18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/1

NÕUKOGU OTSUS,

29. november 2010,

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2010/783/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	5. oktoobril 2006 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1563/2006 (mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist) (1).

(2)	Nimetatud lepingule lisatud protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2010.

(3)

Seejärel pidas Euroopa Liit Komoori Liiduga (edaspidi „Komoorid”) läbirääkimisi uue protokolli üle, milles sätestatakse ELi laevade kalapüügivõimalused Komooride suveräänsete õiguste või nende jurisdiktsiooni all olevates vetes. Et tagada kalapüügi jätkumine Euroopa Liidu kalalaevadel, näeb uue protokolli artikkel 13 ette protokolli ajutist kohaldamist.

(4)	Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus protokoll 21. mail 2010 ning seda parandati 16. septembri 2010. aasta kirjavahetusega.

(5)	Uus protokoll tuleks allkirjastada ning seda tuleks ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, allkirjastamine, tingimusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse õigus määrata isiku(d), kes on volitatud protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastama, tingimusel et see sõlmitakse.

Artikkel 3

Protokolli artikli 13 kohaselt kohaldatakse protokolli ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. november 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

K. PEETERS

(1) ELT L 290, 20.10.2006, lk 6.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Kolme aasta jooksul on Euroopa Liidu laevadele kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised:

—	tuunipüügiseinerid: 45 laeva

—	triivõngejadaga kalapüügilaevad: 25 laeva.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8 ja 9 kohaselt.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 1 845 750 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	4 850 tonni suurusele võrdlustonnaažile vastav 315 250 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Komooride majandusvööndile;

b)	300 000 euro suurune aastane eritoetus Komooride kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 3, 4, 5 ja 6 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4. Lõikes 1 kirjeldatud rahaline toetus tasutakse Euroopa Liidu poolt käesoleva protokolli rakendamise vältel 615 250 euro kaupa aastas, mis vastab lõike 2 punktides a ja b kirjeldatud aastastele kogumahtudele.

5. Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Komooride vetes ületab 4 850 tonni aastas, suurendatakse aastast rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni kohta. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa (630 500 eurot). Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

6. Toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt 30 päeva pärast protokolli jõustumist ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

7. Lõike 2 punktis a kirjeldatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Komooride ametiasutuste pädevusse.

8. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud rahaline toetus kantakse üle ühele Komooride Keskpangas (Banque Centrale des Comores) avatavale riigikassa (Trésor Public) arvelduskontole.

9. Lõike 2 punktis b kirjeldatud rahalisele toetusele vastav summa kantakse sellelt ainsalt arvelt üle kontole TR 5006, mis avatakse Keskpangas kalandusministeeriumi poolt.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamine Komooride vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

—	ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

—

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärkides, edendamaks vastavalt tähtajale Komooride vetes jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki, arvestades Komooride riikliku kalanduspoliitikaga või muude poliitiliste suundadega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

—	kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral otsustavad Komoorid igal aastal eraldada artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest.

4. Kui see peaks osutuma mitmeaastase valdkondliku kava iga-aastase tulemuste hindamise raames vajalikuks, on Euroopa Komisjonil õigus, olles ühiskomitee raames võtnud eelnevalt arvesse kummagi lepinguosalise seisukohad, vähendada protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse mahtu, eesmärgiga viia kava elluviimiseks suunatud vahendite maht tulemustega vastavusse.

Artikkel 4

Teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Komooride vetes vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kalastavate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttel.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ja Komoori Liit kalavarude seisukorda Komooride püügipiirkonnas.

3. Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalavarude vastutustundliku majandamise valdkonnas.

4. Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes IOTC soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest arutavad lepinguosalised lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitee raames läbi ning vajadusel rakendavad, olles eelnevalt ühiselt jõudnud vastavate teaduspõhiste tulemusteni, vajalikke meetmeid, et tagada eelkõige Euroopa Liidu laevade püügitegevusega seoses kalavarude jätkusuutlik majandamine.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, kui IOTC soovitused ja otsused toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune kohandamine aitab tagada Komooride kalavarude jätkusuutlikku majandamist. Sellisel juhul kohandatakse ka artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat enam kui kaks korda.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Kui Euroopa Liidu laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peavad lepinguosalised selles osas enne Komooride ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi.

2. Lepinguosalised edendavad katsepüüki. Sellel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul kindlaks liigid, tingimused ja muud asjaomased parameetrid.

3. Lepinguosalised tegelevad katsepüügiga lähtuvalt Komooridel jõustunud seadustest ja vastavalt asjakohastele haldusalastele ning teaduslikele sätetele. Katsepüügiload väljastatakse kuni kuue kuu pikkusteks ajavahemikeks.

4. Kui lepinguosalised täheldavad katsepüügi kampaaniate läbiviimisel positiivseid tagajärgi, võivad Komooride ametiasutused, lepingu artiklis 9 kirjeldatud ühiskomitee koosolekul langetatud otsuste raames, anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a kirjeldatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt.

Artikkel 7

Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1. Ilma et see piiraks lepingu artiklis 6 kohaldamist, võivad Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad püüda kala Komooride vetes vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli raames ja käesoleva protokolli lisas kirjeldatud tingimustele vastavalt välja antud püügiluba.

2. Käesoleva protokolliga mittereguleeritavate püügikategooriate ja katsepüügi osas võivad Euroopa Liidu laevadele püügilube välja anda Komooride ametiasutused. Samas toimub selliste lubade välja andmine lepinguosaliste nõusolekul ja lähtuvalt Komoori Liidu seadustest ja määrustest.

Artikkel 8

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Rahalist toetust, sellisena nagu seda on kirjeldatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b, võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada pärast ühiskomitee vastava arvamuse avaldamist järgmistel juhtudel:

a)	kui Komooride majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes on toimunud märkimisväärsed muutused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui Euroopa Liit täheldab Komooridel inimõiguste põhielementide ja väärtuste rikkumist, mis läheb vastuollu Cotonou lepingu artikli 9 sätetega.

2. Euroopa Liidul on õigus osaliselt või täielikult peatada käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse maksmine:

a)	kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)	kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepinguosalise algatusel pärast vastavat arutelu ühiskomitees järgmistel juhtudel:

a)	kui Komooride majandusvööndis takistavad püügitegevust erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)	kui protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes on toimunud märkimisväärsed muutused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui Euroopa Liit täheldab Komooridel inimõiguste põhielementide ja väärtuste rikkumist, mis läheb vastuollu Cotonou lepingu artikli 9 sätetega;

d)	kui on tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel Euroopa Liidu poolt käesoleva protokolli artiklis 8 nimetamata põhjused;

e)	kui lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli tingimuste tõlgendamisel erimeelsusi;

f)	kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolliga kehtestatud sätteid.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosalisi vastandav erimeelsus on tõsine ja kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamise järgselt kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised omavahelistele erimeelsustele lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 10

Riiklike õigusaktide kohaldamine

1. Euroopa Liidu laevad püüavad Komooride vetes kala kooskõlas Komooride riiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos lisa ja selle liidetega nähakse ette teisiti.

2. Komooride ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

Artikkel 11

Protokolli kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kolme aasta jooksul alates ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklile 13, juhul kui ei teatata artikli 12 kohasest protokolli lõpetamisest.

Artikkel 12

Protokolli lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teatise saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse ajutiselt alates nende allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüüki Komooride vetes reguleerivad tingimused

I PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1. JAGU

Kalapüügilubade väljaandmine

Kalapüügiluba Komooride vetes kalastamiseks antakse üksnes kõlblikele Euroopa Liidu laevadele.

Laev on kõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Komooridel. Nii omaniku, kapteni kui ka laeva dokumendid peavad olema Komooridel korda aetud, mis tähendab, et need peavad vastama kõikidele varasematele nõuetele, mis on neile esitatud seonduvalt kalapüügiga Komooridel Euroopa Liiduga sõlmitud kalapüügilepingute raames. Muu hulgas peavad nad vastama määruse (EÜ) nr 1006/2008 nõuetele püügilubade osas.

Iga Euroopa Liidu laeva, mis taotleb kalapüügiluba, peab esindama Komooridel asuv volitatud esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud loataotluses.

Euroopa Liidu pädevad ametiasutused esitavad pädevatele Komooride ametiasutustele loataotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

Liites 1 lisatud taotlusvormi alusel täidetud taotlused esitatakse pädevatele Komooride ametiasutustele.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et loa kehtivusaja eest on loatasu makstud;

—	muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide puhul.

Loatasu makstakse Komooride ametiasutuste osutatud arvelduskontole.

Loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Kõikide laevade kalapüügiload väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel 15 päeva jooksul alates eespool osutatud punktis 6 nimetatud dokumentide laekumisest pädevatele Komooride ametiasutustele.

10.

Kui Euroopa Liidu delegatsioon on püügiloa allkirjastamise hetkel suletud, saadetakse luba otse laevaomaniku esindajale ning selle koopia jäetakse delegatsioonile.

11.

Püügiluba väljastatakse laevale ning seda ei saa edasi anda.

12.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva püügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale antava uue püügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

13.

Asendatud püügiloaga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud püügiloa Euroopa Liidu Esinduse vahendusel pädevatele Komooride ametiasutustele.

14.

Uus püügiluba jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud püügiloa pädevatele Komooride ametiasutustele. Euroopa Liidu Mauritiusel asuvat delegatsiooni tuleb püügiloa asendamisest teavitada.

15.

Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, ilma et see piiraks käesoleva lisa VI peatüki punkti 1.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab uuendada.

Loatasu on 35 eurot iga Komooride vetes püütud kalatonni kohta.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	3 700 eurot aastas tuunipüügiseineri kohta, mis vastab 106 tonnile püütud tuunikalale aastas;

—	2 200 eurot aastas triivõngejadaga kalalaeva kohta, mis vastab 63 tonnile püütud tuunikalale aastas.

Lõplik makse suurus ja tasaarveldused kalkuleeritakse Euroopa Komisjoni poolt vastavalt väljapüügile hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks, võttes aluseks iga laevaomaniku poolt esitatud püügiaruanded, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide nagu IRD (Institut de Recherche pour le Développement), IEO (Instituto Español de Oceanografia) ja IPIMAR (Instituto de Investigação das Pescas e do Mar) poolt pärast liikmesriikide püügiandmete õigsuse kontrollimist.

Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt pädevale Komooride ametiasutusele ja laevaomanikele.

Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad pädevatele Komooride ametiasutustele hiljemalt järgneva aasta 30. augustiks pangakontole, mis on ära toodud käesoleva peatüki 1. jao punktis 7.

Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jao punktis 3 osutatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

3. JAGU

Abilaevad

Komooride seadustega sätestatud eeskirjad ja tingimused peavad nägema ette abilaevade lubamise võimaluse.

Abilaevade load maksustamisele ei kuulu. Abilaevad peavad olema registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või kuuluma mõnele Euroopa äriühingule.

Komooride asjaomased ametiasutused edastavad Komisjonile ELi Mauritiuse Esinduse vahendusel regulaarselt väljavõtte väljastatud lubadest.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist Komoori vetes, ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud püüki teostada lähemal kui kümme meremiili iga saare kaldast mõõdetuna ega kolme meremiili raadiuses kalavarude kogumisseadmest (FCD), mis on paigaldatud Komooride kalandusministeeriumi poolt ja mille asukohtadest on teavitatud Euroopa Liidu Mauritiuse esindajat.

Nimetatud sätteid võib lepingu artiklis 9 kirjeldatud ühiskomitee otsusega muuta.

III PEATÜKK

SEIRE JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Kõik lepingu raames Komooride vetes kalapüügiluba omavad laevad on kohustatud edastama oma püügiteabe Komooride kalandusministeeriumile, järgides sealjuures järgmisi nõudeid.

1.1.	Komooride vetes püügiluba omavad laevad peavad igapäevaselt ja iga Komooride vetes tehtud reisi kohta täitma IOTC tuunipüügi pardapäeviku (2. ja 3. liide). Pardapäevikut tuleb täita ka püügi puudumise korral.

1.2.	IOTC tuunikala püügi pardapäeviku koopiad tuleb samuti edastada I peatüki 2. jao punktis 4 kirjeldatud teadusinstituutidele.

Ajavahemike kohta, mil laev ei viibinud Komooride vetes, tehakse pardapäevikusse sissekanne „Väljaspool Komooride majandusvööndit”.

Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten.

Käesoleva peatüki ettekirjutuste eiramise korral on Komooride ametiasutustel õigus peatada eeskirjade vastu eksinud laeva kalapüügiluba kuni nende toimingute korrektse täitmiseni ja määrata laeva omanikule Komooridel kehtivate seaduste järgne karistus. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

Püügiaruanded sisaldavad andmeid igal püügireisil saadud väljapüügi koguse kohta. Materjalid edastatakse iga püügireisi järel ja kindlasti enne laeva Komooride vetest lahkumist Komooride kalandusministeeriumile elektroonilises vormingus ja varustatuna koopiaga Euroopa Komisjonile. Mõlemad adressaadid saadavad viivitamata laevale elektroonilisel teel kinnituse aruannete kättesaamise kohta; teineteisele saadetakse kinnituse koopiad.

Kalapüügiloa käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 1 osutatud aastast kehtivusaega kajastavate elektroonilisel kujul lähetatud aruannete andmekandjatele salvestatud originaalid edastatakse 45 päeva jooksul pärast nimetatud ajavahemiku jooksul tehtud viimast püügireisi Komooride kalandusministeeriumile. Andmekandjatele salvestatud koopiad edastatakse samaaegselt ka Euroopa Komisjonile.

Mõlemad lepinguosalised peavad juurutama toimiva süsteemi, mis võimaldab edastada püügiaruande täies mahus elektroonilisel kujul: nõnda näevad mõlemad lepinguosalised ette püügiaruannete edastamise süsteemi elektroonilisel kujul ilma vajaduseta paberkandjate järele.

Kui pärast elektrooniliste püügiaruannete edastamise süsteemi juurutamist peaks süsteemis esinema tehnilisi tõrkeid, toimub püügiaruannete esitamine kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni vastavalt eespool osutatud punktides 5 ja 6 osutatud tingimustele.

2. JAGU

Väljapüütud kogustest teavitamine: Komooride vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

—	ajavahemikku laeva Komooride vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel,

—	ajavahemikku laeva Komooride vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

—	ajavahemikku laeva Komooride vetesse sisenemise ja Komooridel lossimise vahel.

Euroopa Liidu laevad teavitavad Komooride kalandusalast järelevalvet teostavaid ametiasutusi vähemalt kolm tundi ette oma kavatsusest siseneda Komooride vetesse või sealt lahkuda.

Sisenemisest ja/või lahkumisest teavitamisel edastab laev ka andmed oma asukoha kohta, samuti andmed väljapüügi koguste ja liikide kohta, mis on laeva pardal. Nimetatud teave edastatakse soovitatavalt elektroonilisel kujul nii, nagu seda on kirjeldatud 4. liites. Sellise võimaluse puudumisel edastatakse teave faksi teel, millest jääb laevale kinnitus teate vastuvõtmise kohta. Tõrke korral andmeedastuses antakse teave edasi raadio teel.

Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et oleks sellest eelnevalt asjaomaseid Komooride ametiasutusi teavitanud, käsitletakse püügiluba mitteomava laevana.

Püügiloa väljastamisel teatatakse ka e-posti aadressist, faksi- ja telefoninumbrist, samuti raadioside parameetritest.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

Kõik Komooride vetes püütud kala ümberlaadida või lossida soovivad Euroopa Liidu laevad peavad selle operatsiooni teostama Komooride sadamate reidil.

1.1.

Kõnealuste laevade omanikud edastavad pädevatele Komooride asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

—	kaubavedaja nimi;

—	ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

—	ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

—	lossitava püügi uus omanik.

Nii ümberlaadimist kui ka lossimist käsitletakse laeva väljumisena Komooride vetest. Seega peavad laevad edastama pädevatele Komooride ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Komooride vetest lahkuda.

Mis tahes püügi ümberlaadimis- või lossimistegevus, mida pole eelnevates punktides kirjeldatud, on Komooride vetes keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Komooride kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

4. JAGU

Satelliitseire

Euroopa Liidu laevu jälgitakse muu hulgas satelliitseiresüsteemidega, ilma diskrimineerimata ja vastavalt järgmistele sätetele.

Satelliitseire võimaldamiseks on laevaomanike esindajatele või agentidele, samuti lipuriikide järelevalvekeskustele edastatud Komooride püügipiirkonna geograafiliste piiride GPS-koordinaadid.

Lepinguosalised edastavad teineteisele https-aadresse ja järelevalvekeskuste vahelises elektroonilises teabeedastuses kasutatavaid spetsifikatsioone hõlmava info nii, nagu seda on kirjeldatud punktides 4 ja 6 sätestatud tingimustes. See teave kajastab võimalikult täpselt nimesid, telefoni-, teleksi ja faksinumbreid, samuti e-posti aadresse, mida järelevalvekeskused omavahelises suhtlemises saavad kasutada.

Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikus 99 %.

Kui ELi ja Komooride vahelise lepingu alusel püüki teostav ja satelliidi abil Euroopa Liidu seaduste järgi seire all olev laev siseneb Komooride püügipiirkonda, edastatakse lipuriigi järelevalvekeskuse poolt viivitamatult teade laeva asukohaga Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele (Centre de Surveillance des Pêches des Comores (CNCSP)). Teabe edastamist laeva asukoha kohta jätkatakse maksimaalselt kahetunniste intervallidega. Neid teateid nimetatakse asukohateadeteks.

4.1.	Side sageduse võib muuta maksimaalselt 30-minutiliseks juhul, kui on tõsiseid tõendeid selle kohta, et laev on toime panemas rikkumist.

4.2.	Tõendid rikkumise kohta edastab CNCSP lipuriigi järelevalvekeskusele ja Euroopa Komisjonile. Lisatud peab olema sageduse muutmise nõue. Lipuriigi järelevalvekeskus peab kohe pärast nõude laekumist saatma andmed reaalajas Komooride CNCSP-le.

4.3.	Komooride CNCSP teavitab lipuriigi järelevalvekeskust ja Euroopa Komisjoni inspektsioonijärgselt kohe inspektsiooni tulemustest.

4.4.	Sellise erinõude alusel teostatava inspektsiooniprotseduuri komplekssest kulgemisest tuleb raporteerida nii lipuriigi järelevalvekeskusele kui ka Euroopa Komisjonile.

Punktis 4 kirjeldatud teated tuleb edastada elektroonilisel kujul https-vormingus ilma igasuguse lisaprotokollita. Need teated edastatakse reaalajas, vastavalt 4. liites kajastuva tabeli vormingule.

5.1.	Komooride vetes tegutsedes on laevadel satelliitseire seadme väljalülitamine keelatud.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten lipuriigi kontrollikeskusele määratud ajal punktis 4 osutatud teabe. Niikaua, kui laev viibib Komoori Liidu kalastusvööndis, on sellisel juhul vajalik saata iga 4 tunni järel asukohateade.

6.1.	Nimetatud asukohateade sisaldab kellaajalisi asukohti vastavalt laeva kapteni registreeritud andmetele selle 4 tunni jooksul.

6.2.	Lipuriigi kontrollikeskus või asjaomane kalalaev saadab teabe viivitamatult Komooride CNCSP-le.

6.3.	Vajadusel võivad asjaomased Komooride ametiasutused, kahtluse korral mõne konkreetse laeva tegevuses, nõuda lipuriigi järelevalvekeskuselt laeva kohta täiendavat teavet.

Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja niipea, kui laev püügireisi lõpetab; igal juhul mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Kui kõnealuse laeva seadet selle aja jooksul ei parandata või välja ei vahetata, ei või uut püügireisi enne ette võtta, kui see on tehtud.

Satelliitseiret võimaldav seadmestik ja selle tarkvara peab olema võltsimiskindel, mis tähendab, et need ei tohi võimaldada mittesihtotstarbelist manipuleerimist valede asukohtade sisestamiseks või raporteerimiseks. Süsteemi toimimine peab olema täisautomaatne ja igal ajal funktsioneeriv, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseiret võimaldavat seadet ei ole lubatud hävitada, lõhkuda, kahjustada ega selle toimimist takistada.

8.1.

Laeva kapten peab kindlasti jälgima, et:

—	andmeid ei manipuleeritaks;

—	satelliitseiret võimaldava seadmega ühendatud antenni või antennide side ei oleks mitte mingil juhul takistatud;

—	satelliitseiret võimaldava seadme elektrilise toite allikas oleks pidevalt funktsioneeriv;

—	laevade seireseade ei oleks laevalt või seadme jaoks algselt ettenähtud paigalduskohast eemaldatud;

—	laeva satelliitseiret võimaldava seadme väljavahetamisest tuleb kohe teavitada Komooride asjaomaseid ametiasutusi.

8.2.	Kui laevaga kalastatakse Komooride vetes, võidakse ülalnimetatud kohustuste igasuguse eiramise korral võtta laeva kapten Komooridel kehtivate seaduste ja eeskirjade alusel vastutusele.

Lipuriikide järelevalvekeskused jälgivad oma laevade liikumist Komooride vetes. Kui laevaseire ei toimu ettenähtud tingimustel, teavitatakse sellest kohe CNCSPd ning rakendatakse punktis 6 ettenähtud protseduuri.

10.

Lipuriikide järelevalvekeskused ja Komooride CNCSP teevad omavahel koostööd nimetatud nõuetele vastavuse tagamiseks. Kui CNCSP täheldab, et lipuriik ei edasta andmeid vastavalt punktis 4 osutatud tingimustele, teavitatakse sellest koheselt teist poolt. Viimasel on kohustus vastata 24 tunni jooksul alates märgukirja vastuvõtmisest ja teavitada CNCSPd andmete edastamise mittevastavuse põhjustest, märkides ära mõistliku tähtaja, mille jooksul kohustutakse viima süsteem taas nõuetega vastavusse. Kui süsteemi ei viida tähtaegselt töökorda, lahendavad lepinguosalised erimeelsused kirjalikult vastavalt alljärgnevale punktile 14.

11.

Teisele lepinguosalisele edastatavad seireandmed on vastavalt käesolevatele eeskirjadele mõeldud Komooride ametiasutustele eranditult vaid Euroopa Liidu päritolu, ELi-Komooride kalanduslepingu raames püüki teostatavate laevade seire ja järelevalve eesmärgil. Mitte mingil juhul ei ole lubatud seda teavet edastada kolmandatele pooltele.

12.

Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise poole nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks.

13.

Lepinguosalised lepivad kokku selles, et vajaduse korral võidakse nimetatud korda muuta, seda eriti juhul, kui laevadega seonduvalt peaks esinema süsteemitõrkeid või alatalitlust. Sellistest juhtumitest teavitavad asjaomased Komooride ametiasutused lipuriiki vähemalt 15 päeva enne muudatusi arutava koosoleku toimumist ette.

14.

Igasuguste õigustülide korral, mille aluseks on käesolevate sätete tõlgendamine või rakendamine, üritavad lepinguosalised leida lahenduse Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise lepingu artiklis 9 kirjeldatud ühiskomitee tegevuse läbi.

IV PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Iga Euroopa Liidu laev võtab üheks püügireisiks Komooride vetes oma kuludega tööle vähemalt ühe vastavat kvalifikatsiooni omava kohaliku meremehe.

Laevaomanikud annavad omapoolse panuse täiendavate AKV riikide meremeeste kaasamiseks meeskonda.

Laevaomanikud valivad Komooride pädeva ametiasutuse esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

Laevaomanik või tema esindaja edastab Komooride pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud kohalike meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Kohalike meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Komooride pädevate ametiasutustega. Lepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppe alusel. Samas ei või AKV riikide meremeeste tasustamistingimused olla halvemad kui laeva päritoluriigist värvatud meremeeste tasustamistingimused ning mitte mingil juhul ei tohi tasustamistingimused jääda alla ILO poolt kehtestatud normide.

Kõik Euroopa Liidu laevadele tööle võetavad meremehed peavad töölevõtmisele eelneval päeval esitlema end vastava laeva kaptenile. Kui meremees ei ilmu ettenähtud kuupäeval ja kellaajal laeva, langeb laevaomanikult automaatselt kohustus selle meremehe palkamiseks.

Kohalikku päritolu meremeeste mittepalkamise korral, välja arvatud eelmises punktis kirjeldatud juhtumil, on laevaomanik kohustatud tasuma iga Komooride vetes tegutsetud päeva eest 20 euro suuruse lõivu iga päeva ja iga laeva kohta. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 6 sätestatud tähtaja jooksul.

10.

Summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse arvelduskontole, mille pädevad Komooride ametiasutused teatavaks teevad.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Komooride vetes kala püüda, võtavad alljärgnevalt esitatud korra kohaselt pardale Komooride kalanduse eest vastutava ametiasutuse määratud vaatlejaid.

1.1.	Komooride kalandusministeeriumi nõudmisel võtavad tuunipüügilaevad pardale ministeeriumi poolt nimetatud vaatleja, kelle eesmärgiks on järelevalve Komooride vetes teostatava püügi üle.

1.2.

Komooride asjaomane ametiasutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Nimekirjad esitatakse Euroopa Komisjonile kohe nende valmides ja seejärel esitatakse iga kolme kuu möödudes nimekirja võimalik uuendatud trükk.

1.3.	Püügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev Komooride ametiasutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib Komooride pädevate ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Komooride pädevad ametiasutused esitavad vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused lepitakse ühiselt kokku laevaomaniku või tema esindaja ja Komooride ametiasutuste poolt.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Komoori vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10-päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Komooride sadamates vaatlejad pardale võetakse.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Komooride vetest, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks Komooridele; kulud selleks kannab laevaomanik.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.4.	kontrollib Komooride vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.5.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, vähkide ja peajalgsete liikide koguseid;

8.6.	edastab raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle Komooride pädevatele ametiasutustele, koopia sellest saadab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile.

13.

Iga laev tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

14.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad pädevad Komooride ametiasutused.

VI PEATÜKK

KONTROLL

Euroopa Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) määrustest ja soovitustest.

1. Laevade nimekiri

1.1.

Euroopa Liit koostab oma nimekirja laevadest, millele on vastavalt käesoleva protokolli sätetele välja antud püügiluba. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Komooride ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

1.2.

Euroopa Liidu laevu võib eelmises lõikes kirjeldatud nimekirja kanda kohe pärast käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud lõivu tasumist kinnitava dokumendi saamist. Sellisel juhul võib laevaomanik taotleda ametlikku kinnitust kandva nimekirja koopiat, mida säilitatakse laeva pardal püügiloa asemel kuni ametliku püügiloa väljastamiseni.

2. Kontrollimenetlused

2.1.

Komooride vetes kalapüügiga tegelevate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad ja lihtsustavad igasuguste Komooridel kalandusvaldkonna järelevalvega ja kontrollimisega tegelevate ametnike pääsu pardale ja aitavad kaasa nende ametiülesannete täitmisele.

2.2.

Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

2.3.

Iga kontrollimise ja ülevaatusega seonduvalt väljastatakse laeva kaptenile ülevaatuse protokoll.

2.4.

Selleks et tagada kontrollprotseduuride sujuv ja turvaline kulg, minemata sealjuures vastuollu Komooride seadustega, peab kontrollreid olema teostatud Komooridel legaalseks tunnistatud ülevaatusplatvorme kasutades ja Komooridel ohvitseriseisuses toimivate tunnustatud inspektorite poolt.

2.5.

Komooride sadamas ümberlaadivate või lossivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Komoori inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda.

VII PEATÜKK

LAEVA PEATAMINE

1. Laeva peatamine

1.1.

Asjaomased Komooride ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni ja lipuriiki kõikidest Komooride vetes toimunud Euroopa laevade peatamistest ja sanktsioonidest maksimaalselt 24 töötunni jooksul.

1.2.

Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

2. Peatamise protokoll

2.1.

Laeva kapten kirjutab pädeva Komooride asutuse koostatud protokollile alla.

2.2.

Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega võimalusi nõuete rikkumise süüdistust vaidlustada.

2.3.

Kapten juhatab laeva Komooride ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Komooride pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

3. Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

3.1.

Laeva kapteni, meeskonna, lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Komooride pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

3.2.

Koosolekul vahetavad lepinguosalised dokumente ja teavet, mis võimaldavad süüks pandud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

4. Laeva peatamisele lahenduse leidmine

4.1.

Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

4.2.

Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Komooride õigusaktide alusel. See summa protokollitakse, allkirjastatakse ja saadetakse teadmiseks Euroopa Komisjonile ja lipuriigile.

4.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Komooride pädevate ametiasutuste osutatud pangas; tagatise suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

4.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõppeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad pädevad Komooride asutused neile ülejäänud summa.

4.5.

Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud või

—	kui laevaomanik on maksnud eespool osutatud punktis 4.3 sätestatud pangatagatise ja kui see on pädevatele Komooride ametiasutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

Liited

Kalapüügiloa taotluse vorm

Seinerite pardapäevik

Triivõngejadaga püügilaevade pardapäevik

Piirkonda sisenemise ja sealt lahkumise aruande vorm

VMS-teadete edastamine Komooridele – asukohateade

1. liide

VÄLISMAA KALALAEVA KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

Taotleja nimi: …

…

Taotleja aadress: …

…

Laeva prahtija nimi ja aadress, kui need erinevad eespool nimetatutest: …

…

Komooridel asuva esindaja (voliniku) nimi ja aadress: …

…

Laeva nimi: …

…

Laeva tüüp: …

…

Registreerimisriik: …

…

Sadam ja registreerimisnumber: …

…

Laeva pardatähis: …

…

Raadiokutsung ja -sagedus: …

…

Laeva pikkus: …

…

Laeva laius: …

…

Masina tüüp ja võimsus: …

…

Brutoregistertonnaaž: …

…

Netoregistertonnaaž: …

…

Minimaalne laevapere suurus: …

…

Püügiliik: …

…

Püütavad kalaliigid: …

…

Taotletav kehtivusaeg: …

…

Kinnitan oma allkirjaga ülaltoodud andmete õigsust.

Kuupäev … Allkiri …

2. liide

TUUNIPÜÜGISEINERITE PÜÜGILEHE NÄIDIS

DEPART/SALIDA/DEPARTURE

ARRIVEE/LLEGADA/ARRIVAL

NAVIRE/BARCO/VESSEL

PATRON/PATRON/MASTER

FEUILLE

PORT/PUERTO/PORT

DATE/FECHA/DATE

HEURE/HORA/HOUR

LOCH/CORREDERA/LOCH

PORT/PUERTO/PORT

DATE/FECHA/DATE

HEURE/HORA/HOUR

LOCH/CORREDERA/LOCH

HOJA/SHEET No

DATE

FECHA

DATE

POSITION (chaque calée ou midi)

POSICIÓN (cada lance o mediodia)

POSITION (each set or midday)

CALEE

LANCE

SET

CAPTURE ESTIMEE

ESTIMACIÓN DE LA CAPTURA

ESTIMATED CATCH

ASSOCIATION

ASSOCIACIÓN

ASSOCIATION

COMMENTAIRES

OBSERVACIONES

COMMENTS

COURANT

CORRIENTE

CURRENT

ALBACORE

RABIL

YELLOWFIN

LISTAO

LISTADO

SKIPJACK

PATUDO

BIGEYE

AUTRE ESPECE préciser le/les nom(s)

OTRA ESPECIE dar el/los nombre(s)

OTHER SPECIES give name(s)

REJETS préciser le/les nom(s)

DESCARTES dar el/los nombre(s)

DISCARDS give name(s)

Route/Recherche, problèmes divers, type d’épave (naturelle/artificielle, balisée, bateau), prise accessoire, taille du banc, autres associations, …

Ruta/Busca, problemas varios, tipo de objeto (natural/artificial, con baliza, barco), captura accesoria, talla del banco, otras asociaciones, …

Steaming/Searching, miscellaneous problems, log type (natural/artificial, with radio beacon, vessel), by catch, school size, other associations, …

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Nom

Nombre

Name

Taille

Talla

Size

Capture

Captura

Catch

Une calée par ligne/Un lance cada línea/One set by line

ALLKIRI

KUUPÄEV

3. liide

TRIIVÕNGEJADAGA KALALAEVADE PÜÜGILEHE NÄIDIS

Flag country/Pavilion

Name of boat/nom du navire

Date reported/Date de déclaration †

Name of captain/Nom du capitaine

Vessel size/Taille du navire

GT (tons)/TB (tonnes)

LOA (m)/LHT (m)

Reporting person/Personne déclarante

Name/Nom

Phone/Téléphone

License number/Numéro de licence

Departure date/Date de départ †

Departure port/Port de départ

Call sign/Indicatif radio

Arrival date/Date d’arrivée †

Arrival port/Port d’arrivée

Number of crew/Effectif équipage

† use YYYY/MM/DD for dates/utilisez AAAA/MM/JJ pour les dates

Gear configuration/configuration de l'engin

Branch line length/Longueur des avancons (m)

Float line length/longueur des ralingues de flotteurs (m)

Type of weight/type de poids

Length between branch lines/longueur entre les avancons

whole/entier

processed/transformé

Igal lossimisel tuleb püük märkida mahus ja kaalus (kg) vastavalt ülemisele ja alumisele reale.

Date

Position

Tunas/thons

Billfishes / Aiguilles de mer

Sharks/requins

Latitude

Longitude

southern bluefin/thon rouge

albacore/german

bigeye/patudo

yellowfin/albacore

skipjack/listao

Swordfish/espadon

Stripped marlin/marlin ray

blue marlin/marlin bleu

black marlin/marlin noir

Sailfish/voilier

Shortbill spearfish/marlin rostre court

Blue shark/Peau bleue

Porbeagle/requin taupe

Mako/petite taupe

Other/autres

Degree/Degrs ą

N S

Degree/Degrs ą

E W

N S

E W

N S

E W

N S

E W

N S

E W

for dates, use the YYYY/MM/DD format/pour les dates, utiliser le format AAAA/MM/JJ

ą for positions, use the format/pour les positions, utiliser le formatŹ: XXXX'

** for SST, use a value with one decimal point/pour la SST, utiliser une valeur une dcimale

4. liide

KOMOORIDE VETES TEGUTSEVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE SEIRE TABEL

Lipuriik	Laeva nimi	Laeva kood	Aasta	Kategooria (seiner, triivõngejada)	Püügiluba	Sisenemine piirkonda	Väljumine piirkonnast	Püügipäevi (VMS)	Püük	VMS-märkused

5. liide

VMS-TEATE EDASTAMINE KOMOORIDELE

Asukohateade

Andmeelement	Kood	Kohustuslik/valikuline	Märkused
Teate algus	SR	O	Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust
Saaja	AD	O	Sõnumiga seotud teave – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Saatja	FS	O	Sõnumiga seotud teave – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Sõnumi tüüp	TM	O	Sõnumiga seotud teave – teate tüüp „POS”
Raadiokutsung	RC	O	Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepingupoole laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud teave – lepingupoole universaalnumber (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number)
Väline registreerimisnumber	XR	F	Laevaga seotud teave – laeva lipul olev number
Lipuriik	FS	F	Lipuriigiga seotud teave
Laiuskraad	LA	O	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)
Pikkuskraad	LO	O	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS–84)
Kuupäev	DA	O	Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	O	Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)
Teate lõpp	ER	O	Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—	andmepaarid eraldatakse tühikuga;

—	väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu;

—	vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1213/2010,

16. detsember 2010,

millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, (1) eriti selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et hõlbustada autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikele 5, võtab komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõikele 6 vastu kõnealuse ühendamise rakendamist käsitlevad ühiseeskirjad.

(2)

Isikuandmete kaitse sätteid, mis on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga nr 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (2) kohaldatakse ka isikuandmete töötlemisel määruse (EÜ) nr 1071/2009 raames. Eelkõige peaksid liikmesriigid rakendama vajalikke turvameetmeid, et vältida isikuandmete väärkasutust.

(3)

Vajaduse korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (3) kehtestatud isikuandmete kaitse sätteid mis tahes isikuandmete töötlemise suhtes määruse (EÜ) nr 1071/2009 raames.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 (4) artikli 18 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist võimaldavad ühiseeskirjad on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 31. detsembrist 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 51.

(2) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(3) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(4) EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

LISA

Riiklike elektrooniliste registrite omavahelise ühendamise süsteemi tähistatakse lühendiga ERRU (European Registers of Road Transport Undertakings).

1. TEABEVAHETUS

1.1. Rikkumisi käsitleva teabe vahetamine

1.1.1. Rikkumist käsitlev teavitussõnum

Kui teavet vahetatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) (1) artikli 13 lõikele 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1073/2009 (rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006) (2) artikli 23 lõikele 1, kasutavad liikmesriigid järgmist vormingut (rikkumist käsitlev teavitussõnum):

Andmete liik

Andmeüksus

Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)

Andmevälja kirjeldus

Meetmetest teatav liikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Meetmetest teatav pädev asutus

Meetmetest teatava pädeva asutuse identifikaator

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Sihtliikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Teavitamise üksikasjad

Teate number

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Teate kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Teavitamise kellaaeg

Kohustuslik

Numbriline kanne formaadis tt:mm:ss

Veoettevõtja

Nimetus

Vabatahtlik

Vabatekstiga sümbolväli

Luba

Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia seerianumber

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Sõiduki registreerimisnumber

Vabatahtlik

Vabatekstiga sümbolväli

Raske rikkumine

Kategooria

Kohustuslik

Liik

Kohustuslik

Rikkumise kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Rikkumise tuvastamise kontrolli kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Kehtestatud ja täide viidud karistused

Lõpliku otsuse kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Kehtestatud karistuse liik

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

„Hoiatus”

„Kabotaažveo ajutine keelamine”

„Trahv”

„Keeld”

„Sõiduki kasutamise takistamine”

„Muu”

Vajaduse korral: karistuse (kehtestamise) alguskuupäev

Vabatahtlik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Vajaduse korral: karistuse lõppkuupäev

Vabatahtlik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Täideviidud karistused

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

„Jah”

„Ei”

„Andmed puuduvad”

Taotletud karistused

Taotletud halduskaristuse liik

Vabatahtlik

Märgitakse üks järgmistest:

„Hoiatus”

„Ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate ajutine kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate alaline kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi ajutine kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi alaline kehtetuks tunnistamine”

„Juhitunnistuste andmise peatamine”

„Juhitunnistuste kehtetuks tunnistamine”

„Juhitunnistuste andmise seadmine sõltuvusse täiendavatest tingimustest väärkasutuse vältimiseks”

Taotletud karistuse kestus (kalendripäevad)

Vabatahtlik

Numbriline kanne formaadis ppppp

1.1.2. Rikkumist käsitlev vastussõnum

Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 12 lõike 3 või määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 22 lõike 2 kohase teabevahetuse korral kasutavad liikmesriigid järgmises formaadis sõnumeid (rikkumist käsitlev vastussõnum).

Andmete liik

Andmeüksus

Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)

Andmevälja kirjeldus

Vastust esitav liikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Vastust esitav pädev asutus

Vastust esitava pädeva asutuse identifikaator

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Sihtliikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Sihtliikmesriigi pädev asutus

Sihtliikmesriigi pädeva asutuse identifikaator

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Vastuse üksikasjad

Teate number

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Vastamise kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Vastamise kellaaeg

Kohustuslik

Numbriline kanne formaadis tt:mm:ss

Veoettevõtja:

Nimetus

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Karistuse määranud asutus

Karistuse määranud asutuse nimi

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Määratud karistused

Määratud karistuse kinnitus

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

„Jah”

„Ei”

Kehtestatud karistus

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

„Hoiatus”

„Ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate ajutine kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate alaline kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi ajutine kehtetuks tunnistamine”

„Ühenduse litsentsi alaline kehtetuks tunnistamine”

„Juhitunnistuste väljaandmise peatamine”

„Juhitunnistuste kehtetuks tunnistamine”

„Juhitunnistuste väljaandmise seadmine sõltuvusse täiendavatest tingimustest väärkasutuse vältimiseks”

„Muu”

Määratud karistuse kuupäev

Vabatahtlik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Määratud karistuse lõppkuupäev

Vabatahtlik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Karistuse määramata jätmise põhjus

Vabatahtlik

Vabatekstiga sümbolväli

1.2. Veokorraldaja hea maine kontrollimine

1.2.1. Otsitaotlust käsitlev sõnum

Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 11 lõike 4 kohasel kontrollimisel, kas veokorraldaja ei ole kuulutatud ühes liikmesriikidest sobimatuks juhtima ettevõtja veotegevust, kasutab liikmesriik järgmist formaati (otsitaotlust käsitlev sõnum):

Andmekategooria	Andmeüksus	Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)	Andmevälja kirjeldus
Taotlev liikmesriik	Taotlev liikmesriik	Kohustuslik	Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast
Taotluse esitanud pädev asutus	Taotluse esitanud pädeva asutuse identifikaator	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
Otsitaotluse üksikasjad	Otsitaotlust käsitleva sõnumi number	Kohustuslik
	Otsitaotluse kuupäev	Kohustuslik
	Otsitaotluse kellaaeg	Kohustuslik
Veokorraldaja	Eesnimi	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
	Perekonnanimi	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
	Sünniaeg	Kohustuslik	Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)
	Sünnikoht	Vabatahtlik	Vabatekstiga sümbolväli
	Ametialase pädevuse tunnistuse number	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
	Ametialase pädevuse tunnistuse väljaandmise kuupäev	Kohustuslik	Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)
	Ametialase pädevuse tunnistuse väljastanud riik	Kohustuslik	Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

1.2.2. Otsimise vastussõnum

Punktis 1.2.1 sätestatud otsitaotlust käsitlevale sõnumile vastamisel kasutab liikmesriik järgmist formaati (otsimise vastussõnum):

Andmete liik

Andmeüksus

Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)

Andmevälja kirjeldus

Taotlev liikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Taotluse esitanud pädev asutus

Taotluse esitanud pädeva asutuse identifikaator

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Vastust esitav liikmesriik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Vastust esitav pädev asutus

Vastust esitava pädeva asutuse identifikaator

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Otsimise vastussõnumi üksikasjad

Otsitaotlust käsitleva sõnumi number

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Vastamise kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Vastamise kellaaeg

Kohustuslik

Numbriline kanne formaadis tt:mm:ss

Otsingutulemused

Staatus

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

—

Leitud

—

Ei leitud

Veokorraldaja

Eesnimi

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Perekonnanimi

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Sünniaeg

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Sünnikoht

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Ametialase pädevuse tunnistuse number

Kohustuslik

Vabatekstiga sümbolväli

Ametialase pädevuse tunnistuse väljaandmise kuupäev

Kohustuslik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Ametialase pädevuse tunnistuse väljastanud riik

Kohustuslik

Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast

Juhitud ettevõtjate arv

Kohustuslik

Numbriline kanne

Juhitud sõidukite arv

Kohustuslik

Numbriline kanne

Sobivus

Kohustuslik

Märgitakse üks järgmistest:

—	„Sobimatu”

—

„Sobiv”

Isiku sobimatuks kuulutamise lõppkuupäev

Vabatahtlik

Numbriline kanne ISO 8601 formaadis (aaaa-kk-pp)

Kohaldatakse kõlblikkusastme „sobimatu” puhul

1.3. Kinnitussõnum

Sõnumi vastuvõtust teatamisel kasutab liikmesriik järgmist formaati (teatist käsitlev kinnitussõnum):

Andmete liik	Andmeüksus	Kohustuslik (K)/vabatahtlik (V)	Andmevälja kirjeldus
Kinnitussõnumi saatnud liikmesriik	Kinnitussõnumi saatnud liikmesriik	Kohustuslik	Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast
Kinnitussõnumi saatnud pädev asutus	Kinnitussõnumi saatnud pädeva asutuse identifikaator	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
Sihtliikmesriik	Sihtliikmesriik	Kohustuslik	Valik ISO 3166-1 kahekohaliste tähtkoodide hulgast
Sihtliikmesriigi pädev asutus	Sihtliikmesriigi pädeva asutuse identifikaator	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
Originaalsõnumi üksikasjad	Originaalsõnumi identifikaator	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
Kinnitussõnumi üksikasjad	Kinnitussõnumi identifikaator	Kohustuslik	Vabatekstiga sümbolväli
	Kinnitussõnumi kuupäev	Kohustuslik	Numbriline kanne formaadis aaaa-kk-pp
	Kinnitussõnumi kellaaeg	Kohustuslik	Numbriline kanne vormingus tt:mm:ss

2. (RIIKLIKE ELEKTROONILISTE REGISTRITE OMAVAHELISE ÜHENDAMISE SÜSTEEMI) ERRU ARHITEKTUUR

Riiklikud elektroonilised registrid ühendatakse omavahel XML-sõnumiraamistikuks, mille abil võimaldatakse liikmesriikidel XML-sõnumeid vahetada usaldusväärsel, turvalisel ja hästi korraldatud viisil.

ERRU koosneb aruka ruuteriga kliendiserverist (nn central hub architecture) ning partnervõrkudest (nn peer to peer architecture). Liikmesriigid võivad sTESTA võrgustikus XML-sõnumite vahetamiseks (HTTPSi kasutades) valida ükskõik kumma eespool nimetatud arhitektuuridest.

ERRU süsteem on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1

ERRU süsteem

Peer to peer

Central hub

Sõnumivahetuses osalevatel liikmesriikidel on sõnumite edastamiseks kaks võimalust: kasutades central hub või peer to peer arhitektuuri.

Central hub arhitektuuri haldab komisjon. Komisjon vastutab sTESTA võrgustiku ja central hub arhitektuuri toimimise, hoolduse ja üldise turvalisuse eest. Central hubis säilitatakse üksnes logiandmeid. Komisjonil ei ole juurdepääsu ettevõtete andmetele, v.a hoolduse ja programmide silumise puhul.

Liikmesriigid vastutavad oma siseriiklike süsteemide eest. Peer to peer arhitektuuri kasutavad liikmesriigid vastutavad peer to peer arhitektuuri ja central hubi koostalitlusvõime eest.

Liikmesriigid kasutavad ERRU kaudu ühenduse pidamiseks järgmiseid vahendeid:

—	standardsed internetiprotokollid (XML, HTTPS, XML veebiteenused), ning

—	Euroopa Komisjoni sTESTA eravõrk.

3. STATISTIKA JA LOGIANDMED

Peer to peer ühendusi kasutavad liikmesriigid annavad iga nädal komisjoni käsutusse vajalikud statistilised andmed.

Eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks on statistilised andmed anonüümsed.

Logiandmete abil saab jälgida kõiki kontrollimis- ja korrigeerimistoiminguid ning koostada statistikat kõnealuste toimingute kohta. Säilitatakse ja kontrollitakse järgmist liiki logiandmeid:

—	rakendustega seotud logiandmed (nt vahetatud sõnumid, sh sõnumi liik, kuupäev, struktuur);

—	turvalisusega seotud logiandmed (nt sisselogimiskatsed, failidele juurdepääs);

—	süsteemiga seotud logiandmed (nt süsteemirikked).

Logiandmeid ei säilitata kauem kui kuus kuud.

Peer to peer ühendusi kasutavad liikmesriigid vastutavad peer to peer ühenduste kaudu tehtud toimingutega seotud logiandmete eest.

Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõike 1 kohaselt vastutavad liikmesriikide määratud riiklikud kontaktpunktid vahetatud andmetele juurdepääsu, nende edasise kasutamise ja pärast juurdepääsu toimuva andmete ajakohastamise eest.

4. TEENUSE MIINIMUMTASE

Liikmesriigid kohaldavad ERRU suhtes järgmisi teenuste miinimumstandardeid:

4.1. Teenusepakkumise aeg

24 tundi/7 päeva

4.2. Tehnilise süsteemi käideldavuse määr

98 %

Süsteemi käideldavuse määr esitatakse edukate toimingute protsendimäärana kuu kohta.

4.3. Süsteemi reageerimisaeg

Mitte üle 60 sekundi.

Kui süsteem ei vasta reageerimisaja nõuetele, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et viia süsteemi reageerimisaeg võimalikult kiiresti tagasi nõutud piiridesse.

4.4. Hoolduskord

Liikmesriigid teavitavad hooldusportaali kaudu teisi liikmesriike ja komisjoni mis tahes rutiinsest hooldustegevusest nädal aega ette.

4.5. Häirest teavitamine

Häire on olukord, mille puhul liikmesriigi süsteemi ei saa kasutada ettenägematute asjaolude tõttu.

Kui süsteemi ei suudeta 30 minutiga töökorda seada, kohaldab häire põhjustanud liikmesriik järgmist teavitamise korda:

a)	teisi liikmesriike ja komisjoni tuleb 30 minuti jooksul e-posti teel häirest teavitada;

b)	pärast süsteemi töökorda seadmist tuleb teisi liikmesriike ja komisjoni sellest e-posti teel teavitada.

(1) ELT L 300, 14.11.2009, lk 72.

(2) ELT L 300, 14.11.2009, lk 88.

18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/36

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1217/2010,

14. detsember 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (1),

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EMÜ) nr 2821/71 annab komisjonile õiguse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu (*1) artikli 101 lõiget 3 määruse andmise teel teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille eesmärgiks on tooteid, tehnoloogiaid või protsesse käsitlev teadus- ja arendustegevus kuni tööstusliku rakendamise etapini ning selle tulemuste kasutamine, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevad sätted.

(2)

Lepingu artikli 179 lõikes 2 kutsutakse Euroopa Liitu üles ergutama ettevõtjaid, sealhulgas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, nende kõrgetasemelises teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alases tegevuses ning toetama nende püüdlusi teha üksteisega koostööd. Käesoleva määruse eesmärk on soodustada teadus- ja arendustegevust ning kaitsta samal ajal tõhusalt konkurentsi.

(3)

Komisjoni 29. novembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2659/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (2) määratletakse teadus- ja arenduskokkuleppe liigid, mida komisjon üldiselt peab lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Pidades silmas häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel, mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2010, ning arvestades määruse vastuvõtmisest alates omandatud täiendavaid kogemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus.

(4)

Käesolev määrus peaks vastama kahele nõudele, nimelt tagama konkurentsi tõhusa kaitse ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta vajadust võimalikult suures ulatuses lihtsustada haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. Alla turuvõimu teatava taseme võib lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepete positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile.

(5)

Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks määrusega ei ole vaja määratleda neid kokkuleppeid, mis võivad kuuluda lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Lepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvate kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitut tegurit, eriti asjaomase turu struktuuri.

(6)

Kokkulepped teadusuuringute ühiseks läbiviimiseks või uuringutulemuste ühiseks arendamiseks kuni tööstusliku rakendamise etapini, viimane välja arvatud, ei kuulu üldjuhul lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse. Teatavatel asjaoludel, näiteks kui pooled lepivad kokku mitte korraldada muud teadus- ja arendustegevust samal tegevusalal, loobudes niiviisi võimalusest saavutada teiste poolte ees konkurentsieelis, võivad sellised kokkulepped siiski kuuluda lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse ja need tuleks seetõttu lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(7)	Käesoleva määrusega kehtestatud erandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

(8)	Koostöö teadus- ja arendustegevuses ning tulemuste kasutamises soodustab üldjuhul tehnika ja majanduse arengut, kui pooled panustavad vastastikku koostöösse oskusteabe, varade ja tegevusega. See hõlmab ka juhtusid, kus üks pool ainult rahastab teise poole teadus- ja arendustegevust.

(9)	Tulemuste ühist kasutamist võib pidada ühise teadus- ja arendustegevuse loomulikuks osaks. See võib toimuda mitmel viisil, nagu näiteks toodete valmistamine, tehnilisele või majanduslikule progressile olulisel määral kaasaaitavate intellektuaalomandiõiguste kasutamine või uute toodete turustamine.

(10)

Üldjuhul võib eeldada, et tarbijad saavad teadus- ja arendustegevuse suurenenud mahust ja tulemuslikkusest kasu uute või täiustatud toodete või teenuste väljatöötamise või selliste toodete või teenuste kiirema kasutuselevõtmise näol või hindade langemise näol uute või täiustatud tehnoloogiate või protsesside tulemusena.

(11)

Et põhjendada erandi õigustatust, peaks ühine kasutamine olema seotud toodete, tehnoloogiate või protsessidega, mille puhul teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamine on otsustava tähtsusega. Kõik pooled peavad teadus- ja arenduskokkuleppes nõustuma, et neil kõigil on edasise teadus- ja arendustegevuse ning kasutuse eesmärgil täielik õigus kasutada ühise teadus- ja arendustegevuse lõpptulemusi, sealhulgas tekkivad intellektuaalomandi õigused ja oskusteave, kohe, kui lõpptulemused kättesaadavaks tehakse. Tulemuste kasutamist edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil ei tohiks üldjuhul piirata. Kui pooled siiski piiravad kasutusõiguseid kooskõlas määrusega, eriti kui nad spetsialiseeruvad kasutamise raames, võivad nad tulemuste kasutuse eesmärki samamoodi piirata. Kui teadus- ja arendustegevuses osalevad akadeemilised asutused, uurimisinstituudid või ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt tegeleksid aktiivselt tulemuste kasutamisega, võivad nad siiski kokku leppida kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasise teadustöö eesmärkidel. Sõltuvalt suutlikkusest ja ärivajadustest võivad pooled panustada teadus- ja arenduskoostöösse eri määral. Selleks et kajastada ja tasandada erinevusi poolte panuse väärtuses või laadis, võidakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas teadus- ja arenduskokkuleppes ette näha, et üks pool maksab teisele poolele hüvitist tulemuste kasutamiseks edasise teadustöö või kasutamise eesmärgil. Hüvitis ei tohiks olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

(12)

Kui teadus- ja arendustegevuse kokkuleppes ei ole tulemuste ühist kasutamist ette nähtud, tuleb teadus- ja arendustegevuse kokkuleppe pooltel samuti kokku leppida, et nad tagavad juurdepääsu kogu nende varem olemas olnud oskusteabele, kui see on teisele poolele tulemuste kasutamiseks hädavajalik. Võetav litsentsitasu ei tohiks olla nii kõrge, et see takistaks teisi pooli reaalselt oskusteabega tutvumast.

(13)

Käesoleva määruse alusel tehtavad erandid peaksid piirduma teadus- ja arenduskokkulepetega, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõnealuste toodete, teenuste või tehnoloogiate olulise osa suhtes konkurentsi kaotada. Grupierandist on vaja välja jätta kokkulepped konkurentide vahel, kelle ühine turuosa teadus- ja arendustegevuse tulemuste läbi täiustatavate või asendatavate toodete, teenuste või tehnoloogiate turul ületab kokkuleppe sõlmimise ajal teatava taseme. Kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud turuosa künnis või kui ei täideta muid määruse tingimusi, ei saa siiski eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepped kuuluvad kas lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta lepingu 101 lõike 3 tingimustele. Sellisel juhul tuleb teadus- ja arenduskokkulepet eraldi hinnata vastavalt lepingu artiklile 101.

(14)

Et tagada tõhusa konkurentsi püsimine tulemuste ühise kasutamise kestel, tuleks ette näha, et grupierand lakkab kehtimast, kui poolte ühine turuosa ühisest teadus- ja arendustegevusest saadavate toodete, teenuste või tehnoloogiate turul muutub liiga suureks. Erandit tuleks poolte turuosast olenemata jätkuvalt kohaldada teatava aja jooksul pärast ühise kasutamise algust, et oodata ära nende turuosa stabiliseerumine, eelkõige pärast täiesti uue toote kasutuselevõttu, ning garanteerida asjaomaste investeeringute minimaalne tasuvusperiood.

(15)

Käesoleva määrusega ei peaks tegema erandeid kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe positiivse mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata poolte turuosast, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud erandist põhimõtteliselt välja jätta kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki rangeid konkurentsipiiranguid, nagu näiteks poolte vabaduse piiramine teha teadus- ja arendustööd kokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas, hindade fikseerimine kolmandate isikute jaoks, tootmis- või müügimahu piiramine või lepingujärgsete toodete passiivse müügi piiramine teistele pooltele reserveeritud territooriumidel või klientidele. Selles kontekstis ei kujuta kasutuspiirangud endast toodangu, müügi, territooriumi ega klientideringi piiramist.

(16)	Turuosa piirangud, erandite mittetegemine teatavate kokkulepete puhul ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad tavaliselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda poolte kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kõrvaldada.

(17)

Konkurentsivastane turulepääsu piiramise mõju ei ole siiski välistatud, kui üks pool rahastab mitut, konkurentide teostatavat ja samu lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitlevat teadus- ja arendusprojekti, eriti siis, kui pool saab ainuõiguse kasutada tulemusi kolmandate isikute suhtes. Seepärast tuleks niisuguste tasustatavate teadus- ja arenduskokkulepete suhtes määrust kohaldada vaid siis, kui kõikide omavahel seotud lepingute poolte, st rahastava poole ning teadus- ja arendustegevusega hõlmatud poolte, turuosad kokku ei ületa 25 %.

(18)

Kokkulepped ettevõtjate vahel, kes ei ole teadus- ja arendustegevuse tulemuste põhjal täiustatavate või asendatavate toodete, tehnoloogiate või protsesside konkureerivad valmistajad, kõrvaldavad tõhusa konkurentsi teadus- ja arendustegevuses üksnes erandjuhtudel. Seetõttu on kohane võimaldada selliste kokkulepete puhul olenemata turuosast saada kasu käesoleva määrusega kehtestatud erandist ning lahendada kõik erandjuhud asjaomase erandi tühistamisega.

(19)

Komisjon võib tühistada käesoleva määruse kohased erandid nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (3) artikli 29 lõike 1 alusel, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toovad kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, siiski kaasa lepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi.

(20)

Kui teatav kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohast erandit, avaldab siiski teatava liikmesriigi territooriumil või osal sellest mõju, mis ei sobi kokku lepingu artikli 101 lõikega 3, võib selle liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(21)

Käesoleva määruse kohase erandi võib tühistada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 alusel, kui teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu kitsendab olulisel määral kolmandate isikute võimalust viia läbi asjaomases valdkonnas teadus- ja arendustegevust, sest mujal kättesaadavad teadustöövõimalused on piiratud; teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab tarnete erilise struktuuri tõttu olulisel määral kolmandate isikute juurdepääsu lepingujärgsete toodete või lepingujärgsete tehnoloogiate turule; pooled jätavad ühise teadus- ja arendustegevuse tulemused ilma objektiivse põhjuseta kolmandate isikute suhtes kasutamata; lepingujärgsetel toodetel või lepingujärgsetel tehnoloogiatel puudub siseturul või selle olulises osas tõhus konkurents samalaadsete toodete, tehnoloogiate või protsessidega, mida tarbijad peavad omadustelt, hinnalt ja otstarbelt võrdväärseks; või kui teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu kõrvaldaks teadus- ja arendustegevuse alase tõhusa konkurentsi asjaomasel turul.

(22)	Et teadus- ja arenduskokkulepped on laadilt tihi pikaajalised, eriti kui koostöö laieneb ka tulemuste kasutamisele, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks kinnitada 12 aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„teadus- ja arenduskokkulepe” – kokkulepe, mis on sõlmitud kahe või enama poole vahel ja käsitleb tingimusi, mille alusel kõnealused pooled tegelevad:

i)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva ühise teadus- ja arendustegevusega ning kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

ii)	nende vahel varem sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ning lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

iii)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva ühise teadus- ja arendustegevusega, välja arvatud selle tulemuste ühine kasutamine;

iv)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevusega ning kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega;

v)	nende vahel varem sõlmitud kokkuleppe alusel korraldatud ning lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise kasutamisega või

vi)	lepingujärgseid tooteid või tehnoloogiaid käsitleva tasustatava teadus- ja arendustegevusega, välja arvatud selle tulemuste ühine kasutamine;

b)	„kokkulepe” – kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus;

„teadus- ja arendustegevus” – toodete, tehnoloogiate või protsessidega seotud oskusteabe omandamine ning teoreetilise analüüsi tegemine, süstemaatiline teadustöö või katsetamine, sealhulgas katseline tootmine, toodete või protsesside tehniline katsetamine, selleks vajalike võimaluste loomine ja tulemuste suhtes intellektuaalomandiõiguste omandamine;

d)	„toode” – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus;

e)	„lepingujärgne tehnoloogia” – tehnoloogia või protsess, mis tuleneb ühisest teadus- või arendustegevusest;

f)	„lepingujärgne toode” – toode, mis tuleneb ühisest teadus- või arendustegevusest või mis on valmistatud või tarnitud lepingujärgset tehnoloogiat kasutades;

g)	„tulemuste kasutamine” – lepingujärgsete toodete valmistamine või turustamine või lepingujärgsete tehnoloogiate kasutamine või sellise valmistamise või kasutamise jaoks vajalike intellektuaalomandiõiguste loovutamine või litsentsimine või oskusteabe edastamine;

h)	„intellektuaalomandi õigused” – hõlmavad tööstusomandi õigust, autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;

i)	„oskusteave” – patentimata praktilise teabe kogum, mis tuleneb kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane, oluline ja määratletud;

j)	„salajane” tähendab et oskusteave ei ole üldteada ega hõlpsasti kättesaadav;

k)	„oluline” tähendab, et oskusteave on oluline ja hädavajalik lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgsete tehnoloogiate rakendamiseks;

l)	„määratletud” tähendab, et oskusteavet tuleb kirjeldada piisavalt ulatuslikult, et oleks võimalik kontrollida, kas see vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele;

„ühiselt” tähendab, et teadus- ja arendustegevus või tulemuste kasutamine toimub „ühiselt”, kui sellega seotud töö:

i)	teostajaks on ühisrühm, -organisatsioon või -ettevõte,

ii)	usaldatakse ühiselt kolmandale isikule või

iii)	jaotatakse poolte vahel vastavalt spetsialiseerumisele teadus- ja arendustegevuse või kasutamise raames.

n)	„spetsialiseerumine teadus- ja arendustegevuse raames” – iga pool tegeleb teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud teadus- ja arendustegevusega, ja nad jagavad teadus- ja arendustegevuse enda jaoks kõige otstarbekamal viisil, see ei hõlma tasustatavat teadus- ja arendustegevust;

„spetsialiseerumine kasutamise raames” – pooled jaotavad omavahel üksikülesanded, nagu tootmine või turustamine, või seavad vastastikku piiranguid seoses tulemuste kasutamisega territooriumide, klientide või kasutusvaldkondade puhul, see hõlmab olukorda, kus vaid üks pool toodab ja turustab lepingujärgseid tooteid ainulitsentsi alusel, mille teised pooled on talle andnud;

p)	„tasustatav teadus- ja arendustegevus” – üks pool teostab teadus- ja arendustegevuse ja teine pool rahastab seda tegevust (edaspidi „rahastav pool”);

q)	„rahastav pool” – pool, kes rahastab tasustatavat teadus- ja arendustegevust ning ei teosta ise mingit teadus- ja arendustegevust.

r)	„konkureeriv ettevõtja” – tegelik või võimalik konkurent;

s)	„tegelik konkurent” – ettevõtja, kes tarnib toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või protsess võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada või asendada;

„võimalik konkurent” – ettevõtja, kellel teadus- ja arenduskokkuleppe puudumise korral on teoreetilise võimaluse asemel realistlikud eeldused teha suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral kolme aasta jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud ümberlülitumiskulutused, et asuda tarnima toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada;

u)	„asjaomane tooteturg” – nende toodete asjaomane turg, mida lepingujärgne toode võib täiustada asendada või välja vahetada;

v)	„asjaomane tehnoloogiaturg” – nende tehnoloogiate või protsesside asjaomane turg, mida lepingujärgne toode võib täiustada asendada või välja vahetada.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „tarnija” ja „ostja” vastavaid nendega seotud ettevõtjaid.

„Seotud ettevõtjad” –

ettevõtjad, kelle puhul ühel teadus- ja arenduskokkuleppe poolel on otseselt või kaudselt:

i)	kasutada rohkem kui pooled häältest,

ii)	õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)	õigus juhtida ettevõtte tegevust;

b)	ettevõtjad, kellel on ühe teadus- ja arenduskokkuleppe poole suhtes otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused;

c)	ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)	ettevõtjad, kelle suhtes teadus- ja arenduskokkuleppe poolel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või ühel või mitmel kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused või volitused;

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt:

i)	teadus- ja arenduskokkuleppe pooltele või nende vastavatele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjatele või

ii)	ühele või mitmele teadus- ja arenduskokkuleppe poolele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

Artikkel 2

Erand

1. Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, deklareeritakse, et lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata teadus- ja arenduskokkulepete suhtes.

Käesolevat erandit kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd sellised kokkulepped sisaldavad lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid.

2. Lõikes 1 sätestatud erand kehtib ka nende teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega või selliste õiguste loovutamisega ühele või enamale poolele või poolte loodavale üksusele, mis hakkab tegelema ühise teadus- ja arendustegevusega, tasustatava teadus- ja arendustegevusega või ühise kasutamisega, tingimusel et kõnealused sätted ei kujuta endast selliste kokkulepete peamist eset, ent mis on otseselt seotud nende rakendamisega ja selleks vajalikud.

Artikkel 3

Erandi kohaldamise tingimused

1. Artiklis 2 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes lõigetes 2 ja 5 sätestatud tingimuste täitmise korral.

2. Teadus- ja arenduskokkuleppes tuleb sätestada, et igal poolel on edasise teadus- ja arendustegevuse ning kasutamise eesmärgil täielik juurdepääs ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele, sealhulgas tekkivad intellektuaalomandi õigused ja oskusteave, kohe, kui lõpptulemused kättesaadavaks tehakse. Kui pooled siiski piiravad määrusega kooskõlas kasutamisõiguseid, eriti kui nad spetsialiseeruvad millelegi kasutamise raames, võivad nad tulemuste kasutamise eesmärki samamoodi piirata. Teadus- ja teadustegevuses osalevad akadeemilised asutused, teadusinstituudid või ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt tegeleksid aktiivselt tulemuste kasutamisega, võivad siiski kokkuleppeliselt piirduda tulemuste kasutamisel üksnes edasise teadustegevusega. Teadus- ja arenduskokkuleppega võib ette näha, et pooled maksavad teineteisele hüvitist tulemuste kasutamiseks edasise teadustöö või kasutamise eesmärgil. Hüvitis ei tohi olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, peab juhul, kui teadus- ja arenduskokkulepe näeb ette üksnes ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse, kokkuleppes sätestama, et kõigile pooltele tagatakse juurdepääs teiste poolte varem olemas olnud oskusteabele, kui see on tulemuste kasutamiseks hädavajalik. Teadus- ja arenduskokkuleppega võib ette näha, et pooled maksavad teineteisele hüvitist kogu nende varem olemas olnud oskusteabe kasutamise eest. Hüvitis ei tohi olla nii kõrge, et see kasutamist sisuliselt takistaks.

4. Mis tahes ühine kasutamine tohib olla seotud vaid selliste tulemustega, mis on kaitstud intellektuaalomandiõigustega või mille puhul on tegemist oskusteabega, mis on lepingujärgsete toodete valmistamisel või lepingujärgsete tehnoloogiate rakendamisel hädavajalik.

5. Pooltelt, kellele on kasutamise raames spetsialiseerimise käigus tehtud ülesandeks lepingujärgsete toodete valmistamine, nõutakse kõigi poolte asjaomaste lepingujärgsete toodete tarnenõudluse täitmist, välja arvatud juhul, kui teadus- ja arenduskokkulepe näeb ette ka ühise turustamise artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses, või kui pooled on kokku leppinud, et turustamisega tegeleb üksnes lepingujärgseid tooteid valmistav pool.

Artikkel 4

Turuosa künnis ja erandi kehtivusaeg

1. Kui pooled ei ole omavahel konkureerivad ettevõtjad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit teadus- ja arendustegevuse kestuse jooksul. Kui tulemusi kasutatakse ühiselt, jätkatakse erandi kohaldamist veel seitsme aasta jooksul pärast lepingujärgsete toodete või tehnoloogiate esmakordset turustamist siseturul.

2. Kui kaks või enam osalevat poolt omavahel konkureerivad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal

a)	artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii osutatud teadus- ja arenduskokkulepete puhul ei ületa teadus- ja arenduskokkuleppe poolte ühine turuosa 25 % asjaomase toote ja tehnoloogia turust, või

b)	artikli 1 lõike 1 punkti a alapunktides iv, v või vi osutatud teadus- ja arenduskokkuleppe poolte ja kõikide nende poolte, kellega rahastav pool on sõlminud samade lepingujärgse toodete või tehnoloogiate kohta teadus- ja arenduskokkuleppe, turuosa 25 % asjaomase toote ja tehnoloogia turust.

3. Pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist jätkatakse erandi kohaldamist niikaua, kui osalevate ettevõtjate ühine turuosa ei ületa 25 % vastavast lepingujärgsete toodete ja tehnoloogiate turust.

Artikkel 5

Raskekujulised piirangud

Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult:

a)	piirata poolte vabadust teha iseseisvalt või koos kolmandate isikutega teadus- ja arendustööd teadus- ja arenduskokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas või pärast ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist kokkuleppejärgses või sellega seonduvas valdkonnas;

piirata tootmis- või müügimahtu, välja arvatud:

i)	tootmissihtide seadmisel, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühistootmist;

ii)	müügiplaanide koostamisel, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgsete tehnoloogiate ühist litsentsimist artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses;

iii)	tegevuse puhul, mis kujutab endast spetsialiseerumist kasutamise raames ja

iv)	poolte vabaduse piiramisel toota, müüa, anda üle või litsentsida lepingujärgsete toodete või tehnoloogiatega konkureerivaid tooteid, tehnoloogiaid või protsesse ajavahemiku jooksul, mil pooled on kokku leppinud tulemuste ühises kasutamises;

fikseerida hindasid lepingujärgse toote müümisel või lepingujärgsete tehnoloogiate litsentsimisel kolmandatele isikutele, välja arvatud hindade fikseerimine vahetute klientide jaoks või litsentsitasude fikseerimine vahetute litsentsisaajate jaoks, kui tulemuste ühine kasutamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgsete tehnoloogiate ühist litsentsimist artikli 1 lõike 1 punkti m alapunktide i või ii tähenduses;

d)	seada piiranguid territooriumide või klientideringi suhtes, kellele pooled võivad lepingujärgseid tooteid passiivselt müüa või lepingujärgseid tehnoloogiaid litsentsida, välja arvatud nõue anda tulemuste ainulitsents teisele poolele;

e)	mitte tegeleda lepingujärgsete toodete või tehnoloogiate aktiivse müügiga või piirata seda territooriumide või klientide puhul, kes kasutamise raames toimuva spetsialiseerumise käigus ei ole reserveeritud vaid ühele poolele;

f)	keelduda rahuldamast selliste tarbijate nõudlust poolte vastavatel territooriumidel või selliste tarbijate nõudlust, kes on jaotatud poolte vahel kasutamise raames toimuva spetsialiseerumise käigus, kes turustaksid lepingujärgseid tooteid muudel siseturu piiresse jäävatel territooriumidel või

g)	raskendada kasutajatel ja edasimüüjatel lepingujärgsete toodete hankimist muudelt edasimüüjatelt siseturu piires.

Artikkel 6

Välja jäetud piirangud

Artiklis 2 sätestatud erand ei kehti järgmiste teadus- ja arenduskokkulepetes sisalduvate kohustuste suhtes:

keeld vaidlustada pärast teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist pooltele siseturul kuuluvate teadus- ja arendustegevusega seotud intellektuaalomandiõiguste kehtivus või pärast teadus- ja arenduskokkuleppe kehtivusaja lõppu vaidlustada pooltele siseturul kuuluvate ning teadus- ja arendustegevuse tulemusi kaitsvate intellektuaalomandiõiguste kehtivus, ilma et seejuures piirataks võimalust näha ette teadus- ja arenduskokkuleppe lõpetamine juhul, kui üks pooltest selliste intellektuaalomandiõiguste kehtivuse vaidlustab;

nõue mitte anda kolmandatele isikutele litsentse lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgsete tehnoloogiate kasutamiseks, kui vähemalt ühel poolel ei ole lubatud kasutada ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi kolmandate isikute suhtes või kui sellist kasutamist siseturul ei toimu.

Artikkel 7

Turuosa künnise kohaldamine

Artiklis 4 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:

a)	turuosa arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul; kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib asjaomaste poolte turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas turu müügimahul;

b)	turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal;

c)	artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud õigused või volitused;

d)	kui artikli 4 lõikes 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 25 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud piirist kõrgemale, ületamata 30 % piiri, kehtib artiklis 2 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 25 % künnis esimest korda ületati;

e)	kui artikli 4 lõikes 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 25 %, kuid tõuseb hiljem üle 30 %, kehtib artiklis 2 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 30 % künnis esimest korda ületati;

f)	punktides d ja e sätestatud erandeid ei või kombineerida selliselt, et nende kohaldamise aeg ületaks kaht kalendriaastat.

Artikkel 8

Üleminekuperiood

Lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata ajavahemikus 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 nende kokkulepete suhtes, mis on 31. detsembril 2010 juba jõus ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EÜ) nr 2659/2000 sätestatud erandi tingimustele.

Artikkel 9

Kehtivusaeg

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. aastal.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46.

(*1) 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Need kaks sätet on põhiolemuselt identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajaduse korral lugeda viiteks EÜ asutamislepingu artiklile 81. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi: „ühendus” asendati „liiduga” ja „ühisturg”„siseturuga”. Käesolevas määruses kasutatakse läbivalt Euroopa Liidu toimimise lepingu terminoloogiat.

(2) EÜT L 304, 5.12.2000, lk 7.

(3) ELT L 1, 4.1.2003, lk 1.

18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1218/2010,

14. detsember 2010,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrust (EMÜ) nr 2821/71 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse liikide suhtes (1),

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,

olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EMÜ) nr 2821/71 annab komisjonile õiguse kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3 (*1) määruse väljaandmise teel teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis kuuluvad lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille eesmärgiks on spetsialiseerumine, sealhulgas selle saavutamiseks vajalikud kokkulepped.

(2)

Komisjoni 29. novembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2658/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta spetsialiseerumiskokkuleppe liikide suhtes (2) määratletakse spetsialiseerumiskokkuleppe liigid, mida komisjon üldiselt peab lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Pidades silmas häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel, mille kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2010, ning arvestades määruse vastuvõtmisest alates omandatud täiendavaid kogemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus.

(3)

Käesolev määrus peaks vastama kahele nõudele, nimelt tagama konkurentsi tõhusa kaitse ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide saavutamisel tuleks arvesse võtta vajadust võimalikult suures ulatuses lihtsustada haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. Alla turuvõimu teatava taseme võib aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et spetsialiseerumiskokkulepete positiivne mõju kaalub üles nende negatiivse mõju konkurentsile.

(4)

(5)	Käesoleva määrusega kehtestatud erandit tuleks kohaldada üksnes nende kokkulepete suhtes, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele.

(6)

Tootmisalase spetsialiseerumise kokkulepped aitavad üldiselt kaasa kaupade tootmise ja turustamise edendamisele, kui pooled panustavad sellesse vastastikku oma oskuste, varade või tegevusega, sest nii on neil võimalik keskenduda teatavate konkreetsete toodete valmistamisele ja tegutseda seega tulemuslikumalt ja tarnida neid tooteid odavamalt. Sama kehtib üldjuhul ka teenuste ettevalmistamist käsitlevate spetsialiseerumiskokkulepete kohta. On tõenäoline, et tõhusa konkurentsi korral saavad tarbijad osa sellest tulenevast kasust.

(7)

Sellised eelised võivad tuleneda kokkulepetest, mille alusel üks pool loobub täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamisest või teatavate teenuste ettevalmistamisest teise poole kasuks („ühepoolne spetsialiseerumine”), kokkulepetest, mille alusel kõik pooled loobuvad täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamisest või teatavate teenuste ettevalmistamisest teise poole kasuks („vastastikune spetsialiseerumine”), kui ka kokkulepetest, mille alusel pooled kohustuvad valmistama teatavaid tooteid või ette valmistama teatavaid teenuseid ühiselt („ühistootmine”). Käesoleva määruse raames ei eelda ühepoolse ja vastastikuse spetsialiseerumise põhimõte poolelt tootmisvõimsuse vähendamist, kuna piisab tootmismahtude vähendamisest. Ühistootmise põhimõte ei eelda siiski, et pooled vähendaksid tootmistegevust väljaspool kavandatavat ühistootmise kokkulepet.

(8)

Ühepoolsed ja vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped eeldavad, et pooled tegutsevad samal tooteturul. Samas ei pea pooled tegutsema samal geograafilisel turul. Sellepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamist ühepoolsete ja vastastikuste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes piirata ühel ja samal tooteturul tegutsevate poolte kokkulepetega. Ühistootmise kokkuleppeid võivad lisaks pooltele, kes juba tegutsevad samal tooteturul, sõlmida ka pooled, kes soovivad lepingu teel tooteturule siseneda. Sellepärast peaksid ühistootmise kokkulepped jääma käesoleva määruse reguleerimisalasse sõltumata sellest, kas pooled juba tegutsevad samal tooteturul.

(9)

Tagamaks spetsialiseerumise eeliste realiseerumine, ilma et üks pool seejuures tootmisjärgselt turult täielikult lahkuks, peaksid ühepoolsed ja vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped käesoleva määruse alla kuuluma üksnes siis, kui nendega nähakse ette tarne- ja ostukohustused või ühine turustamine. Tarne- ja ostukohustused võivad, ent ei pruugi olla oma laadilt ainuõiguslikud.

(10)

Võib eeldada, et kui poolte turuosa nende toodete puhul, mis on hõlmatud käesolevas määruses määratletud spetsialiseerumiskokkulepetega, ei ületa asjaomasel turul teatud taset, toovad sellised spetsialiseerumiskokkulepped üldjuhul majanduslikku kasu mastaabi- ja mitmekülgsussäästu või paremate tootmistehnoloogiate kujul, võimaldades ka tarbijatel sellest tulenevast kasust osa saada. Kui aga spetsialiseerumiskokkuleppega hõlmatud toodete puhul on tegemist vahetoodetega, mida üks või mitu poolt kasutab kas täielikult või osaliselt tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida kõnealused pooled müüvad turul, ei tohiks poolte turuosa käesoleva määruse kohase erandi tegemiseks tootmisahela järgmise etapi toodete turul samuti ületada teatud taset. Kui teha poolte turuosa kindlaks ainult vahetoodete puhul, ei arvestataks võimalikku turu sulgemise riski või tootmisahela järgmise etapi tootmissisendite hinnatõusu konkurentide jaoks. Ei saa eeldada, et spetsialiseerumiskokkulepped kuuluvad kas lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või ei vasta lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele, kui ületatakse käesolevas määruses sätestatud turuosa künnis või kui muud käesolevas määruses sätestatud tingimused ei ole täidetud. Sellisel juhul tuleb spetsialiseerumiskokkulepet eraldi hinnata vastavalt lepingu artiklile 101.

(11)

Käesoleva määrusega ei peaks tegema erandeid kokkulepetele, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole spetsialiseerumiskokkuleppe positiivse mõju saavutamiseks hädavajalikud. Olenemata asjaomaste ettevõtjate turuosast, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud erandist põhimõtteliselt välja jätta kokkulepped, mis sisaldavad teatavat liiki rangeid konkurentsipiiranguid, nagu näiteks hindade fikseerimine kolmandate isikute jaoks, tootmis- või müügimahu piiramine või turgude või klientide jaotamine.

(12)	Turuosa piirangud, erandite mittetegemine teatavate kokkulepete puhul ja käesolevas määruses sätestatud tingimused tagavad tavaliselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda pooltel kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kaotada.

(13)

(14)

Kui teatav kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohast erandit, avaldab siiski teatava liikmesriigi territooriumil või osal sellest lepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatut mõju, võib selle liikmesriigi konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ettenähtud erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga.

(15)

Käesoleva määrusega antud erandi võib tühistada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 alusel, kui asjaomane turg on väga kontsentreeritud ja konkurents on juba nõrk teiste turuosaliste turuseisundi või teiste turuosaliste vahel sõlmitud paralleelsetest spetsialiseerumiskokkulepetest tulenevate seoste tõttu.

(16)	Et hõlbustada selliste spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimist, mis võivad avaldada mõju selle poolte struktuurile, tuleks käesoleva määruse kehtivusajaks kinnitada 12 aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„spetsialiseerumiskokkulepe” – ühepoolne spetsialiseerumiskokkulepe, vastastikune spetsialiseerumiskokkulepe või ühistootmiskokkulepe;

„ühepoolne spetsialiseerumiskokkulepe” – kokkulepe kahe samal tooteturul tegutseva poole vahel, mille alusel üks pool nõustub täielikult või osaliselt lõpetama teatavate toodete valmistamise või hoiduma nende valmistamisest ning ostma kõnealuseid tooteid teiselt poolelt, kes nõustub neid tooteid valmistama ja tarnima;

„vastastikune spetsialiseerumiskokkulepe” – kokkulepe, mille alusel kaks või enam samal tooteturul tegutsevat poolt lepivad vastastikku kokku täielikult või osaliselt lõpetada teatavate, ent erinevate toodete valmistamine või sellest hoiduda ning osta neid tooteid teistelt pooltelt, kes nõustuvad neid tootma ja tarnima;

d)	„ühistootmiskokkulepe” – kokkulepe, mille alusel kaks või enam poolt lepivad kokku valmistada teatavaid tooteid ühiselt;

e)	„kokkulepe” – kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus;

f)	„toode” – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus, välja arvatud vahendus- ja renditeenused;

g)	„tootmine” – kaupade valmistamine või teenuste ettevalmistamine, sealhulgas tootmine alltöövõtu alusel;

h)	„teenuste ettevalmistamine” – tegevus, mis eelneb teenuste tarbijatele osutamisele;

„asjaomane turg” – asjaomane toote- ja geograafiline turg, kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad; samuti kui spetsialiseerumistoodete puhul on tegemist vahetoodetega, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamisel, on asjaomased turud ka need toote- ja geograafilised turud, kuhu tootmisahela järgmise etapi toode kuulub;

j)	„spetsialiseerumistoode” – toode, mis on toodetud spetsialiseerumiskokkuleppe alusel;

k)	„tootmisahela järgmise etapi toode” – toode, mille puhul üks või mitu poolt kasutavad spetsialiseerumistoodet sisendina ning mida need pooled müüvad turul;

l)	„konkureeriv ettevõtja” – tegelik või võimalik konkurent;

m)	„tegelik konkurent” – ettevõtja, kes tegutseb samal asjaomasel turul;

„võimalik konkurent” – ettevõtja, kellel spetsialiseerumiskokkuleppe puudumise korral on teoreetilise võimaluse asemel realistlikud eeldused teha suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral kolme aasta jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud ümberlülitumiskulutused, et siseneda asjaomasele turule;

o)	„ainuõiguslik tarnekohustus” – kohustus mitte tarnida spetsialiseerumiskokkuleppe esemeks olevat toodet muule konkureerivale ettevõtjale peale kokkuleppepoole;

p)	„ainuõiguslik ostukohustus” – kohustus osta spetsialiseerumiskokkuleppe esemeks olevat toodet üksnes kokkuleppepoolelt;

„ühisturustamine” all mõistetakse seda, kui pooled

i)	turustavad tooteid ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtja kaudu;

ii)	nimetavad kolmanda isiku ainuõiguslikuks või mitteainuõiguslikuks turustajaks, tingimusel et see kolmas isik ei ole konkureeriv ettevõtja;

r)	„turustamine” – hõlmab kaupade müüki ja teenuste osutamist.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „tarnija” ja „ostja” vastavaid nendega seotud ettevõtjaid.

„Seotud ettevõtjad” –

ettevõtjad, kelle puhul ühel spetsialiseerumiskokkuleppe poolel on otseselt või kaudselt

i)	kasutada rohkem kui pooled häältest,

ii)	õigus nimetada ametisse üle poole nõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või

iii)	õigus juhtida ettevõtte tegevust;

b)	ettevõtjad, kellel on spetsialiseerumiskokkuleppe poole suhtes otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused;

c)	ettevõtjad, kelle suhtes mõnel punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused;

d)	ettevõtjad, kelle suhtes spetsialiseerumiskokkuleppe poolel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või ühel või mitmel kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused või volitused;

ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt

i)	spetsialiseerumiskokkuleppe pooltele või nende vastavatele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjatele või

ii)	ühele või mitmele spetsialiseerumiskokkuleppe poolele või ühele või mitmele punktides a–d loetletud seotud ettevõtjale ja ühele või mitmele kolmandale isikule.

Artikkel 2

Erand

1. Lepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ja kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti, deklareeritakse, et lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata spetsialiseerumiskokkulepete suhtes.

Käesolevat erandit kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd spetsialiseerumiskokkulepe sisaldab lepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid.

2. Lõikes 1 sätestatud erand kehtib nende spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste litsentsimisega või selliste õiguste loovutamisega ühele või enamale poolele, tingimusel et kõnealused sätted ei kujuta endast selliste kokkulepete peamist eset, ent mis on otseselt seotud nende rakendamisega ja selleks vajalikud.

3. Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse spetsialiseerumiskokkuleppele siis, kui

a)	pooled võtavad endale ainuõigusliku ostu- või tarnekohustuse või

b)	pooled ei müü spetsialiseerumiskokkuleppe kohaselt valmistatud tooteid iseseisvalt, vaid ühisturustamise teel.

Artikkel 3

Turuosa künnis

Artiklis 2 nimetatud erandit kohaldatakse tingimusel, et poolte ühine turuosa ei moodusta üle 20 % asjaomasest turust.

Artikkel 4

Raskekujulised piirangud

Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult

a)	fikseerida hindasid toodete müümisel kolmandatele isikutele, välja arvatud hindade fikseerimine vahetute klientide jaoks ühisturustamise raames;

piirata tootmis- või müügimahtu, välja arvatud

i)	sätted, mis käsitlevad kokkulepitud tootekoguseid ühepoolsete või vastastikuste spetsialiseerumiskokkulepete raames või tootmisvõimsuse ja -mahu kindlaksmääramist ühistootmiskokkuleppe raames, ja

ii)	müügiplaanide seadmine ühisturustamise raames või

c)	turgude või klientide jaotamine.

Artikkel 5

Turuosa künnise kohaldamine

Artiklis 3 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:

a)	turuosa arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul; kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib asjaomaste poolte turuosa kindlaksmääramiseks kasutada hinnanguid, mis põhinevad muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas turu müügimahul;

b)	turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal;

c)	artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud õigused või volitused;

d)	kui artiklis 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 20 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud piirist kõrgemale, ületamata 25 % piiri, kehtib artiklis 2 sätestatud erand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 20 % künnis esimest korda ületati;

e)	kui artiklis 3 osutatud turuosa esialgu ei ületa 20 %, kuid tõuseb hiljem üle 25 %, kehtib artiklis 2 sätestatud erand ühe kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 25 % künnis esimest korda ületati;

f)	punktides d ja e sätestatud erandeid ei või kombineerida selliselt, et nende kohaldamise aeg ületaks kaht kalendriaastat.

Artikkel 6

Üleminekuperiood

Artikkel 7

Kehtivusaeg

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal.

See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2022. aastal.

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. detsember 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 285, 29.12.1971, lk 46.

(*1) 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101. Need kaks sätet on põhiolemuselt identsed. Käesolevas määruses tuleb viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 vajaduse korral lugeda viideteks EÜ asutamislepingu artiklile 81. Euroopa Liidu toimimise lepinguga tehti terminoloogiasse teatavaid muudatusi: „ühendus” asendati „liiduga” ja „ühisturg”„siseturuga”. Käesolevas määruses kasutatakse läbivalt Euroopa Liidu toimimise lepingu terminoloogiat.

(2) EÜT L 304, 5.12.2000, lk 3.

(3) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/60

NÕUKOGU OTSUS 2010/784/ÜVJP,

17. detsember 2010,

Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 43 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 14. novembril 2005 vastu ühismeetme 2005/797/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (1) (EUPOL COPPS) kehtivusajaga kolm aastat. EUPOL COPPSi täitmisetapp algas 1. jaanuaril 2006.

(2)	Missiooni pikendati viimati nõukogu otsusega 2009/955/ÜVJP (2) ja see kehtib 31. detsembrini 2010.

(3)	Poliitika- ja julgeolekukomitee soovitas 17. novembril 2010 pikendada missiooni 12 kuu võrra kuni 31. detsembrini 2011.

(4)	Missiooni juhtimisstruktuur ei tohiks piirata missiooni eelarve täitmisel missiooni juhi lepingulisi kohustusi Euroopa Komisjoni ees.

(5)	Missiooni jaoks tuleks aktiveerida valveteenistus.

(6)	Missioon viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja mis võib kahjustada ELi lepingu artiklis 21 sätestatud ÜVJP eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1. Ühismeetmega 2005/797/ÜVJP loodud Euroopa Liidu politseimissiooni Palestiina aladel (edaspidi „Euroopa Liidu koordinatsiooniasutus Palestiina politsei toetuseks (EUPOL COPPS)”) alates jätkatakse 1. jaanuarist 2011.

2. EUPOL COPPS tegutseb vastavalt artiklis 2 sätestatud missiooni kirjeldusele.

Artikkel 2

Missiooni kirjeldus

EUPOL COPPS eesmärgiks on aidata kaasa Palestiinale kuuluva jätkusuutliku ja tõhusa politseisüsteemi loomisele kooskõlas parimate rahvusvaheliste standarditega, tehes seda koostöös institutsioonide väljaarendamise liidu programmide ja teiste rahvusvaheliste jõupingutustega, mida tehakse julgeoleku, sealhulgas kriminaalõigussüsteemi reformi, laiemas kontekstis.

Sel eesmärgil EUPOL COPPS:

a)	abistab Palestiina tsiviilpolitseid (PCP) politsei arenguprogrammi rakendamisel, tehes seda PCP nõustamise ja juhendamise kaudu, keskendudes eelkõige kõrgematele ametnikele piirkonna, peakorteri ja ministeeriumi tasandil;

b)	kooskõlastab ja hõlbustab PCPle liidu ja liikmesriikide poolse ning vajaduse korral ka rahvusvahelise abi andmist;

c)	annab nõu politseiga seotud kriminaalõigussüsteemi küsimustes;

d)	omab projektide kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks projektiüksust. Missiooniga seotud valdkondades ja oma eesmärkide toetamiseks kooskõlastab ja hõlbustab missioon vajadusel liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel läbiviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

Artikkel 3

Läbivaatamine

Iga kuue kuu järel teostatakse läbivaatamisprotsess, mis vastab operatsioonide kontseptsioonis (CONOPS) ja operatsiooni plaanis (OPLAN) sätestatud hindamiskriteeriumidele, võtab arvesse piirkonna arenguid ning võimaldab vajaduse korral kohandada EUPOL COPPS suurust ja kohaldamisala.

Artikkel 4

Struktuur

Oma ülesannete täitmiseks koosneb EUPOL COPPS järgmistest üksustest:

1)	missiooni juht / politseiülem;

2)	nõuandeüksus;

3)	programmi kooskõlastusüksus;

4)	haldusüksus;

5)	õigusriigi üksus.

Nimetatud üksused töötatakse välja operatsioonide kontseptsioonis (CONOPS) ja operatsiooni plaanis (OPLAN). Nõukogu kiidab CONOPSi ja OPLANi heaks.

Artikkel 5

Tsiviiloperatsiooni ülem

1. Tsiviiloperatsioonide planeerimise ja läbiviimise teenistuse direktor on EUPOL COPPSi tsiviiloperatsiooni ülem.

2. Tsiviiloperatsiooni ülem juhib EUPOL COPPSi strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üldises alluvuses.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu otsuste ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tõhusa rakendamise, sealhulgas missiooni juhile strateegilisel tasandil nõuetekohaselt antud juhiste ning nõu ja tehnilise toetuse kaudu.

4. Kogu lähetatud isikkoosseis jääb asjaomase lähetajariigi siseriiklike asutuste või liidu institutsiooni täieliku käsutamisõiguse alla. Siseriiklikud asutused annavad oma isikkoosseisu, meeskondade ja üksuste operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

5. Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust liidu vastutuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

6. Tsiviiloperatsiooni ülem ja Euroopa Liidu eriesindaja konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

Artikkel 6

Missiooni juht

1. Missiooni juht vastutab missiooni eest ning juhib seda kohapeal.

2. Missiooni juht juhib operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu, meeskondi ja üksusi tsiviiloperatsiooni ülema määratud korras, vastutades ühtlasi töökorralduse ja logistika, sealhulgas missiooni käsutusse antud varade, ressursside ja teabe eest.

3. Missiooni juht annab juhiseid kogu missiooni isikkoosseisule EUPOL COPPSi tõhusaks läbiviimiseks kohapeal, vastutades missiooni koordineerimise ja igapäevase juhtimise eest tsiviiloperatsiooni ülema poolt strateegilisel tasandil antavaid juhiseid järgides.

4. Missiooni juht vastutab missiooni eelarve täitmise eest. Selleks allkirjastab missiooni juht komisjoniga lepingu.

5. Missiooni juht vastutab isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus või liidu institutsioon.

6. Missiooni juht esindab EUPOL COPPSi operatsioonide piirkonnas ning tagab missiooni asjakohase nähtavuse.

7. Missiooni juht kooskõlastab vajaduse korral oma tegevuse teiste liidu osalejatega kohapeal. Missiooni juht saab, ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, Euroopa Liidu eriesindajalt kohapeal poliitilisi juhiseid.

Artikkel 7

EUPOL COPPSi isikkoosseis

1. EUPOL COPPSi isikkoosseisu arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 2 sätestatud missiooni kirjelduse ja artiklis 4 sätestatud struktuuriga.

2. EUPOL COPPSi isikkoosseis koosneb peamiselt liikmesriikide või liidu institutsioonide lähetatud töötajatest. Iga liikmesriik või liidu institutsioon katab kõigi oma isikkoosseisu liikmete lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, sõidukulud missiooni piirkonda ja sealt tagasi ning hüvitised, välja arvatud päevaraha, ning keerulistes ja ohtlikes tingimustes töötamise eest makstavad toetused.

3. EUPOL COPPS võtab vajaduse korral lepingulisel alusel tööle liikmesriikide kodanikke, kui liikmesriikide lähetatud isikkoosseisu liikmed ei taga nõutavate ülesannete täitmist.

4. EUPOL COPPS võtab vajaduse korral lepingulistel alustel tööle kohalikke isikkoosseisu liikmeid.

5. Vajadusel võivad ka kolmandad riigid missioonile isikkoosseisu liikmeid lähetada. Iga isikkoosseisu liikmeid lähetav kolmas riik katab kõigi oma isikkoosseisu liikmete missioonile lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse, toetused, kõrge riskiga õnnetusjuhtumi kindlustuse ja sõidukulud missiooni piirkonda ja sealt tagasi.

6. Kogu isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb missiooni huvides. Kogu isikkoosseis peab kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 8

EUPOL COPPSi isikkoosseisu staatus

1. EUPOL COPPSi isikkoosseisu staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud EUPOL COPPSi ülesannete täitmiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks, tuleb kokku leppida vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 37 sätestatud korrale.

2. Isikkoosseisu liikme missioonile lähetanud liikmesriik või liidu institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või käib see tema kohta. Kõnealune liikmesriik või liidu institutsioon vastutab lähetatu vastu võetavate meetmete eest.

3. Rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused sätestatakse missiooni juhi / politseiülema ja isikkoosseisu liikme vahelise lepinguga.

Artikkel 9

Käsuliin

1. EUPOL COPPSil on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonil.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUPOL COPPSi poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

3. Tsiviiloperatsiooni ülem on, poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses, EUPOL COPPSi ülem strateegilisel tasandil, jagades missiooni juhile juhiseid ning andes talle nõu ja tehnilist abi.

4. Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

5. Missiooni juht juhib EUPOL COPPSi kohapeal ning allub otseselt tsiviiloperatsiooni ülemale.

Artikkel 10

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel missiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema selleks asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 38 kolmanda lõikega. Kõnealune volitus sisaldab õigust nimetada kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juht ning muuta operatsioonide kontseptsiooni ja operatsiooni plaani. Samuti sisaldab see õigust missiooni juhi ametisse nimetamist käsitlevate edasiste otsuste vastuvõtmiseks. Missiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt ja missiooni juhilt korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral aruandeid nende vastutusalas olevate küsimuste kohta.

Artikkel 11

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku, võidakse kutsuda kolmandaid riike üles toetama EUPOL COPPSi tingimusel, et nad katavad oma lähetatud isikkoosseisu liikmete kulud, sealhulgas töötasu, toetused ning sõidukulud missiooni läbiviimise piirkonda ja sealt tagasi, ning osalevad vastavalt vajadusele EUPOL COPPSi tegevuskulude katmisel.

2. EUPOL COPPSi tegevust toetavatel kolmandatel riikidel on missiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui liikmesriikidel.

3. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid pakutava toetuse vastuvõtmise kohta ning moodustama osalejate komitee.

4. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepinguga vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ja vajadusel täiendavale tehnilisele korrale. Kui liit ja kolmas riik sõlmivad lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EUPOL COPPSi kontekstis.

Artikkel 12

Julgeolek

1. Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab nende nõuetekohase ja tõhusa rakendamise EUPOL COPPSi jaoks kooskõlas artiklitega 5 ja 10, tehes seda koostöös nõukogu julgeolekubürooga.

2. Missiooni juht vastutab operatsiooni julgeoleku ning operatsiooni suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate õigusaktide kohase liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3. Missiooni juhti abistab missiooni julgeolekuametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti nõukogu julgeolekubürooga.

4. EUPOL COPPSi isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Isikkoosseis saab missiooni toimumiskohas regulaarselt missiooni julgeolekuametniku korraldatud täiendkoolitust.

Artikkel 13

Rahastamine

1. EUPOL COPPSi tegevusega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2011 on 8 250 000 eurot.

2. Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Osalevate kolmandate riikide ja naaberriikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes. Missiooni juht võib komisjoni nõusolekul sõlmida tehnilisi kokkuleppeid liikmesriikidega, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega seoses missioonile EUPOL COPPS varustuse, teenuste ja tööruumide soetamisega.

4. Missiooni juht / politseiülem annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta aru komisjonile ja tegutseb viimase järelevalve all.

5. Rahastamisel võetakse arvesse EUPOL COPPSi operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja tema rühmade koostalitlusvõimet.

6. Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Artikkel 14

Salastatud teabe avaldamine

1. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”.

2. Erilise ja vahetu operatiivvajaduse korral on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega kohalikele ametiasutustele liidu salastatud teavet ning kõnealuse missiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente kohalikele ametiasutustele kooskõlas menetlustega, mis vastavad kohalike ametiasutuste koostöötasemele Euroopa Liiduga.

3. Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ja kohalikele ametiasutustele ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus (4).

Artikkel 15

Valveteenistus

EUPOL COPPSi jaoks aktiveeritakse valveteenistus.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kehtib 31. detsembrini 2011.

Brüssel, 17. detsember 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE

(1) ELT L 300, 17.11.2005, lk 65.

(2) ELT L 330, 16.12.2009, lk 76.

(3) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(4) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

18.12.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 335/66

KOMISJONI OTSUS,

17. detsember 2010,

erandite kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 452/2008 (milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas) rakendamisel Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Portugali, Soome ja Ühendkuningriigi puhul

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 9126 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, saksa-, soome- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2010/786/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 452/2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

võttes arvesse taotlusi, mille on esitanud Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 452/2008 artikli 3 kohaselt rakendatakse seda statistika tootmise suhtes kolmes kindlaksmääratud valdkonnas.

(2)	Määruse (EÜ) nr 452/2008 artikli 6 lõikega 3 on ette nähtud, et vajadusel kehtestatakse ühele või mitmele liikmesriigile piiratud erandid ja üleminekuperioodid, mis põhinevad objektiivsetel alustel.

(3)	Komisjonile esitatud teabe põhjal ilmneb, et liikmesriigid on erandeid taotlenud, kuna määruse (EÜ) nr 452/2008 täielikuks järgmiseks tuleb riiklikke statistilisi süsteeme oluliselt kohandada.

(4)	Seega tuleks taotletavad erandid kehtestada Belgiale, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Itaaliale, Ungarile, Maltale, Poolale, Portugalile, Soomele ja Ühendkuningriigile.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikidele kehtestatakse lisas esitatud erandid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Ungari Vabariigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Soome Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 17. detsember 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN

(1) ELT L 145, 4.6.2008, lk 227.

LISA

Erandid määrusest (EÜ) nr 452/2008, nagu seda on rakendanud komisjon, 1. valdkonnas – haridus- ja koolitussüsteemid

Liikmesriik

Tabelid ja liigitus

Erandi lõpp

Belgia

Andmed personali kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 30. novembriks aastal t + 2 (tabelid PERS_ENRL2 ja PERS1)

31. detsember 2013

Andmed lõpetajate/lõpetamiste kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 31. detsembriks aastal t + 2 (tabelid GRAD2, GRAD4 ja GRAD5)

31. detsember 2013

Andmed hariduskulude kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 31. detsembriks aastal t + 2 (tabelid FIN_ENRL2, FINANCE1 ja FINANCE2)

31. detsember 2013

—	Täiskoormusega (üli)õpilaste, osakoormusega (üli)õpilaste ja täiskoormuse ekvivalentide arv eraasutustes (read C1, C2, C3, C4) tabelis ENRL1a

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 5B (veerg 4) tabelis ENTR2

31. detsember 2012

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 6 (veerg 5) tabelis ENTR2

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 5B (veerg 3) tabelis ENTR3

31. detsember 2012

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 6 (veerg 4) tabelis ENTR3

31. detsember 2013

—	Esmakordsete lõpetajate arv ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 9, 10, 11, 19) tabelis GRAD2

31. detsember 2012

—	Esmakordsete lõpetajate arv ISCED astmel 5 A (veerud 19, 20, 21, 22) tabelis GRAD4

31. detsember 2013

—	Esmakordsete lõpetajate arv ISCED astmel 5B (veerg 23) tabelis GRAD4

31. detsember 2013

—	Nende (üli)õpilaste arv, kelle puhul on katvust kohandatud eraasutuste haridustöötajaid käsitleva statistikaga (read C1, C2, C3) tabelis PERS_ENRL2

31. detsember 2013

—	Õpetajate ja õppejõudude arv eraasutustes (read A50, A51, A52, A53) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Õpetajate arv ISCED astmetel 3 ja 4 üldharidus- ja kutseõppe õppekavad (veerud 7, 8, 12 ja 13) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Õpetajate arv koolipõhise kutseõppe õppekavades ja kooli- ja töökohapõhise kutseõppe õppekavades (veerud 9, 10, 14 ja 15) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Nende (üli)õpilaste arv, kelle puhul on katvust kohandatud statistikaga hariduse rahastamise kohta eraasutustes (read C1, C2, C3) tabelis FIN_ENRL2

31. detsember 2013

—	Hariduskulud ISCED astmete 2, 3 ja 4 järgi (veerud 3, 6 ja 10) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Hariduskulud seoses valitsustevaheliste siiretega haridusele (read C7 ja C8) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Muude erasektori üksuste hariduskulud seoses riiklike asutustega (rida E1) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Hariduskulud ISCED astmete 2, 3 ja 4 järgi (veerud 3, 6 ja 10) tabelis FINANCE2

31. detsember 2012

—	Kõikide eraasutuste kulud (read W6, W13, W14, W15, W20, W21, W22, W30, W40) tabelis FINANCE2

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv vanuse, soo ja piirkonna järgi, tabel REGIO2

31. detsember 2013

Saksamaa

Andmed hariduskulude kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 31. märtsiks aastal t + 3

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv ISCED astmel 6 tabelis ENRL1, ENRL1a, ENRL5, ENRL8, FIN_ENRL2, REGIO1, REGIO2

31. detsember 2013

—	Sisseastujate arv ISCED astmel 6 tabelites ENTR2, ENTR3

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv õpitavate võõrkeelte järgi kokku (rida A1) tabelis ENRLLNG2

31. detsember 2013

Eesti

—	Muude erasektori üksuste kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1 read E10, E11

31. detsember 2013

—	Riiklike asutuste kulud tabelis FINANCE2, read A2, A13, A14, A15, A20, A21, A22, A40

31. detsember 2013

—	Kõikide eraasutuste kulud tabelis FINANCE2, read W6, W13, W14, W15, W20, W21, W22, W30, W40

31. detsember 2013

Iirimaa

—	Õpetajate arv ISCED astmetel 2 ja 3 (veerud 5, 6, 7, 8, 9, 10) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Õppejõudude arv ISCED astmetel 5B, 5 A ja 6 (veerud 17 ja 18) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Leibkondade kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1, read H1, H4, H5, H18, H20

31. detsember 2013

—	Muude erasektori üksuste kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1 read E1, E4, E5, E10, E11, E12, E20

31. detsember 2013

—	Kõikide eraasutuste kulud tabelis FINANCE2, read W6, W13, W14, W15, W30, W40

31. detsember 2013

—	Eraasutuste (üli)õpilaste arv tabelites ENRL1, ENRL1_adult, ENRL1a (read C1–C4), ENRL5, ENRL8, REGIO1, ENRLLNG1 ja ENRLLNG2

31. detsember 2013

—	Eraharidusasutuste uute sisseastujate arv tabelites ENTR2, ENTR3

31. detsember 2013

—	Eraharidusasutuste (üli)õpilaste arv (read C1, C2, C3) tabelis PERS_ENRL2

31. detsember 2013

—	Õpetajate ja õppejõudude arv eraasutustes (read A50, A51, A52, A53) tabelis PERS1

31. detsember 2013

Kreeka

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 6 tabelis ENTR3

31. detsember 2013

—	Lõpetamiste arv koolitusvaldkondade/õppesuundade järgi ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 1 ja 2) tabelis GRAD5

31. detsember 2013

—	Õpetajate ja õppejõudude arv vanuse järgi ISCED astmetel 2, 3, 4, 5 ja 6 tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Tabel FIN_ENRL2

31. detsember 2013

—	Tabel FINANCE1

31. detsember 2013

—	Tabel FINANCE2

31. detsember 2013

Hispaania

—	Õpetajad ISCED astmel 3 üldharidus ja kõikides kutseõppe õppekavades (veerud 7 ja 8)

31. detsember 2013

—	Maksed kokku muude kui haridusasutuste haridustoodete ja teenuste eest tabelis FINANCE1, rida H18

31. detsember 2013

—	Maksed haridusasutustele tabelis FINANCE1, read E1, E4

31. detsember 2013

—	Finantsabi (üli)õpilastele tabelis FINANCE1, read E10, E11

31. detsember 2013

Prantsusmaa

Andmed (üli)õpilaste ja sisseastujate kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 31. oktoobriks aastal t + 2 (tabelid ENRL1, ENRL1_Adult, ENRL1a, ENRL5, ENRL8, ENTR2, ENTR3)

31. detsember 2013

—	Täiskoormusega (üli)õpilaste arv (read A109–A216) tabelis ENRL1

31. detsember 2013

—	Täiskoormusega õpilaste arv täiskasvanutele ettenähtud õppekavades (read A73–A144) tabelis ENRL1_Adult

31. detsember 2013

—	Täiskoormusega (üli)õpilaste, osakoormusega (üli)õpilaste ja täiskoormuse ekvivalentide arv (read A5–A13, B2, B3, B4, C2, C3, C4) tabelis ENRL1a

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 5B (veerg 4) tabelis ENTR2

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 5B (veerg 3) tabelis ENTR3

31. detsember 2013

—	Esmakordsete lõpetajate arv ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 9, 10, 11, 19) tabelis GRAD2

31. detsember 2013

—	Lõpetajad ISCED astmel 4 vanuse ja soo järgi (read A2–A27, A30–A55, A58–A83) tabelis GRAD2

31. detsember 2013

—	Lõpetajate arv ISCED astmetel 5 ja 6 (kõik read ja veerud) tabelis GRAD4

31. detsember 2013

Itaalia

Andmed lõpetajate/lõpetamiste kohta ISCED astmel 5, teise kraadi ja ISCED astme 6 kohta tabelis GRAD5 edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 1. märtsiks aastal t + 3 (veerud 8, 12, 13 ja 14 tabelis GRAD5)

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv vanuse järgi ISCED astmetel 4, 5B ja 6 (veerud 2, 3, 4) tabelis ENTR2

31. detsember 2013

—	Lõpetamiste arv koolitusvaldkondade/õppesuundade järgi ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 1 ja 2) tabelis GRAD5

31. detsember 2013

—	Õpetajate ja õppejõudude arv eraasutustes (read A50, A51, A52, A53) tabelis PERS1

31. detsember 2013

Ungari

—	Muude erasektori üksuste kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1 read E1, E4, E5, E20

31. detsember 2012

—	Kõikide eraasutuste kulud tabelis FINANCE2, read W (W6, W13, W14, W15, W20, W21, W22, W30, W40)

31. detsember 2013

Malta

—	Eraasutuste (üli)õpilaste arv tabelites ENRL1, ENRL1a (read C1–C4), ENRL5, ENRL8, REGIO1, ENRLLNG1 ja ENRLLNG2

31. detsember 2013

—	Tabel ENRL1_Adult

31. detsember 2013

—	Eraharidusasutuste uute sisseastujate arv tabelites ENTR2, ENTR3

31. detsember 2013

—	Eraharidusasutuste (üli)õpilaste arv (read C1, C2, C3) tabelis PERS_ENRL2

31. detsember 2013

—	Õpetajate ja õppejõudude arv eraasutustes (read A50, A51, A52, A53) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Kulunäitajad tabelis FINANCE1 read C10-C14, F1-F20, G5b, G10-G14, H1-H5b, H15-H20, E10-E12, N5b ja veerud 7, 8, 10, 12, 13, 14

31. detsember 2013

—	Kulunäitajad tabelis FINANCE2 read A30, X30 ja veerud 7, 8, 10, 12, 13, 14

31. detsember 2013

Poola

—	(Üli)õpilaste arv kodakondsuse järgi ISCED astmel 5B (rida 3) tabelis ENRL8

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 6 (veerg 5) tabelis ENTR2

31. detsember 2013

—	Uute sisseastujate arv ISCED astmel 6 (veerg 5) tabelis ENTR3

31. detsember 2013

—	Esmakordsete lõpetajate arv ISCED astmel 4 (veerg 19) tabelis GRAD2

31. detsember 2013

—	Keskvalitsuse, piirkondlike omavalitsuste ja kohalike omavalitsuste kulud (read C1, C2, C3, C4, R1, R2, R3, R4, L1, L2, L3, L4) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Vahendid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja muudest rahvusvahelistest allikatest (read F5, F9, F20) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Leibkondade kulud seoses haridusasutustega (read H1, H4) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Muude erasektori üksuste kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1 read E1, E4, E5, E10, E11, E12, E20

31. detsember 2013

—	Erasektori kulud seoses haridusasutustega (read P1, P4) tabelis FINANCE1)

31. detsember 2013

—	Kõikide eraasutuste kulud tabelis FINANCE2, read W (W6, W13, W14, W15, W20, W21, W22, W30, W40)

31. detsember 2013

Portugal

—	Täiskoormusega (üli)õpilaste arv (read A109–A216) tabelis ENRL1

31. detsember 2013

—	Täiskoormusega (üli)õpilaste arv (read A73–A144) tabelis ENRL1_Adult

31. detsember 2013

—	Täiskoormuse ekvivalentide ümberarvestamise faktor (rida S7), (üli)õpilaste arv kooli- ja töökohapõhistes õppeprogrammides ISCED astmetel 3 ja 4 (read A4, A8, A11 ja A13); täiskoormusega (üli)õpilaste arv (read A5–A13, B2–B4, C2–C4) tabelis ENRL1a

31. detsember 2013

—	Doktoriõppejärgsete kraadide arv (veerg 18) tabelis GRAD4

31. detsember 2013

—	Lõpetamiste arv koolitusvaldkonna/õppesuuna järgi ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 1 ja 2), doktoriõppejärgsete kraadide arv ISCED astmel 6 (veerg 14) tabelis GRAD5

31. detsember 2013

—	Osakoormusega (üli)õpilaste/täiskoormusega (üli)õpilaste/täiskoormuse ekvivalentide arv (read A1–C9); kooli-/töökohapõhine õpe ISCED astmetel 3 ja 4 (veerud 9, 10, 14, 15) tabelis PERS_ENRL2

31. detsember 2013

—	Osakoormusega õpetajate ja akadeemilise personali arv (üli)õpilaste/täiskoormuse ekvivalentide suhtes (read A37–A61, välja arvatud veerg 16), liigitus ISCED astmetel 5B, 5 A/6 (veerud 17–18) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Liigitus ISCED astmetel 4, 5B, 5 A/6 (veerud 10–15) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Valitsustevahelised siirded haridusele (rida R8); siirded ja maksed erasektori üksustele seoses haridusega (read R10–R14); keskvalitsuse kogukulud haridusele (rida R20) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Otsekulud seoses haridusasutustega (read L1–L5a); siirded ja maksed erasektori üksustele seoses haridusega (read L10–L14); keskvalitsuse kogukulud haridusele (rida L20) tabelis FINANCE1;

31. detsember 2013

—	Kulud kõikidel valitsustasanditel kokku (read G1–G14) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Vahendid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja muudest rahvusvahelistest allikatest (read F2–F3, F5–F5c, F9, F20) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Leibkondade kulud (read H1, H4, H5) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Muude erasektori üksuste kulud seoses haridusasutustega tabelis FINANCE1 read E1, E4–E5, E5c, E10–E12, E20)

31. detsember 2013

—	Erasektori kulud kokku (read P1–P20) tabelis FINANCE1;

31. detsember 2013

—	Riiklikud, erasektori ja rahvusvahelised kulud kokku (read N1-N20) tabelis FINANCE1

31. detsember 2013

—	Liigitus ISCED astmetel 4, 5B, 5 A/6 (veerud 10–15) tabelis FINANCE2

31. detsember 2013

—	Kõikide eraasutuste kulud (read W6, W13–W15, W20–W22, W30, W40) tabelis FINANCE2

31. detsember 2013

—	Osakoormusega (üli)õpilaste/täiskoormusega (üli)õpilaste/täiskoormuse ekvivalentide arv (read A1–C3) tabelis FINANCE_ENRL2

31. detsember 2013

—	Tabel ENRLLNG1

31. detsember 2013

—	Tabel ENRLLNG2

31. detsember 2013

Soome

Andmed personali kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) iga aasta 31. detsembriks aastal t + 2 (tabelid PERS_ENRL2 ja PERS1)

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv õpitavate võõrkeelte järgi ISCED astmel 3 (veerg 3) tabelis ENRLLNG1

31. detsember 2013

Ühendkuningriik

—	Lõpetajate arv ISCED astmel 4 (veerud 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19) tabelis GRAD2

31. detsember 2013

—	Õpetajate arv ISCED astmel 4 (veerud 11, 12, 13, 14, 15) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	Õppejõudude arv ISCED astmetel 5B, 5 A ja 6 (veerud 17 ja 18) tabelis PERS1

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv õpitavate võõrkeelte järgi ISCED astmetel 1 ja 2 (veerud 1 ja 2) tabelis ENRLLNG1

31. detsember 2013

—	(Üli)õpilaste arv õpitavate võõrkeelte järgi ISCED astmetel 1 ja 2 (veerud 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8) tabelis ENRLLNG2

31. detsember 2013

Erandid komisjoni määrusest (EÜ) nr 452/2008. nagu seda on rakendanud komisjon, 2. valdkonnas – täiskasvanute osalemine elukestvas õppes

Soome Vabariigis kogutakse täiskasvanute elukestvas õppes osalemist ja mitteosalemist (Adult Education Survey) käsitleva esimese uuringu jaoks andmeid ajavahemikul 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012. Vaatlusperiood, mille kohta elukestvas õppes osalemisega seotud tegevuste andmeid kogutakse, on 12 kuud enne andmekogumisperioodi.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.335.est
Euroopa Liidu Teataja		L 335

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. aastakäik 18. detsember 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2010/783/EL
	*	Nõukogu otsus, 29. november 2010, protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1212/2010, 29. november 2010, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu alusel	19
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1213/2010, 16. detsember 2010, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad ( 1 )	21
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1214/2010, 17. detsember 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Carota Novella di Ispica (KGT)]	30
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1215/2010, 17. detsember 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Montoro-Adamuz (KPN)]	32
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1216/2010, 17. detsember 2010, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Welsh Lamb (KGT)]	34
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1217/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes ( 1 )	36
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes ( 1 )	43
		Komisjoni määrus (EL) nr 1219/2010, 17. detsember 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	48
		Komisjoni määrus (EL) nr 1220/2010, 17. detsember 2010, määrusega (EL) nr 1017/2010 avatud hankemenetluse raames toimuvas kolmandas pakkumisvoorus esitatud teravilja müügihindade kohta	50
		Komisjoni määrus (EL) nr 1221/2010, 17. detsember 2010, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2010. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	52
		Komisjoni määrus (EL) nr 1222/2010, 17. detsember 2010, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2010. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel avatud tariifikvootide raames munasektoris ja ovoalbumiini puhul	54
		Komisjoni määrus (EL) nr 1223/2010, 17. detsember 2010, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud 2010. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames	56
		Komisjoni määrus (EL) nr 1224/2010, 17. detsember 2010, milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2010. aasta detsembri seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames	58
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2010/784/ÜVJP, 17. detsember 2010, Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Palestiina aladel (EUPOL COPPS)	60
		2010/785/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. detsember 2010, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimik, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatamiseks seoses püriofenooni võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2010) 9076 all) ( 1 )	64
		2010/786/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. detsember 2010, erandite kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 452/2008 (milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas) rakendamisel Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Poola, Portugali, Soome ja Ühendkuningriigi puhul (teatavaks tehtud numbri K(2010) 9126 all)	66

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	78,3
	EG	88,4
	MA	50,0
	TR	109,6
	ZZ	81,6
0707 00 05	EG	140,2
	JO	158,2
	TR	88,4
	ZZ	128,9
0709 90 70	MA	84,2
	TR	138,3
	ZZ	111,3
0805 10 20	AR	43,0
	BR	41,5
	CL	87,1
	MA	64,5
	PE	58,9
	SZ	46,6
	TR	56,0
	UY	48,0
	ZA	44,7
	ZZ	54,5
0805 20 10	MA	65,4
0805 20 10	ZZ	65,4
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	HR	60,3
	IL	72,7
	TR	71,4
	ZZ	68,1
0805 50 10	AR	49,2
	TR	56,7
	UY	49,2
	ZZ	51,7
0808 10 80	AR	74,9
	AU	205,3
	CA	87,8
	CL	84,2
	CN	83,7
	MK	29,3
	NZ	74,9
	US	95,2
	ZA	124,0
	ZZ	95,5
0808 20 50	CN	49,5
	US	135,7
	ZZ	92,6

Rühma nr	Jrk nr	Alaperioodiks 1.1.2011-31.3.2011 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (protsentides)
1	09.4410	0,412031
3	09.4412	0,426075
4	09.4420	0,541711
6	09.4422	0,558347