ISSN 1725-5082

doi:10.3000/17255082.L_2010.279.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 279

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

53. köide
23. oktoober 2010


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2010/631/EL

 

*

Nõukogu otsus, 13. september 2010, Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 955/2010, 22. oktoober 2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 798/2008 seoses Newcastle’i haiguse vastu kasutatavate vaktsiinidega ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 956/2010, 22. oktoober 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisas esitatud kiirtestide loetelu ( 1 )

10

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 957/2010, 22. oktoober 2010, mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele ( 1 )

13

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 958/2010, 22. oktoober 2010, millega ei anta luba teatavale toidu kohta esitatavale tervisealasele väitele, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavale väitele ( 1 )

18

 

 

Komisjoni määrus (EL) nr 959/2010, 22. oktoober 2010, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

20

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv 2010/69/EL, 22. oktoober 2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) lisasid ( 1 )

22

 

 

OTSUSED

 

 

2010/632/EL

 

*

Nõukogu otsus, 15. oktoober 2010, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Rumeenia liikme ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015

32

 

 

2010/633/EL

 

*

Komisjoni otsus, 22. oktoober 2010, millega muudetakse otsust 93/152/EMÜ milles sätestatakse rutiinse vaktsineerimise programmide raames kasutatava Newcastle’i haiguse vastase vaktsiini kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7109 all)  ( 1 )

33

 

 

2010/634/EL

 

*

Komisjoni otsus, 22. oktoober 2010, millega kohandatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt 2013. aastaks välja antud liidu saastekvootide üldkogust ja tühistatakse otsus 2010/384/EL (teatavaks tehtud numbri K(2010) 7180 all)

34

 

 

SOOVITUSED

 

 

2010/635/Euratom

 

*

Komisjoni soovitus, 11. oktoober 2010, Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta

36

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID

 

 

2010/636/EL

 

*

EL-Horvaatia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsus nr 1/2010, 25. mai 2010, mis käsitleb Horvaatia osalemist vaatlejana Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös ja sellega seotud korda

68

 

 

2010/637/EL

 

*

Ühise tollikoostöö komitee otsus nr 1/2010, 24. juuni 2010, vastavalt Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu artiklile 21 Euroopa Liidu ja Jaapani volitatud ettevõtja programmide vastastikuse tunnustamise kohta

71

 

 

Parandused

 

*

Euroopa Keskpanga 17. septembri 2009. aasta suunise (millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta) (EKP/2009/21) parandus ( ELT L 260, 3.10.2009 )

74

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/1


NÕUKOGU OTSUS,

13. september 2010,

Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(2010/631/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vahemere saastekaitse konventsioon, mis hiljem nimetati ümber Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooniks (edaspidi „Barcelona konventsioon”), sõlmiti nõukogu poolt Euroopa Ühenduse nimel otsustega 77/585/EMÜ (1) ja 1999/802/EÜ (2).

(2)

Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlas Barcelona konventsiooni artikli 4 lõike 3 punktiga e edendama rannikualade integreeritud majandamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses Euroopa rannikualade integreeritud majandamise strateegia elluviimiseks, (3) eelkõige selle V peatükis, kutsutakse liikmesriike üles olemasolevate konventsioonide kohasele rannikualade integreeritud majandamisele koostöös naaberriikidega, kaasa arvatud sama piirkondliku mere äärsete kolmandate riikidega.

(4)

Euroopa Liit edendab integreeritud majandamist laiemal tasandil, sealhulgas keskkonnakaitse valdkonnas, horisontaalsete vahendite kaudu ning arendab selleks teadusprogrammide abil välja korralikku teadusbaasi. Kõnealused meetmed aitavad seega kaasa rannikualade integreeritud majandamisele.

(5)

Rannikualade integreeritud majandamine on üks osa ELi integreeritud merenduspoliitikast, mis kiideti heaks 13. ja 14. detsembril 2007 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning mida on üksikasjalikult kirjeldatud ka komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Integreeritud merenduspoliitika – vahend juhtimise parandamiseks Vahemerel”; samuti on selle üle hiljem avaldanud heameelt üldasjade nõukogu oma 16. novembri 2009. aasta järeldustes integreeritud merenduspoliitika kohta.

(6)

Nõukogu allkirjastas 4. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/89/EÜ (4) ühenduse nimel Barcelona konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli (edaspidi „protokoll”), eeldusel et protokoll sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(7)

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 teavitas Euroopa Liit Hispaania valitsust sellest, et Euroopa Liit on asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane.

(8)

Vahemere rannikualadel on keskkonnakoormus endiselt suur ja rannikuressursid vähenevad. Protokolliga nähakse ette raamistik paremini kooskõlastatud ja integreeritud lähenemisviisi soodustamiseks, kaasates nii avaliku kui ka erasektori huvirühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna ja ettevõtjad. Selline terviklik lähenemisviis, mis põhineb parimatel saada olevatel teaduslikel andmetel ja teadmistel, on vajalik nimetatud probleemide tõhusamaks lahendamiseks ja Vahemere rannikualade säästlikuma arengu tagamiseks.

(9)

Protokoll hõlmab arvukalt sätteid, mida tuleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades rakendada eri haldustasanditel. On asjakohane, et liit toetab rannikualade integreeritud majandamist, pidades muu hulgas silmas enamiku keskkonnaprobleemide piiriülest iseloomu, ning liikmesriigid ja nende pädevad asutused vastutavad protokolliga sätestatud üksikasjalike rannikualasid käsitlevate meetmete (nagu näiteks ehituskeeluvööndite kehtestamine) väljatöötamise ja rakendamise eest.

(10)

Protokoll tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll (edaspidi „protokoll”) kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks (5).

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud andma heakskiidukirja liidu nimel hoiule protokolli artikli 37 kohaselt hoiulevõtja ülesandeid täitvale Hispaania valitsusele, et väljendada liidu nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Protokolli jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. september 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

S. VANACKERE


(1)  EÜT L 240, 19.9.1977, lk 1.

(2)  EÜT L 322, 14.12.1999, lk 32.

(3)  EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24.

(4)  ELT L 34, 4.2.2009, lk 17.

(5)  Protokoll on koos allkirjastamise otsusega avaldatud väljaandes ELT L 34, 4.2.2009, lk 19.


MÄÄRUSED

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 955/2010,

22. oktoober 2010,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 798/2008 seoses Newcastle’i haiguse vastu kasutatavate vaktsiinidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 798/2008 (millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded) (2) on sätestatud nõuded kõnealuste toodete veterinaarsertifikaatidele. Neis nõuetes võetakse arvesse, kas nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade puhul nõutakse seoses Newcastle’i haiguse staatusega lisatagatisi või erikriteeriumeid või ei nõuta.

(2)

Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille kohaselt saab kolmandat riiki, territooriumi, tsooni või piirkonda käsitada Newcastle’i haigusest vabana. Ühes neist tingimustest on sätestatud, et selle haiguse vastu vaktsineerimisel ei kasutata vaktsiine, mis ei vasta kõnealuse määruse VI lisa I osas esitatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide kriteeriumidele. Selle lisa II osa punktis 2 on sätestatud erikriteerium Newcastle’i haiguse vaktsiinidele, sealhulgas inaktiveeritud vaktsiinidele.

(3)

Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatus (edaspidi „OIE käsiraamat”) on sätestatud nõuded Newcastle’i haiguse vastastele vaktsiinidele, sealhulgas nõuded ohutuse kontrollimiseks tootmisprotsessi eri etappides.

(4)

Et kindlustada liidu kodulindude hea tervislik seisund ning lihtsustada kodulindude ja kodulinnulihaga kauplemist, on asjakohane, et Newcastle’i haiguse vastastele vaktsiinidele ja nende vaktsiinide kasutamisele kolmandates riikides, kust on lubatud kodulinde ja kodulinnuliha importida, kehtivate nõuete puhul võetaks arvesse OIE käsiraamatus sellistele vaktsiinidele kehtestatud nõudeid.

(5)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 798/2008 VI lisa I osas sätestatud Newcastle’i haiguse tunnustatud vaktsiinide üldiste kriteeriumide juures esitada viide OIE käsiraamatu nõuetele ning see viide peaks olema dünaamiline viide, et võtta arvesse selle käsiraamatu korrapärast ajakohastamist uute teaduslike arengute taustal.

(6)

Pidades silmas Newcastle’i haiguse vastaste vaktsiinide tootmises aset leidnud tehnilist arengut, eelkõige just inaktiveerimise meetodite puhul, ning arvestades OIE käsiraamatus sätestatud nõudeid, tuleks välja jätta määruse (EÜ) nr 798/2008 VI lisa II osa punktis 2 Newcastle’i haiguse inaktiveeritud vaktsiinile sätestatud erikriteerium.

(7)

On vaja muuta teatavaid määruse (EÜ) nr 798/2008 VII lisa sätteid kodulinnuliha kohta ja I lisas sätestatud kodulinnuliha veterinaarsertifikaadi näidist, et võtta arvesse kõnealuse määruse VI lisas tehtavaid muudatusi.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 798/2008 vastavalt muuta.

(9)

On asjakohane sätestada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev, et viia see vastavusse komisjoni otsuse 93/152/EMÜ (3) (muudetud otsusega 2010/633/EL, (4) millega viiakse sisse vastavad muudatused Newcastle’i haiguse vastase inaktiveeritud vaktsiini kriteeriumidesse) kohaldamise kuupäevaga.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I, VI ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(2)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(3)  EÜT L 59, 12.3.1993, lk 35.

(4)  Vt käesoleva ELT lk 33


LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I, VI ja VII lisa muudetakse järgmiselt.

a)

I lisa 2. osas asendatakse veterinaarsertifikaadi näidis kodulinnuliha jaoks (POU) järgmisega:

Veterinaarsertifikaadi näidis kodulinnuliha jaoks (POU)

Image

Image

Image

Image

b)

VI lisa asendatakse järgmisega:

„VI LISA

(vastavalt artikli 12 lõike 1 punktile b, lõike 2 punkti c alapunktile ii ja artikli 13 lõike 1 punktile a)

NEWCASTLE’I HAIGUSE TUNNUSTATUD VAKTSIINIDE KRITEERIUMID

I.   Üldkriteeriumid

1.

Vaktsiinid peavad vastama Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu Newcastle’i haiguse peatükis sätestatud standarditele.

2.

Vaktsiinid peab registreerima asjaomase kolmanda riigi pädev asutus, enne kui neid lubatakse jaotada ja kasutada. Selliseks registreerimiseks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused tuginema täielikule toimikule, mis sisaldab andmeid tõhususe ja ohutuse kohta; imporditud vaktsiinide puhul võivad pädevad asutused tugineda andmetele, mida on kontrollinud selle kolmanda riigi pädevad asutused, kus vaktsiin valmistati, kui nimetatud kontroll on tehtud vastavalt OIE standarditele.

3.

Lisaks peavad asjaomase kolmanda riigi pädevad asutused kontrollima vaktsiinide importi või tootmist ja jaotamist.

4.

Enne kui vaktsiine lubatakse jaotada, peavad pädevad asutused kontrollima iga partii ohutust, eelkõige nõrgestamise või inaktiveerimise ja soovimatute saasteainete puudumise osas, ning tõhusust.

II.   Erikriteeriumid

Newcastle'i haiguse nõrgestatud elusvaktsiinid tuleb valmistada Newcastle’i haiguse viiruse tüvest, mille suhtes algkülvi on kontrollitud ja tulemuseks saadud intratserebraalse patogeensuse indeks (ICPI) on:

a)

alla 0,4 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 107 EID50, või

b)

alla 0,5 juhul, kui igale linnule antakse ICPI-testi käigus vähemalt 108 EID50”.

c)

VII lisa II osa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

keda ei ole 30 päeva enne tapmist vaktsineeritud Newcastle’i haiguse viiruse algkülvist valmistatud nõrgestatud elusvaktsiiniga, millel on kõrgem patogeensus kui lentogeense viirusetüve oma;”.


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 956/2010,

22. oktoober 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisas esitatud kiirtestide loetelu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23 esimest lõiku ning artikli 23a sissejuhatavat lauset ja punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 999/2001 on kehtestatud loomade transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Määrust kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turuleviimise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punktis 4 on sätestatud veistel esineva spongioosse entsefalopaatia (BSE) seireks ning lammastel ja kitsedel esinevate TSEde seireks ettenähtud kiirtestide loetelu.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas vastavalt 18. detsembril 2009 ja 29. aprillil 2010 kaks teaduslikku arvamust TSEde heakskiidetud kiirtestide analüütilise tundlikkuse kohta. Kõnealused arvamused toetusid Euroopa Liidu TSE referentlabori TSEde uuringutele. Euroopa Liidu referentlabori uuringute eesmärk oli hinnata TSEde kõikide heakskiidetud kiirtestide analüütilist tundlikkust, et saada kindlad andmed analüütilise tundlikkuse kohta ning kasutada iga testi hindamiseks mäletsejate TSE kolme peamise tüübi (BSE, klassikaline ja ebatüüpiline skreipi) puhul samu koeproove.

(4)

Skreipi puhul jõudis EFSA oma 18. detsembril 2009 avaldatud arvamuses järeldusele, et testid „Enfer TSE v2”, „Enfer TSE v3”, „Prionics®-Check LIA SR” ja „Prionics®-WB Check Western SR” ei pruugi ära tunda selliseid ebatüüpilise skreipi juhtumeid, mida teiste heakskiidetud testidega on võimalik tuvastada, ning vastavalt EFSA protokollile väikemäletsejate TSE post mortem kiirtestide hindamise kohta (EFSA, 2007b) ei saa neid soovitada kasutamiseks TSE seireks selles valdkonnas. Seega ei peaks kõnealused meetodid enam kuuluma lammaste ja kitsede puhul TSEde seireks ette nähtud heakskiidetud kiirtestide loetellu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punktis 4.

(5)

2. juulil 2009 teatas äriühing Idexx laboratories komisjonile, et tema kombineeritud testi „IDEXX HerdChek BSE-Scrapie Antigen Test Kit, EIA”, mis on ette nähtud nii väikemäletsejate TSE kui ka veiste BSE seireks, ei ole kunagi kantud ELis BSE seireks kasutatavate kiirtestide loetellu, kuigi Euroopa Liidu referentlabor on selle ametlikult kõnealusel eesmärgil heaks kiitnud. Kõnealune test tuleks seega lisada BSE seireks ettenähtud kiirtestide loetellu, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punktis 4.

(6)

Praktilistel põhjustel kohaldatakse käesoleva määrusega ette nähtud muudatusi alates 1. jaanuarist 2011, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega viia lammaste ja kitsede TSEde seire meetmed kooskõlla kiirtestide uue loeteluga.

(7)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.


LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Kiirtestid

Kiirtestide läbiviimiseks kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ja artikli 6 lõikega 1 kasutatakse veiste puhul BSE seireks kiirtestidena ainult järgmisi meetodeid:

western blot-meetodil põhinev immunoblotanalüüs proteaas-K-resistentse fragmendi PrPRes tuvastamiseks (Prionics-Check Western test);

kemiluminestsentsil põhinev ELISA-test (ekstraktsioon + ELISA) tugevdatud kemiluminestsentsreaktiivi abil (Enfer-test ja Enfer TSE Kit'i versioon 2.0, automatiseeritud proovide ettevalmistamine);

mikroplaadil läbiviidav immunoanalüüs PrPSc määramiseks (Enfer TSE Version 3);

denatureerimis- ja kontsentreerimisetapile järgnev kihttehnikal põhinev immunoloogiline analüüs (lühianalüüs) PrPRes'i määramiseks (Bio-Rad TeSeE SAP rapid test);

mikroplaadil läbiviidav immunoanalüüs (ELISA), millega monoklonaalsete antikehade abil tuvastatakse proteaas-K-resistentne PrPRes (Prionics-Check LIA test);

immunoanalüüs, milles kasutatakse keemilist polümeeri valikuliseks PrPSc haardeks ja monoklonaalset detekteerivat antikeha, mis on suunatud PrP molekuli konservatiivsetele osadele (IDEXX HerdChek BSE Antigen Test Kit, EIA & IDEXX HerdChek BSE-Scrapie Antigen Test Kit, EIA);

külgvool põhinev immunoanalüüs, milles kasutatakse kahte eri monoklonaalset antikeha proteaas-K-resistentsete PrP-fraktsioonide tuvastamiseks (Prionics Check PrioSTRIP);

kahepoolne immunoanalüüs, milles kasutatakse kahte eri monoklonaalset antikeha, mis on suunatud veise PrPSc väga lahtikeerdunud olekus eksponeeritud kahe epitoobi vastu (Roboscreen Beta Prion BSE EIA Test Kit);

kihttehnikal põhinev ELISA proteaas-K-resistentse PrPSc tuvastamiseks (Roche Applied Science PrionScreen).

Kiirtestide läbiviimiseks kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ja artikli 6 lõikega 1 kasutatakse lammaste ja kitsede puhul TSE seireks kiirtestidena ainult järgmisi meetodeid:

denatureerimis- ja kontsentreerimisetapile järgnev kihttehnikal põhinev immunoloogiline analüüs PrPRes'i määramiseks (Bio-Rad TeSeE SAP rapid test);

denatureerimis- ja kontsentreerimisetapile (TeSeE Sheep/Goat Purification kit) järgnev kihttehnikal põhinev immunoanalüüs PrPRes'i tuvastamiseks (TeSeE Sheep/Goat Detection kit) (Bio-Rad TeSeE Sheep/Goat rapid test);

immunoanalüüs, milles kasutatakse keemilist polümeeri valikuliseks PrPSc haardeks ja monoklonaalset detekteerivat antikeha, mis on suunatud PrP molekuli konservatiivsetele osadele (IDEXX HerdChek BSE-Scrapie Antigen Test Kit, EIA).

Kõikide kiirtestide puhul peab testis kasutatav koeproov vastama tootja kasutamisjuhistele.

Kiirtestide tootja peab rakendama Euroopa Liidu referentlabori heakskiidetud kvaliteeditagamissüsteemi, mis tagab testide muutumatu töökindluse. Tootjad peavad esitama testi tegemise juhendid Euroopa Liidu referentlaborile.

Kiirtestis või testi tegemise juhendis võib muudatusi teha alles pärast seda, kui Euroopa Liidu referentlaborile on sellest ette teatatud ja ELi referentlabor on teinud otsuse, et kavandatav muudatus ei vähenda kiirtesti tundlikkust, spetsiifilisust ega usaldusväärsust. Sellest otsusest teatatakse komisjonile ja liikmesriikide referentlaboritele.”


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 957/2010,

22. oktoober 2010,

mis käsitleb selliste toidu kohta esitatavate tervisealaste väidete lubamist ja nende lubamisest keeldumist, mis viitavad haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole kantud lubatavate väidete nimekirja.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et toidukäitlejad võivad esitada tervisealaste väidete lubamise taotlusi liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab kehtivad taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet taotlusest viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Kaks käesolevas määruses nimetatud arvamustest on seotud haigestumise riski vähendamise väidete taotlustega (osutatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis a) ning kolm arvamust on seotud laste arengule ja tervisele viitavate tervisealaste väidete taotlustega (osutatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis b).

(6)

Pärast seda, kui Association de la Transformation Laitière Française (ATLA) oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis viitas joodi mõjule laste normaalsele kasvule (küsimus nr EFSA-Q-2008-324) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Jood on lastele kasvamiseks vajalik.”

(7)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 20. novembril 2009. saadetud arvamuses, et joodi tarbimise ja väidetava mõju vahel on kindlaks tehtud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja.

(8)

Pärast seda, kui Association de la Transformation Laitière Française (ATLA) oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis viitas raua mõjule laste kognitiivsele arengule (küsimus nr EFSA-Q-2008-325) (3). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Raud on vajalik laste kognitiivseks arenguks.”

(9)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 20. novembril 2009. saadetud arvamuses, et raua tarbimise ja väidetava mõju vahel on kindlaks tehtud põhjuslik seos. Seega tuleks seda järeldust kajastavat tervisealast väidet pidada vastavaks määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ning see tuleks lisada liidu lubatud väidete nimekirja.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõikes 4 on sätestatud, et tervisealase väite lubamist heaks kiitev arvamus peaks sisaldama teatavaid andmeid. Seega tuleks need andmed lubatud väidete kohta esitada käesoleva määruse I lisas ja sõltuvalt olukorrast esitada väidete muudetud sõnastus, väidete kasutamise eritingimused ning vajaduse korral toidu kasutamise tingimused või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud eeskirjade kohaselt ning kooskõlas toiduohutusameti arvamustega.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 üks eesmärkidest on tagada, et tervisealased väited on tõesed, selged, usaldusväärsed ja tarbijale kasulikud ning et sellega on sõnastuse ja esitluse puhul arvestatud. Seepärast peaksid juhtudel, kui väidete sõnastusel on tarbija jaoks sama tähendus kui heakskiidetud tervisealasel väitel (sest need näitavad, et toidugrupi, toidu või ühe selle koostisosa ja tervise vahel on sama seos), nende suhtes I lisasse kandmise korral kehtima kõnealuses lisas osutatud samad kasutustingimused.

(12)

Pärast seda, kui GP International Holding B.V. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis viitas OPC PremiumTM vere kolesteroolitaset langetavale mõjule (küsimus nr EFSA-Q-2009-00454) (4). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „OPC puhul on näidatud vere kolesteroolitaset alandavat toimet ja seega võib see vähendada südameveresoonkonnahaiguste riski.”

(13)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet komisjonile ja liikmesriikidele 26. oktoobril 2009 saadetud arvamuses, et OPC PremiumTM tarbimise ja selle väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(14)

Pärast seda, kui Valosun A.S. oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti a kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis viitas toote Uroval® mõjule kuseteede põletikele (küsimus nr EFSA-Q-2009-00600) (5). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Toidulisandi Uroval® peamised toimeained jõhvikaekstrakt ja D-mannoos välistavad kahjulike bakterite kinnitumise põieseina pinnale. Kahjulike bakterite kinnitumine põieseina pinnale on peamine riskitegur kuseteede põletike tekkimisel.”

(15)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet oma 22. detsembril 2009 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses, et Uroval® tarbimise ja selle väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(16)

Pärast seda, kui Töpfer GmbH oli esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punkti b kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis viitas bifidobakterite segu (Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium longum) potentsiaalselt patogeensete mikroorganismide hulka vähendavale mõjule (küsimus nr EFSA-Q-2009-00224) (6). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud järgmiselt: „Probiootilised bifidobakterid tekitavad soolestikus normaalse mikrofloora, mis on võrreldav rinnapiimatoidul oleva imiku soolestiku mikroflooraga.”

(17)

Esitatud andmete põhjal järeldas toiduohutusamet oma 22. detsembril 2009 komisjonile ja liikmesriikidele saadetud arvamuses, et bifidobakterite segu tarbimise ja selle väidetava mõju vahel ei ole põhjuslikku seost kindlaks tehtud. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(18)

Märkusi, mis komisjon sai taotlejatelt ja üldsuse esindajatelt määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt, on käesolevas määruses sätestatud meetmete kindlaksmääramisel arvesse võetud.

(19)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas esitatud tervisealased väited võib esitada Euroopa Liidu turul müüdava toidu kohta kõnealuses lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

Kõnealused väited lisatakse määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõikes 1 osutatud liidu lubatud väidete nimekirja.

Artikkel 2

Käesoleva määruse II lisas esitatud tervisealaseid väiteid ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 kohasesse liidu lubatud väidete nimekirja.

Määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud ning II lisas esitatud tervisealaste väidete kasutamist võib jätkata kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  The EFSA Journal (2009); 7(11):1359.

(3)  The EFSA Journal (2009); 7(11):1360.

(4)  The EFSA Journal (2009); 7(10):1356.

(5)  The EFSA Journal (2009); 7(12):1421.

(6)  The EFSA Journal (2009); 7(12):1420.


I LISA

Lubatud tervisealased väited

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Taotleja – aadress

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

Väite kasutamise tingimused

Toidu kasutamise tingimused ja/või piirangud ja/või lisaselgitus või hoiatus

EFSA arvamuse viide

Artikli 14 lõike 1 punkt b: tervisealane väide, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

Association de la Transformation Laitière Française (ATLA), 42 rue de Châteaudun, 75314 Paris Cedex 09, Prantsusmaa

Jood

Jood soodustab laste normaalset kasvamist

Väidet võib kasutada üksnes toidu puhul, mis on vähemalt joodiallikas vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas osutatud väitele [VITAMIINI NIMI/VITAMIINIDE NIMED] JA/VÕI [MINERAALTOITAINE NIMI/MINERAALTOITAINETE NIMED] ALLIKAS.

 

Q-2008-324

Artikli 14 lõike 1 punkt b: tervisealane väide, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

Association de la Transformation Laitière Française (ATLA), 42 rue de Châteaudun, 75314 Paris Cedex 09, Prantsusmaa

Raud

Raud soodustab laste normaalset kognitiivset arengut

Väidet võib kasutada üksnes toidu puhul, mis on vähemalt rauaallikas vastavalt määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas osutatud väitele [VITAMIINI NIMI/VITAMIINIDE NIMED] JA/VÕI [MINERAALTOITAINE NIMI/MINERAALTOITAINETE NIMED] ALLIKAS.

 

Q-2008-325


II LISA

Tagasilükatud tervisealased väited

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

OPC Premium™

OPC puhul on näidatud vere kolesteroolitaset alandavat toimet ja seega võib see vähendada südameveresoonkonnahaiguste riski.

Q-2009-00454

Artikli 14 lõike 1 punkt a: haigestumise riski vähendamisele viitav tervisealane väide

Uroval®

Toidulisandi Uroval® peamised toimeained jõhvikaekstrakt ja D-mannoos välistavad kahjulike bakterite kinnitumise põieseina pinnale. Kahjulike bakterite kinnitumine põieseina pinnale on peamine riskitegur kuseteede põletike tekkimisel

Q-2009-00600

Artikli 14 lõike 1 punkt b: tervisealane väide, milles osutatakse laste arengule ja tervisele

Bifidobakterite segu (Bifidobacterium bifidum, Bifidobacterium breve, Bifidobacterium infantis, Bifidobacterium longum)

Probiootilised bifidobakterid tekitavad soolestikus normaalse mikrofloora, mis on võrreldav rinnapiimatoidul oleva imiku soolestiku mikroflooraga

Q-2009-00224


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 958/2010,

22. oktoober 2010,

millega ei anta luba teatavale toidu kohta esitatavale tervisealasele väitele, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavale väitele

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 on keelatud esitada toidu kohta tervisealaseid väiteid, kui komisjon ei ole kõnealuse määruse kohaselt neile luba andnud ja kui need väited ei ole esitatud lubatavate väidete nimekirjas.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1924/2006 on ka sätestatud, et tervisealaste väidete loataotlusi võivad toidukäitlejad esitada liikmesriigi pädevale asutusele. Liikmesriigi pädev asutus edastab nõuetekohased taotlused Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”).

(3)

Pärast taotluse kättesaamist peab toiduohutusamet viivitamata teavitama teisi liikmesriike ja komisjoni ning esitama asjaomase tervisealase väite kohta arvamuse.

(4)

Komisjon peab tervisealaste väidete lubamise kohta otsuse tegemisel võtma arvesse toiduohutusameti arvamust.

(5)

Pärast seda, kui Rudolf Wild GmbH & Co. KG oli 10. juunil 2008 esitanud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõike 5 kohase taotluse, pidi toiduohutusamet esitama arvamuse tervisealase väite kohta, mis on seotud joogi Immune Balance Drink mõjuga organismi kaitsevõime tugevdamisele (küsimus nr EFSA-Q-2009-00517) (2). Taotleja esitatud väide oli sõnastatud muu hulgas järgmiselt: „Immune Balance Drink aktiveerib organismi kaitsevõimet”.

(6)

Komisjon ja liikmesriigid said 4. novembril 2009 toiduohutusameti teadusliku arvamuse, milles jõuti esitatud andmete alusel järeldusele, et joogi Immune Balance Drink tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost. Kuna kõnealune tervisealane väide ei vasta määruses (EÜ) nr 1924/2006 sätestatud nõuetele, ei tohiks lubada seda esitada.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kindlaksmääramisel on arvesse võetud taotleja ja avalikkuse esindajate märkusi, mis on komisjonile edastatud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 16 lõike 6 kohaselt.

(8)

Määruse nr 1924/2006 artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud tervisealaste väidete puhul tuleb kohaldada kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 5 sätestatud üleminekumeetmeid üksnes juhul, kui need väited on kooskõlas nimetatud lõikes osutatud tingimustega, mille hulka kuulub tingimus, et need peavad olema kooskõlas määrusega. Käesolevas määruses käsitletava väite puhul jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kõnealuse toote tarbimise ja väidetud mõju vahel ei ole tuvastatud põhjuslikku seost ning seega ei vasta see väide määruse (EÜ) nr 1924/2006 nõuetele ja selle suhtes ei saa kohaldada kõnealuse määruse artikli 28 lõikega 5 ettenähtud üleminekuperioodi. Nähakse ette kuuekuuline üleminekuperiood selleks, et võimaldada toidukäitlejatel teha käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks vajalikud kohandused.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud tervisealast väidet ei lisata määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 13 lõikes 3 sätestatud liidu lubatud väidete nimekirja.

Kõnealuse tervisealase väite kasutamist võib siiski jätkata kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(2)  The EFSA Journal (2009); 7 (11):1357.


LISA

Tagasilükatud tervisealane väide

Taotlus – määruse (EÜ) nr 1924/2006 asjakohased sätted

Toitaine, aine, toit või toidugrupp

Väide

EFSA arvamuse viide

Artikli 13 lõike 5 kohane tervisealane väide, mis põhineb uutel teaduslikel andmetel ja/või sisaldab konfidentsiaalsete andmete kaitse taotlust

Immune Balance Drink

Immune Balance Drink aktiveerib organismi kaitsevõimet

Q-2009-00517


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/20


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 959/2010,

22. oktoober 2010,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1580/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, (2) eriti selle artikli 138 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

Määruses (EÜ) nr 1580/2007 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XV lisa A osas osutatud toodete ja ajavahemike puhul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks määruse (EÜ) nr 1580/2007 artikliga 138 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. oktoobril 2010.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel, presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

Jean-Luc DEMARTY


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 350, 31.12.2007, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

78,7

MK

74,3

XS

73,2

ZZ

75,4

0707 00 05

MK

87,5

TR

158,2

ZZ

122,9

0709 90 70

TR

149,0

ZZ

149,0

0805 50 10

AR

62,3

BR

68,9

CL

67,2

IL

91,2

TR

92,5

UY

61,0

ZA

60,4

ZZ

71,9

0806 10 10

BR

214,6

TR

133,8

US

155,2

ZA

64,2

ZZ

142,0

0808 10 80

AR

77,6

BR

59,6

CL

103,4

CN

64,2

NZ

91,5

US

82,6

ZA

88,4

ZZ

81,0

0808 20 50

CN

72,2

ZA

88,6

ZZ

80,4


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/22


KOMISJONI DIREKTIIV 2010/69/EL,

22. oktoober 2010,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) lisasid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eelkõige selle artiklit 31,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) eriti selle artiklit 53,

olles nõu pidanud toidu teaduskomitee ja Euroopa Toiduohutusametiga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) (3) on sätestatud lisaainete loetelu, mida võib ühenduses kasutada, ja nende kasutamise tingimused.

(2)

Pärast direktiivi 95/2/EÜ vastuvõtmist on toidus kasutatavate lisaainete valdkonnas toimunud tehniline areng. Selle arenguga arvestamiseks tuleks kõnealust direktiivi parandada.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikliga 31 muudetakse komisjoni vastuvõetud meetmetega kuni kõnealuse määruse artikliga 30 ettenähtud liidu toidu lisaainete loetelude koostamiseni vajaduse korral direktiivi 95/2/EÜ lisasid.

(4)

Direktiiviga 95/2/EÜ on praegu lubatud mitmel viisil kasutada järgmisi stabilisaatoreid: agar (E 406), karrageen (E 407), jaanileivapuujahu (E 410), guarkummi (E 412), ksantaankummi (E 415), pektiinid (E 440), tselluloos (E 460), karboksümetüültselluloos (E 466), oksüdeeritud tärklis (E 1404), monotärklisfosfaat (E 1410), ditärklisfosfaat (E 1412), fosfaaditud ditärklisfosfaat (E 1413), atsetüülitud ditärklisfosfaat (E 1414), atsetüülitud tärklis (E 1420), atsetüülitud ditärklisadipaat (E 1422), hüdroksüpropüültärklis (E 1440), hüdroksüpropüülditärklisfosfaat (E 1442), naatriumoktenüülsuktsinaattärklis (E 1450), atsetüülitud oksüdeeritud tärklis (E 1451) ning emulgaator rasvhapete mono- ja diglütseriidid (E 471). Toidu teaduskomitee ei ole kehtestanud kõnealustele toidu lisaainetele lubatud päevast tarbitavat kogust (ADI) ja seega ei kujuta need endast ohtu tarbijate tervisele. Tehnoloogiaga seotud vajaduse tõttu tuleb laiendada nende kasutust elusbakteriga hapendatud maitsestamata kooretoodetele ja asendustoodetele, mille rasvasisaldus on alla 20 %, et tagada emulsiooni stabiilsus ja homogeensus. Sellest oleks kasu tarbijale, sest tagataks valik vähendatud rasvasisaldusega hapendatud kooretoodetena, mille omadused on sarnased tavatootega. Seetõttu on kohane lubada kõnealuste lisaainete täiendavat kasutamisviisi.

(5)

1990. aastal hindas toidu teaduskomitee naatriumlaktaati ja kaaliumlaktaati (E 325 ja E 326), kaaliumatsetaati (E 261), naatriumatsetaati (E 262 i) ja naatriumatsetaadi ja äädikhappe kompleks (E 262 ii) ning jõudis järeldusele, et need kõik sisalduvad toidus looduslikult ja nende hinnanguline saadav kogus on ilmselt väiksem, võrreldes kogusega, milles neid saadakse looduslikest allikatest. Seetõttu määrati need kõik lisaainete rühma, millele ei ole kehtestatud lubatud päevast tarbitavat kogust. Sellest tulenevalt on nimetatud toidu lisaaineid kasutada lubatud kõigis toiduainetes välja arvatud direktiivi 95/2/EÜ artikli 2 lõikes 3 osutatud toiduainetes. On tehtud ettepanek laiendada nende toidu lisaainete kasutust müügipakendis värske hakkliha valmististele, et hoida kontrolli all mikroobsete patogeenide (nt Listeria, E. coli O157) paljunemine. Võttes aluseks kirjeldatud tehnoloogilise põhjenduse ja asjaolu, et kasutamine ei põhjusta ohtu tervisele, on asjakohane täiendavalt lubada nimetatud toidu lisaainete kasutust müügipakendis värske hakkliha valmististes.

(6)

Direktiiviga 95/2/EÜ on praegu lubatud kasutada sorbaate (E 200, E 202, E 203) ja bensoaate (E 210, E 211, E 212, E 213). On tehtud ettepanek nimetatud toidu lisaainete täiendava kasutamise lubamiseks konservantidena eri toitude kaunistamiseks tarvitatavad merevetikapõhiste kalatooteasendajad (vetikatest valmistatud kaaviariasendajad), et vältida hallitus- ja pärmseente paljunemist ja mükotoksiinide moodustumist. Nende soolade lubatud päevane tarbitav kogus on vastavalt 0–25 mg/kg kehamassi kohta ja 0–5 mg/kg kehamassi kohta. Halvima stsenaariumi korral – tarbides neid lisaaineid maksimumkogustes – on hinnanguline tarbitav kogus lubatud päevase tarbitava kogusega võrreldes väga väike. Vastavas tootes lisaainete kasutamine ei põhjusta ohtu tarbija tervisele. Pidades silmas tehnoloogilist põhjendust ja kõnealuse uue toote paiknemist nišiturul, on seetõttu asjakohane lubada, et sorbaate ja bensoaate kasutatakse täiendavalt merevetikapõhistes kalatoodeteasendajates.

(7)

On taotletud ka sorbaatide (E 200, E 202, E 203) ja bensoaatide (E 210, E 211, E 212, E 213) kasutamist vaadiõlles, millele on lisatud üle 0,5 % kääritatavaid suhkruid ja/või puuviljamahla või kontsentraati ning mida serveeritakse otse vaadist. Sellised vaadiõlled võivad olla pikemat aega õllekraaniga kokkupuutes. Kuna kokkupuude kraaniga ei saa toimuda steriilsetes tingimustes, on võimalik vaadi mikrobioloogiline saastumine. See kujutab endast probleemi õlle puhul, millele on lisatud kääritatavaid suhkruid, sest sellega võib kaasneda ohtlike mikroobide levik. Seetõttu peab vaadiõlu, millele on lisatud kääritatavaid suhkruid ja/või puuviljamahla või kontsentraati, sisaldama antimikroobseid aineid. Kogustelt on sellise otse vaadist serveeritava puuviljaõlle tarbimine väike ning sorbaatide ja bensoaatide hinnanguline tarbitav kogus halvima stsenaariumi korral oleks vastavatest lubatud päevastest tarbitavatest kogustest väiksem. Seetõttu on asjakohane lubada, et sorbaate ja bensoaate kasutatakse täiendavalt vaadiõlles, mis millele on lisatud üle 0,5 % kääritatavaid suhkruid ja/või puuviljamahla või kontsentraati.

(8)

Et hoida ära hallitusseente levik tsitrusviljades, on lubatud neid pärast saagikoristust töödelda pestitsiididega, nagu imasaliil ja tiabendasool. Nimetatud pestitsiidide asemel võib tsitrusviljade töötlemiseks kasutada osaliselt või täielikult sorbaate (E 200, E 202, E 203). Sorbaatidega võib töödelda koorimata värske tsitrusvilja pinda, kasutades sorbaatide tsitrusvilja pinnale viimiseks lubatud vahatüüpe: meevaha, kandelillavaha, karnaubavaha ja šellak (vastavalt E 901, E 902, E 903 ja E 904). Sellest tulenev tarbijate kokkupuude nende lisaainetega ei põhjusta ohtu tervisele. Seetõttu on asjakohane lubada kõnealuste lisaainete täiendavat kasutusviisi.

(9)

Tarbijatel on võimalus täiendada mõne toitaine tarbimist toidulisanditega. Selleks võib toidulisanditele lisada vitamiini A ning kombinatsioonis vitamiine A ja D, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/46/EÜ (4). Et tagada ohutu käitlemine, tuleb vitamiin A ning kombineeritud vitamiinid A ja D muuta preparaatideks, mille töötlemiseks on vaja suurt niiskust ja kõrget temperatuuri ning mis sisaldavad tärklist ja suhkruid. Selline töötlusviis võib soodustada mikroorganismide levikut. Et ära hoida mikroorganismide paljunemine, tuleks lubada, et sorbaate (E 200, E 202, E 203) ja bensoaate (E 210, E 211, E 212 ja E 213) lisatakse vitamiinile A ning kombineeritud vitamiinidele A ja D, kui neid kasutatakse kuivatatud vormis esinevates toidulisandites.

(10)

Vääveldioksiid ja sulfitid (E 220, E 221, E 222, E 223, E 224, E 226, E 227, E 228) on direktiivi 95/2/EÜ alusel lubatud toidu lisaained, mis käituvad eelkõige antimikroobsete ainetena ja hoiavad ära keemilise riknemise. Tänapäeval on värskete puuviljade vedu muutunud väga oluliseks, eriti just mööda merd. See võib aga aega võtta nädalaid. Vääveldioksiidi ja sulfitite kasutamine kaitseb värskeid mustikaid seente leviku eest. Pidades silmas toote tõenäolist paiknemist nišiturul, tuleks lubada vääveldioksiidi ja sulfitite täiendavat kasutusviisi, et ära hoida seente levik värsketes mustikates. Arvestades ka usaldusväärseid tehnoloogilisi põhjendusi kõnealuste uute lubade andmiseks, vajadust lihtsustada ülemaailmset kaubandust ning vääveldioksiidi ja sulfitite väikest tarbitavat kogust, on seetõttu asjakohane lubada, et vääveldioksiidi kasutatakse täiendavalt mustikates käesoleva direktiivi lisas kindlaksmääratud koguses.

(11)

Kaneelipulkade ehk kaneelikangide (üksnes Cinnamomum ceylanicum) tootmisel kasutatakse kaneelipuu koore värsket sisekihti. Koort võivad tootjariigis ohustada mikrobioloogiline saastumine ja putukad, seda eelkõige troopiliste ja niiskete kliimatingimuste korral. Sobiv töötlusviis mikrobioloogilise saastumise ja putukate vastu on fumigatsioon vääveldioksiidiga. 1994. aastal kehtestas toidu teaduskomitee lubatud päevase tarbitava koguse 0–0,7 mg/kg kehamassi kohta ja leidis, et vääveldioksiidi ja teiste sulfitite kasutust tuleks piirata, et vähendada raskete astmaatiliste reaktsioonide teket. Ehkki vääveldioksiidi ja sulfitite kasutust tuleks piirata, suurendab kõnealune konkreetne kasutusviis vääveldioksiidi ja sulfitite tarbimist väga vähe. Seetõttu on asjakohane lubada vääveldioksiidi ja sulfitite (E 220, E 221, E 222, E 223, E 224, E 226, E 227, E 228) täiendavat kasutamist ainult kõnealuse konkreetse kaneelitüübi puhul.

(12)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) hindas teavet, mis käsitleb nisiini kasutamise ohutust täiendavas vedela munamassi toidugrupis ja muudetud tootmisprotsessis toodetava nisiini ohutust. Toiduohutusamet kinnitas oma 26. jaanuari 2006. aasta arvamuses (5) eelnevalt kindlaksmääratud lubatud päevase tarbitava koguse 0–0,13 mg/kg nisiinile, mis on toodetud uues tootmis- ja ekstraktsiooniprotsessis, mis põhineb suhkrut sisaldava söötme kääritamisel algupärase piima sisaldava söötme kääritamise asemel. Selles arvamuses kinnitas toiduohutusamet ka, et nisiini kasutamise tõttu toidus ei teki antibiootikumiresistentsust. Toiduohutusameti sõnul puuduvad teated nisiiniresistentsetest mutantbakteritest, millel ilmneks ristresistentsus terapeutiliste antibiootikumide suhtes. Ilmselt tuleneb see terapeutiliste antibiootikumide ja nisiini erinevatest mikroobivastastest toimeviisidest. Toiduohutusamet kinnitas ka oma 20. oktoobri 2006. aasta arvamuses, (6) et nisiini täiendav kasutamine pastöriseeritud vedelas munamassis kavandatud kasutustingimuste korral (maksimaalselt 6,25 mg/l) ei põhjusta ohtu tervisele ning see on tehnoloogilisest seisukohast põhjendatud, aitamaks pikendada toote kõlblikkusaega ja hoida ära ka toidumürgitust põhjustavate spoore moodustavate liikide (nt Bacillus cereus), mis võivad pastöriseerimisel ellu jääda, levik. Seetõttu on asjakohane lubada nisiini täiendavat kasutusviisi pastöriseeritud vedelas munamassis.

(13)

Dimetüüldikarbonaat (E 242) on direktiivi 95/2/EÜ alusel lubatud toidu lisaaine, mis toimib konservandina alkoholivabades maitsestatud jookides, alkoholivabas veinis ja vedelates teekontsentraatides. Kõnealuse lisaaine kasutust otsustati lubada toidu teaduskomitee 1990. aastal esitatud ja 1996. aastal kinnitatud positiivse arvamuse põhjal. Toidu teaduskomiteel ei olnud võimalik kindlaks määrata lubatud päevast tarbitavat kogust, sest dimetüüldikarbonaat laguneb kiirelt süsinikdioksiidiks ja metanooliks. 2001. aastal paluti toidu teaduskomiteel uurida dimetüüldikarbonaadi veinis kasutamise ohutust. Sel ajal leidis toidu teaduskomitee, et metanool ja teised reaktsioonisaadused nagu metüülkarbamaat, mis tekivad dimetüüldikarbonaadi kasutamisel alkohoolsete jookide ja veini töötlemisel, tekivad sarnaselt ka alkoholivabades jookides ning et ka rohke veini tarbimine ei kujutaks endast ohtu metanooli ja metüülkarbamaadi tõttu. On esitatud taotlus lubada dimetüüldikarbonaadi kasutamist, et hoida ära riknemine, mis tuleneb õuna ja pirnisiidri, puuviljaveini, vähese alkoholisisaldusega veini, veinipõhiste jookide ja kõikide teiste nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1601/91 (7) hõlmatud toodete käärimisest avamata mittesteriilsetes täis pudelites. Nimetatud täiendav kasutus ei põhjusta ohtu tarbija ohutusele. Peale selle võib dimetüüldikarbonaadi kasutamine aidata kaasa vääveldioksiidiga kokkupuute vähendamisele. Seetõttu on asjakohane lubada, et dimetüüldikarbonaadi kasutatakse täiendavalt õuna ja pirnisiidris, puuviljaveinis, vähese alkoholisisaldusega veinis, veinipõhistes jookides ja muudes nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1601/91 hõlmatud toodetes.

(14)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb rosmariiniekstrakti ohutust toiduainetes antioksüdandina kasutamise korral. Rosmariiniekstrakti saadakse taimest Rosmarinus officinalis L. ja see sisaldab mitut antioksüdantse toimega koostisosa (peamiselt fenoolhapet, flavonoide, diterpenoide ja triterpeene). Ehkki toksikoloogilised andmed rosmariiniekstrakti kohta olid ebapiisavad selleks, et toiduohutusamet saaks kindlaks määrata numbrilist lubatud päevast tarbitavat kogust, pidas toiduohutusamet oma 7. märtsi 2008. aasta arvamuses (8) ohutuse piirväärtust piisavalt kõrgeks, et teha järeldus, mille kohaselt ei põhjusta kavandatud viisil kasutamise korral toidu kaudu saadav kogus ja kasutatud määr ohtu tervisele. Rosmariiniekstrakti võib seega lubada, kui selle kasutamiseks on tehnoloogiline põhjendus. Tuleks lubada rosmariiniekstrakti kasutamist kavandatud viisil ja anda rosmariiniekstrakti tähistamiseks E-number E 392.

(15)

Vadak on juustutootmise kõrvalsaadus. Et toetada piisavalt valkuderikast toitumist, on välja töötatud mõned vadakuvalku sisaldavad joogid. Et hoida valgud jookide kuumtöötlemise käigus suspensioonis, peab kasutama fosfaate tasemel, mis on kõrgem, kui on ette nähtud tavaliste alkoholivabade jookide puhul. Tuleks lubada fosfaatide kasutamist vadakuvalku sisaldavates spordijookides.

(16)

Meevaha (E 901) on praegu lubatud kasutada glaseerainena šokolaadiga kaetud väikestel valikpagaritoodetel. Luba ei hõlma jäätisevahvleid, mis ei ole šokolaadiglasuuriga kaetud. Lisaks sellele, et meevaha võib pidada šokolaadi asendajaks müügipakendis jäätisevahvlites, võib vahvlite katmine meevahaga hoida ära vee sattumise vahvlisse, tagada selle krõbeduse ning pikendada toote kõlblikkusaega, mistõttu see on tehnoloogiliselt põhjendatud. Seega tuleks lubada meevaha kasutamist glaseerainena, mis asendaks täielikult või osaliselt jäätisega täidetud müügipakendis vahvlite sisekihi šokolaadi.

(17)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb meevaha kasutamise ohutust, võttes arvesse meevaha täiendavat kasutust alkoholivabade maitsestatud jookide lõhna- ja maitseainete kandeainena. Ehkki kättesaadavad andmed meevaha kohta olid ebapiisavad selleks, et saaks kindlaks määrata lubatud päevase tarbitava koguse, jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kuna meevaha ei ole mürgine, siis ei põhjusta ei selle praegune toidus kasutamine ega kavandatud uus kasutusviis ohtu tervisele. Seetõttu on asjakohane lubada meevaha täiendavat kasutamist alkoholivabade maitsestatud jookide lõhna- ja maitseainete kandeainena.

(18)

Direktiivi 95/2/EÜ alusel on ELis praegu lubatud trietüültsitraati (E 1505) kasutada maitsestatud jookide lõhna- ja maitseainete kandeainena ja kuivatatud munavalges. 1990. aastal määras toidu teaduskomitee kindlaks selle lubatud päevase tarbitava koguse: 0–20 mg/kg. On tehtud ettepanek laiendada trietüültsitraadi kasutust, et tarvitada seda glaseerainena toidulisanditablettides. Trietüültsitraat suurendaks kattekihi vastupidavust, kaitstes tabletti väliskeskkonna mõjude eest ja suurendades toote ringlusselubamise kestust. Halvima stsenaariumi korral oleks trietüültsitraadi täiendava kasutuse tõttu tarbitav kogus väga väike (0,25 % lubatud päevasest tarbitavast kogusest), võrreldes lubatud päevase tarbitava täiskogusega. Seetõttu on asjakohane lubada, et trietüültsitraati kasutatakse ELis täiendavalt glaseerainena toidulisanditablettides.

(19)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb polüvinüülalkoholi kasutamise ohutust toidulisandite pealispinna glaseerimisel ja esitas oma arvamuse 5. detsembril 2005 (9). Toiduohutusamet leidis, et polüvinüülalkoholi kasutamine katteainena kapslite ja tablettide kujul esinevates toidulisandites ei põhjusta ohtu tervisele. Toiduohutusamet pidas võimalikku inimeste kokkupuudet polüvinüülalkoholiga kavandatud kasutustingimuste korral väheseks. Pärast suukaudset manustamist on omastatav polüvinüülalkoholi kogus väidetavalt minimaalne. Kasutamise maksimumkoguseks on määratud 18 g/kg ja selle aluseks on halvim stsenaarium, mille põhjal on toiduohutusamet teinud oma riskihindamise. Tänu polüvinüülalkoholkile heale kleepuvusele ja tugevusele, võib sel uuel lisaainel olla suur tehnoloogiline roll toidulisandite katteainena, eelkõige siis, kui katteaine peab olema niiskuskindel või sel peavad olema niiskuse eest kaitsvad omadused. Seetõttu on kohane lubada kõnealust kasutamist ELis. Uue lisaaine tähistamiseks tuleks anda E-number E 1203.

(20)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb kuue erineva molekulmassiga polüetüleenglükoolide (PEG 400, PEG 3000, PEG 3350, PEG 4000, PEG 6000, PEG 8000) kasutamise ohutust toidulisandite katteainena, ning esitas oma arvamuse 28. novembril 2006 (10). Toiduohutusamet leidis, et nimetatud molekulmassiga polüetüleenglükoolide kasutamine glaseerainena toidulisanditablettide ja -kapslite kile laadses kattekihis ei põhjusta kavandatud kasutustingimuste korral ohtu tervisele. Toiduohutusamet on riskihindamises arvesse võtnud ka nimetatud polüetüleenglükoolidega kokkupuutumise täiendavat allikat farmaatsiatoodete näol ja leidnud, et praeguseks juba heakskiidetud PEG 6000 kasutusega kandeainena magusainetes ning polüetüleenglükooli kasutamisega toiduga kokkupuutuvates materjalides kaasneb koguse ületamine üksnes vähesel määral. Seetõttu on kohane lubada kõnealust uut kasutusviisi ELis. PEG 6000 piiratud tarbimise tõttu kandeainena magusainetes ja kuna selle toksikoloogilised omadused on sarnased teiste, erineva molekulmassiga polüetüleenglükoolidega (kõik kuus kuuluvad lubatava päevadoosiga rühma), on asjakohane lubada ka toiduohutusameti hinnatud polüetüleenglükoolide kasutamist kandeainena magusainetes PEG 6000 alternatiivina. Kõigi nimetatud polüetüleenglükoolide tähistamiseks tuleks anda E-number E 1521.

(21)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb kassiakummi kasutamise ohutust uue lisaainena, mis toimib želeeriva aine ja paksendajana, ning avaldas oma arvamuse 26. septembril 2006 (11). Toiduohutusamet leidis, et kassiakummi kasutamine ei põhjusta esitatud kasutustingimuste korral ohtu tervisele. Ehkki toiduohutusamet pidas kättesaadavaid toksikoloogilisi andmeid kassiakummi kohta ebapiisavaiks selleks, et saaks kindlaks määrata lubatud päevast tarbitavat kogust, ei leidnud ta praeguste andmete alusel põhjust muretseda. Eriti rõhutas toiduohutusamet kassiakummi eriti väikest omastamist ja asjaolu, et kui hüdrolüüs ka toimuks, siis lagundataks kassiakummi ühenditeks, mis väljuksid tavapärase ainevahetuse kaudu. Kassiakummi kasutamiseks on tehnoloogiline põhjendus želeeriva koostoime tõttu, kui seda lisatakse teistele tavalistele toidukummidele. Seetõttu on asjakohane lubada kõnealuseid kasutusviise ELis ja anda kassiakummi tähistamiseks E-number E 427.

(22)

Toiduohutusamet hindas neotaami ohutust lõhna- ja maitsetugevdajana ning esitas oma arvamuse 27. septembril 2007 (12). Toiduohutusamet tegi järelduse, et neotaam ei põhjusta ohtu tervisele, kui seda kasutatakse kavandatud viisil lõhna- ja maitsetugevdajana, ning määras kindlaks lubatud päevase tarbitava koguse 0–2 mg/kg kehamassi kohta päevas. Seetõttu tuleb lubada, et neotaami kasutatakse lõhna- ja maitsetugevdajana.

(23)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb L-tsüsteiini (E 920) kasutamise ohutust teatavas imiku- ja väikelapsetoidus. Toiduohutusamet tegi oma26. septembri 2006. aasta arvamuses (13) järelduse, et selle kavandatud kasutus teraviljapõhistes töödeldud toitudes (konkreetselt imikuküpsistes) ning imiku- ja väikelapsetoidus ei põhjusta ohtu tervisele. Imiku- ja väikelapseküpsistel peab olema sobilik koostis, sealhulgas kontrollitud suhkru- ja rasvasisaldus. Madala rasvasisaldusega küpsised on aga muredamad, millega kaasneb lämmatamis- ja lämbumisoht, sest küpsis pudeneb lapse suus. L-tsüsteiini ülesanne on muuta tainas paremaks, misläbi paraneb ka lõpptoote struktuur. Seepärast on asjakohane lubada ELis L-tsüsteiini kasutamist imiku- ja väikelapseküpsistes.

(24)

Toiduohutusamet hindas teavet, mis käsitleb veistelt ja/või sigadelt saadud fibrinogeeniga trombiinil põhinevate ensüümpreparaatide kasutamise ohutust lisaainena toidu uuesti kokkupanemisel, ning tegi oma 26. aprilli 2005. aasta arvamuses järelduse, et nimetatud ensüümpreparaatide kasutamine, kui neid toodetakse arvamuses viidatud moel, ei põhjusta ohtu tervisele (14). Euroopa Parlament leidis siiski oma 19. mai 2010. aasta resolutsioonis komisjoni direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/2/EÜ (toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta) lisasid, et selle ensüümpreparaadi lisamine direktiivi 95/2EÜ IV lisasse kasutamiseks toidu lisaainena toidu uuesti kokkupanemisel ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 1333/2008 eesmärgi ja sisuga, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 6, eelkõige artikli 6 lõike 1 punktis c sätestatud üldtingimustele.

(25)

Komisjoni otsusega 2004/374/EÜ (15) peatati merevetikatest ja/või teatavast kummist saadud lisaaineid (E 400, E 401, E 402, E 403, E 404, E 405, E 406, E 407, E 407a, E 410, E 412, E 413, E 414, E 415, E 417, E 418) sisaldava kapslites marmelaadi turuleviimine ja import nende toodetest tuleneva lämbumisohu tõttu. Direktiivi 95/2/EÜ muudeti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/52/EÜ (16). Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni otsus 2004/374/EÜ, sest selle sätted on lisatud direktiivi 95/2/EÜ.

(26)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 95/2/EÜ II–VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 31. märtsiks 2011 käesoleva direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid hiljemalt 1. aprillist 2011.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Komisjoni otsus 2004/374/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1.

(4)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(5)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses nisiini (E 234) toidu lisaainena kasutamisega. The EFSA Journal (2006) 314, lk 1.

(6)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis käsitleb nisiini lisaainena kasutamise ohutust täiendavas vedela munamassi toidugrupis ja muudetud tootmisprotsessis toodetava nisiini lisaainena kasutamise ohutust; The EFSA Journal (2006) 314b, lk 1.

(7)  ELT L 149, 14.6.1991, lk 1.

(8)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses rosmariiniekstrakti kasutamisega toidu lisaainena. The EFSA Journal (2008) 721, lk 1.

(9)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses polüvinüülalkoholi kasutamisega toidulisandite katteainena. The EFSA Journal (2005) 294, lk 1.

(10)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses polüetüleenglükooli (PEG) kasutamisega toidulisandite katteainena. The EFSA Journal (2006) 414, lk 1.

(11)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses taotlusega kassikummi toidu lisaainena kasutamiseks. The EFSA Journal (2006) 389, lk 1.

(12)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel neotaami kui magusaine ning lõhna- ja maitsetugevdaja kohta. The EFSA Journal (2007) 581, lk 1.

(13)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni teaduslik arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses L-tsüsteiini kasutamisega imiku- ja väikelapsetoidus. The EFSA Journal (2006) 390, lk 1.

(14)  Lisaainete, lõhna- ja maitseainete, abiainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide teaduskomisjoni arvamus, mis esitati komisjoni palvel seoses taotlusega veistelt ja/või sigadelt saadud fibrinogeeniga trombiinil põhinevate ensüümpreparaatide kasutamiseks toidu lisaainena toidu uuesti kokkupanemisel. The EFSA Journal (2005) 214, lk 1.

(15)  ELT L 118, 23.4.2004, lk 70.

(16)  ELT L 204, 26.7.2006, lk 10.


LISA

Direktiivi 95/2/EÜ II-VI lisa muudetakse järgmiselt:

1)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

kinnispakis värske hakkliha valmistisi käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Müügipakendis värske hakkliha valmistised

E 261

Kaaliumatsetaat

quantum satis

E 262i

Naatriumatsetaat

E 262ii

Naatriumvesinikatsetaat

E 300

Askorbiinhape

E 301

Naatriumaskorbaat

E 302

Kaltsiumaskorbaat

E 325

Naatriumlaktaat

E 326

Kaaliumlaktaat

E 330

Sidrunhape

E 331

Naatriumtsitraadid

E 332

Kaaliumtsitraadid

E 333

Kaltsiumtsitraadid

b)

lisa lõppu lisatakse järgmine kanne:

„Elusbakteriga hapendatud maitsestamata kooretooted ja asendustooted, mille rasvasisaldus on alla 20 %,

E 406

Agar

quantum satis

E 407

Karrageen

E 410

Jaanileivapuujahu

E 412

Guarkummi

E 415

Ksantaankummi

E 440

Pektiinid

E 460

Tselluloosid

E 466

Karboksümetüültselluloos

E 471

Rasvhapete mono- ja diglütseriidid

E 1404

Oksüdeeritud tärklis

E 1410

Monotärklisfosfaat

E 1412

Ditärklisfosfaat

E 1413

Fosfaaditud ditärklisfosfaat

E 1414

Atsetüülitud ditärklisfosfaat

E 1420

Atsetüülitud tärklis

E 1422

Atsetüülitud ditärklisadipaat

E 1440

Hüdroksüpropüültärklis

E 1442

Hüdroksüpropüülditärklisfosfaat

E 1450

Naatriumoktenüülsuktsinaattärklis

E 1451

Atsetüülitud oksüdeeritud tärklis

2)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

A osa lisa lõppu lisatakse järgmised kanded:

„Merevetikapõhised kalatooteasendajad

1 000

500

 

 

 

 

Vaadiõlu, millele on lisatud üle 0,5 % kääritatavaid suhkruid ja/või puuviljamahla või kontsentraati

200

200

 

400

 

 

Koorimata tsitrusviljad (ainult pinna töötlemiseks)

20

 

 

 

 

 

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud, kuivatatud vormis esinevad toidulisandid, mis sisaldavad vitamiini A ning kombineeritud vitamiinide A ja D preparaate

 

 

 

1 000 tarbimisvalmis tootes”

 

 

b)

B osa lisa lõppu lisatakse järgmised kanded:

„Mustikad (ainult Vaccinium corymbosum)

10

Kaneel (ainult Cinnamomum zeylanicum)

150”

c)

C osa muudetakse järgmiselt:

i)

lisaainet E 234 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 234

Nisiin (1)

Manna- ja tapiokipuding ning samalaadsed tooted

3 mg/kg

Valminud juustud ja sulatatud juustud

12,5 mg/kg

Clotted cream

10 mg/kg

Mascarpone

10 mg/kg

Pastöriseeritud vedel munamass (munavalge, -kollane või terve muna)

6,25 mg/l

ii)

lisaainet E 242 käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„E 242

Dimetüülkarbonaat

Alkoholivabad maitsestatud joogid

Alkoholivaba vein

Tee vedelkontsentraat

250 mg/l kasutatud kogus, tuvastatavat jääki ei ole

Õuna- ja pirnisiider, puuviljaveinid

Vähese alkoholisisaldusega vein

Veinipõhised joogid ja määrusega (EMÜ) nr 1601/91 hõlmatud tooted.

250 mg/l kasutatud kogus, tuvastatavat jääki ei ole”

d)

D osas lisatakse pärast lisaainet E 316 käsitlevat kannet järgmine kanne:

„E 392

Rosmariinekstrakt

Taimsed õlid (v.a neitsiõlid ja oliiviõlid) ja rasvad, mille polüküllastumata rasvhapete sisaldus on üle 15 massiprotsendi rasvhapete kogusisaldusest, kasutamiseks kuumtöötlemata toidus

30 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Kala- ja vetikaõli

50 mg /kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Veise-, linnu- ja lambarasv ja seapekk

Rasvad ja õlid kuumtöödeldud toiduainete tööstuslikuks tootmiseks

Praadimiseks ettenähtud õli ja rasv, välja arvatud oliiviõli ja oliivijääkõli

Teravilja, kartuli või tärklise baasil valmistatud suupisted

Kastmed

100 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Valikpagaritooted

200 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Toidulisandid, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

400 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Dehüdraaditud kartulid

Munatooted

Närimiskumm

200 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Piimapulber müügiautomaatide jaoks

Maitseainesegud ja kastmelisandite segud

Töödeldud pähklid

200 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Dehüdraaditud supid ja puljongid

50 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Dehüdraaditud liha

150 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Liha- ja kalatooted, v.a dehüdraaditud liha ja kuivatatud vorstid

150 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Väljendatud rasva alusel

Kuivatatud vorstid

100 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Lõhna- ja maitseained

1 000 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)

Piimapulber jäätise tootmiseks

30 mg/kg

(väljendatud karnosooli ja karnosiinhappe summana)”

3)

IV lisa muudetakse järgmiselt:

a)

lisaaineid E 338, E 339, E 340, E 341, E 343, E 450, E 451 ja E 452 käsitlevas kandes lisatakse taimsel valgul põhinevaid jooke käsitleva veeru järele järgmine veerg:

 

 

„Vadakuvalku sisaldavates spordijoogid

4 g/kg”

b)

lisaaineid E 432, E 433, E 434, E 435 ja E 436 käsitleva kande ette lisatakse järgmine kanne:

„E 427

Kassiakummi

Jäätised

2 500 mg/kg

Hapendatud piimatooted, v.a elusbakteriga hapendatud maitsestamata piimatooted

Piimatoodetel põhinevad desserdid ja sarnased tooted

Valikpagaritoodete ja dessertide täidised, kaunistuskastmed ja katted

Sulatatud juust

Kastmed ja salatikastmed

Dehüdraaditud supid ja puljongid

Kuumtöödeldud lihatooted

1 500 mg/kg”

c)

lisaaineid E 901, E 902 ja E 904 käsitlevas kandes lisatakse pärast teksti „Glaseerainena ainult:” järgmine kanne:

 

 

„—

jäätisega täidetud vahvlitele müügipakendis (ainult E 901 puhul)

quantum satis

d)

lisaaineid E 901, E 902 ja E 904 käsitlevas kandes lisatakse kolmandasse veergu pärast teksti „Virsikud ja ananassid (ainult pinna töötlus)” järgmine kanne:

 

 

„Alkoholivabade maitsestatud jookide maitseained (ainult E 901 puhul)

0,2 g/kg maitsestatud jookides”

e)

pärast lisaainet E 959 käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„E 961

Neotaam

Veel põhinevad maitsestatud joogid, vähendatud energiasisaldusega või suhkrulisandita

2 mg/l lõhna- ja maitsetugevdajana

Piimal ja piima koostisosadel või puuviljamahlal põhinevad joogid, vähendatud energiasisaldusega või ilma suhkrulisandita

2 mg/l lõhna- ja maitsetugevdajana

„Suupisted”: teatavad müügipakendis olevad kasutusvalmis kuivad maitsestatud tooted, mis põhinevad tärklisel ja pähklitel

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Tärklisel põhinevad kondiitritooted, vähendatud energiasisaldusega või suhkrulisandita

3 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Hingeõhku värskendavad pisimaiused, suhkrulisandita

3 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Tugevate lõhna- ja maitseainetega kurgupastillid, suhkrulisandita

3 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Suhkrulisandiga närimiskumm

3 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Vähendatud energiasisaldusega moosid, tarretised ja marmelaadid

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Kastmed

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud vedelad toidulisandid

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud tahked toidulisandid

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana

Direktiivis 2002/46/EÜ määratletud vitamiini- ja/või mineraalainepõhised toidulisandid siirupina või mittenäritavate tablettidena

2 mg/kg lõhna- ja maitsetugevdajana”

f)

pärast lisaainet E 1202 käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„E 1203

Polüvinüülalkohol

Toidulisandid kapslite ja tablettidena, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

18 g/kg”

g)

pärast lisaainet E 1202 käsitlevat kannet asendatakse ainult lisaainet E 1505 käsitlev kanne järgmisega:

„E 1505

Trietüültsitraat

Toidulisandid kapslite ja tablettidena, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

3,5 g/kg

Kuivatatud munavalge

quantum satis

h)

pärast lisaainet E 1452 käsitlevat kannet lisatakse järgmine kanne:

„E 1521

Polüetüleenglükool

Toidulisandid kapslite ja tablettidena, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

10 g/kg”

4)

V lisas asendatakse lisaainet polüetüleenglükooli E 6000 käsitlev kanne järgmisega:

„E 1521

Polüetüleenglükool

Magusained”

5)

VI lisa 3. osas lisatakse pärast lisaainet E 526 käsitlevat kannet järgmine kanne:

„E 920

L-tsüsteiin

Imiku- ja väikelapseküpsised

1 g/kg”


(1)  See aine võib hapendumisprotsessi tulemusena esineda teatavates juustudes.”


OTSUSED

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/32


NÕUKOGU OTSUS,

15. oktoober 2010,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Rumeenia liikme ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015

(2010/632/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 300 lõiget 2 ja artiklit 302, koostoimes Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikliga 7,

võttes arvesse Rumeenia ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete volitused lõppesid 20. septembril 2010.

(2)

Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015, (1) välja arvatud ühe Rumeenia liikme koht, millele Rumeenia ametiasutused esitavad kandidaadi hilisemas etapis.

(3)

Kirja teel, mille nõukogu sai kätte 28. septembril 2010, esitasid Rumeenia ametiasutused nõukogule kandidaadi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikme kohale eespool osutatud ajavahemikuks, et viia nimekiri vastavusse aluslepinguga Rumeeniale ette nähtud liikmekohtade arvuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eugen LUCAN nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Luxembourg, 15. oktoober 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

E. SCHOUPPE


(1)  ELT L 251, 25.9.2010, lk 8.


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/33


KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2010,

millega muudetakse otsust 93/152/EMÜ milles sätestatakse rutiinse vaktsineerimise programmide raames kasutatava Newcastle’i haiguse vastase vaktsiini kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7109 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/633/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (1) eriti selle III lisa punkti 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsuses 93/152/EMÜ (2) on sätestatud teatavad eeskirjad rutiinse vaktsineerimise programmide raames vaktsineerimiseks kasutatava Newcastle’i haiguse vastase vaktsiini kohta.

(2)

Eelkõige on selles otsuses sätestatud kriteeriumid, mida tuleb täita intratserebraalse patogeensuse indeksi (ICPI) osas Newcastle’i haiguse viirusetüves, mida kasutatakse selle haiguse vastastel nõrgestatud elusvaktsiinidel ja inaktiveeritud vaktsiinidel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/82/EÜ (veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (3) on sätestatud teatavad nõuded immunoloogiliste veterinaarravimite kohta, sealhulgas nõuded ohutuskatsete tegemiseks.

(4)

Vaktsiinide tootmises aset leidnud tehnilisi arenguid silmas pidades, eelkõige arvestades inaktiveerimise meetodeid ning direktiivis 2001/82/EÜ ja Euroopa farmakopöas sätestatud nõudeid, on seega asjakohane jätta välja praegu otsuse 93/152/EMÜ artikli 1 punktis b sätestatud inaktiveeritud vaktsiinide puhul kehtiv nõue, mis käsitleb intratserebraalse patogeensuse indeksit (ICPI) Newcastle’i haiguse viiruse tüves, mida kasutatakse Newcastle’i haiguse vastastes vaktsiinides.

(5)

Otsust 93/152/EMÜ tuleks vastavalt muuta.

(6)

On asjakohane sätestada käesoleva otsuse kohaldamise kuupäev, et viia see vastavusse komisjoni määruse (EÜ) nr 798/2008 (4) (mida on muudetud määrusega (EL) nr 955/2010) (5) kohaldamise kuupäevaga, millega viiakse sisse vastavad muudatused Newcastle’i haiguse vastase inaktiveeritud vaktsiini kriteeriumidesse, kui vaktsiini kasutatakse kolmandates riikides,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 93/152/EMÜ artikli 1 punkt b jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2010.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

John DALLI


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(2)  EÜT L 59, 12.3.1993, lk 35.

(3)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

(4)  ELT L 226, 23.8.2008, lk 1.

(5)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/34


KOMISJONI OTSUS,

22. oktoober 2010,

millega kohandatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt 2013. aastaks välja antud liidu saastekvootide üldkogust ja tühistatakse otsus 2010/384/EL

(teatavaks tehtud numbri K(2010) 7180 all)

(2010/634/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artiklit 9 ja artikli 9a lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 9a tuleks liidu saastekvootide üldkogust kohandada nii, et see väljendaks ajavahemikul 2008–2012 vastavalt artikli 24 lõikele 1 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) lisatud käitistele eraldatud saastekvootide kogust. Samuti tuleks liidu saastekvootide üldkogust kohandada käitistele, mis tegutsevad direktiivi I lisas osutatud tegevusaladel ja lisatakse ELi HKSi alles alates 2013. aastast.

(2)

Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 9 põhines komisjoni 9. juuli 2010. aasta otsusega 2010/384/EL (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt 2013. aastaks välja antud ühenduse saastekvootide üldkoguse kohta) (2) eraldatud aastaks 2013 ette nähtud liidu saastekvootide üldkogus liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni otsustele riigisiseste saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 eraldatud või eraldatavate saastekvootide üldkogustel. Kuna pärast kõnealuse otsuse vastuvõtmist on ilmnenud lisateavet, tuleks otsus tühistada ja asendada.

(3)

Järgides liikmesriikide esitatud avaldusi, millega taotleti täiendavate tegevusalade ja gaaside ühepoolset lisamist HKSi vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 lõikele 1, lisati ELi HKSi komisjoni otsustega K(2008) 7867, K(2009) 3032 ja K(2009) 9849 tegevusalad, mida seal varem ei olnud. Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks arvesse võtta direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 lõike 1 kohaseid avaldusi, mille komisjon on heaks kiitnud enne 31. augustit 2010. Ka pärast seda kuupäeva on komisjoni poolt heaks kiidetud kaasamistaotlusi võimalik kajastada aastaks 2013 ette nähtud liidu saastekvootide üldkoguse tulevastes kohandustes. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9a lõike 1 kohaselt tuleb liidu saastekvootide üldkogust alates 2010. aastast kohandada direktiivi artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi) (3) artikli 2 lõike 1 kohaselt on liikmesriigid jõustanud õigus- ja haldusnormid selle tagamiseks, et direktiivi 2003/87/EÜ I lisas osutatud tegevusaladel tegutsevate käitiste käitajad, kes kaasatakse ELi HKSi alles alates 2013. aastast, saaksid asjakohasele pädevale asutusele esitada nõuetekohaselt põhjendatud ja sõltumatult tõendatud andmed heitkoguste kohta. Sellised andmed on vajalikud, kuna neid tuleb ühenduse saastekvootide üldkoguse kohandamisel arvesse võtta. Liikmesriigid pidid nõuetekohaselt põhjendatud andmed heitkoguste kohta esitama komisjonile 30. juuniks 2010.

(5)

Kõikidele käitistele võrdsete võimaluste loomiseks tuleks liikmesriikide poolt komisjonile teatatud andmeid heitkoguste kohta kohandada, et võtta arvesse heitkoguste vähendamise pingutusi, mida alates 2013. aastast ELi HKSiga liituvatelt käitistelt oleks eeldatud, kui nad oleksid süsteemi kaasatud 2005. aastal. Samuti tuleb direktiivi artikli 9a lõike 2 kohaselt liidu saastekvootide üldkogust alates 2010. aastast kohandada direktiivi artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga. Juhul kui liiduga peaks liituma uus liikmesriik, on edaspidi võimalik lisateavet kajastada liidu saastekvootide üldkoguse tulevastes kohandustes.

(6)

Juhul kui liikmesriigid teatasid ammooniumi või sooda tootmisega tegelevate käitiste heitkogustest, mis arvatakse ELi HKSi alles alates 2013. aastast, võeti need käesoleva otsusega määratud liidu saastekvootide üldkoguse kohandamise arvutamisel alusena arvesse eeldusel, et sellised heitkogused on heitkogused direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti b mõistes. Selleks et tagada kooskõla ELi HKSi saastekvootide üldkoguse ja heitkoguste vahel, mille eest neid saastekvoote tuleb tagastada, jääb alles võimalus liidu saastekvootide üldkogus läbi vaadata, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võetava määrusega peaks seda küsimust käsitletama teisiti.

(7)

Topeltarvestuse vältimiseks tuleks liidu saastekvootide üldkoguse kohandamisel arvesse võtta üksnes sellised teatatud heitkogused, mis on tekkinud direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud ja alates 2013. aastast ELi HKSi reguleerimisalasse kuuluva tegevuse tulemusel.

(8)

Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 kohaselt võivad liikmesriigid arvata ELi HKSist välja teatavad käitised, kui nad teatavad komisjonile igast sellisest käitisest hiljemalt 30. septembriks 2011 ja komisjon ei esita vastuväiteid. Praeguseks ei ole komisjon liikmesriikidelt selliseid teateid saanud. Ka edaspidi on võimalik kajastada selliseid väljaarvamisi liidu saastekvootide üldkoguse tulevastes kohandustes.

(9)

Võib osutuda vajalikuks võtta arvesse lisateavet direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohase liidu saastekvootide üldkoguse kohta, kui selline teave kättesaadavaks osutub, nagu on määratud otsusega 2010/384/EL. Ka edaspidi on võimalik kajastada sellist teavet liidu saastekvootide üldkoguse tulevastes kohandustes.

(10)

Pärast otsuse 2010/384/EL vastuvõtmist saada olnud teabe põhjal on liikmesriikide poolt välja antud saastekvootide keskmine aastane üldkogus, mille nad vastavalt komisjoni otsustele riigisiseste saastekvootide eraldamise kavade kohta ajavahemikuks 2008–2012 on eraldanud ja mida direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 kohaselt arvestatakse liidu saastekvootide üldkoguse arvutamisel, 2 037 227 209 saastekvooti.

(11)

Aastaks 2013 on direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 osutatud liidu saastekvootide üldkogus 1 930 883 949 saastekvooti.

(12)

Ajavahemikul 2008–2012 direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 lõike 1 kohaselt ELi HKSi kaasatud käitistele 2013. aastaks välja antavate saastekvootide kogus, mida on kohandatud kõnealuse direktiivi artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga, on 1 328 218 saastekvooti.

(13)

Alates 2013. aastast ELi HKSi kaasatavatele käitistele 2013. aastaks välja antavate saastekvootide kogus, mida on kohandatud kõnealuse direktiivi artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga, on 106 940 715 saastekvooti.

(14)

Artiklite 9 ja 9a alusel vähendatakse alates 2013. aastast edaspidiseks välja antavat saastekvootide üldkogust aastas lineaarse teguri 1,74 % võrra, mis moodustab 37 435 387 saastekvooti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Aastaks 2013 on direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 9 ja artikli 9a lõigetes 1 ja 2 osutatud liidu saastekvootide üldkogus 2 039 152 882 saastekvooti.

Artikkel 2

Otsus 2010/384/EL tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. oktoober 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Connie HEDEGAARD


(1)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.

(2)  ELT L 175, 10.7.2010, lk 36.

(3)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.


SOOVITUSED

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/36


KOMISJONI SOOVITUS,

11. oktoober 2010,

Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamise kohta

(2010/635/Euratom)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 37 koostoimes artikliga 106a, milles viidatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 292,

olles konsulteerinud eksperdirühmaga, kelle teadus- ja tehnikakomitee on määranud vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Artikli 37 kohaselt peavad kõik liikmesriigid andma komisjonile mis tahes kujul radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavadega seotud üldandmeid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas sellise kava rakendamise tagajärjel võib muu liikmesriigi vesi, pinnas või õhuruum radioaktiivselt saastuda. Komisjon esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul, pärast artiklis 31 nimetatud eksperdirühmaga konsulteerimist.

(2)

Kogemusi on saadud Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohaldamist käsitlevate komisjoni 16. novembri 1960. aasta soovituse (1) ja komisjoni soovituste 82/181/Euratom, (2) 91/4/Euratom (3) ning 1999/829/Euratom (4) kohaldamisel.

(3)

Euroopa Liidu Kohus on oma 22. septembri 1988. aasta otsuses kohtuasjas 187/87 (5) leidnud, et Euratomi asutamislepingu artiklit 37 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Komisjonile tuleb esitada üldandmed enne seda, kui asjaomane liikmesriik annab loa radioaktiivsete jäätmete heiteks keskkonda, et komisjon saaks esitada oma arvamuse enne heiteloa andmist ja et seda arvamust saaks arvesse võtta.

(4)

Artikli 37 eesmärk on vältida muu liikmesriigi radioaktiivse saastumise võimalust. Pärast eespool nimetatud eksperdirühmaga konsulteerimist on komisjon leidnud, et teatud tegevustega seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine tõenäoliselt muud liikmesriiki radioaktiivselt ei saasta.

(5)

Komisjon võib saadud teabe alusel erandjuhtudel nõuda üldandmete esitamist sellise radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta, mida vastasel korral ei peeta käesoleva soovituse alusel tõenäoliselt muud liikmesriiki radioaktiivselt saastavaks; sellisel juhul võib komisjoni arvamus käsitleda varem välja antud luba.

(6)

Jäätmete lõppladustamise kavade hindamise järjepidevuse tagamiseks tuleb täpsustada, millist tüüpi tegevus võib tingida radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise Euratomi asutamislepingu artikli 37 tähenduses, ja määrata eri tegevustüüpide kohta teave, mis tuleb esitada üldandmetena.

(7)

Seguoksiidkütuseid tootvates tehastes töödeldakse suurtes kogustes plutooniumoksiidi ja nii nagu tuumareaktorite ja ümbertöötamistehaste demonteerimise korral tuleks ka selliste tehaste demonteerimise puhul nõuda üldandmete esitamist.

(8)

Andmeid tähtsusetute tegevuste kohta, millel ei ole muudele liikmesriikidele kiirgusmõju või mille mõju on ebaoluline, ei ole vaja komisjonile esitada.

(9)

Liikmesriigid võivad kombineeritud tuumakäitise puhul, kus kavatsetakse mitmes etapis teha pika aja jooksul suuremaid muudatusi ja kus võetakse kasutusele uusi seadmeid, esitada ühe koondteate ning esialgsete üldandmete täielikkus peaks võimaldama komisjonil täita Euratomi asutamislepingu artiklis 37 ette nähtud kohustust ja esitada usaldusväärse arvamuse.

(10)

Võttes arvesse olemasolevate tuumaelektrijaamade arvu, mille kohta ei ole veel esitatud Euratomi asutamislepingu artiklis 37 ette nähtud arvamust ja mida võidakse ümber ehitada või demonteerida, tuleb täpsustada, milline teave tuleb esitada üldandmetena, et komisjon saaks täita oma kohustust nii, et see ei kahjustaks ümberehitatavate käitiste ja muutmata käitiste võrdse kohtlemise põhimõtet.

(11)

Juhul kui asjaomase tuumakäitise läheduses elavate inimeste kokkupuude radioaktiivsete ainetega on väga väike, võib kõnealune teave olla piisav muudele liikmesriikidele avaldatava mõju hindamiseks.

(12)

Selleks et järjepidevalt hinnata, millist kiirgusmõju võivad avariiolukorrad avaldada muudele liikmesriikidele, tuleks tuumareaktorite ja ümbertöötamistehaste kavandamata heiteid käsitlevad üldandmed esitada võrdlusavariide kõrval ka avariide kohta, mida on võetud arvesse tuumakäitisega seotud riikliku hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel.

(13)

Selleks et selgitada ja piirata teavet, mida komisjon nõuab radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseelse käitlemise kohta ja muudatuste kohta, mida tehakse kavas, mille kohta komisjon ei ole veel arvamust esitanud, on lisatud kaks uut lisa.

(14)

Nüüdseks on kõik liikmesriigid teatanud, et nad lõpetavad jäätmete heite merre ja et ükski liikmesriik ei kavatse matta radioaktiivseid jäätmeid merepõhja alla,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

1.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine [varem tõlgitud „lõpphoiustamine”] Euratomi asutamislepingu artikli 37 tähenduses peaks hõlmama igasugust gaasina, vedelikuna või tahkel kujul esinevate radioaktiivsete ainete ettekavatsetud või soovimatut heidet keskkonnas või keskkonda seoses järgmiste tegevustega:

1)

tuumareaktorite käitamine (välja arvatud teadusuuringuteks kasutatavad reaktorid, mille suurim võimsus ei ületa 1 MW pidevat soojusvõimsust);

2)

kiiritatud tuumkütuse ümbertöötamine;

3)

uraani ja tooriumi kaevandamine, peenestamine ja muundamine;

4)

uraani U-235 rikastamine;

5)

tuumkütuse valmistamine;

6)

kiiritatud tuumkütuse ladustamine (6) selleks ette nähtud käitistes (välja arvatud kiiritatud tuumkütuste ladustamine olemasolevates tuumakäitistes transportimiseks või hoidmiseks ette nähtud konteinerites);

7)

tehislike radioaktiivsete ainete tööstuslikus mahus käitlemine ja töötlemine;

8)

alapunktides 1–7 ja 9 nimetatud tegevustest tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseelne käitlemine (7);

9)

tuumareaktorite, seguoksiidkütuste (8) valmistamise tehaste ja ümbertöötamistehaste (välja arvatud teadusuuringuteks kasutatavad reaktorid, mille suurim võimsus ei ületa 50 MW pidevat soojusvõimsust) demonteerimine (9);

10)

radioaktiivsete jäätmete maa peale või maa alla paigutamine kavatsuseta neid sealt välja võtta;

11)

heiteluba eeldavate looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalide tööstuslik töötlemine;

12)

kõik muud asjakohased tegevused.

2.

Üldandmed Euratomi asutamislepingu artikli 37 tähenduses on:

punkti 1 alapunktides 1–7 nimetatud tegevuste puhul I lisas sätestatud teave;

punkti 1 alapunktis 8 nimetatud tegevuste puhul II lisas sätestatud teave;

punkti 1 alapunktis 9 nimetatud tegevuste puhul III lisas sätestatud teave;

punkti 1 alapunktis 10 nimetatud tegevuste puhul IV lisas sätestatud teave;

punkti 1 alapunktis 11 nimetatud tegevuste puhul kõik asjakohased I lisas sätestatud teabe osad (I lisa 6. ja 7. jagu enamikul juhtudel ei kohaldata).

3.

Punkti 1 alapunkti 12 reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusi tuleks käsitada tegevustena, millega tõenäoliselt ei kaasne tervise seisukohalt olulist muu liikmesriigi radioaktiivset saastumist, välja arvatud konkreetsed juhtumid, mille puhul komisjon nõuab üldandmete esitamist.

4.

Punkti 1 alapunkti 9 reguleerimisalasse kuuluvate tegevuste puhul esitatakse üldandmed järgmistel tingimustel:

a)

üldandmed tuleb esitada juhul, kui

liikmesriik kavatseb demonteerimise puhul väljastada uue litsentsi või loa mis tahes kujul esinevate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava elluviimiseks või

alustatakse seadme saastatud või radioaktiivsete osade demonteerimist;

b)

kui liikmesriik kavatseb demonteerida punkti 1 alapunktis 9 osutatud käitise, mille kohta ei ole veel artiklis 37 ette nähtud arvamust esitatud, tuleb üldandmed esitada III lisas sätestatud kujul;

c)

kui liikmesriik kavatseb demonteerida punkti 1 alapunktis 9 osutatud seadme, mille kohta on juba esitatud artiklis 37 ette nähtud arvamus, tuleb üldandmed esitada III lisas sätestatud kujul. Seoses tuumakäitise ja selle ümbruse kirjelduse, hädaolukorra lahendamise plaanide ja keskkonnaseirega piisab varasema menetluse käigus esitatud üldandmetele viitamisest, kui esitatakse kogu vajalik lisateave võimalike muutuste kohta.

5.

Kui liikmesriik kavatseb muuta (10) radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava, esitatakse üldandmed järgmistel tingimustel:

a)

kui liikmesriik kavatseb muuta radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava, mille kohta on juba esitatud artiklis 37 ette nähtud arvamus, tuleb esitada üldandmed, mis sisaldavad vähemalt V lisas sätestatud standardvormil esitatavaid andmeid, kui radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise jaoks kehtestatud piirmäärad või nendega seotud nõuded on olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged või kui litsentsimismenetluse käigus hinnatud avarii(de)ga kaasneda võiva kavandamata heite võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber raskemateks;

b)

kui uut luba või litsentsi ei nõuta, ei ole üldandmeid vaja esitada, välja arvatud juhul, kui komisjon seda nõuab;

c)

üldandmeid ei ole vaja esitada (välja arvatud juhul, kui komisjon seda nõuab), kui

radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava muutmise korral olemasolevas kavas sätestatud lubatud piirmäärasid ja nendega seotud nõudeid ei muudeta või muudetakse need rangemaks ja

litsentsimismenetluse käigus hinnatud võrdlusavarii(de)ga kaasneda võiva kavandamata heite võimalikke tagajärgi ei muudeta või muudetakse need vähem olulisteks;

d)

kui radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta ei ole veel artiklis 37 ette nähtud arvamust esitatud, tuleb esitada üldandmed, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab komisjonile kinnituse, et alapunktides b ja c nimetatud tingimused on täidetud. Kui mõni nimetatud tingimustest on täitmata, peavad üldandmed sisaldama VI lisas sätestatud asjaomaseid andmeid.

6.

Üldandmed tuleb komisjonile esitada:

a)

pärast radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kindlat kehtestamist ja võimaluse korral üks aasta või hiljemalt kuus kuud

enne seda, kui pädevad asutused väljastavad radioaktiivsete jäätmete heite loa, ja

enne seda, kui alustatakse tegevusi, mille jaoks radioaktiivsete jäätmete heite luba ei nõuta;

b)

juhul kui komisjon on nõudnud üldandmete esitamist vastavalt punktile 3, hiljemalt kuus kuud pärast andmete esitamise nõuet, ilma et see piiraks luba, mille pädev asutus on nõuetekohaselt väljastanud kuni komisjoni nõude kättesaamiseni. Kõik load, mis on väljastatud enne seda, kui komisjon nõudis üldandmete esitamist, tuleks läbi vaadata sellele järgnenud komisjoni arvamust arvesse võttes.

7.

Kui liikmesriigid esitavad kombineeritud tuumakäitiste puhul, kus kavatsetakse mitmes etapis teha pika aja jooksul suuremaid muudatusi ja muu hulgas võetakse kasutusele uusi seadmeid, üldandmed ühe koondteatega, peab esialgne teade sisaldama kavandatud tegevuste täielikku ja üksikasjalikku ülevaadet, ja kui olemasolevasse kavasse tehakse muudatusi, tuleb andmeid ajakohastada täiendavate teadetega. Seoses esialgses teates kirjeldatud avariide stsenaariumidega peaksid üldandmed sisaldama vähemalt teavet igas käitises olevate radionukliidide hinnanguliste koguste ja füüsikalis-keemiliste vormide kohta ja heitkoguste kohta, mis avarii korral võivad igast sellisest käitisest eeldatavalt keskkonda pääseda. Võttes arvesse seda, et komisjoni arvamused käsitlevad ainult tulevasi tegevusi, on üldandmed taustteabeks tuumakäitise varasemate ja käimasolevate tegevuste kohta.

8.

Kuna radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava esitamine on asjaomase liikmesriigi kohustus, peaks kõnealune liikmesriik võtma endale vastutuse kõikide andmete eest, mis komisjonile sellise kava kohta esitatakse.

9.

Pärast arvamuse kättesaamist peaks asjaomane liikmesriik teatama komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, et järgida komisjoni poolt lõppladustamise kava kohta esitatud arvamuses antud soovitusi.

10.

Pärast arvamuse kättesaamist peaks asjaomane liikmesriik edastama komisjonile heiteloa ja kõik hilisemad muudatused, et neid saaks võrrelda komisjoni arvamuse aluseks olnud üldandmetega.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Sellega asendatakse soovitus 1999/829/Euratom.

Brüssel, 11. oktoober 2010

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER


(1)  EÜT 81, 21.12.1960, lk 1893/60.

(2)  EÜT L 83, 29.3.1982, lk 15.

(3)  EÜT L 6, 9.1.1991, lk 16.

(4)  EÜT L 324, 16.12.1999, lk 23.

(5)  EKL 1988, lk 5013.

(6)  Tingimusel, et tegevus ei ole hõlmatud muu tegevusega seoses esitatud kavaga.

(7)  Mõiste „lõppladustamiseelne käitlemine” hõlmab radioaktiivsete jäätmete ladustamist.

(8)  Uraanoksiid ja plutooniumoksiid.

(9)  Dekomisjoneerimine hõlmab kõiki tehnilisi ja halduslikke menetlusi, tegevusi ja meetmeid, mida rakendatakse pärast käitise lõplikku sulgemist kuni objekti avamiseni piiramatuks või muuks litsentseeritud kasutuseks. Kõnealuste tegevuste hulka kuuluv „demonteerimine” hõlmab saastatud või radioaktiivsete komponentide, süsteemide ja struktuuride lahtivõtmist, tükeldamist ja lammutamist, sh nende pakendamist ja tuumakäitisest äraviimist.

(10)  Kava muudatused võivad hõlmata ka punkti 1 alapunktis 9 nimetatud tegevustega seotud ettevalmistavaid töid.


I LISA

Üldandmed punkti 1 alapunktides 1–7 nimetatud tegevuste kohta

Sissejuhatus

Kava üldtutvustus;

litsentsimismenetluse seis, kavandatud kasutuselevõtmise etapid.

1.   TUUMAKÄITIS JA SELLE ÜMBRUS

1.1.   Tuumakäitise ja piirkonna geograafilised, topograafilised ja geoloogilised tunnused, millele on lisatud

piirkonna kaart, millel on näidatud tuumakäitise asukoht ja geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid);

piirkonna asjakohased tunnusjooned, sealhulgas geoloogilised tunnused;

käitise asukoht muude käitiste suhtes, mille heiteid tuleb arvesse võtta koos asjaomase käitise heidetega;

tuumakäitise asukoht muude liikmesriikide suhtes, selle kaugus riigipiiridest ja asjakohastest linnastutest ning viimaste rahvaarv.

1.2.   Seismoloogia

seismiline aktiivsus piirkonnas; võimalik maksimaalne seismiline aktiivsus ja käitise projekteeritud maavärinakindlus.

1.3.   Hüdroloogia

Käitiste puhul, mis asuvad veekogu läheduses, mille kaudu võidakse saastada muud liikmesriiki, esitada asjakohaste hüdroloogiliste tunnuste lühikirjeldus, laiendades kirjeldust muule liikmesriigile, näiteks:

jõesängi(de), lisajõgede, suudmelahtede, veevõtukohtade, üleujutatavate alade jne lühikirjeldus;

keskmine, maksimaalne ja minimaalne veevool ja nende esinemissagedus;

põhjaveepind, põhjavee tasemed ja vool;

rannikualade lühikirjeldus;

hoovuste, loodete ja veeringluse suund ja tugevus nii kohalikul kui ka piirkonna tasandil;

üleujutusoht ja käitise kaitse.

1.4.   Meteoroloogia

Kohalik kliima koos järgmiste nähtuste sagedusjaotusega:

tuule suund ja kiirus;

sademete tugevus ja kestus;

iga tuulesektori kohta atmosfääris hajumise tingimused, temperatuuri inversioonide kestus;

erakordsed ilmastikunähtused (näiteks keeristormid, marutuuled, paduvihmad, põud).

1.5.   Loodusvarad ja toiduained

Lühikirjeldus järgmise kohta:

veekasutus piirkonnas ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

piirkonna ja vajaduse korral muude liikmesriikide peamised toiduvarud: põllukultuurid, karjakasvatus, kalandus ja merreheite korral andmed territoriaalvetes ja väljaspool neid toimuva kalapüügi kohta;

toiduainete turustamise süsteem ja eelkõige eksport asjaomastest piirkondadest muudesse liikmesriikidesse, kui need on oluliste kokkupuuteviiside kaudu seotud heitega kokkupuutumise ohuga.

1.6.   Muud tuumakäitise läheduses toimuvad tegevused

Olemasolu korral muud tuumakäitised ja kõik ohtlikud tööstus- ja sõjalised tegevused, maapealne ja lennuliiklus, torujuhtmed, ladustamiskohad ja muud tegurid, mis võivad mõjutada käitise ohutust;

kaitsemeetmed.

2.   KÄITIS

2.1.   Käitise peamised tunnused

Käitise lühikirjeldus;

protsesside liik, eesmärk ja põhitunnused;

tuumakäitise plaan;

ohutusnõuded.

2.2.   Ventilatsioonisüsteemid ning gaasiliste ja õhu kaudu edasi kanduvate jäätmete käitlemine

Tavapärase töö käigus ja avariiolukorras rakendatavate ventilatsiooni-, lagundamis-, filtrimis- ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.3.   Vedeljäätmete käitlemine

Vedeljäätmete käitluskohtade, ladustamismahtude ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.4.   Tahkete jäätmete käitlemine

Tahkete jäätmete käitluskohtade ja ladustamismahtude kirjeldus.

2.5.   Lekke piiramine

Radioaktiivsete ainete lekke piiramise süsteemide ja meetmete kirjeldus.

2.6.   Dekomisjoneerimine ja demonteerimine

Käitise kavandatud tegevusaeg;

käitise dekomisjoneerimise ja demonteerimise kavandamine;

ülevaade dekomisjoneerimist ja demonteerimist käsitlevatest õigus- ja haldusnormidest.

3.   TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE ÕHU KAUDU EDASI KANDUVATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

3.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

3.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

3.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul peavad põhiradionukliidid ja asjaomased avastamispiirid vastama vähemalt komisjoni soovituses 2004/2/Euratom (1) esitatud nõuetele;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

3.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus, välja arvatud käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevused, toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud  (2) liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

3.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete hajumine atmosfääris;

sadestumine maapinnal ja resuspensioon;

toiduahelad, sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatavad parameetrid.

3.4.2.   Eespool punktis 3.1 osutatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuute tasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase keskmised saastetasemed kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul aastased kokkupuute tasemed: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

3.5.   Radioaktiivsete jäätmete heide atmosfääri muudest käitistest

Punkti 1.1 kolmandas taandes osutatud muude käitistega radioaktiivsete jäätmete atmosfääri heitmise kooskõlastamise menetlused.

4.   KÄITISE TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE VEDELATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

4.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Asjaomase üldise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

4.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

4.3.   Heiteseire

Heiteproovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul peavad põhiradionukliidid ja asjaomased avastamispiirid vastama vähemalt soovituses 2004/2/Euratom esitatud nõuetele;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

4.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus, välja arvatud alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevused, toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

4.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse heidete tagajärgede arvutamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides:

jäätmete hajumine vees;

jäätmete edasikandumine sadestumise ja ioonvahetuse teel;

toiduahelad, mereveepritsmete sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatavad parameetrid.

4.4.2.   Eespool punktis 4.1 osutatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuutetasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon pinnavees kohtades, kus selline kontsentratsioon on kõige suurem, käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse olulisi kokkupuuteviise.

4.5.   Muude käitiste radioaktiivsete jäätmete juhtimine samadesse vastuvõtvatesse veekogudesse

Punkti 1.1 kolmandas taandes osutatud muude käitistega heite kooskõlastamise menetlused.

5.   KÄITISES TEKKINUD TAHKETE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTAMINE

5.1.   Tahked radioaktiivsed jäätmed

Tahkete radioaktiivsete jäätmete kategooriad ja hinnangulised kogused;

töötlemine ja pakendamine;

tuumakäitises ladustamise kord.

5.2.   Keskkonda mõjutava kiirguse oht

Keskkonda mõjutava ohu hindamine;

rakendatud ettevaatusabinõud.

5.3.   Jäätmete tuumakäitisevälise ümberpaigutamise kord

5.4.   Materjalide vabastamine põhilistes ohutusnormides sätestatud nõuete täitmisest

Saastunud ja radioaktiivsete materjalide vabastamise riiklik strateegia, kriteeriumid ja menetlused;

pädevate asutuste kehtestatud vabastamistasemed lõppladustamise, ringlussevõtu ja korduskasutuse puhul;

vabastatud materjalide kavandatud liigid ja kogused.

6.   RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KAVANDAMATA HEIDE KESKKONDA

6.1.   Ülevaade sisemistest ja välistest põhjustest tingitud avariidest, millega võib kaasneda radioaktiivsete ainete kavandamata heide keskkonda

Ohutusaruandes käsitletud avariide loetelu.

6.2.   Võrdlusavarii(d), mida pädevad asutused on arvesse võtnud radioaktiivsete ainete kavandamata heite võimaliku kiirgusmõju hindamisel

Käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul lisaks ka avariid, mida pädevad asutused on võtnud arvesse tuumakäitisega seotud riikliku hädaolukorra lahendamise plaani kehtestamisel.

Kirjeldada arvesse võetud avarii(si)d ja valiku põhjusi.

6.3.   Kiirgusmõju hindamine võrdlusavarii(de) puhul ja käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul ka tuumakäitisega seotud riikliku hädaolukorra lahendamise plaani kehtestamisel pädevate asutuste poolt arvesse võetud avarii(d)

6.3.1.   Avariid, millega kaasneb heide atmosfääri

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses; käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul on vaja sellised andmed esitada.

Atmosfääri toimunud heite arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete atmosfääris hajumise, maapinnale sadestumise, resuspensiooni ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

radioaktiivsuse maksimaalne ajas integreeritud kontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase maksimaalne saastetase (kuiva ja märja ilmaga) kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

6.3.2.   Avariid, millega kaasneb heide veekeskkonda

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses; käesoleva soovituse punkti 1 alapunktides 1 ja 2 loetletud tegevuste puhul on vaja sellised andmed esitada.

Vedelate jäätmete eraldumise arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete vees hajumise, jäätmete sadestumise, ioonvahetuse ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

7.   HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANID, KOKKULEPPED MUUDE LIIKMESRIIKIDEGA

Seoses võimalike radioaktiivsest saastusest tingitud hädaolukordadega, mis võivad mõjutada muid liikmesriike, tuleb selleks, et aidata kaasa kiirguskaitse korraldamisele kõnealustes liikmesriikides, esitada

lühikirjeldus järgmise kohta:

eri liiki vastumeetmete jaoks kehtestatud sekkumistasemed;

hädaolukorraks valmisoleku kord, sh käitise jaoks kehtestatud hädaolukorraks valmisoleku tsoonid;

muude liikmesriikidega toimuva varase teabevahetuse kord, kahepoolsed või mitmepoolsed teabe piiriülese vahetamise kokkulepped, hädaolukorra lahendamise plaanide kooskõlastamine ja rakendamine ning vastastikune abi;

hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise kord koos konkreetse kirjeldusega, kuidas on kaasatud muud liikmesriigid.

8.   KESKKONNASEIRE

Väline kiirgusseire;

käitaja või pädevate asutuste tehtav õhus, vees, pinnases ja toiduahelates leiduvate radioaktiivsete ainete seire.

Seoses punktidega 3.1 ja 4.1: pädevate asutuste kinnitatud seirekavad, töö korraldus, proovide võtmise viis ja sagedus, tavapärase töö käigus ja avariiolukorras kasutatavad seireseadmete liigid; vajaduse korral naaberliikmesriikidega sellealase koostöö tegemise kord.


(1)  Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta soovitus tuumareaktorite ja ümbertöötamiskäitiste tavapärase töö käigus eralduvate radioaktiivsete gaasiliste ja vedelate heidete standarditud teabe kohta (ELT L 2, 6.1.2004, lk 36).

(2)  Mõjutatud liikmesriikide valimisel võetakse arvesse kaugust käitisest, gaasiliste jäätmete keskkonda eraldumise korral tuule suunda ja vedelate jäätmete keskkonda eraldumise korral vee voolusuunda.


II LISA

Üldandmed punkti 1 alapunktis 8 nimetatud tegevuste kohta

Punkti 1 alapunktides 1–7 ja 9 nimetatud tegevustest tekkinud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseelne käitlemine

Sissejuhatus

Kava üldtutvustus;

litsentsimismenetluse seis ja

kavandatud kasutuselevõtmise etapid.

1.   TUUMAKÄITIS JA SELLE ÜMBRUS

1.1.   Tuumakäitise ja piirkonna geograafilised, topograafilised ja geoloogilised tunnused, millele on lisatud

piirkonna kaart, millel on näidatud tuumakäitise asukoht ja geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid);

piirkonna asjakohased tunnusjooned, sealhulgas geoloogilised tunnused;

käitise asukoht muude käitiste suhtes, mille heiteid tuleb võtta arvesse koos asjaomase käitise heidetega;

tuumakäitise asukoht muude liikmesriikide suhtes, selle kaugus riigipiiridest ja asjakohastest linnastutest ning viimaste rahvaarv.

1.2.   Seismoloogia

Seismiline aktiivsus piirkonnas; võimalik maksimaalne seismiline aktiivsus ja käitise projekteeritud maavärinakindlus.

1.3.   Hüdroloogia

Käitiste puhul, mis asuvad veekogu läheduses, mille kaudu võidakse saastada muud liikmesriiki, esitada asjakohaste hüdroloogiliste tunnuste lühikirjeldus, laiendades kirjeldust muule liikmesriigile/muudele liikmesriikidele, näiteks:

jõesängi(de), lisajõgede, suudmelahtede, veevõtukohtade, üleujutatavate alade jne lühikirjeldus;

keskmine, maksimaalne ja minimaalne veevool ja nende esinemissagedus;

põhjaveepind, põhjavee tasemed ja vool;

rannikualade lühikirjeldus;

hoovuste, loodete ja veeringluse suund ja tugevus nii kohalikul kui ka piirkonna tasandil;

üleujutusoht ja käitise kaitse.

1.4.   Meteoroloogia

Kohalik kliima koos järgmiste nähtuste sagedusjaotusega:

tuule suund ja kiirus;

sademete tugevus ja kestus;

iga tuulesektori kohta atmosfääris hajumise tingimused, temperatuuri inversioonide kestus;

erakordsed ilmastikunähtused (näiteks keeristormid, marutuuled, paduvihmad, põud).

1.5.   Loodusvarad ja toiduained

Lühikirjeldus järgmise kohta:

veekasutus piirkonnas ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

piirkonna ja vajaduse korral muude liikmesriikide peamised toiduvarud: põllukultuurid, karjakasvatus, kalandus ja merreheite korral andmed territoriaalvetes ja väljaspool neid toimuva kalapüügi kohta;

toiduainete turustamise süsteem ja eelkõige eksport asjaomastest piirkondadest muudesse liikmesriikidesse, kui need on oluliste kokkupuuteviiside kaudu seotud heitega kokkupuutumise ohuga.

1.6.   Muud tuumakäitise läheduses toimuvad tegevused

Olemasolu korral muud tuumakäitised ja kõik ohtlikud tööstus- ja sõjalised tegevused, maapealne ja lennuliiklus, torujuhtmed, ladustamiskohad ja muud tegurid, mis võivad mõjutada käitise ohutust;

kaitsemeetmed.

2.   KÄITIS

2.1.   Käitise peamised tunnused

Käitise lühikirjeldus;

protsesside liik, eesmärk ja põhiomadused;

ladustamiseks ja töötlemiseks vastuvõetavate radioaktiivsete jäätmete kirjeldus, rajatised ja ladustamismahud, ladustatavate ja töödeldavate radioaktiivsete jäätmete kategooriad ja liigid (näiteks väikese või keskmise aktiivsusega jäätmed, metall, põlevad jäätmed), sh kogused ja radionukliidide sisaldus;

tuumakäitise plaan;

ohutusnõuded.

2.2.   Ventilatsioonisüsteemid ning gaasiliste ja õhu kaudu edasi kanduvate jäätmete käitlemine

Tavapärase töö käigus ja avariiolukorras rakendatavate ventilatsiooni-, lagundamis-, filtrimis- ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.3.   Vedeljäätmete käitlemine

Teiseste vedelate jäätmete käitluskohtade, ladustamismahtude ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.4.   Tahkete jäätmete käitlemine

Teiseste tahkete jäätmete käitluskohtade kirjeldus ja ladustamismahud.

2.5.   Lekke piiramine

Radioaktiivsete ainete lekke piiramise süsteemide ja meetmete kirjeldus.

2.6.   Dekomisjoneerimine ja demonteerimine

Käitise kavandatud tegevusaeg;

käitise dekomisjoneerimise ja demonteerimise kavandamine;

ülevaade dekomisjoneerimist ja demonteerimist käsitlevatest õigus- ja haldusnormidest.

3.   TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE ÕHU KAUDU EDASI KANDUVATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

3.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

3.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

3.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

3.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud  (1) liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

3.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete hajumine atmosfääris;

sadestumine maapinnale ja resuspensioon;

toiduahelad, sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatud parameetrid.

3.4.2.   Eespool punktis 3.1 osutatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuute tasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase keskmised saastetasemed kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul aastased kokkupuute tasemed: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse olulisi kokkupuuteviise.

3.5.   Radioaktiivsete jäätmete heide atmosfääri muudest käitistest

Punkti 1.1 kolmandas taandes osutatud muude käitistega radioaktiivsete jäätmete atmosfääri heitmise kooskõlastamise menetlused.

4.   TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE VEDELATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

4.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

4.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

4.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

4.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

4.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete hajumine vees;

jäätmete edasikandumine sadestumise ja ioonvahetuse teel;

toiduahelad, mereveepritsmete sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatavad parameetrid.

4.4.2.   Eespool punktis 4.1 osutatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuute tasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon pinnavees kohtades, kus selline kontsentratsioon on kõige suurem, käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse olulisi kokkupuuteviise.

4.5.   Muude käitiste radioaktiivsete jäätmete juhtimine samadesse vastuvõtvatesse veekogudesse

Punkti 1.1 kolmandas taandes viidatud muude käitistega heite kooskõlastamise menetlused.

5.   KÄITISE TAHKETE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTAMINE

5.1.   Tahked radioaktiivsed jäätmed

Tahkete radioaktiivsete jäätmete kategooriad ja hinnangulised kogused;

töötlemine ja pakendamine;

tuumakäitises ladustamise kord.

5.2.   Keskkonda mõjutava kiirguse oht

Keskkonda mõjutava ohu hindamine;

rakendatud ettevaatusabinõud.

5.3.   Jäätmete tuumakäitisevälise ümberpaigutamise kord

5.4.   Materjalide vabastamine põhilistes ohutusnormides sätestatud nõuete kohaldamisest

Saastunud ja aktiivsete materjalide vabastamise riiklik strateegia, kriteeriumid ja menetlused;

pädevate asutuste kehtestatud vabastamistasemed lõppladustamise, ringlussevõtu ja korduskasutuse puhul;

vabastatud materjalide kavandatud liigid ja kogused.

6.   RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KAVANDAMATA HEIDE KESKKONDA

6.1.   Ülevaade sisemistest ja välistest põhjustest tingitud avariidest, millega võib kaasneda radioaktiivsete ainete kavandamata heide keskkonda

Ohutusaruandes käsitletud avariide loetelu.

6.2.   Võrdlusavarii(d), mida pädevad asutused on arvesse võtnud radioaktiivsete ainete kavandamata heite võimaliku kiirgusmõju hindamisel

Kirjeldada arvesse võetud avarii(si)d ja valiku põhjusi.

6.3.   Võrdlusavarii(de) kiirgusmõju hindamine

6.3.1.   Avariid, millega kaasneb heide atmosfääri

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud kokkupuuteviisid, näiteks toiduainete ekspordi kaudu, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Atmosfääri toimunud heite arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete atmosfääris hajumise, maapinnale sadestumise, resuspensiooni ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

radioaktiivsuse maksimaalne ajas integreeritud kontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase maksimaalne saastetase (kuiva ja märja ilmaga) kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldav doos, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

6.3.2.   Avariid, millega kaasneb heide veekeskkonda

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud kokkupuuteviisid, näiteks toiduainete ekspordi kaudu, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Vedelate jäätmete eraldumise arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete vees hajumise, jäätmete sadestumise, ioonvahetuse ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldav doos, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

7.   HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANID, KOKKULEPPED MUUDE LIIKMESRIIKIDEGA

Seoses võimalike radioaktiivsest saastusest tingitud hädaolukordadega, mis võivad mõjutada muid liikmesriike, tuleb selleks, et aidata kaasa kiirguskaitse korraldamisele kõnealustes liikmesriikides, esitada

lühikirjeldus järgmise kohta:

eri liiki vastumeetmete jaoks kehtestatud sekkumistasemed;

hädaolukorraks valmisoleku kord, sh käitise jaoks kehtestatud hädaolukorraks valmisoleku tsoonid;

muude liikmesriikidega toimuva varase teabevahetuse kord, kahepoolsed või mitmepoolsed teabe piiriülese vahetamise kokkulepped, hädaolukorra lahendamise plaanide kooskõlastamine ja rakendamine ning vastastikune abi;

hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise kord koos konkreetse kirjeldusega, kuidas on kaasatud muud liikmesriigid.

8.   KESKKONNASEIRE

Väline kiirgusseire;

käitaja või pädevate asutuste tehtav õhus, vees, pinnases ja toiduahelates leiduvate radioaktiivsete ainete seire.

Seoses punktidega 3.1 ja 4.1: pädevate asutuste kinnitatud seirekavad, töö korraldus, proovide võtmise viis ja sagedus, tavalise töö käigus ja avariiolukorras kasutatavate seireseadmete liik; vajaduse korral naaberliikmesriikidega sellealase koostöö tegemise kord.


(1)  Mõjutatud liikmesriikide valimisel võetakse arvesse kaugust käitisest, gaasiliste jäätmete keskkonda eraldumise korral tuule suunda ja vedelate jäätmete keskkonda eraldumise korral vee voolusuunda.


III LISA

Üldandmed punkti 1 alapunktis 9 nimetatud tegevuste kohta

Tuumareaktorite, seguoksiidkütuste tootmise tehaste ja ümbertöötamistehaste (välja arvatud teadusuuringuteks kasutatavad reaktorid, mille suurim võimsus ei ületa 50 MW pidevat soojusvõimsust) demonteerimine

Sissejuhatus

Kava üldtutvustus;

kavandatud dekomisjoneerimise ja demonteerimise eri etappide kirjeldus;

dekomisjoneerimis- ja demonteerimislubade andmise menetlused.

1.   TUUMAKÄITIS JA SELLE ÜMBRUS

1.1.   Tuumakäitise ja piirkonna geograafilised, topograafilised ja geoloogilised tunnusjooned, millele on lisatud

piirkonna kaart, millel on näidatud tuumakäitise asukoht ja geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid);

piirkonna asjakohased tunnusjooned, sealhulgas geoloogilised tunnused;

käitise asukoht muude käitiste suhtes, mille heiteid tuleb arvesse võtta koos asjaomase käitise heidetega;

tuumakäitise asukoht muude liikmesriikide suhtes, selle kaugus riigipiiridest ja asjakohastest linnastutest ning viimaste rahvaarv.

1.2.   Hüdroloogia

Käitiste puhul, mis asuvad veekogu läheduses, mille kaudu võidakse saastada muud liikmesriiki, esitada asjakohaste hüdroloogiliste tunnuste lühikirjeldus, laiendades kirjeldust muule liikmesriigile / muudele liikmesriikidele, näiteks:

jõesängi(de), lisajõgede, suudmealade, veevõtukohtade, üleujutatavate alade jne lühikirjeldus;

keskmine, maksimaalne ja minimaalne veevool ja nende esinemissagedus;

põhjaveepind, põhjavee tasemed ja vool;

rannikualade lühikirjeldus;

hoovuste, loodete ja veeringluse suund ja tugevus nii kohalikul kui ka piirkonna tasandil;

üleujutusoht ja käitise kaitse.

1.3.   Meteoroloogia

Kohalik kliima koos järgmiste nähtuste sagedusjaotusega:

tuule suund ja kiirus;

sademete tugevus ja kestus;

iga tuulesektori kohta atmosfääris hajumise tingimused, temperatuuri inversioonide kestus;

erakordsed ilmastikunähtused (näiteks keeristormid, marutuuled, paduvihmad, põud).

1.4.   Loodusvarad ja toiduained

Lühikirjeldus järgmise kohta:

veekasutus piirkonnas ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

piirkonna ja vajaduse korral muude liikmesriikide peamised toiduvarud: põllukultuurid, karjakasvatus, kalandus ja merreheite puhul andmed territoriaalvetes ja väljaspool seda toimuva kalapüügi kohta;

toiduainete turustamise süsteem ja eelkõige eksport asjaomastest piirkondadest muudesse liikmesriikidesse, kui need on oluliste kokkupuuteviiside kaudu seotud heitega kokkupuutumise ohuga.

2.   KÄITIS

2.1.   Demonteeritava käitise lühikirjeldus ja andmed senise tegevuse kohta

2.2.   Ventilatsioonisüsteemid ning gaasiliste ja õhu kaudu edasi kanduvate jäätmete käitlemine

Käitise demonteerimise käigus tava- või avariiolukorras rakendatavate ventilatsiooni-, lagundamis-, filtrimis- ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.3.   Vedeljäätmete käitlemine

Demonteerimise käigus kasutatavate vedeljäätmete käitluskohtade, ladustamismahtude ja heitesüsteemide kirjeldus, sh voodiagrammid.

2.4.   Tahkete jäätmete käitlemine

Käitise demonteerimise käigus rakendatavate tahkete jäätmete käitluskohtade ja ladustamismahtude kirjeldus.

2.5.   Lekke piiramine

Radioaktiivsete ainete lekke piiramise süsteemide ja meetmete kirjeldus.

3.   TAVALISE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE ÕHU KAUDU EDASI KANDUVATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

3.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt demonteerimise puhuks kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus;

võrdluseks: enne kavandatud demonteerimist kehtinud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

3.2.   Tehnilised aspektid

Kavandatud aastane heitkogus demonteerimise ajal;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

3.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

3.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimuva heite puhul on selle läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud kokkupuuteviisid, näiteks toiduainete eksport, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud  (1) liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

3.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete levimine atmosfääris;

sadestumine maapinnale ja resuspensioon;

toiduahelad, sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatavad parameetrid.

3.4.2.   Eespool punktis 3.1 osutatud demonteerimistegevustega seotud kavandatud heite piirmäärade aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuutetasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase keskmised saastetasemed kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul asjaomased aastased kokkupuute tasemed: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

4.   TAVALISE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE VEDELATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

4.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

ametiasutuste poolt demonteerimistegevuste puhul kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus;

võrdluseks: enne kavandatud demonteerimistegevusi kehtinud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

4.2.   Tehnilised aspektid

Kavandatud aastane heitkogus demonteerimise ajal;

radioaktiivsete jäätmete päritolu, koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

4.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

4.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimuva heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud kokkupuuteviisid, näiteks toiduainete ekspordi kaudu, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

4.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete levimine vees;

jäätmete edasikandumine sadestumise ja ioonvahetuse teel;

toiduahelad, mereveepritsmete sissehingamine, väline kokkupuude, …;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatavad parameetrid.

4.4.2.   Eespool punktis 4.1 osutatud demonteerimistegevustega seotud kavandatud heite piirmäärade aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuutetasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon pinnavees kohtades, kus selline kontsentratsioon on kõige suurem, käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul vastavad aastased kokkupuute tasemed: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse olulisi kokkupuuteviise.

5.   KÄITISE TAHKETE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTAMINE

5.1.   Tahked radioaktiivsed jäätmed

Tahkete radioaktiivsete jäätmete kategooriad ja hinnangulised kogused;

töötlemine ja pakendamine;

tuumakäitises ladustamise kord.

5.2.   Keskkonda mõjutava kiirguse oht

Keskkonda mõjutava ohu hindamine;

rakendatud ettevaatusabinõud.

5.3.   Jäätmete tuumakäitisevälise ümberpaigutamise kord

5.4.   Materjalide vabastamine põhilistes ohutusnormides sätestatud nõuete kohaldamisest

Saastunud ja aktiivsete materjalide vabastamise riiklik strateegia, kriteeriumid ja menetlused;

pädevate asutuste kehtestatud vabastamistasemed lõppladustamise, ringlussevõtu ja korduskasutuse puhul;

vabastatud materjalide kavandatud liigid ja kogused.

6.   RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KAVANDAMATA HEIDE KESKKONDA

6.1.   Ülevaade sisemistest ja välistest põhjustest tingitud avariidest, millega võib kaasneda radioaktiivsete ainete kavandamata heide keskkonda

Ohutusaruandes käsitletud avariide loetelu.

6.2.   Võrdlusavarii(d), mida pädevad asutused on arvesse võtnud radioaktiivsete ainete kavandamata heite võimaliku kiirgusmõju hindamisel

Kirjeldada arvesse võetud avarii(si)d ja valiku põhjusi.

6.3.   Võrdlusavarii(de) kiirgusmõju hindamine

6.3.1.   Avariid, millega kaasneb heide atmosfääri

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Atmosfääri toimunud heite arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohalt oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete atmosfääris hajumise, maapinnale sadestumise, resuspensiooni ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

radioaktiivsuse maksimaalne ajas integreeritud kontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase maksimaalne saastetase (kuiva ja märja ilmaga) kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

6.3.2.   Avariid, millega kaasneb heide veekeskkonda

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Vedelate jäätmete eraldumise arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete vees hajumise, jäätmete sadestumise, ioonvahetuse ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldava doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

7.   HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANID, KOKKULEPPED MUUDE LIIKMESRIIKIDEGA

Seoses võimalike radioaktiivsest saastusest tingitud hädaolukordadega, mis võivad mõjutada muid liikmesriike, tuleb selleks, et aidata kaasa kiirguskaitse korraldamisele kõnealustes liikmesriikides, esitada

lühikirjeldus järgmise kohta:

eri liiki vastumeetmete jaoks kehtestatud sekkumistasemed;

hädaolukorraks valmisoleku kord, sh käitise jaoks kehtestatud hädaolukorraks valmisoleku tsoonid;

muude liikmesriikidega toimuva varase teabevahetuse kord, kahepoolsed või mitmepoolsed teabe piiriüleseks vahetamise kokkulepped, hädaolukorra lahendamise plaanide kooskõlastamine ja rakendamine ning vastastikune abi;

hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise kord koos konkreetse kirjeldusega, kuidas on kaasatud muud liikmesriigid.

Reaktorite puhul andmeid ei nõuta, kui kogu tuumkütus on ümber paigutatud väljaspool asjaomast tuumakäitist asuvasse litsentseeritud käitluskohta või asjaomases tuumakäitises asuvasse ladustamiskohta, mille kohta on juba esitatud artiklis 37 ette nähtud arvamus.

8.   KESKKONNASEIRE

Väline kiirgusseire;

käitaja või pädevate asutuste tehtav õhus, vees, pinnases ja toiduahelates leiduvate radioaktiivsete ainete seire.

Seoses punktidega 3.1 ja 4.1: pädevate asutuste kinnitatud seirekavad, töö korraldus, proovide võtmise viis ja sagedus, tavalise töö käigus ja avariiolukorras kasutatavate seireseadmete liik; vajaduse korral naaberliikmesriikidega sellealase koostöö tegemise kord.


(1)  Mõjutatud liikmesriikide valimisel võetakse arvesse kaugust käitisest, gaasiliste jäätmete keskkonda eraldumise korral tuule suunda ja vedelate jäätmete keskkonda eraldumise korral vee voolusuunda.


IV LISA

Üldandmed punkti 1 alapunktis 10 nimetatud tegevuste kohta

Radioaktiivsete jäätmete maa peale või maa alla paigutamine kavatsuseta neid sealt välja võtta

Sissejuhatus

Jäätmete paigutamise kava üldtutvustus;

ladustamiskoha ja jäätmete liigi ja klassi üldtutvustus;

projekti ning litsentsimismenetluse seis, kavandatud kasutuselevõtmis- ja litsentsimisetapid;

ajakava, kavandatud alguskuupäev, tegevuse kestus ja sulgemiskuupäev.

1.   TUUMAKÄITIS JA SELLE ÜMBRUS

1.1.   Tuumakäitise ja piirkonna geograafilised, topograafilised ja geoloogilised tunnused, millele on lisatud

piirkonna kaart, millel on näidatud tuumakäitise asukoht ja geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid);

piirkonna asjakohased tunnusjooned, sealhulgas geoloogilised tunnused;

ladustamiskoha asukoht muude samalaadsete käitiste suhtes, mille heiteid tuleb arvesse võtta koos asjaomase käitise heidetega;

tuumakäitise asukoht muude liikmesriikide suhtes, selle kaugus riigipiiridest ja asjakohastest linnastutest ning viimaste rahvaarv;

eeldatavad geograafilised ja topograafilised muutused sulgemisjärgse mõju hindamisel arvesse võetava aja jooksul.

1.2.   Geoloogia ja seismoloogia

Geoloogiline ümbrus;

aktiivsed tektoonilised protsessid, toimunud maavärinad, seismilise aktiivsuse tase piirkonnas; võimalik maksimaalne seismiline aktiivsus;

pinnase struktuurilised ja geotehnilised omadused, pinnase veeldumine (vajaduse korral);

pinnasega toimuvad protsessid (maalihked ja erosioon) (1);

eeldatavad geoloogilised muutused sulgemisjärgse mõju hindamisel arvesse võetava aja jooksul.

1.3.   Hüdroloogia ja hüdrogeoloogia

Selliste hüdroloogiliste tunnuste lühikirjeldus, mille kaudu võib saastuda teine liikmesriik:

piirkonna ja kohalik põhjaveetase ja selle hooajalised muutused;

põhjavee voolu suund ja kiirus, põhjavee väljumise ja ammutamise kohad;

olemasolevad ja tulevased suuremad veekasutajad, ladustamiskoha asukoht võimalike joogivee saamiseks kasutatavate veekihtide suhtes;

pinnaveekogude (jõed, järved, suudmelahed, veevõtukohad, üleujutatavad alad jne) ja rannikualade lühikirjeldus (vastavalt vajadusele);

keskmine, maksimaalne ja minimaalne veevool ja nende esinemissagedus (vastavalt vajadusele);

põhjavee keemiline koostis;

üleujutusoht ja käitise kaitse (vastavalt vajadusele);

eeldatavad hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised muutused sulgemisjärgse mõju hindamisel arvesse võetava aja jooksul.

1.4.   Meteoroloogia ja kliima

Järgmiste klimaatiliste ja meteoroloogiliste iseärasuste lühikirjeldus:

tuule suund ja kiirus;

sademete (vihm ja lumi) tugevus ja kestus;

temperatuur (keskmine, minimaalne ja maksimaalne);

atmosfääris hajumise tingimused;

erakordsed ilmastikunähtused (näiteks keeristormid, marutuuled, paduvihmad, põud) (1);

eeldatavad kliimamuutused (näiteks liustikumõjud, globaalse soojenemise võimalik mõju) ja rannikualade kohta meretaseme muutused ja ranniku erosioon sulgemisjärgse mõju hindamisel arvesse võetava aja jooksul.

1.5.   Loodusvarad ja toiduained

Lühikirjeldus järgmise kohta:

veekasutus piirkonnas ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

piirkonna ja vajaduse korral muude liikmesriikide peamised toiduvarud: põllukultuurid, karjakasvatus, kalandus ja merreheite puhul andmed territoriaalvetes ja väljaspool neid toimuva kalapüügi kohta;

toiduainete turustamise süsteem ja eelkõige eksport asjaomastest piirkondadest muudesse liikmesriikidesse, kui need on oluliste kokkupuuteviiside kaudu seotud heitega kokkupuutumise ohuga;

rahvastiku struktuuri, tavade ja toiduallikate prognoosid.

1.6.   Muud tuumakäitise läheduses toimuvad tegevused

Olemasolu korral muud tuumakäitised ja kõik ohtlikud tööstus- ja sõjalised tegevused, maapealne ja lennuliiklus, torujuhtmed, ladustamiskohad ja muud tegurid, mis võivad mõjutada käitise ohutust;

kaitsemeetmed (vastavalt vajadusele);

tegevuste eeldatav areng pikaajalise mõju hindamisel arvesse võetava aja jooksul.

2.   LADUSTAMISKOHT

2.1.   Kontseptuaalne lähenemisviis ja projekteerimine

Lõppladustamise kontseptsioon;

sügavus ja asukoht geoloogiliste kihtide suhtes (vastavalt vajadusele)  (2);

projekteerimistingimused loodusnähtuste arvesse võtmiseks;

jäätmete paigutamise meetodid, tagasitäite- ja hermetiseerimisstrateegia ning -meetodid;

ohutuse tagamine: geoloogiliste ja projekteeritud kaitsetõkete osa ohutuse tagamisel;

ladustamiskoha sulgemine;

jäätmete väljavõtmise võimaluse käsitlus (vajaduse korral);

täiendav jäätmekäitlus, ladustamiskoha territooriumile ehitatavad jäätmete konditsioneerimise käitised ja puhverhoidlad.

2.2.   Ladustamiskohas lõppladustatavad jäätmed

Jäätmete liik;

jäätmete vorm, kasutatavad konditsioneerimismeetodid ja jäätmetepakendite tunnused (vastavalt vajadusele);

jäätmete inventuur; kogused ja radionukliidide aktiivsustasemed;

võimalik kuumenemine, võimalik gaaside teke, võimalik kriitilisus (vastavalt vajadusele);

jäätmete vastuvõtmise nõuded ja tingimused, jäätmepakendi kontrollimise kord ja meetod, et tagada vastavus kehtestatud jäätmete vastuvõtmise tingimustele.

2.3.   Ventilatsioonisüsteemid ning gaasiliste ja õhu kaudu edasi kanduvate jäätmete käitlemine

Tavapärase töö käigus ja avariiolukorras rakendatavate ventilatsiooni-, lagundamis-, filtrimis- ja heitesüsteemide kirjeldus (vastavalt vajadusele).

2.4.   Kuivendussüsteemid ja vedelate jäätmete käitlemine

Tavapärase töö käigus ja avariiolukorras rakendatavate võimaliku saastunud vee kogumis-, äravoolu- ja ärajuhtimissüsteemide kirjeldus (vastavalt vajadusele).

2.5.   Tavapärase töö käigus ja avariiolukorras tekkivate teiseste tahkete ja vedeljäätmete käitlemine

Teiseste radioaktiivsete vedel- ja tahkete jäätmete kategooriad ja hinnangulised kogused;

jäätmete ladustamine ja vedu;

jäätmete käitlemine.

3.   TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE ÕHU KAUDU EDASI KANDUVATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

Jäätmete lõppladustamise käitise tavapärase töö käigus eraldub radioaktiivseid aineid eeldatavasti väga vähe või üldse mitte ja elanikkond eeldatavasti nendega märkimisväärselt kokku ei puutu. Seega ei ole käesolev jagu kohaldatav, kui radioaktiivsete ainete heite luba ei ole antud. Kui aga on sätestatud radionukliidide heite piirmäärad ja kehtestatud heiteseire, tuleb esitada üldandmed vastavalt II lisa 3. jaos sätestatud nõuetele.

4.   KÄITLUSKOHA TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE VEDELATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

Jäätmete lõppladustamise käitise tavapärase töö käigus eraldub radioaktiivseid aineid eeldatavasti väga vähe või üldse mitte ja elanikkond eeldatavasti nendega märkimisväärselt kokku ei puutu. Seega ei ole käesolev jagu kohaldatav, kui radioaktiivsete ainete heite luba ei ole antud. Kui aga on sätestatud radionukliidide heite piirmäärad ja kehtestatud heiteseire, tuleb esitada üldandmed vastavalt II lisa 4. jaos sätestatud nõuetele.

5.   KÄITISE TAHKETE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTAMINE

Käesolevat jagu üldjuhul ei kohaldata.

6.   RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KAVANDAMATA HEIDE KESKKONDA

6.1.   Ülevaade sisemistest ja välistest põhjustest tingitud avariidest, millega võib kaasneda radioaktiivsete ainete kavandamata heide keskkonda. Avariid, mida käsitletakse ohutusaruandes ja hinnatud kavandamata heite kiirgusmõju.

6.2.   Atmosfääri toimunud heite kiirgusmõju hindamine

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud  (3) liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Atmosfääri toimunud heite arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete atmosfääris hajumise, maapinnale sadestumise, resuspensiooni ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

radioaktiivsuse maksimaalne ajas integreeritud kontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase maksimaalne saastetase (kuiva ja märja ilmaga) kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

6.3.   Veekeskkonda toimuva heite kiirgusmõju hindamine

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimuva heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Vedelate jäätmete keskkonda eraldumise arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete vees levimise, jäätmete sadestumise, ioonvahetuse ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

7.   HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANID, KOKKULEPPED MUUDE LIIKMESRIIKIDEGA

Seoses võimalike radioaktiivsest saastusest tingitud hädaolukordadega, mis võivad mõjutada muid liikmesriike, tuleb selleks, et aidata kaasa kiirguskaitse korraldamisele kõnealustes liikmesriikides, esitada

lühikirjeldus järgmise kohta:

eri liiki vastumeetmete jaoks kehtestatud sekkumistasemed;

hädaolukorraks valmisoleku kord, sh käitise jaoks kehtestatud hädaolukorraks valmisoleku tsoonid;

muude liikmesriikidega toimuva varase teabevahetuse korraldus, kahepoolsed või mitmepoolsed teabe piiriülese vahetamise kokkulepped, hädaolukorra lahendamise plaanide kooskõlastamine ja rakendamine ning vastastikune abi;

hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise kord koos konkreetse kirjeldusega, kuidas on kaasatud muud liikmesriigid.

8.   SULGEMISJÄRGNE AEG

Vajaduse korral tuleb arvesse võtta sulgemise eri etappe (näiteks aktiivse ja passiivse institutsioonilise kontrolli etapid).

8.1.   Õigus- ja haldusnormid:

ladustamiskoha sulgemise kavad;

asjaomased ajavahemikud (aktiivse ja passiivse institutsioonilise kontrolli perioodid);

aktiivse institutsioonilise kontrolli ajal võetavate meetmete kirjeldus;

passiivse institutsioonilise kontrolli ajal võetavate meetmete kirjeldus;

andmete säilitamine;

lisarajatiste demonteerimise kava;

perioodilised ohutusülevaated enne käitise sulgemist.

8.2.   Kiirgusmõju sulgemisjärgsel ajal

Kui tavapärase arengu ja kaitsetõkete varase lagunemise tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

Kaitsetõkete ülearusus ja toimimine (vajaduse korral);

arvesse võetud ajavahemikud;

analüüsitud omadused, sündmused ja protsessid, eeldatavate stsenaariumide kirjeldus (tavapärase arengu stsenaariumi, kõige olulisemate ebasoodsate stsenaariumide ja inimese sissetungiga seotud stsenaariumide lühikirjeldus);

kiirgusmõju hindamiseks kasutatavad meetodid ja tehnika;

parameetrid ja eeldused;

tavapärase arengu ja kaitsetõkete varase lagunemise tulemusel eraldunud ainetega kokkupuute peamised viisid ladustamiskoha läheduses ja muudes liikmesriikides;

radionukliidide eraldumise aktiivsustasemed ja aeg;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid ja/või neid ähvardavad prognoositavad ohud, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise;

ettenägematute asjaolude hindamine.

9.   KESKKONNASEIRE

Välise kiirgustaseme ning õhus, vees, pinnases ja toiduahelates leiduvate radioaktiivsete ainete operatiivseire, mida teostab käitaja või pädev asutus (proovide võtmise viis ja sagedus, tavapärase töö käigus ja avariiolukorras kasutatavate seireseadmete liik);

õhus, vees, pinnases ja toiduahelates leiduvate radioaktiivsete ainete käitise sulgemise järgne seire, mida teostab käitaja või pädev asutus (1);

naaberliikmesriikidega keskkonnaseire valdkonnas tehtava koostöö kord.

Märkused


(1)  Ainult uute ladustamiskohtade puhul.

(2)  Ainult geoloogiliste ladustamiskohtade puhul.

(3)  Mõjutatud liikmesriikide valimisel võetakse arvesse kaugust käitisest, gaasiliste jäätmete keskkonda eraldumise puhul tuule suunda ja vedelate jäätmete keskkonda eraldumise puhul vee voolusuunda.


V LISA

Üldandmed muudatuste kohta kavas, mille kohta on juba esitatud arvamus

STANDARDVORM

1.

Asjaomase käitise nimetus ja asukoht:

2.

Komisjoni arvamuse kuupäev:

3.

Kavandatud muudatuste lühikirjeldus:

4.

Olemasolevas kavas kehtestatud lubatud heite piirmäärad ja muud asjaomased tingimused:

4.1.

Gaasilised jäätmed:

4.2.

Vedelad jäätmed:

4.3.

Tahked jäätmed:

5.

Ametiasutuste kavandatud uued heite piirmäärad, sh eeldatava radionukliidide sisalduse muutused ja muud asjaomased tingimused:

5.1.

Gaasilised jäätmed:

5.2.

Vedelad jäätmed:

5.3.

Tahked jäätmed:

6.

(Gaasiliste ja/või vedelate jäätmete) heite uute piirmäärade ja nendega seotud tingimuste tagajärjed, võrreldes muude liikmesriikide elanikkonna kokkupuute hinnanguga:

7.

Tahkete jäätmete ladustamisega seotud muudatuste tagajärjed:

8.

Muudatuste tagajärjed, võrreldes eelmises arvamuses arvesse võetud võrdlusavarii(de) tagajärgedega:

9.

Uu(t)e võrdlusavarii(de) korral: kiirgusmõju kirjeldus ja hindamine:

10.

Muudatuste mõju, arvestades kehtivaid hädaolukorra lahendamise plaane ja rakendatavat keskkonnaseiret:


VI LISA

Üldandmed muudatuste kohta kavas, mille kohta veel ei ole arvamust esitatud

Sissejuhatus

Kava üldtutvustus;

litsentsimismenetluse seis.

1.   TUUMAKÄITIS JA SELLE ÜMBRUS

1.1.   Tuumakäitise ja piirkonna geograafilised, topograafilised ja geoloogilised tunnused, millele on lisatud

piirkonna kaart, millel on näidatud tuumakäitise asukoht ja geograafilised koordinaadid (kraadid, minutid);

piirkonna asjakohased tunnusjooned, sealhulgas geoloogilised tunnused;

käitise asukoht muude käitiste suhtes, mille heiteid tuleb arvesse võtta koos asjaomase käitise heidetega;

tuumakäitise asukoht muude liikmesriikide suhtes, selle kaugus riigipiiridest ja asjakohastest linnastutest ning viimaste rahvaarv.

1.2.   Hüdroloogia

Käesolevas punktis 1.2 nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui seoses tavapärase töö käigus käitisest eralduvate vedelate radioaktiivsete jäätmete muutustega nähakse ette olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged lubatud heite piirmäärad või nendega seotud nõuded või kui võrdlusavarii(de)ga kaasneva veekeskkonda toimuva heite võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber tõsisemaks.

Käitiste puhul, mis asuvad veekogu läheduses, mille kaudu võidakse saastada muud liikmesriiki, esitada vastavate hüdroloogiliste tunnuste lühikirjeldus, laiendades kirjeldust muule liikmesriigile/muudele liikmesriikidele, näiteks:

jõesängi(de), lisajõgede, suudmelahtede, veevõtukohtade, üleujutatavate alade jne lühikirjeldus;

keskmine, maksimaalne ja minimaalne veevool ja nende esinemissagedus;

rannikualade lühikirjeldus;

hoovuste, loodete ja veeringluse suund ja tugevus nii kohalikul kui ka piirkonna tasandil.

1.3.   Meteoroloogia

Käesolevas punktis 1.3 nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui seoses tavapärase töö käigus käitisest eralduvate gaasiliste radioaktiivsete jäätmete muutustega nähakse ette olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged lubatud heite piirmäärad või nendega seotud nõuded või kui võrdlusavarii(de)ga kaasneva atmosfääri toimuva heite võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber tõsisemaks.

Kohalik kliima koos järgmiste nähtuste sagedusjaotusega:

tuule suund ja kiirus;

sademete tugevus ja kestus;

iga tuulesektori kohta atmosfääris hajumise tingimused, temperatuuri inversioonide kestus;

erakordsed ilmastikunähtused (näiteks keeristormid, marutuuled, paduvihmad, põud).

1.4.   Loodusvarad ja toiduained

Lühikirjeldus järgmise kohta:

veekasutus piirkonnas ja vajaduse korral naaberliikmesriikides;

piirkonna ja vajaduse korral muude liikmesriikide peamised toiduvarud: põllukultuurid, karjakasvatus, kalandus ja merreheite puhul andmed territoriaalvetes ja väljaspool neid toimuva kalapüügi kohta;

toiduainete turustamise süsteem ja eelkõige eksport asjaomastest piirkondadest muudesse liikmesriikidesse, kui need on oluliste kokkupuuteviiside kaudu seotud heitega kokkupuutumise ohuga.

2.   KÄITIS

Käitise lühikirjeldus;

protsesside liik, eesmärk ja põhijooned;

käitluskoha plaan;

ohutusnõuded;

jäätmekäitlus;

muudatuse vastavad üksikasjad.

3.   TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE ÕHU KAUDU EDASI KANDUVATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

Käesolevas 3. jaos nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui seoses käitise tavapärase töö käigus eralduvate gaasiliste radioaktiivsete jäätmete muutustega nähakse ette olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged lubatud heite piirmäärad või nendega seotud nõuded.

3.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

lubade andmisel kehtivad piirmäärad;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

3.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

kõnealuste jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

3.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

3.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

3.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse heite tagajärgede arvutamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud (1) liikmesriikides:

jäätmete levimine atmosfääris;

sadestumine maapinnal ja resuspensioon;

toiduahelad, sissehingamine, väline kokkupuude, ...;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatud parameetrid.

3.4.2.   Eespool punktis 3.1 nimetatud kavandatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuute tasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase keskmised saastetasemed kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses elava(te) võrdlusrühma(de) ja muude mõjutatud liikmesriikide puhul aastased kokkupuute tasemed: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

3.5.   Radioaktiivsete jäätmete heide atmosfääri muudest käitistest

Punkti 1.1 kolmandas taandes osutatud muude käitistega radioaktiivsete jäätmete atmosfääri heitmise kooskõlastamise menetlused.

4.   KÄITISE TAVAPÄRASE TÖÖ KÄIGUS TEKKIVATE VEDELATE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HEIDE KESKKONDA

Käesolevas 4. jaos nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui seoses käitise tavapärase töö käigus eralduvate vedelate radioaktiivsete jäätmete muutustega nähakse ette olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged lubatud piirmäärad või nendega seotud nõuded.

4.1.   Kehtiv lubade andmise menetlus

Kehtiva lubade andmise menetluse kirjeldus;

lubade andmisel kehtivad piirmäärad;

ametiasutuste poolt kavandatud heite piirmäärad ja nendega seotud nõuded, sh eeldatav radionukliidide sisaldus.

4.2.   Tehnilised aspektid

Eeldatav aastane heitkogus;

radioaktiivsete jäätmete koostis ja füüsikalis-keemilised vormid;

nimetatud jäätmete käitlemine, asjaomased meetodid ja keskkonda eraldumise viisid.

4.3.   Heiteseire

Heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

4.4.   Inimesele ülekandumise hindamine

Kui tavapärase töö käigus toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 10 μSv aastas ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid toimet avaldavate dooside kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui esitatakse andmed dooside kohta, mida saavad käitise läheduses elavad võrdlusrühmad.

4.4.1.   Mudelid, sh vajaduse korral üldmudelid, ja parameetrid, mida kasutatakse käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides avalduvate heite tagajärgede arvutamiseks:

jäätmete hajumine vees;

jäätmete edasikandumine sadestumise ja ioonvahetuse teel;

toiduahelad, mereveepritsmete sissehingamine, väline kokkupuude, ...;

elustiil (toitumine, kokkupuute aeg jne);

muud arvutamisel kasutatud parameetrid.

4.4.2.   Eespool punktis 4.1 osutatud heite piirmääradega seotud aktiivsuskontsentratsiooni ja kokkupuute tasemete hindamine:

aasta keskmine aktiivsuskontsentratsioon pinnavees kohtades, kus selline kontsentratsioon on kõige suurem, käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides elava(te) võrdlusrühma(de) puhul: täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

4.5.   Muude käitiste radioaktiivsete jäätmete heide samadesse vastuvõtvatesse veekogudesse

Punkti 1.1 kolmandas taandes osutatud muude käitistega heite kooskõlastamise menetlused.

5.   KÄITISE TAHKETE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE LÕPPLADUSTAMINE

Käesolevas 5. jaos nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui käitise tavapärase töö käigus tekkivate tahkete radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise muudatustega nähakse ette olemasolevas kavas sätestatutest vähem ranged lubatud piirmäärad või nendega seotud nõuded.

5.1.   Tahked radioaktiivsed jäätmed

Tahkete radioaktiivsete jäätmete kategooriad ja hinnangulised kogused;

töötlemine ja pakendamine;

tuumakäitises ladustamise kord.

5.2.   Keskkonda mõjutava kiirguse oht

Keskkonda mõjutava ohu hindamine;

rakendatud ettevaatusabinõud.

5.3.   Jäätmete tuumakäitisevälise ümberpaigutamise kord

5.4.   Materjalide vabastamine põhilistes ohutusnormides sätestatud nõuete kohaldamisest

Saastunud ja aktiivsete materjalide vabastamise riiklik strateegia, kriteeriumid ja menetlused;

pädevate asutuste kehtestatud vabastamistasemed lõppladustamise, ringlussevõtu ja korduskasutuse puhul;

vabastatud materjalide kavandatud liigid ja kogused.

6.   RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KAVANDAMATA HEIDE KESKKONDA

Käesolevas 6. jaos nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui võrdlusavarii(de) võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber tõsisemaks.

6.1.   Ülevaade sisemistest ja välistest põhjustest tingitud avariidest, millega võib kaasneda radioaktiivsete ainete kavandamata heide keskkonda

Ohutusaruandes käsitletud avariide loetelu.

6.2.   Võrdlusavarii(d), mida pädevad asutused on arvesse võtnud radioaktiivsete ainete kavandamata heite võimaliku kiirgusmõju hindamisel

Kirjeldada arvesse võetud avarii(si)d ja valiku põhjusi.

Muudatuse mõju, võrreldes võrdlusavarii(de)ga.

6.3.   Võrdlusavarii(de) kiirgusmõju hindamine

6.3.1.   Avariid, millega kaasneb heide atmosfääri

Käesolevas punktis 6.3.1 nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui atmosfääri toimunud heitega seotud võrdlusavarii(de) võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber tõsisemaks.

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui on esitatud andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Atmosfääri toimunud heite arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid; heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete atmosfääris hajumise, maapinnale sadestumise, resuspensiooni ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks käitise läheduses ja muudes mõjutatud liikmesriikides;

radioaktiivsuse maksimaalne ajas integreeritud kontsentratsioon maapinna lähedal õhus ja pinnase maksimaalne saastetase (kuiva ja märja ilmaga) kõige ohtlikumal alal käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide vastavates piirkondades;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

Juhul, kui seoses punktiga 3.3 ei ole veel esitatud:

heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

6.3.2.   Avariid, millega kaasneb heide veekeskkonda

Käesolevas punktis 6.3.2 nimetatud andmed tuleb esitada ainult juhul, kui veekeskkonda toimunud heitega seotud võrdlusavarii(de) võimalikud tagajärjed hinnatakse ümber tõsisemaks.

Kui võrdlusavarii tagajärjel toimunud heite puhul on käitise läheduses elavate täiskasvanute, laste ja väikelaste maksimaalne hinnanguline kokkupuute tase alla 1 mSv ja puuduvad erandlikud, näiteks toiduainete ekspordiga seotud kokkupuuteviisid, ei ole vaja esitada andmeid kokkupuute tasemete kohta muudes mõjutatud liikmesriikides, kui on esitatud andmed kokkupuute tasemete kohta käitise läheduses.

Vedelate jäätmete eraldumise arvutamisel kasutatud eeldused;

heiteviisid, heidete ajaline jaotus;

tervise seisukohast oluliste radionukliidide heite kogused ja füüsikalis-keemilised vormid;

mudelid ja parameetrid, mida kasutatakse jäätmete vees hajumise, jäätmete sadestumise, ioonvahetuse ja toiduahela kaudu edasikandumise arvutamiseks ja oluliste kokkupuuteviiside kaudu toimuva kokkupuute maksimaalsete tasemete hindamiseks;

muudesse mõjutatud liikmesriikidesse eksporditavate toiduainete radioaktiivse saastatuse eeldatav tase;

vastavad maksimaalsed kokkupuute tasemed: käitise läheduses ja muude mõjutatud liikmesriikide asjakohastes piirkondades elavatele täiskasvanutele, lastele ja väikelastele toimet avaldavad doosid, võttes arvesse kõiki olulisi kokkupuuteviise.

Juhul, kui seoses punktiga 4.3 ei ole veel esitatud:

heitest proovide võtmine, heite mõõtmine ja analüüsimine, mille teostab kas käitaja või pädev asutus;

seireseadmete põhiomadused;

häiretasemed, sekkumismeetmed (käsitsi käivitatavad ja automaatsed).

7.   HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANID, KOKKULEPPED MUUDE LIIKMESRIIKIDEGA

Seoses võimalike radioaktiivsest saastusest tingitud hädaolukordadega, mis võivad mõjutada muid liikmesriike, tuleb selleks, et aidata kaasa kiirguskaitse korraldamisele kõnealustes liikmesriikides, esitada

lühikirjeldus järgmise kohta:

eri liiki vastumeetmete jaoks kehtestatud sekkumistasemed;

hädaolukorraks valmisoleku kord, sh käitise jaoks kehtestatud hädaolukorraks valmisoleku tsoonid;

muude liikmesriikidega toimuva varase teabevahetuse korraldus, kahepoolsed või mitmepoolsed teabe piiriülese vahetamise kokkulepped, hädaolukorra lahendamise plaanide kooskõlastamine ja rakendamine ning vastastikune abi;

hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise kord koos konkreetse kirjeldusega, kuidas on kaasatud muud liikmesriigid.

8.   KESKKONNASEIRE

Muudatusega seotud asjakohane teave.


(1)  Mõjutatud liikmesriikide valimisel võetakse arvesse kaugust käitisest, gaasiliste jäätmete keskkonda eraldumise puhul tuule suunda ja vedelate jäätmete keskkonda eraldumise puhul vee voolusuunda.


RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/68


EL-HORVAATIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2010,

25. mai 2010,

mis käsitleb Horvaatia osalemist vaatlejana Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös ja sellega seotud korda

(2010/636/EL)

EL-HORVAATIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut (1),

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, (2) eriti selle artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu otsustas 1997. aasta detsembri Luxembourgi kohtumisel vaadelda osalemist ühenduse ametites kui ühinemiseelse strateegia kiirendamise viisi. Euroopa Ülemkogu järeldustes on ette nähtud, et „ühenduse ametid, milles taotlejariigid saavad osaleda, määratakse kindlaks igal üksikjuhtumil eraldi”.

(2)

Horvaatia jagab määruses (EÜ) nr 168/2007 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile (amet) seatud sihte ning tunnustab sealsamas sätestatud ameti ülesannete ulatust ja kirjeldust.

(3)

On asjakohane võimaldada Horvaatial ameti töös vaatlejana osaleda ja kehtestada osalemise kord, sealhulgas ameti algatustest osavõtmist, samuti osamaksu ja töötajaid käsitlevad sätted.

(4)

Samuti on asjakohane, et amet tegeleb Horvaatias määruse (EÜ) nr 168/2007 reguleerimisalasse kuuluvate põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik Horvaatia õiguse järkjärguliseks vastavusse viimiseks ühenduse õigusega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kandidaatriik Horvaatia osaleb määrusega (EÜ) nr 168/2007 asutatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti töös vaatlejana.

Artikkel 2

1.   Amet võib tegeleda Horvaatias määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 3 lõike 1 kohaselt põhiõiguste küsimustega ulatuses, mis on vajalik Horvaatia õiguse järkjärguliseks vastavusse viimiseks ühenduse õigusega.

2.   Sellel eesmärgil võib amet täita Horvaatias määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklites 4 ja 5 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 3

Horvaatia toetab rahaliselt ameti tegevusi, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 168/2007 artiklis 4, kooskõlas käesoleva otsuse I lisaga.

Artikkel 4

1.   Horvaatia nimetab ametisse vaatleja ja tema asendaja, kes vastavad määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Nad võivad haldusnõukogu töös osaleda liikmesriikide määratud liikmete ja asendusliikmetega võrdsel alusel, kuid ilma hääleõiguseta.

2.   Horvaatia määrab riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku vastavalt määruse (EÜ) nr 168/2007 artikli 8 lõikele 1.

3.   Nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest teatab Horvaatia Euroopa Komisjonile lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute nimed, kvalifikatsioonid ja kontaktandmed.

Artikkel 5

Ametile saadetud või ametist väljuvat teavet võib avaldada ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks eeldusel, et konfidentsiaalset teavet kaitstakse Horvaatias samal määral kui ühenduses.

Artikkel 6

Ametil on Horvaatias samasugune õigus- ja teovõime, kui vastavalt Horvaatia õigusele on juriidilistel isikutel.

Artikkel 7

Et võimaldada ametil ja selle töötajatel oma ülesandeid täita, tagab Horvaatia neile privileegid ja immuniteedid, mis on identsed Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa majandusühenduse asutamislepingule lisatud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 36) artiklites 1–4, 6,7, 11–14, 16, 18 ja 19 sätestatutega.

Artikkel 8

Erandina nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3) sätestatud Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a võib ameti direktor võtta Horvaatia täieõiguslikke kodanikke tööle lepingu alusel.

Artikkel 9

Pooled võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast otsusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja teatavad nendest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 25. mai 2010

EL-Horvaatia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

G. JANDROKOVIĆ


(1)  ELT L 26, 28.1.2005, lk 3.

(2)  ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.

(3)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.


LISA

HORVAATIA OSAMAKS EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE AMETIS

1.

Horvaatia poolt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (amet) töös osalemise eest Euroopa Liidu üldeelarvesse tasumisele kuuluv osamaks, nii nagu see on esitatud punktis 2, moodustab Horvaatia kogukulu ameti töös osalemisel.

2.

Horvaatia poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse tasumisele kuuluv osamaks on järgmine:

1. aasta:

180 020 eurot

2. aasta:

180 020 eurot

3. aasta:

180 020 eurot

4. aasta:

205 020 eurot

5. aasta:

205 020 eurot

3.

Võimalik rahaline toetus ühenduse abiprogrammide raames lepitakse kokku eraldi vastavalt asjaomasele ühenduse programmile.

4.

Horvaatia osamaksu haldamine toimub vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (1).

5.

Lähetuskulud ja päevarahad, mida Horvaatia esindajad ja eksperdid vajavad ameti töös või ameti töökava elluviimisega seotud kohtumistel osalemiseks, hüvitab amet samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide puhul.

6.

Komisjon esitab pärast käesoleva otsuse jõustumist ja iga järgmise aasta alguses Horvaatiale rahastamisnõude, mis vastab käesoleva otsuse kohaselt Horvaatia osamaksule ameti eelarves. Oma osaluse esimesel kalendriaastal maksab Horvaatia osamaksu proportsionaalselt ajavahemikuga tema osaluse alguskuupäevast kuni aasta lõpuni. Järgmistel aastatel on osamaks kooskõlas käesoleva otsusega.

7.

Osamaksu arvestatakse eurodes ja see makstakse panka komisjoni eurokontole.

8.

Horvaatia maksab oma osamaksu rahastamisnõudest lähtuvalt hiljemalt 30 päeva jooksul alates rahastamisnõude saatmisest komisjoni poolt.

9.

Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Horvaatia maksma intresse laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intressimäär vastab määrale, mida Euroopa Keskpank rakendab maksetähtpäeval oma eurotehingute suhtes, ning seda suurendatakse 1,5 protsendipunkti võrra.


(1)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.


23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/71


ÜHISE TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE OTSUS nr 1/2010,

24. juuni 2010,

vastavalt Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingu artiklile 21

Euroopa Liidu ja Jaapani volitatud ettevõtja programmide vastastikuse tunnustamise kohta

(2010/637/EL)

ÜHINE TOLLIKOOSTÖÖ KOMITEE (edaspidi „ühiskomitee”),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahel 30. jaanuaril 2008 allkirjastatud tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingut (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 21,

võttes arvesse, et ühine hindamine kinnitas, et Euroopa Liidu (edaspidi „liit”) ja Jaapani volitatud ettevõtja programmid on julgeoleku ja eeskirjadele vastavuse edendamise algatused, ning näitas, et nende kvalifikatsioonistandardid seoses liikmesusega on kokkusobivad ning viivad ühesuguste tulemusteni,

võttes arvesse, et programmides kohaldatakse Maailma Tolliorganisatsiooni poolt vastu võetud SAFE standardite raamistiku (edaspidi „SAFE raamistik”) propageeritud rahvusvaheliselt tunnustatud julgeolekustandardeid,

tunnistades, et iga programmi käsitlevad õigusaktid ja iga programmi haldamine on erilist laadi,

võttes arvesse, et lepingu kohaselt peavad liit ja Jaapan kaubanduse hõlbustamiseks arendama tollikoostööd ja et nende volitatud ettevõtja programmide vastastikune tunnustamine võimaldab oluliselt suurendada tollijulgeolekut ja turvalisust ning hõlbustada kauba liikumist rahvusvahelises tarneahelas, ning

võttes arvesse, et vastastikune tunnustamine võimaldab liidul ja Jaapanil lubada lihtsustusi neile ettevõtjatele, kes on panustanud nende volitatud ettevõtja programmidesse ja on kõnealuste programmide abil saanud volitatud ettevõtja sertifikaadi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I

Vastastikune tunnustamine ja rakendamise kohustus

1.

Käesolevaga tunnustatakse vastastikku, et liidu ja Jaapani volitatud ettevõtja programmid on kokkusobivad ja samaväärsed ning teise poole antud volitatud ettevõtja staatus kiidetakse vastastikku heaks.

2.

Lepingu artikli 1 punktis c määratletud tolliasutused (edaspidi „tolliasutused”) vastutavad käesoleva otsuse rakendamise eest.

3.

Asjaomased volitatud ettevõtja programmid on järgmised:

a)

Euroopa Liidu volitatud ettevõtja programm (hõlmab volitatud ettevõtja julgeoleku ja turvalisuse sertifikaati ning volitatud ettevõtja tollialaste lihtsustuste, julgeoleku ja turvalisuse sertifikaate)

(nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92 (1) ja komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, (2) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005, (3) ning määruse (EÜ) nr 1875/2006 (4) IIA jaotis) ning

b)

Jaapani volitatud ettevõtja programm (tolliseadus).

II

Kokkusobivus

1.

Tolliasutused säilitavad programmidevahelise kooskõla ja tagavad, et iga programmi suhtes kohaldatavad standardid on kokkusobivad järgmisega:

a)

volitatud ettevõtja staatuse taotlemise kord;

b)

taotluste hindamine ning

c)

volitatud ettevõtja staatuse andmine ja järelevalve.

2.

Tolliasutused tagavad, et programmid toimuvad SAFE raamistikus.

III

Soodustused

1.

Iga tolliasutus teeb teise tolliasutuse programmis volitatud ettevõtja staatusega ettevõtjale võrreldavaid soodustusi.

Need hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

teise tolliasutuse antud volitatud ettevõtja staatuse positiivne arvessevõtmine riski hindamisel, et vähendada inspekteerimisi ja kontrolle, ning muude julgeolekumeetmete puhul ning

b)

püüe luua ühine äritegevuse järjepidevuse mehhanism kaubavoogude tõsiste häirete korral, mis on tekkinud julgeolekualaste valmisoleku tasemete tõstmise, piiride sulgemise ja/või loodusõnnetuste, ohtlike vahejuhtumite või muude suuremate intsidentide tõttu, et tolliasutused saaksid võimalikult palju hõlbustada ja kiirendada volitatud ettevõtjate tarnitavaid esmatähtsate kaupade saadetisi.

2.

Iga tolliasutus võib teha veel täiendavaid soodustusi käesoleva otsuse V osa punktis 2 osutatud kontrollimisele järgneva kauplemise hõlbustamiseks.

3.

Igal tolliasutusel on õigus peatada soodustused, mis on käesoleva otsuse kohaselt antud teise tolliasutuse programmis osalejatele. Sellisest soodustuste peatamisest ühe tolliasutuse poolt tuleb teist tolliasutust kohe teavitada ja talle seda põhjendada, et ta saaks selle kohta arvamust avaldada.

4.

Iga tolliasutus teatab teise tolliasutuse programmis volitatud ettevõtja staatusega ettevõtjatega seotud rikkumistest teisele tolliasutusele, et see saaks viivitamata kontrollida, kas tema antud soodustused ja staatus on asjakohased.

IV

Teabevahetus ja teavitamine

1.

Käesoleva otsuse tõhusaks rakendamiseks edendavad tolliasutused omavahelist suhtlust. Nad vahetavad teavet ja soodustavad oma programmidega seotud suhtlust, tehes eelkõige järgmist:

a)

programmide toimimise ja arenguga seotud teabe õigeaegne ajakohastamine;

b)

tegelemine tarneahela turvalisusega seotud vastastikku kasuliku teabevahetusega ning

c)

tõhusa asutustevahelise suhtluse tagamine Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi ning Jaapani tolliameti rahvusvahelise teabeteenistuse vahel, et tõhustada programmides osalejate riskijuhtimistavasid seoses tarneahela turvalisusega.

2.

Teabevahetus toimub vastavalt lepingule elektrooniliselt.

3.

Teavet ja sellega seotud andmeid, eelkõige andmeid programmides osalejate kohta, vahetatakse süstemaatiliselt elektroonilisel teel.

4.

Üksikasjad, mida volitatud ettevõtja programmis osalemise loa saanud ettevõtjate kohta vahetada tuleb, hõlmavad järgmist:

a)

volitatud ettevõtja staatusega ettevõtja nimi;

b)

asjaomase ettevõtja aadress;

c)

asjaomase ettevõtja staatus;

d)

staatuse kinnitamise või loa andmise kuupäev;

e)

kehtivuse peatamised ja tühistamised;

f)

individuaalne loanumber (nt EORI või AEO number) ning

g)

muud üksikasjad, milles tolliasutused võivad olla kokku leppinud.

5.

Tolliasutused tagavad andmekaitse vastavalt lepingule ning eriti vastavalt selle artiklile 16.

6.

Vahetatud andmeid kasutatakse ainult käesoleva otsuse rakendamiseks.

V

Konsultatsioonid ja läbivaatamine

1.

Kõik käesoleva otsuse rakendamisega seotud küsimused tuleb lahendada ühiskomitee raames tolliasutustevaheliste konsultatsioonide käigus.

2.

Ühiskomitee vaatab käesoleva otsuse rakendamise korrapäraselt läbi. Kõnealune ülevaatamismenetlus võib eelkõige hõlmata järgmist:

a)

ühiseid kontrollimisi, et teha kindlaks vastastikuse tunnustamise rakendamise tugevad ja nõrgad kohad;

b)

arvamuste vahetamist üksikasjade ja soodustuste (sh ka kõigi tulevaste soodustuste) kohta, mida ettevõtjatele käesoleva otsuse III osa punkti 2 kohaselt tuleb anda;

c)

arvamuste vahetamist turvasätete kohta, nt protokollid, mida tuleb järgida tõsiste turvaintsidentide ajal ja pärast seda (äritegevuse jätkamine), või siis, kui asjaolud soosivad vastastikuse tunnustamise peatamist;

d)

käesoleva otsuse III osa punktis 3 viidatud soodustuste peatamist käsitlevate tingimuste läbivaatamist ning

e)

käesoleva otsuse põhjalikku läbivaatamist.

3.

Käesolevat otsust võib muuta ühiskomitee otsusega.

VI

Üldine

1.

Käesoleva otsusega rakendatakse lepingu kehtivaid sätteid ning see ei ole uus rahvusvaheline kokkulepe.

2.

Kõikide tolliasutuste iga käesoleva otsuse kohane tegevus toimub kooskõlas liidu ja Jaapani asjakohaste õigusaktidega ning kohaldatavate rahvusvaheliste kokkulepetega, mille osalised nad on.

3.

Käesoleva otsuse sisu ei mõjuta tolliasutuste vastastikust abistamist.

VII

Koostöö alustamine, peatamine ja lõpetamine

1.

Käesoleva otsuse kohane koostöö algab 24. juunil 2010.

2.

Kummagi poole tolliasutus võib käesoleva otsuse kohase koostöö igal ajal peatada, kuid ta peab sellest vähemalt kolmkümmend (30) päeva kirjalikult ette teatama.

3.

Käesoleva otsuse kohase koostöö võib lõpetada ühiskomitee otsusega.

Brüssel, 24. juuni 2010

ELi–Jaapani ühise tollikoostöö komitee nimel

Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektor

Walter DEFFAA

Jaapani Rahandusministeeriumi tolli- ja tariifibüroo peadirektor

Toshiyuki OHTO


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3)  ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

(4)  ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.


Parandused

23.10.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 279/74


Euroopa Keskpanga 17. septembri 2009. aasta suunise (millega muudetakse suunist EKP/2007/2 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta) (EKP/2009/21) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 260, 3. oktoober 2009 )

Leheküljel 37 punktis 1 asendatakse sõna „või” sõnaga „ja”.