tuleneb maksustatava söetootmise vähendamisest söetootmisüksuste sulgemise tulemusel. |
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/30 |
NÕUKOGU OTSUS 2010/788/ÜVJP,
20. detsember 2010,
mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1807 (2008) vastuvõtmist 31. märtsil 2008 võttis nõukogu 14. mail 2008 vastu ühise seisukoha 2008/369/ÜVJP (mis käsitleb Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid) (1). |
(2) |
1. detsembril 2010 muutis ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komitee nende isikute ja üksuste nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. |
(3) |
Käesoleva otsuse lisa muutmise kord peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud isikutele ja üksustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus märkusi esitada. Kui on esitatud märkusi või olulisi uusi asitõendeid, peaks nõukogu oma otsuse kõnealuste märkuste põhjal läbi vaatama ning teavitama vastavalt asjaomast isikut või üksust. |
(4) |
Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust omandile ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat otsust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega. |
(5) |
Käesolev otsus järgib ka täies ulatuses ÜRO põhikirjast tulenevaid liikmesriikide kohustusi ning Julgeolekunõukogu resolutsioonide õiguslikult siduvat iseloomu. |
(6) |
Ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP tuleks seega tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva otsusega. |
(7) |
Liidu rakendusmeetmed on esitatud nõukogu 13. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 889/2005 (millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes) (2) ja 18. juuli 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1183/2005 (millega kehtestatakse Kongo Demokraatliku Vabariigi suhtes kehtestatud relvaembargot rikkuvate isikute vastu suunatud teatud eripiirangud) (3), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas relvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatute jaoks ette nähtud varuosade otsene või kaudne Kongo Demokraatlikku Vabariigi territooriumil tegutsevatele valitsusvälistele üksustele ja isikutele tarnimine, müümine või üleandmine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipu all sõitvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.
2. Samuti on keelatud:
a) |
otse või kaudselt anda, müüa, tarnida või üle anda tehnilist abi, vahendusteenuseid ning muid sõjalise tegevuse ja relvade ning igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatute jaoks ette nähtud varuosade varustamise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud teenuseid ühelegi Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevale valitsusvälisele üksusele või isikule; |
b) |
otse või kaudselt rahastada sõjaga seotud tegevust või anda selleks rahalist toetust, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või tehnilise abi, vahendusteenuste ja muude teenuste osutamiseks, müümiseks, tarnimiseks või üleandmiseks ühelegi Kongo Demokraatliku Vabariigi territooriumil tegutsevale valitsusvälisele üksusele või isikule. |
Artikkel 2
1. Artiklit 1 ei kohaldata:
a) |
relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide tarnimise, müümise või üleandmise suhtes või relvade ja nendega seotud materjalidega seotud tehnilise abi andmise, vahendustegevuse ja muude teenuste rahastamise suhtes, mis on ette nähtud üksnes ÜRO missiooni Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC) toetamiseks ja kasutamiseks selle poolt; |
b) |
sellise kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja kiivrite tarnimise, müümise või üleandmise suhtes, mida eksporditakse ajutiselt Kongo Demokraatlikusse Vabariiki üksnes ÜRO töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arendustöötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks; |
c) |
üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse tarnimise, müügi või üleandmise suhtes või sellise mittesurmava sõjavarustusega seotud tehnilise abi ja koolituse andmise suhtes. |
2. Lõikes 1 osutatud relvade ja nendega seotud materjalide tarnimine, müük ja üleandmine või teenuste osutamine või tehnilise abi ja koolituse osutamine võib toimuda üksnes liikmesriikide pädevate asutuste poolt antud eelneva loa alusel.
3. Liikmesriigid annavad resolutsiooni 1533 (2004) kohaselt loodud sanktsioonide komiteele eelnevalt teada relvade või nendega seotud materjalide veost Kongo Demokraatlikusse Vabariiki ning igasugusest tehnilise abi andmisest, vahendustegevuse ja kõikide muude Kongo Demokraatliku Vabariigi sõjalise tegevusega seotud teenuste rahastamisest, välja arvatud lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel. Sellised teated sisaldavad kogu asjakohast teavet, sealhulgas vajaduse korral teavet lõppkasutaja, kavandatud tarnekuupäeva ja saadetiste marsruudi kohta.
4. Liikmesriigid hindavad lõikes 1 käsitletud tarneid üksikjuhtude kaupa, võttes täiel määral arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) (4). Liikmesriigid nõuavad piisavaid kaitsemeetmeid lõike 2 kohaselt antud volituste kuritarvitamise vastu ja võtavad vajaduse korral meetmeid tarnitud relvade ja nendega seotud materjalide tagasitoomiseks.
Artikkel 3
Artikli 4 lõikega 1 ja artikli 5 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud piiravad meetmed kehtestatakse järgmiste sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikute ja vajaduse korral üksuste suhtes:
— |
isikud või üksused, kes rikuvad relvaembargot ja artiklis 1 osutatud seotud meetmeid; |
— |
Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevate võõramaiste relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist; |
— |
väljastpoolt Kongo Demokraatlikku Vabariiki abi saavate Kongo relvastatud rühmituste poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes takistavad nende võitlejate osalemist desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja reintegreerimisprotsessis; |
— |
Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad poliitilised ja sõjaväelised liidrid, kes kohaldatavat rahvusvahelist õigust rikkudes värbavad või kasutavad lapsi relvastatud konfliktides; |
— |
Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutsevad isikud, kes rikuvad tõsiselt rahvusvahelist õigust, võttes relvastatud konfliktides sihtmärgiks lapsi või naisi, sealhulgas tappes, sandistades, seksuaalset vägivalda kasutades, inimrööve toime pannes ja sunniviisiliselt ümber asustades; |
— |
isikud, kes takistavad juurdepääsu humanitaarabile või selle jagamist Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas; |
— |
isikud või üksused, kes toetavad loodusressurssidega ebaseadusliku kauplemise kaudu ebaseaduslikke relvastatud rühmitusi Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas. |
Asjaomaste isikute ja üksuste loetelu on esitatud lisas.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada artiklis 3 osutatud isikutel oma territooriumile sisenemist või selle läbimist.
2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.
3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui sanktsioonide komitee:
a) |
eelnevalt ja igal üksikjuhul eraldi otsustab, et selline territooriumile sisenemine või selle läbimine on õigustatud seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega; |
b) |
jõuab järeldusele, et erandi tegemine aitaks kaasa julgeolekunõukogu vastavate resolutsioonide eesmärkide saavutamisele, milleks on rahu ja riigisisene leppimine Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning stabiilsuse tagamine selles piirkonnas; |
c) |
lubab eelnevalt ja igal üksikjuhul eraldi riigi läbimist isikutel, kes naasevad oma kodakondsusjärgse riigi territooriumile või kes osalevad jõupingutustes võtta inimõiguste või rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkujad vastutusele. |
4. Juhul kui liikmesriik lubab lõike 3 alusel sanktsioonide komitee poolt kindlaks määratud isikutel siseneda oma territooriumile või seda läbida, kehtib luba ainult väljastamise põhjuseks olnud eesmärgil ja ainult asjaomaste isikute suhtes.
Artikkel 5
1. Külmutatakse rahalised vahendid, muud finantsvarad ja majandusressursid, mis kuuluvad artiklis 3 osutatud isikutele või üksustele või mis on nende isikute või üksuste otsese või kaudse kontrolli all, või mida valdavad üksused, mis kuuluvad neile või muudele isikutele või üksustele, kes tegutsevad nende nimel või nende juhtimisel, või mis on nende otsese või kaudse kontrolli all, ning kes on kindlaks määratud lisas.
2. Rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt lõikes 1 osutatud isikute ega üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.
3. Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite, finantsvarade ja majandusressurssidega, mis on:
a) |
vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks, nagu tasumine toiduainete eest, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude tasumine, maksud, kindlustusmaksed ning tasu kommunaalteenuste eest; |
b) |
ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks; |
c) |
ette nähtud üksnes siseriiklike õigusaktidega kooskõlas olevate tasude ja teenustasude maksmiseks, sealhulgas tasud külmutatud rahaliste vahendite või muude finantsvarade ja majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest; |
d) |
vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja sanktsioonide komitee on selle heaks kiitnud; |
e) |
kohtu, haldusorgani või vahekohtu antud pandiõiguse või tehtud otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid, muid finantsvarasid ja majandusressursse kasutada sellise pandiõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et selline otsus võeti vastu või pandiõigus tekkis enne sanktsioonide komitee poolt asjaomase isiku või üksuse kindlaksmääramist ja artiklis 3 viidatud isik või üksus ei saa sellest kasu ning asjaomane liikmesriik on sellest sanktsioonide komiteed teavitanud. |
4. Lõike 3 punktides a, b ja c osutatud erandeid võib teha pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on sanktsioonide komiteele teatatud oma kavatsusest lubada vajaduse korral ligipääs neile rahalistele vahenditele, muudele finantsvaradele ja majandusressurssidele ning kui sanktsioonide komitee ei ole nelja tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.
5. Lõiget 2 ei kohaldata järgmiste külmutatud kontodele kantud summade suhtes:
a) |
nende kontode intressid või muud tulud või |
b) |
maksed lepingute, kokkulepete või kohustuste kohaselt, mis lepiti kokku või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama piiravaid meetmeid, |
tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.
Artikkel 6
Nõukogu muudab lisas olevat nimekirja vastavalt julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsustele.
Artikkel 7
1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab isiku või üksuse loetellu, kannab nõukogu selle isiku või üksuse lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused asjaomasele isikule või üksusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele isikule või üksusele võimaluse esitada oma märkused.
2. Kui on esitatud märkusi või olulisi uusi asitõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut või üksust.
Artikkel 8
1. Lisas on toodud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee esitatud põhjused, miks asjaomased isikud ja üksused loetellu kanti.
2. Võimaluse korral kantakse lisasse ka teavet, mida on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste isikute või üksuste identifitseerimiseks. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunimesid, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja ID-kaardi numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste osas võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti kantakse lisasse ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.
Artikkel 9
Käesolev otsus vaadatakse läbi, seda muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu otsusele.
Artikkel 10
Ühine seisukoht 2008/369/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 11
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 20. detsember 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
J. SCHAUVLIEGE
(1) ELT L 127, 15.5.2008, lk 84.
(2) ELT L 152, 15.6.2005, lk 1.
(3) ELT L 193, 23.7.2005, lk 1.
(4) ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.
LISA
a) |
Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud isikute nimekiri
|
b) |
Artiklites 3, 4 ja 5 osutatud üksuste nimekiri
|
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/43 |
KOMISJONI OTSUS,
17. november 2010,
seoses milles käsitletakse abi Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks (Riigiabi C 1/10 kohta – Belgia)
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7263 all)
(Ainult prantsus- ja hollandikeelne tekst on autentsed)
(2010/789/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku (1),
võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a (2),
olles palunud huvitatud isikutel vastavalt eespool nimetatud artiklitele esitada oma märkused (3)
ning arvestades järgmist:
I. MENETLUS
(1) |
Komisjon otsustas algatada 23. aprillil 2007 esitatud kaebuse põhjal uurimise seoses Belgia antud väidetava riigiabiga, mis on ette nähtud Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks. |
(2) |
2. juulil 2007 saatis komisjon Belgia ametiasutustele kirja, paludes neilt teavet kõnealuse meetme kohta. Belgia ametiasutused andsid teavet 27. juuli 2007. aasta kirjaga, mis registreeriti 3. augustil 2007. Belgia pädevate ametiasutuste taotlusel toimus 21. augustil 2007 tehniline koosolek. Koosoleku tulemusena edastasid viimased 4. oktoobril 2007 täiendava teabe kõnealuse juhtumi kohta. |
(3) |
Komisjoni talitused teatasid 10. septembri 2007. aasta kirjaga Belgiale, et abikava lisati teatamata abimeetmete registrisse juhtumi nr NN 56/2007 all, kuna ilmnes, et osa asjaomastest rahalistest vahenditest oli juba välja makstud. |
(4) |
12. oktoobril 2007 toimus Belgia pädevate ametiasutuste taotlusel teine tehniline koosolek. |
(5) |
Komisjoni talitused palusid 25. oktoobri 2007. aasta kirjas Belgia ametiasutustel edastada põhjalikum teave. Et määratud tähtaja jooksul vastust ei tulnud, saatsid nad 21. detsembril 2007 Belgia ametiasutustele meeldetuletuskirja, milles oli neile määratud uus vastamistähtaeg. |
(6) |
Kuna komisjoni talitused ei saanud esimesele meeldetuletuskirjale määratud tähtaja jooksul vastust, saatsid nad 4. juunil 2008 uue meeldetuletuskirja, milles juhtisid Belgia ametiasutuste tähelepanu sellele, et kui viimased ei vasta uue tähtaja jooksul, milleks on neli nädalat, võib komisjon anda nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (4) artikli 10 lõigete 2 ja 3 alusel teabe esitamise korralduse. Kõnealune tähtaeg möödus 4. juulil 2008. Seejärel võttis komisjon 1. oktoobril 2008 vastu otsuse, milles tegi Belgia ametiasutustele korralduse nõutava teabe esitamise kohta. Kõnealuses otsuses palus komisjon edastada Belgia ametiasutustel talle muu hulgas komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (5) ette nähtud teabelehed, et oleks võimalik anda hinnang pärast 31. jaanuari 2007 antud abile. |
(7) |
Belgia ametiasutused vastasid viimaks 27. novembri 2008. aasta kirjaga ja saatsid täiendava teabe 5. detsembril 2008. Paraku ei edastanud nad teabelehti, mida oli palutud komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsusega. |
(8) |
27. jaanuaril 2009 saatis komisjon Belgia ametiasutustele täiendava teabe päringu. Belgia ametiasutused vastasid sellele palvele 16. märtsi 2009. aasta kirjaga, mis registreeriti 19. märtsil 2009. |
(9) |
14. jaanuari 2010. aasta kirjaga teatas komisjon Belgiale oma otsusest algatada teatatud abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas15. juulil 2010. Komisjon palus asjaomastel huvitatud isikutel esitada oma märkused kõnealuste meetmete kohta. Ükski asjaomane kolmas isik ei edastanud märkusi. |
(10) |
Belgia ametiasutused taotlesid 19. veebruari 2010. aasta kirjaga täiendavat ühekuulist vastamistähtaega, mis lisanduks komisjoni 14. jaanuari 2010. aasta kirjas määratud tähtajale. Komisjon andis 5. märtsi 2010. aasta kirjaga täiendava ühekuulise vastamistähtaja. 12. märtsi 2010. aasta kirjaga reageerisid Belgia ametiasutused lõpuks menetluse algatamise otsusele. |
II. KONTEKST
II.1. Komisjoni otsus ja juhtum nr NN 48/2003
(11) |
Komisjoni uurimise käigus ilmnes selgelt, et kaebuses käsitletakse selle abikava elluviimist, mille komisjon kiitis heaks 26. novembril 2003 seoses riigiabi juhtumiga nr NN 48/2003 (ex N 157/2003), nimetusega „Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade korjuste kõrvaldamise ja hävitamise haldamine”. Kõnealune juhtum käsitles Belgia ametiasutuste teatatud abikava, mille kohaselt Belgia annab subsideeritud teenuste kaudu põllumajandusettevõtetele abi, mis katab kõik kulud seoses hukkunud loomade kõrvaldamise, hoidmise, ümbertöötamise ja hävitamisega. |
(12) |
Kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmiseks ning arvestades TSE testide, surnud loomade ja tapamaja jäätmete jaoks riigiabi andmist käsitlevate ühenduse suuniste („TSE suunised”) (6) peatset jõustumist 1. jaanuaril 2004 kohustusid Belgia ametiasutused kõnealust abikava muutma. Need muudatused olid vajalikud TSE suuniste tingimuste ja konkreetsemalt nende punkti 29 järgimiseks. Selle punkti kohaselt võivad liikmesriigid anda riigiabi, millega kaetakse kuni 100 % hukkunud loomade kõrvaldamisega seotud kuludest ja 75 % selliste loomade korjuste hävitamisega seotud kuludest. Belgia kava ei olnud niisugusena, nagu sellest teatati, nimetatud õigusnormiga kooskõlas, kuna kava kohaselt oli võimalik katta 100 % korjuste hävitamisega seotud kuludest. |
(13) |
Põhjendustes 11 ja 12 esitatud kaalutlustest lähtudes kohustusid Belgia ametiasutused (vt komisjoni otsus juhtumi nr NN 48/2003 kohta, põhjendused 33 ja 34) muutma seejärel oma abikava nii, et alates 1. jaanuarist 2004 kaetakse abiga mitte 100 %, vaid üksnes kuni 75 % korjuste hävitamisega seotud kuludest. Lisaks kohustusid Belgia ametiasutused saatma komisjonile hiljemalt 2003. aasta detsembri keskpaigaks tõendid selle kohta, et abikavasse on vajalikud muudatused sisse viidud. |
(14) |
Võttes arvesse neid kohustusi, kiitis komisjon kõnealuse abikava heaks viieks aastaks alates 31. jaanuarist 2002. Abikava tähtaeg lõppes 31. jaanuaril 2007. |
II.2. Kaebus
(15) |
23. aprillil 2007 sai komisjon kaebuse, milles väideti, et Belgia ametiasutused rikuvad TSE suuniseid, andes jätkuvalt abi, mis katab kuni 100 % nii hukkunud loomade kõrvaldamise kui ka korjuste hävitamise kuludest. |
III. MEETME ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS
(16) |
Kõnealune abikava hõlmab piirkondlikku meedet, mille eesmärk on katta Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade kõrvaldamise, transportimise, hoidmise, ümbertöötamise ja hävitamisega seotud teenuste kõik kulud. |
(17) |
Nendes ettevõtetes leitud korjuste kõrvaldamist korraldati ja hallati nii, et piirkonna ametiasutused sõlmisid teenuste riigihankelepingu. Üldise riigihanke tulemusena, millest teatati Euroopa Liidu tasandil teenuste riigihanke teatega, (7) sõlmiti leping 31. jaanuaril 2002 aktsiaseltsiga SA.RENDAC-UDES. Nimetatud leping oli jagatud kolmeks eraldi osaks, mis vastasid eri teenustele, mida tuleb osutada:
|
(18) |
Aktsiaselts S.A. RENDAC-UDES oli ainus, kes selles hankemenetluses pakkumise esitas ja seda kõigi kolme osa kohta. Leping sõlmiti seega nimetatud aktsiaseltsiga 31. jaanuaril 2002 viieks aastaks. Belgia ametiasutuste edastatud teabe kohaselt pikendati lepingu kestust vähemalt neljal korral: kuni 31. detsembrini 2007, kuni 31. detsembrini 2008, kuni 30. juunini 2009 ja lõpuks kuni uue riigihanke tulevase elluviimiseni, mis Belgia ametiasutuste sõnul pidi leidma aset 2010. aasta kolmandas kvartalis. |
(19) |
Nimetatud abikavaga nähti ette kõnealuse abi andmine põllumajandusettevõtjatele. Belgia ametiasutused kinnitasid, et kuigi abi antakse otse aktsiaseltsile S.A. RENDAC-UDEC kui teenuste osutajale põllumajandusettevõtjatele osutatud teenuste kulude katteks, said abi täielikult viimased ning see kattis mitmesuguste kokkukogumis-, transpordi-, hoidmis-, ümbertöötamis- ja hävitamistoimingutega seotud kõik kulud, mis jääksid ilma abikavata nende kanda. Belgia ametiasutused väitsid ka, et summad, mis maksti otse aktsiaseltsile S.A. RENDAC-UDEC, et tasuda põllumajandusettevõtjatele osutatud teenuste eest, vastasid täielikult ja ainult osutatud teenuste turuhinnale. |
(20) |
Piirkonna keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv Valloonia jäätmeamet pidi tasuma arved, mis aktsiaselts SA RENDAC-UDES oli koostanud osaliselt kindlasummaliste tasude ja osaliselt hinnakirjade alusel. |
(21) |
Juhtumi nr NN 48/2003 analüüsimise käigus kinnitasid Belgia ametiasutused, et kava hõlmab ainult Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomi. See ei hõlma loomakorjuseid, mis leitakse loomaturgudel või tapamajades. |
IV. KOMISJONI 13. JAANUARI 2010. AASTA OTSUS
(22) |
Komisjon väljendas oma 13. jaanuari 2010. aasta uurimismenetluse algatamise otsuses kahtlust, kas abikava on Euroopa Liidu riigiabieeskirjadega kooskõlas. Konkreetsemalt järeldas komisjon, et kõnealuseid abimeetmeid, mille eesmärk on katta üle 75 % korjuste hävitamise kuludest, võib lähtuvalt TSE suunistest ja ühenduse 2007.–2013. aasta suunistest riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris aastateks 2007–2013 („2007.–2013. aasta suunised”) (8) pidada siseturuga kokkusobimatuks. |
(23) |
Seda enam, et komisjon kiitis abikava kuni 31. jaanuarini 2007 heaks kohustuste põhjal, mis Belgia ametiasutused võtsid ja millega nad pidid kava muutma, et järgida TSE suunistega alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtestatud tingimusi, ning kuna need ametiasutused ei täitnud neid kohustusi, järeldas komisjon, et abi, mille eesmärk oli katta üle 75 % korjuste hävitamise kuludest, eraldati ebaseaduslikult. |
(24) |
Seega otsustas komisjon algatada määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 4 lõike 4 alusel koostoimes nimetatud määruse artikliga 16 ametliku uurimismenetluse abi ebaseadusliku andmise kohta ning palus Belgial esitada oma märkused. |
V. BELGIA KOMMENTAARID
(25) |
Belgia teatas oma 12. märtsi 2010. aasta vastuses komisjonile, et võtab nõutud meetmed uue riigihanke elluviimiseks. Belgia ametiasutuste sõnul pidi erispetsifikaat, millega reguleeritakse tulevast teenuste riigihanget, valmis saama hiljemalt 15. aprillil 2010 ja see pidi hakkama kehtima alates 2010. aasta kolmandast kvartalist. Vahepeal väitsid Belgia ametiasutused, et 31. jaanuaril 2002 sõlmitud teenuste riigihankelepingut pikendati lepingu lisaga samadel tingimustel, mis kehtisid 31. jaanuaril 2002, kui leping sõlmiti. |
(26) |
Lisaks kinnitasid Belgia ametiasutused, et i) Vallooni piirkond palub kohaldada vähese tähtsusega abi põhimõtet, et lahendada põllumajandusettevõtjate olukord ajavahemikul 2004. aasta 1. jaanuarist kuni 2008. aasta 30. juunini, ja ii) et ta nõuab kuni kolmekuulise ajavahemiku jooksul igalt põllumajandusettevõtjalt sisse summa, mis vastab 25 protsendile hukkunud loomade ümbertöötamise ja hävitamise kuludest, mis on arvutatud ajavahemiku kohta 1. juulist 2008 kuni järgmise riigihanke jõustumise kuupäevani. |
(27) |
Lõpuks teatasid Belgia ametiasutused komisjonile, et nõuavad komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (9) alusel nende vähese tähtsusega abi summade tagastamist, mis ületavad 3 000 eurot kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Belgia ametiasutused osutasid ühtlasi, et maksimaalne lubatud summa 3 000 eurot ületati 58 põllumajandusettevõtja puhul. |
VI. MEETME HINDAMINE
VI.1. Abi olemasolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses
(28) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. |
(29) |
Need tingimused on praegusel juhul täidetud ja tegemist on abiga põllumajandusettevõtjatele. Kõnealust abi annavad Valloonia piirkonna omavalitsusasutused ja see soodustab Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtjaid, vabastades nad korjuste kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kuludest, mida nad oleksid pidanud kandma normaalses olukorras. |
(30) |
Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt näitab ainuüksi see, et tänu majanduseelisele, mida ettevõtja poleks muidu normaalselt tegutsedes saanud, suureneb ettevõtja konkurentsivõime võrreldes konkureerivate ettevõtjatega, on konkurentsi moonutamise oht (10). |
(31) |
Ettevõtjale antavat abi peetakse liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustavaks, kui see ettevõtja tegutseb Euroopa Liidu sisesele kaubandusele avatud turul (11). Asjaomases sektoris esineb märkimisväärne Euroopa Liidu sisene kaubandus. Meede võib seega liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustada. |
(32) |
Eespool nimetatut arvestades on ilmne, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, välja arvatud abi puhul, mis kuulub vähese tähtsusega abi käsitlevate õigusnormide kohaldamisalasse. |
VI.1.1. Vähese tähtsusega abi käsitlevad õigusnormid
(33) |
Mitmel korral väitsid Belgia ametiasutused, et nad kohaldasid põllumajandussektoris kohaldatavaid vähese tähtsusega abi käsitlevaid õigusnorme. Abi andmise ajavahemikul kohaldati määrust (EÜ) nr 1860/2004 ja komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris, (12) millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1860/2004. |
(34) |
Määruse (EÜ) nr 1860/2004 või määruse (EÜ) nr 1535/2007 kohaldamise tingimustele vastavat abi ei peeta vastavaks kõikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud kriteeriumitele. |
(35) |
Tuleb siiski täpsustada, et vastavalt määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 3 lõikele 7 ei tohi vähese tähtsusega abi kumuleerida samadele abikõlblikele kuludele antava riigiabiga, kui kumuleerimise tulemusel on abi osatähtsus suurem, kui iga juhtumi iseärasusi arvestades on kindlaks määratud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kõnealust õigusnormi kohaldatakse ka käesoleval juhul: siin ei saa olla mingit vähese tähtsusega abi (mis moodustab 25 % korjuste hävitamisega seotud kuludest, mida ettevõtjad peavad kandma) kumuleerumist ülejäänud 75 protsendiga, mida võib Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt (2007.–2013. aasta suuniste punkt 133 koostoimes komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1857/2006 (mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001) (13) artikli 16 lõike 1 punktiga d) pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c kooskõlas olevaks. |
(36) |
Määrusega (EÜ) nr 1860/2004 kehtestatud korra põhjal näib seevastu, et vähese tähtsusega abi ja nende summade kumuleerumine, mis moodustas 75 % korjuste hävitamisega seotud kuludest, ei olnud välistatud. Seda võib järeldada määruse (EÜ) nr 1860/2004 põhjendusest 7, mille kohaselt „vähese tähtsuse reegel ei piira ettevõtte võimalust saada samaks meetmeks riigiabi, mille on heaks kiitnud komisjon või mis on hõlmatud grupierandimäärusega”. Järgida tuleb määruse kohaldamise tingimusi ja eelkõige abi ülempiiri, milleks on 3 000 eurot, nii et ühegi abi suhtes, mis ületab 3 000 eurot, ei saa kohaldada määrust (EÜ) nr 1860/2004 ning seda kogu abisumma puhul. Määruse (EÜ) nr 1535/2007 artikli 6 lõike 2 kohaselt on asjaomane kumuleerumine võimalik kuni kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist, st kuni 30. juunini 2008. Pärast osutatud kuupäeva kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1535/2007. |
VI.2. Abi õiguspärasus
(37) |
Abikavast, mille komisjon kiitis heaks juhtumi numbri NN 48/2003 all, teatati ja see kiideti heaks ajavahemikuks 2003. aasta 31. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. jaanuarini. Komisjon tõdeb siiski, et Belgia kohaldas abikava alates 2007. aasta 1. veebruarist, ilma et oleks sellest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 komisjonile teatanud. Abikavast sai seega 2007. aasta 1. veebruarist alates õigusvastane riigiabi. |
VI.3. Abi kokkusobivus ühisturuga
(38) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c järgi tuleb siseturuga kokkusobivaks pidada abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. |
(39) |
Kõnealune abikava hõlmab abi andmist subsideeritud teenuste vormis nii, et abi katab Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade kõrvaldamise, transportimise, ümbertöötamise ja hävitamisega seotud teenuste kõik kulud. |
(40) |
Ajavahemiku 2002. aasta 31. jaanuarist kuni 2003. aasta 31. detsembrini kohta oli otsuses, mille komisjon tegi seoses juhtumiga nr NN 48/2003, tuvastatud, et kava suhtes võib teha Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c nimetatud erandi. Nagu eespool selgitatud, olid Belgia ametiasutused siiski kohustunud muutma teatatud riigiabi kava alates 2004. aasta 1. jaanuarist, et viia see kooskõlla TSE suunistega niisugustena, nagu neid alates osutatud kuupäevast kohaldati. Eelkõige pidid Belgia ametiasutused tagama, et abi kataks üksnes 75 % korjuste hävitamise kuludest (ülejäänud kulud pidi kandma ettevõtja ise), ning saatma komisjonile hiljemalt 2003. aasta detsembri keskel dokumendid, mis tõendavad, et abikavas on tehtud vajalikud muudatused. |
(41) |
Osutatud nõue tulenes TSE suunistest, mis olid tookord kohaldatavad õigusnormid. TSE suuniste punktis 29 oli sätestatud:
|
(42) |
TSE suuniste punktidega 30 ja 31 oli nähtud ette erand reeglist, mille kohaselt tohtis abi katta üksnes kuni 75 % hukkunud loomade hävitamise kuludest:
|
(43) |
Tuleb märkida, et juhtumi nr NN 48/2003 analüüsimise käigus ei väitnud Belgia ametiasutused kordagi, et kohaldada võib ühte nendest eranditest. |
(44) |
TSE suunised tunnistati kehtetuks 1. jaanuaril 2007, nagu oli ette nähtud 2007.–2013. aasta suuniste punkti 194 alapunktiga c. Vastavalt 2007.–2013. aasta suuniste punktile 134 tunnistab komisjon TSE testide ja hukkunud loomadega seotud riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 punktiga c kokkusobivaks, kui kõik määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 tingimused on täidetud. |
(45) |
Määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikliga 16 ei muudetud hukkunud loomade kõrvaldamiseks ja hävitamiseks antava abi hindamise sisu. Nagu oli ka TSE suunistes, on määruse artikli 16 lõike 1 punktis d sätestatud, et abi ülemmääraga 100 % kuludest, mis on seotud hukkunud loomade kõrvaldamisega, ja 75 % kuludest, mis on seotud nende korjuste hävitamisega, peetakse siseturuga kokkusobivaks. Artikli 16 lõike 1 punktidesse e ja f on omakorda üle võetud võimalus teha erand 75-protsendilisest ülemmäärast ja anda abi 100 % ulatuses järgmistel juhtudel: i) kui kõnealust abi rahastatakse lõivudest või kohustuslikest maksetest, mis on ette nähtud selliste korjuste hävitamise rahastamiseks, kui sellised lõivud või maksed hõlmavad lihasektorit ja on otse sellele määratud; või ii) kui asjaomastele hukkunud loomadele tuleb teha TSE testid. |
(46) |
Et uute eeskirjadega (2007.–2013. aasta suunised ja määrus (EÜ) nr 1857/2006) ei muudetud vanade eeskirjadega (TSE suunised) võrreldes sisulist olukorda, tuleb kohaldatavatest Euroopa Liidu õigusnormidest lähtuvalt hinnata juhtumit kogu asjaomasel perioodil (st 2004. aasta 1. jaanuarist tänaseni) ühtemoodi. |
(47) |
Nagu juba rõhutatud, olid Belgia ametiasutused juhtumi nr NN 48/2003 analüüsimise käigus kohustunud muutma oma abikava nii, et korjuste hävitamisega seotud kulude katmiseks ette nähtud abi ei ületa alates 2004. aasta 1. jaanuarist 75 % nendest kuludest. Praeguse juhtumi analüüsimisel ei eitanud Belgia ametiasutused aga, et riigiabi kava ei muudetud, nagu nad olid lubanud teha. |
(48) |
Lisaks väitsid Belgia ametiasutused mitmel korral käesoleva juhtumi raames (näiteks 27. novembri 2008. aasta kirjas), et teist osutatud erandit saab tegelikult kohaldada ja abi võib katta kuni 100 % korjuste hävitamisega seotud kuludest. Nende sõnul on erand põhjendatud asjaoluga, et kõikide hukkunud loomade puhul tuli kindlasti teha TSE testid (TSE suuniste punkt 31 ja määruse (EÜ) nr 1857/2006 artikli 16 lõike 1 punkt f). Selle väite tõendamiseks ei esitatud siiski ühtki tõendit. |
(49) |
Peamine argument, mille Belgia oma väite kinnituseks esitas, on see, et ta on kohustatud need testid tegema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (14). Selle argumendiga ei saa siiski nõustuda. Nimelt on Valloonia ametiasutustel osutatud määruse alusel kohustus teha TSE testid hukkunud loomade puhul järgmise korra kohaselt:
|
(50) |
Järelikult kohaldatakse testide tegemise kohustust üksnes teatavas vanuses loomade suhtes (üle 24 kuu ajavahemikul 2001. aasta 1. juulist kuni 2008. aasta 31. detsembrini ja üle 48 kuu pärast seda). Veelgi olulisem on see, et nimetatud kohustus kehtib ainult veiste puhul. Ettevõttes hukkunud muud liiki loomadele (sead, hobused, kodulinnud jm) ei pea tingimata TSE teste tegema. Belgia ametiasutuste edastatud teabest (27. novembri 2008. aasta kiri) ilmneb, et nende korjuste arv, mille suhtes oleks võinud seda erandit vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 kohaldada, moodustas alla 20–25 % hukkunud ja selle teenuslepingu kohaselt töödeldavate loomade puhul tehtavatest kogukulutustest. Seega võib ühisturuga kokkusobivaks tunnistada üksnes selliste kuludega seotud abi, mis on rangelt seotud TSE testide tegemise kohustusega niisugusena, nagu see on ette nähtud määruses (EÜ) nr 999/2001, tingimusel et need kulud on võimalik täpselt kindlaks teha. |
(51) |
Komisjon tõdeb ka, et esimene erand, mille kohaselt võib korjuste kõrvaldamise ja hävitamise kulud katta 100 % ulatuses tasudest või kohustuslikest maksetest lihasektoris, ei ole praegusel juhul kohaldatav. Belgia ametiasutused ei ole kordagi väitnud, et kõnealust erandit tuleks kohaldada, samuti ei ole nad esitanud ühtegi sellega seotud üksikasja. |
(52) |
Esitatud põhjendustest lähtudes järeldab komisjon, et kõnealused abimeetmed, mille eesmärk on katta üle 75 % korjuste hävitamise kuludest, ei ole TSE suuniste ega 2007.–2013. aasta suuniste kohaselt siseturuga kokkusobivad, välja arvatud kulud, mis on otseselt seotud loomakorjustega, mille puhul kehtib TSE testide tegemise kohustus. |
(53) |
Seda enam, et komisjon kiitis abikava kuni 2007. aasta 31. jaanuarini heaks kohustuste põhjal, mis Belgia ametiasutused võtsid ja millega nad pidid kava muutma, et järgida TSE suunistega alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtestatud kohustusi, ning et need ametiasutused ei täitnud neid kohustusi, järeldas komisjon, et abi oli eraldatud õigusvastaselt meetmete osas, mille eesmärk oli katta üle 75 % korjuste hävitamise kuludest, ja seda vähemalt abi osas, mis ei ole mõeldud TSE testide tegemise kohustuse hüvitamiseks. |
(54) |
Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikega 1 on ette nähtud, et kui õigusvastaselt antud riigiabi on siseturuga kokkusobimatu, tuleb see abisaajatelt tagasi nõuda. Eesmärk on saavutatud niipea, kui abisaajad, st ettevõtjad, kes kõnesolevat abi tegelikult kasutasid, on selle abi ja võimalikud intressid tagastanud. |
(55) |
Käesolev otsus tuleb viivitamata ellu viia, eriti kogu selle abikava raames antud individuaalse abi tagasinõudmise suhtes, välja arvatud konkreetsetele projektidele antud toetused, mis andmise hetkel täitsid kõik vähese tähtsusega abi määruses sätestatud tingimused, ning komisjoni heakskiidetud abikavades kehtivad erandid vastavalt nõukogu 7. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 994/98 (milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes) (15) artiklitele 1 ja 2 või komisjoni heakskiidetud abikava raames. |
VII. KOKKUVÕTE
(56) |
Komisjon tõdeb, et Belgia viis kõnealuse abi ellu õigusvastaselt, rikkudes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Et abi on osaliselt siseturuga kokkusobimatu, peab Belgia selle andmise lõpetama ja juba õigusvastaselt antud summad abisaajatelt tagasi nõudma, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Riigiabi, mida Belgia andis Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtjatele ja mis oli ette nähtud Valloonia piirkonna põllumajandusettevõtetes hukkunud loomade kõrvaldamise ja hävitamisega seotud kulude katmiseks, on siseturuga osaliselt kokkusobimatu.
2. Üksnes abi see osa, mille eesmärk on rangelt hüvitada põllumajandusettevõtjatele nende TSE testide tegemise kohustus, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 999/2001, on siseturuga kokkusobiv, tingimusel et need kulud on võimalik täpselt kindlaks teha.
Artikkel 2
Belgia on kohustatud artiklis 1 osutatud abikava tühistama.
Artikkel 3
Käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud abikava raames eraldatud summad ei ole abi lepingu tähenduses, kui andmise hetkel vastas see määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 2 alusel vastu võetud ja sel hetkel kohaldatavas määruses kehtestatud tingimustele.
Artikkel 4
Käesoleva otsuse artiklis 1 osutatud abikava kohaselt antud individuaalne abi, mis vastas andmise hetkel määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 alusel vastu võetud määruses või ükskõik missuguses muus heakskiidetud abikavas kehtestatud tingimustele, on kokkusobiv siseturuga osas, mis vastab maksimaalsele protsendile, mida seda liiki abi puhul kohaldatakse.
Artikkel 5
1. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2, artikli 3 ja artikli 4 kohaldamist, võtab Belgia kõik meetmed, mis on vajalikud, et ühisturuga kokkusobimatu ja juba õigusvastaselt abisaajate käsutusse antud abi, millele on osutatud artiklis 1, nendelt tagasi nõuda.
2. Abi tagastamine toimub viivitamatult kooskõlas riiklike õigusmenetlustega niivõrd, kuivõrd need võimaldavad käesoleva otsuse vahetut ja tõhusat täitmist. Tagasi nõutav abisumma sisaldab intresse, mida arvestatakse alates kuupäevast, millal abi abisaaja käsutusse anti, kuni selle tegeliku tagasisaamise kuupäevani. Intress arvutatakse viiteintressi põhjal, mida kasutati piirkondliku abi ekvivalendi arvutamisel.
Artikkel 6
Belgia teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest selle otsuse täitmiseks võetud meetmetest.
Belgia annab komisjonile teada käesoleva otsuse täideviimiseks võetud riigisiseste meetmete edenemisest kuni artiklis 1 osutatud abi täieliku tagastamiseni. Ta edastab komisjoni taotlusel viivitamatult ükskõik missuguse teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja ette nähtud meetmete kohta ning üksikasjaliku teabe abisaajatelt juba sisse nõutud abisummade ja intresside kohta.
Artikkel 7
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.
Brüssel, 17. november 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) Alates 1. detsembrist 2009 muutusid Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 87 ja 88 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliteks 107 ja 108. Mõlemal juhul on artiklid sisuliselt identsed. Käesolevas otsuses tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 107 ja 108 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.
(3) ELT C 191, 15.7.2010, lk 12.
(4) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.
(5) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.
(6) EÜT C 324, 24.12.2002, lk 2.
(8) ELT C 319, 27.12.2006, lk 1.
(9) ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.
(10) Euroopa Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1980, lk 2671).
(11) Vt eelkõige Euroopa Kohtu 13. juuli 1988. aasta otsus kohtuasjas C-102/87: Prantsuse Vabariik vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1988, lk 4067).
(12) ELT L 337, 21.12.2007, lk 35.
(13) ELT L 358, 16.12.2006, lk 3.
(14) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
(15) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/50 |
KOMISJONI OTSUS,
15. detsember 2010,
millega kohandatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa Liidu ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate töötasu suhtes alates 1. augustist 2009, 1. septembrist 2009, 1. oktoobrist 2009, 1. novembrist 2009, 1. detsembrist 2009 ja 1. jaanuarist 2010 kohaldatavaid paranduskoefitsiente
(2010/790/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336,
võttes arvesse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ning ühenduste muude töötajate teenistustingimusi, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (1) eriti selle X lisa artikli 13 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) nr 768/2010 (2) on personalieeskirjade X lisa artikli 13 esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud paranduskoefitsiendid, mida alates 1. juulist 2009 kohaldatakse kolmandates riikides töötavatele Euroopa Liidu ametnikele, ajutistele töötajatele ja lepingulistele töötajatele töökohariigi vääringus makstavate töötasude suhtes. |
(2) |
Vastavalt personalieeskirjade X lisa artikli 13 teisele lõigule tuleb alates 1. augustist 2009, 1. septembrist 2009, 1. oktoobrist 2009, 1. novembrist 2009, 1. detsembrist 2009 ja 1. jaanuarist 2010 teatavaid paranduskoefitsiente kohandada seetõttu, et komisjoni käsutuses olevate statistiliste andmete kohaselt on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi järgi arvestatud elukallidus teatavates kolmandates riikides viimasest koefitsiendi kehtestamisest saadik muutunud rohkem kui 5 %, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kolmandates riikides töötavatele Euroopa Liidu ametnikele, ajutistele töötajatele ja lepingulistele töötajatele töökohariigi vääringus makstavate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente kohandatakse teatavate riikide puhul, mis on loetletud lisas. Kõnealune lisa sisaldab kuut tabelit, millest igaühes käsitletakse üht kuud ning täpsustatakse asjaomased riigid ja kohanduste kohaldamise kuupäevad (1. august 2009, 1. september 2009, 1. oktoober 2009, 1. november 2009, 1. detsember 2009 ja 1. jaanuar 2010).
Kõnealuste töötasude arvutamisel kasutatavad vahetuskursid kehtestatakse finantsmääruse rakenduseeskirjade kohaselt ja need vastavad esimeses lõigus osutatud kuupäevadel kehtinud vahetuskursile.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
Brüssel, 15. detsember 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
asepresident
Catherine ASHTON
(2) ELT L 228, 31.8.2010, lk 1.
LISA
AUGUST 2009
Töökoht |
Ostujõu pariteet august 2009 |
Vahetuskurss august 2009 (1) |
Paranduskoefitsient august 2009 (2) |
Eritrea (3) |
11,28 |
21,6903 |
52,0 |
Gruusia |
1,919 |
2,3805 |
80,6 |
Ghana (4) |
1,009 |
2,0935 |
48,2 |
Indoneesia (Jakarta) (5) |
10 091 |
13 989,6 |
72,1 |
Indoneesia (Banda Aceh) (6) |
7 989 |
13 989,6 |
57,1 |
Libeeria (4) |
USD 1,265 |
USD 1,4053 |
90,0 |
Moldova |
9,558 |
15,9211 |
60,0 |
Montenegro |
0,6456 |
1 |
64,6 |
Serbia (Belgrad) (4) |
65,28 |
93,045 |
70,2 |
Sudaan (Hartum) (7) |
1,93 |
3,55881 |
54,2 |
SEPTEMBER 2009
TÖÖKOHT |
Ostujõu pariteet september 2009 |
Vahetuskurss september 2009 (8) |
Paranduskoefitsient september 2009 (9) |
Egiptus (11) |
3,272 |
7,9632 |
41,1 |
Gambia (12) |
24,07 |
38,05 |
63,3 |
Guinea (Conakry) |
4 456 |
6 793,48 |
65,6 |
Kasahstan (Astana) (11) |
154,2 |
215,54 |
71,5 |
Sierra Leone |
3 745 |
5 088,7 |
73,6 |
Sudaan (Hartum) (10) |
2,035 |
3,63297 |
56,0 |
Ida-Timor (13) |
USD 1,008 |
USD 1,4364 |
70,2 |
Venezuela (14) |
2,94 |
3,08826 |
95,2 |
OKTOOBER 2009
Töökoht |
Ostujõu pariteet oktoober 2009 |
Vahetuskurss oktoober 2009 (15) |
Paranduskoefitsient oktoober 2009 (16) |
Albaania |
89,99 |
134,994 |
66,7 |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (18) |
39,56 |
61,4321 |
64,4 |
Austraalia (18) |
1,693 |
1,669 |
101,4 |
Kambodža |
4 435 |
6 186,5 |
71,7 |
Horvaatia |
6,345 |
7,2708 |
87,3 |
Eritrea (17) |
12,34 |
22,4703 |
54,9 |
Guinea-Bissau |
644,7 |
655,957 |
98,3 |
Mali |
593,6 |
655,957 |
90,5 |
Uus-Kaledoonia |
141,4 |
119,332 |
118,5 |
Uganda |
1 965 |
2 839,77 |
69,2 |
Kongo Demokraatlik Vabariik (Kinshasa) (19) |
USD 1,663 |
USD 1,45490 |
114,3 |
Sri Lanka (18) |
107,3 |
169,169 |
63,4 |
Tadžikistan |
3,715 |
6,3745 |
58,3 |
Tansaania |
1 287 |
1 894,85 |
67,9 |
Thailand |
28,36 |
48,906 |
58,0 |
Türgi (19) |
1,742 |
2,168 |
80,4 |
Ukraina |
7,579 |
11,746 |
64,5 |
Sambia (19) |
3 830 |
6 820,88 |
56,2 |
NOVEMBER 2009
Töökoht |
Ostujõu pariteet november 2009 |
Vahetuskurss november 2009 (20) |
Paranduskoefitsient november 2009 (21) |
Alžeeria |
74,7 |
107,642 |
69,4 |
Egiptus (23) |
3,544 |
8,26565 |
42,9 |
Indoneesia (Banda Aceh) (22) |
8 536 |
14 188,1 |
60,2 |
Iisrael |
5,351 |
5,5483 |
96,4 |
Kasahstan (Almatõ) |
172 |
226,55 |
75,9 |
Kasahstan (Astana) (23) |
162,9 |
226,55 |
71,9 |
Kõrgõzstan |
48,82 |
64,4757 |
75,7 |
Laos (25) |
9 584 |
12 734 |
75,3 |
Liibanon |
1 638 |
2 229,29 |
73,5 |
Nepal (25) |
79,66 |
111,64 |
71,4 |
Venemaa |
40,41 |
43,1957 |
93,6 |
Tšaad |
751,4 |
655,957 |
114,6 |
Venezuela (24) |
3,172 |
3,17543 |
99,9 |
DETSEMBER 2009
Töökoht |
Ostujõu pariteet detsember 2009 |
Vahetuskurss detsember 2009 (26) |
Paranduskoefitsient detsember 2009 (27) |
Saudi Araabia |
4,174 |
5,5885 |
74,7 |
Kongo (Brazzaville) |
725 |
655,957 |
110,5 |
Kuuba |
USD 1,105 |
USD 1,4918 |
74,1 |
Eritrea (28) |
13,43 |
22,8273 |
58,8 |
Gambia (31) |
25,54 |
40,1 |
63,7 |
Ghana (29) |
1,069 |
2,155 |
49,6 |
Guatemala |
8,18 |
12,3745 |
66,1 |
Haiti |
60,46 |
64,591 |
93,6 |
Saalomoni Saared |
10,68 |
11,7695 |
90,7 |
India |
38,84 |
69,5925 |
55,8 |
Libeeria (29) |
USD 1,38 |
USD 1,4918 |
92,5 |
Madagaskar |
2 140 |
2 907,57 |
73,6 |
Malaisia |
3,289 |
5,0587 |
65,0 |
Malawi |
158,9 |
213,936 |
74,3 |
Paraguay |
4 341 |
7 186,56 |
60,4 |
Kongo Demokraatlik Vabariik (Kinshasa) (32) |
USD 1,772 |
USD 1,4918 |
118,8 |
Serbia (Belgrad) (29) |
69,83 |
94,412 |
74,0 |
Sudaan (Hartum) (30) |
2,19 |
3,52542 |
62,1 |
Suriname |
1,92 |
4,18 |
45,9 |
Türgi (32) |
1,831 |
2,283 |
80,2 |
Vietnam |
12 873 |
29 495,2 |
43,6 |
Sambia (32) |
4 038 |
6 974,14 |
57,9 |
JAANUAR 2010
Töökoht |
Ostujõu pariteet jaanuar 2010 |
Vahetuskurss jaanuar 2010 (33) |
Paranduskoefitsient jaanuar 2010 (34) |
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (38) |
37,26 |
61,447 |
60,6 |
Argentina |
3,219 |
5,4559 |
59,0 |
Austraalia (38) |
1,596 |
1,6036 |
99,5 |
Etioopia |
14,33 |
18,2782 |
78,4 |
Indoneesia (Jakarta) (35) |
9 550 |
13 511,5 |
70,7 |
Island |
144,5 |
180,96 |
79,9 |
Kosovo (Priština) |
0,5854 |
1 |
58,5 |
Laos (39) |
8 875 |
12 174 |
72,9 |
Liibüa |
1,018 |
1,7683 |
57,6 |
Nepal (39) |
74 |
107,83 |
68,6 |
Niger |
593,3 |
655,957 |
90,4 |
Samoa |
2,891 |
3,61939 |
79,9 |
Sri Lanka (38) |
114,1 |
163,139 |
69,9 |
Ida-Timor (36) |
USD 1,083 |
USD 1,4338 |
75,5 |
Venezuela (37) |
3,357 |
3,0788 |
109,0 |
(1) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakPse USA dollarit).
(2) Brüssel = 100.
(3) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, oktoobris ja detsembris.
(4) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis ja detsembris.
(5) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis 2009 ja jaanuaris 2010.
(6) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis ja novembris.
(7) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, septembris ja detsembris.
(8) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).
(9) Brüssel = 100.
(10) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, septembris ja detsembris.
(11) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris ja novembris.
(12) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris ja detsembris.
(13) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris 2009 ja jaanuaris 2010.
(14) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: septembris ja novembris 2009 ning jaanuaris 2010.
(15) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).
(16) Brüssel = 100.
(17) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, oktoobris ja detsembris.
(18) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: oktoobris 2009 ja jaanuaris 2010.
(19) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: oktoobris ja detsembris.
(20) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).
(21) Brüssel = 100.
(22) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis ja novembris.
(23) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris ja novembris.
(24) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: septembris ja novembris 2009 ning jaanuaris 2010.
(25) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: novembris 2009 ja jaanuaris 2010.
(26) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).
(27) Brüssel = 100.
(28) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, oktoobris ja detsembris.
(29) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis ja detsembris.
(30) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: augustis, septembris ja detsembris.
(31) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris ja detsembris.
(32) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: oktoobris ja detsembris.
(33) 1 EURO = x kohalikku rahaühikut (Kuuba, El Salvadori, Ecuadori, Libeeria, Panama, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Ida-Timori puhul kasutatakse USA dollarit).
(34) Brüssel = 100.
(35) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: augustis 2009 ja jaanuaris 2010.
(36) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: septembris 2009 ja jaanuaris 2010.
(37) Koefitsienti kohandatakse kolm korda: septembris ja novembris 2009 ning jaanuaris 2010.
(38) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: oktoobris 2009 ja jaanuaris 2010.
(39) Koefitsienti kohandatakse kaks korda: novembris 2009 ja jaanuaris 2010.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/55 |
KOMISJONI OTSUS,
20. detsember 2010,
milles loetletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 XII lisa III punkti alapunkti 1 teises lõigus osutatud tooted
(uuesti sõnastatud)
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 8434 all)
(2010/791/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 121 punkti b alapunkti i koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 28. oktoobri 1988. aasta otsust 88/566/EMÜ, milles loetletakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (2) artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud tooted, on oluliselt muudetud (3). Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtestatakse põhimõte, et nimetusi „piim” ja „piimatooted” ei tohi kasutada muude kui kõnealuse määruse XII lisa II punktis kirjeldatud toodete kohta. Erandina ei kohaldata kõnealust põhimõtet nende toodete nimetuste suhtes, mille täpne laad on tavapärase kasutuse tõttu teada ja/või kui nimetusi kasutatakse selgelt tootele iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks. |
(3) |
Liikmesriigid peavad edastama komisjonile soovitusliku loetelu nendest toodetest, mida nad käsitavad oma territooriumil eespool nimetatud erandi kriteeriumidele vastavana. Liikmesriikide edastatud soovituslike loetelude alusel tuleks koostada selliste toodete loetelu. Kõnealune loetelu peaks hõlmama asjaomaste toodete nimetusi vastavalt nende traditsioonilisele kasutusele Euroopa Liidu eri keeltes, selleks et muuta need nimetused kasutatavaks kõigis liikmesriikides, eeldusel et need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) nõuetele. |
(4) |
Täiendusi sellesse loetelusse saab teha vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 121 punkti b alapunktile i. |
(5) |
Pärast ühinemist Euroopa Liiduga 2004. ja 2007. aastal esitasid mõned uued liikmesriigid selliste toodete loetelud, mida nad käsitavad nende territooriumil eespool kirjeldatud erandile vastavana. Sellepärast tuleks kõnealuse otsuse I lisa loetelu täiendada, lisades sinna uute liikmesriikide toodete nimed asjaomastes keeltes, et nende toodete suhtes saaks kohaldada kõnealust erandit. |
(6) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tooted, mis vastavad Euroopa Liidu territooriumil määruse (EÜ) nr 1234/2007 XII lisa III punkti alapunkti 1 teises lõigus osutatud toodetele, on loetletud käesoleva otsuse I lisas.
Artikkel 2
Otsus 88/566/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) EÜT L 310, 16.11.1988, lk 32.
(3) Vt II lisa.
(4) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
I LISA
Loetelu nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 XII lisa III punkti alapunkti 1 teises lõigus osutatud toodetest
ES
Leche de almendras
DA
|
Kakaosmør |
|
Mandelsmør |
|
Jordnøddesmør |
|
Kokosmælk |
|
Flødeboller |
|
»… fromage« kasutatakse selliste puuviljapõhiste magustoitude kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt citronfromage) |
|
Smørtyve |
|
Ostekiks |
|
Osterejer |
|
Flødetablet |
|
Flødefodbolde |
|
Flødemint |
|
Flødekaramel |
DE
|
Kokosmilch |
|
Liebfrau(en)milch |
|
Fischmilch |
|
Milchner |
|
Butterbirne |
|
Rahmapfel |
|
Butterbohne |
|
Butterkohl |
|
Butterpilz |
|
Milchbrätling |
|
Buttersalat |
|
Erdnussbutter |
|
Kakaobutter |
|
Fleischkäse |
|
Leberkäse |
|
Käseklee |
|
Butterhäuptel |
|
Butterschnitzel |
|
Faschiertes Butterschnitzel |
|
Milchmargarine |
|
Margarinestreichkäse |
EL
|
Βούτυρο κακάου |
|
Φρουτόκρεμα |
|
Κρέμα αραβοσίτου |
|
Κρέμα κάστανου |
|
Νουκρέμα |
EN
|
Coconut milk |
|
„Cream …” või „Milk …” kasutatakse selliste alkohoolsete jookide kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt cream sherry, milk sherry) |
|
Cream soda |
|
Cream filled biscuits (nt custard cream, bourbon cream, raspberry cream biscuits, strawberry cream, jne) |
|
Cream filled sweets või chocolates (nt peppermint cream, raspberry cream, crème egg) |
|
Cream crackers |
|
Salad cream |
|
Creamed coconut ja muud samalaadsed puuvilja-, pähkli- ja köögiviljatooted, mille puhul sõna „creamed” kirjeldab toote iseloomulikku tekstuuri |
|
Cream of tartar |
|
Cream või creamed soups (nt cream of tomato soup, cream of celery, cream of chicken jne) |
|
Horseradish cream |
|
Ice-cream |
|
Jelly cream |
|
Table cream |
|
Cocoa butter |
|
Shea butter |
|
Nut butters (nt peanut butter) |
|
Butter beans |
|
Butter puffs |
|
Fruit cheese (nt lemon cheese, Damson cheese) |
FR
|
Lait d’amande |
|
Lait de coco |
|
«Crème …» kasutatakse selliste suppide kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt crème de volailles, crème de légumes, crème de tomates, crème d’asperges, crème de bolets, jne) |
|
«Crème …» kasutatakse selliste alkohoolsete jookide kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt crème de cassis, crème de framboise, crème de banane, crème de cacao, crème de menthe, jne) |
|
«Crème …» kasutatakse lihatoodete kirjeldamisel (nt crème de foie de volaille, pâté crème jne) |
|
Crème de maïs |
|
Crème de riz |
|
Crème d’avoine |
|
Crème d’anchois |
|
Crème d’écrevisses |
|
Crème de pruneaux, crème de marron (crème muudest luuviljadest) |
|
Crème confiseur |
|
Beurre de cacao |
|
Beurre de cacahouète |
|
Fromage de tête |
|
Haricot beurre |
|
Beurré Hardy |
IT
|
Latte di mandorla |
|
Burro di cacao |
|
Latte di cocco |
|
Fagiolini al burro |
HU
|
Vajretek |
|
Gyümölcssajt (pl. birsalmasajt) |
|
Disznósajt vagy hússajt vagy fejsajt |
|
Haltej |
|
Kakaóvaj |
|
Kókusztej |
|
Mogyoróvaj |
|
Vajbab |
|
Vajkörte |
NL
|
Pindakaas |
|
Hoofdkaas |
|
Cacaoboter |
|
Leverkaas |
|
Hamkaas |
|
Tongkaas |
|
Nierkaas |
|
Kokosmelk |
|
„… crème” kasutatakse selliste suppide kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt groentencrème, tomatencrème, aspergecrème jne) |
|
„… crème” kasutatakse selliste alkohoolsete jookide kirjeldamisel, mis ei sisalda piima ega muid piimatooteid ega piima või piimatooteid imiteerivaid tooteid (nt cassiscrème, frambozencrème, cacaocrème, bananencrème jne) |
|
Crèmevulling |
|
Levercrème |
|
Boterbonen |
PL
Ser jabłeczny
PT
|
Leite de coco |
|
Manteiga de cacau |
|
Manteiga de amendoim |
|
Queijo doce de Tomar |
|
Queijinho de sal |
SL
Mesni sir
SK
|
Arašidové maslo |
|
Fazul’a maslová (maslovka) |
|
Kakaové maslo |
|
Kokosové mlieko |
|
Masliak |
|
Maslová hruška (maslovka) |
|
Pečeňový syr |
|
Vtáčie mlieko |
FI
|
Kaakaovoi |
|
Maapähkinävoi |
|
Voileipäkeksi |
|
Voitatti |
|
Voileipäkakku |
SV
|
Jordnötssmör |
|
Kakaosmör |
|
Smörsopp |
|
Kokosmjölk |
|
Ostkex |
|
Margarinost |
|
Smördeg |
II LISA
Kehtetuks tunnistatud otsus koos muudatusega
Komisjoni otsus 88/566/EMÜ |
|
Komisjoni otsus 98/144/EÜ |
III LISA
Vastavustabel
Otsus 88/566/EMÜ |
Käesolev otsus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
— |
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Lisa |
I lisa |
— |
II lisa |
— |
III lisa |
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/60 |
KOMISJONI OTSUS,
20. detsember 2010,
millega pikendatakse üleminekuperioodi seoses põllumajandusmaa omandamisega Ungaris
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/792/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle X lisa 3. peatüki punkti 2,
võttes arvesse Ungari taotlust
ning arvestades järgmist:
(1) |
2003. aasta ühinemisaktiga on ette nähtud, et Ungari võib selles sätestatud tingimustel jätta seitsme aasta jooksul pärast ühinemist, st kuni 30. aprillini 2011, jõusse sätted, mille kohaselt ei lubata omandada põllumajandusmaad füüsilistel isikutel, kes ei ole Ungari residendid ega kodanikud, ja juriidilistel isikutel. See on ajutine erand kapitali vaba liikumise nõudest, mis on tagatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 63–66. Kõnealust üleminekuperioodi võib pikendada üksnes kolme aasta võrra. |
(2) |
Ungari esitas 10. septembril 2010 taotluse pikendada põllumajandusmaa omandamisega seoses üleminekuperioodi kolme aasta võrra. |
(3) |
Üleminekuperioodi peamine eesmärk oli kindlustada ühtsele turule ja ühisele põllumajanduspoliitikale ülemineku raames põllumajanduslikuks tegevuseks vajalikud sotsiaal-majanduslikud tingimused. Eelkõige oli üleminekuperioodi eesmärk lahendada probleemid, mis on seotud põllumajandusmaa omandamise liberaliseerimise võimaliku mõjuga põllumajandussektorile, kuna maa hind ja sissetulek erinevad palju Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi (edaspidi EL 15) vastavatest näitajatest. Üleminekuperiood pidi ka lihtsustama erastamise läbiviimist ja põllumajandusmaa tagastamist põllumajandustootjatele. Ka komisjon rõhutas oma 16. juuli 2008. aasta aruandes (2003. aasta ühinemislepingus sätestatud põllumajandusliku kinnisvara omandamisega seotud üleminekumeetmete läbivaatamise kohta) (1) (edaspidi „vahearuanne”), kui oluline on viia see poliitika ellu üleminekuperioodi lõpuks. |
(4) |
Hoolimata sellest, et maa hind pärast Ungari ühinemist ELiga on ühtlustumas hindadega EL 15 liikmesriikides, erineb Ungari esitatud teabe kohaselt maa keskmine hind 3–20 korda. Kuigi maa hinna täielikku ühtlustumist ei prognoositud ega seatud üleminekuperioodi lõpetamise tingimuseks, on hindade erinevus Ungari ja EL 15 vahel selline, et see võib jätkuvalt takistada hindade sujuvat ühtlustumist. Samuti on põllumajandustöötajate ja põllumajandustootjate sissetulekute erinevus Ungari ja EL 15 vahel küll vähenenud, kuid see püsib jätkuvalt. Peale selle sai Eurostati andmete kohaselt Ungari põllumajandussektor hiljutises ülemaailmses finants- ja majanduskriisis suhteliselt tugevalt kannatada, nii et Ungaris vähenes põllumajandussektoris 2009. aastal reaalne sissetulek töötaja kohta ELis kõige rohkem (ligikaudu 30 % võrreldes liidu keskmisega, milleks oli 12 %). Lisaks väiksematele sissetulekule olid Ungaris võrreldes EL 15ga kehvemad laenutingimused, seda nii intressimäärade kui ka põllumajandustootjatele antavate laenude mahu poolest. Kuigi prognoositi, et EL 15 uued finantseerimisasutused suurendavad pärast Ungari ühinemist ELiga oma kohalolekut Ungaris, jäi see finants- ja majanduskriisi tõttu ära. |
(5) |
Kuigi tagastamisprotsess üleminekuperioodil edenes, tekkisid peamiselt alates 2008. aastast probleemid, mistõttu ei ole see lõpule viidud. Sarnast suundumust võib täheldada põllumajandusmaa erastamise puhul. Vähene kindlus omandiõiguse osas ja samuti põllumajandustootjatele suunatud krediidi- ja kindlustusvahendite ebapiisav tase nõrgestab jaoks Ungari põllumajandusmaa turgu ning takistavad selle nõuetekohast toimimist. |
(6) |
Selle taustal võib sarnaselt Ungari ametiasutustele eeldada, et piirangute kaotamine 1. mail 2011 avaldaks Ungaris maa hindadele survet. Veelgi enam, võttes arvesse turuosaliste suurt hulka, põllumajandusmaa turu omandistruktuuri suurt killustatust, mis pärast ühinemist ei ole muutunud, ning maa rentimise laia levikut, oleks mõju tõenäoliselt tunda kogu sektoris. Seepärast püsib tõsiste häirete oht Ungari põllumajandusmaa turul pärast üleminekuperioodi lõppu. |
(7) |
Seepärast tuleks pikendada ühinemisakti X lisa 3. peatüki punktis 2 osutatud üleminekuperioodi kolme aasta võrra. |
(8) |
Nagu märgiti juba vahearuandes, on selleks, et turg täielikult ette valmistada liberaliseerimiseks, isegi rasketes majandusoludes jätkuvalt ülioluline toetada selliste tegurite parandamist nagu põllumeestele suunatud krediidi- ja kindlustusvahendid ning üleminekuperioodil põllumajandusmaa tagastamine ja erastamine. |
(9) |
Väliskapitali suurem sissevool põllumajandusmaa turule võib samuti elavdada Ungari vastavat turgu. Nagu rõhutatud vahearuandes, oleks põllumajandussektoris tehtavatel välisinvesteeringutel pikaajaline mõju kapitali ja oskusteabe kättesaadavusele, mis on oluline maaturu toimimise ja põllumajandusliku tootlikkuse seisukohast. Välisomandit käsitlevate piirangute progresseeruv vähendamine üleminekuperioodil aitaks turul valmistuda täielikuks liberaliseerimiseks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Ungaris põllumajandusmaa omandamisega seotud üleminekuperioodi, millele on osutatud 2003. aasta ühinemisakti X lisa 3. peatüki punktis 2, tuleks pikendada kuni 30. aprillini 2014.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) KOM(2008) 461 (lõplik), 16. juuli 2008.
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/62 |
KOMISJONI OTSUS,
20. detsember 2010,
millega muudetakse otsust 2005/1/EÜ Tšehhi Vabariigis kasutatavate searümpade liigitusmeetodite kinnitamise kohta seoses selliste rümpade esitusviisiga
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 9187 all)
(Ainult tšehhikeelne tekst on autentne)
(2010/793/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti m koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni otsusega 2005/1/EÜ (2) lubati searümpade liigitamiseks Tšehhi Vabariigis kasutada kuut meetodit. |
(2) |
Tšehhi Vabariik taotles 23. veebruaril 2010 komisjonilt luba näha ette määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B.III esimeses lõigus määratletud standardesitusviisist erinev searümpade esitusviis. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B.III teise lõigu kohaselt võib liikmesriikidel lubada näha ette kõnealuse punkti esimeses lõigus määratletud searümpade standardesitusviisist erinev esitusviis sel juhul, kui liikmesriikide territooriumil kehtiv tavaline kaubandustava erineb kõnealusest standardesitusviisist. Tšehhi Vabariik täpsustas oma taotluses, et tema territooriumil kehtiva kaubandustava kohaselt esitatakse searümpi, millelt neerurasv on eemaldamata. Seepärast peaks Tšehhi Vabariigile lubama kõnealust esitusviisi, mis erineb standardesitusviisist. |
(4) |
Selleks et searümpade noteeringu alused oleksid võrreldavad, tuleks kõnealust erinevat esitusviisi arvesse võtta ning sellistel juhtudel korrigeerida registreeritud massi standardesitusviisi puhul esineva massi suhtes. |
(5) |
Seega tuleks otsust 2005/1/EÜ vastavalt muuta. |
(6) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsusesse 2005/1/EÜ lisatakse artikkel 1a:
„Artikkel 1a
Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B.III esimeses lõigus sätestatud standardesitusviisist võib Tšehhi Vabariigis olla searümpadelt enne kaalumist ja liigitamist neerurasv eemaldamata. Sellise esitusviisi puhul korrigeeritakse sooja rümba registreeritud massi järgmise valemi alusel:
sooja rümba mass = 1,65651 + 0,96139 × neerurasvaga sooja rümba mass.”
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile.
Brüssel, 20. detsember 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
SUUNISED
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/63 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
13. detsember 2010,
millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta
(EKP/2010/30)
(2010/794/EL)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.1 ja 14.3 koosmõjus artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühtse rahapoliitika saavutamiseks eurosüsteemi poolt, kuhu kuuluvad eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) keskpangad (RKPd) ja Euroopa Keskpank (EKP), tuleb määratleda eurosüsteemis kasutatavad instrumendid ja menetlused, et rakendada seda poliitikat ühtselt kõikides osalevates liikmesriikides. |
(2) |
EKP on pädev kehtestama eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamiseks vajalikud suunised ja RKP del on kohustus tegutseda nende suuniste kohaselt. |
(3) |
31. augusti 2000. aasta suunist EKP/2000/7 rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (1) tuleb muuta, et see vastaks eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku muudatustele, eelkõige järgmise osas: a) sisse viia kõlblikkuskriteerium, mis võimaldaks kasutada enda UCITS-nõuetele mittevastavaid tagatud võlakirju, mille alusvaraks on ärikinnisvara, b) lisada kõlblikkuskriteeriumidele tähtajalised hoiused kasutamiseks eurosüsteemi rahapoliitika tehingute ja päevasisese laenu puhul ja c) muuta I lisa 5. liidet, et kajastada euro kasutuselevõttu Eestis 1. jaanuaril 2011 ja muutust Central Bank and Financial Services Authority of Ireland’i [Iirimaa keskpanga] nimes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
I lisa muutmine
Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse kooskõlas käesoleva suunise lisaga.
Artikkel 2
Kontrollimine
1. RKP d edastavad EKP-le dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesoleva suunise lisa punkte 1, 3 ja 4 järgida, hiljemalt 31. detsembriks 2010.
2. RKPd edastavad EKP-le dokumentide ja meetmete üksikasjad, millega nad on kavandanud käesoleva suunise lisa punkti 2 järgida, hiljemalt 8. jaanuariks 2011.
Artikkel 3
Jõustumine
1. Käesolev suunis jõustub kahe päeva möödumisel selle vastuvõtmisest.
2. Käesoleva suunise lisa punkte 1, 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.
3. Käesoleva suunise lisa punkti 2 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2011.
Artikkel 4
Adressaadid
Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.
Frankfurt Maini ääres, 13. detsember 2010
EKP nõukogu nimel
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(1) EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.
LISA
Lisa Suunise EKP/2000/7 I lisa muudetakse järgmiselt.
1. |
Jaotise 6.2.2 esimene lõige asendatakse järgmisega: „Kõlblike varade ühtses raamistikus on kolme liiki turustamatuid varasid: nõuetele vastavate osapoolte tähtajalised hoiused, krediidinõuded ja hüpoteegitagatisega turustamatud võlainstrumendid (1). |
2. |
Jaotist 6.2.3 muudetakse järgmiselt:
|
3. |
Jaotisesse 6.4.3 lisatakse järgmine lõik: Tähtajaliste hoiuste suhtes ei kohaldata allahindlust.” |
4. |
Tabel liites 5 asendatakse järgmisega: „Eurosüsteemi veebilehed
|
(1) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2011 kehtib krediidinõuete suhtes ajutine kord, mis lubab RKPdel valida künnise, millest alates krediidinõuded loetakse tagatiskõlblikeks (v.a piiriülese kasutuse korral), ning otsustada töötlemistasu üle. Alates 1. jaanuarist 2012 hakkab kehtima ühtne kord.”
(2) Elamukinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud pangavõlakirju, mis on esitatud enne 10. oktoobrit 2010 ja mis ei vasta nendele kriteeriumidele, võib kasutada kuni 31. märtsini 2011. Ärikinnisvaralaenuga tagatud struktureeritud pangavõlakirju, mis on esitatud enne 1. veebruari 2011 ja mis ei vasta nendele kriteeriumidele, võib kasutada kuni 31. märtsini 2011.”
Parandused
21.12.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 336/68 |
Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 692/2008 (millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 199, 28. juuli 2008 )
Leheküljel 68 III lisa punktis 3.8
asendatakse
„CxHyOz koostisega kütuse puhul on üldvalem järgmine:
”
järgmisega:
„CxHyOz koostisega kütuse puhul on üldvalem järgmine:
”