TÕLGE

Euroopa Liidu ja Montenegro vahelise salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”,

ning

MONTENEGRO,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, et lepinguosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut,

ARVESTADES, et lepinguosalised on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seejuures on lepinguosalistel pidev vajadus vahetada salastatud teavet,

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ning koostöö võivad nõuda juurdepääsu lepinguosaliste salastatud teabele ja sellega seonduvatele materjalidele ning nende vahetamist,

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Käesolev leping käsitleb salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda kõigis valdkondades mis tahes vormis oleva salastatud teabe või materjalide suhtes, mida lepinguosaliste vahel edastatakse või vahetatakse, et täita igal viisil lepinguosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

2.   Kumbki lepinguosaline kaitseb teiselt lepinguosaliselt saadud salastatud teavet loata avaldamise eest käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja kooskõlas kummagi lepinguosalise vastavate õigus- ja haldusnormidega.

Artikkel 2

Käesolevas lepingus tähendab „salastatud teave” mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi või materjali:

a)	mille osas kumbki lepinguosaline on otsustanud, et neid tuleb kaitsta loata avaldamise eest, mis võib eri määral kahjustada Montenegro, ELi või ühe või mitme liikmesriigi huve ja

b)	millel on salastatuse kategooria.

Artikkel 3

Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmiste ELi institutsioonide ja asutuste suhtes: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu), nõukogu peasekretariaat, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus. Käesolevas lepingus kasutatakse nimetatud institutsioonidele ja asutustele viitamisel lühendit „EL”.

Artikkel 4

Mõlemad lepinguosalised ning artiklis 3 nimetatud ELi institutsioonid ja asutused tagavad, et nad kohaldavad julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende vastavates õigus- ja haldusnormides sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel ning kajastuvad artikli 12 kohaselt kehtestatavas julgeolekukorras, tagamaks, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 5

Mõlemad lepinguosalised ning artiklis 3 nimetatud ELi institutsioonid ja asutused:

a)	kaitsevad vähemalt võrdväärselt edastava lepinguosalisega käesoleva lepingu kohaselt teise lepinguosalise poolt edastatud või temaga vahetatud salastatud teavet;

b)

tagavad, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria märge, mille edastav lepinguosaline on sellele määranud, ning et seda ei ole alandatud ega kaotatud ilma edastava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta. Vastuvõttev lepinguosaline kaitseb salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekueeskirjade nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud artiklis 7;

c)	kasutavad sellist salastatud teavet üksnes eesmärgil, mille on määranud teabe koostaja ja milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei avalikusta sellist salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonile või asutusele ilma edastava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta;

e)	ei võimalda üksikisikute juurdepääsu salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on vaja seda teada ning nad on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja saanud selleks asjaomaselt lepinguosaliselt loa;

f)	tagavad teise lepinguosalise edastatud salastatud teabe hoidmiseks kasutatavate rajatiste julgeoleku ning

g)	tagavad, et kõiki salastatud teabele juurdepääsuõigust omavaid isikuid on teavitatud nende kohustusest kaitsta kõnealust teavet vastavalt kehtivatele õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 6

1.   Salastatud teavet avalikustatakse või levitatakse kooskõlas koostaja nõusoleku põhimõttega.

2.   Salastatud teabe avalikustamiseks muudele vastuvõtjatele kui lepinguosalised teeb salastatud teabe avalikustamise või levitamise kohta otsuse vastuvõttev lepinguosaline pärast edastava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku saamist ning kooskõlas koostaja nõusoleku põhimõttega.

3.   Üldine avaldamine ei ole võimalik, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud nende erinõuetega seotud teatavaid teabekategooriaid käsitleva korra suhtes.

4.   Käesolevat lepingut ei käsitata alusena salastatud teabe kohustuslikule avaldamisele lepinguosaliste vahel.

5.   Edastavalt lepinguosaliselt saadud salastatud teavet võib edastada töövõtjale või võimalikule töövõtjale ainult edastava lepinguosalise eelneva kirjaliku nõusoleku alusel. Enne teabe avaldamist tagab vastuvõttev lepinguosaline, et nimetatud töövõtja või võimalik töövõtja ning töövõtja rajatis on võimelised kaitsma teavet ning neil on nõuetekohane teabeluba.

Artikkel 7

Lepinguosaliste teineteisele edastatava või omavahel vahetatava salastatud teabe võrdväärse tasemega kaitse kindlaksmääramiseks on vastavad salastatuse kategooriad järgmised:

EU	Montenegro
RESTREINT UE	INTERNO
CONFIDENTIEL UE	POVJERLJIVO
SECRET UE	TAJNO
TRES SECRET UE/EU TOP SECRET	STROGO TAJNO

Artikkel 8

1.   Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kes vajavad või võivad vajada oma ametiülesannete täitmiseks juurdepääsu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud teabele, mis kuulub salastatuse kategooriasse CONFIDENTIEL UE või POVJERLJIVO, peavad enne, kui neile antakse sellisele teabele juurdepääsu luba, läbima nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2.   Julgeolekukontrolli alusel peab olema võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes võimaldada juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 9

Lepinguosalised annavad vastastikust abi käesoleva lepingu kohaselt edastatava või vahetatava salastatud teabe julgeoleku küsimustes ja ühist huvi pakkuvatel julgeolekuteemadel. Artiklis 12 osutatud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja hindamiskülastusi, et hinnata oma vastutusalas olevate nimetatud artikli kohaselt kehtestatavate julgeolekukordade tõhusust.

Artikkel 10

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel saadetakse:

a)	ELi puhul kogu post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu, kes saadab selle artikli 2 kohaselt edasi liikmesriikidele ja artiklis 3 nimetatud institutsioonidele või asutustele;

b)	Montenegro puhul kogu post salastatud teabe julgeoleku direktoraadi keskregistrisse Euroopa Liidu juures asuva Montenegro esinduse kaudu.

2.   Erandkorras võib ühe lepinguosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise lepinguosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on määratud vastuvõtjaks ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus nende pädevust ja teadmisvajadust arvesse võttes. ELi puhul edastatakse selline post vastavalt vajadusele kas nõukogu registri juhataja, Euroopa Komisjoni registri juhataja või Euroopa välisteenistuse registri juhataja kaudu.

Artikkel 11

Käesoleva lepingu rakendamise üle teostavad järelevalvet Montenegro välisminister ja Montenegro salastatud teabe julgeoleku direktoraadi direktor, nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

Artikkel 12

1.   Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestatakse käesolevale lepingule vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardite sätestamise eesmärgil julgeolekukord kõrgemalseisvate üksuste alluvuses ja nimel tegutseva kolme allpool nimetatud asutuse vahelises koostöös:

—	Montenegro salastatud teabe julgeolekudirektoraat Montenegrole käesoleva lepingu kohaselt edastatava salastatud teabe puhul;

—	nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo ELile käesoleva lepingu kohaselt edastatava salastatud teabe puhul;

—	Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe puhul.

2.   Enne salastatud teabe edastamist või vahetamist lepinguosaliste vahel kooskõlas käesoleva lepinguga jõuavad lõikes 1 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad pädevad asutused ühisele seisukohale, et vastuvõttev lepinguosaline on võimeline kaitsma teavet viisil, mis on kooskõlas nimetatud lõike kohaselt kehtestatava julgeolekukorraga.

Artikkel 13

1.   Kummagi lepinguosalise artiklis 12 osutatud pädev asutus teavitab teise lepinguosalise pädevat asutust viivitamata kõnealuse lepinguosalise edastatud salastatud teabe loata avaldamise või kaotamise mis tahes tõendatud või kahtlustatavatest juhtumitest ning viib läbi uurimise ja annab selle tulemustest teisele lepinguosalisele aru.

2.   Artiklis 12 nimetatud pädevad asutused kehtestavad selliste juhtumite puhul kohaldatava korra.

Artikkel 14

Kumbki lepinguosaline kannab oma kulud, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega.

Artikkel 15

Käesoleva lepinguga ei muudeta lepinguosaliste vahelisi kehtivaid lepinguid või kokkuleppeid ega Montenegro ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi lepinguid. Käesolev leping ei välista lepinguosalistel käesoleva lepingu kohase salastatud teabe edastamist või vahetamist käsitlevate muude lepingute sõlmimist, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu kohustustega.

Artikkel 16

Käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lepinguosaliste vahel lahendatakse lepinguosaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste ajal jätkavad mõlemad lepinguosalised käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

Artikkel 17

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma õigus- ja haldusnormide muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset.

3.   Käesolevat lepingut võib selle muutmise kaalumiseks läbi vaadata kummagi lepinguosalise taotlusel.

4.   Kõik käesoleva lepingu muudatused tehakse kirjalikult lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud teineteisele teatamist.

Artikkel 18

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teatise kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva lepingu kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

LISA

KIRJA KAVAND

Lugupeetud Demokraatia Taastamise Ülemkogu (CSRD – Conseil Suprême pour la Restauration de Démocratie) esimees,

lugupeetud härra peaminister

Euroopa Liit (EL) käsitab 2009. aastal teie riigis puhkenud poliitilist kriisi ja 18. veebruaril 2010 toimunud riigipööret AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud oluliste lepinguosade tõsise rikkumisena. Kuna riigipööre on vastuolus demokraatia põhimõtetega, mõistis EL selle oma kõrge esindaja Catherine Ashtoni pressiesindaja 19. veebruaril 2010 tehtud avalduses resoluutselt hukka. EL kutsus Nigeri ametivõimud Brüsselisse, et pidada AKV-ELi partnerluslepingu artikli 96 kohaselt nõu, alustades seega poliitilist dialoogi võimul olevate isikutega, et hinnata olukorda ja leida võimalikke lahendusi. Nõupidamisi alustati 8. detsembril 2009 ja teine voor toimus 26. mail 2010. Teise vooru järel kinnitasid ELi esindajad soovi teha Euroopa Liidu Nõukogule ettepanek meetmete kohta, mis sobiksid toetama Nigeri ametivõimude väljakuulutatud üleminekut riigis põhiseadusliku korra taastamiseks, mis on praegu pooleli.

26. mail 2010 toimunud kohtumisel arutasid osapooled, kuidas korraldada üleminekuprotsessi põhiseadusliku korra taastamiseks ning demokraatliku valitsuse loomist vabade ja läbipaistvate valimiste tulemuste põhjal. Niger esitas ka memorandumi üleminekuetappide ja -eesmärkide kohta. EL võttis teadmiseks järgmist:

—	üleminekuks luuakse mitmekesised institutsioonid, kus on esindatud kõik Nigeri poliitilised tahud;

—	võetakse konsensuse alusel vastu valimisseadus;

—	luuakse Sõltumatu Riiklik Valimiskomisjon (CENI – Commission Electorale Nationale Indépendante).

Euroopa Liit kiitis heaks ka tegevuskava vastuvõtmise, milles nähakse ette teatav hulk valimisetappe, uue põhiseadusliku raamistiku loomine ning uued, demokraatlikult valitud ametivõimud. EL võtab teadmiseks kohustused, mis on võtnud CSRD liikmed ja 2010. aasta veebruaris ülemineku juhtimiseks moodustatud tsiviilvalitsus; nendes lubati, et nad jätavad valimistel oma kandidaadi esitamata ja et võim antakse üle valitud tsiviilisikutele üleminekuperioodi lõpus, milleks on ette nähtud 2011. aasta märts.

EL võttis teadmiseks ettepanekud, mille Niger kohtumise käigus esitas ning mis sisaldasid eelkõige järgmisi kohustusi, mida peetakse eriti oluliseks:

1.	CSRD võtab vastu alustekstid;

2.	nende tekstide põhjal korraldatakse põhiseaduse rahvahääletus;

3.	kohalikud, parlamendi- ja presidendivalimised toimuvad hiljemalt 2011. aasta märtsis;

4.	austatakse põhiõigusi ja kodanikuvabadusi, sealhulgas erakondade tegevusvabadust;

5.	lõpetatakse meediaga seotud õigusrikkumisjuhtude käsitamine kuriteona ning tagatakse reguleerivate asutuste sõltumatus ja juurdepääs teabele;

6.	võetakse kohustus tagada üleminekuajal usaldusväärne majandus- ja finantsjuhtimine.

EL leidis, et Nigeri võetud kohustused annavad üldjoontes põhjust optimismiks. Seepärast otsustati vastu võtta järgmised AKV-ELi partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punkti c kohased sobivad meetmed, mis hõlmavad koostöö järkjärgulist taastamist ülemineku toetamiseks ning on esitatud lisatud kohustusi käsitlevas tabelis.

Eelkõige jätkab EL erakorraliste ja humanitaarmeetmete ning selliste meetmete rahastamist, mis on seotud otsese abiga Nigeri elanikkonnale, toetavad üleminekupoliitikat ja aitavad kriisist väljuda. Seoses sellega võib EL pakkuda parlamendi- ja presidendivalimiste ettevalmistamiseks uut abi.

Samas jätab Euroopa Komisjon endale õiguse võtta vajaduse korral üle Euroopa Arengufondi (EAF) riikliku eelarvevahendite käsutaja kohustused.

AKV-ELi partnerluslepingu artikli 96 kohase menetluse raames jälgib EL tähelepanelikult sündmuste arengut Nigeris 12 kuud kestva perioodi vältel. Kõnealusel perioodil jätkatakse Nigeri valitsusega AKV-ELi partnerluslepingu artikli 8 kohast tihedat dialoogi, et toetada üleminekuprotsessi, ning EL hindab korrapäraselt olukorda. Esimene järelmissioon toimub hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva kirja allkirjastamist.

EL jätab endale õiguse muuta „sobivaid meetmeid”, arvestades kohustuste täitmisel tehtud edusamme.

EL kavatseb ka jätkata korrapärast poliitilist dialoogi uue valimistejärgse valitsusega AKV-ELi partnerluslepingu artikli 8 raames, eelkõige poliitiliste, kohtusüsteemi ja majanduse juhtstruktuuride ning julgeolekuvaldkonna reformide üle.

Lugupidamisega

LISA

KIRJA KAVAND

Tema Ekstsellents Ratu Epeli NAILATIKAU

Fidži Saarte Vabariigi president

Suva

Fidži Saarte Vabariik

Teie Ekstsellents

Euroopa Liit (EL) peab väga tähtsaks AKV-ELi partnerluslepingu artiklit 9 ja arengukoostöö rahastamisvahendi artiklit 3. Inimõiguste ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimine, millele AKV-ELi partnerlus on rajatud, on AKV-ELi partnerluslepingu oluline osa ning meie suhete alus.

11. detsembril 2006 mõistis ELi Nõukogu hukka sõjaväelise riigipöörde Fidžil.

Vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu artiklile 96 ning arvestades, et 5. detsembril 2006 toimunud sõjaväelise riigipöördega rikuti kõnealuse lepingu artiklis 9 loetletud olulisi lepingu osi, kutsus EL Fidži Saarte Vabariiki (Fidži) konsultatsioonidele, et AKV-ELi partnerluslepinguga sätestatud korra kohaselt uurida põhjalikult olukorda ja vajaduse korral seda parandada.

Konsultatsioonide ametlik osa algas Brüsselis 18. aprillil 2007. EL väljendas rahulolu selle üle, et vahevalitsus oli kinnitanud mitmeid põhikohustusi seoses inimõiguste ja põhivabadustega ning demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete järgimisega, millele on viidatud allpool, ja teinud ettepanekuid positiivsete meetmete rakendamiseks nende kohustuste täitmisel.

Kahjuks on vahepeal olnud hulk tagasilööke (eriti 2009. aasta aprillis), mille tulemusena Fidži on jätnud täitmata mitu võetud kohustust. Nimetatud tagasilöökide hulka kuuluvad eelkõige põhiseaduse kehtivuse peatamine, parlamendivalimiste edasilükkamine väga pikaks ajaks ja inimõiguste rikkumise juhud. Kuigi varem võetud kohustuste täitmine on oluliselt edasi lükkunud, on enamik nimetatud kohustustest Fidži praeguse olukorra tõttu endiselt väga aktuaalsed. Seepärast on need kohustused lisatud ka käesolevale kirjale. Fidži ühepoolne otsus eirata paljusid põhikohustusi jätab riigi ilma osast temale määratud arenguabi vahenditest.

Lähtudes AKV-ELi partnerluslepingu aluseks olevast partnerluse vaimust, väljendab EL siiski oma valmisolekut alustada uusi ametlikke konsultatsioone niipea, kui on võimalik mõistlikult eeldada, et sellised konsultatsioonid õnnestub edukalt lõpule viia. 1. juulil 2009 tutvustas vahevalitsuse peaminister reforme ja demokraatia taastamist käsitlevat tegevuskava. EL on valmis alustama selle tegevuskava käsitlemiseks dialoogi ja kaaluma tegevuskava kasutamist uute konsultatsioonide lähtepunktina. Et luua võimalus uute konsultatsioonide alustamiseks, on EL seega otsustanud pikendada praegu kehtivate asjakohaste meetmete kohaldamisaega. Ehkki mõned asjakohastest meetmetest on nüüdseks aegunud, eelistab EL nende ühepoolse ajakohastamise asemel jätkuvalt uurida, kas Fidžiga oleks võimalik alustada uusi konsultatsioone. Seepärast on eriti oluline, et vahevalitsus kohustuks pidama riigis kõiki osapooli hõlmavat poliitilist dialoogi ja ilmutaks tegevuskava ajastamise küsimuses paindlikkust. ELi seisukoht lähtub praegu ja ka edaspidi AKV-ELi partnerluslepingu olulistest osadest ja aluspõhimõtetest, eelkõige dialoogi ja vastastikuste kohustuste täitmise kesksest rollist. Sellest hoolimata rõhutatakse, et EL ei tee tulevikus toimuda võivate konsultatsioonide kohta ennatlikke järeldusi.

Kui Fidži peaks uute konsultatsioonide tulemusena võtma endale olulised kohustused, kohustub EL asjakohased meetmed varakult läbi vaatama ja tegema seda positiivses vaimus. Kui olukord Fidžil ei parane, on seevastu ette näha, et riik jääb ilma täiendavatest arenguabi vahenditest. EL hindab eriti põhiseadusliku korra taastamisel tehtud edusamme ning võtab neid arvesse seoses kaasnevate meetmetega suhkruprotokolliga ühinenud riikide jaoks ja Fidži suhtes kohaldatava 10. Euroopa Arengufondi (EAF) riikliku näidisprogrammiga.

Kuni uute konsultatsioonide toimumiseni kutsub EL Fidžit jätkama ja hoogustama tihedat poliitilist dialoogi.

Asjakohased meetmed on järgmised:

—	humanitaarabi ja kodanikuühiskonna otsest toetamist võib jätkata;

—	pooleliolevat, eelkõige 8. ja 9. EAFi raames toimuvat koostöötegevust võib jätkata;

—	koostöötegevust, mis aitaks taastada demokraatiat ja parandada valitsemist, võib jätkata, välja arvatud väga erandlikel asjaoludel;

—	suhkrureformi 2006. aasta täiendavaid meetmeid võib rakendada. Fidži kirjutas rahastamiskokkuleppele tehnilisel tasandil alla 19. juunil 2007. Märgitakse, et rahastamiskokkulepe sisaldab peatamisklauslit;

—	suhkrureformi täiendavate meetmete mitmeaastase näidisprogrammi aastateks 2011–2013 võib ette valmistada ja alla kirjutada;

—

riigistrateegia dokumendi ja 10. EAFi riikliku sihtprogrammi ning suunava rahastamispaketi lõpuleviimise, tehnilisel tasandil allakirjutamise ja rakendamise, samuti sellest summast kuni 25 % ergutava toetuse võimaliku eraldamise tingimuseks on seoses inimõiguste ja õigusriigi põhimõtetega võetud kohustuste täitmine, nimelt et vahevalitsus toetab põhiseadust, kohtunike ja prokuröride sõltumatust austatakse täielikult ning et 6. septembril 2007 taaskehtestatud erakorralise seisukorra eeskiri tunnistatakse võimalikult kiiresti kehtetuks, inimõiguste kõiki väidetavaid rikkumisi uuritakse või need lahendatakse kooskõlas Fidži seadustest tulenevate menetluste ja foorumitega ning vahevalitsus teeb kõik endast oleneva, et takistada ähvardavate avalduste tegemist julgeolekuorganite poolt;

—	2007. aasta suhkrutoetus oli null;

—

2008. aasta suhkrutoetuse andmine oli seotud tingimusega, et tõendatakse valimiste usaldusväärne ja õigeaegne ettevalmistamine vastavalt kokkulepitud kohustustele, nimelt et täidetakse põhikirja kohase loenduse, piiride ümberpaigutamise ja valimisreformiga seotud kohustused, võetakse meetmed valimisbüroo töö tagamiseks, sealhulgas valimiste vaatleja ametisse määramiseks 30. septembriks 2007 vastavalt põhiseadusele. Fidži 2008. aasta suhkrutoetus tühistati 31. detsembril 2009;

—	2009. aasta suhkrutoetus tühistati 2009. aasta mais, sest vahevalitsus otsustas lükata üldvalimised edasi 2014. aasta septembrisse;

—

2010. aasta toetus tühistati enne 1. maid 2010, sest demokraatlik protsess oli pidurdunud. Arvestades siiski suhkrusektori kriitilist olukorda, suunas komisjon osa rahalistest vahenditest otsetoetusteks suhkrutootmisest otseselt sõltuvatele elanikele, et vähendada kahjulikke sotsiaalseid tagajärgi. Seda toetust haldab tsentraalselt ELi delegatsioon Suvas, mitte valitsus. Kõnealuse toetuse peavad heaks kiitma ELi seadusandlikud ja eelarvepädevad institutsioonid;

—	lisaks käesolevas kirjas osutatule võidakse kaaluda täiendavat toetust põhikohustuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, eelkõige toetust valimiste ettevalmistamiseks ja/või läbiviimiseks;

—	piirkondlik koostöö ja Fidži osalemine selles jääb muutumatuks;

—	koostöö Euroopa Investeerimispanga ja ettevõtluse arenduskeskusega võib jätkuda tingimusel, et võetud kohustused täidetakse õigeaegselt.

Kohustuste täitmist kontrollitakse vastavalt käesoleva kirja lisas esitatud kohustustele seoses pideva dialoogi, missioonidega tehtava koostöö ning aruandlusega.

Lisaks sellele ootab EL Fidžilt täielikku koostööd Vaikse ookeani saarte foorumiga silmapaistvate isikute töörühma soovituste rakendamisel, mida välisministrite foorum toetas Vanuatus 16. märtsil 2007 toimunud kohtumisel.

EL jätkab Fidži olukorra hoolikat jälgimist. Vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu artiklile 8 peetakse Fidžiga tihedat poliitilist dialoogi, et tagada inimõiguste austamine, demokraatia taastamine ja õigusriigi põhimõtete jälgimine seni, kuni mõlemad pooled jõuavad järeldusele, et dialoog on täitnud oma eesmärgi.

Juhul kui vahevalitsus võetud kohustuste täitmisega viivitab, selle katkestab või sellest taganeb, jätab EL endale õiguse asjakohaseid meetmeid muuta.

EL rõhutab, et Fidži privileegid tema ELiga tehtavas koostöös olenevad AKV-ELi partnerluslepingu oluliste osade ning arengukoostöö rahastamisvahendis osutatud väärtuste järgimisest. Veenmaks ELi selles, et vahevalitsus on täielikult valmis võetud kohustustest kinni pidama, on oluline teha kokkulepitud kohustuste täitmisel varajasi ja olulisi edusamme.

Lugupidamisega

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	84,4
	MK	49,2
	XS	54,8
	ZZ	62,8
0707 00 05	MK	26,7
	TR	126,1
	ZZ	76,4
0709 90 70	TR	100,1
	ZZ	100,1
0805 50 10	AR	92,9
	CL	49,6
	EG	66,3
	IL	119,1
	MA	157,0
	TR	102,8
	UY	128,7
	ZA	96,3
	ZZ	101,6
0806 10 10	TR	118,1
	ZA	60,3
	ZZ	89,2
0808 10 80	AR	72,2
	AU	203,7
	BR	52,7
	CL	87,7
	CN	82,6
	NZ	99,2
	US	84,1
	ZA	80,3
	ZZ	95,3
0808 20 50	CN	83,7
	ZA	92,6
	ZZ	88,2

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 95 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad impordimaksud, mida kohaldatakse alates 2. oktoobrist 2010

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	55,47	0,00
1701 11 90 (1)	55,47	0,00
1701 12 10 (1)	55,47	0,00
1701 12 90 (1)	55,47	0,00
1701 91 00 (2)	45,21	3,91
1701 99 10 (2)	45,21	0,77
1701 99 90 (2)	45,21	0,77
1702 90 95 (3)	0,45	0,24

---

(1)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa III punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)  Kindlaksmääratud hind määruse (EÜ) nr 1234/2007 IV lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi puhul.

(3)  Kindlaksmääratud hind 1 % saharoosisisalduse puhul.

„Federal Centre for Animal Health (FGI „ARRIAH”), 600901 Vladimir, Urjvets, Venemaa”.

„232-442-7

Hüdrogeenitud sulatatud rasv

8030-12-4”

„232-442-7

Hüdrogeenitud tahkerasv

8030-12-4”

„268-616-4	Kuivatatud maisisiirup	68131-37-3
269-658-6	Sulatatud rasva hüdrogeenitud rasvhapete mono-, di- ja triglütseriidid	68308-54-3”

„268-616-4	Veetustatud maisisiirup	68131-37-3
269-658-6	Hüdrogeenitud tahkerasvmono-, -di- ja -triglütseriidid	68308-54-3”

„3.	Ained, mis tekivad teiste ainete, valmististe ja toodete lõppkasutamisel toimuva keemilise reaktsiooni tulemusel ja mida endid ei toodeta, impordita ega viida turule.

4.

Ained, mida endid ei toodeta, impordita ega viida turule ning mis saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis toimub, kui: a) stabilisaator, värvaine, lõhna- või maitseaine, antioksüdant, täiteaine, lahusti, kandeaine, pindaktiivne aine, plastifikaator, korrosiooniinhibiitor, vahutamise takistaja või vahueemaldaja, dispersant, sadestumise inhibiitor, kuivatusaine, sideaine, emulgaator, emulsioonilõhkuja, veetustaja, aglomerant, adhesiooniaktivaator, voolumodifikaator, pH-neutraliseerija, sekvestrant, koagulant, flokulant, tuleaeglusti, määrdeaine, kelaaditekitaja või kvaliteedikontrolli reaktiiv toimib nõuetekohaselt või”

„3.	Ained, mis tekivad teiste ainete, valmististe ja toodete lõppkasutamisel toimuva keemilise reaktsiooni tulemusel ja mida endid ei toodeta, impordita ega lasta turule.

4.

Ained, mida endid ei toodeta, impordita ega lasta turule ning mis saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis toimub, kui: a) stabilisaator, värvaine, lõhna- või maitseaine, antioksüdant, täiteaine, lahusti, kandeaine, pindaktiivne aine, plastifikaator, korrosiooniinhibiitor, vahutamise takistaja või vahueemaldaja, dispergant, sadestumise inhibiitor, kuivatusaine, sideaine, emulgaator, de-emulgaator, veetustaja, aglomerant, adhesiooniaktivaator, voolumodifikaator, pH-neutraliseerija, sekvestrant, koagulant, flokulant, tuleaeglusti, määrdeaine, kelaaditekitaja või kvaliteedikontrolli reaktiiv toimib nõuetekohaselt, või”.

„5.	Kõrvaltooted, kui neid iseseisvalt ei valmistata ega viida turule.”

„5.	Kõrvalsaadused, kui neid iseseisvalt ei valmistata ega lasta turule.”

„8.

Looduses esinevad ained, mida ei ole loetletud punktis 7, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks liigitamise kriteeriumidele või kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained.

9.

Järgmised looduslikust allikast saadud ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud ained, mis vastavad direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks liigitamise kriteeriumidele, jättes kõrvale ained, mis on liigitatud üksnes tuleohtlikuks [R10], nahka ärritavaks [R38] või silmi ärritavaks [R36], välja arvatud juhul, kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained:”

„8.

Looduses esinevad ained, mida ei ole loetletud punktis 7, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud juhul, kui nad vastavad direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele või kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained.

9.

Järgmised looduslikust allikast saadud ained, kui neid ei ole keemiliselt modifitseeritud, välja arvatud ained, mis vastavad direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele, jättes kõrvale ained, mis on klassifitseeritud üksnes tuleohtlikuks [R10], nahka ärritavaks [R38] või silmi ärritavaks [R36], välja arvatud juhul, kui nad on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad vastavalt XIII lisas esitatud kriteeriumidele või kui neid on vähemalt kahel eelmisel aastal nimetatud artikli 59 lõike 1 kohaselt kui aineid, mis põhjustavad samaväärset ohtu kui artikli 57 punktis f kirjeldatud ained:”.

„11.

Järgmised ained, kui need ei vasta direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks liigitamise kriteeriumidele ja eeldusel, et nad ei sisalda kõnealustele kriteeriumidele vastavaid koostisaineid kontsentratsioonis, mis ületab direktiivis 1999/45/EÜ esitatud madalaimat kohaldatavat kontsentratsioonipiiri või direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud kontsentratsioonipiire; vastasel korral peab olema teaduslike katseandmetega veenvalt tõendatud, et kõnealused koostisained on keskkonnas kättesaamatud kogu aine elutsükli jooksul, ning andmete kohta peab olema tõendatud, et need on õiged ja usaldusväärsed:”

„11.

Järgmised ained, kui need ei vasta direktiivis 67/548/EMÜ esitatud ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele ja eeldusel, et nad ei sisalda kõnealustele kriteeriumidele vastavaid koostisaineid kontsentratsioonis, mis ületab direktiivis 1999/45/EÜ esitatud madalaimat kohaldatavat kontsentratsioonipiiri või direktiivi 67/548/EMÜ I lisas esitatud kontsentratsioonipiire; vastasel korral peab olema teaduslike katseandmetega veenvalt tõendatud, et kõnealused koostisained on keskkonnas kättesaamatud kogu aine olelusringi jooksul, ning andmete kohta peab olema tõendatud, et need on õiged ja usaldusväärsed:”.