29.9.2010

Euroopa Liidu Teataja

L 255/1

Rahvusvahelises avalikus õiguses on õiguslik toime üksnes ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 107 – M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses nimetatud sõidukite üldehitusega

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

03-seeria muudatused – jõustumise kuupäev: 11. august 2010

SISUKORD

EESKIRI

1.	Reguleerimisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnituse andmine

Nõuded

6.	Sõiduki ja kere tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

7.	Tootmise vastavus nõuetele

8.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tootmise lõplik peatamine

10.	Üleminekusätted

11.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

12.	(Reserveeritud)

LISAD

1. lisa–

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitusdokumendid

1. osa –

Teatiste näidised

2. osa –

Tüübikinnitustunnistus

2. lisa–

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3. lisa–

Kõikidele sõidukitele esitatavad nõuded:

Liide –

Staatilise ümberpaiskumispiiri kontrollimine arvutuste teel

4. lisa–

Selgitavad joonised

5. lisa–

(Reserveeritud)

6. lisa–

Mehhaniseeritud uste sulgumisjõudude mõõtmise juhised

7. lisa–

A- ja B-klassi sõidukitele esitatavad alternatiivsed nõuded

8. lisa–

Piiratud liikumisvõimega sõitjate juurdepääsu hõlbustavatele tehnilistele seadmetele esitatavad nõuded

9. lisa–

(Reserveeritud)

10. lisa –

Eraldi seadmestiku tüübikinnitus ja tüübikinnitus sõidukile, mille kerele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna

11. lisa –

Massid ja mõõtmed

12. lisa –

Täiendavad ohutusnõuded trollibussidele

1. REGULEERIMISALA

1.1.	Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõigi M2- või M3-kategooria ühekorruseliste, kahekorruseliste, jäikraamiga või liigendraamiga sõidukite suhtes. (1)

1.2.

Eeskirja nõudeid ei kohaldata siiski järgmiste sõidukite suhtes:

1.2.1.

sõidukid, mis on projekteeritud selliste isikute vedamiseks, kelle suhtes rakendatakse turvameetmeid, näiteks vangid;

1.2.2.

vigastatud või haigete inimeste veoks spetsiaalselt projekteeritud sõidukid (kiirabiautod);

1.2.3.

maastikuautod;

1.2.4.

spetsiaalselt koolilaste veoks projekteeritud sõidukid.

1.3.

Käesoleva eeskirja nõudeid kohaldatakse järgmiste sõidukite suhtes ainult niivõrd, kuivõrd need vastavad sõidukite kavandatud kasutusele ja funktsioonile:

1.3.1.

politsei, turvateenistuse ja relvajõudude tarbeks projekteeritud sõidukid;

1.3.2.

sõidukid, mis on ette nähtud kuni kaheksa sõitja (lisaks juhile) vedamiseks, kuid milles on lisaks ka ainult sõiduki seismise ajal kasutatavaid istekohti. Näiteks liikuvad raamatukogud, mobiilsed kirikud ja kliinikud. Sõidu ajal kasutatavad istmed peavad sellistes sõidukites olema kasutajate jaoks selgelt tähistatud.

1.4.

Kuni asjakohaste sätete lisamiseni ei piira käesolev eeskiri kokkuleppeosalise õigust kehtestada oma territooriumil registreeritavate sõidukite suhtes teekonna- ja/või sihtkoha helilise- ja/või visuaalse esitlemise seadmete paigaldamis- ja tehnilisi nõudeid olenemata sellest, kas seadmed paigaldatakse sõidukisse või väljapoole sõidukit.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„sõiduk” – kõik eespool punktiga 1 määratletud reguleerimisalasse kuuluvad M2- või M3-kategooria sõidukid

2.1.1.1.

„I klass” – seisukohtadega sõidukid, mis võimaldavad sõitjate sagedast liikumist;

2.1.1.2.

„II klass” – peamiselt istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõidukid, milles on võimalik vedada seisvaid sõitjaid istmetevahelises käigus ja/või alal, mis ei ole suurem kui kahe topeltistme jaoks vajalik pind;

2.1.1.3.

„III klass” – üksnes istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõidukid.

2.1.1.4.

Sõiduk võib samaaegselt kuuluda rohkem kui ühte klassi. Sel juhul võidakse sõidukile anda tüübikinnitus iga klassi kohta, millele sõiduk vastab.

2.1.2.1. „A-klass”– seisvate sõitjate veoks ettenähtud sõidukid; sellesse klassi kuuluvas sõidukis on istmed ja seisukohad sõitjate jaoks.

2.1.2.2. „B-klass”– sõidukid, mis ei ole mõeldud seisvate sõitjate veoks; sellesse klassi kuuluvas sõidukis ei ole seisvatele sõitjatele ettenähtud ala;

2.1.3.1.

„kahekorruseline liigendsõiduk” – vähemalt kahest jäigast omavahel liigendiga ühendatud sektsioonist koosnev sõiduk; kõikide sektsioonide sõitjateruumid on vähemalt ühe korruse ulatuses omavahel ühendatud, nii et sõitjad saavad nende vahel vabalt liikuda; jäigad sektsioonid on omavahel püsivalt ühendatud ning neid saab üksteisest eraldada vaid seadmetega, mida tavaliselt kasutatakse vaid töökojas;

2.2.

„Tüübi (tüüpide) määratlemine”

2.2.1. „Sõiduki tüüp”– sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmistes olulistes punktides:

2.2.2. „kere tüüp”– kere kategooria, kui kere on saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna, milles ei esine erinevusi sellistes olulistes aspektides nagu:

2.3.

„sõiduki või eraldi seadmestiku tüübikinnitus” – punktis 2.2 määratletud sõiduki või kere tüübikinnitus nende käesolevas eeskirjas täpsustatud konstruktsioonilisi iseärasusi silmas pidades;

2.4.

„pealisehitus” – kere osa, mis annab sõidukile tugevuse ümberpaiskumise puhuks;

2.5.

„teenindusuks” – sõitjate uks, mida kasutatakse tavaolukorras ja mille avamiseks juht ei pea oma kohalt tõusma;

2.6.

„kahe poolega uks” – kaht juurdepääsu võimaldav või samaväärne uks;

2.7.

„liuguks” – uks, mida saab avada ja sulgeda, nihutades seda mööda ühte või mitut sirget või peaaegu sirget siini;

2.8.

„avariiuks” – uks sõitjate väljumiseks erandjuhtudel, eeskätt avariiolukorras;

2.9.

„avariiaken” – aken sõitjate väljumiseks avariiolukorras; see ei tarvitse olla klaasitud;

2.10.

„kahe- või mitmeosaline aken” – avariiaken, mis mõttelise joonega (joontega) (või tasandiga/tasanditega) kaheks või enamaks osaks jaotatuna vastab iga osa mõõtmete ja juurdepääsuvõimaluste poolest tavalise avariiakna nõuetele;

2.11.

„avariiluuk” – ava laes või põrandas, mis on määratud sõitjate väljapääsuks üksnes avariiolukorras;

2.12.

„avariiväljapääs” – avariiuks, avariiaken või avariiluuk;

2.13.

„väljapääs” – teenindusuks, ühendustrepp, pooltrepp või avariiväljapääs;

2.14.

„põrand või korrus” – sõiduki kere osa, mille pealispinnale toetuvad seisvate sõitjate, istuvate sõitjate, juhi ja meeskonnaliikmete jalad ning millel võivad olla istmekinnitused;

2.15.

„istmetevaheline käik” – ala, mille kaudu võivad sõitjad liikuda mis tahes istmelt, istmereast või ratastooli kasutajatele ettenähtud alalt mõne teise istme, istmerea või ratastooli kasutajatele ettenähtud alani või juurdepääsuteeni, mis saab alguse teenindusuksest või viib selleni, või ühendustrepini või seisvate sõitjate jaoks ettenähtud mis tahes alani; selles ei sisaldu:

2.16.

„juurdepääsutee” – teenindusukse juurest algav ala, mis ulatub kuni ülemise astme (istmetevahelise käigu äär), ühendustrepi või pooltrepi välimise servani. Kui ukse juures astmed puuduvad, peetakse juurdepääsuteeks 3. lisa punkti 7.7.1 kohaselt mõõdetavat ala, mis lõpeb 300 mm kaugusel algasendis oleva katsekeha siseküljest;

2.17.

„juhiruum” – ruum, mis on mõeldud kasutamiseks ainult juhile (välja arvatud avariiolukorras) ja milles on juhiiste, rool, juhtseadmed, näidikud ja muud sõiduki juhtimiseks ning käitamiseks vajalikud seadmed;

2.18.

„töökorras sõiduki mass” – töökorras koormamata sõiduki mass koos kere ning haakeseadmega veduki korral või kabiiniga runga mass, kui tootja ei varusta sõidukit kere ja/või haakeseadmega (sealhulgas jahutusvedelik, õlid, tangitud kütus 90 % ulatuses, muud vedelikud 100 % (välja arvatud kasutatud vesi), tööriistad, varuratas ja juht (75 kg) ning bussidel meeskonnaliikme istme olemasolu korral meeskonnaliikme mass (75 kg));

2.19.

„suurim tehniliselt lubatud täismass (M)” – tootja määratud suurim sõiduki lubatud mass, mis põhineb sõiduki konstruktsioonil ja tööomadustel. Suurima tehniliselt lubatud täismassi alusel määratakse sõiduki kategooria;

2.20.

„sõitja” – isik, kes ei ole juht ega meeskonnaliige;

2.21.

„piiratud liikumisvõimega sõitja” – iga sõitja, kellel on raskusi ühistranspordi kasutamisel, näiteks invaliidid (sealhulgas meeleorganite puuetega ja vaimupuuetega inimesed ning ratastooli kasutavad inimesed), kehalise puudega inimesed, väikesekasvulised inimesed, rasket pagasit kandvad inimesed, vanurid, rasedad, ostukärudega inimesed ja lastega sõitjad (kaasa arvatud lastekärus lapsed);

2.22.

„ratastooli kasutaja” – isik, kes kehavigastuse või puude tõttu kasutab liikumiseks ratastooli;

2.23.

„meeskonnaliige” – teise juhi või võimaliku reisisaatja ametis olev isik;

2.24.

„sõitjateruum” – sõitjate jaoks ettenähtud ruum, välja arvatud ala, kus asuvad kohtkindlad sisseseaded, näiteks baar, kööginišš, tualett, pagasi- või kaubaruum;

2.25.

„mehhaniseeritud teenindusuks” – teenindusuks, mis avaneb ja sulgub energiaallika (välja arvatud lihasjõud) mõjul ja mille avamist ning sulgemist – kui see ei ole automaatne – juhib juht või meeskonnaliige kaugjuhtimise teel;

2.26.

„isetoimiv teenindusuks” – mehhaniseeritud teenindusuks, mida saab avada ainult siis (välja arvatud avariiolukordadeks määratud juhtimisseadmete kasutamise korral), kui sõitja on kasutanud asjaomast juhtseadet ja juht on juhtseadme sisse lülitanud, ning mis sulgub automaatselt uuesti;

2.27.

„sõidu alustamist takistav seade” – automaatseade, mis takistab sõidu alustamist, kui sõiduki uks ei ole täielikult sulgunud;

2.28.

„teenindusuks, mida juhib juht” – teenindusuks, mida tavaliselt avab ja sulgeb juht;

2.29.

„eelisõigusiste” – asjakohaselt tähistatud lisaruumiga iste piiratud liikumisvõimega inimestele;

2.30.

„sisenemise abiseade” – seade, mis aitab ratastooli kasutajal sõidukisse pääseda, näiteks tõsteseade, kaldtee jms;

2.31.

„kallutussüsteem” – süsteem, mis täielikult või osaliselt tõstab või langetab sõiduki keret tavalise sõiduasendi suhtes;

2.32.

„tõsteseade” – platvormiga seade või süsteem, mida saab tõsta ja langetada, et võimaldada sõitjate liikumist sõitjateruumi põrandalt maapinnale või kõnniteele ning vastupidi;

2.33.

„kaldtee” – seade, mis moodustab silla sõitjateruumi põrandast maapinnani või kõnniteeni. Kasutusasendis hõlmab see kaldtee liigutatavaid osi või pindu, mida kasutatakse üksnes kaldtee kasutusasendi puhul ja mis on mõeldud ratastooliga ülesõitmiseks;

2.34.

„teisaldatav kaldtee” – kaldtee, mida saab sõiduki konstruktsiooni küljest eemaldada ja mida saab paigaldada juht või meeskonnaliige;

2.35.

„eemaldatav iste” – iste, mida saab sõidukist hõlpsalt eemaldada;

2.36.

„esiosa” ja „tagaosa” – sõiduki esi- või tagaosa tavalise sõidusuuna ja mõistete kohaselt; väljendeid „eesmine”, „kõige esimene”, „tagumine” ja „kõige tagumine” jms mõistetakse samamoodi;

2.37.

„ühendustrepp” – trepp, mis võimaldab liikuda ülemise ja alumise korruse vahel;

2.38.

„eraldatud ruum” – ruum sõidukis, mida sõitjad ja meeskonnaliikmed võivad kasutada sõiduki liikumise ajal ja mis on sõitjate või meeskonna muudest ruumidest eraldatud, välja arvatud kohtades, kus vahesein võimaldab sõitjatel vaadet järgmisesse sõitjateruumi, ning on ühendatud teiste ruumidega usteta istmetevahelise käiguga;

2.39.

„pooltrepp” – ülemiselt korruselt algav trepp, mis lõpeb avariiuksega;

2.40.

„teenindusukse valgustus” – sõiduki valgustusseade(seadmed), mis on ette nähtud teenindususte ja rataste vahetus läheduses oleva ala valgustamiseks.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.

Vastutav tootja või tootja ametlik esindaja esitab tüübikinnituse taotluse:

a)	sõiduki tüübi või

b)	eraldi seadmestiku tüübi või

c)	sõiduki tüübi, mille kere on eraldi seadmestikuna tüübikinnituse juba saanud,

konstruktsiooniliste iseärasuste kohta.

3.2.	Kui tüübikinnituse taotlus esitatakse sõiduki kohta, mille rungale on monteeritud tüübikinnitusega kere, tähendab mõiste „tootja” ettevõtet, kus toimub monteerimine.

3.3.

Teave konstruktsiooniliste iseärasuste kohta edastatakse teatises, mis esitatakse vastavalt 1. lisa 1. osas esitatud näidisele.

3.3.1. 1. liide: sõiduki tüübi puhul,

3.3.2. 2. liide: kere tüübi puhul,

3.3.3. 3. liide: sõiduki tüübi puhul, mille kere on juba saanud tüübikinnituse eraldi seadmestikuna.

3.4.	Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi esindav sõiduk (sõidukid) või kere (kered).

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.	Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk või kere vastab punktis 5 esitatud nõuetele, antakse kõnealusele sõidukile või kerele tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 03, mis vastab muudatuste seeriale 03) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajaks eeskirja tehtud viimaseid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama lepinguosaline ei tohi anda ühele tüübile antud numbrit teisele sõiduki- või keretüübile punkti 2.2 tähenduses.

4.3.	Teade käesoleva eeskirja kohaselt sõiduki või kere tüübikinnituse andmise või selle laiendamise kohta edastatakse eeskirja rakendavatele lepinguosalistele vormis, mis on kooskõlas eeskirja 1. lisas esitatud näidisega.

4.4.

Igale sõidukile või kerele, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõiduki või kere tüübile, paigaldatakse selgesti loetavalt tüübikinnitusvormis nimetatud juurdepääsetavale kohale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest:

4.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (3)

4.4.2.

punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremale poole jääb käesoleva eeskirja number, millele järgneb täht „R”, sidekriips ja tüübikinnituse number ning

4.4.3.

rooma numbritest koosnev täiendav sümbol, mis tähistab klassi (klasse), milles sõiduk või kere on tüübikinnituse saanud. Eraldi tüübikinnituse saanud kerel on täiendav täht „S”.

4.5.

Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile, ei pea käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid kõigi eeskirjade kohta, mille alusel on antud tüübikinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6.	Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

4.7.	Tüübikinnitusmärk kinnitatakse tootja paigaldatud kere või sõiduki andmeplaadile või selle kõrvale.

4.8.	Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5. NÕUDED

5.1.	Kõik sõidukid peavad vastama käesoleva eeskirja 3. lisas sätestatud nõuetele. Tüübikinnituse eraldi saanud kered peavad vastama 10. lisa nõuetele. Kui sõiduki kerele on tüübikinnitus antud 10. lisa alusel, antakse sõidukile tüübikinnitus sama lisa alusel.

5.2.	8. lisa tehniliste tingimuste kohaselt peavad I klassi sõidukitesse pääsema ratastooli kasutavad inimesed ja teised piiratud liikumisvõimega inimesed.

5.3.

Muude kui I klassi kuuluvate sõidukite korral võivad kokkuleppeosalised vabalt valida kõige sobivama lahenduse, et parandada sõidukitesse juurdepääsu võimalust. Muud kui I klassi kuuluvad sõidukid, mis on varustatud piiratud liikumisvõimega ja/või ratastooli kasutavate inimeste jaoks mõeldud seadmetega, peavad vastama 8. lisa asjakohastele nõuetele.

5.4.	Käesolev eeskiri ei piira kokkuleppeosalise ametiasutuste õigust täpsustada, et teatavat laadi toimimist eeldatakse ainult sõidukitelt, mis on 8. lisa kohaselt varustatud seadmetega piiratud liikumisvõimega sõitjate veoks.

5.5.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tehakse kõik mõõtmised tasasel ja horisontaalsel pinnal seisva, normaalses sõidukorras oleva, sõiduvalmis seisundile vastava massiga sõidukil. Kallutussüsteemi olemasolu korral reguleeritakse see nii, et sõiduki kõrgus vastab normaalsele sõiduasendile. Kui kerele antakse tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, peab tootja määrama kindlaks selle asendi tasase horisontaalse pinna suhtes.

5.6.

Kui käesoleva eeskirja nõuete kohaselt peab sõiduki (mille mass vastab sõidukorras sõiduki massile) teatav pind olema horisontaalne või mingi kindla nurga all, siis mehaanilise vedrustusega sõidukorras sõidukite korral võib pinna kalle olla suurem või seda võib suureneda eeldusel, et tootja määratletud koormusseisundis vastab sõiduk kõnealusele nõudele. Kui sõidukile on kinnitatud kallutussüsteem, ei tohi sõidukit seejuures kasutada.

6. SÕIDUKI JA KERE TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

6.1.

Sõiduki tüübikinnituse andnud haldusasutust teavitatakse igast muudatusest sõiduki või kere tüübis. Seejärel võib see asutus:

6.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta muudatused märgatavalt tüübikinnituse nõuetekohasust ning sõiduk või kere vastab endiselt nõuetele, või

6.1.2.

nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

6.2.	Eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse tüübikinnituse andmise kinnitus koos muudatuste kirjeldusega või teade kinnituse andmisest keeldumise kohta punktis 4.3 sätestatud korras.

6.3.	Tüübikinnituse laienduse väljastav pädev asutus määrab laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi eeskirja 1. lisa 2. liites esitatud näidisele vastava teatisega.

7. TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavuse menetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) kehtestatuga järgmistel tingimustel:

7.1.	käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukid ja kered peavad olema valmistatud nii, et tüübikinnituse andmisel oleks täidetud punktis 5 esitatud nõuded;

7.2.	tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Selliseid kontrollimisi tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

8. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.	Sõidukile või kerele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui ei täideta punkti 5 nõudeid.

8.2.	Kui eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab varem antud tüübikinnituse, teavitab ta sellest viivitamata teisi eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi eeskirja 1. lisa 2. liites esitatud näidisele vastava teatisega.

9. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik peatab lõplikult käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõiduki või kere tootmise, teavitab ta sellest tüübikinnituse andnud asutust. Asjakohase teabe saamise järel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi eeskirja 1. lisa 1. osas esitatud näidisele vastava teatisega.

10. ÜLEMINEKUSÄTTED

10.1.

Pärast 02-seeria muudatuste jõustumise ametlikku kuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitust, mis vastab käesolevale 02-seeria muudatustega muudetud eeskirjale.

10.2.

Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei tohi keelduda andmast riiklikku tüübikinnitust sõiduki tüübile, mis on kinnitatud vastavalt käesoleva eeskirja 02-seeria muudatustele.

10.3.

Alates 1. aprillist 2008 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi üksnes juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

10.4.

Alates 12. augustist 2010 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda selliste sõidukite riiklikust või piirkondlikust esmaregistreerimisest (esmasest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste nõuetele.

10.5.

Alates punktis 10.3 nimetatud kuupäevast ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised anda enam uusi eeskirjale nr 36 või eeskirjale nr 52 vastavaid tüübikinnitusi.

10.6.

02-seeria muudatuste 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud 02-seeria muudatuste 5. täiendusega.

10.7.

12 kuud pärast 02-seeria muudatuste 5. täienduse jõustumist annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi vaid siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatuste 5. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

10.8.

24 kuu möödumisel 02-seeria muudatuste 5. täienduse jõustumisest võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda esmasest riiklikust registreerimisest (esmakordne kasutuselevõtmine) nende sõidukite puhul, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele (muudetud 02-seeria muudatuste 5. täiendusega).

10.9.

Alates 03-seeria muudatuste jõustumise ametlikust kuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda välja andmast ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitust, mis vastab käesolevale, 03-seeria muudatustega muudetud eeskirjale.

10.10.

Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei saa keelduda riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste kohase tüübikinnituse.

10.11.

Alates 31. detsembrist 2012 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitusi ainult siis, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab käesolevale 03-seeria muudatustega muudetud eeskirja nõuetele.

10.12.

Alates 31. detsembrist 2013 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda selliste sõidukite riiklikust või piirkondlikust esmaregistreerimisest (esmasest kasutuselevõtust), mis ei vasta käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste nõuetele.

11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised teatavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete korraldamise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kuhu tuleb saata vormikohased teated teistes riikides antud tüübikinnituste, tüübikinnituse laiendamise, selle andmisest keeldumise või tühistamise kohta.

12. (Reserveeritud)

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega) 7. lisas.

(2) Nende sõidukite kasutamise suhtes võivad liikmesriikide haldusasutused kehtestada oma eeskirjad.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad selle liikmesriigid, kasutades vastavat Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 – (vaba), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukile ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ja kõnealuste nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad selle kokkuleppega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppeosalistele.

1. LISA

ÜRO EUROOPA MAJANDUSKOMISJONI TÜÜBIKINNITUSDOKUMENDID

1. Osa

Teatiste näidised

1. liide

TEATISE NÄIDIS

Esitatakse eeskirja nr 107 alusel M2- või M3-kategooria sõidukite üldehitusega seotud tüübikinnituse kohta

Allpool toodud teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad või eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadmeid, tuleb esitada andmed ka nende töötamise kohta.

1. ÜLDOSA

1.1.	Mark (tootja kaubanimi):

1.2.

Tüüp:

1.2.1.

Rung:

1.2.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.3.	Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):

1.3.1.

Rung:

1.3.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.3.3.

Märgistuse asukoht:

1.3.3.1.

Rung:

1.3.3.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.4.	Sõiduki kategooria (c):

1.5.	Tootja nimi ja aadress:

1.6.	Koostetehas(t)e aadress(id):

2. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

2.1.	Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

2.2.	Kogu sõiduki mõõtjoonis:

2.3.	Telgede ja rataste arv:

2.3.1.

Topeltratastega telgede arv ja asukoht:

2.3.2.

Juhttelgede arv ja asukoht:

2.4.	Rung (kui on olemas) (üldjoonis):

2.5.	Pikikandurite materjal (d):

2.6.	Mootori paigutus ja asukoht:

2.7.	Juhikabiin (buldog- või tavaline kabiin) (z):

2.8.	Rooli asukoht:

2.8.1.

Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse (1) iikluse korral:

2.9.	Täpsustage, kas mootorsõiduk on mõeldud haagiste vedamiseks ja kas haagis on pool-, kesktelg- või veotiisliga haagis.

3. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kg ja mm) (vajadusel viidata joonisele)

3.1.	Teljevahe(d) (täiskoormusel) (f):

3.2.	Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

3.2.1.

Kerega runga korral

3.2.1.1.

Pikkus (j):

3.2.1.2.

Laius (k):

3.2.1.3.

Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märgitakse harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):

3.2.1.4.

Esiülend (m):

3.2.1.5.

Tagaülend (n):

3.3.	Suurima tehniliselt lubatud täismassiga sõiduki raskuskeskme asukoht piki-, risti- ja vertikaalsuunas.

3.4.

Sõidukorras sõiduki kere, veduki korral (välja arvatud M1-kategooria veduk) haakeseadme, kui tootja on selle paigaldanud, või runga või kabiiniga runga (ilma kere ja /või haakeseadmeta, kui tootja ei ole sõidukit lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab vedelike, tööriistade, varuratta ja juhi massi, ning bussi puhul meeskonnaliikme massi, kui sõidukis on meeskonnaliikmele istekoht (o) (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne mass):

3.4.1.

Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral koormus haakepunktis (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne):

3.5.	Tootja sätestatud suurim tehniliselt lubatud täismass (y) (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne):

3.5.1.

Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne):

3.6.	Igale teljele mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus:

3.7.	Haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus:

3.7.1.

mootorsõidukil:

4. KERE

4.1.	Kere tüüp: ühekorruseline, kahekorruseline, liigendiga või madala põrandaga (1)

4.2.	Kasutatud materjalid ja ehitusmeetodid:

5. ERISÄTTED REISIJTEVEOKS KASUTATAVATE SÕIDUKITE KOHTA, MILLEL ON LISAKS JUHIISTMELE ROHKEM KUI KAHEKSA ISTEKOHTA

5.1.	Sõiduki klass (I klass, II klass, III klass, A-klass, B-klass):

5.2.	Sõitjateruumi pindala (m2)

5.2.1.

Kokku (So):

5.2.2.

Ülemine korrus (Soa): (1)

5.2.3.

Alumine korrus (Sob): (1)

5.2.4.

Seisukohad (S1):

5.3.	Sõitjate arv (iste- ja seisukohad):

5.3.1.

Kokku (N): (2) (3)

5.3.2.

Ülemine korrus (Na): (1) (2) (3)

5.3.3.

Alumine korrus (Nb): (1) (2) (3)

5.4.	Sõitjate arv (istekohad): (2)

5.4.1.

Kokku (A): (2) (3)

5.4.2.

Ülemine korrus (Aa): (1) (2) (3)

5.4.3.

Alumine korrus (Ab): (1) (2) (3)

5.5.	Meeskonnaliikme iste: jah/ei (1)

5.6.	Teenindususte arv:

5.7.	Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp):

5.7.1.

Kokku:

5.7.2.

Ülemine korrus: (1)

5.7.3.

Alumine korrus: (1)

5.8.	Pagasiruumide maht (m3):

5.9.	Pagasiveo pinna suurus katusel (m2):

5.10.

Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, kallutussüsteem), kui on paigaldatud:

5.11.

Pealisehituse tugevus:

5.11.1.

Eeskirja nr 66 kohase tüübikinnituse number, kui see on olemas:

Selgitavad märkused

(1)	Mittevajalik maha tõmmata (kui sobib rohkem kui üks vastus, ei ole vaja midagi maha tõmmata).

(2)	Liigendsõiduki puhul märkida iga jäiga sektsiooni istekohtade arv.

(3)	Kui sõiduk on varustatud ratastoolide veoks, märkida sõidukisse paigutatavate ratastoolide maksimaalne arv. Kui sõitjate arv sõltub sõidukisse paigutatavate ratastoolide arvust, näidata istuvate, seisvate ja ratastoolis sõitjate lubatud kombinatsioonid.

b)	Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesolevas teatises kirjeldatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (näiteks ABC??123??).

c)	Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva resolutsiooni tervikteksti (R.E.3) (TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega) 7. lisas.

Võimaluse korral nimetada euronormile vastav tähis, vastasel juhul märkida:

i)	materjali kirjeldus,

ii)	voolavuspiir,

iii)	tõmbetugevuspiir,

iv)	pikenemine (protsentides),

v)	Brinelli kõvadus.

e)	Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mõlema variandi massid ja mõõtmed.

f)	ISO-standard 612–1978, tingimus nr 6.4.

j)	11. lisa punkt 2.2.1.

k)	11. lisa punkt 2.2.2.

l)	11. lisa punkt 2.2.3.

m)	ISO-standard 612–1978, tingimus nr 6.6.

n)	ISO-standard 612–1978, tingimus nr 6.7.

Juhi massiks ja meeskonnaliikme (vajaduse korral) massiks arvestatakse 75 kg (selle moodustavad sõitja mass 68 kg ja pagasi kaal 7 kg vastavalt ISO-standardile 2416–1992), kütusepaak on täidetud 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (välja arvatud kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt määratud mahust.

y)	Haagise või poolhaagise korral, mille puhul haakeseadmele või sadulale langeb märkimisväärne vertikaalkoormus, lisatakse suurimale tehniliselt lubatud täismassile nimetatud koormus jagatuna raskuskiirendusega.

z)	Eestjuhitav sõiduk – konfiguratsioon, mille korral üle poole mootori pikkusest on esiklaasi alumise serva eespoolseimast punktist tagapool ja rooliratta rumm asub sõiduki pikkuse eesmises veerandis.

2. liide

TEATISE NÄIDIS

Esitatakse eeskirja nr 107 alusel M2- või M3-kategooria sõidukite kere üldehitusega seotud tüübikinnituse kohta

Allpool toodud teave esitatakse vajaduse korral kolmes eksemplaris ja see peab sisaldama sisukorda. Kõik joonised tuleb esitada asjakohases mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4 formaadis paberil või A4 formaati voldituna. Võimalikud fotod peavad olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

1. ÜLDOSA

1.1.	Mark (tootja kaubanimi):

1.2.

Tüüp:

1.3.	Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):

1.3.1.

Kere/komplektne sõiduk:

1.3.2.

Märgistuse asukoht:

1.3.3.

Kere/komplektne sõiduk:

1.4.	Osade ja eraldi seadmestike korral määrata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis.

1.5.	Koostetehas(t)e aadress(id):

2. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

2.1.	Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

2.2.	Kogu sõiduki mõõtjoonis:

2.3.	Telgede ja rataste arv:

2.4.	Rung (kui on olemas) (üldjoonis):

2.5.	Pikikandurite materjal (d):

2.6.	Mootori paigutus ja asukoht:

2.7.	Juhikabiin (buldog- või ninamikkabiin) (z):

2.8.	Rooli asukoht:

3. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kg ja mm) (vajadusel viidata joonisele)

3.1.	Teljevahe(d) (täiskoormusel) (f):

3.2.	Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

3.2.1.

Kere puhul, mis on tüübikinnituse saanud ilma rungata:

3.2.1.1.

Pikkus (j):

3.2.1.2.

Laius (k):

3.2.1.3.

Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märkida harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):

4. KERE

4.1.	Kere tüüp: ühekorruseline, kahekorruseline, liigendiga või madala põrandaga (1)

4.2.	Kasutatud materjalid ja ehitusmeetodid:

5. ERISÄTTED REISIJTEVEOKS KASUTATAVATE MOOTORSÕIDUKITE KOHTA, MILLEL ON LISAKS JUHIISTMELE ROHKEM KUI KAHEKSA ISTEKOHTA

5.1.	Sõiduki klass (I klass, II klass, III klass, A-klass, B-klass):

5.1.1.

Runga tüübid, millele võib paigaldada tüübikinnituse saanud kere (tootja(te) ja sõiduki(te) tüübid):

5.2.	Sõitjateruumi pindala (m2):

5.2.1.

Kokku (So):

5.2.1.1.

Ülemine korrus (Soa): (1)

5.2.1.2.

Alumine korrus (Sob): (1)

5.2.2.

Seisukohad (S1):

5.3.	Sõitjate arv (iste- ja seisukohad):

5.3.1.

Kokku (N): (2) (3)

5.3.2.

Ülemine korrus (Na): (1) (2) (3)

5.3.3.

Alumine korrus (Nb): (1) (2) (3)

5.4.	Istekohtade arv: (2)

5.4.1.

Kokku (A): (2) (3)

5.4.2.

Ülemine korrus (Aa): (1) (2) (3)

5.4.3.

Alumine korrus (Ab): (1) (2) (3)

5.5.	Teenindususte arv:

5.6.	Avariiväljapääsude arv (uksed, aknad, avariiluugid, ühendustrepp ja pooltrepp)

5.6.1.

Kokku:

5.6.2.

Ülemine korrus: (1)

5.6.3.

Alumine korrus: (1)

5.7.	Pagasiruumide maht (m3):

5.8.	Pagasiveo pinna suurus katusel (m2):

5.9.	Tehnilised vahendid sõidukisse pääsemise hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, langetusseade), kui need on paigaldatud:

5.10.

Pealisehituse tugevus:

5.10.1.

Eeskirja nr 66 kohase tüübikinnituse number, kui see on olemas:

5.11.

Käesoleva eeskirja punktid, millele kõnealune eraldi seadmestik peab vastama:

Selgitavad märkused: vt 1. liide.

3. liide

TEATISE NÄIDIS

Esitatakse eeskirja nr 107 alusel M2- või M3-kategooria sõidukite üldehitusega seotud tüübikinnituse kohta, kui sõiduki kerele on eelnevalt antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi juhtimisseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

1. ÜLDOSA

1.1.	Mark (kaubanimi):

1.2.

Tüüp:

1.2.1.

Rung:

1.2.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.3.	Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (b):

1.3.1.

Rung:

1.3.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.3.3.

Märgistuse asukoht:

1.3.3.1.

Rung:

1.3.3.2.

Kere/komplektne sõiduk:

1.4.	Sõiduki kategooria (c):

1.5.	Tootja nimi ja aadress:

1.6.	Koostetehas(t)e aadress(id):

2. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED KARAKTERISTIKUD

2.1.	Tüüpsõiduki fotod ja/või joonised:

2.2.	Kogu sõiduki mõõtjoonis:

2.3.	Telgede ja rataste arv:

2.3.1.

Topeltratastega telgede arv ja asend.

2.4.	Rung (kui on olemas) (üldjoonis):

2.5.	Pikikandurites kasutatud materjalid (d):

2.6.	Mootori paigutus ja asukoht:

2.7.	Rooli asukoht:

2.7.1.

Sõiduk on ette nähtud kasutamiseks parem-/vasakpoolse (1) liikluse korral:

3. MASSID JA MÕÕTMED (e) (kg ja mm)

(vajaduse korral viidata joonisele)

3.1.	Teljevahe(d) (täiskoormusel) (f):

3.2.	Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

3.2.1.

Kerega runga korral

3.2.1.1.

Pikkus (j):

3.2.1.2.

Laius (k):

3.2.1.2.1.

Suurim laius:

3.2.1.3.

Kõrgus (sõidukorras sõiduk) (l) (reguleeritava kõrgusega vedrustuse korral märkida harilikule sõiduasendile vastav kõrgus):

3.3.

Sõidukorras sõiduki kere, veduki korral tootja paigaldatud haakeseadme (välja arvatud M1-kategooria veduk) või runga või kabiiniga runga (kui tootja ei ole sõidukit lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab vedelike, tööriistade, varuratta ja juhi massi, ning bussi puhul meeskonnaliikme kaalu, kui sõidukis on meeskonnaliikmele istekoht: (o) (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne).

3.3.1.

Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagise või kesktelghaagise korral koormus haakepunktis (iga variandi kohta maksimaalne ja minimaalne):

3.4.	Tootja määratud lubatud suurim täismass (y) (maksimaalne ja minimaalne):

3.4.1.

Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel ning poolhaagiste ja kesktelghaagiste puhul haakepunktile langev koormus (maksimaalne ja minimaalne):

3.5.	Igale teljele mõjuv suurim tehniliselt lubatud koormus või mass:

4. PEALISEHITUSE TUGEVUS:

4.1.	Eeskirja nr 66 kohase tüübikinnituse number, kui see on olemas:

Selgitavad märkused: vt 1. liide.

2. Osa

1. liide

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tüübikinnitustunnistuse nr … lisand …

sõiduki tüübikinnituse kohta eeskirja nr 107 alusel.

1. Lisateave

1.1.	Sõiduki kategooria (M2, M3): (1)

1.2.	Kere ehitus (ühekorruseline või kahekorruseline, liigendiga, madala põrandaga): (1)

1.3.	Suurim tehniliselt lubatud mass (kg):

1.4.	Kogupikkus: … mm

1.5.	Kogulaius: … mm

1.6.	Kogukõrgus: … mm

1.7.

Sõitjate arv (iste- ja seisukohad):

1.7.1.

Kokku (N): (2) (3)

1.7.2.

Ülemine korrus (Na): (1) (2) (3)

1.7.3.

Alumine korrus (Nb): (1) (2) (3)

1.7.4.

Istekohtade arv:

1.7.4.1.

Kokku (A): (2) (3)

1.7.4.2.

Ülemine korrus (Aa): (1) (2) (3)

1.7.4.3.

Alumine korrus (Ab): (1) (2) (3)

1.8.	Pagasiruumide maht (m3):

1.9.	Pagasiveo pinna suurus katusel (m2):

1.10.

Tehnilised seadmed sõidukisse sissepääsu hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, kallutussüsteem):

1.11.

Koormatud sõiduki raskuskeskme asend piki-, rist- ja vertikaalsuunas:

1.12.

Pealisehituse tugevus

tüübikinnituse number, kui seda nõutakse:

2. Märkused:

2. liide

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tüübikinnitustunnistuse nr … lisand …

sõiduki kerele kui eraldi seadmestikule eeskirja nr 107 alusel antava tüübikinnituse kohta

1. Lisateave

1.1.	Sõiduki kategooria, millele kere võib paigaldada (M2, M3): (2)

1.2.	Kere ehitus (ühekorruseline või kahekorruseline, liigendiga, madala põrandaga): (2)

1.3.	Runga tüüp (tüübid), millele kere võib paigaldada:

1.4.

Sõitjate arv (iste- ja seisukohad):

1.4.1.

Kokku (N): (5) (6)

1.4.2.

Ülemine korrus (Na): (2) (5) (6)

1.4.3.

Alumine korrus (Nb): (2) (5) (6)

1.4.4.

Istekohtade arv:

1.4.4.1.

Kokku (A): (5) (6)

1.4.4.2.

Ülemine korrus (Aa): (2) (5) (6)

1.4.4.3.

Alumine korrus (Ab): (2) (5) (6)

1.5.	Pagasiruumide maht (m3):

1.6.	Pagasiveo pinna suurus katusel (m2):

1.7.	Tehnilised seadmed sõidukisse sissepääsu hõlbustamiseks (näiteks kaldtee, tõsteplatvorm, kallutussüsteem):

1.8.	Pealisehituse tugevus

1.8.1.

tüübikinnituse number, kui seda nõutakse:

2. Märkused:

3. Punktid, mille nõuetele kõnealune eraldi seadmestik vastab:

Joonealused märkused: vt 2. osa 1. liide.

3. liide

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tüübikinnitustunnistuse nr … lisand …

sõiduki tüübi puhul, mille kere on eraldi seadmestikuna eeskirja nr 107 kohase tüübikinnituse juba saanud

1. Lisateave

1.1.	Sõiduki kategooria (M2, M3) (2):

1.2.	Suurim tehniliselt lubatud täismass (kg):

1.3.	Koormatud sõiduki raskuskeskme asend piki-, rist- ja vertikaalsuunas:

1.4.	Pealisehituse tugevus

1.4.1.

tüübikinnituse number, kui seda nõutakse:

2. Märkused:

Joonealused märkused: vt 2. osa 1. liide.

(1) Mittevajalik maha tõmmata.

(2) Liigendsõiduki puhul märkida iga jäiga sektsiooni istekohtade arv.

(3) Kui sõiduk on varustatud ratastoolide veoks, märkida ratastoolide maksimaalne arv. Kui sõitjate arv sõltub transporditavate ratastoolide arvust, näidata istuvate, seisvate ja ratastoolis sõitjate lubatud kombinatsioonid.

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4)

NÄIDIS B

(Vt käesoleva eeskirja punkt 4.5)

NÄIDIS C

(vt käesoleva eeskirja punkt 4.4.3)

(1) See number on esitatud näitena.

3. LISA

KÕIKIDELE SÕIDUKITELE ESITATAVAD NÕUDED

1.-6. (Reserveeritud)

7. NÕUDED

7.1. Üldosa

7.1.1. Kui juhikabiin on katuseta, peab juhil olema erikaitse tugeva tuule, äkitselt tekkinud tolmu ning tugeva vihma eest.

7.2. Massid ja mõõtmed

7.2.1. Sõidukid peavad vastama 11. lisas esitatud nõuetele.

7.2.2. Sõitjate ala

7.2.2.1. Kogu sõitjate ala S0 arvutamiseks lahutatakse sõiduki kogupõrandapinnast:

7.2.2.1.1.

juhiruumi pindala,

7.2.2.1.2.

uste juurde viivate astmelaudade ja kõigi muude kuni 300 mm sügavusega astmelaudade pindala, mille kohal liiguvad nende kasutamise korral uksed ja ukse avamise mehhanismid;

7.2.2.1.3.

kõik pinnad, mille kohal oleva ruumi kõrgus põrandast mõõdetuna on alla 1 350 mm, arvestamata punktides 7.7.8.6.3 ja 7.7.8.6.4 sätestatud lubatud eendeid. A- ja B-klassi sõidukitel võib seda mõõdet vähendada kuni 1 200 millimeetrini;

7.2.2.1.4.

kõik pinnad sõidukis, millele sõitjate juurdepääs on punkti 7.9.4 kohaselt tõkestatud;

7.2.2.1.5.

kauba või pagasi vedamiseks ettenähtud ruumide pindala, millele sõitjad juurde ei pääse;

7.2.2.1.6.

toitude serveerimiseks vajalike tööpindade pindala;

7.2.2.1.7.

põrandapind või astmete pind, mis jääb trepi, pooltrepi, ühendustrepi või astme alla.

7.2.2.2. Seisukohtade pinna S1 (üksnes A-, I ja II klassi sõidukitel, kus on lubatud vedada seisvaid sõitjaid) arvutamisel lahutatakse S0-st:

7.2.2.2.1.

põrandapinnad, mille kalle ületab punktis 7.7.6 sätestatud maksimaalset väärtust;

7.2.2.2.2.

pinnad, millele seisvad sõitjad juurde ei pääse, kui hõivatud on kõik istmed, välja arvatud klappistmed;

7.2.2.2.3.

kõigi osade pindala, mille kõrgus põranda kohal on väiksem punktis 7.7.5.1 sätestatud istmetevahelise käigu kõrgusest (arvestamata käepidemeid);

7.2.2.2.4.

juhi istekoha (selle kõige tagumises asendis) keset läbivast vertikaalsest risttasandist eespool asuv pind;

7.2.2.2.5.

istmete (välja arvatud klappistmete) ette jääv 300 mm laiune ala; välja arvatud juhul, kui istmed on külgsuunas paigutatud rattakoobaste kohale – sellisel juhul võib nimetatud ala laiust vähendada 225 millimeetrini. Kui istmete paigutust saab muuta, vaata kasutatavate istmete kohta punkti 7.2.2.4;

7.2.2.2.6.

pinnad, mida punktides 7.2.2.2.1–7.2.2.2.5 ei nimetata mahaarvatava pinna hulgas ja millele ei saa asetada ristkülikut mõõtmetega 400 × 300 mm;

7.2.2.2.7.

II klassi sõidukite pinnad, millel sõitjad ei tohi seista;

7.2.2.2.8.

kahekorruselistes sõidukites kõik ülemise korruse pinnad;

7.2.2.2.9.

ala(d) ratastooli(de) paigutamiseks, mis on mõeldud kasutamiseks ratastooli kasutaja(te)le, vaata punkti 7.2.2.4;

7.2.2.2.10.

ala(d) ratastooli(de) paigutamiseks, mis on ettenähtud üksnes ratastooli kasutaja(te)le.

7.2.2.3. Sõidukis peab olema teatav arv (P) punkti 7.7.8 nõuetele vastavaid istekohti (mis ei ole klappistmed). I, II või A-klassi sõidukites peab igal korrusel olevate istekohtade arv vastama vähemalt asjaomasel tasandil sõitjatele ja meeskonnaliikmetele (kui neid on) ette nähtud pinnaruutmeetrite lähima täisarvuni ümardatud väärtusele, I klassi sõidukitel võib seda arvu 10 % võrra vähendada, välja arvatud ülemisel korrusel.

7.2.2.4. Kui sõiduki istekohtade arvu saab muuta, määratakse kindlaks seisukohtade pind (S1) ja kohaldatakse 11. lisa punkti 3.3.1 sätteid vajaduse korral kõigi järgmiste olukordade suhtes:

7.2.2.4.1.

hõivatakse kõik istekohad, seejärel pind seisvatele sõitjatele ja kui ruumi veel üle jääb, siis pind ratastoolide paigutamiseks;

7.2.2.4.2.

hõivatakse kõik seisukohad, seejärel pind istuvatele sõitjatele ja kui ruumi veel üle jääb, siis pind ratastoolide paigutamiseks;

7.2.2.4.3.

hõivatakse kõik ratastoolikohad, seejärel pind seisvatele sõitjatele ja seejärel ülejäänud pind istekohtadele.

7.2.3. Sõidukite tähistamine

7.2.3.1. 11. lisa punktis 3.3 ettenähtud märgistus paigutatakse juhi lähedusse juhile tema istmelt selgelt nähtavasse kohta; sellele märgitakse:

7.2.3.1.1.

sõiduki maksimaalne istekohtade arv;

7.2.3.1.2.

kui sõidukis on seisukohad, siis nende maksimaalne arv;

7.2.3.1.3.

kui sõidukis on ratastoolikohad, siis nende maksimaalne arv;

7.2.3.2. (Reserveeritud)

7.2.3.3. (Reserveeritud)

7.2.3.3.1.

pagasi mass, mida võib vedada, kui sõiduk on koormatud maksimaalse arvu sõitjate ja meeskonnaliikmetega ning sõiduki suurimat tehniliselt lubatud täismassi või lubatud teljekoormust ei ületata. See hõlmab järgmist:

7.2.3.3.1.1.

pagasiruumis oleva pagasi mass (mass B, 11. lisa punkt 7.4.3.3.1);

7.2.3.3.1.2.

kui sõiduki katusele on paigaldatud pakiveoseadmed, siis katusel oleva pagasi mass (mass BX, 11. lisa punkt 7.4.3.3.1).

7.3. Pealisehituse tugevus

7.3.1. Kõigi II ja III klassi ühekorruseliste sõidukite pealisehitus peab vastama eeskirja nr 66 nõuetele.

7.4. Stabiilsuskontroll

7.4.1. Sõiduk peab olema nii stabiilne, et ümberpaiskumispunkti ei ületata, kui pinda, millel sõiduk seisab, kallutatakse horisontaalpinnast 28 kraadi vaheldumisi mõlemale küljele.

7.4.2. Eespool nimetatud katse ajal peab sõiduki mass vastama sõidukorras sõiduki massile, nagu on kirjeldatud käesoleva eeskirja punktis 2.18; lisaks kehtivad järgmised nõuded:

7.4.2.1.

kõikidele (kahekorruselise sõiduki puhul üksnes ülemise korruse) sõitjaistmetele asetatakse koormused Q (nagu on määratletud 11. lisa punktis 3.2.3.2.1).

Seisvate sõitjate või seisva meeskonnaliikmega ühekorruselises sõidukis jagatakse koormuste Q raskuskeskmed või neid esindavad 75 kg koormused ühtlaselt vastavalt seisukohtade või meeskonnaala piires 875 mm kõrgusel. Kui kahekorruseline sõiduk on ette nähtud kasutamiseks mitteistuva meeskonnaliikmega, paigutatakse meeskonnaliiget esindav mass 75 kg ülemise korruse istmetevahelisse käiku 875 mm kõrgusele.

Kui sõiduki katusel on pakiveoseadmed, kinnitatakse katusele pagasit asendav ühtlaselt jaotatud mass (BX), mis ei ole väiksem massist, mille tootja on 11. lisa punkti 3.2.3.2.1 kohaselt ette näinud. Ülejäänud pagasiruumides ei tohi pagasit olla.

7.4.2.2.

Kui sõiduki iste- või seisukohtade arvu saab muuta või selles on ette nähtud vähemalt üks ratastoolikoht, peavad punktis 7.4.2.1 nimetatud koormused sõitjateruumi igas osas, kus muudatusi tehakse, vastama järgmistest väärtustest suurimale:

a)	sõitjateruumi kõnealuses osas istuda võivate sõitjate mass koos sõidukist eemaldatavate istekohtade massiga või

b)	sõitjateruumi kõnealuses osas seista võivate sõitjate mass või

c)	sõitjateruumi kõnealusesse osasse paigutatavate ratastoolides sõitjate mass (kokku 250 kg ratastooli kohta), mis on iga ratastoolikoha keskmes paigutatud 500 mm kõrgusele põrandapinnast või

d)	sõitjateruumi kõnealuses osas sõita võivate istuvate sõitjate, seisvate sõitjate ja ratastoolis sõitjate ning nende erinevate kombinatsioonide mass.

7.4.3. Astmed, mis peavad takistama sõiduki rataste külgsuunalist libisemist kallutuskatseseadmel, ei tohi olla kõrgemad kui kaks kolmandikku aluspinna, millel sõiduk enne kallutamist seisab, ja sellele pinnale lähima velje vahelisest kaugusest, kui sõiduk on punkti 7.4.2 kohaselt koormatud.

7.4.4. Katse ajal ei tohi kokku puutuda sõiduki need osad, mis ka tavalisel kasutamisel omavahel kokku ei puutu, samuti ei tohi detailid kahjustuda ega kohalt nihkuda.

7.4.5. Teise võimalusena võib arvutuslikult tõestada, et sõiduk ei paisku punktides 7.4.1 ja 7.4.2 kirjeldatud tingimuste korral ümber. Arvutuse tegemisel võetakse arvesse järgmisi näitajaid:

7.4.5.1.

mass ja mõõtmed;

7.4.5.2.

raskuskeskme kõrgus;

7.4.5.3.

vedrude konstandid;

7.4.5.4.

rehvide vertikaal- ja horisontaalsuunaline jäikus;

7.4.5.5.

õhkvedrustuse õhurõhu reguleerimisnäitajad;

7.4.5.6.

momentide rakenduspunktide asukohad;

7.4.5.7.

kere väändejäikus.

Arvutusmeetodit on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

7.5. Kaitse tuleohu vastu

7.5.1. Mootoriruum

7.5.1.1. Mootoriruumis ei tohi kasutada süttivaid mürasummutavaid materjale ega materjale, millesse võib imenduda kütust, määrdeaineid või muid süttivaid materjale, kui neil ei ole läbitungimatut kattekihti.

7.5.1.2. Mootoriruumi kujundamise või äravooluavade kasutamisega tuleb niipalju kui võimalik vältida kütuse, määrdeainete või muude põlevate materjalide kogunemist mootoriruumi osadesse.

7.5.1.3. Mootoriruumi või muu soojusallika (seade pikkadel allamägesõitudel vabaneva energia neelamiseks (näiteks aeglusti) või kütteseadmed, välja arvatud sooja vee ringluse põhimõttel töötavad seadmed) ja ülejäänud sõiduki vahele paigaldatakse kuumuskindlast materjalist vahesein. Kõik vaheseina juures kasutatavad kinnitustüüblid ja -klambrid, tihendid jne peavad olema tulekindlad.

7.5.1.4. Sõitjateruumis võib olla kütteseade, mis ei tööta sooja vee ringvoolu põhimõttel, kui selle kere on kaetud materjaliga, mis peab vastu seadme tekitatud temperatuurile, kui seade ei erita mürgiseid gaase ja on paigutatud nii, et ükski sõitja ei puutu kokku selle kuuma pinnaga.

7.5.1.5. Kui sõiduki mootor on paigutatud juhikabiini tagaosasse, peab juhikabiinis olema alarmsüsteem, mis teavitab juhti nii helisignaaliga kui ka visuaalselt temperatuuri tõusust mootoriruumis ja mis tahes muus ruumis, kus paikneb põletuskütteseade.

7.5.1.5.1.

Alarmsüsteem peab olema konstrueeritud selliselt, et tavapärastes töötingimustes annab see märku temperatuuri tõusust mootoriruumis või mis tahes muus ruumis, kus paikneb põletuskütteseade.

7.5.1.5.2.

Punktis 7.5.1.5.1 esitatud nõuet võib pidada täidetuks, kui temperatuuri tõusu jälgitakse järgmistel mootoriruumi aladel ning kõikides ruumides, kus paikneb põletuskütteseade:

7.5.1.5.2.1.

alad, kus tuleohtlikud vedelikud või gaasid võivad lekke korral kokku puutuda kaitseta komponentidega, näiteks heitgaasisüsteemi ülelaadekompressor, sealhulgas mootori külge kinnitatud komponendid, mille töötemperatuur on tuleohtlike vedelike või gaaside süttimistemperatuuriga võrdne või sellest kõrgem ning

7.5.1.5.2.2.

alad, kus tuleohtlikud vedelikud või gaasid võivad lekke korral kokku puutuda kaitstud komponentidega, näiteks iseseisev kütteseade, mille töötemperatuur on tuleohtlike vedelike või gaaside süttimistemperatuuriga võrdne või sellest kõrgem ning

7.5.1.5.2.3.

alad, kus tuleohtlikud vedelikud või gaasid võivad lekke korral kokku puutuda komponentidega, näiteks alternaator, mille temperatuur võib rikke korral olla tuleohtlike vedelike või gaaside süttimistemperatuuriga võrdne või sellest kõrgem.

7.5.1.5.3.

Alarmsüsteem peab tööle hakkama kohe, kui kasutatakse mootorit käivitavat seadet ja see peab toimima kuni mootorit seiskava seadme kasutamiseni olenemata sõiduki asendist.

7.5.2. Elektriseadmed ja juhtmed

7.5.2.1. Kõik juhtmed peavad olema hästi isoleeritud; juhtmed ning elektriseadmed peavad taluma temperatuuri ning niiskust, millega nad kokku puutuvad. Mootoriruumis kasutamise korral tuleb erilist tähelepanu pöörata nende temperatuuritaluvusele ja vastupidavusele võimalike kahjustavate ainete mõju suhtes.

7.5.2.2. Ühtegi juhet ei tohi koormata suurema voolutugevusega kui on sätestatud selle paigaldusviisi ja keskkonna suurimat temperatuuri arvestades.

7.5.2.3. Seadmed peavad olema varustatud kaitsmete või voolukatkestitega, välja arvatud käiviti, süüteseade (ottomootoritel), hõõgküünlad, mootorit seiskav seade, laadimisvooluring ja aku massiühendus. Muid seadmeid varustavaid vooluringe võib kaitsta ka ühise kaitsme või ühise voolukatkestiga, kui nende nimivoolutugevus kokku ei ületa kaitsme või katkesti nimivoolutugevust. Ühise kaitsme või voolukatkesti kasutamise korral peab tootja esitama katsete läbiviimise eest vastutava tehnilise teenistuse nõudmisel kogu asjakohase tehnilise teabe.

7.5.2.4. Kõik juhtmed peavad olema kaitstud ja kindlalt kinnitatud, nii et neid ei kahjustaks lõikumine, kulumine ega hõõrdumine.

7.5.2.5. Kui sõiduki vähemalt ühes vooluringis ületab pinge 100 V RMS (ruutkeskmine väärtus), peab juhile hästi kättesaadavas kohas olema käsitsilülitatav voolukatkesti, mis eraldab nimetatud vooluringid põhivooluallikast ja mis ühendatakse vooluallika mõlema poolusega, kui vooluallikas on maandamata; see voolukatkesti peab asetsema sõiduki sees juhile hõlpsasti kättesaadavas kohas ja ei tohi katkestada sõiduki välisvalgustuse vooluringi või vooluringe. See punkt ei kehti kõrgepingesüüteseadmete vooluringide ega sõiduki ühe seadme suletud vooluringide korral.

7.5.2.6. Kõik elektrijuhtmed paigaldatakse nii, et need ei puutu kokku kütuse toitetorustikuga, heitgaasisüsteemi osadega ega ole liigse kuumuse käes, välja arvatud juhul, kui on kasutatud eriisolatsiooni ja erikaitseid, näiteks elektromagnetiga väljalaskeklapi korral.

7.5.3. Akud

7.5.3.1. Kõik akud peavad olema kindlalt kinnitatud ja kergesti juurdepääsetavad.

7.5.3.2. Aku peab olema paigaldatud väljaspool sõitjate- ja juhiruumi asuvasse välisõhuga ventileeritavasse ruumi.

7.5.3.3. Akuklemmid peavad olema kaitstud lühise eest.

7.5.4. Tulekustutid ja käsiapteek

7.5.4.1. Tuleb ette näha ruum ühe või mitme tulekustuti paigaldamiseks, millest vähemalt üks peab olema juhiistme läheduses. A- või B-klassi sõidukitel peab selle ruumi suuruseks olema vähemalt 8 dm3 ja I, II või III klassi sõidukitel vähemalt 15 dm3. Kahekorruselistel sõidukitel peab teisel korrusel olema koht täiendava tulekustuti jaoks.

7.5.4.2. Ette on nähtud koht ühele või mitmele käsiapteegile. Selle koha maht peab olema vähemalt 7 dm3 ja vähim mõõde ei tohi olla väiksem kui 80 mm.

7.5.4.3. Tulekustutid ja käsiapteegid võivad olla kaitstud vandalismi eest (näiteks suletavas sisekapis või sisselöödava klaasi taga), kui nende asukoht on selgelt tähistatud ja käepärast on vahendid nende hõlpsaks kättesaamiseks avariiolukorras.

7.5.5. Materjalid

Süttivad materjalid ei tohi olla heitgaasisüsteemile, kõrgepinge elektriseadmetele või muudele olulistele soojusallikatele lähemal kui 100 mm, välja arvatud juhul, kui materjal on tõhusalt kaitstud. Selleks, et määrdeained ja muud süttivad materjalid ei puutuks kokku heitgaasisüsteemi või muude oluliste soojusallikatega, võib vajaduse korral paigaldada kaitsekilbi. Käesoleva punkti kohaselt on süttiv materjal see, mis ei ole mõeldud kasutamiseks selles kohas tekkida võivate temperatuuride korral.

7.6. Väljapääsud

7.6.1. Väljapääsude arv

7.6.1.1. Sõidukil peab olema vähemalt kaks ust: kaks teenindusust või üks teenindusuks ja üks avariiuks. Iga kahekorruselise sõiduki alumisel korrusel peab olema kaks ust (vt ka punkt 7.6.2.2). Teenindususte vähim nõutav arv on:

Sõitjate arv	Teenindususte arv
Sõitjate arv	I ja A-KLASS	II KLASS	III ja B-KLASS
9–45	1	1	1
46–70	2	1	1
71–100	3 (kahekorruselise sõiduki puhul: 2)	2	1
> 100	4	3	1

7.6.1.2. Liigendsõidukil peab sõiduki igas jäigas sektsioonis olema vähemalt üks teenindusuks, välja arvatud I klassi liigendsõidukis, kus sõiduki eesmises sektsioonis peab olema vähemalt kaks teenindusust.

7.6.1.3. Käesoleva nõude kohaselt ei peeta avariiusteks mehhaniseeritud teenindusuksi, välja arvatud juhul, kui neid on vajaduse korral kerge käsitsi avada, kui punktis 7.6.5.1 nimetatud seade on käivitatud.

7.6.1.4. Avariiväljapääse peab olema nii palju, et igas eraldatud ruumis oleks väljapääsude arv kokku järgmine:

Igas ruumis olevate sõitjate ja meeskonnaliikmete arv	Väljapääsude minimaalne koguarv
1–8	2
9–16	3
17–30	4
31–45	5
46–60	6
61–75	7
76–90	8
91–110	9
111–130	10
> 130	11

Iga korruse (kahekorruselise sõiduki puhul) ja iga ruumi väljapääsude arv tuleb eraldi kindlaks määrata. Tualettruume ja kööke ei arvestata avariiväljapääsude arvu kindlaksmääramisel eraldi ruumidena. Avariiluuke võib arvestada ainult ühena eespool nimetatud avariiväljapääsudest.

7.6.1.5. Liigendsõiduki iga jäika sektsiooni käsitatakse väljapääsude minimaalse arvu ja asukoha määramisel eraldi sõidukina. Sektsioonidevahelist ühenduskäiku ei loeta väljapääsuks. Tualettruume ja kööke ei arvestata avariiväljapääsude arvu kindlaksmääramisel eraldi ruumidena. Sõiduki iga jäiga sektsiooni kohta nähakse ette sõitjate arv. Sõiduki jäikade sektsioonide vaheliseks piiriks on otse liikuva sõiduki pikitelje risttasapind, mis läbib omavahel ühendatud jäikade sektsioonide vahelise liigendühenduse horisontaaltelge.

7.6.1.6. Kahe poolega teenindusuks loetakse kaheks ukseks, kahe- või mitmeosalist akent loetakse kaheks avariiaknaks.

7.6.1.7. Kui juhiruumist puudub pääs sõitjateruumi istmetevahelise käigu kaudu, mis vastab ühele punktis 7.7.5.1.1 kirjeldatud tingimustest, peavad olema täidetud järgmised nõuded:

7.6.1.7.1.

juhiruumis peab olema kaks väljapääsu, mis ei tohi olla samas külgseinas; kui üheks väljapääsuks on aken, peab see vastama punktides 7.6.3.1 ja 7.6.8 avariiakendele esitatud nõuetele;

7.6.1.7.2.

juhi kõrval on lubatud üks või kaks istet lisasõitjate jaoks ning sellisel juhul peavad mõlemad punktis 7.6.1.7.1 käsitletud väljapääsud olema uksed.

Kui on võimalik katsekeha sõitjate istmete juurest läbi juhiukse sõidukist välja viia, on juhiuks nendel istmetel istuvate sõitjate jaoks avariiukseks (vt 4. lisa joonis 27).

Juurdepääsu juhiuksele kontrollitakse punktis 7.7.3.2 esitatud nõuete kohaselt, kasutades selleks punktis 7.7.3.3 kirjeldatud katsekeha mõõtmetega 600 x 400 mm.

Sõitjate jaoks ette nähtud uks peab paiknema juhiuksega külgseina vastasseinas ja on juhi jaoks avariiukseks.

Juhiruumi sisaldavasse ruumi tohib paigaldada kuni viis lisaistet, kui lisaistmed ja nende istmete jaoks ettenähtud ruum vastavad käesoleva eeskirja kõikidele nõuetele ja vähemalt üks sõitjateruumi viiv uks vastab punktis 7.6.3 avariiustele esitatud nõuetele.

7.6.1.7.3.

Punktides 7.6.1.7.1 ja 7.6.1.7.2 kirjeldatud tingimuste korral ei tohi juhiruumi väljapääse käsitada punktides 7.6.1.1–7.6.1.2 nõutavate ustena ega ühena punktis 7.6.1.4 nõutavatest väljapääsudest, välja arvatud punktides 7.6.1.7.1 ja 7.6.1.7.2 nimetatud juhtudel. Nende väljapääsude suhtes ei kohaldata punkte 7.6.3–7.6.7, 7.7.1, 7.7.2 ja 7.7.7.

7.6.1.8. Kui juhiruumi ja selle lähedusse paigutatud istmekohtadeni pääseb peamisest sõitjateruumist istmetevahelise käigu kaudu, mis vastab ühele punktis 7.7.5.1.1 kirjeldatud tingimusele, ei nõuta juhiruumist otse avanevat väljapääsu.

7.6.1.9. Kui punktis 7.6.1.8 kirjeldatud tingimustes on juhiuks või mõni muu väljapääs juhiruumist olemas, võib seda pidada sõitjate väljapääsuks, kui:

7.6.1.9.1.

see vastab punktis 7.6.3.1 esitatud nõuetele avariiukse mõõtmete kohta;

7.6.1.9.2.

täidab punktis 7.6.1.7.2 osutatud nõuded;

7.6.1.9.3.

juhiistme jaoks ette nähtud ruum ja peamine sõitjateruum on ühendatud asjakohase ühenduskäiguga; see nõue loetakse täidetuks, kui on võimalik viia punktis 7.7.5.1 kirjeldatud katsekeha takistamatult läbi istmetevahelise käigu kuni selle kohani, kus katsekeha esiosa puudutab vertikaalset tasapinda, mis on puutujasihiline juhiistme seljatoe eespoolseima punktiga (iste on kõige tagumises asendis) ja sellelt tasapinnalt peab saama punktis 7.6.1.7.2 kirjeldatud tahvlit samas punktis ettenähtud suunas viia avariiukse juurde (vt 4. lisa joonis 28), kui iste ja rooliratas on reguleeritud keskmisesse asendisse.

7.6.1.10. Punktide 7.6.1.8 ja 7.6.1.9 kohaldamine ei välista juhiruumi ja sõitjateruumi vahelise ukse või muu tõkke olemasolu, kui juht saab hädaolukorras selle tõkke kiiresti eemaldada. Sellise sissepääsutõkkega kaitstud ruumis olevat juhiust ei arvata sõitjate väljapääsude hulka.

7.6.1.11. Lisaks avariiustele ja -akendele paigaldatakse II, III ja B-klassi sõidukitele avariiluugid (kahekorruseliste sõidukite puhul ülemise korruse lakke). Need võib paigaldada ka I ja A-klassi sõidukitele. Avariiluukide minimaalne arv on:

Sõitjate arv

(kahekorruselise sõiduki puhul ülemisel korrusel)

Avariiluukide arv

kuni 50

üle 50

7.6.1.12. Kahekorruselistes sõidukites loetakse kõik ühendustrepid ülemise korruse väljapääsudeks.

7.6.1.13. Kõik alumisel korrusel olevad isikud peavad hädaolukorras saama sõidukist lahkuda ülemisele korrusele minemata.

7.6.1.14. Ülemise korruse istmetevaheline käik peab olema ühendatud teenindusukse juurde viiva juurdepääsuteega või alumise korruse istmetevahelise käiguga ühe või mitme ühendustrepi abil, mis ei tohi asuda teenindusuksest kaugemal kui 3 m:

7.6.1.14.1.

I ja II klassi sõidukitel peab olema kaks treppi või vähemalt üks trepp ja üks pooltrepp, kui ülemisel korrusel veetakse rohkem kui 50 sõitjat;

7.6.1.14.2.

III klassi sõidukitel peab olema kaks treppi või vähemalt üks trepp ja üks pooltrepp, kui ülemisel korrusel veetakse rohkem kui 30 sõitjat.

7.6.1.15. Katuseta sõiduki puhul peavad katuseta korruse väljapääsud täitma eeskirjade nõuded, mis ei ole vastuolus katuse puudumisega.

7.6.2. Väljapääsude paigutus

Rohkem kui 22 sõitjaistmega sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele. Kuni 22 sõitjaga sõidukid võivad olla kas järgmiste või 7. lisa punktis 1.2 sätestatud nõuete kohased.

7.6.2.1. Olenevalt liiklussuunast riigis, kus sõidukile antakse kasutamisluba, asetseb (asetsevad) teenindusuks(ed) sõiduki teeservale lähemal asuval küljel ja vähemalt üks neist peab olema sõiduki eesmises pooles. See ei välista:

7.6.2.1.1.

erikonstruktsiooniga ust sõiduki taga- või külgseinas, mida kasutatakse ratastoolis sõitjate teenindusuksena, või

7.6.2.1.2.

täiendavat teenindusust sõiduki tagaseinas, mida kasutatakse peamiselt kauba või pagasi peale- ja mahalaadimiseks, kuid mida võivad vajaduse korral kasutada ka sõitjad, või

7.6.2.1.3.

ühte või mitut täiendavat teenindusust sõiduki vastasküljes, kui sõiduk on ette nähtud kasutamiseks olukordades, mis nõuavad peale- ja mahalaadimist mõlemalt küljelt. Sellised olukorrad tekivad näiteks sõiduki kasutamisel lennuvälja lennualal, platvormisaartega mitmeliigilistes transpordisüsteemides või piiriülesteks vedudeks riikidesse, kus ei sõideta samal teepoolel kui riigis, kus sõiduk on kasutamisloa saanud. Sellise varustusega sõidukil peab olema juhtimisseade (-seadmed), mis võimaldavad juhil takistada uste tavapärast tööd, kui neid parajasti ei kasutata, või

7.6.2.1.4.

teenindusuks A- või B-klassi sõidukite tagaküljel.

7.6.2.2. Punktis 7.6.1.1 nimetatud ustest kaks peavad asuma üksteisest nii kaugel, et nende keskpunkte läbivate vertikaalsete risttasandite vaheline kaugus on vähemalt:

7.6.2.2.1.

40 % sõiduki pikiteljega paralleelselt mõõdetud sõitjateruumi kogupikkusest ühekorruselistel sõidukitel.

Liigendsõiduki puhul on see nõue täidetud, kui kaks sõiduki eri sektsioonide ust on teineteisest eraldatud selliselt, et nende vahekaugus ei ole alla 40 % kombineeritud sõitjateruumi (kõik osad) kogupikkusest.

Kui üks neist ustest on kahe poolega ukse osa, mõõdetakse üksteisest kõige kaugemal asuvate uste vahelist kaugust.

7.6.2.2.2.

Kahekorruseliste sõidukite puhul peavad punktis 7.6.1.1 nimetatud ustest kaks asuma üksteisest nii kaugel, et nende keskpunkte läbivate risttasandite vahemaa on vähemalt 25 % sõiduki kogupikkusest või 40 % alumise korruse sõitjateruumi kogupikkusest; seda nõuet ei kohaldata, kui uksed on sõiduki eri külgedel. Kui üks neist ustest on kahe poolega uks, tuleb mõõta üksteisest kõige kaugemal asuvate uste vahelist kaugust.

7.6.2.3. Kahekorruselise sõiduki mõlema korruse väljapääsud paigutatakse nii, et nende arv sõiduki mõlemal küljel on enam-vähem võrdne. (See ei too kaasa vajadust suurendada punktis 7.6.1 määratletud väljapääsude arvu.) Väljapääsud, mis ületavad nõutud minimaalset väljapääsude arvu, ei pea olema paigutatud selliselt, et nende arv sõiduki mõlemal küljel oleks enam-vähem võrdne.

7.6.2.4. Vähemalt üks avariiväljapääsudest peab asuma sõiduki taga- või esiküljel. I klassi sõidukitel ja sõidukitel, mille tagaosa on sõitjateruumist püsivalt eraldatud, on see nõue täidetud, kui neile on paigaldatud avariiluuk. Kahekorruseliste sõidukite puhul kohaldatakse seda nõuet üksnes ülemise korruse suhtes.

7.6.2.5. Sõiduki samal küljel olevad väljapääsud peavad olema sõiduki pikkuse alusel sobivalt jaotatud.

7.6.2.6. Sõiduki tagaküljel võib olla üks uks, kui see ei ole teenindusuks.

7.6.2.7. Sõiduki avariiluugid peavad olema paigutatud järgmiselt: kui luuke on ainult üks, peab see paiknema sõitjateruumi keskmises kolmandikus; kui luuke on kaks, peavad need olema üksteisest vähemalt 2 m kaugusel, mõõdetuna avade lähimate servade vahel paralleelselt sõiduki pikiteljega.

7.6.3. Väljapääsude minimaalsed mõõtmed

7.6.3.1. I, II või III klassi sõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele:

7.6.3.1.1.

teenindusukse ukseava peab võimaldama käesoleva lisa punktis 7.7.1 kirjeldatud nõuetele vastavat juurdepääsu.

7.6.3.1.2.

Avariiuksel peab ukseava kõrgus olema vähemalt 1 250 mm ja laius vähemalt 550 mm.

7.6.3.1.3.

Avariiakna minimaalne pind peab olema 400 000 mm2. Avasse peab olema võimalik paigutada ristkülik mõõtmetega 500 × 700 mm.

7.6.3.1.4.

Kui avariiaken on paigutatud sõiduki tagaküljele, siis peab see vastama punktis 7.6.3.1.3 esitatud nõuetele või selle avasse peab olema võimalik paigutada ristkülik kõrgusega 350 mm ja laiusega 1 550 mm ning selle nurgad võivad olla ümardatud raadiusega mitte üle 250 mm.

7.6.3.1.5.

Avariiluugi ava pindala peab olema vähemalt 400 000 mm2. Avasse peab olema võimalik paigutada ristkülik mõõtmetega 500 × 700 mm.

7.6.3.2. A- või B-klassi sõidukid võivad vastata nõuetele, mis on sätestatud kas punktis 7.6.3.1 (A-klass vastab I klassi nõuetele ja B-klass vastab II ja III klassi nõuetele) või 7. lisa punktis 1.1.

7.6.4. Teenindusustele esitatavad tehnilised nõuded

7.6.4.1. Kõiki teenindusuksi peab saama seisva sõiduki korral (aga mitte tingimata sõidu ajal) kergesti avada nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Uks võib siiski väljastpoolt lukustatav olla, kui seda saab alati seestpoolt avada.

7.6.4.2. Kõik seadmed või mehhanismid teenindusukse väljastpoolt avamiseks peavad asuma maapinnast 1 000–1 500 mm kõrgusel ja uksest mitte kaugemal kui 500 mm. I, II ja III klassi sõidukitel peavad kõik seadmed või mehhanismid teenindususte seestpoolt avamiseks asuma põranda või seadmele lähima astme ülemisest pinnast 1 000–1 500 mm kõrgusel ja uksest mitte kaugemal kui 500 mm. See ei kehti juhiruumis olevate seadmete kohta.

7.6.4.3. Kõik üheosalised käsitsi avatavad ja suletavad hingedel või pöördeteljel uksed peavad olema paigaldatud hingedele või pöördeteljele nii, et avatud uks sulgub, kui see sõiduki edasiliikumisel satub kontakti mõne paigaloleva esemega.

7.6.4.4. Kui käsitsi avatavad ja suletavad teenindusuksed on püüdelukuga, peavad need olema kaheastmelise lukustusasendiga.

7.6.4.5. Teenindusukse siseküljel ei tohi olla seadmeid, mis kataksid suletud ukse korral sõiduki sees olevad astmed. See ei välista, et suletud ukse korral on trepisüvendis ukse juhtimismehhanism ja muud ukse siseküljele kinnitatud seadmed, mis ei moodusta põranda pikendust, millel sõitjad võivad seista. See mehhanism ja need seadmed ei tohi olla sõitjatele ohtlikud.

7.6.4.6. Ebapiisava otsenähtavuse korral peavad sõidukile olema paigaldatud optilised või muud seadmed, mille abil juht saab oma kohalt kindlaks teha, kas mõni sõitja asub sees- või väljaspool sõidukit mõne käsitsi avatava külgmise teenindusukse vahetus läheduses.

Kahekorruseliste I klassi sõidukite korral kehtib see nõue ka sõiduki sees kõikide teenindususte lähedal ja iga ülemisele korrusele viiva ühendustrepi vahetus läheduses olevate alade suhtes.

Kuni 22 sõitjale mõeldud sõiduki tagaseinas oleva teenindusukse korral loetakse see nõue täidetuks, kui juhil on võimalik märgata 1 m kaugusel sõiduki taga seisvat 1,3 m pikkust inimest.

Selle punkti nõuete täitmiseks võib kasutada sõiduki peegleid, kui peetakse kinni sõitmiseks vajaliku vaatevälja nõudest.

Kui uksed paiknevad liigendsõiduki liigendatud sektsiooni taga, ei saa peegleid pidada piisavaks optiliseks seadmeks.

7.6.4.7. Sõiduki sissepoole avanevad uksed ja nende mehhanism konstrueeritakse nii, et nende liikumine normaalsete kasutustingimuste korral ei saa vigastada sõitjaid. Vajadusel paigaldatakse sobivad kaitseseadmed.

7.6.4.8. Kui teenindusuks asub tualeti või mõne muu siseruumi ukse kõrval, tuleb tagada, et teenindusust ei saaks kogemata kasutada. See nõue ei kehti ukse puhul, mis lukustub automaatselt, kui sõiduki kiirus ületab 5 km/h.

7.6.4.9. Kuni 22 sõitjale ette nähtud sõidukitel ei tohi sõiduki tagaseinas olevat teenindusust olla võimalik avada rohkem kui 115° ja vähem kui 85° ning need peavad avamisel automaatselt säilitama selle asendi. See ei välista aga võimalust selle tõkise ületamiseks ja ukse avamiseks suurema nurga all, kui see on ohutu; see võib olla vajalik näiteks tagurdamisel kõrge laadimisplatvormi juurde või uste avamiseks 270°, et võimaldada vaba laadimisala sõiduki taga.

7.6.4.10. Teenindusukse avatud asend ei tohi takistada nõutava väljapääsu kasutamist või juurdepääsu sellele.

7.6.5. Mehhaniseeritud teenindusustele esitatavad täiendavad tehnilised nõuded

7.6.5.1. Elektrisüsteemi töökorras olekust sõltumata peab mehhaniseeritud teenindusust saama sõiduki seisu ajal või liikumiskiirusel alla 5 km/h hädaolukorras avada seestpoolt ja lukustamata ust ka väljastpoolt seadmete abil,

7.6.5.1.1.

mis ei sõltu muudest ukse avamise seadmetest;

7.6.5.1.2.

sõiduki sees asuvate seadmete korral tuleb need paigaldada uksele või uksest kuni 300 mm kaugusele vähemalt 1 600 mm kõrgusele esimesest trepiastmest (välja arvatud 8. lisa punktis 3.9.1 osutatud sõiduki sees asuvate uste juhtimisseadmete korral);

7.6.5.1.3.

mis on uksele lähenedes ja ukse ees seistes selgelt näha ja hästi äratuntavad; kui need on paigaldatud lisaks tavalisele avamisseadmele, siis peavad nad olema selgelt tähistatud kasutamiseks hädaolukorras;

7.6.5.1.4.

mida ukse juures seisev isik saab käsitseda ka üksi;

7.6.5.1.5.

mis avavad ukse sedavõrd, et punktis 7.7.1.1 määratletud katsekeha pääseb sellest läbi 8 sekundi jooksul pärast avamisseadme kasutamist või mis võimaldab hõlpsasti avada ust käega laiusele, millest punktis 7.7.1.1 määratletud katsekeha pääseb läbi 8 sekundi jooksul pärast avamisseadme kasutamist;

7.6.5.1.6.

mis võivad olla kaitstud lihtsalt eemaldatava või purustatava seadmega, mis võimaldab juurdepääsu hädaolukorras kasutatavale seadmele; hädaolukorras kasutatava seadme kasutamine või kaitseseadmete eemaldamine peab olema juhile kuuldav ja nähtav, ning

7.6.5.1.7.

uks, mida juht avab ja sulgeb ja mis ei vasta punkti 7.6.5.6.2 nõuetele, peab olema konstrueeritud nii, et see pärast ukse avamisseadmete rakendamist ja normaalasendisse tagasiviimist sulgub alles siis, kui juht kasutab sulgemisseadet.

7.6.5.1.8.

Uste avamine ei tohi olla võimalik, kui sõiduk liigub kiirusega üle 5 km/h.

7.6.5.2. Kasutada võib ka juhiistmelt käitatavat seadet, et lülitada välja sõidukist väljaspool asuvad hädaolukorras kasutatavad seadmed, et lukustada teenindusuksed väljastpoolt. Sel juhul peavad välimised hädaolukorras kasutatavad seadmed mootori käivitamisel või enne sõidukiiruse 20 km/h saavutamist jälle automaatselt sisse lülituma. Seejärel ei tohi hädaolukorras kasutatavad seadmed automaatselt välja lülituda, vaid selleks peab juht uuesti sekkuma.

7.6.5.3. Teenindusuksi, mida avab ja sulgeb juht, peab juht saama käsitseda oma istekohalt seadmete abil, mis on selgelt ja äratuntavalt tähistatud, välja arvatud pedaalide korral.

7.6.5.4. Mehhaniseeritud teenindusuksed peavad aktiveerima märgutule, mis hoiatab juhti, kui mõni uks ei ole täielikult sulgunud, ja on normaalses juhtimisasendis istuvale juhile selgesti nähtav igasuguse välisvalgustuse korral. Märgutuli peab süttima alati, kui ukse jäik konstruktsioon jääb täiesti avatud asendi ja täiesti suletud asendist 30 mm kaugusel asuva punkti vahele. Üks märgutuli võib anda teavet nii ühe kui ka mitme ukse asendi kohta. Sellist märgutuld ei paigaldata eesmise teenindusukse jaoks, kui see ei vasta punktide 7.6.5.6.1.1 ja 7.6.5.6.1.2 nõuetele.

7.6.5.5. Seadmed, millega juht saab mehhaniseeritud ust avada ja sulgeda, peavad olema konstrueeritud nii, et juht saab ukse liikumissuunda selle avanemisel ja sulgumisel igal ajal vastupidiseks muuta.

7.6.5.6. Mehhaniseeritud teenindususte konstruktsioon ja juhtimissüsteem peavad tagama, et sulguvad uksed ei vigastaks ega kiiluks kinni sõitjaid.

7.6.5.6.1.

See nõue on täidetud, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

7.6.5.6.1.1.

esiteks, kui sulguvatele ustele avaldub mõnes 6. lisas kirjeldatud mõõtepunktis vastujõud, mis ei ületa 150 N, avaneb uks automaatselt taas täies ulatuses ja jääb seni avatuks, kuni rakendatakse sulgemisseade, välja arvatud juhul, kui tegemist on automaatselt avanevate ja sulguvate teenindusustega. Vastujõu mõõtmiseks võib kasutada pädeva ametiasutuse rahuldavaks tunnistatud mõõtmismeetodit. Sellekohased juhised on esitatud käesoleva eeskirja 6. lisas. Jõu tippväärtus võib lühiajaliselt ületada 150 N, eeldusel et see ei ületa 300 N. Taasavamissüsteemi kontrollimiseks võib kasutada 60 mm kõrguse ja 30 mm laiuse ristlõikepinnaga ning 5 mm raadiusega ümardatud nurkadega kontrollkangi;

7.6.5.6.1.2.

teiseks, kui sõitja ranne või sõrm jääb ukse vahele:

7.6.5.6.1.2.1.

avaneb uks automaatselt täies ulatuses ning jääb avatuks seni, kuni rakendatakse sulgemisseade, välja arvatud juhul, kui tegemist on automaatselt sulguva ja avaneva teenindusuksega või

7.6.5.6.1.2.2.

saab sõitja randme või sõrme ukse vahelt end vigastamata hõlpsalt välja tõmmata. Selle nõude täitmist saab kontrollida käega või punktis 7.6.5.6.1.1 nimetatud kontrollkangi abil, mille üks ots on 300 mm pikkuses koonusekujuline jämedusega 30 millimeetrist kuni 5 millimeetrini otsas. Kang ei tohi olla poleeritud ega õlitatud. Kui kontrollkang jääb ukse vahele, peab olema võimalik seda hõlpsasti eemaldada või

7.6.5.6.1.2.3.

peab uks jääma asendisse, mille korral 60 mm kõrguse ja 20 mm laiuse ristlõikega ning 5 mm raadiusega ümardatud nurkadega kontrollkang pääseb vabalt läbi tekkinud vahe. See asend ei tohi olla täiesti suletud asendist kaugemal kui 30 mm.

7.6.5.6.2.

Eesmise teenindusukse korral on punkti 7.6.5.6 nõue täidetud, kui uks:

7.6.5.6.2.1.

vastab punktide 7.6.5.6.1.1 ja 7.6.5.6.1.2 nõuetele või

7.6.5.6.2.2.

on varustatud pehmete ääristega; need ei tohi olla nii pehmed, et ukse jäik konstruktsioon saavutaks täielikult suletud asendi, kui ukse vahele pannakse punktis 7.6.5.6.1.1 nimetatud kontrollkang.

7.6.5.7. Kui mehhaniseeritud teenindusuks jääb suletuks ainult ukse pideva elektrivarustuse korral, peab uste elektrivarustuse katkemisest juhile märku andma visuaalne signaalseade.

7.6.5.8. Kui sõidukisse on paigaldatud sõidu alustamist takistav seade, peab see toimima kiirustel alla 5 km/h ja seda ei tohi olla võimalik suurematel kiirustel sisse lülitada.

7.6.5.9. Kui sõidukil puudub sõidu alustamist takistav seade, peab seisva sõiduki liikumahakkamisel, kui mõni mehhaniseeritud teenindusuks ei ole täielikult sulgunud, aktiveeruma juhile kuuldav helisignaal. Punkti 7.6.5.6.1.2.3 nõuete kohaste uste korral peab helisignaal aktiveeruma, kui sõiduki kiirus ületab 5 km/h.

7.6.6. Automaatselt avanevatele ja sulguvatele teenindusustele esitatavad täiendavad tehnilised nõuded

7.6.6.1. Avamisseadmete rakendamine

7.6.6.1.1.

Isetoimiva teenindusukse avamisseadmeid peab saama sisse ja välja lülitada ainult oma istmel asuv juht, välja arvatud punktis 7.6.5.1 nimetatud juhtudel.

7.6.6.1.2.

Sisse- ja väljalülitamine võib toimuda vahetult, kasutades selleks lülitit, või kaudselt, näiteks eesmise teenindusukse avamise ja sulgemisega.

7.6.6.1.3.

Avamisseadmete kasutamisest peab andma märku indikaator sõiduki sees ja kui ust avatakse väljastpoolt, ka väljaspool sõidukit; indikaator (näiteks valgustusega surunupp, valgustusega tingmärk) peab asuma vastaval uksel või selle läheduses.

7.6.6.1.4.

Kui süsteem käivitatakse lüliti abil, peab näiteks lüliti asend, märgutuli või valgustatud lüliti juhile selgelt märku andma süsteemi talitusest. Lüliti peab olema tähistatud ja paigutatud nii, et seda ei saa segamini ajada mõne muu juhtimisseadmega.

7.6.6.2. Isetoimivate teenindususte avamine

7.6.6.2.1.

Kui juht on avamisseadmed käivitanud, peavad sõitjad saama teenindusuksi avada järgmiselt:

7.6.6.2.1.1.

seestpoolt, vajutades näiteks surunupule või läbides valguskiir-tõkise ja

7.6.6.2.1.2.

väljastpoolt (välja arvatud ainult väljumiseks ettenähtud uste korral), vajutades valgustatud surunuppu, vajutades surunuppu valgustatud tingmärgi all või muu sarnase asjakohase juhisega seadme abil.

7.6.6.2.2.

Punktis 7.6.6.2.1.1 nimetatud surunuppudele vajutamine ja punktis 7.7.9.1 nimetatud kommunikatsioonivahendite kasutamine juhiga suhtlemiseks võib edastada signaali, mis salvestatakse ja mis avab ukse, kui juht on käivitanud avamisseadmed.

7.6.6.3. Isetoimivate teenindususte sulgemine

7.6.6.3.1.

Kui mõni isetoimiv teenindusuks on avanenud, peab see teatud aja pärast uuesti automaatselt sulguma. Kui mõni sõitja selle aja jooksul sõidukisse siseneb või väljub, tagatakse ohutusseadme (näiteks põrandakontakti, valguskiir-tõkise või ühesuunalise läbikäiguvärava) abil selle ajavahemiku piisav pikendamine.

7.6.6.3.2.

Kui sõitja siseneb sõidukisse või väljub sellest ukse sulgumise ajal, peab sulgumisprotsess automaatselt katkema ja uks avatud asendisse tagasi pöörduma. Vastassuunalise liikumise käivitamiseks võib kasutada punktis 7.6.6.3.1 nimetatud ohutusseadmeid või mõnd muud seadet.

7.6.6.3.3.

Punkti 7.6.6.3.1 kohaselt automaatselt sulgunud ukse peab sõitja saama punkti 7.6.6.2 kohaselt uuesti avada; see ei kehti juhul, kui juht on avamisseadmed välja lülitanud.

7.6.6.3.4.

Kui juht lülitab välja isetoimivate teenindususte avamisseadmed, peavad avatud uksed punktide 7.6.6.3.1 ja 7.6.6.3.2 kohaselt uuesti sulguma.

7.6.6.4. Eriotstarbeliste, näiteks lapsevankriga sõitjate, piiratud liikumisvõimega sõitjate jne teenindamiseks ette nähtud uste automaatse sulgumise takistamine

7.6.6.4.1.

Juhil peab olema võimalik uste automaatset sulgumist spetsiaalse juhtimisseadme abil takistada. Ka sõitjad peavad spetsiaalsele surunupule vajutades saama takistada ukse sulgumist.

7.6.6.4.2.

Ukse automaatse sulgumise takistamisest peab juhile märku andma näiteks märgutuli.

7.6.6.4.3.

Juht peab igal juhul saama automaatset sulgumist taaskäivitada.

7.6.6.4.4.

Sellele järgnev ukse sulgumine peab toimuma punkti 7.6.6.3 kohaselt.

7.6.7. Avariiustele esitatavad tehnilised nõuded

7.6.7.1. Seisva sõiduki avariiust peab olema võimalik seest ja väljast hõlpsasti avada. See nõue ei välista seda, et ukse võib lukustada ka väljastpoolt, kui selle saab alati seestpoolt avada, kasutades tavapärast avamisseadet.

7.6.7.2. Avariiukseks ei tohi olla mehhaniseeritud uks, välja arvatud juhul, kui uks pärast punktis 7.6.5.1 ettenähtud seadme kasutamist ja normaalasendisse tagasipöördumist ei sulgu enne, kui juht kasutab ukse sulgemisseadet. Ühe punktis 7.6.5.1 ettenähtud seadme aktiveerimine peab avama ukse sedavõrd, et punktis 7.7.2.1 määratletud katsekeha pääseb sellest läbi maksimaalselt 8 sekundi jooksul pärast avamisseadme kasutamist või võimaldama hõlpsasti avada ust käega laiusele, millest katsekeha pääseb läbi 8 sekundi jooksul pärast avamisseadme kasutamist. Avariiuks ei tohi olla liuguks, välja arvatud kuni 22 sõitjaga sõidukites. Nende sõidukite puhul võib kasutada avariiuksena liugust, kui on tõestatud, et seda ust saab pärast eeskirja nr 33 kohaselt sooritatud laupkokkupõrke katset avada tööriistade abita.

7.6.7.3. Alumise korruse avariiuste väljastpoolt avamise juhtseadmed või mehhanismid (mis kahekorruselise sõiduki puhul paiknevad alumisel korrusel) peavad asuma maapinnast 1 000 kuni 1 500 mm kõrgusel ja uksest kuni 500 mm kaugusel. I, II ja III klassi sõidukitel peavad kõik juhtseadmed või mehhanismid avariiuste seestpoolt avamiseks olema põrandapinnast või seadmele lähima astme pinnast 1 000 kuni 1 500 mm kõrgusel ja uksest kuni 500 mm kaugusel. See ei kehti juhiruumis olevate seadmete kohta.

Alternatiivselt võib punktis 7.6.7.2 osutatud mehhaniseeritud ukse avamisseade olla paigutatud punkti 7.6.5.1.2 kohaselt.

7.6.7.4. Sõiduki küljele paigutatud hingedel pöörduvatel avariiustel peavad hinged olema ukse eespoolsel äärel ning uks peab avanema väljapoole. Kasutada võib rihmu, kette või muid avanemisnurka piiravaid seadmeid, kui need ei takista ukse avamist ja selle avatuks jäämist vähemalt 100° nurga all. Kui avariiuksele on tagatud vaba juurdepääs, ei nõuta minimaalset 100° avanemisnurka.

7.6.7.5. Avariiuksed peavad olema kindlustatud tahtmatu käitamise vastu. See nõue ei kehti avariiukse kohta, mis lukustub automaatselt, kui sõiduki kiirus ületab 5 km/h.

7.6.7.6. Avariiustel peab olema helisignaalseade, mis hoiatab juhti, kui uksed ei ole korralikult suletud. Signaalseadme peab käivitama ukse lukustusriivi või ukse käepideme liikumine, mitte ukse liikumine.

7.6.8. Avariiakendele esitatavad tehnilised nõuded

7.6.8.1. Hingedel pöörduvad või väljalükatavad avariiaknad peavad avanema väljapoole. Väljalükatavad aknad ei tohi avamisel sõidukist täielikult eralduda. Väljalükatavate akende süsteem peab olema selline, et nende tahtmatu väljalükkamine on võimatu.

7.6.8.2. Kõik avariiaknad peavad olema:

7.6.8.2.1.

sobivaks tunnistatud seadme abil seest- ja väljastpoolt hõlpsasti ning kiiresti avatavad või

7.6.8.2.2.

valmistatud hõlpsasti purustatavast kildumatust klaasist. See välistab kihilisest klaasist akende või plastakende kasutamise. Iga avariiakna läheduses peab olema sõidukis viibijatele kergesti kättesaadav seade aknaklaasi purustamiseks. Sõiduki tagaosas asuva avariiakna klaasi purustamise seade peab asetsema kas keskel avariiakna kohal või all või peab üks selline seade asetsema kummalgi pool akent.

7.6.8.3. Väljastpoolt lukustatavad avariiaknad peavad olema sellise konstruktsiooniga, et neid saab seestpoolt igal ajal avada.

7.6.8.4. Kui avariiaken on akna ülaserva paigutatud hingedel pöörduv aken, peab sellel olema seade, mis hoiab akna täielikult avatuna. Kõik hingedel pöörduvad avariiaknad peavad töötama nii, et need ei takista vaba läbipääsu nii seestpoolt kui ka väljastpoolt sõidukit.

7.6.8.5. Kõrgus akna all olevast põrandapinnast (arvestamata lokaalseid kõrvalekaldeid, näiteks rattakoopad või ülekandemehhanismi korpus) sõiduki küljele paigaldatud avariiakna alumise servani ei tohi hingedel pöörduva avariiakna korral olla üle 1 200 mm ega alla 650 mm ja purustatava klaasiga akna korral alla 500 mm.

Hingedel pöörduva avariiakna korral võib alumise serva kõrgust vähendada 500 mm-ni, kui aknaaval on kuni kõrguseni 650 mm kaitseseade, mis välistab sõitjate sõidukist väljakukkumise. Kui aknaaval on kaitseseade, ei tohi sellest kõrgemal oleva aknaava mõõtmed olla väiksemad avariiakna miinimummõõtmetest.

7.6.8.6. Hingedel pöörduval avariiaknal, mida juhiistmelt selgesti ei näe, peab olema helisignaalseade, mis hoiatab juhti, kui aken ei ole täielikult suletud. Signaalseadme peab käivitama akna sulguri liikumine, mitte akna liikumine.

7.6.9. Avariiluukidele esitatavad tehnilised nõuded

7.6.9.1. Avariiluugid peavad töötama nii, et need ei takista vaba läbipääsu nii seestpoolt kui ka väljastpoolt sõidukit.

7.6.9.2. Katuses olevad avariiluugid peavad olema väljalükatavad, hingedel pöörduvad või valmistatud hõlpsalt purustatavast kildumatust klaasist. Põrandaluugid peavad olema hingedel pöörduvad või väljalükatavad ning varustatud akustilise signaalseadmega, mis teavitab juhti, kui luuk ei ole kindlalt suletud. Hoiatusseade peab käivituma põrandaluugi lukustusseadme liikumisel, mitte luugi liikumisel. Põrandaluugid peavad olema kaitstud nende tahtmatu kasutamise vastu. See nõue ei kehti põrandaluugi kohta, mis lukustub automaatselt, kui sõiduki kiirus ületab 5 km/h.

7.6.9.3. Väljalükatavad põrandaluugid ei tohi nende kasutamisel sõiduki küljest täielikult eralduda, et luuk ei ohustaks teisi liiklejaid. Väljalükatavate avariiluukide mehhanism peab olema selline, mis takistab nende tahtmatut väljalükkamist. Väljalükatavaid põrandaluuke peab olema võimalik välja lükata ainult sõitjateruumi.

7.6.9.4. Hingedel pöörduvad avariiluugid peavad avanema sõiduki suhtes ette- või tahapoole ning avanemisnurk peab olema vähemalt 100o. Hingedel pöörduvad põrandaluugid peavad pöörduma sõitjateruumi sisse.

7.6.9.5. Avariiluugid peavad olema seest- ja väljastpoolt kergesti avatavad või eemaldatavad. See nõue ei välista aga avariiluugi lukustamise võimalust sissepääsu takistamiseks valveta jäetud sõidukisse, eeldusel et avariiluuke saab seestpoolt tavalise avamis- või eemaldamisseadme abil alati avada või eemaldada. Hõlpsalt purustatavast materjalist avariiluugi korral peab selle läheduses asuma sõidukis viibivatele inimestele kergesti kättesaadav seade, millega saab luugi purustada.

7.6.10. Sissetõmbuvale trepile esitatavad tehnilised nõuded

Sissetõmbuv trepp peab vastama järgmistele nõuetele:

7.6.10.1.

sissetõmbuva trepi kasutuse võib viia sünkrooni teenindusukse või avariiuksega;

7.6.10.2.

suletud ukse korral ei tohi sissetõmbuva trepi ükski osa ulatuda sellega külgneva kereosa piirjoonest rohkem kui 10 mm väljapoole;

7.6.10.3.

kui uks on avatud ja sissetõmbuv trepp väljalükkunud asendis, peab selle pind vastama käesoleva lisa punkti 7.7.7 nõuetele;

7.6.10.4.

elektriliselt juhitava trepiga sõiduk ei tohi omal jõul liikuma hakata, kui trepp on väljalükkunud asendis. Käsitsi juhitava sissetõmbuva trepi korral peab helisignaal andma juhile märku, kui trepp ei ole täielikult sisse tõmbunud;

7.6.10.5.

kui sõiduk liigub, peab olema välistatud, et elektriliselt juhitav trepp lükkuks välja. Trepi juhtimisseadme rikke korral peab trepp sisse tõmbuma ja jääma sissetõmbunud asendisse. Selline rike ega trepi kahjustumine või blokeerumine ei tohi mõjutada asjaomase ukse töötamist;

7.6.10.6.

kui sõitja seisab elektriliselt juhitaval sissetõmbuval trepil, peab olema välistatud, et asjaomast ust saaks sulgeda. Selle nõude täitmist kontrollitakse väikelapse kehakaalule vastava 15 kg raskuskeha asetamisega trepi keskosale. Seda nõuet ei kohaldata juhi otseses vaateväljas olevate uste korral.

7.6.10.7.

(Reserveeritud)

7.6.10.8.

Sissetõmbuva trepi ette ja taha suunatud nurgad peavad olema ümardatud vähemalt 5 mm raadiusega; servad peavad olema ümardatud vähemalt 2,5 mm raadiusega;

7.6.10.9.

kui sõitjateruumi uks on avatud, peab sissetõmbuv trepp seisma kindlalt väljalükatud asendis. Kui ühe astmega trepi keskele asetatakse mass 136 kg või kahe astmega trepi keskele mass 272 kg, ei tohi astme läbipaine olla üheski punktis suurem kui 10 mm.

7.6.11. Märgistus

7.6.11.1. Igal avariiväljapääsul ja mis tahes muul avariiväljapääsu nõuetele vastaval väljapääsul peab nii sõiduki sees kui ka väljaspool olema tekst „avariiväljapääs”, millele on vajaduse korral lisatud asjakohane piktogramm ISO-standardis 7010:2003 kirjeldatud piktogrammide hulgast.

7.6.11.2. Seadmed teenindususte juhtimiseks hädaolukorras ja kõik avariiväljapääsude juhtimise seadmed tähistatakse nii sõiduki sees kui ka väljaspool seda asjakohase sümboli või selgesõnalise tekstiga.

7.6.11.3. Väljapääsudele või nende lähedale kinnitatakse selged juhised väljapääsude kasutamise kohta hädaolukorras.

7.6.11.4. Arvestades, kus riigis (riikides) taotleja soovib sõidukit turustada, sätestab tüübikinnitust andev ametiasutus keele, milles esitatakse punktide 7.6.11.1–7.6.11.3 kohased tekstid, ja teeb seda vajaduse korral koostöös asjaomase riigi (asjaomaste riikide) pädevate asutustega. Kui selle riigi ametiasutus, kus sõiduk peab kasutusloa saama, keelt muudab, ei too see muudatus kaasa uue tüübikinnitusmenetluse korraldamist.

7.6.12. Teenindusukse valgustus

7.6.12.1. Sõitjate sõidukisse sisenemise ja väljumise hõlbustamiseks ning võimaldamaks juhil näha punktis 7.6.12.2.2 määratletud tasasel horisontaalsel maapinna osal olevat sõitjat, võib kasutada teenindusukse valgustust.

7.6.12.2. Kui teenindusukse valgustus on olemas, peab see:

7.6.12.2.1.

olema valge värvusega,

7.6.12.2.2.

valgustama horisontaalset maapinna osa, mille laius on 2 meetrit alates suletud teenindusukse kõige välimist punkti läbivast sõiduki vertikaalse keskpikitasandi paralleeltasandist ning mis pikisuunas on piiratud teenindusukse kõige eesmist punkti läbiva sõiduki risttasandiga ja teenindusukse taga asuvate kõige eesmiste rataste telgjoont läbiva risttasandiga või selliste rataste puudumisel sõiduki tagaseina läbiva risttasandiga;

7.6.12.2.3.

olema piiratud pimestavusega maapinnal väljaspool ala, mille maksimaalne laius on 5 meetrit sõiduki küljest mõõdetuna ja maksimaalne pikkus on piiratud sõiduki esi- ja tagaseina läbivate risttasanditega;

7.6.12.2.4.

kui valgusti alumine äär on maapinnale lähemal kui 2 meetrit, ei tohi see ulatuda sõiduki kogulaiusest (mõõdetud ilma selle valgustita) välja rohkem kui 50 mm ja selle ümardusraadiused ei tohi olla alla 2,5 mm;

7.6.12.2.5.

olema lüliti abil käsitsi sisse- ja väljalülitatav eraldi ja

7.6.12.2.6.

olema paigaldatud nii, et seadet saab sisse lülitada üksnes teenindusukse kasutamise ajal ja kui sõiduki kiirus ei ületa 5 km/h ning et see lülitub automaatselt välja enne, kui sõiduki kiirus ületab 5 km/h.

7.7. Sisustuselemendid

7.7.1. Juurdepääs teenindusustele (vt 4. lisa joonis l)

7.7.1.1. Vaba pind, mis ulatub sissepoole külgseinast, kus asub uks, peab võimaldama takistamatu läbipääsu katsekehale, millel on 4. lisa joonisel 1 määratletud katsekeha 1 või katsekeha 2 mõõtmed.

Katsekeha liigutatakse ukseavaga paralleelselt algasendist, mille korral sõiduki siseruumile lähim välispind on puutujasihiline ukseava välimise äärega, kohani, kus see puutub esimest astet, seejärel hoitakse seda siseneva isiku tõenäolise liikumissuunaga täisnurga all risti.

7.7.1.2. (Reserveeritud)

7.7.1.3. Kui selle katsekeha kesktelge on nihutatud ristsuunas algasendist 300 mm võrra ja katsekeha puudutab trepi pinda, tuleb katsekeha jätta sellesse asendisse.

7.7.1.4. Seejärel nihutatakse vaba läbipääsu kontrollimiseks kasutatavat silindrilist katsekeha (vt 4. lisa joonis 6), alustades istmetevahelisest käigust ja liikudes sõidukist väljuva sõitja tõenäolises liikumissuunas, kuni selle kesktelg on jõudnud vertikaaltasandini, mis läbib ülemise astme kõige ülemist serva, või kuni ülemise silindri puutujatasand puudutab kahest tahvlist koosnevat katsekeha, sõltuvalt sellest, millise punktini enne jõutakse, ning hoitakse seda selles asendis (vt 4. lisa joonis 2).

7.7.1.5. Punktis 7.7.1.4 sätestatud asendis oleva silindrilise katsekeha ja punktis 7.7.1.3 sätestatud asendis oleva kahest tahvlist koosneva katsekeha vahel peab olema vaba ruum, mille kõrgeim ja madalaim piir on esitatud 4. lisa joonisel 2. See vaba ruum peab võimaldama vertikaalse tahvli, mille kuju ja mõõtmed on samad, mis silindrilisel katsekehal (punkt 7.7.5.1) ja mille keskläbilõige ning paksus ei ületa 20 mm, takistamatut läbipääsu. Seda tahvlit tuleb nihutada, liigutades seda sissepääsu kasutava sõitja tõenäolises liikumissuunas, silindrilise katsekeha puutujasuunalisest asendist, kuni selle väliskülg puutub kokku kahest tahvlist koosneva katsekeha siseküljega, puudutades astme ülaservadega määratletud tasandit või tasandeid (vt 4. lisa joonis 4).

7.7.1.6. Vaba ruum katsekeha takistamatuks läbipääsuks ei tohi hõlmata ruumi, mis ulatub kuni 300 mm ettepoole ette- või tahapoole suunatud asendiga istme koormamata istmepadjast või kuni 225 mm ettepoole rattakoobastele paigutatud istmest ja kuni istmepadja kõrgeima punktini (vt 4. lisa joonis 25).

7.7.1.7. Klappistme korral määratakse kõnealune ruum kindlaks istme kasutusasendis.

7.7.1.8. Juurdepääsu teenindusukseni võib (võivad) takistada meeskonnaliikmete kasutusasendis olev(ad) klappiste (-istmed), kui:

7.7.1.8.1.

sõidukis ja teatise vormil (vt 1. lisa) on selgelt näidatud, et istet tohib kasutada ainult meeskonnaliige;

7.7.1.8.2.

iste, mida ei kasutata, pöördub automaatselt tagasi, et võimaldada punktide 7.7.1.1 või 7.7.1.2 ja 7.7.1.3, 7.7.1.4 ja 7.7.1.5 nõuete täitmist;

7.7.1.8.3.

uks ei kuulu punktis 7.6.1.4 nimetatud kohustuslike väljapääsude hulka;

7.7.1.8.4.

kui iste on kasutusasendis või üles pööratud, ei ulatu ükski selle osa ettepoole vertikaaltasandist, mis läbib juhiistme istumiskoha keskpunkti juhiistme kõige tagumise asendi korral ja sõiduki vastasküljele paigaldatud välise tahavaatepeegli keskpunkti.

7.7.1.9. Juurdepääsu kuni 22 sõitjaga sõidukite uksele ja sissepääsule peetakse takistamatuks, kui:

7.7.1.9.1.

sõiduki pikiteljega paralleelselt mõõdetuna on igas punktis vähemalt 220 mm vaba ruumi ja igas põrandast või trepiastmest rohkem kui 500 mm kõrgusel asuvas punktis on vaba ruumi vähemalt 550 mm (vt 4. lisa joonis 3);

7.7.1.9.2.

sõiduki pikitelje suhtes vertikaalselt mõõdetuna on igas punktis vähemalt 300 mm vaba ruumi ja igas põrandast või astmest kõrgemal kui 1 200 mm või laele lähemal kui 300 mm asuvas punktis on vaba ruumi vähemalt 550 mm (vt 4. lisa joonis 4).

7.7.1.10. Punkti 7.6.3.1 nõuetele vastavaid teenindusukse ja avariiukse mõõtmeid ning punktide 7.7.1.1–7.7.1.7, 7.7.2.1–7.7.2.3, 7.7.5.1 ning 7.7.8.5 nõudeid ei kohaldata B-klassi sõidukite suhtes, mille suurim tehniliselt lubatud täismass ei ületa 3,5 tonni ning milles on kuni 12 istet sõitjatele ja igalt istmelt on takistamatu juurdepääs vähemalt kahele uksele.

7.7.1.11. Juurdepääsutee põranda maksimaalne kalle ei tohi ületada 5 %.

7.7.1.12. Juurdepääsuteede pind peab olema libisemiskindel.

7.7.2. Juurdepääs avariiustele (vt 4. lisa joonis 5)

Järgnevaid nõudeid ei kohaldata juhiuste suhtes, mida kuni 22 sõitjaga sõidukite puhul kasutatakse avariiustena.

7.7.2.1. Välja arvatud punktis 7.7.2.4 sätestatu, peab vabast ruumist istmetevahelise käigu ja avariiukse avause vahel läbi pääsema katsekeha kogukõrgusega 1 400 mm, mille moodustavad 300 mm läbimõõduga ja 700 mm kõrgune vertikaalne silinder, millele on asetatud teine, 550 mm läbimõõduga vertikaalne silinder.

Ülemise silindri läbimõõtu võib ülaosas vähendada kuni 400 millimeetrini kaldkandiga, mille kalle ei ületa 30o horisontaaljoone suhtes.

7.7.2.2. Esimese silindri põhi peab jääma teise silindri projektsiooni piiresse.

7.7.2.3. Kui piki läbipääsu äärt paiknevad klappistmed, määratakse vaba ruum silindritega alati nii, et istmed on kasutusasendis.

7.7.2.4. Kahe silindri asemel võib kasutada punktis 7.7.5.1 kirjeldatud katsekeha (vt 4. lisa joonis 6).

7.7.3. Juurdepääs avariiakendele

7.7.3.1. Katsekeha peab olema võimalik istmetevahelisest käigust iga avariiakna kaudu sõidukist välja viia.

7.7.3.2. Katsekeha liikumise suund peab vastama suunale, milles sõidukist lahkuv sõitja tõenäoliselt liiguks. Katsekeha hoitakse selle liikumissuuna suhtes püsti.

7.7.3.3. Katsekeha peab olema 600 × 400 mm mõõtmetega ja 200 mm raadiusega ümardatud nurkadega õhukese plaadi kujuga. Sõiduki tagaseinas olevate avariiakende korral võivad katsekeha mõõtmed olla ka 1 400 mm × 350 mm ning nurkade ümardusraadius 175 mm.

7.7.4. Juurdepääs avariiluukidele

7.7.4.1. Avariiluugid katuses

7.7.4.1.1.

Vähemalt üks avariiluuk peab olema paigutatud nii, et neljatahuline tüvipüramiid tahu kaldenurgaga 20o ja kõrgusega 1 600 mm puudutab mõne istme osa või samaväärset toetuspunkti, välja arvatud I klassi ja A klassi sõiduki korral. Püramiidi telg peab olema vertikaalne ja selle väiksem ristlõige peab puudutama avariiluugi väljumisava. Toed võivad olla kokkupandavad või liikuvad, kui neid saab kasutusasendis lukustada. Kontrollimisel võetakse aluseks see asend.

7.7.4.1.2.

Kui katusekonstruktsiooni paksus on üle 150 mm, peab tüvipüramiidi väiksem ristlõige puudutama avariiluugi avause ala katuse välispinna kõrgusel.

7.7.4.2. Avariiluugid põrandas

Põrandas asuv avariiluuk paigaldatakse nii, et see võimaldaks vahetut ja takistamata väljapääsu sõidukist ning luugi kohal oleva vaba ruumi kõrgus oleks võrdne istmetevahelise käigu kõrgusega. Soojusallikad ja liikuvad detailid peavad luugi ava kõigist osadest olema vähemalt 500 mm kaugusel.

Õhukest plaadikujulist horisontaalasendis katsekeha mõõtmetega 600 mm × 400 mm ja 200 mm raadiusega ümardatud nurkadega peab olema võimalik liigutada sõiduki põrandast 1 m kõrguselt kuni maapinnani.

7.7.5. Istmetevahelised käigud (vt 4. lisa joonis 6)

7.7.5.1. Sõiduki istmetevaheline(sed) käik(gud) peab(vad) olema projekteeritud ja ehitatud nii, et sealt oleks võimalik takistamatult läbi juhtida kahest samateljelisest silindrist ja nende vahel paiknevast tagurpidi pööratud tüvipüramiidist koosnevat katsekeha, mille mõõtmed on esitatud 4. lisa joonisel 6.

Katsekeha võib kokku puutuda kinnihoidmisrihmadega, kui need on paigaldatud, või muude elastsete esemetega, näiteks turvavööde osad, ja neid kõrvale nihutada.

7.7.5.1.1.

Kui istmest või istmereast eespool ei ole väljapääsu, peab:

7.7.5.1.1.1.

sõidusuunas asuvate istmete puhul olema võimalik punktis 7.7.5.1 määratletud silindrilist katsekeha nihutada vähemalt vertikaalse risttasandini, mis puutub kokku kõige esimese istmerea seljatugede kõige eesmise punktiga, ja seda selles asendis hoida. Sellest tasandist peab saama 4. lisa joonisel 7 kujutatud tasapinnalist katsekeha liigutada nii, et tasapinnalise katsekeha sõiduki väliskülje poole suunatud külg nihkub silindrilise katsekehaga kokkupuutepunktist 660 mm võrra ettepoole;

7.7.5.1.1.2.

külgsuunas paiknevate istmete puhul ulatuma silindrilise katsekeha esiosa vähemalt risttasandini, mis kattub kõige eesmise istme keskpunkti läbiva vertikaaltasandiga (4. lisa joonis 7);

7.7.5.1.1.3.

seljaga sõidu suunas asuvate istmete puhul silindrilise katsekeha esiosa ulatuma vähemalt vertikaalse risttasandini, mis puutub kokku kõige eesmise istmerea või istme istmepadja esiküljega (vt 4. lisa joonis 7).

7.7.5.2. (Reserveeritud)

7.7.5.3. III klassi sõidukitel võivad ühel või mõlemal pool istmetevahelist käiku paiknevad istmed olla külgsuunas nihutatavad; istmetevahelise käigu laiust võib siis vähendada suuruseni, mis vastab alumise 220 mm läbimõõduga silindri läbimõõdule, kui iga istme juures on istmetevahelises käigus seisvale isikule kergesti kättesaadav seade, mida käsitsedes saab isegi hõivatud istet hõlpsalt ja võimaluse korral automaatselt viia tagasi asendisse, mis vastab minimaalsele laiusele 300 mm.

7.7.5.4. Liigendsõidukites peab olema võimalik punktis 7.7.5.1 kirjeldatud katsekeha takistamatult läbi liigendosa juhtida igal korrusel, kus sõitjatel on võimalik sõiduki ühest sektsioonist teise minna. Sõiduki selle sektsiooni lõõtsa ja polstri osad ei tohi istmetevahelisse käiku ulatuda.

7.7.5.5. Istmetevahelisse käiku võib paigaldada trepiastmeid. Nende laius ei tohi olla väiksem istmetevahelise käigu laiusest astme ülaosas.

7.7.5.6. Istmetevahelisse käiku ei lubata paigaldada klappistmeid sõitjatele istekohtade loomiseks. Klappistmeid on aga lubatud paigutada sõidukis muudele aladele, kui need oma lahtitõmmatud (iste-)asendis ei takista istmetevahelise käigu katsekeha läbipääsu istmetevahelisest käigust.

7.7.5.7. Külgsuunas nihutatavaid istmeid, mis mõnes asendis ulatuvad istmetevahelisse käiku, ei lubata kasutada, välja arvatud III klassi sõidukites ja punktis 7.7.5.3 ette nähtud tingimuste kohaselt.

7.7.5.8. Sõidukitelt, mille suhtes kohaldatakse punkti 7.7.1.9 nõudeid, ei nõuta istmetevahelist käiku, kui järgitakse selles punktis sätestatud mõõtmeid, mis tagavad vajalikud juurdepääsud.

7.7.5.9. Istmetevahelise käigu pind peab olema libisemiskindel.

7.7.6. Istmetevahelise käigu kalle

Istmetevahelise käigu kalle ei tohi ületada:

7.7.6.1.

pikisuunas:

7.7.6.1.1.

I, II ja A-klassi sõidukites 8 % või

7.7.6.1.2.

III ja B-klassi sõidukites 12,5 % ja

7.7.6.2.

ristsuunas kõikide sõidukite puhul 5 %.

7.7.7. Trepiastmed (vt 4. lisa joonis 8)

7.7.7.1. Astmete maksimaalsed ja minimaalsed kõrgused ja minimaalne sügavus teenindususte ja avariiuste juures ja sõiduki sees on määratletud 4. lisa joonisel 8.

7.7.7.1.1.

Trepiastmeteks ei peeta üleminekuid süvistatud istmetevahelisest käigust istekohtade alale. Vertikaalne kaugus istmetevahelise käigu pinna ja istekohtade ala põranda vahel võib olla kuni 350 mm.

7.7.7.2. Astme kõrgust tuleb mõõta tema välisserva laiuse keskelt, kusjuures rehvid ja rehvirõhk peavad vastama suurima tehniliselt lubatud täismassi (M) jaoks tootja poolt sätestatud tehnilistele andmetele.

7.7.7.3. Esimese astme kõrgust maapinnast tuleb mõõta tasasel pinnal seisva ja tööolukorrale vastava massiga sõidukil, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.18, kusjuures rehvid ja rehvirõhk peavad vastama käesoleva eeskirja punktis 2.19 määratletud suurima tehniliselt lubatud täismassi (M) jaoks tootja poolt sätestatud tehnilistele andmetele.

7.7.7.4. Kui trepiastmeid on rohkem kui üks, võib iga aste ulatuda kuni 100 mm võrra järgmise astme vertikaalprojektsiooni ala sisse, jättes alumisest astmest vabaks vähemalt 200 mm laiuse pinna (vt 4. lisa joonis 8); kõik astmeservad peavad olema projekteeritud nii, et komistamisoht on võimalikult väike. Kõik astmeservad peavad võrreldes oma ümbrusega olema kontrastset värvi.

7.7.7.5. Iga astme laius ja kuju peab olema selline, et järgmises tabelis kirjeldatud ristküliku saaks astmele asetada nii, et ristküliku pinnast ei jää üle astme serva ulatuma rohkem kui 5 %. Kahe poolega ukseava korral peavad sellele nõudele vastama mõlemad uksepooled.

Sõitjate arv		> 22	≤ 22
Ala	Esimene aste (mm)	400 × 300	400 × 200
Ala	Teised astmed (mm)	400 × 200	400 × 200

7.7.7.6. Astmete pind peab olema libisemiskindel.

7.7.7.7. Maksimaalne kalle mis tahes suunas ei tohi ületada 5 %.

7.7.8. Sõitjate istmed (kaasa arvatud klappistmed) ja ruum istuvate sõitjate jaoks

7.7.8.1. Istmete minimaalne laius (vt 4. lisa joonis 9)

7.7.8.1.1.

Istmepadja minimaalne laius, mõõde F (vt 4. lisa joonis 9), mõõdetuna selle istekoha keskkohta läbivast vertikaaltasapinnast, peab olema:

7.7.8.1.1.1.

I, II, A- või B-klassi sõidukites 200 mm või

7.7.8.1.1.2.

III klassi sõidukites 225 mm.

7.7.8.1.2.

Iga istekoha vaba ruumi laius, mõõde G, (vt 4. lisa joonis 9), mõõdetuna selle istekoha keskkohta läbivast vertikaaltasapinnast, 270–650 mm kõrgusel koormamata istmepadjast, ei tohi olla väiksem kui:

7.7.8.1.2.1.

üksikistme korral 250 mm või

7.7.8.1.2.2.

kahele või enamale sõitjale ettenähtud istepinkide korral 225 mm.

7.7.8.1.3.

Kuni 2,35 m laiuste sõidukite korral peab iga istekoha vaba ruumi laius, mõõdetuna selle istekoha keskkohta läbivast vertikaaltasapinnast, 270–650 mm kõrgusel koormamata istmepadjast, olema vähemalt 200 mm (vt 4. lisa joonis 9A). Kui see nõue on täidetud, ei kohaldata punkti 7.7.8.1.2 nõudeid.

7.7.8.1.4.

Kuni 22 sõitjaga sõidukite korral ei hõlma vaba ruum sõiduki seina ääres olevate istmete puhul 20 mm laiust ja 100 mm kõrgust kolmnurkset pinda istme ülemises osas (vt 4. lisa joonis 10). Lisaks arvatakse maha ruum turvavööde ja nende kinnituste ning päikesesirmide tarvis.

7.7.8.1.5.

Istmetevahelise käigu laiuse mõõtmisel ei võeta arvesse seda, kas eespool määratletud vaba ruum ulatub istmetevahelisse käiku või mitte.

7.7.8.2. Istmepadja minimaalne sügavus (mõõde K, vt 4. lisa joonis 11)

Istmepadja minimaalne sügavus peab olema:

7.7.8.2.1.

I, A- või B-klassi sõidukitel 350 mm ja

7.7.8.2.2.

II ja III klassi sõidukitel 400 mm.

7.7.8.3. Istmepadja minimaalne kõrgus (mõõde H, vt 4. lisa joonis 11a)

Koormamata istmepadja kõrgus põrandast mõõdetakse istmepadja esiosa pealispinna horisontaalsest puutujatasandist põrandani ning see peab olema 400–500 mm; seda kõrgust võib vähendada kuni 350 millimeetrini rattakoobaste (võttes arvesse punktis 7.7.8.5.2 lubatud kõikumisi) ning mootori-/jõuülekanderuumi juures.

7.7.8.4. Istmete vahekaugus (vt 4. lisa joonis 12)

7.7.8.4.1.

Kui istmed on samasuunalised, peab istme seljatoe esikülje ja selle ees oleva istme seljatoe tagakülje vaheline kaugus (mõõde H) mõõdetuna horisontaalselt mis tahes kõrgusel istmepadja pealispinna ja põrandast 620 mm kõrgusel asuva punkti vahel, vastama vähemalt järgmistele väärtustele:

H
I, A- ja B-klass	650 mm
II ja III klass	680 mm

7.7.8.4.2.

Kõik mõõtmised tehakse istekoha keskjoont läbival vertikaaltasandil ning kokkusurumata istmepadja ja seljatoega.

7.7.8.4.3.

Kui ristisuunas paigutatud istmed asuvad vastamisi, peab nende seljatugede esikülgede vaheline kaugus, mõõdetuna istmepatjade kõrgeimate punktide vahel, olema vähemalt 1 300 mm.

7.7.8.4.4.

Kui istmete seljatoed on allalastavad ja juhiiste on reguleeritava asendiga, mõõdetakse vahekaugus nii, et istmete seljatoed ja muud istmeasendid on tootja määratud normaalses kasutusasendis.

7.7.8.4.5.

Kui istme seljatoe küljes on lahtikäiv laud, on see mõõtmise ajal kokkupandud asendis.

7.7.8.4.6.

Istmeid, mis on kinnitatud juhikutele või mõne süsteemi abil, mis võimaldab sõiduki siseruumi kujundust hõlpsasti muuta, viiakse mõõtmised läbi istmete tavalises kasutusasendis, mida tootja on tüübikinnituse taotluses kirjeldanud.

7.7.8.5. Vaba ruum ühe istuva sõitja kohta (vt 4. lisa joonis 13)

7.7.8.5.1.

Vaheseina või muu jäiga konstruktsiooni (mitte istme) taga oleva istme puhul peab iga sõitjaistme ees olev minimaalne vaba ruum (mis on määratletud punktis 7.7.8.6) vastama 4. lisa joonisele 13. Vahesein, mille kuju vastab umbkaudu tahapoole kallutatud seljatoe kujule, tohib ulatuda sellesse ruumi. Kui A- või B-klassi sõidukites asuvad istmed juhiistme kõrval, võivad sellesse ruumi ulatuda armatuurlaud, näidikuplokk, käiguvahetaja, tuuleklaas, päikesesirm, turvavööd ja turvavööde kinnituspunktid.

7.7.8.5.2.

Teise istme taga ja/või istmetevahelise käigu suunas paikneva istme puhul peab minimaalne jalgaderuum, mille sügavus on vähemalt 300 mm ja kõrgus vastab punktis 7.7.8.1.1 sätestatule, olema kujundatud 4. lisa joonise 11b kohaselt. Ka istme jalad, sõitja jalatoed ja punktis 7.7.8.6 sätestatud kitsendused võivad sellesse ruumi ulatuda, kui sõitja jalgadele jääb piisavalt ruumi. See jalgadele mõeldud ruum võib osaliselt paikneda istmetevahelises käigus ja/või selle kohal, kuid ei tohi moodustada takistust punkti 7.7.5 kohasel istmetevahelise käigu laiuse mõõtmisel. A- või B-klassi sõidukites juhiistme kõrval paiknevate istmete puhul on lubatud turvavööde ja nende kinnituspunktide ulatumine sellesse ruumi.

7.7.8.5.3.

I klassi sõidukites peab olema vähemalt neli, II klassi sõidukites vähemalt kaks ja A-klassi sõidukites üks eelisõigusiste, mis vastab 8. lisa punktis 3.2. esitatud nõuetele. Eelisõigusistmeks ei saa määrata istet, mida on võimalik üles tõsta, kui seda ei kasutata.

7.7.8.6. Vaba ruum istekohtade kohal

7.7.8.6.1.

Ühekorruselises sõidukis peab jääma istekohtade ja jalaruumi kohale, välja arvatud A- ja B-klassi sõidukite juhiistme kõrval paiknevad istmed, kokkusurumata istmepadja kõige kõrgemast punktist mõõdetuna vähemalt 900 mm kõrgune vaba ruum, ning jalaruumi põranda keskosast mõõdetuna vähemalt1 350 mm kõrgune vaba ruum. Sõidukite puhul, mille suhtes kohaldatakse punkti 7.7.1.10 ning A- ja B-klassi juhiistme kõrval paikneva(te) istme(te) puhul võib neid mõõtmeid vähendada 1 200 millimeetrini, mõõdetuna põrandast, ning 800 millimeetrini, mõõdetuna koormamata istmepadja kõige kõrgemast punktist.

Kahekorruselistes sõidukites peab istekoha kohal olema vähemalt 900 mm kõrgune vaba ruum, mida mõõdetakse koormamata istmepadja kõige kõrgemast punktist. See ruum peab jääma vabaks kogu istme ja juurdekuuluva jalaruumi vertikaalprojektsiooni ulatuses. Ülemisel korrusel võib vaba ruumi kõrgust vähendada kuni 850 millimeetrini.

7.7.8.6.2.

Eelmises punktis kirjeldatud ruum peab jääma vabaks alal, mille piirideks on:

7.7.8.6.2.1.

pikisuunalised vertikaaltasandid, mis asuvad kummalgi pool 200 mm kaugusel istekoha kesktasandist ja

7.7.8.6.2.2.

vertikaalne risttasand, mis läbib seljatoe ülaotsa kõige tagumist punkti ning vertikaalne risttasand 280 mm eespool kokkusurumata istmepadja kõige eesmist punkti, mõlemal juhul mõõdetuna istekoha vertikaalsel kesktasandil.

7.7.8.6.3.

Punktides 7.7.8.6.1 ja 7.7.8.6.2 sätestatud vabast ruumist võib külgedel maha arvata järgmised alad:

7.7.8.6.3.1.

sõiduki välisseina ääres siseseina läheduses asuva istme ülaosas ristkülikukujuline, 150 mm kõrguse ja 100 mm laiuse ristlõikega ala (vt 4. lisa joonis 14);

7.7.8.6.3.2.

sõiduki välisseina ääres asuva istme ülaosas kolmnurkse ristlõikega ala, mille tipp on põrandast 700 mm kõrgusel ja mille aluse laius on 100 mm (vt 4. lisa joonis 15). Samuti võib maha arvata turvavöödele, turvavööde kinnituskohtadele ja päikesesirmile vajaliku ruumi;

7.7.8.6.3.3.

sõiduki välisseina ääres asuva istme juures jalaruumis ala, mille ristlõikepindala on kuni 0,02 m2 (0,03 m2 madala põrandaga sõidukite korral) ning suurim laius kuni 100 mm (150 mm madala põrandaga sõidukite korral) (vt 4. lisa joonis 16).

7.7.8.6.3.4.

Kuni 22 sõitjaga sõidukitel tohib tagumistele nurkadele kõige lähemal asuvate istekohtade vaba ruumi tagumine välisserv olla pealtvaates kuni 150 mm raadiusega ümardatud (vt 4. lisa joonis 17).

7.7.8.6.4.

Punktides 7.7.8.6.1, 7.7.8.6.2 ja 7.7.8.6.3 sätestatud vabasse ruumi tohivad ulatuda ka:

7.7.8.6.4.1.

teise istme seljatugi, tugiraam ja lisadetailid (näiteks klapplaud);

7.7.8.6.4.2.

kuni 22 sõitjaga sõidukitel etteulatuv rattakoobas, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

7.7.8.6.4.2.1.

rattakoobas ei ulatu üle istekoha vertikaalse kesktasandi (vt 4. lisa joonis 18) või

7.7.8.6.4.2.2.

istuva sõitja 300 mm sügavuse jalaruumi lähim serv ulatub kokkusurumata istmepadja servale lähemale kui 200 mm ja seljatoe esipinnale lähemale kui 600 mm; need väärtused mõõdetakse istme vertikaalsel kesktasandil (vt 4. lisa joonis 19). Kahe vastamisi paigutatud istme korral kohaldatakse seda nõuet ainult ühe istme suhtes; istuvate sõitjate allesjäänud jalaruum peab olema vähemalt 400 mm;

7.7.8.6.4.3.

Kui kuni 22 sõitjaga sõidukites on istmed juhiistme kõrval, võivad sellesse ruumi ulatuda armatuurlaud, näidikuplokk, tuuleklaas, päikesesirm, turvavööd ja turvavööde kinnituspunktid ning eesmine laevooderdus;

7.7.8.6.4.4.

avatud klapp-aknad ja nende kinnitused.

7.7.9. Suhtlemine juhiga

7.7.9.1. I, II ja A-klassi sõidukites peavad olema vahendid, millega sõitjad saavad anda juhile märku sõiduki peatamiseks. Nende suhtlemisvahendite juhtimisseadmeid peab saama aktiveerida peopesa abil. Asjakohaseid juhtimisseadmeid peab olema piisavalt, need peavad olema paigutatud ühtlaste vahedega kogu sõiduki ulatuses ning need ei tohi olla põrandast kõrgemal kui 1 500 mm, see aga ei välista võimalust paigaldada täiendavaid suhtlemisvahendeid põrandast kõrgemale. Kõik juhtimisseadmed peavad võrreldes oma ümbrusega olema kontrastset värvi. Juhtseadmete kasutamisest peab sõitjale andma märku vähemalt üks valgustatud silt. Sildil võib kuvada sõna „peatus” või muu sarnase teate ja/või sobiva piktogrammi, mis on valgustatud, kuni teenindusuks (-uksed) avatakse. Liigendsõidukites peavad sellised sildid olema sõiduki igas jäigas sektsioonis. Kahekordsetes sõidukites peavad sildid olema mõlemal korrusel. Punkti 7.6.11.4 sätteid kohaldatakse kõigi kasutatud tekstide suhtes.

7.7.9.2. Suhtlemine meeskonnaruumiga

Kui sõidukis on meeskonnaruum, millel puudub juurdepääs juhi- või sõitjateruumile, tagatakse suhtlemisvõimalus juhi- ja meeskonnaruumi vahel.

7.7.9.3. Suhtlemine tualettruumiga

Tualettruumides peavad olema vahendid, mis võimaldavad hädaolukorras abi kutsuda.

7.7.10. Kuumade jookide automaadid ja toiduvalmistamisseadmed

7.7.10.1. Kuumade jookide automaadid või toiduvalmistamisseadmed peavad olema paigaldatud või kaitstud nii, et hädaolukorras pidurdamisel või kurvide läbimisel ei saaks sõitjatele peale loksuda kuumi toite ega jooke.

7.7.10.2. Sõidukites, milles on kuumade jookide automaadid või toiduvalmistamisseadmed, peab kõikidel sõitjate istmetel olema sobiv varustus, kuhu asetada sõiduki liikumise ajaks soojad toidud või joogid.

7.7.11. Siseruumidesse viivad uksed

Tualettruumi või muudesse siseruumidesse viivad uksed:

7.7.11.1.

peavad olema isesulguvad ja neil ei tohi olla ust lahti hoidvaid seadmeid, kui lahtine uks võib avariiolukorras takistada sõitjaid;

7.7.11.2.

ei tohi lahti olles varjata ühtegi käepidet, avamisseadet ega kohustuslikku tähist, mis näitab teenindusukse, avariiukse, avariiväljapääsu, tulekustuti või käsiapteegi asukohta;

7.7.11.3.

peavad hädaolukorras olema väljastpoolt avatavad,

7.7.11.4.

tohivad olla väljastpoolt lukustatavad ainult juhul, kui neid saab igal ajal seestpoolt avada.

7.7.12. Ühendustrepp kahekorruselises sõidukis (vt 4. lisa joonis 1).

7.7.12.1. Ühendustrepp peab olema projekteeritud vähemalt nii lai, et sealt saab takistamata läbi juhtida 4. lisa joonisel 1 kirjeldatud katsekeha, mis peab läbi mahtuma üksikust uksest. Katsekeha peab saama liigutada alumise korruse istmetevahelisest käigust treppi kasutava isiku tõenäolises liikumissuunas kuni viimase astmeni.

7.7.12.2. Ühendustrepid peavad olema projekteeritud nii, et edasisuunas sõitva sõiduki tugeval pidurdamisel ei teki sõitja allakukkumise ohtu.

Seda nõuet peetakse täidetuks, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

7.7.12.2.1.

trepi üheski osas ei ole astmed ettepoole laskuvad;

7.7.12.2.2.

trepil on käsipuud või muud sarnased barjäärid;

7.7.12.2.3.

trepi ülaosas on isetoimiv seade, mis takistab trepi kasutamist sõiduki liikumise ajal; see seade on hädaolukorras kergesti avatav.

7.7.12.3. Punkti 7.7.5.1 kohase silindri abil tuleb kontrollida, kas istmetevahelisest käigust (ülemisel ja alumisel korrusel) pääseb trepile vabalt juurde.

7.7.13. Juhiruum

7.7.13.1. Juht peab olema pidurdamisel või kurvi võtmisel kaitstud seisvate sõitjate eest ning ka nende sõitjate eest, kes istuvad otse juhiruumi taga. Seda nõuet peetakse täidetuks, kui:

7.7.13.1.1.

juhiruum on tagantpoolt eraldatud sõitjateruumist vaheseinaga või

7.7.13.1.2

vahetult juhiruumi taga asuvatel sõitjaistmetel on kaitsepiire või A- või B-klassi sõidukite puhul turvavöö. Sõidukites, kus vahetult juhiruumi taga on olemas ruum seisukohtade jaoks, ei rakendata turvavöö paigaldamise nõuet. Kui on paigaldatud kaitsepiire, peab see vastama punktides 7.7.13.1.2.1–7.7.13.1.2.3 esitatud nõuetele (vt 4. lisa joonis 30).

7.7.13.1.2.1.

Kaitsepiirde kõrgus mõõdetuna põrandast, kus sõitjad seisavad, peab olema vähemalt 800 mm.

7.7.13.1.2.2.

Laiuses peab kaitsepiire ulatuma sõiduki seinast kuni punktini, mis on vähemalt 100 mm asjakohase seespoolse sõitjaistme keskpikitasandist seespool, kuid igal juhul peab see ulatuma vähemalt juhiistme kõige seespoolse punktini.

7.7.13.1.2.3.

Esemete hoidmiseks ette nähtud pindade (näiteks laua) ülaserva ja kaitsepiirde ülaserva vahe peab olema vähemalt 90 mm.

7.7.13.2. Juhiruum peab olema kaitstud esemete eest, mis võivad sinna veereda sõitjateruumist sõiduki tugeval pidurdamisel. Seda nõuet peetakse täidetuks, kui 50 mm läbimõõduga kera ei pääse veerema juhiruumi vahetult selle taga asuvast sõitjateruumist.

7.7.13.3. Juht peab olema kaitstud päikesevalguse ning kunstliku sisevalgustuse ja selle peegeldumise eest. Mis tahes valgustust, mis võib juhi nägemisvõimet oluliselt halvendada, peab saama kasutada üksnes sõiduki seisu ajal.

7.7.13.4. Sõidukil peavad olema tuuleklaasilt niiskuse ja jäite eemaldamise seadmed.

7.7.14. Juhiiste

7.7.14.1. Juhiiste peab paiknema eraldi muudest istmetest.

7.7.14.2. Istme seljatugi peab olema kaarekujuline või siis peab juhiala olema varustatud käetugedega, mis on paigutatud nii, et need ei takista juhti sõidukiga manööverdamisel ega vii teda tasakaalust välja sõidul ettetulevate külgsuunaliste kiirenduste puhul.

7.7.14.3. Istmepadja minimaalne laius (mõõde F, vt 4. lisa joonis 9), mõõdetuna istme keskkohta läbivast vertikaaltasapinnast, peab olema:

7.7.14.3.1.

A- või B-klassi sõidukites 200 mm;

7.7.14.3.2.

I, II või III klassi sõidukites 225 mm.

7.7.14.4. Istmepadja minimaalne sügavus (mõõde K, vt 4. lisa joonis 11a), mõõdetuna selle istme keskkohta läbival vertikaaltasapinnal, peab olema:

7.7.14.4.1.

A- või B-klassi sõidukites 350 mm;

7.7.14.4.2.

I, II või III klassi sõidukites 400 mm.

7.7.14.5. Istme seljatoe minimaalne kogulaius, mõõdetuna 250 mm kõrgusel kokkusurumata istmepadja kõige kõrgema punkti horisontaalsest puutujapinnast, peab olema 450 mm.

7.7.14.6. Käetugede vaheline kaugus peab tagama juhile punktis 7.7.14.2 ettenähtud vaba ruumi, mis ei tohi olla väiksem kui 450 mm.

7.7.14.7. Istet peab saama piki- ja vertikaalsuunas reguleerida ja selle seljatoe kalle peab olema muudetav. Iste peab valitud asendis automaatselt lukustuma ning kui iste on pööratav, peab see automaatselt lukustuma sõiduasendis. Istmel peab olema vedrustussüsteem.

7.7.14.7.1.

A- ja B-klassi sõidukite puhul ei ole vedrustussüsteem ning istme vertikaalsuunas reguleerimise seade kohustuslikud.

7.8. Kunstlik sisevalgustus

7.8.1. Elektriline sisevalgustus peab valgustama:

7.8.1.1.

kõiki sõitjateruume, meeskonnaruume, tualettruume ja liigendsõidukite liigendsektsioone;

7.8.1.2.

kõiki treppe või astmeid;

7.8.1.3.

kõiki juurdepääse väljapääsudele ning teenindusukse(-uste) ümber olevat ala, sealhulgas ka paigaldatud sisenemise hõlbustamise seadet, kui see on olemas;

7.8.1.4.

kõikide väljapääsude sõiduki sees olevaid märgiseid ja avamisseadmeid;

7.8.1.5.

kõiki alasid, kus on takistusi.

7.8.1.6.

Kahekorruseliste katuseta sõidukite puhul peab vähemalt üks valgustusseade olema paigutatud iga ülakorrusele viiva trepi ülemisele otsale võimalikult lähedale.

7.8.2. Sisevalgustusel peab olema vähemalt kaks vooluringi, kusjuures ühe katkemine ei tohi mõjutada teist. Üks neist vooluringidest võib anda voolu ainult sisse- ja väljapääsude pidevaks valgustamiseks.

7.8.3. (Reserveeritud)

7.8.4. Punktis 7.8.1 loetletud kohtades ei nõuta eraldi valgustit, kui tavakasutamiseks piisav valgustatus on tagatud.

7.8.5. Kohalik sisevalgustus lülitatakse sisse ja välja kas juhi poolt lülitatava käsilüliti või automaatlüliti abil.

7.9. Liigendsõidukite liigendsektsioon

7.9.1. Sõiduki jäiku osi omavahel ühendav liigendsektsioon peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks võimalik vähemalt üks pöördliikumine ümber vähemalt ühe horisontaalse telje ja vähemalt üks pöördliikumine ümber vähemalt ühe vertikaalse telje.

7.9.2. Kui sõidukorras sõiduki massiga liigendsõiduk seisab tasasel horisontaalsel pinnal, ei tohi sõiduki kummagi jäiga sektsiooni põranda ja pöörduva põrandaplaadi või seda asendava detaili vahel olla katmata pilu, mille laius on suurem kui:

7.9.2.1. 10 mm, kui sõiduki kõik rattad asuvad samal tasandil, või

7.9.2.2. 20 mm, kui liigendsektsiooni läheduses asuval teljel olevad rattad on tasandil, mis on 150 mm kõrgemal kui tasand, millel on ülejäänud telgede rattad.

7.9.3. Jäikade sõidukiosade põranda ja pöörleva osa põranda kõrguste erinevus ei tohi liitekohal olla suurem kui:

7.9.3.1.

20 mm punktis 7.9.2.1 sätestatud tingimuste korral või

7.9.3.2.

30 mm punktis 7.9.2.2 sätestatud tingimuste korral.

7.9.4. Liigendsõidukites tõkestatakse sõitjate juurdepääs liigendsektsiooni piirkonda, kus:

7.9.4.1.

põrandas on katmata pilu, mis ei vasta punkti 7.9.2 nõuetele;

7.9.4.2.

põrand ei suuda kanda sõitjate massi;

7.9.4.3.

külgseinte liikumine ohustab sõitjaid.

7.10. Liigendsõidukite suunahoidmine

Otsesõidul peavad sõiduki jäikade osade pikisuunalised kesktasandid kokku langema ja moodustama pideva kõrvalekalleteta tasandi.

7.11. Käsipuud ja käepidemed

7.11.1. Üldnõuded

7.11.1.1. Käsipuud ja käepidemed peavad olema piisavalt tugevad.

7.11.1.2. Need peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et sõitjate vigastamine oleks välistatud.

7.11.1.3. Käsipuude ja käepidemete profiil peab olema selline, et sõitjad saavad neist hõlpsalt ja kindlalt kinni haarata. Käsipuud peavad olema vähemalt 100 mm pikkused, et ühele käele oleks piisavalt ruumi. Ükski ristlõike mõõde ei tohi olla väiksem kui 20 mm ja suurem kui 45 mm, välja arvatud uste ja istmete käepidemed ning II, III või B-klassi sõidukite korral juurdepääsude juures olevad käepidemed. Neil juhtudel on lubatud käsipuud vähima mõõtmega 15 mm, eeldusel et mõni muu mõõde on vähemalt 25 mm. Käsipuudel ei tohi olla teravaid paindekohti.

7.11.1.4. Vaba ruum käsipuu või käepideme pikkuse põhiosa ja sõiduki kere külgneva detaili või sõiduki seina vahel peab olema vähemalt 40 mm. Ukse või istme juures, samuti II, III ja B-klassi sõidukitel läbipääsude juures oleva käsipuu korral on minimaalne lubatav vahekaugus 35 mm.

7.11.1.5. Käsipuude, käepidemete või tugipostide pind peab olema kontrastset värvi ja libisemiskindel.

7.11.2. Seisvate sõitjate veoks konstrueeritud sõidukite käsipuudele ja käepidemetele esitatavad lisanõuded

7.11.2.1. Punkti 7.2.2 kohaselt peab seisvatele sõitjatele olema põranda iga punkti jaoks piisavalt käsipuid ja/või käepidemeid. Kinnihoidmisrihmu võib pidada käepidemeteks, kui need on kinnitatud sobivate vahenditega. See nõue on täidetud, kui 4. lisa joonisel 20 kujutatud katseseadme kõigis võimalikes asukohtades ulatub seadme liikuv käsi vähemalt kahe käsipuu või käepidemeni. Katseseadet võib vabalt pöörata ümber selle vertikaaltelje.

7.11.2.2. Punktis 7.11.2.1 kirjeldatud katse korraldamisel arvestatakse ainult neid käsipuid ja käepidemeid, mis on põrandast 800–1 950 mm kõrgusel.

7.11.2.3. Igas seismiseks kasutatavas kohas peab vähemalt üks kahest nõutavast käsipuust või käepidemest olema põrandapinnast kuni 1 500 mm kõrgusel. See nõue ei kehti ukse juures, kus avatud asendis uks või selle mehhanism sellise käepideme kasutamist takistaks. Erand tehakse ka suurte platvormide keskosale, kuid erandite summa ei tohi ületada 20 % kogu seisualast.

7.11.2.4. Seisjate alal, mida ei eralda sõiduki külgseintest või tagaseinast istmed, peavad olema käsipuud, mis on seintega paralleelsed ja asuvad põrandast 800–1 500 mm kõrgusel.

7.11.3. Teenindususte käsipuud ja käepidemed

7.11.3.1. Ukseavade mõlemal küljel peavad olema käsipuud või käepidemed. Kahe poolega ukse korral saab nõude täita, kui ukse keskele paigaldatakse üks tugipost või käsipuu.

7.11.3.2. Teenindusuksele tuleb paigutada käsipuud või käepidemed, millest ukse ees või sisenemisastmel seisev sõitja saaks kinni haarata. Kinnihoidmiskohad peavad asuma vertikaalselt 800–1 100 mm kõrgusel maapinnast või igast astmest ning horisontaalselt:

7.11.3.2.1.

maapinnal seisja jaoks esimese trepiastme välisservast kuni 400 mm seespool ja

7.11.3.2.2.

asjakohase astme suhtes sobivas kohas, mis ei ulatuks kõnealuse astme välisservast väljapoole ega jääks sellest servast rohkem kui 600 mm sissepoole.

7.11.4. (Reserveeritud)

7.11.5. Kahekorruseliste sõidukite ühendustreppide käsipuud ja käepidemed.

7.11.5.1. Kõigil ühendustreppidel peavad kummalgi küljel olema sobivad käsipuud või käepidemed. Need peavad asuma astmete servast 800–1 100 mm kõrgusel.

7.11.5.2. Käsipuud ja/või käepidemed paigaldatakse nii, et ülemisel või alumisel korrusel ühendustrepi kõrval või astmetel seisvate sõitjate jaoks oleks ette nähtud kinnihoidmiskohad. Sellised haaramiseks mõeldud kohad peavad olema paigutatud vertikaalselt 800–1 100 mm kõrgusele alumise korruse või iga astme kohale, ja:

7.11.5.2.1.

olema sobivas asendis alumisel korrusel seisva isiku suhtes, esimese astme välisservast mitte rohkem kui 400 mm seespool, ja

7.11.5.2.2.

sobivas asendis vastava astme suhtes, astme välisservast mitte väljaspool ja mitte rohkem kui 600 mm seespool.

7.12. Trepisüvendite ja kaitsmata istmete kaitsepiire

7.12.1. Kui on oht, et istujad võivad tugeva pidurduse korral paiskuda astmesüvendisse, paigaldatakse kaitsepiire või A- ja B-klassi sõidukite puhul ohutusrihm. See kaitsepiire peab olema põrandast, millel asuvad sõitjate jalad, vähemalt 800 mm kõrgusel ja ulatuma sõiduki külgseinast vähemalt 100 mm teisele poole iga sellise istekoha, millel istudes on sõitja ohustatud, pikisuunalist keskjoont või kuni kõige seespoolsema astme esipinnani, olenevalt sellest, kumma mõõtmed on väiksemad.

7.12.2. Kahekordse sõiduki ülemise korruse trepisüvend peab olema kaitstud barjääriga, mis on põrandast mõõdetuna vähemalt 800 mm kõrgune. Barjääri alumine serv võib olla põrandast kuni 100 mm kõrgusel.

7.12.3. Ülemise korruse eesmiste istmete ja tuuleklaasi vahel peab olema polsterdatud kaitsebarjäär. Selle ülaserv peab olema vertikaalne ja asuma põrandast, millele toetuvad sõitja jalad, 800–900 mm kõrgusel.

7.12.4. Kahekordse sõiduki ühendustrepi kõigi astmelaudade esikülg peab olema kinnine.

7.13. Pagasiriiulid ja sõitjate turvalisus

Sõitjad peavad olema kaitstud esemete eest, mis tugeva pidurdamise või kurvi tõttu võivad pagasiriiulitelt alla kukkuda. Sisseehitatud pagasiriiulid peavad olema projekteeritud nii, et pagas ei kukuks äkkpidurduse korral alla.

7.14. Põrandaluugid, kui on olemas

7.14.1. Põrandaluugid, mis ei ole avariiluugid, paigaldatakse ja kinnitatakse nii, et neid ei saaks ilma tööriistade või võtmeteta liigutada ega avada, ning tõste- või lukustusseadmed võivad ulatuda üle põranda pinna kuni 8 mm. Väljaulatuvate detailide servad peavad olema ümardatud.

7.15. Visuaalne meelelahutus

7.15.1. Sõitjate visuaalseks meelelahutuseks mõeldud seadmed, näiteks telerid või videoseadmed, peavad olema väljaspool juhi vaatevälja, kui juht istub normaalses juhtimisasendis. See nõue ei välista siiski monitoride või analoogsete seadmete olemasolu, mis moodustavad osa sõiduki juhtimis- või kontrollseadmetest, näiteks monitorid teenindususte jälgimiseks.

7.16. Trollibussid

7.16.1 Trollibussid peavad vastama 12. lisas sätestatud nõuetele.

7.17. Sõitjate kaitsmine katuseta sõidukites

Katuseta sõidukitel peab olema:

7.17.1.

esipaneel ühtse elemendina sõiduki kogu katuseta osa laiuses kõrgusega vähemalt 1 400 mm mõõdetuna põranda üldisest tasapinnast esipaneeli läheduses;

7.17.2.

kaitsepiire ühtse elemendina sõiduki katuseta külg- ja tagaosas, kõrgusega vähemalt 1 100 mm külgedel ja 1 200 mm sõiduki taga, mõõdetuna põranda üldisest tasapinnast esipaneeli läheduses. Kaitsepiire peab koosnema ühtse elemendi moodustavatest külg- või tagapaneelidest, mis on vähemalt 700 mm kõrged, mõõdetuna põranda üldisest tasapinnast paneelide läheduses ning millele on lisatud käsipuu(d), millel on järgmised omadused:

a)	selle ristlõike ükski mõõde ei tohi olla väiksem kui 20 mm ega suurem kui 45 mm;

b)	ühegi käsipuu kaugus sellega külgnevast käsipuust või paneelist ei tohi olla suurem kui 200 mm;

c)	see peab olema tugevasti kinnitatud sõiduki konstruktsiooni külge;

d)	väljapääsude uksed peavad moodustama osa sellest kaitsesüsteemist.

7.18. Nägemise/suhtlemise abivahendid

Katuseta sõiduki juhil peavad olema sellised visuaalsed vahendid nagu peegel, periskoop või videokaamera/monitor, mis võimaldavad jälgida sõitjate käitumist sõiduki katuseta osas. Lisaks peab sõidukis olema suhtlemissüsteem, mis võimaldab juhil sõitjatega suhelda.

Liide

Staatilise ümberpaiskumispiiri kontrollimine arvutuste teel

1. Sõiduki vastavust 3. lisa punkti 7.4 nõudele võib kontrollida arvutusmeetodiga, mille on heaks kiitnud katseid korraldav tehniline teenistus.

2. Katsete korraldamise eest vastutav tehniline teenistus võib nõuda sõiduki osade katsetamist, et kontrollida arvutuste aluseks võetavate väärtuste õigsust.

3. Ettevalmistus arvutusteks

3.1.	Sõidukit kujutatakse kui ruumilist süsteemi.

3.2.	Sõiduki kere raskuskeskme asukoha ja sõiduki veermiku ning rehvide erinevate jäikuste tõttu ei tõuse teljed ühel sõidukipoolel külgkiirenduse tõttu üldiselt korraga. Seepärast arvutatakse kere külgkalle iga telje kohal eelduse kohaselt, et teise telje (teiste telgede) rattad jäävad maapinnale.

3.3.	Arvutuse lihtsustamiseks eeldatakse, et vedrustamata masside raskuskese paikneb rattatelgede keskpunkte läbival sõiduki pikitasandil. Telje läbipainde poolt põhjustatud külgkaldumistsentri vähese nihkumise võib jätta arvestamata. Õhkvedrustuse reguleerimist ei võeta arvesse.

3.4.

Arvesse võetakse vähemalt järgmisi parameetreid:

sõiduki andmed, nagu teljevahe, veerepinna laius ja vedrustatud/vedrustamata massid, sõiduki raskuskeskme asukoht, sõiduki vedrustuse sisse- ja väljavedrustus ning vedrukonstandid, kusjuures arvesse tuleb võtta ka mittelineaarsust, rehvide horisontaal- ja vertikaalsuunalist jäikust, kere väändumist ning telgede külgkaldumistsentri asukohta.

4. Arvutusliku meetodi paikapidavus

4.1.	Arvutusliku meetodi paikapidavust tõestatakse nii, et see rahuldab tehnilist teenistust, näiteks sarnase sõidukiga tehtud võrreldavate katsete põhjal.

4. LISA

SELGITAVAD JOONISED

Joonis 1

Juurdepääs teenindusuksele

(vt 3. lisa punkt 7.7.1)

Katsekeha 1	Katsekeha 2

Joonis 2

Juurdepääs teenindusuksele

(vt 3. lisa punkt 7.7.1.4)

Joonis 3

Ukseni viiva vaba juurdepääsu määramine

(vt 3. lisa punkt 7.7.1.9.1)

Joonis 4

Ukseni viiva vaba juurdepääsu määramine

(vt 3. lisa punkt 7.7.1.9.2)

Joonis 5

Juurdepääs avariiustele

(vt 3. lisa punkt 7.7.2)

Joonis 6

Istmetevahelised käigud

(vt 3. lisa punkt 7.7.5.)

Joonis 7

Istmetevahelise käigu piiramine eestpoolt

(vt 3. lisa punkt 7.7.5.1.1.1)

Joonis 8

Astmed sõitjate jaoks

(vt 3. lisa punkt 7.7.7)

Joonis 9

Sõitjate istekohtade laius

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.1)

Joonis 9A

Sõitjate istekohtade laius

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.1.3)

Joonis 10

Lubatud kitsenemine õlgade kõrgusel

Õlgade kõrgusele jääva minimaalse vaba ruumi ristlõige sõiduki seina ääres asuval istekohal

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.1.4)

Joonis 11a

Istmepadja sügavus ja kõrgus

(vt 3. lisa punktid 7.7.8.2 ja 7.7.8.3)

Joonis 11b

Ruum istuvate sõitjate jalgade jaoks istme taga või istmetevahelise käigu suunas paikneva istme ees

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.5.2)

Joonis 12

Istmete vahekaugus

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.4)

Joonis 13

Ruum sõitjate jaoks, kes istuvad vaheseina või mõne muu jäiga struktuuriosa, kuid mitte istme taga

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.5.1)

Joonis 14

Lubatud ulatuvus istme kohal asuvasse ruumi

Sõiduki seinaäärse istme kohale jääva minimaalse vaba ruumi ristlõige

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.3.1)

Joonis 15

Lubatud ulatuvus istme kohal asuvasse ruumi

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.3.2)

Joonis 16

Lubatud ulatuvus sõitjat ümbritseva ruumi alumisse ossa

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.3.3)

Joonis 17

Lubatud ulatuvus tagumiste nurgaistmete ruumi

Istme ala kujutis (mõlemad äärmised tagaistmed)

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.3.4)

Joonis 18

Küljeistme vertikaalset keskjoont mitteületava rattakoopa lubatud eendumine

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.4.2.1)

Joonis 19

Küljeistme vertikaalset keskjoont ületava rattakoopa lubatud eendumine

(vt 3. lisa punkt 7.7.8.6.4.2.2)

Joonis 20

Käepidemete asukoha määramise katseseade

(vt 3. lisa punkt 7.11.2.1)

Joonis 21

Tüüpratastool

(vt 8. lisa punkt 3.6.4)

Joonis 22

Vähim vaba ruum ratastooli kasutajale ratastoolialal

(vt 8. lisa punkt 3.6.1)

Joonis 23

Juurdepääsetavuse tähised

(vt 8. lisa punktid 3.2.8 ja 3.6.6)

Joonis 23A

ratastooli kasutajat tähistav piktogramm

Joonis 23 B

Piktogramm, mis tähistab piiratud liikumisvõimega sõitjaid, kes ei kasuta ratastooli

Joonis 24

(Reserveeritud)

Joonis 25

Resijate jalaruum

(vt 3. lisa punkt 7.7.1.6)

Joonis 26

Juurdepääs katuse avariiluugile

(vt 3. lisa punkt 7.7.4.1.1)

Joonis 27

Juurdepääs juhiuksele

(vt 3. lisa punkt 7.6.1.7.2)

Joonis 28

Juurdepääs juhiuksele

(vt 3. lisa punkt 7.6.1.9.3)

Joonis 29

Näide tahapoole suunatud asendis ratastooli seljatoe kohta

(vt 8. lisa punkt 3.8.6)

(1) A- ja B-klassi sõidukite puhul võib alumine tahvel olla ülemise tahvli suhtes nihutatud, kui see on paigutatud samas suunas.

(2) Ülemise silindri kõrgust ja koos sellega kogukõrgust võib vähendada 100 mm võrra istmetevahelise käigu iga osa puhul, mis asub tagapool:

a)	risttasandit, mis on tagatelje (rohkem kui ühe tagateljega sõidukite korral kõige eesmise tagatelje) kesksirgest 1,5 m eespool ja

b)	vertikaalset risttasandit, mis läbib teenindusukse tagaserva või kui tegemist on enam kui ühe teenindusuksega, kõige tagumise teenindusukse tagaserva.

(3) Alumise silindri läbimõõtu võib vähendada 450 mm-lt kuni läbimõõduni 400 mm kogu käigutee ulatuses, mis asub tagapool:

a)	vertikaalset risttasandit, mis on tagatelje (rohkem kui ühe tagateljega sõidukite korral kõige eesmise tagatelje) kesksirgest 1,5 m eespool ja

b)	vertikaalset risttasandit, mis läbib kõige tagumise telgedevahelise teenindusukse tagaserva.

Eespool nimetatud puhkudel tuleb liigendsõiduki iga jäika sektsiooni vaadelda eraldi.

(4) 220 mm, kui istmeid saab nihutada külgsuunas (vt punkt 7.7.5.3).

(5) Katseseadme üldist kõrgust võib vähendada (vähendades alumise silindri kõrgust):

a)	1 800 millimeetrilt 1 680 millimeetrini alumise korruse istmetevahelises käigus tagatelje (mitme tagateljega sõiduki korral neist kõige eesmise tagatelje) keskjoonest 1 500 mm eespool paikneva vertikaalse risttasandi taga;

b)	esiteljest eespool asuva teenindusukse korral 1 800 millimeetrilt 1 770 millimeetrini istmetevahelises käigus, mis jääb esitelje keskjoonest 800 mm eespool ja tagapool asuva kahe vertikaalse risttasandi vahele.

(6) 230 mm kuni 22 sõitjaga sõidukitel.

(7) 700 mm, kui tegemist on avariiuksega.

Kahekorruselise sõiduki ülemise korruse avariiukse juures 1 500 mm.

Kahekorruselise sõiduki alumise korruse avariiukse juures 850 mm.

(8) 430 mm, kui tegemist on sõidukiga, mille vedrustus on ainult mehaaniline.

(9) Vähemalt ühe teenindusukse juures; 400 mm kõigi teiste teenindususte puhul.

(10) 300 mm, kui tegemist on astmetega kõige tagumisest teljest tahapoole jääva ukse juures.

(11) Kuni 22 sõitjaga sõidukite istmetevahelises käigus 250 mm.

(12) 225, kui on tegemist III klassiga.

(13) 350 mm rattakoopa ja mootoriruumi juures.

(14) 400 mm II ja III klassi sõidukites.

5. LISA

(Reserveeritud)

6. LISA

Mehhaniseeritud uste sulgemisjõudude mõõtmise juhised

(vt 3. lisa punkt 7.6.5.6.1.1)

ja mehhaniseeritud kaldteede reaktsioonijõud

(vt 8. lisa punkt 3.11.4.3.3)

1. ÜLDOSA

Mehhaniseeritud ukse või kaldtee sulgemine on dünaamiline protsess. Kui liikuv uks põrkub takistusega, tekib dünaamiline reaktsioonijõud, mis (ajaliselt) sõltub mitmest tegurist (näiteks ukse mass, kiirendus, mõõtmed).

2. MÕISTED

2.1.	Sulgemis- või reaktsioonijõud F(t) on ajafunktsioon, mida mõõdetakse ukse või kaldtee välisservast (vt punkt 3.2 allpool).

2.2.	Tippväärtus FS on sulgemisjõu suurim väärtus.

2.3.	Kasulik jõud FE on sulgemis- või reaktsioonijõu keskmine väärtus, mis on seotud impulsi kestusega:

2.4.

Impulsi kestus T on ajavahemik t1 ja t2 vahel:

T = t2 – t1

kus:

t1	=	tundlikkuslävi, mil sulgemis- või reaktsioonijõud ületab 50 N;
t2	=	väljalülitushetk, mil sulgemis- või reaktsioonijõud langeb alla 50 N.

2.5.	Eespool esitatud parameetrite suhe on (näitena) kujutatud joonisel 1. Joonis 1

2.6.	Kinnikiilumis- ehk keskmine reaktsioonijõud Fc on samas mõõtepunktis korduvalt mõõdetud kasulike jõudude aritmeetiline keskmine:

3. MÕÕTMISED

3.1.

Mõõtmistingimused:

3.1.1.

Temperatuuripiirid: 10 °C–30 °C

3.1.2.

Sõiduk peab asuma horisontaalpinnal. Kui mõõtmisi tehakse kaldteel, peab sellele pinnale olema jäigalt kinnitatud plokk või muu samasugune seade, millele kaldtee saab mõjuda.

3.2.

Mõõtepunktid:

3.2.1.

uste puhul:

3.2.1.1.

ukse peamistel sulgumisservadel:

üks ukse keskel;

üks 150 mm kõrgusel ukse alumisest servast;

3.2.1.2.

kui uksel on avamiseks kinnikiilumiskaitse:

ukse teisejärgulistel sulgumisservadel kõige suurema kinnikiilumisohuga punktis;

3.2.2.

kaldteede puhul:

3.2.2.1.

kaldtee välimisel äärel, risti selle liikumissuunaga:

üks kaldtee keskel;

üks 100 mm seespool igast kaldtee liikumissuunaga paralleelsest servast.

3.3.	Kinnikiilumis- või keskmise reaktsioonijõu määramiseks punkti 2.6 kohaselt tehakse igas mõõtepunktis vähemalt kolm mõõtmist.

3.4.	Sulgemis- või reaktsioonijõu signaalid suunatakse üleskirjutamiseks läbi madalpääsufiltri, mille piirsagedus on 100 Hz. Impulsi kestust piiravaks sisselülitamis- ja väljalülitamisläveks seadistatakse 50 N.

3.5.	Saadud väärtus ei tohi nimiväärtusest erineda rohkem kui ± 3 %.

4. MÕÕTESEADE

4.1.	Mõõteseade koosneb kahest osast: käepidemest ja mõõtvast osast, milleks on jõuandur (vt joonis 2).

4.2.

Jõuanduri tehniline kirjeldus

4.2.1.

Jõuandur koosneb kahest omavahel nihutatavast osast välisläbimõõduga 100 mm ja laiusega 115 mm. Jõuanduri sees on kahe korpuseosa vahele paigutatud survevedru nii, et asjakohase jõu rakendamisel surutakse jõuandur kokku.

4.2.2.

Jõuanduri jäikus peab olema 10 ± 0,2 N/mm. Suurim sissevetrumine peab piirduma väärtusega 30 mm, nii et suurimaks mõõdetavaks jõuks oleks 300 N.

Joonis 2

7. LISA

A- ja B-klassi sõidukitele esitatavad alternatiivsed nõuded

1. A- ja B-klassi sõidukid peavad vastama 3. lisas esitatud nõuetele, välja arvatud, et:

a)	3. lisa punkti 7.6.3.1 asemel võib sõiduk vastata käesoleva lisa punkti 1.1 nõuetele;

b)	3. lisa punkti 7.6.2 asemel võib sõiduk vastata käesoleva lisa punkti 1.2 nõuetele

1.1. Väljapääsude minimaalsed mõõtmed

Eri liiki väljapääsude minimaalsed mõõtmed on järgmised:

Ava

Mõõtmed

Märkused

Teenindusuks

Sisenemiskõrgus:

Klass

A	1 650 mm
B	1 500 mm

Teenindusukse sisenemiskõrgust mõõdetakse vertikaaltasandil ukseava keskpunkti horisontaalprojektsiooni ja alumise astme pealispinna vahel.

Ava kõrgus

Teenindusukse ava kõrgus peab olema piisav 3. lisa punktis 7.7.1.1 viidatud kaheosalise katsekeha takistamatuks läbiviimiseks. Ülemisi nurki võib ümardada raadiusega kuni 150 mm.

Laius:

Üksikuks: 650 mm

Kahe poolega uks: 1 200 mm

Kui teenindusukse ava kõrgus on 1 400–1 500 mm, peab B-klassi sõidukite üksikukse ava minimaalne laius olema 750 mm. Kui mõõdetakse käepidemete kõrgusel, võib kõigil sõidukitel vähendada teenindususte laiust 100 mm võrra ning eenduvate rattakoobaste, isetoimivate või kaugjuhitavate uste mehhanismi või esiklaasi kalde tõttu 250 mm võrra.

Avariiuks

Kõrgus: 1 250 mm

Laius: 550 mm

Eenduvate rattakoobaste tõttu võib laiust vähendada 300 mm-ni, kui vähemalt 400 mm kõrgusel ukseava madalaimast punktist on laius vähemalt 550 mm. Ülemisi nurki võib ümardada raadiusega kuni 150 mm.

Avariiaken

Ava pindala: 4 000/cm2

Tüübikinnituste korral, mis antakse aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumist, on avariiakna pindala puhul lubatud hälve 5 %. Sellele alale peab olema võimalik paigutada ristkülik mõõtmetega 500 mm × 700 mm.

1.1.1.

Sõiduk, mille puhul kohaldatakse 3. lisa punkti 7.7.1.10 nõudeid, peab vastama 3. lisa punktis 7.6.3.1 või käesoleva lisa punktis 1.1. avariiakendele ja avariiluukidele esitatud nõuetele ning teenindusustele ja avariiustele esitatud järgmistele miinimumnõuetele:

Ava

Mõõtmed

Märkused

Teenindusuks

Ava kõrgus: 1 100 mm

Mõõdet võib ava nurkades vähendada, ümardades seda raadiusega kuni 150 mm.

Laius:

Üksikuks: 650 mm

Kahe poolega uks: 1 200 mm

Mõõdet võib ava nurkades vähendada, ümardades seda raadiusega kuni 150 mm. Kui mõõdetakse käepidemete kõrgusel, võib kõigil sõidukitel vähendada teenindususte laiust 100 mm võrra ning eenduvate rattakoobaste, isetoimivate või kaugjuhitavate uste mehhanismi või esiklaasi kalde tõttu 250 mm võrra.

Avariiuks

Kõrgus: 1 100 mm

Laius: 550 mm

1.2. Väljapääsude paigutus

1.2.1.

Teenindusuks (-uksed) peab (peavad) asuma sõiduki teeservale lähemal oleval küljel, olenevalt sõidukit registreerivas riigis kehtivast liiklussuunast, või sõiduki tagaseinas.

1.2.2.

Väljapääsud peavad olema paigutatud nii, et sõiduki kummalgi küljel on vähemalt üks väljapääs.

1.2.3.

Nii sõitjateruumi eesmises kui ka tagumises pooles peab olema vähemalt üks väljapääs.

1.2.4.

Vähemalt üks väljapääs peab asuma sõiduki taga- või esiküljel, välja arvatud juhul, kui sõidukis on avariiluuk.

8. LISA

Piiratud liikumisvõimega sõitjate juurdepääsu hõlbustavatele tehnilistele seadmetele esitatavad nõuded

1. ÜLDOSA

Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse sõidukite suhtes, mis võimaldavad hõlpsamat juurdepääsu piiratud liikumisvõimega sõitjatele ja ratastooli kasutavatele inimestele.

2. REGULEERIMISALA

Käesolevaid nõudeid kohaldatakse sõidukite suhtes, mis võimaldavad piiratud liikumisvõimega sõitjatele hõlpsamat juurdepääsu.

3. NÕUDED

3.1. Astmed

I ja A-klassi sõidukite vähemalt ühe teenindusukse esimene aste ei tohi olla maapinnast kõrgemal kui 250 mm ning II, III ja B-klassi sõidukite puhul kõrgemal kui 320 mm. Kui sellele nõudele vastab ainult üks teenindusuks, ei tohi sellel olla barjääri ega tähist, mis keelaks selle ukse kasutamist nii väljumiseks kui ka sisenemiseks.

Alternatiivina ei tohi I ja A-klassi sõidukite kahe ukseava, ühe sisse- ja ühe väljapääsu juures olla esimene aste maapinnast kõrgemal kui 270 mm.

Kasutada võib kallutussüsteemi ja/või kokkupandavat astet.

I ja A-klassi sõidukite puhul ei tohi ükski teine aste nimetatud ukse (uste) juures, juurdepääsuteel ega istmetevahelises käigus olla kõrgem kui 200 mm; II, III ja B-klassi sõidukite puhul ei tohi aste olla kõrgem kui 250 mm.

Üleminekut süvistatud istmetevahelisest käigust istme juurde ei loeta astmeks.

3.2. Eelisõigusistmed ja piiratud liikumisvõimega sõitjatele mõeldud ruum

3.2.1. (Reserveeritud)

3.2.2. Vähemalt ühe eelisõigusistme all või kõrval peab olema piisavalt ruumi pimeda juhtkoerale. See ruum ei tohi olla istmetevahelise käigu osa.

3.2.3. Istmetel peavad istekoha ja istmetevahelise käigu vahel olema käetoed, mida saab kergesti ära liigutada, et võimaldada vaba juurdepääsu istmele. Kui istmed on paigutatud vastastikku võib alternatiivselt üks istmetevahelise käiguga külgnevatest istmetest olla varustatud vertikaalse tugipostiga. See tugipost peab olema paigutatud nii, et istuja püsiks kindlalt istmel ning et sellele istmele oleks hõlbus juurde pääseda.

3.2.4. Eelisõigusistme istmepadja minimaalne laius peab ulatuma istekoha keskkohta läbivast verikaaltasandist vähemalt 220 mm kummalegi poole.

3.2.5. Koormamata istmepadja kõrgus põrandast peab olema selline, et istmepadja esiosa pealispinna horisontaalse puutujatasandi kõrgus põrandast on 400–500 mm.

3.2.6. Eelisõigusistmete juures peab jalaruum asuma istmepadja esiserva läbivast vertikaaltasandist eespool. Jalaruumi suurim kalle ei tohi üheski suunas ületada 8 %.

3.2.7. Iga eelisõigusistme istekoha kohal peab I ja A-klassi sõidukites olema vähemalt 1 300 mm ja II klassi sõidukites 900 mm vaba ruumi, mõõdetuna koormamata istmepadja kõige kõrgemast punktist. Selline ruum peab jääma vabaks kogu istme vertikaalprojektsiooni ja sinna juurde kuuluva jalaruumi ulatuses.

Seljatugi või muu ese võib sellesse ruumi ulatuda, kui 230 mm ulatuses jääb istmepadja ette vertikaalne vaba ruum. Kui eelisõigusiste on paigutatud nii, et selle vastas on rohkem kui 1 200 mm kõrgune vahesein, peab seda vaba ruumi olema 300 mm ulatuses. Eespool määratletud vaba ruumi äärtest võib maha arvata alad, mis vastavad 3. lisa punktides 7.7.8.6.3.1–7.7.8.6.3.4 sätestatule, kui viitamist 3. lisa punktides 7.7.8.6.1 ja 7.7.8.6.2 osutatud vabale ruumile saab tõlgendada viitamisena eespool määratletud vabale ruumile. Kohaldada võib 3. lisa punkti 7.7.8.1.4 sätteid. Punktis 3.4.2 nimetatud käepidemed ja käetoed võivad eenduda külgseinast vabasse ruumi jalaruumi vertikaalprojektsiooni kohal mitte rohkem kui 100 mm.

3.2.8. Eelisõigusistmetega sõidukitel peavad olema 4. lisa joonise 23B kohased väljastpoolt nähtavad piktogrammid nii sõiduki esiosas kui ka vastava(te) teenindusukse (-uste) lähedal. Sõidukis tuleb piktogramm paigutada eelisõigusistme lähedusse.

3.3. Kommunikatsioonivahendid

3.3.1. Eelisõigusistme lähedusse ja ratastooli paigutamise alale tuleb põrandast 700 –1 200 mm kõrgusele paigaldada kommunikatsioonivahendid.

3.3.2. Kui istmed puuduvad, peavad kommunikatsioonivahendid olema madala põrandaga alal paigaldatud 800–1 500 mm kõrgusele.

3.3.3. (Reserveeritud)

3.3.4. Kui sõidukil on kaldtee või tõsteseade, paigaldatakse sõidukist väljapoole ukse kõrvale 850–1 300 mm kõrgusele maapinnast kommunikatsioonivahend juhile märguandmiseks. Seda nõuet ei kohaldata juhi otseses vaateväljas olevate uste korral.

3.4. Eelisõigusistme käsipuud

3.4.1. Punktis 7.7.8.5.3 kirjeldatud eelisõigusistmete ning sõitjate sisenemist ja väljumist võimaldava ukse vahele paigaldatakse käsipuu, mis asub põrandast 800–900 mm kõrgusel. Käsipuu võib katkestada, kui see on vajalik juurdepääsuks ratastooli paigutamise kohale, rattakoopa kohal asuvale istmele, trepile, juurdepääsuteele või istmetevahelisele käigule. Käsipuu katkestus ei tohi olla pikem kui 1 050 mm ja vähemalt ühel pool katkestust peab paiknema vertikaalne käsipuu.

3.4.2. Käsipuud ja käetoed peavad olema paigaldatud eelisõigusistmete lähedale nii, et sõitjad saaksid neist kergesti kinni haarata.

3.5. Põranda kalle

Istmetevahelise käigu, juurdepääsuteede või põrandate kalle eelisõigusistme või ratastooli paigutuskoha ja vähemalt ühe sissepääsu ning ühe väljapääsu või kombineeritud sisse- ja väljapääsu vahel ei tohi olla suurem kui 8 %. Kaldega alad peavad olema kaetud libisemiskindla põrandakattega.

3.6. Ratastoolide paigutus

3.6.1. Sõitjateruumi igale ratastoolikohale peab olema ette nähtud vähemalt 750 mm laiune ja 1 300 mm pikkune ala. Selle pikitasand peab olema paralleelne sõiduki pikitasandiga ja ratastooli paigutuskoha põrandakate peab olema libisemiskindel ning maksimaalne kalle mis tahes suunas ei tohi olla üle 5 %. Tahapoole suunatud asendis ratastoolide puhul, mis vastavad punktis 3.8.4 esitatud nõuetele, ei tohi pikisuunaline kalle olla üle 8 %, kui kalde suund ratastoolidele mõeldud ala algusest selle lõpu suunas on tõusev.

Kui ratastool paigutatakse näoga sõidusuunas, võivad selle ees asuvate istmete seljatoed ulatuda ratastooli paigutuskohta, kui 4. lisa joonisel 22 näidatud ruum jääb vabaks.

3.6.2. Ratastooli kasutajatele peab sõidukisse sisenemiseks olema vähemalt üks uks. Ratastooli kasutaja peab juurde pääsema I klassi sõidukite vähemalt ühele teenindusuksele. Ratastooli kasutajate juurdepääsuvõimaluseks olev uks peab olema varustatud sisenemist hõlbustava seadmega vastavalt punkti 3.11.3 (tõsteseade) või punkti 3.11.4 (kaldtee) sätetele.

3.6.3. Ratastooli kasutaja uks, mis ei ole teenindusuks, peab olema vähemalt 1 400 mm kõrgune. Kõik ratastooli kasutajatele sõidukisse juurdepääsu võimaldavad uksed peavad olema vähemalt 900 mm laiused; käepidemete kõrgusel võib see laius olla 100 mm võrra väiksem.

3.6.4. Tingliku ratastooliga, mille mõõtmed on näidatud 4. lisa joonisel 21, peab saama väljastpoolt sõidukit vabalt ja lihtsalt liikuda ratastoolikohani (-kohtadeni) vähemalt ühe ratastooli kasutamist võimaldava ukse kaudu.

3.6.4.1. Vaba ja lihtsa liikumise all mõeldakse seda, et:

a)	ratastooli kasutajal on piisavalt ruumi manööverdamiseks ilma teise isiku abita;

b)	ei ole astmeid, pilusid ega poste, mis võiksid ratastooli kasutaja vaba liikumist takistada.

3.6.4.2. Eespool toodud sätete kohaldamiseks tuleb I ja A-klassi sõidukite puhul, kus on rohkem kui üks ratastoolikoht, läbi viia katse iga sõidukis oleva ratastoolikohaga, kusjuures kõik ülejäänud ratastoolikohad on hõivatud tingliku ratastooliga.

3.6.5. Kaldteega varustatud I ja A-klassi sõidukite puhul peab olema võimalik neisse siseneda ja neist väljuda 4. lisa joonisel 21 näidatud mõõtmetes edasisuunas liikuvas tinglikus ratastoolis.

3.6.6. Ratastoolikohtade ja/või eelisõigusistmetega sõidukitel peavad olema 4. lisa joonise 23A kohased väljastpoolt nähtavad piktogrammid nii sõiduki esiosas kui ka vastava(te) teenindusukse (-uste) lähedal.

Sõidukis tuleb selline piktogramm panna iga ratastoolikoha juurde, näidates, kas ratastool tuleb paigutada suunaga ette või taha.

3.7. Ratastoolialal olevad istmed ja seisvad sõitjad

3.7.1. Ratastoolikohale võib paigaldada klappistmeid. Ülespööratud asendis ei tohi need siiski ratastoolikohani ulatuda.

3.7.2. Sõidukis võivad ratastoolikohal olla eemaldatavad istmed, kui juht või meeskonnaliige saab neid kergesti eemaldada.

3.7.3. Kui I, II ja A-klassi sõidukites ulatub istme jalaruum või kasutusasendis klappistme osa ratastoolikohale, tuleb istmele või selle kõrvale paigutada järgmine või samasisuline tekst või piktogramm:

„Palun loovutada see koht ratastooli kasutajale”.

3. lisa punkti 7.6.11.4 sätteid kohaldatakse kõikide teksti sisaldavate märgiste suhtes.

3.7.4. Kui sõiduki ratastoolikoht on ette nähtud üksnes ratastooli kasutajatele, nagu on sätestatud 3. lisa punktis 7.2.2.2.10, peab see olema selgelt tähistatud järgmise või samasisulise teksti või piktogrammiga:

„Ala on ette nähtud üksnes ratastooli kasutajatele”.

3. lisa punkti 7.6.11.4 sätteid kohaldatakse kõikide teksti sisaldavate märgiste suhtes.

3.8. Ratastoolide stabiilsus

3.8.1. Sõidukites, millesse peavad olema paigaldatud sõitjate turvasüsteemid, peab ratastoolikoht olema konstrueeritud nii, et see võimaldaks ratastooli kasutajal istuda näoga sõidu suunas ning see peab olema varustatud turvasüsteemidega, mis vastavad punktides 3.8.2 või 3.8.3 määratletud nõuetele.

Sõidukites, millesse ei pea olema paigaldatud sõitjate turvasüsteeme, peab ratastooliala olema varustatud ratastoolide turvasüsteemidega, mis vastavad punktides 3.8.2 või 3.8.3 määratletud nõuetele või siis peab see ala vastama punkti 3.8.4 nõuetele.

3.8.2. Näoga sõidu suunas asuv ratastool – staatilise katse nõuded

3.8.2.1. Iga ratastoolikoht peab olema varustatud turvasüsteemiga, mis võimaldab kinni hoida ratastooli ja ratastooli kasutajat.

3.8.2.2. Turvasüsteem ja selle kinnitused peavad vastu pidama samasugustele jõududele nagu ülejäänud sõitjaistmed ja turvasüsteemid.

3.8.2.3. Viiakse läbi staatiline katse, mis vastab järgmistele nõuetele:

3.8.2.3.1.

allpool nimetatud jõudusid rakendatakse sõiduki esi- ja tagaosa suunas, nii eraldi kui ka turvasüsteemile;

3.8.2.3.2.

jõud peab mõjuma vähemalt 0,2 sekundit;

3.8.2.3.3.

turvasüsteem peab katsele vastu pidama. Turvasüsteemi jäävaid muutusi, sealhulgas osalisi rebendeid ja purunemisi ei loeta katse ebaõnnestumiseks, kui süsteem pidas määratud aja jooksul sätestatud koormusele vastu. Olemasolevaid lukustusseadmeid peab ratastooli kasutaja saama sõidukist väljumisel pärast tõmbejõu kõrvaldamist käsitsi avada.

3.8.2.4. Näoga sõidusuunas olev ratastool, millel on eraldi turvasüsteemid ratastoolile ja ratastooli kasutajale

3.8.2.4.1. M2-kategooria puhul:

3.8.2.4.1.1.

vöörihma korral 1 110 daN ± 20 daN. Kui turvasüsteem ei ole kinnitatud sõiduki põrandale, peab ratastooli kasutaja turvasüsteemile mõjuma jõud horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas. Kui turvasüsteem on kinnitatud põrandale, peab jõud mõjuma sõiduki esiosa suunas horisontaaltasandi suhtes 45° ± 10° nurga all;

3.8.2.4.1.2.

kolmepunktilise turvavöö korral vööosale 675 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas ja diagonaalosale 675 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.4.1.3.

ratastooli turvasüsteemile 1 715 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.4.1.4.

jõud peavad mõjuma samaaegselt.

3.8.2.4.2. M3-kategooria puhul:

3.8.2.4.2.1.

vöörihma korral 740 daN ± 20 daN. Kui turvasüsteem ei ole kinnitatud sõiduki põrandale, peab ratastooli kasutaja turvasüsteemile mõjuma jõud horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas. Kui tu;rvasüsteem on kinnitatud põrandale, peab jõud mõjuma sõiduki esiosa suunas horisontaaltasandi suhtes 45° ± 10° nurga all;

3.8.2.4.2.2.

kolmepunktilise turvavöö korral vööosale 450 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas ja diagonaalosale 450 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.4.2.3.

ratastooli turvasüsteemile 1 130 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.4.2.4.

jõud peavad mõjuma samaaegselt.

3.8.2.5. Näoga sõidu suunas olev ratastool, millel on kombineeritud turvasüsteem ratastoolile ja ratastooli kasutajale.

3.8.2.5.1. M2-kategooria puhul:

3.8.2.5.1.1.

kui ratastooli kasutaja turvasüsteemi rihmaks on vöörihm, siis 1 110 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.1.2.

kolmepunktilise turvavöö korral vööosale 675 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas ning diagonaalosale 675 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.1.3.

1 715 daN ± 20 daN ratastooli turvasüsteemile 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.1.4.

jõud peavad mõjuma samaaegselt.

3.8.2.5.2. M3-kategooria puhul:

3.8.2.5.2.1.

740 daN ± 20 daN ratastooli kasutaja turvasüsteemi vöörihmale 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.2.2.

kolme kinnituspunktiga turvavöö korral vöörihmale 450 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas ning õlarihmale 450 daN ± 20 daN horisontaaltasandis sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.2.3.

ratastooli turvasüsteemile 1 130 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki esiosa suunas;

3.8.2.5.2.4.

jõud peavad mõjuma samaaegselt.

3.8.2.6. Seljaga sõidu suunas olev ratastool:

3.8.2.6.1.

ratastooli turvasüsteemile 810 daN ± 20 daN 45° ± 10° nurga all sõiduki horisontaaltasandi suhtes sõiduki tagaosa suunas.

3.8.2.7. Kõigil juhtudel tuleb ratastooli turvasüsteemile rakendada jõudusid eeskirjas nr 14 määratletud tõmbeseadme abil.

3.8.3. Näoga sõidu suunas olev ratastool – hübriidkatse nõuded

3.8.3.1. ratastoolikoht varustatakse ratastooli turvasüsteemiga, mis sobib üldkasutatavatele ratastoolidele ja võimaldab vedada ratastooli koos näoga sõidu suunas oleva kasutajaga;

3.8.3.2. ratastoolikoht varustatakse ratastooli kasutaja turvasüsteemiga, millel on vähemalt kaks kinnituspunkti ja üks vöörihm, mis on konstrueeritud ja valmistatud osadest, mis toimivad sarnaselt eeskirja nr 16 nõuetele vastava turvavöö osadega;

3.8.3.3. ratastoolikoha turvasüsteemi peab saama hädaolukorras kergesti avada.

3.8.3.4. Ratastooli kõik turvasüsteemid peavad:

3.8.3.4.1.

vastama punktis 3.8.3.8 kirjeldatud dünaamilise katse nõuetele ja olema kindlalt kinnitatud sõiduki kinnituspunktide külge, mis vastavad punktis 3.8.3.6 kirjeldatud staatiliste katsete nõuetele või

3.8.3.4.2.

olema kinnitatud sõiduki kinnituspunktide külge nii, et turvarihma ja kinnituskohtade kombinatsioon vastab punkti 3.8.3.8 nõuetele.

3.8.3.5. Ratastooli kasutaja kõik turvasüsteemid peavad:

3.8.3.5.1.

vastama punktis 3.8.3.9 kirjeldatud dünaamilise katse nõuetele ja olema kindlalt kinnitatud sõiduki kinnituspunktide külge, mis vastavad punktis 3.8.3.6 kirjeldatud staatilise katse nõuetele või

3.8.3.5.2.

olema kindlalt sõiduki kinnituskohtade külge kinnitatud nii, et turvaseadme ja kinnituspunktide kombinatsioon vastab punktis 3.8.3.9 kirjeldatud dünaamilise katse nõuetele, kui kinnituspunktide paigutus vastab punkti 3.8.3.6.7 nõuetele.

3.8.3.6. nii ratastooli turvasüsteemide kui ka ratastooli kasutaja turvasüsteemide kinnituspunkte kontrollitakse staatilise katsega, mis vastab järgmistele nõuetele:

3.8.3.6.1.

punktis 3.8.3.7 määratletud jõud rakendatakse seadme abil, mis jäljendab ratastooli turvasüsteemi geomeetriat;

3.8.3.6.2.

punktis 3.8.3.7.3 määratletud jõud rakendatakse ratastooli kasutaja turvasüsteemi geomeetriat jäljendava seadme abil ja eeskirjas nr 14. määratletud tõmbeseadme abil;

3.8.3.6.3.

punktides 3.8.3.6.1 ja 3.8.3.6.2 nimetatud jõud tuleb samaaegselt rakendada sõiduki esiosa suunas ja 10 ° ± 5 ° nurga all horisontaaltasandi kohal;

3.8.3.6.4.

punktis 3.8.3.6.1 nimetatud jõud tuleb rakendada sõiduki tagaosa suunas ja 10 ° ± 5 ° nurga all horisontaaltasandi kohal;

3.8.3.6.5.

jõud peavad võimalikult kiiresti mõjuma piki ratastoolikoha vertikaalset kesktelge;

3.8.3.6.6.

jõud peab mõjuma vähemalt 0,2 sekundit;

3.8.3.6.7.

katse korraldatakse sõiduki konstruktsiooni tüüpsektsiooniga, millele on paigaldatud sõiduki seadmed, mis võivad tõenäoliselt konstruktsiooni tugevust või jäikust suurendada.

3.8.3.7. Punktis 3.8.3.6 määratletud jõud on:

3.8.3.7.1.

ratastooli turvasüsteemi kinnituspunktide korral M2-kategooria sõidukis:

3.8.3.7.1.1.

1 110 daN ± 20 daN, mida rakendatakse sõiduki pikitasandil sõiduki esiosa suunas vähemalt 200 mm kõrgusel ja mitte kõrgemal kui 300 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põranda suhtes, ja

3.8.3.7.1.2.

550 daN ± 20 daN, mida rakendatakse sõiduki pikitasandil sõiduki tagaosa suunas vähemalt 200 mm kõrgusel ja mitte kõrgemal kui 300 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastooli paigutuskoha põranda suhtes;

3.8.3.7.2.

ratastooli turvasüsteemi kinnituskohtade korral M3-kategooria sõidukis:

3.8.3.7.2.1.

740 daN ± 20 daN, mida rakendatakse sõiduki pikitasandil sõiduki esiosa suunas vähemalt 200 mm kõrgusel ja mitte kõrgemal kui 300 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastooli paigutuskoha põranda suhtes, ja

3.8.3.7.2.2.

370 daN ± 20 daN, mida rakendatakse sõiduki pikitasandil tagaosa suunas vähemalt 200 mm kõrgusel ja mitte kõrgemal kui 300 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastooli paigutuskoha põranda suhtes;

3.8.3.7.3.

ratastooli kasutaja turvasüsteemi kinnituspunktide korral peavad jõud olema eeskirja nr 14 nõuete kohased. Jõudu rakendatakse eeskirjas nr 14 kõnealuse rihmatüübi jaoks ettenähtud tõmbeseadme abil.

3.8.3.8. Ratastooli turvasüsteemile tehakse dünaamiline katse, mille läbiviimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:

3.8.3.8.1.

85 kg massiga ratastooli tüüpkatsevankrit pidurdatakse kiiruselt 48 km/h kuni 50 km/h seiskumiseni, sealjuures rakendatakse järgmist aeglustusimpulssi:

3.8.3.8.1.1.

rohkem kui 20 g sõiduki esiosa suunas kumulatiivselt vähemalt 0,015 sekundi jooksul;

3.8.3.8.1.2.

rohkem kui 15 g sõiduki esiosa suunas kumulatiivselt vähemalt 0,04 sekundi jooksul;

3.8.3.8.1.3.

kauem kui 0,075 sekundi jooksul;

3.8.3.8.1.4.

kuni 28 g ja kuni 0,08 sekundit;

3.8.3.8.1.5.

kuni 0,12 sekundit ning

3.8.3.8.2.

85 kg massiga ratastooli tüüpkatsevankrit pidurdatakse kiiruselt 48 km/h kuni 50 km/h seiskumiseni, sealjuures rakendatakse järgmist aeglustusimpulssi:

3.8.3.8.2.1.

rohkem kui 5 g sõiduki tagaosa suunas kumulatiivselt vähemalt 0,015 sekundi jooksul;

3.8.3.8.2.2.

kuni 8 g sõiduki tagaosa suunas kuni 0,02 sekundi jooksul;

3.8.3.8.3.

punkti 3.8.3.8.2 nõuete kohast katset ei tehta, kui sõiduki esi- ja tagaosa suunas kasutatakse sama turvasüsteemi või on tehtud samaväärne katse;

3.8.3.8.4.

eespool kirjeldatud katseks kinnitatakse ratastooli turvasüsteem:

3.8.3.8.4.1.

katseseadmel asuvate kinnituspunktide külge, mis vastavad selle sõiduki kinnituspunktidele, mille külge turvasüsteem kinnitatakse, või

3.8.3.8.4.2.

punkti 3.8.3.6.7 kohaselt paigutatud kinnituskohtade külge, mis moodustavad osa selle sõiduki tüüpsektsioonist, mille jaoks turvasüsteem on määratud.

3.8.3.9. Ratastooli kasutaja turvasüsteem peab vastama eeskirjas nr 16 määratletud nõuetele või läbima punktis 3.8.3.8.1 kirjeldatud katsega samaväärse katse. Eeskirja nr 16 alusel tüübikinnituse saanud turvavööd peetakse nõuetele vastavaks.

3.8.3.10. Punktide 3.8.3.6, 3.8.3.8 või 3.8.3.9 kohaseid katseid peetakse ebaõnnestunuks, kui ei ole täidetud järgmised tingimused:

3.8.3.10.1.

süsteemi üheski osas ei tohi olla riket ja süsteemi ükski osa ei tohi katsetamise käigus kinnituspunkti või sõiduki küljest lahti tulla;

3.8.3.10.2.

pärast katsete lõpetamist peavad olema töökorras ratastooli ja ratastooli kasutaja vabastamist võimaldavad süsteemid;

3.8.3.10.3.

punkti 3.8.3.8 kohase katse käigus ei tohi ratastool sõiduki pikitasandi suunas liikuda rohkem kui 200 mm;

3.8.3.10.4.

süsteemi osad ei tohi katse lõppedes olla deformeerunud sellises ulatuses, et need võiksid teravate servade või muude esileulatuvate osade tõttu vigastusi tekitada.

3.8.3.11. Turvasüsteemi kasutusjuhend peab asuma selle läheduses ja olema selgelt nähtav.

3.8.4. Seljaga sõidu suunas asuvad ratastoolid – staatilise katse nõuded

3.8.4.1. Sõidukites, kus ei nõuta sõitjate turvasüsteemide paigaldamist, võib alternatiivina punktide 3.8.2 või 3.8.3 sätetele ette näha ratastoolikoha seljaga sõidu suunas reisivale turvavööga kinnitamata ratastooli kasutajale, kui ratastool toetub vastu tuge või seljatuge järgmiste nõuete kohaselt:

3.8.4.1.1.

üks ratastoolikoha pikisuunaline külg ühtib sõiduki külje või vaheseinaga;

3.8.4.1.2.

ratastoolikoha ees on sõiduki pikiteljega risti olev tugi või seljatugi;

3.8.4.1.3.

tugi või seljatugi on konstrueeritud nii, et ratastooli rattad või tagakülg toetuvad toele või seljatoele ning välistatud on ratastooli ümberminek ja täidetud on punktis 3.8.5 esitatud nõuded;

3.8.4.1.4.

sõiduki küljele või vaheseinale paigaldatakse käsipuu või käepide nii, et ratastooli kasutaja saab sellest hõlpsalt kinni haarata. Käsipuu ei tohi ulatuda ratastoolikoha vertikaalprojektsiooni kohale, välja arvatud kuni 90 mm kõrguseni ratastoolikoha põrandast ja mitte paiknema madalamal kui 850 mm;

3.8.4.1.5.

ratastoolikoha vastasküljele paigaldatakse kokkupööratav käsipuu või samaväärne jäik seade, mis takistab ratastooli libisemist külgsuunas ja millest ratastooli kasutaja saab hõlpsalt kinni haarata;

3.8.4.1.6.

ratastoolikoha lähedal peab olema silt järgmise tekstiga:

„See koht on reserveeritud ratastooli kasutajatele. Ratastool tuleb paigutada seljaga sõidu suunas toe või seljatoe vastu, rakendades pidureid.”

Kõikide tekstide suhtes kohaldatakse 3. lisa punkti 7.6.11.4 sätteid.

3.8.5. Nõuded seljatoele ja toele

3.8.5.1. Ratastoolikoha juurde punkti 3.8.4 kohaselt paigaldatud seljatugi peab olema sõiduki pikiteljega risti ja suutma taluda koormust 250 daN ± 20 daN, kui seda jõudu rakendatakse horisontaaltasandil sõiduki esiosa suunas vähemalt 1,5 sekundi vältel mõõtmetega 200 mm × 200 mm klotsi abil seljatoe polsterdatud pinna keskel kõrgusel vähemalt 600 mm kuid mitte üle 800 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põrandast. Seljatoe läbipaine ei tohi olla üle 100 mm, sellele ei tohi tekkida jäävdeformatsiooni ega kahjustusi.

3.8.5.2. Ratastoolikoha juurde punkti 3.8.4 kohaselt paigaldatud tugi peab olema sõiduki pikiteljega risti ja suutma taluda jõudu 250 daN ± 20 daN vähemalt 1,5 sekundi vältel, kui seda rakendatakse toe keskpunktis horisontaaltasandil sõiduki esiosa suunas. Toe läbipaine ei tohi olla üle 100 mm, sellele ei tohi tekkida jäävdeformatsiooni ega kahjustusi.

3.8.6. Punkti 3.8.4.1.3 nõuetele vastava seljatoe näide (vt 4. lisa joonis 29).

3.8.6.1. Seljatoe alaserv peab olema vähemalt 350 mm kõrgusel kuid mitte kõrgemal kui 480 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põrandast.

3.8.6.2. Seljatoe ülaserv peab olema vähemalt 1 300 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põrandast.

3.8.6.3. Seljatoe laius peab olema järgmine:

3.8.6.3.1.

mitte alla 270 mm ja mitte üle 420 mm kuni kõrguseni 830 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põrandast ja

3.8.6.3.2.

mitte alla 270 mm ja mitte üle 300 mm kõrgusel üle 830 mm, mõõdetuna vertikaalselt ratastoolikoha põrandast.

3.8.6.4. Seljatoe kaldenurk verikaali suhtes peab olema vähemalt 4° kuid mitte üle 8°, kusjuures seljatoe alaserv on sõiduki tagaosale lähemal kui ülaserv.

3.8.6.5. Seljatoe polsterdatud pind peab moodustama ühe ja pideva pinna.

3.8.6.6. Seljatoe polsterdatud pind peab ulatuma läbi kujuteldava vertikaalpinna kõikide punktide, mis paikneb ratastoolikoha esiotsa taga horisontaalsuunas vähemalt 100 mm ja mitte rohkem kui 120 mm kaugusel ratastoolikoha esiotsast, ning vertikaalsuunas mitte vähem kui 830 mm ja mitte rohkem kui 870 mm ratastoolikoha põrandast.

3.9. Ukse avamise seadmed

3.9.1. Kui punktis 3.6 osutatud uks on varustatud tavatingimustes kasutatava avamisseadmega:

3.9.1.1.

peab väljastpoolt avatava ukse puhul avamisseade paiknema maapinnast 850–1 300 mm kõrgusel vastaval uksel või ukse lähedal mitte üle 900 mm kaugusel uksest ja

3.9.1.2.

I, II ja III klassi sõidukites peab seestpoolt avatava ukse puhul avamisseade olema vastava ukse lähedal 850–1 300 mm kõrgusel avamisseadmele kõige lähemal oleva põranda ülapinnast ning mitte rohkem kui 900 mm kaugusel ukseavast.

3.10. (Reserveeritud)

3.11. Sisenemist hõlbustavad seadmed

3.11.1. Üldnõuded

3.11.1.1. Sisenemist hõlbustavate seadmete juhtseadmed peavad olema selgelt tähistatud. Kui sisenemist hõlbustavad seadmed on väljapööratud või allalastud asendis, peab juhti sellest märgutule abil teavitama.

3.11.1.2. Ohutusseadme rikke korral peavad tõsteseadmed, kaldteed ja kallutussüsteem olema välja lülitatud, välja arvatud juhul, kui neid saab ohutult käsitsi kasutada. Avariijuhtimisseadme tüüp ja asukoht peab olema selgelt tähistatud. Elektrisüsteemi rikke korral peab olema võimalik tõsteseadmeid ja kaldteid kasutada käsitsi.

3.11.1.3. Sisenemist hõlbustav seade võib takistada juurdepääsu ühele teenindus- või avariiuksele, kui nii sõidukis kui ka sellest väljaspool on täidetud kaks järgmist tingimust:

3.11.1.3.1. sisenemist hõlbustav seade ei blokeeri ukse käepidet või muud ukse avamise seadet;

3.11.1.3.2. sisenemist hõlbustavat seadet saab hädaolukorras kergesti teisaldada, et võimaldada juurdepääsu uksele.

3.11.2. Kallutussüsteem

3.11.2.1. Kallutussüsteemi kasutamiseks peab olema lüliti.

3.11.2.2. Juhtseade, mis võimaldab sõiduki kere üht osa või kogu keret teepinna suhtes langetada või tõsta, peab olema selgelt tähistatud ja juhi järelevalve all.

3.11.2.3. Langetusprotsessi peab saama peatada ja viivitamata vastupidiseks muuta nii kabiinis istuva juhi käeulatuses asuva juhtseadmega kui ka kallutussüsteemi muude juhtseadmete läheduses asuva seadme abil.

3.11.2.4. Sõidukile paigaldatud kallutussüsteem ei tohi võimaldada suuremat sõidukiirust kui 5 km/h, kui sõiduk on langetatud normaalsest sõiduasendist allapoole.

3.11.3. Tõsteseade

3.11.3.1. Üldsätted

3.11.3.1.1. Tõsteseadmeid peab olema võimalik käsitseda ainult siis, kui sõiduk seisab. Platvorm ei tohi liikuda enne, kui ratastooli mahaveeremist takistav seade on aktiveeritud või automaatselt sisselülitunud.

3.11.3.1.2. Tõsteseadme platvormi laius peab olema vähemalt 800 mm ja pikkus vähemalt 1 200 mm ning see peab suutma töötada vähemalt 300 kg raskusega.

3.11.3.2. Mehhaniseeritud tõsteseadmetele esitatavad tehnilised lisanõuded

3.11.3.2.1. Juhtseadme vabastamisel peab see automaatselt tagasi pöörduma väljalülitatud asendisse. Tõsteseadme liikumine peab kohe peatuma ja liikumist peab olema võimalik jätkata ühes või teises suunas.

3.11.3.2.2. Aladel, mida seadet juhtival isikul ei ole võimalik näha ja kus liikuv tõsteseade võib esemeid purustada või muljuda, peavad paiknema ohutusseadmed (nt liikumissuunda muutev seade).

3.11.3.2.3. Kui üks neis ohutusseadmetest käivitub, peab tõsteseadme liikumine kohe peatuma ja seade peab alustama liikumist vastupidises suunas.

3.11.3.3. Mehhaniseeritud tõsteseadmete käsitsemine

3.11.3.3.1. Kui tõsteseade asub teenindusukse juures, mis on sõiduki juhi otseses vaateväljas, võib tõsteseadet käsitseda juhiistmel istuv juht.

3.11.3.3.2. Kõigil muudel juhtudel peab juhtimisseade asuma tõsteseadme juures. Ainult oma kohal istuv juht saab juhtseadet sisse ja välja lülitada.

3.11.3.4. Manuaalne tõsteseade

3.11.3.4.1. Tõsteseadet peab saama käsitseda tõsteseadme lähedal asuvate juhtseadmete abil.

3.11.3.4.2. Tõsteseadme juhtimine ei tohi nõuda liigselt jõudu.

3.11.4. Kaldtee

3.11.4.1. Üldsätted

3.11.4.1.1. Kaldteed peab olema võimalik kasutada ainult siis, kui sõiduk seisab.

3.11.4.1.2. Kaldtee välisservad peavad olema vähemalt 2,5 mm raadiusega ümardatud. Välisnurkade ümardusraadius peab olema vähemalt 5 mm.

3.11.4.1.3. Kaldtee peab olema vähemalt 800 mm lai. Kaldtee kalle ei tohi ületada 12 %, kui see on välja pööratud 150 mm kõrgusele äärekivile. Maapinnale välja tõmmatud või välja pööratud kaldtee kalle ei tohi ületada 36 %. Selle nõude täitmiseks võib kasutada kallutussüsteemi.

3.11.4.1.4. Kasutusvalmis kaldteel, mis on pikem kui 1 200 mm, peab olema ratastooli külgsuunalist mahaveeremist takistav seade.

3.11.4.1.5. Kaldteed peab saama turvaliselt kasutada 300 kg raskusega.

3.11.4.1.6. Ratastooli jaoks sobiva kaldtee välisserv peab olema selgelt tähistatud 45–55 mm laiuse värvitriibuga, mis on kaldtee pinnal selgelt nähtav. Värvitriibuga peab olema tähistatud välisserv ja kaldtee mõlemad ratastooli liikumissuunaga paralleelsed servad.

Lubatud on ohtude eest hoiatavad märgistused ja märgistus kohtades, kus kaldtee pind moodustab osa astmest.

3.11.4.1.7. Teisaldatav kaldtee peab kasutusasendis olema turvaline. Teisaldatava kaldtee asukoht peab olema selline, et seda on seal ohutu hoida ja kerge kätte saada.

3.11.4.2. Käitamisviisid

3.11.4.2.1. Kaldtee kasutamine ja kokkupanek võib toimuda käsitsi või mehhaniseeritult.

3.11.4.3. Mehhaniseeritud kaldteedele esitatavad tehnilised lisanõuded

3.11.4.3.1. Kaldtee sissetõmbamisest ja väljalükkamisest teavitatakse kollaste vilkurite ja helisignaali abil.

3.11.4.3.2. Kui kaldtee väljalükkamine või sissetõmbamine võib tekitada sõitjatele vigastusi, tuleb kasutada kaitseseadet (-seadmeid).

3.11.4.3.3. Kaitseseadmed peavad peatama kaldtee liikumise, kui kaldteele rakendatakse reaktsioonijõudu mitte üle 150 N. Jõu tippväärtus võib lühiajaliselt ületada 150 N, eeldusel et see ei ületa 300 N. Reaktsioonijõu mõõtmiseks võib kasutada pädeva ametiasutuse rahuldavaks tunnistatud mõõtmismeetodit. Sellekohased juhised on esitatud käesoleva eeskirja 6. lisas.

3.11.4.3.4. Kaldtee horisontaalne liikumine peab lõppema, kui see on koormatud 15 kg massiga.

3.11.4.4. Mehhaniseeritud kaldteede käsitsemine

3.11.4.4.1. Kui juht näeb kaldteed piisavalt, et jälgida selle väljalükkamist ja kasutamist ning tagada sõitjate ohutus, võib ta kaldteed käsitseda oma istmelt. Selle nõude täitmiseks võib kasutada sobivat (sobivaid) nägemise abivahendit (-vahendeid).

3.11.4.4.2. Muudel juhtudel peab juhtseade asuma kaldtee juures. Ainult oma kohal istuv juht saab juhtseadet sisse ja välja lülitada.

3.11.4.5. Manuaalselt juhitavate kaldteede käsitsemine

3.11.4.5.1. Kaldtee käsitsemine ei tohi nõuda liigselt jõudu.

9. LISA

(Reserveeritud)

10. LISA

Eraldi seadmestiku tüübikinnitus ja tüübikinnitus sõidukile, mille kerele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna

1. ERALDI SEADMESTIKU TÜÜBIKINNITUS

1.1.	Sõiduki kerele eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saamiseks käesoleva eeskirja alusel peab tootja tõestama tüübikinnitust andvale asutusele, et ta on täitnud kõik enda kehtestatud nõuded. Eeskirja ülejäänud nõudeid täidetakse ja seda tõendatakse vastavalt punktile 2.

1.2.	Tüübikinnituse võib anda tingimusel, et valmis sõiduki puhul täidetakse teatavaid nõudeid (näiteks sobiva runga andmed, kasutus- või paigalduspiirangud); need tingimused märgitakse tüübikinnituse tunnistusele.

1.3.	Sõiduki kere ostjale või sõiduki järgmise valmistamisetapi korraldajale tuleb kõik sellised tingimused kohases vormis teatavaks teha.

2. TÜÜBIKINNITUS SÕIDUKILE, MILLE KERELE ON JUBA ANTUD TÜÜBIKINNITUS ERALDI SEADMESTIKUNA

2.1.

Selleks, et sõiduk, mille kerele on antud tüübikinnitus eraldi seadmestikuna, saaks käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse, peab tootja tõendama tüübikinnitusi andvale asutusele, et täidetud on käesoleva eeskirja need nõuded, mida mittekomplektse sõiduki varasemaid tüübikinnitusi arvesse võttes ei ole punkti 1 kohaselt täidetud ega tõendatud.

2.2.	Kõik punktis 1.2 nimetatud nõuded peavad olema täidetud.

11. LISA

MASSID JA MÕÕTMED

1. Käesolevat lisa kohaldatakse M2- ja M3-kategooria mootorsõidukite masside ja mõõtmete puhul sõidukile tüübikinnituse andmiseks seoses nimetatud sõidukite üldehitusega.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1. „teljerühmad”– teljed, mis moodustavad osa kandevankrist. Kaheteljelist rühma nimetatakse tandemtelgedeks, kolmeteljelist rühma kolmeteljeliseks kandevankriks. Kokkuleppeliselt nimetatakse üksikut telge üheteljeliseks rühmaks;

2.2. „sõiduki mõõtmed”– sõiduki konstruktsioonilised gabariitmõõtmed, mille on esitanud tootja;

2.2.1. „sõiduki pikkus”– mõõde, mis on saadud vastavalt ISO-standardi 612-1978 tingimusele nr 6.1.

Lisaks nimetatud standardi sätetele ei võeta sõiduki pikkuse mõõtmisel arvesse järgmisi seadmeid:

2.2.2. „sõiduki laius”– mõõde, mis on saadud vastavalt ISO-standardi 612-1978 tingimusele nr 6.2.

Lisaks nimetatud standardi sätetele ei võeta sõiduki laiuse mõõtmisel arvesse järgmisi seadmeid:

2.2.3. „sõiduki kõrgus”– mõõde, mis on saadud vastavalt ISO-standardi 612-1978 tingimusele nr 6.3.

Lisaks nimetatud standardi sätetele ei võeta sõiduki kõrguse mõõtmisel arvesse järgmisi seadmeid:

Teljetõsteseadmetega sõidukite korral tuleb arvestada nende seadmete mõju;

2.3. „suurim tehniliselt lubatud teljekoormus (m)”– telje kaudu teepinnale langev sõiduki ja telje konstruktsioonil põhinev suurim tehniliselt lubatud staatiline vertikaalkoormus, mille on sätestanud sõiduki tootja;

2.4. „suurim tehniliselt lubatud teljerühmakoormus (μ)”– teljerühma kaudu teepinnale langev sõiduki ja telgede konstruktsioonil põhinev suurim lubatud staatiline vertikaalkoormus, mille on sätestanud sõiduki tootja;

2.5. „pukseeritav mass”– pukseeritava(te) sõiduki(te) teljelt (telgedelt) teepinnale kanduv kogukoormus;

2.6. „suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass (TM)”– tootja sätestatud suurim lubatud pukseeritav mass;

2.7. „mootorsõiduki haakepunktile mõjuv suurim tehniliselt lubatud mass”– mootorsõiduki ja/või haakeseadme konstruktsioonil põhinev tootja sätestatud mass, mis vastab haakepunktile mõjuvale suurimale lubatud staatilisele vertikaalkoormusele. Määratluse järgi ei kuulu nimetatud massi hulka mootorsõiduki haakeseadme mass;

2.8. „autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass (MC)”– mootorsõidukist ja haagis(t)est koosneva autorongi kogumass, mille sätestab tootja;

2.9. „teljetõsteseade”– alaliselt sõidukile paigaldatud seade, mis sõiduki koormatusest sõltuvalt vähendab või suurendab teljekoormust:

et vähendada rehvide kulumist mittetäielikult koormatud sõiduki korral ja/või kergendada mootorsõiduki või autorongi paigaltvõttu libedal pinnasel, suurendades veotelje koormust.

3. NÕUDED

3.1. Sõidukorras sõiduki tühimassi ja selle telgede vahel jaotumise mõõtmine

Sõidukorras sõiduki massi ja selle jaotumist telgede vahel mõõdetakse käesoleva eeskirja punkti 3.4 kohaselt esitatud seisvatel sõidukitel, mille rattad on otsesõidusuunas. Kui mõõdetud massid ei erine tootja nimetatud sama tüübi tehnilise konfiguratsiooni massist rohkem kui 3 % või kuni 3 500 kg raskuste M2-kategooria sõidukite korral rohkem kui 5 %, kasutatakse allpool kirjeldatud nõuetele vastavuse tagamiseks tootja nimetatud sõidukorras sõidukite tühimassi ja massijaotust telgede vahel. Vastasel juhul kasutatakse mõõtmisel saadud masse ja tehniline teenistus võib vajaduse korral teha lisamõõtmisi muudel kui käesoleva eeskirja punkti 3.4 kohaselt esitatud sõidukitel.

3.2. Massijaotuse arvutamine

3.2.1. Arvutamise kord

3.2.1.1.

Allpool kirjeldatud massijaotuse arvutamiseks peab tootja esitama katsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele andmed (tabelina või muul sobival kujul), mis võimaldavad vastava tüübi iga tehnilise konfiguratsiooni puhul kindlaks määrata sõiduki suurima tehniliselt lubatud täismassi, telgi või teljerühmi koormavad suurimad tehniliselt lubatud massid, suurima tehniliselt lubatud pukseeritava massi ja autorongi suurima tehniliselt lubatud täismassi.

3.2.1.2.

Veendumaks, et sama tüübi iga tehniline konfiguratsioon vastab järgmistele nõuetele, tehakse asjakohased arvutused. Arvutuste tegemisel võib piirduda halvimate juhtudega.

3.2.1.3.

Järgmistes nõuetes kasutatakse parameetreid M, mi, μj TM ja MC, mis peavad olema punkti 3.2 nõuetega kooskõlas:

M	=	sõiduki suurim tehniliselt lubatud täismass;
mi	=	teljele i rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass, kus i varieerub 1-st kuni sõiduki telgede koguarvuni;
μj	=	üksikteljele või teljerühmale j rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass, kus j varieerub 1-st kuni sõiduki üksiktelgede ja teljerühmade koguarvuni;
TM	=	suurim tehniliselt lubatud pukseeritav mass ja
MC	=	autorongi suurim tehniliselt lubatud täismass.

3.2.1.4.

Kui mingit üksiktelge tähistab teljena i ja teljerühmana j, siis määratluse järgi mi = μj.

3.2.1.5.

Kui sõidukil on koormatavad teljed, tuleb punktis 3.2.1.2 nõutud arvutused teha nii, nagu telgede vedrustust tavaliselt koormatakse. Kui sõidukil on ülestõstetavad teljed, tuleb punktis 3.2.1.2 nõutud arvutused teha langetatud telgedega.

3.2.1.6.

Teljerühmade korral peab tootja näitama teljerühmale langeva üldmassi telgedevahelise jaotuse seaduspärasust (esitades näiteks arvutusvalemi või jaotumist näitavad joonised).

3.2.2. Koormuspiirangud

3.2.2.1.

Masside mi summa ei tohi olla väiksem kui mass M.

3.2.2.2.

Üheski teljerühmas j ei tohi telgedele rakenduvate masside mi summa olla väiksem kui mass μj. Lisaks ei tohi ühelegi teljele rakenduv mass mi olla väiksem kui vastava teljerühma massijaotusseaduse järgi sellele teljele i rakenduv osa teljerühmale rakenduvast massist μj.

3.2.2.3.

Masside μj summa ei tohi olla väiksem kui mass M.

3.2.2.4.

MC ei tohi olla suurem kui M + TM.

3.2.3. Koormustingimused

3.2.3.1.

Kui tootja on sõidukile kinnitanud haakeseadise ei tohi sõidukorras sõiduki mass, millele on liidetud mass Q korrutatuna istuvate ja seisvate sõitjate arvuga ja punktis 3.2.3.2.1 sätestatud massid WB, B ja BX ning suurim tehniliselt lubatud täismass haakepunktile, ületada massi M.

3.2.3.2.

Kui sõidukorras sõiduk on koormatud vastavalt punktis 3.2.3.2.1 kirjeldatule, ei tohi ühelegi teljele rakenduv mass ületada lubatud massi mi ning ühelegi üksikteljele või teljerühmale rakenduv mass ületada lubatud massi μj. Lisaks peab vedavale teljele rakenduv mass või vedavatele telgedele rakenduvate masside summa moodustama vähemalt 25 % massist M.

3.2.3.2.1.

Sõidukorras sõiduk on koormatud: massiga Q istuvate sõitjate arvule P vastava massiga; massiga Q seisvate sõitjate arvule SP vastava massiga, mis on ühtlaselt jaotatud seisvate sõitjate alal S1; vajaduse korral kõigi ratastoolikohtade pinnal ühtlaselt jaotunud massiga WP; massiga B(kg), mis on ühtlaselt jaotunud pagasiruumides; massiga BX (kg) mis on ühtlaselt jaotatud katusepinnal, mida saab kasutada pagasiveoks, kus:

P on istuvate sõitjate arv,

S1 on seisvate sõitjate ala. III või B-klassi sõidukite puhul S1 = 0.

SP, mille on sätestanud tootja, ei tohi ületada väärtust S1/SSp, kus SSp on ühe seisva sõitja kokkuleppeline ala, mida on täpsustatud allpool esitatud tabelis.

WP (kg) on ratastoolikohtade arv korrutatuna ratastooli ja selle kasutaja kogumassiga 250 kg.

B (kg), mille on kindlaks määranud tootja, peab olema määratud numbriliselt ega tohi olla väiksem kui 100 × V. See peab hõlmama pagasiruume või sõiduki välispindadele kinnitatavaid pakiraame.

V on pagasiruumide ruumala kuupmeetrites. Kui tüübikinnitust antakse I või A-klassi sõidukile, tuleb maha arvata ainult väljastpoolt juurdepääsetavate pagasiruumide maht.

BX, mille on kindlaks määranud tootja, peab olema määratud numbriliselt ega tohi olla väiksem kui 75 kg/m2.

Kahekorruselised sõidukid ei ole ette nähtud pagasi vedamiseks katusel ning seega on BX kahekorruseliste sõidukite puhul null.

Q ja SSp väärtused on esitatud järgmises tabelis:

Sõiduki klass	Ühe sõitja kaal Q (kg)	SSp (m2/sõitja) tavaliselt ühe seisva sõitja jaoks ette nähtud ala
I ja A-klass	68	0,125
II klass	71 (1)	0,15
III ja B-klass	71 (1)	Puudub

3.2.3.2.2.

Kui istekohtade arvu sõidukis saab muuta, seisukohtadele on eraldatud ala (S1) ja/või sõidukis on olemas ratastoolikohtade ala, tuleb punktide 3.2.3.1 ja 3.2.3.2 nõudeid kohaldada kõigi järgmiste tingimuste suhtes:

3.2.3.2.2.1.

hõivatakse kõik istekohad, seejärel ülejäänud pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle, välja arvatud üksnes ratastooli kasutajatele ettenähtud alad) ja kui ruumi jääb veel üle, siis ratastoolikohtade ala;

3.2.3.2.2.2.

hõivatakse kogu võimalik seisvate sõitjate ala (kuni tootja määratud piirini, välja arvatud üksnes ratastooli kasutajatele ettenähtud alad), seejärel istmed ja kui ruumi jääb veel üle, siis ratastoolikohtade ala;

3.2.3.2.2.3.

hõivatakse kõik ratastoolikohad, seejärel ülejäänud pind seisvatele sõitjatele (kuni tootja määratud piirini või alla selle) ja seejärel istekohad.

3.2.3.3.

Kui sõiduk on sõidukorras või koormatud punkti 3.2.3.2.1 kohaselt, siis ei tohi esiteljele või eesmisele teljerühmale langev koormus olla väiksem kui järgmises tabelis esitatud protsent sõidukorras sõiduki massist või suurimast tehniliselt lubatud täismassist M:

I ja A-klass		II klass		III ja B-klass
Jäik	Liigendiga	Jäik	Liigendiga	Jäik	Liigendiga
20	20	25 (2)	20	25 (2)	20

3.2.3.4.

Kui sõidukile antakse tüübikinnitus rohkem kui ühes klassis, siis kehtivad punktid 3.2.3.1 ja 3.2.3.2 iga klassi puhul.

3.3. Sõidukite tähistamine

3.3.1. Sõiduki sisetähistus peab olema juhile tema istmelt selgelt nähtav.

3.3.1.1.

Tähtede või piktogrammidega, mille kõrgus on vähemalt 10 mm, ja numbritega, mille kõrgus on vähemalt 12 mm, tähistatakse:

3.3.1.1.1.

sõiduki maksimaalne istekohtade arv;

3.3.1.1.2.

kui sõidukis on seisukohad, siis nende maksimaalne arv;

3.3.1.1.3.

kui sõidukis on ratastoolikohad, siis nende maksimaalne arv.

3.3.1.2.

Tähtede või piktogrammidega, mille kõrgus on vähemalt 10 mm, ja numbritega, mille kõrgus on vähemalt 12 mm, tähistatakse:

3.3.1.2.1.

punkti 3.2.3 kohase täiskoormusega sõiduki pagasi mass;

3.3.1.2.2.

Pagasi mass hõlmab järgmist:

3.3.1.2.2.1.

pagasiruumis oleva pagasi mass (mass B, punkt 3.2.3.2.1),

3.3.1.2.2.2.

kui sõiduki katusele on paigaldatud pakiveoseadmed, siis katusel oleva pagasi mass (mass BX, punkt 3.2.3.2.1).

3.3.2. Eespool nimetatud tähiste juurde tuleb jätta ruumi, et oleks võimalik märkida sõidukile vähemalt 10 mm kõrguste tähtedega või vähemalt 12 mm kõrguste numbritega pagasi B ja BX mass, mida tohib vedada, kui sõidukis on maksimaalne arv sõitjaid ja meeskonnaliikmeid ning ei ole ületatud suurim tehniliselt lubatud täismass või teljele või teljerühmale rakenduv mass, millega võib sõiduki kasutusele võtta kokkuleppeosalises riigis, kus see registreeritakse. Selle massi märgistamist nõudvad kokkuleppeosalised peavad kokkuleppel tootjaga määrama kindlaks märgistusele kantava pagasi massi ja võtma vajalikud meetmed tagamaks sõidukite nõuetekohase märgistamise enne nende registreerimist.

3.4. Manööverdamisvõime/juhitavus

3.4.1. Mootorsõiduk peab olema juhitav/manööverdatav ühes või teises suunas 360° täisringjoonelisel alal, mida piiritlevad kaks kontsentrilist ringjoont, mida sõiduki ükski välimine punkt (välja arvatud väljaulatuvad osad, mida sõiduki laiust määrates ei arvestata) ei tohi ületada; välimise ringjoone raadius on 12,50 m ja sisemise ringjoone raadius on 5,30 m. Nõuet kohaldatakse ka teljetõsteseadmetega mootorsõidukite puhul, kui telg (teljed) on ülestõstetud asendis või koormatav(ad) telg (teljed) on koormamata asendis.

3.4.1.1.

Punkti 3.4.1 nõuete täitmist kontrollitakse nii, et sõiduki kõige välimist eesmist punkti juhitakse välimist ringjoont mööda (vt joonis A).

3.4.2. Maapinnale tõmmatakse seisva sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalse puutetasandi kindlaksmääramiseks joon. Liigendsõiduki korral peavad selle kaks jäika osa olema joondatud nimetatud tasandil. Kui sõiduk liigub sirgjooneliselt kursilt punktis 3.4.1 kirjeldatud ringi, ei tohi sõiduki ükski osa liikuda sellest vertikaaltasapinnast väljapoole rohkem kui 0,60 m (vt joonised B ja C).

Joonis A

Joonis B

Joonis C

3.4.3. Vastavust punktides 3.4.1 ja 3.4.2. kirjeldatud nõuetele võib tootja nõudmisel kontrollida ka asjakohase arvutuse või geomeetrilise demonstratsiooni teel.

3.4.4. Mittekomplektsete sõidukite puhul peab tootja esitama suurimad lubatud mõõtmed, mille suhtes sõidukit punktide 3.4.1 ja 3.4.2 põhjal kontrollitakse.

(1) Hõlmab 3 kg käsipagasit.

(2) II ja III klassi kahe juhtteljega kolmeteljeliste sõidukite puhul vähendatakse seda arvu 20 protsendini.

12. LISA

Täiendavad ohutusnõuded trollibussidele

1. MÕISTED JA TÖÖPARAMEETRID

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1. „liinipinge” – pinge, mille sõiduk saab välisest energiavarustusest.

Trollibussid peavad olema konstrueeritud liinipinge nimiväärtustele:

a)	600 V (töövahemik 400–720 V) või

b)	750 V (töövahemik 500–900 V).

1.2. Trollibusside vooluringid liigitatakse järgmiselt:

1.2.1. „kõrgepingevooluringid”– liinipingega pingestatud vooluringid;

1.2.2. „madalpingevooluringid”– nimipingega 12 V, 24 V või 42 V pingestatud vooluringid;

1.2.3. „kolmefaasilised vooluringid”– vooluringid kolmefaasilise vahelduvpingega, mis ei ületa 400V;

1.3. Nominaalsed ilmastikutingimused

Trollibussid peavad olema konstrueeritud nii, et oleks tagatud nende töökindlus järgmiste ilmastikutingimuste puhul:

1.3.1.

temperatuurivahemik – 40 °С kuni + 40 °С;

1.3.2.

Suhteline niiskus 98 % temperatuuridel kuni 25 °С;

1.3.3.

atmosfäärirõhu vahemik 866 kPa kuni 1 066 kPa;

1.3.4.

kõrguste vahemik alates merepinnast kuni maksimaalselt 1 000 m üle merepinna;

1.4. „isekustuv materjal” – materjal, mille põlemine lakkab süüteallika eemaldamisel.

2. VOOLUVÕTUSEADMED

2.1.

Kontaktliinist võetakse elektrivoolu ühe või mitme vooluvõtuseadmega, millel on tavaliselt kaks varrasvooluvõtturit. (Isejuhtimissüsteemiga trollibusside puhul võidakse kasutada ühte varrasvooluvõtturit või pantograafi). Varrasvooluvõttur koosneb katusele kinnitatavast osast (vooluvõtturi alusest), vardast, vooluvõtturi peast ja vahetatavast kontaktharjast. Varrasvooluvõtturid peavad olema paigaldatud nii, et need oleksid pööratavad nii horisontaal- kui vertikaalsuunas.

2.2.	Vardad peavad olema valmistatud elektrit mittejuhtivast materjalist või isolatsioonimaterjaliga kaetud metallist ja peavad suutma taluda mehaanilisi lööke.

2.3.

Vooluvõtturid peavad olema projekteeritud nii, et need tagaksid küllaldase kontakti kontaktliiniga, kui kontaktliin asub maapinnast 4 kuni 6 meetri kõrgusel, ning varrasvooluvõtturite kasutamisel võimaldama trollibussi pikitelje kõrvalekaldumist vähemalt 4,0 meetrit kummalegi poole kontaktliini telge.

2.4.	Kui vooluvõttur vabaneb ootamatult kontaktliinist, ei tohi vooluvõtturi ülemine ots tõusta maapinnast rohkem kui 7,2 m või kontaktliinist rohkem kui 1 m kõrgemale, kuid peab tõusma trollibussi katusest vähemalt 0,5 m kõrgemale.

2.5.	Kõik vooluvõtturid peavad olema varustatud seadistega, mis tõmbavad vooluvõtturi automaatselt alla, kui vooluvõttur vabaneb kontaktliinist.

2.6.	Kui vooluvõtturi pea väljub oma normaalasendist vardal, siis peab see jääma varda külge ning ei tohi alla kukkuda.

2.7.	Vooluvõtturi katusele kinnitatava aluse ja vooluvõtturi vahelise isolatsiooni takistus peab olema vähemalt 10 МΩ.

2.8.	Vooluvõtturid peavad olema varustatud juhiruumist käsitsetavate kaugjuhtimisseadmetega, millega peab saama vooluvõttureid vähemalt alla tõmmata.

2.9.	Juhil peab olema vajaduse korral võimalik vahetada teel olles kontaktharjasid.

3. VEO- JA ABISEADMED

3.1.	Trollibussile paigaldatud elektrilised komponendid peavad olema kaitstud ülepinge ja lühisvoolu eest. Kaitseks tuleb eelistatavalt kasutada voolukatkesteid, mis on lähtestatavad automaatselt, kaugjuhtimisega või käsitsi.

3.2.	Elektrilised komponendid peavad olema kaitstud nii ümberlülitamisest põhjustatavate kui ka atmosfääriliste ülepingete eest.

3.3.	Voolukatkestid peavad katkestama osaliselt kahjustatud vooluringid.

3.4.	Kui mingil vooluringil on ühepooluseline voolukatkesti, siis peab see olema paigaldatud vooluringi positiivsele juhtmele.

3.5.	Kõikidel vooluringidel ja vooluringiharudel peab olema kahepooluseline juhtmestik. Trollibussi keret võib kasutada üksnes madalpingevooluringide tagasivoolujuhtmena.

3.6.	Akude korpused, katted ja alused peavad olema valmistatud mittepõlevatest või isekustuvatest materjalidest.

3.7.	Liinipingega pingestatud elektrilised komponendid peavad olema sõidukist täiendavalt isoleeritud.

3.8.	Elektrilised komponendid, välja arvatud sõidutakistid, peavad olema kaitstud niiskuse ja tolmu korpusesse sissetungimise ning voolu juhtivatele isoleeritud osadele sattumise eest.

3.9.

Nominaalsetes ilmastikutingimustes, kui trollibuss on puhas ja kuiv ning kõik mootorid ja muud seadmed on sisse lülitatud, peavad vooluringide isolatsioonitakistused olema vähemalt järgmised:

3.9.1.

kere ja kõrgepingevooluringide vahel

5 MΩ

3.9.2.

kõrgepingevooluringide ja madalpingevooluringide vahel

5 MΩ

3.9.3.

kere ja madalpingevooluringide positiivsete pooluste vahel

1 MΩ

3.10.

Juhtmestik ja seadmed:

3.10.1.

Kõrgepingevooluringides tuleb kasutada üksnes mitmekihilise isolatsiooniga juhtmeid. Kõikide vahelduvvoolujuhtmete isolatsioon peab olema projekteeritud 3 000 V alalis- või vahelduvpingele.

3.10.2.

Paigaldatud juhtmed ei tohi olla mehaanilise pinge all.

3.10.3.

Juhtmete isolatsioon ei tohi põlemist levitada (edasi kanda).

3.10.4.

Erinevatele pingetele ette nähtud juhtmed peavad olema monteeritud eraldi.

3.10.5.

Juhtmekanalid peavad olema valmistatud mittepõlevast materjalist.

3.10.6.

(Reserveeritud)

3.10.7.

Trollibussi põranda all asuv juhtmestik peab olema paigaldatud kanalisse, mis kaitseb seda vee ja tolmu sissetungimise ning levimise eest.

3.10.8.

Juhtmestiku ja kaablite kinnitus ja asetus peab olema projekteeritud nii, et oleks välditud isolatsiooni kulumine (hõõrumine). Juhtmete läbiviigud metallstruktuuridest tuleb kaitsta elastomeerist kaitsekraedega. Juhtmekanalite painderaadiused peavad olema vähemalt viis korda suuremad kanalite välisdiameetritest.

3.10.9.

Voolukatkestite lähedal olevate juhtmete asukoht tuleb projekteerida nii, et oleks välditud elektrikaare sattumine juhtmetele.

3.10.10.

Tuleb võtta ettevaatusmeetmed, et vältida juhtmete vigastamist kuumade takistite või muude elektriliste komponentide poolt. Kriitilistes kohtades tuleb kasutada kuumuskindlaid juhtmeid.

3.10.11.

Juhtmehoidikud, kontaktid ja muud paigaldusseadised peavad olema valmistatud mittepõlevatest või isekustuvatest materjalidest. Isekustuvatest materjalidest elektrilisi komponente võib kasutada üksnes sõitjateruumist väljaspool.

3.10.12.

Kõikide vooluringidega tuleb teha ülepinge katse. Katsel tuleb kasutada ligikaudu sinusoidaalset vahelduvpinget sagedusega 50 Hz. Katsepinget tuleb rakendada 1 minuti jooksul.

3.10.12.1.

Kõrgepingevooluringide seadmete ja juhtmestike katsepinge Utest peab olema vahelduvpinge:

Utest = 2,5 U + 2 000 V,

kus U on nimiliinipinge

3.10.12.2.

Madalpingevooluringide katsepinge peab olema vahelduvpinge Utest = 750 V.

3.11.

Elektrimootorid, aparaadid, seadmed ja juhtmed peavad suutma taluda alljärgnevaid paigalduskohtadele rakendatavaid mehaanilisi koormusi:

3.11.1.

siinuslaineline vibratsioon sagedusega 0,5–55 Hz ja maksimaalse amplituudiga 10 m/s2 koos võimaliku resonantsiga, kui see tekib;

3.11.2.

vertikaalsed üksiklöögid, mille kiirenduse tippväärtus on 2–20 ms jooksul 30 m/s2.

4. SÕITJATE JA MEESKONNA ELEKTRIOHUTUS

4.1.	Nominaalsetes ilmastikutingimustes, kui trollibuss on puhas ja kuiv ning vooluvõtuseadmete abil ühendatud nii positiivse kui ka negatiivse liinijuhtmega, ei tohi kere lekkevool maasse olla suurem kui 0,2 mA.

4.2.	Trollibuss peab olema varustatud seadmega runga ja teepinna vahelise lekkevoolu või pinge pidevaks seireks. See seade peab kõrgepingevooluringid lahutama kontaktvõrgust, kui liinis oleva 600 V alalispinge puhul lekkevool ületab 3 mA või lekkepinge ületab 40 V.

4.3.	Ukseavades asuvad postid ja käsipuud peavad olema valmistatud elektrit mittejuhtivast materjalist, olema kaetud vastupidava isolatsiooniga või trollibussi kerest isoleeritud olema. Kontaktpinnal 100 ± 5 cm2 mõõdetud isolatsioonitakistuse suurus peab olema vähemalt 1,0 MΩ.

4.4.	Alumised astmed peavad olema valmistatud elektrit mittejuhtivast materjalist või olema kaetud vastupidava isolatsiooniga. Kontaktpinnal 300 ± 5 cm2 mõõdetud isolatsioonitakistuse suurus peab olema vähemalt 1,0 MΩ.

4.5.	Uksepaneelid peavad olema valmistatud elektrit mittejuhtivast materjalist või olema isoleeritud trollibussi kerest. Paneeli peal kontaktpinnal 300 ± 5 cm2 mõõdetud isolatsioonitakistuse suurus peab olema vähemalt 1,0 MΩ.

4.6.

Ukseavadega külgnevad kere välispaneelid peavad olema kaetud isolatsioonimaterjaliga. Isoleeritud ala peab ulatuma ukseavadest mõlamale poole vähemalt 50 cm kaugusele ning teepinnast vähemalt 200 cm kõrgusele. Kontaktpinnal 200 ± 5 cm2 mõõdetud isolatsioonitakistus trollibussi kere suhtes peab olema vähemalt 1,0 MΩ.

4.7.	Kui trollibuss on varustatud kahekordse isolatsiooniga konverteritega, siis alapunkte 4.3.–4.6 ei pea kohaldama.

5. JUHIRUUM

5.1.	Juhiruumis ei tohi olla ühtegi juhi poolt ligipääsetavat kõrgepingeseadet.

5.2.

Näidikuplokk peab sisaldama vähemalt alljärgnevat:

5.2.1.

kontaktvõrgu pinge näidik;

5.2.2.

kontaktvõrgu nullpinge näidik;

5.2.3.

liinipinge automaatse peavoolukatkesti oleku näidik;

5.2.4.

akude laadimise/tühjenemise näidik;

5.2.5.

alapunktis 4.2 näidatud kere pinge või lekkevoolu piirväärtuste ületamist osutav näidik.

		ISSN 1725-5082 doi:10.3000/17255082.L_2010.255.est
Euroopa Liidu Teataja		L 255

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	53. köide 29. september 2010

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTUVÕETUD ÕIGUSAKTID
	*	Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 107 – M2- või M3-kategooria sõidukite tüübikinnitust käsitlevad ühtsed sätted seoses nimetatud sõidukite üldehitusega	1