ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.293.est |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 293 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
53. köide |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1013/2010,
10. november 2010,
millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud Euroopa Liidu laevastikupoliitika rakenduseeskirjad
(kodifitseeritud tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 7, artikli 12 lõike 1 esimest lõiku, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 2 ja artikli 14 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 12. augusti 2003 aasta määrust (EÜ) nr 1438/2003 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis määratletud ühenduse laevastikupoliitika rakenduseeskirjad (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
(2) |
Tuleks hoolega jälgida Euroopa Liidu kalalaevastiku püügimahtude kohandamisi, et viia need vastavusse olemasolevate kalavarudega. Selleks on määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatükis sätestatud mitmeid erimeetmeid. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikide poolt tuleks kehtestada eeskirjad, võttes arvesse kõiki kõnealuses määruses ja nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruses (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (4) ettenähtud asjakohaseid parameetreid, mida kasutatakse tonnaaži (GT) ja võimsusena (kW) väljendatud laevastiku mahutavuse korraldamiseks. Käesolev määrus peaks võtma arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemist 1. mail 2004 ning Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist 1. jaanuaril 2007. |
(4) |
Iga I lisa A osas loetletud liikmesriigi laevastiku püügimahu sihttasemed tuleks kindlaks määrata 1. jaanuaril 2003, välja arvatud nende äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevastik. |
(5) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 11 võimaldab liikmesriikidel taastada 4 % ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 riigiabiga vanametalliks lammutatud keskmisest aastasest tonnaažist ja 4 % alates 1. jaanuarist 2007 riigiabiga vanametalliks lammutatud laevastiku tonnaažist. |
(6) |
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 13 võtab arvesse nõukogu määruse 27. juuli 2006. aasta (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (5) artikli 25 lõike 3 punktides b ja c praegu sätestatud nõuet vähendada riigiabiga välja vahetatud mootori võimsust vähemalt 20 %, kirjeldatud nõuet ei kohaldata kõnealuses määruses määratletud väikesemahulise rannapüügi suhtes. |
(7) |
On vaja kehtestada eeskirjad sihttasemete korrigeerimiseks, et võtta arvesse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikeid 4, 5 ja 6 ning läbipaistvuse huvides artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti ii ja Euroopa Liidu kalalaevastiku taasmõõtmist. Pärast kõigi kalalaevade mõõtmist tuleks kohandamise eeskirja säilitada laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava rangeks kohaldamiseks seoses tonnaažiga. |
(8) |
Sihttasemete kindlaksmääramiseks võetakse vajaduse korral arvesse taotlusi, mille I lisa A osas loetletud liikmesriigid on esitanud komisjonile enne 31. detsembrit 2002 neljandas mitmeaastases arendusprogrammis seatud eesmärkide laiendamiseks nagu oli sätestatud määruse (EÜ) nr 2792/1999 artikli 6 lõikes 2 ja nõukogu otsuse 97/413/EÜ (6) artiklis 3 ja artikli 4 lõikes 2. |
(9) |
On vaja kehtestada arvutusmeetod, et hinnata, kas liikmesriigid korraldavad kalalaevastiku koosseisu arvamisi ja koosseisust väljaarvamisi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2371/2002. |
(10) |
Erand laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavast seoses nende laevadega, mis liitusid laevastikuga alates 1. jaanuarist 2003 või seoses I lisa B osas loetletud liikmesriikidega alates ühinemiskuupäevast peaks arvesse võtma vastavalt enne 1. jaanuari 2003 või enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsust. Üldise püügimahu arvutamiseks tuleks selliste laevastiku koosseisu arvamiste puhul, mille suhtes on tehtud selline haldusotsus, võimaldada erikohtlemist tingimusel, et need laevad arvatakse laevastiku koosseisu vähemalt viie aasta jooksul pärast haldusotsuse tegemist asjaomase liikmesriigi poolt. |
(11) |
On vaja kehtestada rakenduseeskirjad otsustele, mida liikmesriigid teevad moderniseerimise abikõlblikkuse kohta määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5 osutatud ohutuse, töötingimuste, toote kvaliteedi ja hügieeni parandamiseks laevapardal, et tagada taotluste läbipaistev hindamine ja võrdne kohtlemine ning vältides samas igasugust püügikoormuse suurenemist selliste tööde tulemusena. |
(12) |
Kooskõlas nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrusega (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (7) ei mõjuta peatekist ülalpool asuvate suletud ruumide mahutavuse suurendamine nende laevade mahutavust, mille kogupikkus on alla 15 meetri. Seetõttu ei võeta kõnealuste laevade moderniseerimist peatekist ülalpool arvesse sihttasemete kohandamisel vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikele 5. |
(13) |
Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata uutele või olemasolevatele laevadele tonnaaži piiratud suurendamist, et parandada pardal ohutust, hügieeni- ja töötingimusi ning toote kvaliteeti tingimusel, et sel viisil ei suurendata laevade kalapüügivõimet ning et esikohale seatakse väikesemahuline rannapüük määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 26 tähenduses. Kõnealune suurendamine peaks olema seotud liikmesriikide pingutustega korrigeerida püügimahtu riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 või 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 ning alates 1. jaanuarist 2007. |
(14) |
On vaja sätestada rakenduseeskirjad, et tagada selged reeglid ja protseduurid liikmesriikidelt Euroopa Liidu kalalaevastiku registrisse andmete edastamiseks; ning lisaks sellele on andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamiseks vajalikud uued valideerimiseeskirjad. |
(15) |
Aastaaruanded ja komisjoni kokkuvõtted nendest vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 14 peaksid andma selge pildi laevastiku püügimahu ja püügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta. |
(16) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kalanduse ja akvakultuuri komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Seda kohaldatakse Euroopa Liidu kalalaevade püügimahu suhtes, välja arvatud laevad:
a) |
mida kasutatakse üksnes määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 3 punktis d määratletud akvakultuuris või |
b) |
mis on registreeritud aluslepingu artikli 355 punktis 1 märgitud Prantsusmaa, Portugali ja Hispaania äärepoolseimates piirkondades. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „GTa1” või „ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž”– jaanuari 2003 ja 31. detsembri 2006 vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž. Artiklis 4 esitatud tonnaaži sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 sätestatud sihttasemete järgmiseks vajaliku tonnaaži vähendamise.
I lisa B osas loetletud liikmesriikide puhul on „GTa1” või „ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž” ühinemiskuupäeva ja 31. detsembri 2006 vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž;
2) „GTs” või „määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel lubatud kogutonnaaži suurendamine”– määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel lubatud kogutonnaaži suurendamine, mis on registreeritud enne GTt arvutamise kuupäeva;
3) „GTa2” või „pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatavate laevade kogutonnaaž”– 1. jaanuari 2007 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade kogutonnaaž. Artiklis 4 esitatud tonnaaži sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 sätestatud sihttasemete järgmiseks vajaliku tonnaaži vähendamise;
4) „GT100” või „nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002”– kogutonnaaž üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. jaanuari 2003 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 31. detsembrit 2002.
I lisa B osas loetletud liikmesriikide puhul on „GT100” või „nende üle 100 GT mahutavusega laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002” kogutonnaaž üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. mai 2004 ja GTt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 30. aprilli 2004;
5) „kWa” või „nende laevade koguvõimsus, mis on riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud pärast 31. detsembrit 2002”– koguvõimsus laevadel, mis on laevastiku koosseisust 1. jaanuari 2003 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabi toel välja arvatud. Artiklis 4 esitatud võimsuse sihttaset käsitlevas valemis võetakse seda väärtust arvesse ainult mahus, mis ületab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 12 lõikes 1 ettenähtud sihttasemete järgmiseks vajaliku võimsuse vähendamise.
I lisa B osas loetletud liikmesriikide puhul on „kWa” või „nende laevade koguvõimsus, mis on riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud pärast 31. detsembrit 2002” koguvõimsus laevadel, mis on laevastiku koosseisust 1. mai 2004 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal riigiabi toel välja arvatud;
6) „kW100” või „nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002”– koguvõimsus üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. jaanuari 2003 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 31. detsembrit 2002.
I lisa B osas loetletud liikmesriikide puhul on „kW100” või „nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002” koguvõimsus üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu 1. mai 2004 ja kWt arvutamise kuupäeva vahelisel ajal ning mille suhtes on asjaomane liikmesriik teinud haldusotsuse riigiabi andmise kohta pärast 30. aprilli 2004;
7) „GTt”– laevastiku kogutonnaaž, mis on arvutatud mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003;
8) „Δ(GT-GRT)” või „laevastiku taasmõõtmise tulemus”– 1. jaanuaril 2003 tonnaažina väljendatud laevastiku kogumahutavuse ja sama väärtuse määruse (EMÜ) nr 2930/86 kohaselt pärast laevastiku kogumahutavuse taasmõõtmist ümberarvutatud vahe;
9) „kWt”– laevastiku koguvõimsus mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003;
10) „peatekk”– rahvusvahelises laevade mõõtmise konventsioonis (1969) määratletud ülatekk;
11) „kWr” või „riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsus”– määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 25 lõike 3 punktide b ja c kohaselt pärast 31. detsembrit 2006 riigiabiga välja vahetatud mootorite koguvõimsus.
II PEATÜKK
KALALAEVASTIKU SIHTTASEMED
Artikkel 3
Sihttasemete määramine
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 osutatud tonnaaži (GT) ja võimsuse (kW) sihttasemed 1. jaanuaril 2003 iga I lisa A osas loetletud liikmesriigi kohta, v.a äärepoolseimad piirkonnad, on sätestatud I lisa A osas.
Artikkel 4
Sihttasemete kontrollimine
1. Tonnaaži sihttase iga I lisa A osas loetletud liikmesriigi kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(GT)t) võrdne I lisa A osas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (R(GT)03), mida on korrigeeritud järgmiselt:
a) |
arvates maha:
|
b) |
ning lisades määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 kohaselt lubatud kogutonnaaži suurenemise (GTs). |
Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:
R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 + GTS
Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktile ii, vähendatakse käesoleva lõike teises lõigus nimetatud sihttasemeid 35 % võrra kogutonnaažist üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002, (GT100) vastavalt järgmisele valemile:
R(GT)t = R(GT)03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS
2. Võimsuse sihttase iga I lisa A osas loetletud liikmesriigi kohta on mis tahes kuupäeval pärast 1. jaanuari 2003 (R(kW)t) võrdne I lisas sätestatud asjaomase liikmesriigi sihttasemega 1. jaanuaril 2003 (R(kW)03), mida on korrigeeritud pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa) ning 20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsuse (kWr) mahaarvamisega.
Kõnealused sihttasemed määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:
R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr
Kui laevastikule lisatakse uut püügivõimsust vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõike 1 punkti b alapunktile ii, vähendatakse käesoleva lõike teises lõigus osutatud sihttasemeid 35 % võrra koguvõimsusest üle 100 GT mahutavusega laevadel, mis on arvatud laevastiku koosseisu riigiabiga pärast 31. detsembrit 2002, (kW100) vastavalt järgmisele valemile:
R(kW)t = R(kW)03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100
III PEATÜKK
LAEVASTIKU KOOSSEISU ARVAMISE JA KOOSSEISUST VÄLJAARVAMISE KORRALDAMINE
Artikkel 5
Laevastiku püügivõimsus 1. jaanuaril 2003
Välja arvatud I lisa B osas loetletud liikmesriikide puhul võetakse artikli 7 kohaldamisel tonnaaži (GT03) ja võimsusena (kW03) väljendatud 1. jaanuari 2003 püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt II lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tehtud haldusotsusel vastavalt sel ajal kehtinud õigusaktidele ja eelkõige kooskõlas otsuse 97/413/EÜ artikli 6 lõike 2 alusel komisjonile teatavaks tehtud riiklike laevade koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kavaga ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.
Artikkel 6
I lisa B osas loetletud liikmesriikide laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval
Artikli 8 kohaldamisel võetakse tonnaaži (GTacc) ja võimsusena (kWacc) väljendatud I lisa B osas loetletud liikmesriikide ühinemiskuupäeva püügivõimsuse kindlaksmääramisel vastavalt III lisale arvesse need laevade koosseisu arvamised, mis põhinevad asjaomase liikmesriigi poolt kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsusel ning mis viiakse läbi hiljemalt viie aasta jooksul pärast kõnealuse haldusotsuse vastuvõtmise kuupäeva.
Artikkel 7
Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve
1. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga käesoleva määruse I lisa A osas loetletud liikmesriik tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (GT03) või sellest väiksem, mida on korrigeeritud järgmiselt:
a) |
arvates maha:
|
b) |
ning lisades:
|
Nimetatud liikmesriigid tagavad järgmise valemi järgimise:
GTt ≤ GT03 – 0,99 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)
2. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga käesoleva määruse I lisa A osas loetletud liikmesriik tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne püügivõimsusega 1. jaanuaril 2003 (kW03) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:
a) |
pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa); |
b) |
20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsusest (kWr); |
c) |
35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsusest, mis on pärast 31. detsembrit 2002 antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (kW100). |
Nimetatud liikmesriigid tagavad järgmise valemi järgimise:
kWt ≤ kW03 – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100
Artikkel 8
Laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise järelevalve I lisa B osas loetletud liikmesriikides
1. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga käesoleva määruse I lisa B osas loetletud liikmesriik tagama, et tonnaažina väljendatud püügivõimsus (GTt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (GTacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud järgmiselt:
a) |
arvates maha:
|
b) |
ning lisades:
|
Nimetatud liikmesriigid tagavad järgmise valemi järgimise:
GTt ≤ GTacc – 0,985 GTa1 – 0,96 GTa2 – 0,35 GT100 + GTS + Δ(GT-GRT)
2. Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 järgimiseks peab iga käesoleva määruse I lisa B osas loetletud liikmesriik tagama, et võimsusena väljendatud püügivõimsus (kWt) on igal ajal võrdne ühinemiskuupäeva püügivõimsusega (kWacc) või sellest väiksem, ning mida on korrigeeritud, arvates sellest maha:
a) |
ühinemiskuupäeval või pärast seda riigiabiga laevastiku koosseisust välja arvatud laevade koguvõimsuse (kWa); |
b) |
20 % riigiabiga väiksema võimsusega mootorite vastu välja vahetatud mootorite koguvõimsusest (kWr); |
c) |
35 % nende üle 100 GT mahutavusega laevade koguvõimsusest, mis on ühinemiskuupäeval või pärast seda antud riigiabiga laevastiku koosseisu arvatud (kW100). |
Nimetatud liikmesriigid tagavad järgmise valemi järgimise:
kWt ≤ kWacc – kWa – 0,2 kWr – 0,35 kW100
IV PEATÜKK
TONNAAŽI SUURENDAMINE OHUTUSE, TÖÖ- JA HÜGIEENITINGIMUSTE NING TOOTE KVALITEEDI PARANDAMISEKS
Artikkel 9
Tonnaaži suurendamise taotluste abikõlblikkus
Määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 5 sätestatud taotlus laeva tonnaaži suurendamiseks loetakse abikõlblikuks järgmiste tingimuste täitmisel:
a) |
laevale ei ole varem antud luba tonnaaži suurendamiseks kõnealuste sätete alusel; |
b) |
laev on kogupikkusega vähemalt 15 meetrit; |
c) |
laeva vanus, mis vastab taotluse esitamise kuupäeva ja määruse (EMÜ) nr 2930/86 artiklis 6 sätestatud kasutuselevõtmise kuupäeva vahelisele ajale, on vähemalt viis aastat; |
d) |
tonnaaži suurenemine tuleneb moderniseerimisest, mille eesmärgiks on parandada ohutust, töö- ja hügieenitingimusi ning toote kvaliteeti; |
e) |
punktis d osutatud tööd ei suurenda peatekist allpool olevaid ruume; |
f) |
punktis d osutatud tööd ei põhjusta kalatrümmide või püügivahenditele ettenähtud ruumide suurenemist. |
Artikkel 10
Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid vaatavad tonnaaži suurendamise taotlused läbi ja otsustavad, kas need võib heaks kiita vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.
2. Liikmesriigid peavad toimikut iga laeva kohta, mille suhtes on määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõike 5 alusel tehtud otsus tonnaaži suurendamise kohta. Toimik sisaldab kõiki tehnilisi andmeid, mida on kasutatud liikmesriikide taotluste läbivaatamisel. Liikmesriigid teevad need toimikud taotluse korral komisjonile viivitamata kättesaadavaks.
V PEATÜKK
ANDMETE KOGUMINE
Artikkel 11
Teabe kogumine liikmesriikide poolt ja teabe edastamine komisjonile
1. Iga liikmesriik kogub teavet:
a) |
iga laevastiku koosseisu arvamise ja koosseisust väljaarvamise kohta; |
b) |
iga laeva moderniseerimise kohta, mis mõjutab tema püügimahtu. |
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile vähemalt järgmised andmed:
a) |
laeva sisenumber ja nimi; |
b) |
laeva püügimaht brutoregistertonnides ja püügivõimsus kilovattides; |
c) |
laeva registreerimissadam; |
d) |
järgmiste toimingute laad ja kuupäevad:
|
e) |
toimingule riigiabi andmine; |
f) |
vajadusel liikmesriigi poolt riigiabi andmise kohta tehtud haldusotsuse kuupäev; |
g) |
moderniseerimise korral võimsuse muutus kilovattides (kW) ja mahutavuse muutus brutoregistertonnides (GT) ülal- ja allpool peatekki. |
VI PEATÜKK
TEABEVAHETUS JA AASTAARUANNE
Artikkel 12
Teabevahetus
Liikmesriigid teevad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks Euroopa Liidu laevastikupoliitika rakendamisega seonduva teabe, sealhulgas järgmised andmed:
a) |
riigisisesed rakenduseeskirjad ja meetmed, et tagada määruse (EÜ) nr 2371/2002 III peatüki järgimine; |
b) |
laevastiku kontrolli ja järelevalve halduskord ning seotud ametiasutusi käsitlev teave; |
c) |
teave laevastiku mahutavuse arengu kohta, eelkõige riigiabi toel läbiviidud kõrvaldamised ja uuendamised; |
d) |
vajadusel sihttasemete järgimiseks koostatud laevastiku vähendamise kavad; |
e) |
teave laevastiku mahutavuse arengu kohta äärepoolseimates piirkondades seoses laevade üleandmisega mandri ja äärepoolseimate piirkondade vahel; |
f) |
teave püügikoormuse piirangute süsteemi mõju kohta laevastiku püügivõimsusele, eelkõige juhul, kui nimetatud süsteem on osa taastamis- või mitmeaastasest majandamiskavast; |
g) |
muu liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks ja parimate tavade vahetamiseks asjakohaseks ja kasulikuks peetav teave. |
Artikkel 13
Aastaaruanne
1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 30. aprilliks elektroonilisel kujul aruande eelneval aastal tehtud jõupingutuste kohta püsiva tasakaalu saavutamiseks püügimahu ja püügivõimaluste vahel.
2. Komisjon koostab Euroopa Liidu kalalaevastiku registri andmete ja lõike 1 kohaselt saadud aruannetes esitatud teabe põhjal kokkuvõtte ja edastab selle enne iga aasta 31. juulit kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele ning määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõike 1 alusel moodustatud kalanduse ja akvakultuuri korralduskomiteele.
Need kaks komiteed edastavad komisjonile oma arvamuse hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks.
3. Komisjon saadab kokkuvõtte koos liikmesriikide aruannete ja lõikes 2 nimetatud komiteede arvamustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 31. detsembriks.
Artikkel 14
Aastaaruannetes esitatav teave
1. Artiklis 13 sätestatud liikmesriikide aruannetes esitatakse vähemalt järgmine teave:
a) |
kalalaevastike kirjeldus seoses kalapüügiga: areng eelmisel aastal, sealhulgas mitmeaastase majandamis- ja taastamiskavadega hõlmatud kalapüügi kohta; |
b) |
mitmeaastase majandamis- või taastamiskavade raames või vajaduse korral riiklike kavade raames vastuvõetud püügikoormuse vähendamise süsteemi mõju püügimahule; |
c) |
teave laevastiku koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise kava ja sihttasemete järgmise kohta; |
d) |
koondaruanne laevastiku korraldussüsteemi tugevate ja nõrkade külgede kohta koos täiustamiskava ja teabega laevastikupoliitika meetmetele üldise vastavuse taseme kohta; |
e) |
kogu teave halduskorra muudatustest, mis on seotud laevastiku haldamisega. |
2. Liikmesriikide aruannete pikkus ei tohi ületada 10 lehekülge.
Artikkel 15
Määrus (EÜ) nr 1438/2003 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 16
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(2) ELT L 204, 13.8.2003, lk 21.
(3) Vt IV lisa.
(4) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10.
(5) ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.
(6) EÜT L 175, 3.7.1997, lk 27.
(7) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1.
I LISA
A OSA
Sihttasemed liikmesriikide kaupa (1)
Liikmesriik |
Sihttasemed 1. jaanuar 2003 |
|
R(GT)03 |
R(kW)03 |
|
Belgia |
23 372 |
67 857 |
Taani |
132 706 |
459 526 |
Saksamaa |
84 262 |
175 927 |
Iirimaa |
88 700 |
244 834 |
Kreeka |
119 910 |
653 497 |
Hispaania (v.a 31. detsembril 2002 Kanaari saartel registreeritud maht) |
728 344 |
1 671 739 |
Prantsusmaa (v.a neljandas mitmeaastases arendusprogrammis Prantsuse ülemeredepartemangude laevastiku osade suhtes seatud eesmärgid) |
230 257 |
920 969 |
Itaalia |
229 862 |
1 338 971 |
Madalmaad |
197 599 |
487 809 |
Portugal (v.a neljandas mitmeaastases arendusprogrammis Assooride ja Madeira laevastiku osade suhtes seatud eesmärgid) |
171 502 |
412 025 |
Soome |
23 203 |
216 195 |
Rootsi |
51 993 |
261 028 |
Ühendkuningriik |
286 120 |
1 129 194 |
Kokku |
2 367 830 |
8 039 571 |
B OSA
Pärast 1. jaanuari 2003 liitunud liikmesriikide loetelu
|
Bulgaaria |
|
Tšehhi Vabariik |
|
Eesti |
|
Küpros |
|
Läti |
|
Leedu |
|
Ungari |
|
Malta |
|
Poola |
|
Rumeenia |
|
Sloveenia |
|
Slovakkia |
(1) Sihttasemed võib läbi vaadata, et arvesse võtta neid laevu, mis 31. detsembril 2002 olid olemas, kuid ei olnud hõlmatud neljanda mitmeaastase arendusprogrammiga ega kantud registrisse käesoleva tabeli koostamise kuupäevaks.
II LISA
Püügimahu arvutamise eeskirjad tonnaaži (GT03) ja võimsuse (kW03) alusel 1. jaanuaril 2003
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „GTFR”– laevastiku püügimaht 1. jaanuaril 2003 tonnaaži alusel, mis on arvutatud Euroopa Liidu kalalaevastiku registri põhjal;
2. „GT1”– nende laevade kogutonnaaž, mis on ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002;
3. „GT2”– nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 30. juunini 2002 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täinud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;
4. „GT3”– nende laevade kogutonnaaž, mis on ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002;
5. „GT4”– nende laevade kogutonnaaž, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2001 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;
6. „kWFR”– laevastiku püügimaht 1. jaanuaril 2003 võimsuse alusel, mis on arvutatud Euroopa Liidu kalalaevastiku registri põhjal;
7. „kW1”– nende laevade koguvõimsus, mis on ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga arvatud laevastiku koosseisu ja mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002;
8. „kW2”– nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 30. juunini 2002 tehtud haldusotsuse alusel neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevastikuossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002;
9. „kW3”– nende laevade koguvõimsus, mis on ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002 tehtud haldusotsuse alusel pärast 31. detsembrit 2002 riigiabita arvatud laevastiku koosseisu ning mille suhtes on vastavat võimsust riigiabita vähendatud ajavahemikul 1. jaanuarist 1998 kuni 31. detsembrini 2002;
10. „kW4”– nende laevade koguvõimsus, mis on arvatud laevastiku koosseisu pärast 31. detsembrit 2002 riigiabiga ajavahemikul 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2001 neljandas mitmeaastases arendusprogrammis esitatud laevanduseossa, mis ei ole oma eesmärke täitnud, ja mille suhtes on vastavat mahtu riigiabita vähendatud pärast 31. detsembrit 2002.
Artiklis 6 määratletud tonnaaži (GT03) ja võimsusena (kW03) väljendatud laevastiku püügimaht arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
GT03 = GTFR + GT1 – 0,35GT2 + GT3 – 0,30GT4
kW03 = kWFR + kW1 – 0,35kW2 + kW3 – 0,30kW4
III LISA
Ühinemiskuupäeva püügivõimsuse arvutamise eeskirjad tonnaaži (GTacc) ja võimsuse (kWacc) alusel I lisa B osas nimetatud liikmesriikide puhul
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „GTFR”– Euroopa Liidu kalalaevastiku registri alusel arvutatud ja tonnaažina väljendatud laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval;
2. „GT1”– nende laevade kogutonnaaž, mis on kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel pärast ühinemiskuupäeva arvatud laevastiku koosseisu;
3. „kWFR”– Euroopa Liidu kalalaevastiku registri alusel arvutatud ja võimsusena väljendatud laevastiku püügivõimsus ühinemiskuupäeval;
4. „kW1”– nende laevade koguvõimsus, mis on kuni viis aastat enne ühinemiskuupäeva tehtud haldusotsuse alusel pärast ühinemiskuupäeva arvatud laevastiku koosseisu.
Artiklis 6 määratletud tonnaaži (GTacc) ja võimsusena (kWacc) väljendatud laevastiku püügivõimsus arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele:
GTacc = GTFR + GT1
kWacc = kWFR + kW1
IV LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos loeteluga selle järgmistest muudatustest
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1438/2003 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 916/2004 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1277/2007 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1086/2008 |
V LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 1438/2003 |
Käesolev määrus |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 punktid 1–10 |
Artikli 2 punktid 1–10 |
Artikli 2 punkt 11 |
— |
Artikli 2 punkt 12 |
Artikli 2 punkt 11 |
Artiklid 3 ja 4 |
Artiklid 3 ja 4 |
Artikkel 6 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6a |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
Artikkel 7a |
Artikkel 8 |
Artikkel 8 |
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
Artikkel 10 |
Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 10 lõige 3 |
— |
Artikkel 11 |
Artikkel 12 |
Artikkel 12 |
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
Artikkel 14 |
— |
Artikkel 15 |
Artikli 14 esimene lõik |
Artikkel 16 |
Artikli 14 teine lõik |
— |
I lisa |
I lisa A osa |
— |
I lisa B osa |
II ja III lisa |
II ja III lisa |
— |
IV lisa |
— |
V lisa |
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1014/2010,
10. november 2010,
uute sõiduautode registreerimisandmete seire ja esitamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames, (1) eriti selle artikli 8 lõike 9 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 kohaselt peavad liikmesriigid registreerima igal aastal teatavad andmed eelneval aastal asjaomase liikmesriigi territooriumil registreeritud uute sõiduautode kohta ning edastama need andmed komisjonile. Kuna nende andmete alusel määratakse uute sõiduautode tootjatele teatav CO2-heite sihttase ning hinnatakse, kas tootjad järgivad neid sihttasemeid, on vaja ühtlustada kõnealuste andmete kogumise ja esitamise eeskirjad. |
(2) |
Selleks et täielikult hinnata, kas iga tootja järgib talle kooskõlas määrusega (EÜ) nr 443/2009 määratud CO2-heite sihttaset ning et saada vajalik kogemus kõnealuse määruse kohaldamisest, on komisjonil vaja üksikasjalikke andmeid tootja tasandil iga sõidukiseeria kohta, mis on kindlaks määratud tüübi, variandi ja versiooni järgi. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et need andmed registreeritakse ja edastatakse komisjonile koos koondandmetega vastavalt kõnealuse määruse artikli 8 lõikele 2. |
(3) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta) (2) artiklitele 18 ja 26 peab tootja tagama, et igal ELis turule lastud uuel sõidukil on kaasas vastavustunnistus ning liikmesriik tohib registreerida sõiduki üksnes siis, kui sellel on vastavustunnistus. Seepärast on loogiline, et vastavustunnistus peaks olema peamine allikas, kust saadakse andmeid, mille liikmesriigid peavad määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõike 1 kohaselt registreerima, tegema tootjatele kättesaadavaks ja esitama komisjonile. Selleks et liikmesriigid saaksid uute sõiduautode registreerimiseks ja kasutuselevõtuks kasutada mujalt kui vastavustunnistuselt pärinevaid andmeid, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 443/2009 põhjenduses 26, on asjakohane näha ette, millised muud dokumendid on sama täpsed ning mida tuleks seepärast ka lubada liikmesriikidel kasutada. |
(4) |
On oluline, et uute sõiduautode registreerimisandmed oleksid täpsed ning neid oleks võimalik tõhusalt töödelda määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 4 sätestatud sihttaseme kehtestamiseks. Seepärast peaksid tootjad esitama komisjonile ajakohased andmed nende nimede ja valmistajatehase tähise esimese osa kohta, mis on kindlaks määratud nõukogu 18. detsembri 1975. aasta direktiivis 76/114/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste andmesilte ning kirjeid, nende asukohta ja kinnitusviisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) ning mida on kasutatud selle liikmesriigi vastavustunnistustel, kus sõiduk on registreeritud. Komisjonil on nende andmete alusel võimalik esitada liikmesriikidele tootjanimede ajakohane loetelu, mida tuleks aruandluses kasutada. |
(5) |
Liikmesriigid peaksid registreerima ja esitama andmed alternatiivkütuseid kasutavate esmakordselt registreeritud sõiduautode kohta. Selleks et komisjonil oleks etanoolisisaldusega (E85) kütust kasutavate sõidukite puhul võimalik arvesse võtta heite sihttaseme vähendamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 6, peaksid liikmesriigid komisjonile esitama vajaliku teabe, sealhulgas alternatiivkütust müüvate bensiinijaamade osakaalu oma territooriumil ning vajaduse korral selliste bensiinijaamade koguarvu, kus müüakse etanoolisisaldusega (E85) kütust, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta) (5) artiklis 7b sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele. |
(6) |
Direktiivi 2007/46/EÜ artiklitega 23 ja 24 on ette nähtud lihtsustatud tüübikinnitusmenetlus, mille puhul ei nõuta Euroopa vastavustunnistuse väljaandmist. Liikmesriigid peaksid kontrollima nimetatud menetluse kohaselt registreeritud sõidukite arvu, et hinnata selle mõju seiremenetlusele ning uute sõiduautode CO2-heite ELi keskmise sihttaseme saavutamisele. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Lisaks määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklites 2 ja 3 esitatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „tüübikinnitusdokumendid”– dokumendid, mis sisaldavad käesoleva määruse I lisa tabeli kolmandas veerus nimetatud andmeid;
2. „koondatud seireandmed”– määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa C osa esimeses tabelis nimetatud koondandmed;
3. „üksikasjalikud seireandmed”– määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa C osa teises tabelis nimetatud üksikasjalikud andmed, mis on liigitatud tootjate ning tüübi, variandi ja versiooni järgi kindlaksmääratud sõidukiseeriate kaupa;
4. „baassõiduk”– direktiivi 2007/46/EÜ artikli 3 lõikes 18 määratletud sõiduk;
5. „kahekütuseline gaasisõiduk” ja „segakütuseline etanoolisõiduk”– komisjoni määruse (EÜ) nr 692/2008 (6) artiklis 2 määratletud sõidukid;
Artikkel 2
Andmete edastamine
Liikmesriigid edastavad koondatud ja üksikasjalikud seireandmed elektroonilise edastussüsteemi kaudu Euroopa Keskkonnaagentuuri poolt hallatavasse keskandmevaramusse. Kui andmed on edastatud, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile.
Artikkel 3
Andmeallikad
1. Olenemata andmeallikast, mida liikmesriik kasutab koondatud ja üksikasjalike seireandmete koostamiseks, põhinevad kõnealused andmed asjaomase sõiduauto vastavustunnistusel või direktiivi 2007/46/EÜ III ja VIII lisas nimetatud teavet sisaldavatel tüübikinnitusdokumentidel vastavalt käesoleva määruse I lisa tabelile.
2. Üksikasjalike seireandmete parameeter „uute registreerimiste koguarv” määratakse igal aastal konkreetse sõidukiga seoses tehtud registreerimiskannete koguarvu alusel.
3. Kui vastavustunnistusel või tüübikinnitusdokumentidel on rohkem kui ühe tootja nimi, esitab liikmesriik baassõiduki tootja nime.
4. Üksikasjalike seireandmete parameetri „CO2-heide” all esitatav CO2-heite väärtus võetakse vastavustunnistuse või tüübikinnitusdokumentide kandest „kombineeritult”, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse kannet „kaalutud, kombineeritult”.
5. Alternatiivkütust kasutavaid sõidukeid käsitlevates üksikasjalikes seireandmetes märgib pädev asutus kütuse liigi ja kütuse tüübi vastavalt käesoleva määruse I lisale.
6. Kahekütuseliste gaasisõidukite või segakütuseliste etanoolisõidukite puhul esitab pädev asutus üksikasjalikes seireandmetes parameetri „CO2-heide (g/km)” all järgmised CO2-heite väärtused:
a) |
veeldatud naftagaasi või maagaasi CO2-heite väärtus vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 II lisa A osa punktile 2 bensiini ja gaaskütuseid kasutavate kahekütuseliste gaasisõidukite puhul; |
b) |
bensiini CO2-heite väärtus bensiini ja määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 6 osutatud etanooli (E85) kasutavate segakütuseliste etanoolisõidukite puhul. |
Seoses punktiga b esitavad liikmesriigid bensiini CO2-heite väärtuse ka juhul, kui tingimused määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 6 sätestatud sihttaseme vähendamiseks ei ole täidetud. Liikmesriigid võivad siiski esitada ka E85 väärtuse.
7. Kui sõiduki teljed on eri laiusega, esitab liikmesriik üksikasjalikes seireandmetes parameetri „katteala – telje rööbe” all suurima teljelaiuse.
8. Kui koondatud ja üksikasjalikud seireandmed on võetud tüübikinnitusdokumentidest ning kui kõnealused andmed sisaldavad väärtusvahemikke, tagavad liikmesriigid esitatud andmete piisava täpsuse ning kooskõla vastavustunnistusel esitatud andmetega.
Artikkel 4
Andmete säilitamine ja kontroll
Liikmesriigid tagavad koondatud ja üksikasjalike seireandmete säilitamise, kogumise, kontrolli, tõendamise ja edastamise.
Artikkel 5
Liikmesriikide koostatavad andmed
1. Kui liikmesriigid arvutavad CO2-heite keskmist taset, mis tuleb lisada koondatud seireandmetesse, ei võta nad arvesse järgmist:
a) |
määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 4 sätestatud protsendimäärad; |
b) |
määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 5 sätestatud üliühikud; |
c) |
kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 6 kohaldatud CO2-heite vähendamine; |
d) |
CO2-heite vähenemine, mis on saavutatud uuendusliku tehnoloogiaga kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 12. |
2. Kui liikmesriigid arvutavad sõiduki keskmist massi ja katteala, mille väärtused tuleb lisada koondatud seireandmetesse, ei võta nad arvesse järgmist:
a) |
määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 4 sätestatud protsendimäärad; |
b) |
määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 5 sätestatud üliühikud. |
3. Üksikasjalike seireandmete koostamisel lisavad liikmesriigid järgmised andmed:
a) |
selliste sõidukite arv, mille CO2-heide on alla 50 g CO2/km ning mille registreerimisel ei kohaldatud määruse (EÜ) nr 443/2009 artiklis 5 sätestatud korrutustegureid; |
b) |
iga 85 % etanoolisisaldusega bensiini (E85) kasutava sõiduki CO2-heide, vähendamata kõnealust CO2-heite väärtust 5 % võrra, nagu on selliste sõidukite puhul ette nähtud määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 6; |
c) |
iga uuendusliku tehnoloogiaga varustatud sõiduki CO2-heide, arvestamata määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 12 kohaselt heakskiidetud uuendusliku tehnoloogia kasutamisega saavutatud CO2-heite vähenemist. |
4. Koondatud ja üksikasjalikud seireandmed esitatakse käesoleva määruse II lisa tabelis 1 ja 2 kindlaksmääratud täpsusega.
Artikkel 6
Etanoolisisaldusega bensiini (E85) müüvaid bensiinijaamu käsitlev aruandlus
1. Teave selliste bensiinijaamade osakaalu kohta asjaomaste liikmesriikide territooriumil, kus müüakse etanoolisisaldusega (E85) kütust, mis vastab direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 17 ja direktiivi 98/70/EÜ artiklis 7b biokütustele kehtestatud säästlikkuse kriteeriumidele, esitatakse komisjonile elektrooniliselt koos koondatud seireandmetega.
Bensiinijaamade osakaal esitatakse vähemalt 5 % suuruste vahemikena ümardatuna alumise protsendimäärani.
2. Kui etanoolisisaldusega (E85) kütust müüvate bensiinijaamade osakaal ületab 30 %, esitavad liikmesriigid komisjonile selliste bensiinijaamade koguarvu, kus müüakse etanoolisisaldusega (E85) kütust, mis on kättesaadav samal viisil nagu muu süsivesinikel põhinev vedelkütus ning mis vastab lõikes 1 osutatud säästlikkuse kriteeriumidele.
3. Lõikes 1 ja 2 sätestatud teave esitatakse komisjonile igal aastal 28. veebruariks.
Kui komisjon ei esita vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva artikli lõike 2 kohaselt esitatud teabe saamisest, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 443/2009 artikliga 6 ettenähtud vähendamist.
Artikkel 7
EÜ tüübikinnitussüsteemiga hõlmamata sõidukid
1. Kui sõiduautode suhtes kohaldatakse väikeseeriate siseriiklikku tüübikinnitusmenetlust kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ artikliga 23 või üksiksõiduki kinnitusmenetlust kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 24, esitavad liikmesriigid komisjonile nende territooriumil selliste menetluste alusel registreeritud sõiduautode vastavad arvud.
2. Koondatud seireandmete koostamisel märgib pädev asutus tootja nime asemel ühe järgmistest andmetest:
a) |
„AA-IVA” üksiksõiduki kinnitusmenetluse alusel kinnitatud sõidukitüüpide puhul; |
b) |
„AA-NSS” väikeseeriate siseriikliku tüübikinnitusmenetluse kaudu kinnitatud sõidukitüüpide puhul. |
Liikmesriigid võivad kõnealuste sõidukite kohta koostada ka üksikasjalikud seireandmed; sel juhul kasutavad nad punktides a ja b osutatud lühendeid.
Artikkel 8
Tootjate loetelu
1. Tootjad esitavad komisjonile 15. detsembriks 2010 järgmise teabe:
a) |
nimed, mis on märgitud või mille nad kavatsevad märkida vastavustunnistusele; |
b) |
direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt valmistajatehase tähise esimene osa, mis on märgitud või mille nad kavatsevad märkida vastavustunnistusele. |
Nad teavitavad viivitamata komisjoni kõikidest punktis a ja b osutatud teabe muudatustest. Turule tulevad uued tootjad esitavad komisjonile viivitamata esimeses lõigus osutatud teabe.
2. Pädev asutus kasutab koondatud ja üksikasjalike seireandmete koostamisel neid tootjate nimesid, mille komisjon on esitanud lõike 1 kohaselt teatatud nimede alusel koostatud loetelus. Esimest korda avaldatakse kõnealune loetelu Internetis 31. detsembril 2010 ning seejärel ajakohastatakse seda regulaarselt.
3. Kui tootja nimi ei ole kõnealuses loetelus esitatud, kasutab pädev asutus koondatud ja üksikasjalike seireandmete koostamisel vastavustunnistusele või tüübikinnitusdokumentidele märgitud nime.
Artikkel 9
Tootjate esitatav täiendav teave
1. Määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõike 4 teises lõigus osutatud teate esitamiseks teatavad tootjad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. maiks selle kontaktisiku nime ja aadressi, kellele teade saadetakse.
Tootja teavitab viivitamata komisjoni kõikidest esitatud andmete muudatustest. Turule tulevad uued tootjad teatavad komisjonile viivitamata oma kontaktandmed.
2. Kui seotud ettevõtjate rühm ühendab autopargid, esitab ta määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 7 lõike 6 kohaldatavuse kindlaksmääramiseks komisjonile tõendid selle kohta, et rühma liikmed on omavahel seotud vastavalt kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 140, 5.6.2009, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1.
(4) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
(5) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.
(6) ELT L 199, 28.7.2008, lk 1.
I LISA
Andmeallikad
Parameeter |
Vastavustunnistus (1. osa, direktiivi 2007/46/EÜ IX lisas esitatud näidis B) |
Tüübikinnitusdokumendid (direktiiv 2007/46/EÜ) |
Tootja |
Punkt 0.5 |
III lisa 1. osa punkt 0.5 |
Tüüp |
Punkt 0.2 |
III lisa 1. osa punkt 0.2 |
Variant |
Punkt 0.2 |
VIII lisa punkt 3 |
Versioon |
Punkt 0.2 |
VIII lisa punkt 3 |
Mark |
Punkt 0.1 |
III lisa 1. osa punkt 0.1 |
Kaubanimi |
Punkt 0.2.1. |
III lisa 1. osa punkt 0.2.1 |
Sõiduki kategooria |
Punkt 0.4 |
III lisa 1. osa punkt 0.4 |
Mass (kg) |
kuni 29. aprillini 2010: punkt 12.1 alates 30. aprillist 2010: punkt 13 |
III lisa 1. osa punkt 2.6 (1) |
Katteala – teljevahe (mm) |
kuni 29. aprillini 2010: punkt 3 alates 30. aprillist 2010: punkt 4 |
III lisa 1. osa punkt 2.1 (2) |
Katteala – telje rööbe (mm) |
kuni 29. aprillini 2010: punkt 5 alates 30. aprillist 2010: punkt 30 |
III lisa 1. osa punktid 2.3.1 ja 2.3.2 (3) |
CO2-heide (g/km (4) |
kuni 29. aprillini 2010: punkt 46.2 alates 30. aprillist 2010: punkt 49.1 |
VIII lisa punkt 3 |
Kütuse liik |
kuni 29. aprillini 2010: punkt 25 alates 30. aprillist 2010: punkt 26 |
III lisa 1. osa punkt 3.2.2.1 |
Kütuse tüüp |
alates 30. aprillist 2010: punkt 26.1 |
III lisa 1. osa punkt 3.2.2.4 |
(1) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikega 8.
(2) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikega 8.
(3) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõigetega 7 ja 8.
(4) Kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikega 4.
II LISA
Andmete üksikasjalikkuse tabelid
Tabel 1
Artikli 2 kohaselt esitatavate koondatud seireandmete nõutav üksikasjalikkus
CO2 (g/km) |
vastavalt määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 9 lõike 2 teisele lõigule |
Mass (kg) |
täisarvuna |
Katteala (m2) |
ümardatuna lähima kolme kümnendkohani |
Tabel 2
Artikli 2 kohaselt esitatavate üksikasjalike seireandmete nõutav üksikasjalikkus
CO2 (g/km) |
täisarvuna |
Mass (kg) |
täisarvuna |
Katteala – teljevahe (mm) |
täisarvuna |
Katteala – telje rööbe (mm) |
täisarvuna |
Heite vähenemine tänu uuendusliku tehnoloogia kasutamisele (g/km) |
ümardatuna lähima ühe kümnendkohani |
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1015/2010,
10. november 2010,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. |
(2) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab vastavalt artikli 19 lõikes 3 sätestatud menetlusele, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme kodumasinate, sealhulgas kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate kohta. |
(3) |
Komisjon on viinud läbi ettevalmistava uuringu, mille käigus analüüsiti kodumajapidamises tavaliselt kasutatavate pesumasinate tehnilisi, keskkonna- ja majandusaspekte. Uuring koostati koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning selle tulemused on avaldatud. |
(4) |
Käesoleva määrusega reguleeritakse tooteid, mis on ette nähtud kodumajapidamises pesu pesemiseks. |
(5) |
Kodumajapidamises kasutatavatel ühendatud pesumasinatel-kuivatitel on eriomadused ja seepärast tuleks need käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Kuid arvestades seda, et neil on samasugused funktsioonid kui kodumajapidamises kasutatavatel pesumasinatel, tuleks neid niipea kui võimalik käsitleda mõnes järgmises direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmeetmes. |
(6) |
Käesoleva määruse kohaldamise seisukohast loetakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate märkimisväärseks keskkonnaaspektiks elektri- ja veetarbimist kasutusetapis. Käesoleva määrusega reguleeritavad tooted tarbisid 2005. aastal ELis hinnanguliselt 35 TWh elektrienergiat ja 2 213 miljonit m3 vett. Kui ei võeta erimeetmeid, on aastal 2020 hinnangute kohaselt elektritarbimine 37,7 TWh ja veetarbimine 2 051 miljonit m3. Ettevalmistava uuringu tulemuste kohaselt on käesoleva määrusega hõlmatud toodete elektri- ja veetarbimist võimalik oluliselt vähendada. |
(7) |
Ettevalmistavast uuringust selgub, et muid direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osa kohaseid ökodisaini parameetreid käsitlevad nõuded ei ole vajalikud, kuna pesumasinate elektri- ja veetarbimine kasutusetapis on ülekaalukalt olulisim keskkonnaaspekt. |
(8) |
Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektri- ja veetarbimise vähenemine tuleks saavutada olemasolevate litsentsivabade kulutõhusate tehniliste lahenduste rakendamisega, tänu millele väheneks seadmete ostmise ja käitamise summaarne kulu. |
(9) |
Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektri- ja veetarbimise vähendamisest saadud tulu ületama tootmisetapiga seotud mis tahes täiendavat keskkonnamõju. |
(10) |
Ökodisaininõuded tuleks kehtestada järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ümberprojekteerimiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutusomadustele ning võetaks arvesse mõju lõpptarbijate ja tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
(11) |
Asjaomaste tooteparameetrite kindlaksmääramisel tuleks kasutada usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismeetodit, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (2) I lisas loetletud Euroopa standardiorganite vastuvõetud harmoneeritud standardeid, kui need on olemas. |
(12) |
Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
(13) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ V ja VI lisas osutatud tehnilistes dokumentides teabe niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
(14) |
Lisaks käesolevas määruses õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parima võimaliku tehnika soovituslikud võrdlusandmed, et tagada sellise teabe laialdane ja hõlbus kättesaadavus, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritavate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul. |
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kodumajapidamises kasutatavate võrgutoitega pesumasinate, samuti vajaduse korral ka akutoitega töötavate pesumasinate, sealhulgas muuks kui kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate turulelaskmisele.
2. Käesolevat määrust ei kohaldata kodumajapidamises kasutatavate ühendatud pesumasinate-kuivatite suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 esitatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:
1) „kodumajapidamises kasutatav pesumasin”– automaatpesumasin, millega vett kasutades pestakse ja loputatakse riideesemeid, mis võimaldab ka pesu tsentrifuugimist ja mis on kavandatud kasutamiseks peamiselt muudele kui kutselistele kasutajatele;
2) „kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud pesumasin”– kodumajapidamises kasutatav pesumasin, mis on ette nähtud paigaldamiseks kappi, ettevalmistatud seinaorva või muusse sarnasesse kohta ja mis viimistletakse mööbliks;
3) „automaatpesumasin”– pesumasin, milles sissepandud pesu pestakse ilma inimese sekkumiseta täielikult masina programmi kohaselt;
4) „kodumajapidamises kasutatav ühendatud pesumasin-kuivati”– kodumajapidamises kasutatav pesumasin, millel on tsentrifuugimise võimalus ja ka vahend riideesemete kuivatamiseks, harilikult kuumutamise ja pööritamisega;
5) „programm”– rida ette kindlaks määratud tööetappe, mis tootja teate kohaselt sobivad teatavat tüüpi riideesemete pesemiseks;
6) „tsükkel”– täielik pesemis-, loputamis- ja tsentrifuugimisprotsess, mis on valitud programmi jaoks kindlaks määratud;
7) „programmi kestus”– aeg, mis kulub programmi käivitamisest kuni programmi lõpuni, välja arvatud lõppkasutaja programmeeritav viiteaeg;
8) „nimitäitekogus”– suurim mass kilogrammides, mille tootja on teatanud teatavat liiki kuivade riideesemete jaoks 0,5 kg täpsusega ja mida saab kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud masinaga töödelda vastavalt valitud programmile pärast seda, kui masin on tootja juhiste kohaselt täidetud;
9) „osaline koormus”– pool kodumajapidamises kasutatava pesumasina teatava programmi puhul ettenähtud nimitäitekogusest;
10) „allesjääv niiskusesisaldus”– pesumasinas olevasse pesusse tsentrifuugimise lõpuks jääv niiskusekogus;
11) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles kodumajapidamises kasutatav pesumasin on lülitatud välja seadmel oleva nupu või lülitiga, mis normaalse kasutuse korral on lõpptarbijale kättesaadav ja käitamiseks ette nähtud, et tagada väikseim võimsustarve; väljalülitatud seisundis võib masinat hoida määramata aja, kui masin on ühendatud vooluallikaga ja masinat kasutatakse vastavalt tootja juhistele; väljalülitatud seisundi lõppkasutajale kättesaadava nupu või lüliti puudumise korral tähendab väljalülitatud seisund olekut, millesse kodumajapidamises kasutatav pesumasin ise tagasi pöördub pärast püsioleku voolutarbimist;
12) „ooteseisund”– väikseima võimsustarbega seisund, milles masin võib pärast programmi lõppu olla määramata aja ilma lõppkasutaja edasise sekkumiseta, välja arvatud pesu väljavõtmine;
13) „samaväärne pesumasin”– kodumajapidamises kasutatava pesumasina turule lastud mudel, mille nimitäitekogus, tehnilised ja kasutusomadused, elektri- ja veetarbimine ning õhus leviva müra tase pesemise ja tsentrifuugimise ajal on samaväärsed sama tootja poolt erineva koodi all turule lastud teise pesumasina omadega.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate üldised ökodisaininõuded on esitatud I lisa punktis 1.
Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate konkreetsed ökodisaini nõuded on esitatud I lisa punktis 2.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisas esitatud arvutus.
Kui kodumajapidamises kasutatava pesumasina konkreetse mudeli kohta tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed on saadud tehniliste näitajate põhjal tehtud arvutuste või muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate andmete ekstrapoleerimise tulemusel või mõlemal viisil, esitatakse dokumentatsioonis nimetatud arvutuste või ekstrapoleerimise või mõlema üksikasjad ja tootja läbiviidud katsetuste üksikasjad, et oleks võimalik kontrollida arvutuste õigsust. Sel juhul esitatakse tehnilises dokumentatsioonis ka kõikide muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate mudelite loetelu, mille puhul tehnilises dokumentatsioonis sisalduvad andmed on saadud samadel alustel.
Artikkel 5
Turujärelevalve kontrollimenetlus
Käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks kohaldavad liikmesriigid direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvet, kasutades käesoleva määruse III lisas kirjeldatud kontrollimenetlust.
Artikkel 6
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul olnud parimate kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate näitlikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt nelja aasta pärast alates selle jõustumisest ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Eelkõige hinnatakse läbivaatamisel III lisa kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid, võimalusi kehtestada nõudeid loputamise ja tsentrifuugimise tõhususe ning sooja vee sisselaskmise võimaluste kohta.
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2011.
Järgnevalt loetletud ökodisaininõudeid kohaldatakse siiski vastavalt järgmisele ajakavale:
a) |
I lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2012; |
b) |
I lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juunist 2011; |
c) |
I lisa punkti 1 alapunktis 3 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013; |
d) |
I lisa punkti 2 alapunktis 2 sätestatud konkreetseid ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
I LISA
Ökodisaininõuded
1. ÜLDISED ÖKODISAININÕUDED
1) |
Kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate elektritarbimise ja muude näitajate arvutamiseks kasutatakse tsükleid, millega pestakse normaalselt määrdunud puuvillast pesu 40 °C ja 60 °C juures (edaspidi „puuvillase pesu tavaprogrammid”). Kõnealused tsüklid on selgesti kindlakstehtavad kodumajapidamises kasutatava pesumasina programmivalimisseadmel või -ekraanil, kui masinal on ekraan, või mõlemal ja on tähistatud kui „puuvillase pesu tavaprogramm 60 °C” ja „puuvillase pesu tavaprogramm 40 °C”. |
2) |
Tootja lisatud kasutusjuhendis esitatakse järgmine teave:
|
3) |
Kodumajapidamises kasutatav pesumasin pakub lõppkasutajale tsüklit pesemiseks 20 °C juures. Kõnealune programm on kodumajapidamises kasutatava pesumasina programmivalimisseadmel või ekraanil või mõlemal selgelt kindlakstehtav. |
2. KONKREETSED ÖKODISAININÕUDED
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad vastavad järgmistele nõuetele.
1) |
Alates 1. detsembrist 2011 on:
|
2) |
Alates 1. detsembrist 2013 on:
|
Energiatõhususe indeks (EEI), pesemistõhususe indeks (Iw ) ja veetarbimine (Wt ) arvutatakse vastavalt II lisale.
II LISA
Energiatõhususe indeksi, pesemistõhususe indeksi, veetarbimise ja niiskuse jääksisalduse arvutamine
1. ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Kodumajapidamises kasutatava pesumasinamudeli energiatõhususe indeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse pesumasina kaalutud aastast energiatarbimist puuvillase pesu tavaprogrammi 60 °C täiskoormuse juures ja osalise koormuse juures ning puuvillase pesu tavaprogrammi 40 °C osalise koormuse juures tema aastase normatiivse energiatarbimisega.
a) |
Energiatõhususe indeks (EEI), ümardatuna esimese kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt: kus:
|
b) |
Aastane normatiivne energiatarbimine (SAEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmiselt: kus:
|
c) |
Kaalutud aastane energiatarbimine (AEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmiselt:
|
d) |
Kaalutud energiatarbimine (Et ), ümardatuna kolmanda kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides (kWh) järgmiselt: kus:
|
e) |
Kaalutud tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis (Po ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse vattides (W) järgmiselt: kus:
|
f) |
Kaalutud tarbitav võimsus ooteseisundis (Pl ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse vattides (W) järgmiselt: kus:
|
g) |
Programmi kaalutud kestus (Tt ), ümardatuna täisminutini, arvutatakse minutites järgmiselt: kus:
|
h) |
Ooteseisundis oldud kaalutud aeg (Tl ), ümardatuna täisminutini, arvutatakse minutites järgmiselt: kus:
|
2. PESEMISTÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Pesemistõhususe indeksi (Iw ), arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava pesumasina kaalutud pesemistõhusust puuvillase pesu tavaprogrammi 60 °C puhul täiskoormuse juures ja osalise koormuse juures ning puuvillase pesu tavaprogrammi 40 °C puhul osalise koormuse juures võrdluseks võetud pesumasina pesemistõhususega, kusjuures võrdluseks võetud pesumasina tehnilised andmed on kindlaks määratud üldtunnustatult parimate mõõtmismeetoditega, sealhulgas meetoditega, mis on esitatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
a) |
Pesemistõhususe indeks (Iw ), ümardatuna kolmanda kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt: kus:
|
b) |
Puuvillase pesu tavaprogrammi (p) pesemistõhususe indeks arvutatakse järgmiselt: kus:
|
c) |
Pesemistõhusus (W) on üksikute katselappide keskmine peegeldusväärtus pärast katsetustsükli lõppu. |
3. VEETARBIMISE ARVUTAMINE
Veetarbimine (Wt ), ümardatuna esimese kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt:
Wt = Wt,60
kus:
Wt,60 |
= |
veetarbimine puuvillase pesu tavaprogrammi 60 °C puhul täiskoormuse juures. |
4. ALLESJÄÄVA NIISKUSESISALDUSE ARVUTAMINE
Programmi puhul allesjääv niiskusesisaldus (D) arvutatakse protsentides ja ümardatakse lähima täisprotsendini.
III LISA
Turujärelevalve kontrollimenetlus
I lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide ametiasutused üht kodumajapidamises kasutatavat pesumasinat. Kui seadme mõõdetud näitajad ei vasta tootja poolt kooskõlas artikli 4 lõikega 2 esitatud väärtustele tabelis 1 esitatud täpsusega, mõõdetakse veel kolme kodumajapidamises kasutatavat pesumasinat. Nimetatud kolme kodumajapidamises kasutatava pesumasina puhul mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine peab jääma tabelis 1 määratletud vahemikku, välja arvatud energiatarbimine, mis ei tohi olla üle 6 % suurem energiatarbimise nimiväärtusest Et .
Vastasel korral loetakse kõnealune mudel ja kõik samaväärsed kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate mudelid I lisas esitatud nõuetele mittevastavaks.
Liikmesriigi ametiasutused kasutavad usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas sellistes dokumentides sätestatud meetodeid, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
Tabel 1
Mõõdetav parameeter |
Kontrollimisel lubatud hälbed |
Aastane energiatarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla AEC nimiväärtusest (1) üle 10 % suurem. |
Pesemistõhususe indeks |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla IW nimiväärtusest üle 4 % väiksem. |
Energiatarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Et nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
Programmi kestus |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Tt nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
Veetarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Wt nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
Tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis ja ooteseisundis |
Üle 1,00 W ulatuvad tarbitava võimsuse Po ja Pl mõõdetud väärtused ei tohi olla üle 10 % nimiväärtustest suuremad. Kuni 1,00 W-ni ulatuvad tarbitava võimsuse Po ja Pl mõõdetud väärtused ei tohi olla nimiväärtustest üle 0,10 W suuremad. |
Ooteseisundi kestus |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Tl nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
(1) „Nimiväärtus” – tootja deklareeritud väärtus.
IV LISA
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate puuvillase pesu tavaprogrammi 60 °C järgi täiskoormusega pesemisel vee- ja energiatarbimise, pesemistõhususe ning pesemise ja tsentrifuugimise ajal õhus leviva müra seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused järgmised (1).
1) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 3 kg: a) energiatarbimine: 0,57 kWh/tsükkel (ehk 0,19 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 117,84 kWh aastas; sellest 105,34 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 39 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 8 580 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: 1,03 ≥ Iw > 1,00; d) pesemise ja tsentrifuugimise (900 p/min) ajal õhus leviv müra: ei ole teada. |
2) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 3,5 kg: a) energiatarbimine: 0,66 kWh/tsükkel (ehk 0,19 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 134,50 kWh aastas; sellest 122,00 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 39 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 8 580 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (900 p/min) ajal õhus leviv müra: ei ole teada. |
3) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 4,5 kg: a) energiatarbimine: 0,76 kWh/tsükkel (ehk 0,17 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 152,95 kWh aastas; sellest 140,45 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 40 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 8 800 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (1 000 p/min) ajal õhus leviv müra: 55/70 dB(A) re 1pW. |
4) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 5 kg: a) energiatarbimine: 0,850 kWh/tsükkel (ehk 0,17 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 169,60 kWh aastas; sellest 157,08 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 39 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 8 580 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (1 200 p/min) ajal õhus leviv müra: 53/73 dB(A) re 1pW. |
5) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 6 kg: a) energiatarbimine: 0,90 kWh/tsükkel (ehk 0,15 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 178,82 kWh aastas; sellest 166,32 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 37 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 8 140 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (1 600 p/min) ajal õhus leviv müra: ei ole teada. |
6) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 7 kg: a) energiatarbimine: 1,05 kWh/tsükkel (ehk 0,15 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 201,00 kWh aastas; sellest 188,50 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 43 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 9 460 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (1 000 p/min) ajal õhus leviv müra: 57/73 dB(A) re 1pW; e) pesemise ja tsentrifuugimise (1 400 p/min) ajal õhus leviv müra: 59/76 dB(A) re 1pW; f) pesemise ja tsentrifuugimise (1 200 p/min) ajal õhus leviv müra: 48/62 dB(A) re 1pW (majapidamises kasutatavate sisseehitatud pesumasinate puhul). |
7) |
Kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad nimitäitekogusega 8 kg: a) energiatarbimine: 1,200 kWh/tsükkel (ehk 0,15 kWh/kg), mis vastab summaarsele energiatarbimisele 234,26 kWh aastas; sellest 221,76 kWh aastas kulub 220 tsükli tegemiseks ja 12,5 kWh aastas kulub väikese võimsustarbega olekutes; b) veetarbimine: 56 l/tsükkel, mis vastab veetarbimisele 12 320 liitrit aastas, kui tehakse 220 tsüklit; c) pesemistõhususe indeks: Iw on 1,03; d) pesemise ja tsentrifuugimise (1 400 p/min) ajal õhus leviv müra: 54/71 dB(A) re 1pW; e) pesemise ja tsentrifuugimise (1 600 p/min) ajal õhus leviv müra: 54/74 dB(A) re 1pW. |
(1) Aastase energiatarbimise hindamiseks kasutati II lisas esitatud arvutusmeetodit, võttes programmi kestuseks 90 minutit, väljalülitatud seisundis tarbitavaks võimsuseks 1 W ja ooteseisundis tarbitavaks võimsuseks 2 W.
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1016/2010,
10. november 2010,
millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ökodisaini nõuetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt kehtestab komisjon selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada. |
(2) |
Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 2 esimeses taandes on sätestatud, et komisjon võtab artikli 19 lõikes 3 sätestatud korras, täites artikli 15 lõikes 2 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga, vajaduse korral vastu rakendusmeetme kodumajapidamises kasutatavate kodumasinate, sealhulgas nõudepesumasinate suhtes. |
(3) |
Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, et analüüsida kodumajapidamises tavaliselt kasutatavate nõudepesumasinate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati. |
(4) |
Käesolev määrus peaks hõlmama tooteid, mis on ette nähtud kodumajapidamises lauanõude pesemiseks. |
(5) |
Käesoleva määruse eesmärkide seisukohast on kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate puhul oluline keskkonnaaspekt nende energiatarbimine kasutusetapis. Käesoleva määrusega reguleeritavad tooted tarbisid 2005. aastal ELis elektrit hinnanguliselt 24,7 TWh, mis vastab 13 miljonile tonnile CO2-heitele. Konkreetseid meetmeid võtmata peaks elektritarbimine 2020. aastal suurenema 35 TWh-ni. Ettevalmistav uuring näitab, et käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektri- ja veetarbimist on võimalik oluliselt vähendada. |
(6) |
Ettevalmistavast uuringust selgub, et direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas osutatud muude ökodisainiparameetritega seotud nõuded ei ole vajalikud, kuna kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate elektritarbimine nende kasutusetapis on kõige olulisem keskkonnaaspekt. |
(7) |
Käesoleva määrusega reguleeritavate toodete elektritarbimise tõhustamiseks tuleks kohaldada olemasolevaid litsentsivabu kulutõhusaid tehnilisi lahendusi, tänu millele väheneks seadmete ostmise ja käitamise kombineeritud kulu. |
(8) |
Ökodisaininõuded ei tohiks mõjutada toote kasutusomadusi lõpptarbija seisukohast ega avaldada kahjulikku mõju tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Eelkõige peaks kasutusetapi elektritarbimise vähendamisest saadav tulu ületama tootmisetapi täiendava keskkonnamõju. |
(9) |
Ökodisaininõuded tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määrusega reguleeritavate toodete ümberkavandamiseks. Ajastus peaks olema selline, et välditaks negatiivset mõju turulolevate seadmete kasutusomadustele ning võetaks arvesse mõju lõpptarbijate ja tootjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kuludele, tagades samas käesoleva määruse eesmärkide õigeaegse saavutamise. |
(10) |
Toodete asjaomaste parameetrite mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid mõõtmismeetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh olemasolu korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) (2) I lisas loetletud Euroopa standardiorganite poolt vastu võetud harmoneeritud standardeid. |
(11) |
Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada kohaldatavad vastavushindamise menetlused. |
(12) |
Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad esitama direktiivi 2009/125/EÜ V ja VI lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis teabe niivõrd, kuivõrd see teave on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega. |
(13) |
Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvate nõuete kehtestamisele tuleks välja selgitada parimate võimalike tehniliste lahenduste soovituslikud võrdlusandmed, et tagada sellise teabe laialdane kättesaadavus, mis käsitleb käesoleva määrusega reguleeritavate toodete keskkonnasõbralikkust kogu nende olelusringi jooksul. |
(14) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded kodumajapidamises kasutatavate elektritoitega nõudepesumasinate turulelaskmiseks ning selliste kodumajapidamises kasutatavate elektritoitega nõudepesumasinate turulelaskmiseks, mis võivad töötada ka akutoitel, samuti mujal kui kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate sisseehitatud nõudepesumasinate turulelaskmiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Lisaks direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 2 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas määruses järgmisi mõisteid:
1) „kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin”– masin, mis on ette nähtud enamasti kodumajapidamises nõude, klaaside, söögiriistade ja köögitarvikute pesemiseks, loputamiseks ja kuivatamiseks keemiliste, mehaaniliste, termiliste ja elektriliste protsesside abil;
2) „kodumajapidamises kasutatav sisseehitatud nõudepesumasin”– kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin, mis paigaldatakse kappi, selleks ettevalmistatud seinaorva või muusse sarnasesse kohta ja mis viimistletakse mööbliks;
3) „nõudekomplekt”– ühele inimesele kasutamiseks mõeldud lauanõude, klaaside ja söögiriistade kindlaksmääratud komplekt;
4) „nimimahutavus”– nende tootja märgitud nõudekomplektide ja serveerimisnõude maksimaalne arv, mida saab kodumajapidamises kasutatavas nõudepesumasinas valitud programmil töödelda, kui nõud on asetatud masinasse tootja juhiste kohaselt;
5) „programm”– selliste eelnevalt kindlaksmääratud toimingute järjekord, mis tootja arvates on sobilikud konkreetse määrdumisastme või konkreetsete masinasse asetatud nõudeliikide või mõlema puhul ja mis koos moodustavad täieliku tsükli;
6) „programmi kestus”– ajavahemik alates programmi käivitamisest kuni programmi lõpuni, v.a kasutaja programmeeritud viivitus;
7) „tsükkel”– valitud programmi jaoks ettenähtud täielik pesemis-, loputamis- ja kuivatamisprotsess;
8) „väljalülitatud seisund”– seisund, milles kodumajapidamises kasutatav nõudepesumasin on välja lülitatud lõppkasutaja tavapärase kasutuse jaoks ettenähtud seadmenupu või -lüliti abil ja milles masina võimsustarve on kõige väiksem ning mis võib kesta määramata aja, kui nõudepesumasin on ühendatud toiteallikaga ja kui seda kasutatakse vastavalt tootja juhistele; kui kodumajapidamises kasutataval nõudepesumasinal ei ole tarbijale kasutamiseks ettenähtud nuppe ega lüliteid, on „väljalülitatud seisund” seisund, mis saavutatakse pärast seda, kui nõudepesumasin lülitub ise püsivasse võimsustarbe seisundisse;
9) „ooteseisund”– väikseima võimsustarbega seisund, mis võib kesta määramata aja pärast seda, kui programm on töö lõpetanud ja kui masin on tühjendatud ning kui lõppkasutaja ei tee enam mingeid toiminguid;
10) „samaväärne nõudepesumasin”– turul saadaolev nõudepesumasina mudel, mille nimimahutavus, tehnilised ja tööparameetrid, energia- ja veetarbimine ning õhus leviva müra tase on samaväärsed sama tootja poolt erineva koodi all turule lastud teise kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli omadega.
Artikkel 3
Ökodisaininõuded
Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate üldised ökodisaininõuded on sätestatud I lisa punktis 1.
Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate konkreetsed ökodisaininõuded on sätestatud I lisa punktis 2.
Artikkel 4
Vastavushindamine
1. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise menetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine kavandikontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.
2. Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 8 osutatud vastavushindamise puhul esitatakse tehnilise dokumentatsiooni toimikus käesoleva määruse II lisas esitatud arvutuse tulemused.
Kui kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina konkreetse mudeli kohta tehnilises dokumentatsioonis esitatud andmed on saadud tehniliste näitajate põhjal tehtud arvutuste või muude samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate andmete ekstrapoleerimise tulemusel või mõlemal viisil, peab tehniline dokumentatsioon sisaldama nimetatud arvutuste või ekstrapoleerimise või mõlema üksikasju ja tootja poolt läbiviidud katsetuste üksikasju, et oleks võimalik kontrollida arvutuste täpsust. Sel juhul esitatakse tehnilises dokumentatsioonis ka kõikide muude selliste samaväärsete kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate mudelite loetelu, mille puhul on tehnilises dokumentatsioonis sisalduvad andmed saadud samadel alustel.
Artikkel 5
Turujärelevalve kontrollimenetlus
Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse III lisas kirjeldatud kontrollimenetlust, et kontrollida käesoleva määruse I lisas sätestatud nõuete täitmist.
Artikkel 6
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal turul olnud parimate kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.
Artikkel 7
Läbivaatamine
Tehnika arengu arvessevõtmiseks vaatab komisjon käesoleva määruse läbi hiljemalt neli aastat pärast selle jõustumist ja esitab läbivaatamise tulemused arutamiseks ökodisaini nõuandefoorumile. Eelkõige hinnatakse läbivaatamisel III lisa kohaseid kontrollimisel lubatud hälbeid, võimalusi kehtestada kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate veetarbimise nõuded ja sooja vee sissevoolu võimalust.
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse alates 1. detsembrist 2011.
Allpool loetletud ökodisaininõudeid kohaldatakse vastavalt järgmisele ajakavale:
a) |
I lisa punkti 1 alapunktis 1 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2012; |
b) |
I lisa punkti 1 alapunktis 2 sätestatud üldisi ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. juunist 2012; |
c) |
I lisa punkti 2 alapunktis 2 sätestatud konkreetseid ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2013; |
d) |
I lisa punkti 2 alapunktis 3 sätestatud konkreetseid ökodisaininõudeid kohaldatakse alates 1. detsembrist 2016. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.
(2) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.
I LISA
Ökodisaininõuded
1. ÜLDISED ÖKODISAININÕUDED
1) |
Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatarbimise ja muude parameetrite arvutamisel lähtutakse tsüklist, millega puhastatakse tavapäraselt määrdunud lauanõusid (edaspidi „tavaline pesemistsükkel”). Kõnealune tsükkel on kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina programmivalimisseadisel või tablool (kui see on olemas) või mõlemal selgesti eristatav ning seda nimetatakse „tavaprogrammiks” ja see seadistatakse vaiketsükliks sellise kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina puhul, millel on automaatne programmivalik või mis tahes funktsioon, mis automaatselt valib pesemisprogrammi või säilitab programmivaliku. |
2) |
Tootja lisatud kasutusjuhendis esitatakse järgmine teave:
|
2. ÖKODISAINI ERINÕUDED
Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad vastavad järgmistele nõuetele.
1) |
Alates 1. detsembrist 2011:
|
2) |
Alates 1. detsembrist 2013:
|
3) |
Alates 1. detsembrist 2016:
|
Kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatõhususe indeks (EEI), pesemistõhususe indeks (IC ) ja kuivatamistõhususe indeks (ID ) arvutatakse vastavalt II lisale.
II LISA
Energiatõhususe indeksi, pesemistõhususe indeksi ja kuivatamistõhususe indeksi arvutamise meetod
1. ENERGIATÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Energiatõhususe indeksi (EEI) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli aastast energiatarbimist selle normatiivse energiatarbimisega.
a) |
Energiatõhususe indeks (EEI), ümardatuna esimese kümnendkohani, arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
b) |
Aastane energiatarbimine (AEc ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmiselt:
|
c) |
Aastane normatiivne energiatarbimine (SAEC ), ümardatuna teise kümnendkohani, arvutatakse kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/aasta) järgmiselt:
kus:
|
2. PESEMISTÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Pesemistõhususe indeksi (IC ) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli pesemistõhusust sellise võrdlusnõudepesumasina pesemistõhususega, mille tehnilised andmed on kindlaks määratud üldtunnustatult parimate mõõtmismeetoditega, sealhulgas meetoditega, mis on esitatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
a) |
Pesemistõhususe indeks (IC ) arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse teise kümnendkohani:
IC = exp(lnIC ) kus:
|
b) |
Pesemistõhusus (C) on kõigi pestud nõude keskmine määrdumisaste pärast tavalise pesemistsükli lõppemist. Määrdumisaste arvutatakse vastavalt tabelile 1. Tabel 1
|
3. KUIVATAMISTÕHUSUSE INDEKSI ARVUTAMINE
Kuivatamistõhususe indeksi (ID ) arvutamisel võrreldakse kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeli kuivatamistõhusust sellise võrdlusnõudepesumasina kuivatamistõhususega, mille tehnilised andmed on kindlaks määratud üldtunnustatult parimate mõõtmismeetoditega, sealhulgas meetoditega, mis on esitatud dokumentides, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
a) |
Kuivatamistõhususe indeks (ID ) arvutatakse järgmiselt ja ümardatakse teise kümnendkohani:
ID = exp(lnID ) kus:
|
b) |
Kuivatamistõhususe indeks (D) on kõigi pestud nõude keskmine märgusaste pärast tavalise pesemistsükli lõppemist. Märgusaste arvutatakse vastavalt tabelile 2. Tabel 2
|
III LISA
Turujärelevalve kontrollimenetlus
I lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide ametiasutused üht kodumajapidamises kasutatavat nõudepesumasinat. Kui seadme mõõdetud parameetrid ei vasta tootja poolt artikli 4 lõike 2 kohases tehnilise dokumentatsiooni toimikus esitatud väärtustele tabelis 1 esitatud täpsusega, mõõdetakse veel kolme kodumajapidamises kasutatavat nõudepesumasinat. Nimetatud kolme kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina puhul mõõdetud väärtuste aritmeetiline keskmine peab jääma tabelis 1 kindlaksmääratud vahemikku, välja arvatud energiatarbimine, mille mõõdetud väärtus ei tohi olla nimiväärtusest Et üle 6 % suurem.
Vastasel korral käsitatakse asjaomast mudelit ja kõiki teisi samaväärseid kodumajapidamises kasutatava nõudepesumasina mudeleid I lisas sätestatud nõuetele mittevastavana.
Liikmesriikide ametiasutused kasutavad usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, võttes arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas sellistes dokumentides sätestatud meetodeid, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
Tabel 1
Mõõdetav parameeter |
Kontrollimisel lubatud hälbed |
Aastane energiatarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla AEC nimiväärtusest (1) üle 10 % suurem. |
Pesemistõhususe indeks |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla üle 10 % IC nimiväärtusest väiksem. |
Kuivatamistõhususe indeks |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla üle 19 % ID nimiväärtusest väiksem. |
Energiatarbimine |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Et nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
Programmi kestus |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Tt nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
Võimsustarve väljalülitatud seisundis ja ooteseisundis |
Kui võimsustarbe Po ja Pl mõõdetud väärtus on suurem kui 1,00 W, ei tohi see olla nimiväärtusest üle 10 % suurem. Kui võimsustarbe Po ja Pl mõõdetud väärtus on 1,00 W või väiksem, ei tohi see olla nimiväärtusest üle 0,10 W suurem. |
Ooteseisundi kestus |
Mõõdetud väärtus ei tohi olla Tl nimiväärtusest üle 10 % suurem. |
(1) „nimiväärtus” – tootja deklareeritud väärtus.
IV LISA
Võrdlusandmed
Käesoleva määruse jõustumise ajal on kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiatõhususe, energia- ja veetarbimise, pesemis- ja kuivatamistõhususe ning õhus leviva müra taseme seisukohast parimad olemasolevad tehnilised lahendused järgmised.
1. |
Kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 15 nõudekomplekti jaoks (sisseehitatud mudel): a) energiatarbimine: 0,88 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 268,9 kWh aastas, millest 246,4 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 10 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 800 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: ID > 1,08; e) õhus leviva müra tase: 45 dB(A) re 1pW; |
2. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 14 nõudekomplekti jaoks (tööpinna alla paigutatav mudel): a) energiatarbimine: 0,83 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 244,9 kWh aastas, millest 232,4 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 10 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 800 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: ID > 1,08; e) õhus leviva müra tase: 41 dB(A) re 1pW; |
3. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 13 nõudekomplekti jaoks (tööpinna alla paigutatav mudel): a) energiatarbimine: 0,83 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 244,9 kWh aastas, millest 232,4 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 10 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 800 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: ID > 1,08; e) õhus leviva müra tase: 42 dB(A) re 1pW; |
4. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 12 nõudekomplekti jaoks (eraldiseisev mudel): a) energiatarbimine: 0,950 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 278,5 kWh aastas, millest 266 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 9 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 520 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: ID > 1,08; e) õhus leviva müra tase: 41 dB(A) re 1pW; |
5. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 9 nõudekomplekti jaoks (sisseehitatud mudel): a) energiatarbimine: 0,800 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 236,5 kWh aastas, millest 224 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 9 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 520 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: ID > 1,08; e) õhus leviva müra tase: 44 dB(A) re 1pW; |
6. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 6 nõudekomplekti jaoks (sisseehitatud mudel): a) energiatarbimine: 0,63 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 208,5 kWh aastas, millest 196 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 7 liitrit tsükli kohta, mis vastab 1 960 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: 1,08 ≥ ID > 0,86; e) õhus leviva müra tase: 45 dB(A) re 1pW; |
7. |
kodumajapidamises kasutatavad nõudepesumasinad, mis on ette nähtud 4 nõudekomplekti jaoks (eraldiseisev mudel): a) energiatarbimine: 0,51 kWh tsükli kohta, vastab aastasele energia kogutarbimisele 155,3 kWh aastas, millest 142,8 kWh aastas kulub 280 pesemistsüklile ja 12,5 kWh aastas väikese võimsustarbega seisunditele; b) veetarbimine: 9,5 liitrit tsükli kohta, mis vastab 2 660 liitrile aastas 280 tsükli kohta; c) pesemistõhususe indeks: IC > 1,12; d) kuivatamistõhususe indeks: 1,08 ≥ ID > 0,86; e) õhus leviva müra tase: 53 dB(A) re 1pW. |
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/41 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1017/2010,
10. november 2010,
millega avatakse liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja müük ühenduse turul
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 43 punkti f koostoimes artikliga 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni 11. detsembri 2009. aasta määruses (EL) nr 1272/2009 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul) (2) on ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel. |
(2) |
Liikmesriikide käsutuses on pehme nisu ja odra sekkumisvarud. Turuvajaduste täitmiseks tuleks liikmesriikide sekkumisametite valduses olevad teraviljavarud muuta siseturul kättesaadavaks. Seetõttu tuleks liikmesriikide sekkumisametite valduses oleva teravilja edasimüümiseks ühenduse turul välja kuulutada alalised pakkumismenetlused. Igaüht neist tuleb vaadelda eraldi pakkumismenetlusena. |
(3) |
Selleks et võtta arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotuskoefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda. |
(4) |
Süsteemi tõhusat haldamist silmas pidades tuleks ette näha tingimused ja tähtajad komisjoni nõutavate andmete saatmiseks. |
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Teravilja sekkumisvarude edasimüümiseks ühenduse turul kuulutatakse määruse (EL) nr 1272/2009 III jaotise kohaselt välja pakkumismenetlus.
Liikmesriikide maksimumkogused on loetletud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Pakkumiste esitamise tähtajad
1. Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 24. novembril 2010. aastal kell 11.00 (Brüsseli aja järgi).
Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine järgmistel kuupäevadel kell 11.00 (Brüsseli aja järgi):
— |
8. ja 15. detsember 2010, |
— |
12. ja 26. jaanuar 2011, |
— |
9. ja 23. veebruar 2011, |
— |
9. ja 23. märts 2011, |
— |
13. ja 27. aprill 2011, |
— |
11. ja 25. mai 2011, |
— |
15. ja 29. juuni 2011. |
2. Pakkumised esitatakse liikmesriikide poolt heakskiidetud sekkumisametitele, kelle nimekiri avaldatakse internetis (3).
Artikkel 3
Komisjoni teavitamine
Määruse (EL) nr 1272/2009 artiklis 45 sätestatud teade tuleb esitada hiljemalt käesoleva määruse artiklis 2 osutatud pakkumiste esitamise tähtpäeval kell 16.00 (Brüsseli aja järgi).
Artikkel 4
Pakkumistel põhinevad otsused
Komisjon kinnitab määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras igale asjaomasele liikmesriigile iga teraviljaliigi madalaima müügihinna või otsustab saadud pakkumised tagasi lükata vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artiklile 46.
Artikkel 5
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
komisjoni liige
Dacian CIOLOŞ
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 349, 29.12.2009, lk 1.
(3) Sekkumisametite aadressid on kättesaadavad Euroopa Komisjoni CIRCA veebilehel (http://circa.europa.eu/Public/irc/agri/cereals/library?l=/publicsdomain/cereals/intervention_agencies&vm=detailed&sb=Title).
LISA
Pakkumismenetluste loetelu
(tonnides) |
|||
Liikmesriik |
Siseturul müümiseks eraldatud kogused |
||
|
Pehme nisu |
Oder |
Mais |
CN-kood |
1001 90 |
1003 00 |
1005 90 00 |
Belgique/België |
— |
0 |
— |
България |
0 |
0 |
— |
Česká republika |
60 937 |
136 395 |
— |
Danmark |
— |
59 550 |
— |
Deutschland |
— |
1 100 935 |
— |
Eesti |
— |
40 060 |
— |
Eire/Ireland |
— |
— |
— |
Elláda |
— |
— |
— |
España |
— |
— |
— |
France |
— |
70 385 |
— |
Italia |
— |
— |
— |
Kypros |
— |
— |
— |
Latvija |
— |
0 |
— |
Lietuva |
0 |
91 377 |
— |
Luxembourg |
— |
— |
— |
Magyarország |
4 418 |
30 258 |
0 |
Malta |
— |
— |
— |
Nederland |
— |
— |
— |
Österreich |
— |
20 541 |
— |
Polska |
0 |
0 |
— |
Portugal |
— |
— |
— |
România |
— |
0 |
— |
Slovenija |
— |
— |
— |
Slovensko |
0 |
80 112 |
— |
Suomi/Finland |
22 757 |
784 136 |
— |
Sverige |
— |
148 260 |
— |
United Kingdom |
— |
151 136 |
— |
Märk „—” tähendab: selle teravilja sekkumisvarusid selles liikmesriigis ei ole. |
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/44 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1018/2010,
10. november 2010,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 11. novembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(EUR/100 kg) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
AL |
68,6 |
MA |
73,9 |
|
MK |
35,0 |
|
ZZ |
59,2 |
|
0707 00 05 |
AL |
54,8 |
EG |
161,4 |
|
TR |
149,8 |
|
ZA |
121,6 |
|
ZZ |
121,9 |
|
0709 90 70 |
MA |
83,5 |
TR |
112,9 |
|
ZZ |
98,2 |
|
0805 20 10 |
MA |
69,7 |
ZA |
147,7 |
|
ZZ |
108,7 |
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
HR |
47,9 |
TR |
69,5 |
|
UY |
54,6 |
|
ZA |
60,7 |
|
ZZ |
58,2 |
|
0805 50 10 |
AR |
40,0 |
CL |
81,9 |
|
EC |
92,5 |
|
TR |
73,2 |
|
UY |
61,0 |
|
ZA |
109,5 |
|
ZZ |
76,4 |
|
0806 10 10 |
BR |
242,2 |
PE |
182,7 |
|
TR |
160,8 |
|
US |
269,2 |
|
ZA |
79,2 |
|
ZZ |
186,8 |
|
0808 10 80 |
AR |
75,7 |
AU |
149,8 |
|
CA |
73,1 |
|
CL |
84,2 |
|
CN |
82,6 |
|
MK |
22,1 |
|
NZ |
117,5 |
|
US |
111,4 |
|
ZA |
84,4 |
|
ZZ |
89,0 |
|
0808 20 50 |
CN |
48,5 |
US |
48,2 |
|
ZZ |
48,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/46 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1019/2010,
10. november 2010,
millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2010/11 turustusaastaks määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 951/2006, millega kehtestati nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris, (2) eriti selle artikli 36 lõike 2 teise lõigu teist lauset,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud 2010/11 turustusaastaks on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 867/2010 (3). Neid hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1012/2010 (4). |
(2) |
Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks eespool osutatud hindu ja makse muuta määruses (EÜ) nr 951/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 951/2006 artiklis 36 osutatud toodetele määrusega (EL) nr 867/2010 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse 2010/11 turustusaastaks muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 11. novembril 2010.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel, presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
Jean-Luc DEMARTY
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.
(3) ELT L 259, 1.10.2010, lk 3.
(4) ELT L 292, 10.11.2010, lk 34.
LISA
Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 11. novembrist 2010
(EUR) |
||
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
1701 11 10 (1) |
63,80 |
0,00 |
1701 11 90 (1) |
63,80 |
0,00 |
1701 12 10 (1) |
63,80 |
0,00 |
1701 12 90 (1) |
63,80 |
0,00 |
1701 91 00 (2) |
57,71 |
0,16 |
1701 99 10 (2) |
57,71 |
0,00 |
1701 99 90 (2) |
57,71 |
0,00 |
1702 90 95 (3) |
0,58 |
0,18 |
(1) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(2) Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.
(3) Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.
DIREKTIIVID
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/48 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/77/EL,
10. november 2010,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ seoses teatavate toimeainete I lisasse kuulumise lõppemise kuupäevadega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Käesoleva direktiivi lisas loetletud toimeainete kuulumine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse aegub ajavahemikus 31. maist 2011 kuni 31. detsembrini 2012. |
(2) |
Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõikes 5 on sätestatud, et taotluse esitamise korral võib toimeaine lisasse kuulumist pikendada, kui pikendamise taotlus on esitatud hiljemalt kaks aastat enne toimeaine lisasse kuulumise lõppu. Komisjon on saanud pikendamise taotlused kõigi põhjenduses 1 osutatud toimeainete kohta. |
(3) |
On vaja üksikasjalikke eeskirju I lisasse kuulumise pikendamiseks vajalike täiendavate andmete esitamise ja hindamise kohta. Seetõttu on põhjenduses 1 osutatud toimeainete I lisasse kuulumise pikendamine põhjendatud ajavahemikuks, mis on vajalik selleks, et taotlejad saaksid oma taotlused ette valmistada ning komisjon saaks korraldada hindamise ja vastu võtta otsuse. |
(4) |
Seega on asjakohane direktiivi 91/414/EMÜ vastavalt muuta. |
(5) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
Hiljemalt 31. märtsiks 2011 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. aprillist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 3
Jõustumiskuupäev
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.
LISA
Direktiivi 91/414/EMÜ I lisa muudetakse järgmiselt:
(1) |
rida 7 asendatakse järgmisega:
|
(2) |
Read 9 kuni 28 asendatakse järgmisega:
|
(3) |
Read 30 kuni 39 asendatakse järgmisega:
|
(1) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud aruannetes.
(2) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud aruannetes.
(3) Täiendavad andmed toimeainete identifitseerimiseks ja määratlemiseks on esitatud aruannetes.
OTSUSED
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/58 |
NÕUKOGU OTSUS,
8. november 2010,
sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Slovakkiaga
(2010/682/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega), (1) eriti selle artiklit 25,
võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/616/JSK (millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK), (2) eriti selle artiklit 20 ja lisa 4. peatükki,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist vastuvõetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühiseks tunnistamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel. |
(2) |
Seega kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on rakendanud nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid. |
(3) |
Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 nimetatud otsused tuleb teha küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel. |
(4) |
Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma. |
(5) |
Slovakkia on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku. |
(6) |
Slovakkia on koos Austriaga sooritanud eduka katselise kasutamise. |
(7) |
Slovakkias on toimunud hindamiskülastus ning Austria ja Saksamaa hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale. |
(8) |
Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Slovakkia on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsinguks täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 8. november 2010
Nõukogu nimel
eesistuja
M. WATHELET
(1) ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.
(2) ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/60 |
KOMISJONI OTSUS,
9. november 2010,
millega muudetakse otsust 97/555/EÜ nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta tsementide, ehituslupjade ja muude hüdrauliliste sideainete nõuetele vastavuse tõendamisel
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7603 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/683/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 4 punkti a,
pärast konsulteerimist alalise ehituskomiteega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjon võttis 14. juulil 1997. aastal vastu otsuse 97/555/EÜ nõukogu direktiivi 89/106/EMÜ artikli 20 lõike 2 kohase ehitustoodete vastavustõendamismenetluse kohta tsementide, ehituslupjade ja muude hüdrauliliste sideainete nõuetele vastavuse tõendamisel (2). |
(2) |
Olles läbi vaadanud tootepere „ehituslubjad” suhtes kehtivad nõuded, pidasid liikmesriigid ja komisjon vajalikuks suurendada kolmanda kaasatud osapoole rolli tehase toodangu kontrolli sertifitseerimisel. |
(3) |
Seetõttu tuleks otsust 97/555/EÜ vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse 97/555/EÜ III lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 9. november 2010
Komisjoni nimel
asepresident
Antonio TAJANI
(1) EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.
(2) EÜT L 229, 20.8.1997, lk 9.
LISA
Otsuse 97/555/EÜ III lisas asendatakse tooteperet „Ehituslubjad, kaasa arvatud: kaltsiumilised lubjad, dolomiitlubjad, hüdraulilised lubjad” käsitlev kanne järgmise kandega:
„Ehituslubjad, kaasa arvatud:
|
|
— |
2 +” |
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/62 |
KOMISJONI OTSUS,
10. november 2010,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osa põllumajandusettevõtetest pärit loomade veterinaarsertifikaadi näidise osas
(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7640 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/684/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1992. aasta direktiivi 92/65/EMÜ, milles sätestatakse loomatervishoiu nõuded ühendusesiseseks kauplemiseks loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 90/425/EMÜ A (I) lisas osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud loomatervishoiu nõudeid, ning nende impordiks ühendusse, (1) eriti selle artikli 22 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 92/65/EMÜ artiklis 10 on sätestatud koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. |
(2) |
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas on esitatud veterinaarsertifikaadi näidis põllumajandusettevõtetest pärit loomadega, sealhulgas koerte, kasside ja valgetuhkrutega kauplemiseks. |
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 998/2003 (2) on sätestatud lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavad loomatervishoiunõuded ja niisuguse liikumise kontrolli suhtes rakendatavad eeskirjad. Määrust kohaldatakse selle I lisas loetletud lemmikloomaliikide liikumise puhul liikmesriikide vahel või kolmandatest riikidest. Koerad, kassid ja valgetuhkrud on loetletud kõnealuse lisa A ja B osas. |
(4) |
Määruses (EÜ) nr 998/2003 sätestatud nõuded erinevad sõltuvalt sellest, kas lemmikloomade liikumine toimub liikmesriikide vahel või kolmandatest riikidest liikmesriiki. Lisaks on kolmandatest riikidest pärit liikumise puhul sätestatud erinevad nõuded liikumisele nendest kolmandatest riikidest, mis on loetletud nimetatud määruse II lisa B osa 2. jaos, ning nendest kolmandatest riikidest, mis on loetletud kõnealuse lisa C osas. |
(5) |
Et vältida kaubanduslike liikumiste petturlikku esitamist lemmikloomade mittekaubanduslike liikumistena määruse (EÜ) nr 998/2003 tähenduses, on kõnealuse määruse artikliga 12 ette nähtud direktiivi 92/65/EMÜ nõuete ja kontrollide kohaldamine enam kui viie lemmiklooma liikumise suhtes, juhul kui loomad tuuakse liitu muust kui kõnealuse määruse II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandast riigist. |
(6) |
Samalaadse tegevuse vältimiseks ning määruse (EÜ) nr 998/2003 ühetaoliseks kohaldamiseks on komisjoni 6. mai 2010. aasta määruses (EL) nr 388/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 seoses mittekaubanduslikult liikuvate teatavat liiki lemmikloomade maksimaalse arvuga) (3) sätestatud, et samu eeskirju kohaldatakse ka juhul, kui enam kui viis lemmikloomana peetavat koera, kassi ja valgetuhkrut tuuakse liikmesriiki teisest liikmesriigist või määruse (EÜ) nr 998/2003 II lisa B osa 2. jaos loetletud kolmandast riigist. |
(7) |
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas (mida on muudetud komisjoni otsusega 2010/270/EL) (4) sätestatud sertifikaadis võetakse arvesse määruse (EL) nr 388/2010 sätteid. |
(8) |
Määruse (EL) nr 388/2010 kohaldamise kogemus on näidanud, et teatavatel juhtudel mõjutavad kõnealuse määruse sätted ebaproportsionaalselt suurel määral piiratud arvu selliste lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute liikumist, keda viiakse sageli mittekaubanduslikel eesmärkidel suuremas kui viiest loomast koosnevas rühmas võistlustele või näitustele. |
(9) |
Sellistel juhtudel on otstarbekas väljastada veterinaarsertifikaat, mille kehtivusaeg on pikem kui muudele direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas sätestatud sertifikaadiga hõlmatud liikidele väljastatava veterinaarsertifikaadi kehtivusaeg. |
(10) |
Komisjoni 1. detsembri 2004. aasta otsusega 2004/824/EÜ, millega kehtestatakse veterinaarsertifikaadi näidis koerte, kasside ja valgetuhkrute mittekaubanduslikuks liikumiseks kolmandatest riikidest ühendusse, (5) on ette nähtud, et otsuse lisas sätestatud veterinaarsertifikaat kehtib ühendusesisesteks liikumisteks neli kuud alates väljaandmise päevast või kuni marutaudivastase vaktsineerimise tähtaja lõppemiseni, olenevalt sellest, kumb on varasem. |
(11) |
ELi õigusaktide kooskõlalisuse huvides on asjakohane, et direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osas lemmikloomadena peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul sätestatud sertifikaadi kehtivusaeg kattuks otsuse 2004/824/EÜ lisas sätestatud sertifikaadi kehtivusajaga. |
(12) |
Seega tuleks direktiivi 92/65/EMÜ vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 92/65/EMÜ E lisa 1. osa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
John DALLI
(1) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54.
(2) ELT L 146, 13.6.2003, lk 1.
(3) ELT L 114, 7.5.2010, lk 3.
(4) ELT L 118, 12.5.2010, lk 56.
(5) ELT L 358, 3.12.2004, lk 12.
LISA
„1. osa. Veterinaarsertifikaat põllumajandusettevõtetest pärit loomadega (kabiloomad, linnud, jäneselised, koerad, kassid ja valgetuhkrud) kauplemiseks
92/65 EI
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/67 |
KOMISJONI OTSUS,
10. november 2010,
millega muudetakse maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa 3. peatükki
(EMPs kohaldatav tekst)
(2010/685/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 715/2009 on sätestatud suunised sellise tehnilise teabe määratlemiseks, mida on võrgu kasutajatele vaja võrgule tõhusa juurdepääsu saamiseks. |
(2) |
Suunistega tuleks kehtestada läbipaistvuse nõuded, mis tagaksid tõhusa juurdepääsu maagaasiedastusvõrkudele ning miinimumtagatise võrdsete turule juurdepääsu tingimuste saavutamiseks tegelikkuses. |
(3) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 28 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa 3. peatükk asendatakse käesoleva otsuse lisa tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 3. märtsist 2011.
Brüssel, 10. november 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.
LISA
„3. Võrgu kasutajate jaoks süsteemile tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus, kõigi läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste punktide määratlus ja teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada
3.1. Võrgu kasutajate jaoks süsteemile tõhusa juurdepääsu saamiseks vajalike tehniliste andmete määratlus
3.1.1.
1) |
Edastusvõrgu haldurid esitavad kogu punktides 3.1.2 ja 3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe järgmiselt:
|
2) |
Edastusvõrgu haldurid esitavad õigeaegselt üksikasjalikud andmed kogu punktides 3.1.2 ja 3.3.1–3.3.5 nimetatud teabe tegelike muutuste kohta niipea, kui nad muutustest teada saavad. |
3.1.2.
Edastusvõrgu haldurid avaldavad oma süsteemide ja teenuste kohta vähemalt järgmise teabe:
a) |
pakutavate teenuste üksikasjalik ja kõikehõlmav kirjeldus ning hinnakiri; |
b) |
osutatavate teenuste puhul kasutatavate edastuslepingute tüübid; |
c) |
võrgu kasutamise eeskirjad ja/või tüüptingimused, milles piiritletakse kõigi võrgu kasutajate õigused ja kohustused, sealhulgas:
|
d) |
ühtlustatud kord, mida kohaldatakse edastusvõrgu kasutamisel, kaasa arvatud peamiste mõistete määratlus; |
e) |
võimsuse jaotamist, ülekoormuse kõrvaldamist ja juurdepääsu piiramise vastu võitlemist käsitlevad sätted ning taaskasutamisega seotud meetmed; |
f) |
järelturul edastussüsteemi halduriga võimsusega kauplemisel kohaldatavad eeskirjad; |
g) |
tasakaalustamist käsitlevad eeskirjad ja tasakaalustamatuse eest määratavate tasude arvutamise meetodid; |
h) |
vajaduse korral edastus- ja muude teenuste hulgas hõlmatud eritasuta paindlikkus ja piirnormid ning samuti paindlikkus, mida lisaks sellele pakutakse, ning vastavad tasud; |
i) |
edastusvõrgu halduri gaasisüsteemi üksikasjalik kirjeldus, milles on näidatud kõik asjakohased võrgupunktid vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2, ning ühendatud võrkude ja rajatiste haldurite nimed; |
j) |
edastusvõrgu halduri hallatava süsteemiga ühendamise puhul kohaldatavad eeskirjad; |
k) |
teave edastusvõrgu halduri vastutusel olevate hädaolukorrale reageerimise mehhanismide kohta, nt meetmed, mis võivad viia kliendirühmade lahtiühendamiseni võrgust, ja muud vastutuseeskirjad, mida kohaldatakse edastusvõrgu halduri suhtes; |
l) |
menetlused, mille edastusvõrgu haldurid on heaks kiitnud seoses ühenduspunktidega ja mis on olulised seoses võrgu kasutajate juurdepääsuga asjaomastele edastusvõrkudele ja mis on seotud võrgu koostalitlusvõimega, kokkulepitud registreerimis- ja kooskõlastamismenetlused ning muud kokkulepitud menetlused seoses gaasivoogude jaotamise ja tasakaalustamisega, sealhulgas kasutatavad meetodid; |
m) |
edastusvõrgu haldurid avaldavad üksikasjalikult ja igakülgselt võrgu tehnilise võimsuse arvutamiseks kasutatud meetodid ja protsessid, sealhulgas teabe kasutatud parameetrite ja peamiste eelduste kohta. |
3.2. Läbipaistvusnõuete seisukohast asjakohaste võrgupunktide määratlemine
1) |
Asjakohaste punktide hulka kuuluvad vähemalt järgmised:
|
2) |
Teave üksikutele lõpptarbijatele ja tootmisüksustele, mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, tuleb avaldada koondandmetena vähemalt tasakaalustava tsooni kohta. Üksikute lõpptarbijate ja tootmisüksuste rühma, mille suhtes ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis a kirjeldatud asjakohase punkti määratlust, käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel ühe asjakohase punktina. |
3) |
Kui kahe või enama edastusvõrgu halduri vahelisi punkte haldavad üksnes asjaomased võrguhaldurid ja võrgu kasutajad ei ole lepingu- või käitamispõhiselt ühelgi viisil kaasatud või kui punktide kaudu on edastusvõrk ühendatud jaotusvõrguga ja kõnealused punktid ei ole lepingutega ülekoormatud, on selliste punktide edastusvõrgu haldurid vabastatud kohustusest avaldada nõuded vastavalt käesoleva lisa punktile 3.3. Riiklik reguleeriv asutus võib nõuda edastusvõrgu halduritelt käesoleva lisa punkti 3.3 kohaste nõuete avaldamist avaldamiskohustusega hõlmamata punktide rühmade või kõigi avaldamiskohustusega hõlmamata punktide kohta. Sel juhul avaldatakse teave, kui see on edastusvõrgu haldurile kättesaadav, koondandmetena otstarbekohasel tasandil vähemalt tasakaalustava tsooni kohta. Nimetatud punktide rühma käsitatakse käesoleva lisa kohaldamisel ühe asjakohase punktina. |
3.3. Teave, mis tuleb avaldada kõigi asjakohaste punktide kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada
1) |
Kõigi asjakohaste punktidega seoses avaldavad edastusvõrgu haldurid alapunktides a–g loetletud teabe kõigi pakutavate teenuste ja abiteenuste kohta (eelkõige segamise, ballastgaasi lisamise ja muundamise kohta). Nimetatud teave avaldatakse arvuliselt tunni ja päeva kaupa, vastavalt lühimale kasutatavale võimsuse reserveerimise ja (taas)registreerimise ajavahemikule ning lühimale arveldusajavahemikule, mille kohta arvutatakse tasakaalustamatuse eest määratavad tasud. Kui lühim võrdlusajavahemik ei ole päev, tuleb alapunktide a–g kohane teave avaldada ka päeva kohta. Kõnealune teave ja selle ajakohastused avaldatakse kohe, kui need on teatavaks saanud edastusvõrgu haldurile (peaaegu reaalajas).
|
2) |
Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldatakse käesoleva lisa punkti 3.3 alapunkti 1 alapunktide a, b ja d kohane teave vähemalt 18 kuud ette. |
3) |
Kõigi asjakohaste võrgupunktide kohta avaldavad edastusvõrgu haldurid käesoleva lisa punkti 3.3 alapunkti 1 alapunktide a–g kohaste nõuetega seotud teabe jooksvalt viimase viie aasta kohta. |
4) |
Edastusvõrgu haldurid avaldavad kõigis asjakohastes punktides mõõdetud ülemise kütteväärtuse või Wobbe'i indeksi väärtused iga päev. Esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt kolmandal päeval pärast asjaomast gaasipäeva. Lõplikud andmed avaldatakse kolme kuu jooksul pärast asjaomase kuu lõppu. |
5) |
Edastusvõrgu haldurid avaldavad kõigi asjakohaste võrgupunktide puhul teabe olemasoleva võimsuse ning reserveeritud ja tehnilise võimsuse kohta igal aastal kõigi lepinguga hõlmatud aastate ja veel ühe aasta kohta ning vähemalt järgmise kümne aasta kohta. Kõnealust teavet ajakohastatakse iga kuu või uute andmete kättesaadavaks muutumisel sagedamini. Avaldatav teave kajastab ajavahemikku, mille jooksul võimsust turule pakutakse. |
3.4. Teave, mis tuleb avaldada edastussüsteemi kohta, ning ajakava, mille kohaselt kõnealune teave tuleb avaldada
1) |
Edastusvõrgu haldurid tagavad, et teave järelturul pakutava ja lepingute kohaselt müüdava (st ühelt edastusvõrgu kasutajalt teisele müüdava) koguvõimsuse kohta, kui see on edastusvõrgu halduritele kättesaadav, avaldatakse ja ajakohastatakse iga päev. Esitatakse järgmine teave:
Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline, on edastusvõrgu haldurid sellest kohustusest vabastatud. |
2) |
Edastusvõrgu haldurid avaldavad ühtlustatud tingimused, mille alusel nad võimsusega seotud tehingud (nt õiguste üleminekud ja ülekandmised) heaks kiidavad. Nimetatud tingimused peavad hõlmama vähemalt järgmist:
Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline, on edastusvõrgu haldurid sellest kohustusest vabastatud. |
3) |
Oma süsteemi tasakaalustamisega seoses teatab edastusvõrgu haldur kõigile võrgu kasutajatele iga tasakaalustusperioodi kohta eelneva tasakaalustamatuse taseme ja iga võrgukasutaja kuluandmed hiljemalt kuu aja jooksul pärast tasakaalustusperioodi lõppu. Lõplikud andmed standardsete koormusnäitajatega seotud tarbijate kohta võib edastada kuni 14 kuud hiljem. Kui nimetatud teabe esitab kolmas osaline, on edastusvõrgu haldurid sellest kohustusest vabastatud. Kõnealuse teabe edastamisel arvestatakse tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttega. |
4) |
Kui kolmanda osalise juurdepääsuks pakutakse muud paindlikkusteenust kui tolerantsid, avaldavad edastusvõrgu haldurid iga päev järgmise päeva prognoosi maksimaalse paindlikkusvõimsuse, reserveeritud paindlikkusvõimsuse ja järgmisel päeval gaasituru jaoks olemasoleva paindlikkusvõimsuse kohta. Edastusvõrgu haldurid avaldavad iga päev ka järelteabe paindlikkusteenuse kogukasutuse kohta päeva lõpu seisuga. Kui riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et selline teave võib soodustada võrgukasutajatepoolseid võimalikke kuritarvitamisi, võib ta edastusvõrgu halduri nimetatud kohustusest vabastada. |
5) |
Edastusvõrgu haldurid avaldavad iga tasakaalustamistsooni kohta edastussüsteemis oleva gaasi kogused iga gaasipäeva alguse seisuga ning prognoositavad edastussüsteemis oleva gaasi kogused iga gaasipäeva lõpu seisuga. Gaasipäeva lõpu prognoositavaid gaasikoguseid ajakohastatakse iga tunni järel kogu gaasipäeva jooksul. Kui tasakaalustamatuse eest määratavad tasud arvutatakse tunnipõhiselt, avaldab edastusvõrgu haldur ka teabe edastussüsteemis oleva gaasi koguste kohta tunnipõhiselt. Teise võimalusena avaldavad edastusvõrgu haldurid iga tasakaalustamistsooni puhul kõigi kasutajate tasakaalustamatuse koondpositsiooni iga tasakaalustusperioodi alguse seisuga ning kõigi kasutajate tasakaalustamatuse prognoositava koondpositsiooni iga gaasipäeva lõpu seisuga. Kui riiklik reguleeriv asutus on arvamusel, et selline teave võib soodustada võrgukasutajatepoolseid võimalikke kuritarvitamisi, võib ta edastusvõrgu halduri nimetatud kohustusest vabastada. |
6) |
Edastusvõrgu haldurid näevad tariifide arvutamiseks ette kasutajasõbralikud vahendid. |
7) |
Edastusvõrgu haldurid hoiavad vähemalt viie aasta jooksul asjaomaste riigiasutuste jaoks kättesaadavana tegelikud andmed kõigi võimsuslepingute kohta ning kogu muu asjakohase teabe, mis on seotud olemasolevatele võimsustele juurdepääsu arvutamise ja tagamisega, eelkõige registreerimiste ja katkestustega. Edastusvõrgu halduritel tuleb kogu punkti 3.3 alapunktides 4 ja 5 nimetatud teabega seotud dokumente säilitada vähemalt viis aastat ning teha need taotluse korral reguleerivale asutusele kättesaadavaks. Mõlemad pooled arvestavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse põhimõttega.” |
Parandused
11.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 293/72 |
Komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 15, 20. jaanuar 2010 )
Leheküljel 51 oksütetratsükliini käsitleva kirje kuuendas veerus
asendatakse
„Rasvkoe, maksa ja neerude suhtes kehtivaid jääkide piirnorme ei kohaldata kalade puhul”
järgmisega:
„Maksa ja neerude suhtes kehtivaid jääkide piirnorme ei kohaldata kalade puhul”.