6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 997/2010,

5. november 2010,

millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 2,

pärast konsulteerimist teadusliku järelevalverühmaga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 4 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon võib nimetatud lõike punktides a–d ettenähtud tingimustel kehtestada piiranguid teatavate liikide sissetoomisele Euroopa Liitu. Lisaks sellele on selliste piirangute jaoks meetmete rakendamine sätestatud komisjoni 4. mai 2006. aasta määruses (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (2).

(2)	Loetelu liikidest, mille sissetoomine liitu on peatatud, kehtestati komisjoni 30. aprilli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 359/2009, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine liitu (3).

(3)

Teaduslik järelevalverühm on viimaste andmete põhjal jõudnud järeldusele, et teatavate määruse (EÜ) nr 338/97 A ja B lisas loetletud liikide kaitsestaatus halveneb tunduvalt, kui nende sissetoomist liitu teatavatest päritoluriikidest ei peatata. Seepärast tuleks peatada järgmiste liikide sissetoomine:

—	Cuora amboinensis Vietnamist;

—	Cuora galbinifrons Laosest ja Vietnamist;

—	Dendrobium nobile Laosest.

(4)

Lisaks on teaduslik järelevalverühm kõige värsketemate andmete põhjal jõudnud järeldusele, et liitu sissetoomise peatamist ei tuleks enam nõuda järgmiste liikide puhul:

—	Ovis ammon nigrimontana (jahitrofeed) Kasahstanist;

—	Leucopternis occidentalis Ecuadorist ja Peruust;

—	Hexaprotodon liberiensis Côte d'Ivoire’ist, Guinea-Bissaust ja Sierra Leonest;

—	Hippopotamus amphibius Kongo Demokraatlikust Vabariigist ja Malawist;

—	Chrysocyon brachyurus Boliiviast ja Peruust;

—	Eupleres goudotii, Fossa fossana, Anas bernieri, Mantella baroni, Mantella aff. baroni, Mantella cowanii, Mantella haraldmeieri, Mantella laevigata, Mantella madagascariensis, Mantella manery, Mantella nigricans ja Mantella pulchra Madagaskarilt;

—	Leopardus colocolo ja Leopardus pajeros Tšiilist;

—	Leptailurus serval Alžeeriast;

—	Prionailurus bengalensis Hiinast (Macau);

—	Cynogale bennettii Bruneist, Hiinast, Indoneesiast, Malaisiast ja Taist;

—	Equus zebra hartmannae Angolast;

—	Myrmecophaga tridactyla Belize’ist ja Uruguayst;

—	Alouatta macconnelli Trinidadist ja Tobagost;

—	Ateles paniscus, Chalcostigma olivaceum, Heliodoxa rubinoides, Buteo albonotatus, Buteo platypterus, Forpus xanthops, Pionus chalcopterus, Otus roboratus, Pseudoscops clamator, Pulsatrix melanota ja Podocnemis sextuberculata Peruust;

—	Lagothrix cana ja Varanus yemenensis kõigist levikuala riikidest;

—	Cebus capucinus Belize’ist;

—	Cercocebus atys Ghanast;

—	Cercopithecus ascanius Burundist;

—	Cercopithecus cephus Kesk-Aafrika Vabariigist;

—	Cercopithecus dryas, Glaucidium capense ja Phodilus prigoginei Kongo Demokraatlikust Vabariigist;

—	Cercopithecus pogonias ja Cercopithecus preussi Kamerunist ja Ekvatoriaal-Guineast;

—	Colobus polykomos Côte d'Ivoire’ist;

—	Colobus vellerosus Côte d'Ivoire’ist ja Ghanast;

—	Macaca arctoides Indiast, Malaisiast ja Taist;

—	Macaca assamensis Nepalist;

—	Macaca fascicularis Bangladeshist ja Indiast;

—	Macaca leonina, Ratufa bicolor, Psittacula roseata ja Strix uralensis davidi Hiinast;

—

Macaca maura, Macaca nigra, Macaca nigrescens, Macaca ochreata, Macaca pagensis, Goura cristata, Goura scheepmakeri, Goura victoria, Spizaetus bartelsi, Cacatua sanguinea, Lorius domicella, Alisterus chloropterus chloropterus, Eclectus roratus, Psittacula alexandri, Tanygnathus gramineus, Ninox rudolfi, Otus angelinae, Tyto inexspectata, Tyto nigrobrunnea, Tyto sororcula, Ornithoptera tithonus, Troides andromache (looduses kasvanud ja farmis kasvatatud isendid) ja Tridacna gigas Indoneesiast;

—	Papio anubis Liibüast;

—	Papio papio Guinea-Bissaust;

—	Procolobus verus Beninist, Côte d'Ivoire’ist, Ghanast, Sierra Leonest ja Togost;

—	Trachypithecus phayrei Kambodžast, Hiinast ja Indiast;

—	Trachypithecus vetulus Sri Lankalt;

—	Galago demidoff Burkina Fasost ja Kesk-Aafrika Vabariigist;

—	Galago granti Malawist;

—	Arctocebus aureus Kesk-Aafrika Vabariigist ja Gabonist;

—	Nycticebus pygmaeus Kambodžast ja Laosest;

—	Chiropotes chiropotes, Chiropotes israelita, Chiropotes satanas, Chiropotes utahickae, Nannopsittaca panychlora, Pyrrhura leucotis, Touit melanonotus, Touit surdus ja Eunectes deschauenseei Brasiiliast;

—	Ratufa affinis ja Ketupa ketupu Singapurist;

—	Balaeniceps rex Sambiast;

—	Buceros rhinoceros Taist;

—	Tauraco corythaix, Agapornis fischeri (farmis kasvatatud isendid) ja Python sebae Mosambiigist;

—	Tauraco fischeri, Agapornis lilianae, Poicephalus cryptoxanthus, Poicephalus meyeri, Poicephalus rufiventris, Bubo vosseleri, Gongylophis colubrinus ja Stigmochelys pardalis Tansaaniast;

—	Tauraco macrorhynchus, Terathopius ecaudatus ja Strix woodfordii Guineast;

—	Tauraco porphyreolopha Ugandast;

—	Accipiter brachyurus, Tyto aurantia, Tyto manusi, Varanus bogerti ja Varanus telenesetes Paapua Uus-Guineast;

—	Accipiter gundlachi ja Aratinga euops Kuubalt;

—	Accipiter imitator ja Nesasio solomonensis Paapua Uus-Guineast ja Saalomoni saartelt;

—	Buteo galapagoensis, Pyrrhura albipectus, Pyrrhura orcesi, Conolophus pallidus ja Conolophus subcristatus Ecuadorist;

—	Buteo ridgwayi Dominikaani Vabariigist ja Haiitilt;

—	Erythrotriorchis radiatus, Lophoictinia isura, Polytelis alexandrae ja Varanus keithhornie Austraaliast;

—	Gyps coprotheres Mosambiigist, Namiibiast ja Svaasimaalt;

—	Harpyopsis novaeguineae Indoneesiast ja Paapua Uus-Guineast;

—	Falco deiroleucus Belize’ist ja Guatemalast;

—	Falco fasciinucha Botswanast, Etioopiast, Kenyast, Malawist, Mosambiigist, Lõuna-Aafrikast, Sudaanist, Tansaaniast, Sambiast ja Zimbabwest;

—	Falco hypoleucos Austraaliast ja Paapua Uus-Guineast;

—	Micrastur plumbeus Colombiast ja Ecuadorist;

—	Polyplectron schleiermacheri Indoneesiast ja Malaisiast;

—	Anthropoides virgo Sudaanist;

—	Balearica regulorum Angolast, Lesothost, Malawist, Mosambiigist, Namiibiast, Rwandast, Svaasimaalt, Ugandast;

—	Pitta nympha Brunei Darussalamist, Hiinast, Põhja-Koreast, Indoneesiast, Jaapanist, Malaisiast ja Lõuna-Koreast;

—	Pycnonotus zeylanicus Malaisiast;

—	Charmosyna aureicincta Fidžilt;

—	Trichoglossus johnstoniae, Prioniturus luconensis, Bubo philippensis, Otus fuliginosus, Otus longicornis, Otus mindorensis ja Otus mirus Filipiinidelt;

—	Agapornis pullarius Angolast ja Kenyast;

—	Amazona agilis ja Amazona collaria Jamaicalt;

—	Amazona mercenaria Venezuelast;

—	Amazona xanthops Boliiviast ja Paraguayst;

—	Aratinga aurea Argentinast;

—	Bolborhynchus ferrugineifrons, Hapalopsittaca fuertesi, Pyrrhura calliptera ja Pyrrhura viridicata Colombiast;

—	Poicephalus robustus Botswanast, Gambiast, Namiibiast, Senegalist, Lõuna-Aafrikast ja Svaasimaalt;

—	Psittacula finschii Bangladeshist ja Kambodžast;

—	Psittacus erithacus Burundist, Malist ja Togost;

—	Bubo blakistoni Hiinast, Jaapanist ja Venemaalt;

—	Ninox affinis Indiast;

—	Otus capnodes ja Otus paulani Komooridelt;

—	Otus insularis Seišellidelt;

—	Scotopelia ussheri Côte d'Ivoire’ist, Ghanast, Guinea-Bissaust, Libeeriast ja Sierra Leonest;

—	Heloderma horridum Guatemalast ja Mehhikost;

—	Podocnemis erythrocephala Colombiast ja Venezuelast;

—	Podocnemis expansa Colombiast, Ecuadorist, Guyanast, Peruust, Trinidadist ja Tobagost ning Venezuelast;

—	Gopherus polyphemus Ameerika Ühendriikidest;

—	Manouria emys Bangladeshist, Indiast, Birmast ja Taist;

—	Testudo horsfieldii Hiinast ja Pakistanist;

—	Montipora caliculata Tongalt.

(5)	Konsulteeritud on kõikide riikidega, kust on pärit liigid, mille suhtes käesoleva määrusega kehtestatakse uued liitu sissetoomise piirangud.

(6)	Konventsiooni osapoolte konverentsi 15. istungil vastuvõetud uued nomenklatuuriviited (loomaliikide jaotamine ja ümbernimetamine).

(7)	Seepärast tuleks muuta loendit liikidest, mille sissetoomine liitu on peatatud ning määrus (EÜ) nr 359/2009 tuleks selguse huvides asendada.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 71 sätetest ei tulene teisiti, peatatakse teatavate käesoleva määruse lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine liitu.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 359/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(2) ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.

(3) ELT L 110, 1.5.2009, lk 3.

LISA

Liikide isendid, mis on arvatud määruse (EÜ) nr 338/97 A lisasse ja mille sissetoomine liitu on peatatud

Liik	Päritolu	Isend(id)	Päritoluriigid	Alus artikli 4 lõike 6 punkt:
FAUNA
CHORDATA
MAMMALIA
ARTIODACTYLA
Bovidae
Capra falconeri	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Usbekistan	a
CARNIVORA
Canidae
Canis lupus	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Valgevene, Kõrgõzstan, Türgi	a
Felidae
Lynx lynx	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Aserbaidžaan	a
Ursidae
Ursus arctos	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Kanada (Briti Columbia)	a
Ursus thibetanus	Looduses kasvanud	Jahitrofeed	Venemaa	a
AVES
FALCONIFORMES
Falconidae
Falco cherrug	Looduses kasvanud	Kõik	Armeenia, Bahrein, Iraak, Mauritaania, Tadžikistan	a

Määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas esitatud liigid, mille isendite sissetoomine liitu on peatatud

Liik	Päritolu	Isend(id)	Päritoluriigid	Alus artikli 4 lõike 6 punkt:
FAUNA
CHORDATA
MAMMALIA
ARTIODACTYLA
Bovidae
Ovis vignei bocharensis	Looduses kasvanud	Kõik	Usbekistan	b
Saiga borealis	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Saiga tatarica	Looduses kasvanud	Kõik	Kasahstan, Venemaa	b
Cervidae
Cervus elaphus bactrianus	Looduses kasvanud	Kõik	Usbekistan	b
Hippopotamidae
Hexaprotodon liberiensis (sünonüüm Choeropsis liberiensis)	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Nigeeria	b
Hippopotamus amphibius	Looduses kasvanud	Kõik	Gambia, Niger, Nigeeria, Sierra Leone, Togo	b
Moschidae
Moschus anhuiensis	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus berezovskii	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus chrysogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus fuscus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Moschus moschiferus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Venemaa	b
CARNIVORA
Eupleridae
Cryptoprocta ferox	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Felidae
Panthera leo	Looduses kasvanud	Kõik	Etioopia	b
Profelis aurata	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Mustelidae
Hydrictis maculicollis	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Odobenidae
Odobenus rosmarus	Looduses kasvanud	Kõik	Gröönimaa	b
MONOTREMATA
Tachyglossidae
Zaglossus bartoni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Paapua Uus-Guinea
Zaglossus bruijni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
PHOLIDOTA
Manidae
Manis temminckii	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik	b
PRIMATES
Atelidae
Alouatta guariba	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles belzebuth	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles fusciceps	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Ateles hybridus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix lagotricha	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix lugens	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Lagothrix poeppigii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cebidae
Callithrix geoffroyi (sünonüüm C. jacchus geoffroyi)	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Cercopithecidae
Cercopithecus erythrogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus erythrotis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus hamlyni	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cercopithecus mona	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Cercopithecus petaurista	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Cercopithecus pogonias	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Cercopithecus preussi (sünonüüm C. lhoesti preussi)	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Colobus vellerosus	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria, Togo	b
Lophocebus albigena (sünonüüm Cercocebus albigena)	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Macaca cyclopis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Macaca sylvanus	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria, Maroko	b
Piliocolobus badius (sünonüüm Colobus badius)	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Galagidae
Euoticus pallidus (sünonüüm Galago elegantulus pallidus)	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Galago matschiei (sünonüüm G. inustus)	Looduses kasvanud	Kõik	Rwanda	b
Lorisidae
Arctocebus calabarensis	Looduses kasvanud	Kõik	Nigeeria	b
Perodicticus potto	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Pithecidae
Chiropotes chiropotes	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Pithecia pithecia	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
AVES
ANSERIFORMES
Anatidae
Oxyura jamaicensis	Kõik	elusad	Kõik	d
CICONIIFORMES
Balaenicipitidae
Balaeniceps rex	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
FALCONIFORMES
Accipitridae
Accipiter erythropus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Accipiter melanoleucus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Accipiter ovampensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Aquila rapax	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Aviceda cuculoides	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Gyps africanus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Gyps bengalensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gyps indicus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gyps rueppellii	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Gyps tenuirostris	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Hieraaetus ayresii	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
Hieraaetus spilogaster	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Togo	b
Leucopternis lacernulatus	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Lophaetus occipitalis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Macheiramphus alcinus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Polemaetus bellicosus	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
Spizaetus africanus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Stephanoaetus coronatus	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Guinea, Togo	b
Torgos tracheliotus	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Sudaan	b
Trigonoceps occipitalis	Looduses kasvanud	Kõik	Côte d’Ivoire, Guinea	b
Urotriorchis macrourus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Falconidae
Falco chicquera	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Togo	b
Sagittariidae
Sagittarius serpentarius	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea, Togo	b
GRUIFORMES
Gruidae
Balearica pavonina	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Mali	b
Balearica regulorum	Looduses kasvanud	Kõik	Botswana, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kenya, Lõuna-Aafrika, Sambia, Zimbabwe	b
Bugeranus carunculatus	Looduses kasvanud	Kõik	Lõuna-Aafrika Vabariik, Tansaania	b
PSITTACIFORMES
Loriidae
Charmosyna diadema	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Psittacidae
Agapornis fischeri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Agapornis nigrigenis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Agapornis pullarius	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Togo	b
Amazona autumnalis	Looduses kasvanud	Kõik	Ecuador	b
Ara chloropterus	Looduses kasvanud	Kõik	Argentina, Panama	b
Ara severus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Aratinga acuticaudata	Looduses kasvanud	Kõik	Uruguay	b
Aratinga auricapillus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Coracopsis vasa	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cyanoliseus patagonus	Looduses kasvanud	Kõik	Tšiili, Uruguay	b
Deroptyus accipitrinus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu, Suriname	b
Hapalopsittaca amazonina	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Hapalopsittaca pyrrhops	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Leptosittaca branickii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Poicephalus gulielmi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Côte d'Ivoire, Kongo, Guinea	b
Poicephalus robustus	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Côte d'Ivoire, Guinea, Mali, Nigeeria, Togo, Uganda	b
Psittacus erithacus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Ekvatoriaal-Guinea, Libeeria, Nigeeria	b
Psittacus erithacus timneh	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea, Guinea-Bissau	b
Psittrichas fulgidus	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Pyrrhura caeruleiceps	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Pyrrhura pfrimeri	Looduses kasvanud	Kõik	Brasiilia	b
Pyrrhura subandina	Looduses kasvanud	Kõik	Colombia	b
Triclaria malachitacea	Looduses kasvanud	Kõik	Argentina, Brasiilia	b
STRIGIFORMES
Strigidae
Asio capensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Bubo lacteus	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Bubo poensis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Glaucidium capense	Looduses kasvanud	Kõik	Rwanda	b
Glaucidium perlatum	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun, Guinea	b
Ptilopsis leucotis	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
Scotopelia bouvieri	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Scotopelia peli	Looduses kasvanud	Kõik	Guinea	b
REPTILIA
CROCODYLIA
Alligatoridae
Caiman crocodilus	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador, Guatemala, Mehhiko	b
Palaeosuchus trigonatus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Crocodylidae
Crocodylus niloticus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
SAURIA
Agamidae
Uromastyx aegyptia	Allikas „F” (1)	Kõik	Egiptus	b
Uromastyx dispar	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria, Mali, Sudaan	b
Uromastyx geyri	Looduses kasvanud	Kõik	Mali, Niger	b
Chamaeleonidae
Brookesia decaryi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma ambreense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma andringitraense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma boettgeri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma brevicorne	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma capuroni	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma cucullatum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma fallax	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma furcifer	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma gallus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma gastrotaenia	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma glawi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma globifer	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma guibei	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma guillaumeti	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma hilleniusi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma linota	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma malthe	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma marojezense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma nasutum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma oshaughnessyi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma parsonii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma peyrierasi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma tsaratananense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma vatosoa	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Calumma vencesi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Chamaeleo camerunensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo deremensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo eisentrauti	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo ellioti	Looduses kasvanud	Kõik	Burundi	b
Chamaeleo feae	Looduses kasvanud	Kõik	Ekvatoriaal-Guinea	b
Chamaeleo fuelleborni	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo gracilis	Looduses kasvanud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Pikkus ninamikust pärakuni üle 8 cm	Togo	b
Chamaeleo montium	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo pfefferi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Chamaeleo senegalensis	Farmis kasvatatud	Pikkus ninamikust pärakuni üle 6 cm	Togo	b
Chamaeleo werneri	Looduses kasvanud	Kõik	Tansaania	b
Chamaeleo wiedersheimi	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Furcifer angeli	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer antimena	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer balteatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer belalandaensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer bifidus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer campani	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer labordi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer minor	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer monoceras	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer nicosiai	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer petteri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer rhinoceratus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer tuzetae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Furcifer willsii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cordylidae
Cordylus mossambicus	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Cordylus tropidosternum	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Cordylus vittifer	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Gekkonidae
Phelsuma abbotti	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma antanosy	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma barbouri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma berghofi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma breviceps	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma comorensis	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Phelsuma dubia	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid, Madagaskar	b
Phelsuma flavigularis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma guttata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma hielscheri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma klemmeri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma laticauda	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Phelsuma malamakibo	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma masohoala	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma modesta	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma mutabilis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma pronki	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma pusilla	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma seippi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma serraticauda	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma standingi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Phelsuma v-nigra	Looduses kasvanud	Kõik	Komoorid	b
Uroplatus ebenaui	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus fimbriatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus guentheri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus henkeli	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus lineatus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus malama	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus phantasticus	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus pietschmanni	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Uroplatus sikorae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Helodermatidae
Heloderma suspectum	Looduses kasvanud	Kõik	Mehhiko, Ameerika Ühendriigid	b
Iguanidae
Iguana iguana	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador	b
Scincidae
Corucia zebrata	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni Saared	b
Varanidae
Varanus beccarii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus dumerilii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus exanthematicus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Togo	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
	Farmis kasvatatud	Pikemad kui 35 cm	Togo	b
Varanus jobiensis (sünonüüm V. karlschmidti)	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus niloticus	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Burundi, Mosambiik, Togo	b
Varanus niloticus	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin, Togo	b
Varanus ornatus	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Varanus ornatus	Farmis kasvatatud	Kõik	Togo	b
Varanus salvadorii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Varanus salvator	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, India, Singapur	b
SERPENTES
Boidae
Boa constrictor	Looduses kasvanud	Kõik	El Salvador, Honduras	b
Calabaria reinhardtii	Looduses kasvanud	Kõik	Togo	b
Calabaria reinhardtii	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin, Togo	b
Eunectes murinus	Looduses kasvanud	Kõik	Paraguay	b
Elapidae
Naja atra	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Naja kaouthia	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Naja siamensis	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Pythonidae
Liasis fuscus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Morelia boeleni	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Python molurus	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Python natalensis	Farmis kasvatatud	Kõik	Mosambiik	b
Python regius	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Guinea	b
Python reticulatus	Looduses kasvanud	Kõik	India, Malaisia (poolsaarel asuv osa), Singapur	b
Python sebae	Looduses kasvanud	Kõik	Mauritaania	b
TESTUDINES
Emydidae
Chrysemys picta	Kõik	elusad	Kõik	d
Trachemys scripta elegans	Kõik	elusad	Kõik	d
Geoemydidae
Batagur borneoensis	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Cuora amboinensis	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Malaisia, Vietnam	b
Cuora galbinifrons	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Laos, Vietnam	b
Heosemys spinosa	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Leucocephalon yuwonoi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Malayemys subtrijuga	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Notochelys platynota	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Siebenrockiella crassicollis	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Podocnemididae
Erymnochelys madagascariensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Peltocephalus dumerilianus	Looduses kasvanud	Kõik	Guyana	b
Podocnemis lewyana	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Podocnemis unifilis	Looduses kasvanud	Kõik	Suriname	b
Testudinidae
Aldabrachelys gigantea	Looduses kasvanud	Kõik	Seišellid	b
Chelonoidis denticulata	Looduses kasvanud	Kõik	Boliivia, Ecuador	b
Geochelone elegans	Looduses kasvanud	Kõik	Pakistan	b
Geochelone platynota	Looduses kasvanud	Kõik	Birma	b
Geochelone sulcata	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin, Togo	b
Gopherus agassizii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Gopherus berlandieri	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Indotestudo elongata	Looduses kasvanud	Kõik	Bangladesh, Hiina, India	b
Indotestudo forstenii	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Indotestudo travancorica	Looduses kasvanud	Kõik	Kõik	b
Kinixys belliana	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Kinixys belliana	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
Kinixys homeana	Looduses kasvanud	Kõik	Benin, Togo	b
Kinixys homeana	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
Kinixys spekii	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Manouria emys	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Manouria impressa	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Stigmochelys pardalis	Looduses kasvanud	Kõik	Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik, Uganda	b
	Farmis kasvatatud	Kõik	Mosambiik, Sambia	b
	Allikas „F” (1)	Kõik	Sambia	b
Testudo horsfieldii	Looduses kasvanud	Kõik	Kasahstan	b
Trionychidae
Amyda cartilaginea	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Chitra chitra	Looduses kasvanud	Kõik	Malaisia	b
Pelochelys cantorii	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
AMPHIBIA
ANURA
Dendrobatidae
Cryptophyllobates azureiventris	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Dendrobates variabilis	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Dendrobates ventrimaculatus	Looduses kasvanud	Kõik	Peruu	b
Mantellidae
Mantella aurantiaca	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella bernhardi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella crocea	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella expectata	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella milotympanum (sünonüüm M. aurantiaca milotympanum)	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Mantella viridis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Microhylidae
Scaphiophryne gottlebei	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Ranidae
Conraua goliath	Looduses kasvanud	Kõik	Kamerun	b
Rana catesbeiana	Kõik	elusad	Kõik	d
ACTINOPTERYGII
PERCIFORMES
Labridae
Cheilinus undulatus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
SYNGNATHIFORMES
Syngnathidae
Hippocampus barbouri	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus comes	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus histrix	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus kelloggi	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Hippocampus kuda	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia, Vietnam	b
Hippocampus spinosissimus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
ARTHROPODA
ARACHNIDA
ARANEAE
Theraphosidae
Brachypelma albopilosum	Looduses kasvanud	Kõik	Nicaragua	b
SCORPIONES
Scorpionidae
Pandinus imperator	Farmis kasvatatud	Kõik	Benin	b
INSECTA
LEPIDOPTERA
Papilionidae
Ornithoptera croesus	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Ornithoptera urvillianus	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni Saared	b
Ornithoptera urvillianus	Farmis kasvatatud	Kõik	Saalomoni Saared	b
Ornithoptera victoriae	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni Saared	b
Ornithoptera victoriae	Farmis kasvatatud	Kõik	Saalomoni Saared	)
MOLLUSCA
BIVALVIA
MESOGASTROPODA
Strombidae
Strombus gigas	Looduses kasvanud	Kõik	Grenada, Haiti	b
VENEROIDA
Tridacnidae
Hippopus hippopus	Looduses kasvanud	Kõik	Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna crocea	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna derasa	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Uus-Kaledoonia, Filipiinid, Palau, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna gigas	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Marshalli saared, Mikroneesia, Palau, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna maxima	Looduses kasvanud	Kõik	Mikroneesia, Fidži, Marshalli saared, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna rosewateri	Looduses kasvanud	Kõik	Mosambiik	b
Tridacna squamosa	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži, Mosambiik, Uus-Kaledoonia, Tonga, Vanuatu, Vietnam	b
Tridacna tevoroa	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
CNIDARIA
HELIOPORACEA
Helioporidae
Heliopora coerulea	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni Saared	b
SCLERACTINIA
Agariciidae
Agaricia agaricites	Looduses kasvanud	Kõik	Haiti	b
Caryophylliidae
Catalaphyllia jardinei	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Catalaphyllia jardinei	Looduses kasvanud	Kõik	Saalomoni Saared	b
Euphyllia cristata	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Euphyllia divisa	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Euphyllia fimbriata	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Plerogyra spp.	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Faviidae
Favites halicora	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Platygyra sinensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Merulinidae
Hydnophora microconos	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Mussidae
Acanthastrea hemprichii	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Blastomussa spp.	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Cynarina lacrymalis	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Scolymia vitiensis	Looduses kasvanud	Kõik	Tonga	b
Scolymia vitiensis	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
Pocilloporidae
Seriatopora stellata	Looduses kasvanud	Kõik	Indoneesia	b
Trachyphylliidae
Trachyphyllia geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik	Fidži	b
Trachyphyllia geoffroyi	Looduses kasvanud	Kõik, välja arvatud tehissubstraadile kinnituvad meres kasvatatud isendid	Indoneesia	b
FLORA
Amaryllidaceae
Galanthus nivalis	Looduses kasvanud	Kõik	Bosnia ja Hertsegoviina, Šveits, Ukraina	b
Apocynaceae
Pachypodium inopinatum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Pachypodium rosulatum	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Pachypodium rutenbergianum ssp. sofiense	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Cycadaceae
Cycadaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b
Euphorbiaceae
Euphorbia ankarensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia banae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia berorohae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia bongolavensis	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia bulbispina	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia duranii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia fiananantsoae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia guillauminiana	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia iharanae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia kondoi	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia labatii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia lophogona	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia millotii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia neohumbertii	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia pachypodoides	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia razafindratsirae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia suzannae-manieri	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Euphorbia waringiae	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar	b
Orchidaceae
Anacamptis pyramidalis	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Barlia robertiana	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cephalanthera rubra	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Cypripedium japonicum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina, Põhja-Korea, Jaapan, Lõuna-Korea	b
Cypripedium macranthos	Looduses kasvanud	Kõik	Lõuna-Korea, Venemaa	b
Cypripedium margaritaceum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Cypripedium micranthum	Looduses kasvanud	Kõik	Hiina	b
Dactylorhiza latifolia	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Dactylorhiza romana	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Dactylorhiza russowii	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Dactylorhiza traunsteineri	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein	b
Dendrobium bellatulum	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Dendrobium nobile	Looduses kasvanud	Kõik	Laos	b
Dendrobium wardianum	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Himantoglossum hircinum	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Nigritella nigra	Looduses kasvanud	Kõik	Norra	b
Ophrys holoserica	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Ophrys insectifera	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein, Norra	b
Ophrys pallida	Looduses kasvanud	Kõik	Alžeeria	b
Ophrys sphegodes	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Ophrys tenthredinifera	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Ophrys umbilicata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis coriophora	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa, Šveits	b
Orchis italica	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis laxiflora	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Orchis mascula	Looduses kasvanud / farmis kasvatatud	Kõik	Albaania	b
Orchis morio	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis pallens	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Orchis provincialis	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits	b
Orchis punctulata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis purpurea	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Orchis simia	Looduses kasvanud	Kõik	Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Šveits, Türgi	b
Orchis tridentata	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Orchis ustulata	Looduses kasvanud	Kõik	Venemaa	b
Phalaenopsis parishii	Looduses kasvanud	Kõik	Vietnam	b
Serapias cordigera	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Serapias parviflora	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Serapias vomeracea	Looduses kasvanud	Kõik	Šveits, Türgi	b
Spiranthes spiralis	Looduses kasvanud	Kõik	Liechtenstein, Šveits	b
Primulaceae
Cyclamen intaminatum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen mirabile	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen pseudibericum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Cyclamen trochopteranthum	Looduses kasvanud	Kõik	Türgi	b
Stangeriaceae
Stangeriaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b
Zamiaceae
Zamiaceae spp.	Looduses kasvanud	Kõik	Madagaskar, Mosambiik, Vietnam	b

(1) St määruse (EÜ) nr 865/2006 XIII peatüki tingimustele mittevastavad vangistuses sündinud loomad ning ka nende osad ning neist saadu.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 998/2010,

5. november 2010,

Enterococcus faecium'i (DSM 7134) lubamise kohta broilerkanade söödalisandina (müügiloa omanik Lactosan GmbH & Co KG)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus loa saamiseks käesoleva määruse lisas kirjeldatud valmistise jaoks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb Enterococcus faecium'i (DSM 7134) lubamist broilerkanade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Enterococcus faecium'i (DSM 7134) on lubatud kasutada võõrutatud põrsaste ja nuumsigade söödalisandina kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 538/2007 (2) ja emiste söödalisandina kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 1521/2007 (3) ning vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 521/2005 (4) on seda ajutiselt lubatud kasutada broilerkandade söödalisandina nelja aasta jooksul.

(5)

On esitatud uusi andmeid, mis toetavad taotlust kõnealuse preparaadi kasutamiseks broilerkandade puhul. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 27. mai 2010. aasta arvamuses (5) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Enterococcus faecium DSM 7134 kahjulikku mõju loomade tervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see preparaat võib olla tõhus sihtloomade söötmisel, parandades nende zootehnilisi parameetreid. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Enterococcus faecium'i DSM 7134 hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 128, 16.5.2007, lk 16.

(3) ELT L 335, 20.12.2007, lk 24.

(4) ELT L 84, 2.4.2005, lk 3.

(5) EFSA Journal (2010); 8(6):1636.

LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud tingimused

Loa tähtpäev

CFU/kg täissöödas, kui niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1841

Lactosan

GmbH & Co KG

Enterococcus faecium

DSM 7134

Söödalisandi koostis:

Enterococcus faecium’i DSM 7134 valmistis, milles on vähemalt:

pulbris: 1 × 1010 CFU/g söödalisandit

graanulites (mikrokapslites): 1 × 1010 CFU/g söödalisandit

Toimeaine kirjeldus:

Enterococcus faecium DSM 7134

Analüüsimeetod (1)

Arvu määramine: pindkülvimeetod, kasutades sapi-eskuliin-asiidagarit

Identifitseerimine: impulssvälja-geelelektroforees (PFGE).

Broilerkanad

—

5 × 108

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Lubatud kasutada söödas, mis sisaldab lubatud koktsidiostaatikume: diklasuriil, halofuginoon-hüdrobromiid, robenidiinhüdrokloriid, dekokinaat, naatriumlasalotsiid A, maduramütsiinammoonium või monensiinnaatrium

26. november 2020

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 999/2010,

5. november 2010,

Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) lubamise kohta emiste söödalisandina (loa omanik DSM Nutritional Products Ltd)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus käesoleva määruse lisas kirjeldatud preparaadile loa andmiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)	Taotlus käsitleb Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud ensüümpreparaadi 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) uut kasutusviisi emiste söödalisandina ning selle söödalisandi klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)	Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) on komisjoni määrusega (EÜ) nr 1088/2009 (2) lubatud kasutada võõrutatud põrsaste, nuumsigade, nuumlindude ja munalindude puhul.

(5)

Taotluse toetuseks on esitatud uusi andmeid. Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 25. mai 2010. aasta arvamuses (3) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaas (EC 3.1.3.26) kahjulikku mõju loomatervisele, inimeste tervisele ega keskkonnale ning et selle preparaadi kasutamine parandab fosfori omastamist. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud ühenduse referentlabori aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas.

(6)	Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub zootehniliste söödalisandite kategooriasse ja seedimist soodustavate ainete funktsionaalrühma, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) ELT L 297, 13.11.2009, lk 6.

(3) The EFSA Journal (2010); 8(6):1634.

LISA

Söödalisandi registreerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Sisalduse alammäär

Sisalduse ülemmäär

Muud sätted

Loa tähtpäev

Aktiivsuse ühik täissööda kilogrammi kohta, kui niiskusesisaldus on 12 %

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained.

4a6

DSM Nutritional Products Ltd, keda esindab DSM Nutritional products Sp. Z o.o.

6-fütaas

EC 3.1.3.26

Söödalisandi koostis

Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

kaetud kujul: 10 000 FYT (1)/g

muul tahkel kujul: 50 000 FYT/g

vedelal kujul: 20 000 FYT/g

Toimeaine iseloomustus

Aspergillus oryzaest (DSM 17594) saadud 6-fütaas

Analüüsimeetod (2)

Kolorimeetriline meetod, mis põhineb vanadomolübdaadi reageerimisel anorgaanilise fosfaadiga, mis vabaneb 6-fütaasi toimimisel fütaati sisaldavale substraadile (naatriumfütaat) pH väärtuse 5,5 ja temperatuuri 37 °C juures; tulemused saadakse võrdlemisel anorgaanilise fosfaadi jaoks koostatud kaliibrimiskõveraga.

Emised

—

1 500 FYT

—

1.	Söödalisandi ja eelsegu kasutusjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.	Kasutamiseks söödas, mis sisaldab üle 0,23 % fütiiniga seotud fosforit.

3.	Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

26. november 2020

(1) Üks FYT on ensüümikogus, mis vabastab fütaadist 1 μmol anorgaanilist fosfaati minutis reageerimistingimustes, mille puhul fütaadi kontsentratsioon on 5,0 mM ning pH väärtus on 5,5 ja temperatuur 37 °C 30 minutise inkubatsiooni jooksul.

(2) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad ühenduse referentlabori veebilehel: www.irmm.jrc.be/crl-feed-additives

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1000/2010,

3. november 2010,

millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 27/2008, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal maguskartuli, maniokitärklise, manioki, teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EÜ) nr 596/2004, (EÜ) nr 633/2004 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal veise-, vasika- ja sealiha, munade ja kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. mai 1996. aasta otsust 96/317/EÜ vastavalt GATTi artiklile XXIII Taiga peetud konsultatsioonide tulemuste kokkuvõtte kohta, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi XXIV artikli lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (3) eriti selle artiklit 61, artikli 144 lõiget 1, artikleid 148 ja 156 ning artikli 161 lõiget 3 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (4) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, (EÜ) nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 1100/2006 ja (EÜ) nr 964/2007, (5) eriti selle artikli 11 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 17. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2402/96, millega avatakse teatavad iga-aastased maguskartuli ja maniokitärklise tariifikvoodid ja sätestatakse nende halduseeskirjad, (6) on ette nähtud erisätted kvootide 09.4013 ja 09.4014 alla kuuluva maguskartuli ning kvootide 09.4064 ja 09.4065 alla kuuluva maniokitärklise impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)

Komisjoni 15. jaanuari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2008, millega avatakse teatavad CN-koodide 0714 10 91, 0714 10 99, 0714 90 11 ja 0714 90 19 alla kuuluvate teatavatest kolmandatest riikidest, välja arvatud Tai Kuningriigist pärit toodete iga-aastased tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (7) on ette nähtud erisätted kvootide 09.4009, 09.4010, 09.4011, 09.4012 ja 09.4021 alla kuuluvate toodete impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)

Komisjoni 30. oktoobri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 1067/2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007, (8) komisjoni 29. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2305/2003, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava odra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (9) ning komisjoni 29. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 969/2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava maisi ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (10) on ette nähtud erisätted kvootide 09.4123, 09.4124 ja 09.4125 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu, kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra ning kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(4)

Komisjoni 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2058/96, millega avatakse CN-koodi 1901 10 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine, (11) ning komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1964/2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90, (12) on ette nähtud erisätted kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi ja kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(5)

Komisjoni 10. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 828/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks sooduslepingute alusel turustusaastatel 2009/2010 – 2014/2015, (13) on ette nähtud erisätted impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks kvootide 09.4221, 09.4231 ning 09.4241–09.4247 alusel.

(6)

Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1918/2006, millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine, (14) on ette nähtud erisätted kvoodi 09.4032 alla kuuluva oliiviõli impordilitsentsi taotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(7)

Võttes arvesse puhkepäevi 2011. aastal, tuleks teatavate ajavahemike suhtes teha erand määrustest (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(8)

Komisjoni 21. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 382/2008 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade kohta) (15) artikli 12 lõike 1 teises lõigus, komisjoni 28. augusti 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1518/2003 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad sealihasektoris) (16) artikli 3 lõikes 3, komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 596/2004 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad munasektoris) (17) artikli 3 lõikes 3 ja komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 633/2004 (millega kehtestatakse ekspordilitsentside süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad kodulinnuliha sektoris) (18) artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et ekspordilitsentsid antakse välja litsentsi taotluse esitamisele järgneva nädala kolmapäeval, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(9)

Komisjoni 30. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 951/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris) (19) artikli 7d lõikes 1 on sätestatud, et kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid antakse välja alates litsentsitaotluse esitamisele järgneva nädala reedest, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(10)	2011. aasta riigipühade ja Euroopa Liidu Teataja ebakorrapärase väljaandmise tõttu kõnealuste pühade ajal on ajavahemik taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise päeva vahel tõhusa turukorralduse tagamiseks liiga lühike. Seega tuleks ajavahemikku pikendada.

(11)	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1157/2009, (20) millega kehtestati erandid teatavatest määrustest seoses impordilitsentsitaotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2010. aastal, tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Maguskartul

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2402/96 artiklist 3 ei tohi 2011. aastaks esitada kvootide 09.4013 ja 09.4014 alla kuuluva maguskartuli impordilitsentsi taotlusi enne teisipäeva, 4. jaanuari 2011 ja pärast teisipäeva, 13. detsembrit 2011.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 2402/96 artikli 8 lõikest 1 antakse kvootide 09.4013 ja 09.4014 alla kuuluva maguskartuli impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud I lisas osutatud kuupäevadeks, välja kõnealuses I lisas osutatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (21) artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 2

Maniokitärklis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2402/96 artikli 9 esimesest lõigust ei tohi 2011. aastaks esitada kvootide 09.4064 ja 09.4065 alla kuuluva maniokitärklise impordilitsentsi taotlusi enne teisipäeva, 4. jaanuari 2011 ja pärast teisipäeva, 13. detsembrit 2011.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 2402/96 artikli 13 lõikest 1 antakse kvootide 09.4064 ja 09.4065 alla kuuluvad maniokitärklise impordisertifikaadid, mille taotlused on esitatud käesoleva määruse II lisas osutatud kuupäevadeks, välja kõnealuses II lisas osutatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 3

Maniokk

1. Erandina määruse (EÜ) nr 27/2008 artikli 8 esimesest lõigust ei tohi 2011. aastaks esitada kvootide 09.4009, 09.4010, 09.4011, 09.4012 ja 09.4021 alla kuuluva manioki impordilitsentsi taotlusi enne esmaspäeva, 3. jaanuari 2011 ja pärast kolmapäeva, 14. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 27/2008 artikli 8 lõikest 4 antakse kvootide 09.4009, 09.4010, 09.4011, 09.4012 ja 09.4021 alla kuuluva manioki impordilitsentsid, mille taotlused on esitatud III lisas osutatud kuupäevadeks, välja kõnealuses III lisas osutatud kuupäevadel, kui määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 4

Teravili

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4123, 09.4124 ja 09.4125 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsi taotlusi 2011. aastaks esitada pärast reedet, 16. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsi taotlusi 2011. aastaks esitada pärast reedet, 16. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsi taotlusi 2011. aastaks esitada pärast reedet, 16. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 5

Riis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2058/96 artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust ei tohi kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsi taotlusi 2011. aastaks esitada pärast reedet, 9. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei tohi kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsi taotlusi 2011. aastaks esitada pärast reedet, 9. detsembrit 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 6

Suhkur

Erandina määruse (EÜ) nr 828/2009 artikli 4 lõikest 1 ei tohi kvootide 09.4221, 09.4231 ja 09.4241–09.4247 alla kuuluvate suhkrutoodete impordilitsentsi taotlusi esitada ajavahemikus reedest, 16. detsembrist 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reedeni, 30. detsembrini 2011 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 7

Oliiviõli

Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 3 antakse käesoleva määruse IV lisas osutatud perioodidel oliiviõli impordilitsentside kohta esitatud taotluste korral impordilitsentsid välja IV lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 8

Toetustega ekspordilitsentsid veise-, vasika- ja sealiha ning munade ja kodulinnuliha sektoris

Erandina määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 12 lõike 1 teisest lõigust, määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 3 lõikest 3, määruse (EÜ) nr 596/2004 artikli 3 lõikest 3 ja määruse (EÜ) nr 633/2004 artikli 3 lõikest 3 antakse käesoleva määruse V lisas osutatud perioodidel esitatud taotluste korral ekspordilitsentsid välja V lisas esitatud kuupäevadel.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et enne eespool osutatud väljaandmise kuupäevi ei ole võetud ühtegi määruse (EÜ) nr 382/2008 artikli 12 lõigetes 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 1518/2003 artikli 3 lõigetes 4 ja 4a, määruse (EÜ) nr 596/2004 artikli 3 lõigetes 4 ja 4a ning määruse (EÜ) nr 633/2004 artikli 3 lõigetes 4 ja 4a osutatud erimeedet.

Artikkel 9

Kvoodiväline suhkur ja kvoodiväline isoglükoos

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 7d lõikest 1 antakse kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse VI lisas osutatud perioodidel, välja VI lisas esitatud kuupäevadel.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse tingimusel, et enne eespool nimetatud väljaandmise kuupäevi ei ole võetud ühtegi määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 9 lõigetes 1 ja 2 osutatud erimeedet.

Artikkel 10

Määrus (EÜ) nr 1157/2009 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2010.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) EÜT L 122, 22.5.1996, lk 15.

(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(4) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(5) ELT L 211, 6.8.2008, lk 1.

(6) EÜT L 327, 18.12.1996, lk 14.

(7) ELT L 13, 16.1.2008, lk 3.

(8) ELT L 290, 31.10.2008, lk 3.

(9) EÜT L 342, 30.12.2003, lk 7.

(10) ELT L 176, 30.6.2006, lk 44.

(11) EÜT L 276, 29.10.1996, lk 7.

(12) ELT L 408, 30.12.2006, lk 19.

(13) ELT L 240, 11.9.2009, lk 14.

(14) ELT L 365, 21.12.2006, lk 84.

(15) ELT L 115, 29.4.2008, lk 10.

(16) ELT L 217, 29.8.2003, lk 35.

(17) ELT L 94, 31.3.2004, lk 33.

(18) ELT L 100, 6.4.2004, lk 8.

(19) ELT L 178, 1.7.2006, lk 24.

(20) ELT L 313, 28.11.2009, lk 60.

(21) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

I LISA

Kvootide 09.4013 ja 09.4014 alla kuuluva maguskartuli impordilitsentside väljaandmine 2011. aasta teatavateks perioodideks

Taotluste esitamise kuupäev	Litsentside väljaandmise kuupäev
Teisipäev, 19. aprill 2011	Reede, 29. aprill 2011
Teisipäev, 3. mai 2011	Kolmapäev, 11. mai 2011
Teisipäev, 31. mai 2011	Neljapäev, 9. juuni 2011
Teisipäev, 19. juuli 2011	Kolmapäev, 27. juuli 2011
Teisipäev, 9. august 2011	Kolmapäev, 17. august 2011
Teisipäev, 25. oktoober 2011	Neljapäev, 3. november 2011

II LISA

Kvootide 09.4064 ja 09.4065 alla kuuluva maniokitärklise impordilitsentside väljaandmine 2011. aasta teatavateks perioodideks

Taotluste esitamise kuupäev	Litsentside väljaandmise kuupäev
Teisipäev, 19. aprill 2011	Reede, 29. aprill 2011
Teisipäev, 3. mai 2011	Kolmapäev, 11. mai 2011
Teisipäev, 31. mai 2011	Neljapäev, 9. juuni 2011
Teisipäev, 19. juuli 2011	Kolmapäev, 27. juuli 2011
Teisipäev, 9. august 2011	Kolmapäev, 17. august 2011
Teisipäev, 25. oktoober 2011	Neljapäev, 3. november 2011

III LISA

Kvootide 09.4009, 09.4010, 09.4011, 09.4012 ja 09.4021 alla kuuluva manioki impordilitsentside väljaandmine 2011. aasta teatavateks perioodideks

Taotluste esitamise kuupäev	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 18., teisipäev, 19. ja kolmapäev, 20. aprill 2011	Reede, 29. aprill 2011
Esmaspäev, 2., teisipäev, 3. ja kolmapäev, 4. mai 2011	Kolmapäev, 11. mai 2011
Esmaspäev, 30. ja teisipäev, 31. mai ning kolmapäev, 1. juuni 2011	Neljapäev, 9. juuni 2011
Esmaspäev, 18., teisipäev, 19. ja kolmapäev, 20. juuli 2011	Kolmapäev, 27. juuli 2011
Esmaspäev, 8., teisipäev, 9. ja kolmapäev, 10. august 2011	Kolmapäev, 17. august 2011
Esmaspäev, 24., teisipäev, 25. ja kolmapäev, 26. oktoober 2011	Neljapäev, 3. november 2011

IV LISA

Oliiviõli impordilitsentside taotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 18. või teisipäev, 19. aprill 2011	Reede, 29. aprill 2011
Esmaspäev, 2. või teisipäev, 3. mai 2011	Kolmapäev, 11. mai 2011
Esmaspäev, 30. või teisipäev, 31. mai 2011	Neljapäev, 9. juuni 2011
Esmaspäev, 18. või teisipäev, 19. juuli 2011	Kolmapäev, 27. juuli 2011
Esmaspäev, 8. või teisipäev, 9. august 2011	Kolmapäev, 17. august 2011
Esmaspäev, 24. või teisipäev, 25. oktoober 2011	Neljapäev, 3. november 2011

V LISA

Ekspordilitsentsi taotluste esitamise periood veise-, vasika- ja sealiha, munade ja kodulinnuliha sektoris	Litsentside väljaandmise kuupäev
18.–22. aprill 2011	28. aprill 2011
2.–6. mai 2011	12. mai 2011
6.–10. juuni 2011	16. juuni 2011
8.–12. august 2011	18. august 2011
24.–28. oktoober 2011	4. november 2011
19.–30. detsember 2011	5. jaanuar 2012

VI LISA

Kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentside taotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
24.–28. oktoober 2011	8. november 2011
19.–23. detsember 2011	6. jaanuar 2012

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/33

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1001/2010,

5. november 2010,

millega 138. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. mai 2002. aasta määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 punkti a ning artikli 7a lõikeid 1 ja 5 (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)	20. oktoobril 2010 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee lisada kaks füüsilist isikut nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist, ja muuta ühteteist loetelu kannet.

(3)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

välissuhete peadirektori kohusetäitja

Karel KOVANDA

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9.

(2) Artikkel 7a lisati nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2009 (ELT L 346, 23.12.2009, lk 42).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse järgmiselt:

(1)

Pealkirja „Füüsilised isikud” alla lisatakse järgmised kanded:

(a)

„Hakimullah Mehsud (teise nimega a) Hakeemullah Mehsud, b) Zulfiqar). Sünniaeg: umbes 1979. Sünnikoht: Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Muu teave: a) Teadaolevalt sündinud Pakistanis Lõuna-Waziristanis; b) Elab arvatavasti Pakistanis; c) Kahel pool Afganistani ja Pakistani piiri olevates hõimupiirkondades asuva organisatsiooni Tehrik-i-Taliban juht. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 21.10.2010.”;

(b)

„Wali Ur Rehman. Sünniaeg: umbes 1970. Sünnikoht: Pakistan. Kodakondsus: Pakistani. Muu teave: a) Teadaolevalt sündinud Pakistanis Lõuna-Waziristanis; b) Elab arvatavasti Pakistanis; c) Organisatsiooni Tehrik-i-Taliban Edela-Waziristani (mis asub valitsuse kontrollitavas Pakistani hõimupiirkonnas) büroo emiir. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 21.10.2010.”.

(2)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ahmed Khalfan Ghailani (teiste nimedega a) Ahmad, Abu Bakr, b) Ahmed, Abubakar, c) Ahmed, Abubakar K., d) Ahmed, Abubakar Khalfan, e) Ahmed, Abubakary K., f) Ahmed, Ahmed Khalfan, g) Ali, Ahmed Khalfan, h) Ghailani, Abubakary Khalfan Ahmed, i) Ghailani, Ahmed, j) Ghilani, Ahmad Khalafan, k) Hussein, Mahafudh Abubakar Ahmed Abdallah, l) Khalfan, Ahmed, m) Mohammed, Shariff Omar, n) Haytham al-Kini, o) Ahmed The Tanzanian, p) Foopie, q) Fupi, r) Ahmed, A, s) Al Tanzani, Ahmad, t) Bakr, Abu, u) Khabar, Abu). Sünniaeg: a) 14.3.1974, b) 13.4.1974, c) 14.4.1974, d) 1.8.1970. Sünnikoht: Zanzibar, Tansaania. Kodakondsus: Tansaania. Muu teave: Kinni peetud 2004. aasta juulis, alates 2007. aasta juulist Ameerika Ühendriikide vahialune” asendatakse järgmisega:

„Ahmed Khalfan Ghailani (teiste nimedega a) Ahmad, Abu Bakr, b) Ahmed, Abubakar, c) Ahmed, Abubakar K., d) Ahmed, Abubakar Khalfan, e) Ahmed, Abubakary K., f) Ahmed, Ahmed Khalfan, g) Ali, Ahmed Khalfan, h) Ghailani, Abubakary Khalfan Ahmed, i) Ghailani, Ahmed, j) Ghilani, Ahmad Khalafan, k) Hussein, Mahafudh Abubakar Ahmed Abdallah, l) Khalfan, Ahmed, m) Mohammed, Shariff Omar, n) Haytham al-Kini, o) Ahmed The Tanzanian, p) Foopie, q) Fupi, r) Ahmed, A, s) Al Tanzani, Ahmad, t) Bakr, Abu, u) Khabar, Abu). Aadress: Ameerika Ühendriigid. Sünniaeg: a) 14.3.1974, b) 13.4.1974, c) 14.4.1974, d) 1.8.1970. Sünnikoht: Zanzibar, Tansaania. Kodakondsus: Tansaania. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 17.10.2001.”.

(3)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Khalid Abd Al-Rahman Hamd Al-Fawaz (teiste nimedega a) Al-Fauwaz, Khaled, b) Al-Fauwaz, Khaled A., c) Al-Fawwaz, Khalid, d) Al Fawwaz, Khalik, e) Al-Fawwaz, Khaled, f) Al Fawwaz, Khaled, g) Khalid Abdulrahman H. Al Fawaz)). Aadress: 55 Hawarden Hill, Brooke Road, London NW2 7BR, Ühendkuningriik. Sünniaeg: a) 25.8.1962, b) 24.8.1962. Sünnikoht: Kuveit. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passi nr: 456682 (välja antud 6.11.1990, aegunud 13.9.1995). Muu teave: elab Londonis.” asendatakse järgmisega:

„Khalid Abd Al-Rahman Hamd Al-Fawaz (teiste nimedega a) Al-Fauwaz, Khaled, b) Al-Fauwaz, Khaled A., c) Al-Fawwaz, Khalid, d) Al Fawwaz, Khalik, e) Al-Fawwaz, Khaled, f) Al Fawwaz, Khaled, g) Khalid Abdulrahman H. Al Fawaz)). Aadress: London, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 24.8.1962. Sünnikoht: Kuveit. Kodakondsus: Saudi Araabia. Passi nr: 456682 (välja antud 6.11.1990, aegunud 13.9.1995). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.4.2002.”.

(4)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Mostafa Kamel Mostafa Ibrahim (teiste nimedega a) Mustafa Kamel Mustafa, b) Adam Ramsey Eaman, c) Kamel Mustapha Mustapha, d) Mustapha Kamel Mustapha, e) Abu Hamza, f) Mostafa Kamel Mostafa, g) Abu Hamza Al-Masri, h) Al-Masri, Abu Hamza, i) Al-Misri, Abu Hamza). Aadress: a) 9 Aldbourne Road, Shepherds Bush, London W12 OLW, Ühendkuningriik; b) 8 Adie Road, Hammersmith, London W6 OPW, Ühendkuningriik Sünniaeg: 15.4.1958. Sünnikoht: Aleksandria, Egiptus. Kodakondsus: Suurbritannia. Muu teave: Praegu Ühendkuningriigis vahi all.” asendatakse järgmisega:

„Mostafa Kamel Mostafa Ibrahim (teiste nimedega a) Mustafa Kamel Mustafa, b) Adam Ramsey Eaman, c) Kamel Mustapha Mustapha, d) Mustapha Kamel Mustapha, e) Abu Hamza, f) Mostafa Kamel Mostafa, g) Abu Hamza Al-Masri, h) Al-Masri, Abu Hamza, i) Al-Misri, Abu Hamza). Aadress: a) 9 Aldbourne Road, Shepherds Bush, London W12 OLW, Ühendkuningriik; b) 8 Adie Road, Hammersmith, London W6 OPW, Ühendkuningriik Sünniaeg: 15.4.1958. Sünnikoht: Aleksandria, Egiptus. Kodakondsus: Suurbritannia. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.4.2002.”.

(5)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Fethi Ben Al-Rabei Ben Absha Mnasri (teiste nimedega a) Fethi Alic, b) Amor, c) Omar Abu). Aadress: Birmingham, Ühendkuningriik. Sünniaeg: 6.3.1969. Sünnikoht: Baja, Tuneesia. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L497470 (Tuneesia pass, mis on välja antud 3.6.1997, kaotas kehtivuse 2.6.2002). Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.” asendatakse järgmisega:

„Fethi Ben Al-Rabei Ben Absha Mnasri (teiste nimedega a) Mnasri Fethi ben Rebai, b) Mnasri Fethi ben Rebaj, c) Mnasri Fethi ben al-Rabai, d) Mnasri Fethi ben Rabaj, e) Fethi Alic, f) Amor, g) Omar Abu, h) Omar Tounsi, i) Amar). Aadress: Birmingham, Ühendkuningriik. Sünniaeg: a) 6.3.1969, b) 6.3.1963, c) 3.6.1963. Sünnikoht: a) Al-Sanadil Farm, Nafzah, Baja kubermang, Tuneesia; b) Tunis, Tuneesia; c) Alžeeria. Kodakondsus: Tuneesia. Passi nr: L497470 (Tuneesia pass, mis on välja antud 3.6.1997, kaotas kehtivuse 2.6.2002). Muu teave: ema nimi Fatima Balayish. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”.

(6)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Ahmed Hosni Rarrbo (teiste nimedega a) Rarrbo Abdallah, b) Rarrbo Abdullah). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 12.9.1974. Sünnikoht: Bologhine, Alžeeria. Kodakondsus: Alžeeria. Muu teave: a) 2003. aasta jaanuaris mõisteti Itaalias 2 aastaks ja 4 kuuks vangi. 17. mail 2004 mõistis Itaalia apellatsioonikohus isiku 8 kuuks vangi, b) Alates 31. maist 2006 elab Alžeerias.” asendatakse järgmisega:

„Ahmed Hosni Rarrbo (teiste nimedega a) Rarrbo Abdallah, b) Rarrbo Abdullah, c) Rarrbo Ahmed Hosni). Aadress: Alžeeria. Sünniaeg: 12.9.1974. Sünnikoht: a) Bologhine, Alžeeria, b) Prantsusmaa. Kodakondsus: Alžeeria. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 25.6.2003.”.

(7)

Pealkirja „Füüsilised isikud” all olev kanne „Maxamed Cabdullaah Ciise, (teiste nimedega a) Maxamed Cabdullaahi Ciise, b) Maxammed Cabdullaahi, c) Cabdullah Mayamed Ciise)). Aadress: a) London, Ühendkuningriik (2008. aasta novembri seisuga); b) Via Quaranta, Milano, Itaalia (viimane aadress). Sünniaeg: 8.10.1974. Sünnikoht: Kismaayo, Somaalia. Kodakondsus: Somaali. Siseriiklik isikukood: PX910063D (Ühendkuningriigi isikukood). Muu teave: viibib Ühendkuningriigis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.” asendatakse järgmisega:

„Maxamed Cabdullaah Ciise (teiste nimedega a) Maxamed Cabdullaahi Ciise, b) Maxammed Cabdullaahi, c) Cabdullah Mayamed Ciise)). Aadress: Somaalia. Sünniaeg: 8.10.1974. Sünnikoht: Kismaayo, Somaalia. Kodakondsus: Somaali. Siseriiklik isikukood: PX910063D (Ühendkuningriigi isikukood). Muu teave: 2009. aasta aprillis, pärast Ühendkuningriigist üleviimist, viibis Somaalias. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 12.11.2003.”.

(8)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Barakat Telecommunications Company Limited (teise nimega BTELCO), Bakara Market, Dar Salaam Buildings, Mogadishu, Somaalia; Kievitlaan 16, ′t Veld, Noord-Holland, Madalmaad” asendatakse järgmisega:

„Barakat Telecommunications Company Limited (teise nimega BTELCO). Aadress: Bakara Market, Dar Salaam Buildings, Mogadishu, Somaalia. Muu teave: 2009. aasta augusti seisuga on Madalmaade büroo suletud ja tegevus lakanud. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 9.11.2001.”.

(9)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Ansar al-Islam (teiste nimedega a) Devotees of Islam, b) Jund al-Islam, c) Soldiers of Islam, d) Kurdistan Supporters of Islam, e) Supporters of Islam in Kurdistan, f) Followers of Islam in Kurdistan, g) Kurdish Taliban, h) Soldiers of God, i) Ansar al-Sunna Army, j) Jaish Ansar al-Sunna, k) Ansar al-Sunna). Muu teave: asukoht: Põhja-Iraak. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.2.2003.” asendatakse järgmisega:

„Ansar al-Islam (teiste nimedega: a) Devotees of Islam, b) Jund al-Islam, c) Soldiers of Islam, d) Kurdistan Supporters of Islam, e) Supporters of Islam in Kurdistan, f) Followers of Islam in Kurdistan, g) Kurdistan Taliban, h) Soldiers of God, i) Ansar al-Sunna Army, j) Jaish Ansar al-Sunna, k) Ansar al-Sunna). Muu teave: Asub ja tegutseb peamiselt Põhja-Iraagis, kuid viibib endiselt ka Lääne- ja Kesk-Iraagis. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 24.2.2003.”.

(10)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Meadowbrook Investments Limited. Aadress: 44 Upper Belgrave Road, Clifton, Bristol, BS8 2XN, Ühendkuningriik. Muu teave: registrinumber: 05059698.” asendatakse järgmisega:

„Meadowbrook Investments Limited. Aadress: 44 Upper Belgrave Road, Clifton, Bristol, BS8 2XN, Ühendkuningriik. Muu teave: a) registrinumber: 05059698, b) seotud Mohammed Benhammedi’ga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 7.2.2006.”.

(11)

Pealkirja „Juriidilised isikud, rühmitused ja üksused” all olev kanne „Ozlam Properties Limited. Aadress: 88 Smithdown Road, Liverpool L7 4JQ, Ühendkuningriik. Muu teave: registrinumber: 05258730.” asendatakse järgmisega:

„Ozlam Properties Limited. Aadress: 88 Smithdown Road, Liverpool L7 4JQ, Ühendkuningriik. Muu teave: a) registrinumber: 05258730, b) seotud Mohammed Benhammedi’ga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 7.2.2006.”.

(12)

Kanne „Sara Properties Limited (teise nimega Sara Properties). Aadress: a) 104 Smithdown Road, Liverpool, Merseyside L7 4JQ, Ühendkuningriik, b) 2a Hartington Road, Liverpool L8 OSG, Ühendkuningriik. Muu teave: a) veebisait: http://www.saraproperties.co.uk, registrinumber: 4636613.” asendatakse järgmisega:

„Sara Properties Limited (teise nimega Sara Properties). Aadress: a) 104 Smithdown Road, Liverpool, Merseyside L7 4JQ, Ühendkuningriik, b) 2a Hartington Road, Liverpool L8 OSG, Ühendkuningriik. Muu teave: a) registrinumber: 4636613, b) seotud Mohammed Benhammedi’ga. Artikli 2a lõike 4 punktis b osutatud kuupäev: 7.2.2006.”.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/37

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1002/2010,

5. november 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. novembril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	57,0
	MA	77,3
	MK	42,0
	TR	95,0
	ZZ	67,8
0707 00 05	EG	161,4
	MK	59,4
	TR	129,6
	ZA	121,6
	ZZ	118,0
0709 90 70	MA	60,3
	TR	150,5
	ZZ	105,4
0805 20 10	MA	67,8
	ZA	154,0
	ZZ	110,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	AR	100,3
	HR	59,6
	TR	64,7
	UY	58,7
	ZA	60,7
	ZZ	68,8
0805 50 10	AR	70,6
	BR	83,8
	CL	81,9
	TR	73,6
	UY	41,2
	ZA	76,8
	ZZ	71,3
0806 10 10	BR	220,7
	TR	146,6
	US	239,4
	ZA	79,2
	ZZ	171,5
0808 10 80	AR	75,7
	AU	149,8
	CL	84,2
	CN	68,6
	NZ	115,6
	US	118,9
	ZA	86,7
	ZZ	99,9
0808 20 50	CN	50,6
	US	48,2
	ZZ	49,4

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/39

KOMISJONI OTSUS,

3. november 2010,

millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7499 all)

(2010/670/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõike 8 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu 2008. aasta juuni kohtumisel kutsuti komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti mehhanismi liikmesriikide ja erasektori investeeringute stimuleerimiseks, et tagada 2015. aastaks kuni 12 süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisjaama ehitamine ja käitamine.

(2)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 on sätestatud mehhanism, et rahastada kaubanduslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning uuenduslikke taastuvenergiatehnoloogia näidisprojekte. Et osutatud mehhanism toimiks tõrgeteta, on vaja selliste projektide valimiseks ja rakendamiseks kehtestada eeskirjad ja kriteeriumid, samuti põhimõtted saastekvootide konverteerimiseks ja tulu haldamiseks.

(3)	Komisjon võttis 7. oktoobril 2009 vastu teatise „Vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta”, (2) milles rõhutati vajalike näidisprojektide käesoleva otsuse kohase rahastamise olulisust Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) rakendamise käigus.

(4)

Et tagada rahastamise piirdumine projekti rakendamiseks ja toimimiseks vajalike vahenditega, võttes arvesse võimalikku negatiivset mõju konkurentsile, peaks vahendite eraldamise tingimuseks olema avaliku sektori allikatest pärineva kogu rahalise panuse kõigi riigiabi komponentide kinnitamine komisjoni poolt vastavalt aluslepingu artiklitele 107 ja 108. Seepärast tuleks liikmesriikidel teavitada komisjoni aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast riigiabi hõlmavast mis tahes rahastamisest, et käesoleva otsuse kohane valikumenetlus oleks kooskõlas riigiabi hindamisega.

(5)

Käesoleva otsuse alusel eraldatavad vahendid ei kuulu Euroopa Liidu üldeelarvesse. Seepärast võib neid ühitada rahastamisega muude finantsinstrumentide kaudu, sealhulgas struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi ning Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava vahenditega. Samuti võib neid ühitada Euroopa Liidu riskijagamisrahastu ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenuvõimalustega.

(6)

Et vältida toetuste taotlemisel konkurentsi liikmesriikide vahel, tuleks käesoleva otsuse kohase rahastamise määraks kinnitada 50 % asjakohastest kuludest, välja arvatus juhtudel, kui kogu käesoleva otsuse kohane rahastamine ületab 15 % kogu olemasolevast toetussummast, nagu on osutatud direktiivis 2003/87/EÜ, millisel juhul peaks rahastamise piiriks olema 15 % kogu olemasolevast toetussummast. Rahastamine peaks olema täienduseks ka käitajapoolsele olulise suurusega rahastamisele. Hoidumaks Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames rahastatavate projektide sooduskohtlemisest, tuleks käesoleva otsuse alusel eraldatavat summat vähendada nimetatud kava raames saadud summa võrra.

(7)

Projektide valimine liikmesriikide tasandil ei võimalda luua piisavalt tõhusat ELi näidisprogrammi, mis koondaks eri tehnoloogiavaldkondade parimaid projekte, mille teostamiskohad liikmesriikide territooriumidel, majandusvööndites ja mandrilavadel oleksid geograafiliselt tasakaalustatud. Seepärast tuleks projektid valida liidu tasandil. Et tagada kooskõla liikmesriikide valimis- ja rahastamismenetlustega, peaks sponsorite rahastamispakkumiste kogumine ning projektide hindamine vastavalt käesolevas otsuses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele jääma liikmesriikide ülesandeks. Kuna enamikku käesoleva otsuse alusel rahastatavaid projekte kaasrahastavad liikmesriigid, peaks liikmesriikidel olema ka võimalus otsustada, milliseid projekte nad toetada soovivad ja kelle taotlused edastatakse liidu tasandil valiku tegemiseks. Taotluste esitamine ei asenda aga riigiabist teatamist neil juhtudel, kui osa rahastatakse riigiabiga. Liikmesriikide osa tuleks veelgi kindlustada, konsulteerides selleks vajaduse korral veel kord asjaomase liikmesriigiga riikliku rahastamise mahu ja struktuuri üle ning esitades enne lõplike otsuste tegemist esialgse projektivaliku kliimamuutuste komiteele arvamuse avaldamiseks, sealhulgas projektide kvaliteedi kohta.

(8)

Komisjon soovis kaasata käesoleva otsuse rakendamisse Euroopa Investeerimispanga, pidades silmas viimase kogemusi projektide valimisel ja rahastamisel. EIP on nõustunud täitma teatavaid projektide valimise, saastekvootide konverteerimise ja tulude haldamisega seotud ülesandeid, tegutsedes komisjoni palvel, tema nimel ja tema volitustega. Koostöö tingimused, sealhulgas EIPi tasustamine, tuleks sätestada komisjoni ja panga vahelises lepingus, mille peavad heaks kiitma EIPi otsuseid tegevad organid. EIP saab nimetatud ülesannete täitmise eest tasu tulude haldamisest tekkinud vahendite arvelt.

(9)

300 miljoni saastekvoodi alusel kasutatavad vahendid jagatakse kahe konkursivooru käigus, mis võimaldab põhjalikult ettevalmistatud projektide rahastamise heaks kiita esimeses voorus ning siluda tehnilist ja geograafilist tasakaalustamatust teises voorus. Kui projektide mõne alakategooria puhul ei ole esimeses voorus piisavalt taotlusi, tuleks toetamisotsuse tegemine selle alakategooria puhul jätta teise vooru, et tagada käesoleva otsuse alusel eraldatavate vahendite maksimaalne kasutamine.

(10)

Käesoleva otsuse alusel tuleks rahastada projekte, milles kasutatakse tehnoloogialahendusi, mis on asjaomase tehnoloogia peamiste alavaldkondade tehnilise taseme seisukohast uuenduslikud. Osutatud tehnoloogialahendused ei tohiks veel olla turul, kuid peaksid olema piisavalt viimistletud, et neid saaks demonstreerida turustamiseelses mahus. Nende lahenduste demonstreerimise puhul peaks olema võimalik eeldada edu, arvestades samas tehnilise riski möödapääsmatusega, ning nende näidislahenduste teostamise maht peaks olema selline, et olulised lisaprobleemid mahu suurendamisel oleksid välistatud. Lahendusi peaks olema võimalik korduvalt kasutada ning seega peaksid nad võimaldama süsinikdioksiidi heidet kulutõhusalt vähendada nii ELis kui ka kogu maailmas. Seetõttu on võimalik rahastamiseks valida vaid konkreetsesse kategooriasse kuuluvaid projekte, mis vastavad käesolevas otsuses sätestatud eritingimustele.

(11)

Tehnoloogilise mitmekesisuse tagamiseks tuleks esimeses voorus valida rahastamiseks kaheksa süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojekti (vähemalt üks ja kõige rohkem kolm projekti igast projektikategooriast, vähemalt kolm süsivesinikumaardlates säilitamise ja vähemalt kolm soolase põhjavee kihtides säilitamise projekti) ning üks projekt taastuvenergiatehnoloogia projektide igast alakategooriast. Kui vahendeid on piisavalt, peaks olema võimalik rahastada suuremal arvul projekte, säilitades samas tasakaalu süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide vahel. Geograafilise tasakaalu tagamiseks on ühe liikmesriigi puhul võimalik rahastada vähemalt üht ja mitte rohkem kui kolme projekti. Mitme liikmesriigi territooriumile kavandatud projektidele ei tohiks nende laadi arvestades nimetatud kriteeriumi kohaldada.

(12)	Põhimõtteliselt tuleks valida projektid, mis vastavad projektide arvu kategooria kohta käsitlevatele nõuetele kõige kulutõhusamal viisil.

(13)

Et tagada valitud projektide kavakohane teostamine ja rahaliste vahendite tõhus kasutamine, tuleks valikueelduseks seada kõigi liidu õigusaktides nõutud vajalike riiklike lubade olemasolu ning sponsorite lõplike investeerimisotsuste tegemine kindlaks määratud ajavahemiku jooksul pärast projektide väljavalimist.

(14)

Liikmesriikidel tuleks rahalised vahendid projektidele välja maksta õiguslikult siduvate dokumentide alusel. Direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt toimub väljamaksmine kord aastas, kusjuures süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul lähtutakse süsinikdioksiidi kogusest, mis direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt on säilitatud, mille kohta on esitatud andmed, tehtud järelevalvet ja mida on kontrollitud, ning taastuvenergiatehnoloogia projektide puhul lähtutakse toodetud energia kogusest. Kuid kui liikmesriigid tagavad ülemääraste vahendite tagastamise, on võimalik projekti rahastamissummad osaliselt või täielikult välja maksta enne projekti käikulaskmist. Arvestades teabe jagamise olulisust näidisprogrammide puhul, võib maksmine toimuda üksnes juhul, kui teabe jagamise tingimus on täidetud.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Otsusega sätestatakse eeskirjad ja kriteeriumid järgmisteks toiminguteks:

direktiivis 2003/87/EÜ osutatud kaubanduslike näidisprojektide, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine (süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektid) ning uuenduslike taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide (taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide) valimine;

2)	direktiivis 2003/87/EÜ osutatud saastekvootide konverteerimine rahalisteks vahenditeks, millega toetada süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojekte ja taastuvenergiatehnoloogia näidisprojekte, ning sellega seotud tulude haldamine;

3)	tulude väljamaksmine ning süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide ja taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide rakendamine.

Käesolev otsus, sealhulgas saastekvootide konverteerimist käsitlevad sätted ei piira direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt vastu võetud rakendusaktide kohaldamist.

Artikkel 2

Põhimõtted

1. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 8 osutatud uute osalejate reservi saastekvootide arvuks kinnitatakse 300 miljonit.

2. Käesoleva otsuse kohane süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide ja taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide valimine toimub komisjoni korraldatud ja liikmesriikidele suunatud kahes konkursivoorus, esimene voor hõlmab 200 miljonit saastekvooti ning teine voor 100 miljonit saastekvooti ja esimeses voorus kasutamata jäänud osa.

3. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 neljanda lõigu neljanda lause kohaselt on käesoleva otsuse järgse rahastamise maht 50 % asjakohastest kuludest. Kui taotletud riikliku rahastamise kogusumma on väiksem kui 50 % asjakohastest kuludest, rahastatakse kogu taotletav summa käesoleva otsuse alusel.

Kui käesoleva otsuse järgne rahastamine on ühitatud rahastamisega Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava raames, vähendatakse käesoleva otsuse järgset rahastamist Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava kaudu saadud summade võrra.

Artikkel 3

Asjakohased kulud

1. Artikli 2 lõike 3 kohaldamisel kasutatakse käesoleva artikli lõigetes 2–5 sätestatud eeskirju.

2. Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide asjakohasteks kuludeks loetakse investeerimiskulud, mis on seotud süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise projekti rakendamisega ja millest arvestatakse maha süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise esimese kümne aasta tegevustulude ja -kulude parim hinnanguline praegune puhasväärtus.

3. Taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide asjakohasteks kuludeks loetakse täiendavad investeerimiskulud, mis on seotud uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia projekti rakendamisega ja millest arvestatakse maha taastuvenergiatehnoloogia käitamise esimese viie aasta tegevustulude ja -kulude parima hinnangu praegune puhasväärtus, võrreldes samasuguse võimsusega tavatootmises tegelikult toodetud energiakogusega.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud investeerimiskulud hõlmavad kulusid, mis on seotud investeeringutega maasse, rajatistesse ja seadmetesse.

Investeerimiskulud võivad hõlmata investeeringuid tehnosiirdesse ja oskusteabega seotud tegevuslubadesse (edaspidi „immateriaalne vara”), kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	immateriaalset vara võib käsitada amortiseeritava varana;

b)	immateriaalne vara on soetatud turutingimustel madalaima võimaliku hinnaga;

c)	immateriaalne vara jääb abisaaja käitisesse vähemalt viieks aastaks.

Kui immateriaalne vara müüakse enne teise lõigu punktis c osutatud viit aastat, arvestatakse müügitulu asjakohastest kuludest maha.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevuskulud ja -tulud peavad põhinema projekti tootmisvaldkonna tegevuskulude parimal hinnangul ning nende arvutamisel peab võtma arvesse mis tahes täiendavaid abikavadest tulenevaid tulusid, isegi kui need ei kujuta endast riigiabi asutamislepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kokkuhoitud kulusid ja maksusoodustusmeetmeid.

Artikkel 4

Euroopa Investeerimispanga roll

Euroopa Investeerimispank (EIP) täidab käesoleva otsuse kohaseid ülesandeid komisjoni palvel, tema nimel ja tema arvel. Kolmandate isikute ees vastutab komisjon.

EIP saab ülesannete täitmise eest tasu tulude haldamisest tekkinud vahendite arvelt.

Komisjon ja EIP sõlmivad kokkuleppe, milles täpsustatakse EIPi ülesannete täitmise konkreetsed tingimused.

Artikkel 5

Valikumenetlus

1. Konkursikutsed avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Iga liikmesriik kogub kokku tema territooriumile kavandatud projektide rahastamistaotlused.

Kui projekt on kavandatud mitme liikmesriigi territooriumile (edaspidi „piiriülene projekt”), teavitab rahastamistaotluse saanud liikmesriik teisi asjaomaseid liikmesriike ning teeb nendega koostööd, et jõuda ühisele seisukohale projektiettepaneku esitamise kohta taotluse saanud liikmesriigi poolt.

3. Liikmesriigid otsustavad, kas projekt vastab artiklis 6 nimetatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Kui projekt vastab kriteeriumidele ja kui liikmesriik toetab projekti, esitab liikmesriik projektiettepaneku EIPile ning teavitab sellest komisjoni.

Rahastamistaotluste esitamisel edastab liikmesriik iga projekti kohta järgmise teabe:

a)	artikli 2 lõikes 3 osutatud asjakohased kulud eurodes;

b)	taotletava riikliku rahastamise kogusumma eurodes, st asjakohased kulud, millest on maha arvatud käitaja mis tahes panus nende kulude katmisse;

c)	parim hinnang selle kohta, milline on abikavadest tuleneva täiendava tulu praegune puhasväärtus vastavalt artikli 3 lõikele 5;

d)	süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul säilitatava süsinikdioksiidi kavandatud kogus esimese kümne tegevusaasta jooksul ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide puhul toodetava energia kavandatud kogus esimese viie tegevusaasta jooksul.

Samuti teavitab liikmesriik komisjoni sellise projekti mis tahes rahastamisest, mis hõlmab aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohast riigiabi, et käesoleva otsuse kohane valikumenetlus oleks kooskõlas riigiabi hindamisega.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud projektiettepanekute alusel hindab EIP projektide vastavust tehnilistele ja finantsnõuetele vastavalt artiklile 7.

Kui hindamistulemused on positiivsed, esitab EIP kooskõlas artikliga 8 komisjonile soovitused rahastamisotsuste kohta.

5. Olles vajaduse korral uuesti konsulteerinud asjaomaste liikmesriikidega riikliku rahastamise mahu ja struktuuri üle ja saanud neile kinnituse ning olles saanud kliimamuutuste komitee nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (3) artikli 3 kohase arvamuse, võtab komisjon lõikes 4 nimetatud soovituste põhjal vastu asjaomastele liikmesriikidele adresseeritud rahastamisotsused, näidates projektidele kinnitatud rahastamissummad eurodes.

Artikkel 6

Abikõlblikkuse kriteeriumid

1. Projektile saab taotleda rahastamist, kui see vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)	projekt kuulub ühte I lisa A osas sätestatud kategooriatest;

b)	projekt vastab I lisa B osas sätestatud nõuetele;

c)	I lisa A.II osas loetletud projektid peavad olema olemuselt uuenduslikud. Olemasolevad ja end tõestanud tehnoloogialahendused on abikõlbmatud.

2. Kui liikmesriik ei saa EIPile artikli 5 lõike 3 kohaselt esitada I lisa A.II osas nimetatud alakategooria alla sobivaid projekti rahastamistaotlusi, mis vastaksid asjakohastele künnisväärtustele, võib asjaomane liikmesriik esitada projektiettepanekuid kehtestatud künnisväärtusest madalama summa taotlemiseks, millele võidakse kinnitada rahastamine erandina lõikest 1.

Artikkel 7

Tehnilistele ja finantsnõuetele vastavus

EIP hindab projektiettepaneku vastavust tehnilistele ja finantsnõuetele, lähtudes artikli 5 lõikes1 osutatud konkursikutses sätestatud andmetest ja tingimustest ning arvestades vähemalt järgmisi aspekte:

1)	tehniline kasutusala;

kulud;

3)	rahastamine;

4)	rakendamine;

5)	käitamine;

6)	keskkonnamõju;

7)	hankemenetlus.

Artikkel 8

Projektide väljavalimine

1. Rahastatakse kaheksat I lisa A.I osa alla kuuluvat projekti ning üht projekti I lisa A.II osas nimetatud igast projektide alakategooriast.

Kui vahendid seda võimaldavad, võib rahastada rohkem projekte, säilitades tasakaalu süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide vahel.

Kui teatavas alakategoorias esitatakse vaid kuni kaks projektiettepanekut, hindab komisjon projektiettepanekute vähesuse võimalikku mõju konkurentsile käesoleva otsuse kohase valikumenetluse käigus ning võib vajaduse korral lükata kõnealuse alakategooria puhul otsustamise edasi teise vooru.

2. Projektid järjestatakse tulemusühiku maksumuse põhjal, alustades madalaimast. Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektid järjestatakse ühe rühmana. Taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid järjestatakse I lisa A.II osas nimetatud alakategooriate kaupa.

Esimese lõigu kohaldamiseks arvutatakse tulemusühiku maksumus, milleks liidetakse artikli 5 lõike 3 punktides b ja c osutatud summad ja jagatakse saadud summa: süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojekti puhul esimese kümne tegevusaasta jooksul kavandatud säilitatava süsinikdioksiidi kogusega ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojekti puhul esimese viie tegevusaasta jooksul kavandatud toodetava energia kogusega.

Kui liikmesriik kinnitab artikli 5 lõike 5 kohaselt riikliku rahastamise piisavat määra, valitakse süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul pingereas kõige kõrgemal olevad projektid nende järjestuse alusel ning tingimusel, et on täidetud järgmised kriteeriumid:

a)	igas projektikategoorias valitakse vähemalt üks ja kõige rohkem kolm projekti;

b)	valitakse vähemalt kolm projekti, mille puhul säilitamine toimub süsivesinikumaardlas ning

c)	valitakse vähemalt kolm projekti, mille puhul säilitamine toimub soolase põhjavee kihtides.

Kui nimetatud kriteeriumid ei ole täidetud, tuleb projekti asemel valida pingereas järgmisel kohal asuv projekt. Põhimõtet kasutatakse seni, kuni kaheksa projekti on valitud.

Kui liikmesriik kinnitab artikli 5 lõike 5 kohaselt riikliku rahastamise piisavat määra, valitakse taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide puhul igas alakategoorias pingereas kõige kõrgemal olevad projektid. Kui kummaski konkursivoorus ei esitata ühes või enamas alakategoorias abikõlblikke ning tehniliselt ja rahaliselt teostatavaid projekte, rahastatakse vastav arv projekte sama projektikategooria teistes alakategooriates. Üksikasjad täpsustatakse konkursikutses vastavalt artikli 5 lõikele 1.

Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise valitud näidisprojektid moodustavad süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise grupi ning taastuvenergiatehnoloogia valitud näidisprojektid taastuvenergiatehnoloogia grupi.

3. Kui käesoleva otsuse kohaselt taotletakse rahastamist kokku rohkem kui selleks on vahendeid, siis erandina lõikest 1 vähendatakse valitud projektide arvu selliselt, et taotletav rahastamine väheneb samavõrra mõlemas lõike 2 kolmandas ja viiendas lõigus nimetatud grupis.

Mõlemas grupis jäetakse esimesena välja kõrgeima tulemusühiku maksumusega projekt ning järgmisena jäetakse välja kõrgeima tulemusühiku maksumusega projekt teises kategoorias. Samal põhimõttel jäetakse projekte välja kuni olemasolevad vahendid on piisavad rahastamistaotluste rahuldamiseks.

4. Eeldusel, et EIPile on artikli 5 lõike 3 kohaselt esitatud rahastamistaotlusi, mille EIP on edastanud komisjonile rahastamisotsuse tegemiseks vastavalt artikli 5 lõikele 4, rahastatakse ühe liikmesriigi puhul vähemalt ühte ja mitte rohkem kui kolme projekti.

Esimest lõiku ei kohaldata piiriüleste projektide puhul.

Artikkel 9

Rahastamisotsus

Rahastamise eelduseks on kõigi liidu õigusaktides nõutud vajalike riiklike lubade olemasolu, komisjoni luba anda toetatavatele projektidele riigiabi ning sponsorite lõplike investeerimisotsuste tegemine 24 kuu jooksul projektide väljavalimisest.

Süsinikdioksiidi kogumise ja soolase põhjavee kihtides säilitamise näidisprojektide puhul on rahastamise eelduseks kõigi liidu õigusaktides nõutud vajalike riiklike lubade olemasolu, komisjoni luba anda toetatavatele projektidele riigiabi ning sponsorite lõplike investeerimisotsuste tegemine 36 kuu jooksul projektide väljavalimisest.

Rahastamisotsusel ei ole õiguslikku jõudu, kui esimeses või teises lõigus osutatud tingimused on täitmata.

Artikkel 10

Saastekvootide konverteerimine ja tulude haldamine

1. Saastekvootide konverteerimisel ja tulude haldamisel tegutseb komisjon liikmesriikide nimel.

2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud 300 miljonit saastekvooti antakse konverteerimiseks ja tulude haldamiseks üle EIPile.

3. Enne artikli 5 lõikes 1 osutatud voorude rahastamisotsuste langetamist müüb EIP esimese vooru saastekvoodid.

EIP haldab tulusid ja annab need üle liikmesriikidele artikli 11 kohaseks väljamaksmiseks.

Artikkel 11

Tulude väljamaksmine ja väljamaksmata tulude kasutamine

1. Liikmesriigid maksavad rahalised vahendid projektide sponsoritele välja õiguslikult siduvate dokumentide alusel, milles sätestatakse vähemalt järgmine:

a)	projekti nimi ja kinnitatud rahastamine eurodes;

b)	projekti käivitamise kuupäev;

c)	artikli 12 kohane teabe jagamise nõue;

d)	käesoleva artikli lõigete 2–6 kohane rahaliste vahendite väljamaksmise nõue;

e)	artikli 13 kohane aruandluse nõue;

f)	teave artiklis 9 osutatud otsuse kohaldamistingimuste kohta.

Artikli 5 lõikes 1 osutatud konkursikutse esimese vooru puhul peaks käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud käivitamise kuupäev olema hiljemalt 31. detsember 2015, välja arvatud juhul, kui asjakohane toetusotsus on vastu võetud peale 31. detsembrit 2011, millisel juhul ei tohi käivitamise kuupäev olla hilisem kui neli aastat toetusotsusest.

2. Väljamaksed tehakse kord aastas. Väljamakstav summa vastab süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul asjaomasel aastal säilitatud ja direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 14 ja 15 kohaselt dokumenteeritud ja kontrollitud süsinikdioksiidi kogusele, mis on korrutatud rahastamismääraga, ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide puhul toodetud energia kogusele, mis on korrutatud rahastamismääraga.

Rahastamismäära arvutamiseks süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul jagatakse kinnitatud rahastamissumma 75 protsendiga säilitatava süsinikdioksiidi kavandatud kogusest esimese kümne tegevusaasta jooksul ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide puhul 75 protsendiga toodetava energia kavandatud kogusest esimese viie tegevusaasta jooksul.

3. Aastatoetus makstakse välja üksnes juhul, kui aasta puhul on täidetud teabe jagamise nõue.

4. Väljamaksed tehakse süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide puhul kümne aasta jooksul alates lõike 1 punktis b osutatud kuupäevast ning taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide puhul viie aasta jooksul alates nimetatud kuupäevast. Väljamakstav kogusumma ei või ületada lõike 1 punktis a osutatud kinnitatud rahastamist.

5. Kui liikmesriik tagab, et lõigete 2–4 kohast rahastamist ületav mis tahes summa tagastatakse EIPile, võidakse projektile kinnitatud rahalised vahendid osaliselt või täielikult välja maksta enne projekti käikulaskmist vastavalt rahastamisotsuses sätestatud andmetele ja tingimustele.

6. Ilma et see piiraks artikli 4 teise lõigu kohaldamist, kasutatakse projektidele väljamaksmata tulu ja tulude haldamisest saadud vahendeid täiendavate käesoleva otsusega hõlmatud näidisprojektide kaasrahastamiseks kuni 31. detsembrini 2015.

Liikmesriigid tagastavad väljamaksmata tulu EIPile.

Pärast 31. detsembrit 2015 laekuvad nimetatud rahalised vahendid liikmesriikidele. Väljamakseperioodi lõppedes kantakse kõnealused rahalised vahendid üle liikmesriikidele vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikes 7 sätestatud põhimõtetele.

Artikkel 12

Teabe jagamine

Liikmesriigid tagavad, et kõik projektide teostajad, konsortsiumide liikmed, tarnijad ja alltöövõtjad, kes saavad toote- või teenusearenduse näol olulist kasu riiklikust rahastamisest, jagaksid teavet II lisas sätestatud aspektide kohta teiste projektiteostajate, riigiasutuste, uurimisasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja avalikkusega vastavalt artikli 5 lõikes 1 osutatud konkursikutsetes sätestatud täiendavatele tingimustele.

Teavet jagatakse igal aastal ning teave hõlmab kogu aasta jooksul kogutud ja töödeldud teavet.

Artikkel 13

Liikmesriikide aruandlus

Artikli 11 lõikes 4 osutatud ajavahemike jooksul esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 31. detsembriks aruanded projektide rakendamise kohta.

Aruanne sisaldab iga projekti kohta vähemalt järgmist teavet:

1)	säilitatud süsinikdioksiidi kogus või toodetud puhta energia kogus;

2)	väljamakstud rahasummad;

3)	mis tahes olulised probleemid projektide rakendamisel.

Artikkel 14

Komisjoni aruanne

Pärast konkursi esimese vooru lõppu esitab komisjon kliimamuutuste komiteele aruande vooru läbiviimise kohta ning teatab, kas teise vooru geograafilise ja tehnilise tasakaalustatuse tagamiseks on vaja muuta käesolevat otsust.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. november 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Connie HEDEGAARD

(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2) KOM(2009) 519 lõplik.

(3) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

ABIKÕLBLIKKUSE KRITEERIUMID

A. PROJEKTIKATEGOORIAD

I. Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektide kategooriad (võimsuse miinimumkünnistega) (1)

—	Energiatootmine: enne põletamist, 250 MW.

—	Energiatootmine: pärast põletamist, 250 MW.

—	Energiatootmine: hapnikuga põletamine, 250 MW.

—

Tööstusrakendused, mille puhul võetakse kasutusele a) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine naftatöötlemistehastes (500 kt ühest või mitmest tehasesisesest allikast pärit süsinikdioksiidi säilitamine aastas); b) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine tsemenditööstuses (500 kt süsinikdioksiidi säilitamine aastas); c) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine raua ja terase esmatootmise käigus (500 kt süsinikdioksiidi säilitamine aastas) või d) süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine alumiiniumi esmatootmise käigus (500 kt süsinikdioksiidi säilitamine aastas).

II. Uuenduslike taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektide kategooriad (koguseliste alammääradega)

—

Bioenergiaprojektide alakategooriad:

—	lignotselluloosist tahke, vedela või poolpüdela vahepealse bioenergiakandja tootmine pürolüüsi teel võimsusega 40 kt lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist tahke, vedela või poolpüdela vahepealse bioenergiakandja tootmine kerge pürolüüsi (torrefaction) teel võimsusega 40 kt lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist sünteetilise maagaasi või sünteesgaasi ja/või energia tootmine gaasistamise teel võimsusega 40 miljonit normaalkuupmeetrit lõpptoodet aastas või 100 GWh elektrienergiat aastas;

—	lignotselluloosist biokütuste või vedelate biokütuste ja/või energia tootmine otsekuumutamisega gaasistamise teel võimsusega 15 miljonit liitrit lõpptoodet aastas või 100 GWh elektrienergiat aastas; käesolev alakategooria ei hõlma sünteetilise maagaasi tootmist;

—	lignotselluloossest toorainest (nt must leelis ja/või pürolüüsi või kerge pürolüüsi teel saadavad tooted) mis tahes biokütuste tootmine jugagaasistamise teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist elektrienergia tootmine selliselt, et 48 % tõhususest põhineb madalamal kütteväärtusel (50 % niiskust), võimsusega vähemalt 40 MWe;

—	lignotselluloosist etanooli ja kõrgemate alkoholide tootmine keemiliste ja bioloogiliste protsesside teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	lignotselluloosist ja/või majapidamisjäätmetest biogaasi, biokütuste või vedelate biokütuste tootmine keemiliste ja bioloogiliste protsesside teel võimsusega 6 miljonit normaalkuupmeetrit metaani aastas või 10 miljonit liitrit lõpptoodet aastas;

—	vetikatest ja/või mikroorganismidest biokütuste või vedelate biokütuste tootmine bioloogiliste ja/või keemiliste protsesside teel võimsusega 40 miljonit liitrit lõpptoodet aastas.

Märkus: taastuvallikatest pärit energia kasutamise stimuleerimisel järgitakse biokütuste ja vedelate biokütuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (2) sätestatud säästlikkuse kriteeriume; biokütuste ja vedelate biokütuste mõiste on määratletud nimetatud direktiivis.

—

Päikeseenergia kontsentreerimise projektide alakategooriad:

—	paraboolpeegel või Fresneli süsteem, milles kasutatakse sulatatud soola või muud keskkonnaohutut vedelsoojuskandjat, nimivõimsusega 30 MW;

—	paraboolpeegel või Fresneli süsteem, mis põhineb vahetul auru tootmisel, nimivõimsusega 30 MW; päikeseenergiaga toodetud auru temperatuur peab olema üle 500 °C;

—	tornisüsteem, milles kasutatakse ülekuumendatud auru tsüklit (kas mitmiktornisüsteem või eraldi lineaarsete kogujate ja torni süsteem), nimivõimsusega 50 MW;

—	tornisüsteem, milles kasutatakse suruõhku temperatuuriga üle 750 °C ja päikeseenergial töötavat hübriidset gaasiturbiini, nimivõimsusega 30 MW;

—	Stirling-paraboole kasutavad suured elektrijaamad päikeseenergiast elektrienergia tootmise tõhususega üle 20 % ja nimivõimsusega vähemalt 25 MW.

Märkus: näidisrajatiste puhul võib kasutada kuivjahutusel, hübridiseerimisel ja (kõrgtehnilisel) soojuse säilitamisel põhinevaid lahendusi.

—

Fotogalvaanika projektide alakategooriad:

—	fotogalvaanikal põhinevad ja kontsentraatoreid kasutavad suured elektrijaamad nimivõimsusega 20 MW;

—	õhukese ränikile paljude ühenduste kasutamisel põhinevad suured elektrijaamad nimivõimsusega 40 MW;

—	vask-indium-gallium-seleniidi (CIGS) kasutamisel põhinevad suured fotogalvaanilised elektrijaamad nimivõimsusega 40 MW.

—

Maa soojusenergia projektide alakategooriad:

—	tõhustatud geotermilised süsteemid tõmbepingete piirkonnas nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid survepingete piirkonnas nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid sügaval kompaktsetes settekivimites ja graniidis ning muudes kristallilistes struktuurides nimivõimsusega 5 MWe;

—	tõhustatud geotermilised süsteemid sügaval lubjakivis nimivõimsusega 5 MWe.

Märkus: koostootmisrakendused samade elektrienergia künnistega on samuti abikõlblikud.

—

Tuuleenergiaprojektide alakategooriad:

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 6 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 8 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia (turbiinid üle 10 MW) nimivõimsusega 40 MW;

—	avamere tuuleenergia ujuvsüsteemid nimivõimsusega 25 MW;

—	maismaa tuuleturbiinid, mis on optimeeritud kasutamiseks keerukates maastikutingimustes (nt metsa- või mägialad), nimivõimsusega 25 W;

—	maismaa tuuleturbiinid, mis on optimeeritud kasutamiseks külmas kliimas (temperatuur alla – 30 °C ja intensiivne jäätumine).

—

Ookeanienergia projektide alakategooriad:

—	laineenergiarajatised nimivõimsusega 5 MW;

—	rajatised tõusu ja mõõna ning hoovuste energia kasutamiseks nimivõimsusega 5 MW;

—	ookeani soojusenergia muundamine (OTEC) nimivõimsusega 10 MW.

—

Hüdroenergia projektide alakategooriad:

—	energia tootmine generaatoritega, milles kasutatakse kõrgetemperatuurilisi ülijuhte, 20 MW.

—

Hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamist (arukad võrgud) käsitlevate projektide alakategooriad:

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine maapiirkondades, kus valdav on päikeseenergia kasutamine: 20 MW madalpingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid;

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine maapiirkondades, kus valdav on tuuleenergia kasutamine: 20 MW madalapingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid;

—	väikeste ja keskmise suurusega hajutatud tootjate toodetud taastuvenergia haldamine ja optimeerimine linnapiirkondades: 20 MW madalapingevõrgu ja 50 MW keskpingevõrgu projektid.

Märkus: aktiivkoormuse (elektrilised kütteseadmed, soojuspumbad jm) kasutamist ei ole välja jäetud.

B. NÕUDED PROJEKTIDE KOHTA

I. Üldnõuded

—	A osas sätestatud võimsuskünnistest tuleb kinni pidada.

—	Esimese vooru projektide käikulaskmise võimalikkus 31. detsembriks 2015 peab olema mõistlikult tõendatud 31. detsembriks 2011 tehtud lõpliku otsuse põhjal.

—	Peavad olema hangitud kõik projekti jaoks vajalikud ELi õigusaktidele vastavad riiklikud load või lubade taotlemine peab olema sellises staadiumis, et tagada esimese vooru projektide tööstuslik käikulaskmine 31. detsembriks 201531. detsembriks 2011 tehtud lõpliku otsuse põhjal.

—	Projekti teostaja peab endale võtma siduva kohustuse jagada oma teadmisi vastavalt artiklis 12 sätestatud nõuetele.

—	Projektid tuleb teostada liikmesriikide territooriumidel, nende majandusvööndis ja mandrilaval.

II. Süsinikdioksiidi kogumise ja geoloogilise säilitamise näidisprojektid

—	Iga projekti puhul tuleb teostada kogu ahel (kogumine, transport, säilitamine).

—	Iga näidisprojekti puhul tuleb protsessi heitsoojust kasutada kogumiseks vajaliku energia saamiseks.

—	Koguda tuleb vähemalt 85 % asjaomases suitsugaasis olevast süsinikdioksiidist.

—	Iga projekt peab hõlmama sõltumatut uurimisosa, mis on seotud säilitamiskohtade ohutuse ja järelevalvetehnoloogia täiustamisega, eelkõige seoses soolase vee võimalike liikumisteede ja mõjudega.

(1) Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise võimsuskünniseid väljendatakse elektri kogutoodanguna enne kogumist.

(2) ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

II LISA

TEADMISTE JAGAMISE NÕUE

A. Tehnilised aspektid ja tulemuslikkus

—	Töökindlus;

—	kogutud süsinikdioksiid;

—	tulemuslikkus erinevatel tasanditel, sealhulgas eeldatud ja tegelike tulemuste vahe;

—	kütuse-, elektri-, soojus- ja jahutusenergia vajaduse suurenemine;

—	peamised sisendid ja väljundid ning tööpõhimõte;

—	edasise uurimis- ja arendustegevuse teemad.

B. Kulud

—	Kapitali- ja tegevuskulud;

—	kogukulud ja tulemusühiku kohta (säilitatud süsinikdioksiid tonnides, toodetud puhas energia megavatt-tundides) arvutatud kulud.

C. Projekti juhtimine

—	Õigusaktid ja load;

—	suhtlemine sidusrühmadega, sealhulgas valitsusasutustega;

—	planeerimine;

—	projekti organisatsioon.

D. Keskkonnamõju

—	Tõhusus: süsinikdioksiidi heite vähenemine energiaühiku kohta;

—	muud keskkonnamõjud tavapärases töörežiimis.

E. Tervise- ja ohutusnõuded

—	Vahejuhtumid ja ohuolukorrad (töös esinenud häired);

—	ohutuse seire süsteemid ja süsteemid ohuolukordade lahendamiseks;

—	tervishoiuküsimused häireteta töö tingimustes.

F. Süsinikdioksiidi kogumis- ja ladustamiskohtade toimevõime

—	Mudelid ja simulatsioonid (süsinikdioksiidi voo väljakujunemine – rõhufront);

—	võrdlemine varasemate tulemustega ja kohandamine (tuleb hinnata kas normaalne lubatud hälbe piires või meetmete võtmist nõudev oluline häire);

—	süsinikdioksiidi geoloogilisse formatsiooni juhtimisega välja tõrjutud soolase vee käitumine.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/49

KOMISJONI OTSUS,

5. november 2010,

millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uue toimeaine spirotetramaadi ajutisi kasutuslube

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7437 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/671/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

2006. aasta novembris sai Austria direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõike 2 kohase taotluse äriühingult Bayer CropScience AG toimeaine spirotetramaadi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Komisjoni otsusega 2007/560/EÜ (2) kinnitati, et toimik on täielik ja seda võib käsitada põhimõtteliselt vastavana kõnealuse direktiivi II ja III lisas andmete ja teabe suhtes esitatud nõuetele.

(2)

Toimiku täielikuks tunnistamine oli vajalik, et võimaldada selle üksikasjalikku läbivaatamist ja et liikmesriigid saaksid anda kuni kolmeks aastaks ajutisi lube asjaomast toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamiseks, täites samas direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 1 sätestatud tingimusi ja eelkõige tingimust, et toimeaineid ja taimekaitsevahendeid hinnatakse üksikasjalikult, arvestades kõnealuse direktiiviga sätestatud nõudeid.

(3)	Nimetatud toimeaine mõju inimese tervisele ja keskkonnale taotleja poolt kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Referentliikmesriik esitas hindamisaruande projekti komisjonile 29. aprillil 2008.

(4)

Kui referentliikmesriik oli hindamisaruande projekti juba esitanud, selgus, et taotlejalt vajati täiendavat teavet, millega referentliikmesriigil tuli tutvuda ja esitada oma hinnang. Seetõttu ei ole toimiku läbivaatamine veel lõppenud ja hindamist ei ole võimalik direktiiviga 91/414/EMÜ ettenähtud aja jooksul lõpetada.

(5)

Kuna senisel hindamisel ei ole leitud otsest põhjust muretsemiseks, tuleks liikmesriikidele anda võimalus pikendada nimetatud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks antud ajutisi lube veel 24 kuuks vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 sätetele, et saaks jätkata toimiku uurimist. Eeldatavalt peaks hindamis- ja otsustamisprotsess seoses spirotetramaadi võimaliku lisamisega kõnealuse direktiivi I lisasse jõudma lõpule 24 kuu jooksul.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võivad pikendada spirotetramaati sisaldavate taimekaitsevahendite jaoks antud ajutisi kasutuslube kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 2

Käesolev otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2012.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(2) ELT L 213, 15.8.2007, lk 29.

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/51

KOMISJONI OTSUS,

5. november 2010,

millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimikud, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatamiseks seoses penflufeeni ja fluksapüroksaadi võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7439 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/672/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 91/414/EMÜ on ette nähtud Euroopa Liidus taimekaitsevahendites kasutamiseks lubatud toimeainete loetelu täiendamine.

(2)	Bayer CropScience AG esitas 9. detsembril 2009 Ühendkuningriigi ametiasutustele toimiku toimeaine penflufeeni kohta koos taotlusega kanda kõnealune toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(3)	BASF SE esitas 11. detsembril 2009 Ühendkuningriigi ametiasutustele toimiku toimeaine fluksapüroksaadi kohta koos taotlusega kanda kõnealune toimeaine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.

(4)

Ühendkuningriigi ametiasutused on teatanud komisjonile, et esialgse läbivaatuse põhjal vastavad asjaomaste toimeainete kohta esitatud toimikud direktiivi 91/414/EMÜ II lisas esitatud andme- ja teabealastele nõuetele. Samuti näib, et esitatud toimikud vastavad direktiivi 91/414/EMÜ III lisas esitatud andmete ja teabega seotud nõuetele ühe asjaomaseid toimeaineid sisaldava taimekaitsevahendi puhul. Taotlejad on seejärel vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 edastanud asjaomased toimikud komisjonile ja teistele liikmesriikidele, samuti toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele.

(5)

Käesoleva otsusega tuleks Euroopa Liidu tasandil ametlikult kinnitada, et kõnealuseid toimikuid peetakse põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele ja vähemalt ühe asjaomaseid toimeaineid sisaldava taimekaitsevahendi puhul selle direktiivi III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele.

(6)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas nimetatud toimeainete kohta esitatud toimikud, mis on komisjonile ja liikmesriikidele esitatud kõnealuste ainete kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse, vastavad põhimõtteliselt kõnealuse direktiivi II lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele.

Samuti vastavad kõnealused toimikud direktiivi 91/414/EMÜ III lisas sätestatud andme- ja teabealastele nõuetele ühe asjaomast toimeainet sisaldava taimekaitsevahendi puhul, võttes arvesse kavandatud kasutusviisi.

Artikkel 2

Referentliikmesriik jätkab artiklis 1 osutatud toimikute üksikasjalikku läbivaatamist ning esitab läbivaatamise tulemused koos soovitustega artiklis 1 osutatud toimeainete direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmise või kandmata jätmise ja sellega seotud tingimuste kohta komisjonile niipea kui võimalik ja hiljemalt 31. detsembril 2011.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 5. november 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

LISA

KÄESOLEVAS OTSUSES KÄSITLETUD TOIMEAINE

Üldnimetus, CIPACi identifitseerimisnumber

Taotleja

Taotluse esitamise kuupäev

Referentliikmesriik

Penflufeen

CIPACi nr: 826

Bayer CropScience AG

9. detsember 2009

Ühendkuningriik

Fluksapüroksaad

CIPACi nr: veel määramata

BASF SE

11. detsember 2009

Ühendkuningriik

6.11.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 290/53

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

2. november 2010,

millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta

(EKP/2010/19)

(2010/673/EL)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 11.6, 17, 22 ja 23,

võttes arvesse 26. aprilli 2007. aasta suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (1),

võttes arvesse 24. juuli 2007. aasta otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

15. septembril 2010 võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastu suunise EKP/2010/12, millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi kohta (TARGET2), (3) muu hulgas selleks, et a) võtta arvesse TARGET2 uuendust 4.0, eelkõige selleks, et võimaldada osalejatele internetipõhist juurdepääsu ühele või mitmele maksemooduli kontole, ning b) kajastada mitmeid Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumise järgseid tehnilisi muudatusi ja anda mõningaid selgitusi.

(2)	Teatavate suunise EKP/2010/12 osade rakendamiseks TARGET2-ECB tingimustes tuleb teha vastavad muudatused suunises EKP/2007/7,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

TARGET2-ECB tingimuste muutmine

Otsuse EKP/2007/7 lisa, millega sätestatakse TARGET2-ECB tingimused, muudetakse kooskõlas käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 2. november 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) ELT L 237, 8.9.2007, lk 1.

(2) ELT L 237, 8.9.2007, lk 71.

(3) ELT L 261, 5.10.2010, lk 6.

LISA

TARGET2-ECB tingimusi muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

asendatakse järgmised mõisted:

„—

„addressable BIC holder” means an entity which: (a) holds a Business Identifier Code (BIC); (b) is not recognised as an indirect participant; and (c) is a correspondent or customer of a direct participant or a branch of a direct or indirect participant, and is able to submit payment orders to and receive payments from a TARGET2 component system via the direct participant,”

„—

„credit institution” means either: (a) a credit institution within the meaning of §1 (1) of the KWG that is subject to supervision by a competent authority; or (b) another credit institution within the meaning of Article 123(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union that is subject to scrutiny of a standard comparable to supervision by a competent authority,”

„—	„public sector body” means an entity within the „public sector”, the latter term as defined in Article 3 of Council Regulation (EC) No 3603/93 of 13 December 1993 specifying definitions for the application of the prohibitions referred to in Articles 104 and 104b(1) of the Treaty (1),

„—	„Bank Identifier Code (BIC)” means a code as defined by ISO Standard No 9362,”

asendatakse järgmisega:

„—	„Business Identifier Code (BIC)” means a code as defined by ISO Standard No 9362,”;

c)	mõistes „technical malfunction of TARGET2” asendatakse punkt komaga;

lisatakse järgmine mõiste:

„—	„User Detailed Functional Specifications (UDFS)” means the most up-to-date version of the UDFS, which is the technical documentation that details how a participant interacts with TARGET2.”.

Artikli 28 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)	sõnad „and/or” jäetakse välja punktist d ning lisatakse punktile e;

lisatakse järgmine punkt f:

„f)	the ECB suspends or terminates the participant’s access to intraday credit pursuant to paragraph 12 of Annex III to Guideline ECB/2007/2.”.

3.	Artikli 32 lõikes 2 asendatakse mõiste „Community” mõistega „Union”.

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Participants shall be deemed to be aware of, and shall comply with, all obligations on them relating to legislation on data protection, prevention of money laundering, the financing of terrorism, proliferation-sensitive nuclear activities and the development of nuclear weapons delivery systems, in particular in terms of implementing appropriate measures concerning any payments debited or credited on their PM accounts. Participants shall also acquaint themselves with the network service provider’s data retrieval policy prior to entering into the contractual relationship with the network service provider.”.

5.	Artikli 34 lõikes 1 asendatakse mõiste „SWIFT” mõistega „BIC”.

6.	Artikli 38 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Without prejudice to the competence of the Court of Justice of the European Union, any dispute arising from a matter relating to the relationship referred to in paragraph 1 falls under the exclusive competence of the courts of Frankfurt am Main.” .

I liite punkti 2 alapunktis 1 asendatakse tabeli kolm viimast rida järgmisega:

„MT 900	Optional	Confirmation of Debit/Credit line change
MT 910	Optional	Confirmation of Credit/Credit line change
MT 940/950	Optional	(Customer) Statement Message”.

V liite punktis 3 asendatakse tabeli viimane rida järgmisega:

„1.00 - 7.00

Settlement procedure of night-time ancillary system operations (only for ancillary system settlement procedure 6)”.

(1) OJ L 332, 31.12.1993, p. 1.”;

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 997/2010, 5. november 2010, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine Euroopa Liitu	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 998/2010, 5. november 2010, Enterococcus faecium'i (DSM 7134) lubamise kohta broilerkanade söödalisandina (müügiloa omanik Lactosan GmbH & Co KG) ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 999/2010, 5. november 2010, Aspergillus oryzae (DSM 17594) abil saadud 6-fütaasi (EC 3.1.3.26) lubamise kohta emiste söödalisandina (loa omanik DSM Nutritional Products Ltd) ( 1 )	24
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1000/2010, 3. november 2010, millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2402/96, (EÜ) nr 2058/96, (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1918/2006, (EÜ) nr 1964/2006, (EÜ) nr 27/2008, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 828/2009 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal maguskartuli, maniokitärklise, manioki, teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames ning määrustest (EÜ) nr 382/2008, (EÜ) nr 1518/2003, (EÜ) nr 596/2004, (EÜ) nr 633/2004 ja (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2011. aastal veise-, vasika- ja sealiha, munade ja kodulinnuliha ning kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris	26
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1001/2010, 5. november 2010, millega 138. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud	33
		Komisjoni määrus (EL) nr 1002/2010, 5. november 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	37
		OTSUSED
		2010/670/EL
	*	Komisjoni otsus, 3. november 2010, millega nähakse ette kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid tehnoloogialahendusi (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7499 all)	39
		2010/671/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. november 2010, millega lubatakse liikmesriikidel pikendada uue toimeaine spirotetramaadi ajutisi kasutuslube (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7437 all) ( 1 )	49
		2010/672/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. november 2010, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimikud, mis on esitatud üksikasjalikuks läbivaatamiseks seoses penflufeeni ja fluksapüroksaadi võimaliku kandmisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7439 all) ( 1 )	51
		2010/673/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 2. november 2010, millega muudetakse otsust EKP/2007/7 TARGET2-ECB tingimuste kohta (EKP/2010/19)	53

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.290.est
Euroopa Liidu Teataja		L 290

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 6. november 2010


	(1) EMPs kohaldatav tekst